ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 45

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
20. veebruar 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/238, 19. veebruar 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 579/2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/239, 19. veebruar 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses tropaanalkaloidide piirnormiga teatavates teraviljapõhistes imiku- ja väikelapsetoitudes ( 1 )

3

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/240, 19. veebruar 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

6

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/241, 19. veebruar 2016, millega tühistatakse suhkrusektoris määrusega (EÜ) nr 891/2009 avatud tariifikvootide alusel välja antavate impordilitsentside taotluste esitamise peatamine

9

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/242, 12. veebruar 2016, Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta

10

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/243, 12. veebruar 2016, Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

12

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/244, 18. detsember 2015, millega muudetakse otsust EKP/2010/10 statistikaaruandluse nõuete eiramise kohta (EKP/2015/50)

13

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/245, 9. veebruar 2016, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2016/2)

15

 

 

Parandused

 

 

Komisjoni 18. veebruari 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/236 (millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril) parandus ( ELT L 44, 19.2.2016 )

44

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/238,

19. veebruar 2016,

millega muudetakse määrust (EL) nr 579/2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 579/2014 (2) on sätestatud erand määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IV peatüki 4. punkti sätetest selles osas, mis puudutab teatud tingimusi inimtoiduks ette nähtud või eeldatavalt inimtoiduks kasutatavate vedelate õlide ja rasvade („õlid ja rasvad”) veoks merelaevadega.

(2)

Need tingimused käsitlevad vedamisel kasutatavat varustust ja vedamise viise, samuti määratakse kindlaks merelaevadega eelneva veosena veetavate ainete suhtes kohaldatavad kriteeriumid. Ained, mis vastavad sellistele kriteeriumitele, on loetletud määruse (EL) nr 579/2014 lisas (heakskiidetud eelnevate veoste nimekiri).

(3)

Heakskiidetud eelnevate veoste nimekirja kombineeritud kanne „ammooniumnitraadi lahus ja kaltsiumnitraadi lahus (CN-9) ja selle kaksiksool” ei kirjelda lasti piisavalt selgelt ning tekitab prahtijate hulgas segadust. Seega tuleks heakskiidetud eelnevate veoste nimekirja muuta, et kajastada ka teisi vorme, mida kaltsiumnitraat sisaldab, nimelt kaltsiumammooniumnitraati, kaltsium(II)nitraatdihüdraati ja kaltsiumnitraattetrahüdraati. Kõigil neil vormidel on sama ohuprofiil ja nad erinevad vaid molekulides sisalduva kristallisatsioonivee hulga poolest.

(4)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon kinnitas oma 68. istungil, (3) et kõnealused kaltsiumnitraadi lahuse eri vormid erinevad vaid hüdratsiooniastme poolest, ja tõdes, et kui võrrelda neid esialgses kombineeritud kandes esitatud ainetega, ei mõjuta nende esinemine ei toksikoloogilisi omadusi ega keemilist reaktsioonivõimet.

(5)

Seega on asjakohane muuta määruse (EL) nr 579/2014 lisas esitatud heakskiidetud eelnevate veoste nimekirja.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 579/2014 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 579/2014, 28. mai 2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga (ELT L 160, 29.5.2014, lk 14).

(3)  Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjoni 68. istungi protokoll (EFSA/CONTAM/2330), kättesaadav http://www.efsa.europa.eu/en/events/event/141125b-m.pdf.


LISA

Määruse (EL) nr 579/2014 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

12. rea kombineeritud kanne „Ammooniumnitraadi lahus | Kaltsiumnitraadi lahus (CN-9) ja selle kaksiksool” asendatakse järgmiste eraldi kannetega:

„Ammooniumnitraadi lahus

6484-52-2

Kaltsiumammooniumnitraat

15245-12-2”

2)

13. rea (kanne „kaltsiumkloriidilahus”) järele lisatakse järgmised kanded:

„Kaltsiumnitraat

10124-37-5

Kaltsium(II)nitraatdihüdraat

35054-52-5

Kaltsiumnitraattetrahüdraat

13477-34-4”


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/239,

19. veebruar 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses tropaanalkaloidide piirnormiga teatavates teraviljapõhistes imiku- ja väikelapsetoitudes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (CONTAM-komisjon) võttis vastu arvamuse toidus ja söödas esinevate tropaanalkaloidide kohta (3).

(3)

Tropaanalkaloidid on teisesed metaboliidid, mis esinevad looduslikult mitmesse sugukonda kuuluvates taimedes, sealhulgas ristõieliste, maavitsaliste ja punapuuliste sugukondadesse kuuluvates taimedes. Praeguseks on kindlaks määratud rohkem kui 200 tropaanalkaloidi. Tropaanalkaloididest on kõige paremini uuritud (–)-hüostsüamiini ja (–)-skopolamiini. Atropiin on ratseemiline segu, mis koosneb (–)-hüostsüamiinist ja (+)-hüostsüamiinist, millest üksnes (–)-hüostsüamiin-enantiomeeril on antikolinergiline toime.

(4)

Tropaanalkaloidide esinemine ogaõuna (Datura) perekonna taimedes on hästi teada. Harilik ogaõun (Datura stramonium) on väga levinud parasvöötmes ja troopikas ning seetõttu on ogaõuna seemneid leitud lisandina linaseemnete, sojaubade, sorgo, hirsi, päevalilleseemnete ja tatra hulgas ning nendest valmistatud toodetes. Sorteerimise ja puhastamisega ei ole ogaõuna seemneid sorgost, hirsist ega tatrast lihtne eemaldada ning seepärast võivad sorgo, hirss ja tatar ja neist saadud tooted ning teraviljapõhised toidud olla saastunud tropaanalkaloididega.

(5)

CONTAM-komisjon määras rühma akuutseks standarddoosiks 0,016 μg / kehamassi kilogrammi kohta väljendatuna (–)-hüostsüamiini ja (–)-skopolamiini summana, eeldades et neil on võrdväärne toimetugevus. CONTAM-komisjon tegi olemasoleva piiratud teabe põhjal järelduse, et väikelaste puhul võib kokkupuude toidu kaudu olla oluliselt suurem kui rühma suhtes kehtestatud akuutne standarddoos.

(6)

Seetõttu on asjakohane kehtestada (–)-hüostsüamiini ja (–)-skopolamiini piirnorm teraviljapõhise imiku- ja väikelapsetoidu puhul, mis sisaldavad hirssi, sorgot ja tatart või neist saadud tooteid. Kuna analüüsimisel ei ole hüostsüamiini enantiomeere alati võimalik eristada, on asjakohane kehtestada atropiini ja skopolamiini piirnorm. Kuna tropaanalkaloidide sünteesimisel tekib taimedes (–)-hüostsüamiin ja (–)-skopolamiin, mitte (+)-hüostsüamiin, siis kajastab atropiini analüüsi tulemus taimse päritoluga toidu puhul (–)-hüostsüamiini esinemist.

(7)

Seega on asjakohane kehtestada proovivõtueeskirjad, mida kohaldatakse piirnormidele vastavuse kontrollimiseks.

(8)

Määrust (EÜ) nr 1881/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Piirnormidele vastavuse kontrollimiseks tuleb proovide võtmisel lähtuda komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 (4) I lisa osas J sätestatud eeskirjadest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3)  Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduslik komisjon (CONTAM-komisjon), 2013. Scientific Opinion on Tropane alkaloids in food and feed („Toidus ja söödas leiduvaid tropaanalkaloide käsitlev teaduslik arvamus”). EFSA Journal 2013;11(10):3386, 113 lk, doi:10.2903/j.efsa.2013.3386.

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).


LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jaos lisatakse järgmine kirje:

Toit (1)

Piirnormid (μg/kg)

„8.2

Tropaanalkaloidid  (1)

 

 

Atropiin

Skopolamiin

8.2.1

Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, mis sisaldavad hirssi, sorgot, tatart või neist saadud tooteid (29)

1,0 μg/kg

1,0 μg/kg


(1)  Osutatud tropaanalkaloidid on atropiin ja skopolamiin. Atropiin on ratseemiline segu (–)-hüostsüamiinist ja (+)-hüostsüamiinist, millest üksnes (–)-hüostsüamiin-enantiomeeril on antikolinergiline toime. Kuna analüüsimisel ei ole hüostsüamiini enantiomeere alati võimalik eristada, on piirnormid kehtestatud atropiini ja skopolamiini kohta.”


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/240,

19. veebruar 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

236,2

MA

87,8

SN

172,2

TN

107,9

TR

106,5

ZZ

142,1

0707 00 05

MA

84,0

TR

184,8

ZZ

134,4

0709 91 00

TN

173,6

ZZ

173,6

0709 93 10

MA

46,8

TR

166,8

ZZ

106,8

0805 10 20

CL

98,4

EG

42,8

IL

73,8

MA

54,8

TN

51,7

TR

61,0

ZZ

63,8

0805 20 10

IL

120,0

MA

84,3

TR

84,6

ZZ

96,3

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

EG

68,8

IL

141,5

MA

117,7

TR

48,4

ZZ

94,1

0805 50 10

EG

97,1

IL

96,1

MA

83,5

TR

92,4

ZZ

92,3

0808 10 80

CL

93,2

US

103,1

ZZ

98,2

0808 30 90

CL

106,8

CN

89,7

TR

81,0

ZA

100,2

ZZ

94,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/241,

19. veebruar 2016,

millega tühistatakse suhkrusektoris määrusega (EÜ) nr 891/2009 avatud tariifikvootide alusel välja antavate impordilitsentside taotluste esitamise peatamine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 891/2009 (2) on avatud aastased tariifikvoodid suhkrusektori toodete importimiseks.

(2)

Impordilitsentsitaotluste esitamine järjekorranumbri 09.4320 puhul peatati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1733 (3) alates 29. septembrist 2015.

(3)

Pärast kasutamata jäänud ja/või osaliselt kasutatud litsentsidest teavitamist muutusid kõnealuse järjekorranumbri puhul märgitud kogused taas kättesaadavaks. Seega tuleks taotluste esitamise peatamine määruse (EÜ) nr 891/2009 artikli 5 lõike 2 kohaselt tühistada.

(4)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2015/1733 kehtestatud impordilitsentsitaotluste esitamise peatamine tühistatakse järjekorranumbri 09.4320 puhul.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 891/2009, 25. september 2009, millega avatakse teatavad ühenduse tariifikvoodid suhkrusektoris ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 254, 26.9.2009, lk 82).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1733, 28. september 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt suhkrusektoris avatud tariifikvootide raames ajavahemikul 8. kuni 14. septembrini 2015 esitatud impordilitsentsi taotlustega hõlmatud koguste suhtes, ja peatatakse kõnealuste litsentside taotluste esitamine (ELT L 252, 29.9.2015, lk 40).


OTSUSED

20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/10


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/242,

12. veebruar 2016,

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

14. mail 2013 volitas nõukogu komisjoni alustama Andorra Vürstiriigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu (1) muutmiseks, et viia kõnealune leping kooskõlla hiljutiste üleilmsete arengusuundadega, millest lähtuvalt automaatset teabevahetust edendatakse rahvusvahelise standardi alusel.

(2)

Läbirääkimiste käigus koostatud muutmisprotokolli tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid, kuna sellega viiakse leping kooskõlla automaatse teabevahetuse alaste rahvusvahelise tasandi uusimate arengusuundadega, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) välja töötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse standardiga. Liit, selle liikmesriigid ja Andorra Vürstiriik osalesid aktiivselt OECD ülemaailmse foorumi töös kõnealuse standardi väljaarendamise ja rakendamise toetamiseks. Lepingu tekst, nagu seda on muudetud muutmisprotokolliga, on ülemaailmse standardi rakendamise aluseks liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelistes suhetes.

(3)

Seepärast tuleks muutmisprotokollile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse liidu nimel luba kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokollile, (2) eeldusel et kõnealune muutmisprotokoll sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud muutmisprotokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM


(1)  ELT L 359, 4.12.2004, lk 33.

(2)  Muutmisprotokolli tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/12


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/243,

12. veebruar 2016,

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 15. juulil 2013 komisjonile loa alustada läbirääkimisi teatavate teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõike 6 alusel Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(2)

Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu vastu võetud läbirääkimissuunistele.

(3)

Kõnealused läbirääkimised on lõppenud ja 7. oktoobril 2015 parafeeriti Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb vastavalt GATT 1994 XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(4)

Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse vastavalt GATT 1994 XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM


(1)  Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/13


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/244,

18. detsember 2015,

millega muudetakse otsust EKP/2010/10 statistikaaruandluse nõuete eiramise kohta (EKP/2015/50)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1 ja 34.1,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artiklit 7,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (2) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsus EKP/2010/10 (4) tuleb viia kooskõlla muudatustega Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (5) ja Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (6).

(2)

Lisaks tuleb otsuses EKP/2010/10 sätestatud teabe kogumise ja sanktsioonide kohaldamise menetlust kohaldada ka rikkumistele, mis tulenevad Euroopa Keskpanga määrusest (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), (7) Euroopa Keskpanga määrusest (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) (8) ja Euroopa Keskpanga määrusest (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), (9) kuna see on osutunud tõhusaks meetmeks statistikaaruandluse nõuete rikkumiste käsitlemisel, mis võivad esineda ka nende määruste kontekstis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust EKP/2010/10 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„rahaloomeasutus (RA)” – mõistet kasutatakse Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (10) artikli 1 tähenduses;

(10)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).”;"

2)

artiklisse 1 lisatakse järgmine mõiste:

„7)

„investeerimisfond (IF)” – mõistet kasutatakse Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (11) artikli 1 tähenduses;

(11)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).”;"

3)

artiklisse 1 lisatakse järgmine mõiste:

„8)

„postipank (POGI)” – mõistet kasutatakse Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) (12) artikli 1 tähenduses;

(12)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1074/2013, 18. oktoober 2013, statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2013/39) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 94).”;"

4)

artiklisse 1 lisatakse järgmine mõiste:

„9)

„väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (FVC)” – mõistet kasutatakse Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (13) artikli 1 tähenduses;

(13)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).”;"

5)

artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EKP ja RKP jälgivad aruandlusnõuete järgimist andmeesitajate poolt miinimumnõuete põhjal, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) IV lisas, Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (14) II lisas, määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) IV lisas, määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) III lisas ja määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) III lisas. Rikkumise korral võivad EKP ja pädev RKP otsustada läbi viia hindamise menetluse ja/või alustada artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud rikkumise menetluse. Rikkumismenetluse lõppedes võib EKP määrata sanktsioonid kooskõlas määruse (EÜ) nr 2533/98 artikliga 7.

(14)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).”"

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2016. Seda kohaldatakse alates 2016. aasta juuni vaatlusperioodist kuu- ja aastaaruandluse nõuete osas ja 2016. aasta teisest kvartalist kvartaliaruandluse nõuete osas.

Frankfurt Maini ääres, 18. detsember 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(3)  EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21.

(4)  Otsus EKP/2010/10, 19. august 2010, statistikaaruandluse nõuete eiramise kohta (ELT L 226, 28.8.2010, lk 48).

(5)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).

(7)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).

(8)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1074/2013, 18. oktoober 2013, statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2013/39) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 94).

(9)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).


20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/15


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/245,

9. veebruar 2016,

hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2016/2)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 11.6,

võttes arvesse 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord, (1) eelkõige selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsust EKP/2007/5 (2) on mitmeid kordi muudetud ja selle sisu on oluliselt muutunud. Kuna teha tuleb täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Keskpank (EKP) järgib kulutasuvuse ja -säästlikkuse põhimõtteid ning taotleb parimat hinna ja kvaliteedi suhet toodete, teenuste ja ehitustööde hankel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ (3) asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL (4). EKP suhtes ei kohaldata ei seda direktiivi ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (5).

(4)

EKP võtab arvesse hankesätete üldpõhimõtteid, mis on kajastatud direktiivis 2014/24/EL ja määruses (EL, Euratom) nr 966/2012.

(5)

Nõukogu määruse nr 1 (millega määrati kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (6) artikkel 6 sätestab, et liidu institutsioonid võivad oma töökorras sätestada, milliseid ametlikke keeli konkreetsetel juhtudel kasutatakse.

(6)

Otsus EKP/2008/17 (7) kehtestab eurosüsteemi ühishanke raamistiku,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDREEGLID

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „hankelepingud” (contracts)– tasuga seotud lepingud EKP ja ühe või mitme tarnija vahel, mille esemeks on ehitustööde teostamine, toodete tarnimine või teenuste osutamine;

2)   „asjade hankelepingud” (supply contracts)– hankelepingud, mille esemeks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Hankelepingut, mille esemeks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade hankelepinguks;

3)   „teenuste hankelepingud” (service contracts)– punktis 2 nimetamata muud hankelepingud, mille esemeks on teenuste osutamine. Hankelepingut, mille esemeks olevad teenused hõlmavad ka ehitustöid, kuid need on peamise eseme suhtes teisejärgulised, loetakse teenuste hankelepinguks;

4)   „ehitustööde hankelepingud” (works contracts)– punktides 2 ja 3 nimetamata lepingud, mille esemeks on kas ehitustööd, ehitustööde projekteerimine või teostamine. Ehitustöö on ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid;

5)   „kontsessioonilepingud” (concession contracts)– lepingud, mille ese on teenuste osutamine või ehitustööde teostamine, ja mille pooleks valimine tähendab, et EKP on ehitise kasutamise või teenuste osutamise loa andnud muudele isikutele;

6)   „töösooritused” (deliverables)– hankelepingu kohaselt teostatavad tööd, osutatavad teenused või tarnitavad tooted.

7)   „innovatsioonipartnerlus” (innovation partnership)– menetlus, mille puhul võivad kõik tarnijad taotleda osalemist ning EKP peab menetluses osalema valitud taotlejatega dialoogi, et välja arendada ja osta innovatiivseid tooteid, teenuseid või ehitustöid;

8)   „dünaamiline hankesüsteem” (dynamic purchasing system)– täielikult elektrooniline menetlus tavapäraste toodete ostmiseks, mille turul üldiselt pakutavad omadused rahuldavad EKP vajadusi;

9)   „raamleping” (framework agreement)– leping EKP ning ühe või mitme tarnija vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid konkreetseid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja kohastel juhtudel mahtude osas;

10)   „tarnija” (supplier)– füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või üksuste rühm, kes pakub turul ehitustööde teostamist, toodete tarnimist või teenuste pakkumist;

11)   „taotleja” (candidate)– tarnija, kes on esitanud taotluse osaleda piiratud või läbirääkimistega menetluses, võistlevas dialoogis või innovatsioonipartnerluses;

12)   „pakkuja” (tenderer)– tarnija, kes on esitanud pakkumuse;

13)   „uurimis- ja arendustegevuse lepingud pangatähtede turvalisuse valdkonnas”– teoreetilise töö või praktiliste katsetega, analüüsiga ja teadusuuringutega seotud lepingud, mille alusel toimub kooskõlas kontrollitud tingimustega järgmine:

uute teadmiste omandamine ning uute materjalide, tootmisprotsesside või vahendite leiutamine või olemasolevate parandamine euro pangatähtede loomise, tootmise, transpordi, emissiooni, autentimise ja hävitamise jaoks (sh algmaterjalid) või

uute materjalide, toodete või vahendite tootmise alustamine või olemasolevate parandamine euro pangatähtede loomise, tootmise, transpordi, emissiooni, autentimise ja hävitamise jaoks (sh algmaterjalid).

Uurimis- ja arendustegevuse lepingud pangatähtede turvalisuse valdkonnas ei hõlma euro pangatähtede trükkimise katselepinguid;

14)   „avatud menetlus” (open procedure)– menetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad;

15)   „piiratud menetlus” (restricted procedure)– menetlus, mille puhul võivad kõik tarnijad taotleda osalemist, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes EKP määratud tarnijad;

16)   „läbirääkimistega menetlus” (negotiated procedure)– menetlus, mille puhul EKP konsulteerib tema poolt valitud tarnijatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

17)   „võistlev dialoog” (competitive dialogue)– menetlus, mille puhul võivad kõik tarnijad taotleda osalemist ning EKP peab juhtima menetluses osalema valitud taotlejatega dialoogi, et välja selgitada üks või mitu oma nõuetele vastavat sobivat alternatiivi;

18)   „elektrooniline oksjon” (electronic auction)– uute, madalamate hindadega pakkumuste ja/või pakkumuse teatavate osadega seotud uue hinna esitamist võimaldavat elektroonilist süsteemi kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumuste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada;

19)   „pakkumiskutse” (invitation to tender)– taotlejatele või tarnijatele saadetud kutse esitada pakkumus, milles on ära toodud menetlus, EKP nõuded ja lepingutingimused;

20)   „päevad” (days)– kalendripäevad;

21)   „kirjalik või kirjalikult” (written, in writing)– sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada, k.a elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teave;

22)   „kutse osalemise huvist teatamiseks” (call for expressions of interest)– menetlus sobivatest tarnijatest nimekirja koostamiseks, keda võib kutsuda hankemenetluses osalema;

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   EKP sõlmib asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepinguid oma arvel ja nimel kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   EKP võib kooskõlas käesoleva otsusega korraldada ka ühiseid hankemenetlusi enda ja ühe või mitme riigi keskpanga (RKP), riikliku järelevalveasutuse ja/või liidu institutsiooni ja asutuse ja/või rahvusvahelise organisatsiooni arvel ja nimel. Sellistel juhtudel täpsustab EKP hanke dokumentides a) muud osalevad tellivad asutused ja b) lepinguliste suhete kavandatud struktuuri.

3.   Käesolevat otsust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

koostöölepingud:

i)

EKP ja RKPde vahel, mille eesmärgiks on Euroopa Keskpankade Süsteemi avalike ülesannete täitmine, või

ii)

EKP ja liidu institutsioonide ja asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või riigiasutuste vahel, mille eesmärgiks on avalike ülesannete täitmine;

kui koostöö eesmärk on ainuüksi avalik huvi, eelkõige ühiste mitteäriliste eesmärkide saavutamine, ja poolte osalus selles tegevuses avatud turul on alla 20 %;

b)

hankemenetlus, milles EKP osaleb ja mille on korraldanud i) liidu institutsioon või asutus, ii) rahvusvaheline organisatsioon või iii) riigiasutus, kui nende hankemenetluste reeglid on igal üksikjuhul kooskõlas liidu hankeõiguse üldpõhimõtetega;

c)

pangatähtede hanked, mida reguleerib Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/280 (EKP/2014/44) (8);

d)

väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimine, müük, ost või ülekandmine ja nende tehingutega seotud finantsteenused;

e)

maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või üürimine mis tahes rahastamisskeemi alusel;

f)

EKP ja tema töötajate töölepingud, mis on sõlmitud kooskõlas EKP töölepingutingimustega;

g)

vahekohtu- ja lepitusteenused;

h)

uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused, välja arvatud juhul, kui neid osutatakse ainult EKP sisekasutuseks ja osutatud teenuse eest tasub täies ulatuses EKP;

i)

ringhäälinguaja või saate edastamise lepingud, mis sõlmitakse audiovisuaal- või raadiolevi pakkujatega;

j)

EKP juriidilise esindusega seotud lepingud kohtu- või vahekohtumenetluste ettevalmistuse või läbiviimise ajal ja notarite, usaldusisikute ja kohtuametnike ametiteenustega seotud lepingud;

k)

avalikud reisijateveo teenused raudteel või metroos.

4.   Käesolevat otsust ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud EKP ja eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahel, mida EKP kontrollib sarnaselt oma allüksustega, kui üle 80 % selle juriidilise isiku tegevusest moodustab EKP poolt talle antud ülesannete täitmine ja selles juriidilises isikus puudub kontrolliva mõjuga erakapitali osalus.

5.   Erandlikel juhtudel võib EKP läbi viia menetluse, et valida füüsilisi isikuid EKP ülesannete täitmisel abistavate kõrgetasemeliste nõuandekogude liikmetena tegutsemiseks. Nendele ekspertidele makstakse eelnevalt kindlaksmääratud tasu, mis ei ületa eksperdi kohta artikli 4 lõike 3 punktis a sätestatud piirmäärasid. Need isikud valitakse erialateadmiste põhjal, kasutades valikukriteeriume, mis põhinevad artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtetel. EKP võib vastu võtta eriotsuse, mis sätestab valikumenetluse ja -tingimuste täpsemad üksikasjad.

6.   Käesolevat otsust kohaldatakse järgmistele EKP poolt otseselt üle 50 % subsideeritud lepingutele:

a)

ehitustööde hankelepingud, mille eeldatav hind ilma käibemaksuta on võrdne või ületab artikli 4 lõikes 3 ehitustööde hankelepingutele sätestatud piirmäärad ja mille esemeks on tsiviilehitustegevus või elamuehitus seoses objektidega, mida kasutatakse halduse, spordi, tervise ja vaba aja või kooli ja ülikooli eesmärkidel;

b)

teenuste hankelepingud, mis on seotud lõikes 1 osutatud ehitustööde hankelepingutega ja mille eeldatav hind ilma käibemaksuta ületab artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära teenuste hankelepingutele või on sellega võrdne.

EKP tagab, et neid lepinguid teostatakse kooskõlas käesoleva otsusega, k.a juhul, kui lepingu on sõlminud muu üksus või EKP on sõlminud lepingu muu üksuse nimel.

7.   Segalepingud, mis hõlmavad erinevate lepinguliikidega seotud töösooritusi, sõlmitakse kooskõlas reeglite ja sätetega, mida kohaldatakse tulemusele, mis on lepingu peamine ese. Segalepingu peamine ese määratakse suurima eeldatava hinnaga töösoorituse põhjal, v.a juhul, kui erandlikest asjaoludest tulenevalt ja seoses selle eriomadustega tuleb lepingu peamiseks esemeks lugeda muu töösooritus.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1.   Hankemenetlus tuleb läbi viia kooskõlas läbipaistvuse ja avalikkuse, proportsionaalsuse, võrdse juurdepääsu ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega, samuti kooskõlas mittediskrimineerimise ja ausa konkurentsi põhimõtetega.

2.   EKP viib hankemenetluse läbi inglise keeles, v.a juhul, kui menetluse või lepingu esemega seotud erandlikud asjaolud nõuavad muu keele kasutust. EKP dokumenteerib need asjaolud.

Artikkel 4

Lepingu väärtuse piirmäärad

1.   Hankelepingud, mille eeldatav hind käibemaksuta on võrdne lõikes 3 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, sõlmitakse II peatükis sätestatud korras.

2.   Hankelepingud, mille eeldatav hind käibemaksuta on alla lõikes 3 sätestatud piirmäärade, sõlmitakse III peatükis sätestatud korras. Hankelepingud, mille eeldatav hind käibemaksuta on alla 20 000 euro, sõlmitakse kooskõlas artikliga 37.

3.   Kehtivad järgmised piirmäärad:

a)

209 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingutele;

b)

5 225 000 eurot ehitustööde hankelepingutele ja kontsessioonilepingutele.

Artikkel 5

Hankelepingu eeldatava hinna arvutamine

1.   Hankelepingu eeldatava hinna arvutamise aluseks on maksmisele kuuluv kogusumma ilma käibemaksuta; prognoosi teeb EKP, võttes arvesse hanketeates sätestatud valikuvõimalusi ja uuendamist mis tahes kujul. Arvutuses sisalduvad kõrvalkulud, eelkõige kindlustusmaksed, tasud, intress, vahendustasu, reisi- ja majutuskulud ning taotlejatele või pakkujatele makstav autasu, makse või muul kujul tasu.

2.   Prognoos peab kehtima ajal, mil EKP otsustab, millist hankemenetluse liiki kasutada.

3.   Üksikhanget ei jaotata osadeks eesmärgiga ära hoida käesolevas otsuses sätestatud menetluste kohaldamine. Hankelepingu eeldatava hinna arvutamise eesmärk ei tohi olla selle välistamine II peatüki artiklis 35 sätestatud menetluse kohaldamisest.

4.   Ehitustööde hankelepingu eeldatava hinna arvutamisel võetakse arvesse ehitustööde teostamisega seotud kogukulu, sh ehitustööde teostamiseks vajalike ja EKP poolt töövõtja kasutusse antud toodete väärtus. Ehitustööde hankelepingu osaks on ka ehitustööde projekteerimise ja planeerimisega seotud kulud.

5.   Toodete ja teenuste kestvuslepingute puhul tuleb lepingu hinna arvutamisel asjakohastel juhtudel võtta aluseks järgmist:

a)

koguväärtus kogu tähtaja jooksul tähtajaliste hankelepingute puhul;

b)

kuumakse korrutatud 48ga tähtajatute hankelepingute puhul.

6.   Järjestikuste samaliigiliste asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingute puhul võetakse lepingu eeldatava hinna arvutamisel aluseks eelnenud 12 kuu jooksul sõlmitud järjestikuste hankelepingute tegelik koguväärtus. Prognoos võtab arvesse eeldatavat koguse või väärtuse muutmist esialgse hankelepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul.

7.   Kui hankeleping on jaotatud mitmeks osaks või mitu hankelepingut on otseselt omavahel seotud ning neil on samad ülesanded, võetakse arvesse osade või eraldi hankelepingute koguväärtus. Kui koguväärtus on võrdne artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmääraga või ületab seda, kohaldatakse kõikidele hankeosadele ja -lepingutele käesoleva otsuse II peatükis sätestatud menetlusi. EKP võib siiski kohaldada artiklis 35 sätestatud menetlust või kohastel juhtudel artiklis 37 sätestatud menetlust seoses asjade ja teenuste üksikute hankeosade ja -lepingutega, mille eeldatav väärtus on alla 80 000 euro ilma käibemaksuta, ja seoses ehitustööde hankelepingutega, milles eeldatav väärtus on alla 1 miljoni euro ilma käibemaksuta, kui artiklites 35 ja 37 sätestatud menetluste kohaselt sõlmitud hankeosade eeldatav koguhind ei ületa 20 % kõikide hankeosade eeldatavast koguhinnast.

8.   Innovatsioonipartnerluse hind arvutatakse kavandatud partnerluse kõikidel etappidel toimuva teadus- ja arendustegevuse, samuti kavandatava partnerluse lõpul välja töötatavate ja hangitavate toodete, teenuste või ehitustööde eeldatava maksimumhinna põhjal ilma käibemaksuta.

9.   Raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide hind arvutatakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi hankelepingute eeldatava maksimumhinna põhjal ilma käibemaksuta.

Artikkel 6

Erandid

1.   EKP võib sõlmida hankelepingu otse ühe tarnijaga või kalduda kõrvale teatavast menetlusnõudest, kui

a)

objektiivsetest kriteeriumidest tulenevalt on kohustuslik sõlmida hankeleping ainult ühe konkreetse tarnijaga. Põhjus võib olla tehniline, loominguline või õiguslik, sh kehtivast seadusest tulenev ainuõigus, kuid mitte majanduslik;

b)

EKP-le ettenägematutest sündmustest tuleneva äärmise kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik järgida hankemenetluse tähtaegu;

c)

EKP on liigitanud hankelepingu salajaseks või kui lepingu täitmisega peavad kaasnema turvalisuse erimeetmed kooskõlas EKP turvalisuse reeglitega või kui seda nõuavad EKP olulised huvid. Teadus- ja arendustegevuse lepingud pangatähtede turvalisuse valdkonnas nõuavad turvalisuse erimeetmeid ja need on seetõttu käesoleva otsuse nõuetest vabastatud;

d)

kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

e)

kui töösooritusi ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt riigisisestele õigusaktidele;

f)

kui asjade hankelepingus asendavad või täiendavad esialgseid asju või installatsioone lisatooted, kui tarnija vahetumine tooks kaasa ebaproportsionaalsed käitamise ja hoolduse raskused. Nende täiendavate toodetega seotud lepingute tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat; ja

g)

muudel käesolevas otsuses sätestatud juhtudel.

Kõikidel esimeses lõikes sätestatud juhtudel säilitab EKP võimaluse korral konkurentsi mitme sobiva tarnija vahel.

2.   Olenemata hankelepingu väärtusest võib EKP sõlmida lepingu kooskõlas artikliga 35, kui hankelepingu peamine ese on I lisas osutatud teenuste nimekirjas.

Artikkel 7

Hankelepingute tähtaeg ja pikendamine

1.   Hankelepingu tähtaeg ei ületa nelja aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg on õigustatud eseme või muu arvestatava põhjusega.

2.   Kui hankeleping on sõlmitud tähtajaliselt, võib selle esialgset tähtaega pikendada, kui

a)

hanketeates või, III peatükis sätestatud menetluse korral, osalemiskutses on ette nähtud hankelepingu tähtaja pikendamise võimalus;

b)

pikendamised on asjakohaselt põhjendatud ja

c)

pikendamisi võeti arvesse kohaldatava menetluse kindlaksmääramisel kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 4.

3.   Muudel juhtudel võib tähtajalise hankelepingu tähtaega pikendada ainult artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Artikkel 8

Lisatooted, -teenused ja -ehitustööd

1.   EKP võib esialgselt töövõtjalt tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid olenemata nende väärtusest, kui

a)

hankedokumentides on selgelt sätestatud muutmise või valikuvõimalus tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid ja

b)

lisatooted, -teenused või -ehitustööd võeti arvesse hankelepingu väärtuse arvutamisel kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 5.

Nendest sätetest peab nähtuma võimalike muutmise või valikuvõimaluste ulatus ja olemus ning tingimused nende kasutamiseks. Nendest ei tohi tuleneda muutmise ja valikuvõimalused, mis muudaksid esialgse hankelepingu üldist olemust.

2.   EKP võib töövõtjalt tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid olenemata nende väärtusest, kui esialgse hankelepingu vajalikud muudatused ei ole olulised. Muudatused loetakse olulisteks, kui need muudavad hankelepingu üldist olemust.

Muudatusi ei loeta olulisteks, kui nende koguväärtus jääb a) alla artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära ja b) alla 10 % esialgse asjade ja teenuse hankelepingu väärtusest või alla 15 % esialgse ehitustööde hankelepingu väärtusest.

Muudatusi, mis ületavad neid piirmäärasid, loetakse olulisteks, eelkõige ühe või enama järgmise tingimuse täitmisel:

a)

muudatus sätestab tingimused, mis oleksid esialgse hankemenetluse osana lubanud vastu võtta esialgselt valitud kandidaatidest erinevaid kandidaate või aktsepteeritud pakkumusest erineva pakkumuse või oleksid võinud tekitada huvi hankemenetluse vastu täiendavatele osalejatele;

b)

muudatus kallutab hankelepingust tuleneva hüve töövõtja kasuks viisil, mis ei olnud sätestatud esialgses hankelepingus;

c)

muudatus laiendab hankelepingu ulatust oluliselt;

d)

uus töövõtja asendab esialgse hankelepingu võitja muudel juhtudel, kui lõikes 4 sätestatud.

3.   Täiendavalt võib EKP esialgselt töövõtjalt tellida lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid:

a)

kui vajadus lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde järele tekib seoses asjaoludega, mida EKP hoolsalt tegutsedes ei oleks saanud ette näha, kui muudatus ei muuda esialgse hankelepingu üldist olemust, või

b)

kui lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid, mille järele on tekkinud vajadus, ei saa tehniliselt või majanduslikult eraldada esialgsest hankelepingust ilma oluliste raskusteta või olulise kulude mitmekordistumiseta.

Siiski ei tohi lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde väärtus igal üksikul juhul ületada 50 % asjaomase hankelepingu esialgsest väärtusest.

4.   Hankelepingut võib muuta, asendades töövõtja, kellega sõlmiti hankeleping, muu töövõtjaga järgmistel alustel:

a)

üheselt mõistetav, selge ja täpne muutmise või valikuvõimaluse säte;

b)

üldine või osaline õigusjärglus, kui esialgse töövõtja asemele tulenevalt äriühingu ümberkorraldamisest, sh ülevõtmine, ühinemine, omandamine või maksejõuetus, astub muu tarnija, kes täidab samu kriteeriume, mis kohaldati esialgu algse töövõtja valimisel, kui sellega ei kaasne hankelepingu oluline muudatus ja selle eesmärgiks ei ole käesoleva otsuse kohaldamisest kõrvale hoidmine, või

c)

EKP võtab kohustuse töövõtja alltöövõtjate ees, sh kohustuse maksta otse alltöövõtjatele, kui see on hankelepingus sätestatud.

5.   Seoses esialgsete hankelepingutega, mis on sõlmitud kooskõlas II peatükiga, avaldab EKP teate Euroopa Liidu Teatajas, mis puudutab mis tahes lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde tellimist kooskõlas lõikega 3, kui selle lepingu alusel tellitakse lisatooteid, -teenuseid või -ehitustöid, mille koguväärtus ületab 50 % esialgsest hankelepingu väärtusest.

6.   Kui ükski lõigetes 1–4 sätestatud tingimus ei ole täidetud, võib lisatoodete, -teenuste või -ehitustööde hankelepinguid sõlmida ainult kooskõlas käesoleva otsuse artiklitega 4 ja 6.

II PEATÜKK

HANKEMENETLUSED

Artikkel 9

Ülevaade

1.   EKP sõlmib lepinguid avatud menetluses, kui nende eeldatav väärtus võrdub artikli 4 lõikes 3 osutatud piirmääraga või ületab seda. Põhjendatud juhtudel võib EKP artiklites 11–14 sätestatud tingimustel kohaldada piiratud menetlust, läbirääkimistega menetlust, võistlevat dialoogi või innovatsioonipartnerlust.

2.   EKP võib koostada raamlepinguid või dünaamilisi hankesüsteeme ja sõlmida nende alusel lepinguid kooskõlas artiklites 18 ja 19 sätestatud tingimustega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusi võib täiendada artiklis 16 kirjeldatud e-oksjon.

4.   EKP võib korraldada ideekonkursse. Ideekonkursi menetlus sätestatakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas konkursiteates. Järgitakse ideekonkursi üldpõhimõtteid, sh avaldamine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine, konkursi žürii usaldusväärsus ja sõltumatus. Ideekonkursil kasutatavate kriteeriumide hulka võivad kuuluda eelkõige idee kunstiline väärtus ja selle vastavus eelarvele.

5.   EKP sõlmib kontsessioonilepinguid kooskõlas artikliga 20 ja artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Lepingu sõlmimise menetlus sätestatakse hanketeates.

1. JAGU

Menetluste liigid ja teostamine

Artikkel 10

Avatud menetlus

1.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad nõuda pakkumiskutse saatmist, kui see ei ole kättesaadavaks tehtud elektrooniliste sidevahendite kaudu. EKP väljastab pakkumiskutse kuue päeva jooksul sellekohase nõude kättesaamisest, kui nõue on esitatud piisava ajavaruga enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu.

2.   Huvitatud pakkujad peavad esitama oma pakkumuse EKP kehtestatud tähtaja jooksul ja lisama EKP poolt nõutavad dokumendid.

3.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini hanketeates või pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Artikkel 11

Piiratud menetlus

1.   EKP võib kasutada piiratud menetlust, kui

a)

EKP nõuded on võimalik kindlaks määrata nii täpselt, et pakkumusi on võimalik üksteisega võrrelda ja sõlmida pakkujatega hankeleping ilma edasiste läbirääkimisteta, ning

b)

halduslikel põhjustel või hanke olemuse tõttu tuleb piirata pakkumuste hulka.

2.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad esitada piiratud hankemenetluses osalemise taotluse. Taotlus tuleb esitada hanketeates sätestatud tähtaja jooksul ning sellele lisada EKP nõutud dokumendid.

3.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. Kui valikukriteeriumidele vastavaid taotlejaid on piisavalt, teeb EKP ettepaneku esitada pakkumused vähemalt viiele taotlejale, kes vastavad nõuetele ja valikukriteeriumidele. Pakkumiskutse tuleb saata kirjalikult samaaegselt kõikidele taotlejatele, kellele tehti ettepanek esitada pakkumus.

4.   Ettepaneku saanud pakkujad peavad esitama oma pakkumuse EKP kehtestatud tähtaja jooksul ja lisama EKP poolt nõutud dokumendid.

5.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini hanketeates või pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

Artikkel 12

Läbirääkimistega menetlus

1.   EKP võib kasutada läbirääkimistega menetlust järgmistel juhtudel:

a)

kui EKP vajadusi ei saa rahuldada ilma olemasolevaid lahendusi kohandamata või vajalik on kujundus ja innovatiivsed lahendused;

b)

kui lepingut ei saa sõlmida ilma eelnevate läbirääkimisteta töösoorituste erilise olemuse, komplekssuse, õigusliku ja finantsolemuse ning seotud riskide tõttu või

c)

kui tehnilisi spetsifikatsioone ei saa kindlaks määrata piisavalt täpselt tehnilise standardi või viite alusel.

2.   EKP võib kasutada läbirääkimistega menetlust ka juhul, kui avatud või piiratud hankemenetluses või võistlevas dialoogis on saabunud ainult ebakorrektsed või mitteaktsepteeritavad pakkumused. EKP võib jätta uue hanketeate avaldamata, kui ta kaasab läbirääkimistesse eranditult kõik need pakkujad, kes osalesid esialgses menetluses, vastasid tingimustele, vastasid valikukriteeriumidele ning esitasid pakkumused kooskõlas pakkumuse vorminõuetega. Kui ei saabunud ühtegi pakkumust või ühtegi pakkumuse vorminõuetele vastavat pakkumust, võib EKP samuti alustada läbirääkimistega menetlust kooskõlas artikliga 35 ilma hanketeadet avaldamata. Kõikidel juhtudel ei tohi sõlmitava lepingu esialgseid tingimusi oluliselt muuta.

3.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad esitada läbirääkimistega hankemenetluses osalemise taotluse. Taotlus tuleb esitada hanketeates sätestatud tähtaja jooksul ning sellele lisada EKP poolt nõutud dokumendid.

4.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. Kui valikukriteeriumidele vastavaid taotlejaid on piisavalt, teeb EKP ettepaneku esitada pakkumused vähemalt kolmele taotlejale, kes vastavad nõuetele ja valikukriteeriumidele. Pakkumiskutse tuleb saata samaaegselt kõikidele taotlejatele, kellele tehti ettepanek esitada pakkumus.

5.   Pärast pakkumuste hindamist võib EKP pidada pakkujatega läbirääkimisi, et viia nende pakkumused kooskõlla EKP nõuetega. EKP võib alustada läbirääkimisi kas

a)

paremuselt esimese pakkujaga. Kui läbirääkimised paremuselt esimese pakkujaga ebaõnnestuvad, võib EKP alustada läbirääkimisi paremustelt järgmise pakkujaga; või

b)

samaaegselt mitme pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Läbirääkimistele kutsutud pakkujate arvu võib vähendada järjestikuste etappide kaupa hanketeates või pakkumiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel.

Enne läbirääkimiste alustamist teatab EKP kõikidele nõuetele vastavatele pakkujatele läbirääkimiste viisi.

6.   Läbirääkimised võivad muu hulgas hõlmata ka pakkujate tehnilised ja finantslahendused ning lepingutingimused, kui hankemenetluse ulatust oluliselt ei muudeta. EKP võib teha pakkujatele ettepaneku esitada muudetud pakkumus. EKP peab tagama läbirääkimistel kõikide läbirääkimistele kutsutud pakkujate võrdse kohtlemise.

7.   Pärast läbirääkimiste lõpetamist sõlmib EKP hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini hanketeates või pakkumiskutses sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 13

Võistlev dialoog

1.   EKP võib korraldada võistleva dialoogi artikli 12 lõikes 1 osutatud juhtudel.

2.   Pärast hanketeate avaldamist võivad huvitatud tarnijad esitada võistlevas dialoogis osalemise taotluse. Taotlus tuleb esitada hanketeates sätestatud tähtaja jooksul ning sellele lisada EKP poolt nõutud dokumendid.

3.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. EKP teeb vähemalt kolmele nõuetele vastavale taotlejale ettepaneku dialoogis osaleda ja esitab neile osalemiskutse, milles on välja toodud EKP vajadused. Dialoogi eesmärk on tuvastada ja kindlaks määrata EKP vajadusi kõige paremini rahuldav lahendus. EKP võib väljavalitud taotlejatega arutada kõiki hankelepingu aspekte. Ettepanek tuleb teha piisavale arvule taotlejatele, et tagatud oleks tegelik konkurents. Kui arv jääb alla miinimumi, võib EKP jätkata menetlust nende taotlejatega, kes vastavad valikukriteeriumidele.

4.   Dialoog toimub hanketeates sätestatud tähtaja jooksul. Dialoogi kestel tagab EKP kõikide osalejate võrdse kohtlemise. EKP ei avalda mis tahes teavet, mis annaks mõnele osalejale eelise teiste ees; samuti ei avalda EKP dialoogis osaleva taotleja pakutud lahendusi või edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma nende kirjaliku nõusolekuta.

5.   Kui hanketeates on selline võimalus ette nähtud, võib EKP viia dialoogi läbi järjestikuste etappidena ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogi pidamise etapis arutatakse. EKP jätkab dialoogi, kuni ta saab kindlaks teha lahenduse(d), mis vastab tema vajadustele; EKP valib välja kaalumisele kuuluvad lahendused hanketeates või osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt.

6.   Kui EKP on teatanud dialoogi lõpetamisest, palub ta dialoogis osalevatel taotlejatel esitada lõplikud pakkumused dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste põhjal. EKP võib pakkujatelt nõuda, et nad selgitaksid või täpsustaksid pakkumuste teatavaid aspekte või kinnitaksid pakkumuses sisalduvaid kohustusi tingimusel, et see ei muuda pakkumuse põhiaspekte ega too kaasa konkurentsi moonutamise või diskrimineerimise ohtu.

7.   EKP hindab saadud pakkumusi hanketeates või osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel. Pärast hindamise lõpetamist sõlmib EKP hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini pakkumuse hindamise kriteeriumidele, kuhu peavad kuuluma ka kvaliteedikriteeriumid.

Artikkel 14

Innovatsioonipartnerlus

1.   EKP võib kohaldada innovatsioonipartnerluse menetlust, kui on vaja välja töötada innovatiivseid tooteid, teenuseid või ehitustöid, mis turul puuduvad; samuti nende järeltellimist, kui see vastab EKP ja partnerluses osaleja vahel kokku lepitud teostustasemele ja maksimumhindadele.

2.   Hanketeate avaldamisel võivad huvitatud tarnijad taotleda innovatsioonipartnerluses osalemist. Nad esitavad taotluse hanketeates sätestatud tähtaja jooksul, esitades EKP poolt nõutud dokumendid.

3.   EKP kontrollib taotlejate vastavust ning hindab taotluste vastavust hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele. EKP kutsub menetluses osalema vähemalt kolm tingimustele vastavat kandidaati, esitades neile osalemiskutse, kus on sätestatud EKP vajadused. Ettepanek tuleb teha piisavale arvule taotlejatele, et tagatud oleks tegelik konkurents. Kui arv jääb alla miinimumi, võib EKP jätkata menetlust kõikide taotlejatega, kes vastavad valikukriteeriumidele.

4.   EKP võib otsustada alustada innovatsioonipartnerlust ühe või mitme partneriga mitmesuguse teadus- ja arendustegevuse jaoks.

5.   Innovatsioonipartnerlus struktureeritakse järgnevates etappides vastavalt teadus- ja arendustegevuse etappide järgnevusele; see võib hõlmata toodete tootmist, teenuste pakkumist või ehitustööde lõpuleviimist. Innovatsioonipartnerluses seatakse partneritele täitmiseks vaheeesmärgid ja nähakse ette maksete teostamine osamaksetena. Kui see vastab hankedokumentidele, võib EKP lõpetada innovatsioonipartnerluse pärast igat etappi või, juhul kui innovatsioonipartnerlus toimub mitme partneriga, vähendada partnerite arvu, lõpetades üksiklepinguid.

6.   Kui see vastab hankedokumentidele, võivad läbirääkimised innovatsioonipartnerluse menetluse kestel toimuda järgnevate etappide kaupa, kohaldades lepingu sõlmimise tingimusi läbiräägitavate pakkumuste arvu vähendamisteks. EKP teostab läbirääkimisi pakkujatega seoses nende esitatud esialgsete ja neile järgnevate pakkumustega, v.a seoses lõpliku pakkumusega; samuti seoses pakkujatele teatatud muudatustega tehnilises kirjelduses, et võimaldada neil kohandada ja uuesti esitada muudetud pakkumusi. Läbirääkimistes ei käsitleta miinimumnõudeid ja lepingu sõlmimise tingimusi.

7.   Kohastel juhtudel kohaldatakse artikli 13 lõiget 4.

2. JAGU

Elektrooniline hange

Artikkel 15

Elektrooniline hankemenetlus

EKP võib läbi viia elektroonilise hankemenetluse kooskõlas üldiste elektroonilise hanke nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2014/24/EL artiklis 22 kooskõlas selle IV lisaga. Sellistel juhtudel sätestatakse hanketeates vormilised erinõuded, mida kandidaadid või pakkujad peavad järgima, ning osutatakse elektroonilisele platvormile juurdepääsu viis. EKP võib otsustada, et ta aktsepteerib ainult elektroonilisi taotlusi ja pakkumusi, v.a juhul, kui seda ei saa teha tehnilistel põhjustel seoses võrdse juurdepääsu, töökorralduse või turvalisusega.

Artikkel 16

Elektroonilised oksjonid

1.   EKP võib kasutada elektroonilist oksjonit avatud menetluse, piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, kui hanke kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

Elektroonilise oksjoni aluseks on:

a)

ainult hind, kui leping sõlmitakse ainuüksi hinna alusel, või

b)

hinnad ja/või kirjeldustes osutatud pakkumuste omaduste lisaväärtused, kui leping sõlmitakse parima hinna-kvaliteedi suhte alusel.

2.   Kui EKP kavatseb teostada elektroonilise oksjoni, teatab ta sellest hanketeates. Hanke dokumendid peavad hõlmama järgmised üksikasjad:

a)

elektroonilise oksjoni objektiks olevad omadused ja väärtused, kui need on mõõdetavad ning väljendatavad arvudes või protsentides;

b)

esitatavate väärtuste võimalikud piirangud, mis tulenevad kirjeldustest;

c)

teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajaduse korral teabe andmise aeg;

d)

asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e)

tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumused teha, ning eelkõige nõutavad pakkumissummade miinimumvahed, kui nende kohaldamine on asjakohane, ja

f)

asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning side korralduse ja tehnilise kirjelduse kohta.

3.   Elektrooniline oksjon võib alata ainult pärast pakkumuste esitamist ja nende esialgset hindamist. Valikukriteeriumidele ja tingimustele vastavatele pakkujatele, kelle pakkumused vastavad tehnilistele kirjeldustele ega ole ebanormaalsed, vastuvõetamatud või sobimatud, tehakse samaaegselt ettepanek esitada uus hind ja/või uued lisaväärtused.

4.   Ettepanekule tuleb lisada asjaomase hanke täieliku hindamise tulemused. Osutada tuleb elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja anda juhised individuaalse ühenduse loomise kohta elektroonilistele seadmetele. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast ettepaneku saatmise kuupäeva. Ettepanekus tuleb sätestada ka elektroonilisel oksjonil esitatavate uute hindade ja/või lisaväärtuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. Välja arvatud juhtudel, kui soodsaim pakkumine määratakse kindlaks ainult hinna alusel, peab valemis sisalduma soodsuse määramisel kasutatavate kriteeriumide kaal kooskõlas hanketeate või hankedokumentidega. Selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni. Kui pakkumuste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

5.   Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab EKP viivitamata kõigile pakkujatele vähemalt teabe, mis oleks piisav, et igal ajal välja selgitada oma suhteline järjestus. EKP võib edastada ka muud teavet esitatud hindade või lisaväärtuste kohta, juhul kui see oli sätestatud hanke dokumentides. Samuti võib ta igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Samas ei avalda EKP elektroonilise oksjoni mis tahes etapil pakkuja isikut.

6.   EKP sulgeb elektroonilise oksjoni pärast oksjonil osalemise kutses nimetatud tähtaja lõppemist. Tähtaeg võib olla väljendatud konkreetse kuupäeva ja kellaajana või ajavahemikuna, mis peab mööduma viimase uue hinna või lisaväärtuse pakkumuse esitamisest. Ettepanekus esitab EKP etappide kaupa korraldatava oksjoni ajakava.

7.   Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib EKP elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal hankelepingu.

Artikkel 17

Elektroonilised kataloogid

1.   Kui on nõutav elektrooniliste sidevahendite kasutamine, võib EKP nõuda pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul või elektroonilise kataloogi lisamist.

2.   Kui aktsepteeritakse või nõutakse pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul, peab EKP

a)

sätestama selle hanketeates;

b)

esitama hankedokumentides direktiivi 2014/24/EL artikli 22 lõike 6 kohase kogu vajaliku teabe vormingu, kasutatavate elektrooniliste seadmete, tehniliste ühenduste korra ning kataloogi tehniliste kirjelduste kohta.

3.   Elektroonilised kataloogid koostatakse taotlejate või pakkujate poolt asjaomases hankemenetluses osalemiseks kooskõlas EKP sätestatud tehniliste kirjelduste ja vorminguga, järgides nõudeid elektroonilistele sidevahenditele ja muid EKP poolt kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 22 sätestatud nõudeid.

4.   Kui pärast pakkumuste esitamist elektrooniliste kataloogide kujul sõlmitakse raamleping mitme tarnijaga, võib välja kuulutada uue konkursi konkreetsete lepingute sõlmimiseks ajakohastatud kataloogide alusel. Sellisel juhul EKP

a)

esitab pakkujatele kutse esitada uuesti elektrooniline kataloog, mida on kohandatud lepingu nõuetele, või

b)

kui see on hankedokumentides sätestatud, teatab pakkujatele, et EKP kavatseb koguda juba esitatud elektroonilistest kataloogidest vajaliku teabe, mida on vaja konkreetse lepingu nõuetele kohandatud pakkumuse koostamiseks.

Kui EKP kuulutab konkursi uuesti välja punkti b alusel, teatab ta pakkujatele kuupäeva ja kellaaja, millal ta kavatseb teavet koguda, ning annab neile võimaluse teabe kogumisest keelduda. EKP jätab teatamise ja teabekogumise vahele piisavalt aega. Enne lepingu sõlmimist annab EKP asjaomasele pakkujale võimaluse kinnitada, et eespool osutatud viisil koostatud pakkumus ei sisalda sisulisi vigu.

5.   Juhul kui kasutatakse dünaamilist hankesüsteemi, võib EKP nõuda, et osalemistaotlusele lisataks elektrooniline kataloog, mille alusel võib sõlmida konkreetsed lepingud pakkumuste põhjal, mis koostati kooskõlas lõike 4 punktiga b. Sellistel juhtudel teatab EKP taotlejatele oma kavatsusest koostada pakkumused sellises menetluses ja taotlejad peavad täitma elektroonilised kataloogid. Muul juhul võib EKP nõuda, et pakkumused konkreetse lepingu sõlmimiseks esitatakse elektroonilise kataloogi kujul.

3. JAGU

Erisätted seoses teatavate lepinguliikidega

Artikkel 18

Raamlepingud

1.   EKP võib kasutada raamlepinguid juhtudel, mil ta sõlmib regulaarselt samalaadsete toodete, teenuste või ehitustööde hankelepinguid, kuid ei saa kindlaks määrata täpseid koguseid, tarneaegu või täpseid nõudeid.

2.   Raamlepingute sõlmimisel järgib EKP eespool artiklites 10–12 sätestatud menetlusi kõigis etappides kuni raamlepingu sõlmimiseni. Kui EKP kavatseb sõlmida raamlepingu mitme ettevõtjaga, sõlmib ta vähemalt kolm hankelepingut, juhul kui piisav arv tarnijaid vastab valiku- ja pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Hanketeates tuleb määrata sõlmitavate raamlepingute arv ja ese.

Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse käesolevas artiklis sätestatud korras.

3.   Juhul kui raamleping sõlmitakse ühe tarnijaga, võetakse sellel raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused. Kui see on vajalik, võib EKP tarnijalt kirjalikult nõuda tema esialgse pakkumuse täiendamist. Sellised täiendavad pakkumused ei või raamlepingu tingimusi oluliselt muuta.

4.   Kui raamlepingud on sõlmitud mitme tarnijaga, võib hankelepingu sõlmida järgmiselt:

a)

raamlepingus sätestatud kriteeriumide alusel uut konkurssi välja kuulutamata;

b)

kui osutatud kriteeriume ei ole kindlaks määratud, võib EKP korraldada uue konkursi tarnijate vahel, kellega on sõlmitud raamlepingud, või

c)

kohaldades mõnedel juhtudel raamlepingus sätestatud tingimusi ilma uut konkurssi välja kuulutamata kooskõlas punktiga a ja muudel juhtudel kuulutades välja uue konkursi tarnijate vahel, kellega on sõlmitud raamleping, kooskõlas punktiga b, kui raamlepingu hankedokumendid sätestavad võimaluse nende kahe vahel valida, sisaldavad siduvaid objektiivseid kriteeriume selle valiku tegemiseks ja täpsustavad sätteid, mida uue konkursi väljakuulutamine võib puudutada.

Kui uus konkurss kuulutatakse välja kooskõlas punktiga b, sõlmib EKP konkreetse lepingu järgmises korras:

EKP teeb tarnijatele ettepaneku esitada pakkumus kirjalikult osalemiskutses kindlaks määratud tähtaja jooksul. Raamlepingu hankedokumentides määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel konkreetne hankeleping sõlmitakse, ja seda täiendatakse vajaduse korral täpsustatud osalemiskutses;

tarnijad esitavad oma pakkumused kirjalikult EKP kehtestatud tähtaja jooksul ja

EKP sõlmib konkreetse hankelepingu pakkujaga, kes on esitanud osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt parima pakkumuse.

Juhul kui välja kuulutatakse uus konkurss punktide b või c kohaselt, kohaldatakse vastavalt artikli 36 lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 19

Dünaamilised hankesüsteemid

1.   EKP võib kasutada standardsete, kergesti kättesaadavate toodete, teenuste ja ehitustööde hankimiseks dünaamilisi hankesüsteeme. Need süsteemid on täiel määral elektroonilised ning tarnijatele vaba ja tasuta juurdepääsuga. Selles menetluses järgitakse artiklis 11 sätestatud piiratud hankemenetluse reegleid, kui käesolev artikkel ei sätesta teisiti.

2.   Dünaamilise hankesüsteemi loomiseks teeb EKP järgmist:

a)

avaldab hanketeate, milles märgitakse, et kasutusel on dünaamiline hankesüsteem, ja osutab selle süsteemi kaudu ette nähtud ostude olemuse, kehtivusaja, valiku- ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning kogu vajaliku teabe seoses kasutatavate elektrooniliste seadmete ning side tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta. Teates osutatakse tähtaeg, mis ei või olla vähem kui 30 päeva, mille jooksul tarnijad võivad esitada osalemistaotluse; ja

b)

võimaldab alates teate avaldamisest kuni süsteemi lõppemiseni elektroonilise, piiramatu, vahetu ja täieliku juurdepääsu hanketingimustele ja mis tahes täiendavatele dokumentidele.

3.   Süsteem on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile tarnijatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud hanke tingimustele vastava avalduse. Avalduste vastuvõtmisele ei kohaldata muid ajalisi piiranguid. Kui pakkujad endiselt täidavad hanketingimusi, võivad nad oma avaldusi igal ajal täiendada. Nad peavad EKP-le viivitamata teatama mis tahes muutustest, mis mõjutavad nende nõuetele vastavust või lepingu täitmise võimet. EKP võib nõuda pakkujatelt ajakohastatud tõendite esitamist nõuetele vastavuse kohta.

4.   EKP kontrollib kümne päeva jooksul pakkujate vastavust nõuetele ja valikukriteeriumidele nende esitatud avalduste alusel. Samuti kontrollib ta, kas avaldused vastavad hanketingimustele. EKP teatab pakkujatele esimesel võimalusel nende kaasamisest dünaamilisse hankesüsteemi või nende tagasilükkamisest.

5.   Iga konkreetse hankelepingu kohta, mille väärtus ületab artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, tuleb esitada eraldi pakkumiskutse. EKP teeb kõikidele süsteemi vastu võetud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus mõistliku tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva. EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes esitas hanketeates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume pakkumiskutses täpsemalt sõnastada.

6.   Kui konkreetse hankelepingu väärtus jääb alla artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, võib EKP teha pakkumuse esitamise ettepaneku kolmele või viiele pakkujale artiklis 35 sätestatud korras.

7.   Dünaamilist hankesüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on nõuetekohaselt põhjendatud ning kui see oli sätestatud hanketeates.

Artikkel 20

Kontsessioonilepingud

Kontsessioonilepingute sõlmimine toimub käesolevas otsuses sätestatud korras, võttes arvesse järgmisi kohandusi:

a)

kontsessioonilepingu eeldatava väärtuse arvutamisel võetakse arvesse prognoositud kogukäivet käibemaksuta, mis töövõtjal tekib kontsessioonilepingu täitmise kehtivusaja jooksul;

b)

kontsessioonilepingud on alati tähtajalised. Kestus ei ületa ajavahemikku, mille jooksul kontsessionäär võib mõistlikult eeldada investeeringu tagasiteenimist ja finantskasumi saamist.

4. JAGU

Hankemenetluse alustamine

Artikkel 21

Hankekava avaldamine

1.   Kui EKP kavatseb läbi viia hankemenetluse kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud reeglitega, avaldab ta hanketeate Euroopa Liidu Teatajas ning EKP veebilehel. Asjakohastel juhtudel võib EKP avaldada reklaami muus meedias. EKP veebilehel ja/või muus meedias ei või avaldada teateid enne hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Teadete versioonide erinevuste korral on autentne Euroopa Liidu Teatajas avaldatud versioon ning see on ülimuslik muude versioonide suhtes.

2.   EKP võib avaldada ka eelteate, milles näidatakse teenuse- või kaubakategooriate kaupa ära eeldatav koguväärtus ning muud põhilised tingimused hankelepingute kohta, mida ta kavatseb eelarveaastal sõlmida.

3.   Olenemata käesoleva otsuse muudest sätetest peab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates sisalduma vähemalt direktiivi 2014/24/EL V lisa asjaomases osas kindlaks määratud teave. Hanketeade peab sätestama, kas leping sõlmitakse madalaima hinna alusel.

Artikkel 22

Kutse osalemise huvist teatamiseks

1.   EKP võib kasutada kutset osalemise huvist teatamiseks, kui ta kavatseb sõlmida mitu sarnase sisuga lepingut. Selles menetluses järgitakse artiklis 11 sätestatud piiratud hankemenetluse reegleid, kui käesolev artikkel ei sätesta teisiti.

2.   Sobivate tarnijate nimekirja koostamiseks avaldab EKP Euroopa Liidu Teatajas hanketeate ja kirjeldab vähemalt sõlmitavate lepingute sisu, kestust, nõuetele vastavuse ja valikukriteeriume ning osalemistaotluste saamise tähtpäeva, mida võetakse arvesse sobivate tarnijate nimekirja koostamiseks.

3.   Nimekiri kehtib kuni neli aastat alates hanketeate Euroopa Liidu Teatajale saatmise kuupäevast. Tarnija võib esitada taotluse enda nimekirja lisamiseks nimekirja kehtivuse ajal, v.a viimase kolme kuu jooksul. Taotlusele tuleb lisada hanketeates osutatud dokumendid. Tarnijad peavad avaldused esitama hanketeates osutatud tähtaja jooksul.

4.   Pärast taotluste saamist kontrollib EKP taotlejate vastavust nõuetele ja hindab taotlusi hanketeates sätestatud valikukriteeriumide alusel. EKP lisab nimekirja kõik taotlejad, kes vastavad nõuetele ja valikukriteeriumidele. EKP teatab taotlejatele esimesel võimalusel nende nimekirja lisamisest või kõrvalejätmisest.

5.   Nimekirja lisatud tarnijad peavad EKP-le viivitamata teatama mis tahes muutustest, mis mõjutavad nende nõuetele vastavust või lepingu täitmise võimet. Lisaks võivad tarnijad esitada EKP-le ajakohastatud ja täiendava dokumentatsiooni, mida nad peavad vajalikuks.

6.   Juhul kui EKP kavatseb sõlmida lepingu, mille eeldatav väärtus jääb alla artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, peab ta võimaluse korral kutsuma nõutava arvu nimekirjas osutatud tarnijaid esitama pakkumust artiklis 35 sätestatud korras. Sõlmitava lepingu jaoks esitab EKP kutse tarnijatele, kelle pakkumused vastavad kõige paremini hanketeates sätestatud valikukriteeriumidele.

7.   Juhul kui EKP kavatseb sõlmida lepingu, mille eeldatav väärtus on võrdne või ületab artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, peab ta Euroopa Liidu Teatajas avaldama lihtsustatud hanketeate ja kirjeldama konkreetse lepingu sisu. Huvitatud tarnijad, keda pole veel nimekirja lisatud, võivad esitada nimekirja kandmise taotluse kooskõlas lihtsustatud hanketeates sätestatud tähtajaga, mis ei või olla vähem kui 15 päeva alates lihtsustatud hanketeate avaldamiseks saatmise kuupäevast. Pärast saadud taotluste hindamist esitab EKP pakkumuse esitamise kutse vähemalt viiele sobivale nimekirja kantud tarnijale, kui piisav arv tarnijaid on olemas. EKP peab valima tarnijad, kes olid sõlmitava lepingu hanketeates sätestatud valikukriteeriumide osas parimad. Artikli 11 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohastel juhtudel.

8.   Lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud juhtudel võib EKP nimekirja kantud tarnijatelt nõuda ajakohastatud teabe ning nõuetele ja valikriteeriumidele vastavuse dokumentatsiooni esitamist.

Artikkel 23

Taotluste ja pakkumuste vastuvõtmise tähtajad

1.   Osalemistaotluste ja pakkumuste vastuvõtmise tähtaegade kindlaksmääramisel võtab EKP arvesse eelkõige hankelepingu keerukust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesolevas artiklis sätestatud miinimumtähtaegu.

2.   Avatud menetluse korral on pakkumuste vastuvõtmise miinimumtähtaeg 35 päeva alates hanketeate Euroopa Liidu Teatajale saatmise kuupäevast.

3.   Piiratud menetluse, läbirääkimistega menetluste, võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse ja ideekonkursi puhul on

a)

osalemistaotluste vastuvõtmise miinimumtähtaeg 30 päeva alates hanketeate Euroopa Liidu Teatajale saatmise kuupäevast ja

b)

pakkumuste vastuvõtmise miinimumtähtaeg 30 päeva alates pakkumiskutse pakkujatele saatmise kuupäevast.

4.   Kui Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud eelteavet seoses direktiivi 2014/24/EL artikli 48 lõikes 2 osutatud teabega, mis edastati ajavahemikul 35 päeva kuni 12 kuud enne hanketeadet, võib pakkumuste vastuvõtmise miinimumtähtaega üldjuhul lühendada 15 päevani avatud menetluse osas ja kümne päevani piiratud menetluse osas.

5.   Täielikult elektroonilise hanke puhul võib avalduste ja pakkumuste kättesaamistähtaega lühendada viie päeva võrra, v.a juhul, kui kohaldatakse lõiget 4.

6.   Avatud ja piiratud menetluste ning läbirääkimistega menetluste puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu ei saa käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu järgida, võib EKP kasutada kiirendatud menetlust. Sellisel juhul kehtivad järgmised miinimumtähtajad:

a)

avatud menetluse puhul on pakkumuste vastuvõtmise miinimumtähtaeg 15 päeva alates hanketeate saatmise kuupäevast ja

b)

piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul on avalduste vastuvõtmise miinimumtähtaeg 15 päeva alates hanketeate saatmise kuupäevast ja pakkumuste vastuvõtmise miinimumtähtaeg kümme päeva alates pakkumiskutse pakkujatele saatmise kuupäevast.

7.   EKP võib enne lõpptähtpäeva saabumist pikendada hanketeates või hankedokumentides sätestatud tähtaegu, kui ta oluliselt muudab hankedokumente või muudel asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse võrdse kohtlemise põhimõtet.

Artikkel 24

Pakkumiskutse

1.   Pakkumiskutsed saadetakse samaaegselt kõikidele pakkujatele.

2.   Pakkumiskutse peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)

viide hanketeatele;

b)

kohastel juhtudel kogu teave elektrooniliste hankedokumentide olemasolu ja neile juurdepääsu kohta;

c)

pakkumise vorminõuded, muu hulgas pakkumuste saabumise tähtaeg, aadress, millele pakkumused tuleb saata, pakkumuse koostamise keel või keeled, pakkumuste esitamise vorm ja tähtaeg, mille jooksul pakkumused peavad kehtima;

d)

täiendavate toodete, teenuste ja ehitustööde alternatiivsed lahendused, samuti võimalike hankelepingu uuendamine ja pikendamiste arv, kui on, ja

e)

pakkujatelt nõutavate dokumentide nimekiri ning

f)

pakkumuste hindamise kriteeriumide suhteline osakaal või vajaduse korral ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole sätestatud hanketeates.

3.   Pakkumiskutsele tuleb lisada ka järgmine:

a)

ärakiri tehnilisest kirjeldusest, milles on ära toodud EKP nõuded, või, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse puhul, ärakiri osalemiskutsest, milles on välja toodud EKP vajadused, ja

b)

lepinguprojekt, EKP üldtingimuste või hankelepingu põhitingimused kindlaks määrava dokumendi ärakiri ja

c)

muud dokumendid, mida EKP peab asjakohaseks.

Artikkel 25

Tehnilised kirjeldused

1.   EKP sätestab oma tehnilised kirjeldused hankedokumentides kooskõlas kehtiva õiguse ja tehniliste standarditega.

2.   Kirjeldustes võib täpsustada ainult sellist toodet, allikat või tootmisprotsessi, mida ei saa piisava täpsusega kirjeldada seoses lepingu esemega ning mille puhul võivad taotlejad pakkuda samaväärseid muid tooteid.

3.   EKP täpsustab, milliste tõenditega (näiteks märgistused, sertifikaadid ja vastavushinnangud, eelkõige keskkonnasertifikaadid) peavad taotlejad demonstreerima kirjeldustele vastavust. Tõendid peavad olema kättesaadavad läbipaistvas korras. Muud tõendid on vastuvõetavad, kui need on tehniliselt samaväärsed.

4.   Kirjeldused ja nõutavad tõendid peavad olema hanke eesmärkide saavutamise suhtes vajalikud ja proportsionaalsed ning need peavad põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kaalutlustel, et vältida konkurentsi põhjendamatut takistamist.

5.   EKP võib lubada kirjeldustest kõrvale kalduvate variantide esitamist. Kui seda tehakse, tuleb anda selge teave variantide lubatava ulatuse kohta, nende vormiliste ja sisuliste nõuete ja metodoloogia kohta, mille alusel võrreldakse põhipakkumusi ja variante.

5. JAGU

Teabevahetus

Artikkel 26

Teabevahetus taotlejate ja pakkujatega

1.   Menetluse ajal vahetavad taotlejad ja pakkujad teavet ainult EKP nimetatud kontaktisiku(te)ga. Sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja mittediskrimineerivad.

2.   Taotlejad ja pakkujad peavad esitama oma taotlused ja pakkumused kirjalikult kooskõlas hanketeates või pakkumiskutses sätestatud nõuetega.

3.   Taotlejad või pakkujad võivad esitada EKP-le kirjalikult küsimusi hanketeate, pakkumiskutse või täiendavate dokumentide kohta hanketeates või pakkumiskutses sätestatud korras. EKP vastab sellistele küsimustele mõistliku tähtaja jooksul ning edastab vastused kõikidele taotlejatele või pakkujatele anonüümselt, kui vastused on kõikide jaoks asjakohased.

4.   EKP tagab, et taotlejate ja pakkujate poolt esitatud teavet käsitletakse ja salvestatakse kooskõlas konfidentsiaalsuse ja aususe põhimõttega ning isikuandmete osas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmekaitse määrusega (EÜ) nr 45/2001 (9).

Artikkel 27

Nõue esitada täiendavaid dokumente ja selgitusi

Pärast seda kui EKP on taotlused või pakkumused avanud, võib ta nõuda taotlejatelt ja pakkujatelt esitatud dokumentide täiendamist või konkreetsete punktide selgitamist mõistliku aja jooksul. Sellised nõuded peavad täielikult vastama võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele ja eelkõige ei tohi nendega kaasneda sooduskohtlemine, konkurentsieelise andmine või osalemistaotluse või pakkumuse tingimuste muutmine.

Artikkel 28

Hankedokumentide parandamine

1.   Kui EKP avastab enne taotluste või pakkumuste esitamise tähtaja lõppemist hanketeate, pakkumiskutse või täiendavate dokumentide tekstis ebatäpsuse, puuduse või muud liiki vea, parandab ta vea ja teatab sellest kõikidele taotlejatele või pakkujatele kirjalikult.

2.   Kui taotlejad või pakkujad leiavad, et hanketeates, pakkumiskutses või täiendavates dokumentides sätestatud EKP nõuded on puudulikud, vastuolulised või ebaseaduslikud või et EKP või muu taotleja või pakkuja on rikkunud kohaldatavaid hankereegleid, esitavad nad oma vastuväiteid EKP-le 15 päeva jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Kui reeglite rikkumine mõjutab pakkumiskutset või muid EKP saadetud dokumente, algab tähtaja kulgemine nende dokumentide saamisest. Muudel juhtudel hakkab tähtaeg kulgema alates hetkest, mil taotlejad või pakkujad said reeglite rikkumisest teada või oleksid mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt sellest pidanud teada saama. EKP võib sellisel juhul parandada või täiendada nõudeid või kõrvaldada reeglite rikkumise või lükata taotluse tagasi, seda põhjendades. Kui EKP-le ei ole vastuväidetest tähtaegselt teatatud, ei või neid hiljem esitada.

6. JAGU

Hindamine

Artikkel 29

Üldpõhimõtted

1.   Taotlusi ja pakkumusi ei avata enne nende esitamise tähtaja lõppemist. Taotlused ja pakkumused avatakse vähemalt kahe EKP töötaja juuresolekul ja avamine protokollitakse. Taotlejad või pakkujad ei või avamise juures viibida, kui ei ole määratud teisiti.

2.   EKP hindab pakkumusi artiklis 32 sätestatud lepingu sõlmimise tingimuste osas, olles

hinnanud vastavust hanke vorminõuetele,

hinnanud pakkujate vastavust tingimustele kooskõlas artikliga 30 ja

hinnanud valikukriteeriumide täitmist kooskõlas artikliga 31.

3.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus vastab kõige paremini pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

4.   Hindamise käik ja tulemus dokumenteeritakse hindamisaruandes.

Artikkel 30

Taotlejate ja pakkujate vastavus nõuetele

1.   Kõik liidu residendid või seal asutatud füüsilised või juriidilised isikud vastavad hankemenetluses osalemise nõuetele järgmistes lõigetes sätestatud tingimustel. Hankemenetlus on samuti avatud võrdsetel alustel kõikidele residentidele või füüsilistele või juriidilistele isikutele asukohaga kolmandas riigis, kes on ratifitseerinud Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu või on sõlminud liiduga kahepoolse avalikke hankeid käsitleva lepingu, nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel. EKP ainupädevuses on anda osalemisluba kolmandate riikide tarnijatele.

2.   Tarnijate ajutised ühendused võivad osaleda hankemenetluses hanketeates või pakkumiskutses sätestatud tingimustel. EKP võib nõuda, et ajutine ühendus peab võtma kindla õigusliku vormi, kui nendega sõlmitakse hankeleping ja kui see vorm on vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Ajutises ühenduses osalejad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

3.   Taotlejad ja pakkujad esitavad ainult ühe taotluse või pakkumise. EKP võib mis tahes ajal kõrvaldada hankemenetluses osalemisest mis tahes taotlejad või pakkujad, kes esitavad iseseisva taotluse või pakkumuse ja kes

a)

on muu taotleja või pakkujaga sama kontserni või sidusettevõtte liige;

b)

on muude taotlejate või pakkujatega moodustatud ajutise ühenduse liige või

c)

annavad olulise osa sõlmitavast lepingust muule taotlejale või pakkujale allhanke korras,

kui on märke, et nad on saanud teise taotleja või pakkuja koostatud taotluse või pakkumise kohta teavet, või mitme taotluse või pakkumuse esitamine moonutab muul viisil vaba konkurentsi taotlejate või pakkujate vahel.

4.   EKP kõrvaldab osalemisest taotlejad või pakkujad, kui nende või nende juhtorganite suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus seoses organiseeritud kuritegevuses osalemisega, korruptsiooniga, pettusega, terroriakti toimepaneku või rahastamisega, rahapesuga või laste tööjõu kasutamise ja muu inimkaubanduse vormidega, mis on osutatud direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõikes 1, või mis tahes muu õigusvastase tegevusega, mis on vastuolus ühenduse, EKP või RKPde huvidega.

5.   EKP võib mis tahes ajal kõrvaldada osalemisest taotleja või pakkuja:

a)

kes on pankrotis, likvideerimisel või saneerimisel või muul viisil riigi õigusaktides sätestatud sarnases olukorras;

b)

kes on raskelt rikkunud ametialaseid eeskirju, mis seab kahtluse alla nende aususe;

c)

kes on rikkunud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksete või maksudega, mis tulenevad õigussätetest riigis, kus nad on asutatud või kus tuleb lepingut täita;

d)

kes on muu avaliku hanke lepingu või keskkonna-, sotsiaal- või tööseadusest tulenevaid kohustusi täitnud oluliste või kestvate puudustega;

e)

kellel või kelle juhtkonnal, töötajatel või esindajatel esineb huvide konflikt, mida ei ole võimalik vähem sekkuvate meetmetega kõrvaldada;

f)

kes on EKP poolt nõutava teabe osas esitanud valeandmeid või

g)

kes võtavad ühendust teiste taotlejate või pakkujatega eesmärgiga piirata konkurentsi või püüavad ebakohaselt mõjutada hankemenetluse otsustamisprotsessi.

6.   Taotlejad või pakkujad peavad kinnitama, et neil ei esine ühtki lõigetes 4 ja 5 osutatud olukorda, ja esitama hanketeates või pakkumiskutses nimetatud tõendid. Kui selline olukord tekib menetluse käigus, peab asjaomane taotleja või pakkuja sellest EKPd viivitamata teavitama. Taotlejad või pakkujad võivad esitada tõendid, mis näitavad nende vastavust tingimustele, olenemata kõrvalejätmise aluste olemasolust.

7.   Kui taotleja või taotlejaga seotud ettevõtja on osalenud hankemenetluse ettevalmistamises, näiteks hankestrateegia nõustamise või tehniliste kirjelduse koostamisega seoses, võtab EKP kohased meetmed, et tagada aus konkurents ja võrdne teavitamise tase kõikide taotlejate vahel. EKP võib taotleja hankemenetlusest kõrvale jätta, kui see on nendel eesmärkidel vajalik. Enne kõrvalejätmist tuleb taotlejale või ettevõtjale anda võimalus tõestada, et nende eelnev osalemine ei moonutanud konkurentsi.

8.   EKP võib mõistliku ajavahemiku jooksul mis tahes tulevases hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta taotleja või pakkuja, kellel puhul esineb üks lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud olukord. EKP otsustab kõrvalejätmise ja määrab selle kestuse proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, võttes eelkõige arvesse a) eksimuse, väärkäitumise, rikkumise või pankrotitegevuse raskust; b) eksimuse, väärkäitumise, rikkumise või pankrotitegevuse sooritamisest möödunud aega või kestust; c) eksimuse, väärkäitumise, rikkumise või pankrotitegevuse kestust ja korduvust; d) asjaomase tarnija tahtlust või hooletuse ulatust ja e) meetmeid, mis tarnija on võtnud samasuguste eksimuste, väärkäitumise, rikkumise või pankrotitegevuse tulevikus ärahoidmiseks. Kõrvalejätmise aeg ei tohi ületada kümmet aastat alates kuupäevast, mil sellest tarnijale teatati. Enne tarnija kõrvalejätmise otsuse tegemist annab EKP tarnijale võimaluse oma seisukoha esitamiseks, v.a juhul, kui kõrvalejätmist õigustavad asjaolud on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. EKP teatab tarnijale kirjalikult oma otsusest ja selle peamistest põhjustest.

Artikkel 31

Valikukriteeriumid

1.   EKP määrab hanketeates valikukriteeriumid, mille alusel kontrollitakse taotleja või pakkuja suutlikkust hankelepingut täita. Valikukriteeriumid on seotud taotleja või pakkuja võimega asjaomases ametitegevuses osaleda, tema majandusliku ja finantsolukorraga ning tehnilise või erialase suutlikkusega. Valikukriteeriumid peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, et tagada ausat konkurentsi ja saavutada hankelepingu eesmärke.

2.   EKP võib kehtestada miinimumnõuded ja mitte valida taotlejaid ja pakkujaid, kes neid ei täida. Miinimumnõuded täpsustatakse hanketeates.

3.   EKP määrab hanketeates kindlaks dokumendid, mille taotlejad või pakkujad peavad esitama, et tõendada oma finants-, majanduslikku, tehnilist ja ametialast suutlikkust. Eelkõige võib selleks esitada direktiivi 2014/24/EL artiklis 59 osutatud Euroopa ühtse hankedokumendi, e-Certises hoitavaid dokumente või tunnustatud tarnijate riikide andmebaaside väljastatud tõendeid. Dokumentide nõue ei tohi eemalduda hankelepingu esemest ja arvesse tuleb võtta tarnijate õigustatud huve, eelkõige nende tehniliste ja ärisaladuste kaitset.

4.   Kui mõnel erandlikul põhjusel, mida EKP peab õigustatuks, ei saa pakkuja või taotleja esitada nõutud dokumente, võib ta tõendada oma suutlikkust muul viisil, mida EKP peab asjakohaseks ja samaväärseks.

5.   Tarnija võib konkreetse hankelepingu osas, kui see on asjakohane, toetuda teiste üksuste suutlikkusele, sõltumata tarnija ja nende üksuste suhete õiguslikust laadist. Sellisel juhul peab ta EKP-le tõendama, et tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud ressursid ning et üksus ise vastab hankemenetluses osalemise tingimustele artikli 30 kohaselt. Samadel tingimustel võib tarnijate ajutine ühendus tugineda ühenduse liikmete suutlikkusele.

Artikkel 32

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

1.   EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes esitas majanduslikult soodsaima pakkumise.

2.   Kui käesolev otsus ei sätesta teisiti, tehakse majanduslikult soodsaim pakkumine kindlaks ühel järgmistest alustest:

ainult hind või kulu,

parim hinna-kvaliteedi suhe või

ainult kvaliteet; toodete, ehitustööde ja teenuste asjakohane hind või kulu on kindlaks määratud.

3.   Asjakohases ulatuses võetakse hinna või kulu puhul arvesse kasutusea kulusid, näiteks toodete, ehitustööde ja teenuste omandamise, kasutuse, hoolduse ja kasutusea lõppemisega seotud kulusid. Arvesse võib võtta ka toodete, ehitustööde ja teenustega seotud keskkonna välisteguritest tulenevaid kulusid kasutusea jooksul. Hinda ja kulusid võetakse arvesse ainult siis, kui neid saab kindlaks teha ja kontrollida.

4.   Parimat hinna-kvaliteedi suhet hinnatakse kriteeriumide alusel, mis hõlmavad hankelepingu esemega seotud keskkonna- ja/või sotsiaalseid aspekte, näiteks:

a)

kvaliteeti, sh tehniline paremus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav kujundus, sotsiaalsed, keskkonnaga seotud ja innovatiivsed omadused ning turustamine ja selle tingimused;

b)

lepingut täitma määratud töötajate töökorraldus, kvalifikatsioon ja kogemus, kui töötajate kvalifikatsioon võib oluliselt mõjutada lepingu täitmise kvaliteeti, või

c)

müügijärgne hooldus ja tehniline abi, kättetoimetamise tingimused, nagu kättetoimetamise kuupäev, kulg ja aeg või paigaldamise periood.

5.   Kõik hankelepingu sõlmimise tingimused peavad olema seotud hankelepingu esemega ning sinna võivad kuuluda pakutavate toodete, ehitustööde või teenuste kasutusea etapid, näiteks nende tootmise, teenuste osutamise või turustamise protsessid.

6.   Hanketeates või pakkumiskutses, võistleva dialoogi puhul osalemiskutses, tuleb sätestada lõikes 2 osutatud majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlaks määramise viis.

Artikkel 33

Põhjendamatult madalad pakkumused

1.   EKP esitab nõude kirjalikult selgitada pakkumuses esitatud hindu või kulusid, kui pakkumused tunduvad olevat asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madalad. Nõue võib eelkõige olla seotud järgmisega:

a)

ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatavate teenuste säästlikkus;

b)

valitud tehnilised lahendused või erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale kättesaadavad;

c)

pakkuja väljapakutud töösoorituste originaalsus;

d)

kohustuste täitmine kooskõlas keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega, mis kehtivad töösoorituste osutamise või tarnimise asukohas, ja

e)

pakkuja võimalus saada riigiabi.

2.   Pärast teabe läbivaatamist võib EKP põhjendamatult madalad pakkumused tagasi lükata, eelkõige järgmistel juhtudel:

kui pakkuja antud teave ei ole madala hinna või kulude selgitamiseks piisav;

kui pakkuja ja täiendavalt antud teave ei taga piisavalt hankelepingu kohast täitmist või

kui pakkuja on saanud riigiabi, v.a juhul, kui pakkuja tõendab EKP antud mõistliku tähtaja jooksul, et abi anti õiguspäraselt kooskõlas liidu riigiabi reeglites sätestatud korra ja otsustega.

3.   EKP lükkab tagasi pakkumused, mis on põhjendamatult madalad seoses lõike 1 punktis d osutatud sätete rikkumisega.

7. JAGU

Tulemustest teatamine

Artikkel 34

Valiku- ja hankelepingu sõlmimise otsustest teatamine

1.   EKP teatab kohatu viivituseta oma otsusest kirjalikult kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud.

2.   Hankelepingu sõlmimise teade tuleb saata vähemalt kümme päeva enne hankelepingu allkirjastamist EKP poolt, kui teatamine toimub faksi teel või elektrooniliselt, või vähemalt 15 päeva enne hankelepingu allkirjastamist, kui kasutatakse muid sidevahendeid.

3.   Taotlejad või pakkujad võivad 15 päeva jooksul teate kättesaamisest nõuda EKP-lt nende taotluse või pakkumuse tagasilükkamise põhjendamist ning kõikide nende taotluse või pakkumuse hindamisega seotud dokumentide koopiate esitamist. Edutud pakkujad, kelle pakkumus vastas nõuetele, võivad nõuda ka eduka pakkuja nime ning tema pakkumuse põhinäitajate ja suhteliste eeliste avaldamist. Võttes arvesse lõiget 4, võivad nad nõuda ka eduka pakkumuse hindamisega seotud dokumentide koopiate esitamist.

4.   EKP otsusel võib teatavaid andmeid mitte avaldada, kui selliste andmete avaldamine mõjutaks teiste tarnijate õigustatud ärihuve, takistaks seaduste kohaldamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.

5.   EKP avaldab hankelepingu sõlmimise teate kooskõlas direktiivi 2014/24/EL nõuetega Euroopa Liidu Teatajas. Teade tuleb saata Euroopa Liidu Teatajale 30 päeva jooksul hankelepingu allkirjastamisest.

III PEATÜKK

HANKEMENETLUS ALLA PIIRMÄÄRA HANGETE JA ARTIKLI 6 LÕIKES 2 OSUTATUD TEENUSTE HANKELEPINGUTE JAOKS

Artikkel 35

Hankemenetluse teostamine

Kui hankelepingu eeldatav väärtus jääb alla artikli 4 lõikes 3 sätestatud piirmäära, ja artikli 6 lõikes 2 viidatud teenuste hankelepingute puhul, sõlmitakse hankelepingud järgmises korras.

1.

Kui hankelepingu väärtus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab 50 000 eurot kaupade ja teenuste puhul või 500 000 eurot ehitustööde puhul, teeb EKP pakkumuse esitamise ettepaneku võimaluse korral vähemalt viiele sobivale tarnijale.

2.

Kui hankelepingu väärtus ilma käibemaksuta on alla nende piirmäärade, kuid võrdne või ületab 20 000 eurot, teeb EKP pakkumuse esitamise ettepaneku võimaluse korral vähemalt kolmele sobivale tarnijale.

3.

Kui hankelepingu väärtus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab 750 000 eurot avaldab EKP hanketeate Euroopa Liidu Teatajas. Hankemenetluses osalema kutsutavad tarnijad valitakse saadud avalduste põhjal. Hankemenetluses võib osalema kutsuda ka samadele tingimustele vastavaid muid tarnijaid.

4.

Kui hankelepingu väärtus ilma käibemaksuta jääb alla 750 000 euro, valib EKP hankemenetluses osalema kutsutud tarnijad välja kas dünaamilisse hankesüsteemi kaasatud pakkujate hulgast või, kui seda süsteemi ei ole, sobivate tarnijate nimekirjast, mis on koostatud pärast kutset osalemise huvist teatamiseks. Kui seda nimekirja ei ole koostatud, teeb EKP oma valiku kutsutavate tarnijate osas korrektse turuanalüüsi alusel, võttes arvesse võimalikku piiriülest huvi, mis kinnitab tarnijate sobivust ja nende menetluses osalemise huvi. Turuanalüüsiga võib kaasneda hankelepingu võimalusest teatamine elektroonilises hankesüsteemis. Muul juhul võib EKP avaldada hanketeate oma veebilehel või muud kohast teabekanalit kasutades. Sellisel juhul valitakse hankemenetluses osalema kutsutavad tarnijad saadud avalduste põhjal. Hankemenetluses võib osalema kutsuda ka samadele tingimustele vastavaid muid tarnijaid.

5.

EKP edastab hankemenetluses osalema kutsutud tarnijatele osalemiskutse, milles sätestatakse EKP vajadused, dokumentide esitamise menetlus ja lepingu sõlmimise kriteeriumid. Pakkumuste esitamise tähtaja määramisel võtab EKP arvesse hankelepingu keerukust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega.

6.

Saadud pakkumusi hinnatakse osalemiskutses sätestatud vorminõuete, valiku- ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel. Pärast kirjalike pakkumuste hindamist võib EKP alustada pakkujatega läbirääkimisi, kui sellest võimalusest oli teatatud osalemiskutses. Läbirääkimisi võib pidada järjestikku vastavalt pakkujate järjestusele või paralleelselt kõikide pakkujatega, kelle pakkumused vastavad kõige paremini pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

7.

EKP sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes vastab kõige paremini osalemiskutses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

8.

See menetlus toimub kooskõlas artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Kohastel juhtudel kohaldatakse artikli 13 lõikeid 5 ja 6 ning artikleid 26, 27, 28, 30 ja 33.

Artikkel 36

Hankelepingu sõlmimise otsusest teatamine ja töövõtjate nimekiri

1.   Pärast hankelepingu sõlmimise otsuse tegemist teatab EKP põhjendamatu viivituseta kirjalikult pakkujatele hankemenetluse tulemustest.

2.   Pakkujad võivad 15 päeva jooksul teate kättesaamisest nõuda EKP-lt nende pakkumuse tagasilükkamise põhjendamist ning kõikide nende pakkumuse hindamisega seotud dokumentide koopiate esitamist.

3.   EKP avaldab igal aastal nimekirja 50 000 eurot ületava väärtusega hankelepingutest, mis sõlmiti kooskõlas artikliga 35 või mille suhtes kohaldati erandit kooskõlas artikli 6 lõikega 1. Nimekirjas tuuakse ära töövõtja nimi, kellega hankeleping sõlmiti, ning hankelepingute ese ja väärtus. Artikli 6 lõikega 2 hõlmatud hankelepingute osas, mille väärtus ületab 750 000 eurot, avaldab EKP hankelepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 37

Hankelepingu sõlmimine ilma hankemenetluseta

EKP võib sõlmida hankelepingu ühe pakkumuse põhjal, kui lepingu eeldatav väärtus jääb alla 20 000 euro ilma käibemaksuta.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Hankemenetluse tühistamine

1.   EKP võib igal ajal enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse tühistada, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus saada hüvitist.

2.   EKP teeb tühistamisotsuse kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtetega.

3.   EKP põhjendab otsust ning teeb selle teatavaks taotlejatele või pakkujatele.

Artikkel 39

Vaidlustusmenetlus

1.   Teises peatükis sätestatud hankemenetluste puhul võivad taotlejad ja pakkujad kirjalikult vaidlustada EKP otsuse nende taotluse või pakkumuse tagasilükkamise kohta 15 päeva jooksul artikli 34 lõikes 3 nimetatud teabe kättesaamise päevast või 15 päeva jooksul teate kättesaamisest, kui teavet ei nõutud, kooskõlas artikli 34 lõikega 1. Vaidlustusele tuleb lisada kõik tõendavad dokumendid ja põhjendatud vastuväiteid.

2.   Vaidlustus tuleb saata EKP vaidlustuskomisjonile (Procurement Review Body). Kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustaja taotluse või pakkumuse tagasilükkamise otsus rikub käesolevat otsust või avalike hangete õiguse üldpõhimõtteid, võib ta anda korralduse hankemenetlust või selle osa korrata või teha lõpliku otsuse. Muul juhul jäetakse vaidlustus rahuldamata. Vaidlustuskomisjon teatab vaidlustajale oma otsusest kirjalikult ühe kuu jooksul vaidlustuse kättesaamisest. Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

3.   Vaidlustusel ei ole peatavat mõju. Vaidlustuskomisjon võib peatada hankemenetluse või hankelepingu sõlmimise, kui ta peab seda asjakohaseks.

Artikkel 40

Kohtualluvus

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus lahendada käesoleva otsuse või konkreetse hankemenetlusega seotud vaidlusi EKP ja tarnija vahel. Kui kasutatakse vaidlustusmenetlust artikli 39 alusel, ootab vaidlustaja EKP otsust vaidlustuse kohta enne asja esitamist Euroopa Kohtule. Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud tähtaegade kulgemine algab vaidlustuse kohta tehtud otsuse kättesaamisest tarnija poolt.

Artikkel 41

Jõustumine

1.   Käesolev otsus jõustub 15. aprillil 2016 ning tunnistab kehtetuks ja asendab otsuse EKP/2007/5.

2.   Enne käesoleva otsuse jõustumist alustatud hankemenetlused lõpetatakse ja lepingu sõlmimist käsitletakse kooskõlas otsusega EKP/2007/5. Käesoleva sätte tähenduses loetakse hankemenetlus alanuks päeval, mil hanketeade saadeti Euroopa Liidu Teatajale või, kui selline teade ei ole nõutav, päeval, mil EKP tegi ühele või mitmele tarnijale pakkumuse esitamise või osalemise ettepaneku.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tuleb käsitleda viidetena käesolevale otsusele ja lähtuda tuleb vastavustabelist II lisas.

Frankfurt Maini ääres, 9. veebruar 2016

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

(2)  Otsus EKP/2007/5, 3. juuli 2007, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 34).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(6)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(7)  Otsus EKP/2008/17, 17. november 2008, millega kehtestatakse eurosüsteemi ühishanke raamistik (ELT L 319, 29.11.2008, lk 76).

(8)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/280, 13. november 2014, eurosüsteemi tootmis- ja hankesüsteemi asutamise kohta (EKP/2014/44) (ELT L 47, 20.2.2015, lk 29).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


I LISA

TEENUSED ARTIKLI 6 LÕIKE 2 ALUSEL

Ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kood

Kirjeldus

75200000-8; 75231200-6; 75231240-8; 79611000-0; 79622000-0 [koduabipersonali pakkumisteenistus]; 79624000-4 [põetuspersonali pakkumisteenistus] ja 79625000-1 [meditsiinipersonali pakkumisteenistus] 85000000-9 kuni 85323000-9; 98133100-5, 98133000-4; 98200000-5; 98500000-8 [palgatöötajatega kodumajapidamised] ja 98513000-2 kuni 98514000-9 [tööjõuteenused kodumajapidamiste jaoks, personali vahendamise teenused kodumajapidamiste jaoks, bürootöötajad kodumajapidamiste jaoks, ajutine personal kodumajapidamiste jaoks, koduabiteenused ja koduteenused]

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja nendega seotud teenused

85321000-5 ja 85322000-2, 75000000-6 [riigihaldus-, kaitse- ja sotsiaalkindlustusteenused], 75121000-0, 75122000-7, 75124000-1; 79995000-5 kuni 79995200-7; 80000000-4 haridus- ja koolitusteenused kuni 80660000-8; 92000000-1 kuni 92700000-8

79950000-8 [näituste, messide ja kongresside organiseerimisteenused], 79951000-5 [seminaride organiseerimisteenused] 79952000-2 [ürituste organiseerimisteenused], 79952100-3 [kultuurisündmuste organiseerimisteenused], 79953000-9 [festivalide organiseerimisteenused], 79954000-6 [pidude organiseerimisteenused], 79955000-3 [moeetenduste organiseerimisteenused], 79956000-0 [messide ja näituste organiseerimisteenused]

Administratiivsed sotsiaalteenused, hariduse, tervishoiu ja kultuuri haldusteenused

75300000 -9

Kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused

75310000-2, 75311000-9, 75312000-6, 75313000-3, 75313100-4, 75314000-0, 75320000-5, 75330000-8, 75340000-1

Sotsiaaltoetuste teenused

98000000-3; 98120000-0; 98132000-7; 98133110-8 ja 98130000-3

Muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused, sealhulgas ametiühingute, poliitiliste organisatsioonide, noorteühenduste ja muude organisatsioonide teenused

98131000-0

Usuorganisatsioonide teenused

55100000-1 kuni 55410000-7; 55521000-8 kuni 55521200-0 [55521000-8 eramajapidamiste toitlustusteenused, 55521100-9 toiduvalmistamise ja selle tarbijale kohaletoomise teenused, 55521200-0 toidu kohaletoomisteenus] 55520000-1 toitlustusteenused, 55522000-5 transpordiettevõtete toitlustusteenused, 55523000-2 muude ettevõtete või asutuste toitlustusteenused, 55524000-9 kooli toitlustusteenused

55510000-8 sööklateenused, 55511000-5 söökla ja muude piiratud klientuuriga selvekohvikute teenused, 55512000-2 söökla haldamisteenused, 55523100-3 koolisöögiteenused

Hotelli- ja restoraniteenused

79100000-5 kuni 79140000-7; 75231100-5;

Õigusteenused, kui need ei ole artikli 2 lõike 3 punkti j kohaselt välja jäetud

75100000-7 kuni 75120000-3; 75123000-4; 75125000-8 kuni 75131000-3

Muud haldusteenused ja teenused valitsusele

75200000-8 kuni 75231000-4

Ühiskonnale pakutavad teenused

75231210-9 kuni 75231230-5; 75240000-0 kuni 75252000-7; 794300000-7; 98113100-9

Vanglaga seotud teenused, avaliku turvalisuse ja päästeteenused

79700000-1 kuni 79721000-4 [juurdlus- ja turvateenused, turvateenused, alarmjärelevalve teenused, valveteenused, järelevalveteenused, jälitussüsteemi teenused, põgenike jälitamisteenused, patrulliteenused, ametitõendite väljastamise teenused, juurdlusteenused ja detektiivibüroo teenused] 79722000-1 [grafoloogiateenused], 79723000-8 [jäätmete analüüsimise teenused]

Juurdlus- ja turvateenused

98900000-2 [eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste teenused] ja 98910000-5 [rahvusvaheliste organisatsioonide ja üksuste eriteenused]

Rahvusvahelised teenused

64000000-6 [posti- ja telekommunikatsiooniteenused], 64100000-7 [posti- ja kullerteenused], 64110000-0 [postiteenused], 64111000-7 [ajalehtede ja perioodikaga seotud postiteenused], 64112000-4 [kirjapostiteenused], 64113000-1 [pakipostiteenused], 64114000-8 [postkontori letiteenused], 64115000-5 [postkasti rentimine], 64116000-2 [nõudmiseni saadetiste postiteenused], 64122000-7 [kontorisisesed posti- ja käskjalateenused]

Postiteenused

50116510-9 [rehvide protekteerimine], 71550000-8 [sepateenused]

Mitmesugused teenused


II LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus EKP/2007/5

Käesolev otsus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 21

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

Artikkel 19

Artikkel 16a

Artikkel 22

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 23

Artikli 19 lõige 3

Artikkel 15

Artikli 19 lõiked 1, 2, 4 ja 5

Artikkel 26

Artikkel 20

Artikkel 27

Artikkel 21

Artikkel 28

Artikkel 22

Artikkel 24

Artikkel 23

Artikkel 29

Artikkel 24

Artikkel 30

Artikkel 25

Artikkel 31

Artikkel 26

Artikkel 32

Artikkel 27

Artikkel 33

Artikkel 28

Artikkel 34

Artikkel 29

Artikkel 35

Artikkel 30

Artikkel 36

Artikkel 31

Artikkel 37

Artikkel 32

Artikkel 38

Artikkel 33

Artikkel 39

Artikkel 34

Artikkel 40

Artikkel 35

Artikkel 41


Parandused

20.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/44


Komisjoni 18. veebruari 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/236 (millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 44, 19. veebruar 2016 )

Leheküljel 10 lisa tabelis CN-koodi „0709 93 10” all veerus „Kindel impordiväärtus” Türgit märkival real (TR)

asendatakse

„164,5”

järgmisega:

„165,4”.