(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 329/2007 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistati kehtetuks ja asendati otsus 2010/800/ÜVJP.

(2)

31. märtsil 2016 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2016/475 (3), millega lisati Korea National Insurance Corporation (KNIC) loetellu ja nähti ette erandid, mis võimaldavad ELi isikutel ja üksustel saada seoses Põhja-Koreas tehtava tegevusega KNICilt kindlustust. Nõukogu otsustas samuti, et ELi isikutel ja üksustel peaks olema lubatud saada KNICilt makseid seoses sellise kindlustusega või liidu territooriumil kantud kahjuga. Lisaks lubatakse otsusega (ÜVJP) 2016/475 vabastada KNICi külmutatud vahendeid, mida on vaja varem sõlmitud lepingute alusel väljamaksete tegemiseks.

(3)

Määrust (EÜ) nr 329/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2016 vastu määruse (EL) 2016/44.

(2)

Nõukogu tuletas 16. märtsil 2015 meelde, et ainult poliitiline lahendus saab olla jätkusuutlik tegutsemisviis ning aidata kaasa rahu ja stabiilsuse saavutamisele Liibüas, ning osutas muu hulgas sellele, kui tähtis on hoiduda tegevusest, mis võib praeguseid lõhesid veelgi süvendada.

(3)

Nõukogule valmistab endiselt sügavat muret olukord Liibüas ja eelkõige tegevus, millega ohustatakse rahu, julgeolekut või stabiilsust Liibüas ning millega takistatakse või kahjustatakse Liibüa poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, nagu tegevus, millega takistatakse Liibüa 17. detsembri 2015. aasta poliitilise kokkuleppe rakendamist ja rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamist, muu hulgas seeläbi, et Liibüas poliitilist mõjuvõimu omavad isikud ei suuda korduvalt võtta asjaomaseid meetmeid.

(4)

Pidades silmas Liibüas valitseva olukorra tõsidust, tuleks kolm täiendavat isikut lisada määruse (EL) 2016/44 III lisas esitatud nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Määrust (EL) 2016/44 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Komisjoni poolt 2014. aasta novembris vastu võetud Euroopa investeerimiskava eesmärk on kõrvaldada takistused investeeringutele, pakkudes investeerimisprojektidele nähtavust ja tehnilist abi ning võimaldades arukamalt kasutada uusi ja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Selle kava raames on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (2) loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mille eesmärk on kõrvaldada investeeringute puudujääk ELis, kaasates erasektori rahastamise strateegilistesse investeeringutesse, mida turg ei suuda üksi rahastada. Sellega toetatakse strateegilisi investeeringuid taristusse ning riskifinantseerimist väikeettevõtete jaoks. Samal ajal süvendab kapitaliturgude liidu loomine finantsintegratsiooni ning aitab suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis.

(2)

Selleks et aidata kaasa nendele eesmärkidele ning samuti ELi eesmärgile saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv, tuleks hõlbustada suurte institutsionaalsete investoritena tegutsevate kindlustusandjate investeeringuid taristusse või nende investeeringuid EFSI kaudu. Kõnealuste investeeringute hõlbustamiseks tuleks luua direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatud raamistikus uus taristuinvesteeringute varaklass. Sellise algatuse paralleelne rakendamine koos EFSIga peaks suurendama tööhõive ja majanduskasvu üldist mõju kogu Euroopa Liidus.

(3)

Uue taristuinvesteeringute varaklassi kriteeriumide ja kalibreerimise kohta palus ja sai komisjon tehnilist nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt.

(4)

Kooskõlas Euroopa investeerimiskava eesmärgiga toetada investeeringuid, mis aitavad tugevdada Euroopa taristuid, keskendudes eelkõige paremini ühendatud siseturu kujundamisele, ei tohiks uus taristu varaklass olla piiratud konkreetsete sektorite või füüsiliste struktuuridega, vaid peaks hõlmama kõiki süsteeme ja võrke, mis pakuvad ja toetavad olulisi avalikke teenuseid.

(5)

Tagamaks, et taristu varaklass on rangelt piiratud investeeringutega taristusse, peaks taristuvarasid valdama, rahastama, arendama või haldama taristuprojekti üksused, kellel ei ole muid ülesandeid.

(6)

Uus taristu varaklass peaks olema reguleeritud kriteeriumidega, mis tagavad, et taristuinvesteeringutel on hea riskiprofiil seoses nende stressile vastupidavuse, rahavoogude prognoositavuse ja lepingulises raamistikus ette nähtud kaitsega. Kui on võimalik tõendada, et taristuinvesteeringul on parem riskiprofiil kui muudel ettevõtjate investeeringutel, tuleks vähendada riskinõudeid standardvalemi hinnavaheriski ja aktsiariski alammoodulites.

(7)

Taristuprojekti üksus peaks kehtestama lepingulise raamistiku, mis tagab investorite kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas sätted, mis kaitsevad kahju eest, mis tuleneb projekti lõpetamisest kaupu ja teenuseid ostma nõustunud poole poolt, mis võib olla põhjustatud müügilepingu lõpetamisest. Olemas peaksid olema piisavad rahalised vahendid, et katta ettenägematute kulude ja käibekapitali nõuded.

(8)

Et vähendada laenuandjate riski, tuleks taristuprojekti üksuse üle kehtestada piisav kontroll, sealhulgas vara ja omakapitali turvalisus, ning piirata rahavooge ja tegevust.

(9)

Kui võlakirjadesse ja laenudesse tehtud investeeringute kalibreerimist on vähendatud, eeldusel et enamik taristuinvesteeringuid hoitakse lõpptähtajani, peaks kindlustus- või edasikindlustusandja suutma tõestada, et ta on võimeline seda tegema.

(10)

Selleks et stimuleerida kõrge sissenõudmismääraga taristuinvesteeringuid, peaks uus varaklass piirduma investeerimisjärgu võlgadega ning kui väline hindamine ei ole võimalik, siis ainult kõrgema nõudeõiguse järguga võlgadega. Selleks et säilitada kooskõla direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud omakapitaliinstrumentide raamistikuga, ei tohiks taristu-omakapitaliinstrumentide hõlmamine uude varaklassi sõltuda taristuüksuse välise hindamise olemasolust või tasemest.

(11)

Kui krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse välist hinnangut kvalifitseeruvasse taristusse tehtava investeeringu kohta ei ole võimalik saada, tuleks kohaldada lisakriteeriume, tagamaks, et investeeringu risk on piiratud. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama taristuprojekti professionaalse haldamise ehitusetapis, tagama ehitusriski adekvaatse maandamise, piirama haldamise ja refinantseerimise riski ning keelama projektil võtta spekulatiivseid tuletisinstrumentide positsioone.

(12)

Kui ei ole saadaval krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse välishinnangut kvalifitseeruva taristu kohta, tuleks tagada, et taristuprojekt viiakse ellu stabiilses poliitilises keskkonnas.

(13)

Projektid, mis põhinevad innovaatilisel tehnoloogial või disainilahendusel, peaksid olema kõlblikud kuuluma uude varaklassi, tagamaks, et EL saaks jätkuvalt olla tehnoloogia arengu esirinnas, kui see toimub. Tagamaks, et innovatsioonil põhinevad projektid on turvalised, peaksid kindlustusandjad täitma asjakohast hoolsuskohustust, kontrollimaks, et tehnoloogia on testitud. See võib sisaldada prototüüpide, katseprojektide või muud testimist, et näidata projekti tehnoloogia ja disainilahenduse usaldusväärsust.

(14)

Üldiselt tagab EIOPA tehnilisel nõuandel põhinev kriteeriumide kogum selle, et on olemas usaldusväärne süsteem, sest need taristuvarad, mille puhul vähendatakse kapitalinõudeid, on ohutumad ja vähem volatiilsed kui võrreldavad ettevõtjate investeeringud.

(15)

EIOPA on analüüsinud andmeid taristuaktsiaindeksite, noteeritud taristuaktsiate ja rahastamisalgatustega tegelevate erasektori äriühingute kohta. Kokkuvõttes soovitatakse taristustressi puhul vahemikku 30–39 %. Kooskõlas Euroopa investeerimiskava eesmärgiga edendada investeerimist reaalmajandusse valiti uue taristuvaraklassi jaoks kalibreerimine 30 %, kuna selline kalibreerimine on kõige tõhusam stiimul taristusse investeerimise edendamiseks.

(16)

Vastavalt EIOPA nõuandele tuleks aktsiariski omavahendite nõude sümmeetrilist kohandust kohaldada taristu-omakapitaliinstrumentide stressiteguri suhtes proportsionaalselt.

(17)

Hinnavaheriski alammoodulis tuleks riskiga seonduvate tasude vähendamisel arvesse võtta asjaolu, et on tõendeid, mis näitavad, et taristusse tehtavate investeeringute sissenõudmismäärad on kõrgemad kui äriühingu võlakirjade sissenõudmismäärad ja et need on üldiste majandustegurite suhtes vähem tundlikud. Seega tuleks hinnavahe krediidikomponendi survet uue varaklassi puhul kooskõlas EIOPA antud kalibreerimisega vähendada. Selleks et võtta arvesse kvalifitseerumiskriteeriumi, et taristusse tehtavaid investeeringuid võib hoida lõpptähtajani, tuleks vähendada ka hinnavahe likviidsusriski komponendi survet.

(18)

Kui hinnavahe likviidsusriski komponendi survet kvalifitseeruvate taristuinvesteeringute puhul vähendatakse, tuleks seda vähendamist kohaldada ka varade suhtes kattuvuse kohandamise portfellis, kuid ilma, et vähenenud likviidsusriski topelt arvesse võetaks. Seetõttu peaks kattuvuse kohandamise portfellis kvalifitseeruvate taristuvarade suhtes kohaldatav hinnavahesurve olema kas kattuvuse kohandamise varade suhtes kohaldatav vähendatud surve või kvalifitseeruvate taristuvarade hinnavahesurve, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.

(19)

Tuleks tagada kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/760 (3) loodud fondidesse tehtavate investeeringute asjakohasem käsitlemine kooskõlas Euroopa riskikapitalifondidesse ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse tehtavate investeeringute käsitlemisega, mis on juba ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (4) artikliga 168.

(20)

Viimastel aastatel kaubeldakse finantsinstrumentidega üha enam mitmepoolsetes kauplemissüsteemides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (5) on tagatud, et mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes kohaldatakse seoses liikmeks või osaliseks lubamisega samalaadseid nõudeid kui reguleeritud turgudel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (6) on kehtestatud mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude suhtes ka samalaadsed läbipaistvusnõuded. Selleks et võtta arvesse mitmepoolsete kauplemissüsteemide suurenenud tähtsust ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamist, tuleks mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele avalduvat positsiooniriski käsitada aktsiariski alammoodulis 1. liiki omakapitaliinstrumendina.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/51/EL (7) kehtestati üleminekumeede, mida kohaldatakse enne 1. jaanuari 2016 ostetud omakapitaliinvesteeringute suhtes. Selleks et vältida noteerimata aktsiate muutumist stiimuliks paljude negatiivsete investeeringute jaoks enne direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatud raamistiku kohaldamist, ei peaks üleminekumeetme kohaldamisala piirduma noteeritud aktsiatega.

(22)

Selleks et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavaid omakapitaliinstrumente või fondide vormis investeeringuid proportsionaalselt käsitleda, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei saa kohaldada, on käesolevas määruses täpsustatud, et direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 13 sätestatud üleminekumeedet kohaldatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavate omakapitaliinstrumentide osade või fondide vormis investeeringute suhtes kooskõlas alusvara sihtpaigutusega 1. jaanuaril 2016, tingimusel et sihtpaigutus on ettevõtja jaoks kasutatav. See võimaldab ettevõtjatel hinnata fondivalitseja poolt enne 1. jaanuari 2016 ostetud omakapitaliinstrumentide osakaalu, kui nende ostmist ei ole avalikustamist käsitlevate eeskirjade piirangute tõttu võimalik kindlaks teha või see on ülemäära kulukas. Seejärel vähendatakse selliste omakapitaliinstrumentide osakaalu, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, igal aastal vastavalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute varade käibemäärale.

(23)

Delegeeritud määruses (EL) 2015/35 on mitu väikest redaktsioonilist viga, mis tuleks parandada.

(24)

Eelkõige on delegeeritud määruses (EL) 2015/35 sätestatud hindamismeetod selliste osaluste kohta seotud ettevõtjates, mis on kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvatud või kindlustusgrupi solventsusnõuete täitmiseks nõuetekohastest omavahenditest maha arvatud. Hindamise mõju osalustele seotud ettevõtjates peaks olema samasugune, olenemata põhjusest, miks asjaomane seotud ettevõtja on kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvatud, ja selle tulemusel tuleks arvesse võtta kõiki olukordi, kus seotud ettevõtja võib kindlustusgrupi järelevalve alt välja arvata. Seega tuleks muuta artiklit 13.

(25)

Seoses strateegiliste osalustega finantseerimis- ja krediidiasutustes, mille puhul viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (8) kohasele 1. meetodile, ei tohiks see tähendada, et kindlustusgrupp peab samuti kvalifitseeruma finantskonglomeraadina ja tema suhtes tuleks vastavalt kõnealusele direktiivile kohaldada täiendavat järelevalvet. Erandi kohaldamiseks on piisav, kui finantseerimis- või krediidiasutus on kaasatud direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustusgrupi solventsuse arvutusse. Mõlemad direktiivi 2002/87/EÜ ja direktiivi 2009/138/EÜ kohased konsolideerimismeetodid on samaväärsed, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 342/2014 (9) artiklis 8. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 68 lõiget 3 muuta.

(26)

Statistiliste koondandmete esitamise tähtaegu tuleb ühtlustada ja seega peab enne 31. detsembrit 2020 avalikustatud teave sisaldama kõigi eelmiste aastate andmeid alates 1. jaanuarist 2016. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 316 lõiget 2 muuta.

(27)

Delegeeritud määrus (EL) 2015/35 sisaldab ka mitmeid trükivigu, näiteks valed sisemised ristviiteid, mis tuleks parandada.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisel tuleks arvesse võtta kindlustus- ja edasikindlustusandja tegevuses esinevate riskide laadi, ulatust ja keerukust. Kindlustusandjatele kehtestatavate nõuete koormus ja keerukus peaks olema võrdeline nende riskiprofiiliga. Käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamisel tuleks teavet pidada oluliseks, kui see teave võiks mõjutada selle sihtkasutajate otsuseid või kaalutlusi.

(29)

Et suurendada õiguskindlust järelevalvekorra suhtes enne, kui Solventsus II kord muutub 1. jaanuaril 2016 täielikult kohaldatavaks, on oluline tagada, et käesolev määrus jõustuks nii pea kui võimalik,

1)

Artiklisse 1 lisatakse punktid 55.a ja 55.b:

„55.a)   „taristuvarad”– füüsilised struktuurid või rajatised, süsteemid ja võrgud, mis pakuvad või toetavad peamisi avalikke teenuseid;

55.b)   „taristuprojekti üksus”– üksus, kellel ei ole lubatud täita muid funktsioone peale taristuvarade omamise, rahastamise, arendamise või haldamise, ja kelle puhul on võlausaldajale ja omakapitali investoritele tehtava makse esmane allikas rahastatavatelt varadelt saadav tulu.”

2)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 68 lõige 3 asendatakse järgmisega:

4)

I jaotise V peatüki 5. jaole lisatakse 1a alajagu:

5)

Artiklit 168 muudetakse järgmiselt.

c)

Lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Aktsiariski kapitalinõue võrdub järgmisega: kus: a) SCRtype1equities tähistab 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet; b) SCRtype2equities tähistab 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet; c) SCRquinf tähistab kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.”

6)

Artiklile 169 lisatakse lõige 3:

7)

Artiklile 170 lisatakse lõige 3:

8)

Artikli 171 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 169 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a ja lõike 3 punkti a ning artikli 170 lõike 1 punkti b, lõike 2 punkti b ja lõike 3 punkti b kohaldamisel tähendavad strateegilist laadi omakapitaliinvesteeringud omakapitaliinvesteeringuid, mille puhul suudab osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja tõendada järgmist:”

9)

Artikkel 173 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklile 180 lisatakse lõiked 11, 12 ja 13:

11)

Artikli 181 punkti b viimane lause asendatakse järgmisega:

„Määratud portfelli varade puhul, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, ja selliste kvalifitseeruvate taristuvarade puhul, millele on määratud krediidikvaliteedi aste 3, on vähendustegur 100 %.”

12)

Lisatakse artikkel 261a:

13)

Artikli 316 lõige 2 asendatakse järgmisega:

1)

Artikli 73 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Artiklis 72 osutatud omadused on sätestatud kas punktides a–i või punktis j:”.

2)

Artiklit 170 parandatakse järgmiselt:

3)

Artiklit 176 parandatakse järgmiselt:

4)

Artikli 179 lõiget 1 parandatakse järgmiselt:

5)

Artikli 192 lõike 2 viiendas lõigus esitatud valem asendatakse järgmisega:

„ LGD = max(90 % · (Recoverables + 50 % · RMre ) – F′ · Collateral;0)”.

6)

Artikli 218 lõige 3 asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 296 lõige 4 asendatakse järgmisega:

8)

Artikli 317 lõige 3 asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 330 lõige 1 asendatakse järgmisega:

10)

Artikli 375 lõige 2 asendatakse järgmisega:

11)

XVII lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

12)

XVIII lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

13)

XXI lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1367/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingus (2), eelkõige selle XIII lisas on sätestatud, et Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluvad EMP liikmesriigid peavad rakendama lennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid ja EFTA järelevalveamet peab tegema kõnealustes liikmesriikides kontrolle. Selleks et veelgi ühtlustada ühiste põhistandardite rakendamist, peaks komisjonil olema võimalus kaasata oma lennundusjulgestuse inspekteerimisrühmadesse kvalifitseeritud eksperte EFTA järelevalveametist ja EFTA liikmesriikidest.

(2)

Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) peasekretariaat koordineerib lennundusjulgestuse auditeid ECACi liikmesriikides, et tagada vastavus lennundusjulgestuse standarditele. Selleks et tõhustada peasekretariaadi ja komisjoni vahelist parimate tavade vahetamist lennundusjulgestuse valdkonnas, peaks komisjonil olema võimalus kaasata oma lennundusjulgestuse inspekteerimisrühmadesse kvalifitseeritud eksperte EFTA järelevalveametist.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõikes 2 osutatud komitee arvamusega,

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

28. märtsil 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(3)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhusus, peaks käesolev määrus viivitamata jõustuma,

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisasse tuleks kanda Korea National Insurance Corporation (KNIC).

(3)

KNICi puhul tuleks näha ette piiratud erandid, mis puudutavad eranditult ELi isikute või üksuste poolt maksete tegemist KNICile, mis on vajalikud kindlustusteenuste saamiseks nende tegevuse jaoks KRDVs. Samuti tuleks ELi isikutele või üksustele lubada maksete vastuvõtmist KNICilt, et viimane saaks täita oma kohustusi seoses nimetatud teenuste osutamisega või ELi territooriumil põhjustatud kahjudega. Samuti tuleks lisada säte, mis võimaldaks KNICil teha makseid selliste lepingute alusel, mis sõlmiti enne KNICi loetellu kandmist.

(4)

II lisas loetletud kuue isiku kandeid tuleks muuta.

(5)

Kanne ühe üksuse kohta tuleks II lisast välja jätta.

(6)

Otsust 2013/183/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

2)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

(1)

Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP (1), millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. märtsil 2016 vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016), milles väljendab sügavaimat muret Korea Rahvademokraatliku Vabariigi („KRDV”) poolt 6. jaanuaril 2016 läbi viidud tuumakatsetuse pärast, millega rikuti asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mõistab lisaks hukka KRDV poolt ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutades korraldatud raketistardi 7. veebruaril 2016, millega rikuti oluliselt asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, ning leiab, et jätkuvalt eksisteerib selge oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse suurt muret selle pärast, et KRDV relvamüügist saadud tulu kasutatakse tuumarelvade ja ballistiliste rakettide väljatöötamiseks, otsustatakse, et relvi puudutavad piirangud peaksid hõlmama kõiki relvi ja nendega seotud materjali, sealhulgas väike- ja kergrelvi ning nendega seotud materjali. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) laiendatakse ka üleandmise ja hankimise keeldu igasugustele esemetele, mis võivad kaasa aidata KRDV relvajõudude operatsioonivõime arendamisele, või ekspordile, mis toetab või suurendab mõne muu liikmesriigi relvajõudude operatsioonivõimet väljaspool KRDV-d.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) täpsustatakse, et relvadega seotud tehnilise abi hankimise keeld keelab liikmesriikidel võtta vastu koolitajaid, nõustajaid ja muid ametiisikuid sõjalise, poolsõjalise või politseialase koolituse eesmärgil.

(5)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et teatavate kaupadega seotud tehnilise abi üleandmise, hankimise ja osutamise keeld kehtib samuti esemete saatmisele KRDV-sse või selliste esemete vastuvõtmisele KRDV-lt nende parandamise, hoolduse, lisaseadmetega varustamise, testimise, pöördprojekteerimise ja turustamise eesmärgil, olenemata sellest, kas omandiõigus või kontroll antakse üle või mitte, ning rõhutatakse, et viisakeelumeetmeid kohaldatakse ka eespool nimetatud eesmärgil reisivatele üksikisikutele.

(6)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täiendatakse nende üksikisikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja viisakeelumeetmeid, ning otsustatakse, et varade külmutamist kohaldatakse KRDV valitsuse või Korea Töölispartei üksuste suhtes, kui liikmesriik teeb kindlaks, et nad on seotud KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega keelatud muu tegevusega.

(7)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse muret selle pärast, et KRDV kuritarvitab diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel antud privileege ja immuniteete, tehakse lisaks otsus täiendavate meetmete kohta, mille eesmärk on takistada KRDV diplomaatidel või valitsuse esindajatel kolmandatest riikidest tegutseda loetellu kantud üksikisikute või üksuste nimel või nende juhtimisel või osaleda keelatud tegevuses.

(8)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täpsustatakse lisaks, millises ulatuses on liikmesriikidel kohustus takistada KRDV kodanikele teatavates tundlikes valdkondades erikoolituse võimaldamist.

(9)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) laiendatakse ka transpordi- ja finantssektori suhtes kohaldatavate meetmete kohaldamisala.

(10)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) keelatakse teatavate mineraalide hankimine ja lennukikütuse eksport.

(11)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) pikendatakse peale selle keeldu anda rahalist toetust KRDV-ga toimuvaks kaubavahetuseks.

(12)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) tuletatakse meelde, et rahapesuvastane töökond on kutsunud riike üles kohaldama tugevdatud hoolsuskohustust ja tõhusaid vastumeetmeid, et kaitsta oma jurisdiktsioone KRDV ebaseadusliku finantstegevuse eest, ning kutsutakse liikmesriike üles kohaldama rahapesuvastase töökonna soovitust nr 7, selle selgitavat märkust ja seotud suuniseid, et tõhusalt rakendada massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud suunatud finantssanktsioone.

(13)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) toonitatakse ka, et resolutsiooniga kehtestatavate meetmete eesmärk ei ole tekitada ebasoodsaid humanitaartagajärgi KRDV tsiviilelanikele ega mõjutada negatiivselt tegevusi, mis ei ole asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega keelatud, ega mõjutada negatiivselt KRDVs tsiviilelanikele humanitaar- ja hädaabi osutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide tööd.

(14)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) väljendab ÜRO Julgeolekunõukogu oma pühendumust olukorra rahumeelsele, diplomaatilisele ja poliitilisele lahendamisele ning kinnitab oma toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja nõuab nende jätkamist.

(15)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et KRDV tegevuse üle teostatakse pidevat järelevalvet ning et ÜRO Julgeolekunõukogu on valmis meetmeid tugevdama, muutma, peatama või need kaotama, kui see on vajalik tulenevalt KRDV poolt kas kohustuste täitmisest või mittetäitmisest, ning et ollakse kindlalt otsustanud võtta täiendavaid märkimisväärseid meetmeid, kui KRDV peaks kordama tuumakatsetust või raketistarti.

(16)

Käesoleva otsusega ette nähtud teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(17)

Otsust 2013/183/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

5)

Lisatakse järgmised artiklid:

6)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

8)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

10)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

11)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

14)

Artikli 13 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

15)

Lisatakse järgmised artiklid:

16)

Artikli 15 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

17)

Artikli 15 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

18)

Lisatakse järgmised artiklid:

19)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

20)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

21)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

(1)

Nõukogu võttis 21. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/173/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2011/173/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. märtsini 2017.

(3)

Otsust 2011/173/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 (1).

(2)

Nõukogu tuletas 16. märtsil 2015 meelde, et ainult poliitiline lahendus saab olla jätkusuutlik tegutsemisviis ning aidata kaasa rahu ja stabiilsuse saavutamisele Liibüas, ning osutas muu hulgas sellele, kui tähtis on hoiduda tegevusest, mis võib praeguseid lõhesid veelgi süvendada.

(3)

Nõukogule valmistab endiselt sügavat muret olukord Liibüas ja eelkõige tegevus, millega ohustatakse rahu, julgeolekut või stabiilsust Liibüas ning millega takistatakse või kahjustatakse Liibüa poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, nagu tegevus, millega takistatakse Liibüa 17. detsembri 2015. aasta poliitilise kokkuleppe rakendamist ja rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamist, muu hulgas seeläbi, et Liibüas poliitilist mõjuvõimu omavad isikud ei suuda korduvalt võtta asjaomaseid meetmeid.

(4)

Pidades silmas Liibüas valitseva olukorra tõsidust, tuleks kolm täiendavat isikut kuueks kuuks lisada otsuse (ÜVJP) 2015/1333 II ja IV lisas esitatud isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud lisatakse II ja IV lisas esitatud loetellu.

2)

Artiklile 17 lisatakse järgmised lõiked: