3.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/1

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

3.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/4

(1)

19. ja 20. juunil 2014 Nairobis Keenias toimunud AKV-ELi ministrite nõukogu 39. istungil vastu võetud ühisavalduses lepiti kokku jätkata tööd ettevõtluse arenduskeskuse (EAK) tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks ja ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu („AKV-ELi partnerlusleping”) III lisa muutmiseks ning sel eesmärgil volitada AKV-ELi suursaadikute komiteed jätkama vajalike otsuste vastuvõtmiseks selle küsimuse käsitlemist.

(2)

AKV-ELi suursaadikute komitee tuletab oma otsuses nr 4/2014 (3) meelde, et EAK tegevuse lõpetamise käigus tuleb järgida AKV-ELi partnerluslepingu III lisas sätestatud EAK järelevalveasutuse volitusi ja tingimusi, mille AKV-ELi ministrite nõukogu määras kindlaks oma ühisavalduses.

(3)

AKV-ELi partnerluslepingu III lisa kohaselt peab AKV-ELi suursaadikute komitee teostama järelevalvet EAK üldstrateegia järgimise ja juhatuse tegevuse üle.

(4)

AKV-ELi partnerluslepingu III lisas nõutakse, et EAK järelevalvenõukogu sätestaks finantsmääruse, personalieeskirjad ja töökorra.

(5)

EAK järelevalvenõukogu teatas AKV-ELi suursaadikute komiteele 19. oktoobri 2015. aasta kirjas, et soovib teha EAK tegevuse lõpetamise käigus erandeid AKV-EÜ suursaadikute komitee 17. detsembri 2004. aasta otsuse nr 5/2004 (ettevõtluse arenduskeskuse finantsmääruse kohta) („EAK finantsmäärus”) artikli 27 lõigetest 1 ja 5, ning esitas taotluse, et järelevalveamet kiidaks selle eelnevalt heaks.

(6)

EAK finantsmääruse ja EAK personalieeskirjade (4) muutmine või neist erandite tegemine vastavalt EAK tegevuse nõuetekohase lõpetamise käigus tekkivatele konkreetsetele vajadustele nõuab paindlikku menetlust.

(7)

EAK finantsmääruse artikli 27 lõikes 1 sätestatud nõuet määrata audiitorfirma kolmeks aastaks ning kõnealuse määruse artikli 27 lõikes 5 sätestatud nõuet, et nimetatud firma koostaks kohustusliku auditiaruande iga aasta kohta, tuleb kohandada, et tagada asutuse tegevuse lõpetamisega seoses tõhusam menetlus,

3.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/8

(1)

20. detsembril 2014. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit ränimangaani impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise lähtuvalt kaebusest, mille esitas 10. novembril 2014. aastal Comité de Liaison des Industries de Ferro-Alliages (edaspidi „Euroalliages” või „kaebuse esitaja”) liidu kolme tootja nimel. Kaebuse esitaja toodang moodustab üle 25 % ränimangaani kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele liidu eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu ühingutele ning India ametivõimudele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(5)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha India eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(6)

Teadaolevate liidu tootjate vähesuse tõttu ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Kõiki teadaolevaid liidu tootjaid teavitati uurimise algatamisest ja paluti endast teada anda ja osaleda uuringus.

(7)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(8)

Komisjonile vastasid neli sõltumatut importijat, kuid vaid kaks esitasid nõutud teabe ja nõustusid kuuluma valimisse. Neid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(9)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel India eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(10)

Määratud tähtaja jooksul vastasid valimi moodustamise küsimustikule algselt 21 eksportivat tootjat. Nende teatatud ekspordimüügi kogumaht moodustas Eurostati andmete järgi 48 % uurimisperioodil Indiast imporditud kogumahust.

(11)

Seejärel vastasid valimi moodustamise küsimustikele veel 13 äriühingut, kes väljendasid soovi teha koostööd. Komisjon võttis nende äriühingutega ühendust ja palus neil esitada lisateavet liitu suunatud eksporditegevuse kohta. Nõutud teabe esitasid siiski vaid 11 äriühingut.

(12)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitusest lähtuvalt otsustas komisjon käsitada ka neid äriühinguid uurimisel koostööd tegevate eksportivate tootjatena ning äriühinguid teavitati sellest 21. mail 2015. Selle tulemusena tõusis koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordi kogumaht 60 %-le Indiast pärit impordi kogumahust (Eurostati andmed).

(13)

Algselt valiti valimisse neli eksportivate tootjate rühma, kelle eksport moodustas suurima tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik piisavalt uurida. Valim hõlmas 31 % Indiast liitu toimunud ekspordi kogumahust (Eurostati andmed) ning 51 % koostööd tegevate eksportijate ekspordi kogumahust.

(14)

Seejärel teatas üks neljast valimisse valitud äriühingust komisjonile, et tal ei ole võimalik valimisse kaasatud äriühinguna koostööd jätkata. Sellest tulenevalt arvati asjaomane äriühing valimist välja. Ülejäänud kolm äriühingut moodustasid siiski 43 % koostööd tegevate India eksportivate tootjate Indiast liitu suunatud ekspordi kogumahust ning umbes 26 % impordi kogumahust (Eurostati andmed) ja seetõttu leiti, et valim on siiski tüüpiline.

(15)

Kaebuse esitaja väitis, et valim ei ole tüüpiline, kuna kolmest valmisse kaasatud äriühingust kahe puhul ei ole vaatlusaluse tootega seotud ekspordiliigid tüüpilised suuremale osale Indiast pärit ekspordile. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et allesjäänud kolmest äriühingust koosnev valim moodustab vaid 13 % Indiast liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(16)

Seetõttu nõudis kaebuse esitaja valimi läbivaatamist või alusmääruse artikli 18 kohaldamist, kui uue valimise koostamiseks ei jää piisavalt aega.

(17)

Kaebuse esitaja väidetega ei saa nõustuda. Esiteks moodustab valim siiski 26 % Indiast liitu toimunud ekspordi kogumahust, mitte 13 %, nagu oli ekslikult märgitud põhjenduses 26 osutatud teabedokumendis, mis saadeti huvitatud isikutele. Teiseks on alusmääruse artiklil 17 kohaselt valimi moodustamise alus suurim liitu toimunud ekspordimaht. Asjaolu, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ei tooda ega ekspordi kõiki tooteliike, ei muuda valimit ebatüüpiliseks, kuna valim üldiselt hõlmab siiski igat liiki ränimangaani. Kolmandaks väitis kaebuse esitaja ise kaebuses, et „igasuguse kvaliteediga ja igasuguses suuruses ränimangaani tuleb käsitada ühe tootena, kuna neil kõigil on samad keemilised ja füüsikalised omadused ja peamised kasutusotstarbed” (3). Neljandaks ei mõjuta asjaolu, et üks suhteliselt väikese ekspordimahuga valimisse kaasatud äriühing koostöö lõpetas, tõenäoliselt oluliselt uurimise tulemust ega tähenda, et valimis esineb olulisel määral koostöösoovimatust.

(18)

Seega tuleks kaebuse esitaja taotlus – koostada uus valim või kohaldada alusmääruse artiklit 18 – tagasi lükata.

(19)

Lisaks väitis kaebuse esitaja 18. novembril 2015. aastal toimunud ärakuulamisel, et valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordimahust tuleks maha arvata madalakvaliteedilise ränimangaani eksport, kuna madalakvaliteedilist toodet ei saa Euroopa terasetehastes samal viisil kasutada. Komisjon tuletab meelde, et madalakvaliteediline ränimangaan on osa vaatlusalusest tootest ning et seda eksporditi liitu märkimisväärses mahus. Seega ei saa välistamise taotlust heaks kiita. Isegi heakskiitmise korral oleks selle mõju valimi tüüpilisusele väike, kuna valim moodustaks siiski umbes veerandi Indiast liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(20)

Viis India eksportivat tootjat palusid vastustes küsimustikule määrata kindlaks nende individuaalse dumpingumarginaali.

(21)

Uurimise asjaolusid silmas pidades leidis komisjon, et selliste taotluste täitmine oleks ebapraktiline.

(22)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud India eksportivale tootjale või tootjate rühmale, kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ning seda palunud importijatele ja kasutajatele.

(23)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat või tootjate rühma, kaks liidu tootjat, kaks sõltumatut liidus asuvat importijat ja viis liidus asuvat kasutajat.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingu tekitatud kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(25)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(26)

Komisjon otsustas ajutisi meetmeid mitte kehtestada. Kõikidele huvitatud isikutele saadeti teabedokument, milles esitati ajutiste meetmete kehtestamata jätmise põhjused. Mitu huvitatud isikut esitas teabedokumendis toodud järelduste kohta kirjalikke märkusi. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus. Kaebuse esitaja ärakuulamine toimus kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul 8. detsembril 2015.

(27)

Seejärel teavitas komisjon kõiki isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indiast pärit ränimangaani liitu suunatud impordi suhtes mitte kehtestada. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada märkusi teatavaks tehtud lõplike järelduste kohta. Kaebuse esitaja teine ärakuulamine toimus kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul 20. jaanuaril 2016. Sellel ärakuulamisel oli kaebuse esitajaga kaasas Hispaanias asuv liidu tootja FerroAtlantica, keda kaebuse esitaja ei esindanud ning kes ei olnud menetluse ajal koostööd teinud, nagu on märgitud 5. jaos.

(28)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(29)

Vaatlusalune toode on Indiast pärit ränimangaan (sealhulgas ferrosilikomangaan), mis praegu kuulub CN-koodide ex 7202 30 00 ja ex 8111 00 11 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(30)

Ränimangaan on peamiselt mangaanist, ränist ja rauast koosnev rauasulam, mis sisaldab tavaliselt väiksemates kogustes muid elemente, nagu süsinik, fosfor, väävel ja boor. Ränimangaani toodetakse mangaanimaagist sulatamise teel elektriahjudes ja kasutatakse põhiliselt terase tootmisel mangaani ja räni allikana.

(31)

Ränimangaani kvaliteet sõltub mangaani, räni ja süsiniku sisaldusest ning seda müüakse eri suuruses kividena sõltuvalt kliendi nõuetest. Igat liiki kvaliteediga ja igas suuruses ränimangaani käsitatakse ühe tootena, kuigi suurema mangaani- või ränisisalduse ning alla 0,1 % jääva süsinikusisalduse eest makstakse rohkem, kuna sellisest ränimangaanist saab toota teatavat eriliiki roostevaba terast.

(32)

Teiste elementide, nagu fosfor ja boor, sisaldus hinda ei mõjuta, kuigi juhul, kui selliste elementide sisaldus ületab teatava piirmäära, muutub ränimangaan teatavateks allkasutusteks sobimatuks.

(33)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(34)

Seetõttu järeldas komisjon teabedokumendis, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(35)

Osa huvitatud isikuid väitis, et väga väikese süsinikusisaldusega ränimangaan (põhiliselt 0,05–0,1 %, maksimaalselt 0,2 % ehk vähese süsinikusisaldusega ränimangaan) ei ole samasugune toode kui tavaline ränimangaan, mis sisaldab kümme korda rohkem süsinikku (maksimaalselt 2 %). Nad selgitasid, et kuigi kahel tootel on sarnased keemilised omadused, on nende tehnilised omadused erinevad ning see mõjutab nende kasutust: vähese süsinikusisaldusega ränimangaani kasutatakse roostevaba ja eriliiki terase, tavalist ränimangaani aga legeerimata terase valmistamiseks. Lisaks väitsid nad, et need kaks liiki ränimangaani ei ole omavahel asendatavad. Vähese süsinikusisaldusega ränimangaani saab küll kasutada tavalise terase tootmiseks, kuid tavalist ränimangaani ei saa kasutada roostevaba ja eriliiki terase tootmiseks. Lisaks ei oleks vähese süsinikusisaldusega ränimangaani kasutamine tavalise terase tootmiseks mõistlik, kuna vähese süsinikusisaldusega ränimangaan on kallim. Seega kasutavad need terasetootjad, kes ostavad mõlemat liiki ränimangaani, seda eri otstarvetel. Lisaks tuletasid nad meelde, et USA ametivõimud jätsid vähese süsinikusisaldusega ränimangaani uurimise käsitlusalast välja, ning leidsid, et asjaolu, et komisjon ei eristanud neid kahte liiki eelmises uurimises, ei tähenda, et komisjon peaks järgima sama põhjendust ka käesoleval juhul. Peale selle leidsid nad, et tollimaksu maksmisest hoidumise kahtluse korral (tavaline ränimangaan deklareeritakse vähese süsinikusisaldusega ränimangaanina, et vältida dumpinguvastaste tollimaksude maksmist) saab teha hõlpsalt tõhusaid tollikontrolle ja teste.

(36)

Komisjon leidis, et käesolevas uurimises tuleks ränimangaani käsitada ühe tootena. Ränimangaan on rauasulam, mida kasutatakse põhiliselt terase tootmiseks. See koosneb alati samadest keemilistest koostisainetest, kuigi vahel veidi erinevates vahekordades. Isegi kui teatava terase jaoks on vaja piiratud süsinikusisaldusega ränimangaani, mida ei saa asendada tavalise ränimangaaniga, ei tähenda see, et sellised kaks liiki ränimangaani on erinevad tooted. Eri liiki ränimangaani erinevat süsinikusisaldust ning samuti erinevat mangaanisisaldust näitab nõuetekohaselt toote kontrollnumbri (PCN) struktuur, mis võimaldab võrrelda vastavaid tooteliike. USA ametivõimud jätsid vähese süsinikusisaldusega ränimangaani uurimistes vaatlusaluse toote määratluse alt välja, kuna USAs ei olnud ühtegi vähese süsinikusisaldusega ränimangaani tootjat. Komisjon on juba eelnevates uurimistes järeldanud, et tavaline ja vähese süsinikusisaldusega ränimangaan on üldjoontes samasugused tooted, muu hulgas ka selleks, et vältida võimalikku tollimaksude maksmisest kõrvalehoidumist valedeklaratsioonide esitamise kaudu (toll ei suuda visuaalse vaatluse alusel eristada vähese süsinikusisaldusega ränimangaani, selleks oleks vaja teha katseid). Asjaolu, et vähese süsinikusisaldusega ränimangaan on kallim, ei taga, et toll suudab arve alusel avastada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, eriti kui kaks tehingupoolt on seotud või omavahel ristkompenseerimises kokku leppinud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust.

(38)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, ja uuris seejärel, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(39)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügihinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(40)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(41)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(42)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(43)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(44)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(45)

Ühe valimisse kaasatud äriühingu puhul põhineb normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal tooteliigi kohta kooskõlas põhjenduses 40 kirjeldatud meetodiga. Teise kahe valimisse kaasatud äriühingu puhul arvutati teatavate tooteliikide normaalväärtus põhjenduses 44 kirjeldatud meetodil. Muude tooteliikide puhul, mida müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus, põhineb normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal tooteliigi kohta kooskõlas põhjenduses 40 kirjeldatud meetodiga.

(46)

Eksportivate tootjate eksport liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool liitu asuvate seotud kauplejate kaudu.

(47)

Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(48)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(49)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(50)

Siinkohal on asjakohased India valitsuse kehtestatud kaks ekspordi edendamise kava, s.o Duty Draw Back (edaspidi „DDB-kava”) ja Focus Product Scheme (edaspidi „FPS-kava”). DDB-kavaga nähakse ette imporditud materjalide pealt makstud imporditollimaksude ja muude maksude eest tagasimakse suuruses 1,7 % FOB-ekspordiväärtusest (FOB: franko laeva pardal), kui asjaomast sisendit kasutati eksportimiseks mõeldud lõpptoote valmistamiseks. FPS-kava tagab soodustuse suuruses 4 % FOB-väärtusest teatavatele eksporttoodetele, seadmata lisatingimusi eksporditud ja imporditud kauba seosele.

(51)

Üks äriühing palus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel kohandamist DDB-kava suhtes. Äriühing ei suutnud siiski tõendada seost imporditud tooraine ja eksporditud lõpptoote vahel, nagu on nõutud artikli 2 lõike 10 punktis b. Seetõttu ei võtnud komisjon väidet arvesse.

(52)

Teine äriühing palus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel kohandamist nii DDB- kui ka FPS-kava suhtes. DDB-kavaga seoses ei saa nõustuda artikli 2 lõike 10 punktil k põhineva väitega, kui olemas on konkreetne õiguslik alus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel ning viimase tingimused ei ole täidetud. Kuna äriühing ei suutnud tõendada mingit seost imporditud sisendi ja eksporditud kauba vahel, lükkas komisjon väite tagasi.

(53)

FPS-kavaga seoses ei näidanud äriühingu esitatud tõendusmaterjal, et omamaised kliendid oleksid maksnud FPS-kava tõttu pidevalt erinevat hinda, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga k. Pigem näitasid tõendid üksnes seda, et India ametivõimudelt FPS-kava alusel saadud summad tekitavad lihtsalt pideva erinevuse omamaisest ja eksportmüügist saadava müügitulu vahel. Seetõttu pidas komisjon väidet alusetuks.

(54)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(55)

Valimisse mittekaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta kindlaks määratud marginaalide põhjal.

(56)

Koostöö määra peeti väikeseks, kuna koostööd teinud eksportivate tootjate import moodustas üksnes 60 % uurimisperioodil Indiast liitu suunatud koguekspordist.

(57)

Seetõttu arvutas komisjon riigiülese marginaali ühe valimisse kaasatud äriühingu kõrgeima dumpinguhinnaga tehingute keskmise alusel.

(58)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(59)

Samasugust toodet tootsid liidus uurimisperioodil neli tootjat. Kaebuses esitatud teabe põhjal ei ole liidus teisi samasuguse toote tootjaid. Kaks liidu tootjat, kes on ka kaebuse esitajad, Comilog Dunkerque ja OFZ, tegid uurimise käigus koostööd. Üks liidu tootja (Italghisa, Itaalia), kes toetas kaebust, lõpetas koostöö tegemise peatselt pärast uurimise algatamist. Tema tootmismaht oli aga vähetähtis. Neljas liidu tootja, FerroAtlantica, ei teinud koostööd, kuid ei olnud uurimise vastu.

(60)

Liidu kahelt koostööd teinud tootjalt saadud andmete konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on kõik väärtused esitatud vahemikena. Uurimisperioodil oli liidu toodang kokku [213 000 / 282 000] tonni. Liidu kaks koostööd teinud tootjat tootsid [85 000 / 113 000] tonni, mis moodustab umbes [35 % / 47 %] liidu kogutoodangust.

(61)

Mitu huvitatud isikut esitasid liidu tootmisharu määratluse kohta märkusi. Esiteks leidsid nad, et FerroAtlantica kaebuse esitajate hulgast väljajäämine seab kahtluse alla komisjoni järelduse, et ülejäänud tootjaid saab pidada põhiosaks liidu tootmisharust kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 4.1 ja alusmääruse artikli 4 lõikega 1. Teiseks uskusid nad, et kui liidu tootmisharu olukorda käsitlevate majandustegurite ja -indeksite analüüsis oleks arvestatud ka FerroAtlanticaga, eriti selle kasumlikkusega vaatlusalusel perioodil, oleks kahjuolukord paistnud oluliselt teistsugune. Kolmandaks väitsid nad, et FerroAtlantica kaebuse esitajate hulgast väljajätmine oli taktikaline valik, mis tehti üksnes selleks, et moonutada kahjuolukorda, arvestades, et FerroAtlantica oli aktiivne kaebuse esitaja varasemates komisjoni algatatud dumpinguvastastes uurimistes.

(62)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel: i) komisjon võttis FerroAtlanticaga nõuetekohaselt ühendust ja talle saadeti küsimustik. See tähendab, et isegi kui äriühing ei olnud kaebuse esitaja, oli tal võrdne võimalus endast teada anda, väljendada oma arvamust ja teha koostööd, esitades komisjonile nõutud teabe. Äriühing aga ei teinud koostööd ja vaikis. Komisjonil ei ole vahendeid äriühingu sundimiseks koostööd tegema ega tema takistamiseks koostööd tegemast. Seega on põhjendamatu väide, nagu oleks komisjon kõnealuse äriühingu kõrvale jätnud. Vastupidi, asjaomase äriühinguga seotud kättesaadavad andmed esitati kaebuses ning neid kasutati kahju uurimisel, nagu on selgitatud põhjenduses 88; ii) kaks liidu tootjat tegid koostööd ja esitasid vajaliku teabe. Nad moodustavad umbes [35 % / 47 %] liidu kogutoodangust. Komisjon pidas seda protsenti piisavalt suureks järeldamiseks, et need kaks tootjat moodustavad põhiosa omamaisest toodangust. Põhiosa ei tähenda alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt tingimata suuremat osa (4) ning see on ka kooskõlas WTO dumpinguvastase kokkuleppe artiklis 4.1 esitatud sarnase mõiste tõlgendusega; (5) iii) mikromajanduslike näitajate analüüs põhines liidu kahe koostööd teinud tootja andmetel. Kui FerroAtlantica mikromajanduslikke andmeid oleks arvesse võetud, oleksid ehk erinevad majandusnäitajad kajastanud teistsuguseid suundumusi, kuid kuna kaks koostööd teinud liidu tootjat moodustavad põhiosa liidu tootmisharust, on nende andmetel põhinev analüüs õiguspärane.

(63)

Liidu kogutarbimine tehti kindlaks, liites liidu tootjate omamaisele müügile liidu koguimpordi. Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(64)

Aastate jooksul vähenes tarbimine liidus kooskõlas tootmise ja terase tarbimise vähenemisega liidus.

(65)

Impordimaht tehti kindlaks Eurostati andmete alusel, võttes arvesse kõiki impordikordi, sealhulgas seestöötlemise protseduuri. Olulises mahus impordi päritolu kohta on märgitud „kolmandata riikidega toimuva kaubanduse raames ärilistel või sõjalistel kaalutlustel täpsustamata”. Ühe liikmesriigi tolli abiga õnnestus komisjonil osa kõnealusest mahust päritoluriigi järgi kindlaks teha. Täpsustamata impordi jaotamine vastavalt päritoluriigile ei muuda oluliselt impordiga seotud üldist suundumust. Sellise impordi konfidentsiaalsuse tagamiseks on impordinäitajad esitatud siiski vahemikena.

(66)

Indiast pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(67)

Indiast pärit import moodustas ligi neljandiku koguimpordist liitu ning sellel on liitu toimunud koguimpordist suurim turuosa.

(68)

Indiast pärit import suurenes märkimisväärselt 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes, ent langes taas järgmistel aastatel uurimisperioodiaegsele tasemele, mis on veidi kõrgem kui 2011. aastal. Indiast pärit impordiga seotud suundumus oli 2013. aastal ja uurimisperioodil sarnane liidu tootmisharu toodangu ja müügiga seotud suundumustega ning vastupidine muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga seotud suundumustele (Indiast pärit import 2012. aastal suurenes, samas kui muudest kolmandatest riikidest pärit import vähenes, ja vastupidi).

(69)

Kaebuse esitaja väitis, et aastatel 2008–2013 suurenes oluliselt India turuosa.

(70)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, hõlmas kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni. Seetõttu ei uuritud 2011. aastast varasemaid andmeid ja neid ei saanud arvesse võtta.

(71)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine kaalutud hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihind (eurot/tonn)

(72)

Indiast pärit impordi hind langes kooskõlas liidu tootmisharu müügihinnaga. Lisaks näitavad Eurostati andmed, et Indiast pärit import on põhiliste ränimangaani eksportivate riikide hulgas odavaim.

(73)

Komisjon määras hinna allalöömise uurimisperioodil kindlaks, võrreldes:

(74)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina koostööd tegevate liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(75)

Selleks et võtta arvesse valimisse kaasatud India eksportivate tootjate müüdud väiksema mangaanisisaldusega ränimangaani (kui see on õigustatud), tehti kvaliteediga seotud kohandus. Kohandamiseks kasutati nn proportsionaalse ümberarvestuse valemit, mida kasutatakse tootmisharus laialdaselt vaatlusaluse toote hinna võrdlemiseks tavalise kvaliteediga ränimangaani hinnaga (65 % mangaani ja 16 % räni).

(76)

Vähese süsinikusisaldusega ränimangaani müüs liitu üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja. Vähese süsinikusisaldusega ränimangaani toodab ka liidu tootmisharu, kuid mitte kaks koostööd tegevat liidu tootjat. Selleks et tagada õiglane võrdlus India vähese süsinikusisaldusega ja liidu tavalise ränimangaani vahel, korrigeeris komisjon liidu keskmist müügihinda ülespoole, kasutades vähese süsinikusisaldusega ränimangaani keskmist juurdehindlust turul. Sellega võttis komisjon arvesse asjaolu, et vähese süsinikusisaldusega ränimangaani eest makstakse kõrgemat hinda kui tavalise ränimangaani eest.

(77)

Sellest lähtuvalt leiti, et üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja lõi liidu hindu alla 6,5 % ja teised kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat ei löönud liidu hindu alla.

(78)

Koostööd mitteteinud eksportivate tootjatega seoses tehti kindlaks piiratud hindade allalöömine, lähtudes Eurostati andmetest keskmise impordihinna kohta ja tegemata kohandusi kvaliteediga seotud erinevuste ja kaubanduse tasemetega seoses.

(79)

Mitu huvitatud isikut märkisid, et keskmisel Eurostati hinnal põhinev liidu ja India hindade võrdlus on eksitav. Kaks huvitatud isikut soovitasid komisjonil korrigeerida India keskmist hinda, võtteks eelduseks, et India ränimangaani keskmine mangaanisisaldus on 58 %. Üks isik pakkus lisaks välja, et Eurostati andmetest lähtuvat Ukraina keskmist hinda tuleks korrigeerida, võttes eelduseks, et Ukraina ränimangaani keskmine mangaanisisaldus on 68 %. Need isikud väitsid, et pärast sellist korrigeerimist ei oleks Indiast pärit ränimangaani keskmine hind väiksem kui liidu tootjate või muude kolmandate riikide tootjate küsitav hind.

(80)

Komisjon on teadlik asjaolust, et Eurostati andmed hõlmasid igasuguse kvaliteediga vaatlusalust toodet ja seega ei olnud võimalik tooteliike nõuetekohaselt võrrelda. Täpsemate andmete puudumisel tooteliikide kohta, eriti koostööd mitteteinud India tootjate puhul, ei saa keskmiste hindade kasutamist kahjuanalüüsis kõrvale jätta ning hinnang on tehtud, võttes nõuetekohase hoolsusega arvesse ülejäänud kahjunäitajaid.

(81)

Üks huvitatud isik selgitas, et proportsionaalne kohandamine, mis põhineb mangaanisisaldusel, ei kajasta täielikult hinnaerinevust, kuna madalama kvaliteediga toote ostja peab kandma lisandite eemaldamise kulud. Üks huvitatud isik väitis, et komisjoni kasutatud toote kontrollnumbri struktuuri alusel ei saa eristada sellise ränimangaani liike, mille mangaanisisaldus jääb alla 60 %, mistõttu ei ole hinna allalöömise arvutamisel kasutatud võrdlused asjakohased. Teine huvitatud isik märkis, et eri mangaanisisalduse vahemike loomise tõttu on tulemused ebatäpsed.

(82)

Komisjon lükkas need väited tagasi, kuna proportsionaalne kohandamine põhineb üldtunnustatud turutaval ja on seega asjakohane. Pealegi ei pakkunud asjaomane huvitatud isik välja alternatiivset meetodit. Valimisse kaasatud India eksportivate tootjate puhul kasutatud mangaanisisaldusel põhinev korrigeerimine põhines uurimise käigus kontrollitud täpsel sisaldusel. Seega tehti vahet eri liikide vahel isegi juhul, kui ränimangaani mangaanisisaldus jäi alla 60 %.

(83)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu toodetud ränimangaan on kallim, kuna see sisaldab Indias toodetud ränimangaaniga võrreldes vähem lisandeid, nagu fosfor ja boor. Asjaomane isik esitas teavet klientide nõuete kohta tarnida neile vähem fosforit ja boori sisaldavat ränimangaani ning väitis, et kliendid olid nõus selle eest rohkem maksma.

(84)

Esitatud teave aga ei tõendanud, et fosfori või boori sisaldus oleks mõjutanud hinda. See tõendas üksnes, et teatavad kasutajad võivad nõuda teatavat liiki terasetoodete tootmiseks, et ostetava ränimangaani fosfori- või boorisisaldus jääks allapoole teatavat piirmäära. Arvestades selgete tõendite puudumist kallima hinna maksmise kohta, lükati väide tagasi.

(85)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et ei ole ebatavaline leida kaubaturul vähesel määral hindade allalöömist ning et hindade allalöömine ei ole iseenesest vajalik kahju esinemise kindlakstegemiseks. Nagu on kirjeldatud allpool punktis 5.5, lähtus komisjon järeldustes kahju kohta mitmest tegurist ning hindade allalöömise tase ei olnud käesoleval juhul kahju esinemise kindlakstegemisel otsustav tegur.

(86)

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon kohaldas hindade allalöömise kindlakstegemisel teistsugust meetodit kui dumpingumarginaali arvutamisel, kasutades dumpingumarginaali kindlakstegemisel erinevalt hindade allalöömisest suurima dumpinguga tehinguid.

(87)

Komisjon ei mõista, miks peaks kasutama hindade allalöömise ja dumpingumarginaali arvutamisel sama meetodit. Arvutuste eesmärk on täiesti erinev; suurima dumpinguga tehingutel põhineva arvutuse eesmärk oli arvutada välja koostööd mitteteinud India eksportivate tootjate dumpingumarginaal, samas ei arvutatud hinna allalöömist ühegi kindla marginaali leidmiseks, vaid selleks, et uurida dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 3. Seetõttu lükati väide tagasi.

(88)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid. Kahjunäitajad põhinevad konkreetsetel andmetel, mille esitasid kaks koostööd teinud liidu tootjat, kes on käesoleval juhul ka kaebuse esitajad ja moodustavad põhiosa liidu kogutoodangust uurimisperioodil. Kui kaebuse esitaja andmed seda võimaldasid, uuriti järgmiste näitajate puhul ka kõikide liidu tootjatega seotud andmeid: liidu tarbimine, turuosa, toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive ja tootlikkus. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 60, on kahelt koostööd teinud liidu tootjalt saadud andmete konfidentsiaalsuse kaitsmiseks esitatud kõik väärtused vahemikena.

(89)

Kahjunäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine, keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(90)

Üks huvitatud isik kritiseeris, et teatavaid FerroAtlantica andmeid võeti arvesse makromajanduslike näitajate puhul (müügimaht ja turuosa, toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive ja tootlikkus), kuid mikromajanduslike näitajate puhul mitte. Väide lükati tagasi, kuna FerroAtlantica ei teinud koostööd, ja seega ei olnud komisjonil äriühingu kohta mikromajanduslikke andmeid.

(91)

Kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste (tonnides)

(92)

Tootmismaht oli 2013. aastal ja uurimisperioodil väiksem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Toodang oli suurim 2012. aastal. Liidu tootmisharu ühe osa otsusest lähtuvalt suurenes 2012. aastal liidu tootmisharu tootmisvõimsus tervikuna 2011. aastaga võrreldes ning jäi seejärel suhteliselt samale tasemele. Selle tagajärjel vähenes oluliselt tootmisvõimsuse rakendusaste.

(93)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht (tonnides) ja turuosa

(94)

Müügimaht suurenes 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes ja vähenes 2013. aastal. Uurimisperioodil oli müügimaht väiksem kui 2011. aastal. Müügimaht oli suurim 2012. aastal. Kuna müügi vähenemine oli proportsionaalselt väiksem kui tarbimise vähenemine, on suurenenud turuosa, mis oli uurimisperioodil suurem kui 2011. aastal.

(95)

Vaatlusalusel perioodil ei esinenud liidu tootmisharus kasvu, kuid tarbimise vähenemise raskes olukorras õnnestus säilitada oma turuosa.

(96)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(97)

Töötajate arv suurenes 2012. aastal ja seejärel vähenes. Tootlikkus, mõõdetuna ühikutes töötajate kohta, kõikus ja oli uurimisperioodil suurem kui 2011. aastal.

(98)

Kõik dumpingumarginaalid olid üle miinimumtaseme ja ühe eksportiva tootja puhul ületasid need seda taset oluliselt. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei saa eirata, arvestades Indiast pärit impordi mahtu ja hindu.

(99)

Hiinast ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed aegusid 2012. aastal. Nende aegumise läbivaatamist ei taotletud. Pole põhjust arvata, et liidu tootmisharu ei olnud enne Indiast pärit dumpingu algust taastunud varasema dumpingu mõjudest.

(100)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihind liidus

(101)

Liidu kahe koostööd teinud tootja keskmine ühiku müügihind langes aasta-aastalt.

(102)

Tootmiskulud vähenesid peamiselt kahe põhilise tootmise kuluajendi, mangaanimaagi ja energia hinna languse tõttu.

(103)

Liidu kahe koostööd teinud tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

(104)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta arvutatakse, jagades liidu kahe koostööd teinud tootja tööjõu kogukulu asjaomasel perioodil samal perioodil töötanud töötajate koguarvuga. Tööjõu kogukulu suurenes 2012. ja 2013. aastal, kuid vähenes uurimisperioodil peaaegu 2011. aasta tasemele. Töötajate arv vähenes aastatega samuti ning suuremal määral (suhteliselt) kui tööjõukulu. Selle tagajärjel suurenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta.

(105)

Liidu kahe koostööd teinud tootja varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(106)

Laovarude hulk suurenes 2012. ja 2013. aastal ja vähenes uurimisperioodil, kuid jäi siiski suuremaks kui 2011. aastal. Sama kehtib laovarude ja toodangu vahelise suhte kohta.

(107)

Liidu kahe koostööd teinud tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(108)

Komisjon määras liidu kahe koostööd teinud tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades ränimangaani müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Halvim oli 2011. aasta. Olukord hakkas paranema 2012. aastal, kuid halvenes taas järgmisel aastal ja uurimisperioodil. Uurimisperioodil olukord 2011. aastaga võrreldes mõnevõrra paranes.

(109)

Netorahavoog on liidu tootjate võimekus oma tegevust ise rahastada. Rahavooga seotud suundumus on tsükliline: see vähenes 2012. aastal ja suurenes 2013. aastal ning vähenes taas uurimisperioodil.

(110)

Investeeringud vaatlusalusel perioodil vähenesid.

(111)

Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Kuna investeeringud vähenesid, paranes vaatlusalusel perioodil investeeringutasuvus (alati negatiivne, kuna kaks koostööd teinud äriühingut teenisid kahjumit).

(112)

Tegurid, nagu tootmismahu, tootmismahu rakendusastme, müügimahu ja hinnaga seotud arengud, näitavad, et kogu liidu tootmisharu olukord halvenes ilmselt.

(113)

Liidu kahe koostööd teinud tootja puhul on näha, et nad teenisid kogu vaatlusalusel perioodil kahjumit. Nende müügihind ja ränimangaani tootmise maht vähenesid pidevalt ja seda ei kompenseerinud piisavalt samaaegne tootmiskulude vähenemine. Muud näitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, olid kogu vaatlusaluse perioodi jookusul samuti negatiivsed või jätkasid langust.

(114)

Liidu kahe koostööd teinud tootja kohta eespool tehtud järeldustest lähtuvalt leidis komisjon pärast tootmisharu olukorda mõjutavate kõikide asjakohaste majandustegurite ja -indeksite hindamist vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5, et põhiosale liidu tootmisharust oli tekkinud oluline kahju artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(115)

Osa huvitatud isikuid väitis, et isegi kui arvestada üksnes liidu kahe koostööd teinud tootja majandusnäitajaid, ei osuta majandusnäitajad olulisele kahjule. Nad tõid näiteks esile, et kuigi liidu koostööd teinud tootjate müügimaht absoluutarvudes vähenes, suurenes nende turuosa. Nad leidsid, et see on ränimangaani kahanevat nõudlust arvestades positiivne areng. Eelkõige rõhutasid nad, et kuigi liidu koostööd teinud tootjad teenisid kogu vaatlusaluse perioodi vältel kahjumit, paranes nende olukord alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Nad pidasid ka seda positiivseks arenguks.

(116)

Komisjon on nõus, et kõik tootmisharu olukorda kirjeldavad majandustegurid ja -indeksid ei osuta negatiivsetele suundumustele. Siiski on tõsiasi, et enamiku majandus- ja finantsnäitajate järgi liidu kahe koostööd teinud tootja olukord halvenes. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(117)

Kaebuse esitaja väitis, et artikli 3 lõikele 5 osutamisega tunnistab komisjon, et dumpinguhinnaga import on tõepoolest tekitanud olulist kahju.

(118)

See aga ei olnud komisjoni järeldus. Esiteks järeldas komisjon, et põhiosa liidu tootmisharust kannatas olulist kahju, osutamata seejuures võimalikele kahju põhjustele. Seejärel uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 6, kas olulise kahju põhjus oli dumpinguhinnaga import Indiast.

(119)

Kaebuse esitaja arutluskäik, et juhul kui alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt tehtud tootmisharu olukorda kirjeldatavate kõikide asjakohaste majandustegurite ja -indeksite hindamisest järeldub, et liidu tootmisharule tekkis kahju, tähendab see ka, et kahju tulenes dumpinguhinnaga impordist, on alusmääruse valetõlgendus. Alusmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt on dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks vaja ühe tingimusena tõendada, et kahju tekitas dumpinguhinnaga import. Selleks on vaja täielikku põhjusliku seose analüüsi ja see ei ole pelgalt oletus, nagu arvas kaebuse esitaja. Selline analüüs on esitatud allpool 6. jaos.

(120)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Indiast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(121)

Komisjon ei täheldanud ajalist kokkulangevust liidu kahe koostööd teinud tootja raske majandusliku olukorra ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise vahel. Indiast pärit impordi maht suurenes 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes, kuid pärast seda vähenes (vt tabel 11) nii absoluutarvudes kui ka võrreldes toodangu ja tarbimisega liidus. See suundumus on liidu kahe koostööd teinud tootja olukorraga võrreldes vastupidine, kuna nende kahjum oli suurim 2011. aastal (kui Indiast pärit impordimaht oli väikseim nii absoluutarvudes kui ka võrreldes toodangu ja tarbimisega) ning väikseim 2012. aastal (kui Indiast pärit impordi maht oli suurim, jällegi nii absoluutarvudes kui ka võrreldes toodangu ja tarbimisega). Sarnaselt halvenes liidu kahe koostööd teinud tootja olukord uurimisperioodil, mil Indiast pärit impordi maht 2013. aastaga võrreldes vähenes, seda nii absoluutarvudes kui ka võrreldes toodangu ja tarbimisega.

Tabel 11

Impordi- ja müügimaht (tonnides), turuosa ja kasumlikkus

(122)

Kaebuse esitaja selgitas liidu kahe koostööd teinud tootja kasumlikkuse ja impordimahu vastupidist arengut järgmiselt. Sõltuvalt ühe liikmesriigi erandlikest energiakuludest 2011. aastal oli liidu ühe tootja kahjum 2011. aastal suurem kui 2012. aastal, kui energiakulud vähenesid. Kui 2011. aastal ei oleks olnud selliseid erandlikke energiakulusid, näitaksid suundumused, et liidu kahe koostööd teinud tootja suurim kahjum langeb uurimisperioodile.

(123)

Komisjon oli nõus, et 2011. aastal esines ühel liidu kahest koostööd teinud tootjast erandlikke energiakulusid. Ent isegi pärast asjaomase aasta tootmiskulude ja kasumlikkuse korrigeerimist jääb vastupidine suundumus samaks. Liidu kahe koostööd teinud tootja suurim kahjum (esines uurimisperioodil) langeb kokku Indiast pärit impordi mahu vähenemisega nii absoluutarvudes kui ka võrreldes liidu toodangu ja tarbimisega.

(124)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et aastapõhine analüüs (st dumpinguhinnaga impordi arengu võrdlemine tulemuste halvenemisega aastapõhiselt) ei ole kaubaturul täpne, ning soovitas lähtuda analüüsis 2011. aasta ja uurimisperioodi suundumuste erinevustest, kasutades järgmist metoodikat. Esiteks arvutas kaebuse esitaja välja selle, mida ta pidas ränimangaani tegelikuks tarbimiseks liidus, väljendatuna protsendina liidu terasetoodangust (eeldusel, et ühe tonni terase tootmiseks on vaja konstantses koguses ränimangaani), ning väitis, et tegelik tarbimine püsis ajavahemikus 2011. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta aprillini suhteliselt stabiilsena. Teiseks arvutas kaebuse esitaja välja ränimangaani näilise tarbimise liidus, väljendatuna sama perioodi omamaises toodangus, millele on liidetud import ja millest on lahutatud eksport, ning väitis, et näiline tarbimine suurenes Indiast pärit impordi tõttu oluliselt. Kolmandaks leidis kaebuse esitaja, et tegeliku ja näilise tarbimise vaheline erinevus tulenes Indiast pärit impordi ladustamises varudena ajavahemikus 2011. aastast kuni 2013. aasta aprillini. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et üleliigsed laovarud lasti liidu turule 2013. aasta aprillis, mis tekitas ülepakkumise ja sellest tuleneva hinnasurve, kuigi samal ajal import Indiast vähenes.

(125)

Komisjon arvutas ränimangaani tarbimise liidus, liites omamaise müügi ja impordi. Kaebuse esitaja ei selgitanud, miks ta seda meetodit täpseks ei pidanud. Liidu tarbimine vähenes vaatlusperioodil kooskõlas ränimangaani üleilmse nõudluse vähenemisega. Komisjon märkis, et vaatlusperioodil vähenes nii liidu kahe koostööd teinud tootja müük kui ka import kõigist kolmandatest riikidest. Siiski mõjutas tarbimise vähenemine tugevamalt kõikide kolmandate riikide importi, samas kui liidu kaks koostööd teinud tootjat suutsid säilitada oma turuosa. Kõikidest kolmandatest riikidest pärit importi silmas pidades suurenes pealegi Indiast pärit import 2012. aastal ja seejärel vähenes, samas kui import muudest kolmandatest riikidest 2012. aastal vähenes ja hiljem suurenes.

(126)

Komisjon leidis, et kaebuse esitaja väide Indiast pärit impordi massilise varudena ladustamise mõju kohta ei olnud piisavalt põhjendatud. Konkreetselt Indiast pärit ränimangaani impordi ega selle tarbimise kohta aja jooksul ei esitatud mingeid statistilisi andmeid. Seega ei tõendatud, et liidu müügimahule ja hindadele uurimisperioodil avaldunud surve oli tingitud kahe eelmise aasta India impordi mõjust.

(127)

Kaebuse esitaja esitatud teabest sai järeldada üksnes seda, et ränimangaani tegelik tarbimine oli ajavahemikul 2011. aasta märtsist kuni 2012. aasta märtsini väiksem kui näiline tarbimine ning et kogunenud varud lasti turule 2012. aasta märtsis – kuul, mil tegelik tarbimine tundub olevat veidi suurem kui näiline tarbimine. Graafik, mille kaebuse esitaja esitas 2015. aasta detsembris toimunud ärakuulamisel, näitas, et üleliigsed laovarud tarbiti ära ajavahemikul 2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta septembrini ning et need ei oleks avaldanud uurimisperioodil (2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini) mõju. Lisaks ei olnud sellise üldise teabe põhjal võimalik eristada Indiast pärit importi muust impordist. Seetõttu ei ole selge, kust olid väidetavad massiliselt ladustatud varud pärit. Need varud võisid olla pärit Indiast, kuid võisid olla ka kolmandatest riikidest või isegi liidu tootmisharust, kus alates 2011. aastast on täheldatud laovarude olulist suurenemist (vt tabel 9). Arvestades ränimangaani turu arengut alates 2011. aastast (tarbimise vähenemine koos hindade langusega, vähem kui aastapikkune kõlblikkusaeg), näib pealegi, et 2011. aastal ja varem kogunenud väidetavad massilised laovarud, mis lasti liidu turule 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses (uurimisperioodil), ei oleks olnud äriliselt põhjendatud. Seetõttu lükati tagasi väide, et Indiast pärit impordi massilise ladustamise tõttu tuleks muuta uurimisperioodi käsitlevate impordiandmete tõlgendust.

(128)

Teabedokumendis ja eraldi taotluses kõikidele teadaolevatele importijatele palus komisjon huvitatud isikutel esitada vaatlusaluse tootega seoses teavet väiksema mangaanisisaldusega (50 % ja vähem) ränimangaani impordi kohta, et hinnata sellise impordi mahtu ja keskmist hinda. Lisaks sooviti selgitada madalakvaliteedilise ränimangaani kasutamise (kas puhtal kujul või segatuna) tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja selle mõju liidu turule.

(129)

Komisjonile ei laekunud importijatelt ühtegi märkust, kuid teised huvitatud isikud esitasid teatavat tagasisidet.

(130)

Üks India tootja märkis, et väiksema mangaanisisaldusega ränimangaan on madalama kvaliteediga toode ja seetõttu müüakse seda madalama hinnaga. Kui aga korrigeerida selle hinda, võttes arvesse väiksemat mangaanisisaldust, vastaks korrigeeritud hind täielikult tavalise ränimangaani hinnale. Huvitatud isik lisas, et sellise normile mittevastava ränimangaani impordi maht liitu on väike ning seega ei saa see tekitada kahju liidu tootmisharule.

(131)

Teine India tootjate rühm teatas, et madalakvaliteedilist ränimangaani saab kasutada puhtal kujul elektriahjudes või segada kõrgema kvaliteediga ränimangaaniga, et saada tavatoode, näiteks, kuid mitte ainult, 72 %-lise rauasisaldusega ränimangaan (tavaliselt pärit Ukrainast). Nad märkisid, et kaebuse esitaja esitatud tehnilise teostatavuse uuring ei välistanud segamise tehnilist teostatavust. Nad tunnistasid, et segamisega kaasnevad lisakulud, kuid need ei ole nii suured nagu kirjeldas kaebuse esitaja. Nad olid nõus, et sellist liiki ränimangaani müüakse just väiksema mangaanisisalduse tõttu madalama hinnaga ja seega tuleks hindu tavalise ränimangaaniga võrrelda pärast proportsionaalset korrigeerimist, mis annab tulemuseks sarnased hinnad.

(132)

Kaebuse esitaja väitis, et madalakvaliteedilist ränimangaani ei kasutata puhtal kujul liidu terasetehastes ning et nende kliendid ei võtaks eri kvaliteediga ränimangaani segamise riski kvaliteediga seotud põhjustel. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et selline normile mittevastav toode on ajutine nähtus, mis ei ole neile tekitatud kahju põhjus.

(133)

Seoses dumpinguhinnaga impordi mõjuga hindadele märkis komisjon, et nii Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi kui ka liidu kahe koostööd teinud tootja hinnad langesid vaatlusalusel perioodil. Hindade allalöömist siiski peaaegu ei täheldatud, nagu on märgitud põhjenduses 77 ja järgnevalt.

(134)

Komisjon järeldas, et liidu kahe koostööd teinud tootja raske majanduslik olukord ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ei lange ajaliselt kokku. Uurimisega tehti kindlaks vastupidised suundumused seoses dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise ja liidu kahe koosööd teinud tootjale tekkinud kahjuga. Dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusperioodil suurenes, kuid üksnes [18 % / 24 %] kuni [23 % / 30 %]. Jätkuvat turuosa suurenemist suundumused ei näidanud ning hinnad ei löönud või lõid vaevumärgatavalt alla liidu tootmisharu hindu.

(135)

Arvestades ajalise kokkulangevuse puudumist liidu kahe koostööd teinud tootja majandusliku olukorra halvenemise ja Indiast pärit ränimangaani dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosaga seotud suundumuste vahel, järeldas komisjon, et dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale ei saa pidada oluliseks alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Kõnealuses olukorras ei olnud võimalik tõendada, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja/või hinnatase olid kahe koostööd teinud tootja halvenenud olukorra põhjuseks.

(136)

Kuna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu halvenenud olukorra vahel ei suudetud kindlaks teha, ei ole vaja avalikustada turuhinnast madalama hinnaga müümise arvutusi, kuna need on olulised üksnes meetmete taseme kindlaksmääramiseks. Seetõttu lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja väite, et komisjon jättis arvutamata ja avalikustamata turuhinnast madalama hinnaga müümise taseme.

(137)

Nagu on märgitud põhjenduses 135, ei suutnud komisjon kindlaks teha põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkinud kahju ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Seetõttu ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 7 tarvis teha järeldusi muude tegurite mõju kohta liidu tootmisharu olukorrale. Sellegipoolest uuriti ka teisi tegureid ning terviklikkuse nimel on neid käesolevas jaos kirjeldatud.

(138)

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon on teinud metodoloogilise vea hinnangus, et muudest teguritest tulenev võimalik kahju vabandab kuidagi välja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud olulise kahju. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et komisjon on kasutanud mujalt kui Indiast pärit importi ja FerroAtlantica turuolukorda üksnes selleks, et juhtum lõpetada.

(139)

Kuna põhjuslikku seost ei õnnestunud kindlaks teha, ei ole muude tegurite võimalik mõju liidu tootmisharus tekkinud kahjule enam oluline. Punktides 7.1–7.4 piirdutakse muude tegurite kirjeldamisega, tegemata järeldusi nende võimaliku mõju kohta kahjule. Põhjusliku seose puudumise korral ei mõjuta muude tegurite analüüs järeldusi dumpingu, kahju ega põhjusliku seose kohta. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(140)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal, võttes arvesse kõiki impordikordi, sealhulgas seestöötlemise protseduuri. Olulises mahus impordi päritolu kohta on märgitud „kolmandata riikidega toimuva kaubanduse raames ärilistel või sõjalistel kaalutlustel täpsustamata”. Ühe liikmesriigi tolli abiga õnnestus komisjonil osa kõnealusest mahust päritoluriigi järgi kindlaks teha. Täpsustamata impordi jaotamine vastavalt päritoluriigile ei muuda oluliselt impordiga seotud üldist suundumust. Sellise impordi konfidentsiaalsuse tagamiseks on impordinäitajad esitatud siiski järgmiste vahemikena.

Tabel 12

Kolmandatest riikidest pärit import (tonnides)

(141)

Ränimangaani imporditakse liitu mitmest muust riigist. Peale India on suurimad ekspordiriigid (mahu järgi) Norra, Lõuna-Aafrika ja Ukraina. Nelja suurima riigi import moodustab 90 % liitu imporditavast kogumahust ja nende turuosa on kokku ligikaudu 70 %. Norra turuosa on umbes [17 % / 23 %]. Üks Norra ränimangaani tootja on seotud ühe liidu tootjaga (Comilog Dunkerque/Eramet).

(142)

Muude kolmandate riikide kui India impordi maht liitu muutus Indiast pärit impordiga võrreldes vastupidiselt. Eelkõige vähenes see 2012. ja 2013. aastal 2011. aastaga võrreldes, kuid suurenes uurimisperioodil.

(143)

Eurostati andmete põhjal oli kolmandatest riikidest pärit impordi hind keskmiselt kõrgem kui Indiast pärit impordi hind ning vaatlusalusel perioodil hinnad langesid. Eurostati andmed ei võimalda siiski eristada importi kvaliteedi ja taseme järgi ning seega võrrelda samasugust samasugusega.

(144)

Kaebuse esitaja selgitas, et põhjused, miks ränimangaani import Ukrainast, Lõuna-Aafrikast ja Norrast 2012. aastal vähenes, ei olnud seotud Indiast pärit impordi suurenemisega, vaid sõltusid iga riigi konkreetsest olukorrast.

(145)

Komisjon võttis kaebuse esitaja selgitused teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemise või vähenemise kohta teadmiseks. Ometi näitab asjaolu, et liidu kaks koostööd teinud tootjat säilitasid oma turuosa, et kolmandad riigid konkureerisid liidus müügi ja turuosa säilitamise pärast omavahel, mõjutamata seejuures liidu kahe koostööd teinud tootja müügimahtu ja turuosa.

(146)

Liidu kahe tootja ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Koostööd teinud liidu tootjate eksporditegevus

(147)

Liidu kaks koostööd teinud tootjat rohkem kui kahekordistasid vaatlusperioodil müüki liidust väljapoole, kuigi absoluutarvudes ei ole mahud eriti olulised.

(148)

Keskmine müügihind kolmandates riikides asuvatele sõltumatutele isikutele langes kooskõlas hinnalangusega liidu turul.

(149)

Mitu huvitatud isikut kinnitasid oma esildistes, et liidu majandusliku olukorra halvenemise üks tagajärg oli terase tootmise vähenemine. Kuna ränimangaani kasutatakse põhiliselt terase tootmiseks, oli sellel otsene ja vahetu mõju ränimangaani tarbimisele.

(150)

Mitu huvitatud isikut kinnitasid oma esildistes, et ränimangaani üleilmne tootmine ei vähenenud vastavalt tarbimise vähenemisele. Nad märkisid, et ränimangaani turuhind on seotud pakkumise ja nõudluse tasakaaluga nagu kõikide kaupade puhul. Selle tagajärjel tekitas ülepakkumine ränimangaani hinna languse. Liidu tootmisharu tervikuna suurendas aastatel 2011–2012 tootmisvõimsust, süvendades sellist olukorda veelgi.

(151)

Hispaania äriühing FerroAtlantica ei teinud uurimisel koostööd. Kaebuse kohaselt on FerroAtlantica kui liidu peamine tootja vältinud Indiast pärit impordi tekitatud olulist kahju ja olnud tegelikult väga kasumlik. FerroAtlantica on liidu suurim ränimangaani tootja, kellel õnnestus säilitada oma turuosa kogu vaatlusaluse perioodi vältel, ning ta konkureerib otseselt liidu kahe koostööd teinud tootjaga.

(152)

Kaebuse esitaja väitis, et FerroAtlantica ei saanud suurendada liidu kahele koostööd teinud tootjale tekitatud kahju, kuna ta ei löönud alla nende hindu ega suurendanud oma turuosa nende arvelt. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et FerroAtlantica ei ole enam immuunne Indiast pärit impordi tekitatava kahju suhtes, kuna tema olukord on alates 2015. aasta algusest halvenenud.

(153)

See väide osutab uurimisperioodile järgnenud sündmustele, mida ei saa alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tavaliselt arvesse võtta. Pealegi ei ole komisjon teinud kindlaks ühtegi kindlat põhjust, mis muudaks tema otsuse ilmselgelt sobimatuks, kui ta sellise väite kõrval jätab. Eelkõige esitati selline väide uurimise väga hilises etapis, rohkem kui 11 kuud pärast selle algatamist, kui seda ei olnud enam võimalik kontrollida. Igal juhul leiab komisjon, et liidu suurima tootja osalemine turul avaldas mõju liidu kahe koostööd teinud tootja müügimahtude, hindade ja turuosa kujunemisele uurimisperioodil.

(154)

Kaebuse esitaja ja kaks suurimat terasetootjat esitasid märkusi liidu huvide kohta. Kuna põhjuslikku seost Indiast pärit dumpinghinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel kindlaks ei tehtud, ei ole vaja liidu huve uurida.

(155)

Tulenevalt komisjoni järeldustest dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tuleks kooskõlas alusmääruse artikliga 9 menetlus lõpetada meetmeid kehtestamata.

(156)

Kõigile asjaomastele isikutele on teatatud uurimise lõplikest tulemustest ja menetluse lõpetamise kavatsusest ning neil on olnud võimalus avaldada oma arvamust. Esitatud märkusi võeti arvesse, kuid eespool esitatud järeldusi need ei muutnud.

(157)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,