31.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 80/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/458,

30. märts 2016,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/72 seoses teatavate kalapüügivõimalustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (1) on määratud 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Määrusega (EL) 2016/72 määrati kindlaks tobia lubatud kogupüük (TAC) nulltasemel. Tobias on lühikese elueaga liik ja teaduslikud nõuanded avaldati alles 22. veebruaril, samas kui püük algab aprillis. Nimetatud liigi püügi piirnorme tuleks nüüd muuta, võttes arvesse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikke nõuandeid. ICESi kohaselt sobib reaalajas jälgimine teaduslikult tobiaslaste arvukuse kindlaksmääramiseks majandamispiirkonnas 1 ning selle tulemusi võib kasutada nimetatud teaduslike nõuannete läbivaatamiseks ja asjaomase aasta lubatud kogupüügi kehtestamiseks. Kuid see eeldab piisavaid andmeid (saak ja bioloogilised proovid). Tobia püügi piirnorm majandamispiirkonnas 1 tuleks seega kehtestada tasemel, mis võimaldab koguda piisavalt andmeid varude arvukuse kohta.

(3)

ICESi teaduslike nõuannete kohaselt tuleks vähendada peentäpp-rai püüki ICESi VIId ja VIIe–k rajoonis ning valgetäpp-rai püüki ICESi IV alapiirkonnas. Seetõttu tuleks välja töötada kohalikud majandamismeetmed, millega piiratakse püüki ja saadakse paremat teaduslikku teavet. ICES soovitas, et VIIf ja VIIg rajoonis ei tohiks peentäpp-rai püük olla suurem kui 188 tonni. Seetõttu on asjakohane muuta vastavaid püügivõimaluste tabeleid, et võimaldada sellist püüki ja lossimist, ning kohandada vastavalt aruandlussätteid.

(4)

ICESi teaduslike nõuannete kohaselt tuleks stauriidi kogupüügiks ja seotud kaaspüügiks ICESi IIa ja IVa rajooni liidu vetes, VI alapiirkonnas, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe rajoonis, Vb rajooni liidu ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV alapiirkonna rahvusvahelistes vetes määrata 108 868 tonni. Seetõttu on asjakohane muuta püügivõimaluste tabelis algset lubatud kogupüüki, et lubada suuremat püüki vastavalt ICESi teaduslikele nõuannetele.

(5)	Määruse (EL) 2016/72 IB lisas on ette nähtud, et püügivõimaluste tabelit kaaspüügi kohta Gröönimaa vetes tuleks korrigeerida, et võimaldada nõuetekohast kaaspüügi aruannete esitamist.

(6)	Arvestades Norraga peetud konsultatsioone on asjakohane eraldada Norrale 25 000 tonni põhjaputassuud vastutasuks polaartursa, kilttursa, molva ja mõne muu liigi eest.

(7)	Määruse (EL) 2016/72 IB lisas kehtestatud tursa kvoodieraldisi ICESi I alapiirkonnas ja IIb rajoonis tuleks korrigeerida, et need vastaksid nõukogu otsuses 87/277/EMÜ (2) sätestatud kvootide jaotamisele.

(8)	Määruse (EL) 2016/72 IF lisasse tuleks lisada aruandluskood oranži karekala kaaspüügi kohta SEAFO alarajoonis B1.

(9)	Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) määras 2016. aastal toimunud neljandal aastakoosolekul kindlaks stauriidi lubatud kogupüügi. Nimetatud meedet tuleks rakendada liidu õiguses.

(10)	Määruse (EL) 2016/72 IIA lisa 1. liites tuleks parandada viga, mis puudutab Madalmaadele Põhjameres kindlaksmääratud püügivahendiga BT1 maksimaalset lubatud püügikoormust kilovatt-päevades.

(11)	Määruse (EL) 2016/72 VIII lisas tuleks kehtestada kalapüügilubade arv Prantsuse Guajaana vetes riffahvenaid püüdvatele Venezuela laevadele ja korraga kohal viibivate Venezuela laevade maksimaalne arv.

(12)

Määruses (EL) 2016/72 kehtestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad püügi piirnorme, peaksid seetõttu samuti kohalduma alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud.

(13)	Määrust (EL) 2016/72 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/72 IA, IB, IF, IJ ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A.G. KOENDERS

(1) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).

(2) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).

LISA

Määruse (EL) 2016/72 IA lisa muudetakse järgmiselt.

Tabel, milles on tobiate püügivõimalused IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Tobias Ammodytes spp.		Püügipiirkond:	IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)
Taani		82 273 (2)
Ühendkuningriik		1 799 (2)
Saksamaa		126 (2)
Rootsi		3 021 (2)
Liit		87 219
Lubatud kogupüük (TAC)		87 219		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Tabel, milles on põhjaputassuu püügivõimalused I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		31 704 (5)
Saksamaa		12 327 (5)
Hispaania		26 878 (4) (5)
Prantsusmaa		22 063 (5)
Iirimaa		24 550 (5)
Madalmaad		38 659 (5)
Portugal		2 497 (4) (5)
Rootsi		7 842 (5)
Ühendkuningriik		41 137 (5)
Liit		207 657 (3) (5)
Norra		75 000
Fääri saared		9 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Tabel, milles on hariliku molva püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		9
Taani		1 164
Saksamaa		33
Prantsusmaa		13
Madalmaad		2
Ühendkuningriik		104
Liit		1 325
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.”

Tabel, milles on muude liikide püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Muud liigid		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		46
Taani		4 250
Saksamaa		479
Prantsusmaa		197
Madalmaad		340
Rootsi		Ei kohaldata (6)
Ühendkuningriik		3 188
Liit		8 500 (7)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Tabel, milles on railiste püügivõimalused IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		221 (8) (9) (10)
Taani		9 (8) (9) (10)
Saksamaa		11 (8) (9) (10)
Prantsusmaa		35 (8) (9) (10)
Madalmaad		188 (8) (9) (10)
Ühendkuningriik		849 (8) (9) (10)
Liit		1 313 (8) (10)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 313 (10)		Ennetuslik TAC

Tabel, milles on railiste püügivõimalused VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		725 (11) (12) (13) (14)
Eesti		4 (11) (12) (13) (14)
Prantsusmaa		3 255 (11) (12) (13) (14)
Saksamaa		10 (11) (12) (13) (14)
Iirimaa		1 048 (11) (12) (13) (14)
Leedu		17 (11) (12) (13) (14)
Madalmaad		3 (11) (12) (13) (14)
Portugal		18 (11) (12) (13) (14)
Hispaania		876 (11) (12) (13) (14)
Ühendkuningriik		2 076 (11) (12) (13) (14)
Liit		8 032 (11) (12) (13) (14)
Lubatud kogupüük (TAC)		8 032 (13) (14)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Tabel, milles on railiste püügivõimalused VIId püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.)
Belgia		87 (15) (16) (17)
Prantsusmaa		729 (15) (16) (17)
Madalmaad		5 (15) (16) (17)
Ühendkuningriik		145 (15) (16) (17)
Liit		966 (15) (16) (17)
Lubatud kogupüük (TAC)		966 (17)		Ennetuslik TAC

Tabel, milles on stauriidi ja sellega seotud kaaspüügi püügivõimalused IIa ja IVa püügipiirkonna liidu vetes, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb rajooni liidu ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)
Taani		10 629 (18) (20)
Saksamaa		8 294 (18) (19) (20)
Hispaania		11 312 (20) (22)
Prantsusmaa		4 269 (18) (19) (20) (22)
Iirimaa		27 621 (18) (20)
Madalmaad		33 276 (18) (19) (20)
Portugal		1 090 (20) (22)
Rootsi		675 (18) (20)
Ühendkuningriik		10 002 (18) (19) (20)
Liit		107 168
Fääri saared		1 700 (21)
Lubatud kogupüük (TAC)		108 868		Analüütiline TAC

Määruse (EL) 2016/72 IB lisa muudetakse järgmiselt.

Tabel, milles on tursa püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa		2 405
Kreeka		298
Hispaania		2 682
Iirimaa		298
Prantsusmaa		2 207
Portugal		2 682
Ühendkuningriik		9 328
Liit		19 900
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.”

Tabel, milles on tursa püügivõimalused I ja IIb püügipiirkonnas, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja IIb (COD/1/2B.)
Saksamaa		6 593 (25)
Hispaania		13 192 (25)
Prantsusmaa		3 122 (25)
Poola		2 728 (25)
Portugal		2 643 (25)
Ühendkuningriik		4 403 (25)
Muud liikmesriigid		495 (23) (25)
Liit		33 176 (24)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Tabel, milles on kilttursa püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa		267
Prantsusmaa		160
Ühendkuningriik		820
Liit		1 247
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.”

Tabel, milles on muude liikide (kaaspüük) püügivõimalused Gröönimaa vetes, asendatakse järgmise tabeliga:

„Liik:

Muud liigid (kaaspüük) (26)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

1 126

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Määruse (EL) 2016/72 IF lisas asendatakse tabel, milles on oranži karekala püügivõimalused SEAFO alarajoonis B1, järgmise tabeliga:

„Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (27)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (28)

Ennetuslik TAC

Määruse (EL) 2016/72 IJ lisas asendatakse tabel, milles on tšiili stauriidi püügivõimalused SPRFMO konventsiooni alas, järgmise tabeliga:

„Liik:	Tšiili stauriid Trachurus murphyi		Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa		7 067,15
Madalmaad		7 660,06
Leedu		4 917,5
Poola		8 455,29
Liit		28 100
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.”

5.	Määruse (EL) 2016/72 IIA lisa 1. liite punktis b asendatakse Madalmaadele Põhjameres kindlaksmääratud püügivahendiga BT1 maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades järgmisega: „999 808”.

Määruse (EL) 2016/72 VIII lisa asendatakse järgmisega:

„VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Fääri saared	Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond	14	14
	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	20	Kehtestatakse hiljem
	Heeringas, IIIa püügipiirkond	4	4
	Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük)	14	14
	Harilik molva ja meriluts	20	10
	Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W) püügipiirkond	20	20
	Sinine molva	16	16
Venezuela (29)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiate kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades.

Püügipiirkond: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed
	1	2	3	4	5	6	7
	(SAN/234_1)	(SAN/234_2)	(SAN/234_3)	(SAN/234_4)	(SAN/234_5)	(SAN/234_6)	(SAN/234_7)
Taani	12 263	4 717	59 428	5 659	0	206	0
Ühendkuningriik	268	103	1 299	124	0	5	0
Saksamaa	19	7	91	9	0	0	0
Rootsi	450	173	2 182	208	0	8	0
Liit	13 000	5 000	63 000	6 000	0	219	0
Kokku	13 000	5 000	63 000	6 000	0	219	0”.

(3) Eritingimus: liidu kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmise koguse: 149 506.

(4) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(5) Eritingimus: liidu kasutatava 21 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 9,2 %.”.

(6) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(7) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.”

(8) Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist IV püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(9) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Käesolevat tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Käesolevat sätet ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(10) Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul IIa püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.”

(11) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(12) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Käesolevat eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(13) Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:

Liik:	Peentäpp-rai Raja microocellata		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu veed (RJE/7FG.)
Belgia		17
Eesti		0
Prantsusmaa		76
Saksamaa		0
Iirimaa		25
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		21
Ühendkuningriik		49
Liit		188
Lubatud kogupüük (TAC)		188		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(14) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel et selle eluskaal ei ole üle 40 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIIe püügipiirkonna liidu veed (RJU/67AKXD)
Belgia		9
Eesti		0
Prantsusmaa		41
Saksamaa		0
Iirimaa		13
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		11
Ühendkuningriik		26
Liit		100
Lubatud kogupüük (TAC)		100		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.”

(15) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(16) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Käesolevat eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(17) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel et selle eluskaal ei ole üle 40 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (RJU/07D.)
Belgia		1
Prantsusmaa		9
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		2
Liit		12
Lubatud kogupüük (TAC)		12		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.”

(18) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2016 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(19) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(20) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(21) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(22) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).”

(23) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(24) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(25) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.”

(26) Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ja pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).”

(27) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(28) Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).”

(29) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.”

31.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 80/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/460,

30. märts 2016,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ), (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 punkti a ja lõiget 5 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004 on liidu õigusesse üle võetud kohustused, mis on sätestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis (edaspidi „konventsioon”), millega liitumine on ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/507/EÜ, (2) ja piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni juurde kuuluvas püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas protokollis, millega liitumine on ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/259/EÜ (3).

(2)

2013. aasta 28. aprillist10. maini toimunud konventsiooniosaliste konverentsi kuuendal kohtumisel lepiti kokku, et heksabromotsüklododekaan (edaspidi „HBCDD”) lisatakse konventsiooni A lisasse (kõrvaldamine). HBCDD konventsioonikohase kõrvaldamise suhtes lepiti siiski kokku konkreetne erand, nimelt seoses HBCDD kasutamisega hoonetes kasutatavas vahtpolüstüreenis ja ekstrudeeritud polüstüreenis ning seoses HBCDD tootmisega sel eesmärgil.

(3)

Pidades silmas konventsiooni tehtud muudatust, on vaja muuta määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisa ja kanda kõnealustesse lisadesse HBCDD koos asjaomaste sisalduse piirnormidega, et tagada HBCDD-sisaldusega jäätmete käitlemine kooskõlas konventsiooni sätetega. HBCDD tuleks kanda määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisasse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisaga ette nähtud sisalduse piirnormid on kehtestatud sama meetodiga, mida kasutati IV ja V lisa eelmiste muudatuste puhul piirnormide kehtestamisel (4). Kavandatud piirnorme peetakse kõige sobivamaks, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase HBCDD hävitamisel või pöördumatul muundamisel. Selleks et võtta arvesse tehnika arengut ja eeskätt ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni tehniliste suuniste läbivaatamist, (5) peaks komisjon IV lisa kohased sisalduse piirnormid kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast läviväärtuse vähendamise eesmärgil läbi vaatama.

(5)	Selleks et anda ettevõtjatele ja pädevatele asutustele piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kuus kuud pärast selle avaldamist.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (6) artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 30. septembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(2) Nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsus 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

(3) Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/259/EÜ, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.2.2004, lk 35).

(4) Nõukogu 18. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1195/2006, millega muudetakse IV lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 217, 8.8.2006, lk 1), nõukogu 16. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 172/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) V lisa (ELT L 55, 23.2.2007, lk 1), komisjoni 24. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 756/2010, millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 223, 25.8.2010, lk 20) ja komisjoni 17. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1342/2014, millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 363, 18.12.2014, lk 67).

(5) Otsus BC-12/3.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

LISA

Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisa tabelisse lisatakse järgmine rida:

Artiklis 7 kehtestatud jäätmekäitlussätete alla kuuluvate ainete loend

Aine

CASi nr

EÜ nr

Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud kontsentratsioonipiir [Termin on muutunud. Uus termin on „sisalduse piirnorm”.]

„Heksabromotsüklododekaan (*)

25637-99–4,

3194-55–6,

134237-50–6,

134237-51–7,

134237-52–8

247–148-4

221–695-9

1 000 mg/kg; osutatud määra vaatab komisjon läbi 20. aprilliks 2019.

Määruse (EÜ) nr 850/2004 V lisa 2. osas asendatakse tabel järgmisega:

„Jäätmed vastavalt komisjoni otsuses 2000/532/EÜ esitatud liigitusele

IV lisas loetletud ainete kontsentratsiooni ülempiir [Termin on muutunud. Uus termin on „sisalduse piirnorm”.] (1)

Toiming

TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd): 10 000 mg/kg;

aldriin: 5 000 mg/kg;

klordaan: 5 000 mg/kg;

kloordekoon: 5 000 mg/kg;

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan): 5 000 mg/kg;

dieldriin: 5 000 mg/kg;

endosulfaan: 5 000 mg/kg;

endriin: 5 000 mg/kg;

heptakloor: 5 000 mg/kg;

heksabromobifenüül: 5 000 mg/kg;

heksabromotsüklododekaan: (3)1 000 mg/kg;

heksaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

heksaklorobutadieen: 1 000 mg/kg;

heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan: 5 000 mg/kg;

mireks: 5 000 mg/kg;

pentaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

perfluoroktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) (C8F17SO2X) (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, sealhulgas polümeerid): 50 mg/kg;

polüklorobifenüülid (PCB-d): (4) 50 mg/kg;

polüklorodibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid: 5 mg/kg;

polüklooritud naftaleenid*: 1 000 mg/kg;

tetrabromodifenüüleetri C12H6Br4O), pentabromodifenüüleetri (C12H5Br5O), heksabromodifenüüleetri C12H4Br6O) ja heptabromodifenüüleetri (C12H3Br7O) sisalduste summa: 10 000 mg/kg;

toksafeen: 5 000 mg/kg;

Püsiladustamine on lubatud üksnes kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

ladustamine toimub ühes järgmistest kohtadest:

—	sügaval maa all asuvas kaljukihistus;

—	soolakaevanduses;

—	ohtlike jäätmete matmispaigas, eeldades, et jäätmed on viidud tahkele kujule või osaliselt stabiliseeritud, kus see on tehniliselt teostatav, nagu nõutakse jäätmete liigitamisel otsuse 2000/532/EÜ kohasesse alajaotisesse 19 03;

2)	järgitakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (5) ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ (6) sätteid;

3)	on tõendatud, et valitud toiming on keskkonna seisukohast eelistatav.

10 01

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 14 * (2)

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk

10 01 16 *

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

10 02

Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 07 *

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03

Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 03 04 *

Primaarsulatusräbu

10 03 08 *

Soolaräbu sekundaarsulatusest

10 03 09 *

Musträbu sekundaarsulatusest

10 03 19 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 03 21 *

Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm)

10 03 29 *

Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed

10 04

Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01 *

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 04 02 *

Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 04 04 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 04 05 *

Muud peenosakesed ja tolm

10 04 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 05

Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 05 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 05 05 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 06

Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 06 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 08

Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 08 *

Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest

10 08 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 09

Mustmetallide valujäätmed

10 09 09 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 11

Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01 *

Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 03 *

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 01

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 06 *

Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

17 05

Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 03 *

Ohtlikke aineid sisaldav pinnas ja kivid

17 09

Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02 *

PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud PCB-sid sisaldavad seadmed

17 09 03 *

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)

JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED

19 01

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 07 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

19 01 11 *

Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu

19 01 13 *

Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

19 01 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk

19 04

Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 02 *

Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed

19 04 03 *

Klaasistumata tahke faas

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD ja PCDF) kontsentratsiooni ülempiiride [Termin on muutunud. Uus termin on „sisalduse piirnorm”.] arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD	TEF
2,3,7,8-TeCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0003
PCDF	TEF
2,3,7,8-TeCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,03
2,3,4,7,8-PeCDF	0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0003”

(*) „Heksabromotsüklododekaan” tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere: α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.”

(1) Sisalduse piirnormid kehtivad üksnes ohtlike jäätmete matmispaiga suhtes ning neid ei kohaldata ohtlike jäätmete maa-aluste püsihoidlate, sealhulgas soolakaevanduste suhtes.

(2) Kõiki tärniga „*“ märgitud jäätmeid loetakse ohtlikeks jäätmeteks vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja nende käitlemist reguleeritakse kõnealuse direktiivi sätetega.

(3) „Heksabromotsüklododekaan” tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere: α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani

(4) Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.

(5) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(6) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27).

31.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 80/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/462,

30. märts 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 324/2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et teostada järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid kohaldavad määrust (EÜ) nr 725/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ, (2) peab komisjon korraldama kontrolle. Komisjoni järelevalve all toimuvaid kontrolle on vaja selleks, et veenduda liikmesriikide kvaliteedikontrollisüsteemide ning mereturvalisuse meetmete, korra ja struktuuri tõhususes.

(2)

Komisjoni abistab kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (3) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet. Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tehtavate kontrollide käigus abistavad komisjoni EMP ühiskomitee otsuse nr 116/2008 (4) kohaselt Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide poolt esitatud inspektorid.

(3)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 324/2008 (5) on sätestatud menetluskord meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide korraldamiseks läbipaistval, tõhusal, ühtlustatud ja järjepideval viisil.

(4)

Alates 2008. aastast saadud kogemused on näidanud, et tuleb tagada määruse (EÜ) nr 324/2008 kohaste kontrollide tegemine järjepideval viisil ja vastavalt kindlaksmääratud korrale, sh standardmeetodeid kasutades. Liikmesriikide koostöö tugevdamiseks ja komisjoni volituste rakendamiseks võetavad meetmed peaksid olema tõhusad ja läbipaistvad.

(5)	Komisjoni kontrollide tegemisel kasutatavate mõistete määratlused peaksid olema täpsemad. Läbivaatamiste käigus ei laiendata kontrolle nende praegusest kohaldamisalast väljapoole.

(6)	Komisjoni kontrollide ettevalmistamise ja korraldamise käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid koostööd tegema.

(7)	Komisjonil peaks olema võimalik kaasata kontrollirühmadesse liikmesriikide poolt välja valitud ja vastava kvalifikatsiooniga riiklikke inspektoreid, kes on läbinud vajaliku koolituse.

(8)

Selleks et tagada komisjoni kontrollide läbipaistev ja tõhus korraldamine, peaksid asjaomased sätted olema selged ja veelgi täpsemad, eelkõige juhul, kui tegemist on laevade kontrollimisega liikmesriigi sadamas, mis ei ole laevaleasumise sadam. Tuleks täpsustada küsimusi, mis on seotud ELi lipu all sõitvate laevade kontrollimisega väljaspool Euroopa Liitu asuvas kohas, et lahendada selliste kontrollide puhul esinevaid spetsiifilisi logistilisi probleeme.

(9)	Kontrollidega seonduvat tundlikku, kuid salastamata teavet tuleks töödelda rangete turvameetmete alusel, et tagada selle konfidentsiaalsus ja mitteavalikustamine.

(10)	Määrust (EÜ) nr 324/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 324/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 324/2008 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1) „komisjoni kontroll”– liikmesriikides meresõiduturvalisuse kvaliteedikontrollisüsteemide, meetmete, korra ja struktuuride kontrollimine komisjoni inspektorite poolt, et määrata kindlaks määruse (EÜ) nr 725/2004 täitmine ja direktiivi 2005/65/EÜ rakendamine. Kontrollida võidakse sadamaid, sadamarajatisi, laevu, meresõiduturvalisuse eest vastutavaid asutusi või ettevõtjaid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 725/2004 I lisas. Samuti võidakse kontrollida tunnustatud turvaorganisatsioone, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 725/2004 I lisas ja direktiivi 2005/65/EÜ tunnustatud turvaorganisatsioone käsitlevas IV lisas;

2) „komisjoni inspektor”– artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele vastav komisjoni või Euroopa Meresõiduohutuse Ameti teenistuses olev isik või riiklik inspektor, keda komisjon on volitanud osalema komisjoni kontrollis ja kelle on esitanud ELi või EFTA liikmesriik;”;

b)	punkt 11 asendatakse järgmisega: „11) „sadam”– liikmesriigi poolt vastavalt direktiivi 2005/65/EÜ artikli 2 lõikele 3 määratletud piiridesse jääv ala, millest on artikli 12 alusel komisjonile teatatud;”;

lisatakse punktid 12, 13, 14, 15, 16 ja 17:

„12) „ajutine parandusmeede”– ajutine meede või mitu ajutist meedet, mille eesmärk on võimalikult suurel määral vähendada kontrollimise käigus tuvastatud olulise mittevastavuse või mittevastavuse mõju enne, kui on võimalik see täielikult kõrvaldada;

13) „salastatud teave”– kindlaks tehtud või kindlaks tehtav teave, mis on saadud kontrollimise käigus ja mille avaldamine võib ohustada turvalisust ning mis on salastatud vastavalt komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 (*) sätetele või liikmesriikide asjakohastele õigusaktidele;

14) „tundlik, kuid salastamata teave”– kontrollimisega seonduvad materjalid või teave, mis on saadud kontrollimise käigus ja mille avaldamine võib ohustada turvalisust ning mida võib jagada ainult teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes;

15) „ei leidnud kinnitust”– komisjoni kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolu, mis osutab määruses (EÜ) nr 725/2004 või direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud nõude mittetäitmisele, kuid mida ei ole objektiivsete tõenditega põhjendatud;

16) „komitee”– määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 11 lõike 1 alusel loodud komitee;

17) „lipuriigi esindaja”– selle liikmesriigi pädeva asutuse liige, kelle lipu all laev sõidab, või tunnustatud turvaorganisatsiooni esindaja juhul, kui asjaomane liikmesriik on selle esindaja nimetanud.

(*) Komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444, 13. märts 2015, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).”"

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Liikmesriikide koostöö komisjoniga

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, teevad liikmesriigid oma kontrolliülesannete täitmisel komisjoniga koostööd. Koostööd tehakse nii ettevalmistus-, kontrolli- kui ka aruandeetapis.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et:

a)	kontrollkäiku käsitlevat teatist hoitakse selle avalikustamise vältimiseks rangeid turvameetmeid järgides, et mitte ohustada kontrolliprotsessi, ning

b)	teatis edastatakse asjaomastele isikutele teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes.”

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga liikmesriik tagab, et komisjoni inspektoril on taotluse korral kiire juurdepääs kõikidele kontrollitoimingute täitmiseks vajalikele asjakohastele turvalisusega seotud dokumentidele ja eriti:

a)	määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 3 osutatud riiklikule programmile, et rakendada kõnealust määrust;

b)	määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 osutatud keskuste esitatud uusimatele andmetele ja järelevalvearuannetele;

c)	liikmesriikide poolt sadamate turvaplaanide rakendamise üle teostatud järelevalve tulemusele;

d)	asjaomase laeva, sadama ja sadamarajatise turvalisuse hinnangutele, asjaomase laeva, sadama ja sadamarajatise turvaplaanidele ning laeval, sadamas ja sadamarajatises toimunud turvaõppuste ja -harjutuste aruannetele sel ajal, kui komisjon kontrolli teostab;

e)	liikmesriikide teadetele määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõikes 3 osutatud otsuste kohta, mis on tehtud pärast kohustuslikku turvariski hindamist;

f)	mis tahes juhistele, instruktsioonidele või korrale, mille liikmesriik määruse (EÜ) nr 725/2004 või direktiivi 2005/65/EÜ rakendamise eesmärgil on välja andnud.”

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kokkuleppel komisjoniga annavad liikmesriigid võimaluse korral komisjoni käsutusse riiklikud inspektorid, kes saavad osaleda komisjoni kontrollis, sealhulgas vastavatel ettevalmistus- ja aruandeetappidel.”;

b)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Taotlus riikliku inspektori osalemiseks teatavas komisjoni kontrollis esitatakse sobiva ajavaruga, mis on tavaliselt kaks kuud enne kontrollimise toimumist.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tehniline abi komisjoni kontrollile

Komisjonile tehnilise abi osutamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti 2 alapunktile b võimaldab Euroopa Meresõiduohutuse Amet tehniliste ekspertide osalemist komisjoni kontrollis, sealhulgas vastavatel ettevalmistus- ja aruandeetappidel.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	turbetehnoloogiate ja -meetodite hea praktiline tundmine;”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kontrollitavate toimingute praktiline tundmine;”;

iii)

lisatakse punktid e ja f:

„e)	merel töötamisega seonduvate tervise-, ohutus- ja turvanõuete tundmine;

f)	meresõidu turvalisuse valdkonnas kohaldatavate õiguslike nõuete tundmine.”;

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et olla komisjoni kontrollkäikudeks asjakohase kvalifikatsiooniga, peavad komisjoni inspektorid olema edukalt läbinud sellise kontrolli tegemiseks vajaliku väljaõppe. Komisjoni inspektorid peavad regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel läbima väljaõppe, et oma teadmisi ajakohastada.”;

c)	lisatakse järgmine lõige 4: „4. Kui mõne varasema kontrollkäigu tegemisel ei vastanud inspektori käitumine või tegevus käesoleva määruse nõuetele, siis seda inspektorit komisjoni kontrollis osalemiseks enam ei nimetata.”

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon teatab kontrollkäigust selle liikmesriigi keskusele, mille territooriumil kontroll korraldatakse, vähemalt kuus nädalat ette.

Komisjon võib paralleelselt kontrollkäigust teatamisega saata selle liikmesriigi keskusele kontrollile eelneva küsimustiku, mille pädev asutus peab täitma, ja taotleda lisaks mis tahes asjakohaseid dokumente. Täidetud küsimustik ja soovitud dokumendid tuleb edastada komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kontrollkäigu kavakohast algust.

Esimeses lõigus osutatud teatamise aega võib vähendada, kuid see ei tohi olla alla kahe nädala, tingimusel, et komisjoni tegutsemise ajendiks on erakorraline juhtum, mis võib meresõiduturvalisuse üldist taset liidus oluliselt mõjutada, ja et komisjon on enne teate esitamist asjaomase keskusega konsulteerinud. Sel juhul teist lõiku ei kohaldata.”;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui laeva lipuriik on liikmesriik, teatab komisjon niipea kui võimalik selle liikmesriigi keskusele, et kõnealust laeva võidakse kontrollida, kui see on sadamarajatises. Kui kontrollitakse laeva, mille lipuriik ei ole see liikmesriik, mille ametiasutust kontrollitakse, teavitab komisjon lipuriigi keskust, et leppida kokku selle laeva pardal toimuva kontrolli tegemise praktilises korras.”;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Kui komisjon osaleb laeva riiklikul inspekteerimisel või kontrollimisel väljaspool Euroopa Liitu asuvas kohas, peab komisjon asjaomase keskusega kokku leppima praktilise korra, mille alusel inspekteerimise või kontrolli tegemist koos lipuriigi esindajaga jälgitakse.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Määruses (EÜ) nr 725/2004 ja direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud meresõiduturvalisuse nõuete liikmesriikidepoolse kohaldamise järelevalveks kasutatakse standardmeetodeid.

2. Kontrollkäigul saadab komisjoni inspektoreid kogu aeg asjakohase pädeva asutuse esindaja. Kõnealune esindaja ei tohi mõjutada kontrollimise tõhusust ega tulemuslikkust.

Kontrollimine tehakse nii, et see mõjutaks võimalikult vähe äritoimingute sujuvust. Selleks ja mis tahes vajaduse korral ning eelneval kokkuleppel lipuriigi ja laeva kapteniga võib sadamas alustatud laeva kontrollimist jätkata ka pärast laeva sadamast lahkumist.

Kui kontrollitav laev osutab rahvusvahelise regulaarliini teenust kahe või enama liikmesriigi vahel, võib kontrollimine hõlmata ka reisijate ja sõidukite laeva pardale mineku ja sealt lahkumise toiminguid iga reisi lõpus. Sel juhul teatab komisjon kontrollimisest liikmesriigi sihtsadama keskusele kooskõlas artikli 8 lõikega 1.”;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui see on asjakohane ja teostatav, esitavad komisjoni inspektorid kohapeal mitteametliku suulise kokkuvõtte oma tähelepanekutest, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist.

Enne käesoleva määruse artikli 11 kohase kontrolliaruande valmimist teatatakse asjakohasele keskusele viivitamata igast komisjoni kontrolli käigus tuvastatud olulisest mittevastavusest määruse (EÜ) nr 725/2004 või direktiivi 2005/65/EÜ nõuetele.

Juhtudel, mil laeva kontrolliv komisjoni inspektor tuvastab artikli 16 kohaste meetmete võtmist nõudva olulise mittevastavuse, teatab rühmajuht sellest viivitamata kirjalikult asjaomastele keskustele.”;

c)	lisatakse järgmine lõige 7: „7. Komisjoni inspektorid teostavad kontrolle tõhusalt ja tulemuslikult ning ohutus- ja turvanõudeid järgides.”

Artikli 11 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Hinnates käesoleva määruse kohaselt määruse (EÜ) nr 725/2004 ja direktiivi 2005/65/EÜ rakendamist, liigitatakse kontrolli tulemused järgmiste kategooriate alusel:

a)	on vastavuses;

b)	on vastavuses, kuid täiustamine on soovitav;

c)	ei ole vastavuses;

d)	oluliselt mittevastavuses;

e)	ei leidnud kinnitust.

5. Aruandes esitatakse üksikasjalikult kontrolli tulemused, mis määruse (EÜ) nr 725/2004 või direktiivi 2005/65/EÜ rakendamise kontrollimisega seoses on vastavalt käesolevale määrusele liigitatud kategooriatesse „oluliselt mittevastavuses”, „ei ole vastavuses”, „on vastavuses, kuid täiustamine on soovitav” ja „ei leidnud kinnitust”.

Aruanne võib sisaldada soovitusi parandusmeetmete võtmiseks.”

10)

Artiklisse 12 lisatakse lõige 3:

„3. Kui liikmesriik teeb ettepaneku võtta olulise mittevastavuse kõrvaldamiseks koheselt parandusmeetmed, teatab ta neist kohe komisjonile, enne kui komisjon oma kontrolliaruande koostab. Sel juhul osundatakse aruandes liikmesriigi võetud parandusmeetmetele. Kui võetakse üksnes ajutised meetmed, peab liikmesriik samuti sellest kohe komisjonile teatama ja lisama tähtaja, millal ta hakkab rakendama täiemahulisi ja lõplikke parandusmeetmeid.”

11)

Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Teabe konfidentsiaalsus

Meresõiduturvalisuse alaste kontrollide käigus võtab komisjon vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele asjakohaseid meetmeid talle kättesaadava või tema poolt liikmesriikidele edastatava salastatud teabe kaitseks. Liikmesriigid võtavad vastavaid meetmeid kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

Liikmesriigid ja komisjon võivad tundlikku, kuid salastamata teavet üksteisele edastada tingimusel, et nad kaitsevad sellist teavet vastavalt sellise teabe konfidentsiaalsuse tagamisel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 15

Komisjoni kontrollprogramm

1. Komisjon küsib komiteelt nõu kontrollprogrammi rakendamise prioriteetide kohta.

2. Komisjon annab komiteele korrapäraselt teavet oma kontrolliprogrammi rakendamise ja kontrollide tulemuste kohta. Komisjon jagab liikmesriikidega kontrollimise käigus täheldatud häid tavasid.

Kontrolliaruanded tehakse tavaliselt komiteele kättesaadavaks

a)	niipea kui liikmesriigilt on saadud artikli 12 lõike 1 kohane vastus ja

b)	kui toimik on suletud.”

12)

Artikli 16 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kontrolli käigus ilmneb määruse (EÜ) nr 725/2004 või direktiivi 2005/65/EÜ sätetega seoses oluline mittevastavus, millel leitakse olevat oluline mõju liidu meresõiduturvalisuse üldisele tasemele ja mida ei saa koheselt kõrvaldada vähemalt ajutiste parandusmeetmete võtmise teel, teatab komisjon sellest teistele liikmesriikidele kohe pärast seda, kui ta on asjaomast liikmesriiki sellest mittevastavusest teavitanud.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(4) EMP ühiskomitee 7. novembri 2008. aasta otsus nr 116/2008, millega muudetakse EMP lepingu XIII lisa (transport) (ELT L 339, 18.12.2008, lk 106).

(5) Komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 324/2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord (ELT L 98, 10.4.2008, lk 5).

31.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 80/36

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/464,

29. märts 2016,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa Eestit ja Poolat käsitlevate kannete osas

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 1701 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse rakendusotsuse lisa I, II, III ja IV osas on piiritletud ja loetletud nende liikmesriikide teatavad alad, mis on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riski taseme järgi. Loetelu sisaldab Eesti, Itaalia, Läti, Leedu ja Poola teatavaid alasid.

(2)

Alates 2015. aasta veebruarist ei ole rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poola piirkondades teatatud sigade Aafrika katku puhangutest kodusigadel. Lisaks on neis piirkondades paiknevates põllumajanduslikes majapidamistes rakendatud piisavalt hästi bioohutuse järelevalvemeetmeid, mis kehtestati bioohutuse riikliku programmiga ja mille eesmärk oli ennetada sigade Aafrika katku levikut. Need asjaolud viitavad epidemioloogilise olukorra paranemisele. Seepärast tuleks kõnealuse liikmesriigi vastavad alad esitada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ja mitte selle III osas.

(3)

2016. aasta veebruaris tuvastati ühel metsseal sigade Aafrika katku haigestumise juhtum neil Eesti aladel, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad I osas loetletud alade vahetus läheduses. Seepärast tuleks kõnealuse liikmesriigi vastavad alad esitada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ja mitte selle I osas.

(4)

Kui hinnatakse Eestis ja Poolas sigade Aafrika katku tõttu valitseva loomatervise olukorraga seonduvaid riske, tuleks arvesse võtta kõnealusest haigusest tingitud epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Selleks et loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja tõkestada sigade Aafrika katku edasist levikut, samuti selleks, et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning kolmandate riikide kehtestatavaid põhjendamatuid kaubandustõkkeid, tuleks muuta rakendusotsuse 2014/709/EL lisas esitatud liidu loetelu aladest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ja võtta arvesse kõnealuse haigusega seoses praeguse epidemioloogilise olukorra muutusi Eestis ja Poolas.

(5)	Seega tuleks muuta rakendusotsust 2014/709/EL, et muuta selle I ja II osas Eesti alade loetelu ning II ja III osas Poola alade loetelu.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. märts 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

LISA

„LISA

I OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Keila linn;

—	Kunda linn;

—	Loksa linn;

—	Maardu linn;

—	Mustvee linn;

—	Pärnu linn;

—	Saue linn;

—	Tallinna linn;

—	Lääne maakond;

—	osa Jõelähtme vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

—	osa Kuusalu vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

—	Audru vald;

—	Haljala vald;

—	Harku vald;

—	Keila vald;

—	Kernu vald;

—	Kiili vald;

—	Koonga vald;

—	Lavassaare vald;

—	Nissi vald;

—	Padise vald;

—	Saku vald;

—	Saue vald;

—	Sauga vald;

—	Sindi vald;

—	Tõstamaa vald;

—	Varbla vald;

—	Vasalemma vald;

—	Vihula vald;

—	Viimsi vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ogres novads: Suntažu ja Ogresgala pagasts;

—	Ādažu novads;

—	Amatas novads;

—	Carnikavas novads;

—	Garkalnes novads;

—	Ikšķiles novads;

—	Inčukalna novads;

—	Jaunjelgavas novads;

—	Ķeguma novads;

—	Līgatnes novads;

—	Mālpils novads;

—	Neretas novads;

—	Ropažu novads;

—	Salas novads;

—	Siguldas novads;

—	Vecumnieku novads;

—	Viesītes novads.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnijos;

—	Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnijos;

—	Panevežys rajono savivaldybė: Nevėžise jõest lääne pool asuv Krekenavos seniūnijose osa;

—	Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnijos;

—	Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnijos;

—	Pasvalys rajono savivaldybė;

—	Vilkaviškis rajono savivaldybė;

—	Radviliškis rajono savivaldybė;

—	Kalvarija savivaldybė;

—	Kazlų Rūda savivaldybė;

—	Marijampolė savivaldybė.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Płaska, Sztabin ja Bargłów Kościelny;

—	powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady ja Dobrzyniewo Duże;

—	powiat hajnowski: gminy Dubicze Cerkiewne, Kleszczele ja Czeremcha;

—	powiat siemiatycki: gminy Grodzisk, Dziadkowice ja Milejczyce;

—	powiat wysokomazowiecki: gminy Kobylin-Borzymy, Kulesze Kościelne, Sokoły, Wysokie Mazowieckie (sh Wysokie Mazowieckie linn), Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo ja Ciechanowiec;

—	powiat sejneński;

—	powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki;

—	powiat zambrowski: gmina Rutki;

—	powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin;

—	powiat bielski;

—	powiat M. Białystok;

—	powiat M. Suwałki;

—	powiat moniecki.

II OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Kallaste linn;

—	Rakvere linn;

—	Tartu linn;

—	Vändra linn;

—	Viljandi linn;

—	Ida-Viru maakond;

—	Põlva maakond;

—	Rapla maakond;

—	osa Jõelähtme vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

—	osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

—	osa Palamuse vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Pärsti vallast, mis asub lääne pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49;

—	osa Tabivere vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Abja vald;

—	Aegviidu vald;

—	Alatskivi vald;

—	Anija vald;

—

Are vald;

—	Häädemeeste vald;

—	Haaslava vald;

—	Halinga vald;

—	Halliste vald;

—	Kadrina vald;

—	Kambja vald;

—	Karksi vald;

—	Kasepää vald;

—	Kõpu vald;

—	Kose vald;

—	Kõue vald;

—	Laekvere vald;

—	Luunja vald;

—	Mäksa vald;

—	Meeksi vald;

—	Paikuse vald;

—	Pala vald;

—	Peipsiääre vald;

—	Piirissaare vald;

—	Raasiku vald;

—

Rae vald;

—	Rägavere vald;

—	Rakvere vald;

—	Saarde vald;

—	Saare vald;

—	Sõmeru vald;

—	Surju vald;

—	Tahkuranna vald;

—	Tapa vald;

—	Tootsi vald;

—	Tori vald;

—	Vändra vald;

—	Vara vald;

—	Vinni vald;

—	Viru-Nigula vald;

—	Võnnu vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Krimuldas novads;

—	Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts;

—	Ogres novads: Krapes, Ķeipenes, Lauberes, Madlienas, Mazozolu, Menģeles ja Taurupes pagasts;

—	Priekuļu novads;

—	Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts;

—	Aizkraukles novads;

—	Aknīstes novads;

—	Alūksnes novads;

—	Apes novads;

—	Baltinavas novads;

—	Balvi novads;

—	Cēsu novads;

—	Cesvaines novads;

—	Ērgļu novads;

—	Gulbenes novads;

—	Ilūkstes novads;

—	Jaunpiebalgas novads;

—	Jēkabpils novads;

—	Kocēnu novads;

—	Kokneses novads;

—	Krustpils novads;

—	Lielvārdes novads;

—	Līvānu novads;

—	Lubānas novads;

—	Madonas novads;

—	Pārgaujas novads;

—	Pļaviņu novads;

—	Raunas novads;

—	Rugāju novads;

—	Saulkrastu novads;

—	Sējas novads;

—	Skrīveru novads;

—	Smiltenes novads;

—	Varakļānu novads;

—	Vecpiebalgas novads;

—	Viļakas novads;

—	Jēkabpils republikas pilsēta;

—	Valmiera republikas pilsēta.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Andrioniškis, Anykščiai, Debeikiai, Kavarskas, Kurkliai, Skiemonys, Traupis ja Troškūnai seniūnijos ning Svėdasai see osa, mis jääb maanteest nr 118 lõuna poole;

—	Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnijo ja Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka ja Naujokai kaimai;

—	Kaišiadorys rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Paparčių, Žąslių, Žiežmarių, Žiežmarių ja Žiežmarių apylinkės seniūnijos ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 lõuna poole;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnijos;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos, Šėtos ja Kėdainių miesto seniūnijos;

—	Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Naujamiesčio, Miežiškių, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Raguvos, Smilgių, Upytės, Vadoklių ja Velžio seniūnijos ning Nevėžise jõest lääne pool asuv Krekenavos seniūnija osa;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnijos;

—	Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnijos;

—	Alytus miesto savivaldybė;

—	Kaišiadorys miesto savivaldybė;

—	Kaunas miesto savivaldybė;

—	Panevėžys miesto savivaldybė;

—	Vilnius miesto savivaldybė;

—	Alytus rajono savivaldybė;

—	Biržai rajono savivaldybė;

—	Druskininkai rajono savivaldybė;

—	Ignalina rajono savivaldybė;

—	Lazdijai rajono savivaldybė;

—	Moletai rajono savivaldybė;

—	Prienai rajono savivaldybė;

—	Rokiškis rajono savivaldybė;

—	Širvintos rajono savivaldybė;

—	Švencionys rajono savivaldybė;

—	Ukmergė rajono savivaldybė;

—	Utena rajono savivaldybė;

—	Vilnius rajono savivaldybė;

—	Zarasai rajono savivaldybė;

—	Birštonas savivaldybė;

—	Elektrėnai savivaldybė;

—	Visaginas savivaldybe.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	gminy Czarna Białostocka, Gródek, Supraśl, Wasilków ja Michałowo Białostocki maakonnas (powiat białostocki);

—	gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Krynki, Kuźnica, Nowy Dwór, Sidra, Sokółka ja Szudziałowo Sokółski maakonnas (powiat sokólski).

—	powiat augustowski: gmina Lipsk;

—	powiat hajnowski: gminy Czyże, Białowieża, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Narew ja Narewka.

III OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Elva linn;

—	Jõgeva linn;

—	Põltsamaa linn;

—	Võhma linn;

—	Järva maakond;

—	Valga maakond;

—	Võru maakond;

—	osa Palamuse vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Pärsti vallast, mis asub ida pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49;

—	osa Tabivere vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis on määratletud maantee 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske jõega, seejärel Verilaske jõega, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Jõgeva vald;

—	Kolga-Jaani vald;

—	Konguta vald;

—

Kõo vald;

—	Laeva vald;

—

Nõo vald;

—	Paistu vald;

—	Pajusi vald;

—	Põltsamaa vald;

—	Puhja vald;

—	Puurmani vald;

—	Rakke vald;

—	Rannu vald;

—	Rõngu vald;

—	Saarepeedi vald;

—	Tähtvere vald;

—	Tarvastu vald;

—	Torma vald;

—	Ülenurme vald;

—	Väike-Maarja vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts;

—	Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts;

—	Aglonas novads;

—	Alojas novads;

—	Beverīnas novads;

—	Burtnieku novads;

—	Ciblas novads;

—	Dagdas novads;

—	Daugavpils novads;

—	Kārsavas novads;

—	Krāslavas novads;

—	Ludzas novads;

—	Mazsalacas novads;

—	Naukšēnu novads;

—	Preiļu novads;

—	Rēzeknes novads;

—	Riebiņu novads;

—	Rūjienas novads;

—	Strenču novads;

—	Valkas novads;

—	Vārkavas novads;

—	Viļānu novads;

—	Zilupes novads;

—	Daugavpils republikas pilsēta;

—	Rēzekne republikas pilsēta.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Viešintos seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 põhja poole;

—

Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija ning Žeimiai seniūnija Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai, Žeimių gst., Žieveliškiai ja Žeimių miestelis kaimai;

—	Kaišiadorys rajono savivaldybė: Palomenės ja Pravieniškių seniūnijos ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 põhja poole;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnijos;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnijos;

—	Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnijos;

—	Jonava miesto savivaldybė;

—	Kupiškis rajono savivaldybė;

—	Trakai rajono savivaldybė.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

kõik Sardiinia piirkonnad.”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 80

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 31. märts 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2016/458, 30. märts 2016, millega muudetakse määrust (EL) 2016/72 seoses teatavate kalapüügivõimalustega	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/459, 18. märts 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	14
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/460, 30. märts 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa	17
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/461, 30. märts 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada Euroopa Ravimiameti lõivusid alates 1. aprillist 2016 kehtiva inflatsioonimääraga ( 1 )	25
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/462, 30. märts 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 324/2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord ( 1 )	28
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/463, 30. märts 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	34
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/464, 29. märts 2016, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa Eestit ja Poolat käsitlevate kannete osas (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1701 all) ( 1 )	36

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	153,0
	MA	100,3
	TR	112,4
	ZZ	121,9
0707 00 05	MA	82,7
	TR	134,4
	ZZ	108,6
0709 93 10	EG	44,3
	MA	43,9
	TR	156,3
	ZZ	81,5
0805 10 20	EG	44,2
	IL	76,8
	MA	57,5
	TN	68,9
	TR	72,3
	ZA	47,6
	ZZ	61,2
0808 10 80	BR	90,3
	CL	97,2
	US	135,9
	ZA	99,1
	ZZ	105,6
0808 30 90	AR	134,1
	CL	119,9
	CN	88,3
	TR	159,2
	ZA	111,5
	ZZ	122,6


	(1) EMPs kohaldatav tekst