7.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/539,

6. aprill 2016,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses pilootide koolitamise, eksamineerimise ja korrapärase kontrollimisega suutlikkusel põhineva navigatsiooni osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 1178/2011 (2) on kehtestatud tingimused teatavaid õhusõidukeid käitavate pilootide ning kõnealuste pilootide koolitamise, eksamineerimise ja kontrollimisega seotud lennutreeningseadmete, isikute ja organisatsioonide kohta.

(2)

Seepärast on vaja kõnealusesse määrusesse lisada täiendavad nõuded selliste pilootide koolitamise, testimise ja korrapärase kontrollimise kohta, kes lendavad suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuride kohaselt, mistõttu peab nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmama PBN-õigusi. PBN-õiguste kinnitamine ei tohiks tekitada pädeva asutuse jaoks täiendavat halduskoormust.

(3)

Piloodid, kellel on instrumentaallennupädevusmärge ja kes on liikmesriigi õiguses kohaldavate nõuete alusel või muud moodi omandanud PBN-lennu jaoks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, tuleks lugeda nendele täiendavatele nõuetele vastavaks, kui nad suudavad pädevat asutust rahuldaval viisil tõendada, et niimoodi omandatud teadmised ja oskused on samaväärsed käesoleva määruse kohaselt nõutavatel kursustel ja koolitustel omandatuga. Pädevad asutused peaksid tegema otsuseid selliste teadmiste ja oskuste samaväärsuse kohta objektiivse teabe ja objektiivsete kriteeriumide alusel.

(4)

Kõik piloodid ei lenda PBN-protseduuride kohaselt, seda eelkõige üldlennunduses, kuna näiteks nende õhusõidukil või kohalikul lennuväljal ei pruugi olla sellekohaseid nõutavaid sertifitseeritud seadmeid. Seepärast ei pruugi need piloodid praegu vajada PBNiga seotud lisakoolitust ega kontrolli. Arvestades PBN-seadmete ja -protseduuride kasutamise ulatust kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega ette näha põhjendatud ajavahemik, mille möödudes kohaldatakse kõnealuste pilootide suhtes täiendavaid nõudeid PBNi-alase pilootide koolitamise, testimise ja korrapärase kontrollimise kohta.

(5)

Pikendada tuleks ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määruse (EL) nr 1178/2011 sätteid oma territooriumil nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, kuna liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel käivad läbirääkimised, et lihtsustada selliste lubade ja tervisetõendite ümbermuutmist. Tuleks täpsustada, et kui liikmesriik teeb või on teinud sellise otsuse, peaks ta selle nõuetekohaselt avaldama, nii et kõik asjaosalised saaksid seda arvesse võtta ning tagada läbipaistvus- ja õiguskindlusnõuete täitmise.

(6)	Määrusesse (EL) nr 1178/2011 tuleks lisada ka täiendavad nõuded katselennupilootide õiguste kohta, et need piloodid saaksid käitada õhusõidukit teatavatel lendudel, ilma et oleks vaja järgida vastava klassi- või tüübipädevuse nõuet.

(7)

Määruses (EL) nr 1178/2011 on sätestatud, et teise piloodi luba (MPL) käsitlevat koolituskursust korraldatakse üksnes sellise sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni heakskiidul, mis kuulub lennuettevõtja koosseisu. Lisaks on selles määruses sätestatud, et kui MPLi omanik ei ole läbinud sama ettevõtja korraldatavat ümberõpet, ei ole tal sellest loast tulenevaid õigusi. Esineb juhtumeid, kui ettevõtja veast tulenevalt ei ole MPLi omanikel võimalik läbida ettevõtja korraldatavat ümberõpet ja seetõttu ei ole neil võimalik töötada ei selle ettevõtja ega ka ühegi teise ettevõtja jaoks. Piirang, mille kohaselt ei või MPList tulenevaid õigusi kasutada kusagil mujal, seab MPLi omanikud ebasoodsasse olukorda, mis ei ole põhjendatud ühegi ohutusaspektiga. Ettevõtjat vahetavad piloodid peavad läbima uue ettevõtja korraldatava ümberõppe, kuigi nad on sellise ümberõppe endise ettevõtja juures läbinud. Peale selle peab iga ettevõtja võtma ümberõppe korraldamisel igati arvesse temaga liituvate pilootide kogemusi. Seepärast on vaja selline piirang kõrvaldada. Seega on MPLiga seotud nõudmised kooskõlas ka ICAO standarditega.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1178/2011 vastavalt muuta.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamusel, (3) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt:

lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevad õigused

1. Piloodid võivad lennata suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuri kohaselt üksnes siis, kui nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmab ka PBN-õigusi (edaspidi „IR/PBN”).

2. Piloot saab IR/PBN-õigused, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)	piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava teoreetiliste teadmiste kursuse kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

b)	piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava lennuõppe kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

c)	piloot on edukalt läbinud kas lennueksami kooskõlas I lisa (FCL-osa) 7. liitega või lennueksami või lennuoskustaseme kontrolli kooskõlas I lisa (FCL-osa) 9. liitega.

3. Lõike 2 punktide a ja b nõuded loetakse täidetuks, kui pädev asutus leiab, et PBN-lendude alase koolituse käigus või end selliste lendudega kurssi viies omandatud pädevus on samaväärne lõike 2 punktides a ja b osutatud kursustel omandatud pädevusega ning kui piloot tõendab oma pädevust kontrollpilooti rahuldaval viisil lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami käigus.

4. Pärast lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami läbimist tehakse märge PBN-pädevuse eduka tõendamise kohta piloodi lennuraamatusse või samaväärsesse dokumenti ja sellele kirjutab alla eksami või kontrolli läbiviinud kontrollpiloot.

5. Kuni 25. augustini 2020 võivad ilma PBN-õigusteta instrumentaallennupädevusmärkega piloodid lennata üksnes sellistel marsruutidel ja sooritada üksnes selliseid lähenemisi, mille puhul PBN-õigusi ei nõuta, samuti ei nõuta neilt instrumentaallennupädevusmärke taastamise korral PBN-kandeid; pärast nimetatud kuupäeva nõutakse PBN-õigusi kõikide instrumentaallennupädevusmärgete puhul.”;

2)	artiklile 10a lisatakse lõige 5: „5. Piloodikoolitusorganisatsioonid tagavad, et hiljemalt 25. augustiks 2020 hõlmavad nende pakutavad IR-kursused I lisa (FCL-osa) nõuetele vastavat PBN-õigustega seotud koolitust.”;

artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 8. aprillini 2017 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktis b või c täpsustatud õhusõiduki mitteärilise lennutegevusega. Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.”;

4)	I ja VII lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2016.

Artikli 1 punkte 1, 2 ja 4 kohaldatakse aga alates 25. augustist 2018, v.a lisa punkti 1 alapunkt g, mida kohaldatakse alates 8. aprillist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 79, 13.3.2008, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3) Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 03/2015, 31. märts 2015, komisjoni määruse kohta, millega vaadatakse läbi suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude loa kriteeriumid.

LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I ja VII lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkti FCL.010 lisatakse järgmised mõisted:

„„nurklähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse osuti näidu kõrvalekaldega indikaatoril (CDI) või samaväärsel näidikul piloodikabiinis;

„joonlähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud horisontaalset külgsuunalist viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse pikkusühikutes, nt meremiilides;

„LNAV“– rõhtsuunaline horisontaalne navigatsioon;

„LPV“– vertikaalse juhendamisvõimekusega kursimajakas;

„suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN)“– piirkondlik navigatsioon, mis põhineb ATS-marsruudil lendavale, instrumentaallähenemist sooritavale või määratud õhuruumis lendavale õhusõidukile esitatavatel sooritusnõuetel;

„RNP APCH protseduur (nõutava navigatsioonitäpsusega lähenemisprotseduur)“– instrumentaallähenemisel kasutatavad PBN-nõuded;

„RNP APCH protseduur kuni LNAV-miinimumini“– 2D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega;

„RNP APCH protseduur kuni LNAV-/VNAV-miinimumini“– 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega ja navigatsiooniteave vertikaalsuuna kohta saadakse kas baromeetrilise püstsuunalise navigeerimise (BARO-VNAV) funktsiooniga või satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;

„RNP APCH protseduur kuni LPV-miinimumini“– 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta saadakse satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;

„eriloaga RNP APCH (RNP AR APCH)“– eriluba vajaval instrumentaallähenemisel kasutatavad navigatsiooninõuded;

„kolmemõõtmeline (3D-) instrumentaallähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;

„kahemõõtmeline (2D-) instrumentaallähenemine“– instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta;

„VNAV“– püstsuunaline e vertikaalne navigatsioon.“;

punkt FCL.600 (IR) asendatakse järgmisega:

„Kui punktis FCL.825 ei ole sätestatud teisiti, võivad instrumentaallennureeglite kohaseid lende lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes järgmiste lubade omanikud:

a)	erapiloodiluba (PPL), ametipiloodiluba (CPL), teise piloodi luba (MPL) ja liinipiloodiluba (ATPL) ning

b)	sellise instrumentaallennupädevusmärkega luba, millega kaasnevad kohaldatavatele õhuruuminõuetele ja õhusõiduki kategooriale vastavad õigused, v.a lennueksamite ja lennuoskustaseme kontrollide ning instruktoriga lennuõppe korral.“;

punkti FCL.605 (IR) alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Instrumentaallennupädevusmärke omanikul on õigus lennata õhusõidukiga instrumentaallennureeglite kohaselt, sh teha PBN-lende, minimaalsel otsusekõrgusel kuni 200 jalga (60 meetrit).“;

punkti FCL.700 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Piloodiloa omanikud ei tohi tegutseda õhusõiduki piloodina ilma kehtiva ja sellele õhusõidukile vastava klassi- või tüübipädevusmärketa, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i)	kergõhusõiduki piloodi loa (LAPL), purilennuki piloodi loa (SPL) ja õhupalli piloodi loa (BPL) korral;

ii)	lennueksami sooritamisel või lennuoskustaseme kontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;

iii)	piloteerimisõppe korral;

iv)	kui neile on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.“;

e)	punkti FCL.700 alapunkt c jäetakse välja;

punkti FCL.820 alapunkti c alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	sooritada lende ilma H alajaos sätestatud tüübi- või klassipädevusmärketa, v.a juhul, kui katselennupädevusmärget ei kasutata ärilise lennutranspordi lendudeks.“;

5. liite punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Teise piloodi loa koolituse litsents antakse üksnes sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile, mis kuulub ORO-osa kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja koosseisu või on sõlminud nimetatud ettevõtjatega erikokkuleppe.“;

7. liidet muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Instrumentaallennupädevuse taotleja peab olema läbinud lennuõppe eksamil kasutataval õhusõidukiklassil või -tüübil, mis on õppeks ja eksamiks nõuetekohaselt varustatud.“;

ii)

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele:

Kõrgus
Üldjuhul	± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul	+ 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus	+ 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil	± 5°
Nurkhälbed	Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed	Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)	Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss
kõikide mootorite töötades	± 5°
imiteeritud mootoririkkega	± 10°
Kiirus
kõikide mootorite töötades	± 5 sõlme
imiteeritud mootoririkkega	+ 10 sõlme / – 5 sõlme

EKSAMI SISU

Lennukid

1. OSA – LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik

Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmääramine

Lennueelne ülevaatus

Ilmastikumiinimumid

Ruleerimine

PBN-väljumine (kui kohaldatakse):

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ja

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.

Stardieelne briifing, start

j (1)

Üleminek instrumentaallennule

k (1)

Instrumentaalväljumine, sh PBN-väljumised, ja kõrgusmõõturi seadmine

l (1)

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS (1)

Lennuki juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas: horisontaallend erinevatel kiirustel, trimmeerimine

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 45° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

d (*1)

Väljatulek varisemiseelsest olukorrast horisontaallennul, pöörangutes tõusul ja laskumisel ning maandumisel – kohaldatav üksnes lennukite suhtes

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi: 1. järgu pöörangute sooritamine stabiilsel tõusul ja laskumisel ette nähtud kurssidele, ebaharilikest asenditest väljatulek – kohaldatav üksnes lennukitele

3. OSA – IFR-PROTSEDUURID MARSRUUDIL (1)

Teekonnajoonel püsimine, sh teekonnajoonel olevate vahepunktide järgimine, nt NDB, VOR, või teekond eri punktide vahel

Navigatsioonisüsteemi ja raadiosidevahendite kasutamine

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimistehnika

Kõrgusmõõturi seadmine

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine (vajaduse korral marsruudil ootetsooni kasutamine)

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

Jäätumisvastased protseduurid, vajaduse korral imiteeritud

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll (vajaduse korral)

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)

PBN-saabumine (kui kohaldatakse):

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.

4. OSA (1) – 3D-LENNUD (3)

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Kontrollida vertikaalnurka

RNP APCH puhul:

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c (2)

Protseduurid ootetsoonis

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

Lähenemise ajastus

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (2)

Tegevus kordusringile minekul

h (2)

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA (1) – 2D-LENNUD (3)

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

RNP APCH puhul:

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c (2)

Protseduurid ootetsoonis

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

Lähenemise ajastus

Kõrguse/vahemaa MAPTni (katkestatud lähenemise punkt), kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine), laskumise või maandumise tähised (Stop Down Fixes – SDFid) (vajaduse korral)

g (2)

Tegevus kordusringile minekul

h (2)

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA – LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA (üksnes mitme mootoriga lennukitel) (1)

Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul

Lähenemine, kordusringile minek ja protseduuriline katkestatud lähenemine ühe mittetöötava mootoriga

Asümmeetriline lähenemine ja maandumine ühe mittetöötava mootoriga

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

Kopterid

1. OSA – VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik

Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmääramine

Lennueelne ülevaatus

Ilmastikumiinimumid

Ruleerimine / õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

PBN-väljumine (kui kohaldatakse):

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.

Stardieelne briifing, protseduurid ja kontrollid

Üleminek instrumentaallennule

Instrumentaalväljumine, sh PBN-protseduurid

2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS

Kopteri juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 30° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

3. OSA – PROTSEDUURID MARSRUUDIL

Teekonnajoonel püsimine, sealhulgas välisandmete jälgimine, nt NDB, VOR, RNAV

Raadiosidevahendite kasutamine

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine

Kõrgusmõõturi seadmine

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja korrigeerimine

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

Jäätumisvastased protseduurid, kui on kohaldatavad, vajaduse korral imiteeritud

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll (vajaduse korral)

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)

PBN-saabumine (kui kohaldatakse)

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.

4. OSA – 3D-LENNUD (4)

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Vertikaalnurga kontroll RNP APCH protseduuri korral:

a)	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

b)	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

c (*2)

Protseduurid ootetsoonis

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

Lähenemise ajastus

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (*2)

Tegevus kordusringile minekul

h (*2)

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA – 2D-LENNUD (4)

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Nõutav navigatsioonitäpsus lähenemisel (RNP APCH):

—	kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

—	ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, ning seadmete tunnistamine

c (*2)

Protseduurid ootetsoonis

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

Lähenemise ajastus

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (*2)

Tegevus kordusringile minekul

h (*2)

Katkestatud lähenemise protseduurid (*2) / maandumine

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA – PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Seda osa võib kombineerida 1.–5. osaga. Eksamil tuleb käsitleda kontrolli kopteri üle, mootoririkke tuvastamist, viivitamatuid meetmeid (tegutsemine avarii korral), jätkumeetmeid ning kontrolle ja lennutäpsust järgmistes olukordades.

Imiteeritud mootoririke pärast starti ja lähenemisel (*3) (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu täisimitaatoril (FFS), II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3))

Stabiilsuse suurendamise seadmete / hüdraulikasüsteemi rike (vajaduse korral)

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

Autorotatsioon ja väljumine eelseatud kõrgusele

3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abita (*4)

3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abiga (*4)

8. liidet muudetakse järgmiselt:

A osa tabeli joonealune märkus asendatakse järgmisega:

„(*)

Tingimusel, et taotleja on eelnenud 12 kuu jooksul teinud PBN-õigusi kasutades vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur ühepiloodi klassi või tüüpi lennukil ühepiloodilendudel; mitme mootoriga mitte-kõrgtehnilise mittekeeruka lennuki puhul peab taotleja olema sooritanud lennueksami 6. osa mitte-kõrgtehnilisel mittekeerukal ühepiloodilennukil ühepiloodilennuna üksnes mõõteriistade näitude järgi.“;

ii)

B osa tabeli joonealune märkus asendatakse järgmisega:

„(*)	Tingimusel, et eelnenud 12 kuu jooksul on PBN-õigusi kasutades tehtud vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur (võiks olla punktlähenemine (PinS-lähenemine)), ühepiloodi tüüpi kopteril ühepiloodilendudel.“;

9. liidet muudetakse järgmiselt:

B osa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus
Üldjuhul	± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul	+ 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus	+ 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil	± 5°
Nurkhälbed	Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarhälbed	Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)	Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss
kõikide mootorite töötades	± 5°
imiteeritud mootoririkkega	± 10°
Kiirus
kõikide mootorite töötades	± 5 sõlme
imiteeritud mootoririkkega	+ 10 sõlme / – 5 sõlme“;

ii)

B osa punkti 5 lisatakse järgmine alapunkt h:

„h)	PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

iii)

B osa punkti 5 tabeli read 3B.4 ja 3B.5 asendatakse järgmistega:

„3B.4.*	3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab (autopilooti võib kasutada kuni lõpplähenemissegmendi vertikaalse liitumispunktini)		P--->	--->		M
3B.5.*	2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni MDH/A		P--->	--->		M“

iv)

B osa punkti 6 lisatakse järgmine alapunkt:

„j)	PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

B osa punkti 6 tabeli rida 3.9.3 asendatakse järgmisega:

„3.9.3.*

3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab

Märkus.

Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 3.9.3.1 puhul ILS).”

vi)

B osa punkti 6 tabeli read 3.9.3.4 ja 3.9.4 asendatakse järgmisega:

„3.9.3.4.*

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel.

Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt mitte-täppislähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.9.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad kui transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt punktile 3.9.3.4.

P—–>

—–>

3.9.4.*

2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A)

P*—>

—–>

M“

vii)

B osa punkti 6 tabeli rida 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.

kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* 3D-lennul otsusekõrgusele jõudmisel

P*—>

—–>“

viii)

B osa punkti 6 tabeli rida 5.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.

Maandumine tavatingimustes* visuaalsete orientiiride abil otsusekõrguse saavutades pärast instrumentaallähenemist

P“

ix)	B osa punkti 6 tabeli reas 6.2 asendatakse mõiste „ILS-lähenemine“ mõistega „II/III kategooria lähenemine“;

C osa punkti 4 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Instrumentaallennureeglite (IFR) piirhälbed.

Kõrgus
Üldjuhul	± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul	+ 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus	+ 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil	± 5°
3D-nurkhälbed	Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarhälbed:	külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi):	igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss
Lend normaaltingimustes	± 5°
Lend ebatavalises/hädaolukorras	± 10°
Kiirus
Üldjuhul	± 10 sõlme
Imiteeritud mootoririkkega	+ 10 sõlme / – 5 sõlme“;

xi)

C osa punkti 12 tabeli read 5.4, 5.4.1 ja 5.4.2 asendatakse järgmisega:

„5.4.

3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab

—>*

5.4.1.

Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita

Märkus. Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule (AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb õhusõiduki lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 5.4.1 puhul ILS).

—>*

5.4.2.

Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga

—>*

M*“

xii)

C osa punkti 12 tabeli read 5.4.4 ja 5.5 asendatakse järgmisega:

„5.4.4.

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kuni katkestatud lähenemise lõpuleviimiseni.

—>*

5.5.	2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDA/H)

—>*

M*“

VII lisa punkti ORA.ATO.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD).“

(1)

(°)	Üksnes mõõteriistade näitude järgi.

(*1) Võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

(2)

(+)	Võib sooritada 5. või 6. osa raames.

(3)

(++)	PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega.

(4)

(+)	PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

(*2) Teha 4. või 5. osa raames.

(*3) Üksnes mitme mootoriga kopterite puhul.

(*4) Eksamil kasutada ainult ühte neist.“;

7.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 91/18

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/541,

15. veebruar 2016,

millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid (2015/1410) (1)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud, et liikmesriigid hoiduvad valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist, ning sellega on ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Stabiilsuse ja kasvu pakt, mille parandusliku osaga rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, annab raamistiku, millega toetatakse usaldusväärse eelarvepositsiooni kiiret taastamist soodustavat valitsuse poliitikat, võttes arvesse majanduse olukorda.

(2)	27. aprillil 2009 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(3)

10. mail 2010 võttis nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 ja artikli 136 alusel vastu otsuse 2010/320/EL, (2) mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks. Nõukogu kehtestas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaks 2014. aasta ning määras iga aasta jaoks kindlaks valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgid.

(4)

Nõukogu otsust 2010/320/EL on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna otsusesse tuli teha täiendavaid muudatusi, sõnastati see 12. juulil 2011 selguse huvides nõukogu otsusega 2011/734/EL (3) uuesti. Seejärel muudeti nimetatud otsust ajavahemikus 8. juulist 2011 kuni detsembrini 2012 (4) korduvalt olulisel määral.

(5)

Kreeka valitsuse finantsseisundi väga olulise halvenemise tõttu on euroala liikmesriigid otsustanud anda Kreekale stabiilsustoetust, et kindlustada finantsstabiilsus euroalal tervikuna, kusjuures toetust antakse koos Rahvusvahelise Valuutafondi mitmepoolse abiga. Alates maist 2010 kuni juunini 2015 on euroala liikmesriigid andnud Kreekale toetust nii kahepoolse Kreeka laenulepingu raames kui ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laenuna. Laenuandjate toetusega kaasnesid ulatuslikud poliitilised tingimused, sealhulgas nõue, et Kreeka täidaks nõukogu otsust 2011/734/EL ja selle hilisemaid muudatusi.

(6)

8. juulil 2015 palus Kreeka finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) kolmeaastase laenuna ning 12. juulil 2015 jõuti põhimõttelisele kokkuleppele anda Kreekale laenu kuni 86 000 miljoni euro ulatuses. 17. juulil tegi ESMi juhatajate nõukogu koostöös Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga Euroopa Komisjonile ülesandeks pidada läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi „memorandum”) üle, milles nähakse ette aastate 2015–2018 rahalise abi süsteemi üksikasjalikud poliitilised tingimused vastavalt ESMi lepingu artikli 13 lõikele 3.

(7)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusele (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, (5) eelkõige selle artiklile 7, peab liikmesriik, kes küsib ESMilt finantsabi, koostama makromajandusliku kohandamisprogrammi (edaspidi „programm”), mille nõukogu heaks kiidab. Selline programm peaks tagama, et võetakse vastu hulk reforme, mida on vaja, et parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja regulatiivset keskkonda.

(8)	Kreeka koostatud programm kiideti heaks nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/544 (6).

(9)

Määruse (EL) nr 472/2013 artikli 10 lõike 2 punktis b on sätestatud ka, et juhul kui määruse artikli 7 alusel kehtestatud makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavale liikmesriigile on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel adresseeritud ka otsus tema ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks, lisatakse tema makromajanduslikus kohandamisprogrammis seatud aastased eelarve-eesmärgid 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (7) artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud teatamisotsusesse; peale selle lisatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud teatamisotsusesse ka makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud meetmed, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Määruse (EL) nr 472/2013 artikli 10 lõike 2 punktis a on sätestatud, et liikmesriik on vabastatud nõudest esitada määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõike 1 kohaseid aruandeid. Määruse (EL) nr 472/2013 artikli 10 lõike 2 punktis c on sätestatud, et jälgimine toimub nimetatud määruse artikli 7 lõike 4 alusel ning et liikmesriik on vabastatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohasest jälgimisest ja kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 kohaste otsuste aluseks olevast jälgimisest.

(10)

Praeguste prognooside kohaselt on majandus Kreekas palju nõrgem, kui eeldati otsuse 2011/734/EL viimase muudatuse vastuvõtmisel detsembris 2012. Nii reaalne kui ka nominaalne SKP peaks 2015. ja 2016. aastal olema palju väiksem, kui eeldati komisjoni 2015. aasta kevadprognoosis; see on tingitud poliitilisest ebakindlusest, reformide tegemata jätmisest, valitsemissektori tulude alalaekumisest, pankade sulgemisest ja kapitalikontrolli kehtestamisest. Augustis 2015 ajakohastas komisjon oma SKP kasvuprognoosi, sest seda oli vaja ESMi programmi jaoks vajaliku memorandumi üle peetavate läbirääkimiste alusena. Selle prognoosi kohaselt kahaneb SKP reaalväärtuses 2015.–2016. aastal vastavalt 2,3 % ja 1,3 % (võrrelduna vastavalt 0,5 % ja 2,9 % suuruse kasvuga, mida ennustati nendeks aastateks 2015. aasta kevadprognoosis), misjärel see kasvab 2017. aastal 2,7 % ja 2018. aastal 3,1 %. Niisugune majandusstsenaariumi märkimisväärne halvenemine aastatel 2015–2016 tähendab vastavalt ka riigi rahanduse väljavaate halvenemist, kui poliitikat ei muudeta.

(11)

Hinnangute kohaselt on Kreeka vähendanud struktuurset puudujääki 16 protsendipunkti võrra SKPst, st jõudnud 2009. aasta 15,2 % puudujäägist 2014. aastaks hinnanguliselt 1 % ülejäägini, kindlustades seega aastatel 2009–2014 struktuurse eelarvepositsiooni paranemise, mis on oluliselt suurem kui nõukogu poolt selleks ajavahemikuks soovitatud vähemalt 10 protsendipunkti SKPst. 2014. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 3,5 % SKPst, mis jääb selgelt nõukogu otsusega 2014. aastaks kehtestatud ülemmäära – 4,5 % SKPst (ESA 2010 alusel) – piiresse. Siiski jäi esmane eelarvepositsioon 0,4 protsendiga SKPst oodatust oluliselt nõrgemaks, jäädes ka allapoole seatud eesmärki, milleks oli 1,5 % SKPst; see oli tingitud mitme teguri koostoimest, sealhulgas majandustsükli pöördumisest ja sellega seotud negatiivsest mõjust eelarve tulude poolele, eelarvepoliitika lõdvendamisest ning kasvanud majanduslikust ebakindlusest. Makromajandusliku keskkonna nõrgenemine koos ajutiste fiskaalmeetmete aegumisega 2015. aastal on aga muutnud võimatuks selle, et eesmärk, mis nähti ette otsuse 2011/734/EL viimase muudatusega, mis võeti vastu detsembris 2012 – esmane eelarvepositsioon 3 % SKPst – saavutatakse aastal 2015. Eelarve-eesmärke on seetõttu korrigeeritud oluliselt allapoole, võttes arvesse makromajanduslikke tingimusi ja praegust eelarveseisundit, et vältida lühiajalises perspektiivis liiga karme eelarvekärpeid.

(12)

Sellest tulenevalt hakkab Kreeka järgima uut eelarvekava, mille kohaselt seatakse aastate 2015, 2016, 2017 ja 2018 ning järgnevate aastate esmase eelarveülejäägi eesmärkideks vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75 ning 3,5 % SKPst. Eelarve-eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka prognoositava kasvumääraga. Ajakohastatud kava kohaselt väheneb valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole 3 % SKPst 2017. aastal.

(13)

Komisjoni talituste poolt ajakohastatud SKP nominaalkasvu prognoosi kohaselt on valitsemissektori esmane eelarvepositsioon 2015. aastal 7 631 miljoni euro (4,4 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2016. aastal 6 166 miljoni euro (3,6 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2017. aastal 4 089 miljoni euro (2,3 % SKPst) suuruses puudujäägis ja 2018. aastal 753 miljoni euro (0,4 % SKPst) suuruses puudujäägis.

(14)	2016. aasta eelarve, mille Kreeka parlament peab vastu võtma, moodustab osa keskpika perioodi eelarvestrateegiast aastateks 2016–2019, mille eesmärk on eelarve ulatuslik ja kiire konsolideerimine, mis toob kulude kokkuhoiu summas üle 6 900 miljoni euro, st ligi 4 % SKPst.

(15)

Suutmatus viia lõpule viimane EFSFi programmi läbivaatamine, õigel ajal tasumata jäetud võlateenindamismaksed, EFSFi programmi lõppemine ja kapitalikontrolli kehtestamine on loonud uue olukorra, mis on toonud kaasa võla jätkusuutlikkuse edasise olulise halvenemise. See on tingitud madalamatest kasvuprognoosidest, esmase eelarveülejäägi eesmärkide allapoole korrigeerimisest, erastamistulude allapoole korrigeerimisest, pangandussektori finantseerimisvajaduste olulisest halvenemisest pärast kapitalikontrolli kehtestamist, suurenenud maksevõlgnevustest, mis johtuvad riigi likviidsuspuudujäägist ning väärtuse hindamise mõjudest, mis tulenevad euro odavnemisest IMFi eriarveldusühiku suhtes. Selliste arengute tulemusena jõuab võla suhe SKPsse 2016. aastal eeldatavasti 198,3 %ni, enne kui see väheneb lähtestsenaariumi kohaselt 2020. aastal 169,3 %-ni, 2022. aastal 154,5 %-ni ja 2030. aastal 115,9 %-ni.

(16)

Neid suundumusi arvesse võttes on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ettenähtud kohandamiskava ajakohastada. Kreeka võetud kohustused ei ole seotud mitte ainult eelarve konsolideerimise meetmetega, vaid ka meetmetega, mida on vaja võtta majanduskasvu edendamiseks ja negatiivse sotsiaalse mõju vähendamiseks.

(17)

Kõik nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/544 ette nähtud meetmed on eelarve nõutava kohandamise tagamiseks olulised. Mõnel meetmel on otsene mõju Kreeka eelarvepositsioonile, samas kui teised on struktuurimeetmed, millega parandatakse eelarve haldamist ja saavutatakse keskpikas perspektiivis kindlam eelarvepositsioon.

(18)	Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades on ilmselt vaja läbi vaadata varasemad aastased eelarve-eesmärgid ja nende eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed. Uued aastased eelarve-eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud meetmed on ette nähtud nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/544,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kreeka teeb praegusele ülemäärase eelarvepuudujäägi olukorrale lõpu nii kiiresti kui võimalik, ent hiljemalt 2017. aastaks.

2. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ettenähtud kohandamiskavas püütakse järgida iga-aastasi valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärke, mis on sätestatud nõukogu rakendusotsuses (EL) 2016/544 ja põhinevad esmase eelarveülejäägi eesmärkidel, milleks on aastatel 2015, 2016 ja 2017 ning aastal 2018 ja sellele järgnevatel aastatel vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75, ning 3,5 % SKPst. Eelarve-eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka prognoositava kasvumääraga. Ajakohastatud kava kohaselt väheneb valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole 3 % SKPst 2017. aastal.

3. Kreeka võtab vastu ja rakendab täielikult kõik eelarve, majanduse ja struktuurilise kohandamise meetmed, mis on lisatud nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/544 heaks kiidetud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi.

4. Juhul, kui eelarvekavadega seotud riskid realiseeruvad, on Kreeka valmis võtma vastu täiendavaid meetmeid. Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M.H.P. VAN DAM

(1) Õigusakt võeti algselt vastu üksnes inglise keeles ja see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 219, 20.8.2015, lk 8).

(2) ELT L 145, 11.6.2010, lk 6.

(3) ELT L 296, 15.11.2011, lk 38.

(4) Nõukogu 8. novembri 2011. aasta otsus 2011/791/EL (ELT L 320, 3.12.2011, lk 28), nõukogu 13. märtsi otsus 2012/211/EL (ELT L 113, 25.4.2012, lk 8), nõukogu 4. detsembri 2012. aasta otsus 2013/6/EL (ELT L 4, 9.1.2013, lk 40).

(5) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27.

(7) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

7.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 91/22

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/542,

15. veebruar 2016,

Kreekale liidu lühiajalise finantsabi andmise kohta (2015/1181) (1)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kreeka on palunud Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) uut finantsabi ja selle andmiseks on põhimõtteline kokkulepe olemas.

(2)

Selleks et tagada euroala terviklikkus, säilitada finantsstabiilsus ning vältida Kreeka tagasimaksekohustuste edasist täitmata jätmist, vajab Kreeka aga üleminekurahastamist seni, kuni saab hakata kõnealust abi rakendama. Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, mis on tingitud valitsusest sõltumatutest erandlikest asjaoludest, palus Kreeka 15. juulil 2015 liidult ametlikult kiiret finantsabi, et tagada Kreeka, euroala ja liidu finantsstabiilsus. ESMi poolt Kreekale antavat abi kasutatakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) raames Kreekale antud laenu tagasimaksmiseks.

(3)	Selle Kreeka poolt komisjonile ja nõukogule esitatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi „programm”) eelnõu eesmärk on tagada, et võetakse vastu reformid, mida on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja regulatiivse keskkonna parandamiseks.

(4)	Komisjoni jõudis koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) hinnangule, et Kreeka vajab 2015. aasta juulikuu jooksul rahastamist kogusummas 7 160 miljonit eurot. Üksikasjalikud finantstingimused tuleks sätestada laenulepingus.

(5)	Liidu finantsabi peaks haldama komisjon.

(6)

Kreeka esitas komisjonile ja nõukogule programmi, mille eesmärk on tagada, et võetakse vastu reformid, mida on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja regulatiivse keskkonna parandamiseks. 15. juulil 2015 jõudsid valitsus ja komisjon programmi osas talituste tasandil kokkuleppele; programm sätestatakse konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”).

(7)	Komisjon peaks kohapeal ja Kreeka ametivõimude esitatud regulaarsete aruannete põhjal korrapäraselt kontrollima, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud.

(8)	Abi tuleks anda selleks, et toetada programmi edukat rakendamist.

(9)

Euroala liikmesriigid on teatanud, et nad on võtnud kohustuse maksta igale euroalasse mittekuuluvale liikmesriigile ühiselt ja kiiresti selleks mõeldud mehhanismi kaudu hüvitist summa eest, mille kõnealune euroalasse mittekuuluv liikmesriik on maksnud omavahenditesse ja mis vastab liidu üldeelarve kasutamisele kahjude korral, mis tulenevad euroala liikmesriigile liidu finantsabi andmisest määruse (EL) nr 407/2010 alusel. Kehtestatakse ka asjakohane kord tagamaks, et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid ei saaks ülemäärast hüvitist olukorras, kus on aktiveeritud liidu üldeelarve kaitsmise vahendid, sealhulgas võlgade sissenõudmine, mida tehakse vajaduse korral saadaolevaid summasid tasaarvestades ja makseid pikemale ajavahemikule jaotades.

(10)

EFSMi laen on tagatud liidu üldeelarvega. Sellise laenu tagastamisel tekkiva makseviivituse korral võib komisjon kutsuda üles tegema liidu võla teenindamise eesmärgil kättesaadavaks täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks liidu varadele, võttes arvesse kõigi ülemääraste vahendite seisu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) (edaspidi „finantsmäärus”), mida kohaldatakse liidu üldeelarve suhtes, ning selle üksikasjalikud eeskirjad näevad ette liidu üldeelarve kaitsmise vahendid, sealhulgas võlgade sissenõudmise, mida tehakse vajaduse korral saadaolevaid summasid tasaarvestades ja makseid pikemale ajavahemikule jaotades. Komisjon võtab need vahendid kasutusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liit annab Kreekale laenu kuni 7 160 miljonit eurot maksimumtähtajaga kolm kuud.

2. Käesoleva otsuse kohast liidu finantsabi antakse üksnes juhul, kui euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide riskipositsioon on õiguslikult siduva korra alusel täielikult tagatud likviidse tagatisega, nii et neile makstakse viivitamata tagasi summa, mis on vajalik selleks, et katta mis tahes kohustused, mis neil võivad tekkida juhul, kui Kreeka ei maksa finantsabi tagasi vastavalt sätestatud tingimustele.

3. Finantsabi tehakse kättesaadavaks kohe pärast käesoleva otsuse jõustumist.

4. Komisjon teeb liidu finantsabi Kreekale kättesaadavaks kahe osamaksena.

5. Osamaksed makstakse välja, kui laenuleping ja vastastikuse mõistmise memorandum on jõustunud ning Kreeka täidab asjakohased poliitilised tingimused kooskõlas artikliga 3.

6. Kreeka tasub liidu rahastamise kulud koos kümne baaspunkti suuruse marginaaliga.

7. Määruse (EL) nr 407/2010 artiklis 7 osutatud kulud nõutakse sisse Kreekalt.

8. Kui see on vajalik laenu õigeaegseks rahastamiseks, on komisjonil lubatud laenata võlakirjade suunatud pakkumise teel või muu sellise asjakohase finantskorralduse kaudu, millega on võimalik koguda rahalisi vahendeid väga lühikese aja jooksul.

Artikkel 2

1. Komisjon haldab abi viisil, mis on kooskõlas Kreeka kohustustega.

2. EKPga konsulteerides lepib komisjon Kreeka ametivõimudega kokku finantsabiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused vastavalt artiklile 3. Kõnealused tingimused sätestatakse komisjoni ja Kreeka ametivõimude allkirjastatavas vastastikuse mõistmise memorandumis kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustustega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse komisjoniga sõlmitavas laenulepingus.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud, ning annab aru majandus- ja rahanduskomiteele. Sel eesmärgil teevad Kreeka ametivõimud komisjoni ja EKPga täielikku koostööd ning annavad nende käsutusse kogu vajaliku teabe. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed kõigist olulistest sündmustest.

Artikkel 3

1. Kiidetakse heaks Kreeka ametivõimude koostatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programm (edaspidi „programm”).

2. Abi makstakse tingimusel, et Kreeka

i)	võtab vastu programmis mainitud meetmed, mille vastuvõtmise tähtpäev on 15. juuli 2015;

ii)	astub selged sammud, et valmistada ette muude programmis loetletud poliitiliste tingimuste täitmist, ning

iii)	saab ESMi liikmetelt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõike 2 kohase põhimõttelise nõusoleku Kreekale finantsabi andmiseks.

3. Kreeka võtab õigel ajal vastu allpool esitatud meetmed.

Käibemaksusüsteem

—

15. juuliks 2015 võetakse vastu käibemaksusüsteemi reformi käsitlevad õigusaktid. Reformi eesmärk on parameetrite muutmisest tingitud netotulu kasv 1 % SKPst aastaarvestuses. Uue käibemaksusüsteemi kohaselt: i) ühtlustatakse käibemaksumäärasid, kehtestades üldise käibemaksumäära 23 % (mh restoranide ja toitlustuse suhtes), vähendatud käibemaksumäära 13 % põhitoiduainete, energia, hotellide ja vee (v.a kanalisatsioon) suhtes ning oluliselt vähendatud käibemaksumäära 6 % ravimite, raamatute ja teatri suhtes; ii) ühtlustatakse erandeid, et laiendada maksubaasi ja suurendada kindlustuse suhtes kohaldatavat käibemaksu, ning iii) kõrvaldatakse saarte suhtes kehtivad käibemaksusoodustused, alustades saartest, kus tulud on suuremad ja mis on populaarseimad turismisihtkohad, v.a kõige äärepoolsemad saared. Reform viiakse ellu 2016. aasta lõpuks, mil määratakse kindlaks sobivad ja sihipärased, maksustamise mõttes neutraalsed meetmed, et pakkuda hüvitust kõige rohkem puudust kannatavatele elanikele. Hotellide ja saarte uusi käibemaksumäärasid kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

Pensionid

—	Võetakse vastu õigusaktid, millega külmutatakse tagatud sissemakselise pensioni igakuised piirmäärad nominaalarvestuses aastani 2021.

—	Võetakse vastu õigusaktid, millega tagatakse pärast asjaomaste Kreeka õigusaktide jõustumist pensionile jäävatele inimestele põhipension, tagatud sissemakseline pension ja majanduslikust olukorrast sõltuv pension ainult tavalise ametliku pensioniea (praegu 67 aastat) saavutamisel.

—	Võetakse vastu õigusaktid, millega tõstetakse pensionäride ravikindlustusmaksete keskmine määr 4 %-lt 6 %-le ning laiendatakse seda lisapensionitele.

—	Võetakse vastu õigusaktid, millega tehakse kõigile pensionifondidele ülesandeks rakendada uute, alates 1. jaanuarist 2015 esitatud pensionitaotluste suhtes täielikult seadust 3863/2010.

Statistika haldamine

—

Võetakse vastu Kreeka Statistikaameti (ELSTAT) juhtimist tugevdavad õigusaktid. Kõnealused õigusaktid hõlmavad järgmist: i) Kreeka statistikasüsteemi nõuandeorganite ülesanded ja struktuur, sh Kreeka statistikasüsteemi nõukogu muutmine Kreeka statistikasüsteemi nõuandekomiteeks, ning heade tavade nõuandekomitee ülesanded; ii) ELSTATi esimehe töölevõtmise menetlus, mis tagab, et tööle võetakse võimalikult kõrge ametialase kvalifikatsiooniga esimees, järgides läbipaistvaid menetlusi ja valikukriteeriume; iii) ELSTATi kaasamine, kui see on asjakohane, iga statistikaküsimusi käsitleva seadusandliku või muu õigusakti ettepaneku esitamisse; iv) muud ELSTATi sõltumatust mõjutavad küsimused, sh sõltumatus finantsküsimustes, ELSTATile suurema mõjuvõimu andmine olemasolevate alaliste ametikohtade ümberjaotamisel ning vajaduse korral töötajate ja spetsialiseeritud teadustöötajate töölevõtmisel ning asutuse liigitamine eelarvepoliitiliseks organiks hiljuti vastu võetud seaduses 4270/2014; Kreeka Panga ülesanded ja volitused statistika alal kooskõlas liidu õigusaktidega.

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu rakendamine

—	Kreeka rakendab majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu asjakohased sätted 15. juuliks 2015.

Artikkel 4

Kreeka avab liidu finantsabi haldamiseks erikonto Kreeka Pangas.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Artikkel 7

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M.H.P. VAN DAM

(1) Õigusakt võeti algselt vastu üksnes inglise keeles ja see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 192, 18.7.2015, lk 15).

(2) ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

7.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 91/27

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/544,

15. veebruar 2016,

millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411) (1)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, (2) millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud võimalus võtta majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks meetmeid liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro.

(2)

Alates 2010. aastast on liikmesriigid ja Rahvusvaheline Valuutafond („IMF”) andnud Kreekale rahalist abi. Kreeka majanduse esimeses kohandamisprogrammis lepiti kokku 2. mail 2010: euroala liikmesriigid leppisid kokku, et annavad kahepoolseid laene, mida koordineerib Euroopa Komisjon, kogusummas 80 000 miljonit eurot, mis makstakse välja ajavahemikus 2010. aasta mai kuni 2013. aasta juuni, ning Rahvusvaheline Valuutafond kohustus andma tugilaenuna täiendavalt 30 000 miljonit eurot. Kreeka majanduse teine kohandamisprogramm kiideti heaks 14. märtsil 2012. Euroala liikmesriigid ja IMF eraldasid 2012.–2014. aastaks esimese programmi raames väljamaksmata summad ja täiendavad 130 000 miljonit eurot. Kui esimese programmi rahastamine põhines kahepoolsetel laenudel, siis teise programmi puhul lepiti kokku, et euroala liikmesriikide poolt rahastab seda Euroopa Finantsstabiilsuse Fond („EFSF”), mis hakkas täielikult toimima alates 2010. aasta augustist. Teisest programmist nähti finantsabi ette kokku 164 500 miljonit eurot kuni 2014. aasta lõpuni (hiljem pikendati seda perioodi 2015. aasta juuni lõpuni). Euroala kohustused moodustavad sellest summast 144 700 miljonit eurot, mis antakse EFSFi kaudu, samal ajal kui IMFi panus on 19 800 miljonit eurot, mis on osa nelja-aastasest 28 000 miljonit euro suurusest abist Kreeka laiendatud rahastamisvahendi raames, mille IMF kiitis heaks 2012. aasta märtsis.

(3)

Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, taotlesid Kreeka ametiasutused 8. juulil 2015 Euroopa stabiilsusmehhanismist („ESM”) finantsabi, et tagada nõuetekohaselt toimiv Kreeka pangandussüsteem, täita Kreeka võlakohustused, toetada Kreeka majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu juurde ja tagada finantsstabiilsus kogu euroalal ja liikmesriikides.

(4)

Vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõikele 1 ja selleks et saaks teha artikli 13 lõike 2 kohaselt ESMi juhatajate nõukogu otsuse selle kohta, kas põhimõtteliselt anda Kreekale laenu vormis stabiilsustoetust, volitas ESMi juhatajate nõukogu esimees 8. juulil 2015 Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, hindama, kas on ohtu kogu euroala või sellesse kuuluvate liikmesriikide finantsstabiilsusele; hindama koos IMFiga, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik, ning hindama Kreeka tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust.

(5)

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 kohaselt viis Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) töötajate panuse toel hindamise lõpule 10. juulil 2015, leides, et tingimused Kreekale rahalise toetuse andmiseks stabiilsusmehhanismi laenuna on täidetud. Rahastamisvajaduste suuruseks hinnati kuni 86 000 miljonit eurot.

(6)

17. juulil 2015 anti Kreekale nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/542 (3) Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) lühiajalist finantsabi 7 160 miljonit eurot, et täita 2015. aasta juuli tagasimaksekohustused ja tasuda oma võlgnevused IMFile. Abi maksti välja ühe maksena 20. juulil 2015 ja seoti majanduspoliitiliste tingimuste täitmisega. ESMi abi kasutatakse muu hulgas selleks, et maksta tagasi lühiajaline EFSMi üleminekulaen.

(7)

16. juulil 2015 kutsus ESMi juhatajate nõukogu komisjoni üles leppima koostöös Euroopa Keskpanga, Euroopa stabiilsusmehhanismi, Kreeka ametiasutuste ja vajaduse korral IMFiga kokku Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis. Programm koostati määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt. 11. augustil 2015 jõudsid kõnealused institutsioonid Kreeka valitsusega tehnilisel tasandil kokkuleppele makromajanduslikus kohandamisprogrammis („programm”). Kreeka poolt komisjonile ja nõukogule esitatud programmi eesmärk on tagada, et võetakse vastu mitmed reformid, mida on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks, finantsstabiilsuse tagamiseks ning majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse õigluse edendamiseks.

(8)	Pärast kõnealuse lepingu sõlmimist peaks Kreeka vastu võtma põhjaliku poliitikameetmete paketi, mida rakendatakse kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2015. aasta kolmandast kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini.

(9)

Põhjalik poliitikameetmete pakett määratakse kindlaks konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis („vastastikuse mõistmise memorandum”) ja selle eesmärk peaks olema taastada finantsturgude usaldus ja kindel makromajanduslik tasakaal ning võimaldada majandusel naasta jätkusuutliku majanduskasvu juurde. See peaks tuginema neljale sambale: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse kaitsmine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.

(10)

Komisjoni talitused ajakohastasid 2015. aasta augustis SKP nominaalkasvu prognoosi, et selle alusel saaks pidada läbirääkimisi ESMi programmi üle. Selle prognoosi kohaselt on SKP nominaalkasv 2015. aastal – 3,2 %, 2016. aastal – 0,7 %, 2017. aastal 3,4 %, 2018. aastal 4,1 % ja 2019. aastal 4,2 % ning valitsemissektori võla suhe SKPsse oleks 2015. aastal 196,3 %, 2016. aastal 200,9 %, 2017. aastal 198,6 %, 2018. aastal 190,7 % ja 2019. aastal 182,3 %. Valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneks seega kuni 2016. aastani ja hakkaks seejärel vähenema, jõudes 2020. aastal hinnanguliselt 174,5 %-ni, kusjuures võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud. Komisjoni talituste ajakohastatud SKP nominaalkasvu prognoosi kohaselt on valitsemissektori esmane eelarvepositsioon 2015. aastal 7 631 miljoni euro (4,4 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2016. aastal 6 166 miljoni euro (3,6 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2017. aastal 4 089 miljoni euro (2,3 % SKPst) suuruses puudujäägis ja 2018. aastal 753 miljoni euro (0,4 % SKPst) suuruses puudujäägis.

(11)

Ametiasutused hakkavad järgima uut eelarvekava, mille kohaselt seatakse aastate 2015, 2016, 2017 ja 2018 ning järgnevate aastate esmase eelarveülejäägi eesmärkideks vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75, ning 3,5 % SKPst. Eelarve eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka prognoositava kasvumääraga.

(12)	Kreeka pangandussektori pikaajalise vastupanuvõime suurendamine on hädavajalik selleks, et taastada finantsstabiilsus Kreekas ja tagada finantsstabiilsus euroalal tervikuna. Kreeka pangandussektori likviidsuse säilitamiseks on kehtestatud ajutised haldusmeetmed, sealhulgas kapitalikontroll.

(13)	Põhjalike ja ambitsioonikate reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkonnas peaks toetama Kreeka valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(14)	Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga peaks kontrollima regulaarsete ajavahemike tagant Kreeka programmi ranget rakendamist lähetuste ja Kreeka ametiasutuste regulaarselt esitatavate aruannete abil kord kvartalis.

(15)	Kreeka põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades.

(16)	Kreeka ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega kaasama programmi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

(17)

Mis tahes vormis finantsabi, mida Kreeka on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema programmi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Selleks et hõlbustada Kreeka majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu ning eelarve- ja finantsstabiilsuse juurde, rakendab Kreeka rangelt programmi, mille põhielemendid on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 2. Programmis käsitletakse euroala finantsstabiilsusele Kreekalt tulenevaid spetsiifilisi riske ning selle eesmärk on kiiresti taastada usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja finantsolukord Kreekas ning taastada tema suutlikkus end täielikult rahastada rahvusvahelistel finantsturgudel. Programmis võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja 148 kohaselt nõukogu poolt Kreekale esitatud soovitusi ning Kreeka võetud meetmeid nende täitmiseks, seades sealjuures eesmärgiks nõutavate poliitikameetmete laiendamise, tugevdamise ja süvendamise.

2. Komisjon jälgib koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga Kreeka edusamme programmi rakendamisel. Kreeka teeb komisjoni ja EKPga igakülgselt koostööd. Eelkõige esitab ta neile kogu teabe, mida nad peavad programmi jälgimiseks vajalikuks.

3. Komisjon vaatab koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga koos Kreeka ametiasutustega läbi programmi muudatused ja ajakohastused, mis võivad olla vajalikud, et võtta nõuetekohaselt arvesse muu hulgas märkimisväärset lahknevust makromajanduslike ja eelarveprognooside ning tegelike näitajate vahel, negatiivsete mõjude ülekandumise riski ning makromajanduslikke ja finantsvapustusi.

Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja aidata kaasa tasakaalustamatuste jätkusuutlikule korrigeerimisele, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarvereformide, finantsturgude reformide ja struktuurireformide kohta.

Komisjon hindab regulaarsete ajavahemike tagant programmi majanduslikku mõju ja soovitab vajalikke korrektsioone, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kindlustada vajalik eelarve konsolideerimine ja minimeerida kahjulikke sotsiaalseid mõjusid.

Artikkel 2

1. Programmi põhieesmärgid on järgmised: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse tagamine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.

2. Kreeka jätkab eelarve konsolideerimist, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Kreeka ametiasutused kohustuvad tagama riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning saavutama keskpikas perspektiivis ulatusliku ja jätkusuutliku esmase ülejäägi, mille abil vähendatakse pidevalt valitsemissektori võla suhet SKPsse. Ametiasutused hakkavad järgima uut eelarvekava, mille kohaselt seatakse aastate 2015, 2016, 2017 ja 2018 ning järgnevate aastate esmase eelarveülejäägi eesmärkideks vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75, ning 3,5 % SKPst. Kreeka eesmärgiks on keskpikas perspektiivis esmane ülejääk 3,5 % SKPst, mis tuleb saavutada mitmete eelnevate parameetriliste eelarvereformide kaudu, mida kohaldatakse sealhulgas käibemaksu ja pensionisüsteemi suhtes. Seda toetatakse maksukuulekuse parandamisele ja avaliku sektori finantsjuhtimisele ning maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele suunatud ambitsioonika programmi abil, tagades samal ajal haavatavate elanikkonnarühmade piisava kaitse. Lisaks eespool nimetatud meetmetele kohustuvad ametiasutused võtma 2015. aasta oktoobris usaldusväärseid struktuurimeetmeid, mille mõju on vähemalt 0,75 % SKPst 2017. aastal ning 0,25 % SKPst 2018. aastal, eesmärgiga saavutada keskpikas perspektiivis esmase ülejäägi sihttase 3,5 % SKPst. Ametiasutused kohustuvad võtma 2016. aasta oktoobris vajaduse korral 2017. ja 2018. aasta eesmärkide saavutamiseks täiendavaid struktuurimeetmeid. Need hõlmaksid kaitsekulusid, kavandatud üksikisiku tulumaksu reformi ning kohustuslike kulude külmutamist. Parameetrilisi eelarvemeetmeid tugevdatakse ulatuslike haldusmeetmetega, mille abil lahendatakse maksukogumisel ja maksustamisel esinevaid probleeme. Kreeka valitsus jälgib eelarveriske, sealhulgas kohtuotsuseid, ning võtab eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral tasakaalustavaid meetmeid. Ametiasutused kavatsevad kanda vähemalt 30 % ülelaekumistest võla vähendamiseks ette nähtud eraldi kontole. Lisaks sellele kasutatakse täiendav 30 % ülelaekumistest valitsuse võetud varasemate täitmata kohustuste likvideerimiseks.

3. Kreeka võtab allpool kirjeldatud meetmeid:

Lühemas perspektiivis võtab meetmeid tulude suurendamiseks ning kulude koondamiseks ja piiramiseks. Kulusid suurendavate meetmete hulgas kaotab Kreeka järk-järgult diislikütuseaktsiisi tagastamise põllumajandustootjatele ning suurendab tonnaažimaksu. Ametiasutused võtavad meetmeid 2015. aasta omandimaksu (ENFIA) kogumise algatamiseks, et väljastada maksuteated 2015. aasta oktoobriks, viimased osamaksed tuleks teha 2016. aasta veebruaris. Ametiasutused lahendavad ka hiljuti rakendatud tulumeetmetega seoses kindlaks tehtud probleeme. Ametiasutused kohustusid ka koondama ja piirama kulusid, langetades selleks tervishoiuteenuste hinda ning algatades sotsiaalhoolekandesüsteemi tervikliku läbivaatamise. Pakett hõlmab eelarvet mõjutavaid täiendavaid meetmeid, nagu näiteks avaliku halduse reformid, maksude kogumisel esinevate puuduste kõrvaldamist käsitlevad reformid, ning muid parameetrilisi meetmeid.

ii.

Näitamaks üles oma pühendumust usaldusväärse eelarvepoliitika rakendamisele, võtab 2015. aasta oktoobris vajaduse korral vastu 2015. aasta lisaeelarve, 2016. aasta eelarveprojekti ning keskpika perioodi eelarvestrateegia aastateks 2016–2019, mida toetab ulatuslik ja usaldusväärne parameetriliste meetmete ja struktuursete eelarvereformide pakett.

iii.

Kohustub rakendama nii otsese kui ka kaudse maksustamise reforme, et parandada tõhusust, sissenõudmist ning tööjõupakkumist. Varasemate tavade muutmiseks ning maksude ja sotsiaalkindlustuse maksukultuuri parandamiseks kohustub valitsus võtma jõulisi meetmeid maksukogumise parandamiseks ning mitte kehtestama uusi osamakseid, muid vabastusi või maksuvõla tasumise kavasid ega pikendama kehtivaid kavasid.

iv.	Jätkab reforme, mille eesmärk on parandada eelarveprotsessi ning kulude kontrollimist, võlgnevuste likvideerimist ning tugevdada eelarvearuandlust ja likviidsusjuhtimist. Kreeka valitsus kohustub muutma eelarvenõukogu toimivaks.

v.	Võtab täiendavaid meetmeid riigihangete valdkonnas Kreeka riigihangete süsteemi tõhususe ja läbipaistvuse parandamiseks, väärkäitumise ärahoidmiseks, ning tagab suurema vastutuse ja kontrolli. Selles lepitakse kokku Euroopa Komisjoniga, kes toetab tegevuskava rakendamist.

vi.

Kohustub väljakuulutatud reforme täies ulatuses rakendama ning jätkavad ka uusi reforme, et tugevdada pikaajalist jätkusuutlikust, võttes eesmärgiks saavutada 2015. aastal kokkuhoidu ligikaudu 0,25 % ulatuses SKPst ning 2016. aastaks ligikaudu 1 % ulatuses SKPst. Paketi eesmärk on muu hulgas luua takistavaid asjaolusid ennetähtaegselt pensionile jäämisele, suurendades ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud sanktsioone ning kaotades järkjärguliselt varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise, mis käsitlevad enne seadusjärgset pensioniiga pensionile jäämist.

vii.

Jätkab tervishoiusüsteemi reformimist, avaliku sektori kulude kontrollimist, ravimihindade juhtimist, haiglate juhtimise parandamist, suurendama haiglatarvete hangete tsentraliseerimist, juhtima ravimite ja tervishoiuteenuste nõudlust tõendipõhiste digiretsepti protokollide kaudu, kasutama erasektori tervishoiuteenuse osutajate teenuseid kulutõhusal viisil, uuendama IT-süsteeme, töötama välja esmase ja teisese ravi jaoks uue elektroonilise suunamissüsteemi, mis võimaldab formuleerida patsientide jaoks raviviise.

viii.

Võtab 2016. aasta märtsiks vastu täiendavad tagatud tööhõivetoetuste kavad, mis hõlmavad neis osalejate jaoks individuaalseid aktiivseid tööturu meetmeid, kasutades selleks kohalikke partnereid, kaasates era- ja sotsiaalmajanduse sektoreid ning tagades olemasolevate vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise.

Õiglasema ühiskonna saavutamine eeldab, et Kreeka parandab oma hoolekandesüsteemi ülesehitust nii, et tekkiks tõeline sotsiaalne turvavõrgustik, mis suunaks nappe ressursse neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ametiasutused kavatsevad sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamisel ja tagatud miinimumsissetuleku rakendamisel ära kasutada rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavat tehnilist tuge.

4. Finantsstabiilsuse tagamisel võtab Kreeka koheselt meetmeid viivislaenude vähendamiseks ning pangandussüsteemis likviidsuse ja kapitali taastamiseks. Pankade rekapitaliseerimisprotsess tuleks lõpule viia enne 2015. aasta lõppu, sellega kaasnevad meetmed, millega tugevdatakse Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja pankade juhtimist. Täiendavad meetmed hõlmavad viivislaenude tasumisel kokkuleppele jõudmist ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja pankade juhtimist.

5. Majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute edendamiseks kavandab ja rakendab Kreeka ulatuslikke reforme töö- ning tooteturgudel (sealhulgas energiaturgudel), mis ei taga mitte ainult täieliku kooskõla Euroopa Liidu nõuetega, vaid on suunatud ka Euroopa parimate tavade järgimisele. Majanduslike võimaluste loomiseks ning sotsiaalse õigluse parandamiseks on vaja avatumaid turge, selleks tuleb piirata kasu taotlevat ja monopoolset käitumist, mis väljendub kõrgemates hindades ja madalamas elatustasemes. Kooskõlas majanduskasvustrateegiaga suurendavad ametiasutused jõupingutusi oluliste algatuste ja reformiettepanekute elluviimiseks ning täiendavad tegevuskava täiendavate ambitsioonikate reformidega, mis toetavad riigi naasmist jätkusuutliku majanduskasvu teele, meelitades ligi investeeringuid ja luues uusi töökohti.

6. Kreeka energiaturg vajab liidu õigusaktide ja strateegiatega kooskõlla viimiseks, moderniseerimiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, monopoolse positsiooni ja ebatõhususte vähendamiseks, innovatsiooni edendamiseks, taastuvate energiaallikate ja gaasi laiemaks soosimiseks ning kõigi nimetatud muutustega kaasneva kasu tarbijani viimiseks ulatuslikke reforme. Ametiasutused kiidavad heaks gaasituru reformi ja selle spetsiifilise tegevuskava, millega kaasneb 2018. aastaks muu hulgas kõigi tarbijate täielik õigus valida tarnijat, ning annavad komisjonile teada reformitud võimsustasude süsteemist (nii ajutine kui ka alaline mehhanism) ja elektritoodete turgude uuest ülesehitusest. Igal juhul ei tohi ükski ettevõte otseselt või kaudselt toota ega importida 2020. aastaks rohkem kui 50 % Kreekas toodetavast ja imporditavast elektrist.

7. Koostatakse ambitsioonikas erastamisprogramm ning -strateegia, mis toetab investeeringuid. Valitsus kohustub lihtsustama erastamisprotsessi ning viima lõpule kõik vajalikud valitsuse toimingud, et võimaldada kõigi pakkumuste edukas käsitlemine. Sellega seoses viib valitsus lõpule kõik Hellenic Republic Asset Development Fundi (edaspidi „HRADF”), institutsioonide ja valitsuse vahel kvartalipõhiselt kokkulepitud vajalikud toimingud. HRADFi juhatus kiitis valitsuse teostamata toimingute loetelu heaks. Kooskõlas euroala 12. juuli 2015. aasta tippkohtumisel tehtud avaldusega luuakse uus sõltumatu fond, mille omandusse antakse väärtuslikud Kreeka varad. Fondi peamine eesmärk on hallata Kreeka väärtuslikke varasid ning kaitsta, luua ja lõppkokkuvõttes suurendada maksimaalselt nende väärtust, mis muudetakse rahaks erastamiste ja muude vahendite abil.

8. Programmi põhiprioriteediks on kaasaegne riigi- ja avalik haldus. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku sektori tõhususe suurendamisele põhiliste avalike hüvede ja teenuste osutamisel. Võetakse meetmeid kohtusüsteemi tõhususe parandamiseks ning korruptsioonivastase võitluse edendamiseks. Reformidega tugevdatakse oluliste institutsioonide, nagu tulude haldamise ja statistika instituudi (ELSTAT) institutsioonilist ja operatiivset sõltumatust.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M.H.P. VAN DAM

(1) Õigusakt võeti algselt vastu üksnes inglise keeles ja see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 219, 20.8.2015, lk 12).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 91

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 7. aprill 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/539, 6. aprill 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses pilootide koolitamise, eksamineerimise ja korrapärase kontrollimisega suutlikkusel põhineva navigatsiooni osas ( 1 )	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/540, 6. aprill 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	16
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/541, 15. veebruar 2016, millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid (2015/1410)	18
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/542, 15. veebruar 2016, Kreekale liidu lühiajalise finantsabi andmise kohta (2015/1181)	22
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/543, 15. veebruar 2016, Kreeka kohandamisprogrammi heakskiitmise kohta (2015/1182)	26
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/544, 15. veebruar 2016, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411)	27

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	268,0
	MA	93,1
	SN	164,2
	TR	102,8
	ZZ	157,0
0707 00 05	MA	80,7
	TR	127,6
	ZZ	104,2
0709 93 10	MA	87,0
	TR	145,3
	ZZ	116,2
0805 10 20	EG	45,8
	IL	76,9
	MA	56,3
	TN	71,4
	TR	72,9
	ZA	51,4
	ZZ	62,5
0805 50 10	MA	91,9
	TR	105,4
	ZZ	98,7
0808 10 80	AR	86,1
	BR	110,1
	CL	116,3
	CN	124,1
	US	158,2
	ZA	86,9
	ZZ	113,6
0808 30 90	AR	139,5
	CL	136,4
	CN	66,8
	ZA	103,2
	ZZ	111,5


	(1) EMPs kohaldatav tekst