18.2.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/1

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 13 – ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2016/194]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

11-seeria muudatuste 13. täiendus – jõustumiskuupäev: 8. oktoober 2015

SISUKORD

EESKIRI

1.

Rakendusala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Spetsifikatsioonid

6.

Katsed

7.

Sõidukitüübi või pidurisüsteemi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu vastavus nõuetele

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatseid korraldavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Käesoleva eeskirjaga hõlmamata pidurdusseadmed, seadmed ja tingimused

2.

Teatis

1. liide.

Sõiduki andmete loetelu eeskirja nr 90 kohaste tüübikinnituste jaoks

2. liide.

Tüübikinnitustunnistus seoses sõiduki pidurdusseadmetega

3.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

4.

Pidurite katsetamine ja pidurisüsteemide tõhusus

Liide.

Akude laetuse kontrollimise menetlus

5.

Teatavate ADRi kokkuleppes loetletud sõidukite suhtes kohaldatavad lisasätted

6.

Õhkpidurisüsteemidega varustatud sõidukite reaktsiooniaja mõõtmise meetod

Liide.

Simulaatori näidised

7.

Energiaallikaid ja energiasalvesteid (energia akumulaatoreid) käsitlevad sätted

8.

Vedruakuga pidurisüsteemidele esitatavate eritingimustega seotud sätted

9.

Pidurisilindrite mehaanilise lukustusseadmega varustatud seisupidurisüsteemidega seotud sätted

10.

Pidurduse jaotumine sõidukite telgede vahel ning vedukite ja haagiste omavahelise vastavuse nõuded

11.

Juhud, mil ei nõuta I ja/või II (või III A) või III tüübi katset

1. liide

2. liide.

Haagise pidurite I ja III tüübi katsete alternatiivmeetodid

3. liide.

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.9 ettenähtud katsearuande näidis

4. liide.

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.7.3 ettenähtud piduri alternatiivse automaatse reguleerimisseadme katsearuande näidis

5. liide.

Teabedokument haagise telje ja piduri kohta seoses I ja III tüübi suhtes kohaldatava alternatiivse menetlusega

12.

Inerts-(pealejooksu)pidurisüsteemidega varustatud sõidukite katsetamise tingimused

1. liide

2. liide.

Pealejooksupidurisüsteemi juhtseadise katsearuanne

3. liide.

Piduri katsearuanne

4. liide.

Haagise pealejooksupiduri juhtseadise, ajami ja pidurite vastavuse katsearuanne

13.

Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite katsetamisnõuded

1. liide.

Tähised ja mõisted

2. liide.

Haardetegur

3. liide.

Pidurdustõhusus muutuva haarduvusega pindadel

4. liide.

Minimaalse haarduvusega pinna valiku meetod

14.

Elektriliste pidurisüsteemidega haagiste katsetamise tingimused

Liide.

Haagise pidurdusjõu väärtuse ning vedukist ja haagisest koosneva autorongi keskmise täieliku aeglustuse ühilduvus (tühi- ja täismassiga haagis)

15.

Piduri hõõrdkatete inertsdünamomeeterkatse

16.

Vedukite ja haagiste omavaheline kokkusobivus seoses ISO 11992 kohase andmesidega

17.

Elektriliste juhtahelatega varustatud sõidukite talitluse vastavuse hindamise katsemenetlus

18.

Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded

19.

Pidurisüsteemi osade tõhususe katsetamine

1. liide.

Diafragma pidurikambrite tõendamisaruande vormi näidis

2. liide.

Diafragma pidurikambrite katsetulemuste võrdlusandmete näidis

3. liide.

Vedruakude tõendamisaruande vormi näidis

4. liide.

Vedruakude katsetulemuste võrdlusandmete näidis

5. liide.

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi teabedokument

6. liide.

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi katsearuanne

7. liide.

Teabedokument sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni kohta

8. liide.

Sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

9. liide.

Tähised ja mõisted

10. liide.

Käesoleva lisa punktiga 4.4.2.9 ettenähtud teekatse dokumendi vormi näidis

11. liide.

Teabedokument sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni kohta

12. liide.

Sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

20.

Haagiste tüübikinnituse alternatiivne kord

1. liide.

Raskuskeskme kõrguse arvutamise meetod

2. liide.

Punkti 3.2.1.5 kontrollgraafik – Poolhaagised

3. liide.

Punkti 3.2.1.6 kontrollgraafik – Kesktelghaagised

4. liide.

Punkti 3.2.1.7 kontrollgraafik – Täishaagised

5. liide.

Tähised ja mõisted

21.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukitele esitatavad erinõuded

1. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsiooni kasutamine

2. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine

3. liide.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katsearuanne

22.

Nõuded piduri automaatpistiku elektrilisele/elektroonilisele liidesele

1.   RAKENDUSALA

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse M2- M3-, N- ja O-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses pidurdamisega (2).

1.2.   Käesolev eeskiri ei hõlma:

1.2.1.

sõidukeid, mille tootjakiirus on kuni 25 km/h;

1.2.2.

haagiseid, mida ei tohi ühendada mootorsõidukiga, mille tootjakiirus ületab 25 km/h;

1.2.3.

invaliididest sõidukijuhtidele kohandatud sõidukeid.

1.3.   Vastavalt käesoleva eeskirja kohaldatavatele sätetele ei hõlma käesolev eeskiri 1. lisas loetletud seadmeid, seadiseid, meetodeid ja tingimusi.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses pidurisüsteemiga.

2.2.   „Sõidukitüüp”– sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.2.1.

mootorsõidukite puhul: 2.2.1.1. sõiduki kategooria (vt punkt 1.1); 2.2.1.2. täismass, nagu on määratletud punktis 2.16; 2.2.1.3. massi jagunemine telgede vahel; 2.2.1.4. tootjakiirus; 2.2.1.5. eri tüüpi piduriseade, eriti haagise piduriseadme olemasolu või puudumine või elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi olemasolu; 2.2.1.6. telgede arv ja paigutus; 2.2.1.7. mootoritüüp; 2.2.1.8. käikude arv ja nende ülekandearvud; 2.2.1.9. peaülekande ülekandearv; 2.2.1.10. rehvi mõõtmed;

2.2.2.

haagiste puhul: 2.2.2.1. sõiduki kategooria (vt punkt 1.1); 2.2.2.2. täismass, nagu on määratletud punktis 2.16; 2.2.2.3. massi jagunemine telgede vahel; 2.2.2.4. eri tüüpi piduriseade; 2.2.2.5. telgede arv ja paigutus; 2.2.2.6. rehvi mõõtmed.

2.3.   „Pidurisüsteem”– osade kombinatsioon, mille ülesanne on järk-järgult vähendada liikuva sõiduki kiirust või see peatada või hoida peatatud sõiduk seisvana. Kõnealused ülesanded on kindlaks määratud punktis 5.1.2. Süsteem koosneb juhtseadisest, ajamist ja tegelikust pidurist.

2.4.   „Juhtseadis”– juhi (või teatavate haagiste puhul juhi abi) poolt vahetult käitatav osa, mille abil varustatakse ajam pidurdamiseks või selle reguleerimiseks vajaliku energiaga. Kõnealune energia võib olla juhi lihasjõud või juhi poolt kontrollitavast muust allikast pärit energia või asjakohastel juhtudel haagise kineetiline energia või kõnealuste eri energialiikide kombinatsioon;

2.4.1.   „käitamine”– nii juhtseadise käivitamine kui ka vabastamine.

2.5.   „Piduriajam”– juhtseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, elektriline või segatüüpi. Kui pidurdusjõud saadakse energiaallikast või energiaallika abil, mis ei sõltu juhist, siis loetakse ka süsteemis olev energiavaru ajami osaks.

Rooliajamil on kaks sõltumatut funktsiooni: juhtimissignaali ülekanne ja energia ülekanne. Kui käesolevas eeskirjas kasutatakse terminit „ajam”, tähendab see nii juhtajamit kui ka energiaülekande ajamit. Vedukite ja haagiste vahelisi juht- ja toitevoolikuid ei käsitata ajami osana;

2.5.1.   „pidurdusjõu ülekande seadised”– pidurite tööd, sealhulgas piduri juhtseadise talitlust ja vajalikku (vajalikke) energiavaru(sid) reguleerivad jõuülekande osad;

2.5.2.   „energiaülekande ajam”– selliste osade kombinatsioon, mis varustavad pidureid tööks vajaliku energiaga, sealhulgas pidurite tööks vajalik(ud) energiavaru(d).

2.6.   „Pidur”– osa, milles tekivad sõiduki liikumisele vastupidist mõju avaldavad jõud. Pidur võib olla hõõrdpidur (jõud tekitatakse sõiduki kahe üksteise suhtes liikuva osa hõõrdumisel); elektriline pidur (jõu tekitaja on elektromagnetiline toime sõiduki kahe osa vahel, mis teineteise suhtes liiguvad, kuid ei puutu kokku); hüdroajamiga pidur (jõud tekivad vedeliku toimel sõiduki kahe üksteise suhtes suhteliselt liikuva osa vahel) või mootorpidur (pidurdusjõud tulenevad mootori pidurdamistoime kunstlikust suurenemisest, mis kantakse üle ratastele).

2.7.   „Pidurisüsteemide eri tüübid”– süsteemid, mis erinevad järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.7.1.

osad, millel on erinevad omadused;

2.7.2.

osa, mis on toodetud erinevate omadustega materjalidest või millel on erinev kuju või suurus;

2.7.3.

erinevatest osadest komplekt.

2.8.   „Pidurisüsteemi osa”– üks üksikosadest, mis kokkumonteerituna moodustavad pidurisüsteemi.

2.9.   „Ahelpidurdus”– autorongide pidurdus järgmiste omadustega seadeldise abil:

2.9.1.

astmelistelt käitatav ainujuhtseadis, mille käitab juht juhiistmelt ühe liigutusega;

2.9.2.

autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatud energia saadakse samast allikast (see võib olla juhi lihasenergia);

2.9.3.

piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobiva ajanihkega pidurduse, olenemata nende asendist üksteise suhtes.

2.10.   „Osapidurdus”– autorongide pidurdus järgmiste omadustega seadeldise abil:

2.10.1.

astmelistelt käitatav ainujuhtseadis, mille käitab juht juhiistmelt ühe liigutusega;

2.10.2.

autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatud energia saadakse kahest eri allikast (üks nendest võib olla juhi lihasenergia);

2.10.3.

piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobiva ajanihkega pidurduse, olenemata nende asendist üksteise suhtes.

2.11.   „Automaatpidurdus”– haagise või haagiste pidurdus, mis toimub automaatselt haagisega sõidukitest koosneva autorongi osa eraldumise korral, kaasa arvatud eraldumine haagise katkemisel, ilma et see mõjutaks autorongi ülejäänud osade pidurdustõhusust.

2.12.   „Pealejooksupidurdus”– pidurdamine jõudude abil, mis tekivad haagise liikumisel veduki suunas.

2.13.   „Järjestikune ja reguleeritav pidurdus”– pidurdamine, mille kestel seadme tavapärases töövahemikus pidurite käitamisel (vt punkt 2.4.1).

2.13.1.

Juht saab juhtseadise abil igal ajal suurendada või vähendada pidurdusjõudu;

2.13.2.

pidurdusjõud muutub proportsionaalselt piduri juhtseadise mõjutamisega (monotoonne funktsioon) ning

2.13.3.

pidurdusjõudu saab kergesti ja piisava täpsusega reguleerida.

2.14.   „Ajanihkega pidurdus”– vahend, mida võib kasutada, kui kaht või rohkemat pidurdusallikat käitatakse ühise juhtseadise abil, kusjuures ühe allika võib seada teis(t)e suhtes prioriteetseks nii, et enne teiste pidurdusallikate käitama hakkamist on vajalik suurem juhtimisliigutus.

2.15.   „Aeglusti”– abipidurisüsteem, mille abil saab tekitada ja hoida pidurduse toimet pikka aega, ilma et tõhusus märkimisväärselt väheneks. Termin „aeglusti” hõlmab tervet süsteemi, mille koosseisus on ka juhtseadis.

2.15.1.

Aeglusti võib koosneda ühest seadmest või mitme seadme kombinatsioonist. Igal seadmel võib olla oma juhtseadis.

2.15.2.

Aeglustite juhtimisviisid 2.15.2.1.   „Sõltumatu aeglusti”– aeglusti, mille juhtseadis asub sõidupidurisüsteemist ja muudest pidurisüsteemidest eraldi. 2.15.2.2.   „Integreeritud aeglustisüsteem”– aeglustisüsteem, mille juhtseadis on ühendatud sõidupidurisüsteemi juhtseadisega nii, et kombineeritud juhtseadise kasutamisel rakenduvad nii aeglusti- kui ka sõidupidurisüsteem samal ajal või sobiva ajanihkega. 2.15.2.3.   „Kombineeritud aeglusti”– integreeritud aeglusti, mis on täiendavalt varustatud katkestiga, mis võimaldab kombineeritud juhtseadisel käivitada ainult sõidupidurisüsteemi.

2.16.   „Täismassiga sõiduk”– täismassini koormatud sõiduk, kui ei ole teisiti määratletud.

2.17.   „Täismass”– sõiduki tootja määratud maksimaalne tehniliselt lubatav mass (võib olla riikliku ametiasutuse määratud registrimassist suurem).

2.18.   „Massi jaotumine telgede vahel”– sõiduki ja/või selle sisu massile mõjuva raskusjõu jaotumine telgede vahel.

2.19.   „Ratta-/teljekoormus”– vertikaalne staatiline reaktsioon (jõud) teekattele telje ratta/rataste kokkupuute pinnal.

2.20.   „Ratta/telje suurim staatiline koormus”– ratta/telje staatiline koormus täismassiga sõidukil.

2.21.   „Elektriline regeneratiivpidurdus”– pidurisüsteem, mis aeglustuse ajal võimaldab sõiduki kineetilise energia muundamist elektrienergiaks.

2.21.1.   „Elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi juhtseadis”– seade, mille abil muudetakse elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi talitlust.

2.21.2.   „A-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem”– elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis ei ole sõidupidurisüsteemi osa.

2.21.3.   „B-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem”– elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis on sõidupidurisüsteemi osa.

2.21.4.   „Laetus elektriga”– veoakusse salvestatud elektrienergia koguse ja suurima veoakusse salvestatava elektrienergia koguse suhtarv teataval hetkel.

2.21.5.   „Veoaku”– akumulaatorite koost, milles salvestatakse sõiduki veomootori(te) käitamiseks kasutatavat energiat.

2.22.   „Salvestatud energiaga hüdropidurisüsteem”– pidurisüsteem, mille puhul energia saadakse surve all oleva hüdraulilise vedeliku abil, mis on kogutud ühte või mitmesse akumulaatorisse, mida toidavad üks või mitu surupumpa, millest igaüks on varustatud seadisega, mis hoiab surve maksimumväärtuse piires. Maksimaalväärtuse määrab kindlaks tootja.

2.23.   „Esi- ja tagarataste samaaegne lukustumine”– olukord, kus tagatelje viimase (teise) ratta ja esitelje viimase (teise) ratta esmase lukustumise vaheline aeg on lühem kui 0,1 sekundit.

2.24.   „Juhtkaabel”– kahe sõiduki vaheline elektriühendus, mis võimaldab juhtida haagise pidurdamist autorongis. See koosneb juhtmestikust ja pistikust ning sisaldab andmesideseadmeid ja elektrienergia varustusseadet haagise juhtajami jaoks.

2.25.   „Andmeside”– digitaalsete andmete edastamine aruande eeskirjade kohaselt.

2.26.   „Kakspunktahel”– sidevõrgu topoloogia, milles on ainult kaks üksust. Mõlemal üksusel on sideliini integreeritud lõpptakisti.

2.27.   „Ühendusjõu juhtseadis”– süsteem/funktsioon, mille eesmärk on automaatselt tasakaalustada veduki ja haagise pidurdusjõu väärtust.

2.28.   „Nimiväärtus”– pidurduse võrdlustõhususe määratlused peavad kasutama pidurisüsteemi ülekandefunktsiooni väärtust, mis seostab üksikute sõidukite ja autorongi pidurisüsteemi väljundit ja sisendit.

2.28.1.

Mootorsõiduki puhul määratletakse „nimiväärtus” tüübikinnitusel näidatava omadusena, mis seostab pidurdusjõu väärtuse pidurduse sisendmuutujaga.

2.28.2.

Haagise puhul määratletakse „nimiväärtus” tüübikinnitusel näidatava omadusena, mis seostab pidurdusjõu väärtuse ühenduspea signaaliga.

2.28.3.

„Nimikoormusväärtus” määratletakse ühendusjõu juhtseadise puhul omadusena, mis seostab ühenduspea signaali pidurdusjõu väärtusega ja mida on võimalik tüübikinnitusel näidata, lähtudes 10. lisas esitatud vastavusribade piiridest.

2.29.   „Automaatjuhtimisega pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul pidurisüsteemi/-süsteeme või teatavate telgede pidureid käitatakse eesmärgiga pidurdada sõidukit kas sõidukijuhi otsese toiminguga või ilma selleta, sõidukisse sisseehitatud seadme edastatud andmete automaatse hindamise tulemusena.

2.30.   „Valikuline pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul üksikpidurid käitatakse automaatselt nii, et sõiduki pidurdumine on sõiduki käitumise muutmise suhtes teisene.

2.31.   „Võrdluspidurdusjõud”– ühe telje pidurdusjõud, mis tekkivad piduri katsestendil rehvi ümbermõõdul, mis mõõdetakse pidurdusrõhu suhtes ja esitatakse tüübikinnituse andmise ajal.

2.32.   „Pidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku piduri rakendamisest, nagu osutatud punktis 5.2.1.30.

2.33.   „Hädapidurdussignaal” – „hädapidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku hädapidurdusest, nagu osutatud punktis 5.2.1.31.

2.34.   „Sõiduki stabiilsusfunktsioon”– sõiduki elektrooniline juhtimisfunktsioon, mis parandab sõiduki dünaamilist stabiilsust.

2.34.1.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab ühte või mõlemat järgmistest funktsioonidest: a) suunakontroll; b) ümberminekukontroll.

2.34.2.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldab järgmisi juhtimisfunktsioone. 2.34.2.1.   „Suunakontroll”– sõiduki stabiilsusfunktsiooniga hõlmatud funktsioon, mis aitab juhil ala- ja ülejuhitavuse tingimustes mootorsõiduki füüsilistes piirides säilitada juhi poolt soovitud suunda, ning kui on tegemist haagisega, siis säilitada haagisel veduki suunda. 2.34.2.2.   „Ümberminekukontroll”– sõiduki stabiilsusfunktsiooniga hõlmatud funktsioon, mis reageerib ümberminekuohule, stabiliseerides mootorsõiduki või veduki ja haagise kombinatsiooni või haagise sõiduki füüsilistes piirides dünaamiliste manöövrite ajal.

2.35.   „Kinnitatav haagis”– haagis, mis esindab haagisetüüpi, millele taotletakse tüübikinnitust.

2.36.   „Pidurdustegur (BF)”– piduri sisendi ja väljundi võimendussuhe.

2.37.   „Tunnuskood”– sellega määratakse kindlaks pidurikettad või piduritrumlid, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja kohase pidurisüsteemi tüübikinnitusega. See sisaldab vähemalt tootja kaubanime või kaubamärki ja tunnusnumbrit.

2.38.   „Teljerühm”– mitu telge, mille vahe on kuni 2,0 m. Kui telgede vahe on üle 2,0 m, loetakse iga telge omaette teljerühmaks.

2.39.   „Sõiduki iseloom”– sõidukit kirjeldav termin, nt poolhaagise veduk, veok, buss, poolhaagis, täishaagis, kesktelghaagis.

2.40.   „Piduri elektriline/elektrooniline liides”– pukseeriva ja pukseeritava sõiduki vahelise eraldatava elektrilise/elektroonilise ühenduse osa, mis on ette nähtud pidurisüsteemi jaoks.

2.41.   „Automaatpistik”– süsteem, mille kaudu luuakse automaatne elektriline ja pneumaatiline ühendus pukseeriva ja pukseeritava sõiduki vahel ilma juhi otsese sekkumiseta.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses pidurisüsteemiga esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Tüübikinnituse taotlusele tuleb kolmes eksemplaris lisada allnimetatud dokumendid ning esitada järgmised andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus koos punktis 2.2 osutatud andmetega. Märkida tuleb sõidukitüüpi tunnusnumbrid ja/või tähised ning mootorsõidukite korral mootoritüüp;

3.2.2.

pidurisüsteemi kuuluvate ja nõuetekohaselt identifitseeritud osade loetelu;

3.2.3.

kokkupandud pidurisüsteemi skeem, millel on näidatud süsteemi osade asukoht sõidukil;

3.2.4.

iga osa detailne joonis, et seda oleks lihtne paigaldada ja identifitseerida.

3.3.   Tüübikatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

3.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus piisavate meetmete olemasolus, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 11) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajal käesoleva eeskirja kõige hilisemaid suuri tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teist tüüpi pidurisüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastava vormi abil koos punktides 3.2.1–3.2.4 osutatud dokumentides sisalduva teabe kokkuvõttega; taotluse esitaja esitatavate jooniste suurim formaat on A4 (210 × 297 mm) või need peavad olema kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnituse märk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3) ja

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui aga M2- või M3-kategooria sõiduk on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.8 sätete kohaselt, järgneb eeskirja numbrile M-täht.

4.6.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.7.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.8.   Tüübikinnitusmärk kinnitatakse sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

4.9.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOONID

5.1.   Üldteave

5.1.1.   Pidurisüsteem

5.1.1.1.   Pidurisüsteem peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduki tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist kasutamise ajal, oleks kindlustatud selle vastavus käesoleva eeskirja nõuetele.

5.1.1.2.   Eelkõige peab pidurisüsteem olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see oleks korrosiooni- ja vananemiskindel.

5.1.1.3.   Piduri hõõrdkatted ei sisalda asbesti.

5.1.1.4.   Pidurisüsteemide, sealhulgas ka elektrilise juhtahela tõhusust ei tohi häirida magnet- ega elektriväljad. Seda tõendatakse eeskirja nr 10 tehniliste nõuete täitmise ja üleminekusätete järgimisega, kohaldades:

a)	03-seeria muudatusi sõidukite suhtes, millel puudub ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi (veoakude) laadimiseks;

b)	04-seeria muudatusi sõidukite suhtes, millel on olemas ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi (veoakude) laadimiseks.

5.1.1.5.   Rikkesignaal võib lühiajaliselt (< 10 ms) katkestada nõudesignaali juhtajamis, tingimusel et see ei vähenda pidurdustõhusust.

5.1.2.   Pidurisüsteemi funktsioonid

Punktis 2.3 määratletud pidurisüsteemil peavad olema järgmised funktsioonid.

5.1.2.1.

Sõidupidurisüsteem Sõidupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki liikumise kontrollimist ning sõiduki peatamist ohutult, kiiresti ja tõhusalt mis tahes kiiruse ja koormuse korral nii tõusu kui ka languse puhul. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt, käsi rooliseadmelt eemaldamata.

5.1.2.2.

Rikkepidurisüsteem Rikkepidurisüsteemi abil peab saama sõiduki peatada paraja peatumisteekonna piires sõidupidurisüsteemi rikke korral. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama kõnealusel viisil pidurdada juhiistmelt, hoides vähemalt ühte kätt rooliseadmel. Kõnealuste nõuetega seoses eeldatakse, et korraga ei teki rohkem kui üks sõidupidurisüsteemi rike.

5.1.2.3.

Seisupidurisüsteem Seisupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki mis tahes tõusu või languse puhul paigal hoida isegi juhi puudumise korral, kusjuures piduri tööpinnad hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil. Juht peab olema võimeline sellisel viisil pidurdama juhiistmelt, ent haagise puhul vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.10 sätetele. Haagise õhkpiduri ja veduki seisupidurisüsteemi võib tööle rakendada samaaegselt, tingimusel et juht on igal ajahetkel võimeline kontrollima, et autorongi seisupidurisüsteemi puhtmehaaniliselt saadud pidurdustõhusus on piisav.

5.1.3.   Õhkpidurisüsteemide ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel

5.1.3.1.   Õhkpidurisüsteemide ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel peavad vastavalt punktidele 5.1.3.1.1, 5.1.3.1.2 ja 5.1.3.1.3 olema järgmised:

5.1.3.1.1.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks pneumaatiline juhtvoolik;

5.1.3.1.2.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks pneumaatiline juhtvoolik ja üks elektriline juhtkaabel;

5.1.3.1.3.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks elektriline juhtkaabel; selle variandi kohta kehtib joonealune märkus (4).

5.1.3.2.   Mootorsõiduki elektriline juhtahel annab teavet selle kohta, kas elektriline juhtahel vastab punkti 5.2.1.18.2 nõuetele ilma pneumaatilise juhtahela abita. Elektriline juhtahel annab teavet ka selle kohta, kas mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga või punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtahelaga.

5.1.3.3.   Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt varustatud mootorsõiduk peab ära tundma, et punkti 5.1.3.1.1 kohaselt varustatud haagise haakeaseadis ei ole vastavuses. Kui sellised sõidukid on elektriliselt ühendatud veduki elektrilise juhtahela kaudu, peab juhti hoiatama punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli ja süsteemi käivitamisel peavad veduki pidurid automaatselt rakenduma. Piduri rakendamisel peab olema täidetud vähemalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.3.1 ettenähtud seisupiduri tõhususe nõue.

5.1.3.4.   Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga varustatud mootorsõiduki korral, mis on elektriliselt ühendatud samuti kahe juhtahelaga varustatud haagisega, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

5.1.3.4.1.

ühenduspeas peavad olema mõlemad signaalid ning haagis kasutab elektrilist juhtsignaali, välja arvatud juhul, kui see juhtsignaal osutub häirunuks. Sel juhul lülitub haagis automaatselt ümber pneumaatilisele juhtahelale;

5.1.3.4.2.

iga sõiduk peab vastama käesoleva eeskirja 10. lisas elektrilistele ja pneumaatilistele juhtahelatele esitatavatele asjakohastele nõuetele ning

5.1.3.4.3.

kui elektriline juhtsignaal on ületanud 100 kPa-ga võrdväärse signaali rohkem kui 1 sekundi jooksul, kontrollib haagis pneumaatilise signaali olemasolu; kui pneumaatilist signaali ei ole, saab sõidukijuht haagiselt hoiatuse punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollase märgutule abil.

5.1.3.5.   Haagis võib olla varustatud punkti 5.1.3.1.3 kohaselt, tingimusel et seda saab käitada üksnes koos punkti 5.2.1.18.2 nõuetele vastava elektrilise juhtahelaga varustatud mootorsõidukiga. Kõikidel muudel juhtudel peab haagis, kui see on elektriliselt ühendatud, automaatselt rakendama pidurit või jääma pidurdatuks. Juhti hoiatatakse punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollase märgutule abil.

a)

Elektriline juhtahel peab vastama standarditele ISO 11992-1 ja 11992-2:2003, kaasa arvatud selle muudatus 1:2007 ning olema kakspunktahel, milles kasutatakse: i) seitsme kontaktiga pistikut vastavalt standardile ISO 7638-1 või 7638-2:2003 või ii) elektrilise juhtahela automatiseeritud ühendusega süsteemide puhul peab automaatpistik olema varustatud vähemalt sama arvu kontaktidega, nagu eespool nimetatud ISO 7638 pistik, ning vastama käesoleva eeskirja 22. lisa nõuetele.

b)

ISO 7638 kohase pistiku andmekontakte kasutatakse üksnes pidurdamise (sh ABSi) ja veermiku (rooli, rehvide ja vedrustuse) funktsioonidele andmete edastamiseks, nagu märgitud standardis ISO 11992-2:2003 (sh selle muudatus 1:2007). Pidurifunktsioonid on prioriteetsed ning toimivad tavarežiimil ja rikke korral. Veermikuandmete edastamine ei põhjusta pidurifunktsiooni viivitust.

c)

Elektrivarustust, mida annab ISO 7638 kohane pistik, kasutatakse üksnes piduri- ja veermikufunktsioonideks ning haagisega seotud sellise teabe edastamiseks, mida ei edastata elektrilise juhtahela kaudu. Kõikidel juhtudel kohaldatakse aga käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.18 sätteid. Teiste funktsioonide elektrivarustus toimub muul viisil.

5.1.3.6.1.   Sõnumid, mida veduk ja haagis vajaduse korral vastavalt standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007 toetavad, on määratletud käesoleva eeskirja 16. lisas.

5.1.3.6.2.   Eespool kirjeldatud viisil juhtkaabliga varustatud pukseerivate ja pukseeritavate sõidukite talitluslikku kokkusobivust hinnatakse tüübikinnituse andmise ajal, kontrollides standardi ISO 11992:2003 (sh muudatus 1:2007) 1. ja 2. osa asjaomaste nõuete täitmist. Hindamisel võib kasutada katseid, mille näide on esitatud käesoleva eeskirja 17. lisas.

5.1.3.6.3.   Kui mootorsõiduk on varustatud elektrilise juhtahelaga ja on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga varustatud haagisega, peab mootorsõiduk avastama elektrilises juhtahelas pideva rikke (> 40 ms) ja sellest sõidukijuhile punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollase märgutulega märku andma, kui nimetatud sõidukid on ühendatud elektrilise juhtahela abil.

5.1.3.7.   Kui mootorsõiduki seisupidurisüsteemi käitamisel käitatakse ka haagise pidurisüsteemi, nagu on lubatud punktis 5.1.2.3, peavad olema täidetud järgmised lisanõuded.

5.1.3.7.1.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.1 kohaselt, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendumisel pneumaatilise juhtahela kaudu ka haagise pidurisüsteem.

5.1.3.7.2.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.2 kohaselt, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendumisel haagise pidurisüsteem vastavalt punktis 5.1.3.7.1 kirjeldatule. Peale selle võib seisupidurisüsteemi rakendamine rakendada haagise pidurisüsteemi elektrilise juhtahela kaudu.

5.1.3.7.3.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.3 kohaselt või kui see vastab punkti 5.2.1.18.2 nõuetele ilma pneumaatilise juhtahela abita, punkt 5.1.3.1.2, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendamisel elektrilise juhtahela kaudu ka haagise pidurisüsteem. Kui mootorsõiduki piduriseadme elektrivarustus on välja lülitatud, toimub haagise pidurdamine toitevooliku tühjenemise teel (peale selle võib pneumaatiline juhtvoolik jääda rõhu alla); toitevoolik võib jääda tühjenenuks ainult seniks, kuni taastub mootorsõiduki piduriseadme elektrivarustus ja samaaegselt taastub haagise pidurdamine elektrilise juhtvooliku kaudu.

5.1.3.8.   Lukustusseadmed, mis ei ole automaatselt rakenduvad, ei ole lubatud.

5.1.3.9.   Veduki ja poolhaagise kombinatsioonide puhul moodustavad elastsed pidurivoolikud ja kaablid mootorsõiduki osa. Kõigil muudel juhtudel moodustavad elastsed pidurivoolikud ja kaablid haagise osa.

Automaatpistiku puhul seda nõuet elastsete voolikute ja juhtmete määramise kohta ei kohaldata.

5.1.4.   Pidurisüsteemide korralise tehnoülevaatuse suhtes kohaldatavad sätted

5.1.4.1.   Sõidupiduri kuluvate osade, s.o hõõrdkatete ja trumlite/ketaste kulumist peab olema võimalik hinnata (trumlite või ketaste korral ei pruugita nende kulumist korralise tehnoülevaatuse käigus hinnata). Kulumise hindamise meetod on kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktidega 5.2.1.11.2 ja 5.2.2.8.2.

5.1.4.2.   Sõiduki iga telje tegelike pidurdusjõudude kindlaksmääramiseks õhkpidurisüsteemi korral on nõutavad õhurõhu kontrollventiilid:

5.1.4.2.1.

pidurisüsteemi igas sõltumatus kontuuris 6. lisas kirjeldatud reaktsiooniaja seisukohast kõige ebasoodsama asendiga pidurisilindrile kõige lähemal, kergesti ligipääsetaval kohal;

5.1.4.2.2.

10. lisa punktis 7.2 osutatud survemodulaatorit sisaldavas pidurisüsteemis survetorus kõnealuse seadme ees ja taga lähimas juurdepääsetavas kohas. Kui seade on pneumaatiliselt juhitav, on täismassiga sõiduki jäljendamiseks nõutav täiendav kontrollventiil. Kui sellist seadet ei ole paigaldatud, on vajalik üks õhurõhu kontrollventiil, mis on võrdväärne eespool osutatud seadme taga asuva ventiiliga. Kõnealused ventiilid peavad olema maapinnalt või sõiduki seest hõlpsasti juurdepääsetavad;

5.1.4.2.3.

kõige paremini ligipääsetavas kohas, mis asub võimalikult lähedal 7. lisa A osa punkti 2.4 tähenduses kõige ebasoodsama asendiga energiasalvestile;

5.1.4.2.4.

pidurisüsteemi igas sõltumatus kontuuris nii, et on võimalik kontrollida kogu ajami sisend- ja väljundsurvet;

5.1.4.2.5.

õhurõhu kontrollventiilid peavad vastama ISO standardi 3583:1984 punktile 4.

5.1.4.3.   Sõiduki kere või manuste muudatused ja lisamine ei tohi takistada juurdepääsu nõutavatele õhurõhu kontrollventiilidele.

5.1.4.4.   Maksimaalseid pidurdusjõude peab olema võimalik tekitada staatilistes tingimustes rullstendil või piduri katsestendil.

5.1.4.5.   Pidurisüsteemide andmed

5.1.4.5.1.

Õhkpidurisüsteemi andmed talitlus- ja tõhususkatse jaoks esitatakse kustutamatult sõiduki nähtavas kohas või tehakse vabalt kättesaadavaks muul moel (nt käsiraamat, elektroonilised andmed).

5.1.4.5.2.

Õhkpidurisüsteemiga sõidukite puhul on nõutavad vähemalt järgmised andmed. Pneumaatiliste näitajate andmed Kompressori/tühjenduskraani klapp  (5) Maksimaalne väljalülitusrõhk = … kPa Minimaalne sisselülitusrõhk = … kPa Nelik-kaitseklapp Staatiline sulgemisrõhk = … kPa Vastavalt vajadusele kas haagise juhtklapp või avarii-kiirendusklapp (6) Juhtrõhule 150 kPa vastav toiterõhk = … kPa Sõidupidurisüsteemi minimaalne ettenähtud rõhk arvutuseks (5)  (7)       Telg (teljed) Pidurisilindri tüüp (8) sõidupidur/seisupidur / / / Suurim käik (8) smax = … mm       Hoova pikkus (8) = … mm

5.1.4.6.   Võrdluspidurdusjõud

5.1.4.6.1.   Võrdluspidurdusjõud määratakse piduri katsestendi abil kindlaks õhkpiduritega sõidukite suhtes.

5.1.4.6.2.   Võrdluspidurdusjõud määratakse iga telje puhul kindlaks pidurdusrõhu vahemikus alates 100 kPa-st kuni 0-tüübi tingimustes tekitatava rõhuni. Tüübikinnituse taotleja nimetab võrdluspidurdusjõud pidurdusrõhu jaoks alates 100 kPa-st. Need andmed esitab sõiduki tootja vastavalt punktile 5.1.4.5.1.

5.1.4.6.3.   Deklareeritud võrdluspidurdusjõud peavad olema sellised, et sõiduk suudab tekitada asjaomase sõiduki kohta käesoleva eeskirja 4. lisas määratletud pidurdusjõu suhtelise tasemega võrdväärse pidurdusjõu väärtuse (M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite, välja arvatud poolhaagiste puhul 50 % ja poolhaagiste puhul 45 %) alati, kui iga telje katsestendil mõõdetud pidurdusjõud olenemata koormusest on vähemalt sama suur kui asjaomase pidurdusrõhu võrdluspidurdusjõud deklareeritud töörõhuvahemiku piires (9).

5.1.4.7.   Pidurdamist mõjutavate komplekssete elektrooniliste süsteemide puudusteta käitusolekut peab olema võimalik kontrollida sagedasel ja lihtsal viisil. Kui tekib vajadus eriteabe järele, tuleb see teha vabalt kättesaadavaks.

5.1.4.7.1.   Kui käitusolekust antakse juhile märku märgutuledega vastavalt käesolevale eeskirjale, peab korralisel tehnoülevaatusel olema võimalik kinnitada nõuetekohast käitusolekut märgutulede visuaalse vaatluse teel pärast sisselülitamist.

5.1.4.7.2.   Tüübikinnituse andmise ajal tuleb konfidentsiaalselt kirjeldada meetmeid, mis on võetud tootja valitud kontrollivahendite (nt märgutule) toimimisse lihtsate lubamatute muudatuste tegemise vastu.

Alternatiivina on see nõue täidetud, kui puudusteta käitusoleku kontrollimiseks on saadaval teisesed kontrollivahendid.

5.1.5.   18. lisa nõudeid kohaldatakse kõikide sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide suhtes, mis moodustavad pidurdamisfunktsiooni juhtajami või osa sellest, sealhulgas need, mis kasutavad pidurisüsteemi (pidurisüsteeme) automaatjuhtimisega pidurduseks või valikuliseks pidurduseks.

Süsteemide või funktsioonide kohta, mis kasutavad pidurisüsteemi kõrgema taseme eesmärgi saavutamiseks, kehtib 18. lisa vaid niivõrd, kuivõrd need avaldavad pidurisüsteemile otsest mõju. Kui kõnealused süsteemid on olemas, ei lülitata neid pidurisüsteemi tüübikinnituskatsete tegemise ajaks välja.

5.2.   Pidurisüsteemide näitajad

5.2.1.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukid

5.2.1.1.   Pidurisüsteemide kogum sõidukis peab vastama sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemidele ettenähtud nõuetele.

5.2.1.2.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurdust tekitavatel süsteemidel võivad olla ühised osad juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.2.1.

Nõutav on kahe teineteisest sõltumatu juhtseadise olemasolu, millele juht tavapärases juhtimisasendis kergesti ligi pääseb. Kõigi sõidukikategooriate puhul, välja arvatud M2- ja M3-kategooria sõidukid, peab iga pidurdusseadis (välja arvatud aeglusti juhtseadis) olema projekteeritud nii, et see vabastamise korral läheb tagasi täielikult väljalülitatud asendisse. See nõue ei kehti seisupidurdusseadise puhul (või kombineeritud juhtseadise vastava osa suhtes), kui see on kasutusasendis mehaaniliselt lukustatud.

5.2.1.2.2.

Sõidupidurisüsteemil ja seisupidurisüsteemil peavad olema sõltumatud juhtseadised.

5.2.1.2.3.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis ei tohi tekkida olukorda, et ühenduse tõhusus kõnealuse juhtseadise ja ajamisüsteemi eri osade vahel teatava kasutusaja jooksul väheneb.

5.2.1.2.4.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis peab seisupidurisüsteem olema projekteeritud nii, et seda saab rakendada sõiduki liikumise ajal. Kõnealust nõuet ei kohaldata, kui sõiduki sõidupidurisüsteemi saab kas või osaliselt rakendada abijuhtseadise abil.

5.2.1.2.5.

Ilma et see piiraks käesoleva eeskirja punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, võib sõidu- ja seisupidurisüsteemi ajami(te)s olla ühiseid osi, tingimusel et ajami(te) mis tahes osa rikke korral on rikkepidurisüsteemile esitatavad nõuded endiselt täidetud.

5.2.1.2.6.

Mis tahes muu osa kui pidurite (nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.6) või punktis 5.2.1.2.8 nimetatud osade purunemise korral või sõidupidurisüsteemi muu rikke korral (tõrge, energiavaru osaline või täielik ammendumine), peab rikkepidurisüsteemi või sõidupidurisüsteemi rikkest mõjutamata osa abil olema võimalik sõiduk peatada rikkepidurduse korral ettenähtud tingimustel.

5.2.1.2.7.

Ühise juhtseadise ja ühise ajamiga rikke- ja sõidupidurisüsteemi puhul tuleb eelkõige silmas pidada järgmisi nõudeid. 5.2.1.2.7.1. Kui sõidupidurdus tagatakse juhi lihasjõu toimel, mida toetab üks või mitu energiaallikat, siis peab rikkepidurdus kõnealuse toe lakkamise korral olema tagatav juhi lihasjõul, mida toetavad võimalikud rikkest puutumata energiaallikad, kusjuures juhtseadisele rakendatav jõud ei tohi ületada ettenähtud suurimaid väärtusi. 5.2.1.2.7.2. Kui sõidupidurisüsteemi jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi kontrolli all oleva energiavaru kasutamisest, siis peab olema vähemalt kaks üksteisest täiesti sõltumatut energiavaru, millest kummalgi on oma sõltumatu ülekanne. Kumbki neist võib mõjutada ainult kahe või mitme ratta pidureid, mis valitakse nii, et need suudavad sõltumatult tagada ettenähtud rikkepidurdusastme, ohustamata sõiduki stabiilsust pidurdamise ajal; peale selle peab iga kõnealune energiaallikas olema varustatud hoiatusseadisega, nagu on määratletud punktis 5.2.1.13. Igas sõidupiduri kontuuris peab vähemalt ühes õhupaagis sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas olema kondensaadi- ja tühjenduskraan. 5.2.1.2.7.3. Kui sõidupiduri jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi energiavaru kasutamisest, loetakse üht energiavaru allikat ülekande jaoks piisavaks, tingimusel et ettenähtud rikkepidurdus on tagatud juhi lihasjõu toimega sõidupiduri juhtseadisele ja punkti 5.2.1.6 nõuded on täidetud.

5.2.1.2.8.

Teatavad osad, näiteks pedaal ja selle laager, piduri peasilinder ja selle kolb või kolvid (hüdrosüsteem), juhtklapp/ventiil (hüdro- ja/või pneumosüsteem), hoovastik pedaali ja piduri peasilindri või juhtklapi vahel, pidurisilindrid ja nende kolvid (hüdro- ja/või pneumosüsteem), pidurite kang- ja nukkagregaadid, tõenäoliselt ei purune, kui need on piisavate mõõtmetega, kergesti kättesaadavad tehniliseks hoolduseks ning vastavad turvaomaduste poolest vähemalt samadele nõuetele, nagu on ette nähtud sõiduki muude oluliste osade (näiteks roolihoovastiku) puhul. Kui ükskõik millise nimetatud osa rikke tõttu võiks olla võimatu sõiduki pidurdamine tõhususega, mis võrdub vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususega, siis tuleb kõnealune osa valmistada metallist või metalliga samaväärsete omadustega materjalist, ning see ei tohi märkimisväärselt kahjustuda pidurisüsteemide tavapärasel töötamisel.

5.2.1.3.   Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on eraldi juhtseadised, siis nende kahe juhtseadise samaaegsel käitamisel ei tohi mõlemad, nii sõidupiduri- kui ka rikkepidurisüsteem, rakendamata jääda juhul, kui need mõlemad pidurisüsteemid on heas töökorras, ega juhul, kui ühes nendest on rike.

5.2.1.4.   Olenemata sellest, kas sõidupidurisüsteem on kombineeritud rikkepidurisüsteemiga, peab sõidupidurisüsteem olema selline, et tema ajami osa rikke korral pidurdub piisav arv rattaid siiski sõidupiduri juhtseadise rakendamisel; need rattad peavad olema valitud nii, et sõidupidurisüsteemi jääktõhusus vastab käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.4 nõuetele.

5.2.1.4.1.   Eespool nimetatud nõuded ei kehti siiski poolhaagiste vedukite suhtes, kui poolhaagise ja veduki sõidupidurisüsteemi ülekanded on teineteisest sõltumatud.

5.2.1.4.2.   Hüdroajami osa rikkest teatab juhile seade, mis koosneb punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punasest märgutulest. Teise võimalusena võib kõnealune märgutuli süttida siis, kui vedelikutase mahutis langeb alla tootja määratud taseme.

5.2.1.5.   Muu energiaallika kui juhi lihasenergia kasutamise korral ei pea selliseid muu energia allikaid (hüdropump, õhukompressor jne) olema rohkem kui üks, kuid kõnealust allikat sisaldava seadme juhtimisviis peab olema nii ohutu kui võimalik.

5.2.1.5.1.   Piduriajami mis tahes rikke korral peab olema tagatud rikkest mõjutamata osa toide niivõrd, kui see on vajalik sõiduki peatamiseks jääk- ja/või rikkepidurdusel ettenähtud tõhususastmel. Selle nõude täitmisel kasutatakse seadmeid, mida saab seisval sõidukil kergesti käivitada või mis käivituvad automaatselt.

5.2.1.5.2.   Peale selle on kõnealuse seadme taga ühendatud kontuuris paiknevad energiasalvestid sellised, et energiavarustuse häire korral on pärast sõidupiduri juhtseadise neljandat täielikku rakendamist vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisa punkti 1.2 nõuetele siiski võimalik sõiduk piduri viiendal rakendamisel peatada rikkepidurduse puhul ettenähtud tõhususega.

5.2.1.5.3.   Talletatud energiaga hüdropidurisüsteemide puhul võib kõnealused nõuded siiski täidetuks lugeda, kui käesoleva eeskirja 7. lisa C osa punkti 1.2.2 nõuded on täidetud.

5.2.1.6.   Punktide 5.2.1.2, 5.2.1.4 ja 5.2.1.5 nõuded tuleb täita sellist automaatseadet kasutamata, mille toime puudumine võib jääda märkamata, sest tavaliselt puhkeasendis osad käivituvad ainult pidurisüsteemi rikke korral.

5.2.1.7.   Sõidupidurisüsteem peab toimima sõiduki kõikidele ratastele ja selle toime peab asjakohaselt jaotuma telgede vahel.

5.2.1.7.1.   Rohkem kui kahe teljega sõidukite puhul võib rattalukustusest või piduri hõõrdkatete klaasistumisest hoidumiseks tavapärasest väiksema koormuse puhul pidurdusjõudu teatavatel telgedel automaatselt vähendada nullini, kui sõiduk vastab kõigile käesoleva eeskirja 4. lisaga ettenähtud jõudlusnõuetele.

5.2.1.7.2.   B-kategooria elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemidega N1-kategooria sõidukite puhul võib muude pidurdusallikate panus pidurdamisse olla sobiva ajanihkega, et võimaldada elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi eraldi rakendamist, tingimusel et mõlemad järgmised nõuded on täidetud:

5.2.1.7.2.1.

elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi väljundpöördemomendi kõikumised (nt veoakude laetuse taseme muutuste tõttu) kompenseeritakse automaatselt ajanihke suhte asjakohase muutmisega, kuni käesoleva eeskirja ühes järgmistest lisadest sätestatud nõuded (10) on täidetud:   4. lisa punkt 1.3.2 või   13. lisa punkt 5.3 (sh elektrimootorit kasutades) ning

5.2.1.7.2.2.

pidurdus peab vajaduse korral mõjuma automaatselt sõiduki kõigile ratastele, et pidurdusjõu väärtus (10) vastaks juhi pidurdamise näitajale, võttes arvesse rehvi ja teepinna tegelikku haardumist.

5.2.1.8.   Sõidupidurisüsteemi toime peab jagunema ühe ja sama telje rataste vahel sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasandi suhtes. Kompenseerimine ja funktsioonid, nt mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis võib nimetatud sümmeetrilist jaotust häirida, tuleb deklareerida.

5.2.1.8.1.   Pidurisüsteemi kulumise või tõrke kompenseerimisest elektrilise juhtajamiga peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõikide koormustingimuste korral, kui kompenseerimine ületab järgmised piirmäärad:

5.2.1.8.1.1.

mis tahes telje kummagi poole pidurdusrõhkude erinevus: a) 25 % kõrgemast väärtusest sõiduki aeglustuse korral ≥ 2 m/s2; b) sellest väiksemate aeglustuste puhul väärtus, mis vastab 25 %-le aeglustusest 2 m/s2;

5.2.1.8.1.2.

mis tahes telje eraldiseisev kompensatsiooniväärtus: a) rohkem kui 50 % nimiväärtusest sõiduki vähemalt 2 m/s2 aeglustuse korral; b) väärtus, mis vastab 50 % nimiväärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul.

5.2.1.8.2.   Eespool nimetatud kompenseerimine on lubatud üksnes siis, kui piduri esmane rakendamine toimub sõiduki kiirusel, mis on suurem kui 10 km/h.

5.2.1.9.   Elektrilise juhtajami tõrke korral ei tohi pidur juhi tahte vastaselt rakenduda.

5.2.1.10.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteem peavad toimima pidurdavatele pindadele, mis on ratastega ühendatud piisavalt tugevate osade abil.

Kui konkreetse telje või konkreetsete telgede pidurdusmoment tagatakse nii hõõrdpidurisüsteemi kui ka B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga, on viimati nimetatud pidurdusallika lahtiühendumine lubatud, tingimusel et hõõrdpidurdusallikas jääb püsivalt ühendatuks ja suudab tagada punktis 5.2.1.7.2.1 osutatud kompensatsiooni.

Lühiajalise lahtiühendumise korral on mittetäielik kompenseerimine lubatav, kuid peab 1 sekundi jooksul saavutama vähemalt 75 % lõppväärtusest.

Püsivalt ühendatud hõõrdpidurdusallikas peab aga igal juhul tagama, et nii sõidu- kui ka rikkepidurisüsteem jätkavad tööd ettenähtud tõhususega.

Seisupidurisüsteemi pidurduspindu tohib lahti ühendada üksnes tingimusel, et lahtiühendumist juhib ainult juht oma juhiistmelt süsteemi abil, mis ei saa tööle hakata lekke korral.

5.2.1.11.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab pidurite ja ajami juhtseadisel ning osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral nõuetekohased kompenseerimisvahendid, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumise korral tõhusa pidurdamise, ilma et vahetu reguleerimine oleks vajalik.

5.2.1.11.1.   Sõidupidurite kulumise kompenseerimine peab olema automaatne. N2- ja N3-kategooria maastikusõidukite ja N1-kategooria sõidukite tagapidurite puhul ei ole piduri automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine kohustuslik. Automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud pidurid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist pärast 4. lisas määratletud I tüübi katset võimaldama vaba liikumist, nagu määratletud selle lisa punktis 1.5.4.

5.2.1.11.2.   Sõidupiduri hõõrdekomponentide kulumise kontroll

5.2.1.11.2.1.   Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti hinnata sõidukist väljaspool või sõiduki all ilma rattaid eemaldamata, kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Selleks võib kasutada standardseid tööriistu või harilikke sõidukite ülevaatusseadmeid.

Teise võimalusena võib igal rattal (topeltrattaid käsitatakse ühe rattana) olla andur, mis hoiatab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Märgutule korral võib kasutada punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast märgutuld.

5.2.1.11.2.2.   Piduriketaste või -trumlite hõõrdepindade kulumist tohib hinnata üksnes komponendi otsese mõõtmise teel või piduriketta või -trumli kulumise märkide uurimise teel, milleks võib vaja olla osaline demonteerimine. Seetõttu peab sõiduki tootja tüübikinnituse ajal teatavaks tegema:

a)	trumlite ja ketaste hõõrdepindade kulumise hindamise meetodi, sealhulgas selleks vajaliku demonteerimise ulatuse ning vajalikud tööriistad ja toimingud;

b)	suurima lubatava kulumise taseme, millest edasi on vajalik hõõrdkatte väljavahetamine.

See teave tehakse vabalt kättesaadavaks nt sõiduki käsiraamatus või elektroonilistes andmetes.

5.2.1.12.   Hüdropidurisüsteemide puhul peavad vedelikumahutite täiteavad olema kergesti juurdepääsetavad; peale selle peavad varuvedeliku mahutid olema projekteeritud ja toodetud nii, et varuvedeliku taset saaks kergesti kontrollida mahuteid avamata. Kui viimati nimetatud nõue ei ole täidetud, siis peab punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli juhile teatama varuvedeliku taseme langusest, mis võib esile kutsuda pidurisüsteemi rikke. Pidurisüsteemi hüdroajamis kasutatava vedeliku tüüp identifitseeritakse standardi ISO 9128:2006 joonise 1 või 2 kohase tähisega. Tähis kinnitatakse 100 mm kaugusele vedelikumahutite täiteavadest; tähis peab asuma nähtaval kohal ning olema kustumatu; tootja võib esitada täiendavaid andmeid.

5.2.1.13.   Hoiatusseadis

5.2.1.13.1.   Igal talletatud energia abil käivitatava sõidupidurisüsteemiga sõidukil peab juhul, kui ettenähtud rikkepidurdustõhusust ei ole selle pidurisüsteemi abil võimalik talletatud energiat kasutamata saavutada, olema hoiatusseadis (lisaks manomeetrile, kui see on paigaldatud), mis optilise või helisignaali abil teatab varuenergia langusest süsteemi mis tahes osas tasemeni, mille puhul on mahutit täitmata ja sõiduki koormustingimustest olenemata võimalik rakendada sõidupiduri juhtseadist viiendat korda pärast nelja täielikku pidurdamist ning saavutada ettenähtud rikkepidurdustõhusus (kui sõidupiduri ajamis ei ole rikkeid ning pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud). Hoiatusseadis peab olema otse ja püsivalt kontuuri ühendatud. Kui mootor töötab tavapäraselt ning pidurisüsteemis ei ole rikkeid, nagu selle tüübi tüübikinnituskatsete korral, hoiatusseadis signaali ei anna, välja arvatud ajaks, mis kulub energiamahuti(te) täitmiseks pärast mootori käivitamist. Optilise hoiatussignaalina kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.13.1.1.   Kuid sõidukite puhul, mida loetakse käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.5.1 nõuetele vastavaks üksnes seetõttu, et vastavad 7. lisa C osa punkti 1.2.2 nõuetele, peab hoiatusseadises peale optilise signaali olema ka helisignaal. Need seadmed ei pea töötama samaaegselt, kui mõlemad vastavad eespool nimetatud nõuetele ning akustiline signaal ei käivitu enne optilist. Optilise hoiatussignaalina kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.13.1.2.   Kõnealune heliseade ei pea tööle hakkama käsipiduri rakendamise ajal ja/või, tootja valiku kohaselt, automaatülekandega sõiduki puhul, kui käiguvalits on seisuasendis.

5.2.1.14.   Ilma et see piiraks punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, peab energiavaru pidurisüsteemi töötamiseks oluliselt vajaliku abistava energiaallika kasutamise korral olema piisav, et mootori seiskumise või energiaallikat tööshoidva vahendi talitlushäire korral tagada pidurdustõhusus, mis on vajalik sõiduki seiskamiseks ettenähtud tingimustel. Peale selle, kui seisupidurisüsteemi mõjutamisel kasutatakse juhi lihasenergia toetamiseks servoseadet, siis peab servoseadme väljalangemise korral olema tagatud seisupidurisüsteemi käivitumine, vajaduse korral tavapärasest servoseadmest eraldiseisva varuenergia abil. Selleks varuenergiaks võib olla sõidupidurisüsteemi jaoks ettenähtud energia.

5.2.1.15.   Mootorsõiduki puhul, millega on lubatud ühendada veduki juhi poolt kontrollitava piduriga varustatud haagis, peab veduki sõidupidurisüsteem olema varustatud seadmega, mille konstruktsioon võimaldab haagise pidurisüsteemi rikke või veduki ja haagise vahelise õhu juurdevoolutoru (või muude võimalike sellist tüüpi ühenduste) purunemise korral veduki siiski pidurdada rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususega; kõnealune seade peab olema paigaldatud vedukile.

5.2.1.16.   Pneumaatilise/hüdraulilise abiseadme varustamine energiaga peab seadme töötamise ajal võimaldama jõuda ettenähtud aeglustuseni ning olema selline, et ka energiaallika kahjustumise korral ei langeks abiseadme kaudu pidurisüsteeme toitev varuenergia alla punktis 5.2.1.13 ettenähtud taset.

5.2.1.17.   O3- või O4-kategooria haagise sõidupiduriseade peab olema ahel- või osapidurduse tüüpi.

5.2.1.18.   Sellise sõiduki pidurisüsteem, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, peab vastama järgmistele nõuetele.

5.2.1.18.1.

Veduki rikkepidurisüsteemi käivitamisel peab toimuma ka haagise astmeliselt reguleeritav pidurdamine.

5.2.1.18.2.

Veduki sõidupidurisüsteemi rikke korral, juhul kui see koosneb vähemalt kahest sõltumatust osast, peab rikkest puutumata osa või osade abil olema võimalik haagise pidureid osaliselt või täielikult rakendada. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Kui selliseks pidurdamiseks kasutatakse tavapäraselt puhkeasendis ventiili, siis võib sellise ventiili paigaldada ainult juhul, kui juht saab tööriistu kasutamata selle nõuetekohast toimimist kas juhikabiinist või sõidukist väljaspool kergesti kontrollida.

5.2.1.18.3.

Haagise ühendusvooliku rikke (st purunemise või lekke) või elektrilise juhtahela katkemise või tõrke korral peab juht saama haagise pidureid kõigest hoolimata osaliselt või täielikult käivitada kas sõidupiduri, rikkepiduri või seisupiduri juhtseadise abil, kui rike ei ole automaatselt haagist 4. lisa punktis 3.3 ettenähtud tõhususega pidurdanud.

5.2.1.18.4.

Punktis 5.2.1.18.3 osutatud automaatse pidurdamise nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised nõuded. 5.2.1.18.4.1. Punktis 5.2.1.18.3 osutatud asjaomase piduri juhtseadise täieliku rakendamise korral peab rõhk toitevoolikus järgmise kahe sekundi jooksul langema alla 150 kPa; piduri juhtseadise vabastamisel peab rõhk toitevoolikus taastuma. 5.2.1.18.4.2. Kui toitevoolik tühjeneb kiirusega vähemalt 100 kPa sekundis, siis hakkab haagise automaatpidurdus tööle enne, kui rõhk toitevoolikus langeb 200 kPa-ni.

5.2.1.18.5.

Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt varustatud kaht sõidukit ühendavast juhtahelast ühe rikke korral peab rikkest puutumata juhtahel automaatselt tagama haagise pidurdamise 4. lisa punktiga 3.1 ettenähtud tõhususega.

5.2.1.19.   Sõiduk, millel on elektrilise pidurisüsteemiga haagise vedamiseks vajalik varustus vastavalt käesoleva eeskirja 14. lisa punktile 1.1, peab vastama järgmistele nõuetele.

5.2.1.19.1.

Mootorsõidukil peab olema elektrilise pidurisüsteemi toimimiseks vajaliku voolu tekitamiseks piisava võimsusega toiteallikas (generaator või aku). Elektrilise ühenduse juures mõõdetud juhtmete pinge elektrilise pidurisüsteemi maksimaalse energiakulu juures (15 A) ei tohi langeda alla 9,6 V, kui mootor töötab tootja poolt soovitatud tühikäigu pöörlemissagedusel ning kõik tootja poolt sõiduki tavavarustusse arvatud elektriseadmed on sisse lülitatud. Elektrijuhtmetes ei tohi esineda lühist isegi juhul, kui need on üle koormatud;

5.2.1.19.2.

Rikke korral veduki sõidupidurisüsteemis, juhul kui see koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, peab rikkest puutumata üksuse/üksuste abil olema võimalik haagise pidureid osaliselt või täielikult käivitada.

5.2.1.19.3.

Piduritulelaterna lülitit ja vooluahelat on lubatud elektrilise pidurisüsteemi käivitamiseks kasutada ainult juhul, kui käivitusjuhe ja piduritulelatern on paralleelselt ühendatud ning olemasolev piduritulelaterna lüliti ning vooluahel on suutelised taluma ülekoormust.

5.2.1.20.   Kahest või mitmest sõltumatust osast koosneva pneumoajamiga sõidupidurisüsteemi puhul tuleb igasugune leke kõnealuste osade vahel juhtseadises või sellest tagapool pidevalt atmosfääri ventileerida.

5.2.1.21.   Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, peab haagise sõidupidurisüsteem olema töölerakendatav ainult koos veduki sõidu-, rikke- või seisupidurisüsteemiga. Üksnes haagise pidurite automaatne rakendumine on aga lubatud, kui veduk käivitab haagise pidurid automaatselt ainult sõiduki stabiliseerimise eesmärgil.

5.2.1.22.   M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid, millel on kuni neli telge, peavad olema varustatud 1. kategooria mitteblokeeruva piduriseadmega käesoleva eeskirja 13. lisa nõuete kohaselt.

5.2.1.23.   Mootorsõidukid, millega tohib vedada mitteblokeeruva piduriseadmega varustatud haagist, peavad elektrilise juhtajami tarbeks olema varustatud ka ühe või mõlemaga alljärgnevatest:

a)	spetsiaalne pistik, mis vastab ISO 7638:2003 nõuetele (11);

b)	automaatpistik, mis vastab 22. lisa nõuetele.

5.2.1.24.   A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud M2- N1- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukitele esitatavad lisanõuded

5.2.1.24.1.

N1-kategooria sõidukite puhul rakendub elektriline regeneratiivpidurdussüsteem üksnes gaasipedaali mõjul ja/või käiguvalitsa vabakäiguasendi korral.

5.2.1.24.2.

Peale selle võib M2- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukite elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi juhtseadis olla eraldi lüliti või hoob.

5.2.1.24.3.

Punktide 5.2.1.25.6 ja 5.2.1.25.7 nõudeid kohaldatakse ka A-kategooria elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemide suhtes.

5.2.1.25.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud M2- N1- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukitele esitatavad lisanõuded

5.2.1.25.1.

Sõidupidurisüsteemi üht osa ei või olla võimalik osaliselt või täielikult lahti ühendada muul viisil kui automaatselt. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena punkti 5.2.1.10 nõuetest.

5.2.1.25.2.

Sõidupidurisüsteemil on ainult üks juhtseadis.

5.2.1.25.3.

Mõlema kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite suhtes kohaldatakse kõiki asjakohaseid nõudeid peale punkti 5.2.1.24.1. Sel juhul võib N1-kategooria sõidukite puhul elektrilist regeneratiivpidurdussüsteemi rakendada gaasipedaali abil ja/või käiguvalitsa vabakäiguasendi korral. Peale selle ei tohi sõidupidurisüsteemi töö vähendada gaasipedaali vabastamise avaldatavat pidurdustoimet.

5.2.1.25.4.

Mootori(te) väljalülitamine ega kasutatav ülekandearv ei tohi avaldada sõidupidurisüsteemile negatiivset mõju.

5.2.1.25.5.

Kui pidurduse elektrilise osa töö tagatakse sõidupiduri juhtseadisest tuleva teabe ja iga ratta pidurdusjõu seosega, siis selle seose häirumisest, mis muudab pidurduse jaotumist telgede vahel (10. või 13. lisa), antakse juhile märgutulega märku hiljemalt juhtseadise rakendamise hetkel ning märgutuli jääb põlema seniks, kuni rike püsib ja sõiduki juhtlüliti (võti) on sisselülitatud asendis.

5.2.1.25.6.

Magnet- või elektriväljad ei tohi elektrilise regeneratiivpidurduse tööd häirida.

5.2.1.25.7.

Mitteblokeeruva piduriseadmega varustatud sõidukite puhul kontrollib mitteblokeeruv piduriseade elektrilist regeneratiivpidurdussüsteemi.

5.2.1.26.   Seisupidurisüsteemi elektriajamile esitatavad täiendavad erinõuded

5.2.1.26.1.   Elektriajami rikke korral tuleb ära hoida seisupidurisüsteemi kogemata rakendamine.

5.2.1.26.2.   Elektririkke korral peavad olema täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.26.2.1.

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada seisupidurisüsteemi juhiistmelt ja sel moel hoida täismassiga sõidukit paigal 8 % kaldega tõusul või langusel. Teise võimalusena on sel juhul seisva sõiduki korral lubatud seisupiduri automaatne rakendumine, tingimusel et saavutatakse eespool osutatud pidurdustõhusus ja et rakendatud seisupidur jääb rakendatuks olenemata süütelüliti (käivituse) olekust. Sel juhul peab seisupidur automaatselt vabanema kohe, kui juht sõiduki uuesti liikuma paneb. Seisupidurisüsteemi peab olema võimalik ka vabastada, vajaduse korral tööriistade ja/või sõidukis asuva või sõidukile paigaldatud abiseadme abil.

5.2.1.26.2.2.

N1-kategooria sõidukid Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral juhtseadise ja sellega otseselt ühendatud elektroonilise juhtseadise vahel, välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada seisupidurisüsteemi juhiistmelt ja sel moel hoida täismassiga sõidukit paigal 8 % kaldega tõusul või langusel. Teise võimalusena on sel juhul seisva sõiduki korral lubatud seisupiduri automaatne rakendumine, tingimusel et saavutatakse eespool osutatud pidurdustõhusus ja et rakendatud seisupidur jääb rakendatuks olenemata süütelüliti (käivituse) olekust. Sel juhul peab seisupidur automaatselt vabanema kohe, kui juht sõiduki uuesti liikuma paneb. Eespool osutatud pidurdustõhususe saavutamiseks või selle saavutamisele kaasa aitamiseks võib kasutada mootorit / käsijuhtimisega ülekannet või automaatülekannet (seisuasend).

5.2.1.26.2.3.

Seisupidurisüsteemi juhtseadise elektririkkest või elektriajami juhtmestiku purunemisest peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli. Seisupidurisüsteemi elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral peab kollane märgutuli süttima kohe, kui purunemine toimub. Peale selle peab juhtseadise elektririkkest või juhtmestiku purunemisest väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punase märgutule vilkumine seni, kuni süütelüliti (käivitus) on sisselülitatud olekus ja vähemalt 10 sekundit pärast seda, ja kuni juhtseadis on aktiveeritud olekus. Kui aga seisupidurisüsteem tuvastab seisupiduri õige haardumise, võib punase märgutule vilkumine lõppeda ja seisupiduri rakendumisest teatamiseks kasutatakse pidevalt põlevat märgutuld. Kui seisupiduri rakendumisest annab tavaliselt märku eraldi punane märgutuli, mis vastab kõikidele punkti 5.2.1.29.3 nõuetele, võib seda märgutuld kasutada, et vastata eespool punasele märgutulele esitatud nõuetele.

5.2.1.26.3.   Abiseadmeid võib energiaga varustada seisupiduri elektriajamist, tingimusel et energiavarustusest piisab seisupidurisüsteemi rakendamiseks lisaks sõiduki elektrikoormusele rikkevabas olukorras. Kui energiavaru kasutab ka sõidupidurisüsteem, kohaldatakse punkti 5.2.1.27.7 nõudeid.

5.2.1.26.4.   Pärast piduriseadme elektrienergiat kontrolliva süütelüliti (käivituse) väljalülitamist ja/või võtme eemaldamist peab olema jätkuvalt võimalik seisupidurisüsteemi rakendada, süsteemi vabastamine ei ole aga võimalik.

5.2.1.27.   Täiendavad erinõuded elektrilise juhtajamiga sõidupidurisüsteemidele

5.2.1.27.1.   Kui seisupidur on vabastatud, peab sõidupidurisüsteem suutma tekitada täielikku staatilist pidurdusjõudu, mis on võrdväärne vähemalt ettenähtud 0-tüübi katseks vajalikuga, isegi kui süütelüliti (käivitus) on välja lülitatud ja/või võti on eemaldatud. Mootorsõidukitel, millega on lubatud vedada õhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid, peab olema tagatud haagise sõidupidurisüsteemi täielik juhtsignaal. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat.

5.2.1.27.2.   Vähem kui 40 ms kestval üksikul ajutisel rikkel pidurdusjõu ülekande elektrilistes seadistes, välja arvatud selle energiavarustuses, (st signaal ei kandu üle või esineb andmeviga) ei tohi olla sõidupidurdustõhususele märgatavat mõju.

5.2.1.27.3.   Elektrilise juhtajami rikkest, (12) mis ei hõlma selle energiavaru, kuid mõjutab käesolevas eeskirjas käsitletavate süsteemide tööd ja tõhusust, peab juhile märku andma vastavalt punktides 5.2.1.29.1.1 või 5.2.1.29.1.2 osutatud punane või kollane märgutuli. Kui sõidupiduri ettenähtud pidurdustõhusust ei ole enam võimalik saavutada (punane märgutuli), peab elektriühenduse katkemisest (nt purunemisest) juhile märku andma kohe katkestuse toimumisel ning pidurduse ettenähtud jääktõhusus tuleb tagada sõidupiduri juhtseadise abil vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktile 2.4. Kõnealuseid nõudeid ei tõlgendata kõrvalekaldumisena rikkepidurdusega seotud nõuetest.

5.2.1.27.4.   Mootorsõiduk, mis on elektrilise juhtahela kaudu elektriliselt ühendatud haagisega, peab juhile selgelt märku andma alati, kui haagis esitab rikkeandmed selle kohta, et haagise sõidupidurisüsteemi mis tahes osas salvestatud energia langeb allapoole lubatud taset, nagu osutatud punktis 5.2.2.16. Samasugune hoiatus antakse ka juhul, kui haagise elektrilise juhtajami, välja arvatud selle energiavaru pidev rike (> 40 ms) välistab haagise sõidupiduri ettenähtud pidurdustõhususe saavutamise, nagu osutatud punktis 5.2.2.15.2.1. Selleks kasutatakse punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.27.5.   Elektrilise juhtajami energiavaru rikke korral alates energiataseme nimiväärtusest peab sõidupidurisüsteemi täielik juhtimisulatus olema tagatud pärast sõidupiduri juhtseadise kahtkümmet järjestikust täisulatusega rakendamist. Katse ajal rakendatakse piduri juhtseadist täielikult 20 sekundi jooksul ja vabastatakse iga rakendamise puhul 5 sekundiks. Katse ajal peab sõidupidurisüsteemi energiaülekandes olema piisavalt energiat, et tagada sõidupidurisüsteemi täielik rakendumine. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena 7. lisa nõuetest.

5.2.1.27.6.   Aku pinge alanemise korral alla tootja ettenähtud taset, millest väiksemal pingel ei saa sõidupiduri ettenähtud tõhusust enam tagada ja/või mis välistab olukorra, kus vähemalt kaks sõltumatut sõidupiduri kontuuri saavutavad ettenähtud rikkepidurdustõhususe või jääktõhususe, peab sisse lülituma punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli. Pärast märgutule süttimist peab olema võimalik sõidupiduri juhtseadist rakendada ja saavutada vähemalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktiga 2.4 ettenähtud jääktõhusus. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat. Nimetatud nõuet ei saa pidada kõrvalekaldumiseks rikkepidurduse suhtes kehtestatud nõudest.

5.2.1.27.7.   Kui abiseadmeid varustatakse energiaga samast energiavarust, millega varustatakse pidurdusjõu ülekande elektrilisi seadiseid, tuleb tagada, et kui mootor töötab kiirusel, mis ei ületa 80 % maksimaalsest kiirusest, on energiaga varustamine piisav ettenähtud aeglustusväärtuste saavutamiseks, seda kas tagades, et energiaga varustamisel välditaks energiavaru ammendumist kõigi abiseadmete töötamise korral, või lülitades automaatselt välja abiseadmete teatavad eelnevalt kindlaksmääratud osad, kui pinge tõuseb üle käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.27.6 osutatud kriitilise taseme, nii et kõnealuse energiavaru edasine ammendumine oleks välditud. Nõude täitmist võib tõendada arvutuse või praktilise katsega. Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, võetakse arvesse haagise energiatarvet võimsusega 400 W. Käesolevat punkti ei kohaldata sõidukite suhtes, mille puhul ettenähtud aeglustust on võimalik saavutada ilma elektrienergiat kasutamata.

5.2.1.27.8.   Kui abiseadet varustatakse energiaga elektrilisest juhtajamist, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.27.8.1.   Energiaallika rikke korral sõiduki liikumise ajal peab mahutis olevast energiast piisama pidurite rakendamiseks, kui rakendatakse juhtseadist.

5.2.1.27.8.2.   Energiaallika rikke korral sõiduki seisu ajal, kui seisupidur on rakendatud, peab mahutis olevast energiast piisama tulede kasutamiseks ka siis, kui pidurid on rakendatud.

5.2.1.27.9.   Punkti 5.1.3.1.2 või 5.1.3.1.3 kohaselt elektrilise juhtahelaga varustatud veduki sõidupidurisüsteemi elektrilise juhtajami rikke korral peab olema tagatud haagise pidurite täielik rakendumine.

5.2.1.27.10.   Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtahela kaudu elektriliselt ühendatud haagise elektrilise juhtajami rikke korral peab olema tagatud haagise pidurdamine vastavalt punktile 5.2.1.18.4.1. See kehtib, kui haagis esitab elektrilise juhtkaabli andmesideosa kaudu „toitevooliku pidurdustaotluse” signaali või andmeside pideva puudumise korral. Käesolevat punkti ei kohaldata mootorsõidukite suhtes, mida ei saa käitada ainult elektrilise juhtahela kaudu ühendatud haagistega, nagu kirjeldatud punktis 5.1.3.5.

5.2.1.28.   Erinõuded ühendusjõu juhtseadisele

5.2.1.28.1.   Ühendusjõu juhtseadis tohib olla üksnes vedukil.

5.2.1.28.2.   Ühendusjõu juhtseadise toime seisneb veduki ja haagissõiduki dünaamilise pidurdusjõu väärtuste erinevuse vähendamises. Ühendusjõu juhtseadise tööd kontrollitakse tüübikinnituse andmisel. Kontrolli meetodi lepivad omavahel kokku sõiduki tootja ja tehniline teenistus ning hindamismeetod ja tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

5.2.1.28.2.1.   Ühendusjõu juhtseadis võib kontrollida haagise pidurdusjõu väärtust TM/PM ja/või piduri koormusväärtust (-väärtusi). Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga varustatud veduki puhul peavad mõlemad signaalid olema sarnaselt juhitud.

5.2.1.28.2.2.   Ühendusjõu juhtseadis ei tohi takistada suurima võimaliku surve avaldamist piduritele.

5.2.1.28.3.   Täismassiga sõiduk peab vastama 10. lisa nõuetele, kuid punkti 5.2.1.28.2 eesmärkide täitmiseks võib sõiduk ühendusjõu juhtseadise töö ajal nendest nõuetest kõrvale kalduda.

5.2.1.28.4.   Ühendusjõu juhtseadise rikke peab avastama ja sellest juhile märku andma kollane märgutuli, näiteks punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud märgutuli. Rikke korral peavad olema täidetud 10. lisa asjakohased nõuded.

5.2.1.28.5.   Ühendusjõu juhtseadise poolsest kompenseerimisest peab märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli, kui kompensatsioon ületab punktis 2.28.3 määratletud nimikoormusväärtuse pm 150 kPa võrra kuni 650 kPa-ni (või võrdväärse digitaalse nõudluseni). Kui 650 kPa tase ületatakse, tuleb hoiatusmärguanne anda juhul, kui tööpunkt on kompensatsiooni tõttu väljaspool mootorsõidukile 10. lisaga ettenähtud vastavusriba.

Skeem 1

Haagiste (v.a poolhaagiste) vedukid

Skeem 2

Poolhaagiste vedukid

5.2.1.28.6.   Ühendusjõu juhtsüsteem juhib ainult mootorsõiduki ja haagise sõidupidurisüsteemi tekitatud ühendusjõude. Mootorsõiduki ega haagise sõidupidurisüsteem ei tohi kompenseerida aeglusti tööga tekitatud ühendusjõude. Aeglusteid ei käsitata sõidupidurisüsteemide osana.

5.2.1.29.   Piduririkke ja -tõrke märgutuli

Järgmistes punktides sätestatakse üldnõuded märgutuledele, mille ülesanne on teatada juhile teatavatest kindlaksmääratud riketest (või puudustest) mootorsõiduki või haagise piduriseadmetes. Välja arvatud punktis 5.2.1.29.6 kirjeldatud juhul kasutatakse neid märgutulesid üksnes käesoleva eeskirjaga ettenähtud otstarbel.

5.2.1.29.1.   Mootorsõidukite märgutuled peavad andma märku järgmistest piduririketest ja tõrgetest:

5.2.1.29.1.1.

punane märgutuli, mis annab teada käesoleva eeskirja muudes punktides määratletud riketest sõiduki piduriseadmes, mis takistavad ettenähtud sõidupidurdustõhususe saavutamist ja/või kahest sõltumatust sõidupiduriahelast vähemalt ühe talitlust;

5.2.1.29.1.2.

kollane märgutuli annab asjakohasel juhul märku sõiduki piduriseadmetes elektriliselt tuvastatud tõrkest, millest ei ole punktis 5.2.1.29.1.1 kirjeldatud punase märgutulega märku antud.

5.2.1.29.2.   Mootorsõidukitel, mis on varustatud elektrilise juhtahelaga ja/või millega on lubatud vedada elektrilise juhtajamiga varustatud haagist, peab olema eraldi kollane märgutuli, mis teatab haagise piduriseadmete elektrilise juhtajami tõrkest. Haagis käivitab märgutule standardi ISO 7638:2003 (13) kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu ning veduk peab haagise edastatud signaali igal juhul esitama ilma olulise viivituse või muudatuseta. Märgutuli ei tohi süttida, kui veduk on ühendatud haagisega, millel puudub juhtkaabel ja/või elektriline juhtülekanne, või kui haagis ei ole ühendatud. Kõnealune funktsioon peab olema automaatne.

5.2.1.29.2.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud mootorsõiduki puhul, mis on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga haagisega, kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld ka haagise piduriseadmete teatavatest kindlaksmääratud riketest teatamiseks, kui haagis annab elektrilise juhtahela andmesidekanali kaudu asjaomased rikkeandmed. See hoiatus on lisaks punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollasele märgutulele. Punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punase märgutule ja eespool osutatud kollase märgutule asemel võib vedukis teise võimalusena kasutada eraldi punast märgutuld, mis teatab haagise piduriseadmete rikkest.

5.2.1.29.3.   Märgutuled peavad olema nähtavad ka päevavalges; juht saab hoiatussignaalide nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida; hoiatusseadiste teatava osa rike ei põhjusta häireid pidurisüsteemi talitluses.

5.2.1.29.4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:

5.2.1.29.4.1.

eespool osutatud märgutuli (märgutuled) peab (peavad) juhile asjaomasest rikkest või tõrkest märku andma hiljemalt asjaomase piduri juhtseadise rakendamisel;

5.2.1.29.4.2.

märgutuli (märgutuled) peavad jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus, ning

5.2.1.29.4.3.

märgutuli peab pidevalt põlema (mitte vilkuma).

5.2.1.29.5.   Eespool nimetatud märgutuli (märgutuled) süttib (süttivad), kui sõidukit (ja pidurisüsteemi) varustatakse energiaga. Seisva sõiduki puhul peab pidurisüsteem enne märgutule väljalülitamist kindlaks tegema, et ühtegi nimetatud riket või tõrget ei esine. Nimetatud rikked või tõrked, mis peavad sisse lülitama eespool nimetatud märgutuled, ent mida muutumatute tingimuste korral ei tuvastata, tuleb tuvastamisel talletada ning hoiatusmärguanne tuleb anda käivitamisel ja iga kord, kui süütelüliti (käivitus) on pööratud sisselülitatud asendisse, seni, kuni rike või tõrge püsib.

5.2.1.29.6.   Punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli võib anda märku kindlaksmääramata riketest (või tõrgetest) või esitada muut teavet mootorsõiduki pidurite ja/või veeremi kohta, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

5.2.1.29.6.1.

sõiduk seisab paigal;

5.2.1.29.6.2.

pärast piduriseadmete esmast energiaga varustamist ja kui märgutuli on pärast punktis 5.2.1.29.5 kirjeldatud toiminguid näidanud, et kindlaksmääratud rikkeid (või tõrkeid) ei ole tuvastatud, ning

5.2.1.29.6.3.

täpsustamata riketest või muust teabest antakse teada üksnes märgutule vilkumisega. Märgutuli kustub, kui sõiduk ületab esmakordselt kiiruse 10 km/h.

5.2.1.30.   Pidurdussignaal piduritulelaternate sisselülitamiseks

5.2.1.30.1.   Kui juht rakendab sõidupidurisüsteemi, tekitab see signaali, mis lülitab sisse piduritulelaternad.

5.2.1.30.2.   Nõuded A-kategooria aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukitele, milles sõidupidurisüsteemi esmast rakendamist juhitakse elektroonilise signaaliga:

Aeglustus aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemi abil
≤ 1,3 m/s2	> 1,3 m/s2
võib signaali tekitada	peab signaali tekitama

5.2.1.30.3.   Punktis 5.2.1.30.2 määratletust erineva spetsifikatsiooniga pidurisüsteemiga varustatud sõidukite puhul võib A-kategooria aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemi töö tekitada signaali olenemata aeglustuse väärtusest.

5.2.1.30.4.   Signaali ei tekitata, kui pidurdumine toimub ainuüksi mootori loomuliku pidurdusmõju toimel.

5.2.1.30.5.   Sõidupidurisüsteemi käitamisel „automaatjuhtimisega pidurduse” poolt peab tekkima eespool osutatud signaal. Kui aeglustus on aga väiksem kui 0,7 m/s2, võib signaali tõkestada (14).

5.2.1.30.6.   Sõidupidurisüsteemi osa käitamisel „valikulise pidurduse” poolt ei tohi eespool osutatud signaali tekkida (15).

5.2.1.30.7.   Elektrilise juhtahelaga varustatud sõidukite puhul peab mootorsõiduk tekitama signaali, kui haagise elektrilise juhtahela kaudu saadakse teade „piduritulelaternad sisse lülitada”.

5.2.1.31.   Kui sõiduk on varustatud hädapidurdusest teada andvate vahenditega, toimub hädapidurdussignaali käivitumine ja lõppemine üksnes sõidupidurisüsteemi rakendumisega, kui on täidetud järgmised tingimused (16):

5.2.1.31.1.

signaali ei käivitata, kui sõiduki aeglustus on alla järgmises tabelis esitatud väärtuste, kuid see võib tekkida nende väärtustega võrdsel või järsemal aeglustusel, kusjuures tegeliku väärtuse määrab sõiduki tootja.   Signaali ei tekitata, kui väärtus on alla: N1 6 m/s2 M2, M3, N2 ja N3 4 m/s2 Signaal lülitub kõikide sõidukite puhul välja hiljemalt siis, kui aeglustamiskiirus on langenud alla 2,5 m/s2.

5.2.1.31.2.

Kasutada võib ka järgmisi nõudeid: a) signaal võib tuleneda arvutuslikust sõiduki aeglustusest, mille põhjustab pidurdamine, mis vastab punktis 5.2.1.31.1 nimetatud käivitumise ja lõppemise künnistele, või b) signaal võib sisse lülituda siis, kui sõidupidurisüsteemi rakendatakse suuremal kiirusel kui 50 km/h ja blokeerumisvastane süsteem on täistsüklis (nagu määratletud 13. lisa punktis 2). Signaal lülitub välja, kui blokeerumisvastane süsteem ei ole enam täistsüklis.

5.2.1.32.   Käesoleva eeskirja punkti 12.3 sätete kohaselt peavad kõik järgmiste kategooriate sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga:

a)	M2, M3, N2  (17);

b)	N3,  (17) millel on kuni 3 telge;

c)	N3,  (17) millel on 4 telge, massiga kuni 25 tonni ja ratta läbimõõduga kuni 19,5.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab suunakontrolli ja ümberminekukontrolli ning vastab käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

5.2.1.33.   Kuni 3 teljega N1-kategooria sõidukid võivad olla varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. See funktsioon hõlmab paigaldamise korral suunakontrolli ja ümberminekukontrolli ning vastab käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

5.2.2.   O-kategooria sõidukid

5.2.2.1.   O1-kategooria haagistel ei pea olema sõidupidurisüsteemi; kui kõnealuse kategooria haagis on siiski varustatud sõidupidurisüsteemiga, siis peab see vastama samadele nõuetele nagu O2-kategooria haagise sõidupidurisüsteem.

5.2.2.2.   Igal O2-kategooria haagisel peab olema kas ahel- või osapidurduse või pealejooksupidurduse tüüpi sõidupidurisüsteem. Viimase tüübi kasutamine on lubatud ainult kesktelghaagiste puhul. Käesoleva eeskirja 14. lisa nõuetele vastavate elektriliste pidurisüsteemide kasutamine on siiski lubatud.

5.2.2.3.   Igal O3- või O4-kategooria haagisel peab olema ahel- või osapidurduse tüüpi sõidupidurisüsteem.

5.2.2.4.   Sõidupidurisüsteem

5.2.2.4.1.

Sõidupidurisüsteem peab toimima haagise kõikidele ratastele.

5.2.2.4.2.

Sõidupidurisüsteemi toime peab asjakohaselt jagunema telgede vahel.

5.2.2.4.3.

Vähemalt ühes õhupaagis peab sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas olema kondensaadi- ja tühjenduskraan.

5.2.2.5.   Sõidupidurisüsteemi toime peab jagunema ühe ja sama telje rataste vahel sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasandi suhtes. Kompenseerimine ja funktsioonid, nt mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis võib nimetatud sümmeetrilist jaotust häirida, tuleb deklareerida.

5.2.2.5.1.   Pidurisüsteemi kulumise või tõrke kompenseerimisest elektrilise juhtajamiga peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollane märgutuli. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõikide koormustingimuste korral, kui kompenseerimine ületab järgmised piirmäärad:

5.2.2.5.1.1.

mis tahes telje kummagi poole pidurdusrõhkude erinevus: a) 25 % kõrgemast väärtusest sõiduki aeglustuse korral ≥ 2 m/s2; b) Sellest väiksemate aeglustuste puhul väärtus, mis vastab 25 %-le aeglustusest 2 m/s2;

5.2.2.5.1.2.

mis tahes telje eraldiseisev kompensatsiooniväärtus: a) rohkem kui 50 % nimiväärtusest sõiduki vähemalt 2 m/s2 aeglustuse korral; b) väärtus, mis vastab 50 % nimiväärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul.

5.2.2.5.2.   Eespool määratletud kompenseerimine on lubatud üksnes siis, kui piduri esmane rakendamine toimub sõiduki kiirusel, mis on suurem kui 10 km/h.

5.2.2.6.   Elektrilise juhtajami tõrke korral ei tohi pidur juhi tahte vastaselt rakenduda.

5.2.2.7.   Ettenähtud pidurdustõhususega pidurdavad pinnad peavad kas jäigalt või purunematute osade abil pidevalt ratastega kokku puutuma.

5.2.2.8.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab pidurite ja ajami juhtseadisel ning osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral nõuetekohased kompenseerimisvahendid, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumise korral tõhusa pidurdamise, ilma et vahetu reguleerimine oleks vajalik.

5.2.2.8.1.   Sõidupidurite kulumise kompenseerimine peab olema automaatne. O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul ei ole automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine siiski kohustuslik. Automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud pidurid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist pärast 4. lisas määratletud I või III tüübi katset võimaldama vaba liikumist, nagu määratletud 4. lisa punktis 1.7.3.

5.2.2.8.1.1.   O4-kategooria haagiste puhul loetakse punkti 5.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud 4. lisa punkti 1.7.3 nõuded.

5.2.2.8.1.2.   O2- ja O3-kategooria haagiste puhul loetakse punkti 5.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud 4. lisa punkti 1.7.3 nõuded (18).

5.2.2.8.2.   Sõidupiduri hõõrdekomponentide kulumise kontroll

5.2.2.8.2.1.   Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti hinnata sõidukist väljaspool või sõiduki all ilma rattaid eemaldamata, kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Selleks võib kasutada standardseid tööriistu või harilikke sõidukite ülevaatusseadmeid.

Teise võimalusena võib haagisele olla paigaldatud kuvar, mis annab teavet hõõrdkatte väljavahetamise vajaduse kohta, või igal rattal (topeltrattaid käsitatakse ühe rattana) võib olla andur, mis hoiatab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Märgutule korral võib kasutada punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollast märgutuld, tingimusel et märguanne vastab punkti 5.2.1.29.6 nõuetele.

5.2.2.8.2.2.   Piduriketaste või -trumlite hõõrdepindade kulumist tohib hinnata üksnes komponendi otsese mõõtmise teel või piduriketta või -trumli kulumise märkide uurimise teel, milleks võib vaja olla osaline demonteerimine. Seetõttu peab sõiduki tootja tüübikinnituse ajal teatavaks tegema:

a)	trumlite ja ketaste hõõrdepindade kulumise hindamise meetodi, sealhulgas selleks vajaliku demonteerimise ulatuse ning vajalikud tööriistad ja toimingud;

b)	suurima lubatava kulumise taseme, millest edasi on vajalik hõõrdkatte väljavahetamine.

See teave tehakse vabalt kättesaadavaks nt sõiduki käsiraamatus või elektroonilistes andmetes.

5.2.2.9.   Piduriseadmed peavad haagise automaatselt peatama, kui haakeseadis haagise liikumise ajal lahti läheb.

5.2.2.10.   Igal haagisel, mille puhul nõutakse sõidupidurisüsteemi paigaldamist, peab olema tagatud seisupidurdus ka juhul, kui haagis ei ole vedukiga ühendatud. Seisupidurisüsteemi peab saama käivitada sõiduki kõrval seisev isik, kuid sõitjate vedamiseks kasutatava haagise puhul peab kõnealune pidur olema rakendatav haagise seest.

5.2.2.11.   Kui haagisele on paigaldatud pidurisüsteemi (välja arvatud seisupidurisüsteemi) suruõhuga käitamist katkestada võimaldav seade, siis peab pidurisüsteem olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle väljalülitatud asend taastub hiljemalt koos haagise suruõhutoite taastumisega.

5.2.2.12.   O3- ja O4-kategooria haagised peavad vastama punkti 5.2.1.18.4.2 nõuetele. Juhtahela ühenduspea taga peab olema hõlpsalt juurdepääsetav kontrollventiil.

5.2.2.12.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul, mis on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, võib punktis 5.2.1.18.4.2 osutatud automaatpidurdus olla maha surutud seni, kuni rõhk haagise suruõhupaagis on piisav käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.3 osutatud pidurdustõhususe tagamiseks.

5.2.2.13.   O3-kategooria haagised peavad olema varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa nõuetele. O4-kategooria haagised peavad olema varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa A-kategooria nõuetele.

5.2.2.14.   Kui abiseadet varustatakse energiaga sõidupidurisüsteemist, peab sõidupidurisüsteem olema kaitstud, et tagada, et rataste välispinnale avalduvate pidurdusjõudude summa on vähemalt 80 % asjaomasele treilerile käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1.2.1 osutatud ettenähtud väärtusest. Seda nõuet tuleb täita mõlemal järgmistest töötingimustest:

abiseadme töötamise ajal ning

abiseadme purunemise või lekke korral, välja arvatud juhul, kui purunemine või leke mõjutab käesoleva eeskirja 10. lisa punktis 6 osutatud juhtsignaali; sel juhul kohaldatakse nimetatud punkti nõudeid.

5.2.2.14.1.   Eespool sätestatud nõuded loetakse täidetuks, kui rõhk sõidupiduri energiasalvesti(te)s püsib vähemalt tasemel 80 % käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1.2.2 määratletud juhtahela nõudesurvest või sellega võrdväärsest digitaalsest nõudlusest.

5.2.2.15.   Täiendavad erinõuded elektrilise juhtajamiga sõidupidurisüsteemidele

5.2.2.15.1.   Elektrilise juhtülekande üks ajutine rike (< 40 ms), välja arvatud selle energiavarustuses (nt edastamata signaal või andmeviga), ei tohi avaldada märgatavat mõju sõidupidurisüsteemi pidurdustõhususele.

5.2.2.15.2.   Elektrilise juhtajami rikke (19) (nt purunemise, ühenduse katkemise) korral peab säilima vähemalt 30 % asjaomasele haagisele ettenähtud sõidupidurisüsteemi tõhususest. Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtkaabli kaudu elektriliselt ühendatud haagiste puhul, mis vastavad punkti 5.2.1.18.4.2 nõuetele 4. lisa punktis 3.3 ettenähtud tõhususega, piisab juhul, kui ei ole enam võimalik tagada vähemalt 30 % haagise sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususest (elektrilise juhtkaabli andmesideosa kaudu edastatakse „toitevooliku pidurdustaotluse” signaal või vastav andmeside pidevalt puudub), punkti 5.2.1.27.10 nõuete täitmisest.

5.2.2.15.2.1.   Haagise elektrilise juhtajami rikkest, mis mõjutab käesolevas eeskirjas käsitletavate süsteemide talitlust ja tõhusust, ning standardi ISO 7638:2003 (20) kohasest pistikust saadava energiavarustuse rikkest peab juhile standardile ISO 7638:2003 kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi märgutuli (20). Peale selle peavad elektrilise juhtahelaga varustatud haagised, kui need on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastama rikketeabe punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule sisselülitumiseks elektrilise juhtahela andmeside osa kaudu, kui haagise sõidupiduri ettenähtud tõhusust ei ole enam võimalik tagada.

5.2.2.16.   Kui elektrilise juhtahelaga varustatud ja elektrilise juhtahelaga vedukiga elektriliselt ühendatud haagise sõidupidurisüsteemi mis tahes osas salvestatud energia langeb vastavalt punktile 5.2.2.16.1 kindlaksmääratud tasemeni, antakse sellest märku veduki juhile. Märguanne antakse punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule süttimisega ning haagis edastab rikketeabe elektrilise juhtahela andmesideosa kaudu. Punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollane märgutuli lülitatakse samuti sisse standardi ISO 7638:2003 (21), kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu, et anda juhile märku haagise madalast energiatasemest.

5.2.2.16.1.   Punktis 5.2.2.16 osutatud madal energiatase on tase, mille puhul sõidupiduri juhtseadist ei ole võimalik ilma energiamahutit täitmata ja olenemata haagise koormusest rakendada viiendat korda pärast nelja täielikku pidurdamist ning saavutada vähemalt 50 % asjaomase haagise sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususest.

5.2.2.17.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagistele ning mitteblokeeruv pidurisüsteemiga varustatud O3- ja O4-kategooria haagistele paigaldatakse elektrilise juhtahela tarbeks üks või mõlemad järgmistest seadistest:

a)	spetsiaalne pistik pidurisüsteemi ja/või blokeerumisvastase pidurisüsteemi tarbeks, mis vastab standardile ISO 7638:2003 (21)  (22);

b)	automaatpistik, mis vastab 22. lisa nõuetele.

Käesoleva eeskirjaga haagisele ettenähtud rikkemärguanded käivitatakse eespool osutatud pistikute kaudu. Haagiste suhtes kohaldatakse seoses rikkemärguannete edastamisega mootorsõidukitele käesoleva eeskirja punktides 5.2.1.29.4, 5.2.1.29.5 ja 5.2.1.29.6 esitatud asjakohaseid nõudeid.

Eespool osutatud, standardi ISO 7638:2003 kohase pistikuga varustatud haagistele kantakse kustutamatu märgistus, mis tähistab pidurisüsteemi talitlust standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku ühendatuse ja lahtiühendatuse korral (23).

Märgistus peab asuma kohas, kus see on pneumaatiliste ja elektripistikute ühendamisel nähtav.

5.2.2.17.1.   Käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud haagised peavad haagise stabiilsusfunktsiooni rikkest või tõrkest märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldiseisva kollase märgutule abil, mis lülitub sisse ISO 7638:2003 kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu.

Märgutuli peab jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus.

5.2.2.17.2.   Lisaks eespool nimetatud standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku kaudu ühendatud toiteallika võib pidurisüsteemi ühendada ka muu toiteallikaga. Lisatoiteallika kasutamisel kehtivad aga järgmised nõuded:

a)	standardi ISO 7638:2003 kohane toiteallikas on igal juhul pidurisüsteemi esmane toiteallikas, olenemata süsteemiga ühendatud lisatoiteallikast. Lisatoiteallika eesmärk on toimida varutoiteallikana standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral;

b)	lisatoiteallikas ei tohi tavarežiimil ega rikke korral avalda negatiivset mõju pidurisüsteemi tööle;

c)	standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral ei tohi pidurisüsteemi energiatarve ületada lisatoiteallika maksimaalset toidet;

d)	haagisel ei tohi olla märgiseid või silte, mis näitavad, et haagis on varustatud lisatoiteallikaga;

e)	haagisel ei tohi olla rikkehoiatusseadet, mis annab märku haagise pidurisüsteemi rikkest siis, kui pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel;

f)	lisatoiteallika olemasolul peab saama kindlaks teha, kui pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel;

g)	kui standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku toites esineb rike, kohaldatakse punkti 5.2.2.15.2.1 ja 13. lisa punkti 4.1 seoses rikkest hoiatamisega, olenemata sellest, et pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel.

5.2.2.18.   Kui standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku kaudu antavat toidet kasutatakse punktis 5.1.3.6 määratletud funktsioonideks, peab pidurisüsteem olema prioriteetne ja kaitstud ülekoormuse eest väljaspool pidurisüsteemi. See kaitse peab olema pidurisüsteemi funktsioon.

5.2.2.19.   Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt varustatud kaht sõidukit ühendavatest juhtahelatest ühe rikke korral peab rikkest puutumata juhtahel automaatselt tagama haagise pidurdamise 4. lisa punktiga 3.1 ettenähtud tõhususega.

5.2.2.20.   Kui haagise toitepinge langeb allapoole tootja määratud taset, mille juures ettenähtud pidurdustõhusust ei ole enam võimalik tagada, lülitub standardi ISO 7638:2003 (24) kohase pistiku 5. kontakti kaudu sisse punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollane märgutuli. Peale selle peavad elektrilise juhtahelaga varustatud haagised, kui need on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastama rikketeabe punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule sisselülitumiseks elektrilise juhtahela andmeside osa kaudu.

5.2.2.21.   Lisaks punktide 5.2.1.18.4.2 ja 5.2.1.21 nõuetele võivad haagise pidurid rakenduda ka automaatselt, haagise pidurisüsteemi enda algatusel pärast sõidukis loodud teabe hindamist.

5.2.2.22.   Sõidupidurisüsteemi käitamine

5.2.2.22.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul edastab haagis elektrilise juhtahela kaudu teate „piduritulelaternad sisse lülitada”, kui haagise pidurisüsteem rakendatakse haagise algatatud „automaatjuhtimisega pidurduse” ajal. Kui aeglustus on aga väiksem kui 0,7 m/s2, võib signaali tõkestada (25).

5.2.2.22.2.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul ei edasta haagis elektrilise juhtahela kaudu teadet „piduritulelaternad sisse lülitada” haagise algatatud „valikulise pidurduse” ajal (26).

5.2.2.23.   Käesoleva eeskirja punkti 12.3 sätete kohaselt peavad kõik O3- ja O4-kategooria (27) kuni kolme teljega ja õhkvedrustusega sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. Kõnealune funktsioon peab sisaldama vähemalt ümberminekukontrolli ja vastama käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

6.   KATSED

Katseid, mis tuleb teha tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitega, ja nõutavat pidurdustõhusust on kirjeldatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI PIDURISÜSTEEMI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast 2. lisas nimetatud karakteristikutega seotud muudatusest sõiduki või selle piduriseadmete tüübis tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Kõnealune ametiasutus võib sel juhul teha järgmist:

7.1.1.   võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju, ning et sõidukitüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete aruannet.

7.2.	Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse välja andnud tüübikinnitusasutus märgib igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri ja teatab sellest teistele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

8.1.   Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema toodetud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõuded.

8.2.   Punktis 8.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

8.3.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.3.1.

tagama protseduuride olemasolu toodete kvaliteedi efektiivseks kontrollimiseks;

8.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

8.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tüübikinnitusasutusega;

8.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

8.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse käesolevas eeskirjas ettenähtud katsed või mõned neist katsetest;

8.3.6.

tagama, et kõigi näidiste ja katsekehade korral, mis tõendavad asjakohasele katsetüübile mittevastavust, tehakse uus näidiste valim ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

8.4.   Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

8.4.1.   Iga kontrolli korral tuleb kontrollijale esitada katseraamatud ja tootmise ülevaatuse tulemused.

8.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

8.4.3.   Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.

8.4.4.   Tüübikinnitusasutus võib korraldada mis tahes käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid.

8.4.5.   Tüübikinnitusasutuse kontrollkäigud toimuvad tavapäraselt kord kahe aasta jooksul. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse ebarahuldavad tulemused, tagab tüübikinnitusasutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8,1 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSEID KORRALDAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmata jätmise või nende tühistamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Alates käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast (11. juuli 2008) ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 11-seeria muudatustega.

12.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised annavad tüübikinnitusi üksnes juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 11-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele

Olenemata eespool nimetatud nõuetest ei ole 11. seeria muudatuste 7. täienduse nõuete täitmine kohustuslik uute, enne 28. oktoobrit 2014 antud tüübikinnituste puhul.

12.3.   Alates järgmises tabelis esitatud kuupäevadest seoses käesoleva eeskirja 11. seeria muudatustega on käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama sõidukitüüpi, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja 10. seeria muudatuste kohaselt.

Sõidukikategooria		Kohaldamiskuupäev (alates 11-seeria muudatuste jõustumisele järgnevast kuupäevast ehk 11. juulist 2008)
Sõidukid, mis ei ole vabastatud punktides 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 ning nende joonealustes märkustes esitatud stabiilsuskontrolli nõuetest	M2	84 kuud (11. juuli 2015)
	M3 (III klass)	36 kuud (11. juuli 2011)
	M3 < 16 tonni (pneumoajam)	48 kuud (11. juuli 2012)
	M3 (II klass ja B) (hüdroajam)	84 kuud (11. juuli 2015)
	M3 (III klass) (hüdroajam)	84 kuud (11. juuli 2015)
	M3 (III klass) (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)	96 kuud (11. juuli 2016)
	M3 (II klass) (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)	96 kuud (11. juuli 2016)
	M3 (muud kui eespool nimetatud)	48 kuud (11. juuli 2012)
	N2 (hüdroajam)	84 kuud (11. juuli 2015)
	N2 (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)	96 kuud (11. juuli 2016)
	N2 (muud kui eespool nimetatud)	72 kuud (11. juuli 2014)
	N3 (kaheteljelised poolhaagise vedukid)	36 kuud (11. juuli 2011)
	N3 (kaheteljelised poolhaagise vedukid pneumaatilise juhtajamiga (ABS))	60 kuud (11. juuli 2013)
	N3 (kolmeteljelised elektrilise juhtajamiga (EBS))	60 kuud (11. juuli 2013)
	N3 (kahe- ja kolmeteljelised pneumaatilise juhtajamiga (ABS))	72 kuud (11. juuli 2014)
	N3 (muud kui eespool nimetatud)	48 kuud (11. juuli 2013)
	O3 (teljekoormuste summa 3,5–7,5 tonni)	72 kuud (11. juuli 2014)
	O3 (muud kui eespool nimetatud)	60 kuud (11. juuli 2013)
	O4	36 kuud (11. juuli 2011)
M-, N- ja O-kategooria sõidukid, mis on vabastatud stabiilsuskontrolli nõuetest (punktides 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 ning nende joonealustes märkustes), kuid ei ole vabastatud muudest 11. seeria muudatuste nõuetest		24. oktoober 2016

12.4.   Olenemata punkti 12.3 nõuetest ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline kuni 24. oktoobrini 2016 keelduda tunnustamast sõiduki tüübikinnitust, mis ei vasta käesoleva eeskirja 11. seeria muudatuste 2. täienduse nõuetele.

12.5.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda olemasolevate sõidukitüüpide tüübikinnituste laiendamisest, kui need on antud esialgse tüübikinnituse andmise ajal kehtinud nõude alusel.

12.6.   Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

12.7.   Pärast 24 kuu möödumist 11-seeria muudatuste 12. täienduse jõustumisest annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 11-seeria muudatuste 12. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

---

(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, jaotis 2 — www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Vastavalt käesoleva eeskirja punktile 12 on M1-kategooria sõidukitele esitatavad pidurdamist käsitlevad nõuded sätestatud üksnes eeskirjas nr 13-H. N1-kategooria sõidukite puhul tunnistavad kokkuleppeosalised, kes on allkirjastanud nii eeskirja nr 13-H kui ka käesoleva eeskirja, võrdselt kehtivana mõlema eeskirja kohaseid tüübikinnitusi.

(3)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 3, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud vastavust ja ohutust tagavates ühtsetes tehnilistes standardites, ei ole punktile 5.1.3.1.3 vastavad ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel lubatud.

(5)  Ei kohaldata haagiste suhtes.

(6)  Ei kohaldata elektrooniliselt juhitavate pidurisüsteemidega sõidukite suhtes.

(7)  Kui see erineb minimaalsest sisselülitusrõhust.

(8)  Kohaldatakse üksnes haagiste suhtes.

(9)  Korralise tehnoülevaatuse tarbeks võib olla vajalik terviksõiduki kohta kindlaks määratud minimaalseid pidurdusjõu väärtusi kohandada, et need kajastaksid riiklikke või rahvusvahelisi nõudeid.

(10)  Tüübikinnitust andval tüübikinnitusasutusel on õigus kontrollida sõidupidurisüsteemi sõiduki täiendavate katsemenetluste teel.

(11)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(12)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(13)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis;

(14)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(15)  „Valikulise pidurduse” käigus võib funktsioon muutuda „automaatjuhtimisega pidurduseks”.

(16)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(17)  Seda nõuet ei kohaldata järgmiste sõidukite suhtes: maastikusõidukid, eriotstarbelised sõidukid (nt ebastandardse sõidukišassiiga teisaldatavad sõidukid (nt kraanad); hüdrostaatilise ajamiga sõidukid, mille hüdroajamit kasutatakse ka pidurdus- ja lisafunktsioonide jaoks, N2-kategooria sõidukid, millel on kõik järgmised omadused: kogumass vahemikus 3,5–7,5 tonni, mittestandardne madal šassii, enam kui kaks telge ja hüdroülekanne), M2- ja M3-kategooria I ja A klassi liigendsõidukid ning N2-kategooria poolhaagiste vedukid, mille täismass on 3,5 kuni 7,5 tonni.

(18)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtsetes tehnilistes normides, millega piduri automaatse reguleerimisseadme talitlust õigesti hinnatakse, loetakse vabakäigunõue täidetuks, kui vabakäiku täheldatakse kõigis asjaomasele haagisele ettenähtud pidurikatsetes.

(19)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(20)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(21)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(22)  Haagise jaoks standardis ISO 7638:2003 ettenähtud juhtme läbilõikeid võib vähendada, kui haagisel on oma sõltumatu sulavkaitse. Kaitse nimivõimsus ei tohi ületada juhtmete nimivoolu väärtust. See erisus ei kehti teise haagise vedamiseks vajalike seadistega varustatud haagiste kohta.

(23)  Haagise puhul, mis on varustatud nii ISO 7638 pistiku kui ka automaatpistikuga, peab märgistusel olema kirjas, et ISO 7638 pistikut ei tohi ühendada, kui automaatpistik on kasutuses.

(24)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vastavalt vajadusele viie või seitsme kontaktiga rakendustes.

(25)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(26)  „Valikulise pidurduse” käigus võib funktsioon muutuda „automaatjuhtimisega pidurduseks”.

(27)  Käesolev nõue ei kehti erakorraliste raskevedude haagiste ning nende haagiste suhtes, milles on seisukohad sõitjatele.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---