18.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/1

(1)

11. märtsil 2015 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) nõukogu alusmääruse artikli 10 alusel subsiidiumidevastase uurimise seoses Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (2),

(2)

Komisjon algatas uurimise vastavalt kaebusele, mille esitas 26. jaanuaril 2015 Saint-Gobain PAM Group (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keragrafiitmalmist torude kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist ja kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7 teatas komisjon India valitsusele, et oli saanud korralikult dokumenteeritud kaebuse, milles väideti, et subsideeritud keragrafiitmalmist torude import Indiast põhjustas olulist kahju liidu tootmisharule. India valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelsele lahendusele. India valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsultatsioonide käigus vastastikuse kokkuleppeni ei jõutud.

(4)

Seejärel teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu suunatud impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Lisaks andis endast teada ja esitas märkused India tootja Tata Metaliks DI Pipes Limited (edaspidi „Tata”).

(5)

Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi avalikustamise kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(6)

28. jaanuaril 2016 toimus äriühingu Electrosteel Castings Limited taotlusel ärakuulamine kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(7)

Komisjon avaldas 20. detsembril 2014Euroopa Liidu Teatajas teate (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes; teade avaldati kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1225/2009 (4) (edaspidi „alusmäärus”).

(8)

Komisjon kehtestas 18. septembril 2015 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/1559 (5) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indiast pärit keragrafiitmalmist torude impordi suhtes. Selle uurimise lõplikud järeldused esitatakse eraldi määruses (6).

(9)

Käesoleva subsiidiumidevastase uurimise ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus läbiviidud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on mutatis mutandis samasugused, kuna liidu tootmisharu määratlus, tüüpilised liidu tootjad ning uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad.

(10)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ja kutsus neid üles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isikutest ei taotlenud ärakuulamist algatamise kohta märkuste esitamiseks.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 27.

(13)

Liidu tootjate väljavõtteline uuring ei olnud vajalik. Vaatlusalust toodet toodavad liidus ainult kolm äriühingut või kontserni ja uurimisega koostööd tegid nendest kaks, kelle toodang moodustab ligikaudu 96 % liidu kogutoodangust.

(14)

Selleks et otsustada, kas sõltumatute importijate väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon India Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Nõutud teabe esitasid kolm vaatlusaluse riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Nende arvele langes uurimisperioodil 100 % India ekspordist. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(17)

Küsimustikud saadeti kolmele India eksportivale tootjale või kontsernile, kolmele liidu tootjatele ja kasutajatele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(18)

Kolmest India eksportivast tootjast kaks esitasid küsimustiku vastused. Seetõttu leidis komisjon, et kolmas eksportiv tootja katkestas uurimise käigus koostöö.

(19)

Koostööd tegevad liidu tootjad ja kasutajad nõustusid algatamisetapis, et teavet, mis kogutakse paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus, võib käesolevas menetluses samuti kasutada. Lisaks nendele, kes olid endast juba paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus teada andnud, esitasid teabe veel mitukümmend kasutajat.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu India eksportivate tootjate poolt esitatud teavet, mida pidas vajalikuks esialgseks subsideerimise kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgnevates äriühingutes:

(21)

Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(22)

Vaatlusalune toode on India päritolu keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud (edaspidi „keragrafiitmalmist torud”), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes teabe eesmärgil.

(23)

Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud jäävad vahemikku 60–2 000 mm ja on 5,5, 6, 7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted.

(24)

Jindal ja India valitsus väitsid, et keragrafiitmalmist torud, mis ei ole seest ega väljast kaetud (edaspidi „katmata torud”), tuleks vaatlusaluse toote hulgast välja arvata põhjusel, et sellised torud on pooltooted, millel on teistsugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning mida ei saa kasutada vee edasitoimetamiseks ilma täiendava töötluseta. Samuti ei ole katmata torud vaatlusaluse tootega omavahel vahetatavad ning neil on erinev lõppkasutusviis.

(25)

Kaebuse esitaja vaidlustas selle väite ning väitis omalt poolt, et kõik keragrafiitmalmist torud, katmata või mitte, omavad ühesuguseid peamisi füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi omadusi ning neil on samasugune lõppkasutusviis. Kaebuse esitaja väitis veel, et seest ja väljast katmist loetakse viimistlemiseks, mis moodustab ainult kuni 20 % kogu keragrafiitmalmist torude tootmise kogumaksumusest, ja mis ei muuda keragrafiitmalmist toru põhiomadusi. Kaebuse esitaja rõhutas veel, et katmata torudel ei ole muud tegelikku funktsiooni või kasutusotstarvet lõpptarbija jaoks peale vee ja reovee edasitoimetamise ja neid ei müüda liidu turul ning need peavad tingimata olema enne kaubastamist kaetud ja vastama liidu standarditele. Lisaks kuuluvad katmata keragrafiitmalmist torud sama tollikoodi alla kui kaetud torud ning seega võib nende väljajätmine viia võimalikest tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmiseni ja vähendada selliste meetmete mõju, võttes arvesse India eksportijate märkimisväärset suutlikkust teostada torude katmist liidus (ligikaudu 80 000 tonni aastas). Sellega seoses väitis kaebuse esitaja veel, et India katmata torude import on alates 2013. aastast märgatavalt suurenenud ning et 2015. aastal oli see kolm korda suurem kui 2013. aastal. Kaebuse esitaja arvates on tõenäoline, et selline suundumus jätkub.

(26)

Uurimine on näidanud, et katmata torud ei oma tegelikku funktsiooni/kasutusotstarvet turu jaoks ja neid ei müüda sellisena liidu turul. Asjaomased torud peavad tingimata läbima edasise töötluse, st seest ja väljast katmise enne, kui nad muutuvad turustatavateks ja vastavateks ELi vee ja reovee edasitoimetamise kohta kehtivatele standarditele. Kui vastavus ELi standarditele ei ole tingimata otsustav tegur toote määratluse kindlaksmääramisel, siis see, et katmata toru tuleb enne selle kavandatud lõppkasutust täiendavalt töödelda, on tegur, mida ei saa jätta tähelepanuta, kui määratakse kindlaks, kas katmata toru on lõpptoode või pooltoode. Seepärast leiab komisjon, et keragrafiitmalmist katmata torusid tuleks käsitada pooleldi valmis keragrafiitmalmist torudena.

(27)

Pooltooteid ja lõpptooteid võib sellegipoolest pidada üheks ja samaks tooteks, kui i) neil on samasugused põhiomadused ja ii) täiendavad töötlemiskulud ei ole märkimisväärsed (7). Ei vaidlustatud asjaolu, et seest ja väljast katmine lisab katmata torudele füüsikalise omaduse, mis annab neile torudele olulise põhiomaduse, mis on vajalik nende peamiseks kasutusotstarbeks liidu turul, nimelt vee ja reovee edasitoimetamiseks kooskõlas EL standarditega. Lisaks sellele ei vaidlustatud fakti, et katmata torude seest ja väljast katmise kulud moodustavad kuni 20 % keragrafiitmalmist torude tootmise kogukuludest. Sellest lähtuvalt tuleb täiendavat töötlust pidada oluliseks.

(28)

Sellest tulenevalt ei saa pooleldi valmis, katmata keragrafiitmalmist torusid pidada üheks ja samaks tooteks valmis (seest ja väljast kaetud) keragrafiitmalmist torudega ning seepärast tuleks need vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(29)

Komisjon ei leidnud, et katmata torude väljajätmine toote määratlusest tekitaks märkimisväärse kõrvalehoidmise ohu. Katmata torusid impordib ainult üks Jindaliga seotud äriühing, mille torude pinnakatmisvõimsus liidus on vastupidiselt kaebuse esitaja väitele piiratud. Komisjoni kontrollitud andmete kohaselt on äriühingu tegelik võimsus ligikaudu 15 000 tonni aastas. Kuigi katmata torude import Indiast paistab olevat pärast uurimisperioodi kasvanud, on selle maht kaebuse esitajalt saadud andmete kohaselt endiselt tagasihoidlik (vähem kui 10 000 tonni 2015. aastal) Arvestades seotud äriühingu piiratud pinnakatmisvõimsust liidus ja lähiaastate kehtivat äriplaani katmata torude osas (15 000–21 000 tonni aastaks 2017), ei ole tõenäoline, et kõnealune tootmiskoht võidakse muuta väravaks, kustkaudu hakkab saabuma massiliselt katmata torusid ainsa eesmärgiga need seal katta, et vältida viimistletud torudele liidus kehtestatud tollimaksu, mis võiks tekitada probleemi alusmääruse artikli 23 kohaselt.

(30)

Jindal taotles ka, et keragrafiitmalmist ääriktorud tuleks toote määratlusest välja jätta.

(31)

Erinevalt katmata torudest on ääriktorud keragrafiitmalmist torud, mis on lõplikult viimistletud sisemise ja välimise kattekihiga. Seetõttu sobivad ääriktorud vee ja reovee edasitoimetamiseks ilma täiendava töötluseta. Põhiolemuselt on need täispikkuses keragrafiitmalmist torudest pikkusesse lõigatud ja äärikutega varustatud torud, mis ühendatakse poltide ja mutrite abil, samal ajal kui teised keragrafiitmalmist torud ühendatakse liitmikega. Pikkusesse lõikamiseks ja äärikute lisamiseks tehtava töötlemise kulu ei saa pidada kuluks keragrafiitmalmist torude põhiomaduste muutmise eest, mis on vee ja reovee edasitoimetamine, või oluliseks töötlemiskuluks. Seepärast, kuigi teatud täiendav töötlemine on vajalik, et keragrafiitmalmist torudest äärikutega varustatud torusid toota, leidis komisjon, et need on üks ja sama toode ning väljajätmise taotlus lükatakse tagasi.

(32)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades määratletakse vaatlusalune toode lõplikult kui keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud („keragrafiitmalmist torud”), mille hulka ei kuulu sisemise ja välise kattekihita keragrafiitmalmist torud („katmata torud”), mis pärinevad Indiast ja kuuluvad CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla.

(33)

Uurimine näitas, et eespool määratletud vaatlusalune toode, mis on toodetud ja mida müüakse Indias ja toode, mis on toodetud ja mida müüakse liidus, omavad samasuguseid füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi ning on seetõttu samasugused tooted alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(34)

Kaebuses esitatud teabe ning India valitsuse ja eksportivate tootjate poolt komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmiseid subsideerimistavasid ja seonduvaid erimeetmeid (kavasid), mis väidetavalt hõlmasid subsiidiume:

(35)

Kaebuse esitaja väitis, et India valitsus on varem andnud laenugarantiisid terasesektori tootjatele India riigipanga kaudu. Saadav kasu on väidetavalt garanteeritud laenu eest makstava summa ja selle summa vahe, mis oleks sarnase, ilma valitsuse garantiita laenu puhul makstud. Subsiidium koosneb väidetavalt järgmise kahe intressi või preemia summa vahest: summa, mida äriühing oleks pidanud laenu eest maksma, kui see oleks saadud võrreldava kommertslaenuna, ning summa, mida ta tegelikult maksis, tänu asjaolule, et laen oli India valitsuse poolt garanteeritud.

(36)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat said laene mitmetelt pankadelt, kaasa arvatud India riigipangalt. India valitsus neid laene siiski ei garanteerinud. Lisaks olid ka intressimäärad kooskõlas turutingimustega, mille alusel teised pangad pakuvad samasuguseid laene.

(37)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid uurimisperioodil toimunud subsideerimise kohta.

(38)

Kaebuse esitaja väitis, et India valitsus annab raua- ja terasesektorile laene uurimis-ja arendusprojektide finantseerimiseks terasearengufondi kaudu. Saadav kasu väidetakse olevat terasearengufondist saadavate laenude intressi ja selle intressi vahe, mida oleks nõutud turutingimustel antava kommertslaenu eest.

(39)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil laene terasearengufondist.

(40)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid uurimisperioodil toimunud subsideerimise kohta.

(41)

Kaebuse esitaja väitis, et India valitsus annab raua- ja terasesektorile laene uurimis-ja arendusprojektide edendamiseks. Väidetavalt vastab saadava kasu summa saadud rahaliste vahendite summale (50 % kuludest uurimis- ja arendusprojektidele).

(42)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil rahalisi vahendeid asjaomase kava raames.

(43)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid uurimisperioodil toimunud subsideerimise kohta.

(44)

Kaebuse esitaja väitis, et ühel India eksportival tootjal oli õigus taotleda kõnealuse kava raames soodustust. Kõnealune kava seisneb maaostu hõlbustamises projektide puhul, mille planeeritavad investeeringud on üle 1 miljardi ruupia, ja tingimusel, et 25 % maast ostab arendaja ise. Saadav kasu seisneb väidetavalt selles, et Rajasthani valitsus maksab ülejäänud 75 % maa hinnast.

(45)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil rahalisi vahendeid asjaomase kava raames.

(46)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid uurimisperioodil toimunud subsideerimise kohta.

(47)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusalust toodet eksportivatel tootjatel on õigus taotleda kõnealuse kava raames toetust ning tuleb eeldada, et nad taotlesid kõnealust toetust, kuna nad ekspordivad suurema osa oma toodangust.

(48)

Äriühingul, kes on registreeritud ekspordisuunitlusega ettevõttena, on õigus taotleda mitmeid maksuvabastusi ja/või hüvitisi. Saadavaks kasuks peetakse summat, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(49)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei olnud uurimisperioodil ekspordisuunitlusega ettevõttena registreeritud.

(50)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(51)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusaluse toote eksportivad tootjad on krediidikõlblikud kõnealuse kava alusel, mille raames on õigus taotleda tollimaksukrediiti teatud protsendi ulatuses teatud riikidesse lähetatava ekspordi FOB-väärtusest. Tollimaksukrediiti võib kasutada imporditollimaksude tasumiseks ja seega vastab saadav kasu summale, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(52)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil tollimaksukrediiti asjaomase kava raames.

(53)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(54)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusalust toodet eksportivad tootjad on toetuskõlblikud kõnealuse kava alusel, mis võimaldab tollimaksuvabalt importida sisendeid, kütust, naftat, energiaallikaid ja katalüsaatorit, mida kasutatakse tootmisprotsessi sisendina, eeldusel, et teatud tingimused on täidetud. Saadavaks kasuks peetakse summat, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(55)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil asjaomase kava raames kasu.

(56)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(57)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusalust toodet eksportivad tootjad on toetuskõlblikud kõnealuse kava alusel, mis võimaldab maksuvabalt importida sisendmaterjale konkreetse toote või tootekategooria või vahesaaduste tootmiseks, mis eksporditakse või mida peetakse eksporditavateks. Saadavaks kasuks peetakse summat, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(58)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil asjaomase kava raames kasu.

(59)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(60)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusalust toodet eksportivad tootjad on toetuskõlblikud kõnealuse kava alusel, mis on sarnane sihtturgude kavaga, ja mille raames on õigus taotleda tollimaksukrediiti teatud protsendi ulatuses täiendavast kasvust majandusaastal 2012–2013 võrreldes majandusaastaga 2011–2012. Tollimaksukrediiti võib kasutada imporditollimaksude tasumiseks ja seega vastab saadav kasu summale, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(61)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil asjaomase kava raames kasu.

(62)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(63)

Kaebuse esitaja väitis, et üks vaatlusalust toodet eksportiv tootja (kes tegutseb Gujaratis) on toetuskõlblik, ning on tõenäoliselt saanud kasu asjaomase kava alusel, mis võimaldab saada käibemaksuvabastust nende kaupade ostult, mida kasutatakse ekspordiga seoses. Väidetavalt kujutab maksuvabastus endast rahalist toetust, kuna see vähendab valitsuse käibemaksutulu. Saadav kasu vastab summale, mis valitsusel jäi tuluna saamata.

(64)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ei saanud uurimisperioodil vaatlusaluse toote jaoks asjaomasest kavast kasu.

(65)

Seetõttu ei leidnud komisjon asjaomase kava puhul tõendeid subsideerimise kohta uurimisperioodil.

(66)

Kaebuse esitaja väitis, et India valitsus pakub terasetootjatele kaupu, pakkudes neile rauamaaki ja kivisütt enda tarbeks kaevandamise õiguste andmise kaudu (st õigusi, mille alusel terasetootjad võisid kaevandada rauamaaki ja kivisütt nende oma sisekasutuseks).

(67)

Kaebuse esitaja viitas kohalduvatele India rauamaagi ja kivisöe kaevandamist käsitletavatele õigusaktidele, k.a viimastele arengutele, ja mainis, et mõned India vaatlusaluse toote tootjad omavad oma kaevandusi.

(68)

Kaebuse esitaja väitis, et enda tarbeks rauamaagi kaevandamine on faktiliselt konkreetse iseloomuga, kuna see õigus on antud vaid piiratud arvule ettevõtetele, nagu näiteks terasetootjatele, ning et enda tarbeks kivisöe kaevandamine on juriidiliselt konkreetse iseloomuga, kuna kivisöe jaotamisel eelistatakse terasetootjaid, kelle aastane tootmisvõimsus on üle ühe miljoni tonni.

(69)

Kaebuse esitaja väitis, et enda tarbeks kivisöe kaevandamise lubadest saadav India vaatlusaluse toote tootjate kasu on kaevandamisloa eest makstud tasu ning kaevandamise ja nõutud kvaliteeditasemel rafineerimise kogumaksumuse ja selle summa vahe, mis on võrdlustasemeks võetava Austraalia koksisöe CIF-hind India sadamas.

(70)

Enda tarbeks rauamaagi kaevandamise lubadest saadava kasu kohta väitis kaebuse esitaja, et seda kasu tuleks hinnata: kas i) võttes arvesse maailmaturul rauamaagi ostmiseks valdavalt kehtivaid tingimusi kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõike d punktiga ii, või ii) võttes aluseks Indias valdavalt kehtivaid tingimusi, mida on kohandatud arvestades rauamaagi ekspordimaksu mõju, kuna see on tegur, mis kahjustab normaalseid turutingimusi.

(71)

Kaebuse esitaja märkis, et Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium uuris enda tarbeks rauamaagi kaevandamise programmi ja enda tarbeks kivisöe kaevandamise programmi ning võttis mitmete uurimiste käigus tasakaalustusmeetmeid teatava Indiast pärit kuumvaltsitud süsinikterasest lehtmaterjali impordi suhtes.

(72)

India valitsus esitas mineraalide kontsessioonide menetlemise ja taotlejatele andmise õiguslikud alused:

(73)

India valitsus selgitas, et rauamaagisektor on Indias alati olnud avatud turg, ja et kivisöe turg muudeti avatuks alates 2000. aasta jaanuarist.

(74)

Ühele kahest India eksportivast tootjast anti rauamaagi kaevandamisõigused (ent mitte kivisöe). Siiski ei kasutata asjaomasest kaevandusest kaevandatud rauamaaki (kuna selle rauasisaldus on madal) vaatlusaluse toote tootmiseks, vaid kontserni teiste toodete tootmiseks. Kõnealune tootja ostis vaatlusaluse toote tootmiseks rauamaaki India sõltumatutelt tarnijatelt.

(75)

Teisele India eksportivale tootjale anti kivisöe kaevandamisõigused (ent mitte rauamaagi). Kuna kivisöe iga-aastased kaevandamismahud ei olnud piisavad tema vajaduste jaoks, ostis kõnealune tootja kivisütt ka Austraalia sõltumatutelt tarnijatelt.

(76)

Kõnealune eksportiv tootja näitas, et tulenevalt India ülemkohtu 2014. aasta otsusest on kõik varem antud kivisöe kaevandamise õigused tühistatud ning Indias toimib võistupakkumise kord kivisöe kaevandamise õiguste hankimiseks. Seepärast ei hangi kõnealune tootja kivisütt enam enda tarbeks kaevandamise õiguse alusel. Lisaks näitas kõnealune eksportiv tootja, et India valitsuse poolt kehtestatud uue kaevandamisõiguste andmise korra alusel ei ole tal ametlikult õigust kaevandamisõigusi saada asjaomase korraga seotud piirangute tõttu.

(77)

Seetõttu ei ole komisjonil rohkem tarvis kõnealust kava analüüsida.

(78)

Sihttoodete kava detailne kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava Foreign Trade Policy (FTP) 2009–2014 lõikes 3.15 ning menetlusjuhendi Handbook of Procedure (HoP) 2009–2014 lõikes 3.9.

(79)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõike 3.15.2 kohaselt on selle kava alusel toetuskõlblikud HoP 2009–2014 I köite lisas 37D nimetatud toodete eksportijad.

(80)

Käesoleva kava alusel on HoP lisas 37D loetletud toodete ekspordi puhul õigus taotleda tollimaksukrediiti 2 % FOB-väärtuse ulatuses. 2012. aastal suurendati keragrafiitmalmist torude tollimaksukrediidi määra 5 %ni. Seega on keragrafiitmalmist torud toetuskõlblikud tollimaksukrediidi taotlemiseks.

(81)

Sihttoodete kava alusel antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates vastava krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib seejärel kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade imporditollimaksude tasumiseks.

(82)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimub. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(83)

Mõlemad äriühingud kasutasid uurimisperioodil kõnealust kava.

(84)

Sihttoodete kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihttoodete kava kohane krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Pealegi toob sihttoodete kava raames antav tollimaksukrediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(85)

Peale selle sõltub sihttoodete kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(86)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetluskorda, mille alusel kindlaks teha, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihttoodete kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjalide importimist. Seega on sihttoodete kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada sihttoodete kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(87)

Uue, viieks aastaks koostatud väliskaubanduspoliitika kavaga 2015–2020 võeti kasutusele uus India kaupade ekspordi kava (MEIS, Merchandise Exports from India Scheme), mis asendas rea eelnevaid kavasid, sh sihttoodete kava. Kuna sihttoodete kava ja India kaupade ekspordi kava toetuskõlblikkuse kriteeriumid on põhimõtteliselt ühesugused, on selge, et sihttoodete kava ei lõpetatud, vaid lihtsalt nimetati ümber ning sihttoodete kava alusel saadav kasu on endiselt kättesaadav uue kava alusel. Seetõttu on sihttoodete kava alusel saadavat kasu endiselt võimalik tasakaalustada.

(88)

Pärast avalikustamist väitis ECL, et MEISi ei saa automaatselt pidada sihttoodete kava variandiks või asenduskavaks. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna sihttoodete kava ja MEISi toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja nendest kavadest kasu saajad on keragrafiitmalmist torude tootjate osas samad. India valitsus tunnistas oma küsimustiku vastustes ise, et sihttoodete kava on uude kavasse [MEIS] sulandatud (8). Seepärast lükati see väide tagasi.

(89)

Siiski on kummagi kava alusel saadava kasu summad erinevad. India kaupade ekspordi kava raames pakutav tollimaksusoodustus on praegu 2 % ekspordi FOB-väärtusest (sihttoodete kava alusel oli see uurimisperioodil 5 %).

(90)

Kaks India tootjat väitsid enne ja pärast lõplike järelduste avalikustamist, et asjaomane madalam väärtus peaks olema parameeter, mille alusel määrata kindlaks saadava kasu (kui see on olemas) summa, mida tasakaalustada. ECL viitas komisjoni dokumendile „Juhised subsiidiumisumma arvutamiseks tasakaalustavat tollimaksu käsitlevates uurimistes” (9) ja 1. näidisele, kus tuleb uurimisperioodi lõpuosa suhtes rakenduvat muudetud soodustust rakendada „juhul, kui muudatus on alalise iseloomuga”. Selle väite esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist ka India valitsus.

(91)

Komisjon lükkas selle väite ümber järgmistel põhjustel. Alusmääruse artikli 5 kohaselt „arvutatakse tasakaalustatavate subsiidiumide summa lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai”. Eksportivad tootjad said uurimisperioodil kasu tollimaksukrediidist, mida anti 5 % ulatuses vaatlusaluse toote ekspordi FOB-väärtusest.

(92)

Alusmääruse artikli 11 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. See tähendab, et uurimisperioodile järgneval perioodil toimunud arenguid võib arvesse võtta ainult erandkorras, nimelt juhul, kui nende arvestamata jätmine oleks „ilmselgelt sobimatu” (10). Sellise olukorra lävele jõuti näiteks siis, kui 2004. aastal liitusid Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki, mistõttu komisjon oli kohustatud uurima, kas uurimise käigus saadud teave oli ikka veel tüüpiline laienenud liitu arvesse võttes (11).

(93)

Käesoleva asja puhul ei ole siiski jõutud kõnealuse läveni. Uurimisjärgsel perioodil jäi subsiidium põhimõtteliselt kehtima ja uurimisperioodil on eksportijad saanud kasu 5 %-lisest määrast. Eeldust, et uurimisjärgse perioodi vähendatud 2 %-line määr jääb alaliselt püsima, ei saa kinnitada, kuna valitsusel on õigus kava protsendimäära muuta igal ajal (12). Sellised muudatused ei ole ainult hüpoteetilised, mida tõendab ka eelmise kava kehtivuse ajal toimunu. Endine sihttoodete kava oli kehtestatud 2009. aastal seadusega ning valitsus muutis protsendimäära 2 %-lt 5 %-le alates 31. detsembrist 2012 (13). Võttes kõiki nimetatud tegureid arvesse, teeb komisjon järelduse, et sihttoodete kava kohase 5 %-lise määra tasakaalustamine uurimisperioodil ei ole ilmselgelt sobimatu. Kui praegune 2 %-line määr jääb pikalt kehtima, võivad eksportijad nõuda vahepealset läbivaatamist, mis näitaks olude jätkuvalt muutunud olekut seoses asjaomase subsiidiumiga.

(94)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati subsiidiumisaaja poolt saadud kasu alusel, mille olemasolu uurimisperioodil tehti kindlaks koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditehingu hetkel tekkepõhiselt kirjendatud sissetulekuna. Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagas komisjon selle subsiidiumisumma (lugeja) vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(95)

Uurimisperioodil oli asjaomase kavaga seotud subsiidiumimäär äriühingu ECL ja tema tütarettevõtja Srikalahasthi Pipes Limited (edaspidi „ECL kontsern”) puhul 4,35 % ja äriühingu Jindal Saw India puhul 3,11 %.

(96)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 5 ning menetlusjuhendi 2009–2014 peatükis 5 on esitatud detailne kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kirjeldus.

(97)

Selle kava raames saavad toetust taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(98)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Ekspordikohustus on kohustus eksportida kaupu, sõltuvalt valitud allkavast, vähemalt kuue või kaheksakordse säästetud tollimaksu summa väärtuses. Selleks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCGS-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCGS-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(99)

EPCGS-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCGS-litsentsi omanikule.

(100)

Tehti kindlaks, et asjaomased kaks äriühingut said kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava alusel soodustusi, mida oli võimalik seostada vaatlusaluse tootega uurimisperioodil.

(101)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine kujutab endast India valitsuse antavat finantstoetust, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(102)

Peale selle sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(103)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(104)

Uus viieks aastaks koostatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 säilitas kõnealuse kava, kuigi selles on sätestatud ainult 0 %-lise tollimaksumäära võimalus. Kuna toetuskõlblikkuse kriteeriumid on põhimõtteliselt samad, ei saa öelda, et kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava lõpetati ja seetõttu ei saa see enam olla tasakaalustatav.

(105)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellisel moel uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti selle perioodi intress, et kajastada raha väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi ajal kehtinud turuintressimäär.

(106)

Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote asjaomase ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(107)

ECL väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et EPCGS-kava kasutatakse kõigi keragrafiitmalmist torude tootmiseks ja mitte ainult eksporditavate toodete tootmiseks. Seepärast taotles ECL, et subsiidium arvutataks kogu käibe, mitte ekspordikäibe alusel.

(108)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest nagu eespool osutatud, sõltub subsiidium üksnes eksporditegevusest. Selline lähenemisviis on kooskõlas komisjoni praktikaga sama kava osas (14).

(109)

Sama eksportiv tootja palus, et kasu puhul ei võetaks arvesse sisendeid/masinaid, mis olid juba enne uurimisperioodi amortiseerunud. Komisjon nõustus selle väitega ja teavitas sellest äriühingut.

(110)

Uurimisperioodil oli asjaomase kavaga seotud subsiidiumimäär ECL kontserni puhul 0,03 % ja äriühingu Jindal Saw India puhul 0,38 %.

(111)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teatistega.

(112)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(113)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad reale toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Neid kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Tollimaksu tagastamise kava kohane tagastusmäär oli vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodil 1,9 % FOB-väärtusest.

(114)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja tollimaksu tagastamise kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest) ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(115)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(116)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(117)

Vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib tagastatud tollimaksusumma pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(118)

Tehti kindlaks, et kõnealused kaks India äriühingut said tollimaksu tagastamise kava alusel uurimisperioodil kasu.

(119)

Tollimaksu tagastamise kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nn tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Vahendite kasutamise suhtes piiranguid ei ole. Lisaks toob tollimaksu tagastamise kava raames antav summa eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(120)

Ekspordi pealt tagastatava tollimaksu suuruse määrab India valitsus iga toote kohta eraldi. Kuigi subsiidiumit nimetatakse tollimaksu tagastussüsteemiks, ei vasta kava lubatava tagastussüsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollimaksukrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(121)

India valitsus väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon ei esitanud nõudeid, mida ta pidas kohustuslikuks, et tollimaksu tagastamise kava võiks pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega esitanud sellise otsuse põhjendusi. Teiseks väitis India valitsus, et tagastamismäärade ja tooraine eest makstavate tollimaksude vahel on piisav seos. Seda sellepärast, et India valitsus võtab tollimaksu tagastamise määra üle otsustamisel arvesse toote tootmisel sisendina kasutatavate materjalide keskmist kogust või väärtust ning sisenditelt makstavate tollimaksude keskmist summat. ECL esitas India valitsusega samalaadsed väited.

(122)

Komisjon lükkas need väited ümber järgmistel põhjustel. Esimese väite osas esitas komisjon avalikustamisdokumendis põhjused, miks ta ei pidanud kava lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks. Ta selgitas, et rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollimaksukrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(123)

Teise väite osas ei arva komisjon, et väidetav seos tagastamismäärade ja tooraine eest makstavate tollimaksude vahel on piisav, et kava vastaks alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei ole krediidisumma arvutatud tegelikult kasutatud sisendite alusel. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetluskorda, mille alusel kindlaks teha, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(124)

Seepärast tuleb makset, mis tehakse otsese rahaülekandena India valitsuselt pärast eksportija tehtud eksporditehinguid, käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(125)

Arvestades eespool esitatud andmeid, järeldatakse, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

(126)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutas komisjon tasakaalustatavate subsiidiumide summa, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Komisjon leidis, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Eksporditehingu hetkel tekib India valitsusel kohustus tagastatava summa väljamaksmiseks, mis kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav tagasimakse summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Ülaltoodut arvesse võttes peab komisjon õigeks pidada tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summaks.

(127)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagas komisjon need subsiidiumisummad vaatlusaluse toote kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(128)

Üks äriühingutest arvutas välja vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava tooraine osakaalu, mis imporditi ja millelt ta maksis tollimaksu. Kõnealune äriühing väitis nii enne kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, et kui komisjon peaks tasakaalustama tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu, ei tohiks ta tasakaalustada kogu tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu, vaid ainult selle osa summast, mis ületas tegelikult makstud tollimaksu, mida maksti vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud sisendi importimisel. Äriühingu väidet toetas ka India valitsus oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(129)

Komisjon lükkas kõnealuse väite tagasi, kuna nagu on põhjendatud tollimaksu tagastamise kava kohta tehtud järelduste punktis d, hoolimata nimetusest „tollimaksu tagastamine”, on tegemist sisuliselt otsese raha ülekandmisega, mitte riigi saamata jäänud tuludega. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollimaksukrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks. Seega ei ole mingit kindlust, et imporditud ja keragrafiitmalmist torude tootmiseks kasutatud tooraine osakaal jääb samaks.

(130)

Uurimisperioodil oli asjaomase kavaga seotud kindlakstehtud subsiidiumimäär ECL kontserni puhul 1,66 % ja äriühingu Jindal Saw India puhul 1,37 %.

(131)

Kaebuse esitaja väitis, et rauamaagi (vaatlusaluse toote peamine tooraine) hinnad on Indias moonutatud rauamaagile kehtestatud ekspordimaksu ja raudteetranspordi suhtes kehtiva kahesuguse kaubaveopoliitika tõttu, mille eesmärk on ja mille mõjul toimub India vaatlusaluse toote tootjate subsideerimine. Sellised sekkumised väidetavalt vähendavad asjaomase tooraine hinda Indias võrreldes hinnaga teistel turgudel, mida India valitsuse sekkumine ei mõjuta.

(132)

Kaebuse esitaja lisas, et rauamaagiturule sekkumise abil ei paku India valitsus rauamaaki mitte otse tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, vaid volitab või suunab rauamaaki kaevandavaid äriühinguid seda tegema.

(133)

Kaebuse esitaja arvates on kõik India riigi või eraomanduses olevad rauamaaki kaevandavad äriühingud valitsuse poolt volitatud või suunatud pakkuma rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ning see on osa raua- ja terasetööstuse abistamise strateegiast.

(134)

Tasakaalustatava subsiidiumi olemasolu kindlakstegemiseks peavad olema täidetud kolm järgmist tingimust: a) rahaline toetus b) saadav kasu ja c) konkreetsus (alusmääruse artikkel 3).

(135)

Alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teises taandes märgitakse, et rahaline toetus on olemas, kui valitsus: „teeb mõnele eraõiguslikule asutusele ülesandeks täita üht või mitut alapunktides i, ii ja iii nimetatud ülesannetest, mis on tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest”. Artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iii kirjeldatud tüüpi funktsioonid esinevad, kui „valitsus pakub kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu …”. Kõnealused sätted peegeldavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti (a) alapunkti (1) alapunkte iv ja iii, ning neid tuleb tõlgendada ja rakendada võttes arvesse asjakohast WTO menetluspraktikat.

(136)

WTO ekspordipiiranguid käsitlevas vaidluses pakkus EL kolmanda osapoolena vaekogule omapoolset esialgset tõlgendust nende sätete kohta, mida selleks hetkeks ei olnud veel tõlgendatud (15). Pärast avalikustamist osutasid mitmed isikud neile ettepanekutele.

(137)

Vaekogu otsustas, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti (a) (1) alapunktis iv märgitud sõnade „volitama” ja „suunama” tavatähenduste kohaselt peab valitsuse tegevus sisaldama delegeerimist (volitamise puhul) ja käskude andmist (suunamise puhul) (16). Ta lükkas tagasi Ameerika Ühendriikide „põhjuse ja mõju argumendi” ning nõudis selget ja kinnitavat delegeerimist või käskude andmist (17).

(138)

Siiski oli apellatsioonikogu järgmise vaidluse puhul arvamusel, et sõnade „volitama” ja „suunama” asendamine sõnadega „delegeerima” ja „käske andma” on standardina liiga jäik (18). Apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine”, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele ning „suunamine” tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (19). Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid” (20). Samal ajal ei luba alapunkt iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid „kui valitsus rakendab oma üldiseid õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi” (21) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei pruugi omada erilist tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vabal valikul põhinevalt” (22). Pigem osutavad volitamine ja suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt julgustamine” (23).

(139)

Siit järeldub, et apellatsioonikogu kehtestatud tõendamisstandard, eriti selle järeldus, et „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid”, on leebem kui ELi esialgne seisukoht USA ekspordipiirangute vaidluses. Sama kehtib ka ELi arvamuse kohta, mille kohaselt täidab eraõiguslik asutus tavapäraselt valitsusele kuluvaid ülesandeid ainult siis, eraõiguslikul asutusel puudub valikuvabadus ning valitsus on teda volitanud või suunanud, näiteks kui valitsus on kehtestanud eraõiguslikule asutusele kohustuslikud müügihinnad.

(140)

Seepärast on EL kohandanud on tõlgendust vastavalt apellatsioonikogult selles küsimuses saadud suunistele.

(141)

Kooskõlas asjaomaste WTO otsustega ei tõuse alusmääruse artikkel 3 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1.1 punkti (a) (1) kohase rahalise toetuse tasemele mitte kõik valitsuse meetmed, mis kasu annavad. Peab olema tõendeid valitsuse poliitika või programmi olemasolu kohta, millega soovitakse edendada uurimise all olevat tootmisharu (käesoleval juhul keragrafiitmalmist torude tootmisharu), rakendades oma võimu või andes ülesande riiklikele või eraõiguslikele asutustele (siin: rauamaaki kaevandavatele äriühingutele) pakkuda rauamaaki keragrafiitmalmist torusid valmistavale tootmisharule tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(142)

Komisjon on kooskõlas WTO viieastmelise testiga (24) väga hoolikalt läbi vaadanud valitsuse sekkumise olemuse (kas see hõlmab rauamaaki kaevandavate äriühingute volitamist või suunamist?), volitatud asutuste olemuse (kas kaevandavad äriühingud on eraõiguslikud asutused alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses?) ning volitatud või suunatud asutuse tegevuse (kas volitatud või suunatud rauamaaki kaevandavad äriühingud pakkusid keragrafiitmalmist torude tootmisharule rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ja seega tegutsesid valitsuse vahendajana?) Lisaks sellele on komisjon kontrollinud, kas neid ülesandeid täidab tavapäraselt valitsus (kas rauamaagi pakkumine India tootvatele äriühingutele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest on valitsuse tavapärane tegevus?) ning kas selline ülesanne erineb tegelikult valitsuse tavapärasest praktikast (kas kaevandavate äriühingute rauamaagi pakkumine erineb tegelikult sellest, mida valitsus ise oleks teinud?).

(143)

Võttes arvesse eespool esitatud apellatsioonikogu järeldusi analüüsis komisjon esmalt, kas India valitsuse toetus keragrafiitmalmist torude tootmisharule põhineb mõnel valitsuse poliitikal või on see lihtsalt õigusaktides sätestatud üldiste regulatiivsete volituste „kõrvalmõju”. Uurimises keskenduti eriti asjaolule, kas avastatud hinnamoonutused olid osa valitsuse eesmärkidest või kaasnesid madalamad rauamaagi hinnad pigem tahtmatult valitsuse üldise regulatiivse tegevusega.

(144)

Mitmed dokumendid näitavad, et India valitsuse poliitika selge eesmärk oli keragrafiitmalmist torude tootmisharu toetamine.

(145)

2005. aastal koostas üks teraseministeeriumi poolt eelistingimustel kaevanduslubade andmise suuniste sõnastamiseks moodustatud eksperdirühm aruande („Dangi aruanne”), mis sisaldas mitmeid asjakohaseid järeldusi ning soovitusi. Juba sel ajal märgiti ära, et „…Üks India terase suuremaid konkurentsieeliseid oleks, kui inimressursid välja arvata, kindlustatud juurdepääs omamaistele rauamaagivarudele maailmahindadest odavama hinnaga. Kõnealune eelis tuleb säilitada, seda tuleb tugevdada ning võimendada” (25) (rõhuasetus lisatud).

(146)

India valitsus ja ECL väitsid pärast avalikustamist, et komisjon kasutas õigusliku alusena üksnes Dangi aruannet. Nad osutasid vaekogu aruandele, kus vaekogu jõudis järeldusele, et ta ei ole veendunud, et Dangi aruande ainus viide sihtotstarbeliste kaevanduslubade poliitikale toetaks järeldust, et kasutatakse sihtotstarbelist rauamaagi kaevandamise programmi (26). ECL väitis veel, et Dangi aruande koostas sõltumatu ekspert ning et aruandel puudub seadusandlik väärtus ja mõju India poliitiliste eesmärkide seadmisele.

(147)

Komisjon märgib esiteks, et valitsuse poliitilised eesmärgid ei kajastu tingimata õiguslikult siduvates tekstides. Need võivad olla esitatud terves reas valitsuse dokumentides ja poliitilistes deklaratsioonides, nagu aruannetes, kõnedes ja parlamendile tehtud esildistes jne.

(148)

Teiseks on isikute poolt esitatud väited faktiliselt ebakorrektsed. Nagu põhjendustes (153)-(169) kirjeldatud, võttis komisjon lisaks Dangi aruandele arvesse ka muid dokumente ja õigusakte, enne kui jõudis järeldusele, et India valitsuse poliitiline eesmärk oli toetada keragrafiitmalmist torusid valmistavat tootmisharu.

(149)

Kolmandaks, vaekogu aruannet käsitleva väite osas kohane osundada kogu asjaomast punkti 7.211:

(150)

See tsitaat näitab, et vaekogu ei vaidlustanud asjaolu, et Dangi aruanne kirjeldab India rauamaagitööstust ja selle suhtes kohaldatavat poliitikat. Eksperdirühma (28) liikmete hulka kuulusid teiste hulgas valitsuse ja tootmisharu esindajad ning on põhjust arvata, et nad olid teadlikud valitsuse kehtivast poliitikast ja tootmisharu olukorrast. Lisaks väljendatakse aruandes vastupidiselt sihtotstarbelisele kaevandamisele selgelt poliitilist eesmärki toetada India terasetootjaid („kindlustatud juurdepääs omamaistele rauamaagivarudele maailmahindadest odavama hinnaga”) ning vajadust sellise kasu saamist säilitada ja toetada.

(151)

Eespool öeldut arvesse võttes lükkas komisjon need väited tagasi.

(152)

India valitsus võttis kasutusele järgmised kaks meedet, et täita eespool märgitud poliitika-eesmärki (rauamaagi ekspordi ärahoidmine).

(153)

Esimene meede on 1. märtsil 2007 vastu võetud otsus maksustada rauamaagi eksport, esialgu määraga 300 INR tonni kohta, (29) mida seejärel aeg-ajalt muudetakse. Märtsis 2011 tõsteti asjaomast määra 20 %-ni (30) ja 2011. aasta detsembris 30 %-ni; (31) 2015. aasta aprillis langetati madala kvaliteediga rauamaagi (rauasisaldus alla 58 %) ekspordimaks 10 %-le (32). Tuleb märkida, et madala kvaliteediga rauamaak ei leia Indias palju kasutust ja seetõttu ei ole tarvis hoida madala kvaliteediga rauamaaki India rauamaagi kasutajate jaoks.

(154)

Soov toetada järgmise etapi tootmisharusid võib olla oluline motivatsioon ekspordipiirangute, eriti ekspordimaksude kehtestamiseks. Asjaolu, et olulised poliitilised eesmärgid ekspordi piiramise (ja märkimisväärsete ekspordimaksude kehtestamise) juures on järgmise etapi tootmisharude kaitsmine ja edendamine, pakkudes omamaistele järgmise etapi tootmisharudele odavat toorainet ja sisendeid, on tehtud kindlaks ka OECD aruandes „Ekspordipiirangute majanduslik mõju toorainele” (33) („OECD aruanne”).

(155)

Teine meede on kahesuguse kaubaveo poliitika kehtestamine raudteede ministeeriumi poolt 22. mail 2008 (34). Kahesuguse kaubaveo poliitikaga kehtestati veotasu erisused rauamaagi transportimiseks omamaise tarbimise ja ekspordi eesmärkidel. Vahe on keskmiselt kolmekordne (35). Raudteevedu moodustab väga märkimisväärse osa rauamaagi koguhinnast (36).

(156)

ECL väitis nii enne kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, et kahesuguse kaubaveo poliitika tühistati 2009. aastal. Komisjon tegi India valitsuse ja eksportiva tootja esitatud teabe põhjal siiski kindlaks, et mitmete India valitsuse poolt väljastatud maksumäärasid käsitlevate ringkirjade abil jätkas valitsus uurimisperioodil ja pärast seda erinevate veotasude kohaldamist rauamaagi transportimise suhtes omamaise tarbimise ja ekspordi eesmärkidel; omamaine tarbimine oli selle teabe alusel eelisseisundis (37). Ekspordi suhtes kohaldatakse vahemaal põhinevat maksu, samal ajal kui kodumaine tarbimine on teatavatel tingimustel sellest maksust vabastatud. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(157)

Need kaks meedet moodustavad üheskoos suunatud ekspordipiirangu, mis kehtestati esialgsel kujul 2007/2008, ning mida laiendati 2011. aasta märtsis ja detsembris, tõstes rauamaagi ekspordi maksumäära. Järgmised poliitikadokumendid näitavad, et poliitiline eesmärk on toetada keragrafiitmalmist torude tootmisharu ning et India valitsus on seni eesmärgi saavutamiseks tehtuga rahul.

(158)

Terasetööstuse töörühma aruandes kaheteistkümnenda viie aasta plaani kohta, mis on avaldatud 2011. aasta novembris, (38) öeldakse selgelt järgmist.

(159)

Kaheteistkümnendas viisaastakukavas (39) aastateks 2012–2017 kinnitatakse terasetööstuse töörühma aruande poliitilisi avaldusi:

(160)

ECL vaidlustas pärast järelduste avalikustamist komisjoni viited esspool nimetatud dokumentidele. Esiteks väitis ta, et terasetööstuse töörühma aruandel ei ole õiguslikku väärtust, kuna see on üksnes mõnede üksikisikute arvamus või hinnang ning India valitsus ei ole dokumenti kinnitanud. Teiseks väitis ta, kaheteistkümnendat viisaastakukava on valesti tsiteeritud, kuna see sisaldas näiteks soovitust, et „rauamaagi suuremahuline eksport on tõstatanud tõsiseid küsimusi selle kättesaadavusest tulevikus. […] Kiiresti on vaja tegeleda keskkonna halvenemise, ümberasustatud elanike, transpordi kitsaskohtade ja muude probleemidega.”

(161)

Esimese väite osas on komisjon seisukohal, et kuigi terasetööstuse töörühma aruanne ei ole valitsuse dokument, kirjeldab see India rauamaagitööstuse olukorda ja selle suhtes kohaldatavat valitsuse poliitikat. Eksperdirühma kuulusid teiste hulgas valitsuse ja tootmisharu esindajad (40) ning on põhjust arvata, et nad olid teadlikud valitsuse kehtivast poliitikast ja tootmisharu olukorrast.

(162)

Teise väite osas ei ole komisjon kunagi väitnud, et kõnealune viisaastakukava piirdus tema poolt tsiteeritud rauamaaki käsitlevate poliitiliste eesmärkide ja soovitustega. Soovitused, millele eksportiv tootja osutab, on seotud väidetava ebaseadusliku kaevandamise ja keskkonnarikkumistega, mis olid suureks probleemiks aruande koostamise ajal. Probleemi käsitleti mitmes kohtuotsuses kaevanduste sulgemise kohta näiteks Karnataka, Odisha ja Goa osariikides. Asjaolu, et poliitikaga püütakse saavutada ka keskkonnaeesmärki ei muuda olematuks selle peamist majanduslikku eesmärki. See on täielikult vastuvõetav, et valitsuse poliitika püüab samaaegselt täita kahte eesmärki. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(163)

ECL väitis veel, et alates 1950. aastast eksisteerinud India plaanikomitee, mis koostas viisaastakukavasid, saadeti 1. jaanuaril 2015 laiali ning viisaastakukavade koostamine lõpetati.

(164)

Lisatud veebisaidi (41) kohaselt on plaanikomitee tõepoolest laiali saadetud (42). Viisaastakukavade võimalik lõppemine pärast 2017. aastat ei mõjuta siiski järeldust, et selle ajani kava kehtib.

(165)

ECL tsiteeris veel terasetööstuse töörühma aruande seda osa, kus väideti, et valitsus ei sekku rauamaagi hindadesse ning need kujunevad turuhindade mõjul, ning et rauamaagi kodumaised hinnad muutuvad koos rahvusvaheliste hindadega (43).

(166)

Suunatud ekspordipiirangud ei kaota turujõude täielikult India kodumaiselt turult, kuid neil on tõsine mõju – nad vähendavad eksporti ja sunnivad turuosalisi müüma oma kaupa madalama hinnaga, kui nad oleksid võinud saada asjaomase poliitika puudumisel. See järeldus ei ole vastuolus aruandes esitatud tõdemusega, et rauamaagi kodumaised hinnad on muutunud koos rahvusvaheliste hindadega. Tõepoolest, India eksport ja import ei ole täielikult keelatud. Seepärast on vältimatu, et rahvusvahelistel hindadel on teatav mõju India kodumaistele hindadele. See aga ei tähenda, et kodumaised hinnad on samal tasemel rahvusvaheliste hindadega või neist kõrgemad. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(167)

Selliste suunatud ekspordipiirangute kehtestamisega (eriti ekspordimaksude ja kahesuguse kaubaveo poliitika abil) asetab India valitsus rauamaaki kaevandavad äriühingud majanduslikult ebamõistlikku olukorda, mis sunnib neid müüma oma kaupa madalama hinnaga, kui nad oleksid võinud saada asjaomase poliitika puudumisel.

(168)

India valitsuse „roll oli aktiivsem kui lihtsalt julgustamine”, nagu eeldas apellatsioonikogu (44). India valitsuse poolt kasutusele võetud meetmed piiravad rauamaaki kaevandavate äriühingute tegevusvabadust, seades faktiliselt piirangud nende toote müügi sihtkohtade ja hinna suhtes tehtavatele äriotsustele. Äriühingutel on oma sissetuleku suurendamine takistatud, kuna kõnealuste meetmetega on tulu on oluliselt vähendatud.

(169)

Poliitiline avaldus 2005. aasta Dangi aruandes, mille kohaselt „kindlustatud juurdepääs omamaistele rauamaagivarudele maailmahindadest odavama hinnaga tuleb säilitada, seda tuleb tugevdada ning võimendada” (vt põhjendus (145)) ning sellele järgnevad järeldused kaheteistkümnendas viisaastakukavas, et „mõnede toorainete kättesaadavus kodumaal annab meile konkurentsieelise” (45) näitavad samuti, et India valitsus ei oota, et rauamaaki kaevandavad äriühingud omamaist tootmist oluliselt vähendaksid, vaid et nad jätkaksid stabiilselt omamaise rauamaagi pakkumist. Need ootused täideti, nagu India valitsus ise märgib kaheteistkümnenda viisaastakukava aruandes, mida tsiteeritakse põhjenduse (158) neljandas taandes, nagu ka teraseministeeriumi avaldustes, millele viidatakse põhjendustes (174)–(176). Väite kohta, et India valitsus lubas rauamaagi tootjatel kohandada oma tootmismahte vastavalt nõudlusele, mis oli mõjutatud India valitsuse poolt kehtestatud suunatud ekspordipiirangutest, ei leidu ühtki kirjalikku tõendusmaterjali. Vastupidi, vabaturu tingimustes on teadaolevalt mõistlik eeldada, et rauamaaki kaevandavad äriühingud ei laseks tühja minna algselt tehtud märkimisväärse suurusega investeeringutel ning kõrgel tasemel fikseeritud hindadel, ja vähendaksid toodangu mahtu lihtsalt selleks, et vältida ülepakkumist ning sellele järgnevat survet hindade langetamiseks omamaisel turul, mille on põhjustanud India valitsuse meetmed. Seega julgustab India valitsus rauamaagitootjaid omamaise turu varustamise eesmärgil oma tootmist säilitama, vaatamata asjaolule, et ratsionaalne turustaja kohandaks oma toodangu mahtu olukorras, kus eksport ei ole soodustatud.

(170)

Nende meetmetega mõjutab India valitsus rauamaaki kaevandavaid äriühinguid rauamaaki Indias hoidma, kuna nad ei saa müüa paremate hindadega, mis kehtiksid Indias juhul, kui kõnealuseid meetmeid ei eksisteeriks.

(171)

Selles mõttes on sisendi tootjad valitsuse poolt „volitatud” pakkuma kaupu omamaistele rauamaagi kasutajatele, st terasetootjatele, k.a keragrafiitmalmist torude tootjatele, tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Rauamaaki kaevandatavatele äriühingutele on tehtud ülesandeks kunstliku, eraldatud ja madalate hindadega siseturu loomine Indias.

(172)

Teiste sõnadega – suunatud ekspordipiiranguid rakendades India valitsus teab, kuidas rauamaagi tootjad meetmetele reageerivad ja mis tagajärjed sellest tulenevad. Kõnealused tootjad võivad, reageeringuna ekspordipiirangutele, veidi küll vähendada siseturule tootmist, ent nad ei pane tootmist kinni ega kohanda seda väga väikeseks. Selle asemel, nagu põhjenduses (169) on selgitatud, kohandatakse kaevandussektoris tootmist vaid vähesel määral, mille tulemusena siseturu hinnad langevad. Sellega seoses tehakse mõju kindlaks eelnevalt ja mitte järgnevalt, ja seetõttu ei ole mõju „tahtmatu”. On olemas „tõendatav seos” poliitika ning asjaomaste eraõiguslike asutuste käitumise vahel, kes tegutsevad vahendajatena valitsuse poliitika elluviimisel, mis näeb ette rauamaagi pakkumise keragrafiitmalmist torude tootmisharule tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(173)

India valitus ise kinnitab oma suunatud ekspordipiirangute poliitika edu. 2013. aastal avaldas teraseministeeriumi juures tegutsev kivisöe ja terase alaline komitee oma kolmekümne kaheksanda aruande, mille sisuks oli „ülevaade ekspordist või rauamaagipoliitika” (46).

(174)

Vastuseks komitee küsimusele teatas teraseministeerium, et „kuigi kodumaise tööstuse tarve rauamaagi järele on siseturul alates aastatest 2004–2005 järjest kasvanud, on rauamaagi tootmine alati ületanud sisetarbimist, ja seda just riigi ekspordile suunatud rauamaagi tootmise tõttu. Siiski, selleks et parandada rauamaagi kättesaadavust omamaistele raua- ja terasetootjatele, ning et säilitada rauamaaki pikaajaliselt omamaiseks tarbeks tulevikus, on võetud rauamaagi ekspordi vältimiseks fiskaalmeetmeid ja praegu kehtib 30 %-line väärtuseline ekspordimaksumäär kõikidele rauamaagi liikidele (v.a graanulid), mis on viinud ekspordi olulise vähenemiseni aastatel 2011–2012 ning jooksval aastal” (punkt 2.7, lk 14).

(175)

Teraseministeerium esitas väliskaubanduspoliitika kavas rauamaagi eksporti puudutavad olulisemad punktid (punkt 4.13, lk 23), sealhulgas järgmised:

(176)

Teraseministeerium teatas komiteele veel, et „seoses väärtuselise ekspordimaksu suurenemisega 20 %-ni alates 1. märtsist 2011 vähenes rauamaagi eksport umbes 37 %, 61,74 miljonile tonnile aastatel 2011–2012, võrreldes 97,66 miljoni tonniga aastatel 2010–2011. Seoses järgmise rauamaagi väärtuselise ekspordimaksu tõusuga 30 %-ni alates 30. detsembrist 2011 vähenes eksport veelgi. 2012.–2013. aasta esimese poolaasta jooksul vähenes eksport rohkem kui 50 %, 14,4 miljonile tonnile võrrelduna 30,75 miljoni tonniga eelmise aasta samal perioodil. Teraseministeerium on regulaarselt kõnealuse teema rahandusministeeriumi ees üles tõstnud, et määrata rauamaagile sobiv ekspordimaks selleks, et selle eksporti tõhusalt takistada ning parandada selle kättesaadavust kodumaisele raua- ja terasetootmisharule taskukohase hinnaga” (p 4.19, lk 26).

(177)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et valitsus oli volitanud kaevandusettevõtteid ellu viima oma eraldatud siseturu loomise poliitikat ning pakkuma rauamaaki omamaistele raua- ja terasetootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(178)

Seejärel kaalus komisjon, kas India rauamaaki kaevandavad äriühingud on volitatud India valituse poolt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(179)

Kõnealused kaks India eksportivat tootjat ostsid suurema osa rauamaagist eraettevõtjatelt, v.a väike kogus rauamaaki, mis osteti äriühingult National Mineral Development Corporation (NMDC), mis on üks suuremaid turuosalisi ning India valitsuse omanduses.

(180)

Ilma et see piiraks küsimust, kas India valitsus kontrollib sisuliselt NMDCd alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses, mis on käesoleva uurimise seisukohast ebaoluline, leiab komisjon, et kõik rauamaaki kaevandavad äriühingud, vaatamata sellele, kas nad on riigi omanduses või mitte, on eraõiguslikud asutused, mis olid volitatud India valitsuse poolt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses pakkuma rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(181)

Järgmise sammuna kontrollis komisjon, kas rauamaaki kaevandavad äriühingud on ka tegelikult ellu viinud eespool nimetatud valitsuse poliitikat ja pakkunud rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Selleks oli vaja teha detailne India turu arenguid käsitlev analüüs ja võrdlus sobiva võrdlusalusega.

(182)

Läbi suunatud ekspordipiirangute ja muude seotud meetmete sundis India valitsus kaevandusettevõtteid müüma siseturul odavama hinna eest kui muidu (st kui neid meetmeid ei oleks, oleksid kaevandusettevõtted eksportinud rauamaaki kõrgema hinna eest). Kaevandusettevõtted ei teinud seda siiski India valitsuse poliitika tõttu, mis soosib järgmise etapi tootmisharusid, k.a keragrafiitmalmist torude tootmisharu.

(183)

Rauamaagi tootmist, tarbimist, importi ja eksporti käsitlevad andmed on aastate lõikes järgmised (47):

(184)

Suundumused on näidatud järgmises graafikus.

(185)

Andmed näitavad ekspordipiirangu mõju India omamaisele rauamaagi turule.

(186)

Kõnealuse poliitika kõige silmatorkavam mõju on tähelepanuväärne rauamaagi ekspordimahtude vähenemine, mis järgnes suunatud ekspordipiirangute kehtestamisele 2007. aastal ja teist korda peale piirangute laiendamist 2011. aastal. Suunatud ekspordipiirangud saavutasid oma eesmärgi, mille India valitsus oli seadnud – ekspordi tõkestamise ja rauamaagi hoidmise kättesaadavana omamaisele järgmise etapi tootmisharule madalamate hindadega.

(187)

Rauamaagi tootmise suundumused näitavad, et omamaine toodang oli üsna stabiilne kuni 2011. aastani, misjärel see hakkas vähenema. Paistab, et vähenemine ei toimunud sellepärast, et rauamaaki kaevandavad äriühingud oleksid hakanud tootmist kohandama ekspordipiirangute tõttu; vaid see on seletatav peamiselt mitmete kohtuotsustega kaevanduste sulgemise kohta, väidetavalt ebaseadusliku kaevandamise ja keskkonnarikkumiste pärast, näiteks Karnataka, Odisha ja Goa osariikides.

(188)

Pärast avalikustamist väitis ECL, et kui India valitsuse eesmärk oli tagada rauamaagi ülepakkumine, et muuta see odava hinnaga kättesaadavaks kodumaistele tootjatele, paistab see olevat vastuolus sellega, et ülemkohus ja osariikide kohtud keelasid kaevandamise eespool nimetatud osariikides. India valitsus oleks mitmed kaevanduste sulgemised vaidlustanud.

(189)

Komisjon märgib, et India kohtusüsteem on valitsusest sõltumatu ja allub ainult seadustele. Samal ajal on komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal ilmne, sulgemiste põhjuseks oli kodumaiste keskkonna- ja kaevandusõigusi käsitlevate seaduste rikkumine. Nagu eespool põhjenduses (162) selgitatud, tundub, et valitsuse rauamaagipoliitikaga püüti saavutada samal ajal nii majanduslikku kui ka keskkonnaeesmärki. Siit järeldub, et kuigi valitsus ei vaidlustanud kõnealuse poliitika keskkonnasambaga seotud kohtuotsuseid, ei tähenda see, et majandussammas oleks kõrvale heidetud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(190)

Vaatamata langusele rauamaagi tootmises, osutavad näitajad siiski India turu pidevale mõistetamatult liigsele tootmisvõimsusele võrrelduna summeeritud omamaise tarbimise ja ekspordiga, millest on lahutatud import. See asjaolu on viinud rauamaagi ülepakkumiseni siseturul, nagu India valitsus kinnitab, ja mida ta taotles.

(191)

Pärast avalikustamist väitis ECL, osutades põhjenduses (183) esitatud tabelile, et komisjon ei analüüsinud fakti, et India rauamaagi eksport oli suuremahuline ja jätkus isegi pärast ekspordimaksu suurendamist 30 %-ni 2011. aasta detsembris.

(192)

Komisjon rõhutas, et rauamaagi ekspordimaksu eesmärk ei olnud ekspordi lõpetamine, vaid selle vähendamine, suurendades samal ajal maagi kättesaadavust kodumaisel turul. Seepärast on põhjendamatu eeldada, et pärast ekspordimaksu kehtestamist eksport kaob. Komisjon märgib siiski, et ekspordimaks avaldas peagi pärast kehtestamist märgatavat mõju ekspordile. Ajavahemikul 2012–2013 vähenes eksportmüük tõepoolest rohkem kui 60 % võrreldes ajavahemikuga 2011–2012 ning märkimisväärne vähenemine jätkus, jõudes aastatel 2014–2015 84 %-lise languseni võrreldes aastatega 2011–2013. Tootmine vähenes samal ajal vaid 24 % aastate 2011–2012 ja 2014–2015 vahel põhjenduses (187) selgitatud põhjustel. Seega püsis rauamaagi kättesaadavus kodumaiseks müügiks samal ajavahemikul stabiilsena. See näitab, et ekspordimaks saavutas oma eesmärgi piirata rauamaagi eksporti.

(193)

ECL väitis pärast avalikustamist, et komisjon oleks pidanud võrdlema rauamaagi tootmist Indias oma tarbeks ja muuks kui oma tarbeks kasutamiseks. ECLi kohaselt on omatarbimine olnud alati märkimisväärne, samal ajal kui rauamaagi muu kui oma tarbeks kasutamine vähenes aastate 2009–2010 ja 2013–2014 vahel 41 %, mis on osaliselt seletatav muuks kui oma tarbeks tootjate ekspordi vähenemisega alates aastatest 2009–2010.

(194)

See väide ei ole faktiliselt õige, nagu on näha järgmisest tabelist (48).

(195)

Muu kui oma tarbeks tootmine vähenes tõepoolest alates aastatest 2011–2012. Nagu eespool selgitatud, tulenes vähenemine peamiselt kaevanduste sulgemisest sel perioodil. Muu kui oma tarbeks tootmise vähenemist ei saa siiski pidada ekspordi vähenemise põhjuseks. Nagu põhjendusest (183) ilmneb, vähenes eksport 59 % aastate 2012–2013 (kui kõrgem, 30 %-line ekspordimaks hakkas mõju avaldama) ja 2014–2015 vahel, samal ajal kui muu kui oma tarbeks tootmine vähenes sel ajal ainult 8 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(196)

ECL väitis veel, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma erinevusi eri rauamaagiklasside arengus. Keragrafiitmalmist torude tootjate poolt kõige enam kasutatud rauamaagiklasside osas vähenes aastate 2010–2011 ja 2013–2014 vahel 60–62 %-lise rauasisaldusega peene fraktsiooniga rauamaagi tootmine 44 % ning aastate 2009–2010 ja 2013–2014 vahel vähenes 62–65 %-lise rauasisaldusega peene fraktsiooniga rauamaagi tootmine 30 %.

(197)

Kvaliteetse rauamaagi tootmise areng oli kooskõlas eespool kindlaks tehtud rauamaagi tootmise üldiste suundumustega. Seepärast leidis komisjon, et see ei muuda põhjendustes (183)–(187) esitatud järeldusi.

(198)

Rauamaagi import Indiasse on nii koguselt kui ka väärtuselt tähtsusetu. 2012.–2013. majandusaastal import veidi kasvas, ent vähenes taas järgneval aastal. 2014.–2015. aastal kasvas import jälle, seekord ajaloo kõrgeimale tasemele, ent jäi siiski alla 10 % India omamaisest toodangust.

(199)

Kõnealune uurimisperioodi-järgne areng tekkis praeguste erakordselt madalate rahvusvahelise turu hindade tõttu, mille on põhjustanud suurenenud rauamaagi pakkumine (peamised rauamaagi tootjad Austraalia, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika on kõik tootmist suurendanud) ja rauamaagi nõudluse vähenemine, mille on tinginud Hiina kasvu aeglustumine ning maailmamajanduse olukord.

(200)

Järgmiseks analüüsis komisjon kas ja milline on rauamaagi ülepakkumise mõju India valitsuse ekspordipiirangute tõttu rauamaagi hinnale India siseturul.

(201)

Komisjon arvutas keskmise rauamaagi hinna India siseturul, võttes aluseks andmed, mida India kaevanduste büroo avaldab igakuiselt riigi ja osariikide lõikes, jämedusastme (tükid või peene fraktsiooniga) ning rauasisalduse alusel (49).

(202)

Asjaomased hinnad põhinevad deklaratsioonidel, mida kaevandajad esitavad India kaevanduste büroole kooskõlas India mineraalide säilitamise ja arendamise eeskirjaga, ning seepärast peetakse neid rohkem tüüpilisteks kui eriala-ajakirjanduse poolt avaldatud hindu ühe äriühingu (nt National Mineral Development Corporation – NMDC) või ühe India piirkonna kohta.

(203)

Komisjon analüüsis 60–65 %-lise rauasisaldusega peene fraktsiooniga rauamaagi hinnasuundumusi, kuna vaatlusaluse toote tootjad Indias kasutavad kõige rohkem just kõnealuste omadustega rauamaaki. Sellised üksikasjalikud jämedusastmete lõikes esitatud andmed on kättesaadavad alates 2009. aasta keskpaigast. Seepärast kasutas komisjon eelmiste aastate puhul andmeid keskmise rauamaagi hinna kohta India siseturul, mis hõlmasid kõiki rauamaagi jämedusastmeid ning tüüpe (ja mis sisaldasid ka keskmist 14 %-list litsentsitasu, 2 %-list maksu ja veoraha 900 India ruupiat tonni kohta), tegemata vahet rauamaagi tüübi (tükid või peene fraktsiooniga) ning rauasisalduse vahel. Keskmised transpordikulud põhinesid kahe eksportiva tootja esitatud andmetel. Komisjon lisas 25 India ruupiat, et katta kaevanduse ja rongile/veoautole laadimise vahel tekkivad käitlus- ja laadimiskulud, mis põhinesid ühe eksportiva tootja esitatud kontrollitud kuluandmetel. Litsentsitasude ja maksude arvutamise meetod põhines India valitsuse esitatud andmetel ning see tehti teatavaks ka eksportivatele tootjatele.

(204)

60–65 %-lise rauasisaldusega peene fraktsiooniga rauamaagi keskmist siseturu hinda võrreldi keskmise hinnaga, millega Hiina (CFR Tianjini sadam) importis 62 %-lise rauasisaldusega peene fraktsiooniga rauamaaki (50) Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (51). Kuna Hiina on kõige suurem rauamaagi importija, peetakse Hiina impordihinda üksmeelselt asjaomase kauba võrdlushinnaks.

(205)

Rahvusvahelise kaubaveo hinna lahutamiseks võrreldi keskmist siseturuhinda veel Austraalia rauamaagi ekspordi FOB-hinnaga. Austraalia kui suurima rauamaagi tootja FOB-ekspordihind on samuti tüüpiline rahvusvaheline hind. Nii nagu India siseturuhindade puhul, on ka Austraalia andmed kättesaadavad koondtasandil (tükid ja peene fraktsiooniga) (52). Austraalia ekspordi FOB-hinnad on kättesaadavad ka teisest allikast, kuid ainult peene fraktsiooniga rauamaagi kohta (53).

(206)

ECL taotles pärast avalikustamist Austraalia ekspordi FOB-hindade ja Hiina CFR-hindade (maksumus ja veoraha tasutud) vähendamist niiskuse puudumise (2 % tükkides ja 8 % peene fraktsiooniga rauamaagis) ja käitluskulude (2 %) tõttu, mis on ekspordi puhul väidetavalt suuremad kui omamaiste hindade puhul. Eksportiv tootja palus Austraalia ekspordi FOB-hindasid täiendavalt kohandada stividorikulude (54) tõttu, kuna need sisalduvad tingimata Austraalia ekspordi FOB-hindades, kuid neid ei teki Indias, kui rauamaaki müüakse siseturul.

(207)

Komisjon oli nõus taotlusega vähendada Austraalia ekspordi FOB-hinda niiskuse puudumise tõttu, kuna India statistilised andmed käsitlevad niiskust sisaldavat rauamaaki. Niiskusesisalduse erinevust peene fraktsiooniga rauamaagis ja rauamaagitükkides oli võimalik kaebuse esitajalt saadud andmete alusel kontrollida. Austraalia ekspordi FOB-hinnad on kättesaadavad koondtasandil ning põhinevad Austraalia ametiasutuste (Austraalia tööstuse, innovatsiooni ja teaduse ministeerium) teatatud peene fraktsiooniga rauamaagi ja rauamaagitükkide erinevusel; kohandus tehti kaalutud keskmise alusel kogu „peene fraktsiooniga rauamaagi ja rauamaagitükkide korvi” kohta (– 6,75 %).

(208)

Komisjon otsustas lahutada Austraalia ekspordi FOB-hindadest ka stividorikulud. Enamik sadamas osutatavatest stividoriteenustest on tegelikkuses seotud rauamaagi käitlemisega sadamas ja selle laevale lastimisega. Selliseid kulusid ei teki pärast rauamaagi veoautolt mahalaadimist India tehases ning seepärast lahutati need Austraalia ekspordi FOB-hinnast. Seega sai õiglaselt võrrelda India kaevandusest India tehasesse viidud (kuid mitte tehases maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda ja Austraalia kaevandusest sadamasse viidud (kuid mitte sadamas maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda.

(209)

Komisjon lükkas siiski tagasi taotluse vähendada hinda käitlemiskulude osas, kuna ta ei saanud mitmele allikale toetudes kindlalt väita, et FOB-hinnad sisaldasid käitlemiskulusid ning et need kulud olid 2 % võrra suuremad kui rauamaagi omamaisel müügil tekkida võivad käitlemiskulud.

(210)

Lisaks väitis ECL, et Austraalia ekspordihinnad sisaldavad 22,5 %-list maksu kaevanduskasumilt ning seega ei need India rauamaagi hindadega võrreldavad. Eksportiva tootja osutatud veebisaidilt ilmneb siiski, et kõnealune maks asendab kaevandusettevõtete makstavaid litsentsitasusid ning kõiki enne selle kehtimahakkamist makstud litsentsitasusid vähendatakse (55). Kuna India hinnad sisaldavad litsentsitasusid (nagu eespool põhjenduses osutatud), on põhjendatud jätta see maks Austraalia hinna sisse, et tagada hindade õiglane võrdlus.

(211)

Komisjon arvutas sellel alusel Austraalia FOB-hinna, mis vastas kõige paremini India omamaisele hinnale moonutamata kujul. Andmekogumite võrdlus on esitatud tabelis 4 ja sellele järgnevas graafikus.

(212)

Võrdlus näitab, et India valitsuse sekkumine rauamaagi küsimuses, mis viis rauamaagi ekspordi märkimisväärse vähenemiseni ning ülepakkumiseni Indias, on mõjutanud ka rauamaagi hindu omamaisel turul. Esiteks on rauamaagi hinnad India omamaisel turul olnud alates 2008. aastast pidevalt madalamad kui rahvusvahelised hinnad. Teiseks, samal ajal, kui rahvusvahelise turu hinnad näitavad märkimisväärset tõusu aastatel 2008–2011, mis vastab ajavahemikule, mil rakendati (2007/2008) ja tugevdati (2011) ekspordipiiranguid, püsib rauamaagi hind India siseturul üsna muutusteta, nagu oleks see täiesti isoleeritud ja ilma mõjutusteta muus maailmas valitsevast olukorrast.

(213)

Seega on India valitsuse suunatud ekspordipiirangud täitnud oma eesmärgi ja teinud rauamaagi omamaisele tööstusele madalamate hindade eest kättesaadavaks, hoides selleks India siseturu hinnad stabiilsetena, vaatamata asjaolule, et maailmaturul tõusid rauamaagi hinnad märkimisväärselt. Sellele, et India hinnad ei järginud maailmaturu hindu, ei ole ühtki muud põhjendust kui India valitsuse poolt kehtestatud suunatud ekspordipiirangud ja muud seonduvad meetmed. Suunatud ekspordipiirangute puudumisel oleksid India rauamaagitootjad saanud kasu tulusamast müügist kõrgemate, rahvusvahelise turu hindadega. Selle asemel suunati neid jätkama tootmist ja pakkuma rauamaaki omamaisel turul madalamate hindade eest.

(214)

ECL väitis pärast avalikustamist, et India impordi märkimisväärne tõus 2014.–2015. aastal näitab, et India omamaised hinnad ei olnud rahvusvahelistest hindadest täielikult lahutatud. Kui India valitsus oleks tõepoolest soovinud pakkuda rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, oleks ta volitanud ja suunanud rauamaagitootjaid hindu veelgi vähendama. Väidetavalt on India rauamaagitootjad, nagu NMDC ja Rundta säilitanud rauamaagi hinnad rahvusvahelistest hindadest palju kõrgemal tasemel, nagu märgiti kaebuses.

(215)

Komisjon märkis, et India omamaised hinnad püsisid rahvusvahelistest hindadest madalamal tasemel kogu impordimaksu kehtimise aja ning jäid peaaegu muutumatuks alates 2013. aastast, samal ajal kui rahvusvahelised hinnad suurenesid märgatavalt. Lisaks ei toeta ükski dokument väidet, et NMDC ja Rundta säilitasid rauamaagi hindu rahvusvahelistest hindadest kõrgemal tasemel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(216)

Jindal vaidlustas pärast avalikustamist komisjoni järeldused volitamise kohta, kuna rauamaagi tootjad saavad otsustada tootmist vähendada, nagu nad väidetavalt ka tegid, ja hind võib muudel turgudel langeda, nagu väidetavalt ka juhtus.

(217)

Väite kohta, et rauamaagi tootjad otsustasid väidetavalt tootmist vähendada (vt põhjendus (187)), märkis komisjon, et tootmise vähenemine minevikus toimus peamiselt väidetavalt ebaseaduslike kaevanduste sulgemise tõttu. Teiseks, nagu on selgitatud põhjenduses (169), ei vähendaks kaevandusettevõtted tootmist, võttes arvesse olulisi tootmisse tehtud investeeringuid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(218)

Mis puudutab hindade vähenemist muudel turgudel, siis komisjon lükkas selle väite tagasi samadel põhjustel, millele on osutatud põhjenduses (269).

(219)

Seda arvesse võttes teeb komisjon järelduse, et India rauamaaki kaevandavad äriühingud olid sunnitud pakkuma rauamaaki omamaisele keragrafiitmalmist torude tootmisharule tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(220)

ECL väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon oli viiest olulisest kriteeriumist hinnanud ainult üht (volitamine ja suunamine) ja jätnud neli ülejäänut hindamata. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna ta oli käsitlenud kaevandusettevõtete olemust (põhjendused (178)–(180)) ja nende funktsiooni (põhjendused (181)–(219)) äärmise üksikasjalikkusega juba varem. Komisjon lisas lühidalt oma kaalutlused neljanda ja viienda kriteeriumi kohta.

(221)

„Tavapäraselt täidetavate ülesannete” kriteeriumi osas, mida vaekogu ei ole veel täpsemalt selgitanud, (61) arvas komisjon, et riigi territooriumil oleva tooraine pakkumine riiklikele äriühingutele on tavapäraselt valitsuse ülesanne. Üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt on riikidel suveräänne õigus oma loodusvarade üle. Neil on küll suur kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas oma loodusvarade kasutamist korraldada, kuid tavapäraselt kasutatakse siin valitsuse reguleerimispädevust. Seetõttu ei ole oluline, kas valitsus täidab sellist funktsiooni tavapäraselt  (62). Seepärast leidis komisjon, et India territooriumil leiduva rauamaagi pakkumine India terasetööstusele on tavapäraselt valitsuse ülesanne.

(222)

Kriteeriumi „ei erine tegelikkuses” osas märkis komisjon, et sõnastus pärines vaekogu 1960. aasta aruandest artikli XVI:5 kohase läbivaatamise kohta, milles kasutati samalaadset sõnastust tootja rahastatud tasude puhul, mida ei peetud tegelikkuses erinevaks valitsuse maksustamis- ja subsideerimispoliitikast (63). Seda arvesse võttes eeldab see kriteerium positiivset järeldust, et kaupade pakkumine volitatud eraõigusliku asutuse poolt ei erine tegelikkuses võimalikust olukorrast, kus valitsus oleks selliseid kaupu ise pakkunud.

(223)

ECL väitis, et rauamaagi pakkumisega seotud praktika erinevus India valitsuse ja India kaevandusettevõtete vahel võib seisneda hinnamääramise tasemes. Kui valitsus võis valida odava hinna fikseerimise rauamaagi pakkumusel kodumaistele terasetootjatele, siis kaevandusettevõtetel seda võimalust ei olnud.

(224)

Hüpotees, mille kohaselt võis valitsus turule sekkuda hindade fikseerimisega, ei tekita tegelikkuses erinevat olukorda. Käesoleval juhul otsustas valitsus volitada eraõiguslikke äriühinguid pakkuma rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tasemel, mis aja jooksul kõikus. See ei erine praktikast, mille puhul valitsus oleks pakkunud rauamaaki otse India terastootjatele kõikuvate hindadega, mida ta oleks saanud fikseerida päeva või kuu lõikes, jälgides teatavaid India kodumaise nõudluse ja pakkumisega seotud näitajaid. Seega ei ole tegelikkuses mingit vahet, kas valitsus sekkub otseselt turule, pakkudes rauamaaki pidevalt muutuvate valitsuse hindadega või teeb kaevandusettevõtetele ülesandeks pakkuda rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Komisjon lükkas seepärast tagasi väite, mille kohaselt valitsuse eelnevalt kindlaksmääratud tingimused tekitaksid tegeliku erinevuse rauamaagi otsese ja kaudse pakkumise vahel India keragrafiitmalmist torude tootmisharule.

(225)

Komisjon märkis lõpetuseks, et praktikat, kus turule sekkutakse kaudselt ekspordipiirangute kaudu, kasutavad mitmed valitsused. Ainult et Indias on kehtestatud tohutul hulgal erinevaid ekspordimakse. Seepärast oli komisjonile selge, et tegemist oli „tavapäraselt valitsuste poolt järgitava praktikaga”.

(226)

Suunatud ekspordipiirangutega (vt põhjendus (157)) sundis India valitsus omamaiseid rauamaaki kaevandavaid äriühinguid müüma rauamaaki omamaisel turul ning „volitas” neid pakkuma kõnealust toorainet Indias tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kõnealuste meetmetega saavutati soovitud mõju, milleks oli India omamaise rauamaagituru moonutamine ja hinna surumine kunstlikult madalale tasemele, andes sellega eelise järgmise etapi tootmisharule. Ülesannet pakkuda rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest täidab tavapäraselt valitsus ning kaevandusettevõtete sarnane praktika ei erine tegelikkuses tavapäraselt valitsuse poolt järgitavast praktikast. Komisjon tegi seega järelduse, et India valitsus andis kaudset rahalist abi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide iv ja iii tähenduses, mis on tõlgendatud ja rakendatud kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1.1 punkti (a) alapunktide iv ja iii kohase WTO standardiga.

(227)

India valitsus ja kaks eksportivat tootjat vaidlustasid pärast lõplike järelduste avalikustamist komisjoni hinnangu, mille kohaselt kindlakstehtud suunatud ekspordipiiranguid võib käsitada valitsuse rahalise toetusena. Eelkõige väitsid nad, et komisjon analüüsis reaktsiooni kehtestatud meetmele (või selle meetme mõju), selle asemel, et uurida valitsuse toetusmeetmeid või kehtestatud meetme olemust rahalise toe kindlaksmääramiseks. ECL oli seisukohal, et komisjon ei teinud kindlaks sellise meetme olemasolu, millega oleks pandud vastutus rauamaagitootjatele või oleks neid jõuga suunatud. Samad isikud esitasid vastuväiteid selle kohta, et komisjon oli toetunud viidetele eri aruannetes, väites, et neid ei saa pidada piisavateks tõenditeks India valitsuse antud rahalise toetuse kindlaksmääramiseks.

(228)

Komisjon ei olnud nõus isikute seisukohaga, et ta oli analüüsinud üksnes kehtestatud suunatud ekspordipiirangute mõju. Nagu selles jaos eespool selgitatud, läbis komisjoni analüüs mitu astet. Esiteks tehti kindlaks järgitud poliitika-eesmärk, milleks oli rauamaagi ekspordi ärahoidmine. Teiseks tegi komisjon rauamaagi ekspordimaksu ja kahesuguse kaubaveo poliitika abil kindlaks selliste õigusaktide olemasolu, millega sunniti rauamaagitootjaid müüma India siseturul odavama hinna eest kui nad muidu oleks seda teinud. Seejärel tegi komisjon kindlaks, et valitsus tõepoolest sundis India rauamaaki kaevandavaid äriühinguid pakkuma rauamaaki keragrafiitmalmist torude tootmisharule tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Ülesannet pakkuda rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest täidab tavapäraselt valitsus ning kaevandusettevõtete sarnane praktika ei erine tegelikkuses tavapäraselt valitsuse poolt järgitavast praktikast.

(229)

Seega ei toetunud komisjon üksnes mitmetele aruannetele ja poliitilistele avaldustele või kindlakstehtud meetmete mõjule, vaid analüüsis kõiki vajalikke elemente, et teha kindlaks kaudse rahalise toetuse olemasolu alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide iv ja iii tähenduses.

(230)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutas komisjon tasakaalustatavate subsiidiumide summa, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai.

(231)

Komisjon arvutas alustuseks kahe India tootja ostetud rauamaagi kaalutud keskmise ostuhinna uurimisperioodil. Kaalutud keskmine arvutati kuu lõikes ja toimetatuna kaevandusest tehasesse Indias.

(232)

Keskmine ostuhind arvutati ilma käibemaksuta hindade ja koguste alusel, mis olid tehing-tehingu järel äriühingute poolt esitatud arvetel loetletud, ja mida kontrollkäikude ajal kontrolliti. Kui ostetud rauamaagi rauasisaldus oli muu kui 62 %, siis kohandati ostuhinda, et võtta arvesse kvaliteedi (ja hinna) erinevust.

(233)

Kõnealust keskmist hinda oli vaja võrrelda kohase võrdlusalusega. Alusmääruse artikli 6 punkti d kohaselt tehakse tasu piisavus kindlaks, võttes aluseks vaatlusaluse toote suhtes valdavalt kehtivad turutingimused pakkumise riigis. See peegeldab WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti d, ning seda tuleb tõlgendada ja rakendada sellest lähtuvalt.

(234)

Komisjon märkis, et kõiki Indias valdavalt kehtivaid turutingimusi on mõjutanud valitsuse suunatud ekspordipiirangud. Mitte ühegi India rauamaagitehingu juures ei saa vältida asjaolu, et India turg on eraldatud ning madalate hindadega. Seepärast oli võimatu kindlaks teha rauamaagi moonutamata maksumust India keragrafiitmalmist torude tootja jaoks või kellegi teise jaoks India turul. Samuti ei olnud olemas India omamaiseid hindu, mida oleks saanud asjakohase võrdlusalusena kasutada.

(235)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d teise lõigu punktiga i püüdis komisjon seejärel sobitada Indias valdavalt kehtivaid turutingimusi tegelike kulude, hindade ja teiste kättesaadavate tegurite alusel. Teisiti öeldes kaalus komisjon, milline oleks olnud India rauamaagi hind juhul, kui valitsuse suunatud ekspordipiiranguid ei oleks olnud. Asjaomase metoodika alusel oleks suudetud kindlaks teha loomulik konkurentsieelis, mis Indial oleks võinud olla seoses rauamaagi pakkumisega omamaistele tootjatele, jättes kõrvale lubamatu lisaeelise, mis saadi India valitsuse kehtestatud meetmete tõttu.

(236)

Siiski ei saadud selle metoodika kasutamise tulemusena asjakohast võrdlusalust. Eelkõige oli võimatu välja arvutada, milline oleks olnud „normaalne” rauamaagi ostuhind Indias ilma ekspordipiirangute süsteemita, kuna selline hind tehakse kindlaks mitmete muude tegurite abil, mille kohta komisjonil ei olnud teavet. Komisjonil on olemas küll faktid, kuidas tootmine ja nõudlus arenesid suunatud ekspordipiirangute kehtimise ajal aastatel 2007–2008, ent ei ole usaldatavat allikat, mille alusel modelleerida, kuidas rauamaagi pakkumine ja nõudlus selle järele oleksid konkreetsel aastal piirangute puudumisel arenenud. Suunatud ekspordipiirangute kehtestamisele eelnenud mis tahes aasta (st mis tahes aasta enne 2007. aastat) rauamaagi hinna alusel tehtud otsused oleksid olnud meelevaldsed ja ebausaldusväärsed. 2004. või 2005. aasta India hindade kasutamist uurimisperioodi hindade asemel ei peetud kohaseks, kuna kümne aasta jooksul võivad hinnad oluliselt muutuda. Samuti ei olnud võimalik välja arvutada, millised oleksid olnud keragrafiitmalmist torude tootja hüpoteetilised kulud, kui turumoonutust ei oleks olnud. Samuti ei olnud võimalik asjakohaseks võrdlusaluseks kasutada ka kohandatud India tingimusi.

(237)

Pärast avalikustamist vaidlustas ECL asjaolu, et komisjon ei kasutanud võrdlusalusena India omamaiseid hindu, ja väitis, et komisjon ei analüüsinud vabaturu tarnijaid, kauplejate tähtsust ega üksikute tootjate, nagu ECLi rauamaagi importi. Lisaks sellele oleks komisjon pidanud esitama tõendid erasektori hindade moonutamise kohta.

(238)

Komisjonil ei olnud võimalik kindlaks teha, milline oleks olnud tarnijate või kauplejate käitumine, kui ekspordimaksu ja kahesuguse kaubaveo poliitikat ei oleks rakendatud. Nagu märgitud jaos, mis käsitleb kaupade pakkumist tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, esitas komisjon mitmeid näiteid selle kohta, et ekspordimaks moonutas kõiki India omamaiseid hindu.

(239)

ECL väitis veel, et komisjon oleks pidanud Indias valitsevaid hindu kohandama Indiast pärit ekspordi FOB-hindade alusel. Nagu eespool märgitud, ei saa India ekspordihindu pidada sobivaks võrdlusaluseks, kuna India eksportijad peavad rahvusvahelistelt klientidelt küsitavatele hindadele liitma lisakulud transpordi eest Indias ning India piiril makstava ekspordimaksu. See eristab käesolevat juhtumit selgelt varasematest juhtumitest, millele osutas ECL, kus komisjon kasutas võrdlusalusena samast ekspordiriigist pärit tooraine (peamiselt gaasi) ekspordihinda (64). 28. jaanuaril 2016. aastal toimunud ärakuulamisel (vt põhjendus (6)) oli ka ärakuulamise eest vastutav ametnik seisukohal, et India ekspordimaks moonutab tõenäoliselt India ekspordi FOB-hindu, mistõttu ei saa neid kasutada usaldusväärse võrdlusalusena. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(240)

Viimaks, ning kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d teise lõigu punktiga ii, otsustas komisjon võtta abiks teise riigi turul valdavalt kehtivad tingimused, mis on subsiidiumi saajale kättesaadavad.

(241)

Komisjon püüdis kindlaks teha rauamaagi moonutamata hinda teise tüüpilise riigi kaevanduses, ning simuleerida, nagu see kaevandus asuks Indias. Käesoleva juhtumiga seoses selgus, et enamus rauamaagist maailmas eksporditakse Austraaliast Hiinasse. Seepärast otsustati vaadata, millised on hinnad Austraalia kaevandusest hankimise tasandil. Ent Austraalia kaevandusest hankimise tasandi hinnad ei olnud komisjonile kättesaadavad. Kuna India hind sisaldas transpordikulusid kaevandusest tehasesse, peeti kohaseks lisada ka kulud, mida tuleb tasuda transpordi eest Austraalia kaevandusest Austraalia rauamaagi ostjani, et võrdlus toimuks samal kaubandustasandil. Võttes arvesse, et sellised andmed ei ole samuti kättesaadavad, kasutas komisjon selle asemel transpordikulusid Austraalia kaevandusest Austraalia mis tahes sadamasse.

(242)

Komisjon võrdsustas transpordikulu Austraalia kaevandusest sadamasse transpordikuluga Austraalia kaevandusest Austraalia rauamaagi ostjani järgmisel põhjusel. Samal ajal, kui üks konkreetne Austraalia kaevandus võib asuda lähemal ühele teatud kliendile kui lähimale sadamale, võib teine kaevandus asuda lähimale sadamale lähemal kui teatud kliendile. Seega on üleriigilisel tasandil mõistlik eeldada, et transpordikulud Austraalia kaevandusest Austraalia sadamasse peegeldavad asjakohaseid kliendile kättetoimetamiskulusid.

(243)

Komisjon arvestas ka apellatsioonikogu otsust, et kohandused, mis tehakse transpordikulude suhtes, peavad peegeldama asjaomase kauba puhul üldiselt kehtivaid transpordikulusid pakkumise riigis (65). Võttes arvesse fakte, et India varustab end enamalt jaolt ise rauamaagiga, ja et Indiasse ei ole rauamaaki olulisel määral imporditud, sest India tootjad ei vaja importi India liigse tootmisvõimsuse ja madalate hindade tõttu, ei olnud kohane lisada Austraalia sadama tasandi hinnale (FOB-tasandil) rahvusvahelise kaubaveo hinda. Rahvusvahelise kaubaveo hinna lisamisel ei oleks saadud hind olnud tüüpiline rauamaagi üldiselt kehtivatele veohindadele Indias.

(244)

Seetõttu võttis komisjon asendusena võrdlusaluseks FOB-hinna Austraalias, mis vastab tingimustele, mis oleksid olnud kättesaadavad India rauamaagi kasutajatele juhul, kui rauamaak oleks tarnitud India kaevandusest tehasesse suunatud ekspordipiirangute puudumise tingimustes.

(245)

Täpsemalt kasutas komisjon Austraalia FOB-hinda, mis on avaldatud China Resources Quarterly Southern winter ~ Northern summer 2015. aasta väljaandes (66) 62 %-lise peene fraktsiooniga rauamaagi kohta (andmed on põhjenduses 211).

(246)

ECL esitas pärast avalikustamist vastuväite selle kohta, et komisjon kasutas Austraalia FOB-hindu ja nõudis selle asemel Brasiilia FOB-hindade kasutamist, kuna need olid Austraalia FOB-hindadest keskmiselt 10–15 % madalamad.

(247)

Komisjon pidas Austraalia FOB-hindu sobivamaks võrdlusaluseks, kuna Austraalia eksport esindab ligikaudu 50 % maailma rauamaagi ekspordist, samal ajal kui Brasiilia osa rahvusvahelises eksportmüügis on ainult ligikaudu 26 %. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(248)

Seejärel võrdles komisjon hinda, mida India tootjad maksid rauamaagi eest (k.a India-sisesed transpordikulud) FOB-hinnaga Austraalias (mis sisaldab Austraalia-siseseid transpordikulusid).

(249)

ECL nõudis pärast avalikustamist, et Austraalia FOB-hindu võrreldaks India kohandatud omamaiste hindadega FOB-tasandil. Kui komisjon võrdleb Austraalia FOB-hindu India omamaiste hindadega, peaks ta India hinnale lisama teel kaevandusest sadamasse ja sadamas tekkivad käitlus- ja laadimiskulud ning sadama stividorikulud. Lisaks tuleks Austraalia FOB-hindu vähendada niiskuse puudumise (2 % tükkides ja 8 % peene fraktsiooniga rauamaagis) ja käitluskulude (2 %) tõttu, mis on ekspordi puhul väidetavalt suuremad kui omamaiste hindade puhul.

(250)

Kooskõlas oma põhjendustes (205)–(210)esitatud hinnanguga tunnistas komisjon, et kasu arvutamiseks tuleb teha täiendavaid kohandusi, et kohaldada India omamaiste hindade ja Austraalia FOB-hindade suhtes samasuguseid edasitoimetamiskulusid.

(251)

Enamik sadamas osutatavatest stividoriteenustest on tegelikkuses seotud rauamaagi käitlemisega sadamas ja selle laevale lastimisega. Selliseid kulusid ei teki pärast rauamaagi veoautolt mahalaadimist India tehases ning seepärast lahutati need Austraalia ekspordi FOB-hinnast. Kuna stividorikulud sisaldavad ka rauamaagi mahalaadimise kulusid sadamas, otsustas komisjon jätta sellised käitlemiskulud India rauamaagi hinnast välja. Seega sai õiglaselt võrrelda India kaevandusest India tehasesse viidud (kuid mitte tehases maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda ja Austraalia kaevandusest sadamasse viidud (kuid mitte sadamas maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda.

(252)

Seejärel vähendati Austraalia FOB-hinda niiskuse puudumise tõttu. Komisjon kasutas alusena kogu „peene fraktsiooniga rauamaagi ja rauamaagitükkide korvi” suhtes kaalutud keskmist, mille ta arvutas eraldi iga eksportiva tootja kohta (mitte põhjenduses (207) esitatud kaalutud keskmist).

(253)

Samadel põhjustel, millele on osutatud põhjendustes (208) ja (209), lahutas komisjon Austraalia ekspordi FOB-hindadest ka stividorikulud, kuid ei teinud kohandust käitlemiskulude osas.

(254)

Komisjon lükkas tagasi nõudmise kohandada India omamaiseid hindu FOB-tasandile, kuna see tähendaks, et rauamaaki ei toimetata eksportivate tootjate tehase väravani. Selleks et teha kindlaks tehasesse toimetatud rauamaagi hind, lisas komisjon (lisaks keskmisele veohinnale) summa, mis katab kaevanduse ja rongile/veoautole laadimise vahel tekkivad käitlus- ja laadimiskulud, mis põhinesid ühe eksportiva tootja esitatud kontrollitud kuluandmetel.

(255)

Seega sai komisjon õiglaselt võrrelda India kaevandusest India tehasesse viidud (kuid mitte tehases maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda ja Austraalia kaevandusest sadamasse viidud (kuid mitte sadamas maha laaditud) rauamaagi omamaist hinda.

(256)

Pärast avalikustamist väitis Jindal, et komisjon ei oleks pidanud kasutama India keskmisi kaevandusest tehasesse transportimise kulusid, mis saadi ühelt eksportivalt tootjalt, vaid Jindali esitatud tegelikke kulusid.

(257)

Komisjon arvas siiski, et ta peaks kasutama standardseid kaalutud keskmisi transpordikulusid kaevandusest tehasesse, et arvutada kasu mõlema eksportiva tootja puhul erapooletul ja mittediskrimineerival viisil. Kuna võrdlus tehakse väljastpoolt Indiat pärit võrdlushinna alusel, tekitaks mis tahes muu meetod äriühingute jaoks kunstliku eelise või kahju, sõltuvalt tegelikest logistikakuludest ja kaugusest eksportiva tootja ja kaevanduste vahel, kust ta rauamaaki ostis.

(258)

Edasi korrutas komisjon kahe asjaomase keskmise hinna vahe India tootjate poolt uurimisperioodil tegelikult ostetud rauamaagi kogustega.

(259)

ECL väitis pärast avalikustamist, et komisjon ei oleks pidanud kasutama kõiki tegelikult ostetud rauamaagi koguseid, vaid ainult seda osa, mida kasutati keragrafiitmalmist torude tootmiseks uurimisperioodil. Lisaks oleks tulnud kasutada nii peene fraktsiooniga rauamaagi ja rauamaagitükkide oste (mitte ainult peene fraktsiooniga rauamaagi oste). Komisjon nõustus selle väitega ja teavitas mõlemat eksportivat tootjat tehtud muudatustest.

(260)

Lisaks väitis ECL, et mõnede kontserni äriühingute kasu arvutamisel kasutati ainult peene fraktsiooniga rauamaagi oste. Komisjon parandas selle vea mõlema eksportiva tootja puhul ja lisas kõik rauamaagi ostud (peene fraktsiooniga rauamaak ja rauamaagitükid). Kui rauamaagi rauasisaldus oli muu kui 62 %, kohandas komisjon ostuhinda proportsionaalselt. Kahte eksportivat tootjat teavitati vastavalt tehtud parandustest.

(261)

Saadud vahe kogusumma kujutab endast „säästu”, mille said India tootjad, kes ostavad rauamaaki India moonutatud turult, võrreldes hinnaga, mida nad oleksid pidanud maksma moonutuste puudumisel. Kokkuvõttes kujutab see kogusumma uurimisperioodil India valitsuse poolt India tootjatele antud soodustust.

(262)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagas komisjon need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote käibega (nimetaja), kuna subsiidium andis soodustuse kogu vaatlusaluse toote toodangu valmistamiseks ja mitte ainult eksporditava toodangu valmistamiseks.

(263)

Pärast avalikustamist väitis Jindal, et komisjon on mõnede kuude kohta uurimisperioodil arvutanud negatiivse kasu. Seega ei pakutud äriühingule rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Lisaks väitis Jindal, et ta ei saanud subsiidiumi pärast uurimisperioodi, kuna ta ei importinud, ning seega ei ole tema puhul subsiidium tasakaalustatav.

(264)

ECL väitis samuti, et ajavahemikul 2014–2015 ei olnud India omamaised hinnad enam Austraalia FOB-hindadest madalamad. Komisjon ei saa seda fakti vaidlustada, kuna ta peab arvestama meetmete kehtestamise ajal valitsenud olukorda.

(265)

Komisjon tunnistas, et uurimisperioodi mõne kuu puhul arvutatud kasu oli negatiivne. Selle korvab siiski ülejäänud uurimisperioodi jooksul saadud positiivne kasu, nii et lõpptulemusena tehti asjaomase äriühingu puhul kindlaks positiivne subsiidiumimarginaal.

(266)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei saa komisjon tasakaalustusmeetmeid kehtestada kahel tingimusel: i) kui subsiidium või subsiidiumid tühistatakse või ii) tõestatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu.

(267)

Esimese tingimuse osas märkis komisjon, et ekspordipiirangute süsteemi ei ole tühistatud. Seega ei ole see tingimus täidetud.

(268)

Teise tingimuse osas tuleb meenutada, et selle põhieesmärk on, et seda kohaldatakse ühekordsete, mittekorduvate subsiidiumide suhtes, mida antakse kindla ajavahemiku jooksul ning millest ei saa tulevikus kasu ükski eksportiv tootja (67). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist järgmistel põhjustel.

(269)

Pärast uurimisperioodi on võrdlusalusena kasutatavad Austraalia FOB-hinnad, kohandatuna sividorikulude ja niiskuse osas, sarnased India omamaiste hindadega. Komisjon tegi eespool põhjenduses (212) siiski kindlaks, et India rauamaagi omamaised hinnad püsivad pigem muutusteta ega järgi mujal maailmas toimuvaid hinnakõikumisi. Samal ajal ei ole välistatud, et rahvusvahelised hinnad, sh Austraalia FOB-hinnad, lähitulevikus jälle tõusevad vastusena rauamaagi rahvusvahelise nõudluse ja pakkumise kõikumisele. Seega ei saa järeldada, et ekspordipiirangute süsteem on ühekordne mittekorduv subsiidium, kuna on tõenäoline, et sellest saadakse kasu ka tulevikus. Kui rahvusvaheline hind püsib tulevikus pidevalt India omamaistest hindadest madalamal tasemel, on igal eksportival tootjal õigus taotleda kogutud tollimaksude tagastamist, kui kooskõlas alusmääruse artikliga 21 on näidatud, et tasakaalustatavate subsiidiumide summa on kas kaotatud või on seda vähendatud.

(270)

Eespool esitatut arvesse võttes ei ole alusmääruse artikli 15 lõike 1 teise lõigu tingimused tasakaalustusmeetmete mittevõtmise kohta täidetud.

(271)

Uurimisperioodil oli asjaomase kavaga seotud subsiidiumimäär ECL kontserni puhul 3,01 % ja äriühingu Jindal Saw India puhul 3,91 %.

(272)

India valitsuse sekkumine toob kasu ainult raua- ja terasetootmisharule. Seetõttu on nad alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetselt määratletud. Vaatamata asjaolule, et sekkumisest saavad kasu ka teiste järgmise etapi toodete tootjad peale keragrafiitmalmist torude tootjate, on see soodustus siiski kättesaadav vaid teatavatele India tootmisharudele. Rauamaagi loomulikud omadused piiravad võimalike subsiidiumist kasusaajate ringi teatava tootmisharuga, ent see ei tähenda, et konkreetsena määratlemiseks peaks subsiidiumist kasusaajate ring olema asjaomase tootmisharu sees veel täiendavalt täpsustatud (68).

(273)

ECL ja Jindal vaidlustasid pärast avalikustamist komisjoni hinnangu konkreetsuse kohta, väites, et see oli ebapiisav ja õiguslikult ebakorrektne. ECL tsiteeris apellatsioonikogu aruannet, mille kohaselt „võib olla, et kaupade pakkumise osas tõenäolisem leida konkreetsust juhul, kui sisendkaupa kasutab vaid kindlaksmääratud rühm ettevõtjaid ja/või tootmisharusid. Samal ajal ei ole me veendunud, et iga kaupade pakkumine nende omadustest tulenevate piirangutega viiks tingimata järelduseni konkreetsuse kohta.” (69).

(274)

Komisjon märkis, et eksportiv tootja ei osutanud joonealusele märkusele sama punkti lõpus, kus apellatsioonikogu viitas vaekogu aruandele vaidluses, (70) milles omakorda tsiteeriti vaekogu aruannet vaidluse US – Softwood Lumber kohta. Viimases märkis vaekogu järgmist:

„Me ei leia, et see tähendaks, et mis tahes kauba pakkumine loodusvara kujul oleks automaatselt konkreetne, eriti kuna mõnel juhul võib pakutud kaupu (nt nafta, gaas, vesi jne) kasutada piiramatul arvul tootmisharusid. Käesoleval juhul see nii ei ole. Nagu Kanada tunnistab, piiravad pakutava kauba (kasvava metsa) loomulikud omadused selle võimalikku kasutamist üksnes „teatavate ettevõtete” poolt (71).”

(275)

Komisjon märkis samuti, et kuigi kvaliteetne rauamaak on loodusvara, siis erinevalt naftast, gaasist ja veest ning sarnaselt kasvava metsaga, ei saa seda kasutada piiramatul arvul tootmisharusid. Lisaks on selle kasutusala kitsam kui madala kvaliteediga rauamaagil. Kvaliteetset rauamaaki kasutab selgelt piiritletud rühm ettevõtjaid või tootmisharusid, nagu terasetööstuse teatavate toodete, eriti keragrafiitmalmist torude tootjad. Selle põhjal tegi komisjon kindlaks piirangu olemasolu, mis sõnaselgelt ja ühemõtteliselt piirab subsiidiumi saajate ringi „teatavate ettevõtetega”, mistõttu subsiidium ei ole „laialdaselt kättesaadav kogu majandusharus” (72). Seetõttu lükkas komisjon ECLi väited tagasi.

(276)

ECL väitis veel, et komisjon ei kinnitanud, mis alusel ta pidas subsiidiumi de jure konkreetseks. Selles osas oli komisjon arvamusel, et kõnealused subsiidiumid on de jure konkreetsed, kuna neid kohaldatakse ainult rauamaagi suhtes ühelt poolt õigusaktidega, millega kehtestati ekspordimaks rauamaagi suhtes (73) ja teiselt poolt õigusaktidega, millega kehtestati kahesuguse kaubaveo poliitika rauamaagi transpordi suhtes (74).

(277)

Seetõttu on India valitsuse sekkumised keragrafiitmalmist torude tootjate puhul konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses.

(278)

Ekspordipiirangute süsteemi kehtestamisega on India valitsus volitanud rauamaaki kaevandavaid äriühinguid pakkuma rauamaaki tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kõnealune kaupade pakkumine kujutab endast subsiidiumi saaja rahalist kasu ja on konkreetne, seega tasakaalustatav.

(279)

Kindlakstehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summad olid järgmised.

(280)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(281)

Kuna liidu tootjaid on ainult kolm ja SG PAM Group esitas andmed oma tütarettevõtjate kohta ning hinnangud ainukese koostööd mittetegeva liidu tootja – Tiroler Rohre GmbH („TRM”) kohta, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta uurimise käigus koostööd teinud liidu teise tootja konfidentsiaalsust.

(282)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 590 000 – 610 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav – näiteks kaebuses sisalduv teave koostööd mittetegeva tootja kohta ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt uurimise käigus kogutud andmed. Liidus on ainult kolm tootjat ja kaks koostööd tegevat äriühingut annavad umbes 96 % liidu kogutoodangust.

(283)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt kogutud andmete ja koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud teabe alusel. Impordimahud saadi Eurostati andmetest.

(284)

Pärast avalikustamist saadud märkuste põhjal tegi komisjon kindlaks, et ta oli pidanud osa liidu tootmisharu eksportmüügist liidus toimunud müügiks. Korrigeeritud müüginumbrite tõttu tehti väikeseid muudatusi/parandusi mõnedes vahemikes ja/või indeksites, mis käsitlesid teatavaid kahjunäitajaid, nagu liidu kogutarbimine, eksportivate tootjate turuosa, liidu tootmisharu turuosa ja liidu müügihind. Parandustel oli siiski üksnes väike mõju nimetatud kahjunäitajatele ning need ei mõjutanud suundumusi ega muutnud järeldust olulise kahju kohta.

(285)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Liidu tarbimine (tuhandetes tonnides)

(286)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 7 %. Liidu tarbimine järgis U-mustrit – see vähenes märkimisväärselt aastatel 2011–2012 (rohkem kui 13 %), vähenes veelgi 2013. aastal ning suurenes uurimisperioodil. Kõnealust tarbimismustrit võib selgitada asjaolu, et keragrafiitmalmist torude lõpptarbijateks on veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad äriühingud. Need on enamasti riiklikust rahastamisest sõltuvad avaliku sektori asutused. Aastatel 2011 ja 2012 muutus majanduskriis täielikuks riigivõla kriisiks. See asjaolu sundis liikmesriikide valitsusi järsult vähendama riiklikke investeeringuid ja kulutusi, mis selgitab nõudluse olulist vähenemist keragrafiitmalmist torude järele, eelkõige sellistes riikides nagu Hispaania, Portugal ja Itaalia.

(287)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Eurostati andmed olid kooskõlas India eksportivate tootjate esitatud andmetega. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa.

(288)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud import muutus järgmiselt.

Impordi maht ja turuosa

(289)

Vaatlusalusel perioodil suurenes India impordi maht, kahanevale turule vaatamata, enam kui 10 %. India eksportivate tootjate turuosa suurenes peaaegu 18 %. On märkimisväärne, et aastatel 2012–2013, mil liidu tarbimine jäi püsivalt madalaks, kasvas import Indiast rohkem kui 10 %, mis suurendas selle turuosa peaaegu 17 %. Indiast pärit impordi märkimisväärne kasv jätkus ka uurimisperioodil ning ka turuosa suurenes 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(290)

Komisjon tegi Eurostati andmete põhjal kindlaks impordihinnad, et analüüsida muutusi hinnasuundumustes. Peale katmata torude väljaarvamist eemaldas komisjon Indiast imporditud katmata torude maksumuse ja kogused ka nende aastate keskmise hinna arvutustest, mil katmata torusid imporditi, nimelt 2013. aastal ja uurimisperioodil.

(291)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Impordihinnad (euro/tonn)

(292)

India hinnad jäid kogu vaatlusalusel perioodil samaks.

(293)

Komisjon tegi eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel kindlaks hindade allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks:

(294)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et tema ja kaebuse esitaja poolt müüdavate toodete vahel on olulised erinevused, mis mõjutavad hindade võrreldavust. Eelkõige väitsid nad, et ei tooda torusid, mis on varustatud kahekambrilise piirajaga liitmikuga, mida SG PAM müüb kaubamärgi „Universal joint” all. Samuti ei tooda nad automaatühendusi õhukeste torude jaoks, mis on sarnased SG PAMi „Blutop” tooterühma plasttorudega. Lisaks väitsid nad, et ei tooda seest termoplastiga vooderdatud torusid, nagu SG PAM turustab kaubamärgi „Ductan” all ja kasutab oma „Blutop” tooterühmas. Liidu keragrafiitmalmist torude kasutajad kinnitasid kõnealuseid väiteid, ja samuti asjaolu, et mitte kumbki India koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest ei suuda nimetatud tooteid müügiks pakkuda. Seepärast arvas komisjon SG PAMi „Universal jointiga” varustatud torud ning SG PAMi „Blutop” tooterühma hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutustest välja. Kõnealune väljaarvamine mõjutas mahu poolest vähem kui 10 % tehinguid. Lisaks arvati ka ääriktorud nende vähest müügimahtu liidu turul arvesse võttes hinna allalöömise arvutustest välja.

(295)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et „Universal jointi” väljaarvamine ei ole põhjendatud, kuna igal eksportival tootjal on tehniline lahendus, mis võib sellist liitmikku asendada. Komisjon meenutas, et paljud kasutajad olid kinnitanud, et eksportivad tootjad ei ole suutelised tarnima kahekambrilise piirajaga liitmikke. Igal juhul ei ole liitmiku tüüp käesolevas uurimises oluline tegur, mille alusel eristada eri tooteliike hinnavõrdluse tegemise eesmärgil. Seepärast ei saanud teha õiglast hinnavõrdlust tooteliikide kaupa. Võttes arvesse sellise liitmikuga varustatud toodete väikest hulka, raskusi õiglase hinnavõrdluse tegemisel ja asjaolu, et hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutustes kasutati enamikku toodetest, jäi komisjon seisukohale, et oli õige jätta kahekambrilise piirajaga liitmikud hinna allalöömise arvutustest välja.

(296)

Jindal väitis, et ka muud füüsikalised erinevused, muu hulgas näiteks väliskatte ja sisemise vooderduse erinevused, avaldasid mõju hindade võrreldavusele, ning seepärast tuleks ka nende puhul kohandus/väljaarvamine teha. Need väited lükati siiski tagasi. Nii liidu tootmisharu kui ka India eksportivad tootjad olid teada andnud võrreldavate füüsikaliste omadustega tooteliikide müügist liidus, ning seetõttu oli läbi viidud õiglane võrdlus kõnealuste teiste väidetavate erinevuste suhtes.

(297)

Pärast avalikustamist väitis Jindal, et komisjoni tehtud ekspordihinna kohandused, nimelt müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi osas, on vastuolus WTO õigusega. Sama eksportiv tootja väitis, et selliselt kohandatud ekspordihindu (mis on mõnikord 0 või isegi negatiivse väärtusega) ei saa kasutada alusena selle hindamisel, kas subsideeritud import tekitab kahju liidu tootmisharule. Komisjon ei nõustu sellega. Kooskõlas komisjoni tavapraktikaga on ka liidu tootjate hindu kohandatud tehasest hankimise tasandile, lahutades muu hulgas transpordiga seotud kulud. Seega ei oleks importija edasimüügihinna võrdlemine liidu tehasehinnaga õiglane. Lisaks jäeti pärast avalikustamist ainuke juhtum, kus eksportiva tootja hind oli allpool 0-väärtust, hinna allalöömise arvutusest välja, ning selle mõju marginaalidele oli tühine.

(298)

Pärast avalikustamist märkis Jindal, et komisjon ei esitanud teavet liidu toodete ja eksportivate tootjate toodete vastavuse kohta iga tooteliigi puhul (toote kontrollnumber), mistõttu tootja ei saanud kontrollida, kas komisjon oli analüüsinud hinna allalöömise olulisust nende tooteliikide osakaalu suhtes, mille puhul hinna allalöömist kindlaks ei tehtud.

(299)

Toodete vastavus hinna allalöömise arvutustes oli kahe eksportiva tootja puhul vastavalt 99 % ja 95 % ning hinna allalöömine tehti kindlaks 98 % ja 91 % liidu turul müüdud eri tooteliigi osas. Võttes arvesse nende tooteliikide suurt osa, mille puhul toimus hinna allalöömine, lükkas komisjon tagasi väite, et korralikku analüüsi hinna alllöömise mõju kohta ei tehtud.

(300)

Pärast avalikustamist väitis Tata, et liidu tootmisharu tootmiskuludel põhinev hinna allalöömine ei ole sobiv näitaja kahju uurimiseks, kuna tootmiskulud olid paisutatud suurte püsikulude ja liigse tootmisvõimsuse tõttu. Nagu allpool märgitakse, on hinna allalöömise puhul tegemist hindade omavahelise võrdlusega. Igal juhul on hinna allalöömine ainult üks paljudest näitajatest liidu tootmisharu olulise kahju kindlakstegemisel.

(301)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused peale tagasimaksete ja hinnaalanduste mahaarvamist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul olid kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid 30,9 % ja 31,7 %.

(302)

Alusmääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt hõlmas subsideeritud impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(303)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule ja koostööd mittetegeva tootja kohta kaebuses esitatud hinnangute alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(304)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, tasakaalustatavate subsiidiumide suurus ja taastumine varasemast subsideerimisest.

(305)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(306)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Liidu tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(307)

Liidu tootmisharu üldtoodang oli uurimisperioodil veidi suurem kui 2011. aastal, kuigi müük liidus oli uurimisperioodil palju väiksem. Tootmise kasvu põhjuseks 2013. aastal ja uurimisperioodil oli suurenenud eksportmüük.

(308)

Tootmisvõimsus jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel samaks. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral kooskõlas tootmise suurenemisega. Sellele vaatamata jäi tootmisvõimsuse rakendusaste madalaks [53–58 %]. Keragrafiitmalmist torude tootmine on tootmisharu, mida iseloomustavad suhteliselt suured püsikulud. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste halvendab püsikulude katmist, mis võib mõjutada liidu tootmisharu kasumlikkust.

(309)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa

(310)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müük 11 %, kuni [380 000–420 000 tonnini] uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes märgatavalt enam kui tarbimine ning selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 4 %.

(311)

ECL väitis, et tonnides arvutatavas müügimahu vähenemises ei võeta arvesse seda, et kaebuse esitaja tõi turule ja müüs vaatlusalusel perioodi laialdaselt kergemaid torusid, mistõttu on müügi vähenemine liialdatud. Selle väite tõestuseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu lükati see tagasi. Komisjon arvas põhjenduses (294) esitatud põhjustel kergemad „Blutop” tooterühma torud siiski hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutustest välja.

(312)

Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil 7 %. 2012. aastal vähenes tarbimine märkimisväärselt, enam kui 13 %, jäi 2013. aastal madalseisu ja hakkas taastuma uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi alguses langes koos tarbimisega ka müük liidu tootmisharus, import kolmandatest riikidest ja import Indiast. Vaatlusaluse perioodi lõpus, kui liidu tarbimine hakkas suurenema, ei saanud liidu tootmisharu sellest taastumisest täielikult kasu, kuna nii selle müügimaht kui ka turuosa liidus oli vähenenud, samal ajal kui India impordi turuosa oli suurenenud.

(313)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Töötajate arv ja tootlikkus

(314)

Tööhõive ja tootlikkus olid uurimisperioodil samal tasemel nagu need olid olnud 2011. aastal. Asjaolu, et tööhõive ei vähenenud, tuleneb peamiselt müügi märkimisväärsest suurenemisest väljaspool liitu.

(315)

Kõik subsiidiumide marginaalid ületasid miinimumtaset. Tasakaalustatavate subsiidiumide summa suurus avaldas liidu tootmisharule olulist mõju, võttes arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(316)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote subsiidiumidevastane uurimine. Seetõttu puudusid andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema subsideerimise või dumpingu mõju.

(317)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Müügihinnad liidus

(318)

Ühiku keskmine müügihind suurenes 2012. ja 2013. aastal, vähenes uurimisperioodil 3 % ja jõudis seejärel tagasi vaatlusaluse perioodi alguse tasemele. Tootmiskulud suurenesid 2012. aastal ja vähenesid 2013. aastal ja uurimisperioodil peamiselt peamise toormaterjali – rauamaagi ja vanametalli – hinna langemise tõttu.

(319)

Jindal väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkuse langus on vastuolus asjaoluga, et vahe liidu tootmisharu ühiku müügihinna ja tootmiskulude vahel suurenes uurimisperioodil. Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Eespool tabelis esitatud tootmiskulusid ei kasutatud kasumlikkuse arvutamisel. Nelja koostööd tegeva liidu tootja tootmiskulud tehti kindlaks vaatlusaluse toote tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude alusel. Kasumlikkuse arvutamisel võeti aga aluseks samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelne netokasum protsendina selle müügi käibest, mis sisaldas müüdud kauba kulu, müügi-, üld- ja halduskulusid, uurimis- ja arendustegevuse kulusid ja teatavaid muid kulusid kõigi liidu koostööd tegevate äriühingute ja nende müügiga tegelevate tütarettevõtete puhul. Seepärast võib kasumlikkus areneda ühiku müügihinnast ja tootmiskuludest erinevalt.

(320)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (1 000  eurot/töötaja/aasta)

(321)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 4 %. Kasv jäi alla liidu üldisele palgakasvule, nagu näitavad Eurostati andmed.

(322)

Jindal märkis, et komisjon ei esitanud Eurostati andmeid, millele ta tugines väites, et liidu tootmisharu tööjõukulud kasvasid vähem kui liidu tööstussektoris üldiselt. Komisjon selgitas, et Euroopa Liidu kogu tööstussektori tööjõukulude aastane kasv oli Eurostati andmete (75) kohaselt 6,9 % 2011. ja 2014. aasta vahel ja peaaegu 5 % 2011. ja 2013. aasta vahel.

(323)

Koostööd tegevate liidu tootjate varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Varud (tuhandetes tonnides)

(324)

Lõppvarude tase vaatlusalusel perioodil langes. Varude taseme languse põhjus on peamiselt liidu tootmisharu juhtide kehtestatud rangemad käibekapitali nõuded.

(325)

Koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Kasumlikkus, rahavoog (miljon eurot), investeeringud (miljon eurot) ja investeeringutasuvus

(326)

Komisjon määras koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2,5–3,0 %-lt 2011. aastal 1,5–2,0 %-ni uurimisperioodil ja oli aastatel 2012 ja 2013 negatiivne. Enamik vaatlusaluse toote müügist liidus toimus koostööd tegevate liidu tootjate müügiga tegelevate tütarettevõtete kaudu, nende kulusid ja kasumlikkust võeti arvesse.

(327)

Kaebuse esitaja väitis, et tootmisharu eeldas 12 % ületavat kasumlikkust, mis oli olnud tavaline aastatel 2007–2009. Nendel aastatel oli müük siiski eriti kõrge 2007.–2008. aasta majandusbuumi tõttu ja seetõttu, et liidu valitsused tegid 2009. aastal stimuleerivaid eelarvekulutusi majanduskriisi leevendamiseks. Seetõttu ei saa neid aastaid käsitada tüüpilistena. Kaebuse esitaja väitis samuti, et kahekohalist kasumlikkust õigustavad suured kulutused teadus- ja arendustegevusele. Uurimise käigus leiti hoogsa teadus- ja arendustegevuse kohta vähe tõendeid – kõige suuremate teadus- ja arendustegevuse kulutustega liidu tootja kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustasid 2011. aastal 1,8 % käibest ja uurimisperioodil 1,6 %. Võttes aluseks kasumlikkuse, mis on saavutatud sarnastes tootmisharudes, nagu näiteks roostevabast terasest õmblusteta torude puhul, jõuti seisukohale, et 5 % kasumimarginaal on mõistlik seda tüüpi tootmisharus.

(328)

Netorahavoog näitab koostööd tegevate liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli 2011. aastal ja uurimisperioodil sarnasel tasemel.

(329)

Investeeringute tase oli uurimisperioodil kõrgem kui see oli olnud 2011. aastal. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud vähenemist. Investeeringute suurenemist uurimisperioodil saab suures osas selgitada ühe koostööd tegeva liidu tootja tehtud suure investeeringuga rikkis seadmete olulise osa asendamiseks. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli uurimisperioodil oluliselt madalam kui 2011. aastal.

(330)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes kahaneval turul 4 %, samal ajal kui ta müük liidu turul vähenes enam kui 11 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi kogu vaatlusalusel perioodil madalaks, kuigi kasvas veidi võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega; peamiselt oli selle põhjuseks liidu tootmishari ekspordi märkimisväärne suurenemine. Samal ajal, kui liidu tootmisharu mingil määral taastus 2012. ja 2013. aasta negatiivsetest tulemustest, tootmisharu kasumlikkus üldiselt langes vaatlusalusel perioodil ning oli uurimisperioodi lõpus vaid 1,5–2,0 %, palju madalamal sihtkasumist, milleks oli 5 % (vt põhjendus (327)).

(331)

Asjaolu, et mitmed muud kahjunäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, tootlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus püsisid suhteliselt stabiilsena või isegi paranesid, ei muuda järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, nagu selgitatud põhjenduses (334).

(332)

Eksportivate tootjate ja Tata väitel näitab asjaolu, et mitmed näitajad osutavad positiivsele/stabiilsele suundumusele, et liidu tootmisharu olukord ei ole kahjustav. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks on alusmääruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud, et liidu tootmisharu uurimine hõlmab kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit mõjutasid ning ükski kõnealustest teguritest ei ole ilmtingimata otsustava tähtsusega. Teiseks ei ole olulise kahju kindlakstegemiseks vajalik, et kõik asjakohased majanduslikud tegurid osutaksid negatiivsele suundumusele. Lisaks ei välista mõnede kahjunäitajate stabiilne või isegi positiivne suundumus olulise kahju olemasolu. Selline järeldus peab põhinema kõigi näitajate üldisel hindamisel ning seda kinnitab Euroopa kohtupraktika (76).

(333)

Madal kasumlikkus, millega kaasneb müügi ja turuosa jätkuv vähenemine liidus, asetab liidu tootmisharu väga raskesse majanduslikku olukorda.

(334)

Kõigi kahjunäitajate üldise analüüsi alusel ning võttes arvesse liidu tootmisharu keerulist majandus- ja finantsolukorda, jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(335)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 5 uuris komisjon, kas vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Samuti uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 6, kas muud teadaolevad tegurid võisid samal ajal liidu tootmisharu kahjustada. Need tegurid on järgmised: majanduskriis ja nõudluse vähenemine, import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksport ja asendustoodetest, näiteks plasttorudest lähtuv konkurents.

(336)

India eksportivate tootjate müügimaht liidu turul oli peaaegu kaks korda nii suur [75 000–85 000 t] kui kogu muu import kokku (45 800 t) juba vaatlusaluse perioodi alguses. Indiast lähtuv müük vähenes 2012. aastal kooskõlas tarbimisega, kuid säilitas oma suure turuosa. 2013. aastal, kui tarbimine oli endiselt madalseisus ja liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne, suutsid India tootjad nii oma müüki kui ka turuosa märkimisväärselt suurendada. Indiast pärit toodete müügi selline edukas laienemine kahaneval turul oli võimalik agressiivselt subsideeritud hindade ning liidu tootjate hindadest märkimisväärselt madalama hinnaga müümise tõttu. Agressiivne hinnakujundus jätkus uurimisperioodil. India eksportivate tootjate müügimaht oli uurimisperioodil [85–95 tuhat tonni] ja turuosa [17–19 %]. Hindade allalöömise tasemeks määrati hinnanguliselt 30,9 % ja 31,7 %. Samal ajal kui India müük ja turuosa kasvasid olulisel määral, langes liidu tootmisharu müügimaht palju rohkem kui tarbimine, ning liidu tootmisharu kaotas müügimahust 11 % ja tema turuosa vähenes 4 %.

(337)

Pärast avalikustamist väitsid mõlemad India eksportivad tootjad ja Tata, et liidu tootmisharu olukorra ja India impordi vahel puudub ajaline kattuvus ning et liidu tootmisharu kahju ei põhjustanud Indiast pärit import. Nad väitsid, et liidu tootmisharu jõudis tagasi kasumisse ja suurendas müügimahtu uurimisperioodi ajal, kui India import oli suuremahuline. Lisaks väitsid nad, et komisjon ei hinnanud korrektselt muid tegureid, eriti finantskriisi ja liidu tootmisharu liigset tootmisvõimsust kui kahju peamisi põhjuseid.

(338)

Kui analüüsitakse, kas subsideeritud import on põhjustanud kahju alusmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses, tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, kas subsideeritud impordi tõttu on toimunud olulist hinna allalöömist. See tähendab võrdlust liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga. Komisjon analüüsis, kas selline import vähendas märkimisväärselt hindu või takistas hindade suurenemist, mis muidu oleks toimunud. Komisjon tuletas meelde, et madala hinnaga subsideeritud impordi pidev surve, mis ei luba liidu tootmisharul müügihindu kohandada, võib kujutada endast põhjuslikku seost alusmääruse tähenduses (77).

(339)

Liidu tarbimise olulise languse 2011. ja 2012. aastal põhjustasid ülemaailmne finantskriis ja kahanevad avaliku sektori kulutused ning selline tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi alguses. Alates 2013. aastast, kui liidu tarbimine oli kuni uurimisperioodi lõpuni ikka veel madalseisus, suurenes India subsideeritud import liitu märgatavalt – 16 % võrreldes üldise 10 %-lise suurenemisega kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Samal ajal suurenes India impordi turuosa ligikaudu 18 % vaatlusalusel perioodil ja 6 % alates 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. See oli võimalik vaatlusaluse toote liidu tootjate hindadest märkimisväärselt madalama hinnaga müümise tõttu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil lõid India ekspordi subsideeritud hinnad liidu hindu alla rohkem kui 30 %.

(340)

Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu täit kasu ülemaailmselt finantskriisist taastumisest ega liidu tarbimise suurenemisest alates 2013. aastast. Kuigi liidu tootmisharu suurendas oma müügimahtu 2013. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel, vähenes müügimaht vaatlusalusel perioodil kokku 10 %, samal ajal kui India import suurenes samal perioodil 10 %. Indiast pärit subsideeritud impordi sissevool, mis lõi liidu tootmisharu hinnad märgatavalt alla, takistas liidu tootmisharu suurendamast oma müügimahtu liidu turul tasemele, mis oleks taganud jätkusuutliku kasumitaseme. Tootmismahu säilitamiseks suurendas liidu tootmisharu oma ekspordimahtu. Seega oli olemas ajaline kokkulangevus liidu tootmisharu hindu märgatavalt allalööva (ligikaudu 30 %) subsideeritud hinnaga impordi, mis märkimisväärselt survestas hindu liidu turul ja takistas hinnatõusu (mis muidu oleks toimunud), ning liidu tootmisharu poolt uurimisperioodil kantud kahju vahel.

(341)

Võttes arvesse ajalist kokkulangevust subsideeritud hinnaga India impordi poolt liidu tootjate hindade märkimisväärse allalöömise ning liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel, mille tulemuseks oli väga madal kasumlikkus, järeldatakse, et subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule kahjuliku olukorra.

(342)

Vaatlusaluse toote tarbimine liidus vähenes 7 %. Tarbimise vähenemise (13 % 2011. aastast 2012. aastani) põhjustas majanduskriis ja kahanevad avaliku sektori kulutused. Tarbimise vähenemine tundus vaatlusaluse perioodi alguses kahju tekkimisele kaasa aitavat ja võis avaldada mõju ka 2013. aastal. 2013. aastal ja eelkõige uurimisperioodil on siiski Indiast pärit subsideeritud import peamine kahjustav tegur, mis avaldas liidu tootmisharu müügile liidus survet hindade vähendamise suunas ja takistas uuesti jätkusuutlikku kasumlikkuse saavutamist.

(343)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

(344)

Indiast pärit import moodustas uurimisperioodil kogu liitu suunatud impordist enamiku. Samal ajal kui Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil oluliselt, vähenes muu import samal perioodil üle 20 %. Samal ajal kui Indiast pärit import kasvatas turuosa, vähenes muu impordi turuosa. Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit impordi väikest mahtu ning asjaolu, et vähenes nii selle maht kui ka turuosa, ei ole ühtki viidet sellele, et see põhjustas liidu tootmisharule kahju.

(345)

Eksportivad tootjad väitsid, et üks liidu tootjatest importis vaatlusalust toodet oma Hiina tootmistehastest, tekitades kahju iseendale. Nende väidete toetuseks ei leitud mingeid tõendeid. Kontrollitud tõendid näitasid, et liidu tootjaga seotud Hiina tehastest liitu suunatud import oli väga väike. Lisaks vähenes Eurostati andmetel Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil oluliselt. Kogu Hiinast pärit impordi turuosa kahanes rohkem kui 2 protsendipunkti, mis jätab selle kahju põhjustajana selgelt kõrvale.

(346)

Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Koostööd tegevate liidu tootjate eksport

(347)

Liidu tootmisharu müük väljaspool liitu suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt (30 %), samal ajal kui keskmine müügihind jäi suhteliselt stabiilseks. Seetõttu on müük väljaspool liitu tegelikult kahju leevendav tegur. Kui müük väljaspool liitu ei suureneks, oleks liidu tootmisharu veelgi kahjulikumas olukorras.

(348)

Jindal osutas tähelepanu sellele, et liidu tootmisharu ekspordihinnad olid madalamad kui liidu müügihinnad ning ei saanud seetõttu kahju leevendada. Suurenenud müük väljaspool liitu andis liidu tootmisharule võimaluse suurendada tootmist, säilitada tööhõive taset ja tõsta tootmisvõimsuse rakendusastet ning katta seega paremini püsikulusid. See, et ekspordi keskmised ühikuhinnad olid pisut madalamad (5 % piires) kui liidu müügihinnad, võib tuleneda mitmest eri tegurist, nagu lihtsamate tooteliikide müük, suurema diameetriga tooted, müügitehingute suurem hulk jne, mille tõttu võisid hinnad väljaspool liitu olla madalamad kui liidu müügihinnad.

(349)

Eksportivad tootjad väitsid veel, et kahju oli ise tekitatud, kuna kaebuse esitaja pööras üha rohkem tähelepanu tootmistegevusele Hiina Rahvavabariigis ning suure osa selle müügist kolmandatesse riikidesse moodustasid Hiina tooted, mis tõi muu hulgas kaasa tootmisvõimsuse madala rakendusastme. Komisjon ei saanud sellega nõustuda. Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tootmisharu eksportmüük märkimisväärselt (30 %), mis takistas tootmise vähenemist ja mitmete kahjunäitajate halvenemist.

(350)

Huvitatud isikud väitsid, et kahju põhjustas asendustoodetest, eelkõige plasttorudest (polüetüleen (PE), polüvinüülkloriid (PVC) ja polüpropüleen (PP)) lähtuv karm konkurents. Väiksema diameetriga plasttorude ühikuhind on esialgu palju odavam. Võttes arvesse hoolduskulusid ja toote eluiga, on vaatlusalusel tootel pikas perspektiivis siiski kulueeliseid. Plasttorud avaldavad vaatlusalusele tootele mõningast konkurentsisurvet, eelkõige väiksemate diameetrite puhul. Vaatlusalusel perioodil keragrafiitmalmist torud plasttorudele turuosa siiski ei kaotanud ja mõnedel juhtudel suutsid keragrafiitmalmist torud plasttorudelt vaatlusalusel perioodil isegi turuosa mõnevõrra tagasi võita. Seetõttu ei põhjustanud plastist asendustoodetest lähtuv konkurents tõenäoliselt vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(351)

Eksportivad tootjad ja Tata väitsid, et kahju põhjuseks on struktuurne liigne tootmisvõimsus. See, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli vaatlusalusel perioodil madal, ei tähenda tingimata, et ta kannataks struktuurse liigse tootmisvõimsuse ja/või ebatõhususe all määral, mis põhjendaks mittekahjustava hinna vähendamist. Tuletatakse meelde, et kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2011. aastal madal, madalamgi kui uurimisperioodil, oli tootmisharu kasumlikkus kõrge. Seepärast lükati see väide tagasi.

(352)

Jindal väitis, et liidu tootmisharu müügi-, üld- ja halduskulud kahekordistusid vaatlusalusel perioodil ning et see oli kahjutegur, mis kõrvaldas põhjusliku seose. Kuna leiti, et müügi-, üld- ja halduskulud suurenesid vaatlusalusel perioodil üksnes pisut, lükati see väide tagasi.

(353)

Eksportivad tootjad ja Tata väitsid, et investeeringute suurenemine oli selge märk paranenud olukorrast ning suurenenud import Indiast ei olnud kahju põhjuseks. Komisjon ei nõustunud sellega. Esiteks oli isegi suurenenud investeeringute maht 22–24 miljonit eurot siiski väike võrreldes liidu tootmisharu kogumüügiga, mis ületas 400 miljonit eurot. Lisaks purunes ühe liidu tootja suur vedela raua segisti. Segisti asendamine nõudis suuri kulutusi põhivarasse uurimisperioodil. ECL väitis, et liidu tootmisharu vähenenud kasumlikkus on selle purunemise tulemus. Tuleb märkida, et kõnealuse purunemise mõju isoleerimiseks tehti mitmeid arvutusi ning seepärast lükati see väide tagasi.

(354)

Jindal väitis veel, et suurenenud vahe ühiku müügihinna ja tootmiskulude vahel uurimisperioodil osutab põhjusliku seose puudumisele subsideeritud impordi ja kahju vahel. Nagu eespool põhjenduses (319) selgitatud, ei määrata ühiku müügihinda ja ühiku tootmiskulusid kindlaks samal alusel ning seepärast ei ole nende kahe näitaja vahel otsest korrelatsiooni. Igal juhul ei olnud hinnatõus tootmiskulude suhtes uurimisperioodil piisav, et taastada liidu tootmisharu sihtkasumit.

(355)

Sama eksportiv tootja väitis, et võttes arvesse seda, et impordihinnad olid 2011. aastal ja uurimisperioodil sarnasel tasemel (COMEXTi andmetel), võib järeldada, et hinna allalöömise/märgatavalt madalamate hindade ning liidu tootmisharu heade tulemuste vahel 2011. aastal on ajaline kokkulangevus. See hüpotees tugineb eeldustele, millega komisjon ei nõustu. Liidu tootmisharu olukord ei olnud 2011. aastal hea, kuna selle kasumlikkus jäi allapoole sihtkasumi 5 %-list taset.

(356)

Põhjuslik seos tehti kindlaks liidu tootjate poolt kantud kahju ja vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud impordi vahel. Subsideeritud impordi poolt liidu tootjate hindade märkimisväärse allalöömise ning liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel liidus on ajaline kokkulangevus. Indiast pärit subsideeritud import lõi liidu tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil 30,9 % ja 31,7 % alla. Selle tagajärjeks on liidu tootmisharu väga madal kasumlikkus.

(357)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle subsideeritud impordi kahjulikust mõjust. Majanduskriis ja nõudluse vähenemine aitasid kahju tekkimisele kaasa vaatlusaluse perioodi alguses. Kui subsideeritud import ei oleks liidu tootmisharus hindasid märkimisväärselt alla löönud, ei oleks liidu tootmisharu olukord kindlasti sellises ulatuses mõjutatud olnud. Eelkõige ei langeks müük nii palju, tootmisvõimsuse rakendusaste oleks suurem ja kasumlikkus jätkusuutlikum. Seetõttu võib järeldada, et tarbimise vähenemine ei kõrvalda põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja olulise kahju vahel.

(358)

Muid kindlakstehtud tegureid, nagu import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused ja asendustoodetest lähtuv konkurents, ei peetud eespool kindlaks tehtud põhjuslikku seost kõrvaldavateks, arvestades isegi nende võimalikku ühismõju.

(359)

Eelneva põhjal tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Indiast pärit subsideeritud import, ning et muud individuaalselt või kollektiivselt arvestatud tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost. Kahju seisneb peamiselt liidu müügi kahanemises, liidu tootmisharu turuosa vähenemises, tootmisvõimsuse madalas rakendusastmes ja madalas kasumlikkuses.

(360)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas tasakaalustavate meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus. Komisjon pööras erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, turustajate ja lõppkasutajate, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevate kommunaalettevõtete huvide hindamisest.

(361)

Liidu tootmisharu tootmistehased asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Austrias. Liidu tootmisharu andis seoses vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga otse tööd enam kui 2 400 töötajale. Kolmest tootjast kaks tegid uurimise käigus koostööd. Koostööd mittetegev tootja ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool on näidatud, said kaks koostööd tegevat äriühingut olulist kahju ja subsideeritud import mõjutas neid negatiivselt.

(362)

Eeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kauplemistingimused ja võimaldab liidu tootjatel müüki ja tootmisvõimsuse madalat rakendusastet suurendada. Selle tulemusena jõuaks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks ja töökohtade kadumise ärahoidmiseks vajalikuks. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(363)

Seega järeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(364)

Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija. Mitu turustajat andis endast teada ja väljendas oma seisukohti.

(365)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et tasakaalustusmeetmete kehtestamine India suhtes ei ole liidu huvides, võttes arvesse kaebuse esitaja turgu valitsevat seisundit ja seda, et kaebuse esitaja toodab Hiinas vaatlusalust toodet, mida ta saab juhul, kui India suhtes meetmed kehtestatakse, kergesti liitu importida, kindlustades seega veelgi oma turgu valitsevat seisundit.

(366)

Uurimine on näidanud, et kaebuse esitajaga seotud Hiina tootmisrajatistest liitu suunatud import oli uurimisperioodil tühine. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja kasutaks tulevikus kõnealuseid Hiina tootmisrajatisi India impordi asendamiseks, kui meetmed kehtestatakse.

(367)

Nagu on osutatud ajutises dumpinguvastases määruses, saatis komisjon välja täiendava teabenõude, et analüüsida sügavamalt meetmete kehtestamise mõju liidu kasutajatele. Komisjon sai umbes 50 vastust, peamiselt vaatlusaluse toote ELi turustajatelt, ehitusettevõtjatelt ja mitmetelt vee-ettevõtetelt, kelle andmeid saab kontrollida avalikust toimikust.

(368)

Peaaegu kõik täiendavale teabenõudele vastanud kasutajad tundsid muret kaebuse esitaja väga suure turuosa üle ja väljendasid kartust, et peale tollimaksu kehtestamist on tema peamised konkurendid, s.o India äriühingud, sunnitud liidu turult lahkuma, jättes kaebuse esitaja valitsevasse seisundisse. Mõned turustajad väitsid, et SG PAM oli keeldunud nendega kauplemast või oli pakkunud neile ebasoodsamaid tingimusi, kuna nad olid hakanud tegema koostööd eksportivate tootjatega. Üks kasutaja esitas kaks hinnapakkumist, mis tema hinnangul näitasid, et SG PAM oli 2015. aasta detsembris hindu ligikaudu 25 % võrra tõstnud. Mõned kasutajad väitsid, et SG PAM oli kasutanud oma tugevat positsiooni, et manipuleerida hankemenetlustes oma toodete kasuks.

(369)

On tõsi, et ELi konkurentsieeskirjadega kehtestatakse rangemad käitumisnõuded olulise turuosaga äriühingutele, kuid lõpuks peavad ikkagi konkurentsiasutused otsustama, kas tegemist on turgu valitseva seisundiga ning kas seda on kuritarvitatud. Konkurentsiasutused uurivad kõigepealt asjaomast toodet ja geograafilist turgu. Näiteks HDPE- ja MDPE-kanalisatsioonitorude juhtumi puhul ei välistatud, et need konkureerivad keragrafiitmalmist ja terasest torudega, kuid tooteturu määratlus jäeti siiski lahtiseks (78). Käesoleval juhul ei saanud komisjon asjaomast toodet ja geograafilist turgu määratleda, kuna ametlikku konkurentsikaebust ei esitatud.

(370)

Ainuõiguslikud turustuskokkulepped, millega antakse soodsamad tingimused, või veelgi rangemad vertikaalsed piirangud kaupade turustamises ei ole iseenesest ebaseaduslikud (79) ning lõpuks on konkurentsiameti ülesanne hinnata, kas sellised piirangud on konkurentsivastased või isegi pahatahtlikud. Mis puudutab hinnapakkumisi, mis väidetavalt osutasid hinna tõstmisele SG PAMi poolt, siis oli komisjonil neid keeruline võrrelda ilma täpsete pakkumiste ja seotud asjaolude sügavama uurimiseta. Lisaks sa komisjon ainult ühe tõendi väidetava hinnatõusu kohta, mis ei tõendanud, et hinnatõus oli laialt levinud.

(371)

Subsiidiumidevastastes menetlustes uurib komisjon konkurentsiprobleeme, et teha kindlaks, kas tasakaalustusmeetmete kehtestamine oleks selgelt liidu huvide vastane. Selline analüüs ei või hõlmata konkurentsi hindamist rangelt õiguslikus tähenduses – seda saab teha ainult pädev konkurentsiasutus. Siiski ei esitatud kindlaid tõendeid, mis oleksid osutanud, et kaebuse esitaja hakkaks konkurentsi kahjustama juhul, kui tasakaalustusmeetmed kehtestatakse, v.a asjaolu, et tal on juba praegu turul tugev positsioon. Konkurentsiasutus ei esitanud ühtegi otsust, mis osutaks kaebuse esitaja konkurentsivastasele käitumisele seoses vaatlusaluse tootega. Samuti ei esitatud ühtegi kohtuotsust, millega kaebuse esitaja oleks mõistetud süüdi hankemenetluse manipuleerimises.

(372)

Ei tasu unustada, et tasakaalustusmeetmete kehtestamise eesmärk on taastada võrdsed tingimused konkureerimiseks liidu tootjatele ja kolmanda riigi tootjatele, mitte sundida eksportivaid tootjaid turult lahkuma. Seepärast kehtestatakse liidu eeskirjade kohaselt tollimaksud sellisel tasemel, mis võimaldavad India eksportijatel jätkata endiselt konkureerimist liidu tootjatega, ent õiglaste hindadega. Kombineeritud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed kehtestatakse dumpingu ja subsiidiumide tasemel, mis on allpool hinna allalöömise taset.

(373)

Peale selle tegutseb kolmandates riikides mitu tootjat (Hiinas, Türgis, Venemaal ja Šveitsis), kes juba müüvad liidu turule. Vaatlusalusel perioodil oli nende müügimaht väike ja vähenev. Teiste importijate müügi vähenemise üks põhjustest tundub olevat India tootjate agressiivne konkureerimine. India subsideeritud hinnad olid kaugelt madalamad kõikide teiste suuremate importivate riikide hindadest (v.a Venemaa). Kasutajad kinnitasid, et juhul, kui liidu tootmisharu tõstab ühepoolselt hindu, võib import teistest riikidest keskpikas perspektiivis pigem suureneda, kui vastavad kolmandate riikide tootjad on saanud kätte täiendavad, EL liikmesriikide poolt nõutavad sertifikaadid. Samuti kinnitasid kasutajad, et Šveitsi äriühing, kes küll tegutseb liidu turul, toodab keerukamaid, kõrge lisandväärtusega torusid, mis ei ole vabalt asendatavad India toodetega.

Keskmine impordihind eurodes

(374)

Seepärast komisjon nõustus, et huvide kaalumisel ja tasakaalustamisel tuleb prioriteediks seada liidu tootmisharu kaitsmine kahjustava subsideerimise eest, mitte kasutajate huvi vältida võimalikku negatiivset mõju konkurentsiolukorrale liidu turul. Kuigi kardetakse, et tasakaalustusmeetmed võivad tugevdada juhtiva liidu tootja niigi tugevat positsiooni, siis mitmed leevendavad tegurid, nagu jätkuv konkurents India tootjate poolt, muud eksportijad ja asendustooted, tagavad piisava konkurentsisurve liidu tootmisharule, mis hoiab ära võimaliku negatiivse mõju konkurentsile liidu turul. Lõpetuseks tuleb märkida, et komisjon on valmis jälgima oma meetmete mõju konkurentsiolukorrale liidu turul.

(375)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi subsideerimise, kahju, põhjuslik seose ja liidu huvide kohta ning kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 1, tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes.

(376)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud subsiidiumimarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(377)

Kahjustava subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada seda liiki tootmisharu samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel.

(378)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase subsideeritud impordi kaalutud keskmise hinna – nagu see oli kindlaks tehtud põhjenduses (301) kirjeldatud hinna allalöömise arvutuste käigus – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lisati tootmiskuludele mõistlik kasumitase. Sihtkasumimarginaaliks määrati 5 % nagu on märgitud põhjenduses (327).

(379)

Seejärel esitati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

(380)

Pärast avalikustamist väitis Jindal, et selle asemel, et lisada tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum liidu tootmisharu mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks, tuleks mittekahjustavat hinda korrigeerida allapoole liidu tootmisharu struktuurse liigse tootmisvõimsuse ja ebatõhususe tõttu. Komisjon ei leidnud, et tegemist oleks struktuurse liigse tootmisvõimsusega, nagu märgitud põhjenduses (351), ja lükkas seepärast selle väite tagasi.

(381)

Pärast avalikustamist väitsid mõlemad eksportivad tootjad, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamise metoodika oli vigane, kuna võrdlus liidu müügihindadega ei põhinenud tegelikul hinnal, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus, vaid arvestuslikul ekspordihinnal, mis on kunstlikult madal. Kahjumarginaalid on seepärast kunstlikult kõrged.

(382)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on määrata kindlaks, kas subsideeritud impordi ekspordihinnale subsiidiumimarginaalil põhinevast määrast madalama tollimaksumäära kohaldamine oleks piisav subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hinnang lähtub ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Kui eksportmüük toimub seotud importijate kaudu, arvutatakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisele, selle hinna alusel, millega toimub edasimüük esimestele sõltumatutele klientidele. Vastasel juhul saadaks sama kahjumarginaali hindamisel kahe eri vahendiga kaks erinevat tulemust. Seepärast arvab komisjon, et kasutatud metoodika annab täpse aluse hindade võrdlemiseks ja seega kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks. Seepärast lükatakse see väide tagasi ja kinnitatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramise metoodika.

(383)

Eespool esitatud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks tasemel, mis on piisav subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali.

(384)

Liidu tootmisharu taotles pärast avalikustamist meetmete kehtestamist pigem koguselise tollimaksu kui väärtuselise tollimaksu vormis. Tuleb meenutada, et esialgses etapis kehtestati väärtuseline dumpinguvastane tollimaks. Tavaliselt eelistatakse tõepoolest väärtuselisi tollimakse, sest need on tõhusamad juhul, kui ekspordihinnad muutuvad. Liidu tootmisharu taotles meetmete kehtestamist koguselise tollimaksuna kolmel peamisel põhjusel:

(385)

Tootmisharu esimese ja teise põhjuse osas, mis on omavahel seotud, tuleb märkida, et India ekspordihinna mis tahes langus pärast uurimisperioodi ei viinud tingimata subsideerimise suurenemiseni. Seda, mil määral ei oleks väärtuseline tollimaks tõhus uurimisperioodi järgse subsideerimise taseme tasakaalustamiseks, tuleks vajaduse korral uurida vahepealse läbivaatamise käigus, milleks liidu tootmisharu peab esitama alusmääruse artikli 19 kohase taotluse. Kolmanda punkti osas tuleb märkida, et tootmisharu tunnistas ise, et keragrafiitmalmist torude tootmiseks vajaliku peamise tooraine – rauamaagi – hinnad on alates 2014. aastast langenud. Rauamaagi hinna vähenemine on tõenäoliselt mõjutanud keragrafiitmalmist torude hindade langust pärast uurimisperioodi lõppu. Selline hinnalangus ei tähenda siiski automaatselt subsideerimise taseme suurenemist. Asjaolu, et keragrafiitmalmist torude hind võib kõikuda vastavalt toorainehinna kõikumisele, ei ole põhjus kehtestada väärtuselise tollimaksu asemel kindlasummalist tollimaksu.

(386)

Kõiki eespool nimetatud põhjuseid arvesse võttes ollakse seisukohal, et kindlasummalise tollimaksu kehtestamine, mis oleks importijatele liigselt koormav olukorras, kus ekspordihinnad langevad kooskõlas toorainehindadega, ei ole põhjendatud. Kindlasummaline tollimaks on sobivam homogeensete toodete ja mitte vaatlusaluse toote puhul, mis jaguneb mitmeks tooteliigiks.

(387)

ECL esitas kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel (vt põhjendus 5) ja hiljem kirjalikult kohustuse pakkumise, et tema suhtes kohaldataks madalamat FPS-määra 2 %, kuid automaatselt kõrgemat tollimaksu ilma läbivaatamiseta, kui uuesti võetaks kasutusele 5 % määr. Alusmääruse artikli 13 kohaselt koosneb kohustuse pakkumine kas päritoluriigi kohustusest lõpetada subsiidium või võtta teisi meetmeid selle mõju suhtes, või eksportija kohustusest korrigeerida oma hindu. Eksportija pakkumine ei sisaldanud hinnakohustust. Kohustus on igal juhul samaväärne meede kui see, mis määrati kindlaks uurimise tulemuste põhjal. Komisjon lükkas seepärast kohustuse pakkumise tagasi.

(388)

Peale selle võivad ka importijad nõuda asjaomase kava alusel antud subsiidiumi täpse summa ulatuses tagasimakset.

(389)

Seetõttu kehtestati tasakaalustavad tollimaksu määrad kahju- ja subsiidiumimarginaalide võrdluse põhjal. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised.

(390)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti kindlaks kõnealuse uurimise ajal. Kõnealuseid tollimaksu määrasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõikide muude äriühingute suhtes) kohaldatakse eranditult selliste toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(391)

Kõik taotlused äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamise kohta (nt pärast üksuse nimemuudatust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (80) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust äriühingu tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuudatusega või kõnealuse muutustega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse vastavalt käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(392)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada tasakaalustusmeetmete nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

(393)

Et tagada subsiidiumidevastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(394)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole oma arvamust esitanud,

18.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/53

(1)

18. septembril 2015 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1559 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes liitu.

(2)

Komisjon algatas 20. detsembril 2014 uurimise (3) kaebuse alusel, mille esitas 10. novembril 2014 Saint-Gobain PAM Group (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keragrafiitmalmist torude kogutoodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 14, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

11. märtsil 2015 algatas komisjon eraldi subsiidiumidevastase uurimise Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu importimise suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (4). Asjaomase uurimise lõplikud järeldused sätestatakse eraldi määruses (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus”) (5).

(5)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Lisaks andis endast teada ja esitas oma märkused veel üks India tootja Tata Metaliks DI Pipes Limited (edaspidi „Tata”). Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Komisjon kontrollis kohapeal ühe koostööd tegeva eksportiva tootjaga seotud Itaalia äriühingu poolt antud lisainformatsiooni.

(7)

Jindal Saw Limited (edaspidi „Jindal”) taotles kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik”) sekkumist esialgse kahjude arvestuse mõningate aspektide suhtes. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatas taotluse läbi ja vastas kirjalikult otse eksportivale tootjale.

(8)

Seejärel teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi lõpliku avalikustamise kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(9)

28. jaanuaril 2016 toimus Electrosteel Castings Limited (edaspidi „ECL”) taotlusel ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(10)

Märkusi, mida huvitatud isikud esitasid, kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(11)

Nagu on esitatud ajutise määruse põhjendustes 15 ja 16, määratleti vaatlusalune toode esialgu India päritolu keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torudena (edaspidi „keragrafiitmalmist torud”), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla.

(12)

Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud on vahemikus 60 – 2 000 mm ning 5,5, 6, 7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted.

(13)

Jindal ja India valitsus väitsid, et keragrafiitmalmist torud, mis ei ole seest ega väljast kaetud (edaspidi „katmata torud”), tuleks vaatlusaluse toote hulgast välja arvata, kuna sellised torud on erinevate füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omadustega pooltooted ja neid ei saa ilma täiendava töötlemiseta kasutada vee edasitoimetamiseks. Katmata torud ei ole vaatlusaluse tootega omavahel vahetatavad ning neil on erinev lõppkasutusviis.

(14)

Kaebuse esitaja vaidlustas selle väite ning väitis omalt poolt, et kõikidel keragrafiitmalmist torudel, katmata või mitte, on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ja sama lõppkasutusviis. Kaebuse esitaja väitis veel, et seest ja väljast katmist loetakse viimistlemiseks, mis moodustab ainult kuni 20 % keragrafiitmalmist torude tootmise kogumaksumusest ning et see ei muuda keragrafiitmalmist torude põhiomadusi. Kaebuse esitaja rõhutas veel, et katmata torudel ei ole muud tegelikku funktsiooni või kasutusotstarvet lõpptarbija jaoks kui vee ja reovee edasitoimetamine, neid ei müüda liidu turul ning need peavad tingimata olema kaetud enne kaubastamist ja vastama liidu standarditele. Lisaks sellele kuuluvad keragrafiitmalmist katmata torud sama tollikoodi alla kui kaetud torudki ning nende väljaarvamine võiks seetõttu viia kõikidest dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmiseni ja vähendada asjaomaste meetmete mõju, võttes arvesse India eksportijate märkimisväärset tootmisvõimsust torude katmiseks liidus (umbes 80 000 tonni aastas). Sellega seoses väitis kaebuse esitaja veel, et alates 2013. aastast on märkimisväärselt suurenenud Indiast pärit katmata torude import ja see oli 2015. aastal peaaegu kolm korda suurem kui 2013. aastal. Kaebuse esitaja arvates kõnealune suundumus tõenäoliselt jätkub.

(15)

Uurimine on näidanud, et katmata torud ei oma tegelikku funktsiooni/kasutusotstarvet turu jaoks ja neid ei müüda sellisena liidu turul. Asjaomased torud peavad tingimata läbima edasise töötluse, st seest ja väljast katmise enne, kui nad muutuvad turustatavateks ja vastavateks ELis vee ja reovee edasitoimetamise kohta kehtivatele standarditele. Sellal kui vastavus ELi standarditele ei ole toote määratlemisel tingimata otsustav tegur, ei saa selle analüüsimisel, kas katmata toru on lõpptoode või ainult pooltoode, mööda vaadata asjaolust, et katmata toru tuleb täiendavalt töödelda enne, kui seda saab kasutada kavandatud lõppkasutusviisil. Seetõttu komisjon leiab, et keragrafiitmalmist katmata torusid tuleb käsitada pooleldi valmis keragrafiitmalmist torudena.

(16)

Sellele vaatamata võib pooltooteid ja valmiskaupu käsitada ühe tootena, kui i) neil on samasugused põhiomadused ja, kui ii) täiendavad töötlemiskulud ei ole märkimisväärsed (6). On selge, et seest ja väljast katmine lisab katmata torudele reaalse omaduse, mis annab neile torudele olulise ja peamise väärtuse, mis on vajalik nende peamise kasutusotstarbe täitmiseks liidu turul, nimelt vee ja reovee edasitoimetamiseks kooskõlas ELi standarditega. Samuti on selge, et katmata torule sisemise ning välimise kattekihi lisamise maksumus ulatub tavaliselt kuni 20 %ni keragrafiitmalmist toru tootmise kogumaksumusest. Seega tuleb ka kõnealust täiendavat töötlemist pidada oluliseks.

(17)

Sellest lähtub, et keragrafiitmalmist pooleldi valmis, katmata torusid ei saa pidada samaks tooteks keragrafiitmalmist viimistletud (seest ja väljast kattekihiga kaetud) torudega, mistõttu need tuleb vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(18)

Komisjon ei leidnud, et katmata torude tootemääratlusest väljajätmine põhjustaks arvestatavat kõrvalehoidmise riski. Katmata torusid impordib ainult üks Jindaliga seotud äriühing, kellel, vastupidi kaebuse esitaja väitele, on väike tootmisvõimsus liidus torude katmiseks. Komisjoni kontrollitud andmete alusel on tegelik tootmisvõimsus umbes 15 000 tonni aastas. Peale selle, kuigi Indiast pärit katmata torude import paistab peale uurimisperioodi lõppu suurenevat, on mahud, lähtudes kaebuse esitaja poolt esitatud andmetest, siiski tagasihoidlikud (vähem kui 10 000 tonni 2015. aastal). Võttes arvesse liidus asuva seotud äriühingu piiratud tootmisvõimsust torude katmiseks, ning tema praegust katmata torudega seonduvat äriplaani eelseisvateks aastateks, mis on 15 000 – 21 000 tonni 2017. aastaks, ei ole tõenäoline, et kõnealune tootmiskoht muudetakse väravaks, mille kaudu hakkab saabuma massiliselt katmata torusid ainsa eesmärgiga need katta, et vältida viimistletud torudele liidus kehtivat tollimaksu, mille puhul tekiks tõenäoliselt vastuolu alusmääruse artikliga 13.

(19)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Jindal keragrafiitmalmist ääriktorude väljajätmist tootemääratlusest. Jindal esitas oma taotluse uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(20)

Erinevalt katmata torudest on ääriktorud keragrafiitmalmist torud, mis on lõplikult viimistletud sisemise ja välimise kattekihiga. Seetõttu sobivad ääriktorud vee ja reovee edasitoimetamiseks ilma täiendava töötluseta. Põhiolemuselt on need täispikkuses keragrafiitmalmist torudest pikkusesse lõigatud ja äärikutega varustatud torud, mis ühendatakse poltide ja mutrite abil, samal ajal kui teised keragrafiitmalmist torud ühendatakse liitmikega. Pikkusesse lõikamiseks ja äärikute lisamiseks tehtava töötlemise kulu ei saa pidada kuluks keragrafiitmalmist torude põhiomaduste muutmise eest, mis on vee ja reovee edasitoimetamine, või oluliseks töötlemiskuluks. Seetõttu, kuigi teatud täiendav töötlemine on vajalik, et toota keragrafiitmalmist torudest ääriktorusid, leidis komisjon, et kõnealused tooted on üks toode, ning väljaarvamise taotlus lükati tagasi.

(21)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades määratletakse vaatlusalune toode lõplikult kui keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud (edaspidi „keragrafiitmalmist torud”), mille hulka ei kuulu sisemise ja välise kattekihita keragrafiitmalmist torud (edaspidi „katmata torud”), mis pärinevad Indiast ja kuuluvad CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla.

(22)

Uurimine näitas, et eespool määratletud vaatlusalune toode, mis on toodetud ja mida müüakse Indias ja toode, mis on toodetud ja mida müüakse liidus, omavad samasuguseid füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi ning on seetõttu samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas ECL, et teatavad omamaise müügiga seotud kulud, mis olid esitatud müügi-, üld- ja halduskulude all, olid esitatud juba ka tootmiskulude all, mille tulemusena olid need kahekordselt arvesse võetud, ja seega tuleks neid kulusid vastavalt korrigeerida. Lisaks taotles ta teatavate kulude korrigeerimist, mis olid arvesse võetud normaalväärtuse arvutamisel, ja teatavate vähenduste mahaarvamist normaalväärtuse arvutamisel. Lähtudes kättesaadavatest kontrollitud tõenditest komisjon nõustus, et teatavad kulud olid esitatud kahekordselt ja korrigeeris selle asjaolu, arvestades asjaomased kulud maha müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon tegi ka vajalikud parandused normaalväärtuse arvutamisel arvesse võetud teatavates kulutustes ja mahaarvamistes.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tegi komisjon kindlaks, et sama eksportiva tootja puhul oli juhtudel, kui normaalväärtus määrati kindlaks arvestuslikul teel, ekslikult maha arvatud teatavad hinnaga seotud kulud, peamiselt finantskulud. Nimetatud asjaolu parandati ning kõnealusele äriühingule anti sellest teada.

(25)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et komisjon oleks pidanud normaalväärtuse arvutamisel keskmise krediidikulu lahutama, selle asemel, et seda üldse arvesse võtmata jätta, nagu komisjon esialgu tegi.

(26)

Kõnealune väide lükati tagasi, kuna keskmine krediidikulu on asjakohane ainult juhul, kui normaalväärtus arvutatakse omamaise turu hindade alusel ja see ei oma tähtsust, kui normaalväärtus arvutatakse tootmiskulude alusel, nagu vaatlusaluste tooteliikide puhul tehti. Selle põhjuseks on asjaolu, et krediidikulu ei ole seotud tootmiskuludega, ent võetakse tavaliselt ühe tegurina arvesse hindade kindlaksmääramisel.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jindal veel, et mittetüüpilise müügi puhul (7) ei oleks komisjon pidanud kasutama mitte tegelikku kasumimarginaali, mis on sellise müügi puhul saavutatud, kuna see on liiga kõrge, vaid selle asemel äriühingu kaalutud keskmist kasumimarginaali. Eksportiv tootja esitas oma väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, ent ei esitanud uusi tõendeid.

(28)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna sellise mittetüüpilise müügi normaalväärtus määrati kindlaks eksportiva tootja tegelikku kasumit arvesse võttes, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6.

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutuste korrigeerimise käigus oleks tulnud ka transpordikulud maha arvata. See oli siiski juba tehtud, kuna komisjon lahutas transpordikulud selleks, et jõuda tehasehinna tasemele, juba normaalväärtuse arvutamise esialgses etapis.

(30)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja, et kirjavea tõttu ei ole normaalväärtuse arvutuste korrigeerimise käigus pakkekulusid maha arvestatud. Leiti, et väide on õigustatud ning viga parandati.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas liidu tootmisharu uuesti taotluse, et komisjon peaks korrigeerima normaalväärtust, võttes arvesse India rauamaagi ekspordimaksu. Komisjon tegi paralleelse subsiidiumidevastase uurimise käigus kindlaks, et India rauamaagi ekspordihinnad olid moonutatud mitmete India ekspordipiirangute tõttu. Nimetatud asjaoludel ei ole vajadust kõnealuse moonutusega käesolevas uurimises enam arvestada, kuna vastasel korral läheks subsiidiumi mõju kahekordselt arvesse.

(32)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 19–32.

(33)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas ECL, et seotud liidu äriühingute teatavad eksportmüügiga seotud kulud, mis olid esitatud müügi-, üld- ja halduskulude all, olid esitatud ühtlasi ka impordijärgsete kuludena, mille tulemusena need võeti kahekordselt arvesse. Lisaks taotles ta teatud kulude korrigeerimist, mis olid arvesse võetud nii ekspordihinna kindlaksmääramisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kui ka alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g rakendamisel. Komisjon nõustus, et teatud kulud olid kahekordselt arvesse võetud ja lahutas need seotud liidu äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon tegi vajalikud parandused ka ekspordihinna arvutamisel arvesse võetud teatud kulutustes ja mahaarvamistes.

(34)

Teine eksportiv tootja tuvastas samuti teatavad kulud, mis olid kahekordselt maha arvestatud, nii impordijärgsete kuludena kui ka osana seotud liidu äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludest. Ka tema taotles teatud mahaarvamistega seoses ümberarvestamist. Komisjon analüüsis taotlust ja tegi asjakohased parandused. Nagu lõplike järelduste avalikustamise raames on juba selgitatud, olid need avalikustamisdokumendi lisades märgitud mõned miinusmärgiga ekspordihinnad seotud krediitarvete ja hinnaalandustega, mida näitas asjaolu, et kogused, millest teada anti, olid samuti negatiivsed ja ei tulenenud parandustest, mida tehti alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(35)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et komisjon ei oleks pidanud ekspordihinna arvutamisel rakendama alusmääruse artikli 2 lõiget 9, vaid et ekspordihind oleks pidanud põhinema eksportiva tootja ning temaga seotud liidu äriühingute vahelistel siirdehindadel. Ta väitis, et asjaomased hinnad on usaldatavad kolmel põhjusel. Esiteks oli hind, mida äriühing küsis temaga seotud liidu äriühingutelt, väidetavalt kooskõlas eksportiva tootja müügihinnaga sõltumatute liidu importijate jaoks. Teiseks oli hind, mida eksportiv tootja küsis temaga seotud liidu äriühingutelt, samuti kooskõlas tema ekspordihindadega sõltumatute importijate jaoks muudel turgudel. Kolmandaks on liidu riiklikud tolliasutused järjepidevalt pidanud usaldusväärseteks eksportivate tootjate hindu, millega nad müüvad nendega seotud äriühingutele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas eksportiv tootja oma taotluse uuesti, ent ilma uusi argumente või tõendeid lisamata.

(36)

Eksportiv tootja esitas selle väite juba esialgses etapis (vt ajutise määruse põhjendus 44). Komisjon lükkas eksportiva tootja esimese ja teise väite tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 45. Lisaks lükkas komisjon ümber äriühingu kolmanda väite ajutise määruse põhjenduses 37 märgitud põhjustel, mille alusel ta lükkas tagasi teise eksportiva tootja samasuguse väite.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Jindal uuesti temaga seotud Hispaania ettevõtja krediidikulude kohanduse korrigeerimist rakendades intressimäära arvutamiseks uut valemit. Ometi oli kohandus välja arvestatud lähtudes andmetest, mille äriühing ise esitas vastuseks küsimustikule. Selle kohta, miks neid andmeid ei võiks kasutada, tõendeid ei esitatud. Seetõttu ei näinud komisjon põhjust oma metoodika muutmiseks ja avalikult kättesaadava Euroopa Keskpanga määra kasutamiseks krediidikulude arvestamisel, mida nõudis eksportiv tootja. Ei tõestatud, et just see oli määr, mis rakendus tema Hispaania ettevõtjale. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(38)

Ajutises määruses ei olnud ühe eksportiva tootjaga seotud Itaalia äriühingu poolt tehtud katmata torude töötlemiskulusid maha arvatud ajutise määruse põhjendustes 40 ja 41 esitatud põhjustel.

(39)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud asjaomase seotud äriühingu töötlemiskulud maha arvama alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kahel peamisel põhjusel. Esiteks, et toimida kooskõlas ühe seotud Ühendkuningriigi äriühingu äärikutega seotud töötlemiskulude mahaarvamisega (ajutise määruse põhjendus 42). Teiseks põhjusel, et komisjon on eelmistel kordadel töötlemiskulud maha arvestanud, isegi juhul, kui töötlemiskulud olid liidus kõrgemad kui päritoluriigis.

(40)

Nagu põhjendustes (13) kuni (17) märgitud, on katmata torud tootemääratlusest välja jäetud. Seepärast jättis komisjon ekspordihinna arvutamisel välja vastavalt ka kogu müügi, mis on seotud katmata torudega, mida liidus edasi töödeldakse. Järelikult puudub kaebuse esitaja taotlusel eesmärk ning see lükatakse seetõttu tagasi.

(41)

Ajutises määruses (vt selles esitatud põhjendusi 42 ja 43) olid mõlema eksportiva tootja Ühendkuningriigis asuvate seotud äriühingute töötlemiskulud seotud äärikute lisamise ning torude lühemaks lõikamisega ning need arvestati alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel maha.

(42)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist nõudis Jindal, et ääriktorud, mida müüb temaga seotud Ühendkuningriigi äriühing, jäetaks välja vaatlusaluse toote määratlusest ja seepärast ka äriühingu dumpingumarginaali arvestusest.

(43)

Põhjendustes (19) ja (20) esitatud põhjustel ei pidanud komisjon õigeks ääriktorude väljaarvamist vaatlusaluse toote määratlusest. Ääriktorud, mis moodustasid ainult väikese osa seotud importijate kogumüügist, jäeti siiski ekspordihinna kindlaksmääramisel arvestusest välja.

(44)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jindal, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ajutise määruse artikli 2 lõike 9 alusel temaga seotud Itaalia ja Ühendkuningriigi äriühingute ekspordihinna kindlaksmääramisel ei olnud põhjendatud, sest need näitajad olid väidetavalt selgelt ülemäära suured. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas äriühing oma taotlust, ent uusi argumente või tõendeid siiski ei esitanud. Äriühing esitas järgmise taotluse.

(45)

Esiteks väideti, et müügi-, üld- ja halduskuludele on avaldanud mõju töötlemine kahes liidu äriühingus. Äriühing tegi ettepaneku kasutada selle asemel temaga seotud Hispaania äriühingu (mis ei tegelenud uurimisperioodil töötlemisega) müügi-, üld- ja halduskulusid. Teiseks tegi äriühing ettepaneku jätta alternatiivse võimalusena välja temaga seotud Itaalia äriühingu kulud, mis olid konkreetselt seotud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks tehtava töötlemise ja kuludega ja mis olid arvestatud sisse müügi-, üld- ja halduskuludesse. Selle kohta esitas äriühing täiendavad andmed. Komisjon kontrollis asjaomaseid andmeid teise kontrollkäigu ajal kõnealusesse seotud Itaalia äriühingusse. Selliseid andmeid ei esitatud Ühendkuningriigis asuva seotud äriühingu kohta, ent eeldati, et tema ekspordihinna kohandamiseks tuleks kasutada seotud Itaalia äriühingu puhul korrigeeritud müügi-, üld- ja halduskuludega sama summat.

(46)

Komisjon lükkas esimese taotluse tagasi, kuna pidas õigeks, et ajutise määruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel tuleb lähtuda iga seotud äriühingu tegelikest müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon ei saanud aru, miks ei või tegelike kulude arvesse võtmist lähtepunktina pidada mõistlikuks aluseks.

(47)

Teist valikuvõimalust pidas komisjon põhjendatuks, kuna mõlema kaupleja puhul oli liidus töödeldud kaupade müük ekspordihinna kindlaksmääramisel arvestusest välja jäetud. See asjaolu õigustas ka kulude jaotust, et oleks võimalik välja jätta töötlemisega seotud kulud. Teise kontrollkäigu tulemusena, mille käigus kontrolliti seotud Itaalia äriühingu kohta esitatud müügi-, üld- ja halduskulude täiendavat jaotust, nõustus komisjon, et mõned kulud olid seotud ainult katmata torude töötlemisega (mis, nagu eespool mainitud, on tootemääratlusest välja jäetud). Seega ei võetud töötlemisega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel arvesse. Ühendkuningriigis asuva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid täiendavalt ei korrigeeritud, kuna äriühing ei esitanud peale esialgsete järelduste avalikustamist nende kulude kohta täiendavat jaotust. Kõik liidus asuvate seotud äriühingute kulutused, mis olid seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse, olid juba esialgses etapis maha arvatud.

(48)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindal, et tema kontsernistruktuur on peale uurimisperioodi muutunud ja et ta ei ekspordi enam oma Ühendkuningriigis ja Hispaanias asuvate seotud äriühingute kaudu. Pärast uurimisperioodi lõppu toimunud väidetavad muutused kontsernistruktuuris ei saa avaldada mõju dumpingumarginaalidele, mis tehti kindlaks uurimisperioodi kohta käivate kontrollitud andmete alusel. Kõnealune väide lükati seetõttu tagasi.

(49)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja veel, et komisjon kasutas erinevat lähenemisviisi ühelt poolt müügi-, üld- ja halduskulude ja teiselt poolt kasumi kohandamisel. Müügi-, üld- ja halduskulude kohandamisel võttis komisjon arvesse tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud, samas kui kasumi kohandamisel asendati tegelikud summad teoreetilise summaga.

(50)

Kõnealune seotud äriühing oli uurimisperioodil kahjumis. Seega ei olnud olemas reaalset kasumimarginaali, mida oleks saanud kasutada. Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 43 sätestatuga kasutati mõistliku võrdlusaluse puudumisel 3,7 % suurust keskmist kasumit, mida peetakse mitteseotud importija puhul kohaseks kasumitasemeks. Komisjon pidas kõnealuse kasumitaseme kasutamist täpsemaks kui mis tahes seotud importija kasumitaseme kasutamist, kui selline kasumitase oleks kättesaadav.

(51)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas ECL ka taotluse, et tema liidus asuvate seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ei tohiks ekspordihinna arvutamisel kogu mahus maha arvata. Äriühing väitis, et tema liidus asuvad tütarettevõtjad on importija, nagu ka eksportiva tootja turundusosakonna rollis. Ta esitas arvamuse, et ainult need liidus asuvate seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud, mis on seotud nende äriühingute tegevusega importijana, tuleb ekspordihinna arvutamisel maha arvata. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitati see väide uuesti, ent ilma uute üksikasjadeta.

(52)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, eksportiv tootja eksportis uurimisperioodil liitu ka otse, kuigi väikestes kogustes, ja mitte ainult läbi temaga seotud äriühingute. Lisaks selgus uurimise käigus, et eksportiv tootja oli kandnud ka Indias eksportmüügiga seoses kulusid (nt eksportmüügiga liitu tegelevad töötajad ja muud müügi-, üld- ja halduskulud). See näitas, et äriühingu eksporditegevus ja kaasnevad kulud jagunesid emaettevõtja ja temaga seotud liidu äriühingute vahel. Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis äriühing, et peamist turundusfunktsiooni täitsid liidus asuvad seotud äriühingud ja järelikult kandsid nemad ka seonduvad kulud. See ei ole vastuolus komisjoni hinnanguga, kuna äriühing tunnistas, et teatud liitu suunduva eksportmüügiga seonduvad kulud kandis ka emaettevõtja. Seetõttu lükati tagasi väide, et liidus asuvad seotud äriühingud on emaettevõtja turundusosakonnad.

(53)

Teiseks on turunduse, reklaami ja muud liidus klientide leidmise otstarbel tehtavad tegevused tavapärased importija tegevused ning on tavapärane, et importija kannab ka seonduvad kulud. Täpsemalt, need on osa toote müügiga seoses tehtavatest kulutustest. Pealegi ei oleks tekkinud neid kulutusi, mida äriühing otsustas teha seoses ekspordiga, kui vaatlusalust toodet ei oleks liitu imporditud. Seetõttu ei ole põhjendatud eksportimiseks ja importimiseks tehtavate tegevuste eristamine, nagu seda tegi eksportiv tootja, ja see tuleb samuti tagasi lükata. Siiski arvati seotud liidu äriühingute poolt vaatlusaluse toote või teiste toodete kolmandatesse riikidesse eksportimiseks tehtud kulud juba eelnevalt maha nende ettevõtete müügi-, üld- ja halduskuludest.

(54)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 33–48.

(55)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist avaldas ECL arvamust, et äriühingute-siseseid krediidikulusid, st India emaettevõtja ja temaga seotud liidu äriühingute vahelisi krediidikulusid ei oleks tulnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel maha arvata, kuna komisjon ei aktsepteerinud eksportiva tootja ja temaga seotud liidu äriühingute vahelist siirdehinda. Komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna kindlaksmääramisel juba maha arvanud liidus asuvate seotud äriühingute krediidikulud, mis olid seotud müügiga sõltumatutele klientidele. Selle väitega nõustuti.

(56)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et ajutise määruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel tuleks normaalväärtusest maha arvata ka tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava summad, et oleks tagatud normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus.

(57)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 53, ei tehtud kohandusi siiski ekspordisoodustuste suhtes, kuna eksportivad tootjad ei tõendanud, et eksportmüügi pealt tasumata või tagastamata maks sisaldub omamaises hinnas. See asjaolu leidis kinnitust ka paralleelses subsiidiumidevastases uurimises, (8) mille käigus tehti kindlaks, et nn tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava on subsiidiumid India valitsuse poolt antava rahalise toetuse kujul ja neid ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks.

(58)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles sama eksportiv tootja uuesti, et tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava summad tuleks normaalväärtusest maha arvata. Uusi seonduvaid andmeid ega argumente ta ei esitanud. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(59)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist taotles kaebuse esitaja uuesti, et komisjon rakendaks ajutise määruse artikli 2 lõike 11 teises lauses sätestatud suunatud dumpingut käsitlevat erandlikku metoodikat.

(60)

Komisjon ei teinud kindlaks uusi asjaolusid, mis oleksid tal võimaldanud muuta oma esialgset hinnangut, et suunatud dumpingu metoodika kasutamine ei ole õigustatud.

(61)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 49–54.

(62)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis ECL, et dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud CIF-väärtused on vastuolulised. Äriühing väitis, et CIF-väärtus, mida kasutati nimetajana ECLi dumpingumarginaali arvutamisel, peaks olema sama CIF-väärtus, mida kasutati kahjumarginaali arvutamiseks ja mis kajastab arvestuslikku ekspordihinda CIF-tasemel.

(63)

Komisjon leidis, et dumpingumarginaali arvutamisel tuleb nimetajaks võtta tegelik CIF-hind liidu piiril, millega kaup on deklareeritud liidu tolliasutustele. Kõnealune metoodika tagab, et dumpingumarginaal arvutatakse protsendina tegelikust CIF-hinnast liidu piiril, ning et dumpinguvastane tollimaks kogutakse liidu tolliasutuste poolt tegelikku CIF-hinda liidu piiril aluseks võttes. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. Lisaks on nii dumpingu kui ka kahju arvestamisel kasutatud ekspordihinnad liidu piiril arvestuslikult kindlaks määratud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Seetõttu on mõlemad, nii dumpingu kui ka kahju arvestuse juures kasutatud metoodika omavahel kooskõlas. Siiski ei välista see asjaolu, et lõplik maksusumma tuleb väljendada protsendina tolliasutustele teatatud CIF-väärtusest.

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et võrreldes kahe eksportiva tootja dumpingu- ja kahjumarginaale, ilmnes anomaalia, sest ühe puhul oli madalam dumpingumarginaal kokku pandud kõrgema kahjumarginaaliga, samas kui teise eksportiva tootja puhul oli vastupidi tehtud.

(65)

Kõnealune erinevus tuleneb asjaolust, mida on ka eespool selgitatud, et nii ekspordihind kui ka normaalväärtus (suures osas) määrati mõlema eksportiva tootja puhul kindlaks arvestuslikult. Seetõttu peegeldasid dumpingumarginaalid pigem mõlema äriühingu kulude struktuuri kui tegelikku hinda sõltumatutele klientidele, nii India omamaisel kui ka liidu turul.

(66)

Kaebuse esitaja väitis, et katmata torude väljajätmise tõttu on ühe eksportiva tootja dumpingumarginaal liiga madalaks hinnatud ja et see peaks olema määratud kõrgemale tasemele. Kuna komisjon otsustas jätta katmata torud tootemääratlusest välja põhjendustes (13)-(19) esitatud põhjustel, puudus kõnealusel väitel eesmärk ja see lükati seetõttu tagasi.

(67)

Kaebuse esitaja väitis veel, et dumpingumarginaalide arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta hinnatasemeid pärast uurimisperioodi. Ta väitis, et pärast uurimisperioodi vähendasid eksportivad tootjad oma hindu liidu turul, samal ajal kui hinnad India omamaisel turul jäid väidetavalt stabiilseks.

(68)

Kaebuse esitaja märkis õigesti, et „sõna „üldjuhul” kasutamine alusmääruse artikli 6 lõikes 1 võimaldab selle alusel teha erandi reegli suhtes, mis keelab arvesse võtta teavet, mis käib uurimisperioodile järgneva perioodi kohta” (9). Taotlus mõlema eksportiva tootja uue ekspordihinna ja normaalväärtuse arvutamiseks uurimisperioodile järgneva perioodi kohta nõuaks uue põhjaliku analüüsi tegemist komisjoni poolt, mis hõlmaks nii andmete kogumist eksportivatelt tootjatelt kui ka nende kontrollimist. Seda ei ole tehniliselt ja õiguslikult võimalik teha käesoleva menetluse raames. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(69)

Kuna rohkem märkusi ei olnud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 55 ja 56 esitatud metoodika dumpingumarginaalide arvutamiseks.

(70)

Võttes arvesse normaalväärtuse ja ekspordihinna korrigeerimisi ning asjaolu, et muid märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised.

(71)

Mitmed isikud väitsid, et avalikustatud esialgsed järeldused ei sisaldanud kahju kindlakstegemiseks piisavat teavet liidu tarbimise, impordi- ja ekspordistatistika ning makro- ja mikromajanduslike näitajate kohta. Selle väitega osaliselt nõustuti ja täiendav teave kahjunäitajate kohta on esitatud allpool, siiski vaid ulatuses, mis tagab õigustatud konfidentsiaalsusnõuete kaitse.

(72)

Pärast lõplike järelduste avaldamist laekunud märkuste põhjal avastas komisjon, et oli osa liidu tootmisharu eksportmüügist arvesse võtnud müügina liidus. Parandatud müüginumbrite tõttu on tulnud väikeseid muudatusi/parandusi teha ka mõningaid muid kahjunäitajaid iseloomustavates vahemikes ja/või indeksites, nimelt liidu kogutarbimises, eksportivate tootjate turuosas, liidu tootmisharu turuosas ja liidu müügihinnas. Kõnealuste paranduste mõju asjaomastele kahjunäitajatele oli siiski tühine ning see ei mõjutanud suundumusi ega muutnud ära järeldust, et tekitatud kahju oli oluline.

(73)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(74)

Kuna liidu tootjaid on ainult kolm ja SG PAM Group esitas andmed oma tütarettevõtjate kohta ning hinnangud ainukese koostööd mittetegeva liidu tootja – Tiroler Rohre GmbH („TRM”) kohta, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta uurimise käigus koostööd teinud liidu teise tootja konfidentsiaalsust.

(75)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli 590 000 – 610 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav – näiteks kaebuses sisalduv teave koostööd mittetegeva tootja kohta ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt uurimise käigus kogutud andmed. Kahe koostööd tegeva liidu tootja toodang moodustas umbes 96 % liidu kogutoodangust.

(76)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt kogutud andmete ja koostööd mittetegeva tootja kohta kaebuses esitatud teabe alusel. Impordimahud saadi Eurostati andmetest ja need ühitati koostööd tegevate India tootjate poolt esitatud andmetega.

(77)

Euroopa Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Liidu tarbimine

(78)

Liidu tarbimine vähenes 7 % vaatlusalusel perioodil. Liidu tarbimine oli graafiliselt kujutatuna U-kujuline – see vähenes märkimisväärselt aastatel 2011–2012 (üle 13 %), vähenes jätkuvalt 2013. aastal ning suurenes uurimisperioodil. Kõnealust tarbimismustrit võib selgitada asjaolu, et keragrafiitmalmist torude lõpptarbijateks on veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad äriühingud. Need on enamasti riiklikust rahastamisest sõltuvad avaliku sektori asutused. Aastatel 2011 ja 2012 läks majanduskriis üle täielikuks riigivõla kriisiks, mille mõju ulatus 2013. aastasse ja mis sundis liikmesriikide valitsusi märkimisväärselt vähendama riiklikke investeeringuid ja kulutusi. See selgitab nõudluse märkimisväärset vähenemist keragrafiitmalmist torude järele, eelkõige sellistes riikides nagu Hispaania, Portugal ja Itaalia.

(79)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Eurostati andmeid võrreldi eksportivate tootjate esitatud andmetega ning erinevused olid marginaalsed. Pärast katmata torude tootemääratlusest väljaarvamist arvas komisjon Indiast imporditud katmata torude kogused maha kõikide nende aastate impordist, mil katmata torusid imporditi, st 2013. aastal ja uurimisperioodil. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa.

Impordi maht ja turuosa

(80)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Indiast pärit impordi maht, kahanevale turule vaatamata, enam kui 10 %. Samal ajal suurenes India eksportivate tootjate turuosa peaaegu 18 %. On tähelepanuväärne, et aastatel 2012–2013, mil liidu tarbimine oli väike ja järjest vähenemas, kasvas Indiast pärit import märkimisväärselt, peaaegu 10 %, mis tõstis selle turuosa peaaegu 17 %. Indiast pärit impordi märkimisväärne kasv jätkus ka uurimisperioodil, kusjuures selle turuosa kasvas täiendavalt 6 % aastast 2013 kuni uurimisperioodini.

(81)

Komisjon tegi Eurostati andmete põhjal kindlaks impordihinnad, et analüüsida muutusi hinnasuundumustes. Peale katmata torude väljaarvamist, eemaldas komisjon Indiast imporditud katmata torude maksumuse ja kogused ka nende aastate keskmise hinna arvutustest, mil katmata torusid imporditi, nimelt 2013. aasta ja uurimisperioodi.

(82)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Impordihinnad

(83)

Pärast 6 %-list hinnatõusu ajavahemikul 2011–2012, hinnad langesid 2013. aastal ning uurimisperioodil jõudsid vaatlusaluse perioodi algusega samale tasemele.

(84)

Eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel tegi komisjon kindlaks hindade allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks: