5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/311,

4. märts 2016,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 208/2014.

(2)	Nõukogu teostatud läbivaatamise tulemusena tuleks ühe isiku kohta tehtud kanne välja jätta ning kolme isiku kohta tehtud kandeid tuleks muuta.

(3)	Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

S.A.M. DIJKSMA

(1) ELT L 66, 6.3.2014, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 208/2014 I lisas esitatud loetelust jäetakse välja järgmine kanne:

„14.	Raisa Vasylivna Bohatyriova”

II.

Määruse (EL) nr 208/2014 I lisas esitatud kanded järgmiste isikute kohta asendatakse alltoodud kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
„2.	Vitalii Yuriyovych Zakharchenko (Вiталiй Юрiйович Захарченко), Vitaliy Yurievich Zakharchenko (Виталий Юрьевич Захарченко)	Sündinud 20. jaanuaril 1963 Kostjantõnivkas (Donetski oblast), endine siseminister	Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega ning ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi eelarvele või varale.	6.3.2014
4.	Olena Leonidivna Lukash (Олена Леонiдiвна Лукаш), Elena Leonidovna Lukash (Елена Леонидовна Лукаш)	Sündinud 12. novembril 1976 Rîbnițas (Moldova), endine justiitsminister	Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses osalemisega riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamises ning seoses ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi eelarvele või varale.	6.3.2014
13.	Dmytro Volodymyrovych Tabachnyk (Дмитро Володимирович Табачник)	Sündinud 28. novembril 1963 Kiievis, endine haridus- ja teadusminister	Isik, kelle suhtes Ukraina ametivõimud on algatanud kriminaalmenetluse seoses osalemisega riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamises.	6.3.2014”

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/312,

4. märts 2016,

millega parandatakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeaine tülvalosiiniga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimikomitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjonile on teatatud, et komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1492, (3) on toimeaine tülvalosiini puhul markerjääk tülvalosiin ekslikult märgitud seatõugude puhul kohaldatavaks markerjäägiks.

(2)	Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tuleks parandada ja märkida, et seatõugude ning kodulindude naha, rasvkoe ja maksa puhul kohaldatav markerjääk on tülvalosiini ja 3-O-atsetüültülosiini summa ning et markerjääki tülvalosiini kohaldatakse üksnes kodulinnuliikide munade suhtes.

(3)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates rakendusmääruse (EL) 2015/1492 kohaldamise kuupäevast, sest seatõugude puhul kohaldatav markerjääk oli märgitud valesti ja tuleks seetõttu parandada. Seetõttu peaks käesolev otsus jõustuma viivitamata.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse toimeainet tülvalosiini käsitlev kanne järgmisega:

„Tülvalosiin	Tülvalosiini ja 3-O-atsetüültülosiini summa	Sead	50 μg/kg	Lihaskude	KIRJE PUUDUB	Antibakteriaalsed ained/antibiootikumid”
			50 μg/kg	Nahk ja rasvkude
			50 μg/kg	Maks
			50 μg/kg	Neerud
		Kodulinnud	50 μg/kg	Nahk ja rasvkude
		Kodulinnud	50 μg/kg	Maks
	Tülvalosiin	Kodulinnud	200 μg/kg	Munad

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 3. novembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2) Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

(3) Komisjoni 3. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1492, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeaine tülvalosiiniga (ELT L 231, 4.9.2015, lk 10).

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/313,

1. märts 2016,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 seoses likviidsuse täiendavate seireparameetrite aruandlusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 415 lõike 3 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (2) 7. peatükiga on kehtestatud likviidsust käsitlevate aruannete individuaalne ja konsolideeritud esitamine krediidiasutuste poolt. Selleks et suurendada likviidsusriski järelevalve tõhusust, on asjakohane nõuda likviidsuse täiendavate seireparameetrite esitamist, nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 3 punktis b. See peaks andma parema ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspositsiooni kohta, mis vastab tema tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

(2)

Likviidsuse täiendavate seireparameetrite hulka peaksid kuuluma järgmised parameetrid: parameetrid, mis põhinevad rahastamise kontsentratsioonil vastaspoolte ja tooteliikide lõikes, sest need parameetrid võimaldavad kindlaks teha vastaspooled ja instrumendid, mis on sedavõrd olulised, et rahaliste vahendite väljavõtmine või turu likviidsuse langus võib kaasa tuua likviidsusprobleemid; parameetrid, mis põhinevad emitendi või vastaspoole tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioonil, sest need parameetrid annavad teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kontsentratsiooni kohta tema kümne suurima hoitava vara või talle võimaldatud likviidsusliini lõikes ja parameetrid, mis põhinevad erineva kestusega rahastamise hindadel ja rahastamise pikendamisel, sest selline teave muutub aja jooksul väärtuslikuks, kuna järelevalveasutused oleksid siis teadlikud rahastamise hinnavahedes, mahtudes ja kehtivusaegades toimunud muutustest.

(3)	Likviidsuse täiendavate seireparameetrite aruandeid kasutaksid pädevad asutused osana nende järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist, samuti kasutataks neid järelevalvekolleegiumides ja varajase hoiatamise vahendina igapäevase järelevalve jaoks.

(4)	Likviidsuse täiendavate seireparameetrite esitamine tuleks viia kooskõlla määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 6–10 ja artikli 415 lõike 3 punkti a kohase likviidsuskatte nõude rakendamise ja esitamise ulatusega.

(5)

Selleks et tagada proportsionaalsus, tuleks lubada andmed igakuise esitamise asemel esitada kvartaalselt, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu sellisesse gruppi, kelle tütar- või emaettevõtjad asuvad muus kui tema pädeva asutuse jurisdiktsioonis ja kui krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansi kogumaht moodustab ainult väikese osa vastava liikmesriigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute üksikute bilansside kogusummast ning kui tema koguvarad ei ole märkimisväärsed.

(6)

Võttes arvesse, kui oluline on likviidsuse täiendavate seireparameetrite esitamine nõuetekohase järelevalve tegemiseks ja varajase hoiatamise vahendina igapäevase järelevalve jaoks, tuleks käesolevat määrust kohaldada viivitamatult. Selleks et muuta krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks käesoleva määruse esialgne rakendamine lihtsamaks, tuleks selle kohaldamise esimesel kuuel kuul esitada igas kuus esitatavad likviidsuse täiendavad seireparameetrid pärast aruandekuupäeva 15. kuupäeva asemel 30. kuupäeval.

(7)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(8)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklile 37.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele on komisjon EBA esitatud regulatiivsete standardite eelnõu muudatustega heaks kiitnud ja muudatusi põhjendanud. EBA esitas ametliku arvamuse, milles nõustus kõnealuste muudatustega, v.a need, mis on seotud likviidsete varade ning raha prognoositava välja- ja sissevoolu (lõpptähtaegade jaotusel põhinev meetod) kohta aruannete esitamisega, ning esitas oma lähenemisviisi toetuseks mitu põhjendust.

(10)

Komisjon on hoolega hinnanud EBA esitatud põhjendusi lõpptähtaegade jaotust käsitlevate selliste aruandluseeskirjade vastuvõtmise eelistamiseks, mis põhinevad määruse (EL) nr 575/2013 ajutisel aruandluse lähenemisviisil. Seda lähenemisviisi tuleb siiski muuta, et see vastaks täielikult komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (4) sätestatud lõplikule lähenemisviisile, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

(11)

Komisjon täielikult mõistab lõpptähtaegade jaotusel põhineva meetodi tähtsust järelevalvevahendina. Samas on komisjon seisukohal, et praegu ei ole lõpptähtaegade jaotuse sellisest kohustuslikust esitamisest, mis toimub aruandluse vananenud lähenemisviisi alusel, saadav järelevalveline kasu proportsionaalne õiguskoormuse ja nõuete täitmisega kaasnevate kulude kahekordistumisega. EBA peaks võimalikult kiiresti püüdma lõpptähtaegade jaotuse käsitlust ajakohastada, et see oleks täielikult kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2015/61, ja esitama eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Vahepeal ja kuni lõpptähtaegade jaotuse kohustusliku aruandluse vastuvõtmiseni võivad järelevalveasutused vajaduse korral ja kui see on põhjendatud, nõuda selliste lisaandmete esitamist, mis ei ole käesoleva rakendusmäärusega ette nähtud, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõike 5 alusel.

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 1 lisatakse järgmine punkt g:

„g)	likviidsuse täiendavad seireparameetrid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 3 punktile b.”

Lisatakse 7b peatükk:

„7b PEATÜKK

LIKVIIDSUSE TÄIENDAVAID SEIREPARAMEETREID KÄSITLEVATE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 16b

1. Teabe esitamisel likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 3 punktile b individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üks kord kuus järgmise teabe:

a)	XVIII lisas kindlaks määratud teave vastavalt XIX lisas sätestatud juhistele;

b)	XX lisas kindlaks määratud teave vastavalt XXI lisas sätestatud juhistele.

2. Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing esitada teabe likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta korra kvartalis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideerimisgruppi ei kuulu tütarettevõtjaid ega emaettevõtjaid, kes asuvad muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädeva asutuse jurisdiktsioonis;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalse bilansimahu ja kõigi asjaomases liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa suhtarv jääb kahel järjestikusel aruandlusele eelneval aastal alla 1 %;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarad, arvutatuna nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (5) kohaselt, on väiksemad kui 30 miljardit eurot.

Punkti b kohaldamisel põhinevad suhtarvu arvutamiseks kasutatavad bilansimahud aruandekuupäevale eelnevale aastale eelneva aasta lõpu auditeeritud arvandmetel.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste kohaldamisel tuleb teave likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta esimest korda esitada 2016. aasta aprillis.

(5) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).”"

3)	Artiklisse 18 lisatakse järgmine kuues lõik: „Erandina artikli 3 lõike 1 punktist a on alates 2016. aasta aprillist kuni 2016. aasta oktoobrini kaasa arvatud likviidsuse täiendavate seireparameetrite kuuaruannete esitamise tähtpäev 30. kuupäev pärast aruandekuupäeva.”

4)	XVIII–XXI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

LISA

„

XVIII LISA

TÄIENDAVAD LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 ARTIKLI 415 LÕIKE 3 PUNKTILE b

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRITE VORMID
Vormi number	Vormi kood	Vormi/vormide rühma nimi
TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMID
67	C 67.00	RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES
68	C 68.00	RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES
69	C 69.00	ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD
70	C 70.00	RAHASTAMISE PIKENDAMINE

C 67.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES

z-telg

Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes

Vastaspoole nimi

LEI kood

Vastaspoole sektor

Vastaspoole residentsus

Tooteliik

Saadud summa

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Rida

010

020

030

040

050

060

070

080

010

1.	KÜMME OLULISIMAT VASTASPOOLT, KELLEST IGAÜKS ÜLETAB 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST

020

1,01

030

1,02

040

1,03

050

1,04

060

1,05

070

1,06

080

1,07

090

1,08

100

1,09

110

1,10

120

2.	KÕIK MUUD KOHUSTUSED

C 68.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES

z-telg

Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes
Rida	ID	Toote nimetus	Saadud kogusumma	Summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga	Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga	Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg	Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
			010	020	030	040	050
TOOTED, MIS ÜLETAVAD 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST
010	1	JAERAHASTAMINE
020	1,1	Nõudmiseni hoiused
030	1,2	Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on alla 30 päeva
040	1,3	Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg pikem kui 30 päeva
050	1.3.1	mille puhul leppetrahv hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest ületab oluliselt kaotatud intressi, mis kuuluks tasumisele järelejäänud tähtaja eest
060	1.3.2	mille puhul hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest puudub leppetrahv, mis ületab oluliselt kaotatud intressi, mis kuuluks tasumisele järelejäänud tähtaja eest
070	1,4	Säästukontod
080	1.4.1	mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva
090	1.4.2	mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg
100	2	HULGIRAHASTAMINE
110	2,1	Tagamata hulgirahastamine
120	2.1.1	millest: finantssektorisse kuuluvad kliendid
130	2.1.2	millest: finantssektorisse mittekuuluvad kliendid;
140	2.1.3	millest: grupisisestelt üksustelt
150	2,2	Tagatud hulgirahastamine
160	2.2.1	millest: repolepingud
170	2.2.2	millest: pandikirjade emissioonid
180	2.2.3	millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid
190	2.2.4	millest: grupisisestelt üksustelt

C 69.00 – ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD

z-telg

Kokku ja olulised valuutad

Erineva tähtajaga rahastamise hinnad
			Üleöö		1 nädal		1 kuu		3 kuud		6 kuud		1 aasta		2 aastat		5 aastat		10 aastat
			Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht	Intressivahe	Maht
Rida	ID	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120	130	140	150	160	170	180
010	1	Rahastamine kokku
020	1,1	millest: Jaehoiused
030	1,2	millest: Tagamata hulgihoiused
040	1,3	millest: Tagatud rahastamine
050	1,4	millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid
060	1,5	millest: pandikirjad
070	1,6	millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

C 70.00 – RAHASTAMISE PIKENDAMINE

z-telg

Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
010	1.1	1	Rahastamine kokku
020	1.1.1		Jaehoiused
030	1.1.2		Tagamata hulgihoiused
040	1.1.3		Tagatud rahastamine
050	1.2	2	Rahastamine kokku
060	1.2.1		Jaehoiused
070	1.2.2		Tagamata hulgihoiused
080	1.2.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
010	1.1	1	Rahastamine kokku
020	1.1.1		Jaehoiused
030	1.1.2		Tagamata hulgihoiused
040	1.1.3		Tagatud rahastamine
050	1.2	2	Rahastamine kokku
060	1.2.1		Jaehoiused
070	1.2.2		Tagamata hulgihoiused
080	1.2.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
010	1.1	1	Rahastamine kokku
020	1.1.1		Jaehoiused
030	1.1.2		Tagamata hulgihoiused
040	1.1.3		Tagatud rahastamine
050	1.2	2	Rahastamine kokku
060	1.2.1		Jaehoiused
070	1.2.2		Tagamata hulgihoiused
080	1.2.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
090	1.3	3	Rahastamine kokku
100	1.3.1		Jaehoiused
110	1.3.2		Tagamata hulgihoiused
120	1.3.3		Tagatud rahastamine
130	1.4	4	Rahastamine kokku
140	1.4.1		Jaehoiused
150	1.4.2		Tagamata hulgihoiused
160	1.4.3		Tagatud rahastamine
170	1.5	5	Rahastamine kokku
180	1.5.1		Jaehoiused
190	1.5.2		Tagamata hulgihoiused
200	1.5.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
090	1.3	3	Rahastamine kokku
100	1.3.1		Jaehoiused
110	1.3.2		Tagamata hulgihoiused
120	1.3.3		Tagatud rahastamine
130	1.4	4	Rahastamine kokku
140	1.4.1		Jaehoiused
150	1.4.2		Tagamata hulgihoiused
160	1.4.3		Tagatud rahastamine
170	1.5	5	Rahastamine kokku
180	1.5.1		Jaehoiused
190	1.5.2		Tagamata hulgihoiused
200	1.5.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
090	1.3	3	Rahastamine kokku
100	1.3.1		Jaehoiused
110	1.3.2		Tagamata hulgihoiused
120	1.3.3		Tagatud rahastamine
130	1.4	4	Rahastamine kokku
140	1.4.1		Jaehoiused
150	1.4.2		Tagamata hulgihoiused
160	1.4.3		Tagatud rahastamine
170	1.5	5	Rahastamine kokku
180	1.5.1		Jaehoiused
190	1.5.2		Tagamata hulgihoiused
200	1.5.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
210	1.6	6	Rahastamine kokku
220	1.6.1		Jaehoiused
230	1.6.2		Tagamata hulgihoiused
240	1.6.3		Tagatud rahastamine
250	1.7	7	Rahastamine kokku
260	1.7.1		Jaehoiused
270	1.7.2		Tagamata hulgihoiused
280	1.7.3		Tagatud rahastamine
290	1.8	8	Rahastamine kokku
300	1.8.1		Jaehoiused
310	1.8.2		Tagamata hulgihoiused
320	1.8.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
210	1.6	6	Rahastamine kokku
220	1.6.1		Jaehoiused
230	1.6.2		Tagamata hulgihoiused
240	1.6.3		Tagatud rahastamine
250	1.7	7	Rahastamine kokku
260	1.7.1		Jaehoiused
270	1.7.2		Tagamata hulgihoiused
280	1.7.3		Tagatud rahastamine
290	1.8	8	Rahastamine kokku
300	1.8.1		Jaehoiused
310	1.8.2		Tagamata hulgihoiused
320	1.8.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
210	1.6	6	Rahastamine kokku
220	1.6.1		Jaehoiused
230	1.6.2		Tagamata hulgihoiused
240	1.6.3		Tagatud rahastamine
250	1.7	7	Rahastamine kokku
260	1.7.1		Jaehoiused
270	1.7.2		Tagamata hulgihoiused
280	1.7.3		Tagatud rahastamine
290	1.8	8	Rahastamine kokku
300	1.8.1		Jaehoiused
310	1.8.2		Tagamata hulgihoiused
320	1.8.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
330	1.9	9	Rahastamine kokku
340	1.9.1		Jaehoiused
350	1.9.2		Tagamata hulgihoiused
360	1.9.3		Tagatud rahastamine
370	1.10	10	Rahastamine kokku
380	1.10.1		Jaehoiused
390	1.10.2		Tagamata hulgihoiused
400	1.10.3		Tagatud rahastamine
410	1,11	11	Rahastamine kokku
420	1.11.1		Jaehoiused
430	1.11.2		Tagamata hulgihoiused
440	1.11.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
330	1.9	9	Rahastamine kokku
340	1.9.1		Jaehoiused
350	1.9.2		Tagamata hulgihoiused
360	1.9.3		Tagatud rahastamine
370	1.10	10	Rahastamine kokku
380	1.10.1		Jaehoiused
390	1.10.2		Tagamata hulgihoiused
400	1.10.3		Tagatud rahastamine
410	1,11	11	Rahastamine kokku
420	1.11.1		Jaehoiused
430	1.11.2		Tagamata hulgihoiused
440	1.11.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
330	1.9	9	Rahastamine kokku
340	1.9.1		Jaehoiused
350	1.9.2		Tagamata hulgihoiused
360	1.9.3		Tagatud rahastamine
370	1.10	10	Rahastamine kokku
380	1.10.1		Jaehoiused
390	1.10.2		Tagamata hulgihoiused
400	1.10.3		Tagatud rahastamine
410	1,11	11	Rahastamine kokku
420	1.11.1		Jaehoiused
430	1.11.2		Tagamata hulgihoiused
440	1.11.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
450	1,12	12	Rahastamine kokku
460	1.12.1		Jaehoiused
470	1.12.2		Tagamata hulgihoiused
480	1.12.3		Tagatud rahastamine
490	1,13	13	Rahastamine kokku
500	1.13.1		Jaehoiused
510	1.13.2		Tagamata hulgihoiused
520	1.13.3		Tagatud rahastamine
530	1,14	14	Rahastamine kokku
540	1.14.1		Jaehoiused
550	1.14.2		Tagamata hulgihoiused
560	1.14.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
450	1,12	12	Rahastamine kokku
460	1.12.1		Jaehoiused
470	1.12.2		Tagamata hulgihoiused
480	1.12.3		Tagatud rahastamine
490	1,13	13	Rahastamine kokku
500	1.13.1		Jaehoiused
510	1.13.2		Tagamata hulgihoiused
520	1.13.3		Tagatud rahastamine
530	1,14	14	Rahastamine kokku
540	1.14.1		Jaehoiused
550	1.14.2		Tagamata hulgihoiused
560	1.14.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
450	1,12	12	Rahastamine kokku
460	1.12.1		Jaehoiused
470	1.12.2		Tagamata hulgihoiused
480	1.12.3		Tagatud rahastamine
490	1,13	13	Rahastamine kokku
500	1.13.1		Jaehoiused
510	1.13.2		Tagamata hulgihoiused
520	1.13.3		Tagatud rahastamine
530	1,14	14	Rahastamine kokku
540	1.14.1		Jaehoiused
550	1.14.2		Tagamata hulgihoiused
560	1.14.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
570	1,15	15	Rahastamine kokku
580	1.15.1		Jaehoiused
590	1.15.2		Tagamata hulgihoiused
600	1.15.3		Tagatud rahastamine
610	1,16	16	Rahastamine kokku
620	1.16.1		Jaehoiused
630	1.16.2		Tagamata hulgihoiused
640	1.16.3		Tagatud rahastamine
650	1,17	17	Rahastamine kokku
660	1.17.1		Jaehoiused
670	1.17.2		Tagamata hulgihoiused
680	1.17.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
570	1,15	15	Rahastamine kokku
580	1.15.1		Jaehoiused
590	1.15.2		Tagamata hulgihoiused
600	1.15.3		Tagatud rahastamine
610	1,16	16	Rahastamine kokku
620	1.16.1		Jaehoiused
630	1.16.2		Tagamata hulgihoiused
640	1.16.3		Tagatud rahastamine
650	1,17	17	Rahastamine kokku
660	1.17.1		Jaehoiused
670	1.17.2		Tagamata hulgihoiused
680	1.17.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
570	1,15	15	Rahastamine kokku
580	1.15.1		Jaehoiused
590	1.15.2		Tagamata hulgihoiused
600	1.15.3		Tagatud rahastamine
610	1,16	16	Rahastamine kokku
620	1.16.1		Jaehoiused
630	1.16.2		Tagamata hulgihoiused
640	1.16.3		Tagatud rahastamine
650	1,17	17	Rahastamine kokku
660	1.17.1		Jaehoiused
670	1.17.2		Tagamata hulgihoiused
680	1.17.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
690	1,18	18	Rahastamine kokku
700	1.18.1		Jaehoiused
710	1.18.2		Tagamata hulgihoiused
720	1.18.3		Tagatud rahastamine
730	1,19	19	Rahastamine kokku
740	1.19.1		Jaehoiused
750	1.19.2		Tagamata hulgihoiused
760	1.19.3		Tagatud rahastamine
770	1.20	20	Rahastamine kokku
780	1.20.1		Jaehoiused
790	1.20.2		Tagamata hulgihoiused
800	1.20.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
690	1,18	18	Rahastamine kokku
700	1.18.1		Jaehoiused
710	1.18.2		Tagamata hulgihoiused
720	1.18.3		Tagatud rahastamine
730	1,19	19	Rahastamine kokku
740	1.19.1		Jaehoiused
750	1.19.2		Tagamata hulgihoiused
760	1.19.3		Tagatud rahastamine
770	1.20	20	Rahastamine kokku
780	1.20.1		Jaehoiused
790	1.20.2		Tagamata hulgihoiused
800	1.20.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
690	1,18	18	Rahastamine kokku
700	1.18.1		Jaehoiused
710	1.18.2		Tagamata hulgihoiused
720	1.18.3		Tagatud rahastamine
730	1,19	19	Rahastamine kokku
740	1.19.1		Jaehoiused
750	1.19.2		Tagamata hulgihoiused
760	1.19.3		Tagatud rahastamine
770	1.20	20	Rahastamine kokku
780	1.20.1		Jaehoiused
790	1.20.2		Tagamata hulgihoiused
800	1.20.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
810	1,21	21	Rahastamine kokku
820	1.21.1		Jaehoiused
830	1.21.2		Tagamata hulgihoiused
840	1.21.3		Tagatud rahastamine
850	1,22	22	Rahastamine kokku
860	1.22.1		Jaehoiused
870	1.22.2		Tagamata hulgihoiused
880	1.22.3		Tagatud rahastamine
890	1,23	23	Rahastamine kokku
900	1.23.1		Jaehoiused
910	1.23.2		Tagamata hulgihoiused
920	1.23.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
810	1,21	21	Rahastamine kokku
820	1.21.1		Jaehoiused
830	1.21.2		Tagamata hulgihoiused
840	1.21.3		Tagatud rahastamine
850	1,22	22	Rahastamine kokku
860	1.22.1		Jaehoiused
870	1.22.2		Tagamata hulgihoiused
880	1.22.3		Tagatud rahastamine
890	1,23	23	Rahastamine kokku
900	1.23.1		Jaehoiused
910	1.23.2		Tagamata hulgihoiused
920	1.23.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
810	1,21	21	Rahastamine kokku
820	1.21.1		Jaehoiused
830	1.21.2		Tagamata hulgihoiused
840	1.21.3		Tagatud rahastamine
850	1,22	22	Rahastamine kokku
860	1.22.1		Jaehoiused
870	1.22.2		Tagamata hulgihoiused
880	1.22.3		Tagatud rahastamine
890	1,23	23	Rahastamine kokku
900	1.23.1		Jaehoiused
910	1.23.2		Tagamata hulgihoiused
920	1.23.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
930	1,24	24	Rahastamine kokku
940	1.24.1		Jaehoiused
950	1.24.2		Tagamata hulgihoiused
960	1.24.3		Tagatud rahastamine
970	1,25	25	Rahastamine kokku
980	1.25.1		Jaehoiused
990	1.25.2		Tagamata hulgihoiused
1000	1.25.3		Tagatud rahastamine
1010	1,26	26	Rahastamine kokku
1020	1.26.1		Jaehoiused
1030	1.26.2		Tagamata hulgihoiused
1040	1.26.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
930	1,24	24	Rahastamine kokku
940	1.24.1		Jaehoiused
950	1.24.2		Tagamata hulgihoiused
960	1.24.3		Tagatud rahastamine
970	1,25	25	Rahastamine kokku
980	1.25.1		Jaehoiused
990	1.25.2		Tagamata hulgihoiused
1000	1.25.3		Tagatud rahastamine
1010	1,26	26	Rahastamine kokku
1020	1.26.1		Jaehoiused
1030	1.26.2		Tagamata hulgihoiused
1040	1.26.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
930	1,24	24	Rahastamine kokku
940	1.24.1		Jaehoiused
950	1.24.2		Tagamata hulgihoiused
960	1.24.3		Tagatud rahastamine
970	1,25	25	Rahastamine kokku
980	1.25.1		Jaehoiused
990	1.25.2		Tagamata hulgihoiused
1000	1.25.3		Tagatud rahastamine
1010	1,26	26	Rahastamine kokku
1020	1.26.1		Jaehoiused
1030	1.26.2		Tagamata hulgihoiused
1040	1.26.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
1050	1,27	27	Rahastamine kokku
1060	1.27.1		Jaehoiused
1070	1.27.2		Tagamata hulgihoiused
1080	1.27.3		Tagatud rahastamine
1090	1,28	28	Rahastamine kokku
1100	1.28.1		Jaehoiused
1110	1.28.2		Tagamata hulgihoiused
1120	1.28.3		Tagatud rahastamine
1130	1,29	29	Rahastamine kokku
1140	1.29.1		Jaehoiused
1150	1.29.2		Tagamata hulgihoiused
1160	1.29.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
1050	1,27	27	Rahastamine kokku
1060	1.27.1		Jaehoiused
1070	1.27.2		Tagamata hulgihoiused
1080	1.27.3		Tagatud rahastamine
1090	1,28	28	Rahastamine kokku
1100	1.28.1		Jaehoiused
1110	1.28.2		Tagamata hulgihoiused
1120	1.28.3		Tagatud rahastamine
1130	1,29	29	Rahastamine kokku
1140	1.29.1		Jaehoiused
1150	1.29.2		Tagamata hulgihoiused
1160	1.29.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
1050	1,27	27	Rahastamine kokku
1060	1.27.1		Jaehoiused
1070	1.27.2		Tagamata hulgihoiused
1080	1.27.3		Tagatud rahastamine
1090	1,28	28	Rahastamine kokku
1100	1.28.1		Jaehoiused
1110	1.28.2		Tagamata hulgihoiused
1120	1.28.3		Tagatud rahastamine
1130	1,29	29	Rahastamine kokku
1140	1.29.1		Jaehoiused
1150	1.29.2		Tagamata hulgihoiused
1160	1.29.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				Üleöö				> 1 päev ≤ 7 päeva				> 7 päeva ≤ 14 päeva
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	010	020	030	040	050	060	070	080	090	100	110	120
1170	1.30	30	Rahastamine kokku
1180	1.30.1		Jaehoiused
1190	1.30.2		Tagamata hulgihoiused
1200	1.30.3		Tagatud rahastamine
1210	1,31	31	Rahastamine kokku
1220	1.31.1		Jaehoiused
1230	1.31.2		Tagamata hulgihoiused
1240	1.31.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 14 päeva ≤ 1 kuu				> 1 kuu ≤ 3 kuud				> 3 kuud ≤ 6 kuud
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto
Rida	ID	Päev	Kirje	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240
1170	1.30	30	Rahastamine kokku
1180	1.30.1		Jaehoiused
1190	1.30.2		Tagamata hulgihoiused
1200	1.30.3		Tagatud rahastamine
1210	1,31	31	Rahastamine kokku
1220	1.31.1		Jaehoiused
1230	1.31.2		Tagamata hulgihoiused
1240	1.31.3		Tagatud rahastamine

Rahastamise pikendamine
				> 6 kuud				Netorahavood kokku	Keskmine tähtaeg (päevades)
				Tähtaeguv	Pikendamine	Uued vahendid	Neto	Netorahavood kokku	Tähtaeguva rahastamise tähtaeg	Pikendatud rahastamise tähtaeg	Uute vahendite tähtaeg	Kogurahastamise profiil
Rida	ID	Päev	Kirje	250	260	270	280	290	300	310	320	330
1170	1.30	30	Rahastamine kokku
1180	1.30.1		Jaehoiused
1190	1.30.2		Tagamata hulgihoiused
1200	1.30.3		Tagatud rahastamine
1210	1,31	31	Rahastamine kokku
1220	1.31.1		Jaehoiused
1230	1.31.2		Tagamata hulgihoiused
1240	1.31.3		Tagatud rahastamine

XIX LISA

JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS

1. Täiendavad seirevahendid

1.1. Üldised märkused

XVIII lisas esitatud kokkuvõtlike vormide eesmärk on jälgida krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski, mis ei kajastu likviidsuskatte ja stabiilse rahastamise aruannetes.

1.2. Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta vastaspoolte lõikes.

Käesolevat vormi täites:

esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi 1. jao alamridadel kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 [kapitalinõuete määrus] artikli 4 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastamine ületab igaühe puhul neist vastaspooltest künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Seega märgitakse kirjes 1.01 vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastamise summa on aruandekuupäeva seisuga kõige suurem; kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teine vastaspool jne;

b)	krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad 2. jaos kõigi muude ülejäänud kohustuste kogusummat;

c)	1. ja 2. jao summa peab võrduma krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kogusummaga, nagu see on kajastatud tema bilansis finantsaruandluse raamistiku (FINREP) kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad iga vastaspoole kohta järgmised andmed:

a)	vastaspoole nimi;

LEI kood;

c)	vastaspoole sektor;

d)	vastaspoole residentsus;

e)	tooteliik;

f)	saadud summa;

g)	kaalutud keskmine esialgne tähtaeg ja

h)	kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg.

Neid andmeid selgitatakse üksikasjalikumalt alljärgnevas tabelis.

Kui rahastamist saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastamises on suurim. Pädevale asutusele esitatakse eraldi teave, milles selgitatakse, kuidas jaotub viiest olulisimast tootest saadud rahastamine tooteliikide lõikes.

Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on teavet väärtpaberite hoidja kohta (nt kui tegemist on kontohaldurist pangaga), tuleks tal seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandluses arvesse võtta. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada.

Juhised konkreetsete veergude kohta:

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Vastaspoole nimi

Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastamise summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastamine ületab 1 % kohustuste kogusummast.

Märgitud vastaspoole nimi peab olema selle äriühingu juriidilise isiku nimi, kust rahastamine saadi, sealhulgas viited äriühingu liigile, nagu SA (Société anonyme) Prantsusmaal, Plc. (public limited company) Ühendkuningriigis või AG (Aktiengesellschaft) Saksamaal.

020

LEI kood

Vastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

030

Vastaspoole sektor

Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Vastaspoole residentsus

Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).

Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

Tooteliik

Veerus 010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastamine saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osakaal rahastamisest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

UWF (unsecured wholesale funding from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine, sealhulgas pankadevaheline rahastamine

UWNF (unsecured wholesale funding from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine

REPO (repurchase agreements) – kapitalinõuete määruse artikli 82 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastamine

CB (covered bonds) – kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 VÕI direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastamine

ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastamine

IGCP (intragroup counterparties) grupisisestelt vastaspooltelt saadud rahastamine

060

Saadud summa

Veerus 010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastamise kogusummat kajastatakse veerus 060.

070

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 070.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg on asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise esialgsete tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kogu saadud rahastamises.

Näiteks:

1.	vastaspoolelt A on saadud 1 miljard eurot esialgse tähtajaga 180 päeva;

2.	vastaspoolelt A on saadud 0,5 miljardit eurot esialgse tähtajaga 360 päeva.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 360 päeva

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = 240 päeva

080

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 080.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg on asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kogu saadud rahastamises.

Näiteks:

1.	vastaspoolelt A on saadud 1 miljard eurot järelejäänud tähtajaga 60 päeva;

2.	vastaspoolelt A on saadud 0,5 miljardit eurot järelejäänud tähtajaga 180 päeva.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 60 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = 100 päeva

1.3. Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna järgmistesse rahastamise liikidesse:

jaerahastamine;

a)	nõudmiseni hoiused;

b)	tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on kuni 30 päeva;

tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on pikem kui 30 päeva;

i)	mille puhul leppetrahv hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest ületab märkimisväärselt kaotatud intressi;

ii)	mille puhul hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest puudub leppetrahv, mis ületab märkimisväärselt kaotatud intressi;

säästukontod;

i)	mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva;

ii)	mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg;

hulgirahastamine;

tagamata hulgirahastamine;

i)	millest: finantssektorisse kuuluvad kliendid;

ii)	millest: finantssektorisse mittekuuluvad kliendid;

iii)	millest: grupisisestelt üksustelt.

tagatud hulgirahastamine;

i)	millest: repolepingud;

ii)	millest: pandikirjade emissioonid;

iii)	millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid;

iv)	millest: grupisisestelt üksustelt.

Käesoleva vormi täitmisel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud igast tootekategooriast saadud rahastamise kogusummat, mis ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad iga tooteliigi kohta järgmised andmed:

a)	saadud kogusumma;

b)	summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga;

c)	summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga;

d)	kaalutud keskmine esialgne tähtaeg ja

e)	kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg.

Neid andmeid selgitatakse üksikasjalikumalt alljärgnevas tabelis.

Selliste tooteliikide kindlaksmääramisel, millest saadud rahastamine ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast, on valuuta ebaoluline.

Juhised konkreetsete veergude kohta:

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Saadud kogusumma

Igast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud rahastamise kogusumma esitatakse vormi veerus 010 ühes kombineeritud aruandlusvaluutas.

020

Summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Igast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma hulgas summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

Märkus: iga veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

030

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Igast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma hulgas summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

Märkus: iga veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

040

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 040.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg on esialgsete tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks igalt asjaomaselt vastaspoolelt täpsustatud toote emiteerimise tulemusena saadud rahastamise osakaal kõnealuse toote emiteerimisest saadud rahastamise kogusummas.

Näiteks:

1.	vastaspoolelt A on saadud toote X emiteerimise tulemusena 1 miljard eurot esialgse tähtajaga 180 päeva;

2.	vastaspoolelt B on saadud toote X emiteerimise tulemusena 0,5 miljardit eurot esialgse tähtajaga 360 päeva.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 360 päeva

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = 240 päeva

050

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 050.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) on järelejäänud tähtaegade keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks igalt asjaomaselt vastaspoolelt täpsustatud toote emiteerimise tulemusena saadud rahastamise osakaal kõnealuse toote emiteerimisest saadud rahastamise kogusummas.

Näiteks:

1.	vastaspoolelt A on saadud toote X emiteerimise tulemusena 1 miljard eurot järelejäänud tähtajaga 60 päeva;

2.	vastaspoolelt B on saadud toote X emiteerimise tulemusena 0,5 miljardit eurot järelejäänud tähtajaga 180 päeva.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 60 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = 100 päeva

1.4. Erineva tähtajaga rahastamise hinnad (C 69.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet keskmiste tehingumahtude ja hindade kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing on maksnud järgmiste lõpptähtaegadega rahastamise eest:

a)	üleöö (veerud 010 ja 020)

b)	1 nädal (veerud 030 ja 040)

c)	1 kuu (veerud 050 ja 060)

d)	3 kuud (veerud 070 ja 080)

e)	6 kuud (veerud 090 ja 100)

f)	1 aasta (veerud 110 ja 120)

g)	2 aastat (veerud 130 ja 140)

h)	5 aastat (veerud 150 ja 160)

i)	10 aastat (veerud 170 ja 180)

Saadud rahastamise lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 070 ja 080).

Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest:

1.	intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui need tuleks hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks vahetada asjaomase valuuta puhul asjakohasesse võrdlusaluseks olevasse üleööindeksisse;

intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastaste kohustuste eest, kui need tuleks hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks vahetada asjaomase valuuta puhul asjakohasesse võrdlusaluseks olevasse üleööindeksisse, milleks euro puhul on kolme kuu EURIBOR või inglise naela või Ameerika Ühendriikide dollari puhul LIBOR.

Intressivahet kajastatakse baaspunktides (bp) ja see arvutatakse kaalutud keskmisena. Näiteks:

1.	rahastamine summas 1 miljard eurot, mis on saadud või pakutud vastaspoole A poolt, intressivahega 200 bp üle kehtiva EURIBORi intressimäära;

rahastamine summas 0,5 miljardit eurot, mis on saadud või pakutud vastaspoole B poolt, intressivahega 150 bp üle kehtiva EURIBORi intressimäära.

Kaalutud keskmine intressivahe = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 200 bp + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 150 bp

Kaalutud keskmine intressivahe = 183 bp

Tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse mis tahes välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär.

Veerus „Kirje” loetletud rahastamise kategooriatest saadud rahastamise netosumma esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus „maht”. Näiteks punktis 4 osutatud rahastamise puhul oleks see 1 500 000 eurot.

Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse hinnavahet kajastavad lahtrid tühjaks.

Konkreetsete ridade täitmise juhised:

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1 Rahastamine kokku

Järgmiste tähtaegadega saadud kogu rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe:

a)	üleöö (veerud 010 ja 020)

b)	1 nädal (veerud 030 ja 040)

c)	1 kuu (veerud 050 ja 060)

d)	3 kuud (veerud 070 ja 080)

e)	6 kuud (veerud 090 ja 100)

f)	1 aasta (veerud 110 ja 120)

g)	2 aastat (veerud 130 ja 140)

h)	5 aastat (veerud 150 ja 160)

i)	10 aastat (veerud 170 ja 180)

020

1.1 millest: jaehoiused

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud jaehoiuste kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

030

1.2 millest: tagamata hulgihoiused

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud tagamata hulgihoiuste kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

040

1.3 millest: tagatud rahastamine

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud tagatud rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

050

1.4 millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

060

1.5 millest: pandikirjad

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

070

1.6 millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.5. Rahastamise pikendamine (C 70.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise mahu kohta, st „rahastamise pikendamise” kohta päevade kaupa ühekuulise perioodi jooksul.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma tähtaeguvat rahastamist järgmistes tähtajaklassides:

a)	üleöö (veerud 010–040)

b)	1 päev kuni 7 päeva (veerud 050–080)

c)	7 päeva kuni 14 päeva (veerud 090–120)

d)	14 päeva kuni 1 kuu (veerud 130–160)

e)	1 kuu kuni 3 kuud (veerud 170–200)

f)	3 kuud kuni 6 kuud (veerud 210–240)

g)	üle 6 kuu (veerud 250–280)

Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastamise summa esitatakse veerus „Rahastamise pikendamine”, uued saadud vahendid veerus „Uued vahendid” ja netoerinevus (st uued vahendid + pikendatavad vahendid – tähtaeguvad vahendid) esitatakse paremas veerus.

Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigi „neto” veergude summaga (st 040 + 080 + 120 + 160 + 200 + 240 + 280).

Tähtaeguva rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 300.

Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310.

Uue rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.

Kogurahastamise profiili keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 330.

Konkreetsete ridade täitmise juhised:

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010–040	Üleöö Päevaselt tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 020 ridadel 1.1–1.31. Päevaselt saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 030 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva päevase rahastamise ja saadud uue päevase rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 040 ridadel 1.1–1.31.
050–080	> 1 päev ≤ 7 päeva Ajavahemikus ühest päevast kuni ühe nädalani tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 060 ridadel 1.1–1.31. Kestusega ühest päevast kuni ühe nädalani saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 070 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 080 ridadel 1.1–1.31.
090–120	> 7 päeva ≤ 14 päeva Ajavahemikus ühest nädalast kuni kahe nädalani tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 100 ridadel 1.1–1.31. Kestusega ühest nädalast kuni kahe nädalani saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 110 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 120 ridadel 1.1–1.31.
130–160	> 14 päeva ≤ 1 kuu Ajavahemikus kahest nädalast kuni ühe kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 140 ridadel 1.1–1.31. Kestusega kahest nädalast kuni ühe kuuni antud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 150 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 160 ridadel 1.1–1.31.
170–200	> 1 kuu ≤ 3 kuud Ajavahemikus ühest kuust kuni kolme kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 180 ridadel 1.1–1.31. Kestusega ühest kuust kuni kolme kuuni saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 190 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 200 ridadel 1.1–1.31.
210–240	> 3 kuud ≤ 6 kuud Ajavahemikus kolmest kuust kuni kuue kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 220 ridadel 1.1–1.31. Kestusega kolmest kuust kuni kuue kuuni saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 230 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 240 ridadel 1.1–1.31.
250–280	> 6 kuud Hiljem kui kuue kuu pärast tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 260 ridadel 1.1–1.31. Rohkem kui kuuekuulise kestusega saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 270 ridadel 1.1–1.31. Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 280 ridadel 1.1–1.31.
290	Netorahavoogude kogusumma Netorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigi „neto” veergude summaga (st 040 + 080 + 120 + 160 + 200 + 240 + 280), esitatakse veerus 290.
300–330	Keskmine tähtaeg (päevades) Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320 ja kogurahastamise profiili kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 330.

XX LISA

TÄIENDAVAD LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 ARTIKLI 415 LÕIKE 3 PUNKTILE b

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRITE VORMID
Vormi number	Vormi kood	Vormi/vormide rühma nimi
TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMID
71	C 71.00	TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE/VASTASPOOLTE LÕIKES

C 71.00 – Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes

z-telg

Kokku ja olulised valuutad

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes

Emitendi/vastaspoole nimi

LEI kood

Emitendi/vastaspoole sektor

Emitendi/vastaspoole residentsus

Tooteliik

Valuuta

Krediidikvaliteedi aste

Turuväärtus/nimiväärtus

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Rida

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

1.	KÜMME OLULISIMAT EMITENTI/VASTASPOOLT

020

1,01

030

1,02

040

1,03

050

1,04

060

1,05

070

1,06

080

1,07

090

1,08

100

1,09

110

1,10

120

2.	KÕIK MUUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSENA KASUTATAVAD KIRJED

XXI LISA

JUHISED XXII LISAS ESITATUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMI (C 71.00) TÄITMISEKS

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes (C 71.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni kohta kümne suurima tema hoitava vara või talle selleks võimaldatud likviidsusliini lõikes. Tasakaalustamissuutlikkus kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete rahastamispuudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoolusid.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Emitendi/vastaspoole nimi

Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras kümne olulisima koormamata vara emitendi või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini vastaspoole nimed. Suurim kanne kajastatakse kirjes 1.01, suuruselt teine kirjes 1.02 jne.

Kajastatav emitendi/vastaspoole nimi peab olema varad emiteerinud või likviidsusliinid võimaldanud äriühingu kui juriidilise isiku nimi, mis sisaldab mis tahes viiteid äriühingu liigile, nagu SA (Société anonyme) Prantsusmaal, Plc. (public limited company) Ühendkuningriigis või AG (Aktiengesellschaft) Saksamaal jne.

020

LEI kood

Vastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

030

Emitendi/vastaspoole sektor

Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Emitendi/vastaspoole residentsus

Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

Tooteliik

Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse toote liik, mis vastab tootele, milles vara hoitakse või milles ootel likviidsuslimiit on saadud, kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

SrB (Senior Bond) – kõrgema nõudeõiguse järguga võlakiri

SubB (Subordinated Bond) – allutatud võlakiri

CP (Commercial Paper) – kommertsväärtpaber

CB (Covered Bonds) – pandikiri

US (UCITS-security) – eurofondide väärtpaberid, st finantsinstrumendid, mis esindavad osalust vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis) või mille eurofond on välja lasknud

ABS (Asset Backed Security) – varaga tagatud väärtpaber

CrCl (Credit Claim) – krediidinõue

Eq (Equity) – tunnustatud börsil noteeritud aktsia, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutus

Gold – kuld

LiqL (Liquidity Line) – krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin

OPT (Other product type) – muu tooteliik

060

Valuuta

Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse veerus 060 selle valuuta ISO kood, milles saadud vara või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin on nomineeritud. Märgitakse ISO 4217 kohane kolmetäheline valuutakood.

070

Krediidikvaliteedi aste

Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 kohaselt asjakohane krediidikvaliteedi aste, mis on kooskõlas lõpptähtaegade jaotuses kajastatud kirjetega.

080

Turuväärtus/nimiväärtus

Varade turuväärtus või õiglane väärtus, või kui see on kohaldatav, siis krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini nimiväärtus.

090

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Tagatise väärtus vastavalt püsivõimalusi (standing facilities) käsitlevatele keskpanga eeskirjadele, mis on kohaldatavad konkreetse vara suhtes, kui seda vara kasutatakse keskpangast saadud krediidi tagatisena.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutades, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 5 alusel välja antud rakenduslikes tehnilistes standardites valuutadena, mille puhul on keskpank määranud väga piiratud tagatise, mida aktsepteeritakse tehingute tegemisel, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.

”

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/59

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/314,

4. märts 2016,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Aine dietüleenglükoolmonoetüüleeter (DEGEE), mille INCI nimetus on etoksüdiglükool ja mida kasutatakse kosmeetikatoodetes, ei ole veel määruse (EÜ) nr 1223/2009 alusel reguleeritud.

(2)

Prantsusmaa tegi DEGEE kohta riskihindamise, mille põhjal ta otsustas, (2) et kui seda ainet kasutatakse kosmeetikatoodetes, välja arvatud suuhügieenitooted, kontsentratsioonis kuni 1,5 %, on see tarbijatele ohutu. Kõnealusest otsusest teatati komisjonile ja liikmesriikidele vastavalt nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ (3) artiklile 12. Sellest tulenevalt volitas komisjon tarbekaupade teaduskomiteed esitama oma arvamuse iga glükooleetri kohta, mille kasutamist Prantsusmaa otsusega piirati.

(3)	Tarbekaupade teaduskomitee, mis komisjoni otsusega 2008/721/EÜ (4) asendati tarbijaohutuse komiteega, võttis 19. detsembril 2006, (5)16. detsembril 2008, (6)21. septembril 2010 (7) ja 26. veebruaril 2013 (8) DEGEE kohta vastu teadusliku arvamuse.

(4)

Tarbijaohutuse komitee järeldas, et DEGEE kasutamine oksüdeerivates juuksevärvides kontsentratsioonis kuni 7 %, mitteoksüdeerivates juuksevärvides kontsentratsioonis kuni 5 % ja muudes mahapestavates toodetes kuni 10 % ei kujuta endast ohtu tarbijate tervisele. Tarbijaohutuse komitee järeldas veel, et DEGEE kasutamine muudes mittepihustatavates kosmeetikatoodetes ning sellistes pihustatavates kosmeetikatoodetes nagu kvaliteetparfüümid, juukselakid, deodorandid ja higistamisvastased vahendid kontsentratsioonis kuni 2,6 % ei kujuta endast ohtu tarbijate tervisele. DEGEE kasutamist suuhügieeni- ja silmahooldustoodetes ei ole tarbijaohutuse komitee veel hinnanud ning seega ei saa selle kasutamist kõnealustes toodetes pidada tarbijatele ohutuks.

(5)	Tarbijaohutuse komitee arvamusest lähtuvalt leiab komisjon, et DEGEE reguleerimata jätmine võib ohustada inimeste tervist.

(6)	Määrust (EÜ) nr 1223/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Eespool nimetatud piirangute kohaldamist tuleks edasi lükata, et tööstusharu jõuaks toodete koostises teha vajalikud muudatused. Eelkõige tuleks ettevõtjatele pärast käesoleva määruse jõustumist anda kaksteist kuud aega nõuetele vastavate toodete turule laskmiseks ja nõuetele mittevastavate toodete turult kõrvaldamiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Alates 25. märtsist 2017 lastakse liidu turule või tehakse liidu turul kättesaadavaks ainult käesoleva määruse nõuetele vastavad kosmeetikatooted.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2) Ministère de la Santé et des Solidarités. Décision du 23 novembre 2005 soumettant à des conditions particulières et à des restrictions la fabrication, le conditionnement, l'importation, la distribution en gros, la mise sur le marché à titre gratuit ou onéreux, la détention en vue de la vente ou de la distribution à titre gratuit ou onéreux et l'utilisation de produits cosmétiques contenant certains éthers de glycol, Journal officiel, no 291 du 15 décembre 2005, http://www.journal-officiel.gouv.fr/frameset.html.

(3) Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

(4) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta otsus 2008/721/EÜ, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ (ELT L 241, 10.9.2008, lk 21).

(5) SCCP/1044/06, http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_sccp/docs/sccp_o_082.pdf.

(6) SCCP/1200/08, http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_sccp/docs/sccp_o_161.pdf.

(7) SCCS/1316/10, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_039.pdf.

(8) SCCS/1507/13, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_119.pdf.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse lisatakse järgmine kanne:

Viitenumber

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus / INN

Nimetus koostisainete ühtses nimestikus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

„x

2-(2-etoksüetoksü)etanool

Dietüleenglükoolmonoetüüleeter (DEGEE)

Ethoxydiglycol

111-90-0

203-919-7

a)	oksüdeerivad juuksevärvid

7 %

Punktid a–e

Etüleenglükooli sisaldus etoksüdiglükoolis peab olema ≤ 0,1 %.

Mitte kasutada suuhügieeni- ja silmahooldustoodetes!”

b)	mitteoksüdeerivad juuksevärvid

5 %

c)	mahapestavad tooted (v.a juuksevärvid)

10 %

d)	muud mittepihustatavad kosmeetikatooted

2,6 %

e)	järgmised pihustatavad tooted: kvaliteetlõhnaõlid, juukselakid, deodorandid ja higistamisvastased vahendid

2,6 %

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/62

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/315,

4. märts 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisas on loetletud isikud, üksused ja asutused, kelle on kindlaks määranud ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu ja kelle suhtes vastavalt määrusele kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende IV lisas loetlemata isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on loetellu kandnud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(3)

2. märtsil 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu kanda 16 füüsilist isikut ja 12 üksust loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed, ning ajakohastas ühe isiku ja kahe üksuse tuvastamisandmeid. Seepärast tuleks IV lisa vastavalt muuta. Muuta tuleks ka V lisa, sest selles esitatud loetellu on kantud neist üksustest seitse ja isikutest üks.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt.

1)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor Rahastamisvahendid

(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisa muudetakse järgmiselt.

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisasse lisatakse pealkirja „Füüsilised isikud” alla järgmised kanded:

a)	Choe Chun-Sik (teiste nimedega a) Choe Chun Sik; b) Ch'oe Ch'un Sik. Sünnikuupäev: 12.10.1954. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Chun-sik oli Second Academy of Natural Sciences'i (SANS) direktor ning juhtis KRDV kaugmaarakettide programmi. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

b)	Choe Song Il. Passi nr: a) 472320665 (Kehtivuse lõppkuupäev: 26.9.2017), b) 563120356. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Tanchon Commercial Bank'i esindaja Vietnamis. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

c)	Hyon Kwang Il (teise nimega Hyon Gwang Il). Sünnikuupäev: 27.5.1961. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Hyon Kwang Il National Aerospace Development Administration'i teadusliku arendamise osakonna juhataja. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

d)	Jang Bom Su (teise nimega Jang Pom Su). Sünnikuupäev: 15.4.1957. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Tanchon Commercial Bank'i esindaja Süürias. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

e)	Jang Yong Son. Sünnikuupäev: 20.2.1957. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Korea Mining Development Trading Corporation`i (KOMID) esindaja Iraanis. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

f)	Jon Myong Guk (teise nimega Cho'n Myo'ng-kuk). Sünnikuupäev: 18.10.1976. Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: 4721202031 (Kehtivuse lõppkuupäev: 21.2.2017). Muu teave: Tanchon Commercial Bank'i esindaja Süürias. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

g)	Kang Mun Kil (teise nimega Jiang Wen-ji). Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: PS 472330208 (Kehtivuse lõppkuupäev: 4.7.2017). Muu teave: Kang Mun Kil juhtis Namchongangi (tuntud ka kui Namhung) esindajana tuumaprojektidega seotud hankeid. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

h)	Kang Ryong. Sünnikuupäev: 21.8.1969. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Korea Mining Development Trading Corporation`i (KOMID) esindaja Süürias. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Kim Jung Jong (teise nimega Kim Chung Chong). Sünnikuupäev: 07.11.1966. Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: a) 199421147 (Kehtivuse lõppkuupäev: 29.12.2014), b) 381110042 (Kehtivuse lõppkuupäev: 25.1.2016), c) 563210184 (Kehtivuse lõppkuupäev: 18.6.2018). Muu teave: Tanchon Commercial Bank'i esindaja Vietnamis. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

j)	Kim Kyu. Sünnikuupäev: 30.7.1968. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Korea Mining Development Trading Corporation`i (KOMID) välissuhetega tegelev ametnik. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Kim Tong My'ong (teiste nimedega a) Kim Chin-So'k, b) Kim Tong-Myong, c) Kim Jin-Sok; d) Kim, e) Hyok-Chol). Sünniaasta: 1964. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Kim Tong My'ong on Tanchon Commercial Bank'i president ning on töötanud Tanchon Commercial Bank'is erinevatel töökohtadel alates 2002. aastast. Ta osales ka Amroggangi juhtimises. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

l)	Kim Yong Chol. Sünnikuupäev: 18.2.1962. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Korea Mining Development Trading Corporation`i (KOMID) esindaja Iraanis. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

m)	Ko Tae Hun (teise nimega Kim Myong Gi). Sünnikuupäev: 25.5.1972. Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: 563120630 (Kehtivuse lõppkuupäev: 20.3.2018). Muu teave: Tanchon Commercial Bank'i esindaja. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

n)	Ri Man Gon. Sünnikuupäev: 29.10.1945. Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: PO381230469 (Kehtivuse lõppkuupäev: 6.4.2016). Muu teave: Ri Man Gon on laskemoonatööstuse minister. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

o)	Ryu Jin. Sünnikuupäev: 7.8.1965. Kodakondsus: Põhja-Korea Passi nr: 563410081. Muu teave: Korea Mining Development Trading Corporation`i (KOMID) esindaja Süürias. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

p)	Yu Chol U. Kodakondsus: Põhja-Korea Muu teave: Yu Choi U on National Aerospace Development Administration'i direktor. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Kanne „Ra Ky'ong-Su (alias Ra Kyung-Su). Ametikoht: Tanchon Commercial Bank'i (TCB) ametnik. Sünnikuupäev: 4.6.1954. Passi nr: 645120196. Muu teave: Sugu: Mees Loetellu kandmise kuupäev: 22.1.2013.” pealkirja „Füüsilised isikud” all asendatakse järgmisega:

„Ra Ky'ong-Su (teiste nimedega a) Ra Kyung-Su, b) Chang, Myong Ho). Sünnikuupäev: 4.6.1954. Passi nr: 645120196. Muu teave: a) Sugu: Mees Ra Ky'ong-Su on Tanchon Commercial Bank'i (TCB) ametnik. Sellel ametikohal vahendas ta TCB tehinguid. Komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine finantsüksus, mis tegeleb KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügiga. Loetellu kandmise kuupäev: 22.1.2013.”

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisasse lisatakse pealkirja „Juriidilised isikud, üksused ja asutused” alla järgmised kanded:

a)	Academy of National Defense Science Asukoht: Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: Academy of National Defense Science osaleb KRDV ballistiliste rakettide ja tuumarelvaprogrammide väljatöötamise edendamisel. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Chongchongang Shipping Company. (teise nimega Chong Chon Gang Shipping Co. Ltd.). Aadress: a) 817 Haeun, Donghung-dong, Central District, Pyongyang, KRDV, b) 817, Haeum, Tonghun-dong, Chung-gu, Pyongyang, KRDV. Muu teave: a) IMO number: 5342883, b) Chongchongang Shipping Company proovis 2013. aasta juulis talle kuuluva laeva Chong Chon Gang abil importida otse KRDVsse ebaseaduslikult tavarelvade lasti. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Daedong Credit Bank (DCB) (teiste nimedega a) DCB, b) Taedong Credit Bank). Aadress: a) Suite 401, Potonggang Hotel, Ansan-Dong, Pyongchon District, Pyongyang, KRDV, b) Ansan-dong, Botonggang Hotel, Pongchon, Pyongyang, KRDV. Muu teave: a) SWIFT: DCBK KKPY, b) Daedong Credit Bank on osutanud finantsteenuseid Korea Mining Development Trading Corporation'ile (KOMID) ja Tanchon Commercial Bank'ile. DCB on vähemalt alates 2007. aastast vahendanud KOMIDi ja Tanchon Commercial Bank'i nimel sadu finantstehinguid, mille väärtus ulatub miljonitesse dollaritesse. Mõnel juhul on DCB teadlikult aidanud kaasa tehingutele, kasutades eksitavaid finantstavasid. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

d)	Hesong Trading Company (teise nimega Hesong Trading Corporation). Aadress: Pyongyang, KRDV. Muu teave: Hesong Trading Corporation'i emaettevõtja on Korea Mining Development Corporation (KOMID). Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Korea Kwangson Banking Corporation (KKBC) (teise nimega KKBC). Aadress: Jungson-dong, Sungri Street, Central District, Pyongyang, KRDV Muu teave: KKBC osutab finantsteenuseid Tanchon Commercial Bank'i ja Korea Hyoksin Trading Corporation'i heaks, mis on Korea Ryonbong General Corporation' allasutus. Tanchon Commercial Bank on kasutanud KKBCd rahaülekanneteks, mis ulatuvad tõenäoliselt miljonitesse dollaritesse, sealhulgas ülekanneteks, mis hõlmavad Korea Mining Development Corporation'iga seotud vahendite ülekandeid. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

f)	Korea Kwangsong Trading Corporation. Aadress: Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, KRDV Muu teave: Korea Kwangsong Trading Corporation'i emaettevõtja on Korea Ryongbong General Corporation. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Aatomienergiatööstuse ministeerium (teise nimega MAEI). Aadress: Haeun-2-dong, Pyongchon District, Pyongyang, KRDV. Muu teave: Aatomienergiatööstuse ministeerium loodi 2013. aastal, eesmärgiga moderniseerida KRDV aatomienergiatööstust, et suurendada tuumamaterjalide tootmist, tõsta nende kvaliteeti ja jätkata KRDV sõltumatu tuumatööstuse väljaarendamist. MAEI roll KRDV tuumarelvade väljaarendamises on teadaolevalt väga oluline, ta vastutab riigi tuumarelvaprogrammi igapäevase juhtimise eest ja tema alluvuses tegutseb teisi tuumavaldkonnaga seotud organisatsioone. Selle ministeeriumi alluvusse kuulub mitu tuumaprojektidega seotud organisatsiooni, uurimiskeskust ning kaks komiteed: isotoopide kasutamise komitee (Isotope Application Committee) ja tuumaenergiakomitee (Nuclear Energy Committee). MAEI alluvuses on ka KRDV teadaolev plutooniumirajatis Yongbuyni tuumauuringute keskuses. Lisaks sellele märkis ekspertide rühm oma 2015. aasta aruandes, et 2009. aastal resolutsiooni 1718 (2006) alusel loodud komitee poolt tuumaprojektides osalemise või nende toetamise tõttu loetellu kantud GBAE endine direktor Ri Je-son määrati 9. aprillil 2014 MAEI juhiks. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Laskemoonatööstuse osakond (teise nimega: sõjaliste tarnete tööstuse osakond) Aadress: Pyongyang, KRDV. Muu teave: Laskemoonatööstuse osakond täidab KRDV raketiprogrammi rakendamises võtmerolli. Laskemoonatööstuse osakond vastutab KRDV ballistiliste rakettide, sealhulgas Taepo Dong-2 tüüpi rakettide väljaarendamise järelevalves. Osakond vastutab KRDV relvatootmise ning teadus- ja arendustegevuse eest, mis hõlmab ka KRDV ballistiliste rakettide programmi. Second Economic Committee ja Second Academy of Natural Sciences (samuti 2010. aastal loetellu kantud) on laskemoonatööstuse osakonna allasutused. Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel tegelenud veokile KN08 monteeritud kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide väljatöötamisega. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

i)	National Aerospace Development Administration (teise nimega NADA). Aadress: Korea Rahvademokraatlik Vabariik Muu teave: NADA osaleb KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia väljatöötamises, mis hõlmab ka satelliitide lähetamist ja kanderakette. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

j)	Office 39 (teised nimega a) Office #39, b) Office No. 39, c) Bureau 39, d) Central Committee Bureau 39, e) Third Floor, f) Division 39. Aadress: Korea Rahvademokraatlik Vabariik Muu teave: KRDV valitsusüksus. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Reconnaissance General Bureau (luure üldbüroo) (teiste nimedega a) Chongch'al Ch'ongguk, b) KPA Unit 586, c) RGB). Aadress: a) Hyongjesan- Guyok, Pyongyang, KRDV, b) Nungrado, Pyongyang, KRDV. Muu teave: Reconnaissance General Bureau on Põhja-Korea peamine luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses, kui ühendati Korea Töölispartei olemasolevad luureorganisatsioonid Operations Department ja „35. büroo” ning Korea Rahvaarmee Luureagentuur. Reconnaissance General Bureau kaupleb tavarelvadega ja tema kontrolli all on KRDV tavarelvadega tegelev ettevõte Green Pine Associated Corporation. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

l)	Second Economic Committee Aadress: Kangdong, KRDV. Muu teave: Second Economic Committee täidab KRDV raketiprogrammi rakendamises võtmerolli. Second Economic Committee vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ja juhib KOMIDi tegevust. Loetellu kandmise kuupäev: 2.3.2016.

Pealkirja „Juriidilised isikud, üksused ja asutused” all asendatakse järgmised isikuandmed:

kanne „Namchongang Trading Corporation (teise nimega a) NCG, b) Namchongang Trading, c) Nam Chon Gang Corporation, d) Nomchongang Trading Co., e) Nam Chong Gan Trading Corporation). Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) on Põhja-Korea kaubandusettevõtja, kes allub aatomienergia üldbüroole (GBAE). Namchongang on osalenud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Samuti on ta alates 1990. aastate lõpust osalenud alumiiniumtorude ja muude uraani rikastamise programmi jaoks vajalike seadmete soetamises. Ettevõtjat esindab endine diplomaat, kes esindas Põhja-Koread Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Arvestades Korea Rahvademokraatliku Vabariigi varasemat massihävitusrelvade levitamisega seotud tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamine tõsist muret. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009” asendatakse järgmisega:

„Namchongang Trading Corporation (teiste nimedega a) NCG, b) Namchongang Trading, c) Nam Chon Gang Corporation, d) Nomchongang Trading Co., e) Nam Chong Gan Trading Corporation f) Namhung Trading Corporation). Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) on Põhja-Korea kaubandusettevõtja, kes allub aatomienergia üldbüroole (GBAE). Namchongang on osalenud Põhja-Korea tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Samuti on ta alates 1990. aastate lõpust osalenud alumiiniumtorude ja muude uraani rikastamise programmi jaoks vajalike seadmete soetamises. Ettevõtjat esindab endine diplomaat, kes esindas Põhja-Koread Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Arvestades Korea Rahvademokraatliku Vabariigi varasemat massihävitusrelvade levitamisega seotud tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamine tõsist muret. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.”;

kanne „Ocean Maritime Management Company, Limited (OMM) (teise nimega OMM). Aadress: a) Donghung Dong, Central District, PO Box 120, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik; b) Dongheung-dong Changgwang Street, Chung-Ku, PO Box 125, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: a) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number: 1790183; b) Ocean Maritime Management Company, Limited on laeva Chong Chon Gang käitaja/haldaja. Tal oli tähtis osa peidetud relvalasti ja relvadega seotud materjali veo korraldamises Kuubalt Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki juulis 2013. Nii toetas äriühing Ocean Maritime Management Company, Limited tegevust, mis on resolutsioonidega keelatud – nimelt on resolutsiooniga 1718 (2006), mida on muudetud resolutsiooniga 1874 (2009), kehtestatud relvaembargo –, ning aitas kaasa kõnealuste resolutsioonidega kehtestatud meetmete eiramisele. Loetellu kandmise kuupäev: 30.7.2014.” asendatakse järgmisega:

„Ocean Maritime Management Company, Limited (OMM) (teise nimega OMM). Aadress: a) Donghung Dong, Central District, PO Box 120, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik; b) Dongheung-dong Changgwang Street, Chung-Ku, PO Box 125, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: a) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number: 1790183; b) Ocean Maritime Management Company, Limited'il oli tähtis osa peidetud relvalasti ja relvadega seotud materjali veo korraldamises Kuubalt Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki juulis 2013. Nii toetas äriühing Ocean Maritime Management Company, Limited tegevust, mis on resolutsioonidega keelatud – nimelt on resolutsiooniga 1718 (2006), mida on muudetud resolutsiooniga 1874 (2009), kehtestatud relvaembargo –, ning aitas kaasa kõnealuste resolutsioonidega kehtestatud meetmete eiramisele, c) Ocean Maritime Management Company, Limited käitab/haldab järgmiste IMO numbritega laevu: a) Chol Ryong (Ryong Gun Bong) 8606173, b) Chong Bong (Greenlight) (Blue Nouvelle) 8909575, c) Chong Rim 2 8916293, d) Dawnlight 9110236, e) Ever Bright 88 (J Star) 8914934, f) Gold Star 3 (benevolence 2) 8405402, g) Hoe Ryong 9041552, h) Hu Chang (O Un Chong Nyon) 8330815, i) Hui Chon (Hwang Gum San 2) 8405270, j) JH 86 8602531, k) Ji Hye San (Hyok Sin 2) 8018900, l) Jin Tai 9163154, m) Jin Teng 9163166, n) Kang Gye (Pi Ryu Gang) 8829593, o) Mi Rim 8713471, p) Mi Rim 2 9361407, q) Rang (Po Thong Gang) 8829555, r) Orion Star (Richocean) 9333589, s) Ra Nam 2 8625545, t) Ra Nam 3 9314650, u) Ryo Myong 8987333, v) Ryong Rim (Jon Jin 2) 8018912, w) Se Pho (Rak Won 2) 8819017, x) Songjin (Jang Ja San Chong Nyon Ho) 8133530, y) South Hill 2 8412467, z) South Hill 5 9138680, aa) Tan Chon (Ryon Gang 2) 7640378, bb) Thae Pyong San (Petrel 1) 9009085, cc) Tong Hung San (Chong Chon Gang) 7937317, dd) Grand Karo 8511823, ee) Tong Hung 8661575. Loetellu kandmise kuupäev: 28.7.2014.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa muudetakse järgmiselt.

Järgmised pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused” all olevad kanded jäetakse välja:

„2.	Hesong Trading Corporation	Asukoht: P'yongyang	Äriühingu Korea Mining Development Corporation (KOMID) kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Hesong Trading Corporation tegeleb ballistiliste rakettide programmis vajamineva tarnimisega.”
„6.	Korea Kwangsong Trading Corporation	Asukoht: Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P'yongyang	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.”
„10.	Laskemoonatööstuse osakond (teise nimega: sõjaliste tarnete tööstuse osakond)	Asukoht: P'yongyang	Vastutab Põhja-Korea sõjatööstuse tegevuse, sealhulgas teise majanduskomitee (SEC) ja KOMIDi kontrollimise eest. See hõlmab ka Põhja-Korea ballistiliste rakettide ja tuumaprogrammide arendamise kontrollimist. Veel hiljuti juhatas Jon Pyong Ho Munitions Industry Departmenti; teabe põhjal võib väita, et endine Munitions Industry Departmenti (MID) esimene asedirektor Chu Kyu-ch'ang (Ju Gyu-chang) on MIDi ehk avaliku nimega Machine Building Industry Departmenti praegune direktor. Chu töötas Põhja-Korea rakettide arendamise üldjuhatajana, sealhulgas kontrollis 5. aprilli 2009. aasta Taepo Dong-2 (TD-2) raketistarti ja 2006. aasta juuli TD-2 ebaõnnestunud starti.”
„12.	Reconnaissance General Bureau (RGB) (teiste nimedega: Chongch'al Ch'ongguk; RGB; KPA Unit 586)	Asukoht: Hyongjesan-Guyok, P'yongyang, Põhja-Korea; Nungrado, P'yongyang, Põhja-Korea	Luure Keskagentuur (RGB) on Põhja-Korea peamine luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses, kui liideti Korea töölispartei olemasolevad luureorganisatsioonid Operations Department ja „35. büroo” ning Korea Rahvaarmee Luureagentuur. See kuulub kaitseministeeriumi vastutusalasse ja tegeleb peamiselt sõjaliste luureandmete kogumisega. RGB kaupleb tavarelvastusega ja kontrollib Põhja-Korea tavarelvastusega tegelevat ettevõtet Green Pine Associated Corporation (Green Pine).
13.	Teine majanduskomitee		Teine majanduskomitee tegeleb Põhja-Korea raketiprogrammi peamiste aspektidega. Teine majanduskomitee kontrollib Põhja-Korea ballistiliste rakettide toomist. Ta juhib ka KOMIDi tegevust (ÜRO kandis KOMIDi loetellu 24. aprillil 2009). Tegu on üleriigilise organisatsiooniga, mis vastutab Põhja-Korea moodsate relvasüsteemide, sealhulgas rakettide ja tõenäoliselt tuumarelvade arendamise ja vastava uurimistöö eest. Ta kasutab Põhja-Korea raketi- ja tõenäoliselt ka tuumarelvaprogrammide edendamise eesmärgil välismaalt tehnoloogia, seadmete ja teabe hankimiseks paljude alamorganisatsioonide, sealhulgas äriühingu Korea Tangun Trading Corporation abi.”

Pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmine kanne:

„3.

KIM Tong-Myo'ng (teise nimega: Kim Chin-so'k)

Sünniaasta: 1964 Kodakondsus: Põhja-Korea

Kim Tong-Myo'ng tegutseb Tanchon Commercial Banki heaks (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009). Kim Tong-Myo'ng on vähemalt 2002. aastast olnud mitmel ametikohal Tanchonis ja on praegu Tanchoni president. Samuti on ta mingil määral juhatanud Amroggangi, mida omab ja kontrollib Tanchon Commercial Banki, kasutades nime Kim Chin-so'k.”

Järgmised pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused” all olevad kanded jäetakse välja:

„5.

Korea Kwangson Banking Corp. (KKBC) (teise nimega: Korea Kwangson Banking Corp; KKBC)

Aadress: Jungson-dong, Sungri Street, Central District, P'yongyang

Korea Ryonbong General Corporationi (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) omanduses ja selle kontrolli all olev allettevõtja, kes tegutseb tema nimel või juhendite kohaselt. Ettevõtja osutab finantsteenuseid nii Tanchon Commercial Banki (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) kui ka Korea Hyoksin Trading Corporationi (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 16. juulil 2009) heaks; 2008. aastast on Tanchon Commercial Bank kasutanud KKBCd, et hõlbustada vahendite ülekandmist arvatavasti miljonite dollarite ulatuses, sealhulgas Korea Mining Development Trading Corporationiga (KOMID) (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) seotud vahendite ülekanded Birmast Hiinasse 2009. aastal. Lisaks otsis Hyoksin, kes osaleb ÜRO kirjelduse kohaselt massihävitusrelvade väljatöötamises, võimalusi kasutada KKBCd seoses kahesuguse kasutusega varustuse ostmisega 2008. aastal. KKBCl on vähemalt üks välisriigi harukontor Hiinas Dandongis.

Korea tööliste partei „39. büroo” (teiste nimedega: Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee; Third Floor Division 39.)

Aadress: Second KWP Government Building (korea keeles Ch'o'ngsa), Chungso'ng, Urban Tower (Korean'Dong), Chung Ward, P'yongyang; Chung-Guyok (Central District), Sosong Street, Kyongrim-Dong, P'yongyang; Changgwang Street, P'yongyang.

Korea tööliste partei „39. büroo” tegeleb ebaseadusliku majandustegevusega, et toetada Põhja-Korea valitsust. Tal on allüksused kogu riigis, mis koguvad ja haldavad vahendeid ning vastutavad välisvaluuta teenimise eest Põhja-Korea tööliste partei kõrgema juhtkonna heaks ebaseadusliku tegevuse, näiteks narkokaubanduse abil. „39. büroo” kontrollib paljusid Põhja-Korea sisemisi ja väliseid üksusi, mille kaudu teostatakse mitmesuguseid ebaseaduslikke tegevusi, sealhulgas narkootikumide tootmine, üle piiri toimetamine ja levitamine. „39. büroo” on samuti osalenud luksuskaupade hankimisel ja sissevedamisel Põhja-Koreasse. „39. büroo” kuulub kõige tähtsamate organisatsioonide hulka, kellele on antud ülesandeks valuuta ja kaupade hankimine. Väidetavalt allub see otse KIM Jong-ilile; büroo kontrollib kaubandusettevõtjaid, millest mõne tegevus on ebaseaduslik – nende hulgas on Daesong General Bureau, mis on osa Daesong grupist ja mis on riigi suurim kontsern. „39. bürool” on mõne allika väitel esindusbürood Roomas, Pekingis, Bangkokis, Singapuris, Hongkongis ja Dubais. Välismaailma jaoks muudab „39. büroo” oma nime ja välimust korrapäraselt. „39. büroo” direktor JON Il-chun on juba lisatud ELi sanktsioonide nimekirja.

„39. büroo” tootis metamfetamiini Pyongani lõunaprovintsis Sangwonis ja tegeles samuti metamfetamiini jagamisega Põhja-Korea väikekaubitsejatele levitamiseks kogu Hiinas ja Lõuna-Koreas. „39. büroo” tegutseb samuti moonikasvandustes Hamkyo'ngi põhjaprovintsis ja Pyongani põhjaprovintsis ning toodab oopiumi ja heroiini Hamhu'ngis ja Nachinis. 2009. aastal osales „39. büroo” ebaõnnestunud katses osta ja eksportida Hiina kaudu Põhja-Koreasse kaks Itaalias valmistatud luksusjahti, mille väärtus oli üle 15 miljoni USA dollari. Tehingu peatasid Itaalia ametiasutused, kuna Kim Jong-ilile mõeldud jahi ekspordikatse on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 kohaselt Põhja-Korea suhtes kehtestatud ÜRO sanktsioonidega, milles konkreetselt nõutakse liikmesriikidelt luksuskaupade Põhja-Koreasse tarnimise, müügi või üleandmise tõkestamist. „39. büroo” kasutas varem Banco Delta Asiat ebaseaduslikult teenitud raha pesemiseks. Septembris 2005 nimetas USA rahandusministeerium panka Banco Delta Asia rahapesu suhtes esimesse riskirühma kuuluvaks (alus: Section 311, USA PATRIOT ACT), kuna see kujutab endast lubamatut riski rahapesu ja muude finantskuritegude tõttu.”

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/70

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/316,

4. märts 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	371,5
	IL	154,0
	MA	97,8
	SN	174,9
	TN	110,7
	TR	104,2
	ZZ	168,9
0707 00 05	JO	194,1
	MA	84,5
	TR	161,0
	ZZ	146,5
0709 93 10	MA	60,7
	TR	161,2
	ZZ	111,0
0805 10 20	EG	45,5
	IL	73,7
	MA	55,2
	TN	50,6
	TR	64,4
	ZZ	57,9
0805 50 10	MA	117,0
	TN	91,8
	TR	90,3
	ZZ	99,7
0808 10 80	CL	93,3
	US	149,0
	ZZ	121,2
0808 30 90	CL	133,7
	CN	59,6
	TR	58,3
	ZA	103,3
	ZZ	88,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/72

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV (EL) 2016/317,

3. märts 2016,

millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ seoses seemnepakendite ametliku etiketiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 21a,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artiklit 21a,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artiklit 27,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (4) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta, (5) eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiutaimede seemnete turustamise kohta, (6) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ on sätestatud eeskirjad pakendite ametlike etikettide kohta.

(2)

Viimastel aastatel on tuvastatud mõned ametlike etikettide kasutamise pettusjuhtumid. Seepärast tuleks ametlike etikettide turvalisust kooskõlas olemasolevate tehniliste teadmistega täiustada, tagamaks, et sellised pettused on välistatud. Sellega seoses ja selleks, et võimaldada pädevatel asutustel paremini registreerida ja kontrollida iga ametliku etiketi trükkimist, jaotamist ja kasutamist ettevõtjate poolt, ning jälgida seemnepartiisid, tuleks ametlike etikettide turvalisust parandada, võttes kasutusele ametlikult määratud seerianumbri eliitseemne, sertifitseeritud seemne, tarbeseemne ja seemnesegude ametlikel etikettidel ning teises liikmesriigis koristatud sertifitseerimata seemne puhul sellega kaasasoleval etiketil ja dokumendil.

(3)	Seetõttu tuleks direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 66/401/EÜ muudatused

Direktiivi 66/401/EMÜ muudetakse järgmiselt.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti A I osa punkti a lisatakse järgmine alapunkt 2a:

„2a.	ametlikult määratud seerianumber,”;

punkti A I osa punkti b lisatakse järgmine alapunkt 3a:

„3a.	ametlikult määratud seerianumber,”;

punkti A I osa punkti c lisatakse järgmine alapunkt 2a:

„2a.	ametlikult määratud seerianumber,”.

V lisa muudetakse järgmiselt:

punktis A lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”;

punktis C lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 2

Direktiivi 66/402/EÜ muudatused

Direktiivi 66/402/EMÜ muudetakse järgmiselt.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti A alapunkti a lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	ametlikult määratud seerianumber,”;

punkti A alapunkti b lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	ametlikult määratud seerianumber,”.

V lisa muudetakse järgmiselt:

punktis A lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”;

punktis C lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 3

Direktiivi 2002/54/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/54/EÜ muudetakse järgmiselt.

III lisa muudetakse järgmiselt.

A osa I jakku lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	Ametlikult määratud seerianumber”.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

A osas lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”;

C osas lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 4

Direktiivi 2002/55/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/55/EÜ muudetakse järgmiselt.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

A osa I jakku lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	Ametlikult määratud seerianumber”.

V lisa muudetakse järgmiselt:

A osas lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”;

C osas lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 5

Direktiivi 2002/56/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/56/EÜ III lisa A osasse lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	Ametlikult määratud seerianumber”.

Artikkel 6

Direktiivi 2002/57/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/57/EÜ muudetakse järgmiselt.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti A alapunkti a lisatakse järgmine punkt 2a:

„2a.	Ametlikult määratud seerianumber.”;

punkti A alapunkti b lisatakse järgmine punkt 3a:

„3a.	Ametlikult määratud seerianumber.”

V lisa muudetakse järgmiselt:

punktis A lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”;

punktis C lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

„—	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. märtsiks 2017. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2017.

Kui liikmesriigid võtavad vastu kõnealused normid, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(5) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

(6) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/76

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/318,

4. märts 2016,

millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/119/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 5. märtsil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/364, (2) milles sätestati, et otsuses 2014/119/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kuni 6. märtsini 2016 neljateistkümne isiku suhtes ning kuni 6. juunini 2015 nelja isiku suhtes.

(3)

Nõukogu võttis 5. juunil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/876, (3) milles muu hulgas sätestati, et kõnealusest neljast isikust kahe isiku puhul tuleks piiravate meetmete kohaldamist pikendada 6. märtsini 2016 ning ühe isiku puhul tuleks piiravate meetmete kohaldamist pikendada 6. oktoobrini 2015. 5. oktoobril 2015 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1781, (4) millega sätestati kõnealuse ühe isiku suhtes, et piiravate meetmete kohaldamist tuleks pikendada kuni 6. märtsini 2016.

(4)

Otsusega 2014/119/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kõigi isikute suhtes 6. märtsini 2016. Kõnealuse otsuse läbivaatamise tulemusel tuleks 16 isiku suhtes pikendada kõnealuste piiravate meetmete kohaldamist 6. märtsini 2017, üht isikut käsitlev kanne tuleks välja jätta ning kolme isikuga seonduvaid põhjendusi tuleks ajakohastada.

(5)	Otsust 2014/119/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/119/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 5 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 6. märtsini 2017.”

2)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Brüssel, 4. märts 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

S.A.M. DIJKSMA

(1) Nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsus 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 66, 6.3.2014, lk 26).

(2) Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 62, 6.3.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 5. juuni 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/876, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 142, 6.6.2015, lk 30).

(4) Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1781, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 259, 6.10.2015, lk 23).

LISA

Otsuse 2014/119/ÜVJP lisas esitatud loetelust jäetakse välja järgmine isik:

„14.	Raisa Vasylivna Bohatyriova”

II.

Otsuse 2014/119/ÜVJP lisas esitatud kanded järgmiste isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
„2.	Vitalii Yuriyovych Zakharchenko (Вiталiй Юрiйович Захарченко), Vitaliy Yurievich Zakharchenko (Виталий Юрьевич Захарченко)	Sündinud 20. jaanuaril 1963 Kostjantõnivkas (Donetski oblast), endine siseminister	Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega ning ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi eelarvele või varale.	6.3.2014
4.	Olena Leonidivna Lukash (Олена Леонiдiвна Лукаш), Elena Leonidovna Lukash (Елена Леонидовна Лукаш)	Sündinud 12. novembril 1976 Rîbnițas (Moldova), endine justiitsminister	Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses osalemisega riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamises ning seoses ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi eelarvele või varale.	6.3.2014
13.	Dmytro Volodymyrovych Tabachnyk (Дмитро Володимирович Табачник)	Sündinud 28. novembril 1963 Kiievis, endine haridus- ja teadusminister	Isik, kelle suhtes Ukraina ametivõimud on algatanud kriminaalmenetluse seoses osalemisega riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamises.	6.3.2014”

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/78

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/319,

4. märts 2016,

millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 19 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. märtsil 2016 vastu resolutsiooni 2270 (2016), millega lisati 16 isikut ja 12 üksust nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ning ajakohastati tuvastamisandmeid ühe isiku ja kahe üksuse kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)	Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisast tuleks välja jätta kanded ühe isiku ja seitsme üksuse kohta, kuna nimetatud isik ja üksused on kantud kõnealuse otsuse I lisasse.

(5)	Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/183/ÜVJP I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 4. märts 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A.G. KOENDERS

(1) ELT L 111, 23.4.2013, lk 52.

LISA

Allpool loetletud isikud ja üksused lisatakse nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas sätestatud piiravaid meetmeid.

A. Isikud

	Nimi	Varjunimi	Sünniaeg	Loetellu kandmise kuupäev	Põhjendused
13.	Choe Chun-Sik	Choe Chun Sik; Ch'oe Ch'un Sik	Sünniaeg: 12. oktoober 1954; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Choe Chun-sik oli Teise Loodusteaduste Akadeemia direktor ning juhtis KRDV suure lennuulatusega rakettide programmi.
14.	Choe Song Il		Passi nr: 472320665; passi kehtivuse lõppemise kuupäev: 26. september 2017; passi nr: 563120356; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) esindaja Vietnamis.
15.	Hyon Kwang II	Hyon Gwang Il	Sünniaeg: 27. mai 1961; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Hyon Kwang II on National Aerospace Development Administration'i teadusarengu osakonna direktor.
16.	Jang Bom Su	Jang Pom Su	Sünniaeg: 15. aprill 1957; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) esindaja Süürias.
17.	Jang Yong Son		Sünniaeg: 20. veebruar 1957; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) esindaja Iraanis.
18.	Jon Myong Guk	Cho 'n Myo 'ng-kuk	Passi nr: 4721202031; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 21. veebruar 2017; kodakondsus: KRDV; sünniaeg: 18. oktoober 1976.	2.3.2016	Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) esindaja Süürias.
19.	Kang Mun Kil	Jiang Wen-ji	Passi nr: PS472330208; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 4. juuli 2017; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Kang Mun Kil on korraldanud tuumaenergia valdkonna hankeid Namchongangi (teise nimega Namhung) esindajana.
20.	Kang Ryong		Sünniaeg: 21. august 1969; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) esindaja Süürias.
21.	Kim Jung Jong	Kim Chung Chong	Passi nr: 199421147; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 29. detsember 2014; passi nr: 381110042; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 25. jaanuar 2016; passi nr: 563210184; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 18. juuni 2018; sünniaeg: 7. november 1966; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) esindaja Vietnamis.
22.	Kim Kyu		Sünniaeg: 30. juuli 1968, kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) välissuhete ametnik.
23.	Kim Tong My'ong	Kim Chin-So'k; Kim Tong-Myong; Kim Jin-Sok; Kim, Hyok-Chol	Sünniaeg: 1964; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Kim Tong My'ong on Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) president ning on kõnealuses pangas töötanud erinevatel ametikohtadel vähemalt alates 2002. aastast. Samuti on ta osalenud Amroggang'i tegevuse juhtimises.
24.	Kim Yong Chol		Sünniaeg: 18. veebruar 1962; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	KOMIDi esindaja Iraanis.
25.	Ko Tae Hun	Kim Myong Gi	Passi nr: 563120630; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 20. märts 2018; sünniaeg: 25. mai 1972; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank) esindaja.
26.	Ri Man Gon		Sünniaeg: 29. oktoober 1945; passi number: P0381230469; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 6. aprill 2016; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Ri Man Gon on laskemoonatööstuse osakonna minister.
27.	Ryu Jin		Sünniaeg: 7. august 1965; passi number: 563410081; kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	KOMIDi esindaja Süürias.
28.	Yu Chol U		Kodakondsus: KRDV.	2.3.2016	Yu Chol U on National Aerospace Development Administration'i direktor.

Allpool loetletud isikut käsitlev kanne nõukogu otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas asendatakse järgmise kandega:

Nimi

Varjunimi

Sünniaeg

Loetellu kandmise kuupäev

Põhjendused

Ra Ky'ong-Su

Ra Kyung-Su

Chang, Myong Ho

22.1.2013

Ra Ky'ong-Su on Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank, TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles on ta aidanud TCB-l teha tehinguid. Komitee kandis Tanchon Commercial Bank'i loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest.

Allpool nimetatud üksused kantakse nõukogu otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas esitatud üksuste loetellu, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid:

B. Üksused

	Nimi	Varjunimi	Asukoht	Loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
21.	Academy of National Defense Science		P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Academy of National Defense Science osaleb KDRV jõupingutustes, mille eesmärk on arendada riigi ballistiliste rakettide ja tuumarelvaprogramme.
22.	Chongchongang Shipping Company	Chong Chon Gang Shipping Co. Ltd.	Aadress: 817 Haeun, Donghung-dong, Central District, P'yongyang, KRDV; teine aadress: 817, Haeum, Tonghun-dong, Chung-gu, P'yongyang, KRDV; IMO nr: 5342883	2.3.2016	Chongchongang Shipping Company püüdis 2013. aasta juulis oma laevaga Chong Chon Gang ebaseaduslikult importida otse KRDVsse tavarelvastust ja relvi.
23.	Daedong Credit Bank (DCB)	DCB; Taedong Credit Bank	Aadress: Suite 401, Potonggang Hotel, Ansan-Dong, PyongchonDistrict, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Ansan-dong, Botonggang Hotel, Pongchon, P'yongyang, KRDV; SWIFT: DCBK KKPY	2.3.2016	Daedong Credit Bank on osutanud finantsteenuseid Korea Mining Development Trading Corporation'ile (KOMID) ja Tanchoni kommertspangale. DCB on vähemalt alates 2007. aastast aidanud kaasa sadadele finantstehingutele, mille väärtus on olnud miljoneid dollareid ning mis on tehtud KOMIDi ja Tanchoni kommertspanga nimel. Mõnel juhul on DCB teadlikult aidanud kaasa tehingutele, kasutades eksitavaid finantstavasid.
24.	Hesong Trading Company		P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Hesong Trading Corporationi emaettevõte on Korea Mining Development Corporation (KOMID).
25.	Korea Kwangson Banking Corporation (KKBC)	KKBC	Jungson-dong, Sungri Street, Central District, P'yongyang, KRDV	2.3.2016	KKBC osutab finantsteenuseid, millega toetatakse Tanchoni kommertspanka ja Korea Hyoksin Trading Corporation'i, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile. Tanchoni kommertspank on kasutanud KKBCd, et soodustada tõenäoliselt miljonitesse dollaritesse ulatuvaid rahaliste vahendite ülekandeid, sealhulgas ülekandeid, mis on hõlmanud Korea Mining Development Trading Corporation'iga seonduvaid rahalisi vahendeid.
26.	Korea Kwangsong Trading Corporation		Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Korea Ryongbong General Corporation on Korea Kwangsong Trading Corporation'i emaettevõte.
27.	Aatomienergiatööstuse ministeerium	MAEI	Haeudong, Pyongchen District, P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Aatomienergiatööstuse ministeerium loodi 2013. aastal, et ajakohastada KRDV aatomienergia tööstust, suurendada tuumamaterjalide tootmist, parandada nende kvaliteeti ja täiendavalt arendada KRDV iseseisvat tuumatööstust. MAEI on keskse tähtsusega osaleja KRDV tuumarelvade väljatöötamises, juhib riigi tuumarelvaprogrammi igapäevast tegevust ning tema alluvuses tegutsevad teised tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid. Kõnealuse ministeeriumi alluvuses tegutsevad mitmed tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid ja uurimiskeskused ning kaks komiteed: isotoopide kohaldamise komitee ja tuumaenergia komitee. MAEI juhib ka Yongbyoni tuumauuringute keskust, mis on KRDV teadaolev plutooniumirajatis. Lisaks sellele märgiti 2015. aasta ekspertide rühma aruandes, et GBAE endine direktor Ri Je-son, kelle 2009. aastal kandis loetellu resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt moodustatud komitee tuumaenergiaga seotud programmides osalemise või nende toetamise eest, nimetati 9. aprillil 2014 MAEI juhiks.
28.	Laskemoonatööstuse osakond	Sõjaliste tarnete tööstuse osakond	P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Laskemoonatööstuse osakond tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab järelevalve üle, mida teostatakse KRDV ballistiliste rakettide, sealhulgas Taepo Dong-2 arendamise üle. Laskemoonatööstuse osakond teostab järelevalvet KRDV relvatootmise ning teadus- ja arendusprogrammide üle, sealhulgas KRDV ballistiliste rakettide programmi üle. Teine majanduskomitee ja teine loodusteaduste akadeemia (mis kanti loetellu 2010. aasta augustis) alluvad laskemoonatööstuse osakonnale. Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08.
29.	National Aerospace Development Administration (NADA)	NADA	KRDV	2.3.2016	NADA on KRDVs seotud kosmoseteaduste ja -tehnoloogia, sealhulgas satelliitide ja kanderakettide väljaarendamisega.
30.	Office 39	Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee Bureau 39; Third Floor; Division 39	KRDV	2.3.2016	KRDV valitsusüksus
31.	Luure üldbüroo	Chongch'al Ch'ongguk; KPA Unit 586; RGB	Hyongjesan- Guyok, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Nungrado, P'yongyang, KRDV	2.3.2016	Luure üldbüroo on Põhja-Korea kõige olulisem luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses Korea Töölispartei, operatsioonide osakonna ja 35. büroo olemasolevate luureorganisatsioonide ning Korea rahvaarmee luurebüroo ühinemise kaudu. Luure üldbüroo kaupleb tavarelvadega ja kontrollib KRDV tavarelvastusettevõtet Green Pine Associated Corporation.
32.	Teine majanduskomitee		Kangdong, KRDV	2.3.2016	Teine majanduskomitee tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Teine majanduskomitee vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ning juhib KOMIDi tegevust.

Allpool loetletud üksuseid käsitlevad kanded nõukogu otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas asendatakse järgmiste kannetega:

Nimi

Varjunimi

Asukoht

Loetellu kandmise kuupäev

Muu teave

Namchongang Trading Corporation

NCG; NAMCHONGANG TRADING;NAM CHON GANG CORPORATION; NOMCHONGANG TRADING CO.; NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION; Namhung Trading Corporation

P'yongyang, KRDV

16.7.2009

Namchongang on KRDV äriühing, mis allub GBAE-le. Namchongang osales KRDV tuumarajatises tuvastatud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimisel ning tuumavaldkonnaga seotud hanketegevuses, mida on seostatud ühe Saksa isikuga. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel.

Ettevõtte esindaja on endine diplomaat, kes oli KRDV esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt läbiviidud Yongbyoni tuumarajatiste kontrollimises 2007. aastal. Namchongangi tegevus massihävitusrelvade levikul on äärmiselt murettekitav, võttes arvesse KRDV samalaadset tegevust minevikus.

20.

Ocean Maritime Management Company, Limited, laevad IMO numbriga:

a)	Chol Ryong (Ryong Gun Bong) 8606173

b)	Chong Bong (Greenlight) (Blue Nouvelle) 8909575

c)	Chong Rim 2 8916293

d)	Dawnlight 9110236

e)	Ever Bright 88 (J Star) 8914934

f)	Gold Star 3 (benevolence) 8405402

g)	Hoe Ryong 9041552

h)	Hu Chang (O Un Chong Nyon) 8330815

i)	Hui Chon (Hwang Gum San 2) 8405270

j)	JH 86 8602531

k)	Ji Hye San (Hyok Sin 2) 8018900

l)	Jin Tal 9163154·

m)	Jin Teng 9163166

n)	Kang Gye (Pi Ryu Gang) 8829593

o)	Mi Rim 8713471

p)	Mi Rim 2 9361407

q)	O Rang (Po Thong Gang) 8829555

r)	Orion Star (Richocean) 9333589

s)	Ra Nam 2 8625545

t)	RaNam 3 9314650

u)	Ryo Myong 8987333

v)	Ryong Rim (Jon Jin 2) 8018912

w)	Se Pho (Rak Won 2) 8819017

x)	Songjin (Jang Ja San Chong Nyon Ho) 8133530

y)	South Hill 2 8412467

z)	South Hill 5 9138680

aa)	Tan Chon (Ryong Gang 2) 7640378

bb)	Thae Pyong San (Petrel 1) 9009085

cc)	Tong Hung San (Chong Chon Gang) 7937317

dd)	Grand Karo 8511823

ee)	Tong Hung 1 8661575

Donghung Dong, Central District. PO BOX 120. P'yongyang, KRDV

Dongheung-dong Changwang Street, Chung-Ku, PO Box 125, P'yongyang

28.7.2014

Ocean Maritime Management Company, Limited, (IMO number: 1790183) on laeva Chong Chon Gang käitaja/haldaja. Ettevõttel oli tähtis osa peidetud relvalasti ja seotud materjali veo korraldamises Kuubalt KRDVsse 2013. aasta juulis. Nii toetas Ocean Maritime Management Company, Limited toiminguid, mis on resolutsioonidega keelatud, nimelt on resolutsiooniga 1718 (2006), mida on muudetud resolutsiooniga 1874 (2009), kehtestatud relvaembargo, ning toetas kõnealuste resolutsioonidega kehtestatud meetmete eiramist.

Nõukogu otsuse 2013/183/ÜVJP II lisas olevast loetelust jäetakse välja allpool loetletud isikud ja üksused

I. Isikud ja üksused, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või nende omandis või kontrolli all olevad üksused.

B. Üksused

Teine majanduskomitee

Hesong Trading Corporation

10.

Korea Kwangson Trading Corporation

11.

Laskemoonatööstuse osakond (teise nimega: sõjaliste tarnete tööstuse osakond)

12.

Luure üldbüroo (RGB) (teiste nimedega: Chongch'al Ch'ongguk; RGB; KPA üksus 586)

II. Isikud ja üksused, kes osutavad finantsteenuseid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.

A. Isikud

Kim Tong-Myo'ng (teise nimega: Kim Chin-so'k)

B. Üksused

Korea Kwangson Banking Corporation (KKBC) (teise nimega: Korea Kwangson Banking Corp; KKBC)

Korea töölispartei 39. büroo (teiste nimedega: Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee Bureau 39; Third Floor; Division 39)

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/88

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/320,

3. märts 2016,

millega muudetakse otsust 2004/842/EÜ rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 1221 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemnete turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4a lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 4a lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (4) eriti selle artikli 23 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta, (5) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta, (6) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuses 2004/842/EÜ (7) on sätestatud eeskirjad seoses pakendi ametliku etiketiga nende seemnesortide puhul, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllukultuuride või köögiviljakultuuride sordilehte [Termin on muutunud. Varem: „kataloog”] kandmiseks.

(2)

Viimastel aastatel on tuvastatud mõned ametlike etikettide kasutamise pettusjuhtumid. Seepärast tuleks ametlike etikettide turvalisust kooskõlas olemasolevate tehniliste teadmistega täiustada, tagamaks, et sellised pettused on välistatud. Sellega seoses ja selleks, et võimaldada pädevatel asutustel paremini registreerida ja kontrollida ametliku etiketi trükkimist, jaotamist ja kasutamist ettevõtjate poolt ning jälgida seemnepartiisid, tuleks ametlike etikettide turvalisust parandada, võttes kõnealustel ametlikel etikettidel kasutusele ametlikult määratud seerianumbri.

(3)	Käesolevat otsust ja komisjoni rakendusdirektiivi (EL) 2016/317 (8) tuleks hakata kohaldama alates samast kuupäevast, et tagada seoses nõuetega võrdne kohtlemine kõigile asjakohaste etikettide kasutajatele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesolevat otsust alates 1. aprillist 2017.

(4)	Seetõttu tuleks otsust 2004/842/EÜ vastavalt muuta,

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2004/842/EÜ muutmine

Otsuse 2004/842/EÜ artikli 9 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt aa:

„aa)	ametlikult määratud seerianumber,”.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Artikkel 3

Kohaldamise kuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. aprillist 2017.

Brüssel, 3. märts 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(5) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

(6) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

(7) Komisjoni 1. detsembri 2004. aasta otsus 2004/842/EÜ rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks (ELT L 362, 9.12.2004, lk 21).

(8) Komisjoni 3. märtsi 2016. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2016/317, millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ seoses seemnepakendite ametliku etiketiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 72).

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/90

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/321,

3. märts 2016,

millega kohandatakse geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) kasvatamisloa geograafilist kohaldamisala

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 1231 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 26c lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt nõukogu direktiivile 90/220/EMÜ (2) lubati geneetiliselt muundatud maisi MON 810 algselt kasvatada komisjoni otsusega 98/294/EÜ (3). 3. augustil 1998. aastal andis Prantsusmaa äriühingule Monsanto Europe S.A. (edaspidi „Monsanto”) nõusoleku lasta turule maisi MON 810 tooted.

(2)

2004. aasta juulis teatas Monsanto maisi MON 810 külviseemnetest Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (4) artikli 20 lõike 1 punktis a sätestatud üleminekusätete kohaselt kui olemasolevatest toodetest. Selle tulemusena võis neid jätkuvalt turule lasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase olemasolevate toodete korra kohaselt.

(3)	2007. aasta aprillis esitas Monsanto taotluse maisi MON 810 kasvatamisloa määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 23 kohaseks pikendamiseks. Kõnealuse määruse artikli 23 lõike 4 kohaselt pikendatakse toote loa kehtivust automaatselt kuni pikendamise kohta tehtud otsuse vastuvõtmiseni.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/412 (5) anti liikmesriikidele võimalus nõuda juba antud kasvatamisloa geograafilise kohaldamisala kohandamist, nii et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Kõnealune nõue tuli esitada ajavahemikul 2. aprillist 2015 kuni 3. oktoobrini 2015.

(5)

Üheksateist liikmesriiki nõudsid direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c kohaselt MON 810 kasvatamise keelamist kogu oma territooriumil või selle osal. Komisjon sai enne 3. oktoobrit 2015 järgmised nõuded: 3. juulil 2015 Lätilt; 27. juulil 2015 Kreekalt; 15. septembril 2015 Prantsusmaalt; 17. septembril 2015 Horvaatialt; 18. septembril 2015 Austrialt; 21. septembril 2015 Ungarilt; 23. septembril 2015 Madalmaadelt ja Belgialt; 24. septembril 2015 Poolalt; 25. septembril 2015 Leedult ja Ühendkuningriigilt; 30. septembril 2015 Bulgaarialt, Saksamaalt ja Küproselt; 1. oktoobril 2015 Taanilt ja Itaalialt; 2. oktoobril 2015 Luksemburgilt, Maltalt ja Sloveenialt.

(6)

Kõik komisjonile esitatud nõuded hõlmavad asjaomaste liikmesriikide kogu territooriumi, välja arvatud Belgia, kes esitas nõude, mis hõlmas üksnes Valloonia territooriumi, ja Ühendkuningriik, kelle nõue hõlmas üksnes Põhja-Iirimaa, Šotimaa ja Walesi territooriumi. Saksamaa nõue ei hõlma kasvatamist teadusuuringute eesmärgil.

(7)

Komisjon esitas kõik asjaomaste liikmesriikide nõuded Monsantole. Monsanto ei esitanud ühelegi nõudele direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c lõikega 3 lubatud 30 päeva jooksul vastuväiteid ega kinnitanud seega maisi MON 810 kasvatamisloa geograafilist kohaldamisala. Kõnealuse direktiivi artikli 26c lõike 3 kohaselt tuleks maisi MON 810 külviseemnetele antud loa geograafilist kohaldamisala seega kohandada asjaomaste liikmesriikide nõuetega, kohaldamata seejuures määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlust.

(8)	Käesolev otsus ei piira määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 23 kohaselt tehtavat otsust kasvatamisloa pikendamise kohta.

(9)	Maisi MON 810 kasvatamisluba käsitlev teave tuleb kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1829/2003, ning liikmesriike tuleb otsusest teavitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) MON 810 kasvatamine keelatakse käesoleva otsuse lisas loetletud territooriumidel.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 osutatud ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Monsanto Europe S.A., Avenue de Tervuren 270-272, 1150 Brüssel, Belgia.

Brüssel, 3. märts 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(2) Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15).

(3) Komisjoni 22. aprilli 1998. aasta otsus 98/294/EÜ geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L. liin MON 810) turuleviimise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 90/220/EMÜ (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 32).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/412, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist (ELT L 68, 13.3.2015, lk 1).

LISA

TERRITOORIUMID, KUS MAISI MON 810 KASVATAMINE ON KEELATUD

1)	Valloonia (Belgia);

2)	Bulgaaria;

Taani;

4)	Saksamaa (välja arvatud teadusuuringute eesmärgil);

Kreeka;

6)	Prantsusmaa;

7)	Horvaatia;

Itaalia;

Küpros;

10)

Läti;

11)

Leedu;

12)	Luksemburg;

13)

Ungari;

14)

Malta;

15)	Madalmaad;

16)

Austria;

17)

Poola;

18)	Sloveenia;

19)	Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik);

20)	Šotimaa (Ühendkuningriik);

21)	Wales (Ühendkuningriik).

5.3.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 60/93

Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2420 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 340, 24. detsember 2015 )

Leheküljel 88 punkti 1C450 alapunkti b alapunktis 5

asendatakse

„N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100–37–8).”

järgmisega:

„N,N-dialküül[metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-]-aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96-80-0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100-37-8).”

Leheküljel 105 asendatakse punkt 2B201 järgmiselt:

„2B201

Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Tehniline märkus

ISO 230-2 (1988) või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kindlaksmääratud positsioneerimise täpsusastmeid (1) võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikutele tööpinkide testidele, kui siseriiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. ‘Kindlaksmääratud’ positsioneerimistäpsuse määramine:

a.	valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b.	mõõta lineaartelje täpsused vastavalt ISO 230-2 (1988 (1) );

c.	määrata iga tööpingi iga telje täpsuse väärtused (A-väärtused). A-väärtuse arvutamine on kirjeldatud ISO standardis 230-2 (1988) (1);

d.	määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. Sellest keskväärtusest saab uuritava mudeli iga telje kindlaksmääratud ‘positsioneerimistäpsus’ (Âx Ây…);

e.	kuna punktis 2B201 viidatakse igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud ‘positsioneerimistäpsuse’ väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

kui mõni sellise tööpingi, mis ei ole hõlmatud punktidega 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c, teljel on kindlaksmääratud ‘positsioneerimisväärtus’ 6 μm või parem (vähem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (vähem) frees- ja treipinkidel vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (1), siis peaks valmistaja kinnitama täpsust kord 18 kuu jooksul.

Freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.	‘positsioneerimistäpsus’ koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (1) või vastavate riikide standarditele;

2.	kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

2B201

a. (jätkub)

3.	viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus

Punkt 2B201.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a.	x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ja

b.	x-telje üldine ‘positsioneerimistäpsus’ on suurem (halvem) kui 30 μm.

Lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1.	‘positsioneerimistäpsus’ koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) (2) või vastavate riikide standarditele;

2.	kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3.	viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus

Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm, ja

2.	millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b.	koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille ‘positsioneerimistäpsus’ on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) või vastavatele riigisisestele standarditele.

Treipingid, mille ‘positsioneerimistäpsus’ koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on parem (väiksem ) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) (üldine positsioneerimine) vastavalt ISO standardile 230-2 (1988) või vastavatele riigisisestele standarditele tööpinkidel, mille töödiameeter on rohkem kui 35 mm;

Märkus

Punkt 2B201.c ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

Märkus 1

Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.	hammasrattad,

b.	väntvõllid või nukkvõllid,

c.	tööriistad või lõiketerad,

2B201

Märkus 1 (jätkub)

d.	pressi tiguvõllid.

Märkus 2

Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c järgi.”

Leheküljel 133 punkti 3A001 alapunkti a alapunkti 5 alapunkti b alapunktis 2

asendatakse

„eraldusvõime 12 bitti või enam koos ‘sobitatud uuendussagedusega’1 250 megavõendit või enam sekundis (MSPS) ja millel on mis tahes järgmine omadus:”

järgmisega:

„eraldusvõime 12 bitti või enam koos ‘sobitatud uuendussagedusega’ enam kui 1 250 megavõendit sekundis (MSPS) ja millel on mis tahes järgmine omadus:”.

Leheküljel 185 asendatakse punkt 6A001 kuni punkti 6A001 alapunkti a alapunkti 1 järgmiselt:

„6A001

Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:

mereakustikasüsteemid, -seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

aktiivsüsteemid (saate- või saate- ja vastuvõtusüsteemid), seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

Märkus

Punkt 6A001.a.1 ei hõlma järgmisi seadmeid:

a.	akustilised sügavusloodid, mis töötavad vertikaalselt aparatuuri all ja mis ei skaneeri üle ± 20° ning mille ülesanded piirduvad vee sügavuse mõõtmisega, kauguse mõõtmisega uppunud või maetud objektideni või kalaparvede leidmisega;

akustilised paakpoid:

1.	akustilised avariipoid;

2.	erilised veealuste lühikeste akustiliste signaalide saatjad (pinger), mis on spetsiaalselt kavandatud veealuse asukoha taasleidmiseks või sinna tagasipöördumiseks.

Järgmised akustilised merepõhja mõõdistamise seadmed:

pealveesõidukitel asuvad mõõdistusseadmed, mis on ette nähtud merepõhja topograafiliseks kaardistamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	kavandatud mõõtmiseks vertikaali suhtes üle 20° nurga all;

b.	kavandatud enam kui 600 m sügavusel oleva merepõhja topograafiliseks mõõdistamiseks;

c.	‘loodimise resolutsioon’ vähem kui 2, ja

sügavuse täpsuse ‘parandamine’ järgmiste näitajate kompenseerimise kaudu:

1.	akustilise anduri liikumine,

6A001

a. 1. a. 1. d. (jätkub)

2.	heli levimine vees andurist merepõhjani ja tagasi;

3.	heli kiirus anduri juures;

Tehnilised märkused

1.	‘Loodimise resolutsioon’ on mõõtelehviku laius (kraadi) jagatud maksimaalse loodimiste arvuga mõõtelehviku kohta.

2.	‘Parandamine’ hõlmab võimet kompenseerida väliste vahenditega.

allveemõõteseadmed, mis on kavandatud merepõhja topograafiliseks kaardistamiseks ning millel on mõni järgmistest omadustest:

Tehniline märkus

Akustilise anduri rõhu nimiväärtus määrab punktis 6A001.a.1.a.2 määratletud seadmete sügavuse nimiväärtuse.

millel on kõik järgmised omadused:

1.	kavandatud või kohandatud toimima sügavamal kui 300 m ja

‘loodimise sagedus’ on suurem kui 3 800 m/s või

Tehniline märkus

‘Loodimise sagedus’ (‘sounding rate’) on anduri suurima töökiiruse (m/s) korrutis maksimaalse mõõtmiste arvuga mõõtelehviku kohta, eeldades 100 %-list katvust. Kahes suunas loodimisi teostavate süsteemide (3D-hüdrolokaatorite) puhul tuleks mõlemas suunas loodimisel kasutada maksimaalset ‘loodimise sagedust’.

Punktis 6A001.a.1.a.2.a nimetamata mõõtmisseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

1.	kavandatud või kohandatud toimima sügavamal kui 100 m ja

2.	kavandatud mõõtmiseks vertikaali suhtes üle 20° nurga all;

millel on mõni järgmistest omadustest:

a.	töösagedus alla 350 kHz, või

b.	kavandatud akustilisest andurist rohkem kui 200 m kaugusel oleva merepõhja topograafiliseks mõõdistamiseks, ja

sügavuse täpsuse ‘parandamine’ kõikide järgmiste näitajate kompenseerimise teel:

a.	akustilise anduri liikumine,

6A001

a. 1. a. 2. b. 4. (jätkub)

b.	heli levimine vees andurist merepõhjani ja tagasi ja

c.	heli kiirus anduri juures;

kaldskaneerimissonar (Side Scan Sonar, SSS) või sünteetilise apertuuri sonar (Synthetic Aperture Sonar, SAS), mis on projekteeritud merepõhja pildistamiseks ja millel on kõik järgmised omadused ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud akustilised edastus- ja vastuvõtumaatriksid:

a.	kavandatud või kohandatud toimima sügavamal kui 500 m,

b.	‘ala katvuse määr’ suurem kui 570 m2/s töötamisel maksimaalkiirusel, millel ta saab töötada väiksema kui 15 cm ‘pikiresolutsiooniga’, ja

c.	‘ristiresolutsioon’ väiksem kui 15 cm;

Tehnilised märkused

1.	‘Ala katvuse määr’ (m2/s) on kahekordne sonari maksimaalse tööpiirkonna (m) ja sonari selles ulatuses võimaliku maksimaalkiiruse (m/s) korrutis.

2.	‘Pikiresolutsioon’ (‘along track resolution’) (cm) (ainult SSS jaoks) on asimuudi (horisontaalne) kimbu laiuse (kraadi) ja sonari tööpiirkonna (m) ja 0,873 korrutis.

3.	‘Ristiresolutsioon’ (‘across track resolution’) (cm) on 75 jagatud signaali ribalaiusega (kHz).

Süsteemid või edastus- ja vastuvõtumaatriksid, mis on projekteeritud objektide tuvastamiseks või nende asukoha määramiseks ja millel on mis tahes järgmised omadused:

1.	saatesagedus alla 10 kHz;

2.	sagedusribas 10 kHz kuni 24 kHz (kaasa arvatud) töötavate seadmete helirõhk on üle 224 dB (arvestatud 1 μPa kohta 1 m kaugusel);

3.	sagedusribas 24–30 kHz töötavate seadmete helirõhk ületab 235 dB (arvestatud 1 μPa kohta 1 m kaugusel);

4.	moodustab mis tahes telje suunas kitsamaid kui 1° kimpe ning mille töösagedus on väiksem kui 100 kHz;

5.	kavandatud töötama üheselt mõistetava näidikuga, mille näitepiirkond ületab 5 120 m, või

kavandatud normaalse töö käigus taluma sügavamal kui 1 000 m valitsevat rõhku ning millel on muundurid ühega järgmistest:

a.	rõhu dünaamilise kompenseerimine; või

b.	muundurelemendina kasutatakse muud kui pliitsirkonaattitanaati;

6A001

a. 1. b. 6. (jätkub)

akustilised projektorid, kaasa arvatud muundurid, mis sisaldavad piesoelektrilisi, magnetostriktsioon-, elektrostriktsioon-, elektrodünaamilisi või hüdraulilisi elemente, mis toimivad individuaalselt või kavandatud kombinatsioonis ja millel on mis tahes järgmine omadus:

Märkus 1

Akustiliste projektorite, kaasa arvatud muundurite, mis on spetsiaalselt kavandatud muude seadmete jaoks ega ole välja toodud punktis 6A001, kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete kontrolli alla kuulumisega.

Märkus 2

Punkt 6A001.a.1.c ei hõlma elektroonilisi heliallikaid, mis suunavad heli ainult vertikaalses suunas, või mehaanilisi heliallikaid (nt õhkkahur või aurulöökkahur) või keemilisi heliallikaid (nt lõhkeained).

Märkus 3

Punktis 6A001.a.1.c. määratletud piesoelektrilised elemendid hõlmavad elemente, mis on valmistatud tahkest lahusest kasvatatud plii-magneesium-niobaadi/pliititanaadi (Pb(Mg1/3Nb2/3)O3-PbTiO3, või PMN-PT) monokristallidest või tahkest lahusest kasvatatud plii-indium-niobaadi/plii-magneesium-niobaadi/plii-titanaadi (Pb(In1/2Nb1/2)O3–Pb(Mg1/3Nb2/3)O3–PbTiO3, või PIN-PMN-PT) monokristallidest.

toimivad sagedustel alla 10 kHz ja on mis tahes järgmise omadusega:

a.	ei ole mõeldud 100 %-lise töötsükliga pidevaks töötamiseks ja mille eraldatud kiirguse ‘vaba välja algtase (SLRMS)’ ületab (10log(f) + 169,77) dB (arvestatud 1 μPa kaugusel 1 m), kus f on maksimaalse saatepinge koste sagedus hertsides ja vähem kui 10 kHz, või

on mõeldud 100 %-lise töötsükliga pidevaks töötamiseks ja mille eraldatud kiirguse ‘vaba välja algtase (SLRMS)’ ületab 100 %-se töötsükliga (10log(f) + 159,77) dB (arvestatud 1 μPa kaugusel 1 m), kus f on maksimaalse saatepinge koste (TVR) sagedus hertsides ja vähem kui 10 kHz, või

Tehniline märkus

Vaba välja algtase (SLRMS ) määratakse maksimaalsel kosteteljel ja akustilise projitseerija kaugväljal. See leitakse saatepinge koste järgi järgmise võrrandi alusel: SLRMS = (TVR + 20log VRMS ) dB (arvestatud 1 μPa kaugusel 1 m), kus SLRMS on algtase, TVR on saatepinge koste (Transmitting Voltage Response) ja VRMS on projitseerija vedav pinge.

2.	ei kasutata;

3.	karakteristiku külghõlma summutus on üle 22 dB;

akustilised süsteemid ja seadmed peal- või allveesõidukite asukoha kindlaksmääramiseks, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud osad:

1.	avastamispiirkond ületab 1 000 m ja

2.	asukoha kindlaksmääramise ruutkeskmine täpsus on väiksem kui 10 m mõõdetuna 1 000 m piirkonnas,

Märkus

Punkt 6A001.a.1.d hõlmab järgmist:

6A001

a. 1. d. 2. d. Märkus (jätkub)

a.	seadmed, mis kasutavad koherentset „signaalitöötlust” kahe või enama akustilise majaka vahel ja hüdrofonmoodulit, mis asub kas peal- või allveesõidukis;

b.	seadmed, mis võimaldavad automaatselt korrigeerida heli levimise kiiruse vigu mingi punkti asukoha arvutamisel.

aktiivhüdrolokaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud ujujate või sukeldujate tuvastamiseks, asukoha määramiseks ja automaatseks liigitamiseks ning millel on kõik järgmised omadused ja mis on spetsiaalselt projekteeritud nende jaoks akustiliste maatriksite edastamiseks ja vastuvõtmiseks:

1.	avastamispiirkond ületab 530 m,

2.	asukoha kindlaksmääramise ruutkeskmine täpsus on väiksem kui 15 m mõõdetuna 530 m piirkonnas ja

3.	edastatava impulsi ribalaius on üle 3 kHz.

NB!	Spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud sukeldujate avastamise süsteemide kohta vt sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus

Kui punkti 6A001.a.1.e kohta on erinevate keskkondade suhtes kindlaks määratud mitu avastamispiirkonda, kasutatakse suurimat avastamispiirkonda.”

Leheküljel 193 punkti 6A002 alapunkti a alapunkti 2 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a

asendatakse

„„kosmosekindlad”„fokaaltasandilised massiivid”, milles on rohkem kui 2 048 elementi massiivi kohta ja mille tippkoste lainepikkuse väärtus jääb vahemikku üle 300 nm, kuid mitte üle 900 nm.”

järgmisega:

„mikrokanalplaat, mille maskisamm (tsentritevaheline kaugus) on 12 μm või vähem, või”.

Leheküljel 256 asendatakse punkt 9A004 järgmiselt:

„9A004

Järgmised kanderaketid, „kosmosesõidukid”, kosmosesõidukite siinid, kosmosesõidukite kasulikud lastid, „kosmosesõidukite” pardasüsteemid või -seadmed ja maapealsed seadmed:

NB!	VT KA PUNKT 9A104.

a.	kanderaketid;

b.	„kosmosesõidukid”;

c.	„kosmosesõidukite siinid”;

9A004

(jätkub)

d.	„kosmosesõidukite kasulikud lastid”, mis sisaldavad punktides 3A001.b.1.a.4, 3A002.g, 5A001.a.1, 5A001.b.3, 5A002.a.5, 5A002.a.9, 6A002.a.1, 6A002.a.2, 6A002.b, 6A002.d, 6A003.b, 6A004.c, 6A004.e, 6A008.d, 6A008.e, 6A008.k, 6A008.l või 9A010.c nimetatud kaupasid;

pardasüsteemid või -seadmed, mis on spetsiaalselt „kosmosesõiduki” jaoks kavandatud ja millel on mis tahes järgmine funktsioon:

‘juhtimise ja kaugmõõtmise andmete haldus’;

Märkus

Punkti 9A004.e.1 tähenduses hõlmab ‘juhtimise ja kaugmõõtmise andmete haldus’ siiniandmete haldust, säilitamist ja töötlemist.

‘kasuliku lasti andmete haldus’; või

Märkus

Punkti 9A004.e.2 tähenduses hõlmab ‘kasuliku lasti andmete haldus’ kasuliku lasti andmete haldust, säilitamist ja töötlemist.

‘Asendi ja orbiidi juhtimine’;

Märkus

Punkti 9A004.e.3 tähenduses hõlmab ‘asendi ja orbiidi juhtimine’ tuvastamis- ja käivitamisfunktsioone „kosmosesõiduki” asukoha ja asendi määramiseks ja juhtimiseks.

NB!	Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud seadmete kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri.

spetsiaalselt „kosmosesõidukil” kasutamiseks kavandatud järgmised maapealsed seadmed:

1.	kaugmõõte ja kaugjuhtimise seadmed;

2.	simulaatorid.”

(1) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2 (1997) või (2006), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.

(2) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2 (1997) või (2006), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 60

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 5. märts 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2016/311, 4. märts 2016, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/312, 4. märts 2016, millega parandatakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeaine tülvalosiiniga ( 1 )	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/313, 1. märts 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 seoses likviidsuse täiendavate seireparameetrite aruandlusega ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/314, 4. märts 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) III lisa ( 1 )	59
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/315, 4. märts 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	62
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/316, 4. märts 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	70
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2016/317, 3. märts 2016, millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ seoses seemnepakendite ametliku etiketiga ( 1 )	72
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/318, 4. märts 2016, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas	76
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/319, 4. märts 2016, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	78
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/320, 3. märts 2016, millega muudetakse otsust 2004/842/EÜ rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1221 all) ( 1 )	88
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/321, 3. märts 2016, millega kohandatakse geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) kasvatamisloa geograafilist kohaldamisala (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1231 all) ( 1 )	90

		Parandused
	*	Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2420 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) parandus ( ELT L 340, 24.12.2015 )	93


	(1) EMPs kohaldatav tekst