24.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 78/4

Euroopa Liidu ja Peruu Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

PERUU VABARIIK (edaspidi „Peruu”),

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (1), millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Peruu, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel liikmesriikides viisanõudest vabastatud,

PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,

SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Peruu õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,

VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga nähakse liidu ja Peruu kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;

b) „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c) „Peruu kodanik”– isik, kellel on Peruu kodakondsus;

d) „Schengeni ala”– sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Peruu territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.

Peruu kodanikud, kellel on Peruu väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) artikli 4 lõikele 3 kehtestada Peruu kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Peruu iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.

3. Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Peruul on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.

4. Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.

5. Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Peruu siseriiklikku õigust.

Artikkel 4

Viibimise kestus

1. Liidu kodanikud võivad viibida Peruu territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

2. Peruu kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.

Peruu kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.

3. Käesoleva lepinguga ei piirata Peruu ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 5

Territoriaalne kohaldatavus

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 6

Lepingu haldamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu esindajatest ja Peruu esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.

2. Komitee ülesanded on muu hulgas järgmised:

a)	teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)	esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)	lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi;

3. Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 7

Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Peruu vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Peruu vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävaid küsimusi.

Artikkel 8

Lõppsätted

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepinguosalised teineteisele teatavad, et kõnealused menetlused on lõpule viidud.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast.

2. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

4. Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle kavandatud jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90. päeval pärast teatamise kuupäeva.

6. Peruu võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

7. Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на четиринадесети март през две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el catorce de marzo de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne čtrnáctého března dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den fjortende marts to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am vierzehnten März zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta märtsikuu neljateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τέσσερις Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the fourteenth day of March in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le quatorze mars deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu četrnaestog ožujka godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì quattordici marzo duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada četrpadsmitajā martā.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų kovo keturioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év március havának tizennegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-erbatax-il jum ta’ Marzu fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, veertien maart tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia czternastego marca roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em catorze de março de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la paisprezece martie două mii șaisprezece.

V Bruseli štrnásteho marca dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne štirinajstega marca leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä neljäntenätoista päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den fjortonde mars år tjugohundrasexton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Перу

Por la República del Perú

Za Peruánskou Republikudo

For Republikken Peru

Für die Republik Peru

Peruu Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Περού

For the Republic of Peru

Pour la république du pérou

Za Republiku Peru

Per la Republica del Perù

Peru Republikas vārdā –

Peru Respublikos vardu

A Perui Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Perù

Voor de Republiek Peru

W imieniu Peru

Pela República do Peru

Pentru Republica Peru

Za Peruánsku Republiku

Za Republiko Peru

Perun Tasavallan puolesta

För Republiken Peru

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 67.

(2) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Peruu ametiasutused sõlmiksid viivitamata lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega sarnastel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 3 LÕIKES 2 KÄSITLETAVAT TASUSTATAVA TÖÖ EESMÄRGIL REISIVATE ISIKUTE KATEGOORIAT

Lepinguosalised lepivad ühtse tõlgenduse tagamiseks kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab tasustatavat tööd tegevate isikute kategooria selliseid isikuid, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile tasustatava töö tegemise või tulutoova tegevusega tegelemise eesmärgil töövõtja või teenuse osutajana.

Kõnealune kategooria ei hõlma:

—	äritegevusega tegelevaid isikuid, st isikuid, kes reisivad ärikohtumise eesmärgil (ega tööta teise lepinguosalise territooriumil);

—	sportlasi või kunstnikke, kes tegutsevad riigis ajutiselt;

—	ajakirjanikke, kelle on saatnud nende elukohariigi meedia, ning

—	äriühingusiseseid praktikante.

Käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle teostab lepingu artiklis 6 sätestatud vastutuse raames järelevalvet ühiskomitee, kes võib teha muudatusettepanekuid, kui ta peab seda lepinguosaliste kogemuste põhjal vajalikuks.

Käesoleva deklaratsiooniga ei piirata Peruu siseriikliku õiguses sätestatud reisijate kategooria määratlust Peruu territooriumile sisenemise, sealt lahkumise ja seal viibimise eesmärgil.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4 SÄTESTATUD 90-PÄEVAST VIIBIMISE KESTUST MIS TAHES 180-PÄEVASE AJAVAHEMIKU JOOKSUL

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibimise päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

ÜHISDEKLARATSIOON KODANIKE VIISANÕUDEST LOOBUMISE LEPINGUST TEAVITAMISE KOHTA

Teadvustades läbipaistvuse olulisust Euroopa Liidu ja Peruu kodanike jaoks, kohustuvad lepinguosalised tagama viisanõudest loobumise lepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise.

ÜHISDEKLARATSIOON BIOMEETRILISTE PASSIDE KASUTUSELEVÕTU KOHTA PERUU VABARIIGI POOLT

Peruu Vabariik teatab lepinguosalisena, et on sõlminud lepingu, mis käsitleb biomeetriliste passide valmistamist ja võtab kohustuse väljastada hiljemalt alates 31. juulist 2016 oma kodanikele üksnes biomeetrilisi passe. Kõnealused passid on täielikult kooskõlas ICAO dokumendis 9303 sätestatud ICAO nõuetega.

Lepinguosalised lepivad kokku, et suutmatus alustada üksnes biomeetriliste passide väljastamist 31. juuliks 2016 on piisav põhjus, et peatada lepingu täitmine vastavalt artikli 8 lõikes 4 sätestatud menetlusele.

ÜHISDEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB KOOSTÖÖD EBASEADUSLIKU RÄNDE ALAL

Lepinguosalised tuletavad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu artikli 49 lõikest 3 tulenevalt meelde, et nad nõustuvad ebaseaduslikke rändajaid tagasi võtma.

Lepinguosalised jälgivad kõnealuse kohustuse täitmist tähelepanelikult. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotluse korral ja eelkõige juhu,l kui ebaseaduslik ränne suureneb või ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel tekib probleeme pärast käesoleva lepingu jõustumist, sõlmitakse tagavivõtuleping, millega reguleeritakse mõlema lepinguosalise konkreetseid tagasivõtmisega seotud kohustusi.

Lepinguosalised lepivad kokku, et suutmatus sellist tagasivõtulepingut taotluse korral sõlmida on piisav põhjus, et peatada lepingu täitmine vastavalt selle artikli 8 lõikes 4 sätestatud menetlusele.

24.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 78/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/438,

17. detsember 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 26b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oluline on tagada direktiivi 2009/65/EÜ eesmärkide ühtne saavutamine kõigis liikmesriikides, et edendada siseturu terviklikkust ja tagada õiguskindlus turuosalistele, sealhulgas jaeinvestoritele ja institutsionaalsetele investoritele, pädevatele asutustele ja muudele sidusrühmadele. Määrusega nähakse ette ühtne raamistik kõigi turuosaliste jaoks ning määrus on parim võimalik vahend võrdsete tingimuste, ühtsete konkurentsitingimuste ja ühise asjakohase investorite kaitse taseme tagamiseks. Lisaks tagatakse sellega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondide) ja depositooriumide tegevust käsitletavate üksikasjalike ühtsete eeskirjade otsene kohaldamine ning seega ei ole neid vaja üle võtta liikmesriikide tasandil. Määruse vastuvõtmine tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/91/EL (2) direktiivis 2009/65/EÜ tehtud asjakohaseid muudatusi on võimalik hakata kohaldama kõikides liikmesriikides ühel ja samal kuupäeval.

(2)

Direktiiv 2009/65/EÜ sätestab ulatuslikud nõuded eurofondide varasid hoidvate depositooriumide ülesannete, delegeerimiskorra ja vastutuskorra kohta, mille eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline investorite kaitse, mille puhul võetakse arvesse, et eurofondid on jaeinvestorite investeerimisfondid. Seepärast peavad depositooriumi, fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi õigused ja kohustused olema selgelt sätestatud. Kirjalik leping peab hõlmama kõiki üksikasju, mis on vajalikud, et depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmise ülesanded on direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt delegeeritud, saaksid nõuetekohaselt hoida kõiki eurofondide varasid ja et depositoorium saaks nõuetekohaselt täita oma järelevalve- ja kontrolliülesandeid.

(3)

Selleks, et depositoorium saaks hinnata ja jälgida hoidmise ja maksejõuetusega seotud riske, tuleb kirjalikus lepingusse piisavalt üksikasjalikult märkida finantsinstrumentide liigid, kuhu eurofond võib investeerida, ja geograafilised piirkonnad, kuhu eurofond kavatseb investeerida. Leping peaks sisaldama ka eskalatsioonimenetluse üksikasju, et täpsustada asjaolusid, teavitamiskohustusi ja samme, mida depositooriumi töötaja organisatsiooni struktuuri mis tahes tasandil peab võtma seoses mis tahes avastatud vastukäivusega, kaasa arvatud fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või/ja pädevate asutuste teavitamine, nagu nõutud käesolevas määruses. Seetõttu peab depositoorium fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitama asjaomase turu arveldussüsteemis tuvastatud mis tahes olulisest riskist. Lepingu lõpetamine peab kajastama asjaolu, et see on depositooriumi viimane abinõu, mida kasutatakse, kui depositooriumi arvates ei ole varad piisavalt kaitstud. Samuti peab leping hoidma ära moraaliriski, et eurofond teeb investeerimisotsused hoidmisega seotud riske arvesse võtmata, kasutades ära asjaolu, et depositoorium on vastutav. Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleb üksikasjalikke nõudeid kolmandate isikute seire kohta kohaldada kogu hoiuahela suhtes.

(4)

Selleks et depositoorium saaks täita oma ülesandeid, tuleb täpsustada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid ülesandeid ja eelkõige teise tasandi kontrolle, mida depositoorium peab teostama. Sellised ülesanded ei tohiks takistada depositooriumil teostada vajaduse korral ja kokkuleppel eurofondiga eelkontrolli. Selleks, et tagada oma ülesannete täitmine, peab depositoorium kehtestama eskalatsioonimenetluse, et lahendada vastukäivuste ilmnemisega seotud olukordi. Kõnealune menetlus peab tagama, et pädevatele asutustele teatatakse kõigist olulistest rikkumistest. Käesoleva määruse kohased depositooriumi järelevalvekohustused kolmandate isikute suhtes ei piira direktiivi 2009/65/EÜ kohaseid eurofondide kohustusi.

(5)

Depositoorium peab kontrollima, kas emiteeritud osakute arv on kooskõlas märkimisest laekunud tuluga. Selleks, et tagada investorite poolt märkimisel tehtud maksete laekumine, peab depositoorium täiendavalt võrdlema märkimiskorraldusi ja märkimisest laekunud tulu. Samasugune võrdlemine tuleb teha tagasivõtmiskorralduste puhul. Samuti peab depositoorium kontrollima, kas osakute arv eurofondi kontol vastab ringlusse lastud osakute arvule eurofondi registris. Depositoorium peab märkimise ja tagasivõtmisega seotud voogusid arvesse võttes asjaomaseid menetlusi vastavalt kohandama.

(6)

Depositoorium peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et eurofondi varade hindamise põhimõtted ja menetlused on tõhusalt rakendatud, ja tegema selleks pistelisi kontrolle või võrdlema vara puhasväärtuse muutust ajas teatava võrdlusaluse muutusega. Menetluse kehtestamisel peab depositooriumil olema selge arusaam hindamismeetoditest, mida eurofond kasutab eurofondi varade hindamiseks. Selliste kontrollide sagedus peab olema kooskõlas eurofondi varade hindamise sagedusega.

(7)

Direktiiviga 2009/65/EÜ ette nähtud järelevalvekohustuse täitmiseks peab depositoorium kehtestama menetluse, et kontrollida tagantjärele eurofondi vastavust kohaldatavatele õigusnormidele ning eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale. Selle raames tuleks kontrollida muu hulgas seda, kas eurofondi investeeringud on kooskõlas eurofondi eeskirjades ja pakkumisdokumentides kirjeldatud eurofondi investeerimisstrateegiaga, ning tagada, et eurofond ei riku talle seatud investeerimispiiranguid. Depositoorium peab jälgima eurofondi tehinguid ja uurima kõiki ebatavalisi tehinguid. Kui kohaldatavates õigusnormides, eurofondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud piirnorme või piiranguid ei järgita, peab depositoorium otsekohe tegutsema, et nimetatud õigusnorme või eeskirju rikkuv tehing tagasi pöörata.

(8)

Depositoorium peab tagama, et eurofondi tulu arvutatakse täpselt direktiivi 2009/65/EÜ nõuete kohaselt. Selleks peab depositoorium tagama tulu nõuetekohase arvutamise ja jaotamise ning vea tuvastamise korral tagama, et eurofond rakendab asjakohased parandusmeetmed. Pärast eespool nimetatu tagamist peab depositoorium kontrollima tulujaotuse täielikkust ja täpsust.

(9)	Selleks et depositooriumil oleks kõigil juhtudel selge ülevaade eurofondi rahavoogudest, peab eurofond tagama, et depositooriumile esitatakse põhjendamatute viivitusteta täpne teave kõigi rahavoogude kohta, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, kelle juures eurofondil on avatud rahakonto.

(10)

Eurofondide rahavoogude nõuetekohase seire tagamiseks peab depositoorium kehtestama asjakohased menetlused, neid tõhusalt rakendama ja korrapäraselt läbi vaatama. Eelkõige peab depositoorium vaatama läbi kontode võrdlemise menetluse, et olla kindel, et see eurofondi puhul sobib ja et seda kohaldatakse eurofondi laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohase sagedusega. Sellise menetluse kohaselt tuleb näiteks ühekaupa võrrelda pangakonto väljavõttel kajastatud rahavoogusid eurofondi raamatupidamises kirjendatud rahavoogudega. Kui kontode võrdlemist teostatakse iga päev nagu enamiku eurofondide puhul, peab ka depositoorium teostama kontode võrdlemist iga päev. Eelkõige peab depositoorium jälgima kontode võrdlemise menetluse käigus tuvastatud mittevastavusi ning võetud parandusmeetmeid, et põhjendamatult viivitamata teatada eurofondile kõigist kõrvaldamata kõrvalekalletest, ning vaatama kontode võrdlemise menetluse täielikult läbi. Kontode võrdlemise menetlus tuleb läbi vaadata vähemalt kord aastas. Samuti peab depositoorium tegema õigel ajal kindlaks märkimisväärsed rahavood, eelkõige need, mis ei pruugi olla kooskõlas eurofondi tegevusega, nt eurofondi varade positsioonide muutus või märkimine ja tagasivõtmine, ning saama korrapäraselt kontoväljavõtteid ja kontrollima, kas tema andmed rahapositsioonide kohta on kooskõlas eurofondi vastavate andmetega. Depositoorium peab hoidma asjaomaseid andmeid ajakohastena vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile b.

(11)

Depositoorium peab tagama, et kõik investorite poolt või nende nimel eurofondi aktsiate või osakute märkimisel tehtud maksed saadakse kätte ja kantakse ühele või mitmele rahakontole vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ. Seepärast peab eurofond tagama, et depositooriumile esitatakse asjakohane teave, mis on vajalik investorite maksete laekumise nõuetekohaseks seireks. Eurofond peab tagama, et kui kolmas isik saab korralduse eurofondi osakute tagasivõtmiseks või väljaandmiseks, esitatakse kõnealune teave depositooriumile põhjendamatu viivituseta. Seepärast peab eurofondi osakute märkimise ja tagasivõtmise eest vastutav üksus edastama asjaomase teabe depositooriumile tööpäeva lõpus, et vältida investorite maksete väärkasutamist.

(12)

Depositoorium peab hoidma kõiki eurofondi finantsinstrumente, mida saab kanda registrisse või hoida kontol otse või kaudselt depositooriumi või kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, eelkõige väärtpaberite keskdepositooriumi tasandil. Lisaks peab depositoorium hoidma neid finantsinstrumente, mis on registreeritud ainult otse emitendi enda või tema esindaja juures depositooriumi või sellise kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud. Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on registreeritud ainult otse eurofondi nimel emitendi enda või tema esindaja juures, ei tule hoiul hoida. Hoiul peavad olema kõik finantsinstrumendid, mida saab füüsiliselt anda üle depositooriumile. Tingimusel, et finantsinstrumentide hoiule andmise tingimused on täidetud, peab depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, hoiul hoidma ka finantsinstrumente, mis on antud tagatiseks kolmandale isikule või mille kolmas isik on seadnud eurofondi kasuks tagatiseks, kuni need kuuluvad eurofondile.

(13)

Hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses tuleb pidevalt järgida nõuetekohast hoolsust ja tagada nende kaitse. Hoidmisega seotud riski nõuetekohase ja piisava hoolikusega hindamise tagamiseks tuleb kehtestada selged kohustused depositooriumile, kes peab eelkõige teadma, millised kolmandad isikud moodustavad hoiuahela, tagama hoolsuskohustuse ja varade lahushoidmise kohustuse täitmise kogu hoiuahela raames, tagama endale asjakohase juurdepääsu selliste kolmandate isikute arvepidamisele ja dokumentidele, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, tagama piisava hoolsuse ja lahushoidmise nõuete täitmise, dokumenteerima kõik kõnealused kohustused ja tegema need dokumendid fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile kättesaadavaks.

(14)

Depositooriumil peab olema kogu aeg põhjalik ülevaade varadest, mis ei ole hoiul hoitavad finantsinstrumendid. Vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ tuleb kõnealuste varade puhul kontrollida omandiõigust ja pidada nende üle arvestust. Sellised varad on näiteks materiaalsed varad, mida ei saa käsitada finantsinstrumendina direktiivi 2009/65/EÜ tähenduses või mida ei saa füüsiliselt depositooriumisse hoiule anda, finantslepingud nagu teatud tuletisinstrumendid ja rahahoiused.

(15)

Selleks, et olla piisavalt kindel, et eurofond on tõepoolest varade omanik, peab depositoorium tagama, et ta saab kogu teabe, mis on vajalik veendumaks, et eurofondil on vara suhtes omandiõigus. Kõnealune teave võib olla ametliku dokumendi koopia, mis tõendab, et eurofond on vara omanik, või mis tahes ametlik ja usaldusväärne tõend, mida depositoorium peab asjakohaseks. Vajaduse korral peab depositoorium nõudma eurofondilt või asjaomaselt kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid.

(16)

Depositoorium peab pidama arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on eurofondi omandiõiguses veendunud. Ta võib kehtestada korra kolmandatelt isikutelt informatsiooni saamiseks, mille abil võetakse meetmed, mis tagavad, et varasid ei saa üle kanda ilma, et sellistest tehingust oleks teavitatud depositooriumi või kolmandat isikut, kellele hoidmise funktsioonid on delegeeritud.

(17)

Hoidmise funktsiooni kolmandale isikule delegeerimisel kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, peab depositoorium rakendama ja kohaldama asjakohast ja dokumenteeritud menetlust, et tagada volitatud isiku vastavus direktiivi artikli 22a lõike 3 nõuetele. Varade piisava kaitse tagamiseks tuleb kehtestada teatavad põhimõtted, mida tuleb kohaldada seoses hoidmisfunktsiooni delegeerimisega.

(18)

Kõnealuseid põhimõtteid ei tule käsitada ammendavatena ega arvata, et nendega on üksikasjalikult kindlaks määratud, kuidas depositoorium peab piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega tegutsema, või et kindlaks on määratud kõik meetmed, mida depositoorium peab seoses kõnealuste põhimõtetega võtma. Kohustus teostada pidevalt seiret kolmanda isiku üle, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, peab hõlmama kontrolli selle üle, kas kolmas isik täidab nõuetekohaselt kõiki temale delegeeritud kohustusi ja järgib delegeerimislepingut ning teisi õigusaktidest tulenevaid nõudeid, nagu näiteks sõltumatuse nõue ning uuesti kasutamise keeld. Depositoorium peab samuti läbi vaatama valimis- ja määramisprotsessi raames hinnatud elemendid ja võrdlema neid turu arenguga. Depositoorium peab olema alati võimeline asjakohaselt hindama riske, mis on seotud otsusega usaldada varad hoiule kolmandale isikule. Läbivaatamise sagedust tuleb kohandada nii, et see alati vastaks turutingimustele ja asjaomastele riskidele. Selleks, et depositoorium suudaks tõhusalt reageerida kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse korral, tuleb koostada hädaolukorra lahendamise kava, sealhulgas vajaduse korral valida välja alternatiivsed teenusepakkujad. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotuse korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 kohased nõuded.

(19)

Selleks, et olla veendunud eurofondi varade ja õiguste kaitstuses kolmanda isiku maksejõuetuse korral, peab depositoorium tundma selle kolmanda riigi maksejõuetust käsitlevaid õigusakte, milles kolmas isik asub, ning tagama nendevahelise lepingu jõustatavuse. Enne hoidmisfunktsiooni delegeerimist väljaspool liitu asuvale kolmandale isikule peab depositoorium saama sõltumatu õigusliku arvamuse kolmanda isikuga sõlmitava lepingu jõustatavuse kohta lähtuvalt maksejõuetust käsitlevatest õigusaktidest ja kohtupraktikast, mis kohalduvad asjaomases kolmandas riigis, kus kolmas isik asub, selleks, et tagada lepingus kokkulepitu jõustatavus ka kolmanda isiku maksejõuetuse korral. Depositooriumi kohustus hinnata nii kolmanda riigi reguleerivat kui ka õiguslikku raamistikku sisaldab ka kohustust saada sõltumatu õiguslik arvamus maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ning kohtupraktika kohta selles kolmandas riigis, kus asjaomane kolmas isik asub. Kõnealuseid arvamusi võib vajadusel kombineerida; asjaomase valdkonna föderatsioonid või advokaadibürood võivad väljastada neid ka iga jurisdiktsiooni puhul eraldi mitme depositooriumi jaoks.

(20)

Leping väljavalitud kolmanda isikuga, kellele hoidmisfunktsioonid delegeeritakse, peab sisaldama ka ennetähtaegse lõpetamise klauslit, kuna depositooriumil peab olema võimalus lõpetada lepinguline suhe juhul, kui kolmanda riigi õigusaktid või kohtupraktika muutuvad selliselt, et eurofondi varade kaitstus ei ole enam tagatud. Kõnealusel juhul peab depositoorium sellest teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond peab teavitama asjaomaseid pädevaid asutusi ning võtma kõik vajalikud meetmed, mis on eurofondi ja selle investorite parimates huvides. Pädevate asutuste teavitamine eurofondi varade hoidmise ja maksejõuetuse riskide suurenemisest kolmandas riigis ei vabasta depositooriumi, fondivalitsejat ega äriühinguna asutatud fondi nende direktiivi 2009/65/EÜ kohastest ülesannetest ja kohustustest.

(21)

Varade hoidmise funktsioonide delegeerimisel peab depositoorium tagama, et täidetud on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punkti c kohased nõuded ja et depositooriumi eurofondidest klientide varasid hoitakse nõuetekohaselt lahus. Kõnealune kohustus peab eelkõige tagama, et eurofondi varad ei lähe kaduma kolmanda isiku, kellele hoidmiskohustus on delegeeritud, maksejõuetuse tõttu ning et kolmas isik ei kasuta eurofondi varasid uuesti oma huvides. Lisaks peab depositooriumil olema lubatud keelata kliendi varade ajutine puudujääk, kasutada puhvreid või kehtestada kord, mille kohaselt on keelatud kasutada ühe kliendi väärtpaberite deebetjääki teise kliendi krediitjäägi katmiseks. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski hoidmisfunktsiooni delegeerimise korral, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotuse korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2009/65/EÜ kohased nõuded.

(22)

Enne hoidmiskohustuse delegeerimist ja ajal, mil kõnealune kohustus on delegeeritud, peab depositoorium lepingu sõlmimisele eelnevate tegevustega ja lepinguga tagama, et kolmas isik rakendab meetmeid ja korraldab nii, et eurofondide varad oleks kaitstud kolmanda isiku enda kreeditoride kasuks jaotamise või realiseerimise eest. Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt peavad kõik liikmesriigid viima oma maksejõuetust käsitlevad õigusaktid kooskõlla nimetatud nõudega. Seepärast on vajalik, et depositoorium hangiks sõltumatut teavet asjaomases kolmandas riigis, kus eurofondi varasid soovitakse hoida, kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ja kohtupraktika kohta.

(23)

Depositooriumil tekib direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu kohane kohustus juhul, kui depositooriumile endale või kolmandale isikule, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, hoiule antud finantsinstrument läheb kaduma ja depositoorium ei suuda tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks. Kõnealust kaotust tuleb eristada investorite investeerimiskahjumist, mis on tingitud vara väärtuse vähenemisest investeerimisotsuse tõttu.

(24)

Selleks et kaotusega kaasneks depositooriumile kohustus, peab see olema lõplik, ilma väljavaateta finantsvara tagasi saada. Seega ei tuleks olukorda, kus finantsinstrument on ainult ajutiselt kättesaamatu või külmutatud, käsitada kaotusena direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 tähenduses. Kaotust võib pidada lõplikuks kolmel juhul: kui finantsinstrumenti enam ei ole olemas või ei ole kunagi olemas olnud; kui finantsinstrument on olemas, ent eurofond on lõplikult kaotanud omandiõiguse sellele; kui eurofondil on finantsinstrumendi omandiõigus, kuid ta ei saa seda alaliselt üle kanda või luua piiratud omandiõigust.

(25)

Näiteks ei ole finantsinstrumenti enam olemas, kui see on kadunud parandamatu raamatupidamisvea tõttu; samuti juhul, kui finantsinstrumenti ei ole olemas olnudki, kuna eurofondi omandiõigus registreeriti võltsitud dokumentide alusel. Kaotusena tuleb käsitada ka olukorda, mil finantsinstrumendi kaotus on tingitud pettusest.

(26)

Kaotusena ei saa käsitada finantsinstrumendi asendamist või selle konverteerimist muuks finantsinstrumendiks, kui äriühingu reorganiseerimise käigus aktsiad tühistatakse ja asendatakse uute emiteeritavate aktsiatega. Kui eurofond on õiguspäraselt andnud omandi üle kolmandale isikule, ei tähenda see, et eurofond on alaliselt omandiõiguse finantsinstrumendile kaotanud. Kui eristatakse vara juriidilist omandiõigust ja tegelikku tulusaajat, peab kaotuse määratlus põhinema tegeliku tulusaamise õiguse kaotusel.

(27)

Ainult juhul, kui kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle depositooriumil puudus kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks, ei ole depositoorium vastutav direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 alusel. Vastutusest vabastamiseks peab depositoorium tõendama, et kõik kõnealused tingimused on täidetud ning selliste juhtumite menetlemiseks tuleb kehtestada kord.

(28)

Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas kaotuse põhjustas väline sündmus. Depositooriumi vastutust ei mõjuta hoidmisfunktsiooni delegeerimine ja seega tuleb sündmust lugeda väliseks, kui see ei ole tingitud depositooriumi või kolmanda isiku, kellele asjaomaste finantsinstrumentide hoidmise kohustus oli delegeeritud, tegevusest või tegevusetusest. Seejärel tuleb hinnata, kas sündmus on väljaspool depositooriumi kontrollivõimalust, kontrollides, kas hoolikalt tegutsedes oleks depositoorium saanud sündmuse ärahoidmiseks midagi teha. Nende sammude raames võib väljaspool mõistlikku kontrolli olevate väliste sündmustena käsitada nii looduslikke protsesse kui ka ametiasutuste tegevust. Väljaspool mõistlikku kontrolli oleva välise sündmusena ei saa käsitada vara kaotust, mis on tingitud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohaste varade lahus hoidmise nõuete täitmatajätmisest või kolmanda isiku äritegevuse häirest seoses maksejõuetusega.

(29)

Depositoorium peab tõendama, et kaotust ei oleks saanud ära hoida, vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele selle ärahoidmiseks. Sellega seoses peab depositoorium fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitama ja võtma asjakohased meetmed vastavalt asjaoludele. Näiteks juhul, kui depositooriumi arvates on ainus asjakohane tegutsemisviis finantsinstrumentidest loobumine, peab depositoorium nõuetekohaselt teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, kes omakorda peab andma depositooriumile kirjalikult juhised selle kohta, kas depositoorium peab finantsinstrumente jätkuvalt hoidma või nendest loobuma. Eurofondi investoritele tuleb põhjendamatu viivituseta teatada kõigist juhistest, mis antakse depositooriumile varade jätkuvaks hoidmiseks. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond peab depositooriumi soovitusi nõuetekohaselt kaaluma. Kui depositoorium on hoolimata korduvatest hoiatustest jätkuvalt seisukohal, et finantsinstrumentide kaitse ei ole piisav, peaks ta vastavalt asjaoludele kaaluma võimalikke täiendavaid meetmeid, nt lepingu lõpetamist, tingimusel, et eurofondile antakse vastavalt siseriiklikule õigusele piisavalt aega teise depositooriumi leidmiseks.

(30)

Depositooriumis tuleb investorite kaitse puhul võtta arvesse ka võimalikke vastastikuseid seoseid depositooriumi ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi vahel, näiteks seoses ühise või seotud juhtimisega või ristosalusega. Kõnealused vastastikused seosed võivad seal, kus need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, ja lubatud ulatuses põhjustada huvide konflikte, mida väljendab pettuse risk (vastukäivustest ei teatata pädevale asutusele, et vältida halba reputatsiooni), õiguskaitsevahenditega seotud risk (soov vältida depositooriumi suhtes õiguslike meetmete võtmist), kallutatud valik (depositooriumi valik ei põhine kvaliteedil ja hinnal), maksejõuetuse risk (varade lahushoidmisele ja depositooriumi maksevõimele tähelepanu pööramisel madalamad standardid) või ühe grupi riskipositsiooni risk (grupisisesed investeeringud).

(31)

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi ja depositooriumi sõltumatus oma toimingutes, kaasa arvatud olukorras, kus hoidmisfunktsioon on delegeeritud, on täiendav abinõu investorite kaitsmiseks ilma asjatute kuludeta gruppi kuuluvate või muul viisil seotud üksuste käitumisnormide tõstmiseks. Sõltumatu toimimise nõude täitmiseks peab vaatlema selliseid olulisi üksikasju nagu isiku identiteet või millised on isiklikud seosed juhtidel, töötajatel või isikutel, kes omavad kontrolli teiste üksuste või gruppi kuuluvate äriühingute üle, kaasa arvatud olukordi, mille raames need isikud on seotud.

(32)

Proportsionaalse kohtlemise tagamiseks juhul, kui fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium kuuluvad samasse gruppi, peavad olema sõltumatud vähemalt üks kolmandik järelevalvefunktsiooni täitva organi, kaasa arvatud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetest või kaks isikut, sõltuvalt sellest kumb arv on väiksem.

(33)	Äriühingu juhtimise osas tuleb ära näidata mõlema juhtimissüsteemi iseärasused, nii ühetasandilise süsteemi puhul, kus äriühingut juhib üks organ, millel on nii juhtimise kui ka järelevalvefunktsioonid, kui ka kahetasandilise süsteemi puhul, kus juhatus ja nõukogu eksisteerivad eraldi.

(34)	Selleks, et pädevad asutused, eurofondid ja depositooriumid saaksid kohaneda käesoleva määruse kohaste uute sätetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, on asjakohane lükata käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev edasi kuue kuu võrra alates selle jõustumise kuupäevast.

(35)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee ekspertide grupi arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

MÕISTED JA KIRJALIKU LEPINGU ÜKSIKASJAD

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõige 2)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „seos”– olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud kas sellise otsese või kaudse osaluse kaudu ettevõtjas, mis moodustab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigustest või võimaldab avaldada olulist mõju selle ettevõtja juhtimisele, milles osalust omatakse;

b) „grupi seos”– olukord, kus vähemalt kaks ettevõtjat või üksust kuuluvad ühte kontserni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) artikli 2 lõike 11 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (4) kooskõlas vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses.

Artikkel 2

Leping depositooriumi määramise kohta

1. Leping, mis tõendab depositooriumi määramist kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikega 2 sõlmitakse ühelt poolt depositooriumi ja teiselt poolt äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja poolt iga lepingulise fondi kohta, mida fondivalitseja valitseb.

2. Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:

a)	depositooriumi osutatavate teenuste kirjeldus ning menetlused, mis depositooriumil tuleb kehtestada iga varaklassi jaoks, millesse eurofond võib investeerida ning mis antakse depositooriumile hoiule;

kirjeldus, kuidas hoidmis- ja järelevalvefunktsioone tuleb täita sõltuvalt varaklassist ning geograafilisest piirkonnast, kuhu eurofond kavatseb investeerida, kaasa arvatud hoidmisega seotud kohustuste, riikide nimekirjade ja riikide nimekirjadesse lisamise või sealt kustutamise menetluse kirjeldus. See peab olema kooskõlas teabega, mis on esitatud eurofondi eeskirjades, põhikirjas ja pakkumisdokumentides varade kohta, millesse eurofond võib investeerida;

c)	lepingu kehtivuse periood ning lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused, sealhulgas olukorrad, millega võib kaasneda lepingu lõpetamine, ning üksikasjad seoses lepingu lõpetamise korraga ja menetlused, mille alusel depositoorium saadab kogu asjaomase teabe oma järglasele;

d)	konfidentsiaalsuskohustused, mida kohaldatakse lepinguosaliste suhtes kooskõlas asjaomaste õigusnormidega. Need kohustused ei tohi piirata pädevate asutuste juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja teabele;

vahendid ja menetlused, mille abil depositoorium edastab fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile kogu asjaomase teabe, mida see vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas varadega seotud mis tahes õiguste kasutamiseks, ning selleks, et fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil oleks ajakohastatud ja täpne ülevaade eurofondi raamatupidamisaruannetest;

vahendid ja menetlused, mille abil fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond edastab kogu olulise teabe või tagab, et depositooriumil on juurdepääs kogu teabele, mida depositoorium vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab teavet muudelt fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi määratud isikutelt;

g)	menetlused, mida tuleb järgida, kui kaalutakse muudatuste tegemist eurofondi eeskirjadesse, põhikirja või pakkumisdokumentidesse, üksikasjad selliste olukordade kohta, mil depositooriumi tuleb teavitada või mil muudatuse tegemiseks on vaja depositooriumi eelnevat nõusolekut;

kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada ühelt poolt äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja või eurofondi nimel tegutseva kolmanda isiku ning teiselt poolt depositooriumi vahel ning mis on seotud eurofondi osakute müügi, märkimise, tagasivõtmise, emiteerimise, tühistamise ja tagasiostmisega;

i)	depositooriumi ülesannete täitmisega seotud kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja või eurofondi nimel tegutseva kolmanda isiku ja depositooriumi vahel;

kui lepinguosalised kavatsevad määrata osa ülesannete täitmiseks kolmanda isiku, kohustus esitada korrapäraselt määratud kolmanda isiku üksikasjad ning nõudmise korral teave kriteeriumide kohta, mida kasutati kolmanda isiku valimiseks, ning kavandatud meetmed valitud kolmanda isiku tegevuste jälgimiseks;

k)	teave lepinguosaliste ülesannete ja vastutuse kohta seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustustega;

l)	teave kõikide eurofondi nimel tegutsevate äriühinguna asutatud fondide või fondivalitsejate nimel avatud rahakontode kohta ning menetlused, mis tagavad depositooriumi teavitamise igast uuest avatud kontost;

m)	üksikasjad depositooriumi eskalatsioonimenetluste kohta, sealhulgas nende isikute andmed, kellega depositooriumil tuleb sellise menetluse algatamise korral fondivalitsejas või äriühinguna asutatud fondis ühendust võtta;

n)	depositooriumi kohustus teatada, kui varade lahushoidmine ei ole enam piisav, et tagada kaitse sellise kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele on konkreetses jurisdiktsioonis delegeeritud hoidmise funktsioonid vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a;

menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab seoses oma ülesannetega uurida fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi tegevust ja hinnata saadud teabe kvaliteeti, sealhulgas omades juurdepääsu fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi raamatupidamisarvestusele või korraldades selleks kohapealseid kontrolle;

p)	menetlused, millega tagatakse, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond saab vaadata läbi depositooriumi tegevuse seoses depositooriumi lepinguliste kohustustega.

Punktides a–p sätestatud vahendite ja menetluste üksikasju kirjeldatakse depositooriumi määramise lepingus ja lepingu mis tahes hilisemas muudatuses.

3. Lepinguosalised võivad leppida kokku, et edastavad elektrooniliselt kogu või osa teabest, mis liigub nende vahel, tingimusel et on tagatud sellise teabe asjakohane registreerimine.

4. Kui siseriiklikust õigusest ei tulene teisiti, puudub kohustus sõlmida iga lepingulise fondi jaoks eraldi kirjalik leping.

Fondivalitseja ja depositoorium võivad sõlmida vaid ühe lepingu, milles loetletakse kõik lepingulised fondid, mida valitseb fondivalitseja, kelle suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse.

5. Depositooriumi määramise lepingus ja sellele järgnevates kokkulepetes näidatakse ära lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. PEATÜKK

DEPOSITOORIUMI FUNKTSIOONID, HOOLSUSKOHUSTUS, LAHUS HOIDMISE KOHUSTUS JA KAITSE MAKSEJÕUETUSE EEST

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõiked 3, 4 ja 5 ning artikli 22a lõike 2 punktid c ja d)

Artikkel 3

Järelevalvekohustused – üldnõuded

1. Kui depositoorium määratakse, peab ta hindama riske seoses eurofondi investeerimispoliitika ja strateegia laadi, ulatuse ja keerukusega ning fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi organisatsioonilise ülesehitusega. Kõnealuse hindamise tulemusena kavandab depositoorium järelevalvemenetluse, mis on kohane asjaomasele eurofondile ning varadele, millesse see investeerib, ning mis seejärel rakendatakse ja kohaldatakse. Kõnealuseid menetlusi ajakohastatakse korrapäraselt.

2. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid järelevalvekohustusi täites teostab depositoorium fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või määratud kolmanda isiku vastutusalasse kuuluvate protsesside ja menetluste järelkontrollimisi ja kontrolle. Depositoorium tagab kõigis olukordades, et on olemas asjakohane kontrollimise ja kontode võrdlemise menetlus, mida rakendatakse ja kohaldatakse ning vaadatakse sagedasti läbi. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised seoses eurofondi varade ja toimingutega, et depositoorium saaks teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

3. Depositoorium kehtestab selge ja ulatusliku eskalatsioonimenetluse tegelemiseks olukordadega, kus tema järelevalvekohustuse täitmise käigus on tuvastatud võimalikke vasturääkivusi, kusjuures eskalatsioonimenetluse üksikasjad tehakse fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi pädevatele asutustele nende nõudmisel kättesaadavaks.

4. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile, alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja edaspidi pidevalt, kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid kohustusi, sealhulgas kolmandate isikute poolt depositooriumile esitatava teabe.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab eelkõige, et depositooriumil on võimalik saada juurdepääs dokumentidele ning teostada kohapealseid kontrolle fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi äriruumides ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi määratud mis tahes teenuse osutaja äriruumides või vaadata läbi kvalifitseeritud sõltumatute audiitorite või muude ekspertide aruanded ja tunnustatud väliste sertifitseerimiste aruanded, et tagada kehtestatud menetluste piisavus ja asjakohasus.

Artikkel 4

Kohustused seoses märkimiste ja tagasivõtmistega

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti a nõudeid täitvaks, kui ta tagab, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond on kehtestanud asjakohase ja nõuetega kooskõlas oleva menetluse ning rakendab ja kohaldab seda, et:

a)	võrrelda märkimiskorraldusi märkimisest laekunud tuluga ning emiteeritud osakute arvu tuluga, mille eurofond on märkimisest saanud;

b)	võrrelda tagasivõtmiskorraldusi tagasivõtmisega seoses makstud summadega ning tühistatud osakute arvu summadega, mis eurofond on tagasivõtmisega seoses tasunud;

c)	kontrollida korrapäraselt, et võrdlemise menetlus on asjakohane.

Punktide a, b ja c kohaldamisel kontrollib depositoorium korrapäraselt eelkõige, kas eurofondi kontodel olevate osakute koguarv on kooskõlas eurofondi registris esitatud ringlusesse lastud osakute koguarvuga.

2. Depositoorium tagab ja kontrollib korrapäraselt, kas menetlused seoses eurofondi osakute müügi, emiteerimise, tagasiostu, tagasivõtmise ja tühistamisega on kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ja eurofondi eeskirjade või põhikirjaga ning veendub, et neid menetlusi rakendatakse tulemuslikult.

3. Depositooriumi kontrollide sagedus on kooskõlas märkimiste ja tagasivõtmiste toimumisega.

Artikkel 5

Kohustused seoses osakute väärtuse hindamisega

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti b nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab menetluse, mille alusel on võimalik:

järjepidevalt kontrollida, et eurofondi varade väärtuse hindamiseks on kehtestatud ja kohaldatakse asjakohaseid ja nõuetega kooskõlas olevaid menetlusi vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 85, ning eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale;

b)	tagada, et hindamispõhimõtteid ja -menetlusi rakendatakse tulemuslikult ja vaadatakse korrapäraselt läbi.

2. Depositoorium teeb lõikes 1 viidatud kontrolle sagedusega, mis on kooskõlas eurofondi hindamispõhimõtete kohase sagedusega, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides direktiivi 2009/65/EÜ artikli 85 alusel, ning kooskõlas eurofondi eeskirjade ja põhikirjaga.

3. Kui depositoorium leiab, et eurofondi osakute väärtuse arvutamine ei ole toimunud kooskõlas kohaldatava õiguse või eurofondi eeskirjade või põhikirjaga, teavitab ta sellest fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ning tagab, et eurofondi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

Artikkel 6

Kohustused seoses eurofondi juhiste täitmisega

Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti c nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab ja rakendab vähemalt:

a)	asjakohased menetlused, et kontrollida fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi antud juhiste vastavust kehtivatele õigusnormidele, eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale;

b)	eskalatsioonimenetluse, kui eurofond on rikkunud ühte teises lõigus osutatud piirnormi või piirangut.

Punkti a järgimiseks peab depositoorium eriti jälgima, kas eurofond peab kinni investeerimis- ja võimenduspiirangutest, mis tema suhtes kehtivad. Punktis a osutatud menetlused on proportsionaalsed eurofondi laadi, ulatuse ja keerukusega.

Artikkel 7

Kohustused seoses tehingute õigeaegse arveldusega

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti d nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab menetluse, mille abil teeb kindlaks olukorrad, kus eurofondi varaga tehtavate tehingute puhul ei ole vastusooritus eurofondile üle antud tavapärase ajavahemiku jooksul, teavitab asjaolust fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, ja kui olukorda ei ole lahendatud, nõuab võimalusel vastaspoolelt varade tagastamist.

2. Kui tehingud ei toimu reguleeritud turul, täidab depositoorium oma ülesandeid kooskõlas lõikega 1, võttes arvesse asjaomaste tehingutega seotud tingimusi.

Artikkel 8

Eurofondi tulude arvutamise ja jaotamisega seotud kohustused

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti e nõudeid täitvaks, kui ta:

a)	tagab, et netotulu arvutatakse kooskõlas eurofondi eeskirjade, põhikirja ja riigis kehtivate õigusaktidega iga kord, kui tulu jaotatakse;

b)	tagab, et võetakse asjakohased meetmed, kui eurofondi audiitorid on raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldanud reservatsiooni. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile kogu teabe raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldatud reservatsioonide kohta;

c)	kontrollib dividendimaksete täielikkust ja täpsust iga kord, kui tulu jaotatakse.

2. Kui depositoorium leiab, et tulu ei ole arvutatud vastavalt kohaldatavale õigusele või eurofondi eeskirjadele või põhikirjale, teavitab ta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ning tagab, et eurofondi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

Artikkel 9

Rahavoogude jälgimine – üldnõuded

1. Kui direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 punktis b osutatud üksuses asub või avatakse eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel rahakonto, peab äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja tagama, et depositoorium saab alates oma ülesannete täitmise alustamisest ja edaspidi pidevalt kogu asjaomase teabe, mis on vajalik selge ülevaate omamiseks kõikidest eurofondi rahavoogudest, et ta saaks oma kohustusi täita.

2. Depositooriumi määramisel informeerib äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja depositooriumi kõikidest olemasolevatest rahakontodest, mis on avatud eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel.

3. Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja tagab, et depositoorium saab kogu teabe eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel avatud uute rahakontode kohta.

Artikkel 10

Eurofondi rahavoogude jälgimine

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 nõudeid täitvaks, kui ta tagab eurofondi rahavoogude tõhusa ja nõuetekohase jälgimise, eriti kui ta vähemalt:

tagab, et kogu eurofondi raha on kantud keskpanga või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (5) tegevusloa saanud krediidiasutuse kontole või kolmandas riigis tegevusluba omava krediidiasutuse kontole, kui rahakonto olemasolu on eurofondi tehingute sooritamiseks vajalik, eeldusel et eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõudeid ja regulatiivsed nõudeid, mis kehtivad asjaomases kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste suhtes, liidus kohaldatavatega vähemalt samaväärsetena;

b)	rakendab tulemuslikke ja nõuetekohaseid menetlusi, et võrrelda kõiki rahavoogude liikumisi, ning teeb selliseid võrdlusi iga päev või juhul, kui rahavoogude liikumisi esineb harva, nende toimumise korral;

c)	rakendab asjakohaseid menetlusi, et teha iga tööpäeva lõpus kindlaks olulised rahavood ning eelkõige need, mis võiksid olla vastuolus eurofondi tegevusega;

vaatab korrapäraselt läbi nende menetluste asjakohasuse, muu hulgas vaadates kontode võrdlemise protsessi täielikult läbi vähemalt kord aastas, ning tagab, et eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud investeerimisfondi või fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud rahakontod on kontode võrdlemise protsessiga hõlmatud;

jälgib pidevalt võrdluste tulemusi ning meetmeid, mida võrdlemise protsessi käigus vastuolude ilmnemisel võetakse, ja teavitab fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi lahknevustest, mida ilma põhjendamatu viivituseta ei ole korrigeeritud, ning pädevaid asutusi juhul, kui olukorda ei ole võimalik parandada;

f)	kontrollib rahapositsioone käsitlevate enda andmete kooskõla eurofondi andmetega.

Punktis a osutatud kolmandas riigis asuvate krediidiasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõuete ja regulatiivsete nõuete samaväärsuse hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 107 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakte.

2. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja teave seoses kolmanda isiku juures avatud rahakontoga, et depositoorium saaks rakendada oma kontode võrdlemise menetlust.

Artikkel 11

Märkimisel tehtud maksetega seotud kohustused

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile esitatakse teave maksete kohta, mille on teinud investorid või mis on tehtud investorite nimel eurofondi osakute märkimisel, iga tööpäeva lõpus, kui eurofondi nimel tegutsev äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, või eurofondi nimel tegutsev isik, näiteks arveldusagent, saab investorilt sellised maksed või korralduse. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositoorium saab kogu muu asjakohase teabe, mida ta vajab tagamaks, et maksed on kantud eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi nimel avatud rahakontodele kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikega 4.

Artikkel 12

Hoiul hoitavad finantsinstrumendid

1. Depositooriumi hoidmisülesanded hõlmavad eurofondile kuuluvaid finantsinstrumente, mida ei ole võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda, juhul kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	need on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktides a–e ja h osutatud finantsinstrumendid või vabalt võõrandatavad tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 neljandas lõigus;

b)	neid on võimalik registreerida või hoida depositooriumi nimel otse või kaudselt väärtpaberikontol.

2. Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt registreeritakse ainult otse eurofondi nimel emitendi enda või tema esindaja juures, näiteks registripidaja või arveldusagendi juures, ei hoita hoiul.

3. Depositooriumi hoidmisülesanded hõlmavad alati eurofondile kuuluvaid finantsinstrumente, mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda.

Artikkel 13

Hoidmise kohustus seoses hoiul olevate varadega

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti a nõudeid täitvaks, kui ta tagab vähemalt järgmise seoses hoiul olevate finantsinstrumentidega:

a)	finantsinstrumendid on nõuetekohaselt registreeritud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti a alapunktiga ii;

b)	registreid ja lahus hoitavaid kontosid peetakse viisil, mis tagab nende täpsuse ja näitab nende vastavust eurofondi finantsinstrumentidele ja rahale;

c)	korrapäraselt võrreldakse depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust sellise mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on hoidmisfunktsioonid delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a;

d)	hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses täidetakse hoolsuskohustust, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse;

e)	hinnatakse ja jälgitakse kõiki asjakohaseid hoidmisega seotud riske kogu hoiuahelas ning fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitatakse igast tuvastatud olulisest riskist;

f)	kehtestatakse asjakohane organisatsiooniline korraldus, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

g)	kontrollitakse eurofondi omandiõigust või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja omandiõigust varade üle.

2. Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsiooni hoiul hoitavate varade puhul kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kohaldatakse tema suhtes jätkuvalt käesoleva artikli lõike 1 punkte b–e. Depositoorium tagab ka, et kõnealune kolmas isik täidab käesoleva artikli lõike 1 punktides b–g sätestatud nõudeid.

Artikkel 14

Hoidmise kohustus seoses varade omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmisega

1. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja seejärel pidevalt kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti b kohaseid kohustusi, ning tagab, et kolmandad isikud esitavad depositooriumile kogu asjakohase teabe.

2. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti b nõudeid täitvaks, kui ta vähemalt:

a)	omab põhjendamatu viivituseta juurdepääsu kogu asjaomasele teabele, mida ta vajab oma omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas asjaomane teave, mida depositoorium saab kolmandatelt isikutelt;

b)	omab piisavat ja usaldusväärset teavet, et olla veendunud eurofondi omandiõiguses varadele;

peab arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on eurofondi omandiõiguses veendunud, järgmiselt:

i)	kannab oma registrisse eurofondi nime all varad, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused, mille suhtes ta on veendunud, et eurofondil on omandiõigus;

ii)	suudab igal ajal esitada põhjaliku ja ajakohastatud loetelu eurofondi varade kohta, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused.

Käesoleva lõike punkti c alapunkti ii täitmiseks tagab depositoorium, et on kehtestanud menetlused, mis ei võimalda registreeritud varasid määrata, üle kanda, vahetada või loovutada ilma, et depositooriumi või kolmandat isikut, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, oleks sellistest tehingutest teavitatud. Depositooriumil on põhjendamatu viivituseta juurdepääs asjaomase kolmanda isiku dokumentidele iga tehingu ja positsiooni kohta. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et asjaomane kolmas isik esitab depositooriumile põhjendamatu viivituseta sertifikaadid või muud dokumendid alati, kui toimub varade müük või soetamine või korporatiivne sündmus, mille tagajärjel emiteeritakse finantsinstrumente, ja vähemalt kord aastas.

3. Depositoorium tagab, et fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil asjakohased menetlused selle kontrollimiseks, kas eurofondi soetatud varad on asjakohaselt registreeritud eurofondi nimel, ja et ta rakendab neid menetlusi; depositoorium kontrollib vastavust eurofondi registrites kajastatud positsioonide ja selliste varade vahel, mille puhul ta on veendunud, et eurofondil on omandiõigus. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja asjakohane teave seoses eurofondi varadega, mis võimaldab depositooriumil teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

4. Depositoorium kehtestab eskalatsioonimenetluse ja rakendab seda olukordades, kui tuvastatakse vasturääkivus, muu hulgas teavitab ta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ja pädevaid asutusi, kui olukorda ei ole võimalik parandada.

Artikkel 15

Hoolsuskohustus

1. Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 2 punkti c nõudeid täitvaks, kui ta rakendab ja kohaldab sellise kolmanda isiku valimise ja pideva jälgimise suhtes, kellele hoidmisfunktsioon kavatsetakse delegeerida või on delegeeritud kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 22a, asjakohast dokumenteeritud hoolsuskohustuse menetlust. Kõnealune menetlus vaadatakse üle regulaarselt, vähemalt üks kord aastas.

2. Selle kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele delegeeritakse hoidmiskohustus direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a kohaselt, peab depositoorium tegutsema piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, et tagada finantsinstrumentide piisaval tasemel kaitstus neid kõnealusele kolmandale isikule usaldades. Depositoorium peab vähemalt:

hindama reguleerivat ja õigusraamistikku, sealhulgas riigiriski, hoidmisega seotud riski ning asjaomase kolmanda isikuga sõlmitud lepingu jõustatavust. See hindamine peab eelkõige võimaldama depositooriumil kindlaks määrata kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse mõju eurofondi varadele ja õigustele;

b)	tagama, et punktis a osutatud lepingu sätete jõustatavuse hindamine juhul, kui kolmas isik asub kolmandas riigis, põhineb depositooriumist või asjaomasest kolmandast isikust sõltumatu füüsilise või juriidilise isiku antud õigusnõuandel;

c)	hindama, kas kolmanda isiku tavad, menetlused ja sisekontroll on piisav tagamaks, et eurofondi varade suhtes kohaldatakse kõrgetasemelist hoolsust ja kaitset;

d)	hindama, kas kolmanda isiku finantsseisund ja maine on kooskõlas delegeeritud ülesannetega. See hindamine põhineb nii võimaliku kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel;

e)	tagama, et kolmandal isikul on tegevus- ja tehnoloogiline suutlikkus täita delegeeritud hoidmisülesandeid kõrgel kaitse ja turvalisuse tasemel.

3. Depositoorium tegutseb korrapärasel läbivaatamisel ja pideval jälgimisel piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tagamaks, et kolmas isik täidab jätkuvalt lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimusi, ning vähemalt:

a)	jälgib kolmanda isiku ülesannete täitmist ja selle vastavust depositooriumi nõuetele;

b)	tagab, et kolmas isik täidab oma hoidmisülesandeid kõrgetasemelise vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega ning eelkõige, et ta hoiab finantsinstrumendid tulemuslikult lahus vastavalt käesoleva määruse artikli 16 nõuetele;

vaatab läbi hoidmise riskid, mis on seotud otsusega usaldada varad kolmandale isikule, ning teavitab põhjendamatu viivituseta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi nende riskide mis tahes muutustest. See hindamine põhineb nii kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel. Läbivaatamise ulatust ja sagedust suurendatakse turul valitseva ebastabiilsuse ajal ning riskide tuvastamise korral;

d)	jälgib direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikes 7 sätestatud keelu järgimist;

e)	jälgib direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 25 sätestatud keelu ning käesoleva määruse artiklites 21–24 sätestatud nõuete järgimist.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele on hoidmise kohustus vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

5. Depositoorium töötab välja hädaolukorra lahendamise plaanid iga turu jaoks, kus ta määrab kolmanda isiku täitma hoidmise kohustust vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a. Vajaduse korral määratakse hädaolukorra lahendamise plaanis alternatiivne teenuseosutaja.

6. Depositoorium võtab meetmed, kaasa arvatud lepingu lõpetamine, mis on eurofondi ja selle investorite parimates huvides, kui kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, ei vasta enam käesoleva määruse nõuetele.

7. Kui depositoorium on delegeerinud hoidmisfunktsiooni kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a kolmandas riigis asuvale kolmandale isikule, peab ta tagama, et kolmanda isikuga sõlmitud leping võimaldaks lepingu ennetähtaegselt lõpetada, pidades silmas vajadust tegutseda eurofondi ja selle investeerijate parimates huvides juhul, kui kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid või kohtupraktika ei tunnista kolmanda isiku maksejõuetuse korral enam eurofondi varade lahusust või kui õigusaktide või kohtupraktikaga ette nähtud tingimusi enam ei täideta.

8. Depositoorium peab viivitamata teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, kui kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid või kohtupraktika ei tunnista enam selle kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, eurofondi varade lahusust või ei taga enam, et depositooriumi eurofondidest klientide vara ei kuulu kolmanda isiku maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka ja ei ole kasutatav kolmanda isiku, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks.

9. Saades lõikes 8 osutatud teabe, teavitab fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond sellest viivitamata asjaomast pädevat asutust ning kaalub kõiki asjakohaseid meetmeid kõnealuste eurofondi varadega seoses, kaasa arvatud nende võõrandamine, võttes arvesse vajadust tegutseda eurofondi ja selle investorite parimates huvides.

Artikkel 16

Varade lahushoidmise kohustus

1. Kui hoidmise kohustus on täielikult või osaliselt delegeeritud kolmandale isikule, tagab depositoorium, et kolmas isik, kellele hoidmise kohustus on delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a, tegutseb vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punktis c kehtestatud varade lahushoidmise kohustusele, kontrollides, et kolmas isik teeb järgmist:

peab kogu vajalikku arvestust, mis võimaldab depositooriumil igal ajal ja viivitamata eristada depositooriumi eurofondidest klientide varasid enda varadest, teiste klientide varadest, depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest ning depositooriumi nende klientide varadest, kes ei ole eurofondid;

b)	peab arvestust viisil, millega tagatakse andmete täpsus ja eelkõige nende vastavus varadele, mida hoitakse depositooriumi klientide nimel;

c)	võrdleb korrapäraselt depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust selle mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule delegeeritud hoidmise ülesanded;

d)	kehtestab asjakohase organisatsioonilise korralduse, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski finantsinstrumentide väärkasutamise, pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

hoiab kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 punktiga c eurofondi raha kontol või kontodel kolmanda riigi keskpangas või kolmandas riigis tegevusluba omavas krediidiasutuses, eeldusel, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõuded ja regulatiivsed nõuded, mida kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste suhtes, loetakse eurofondi päritoluliikmesriikide pädevate asutuste poolt vähemalt samaväärseteks liidus kohaldatavatega.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele hoidmise kohustus on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

Artikkel 17

Eurofondi varade kaitse maksejõuetuse korral hoidmisfunktsiooni delegeerimisel

1. Depositoorium tagab, et kolmandas riigis asuv kolmas isik, kellele kavatsetakse hoidmisfunktsioon vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeerida või kellele see on delegeeritud, rakendab kõik vajalikud meetmed, et kolmanda isiku maksejõuetuse korral ei oleks tema poolt hoitavad eurofondi varad kasutatavad kõnealuse kolmanda isiku kreeditoride vahel jagamiseks või nende kasuks realiseerimiseks.

2. Depositoorium tagab, et kõnealune kolmas isik teeb järgmist:

saab õigusnõu sõltumatult füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes kinnitab, et kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid tunnustavad depositooriumi eurofondidest klientide varade lahusust depositooriumi enda ja tema teiste klientide varadest, depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest ning depositooriumi nende klientide varadest, kes ei ole eurofondid, nagu osutatud käesoleva määruse artiklis 16, ja et depositooriumi eurofondidest klientide vara ei kuulu maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka ja ei ole kasutatav kolmanda isiku, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks.

tagab, et depositooriumiga delegeerimislepingu sõlmimisel ning ka edaspidi kogu delegeerimise kehtivuse ajal on täidetud tingimused, mis on sätestatud kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ja kohtupraktikas ja mis kajastavad depositooriumi eurofondidest klientide varade lahusust ja seda, et see vara ei ole kasutatav kreeditoridele jaotamiseks või nende huvides realiseerimiseks, nagu on osutatud punktis a;

c)	teavitab otsekohe depositooriumi, kui mõni punktis b osutatud tingimus ei ole enam täidetud;

d)	peab korrektset ja ajakohast arvestust eurofondi varade kohta, mille alusel on depositooriumil igal ajahetkel võimalik kindlaks teha asjaomaste varade täpne laad, asupaik ja omandiõigusega seonduv;

e)	esitab depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi eurofondidest klientide varade kohta;

f)	teavitab depositooriumi muudatustest kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ning nende tõhusast kohaldamisest.

3. Kui depositoorium on hoidmisfunktsiooni vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeerinud liidus asuvale kolmandale isikule, esitab kõnealune kolmas isik depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi eurofondidest klientide varade kohta;

4. Depositoorium tagab, et lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

3. PEATÜKK

FINANTSINSTRUMENTIDE KAOTUS JA VASTUTUSEST VABASTAMINE

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõige 1)

Artikkel 18

Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus

1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu tähenduses hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus loetakse aset leidnuks, kui finantsinstrumendi puhul, mis on hoiul depositooriumis või kolmanda isiku juures, kellele on finantsinstrumentide hoidmine delegeeritud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

a)	on tõestatud, et eurofondi väidetud omandiõigus ei kehti, kuna see on kas lõppenud või seda ei ole kunagi olnud;

b)	eurofond on finantsinstrumendi omandiõiguse lõplikult kaotanud;

c)	eurofondil on lõplikult võimatu finantsinstrumenti otseselt või kaudselt võõrandada.

2. Eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond teeb finantsinstrumendi kaotuse kindlaks, järgides dokumenteeritud protsessi, mis on pädevatele asutustele piiranguteta kättesaadav. Kui kaotus on kindlaks tehtud, teavitatakse sellest viivitamata investoreid püsival andmekandjal.

3. Hoiul olevat finantsinstrumenti ei peeta kaduma läinuks direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu tähenduses, kui eurofond on lõplikult kaotanud oma omandiõigus seoses konkreetse instrumendiga, eeldusel et see instrument on asendatud või konverteeritud teiseks finantsinstrumendiks või -instrumentideks.

4. Selle kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kinnitab eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond hoiul olevate finantsinstrumentide kaotuse, niipea kui üks lõikes 1 loetletud tingimustest on kindlalt täidetud.

Kindlus selle kohta, kas mõni lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peab olema hiljemalt maksejõuetusmenetluse lõpuks. Eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium jälgivad maksejõuetusmenetlust hoolikalt, et teha kindlaks, kas kõik või mõni sellele kolmandale isikule usaldatud finantsinstrumentidest, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, on tegelikult kaotsi läinud.

5. Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus tehakse kindlaks olenemata sellest, kas lõikes 1 osutatud tingimused tulenevad pettusest, hooletusest või muust tahtlikust või mittetahtlikust tegevusest.

Artikkel 19

Vastutusest vabastamine

1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu kohast depositooriumi vastutust ei kohaldata, kui depositoorium suudab tõestata, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	sündmus, mis põhjustas kaotuse, ei tulenenud depositooriumi ega selle kolmanda isiku mis tahes tegevusest või tegevusetusest, kellele oli delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile a;

b)	depositoorium ei oleks põhjendatult saanud vältida kaotuse põhjustanud sündmuse toimumist olemata kõigi ettevaatusabinõude võtmisest, mida hoolas depositoorium peab vastavalt valdkonnas kehtivale parimale tavale võtma;

depositoorium ei oleks saanud vältida kaotust vaatamata rangele ja põhjalikule hoolsusele, mille ta on dokumenteerinud järgmiselt:

kehtestanud, rakendanud, kohaldanud ja säilitanud struktuurid ja menetlused ning taganud oskusteabe, mis on piisavad ja proportsionaalsed eurofondi varade laadi ja keerukusega, et teha õigeaegselt kindlaks ja pidevalt jälgida väliseid sündmusi, mis võivad põhjustada hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse;

ii)	hinnanud pidevalt, kas mis tahes punkti i kohaselt kindlaks tehtud sündmus kujutab endast märkimisväärset hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse riski;

iii)

teavitanud eurofondi valitsejat või äriühinguna asutatud fondi tuvastatud märkimisväärsetest riskidest ja võtnud vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et ennetada või leevendada hoiul olevate finantsinstrumentide kaotust juhul, kui on kindlaks tehtud tegelikud või võimalikud välised sündmused, millega arvatavasti kaasneb märkimisväärne hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse risk.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid võib lugeda täidetuks järgmiste asjaolude korral:

a)	looduslikud protsessid, mis jäävad väljapoole inimese kontrolli või mõju;

b)	mis tahes sellise seaduse, dekreedi, määruse, otsuse või korralduse vastuvõtmine mis tahes valitsuse või valitsusasutuse poolt, sealhulgas mis tahes kohtu poolt, millel on mõju hoiul olevale finantsinstrumendile;

c)	sõjad, massirahutused või muud murrangulised sündmused.

3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid ei peeta täidetuks sellistel juhtudel nagu raamatupidamislik viga, puudus süsteemi toimimises, pettus, suutmatus kohaldada varade lahus hoidmise nõudeid depositooriumi või kolmanda isiku tasandil, kellele on delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile a.

4. PEATÜKK

SÕLTUMATUSE NÕUE JA LÕPPSÄTTED

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikkel 25)

Artikkel 20

Juhtorgan

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste „fondivalitseja juhtorgan” nii fondivalitseja juhtorganit kui ka äriühinguna asutatud fondi juhtorganit.

Artikkel 21

Ühine juhtimine

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium peavad alati järgima kõiki järgmiseid nõudeid:

a)	ükski isik ei või samaaegselt olla fondivalitseja juhtorgani ja depositooriumi juhtorgani liige;

b)	ükski isik ei või samaaegselt olla fondivalitseja juhtorgani liige ja depositooriumi töötaja;

c)	ükski isik ei või samaaegselt olla depositooriumi juhtorgani liige ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi töötaja;

kui fondivalitseja juhtorganil ei ole fondivalitsejas järelevalvefunktsioone, siis mitte enam kui üks kolmandik fondivalitseja selle organi liikmetest, kes vastutab järelevalve eest, ei tohi koosneda liikmetest, kes on samal ajal depositooriumi juhtorgani liikmed, järelevalve eest vastutava organi liikmed või töötajad;

kui depositooriumi juhtorganil ei ole depositooriumis järelevalvefunktsioone, siis mitte enam kui üks kolmandik depositooriumis järelevalvet tegevea organi liikmetest ei tohi koosneda liikmetest, kes on samal ajal fondivalitseja juhtorgani liikmed või fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi järelevalve eest vastutava organi liikmed või fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi töötajad.

Artikkel 22

Depositooriumi määramine ja hoidmisfunktsiooni delegeerimine

1. Fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil on depositooriumi valimiseks ja määramiseks otsustusprotsess, mis põhineb objektiivsetel ette kindlaks määratud kriteeriumitel ja lähtub ainult eurofondi ja eurofondi investorite huvidest.

2. Kui fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond määrab depositooriumi, millega tal on seos või grupi seos, peavad tal olema dokumendid, mis tõendavad järgmist:

hinnang, milles võrreldakse seosega või grupi seosega depositooriumi määramise eeliseid sellise depositooriumi määramise eelistega, millel ei ole seost või grupi seost fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondiga, võttes arvesse vähemalt kõikide hinnatud depositooriumide teenuste maksumust, asjatundlikkust, finantsolukorda ja teenuste kvaliteeti;

b)	punktis a osutatud hinnangul põhinev aruanne, milles näidatakse kuidas määramine vastab lõikes 1 osutatud objektiivsetele ette kindlaks määratud kriteeriumitele ja on tehtud ainult eurofondi ja eurofondi investorite huve silmas pidades.

3. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond näitab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et on veendunud määratud depositooriumi sobivuses ja et määramine on toimunud üksnes eurofondi ja eurofondi investorite huvides. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teeb lõikes 1 osutatud dokumendid eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks.

4. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond põhjendab eurofondi investoritele, nende nõudmisel, depositooriumi valikut.

5. Depositooriumil on selliste kolmandate isikute valimiseks, kellele ta võib kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a hoidmiskohustuse delegeerida, otsustusprotsess, mis põhineb objektiivsetel ette kindlaks määratud kriteeriumitel ning lähtub üksnes eurofondi ja eurofondi investorite huvidest.

Artikkel 23

Huvide konflikt

Kui nende vahel eksisteerib seos või grupi seos, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium kehtestavad põhimõtted ja korra, mis tagavad, et nad:

a)	teevad kindlaks kõik kõnealusest seosest tulenevad huvide konfliktid;

b)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kõnealuseid huvide konflikte vältida.

Juhul, kui esimeses lõigus nimetatud huvide konflikti ei ole võimalik vältida, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium haldavad ja jälgivad asjaomast huvide konflikti ning avalikustavad selle, et hoida ära kahjulikud mõjud eurofondile ja eurofondi investoritele.

Artikkel 24

Juhatuse sõltumatus ja järelevalvefunktsioonid

1. Kui nende vahel eksisteerib grupi seos, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium tagavad järgmise:

a)	kui fondivalitseja juhtorganil ja depositooriumi juhtorganil on mõlemal oma ettevõttes ka järelevalvefunktsioon, siis vähemalt üks kolmandik liikmetest või kaks isikut, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, peavad fondivalitseja juhtorganis ja depositooriumi juhtorganis olema sõltumatud;

kui fondivalitseja juhtorganil ja depositooriumi juhtorganil ei ole oma ettevõttes järelevalvefunktsiooni, siis vähemalt üks kolmandik liikmetest või kaks isikut, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, peavad fondivalitseja ja depositooriumi järelevalvefunktsiooni täitvates juhtorganites olema sõltumatud.

2. Esimese lõike kohaldamisel loetakse fondivalitseja juhtorgani liikmed, depositooriumi juhtorgani liikmed või nimetatud ettevõtete järelevalvefunktsiooniga juhtorganite liikmed sõltumatuteks, kui nad ei ole ühegi ettevõtte, mille vahel grupi seos eksisteerib, juhtorgani või järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmed või töötajad ning ei ole fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi, depositooriumi või ühegi teise gruppi kuuluva ettevõtjaga ärilist, perekondlikku või muud seost, mis põhjustaks huvide konflikti, mis võib mõjutada nende otsuseid.

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/91/EL, 23. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (ELT L 257, 28.8.2014, lk 186).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

24.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 78/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/440,

23. märts 2016,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses atrasiinijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (1), eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a koostoimes artikliga 17 ja artikli 49 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Atrasiinijääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas.

(2)	Kõik kehtivad atrasiini sisaldavate taimekaitsevahendite load on kehtetuks tunnistatud. Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 17 tuleks II ja III lisast kõnealuse toimeaine jaoks sätestatud jääkide piirnormid välja jätta.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 43 taotles komisjon, et Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) annaks teadusliku hinnangu teraviljadele kehtestatud ajutiste jääkide piirnormide kohta, pärast seda, kui Argentina esitas taotluse jääkide piirnormide kehtestamiseks impordi jaoks. Taotleja esitatud jäägikatsete tulemuste alusel, mis esitati atrasiini kasutamise toetamiseks maisi puhul kooskõlas Argentina hea põllumajandustavaga, tegi toiduohutusamet järelduse (2), et atrasiini piirnormi tuleks teraviljade puhul vähendada 0,05 mg/kg-ni. Selline määr vastab atrasiini kehtivale asjakohasele määramispiirile taimse päritoluga toodetes. Kavandatud jääkide piirnormid ei põhjusta ohtu Euroopa tarbijate tervisele.

(4)	Jääkide uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud.

(5)	Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete jaoks, mis on toodetud enne piirnormide muutmist ning mille kohta on olemas teave, et kõrgetasemeline tarbijate kaitse on tagatud.

(7)	Jääkide muudetud piirnormide kohaldamisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid valmistuda nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete puhul, mis on toodetud enne 13. oktoobrit 2016.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Reasoned opinion on the setting of a new MRL for atrazine in cereals („Põhjendatud arvamus atrasiini jääkide uue piirnormi kehtestamise kohta teraviljade puhul”). EFSA Journal 2015;13(6):4126 [21 lk].

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse järgmiselt.

1)	II lisast jäetakse välja atrasiini käsitlev veerg.

2)	III lisa B osast jäetakse välja atrasiini käsitlev veerg.

V lisasse lisatakse järgmine atrasiini käsitlev veerg:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Atrasiin (F)

(1)

(2)

(3)

0100000

VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD PUUVILJAD; PÄHKLID

0,05 (*)

0110000

Tsitrusviljad

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud

0150000

Marjad ja väiksed puuviljad

0151000

a)	viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

maasikad

0153000

c)	koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	muud väiksed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a)	söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud

0162000

b)	mittesöödava koorega, väiksed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid / marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c)	mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0163020

Banaanid

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,05 (*)

0211000

kartulid

0212000

b)	troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud

0220000

Sibulköögivili

0,05 (*)

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0230000

Viliköögivili

0,05 (*)

0231000

a)	maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Paprika

0231030

Baklažaan

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud

0232000

b)	kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	suhkrumais

0239000

e)	muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,05 (*)

0241000

a)	õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0243000

c)	lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud

0244000

nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad lilled

0,05 (*)

0251000

a)	aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas / rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud

0252000

b)	spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Spinat

0252020

Portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c)	viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0254000

d)	ürt-allikkerss

0255000

e)	salatsigur

0256000

f)	maitsetaimed ja söödavad lilled

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0,05 (*)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud

0270000

Varsköögivili

0,05 (*)

0270010

Spargel

0270020

Hispaania artišokk

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

0270090

Palmipungad

0270990

Muud

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,05 (*)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0300000

KAUNVILJAD

0,05 (*)

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid / lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD

0,05 (*)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0401020

Maapähklid

0401030

Mooniseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned

0401110

Värvisafloori seemned

0401120

Kurgirohu seemned

0401130

Põldtudra seemned

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuseseemned

0401990

Muud

0402000

Õliviljad

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0,05 (*)

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,1 (*)

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed

0631000

õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	lehtedest ja maitsetaimedest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad / jaanileivad

0700000

HUMAL

0,1 (*)

0800000

MAITSEAINED

0,1 (*)

0810000

Seemned

0810010

Aniis

0810020

Mustköömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0840020

Ingver

0840030

Kollajuur / kurkum

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0850000

Pungad

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,05 (*)

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

1011000

sead

1011010

Lihaskude

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

1011040

Neerud

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud

1012000

veised

1012010

Lihaskude

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

1012040

Neerud

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud

1013000

lambad

1013010

Lihaskude

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

1013040

Neerud

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud

1014000

kitsed

1014010

Lihaskude

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

1014040

Neerud

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud

1015000

e)	hobuslased

1015010

Lihaskude

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

1015040

Neerud

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud

1016000

f)	kodulinnud

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g)	muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

1017040

Neerud

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud

1020000

Piim

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

1060000

Selgrootud maismaaloomad

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

(*) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

(F)

Rasvas lahustuv”

24.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 78/51

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/443,

23. märts 2016,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas olevat nimekirja sellise mitteloomse sööda ja toidu osas, mille suhtes kehtib kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse selle määruse I lisas loetletud (edaspidi „nimekiri”) mitteloomse sööda ja toiduimpordi kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise käigus määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et seda nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Viimasel ajal toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud ning toiduga seotud juhtumite sagedus ja olulisus, Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi poolt kolmandates riikides korraldatud auditite tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud kvartaliaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige osutavad asjakohased teabeallikad, et Madagaskarilt pärit maapähklite ja neist valmistatud toodete, Ghanast pärit palmiõli ning Türgist pärit sidrunite saadetiste puhul on tekkinud uued ohud, mistõttu tuleks nende toodete saadetiste suhtes kehtestada kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine. Seega tuleks nimekirja lisada kanded kõnealuste saadetiste kohta.

(5)

Samuti tuleks nimekirjast kustutada need tooted, mis kättesaadava teabe kohaselt vastavad üldjoontes rahuldavalt liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomastele ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Seega tuleks Dominikaani Vabariigist pärit baklažaanide ja karella-kibekurgi kohta tehtud kanded nimekirjast kustutada.

(6)	Järjepidevuse ja selguse huvides on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

LISA

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus (%)

Rosinad

(toit)

0806 20

Afganistan (AF)

Ohratoksiin A

—	Koorimata mandlid

—

0802 11

Austraalia (AU)

Aflatoksiinid

—	Kooritud mandlid

—

0802 12

(toit)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (3)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00 ;

ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Lehtseller (Apium graveolens)

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

ex 0709 40 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (4)

Brassica oleracea

(muu söödav kapsas perekonnast Brassica, Hiina spargelkapsas) (5)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0704 90 90

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

(toit)

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2) (6)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jäägid (2) (7)

—	Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

Maasikad

(toit – värske või jahutatud)

0810 10 00

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (8)

Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (9)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Palmiõli

(toit)

1511 10 90 ;

Ghana (GH)

Sudaanvärvained (10)

1511 90 11 ;

1511 90 19 ;

1511 90 99

Seesamiseemned

(toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

India (IN)

Salmonella (11)

Ensüümid, ensüümivalmistised

(sööt ja toit)

3507

India (IN)

Klooramfenikool

Herned (kaunadega) (poetamata)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0708 10 00

Keenia (KE)

Pestitsiidide jäägid (2) (12)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Madagaskar (MG)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Vaarikad

(toit – külmutatud)

0811 20 31 ;

Serbia (RS)

Noroviirus

ex 0811 20 11 ;

ex 0811 20 19

Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted

(toit)

ex 1207 70 00 ;

ex 1106 30 90 ;

ex 2008 99 99

Sierra Leone

Aflatoksiinid

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0709 60 99

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (13)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (14)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00 ;

ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Türgi (TR)

Sulfitid (15)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0805 50 10

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2)

—	Paprikad (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (16)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Viinamarjalehed

(toit)

ex 2008 99 99

11; 19

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (17)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

(toit)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Usbekistan (UZ)

Sulfitid (15)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (18)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86 ; ex 2008 99 99

—

Münt

—	ex 1211 90 86 ; ex 2008 99 99

—

Petersell

—	ex 0709 99 90

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

—	Söödav muskushibisk

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (18)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99

(toit – värske või jahutatud)

—	Pitaia (draakonivili)

—	ex 0810 90 20

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (18)

(toit – värske või jahutatud)

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kõnealuse koodi all puudub konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex”.

(2) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil (pestitsiide tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(3) Kloorbufaamijäägid.

(4) Fentoaadijäägid.

(5) Brassica oleracea L. convari sordid. Botrytis (L.) Alef var. Italica Plenck, cultivar alboglabra. Tuntakse ka nimetuste „Kai Lan”, „Gai Lan”, „Gailan”, „Kailan”, „Chinese bare Jielan” all.

(6) Trifluraliinijäägid.

(7) Järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud aldikarbina), amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliini sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ning metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina).

(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: heksaflumuroon, metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina), fentoaat ja metüültiofanaat.

(9) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle metaboliitide (mis sisaldavad 2,4,6-triklorofenooli) summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.

(10) Käesolevas lisas märgib „sudaanisisaldus” järgmiste keemiliste ainete sisaldust: i) sudaan I (CASi number 842-07-9); ii) sudaan II (CASi number 3118-97-6); iii) sudaan III (CASi number 85-86-9); iv) sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85-83-6).

(11) Standardmeetod EN/ISO 6579 või meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel, kooskõlas komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta) (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1) artikliga 5.

(12) Atsefaadi- ja diafentiuroonijäägid.

(13) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.

(14) Järgmiste pestitsiidie jäägid: atsefaat, dikrotofoss, protiofoss, kvinalfoss ja triforiin.

(15) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.

(16) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.

(17) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ja metrafenoon.

(18) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.”

24.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 78/60

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2016/445,

14. märts 2016,

liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 3, artikli 6 ja artikli 9 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (2), eelkõige selle artikli 89 lõiget 3, artikli 178 lõiget 1, artikli 282 lõiget 6, artikli 327 lõiget 2, artiklit 380, artikli 395 lõiget 1, artikli 400 lõiget 2, artikli 415 lõiget 3, artikli 420 lõiget 2, artikli 467 lõiget 3, artikli 468 lõiget 3, artikli 471 lõiget 1, artikli 473 lõiget 1, artikli 478 lõiget 3, artikli 479 lõikeid 1 ja 4, artikli 480 lõiget 3, artikli 481 lõikeid 1 ja 5, artikli 486 lõiget 6 ja artikli 495 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 4. juuni 2014. aasta rakendusmäärust (EL) nr 650/2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise teabe vormi, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamise kuupäevaga, mille pädevad asutused avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (3), eelkõige selle artiklit 2 ja II lisa,

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (4), eelkõige selle artikli 12 lõiget 3, artikli 23 lõiget 2 ja artikli 24 lõikeid 4 ja 5,

võttes arvesse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt läbi viidud avalikku konsultatsiooni ja analüüsi,

võttes arvesse EKP järelevalvenõukogu ettepanekut, mis kiideti heaks kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikega 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) pädevuses on vastu võtta määrusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 132. Lisaks sellele on EKP-le antud pädevus vastu võtta õigusakte, mis on vajalikud eriülesannete täitmisega seoses krediidiasutuste finantsjärelevalve poliitikaga kooskõlas aluslepingu artikli 132 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 34 osutusega EKPSi põhikirja artiklile 25.2.

(2)	Krediidiasutuste usaldatavusnõuete osas sätestab liidu õigus pädevate asutuste valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, mida nad võivad kasutada.

(3)

EKP on asjakohase liidu õiguse kohaselt pädev asutus osalevates liikmesriikides seoses mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete teostamisega ühtses järelevalvemehhanismis määruse (EL) nr 1024/2013 alusel krediidiasutuste osas, kes on liigitatud olulisteks selle määruse artikli 6 lõike 4 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) IV osa ja artikli 147 lõike 1 alusel. Seetõttu on EKP-l samad volitused ja kohustused, mis pädevatel asutustel liidu õiguse alusel. Eelkõige on EKP-l õigus kasutada liidu õiguses sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust.

(4)

EKP täidab oma järelevalveülesandeid ühtses järelevalvemehhanismis, mis peaks tagama, et liidu poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes samamoodi kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet. Oma järelevalveülesandeid täites peaks EKP võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning liidu pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid eeliseid.

(5)	Omavahendite taseme, omavahendite liiduülese määratluse suhtes kohaldatava usaldatavusnõuetest tuleneva korrigeerimise ja üleminekuperioodil kohaldatava liidu õiguses sätestatud omavahendite määratluse vahelise kooskõla ühtsuse suurendamisel tuleb omavahendite nõudeid kehtestada etappides.

(6)	Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järjepidev kohaldamine ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides on määruse (EL) nr 1024/2013 ja määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) erieesmärk, mis on tehtud EKP ülesandeks.

(7)

Määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt kohaldab EKP kogu asjakohast liidu õigust ja, kui nendeks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive riigisisesesse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, peaks ka EKP kohaldama valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust võimaldavaid riigisiseseid õigusakte. Nimetatud õigusaktid ei tohiks mõjutada ühtse järelevalvemehhanismi sujuvat toimimist, mille eest EKP vastutab.

(8)	Valikuvõimalused ja kaalutlusõigus ei hõlma neid, mis on kasutatavad pädevate asutuste poolt, kuna nende kasutamise ainupädevus on EKP-l, kes neid kohastel juhtudel kasutama peaks.

(9)	Valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel peaks EKP pädeva asutusena arvesse võtma liidu õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ja järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootuste põhimõtet.

(10)

Järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootuste põhimõtte osas tunnustab EKP üleminekuperioodi kasutamise vajadust, kui tema valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamine oluliselt erineb riiklike pädevate asutuste poolt enne käesoleva määruse jõustumist võetud lähenemisest. Eelkõige tuleks kehtestada kohased üleminekuperioodid juhul, kui EKP kasutab valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust seoses määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud üleminekuperioodidega.

(11)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artikli 143 lõike 1 punkti b kohaselt peavad pädevad asutused avaldama liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolev määrus sätestab teatavad EKP poolt kasutatavad valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, mis on pandud liidu õigusega pädevatele asutustele seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuetega. Seda kohaldatakse ainult krediidiasutuste suhtes, mis on liigitatud olulisteks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 ning määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) IV osa ja artikli 147 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse mõisteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 2, määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artiklis 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 3 määratletud tähenduses.

I PEATÜKK

OMAVAHENDID

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõige 3: riskikaal ja finantssektoriväliste oluliste osaluste keeld

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 90 piiramata ning kapitalinõuete arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osaga, kohaldavad krediidiasutused riskikaalu 1 250 % järgmistest suurima suhtes:

a)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõikes 1 osutatud ettevõtjate oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist, ja

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõikes 2 osutatud ettevõtjate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist.

II PEATÜKK

KAPITALINÕUDED

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõige 1: võlgniku makseviivitus

Sõltumata riigisisestest õigusnormidest enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldavad krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punktis b sätestatud riskikategooriate suhtes standardit „üle 90 päeva tasumata”.

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 6: maandatud positsioonide kogumid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõikes 6 osutatud tehingute puhul kasutavad krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodit.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 327 lõige 2: tasaarvestus

1. Krediidiasutused võivad kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 327 osutatud tasaarvestust vahetatava väärtpaberi ja selle aluseks olevas instrumendis oleva tasakaalustava positsiooni vahel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	riiklik pädev asutus on enne 4. novembrit 2014 võtnud seisukoha, mis võtab arvesse konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust, või

b)	riiklik pädev asutus on enne 4. novembrit 2014 kehtestanud omavahendite nõude väärtpaberite vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud riiklike pädevate asutuste meetodite kasutamist jätkatakse kuni EKP meetodi vastuvõtmiseni määruse (EL) nr 575/2013 artikli 372 lõike 2 alusel.

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 380: vabastamine

Kogu arveldus- või kliiringsüsteemi või keskset vastaspoolt hõlmava vea puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses, mida EKP kinnitab avaliku teadaandega, ja kuni EKP poolt avaldatava teadaandeni, et teadaandes osutatud olukord on möödas, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	krediidiasutused ei ole kohustatud järgima määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 378 ja 379 sätestatud omavahendite nõudeid, ja

b)	krediidiriski määratlemisel ei loeta vastaspoole kohustuste täitmata jätmist makseviivituseks.

III PEATÜKK

RISKIDE KONTSENTREERUMINE

Artikkel 8

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõige 1: riskide kontsentreerumise piirmäärad

Sõltumata riigisisestest õigusnormidest enne käesoleva määruse jõustumist, peab riskipositsiooni väärtus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 tähenduses olema vähemalt 150 miljonit eurot.

Artikkel 9

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõige 2: erandid

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis a määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata selle määruse artikli 395 lõiget 1 80 % ulatuses tagatud võlakirjade nimiväärtusest väärtusest, kui on täidetud määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis b määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata selle määruse artikli 395 lõiget 1 80 % ulatuses riskipositsiooni väärtusest, kui on täidetud määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused.

3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c määratletud krediidiasutuse riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1, kui on täidetud artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused, mis on täpsustatud käesoleva määruse I lisas, ja kui usaldatavusnõuete subjektide üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (7) või samaväärsete standarditega muudes riikides, mis on täpsustatud käesoleva määruse I lisas.

4. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1, kui on täidetud selle määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida on täpsustatud käesoleva määruse II lisas.

5. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktides e kuni k määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1 kui on täidetud selle määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused; artikli 400 lõike 2 punkti i juhtudel kehtib vabastus kuni lubatud maksimumsummani.

6. Krediidiasutused hindavad kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 ning käesoleva määruse asjakohastes lisades sätestatud tingimused konkreetse riskipositsiooni kohta on täidetud. EKP võib asjaomast hinnangut igal ajal kontrollida, paludes krediidiasutustel esitada käesoleva määruse asjakohastes lisades sellel eesmärgil osutatud dokumendid.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõikes 3 sätestatud võimalust teha täielikult või osaliselt erandi teatud riskipositsioonide suhtes.

IV PEATÜKK

LIKVIIDSUS

Artikkel 10

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõige 3: aruandekohustus

Ilma et see piiraks muid aruandlusnõudeid, peavad krediidiasutused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 3 esitama EKP-le riigisiseste likviidsusstandardite järgimise järelevalve eesmärgil riigisisese õiguse kohaselt nõutava teabe, kui see teave ei ole liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele juba esitatud.

Artikkel 11

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 420 lõige 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2: likviidsete vahendite väljavool

Likviidsete vahendite väljavoolu hindamiseks, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 420 lõikes 2 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodetest, kehtivusega kuni konkreetse väljavoolu määra kehtestamiseni EKP poolt kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikega 2, eeldab krediidiasutus väljavoolu määra 5 %, mis on osutatud selle määruse artikli 420 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 2. Vastava väljavoolu aruandlus esitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (8).

Artikkel 12

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõige 3: 2B tasandi varad

1. Krediidiasutused, mis oma põhikirja kohaselt ei saa religioossete tavade järgimisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, võivad 2B tasandi likviidsete varade hulka arvata äriühingu võlaväärtpaberid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustega, sh alapunktid ii ja iii.

2. Lõikes 1 osutatud krediidiasutuste osas võib EKP perioodiliselt selles lõikes sätestatud nõude läbi vaadata ning teha delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii erandi, kui on täidetud delegeeritud määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud tingimused.

Artikkel 13

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõiked 4 ja 5: stabiilsetest jaehoiustest tulenev vahendite väljavool

Krediidiasutused korrutavad hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud stabiilsete jaehoiuste summa 3 protsendiga kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõikega 4, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 5, mis kinnitab, et kõik artikli 24 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

V PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 14

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 467 lõige 3: õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kahjum

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 võtavad krediidiasutused esimese taseme põhiomavahendite arvutamisel arvesse ainult kehtestatud protsendi realiseerimata kahjumist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 467 lõikega 1, kuhu kuulub kahjum seoses keskvalitsuse suhtes hoitavate riskipositsioonidega, mis on liigitatud kategooriasse „Müügivalmis”.

2. Lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)	80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 15

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõige 3: õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 jätavad krediidiasutused esimese taseme põhiomavahendite arvutamisel välja kehtestatud protsendi realiseerimata kasumist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõikega 1, kuhu kuulub kasum seoses keskvalitsuse suhtes hoitavate riskipositsioonidega, mis on liigitatud kategooriasse „Müügivalmis”.

2. Lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)	20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 16

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõige 1: kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamise korral kohaldatav erand

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018 on krediidiasutustel lubatud jätta esimese taseme põhiomavahenditest maha arvamata kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates omatav omakapitaliosalus kooskõlas riigisiseste õigusnormidega, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud.

2. Alates 1. jaanuarist 2019 peavad krediidiasutused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates omatava omakapitaliosaluse esimese taseme põhiomavahenditest maha arvama.

3. Käesolev artikkel ei piira pädevate asutuste poolt tehtavaid otsuseid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 1 alusel.

Artikkel 17

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473 lõige 1: muudatuste tegemine rahvusvahelises raamatupidamisstandardis 19

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018 võivad krediidiasutused lisada oma esimese taseme põhiomavahenditele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473 lõikes 1 osutatud summa, mida korrutatakse järgmise teguriga:

a)	0,6 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	0,2 ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riiklike pädevate asutuste otsuseid või riigisiseseid õigusakte, kui need otsused või riigi õigusaktid ei võimalda krediidiasutustel ja kindlustusseltsidel lisada lõikes 1 sätestatud summat oma esimese taseme põhiomavahenditele.

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 3 punktid a, c ja d: esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete mahaarvamisel kohaldatavad ettenähtud osad

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	60 % ajavahemikul 1 jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	100 % alates 1. jaanuarist 2018.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara suhtes.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 19

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 3 punktid a ja b: finantssektori üksustesse tehtud oluliste investeeringute mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 1 eesmärgil on artikli 469 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	100 % alates 1. jaanuarist 2018.

2. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 2 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	100 % alates 1. jaanuarist 2018.

3. Erandina lõikest 2, kui riigisisene õigus sätestab 10-aastase etapilise kehtestamise määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 2 kohaselt, kohaldatakse järgmist protsendimäära:

a)	40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;

d)	100 % alates 1. jaanuarist 2019.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata krediidiasutuste suhtes, kelle suhtes käesoleva määruse jõustumise ajal kohaldatakse komisjoni poolt heakskiidetud restruktureerimiskava.

5. Juhul kui lõike 4 reguleerimisalasse jääv krediidiasutus võetakse üle või see ühineb muu krediidiasutusega restruktureerimiskava kehtivuse ajal ilma muudatusteta edasilükkunud tulumaksu vara käsitlemises seoses usaldatavusnõuetega, kohaldatakse lõikes 4 sätestatud erandit ka ülevõtva krediidiasutuse suhtes, ühinemise tagajärjel tekkiva uue krediidiasutuse suhtes või restruktureerimiskava objektiks oleva algse krediidiasutuse üle võtnud krediidiasutuse suhtes, samas ulatuses, milles seda kohaldati üle võetud või ühendatud krediidiasutuse suhtes.

6. EKP võib lõigete 4 ja 5 kohaldamise läbi vaadata 2020. aastal nende krediidiasutuste olukorra jälgimise tulemusena.

7. Juhul kui esineb ettenägematu lõigetes 2 ja 3 sätestatud mahaarvamiste mõju suurenemine, mida EKP peab oluliseks, antakse krediidiasutustele luba lõikeid 2 ja 3 mitte kohaldada.

8. Kui lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, võivad krediidiasutused kohaldada riigisiseseid õigusnorme.

9. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud protsendimääradest kõrgemad protsendimäärad.

Artikkel 20

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 479 lõiked 1 ja 4: konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites nende instrumentide ja kirjete arvessevõtmine, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena kooskõlas allpool osutatud protsendimääradega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 479 lõikes 1 osutatud kirjed kohaldatava protsendimäära ulatuses, mis kvalifitseeruksid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (9) artikli 65 kohastele riigisisestele ülevõtmismeetmetele konsolideeritud reservidena.

2. Lõike 2 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)	20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast madalama protsendimäära.

Artikkel 21

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 480 lõige 3: vähemusosaluse ning kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite arvessevõtmine konsolideeritud omavahendites

1. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 480 lõikega 3 on selle määruse artikli 480 lõikes 1 ettenähtud teguri väärtus ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 järgmine:

a)	0,6 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)	0,8 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud teguritest kõrgemad tegurid.

Artikkel 22

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõiked 1 ja 5: täiendavad filtrid ja mahaarvamised

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõikes 1 osutatud filtrite või mahaarvamise kohaldamisel siseriiklikes ülevõtmismeetmetes ette nähtud järgmine protsendimäär, kui selle sätte tingimused on täidetud:

a)	40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)	20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

2. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 käsitlevad krediidiasutused summasid, mis jäävad alles pärast filtreid või mahaarvamisi kooskõlas lõikega 1, kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.

3. Käesolev artikkel ei piira enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud riigisiseseid õigusnorme, kui nendes sätestatud nõuded on rangemad lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Artikkel 23

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõige 6: piirangud varasemalt kehtinud nõuete ajutisele kohaldamisele esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete suhtes

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)	60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)	50 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)	40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;

d)	30 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019;

e)	20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

f)	10 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud protsendimääradest madalamad protsendimäärad.

Artikkel 24

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõige 1: omakapitali investeeringute käsitlemine sisereitingute meetodi puhul

Omakapitali positsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodi erandit kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõikega 1, hõlmavad kuni 31. detsembrini 2017 kõiki omakapitali riskipositsiooni liike, mille suhtes kohaldati erandit sisereitingute meetodist 31. detsembril 2013 kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1556 (10) artikliga 2.

Artikkel 25

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2016.

2. Artiklit 4 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2016 ning artiklit 13 alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 14. märts 2016

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) ELT L 185, 25.6.2014, lk 1.

(4) ELT L 11, 17.1.2015, lk 1.

(5) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuse tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(8) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(10) Komisjoni 11. juuni 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1556, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse omakapitali investeeringute üleminekukäsitlust sisereitingute meetodi puhul (ELT L 244, 19.9.2015, lk 9).

I LISA

Riskikontsentratsiooni piirmäära erandi hindamise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga c ja käesoleva määruse artikli 9 lõikega 3

Käesolevat lisa kohaldatakse riskikontsentratsiooni piirmäära erandite suhtes käesoleva määruse artikli 9 lõike 3 alusel. Artikli 9 lõike 3 eesmärgil koheldakse komisjoni rakendusotsuse 2014/908/EL (1) I lisas osutatud kolmandaid riike samaväärselt.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c osutatud riskipositsiooni vastavuse hindamisel riskikontsentratsiooni piirmäära erandi tingimustele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmisi kriteeriume.

Selleks, et hinnata kas riskipositsiooni, vastaspoole või krediidiasutuse ja vastaspoole vahelise suhte konkreetne eripära vähendab positsiooni riski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti a tähenduses, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 punktide b, c ja e tingimuste täitmine ja eelkõige asjaolu, kas vastaspoole suhtes kasutatakse samaväärseid riskihindamise, -mõõtmise ja kontrolli meetmeid, mis krediidiasutusele, ja kas IT süsteemid on integreeritud või vähemalt täielikult ühilduvad. Lisaks peavad nad arvesse võtma, kas esineb kehtivaid või oodatavaid olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi, millest tuleneks vastaspoole riskipositsiooni tagasimakse hilinemine krediidiasutusele, v.a piirangute kohaldamine finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse olukorras, mis on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (2) alusel;

ii)	kas ettepandud kontsernisisesed riskipositsioonid on põhjendatud kontserni rahastamisstruktuuriga;

iii)	kas otsuse tegemise menetlus kontsernisisese vastaspoole suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks, selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (individuaalsel või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)	kas krediidiasutuse riskijuhtimismenetlused, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldab tal pidevalt kontrollida riskikontsentratsiooni kontserni ettevõtjate suhtes ja tagada selle ühildatus riskivalmidusega iga juriidilise üksuse tasandil ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil.

Selleks, et hinnata, kas järelejäänud kontsentratsiooniriski saab maandada muude samavõrra tõhusate vahenditega, nagu direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud kokkulepped, protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti b, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

krediidiasutus kohaldab usaldusväärset korda, menetlusi ja kontrolle nii individuaalsel kui kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil, mis tagab, et erandi kasutamisest ei tulene tema riskivalmidust ületav kontsentratsioonirisk ja usaldusväärse kontsernisisese likviidsusjuhtimise põhimõtete rikkumine;

ii)	krediidiasutus on ametlikult kaalunud kontsernisisese riskipositsiooni kontsentratsiooniriski osana oma üldisest riskihindamisraamistikust;

iii)	krediidiasutuses kehtib riskikontrolli raamistik juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil, mis võimaldab piisavalt jälgida kavandatud riskikontsentratsiooni;

iv)

tekkivat kontsentratsiooniriski on hinnatud või hinnatakse krediidiasutuse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise menetluses (internal capital adequacy assessment process, ICAAP) ja seda juhitakse aktiivselt. Riskikontsentratsiooni juhtimise korraldust, menetlusi ja mehhanismi hinnatakse järelevalvealases läbivaatamises ja hindamismenetluses;

v)	on tõendatud, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas kontserni finantsseisundi taastamise kavaga.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks võib Euroopa Keskpank nõuda krediidiasutustelt järgmiste dokumentide esitamist.

a)	Krediidiasutuse seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kiri, mis kinnitab, et krediidiasutus vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c ja artikli 400 lõikes 3 kõikidele erandite jaoks sätestatud tingimustele.

Õiguslik arvamus sõltumatu asutusevälise kolmanda isiku poolt või asutusesisese õigusosakonna poolt, mille on heaks kiitnud juhtorgan ning millest nähtub, et puuduvad takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, sh rahandusmäärused, või siduvad kokkulepped.

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kinnitus järgmise kohta:

i)	puuduvad praktilised takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele;

ii)	kontsernisisesed riskipositsioonid on põhjendatud kontserni rahastamisstruktuuriga;

iii)	otsuse tegemise menetlus kontsernisisese vastaspoole suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks, selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (juriidilise üksuse või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)	kontsernisisestest riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski on arvesse võetud krediidiasutuse üldises riskihindamisraamistikus.

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud dokumendid, mis kinnitavad, et krediidiasutuse riskihindamine, -mõõtmine ja kontrollimenetlused on samad, mis vastaspoolel, ja et krediidiasutuse riskijuhtimiskord, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldavad juhtorganil pidevalt jälgida riskikontsentratsiooni taset ja selle vastavust krediidiasutuse riskivalmidusele juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil ning kontsernisisestele usaldusväärse likviidsusjuhtimise põhimõtetele.

e)	Dokumendid, millest nähtub, et ICAAP tuvastab selgelt kontsernisisesest riskikontsentratsioonist tuleneva kontsentratsiooniriski ja et seda riski juhitakse aktiivselt.

f)	Dokumendid, millest nähtub, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas kontserni finantsseisundi taastamise kavaga.

(1) Komisjoni 12. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/908/EL, milles käsitletakse teatavate kolmandate riikide ja territooriumite järelevalve- ja regulatiivsete nõuete samaväärsust seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 359, 16.12.2014, lk 155).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

II LISA

Riskikontsentratsiooni piirmäära erandi hindamise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga d ja käesoleva määruse artikli 9 lõikega 4

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d osutatud riskipositsiooni vastavuse hindamisel riskikontsentratsiooni piirmäära erandi tingimustele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmisi kriteeriume.

Selleks, et hinnata, kas riskipositsiooni, piirkondliku või keskasutuse või krediidiasutuse ja piirkondliku või keskasutuse vahelise suhte konkreetne eripära vähendab positsiooni riski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti a tähenduses, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

kas esineb kehtivaid või oodatavaid olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi, millest tuleneks vastaspoole riskipositsiooni tagasimakse hilinemine krediidiasutusele, v.a piirangute kohaldamine finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse olukorras, mis on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL alusel;

ii)	kas kavandatud riskipositsioonid on kooskõlas krediidiasutuse tavalise äritegevusega ja ärimudeliga või on põhjendatud võrgu rahastamisstruktuuriga;

iii)	kas otsuse tegemise menetlus krediidiasutuse keskasutuse suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks ning selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (individuaalsel või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)	kas krediidiasutuse riskijuhtimismenetlused, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldab tal pidevalt kontrollida riskikontsentratsiooni oma piirkondliku või keskasutuse suhtes ja tagada selle ühildatus riskivalmidusega.

Selleks, et hinnata kas järelejäänud kontsentratsiooniriski saab maandada muude samavõrra tõhusate vahenditega, nagu direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud kokkulepped, protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti b, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

i)	krediidiasutus kohaldab usaldusväärset korda, menetlusi ja kontrolle, mis tagab, et erandi kasutamisest ei tulene tema riskivalmidust ületav kontsentratsioonirisk;

ii)	krediidiasutus on ametlikult kaalunud piirkondliku või keskasutuse riskipositsiooni kontsentratsiooniriski osana oma üldisest riskihindamisraamistikust;

iii)	krediidiasutus kohaldab riskijuhtimisraamistikku, mis võimaldab piisavalt jälgida kavandatud riskipositsioone;

iv)

Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele peavad krediidiasutused ühisesse võrku kuuluvate piirkondliku või keskasutuse võrgusiseste tasaarveldustoimingute tegemise eest vastutuse hindamisel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga d arvesse võtma, kas piirkondliku asutuse või keskasutuse põhikiri või asutamisleping sätestab selgelt selle vastutuse, sealhulgas järgmise:

a)	tururahastamine võrgu jaoks tervikuna;

b)	kliiringu likviidsus võrgus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 ulatuses;

c)	likviidsuse lisamine seotud krediidiasutusele;

d)	seotud krediidiasutuste ülemäärase likviidsuse vähendamine.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks võib Euroopa Keskpank nõuda krediidiasutustelt järgmiste dokumentide esitamist.

a)	Krediidiasutuse seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kiri, mis kinnitab, et krediidiasutus vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d ja artikli 400 lõikes 3 kõikidele erandite jaoks sätestatud tingimustele.

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kinnitus järgmise kohta:

i)	puuduvad praktilised takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele;

ii)	piirkondliku või keskasutuse riskikontsentratsioon on põhjendatud võrgu rahastamisstruktuuriga;

iii)	otsuse tegemise menetlus piirkondliku või keskasutuse suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks ning selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (juriidilise üksuse või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)	piirkondliku või keskasutuse riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski on arvesse võetud krediidiasutuse üldises riskihindamisraamistikus.

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud dokumendid, mis kinnitavad, et krediidiasutuse riskihindamine, -mõõtmine ja kontrollimenetlused on samad, mis piirkondlikul või keskasutusel, ja et krediidiasutuse riskijuhtimiskord, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldavad juhtorganil pidevalt jälgida riskikontsentratsiooni taset ja selle vastavust krediidiasutuse riskivalmidusele juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil ning võrgusisese usaldusväärse likviidsusjuhtimise põhimõtetele.

e)	Dokumendid, millest nähtub, et ICAAP tuvastab selgelt piirkondliku või keskasutuse riskikontsentratsioonist tuleneva kontsentratsiooniriski ja et seda riski juhitakse aktiivselt.

f)	Dokumendid, millest nähtub, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas võrgu finantsseisundi taastamise kavaga.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 78

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 24. märts 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumise kohta ( 1 )	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/437, 10. märts 2016, Euroopa Liidu ja Peruu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	2
		Euroopa Liidu ja Peruu Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/438, 17. detsember 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega ( 2 )	11
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/439, 23. märts 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisa seoses Cydia pomonella granuloosviiruse (CpGV), kaltsiumkarbiidi, kaaliumjodiidi, naatriumvesinikkarbonaadi, reskaluuri ning Beauveria bassiana tüvega ATCC 74040 ja Beauveria bassiana tüvega GHA ( 2 )	31
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/440, 23. märts 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses atrasiinijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 2 )	34
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/441, 23. märts 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses stevioolglükosiidide (E 960) kasutamisega magusainena sinepis ( 2 )	47
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/442, 23. märts 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 170/2013, milles sätestatakse üleminekumeetmed suhkrusektoris seoses Horvaatia ühinemisega	49
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/443, 23. märts 2016, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas olevat nimekirja sellise mitteloomse sööda ja toidu osas, mille suhtes kehtib kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil ( 2 )	51
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/444, 23. märts 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	58
	*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/445, 14. märts 2016, liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4)	60
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/446, 23. märts 2016, millega muudetakse otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), ja pikendatakse selle kehtivust	74
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/447, 22. märts 2016, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2460, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Prantsusmaal (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1608 all) ( 2 )	76
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/448, 23. märts 2016, millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ I ja II lisa seoses Malta ametliku tuberkuloosi- ja brutselloosivaba staatusega veisekarjade puhul (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1697 all) ( 2 )	78

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	109,3
	IL	125,9
	MA	94,8
	SN	144,4
	TR	104,6
	ZZ	115,8
0707 00 05	MA	84,0
	TR	146,9
	ZZ	115,5
0709 91 00	EG	241,9
0709 91 00	ZZ	241,9
0709 93 10	MA	53,1
	TR	157,3
	ZZ	105,2
0805 10 20	EG	46,7
	IL	70,5
	MA	56,0
	TN	65,7
	TR	72,0
	ZZ	62,2
0805 50 10	MA	85,8
	TR	88,5
	ZZ	87,2
0808 10 80	BR	87,5
	CL	130,3
	CN	70,5
	US	132,6
	ZA	110,3
	ZZ	106,2
0808 30 90	AR	113,2
	CL	156,8
	CN	88,2
	TR	156,4
	ZA	95,0
	ZZ	121,9


	(1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
	(2) EMPs kohaldatav tekst