ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 42

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
18. veebruar 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 13 – ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2016/194]

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

18.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/1


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 13 – ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2016/194]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

11-seeria muudatuste 13. täiendus – jõustumiskuupäev: 8. oktoober 2015

SISUKORD

EESKIRI

1.

Rakendusala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Spetsifikatsioonid

6.

Katsed

7.

Sõidukitüübi või pidurisüsteemi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu vastavus nõuetele

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatseid korraldavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Käesoleva eeskirjaga hõlmamata pidurdusseadmed, seadmed ja tingimused

2.

Teatis

1. liide.

Sõiduki andmete loetelu eeskirja nr 90 kohaste tüübikinnituste jaoks

2. liide.

Tüübikinnitustunnistus seoses sõiduki pidurdusseadmetega

3.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

4.

Pidurite katsetamine ja pidurisüsteemide tõhusus

Liide.

Akude laetuse kontrollimise menetlus

5.

Teatavate ADRi kokkuleppes loetletud sõidukite suhtes kohaldatavad lisasätted

6.

Õhkpidurisüsteemidega varustatud sõidukite reaktsiooniaja mõõtmise meetod

Liide.

Simulaatori näidised

7.

Energiaallikaid ja energiasalvesteid (energia akumulaatoreid) käsitlevad sätted

8.

Vedruakuga pidurisüsteemidele esitatavate eritingimustega seotud sätted

9.

Pidurisilindrite mehaanilise lukustusseadmega varustatud seisupidurisüsteemidega seotud sätted

10.

Pidurduse jaotumine sõidukite telgede vahel ning vedukite ja haagiste omavahelise vastavuse nõuded

11.

Juhud, mil ei nõuta I ja/või II (või III A) või III tüübi katset

1. liide

 

2. liide.

Haagise pidurite I ja III tüübi katsete alternatiivmeetodid

3. liide.

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.9 ettenähtud katsearuande näidis

4. liide.

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.7.3 ettenähtud piduri alternatiivse automaatse reguleerimisseadme katsearuande näidis

5. liide.

Teabedokument haagise telje ja piduri kohta seoses I ja III tüübi suhtes kohaldatava alternatiivse menetlusega

12.

Inerts-(pealejooksu)pidurisüsteemidega varustatud sõidukite katsetamise tingimused

1. liide

 

2. liide.

Pealejooksupidurisüsteemi juhtseadise katsearuanne

3. liide.

Piduri katsearuanne

4. liide.

Haagise pealejooksupiduri juhtseadise, ajami ja pidurite vastavuse katsearuanne

13.

Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite katsetamisnõuded

1. liide.

Tähised ja mõisted

2. liide.

Haardetegur

3. liide.

Pidurdustõhusus muutuva haarduvusega pindadel

4. liide.

Minimaalse haarduvusega pinna valiku meetod

14.

Elektriliste pidurisüsteemidega haagiste katsetamise tingimused

Liide.

Haagise pidurdusjõu väärtuse ning vedukist ja haagisest koosneva autorongi keskmise täieliku aeglustuse ühilduvus (tühi- ja täismassiga haagis)

15.

Piduri hõõrdkatete inertsdünamomeeterkatse

16.

Vedukite ja haagiste omavaheline kokkusobivus seoses ISO 11992 kohase andmesidega

17.

Elektriliste juhtahelatega varustatud sõidukite talitluse vastavuse hindamise katsemenetlus

18.

Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded

19.

Pidurisüsteemi osade tõhususe katsetamine

1. liide.

Diafragma pidurikambrite tõendamisaruande vormi näidis

2. liide.

Diafragma pidurikambrite katsetulemuste võrdlusandmete näidis

3. liide.

Vedruakude tõendamisaruande vormi näidis

4. liide.

Vedruakude katsetulemuste võrdlusandmete näidis

5. liide.

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi teabedokument

6. liide.

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi katsearuanne

7. liide.

Teabedokument sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni kohta

8. liide.

Sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

9. liide.

Tähised ja mõisted

10. liide.

Käesoleva lisa punktiga 4.4.2.9 ettenähtud teekatse dokumendi vormi näidis

11. liide.

Teabedokument sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni kohta

12. liide.

Sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

20.

Haagiste tüübikinnituse alternatiivne kord

1. liide.

Raskuskeskme kõrguse arvutamise meetod

2. liide.

Punkti 3.2.1.5 kontrollgraafik – Poolhaagised

3. liide.

Punkti 3.2.1.6 kontrollgraafik – Kesktelghaagised

4. liide.

Punkti 3.2.1.7 kontrollgraafik – Täishaagised

5. liide.

Tähised ja mõisted

21.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukitele esitatavad erinõuded

1. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsiooni kasutamine

2. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine

3. liide.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katsearuanne

22.

Nõuded piduri automaatpistiku elektrilisele/elektroonilisele liidesele

1.   RAKENDUSALA

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse M2- M3-, N- ja O-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses pidurdamisega (2).

1.2.   Käesolev eeskiri ei hõlma:

1.2.1.

sõidukeid, mille tootjakiirus on kuni 25 km/h;

1.2.2.

haagiseid, mida ei tohi ühendada mootorsõidukiga, mille tootjakiirus ületab 25 km/h;

1.2.3.

invaliididest sõidukijuhtidele kohandatud sõidukeid.

1.3.   Vastavalt käesoleva eeskirja kohaldatavatele sätetele ei hõlma käesolev eeskiri 1. lisas loetletud seadmeid, seadiseid, meetodeid ja tingimusi.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses pidurisüsteemiga.

2.2.   „Sõidukitüüp”– sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.2.1.

mootorsõidukite puhul:

2.2.1.1.

sõiduki kategooria (vt punkt 1.1);

2.2.1.2.

täismass, nagu on määratletud punktis 2.16;

2.2.1.3.

massi jagunemine telgede vahel;

2.2.1.4.

tootjakiirus;

2.2.1.5.

eri tüüpi piduriseade, eriti haagise piduriseadme olemasolu või puudumine või elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi olemasolu;

2.2.1.6.

telgede arv ja paigutus;

2.2.1.7.

mootoritüüp;

2.2.1.8.

käikude arv ja nende ülekandearvud;

2.2.1.9.

peaülekande ülekandearv;

2.2.1.10.

rehvi mõõtmed;

2.2.2.

haagiste puhul:

2.2.2.1.

sõiduki kategooria (vt punkt 1.1);

2.2.2.2.

täismass, nagu on määratletud punktis 2.16;

2.2.2.3.

massi jagunemine telgede vahel;

2.2.2.4.

eri tüüpi piduriseade;

2.2.2.5.

telgede arv ja paigutus;

2.2.2.6.

rehvi mõõtmed.

2.3.   „Pidurisüsteem”– osade kombinatsioon, mille ülesanne on järk-järgult vähendada liikuva sõiduki kiirust või see peatada või hoida peatatud sõiduk seisvana. Kõnealused ülesanded on kindlaks määratud punktis 5.1.2. Süsteem koosneb juhtseadisest, ajamist ja tegelikust pidurist.

2.4.   „Juhtseadis”– juhi (või teatavate haagiste puhul juhi abi) poolt vahetult käitatav osa, mille abil varustatakse ajam pidurdamiseks või selle reguleerimiseks vajaliku energiaga. Kõnealune energia võib olla juhi lihasjõud või juhi poolt kontrollitavast muust allikast pärit energia või asjakohastel juhtudel haagise kineetiline energia või kõnealuste eri energialiikide kombinatsioon;

2.4.1.   „käitamine”– nii juhtseadise käivitamine kui ka vabastamine.

2.5.   „Piduriajam”– juhtseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, elektriline või segatüüpi. Kui pidurdusjõud saadakse energiaallikast või energiaallika abil, mis ei sõltu juhist, siis loetakse ka süsteemis olev energiavaru ajami osaks.

Rooliajamil on kaks sõltumatut funktsiooni: juhtimissignaali ülekanne ja energia ülekanne. Kui käesolevas eeskirjas kasutatakse terminit „ajam”, tähendab see nii juhtajamit kui ka energiaülekande ajamit. Vedukite ja haagiste vahelisi juht- ja toitevoolikuid ei käsitata ajami osana;

2.5.1.   „pidurdusjõu ülekande seadised”– pidurite tööd, sealhulgas piduri juhtseadise talitlust ja vajalikku (vajalikke) energiavaru(sid) reguleerivad jõuülekande osad;

2.5.2.   „energiaülekande ajam”– selliste osade kombinatsioon, mis varustavad pidureid tööks vajaliku energiaga, sealhulgas pidurite tööks vajalik(ud) energiavaru(d).

2.6.   „Pidur”– osa, milles tekivad sõiduki liikumisele vastupidist mõju avaldavad jõud. Pidur võib olla hõõrdpidur (jõud tekitatakse sõiduki kahe üksteise suhtes liikuva osa hõõrdumisel); elektriline pidur (jõu tekitaja on elektromagnetiline toime sõiduki kahe osa vahel, mis teineteise suhtes liiguvad, kuid ei puutu kokku); hüdroajamiga pidur (jõud tekivad vedeliku toimel sõiduki kahe üksteise suhtes suhteliselt liikuva osa vahel) või mootorpidur (pidurdusjõud tulenevad mootori pidurdamistoime kunstlikust suurenemisest, mis kantakse üle ratastele).

2.7.   „Pidurisüsteemide eri tüübid”– süsteemid, mis erinevad järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.7.1.

osad, millel on erinevad omadused;

2.7.2.

osa, mis on toodetud erinevate omadustega materjalidest või millel on erinev kuju või suurus;

2.7.3.

erinevatest osadest komplekt.

2.8.   „Pidurisüsteemi osa”– üks üksikosadest, mis kokkumonteerituna moodustavad pidurisüsteemi.

2.9.   „Ahelpidurdus”– autorongide pidurdus järgmiste omadustega seadeldise abil:

2.9.1.

astmelistelt käitatav ainujuhtseadis, mille käitab juht juhiistmelt ühe liigutusega;

2.9.2.

autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatud energia saadakse samast allikast (see võib olla juhi lihasenergia);

2.9.3.

piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobiva ajanihkega pidurduse, olenemata nende asendist üksteise suhtes.

2.10.   „Osapidurdus”– autorongide pidurdus järgmiste omadustega seadeldise abil:

2.10.1.

astmelistelt käitatav ainujuhtseadis, mille käitab juht juhiistmelt ühe liigutusega;

2.10.2.

autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatud energia saadakse kahest eri allikast (üks nendest võib olla juhi lihasenergia);

2.10.3.

piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobiva ajanihkega pidurduse, olenemata nende asendist üksteise suhtes.

2.11.   „Automaatpidurdus”– haagise või haagiste pidurdus, mis toimub automaatselt haagisega sõidukitest koosneva autorongi osa eraldumise korral, kaasa arvatud eraldumine haagise katkemisel, ilma et see mõjutaks autorongi ülejäänud osade pidurdustõhusust.

2.12.   „Pealejooksupidurdus”– pidurdamine jõudude abil, mis tekivad haagise liikumisel veduki suunas.

2.13.   „Järjestikune ja reguleeritav pidurdus”– pidurdamine, mille kestel seadme tavapärases töövahemikus pidurite käitamisel (vt punkt 2.4.1).

2.13.1.

Juht saab juhtseadise abil igal ajal suurendada või vähendada pidurdusjõudu;

2.13.2.

pidurdusjõud muutub proportsionaalselt piduri juhtseadise mõjutamisega (monotoonne funktsioon) ning

2.13.3.

pidurdusjõudu saab kergesti ja piisava täpsusega reguleerida.

2.14.   „Ajanihkega pidurdus”– vahend, mida võib kasutada, kui kaht või rohkemat pidurdusallikat käitatakse ühise juhtseadise abil, kusjuures ühe allika võib seada teis(t)e suhtes prioriteetseks nii, et enne teiste pidurdusallikate käitama hakkamist on vajalik suurem juhtimisliigutus.

2.15.   „Aeglusti”– abipidurisüsteem, mille abil saab tekitada ja hoida pidurduse toimet pikka aega, ilma et tõhusus märkimisväärselt väheneks. Termin „aeglusti” hõlmab tervet süsteemi, mille koosseisus on ka juhtseadis.

2.15.1.

Aeglusti võib koosneda ühest seadmest või mitme seadme kombinatsioonist. Igal seadmel võib olla oma juhtseadis.

2.15.2.

Aeglustite juhtimisviisid

2.15.2.1.   „Sõltumatu aeglusti”– aeglusti, mille juhtseadis asub sõidupidurisüsteemist ja muudest pidurisüsteemidest eraldi.

2.15.2.2.   „Integreeritud aeglustisüsteem”– aeglustisüsteem, mille juhtseadis on ühendatud sõidupidurisüsteemi juhtseadisega nii, et kombineeritud juhtseadise kasutamisel rakenduvad nii aeglusti- kui ka sõidupidurisüsteem samal ajal või sobiva ajanihkega.

2.15.2.3.   „Kombineeritud aeglusti”– integreeritud aeglusti, mis on täiendavalt varustatud katkestiga, mis võimaldab kombineeritud juhtseadisel käivitada ainult sõidupidurisüsteemi.

2.16.   „Täismassiga sõiduk”– täismassini koormatud sõiduk, kui ei ole teisiti määratletud.

2.17.   „Täismass”– sõiduki tootja määratud maksimaalne tehniliselt lubatav mass (võib olla riikliku ametiasutuse määratud registrimassist suurem).

2.18.   „Massi jaotumine telgede vahel”– sõiduki ja/või selle sisu massile mõjuva raskusjõu jaotumine telgede vahel.

2.19.   „Ratta-/teljekoormus”– vertikaalne staatiline reaktsioon (jõud) teekattele telje ratta/rataste kokkupuute pinnal.

2.20.   „Ratta/telje suurim staatiline koormus”– ratta/telje staatiline koormus täismassiga sõidukil.

2.21.   „Elektriline regeneratiivpidurdus”– pidurisüsteem, mis aeglustuse ajal võimaldab sõiduki kineetilise energia muundamist elektrienergiaks.

2.21.1.   „Elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi juhtseadis”– seade, mille abil muudetakse elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi talitlust.

2.21.2.   „A-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem”– elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis ei ole sõidupidurisüsteemi osa.

2.21.3.   „B-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem”– elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis on sõidupidurisüsteemi osa.

2.21.4.   „Laetus elektriga”– veoakusse salvestatud elektrienergia koguse ja suurima veoakusse salvestatava elektrienergia koguse suhtarv teataval hetkel.

2.21.5.   „Veoaku”– akumulaatorite koost, milles salvestatakse sõiduki veomootori(te) käitamiseks kasutatavat energiat.

2.22.   „Salvestatud energiaga hüdropidurisüsteem”– pidurisüsteem, mille puhul energia saadakse surve all oleva hüdraulilise vedeliku abil, mis on kogutud ühte või mitmesse akumulaatorisse, mida toidavad üks või mitu surupumpa, millest igaüks on varustatud seadisega, mis hoiab surve maksimumväärtuse piires. Maksimaalväärtuse määrab kindlaks tootja.

2.23.   „Esi- ja tagarataste samaaegne lukustumine”– olukord, kus tagatelje viimase (teise) ratta ja esitelje viimase (teise) ratta esmase lukustumise vaheline aeg on lühem kui 0,1 sekundit.

2.24.   „Juhtkaabel”– kahe sõiduki vaheline elektriühendus, mis võimaldab juhtida haagise pidurdamist autorongis. See koosneb juhtmestikust ja pistikust ning sisaldab andmesideseadmeid ja elektrienergia varustusseadet haagise juhtajami jaoks.

2.25.   „Andmeside”– digitaalsete andmete edastamine aruande eeskirjade kohaselt.

2.26.   „Kakspunktahel”– sidevõrgu topoloogia, milles on ainult kaks üksust. Mõlemal üksusel on sideliini integreeritud lõpptakisti.

2.27.   „Ühendusjõu juhtseadis”– süsteem/funktsioon, mille eesmärk on automaatselt tasakaalustada veduki ja haagise pidurdusjõu väärtust.

2.28.   „Nimiväärtus”– pidurduse võrdlustõhususe määratlused peavad kasutama pidurisüsteemi ülekandefunktsiooni väärtust, mis seostab üksikute sõidukite ja autorongi pidurisüsteemi väljundit ja sisendit.

2.28.1.

Mootorsõiduki puhul määratletakse „nimiväärtus” tüübikinnitusel näidatava omadusena, mis seostab pidurdusjõu väärtuse pidurduse sisendmuutujaga.

2.28.2.

Haagise puhul määratletakse „nimiväärtus” tüübikinnitusel näidatava omadusena, mis seostab pidurdusjõu väärtuse ühenduspea signaaliga.

2.28.3.

„Nimikoormusväärtus” määratletakse ühendusjõu juhtseadise puhul omadusena, mis seostab ühenduspea signaali pidurdusjõu väärtusega ja mida on võimalik tüübikinnitusel näidata, lähtudes 10. lisas esitatud vastavusribade piiridest.

2.29.   „Automaatjuhtimisega pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul pidurisüsteemi/-süsteeme või teatavate telgede pidureid käitatakse eesmärgiga pidurdada sõidukit kas sõidukijuhi otsese toiminguga või ilma selleta, sõidukisse sisseehitatud seadme edastatud andmete automaatse hindamise tulemusena.

2.30.   „Valikuline pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul üksikpidurid käitatakse automaatselt nii, et sõiduki pidurdumine on sõiduki käitumise muutmise suhtes teisene.

2.31.   „Võrdluspidurdusjõud”– ühe telje pidurdusjõud, mis tekkivad piduri katsestendil rehvi ümbermõõdul, mis mõõdetakse pidurdusrõhu suhtes ja esitatakse tüübikinnituse andmise ajal.

2.32.   „Pidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku piduri rakendamisest, nagu osutatud punktis 5.2.1.30.

2.33.   „Hädapidurdussignaal” – „hädapidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku hädapidurdusest, nagu osutatud punktis 5.2.1.31.

2.34.   „Sõiduki stabiilsusfunktsioon”– sõiduki elektrooniline juhtimisfunktsioon, mis parandab sõiduki dünaamilist stabiilsust.

2.34.1.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab ühte või mõlemat järgmistest funktsioonidest:

a)

suunakontroll;

b)

ümberminekukontroll.

2.34.2.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldab järgmisi juhtimisfunktsioone.

2.34.2.1.   „Suunakontroll”– sõiduki stabiilsusfunktsiooniga hõlmatud funktsioon, mis aitab juhil ala- ja ülejuhitavuse tingimustes mootorsõiduki füüsilistes piirides säilitada juhi poolt soovitud suunda, ning kui on tegemist haagisega, siis säilitada haagisel veduki suunda.

2.34.2.2.   „Ümberminekukontroll”– sõiduki stabiilsusfunktsiooniga hõlmatud funktsioon, mis reageerib ümberminekuohule, stabiliseerides mootorsõiduki või veduki ja haagise kombinatsiooni või haagise sõiduki füüsilistes piirides dünaamiliste manöövrite ajal.

2.35.   „Kinnitatav haagis”– haagis, mis esindab haagisetüüpi, millele taotletakse tüübikinnitust.

2.36.   „Pidurdustegur (BF)”– piduri sisendi ja väljundi võimendussuhe.

2.37.   „Tunnuskood”– sellega määratakse kindlaks pidurikettad või piduritrumlid, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja kohase pidurisüsteemi tüübikinnitusega. See sisaldab vähemalt tootja kaubanime või kaubamärki ja tunnusnumbrit.

2.38.   „Teljerühm”– mitu telge, mille vahe on kuni 2,0 m. Kui telgede vahe on üle 2,0 m, loetakse iga telge omaette teljerühmaks.

2.39.   „Sõiduki iseloom”– sõidukit kirjeldav termin, nt poolhaagise veduk, veok, buss, poolhaagis, täishaagis, kesktelghaagis.

2.40.   „Piduri elektriline/elektrooniline liides”– pukseeriva ja pukseeritava sõiduki vahelise eraldatava elektrilise/elektroonilise ühenduse osa, mis on ette nähtud pidurisüsteemi jaoks.

2.41.   „Automaatpistik”– süsteem, mille kaudu luuakse automaatne elektriline ja pneumaatiline ühendus pukseeriva ja pukseeritava sõiduki vahel ilma juhi otsese sekkumiseta.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses pidurisüsteemiga esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Tüübikinnituse taotlusele tuleb kolmes eksemplaris lisada allnimetatud dokumendid ning esitada järgmised andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus koos punktis 2.2 osutatud andmetega. Märkida tuleb sõidukitüüpi tunnusnumbrid ja/või tähised ning mootorsõidukite korral mootoritüüp;

3.2.2.

pidurisüsteemi kuuluvate ja nõuetekohaselt identifitseeritud osade loetelu;

3.2.3.

kokkupandud pidurisüsteemi skeem, millel on näidatud süsteemi osade asukoht sõidukil;

3.2.4.

iga osa detailne joonis, et seda oleks lihtne paigaldada ja identifitseerida.

3.3.   Tüübikatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

3.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus piisavate meetmete olemasolus, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 11) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajal käesoleva eeskirja kõige hilisemaid suuri tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teist tüüpi pidurisüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastava vormi abil koos punktides 3.2.1–3.2.4 osutatud dokumentides sisalduva teabe kokkuvõttega; taotluse esitaja esitatavate jooniste suurim formaat on A4 (210 × 297 mm) või need peavad olema kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnituse märk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3) ja

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui aga M2- või M3-kategooria sõiduk on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.8 sätete kohaselt, järgneb eeskirja numbrile M-täht.

4.6.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.7.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.8.   Tüübikinnitusmärk kinnitatakse sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

4.9.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOONID

5.1.   Üldteave

5.1.1.   Pidurisüsteem

5.1.1.1.   Pidurisüsteem peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduki tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist kasutamise ajal, oleks kindlustatud selle vastavus käesoleva eeskirja nõuetele.

5.1.1.2.   Eelkõige peab pidurisüsteem olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see oleks korrosiooni- ja vananemiskindel.

5.1.1.3.   Piduri hõõrdkatted ei sisalda asbesti.

5.1.1.4.   Pidurisüsteemide, sealhulgas ka elektrilise juhtahela tõhusust ei tohi häirida magnet- ega elektriväljad. Seda tõendatakse eeskirja nr 10 tehniliste nõuete täitmise ja üleminekusätete järgimisega, kohaldades:

a)

03-seeria muudatusi sõidukite suhtes, millel puudub ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi (veoakude) laadimiseks;

b)

04-seeria muudatusi sõidukite suhtes, millel on olemas ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi (veoakude) laadimiseks.

5.1.1.5.   Rikkesignaal võib lühiajaliselt (< 10 ms) katkestada nõudesignaali juhtajamis, tingimusel et see ei vähenda pidurdustõhusust.

5.1.2.   Pidurisüsteemi funktsioonid

Punktis 2.3 määratletud pidurisüsteemil peavad olema järgmised funktsioonid.

5.1.2.1.

Sõidupidurisüsteem

Sõidupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki liikumise kontrollimist ning sõiduki peatamist ohutult, kiiresti ja tõhusalt mis tahes kiiruse ja koormuse korral nii tõusu kui ka languse puhul. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt, käsi rooliseadmelt eemaldamata.

5.1.2.2.

Rikkepidurisüsteem

Rikkepidurisüsteemi abil peab saama sõiduki peatada paraja peatumisteekonna piires sõidupidurisüsteemi rikke korral. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama kõnealusel viisil pidurdada juhiistmelt, hoides vähemalt ühte kätt rooliseadmel. Kõnealuste nõuetega seoses eeldatakse, et korraga ei teki rohkem kui üks sõidupidurisüsteemi rike.

5.1.2.3.

Seisupidurisüsteem

Seisupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki mis tahes tõusu või languse puhul paigal hoida isegi juhi puudumise korral, kusjuures piduri tööpinnad hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil. Juht peab olema võimeline sellisel viisil pidurdama juhiistmelt, ent haagise puhul vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.10 sätetele. Haagise õhkpiduri ja veduki seisupidurisüsteemi võib tööle rakendada samaaegselt, tingimusel et juht on igal ajahetkel võimeline kontrollima, et autorongi seisupidurisüsteemi puhtmehaaniliselt saadud pidurdustõhusus on piisav.

5.1.3.   Õhkpidurisüsteemide ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel

5.1.3.1.   Õhkpidurisüsteemide ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel peavad vastavalt punktidele 5.1.3.1.1, 5.1.3.1.2 ja 5.1.3.1.3 olema järgmised:

5.1.3.1.1.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks pneumaatiline juhtvoolik;

5.1.3.1.2.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks pneumaatiline juhtvoolik ja üks elektriline juhtkaabel;

5.1.3.1.3.

üks pneumaatiline toitevoolik ja üks elektriline juhtkaabel; selle variandi kohta kehtib joonealune märkus (4).

5.1.3.2.   Mootorsõiduki elektriline juhtahel annab teavet selle kohta, kas elektriline juhtahel vastab punkti 5.2.1.18.2 nõuetele ilma pneumaatilise juhtahela abita. Elektriline juhtahel annab teavet ka selle kohta, kas mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga või punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtahelaga.

5.1.3.3.   Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt varustatud mootorsõiduk peab ära tundma, et punkti 5.1.3.1.1 kohaselt varustatud haagise haakeaseadis ei ole vastavuses. Kui sellised sõidukid on elektriliselt ühendatud veduki elektrilise juhtahela kaudu, peab juhti hoiatama punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli ja süsteemi käivitamisel peavad veduki pidurid automaatselt rakenduma. Piduri rakendamisel peab olema täidetud vähemalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.3.1 ettenähtud seisupiduri tõhususe nõue.

5.1.3.4.   Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga varustatud mootorsõiduki korral, mis on elektriliselt ühendatud samuti kahe juhtahelaga varustatud haagisega, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

5.1.3.4.1.

ühenduspeas peavad olema mõlemad signaalid ning haagis kasutab elektrilist juhtsignaali, välja arvatud juhul, kui see juhtsignaal osutub häirunuks. Sel juhul lülitub haagis automaatselt ümber pneumaatilisele juhtahelale;

5.1.3.4.2.

iga sõiduk peab vastama käesoleva eeskirja 10. lisas elektrilistele ja pneumaatilistele juhtahelatele esitatavatele asjakohastele nõuetele ning

5.1.3.4.3.

kui elektriline juhtsignaal on ületanud 100 kPa-ga võrdväärse signaali rohkem kui 1 sekundi jooksul, kontrollib haagis pneumaatilise signaali olemasolu; kui pneumaatilist signaali ei ole, saab sõidukijuht haagiselt hoiatuse punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollase märgutule abil.

5.1.3.5.   Haagis võib olla varustatud punkti 5.1.3.1.3 kohaselt, tingimusel et seda saab käitada üksnes koos punkti 5.2.1.18.2 nõuetele vastava elektrilise juhtahelaga varustatud mootorsõidukiga. Kõikidel muudel juhtudel peab haagis, kui see on elektriliselt ühendatud, automaatselt rakendama pidurit või jääma pidurdatuks. Juhti hoiatatakse punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollase märgutule abil.

a)

Elektriline juhtahel peab vastama standarditele ISO 11992-1 ja 11992-2:2003, kaasa arvatud selle muudatus 1:2007 ning olema kakspunktahel, milles kasutatakse:

i)

seitsme kontaktiga pistikut vastavalt standardile ISO 7638-1 või 7638-2:2003 või

ii)

elektrilise juhtahela automatiseeritud ühendusega süsteemide puhul peab automaatpistik olema varustatud vähemalt sama arvu kontaktidega, nagu eespool nimetatud ISO 7638 pistik, ning vastama käesoleva eeskirja 22. lisa nõuetele.

b)

ISO 7638 kohase pistiku andmekontakte kasutatakse üksnes pidurdamise (sh ABSi) ja veermiku (rooli, rehvide ja vedrustuse) funktsioonidele andmete edastamiseks, nagu märgitud standardis ISO 11992-2:2003 (sh selle muudatus 1:2007). Pidurifunktsioonid on prioriteetsed ning toimivad tavarežiimil ja rikke korral. Veermikuandmete edastamine ei põhjusta pidurifunktsiooni viivitust.

c)

Elektrivarustust, mida annab ISO 7638 kohane pistik, kasutatakse üksnes piduri- ja veermikufunktsioonideks ning haagisega seotud sellise teabe edastamiseks, mida ei edastata elektrilise juhtahela kaudu. Kõikidel juhtudel kohaldatakse aga käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.18 sätteid. Teiste funktsioonide elektrivarustus toimub muul viisil.

5.1.3.6.1.   Sõnumid, mida veduk ja haagis vajaduse korral vastavalt standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007 toetavad, on määratletud käesoleva eeskirja 16. lisas.

5.1.3.6.2.   Eespool kirjeldatud viisil juhtkaabliga varustatud pukseerivate ja pukseeritavate sõidukite talitluslikku kokkusobivust hinnatakse tüübikinnituse andmise ajal, kontrollides standardi ISO 11992:2003 (sh muudatus 1:2007) 1. ja 2. osa asjaomaste nõuete täitmist. Hindamisel võib kasutada katseid, mille näide on esitatud käesoleva eeskirja 17. lisas.

5.1.3.6.3.   Kui mootorsõiduk on varustatud elektrilise juhtahelaga ja on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga varustatud haagisega, peab mootorsõiduk avastama elektrilises juhtahelas pideva rikke (> 40 ms) ja sellest sõidukijuhile punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollase märgutulega märku andma, kui nimetatud sõidukid on ühendatud elektrilise juhtahela abil.

5.1.3.7.   Kui mootorsõiduki seisupidurisüsteemi käitamisel käitatakse ka haagise pidurisüsteemi, nagu on lubatud punktis 5.1.2.3, peavad olema täidetud järgmised lisanõuded.

5.1.3.7.1.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.1 kohaselt, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendumisel pneumaatilise juhtahela kaudu ka haagise pidurisüsteem.

5.1.3.7.2.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.2 kohaselt, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendumisel haagise pidurisüsteem vastavalt punktis 5.1.3.7.1 kirjeldatule. Peale selle võib seisupidurisüsteemi rakendamine rakendada haagise pidurisüsteemi elektrilise juhtahela kaudu.

5.1.3.7.3.

Kui mootorsõiduk on varustatud punkti 5.1.3.1.3 kohaselt või kui see vastab punkti 5.2.1.18.2 nõuetele ilma pneumaatilise juhtahela abita, punkt 5.1.3.1.2, rakendub mootorsõiduki seisupidurisüsteemi rakendamisel elektrilise juhtahela kaudu ka haagise pidurisüsteem. Kui mootorsõiduki piduriseadme elektrivarustus on välja lülitatud, toimub haagise pidurdamine toitevooliku tühjenemise teel (peale selle võib pneumaatiline juhtvoolik jääda rõhu alla); toitevoolik võib jääda tühjenenuks ainult seniks, kuni taastub mootorsõiduki piduriseadme elektrivarustus ja samaaegselt taastub haagise pidurdamine elektrilise juhtvooliku kaudu.

5.1.3.8.   Lukustusseadmed, mis ei ole automaatselt rakenduvad, ei ole lubatud.

5.1.3.9.   Veduki ja poolhaagise kombinatsioonide puhul moodustavad elastsed pidurivoolikud ja kaablid mootorsõiduki osa. Kõigil muudel juhtudel moodustavad elastsed pidurivoolikud ja kaablid haagise osa.

Automaatpistiku puhul seda nõuet elastsete voolikute ja juhtmete määramise kohta ei kohaldata.

5.1.4.   Pidurisüsteemide korralise tehnoülevaatuse suhtes kohaldatavad sätted

5.1.4.1.   Sõidupiduri kuluvate osade, s.o hõõrdkatete ja trumlite/ketaste kulumist peab olema võimalik hinnata (trumlite või ketaste korral ei pruugita nende kulumist korralise tehnoülevaatuse käigus hinnata). Kulumise hindamise meetod on kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktidega 5.2.1.11.2 ja 5.2.2.8.2.

5.1.4.2.   Sõiduki iga telje tegelike pidurdusjõudude kindlaksmääramiseks õhkpidurisüsteemi korral on nõutavad õhurõhu kontrollventiilid:

5.1.4.2.1.

pidurisüsteemi igas sõltumatus kontuuris 6. lisas kirjeldatud reaktsiooniaja seisukohast kõige ebasoodsama asendiga pidurisilindrile kõige lähemal, kergesti ligipääsetaval kohal;

5.1.4.2.2.

10. lisa punktis 7.2 osutatud survemodulaatorit sisaldavas pidurisüsteemis survetorus kõnealuse seadme ees ja taga lähimas juurdepääsetavas kohas. Kui seade on pneumaatiliselt juhitav, on täismassiga sõiduki jäljendamiseks nõutav täiendav kontrollventiil. Kui sellist seadet ei ole paigaldatud, on vajalik üks õhurõhu kontrollventiil, mis on võrdväärne eespool osutatud seadme taga asuva ventiiliga. Kõnealused ventiilid peavad olema maapinnalt või sõiduki seest hõlpsasti juurdepääsetavad;

5.1.4.2.3.

kõige paremini ligipääsetavas kohas, mis asub võimalikult lähedal 7. lisa A osa punkti 2.4 tähenduses kõige ebasoodsama asendiga energiasalvestile;

5.1.4.2.4.

pidurisüsteemi igas sõltumatus kontuuris nii, et on võimalik kontrollida kogu ajami sisend- ja väljundsurvet;

5.1.4.2.5.

õhurõhu kontrollventiilid peavad vastama ISO standardi 3583:1984 punktile 4.

5.1.4.3.   Sõiduki kere või manuste muudatused ja lisamine ei tohi takistada juurdepääsu nõutavatele õhurõhu kontrollventiilidele.

5.1.4.4.   Maksimaalseid pidurdusjõude peab olema võimalik tekitada staatilistes tingimustes rullstendil või piduri katsestendil.

5.1.4.5.   Pidurisüsteemide andmed

5.1.4.5.1.

Õhkpidurisüsteemi andmed talitlus- ja tõhususkatse jaoks esitatakse kustutamatult sõiduki nähtavas kohas või tehakse vabalt kättesaadavaks muul moel (nt käsiraamat, elektroonilised andmed).

5.1.4.5.2.

Õhkpidurisüsteemiga sõidukite puhul on nõutavad vähemalt järgmised andmed.

Pneumaatiliste näitajate andmed

Kompressori/tühjenduskraani klapp  (5)

Maksimaalne väljalülitusrõhk = … kPa

Minimaalne sisselülitusrõhk = … kPa

Nelik-kaitseklapp

Staatiline sulgemisrõhk = … kPa

Vastavalt vajadusele kas haagise juhtklapp või avarii-kiirendusklapp (6)

Juhtrõhule 150 kPa vastav toiterõhk = … kPa

Sõidupidurisüsteemi minimaalne ettenähtud rõhk arvutuseks (5)  (7)

 

 

 

Telg (teljed)

Pidurisilindri tüüp (8)

sõidupidur/seisupidur

/

/

/

Suurim käik (8) smax = … mm

 

 

 

Hoova pikkus (8) = … mm

 

 

 

5.1.4.6.   Võrdluspidurdusjõud

5.1.4.6.1.   Võrdluspidurdusjõud määratakse piduri katsestendi abil kindlaks õhkpiduritega sõidukite suhtes.

5.1.4.6.2.   Võrdluspidurdusjõud määratakse iga telje puhul kindlaks pidurdusrõhu vahemikus alates 100 kPa-st kuni 0-tüübi tingimustes tekitatava rõhuni. Tüübikinnituse taotleja nimetab võrdluspidurdusjõud pidurdusrõhu jaoks alates 100 kPa-st. Need andmed esitab sõiduki tootja vastavalt punktile 5.1.4.5.1.

5.1.4.6.3.   Deklareeritud võrdluspidurdusjõud peavad olema sellised, et sõiduk suudab tekitada asjaomase sõiduki kohta käesoleva eeskirja 4. lisas määratletud pidurdusjõu suhtelise tasemega võrdväärse pidurdusjõu väärtuse (M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite, välja arvatud poolhaagiste puhul 50 % ja poolhaagiste puhul 45 %) alati, kui iga telje katsestendil mõõdetud pidurdusjõud olenemata koormusest on vähemalt sama suur kui asjaomase pidurdusrõhu võrdluspidurdusjõud deklareeritud töörõhuvahemiku piires (9).

5.1.4.7.   Pidurdamist mõjutavate komplekssete elektrooniliste süsteemide puudusteta käitusolekut peab olema võimalik kontrollida sagedasel ja lihtsal viisil. Kui tekib vajadus eriteabe järele, tuleb see teha vabalt kättesaadavaks.

5.1.4.7.1.   Kui käitusolekust antakse juhile märku märgutuledega vastavalt käesolevale eeskirjale, peab korralisel tehnoülevaatusel olema võimalik kinnitada nõuetekohast käitusolekut märgutulede visuaalse vaatluse teel pärast sisselülitamist.

5.1.4.7.2.   Tüübikinnituse andmise ajal tuleb konfidentsiaalselt kirjeldada meetmeid, mis on võetud tootja valitud kontrollivahendite (nt märgutule) toimimisse lihtsate lubamatute muudatuste tegemise vastu.

Alternatiivina on see nõue täidetud, kui puudusteta käitusoleku kontrollimiseks on saadaval teisesed kontrollivahendid.

5.1.5.   18. lisa nõudeid kohaldatakse kõikide sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide suhtes, mis moodustavad pidurdamisfunktsiooni juhtajami või osa sellest, sealhulgas need, mis kasutavad pidurisüsteemi (pidurisüsteeme) automaatjuhtimisega pidurduseks või valikuliseks pidurduseks.

Süsteemide või funktsioonide kohta, mis kasutavad pidurisüsteemi kõrgema taseme eesmärgi saavutamiseks, kehtib 18. lisa vaid niivõrd, kuivõrd need avaldavad pidurisüsteemile otsest mõju. Kui kõnealused süsteemid on olemas, ei lülitata neid pidurisüsteemi tüübikinnituskatsete tegemise ajaks välja.

5.2.   Pidurisüsteemide näitajad

5.2.1.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukid

5.2.1.1.   Pidurisüsteemide kogum sõidukis peab vastama sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemidele ettenähtud nõuetele.

5.2.1.2.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurdust tekitavatel süsteemidel võivad olla ühised osad juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.2.1.

Nõutav on kahe teineteisest sõltumatu juhtseadise olemasolu, millele juht tavapärases juhtimisasendis kergesti ligi pääseb.

Kõigi sõidukikategooriate puhul, välja arvatud M2- ja M3-kategooria sõidukid, peab iga pidurdusseadis (välja arvatud aeglusti juhtseadis) olema projekteeritud nii, et see vabastamise korral läheb tagasi täielikult väljalülitatud asendisse. See nõue ei kehti seisupidurdusseadise puhul (või kombineeritud juhtseadise vastava osa suhtes), kui see on kasutusasendis mehaaniliselt lukustatud.

5.2.1.2.2.

Sõidupidurisüsteemil ja seisupidurisüsteemil peavad olema sõltumatud juhtseadised.

5.2.1.2.3.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis ei tohi tekkida olukorda, et ühenduse tõhusus kõnealuse juhtseadise ja ajamisüsteemi eri osade vahel teatava kasutusaja jooksul väheneb.

5.2.1.2.4.

Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on ühine juhtseadis, siis peab seisupidurisüsteem olema projekteeritud nii, et seda saab rakendada sõiduki liikumise ajal. Kõnealust nõuet ei kohaldata, kui sõiduki sõidupidurisüsteemi saab kas või osaliselt rakendada abijuhtseadise abil.

5.2.1.2.5.

Ilma et see piiraks käesoleva eeskirja punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, võib sõidu- ja seisupidurisüsteemi ajami(te)s olla ühiseid osi, tingimusel et ajami(te) mis tahes osa rikke korral on rikkepidurisüsteemile esitatavad nõuded endiselt täidetud.

5.2.1.2.6.

Mis tahes muu osa kui pidurite (nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.6) või punktis 5.2.1.2.8 nimetatud osade purunemise korral või sõidupidurisüsteemi muu rikke korral (tõrge, energiavaru osaline või täielik ammendumine), peab rikkepidurisüsteemi või sõidupidurisüsteemi rikkest mõjutamata osa abil olema võimalik sõiduk peatada rikkepidurduse korral ettenähtud tingimustel.

5.2.1.2.7.

Ühise juhtseadise ja ühise ajamiga rikke- ja sõidupidurisüsteemi puhul tuleb eelkõige silmas pidada järgmisi nõudeid.

5.2.1.2.7.1.

Kui sõidupidurdus tagatakse juhi lihasjõu toimel, mida toetab üks või mitu energiaallikat, siis peab rikkepidurdus kõnealuse toe lakkamise korral olema tagatav juhi lihasjõul, mida toetavad võimalikud rikkest puutumata energiaallikad, kusjuures juhtseadisele rakendatav jõud ei tohi ületada ettenähtud suurimaid väärtusi.

5.2.1.2.7.2.

Kui sõidupidurisüsteemi jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi kontrolli all oleva energiavaru kasutamisest, siis peab olema vähemalt kaks üksteisest täiesti sõltumatut energiavaru, millest kummalgi on oma sõltumatu ülekanne. Kumbki neist võib mõjutada ainult kahe või mitme ratta pidureid, mis valitakse nii, et need suudavad sõltumatult tagada ettenähtud rikkepidurdusastme, ohustamata sõiduki stabiilsust pidurdamise ajal; peale selle peab iga kõnealune energiaallikas olema varustatud hoiatusseadisega, nagu on määratletud punktis 5.2.1.13. Igas sõidupiduri kontuuris peab vähemalt ühes õhupaagis sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas olema kondensaadi- ja tühjenduskraan.

5.2.1.2.7.3.

Kui sõidupiduri jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi energiavaru kasutamisest, loetakse üht energiavaru allikat ülekande jaoks piisavaks, tingimusel et ettenähtud rikkepidurdus on tagatud juhi lihasjõu toimega sõidupiduri juhtseadisele ja punkti 5.2.1.6 nõuded on täidetud.

5.2.1.2.8.

Teatavad osad, näiteks pedaal ja selle laager, piduri peasilinder ja selle kolb või kolvid (hüdrosüsteem), juhtklapp/ventiil (hüdro- ja/või pneumosüsteem), hoovastik pedaali ja piduri peasilindri või juhtklapi vahel, pidurisilindrid ja nende kolvid (hüdro- ja/või pneumosüsteem), pidurite kang- ja nukkagregaadid, tõenäoliselt ei purune, kui need on piisavate mõõtmetega, kergesti kättesaadavad tehniliseks hoolduseks ning vastavad turvaomaduste poolest vähemalt samadele nõuetele, nagu on ette nähtud sõiduki muude oluliste osade (näiteks roolihoovastiku) puhul. Kui ükskõik millise nimetatud osa rikke tõttu võiks olla võimatu sõiduki pidurdamine tõhususega, mis võrdub vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususega, siis tuleb kõnealune osa valmistada metallist või metalliga samaväärsete omadustega materjalist, ning see ei tohi märkimisväärselt kahjustuda pidurisüsteemide tavapärasel töötamisel.

5.2.1.3.   Kui sõidu- ja rikkepidurisüsteemil on eraldi juhtseadised, siis nende kahe juhtseadise samaaegsel käitamisel ei tohi mõlemad, nii sõidupiduri- kui ka rikkepidurisüsteem, rakendamata jääda juhul, kui need mõlemad pidurisüsteemid on heas töökorras, ega juhul, kui ühes nendest on rike.

5.2.1.4.   Olenemata sellest, kas sõidupidurisüsteem on kombineeritud rikkepidurisüsteemiga, peab sõidupidurisüsteem olema selline, et tema ajami osa rikke korral pidurdub piisav arv rattaid siiski sõidupiduri juhtseadise rakendamisel; need rattad peavad olema valitud nii, et sõidupidurisüsteemi jääktõhusus vastab käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.4 nõuetele.

5.2.1.4.1.   Eespool nimetatud nõuded ei kehti siiski poolhaagiste vedukite suhtes, kui poolhaagise ja veduki sõidupidurisüsteemi ülekanded on teineteisest sõltumatud.

5.2.1.4.2.   Hüdroajami osa rikkest teatab juhile seade, mis koosneb punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punasest märgutulest. Teise võimalusena võib kõnealune märgutuli süttida siis, kui vedelikutase mahutis langeb alla tootja määratud taseme.

5.2.1.5.   Muu energiaallika kui juhi lihasenergia kasutamise korral ei pea selliseid muu energia allikaid (hüdropump, õhukompressor jne) olema rohkem kui üks, kuid kõnealust allikat sisaldava seadme juhtimisviis peab olema nii ohutu kui võimalik.

5.2.1.5.1.   Piduriajami mis tahes rikke korral peab olema tagatud rikkest mõjutamata osa toide niivõrd, kui see on vajalik sõiduki peatamiseks jääk- ja/või rikkepidurdusel ettenähtud tõhususastmel. Selle nõude täitmisel kasutatakse seadmeid, mida saab seisval sõidukil kergesti käivitada või mis käivituvad automaatselt.

5.2.1.5.2.   Peale selle on kõnealuse seadme taga ühendatud kontuuris paiknevad energiasalvestid sellised, et energiavarustuse häire korral on pärast sõidupiduri juhtseadise neljandat täielikku rakendamist vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisa punkti 1.2 nõuetele siiski võimalik sõiduk piduri viiendal rakendamisel peatada rikkepidurduse puhul ettenähtud tõhususega.

5.2.1.5.3.   Talletatud energiaga hüdropidurisüsteemide puhul võib kõnealused nõuded siiski täidetuks lugeda, kui käesoleva eeskirja 7. lisa C osa punkti 1.2.2 nõuded on täidetud.

5.2.1.6.   Punktide 5.2.1.2, 5.2.1.4 ja 5.2.1.5 nõuded tuleb täita sellist automaatseadet kasutamata, mille toime puudumine võib jääda märkamata, sest tavaliselt puhkeasendis osad käivituvad ainult pidurisüsteemi rikke korral.

5.2.1.7.   Sõidupidurisüsteem peab toimima sõiduki kõikidele ratastele ja selle toime peab asjakohaselt jaotuma telgede vahel.

5.2.1.7.1.   Rohkem kui kahe teljega sõidukite puhul võib rattalukustusest või piduri hõõrdkatete klaasistumisest hoidumiseks tavapärasest väiksema koormuse puhul pidurdusjõudu teatavatel telgedel automaatselt vähendada nullini, kui sõiduk vastab kõigile käesoleva eeskirja 4. lisaga ettenähtud jõudlusnõuetele.

5.2.1.7.2.   B-kategooria elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemidega N1-kategooria sõidukite puhul võib muude pidurdusallikate panus pidurdamisse olla sobiva ajanihkega, et võimaldada elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi eraldi rakendamist, tingimusel et mõlemad järgmised nõuded on täidetud:

5.2.1.7.2.1.

elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi väljundpöördemomendi kõikumised (nt veoakude laetuse taseme muutuste tõttu) kompenseeritakse automaatselt ajanihke suhte asjakohase muutmisega, kuni käesoleva eeskirja ühes järgmistest lisadest sätestatud nõuded (10) on täidetud:

 

4. lisa punkt 1.3.2 või

 

13. lisa punkt 5.3 (sh elektrimootorit kasutades) ning

5.2.1.7.2.2.

pidurdus peab vajaduse korral mõjuma automaatselt sõiduki kõigile ratastele, et pidurdusjõu väärtus (10) vastaks juhi pidurdamise näitajale, võttes arvesse rehvi ja teepinna tegelikku haardumist.

5.2.1.8.   Sõidupidurisüsteemi toime peab jagunema ühe ja sama telje rataste vahel sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasandi suhtes. Kompenseerimine ja funktsioonid, nt mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis võib nimetatud sümmeetrilist jaotust häirida, tuleb deklareerida.

5.2.1.8.1.   Pidurisüsteemi kulumise või tõrke kompenseerimisest elektrilise juhtajamiga peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõikide koormustingimuste korral, kui kompenseerimine ületab järgmised piirmäärad:

5.2.1.8.1.1.

mis tahes telje kummagi poole pidurdusrõhkude erinevus:

a)

25 % kõrgemast väärtusest sõiduki aeglustuse korral ≥ 2 m/s2;

b)

sellest väiksemate aeglustuste puhul väärtus, mis vastab 25 %-le aeglustusest 2 m/s2;

5.2.1.8.1.2.

mis tahes telje eraldiseisev kompensatsiooniväärtus:

a)

rohkem kui 50 % nimiväärtusest sõiduki vähemalt 2 m/s2 aeglustuse korral;

b)

väärtus, mis vastab 50 % nimiväärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul.

5.2.1.8.2.   Eespool nimetatud kompenseerimine on lubatud üksnes siis, kui piduri esmane rakendamine toimub sõiduki kiirusel, mis on suurem kui 10 km/h.

5.2.1.9.   Elektrilise juhtajami tõrke korral ei tohi pidur juhi tahte vastaselt rakenduda.

5.2.1.10.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteem peavad toimima pidurdavatele pindadele, mis on ratastega ühendatud piisavalt tugevate osade abil.

Kui konkreetse telje või konkreetsete telgede pidurdusmoment tagatakse nii hõõrdpidurisüsteemi kui ka B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga, on viimati nimetatud pidurdusallika lahtiühendumine lubatud, tingimusel et hõõrdpidurdusallikas jääb püsivalt ühendatuks ja suudab tagada punktis 5.2.1.7.2.1 osutatud kompensatsiooni.

Lühiajalise lahtiühendumise korral on mittetäielik kompenseerimine lubatav, kuid peab 1 sekundi jooksul saavutama vähemalt 75 % lõppväärtusest.

Püsivalt ühendatud hõõrdpidurdusallikas peab aga igal juhul tagama, et nii sõidu- kui ka rikkepidurisüsteem jätkavad tööd ettenähtud tõhususega.

Seisupidurisüsteemi pidurduspindu tohib lahti ühendada üksnes tingimusel, et lahtiühendumist juhib ainult juht oma juhiistmelt süsteemi abil, mis ei saa tööle hakata lekke korral.

5.2.1.11.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab pidurite ja ajami juhtseadisel ning osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral nõuetekohased kompenseerimisvahendid, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumise korral tõhusa pidurdamise, ilma et vahetu reguleerimine oleks vajalik.

5.2.1.11.1.   Sõidupidurite kulumise kompenseerimine peab olema automaatne. N2- ja N3-kategooria maastikusõidukite ja N1-kategooria sõidukite tagapidurite puhul ei ole piduri automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine kohustuslik. Automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud pidurid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist pärast 4. lisas määratletud I tüübi katset võimaldama vaba liikumist, nagu määratletud selle lisa punktis 1.5.4.

5.2.1.11.2.   Sõidupiduri hõõrdekomponentide kulumise kontroll

5.2.1.11.2.1.   Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti hinnata sõidukist väljaspool või sõiduki all ilma rattaid eemaldamata, kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Selleks võib kasutada standardseid tööriistu või harilikke sõidukite ülevaatusseadmeid.

Teise võimalusena võib igal rattal (topeltrattaid käsitatakse ühe rattana) olla andur, mis hoiatab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Märgutule korral võib kasutada punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast märgutuld.

5.2.1.11.2.2.   Piduriketaste või -trumlite hõõrdepindade kulumist tohib hinnata üksnes komponendi otsese mõõtmise teel või piduriketta või -trumli kulumise märkide uurimise teel, milleks võib vaja olla osaline demonteerimine. Seetõttu peab sõiduki tootja tüübikinnituse ajal teatavaks tegema:

a)

trumlite ja ketaste hõõrdepindade kulumise hindamise meetodi, sealhulgas selleks vajaliku demonteerimise ulatuse ning vajalikud tööriistad ja toimingud;

b)

suurima lubatava kulumise taseme, millest edasi on vajalik hõõrdkatte väljavahetamine.

See teave tehakse vabalt kättesaadavaks nt sõiduki käsiraamatus või elektroonilistes andmetes.

5.2.1.12.   Hüdropidurisüsteemide puhul peavad vedelikumahutite täiteavad olema kergesti juurdepääsetavad; peale selle peavad varuvedeliku mahutid olema projekteeritud ja toodetud nii, et varuvedeliku taset saaks kergesti kontrollida mahuteid avamata. Kui viimati nimetatud nõue ei ole täidetud, siis peab punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli juhile teatama varuvedeliku taseme langusest, mis võib esile kutsuda pidurisüsteemi rikke. Pidurisüsteemi hüdroajamis kasutatava vedeliku tüüp identifitseeritakse standardi ISO 9128:2006 joonise 1 või 2 kohase tähisega. Tähis kinnitatakse 100 mm kaugusele vedelikumahutite täiteavadest; tähis peab asuma nähtaval kohal ning olema kustumatu; tootja võib esitada täiendavaid andmeid.

5.2.1.13.   Hoiatusseadis

5.2.1.13.1.   Igal talletatud energia abil käivitatava sõidupidurisüsteemiga sõidukil peab juhul, kui ettenähtud rikkepidurdustõhusust ei ole selle pidurisüsteemi abil võimalik talletatud energiat kasutamata saavutada, olema hoiatusseadis (lisaks manomeetrile, kui see on paigaldatud), mis optilise või helisignaali abil teatab varuenergia langusest süsteemi mis tahes osas tasemeni, mille puhul on mahutit täitmata ja sõiduki koormustingimustest olenemata võimalik rakendada sõidupiduri juhtseadist viiendat korda pärast nelja täielikku pidurdamist ning saavutada ettenähtud rikkepidurdustõhusus (kui sõidupiduri ajamis ei ole rikkeid ning pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud). Hoiatusseadis peab olema otse ja püsivalt kontuuri ühendatud. Kui mootor töötab tavapäraselt ning pidurisüsteemis ei ole rikkeid, nagu selle tüübi tüübikinnituskatsete korral, hoiatusseadis signaali ei anna, välja arvatud ajaks, mis kulub energiamahuti(te) täitmiseks pärast mootori käivitamist. Optilise hoiatussignaalina kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.13.1.1.   Kuid sõidukite puhul, mida loetakse käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.5.1 nõuetele vastavaks üksnes seetõttu, et vastavad 7. lisa C osa punkti 1.2.2 nõuetele, peab hoiatusseadises peale optilise signaali olema ka helisignaal. Need seadmed ei pea töötama samaaegselt, kui mõlemad vastavad eespool nimetatud nõuetele ning akustiline signaal ei käivitu enne optilist. Optilise hoiatussignaalina kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.13.1.2.   Kõnealune heliseade ei pea tööle hakkama käsipiduri rakendamise ajal ja/või, tootja valiku kohaselt, automaatülekandega sõiduki puhul, kui käiguvalits on seisuasendis.

5.2.1.14.   Ilma et see piiraks punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, peab energiavaru pidurisüsteemi töötamiseks oluliselt vajaliku abistava energiaallika kasutamise korral olema piisav, et mootori seiskumise või energiaallikat tööshoidva vahendi talitlushäire korral tagada pidurdustõhusus, mis on vajalik sõiduki seiskamiseks ettenähtud tingimustel. Peale selle, kui seisupidurisüsteemi mõjutamisel kasutatakse juhi lihasenergia toetamiseks servoseadet, siis peab servoseadme väljalangemise korral olema tagatud seisupidurisüsteemi käivitumine, vajaduse korral tavapärasest servoseadmest eraldiseisva varuenergia abil. Selleks varuenergiaks võib olla sõidupidurisüsteemi jaoks ettenähtud energia.

5.2.1.15.   Mootorsõiduki puhul, millega on lubatud ühendada veduki juhi poolt kontrollitava piduriga varustatud haagis, peab veduki sõidupidurisüsteem olema varustatud seadmega, mille konstruktsioon võimaldab haagise pidurisüsteemi rikke või veduki ja haagise vahelise õhu juurdevoolutoru (või muude võimalike sellist tüüpi ühenduste) purunemise korral veduki siiski pidurdada rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususega; kõnealune seade peab olema paigaldatud vedukile.

5.2.1.16.   Pneumaatilise/hüdraulilise abiseadme varustamine energiaga peab seadme töötamise ajal võimaldama jõuda ettenähtud aeglustuseni ning olema selline, et ka energiaallika kahjustumise korral ei langeks abiseadme kaudu pidurisüsteeme toitev varuenergia alla punktis 5.2.1.13 ettenähtud taset.

5.2.1.17.   O3- või O4-kategooria haagise sõidupiduriseade peab olema ahel- või osapidurduse tüüpi.

5.2.1.18.   Sellise sõiduki pidurisüsteem, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, peab vastama järgmistele nõuetele.

5.2.1.18.1.

Veduki rikkepidurisüsteemi käivitamisel peab toimuma ka haagise astmeliselt reguleeritav pidurdamine.

5.2.1.18.2.

Veduki sõidupidurisüsteemi rikke korral, juhul kui see koosneb vähemalt kahest sõltumatust osast, peab rikkest puutumata osa või osade abil olema võimalik haagise pidureid osaliselt või täielikult rakendada. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Kui selliseks pidurdamiseks kasutatakse tavapäraselt puhkeasendis ventiili, siis võib sellise ventiili paigaldada ainult juhul, kui juht saab tööriistu kasutamata selle nõuetekohast toimimist kas juhikabiinist või sõidukist väljaspool kergesti kontrollida.

5.2.1.18.3.

Haagise ühendusvooliku rikke (st purunemise või lekke) või elektrilise juhtahela katkemise või tõrke korral peab juht saama haagise pidureid kõigest hoolimata osaliselt või täielikult käivitada kas sõidupiduri, rikkepiduri või seisupiduri juhtseadise abil, kui rike ei ole automaatselt haagist 4. lisa punktis 3.3 ettenähtud tõhususega pidurdanud.

5.2.1.18.4.

Punktis 5.2.1.18.3 osutatud automaatse pidurdamise nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.18.4.1.

Punktis 5.2.1.18.3 osutatud asjaomase piduri juhtseadise täieliku rakendamise korral peab rõhk toitevoolikus järgmise kahe sekundi jooksul langema alla 150 kPa; piduri juhtseadise vabastamisel peab rõhk toitevoolikus taastuma.

5.2.1.18.4.2.

Kui toitevoolik tühjeneb kiirusega vähemalt 100 kPa sekundis, siis hakkab haagise automaatpidurdus tööle enne, kui rõhk toitevoolikus langeb 200 kPa-ni.

5.2.1.18.5.

Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt varustatud kaht sõidukit ühendavast juhtahelast ühe rikke korral peab rikkest puutumata juhtahel automaatselt tagama haagise pidurdamise 4. lisa punktiga 3.1 ettenähtud tõhususega.

5.2.1.19.   Sõiduk, millel on elektrilise pidurisüsteemiga haagise vedamiseks vajalik varustus vastavalt käesoleva eeskirja 14. lisa punktile 1.1, peab vastama järgmistele nõuetele.

5.2.1.19.1.

Mootorsõidukil peab olema elektrilise pidurisüsteemi toimimiseks vajaliku voolu tekitamiseks piisava võimsusega toiteallikas (generaator või aku). Elektrilise ühenduse juures mõõdetud juhtmete pinge elektrilise pidurisüsteemi maksimaalse energiakulu juures (15 A) ei tohi langeda alla 9,6 V, kui mootor töötab tootja poolt soovitatud tühikäigu pöörlemissagedusel ning kõik tootja poolt sõiduki tavavarustusse arvatud elektriseadmed on sisse lülitatud. Elektrijuhtmetes ei tohi esineda lühist isegi juhul, kui need on üle koormatud;

5.2.1.19.2.

Rikke korral veduki sõidupidurisüsteemis, juhul kui see koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, peab rikkest puutumata üksuse/üksuste abil olema võimalik haagise pidureid osaliselt või täielikult käivitada.

5.2.1.19.3.

Piduritulelaterna lülitit ja vooluahelat on lubatud elektrilise pidurisüsteemi käivitamiseks kasutada ainult juhul, kui käivitusjuhe ja piduritulelatern on paralleelselt ühendatud ning olemasolev piduritulelaterna lüliti ning vooluahel on suutelised taluma ülekoormust.

5.2.1.20.   Kahest või mitmest sõltumatust osast koosneva pneumoajamiga sõidupidurisüsteemi puhul tuleb igasugune leke kõnealuste osade vahel juhtseadises või sellest tagapool pidevalt atmosfääri ventileerida.

5.2.1.21.   Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, peab haagise sõidupidurisüsteem olema töölerakendatav ainult koos veduki sõidu-, rikke- või seisupidurisüsteemiga. Üksnes haagise pidurite automaatne rakendumine on aga lubatud, kui veduk käivitab haagise pidurid automaatselt ainult sõiduki stabiliseerimise eesmärgil.

5.2.1.22.   M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid, millel on kuni neli telge, peavad olema varustatud 1. kategooria mitteblokeeruva piduriseadmega käesoleva eeskirja 13. lisa nõuete kohaselt.

5.2.1.23.   Mootorsõidukid, millega tohib vedada mitteblokeeruva piduriseadmega varustatud haagist, peavad elektrilise juhtajami tarbeks olema varustatud ka ühe või mõlemaga alljärgnevatest:

a)

spetsiaalne pistik, mis vastab ISO 7638:2003 nõuetele (11);

b)

automaatpistik, mis vastab 22. lisa nõuetele.

5.2.1.24.   A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud M2- N1- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukitele esitatavad lisanõuded

5.2.1.24.1.

N1-kategooria sõidukite puhul rakendub elektriline regeneratiivpidurdussüsteem üksnes gaasipedaali mõjul ja/või käiguvalitsa vabakäiguasendi korral.

5.2.1.24.2.

Peale selle võib M2- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukite elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi juhtseadis olla eraldi lüliti või hoob.

5.2.1.24.3.

Punktide 5.2.1.25.6 ja 5.2.1.25.7 nõudeid kohaldatakse ka A-kategooria elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemide suhtes.

5.2.1.25.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud M2- N1- ja N2-kategooria (< 5 tonni) sõidukitele esitatavad lisanõuded

5.2.1.25.1.

Sõidupidurisüsteemi üht osa ei või olla võimalik osaliselt või täielikult lahti ühendada muul viisil kui automaatselt. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena punkti 5.2.1.10 nõuetest.

5.2.1.25.2.

Sõidupidurisüsteemil on ainult üks juhtseadis.

5.2.1.25.3.

Mõlema kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite suhtes kohaldatakse kõiki asjakohaseid nõudeid peale punkti 5.2.1.24.1.

Sel juhul võib N1-kategooria sõidukite puhul elektrilist regeneratiivpidurdussüsteemi rakendada gaasipedaali abil ja/või käiguvalitsa vabakäiguasendi korral.

Peale selle ei tohi sõidupidurisüsteemi töö vähendada gaasipedaali vabastamise avaldatavat pidurdustoimet.

5.2.1.25.4.

Mootori(te) väljalülitamine ega kasutatav ülekandearv ei tohi avaldada sõidupidurisüsteemile negatiivset mõju.

5.2.1.25.5.

Kui pidurduse elektrilise osa töö tagatakse sõidupiduri juhtseadisest tuleva teabe ja iga ratta pidurdusjõu seosega, siis selle seose häirumisest, mis muudab pidurduse jaotumist telgede vahel (10. või 13. lisa), antakse juhile märgutulega märku hiljemalt juhtseadise rakendamise hetkel ning märgutuli jääb põlema seniks, kuni rike püsib ja sõiduki juhtlüliti (võti) on sisselülitatud asendis.

5.2.1.25.6.

Magnet- või elektriväljad ei tohi elektrilise regeneratiivpidurduse tööd häirida.

5.2.1.25.7.

Mitteblokeeruva piduriseadmega varustatud sõidukite puhul kontrollib mitteblokeeruv piduriseade elektrilist regeneratiivpidurdussüsteemi.

5.2.1.26.   Seisupidurisüsteemi elektriajamile esitatavad täiendavad erinõuded

5.2.1.26.1.   Elektriajami rikke korral tuleb ära hoida seisupidurisüsteemi kogemata rakendamine.

5.2.1.26.2.   Elektririkke korral peavad olema täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.26.2.1.

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada seisupidurisüsteemi juhiistmelt ja sel moel hoida täismassiga sõidukit paigal 8 % kaldega tõusul või langusel. Teise võimalusena on sel juhul seisva sõiduki korral lubatud seisupiduri automaatne rakendumine, tingimusel et saavutatakse eespool osutatud pidurdustõhusus ja et rakendatud seisupidur jääb rakendatuks olenemata süütelüliti (käivituse) olekust. Sel juhul peab seisupidur automaatselt vabanema kohe, kui juht sõiduki uuesti liikuma paneb. Seisupidurisüsteemi peab olema võimalik ka vabastada, vajaduse korral tööriistade ja/või sõidukis asuva või sõidukile paigaldatud abiseadme abil.

5.2.1.26.2.2.

N1-kategooria sõidukid

Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral juhtseadise ja sellega otseselt ühendatud elektroonilise juhtseadise vahel, välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada seisupidurisüsteemi juhiistmelt ja sel moel hoida täismassiga sõidukit paigal 8 % kaldega tõusul või langusel. Teise võimalusena on sel juhul seisva sõiduki korral lubatud seisupiduri automaatne rakendumine, tingimusel et saavutatakse eespool osutatud pidurdustõhusus ja et rakendatud seisupidur jääb rakendatuks olenemata süütelüliti (käivituse) olekust. Sel juhul peab seisupidur automaatselt vabanema kohe, kui juht sõiduki uuesti liikuma paneb. Eespool osutatud pidurdustõhususe saavutamiseks või selle saavutamisele kaasa aitamiseks võib kasutada mootorit / käsijuhtimisega ülekannet või automaatülekannet (seisuasend).

5.2.1.26.2.3.

Seisupidurisüsteemi juhtseadise elektririkkest või elektriajami juhtmestiku purunemisest peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli. Seisupidurisüsteemi elektrilise juhtajami juhtmestiku purunemise korral peab kollane märgutuli süttima kohe, kui purunemine toimub. Peale selle peab juhtseadise elektririkkest või juhtmestiku purunemisest väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), välja arvatud energiavarustuses, juhile märku andma punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punase märgutule vilkumine seni, kuni süütelüliti (käivitus) on sisselülitatud olekus ja vähemalt 10 sekundit pärast seda, ja kuni juhtseadis on aktiveeritud olekus.

Kui aga seisupidurisüsteem tuvastab seisupiduri õige haardumise, võib punase märgutule vilkumine lõppeda ja seisupiduri rakendumisest teatamiseks kasutatakse pidevalt põlevat märgutuld.

Kui seisupiduri rakendumisest annab tavaliselt märku eraldi punane märgutuli, mis vastab kõikidele punkti 5.2.1.29.3 nõuetele, võib seda märgutuld kasutada, et vastata eespool punasele märgutulele esitatud nõuetele.

5.2.1.26.3.   Abiseadmeid võib energiaga varustada seisupiduri elektriajamist, tingimusel et energiavarustusest piisab seisupidurisüsteemi rakendamiseks lisaks sõiduki elektrikoormusele rikkevabas olukorras. Kui energiavaru kasutab ka sõidupidurisüsteem, kohaldatakse punkti 5.2.1.27.7 nõudeid.

5.2.1.26.4.   Pärast piduriseadme elektrienergiat kontrolliva süütelüliti (käivituse) väljalülitamist ja/või võtme eemaldamist peab olema jätkuvalt võimalik seisupidurisüsteemi rakendada, süsteemi vabastamine ei ole aga võimalik.

5.2.1.27.   Täiendavad erinõuded elektrilise juhtajamiga sõidupidurisüsteemidele

5.2.1.27.1.   Kui seisupidur on vabastatud, peab sõidupidurisüsteem suutma tekitada täielikku staatilist pidurdusjõudu, mis on võrdväärne vähemalt ettenähtud 0-tüübi katseks vajalikuga, isegi kui süütelüliti (käivitus) on välja lülitatud ja/või võti on eemaldatud. Mootorsõidukitel, millega on lubatud vedada õhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid, peab olema tagatud haagise sõidupidurisüsteemi täielik juhtsignaal. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat.

5.2.1.27.2.   Vähem kui 40 ms kestval üksikul ajutisel rikkel pidurdusjõu ülekande elektrilistes seadistes, välja arvatud selle energiavarustuses, (st signaal ei kandu üle või esineb andmeviga) ei tohi olla sõidupidurdustõhususele märgatavat mõju.

5.2.1.27.3.   Elektrilise juhtajami rikkest, (12) mis ei hõlma selle energiavaru, kuid mõjutab käesolevas eeskirjas käsitletavate süsteemide tööd ja tõhusust, peab juhile märku andma vastavalt punktides 5.2.1.29.1.1 või 5.2.1.29.1.2 osutatud punane või kollane märgutuli. Kui sõidupiduri ettenähtud pidurdustõhusust ei ole enam võimalik saavutada (punane märgutuli), peab elektriühenduse katkemisest (nt purunemisest) juhile märku andma kohe katkestuse toimumisel ning pidurduse ettenähtud jääktõhusus tuleb tagada sõidupiduri juhtseadise abil vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktile 2.4. Kõnealuseid nõudeid ei tõlgendata kõrvalekaldumisena rikkepidurdusega seotud nõuetest.

5.2.1.27.4.   Mootorsõiduk, mis on elektrilise juhtahela kaudu elektriliselt ühendatud haagisega, peab juhile selgelt märku andma alati, kui haagis esitab rikkeandmed selle kohta, et haagise sõidupidurisüsteemi mis tahes osas salvestatud energia langeb allapoole lubatud taset, nagu osutatud punktis 5.2.2.16. Samasugune hoiatus antakse ka juhul, kui haagise elektrilise juhtajami, välja arvatud selle energiavaru pidev rike (> 40 ms) välistab haagise sõidupiduri ettenähtud pidurdustõhususe saavutamise, nagu osutatud punktis 5.2.2.15.2.1. Selleks kasutatakse punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punast märgutuld.

5.2.1.27.5.   Elektrilise juhtajami energiavaru rikke korral alates energiataseme nimiväärtusest peab sõidupidurisüsteemi täielik juhtimisulatus olema tagatud pärast sõidupiduri juhtseadise kahtkümmet järjestikust täisulatusega rakendamist. Katse ajal rakendatakse piduri juhtseadist täielikult 20 sekundi jooksul ja vabastatakse iga rakendamise puhul 5 sekundiks. Katse ajal peab sõidupidurisüsteemi energiaülekandes olema piisavalt energiat, et tagada sõidupidurisüsteemi täielik rakendumine. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena 7. lisa nõuetest.

5.2.1.27.6.   Aku pinge alanemise korral alla tootja ettenähtud taset, millest väiksemal pingel ei saa sõidupiduri ettenähtud tõhusust enam tagada ja/või mis välistab olukorra, kus vähemalt kaks sõltumatut sõidupiduri kontuuri saavutavad ettenähtud rikkepidurdustõhususe või jääktõhususe, peab sisse lülituma punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli. Pärast märgutule süttimist peab olema võimalik sõidupiduri juhtseadist rakendada ja saavutada vähemalt käesoleva eeskirja 4. lisa punktiga 2.4 ettenähtud jääktõhusus. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat. Nimetatud nõuet ei saa pidada kõrvalekaldumiseks rikkepidurduse suhtes kehtestatud nõudest.

5.2.1.27.7.   Kui abiseadmeid varustatakse energiaga samast energiavarust, millega varustatakse pidurdusjõu ülekande elektrilisi seadiseid, tuleb tagada, et kui mootor töötab kiirusel, mis ei ületa 80 % maksimaalsest kiirusest, on energiaga varustamine piisav ettenähtud aeglustusväärtuste saavutamiseks, seda kas tagades, et energiaga varustamisel välditaks energiavaru ammendumist kõigi abiseadmete töötamise korral, või lülitades automaatselt välja abiseadmete teatavad eelnevalt kindlaksmääratud osad, kui pinge tõuseb üle käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.27.6 osutatud kriitilise taseme, nii et kõnealuse energiavaru edasine ammendumine oleks välditud. Nõude täitmist võib tõendada arvutuse või praktilise katsega. Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, võetakse arvesse haagise energiatarvet võimsusega 400 W. Käesolevat punkti ei kohaldata sõidukite suhtes, mille puhul ettenähtud aeglustust on võimalik saavutada ilma elektrienergiat kasutamata.

5.2.1.27.8.   Kui abiseadet varustatakse energiaga elektrilisest juhtajamist, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

5.2.1.27.8.1.   Energiaallika rikke korral sõiduki liikumise ajal peab mahutis olevast energiast piisama pidurite rakendamiseks, kui rakendatakse juhtseadist.

5.2.1.27.8.2.   Energiaallika rikke korral sõiduki seisu ajal, kui seisupidur on rakendatud, peab mahutis olevast energiast piisama tulede kasutamiseks ka siis, kui pidurid on rakendatud.

5.2.1.27.9.   Punkti 5.1.3.1.2 või 5.1.3.1.3 kohaselt elektrilise juhtahelaga varustatud veduki sõidupidurisüsteemi elektrilise juhtajami rikke korral peab olema tagatud haagise pidurite täielik rakendumine.

5.2.1.27.10.   Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtahela kaudu elektriliselt ühendatud haagise elektrilise juhtajami rikke korral peab olema tagatud haagise pidurdamine vastavalt punktile 5.2.1.18.4.1. See kehtib, kui haagis esitab elektrilise juhtkaabli andmesideosa kaudu „toitevooliku pidurdustaotluse” signaali või andmeside pideva puudumise korral. Käesolevat punkti ei kohaldata mootorsõidukite suhtes, mida ei saa käitada ainult elektrilise juhtahela kaudu ühendatud haagistega, nagu kirjeldatud punktis 5.1.3.5.

5.2.1.28.   Erinõuded ühendusjõu juhtseadisele

5.2.1.28.1.   Ühendusjõu juhtseadis tohib olla üksnes vedukil.

5.2.1.28.2.   Ühendusjõu juhtseadise toime seisneb veduki ja haagissõiduki dünaamilise pidurdusjõu väärtuste erinevuse vähendamises. Ühendusjõu juhtseadise tööd kontrollitakse tüübikinnituse andmisel. Kontrolli meetodi lepivad omavahel kokku sõiduki tootja ja tehniline teenistus ning hindamismeetod ja tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

5.2.1.28.2.1.   Ühendusjõu juhtseadis võib kontrollida haagise pidurdusjõu väärtust TM/PM ja/või piduri koormusväärtust (-väärtusi). Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt kahe juhtahelaga varustatud veduki puhul peavad mõlemad signaalid olema sarnaselt juhitud.

5.2.1.28.2.2.   Ühendusjõu juhtseadis ei tohi takistada suurima võimaliku surve avaldamist piduritele.

5.2.1.28.3.   Täismassiga sõiduk peab vastama 10. lisa nõuetele, kuid punkti 5.2.1.28.2 eesmärkide täitmiseks võib sõiduk ühendusjõu juhtseadise töö ajal nendest nõuetest kõrvale kalduda.

5.2.1.28.4.   Ühendusjõu juhtseadise rikke peab avastama ja sellest juhile märku andma kollane märgutuli, näiteks punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud märgutuli. Rikke korral peavad olema täidetud 10. lisa asjakohased nõuded.

5.2.1.28.5.   Ühendusjõu juhtseadise poolsest kompenseerimisest peab märku andma punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli, kui kompensatsioon ületab punktis 2.28.3 määratletud nimikoormusväärtuse pm 150 kPa võrra kuni 650 kPa-ni (või võrdväärse digitaalse nõudluseni). Kui 650 kPa tase ületatakse, tuleb hoiatusmärguanne anda juhul, kui tööpunkt on kompensatsiooni tõttu väljaspool mootorsõidukile 10. lisaga ettenähtud vastavusriba.

Skeem 1

Haagiste (v.a poolhaagiste) vedukid

Image

Skeem 2

Poolhaagiste vedukid

Image

5.2.1.28.6.   Ühendusjõu juhtsüsteem juhib ainult mootorsõiduki ja haagise sõidupidurisüsteemi tekitatud ühendusjõude. Mootorsõiduki ega haagise sõidupidurisüsteem ei tohi kompenseerida aeglusti tööga tekitatud ühendusjõude. Aeglusteid ei käsitata sõidupidurisüsteemide osana.

5.2.1.29.   Piduririkke ja -tõrke märgutuli

Järgmistes punktides sätestatakse üldnõuded märgutuledele, mille ülesanne on teatada juhile teatavatest kindlaksmääratud riketest (või puudustest) mootorsõiduki või haagise piduriseadmetes. Välja arvatud punktis 5.2.1.29.6 kirjeldatud juhul kasutatakse neid märgutulesid üksnes käesoleva eeskirjaga ettenähtud otstarbel.

5.2.1.29.1.   Mootorsõidukite märgutuled peavad andma märku järgmistest piduririketest ja tõrgetest:

5.2.1.29.1.1.

punane märgutuli, mis annab teada käesoleva eeskirja muudes punktides määratletud riketest sõiduki piduriseadmes, mis takistavad ettenähtud sõidupidurdustõhususe saavutamist ja/või kahest sõltumatust sõidupiduriahelast vähemalt ühe talitlust;

5.2.1.29.1.2.

kollane märgutuli annab asjakohasel juhul märku sõiduki piduriseadmetes elektriliselt tuvastatud tõrkest, millest ei ole punktis 5.2.1.29.1.1 kirjeldatud punase märgutulega märku antud.

5.2.1.29.2.   Mootorsõidukitel, mis on varustatud elektrilise juhtahelaga ja/või millega on lubatud vedada elektrilise juhtajamiga varustatud haagist, peab olema eraldi kollane märgutuli, mis teatab haagise piduriseadmete elektrilise juhtajami tõrkest. Haagis käivitab märgutule standardi ISO 7638:2003 (13) kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu ning veduk peab haagise edastatud signaali igal juhul esitama ilma olulise viivituse või muudatuseta. Märgutuli ei tohi süttida, kui veduk on ühendatud haagisega, millel puudub juhtkaabel ja/või elektriline juhtülekanne, või kui haagis ei ole ühendatud. Kõnealune funktsioon peab olema automaatne.

5.2.1.29.2.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud mootorsõiduki puhul, mis on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga haagisega, kasutatakse punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punast märgutuld ka haagise piduriseadmete teatavatest kindlaksmääratud riketest teatamiseks, kui haagis annab elektrilise juhtahela andmesidekanali kaudu asjaomased rikkeandmed. See hoiatus on lisaks punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollasele märgutulele. Punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punase märgutule ja eespool osutatud kollase märgutule asemel võib vedukis teise võimalusena kasutada eraldi punast märgutuld, mis teatab haagise piduriseadmete rikkest.

5.2.1.29.3.   Märgutuled peavad olema nähtavad ka päevavalges; juht saab hoiatussignaalide nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida; hoiatusseadiste teatava osa rike ei põhjusta häireid pidurisüsteemi talitluses.

5.2.1.29.4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:

5.2.1.29.4.1.

eespool osutatud märgutuli (märgutuled) peab (peavad) juhile asjaomasest rikkest või tõrkest märku andma hiljemalt asjaomase piduri juhtseadise rakendamisel;

5.2.1.29.4.2.

märgutuli (märgutuled) peavad jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus, ning

5.2.1.29.4.3.

märgutuli peab pidevalt põlema (mitte vilkuma).

5.2.1.29.5.   Eespool nimetatud märgutuli (märgutuled) süttib (süttivad), kui sõidukit (ja pidurisüsteemi) varustatakse energiaga. Seisva sõiduki puhul peab pidurisüsteem enne märgutule väljalülitamist kindlaks tegema, et ühtegi nimetatud riket või tõrget ei esine. Nimetatud rikked või tõrked, mis peavad sisse lülitama eespool nimetatud märgutuled, ent mida muutumatute tingimuste korral ei tuvastata, tuleb tuvastamisel talletada ning hoiatusmärguanne tuleb anda käivitamisel ja iga kord, kui süütelüliti (käivitus) on pööratud sisselülitatud asendisse, seni, kuni rike või tõrge püsib.

5.2.1.29.6.   Punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli võib anda märku kindlaksmääramata riketest (või tõrgetest) või esitada muut teavet mootorsõiduki pidurite ja/või veeremi kohta, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

5.2.1.29.6.1.

sõiduk seisab paigal;

5.2.1.29.6.2.

pärast piduriseadmete esmast energiaga varustamist ja kui märgutuli on pärast punktis 5.2.1.29.5 kirjeldatud toiminguid näidanud, et kindlaksmääratud rikkeid (või tõrkeid) ei ole tuvastatud, ning

5.2.1.29.6.3.

täpsustamata riketest või muust teabest antakse teada üksnes märgutule vilkumisega. Märgutuli kustub, kui sõiduk ületab esmakordselt kiiruse 10 km/h.

5.2.1.30.   Pidurdussignaal piduritulelaternate sisselülitamiseks

5.2.1.30.1.   Kui juht rakendab sõidupidurisüsteemi, tekitab see signaali, mis lülitab sisse piduritulelaternad.

5.2.1.30.2.   Nõuded A-kategooria aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukitele, milles sõidupidurisüsteemi esmast rakendamist juhitakse elektroonilise signaaliga:

Aeglustus aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemi abil

≤ 1,3 m/s2

> 1,3 m/s2

võib signaali tekitada

peab signaali tekitama

5.2.1.30.3.   Punktis 5.2.1.30.2 määratletust erineva spetsifikatsiooniga pidurisüsteemiga varustatud sõidukite puhul võib A-kategooria aeglustisüsteemi ja/või regeneratiivpidurdussüsteemi töö tekitada signaali olenemata aeglustuse väärtusest.

5.2.1.30.4.   Signaali ei tekitata, kui pidurdumine toimub ainuüksi mootori loomuliku pidurdusmõju toimel.

5.2.1.30.5.   Sõidupidurisüsteemi käitamisel „automaatjuhtimisega pidurduse” poolt peab tekkima eespool osutatud signaal. Kui aeglustus on aga väiksem kui 0,7 m/s2, võib signaali tõkestada (14).

5.2.1.30.6.   Sõidupidurisüsteemi osa käitamisel „valikulise pidurduse” poolt ei tohi eespool osutatud signaali tekkida (15).

5.2.1.30.7.   Elektrilise juhtahelaga varustatud sõidukite puhul peab mootorsõiduk tekitama signaali, kui haagise elektrilise juhtahela kaudu saadakse teade „piduritulelaternad sisse lülitada”.

5.2.1.31.   Kui sõiduk on varustatud hädapidurdusest teada andvate vahenditega, toimub hädapidurdussignaali käivitumine ja lõppemine üksnes sõidupidurisüsteemi rakendumisega, kui on täidetud järgmised tingimused (16):

5.2.1.31.1.

signaali ei käivitata, kui sõiduki aeglustus on alla järgmises tabelis esitatud väärtuste, kuid see võib tekkida nende väärtustega võrdsel või järsemal aeglustusel, kusjuures tegeliku väärtuse määrab sõiduki tootja.

 

Signaali ei tekitata, kui väärtus on alla:

N1

6 m/s2

M2, M3, N2 ja N3

4 m/s2

Signaal lülitub kõikide sõidukite puhul välja hiljemalt siis, kui aeglustamiskiirus on langenud alla 2,5 m/s2.

5.2.1.31.2.

Kasutada võib ka järgmisi nõudeid:

a)

signaal võib tuleneda arvutuslikust sõiduki aeglustusest, mille põhjustab pidurdamine, mis vastab punktis 5.2.1.31.1 nimetatud käivitumise ja lõppemise künnistele,

või

b)

signaal võib sisse lülituda siis, kui sõidupidurisüsteemi rakendatakse suuremal kiirusel kui 50 km/h ja blokeerumisvastane süsteem on täistsüklis (nagu määratletud 13. lisa punktis 2).

Signaal lülitub välja, kui blokeerumisvastane süsteem ei ole enam täistsüklis.

5.2.1.32.   Käesoleva eeskirja punkti 12.3 sätete kohaselt peavad kõik järgmiste kategooriate sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga:

a)

M2, M3, N2  (17);

b)

N3,  (17) millel on kuni 3 telge;

c)

N3,  (17) millel on 4 telge, massiga kuni 25 tonni ja ratta läbimõõduga kuni 19,5.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab suunakontrolli ja ümberminekukontrolli ning vastab käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

5.2.1.33.   Kuni 3 teljega N1-kategooria sõidukid võivad olla varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. See funktsioon hõlmab paigaldamise korral suunakontrolli ja ümberminekukontrolli ning vastab käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

5.2.2.   O-kategooria sõidukid

5.2.2.1.   O1-kategooria haagistel ei pea olema sõidupidurisüsteemi; kui kõnealuse kategooria haagis on siiski varustatud sõidupidurisüsteemiga, siis peab see vastama samadele nõuetele nagu O2-kategooria haagise sõidupidurisüsteem.

5.2.2.2.   Igal O2-kategooria haagisel peab olema kas ahel- või osapidurduse või pealejooksupidurduse tüüpi sõidupidurisüsteem. Viimase tüübi kasutamine on lubatud ainult kesktelghaagiste puhul. Käesoleva eeskirja 14. lisa nõuetele vastavate elektriliste pidurisüsteemide kasutamine on siiski lubatud.

5.2.2.3.   Igal O3- või O4-kategooria haagisel peab olema ahel- või osapidurduse tüüpi sõidupidurisüsteem.

5.2.2.4.   Sõidupidurisüsteem

5.2.2.4.1.

Sõidupidurisüsteem peab toimima haagise kõikidele ratastele.

5.2.2.4.2.

Sõidupidurisüsteemi toime peab asjakohaselt jagunema telgede vahel.

5.2.2.4.3.

Vähemalt ühes õhupaagis peab sobivas ja hõlpsalt juurdepääsetavas kohas olema kondensaadi- ja tühjenduskraan.

5.2.2.5.   Sõidupidurisüsteemi toime peab jagunema ühe ja sama telje rataste vahel sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasandi suhtes. Kompenseerimine ja funktsioonid, nt mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis võib nimetatud sümmeetrilist jaotust häirida, tuleb deklareerida.

5.2.2.5.1.   Pidurisüsteemi kulumise või tõrke kompenseerimisest elektrilise juhtajamiga peab juhile märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollane märgutuli. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõikide koormustingimuste korral, kui kompenseerimine ületab järgmised piirmäärad:

5.2.2.5.1.1.

mis tahes telje kummagi poole pidurdusrõhkude erinevus:

a)

25 % kõrgemast väärtusest sõiduki aeglustuse korral ≥ 2 m/s2;

b)

Sellest väiksemate aeglustuste puhul väärtus, mis vastab 25 %-le aeglustusest 2 m/s2;

5.2.2.5.1.2.

mis tahes telje eraldiseisev kompensatsiooniväärtus:

a)

rohkem kui 50 % nimiväärtusest sõiduki vähemalt 2 m/s2 aeglustuse korral;

b)

väärtus, mis vastab 50 % nimiväärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul.

5.2.2.5.2.   Eespool määratletud kompenseerimine on lubatud üksnes siis, kui piduri esmane rakendamine toimub sõiduki kiirusel, mis on suurem kui 10 km/h.

5.2.2.6.   Elektrilise juhtajami tõrke korral ei tohi pidur juhi tahte vastaselt rakenduda.

5.2.2.7.   Ettenähtud pidurdustõhususega pidurdavad pinnad peavad kas jäigalt või purunematute osade abil pidevalt ratastega kokku puutuma.

5.2.2.8.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab pidurite ja ajami juhtseadisel ning osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral nõuetekohased kompenseerimisvahendid, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumise korral tõhusa pidurdamise, ilma et vahetu reguleerimine oleks vajalik.

5.2.2.8.1.   Sõidupidurite kulumise kompenseerimine peab olema automaatne. O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul ei ole automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine siiski kohustuslik. Automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud pidurid peavad pärast kuumenenud pidurite jahtumist pärast 4. lisas määratletud I või III tüübi katset võimaldama vaba liikumist, nagu määratletud 4. lisa punktis 1.7.3.

5.2.2.8.1.1.   O4-kategooria haagiste puhul loetakse punkti 5.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud 4. lisa punkti 1.7.3 nõuded.

5.2.2.8.1.2.   O2- ja O3-kategooria haagiste puhul loetakse punkti 5.2.2.8.1 tõhususnõuded täidetuks, kui on täidetud 4. lisa punkti 1.7.3 nõuded (18).

5.2.2.8.2.   Sõidupiduri hõõrdekomponentide kulumise kontroll

5.2.2.8.2.1.   Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti hinnata sõidukist väljaspool või sõiduki all ilma rattaid eemaldamata, kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Selleks võib kasutada standardseid tööriistu või harilikke sõidukite ülevaatusseadmeid.

Teise võimalusena võib haagisele olla paigaldatud kuvar, mis annab teavet hõõrdkatte väljavahetamise vajaduse kohta, või igal rattal (topeltrattaid käsitatakse ühe rattana) võib olla andur, mis hoiatab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Märgutule korral võib kasutada punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollast märgutuld, tingimusel et märguanne vastab punkti 5.2.1.29.6 nõuetele.

5.2.2.8.2.2.   Piduriketaste või -trumlite hõõrdepindade kulumist tohib hinnata üksnes komponendi otsese mõõtmise teel või piduriketta või -trumli kulumise märkide uurimise teel, milleks võib vaja olla osaline demonteerimine. Seetõttu peab sõiduki tootja tüübikinnituse ajal teatavaks tegema:

a)

trumlite ja ketaste hõõrdepindade kulumise hindamise meetodi, sealhulgas selleks vajaliku demonteerimise ulatuse ning vajalikud tööriistad ja toimingud;

b)

suurima lubatava kulumise taseme, millest edasi on vajalik hõõrdkatte väljavahetamine.

See teave tehakse vabalt kättesaadavaks nt sõiduki käsiraamatus või elektroonilistes andmetes.

5.2.2.9.   Piduriseadmed peavad haagise automaatselt peatama, kui haakeseadis haagise liikumise ajal lahti läheb.

5.2.2.10.   Igal haagisel, mille puhul nõutakse sõidupidurisüsteemi paigaldamist, peab olema tagatud seisupidurdus ka juhul, kui haagis ei ole vedukiga ühendatud. Seisupidurisüsteemi peab saama käivitada sõiduki kõrval seisev isik, kuid sõitjate vedamiseks kasutatava haagise puhul peab kõnealune pidur olema rakendatav haagise seest.

5.2.2.11.   Kui haagisele on paigaldatud pidurisüsteemi (välja arvatud seisupidurisüsteemi) suruõhuga käitamist katkestada võimaldav seade, siis peab pidurisüsteem olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle väljalülitatud asend taastub hiljemalt koos haagise suruõhutoite taastumisega.

5.2.2.12.   O3- ja O4-kategooria haagised peavad vastama punkti 5.2.1.18.4.2 nõuetele. Juhtahela ühenduspea taga peab olema hõlpsalt juurdepääsetav kontrollventiil.

5.2.2.12.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul, mis on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, võib punktis 5.2.1.18.4.2 osutatud automaatpidurdus olla maha surutud seni, kuni rõhk haagise suruõhupaagis on piisav käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.3 osutatud pidurdustõhususe tagamiseks.

5.2.2.13.   O3-kategooria haagised peavad olema varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa nõuetele. O4-kategooria haagised peavad olema varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa A-kategooria nõuetele.

5.2.2.14.   Kui abiseadet varustatakse energiaga sõidupidurisüsteemist, peab sõidupidurisüsteem olema kaitstud, et tagada, et rataste välispinnale avalduvate pidurdusjõudude summa on vähemalt 80 % asjaomasele treilerile käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1.2.1 osutatud ettenähtud väärtusest. Seda nõuet tuleb täita mõlemal järgmistest töötingimustest:

 

abiseadme töötamise ajal ning

 

abiseadme purunemise või lekke korral, välja arvatud juhul, kui purunemine või leke mõjutab käesoleva eeskirja 10. lisa punktis 6 osutatud juhtsignaali; sel juhul kohaldatakse nimetatud punkti nõudeid.

5.2.2.14.1.   Eespool sätestatud nõuded loetakse täidetuks, kui rõhk sõidupiduri energiasalvesti(te)s püsib vähemalt tasemel 80 % käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1.2.2 määratletud juhtahela nõudesurvest või sellega võrdväärsest digitaalsest nõudlusest.

5.2.2.15.   Täiendavad erinõuded elektrilise juhtajamiga sõidupidurisüsteemidele

5.2.2.15.1.   Elektrilise juhtülekande üks ajutine rike (< 40 ms), välja arvatud selle energiavarustuses (nt edastamata signaal või andmeviga), ei tohi avaldada märgatavat mõju sõidupidurisüsteemi pidurdustõhususele.

5.2.2.15.2.   Elektrilise juhtajami rikke (19) (nt purunemise, ühenduse katkemise) korral peab säilima vähemalt 30 % asjaomasele haagisele ettenähtud sõidupidurisüsteemi tõhususest. Punkti 5.1.3.1.3 kohaselt ainult elektrilise juhtkaabli kaudu elektriliselt ühendatud haagiste puhul, mis vastavad punkti 5.2.1.18.4.2 nõuetele 4. lisa punktis 3.3 ettenähtud tõhususega, piisab juhul, kui ei ole enam võimalik tagada vähemalt 30 % haagise sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususest (elektrilise juhtkaabli andmesideosa kaudu edastatakse „toitevooliku pidurdustaotluse” signaal või vastav andmeside pidevalt puudub), punkti 5.2.1.27.10 nõuete täitmisest.

5.2.2.15.2.1.   Haagise elektrilise juhtajami rikkest, mis mõjutab käesolevas eeskirjas käsitletavate süsteemide talitlust ja tõhusust, ning standardi ISO 7638:2003 (20) kohasest pistikust saadava energiavarustuse rikkest peab juhile standardile ISO 7638:2003 kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi märgutuli (20). Peale selle peavad elektrilise juhtahelaga varustatud haagised, kui need on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastama rikketeabe punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule sisselülitumiseks elektrilise juhtahela andmeside osa kaudu, kui haagise sõidupiduri ettenähtud tõhusust ei ole enam võimalik tagada.

5.2.2.16.   Kui elektrilise juhtahelaga varustatud ja elektrilise juhtahelaga vedukiga elektriliselt ühendatud haagise sõidupidurisüsteemi mis tahes osas salvestatud energia langeb vastavalt punktile 5.2.2.16.1 kindlaksmääratud tasemeni, antakse sellest märku veduki juhile. Märguanne antakse punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule süttimisega ning haagis edastab rikketeabe elektrilise juhtahela andmesideosa kaudu. Punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldi kollane märgutuli lülitatakse samuti sisse standardi ISO 7638:2003 (21), kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu, et anda juhile märku haagise madalast energiatasemest.

5.2.2.16.1.   Punktis 5.2.2.16 osutatud madal energiatase on tase, mille puhul sõidupiduri juhtseadist ei ole võimalik ilma energiamahutit täitmata ja olenemata haagise koormusest rakendada viiendat korda pärast nelja täielikku pidurdamist ning saavutada vähemalt 50 % asjaomase haagise sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususest.

5.2.2.17.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagistele ning mitteblokeeruv pidurisüsteemiga varustatud O3- ja O4-kategooria haagistele paigaldatakse elektrilise juhtahela tarbeks üks või mõlemad järgmistest seadistest:

a)

spetsiaalne pistik pidurisüsteemi ja/või blokeerumisvastase pidurisüsteemi tarbeks, mis vastab standardile ISO 7638:2003 (21)  (22);

b)

automaatpistik, mis vastab 22. lisa nõuetele.

Käesoleva eeskirjaga haagisele ettenähtud rikkemärguanded käivitatakse eespool osutatud pistikute kaudu. Haagiste suhtes kohaldatakse seoses rikkemärguannete edastamisega mootorsõidukitele käesoleva eeskirja punktides 5.2.1.29.4, 5.2.1.29.5 ja 5.2.1.29.6 esitatud asjakohaseid nõudeid.

Eespool osutatud, standardi ISO 7638:2003 kohase pistikuga varustatud haagistele kantakse kustutamatu märgistus, mis tähistab pidurisüsteemi talitlust standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku ühendatuse ja lahtiühendatuse korral (23).

Märgistus peab asuma kohas, kus see on pneumaatiliste ja elektripistikute ühendamisel nähtav.

5.2.2.17.1.   Käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud haagised peavad haagise stabiilsusfunktsiooni rikkest või tõrkest märku andma punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldiseisva kollase märgutule abil, mis lülitub sisse ISO 7638:2003 kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu.

Märgutuli peab jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus.

5.2.2.17.2.   Lisaks eespool nimetatud standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku kaudu ühendatud toiteallika võib pidurisüsteemi ühendada ka muu toiteallikaga. Lisatoiteallika kasutamisel kehtivad aga järgmised nõuded:

a)

standardi ISO 7638:2003 kohane toiteallikas on igal juhul pidurisüsteemi esmane toiteallikas, olenemata süsteemiga ühendatud lisatoiteallikast. Lisatoiteallika eesmärk on toimida varutoiteallikana standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral;

b)

lisatoiteallikas ei tohi tavarežiimil ega rikke korral avalda negatiivset mõju pidurisüsteemi tööle;

c)

standardi ISO 7638:2003 kohase toiteallika rikke korral ei tohi pidurisüsteemi energiatarve ületada lisatoiteallika maksimaalset toidet;

d)

haagisel ei tohi olla märgiseid või silte, mis näitavad, et haagis on varustatud lisatoiteallikaga;

e)

haagisel ei tohi olla rikkehoiatusseadet, mis annab märku haagise pidurisüsteemi rikkest siis, kui pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel;

f)

lisatoiteallika olemasolul peab saama kindlaks teha, kui pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel;

g)

kui standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku toites esineb rike, kohaldatakse punkti 5.2.2.15.2.1 ja 13. lisa punkti 4.1 seoses rikkest hoiatamisega, olenemata sellest, et pidurisüsteem töötab lisatoiteallika toitel.

5.2.2.18.   Kui standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku kaudu antavat toidet kasutatakse punktis 5.1.3.6 määratletud funktsioonideks, peab pidurisüsteem olema prioriteetne ja kaitstud ülekoormuse eest väljaspool pidurisüsteemi. See kaitse peab olema pidurisüsteemi funktsioon.

5.2.2.19.   Punkti 5.1.3.1.2 kohaselt varustatud kaht sõidukit ühendavatest juhtahelatest ühe rikke korral peab rikkest puutumata juhtahel automaatselt tagama haagise pidurdamise 4. lisa punktiga 3.1 ettenähtud tõhususega.

5.2.2.20.   Kui haagise toitepinge langeb allapoole tootja määratud taset, mille juures ettenähtud pidurdustõhusust ei ole enam võimalik tagada, lülitub standardi ISO 7638:2003 (24) kohase pistiku 5. kontakti kaudu sisse punktis 5.2.1.29.2 osutatud kollane märgutuli. Peale selle peavad elektrilise juhtahelaga varustatud haagised, kui need on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastama rikketeabe punktis 5.2.1.29.2.1 osutatud punase märgutule sisselülitumiseks elektrilise juhtahela andmeside osa kaudu.

5.2.2.21.   Lisaks punktide 5.2.1.18.4.2 ja 5.2.1.21 nõuetele võivad haagise pidurid rakenduda ka automaatselt, haagise pidurisüsteemi enda algatusel pärast sõidukis loodud teabe hindamist.

5.2.2.22.   Sõidupidurisüsteemi käitamine

5.2.2.22.1.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul edastab haagis elektrilise juhtahela kaudu teate „piduritulelaternad sisse lülitada”, kui haagise pidurisüsteem rakendatakse haagise algatatud „automaatjuhtimisega pidurduse” ajal. Kui aeglustus on aga väiksem kui 0,7 m/s2, võib signaali tõkestada (25).

5.2.2.22.2.   Elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul ei edasta haagis elektrilise juhtahela kaudu teadet „piduritulelaternad sisse lülitada” haagise algatatud „valikulise pidurduse” ajal (26).

5.2.2.23.   Käesoleva eeskirja punkti 12.3 sätete kohaselt peavad kõik O3- ja O4-kategooria (27) kuni kolme teljega ja õhkvedrustusega sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. Kõnealune funktsioon peab sisaldama vähemalt ümberminekukontrolli ja vastama käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele.

6.   KATSED

Katseid, mis tuleb teha tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitega, ja nõutavat pidurdustõhusust on kirjeldatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI PIDURISÜSTEEMI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast 2. lisas nimetatud karakteristikutega seotud muudatusest sõiduki või selle piduriseadmete tüübis tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Kõnealune ametiasutus võib sel juhul teha järgmist:

7.1.1.   võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju, ning et sõidukitüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete aruannet.

7.2.

Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse välja andnud tüübikinnitusasutus märgib igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri ja teatab sellest teistele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

8.1.   Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema toodetud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõuded.

8.2.   Punktis 8.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

8.3.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.3.1.

tagama protseduuride olemasolu toodete kvaliteedi efektiivseks kontrollimiseks;

8.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

8.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tüübikinnitusasutusega;

8.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

8.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse käesolevas eeskirjas ettenähtud katsed või mõned neist katsetest;

8.3.6.

tagama, et kõigi näidiste ja katsekehade korral, mis tõendavad asjakohasele katsetüübile mittevastavust, tehakse uus näidiste valim ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

8.4.   Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

8.4.1.   Iga kontrolli korral tuleb kontrollijale esitada katseraamatud ja tootmise ülevaatuse tulemused.

8.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

8.4.3.   Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.

8.4.4.   Tüübikinnitusasutus võib korraldada mis tahes käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid.

8.4.5.   Tüübikinnitusasutuse kontrollkäigud toimuvad tavapäraselt kord kahe aasta jooksul. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse ebarahuldavad tulemused, tagab tüübikinnitusasutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8,1 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSEID KORRALDAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmata jätmise või nende tühistamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Alates käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast (11. juuli 2008) ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 11-seeria muudatustega.

12.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised annavad tüübikinnitusi üksnes juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 11-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele

Olenemata eespool nimetatud nõuetest ei ole 11. seeria muudatuste 7. täienduse nõuete täitmine kohustuslik uute, enne 28. oktoobrit 2014 antud tüübikinnituste puhul.

12.3.   Alates järgmises tabelis esitatud kuupäevadest seoses käesoleva eeskirja 11. seeria muudatustega on käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama sõidukitüüpi, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja 10. seeria muudatuste kohaselt.

Sõidukikategooria

Kohaldamiskuupäev

(alates 11-seeria muudatuste jõustumisele järgnevast kuupäevast ehk 11. juulist 2008)

Sõidukid, mis ei ole vabastatud punktides 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 ning nende joonealustes märkustes esitatud stabiilsuskontrolli nõuetest

M2

84 kuud (11. juuli 2015)

M3 (III klass)

36 kuud (11. juuli 2011)

M3 < 16 tonni (pneumoajam)

48 kuud (11. juuli 2012)

M3 (II klass ja B) (hüdroajam)

84 kuud (11. juuli 2015)

M3 (III klass) (hüdroajam)

84 kuud (11. juuli 2015)

M3 (III klass) (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)

96 kuud (11. juuli 2016)

M3 (II klass) (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)

96 kuud (11. juuli 2016)

M3 (muud kui eespool nimetatud)

48 kuud (11. juuli 2012)

N2 (hüdroajam)

84 kuud (11. juuli 2015)

N2 (pneumaatiline juhtajam ja hüdrauliline energiaülekande ajam)

96 kuud (11. juuli 2016)

N2 (muud kui eespool nimetatud)

72 kuud (11. juuli 2014)

N3 (kaheteljelised poolhaagise vedukid)

36 kuud (11. juuli 2011)

N3 (kaheteljelised poolhaagise vedukid pneumaatilise juhtajamiga (ABS))

60 kuud (11. juuli 2013)

N3 (kolmeteljelised elektrilise juhtajamiga (EBS))

60 kuud (11. juuli 2013)

N3 (kahe- ja kolmeteljelised pneumaatilise juhtajamiga (ABS))

72 kuud (11. juuli 2014)

N3 (muud kui eespool nimetatud)

48 kuud (11. juuli 2013)

O3 (teljekoormuste summa 3,5–7,5 tonni)

72 kuud (11. juuli 2014)

O3 (muud kui eespool nimetatud)

60 kuud (11. juuli 2013)

O4

36 kuud (11. juuli 2011)

M-, N- ja O-kategooria sõidukid, mis on vabastatud stabiilsuskontrolli nõuetest (punktides 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 ning nende joonealustes märkustes), kuid ei ole vabastatud muudest 11. seeria muudatuste nõuetest

24. oktoober 2016

12.4.   Olenemata punkti 12.3 nõuetest ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline kuni 24. oktoobrini 2016 keelduda tunnustamast sõiduki tüübikinnitust, mis ei vasta käesoleva eeskirja 11. seeria muudatuste 2. täienduse nõuetele.

12.5.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda olemasolevate sõidukitüüpide tüübikinnituste laiendamisest, kui need on antud esialgse tüübikinnituse andmise ajal kehtinud nõude alusel.

12.6.   Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

12.7.   Pärast 24 kuu möödumist 11-seeria muudatuste 12. täienduse jõustumisest annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 11-seeria muudatuste 12. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.


(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, jaotis 2 — www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Vastavalt käesoleva eeskirja punktile 12 on M1-kategooria sõidukitele esitatavad pidurdamist käsitlevad nõuded sätestatud üksnes eeskirjas nr 13-H. N1-kategooria sõidukite puhul tunnistavad kokkuleppeosalised, kes on allkirjastanud nii eeskirja nr 13-H kui ka käesoleva eeskirja, võrdselt kehtivana mõlema eeskirja kohaseid tüübikinnitusi.

(3)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 3, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud vastavust ja ohutust tagavates ühtsetes tehnilistes standardites, ei ole punktile 5.1.3.1.3 vastavad ühendused mootorsõidukite ja haagiste vahel lubatud.

(5)  Ei kohaldata haagiste suhtes.

(6)  Ei kohaldata elektrooniliselt juhitavate pidurisüsteemidega sõidukite suhtes.

(7)  Kui see erineb minimaalsest sisselülitusrõhust.

(8)  Kohaldatakse üksnes haagiste suhtes.

(9)  Korralise tehnoülevaatuse tarbeks võib olla vajalik terviksõiduki kohta kindlaks määratud minimaalseid pidurdusjõu väärtusi kohandada, et need kajastaksid riiklikke või rahvusvahelisi nõudeid.

(10)  Tüübikinnitust andval tüübikinnitusasutusel on õigus kontrollida sõidupidurisüsteemi sõiduki täiendavate katsemenetluste teel.

(11)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(12)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(13)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis;

(14)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(15)  „Valikulise pidurduse” käigus võib funktsioon muutuda „automaatjuhtimisega pidurduseks”.

(16)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(17)  Seda nõuet ei kohaldata järgmiste sõidukite suhtes: maastikusõidukid, eriotstarbelised sõidukid (nt ebastandardse sõidukišassiiga teisaldatavad sõidukid (nt kraanad); hüdrostaatilise ajamiga sõidukid, mille hüdroajamit kasutatakse ka pidurdus- ja lisafunktsioonide jaoks, N2-kategooria sõidukid, millel on kõik järgmised omadused: kogumass vahemikus 3,5–7,5 tonni, mittestandardne madal šassii, enam kui kaks telge ja hüdroülekanne), M2- ja M3-kategooria I ja A klassi liigendsõidukid ning N2-kategooria poolhaagiste vedukid, mille täismass on 3,5 kuni 7,5 tonni.

(18)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtsetes tehnilistes normides, millega piduri automaatse reguleerimisseadme talitlust õigesti hinnatakse, loetakse vabakäigunõue täidetuks, kui vabakäiku täheldatakse kõigis asjaomasele haagisele ettenähtud pidurikatsetes.

(19)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(20)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(21)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis.

(22)  Haagise jaoks standardis ISO 7638:2003 ettenähtud juhtme läbilõikeid võib vähendada, kui haagisel on oma sõltumatu sulavkaitse. Kaitse nimivõimsus ei tohi ületada juhtmete nimivoolu väärtust. See erisus ei kehti teise haagise vedamiseks vajalike seadistega varustatud haagiste kohta.

(23)  Haagise puhul, mis on varustatud nii ISO 7638 pistiku kui ka automaatpistikuga, peab märgistusel olema kirjas, et ISO 7638 pistikut ei tohi ühendada, kui automaatpistik on kasutuses.

(24)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vastavalt vajadusele viie või seitsme kontaktiga rakendustes.

(25)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(26)  „Valikulise pidurduse” käigus võib funktsioon muutuda „automaatjuhtimisega pidurduseks”.

(27)  Käesolev nõue ei kehti erakorraliste raskevedude haagiste ning nende haagiste suhtes, milles on seisukohad sõitjatele.


1. LISA

KÄESOLEVA EESKIRJAGA HÕLMAMATA PIDURDUSSEADMED, SEADMED JA TINGIMUSED

1.

Muude pidurite kui õhkpidurite reageerimisaja mõõtemeetod


2. LISA

Image

Image

Image

Image

1. liide (1)

Sõiduki andmete loetelu eeskirja nr 90 kohaste tüübikinnituste puhul

1.   Sõidukitüübi kirjeldus …

1.1.   Sõiduki kaubanimi või -märk olemasolu korral …

1.2.   Sõidukikategooria …

1.3.   Sõidukitüüp vastavalt eeskirja nr 13 tüübikinnitusele …

1.4.   Sõidukite sõidukitüübile vastavad mudelid või kaubanimed …

1.5.   Tootja nimi ja aadress …

2.   Piduri hõõrdkatete, ketaste ja trumlite mark ja tüüp:

2.1.   Piduri hõõrdkatted

2.1.1.   4. lisa kõikide asjakohaste nõuete kohaselt katsetatud piduri hõõrdkatted …

2.1.2.   15. lisas katsetatud alternatiivsed piduri hõõrdkatted …

2.2.   Pidurikettad ja -trumlid

2.2.1.   Pidurisüsteemi tüübikinnitusega hõlmatud piduriketaste tunnuskood …

2.2.2.   Pidurisüsteemi tüübikinnitusega hõlmatud piduritrumlite tunnuskood …

3.   Sõiduki tühimass …

3.1.   Massi jaotumine igale teljele (maksimumväärtus) …

4.   Sõiduki täismass …

4.1.   Massi jaotumine igale teljele (maksimumväärtus) …

5.   Sõiduki suurim kiirus …

6.   Rehvi ja ratta mõõtmed …

7.   Pidurikontuuri konfiguratsioon (näiteks esi-/tagarattad või diagonaalne jaotumine) …

8.   Märkida, milline süsteem toimib rikkepidurisüsteemina …

9.   Piduriventiilide spetsifikatsioonid (vajaduse korral) …

9.1.   Koormuse regulaatori reguleerimisspetsifkatsioonid …

9.2.   Rõhuventiili reguleerimine …

10.   Projekteeritud pidurdusjõu jaotumine …

11.   Piduri spetsifikatsioon …

11.1.   Ketaspiduri tüüp (näiteks kolbide arv ning diameeter (diameetrid), õhkjahutusega või õhkjahutuseta ketas) …

11.2.   Trummelpiduri tüüp (näiteks Duo Servo, kolvi suuruse ja trumli mõõtmetega) …

11.3.   Õhkpidurisüsteemide puhul näiteks kambrite, hoobade jne tüüp ja mõõtmed …

12.   Piduri peasilindri tüüp ja suurus …

13.   Võimendi tüüp ja suurus …


(1)  Eeskirja nr 90 kohase tüübikinnituse taotleja(te) soovil esitab tüübikinnitusasutus käesoleva lisa 1. liites sisalduva teabe. Seda teavet antakse üksnes seoses eeskirja nr 90 kohaste tüübikinnitustega.

2. liide

Tüübikinnitustunnistus seoses sõiduki pidurdusseadmetega

1.   Üldteave

Täita tuleb ka järgmised punktid, kui haagis on saanud käesoleva eeskirja 20. lisas määratletud alternatiivse tüübikinnituse.

2.   19. lisa katsearuanded

2.1.

Diafragma pidurikambrid:

Aruanne nr …

2.2.

Vedruakud:

Aruanne nr …

2.3.

Haagise jahtunud pidurite pidurdustõhususkatse omadused:

Aruanne nr …

2.4.

Mitteblokeeruv pidurisüsteem:

Aruanne nr …

3.   Töö kontrollimine

3.1.

Haagis vastab 4. lisa punktide 3.1.2 ja 1.2.7 nõuetele (sõidupidurite pidurdustõhusus jahtunud olekus)

jah/ei (1)

3.2.

Haagis vastab 4. lisa nõuetele: punkt 3.2 (seisupidurite pidurdustõhusus jahtunud olekus)

jah/ei (1)

3.3.

Haagis vastab 4. lisa nõuetele: punkt 3.3 (avarii-/automaatpidurite pidurdustõhusus)

jah/ei (1)

3.4.

Haagis vastab 10. lisa punkti 6 nõuetele. (pidurdustõhusus pidurdusjõudude jaotussüsteemis esineva rikke korral)

jah/ei (1)

3.5.

Haagis vastab käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.14.1 nõuetele (pidurdustõhusus abiseadmete lekke korral)

jah/ei (1)

3.6.

Haagis vastab 13. lisa nõuetele (mitteblokeeruvad pidurid)

jah/ei (1)


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.


3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(Vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõidukitüübi pidurid on tüübikinnituse saanud Ühendkuningriigis (E 11) eeskirja nr 13 kohaselt ja numbri 112439 all. See number näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 13, mida on muudetud 11-seeria muudatustega. M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul tähendab see märk, et seda tüüpi sõiduk on läbinud II tüübi katse.

NÄIDIS B

(Vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

Image

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõidukitüübi pidurid on tüübikinnituse saanud Ühendkuningriigis (E 11) eeskirja nr 13 kohaselt. M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul tähendab see märk, et seda tüüpi sõiduk on läbinud IIA tüübi katse.

NÄIDIS C

(Vt käesoleva eeskirja punkt 4.6)

Image

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on tüübikinnituse saanud Ühendkuningriigis (E11) eeskirjade nr 13 ja 24 kohaselt (1). (Viimase eeskirja puhul on korrigeeritud neeldumistegur 1,30 m– 1).


(1)  Number on esitatud näitena.


4. LISA

PIDURITE KATSETAMINE JA PIDURISÜSTEEMIDE TÕHUSUS

1.   PIDURDUSKATSED

1.1.   Üldteave

1.1.1.   Pidurisüsteemide ettenähtud tõhusus põhineb peatumisteekonnal ja/või täisaeglustuse keskmisel väärtusel. Pidurisüsteemide tõhusus määratakse peatumisteekonna mõõtmise teel sõiduki algkiiruse suhtes ja/või keskmise täisaeglustuse mõõtmise teel katse ajal.

1.1.2.   Peatumisteekond on vahemaa, mille sõiduk läbib ajavahemikul alates hetkest, mil juht alustab pidurisüsteemi juhtseadise käivitamist, kuni hetkeni, mil sõiduk peatub; algkiirus on kiirus hetkel, mil juht alustab pidurisüsteemi juhtseadise käivitamist; algkiirus ei tohi olla alla 98 % kõnealuses katses ettenähtud kiirusest.

Keskmine täisaeglustus (dm) on keskmine aeglustus kiirustel vb–ve läbitud tee pikkuse juures, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Kus:

vo

=

sõiduki algkiirus (km/h),

vb

=

sõiduki kiirus 0,8 vo (km/h),

ve

=

sõiduki kiirus 0,1 vo (km/h),

sb

=

vo ja vb vahel läbitud tee pikkus meetrites,

se

=

vo ja ve vahel läbitud tee pikkus meetrites.

Kiirus ja tee pikkus määratakse mõõteriistade abil, mille täpsus on ±1 % katses ettenähtud kiiruse juures. Keskmise täisaeglustuse määramisel võib kasutada muid meetodeid kui kiiruse ja teepikkuse mõõtmine; sel juhul on keskmise täisaeglustuse täpsus ±3 %.

1.2.   Iga sõiduki tüübikinnitusel mõõdetakse pidurdustõhusust teekatsetes järgmiste nõuete kohaselt.

1.2.1.

Sõiduki massist tulenev seisund peab vastama tüübikatses ettenähtud nõuetele ning kajastuma katsearuandes.

1.2.2.

Katsetamine peab toimuma vastavaks tüübikatseks ettenähtud kiirustel; kui sõiduki maksimaalne tootjakiirus on väiksem kui katse jaoks ettenähtud kiirus, tehakse katse sõiduki maksimaalsel kiirusel.

1.2.3.

Katsete ajal ei tohi ettenähtud tõhususe saamiseks pidurisüsteemi juhtseadisele rakendatav jõud olla suurem kui katsetatavale sõidukikategooriale kehtestatud suurim jõud.

1.2.4.

Katserada peab olema head haardumist võimaldava kattega, kui asjaomastes lisades ei ole osutatud teisiti.

1.2.5.

Katsetamine ei tohi toimuda tuulega, mis võib mõjutada katsetulemusi.

1.2.6.

Katse alguses peavad rehvid olema külmad ning rehvirõhk peab vastama seisva sõiduki tegeliku koormuse puhul ratastele ettenähtud rõhule.

1.2.7.

Ettenähtud tõhususe saavutamisel ei tohi rattad lukustuda, sõiduk ei tohi kursist kõrvale kalduda ning ei tohi tekkida ebatavalist vibratsiooni (1).

1.2.8.

Sõidukite puhul, mis täielikult või osaliselt töötavad püsivalt ratastega ühendatud elektrimootori(te) abil, tehakse kõik katsed ühendatud mootori(te)ga.

1.2.9.

Punktis 1.2.8 kirjeldatud sõidukite puhul, mis on varustatud A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga, tehakse käesoleva lisa punktis 1.4.3.1 määratletud käitumiskatsed madala haardeteguriga katserajal (nagu määratletud 13. lisa punktis 5.2.2). Maksimaalne katsekiirus ei tohi aga ületada 13. lisa punktis 5.3.1 osutatud maksimaalset katsekiirust minimaalse haarduvusega pinnal ja asjaomases sõidukikategoorias.

1.2.9.1.

Peale selle ei tohi A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul sellised lühiajalised tingimused nagu käiguvahetus või gaasipedaali vabastamine mõjutada sõiduki käitumist punktis 1.2.9 kirjeldatud katsetingimuse korral.

1.2.10.

Punktides 1.2.9 ja 1.2.9.1 osutatud katsete ajal ei ole rataste lukustumine lubatud. Siiski on lubatud korrigeerida rooli, kui roolimehhanismi pöörlemisnurk on esimese kahe sekundi jooksul kuni 120° ning kokku mitte üle 240°.

1.2.11.

Sõiduki puhul, millel on veoakude (või abiaku) abil töötavad elektriliselt rakendatavad sõidupidurid, mis saavad energiat ainult sõltumatust välisest laadimissüsteemist, peab kõnealuste akude laetuse tase pidurdustõhususe katsetamise ajal olema keskmiselt mitte rohkem kui 5 % kõrgem tasemest, mille korral tuleb edastada punktiga 5.2.1.27.6 ettenähtud piduririkke hoiatus.

Kui hoiatus edastatakse, võivad akud katse ajal teataval määral täituda, et püsida ettenähtud laetuse astme piires.

1.3.   Sõiduki käitumine pidurdamisel

1.3.1.   Pidurdamiskatsetes, eelkõige suurel kiirusel tehtavates katsetes, kontrollitakse sõiduki üldist käitumist pidurdamise ajal.

1.3.2.   Sõiduki käitumine väikese haardeteguriga teel pidurdamisel Sõiduki käitumine madala haardeteguriga teel M2-, M3-, N1-, N2-, N3-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukite käitumine madala haardeteguriga teel peab vastama käesoleva eeskirja 10. ja/või 13. lisa asjakohastele nõuetele.

1.3.2.1.   Kui punktile 5.2.1.7.2. vastava pidurisüsteemi puhul hõlmab pidurdamine teataval teljel (või teatavatel telgedel) enam kui ühte pidurdusmomendi allikat ning iga allikat on võimalik teis(t)e vastu välja vahetada, peab sõiduk vastama 10. lisa nõuetele või teise võimalusena 13. lisa nõuetele kõigi selle kontrollistrateegias lubatavate suhete alusel (2).

1.4.   0-tüübi katse (tavaline tõhususkatse külmade piduritega)

1.4.1.   Üldteave

1.4.1.1.   Pidurid peavad olema külmad. Pidur on külm, kui kettal või trumli välispinnal mõõdetud temperatuur on alla 100 °C.

1.4.1.2.   Katse tehakse järgmistes tingimustes.

1.4.1.2.1.

Sõiduk peab olema täismassiga, mille jagunemine telgede vahel vastab tootja poolt ettenähtud jagunemisele; massi telgedevahelise jagunemise mitme võimaluse korral peab täismass telgede vahel jagunema nii, et iga telje koormus vastaks telje maksimaalsele lubatud koormusele. Poolhaagiste vedukite puhul võib koormus olla ümber paigutatud ligilähedaselt keskele eespool nimetatud koormustingimustest tuleneva veopoldi ning tagatelje/tagatelgede keskjoone vahel.

1.4.1.2.2.

Iga katset tuleb korrata tühimassiga sõidukil. Juhile lisaks võib mootorsõiduki esiistmel olla veel üks isik, kelle ülesandeks on katsetulemused üles märkida.

Poolhaagise veduki puhul tehakse tühimassiga katsed ilma haagiseta vedukiga, millele on kinnitatud sadulseadele vastav mass. Lisatakse ka varurattale vastav mass, kui see on sõiduki standardvarustuses ette nähtud.

Kabiiniga šassiina esitatud sõidukile võib kere massi jäljendamiseks lisada täiendava koormuse, mis ei ole suurem kui tootja 2. lisas määratletud tühimass.

Elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõiduki puhul olenevad nõuded kõnealuse süsteemi kategooriast:

 

A kategooria võimalikku eraldi elektrilist regeneratiivpidurduse juhtseadist ei kasutata 0-tüübi katsete ajal.

 

B kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi osatähtsus tekitatavas pidurdusjõus ei tohi ületada süsteemi projektiga tagatud miinimumtaset.

See nõue loetakse täidetuks, kui akude laetus on ühel järgmistest tasemetest, kusjuures laetuse tase (3) määratakse kindlaks käesoleva lisa liites sätestatud meetodil:

a)

tootja poolt sõiduki spetsifikatsioonis soovitatud maksimaalne laetuse tase, või

b)

astmel, mis on vähemalt 95 % täislaetuse astmest, mille puhul tootja ei ole esitanud konkreetseid soovitusi, või

c)

sõiduki automaatse laetuse kontrolli tulemusel saavutatav maksimumtase või

d)

katsed tehakse ilma regeneratiivpidurduseta sõltumata aku laetuse astmest.

1.4.1.2.3.

Iga sõidukikategooria vähima tõhususe piirväärtused nii tühi- kui ka täismassiga sõidukite katsetamisel on kindlaks määratud käesolevas lisas; sõiduk peab vastama ettenähtud peatumisteekonna ning asjaomasele sõidukikategooriale ettenähtud keskmise täisaeglustuse nõuetele, kuid mõlema parameetri tegelik mõõtmine ei ole tingimata vajalik.

1.4.1.2.4.

Tee peab olema ühtlane.

1.4.2.   0-tüübi katse lahutatud mootoriga

Katsetamine toimub sõidukikategooria ettenähtud pöörlemissagedusel, ettenähtud väärtused on teatava tolerantsi piires. Katsetamisel tuleb saavutada iga kategooria puhul ettenähtud vähim tõhusus.

1.4.3.   0-tüübi katse ühendatud mootoriga

1.4.3.1.   Katsed tehakse ka mitmel kiirusel, millest madalaim võrdub 30 %-ga sõiduki suurimast kiirusest ning kõrgeim moodustab 80 % kõnealusest kiirusest. Kiiruspiirikuga varustatud sõidukite puhul loetakse sõiduki maksimumkiiruseks kiiruspiiriku kiirus. Suurima mõõdetud tõhususe ja sõiduki käitumise andmed kantakse katsearuandesse. Poolhaagiste vedukeid, mis on täismassiga poolhaagise toime jäljendamiseks varustatud kunstliku koormusega, ei katsetata kiirusel üle 80 km/h.

1.4.3.2.   Edasised katsed tehakse ühendatud mootoriga, alates konkreetsele sõidukikategooriale ettenähtud pöörlemissagedusest. Katsetamisel tuleb saavutada iga kategooria puhul ettenähtud vähim tõhusus. Poolhaagiste vedukeid, mis on täismassiga poolhaagise toime jäljendamiseks varustatud kunstliku koormusega, ei katsetata kiirusel üle 80 km/h.

1.4.4.   0-tüübi katse õhkpiduritega varustatud O-kategooria sõidukitel

1.4.4.1.   Haagise pidurdustõhusust saab arvutada kas veduki ja haagise pidurdusjõu väärtuse ning haakeseadisel mõõdetud telgsurvejõu põhjal või teatavatel juhtudel veduki ja haagise pidurdusjõu väärtuse põhjal ainult haagise pidurdamisel. Veduki mootor on pidurduskatse ajal lahti ühendatud.

Ainult haagise pidurdamisel tuleb arvesse võtta aeglustatavat lisamassi ning sellisel juhul loetakse tõhususeks täisaeglustuse keskmine väärtus.

1.4.4.2.   Välja arvatud käesoleva lisa punktides 1.4.4.3 ja 1.4.4.4 nimetatud juhud, tuleb haagise pidurdusjõu väärtuse määramiseks mõõta ära veduki ja haagise pidurdusjõu väärtus ja telgsurvejõud haakeseadisel. Veduk peab TM/PM ja rõhu pm suhte osas vastama käesoleva eeskirja 10. lisa nõuetele. Haagise pidurdusjõu väärtuse arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

Formula

Kus:

zR

=

haagise pidurdusjõu väärtus,

zR+M

=

veduki ja haagise pidurdusjõu väärtus,

D

=

telgsurvejõud haakeseadisel

(tõmbejõud: + D),

(survejõud: – D),

PR

=

teepinna ja haagise rataste vaheline normaalne staatiline reaktsioon kokku (10. lisa).

1.4.4.3.   Juhul kui haagis on ahelpidurdus- või osapidurdussüsteemiga, kus piduri tööseadmete rõhk, olenemata koormuse dünaamilisest nihkumisest teljel, pidurdamisel ei muutu, ning kui tegemist on poolhaagisega, võib pidurdada ainult haagist. Haagise pidurdusjõu väärtuse arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

Formula

Kus:

R

=

veeretakistus = 0,01

PM

=

teepinna ja haagisega veduki rataste vaheline normaalne staatiline reaktsioonijõud kokku (10. lisa).

1.4.4.4.   Alternatiivselt võib haagise pidurdusjõu väärtust hinnata ainult haagise pidurdamisel. Sellisel juhul kasutatav rõhk peab vastama autorongi piduri tööseadmetes mõõdetud rõhule.

1.5.   I tüübi katse (pidurdustõhususe vähenemiskatse)

1.5.1.   Korduspidurdus

1.5.1.1.   Kõigi mootorsõidukite sõidupidurisüsteeme katsetatakse täismassiga sõidukil, pidurite korduva rakendamise ja vabastamise teel järgmises tabelis esitatud tingimustes:

Sõiduki kategooria

Tingimused

v1 (km/h)

v2 (km/h)

Δt [s]

n

M2

80 % vmax < 100

1/2 v1

55

15

N1

80 % vmax < 120

1/2 v1

55

15

M3, N2, N3

80 % vmax < 60

1/2 v1

60

20

Kus:

v1

=

algkiirus pidurdamise alguses,

v2

=

kiirus pidurdamise lõpus,

vmax

=

sõiduki suurim kiirus,

n

=

piduri rakendamise kordade arv,

Δt

=

pidurdustsükli kestus: ajavahemik piduri kahe järjestikuse rakendamise vahel.

1.5.1.2.   Kui sõiduki puhul ei saa tema omaduste tõttu Δt ettenähtud kestust järgida, võib kestust suurendada; igal juhul peab sõiduki pidurdamiseks ja kiirendamiseks vajalikule ajale lisaks jääma igas tsüklis 10 sekundit kiiruse v1 stabiliseerimiseks.

1.5.1.3.   Kõnealustes katsetes peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et esimesel pidurdamisel saadakse keskmine täisaeglustus 3 m/s2; see jõud peab jääma samaks kõigil järjestikustel pidurdamistel

1.5.1.4.   Pidurdamiste ajal tuleb püsivalt kasutada suurimat ülekandearvu (välja arvatud kiirkäik jne).

1.5.1.5.   Kiirendamisel pärast pidurdamist tuleb käigukasti kasutada viisil, millega saadakse kiirus v1 võimalikult lühikese ajaga (mootori ja käigukasti suurim lubatud kiirendus).

1.5.1.6.   Sõidukite puhul, millel puudub piisav autonoomia pidurite kuumenemistsüklite järgimiseks, tehakse katsed nii, et ettenähtud kiirus saavutatakse enne esimest pidurdamist ja seejärel kasutatakse kiiruse taastamiseks suurimat võimalikku kiirendust ning seejärel pidurdatakse korduvalt punktis 1.5.1.1 asjaomasele sõiduki kategooriale ettenähtud iga ajatsükli lõpus saavutatud kiirusel.

1.5.1.7.   Piduri automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud sõidukite korral reguleeritakse pidurid enne I tüübi katset järgmiselt.

1.5.1.7.1.

Õhkpiduriga varustatud sõidukite puhul reguleeritakse pidurid nii, et see võimaldaks piduri automaatse reguleerimisseadme töötamist. Selleks reguleeritakse pidurimehhanismi käik järgmiselt:

so ≥ 1,1 × sre-adjust

(ülempiir ei tohi ületada tootja soovitatud väärtust)

Kus:

Sümberreg on piduri automaatse regulaatori tootja spetsifikatsioonis ettenähtud ümberreguleerimise käik, s.o käik, kus regulaator hakkab piduri vabakäiku reguleerima piduri täiturmehhanismi rõhul, mis on 15 % pidurisüsteemi töörõhust, aga mitte vähem kui 100 kPa.

Kui kokkuleppel tehnilise teenistusega ei peeta piduri täiturmehhanismi käigu mõõtmist mõistlikuks, kooskõlastatakse algseaded tehnilise teenistusega.

Eespool osutatud tingimusel rakendatakse pidurit 50 korda järjest pidurdusrõhuga, mis on 30 % pidurisüsteemi töörõhust, kuid vähemalt 200 kPa. Seejärel pidurdatakse üks kord täiturmehhanismi rõhuga ≥ 650 kPa.

1.5.1.7.2.

Hüdroajamiga ketaspiduritega varustatud sõidukite puhul ei peeta reguleerimisnõudeid vajalikuks.

1.5.1.7.3.

Hüdroajamiga trummelpiduritega varustatud sõidukite puhul reguleeritakse pidurid tootja ettenähtud viisil.

1.5.1.8.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul peab sõidukite akude laetuse tase katse alguses olema selline, et elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi osatähtsus pidurdusjõus ei ületa süsteemi projektiga tagatud miinimumi.

See nõue loetakse täidetuks, kui akud on ühel punkti 1.4.1.2.2 neljandas klauslis loetletud laetuse tasemel.

1.5.2.   Ahelpidurdus

1.5.2.1.   O2- ja O3-kategooria haagiste sõidupidurite (kui O3-kategooria haagisele ei ole tehtud alternatiivset III tüübi katset käesoleva lisa punkti 1.7 kohaselt) katsetamine toimub täismassiga sõidukil nii, et pidurite energiatoide on võrdväärne sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitega täismassiga sõidukil, mis liigub püsiva kiirusega 40 km/h 1,7 km pikkusel 7 % langusega teel.

1.5.2.2.   Katse võib teha tasasel teel haagisega, mida veab veduk; katse ajal peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et haagise vastupanujõud ei muutuks (7 % haagise telje suurimast staatilisest koormusest). Kui katsetamisel ei jätku veoks vajalikku toidet, siis võib vähendada kiirust ning suurendada tee pikkust, nagu on esitatud järgmises tabelis.

Kiirus [km/h]

Vahemaa [m]

40

1 700

30

1 950

20

2 500

15

3 100

1.5.2.3.   Piduri automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud haagiste korral reguleeritakse pidurid enne eespool ettenähtud I tüübi katset käesoleva lisa punktis 1.7.1.1 sätestatud viisil.

1.5.3.   Kuumenenud pidurite toimivus

1.5.3.1.   I tüübi katse lõpus (käesoleva lisa punktis 1.5.1 või punktis 1.5.2 kirjeldatud katse) mõõdetakse kuumenenud sõidupidurisüsteemi tõhusust samades tingimustes (eelkõige juhtseadisele rakendatav püsiv jõud, mis ei ületa keskmist tegelikult kasutatavat jõudu) nagu 0-tüübi katsel lahutatud mootoriga (temperatuuritingimused võivad erineda).

1.5.3.1.1.   Mootorsõidukite puhul ei tohi kuumenenud pidurite tõhusus olla alla 80 % kõnealuse kategooria sõidukite puhul ettenähtud pidurdustõhususest ega väiksem kui 60 % arvulisest väärtusest, mis on registreeritud 0-tüübi katses lahutatud mootoriga.

1.5.3.1.2.   A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul peab pidurdamise ajal olema pidevalt sees kõrgeim käik ning eraldi elektrilist regeneratiivpidurduse juhtseadist ei kasutata.

1.5.3.1.3.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul, mis on läbinud käesoleva lisa punkti 1.5.1.6 kohased kuumenemistsüklid, tehakse pidurite kuumenemise katse maksimumkiirusega, mida sõiduk suudab saavutada pidurite kuumenemistsüklite lõpus, välja arvatud juhul, kui saavutatakse käesoleva lisa punktis 1.4.2 osutatud kiirus.

Võrdluseks korratakse 0-tüübi katset külmade piduritega samalt kiiruselt ja elektrilise regeneratiivpidurduse samasuguse osatähtsusega, mille määrab ära aku sama laetuse tase, mis pidurite kuumenemise katses.

Enne katset, milles võrreldakse teist 0-tüübi jahtunud pidurite pidurdustõhusust kuumenemiskatses saavutatud pidurdustõhususega, lähtudes käesoleva lisa punktide 1.5.3.1.1 ja 1.5.3.2 kriteeriumidest, võib hõõrdkatteid taastada.

Katseid võib teha ilma regeneratiivpidurduseta. Sel juhul aku laetuse astme nõuet ei kohaldata.

1.5.3.1.4.   Kuid haagiste katsetamisel kiirusega 40 km/h peab kuumenenud pidurite pidurdusjõud rataste välispinnal olema vähemalt 36 % ratta maksimaalsele staatilisele koormusele vastavast jõust ning vähemalt 60 % 0-tüübi katsetes samal kiirusel registreeritud arvulisest väärtusest.

1.5.3.2.   Mootorsõidukiga, mis vastab punktis 1.5.3.1.1 sätestatud 60 % nõudele, kuid ei vasta punktis 1.5.3.1.1 sätestatud 80 % nõudele, võib teha täiendava pidurite kuumenemise katse kontrolljõuga, mis ei ületa käesoleva lisa punktiga 2 asjaomasele sõiduki kategooriale ettenähtud jõudu. Mõlema katse tulemused kantakse katsearuandesse.

1.5.4.   Vabakäigukatse

Piduri automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud sõidukite puhul tohivad pidurid pärast punktis 1.5.3 kirjeldatud katsete tegemist jahtuda külma piduri temperatuurini (s.o ≤ 100 °C) ning tuleb kontrollida, kas sõiduk täidab vabakäigul ühe järgmistest tingimustest:

a)

rattad pöörlevad vabalt (st neid saab käega pöörata);

b)

tehakse kindlaks, et kui sõiduk sõidab vabastatud piduritega püsival kiirusel v = 60 km/h, ei ületa asümptootiline temperatuur trumli/ketta temperatuuritõusu 80 °C; sel juhul loetakse säilinud pidurdusmoment vastuvõetavaks.

1.6.   II tüübi katse (pidurdamise katse teekaldel)

1.6.1.   Täismassiga mootorsõidukite katsetamisel peab energiatoide vastama sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitele täismassiga sõiduki puhul, mis liigub keskmise kiirusega 30 km/h 6 km pikkusel teel langusega 6 %, kusjuures katse ajal peab olema sisse lülitatud asjakohane käik ja tuleb kasutada aeglustit, kui see on sõidukile paigaldatud. Käigu valik peab olema selline, et mootori pöörlemissagedus (min– 1) ei ületaks tootja poolt ettenähtud suurimat väärtust.

1.6.2.   Sõidukite puhul, milles energiat absorbeerib ainult mootori pidurdus, on lubatud hälve ±5 km/h keskmisest kiirusest ning kasutatakse käiku, mis võimaldab stabiliseerida kiiruse võimalikult lähedaseks 30 km/h, kui tee langus on 6 %. Kui aeglustuse mõõtmise teel määratakse ainult mootori pidurdustõhusus, siis piisab mõõdetud keskmisest aeglustusest vähemalt 0,5 m/s2.

1.6.3.   Katse lõpus mõõdetakse sõidupidurisüsteemi kuumenemist lahutatud mootoriga 0-tüübi katsele vastavates tingimustes (temperatuuritingimused võivad olla erinevad). Kuumade pidurite tõhusus peab olema selline, et peatumisteekond ei ületaks järgmisi väärtusi, ja keskmine täisaeglustus ei tohi olla väiksem järgmistest väärtustest, kui juhtseadisele rakendatav jõud on alla 70 daN:

M3-kategooria 0,15 v + (1,33 v2/130) (teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 3,75 m/s2).

N3-kategooria 0,15 v + (1,33 v2/115) (teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 3,3 m/s2),

1.6.4.   Punktides 1.8.1.1, 1.8.1.2 ja 1.8.1.3 osutatud sõidukid peavad läbima II tüübi katse asemel punktis 1.8 kirjeldatud IIA tüübi katse.

1.7.   III tüüpi katse (pidurdustõhususe vähenemise katse O4- või alternatiivina O3-kategooria täismassiga sõidukitele).

1.7.1.   Katsesõit

1.7.1.1.   Pidurid reguleeritakse enne III tüübi katset järgmiselt:

1.7.1.1.1.

õhkpiduriga varustatud haagiste puhul reguleeritakse pidurid nii, et see võimaldaks piduri automaatse reguleerimisseadme töötamist. Selleks reguleeritakse pidurimehhanismi käik järgmiselt: s0 ≥ 1,1 × sümberreg (ülempiir ei tohi ületada tootja soovitatud väärtust):

Kus:

sümberreg

on piduri automaatse reguleerimisseadme tootja spetsifikatsioonis ettenähtud ümberreguleeritud käik, s.o käik, kui piduri lõtku hakatakse ümber reguleerima pidurdusrõhul 100 kPa.

Kui kokkuleppel tehnilise teenistusega ei peeta piduri täiturmehhanismi käigu mõõtmist mõistlikuks, kooskõlastatakse algseaded tehnilise teenistusega.

Eespool kirjeldatud tingimustes ja täiturmehhanismi rõhul 200 kPa rakendatakse pidurit 50 korda järjest. Seejärel rakendatakse pidurit üks kord täiturmehhanismi rõhul ≥ 650 kPa.

1.7.1.1.2.

Hüdroajamiga ketaspiduritega varustatud haagiste puhul ei peeta reguleerimisnõudeid vajalikuks.

1.7.1.1.3.

Hüdroajamiga trummelpiduritega varustatud haagiste puhul reguleeritakse pidurid tootja ettenähtud viisil.

1.7.1.2.   Katsesõidu tingimused peavad olema järgmised:

Pidurdamiste arv

20

Pidurdustsükli kestus

60 s

Algkiirus pidurdamise alguses

60 km/h

Pidurdamine

Kõnealustes katsetes peab juhtseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et esimesel pidurdamisel saadakse keskmine täisaeglustus 3 m/s2 haagise massi PR suhtes; see jõud peab jääma samaks kõigil järjestikustel pidurdamistel

Haagise pidurdusjõu väärtus arvutatakse käesoleva lisa punkti 1.4.4.3 kohaselt:

Formula

Kiirus pidurdamise lõpus (11. lisa 2. liite punkt 3.1.5):

Formula

Kus:

zR

=

haagise pidurdusjõu väärtus,

zR+M

=

autorongi pidurdusjõu väärtus (mootorsõiduk ja haagis),

R

=

veeretakistus = 0,01;

PM

=

teepinna ja haagisega veduki rataste vaheline normaalne staatiline reaktsioonijõud kokku (kg),

PR

=

teepinna ja haagise rataste vaheline normaalne staatiline reaktsioonijõud kokku (kg),

P1

=

mittepidurdavale/mittepidurdavatele teljele/telgedele langev haagise massi osa (kg),

P2

=

pidurdavale teljele / pidurdavatele telgedele langev haagise massi osa (kg),

v1

=

algkiirus (km/h);

v2

=

lõppkiirus (km/h).

1.7.2.   Kuumenenud pidurite toimivus

Punkti 1.7.1 kohase katse lõpus mõõdetakse sõidupidurisüsteemi kuumenemist samadel tingimustel nagu 0-tüübi katses, kuid erinevatel temperatuuritingimustel ning alates kiirusest 60 km/h. Pidurite kuumenemine rataste välispinnal ei tohi olla alla 40 % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest ega alla 60 % 0-tüübi katses samal kiirusel registreeritud arvulisest väärtusest.

1.7.3.   Vabakäigukatse

Pärast punktis 1.7.2 kirjeldatud katsete tegemist tohivad jahtuda külma piduri temperatuurini (s.o ≤ 100 °C) ning tuleb kontrollida, kas haagis täidab vabakäigul ühe järgmistest tingimustest:

a)

rattad pöörlevad vabalt (st neid saab käega pöörata);

b)

tehakse kindlaks, et kui haagis sõidab vabastatud piduritega püsival kiirusel v = 60 km/h, ei ületa asümptootiline temperatuur trumli/ketta temperatuuritõusu 80 °C, siis loetakse jääkpidurdusmomenti vastuvõetavaks.

1.8.   IIA tüübi katse (aeglustustõhusus)

1.8.1.   IIA tüübi katse tehakse järgmiste kategooriate sõidukitega:

1.8.1.1.

M3-kategooria II, III või B klassi sõidukid, nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3).

1.8.1.2.

N3-kategooria sõidukid, millega on lubatud vedada O4-kategooria haagist. Kui täismass on üle 26 tonni, siis piirdutakse katsetamisel massiga 26 tonni; kui tühimass on üle 26 tonni, siis võetakse kõnealune mass arvestuslikult arvesse.

1.8.1.3.

Teatavad sõidukid, mille suhtes kohaldatakse ADRi (vt 5. lisa)

1.8.2.   Katsetingimused ja tõhususnõuded

1.8.2.1.   Aeglusti tõhusust katsetatakse täismassiga sõidukil või autorongil.

1.8.2.2.   Täismassiga mootorsõidukite katsetamisel peab energiatoide vastama sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitele täismassiga sõiduki puhul, mis liigub keskmise kiirusega 30 km/h 7 km pikkusel teel langusega 6 %. Katse ajal peavad sõidupiduri-, rikkepiduri- ja seisupidurisüsteemid olema välja lülitatud. Käigu valik peab olema selline, et mootori pöörlemissagedus ei ületaks tootja poolt ettenähtud suurimat väärtust. Integreeritud aeglustit võib kasutada juhul, kui see on reguleeritud nii, et sõidupidurisüsteemi ei rakendata; selle saab kindlaks teha kontrollides, kas kõnealused pidurid püsivad külmana, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 1.4.1.1.

1.8.2.3.   Sõidukite puhul, milles energiat absorbeerib ainult mootori pidurdus, on lubatud hälve ±5 km/h keskmisest kiirusest ning kasutatakse käiku, mis võimaldab stabiliseerida kiiruse võimalikult lähedaseks 30 km/h, kui tee langus on 7 %. Kui aeglustuse mõõtmise teel määratakse ainult mootori pidurdustõhusus, siis piisab mõõdetud keskmisest aeglustusest vähemalt 0,6 m/s2.

2.   M2-, M3- JA N-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURISÜSTEEMIDE TÕHUSUS

2.1.   Sõidupidurisüsteem

2.1.1.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukite sõidupidureid katsetatakse järgmises tabelis esitatud tingimuste kohaselt:

 

Kategooria

M2

M3

N1

N2

N3

Katsetüüp

0-I

0-I-II või IIA

0-I

0-I

0-I-II

0-tüübi katse lahutatud mootoriga

v

60 km/h

60 km/h

80 km/h

60 km/h

60 km/h

s <

Formula

dm

5,0 m/s2

0-tüübi katse ühendatud mootoriga

v = 0,80 vmax, kuid mitte rohkem kui

100 km/h

90 km/h

120 km/h

100 km/h

90 km/h

s <

Formula

dm

4,0 m/s2

 

F <

70 daN

Kus:

v

=

ettenähtud kiirus (km/h),

s

=

peatumisteekond (m),

dm

=

keskmine täisaeglustus (m/s2),

F

=

pedaalile rakendatav jõud (daN),

vmax

=

sõiduki suurim kiirus (km/h).

2.1.2.   Mootorsõidukiga, millega on lubatud vedada mittepidurdatavat haagist, tuleb saavutada vastavale mootorsõidukite kategooriale (0-tüübi katses lahutatud mootoriga) ettenähtud minimaalne pidurdustõhusus koos piduriteta haagisega ning koos mootorsõiduki tootja poolt ettenähtud täismassiga piduriteta haagisega.

Autorongi pidurdustõhusust kontrollitakse arvutuste abil, mis viitavad ainult (täismassiga mootorsõiduki) enda tegelikule maksimaalsele pidurdustõhususele 0-tüübi katses lahutatud mootoriga, kasutades järgmist valemit (tegelikke katseid ühendatud mittepidurdatava haagisega ei nõuta):

Formula

Kus:

dM+R

=

piduriteta haagisega ühendatud mootorsõiduki keskmine täisaeglustus (m/s2), mis on saadud arvutuste teel,

dM

=

mootorsõiduki enda maksimaalne keskmine täisaeglustus (m/s2), mis on saadud lahutatud mootoriga tehtud 0-tüübi katses,

PM

=

mootorsõiduki täismass,

PR

=

mittepidurdatava haagise täismass, mis võib olla külge haagitud mootorsõiduki tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt.

2.2.   Rikkepidurisüsteem

2.2.1.   Rikkepidurisüsteemi abil peab isegi juhul, kui seda käivitavat juhtseadist kasutatakse ka muudeks pidurdustoiminguteks, saama peatumisteekonna, mis ei ületa järgmisi väärtusi, ning keskmise täisaeglustuse, mis vastab vähemalt järgmistele väärtustele:

M2- ja M3-kategooria 0,15 v + (2v2/130) (teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 2,5 m/s2)

N-kategooria 0,15 v + (2v2/115) (teine liige vastab keskmisele täisaeglustusele dm = 2,2 m/s2)

2.2.2.   Kui juhtseadis on manuaalne, siis tuleb ettenähtud tõhususe saavutamiseks juhtseadisele rakendada jõudu kuni 60 daN ja juhtseadise asend peab võimaldama juhil seadist kergesti ja kiiresti käivitada.

2.2.3.   Kui juhtseadis on pedaaliga, siis tuleb ettenähtud tõhususe saavutamiseks juhtseadisele rakendada jõudu kuni 70 daN ja juhtseadise asend peab võimaldama juhil seadist kergesti ja kiiresti käivitada.

2.2.4.   Rikkepidurisüsteemi tõhusust kontrollitakse 0-tüübi katses lahutatud mootoriga järgmisi algkiirusi kasutades:

M2: 60 km/h

M3: 60 km/h

 

N1: 70 km/h

N2: 50 km/h

N3: 40 km/h

2.2.5.   Rikkepidurdustõhususe katses luuakse sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimused.

2.2.6.   Elektrilist regeneratiivpidurdussüsteemi kasutavate sõidukite puhul kontrollitakse pidurdustõhusust lisaks kahe järgmise rikketingimuste korral:

2.2.6.1.

sõidupiduri elektrilise väljundosa täielik rike;

2.2.6.2.

olukorras, kus elektriline väljundosa rakendab rikketingimuse tõttu suurimat pidurdusjõudu.

2.3.   Seisupidurisüsteem

2.3.1.   Seisupidurisüsteem peab ka juhul, kui see on kombineeritud ühega muudest pidurisüsteemidest, võimaldama täismassiga sõidukit seisvas asendis hoida 18 % tõusul või langusel.

2.3.2.   Sõidukitel, millega on lubatud ühendada haagis, peab veduki seisupidurisüsteem võimaldama hoida autorongi seisvas asendis 12 % tõusul või langusel.

2.3.3.   Kui juhtseadis on manuaalne, ei tohi sellele rakendatav jõud ületada 60 daN.

2.3.4.   Kui juhtseadis on pedaaliga, ei tohi sellele rakendatav jõud ületada 70 daN.

2.3.5.   Ettenähtud tõhususe saavutamiseks mitut käivitamist vajava seisupidurisüsteemi võib lugeda vastuvõetavaks.

2.3.6.   Vastavust käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.2.4 ettenähtud nõudele kontrollitakse 0-tüübi katses lahutatud mootoriga, algkiirusel 30 km/h. Keskmine täisaeglustus seisupidurisüsteemi juhtseadise rakendamisel ning aeglustus vahetult enne sõiduki peatumist ei tohi olla alla 1,5 m/s2. Katse tehakse täismassiga sõidukil.

Pidurdusseadisele mõjuv jõud ei tohi olla suurem ettenähtud väärtustest.

2.4.   Sõidupidurisüsteemi jääktõhusus ajami rikke järel

2.4.1.   Sõidupidurisüsteemi jääktõhusus peab ajami rikke korral andma peatumisteekonna, mis juhtseadisele mõjuva jõu puhul mitte üle 70 daN ei ületa järgmisi väärtusi, ning keskmise täisaeglustuse, mis katsetamisel 0-tüübi katses lahutatud mootoriga vastab asjaomase sõidukikategooria järgmiste algkiiruste juures vähemalt järgmistele väärtustele.

Peatumisteekond (m) ja keskmine täisaeglustus (dm) [m/s2]

Sõiduki kategooria

v

[km/h]

Peatumisteekond täismassi korral

[m]

dm

[m/s2]

Peatumisteekond tühimassi korral

[m]

dm

[m/s2]

M2

60

0,15v + (100/30) · (v2/130)

1,5

0,15v + (100/25) · (v2/130)

1,3

M3

60

0,15v + (100/30) · (v2/130)

1,5

0,15v + (100/30) · (v2/130)

1,5

N1

70

0,15v + (100/30) · (v2/115)

1,3

0,15v + (100/25) · (v2/115)

1,1

N2

50

0,15v + (100/30) · (v2/115)

1,3

0,15v + (100/25) · (v2/115)

1,1

N3

40

0,15v + (100/30) · (v2/115)

1,3

0,15v + (100/30) · (v2/115)

1,3

2.4.2.   Jääktõhususkatses luuakse sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimused.

3.   O-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURISÜSTEEMIDE TÕHUSUS

3.1.   Sõidupidurisüsteem

3.1.1.   Säte O1-kategooria sõidukitega tehtavate katsete kohta

Sõidupidurisüsteemi kohustuslikkuse korral peab süsteemi tõhusus vastama O2- ja O3-kategooria sõidukitele ettenähtud nõuetele.

3.1.2.   Sätted O2- ja O3-kategooria sõidukitega tehtavate katsete kohta

3.1.2.1.

Ahelpidurdus- ja osapidurdusega sõidupidurisüsteemi tüübi puhul peab pidurdatud rataste välispinnale mõjuvate jõudude summa olema vähemalt x % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest, kusjuures x väärtused on järgmised:

 

x [protsenti]

Täishaagis, täis- ja tühimassiga:

50

Poolhaagis, täis- ja tühimassiga:

45

Kesktelghaagis, täis- ja tühimassiga:

50

3.1.2.2.

Kui haagis on varustatud õhkpidurisüsteemiga, ei tohi toitevooliku rõhk piduri katsetamise ajal olla üle 700 kPa ning juhtvooliku signaal ei tohi olenevalt ehitusest ületada järgmisi väärtusi:

a)

pneumaatilises juhtahelas 650 kPa;

b)

juhtkaablis väärtusele 650 kPa vastavat digitaalset koormusväärtust (nagu on määratletud standardis ISO 11992:2003, sh standardis 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007).

Kiirus on 60 km/h. Täismassiga haagisega tuleb teha lisakatse kiirusel 40 km/h ning võrrelda tulemusi I tüübi katse tulemustega.

3.1.2.3.

Pealejooksupidurdusega pidurisüsteemi tüübi puhul peavad olema täidetud käesoleva eeskirja 12. lisa nõuded.

3.1.2.4.

Peale selle tuleb sõidukitele O3-kategooria haagise olemasolul teha I või III tüübi katse.

3.1.2.5.

Poolhaagise I tüübi või III tüübi katses peab poolhaagise telje/telgede poolt pidurdatud mass vastama telje maksimaalse(te)le koormus(t)ele (välja arvatud veopoldi koormus).

3.1.3.   Sätted O4-kategooria sõidukitega tehtavate katsete kohta:

3.1.3.1.

Ahelpidurdus- ja osapidurdusega sõidupidurisüsteemi tüübi puhul peab pidurdatud rataste välispinnale mõjuvate jõudude summa olema vähemalt x % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest, kusjuures x väärtused on järgmised:

 

x [protsenti]

Täishaagis, täis- ja tühimassiga:

50

Poolhaagis, täis- ja tühimassiga:

45

Kesktelghaagis, täis- ja tühimassiga:

50

3.1.3.2.

Õhkpidurisüsteemiga haagise puhul ei tohi juhtvooliku rõhk piduri katsetamise ajal olla üle 650 kPa ning toitevooliku rõhk olla üle 700 kPa. Kiirus on 60 km/h.

3.1.3.3.

Peale selle tehakse sõidukitega III tüübi katse.

3.1.3.4.

Poolhaagise III tüübi katses peab poolhaagise telje/telgede poolt pidurdatav mass vastama telje maksimaalse(te)le koormus(t)ele.

3.2.   Seisupidurisüsteem

3.2.1.   Haagise seisupidurisüsteem peab suutma hoida vedukist lahutatud, koormusega haagise seisvas asendis, kui tõus või langus on 18 %. Juhtseadisele mõjuv jõud ei tohi olla üle 60 daN.

3.3.   Automaatpidurdussüsteem

3.3.1.   Automaatpidurduse tõhusus käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.18.3 kirjeldatud rikke korral, täismassiga sõiduki katsetamisel kiirusega 40 km/h, ei tohi olla alla 13,5 % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest. Rattalukustus on lubatud tõhususel üle 13,5 %.

4.   REAGEERIMISAEG

4.1.   Sõidukitel, mille sõidupidurisüsteem sõltub täielikult või osaliselt muust energiaallikast kui juhi lihaste energia, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

4.1.1.

Kiirpidurduse puhul ei tohi ajavahemik juhtseadise aktiveerumise alguse ja hetke vahel, mil pidurdusjõud kõige ebasoodsama paigutusega teljel jõuab ettenähtud tõhususele vastavale tasemele, olla pikem kui 0,6 sekundit.

4.1.2.

Õhkpidurisüsteemiga sõidukite puhul loetakse punkti 4.1.1 nõuded täidetuks, kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja 6. lisa nõuetele.

4.1.3.

hüdropidurisüsteemidega sõidukite puhul loetakse punkti 4.1.1 nõuded täidetuks, kui sõiduki aeglustus või kõige ebasoodsamas asendis pidurisilindri rõhk jõuab kiirpidurdusel ettenähtud tõhususeni 0,6 sekundi jooksul.


(1)  Rattalukustus on lubatud ainult spetsiaalselt mainitud juhul.

(2)  Tootja esitab tehnilisele teenistusele kasutatava automaatse juhtstrateegiaga lubatud pidurduskõverate parve. Tehniline teenistus võib neid kõveraid kontrollida.

(3)  Kokkuleppel tehnilise teenistusega ei nõuta laetuse astme hindamist sõidukite puhul, millel on oma energiaallikas veoakude laadimiseks ja vahend veoakude laetuse astme reguleerimiseks.

Liide

Akude laetuse kontrollimise menetlus

Käesolevat korda kohaldatakse sõidukite akude suhtes, mida kasutatakse veo ja regeneratiivpidurduse otstarbel.

Kasutada tuleb kahesuunalist alalisvoolu energiaarvestit või kahesuunalist alalisvoolu mahuarvestit.

1.   MENETLUS

1.1.   Kui akud on uued või neid on pikemat aega ladustatud, tuleb need tootja soovitatud viisil tsükliliselt laadida. Pärast laadimist lastakse akudel imbuda vähemalt 8 tundi ümbritseva õhu temperatuuril.

1.2.   Täielik laadimine tehakse tootja soovitatud laadimismeetodil.

1.3.   4. lisa punktidega 1.2.11, 1.4.1.2.2, 1.5.1.6 ja 1.5.3.1.3 ettenähtud pidurduskatse tegemisel registreeritakse veomootorite tarbitud ja regeneratiivpidurdussüsteemist saadud vatt-tunnid jooksva kogusummana, mida seejärel kasutatakse laetuse taseme kindlaksmääramiseks konkreetse katse alguses või lõpus.

1.4.   Selleks et saavutada näiteks 4. lisa punktis 1.5.3.1.3 osutatud võrdluskatsete tegemiseks sobiv laetustase, laetakse akud kas selle konkreetse tasemeni või siis laetakse akud alguses üle selle taseme ja seejärel laetakse tühjaks püsikoormusesse ligikaudse konstantse võimsuse juures, kuni saavutatakse nõutav laetustase. Teise võimalusena võib ainult aku toitel elekterveoga sõidukite korral laetuse astet reguleerida sõidukit käitades. Katseid, mis tehakse katse alguses osaliselt laetud akuga, alustatakse niipea kui võimalik pärast soovitud laetuse astme saavutamist.


5. LISA

TEATAVATE ADRI KOKKULEPPES LOETLETUD SÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVAD LISASÄTTED

1.   RAKENDUSALA

Käesolevat lisa kohaldatakse teatavate sõidukite suhtes, mille suhtes kehtivad rahvusvahelise autoveo ohtlike veoste Euroopa kokkuleppe (ADR) lisa B punkti 9.2.3 nõuded.

2.   NÕUDED

2.1.   Üldsätted

Ohtlike veoste vedamiseks ettenähtud mootorsõidukid ja haagised peavad vastama kõigile käesoleva eeskirja asjakohastele tehnilistele nõuetele. Lisaks kehtivad nende suhtes vajaduse korral järgmised tehnilised nõuded.

2.2.   Haagiste mitteblokeeruv pidurisüsteem

2.2.1.   O4-kategooria haagised varustatakse käesoleva eeskirja 13. lisas määratletud A-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga.

2.3.   Aeglusti

2.3.1.   Mootorsõidukid, mille täismass on üle 16 tonni või mis on kinnitatud O4-kategooria haagise vedamiseks, peavad olema vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.15 varustatud aeglustiga, mis vastab järgmistele nõuetele.

2.3.1.1.

Aeglusti juhtimiskonfiguratsioonid on käesoleva eeskirja punktides 2.15.2.1 ja 2.15.2.3 kirjeldatud tüüpi.

2.3.1.2.

Elektririkke korral mitteblokeeruvas pidurisüsteemis lülitub integreeritud või kombineeritud aeglusti automaatselt välja.

2.3.1.3.

Mitteblokeeruv pidurisüsteem juhib aeglusti tööd nii, et aeglustiga pidurdatavad teljed ei saa lukustuda kiirustel üle 15 km/h. See nõue ei kehti mootori enda pidurduse kohta.

2.3.1.4.

Aeglusti töötab mitmes tõhususeastmes, sealhulgas tühimassiga töötamiseks kohane madal aste. Kui mootorsõiduki aeglusti funktsiooni täidab sõiduki mootor, tagatakse eri tõhususeastmed mootori jõuülekandearvude kaudu.

2.3.1.5.

Aeglusti töö vastab käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.8 nõuetele (IIA tüübi katse), kus koormusega sõiduki mass koos kinnitatud haagise täismassiga on kuni 44 tonni.

2.3.2.   Kui haagis on varustatud aeglustiga, peab see vastama punktide 2.3.1.1–2.3.1.4 nõuetele (vastavalt vajadusele).

2.4.   O1- ja O2-kategooria EX/III tüüpi sõidukite pidurdusnõuded

2.4.1.   Olenemata käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.9 sätetele peavad eeskirjas nr 105 määratletud O1- ja O2-kategooria EX/III tüüpi sõidukid massist olenemata olema varustatud pidurisüsteemiga, mis peatab haagise automaatselt, kui haakeseadis sõidu ajal lahti läheb.


6. LISA

ÕHKPIDURISÜSTEEMIDEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE REAKTSIOONIAJA MÕÕTMISE MEETOD

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Sõidupidurisüsteemi reaktsiooniaeg määratakse paigalseisval sõidukil, rõhk mõõdetakse kõige ebasoodsamas asendis pidurisilindri sisselaskeava juures. Kombineeritud õhk-/hüdropidurisüsteemidega sõidukitel võib rõhku mõõta kõige ebasoodsamas asendis pneumoüksuse ava juures. Sõidukite koormusregulaatorid tuleb panna asendisse „koormus”.

1.2.   Katsetamise ajal peab eri telgede pidurisilindrite käigupikkus vastama kõige täpsemini reguleeritud pidurite käigupikkusele.

1.3.   Käesoleva lisa sätete kohaselt kindlaks määratud ajad ümardatakse sekundi lähima kümnendikosani. Kui sekundi sajandikosale vastav arv on viis või üle selle, siis reaktsiooniaeg ümardatakse järgmise suurima kümnendikosani.

2.   MOOTORSÕIDUKID

2.1.   Iga katse alguses peab rõhk energiasalvestis olema võrdne rõhuga, mille juures pöörlemissageduse regulaator lülitab süsteemi toite uuesti sisse. Pöörlemissageduse regulaatorita süsteemides (näiteks rõhupiirajaga kompressor) peab iga käesolevas lisas ettenähtud katse alguses olema rõhk salvestis 90 % tootja poolt ettenähtud ja käesoleva eeskirja 7. lisa A osa punktis 1.2.2.1 määratletud rõhust.

2.2.   Käitusaja (tf) funktsioonina väljendatud reaktsiooniajad arvutatakse täislöögiliste käitamiste seeriast, alustades võimalikult lühikestest kuni ligikaudu 0,4 sekundini. Mõõdetud väärtused kantakse joonisele.

2.3.   Katses võetakse arvesse reageerimisaeg, mis vastab aktiveerimisaja väärtusele 0,2 sekundit. Kõnealused reaktsiooniajad leitakse jooniselt interpoleerimise abil.

2.4.   Käitusaja väärtuse 0,2 sekundit puhul ei tohi pidurisüsteemi juhtseadise käitamise hetkest kuni hetkeni, mil rõhk pidurisilindris moodustab 75 % asümptootilisest väärtusest, kuluda üle 0,6 sekundi.

2.5.   Mootorsõidukitel, millel on haagiste jaoks pneumaatiline juhtahel, mõõdetakse lisaks käesoleva lisa punkti 1.1 nõuetele reaktsiooniaega 2,5 m pikkuse ja 13 mm siseläbimõõduga toru otsas, mis ühendatakse sõidupidurisüsteemi juhtahela ühenduspeaga. Kõnealuse katse ajal ühendatakse toitevooliku ühenduspeaga 385 ± 5 cm3 mahutavusega mahuti (mis loetakse samaväärseks 2,5 m pikkuse, 13 mm siseläbimõõduga ja 650 kPa rõhu all oleva toru mahuga).

Vedukeid poolhaagisega ühendavad torud peavad olema painduvad. Ühenduspead peavad seetõttu asuma kõnealuste painduvate torude otsa juures. Torude pikkus ja siseläbimõõt tuleb kanda käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastava vormi punkti 14.7.3.

Automaatpistiku olemasolul tehakse mõõtmine eespool kirjeldatud viisil, kasutades 2,5 m pikkust voolikut ja ruumala 385 cm3 ± 5 cm3 käsitledes pistiku liidest ühenduspeana.

2.6.   Aeg, mis kulub piduripedaali rakendamise algusest kuni hetkeni, kui:

a)

rõhk pneumosüsteemi juhtvooliku ühenduspea juures ja

b)

digitaalne koormusväärtus juhtkaablis (mõõdetud standardi ISO 11992:2003, k.a 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1:2007 kohaselt),

jõuab x %-ni oma asümptomaatilisest ja vastavalt lõplikust väärtusest, ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud aegu:

x [protsenti]

t [s]

10

75

0,2

0,4

2.7.   Mootorsõidukitel, millega on lubatud vedada õhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid, kontrollitakse lisaks eespool mainitud nõuetele käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.18.4.1 nõudeid järgmise katse abil:

a)

mõõdetakse rõhk 2,5 m pikkuse ja 13 mm siseläbimõõduga toru otsa juures, mis on ühendatud toitevooliku ühenduspeaga;

b)

jäljendatakse riket juhtahela ühenduspea juures;

c)

käivitatakse sõidupidurisüsteemi juhtseadist 0,2 sekundi jooksul, nagu on kirjeldatud punktis 2.3.

3.   HAAGISED

3.1.   Haagiste reageerimisaegade mõõtmisel ei tohi haagis olla ühendatud mootorsõidukiga. Mootorsõiduki jäljendamiseks tuleb kasutada simulaatorit, millega ühendatakse haagise toitevooliku, pneumaatilise juhtvooliku ja/või elektrilise juhtkaabli ühenduspead.

3.2.   Rõhk toitevoolikus peab olema 650 kPa.

3.3.   Pneumaatilise juhtahela simulaator peab olema järgmiste näitajatega:

3.3.1.

Sellel peab olema 30-liitrine mahuti, mis laaditakse enne igat katset rõhuni 650 kPa ja mida katse ajal uuesti ei laadita. Simulaatoril on pidurdusseadise väljalaskeava juures avaus läbimõõduga 4,0–4,3. Vooliku maht koos ühenduspeaga, mõõdetuna avausest ülespoole, on 385 ± 5 cm3 (mis loetakse samaväärseks 2,5 m pikkuse, 13 mm siseläbimõõduga ja 650 kPa rõhu all oleva toru mahuga). Juhtahela rõhkusid, mida on nimetatud käesoleva lisa punktis 3.3.3, mõõdetakse vahetult avause taga.

3.3.2.

Piduri juhtseadis peab olema projekteeritud nii, et tester ei mõjuta selle toimimist kasutamise ajal.

3.3.3.

Simulaator tuleb, näiteks avause valiku abil käesoleva lisa punkti 3.3.1 kohaselt, reguleerida nii, et rõhu tõusule 65 kPa-lt 490 kPa-le (vastavalt 10 % ja 75 % nimirõhust 650 kPa) kuluv aeg oleks 0,2 ± 0,01 sekundit, kui simulaatoriga ühendatakse 385 ± 5 cm3 mahuti. Kui 1 155 ± 15 cm3 mahuti asendatakse eespool nimetatud mahutiga, peab aeg, mis kulub rõhu tõusule 65 kPa-lt 490 kPa-le, olema lisareguleerimiseta 0,38 ± 0,02 sekundit. Kõnealuse kahe väärtuse vahel peab rõhk tõusma peaaegu lineaarselt.

Mahutid ühendatakse ühenduspeaga lõdvikuid kasutamata. Mahutite ja ühenduspea vahelise ühenduse siseläbimõõt peab olema vähemalt 10 mm.

Reguleerimine tuleb teha ühenduspeaga, mis on representatiivne tüübikinnituse saamiseks esitatud haagise tüübile.

3.3.4.

Käesoleva lisa liites sisalduvatel skeemidel on esitatud simulaatori õige konfiguratsiooni ja kasutamise näidis.

3.4.   Simulaator, mille abil kontrollitakse elektrilise juhtahela kaudu edastatavate signaalide reaktsiooniaega, peab olema järgmiste näitajatega:

3.4.1.

simulaator annab juhtkaablis standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007 vastava digitaalse koormuse signaali ning edastab andmed haagisele standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku 6. ja 7. kontakti kaudu. Reageerimisaja mõõtmiseks võib simulaator tootja soovil edastada haagisele info selle kohta, et pneumosüsteemi juhtvoolik puudub ja juhtkaabli koormussignaal antakse kahest eraldi ahelast (vt standardi ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1:2007 punktid 6.4.2.2.24 ja 6.4.2.2.25).

3.4.2.

Piduri juhtseadis peab olema projekteeritud nii, et tester ei mõjuta selle toimimist kasutamise ajal.

3.4.3.

Reageerimisaja mõõtmiseks peab elektrilise simulaatori antav signaal vastama suruõhu rõhu lineaarsele tõusule 0,0 kPa-lt 650 kPa-le 0,2 ± 0,01 sekundi jooksul.

3.4.4.

Käesoleva lisa liites sisalduvatel skeemidel on esitatud simulaatori õige konfiguratsiooni ja kasutamise näidis.

3.5.   Tõhususnõuded

3.5.1.   Simulaatori poolt haagise pneumaatilises juhtahelas tekitatava rõhu 65 kPa-ni jõudmise hetkest kuni hetkeni, mil rõhk haagise piduri tööseadmes jõuab 75 %-ni selle asümptootilisest väärtusest, ei tohi kuluda üle 0,4 sekundi.

3.5.1.1.   Pneumaatilise juhtahelaga ja elektrilise juhtahelaga haagisele antakse kontrollimisel elektrienergiat ISO 7638:2003 kohase pistiku kaudu (5. või 7. kontaktiga).

3.5.2.   Hetkest, kui simulaatori poolt haagise elektrilises juhtahelas tekitatav signaal ületab 65 kPa-le vastava rõhu, kuni hetkeni, mil rõhk haagise piduri tööseadmes jõuab 75 %-ni selle asümptootilisest väärtusest, ei tohi kuluda üle 0,4 sekundi.

3.5.3.   Kui haagis on varustatud pneumaatilise juhtahelaga ja elektrilise juhtahelaga, määratakse kummagi reaktsiooniaeg eraldi eespool määratletud meetodil.

Liide

Simulaatori näidised

(Vt 6. lisa punkt 3)

1.   Simulaatori paigaldamine

Image

2.   Katsetamine haagisel

Image

A

=

toiteühendus sulgeklapiga;

C1

=

simulaatori rõhulüliti, seatud rõhule 65 kPa ja 490 kPa;

C2

=

rõhulüliti, mis ühendatakse haagise piduri tööseadmega ning toimib rõhul, mis on 75 % piduri tööseadme CF asümptootilisest rõhust;

CF

=

pidurisilinder;

L

=

avausest O ülespoole kulgev ja ühenduspead TC hõlmav voolik, mille sisemaht on 385 ± 5 cm3 ja rõhk 650 kPa;

M

=

rõhumõõtur;

O

=

avaus läbimõõduga 4–4,3 mm;

PP

=

rõhu kontrollventiil;

R1

=

30-liitrine õhupaak tühjenduskraaniga;

R2

=

kalibreerimismahuti mahuga 385 ±5 cm3, k.a selle ühenduspea TC;

R3

=

kalibreerimismahuti mahuga 1 155 ± 15 cm3, k.a selle ühenduspea TC;

RA

=

Sulgklapp;

TA

=

toitevooliku ühenduspea;

V

=

pidurisüsteemi juhtseadis;

TC

=

juhtvooliku ühenduspea;

VRU

=

avariiklapp.

3.   Juhtkaabli simulaatori näide

Image

ECL

=

standardi ISO 7638 kohane juhtkaabel;

SIMU

=

standardi ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1-2007 kohane 3,4-baidine EBS 11 simulaator lähteväljundsignaalidega 65 kPa ja 650 kPa;

A

=

toiteühendus sulgeklapiga;

C2

=

rõhulüliti, mis ühendatakse haagise piduri tööseadmega ning toimib rõhul, mis on 75 % piduri tööseadme CF asümptootilisest rõhust;

CF

=

pidurisilinder;

M

=

rõhumõõtur;

PP

=

rõhu kontrollventiil;

TA

=

toitevooliku ühenduspea;

VRU

=

avariiklapp.


7. LISA

ENERGIAALLIKAID JA ENERGIASALVESTEID (ENERGIA AKUMULAATOREID) KÄSITLEVAD SÄTTED

A.   SURUÕHKPIDURISÜSTEEMID

1.   ENERGIASALVESTITE (ENERGIAMAHUTITE) MAHUTAVUS

1.1.   Üldteave

1.1.1.   Õhkpidurisüsteemiga sõidukid varustatakse energiasalvestitega (energiamahutitega), mille maht vastab käesoleva lisa (A osa) punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele.

1.1.2.   Eri kontuuride mahutid peavad olema hõlpsalt identifitseeritavad.

1.1.3.   Ettenähtud mahuga energiasalvestid ei ole siiski vajalikud sellise pidurisüsteemi puhul, mis võimaldab mis tahes energiavaru puudumise korral saada pidurdustõhususe, mis on võrdne vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud pidurdustõhususega.

1.1.4.   Käesoleva lisa punktides 1.2 ja 1.3 ettenähtud nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid reguleerida võimalikult täpselt.

1.2.   Mootorsõidukid

1.2.1.   Mootorsõidukite energiasalvestid (energiamahutid) peavad olema projekteeritud nii, et pärast kaheksat täielikku pidurdamist ei oleks rõhk energiasalvesti(te)s väiksem kui rõhk, mis on vajalik rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususe saavutamiseks.

1.2.2.   Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.2.2.1.

Algse energiataseme energiasalvesti(te)s määrab kindlaks tootja (1). Kõnealune energiatase peab võimaldama saavutada sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhusust.

1.2.2.2.

energiasalvestit (energiasalvesteid) ei varustata toitega; peale selle peab (peavad) lisaseadiste energiasalvesti(d) olema eraldatud.

1.2.2.3.

Mootorsõiduki puhul, millega on lubatud ühendada haagist ja millel on pneumaatiline juhtvoolik, peab toitevoolik olema suletud ja 0,5 liitrine suruõhumahuti ühendatud otse pneumaatilise juhtvooliku ühendusotsikuga. Enne iga pidurdamist lastakse rõhk selles suruõhumahutis täiesti alla. Pärast punktis 1.2.1 nimetatud katset ei tohi energiatase pneumaatilises juhtahelas langeda madalamale kui pool esimesel pidurdamisel saadud väärtusest.

1.3.   Haagised

1.3.1.   Haagistele paigaldatavad energiasalvestid (energiamahutid) peavad olema sellised, et energiat kasutavate töötavate osade energiatase ei langeks pärast veduki kaheksat täielikku pidurdamist madalamale kui pool tasemest, mis vastab poolele väärtusest, mis saadakse esimesel pidurdamisel ilma haagise automaatpidurisüsteemi või seisupidurisüsteemi käivitamata.

1.3.2.   Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.3.2.1.

Iga katse alguses peab rõhk energiasalvestites olema 850 kPa.

1.3.2.2.

Toitevoolikut ei toideta; peale selle peab (peavad) lisaseadiste energiasalvesti(d) olema eraldatud.

1.3.2.3.

Energiasalvesteid ei tohi katse ajal täita.

1.3.2.4.

Igal pidurdamisel peab rõhk pneumaatilises juhtahelas olema 750 kPa.

1.3.2.5.

Igal pidurdamisel peab digitaalse nõudluse väärtus elektrilises juhtahelas vastama rõhule 750 kPa.

2.   ENERGIAALLIKATE MAHUTAVUS

2.1.   Üldteave

Kompressorid peavad vastama järgmistes punktides sätestatud nõuetele.

2.2.   Mõisted

2.2.1.   „p1– rõhk, mis vastab 65 protsendile punktis 2.2.2 määratletud rõhust (p2).

2.2.2.   „p2– punktis 1.2.2.1 osutatud, tootja poolt kindlaksmääratud väärtus.

2.2.3.   „t1– aeg, mis kulub suhtelise rõhu tõusmiseks 0-st p1-ni; „t2” – aeg, mis kulub suhtelise rõhu tõusmiseks 0-st p2-ni.

2.3.   Mõõtmistingimused

2.3.1.   Kõikidel juhtudel peab kompressori kiirus vastama kiirusele, mis saadakse mootori töötamisel nimivõimsusel või mis vastab pöörlemissageduse regulaatori poolt reguleeritud pöörete arvule.

2.3.2.   Aja t1 ja t2 määramise katsetes peab (peavad) abiseadmete energiasalvesti(d) olema ajamist eraldi.

2.3.3.   Haagiste vedamiseks projekteeritud mootorsõidukite puhul esindab haagist energiasalvesti, mille maksimaalne suhteline rõhk p (kPa / 100) vastab veduki toitetorustiku kaudu etteantavale rõhule ning mille maht V (liitrites) saadakse valemist p × V = 20 R (R on haagise tonnides väljendatud maksimaalne lubatud teljekoormus).

2.4.   Tulemuste tõlgendamine

2.4.1.   Kõige ebasoodsama energiasalvesti puhul mõõdetud aeg t1 ei tohi ületada:

2.4.1.1.

3 minutit sõidukite puhul, millega ei ole lubatud ühendada haagist, või

2.4.1.2.

6 minutit sõidukite puhul, millega on lubatud ühendada haagist.

2.4.2.   Kõige ebasoodsama energiasalvesti puhul mõõdetud aeg t2 ei tohi ületada:

2.4.2.1.

6 minutit sõidukite puhul, millega ei ole lubatud ühendada haagist, või

2.4.2.2.

9 minutit sõidukite puhul, millega on lubatud ühendada haagist.

2.5.   Lisakatse

2.5.1.   Kui mootorsõiduk on varustatud abiseadmete ühe või mitme energiasalvestiga, mille kogumaht ületab 20 % pidurisüsteemi energiasalvestite kogumahutavusest, tehakse lisakatse, mille käigus ei tohi abiseadmete energiamahuti(te) täitumist juhtivate klappide töös esineda ühtki kõrvalekallet.

2.5.2.   Eespool osutatud katse käigus kontrollitakse, et aeg t3, mis kulub rõhu tõstmiseks 0-lt p2-le kõige ebasoodsamas energiasalvestis, on lühem kui:

2.5.2.1.

8 minutit sõidukite puhul, millega ei ole lubatud ühendada haagist, või

2.5.2.2.

11 minutit sõidukite puhul, millega on lubatud ühendada haagist.

2.5.3.   Katse tehakse punktides 2.3.1 ja 2.3.3 sätestatud tingimustel.

2.6.   Vedukid

2.6.1.   Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud ühendada haagist, peavad vastama ka eespool esitatud nõuetele, mis kehtivad kõnealuse loata sõidukite kohta. Sellisel juhul tehakse käesoleva lisa punktides 2.4.1 ja 2.4.2 (ja 2.5.2) ettenähtud katsed ilma punktis 2.3.3 nimetatud energiasalvestita.

B.   VAAKUMPIDURDUSSÜSTEEMID

1.   ENERGIASALVESTITE (ENERGIAMAHUTITE) MAHUTAVUS

1.1.   Üldteave

1.1.1.   Vaakumiga töötava pidurisüsteemiga sõidukid varustatakse energiasalvestitega (energiamahutitega), mille maht vastab käesoleva lisa (B osa) punktide 1.2 ja 1.3 nõuetele.

1.1.2.   Ettenähtud mahuga energiasalvestid ei ole siiski vajalikud sellise pidurisüsteemi puhul, mis võimaldab mis tahes energiavaru puudumise korral saada pidurdustõhususe, mis on võrdne vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud pidurdustõhususega.

1.1.3.   Punktides 1.2 ja 1.3 ettenähtud nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid reguleerida võimalikult täpselt.

1.2.   Mootorsõidukid

1.2.1.   Mootorsõidukite energiasalvestid peavad siiski olema sellised, et oleks võimalik saada rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud pidurdustõhusus

1.2.1.1.

Pärast kaheksat täielikku pidurdamist, kusjuures energiaallikaks on vaakumpump, ning

1.2.1.2.

Pärast sõidupiduri juhtseadise nelja täielikku rakendamist, kusjuures energiaallikaks on mootor.

1.2.2.   Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.2.2.1.

Algse energiataseme energiasalvesti(te)s määrab kindlaks tootja (2). See peab võimaldama saavutada sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhususe ja vastama vaakumile, mis ei ületa 90 % energiaallika tekitatud maksimumvaakumist;

1.2.2.2.

energiasalvestit (energiasalvesteid) ei varustata toitega; peale selle peab (peavad) abiseadmete energiasalvesti(d) olema ajamist eraldi.

1.2.2.3.

Mootorsõiduki puhul, millega on lubatud vedada haagist, toitevoolik suletakse ning juhtvoolikuga ühendatakse 0,5 liitrise mahuga energiasalvesti. Pärast punktis 1.2.1 nimetatud katset ei tohi vaakumi tase juhtahelas langeda madalamale kui pool esimesel pidurdusel saadud väärtusest.

1.3.   Haagised (ainult O1- ja O2-kategooria)

1.3.1.   Haagistele paigaldatud energiasalvesti(d) peab (peavad) olema selline (sellised), et pärast katset, mis koosneb haagise neljast täielikust pidurdamisest, ei saa vaakumi tase kasutuspunktides langeda madalamale kui pool esimesel pidurdusel saadud väärtusest.

1.3.2.   Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.3.2.1.

Algse energiataseme energiasalvesti(te)s määrab kindlaks tootja (3). Kõnealune energiatase peab võimaldama saavutada sõidupidurisüsteemi ettenähtud tõhusust.

1.3.2.2.

energiasalvestit (energiasalvesteid) ei varustata toitega; peale selle peab (peavad) abiseadmete energiasalvesti(d) olema ajamist eraldi.

2.   ENERGIAALLIKATE MAHUTAVUS

2.1.   Üldteave

2.1.1.   Lähtudes ümbritsevast atmosfäärirõhust peab energiaallikas suutma saavutada energiasalvesti(te)s punktis 1.2.2.1 kindlaksmääratud algtaseme kolme minuti jooksul. Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud ühendada haagis, ei tohi kõnealuse taseme saavutamiseks kuluv aeg punktis 2.2 määratud tingimustel olla pikem kui 6 minutit.

2.2.   Mõõtmistingimused

2.2.1.   Vaakumiallika kiirus peab võrduma:

2.2.1.1.

Kui vaakumiallikaks on sõiduki mootor, seisval sõidukil saadud mootori pöörete arvuga, kusjuures käik on neutraalasendis ja mootor töötab tühikäigul;

2.2.1.2.

Kui vaakumiallikaks on pump, töötaval mootoril saadud pöörete arvuga, mis moodustab 65 % maksimaalsele efektiivvõimsusele vastavast pöörete arvust, ning

2.2.1.3.

Kui vaakumiallikaks on pump ja mootor on varustatud pöörlemissageduse regulaatoriga, töötaval mootoril saadud pöörete arvuga, mis moodustab 65 % pöörlemissageduse regulaatori poolt võimaldatavast maksimaalsest pöörete arvust.

2.2.2.   Mootorsõiduki puhul, millega kavatsetakse ühendada vaakumil töötava sõidupidurisüsteemiga haagis, esindab haagist energiasalvesti, mille liitrites väljendatud maht määratakse valemi abil V = 15 R, kus R on haagise suurim lubatud teljekoormus tonnides.

C.   SALVESTATUD ENERGIAGA HÜDROPIDURISÜSTEEMID

1.   ENERGIASALVESTITE (ENERGIA AKUMULAATORITE) MAHUTAVUS

1.1.   Üldteave

1.1.1.   Sõidukid, mille pidurisüsteem töötab surve all oleva hüdraulilise vedeliku tekitatud varuenergia abil, varustatakse käesoleva lisa (C osa) punkti 1.2 nõuetele vastava mahuga energiasalvestitega (energia akumulaatoritega).

1.1.2.   Energiasalvestid ei pea siiski olema ettenähtud võimsusega sellise pidurisüsteemi puhul, mille sõidupidurisüsteemi juhtseadisega on mis tahes energiavaru puudumise korral võimalik saada pidurdustõhusus, mis on võrdne vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud pidurdustõhususega.

1.1.3.   Punktides 1.2.1, 1.2.2 ja 2.1 esitatud nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb pidurid võimalikult täpselt reguleerida ning punkti 1.2.1 nõuete puhul peab täielike pidurdamiste järjestus olema selline, et iga pidurdamise vahele jääks vähemalt 60 sekundi pikkune ajavahemik.

1.2.   Mootorsõidukid

1.2.1.   Salvestatud energiaga hüdropidurisüsteemidega mootorsõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele.

1.2.1.1.

Pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist peab üheksandal rakendamisel olema ikkagi võimalik saavutada rikkepidurisüsteemile ettenähtud tõhusus.

1.2.1.2.

Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.2.1.2.1.

katsetamist alustatakse rõhul, mis võib vastata tootja kindlaksmääratud rõhule, kuid ei tohi olla kõrgem kui sisselülitamisrõhk;

1.2.1.2.2.

energiasalvestit (energiasalvesteid) ei varustata toitega; peale selle peab (peavad) abiseadmete energiasalvesti(d) olema ajamist eraldi.

1.2.2.   Salvestatud energiaga hüdropidurisüsteemiga mootorsõidukid, mis ei vasta käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.5.1 nõuetele, loetakse kõnealusele punktile vastavaks, kui on täidetud järgmised nõuded.

1.2.2.1.

Pärast iga üksikut ajamiga seotud riket peab siiski olema võimalik pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kaheksat täielikku rakendamist üheksandal rakendamisel saavutada vähemalt rikkepidurisüsteemile ettenähtud tõhusus või, kui varutud energia kasutamist vajav rikkepidurdustõhusus saavutatakse eraldi juhtseadise abil, peab pärast kaheksat täielikku rakendamist olema üheksandal rakendamisel siiski võimalik saavutada käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.4 ettenähtud jääktõhusus.

1.2.2.2.

Katsetamine toimub järgmiste nõuete kohaselt.

1.2.2.2.1.

Seisva või töötava mootori tühikäigule vastaval kiirusel töötava energiaallika puhul võib tekitada mis tahes ajami rikke. Enne sellise rikke tekitamist peab energiasalvesti(te) rõhk vastama tootja poolt kindlaksmääratud rõhule, kuid ei tohi olla suurem kui sisselülitamisrõhk.

1.2.2.2.2.

abiseadmed on oma võimalikest energiasalvestitest eraldatud.

2.   HÜDROAULILISTE ENERGIAALLIKATE MAHUTAVUS

2.1.   Energiaallikad peavad vastama järgmistes punktides sätestatud nõuetele.

2.1.1.   Mõisted

2.1.1.1.   „p1– süsteemi maksimaalne tootja poolt kindlaksmääratud töörõhk (väljalülitamisrõhk) energiasalvesti(te)s.

2.1.1.2.   „p2– vastab rõhule pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise nelja täisulatusega rakendamist, lähtudes rõhust p1, ilma energiasalvesti(te) toiteta.

2.1.1.3.   „t”– aeg, mis kulub energiasalvesti(te) rõhu suurenemiseks väärtuselt p2 väärtusele p1 piduri juhtseadist rakendamata.

2.1.2.   Mõõtmistingimused

2.1.2.1.   Aja t määramiseks peab energiaallika toitekiirus vastama kiirusele, mis saadakse mootori töötamisel efektiivvõimsusele vastaval pöörete arvul või pöörlemissageduse regulaatori poolt reguleeritaval kiirusel.

2.1.2.2.   Aja t määramiseks ei tohi abiseadme energiasalvesti(d) olla katse ajal eraldatud muul viisil kui automaatselt.

2.1.3.   Tulemuste tõlgendamine

2.1.3.1.   Ühegi sõiduki, välja arvatud M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, puhul ei tohi aeg t olla pikem kui 20 sekundit.

2.1.3.2.   M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul ei tohi aeg t olla pikem kui 30 sekundit.

3.   HOIATUSSEADISTE KARAKTERISTIKUD

Seisva mootori ja mootori puhul, mis alustab töötamist rõhuga, mis võib olla tootja poolt kindlaks määratud, kuid ei ületa sisselülitamisrõhku, ei tohi hoiatusseadis tööle hakata pärast sõidupidurisüsteemi juhtseadise kahte täielikku rakendamist.


(1)  Algne energiatase näidatakse ära tüübikinnitusdokumendis.

(2)  Algne energiatase näidatakse ära tüübikinnitusdokumendis.

(3)  Algne energiatase näidatakse ära tüübikinnitusdokumendis.


8. LISA

VEDRUAKUGA PIDURISÜSTEEMIDELE ESITATAVATE ERITINGIMUSTEGA SEOTUD SÄTTED

1.   MÕISTED

1.1.   „Vedruakuga pidurisüsteemid” – pidurisüsteemid, mis saavad pidurdamiseks vajaliku energia energiasalvestina (energia akumulaatorina) toimiva ühe või mitme vedru abil.

1.1.1.   Pidurit vabastava vedru kokkusurumiseks vajalikku energiat toodetakse ja juhitakse „juhtseadise” abil, mida käitab juht (vt määratlus käesoleva eeskirja punktis 2.4).

1.2.   „Vedruakuga pidurikamber” – kamber, milles tekitatakse vedru kokkusurumiseks vajalik rõhumuutus.

1.3.   Kui vedrud surutakse kokku vaakumseadme abil, siis tähendab „rõhk” kõikjal käesolevas lisas alarõhku.

2.   ÜLDTEAVE

2.1.   Vedruakuga pidurisüsteemi ei kasutata sõidupidurisüsteemina. Kuid sõidupidurisüsteemi ajami rikke korral võib vedruakuga pidurisüsteemi kasutada käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.4 ettenähtud jääktõhususe saamiseks, kui juht saab seda toimingut reguleerida. Mootorsõidukite puhul, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.4.1 kindlaksmääratud nõuetele vastavad poolhaagiste vedukid, ei pea vedruakuga pidurisüsteem olema ainus jääktõhususallikas. Vaakumvedruakuga pidurisüsteeme ei kasutata haagistel.

2.2.   Väike rõhutaseme varieerumine, mis vedruakuga pidurduskambri toiteahelas võib esineda, ei tohi tekitada märkimisväärset pidurdusjõu muutumist.

2.3.   Järgmisi nõudeid kohaldatakse vedruakudega mootorsõidukite suhtes:

2.3.1.

Vedruakuga pidurduskambri toiteahelas on kas oma energiavaru või seda toidetakse vähemalt kahest eraldi seisvast energiaallikast. Haagise toitevoolik võib hargneda kõnealusest toiteahelast tingimusel, et rõhulangus haagise toitevoolikus ei kutsu esile vedruaku ajamite rakendumist.

2.3.2.

Abiseade võib võtta energiat vedruakude ajamite toiteahelast tingimusel, et selle töötamine ka energiaallika rikke puhul ei saa põhjustada vedruakude ajamite energiavaru langust alla taset, mille puhul on võimalik ühekordne vedruakude ajamite vabanemine.

2.3.3.

Pidurisüsteemi uuesti laadimisel rõhu nullväärtusest peavad vedruakud juhtseadise asendist olenemata jääma rakendatuks, kuni sõidupidurisüsteemi rõhk on piisav, et sõidupidurisüsteemi juhtseadist kasutades saada vähemalt selline pidurdustõhusus, mis on ette nähtud täismassiga sõiduki rikkepidurisüsteemi puhul.

2.3.4.

Rakendatud vedruakud ei või vabaneda enne, kui sõidupidurisüsteemi rõhk on piisav, et sõidupiduri juhtseadist kasutades tekitada vähemalt selline jääktõhusus, mis on ette nähtud täismassiga sõiduki puhul.

2.4.   Mootorsõidukitel peab süsteem olema projekteeritud nii, et pidureid oleks võimalik rakendada ja vabastada vähemalt kolm korda, kui algrõhk vedruakuga pidurikambris võrdub maksimaalse ettenähtud rõhuga. Haagiste puhul peab olema võimalik pidurid vabastada vähemalt kolm korda pärast haagise lahtiühendamist, kusjuures enne lahtiühendamist peab rõhk toitevoolikus olema 750 kPa. Enne kontrollimist tuleb siiski vabastada avariipidur. Kõnealuste tingimuste täitmisel peavad pidurid olema võimalikult täpselt reguleeritud. Ühtlasi peab olema võimalik rakendada ja vabastada seisupidurisüsteemi käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.10 kohaselt, kui haagis on vedukiga ühendatud.

2.5.   Rõhk mootorsõiduki vedruakuga pidurikambris, mille juures vedrud hakkavad käitama pidureid, kusjuures need on võimalikult täpseks reguleeritud, ei tohi olla suurem kui 80 % tavapäraselt kasutatava rõhu minimaalsest tasemest.

Haagiste puhul ei tohi pidurikambris olev rõhk, mille juures vedrud hakkavad pidureid tööle rakendama, olla suurem rõhust, mis saadakse pärast nelja täielikku pidurdamist käesoleva eeskirja 7. lisa A osa punkti 1.3 kohaselt. Algrõhk peab olema 700 kPa.

2.6.   Kui vedruakuga pidurikambrit energiaga toitvas torus, välja arvatud rõhu all olevat vedelikku kasutav lisavabastusseadme torustik, langeb rõhk tasemeni, mille juures hakkavad piduriosad liikuma, peab käivituma optiline või helisignaalseadis. Selle tingimuse täitmisel võib hoiatusseadisena kasutada käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.1 määratletud punast märgutuld. Käesolev säte ei kehti haagiste kohta.

2.7.   Mootorsõidukitel, mis on varustatud vedruakudega pidurisüsteemiga ning millega on lubatud vedada ahel- või poolahelpiduritega haagiseid, kutsub vedruakude automaatne rakendamine esile haagisepidurite rakendumise.

2.8.   Haagised, mis kasutavad 4. lisa punktis 3.3 sätestatud automaatpidurdusnõuete täitmiseks sõidupidurisüsteemi energiavarusid, peavad samuti vastama ühele järgmistest nõuetest, kui haagis on vedukist lahti ühendatud ja haagise seisupiduri juhtseadis on vabastatud (vedruakuga pidurid ei ole rakendatud).

a)

Kui sõidupidurisüsteemi energiavarud ei vähene alla 280 kPa, peab rõhk vedruakuga pidurikambris vähenema 0 kPa-ni, et vedruakuga pidurid täielikult tööle rakendada. Selle nõude täitmist kontrollitakse nii, et sõidupidurisüsteemi energiavaru rõhk püsiks 280 kPa juures.

b)

Sõidupidurisüsteemi energiavaru rõhu vähenemisega kaasneb rõhu samaväärne vähenemine vedruakuga pidurikambris.

3.   LISAVABASTUSSÜSTEEM

3.1.   Vedruakudega pidurisüsteem peab olema projekteeritud nii, et süsteemi rikke korral oleks siiski võimalik pidurid vabastada. See on võimalik lisavabastusseadme abil (pneumaatiline, mehaaniline jne).

Lisavabastusseadmed, mis kasutavad vabastamiseks varuenergiat, peavad vajaliku energia saama energiavarust, mis on sõltumatu vedruakudega pidurisüsteemis tavapäraselt kasutatavast energiavarust. Pneumaatiline või hüdrauliline vedelik sellises lisavabastusseadmes võib toimida samal vedruakuga pidurikambri kolvi pinnal, mida kasutatakse tavapärases vedruakudega pidurisüsteemis, kui lisavabastusseadmes kasutatakse eraldi toru. Kõnealuse toru ja juhtseadist vedruakudega piduri ajameid ühendava tavapärase toru liitmik peab iga vedruakudega piduri ajami puhul asuma vahetult vedruakuga pidurikambri sisselaskeava ees, kui see ei ole tööseadme korpusesse integreeritud. Liitmikus peab olema seade, mis ei lase torudel üksteist mõjutada. Käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.6 nõuded kehtivad ka kõnealuse seadme suhtes.

3.1.1.   Punkti 3.1 nõude kohaldamisel ei peeta tõenäoliseks rikke tekkimist pidurisüsteemi jõuülekandeosades, kui need loetakse käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.2.7 ettenähtud tingimustel purunematuteks, tingimusel et need on toodetud metallist või samalaadsete omadustega materjalist ning tavapärasel pidurdamisel märkimisväärselt ei deformeeru.

3.2.   Kui punktis 3.1 nimetatud lisaseadme töölepanekuks on vaja kasutada tööriista või mutrivõtit, siis tuleb sellist riista või mutrivõtit sõidukis hoida.

3.3.   Kui lisavabastusseade kasutab vedruakude vabastamiseks salvestatud energiat, kehtivad järgmised lisanõuded.

3.3.1.

Kui vedruaku lisavabastusseadme juhtseadis on sama mis rikke- või seisupiduril, kehtivad kõikidel juhtudel punkti 2.3 nõuded.

3.3.2.

Kui vedruaku lisavabastusseadmel on rikke- või seisupidurist eraldi juhtseadis, kehtivad mõlema juhtseadise suhtes punkti 2.3 nõuded. Punkti 2.3.4 nõuded ei kehti siiski vedruaku lisavabastusseadme suhtes. Peale selle peab lisavabastusseadme juhtseadis olema sellises kohas, et juht ei saa seda kasutada tavapärasest sõiduasendist.

3.4.   Kui lisavabastusseadmes kasutatakse suruõhku, peab süsteem olema käitatav eraldi juhtseadise abil, mis ei ole ühendatud vedruaku juhtseadisega.


9. LISA

PIDURISILINDRITE MEHAANILISE LUKUSTUSSEADMEGA VARUSTATUD SEISUPIDURISÜSTEEMIDEGA SEOTUD SÄTTED

1.   MÕISTE

„Pidurisilindrite mehaaniline lukustusseade”– seade, mis tagab pidurikolvivarre mehaanilise lukustamise teel seisupidurisüsteemi pidurdusfunktsiooni. Mehaaniliseks lukustamiseks lastakse lukustuskambris rõhu all olev vedelik välja. Seadis on projekteeritud nii, et rõhu taastamine lukustuskambris lõpetaks lukustuse.

2.   ERINÕUDED

2.1.   Kui lukustuskambri rõhk läheneb mehaanilisele lukustusele vastavale tasemele, siis käivitub optiline või helisignaalseadis. Selle tingimuse täitmisel võib hoiatusseadisena kasutada käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.1 määratletud punast märgutuld. Käesolev säte ei kehti haagiste kohta.

Haagiste puhul võib mehaanilisele lukustumisele vastav rõhk olla kuni 400 kPa. Seisupidurdust peab olema võimalik tekitada pärast mis tahes riket haagise sõidupidurisüsteemis. Peale selle peab olema võimalik pidurid vabastada vähemalt kolm korda pärast haagise lahtiühendamist, kusjuures rõhk toitevoolikus peab enne lahtiühendamist olema 650 kPa. Kõnealuste tingimuste täitmisel peavad pidurid olema võimalikult täpselt reguleeritud. Ühtlasi peab olema võimalik rakendada ja vabastada seisupidurisüsteemi käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.10 kohaselt, kui haagis on vedukiga ühendatud.

2.2.   Mehaanilise lukustusseadmega varustatud silindrites peab energiat pidurikolvi liikumiseks andma üks kahest sõltumatust energiasalvestist.

2.3.   Lukustatud pidurisilinder peab olema vabastatav ainult juhul, kui pidur pärast nimetatud vabastamist kindlasti tööle hakkab.

2.4.   Pidurduskambrit toitva energiaallika rikke korral kasutatakse lisalukustusseadet (näiteks mehaanilist või pneumaatilist, milles kasutatakse näiteks ühe ratta rehvis olevat õhku).

2.5.   Juhtseadis peab pärast käivitamist sooritama järgmised üksteisele järgnevad toimingud: rakendab pidurid, tekitades seisupidurduseks vajaliku pidurdustõhususe, lukustab pidurid kõnealuses asendis ning võtab seejärel ära pidurdusjõu.


10. LISA

PIDURDUSE JAOTUMINE SÕIDUKITE TELGEDE VAHEL NING VEDUKITE JA HAAGISTE OMAVAHELISE VASTAVUSE NÕUDED

1.   ÜLDNÕUDED

1.1.   M2-, M3-, N-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile käesoleva lisa nõuetele. Eriseadme kasutamise korral peab seade töötama automaatselt (1).

Eespool loetletud kategooriate sõidukid, mis on varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga ja vastavad 13. lisa asjakohastele nõuetele, peavad siiski vastama ka käesoleva lisa asjakohastele nõuetele järgmiste eranditega.

a)

Skeemil 1A, 1B või 1C näidatud haardumisvõime nõuete täitmine ei ole kohustuslik.

b)

Õhkpidurisüsteemiga varustatud vedukite ja haagiste pukseerimisel ei ole skeemidel 2, 3 või 4 näidatud tühimassiga seotud kokkusobivusnõuete täitmine kohustuslik. Kõigis koormustingimustes peab siiski tekkima pidurdusjõud, kui rõhk juhtahela haakepea juures on 20–100 kPa või sellele vastav digitaalne nõudlus.

1.1.1.   Kui sõidukile on paigaldatud aeglusti, ei võeta aeglustusjõudu sõiduki käesoleva lisa sätetele vastavuse kindlaksmääramisel arvesse.

1.2.   Käesoleva lisa punktides 3.1.5, 3.1.6, 4.1, 5.1 ja 5.2 esitatud skeemidega seotud nõuded kehtivad nii käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.1 kohase pneumaatilise juhtahelaga sõidukite suhtes kui ka käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.3 kohase elektrilise juhtahelaga sõidukite suhtes. Mõlemal juhul on võrdlusväärtus (skeemide abstsiss) juhtahelas ülekantud rõhu väärtus:

a)

käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.1 kohaselt varustatud sõidukite puhul tegelik pneumaatiline rõhk juhtahelas (pm);

b)

käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.3 kohaselt varustatud sõidukite puhul elektrilise juhtahela edastatud digitaalse nõudluse (vastavalt standardile ISO 11992:2003 ja selle muudatusele 1:2007) väärtusele vastav rõhk.

Käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.2 kohaselt (nii pneumaatilise juhtahelaga kui ka elektrilise juhtahelaga) varustatud sõidukid peavad vastama nii pneumaatilise juhtahela kui ka elektrilise juhtahela skeemi nõuetele. Pneumaatilise juhtahela ja elektrilise juhtahela pidurdusnäitajate kõverad ei pea aga olema identsed.

1.3.   Pidurdusjõu tekkimise kontroll

1.3.1.   Tüübikinnituse andmise ajal kontrollitakse, et iga sõltumatu teljerühma telje pidurdus kujuneb järgmistes rõhuvahemikes.

a)

Täismassiga sõidukid

 

Vähemalt üks telg hakkab tekitama pidurdusjõudu siis, kui rõhk ühenduspeas on vahemikus 20–100 kPa või sellele vastav digitaalne nõudlus.

 

Vähemalt üks iga muu teljerühma telg hakkab pidurdusjõudu avaldama siis, kui rõhk ühenduspeas on < 120 kPa või sellele vastav digitaalne nõudlus.

b)

Tühimassiga sõidukid

Vähemalt üks telg hakkab tekitama pidurdusjõudu siis, kui rõhk ühenduspeas on vahemikus 20–100 kPa või sellele vastav digitaalne nõudlus.

1.4.   Kui õhkpidurisüsteemiga O-kategooria sõidukit puhul kasutatakse 20. lisas määratletud alternatiivset tüübikinnitusmenetlust, tehakse käesoleva lisaga nõutavad arvutused 19. lisa kohastest kontrolliaruannetest saadud pidurdustõhususe näitajatega ja 20. lisa 1. liites sätestatud meetodil määratud raskuskeskme kõrgusega.

2.   TÄHISED

i

=

teljeindeks (i = 1, esitelg; i = 2, teine telg; jne),

Pi

=

muutumatute tingimuste korral teepinna normaalne reaktsioonijõud teljele i,

Ni

=

teekatte põhjustatud normaaljõud teljele i pidurdamisel,

Ti

=

teljele i rakendatud pidurite jõud tavapärastes pidurdustingimustes teel,

fi

=

Ti/Ni jagatis ehk teljel i tekkiv haardumisvõime (2),

J

=

sõiduki aeglustus,

g

=

raskuskiirendus: g = 9,81 m/s2,

z

=

sõiduki pidurdustegur = J/g (3),

P

=

sõiduki mass,

h

=

tootja poolt kindlaksmääratud ning tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse poolt kinnitatud raskuskeskme kõrgus maapinnast,

E

=

teljevahe,

k

=

rehvi ja tee teoreetiline haardetegur,

Kc

=

parandustegur: täismassiga poolhaagis,

Kv

=

parandustegur: tühimassiga poolhaagis,

TM

=

haagise vedukite rataste välispindadele mõjuvate pidurdusjõudude summa,

PM

=

teepinna ja haagisega veduki rataste vaheline normaalne staatiline reaktsioonijõud kokku (4),

pm

=

rõhk juhtvooliku ühenduspea juures,

TR

=

pidurdusjõudude summa haagise kõigi rataste välispinnal,

PR

=

teepinna põhjustatud staatiline normaaljõud, mis mõjub kõigile haagise ratastele (4),

PRmax

=

täismassiga haagise PR väärtus,

ER

=

veopoldi ja poolhaagise telje või telgede keskme vaheline kaugus,

hR

=

poolhaagise tootja poolt kindlaksmääratud ning tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse poolt kinnitatud raskuskeskme kõrgus maapinnast.

3.   NÕUDED MOOTORSÕIDUKITELE

3.1.   Kaheteljelised sõidukid

3.1.1.   Kõigi sõidukikategooriate puhul k väärtusega vahemikus 0,2–0,8 (5):

z ≥ 0,10 + 0,85 (k – 0,20)

3.1.2.   Sõiduki kõigi koormustingimuste juures peab tagatelje haardumiskõver paiknema ülalpool esitelje haardumiskõverat:

3.1.2.1.

Kõikide pidurdusjõu väärtuste puhul vahemikus 0,15–0,80 N1-kategooria sõidukite puhul, mille tagatelje koormusesuhe täismassiga/tühimassiga ei ületa 1,5 või mille täismass on alla 2 tonni, z väärtuste vahemikus 0,3–0,45 on lubatud haardumiskõvera inversioon juhul, kui tagatelje haardumiskõver ei ületa valemiga k = z määratletud sirget rohkem kui 0,05 võrra (ideaalne haardumissirge, vt skeem 1A).

3.1.2.2.

Kõikide pidurdusjõu väärtuste puhul vahemikus 0,15–0,50 loetakse see tingimus N1-kategooria sõidukite puhul täidetuks, kui pidurdusjõu väärtuste vahemikus 0,15–0,30 asetsevad iga telje haardumiskõverad ideaalse haardumissirgega paralleelsete, võrrandi k = z ± 0,08 abil saadud sirgete vahel, nagu on kujutatud käesoleva lisa skeemil 1C, kusjuures tagatelje haardumiskõver võib lõikuda sirgega k = z – 0,08 ning pidurdusjõu väärtustel 0,3–0,5 vastab suhtele z ≥ k – 0,08 ning pidurdusjõu väärtustel 0,5–0,61 suhtele z ≥ 0,5 k + 0,21.

3.1.2.3.

Muude kategooriate sõidukite puhul kõigi pidurdusjõu väärtuste vahemikus 0,15–0,30. See tingimus loetakse täidetuks, kui pidurdusjõu väärtustel 0,15–0,30 asetsevad iga telje haardumiskõverad ideaalse haardumissirgega paralleelsete, võrrandi k = z ± 0,08 abil saadud sirgete vahel, nagu on kujutatud käesoleva lisa skeemil 1B, ning tagatelje haardumiskõver pidurdusjõu väärtuste z ≥ 0,3 korral vastab suhtele

z ≥ 0,3 + 0,74 (k – 0,38).

3.1.3.   Mootorsõidukid, millega on lubatud vedada õhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid

3.1.3.1.   Kui katsetamine toimub väljalülitatud energiaallikaga, suletud toitevoolikuga ning pneumaatilise juhtvoolikuga ühendatud 0,5 liitrise mahutiga ning süsteemi sisse- ja väljalülitusrõhkudega, siis peab pidurisüsteemi juhtseadise täielikul rakendamisel rõhk toitevooliku ja pneumaatilise juhtvooliku ühenduspeade juures olema vahemikus 650–850 kPa olenemata sõiduki koormusest.

3.1.3.2.   Juhtkaabliga sõidukite puhul peab sõidupidurisüsteemi juhtseadise täielik rakendamine andma digitaalse koormusväärtuse, mis vastab rõhule 650–850 kPa (vt standard ISO 11992:2003, k.a 11992-2:2003 ja selle muudatus 1:2007).

3.1.3.3.   Need väärtused peavad haagisest eraldatud vedukil olema tõestatavalt mõõdetavad. Käesoleva lisa punktides 3.1.5, 3.1.6, 4.1, 5.1 ja 5.2, esitatud skeemidel olevaid kokkusobivusvahemikke ei tohi laiendada üle 750 kPa ja/või vastava digitaalse koormusväärtuse (vt standard ISO 11992:2003, k.a 11992-2:2003 ja selle muudatus 1:2007).

3.1.3.4.   Rõhk toitevooliku ühenduspea juures peab olema vähemalt 700 kPa, kui süsteemis on sisselülitamisrõhk. Kõnealust rõhku näidatakse sõidupidureid rakendamata.

3.1.4.   Punktide 3.1.1 ja 3.1.2 nõuete kontrollimine

3.1.4.1.   Käesoleva lisa punktide 3.1.1 ja 3.1.2 nõuete kontrollimiseks esitab tootja esi- ja tagatelgede haardumiskõverad, mis on välja arvutatud järgmiste valemite abil:

Formula

Formula

Kõverad joonistatakse mõlema järgmise koormustingimuse kohta:

3.1.4.1.1.

tühimassiga, töökorras, juhiga; kabiiniga šassiina esitatud sõidukile võib kere massi jäljendamiseks lisada täiendava koormuse, mis ei ole suurem kui tootja poolt käesoleva eeskirja 2. lisas määratletud tühimass;

3.1.4.1.2.

koormatud sõiduk; kui võib kasutada mitut massi jaotumise võimalust, võetakse arvesse võimalus, mille puhul kõige suurem koormus langeb esiteljele.

3.1.4.2.   Kui (püsiva) täisveoga sõidukite puhul ei ole võimalik teha punktiga 3.1.4.1 ettenähtud matemaatilist kontrolli, võib tootja selle asemel rataste lukustumisjärjestuse katse abil kontrollida, kas esirataste lukustumine toimub kõikide pidurdusjõu väärtuste puhul vahemikus 0,15–0,8 samaaegselt tagarataste lukustumisega või enne tagarataste lukustumist.

3.1.4.3.   Punkti 3.1.4.2 nõuete täitmise kontroll

3.1.4.3.1.   Rataste lukustumisjärjestuse katse tehakse teepindadel, mille haardetegur ei ole suurem kui 0,3 ja ligikaudu 0,8 (kuiv tee), ja punktis 3.1.4.3.2 osutatud algkiirustel.

3.1.4.3.2.   Katsekiirused:

 

madala hõõrdeteguriga teepindadel aeglustamisel 60 km/h, kuid mitte rohkem kui 0,8 vmax;

 

kõrge hõõrdeteguriga teepindadel aeglustamisel 80 km/h, kuid mitte rohkem kui vmax.

3.1.4.3.3.   Rakendatud pedaalijõud võib ületada 4. lisa punktis 2.1.1 sätestatud lubatud jõu.

3.1.4.3.4.   Pedaalijõudu rakendatakse ja suurendatakse nii, et sõiduki teine ratas lukustub 0,5–1 sekundit pärast piduri rakendamist, kuni ühe telje mõlemad rattad on lukustunud (katse ajal võivad lukustuda ka lisarattad, nt samaaegse lukustumise korral).

3.1.4.4.   Punktis 3.1.4.2 kirjeldatud katsed tehakse igal teepinnal kaks korda. Kui ühe katse tulemus on mitterahuldav, tehakse kolmas, otsustav katse.

3.1.4.5.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul, kui elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi hetkevõimsust mõjutab aku laetuse tase, võetakse kõverate joonistamisel arvesse elektrilise generatiivpidurduse osa miinimum- ja maksimumpidurdusjõu korral. Seda nõuet ei kohaldata, kui sõiduk on varustatud mitteblokeeruva piduriseadmega, mis kontrollib elektrilise regeneratiivpidurdusega seotud rattaid. Seda nõuet ei kohaldata, kui sõiduk on varustatud mitteblokeeruva piduriseadmega, mis kontrollib elektrilise regeneratiivpidurdusega seotud rattaid. Kõnealuse nõude asemel kohaldatakse 13. lisa nõudeid.

3.1.5.   Muud kui poolhaagiste vedukid

3.1.5.1.   Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada õhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4- kategooria haagiseid, peab pidurdusjõu väärtuse TM/PM ja rõhu pm vaheline suhe kõikide rõhkude puhul vahemikus 20–750 kPa olema käesoleva lisa skeemil 2 osutatud piirkondades.

3.1.6.   Vedukid ja haagised

3.1.6.1.   Tühimassiga poolhaagisega vedukid. Tühimassiga autorong on töökorras veduk, kus on juht ning millega on ühendatud tühimassiga poolhaagis. Poolhaagise vedukile ülekantavat dünaamilist koormust esindab sadulseadmele avaldatav staatiline mass Ps, mis moodustab 15 % sadulseadmele rakenduvast täismassist. Pidurdusjõude reguleeritakse pidevalt „tühimassiga poolhaagisega veduki” ja „ainult veduki” koormustingimuste vahel; kontrollitakse „ainult veduki” pidurdusjõude.

3.1.6.2.   Täismassiga poolhaagisega vedukid. Täismassiga autorong on töökorras veduk, kus on juht ning millega on ühendatud täismassiga poolhaagis. Poolhaagise dünaamilist koormust vedukile väljendatakse sadulseadmele avaldatava staatilise massina Ps, mille valem on:

Ps = Pso (1 + 0,45z)

Kus:

Pso

veduki suurima tehniliselt lubatud täismassi ja tühimassi vahe.

h väärtus määratakse järgmiselt:

Formula

Kus:

ho

veduki raskuskeskme kõrgus,

hs

haakeseadise kõrgus, millele poolhaagis toetub,

Po

poolhaagiseta veduki tühimass

ning

Formula

3.1.6.3.   Õhkpidurisüsteemiga sõiduki puhul peab pidurdusjõu väärtuse TM/PM ja rõhu pm suhe kõikide rõhkude puhul vahemikus 20–750 kPa olema skeemil 3 osutatud piirkondades.

3.2.   Sõidukid, millel on rohkem kui kaks telge

Käesoleva lisa punkti 3.1 nõudeid kohaldatakse sõidukite suhtes, millel on rohkem kui kaks telge. Punkti 3.1.2 nõuded seoses rataste lukustumisjärjestusega loetakse täidetuks, kui pidurdusjõu väärtuste vahemikus 0,15–0,30 on vähemalt ühe esitelje rataste haardumine suurem kui vähemalt ühe tagatelje rataste haardumine.

4.   NÕUDED SEOSES POOLHAAGISTEGA

4.1.   Õhkpidurisüsteemidega varustatud poolhaagised

4.1.1.

Pidurdusjõu väärtuse TR/PR ja rõhu pm lubatud suhe nii tühimassi kui ka täismassi puhul peab kõikidel rõhkudel vahemikus 20–750 kPa jääma skeemidelt 4A ja 4B saadud kahte vahemikku. Kõnealune nõue peab olema täidetud poolhaagise telgede kõigi lubatud koormuste puhul.

4.1.2.

Punkti 4.1.1 sätet ei ole vaja täita, kui poolhaagise, mille tegur Kc on alla 0,95, pidurdustõhusus vastab vähemalt käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 3.1.2.1 või punkti 3.1.3.1 sätetele.

5.   NÕUDED SEOSES TÄIS- JA KESKTELGHAAGISTEGA

5.1.   Õhkpidurisüsteemidega varustatud täishaagised:

5.1.1.

Kahe teljega täishaagiste suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

5.1.1.1.

k väärtuste korral, mis jäävad vahemikku 0,2–0,8 (6):

z ≥ 0,1 + 0,85 (k – 0,2)

5.1.1.2.

Kõigi sõiduki koormustingimuste juures ei tohi tagatelje haardumiskõver kõigi vahemikku 0,15–0,30 jäävate pidurdustegurite korral paikneda ülalpool esitelje haardumiskõverat. See tingimus loetakse täidetuks ka pidurdusjõu väärtustel 0,15–0,30, kui iga telje haardumiskõverad asetsevad ideaalse haardumissirgega paralleelsete, võrrandite k = z + 0,08 ja k = z – 0,08 abil saadud sirgete vahel, nagu on kujutatud skeemil 1B, ning tagatelje haardumiskõver pidurdustel z ≥ 0,3 vastab suhtele

z ≥ 0,3 + 0,74 (k – 0,38).

5.1.1.3.

Punktide 5.1.1.1 ja 5.1.1.2 täitmise kontrollimiseks kasutatakse punktis 3.1.4 sätestatud menetlust.

5.1.2.

Rohkem kui kahe teljega täishaagiste suhtes kohaldatakse käesoleva lisa punkti 5.1.1 nõudeid. Punkti 5.1.1 nõuded seoses rataste lukustumisjärjestusega loetakse täidetuks, kui pidurdusjõu väärtuste vahemikus 0,15–0,30 on vähemalt ühe esitelje rataste haardumine suurem kui vähemalt ühe tagatelje rataste haardumine.

5.1.3.

Pidurdusjõu väärtuse TR/PR ja rõhu pm lubatud suhe nii tühimassi kui ka täismassi puhul peab kõikidel rõhkudel vahemikus 20–750 kPa jääma skeemil 2 näidatud piirkondadesse.

5.2.   Õhkpidurisüsteemidega varustatud kesktelghaagised

5.2.1.

Pidurdusjõu väärtuse TR/PR ja rõhk pm lubatud suhe peab jääma skeemilt 2 tuletatud kahte piirkonda, mille saamiseks vertikaalskaala korrutatakse 0,95-ga. See nõue peab nii täis- kui ka tühimassiga olema täidetud kõigi rõhkude puhul vahemikus 20–750 kPa.

5.2.2.

Kui käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 3.1.2.1 nõudeid ei ole võimalik täita haarduvuse puudumise tõttu, siis tuleb kesktelghaagisele paigaldada käesoleva eeskirja 13. lisa nõuetele vastav mitteblokeeruv pidurisüsteem.

6.   PIDURDUSJÕU JAOTUSSÜSTEEMI RIKKE PUHUL KOHALDATAVAD NÕUDED

Kui käesoleva lisa nõuete täitmiseks kasutatakse eriseadet (näiteks sõiduki vedrustuse mehaanilist kontrolli) või kui sõiduk on varustatud vastava eriseadmega, siis peab kõnealuse seadme juhtseadise rikke korral olema võimalik sõiduk peatada mootorsõidukite rikkepidurduse puhul kindlaksmääratud tingimustel; sõidukite puhul, millega on lubatud vedada õhkpiduritega haagiseid, peab olema võimalik saavutada juhtahela ühenduspea juures käesoleva lisa punktis 3.1.3 kindlaksmääratud vahemikule vastav rõhk. Haagiste puhul peab seadme juhtseadise rikke korral olema võimalik saada sõidupiduri pidurdustõhusus, mis moodustab vähemalt 30 % kõnealusele sõidukile ettenähtud pidurdustõhususest.

7.   MÄRGISTUS

7.1.   Sõidukid, mis vedrustuse abil mehaaniliselt reguleeritava seadme tõttu vastavad käesoleva lisa nõuetele, või sõidukid, mis on varustatud vastava eriseadmega, peavad olema varustatud märgistega, millel on esitatud seadme kasulik käigupikkus sõiduki tühi- ja täismassile vastavate asendite vahel, ning kogu lisateave, mis võimaldab kontrollida seadme seadeid.

7.1.1.   Kui piduri koormusanduri reguleerimine vedrustuse abil toimub mõnel muul viisil, siis peab sõiduki märgis sisaldama teavet, mis võimaldab kontrollida seadme seadeid.

7.2.   Kui vastavus käesoleva lisa nõuetele saavutatakse õhurõhku reguleeriva seadme abil, siis tuleb sõiduki märgisele kanda teljekoormused maapinnal, seadme väljalaskerõhu nimiväärtus ja sisselaskerõhk, mis on vähemalt 80 % maksimaalsest tootja poolt ettenähtud sisselaskerõhust järgmiste koormuste puhul:

7.2.1.

seadist reguleeriva(te) telje (telgede) suurim tehniliselt lubatud teljekoormus;

7.2.2.

teljekoormus(ed), mis vastab (vastavad) töökorras sõiduki massile, nagu on määratletud käesoleva eeskirja 2. lisa punktis 13;

7.2.3.

teljekoormus(ed), mis vastab (vastavad) ligilähedaselt ettenähtud kerega töökorras sõidukile, kusjuures käesoleva lisa punktis 7.2.2 mainitud teljekoormus(ed) vastab(vastavad) sõidukile, millel on kabiiniga šassii;

7.2.4.

tootja poolt ettenähtud teljekoormus(ed), mis võimaldavad kontrollida seadme seadeid kasutamise ajal, kui koormus(ed) erineb (erinevad) käesoleva lisa punktides 7.2.1–7.2.3 nimetatud koormustest.

7.3.   Käesoleva eeskirja 2. lisa punkt 14.8 sisaldab teavet, mis võimaldab kontrollida vastavust käesoleva lisa punktide 7.1 ja 7.2 nõuetele.

7.4.   Käesoleva lisa punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud märgised peavad olema kustumatud ja kinnitatud nähtavale kohale. Õhkpidurisüsteemiga varustatud sõiduki mehaaniliselt reguleeritava seadme märgise näidis on esitatud käesoleva lisa skeemil 5.

7.5.   Elektrooniliselt reguleeritavatel pidurdusjõu jagamise süsteemidel, mille puhul ei ole võimalik täita punktide 7.1, 7.2, 7.3 ja 7.4 nõudeid, peab olema pidurdusjõu jagunemist mõjutavaid funktsioone automaatselt kontrolliv menetlus. Peale selle peab punktis 1.3.1 osutatud kontrolli olema võimalik teha seisva sõiduki puhul, tekitades nõudluse nimirõhu, mis toimib pidurduse alustamisena nii täis- kui ka tühimassiga sõidukil.

8.   SÕIDUKI KATSETAMINE

Tüübikinnituse andmisel kontrollib tehniline teenistus vastavust käesoleva lisa nõuetele ning teeb vajaduse korral täiendavad katsed. Täiendavate katsete tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

Skeem 1A

Teatavad N1-kategooria sõidukid

(Vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.2.1)

Image

Skeem 1B

Muud kui N1-kategooria sõidukid ja täishaagised

(Vt käesoleva lisa punktid 3.1.2.3 ja 5.1.1.2)

Image

Märkus:

alumine piir k = z – 0,08 ei kehti tagatelje haardumisvõime jaoks.

Skeem 1C

N1-kategooria sõidukid (teatavate eranditega pärast 1. oktoobrit 1990)

(Vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.2.2)

Image

Märkus:

alumine piir k = z – 0,08 ei kehti tagatelje haardumisvõime jaoks.

Skeem 2

Pukseerivad sõidukid ja haagised (v.a poolhaagiste vedukid ja poolhaagised)

(Vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.5.1)

Image

Märkus:

skeemil kujutatud suhteid rakendatakse järk-järgult täis- ja tühimassi vahelistes koormusastmetes ning need saadakse automaatselt.

Skeem 3

Vedukid ja haagised

(Vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.6.3)

Image

Märkus:

skeemil kujutatud suhteid rakendatakse järk-järgult täis- ja tühimassi vahelistes koormusastmetes ning need saadakse automaatselt.

Skeem 4A

Poolhaagised

(Vt käesoleva lisa punkt 4)

Image

Märkus:

pidurdusjõu väärtuse TR/PR ja juhtahela rõhu vaheline suhe täis- ja tühimassi korral määratakse järgmiselt:

Tegurid Kc (täismass) ja Kv (tühimass) saadakse skeemi 4B põhjal. Täis- ja tühimassile vastavate piirkondade saamiseks korrutatakse skeemi 4A viirutatud ala ülem- ja alampiiri ordinaatide väärtused vastavalt teguritega Kc ja Kv.

Skeem 4B

(Vt käesoleva lisa punkt 4 ja skeem 4A)

Image

SELGITAV MÄRKUS SKEEMI 4B KASUTAMISE KOHTA

1.

Skeem 4B on saadud järgmise valemi abil:

Formula

2.

Kasutusmeetodi kirjeldus koos näitega

2.1.

Katkendlikud jooned skeemil 4B väljendavad tegurite Kc ja Kv määramist järgmisel sõidukil, kui:

 

Täismassiga

Tühimassiga

P

24 tonni (240 kN)

4,2 tonni (42 kN)

PR

150 kN

30 kN

PRmax

150 kN

150 kN

hR

1,8 m

1,4 m

ER

6,0 m

6,0 m

Järgmistes punktides on sulgudes olevad arvud esitatud ainult skeemi 4B kasutamismeetodi illustreerimiseks.

2.2.

Suhete arvutamine

(a)

Formula

koormaga (=1,6)

(b)

Formula

koormata (= 1,4)

(c)

Formula

koormata (= 0,2)

2.3.

Parandusteguri KC kindlaksmääramine täismassi puhul:

a)

alustada hR asjakohasest väärtusest (hR = 1,8 m);

b)

liikuda horisontaalselt asjakohase g · P/PR jooneni (g · P/PR = 1,6);

c)

liikuda vertikaalselt asjakohase ER jooneni (ER = 6,0 m);

d)

liikuda horisontaalselt KC skaalani; KC on nõutav täismassi parandustegur (KC = 1,04).

2.4.

Parandusteguri KV kindlaksmääramine tühimassi puhul

2.4.1.

Teguri K2 kindlaksmääramine:

a)

alustada asjakohasest hR väärtusest (hR = 1,4 m);

b)

liikuda horisontaalselt asjakohase PR/PRmax jooneni vertikaalteljele lähimas kõverate rühmas (PR/PRmax = 0,2);

c)

liikuda vertikaalselt horisontaalteljeni ning võtta K2 väärtus (K2 = 0,13 m).

2.4.2.

Teguri K1 kindlaksmääramine:

a)

Alustada hR asjakohasest väärtusest (hR = 1,4 m);

b)

liikuda horisontaalselt asjakohase g · P/PR jooneni (g · P/PR = 1,4);

c)

liikuda vertikaalselt asjakohase ER jooneni (ER = 6,0 m);

d)

liikuda horisontaalselt asjakohase PR/PRmax jooneni vertikaalteljest kaugeimas kõverate rühmas (PR/PRmax = 0,2);

e)

liikuda vertikaalselt horisontaalteljeni ning võtta K1 väärtus (K1 = 1,79).

2.4.3.

Teguri KV kindlaksmääramine

Tühimassi parandustegur KV saadakse järgmise valemi abil:

KV = K1 – K2 (KV = 1,66)

Skeem 5

Piduri koormusandur

(Vt käesoleva lisa punkt 7.4)

Kontrollandmed

Sõiduki koorem

Telje nr 2 koormus maapinnal

[daN]

Sisselaske-rõhk

[kPa]

Väljalaske-rõhu nimiväärtus

[kPa]

Image

Täismassiga

10 000

600

600

Tühimassiga

1 500

600

240


(1)  Haagiste suhtes, mille pidurdusjõu jagunemist telgede vahel reguleeritakse elektrooniliselt, kohaldatakse käesoleva lisa nõudeid üksnes siis, kui haagis on elektriliselt ühendatud vedukiga standardi ISO 7638:2003 kohase pistiku abil.

(2)  Sõiduki „haardumiskõverad” on kõverad, mis näitavad konkreetsete koormustingimuste juures iga telje i haardumise kasutegurit sõiduki pidurdusjõu väärtuse suhtes.

(3)  Poolhaagiste puhul on z poolhaagise telje (telgede) staatilise massiga jagatud pidurdusjõud.

(4)  Nagu on osutatud käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.4.4.3.

(5)  Punktide 3.1.1 ja 5.1.1 nõuded ei mõjuta 4. lisa pidurdustõhusust käsitlevaid nõudeid. Kui punkti 3.1.1 või 5.1.1 sätetele vastavuse kontrollimisel saadakse siiski 4. lisas ettenähtud pidurdustõhususest kõrgemad väärtused, siis rakendatakse haardumiskõveratega seotud sätteid käesoleva lisa skeemide 1A, 1B ja 1C aladel, mille määratlevad sirgjooned k = 0,8 ja z = 0,8.

(6)  Juhtseadis peab pärast käivitamist sooritama järgmised üksteisele järgnevad toimingud: rakendab pidurid, tekitades seisupidurduseks vajaliku pidurdustõhususe, lukustab pidurid kõnealuses asendis ning võtab seejärel ära pidurdusjõu.


11. LISA

JUHUD, MIL EI NÕUTA I JA/VÕI II (VÕI III A) VÕI III TÜÜBI KATSET

1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk ei vaja I ja/või II (või IIA) või III tüübi katset järgmistel juhtudel.

1.1.

Tegemist on mootorsõiduki või haagisega, mis on rehvide poolest, energia neeldumise poolest igasse telge ning rehvide ja pidurite paigaldusviisi poolest pidurdamise seisukohast identne mootorsõiduki või haagisega, mis:

1.1.1.

on läbinud I ja/või II (või IIA) või III tüübi katse ning

1.1.2.

on saanud tüübikinnituse seoses pidurdusenergia neeldumisega, kui iga telje mass ei ole asjaomase sõiduki omast väiksem.

1.2.

Tegemist on mootorsõiduki või haagisega, mille telg või teljed on rehvide poolest, energia neeldumise poolest igasse telge ning rehvide ja pidurite paigaldusviisi poolest pidurdamise seisukohast identne või identsed telje või telgedega, millest igaüks on läbinud I ja/või II (või IIA) või III tüübi katse seoses massiga ühe telje kohta, mis ei ole väiksem kui asjaomasel sõidukil, tingimusel et igasse telge neelduv pidurdusenergia ei ole suurem energiast, mis neeldub kõnealusesse telge kontrollkatse või -katsete ajal, mis tehakse eraldi kõnealusel teljel.

1.3.

Asjaomane sõiduk on varustatud aeglustiga (v.a mootorpidur), mis on identne järgmistel tingimustel juba katsetatud aeglustiga:

1.3.1.

Vähemalt 6 % kaldel (II tüübi katse) või vähemalt 7 % kaldel (IIA tüübi katse) tehtud katses peab aeglusti omal jõul olema stabiliseerinud sõiduki, mille täismass katse ajal on vähemalt sama suur kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki täismass;

1.3.2.

Eespool osutatud katses tehti kindlaks, et kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk saavutab teel liikumiskiiruse 30 km/h, on aeglusti pöörlevate osade pöörlemissagedus selline, et aeglustusmoment on vähemalt sama suur kui punktis 1.3.1 osutatud katses.

1.4.

Tegemist on õhkajamiga, S-pööraga või ketaspiduritega haagisega, (1) mis vastab käesoleva lisa 2. liite näitajate kontrollimisega seotud nõuetele võrreldes käesoleva lisa 3. liites esitatud võrdlusteljekatse aruandes esitatud näitajatega.

2.   Punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 kasutatud väljend „identne” tähendab nendes punktides osutatud sõiduki osade geomeetriliste ja mehaaniliste näitajate ning osade tootmiseks kasutatud materjalide identsust.

Haagiste puhul loetakse need nõuded punktide 1.1 ja 1.2 osas täidetuks, kui käesoleva lisa 2. liite punktis 3.7 osutatud kinnitatava haagise telje/piduri tunnuskoodid on esitatud võrdlustelje/-piduri kohta koostatud aruandes.

„Võrdlustelg/-pidur” on telg/pidur, mille kohta on olemas käesoleva lisa 2. liite punktis 3.9 nimetatud katsearuanne.

3.   Kui kohaldatakse eespool sätestatud nõudeid, esitatakse tüübikinnitust käsitlevas teatises (käesoleva eeskirja 2. lisa) järgmised andmed:

3.1.

punktis 1.1 osutatud juhul esitatakse I ja/või II (või IIA) või III tüübi võrdluskatseks esitatud sõiduki tüübikinnitusnumber;

3.2.

punktis 1.2 osutatud juhul täidetakse käesoleva lisa 1. liite I tabel;

3.3.

punktis 1.3 osutatud juhul täidetakse käesoleva lisa 1. liite II tabel;

3.4.

kui kohaldatakse punkti 1.4, täidetakse käesoleva lisa 1. liite III tabel.

4.   Kui tüübikinnituse taotleja, kes on pärit riigist, mis on käesolevat eeskirja kohaldava kokkuleppe osaline, osutab tüübikinnitusele, mis on antud muus riigis, mis on samuti käesolevat eeskirja kohaldava kokkuleppe osaline, esitab ta kõnealuse tüübikinnitusega seotud dokumendid.


(1)  Võrdväärse teabe esitamisel võib tüübikinnituse anda muu disainilahendusega piduritele.

1. liide

I tabel

 

Sõiduki teljed

Võrdlusteljed

Staatiline mass (P) (1)

Ratastele vajalik pidurdusjõud

Pöörlemissagedus

Katsemass (Pe) (1)

Ratastele mõjuv pidurdusjõud

Pöörlemissagedus

kg

N

Km/h

kg

N

km/h

Telg 1

Telg 2

Telg 3

Telg 4

 

 

 

 

 

 

II tabel

 

Kinnitamiseks esitatud sõiduki täismass …kg

 

Ratastele vajalik pidurdusjõud …N

 

Aeglusti peateljele vajalik aeglustusmoment …Nm

 

Aeglusti peateljele rakenduv aeglustusmoment (vastavalt skeemile) …Nm

III tabel

Võrdlustelg …Aruanne nr …Kuupäev …

(koopia lisatud)

 

I tüüp

III tüüp

Ühele teljele mõjuv pidurdusjõud (N) (vt 2. liite punkt 4.2.1)

Telg 1

T1 = …% Fe

T1 = …% Fe

Telg 2

T2 = …% Fe

T2 = …% Fe

Telg 3

T3 = …% Fe

T3 = …% Fe

Eeldatav pidurimehhanismi käik (mm) (vt 2. liite punkt 4.3.1.1)

Telg 1

S1 = …

s1 = …

Telg 2

S2 = …

s2 = …

Telg 3

S3 = …

s3 = …

Keskmine väljundsurvejõud (N) (vt 2. liite punkt 4.3.1.2)

Telg 1

ThA1 = …

ThA1 = …

Telg 2

ThA2 = …

ThA2 = …

Telg 3

ThA3 = …

ThA3 = …

Pidurdustõhusus (N) (vt 2. liite punkt 4.3.1.4)

Telg 1

T1 = …

T1 = …

Telg 2

T2 = …

T2 = …

Telg 3

T3 = …

T3 = …

 

0-tüübi katseks esitatud haagise katsetulemus

(E)

I tüüp kuumenenud

(eeldatav)

III tüüp kuumenenud

(eeldatav)

Sõiduki pidurdustõhusus (vt 2. liite punkt 4.3.2)

Nõuded pidurdamisel kuumenenud piduritega (vt 4. lisa punktid 1.5.3, 1.6.3 ja 1.7.2)

 

≥ 0,36

ning

≥ 0,60 E

≥ 0,40

ning

≥ 0,60 E


(1)  Vt käesoleva lisa 2. liite punkt 2.1.

2. liide

Haagise pidurite I ja III tüübi katse alternatiivmeetodid

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesoleva lisa punkti 1.4 kohaselt võib sõiduki tüübikinnituse ajal tegemata jätta I või III tüübi katse, tingimusel et pidurisüsteemi osad vastavad käesoleva liite nõuetele ning eeldatav pidurdustõhusus vastab kõnealusele sõidukikategooriale käesoleva eeskirjaga ettenähtud nõuetele.

1.2.   Käesolevas liites kirjeldatud viisil tehtud katsed loetakse eespool esitatud nõuetele vastavaks.

1.2.1.   Vastavalt käesoleva liite punktile 3.5.1 tehtud katsete puhul, mis on tehtud alates 7-seeria muudatuste 09. täienduse (k.a) alusel ja mille tulemus on positiivne, loetakse käesoleva liite punkti 3.5.1 (nagu seda on viimati muudetud) tingimused täidetuks. Kui kasutatakse käesolevat alternatiivset meetodit, osutatakse katsearuandes algsele katsearuandele, mille katsetulemusi uues ajakohastatud aruandes kasutati. Uued katsed tuleb aga teha käesoleva eeskirja uusima muudetud versiooni nõuete kohaselt.

1.2.2.   Katsete põhjal, mis tehti käesoleva liite kohaselt enne käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste 2. täienduse tegemist ja mis koos mis tahes lisaandmetega sõiduki/telje/piduri tootjalt annavad piisavalt teavet 11-seeria 2. täienduses esitatud nõuete täitmiseks, võib koostada uue aruande või pikendada olemasolevat katsearuande ilma kõnealuseid katseid tegelikult tegemata.

1.3.   Vastavalt käesoleva liite punktile 3.6 tehtud katsed ja 3. liite 2. jaotises või käesoleva lisa 4. liites esitatud tulemused on vastuvõetavad tõendid käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.8.1 nõuete täitmise kohta.

1.4.   Pidur(id) reguleeritakse enne allpool kirjeldatud III tüüpi katset järgmiselt.

1.4.1.

Haagiste õhkpidurid reguleeritakse nii, et on võimaldatud piduri automaatse reguleerimisseadme töötamine. Selleks reguleeritakse pidurimehhanismi käik järgmiselt:

s0 > 1,1 · sümberreg (ülempiir ei tohi ületada tootja soovitatud väärtust)

Kus:

sümberreg on piduri automaatse reguleerimisseadme tootja spetsifikatsioonis ettenähtud ümberreguleeritud käik, s.o käik, kui piduri lõtku hakatakse ümber reguleerima pidurdusrõhul 100 kPa.

Kui kokkuleppel tehnilise teenistusega ei peeta piduri täiturmehhanismi käigu mõõtmist mõistlikuks, kooskõlastatakse algseaded tehnilise teenistusega.

Eespool kirjeldatud tingimustes ja täiturmehhanismi rõhul 200 kPa rakendatakse pidurit 50 korda järjest. Seejärel rakendatakse pidurit üks kord täiturmehhanismi rõhul ≥ 650 kPa.

1.4.2.

Haagiste hüdroajamiga ketaspidurite puhul ei peeta reguleerimisnõudeid vajalikuks.

1.4.3.

Haagiste hüdroajamiga trummelpidurite puhul reguleeritakse pidurid tootja ettenähtud viisil.

1.5.   Piduri automaatsete reguleerimisseadmetega varustatud haagiste korral reguleeritakse pidurid enne allpool osutatud I tüübi katset punktis 1.4 sätestatud viisil.

2.   TÄHISED JA MÕISTED

2.1.   Tähised

P

=

staatilistes tingimustes sõiduki teljele mõjuv osa sõiduki massist

F

=

teekatte põhjustatud normaaljõud teljele staatilistes tingimustes = P · g

FR

=

teepinna põhjustatud staatiline normaaljõud, mis mõjub kõigile haagise ratastele

Fe

=

katsetelje koormus

Pe

=

Fe/g

g

=

raskuskiirendus: g = 9,81 m/s2

C

=

sisendpidurdusmoment

C0

=

lävendpidurdusmoment, vt määratlust punktis 2.2.2

C0,aegl

=

deklareeritud lävendpidurdusmoment

Cmax

=

suurim sisendpidurdusmoment

R

=

rehvi veereraadius (dünaamiline)

T

=

rehvi ja teepinna vaheline pidurdusjõud

TR

=

haagise rehvide ja teepinna vaheline pidurdusjõud kokku

M

=

pidurdusmoment = T · R

z

=

pidurdustegur = T/F või M/(R · F)

s

=

piduri täiturmehhanismi kogukäik (töökäik + vabakäik)

sp

=

vt 19. lisa 9. liide

ThA

=

vt 19. lisa 9. liide

l

=

hoova pikkus

r

=

piduritrumlite siseraadius või piduriketaste efektiivne raadius

p

=

pidurdusrõhk

Märkus: tähistele lisatud järelliide „e” on seotud võrdluspidurikatse näitajatega ja see lisatakse vajaduse korral ka muudele tähistele.

2.2.   Mõisted

2.2.1.

   Ketta või trumli mass

2.2.1.1.   „Deklareeritud mass”– tootja deklareeritud mass, mis on representatiivne mass piduri tunnuskoodi jaoks (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2).

2.2.1.2.   „Nominaalne katsemass”– tootja määratud ketta või trumli mass, millega tehniline teenistus teeb asjakohase katse.

2.2.1.3.   „Tegelik katsemass”– tehnilise teenistuse poolt enne katset mõõdetud mass.

2.2.2.

   „Lävendpidurdusmoment”:

2.2.2.1.

„C0” – vähim sisendpöördemoment, mis on vajalik mõõdetava pidurdusmomendi tekitamiseks. Momendi võib kindlaks määrata mõõtmistulemuste ekstrapolatsiooniga vahemikus, mis ei ületa 15 protsenti pidurdusjõu väärtusest, või mõne muu samaväärse meetodi abil (nt 10. lisa punkt 1.3.1.1).

2.2.2.2.

„C0,dec” – piduri jaoks representatiivne tootja poolt deklareeritud lävendpidurdusmoment (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2.1), mida on vaja 19. lisa 1. osa skeemi 2 koostamiseks;

2.2.2.3.

Lävendpidurdusmoment „C0,e” on määratletud punktis 2.2.2.1 osutatud menetlusega ja seda mõõdab tehniline teenistus katse lõpus.

2.2.3.

   „Ketta välisläbimõõt”:

2.2.3.1.   „deklareeritud välisläbimõõt”– tootja deklareeritud ketta välisläbimõõt, mis on ketta jaoks representatiivne välisläbimõõt (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2.1);

2.2.3.2.   „nominaalne välisläbimõõt”– tootja näidatud ketta välisläbimõõt, millega tehniline teenistus teeb asjakohase katse;

2.2.3.3.   „tegelik välisläbimõõt”– tehnilise teenistuse poolt enne katset mõõdetud välisläbimõõt.

2.2.4.

   „Nukkvõlli efektiivne pikkus” – vahemaa S-nuki keskjoonest kuni pidurihoova keskjooneni.

Smax

0

1/3 Smax

2/3 Smax

Sp

Käik

ThA

ThA

90 %

Telgjõud

3.   KATSEMEETODID

3.1.   Katsesõidud

3.1.1.   Piduri tõhususkatsed tuleks teha ainult ühele teljele.

3.1.2.   Telgede kombinatsiooni katsetamise tulemusi võib kasutada käesoleva lisa punkti 1.1 kohaselt juhul, kui veo- ja pidurite kuumenemise katses iga telje osa energiatoites on võrdne.

3.1.2.1.   See on tagatud juhul, kui kõigil telgedel on järgmised identsed momendid: piduri ehitus ja kinemaatika, hõõrdkate, rattapaigaldus, rehvid, pidurisilindrite käitamine ja rõhu jaotus.

3.1.2.2.   Telgede kombinatsiooni puhul näitab dokumenteeritud tulemus telgede keskmist tulemust, nagu oleks kasutatud vaid ühte telge.

3.1.3.   Telge (telgi) tuleks eelistatavalt mõjutada maksimaalse staatilise koormusega, kuigi see ei ole oluline juhul, kui katsetamise ajal võetakse asjakohaselt arvesse katsetatava telje (telgede) eri koormusest tulenevat veeretakistusjõu erinevust.

3.1.4.   Arvesse peab võtma katses kasutatavast autorongist tulenevat suurenenud veeretakistusjõudu.

3.1.5.   Katse algkiirus on ettenähtud kiirus. Lõppkiirus arvutatakse järgmise valemi põhjal: Lõppkiirus arvutatakse järgmise valemi põhjal:

Formula

Kus:

v1

=

algkiirus (km/h);

v2

=

lõppkiirus (km/h);

Po

=

veduki mass (kg) katsetingimustes,

P1

=

mittepidurdavale/mittepidurdavatele teljele/telgedele langev haagise massi osa (kg),

P2

=

pidurdava(te)le teljele (telgedele) langev haagise massi osa (kg).

3.2.   Inertsdünamomeeterkatsed

3.2.1.   Katseseadmel, mis on vajalik pidurite kuumenemise ja jahtumise katsetamiseks ning mida saab käesoleva liite punktides 3.5.2 ja 3.5.3 kirjeldatud katsetamisel rakendada püsikiirusel, peab olema pöörlemisinerts, mis simuleerib seda sõidukimassi lineaarinertsi osa, mis mõjub rattale.

3.2.2.   Katse tehakse komplektsel rattal, millel on rehv ning mis on monteeritud piduri liikuvale osale nii, nagu sõidukile monteeritakse. Inertne mass võib olla piduritega ühendatud vahetult või rehvide ja rataste kaudu.

3.2.3.   Soojenduskatsete ajal võib kasutada tegelikke tingimusi jäljendava kiiruse ja suunaga õhkjahutust, kui õhuvoolu kiirus on

võhk = 0,33 v

Kus:

v

=

sõiduki katsekiirus pidurdamise alguses.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

3.2.4.   Kui katses ei kompenseerita automaatselt rehvi veeretakistusjõudu, siis korrigeeritakse pidurile rakendatav pöördemoment veeretakistuskoefitsiendile 0,01 vastava pöördemomendi lahutamise teel.

3.3.   Teekatsete rullstend

3.3.1.   Telg tuleb koormata maksimaalse staatilise teljekoormusega, kuigi see ei ole oluline juhul, kui katsetamise ajal võetakse asjakohaselt arvesse katsetatava telje eri koormusest tulenevat veeretakistusjõu erinevust.

3.3.2.   Soojenduskatsete ajal võib kasutada tegelikke tingimusi jäljendava kiiruse ja suunaga õhkjahutust, kui õhuvoolu kiirus on

võhk = 0,33 v

Kus:

v

=

sõiduki katsekiirus pidurdamise alguses.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

3.3.3.   Pidurdus peab kestma 1 sekundi pärast 0,6-sekundilist suurima tõhususe saavutamise aega.

3.4.   Katsetingimused (üldteave)

3.4.1.   Katsetatav(ad) pidur(id) peab (peavad) olema varustatud mõõteriistadega järgmiste mõõtmiste tegemiseks:

3.4.1.1.

Pidev mõõtmine, mis võimaldab kindlaks määrata pidurdusmomendi või -jõu rehvi välispinnal.

3.4.1.2.

Õhurõhu pidev mõõtmine piduri tööseadmes.

3.4.1.3.

Sõiduki kiirus katse ajal.

3.4.1.4.

Algtemperatuur piduritrumli või piduriketta välispinnal.

3.4.1.5.

0 ja I või III tüüpi katses kasutatud piduri täiturmehhanismi käik.

3.5.   Katsemenetlused

3.5.1.   Täiendav jahtunud pidurite pidurdustõhususkatse

Pidur valmistatakse ette vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktile 4.4.2.

Kui pidurdustegurit BF ja lävendpidurdusmomenti on kontrollitud vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktile 4.4.3, kasutatakse täiendavas külmade pidurite pidurdustõhususkatses sama sissesõitmismenetlust, mida kasutatakse 19. lisa 1. osa punkti 4.4.3 kohase kontrolli puhul.

Külmade pidurite pidurdustõhususkatse võib teha pärast pidurdusteguri BF kontrollimist vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktile 4.

Samuti võib kaks pidurdustõhususe vähenemise katset (I ja III tüüpi katsed) teha üksteise järel.

Mõned 19. lisa 1. osa punkti 4.4.2.6 kohased pidurdamised võib teha pidurdustõhususe vähenemiskatsete vahel ning kontrolli ja külmade pidurite pidurdustõhususkatse vahel. Rakenduste arvu määrab pidurite tootja.

3.5.1.1.   Kõnealune katse tehakse I tüüpi katses algkiirusega 40 km/h ja III tüüpi katses 60 km/h, et hinnata kuumenenud pidurite pidurdustõhusust I ja III tüüpi katse lõpus. I ja/või III tüüpi pidurdustõhususe vähenemise katse(d) tuleb teha kohe pärast külmade pidurite tõhususkatset.

3.5.1.2.   Tehakse kolm pidurdamist, kusjuures rõhk (p) jääb samaks ning algkiirus vastab kiirusele 40 km/h (I tüübi katses) või kiirusele 60 km/h (III tüübi katses) ning trumlite või ketaste välispinnal mõõdetud temperatuur peab olema ligilähedaselt võrdne piduri algtemperatuuriga, kuid mitte üle 100 °C. Pidurdatakse sellisel täiturmehhanismi rõhul, et tekiks vähemalt 50 % pidurdusteguri väärtusele (z) vastav pidurdusmoment või -jõud. Pidurdusrõhk ei tohi olla üle 650 kPa ning sisendpöördemoment (C) ei tohi olla suurem kui tehniliselt lubatud suurim sisendpöördemoment (Cmax). Kolmel pidurdusel saadud keskmine väärtus moodustab jahtunud pidurite pidurdustõhususe.

3.5.2.   Pidurdustõhususe vähenemise katse (I tüüpi katse)

3.5.2.1.   Katse tehakse kiirusel 40 km/h, kusjuures piduri algtemperatuur, mõõdetuna trumli või piduriketta välispinnal, ei ületa 100 °C.

3.5.2.2.   Pidurdusjõu väärtus koos veeretakistusjõuga peab püsima 7 % juures (vt käesoleva liite punkt 3.2.4).

3.5.2.3.   Katse tehakse 2 minuti ja 33 sekundi jooksul või 1,7 km lõigul sõiduki kiirusel 40 km/h. Kui seda kiirust ei ole võimalik saavutada, siis pikendatakse katse kestust käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.5.2.2 kohaselt.

3.5.2.4.   Hiljemalt 60 sekundit pärast I tüübi katse lõppu tehakse pidurite kuumenemise katse käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.5.3 kohaselt, algkiirusega 40 km/h. Täiturmehhanismi rõhk peab olema võrdne 0-tüüpi katses kasutatava rõhuga.

3.5.3.   Pidurdustõhususe vähenemise katse (III tüüpi katse)

3.5.3.1.   Korduva pidurduse katsemeetodid

3.5.3.1.1.

Katsesõidud (vt 4. lisa punkt 1.7)

3.5.3.1.2.

Inertsdünamomeetri katse

11. lisa 2. liite punktis 3.2 nimetatud stendikatse tingimused võivad olla samad, mis käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.7.1 kohases teekatses, kus:

Formula

3.5.3.1.3.

Teekatsete rullstend

11. lisa 2. liite punktis 3.3 nimetatud stendikatse tingimused on järgmised:

pidurdamiste arv

20

pidurdustsükli kestus

(pidurdusaeg 25 s ja taastumisaeg 35 s)

60 s

katsekiirus

30 km/h

pidurdustegur

0,06

veeretakistusjõud

0,01

3.5.3.2.   Hiljemalt 60 sekundit pärast III tüübi katse lõppu tehakse pidurite kuumenemise katse käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.7.2 kohaselt. Täiturmehhanismi rõhk peab olema võrdne 0-tüüpi katses kasutatava rõhuga.

3.6.   Piduri automaatsele regulaatorile esitatavad tõhususnõuded

3.6.1.   Järgmisi nõudeid kohaldatakse pidurile paigaldatud automaatse regulaatori suhtes, mille tõhusust kontrollitakse kooskõlas käesoleva liite sätetega.

Punktis 3.5.2.4 (I tüübi katse) või punktis 3.5.3.2 (III tüübi katse) määratletud katsete lõpuleviimisel kontrollitakse punkti 3.6.3 nõuete täitmist.

3.6.2.   Järgmisi nõudeid kohaldatakse pidurile paigaldatud alternatiivse automaatse reguleerimisseadme suhtes, mille kohta 3. liite kohane katsearuanne on juba olemas.

3.6.2.1.   Pidurdustõhusus

Pärast piduri kuumenemist vastavalt punktis 3.5.2 (I tüübi katse) või punktis 3.5.3 (III tüübi katse) sätestatud menetlusele kohaldatakse vastavalt üht järgmistest sätetest:

a)

kuumenenud sõidupiduri pidurdustõhusus peab olema ≥ 80 % 0-tüübi katse pidurdustõhususest või

b)

pidurdatakse 0-tüübi katses kasutatud pidurdusrõhuga; sel rõhul mõõdetakse täiturmehhanismi kogukäiku (sA), mis peab olema ≤ 0,9 sp pidurikambri väärtusest.

sp = töökäik on käigupikkus, mille puhul väljundsurvejõud moodustab 90 % keskmisest survejõust (ThA) – vt käesoleva eeskirja 11. lisa 2. liite punkt 2.

3.6.2.2.   Punktis 3.6.2.1 kirjeldatud katsete lõpuleviimisel kontrollitakse punkti 3.6.3 nõuete täitmist.

3.6.3.   Vabakäigukatse

Pärast punktis 3.6.1 või 3.6.2 kirjeldatud katsete tegemist tohivad pidurid jahtuda külma piduri temperatuurini (s.o < 100 °C) ning tuleb kontrollida, kas haagis / ratas (rattad) täidab vabakäigul ühe järgmistest tingimustest:

a)

rattad pöörlevad vabalt (st neid võib käega pöörata);

b)

tehakse kindlaks, et vabastatud piduri(te)ga püsival kiirusel v = 60 km/h ei ületa asümptootiline temperatuur trumli/ketta temperatuuritõusu 80 °C. Sel juhul loetakse see jääkpidurdusmoment vastuvõetavaks.

3.7.   Identifitseerimine

3.7.1.   Teljel peavad olema nähtaval kohal selgesti loetavalt ja kustumatult järgmised mis tahes viisil rühmitatud identifitseerimisandmed:

a)

telje tootja ja/või kaubamärk;

b)

telje tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.1);

c)

piduri tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2);

d)

Fe tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.3);

e)

katsearuande numbri põhiosa (vt käesoleva liite punkt 3.9).

Näide on esitatud allpool:

 

Telje tootja ja/või kaubamärk ABC

 

ID1-XXXXXX

 

ID2-YYYYYY

 

ID3-11200

 

ID4-ZZZZZZZ

3.7.1.1.   Piduri eraldi asetseval automaatsel reguleerimisseadmel peavad olema nähtaval kohal selgesti loetavalt ja kustumatult järgmised rühmitatud identifitseerimisandmed:

a)

tootja ja/või kaubamärk;

b)

tüüp;

c)

versioon.

3.7.1.2.   Iga piduri hõõrdkatte kaubamärk ja tüüp peab olema tähistatud loetavalt ja kustumatult ning tähistus peab olema nähtav ka siis, kui hõõrdkate/piduriklots on piduriklotsile/alusplaadile paigaldatud.

3.7.2.   Tunnuskoodid

3.7.2.1.   Telje tunnuskood

Telje tunnuskoodi põhjal saab telge liigitada vastavalt selle pidurdusjõule/pidurdusmomendile, mille on ette näinud telje tootja.

Telje tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID1-”, millele järgneb veel maksimaalselt 20 sümbolit.

3.7.2.2.   Piduri tunnuskood

Piduri tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID2-”, millele järgneb maksimaalselt 20 sümbolit.

Sama tunnuskoodiga pidurid ei erine üksteisest järgmiste kriteeriumide poolest:

a)

piduri tüüp (nt trummel- (nukk, kiil jne) või ketaspidur (jäiga või ujuva, ühe või kahe kettaga jne));

b)

supordikorpuse, pidurikilbi, -ketta ja -trumli põhimaterjal (nt raud- või mitteraudmetall);

c)

järelliitega „e” mõõtmed vastavad käesoleva lisa 5. liite joonistele 2A ja 2B;

d)

piduri pidurdusjõu tekitamise põhimeetod;

e)

ketaspiduri puhul piduriketta paigaldamise meetod: jäik või ujuv;

f)

pidurdustegur BF;

g)

11. lisa nõuetes sätestatud erinevad pidurite omadused, mis ei ole hõlmatud alapunktiga 3.7.2.2.1.

3.7.2.2.1.   Sama tunnuskoodiga pidurite lubatud erinevused

Sama tunnuskoodiga pidurite omadused võivad erineda järgmiste kriteeriumide poolest:

a)

deklareeritud maksimaalse sisendpöördemomendi Cmax suurenemine;

b)

kõrvalekalle deklareeritud piduriketta ja -trumli massist mdec: ± 20 protsenti;

c)

piduriklotsile/alusplaadile hõõrdkatte/piduriklotsi kinnitamise meetod;

d)

ketaspidurite maksimaalse käigu suurenemine;

e)

nukkvõlli efektiivne pikkus;

f)

deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec;

g)

± 5 mm ketta deklareeritud välisläbimõõdust;

h)

ketta jahutamise tüüp (õhkjahutusega/õhkjahutuseta);

i)

rumm (integreeritud rummuga või ilma);

j)

integreeritud trumliga ketas – seisupiduri funktsiooniga või ilma;

k)

ketta hõõrdpindade ja ketta kinnituskoha vaheline geomeetriline suhe;

l)

hõõrdkatte tüüp;

m)

materjali variandid (v.a põhimaterjali muutmine, vt punkt 3.7.2.2), mille puhul tootja kinnitab, et need ei muuda nõutud katsete läbimise suutlikkust;

n)

alusplaat ja piduriklotsid.

3.7.2.3.   Fe tunnuskood

Fe tunnuskood näitab katsetelje koormust. See on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID3-”, millele järgneb Fe väärtus daN-des ilma ühikut „daN” näitamata.

3.7.2.4.   Katsearuande tunnuskood

Katsearuande tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID4-”, millele järgneb katsearuande numbri põhiosa.

3.7.3.   Piduri automaatne reguleerimisseade (integreeritud või eraldi)

3.7.3.1.   Piduri automaatse reguleerimisseadme tüübid

Sama tüüpi piduri automaatsed reguleerimisseadmed ei erine üksteisest järgmiste kriteeriumide poolest:

a)

korpus: põhimaterjal (nt raud- või mitteraudmetall, malm või sepistatud teras);

b)

maksimaalne lubatud pidurivõlli pöördemoment;

c)

reguleerimispõhimõte, nt käigu- (käigupikkuse-) või jõupõhine või elektrooniline/mehaaniline.

3.7.3.2.   Piduri automaatse reguleerimisseadme versioonid tööpõhimõtte alusel

Tüübi piires loetakse erinevateks versioonideks need piduri automaatsed reguleerimisseadmed, millega reguleeritakse piduri lõtku.

3.8.   Katsekriteeriumid

Katsetamine peab tõestama vastavust kõikidele käesoleva lisa 2. liites esitatud nõuetele.

Juhul kui punktis 3.7.2.2.1 nõutakse muudetud telje/piduri jaoks uut katsearuannet või katsearuande laiendamist, kasutatakse lisakatsete tegemise vajaduse väljaselgitamiseks järgmisi kriteeriume, võttes seejuures arvesse tehnilise teenistusega kokkulepitud kõige ebasoodsamate tingimuste konfiguratsioone.

Allpool esitatud tabelis on kasutatud järgmisi mõisteid:

Täielik katse

11. lisa 2. liitele vastav katse:

3.5.1:

täiendav jahtunud pidurite pidurdustõhususkatse

3.5.2:

pidurdustõhususe vähenemise katse (I tüüpi katse) (1)

3.5.3:

pidurdustõhususe vähenemise katse (III tüüpi katse) (1)

19. lisale vastav katse:

4:

haagiste külmade pidurite tõhususnäitajad (1)

Pidurdustõhususe vähenemise katse

11. lisa 2. liitele vastav katse:

3.5.1:

täiendav jahtunud pidurite pidurdustõhususkatse

3.5.2:

pidurdustõhususe vähenemise katse (I tüüpi katse) (1)

3.5.3:

pidurdustõhususe vähenemise katse (III tüüpi katse) (1)


Punktile 3.7.2.2.1 vastavad erinevused

Katsekriteeriumid

a)

Deklareeritud maksimaalse sisendpöördemomendi Cmax suurenemine

Muutmine lubatud ilma täiendava katsetamiseta

b)

Kõrvalekalle deklareeritud piduriketta ja -trumli massist mdec: ± 20 protsenti

CT: katsetatakse kõige kergemat varianti. Kui uue variandi nominaalne katsemass erineb vähem kui 5 % varem katsetatud suurema nominaalse väärtusega variandi omast, võib kergema versiooni katsetamise ära jätta.

Katsenäidise tegelik katsemass võib nominaalsest katsemassist erineda ± 5 %.

c)

Hõõrdkatte piduriklotsile või piduriklotsi klotsitallale paigaldamise viis

Tootja poolt ette nähtud ja katseid tegeva tehnilise teenistuse poolt heaks kiidetud ebasoodsaimad tingimused

d)

ketaspidurite maksimaalse käigu suurenemine;

Muutmine lubatud ilma täiendava katsetamiseta

e)

nukkvõlli efektiivne pikkus;

Kõige ebasoodsamaks olukorraks loetakse nukkvõlli väikseimat väändejäikust ja selle kontrollimiseks kasutatakse kas

i)

pidurdustõhususe vähenemise katset või

ii)

on muudatus lubatud lisakatseid tegemata, kui on võimalik arvutuste teel näidata muudatuse mõju käigule ja pidurdusjõule. Sellisel juhul peavad katsearuandes olema järgmised ekstrapoleeritud väärtused: se, Ce, Te, Te/Fe.

f)

Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec

Kontrollitakse, et pidurdustõhusus jääks 19. lisa 1. osa skeemil 2 näidatud vahemikesse.

g)

± 5 mm ketta deklareeritud välisläbimõõdust.

Halvimaks võimaluseks loetakse väikseimat läbimõõtu.

Katsenäidise tegelik välisläbimõõt võib erineda ± 1 mm telje tootja poolt ette nähtud nominaalsest välisläbimõõdust.

h)

ketta jahutamise tüüp (õhkjahutusega/õhkjahutuseta);

Iga tüüpi katsetatakse

i)

rumm (integreeritud rummuga või ilma);

Iga tüüpi katsetatakse

j)

Integreeritud trumliga ketas – seisupiduri funktsiooniga või ilma

Katsetamine ei ole vajalik

k)

ketta hõõrdpindade ja ketta kinnituskoha vaheline geomeetriline suhe;

Katsetamine ei ole vajalik

l)

hõõrdkatte tüüp;

Iga hõõrdkatte tüüp

m)

Materjali variandid (v.a põhimaterjali muutmine, vt punkt 3.7.2.2.), mille puhul tootja kinnitab, et need ei muuda nõutud katsete läbimise suutlikkust

Selle tingimuse katsetamine ei ole vajalik

n)

Alusplaat ja piduriklotsid

Halvimad võimalikud katsetingimused (2):

 

klotsitald: vähim paksus

 

klots: kergeim piduriklots

3.8.1.   Kui piduri automaatne reguleerimisseade erineb vastavast katsetatud seadmest punktides 3.7.3.1 ja 3.7.3.2 sätestatud kriteeriumide poolest, tuleb teha käesoleva liite punkti 3.6.2 kohane lisakatse.

3.9.   Katsearuanne

3.9.1.   Katsearuande number

Katsearuande number koosneb kahest osast: põhiosast ja järelliitest, mis näitab, millisel tasemel kõnealust teemat katsearuandes käsitletakse.

Põhiosa koosneb mitte rohkem kui 20 sümbolist ja järelliited peavad olema üksteisest selgelt eraldatud, kasutades näiteks punkti või kaldkriipsu.

Katsearuande numbri põhiosa hõlmab üksnes neid pidureid, millel on sama piduri tunnuskood ja pidurdustegur (vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktile 4).

3.9.2.   Katse kood

Lisaks katsearuande numbrile on veel kaheksast sümbolist koosnev „katse kood” (nt ABC123), mis tähistab katsetulemusi, mis vastavad punktis 3.7 kirjeldatud tähistustele ja katsenäidisele.

3.9.3.   Katsetulemused

3.9.3.1.   Käesoleva liite punktide 3.5 ja 3.6.1 kohaste katsete tulemus kantakse aruandevormi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

3.9.3.2.   Alternatiivse reguleerimisseadmega piduri korral kantakse käesoleva liite punkti 3.6.2 kohaste katsete tulemused aruandevormi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 4. liites.

3.9.4.   Teabedokument

Katsearuandele lisatav telje või sõiduki tootja esitatud teabedokument sisaldab vähemalt käesoleva lisa 5. liites ette nähtud teavet.

Teabedokumendis määratletakse vajaduse korral piduri/telje erinevad variandid punktis 3.7.2.2.1 esitatud oluliste kriteeriumide alusel.

4.   KONTROLLIMINE

4.1.   Osade vastavuse tõendamine

Tüübikinnituse saamiseks peavad sõiduki pidurid tehniliselt vastama punktides 3.7 ja 3.8 esitatud nõuetele.

4.2.   Neelduva pidurdusenergia kontrollimine

4.2.1.   Igale kontrollitavale pidurile (juhtahela sama rõhu pm juures) mõjuv pidurdusjõud (T), mis on vajalik nii I kui III tüübi katses ettenähtud tõmbejõu tekitamiseks, ei tohi olla suurem kui väärtus Te, mis on osutatud 11. lisa 3. liite punktides 2.3.1 ja 2.3.2 ning millest lähtutakse võrdluspiduri katsetamisel.

4.3.   Pidurite kuumenemise kontrollimine

4.3.1.   Igale kontrollitavale pidurile mõjuv pidurdusjõud (T) kindlaksmääratud rõhu (p) juures tööseadmetes ning juhtahela rõhu (pm) juures, mida kasutatakse katsetatava haagise 0-tüübi katse ajal, määratakse kindlaks järgmiselt.

4.3.1.1.

Katsetatava piduri täiturmehhanismi eeldatav käik (s) arvutatakse järgmiselt:

Formula

See väärtus ei tohi olla suurem kui sp. kus sp on kontrollitud ja esitatud käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktis 2 sätestatud korras ja seda tohib kohaldada üksnes 19. lisa 1. liites määratletud katsearuande punktis 3.3.1 registreeritud rõhuvahemikus.

4.3.1.2.

Mõõdetakse asjaomase töösilindri keskmine survejõud (ThA) punktis 4.3.1 kindlaksmääratud rõhu juures.

4.3.1.3.

Seejärel arvutatakse pidurile rakendatav jõumoment järgmiselt:

C = ThA· l

C ei tohi olla suurem kui Cmax

4.3.1.4.

Katsetatava piduri eeldatav pidurdustõhusus saadakse järgmiselt:

Formula

R ei tohi olla väiksem kui 0,8 Re.

4.3.2.   Kontrollitava haagise eeldatav pidurdustõhusus saadakse järgmiselt.

Formula

4.3.3.   Pärast I või III tüübi katset määratakse kuumenenud pidurite pidurdustõhusus punktide 4.3.1.1–4.3.1.4 kohaselt. Punkti 4.3.2 kohaselt arvutatavad väärtused peavad vastama katsetatava haagise suhtes käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele. Väärtus, mida kasutatakse

4. lisa punktis 1.5.3 või 1.7.2 ettenähtud 0-tüübi katses registreeritud näitajana,

on katsetatava haagise 0-tüübi katses registreeritud näitaja.


(1)  Kui see on asjakohane.

(2)  Katset ei ole vaja teha, kui tootja suudab näidata, et muudatus ei mõjuta jäikust.

3. liide

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.9 ettenähtud katsearuande näidis

Katsearuanne

nr …

Põhiosa:

ID4- …

Järelliide:

1.   Üldteave …

1.1.   Telje tootja (nimi ja aadress): …

1.1.1.   Telje tootja kaubamärk: …

1.2.   Piduri tootja (nimi ja aadress): …

1.2.1.   Piduri tunnus ID2-: …

1.2.2.   Piduri automaatne reguleerimisseade: integreeritud/eraldi (1)

1.3.   Tootja teabedokument …

2.   Katseandmed

Iga katse puhul tuleb registreerida järgmised andmed:

2.1.   Katse kood (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 3.9.2): …

2.2.   Katsenäidis: (katsetatud variandi täpsed tunnused tootja teabedokumendi põhjal. Vt ka käesoleva lisa 2. liite punkt 3.9.2)

2.2.1.   Telg

2.2.1.1.   Telje tunnuskood: ID1- …

2.2.1.2.   Katsetatud telje tunnused: …

2.2.1.3.   Katsetelje koormus (Fe tunnuskood): ID3- …daN

2.2.2.   Pidurid

2.2.2.1.   Piduri tunnuskood: ID2- …

2.2.2.2.   Katsetatud piduri tunnused: …

2.2.2.3.   Piduri maksimaalne käik (2): …

2.2.2.4.   Nukkvõlli efektiivne pikkus (3): …

2.2.2.5.   Materjali variandid vastavalt käesoleva lisa 2. liite punkti 3.8 alapunktile m: …

2.2.2.6.   Piduritrummel/-ketas (1)

2.2.2.6.1.   Piduriketta/-trumli tegelik katsemass (1): …

2.2.2.6.2.   Piduriketta nominaalne välisläbimõõt (4)

2.2.2.6.3.   Piduriketta jahutamise tüüp (õhkjahutusega / ilma õhkjahutuseta) (5)

2.2.2.6.4.   Koos integreeritud rummuga või ilma (5)

2.2.2.6.5.   Integreeritud trumliga ketas – seisupiduri funktsiooniga või ilma (4)  (5)

2.2.2.6.6.   Piduriketta hõõrdepindade ja kinnituse vaheline geomeetriline suhe: …

2.2.2.6.7.   Põhimaterjal: …

2.2.2.7.   Piduri hõõrdkate või piduriklots (5)

2.2.2.7.1.   Tootja: …

2.2.2.7.2.   Mark: …

2.2.2.7.3.   Tüüp: …

2.2.2.7.4.   Piduriklotsile/alusplaadile hõõrdkatte/piduriklotsi paigaldamise meetod (5): …

2.2.2.7.5.   Alusplaadi paksus, piduriklotside kaal või muu teave (tootja teabedokument) (5): …

2.2.2.7.6.   Piduriklotsi/alusplaadi põhimaterjal (5): …

2.2.3.   Piduri automaatne reguleerimisseade (ei kohaldata piduri integreeritud automaatse reguleerimisseadme korral) (5)

2.2.3.1.   Tootja (nimi ja aadress): …

2.2.3.2.   Mark: …

2.2.3.3.   Tüüp: …

2.2.3.4.   Versioon: …

2.2.4.   Ratas (rattad) (mõõtmete kohta vt käesoleva lisa 5. liite joonised 1A ja 1B)

2.2.4.1.   Võrdlusrehvi veereraadius (Re) katsetelje koormusel (Fe): …

2.2.4.2.   Paigaldatud ratta andmed katsetamise ajal:

Rehvimõõt

Veljemõõt

Xe (mm)

De (mm)

Ee (mm)

Ge (mm)

 

 

 

 

 

 

2.2.5.   Hoova pikkus (le): …

2.2.6.   Pidurimehhanism

2.2.6.1.   Tootja: …

2.2.6.2.   Mark: …

2.2.6.3.   Tüüp: …

2.2.6.4.   (Katse) tunnusnumber: …

2.3.   Katsetulemuste loetelu (korrigeeritud veeretakistust 0,01 · Fe arvesse võttes)

2.3.1.   O2- ja O3-kategooria sõidukite puhul, kui O3-kategooria haagisega on tehtud I tüüpi katse:

Katse tüüp:

0

I

11. lisa 2. liite punkt

3.5.1.2.

3.5.2.2./3.

3.5.2.4.

Katsekiirus …km/h

40

40

40

Täiturmehhanismi rõhk pe …kPa

 

 

Pidurdusaeg …min

2,5

Arendatud pidurdusjõud Te …daN

 

 

 

Pidurdustõhusus Te/Fe …-

 

 

 

Pidurimehhanismi käik se …mm

 

 

Sisendpöördemoment Ce …Nm

 

 

Lävendpidurdusmoment C0,e …Nm

 

 

 

2.3.2.   O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul, kui O3-kategooria haagisega on tehtud III tüüpi katse:

Katse tüüp:

0

III

11. lisa 2. liite punkt

3.5.1.2

3.5.3.1

3.5.3.2

Algkiirus …km/h

60

 

60

Lõppkiirus …km/h

 

 

 

Täiturmehhanismi rõhk pe …kPa

 

 

Pidurdamiste arv …-

20

pidurdustsükli kestus …s

60

Arendatud pidurdusjõud Te …daN

 

 

 

Pidurdustõhusus Te/Fe …-

 

 

 

Pidurimehhanismi käik se …mm

 

 

Sisendpöördemoment Ce …Nm

 

 

Lävendpidurdusmoment C0,e …Nm

 

 

2.3.3.   See punkt täidetakse üksnes juhul, kui pidur on läbinud käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktiga 4 ettenähtud katsemenetluse, et kontrollida külma piduri pidurdustõhusust pidurdusteguri (BF) abil.

2.3.3.1.   Pidurdustegur BF:

2.3.3.2.   Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec …Nm

2.3.4.   Piduri automaatse reguleerimisseadme tõhusus (kui seda kohaldatakse).

2.3.4.1.   Vabakäik 11. lisa 2. liite punkti 3.6.3 kohaselt: jah/ei (6)

3.   Kohaldamisulatus

Kohaldamisulatus määrab kindlaks käesoleva katsearuandega hõlmatud telje/piduri variandid, näidates ka seda, milliseid muutujaid individuaalsed katsekoodid hõlmavad.

4.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt 11. lisa 2. liitele ning, kui see on asjakohane, eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 19. lisa 1. osa punktile 4.

11. lisa 2. liite punktis 3.6 kirjeldatud katse lõpus (7) loetakse eeskirja nr 13 punkti 5.2.2.8.1 nõuded täidetuks/mittetäidetuks (7).

Katse teinud tehniline teenistus (8)

Allkiri: …Kuupäev: …

5.   Tüübikinnitusasutus (8)

Allkiri: …Kuupäev: …


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Kohaldatakse üksnes ketaspidurite suhtes.

(3)  Kohaldatakse üksnes trummelpidurite suhtes.

(4)  Täidetakse üksnes juhul, kui on paigaldatud piduriklotside kulumist kompenseeriv automaatne seade.

(5)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

(6)  Mittevajalik maha tõmmata.

(7)  Mittevajalik maha tõmmata.

(8)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

4. liide

Käesoleva lisa 2. liite punktiga 3.7.3 ettenähtud piduri alternatiivse automaatse reguleerimisseadme katsearuande näidis

Katsearuanne nr …

1.   Identifitseerimine

1.1.   Telg:

Mark: …

Tüüp: …

Mudel: …

Katsetelje koormus (Fe tunnuskood): ID3- …daN

11. lisa 3. liite katsearuanne nr …

1.2.   Pidur:

Mark: …

Tüüp: …

Mudel: …

Piduri hõõrdkate: …

Mark/tüüp: …

1.3.   Töösilinder:

Tootja: …

Tüüp (silinder/diafragma) (1)

Mudel: …

Hoova pikkus (l): …mm

1.4.   Piduri automaatne reguleerimisseade:

Tootja (nimi ja aadress): …

Mark: …

Tüüp: …

Versioon: …

2.   Katsetulemuste registreerimine

2.1.   Piduri automaatse reguleerimisseadme tõhusus

2.1.1.   Kuumenenud sõidupidurisüsteemide pidurdustõhusus, mis on kindlaks määratud 11. lisa 2. liite punkti 3.6.2.1 alapunktiga a ettenähtud katse teel: …% või

või

Pidurimehhanismi käik sA, mis on kindlaks määratud 11. lisa 2. liite punkti 3.6.2.1 alapunktiga b ettenähtud katse teel: …mm

2.1.2.   Vabakäik vastavalt 11. lisa 2. liite punktile 3.6.3: jah/ei (2)

3.   Katse teinud tehniline teenistus / tüübikinnitusasutus: (2)

4.   Katse tegemise kuupäev:

5.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 11. lisa 2. liite punktile 3.6.2.

6.   Punktis 5 osutatud katse lõpus loeti / ei loetud eeskirja nr 13 punkti 5.2.2.8.1 nõuded täidetuks / mitte täidetuks. (2)

7.   Katse teinud tehniline teenistus (3)

Allkiri: …Kuupäev: …

8.   Tüübikinnitusasutus (3)

Allkiri: …Kuupäev: …


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

5. liide

Teabedokument haagise telje ja piduri kohta seoses I ja III tüübi suhtes kohaldatava alternatiivse menetlusega

1.   Üldteave

1.1.   Sõiduki või telje tootja nimi ja aadress: …

2.   Telje andmed

2.1.   Tootja (nimi ja aadress): …

2.2.   Tüüp/variant: …

2.3.   Telje tunnuskood: ID1- …

2.4.   Katsetelje koormus (Fe): …daN

2.5.   Ratta ja piduri andmed vastavalt joonistele 1A ja 1B …

Joonis 1A

Image

Joonis 1B

Image

3.   Pidurid

3.1.   Üldine teave

3.1.1.   Mark: …

3.1.2.   Tootja (nimi ja aadress): …

3.1.3.   Piduritüüp (nt trummel-/ketaspidur): …

3.1.3.1.   Variant (nt nukk, üksikkiil vms): …

3.1.4.   Piduri tunnuskood: ID2- …

3.1.5.   Piduri andmed vastavalt joonistele 2A ja 2B: …

Joonis 2A

Image

Joonis 2B

Image Image

xe (mm)

ae (mm)

he (mm)

ce (mm)

de (mm)

ee (mm)

α0e

α1e

be (mm)

re (mm)

Ae (cm2)

S1e (mm)

S2e (mm)

S3e (mm)

3.2.   Trummelpiduri andmed

3.2.1.   Piduri reguleerimisseade (väline/integreeritud): …

3.2.2.   Deklareeritud maksimaalne sisendpöördemoment Cmax: …Nm

3.2.3.   Mehaaniline kasutegur: η = …

3.2.4.   Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec: …Nm

3.2.5.   Nukkvõlli efektiivne pikkus: …mm

3.3.   Piduritrummel

3.3.1.   Hõõrdepinna maksimaalne läbimõõt (kulumisaste): …mm

3.3.2.   Põhimaterjal: …

3.3.3.   Deklareeritud mass: …kg

3.3.4.   Nimimass: …kg

3.4.   Piduri hõõrdkate

3.4.1.   Tootja nimi ja aadress: …

3.4.2.   Mark: …

3.4.3.   Tüüp: …

3.4.4.   Tähistus (tüübi tähis hõõrdkattel): …

3.4.5.   Minimaalne paksus (kulumisaste): …mm

3.4.6.   Hõõrdmaterjali piduriklotsile kinnitamise meetod: …

3.4.6.1.   Kinnituse ebasoodsaim variant (kui on rohkem kui üks): …

3.5.   Ketaspiduri andmed

3.5.1.   Teljega ühendamise tüüp (aksiaalne, radiaalne, integreeritud jne): …

3.5.2.   Piduri reguleerimisseade (väline/integreeritud): …

3.5.3.   Maksimaalne kogukäik: …mm

3.5.4.   Deklareeritud maksimaalne sisendjõud ThAmax: …daN

3.5.4.1.   Cmax = ThAmax · le: …Nm

3.5.5.   Hõõrderaadius: re = …mm

3.5.6.   Hoova pikkus: le = …mm

3.5.7.   Sisendi/väljundi suhe (le/ee): i = …

3.5.8.   Mehaaniline kasutegur: η = …

3.5.9.   Deklareeritud lävendpidurdusjõud ThA0,dec: …N

3.5.9.1.   C0,aegl = ThA0,dec · le: …Nm

3.5.10.   Minimaalne rootori paksus (kulumisaste): …mm

3.6.   Piduriketta andmed: …

3.6.1.   Kettatüübi kirjeldus: …

3.6.2.   Kinnitamine/paigaldamine rummule: …

3.6.3.   Õhutus (jah/ei): …

3.6.4.   Deklareeritud mass: …kg

3.6.5.   Nimimass: …kg

3.6.6.   Deklareeritud välisläbimõõt: …mm

3.6.7.   Minimaalne välisläbimõõt: …mm

3.6.8.   Hõõrderõnga siseläbimõõt: …mm

3.6.9.   Õhutuskanali laius (olemasolu korral): …mm

3.6.10.   Põhimaterjal: …

3.7.   Piduriklotsi andmed: …

3.7.1.   Tootja nimi ja aadress: …

3.7.2.   Mark: …

3.7.3.   Tüüp: …

3.7.4.   Tähistus (tüübi tähis piduriklotsi alusplaadil): …

3.7.5.   Minimaalne paksus (kulumisaste): …mm

3.7.6.   Hõõrdmaterjali piduriklotsi alusplaadi külge kinnitamise meetod: …

3.7.6.1.   Kinnituse ebasoodsaim variant (kui on rohkem kui üks): …


12. LISA

INERTS-(PEALEJOOKSU)PIDURISÜSTEEMIDEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE KATSETAMISE TINGIMUSED

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.   Haagise pealejooksupidurisüsteem koosneb juhtseadisest, ajamist ja rattapiduritest, edaspidi „pidurid”.

1.2.   Juhtseadise moodustavad tõmbeseadme (haakepea) juurde kuuluvad osad.

1.3.   Ülekande moodustavad haakepea viimase ja piduri esimese osa vahel paiknevad osad.

1.4.   Pidur on osa, milles kujunevad välja sõiduki liikumisele vastumõju avaldavad jõud. Piduri esimene osa on kas hoob, mis käivitab piduripööra, või samalaadsed osad (pealejooksupidurisüsteem) või pidurisilinder (hüdroajamiga inertspidur).

1.5.   Pidurisüsteemid, mille puhul akumuleeritud energia (näiteks elektri-, pneumo- või hüdroenergia) kantakse üle vedukilt haagisele, kusjuures seda reguleeritakse ainult haakeseadmele mõjuva telgjõuga, ei ole pealejooksupidurisüsteemid käesoleva eeskirja tähenduses.

1.6.   Katsed

1.6.1.   Piduri põhiosade määramine

1.6.2.   Juhtseadise põhiosade määramine ja juhtseadise käesoleva eeskirja sätetele vastavuse kontrollimine

1.6.3.   Sõidukil kontrollitakse:

a)

juhtseadise ja piduri vastavust ning

b)

ajamit.

2.   TÄHISED JA MÕISTED

2.1.   Kasutatud ühikud

2.1.1.   Mass: kg;

2.1.2.   jõud: N;

2.1.3.   raskuskiirendus: g = 9,81 m/s2;

2.1.4.   jõumoment ja moment: Nm;

2.1.5.   pindala: cm2;

2.1.6.   rõhk: kPa;

2.1.7.   pikkus: mõõtühik täpsustatakse igal üksikjuhul.

2.2.   Kõigi piduritüüpide suhtes kehtivad tähised (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 1)

2.2.1.   GA : tootja deklareeritud, haagise tehniliselt lubatud „täismass”;

2.2.2.   G′A : tootja deklareeritud haagise „täismass”, mida juhtseadis suudab pidurdada;

2.2.3.   GB : haagise „täismass”, mida suudavad pidurdada haagise kõik pidurid ühiselt rakendatuna;

GB = n · GBo

2.2.4.   GBo : tootja deklareeritud haagise „täismass”, mida juhtseadis suudab pidurdada;

2.2.5.   B*: nõutav pidurdusjõud;

2.2.6.   B: vajalik pidurdusjõud veeretakistust arvesse võttes;

2.2.7.   D*: haakeseadme jaoks lubatud telgsurvejõud;

2.2.8.   D: haakeseadmele avalduv telgsurvejõud;

2.2.9.   P′: juhtseadise väljundjõud;

2.2.10.   K: juhtseadise täiendav jõud, mida tavaliselt määratletakse jõuna D, mis vastab ekstrapolatsioonikõvera abstsisside telje lõikepunktile, mis väljendab jõudu P′ jõu D suhtes, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis (vt käesoleva lisa 1. liite joonised 2 ja 3);

2.2.11.   KA : juhtseadise jõulävi, s.o haakepeale avalduv suurim telgsurvejõud, millega saab juhtseadise väljundjõudu tekitamata haakepead lühikest aega mõjutada. Tavaliselt tähistatakse tähisega KA jõudu, mis mõõdetakse siis, kui haakepea liigub pesa poole kiirusega 10–15 mm/s ja juhtseadise ülekanne on lahti ühendatud;

2.2.12.   D1 : haakepeale mõjuv suurim jõud haakepea surumisel taha kiirusega s mm/s + 10 %, kui ajam on lahti ühendatud;

2.2.13.   D2 : haakepeale mõjuv suurim jõud maksimaalse kokkusurutuse asendist välja tõmbamisel kiirusega s mm/s + 10 %, kui ajam on lahti ühendatud;

2.2.14.   ηHo : pealejooksujuhtseadise tõhusus;

2.2.15.   ηH1 : ülekandesüsteemi tõhusus;

2.2.16.   ηH : juhtseadise ja ülekande kogutõhusus ηH = ηHo · ηH1;

2.2.17.   s: juhtseadise käigupikkus millimeetrites;

2.2.18.   s′: juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus millimeetrites, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.4;

2.2.19.   s″: piduri peasilindri liikumisvaru, mõõdetuna millimeetrites haakepea juures;

2.2.19.1.   sHz : piduri peasilindri käik millimeetrites vastavale käesoleva lisa 1. liite joonisele 8;

2.2.19.2.   s″Hz : piduri peasilindri liikumisvaru millimeetrites kolvivarre juures vastavalt joonisele 8;

2.2.20.   so : käigupikkuse kadu ehk haakepea käigupikkus millimeetrites, kui haakepea pannakse liikuma 300 mm horisontaaltasandist ülalpool asuvast punktist 300 mm allpool asuvasse punkti, kusjuures ajam jääb liikumatuks;

2.2.21.   2sB : piduriklotsi käik (piduriklotsi käigupikkus) millimeetrites, mõõdetuna rakendusseadisega paralleelsel läbimõõdul, katse ajal pidureid reguleerimata;

2.2.22.   2sB*: piduriklotsi vähim keskme käik (piduriklotsi vähim käigupikkus) millimeetrites, trummelpiduritega varustatud rattapiduritel

kus 2r on piduritrumli diameeter millimeetrites (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 4).

hüdroajamiga ketaspiduritega varustatud rattapiduritel:

Kus:

V60 = ühes rattapiduris imenduva vedeliku maht pidurdusjõule 1,2 B* = 0,6 · GBo ning rehvi suurimale raadiusele vastava rõhu juures

ning

2rA = piduriketta välisläbimõõt.

(V60 (cm3), FRZ (cm2) ja rA (mm))

2.2.23.   M*: tootja poolt 5. liite punktis 3 esitatud pidurdusmoment. See pidurdusmoment peab tagama vähemalt ettenähtud pidurdusjõu B*;

2.2.23.1.   MT : katsepidurdusmoment juhul, kui ei ole paigaldatud ülekoormuskaitset (vastavalt punktile 6.2.1);

2.2.24.   R: rehvi dünaamiline veereraadius (m);

2.2.25.   n: pidurite arv;

2.2.26.   Mr : suurimast lubatud käigupikkusest sr või suurimast lubatud vedelikumahust Vr tulenev suurim pidurdusmoment, kui haagis liigub tahapoole (sh veeretakistusjõud = 0.01 · g · GBo);

2.2.27.   sr : n pidurite arv;

2.2.28.   Vr : M r

2.3.   Mehaanilise ajamiga pidurisüsteemide suhtes kehtivad tähised (vt käesoleva lisa 5. liite joonis 1):

2.3.1.   iHo : piduri juhthoova suurim lubatud käigupikkus, kui haagis liigub tahapoole;

2.3.2.   iH1 : ülekandesuhe juhtseadise väljundipoolel asuva hoova käigupikkuse ja pidurihoova käigupikkuse vahel (ülekande aeglustamine);

2.3.3.   iH : ülekandesuhe haakepea käigupikkuse ja pidurihoova käigupikkuse vahel:

iH = iHo · iH1

2.3.4.   ig : ülekandearv pidurihoova käigupikkuse ja piduriklotsi keskme käigu (käigupikkuse) vahel (vt käesoleva lisa 4. liite joonis 1);

2.3.5.   P: pidurdusseadise hoovale mõjuv jõud; (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 4);

2.3.6.   Po : piduriajamile rakendatav jõud, kui haagis liigub ettepoole; graafikul M = f(P) jõu P väärtus selle funktsiooni ekstrapolatsiooni ja abstsisstelje lõikepunktis (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 6);

2.3.6.1.   Por : piduriajamile rakendatav jõud, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 6);

2.3.7.   P*: piduri juhthoovale pidurdusjõu B* tekitamiseks rakendatav jõud;

2.3.8.   PT : katsejõud vastavalt punktile 6.2.1;

2.3.9.   ρ: piduri näitaja haagise ettepoole liikumisel, mis arvutatakse järgmisest valemist:

M = ρ (P – Po)

2.3.9.1.   ρr : piduri näitaja haagise tahapoole liikumisel, mis arvutatakse järgmisest valemist:

Mr = ρr (Pr – Por)

2.3.10.   scf : tagumise kaabli või varda käigupikkus kompensaatori juures, kui pidurid töötavad ettepoole liikudes (1)

2.3.11.   scr : tagumise kaabli või varda käigupikkus kompensaatori juures, kui pidurid töötavad tahapoole liikudes (1)

2.3.12.   scd : erinev käigupikkus kompensaatori juures, kui üks pidur töötab ettepoole ja teine tahapoole liikudes (1)

Kus: scd = scr – scf (vt 1. liite joonis 5A).

2.4.   Hüdroajamiga pidurisüsteemide suhtes kehtivad tähised (vt käesoleva lisa 8. liite joonis 1)

2.4.1.   ih : ülekandesuhe haakepea käigupikkuse ja piduri peasilindri kolvi käigupikkuse vahel;

2.4.2.   i′g : ülekandesuhe silindri telgsurvejõu rakenduspunkti käigupikkuse ja piduriklotsi keskme töökäigu pikkuse vahel;

2.4.3.   FRZ : ühe rattasilindri kolvi pindala trummelpiduri(te) puhul; ketaspiduri(te) puhul ketta ühe poole sadulakolvi (sadulakolbide) pindalade summa;

2.4.4.   FHZ : peasilindri kolvi põhja pindala;

2.4.5.   p: hüdrauliline rõhk pidurisilindris;

2.4.6.   po : tagasitõmberõhk pidurisilindris, kui haagis liigub ettepoole, st graafikul M = f(p) rõhu p väärtus selle funktsiooni ekstrapolatsiooni ja abstsisstelje lõikepunktis (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 7);

2.4.6.1.   por : piduri tagasitõmberõhk, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 7. liite joonis 1);

2.4.7.   p*: pidurdusjõu B* tekitamiseks vajalik hüdrauliline rõhk pidurisilindris;

2.4.8.   pT : katserõhk vastavalt punktile 6.2.1;

2.4.9.   ρ′: piduri näitaja haagise ettepoole liikumisel, mis arvutatakse järgmisest valemist:

M = ρ′ (p – po)

2.4.9.1.   ρ′r: piduri näitaja haagise tahapoole liikumisel, mis arvutatakse järgmisest valemist:

Mr = ρ′r (pr – por)

2.5.   Ülekoormuskaitsmetega seotud pidurdusnõuete puhul kasutatavad tähised:

2.5.1.   Dop : p T

2.5.2.   Mop : tootja teatises esitatud pidurdusmoment, mille puhul hakkab tööle ülekoormuskaitse;

2.5.3.   MTop : vähim katsepidurdusmoment juhul, kui ei ole paigaldatud ülekoormuskaitset (vastavalt punktile 6.2.2.2);

2.5.4.   Pop_min: pidurile mõjuv jõud, mille puhul aktiveeritakse ülekoormuskaitse (vastavalt punktile 6.2.2.1);

2.5.5.   Pop_max: suurim jõud (kui haakepea on täielikult kokku surutud), mida ülekoormuskaitse avaldab pidurile (vastavalt punktile 6.2.2.3);

2.5.6.   pop_min: pidurile mõjuv rõhk, mille puhul aktiveeritakse ülekoormuskaitse (vastavalt punktile 6.2.2.1);

2.5.7.   pop_max: suurim hüdrauliline rõhk (kui haakepea on täielikult kokku surutud), mida ülekoormuskaitse avaldab piduri töösilindrile (vastavalt punktile 6.2.2.3);

2.5.8.   PTop : vähim katsepidurdusjõud juhul, kui on paigaldatud ülekoormuskaitse (vastavalt punktile 6.2.2.2);

2.5.9.   pTop : vähim katsepidurdusrõhk juhul, kui on paigaldatud ülekoormuskaitse (vastavalt punktile 6.2.2.2).

3.   ÜLDNÕUDED

3.1.   Jõu ülekanne haakepealt haagise piduritele toimub ühendushoovastiku või ühe või mitme pidurivooliku abil. Ülekande osaks võib siiski olla mantelkaabel (kõritross). See osa peab olema võimalikult lühike. Juhtvardad ja -trossid ei tohi puutuda kokku haagise raami ega teiste pindadega, mis võivad mõjutada piduri rakendamist või vabastamist.

3.2.   Kõik poldid liitekohtades peavad olema nõuetekohaselt kaitstud. Peale selle peavad liitekohad olema iseõlituvad või õlitamiseks kergesti ligipääsetavad.

3.3.   Pealejooksupiduriseadmed peavad olema paigaldatud nii, et haakepea täispikal liikumisel ei esineks üheski ülekande osas takistusi, püsivat deformeerumist ega rikkeid. Selle kontrollimiseks tuleb ajami ots piduri juhtseadise hoovastikust lahti ühendada.

3.4.   Pealejooksupidurisüsteem peab võimaldama vedukiga haagisele tagasikäiku anda ilma püsivat, üle 0,08 g.GA hõõrdejõudu rakendamata. Selleks kasutatavad seadmed peavad töötama automaatselt ning vabastama piduri automaatselt, kui haagis liigub ettepoole.

3.5.   Ükski käesoleva lisa punktis 3.4 nimetatud eesmärgil ühendatud eriseade ei tohi tõusu korral halvendada seisupidurite tõhusust.

3.6.   Pealejooksupidurisüsteemid võivad sisaldada ülekoormuskaitsmeid. Need ei tohi aktiveeruda alla Dop = 1,2 · D* (kui ülekoormuskaitse on paigaldatud juhtseadisele) või alla Pop = 1,2 · P* jõu rakendamisel ega rõhul alla pop = 1,2 · p* (kui ülekoormuskaitse on paigaldatud rattapidurile), kus jõud P* või rõhk p* vastab pidurdusjõule B* = 0,5 · g · GBo.

4.   NÕUDED JUHTSEADISTELE

4.1.   Juhtseadise liugurid peavad olema piisava pikkusega, et võimaldada täielikku käigupikkust ka ühendatud haagise puhul.

4.2.   Liugureid kaitstakse lõõtsa või muu samaväärse seadme abil. Need on kas õlitatavad või valmistatud iseõlituvast materjalist. Hõõrdepinnad tehakse materjalist, mis ei lase liuguritel elektrokeemilise reaktsiooni või mehaanilise kokkusobimatuse tõttu kinni kiiluda.

4.3.   Juhtseadise lävendkoormus (KA) on vähemalt 0,02 g · G′A ja mitte rohkem kui 0,04 g · G′A.

4.4.   Suurim rakendatud jõud D1 ei tohi jäikade tiislitega haagiste puhul olla suurem kui 0,10 g · G′A ja liigendtiislitega mitmeteljelistel haagistel suurem kui 0,067 g · G′A.

4.5.   Suurim tõmbejõud D2 on vähemalt 0,1 g · G′A ja mitte rohkem kui 0,5 g · G′A.

5.   JUHTSEADISTE KATSETAMINE JA MÕÕTMINE

5.1.   Katseid tegevale tehnilisele teenistusele esitatud juhtseadiste vastavust käesoleva lisa punktide 3 ja 4 nõuetele kontrollitakse.

5.2.   Kõigile piduritüüpidele tehakse järgmised mõõtmised:

5.2.1.

käigupikkus s ja kasulik käigupikkus s′;

5.2.2.

lisajõud K;

5.2.3.

jõulävi KA;

5.2.4.

käivitusjõud D1:

5.2.5.

tõmbejõud D2.

5.3.   Mehaanilise ajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul määratakse:

5.3.1.

ülekandearv iHo, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis;

5.3.2.

juhtseadise väljundjõud P′ veotiislile mõjuva telgsurvejõu D funktsioonina.

Täiendav jõud K ning kasutegur tuletatakse kõnealuste mõõtmiste põhjal saadud vastava kõvera abil

Formula

(vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

5.4.   Hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul määratakse:

5.4.1.

ülekandearv ih, mõõdetuna juhtseadise käigupikkuse keskasendis;

5.4.2.

piduri peasilindri väljundrõhk p veotiislitele mõjuva telgjõu D ja tootja poolt kindlaksmääratud piduri peasilindri kolvi pindala FHZ funktsioonina. Täiendav jõud K ning kasutegur tuletatakse kõnealuste mõõtmiste põhjal saadud vastava kõvera abil

Formula

(vt käesoleva lisa 1. liite joonis 3);

5.4.3.

piduri peasilindri liikumisvaru s″, nagu on osutatud käesoleva lisa punktis 2.2.19;

5.4.4.

peasilindri kolvi põhja pindala FHZ;

5.4.5.

peasilindri käik sHz millimeetrites;

5.4.6.

peasilindri liikumisvaru s″Hz millimeetrites.

5.5.   Liigendtiisliga mitmeteljeliste haagiste pealejooksupidurisüsteemi puhul mõõdetakse punktis 10.4.1 osutatud käigupikkuse kadu so.

6.   PIDURITELE ESITATAVAD NÕUDED

6.1.   Tootja esitab katseid tegevale tehnilisele teenistusele peale katsetatavate pidurite ka pidurite joonised, millel on näidatud pidurite tüübi, mõõtmete ja põhiosade materjali ning hõõrdkatete margi ja tüübi andmed. Hüdropidurite puhul peab kõnealustele joonistele olema märgitud pidurisilindrite pindala FRZ. Tootja peab märkima ka käesoleva lisa punktis 2.2.4 määratletud pidurdusmomendi M* ja massi GBo.

6.2.   Katsetingimused

6.2.1.   Kui pealejooksupidurisüsteemi ei ole paigaldatud ega kavatseta paigaldada ülekoormuskaitset, katsetatakse rattapidurit järgmiste katsejõudude või -rõhkudega:

vajaduse järgi kas PT = 1,8 P* või pT = 1,8 p* ja MT = 1,8 M*.

6.2.2.   Kui pealejooksupidurisüsteemi on paigaldatud või kavatsetakse paigaldada ülekoormuskaitse, katsetatakse rattapidurit järgmiste katsejõudude või -rõhkudega:

6.2.2.1.

Ülekoormuskaitsme ettenähtud miinimumnäitajad määrab kindlaks tootja ja need peavad olema vähemalt:

Pop = 1,2 P* või pop = 1,2 p*

6.2.2.2.

Vähima katsejõu PTop või vähima katserõhu pTop vahemik ja vähim katsemoment MTop on:

 

PTop = 1,1 kuni 1,2 P* või pTop = 1,1 kuni 1,2 p*

ning

 

MTop = 1,1–1,2 M*

6.2.2.3.

Ülekoormuskaitse maksimumväärtused (Pop_max või pop_max) määrab kindlaks tootja ning need ei tohi olla suuremad kui vastavalt PT või pT.

7.   PIDURITE KATSETAMINE JA MÕÕTMINE

7.1.   Katseid tegevale tehnilisele teenistusele esitatud pidurite ja osade vastavust käesoleva lisa punkti 6 nõuetele kontrollitakse.

7.2.   Määratakse:

7.2.1.

piduriklotsi vähim töökäik 2sB*;

7.2.2.

piduriklotsi keskme töökäik 2sB (mis peab olema suurem kui 2sB*).

7.3.   Mehaanilise ajamiga pidurite puhul määratakse:

7.3.1.

ülekandearv ig (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 4);

7.3.2.

jõud P* pidurdusmomendi M* puhul;

7.3.3.

pidurdusmoment M* mehaanilise ajamiga süsteemide juhthoovale avaldatud jõu P* funktsioonina.

Pidurdavate pindade pöörlemissagedus peab vastama sõiduki algkiirusele 60 km/h, kui haagis liigub ettepoole, ja 6 km/h, kui haagis liigub tagapoole. Nende mõõtmete põhjal saadud kõverast tuletatakse järgmised näitajad (vt käesoleva lisa 6. liite joonis 1);

7.3.3.1.

piduriajamile rakendatav jõud Po ja tunnussuurus ρ, kui haagis liigub ettepoole;

7.3.3.2.

piduriajamile rakendatav jõud Por ja tunnussuurus rr, kui haagis liigub tahapoole;

7.3.3.3.

suurim pidurdusmoment Mr kuni suurima lubatud käigupikkuseni sr, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 6);

7.3.3.4.

piduri juhthoova suurim lubatud käigupikkus, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 6. liite joonis 1);

7.4.   Hüdropidurite puhul määratakse:

7.4.1.

ülekandearv ig′ (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 8);

7.4.2.

rõhk p* pidurdusmomendi M* puhul;

7.4.3.

pidurdusmoment M* hüdroajamiga süsteemide pidurisilindrile avaldatud rõhu p* funktsioonina.

Pidurdavate pindade pöörlemissagedus peab vastama sõiduki algkiirusele 60 km/h, kui haagis liigub ettepoole, ja 6 km/h, kui haagis liigub tagapoole. Nende mõõtmete põhjal saadud kõverast tuletatakse järgmised näitajad (vt käesoleva lisa 7. liite joonis 1);

7.4.3.1.

tagasitõmberõhk po ja näitaja ρ′, kui haagis liigub ettepoole;

7.4.3.2.

tagasitõmberõhk por ja näitaja ρ′r, kui haagis liigub tahapoole;

7.4.3.3.

suurim pidurdusmoment Mr kuni suurima lubatud vedelikumahuni Vr, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 7);

7.4.3.4.

ühes pidurdavas rattas imenduv suurim lubatud vedelikumaht Vr, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 7);

7.4.4.

pidurisilindri kolvi pindala FRZ.

7.5.   I tüübi katse alternatiivmenetlus

7.5.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukiga ei pea tegema 4. lisa punkti 1.5 kohast I tüübi katset, kui pidurisüsteemi osade vastavust 4. lisa punktide 1.5.2 ja 1.5.3 nõuetele katsetatakse inertskatsestendil.

7.5.2.   I tüübi katse alternatiivmenetlus tehakse vastavalt 11. lisa 2. liite punktile 3.5.2 (kohaldatakse analoogia põhjal ka ketaspidurite suhtes).

8.   SEISUPIDURI JÕU DIFERENTSIAAL MATKITUD KALDEL

8.1.   Arvutuslik meetod

8.1.1.   Kompensaatori pöördepunktid peavad asuma sirgjoonel, kui seisupidur on puhkeasendis.

Image

Võib kasutada ka teisi seadeid, kui on tagatud mõlema tagumise kaabli võrdne pinguldatus hoolimata nende käigupikkuse erinevusest.

8.1.2.   Joonisele tuleb kanda andmed, mis näitavad kompensaatori piisavat liigendatust, mis tagab mõlema tagumise kaabli võrdse pinguldatuse. Kompensaatoril peab kogu laiuses olema piisavalt liikumisruumi, et võimaldada erinevas ulatuses liikumist vasakult paremale. Samuti peab harkide pikkus olema laiusega võrreldes piisavalt suur, et liigendi liikumine ei oleks takistatud, kui kompensaator on nurga all. Erinev käigupikkus kompensaatori juures (scd) saadakse järgmise valemi alusel:

Kus:

Sc′ = S′/iH

(kompensaatori liikumine ettepoole) ja Sc′ = 2 · SB/ig

 

Scr = Sr/iH

 

(kompensaatori liikumine tahapoole)

9.   KATSEARUANDED

Koos pealejooksupidurisüsteemiga varustatud haagiste tüübikinnitustaotlusega esitatakse juhtseadise ja pidurite katsetamise protokollid ning inertsjuhtseadise, ajamiseadise ja haagise pidurite vastavuskatsete protokoll; kõnealused protokollid peavad sisaldama vähemalt käesoleva lisa 2., 3. ja 4. liitega ettenähtud andmeid.

10.   JUHTSEADISE JA SÕIDUKI PIDURITE KOKKUSOBIVUS

10.1.   Võttes arvesse juhtseadise (2. liide), pidurite (3. liide) ja haagise kohta 4. liite punktis 4 osutatud näitajaid, kontrollitakse sõidukil haagise pealejooksupidurisüsteemi vastavust ettenähtud nõuetele.

10.2.   Kõigi piduritüüpide üldine kontroll

10.2.1.   Ülekande osi, mida ei ole kontrollitud koos juhtseadise või piduritega, kontrollitakse sõidukil. Kontrolli tulemused kantakse käesoleva lisa 4. liitesse (nt iH1 ja ηH1).

10.2.2.   Kaal

10.2.2.1.   Haagise täismass GA ei tohi olla suurem juhtseadise lubatud täismassist G′A.

10.2.2.2.   Haagise täismass GA ei tohi olla suurem täismassist GB, mida on võimalik pidurdada haagise kõigi pidurite koostoimel.

10.2.3.   Jõud

10.2.3.1.   Lävijõud (KA) on vähemalt 0,02 g · GA ja mitte rohkem kui 0,04 g · GA.

10.2.3.2.   Suurim rakendatud jõud D1 ei tohi jäikade tiislitega haagiste puhul olla suurem kui 0,10 g · GA ja liigendtiislitega mitmeteljelistel haagistel suurem kui 0,067 g · GA.

10.2.3.3.   Suurim tõmbejõud D2 on vahemikus 0,1 g · GA kuni 0,5 g · GA.

10.3.   Pidurdustõhususe kontrollimine

10.3.1.   Haagise rataste välisringjoonele mis tahes suunas mõjuvate pidurdusjõudude summa peab olema vähemalt B* = 0,50 g · GA, kaasa arvatud veeretakistus 0,01 g · GA; see vastab pidurdusjõu B väärtusele 0,49 g · GA. Sellisel juhul on suurim haakeseadmele lubatud jõud:

 

D* = 0,067 g · GA liigendtiisliga mitmeteljeliste haagiste puhul

ning

 

D* = 0,10 g · GA jäiga tiisliga haagiste puhul.

Kõnealustele tingimustele vastavuse kontrollimisel kasutatakse järgmisi võrratusi:

10.3.1.1.

mehaanilise ajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul:

Formula

10.3.1.2.

Hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul:

Formula

10.4.   Juhtseadise käigupikkuse kontrollimine

10.4.1.   Liigendtiislitega mitmeteljeliste haagiste juhtseadiste puhul, mille pidurihoovastik sõltub veoseadme asendist, peab juhtseadise käigupikkus s olema pikem kui juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus s′, kusjuures erinevus peab olema vähemalt võrdväärne käigupikkuse kaoga so. Käigupikkuse kadu so ei tohi ületada 10 % efektiivsest käigupikkusest s′.

10.4.2.   Juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus s′ määratakse ühe- ja mitmeteljeliste haagiste puhul järgmiselt:

10.4.2.1.

kui pidurihoovastikku mõjutab haakeseadise nurgaasend:

s′ = s – s0

10.4.2.2.

kui käigupikkuse kadu ei ole:

s′ = s

10.4.2.3.

Hüdropidurisüsteemide puhul:

s′ = s – s

10.4.3.   Juhtseadise käigupikkuse piisavuse kontrollimisel kasutatakse järgmisi võrratusi:

10.4.3.1.   mehaanilise ajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul:

Formula

10.4.3.2.   hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul:

Formula

10.5.   Täiendav kontroll

10.5.1.   Mehaanilise ajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul kontrollitakse, kas juhtseadiselt jõudude pidurile ülekandmiseks kasutatav pidurihoovastik on õigesti paigaldatud.

10.5.2.   Hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteemide puhul kontrollitakse, kas piduri peasilindri käigupikkus on vähemalt s/ih. Lühem käigupikkus ei ole lubatud.

10.5.3.   Sõiduki üldist käitumist pidurdamisel kontrollitakse teekatsel eri kiirustel, eri pidurdusjõu ja erinevate pidurduskordade juures. Summutamatud isevõnked ei ole lubatud.

11.   ÜLDISED MÄRKUSED.

Eespool esitatud nõudeid kohaldatakse kõige tavalisemate mehaanilise või hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteemide suhtes, mille puhul kõik haagise rattad on eelkõige varustatud sama tüüpi pidurite ja rehvidega. Vähem tavaliste süsteemide kontrollimisel kohandatakse eespool esitatud nõudeid vastavalt konkreetsele olukorrale.


(1)  Punktid 2.3.10, 2.3.11 ja 2.3.12 kehtivad ainult seisupiduri diferentsiaalkäigu arvutamise puhul.

1. liide

Joonis 1

Kõigi piduritüüpide puhul kehtivad tähised

(Vt käesoleva lisa punkti 2.2)

Image

Joonis 2

Mehaaniline ülekanne

(Vt käesoleva eeskirja punkte 2.2.10 ja 5.3.2)

Image

Formula

Joonis 3

Hüdroülekanne

(Vt käesoleva lisa punkte 2.2.10 ja 5.4.2)

Image

Formula

Joonis 4

Pidurite kontrollimine

(Vt käesoleva lisa punkte 2.2.22 ja 2.3.4)

Image

Joonis 5

Mehaanilise ülekandega pidurisüsteem

(Vt käesoleva lisa punkti 2.3)

Image

Joonis 5A

Mehaanilise ülekandega pidurisüsteem

(Vt käesoleva lisa punkti 2.3)

Image

Joonis 6

Mehaaniline pidur

(Vt käesoleva lisa punkt 2)

Image

Joonis 7

Hüdropidur

(Vt käesoleva lisa punkt 2)

Image

Joonis 8

Hüdroülekandega pidurisüsteem

(Vt käesoleva lisa punkt 2)

Image

2. liide

Pealejooksupidurisüsteemi juhtseadise katsearuanne

1.   Tootja …

2.   Mark …

3.   Tüüp …

4.   Nende haagiste karakteristikud, millele juhtseadis on tootja poolt ette nähtud:

4.1.

mass G′A = …kg

4.2.

veoseadmele vertikaalselt mõjuv suurim lubatud staatiline jõud …N

4.3.

jäiga tiisliga haagis / liigendtiisliga mitmeteljeline haagis (1)

5.   Lühikirjeldus

(Lisatud skeemide ja mõõtmeid sisaldavate jooniste loetelu)

6.   Juhtseadise tööpõhimõtte joonis

7.   Käigupikkus s = …mm

8.   Juhtseadise ülekandearv:

8.1.

mehaanilise ajamiga seade (1)

iHo = alates …kuni … (2)

8.2.

hüdroajamiga seade (1)

ih = alates …kuni … (2)

FHZ = …cm2

Piduri peasilindri käigupikkus sHz …mm

Piduri peasilindri liikumisvaru s″Hz …mm

9.   Katsetulemused: …

9.1.   Tõhusus

Mehaanilise ajamiga seade (1) ηH = …

Hüdroajamiga seade (1) ηH = …

9.2.   Lisajõud K = …N

9.3.   Suurim survejõud D1 = …N

9.4.   Suurim tõmbejõud D2 = …N

9.5.   Lävijõud KA = …N

9.6.   Käigupikkuse kadu ja liikumisvaru: …

veoseadise toime korral s0  (1) = …mm

hüdroajamiga seade s″ (1) = s″Hz · ih = …mm

9.7.   Juhtseadise efektiivne (kasulik) käigupikkus s′ = …mm

9.8.   Käesoleva lisa punktis 3.6 nimetatud ülekoormuskaitse on paigaldatud / ei ole paigaldatud (3)

9.8.1.   Kui ülekoormuskaitse on paigaldatud kontrollseadise ajamihoova ette …

9.8.1.1.   Ülekoormuskaitse lävijõud Dop = …N

9.8.1.2.   mehaanilise ülekoormuskaitse puhul (3) suurim jõud, mida inertsjuhtseadis suudab tekitada

P′max/iHo = Pop_max = …N

9.8.1.3.   hüdroülekoormuskaitse puhul (3) pealejooksupidurdusseadise tekitatav maksimaalne rõhk

p′max/ih = pop_max = …N/cm2

9.8.2.   Kui ülekoormuskaitse on paigaldatud kontrollseadise ajamihoova taha …

9.8.2.1.   ülekoormuskaitse lävijõud mehaanilise ülekoormuskaitse puhul (3)

Dop · iHo = …N

hüdroülekoormuskaitse puhul (3)

Dop · ih = …N

9.8.2.2.   mehaanilise ülekoormuskaitse puhul (3) pealejooksupidurdusseadise tekitatav maksimaalne rõhk

P′max = Pop_max = …N

9.8.2.3.   hüdroülekoormuskaitse puhul (3) pealejooksupidurdusseadise tekitatav maksimaalne rõhk

p′max = pop_max = …N/cm2

10.   Eespool kirjeldatud juhtseadis vastab / ei vasta (3) käesoleva lisa punktide 3, 4 ja 5 nõuetele.

Allkiri: …Kuupäev: …

11.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 12. lisa asjakohastele sätetele.

Katse teinud tehniline teenistus (4)

Allkiri: …Kuupäev: …

12.   Tüübikinnitusasutus (4)

Allkiri: …Kuupäev: …


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Märkida iHo or ih määramisel kasutatud pikkused.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.

(4)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

3. liide

Piduri katsearuanne

1.   Tootja …

2.   Mark …

3.   Tüüp …

4.   Lubatud „täismass” ratta kohta GBo = …kg

5.   Pidurdusmoment M* (mille on kindlaks määranud tootja vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2.23) …Nm

6.   Rehvi dünaamiline veereraadius

Rmin = …m; Rmax = …m

7.   Lühikirjeldus

(Loetelu lisatud skeemidest ja mõõtmeid sisaldavatest joonistest)

8.   Piduri tööpõhimõtte joonis

9.   Katsetulemused:

 

Mehaaniline pidur (1)

 

Hüdropidur  (1)

9.1.

Ülekandearv

9.1.A.

Ülekandearv

ig = … (2)

i′g = … (2)

9.2.

Käik (käigupikkus)

9.2.A.

Käik (käigupikkus)

sB = …mm

sB = …m

9.3.

Ettenähtud käik

9.3.A.

Ettenähtud käik

(ettenähtud käigupikkus) sB* = …mm

(ettenähtud käigupikkus) sB* = …mm

9.4.

Rakendusjõud

9.4.A.

Tagasitõmberõhk

Po = …N

po= …N/cm2

9.5.

Koefitsient (näitaja)

9.5.A.

Koefitsient (näitaja)

ρ = …m

ρ′ = …m

9.6

Ülekoormuskaitse käesoleva lisa punkti 3.6 kohaselt paigaldatud/paigaldamata (1)

9.6.A.

Ülekoormuskaitse käesoleva lisa punkti 3.6 kohaselt paigaldatud/paigaldamata (1)

9.6.1.

Ülekoormuskaitset aktiveeriv pidurdusmoment

9.6.1.A.

Ülekoormuskaitset aktiveeriv pidurdusmoment

Mop = …Nm

Mop = …Nm

9.7.

M* jõud

9.7.A.

M* rõhk

P* = …N

p* = …N/cm2

9.8.

 

9.8.A.

Rattasilindri pindala

FRZ = …cm2

9.9.

 

9.9.A.

vedeliku imendumine (ketaspidurite puhul)

V60 = …cm3

9.10.   Sõidupiduri pidurdustõhusus, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 6. liite joonised 7 ja 1)

9.10.1.   Joonise 6 kohane suurim pidurdusmoment Mr = …Nm

9.10.1.A.   Joonise 7 kohane suurim pidurdusmoment Mr = …Nm

9.10.2.   Suurim lubatud käigupikkus sr = …mm

9.10.2.A.   Suurim lubatud imendunud vedelikuhulk Vr = …cm3

9.11.   Piduri täiendavad näitajad, kui haagis liigub tahapoole (vt käesoleva lisa 1. liite joonised 6 ja 7)

9.11.1.   Piduriajamile rakendatav jõud Por = …N

9.11.1.A.   Piduri tagasitõmberõhk por = …N/cm2

9.11.2.   Piduri näitaja ρr = …m

9.11.2.A.   Piduri näitaja ρ′r = …m

9.12.   Käesoleva lisa punkti 7.5 kohased katsed (kui neid kohaldatakse) (korrigeeritud, et võtta arvesse 0,01 · g · GBo vastavat veeretakistust)

9.12.1.   0-tüübi pidurikatse

Katsekiirus = …km/h

Pidurdustegur = …%

Juhtjõud = …N

9.12.2.   I tüübi pidurikatse

Katsekiirus = …km/h

Püsiv pidurdustegur = …%

Pidurdusaeg = …minutid

Kuumenenud pidurite pidurdustõhusus = …%

(protsentidena punktis 9.12.1 osutatud 0-tüübi katse tulemusest)

Juhtjõud = …N

10.   Kõnealune pidur vastab / ei vasta (3) käesolevas lisas kirjeldatud pealejooksupidurisüsteemiga varustatud sõiduki punktides 3 ja 6 ettenähtud katsenõuetele.

Pidurit on lubatud / ei ole lubatud (3) kasutada ülekoormuskaitseta pealejooksupidurisüsteemis.

Kuupäev: …

Allkiri: …

11.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 12. lisa asjakohastele sätetele.

Katse teinud tehniline teenistus (4)

Kuupäev: …

Allkiri: …

12.   Tüübikinnitusasutus (5)

Kuupäev: …

Allkiri: …


(1)  Mittevajalik maha tõmmata

(2)  Märkida ig or i′g määramisel kasutatud pikkused.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.

(4)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

(5)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

4. liide

Haagise pealejooksupiduri juhtseadise, ajami ja pidurite vastavuse katsearuanne

1.   Kontrollseadis kirjeldatud lisatud katsearuandes (vt käesoleva lisa 2. liide)

Valitud ülekandearv:

iHo  (1) = …2 (2) või ih  (1) = … (2).

(Need peavad jääma käesoleva lisa 2. liite punktis 8.1 või 8.2 osutatud piiridesse)

2.   Pidurid mida on kirjeldatud lisatud katsearuandes (vt käesoleva lisa 3. liide)

3.   Haagise ülekandeseadmed

3.1.   Lühikirjeldus koos tööpõhimõtte joonisega

3.2.   Haagise mehaanilise ajami ülekandearv ja kasutegur

iH1  (1) = … (2)

ηH1  (1) = …

4.   Haagis

4.1.   Tootja …

4.2.   Mark …

4.3.   Tüüp …

4.4.   Veotiisliühenduse tüüp: jäiga tiisliga haagis / liigendtiisliga mitmeteljeline haagis (1)

4.5.   Pidurite arv n = …

4.6.   Tehniliselt lubatud täismass GA = …kg

4.7.   Rehvi dünaamiline veereraadius R = …m

4.8.   Haakeseadmele mõjuv lubatud telgjõud

D* = 0,10 g GA  (1) = …N

või

D* = 0,067 g GA  (1) = …N

4.9.   Nõutav pidurdusjõud B* = 0,50 g GA = …N

4.10.   Pidurdusjõud B = 0,49 g GA = …N

5.   Vastavus – katsetulemused …

5.1.   Lävijõud 100 · KA/(g · GA) = …

(peab olema 2 ja 4 vahel)

5.2.   Suurim survejõud 100 · D1/(g · GA) = …

(ei tohi jäiga tiisliga haagiste puhul olla üle 10 ega liigendtiisliga mitmeteljeliste haagiste puhul üle 6,7)

5.3.   Suurim tõmbejõud 100 · D2/(g · GA) = …

(peab olema 10 ja 50 vahel)

5.4.   Inertsjuhtseadisele tehniliselt lubatud suurim mass

G′A = …kg

(ei tohi olla väiksem kui GA).

5.5.   Haagise kõikidele piduritele tehniliselt lubatud suurim mass:

GB = n · GBo = …kg

(ei tohi olla väiksem kui GA).

5.6.   Pidurite pidurdusmoment …

n · M* / (B · R) = …

(ei tohi olla väiksem kui 1,0)

5.6.1.   Ülekoormuskaitse käesoleva lisa punkti 3.6 tähenduses on paigaldatud / ei ole paigaldatud (3) inertsjuhtseadisele / piduritele (3)

5.6.1.1.   kui inertsjuhtseadise ülekoormuskaitse on mehaaniline (3)

n · P* /(iH1 · ηH1 · P′max)= …

(ei tohi olla väiksem kui 1,2)

5.6.1.2.   kui inertsjuhtseadise ülekoormuskaitse on hüdrauliline (3)

p*/p′max = …

(ei tohi olla väiksem kui 1,2)

5.6.1.3.   kui ülekoormuskaitse on paigaldatud inertsjuhtseadisele:

lävijõud Dop/D* = …

(ei tohi olla väiksem kui 1,2)

5.6.1.4.   kui ülekoormuskaitse on paigaldatud pidurile:

lävendpidurdusmoment n × Mop/(B · R) = …

(ei tohi olla väiksem kui 1,2)

5.7.   Mehaanilise ajamiga pealejooksupidurisüsteem (3)

5.7.1.   iH = iHo · iH1 = …

5.7.2.   ηH = ηHo · ηH1 = …

Formula

(ei tohi olla suurem kui: iH)

Formula

(ei tohi olla väiksem kui: iH)

5.7.5.   Suhe s′/iH = …kui haagis liigub tahapoole (ei tohi olla suurem kui: sr)

5.7.6.   pidurdusmoment, kui haagis liigub tahapoole, sealhulgas veeretakistus

0,08 · g · GA · R = …Nm

(ei tohi olla suurem kui: n · Mr)

5.8.   Hüdroajamiga pealejooksupidurisüsteem (4)

5.8.1.   ih/FHZ = …

Formula

(ei tohi olla suurem kui: ih/FHZ)

Formula

(ei tohi olla väiksem kui: ig/FHZ)

5.8.4.   s/ih = …

(ei tohi olla suurem kui peasilindri ajami käigupikkus, nagu osutatud käesoleva lisa 2. liite punktis 8.2)

5.8.5.   Suhe s′/FHZ = …kui haagis liigub tahapoole (ei tohi olla suurem kui: vr)

5.8.6.   pidurdusmoment, kui haagis liigub tahapoole, sealhulgas veeretakistus

0,08 · g · GA · R = …Nm

(ei tohi olla suurem kui: n · Mr)

6.   Erinev käigupikkus parkimispiduri kompensaatori juures

6.1.1.   Kompensaatori suurim lubatud käigupikkus (ettepoole) scf = …mm

6.1.2.   Kompensaatori suurim lubatud käigupikkus (tahapoole) scr = …mm

6.1.3.   Kompensaatori käigupikkuse suurim lubatud erinevus scd = …mm

7.   Eespool kirjeldatud pealejooksupidurisüsteem vastab / ei vasta (4) käesoleva lisa punktide 3–10 nõuetele.

Allkiri …Kuupäev …

8.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 12. lisa asjakohastele sätetele.

Katse teinud tehniline teenistus

Allkiri …Kuupäev …


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Märkida iHo või ih määramisel kasutatud pikkused.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.


13. LISA

MITTEBLOKEERUVA PIDURISÜSTEEMIGA SÕIDUKITE KATSETAMISNÕUDED

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesolevas lisas määratletakse mitteblokeeruva(te) pidurisüsteemi(de)ga varustatud teel kasutatavate sõidukite pidurdustõhusus.

1.2.   Praegu kasutusel olevad mitteblokeeruvad pidurisüsteemid koosnevad andurist või anduritest, juhtseadisest või juhtseadistest ning modulaatorist või modulaatoritest. Mis tahes teistsuguse konstruktsiooniga seade, mis võidakse kasutusele võtta tulevikus või mille mitteblokeeruv pidurisüsteem on integreeritud mõnda muusse süsteemi, loetakse mitteblokeerivaks pidurisüsteemiks käesoleva lisa ja käesoleva eeskirja 10. lisa tähenduses, kui see tagab käesolevas lisaga ette nähtud pidurdustõhususe.

2.   MÕISTED

2.1.   „Mitteblokeeruv pidurisüsteem”– sõidupidurisüsteemi osa, millega automaatselt kontrollitakse libisemisastet ratta (rataste) pöörlemissuunas sõiduki ühel või mitmel rattal pidurdamise ajal.

2.2.   „Andur”– osa, mille abil määratakse kindlaks ja kantakse juhtseadisele üle andmed ratta (rataste) pöörlemise ning sõiduki dünaamilise seisundi kohta.

2.3.   „Juhtseadis”– osa, mida kasutatakse andurilt (anduritelt) edastatud andmete hindamiseks ning signaali edastamiseks modulaatorisse.

2.4.   „Modulaator”– osa, mille abil muudetakse pidurdusjõudu (pidurdusjõude) vastavalt juhtseadiselt saadud signaalile.

2.5.   „Otsereguleeritav ratas”– ratas, mille pidurdusjõudu moduleeritakse ratta oma andurilt saabuvate andmete kohaselt (1).

2.6.   „Kaudselt reguleeritav ratas”– ratas, mille pidurdusjõudu moduleeritakse muu ratta (muude rataste) andurilt (anduritelt) saabuvate andmete kohaselt (1).

2.7.   „Täistsükkel”– mitteblokeeruv pidurisüsteem moduleerib pidurdusjõudu korduvalt, et vältida otsereguleeritavate rataste lukustumist. Pidurdusi, kus moduleerimine toimub peatuse ajal ainult ühe korra, ei loeta sellele määratlusele vastavaks.

Pneumopidurisüsteemidega haagiste puhul on mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsükkel tagatud ainult siis, kui rõhk otsereguleeritava ratta mis tahes pidurisilindris on kogu katse ajal rohkem kui 100 kPa üle maksimaalse tsüklirõhu. Rõhk toitevoolikus ei tohi tõusta üle 800 kPa.

3.   MITTEBLOKEERUVATE PIDURISÜSTEEMIDE TÜÜBID

3.1.   Mootorsõiduk loetakse varustatuks mitteblokeeruva pidurisüsteemiga käesoleva eeskirja 1. lisa punkti 10 tähenduses, kui tal on üks järgmistest süsteemidest:

3.1.1.

1. kategooria mitteblokeeruv pidurisüsteem

1. kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud sõiduk peab vastama kõigile käesoleva lisa asjakohastele nõuetele.

3.1.2.

2. kategooria mitteblokeeruv pidurisüsteem

2. kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud sõiduk peab vastama kõigile käesoleva lisa asjakohastele nõuetele, välja arvatud punktis 5.3.5 ettenähtud nõuded.

3.1.3.

3. kategooria mitteblokeeruv pidurisüsteem

3. kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud sõiduk vastab kõigile käesoleva lisa nõuetele, välja arvatud punktidega 5.3.4 ja 5.3.5 ette nähtud nõuded. Sellistel sõidukitel peab iga üksiktelg (või teljerühm), mille ükski ratas ei ole otse reguleeritav, vastama käesoleva eeskirja 10. lisas ettenähtud haardumisvõime ja ratta lukustumisjärjestuse tingimustele vastavalt pidurdusjõu ja koormuse osas. Kõnealustele nõuetele vastavust saab kontrollida maksimaalse või minimaalse haardeteguriga teepindadel (ligikaudu 0,8 ning maksimaalselt 0,3) sõidupidurile avaldatava jõu muutmise teel.

3.2.   Haagis loetakse varustatuks mitteblokeeruva pidurisüsteemiga käesoleva eeskirja 1. lisa punkti 10 tähenduses, kui vähemalt kaks ratast sõiduki vastaskülgedel on mitteblokeeruva pidurisüsteemi poolt otse reguleeritavad ning kõik ülejäänud rattad on kas otse või kaudselt reguleeritavad. Täishaagistel peavad vähemalt kaks ühe esitelje ratast ja kaks ühe tagatelje ratast olema otse reguleeritavad nii, et igal teljel kõnealustest telgedest peab olema vähemalt üks sõltumatu modulaator, ning kõik ülejäänud rattad peavad olema kas otse või kaudselt reguleeritavad. Peale selle peab mitteblokeeruva piduriseadmega haagis vastama ühele järgmistest nõuetest.

3.2.1.

A-kategooria mitteblokeeruv pidurisüsteem

A-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud haagis peab vastama kõigile käesoleva lisa asjakohastele nõuetele.

3.2.2.

B-kategooria mitteblokeeruv pidurisüsteem

B-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud haagis peab vastama kõigile käesoleva lisa asjakohastele nõuetele, välja arvatud punkt 6.3.2.

4.   ÜLDNÕUDED

4.1.   Kõigist mitteblokeeruva pidurisüsteemi (2) elektrilise juhtahela riketest, mis mõjutavad selles lisas ettenähtud toimimis- ja tõhususnõuete täitmist, teatatakse juhile spetsiaalse märgutule abil. Sel otstarbel kasutatakse käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast hoiatussignaali.

4.1.1.   Anduririkked, mida ei ole võimalik tuvastada staatilistes tingimustes, tuvastatakse hiljemalt siis, kui sõiduki kiirus ületab 10 km/h (3). Et aga vältida valenäitu, kui andur ei registreeri kiirust, kuna ratas ei pöörle, võib kontrollimise edasi lükata hetkeni, kui sõiduki sõidukiirus ületab 15 km/h.

4.1.2.   Kui mitteblokeeruv pidurisüsteem saab sõidukilt energiat seisu ajal, peab (peavad) elektriliselt reguleeritav(ad) pneumaatilise modulaatori ventiil(id) sooritama vähemalt ühe töötsükli.

4.2.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud mootorsõidukitel, mis on kinnitatud kõnealuse süsteemiga varustatud haagise vedamiseks, peab olema eraldiseisev haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi märgutuli, mis vastab käesoleva lisa punkti 4.1 nõuetele. Selleks kasutatakse punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldiseisvat kollast märgutuld, mis lülitatakse sisse standardi ISO 7638:2003 kohase elektripistiku viienda kontakti kaudu (4).

4.3.   Punktis 4.1 kirjeldatud rikke korral kohaldatakse järgmisi nõudeid:

 

Mootorsõidukid: pidurduse jääktõhusus peab vastama käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.4 asjaomase sõiduki suhtes kehtestatud jääktõhususele sõidupidurisüsteemi ajami rikke korral. Nimetatud nõuet ei saa pidada kõrvalekaldumiseks rikkepidurduse suhtes kehtestatud nõuetest.

 

Haagised: pidurduse jääktõhusus peab vastama käesoleva eeskirja punktile 5.2.2.15.2.

4.4.   Magnet- või elektriväljad ei tohi mitteblokeeruva pidurisüsteemi tööd häirida. Seda tõendatakse vastavusega eeskirjale nr 10 vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.1.1.4 sätetele.

4.5.   Käsiseadet ei tohi kasutada mitteblokeeruva pidurisüsteemi juhtsüsteemi (5) lahtiühendamiseks või muutmiseks, välja arvatud N2- ja N3-kategooria maastikusõidukid. käsiseadme paigaldamisel N2- või N3-kategooria maastikusõidukitele peavad olema täidetud järgmised nõuded:

4.5.1.

mootorsõiduk, mille mitteblokeeruv pidurisüsteem on punktis 4.5 nimetatud seadme abil lahutatud või muudetud, peab vastama kõigile käesoleva eeskirja 10. lisas ettenähtud asjakohastele nõuetele;

4.5.2.

märgutuli teatab juhile mitteblokeeruva pidurisüsteemi lahutamisest või juhtimisrežiimi muutmisest; selleks kasutatakse käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast mitteblokeeruva pidurisüsteemi märgutuld.

Märgutuli võib pidevalt põleda või vilkuda;

4.5.3.

mitteblokeeruv pidurisüsteem lülitatakse automaatselt uuesti sisse / lülitatakse uuesti töörežiimile, kui süüteseade (käivitusseade) pannakse tööasendisse;

4.5.4.

tootja poolt kasutajale ette nähtud juhend peaks hoiatama juhti mitteblokeeruva pidurisüsteemi käsitsi lahtiühendamise või muutmise tagajärgede eest;

4.5.5.

punktis 4.5 nimetatud seadme abil võib lahti ühendada / muuta koos vedukiga haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi juhtimisrežiimi. Eraldi seadis haagisel ei ole lubatud.

4.6.   Sõidukitel, mis on varustatud integreeritud aeglustiga, peab samuti olema mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib vähemalt aeglusti poolt juhitava telje sõidupiduritele ning aeglustile ning vastab käesoleva lisa asjakohastele nõuetele.

5.   MOOTORSÕIDUKEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

5.1.   Energiakulu

Mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega varustatud pidurisüsteemide tõhusus peab sõidupiduri juhtseadise täielikul rakendamisel säilima pikka aega. Sellele nõudele vastavust kontrollitakse järgmistes katsetes:

5.1.1.   Katsemenetlus

5.1.1.1.   Algse energiataseme energiasalvesti(te)s määrab kindlaks tootja. Kõnealune tase peab olema vähemalt selline, mis tagab sõidupidurite ettenähtud tõhususe täismassiga sõidukil.

Pneumaatiliste abiseadmete energiasalvesti(d) peab (peavad) paiknema eraldi.

5.1.1.2.   Algkiirusel vähemalt 50 km/h ning pinnal, mille haardetegur on 0,3 (6) või sellest väiksem, rakendatakse täismassiga sõiduki pidureid täielikult ajavahemiku t kestel ning võetakse arvesse kaudselt reguleeritavate rataste tarbitav energia, kusjuures kõik otse reguleeritavad rattad peavad jääma mitteblokeeruva pidurisüsteemi reguleerida.

5.1.1.3.   Seejärel sõiduki mootor seisatakse või ühendus energiasalvesti(te)ga katkestatakse.

5.1.1.4.   Seejärel rakendatakse sõidupiduri juhtseadist täielikult neli korda järjest, kusjuures sõiduk seisab.

5.1.1.5.   Juhtseadise aktiveerimisel viiendat korda peab saama sõiduki pidurdada vähemalt täismassiga sõiduki rikkepiduritele ettenähtud tõhususega.

5.1.1.6.   Õhkpidurisüsteemiga varustatud haagise vedamiseks kinnitatud mootorsõiduki toitetorustik lahutatakse katsete ajal ning pneumaatilise juhtahelaga ühendatakse olemasolu korral 0,5liitrise mahuga energiasalvesti (käesoleva eeskirja 7. lisa A osa punkti 1.2.2.3 kohaselt). Pidurite rakendamisel viiendat korda, nagu on ette nähtud punktis 5.1.1.5, ei tohi pneumaatilist juhtahelat varustava energia tase olla alla poole tasemest, mis saadi täielikul rakendamisel lähtetaseme juures.

5.1.2.   Täiendavad nõuded

5.1.2.1.   Teepinna haardetegurit katsetataval sõidukil mõõdetakse käesoleva lisa 2. liite punktis 1.1 kirjeldatud meetodil.

5.1.2.2.   Pidurduskatse tehakse lahutatud mootoriga, vabal pöörlemissagedusel ning täismassiga sõidukil.

5.1.2.3.   Pidurdusaeg t leitakse järgmise valemi abil:

Formula (but not less than 15 seconds)

kus t on antud sekundites ning vmax näitab maksimaalset valmistajakiirust (km/h) ülemise piirväärtusega 160 km/h.

5.1.2.4.   Kui aeg t ei ole saavutatav ühe pidurdusfaasi jooksul, siis võib kasutada maksimaalselt nelja lisafaasi.

5.1.2.5.   Mitmest faasist koosneva katse puhul ei tohi katsefaaside vahel energiat juurde anda.

Alates teisest faasist saab arvesse võtta piduri esialgsele rakendamisele vastava energiakulu, lahutades piduri ühe täieliku rakenduse käesoleva lisa punktis 5.1.1.4 (ning punktides 5.1.1.5, 5.1.1.6 ja 5.1.2.6) ettenähtud neljast täisrakendusest, mis on vajaduse korral ette nähtud käesoleva lisa punktis 5.1.1 ettenähtud katse igas teises, kolmandas ja neljandas faasis.

5.1.2.6.   Käesoleva lisa punktis 5.1.1.5 ettenähtud pidurdustõhusus loetakse nõuetekohaseks juhul, kui neljanda rakenduse lõpus seisval sõidukil on energiatase energiasalvesti(te)s võrdne täismassiga sõiduki rikkepidurite puhul nõutava tasemega või sellest kõrgem.

5.2.   Haardumisvõime

5.2.1.   Mitteblokeeruv pidurisüsteem peab haarde kasutamisel võtma arvesse pidurdusteekonna tegelikku suurenemist üle teoreetilise miinimumi. Mitteblokeeruv pidurisüsteem loetakse nõuetele vastavaks, kui tingimus ε ≥ 0,75 on täidetud, kusjuures ε tähistab haardumisvõimet, nagu on määratletud käesoleva lisa 2. liite punktis 1.2.

5.2.2.   Haardumisvõime ε mõõdetakse teepinnal, mille haardetegur on kõige rohkem (7) 0,3 ning ligikaudu 0,8 (kuiv tee) algkiirusel 50 km/h. Piduri temperatuuride vahe mõju kõrvaldamiseks soovitatakse zAL kindlaks määrata enne k määramist.

5.2.3.   Katsemenetlus haardeteguri (k) määramiseks ning valemid, mille abil arvutatakse haardumisvõime (ε), on esitatud kaesoleva lisa 2. liites.

5.2.4.   Haardumisvõime mitteblokeeruvas pidurisüsteemis kontrollitakse valmissõidukitel, mis on varustatud 1. või 2. kategooria mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega. 3. kategooria mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega varustatud sõidukite puhul peab (peavad) ainult see telg (need teljed), millel on vähemalt üks otse reguleeritav ratas, vastama käesolevale nõudele.

5.2.5.   Tingimust, mille kohaselt peab ε olema 0,75 või üle selle, kontrollitakse täis- ja tühimassiga sõidukil (8).

Täismassiga katse maksimaalse haarduvusega pinnal võib tegemata jätta, kui piduri juhtseadisele mõjuva ettenähtud jõuga ei saavutata mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsüklit.

Tühimassiga katses võib piduri juhtimisseadmele mõjuvat jõudu suurendada väärtuseni 100 daN, kui tsüklit ei saavutata täisjõuga (9). Kui jõust 100 daN ei piisa süsteemi tsükli tekitamiseks, siis võib katse tegemata jätta. Õhkpidurisüsteemides ei tohi käesolevas katses õhurõhk tõusta üle katkestusrõhu väärtuse.

5.3.   Täiendav kontroll

Täiendav kontroll tehakse lahutatud mootoriga, täis- ja tühimassiga sõidukil.

5.3.1.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga otse reguleeritavad rattad ei tohi lukustuda täisjõu (9) äkilisel rakendamisel juhtseadisele käesoleva lisa punktis 5.2.2 kindlaksmääratud teepindadel, kui algkiirus on 40 km/h ning maksimaalne algpöörlemissagedus vastab järgmises tabelis esitatud väärtustele (10)  (11).

 

Sõidukikategooria

Maksimaalne katsekiirus

Maksimaalse haarduvusega pind

Kõik kategooriad, välja arvatud N2, N3 täismassiga

0,8 vmax ≤ 120 km/h

N2, N3 täismassiga

0,8 vmax ≤ 80 km/h

Minimaalse haarduvusega pind

N1

0,8 vmax ≤ 120 km/h

M2, M3 ja N2, v.a poolhaagiste vedukid

0,8 vmax ≤ 80 km/h

N3- ja N2-kategooria vedukid poolhaagistele

0,8 vmax ≤ 70 km/h

5.3.2.   Telje üleminekul maksimaalse haardumisega (kH) pinnalt minimaalse haardumisega (kL) pinnale, mille kH ≥ 0,5 ja kH/kL ≥ 2 (12) ning juhtseadisele mõjuva täisjõu (9) puhul ei tohi otse reguleeritavad rattad lukustuda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk tuleb välja arvutada nii, et täistsüklis mitteblokeeruva pidurisüsteemiga maksimaalse haardumisega pinnal toimuks üleminek ühelt pinnalt teisele maksimaalsel ja minimaalsel pöörlemissagedusel käesoleva lisa punkti 5.3.1 nõuete kohaselt (11).

5.3.3.   Kui sõiduk siirdub väikese haardeteguriga pinnalt (kL) suure haardeteguriga pinnale (kH) (kui kH ≥ 0,5 ja kH/kL ≥ 2 (12) ja juhtseadisele rakendatakse täisjõudu, (9) peab sõiduki aeglustus kasvama asjakohase suure väärtuseni mõistliku aja jooksul ning sõiduk ei tohi algsuunast kõrvale kalduda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk tuleb välja arvutada nii, et täistsüklis mitteblokeeruva pidurisüsteemiga minimaalse haardumisega pinnal toimuks üleminek ühelt pinnalt teisele kiirusel ligikaudu 50 km/h.

5.3.4.   1. ja 2. kategooria mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega varustatud sõidukitel, kui sõiduki parem- ja vasakpoolsed rattad asuvad erinevate haardeteguritega (kH ja kL) pindadel, mille kH > 0,5 ja kH/kL > 2, (13) ei tohi otse reguleeritavad rattad lukustuda äkilise täisjõu (14) mõjul juhtseadisele kiirusel 50 km/h.

5.3.5.   peale selle peavad 1. kategooria mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega varustatud täismassiga sõidukid käesoleva lisa punktiga 5.3.4 ette nähtud tingimustel vastama käesoleva lisa 3. liitega ette nähtud pidurdusjõu väärtusele;

5.3.6.   Käesoleva lisa punktides 5.3.1, 5.3.2, 5.3.3, 5.3.4 ja 5.3.5 ettenähtud katsetes on siiski lubatud rattalukustus lühikeseks ajaks. Peale selle on rattalukustus lubatud juhul, kui sõiduki kiirus on alla 15 km/h; samuti on kaudselt reguleeritavate rataste lukustumine lubatud mis tahes kiirusel, kuid sõiduki stabiilsus ja juhitavus ei tohi kannatada.

5.3.7.   Käesoleva lisa punktides 5.3.4 ja 5.3.5 ettenähtud katsete ajal on lubatud korrigeerida rooli, kui roolimehhanismi pöörlemisnurk on esimese kahe sekundi jooksul kuni 120° ning kokku mitte üle 240°. Peale selle peab sõiduki pikisuunaline kesktasand asuma katsete alguses suure ja väikese haardeteguriga pindade piirjoonel ning katsete ajal ei tohi ükski (välimise) rehvi osa seda ületada.

6.   HAAGISTEGA SEOTUD ERINÕUDED

6.1.   Energiakulu

Mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega varustatud haagised peavad olema projekteeritud nii, et isegi pärast sõidupiduri juhtseadise täielikku rakendamist teatava aja jooksul säiliks sõidukil piisav kogus energiat selle seiskamiseks mõistliku pikkusega teekonnal.

6.1.1.   Vastavust eespool nimetatud nõudele kontrollitakse allpool kindlaksmääratud meetodil, tühimassiga sõidukil, sirgel ja tasasel hea haardeteguriga (15) teel ning võimalikult täpselt reguleeritud piduritega ning pidurdusjõu regulaatoriga / koormustundliku klapiga (kui see on paigaldatud), mis on asendis „täismass” kogu katse ajal.

6.1.2.   Õhkpidurisüsteemide puhul peab algne energiatase energiasalvesti(te)s võrduma rõhu väärtusega 800 kPa haagise toitetorustiku haakepea juures.

6.1.3.   Sõiduki algkiirusel vähemalt 30 km/h rakendatakse pidureid täielikult ajavahemikuks t = 15 s, mille kestel jäetakse kõik otsereguleeritavad rattad mitteblokeeruva pidurisüsteemi reguleerida. Kõnealuse katse ajal lülitatakse energiasalvesti(te) toide välja.

Kui aeg t = 15 s ei ole saavutatav ühe pidurdusfaasiga, siis võib kasutata täiendavaid faase. Kõnealuste faaside kestel ei toideta energiasalvestit (-salvesteid) uue energiaga ning alates teisest faasist tuleb arvesse võtta tööseadmete täitmise täiendavat energiakulu, näiteks järgmise katsemeetodi abil.

Esimese faasi alguses peab rõhk mahuti(te)s vastama käesoleva lisa punktis 6.1.2 nimetatud rõhule. Järgmis(t)e faasi(de) alguses ei tohi rõhk mahuti(te)s pidurite rakendamise järel olla väiksem kui eelmise faasi lõpus mahuti(te)s olnud rõhk.

Järgneva(te)s faasi(de)s tuleb ainsana arvesse võtta aega, mis kulub hetkest, mil rõhk mahuti(te)s on võrdne rõhuga eelmise faasi lõpus.

6.1.4.   Pidurdamise lõpus rakendatakse seisva sõiduki sõidupiduri juhtseadist täielikult neli korda. Viienda pidurdamise ajal peab rõhk töösüsteemis olema piisav, et rataste välispinnal tekiks täielik pidurdusjõud, mis on võrdne vähemalt 22,5 % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest ning mis ei põhjusta ühegi sellise pidurisüsteemi automaatset rakendumist, mis ei ole mitteblokeeruva pidurisüsteemi poolt kontrollitav.

6.2.   Haardumisvõime

6.2.1.   Mitteblokeeruv pidurisüsteem loetakse vastuvõetavaks, kui tingimus ε ≥ 0,75 on täidetud, kusjuures ε tähistab haardumisvõimet, nagu on määratletud käesoleva lisa 2. liite punktis 2. Vastavust sellele tingimusele kontrollitakse tühimassiga sõidukiga sirgel ja tasasel hea haardeteguriga teel (16)  (17).

6.2.2.   Piduri temperatuuride vahe mõju kõrvaldamiseks soovitatakse ZRAL määrata enne kR määramist.

6.3.   Täiendav kontroll

6.3.1.   Kiirusel üle 15 km/h ei tohi mitteblokeeruva pidurisüsteemiga otse reguleeritavad rattad lukustuda, kui veduki juhtseadisele mõjub äkiline täisjõud (18). Seda kontrollitakse käesoleva lisa punktis 6.2 ettenähtud tingimustel algkiirustel 40 km/h ja 80 km/h.

6.3.2.   Käesolevat punkti kohaldatakse ainult A-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud haagiste suhtes. Kui parem- ja vasakpoolsed rattad asuvad pindadel, mis tekitavad erinevaid maksimaalse pidurdusjõu väärtusi (ZRALH ja ZRALL), kus

Formula and Formula

ei tohi otsereguleeritavad rattad lukustuda täisjõu (18) äkilisel mõjumisel veduki juhtseadisele kiirusega 50 km/h. Suhte zRALH/zRALL saab kindlaks määrata käesoleva lisa 2. liite punkti 2 kohaselt või suhte zRALH/zRALL väljaarvutamise teel. Kõnealuse tingimuse kohaselt peab tühimassiga sõiduk vastama käesoleva lisa 3. liites ettenähtud pidurdusjõu väärtusele (17).

6.3.3.   Kiirustel ≥ 15 km/h võivad otsemoduleeritavad rattad lühikeseks ajaks blokeeruda, kuid kiirustel < 15 km/h on mis tahes blokeerumine lubatud. Kaudselt reguleeritavate rataste lukustumine on lubatud mis tahes kiirusel, kuid sõiduki stabiilsus ei tohi kannatada.


(1)  Mitteblokeeruvad pidurisüsteemid koos maksimaalse haarduvuse valiku seadisega loetakse sisaldavat nii otse kui kaudselt reguleeritavaid rattaid; minimaalse haarduvuse valiku seadisega pidurisüsteemides loetakse kõik anduriga rattad otse reguleeritavateks ratasteks.

(2)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(3)  Hoiatussignaal võib seisval sõidukil uuesti süttida juhul, kui see kustub enne kiiruse 10 km/h või 15 km/h (vastavalt vajadusele) saavutamist, kui riket ei esine.

(4)  ISO 7638:2003 kohast pistikut võib kasutada vajadust mööda kas viie või seitsme kontaktiga variandis;

(5)  Käesoleva lisa punkti 4.5 ei kohaldata mitteblokeeruva pidurisüsteemi juhtimisrežiimi muutvate seadmete suhtes juhul, kui muudetud juhtimisrežiimi tingimustes on täidetud kõik sõidukile paigaldatud mitteblokeeruva pidurisüsteemi kategooriale ettenähtud nõuded. Sellisel juhul peavad siiski olema täidetud käesoleva lisa punktide 4.5.2, 4.5.3 ja 4.5.4 nõuded.

(6)  Selliste katsepindade kättesaadavaks muutumiseni on tehnilise teenistuse nõusolekul lubatud kulumispiirini kasutatud rehvid ning haardetegurid kuni 0,4. Saadud tegelik väärtus ning rehvide ja pinna tüüp tuleb registreerida.

(7)  Selliste katsepindade kättesaadavaks muutumiseni on tehnilise teenistuse nõusolekul lubatud kulumispiirini kasutatud rehvid ning haardetegurid kuni 0,4. Saadud tegelik väärtus ning rehvide ja pinna tüüp tuleb registreerida.

(8)  Kuni ühtse katsemenetluse kehtestamiseni tuleb elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemidega sõidukitel käesolevas punktis nõutavaid katseid võib-olla korrata, et määrata kindlaks sõiduki automaatfunktsioonide tekitatud eri pidurdusjõudude jaotumise väärtuste mõju.

(9)  „Täisjõud” sõidukikategooriale käesoleva eeskirja 4. lisas ettenähtud maksimaalne jõud; vajaduse korral võib suuremat jõudu kasutada mitteblokeeruva pidurisüsteemi aktiveerimiseks.

(10)  Käesolevat punkti kohaldatakse alates 13. märtsist 1992 (sõidukite ehituse töörühma otsus, TRANS/SC.1/WP.29/341, punkt 23).

(11)  Kõnealuste katsete eesmärk on kontrollida, et rattad ei lukustu ning sõiduk püsib stabiilsena; seetõttu ei ole vaja täielikke peatumisi ning sõiduki täielikku seiskamist minimaalse haarduvusega pinnal.

(12)  kH ja kL mõõtmine toimub käesoleva lisa 2. liite kohaselt.

(13)  kH ja kL mõõtmine toimub käesoleva lisa 2. liite kohaselt.

(14)  „Täisjõud” sõidukikategooriale käesoleva eeskirja 4. lisas ettenähtud maksimaalne jõud; vajaduse korral võib suuremat jõudu kasutada mitteblokeeruva pidurisüsteemi aktiveerimiseks.

(15)  Kui katseraja haardetegur on liiga kõrge ega võimalda mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsükli kujunemist, siis võib katse teha madalama haardeteguriga pinnal.

(16)  Kui katseraja haardetegur on liiga kõrge ega võimalda mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsükli kujunemist, siis võib katse teha madalama haardeteguriga pinnal.

(17)  Pidurikoormuse regulaatoriga varustatud haagiste puhul võib nende rõhuseadet täistsükli tagamiseks suurendada.

(18)  „Täisjõud” sõidukikategooriale käesoleva eeskirja 4. lisas ettenähtud maksimaalne jõud; vajaduse korral võib suuremat jõudu kasutada mitteblokeeruva pidurisüsteemi aktiveerimiseks.

1. liide

Tähised ja mõisted

Tähis

Mõiste

E

teljevahe

ER

veopoldi ja poolhaagise telje või telgede keskme vaheline kaugus (või veotiisli haakeseadme ja kesktelghaagise telje või telgede keskme vaheline kaugus)

ε

sõiduki haardumisvõime: toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemi maksimaalse pidurdusjõu (zAL) ja haardeteguri (k) jagatis

εi

ε väärtus teljel i (3. kategooria mitteblokeeriva pidurisüsteemiga mootorsõiduki korral)

εH

ε väärtus maksimaalse haarduvusega pinnal

εL

ε väärtus minimaalse haarduvusega pinnal

F

Jõud [N]

FbR

lahtiühendatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga haagise pidurdusjõud

FbRmax

FbR maksimaalväärtus

FbRmaxi

FbRmax väärtus ainult haagise telje i pidurdamisel

FbRAL

toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemiga haagise pidurdusjõud

FCnd

muutumatute tingimuste korral teepinna normaalne reaktsioonijõud autorongi pidurdamata vabatelgedele kokku

FCd

muutumatute tingimuste korral teepinna normaalne reaktsioonijõud autorongi pidurdamata veotelgedele kokku

Fdyn

dünaamiliste tingimuste ja mitteblokeeruva pidurisüsteemi toimimise korral teepinna normaalne reaktsioonijõud

Fidyn

Fdyn teljele i mootorsõidukite või täishaagiste korral

Fi

muutumatute tingimuste korral teepinna normaalne reaktsioonijõud teljele i

FM

teekatte normaalne staatiline reaktsioonijõud mootorsõiduki (veduki) kõigile ratastele kokku

FMnd  (1)

teepinna normaalne staatiline reaktsioonijõud mootorsõiduki pidurdamata vabatelgedele kokku

FMd  (1)

teepinna normaalne staatiline reaktsioonijõud mootorsõiduki pidurdamata veotelgedele kokku

FR

teepinna normaalne staatiline reaktsioonijõud haagise kõigile ratastele kokku

FRdyn

teepinna normaalne dünaamiline reaktsioonijõud poolhaagise või kesktelghaagise teljele (telgedele) kokku

FWM  (1)

0,01 FMnd + 0,015 FMd

g

raskuskiirendus (9,81 m/s2)

h

tootja poolt kindlaksmääratud ning tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse poolt kinnitatud raskuskeskme kõrgus

hD

veotiisli kõrgus (haagisel liigendi koht)

hK

sadula (veopoldi) kõrgus

hR

haagise raskuskeskme kõrgus

k

rehvi ja tee haardetegur

kf

ühe esitelje k-kordaja

kH

k väärtus määratuna maksimaalse haarduvusega pinnal

kI

k väärtus teljel i 3. kategooria mitteblokeeriva pidurisüsteemiga mootorsõiduki korral

kL

k väärtus määratuna minimaalse haarduvusega pinnal

klock

haarduvus 100 % libisevuse korral

kM

mootorsõiduki k kordaja

kpeak

haardeteguri ja libisevuse kõvera maksimaalne väärtus

kr

ühe tagatelje k-kordaja

kR

haagise k kordaja

P

üksiksõiduki mass [kg]

R

väärtuste kpeak ja klock suhe

t

ajavahemik (s)

tm

t keskmine väärtus

tmin

t minimaalne väärtus

z

pidurdustegur

zAL

toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõiduki pidurdusjõud z

zC

autorongi pidurdusjõud z, kui pidurdab ainult haagis ja mitteblokeeruv pidurisüsteem on lahti ühendatud

zCAL

autorongi pidurdusjõud z, kui pidurdab ainult haagis ja mitteblokeeruv pidurisüsteem toimib

zCmax

zC maksimaalväärtus

zCmaxi

zC maksimaalväärtus ainult haagise telje i pidurdamisel

zm

keskmine pidurdustegur

zmax

z maksimaalväärtus

zMALS

mootorsõiduki zAL„vahelduval pinnal”

zR

lahtiühendatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga haagise pidurdusjõud z

zRAL

haagise zAL, mis saadakse kõigi telgede pidurdamisel, kui veduk jääb pidurdamata ning selle mootor on välja lülitatud

zRALH

zRAL suure haardeteguriga pinnal

zRALL

zRAL väikese haardeteguriga pinnal

zRALS

zRAL vahelduval pinnal

zRH

zR suure haardeteguriga pinnal

zRL

zR väikese haardeteguriga pinnal

zRHmax

ZRH maksimaalväärtus

zRLmax

zRL maksimaalväärtus

zRmax

zR maksimaalväärtus


(1)  FMnd ja FMd kaheteljeliste mootorsõidukite korral: need tähised võib lihtsustada vastavateks Fi tähisteks.

2. liide

Haardetegur

1.   MOOTORSÕIDUKITE MÕÕTMISMEETOD

1.1.   Haardeteguri (k) määramine

1.1.1.   Haardetegur (k) määratakse rataste lukustumiseta saadud maksimaalsete pidurdusjõudude ja vastavale pidurdusega teljele langeva dünaamilise koormuse jagatisena.

1.1.2.   Pidureid rakendatakse katse ajal ainult sõiduki ühele teljele, algkiirusel 50 km/h. Pidurdusjõud jaotatakse telje rataste vahel nii, et saavutada suurim tõhusus. Mitteblokeeruv pidurisüsteem ühendatakse lahti või ei toimi kiirusel vahemikus 40 km/h ja 20 km/h.

1.1.3.   Sõiduki maksimaalse pidurdusjõu väärtuse (zmax) kindlakstegemiseks tehakse arvukalt katseid, suurendades astmeliselt torustiku rõhku. Iga katse ajal säilitatakse püsiv sisendjõud ning pidurdusjõu väärtus määratakse arvesse võttes ajavahemikku (t), mis kulub kiiruse vähendamisele 40 km/h kuni 20 km/h. Seejuures kasutatakse järgmist valemit:

Formula

zmax on z suurim väärtus; t on sekundites.

1.1.3.1.   Rattad võivad lukustuda kiirusel alla 20 km/h.

1.1.3.2.   Alustatakse t mõõdetud miinimumväärtusest tmin, seejärel valitakse kolm t väärtust vahemikust tmin kuni 1,05 tmin ning arvutatakse nende aritmeetiline keskmine tm, siis arvutatakse

Formula

Kui tõestatakse, et praktilistel põhjustel ei ole võimalik eespool kindlaksmääratud kolme väärtust määrata, siis võib kasutada aja miinimumväärtust tmin. Seejuures kehtivad siiski punkti 1.3 nõuded.

1.1.4.   Pidurdusjõud arvutatakse mõõdetud pidurdusjõu väärtuse ja pidurduseta telje (telgede) veeretakistusjõu põhjal, mis võrdub 0,015 veotelje ja 0,010 vabatelje staatilisest teljekoormusest.

1.1.5.   Telje dünaamiline koormus leitakse käesoleva eeskirja 10. lisas esitatud valemite abil.

1.1.6.   k väärtus ümardatakse kolme kümnendkohani.

1.1.7.   Seejärel korratakse katset teis(t)e teljega (telgedega), nagu on määratletud punktides 1.1.1–1.1.6 (erandite kohta vt punktid 1.4 ja 1.5).

1.1.8.   Näiteks kaheteljelise tagaveoga sõiduki puhul, mille esitelge (1) pidurdatakse, saadakse haardetegur (k) järgmiselt:

Formula

1.1.9.   Esiteljele määratakse üks tegur kf ning tagateljele teine tegur kr.

1.2.   Haardumisvõime (ε) määramine

1.2.1.   Haardumisvõime (ε) on toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemi maksimaalse pidurdusjõu (zAL) ja haardeteguri (kM) jagatis, s.o

Formula

1.2.2.   Alustades algkiirusest 55 km/h, mõõdetakse maksimaalset pidurdusjõu väärtust (zAL) mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsüklite juures ning tuginedes kolme katse keskmisele väärtusele, nagu ette nähtud käesoleva liite punktiga 1.1.3, kasutades kiiruse vähendamiseks kiiruselt 45 km/h kiirusele 15 km/h kulunud ajavahemikku;

Formula

1.2.3.   Haardetegur kM määratakse telje dünaamiliste koormuste kaalumise teel:

Formula

Kus:

Formula

Formula

1.2.4.   ε väärtus ümardatakse kahe komakohani.

1.2.5.   1. või 2. kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud sõiduki puhul põhineb väärtus zAL terviksõidukil, mille mitteblokeeruv pidurisüsteem töötab, ning haardumisvõime (ε) leitakse käesoleva liite punktis 1.2.1 esitatud valemi abil.

1.2.6.   3. kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga varustatud sõiduki puhul mõõdetakse zAL väärtus igal teljel, millel on vähemalt üks otsereguleeritav ratas. Näiteks kaheteljelisel tagaveoga sõidukil, mille mitteblokeeruv pidurisüsteem toimib ainult tagateljel (2), leitakse haardumisvõime (ε) järgmise valemi abil:

Formula

See arvutus tehakse iga telje kohta, millel on vähemalt üks otse reguleeritav ratas.

1.3.   Kui ε > 1,00, tuleb haardetegureid uuesti mõõta. Lubatud hälve on 10 %.

1.4.   Kolme teljega mootorsõidukitel võib sõiduki k väärtuse määramisel eirata telgi, mis on ühendatud kas vedrustuse osadega, mistõttu reageerivad need pidurdamise ajal massi ülekandumisele, või jõuülekandega (1).

1.5.   N2- ja N3-kategooria sõidukitel teljevahega alla 3,80 m ja laiusega h/E ≥ 0,25 jäetakse tagatelje haardetegur määramata.

1.5.1.   Sellisel juhul on haardumisvõime (ε) toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemi maksimaalse pidurdusjõu (zAL) ja haardeteguri (kf) jagatis, s.o

Formula

2.   HAAGISTE MÕÕTMISMEETOD

2.1.   Üldteave

2.1.1.   Haardetegur (k) määratakse rataste lukustumiseta saadud maksimaalsete pidurdusjõudude ja vastavale pidurdusega teljele langeva dünaamilise koormuse jagatisena.

2.1.2.   Pidureid rakendatakse katse ajal ainult haagise ühele teljele, algkiirusel 50 km/h. Pidurdusjõud jaotatakse telje rataste vahel nii, et saavutada suurim tõhusus. Mitteblokeeruv pidurisüsteem ühendatakse lahti või ei toimi kiirusel vahemikus 40 km/h ja 20 km/h.

2.1.3.   Autorongi maksimaalse pidurdusjõu väärtuse (zCmax) kindlakstegemiseks tehakse arvukalt katseid suurendades astmeliselt torustiku rõhku. Iga katse ajal säilitatakse püsiv sisendjõud ning pidurdusjõu väärtus määratakse arvesse võttes ajavahemikku (t), mis kulub kiiruse vähendamisele 40 km/h kuni 20 km/h. Seejuures kasutatakse järgmist valemit:

Formula

2.1.3.1.   Rattad võivad lukustuda kiirusel alla 20 km/h.

2.1.3.2.   Alustatakse t mõõdetud miinimumväärtusest tmin, seejärel valitakse kolm t väärtust vahemikust tmin kuni 1,05 tmin ning arvutatakse nende aritmeetiline keskmine tm, siis arvutatakse

Formula

Kui tõestatakse, et praktilistel põhjustel ei ole võimalik eespool kindlaksmääratud kolme väärtust määrata, siis võib kasutada aja miinimumväärtust tmin.

2.1.4.   Haardumisvõime (ε) arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

k väärtus tuleb määrata täishaagiste korral vastavalt käesoleva liite punktile 2.2.3 või poolhaagiste korral vastavalt käesoleva liite punktile 2.3.1.

2.1.5.   Kui ε > 1,00, tuleb haardetegureid uuesti mõõta. Lubatud hälve on 10 %.

2.1.6.   Maksimaalne pidurdusjõu väärtus (zRAL) mõõdetakse mitteblokeeruva pidurisüsteemi täistsükli ajal ning kui vedukit ei pidurdata, võttes aluseks kolme katse keskmise väärtuse, nagu on ette nähtud käesoleva liite punktis 2.1.3.

2.2.   Täishaagised

2.2.1.   k väärtus (mitteblokeeruv pidurisüsteem lahutatud või ei toimi, kiiruste vahemik 40 km/h – 20 km/h) mõõdetakse esi- ja tagateljel.

Ühel esiteljel i:

FbRmaxi = zCmaxi(FM + FR) – 0,01 FCnd – 0,015 FCd

Formula

Ühel tagateljel i:

FbRmaxi = zCmaxi · (FM + FR) – 0,01 FCnd – 0,015 FCd

Formula

2.2.2.   kf ja kr väärtused ümardatakse kolme kümnendkohani.

Formula

2.2.3.   Haardetegur kR määratakse proportsionaalselt vastavalt telje dünaamilistele koormustele.

Formula

2.2.4.   zRAL mõõtmine (toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemiga)

Formula

zRAL määratakse kõrge haardeteguriga pinnal, A-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukitel ka madala haardeteguriga pinnal.

2.3.   Poolhaagised ja kesktelghaagised

2.3.1.   k väärtus (mitteblokeeruv pidurisüsteem lahutatud või ei toimi, kiiruste vahemik 40 km/h – 20 km/h) mõõdetakse ainult ühele teljele paigaldatud ratastel, teis(t)e telje (telgede) rattad eemaldatakse.

FbRmax = zCmax(FM + FR) – FWM

Formula

Formula

2.3.2.   zRAL mõõdetakse (toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemiga) järgmiselt, kui kõik rattad on paigaldatud.

FbRAL = zCAL · (FM + FR) – FWM

Formula

Formula

zRAL määratakse kõrge haardeteguriga pinnal, A-kategooria mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukitel ka madala haardeteguriga pinnal.


(1)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtset katsemenetlust, tuleb rohkem kui kolmeteljeliste ja erisõidukite puhul konsulteerida tehnilise teenistusega.

3. liide

Pidurdustõhusus muutuva haarduvusega pindadel

1.   MOOTORSÕIDUKID

1.1.   Käesoleva lisa punktis 5.3.5 osutatud pidurdusjõu väärtuse võib välja arvutada käesolevas katses kasutatud kahe pinna mõõdetud haardeteguri põhjal. Kõnealused kaks pinda peavad vastama käesoleva lisa punkti 5.3.4 nõuetele.

1.2.   Maksimaalse ja minimaalse haardumisega pindade haardetegurid (kH ja kL) määratakse käesoleva lisa 2. liite punkti 1.1 sätete alusel.

1.3.   Täismassiga mootorsõidukite pidurdusjõu väärtus (zMALS) on:

Formula ja zMALS ≥ kL

2.   HAAGISED

2.1.   Käesoleva lisa punktis 6.3.2 osutatud pidurdusjõu võib välja arvutada käesolevas katses kahel pinnal toimiva mitteblokeeruva pidurisüsteemiga mõõdetud pidurdusjõudude zRALH ja zRALL põhjal. Kõnealused kaks pinda peavad vastama käesoleva lisa punkti 6.3.2 nõuetele.

2.2.   Pidurdusjõu väärtus zRALS on:

Formula

ning

Formula

kui εH > 0,95, võtta εH = 0,95

4. liide

Minimaalse haarduvusega pinna valiku meetod

1.   Tehnilisele teenistusele tuleb esitada käesoleva lisa punkti 5.1.1.2 kohaselt valitud pinna haardeteguri üksikasjalikud andmed.

1.1.   Kõnealustes andmetes peab sisalduma haardeteguri ja libisemise (0–100 %) suhet väljendav kõver kiirusel ligikaudu 40 km/h (1).

1.1.1.   Kõvera maksimumväärtus vastab väärtusele kpeak ning 100 % libisemise väärtus on klock.

1.1.2.   Suhet R väljendatakse kpeak ja klock jagatisena.

Formula

1.1.3.   R väärtus ümardatakse ühe kümnendkohani.

1.1.4.   Kasutatava pinna suhe R peab olema vahemikus 1,0–2,0 (2).

2.   Enne katsetamist peab tehniline teenistus veenduma, et valitud pind vastab kindlaksmääratud nõuetele ning teenistusele peavad olema esitatud järgmised andmed:

a)

katsemeetod R määramiseks,

b)

sõiduki tüüp (mootorsõiduk, haagis jne),

c)

teljekoormus ja rehvid (katsetada tuleb eri koormusi ja eri rehve ning tulemused esitada tehnilisele teenistusele, kes otsustab nende sobivuse üle esindada kinnitatavat sõidukit).

2.1.   R väärtus tuleb kanda katsearuandesse.

Pind tuleb kalibreerida vähemalt kord aastas representatiivsõidukiga, et kontrollida R väärtuse stabiilsust.


(1)  Seni, kui ei ole kokku lepitud ühtset katsemenetlust haardumiskõvera määramiseks sõidukitel täismassiga üle 3,5 tonni, võib kasutada sõiduautode kohta kindlaks määratud kõverat. Sellisel juhul võetakse selliste sõidukite kpeak ja klock suhte määramisel kpeak väärtuseks käesoleva lisa 2. liites määratletud väärtus. Tehnilise teenistuse nõusolekul võib käesolevas punktis kirjeldatud haardeteguri määrata mõnel muul meetodil, kui kpeak ja klock väärtuste samaväärsus on tõendatud.

(2)  Seni, kuni sellised katsepinnad pole üldiselt kättesaadavad, loetakse tehnilise teenistuse otsuse kohaselt vastuvõetavaks suhe R väärtusega kuni 2,5.


14. LISA

ELEKTRILISTE PIDURISÜSTEEMIDEGA HAAGISTE KATSETAMISE TINGIMUSED

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Järgmistes sätetes on elektrilised pidurisüsteemid sõidupidurisüsteemid, mis koosnevad juhtseadisest, elektromehaanilisest ajamist ja hõõrdpiduritest. Haagise elektripinget reguleeriv elektriline juhtseadis paikneb haagisel.

1.2.   Elektrilise pidurisüsteemi tööks vajaliku elektrienergiaga varustab haagist veduk.

1.3.   Elektrilise pidurisüsteemi rakendab veduki sõidupidurisüsteemi käitamine.

1.4.   Nimipinge on 12 V.

1.5.   Maksimaalne voolukulu on kuni 15 A.

1.6.   Elektrilise pidurisüsteemi ja veduki elektriühendus toimib spetsiaalse pistiku ja pistikupesa ühenduse kaudu, mis vastab …, (1) kusjuures pistik ei vasta sõiduki valgustusseadme pistikupesadele. Pistik ja kaabel asuvad haagisel.

2.   HAAGISEGA SEOTUD TINGIMUSED

2.1.   Kui haagisel on veduki toiteplokist toidetav aku, siis lahutatakse see toitetorustikust haagise sõidupidurduse ajal.

2.2.   Haagistel, mille tühimass on alla 75 % nende täismassist, peab pidurdusjõud olema automaatselt reguleeritav sõltuvalt haagise koormusest.

2.3.   Elektrilised pidurisüsteemid peavad olema sellised, et isegi juhul, kui pinge ühendustorustikus langeb kuni 7 V, säiliks pidurdustõhusus, mis moodustab 20 % telje suurimast staatilisest teljekoormusest (koormuste summast).

2.4.   Pidurdusjõudu reguleerivad juhtseadised, mis reageerivad sõidusuuna kaldele (pendel, vedrumass-süsteem, vedelikinertslüliti), kinnitatakse šassiile juhul, kui haagisel on rohkem kui üks telg ning vertikaalselt reguleeritav veoseade. Üheteljelistel haagistel ning tandemtelgedega haagistel, mille telgede vahe on alla ühe meetri, peavad kõnealused juhtseadised olema varustatud seadise horisontaalasendit (nt vedeliku taset) näitava mehhanismiga ning käsitsi reguleeritavad, mis võimaldab seada mehhanismi sõiduki liikumissuunale vastavasse horisontaalasendisse.

2.5.   Käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.19.2 kohaselt peab pidurdusvoolu aktiveeriv relee, mis on ühendatud rakendusjuhtmestikuga, asetsema haagisel.

2.6.   Pistikule on ette nähtud pistikupesa hoidik.

2.7.   Juhtseadise juures peab olema märgutuli, mis süttib igal piduri rakendamisel ning näitab haagise elektrilise pidurisüsteemi nõuetekohast töötamist.

3.   TOIMIMINE

3.1.   Elektriline pidurisüsteem peab reageerima vedukist ja haagisest koosneva autorongi aeglustusele kuni 0,4 m/s2.

3.2.   Pidurdus peab algama esialgse pidurdusjõuga, mis ei tohi olla suurem kui 10 % telje suurimast staatilisest koormusest (koormuste summast) ega suurem kui 13 % tühimassiga haagise telje suurimast staatilisest koormusest (koormuste summast).

3.3.   Pidurdusjõudusid tohib samuti suurendada astmeliselt. Kõrgemal kui käesoleva lisa punktis 3.2 nimetatud pidurdusjõudude tasemel ei tohi kõnealused astmed moodustada üle 6 % telje suurimate staatiliste koormuste summast ega üle 8 % tühimassiga haagise telje suurimast staatilisest koormusest (koormuste summast).

Üheteljeliste haagiste puhul täismassiga kuni 1,5 tonni ei tohi esimene aste olla siiski üle 7 % haagise telje suurimast staatilisest koormusest summast (koormuste summast). Järgmistel astmetel on lubatud kõnealusest väärtusest 1 % võrra suurem väärtus (näiteks esimene aste 7 %, teine aste 8 %, kolmas aste 9 % jne; ühelgi järgmisel astmel ei tohi kõnealune väärtus olla üle 10 %). Lühema kui 1-meetrise teljevahega kaheteljeline haagis loetakse siin üheteljeliseks haagiseks.

3.4.   Haagisele ettenähtud pidurdusjõud, mis vastab vähemalt 50 % telje maksimaalsest kogukoormusest, peab – täismassi juures – vedukist ja üheteljelisest haagisest koosneva autorongi keskmise täieliku aeglustuse puhul olema kuni 5,9 m/s2 ning vedukist ja mitmeteljelisest haagisest koosneva autorongi keskmise täieliku aeglustuse puhul kuni 5,6 m/s2. Tandemtelgedega haagised, mille telgede vahe on alla ühe meetri, loetakse siin samuti üheteljelisteks haagisteks. Peale selle tuleb kinni pidada käesoleva lisa liites määratletud piirväärtustest. Astmeliselt reguleeritava pidurdusjõu puhul asuvad need käesoleva lisa liites esitatud vahemikus.

3.5.   Katse tehakse algkiirusel 60 km/h.

3.6.   Haagise automaatpidurdus peab toimuma käesoleva eeskirja punktis 5.2.2.9 ettenähtud tingimustel. Kui automaatpidurdus vajab elektrienergiat, siis peab kõnealuste tingimuste täitmiseks olema vähemalt 25 minutiks kindlustatud haagise pidurdusjõud, mis moodustab vähemalt 15 % telje maksimaalsest kogukoormusest.


(1)  Selle üle peetakse nõu. Kõnealuse spetsiaalse ühenduse karakteristikute kindlaksmääramiseni otsustab kasutatava tüübi üle riiklik tüübikinnitusasutus.

Liide

Haagise pidurdusjõu väärtuse ning vedukist ja haagisest koosneva autorongi keskmise täieliku aeglustuse ühilduvus (tühi- ja täismassiga haagis)

Image

Märkused

1.

Skeemil esitatud piirväärtused kehtivad täis- ja tühimassiga haagiste suhtes. Kui haagise tühimass ületab täismassi 75 %, siis kohaldatakse piirväärtusi üksnes täismassi puhul.

2.

Skeemil esitatud piirväärtused ei piira käesolevas lisas esitatud eeldatavat minimaalset pidurdustõhusust käsitlevate sätete kohaldamist. Kui katse ajal käesoleva lisa punktis 3.4 nimetatud sätete kohaselt saadud pidurdustõhususe väärtused on eeldatavatest suuremad, ei tohi need siiski ületada skeemil esitatud piirväärtusi.

TR

pidurdusjõudude summa haagise kõigi rataste välispinnal.

PR

teepinna kogu tavaline staatiline reaktsioon haagise ratastele

dm

vedukist ja haagisest koosneva autorongi keskmine täielik aeglustus.


15. LISA

PIDURI HÕÕRDKATETE INERTSDÜNAMOMEETERKATSE

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatud menetlust võib rakendada sõidukitüübi muutmisel, kui sõidukile paigaldatakse käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud muu sõidukitüübi piduri hõõrdkatted.

1.2.   Teist tüüpi piduri hõõrdkatete kontrollimisel võrreldakse nende tõhusust nende piduri hõõrdkatete tõhususega, mis olid sõidukil kinnitamise ajal, ning kokkusobivust osadega, mis on märgitud teabedokumendis, mille näidis on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

1.3.   Tüübikinnituskatsed teinud tehniline teenistus võib oma äranägemisel nõuda piduri hõõrdkatete tõhususe võrdlemist käesoleva eeskirja 4. lisa asjaomaste sätete kohaselt.

1.4.   Taotluse tüübikinnituse saamiseks võrdluse teel esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

1.5.   Käesolevas lisas tähendab mõiste „sõiduk” sõidukitüüpi, mis on kinnitatud käesoleva eeskirja kohaselt ning mille võrdlemise tulemused on nõuetele vastavad.

2.   KATSESEADE

2.1.   Katseteks kasutatakse järgmiste karakteristikutega dünamomeetrit:

2.1.1.

Dünamomeetril on suutlikkus tekitada käesoleva lisa punktis 3.1 nõutavat inertsi ning võimsus täita käesoleva eeskirja 4. lisa punktide 1.5, 1.6 ja 1.7 nõudeid seoses I, II ja III tüübi katsetega.

2.1.2.

Katses paigaldatavad pidurid peavad olema identsed asjaomase algse sõidukitüübi piduritega.

2.1.3.

Õhkjahutus, olemasolu korral, peab vastama käesoleva lisa punkti 3.4 nõuetele.

2.1.4.

Katsetamisel kasutatavate mõõteriistadega peab saama vähemalt järgmised andmed:

2.1.4.1.

ketta või trumli pöörlemissageduse pidev salvestus;

2.1.4.2.

lõpetatud pöörete arv ühe peatumise ajal täpsusega kuni üks kaheksandik pööret;

2.1.4.3.

peatumisaeg;

2.1.4.4.

temperatuuri pidev salvestus, mõõdetuna hõõrdkatte hõõrdepinna keskel või ketta või trumli või hõõrdkatte keskmisel paksusel;

2.1.4.5.

piduri juhtahela rõhu või jõu pidev salvestus;

2.1.4.6.

piduri väljundpöördmomendi pidev salvestus;

3.   KATSETINGIMUSED

3.1.   Dünamomeeter tuleb asetada võimalikult täpselt, tolerantsiga ± 5 %, pöörlemisinertsile, mis vastab sõiduki koguinertsi sellele osale, mida pidurdatakse asjaomase (asjaomaste) rattaga (ratastega); kasutatakse järgmist valemit:

I = MR2

Kus:

I

=

pöörlemisinerts [kg × m2],

R

=

rehvi dünaamiline veereraadius [m],

M

=

sõiduki täismassi asjaomase (asjaomaste) rattaga (ratastega) pidurdatud osa. Ühevõllise dünamomeetri puhul arvutatakse kõnealune osa M2-, M3- ja N-kategooria sõidukite korral projekteeritud pidurdusjõu jagunemise põhjal, kui aeglustus vastab käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.1 esitatud asjakohasele väärtusele; O-kategooria sõidukite (haagiste) korral peab M väärtus vastama seisva ja täismassiga sõiduki asjaomase ratta massile maapinnal.

3.2.   Inertsdünamomeetri algpöörlemissagedus peab vastama sõiduki lineaarkiirusele, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja 4. lisas, ning põhinema rehvi dünaamilisel veereraadiusel.

3.3.   Piduri hõõrdkatted on vähemalt 80 % ulatuses sisse sõidetud ning sissesõitmise ajal ei ületanud nende temperatuur 180 °C; teise võimalusena on need tootja taotluse korral sisse sõidetud tema soovituste kohaselt.

3.4.   Kasutada võib jahutusõhku, mille voolusuund üle piduri on risti pöörlemisteljega. Üle piduri voolava jahutusõhu kiirus peab olema:

võhk = 0,33 v

Kus:

v

=

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

4.   KATSEMENETLUS

4.1.   Võrdluskatseks võetakse viis piduri hõõrdkatte näidist; neid võrreldakse viie hõõrdkattenäidisega, mis vastavad asjaomase sõidukitüübi esimese tüübikinnitusega seotud teabedokumendis nimetatud originaalosadele.

4.2.   Piduri hõõrdkatte samaväärsus rajaneb nende tulemuste võrdlemisel, mis on saadud käesolevas lisaga ettenähtud katsemeetodit kasutades ning järgmiste nõuete kohaselt.

4.3.   0-tüübi külmade pidurite pidurdustõhususkatse

4.3.1.   Tehakse kolm pidurdamist algtemperatuuril alla 100 °C. Temperatuuri mõõdetakse käesoleva lisa punkti 2.1.4.4 sätete kohaselt.

4.3.2.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukitel kasutamiseks ette nähtud piduri hõõrdkatete katsetamisel tehakse pidurdamised alates käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.1 antud pöörlemissagedusele vastavast algpöörlemissagedusest ning rakendatakse pidurit keskmise pöördemomendi saamiseks, mis vastab kõnealuses punktis ettenähtud keskmisele aeglustusele. Peale selle tehakse ka katsed mitmel pöörlemissagedusel, millest madalaim on 30 % sõiduki suurimast kiirusest ning kõrgeim moodustab 80 % kõnealusest kiirusest.

4.3.3.   O-kategooria sõidukitel kasutamiseks ette nähtud piduri hõõrdkatete katsetamisel pidurdatakse alates algpöörlemissagedusest, mis vastab kiirusele 60 km/h, ning rakendatakse pidurit nii, et tekiks käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1 ettenähtud pöördemomendile vastav keskmine pöördemoment. Täiendav jahtunud pidurite pidurdustõhususkatse alates 40 km/h vastavast algpöörlemissagedusest tehakse I tüübi katse tulemustega võrdlemiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 3.1.2.2.

4.3.4.   Keskmine pidurdusmoment, mis registreeriti hõõrdkatetega võrdlemise eesmärgil tehtud jahtunud pidurite pidurdustõhususkatsetes, peab sama sisendväärtuse juures mõõtmisel asuma sellises keskmiste väärtuste vahemikus (hälbega ± 15 %), mis registreeriti olukorras, kus piduri hõõrdkatted vastavad asjakohases sõiduki tüübikinnitustaotluses nimetatud vastavale osale.

4.4.   I tüübi katse (pidurdustõhususe vähenemiskatse)

4.4.1.   Korduspidurdus

4.4.1.1.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukite piduri hõõrdkatteid katsetatakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.5.1 ettenähtud meetodil.

4.4.2.   Ahelpidurdus

4.4.2.1.   O-kategooria haagiste piduri hõõrdkatteid katsetatakse käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.5.2 kohaselt.

4.4.3.   Kuumenenud pidurite toimivus

4.4.3.1.   Pärast käesoleva lisa punktides 4.4.1 ja 4.4.2 ettenähtud katsete lõppemist tehakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.5.3 kindlaksmääratud pidurite kuumenemise katse.

4.4.3.2.   Keskmine pidurdusmoment, mis registreeriti hõõrdkatetega võrdlemise eesmärgil tehtud pidurite kuumenemise katsetes, peab sama sisendväärtuse juures mõõtmisel asuma sellises keskmiste väärtuste vahemikus (hälbega ± 15 %), mis registreeriti olukorras, kus piduri hõõrdkatted vastavad asjakohases sõiduki tüübikinnitustaotluses nimetatud osale.

4.5.   II tüübi katse (pidurdamise katse teekaldel)

4.5.1.   Katse on vajalik ainult juhul, kui kõnealusel sõidukil kasutatakse II tüübi katses hõõrdpidureid.

4.5.2.   M3-kategooria mootorsõidukite (välja arvatud sõidukite puhul, mis käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.6.4 kohaselt peavad läbima IIA tüübi katse) ja N3-kategooria mootorsõidukite ning O4-kategooria haagiste piduri hõõrdkatteid katsetatakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.6.1 ettenähtud meetodil.

4.5.3.   Kuumenenud pidurite toimivus

4.5.3.1.   Pärast käesoleva lisa punktis 4.5.1 ettenähtud katse lõppemist tehakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.6.3 kindlaksmääratud pidurite kuumenemise katse.

4.5.3.2.   Keskmine pidurdusmoment, mis registreeriti hõõrdkatetega võrdlemise eesmärgil tehtud pidurite kuumenemise katsetes, peab sama sisendväärtuse juures mõõtmisel asuma sellises keskmiste väärtuste vahemikus (hälbega ± 15 %), mis registreeriti olukorras, kus piduri hõõrdkatted vastavad asjakohases sõiduki tüübikinnitustaotluses nimetatud osale.

4.6.   III tüübi katse (pidurdustõhususe vähenemiskatse)

4.6.1.   Katse korduspidurdusel

4.6.1.1.   O4-kategooria haagiste piduri hõõrdkatteid katsetatakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktides 1.7.1 ja 1.7.2 ettenähtud meetodil.

4.6.2.   Kuumenenud pidurite toimivus

4.6.2.1.   Pärast käesoleva lisa punktides 4.6.1 ja 4.6.2 ettenähtud katsete lõppemist tehakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 1.7.2 kindlaksmääratud pidurite kuumenemise katse.

4.6.2.2.   Keskmine pidurdusmoment, mis registreeriti hõõrdkatetega võrdlemise eesmärgil tehtud pidurite kuumenemise katsetes, peab sama sisendväärtuse juures mõõtmisel asuma katse sellises keskmiste väärtuste vahemikus (hälbega 15 %), mis registreeriti olukorras, kus piduri hõõrdkatted vastavad asjakohases sõiduki tüübikinnitustaotluses identifitseeritud osale.

5.   PIDURI HÕÕRDKATETE KONTROLLIMINE

5.1.   Pärast eespool kirjeldatud katsetamise lõppu kontrollitakse piduri hõõrdkatteid vaatluse teel, et kindlaks teha, kas nende seisund vastab pideva tavapärase kasutamise nõuetele.


16. LISA

VEDUKITE JA HAAGISTE OMAVAHELINE KOKKUSOBIVUS SEOSES ISO 11992 KOHASE ANDMESIDEGA

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesoleva lisa nõudeid kohaldatakse üksnes käesoleva eeskirja punktis 2.24 määratletud elektrilise juhtahelaga varustatud vedukite ja haagiste suhtes.

1.2.   Standardi ISO 7638 kohane pistik varustab haagist pidurisüsteemi või mitteblokeeruvat pidurisüsteemi toitega. Kui sõiduk on varustatud eeskirja punktis 2.24 määratletud elektrilise juhtahelaga, on kõnealusel pistikul andmesideliides 6. ja 7. kontakti kaudu – vt eeskirja punkt 5.1.3.6.

1.3.   Käesolevas lisas määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse vedukite ja haagiste suhtes seoses standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumite toetamisega.

2.   STANDARDIS ISO 11992-2:2003 (SH MUUDATUS 1:2007) KINDLAKSMÄÄRATUD PARAMEETRITE JAOKS, MIDA EDASTATAKSE JUHTKAABLI KAUDU, PEAB OLEMA JÄRGMINE TUGI.

2.1.

vedukid ja haagised toetavad vajaduse korral järgmisi käesolevas eeskirjas määratletud funktsioone ja nendega seotud sõnumeid:

2.1.1.

Vedukilt haagisele edastatavad sõnumid:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Eeskiri nr 13 Viide

Sõidu-/rikkepidurduse signaal

EBS 11 Baidid 3–4

10. lisa, punkt 3.1.3.2.

Kahest elektriahelast antud sõidupidurduse signaal

EBS 12 Bait 3, bitid 1–2

Eeskiri nr 13, punkt 5.1.3.2

Pneumaatiline juhtahel

EBS 12 Bait 3, bitid 5–6

Eeskiri nr 13, punkt 5.1.3.2

2.1.2.

Haagiselt vedukile edastatavad sõnumid:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Eeskiri nr 13 Viide

Sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne/passiivne (1)

EBS 21, bait 2 Bitid 1–2

21. lisa, punkt 2.1.6.

Sõiduki elektrivarustus piisav/ebapiisav

EBS 22 bait 2 Bitid 1–2

Eeskiri nr 13, punkt 5.2.2.20

Punase hoiatussignaali nõue

EBS 22 bait 2 Bitid 3–4

Eeskiri nr 13, punktid 5.2.2.15.2.1, 5.2.2.16 ja 5.2.2.20

Toitetorustiku pidurdusnõue

EBS 22 bait 4 Bitid 3–4

Eeskiri nr 13, punkt 5.2.2.15.2.

Piduritulelaternate sisselülitamise nõue

EBS 22 bait 4 Bitid 5–6

Eeskiri nr 13, punkt 5.2.2.22.1

Sõiduki suruõhuvarustus piisav/ebapiisav

EBS 23, bait 1 Bitid 7–8

Eeskiri nr 13, punkt 5.2.2.16

2.2.

Järgmiste haagise edastatud sõnumite korral peab veduk juhti hoiatama:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Nõutav juhi hoiatamine

Sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne/passiivne (2)

EBS 21, bait 2 Bitid 1–2

21. lisa, punkt 2.1.6.

Punase hoiatussignaali nõue

EBS 22 bait 2 Bitid 3–4

Eeskiri nr 13, punkt 5.2.1.29.2.1

2.3.

Veduk või haagis toetab järgmisi standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumeid.

2.3.1.

Vedukilt haagisele edastatavad sõnumid:

praegu selliseid sõnumeid määratletud ei ole.

2.3.2.

Haagiselt vedukile edastatavad sõnumid:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Sõiduki sõidupidur rakendatud/rakendamata

EBS 22 bait 1, bitid 5–6

Elektrilise juhtahela kaudu toetatud pidurdamine

EBS 22 bait 4, bitid 7–8

Geomeetriliste andmete indeks

EBS 24 bait 1

Geomeetriliste andmete indeksi sisu

EBS 24 bait 2

2.4.

Veduk või haagis toetab vajaduse korral järgmisi sõnumeid, kui sõidukile on paigaldatud vastava parameetriga seotud funktsioon.

2.4.1.

Vedukilt haagisele edastatavad sõnumid:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Sõidukitüüp

EBS 11 bait 2, bitid 3–4

Sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne/passivne (3)

EBS 11 bait 2, bitid 5–6

Sõiduki esiosa või vasaku poole pidurdusnõude väärtus

EBS 11 bait 7

Sõiduki tagaosa või parema poole pidurdusnõude väärtus

EBS 11 bait 8

ROP (ümbermineku kaitse) süsteem sisse/välja lülitatud (4)

EBS 12 bait 1, bitid 3–4

YC (lengerduskontrolli) süsteem sisse/välja lülitatud (5)

EBS 12 bait 1, bitid 5–6

Haagise ümbermineku kaitse süsteemi sisse/välja lülitamine (4)

EBS 12 bait 2, bitid 1–2

Haagise lengerduskontrolli süsteemi sisse/välja lülitamine (5)

EBS 12 bait 2, bitid 3–4

Veoabi nõue

RGE 11 bait 1, bitid 7–8

Esimese telje tõstmine – asendinõue

RGE 11 bait 2, bitid 1–2

Teise telje tõstmine – asendinõue

RGE 11 bait 2, bitid 3–4

Juhttelje lukustamise nõue

RGE 11 bait 2, bitid 5–6

Sekundid

TD 11, bait 1

Minutid

TD 11, bait 2

Tunnid

TD 11, bait 3

Kuud

TD 11, bait 4

Päev

TD 11, bait 5

Aasta

TD 11, bait 6

Kohalik minutinihe

TD 11, bait 7

Kohalik tunninihe

TD 11, bait 8

2.4.2.

Haagiselt vedukile edastatavad sõnumid:

Funktsioon/parameeter

ISO 11992-2:2003 Viide

Pidurdusjõu jaotamise toetamine külgede või telgede vahel

EBS 21, bait 2, bitid 3–4

Rattapõhine sõiduki kiirus

EBS 21, baidid 3–4

Külgkiirendus

EBS 21, bait 8

Sõiduki blokeerumisvastane pidurisüsteem sisse/välja lülitatud

EBS 22 bait 1, bitid 1–2

Kollase hoiatussignaali nõue

EBS 22 bait 2, bitid 5–6

Sõidukitüüp

EBS 22 bait 3, bitid 5–6

Abi laadimisrambile lähenemisel

EBS 22 bait 4, bitid 1–2

Teljekoormuste summa

EBS 22, baidid 5–6

Rehvirõhk piisav/ebapiisav

EBS 23 bait 1, bitid 1–2

Piduri hõõrdkate piisav/ebapiisav

EBS 23 bait 1, bitid 3–4

Piduri temperatuur

EBS 23 bait 1, bitid 5–6

Rehvi/ratta tunnus (rõhk)

EBS 23 bait 2

Rehvi/ratta tunnus (hõõrdkate)

EBS 23, bait 3

Rehvi/ratta tunnus (temperatuur)

EBS 23, bait 4

Rehvirõhk (tegelik rehvirõhk)

EBS 23, bait 5

Piduri hõõrdkate

EBS 23, bait 6

Piduri temperatuur

EBS 23, bait 7

Esimese telje vasaku ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 1

Esimese telje parema ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 2

Teise telje vasaku ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 3

Teise telje parema ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 4

Kolmanda telje vasaku ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 5

Kolmanda telje parema ratta pidurisilindri rõhk

EBS 25 bait 6

Ümbermineku kaitse süsteem sisse/välja lülitatud (6)

EBS 25 bait 7, bitid 1–2

Lengerduskontrolli süsteem sisse/välja lülitatud (7)

EBS 25 bait 7, bitid 3–4

Veoabi

RGE 21 bait 1, bitid 5–6

Tõstetava telje 1 asend

RGE 21 bait 2, bitid 1–2

Tõstetava telje 2 asend

RGE 21 bait 2, bitid 3–4

Juhttelje lukustamine

RGE 21 bait 2, bitid 5–6

Rehvi/ratta tunnus

RGE 23 bait 1

Rehvi temperatuur

RGE 23 baidid 2–3

Õhulekke avastamine (rehv)

RGE 23 baidid 4–5

Rehvirõhu piirväärtuse tuvastamine

RGE 23 bait 6, bitid 1–3

2.5.

Veduk ja haagis võivad valikuliselt toetada ka kõiki muid standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumeid.


(1)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „sõiduki dünaamiline kontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki stabiilsusfunktsioonina – vt eeskirja punkt 2.34.

(2)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „sõiduki dünaamiline kontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki stabiilsusfunktsioonina – vt eeskirja punkt 2.34.

(3)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „sõiduki dünaamiline kontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki stabiilsusfunktsioonina – vt eeskirja punkt 2.34.

(4)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „ümbermineku kaitse” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki ümberminekukontrollina – vt eeskirja punkt 2.34.2.2.

(5)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „lengerduskontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud suunakontrollina – vt eeskirja punkt 2.34.2.1.

(6)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „ümbermineku kaitse” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki ümberminekukontrollina – vt eeskirja punkt 2.34.2.2.

(7)  Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „lengerduskontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud suunakontrollina – vt eeskirja punkt 2.34.2.1.


17. LISA

ELEKTRILISTE JUHTAHELATEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE TALITLUSE VASTAVUSE HINDAMISE KATSEMENETLUS

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesolevas lisas on määratletud menetlus, mille abil võib kontrollida elektriliste juhtahelatega varustatud vedukite ja haagissõidukite vastavust käesoleva eeskirja punktis 5.1.3.6.1 osutatud talitlus- ja tõhususnõuetele. Tehniline teenistus võib oma äranägemisel kasutada muud menetlust, kui sellega saavutatakse samaväärne kontrollimise terviklikkus.

1.2.   Käesolevas lisas sisalduvad viited standardile ISO 7638 on ette nähtud 24V elektrisüsteemide puhul viidetena standardile ISO 7638-1:2003 ja 12V elektrisüsteemide puhul standardile ISO 7638-2:2003.

2.   TEABEDOKUMENT

2.1.   Sõiduki tootja või süsteemi tarnija esitab tehnilisele teenistusele teabedokumendi, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

2.1.1.

sõiduki pidurisüsteemi skeem;

2.1.2.

tõend selle kohta, et liides, mis hõlmab nii füüsilist kihti, andmesidekihti kui ka rakenduse kihti, ja toetatavate sõnumite ja parameetrite vastav positsioon vastab standardile ISO 11992;

2.1.3.

toetatavate sõnumite ja parameetrite loetelu, ning

2.1.4.

mootorsõiduki nende juhtahelate arvu täpsustus, mis annavad edasi signaale pneumaatilistele ja/või elektrilistele juhtahelatele.

3.   VEDUKID

3.1.   ISO 11992 kohane haagisesimulaator

Simulaator vastab järgmistele nõuetele:

3.1.1.

sel on ISO 7638:2003 kohane (7 kontaktiga) pistik katsetatava sõiduki ühendamiseks. Pistiku 6. ja 7. kontakti kaudu vahetatakse ISO 11992:2003 ja selle muudatuse 1:2007 kohaseid sõnumeid;

3.1.2.

see suudab võtta vastu kõik tüübikinnitust taotleva veduki edastatavad teated ning edastada kõik standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kindlaks määratud haagiseteated;

3.1.3.

see võimaldab teateid otseselt või kaudselt lugeda, nii et andmeväljal kuvatakse parameetreid õiges ajalises järjekorras; ning

3.1.4.

sisaldab seadet, mille abil on võimalik mõõta haakeseadme reaktsiooniaega vastavalt käesoleva eeskirja 6. lisa punktile 2.6.

3.2.   Kontrollimenetlus

3.2.1.   Kinnitada, et tootja/tarnija teabedokumendi kohaselt vastab füüsiline kiht, andmesidekiht ja rakenduse kiht ISO 11992 sätetele.

3.2.2.   Kui simulaator on ISO 7638 kohase liidese abil ühendatud mootorsõidukiga ning toimub kõigi liidese puhul oluliste haagise sõnumite ülekanne, kontrollida järgmist:

3.2.2.1.   Juhtahela signaalid

3.2.2.1.1.   ISO 11992-2:2003 EBS 12 bait 3-s määratletud parameetreid võrreldakse sõiduki spetsifikatsioonis esitatud andmetega järgmiselt:

Juhtahela signaalid

EBS 12 bait 3

Bitid 1–2

Bitid 5–6

Ühest elektriahelast antud sõidupidurduse signaal

00b

 

Kahest elektriahelast antud sõidupidurduse signaal

01b

 

Sõidukil ei ole pneumosüsteemi juhtvoolikut (1)

 

00b

Sõiduk on varustatud pneumaatilise juhtahelaga

 

01b

3.2.2.2.   Sõidu-/rikkepidurduse signaal

3.2.2.2.1   ISO 11992-2:2003 EBS 11-s määratletud parameetreid kontrollitakse järgmiselt:

Katsetingimused

Baidi viide

Elektrilise juhtahela signaali väärtus

Sõidupiduri pedaal ja rikke-piduri juhtseadis vabastatud

3 – 4

0

Sõidupiduri pedaal täielikult rakendatud

3 – 4

33280d – 43520d (650–850 kPa)

Rikkepidur täielikult rakendatud (2)

3 – 4

33280d – 43520d (650–850 kPa)

3.2.2.3.   Rikkehoiatus

3.2.2.3.1.

Simuleerida alaline rike sideliinis, mis viib ISO 7638 kohase pistiku 6. kontaktini, ning kontrollida, kas käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli süttib.

3.2.2.3.2.

Simuleerida alaline rike sideliinis, mis viib ISO 7638 kohase pistiku 7. kontaktini, ning kontrollida, kas käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollane märgutuli süttib.

3.2.2.3.3.

Simuleerida sõnum EBS 22 bait 2, nii et bittide 3 ja 4 väärtuseks on määratud 01b, ning kontrollida, kas käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.1 osutatud punane märgutuli süttib.

3.2.2.4.   Toitetorustiku pidurdusnõue

Mootorsõidukite puhul, mida saab käitada ainult elektrilise juhtahela kaudu ühendatud haagistega:

ühendatakse ainult elektriline juhtahel.

Simuleerida sõnum EBS 22 bait 4, nii et bittide 3 ja 4 väärtuseks on määratud 01b, ning kontrollida sõidupiduri, rikkepiduri või seisupiduri täieliku rakendatuse juures, kas rõhk toitetorustikus langeb kahe järgneva sekundi jooksul 150 kPa-ni.

Simuleerida andmeside pidev puudus ning kontrollida sõidupiduri, rikkepiduri või seisupiduri täieliku rakendatuse juures, kas rõhk toitetorustikus langeb kahe järgneva sekundi jooksul 150 kPa-ni.

3.2.2.5.   Reageerimisaeg:

3.2.2.5.1.   Kontrollida, kas rikete puudumisel on käesoleva eeskirja 6. lisa punkti 2.6 nõuded juhtahela reaktsiooniajale täidetud.

3.2.2.6.   Piduritulede sisselülitamine

Jäljendada teadet EBS 22, nii et baidi 4 bittide 5–6 väärtus on 00, ja kontrollida, kas pidurilaternad on välja lülitatud.

Jäljendada teadet EBS 22, nii et baidi 4 bittide 5–6 väärtus on 01, ja kontrollida, kas pidurilaternad on sisse lülitatud.

3.2.2.7.   Haagise stabiilsusfunktsiooni sekkumine

Simuleerida sõnum EBS 21 bait 2 nii, et bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 00, ning kontrollida, et 21. lisa punktis 2.1.6 määratletud juhti hoiatav märgutuli ei ole sisse lülitatud.

Simuleerida sõnum EBS 21 bait 2 nii, et bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 01, ning kontrollida, et 21. lisa punktis 2.1.6 määratletud juhti hoiatav märgutuli on sisse lülitatud.

3.2.3.   Täiendav kontroll

3.2.3.1.   Tehniline teenistus võib oma äranägemisel eespool määratletud menetlust korrata, seades liidese puhul olulisi pidurdusega mitteseotud funktsioone eri asenditesse või lülitades neid välja.

3.2.3.2.   16. lisa punktis 2.4.1. määratletakse täiendavad sõnumid, mida veduk toetab eriolukorras. Et veenduda, kas eeskirja punkti 5.1.3.6.2 nõuded on täidetud, võib toetatud sõnumite seisundi hindamiseks teha täiendavaid kontrollimisi.

4.   HAAGISED

4.1.   ISO 11992 kohane vedukisimulaator

Simulaator vastab järgmistele nõuetele:

4.1.1.

sel on ISO 7638:2003 kohane (7 kontaktiga) pistik katsetatava sõiduki ühendamiseks. Pistiku 6. ja 7. kontakti kaudu vahetatakse ISO 11992:2003 ja selle muudatuse 1:2007 kohaseid sõnumeid;

4.1.2.

sellel on rikkehoiatuse ekraan ning toiteallikas haagise jaoks;

4.1.3.

see suudab võtta vastu kõik tüübikinnitust taotleva haagise edastatavad teated ja edastada kõiki standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kindlaks määratud veduki teateid;

4.1.4.

see võimaldab teateid otseselt või kaudselt lugeda, nii et andmeväljal kuvatakse parameetreid õiges ajalises järjekorras, ning

4.1.5.

ta sisaldab seadet, mille abil on võimalik mõõta piduri reaktsiooniaega vastavalt käesoleva eeskirja 6. lisa punktile 3.5.2.

4.2.   Kontrollimenetlus

4.2.1.   Kinnitada, et tootja/tarnija teabedokumendi kohaselt vastab füüsiline kiht, andmesidekiht ja rakenduse kiht ISO 11992:2003 ja selle muudatuse 1:2007 sätetele.

4.2.2.   Kui simulaator on ISO 7638 kohase liidese abil ühendatud haagisega ning toimub kõigi liidese puhul oluliste mootorsõiduki sõnumite ülekanne, kontrollida järgmist:

4.2.2.1.   Sõidupidurisüsteemi funktsioon

4.2.2.1.1.   Haagise reaktsiooni standardi ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuse 1:2007 EBS 11-s kindlaks määratud parameetritele kontrollitakse järgmiselt.

Rõhk toitevoolikus peab iga katse alguses olema ≥ 700 kPa ja sõiduk peab olema koormatud täismassini (selles katses võib koormus olla matkitud).

4.2.2.1.1.1.   Pneumaatilise ja elektrilise juhtahelaga haagiste puhul:

 

ühendatakse nii juhtvoolik kui ka -kaabel;

 

signaal antakse voolikusse ja kaablisse ühel ajal;

 

simulaator annab teate „bait 3, bitid 5–6”;

 

EBS 12 väärtuseks on määratud 01b, et anda haagisele teada, et pneumaatiline juhtahel on ühendamata.

Kontrollitavad parameetrid:

Simulaatori edastatav sõnum

Rõhk pidurikambrites

Baidi viide

Digitaalne koormusväärtus

 

3 – 4

0

0 kPa

3 – 4

33280d

(650 kPa)

Nagu määratletud sõiduki tootja pidurdusarvutustega

4.2.2.1.1.2.   Haagiste puhul, millel on pneumaatiline ja elektriline juhtahel või ainult elektriline juhtahel:

ühendatakse ainult elektriline juhtahel.

Simulaator peab edastama järgmisi sõnumeid:

EBS 12 bait 3, bitid 5 ja 6 väärtusega 00b, selle teatamiseks haagisele, et pneumaatilist juhtahelat ei ole, ning EBS 12 bait 3, bitid 1 ja 2 väärtusega 01b, selle teatamiseks haagisele, et elektrilise juhtahela signaal lähtub kahest ahelast.

Kontrollitavad parameetrid:

Simulaatori edastatav sõnum

Rõhk pidurikambrites

Baidi viide

Digitaalne koormusväärtus

 

3 – 4

0

0 kPa

3 – 4

33280d

(650 kPa)

Nagu määratletud sõiduki tootja pidurdusarvutustega

4.2.2.1.2.   Ainult elektrilise juhtahelaga varustatud haagiste puhul kontrollitakse selle reaktsiooni ISO 11992-2:2003 EBS 12-s määratletud sõnumitele järgmiselt.

 

Rõhk pneumosüsteemi toitevoolikus peab iga katse alguses olema ≥ 700 kPa.

 

Elektriline juhtahel peab olema ühendatud simulaatoriga.

Simulaator peab edastama järgmisi sõnumeid:

 

EBS 12 bait 3, bitid 5 ja 6, mille väärtuseks on määratud 01b, et anda haagisele teada, et pneumaatilist juhtahelat ei ole;

 

EBS 11 baitide 3–4 väärtuseks määratakse 0 (sõidupidurduse nõuet ei ole).

Kontrollitakse reaktsiooni järgmistele sõnumitele:

EBS 12, bait 3, bitid 1–2

Rõhk pidurikambrites või haagise reaktsioon

01b

0 kPa (sõidupidur vabastatud)

00b

Haagist pidurdatakse automaatselt, näitamaks et see kombinatsioon ei toimi. Signaal tuleks anda ka ISO 7638:2003 kohase pistiku 5. kontakti kaudu (kollane märgutuli).

4.2.2.1.3.   Haagiste puhul, mis on ühendatud ainult elektrilise juhtahelaga, kontrollitakse haagise reaktsiooni elektrilise juhtseadise rikkele, mille tõttu haagise pidurdustõhusus väheneb kuni 30 protsendini ettenähtud väärtusest, järgmise menetluse teel.

 

Rõhk pneumosüsteemi toitevoolikus peab iga katse alguses olema ≥700 kPa.

 

Elektriline juhtahel peab olema ühendatud simulaatoriga.

 

EBS 12 bait 3, bitid 5 ja 6, mille väärtuseks on määratud 00b, et anda haagisele teada, et pneumaatilist juhtahelat ei ole.

 

EBS 12 bait 3, bitid 1 ja 2, mille väärtuseks on määratud 01b, et anda haagisele teada, et elektrilise juhtahela signaal lähtub kahest sõltumatust ahelast.

Kontrollitakse järgmist:

Katsetingimused

Pidurisüsteemi reaktsioon

Riketeta haagise pidurisüsteemis

Kontrollida, kas pidurisüsteemi ja simulaatori vahel toimub andmeside ning EBS 22 baidi 4 bitid 3–4 on väärtusega 00b.

Tekitada rike haagise elektrilises juhtahelas, mille tõttu haagise pidurdustõhusus väheneb vähemalt 30 % ettenähtud väärtusest

Kontrollida, kas EBS 22 baidi 4 bitid 3–4 on väärtusega 01b

või

Andmeside simulaatoriga on lõpetatud

4.2.2.2.   Rikkehoiatus

4.2.2.2.1.   Kontrollida, kas järgmistel tingimustel antakse õige hoiatussõnum või -signaal.

4.2.2.2.1.1.

Kui haagise pidurisüsteemi elektrilises juhtahelas esineva alalise rikke tõttu kaob ettenähtud sõidupidurdustõhusus, tuleb sellist riket simuleerida ning kontrollida, kas haagisele edastatav sõnum EBS 22 baidi 2 bitid 3–4 on väärtusega 01b. Signaal tuleks edastada ka ISO 5 kohase pistiku 7638. kontakti kaudu (kollane märgutuli).

4.2.2.2.1.2.

Vähendada pinget ISO 7638 kohase pistiku 1. ja 2. kontaktis allapoole tootja määratud nimiväärtust, nii et sõidupidurisüsteem kaotab tõhususe, ning kontrollida, kas haagise edastatav sõnum EBS 22 bait 2, bitid 3 ja 4 on väärtusega 01b. Signaal tuleks edastada ka ISO 5 kohase pistiku 7638. kontakti kaudu (kollane märgutuli).

4.2.2.2.1.3.

Kontrollida vastavust käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.16 nõuetele, sulgedes toitetorustiku. Vähendada rõhku haagise rõhusalvestisüsteemis tootja määratud nimiväärtuseni. Kontrollida, kas haagise antav sõnum EBS 22 bait 2, bitid 3 ja 4 on väärtusega 01b ning EBS 23 bait 1, bitid 7 ja 8 on väärtusega 00. Signaal tuleks edastada ka ISO 5 kohase pistiku 7638. kontakti kaudu (kollane märgutuli).

4.2.2.2.1.4.

Toite esmakordsel andmisel piduriseadmetele kontrollida, kas haagise antav sõnum EBS 22 bait 2, bitid 3 ja 4 on väärtusega 01b. Pärast seda, kui pidurisüsteem on teinud kindlaks, et rikkeid, mille kohta peaks süttima punane märgutuli, ei ole, tuleks eespool nimetatud sõnumi väärtuseks määrata 00b.

4.2.2.3.   Reaktsiooniaja kontrollimine

4.2.2.3.1.   Kontrollida, kas rikete puudumisel on käesoleva eeskirja 6. lisa punkti 3.5.2 nõuded pidurisüsteemi reaktsiooniajale täidetud.

4.2.2.4.   Automaatjuhtimisega pidurdus

Juhul kui haagisel on funktsioon, mille kasutamine kutsub esile automaatjuhtimisega pidurdamise, kontrollitakse järgmist.

Kui automaatjuhtimisega pidurdus ei käivitu, kontrollige, kas teate EBS 22 baidi 4 bittide 5–6 väärtus on 00.

Jäljendage automaatjuhtimisega pidurdust ja kui on saavutatud aeglustuse väärtus ≥ 0,7 m/s2, kontrollige, kas teate EBS 22 baidi 4 bittide 5–6 väärtus on 01.

4.2.2.5.   Sõiduki stabiilsusfunktsioon

Kui sõiduk on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kontrollitakse järgmist:

kui sõiduki stabiilsusfunktsioon on sisse lülitatud, kontrollige, kas teate EBS 21 baidi 2 bittide 1–2 väärtus on 00;

Simuleeritakse 21. lisa punktis 2.2.4 määratletud sõiduki stabiilsuskontrolli funktsiooni sekkumine ja kontrollitakse, kas sõnumi EBS 21 bait 2 bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 01.

4.2.2.6.   Elektriline juhtahel

Kui haagise pidurisüsteem ei toeta pidurdamist elektrilise juhtahela kaudu, kontrollitakse, kas sõnum EBS 22 bait 4 bittide 7 ja 8 väärtuseks on määratud 00.

Kui haagise pidurisüsteem toetab elektrilise juhtahela kaudu pidurdamist, kontrollitakse, kas sõnum EBS 22 bait 4 bittide 7 ja 8 väärtuseks on määratud 01.

4.2.3.   Täiendav kontroll

4.2.3.1.   Tehniline teenistus võib oma äranägemisel eespool määratletud menetlust korrata, määrates liidese puhul olulistele pidurdusega mitteseotud sõnumitele eri väärtusi või lülitades neid välja.

Pidurisüsteemi reaktsiooniaja korduval mõõtmisel võidakse sõiduki pneumosüsteemi reaktsiooni tõttu saada erinevaid tulemusi. Kõigil juhtudel peavad reaktsiooniajale ette nähtud nõuded olema täidetud.

4.2.3.2.   16. lisa punktis 2.4.2 määratletakse täiendavad sõnumid, mida haagis toetab eriolukorras. Et veenduda, kas eeskirja punkti 5.1.3.6.2 nõuded on täidetud, võib toetatud sõnumite seisundi hindamiseks teha täiendavaid kontrollimisi.


(1)  See sõiduki spetsifikatsioon on käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1.3 joonealuse märkuse 4 kohaselt keelatud.

(2)  Valikuline elektriliste ja pneumaatiliste juhtahelatega varustatud vedukite puhul, kui pneumaatiline juhtahel vastab rikkepidurduse asjakohastele nõuetele.


18. LISA

SÕIDUKITE KOMPLEKSSETE ELEKTROONILISTE JUHTSÜSTEEMIDE OHUTUSASPEKTIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

1.   ÜLDTEAVE

Käesolevas lisas määratakse kindlaks dokumentide, rikkestrateegia ja kontrolli suhtes kohaldatavad nõuded seoses sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide (vt punkt 2.3 allpool) ohutusaspektidega käesoleva eeskirja ulatuses.

Käesolevat lisa võib tänu käesoleva eeskirja eripunktidele kohaldada ka elektroonilis(t)e süsteemi(de) juhitavate ohutusega seotud funktsioonide suhtes.

Käesolevas lisas ei määrata kindlaks „süsteemi” tehnilisi tingimusi, kuid see hõlmab konstrueerimisel rakendatavaid meetodeid ja tüübikinnituse saamiseks tehnilisele teenistusele edastatavat teavet.

Kõnealuse teabega näidatakse, et süsteemi puhul järgitakse tavapärases ja rikkeolukorras kõiki asjakohaseid käesoleva eeskirja muudes osades kindlaksmääratud tehnilisi tingimusi.

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   „Ohutuskontseptsioon”– süsteemi, näiteks elektroonilistesse seadmetesse kavandatud abinõude kirjeldus, millega tagatakse süsteemi terviklikkus ja ohutu toimimine ka elektririkke korral.

Ohutuskontseptsiooni osa võib olla ka sõiduki hädavajalike funktsioonide tagamise võimalus osalise või koguni täieliku varusüsteemi abil.

2.2.   „Elektrooniline juhtsüsteem”– nimetatud sõiduki juhtimisfunktsiooni tootmisel elektroonilise andmetöötluse abil koostoimimiseks ette nähtud seadmete kombinatsioon.

Kõnealused, sageli tarkvaraga juhitavad süsteemid koostatakse eraldi funktsionaalsetest osadest, nagu andurid, elektroonilised juhtseadised ja ajamid, ning need ühendatakse ülekandelülide abil. Need võivad sisaldada mehaanilisi, elektropneumaatilisi või elektrohüdraulilisi elemente.

„Süsteem”– käesoleva lisa tähenduses süsteem, millele taotletakse tüübikinnitust.

2.3.   „Sõidukite komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid”– juhtimishierarhiasse kuuluvad elektroonilised juhtsüsteemid, kusjuures hierarhia kõrgema taseme elektrooniline juhtsüsteem/-funktsioon võib juhitava funktsiooni välja lülitada.

Väljalülitatud funktsioon muutub kompleksse süsteemi osaks.

2.4.   „Kõrgema taseme juhtsüsteem”– süsteemid/funktsioonid, mis kasutavad sõiduki käitumise muutmiseks lisatöötlusseadmeid ja/või lisaandureid, varieerides käskluste abil sõiduki juhtsüsteemi tavapäraseid funktsioone.

See võimaldab komplekssetel süsteemidel muuta automaatselt oma eesmärke vastavalt nende tajutud olukordadest sõltuvale prioriteedile.

2.5.   „Seadmed”– käesolevas lisas käsitletavad väikseimad süsteemikomponentide osad, kuna kõnealuseid komponentide kombinatsioone vaadeldakse identimise, analüüsimise või asendamise seisukohast ühe üksusena.

2.6.   „Ülekandelülid”– eraldi asuvate seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavad vahendid, mille kaudu edastatakse signaale, andmeid või energiat.

Need on enamasti elektrilised, kuid võivad osaliselt olla ka optilised, pneumaatilised, hüdraulilised või mehaanilised.

2.7.   „Reguleerimispiirkond”– osutab väljundparameetrile ning sellega määratakse kindlaks, millist ulatust süsteem tõenäoliselt kontrollib.

2.8.   „Funktsionaalse toimimise piirid”– välised füüsilised piirid, mille ulatuses suudab süsteem kontrolli säilitada.

3.   DOKUMENTATSIOON

3.1.   Nõuded

Tootja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda süsteemi põhikonstruktsiooniga ja viisiga, kuidas see on seotud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine.

Selgitada tuleb tootja poolt ette nähtud „süsteemi” ja ohutuskontseptsiooni funktsioone.

Andmed võib esitada lühidalt, aga need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on osalenud kõigi hõlmatud süsteemivaldkondade asjatundjad.

Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas saab kontrollida süsteemi käitusoleku hetkeolukorda.

3.1.1.   Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

a)

tüübikinnituse saamiseks esitatav punktis 3 (välja arvatud punktis 3.4.4 loetletud materjalid) loetletud materjale hõlmav ametlik dokumentatsioon, mis esitatakse tehnilisele teenistusele koos tüübikinnitusetaotluse üleandmisega. Seda kasutatakse käesoleva lisa punktis 4 sätestatud vastavustõendamisel võrdlusalusena;

b)

punktis 3.4.4 loetletud lisamaterjalid ja analüüsiandmed, mis jäävad tootja valdusesse, kuid mis tuleb tüübikinnituse andmisel teha kontrollimise tarvis kättesaadavaks.

3.2.   „Süsteemi” funktsioonide kirjeldus.

Esitada tuleb kirjeldus, milles selgitatakse lihtsalt ja arusaadavalt kõiki „süsteemi” juhtfunktsioone ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid, sealhulgas ka juhttoiminguid tegeva(te) mehhanismi(de) selgitust.

3.2.1.   Esitatakse kõikide sisend- ja tajutud parameetrite loetelu ning määratletakse nende tööpiirkond.

3.2.2.   Esitada tuleb ka kõigi „süsteemi” poolt reguleeritavate väljundparameetrite loetelu ja iga juhu kohta ka selgitus, kas reguleerimine toimub otseselt või sõiduki mõne muu süsteemi kaudu. Kindlaks määratakse iga kõnealuse parameetri reguleerimispiirkond (punkt 2.7).

3.2.3.   Funktsionaalse toimimise piirid (punkt 2.8) tuleb esitada juhul, kui see on süsteemi toimimise seisukohast oluline.

3.3.   Süsteemi skeemid

3.3.1.   Komponentide loetelu

Esitada tuleb kõiki „süsteemi” seadmeid hõlmav loetelu, milles nimetatakse ka muid kõnealuse juhtfunktsiooni toimimiseks vajalikke sõiduki süsteeme.

Kõnealuste seadmete kombinatsiooni kujutav ülevaatlik skeem esitatakse koos seadmestiku jaotumise ning ka seadmete omavaheliste ühenduste selgitusega.

3.3.2.   Seadmete funktsioonid

„Süsteemi” iga seadme funktsiooni tuleb ülevaatlikult selgitada ja näidata, millised signaalid ühendavad seadet teiste seadmetega või sõiduki muude süsteemidega. Selle võib esitada kas märgistatud plokkskeemi või muu skeemina või skeemiga illustreeritud kirjeldusena.

3.3.3.   Ühendusviisid

„Süsteemi” siseühendusi näidatakse elektriliste ülekandeühenduste puhul lülitusskeemidega, optiliste ühenduste puhul optiliste kiudkaablite skeemidega, pneumaatiliste või hüdrauliliste ühenduste puhul torustiku skeemiga ning mehaaniliste ühenduste puhul lihtsustatud skeemiga.

3.3.4.   Signaalivoog ja prioriteedid

Seadmete vahel edastatavad signaalid ja kõnealused ühenduskanalid peavad üksteisele selgelt vastama.

Multipleksitud andmeteede signaalide prioriteedid tuleb esitada juhul, kui prioriteet võib mõjutada toimimist või ohutust käesoleva eeskirjaga seoses.

3.3.5.   Seadmete identifitseerimistunnused

Iga seade on selgelt ja üheselt idenditav (nt riistvara märgistamise abil ja tarkvara sisu märgistamise või väljundi abil), et vastavat riistvara ja dokumente oleks võimalik omavahel seostada.

Kui funktsioone kombineeritakse ühe seadme või ka ühe arvuti piires, aga plokkskeemil on need arusaadavama ja ülevaatlikuma selgituse huvides esitatud mitme plokina, kasutatakse vaid ühte riistvara märgistust.

Kõnealuse identimismärgistuse kasutamisega kinnitab tootja, et paigaldatud seadmestik vastab seonduvatele dokumentidele.

3.3.5.1.   Identimismärgistusega määratletakse riist- ja tarkvara versioon ning kui versiooni muutmisel muutuvad käesoleva eeskirjaga seoses ka seadme funktsioonid, muudetakse ka identimismärgistust.

3.4.   Tootja ohutuskontseptsioon

3.4.1.   Tootja esitab deklaratsiooni, millega kinnitab, et riketeta olukorras ei piira „süsteemi” eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia käesoleva eeskirja ettekirjutuste alla kuuluvate süsteemide ohutut toimimist.

3.4.2.   Seoses „süsteemis” kasutatava tarkvaraga tuleb ülevaatlikult selgitada selle arhitektuuri ning märkida ära kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid. Tootja peab olema valmis vajaduse korral esitama tõendeid vahendite kohta, mille abil määrati projekteerimis- ja arendustegevuse käigus kindlaks süsteemiloogika toimimine.

3.4.3.   Tootja esitab tehnilisele teenistusele selgituse selliste lahutamatult „süsteemi” kuuluvate projekteerimistingimuste kohta, millega tagatakse ohutu toimimine ka rikkeolukorras. Võimalikud projekteerimisvalikud „süsteemi” rikkeolukorra puhul on näiteks järgmised:

a)

toimimise tagamine osalise süsteemi abil;

b)

ümberlülitumine eraldiseisvale varusüsteemile;

c)

kõrgema taseme funktsioonide väljalülitamine.

Rikke korral hoiatatakse juhti näiteks hoiatussignaaliga või kuvatava teatega. Kui juht ei ole süsteemi deaktiveerinud, pöörates näiteks süüteluku väljalülitatud asendisse või lülitades välja konkreetse funktsiooni, kui selleks on ette nähtud spetsiaalne lüliti, peaks hoiatus kestma senikaua, kuni rikkeolukord püsib.

3.4.3.1.   Kui projekteeritud on teatavate rikkeolukordade puhul osalise toimimise režiim, tuleb need rikkeolukorrad nimetada ning määratleda nendest tulenevad tõhususpiirangud.

3.4.3.2.   Kui projekteeritud on varusüsteem sõiduki juhtsüsteemi eesmärkide saavutamiseks, selgitatakse ümberlülitumismehhanismi põhimõtteid, dubleerituse loogikat ja taset ning kõiki sisseehitatud varukontrollisüsteeme ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud.

3.4.3.3.   Kui projekteeritud on kõrgema taseme funktsiooni eemaldamine, tuleb katkestada kõik selle funktsiooniga seotud vastavad väljundjuhtsignaalid ning teha seda üleminekuhäiringute tekkimist piiraval viisil.

3.4.4.   Dokumentatsiooni toetatakse analüüsiga, milles näidatakse üldjoontes ära süsteemi toimimine mis tahes nimetatud rikkeolukorra puhul, mis avaldab mõju sõiduki juhitavusele või ohutusele.

See võib põhineda rikete liigi ja mõju analüüsil (Failure Mode and Effect Analysis, FMEA), vigade puu analüüsil (Fault Tree Analysis, FTA) või muul sarnasel süsteemi ohutuse aspektist asjakohasel menetlusel.

Valitud analüütilise(d) lähenemise(d) kehtestab ja seda/neid kohaldab tootja ning tüübikinnituse andmisel tuleb need kontrollimise tarvis kättesaadavaks teha.

3.4.4.1.   Kõnealustes dokumentides tuleb loetleda jälgitavad parameetrid ning näha punktis 3.4.4 määratletud iga rikkeolukorra tüübi korral ette juhile ja/või hooldustöötajatele / tehnoülevaatuse töötajatele antav hoiatussignaal.

4.   KONTROLLIMINE JA KATSETAMINE

4.1.   Punktis 3 nõutavates dokumentides sätestatud süsteemi funktsionaalset toimimist katsetatakse järgmisel viisil.

4.1.1.   „Süsteemi” funktsioneerimise kontroll

Tavapäraste töötasemete väljaselgitamiseks tuleb sõiduki süsteemi toimimist riketeta olukorras kontrollida tootja spetsifikatsiooni võrdlusaluseks võttes, välja arvatud juhul, kui käesoleva või muu eeskirja tüübikinnitusmenetluse osana on ette nähtud eraldi toimivuskatse.

4.1.2.   Punkti 3.4 ohutuskontseptsiooni kontrollimine

„Süsteemi” reageerimist tuleb tüübikinnitusasutuse äranägemise korral kontrollida üksikus seadmes tekkinud rikke tingimustes, andes seadme sisemise rikke tagajärgede simuleerimiseks elektriseadmetele või mehaanilistele elementidele vastava väljundsignaali.

4.1.2.1.   Kontrolli tulemused peavad vastama veaanalüüsi dokumenteeritud kokkuvõttele sellisel üldmõju tasemel, et ohutuskontseptsiooni ja selle täitmist saab lugeda piisavaks.


19. LISA

PIDURISÜSTEEMI OSADE TÕHUSUSE KATSETAMINE

1. OSA

Haagise pidurisüsteemi osade tõhususe katsetamine

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   1. osas on määratletud järgmiste osade tõhususe kindlaksmääramise katsemenetlused:

1.1.1.

diafragma pidurikambrid (vt punkt 2);

1.1.2.

vedruakud (vt punkt 3);

1.1.3.

haagise pidurid – külmade pidurite tõhususnäitajad (vt punkt 4);

1.1.4.

mitteblokeeruvad pidurisüsteemid (vt punkt 5)

Märkus. Haagiste pidurite ja piduriklotside kulumist kompenseerivate automaatsete seadmete pidurdustõhususe vähenemise määramise menetlus on esitatud käesoleva eeskirja 11. lisas.

1.1.5.

Sõiduki stabiilsusfunktsioon (vt punkt 6).

1.2.   Eespool osutatud katsearuandeid võib kasutada koos käesoleva eeskirja 20. lisas määratletud menetlustega või sellise haagise hindamise ajal, mille suhtes peavad kehtima asjaomaste haagiste pidurdustõhususe nõuded.

2.   DIAFRAGMA PIDURIKAMBRITE TÕHUSUSNÄITAJAD

2.1.   Üldteave

2.1.1.   Käesolevas jaotises määratakse kindlaks õhkpidurisüsteemides (1) mehaaniliselt käitatavates pidurites vajalike jõudude loomiseks kasutatavate diafragma pidurikambrite telgjõu/käigu/rõhu näitajad.

Käesolevas menetluses loetakse kombineeritud vedruakuga pidurikambri sõidupiduriosa diafragma pidurikambriks.

2.1.2.   Tootja esitatud kontrollitud tõhususnäitajaid kasutatakse kõikides arvutustes, mis on seotud 10. lisas sätestatud pidurite vastavusnõuetega, 20. lisas sätestatud 0-tüübi külmade sõidupidurite pidurdustõhususe nõuetega ja 11. lisas sätestatud pidurimehhanismi käigu määramisega seoses kuumenenud pidurite pidurdustõhususe kontrolliga.

2.2.   Katsemenetlus

2.2.1.   Pidurikambri algasendit loetakse survestamata asendiks.

2.2.2.   Rõhul nimisammuga ≤ 100 kPa rõhuvahemikus 100 kuni ≥ 800 kPa jälgitakse vastavat tekkivat telgõudu kogu käigu ulatuses käigu muutumise kiiruse korral ≤ 10 mm/s või käigu sammu korral ≤ 10 mm, lubamata rõhul seejuures kõikuda rohkem kui ± 5 kPa.

2.2.3.   Iga rõhusammu puhul määratakse vastavalt käesoleva lisa 9. liitele kindlaks vastav keskmine telgjõud (ThA) ja töökäik (sp).

2.3.   Kontrollimine

2.3.1.   Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktidele 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4 katsetatakse vähemalt 6 näidist ning väljastatakse kontrolliaruanne, tingimusel et punktide 2.3.2, 2.3.3 ja 2.3.4 nõuded on täidetud.

2.3.2.   Seoses keskmise telgjõu (ThA) – f(p) kontrollimisega koostatakse joonisel 1 esitatud näidise põhjal, mille aluseks on tootja esitatud telgjõu ja rõhu suhe, vastuvõetavat tõhususe muutumist määratlev joonis. Tootja peab kindlaks määrama ka haagise kategooria, mille puhul pidurikambrit tohib kasutada, ja kohaldatava tolerantsi.

2.3.3   Et kontrollida rõhku (p15), mis on vajalik tõukurvarda käiguks 15 mm võrra algasendist, hälbega ± 10 kPa, tuleb kasutada ühte järgmistest katsemenetlustest.

2.3.3.1

Telgjõu deklareeritud funktsiooni abil (ThA) – f(p) arvutatakse pidurikambri lävisurve (p15), kui ThA = 0. Seejärel kontrollitakse, et nimetatud lävisurve rakendamisel tekib punktis 2.3.3 määratletud tõukurvarda käik.

2.3.3.2.

Tootja deklareerib pidurikambri lävisurve (p15) ning kontrollitakse, et sellise surve rakendamisel saavutatakse punktis 2.3.3 määratletud tõukurvarda käik.

2.3.4.   Seoses töökäigu (sp) – f(p) kontrollimisega ei tohi mõõdetud väärtus tootja deklareeritud rõhuvahemikus olla väiksem kui – 4 % näitajatest sp. See väärtus registreeritakse ja esitatakse käesoleva lisa 1. liite punktis 3.3.1. Väljaspool kõnealust rõhuvahemikku võib hälve olla suurem kui – 4 %.

Skeem 1

Image

2.3.5.   Registreeritud katsetulemused esitatakse käesoleva lisa 2. liites esitatud näidisele vastavas vormis ning lisatakse punktis 2.4 osutatud kontrolliaruandele.

2.4.   Kontrolliaruanne

2.4.1.   Tootja deklareeritud tõhususnäitajad, mida on kontrollitud punkti 2.3.2 kohaselt saadud katsetulemustega, kantakse aruandevormi, mille näidis on käesoleva lisa 1. liites.

3.   VEDRUAKUDE TÕHUSUSNÄITAJAD

3.1.   Üldteave

3.1.1.   Käesolevas jaotises määratakse kindlaks õhkpidurisüsteemides mehaaniliselt käitatavates pidurites vajalike jõudude loomiseks kasutatavate vedruakude (2) telgjõu/käigu/rõhu näitajad.

Käesolevas menetluses loetakse kombineeritud vedruakuga pidurikambri vedruaku osa vedruakuks.

3.1.2.   Kõikides arvutustes, mis on seotud 20. lisa seisupiduri pidurdustõhususe nõuetega, kasutatakse tootja deklareeritud tõhususnäitajaid.

3.2.   Katsemenetlus

3.2.1.   Vedruakuga pidurikambri algasendit loetakse täissurvega asendiks.

3.2.2.   Käigul nimisammuga ≤ 10 mm jälgitakse vastavat tekkivat telgjõudu kogukäigu piires nullrõhuni.

3.2.3.   Seejärel suurendatakse rõhku järk-järgult, kuni käik on 10 mm algasendist, ning registreeritakse rõhk, mis määratletakse vabastusrõhuna.

3.2.4.   Seejärel suurendatakse rõhku 850 kPa-ni või tootja deklareeritud suurima töörõhuni, kui see on madalam kui 850 kPa.

3.3.   Kontrollimine:

3.3.1.   Vastavalt käesoleva lisa 3. liite punktidele 2.1, 3.1, 3.2 ja 3.3 katsetatakse vähemalt 6 näidist ning väljastatakse kontrolliaruanne, tingimusel et on täidetud järgmised nõuded.

3.3.1.1.

Käiguvahemikus 10 mm kuni 2/3 suurimast käigust ei erine ükski vastavalt punktile 3.2.2 mõõdetud tulemus deklareeritud näitajatest rohkem kui 6 %.

3.3.1.2.

Mitte ükski vastavalt punktile 3.2.3 mõõdetud tulemus ei ületa deklareeritud väärtust.

3.3.1.3.

Iga vedruaku jätkab nõuetekohast tööd pärast punkti 3.2.4 kohase katse läbimist.

3.3.2.   Registreeritud katsetulemused esitatakse käesoleva lisa 4. liites esitatud näidisele vastavas vormis ning lisatakse punktis 3.4 osutatud kontrolliaruandele.

3.4.   Kontrolliaruanne

3.4.1.   Tootja deklareeritud tõhususnäitajad, mida on kontrollitud punkti 3.3.2 kohaselt saadud katsetulemustega, kantakse aruandevormi, mille näidis on käesoleva lisa 3. liites.

4.   HAAGISTE KÜLMADE PIDURITE TÕHUSUSNÄITAJAD

4.1.   Üldteave

4.1.1.   Käesolev menetlus hõlmab haagistele paigaldatud, õhkajamiga, S-pööraga või ketaspidurite (3) tõhususnäitajate katsetamist külmadel piduritel.

4.1.2.   Tootja esitatud tõhususnäitajaid kasutatakse kõikides arvutustes, mis on seotud 10. lisas sätestatud pidurite vastavusnõuetega ja 20. lisas sätestatud 0-tüübi külmade sõidupidurite ja seisupidurite pidurdustõhususe nõuetega.

4.2.   Pidurdustegur ja lävendpidurdusmoment

4.2.1.   Pidur valmistatakse ette vastavalt käesoleva lisa punktile 4.4.2.

4.2.2.   Pidurdusteguri arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Formula

ja seda kontrollitakse iga punktis 4.3.1.3 määratletud hõõrdkatte- või piduriklotsimaterjali puhul.

4.2.3.   Lävendpidurdusmomenti väljendatakse sellisel viisil, et see jääb kehtima piduri erinevate käitamiste korral, ning seda tähistab tähis Co.

4.2.4.   BF väärtused peavad jääma kehtima järgmiste näitajate muutumise korral:

4.2.4.1.

Mass piduri kohta kuni punktis 4.3.1.5 määratletud väärtuseni.

4.2.4.2.

pidurdamiseks kasutatavate väliste osade mõõtmed ja näitajad;

4.2.4.3.

ratta suurus / rehvi mõõtmed.

4.3.   Teabedokument

4.3.1.   Piduri tootja esitab tehnilisele teenistusele vähemalt järgmise teabe:

4.3.1.1

piduritüübi, -mudeli, suuruse jms kirjeldus;

4.3.1.2

piduri kinemaatiline skeem;

4.3.1.3.

piduri hõõrdkat(e)te või piduriklotsi(de) mark ja tüüp;

4.3.1.4.

piduritrumli või -ketta materjal;

4.3.1.5.

pidurile tehniliselt lubatud suurim mass.

4.3.2.   Lisateave

4.3.2.1.   katses kasutatava ratta ja rehvi suurus;

4.3.2.2.   deklareeritud pidurdustegur BF;

4.3.2.3.   deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec

4.4.   Katsemenetlus

4.4.1.   Ettevalmistamine

4.4.1.1.   Joonisel 2 esitatud näidise põhjal koostatakse tootja deklareeritud pidurdustegurit kasutades joonis, millel määratletakse vastuvõetav pidurdustõhususe muutumine.

4.4.1.2.   Seadme rakendamiseks kasutatava seadme tõhusus kalibreeritakse täpsusega 1 %.

4.4.1.3.   Rehvi dünaamiline raadius kaitsekoormusel määratakse kindlaks vastavalt katsemeetodile.

4.4.2.   Sissesõitmismenetlus (lihvimismenetlus)

4.4.2.1.   Trummelpidurite korral alustatakse katseid uute hõõrdkatete ja uu(t)e trumli(te)ga; hõõrdkatted töödeldakse, et saavutada parim võimalik algkontakt hõõrdkatete ja trumli(te) vahel.

4.4.2.2.   Ketaspidurite korral alustatakse katseid uute piduriklotside ja uue kettaga (uute ketastega); piduriklotsi masintöötlus toimub piduri tootja äranägemisel.

4.4.2.3.   Pidurdatakse 20 korda algkiiruselt 60 km/h, kusjuures piduri energiatoide on teoreetiliselt 0,3 TR/katsemass. Hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vaheline algtemperatuur enne iga pidurdamist ei tohi ületada 100 °C.

4.4.2.4.   Pidurdatakse 30 korda kiirusel 60 km/h kuni 30 km/h, kusjuures piduri energiatoide on 0,3 TR / katsemass ning ajavahemik pidurduste vahel on 60 s (4). Hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vaheline algtemperatuur enne esimest pidurdamist ei tohi ületada 100 °C.

4.4.2.5.   Kui punktiga 4.4.2.4 ettenähtud 30 pidurdamisest on möödunud 120 s, pidurdatakse 5 korda kiirusel 60 km/h kuni 30 km/h, kusjuures piduri energiatoide on 0,3 TR/katsemass ja ajavahemik pidurduste vahel 120 s. (4)

4.4.2.6.   Pidurdatakse 20 korda algkiiruselt 60 km/h, kusjuures piduri energiatoide on 0,3 TR/katsemass. Hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vaheline algtemperatuur enne iga pidurdamist ei tohi ületada 150 °C.

4.4.2.7.   Pidurdustõhusust kontrollitakse järgmiselt.

4.4.2.7.1.

Arvutatakse teoreetiliste tõhususväärtuste 0,2, 0,35 ja 0,5 + 0,05 TR / katsemass saavutamiseks vajalik sisendjõumoment.

4.4.2.7.2.

Kui iga pidurdusjõu väärtuse puhul on leitud pöördemoment, jääb see väärtus kõigi järgmiste pidurdamiste puhul konstantseks (nt konstantne rõhk).

4.4.2.7.3.

Punkti 4.4.2.7.1 kohaselt määratud iga pöördemomendiga pidurdatakse algkiiruselt 60 km/h. Hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vaheline algtemperatuur enne iga pidurdamist ei tohi ületada 100 °C.

4.4.2.8.   Punktidega 4.4.2.6 ja 4.4.2.7.3 ettenähtud menetlust korratakse (punkt 4.4.2.6 on valikuline) seni, kuni viie järjestikuse mittemonotoonse mõõtmise tulemus konstantsel sisendväärtusel 0,5 TR/(katsemass) on stabiliseerunud hälbe piires, mis on –10 % maksimumväärtusest.

4.4.2.9.   Kui tootja tõestab teekatsete tulemuste abil, et pidurdustegur on pärast seda sissesõitmisseisundit erinev teel kujunenud pidurdustegurist, on lubatud täiendav sissetöötamine.

Piduri suurim temperatuur, mida mõõdetakse hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta kontaktpinnal, ei tohi selle täiendava sissesõitmismenetluse ajal trummelpidurite puhul ületada 500 °C ja ketaspidurite puhul 700 °C.

See teekatse on kestvussõit, mis tehakse sama piduritüübi ja -mudeliga, mis kantakse 11. lisa 3. liite protokolli. Vähemalt kolme punkti 4.4.3.4 kohase katse, mis tehakse teekatse ajal 0-tüübi täismassiga katse tingimustel, tulemuste põhjal otsustatakse, kas täiendav sissetöötamine on lubatav. Pidurikatsed dokumenteeritakse vastavalt käesoleva lisa 8. liite nõuetele.

Võimaliku täiendava sissetöötamise andmed registreeritakse ja lisatakse 11. lisa 3. liite punktis 2.3.1 pidurdustegurile BF, märkides nt järgmised katseparameetrid:

a)

pidurdusmehhanismile rakendatav pidurdusrõhk, sisendmoment või väljundmoment;

b)

kiirus pidurdamise alguses ja lõpus;

c)

konstantse kiiruse puhul aeg;

d)

temperatuur pidurdamise alguses ja lõpus või pidurdustsükli kestel.

4.4.2.10.   Kui käesolev menetlus tehakse inertsdünamomeetril või rullstendil, on lubatud jahutusõhu piiramatu kasutamine.

4.4.3.   Kontrollkatse

4.4.3.1.   Hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vaheline temperatuur iga pidurdamise alguses ei tohi ületada 100 °C.

4.4.3.2.   Lävendpidurdusmoment määratakse piduri sisendi mõõdetud väärtuse põhjal viitega kalibreeritud sisendseadmele.

4.4.3.3.   Kõikide pidurdamiste algkiirus on 60 ± 2 km/h.

4.4.3.4.   Pidurdatakse vähemalt kuus korda järjest pidurdustõhususe 0,15 kuni 0,55 TR/(katsemass) pidurdusrõhu suureneva sammuga; seejärel pidurdatakse kuus korda samade pidurdusrõhkudega väheneva sammuga.

4.4.3.5.   Iga punktis 4.4.3.4 osutatud pidurdamise puhul arvutatakse pidurdusjõu väärtus, mida korrigeeritakse veeretakistuse arvesse võtmiseks ja mis kantakse käesoleva lisa punktis 4.4.1.1 osutatud joonisele.

4.5.   Katsemeetodid

4.5.1.   Katsesõit

4.5.1.1.   Piduri tõhususkatsed tehakse ainult ühe teljega.

4.5.1.2.   Kõik katsed tehakse sirgel tasasel hea haardeteguriga teel; katseid ei tehta tuulega, mis võib katsetulemusi mõjutada.

4.5.1.3.   Haagis koormatakse (võimalikult täpselt) igale pidurile tehniliselt lubatud suurima massiga, kuid katsetatavale teljele võib lisada täiendavat massi, kui see on vajalik pidurdusjõu väärtuse 0,55 TR/(suurim tehniliselt lubatud mass piduri kohta) saavutamiseks ilma rataste lukustumiseta.

4.5.1.4.   Rehvi dünaamilist veereraadiust võib kontrollida väikesel kiirusel < 10 km/h, mõõtes läbitud vahemaa ratta pöörete funktsioonina; dünaamilise veereraadiuse määramiseks on vajalik vähemalt 10 pööret.

4.5.1.5.   Autorongi veeretakistus määratakse, mõõtes aega, mis kulub sõiduki kiiruse vähenemiseks 55-st 45 kilomeetrini tunnis; katse tehakse samas suunas nagu kontrollkatse, lahutatud mootoriga ja väljalülitatud aeglustiga.

4.5.1.6.   Pidurdatakse üksnes katsetatava telje piduritega ning need peavad (maksimaalse sissesõiduaja 0,7 s järel) saavutama piduri sisendseadel sisendrõhu 90 ± 3 % asümptootilisest väärtusest. Katse tehakse lahutatud mootoriga ja väljalülitatud aeglustiga.

4.5.1.7.   Katse alguses reguleeritakse pidurid täpselt.

4.5.1.8.   Lävendpidurdusmomendi arvutamiseks määratakse pidurdusmoment, tõstes ratast ja rakendades pidurit järk-järgult, pöörates ratast samal ajal käega, kuni täheldatakse takistust.

4.5.1.9.   Lõppkiirus v2 määratakse vastavalt 11. lisa 2. liite punktile 3.1.5.

4.5.1.10.   Katsetatava telje pidurdustõhususe määramiseks arvutatakse aeglustus, mis määratakse kiiruse ja vahemaa otsese mõõtmise põhjal vahemikus 0,8 v1 kuni v2, kus v2 ei tohi olla väiksem kui 0,1 v1. Seda loetakse võrdväärseks käesoleva eeskirja 4. lisas määratletud keskmise täisaeglustusega.

4.5.2.   Inertsdünamomeetri katse

4.5.2.1.   Katse tehakse ühe pidurikoostuga.

4.5.2.2.   Katseseade peab suutma tekitada käesoleva lisa punktis 4.5.2.5 nõutud inertsi.

4.5.2.3.   Katseseade kalibreeritakse kiirusele ja piduri väljundpöördemomendile 2 % täpsusega.

4.5.2.4.   Katsetamisel kasutatavate mõõteriistadega peab saama vähemalt järgmised andmed:

4.5.2.4.1.

pidurdusrõhu või -jõu pidev salvestus;

4.5.2.4.2.

piduri väljundpöördmomendi pidev salvestus;

4.5.2.4.3.

hõõrdkatte/trumli või piduriklotsi/ketta vahel mõõdetud temperatuuri pidev salvestus;

4.5.2.4.4.

kiirus katse ajal.

4.5.2.5.   Dünamomeetri inerts (IT) reguleeritakse võimalikult täpselt (± 5 % hälbega, sh dünamomeetri sisehõõrdumine), sõiduki lineaarinertsi sellele osale, mis toimib rattale pidurdustõhususe 0,55 TR/(suurim tehniliselt lubatud mass) saavutamiseks järgmise valemi kohaselt:

IT = Pd × R2

Kus:

IT

=

tegelik pöörlemisinerts (kgm2),

R

=

rehvi veereraadius vastavalt valemile 0,485 D

D

=

d + 2H (5)

d

=

velje läbimõõdu kokkuleppeline arv (mm)

H

=

profiili nimikõrgus (mm) = S1 × 0,01 Ra

S1

=

profiili laius (mm)

Ra

=

nominaalne ristlõikesuhe

Pd

=

suurim tehniliselt lubatud mass piduri kohta, nagu see on määratletud punktis 4.3.1.5.

4.5.2.6.   Kasutada võib ümbritseva õhu temperatuuril jahutusõhku, mille kiirus ei ületa 0,33 v ja mille voolusuund üle piduri on risti pöörlemisteljega.

4.5.2.7.   Katse alguses reguleeritakse pidur täpselt.

4.5.2.8.   Lävendpidurdusmomendi arvutamiseks määratakse pidurdusmoment järkjärgulise pidurdamisega, kuni täheldatakse pidurdusmomendi tekkimist.

4.5.2.9.   Piduri pidurdustõhusus määratakse kindlaks piduri mõõdetud väljundpöördemomenti kasutades järgmise valemi abil.

Formula

Kus:

Mt

=

piduri keskmine väljundpöördemoment (Nm) – lähtudes vahemaast,

g

=

raskuskiirendus (m/s2).

Piduri keskmine väljundpöördemoment (Mt) arvutatakse aeglustusest, mis määratakse kiiruse ja vahemaa otsese mõõtmise põhjal vahemikus 0,8 v1 and 0,1 v1. Seda loetakse võrdväärseks 4. lisas määratletud keskmise täisaeglustusega.

4.5.3.   Rullstendikatse

4.5.3.1.   Katse tehakse ühe teljega, ühe või kahe piduriga.

4.5.3.2.   Katseseade peab olema kalibreeritud koormusega, mis jäljendab katsetatava(te) piduri(te) nõutavat massi.

4.5.3.3.   Katseseade kalibreeritakse kiirusele ja piduri väljundpöördemomendile 2 % täpsusega, võttes arvesse sisehõõrdumisnäitajaid. Rehvi dünaamiline veereraadius (R) määratakse, mõõtes rullstendi ja telje pidurdamata rataste pöörlemissagedust kiirusel, mis on võrdväärne 60 kilomeetriga tunnis, ning kasutades valemit

Formula

Kus:

RR

=

rullstendi raadius

nD

=

rullstendi (pöörlemis)kiirus

nw

=

telje pidurdamata rataste pöörlemissagedus

4.5.3.4.   Kasutada võib ümbritseva õhu temperatuuril jahutusõhku, mis suunatakse üle piduri(te) ja mille kiirus ei ületa 0,33 v.

4.5.3.5.   Katse alguses reguleeritakse pidur(id) täpselt.

4.5.3.6.   Lävendpidurdusmomendi arvutamiseks määratakse pidurdusmoment järkjärgulise pidurdamisega, kuni täheldatakse pidurdusmomendi tekkimist.

4.5.3.7.   Piduri pidurdustõhusus määratakse, mõõtes pidurdusjõu väärtust rehvi välispinnal ja arvutades sellest pidurdusteguri, võttes arvesse veeretakistust. Koormatud telje veeretakistus määratakse, mõõtes jõudu rehvi välispinnal kiirusel 60 km/h.

Piduri keskmise väljundpöördemomendi (Mt) aluseks on väärtused, mis mõõdetakse ajavahemikul alates hetkest, mil pidurdusrõhk/jõud saavutab pärast rõhu tõusu piduri sisendseadmel asümptootilise väärtuse, kuni hetkeni, mil energiatoide jõuab punktis 4.5.3.8 määratletud väärtuseni W60.

4.5.3.8.   Pidurdusjõu väärtuse määramisel võetakse arvesse energiatoidet W60, mis on võrdväärne katsetatava piduri vastava massi kineetilise energiaga pidurdamisel kiiruselt 60 km/h kuni seiskumiseni.

Kus:

Formula

4.5.3.8.1.   Kui kiirust v ei ole pidurdusjõu väärtuse mõõtmisel vastavalt punktile 4.5.3.8 võimalik säilitada tasemel 60 ± 2 km/h, määratakse pidurdusjõu väärtus pidurdusjõu FB ja/või piduri väljundpöördemomendi Mt otsemõõtmistest, nii et selle (nende) näitaja(te) mõõtmist ei mõjuta rullstendi inertsmassi dünaamilised jõud.

4.6.   Kontrolliaruanne

4.6.1.   Tootja deklareeritud tõhususnäitajad, mida on kontrollitud punkti 4.4.3 kohaselt saadud katsetulemustega, kantakse aruandevormi, mille näidis on 11. lisa 3. liites.

Skeem 2

Image

5.   MITTEBLOKEERUVAD PIDURISÜSTEEMID

5.1.   Üldteave

5.1.1.   Käesolevas punktis sätestatakse haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi pidurdustõhususe määramise menetlus

5.1.2.   Loetakse, et O4-kategooria haagistega tehtavad katsed hõlmavad O3-kategooria haagiste nõudeid.

5.2.   Teabedokument

5.2.1.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemi tootja esitab tehnilisele teenistusele teabedokumendi seoses kontrollimist vajava(te) süsteemi(de)ga. Nimetatud dokument sisaldab vähemalt käesoleva lisa 5. liites osutatud teavet.

5.3.   Katsesõidukite määratlus

5.3.1.   Teabedokumendis esitatud andmete, eelkõige 5. liite punktis 2.1 määratletud haagise taotluse põhjal teeb tehniline teenistus katsed representatiivhaagistel, millel on kuni kolm telge ning mis on varustatud vastava mitteblokeeruva pidurisüsteemiga/konfiguratsiooniga. Peale selle tuleb kinnitatavate haagiste valimise juures arvesse võtta järgmistes punktides määratletud parameetreid.

5.3.1.1.   Vedrustuse tüüp: mitteblokeeruva pidurisüsteemi tõhususe hindamise meetod olenevalt vedrustuse tüübist valitakse järgmiselt.

 

poolhaagised iga vedrustusrühmaga seoses (näiteks tasakaalustatud/mehaaniline vms) hinnatakse ühte representatiivhaagist.

 

Täishaagised: hindamine toimub mis tahes vedrustuse tüübiga representatiivhaagisel.

5.3.1.2.   Teljevahe: poolhaagistel ei ole teljevahe piiravaks teguriks, kuid täishaagistel hinnatakse kõige lühemat teljevahet.

5.3.1.3.   Piduritüüp: tüübikinnituse andmisel piirdutakse pööraga juhitavate või ketas-õhkpiduritega, kuid muude piduritüüpide kättesaadavaks saamise korral võib taotleda võrdluskatseid.

5.3.1.4.   Koormusregulaator: haardumisvõime määratakse koormustundliku klapi täis- ja tühikoormuse asendis. Kõikidel juhtudel kohaldatakse käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 2.7 sätteid.

5.3.1.5.   Pidurite käitamine: katsete ajal registreeritakse käitamiserinevused, et neid hinnata haardumisvõime väljaselgitamiseks. Ühe haagise katsetamise tulemusi saab üle kanda teisele sama tüüpi haagisele.

5.3.2.   Iga katsetatava haagisetüübi dokumentatsioon, mis näitab käesoleva eeskirja 10. lisa (joonised 2 ja 4) kohaselt pidurite nõuetele vastavust, tuleb vastavuse tõendamise eesmärgil kättesaadavaks teha.

5.3.3.   Tüübikinnituse andmisel loetakse poolhaagised ja kesktelghaagised ühe ja sama tüübi sõidukiteks.

5.4.   Katseplaan

5.4.1.   Tehniline teenistus teeb käesoleva lisa punktis 5.3 määratletud sõiduki(te)ga järgmised katsed iga mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsiooniga, võttes arvesse käesoleva lisa 5. liite punktis 2.1 määratletud loetelu. Kuid ristviidete põhjal ebasoodsaimatele tingimustele võib teatavad katsed tegemata jätta. Katsetamine ebasoodsaimate tingimustega tuleb märkida katsearuandesse.

5.4.1.1.   Haardumisvõime – katsed tehakse käesoleva eeskirja 13. lisa punktis 6.2 määratletud meetodil iga mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsiooni ja haagisetüübiga, nagu määratletud tootja teabedokumendis (vt käesoleva lisa 5. liite punkt 2.1).

5.4.1.2.   Energiakulu

5.4.1.2.1.   Teljekoormus – katsetatav(ad) haagis(ed) koormatakse nii, et teljekoormus on 2 500 kg +/– 200 kg või 35 % +/– 200 kg lubatud staatilisest teljekoormusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

5.4.1.2.2.   Tagatakse, et mitteblokeeruva pidurisüsteemi „täistsüklit” on võimalik saavutada käesoleva eeskirja 13. lisa punktis 6.1.3 määratletud dünaamiliste katsete kogu kestuse vältel.

5.4.1.2.3.   Energiatarbe katse – katse tehakse käesoleva eeskirja 13. lisa punktis 6.1 määratletud meetodil iga mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsiooniga.

5.4.1.2.4.   Et kontrollida tüübikinnituse saamiseks esitatud haagiste mitteblokeeruvate pidurisüsteemide energiatarbe nõuetele vastavust (vt 13. lisa punkt 6.1), tehakse järgmine kontroll:

5.4.1.2.4.1.

Enne energiatarbe katse alustamist (punkt 5.4.1.2.3) pidurite puhul, millel ei ole piduriklotside kulumist kompenseerivat seadet, reguleeritakse pidurid nii, et pidurikambrivarda käigupikkuse (sT) ja hoova pikkuse (lT) suhe (Rl) on 0,2. See suhe määratakse kindlaks pidurikambri rõhul 650 kPa.

Näide:

lT

=

130 mm

sT pidurikambri rõhul 650 kPa

=

26 mm

Rl = sT/lT = 26/130

=

0,2

Automaatse piduriklotside kulumist kompenseeriva seadmega pidurite korral reguleeritakse pidurid tootja osutatud tavalise pidurilõtkuga.

Pidurid reguleeritakse eespool kirjeldatud viisil külma piduri temperatuuril (< 100 °C).

5.4.1.2.4.2.

Kui koormustundlik klapp on täiskoormuse asendis ning algne energiatase on reguleeritud vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa punktile 6.1.2, siis katkestatakse õhu edasine juurdevool energiasalvesti(te)le. Pidurdamine toimub, kui kontrollrõhk haakeseadme juures on 650 kPa, seejärel pidurid vabastatakse. Järgmised pidurdamised tehakse, kuni rõhk pidurikambrites võrdub rõhuga, mis saadakse käesoleva eeskirja 13. lisa punktides 6.1.3 ja 6.1.4 nimetatud katsete tegemist. Võrdväärsete pidurdamiste (ner) arv registreeritakse.

Staatiliste pidurdamiste võrdväärne arv (ne) märgitakse katsearuandesse.

Kus ne = 1,2 · ner ja ümardatakse järgmise täisarvuni.

5.4.1.3.   Erineva haardeteguriga teepoolte katse – kui mitteblokeeruv pidurisüsteem on määratletav A-kategooria süsteemina, siis peavad kõik mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsioonid vastama käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 6.3.2 pidurdustõhususe nõuetele.

5.4.1.4.   Pidurdustõhusus minimaalsel ja maksimaalsel pöörlemissagedusel

5.4.1.4.1.   Pidurdustõhususe vastavuse kontroll minimaalsel ja maksimaalsel pöörlemissagedusel käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 6.3.1 kohaselt tehakse haagisel, mis on reguleeritud nii, nagu haardumisvõime hindamisel.

5.4.1.4.2.   Kui esineb tolerants hammasrattaanduriga mõõdetavate hammaste arvu ja rehvi ümbermõõdu vahel, siis kontrollitakse toimimist tolerantside piirväärtustel käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 6.3 kohaselt. Seda saab teha rehvi eri mõõtmete või eri andurite abil piirsageduste simuleerimiseks.

5.4.1.5.   Täiendav kontroll

Järgmised täiendava kontrolli toimingud tehakse pidurduseta vedukil ja tühimassiga sõidukil.

5.4.1.5.1.   Kui teljerühm läheb maksimaalse haardumisega pinnalt (kH) üle minimaalse haardumisega pinnale (kL), kus kH > 0,5 ja kH/kL > 2 ja kontrollrõhk haakepea juures on 650 kPa, ei tohi otse reguleeritavad rattad lukustuda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk arvutatakse välja nii, et mitteblokeeruv pidurisüsteem on täistsüklis minimaalse haardumisega pinnal ning üleminek ühelt pinnalt teisele toimub kiirustel ligikaudu 80 km/h ja 40 km/h.

5.4.1.5.2.   Haagise liikumisel minimaalse haardumisega pinnalt (kL) maksimaalse haardumisega pinnale (kH), kus kH > 0,5 ja kH/kL ≥ 2 ja kontrollrõhk haakepea juures on 650 kPa, peab rõhk pidurikambrites tõusma asjakohase kõrge väärtuseni mõistliku aja jooksul ning haagis ei tohi algsuunast kõrvale kalduda. Sõidukiirus ja pidurite rakendamise hetk arvutatakse välja nii, et mitteblokeeruv pidurisüsteem on täistsüklis minimaalse haardumisega pinnal ning üleminek ühelt pinnalt teisele toimub kiirusel ligikaudu 50 km/h.

5.4.1.6.   Juhtseadis(t)ega seotud dokumentatsioon tehakse kättesaadavaks vastavalt eeskirja punkti 5.1.5 nõuetele ja käesoleva eeskirja 13. lisa punktile 4.1, kaasa arvatud joonealune märkus nr 12.

5.5.   Tüübikinnitustunnistus

5.5.1.   Koostatakse tüübikinnitustunnistus, mille sisu on määratletud käesoleva lisa 6. liites.

6.   SÕIDUKI STABIILSUSFUNKTSIOON

6.1.   Üldteave

6.1.1.   Käesolevas jaotises nähakse ette katsemenetlus sõiduki dünaamiliste omaduste kindlaksmääramiseks, kui sõiduk on varustatud stabiilsusfunktsiooniga, mis hõlmab vähemalt ühte järgmistest funktsioonidest:

a)

suunakontroll;

b)

ümberminekukontroll.

6.2.   Teabedokument

6.2.1.   Süsteemi/sõiduki tootja esitab tehnilisele teenistusele teabedokumendi kontrollifunktsiooni(de) kohta, mille talitluse kontrollimine on vajalik. Nimetatud dokument sisaldab vähemalt käesoleva lisa 7. liites osutatud teavet.

6.3.   Katsesõiduki(te) määratlemine

6.3.1.   Tehniline teenistus teeb tootja teabedokumendis määratletud stabiilsuskontrollifunktsiooni(de) ja selle (nende) rakendus(t)e alusel tõhususkontrolli. Katse võib hõlmata ühte või mitut käesoleva eeskirja 21. lisa punktis 2.2.3 määratletud dünaamilist manöövrit kuni kolme teljega haagis(t)el, mis on tootja teabedokumendi punktis 2.1 määratletud rakendus(t)e osas representatiivne (representatiivsed).

6.3.1.1.   Hindamise jaoks haagist (haagiseid) valides tuleks tähelepanu pöörata ka järgmisele:

a)

vedrustuse tüüp: iga vedrustusrühma puhul (nt tasakaalustatud pneumaatiline) hinnatakse vastava spetsifikatsiooniga haagist;

b)

teljevahe: teljevahe ei tohi olla piiravaks teguriks;

c)

Piduritüüp: tüübikinnituse andmisel piirdutakse pööraga juhitavate või ketaspiduritega varustatud haagistega, kuid kui muud piduritüübid muutuvad kättesaadavaks, võidakse nõuda võrdluskatseid;

d)

pidurisüsteem: hinnatava(te) haagis(t)e pidurisüsteemi tüübi puhul peavad olema täidetud kõik käesoleva eeskirja asjakohased nõuded.

6.4.   Katseplaan

6.4.1.   Süsteemi/sõiduki tootja ja tehniline teenistus lepivad kokku sõiduki stabiilsuskontrollifunktsiooni hindamiseks kasutatavate katsete suhtes, mille tingimused on hinnatava funktsiooni jaoks asjakohased ja mis põhjustaksid ilma stabiilsuskontrolli sekkumiseta juhitavuse kaotuse või ümbermineku. Katsearuandesse lisatakse dünaamilised manöövrid, katsetingimused ja -tulemused.

6.5.   Veduk

6.5.1.   Sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni tõhususe hindamiseks kasutataval vedukil peavad olema vajalikud pneumaatilised ja elektrilised liitmikud ning kui veduk on varustatud käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, lülitatakse see funktsioon välja.

6.6.   Katsearuanne

6.6.1.   Koostatakse katsearuanne, mille minimaalne sisu on määratletud käesoleva lisa 8. liites.

2. OSA

Mootorsõiduki pidurisüsteemi osade tõhususe katsetamine

1.   ÜLDTEAVE

2. osas on määratletud järgmiste osade tõhususe kindlaksmääramise menetlused.

1.1.   Sõiduki stabiilsusfunktsioon

1.1.1.   Üldteave

1.1.1.1.   Käesolevas jaotises nähakse ette menetlus sõiduki dünaamiliste omaduste kindlaksmääramiseks, kui sõiduk on varustatud stabiilsusfunktsiooniga vastavalt käeoleva eeskirja punktile 5.2.1.32.

1.1.2.   Teabedokument

1.1.2.1.   Süsteemi tootja esitab tehnilisele teenistusele teabedokumendi sõiduki stabiilsuskontrolli funktsiooni(de) kohta, mille talitluse kontrollimine on vajalik. Nimetatud dokument sisaldab vähemalt käesoleva lisa 11. liites osutatud teavet ning see lisatakse liitena katsearuandele.

1.1.3.   Katsesõiduki(te) määratlemine

1.1.3.1.   Tehniline teenistus teeb süsteemi tootja teabedokumendis määratletud stabiilsuskontrollifunktsiooni(de) ja selle (nende) rakendus(t)e alusel sõidukipõhise tõhususkontrolli. Katse võib hõlmata ühte või mitut käesoleva eeskirja 21. lisa punktis 2.1.3 määratletud dünaamilist manöövrit mootorsõidukil, mis on süsteemi tootja teabedokumendi punktis 2.1 määratletud rakendus(t)e osas representatiivne (representatiivsed).

1.1.3.2.   Hindamise jaoks mootorsõidukit (-sõidukeid) valides tuleks tähelepanu pöörata ka järgmisele:

a)

pidurisüsteem: hinnatava(te) katsesõiduki(te) pidurisüsteemi tüübi puhul peavad olema täidetud kõik käesoleva eeskirja asjakohased nõuded;

b)

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid;

c)

sõiduki iseloom;

d)

sõiduki konfiguratsioonid (nt 4 × 2, 6 × 2 jne): hinnata iga konfiguratsiooni;

e)

juhtimisasend (vasak- või parempoolse rooliga): ei ole piirav tegur; hindamist ei nõuta;

f)

üks juhitav esitelg: ei ole piirav tegur; hindamist ei nõuta (vt punktid g ja h);

g)

täiendavad juhtteljed (nt sundjuhtimine, automaatjuhtimine): hinnata;

h)

rooliülekande arv: hinnata – lõpp-programmeerimine ja iseõppivad süsteemid ei ole piirav tegur;

i)

veoteljed: võetakse arvesse seoses ratta kiiruseanduri kasutamisega (tõrkega) sõiduki kiiruse kindlaksmääramisel;

j)

tõstetavad teljed; hinnata tõstetava telje avastamist/juhtimist ja tõstetingimusi;

k)

mootori juhtimine: hinnata andmeside ühilduvust;

l)

käigukasti tüüp (nt manuaalne, automaat-manuaalne, poolautomaatne, manuaalne): hinnata;

m)

jõuülekande seadmed (nt aeglusti): hinnata;

n)

diferentsiaali tüüp (nt standardne või iselukustuv): hinnata;

o)

diferentsiaalilukustus (juhi valitud): hinnata;

p)

pidurisüsteemi tüüp (nt õhk-hüdraulilised või õhkpidurid): hinnata;

q)

piduritüüp (ketas, trummel (üksikkiil, topeltkiil, nukk)): ei ole piirav tegur, kuid muude piduritüüpide kättesaadavaks saamise korral võib taotleda võrdluskatseid.

r)

mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid: hinnata;

s)

teljevahe: hinnata

Kui sõidukid, mis vastavad teabedokumendis sätestatud minimaalse ja maksimaalse teljevahe nõuetele, ei ole katsetamise ajal kättesaadavad, võib minimaalset ja maksimaalset teljevahet kontrollida süsteemi tootja katseandmete põhjal, mis käsitlevad reaalseid sõidukeid teljevahe erinevusega kuni 20 % tegelikust minimaalsest ja maksimaalsest teljevahest tehnilise teenistuse poolt katsetatud sõidukitel;

t)

ratta tüüp (üksik või paaris): sisaldub süsteemi tootja teabedokumendis;

u)

rehvi tüüp (nt struktuur, kasutuskategooria, suurus): sisaldub süsteemi tootja teabedokumendis;

v)

rööbe: ei ole piirav tegur, arvestatud raskuskeskme hindamises;

w)

vedrustuse tüüp (nt õhkvedrustus, mehaaniline vedrustus, kummivedrustus): hinnata;

x)

raskuskeskme kõrgus: hinnata

Kui sõidukid, mis vastavad teabedokumendis sätestatud raskuskeskme maksimumkõrguse nõuetele, ei ole katsetamise ajal kättesaadavad, võib raskuskeskme maksimumkõrgust kontrollida süsteemi tootja katseandmete põhjal, mis käsitlevad reaalseid sõidukeid raskuskeskme kõrguse erinevusega kuni + 20 % tegelikust raskuskeskme maksimumkõrgusest tehnilise teenistuse poolt katsetatud sõidukitel;

y)

külgkiirenduse anduri asukoht: hinnata süsteemi tootja esitatud paigaldusskeemi;

z)

lengerdusmäära anduri asukoht: hinnata süsteemi tootja esitatud paigaldusskeemi.

1.1.4.   Katseplaan

1.1.4.1.   Süsteemi tootja ja tehniline teenistus lepivad kokku sõiduki stabiilsuskontrollifunktsiooni hindamiseks kasutatavate katsete suhtes, mille tingimused on hinnatava funktsiooni jaoks asjakohased ja mis põhjustaksid ilma stabiilsuskontrolli sekkumiseta juhitavuse kaotuse või ümbermineku. Katsearuandesse lisatakse dünaamilised manöövrid, katsetingimused ja -tulemused.

Hindamine peab vastavalt vajadusele hõlmama järgmist.

1.1.4.1.1.

Täiendavad juhtteljed

Hinnata toimet, võrreldes harilikul juhtimisrežiimil teljega tehtud katse tulemusi blokeeritud juhtimise ehk fikseeritud teljega tehtud katsetulemustega, v.a juhul kui tegemist on lõpp-programmeerimise parameetriga.

1.1.4.1.2.

Rooliülekande arv

Katsed, millega määrata kindlaks võimaliku lõpp-programmeerimise või iseõppimise tulemuslikkus, kasutades mitmesuguste rooliülekande arvudega sõidukeid; vastasel korral sõltub tüübikinnituse andmine tegelikkuses katsetatud ülekandearvudest.

1.1.4.1.3.

Tõstetav telg

Katsed tõstetava teljega nii tõstetud kui ka langetatud asendis, hinnates positsioneerimist ja signaali edastust, et teha kindlaks, kas teljevahe muutumine on registreeritud.

1.1.4.1.4.

Mootori juhtimine

Mootori vm jõuallika juhtimine; näidata sõltumatust juhi käsklustest.

1.1.4.1.5.

Jõuülekande seadmed

Näidata eri seadmete toimet, nt aeglusti korral selle juhist sõltumatut juhtimist.

1.1.4.1.6.

Diferentsiaali/diferentsiaaliluku tüüp

Iselukustuva või juhi poolt lukustatava seadme toimet, nt funktsiooni säilimine, piiratud funktsioon või väljalülitumine.

1.1.4.1.7.

Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid

Iga mitteblokeeruvat pidurisüsteemi konfiguratsiooni katsetatakse vähemalt ühel sõidukil.

Kui sõiduki stabiilsusfunktsioon on seotud eri süsteemidega (nt ABS või EBS), tehakse katsed vastavate süsteemidega varustatud sõidukitel.

1.1.4.1.8.

Vedrustuse tüüp

Sõidukid valitakse iga telje või teljerühma vedrustuse tüübi põhjal (nt õhkvedrustus, mehaaniline vedrustus, kummivedrustus).

1.1.4.1.9.

Raskuskeskme kõrgus

Katsed tehakse kohandatava raskuskeskme kõrgusega sõidukitel, näitamaks, et ümberminekukaitse suudab kohaneda raskuskeskme kõrguse muutumisega.

1.1.4.1.10.

Külgkiirenduse anduri asukoht

Hinnata ühel ja samal sõidukil eri asukohtadesse paigaldatud külgkiirenduse anduri toimet, et hinnata süsteemi tootja esitatud paigaldusskeemi.

1.1.4.1.11.

Lengerdusmäära anduri asukoht

Hinnata ühel ja samal sõidukil eri asukohtadesse paigaldatud lengerdusmäära anduri toimet, et hinnata süsteemi tootja esitatud paigaldusskeemi.

1.1.4.1.12.

Koormus

Sõidukeid katsetatakse nii laaditud kui ka laadimata või osaliselt laaditud tingimustes, näitamaks, et sõiduki stabiilsussüsteem suudab kohaneda eri koormustingimustega.

Poolhaagisega veduki puhul tehakse katsed järgmiselt:

a)

ühendatud poolhaagisega laaditud, laadimata või osaliselt laaditud tingimustes, kus ümbermineku kaitse (selle olemasolul) on välja lülitatud;

b)

eraldi (ilma poolhaagise ega koormuseta);

c)

laaditud tingimusi simuleeriva koormusega (ilma poolhaagiseta).

1.1.4.2.   Busside hindamine

Busside hindamisel võib alternatiivina kasutada sama tüüpi pidurisüsteemiga veokeid. Siiski peab katsetes ja katsearuandes olema vähemalt üks buss.

1.1.5.   Katsearuanne

1.1.5.1.   Koostatakse katsearuanne, mille minimaalne sisu on määratletud käesoleva lisa 12. liites.


(1)  Võrdväärse teabe esitamisel võib tüübikinnituse anda muu disainilahendusega pidurikambritele.

(2)  Võrdväärse teabe esitamisel võib tüübikinnituse anda muu disainilahendusega vedruakudele.

(3)  Võrdväärse teabe esitamisel võib tüübikinnituse anda muu disainilahendusega piduritele.

(4)  Kui kasutatakse katsesõidu meetodit või rullstendimeetodit, kasutatakse osutatutega võrdväärseid energiasisendeid.

(5)  Rehvi välisläbimõõt, nagu see on määratletud eeskirjas nr 54.

1. liide

Diafragma pidurikambrite tõendamisaruande vormi näidis

Aruanne nr …

1.   Identifitseerimistunnused …

1.1.   Tootja: (Nimi ja aadress) …

1.2.   Mark: … (1)

1.3.   Tüüp: … (1)

1.4.   Osa number: … (1)

2.   Töö põhitingimused on järgmised:

2.1.   Suurim töörõhk:

3.   Tootja deklareeritud tõhususnäitajad:

3.1.   Suurim käik (smax) rõhul 650 kPa … (2)

3.2.   Keskmine telgjõud (ThA) – f (p) … (2)

3.3.   Töökäik (sp) – f (p) … (2)

3.3.1.   Rõhuvahemik, mille puhul eespool osutatud töökäik kehtib: (vt 19. lisa 1. osa punkt 2.3.4)

3.4.   Rõhk, mis on vajalik tõukurvarda 15 mm käigu (p15) saavutamiseks ThA – f(p) või deklareeritud väärtuse alusel (2)  (3).

4.   Rakendusala

Pidurikambrit tohib kasutada O3- ja O4-kategooria haagistel jah/ei

Pidurikambrit tohib kasutada üksnes O3- kategooria haagistel jah/ei

5.   Katse teinud tehniline teenistus / tüübikinnitusasutus:

6.   Katse tegemise kuupäev: …

7.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 19. lisale.

Katse teinud tehniline teenistus (4)

Allkiri: …Kuupäev: …

8.   Tüübikinnitusasutus (5)

Allkiri: …Kuupäev: …

9.   Katsedokumendid:

2. liide, …, …


(1)  Märgitakse kambrile, kuid katsearuandesse kantakse üksnes osa number ja mudeli variante ei ole vaja märkida.

(2)  Identifitseerimistunnuseid muudetakse, kui tehakse muudatusi, mis mõjutavad käesoleva liite punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 esitatud tõhususnäitajaid.

(3)  Seoses käesolevas protokollis määratletud näitajate kasutamisega 10. lisas eeldatakse, et p15 ja deklareeritud ThA – f(p) suhe rõhul 100 kPa on lineaarne.

(4)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

(5)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

2. liide

Diafragma pidurikambrite katsetulemuste võrdlusandmete näidis

Aruanne nr …

1.

Osa nr …katsetulemused (1)

Rõhk (2)

p – (kPa)

Keskmine telgjõud

ThA – (N)

Töökäik

sp – (mm)

 

 

 


(1)  Koostada kõigi kuue näidise kohta eraldi.

(2)  Rõhk „p” on katses kasutatud tegelikud rõhu väärtused, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 2.2.2.

3. liide

Vedruakude tõendamisaruande vormi näidis

Aruanne nr …

1.   Identifitseerimistunnused: …

1.1.   Tootja: (nimi ja aadress) …

1.2.   Mark: … (1)

1.3.   Tüüp: … (1)

1.4.   Osa number: … (1)

2.   Töö põhitingimused on järgmised:

2.1.   Suurim töörõhk:

3.   Tootja deklareeritud tõhususnäitajad:

3.1.   Suurim käik (smax) … (2)

3.2.   Vedru telgjõud (Ths) – f (s) … (2)

3.3.   Vabastusrõhk (10 mm käigu korral) … (2)

4.   Katse tegemise kuupäev: …

5.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 19. lisale.

Katse teinud tehniline teenistus (3)

Allkiri: …Kuupäev: …

6.   Tüübikinnitusasutus (3)

Allkiri: …Kuupäev: …

7.   Katsedokumendid:

4. liide, …, …


(1)  Märgitakse vedruakule, kuid katsearuandesse kantakse üksnes osa number ja mudeli variante ei ole vaja märkida.

(2)  Identifitseerimistunnuseid muudetakse, kui tehakse muudatusi, mis mõjutavad käesoleva liite punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 esitatud tõhususnäitajaid.

(3)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

4. liide

Vedruakude katsetulemuste võrdlusandmete näidis

Aruanne nr …

1.

Osa nr …katsetulemused (1)

Käik (2)

S – (mm)

Telgjõud

Ths – (N)

 

 

Vabastusrõhk (10 mm käigu juures) …kPa


(1)  Koostada kõigi kuue näidise kohta eraldi.

(2)  Käik „s” on katses kasutatud tegelikud käigu väärtused, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 3.2.2.

5. liide

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi teabedokument

1.   Üldteave

1.1.   Tootja nimi

1.2.   Süsteemi nimetus

1.3.   Süsteemi variandid

1.4.   Süsteemi konfiguratsioonid (näiteks 2S/1M, 2S/2M jne)

1.5.   Süsteemi põhifunktsiooni ja/või tööpõhimõtete selgitus

2.   Taotlused

2.1.   Kinnitamist vajavate haagise tüüpide ja ABS konfiguratsioonide loetelu.

2.2.   Skemaatilised joonised süsteemi konfiguratsioonidest, mis on paigaldatud punktis 2.1 määratletud haagistele, võttes arvesse järgmisi parameetreid:

 

anduri asukoht;

 

modulaatori asukoht;

 

tõstetavad teljed;

 

juhtteljed;

 

hülss: tüüp – siseläbimõõt (-läbimõõdud) ja pikkused.

2.3.   Rehvi ümbermõõdu ja anduriga mõõdetud hammaste arvu suhe, kaasa arvatud tolerantsid.

2.4.   Rehvi ümbermõõdu tolerantsid ühe telje ja teise sama tüüpi anduriga varustatud telje vahel.

2.5.   Rakendusala seoses vedrustuse tüübiga:

 

Õhkvedrustus mis tahes tüüpi tasakaalustatud õõtshoovaga õhkvedrustus

 

Muud vedrustused: määratleb tootja, mudel ja tüüp (tasakaalustatud/tasakaalustamata).

2.6.   Soovitused seoses rattavõlli pidurdusmomendi (olemasolu korral) ja ABS konfiguratsiooni ja haagise teljerühma suhtega.

2.7.   Lisateave (vajaduse korral) mitteblokeeruva pidurisüsteemi kasutamise kohta.

3.   Osade kirjeldus

3.1.   Andur(id)

Funktsioon

Identifitseerimine (näiteks osa number/numbrid).

3.2.   Juhtseadis(ed)

Üldine kirjeldus ja töötamisviis

Identifitseerimine (näiteks osa number/numbrid)

Juhtseadis(t)e ohutusaspektid

Muud omadused (näiteks aeglusti juhtseadis, automaatne konfiguratsioon, muutuvad parameetrid, diagnostika).

3.3.   Modulaator(id)

Üldine kirjeldus ja töötamisviis

Identifitseerimine (näiteks osa number/numbrid)

Piirangud (näiteks reguleeritavad maksimaalsed mahud).

3.4.   Elektriseadmed

Vooluahela skeem(id)

Jõuallikad

Märgutule sekvents(id).

3.5.   Pneumoahelad

Pidurdusskeemid, mis hõlmavad mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsioone punktis 2.1 määratletud haagisetüüpidele.

Süsteemi tõhusust mõjutavate torude mõõtmete ja pikkuste piirangud (nt modulaatori ja pidurikambri vahel).

3.6.   Elektromagnetiline ühilduvus

3.6.1.   Käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 4.4 sätetele vastavust tõendavad dokumendid.

6. liide

Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi katsearuanne

Katsearuanne nr …

1.   Identifitseerimistunnused

1.1.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemi tootja (nimi ja aadress)

1.2.   Süsteemi nimetus/mudel

2.   Kinnitatud süsteem(id) ja paigaldis(ed)

2.1.   Kinnitatud ABS konfiguratsioon(id) (näiteks 2S/1M, 2S/2M jne):

2.2.   Kasutusala (haagise tüüp ja telgede arv):

2.3.   Energiaallikad: ISO 7638, ISO 1185 jne

2.4.   Kinnitatud anduri(te), kontrollseadis(t)e ja modulaatori(te) märgistus:

2.5.   Energiatarve – staatiliste pidurdamiste võrdväärne arv

2.6.   Muud tunnused, näiteks aeglusti juhtseadis, tõstetava telje konfiguratsioon jne

3.   Katseandmed ja -tulemused

3.1.   Katsesõiduki andmed:

3.2.   Katsepinna andmed:

3.3.   Katsetulemused:

3.3.1.   Haardumisvõime:

3.3.2.   Energiakulu:

3.3.3.   Erineva haardeteguriga teepoolte katse:

3.3.4.   Pidurdustõhusus minimaalsel pöörlemissagedusel:

3.3.5.   Pidurdustõhusus maksimaalsel pöörlemissagedusel:

3.3.6.   Täiendavad kontrollimised:

3.3.6.1.   Üleminek maksimaalse haardumisega pinnalt minimaalse haardumisega pinnale:

3.3.6.2.   Üleminek minimaalse haardumisega pinnale maksimaalse haardumisega pinnale:

3.3.7.   Vearežiimi simuleerimine:

3.3.8.   Valikuliste toitepistikute toimimise kontrollimised:

3.3.9.   Elektromagnetiline ühilduvus

4.   Paigalduspiirangud

4.1.   Rehvi ümbermõõdu ja anduriga mõõdetavate hammaste suhe:

4.2.   Rehvi ümbermõõdu tolerants ühe telje ja teise sama tüüpi anduriga varustatud telje vahel:

4.3.   Vedrustuse tüüp:

4.4.   Pidurdusmomendi diferentsiaal(id) haagise teljerühmas:

4.5.   Täishaagise teljevahe:

4.6.   Piduritüüp:

4.7.   Toru suurused ja pikkused:

4.8.   Koormuse andur:

4.9.   Märgutule sekvents:

4.10.   A-kategooria nõuetele vastavad süsteemi konfiguratsioonid ja rakendused

4.11.   Muud soovitused/piirangud (nt andurite, modulaatori(te), tõstetava(te) telje (telgede), juhttelje (-telgede) asukohad):

5.   Katse tegemise kuupäev:

Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …Haagise mitteblokeeruva pidurisüsteemi katsearuanne seeria muudatustega) 19. lisale.

Katse teinud tehniline teenistus (1)

Allkiri: …Kuupäev: …

6.   Tüübikinnitusasutus (1)

Allkiri: …Kuupäev: …

Lisa: Tootja teabedokument


(1)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

7. liide

Teabedokument sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni kohta

1.   Üldteave

1.1.   Tootja nimi

1.2.   Süsteemi nimetus

1.3.   Süsteemi variandid

1.4.   Stabiilsuskontrollifunktsioon (suuna- või ümberminekukontroll või mõlemad) koos põhifunktsiooni ja/või tööpõhimõtete selgitusega

1.5.   Süsteemi konfiguratsioonid (vajaduse korral)

1.6.   Süsteemi tähistus

2.   Taotlused

2.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud haagisetüüpide ja konfiguratsioonide loetelu.

2.2.   Skemaatilised joonised süsteemi konfiguratsioonidest, mis on paigaldatud punktis 2.1 määratletud haagistele, võttes arvesse järgmisi parameetreid:

a)

tõstetavad teljed;

b)

juhtteljed;

c)

mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid.

2.3.   Rakendusala seoses vedrustuse tüübiga:

a)   õhkvedrustus: mis tahes tüüpi tasakaalustatud õõtshoovaga õhkvedrustus;

b)   muud vedrustused: määratleb tootja, mudel ja tüüp (tasakaalustatud/tasakaalustamata).

2.4.   Lisateave (vajaduse korral) suunakontrolli ja/või ümberminekukontrolli rakendamise kohta.

3.   Osade kirjeldus

3.1.   Juhtseadisest väljaspool asuvad andurid

a)

funktsioon

b)

andurite asukoha piirangud

c)

tähistus, nt osade numbrid

3.2.   Juhtseadis(ed)

a)

üldine kirjeldus ja töötamisviis

b)

tähistus, nt osade numbrid

c)

juhtseadis(t)e asukoha piirangud

d)

lisaomadused

3.3.   Modulaatorid

a)

üldine kirjeldus ja töötamisviis

b)

identifitseerimistunnused

c)

piirangud

3.4.   Elektriseadmed

a)

elektriahelate skeemid

b)

jõuallikad

3.5.   Pneumoahelad

Süsteemi skeemid, sealhulgas mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid, mis on seotud käesoleva lisa punktis 6.2.1 määratletud haagisetüüpidega.

3.6   Elektroonikasüsteemi ohutusaspektid vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale.

3.7.   Elektromagnetiline ühilduvus

3.7.1.   Eeskirja nr 10 punkti 5.1.1.4 sätetele vastavust tõendavad dokumendid.

8. liide

Sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

Katsearuanne nr …

1.   Identifitseerimistunnused

1.1.   Sõiduki stabiilsuskontrolliseadme tootja (nimi ja aadress)

1.2.   Süsteemi nimetus/mudel:

1.3.   Kontrollifunktsioon

2.   Kinnitatud süsteem(id) ja paigaldis(ed):

2.1.   Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid (vajaduse korral)

2.2.   Kasutusala (haagise tüüp (tüübid) ja telgede arv):

2.3.   Süsteemi tähistus

2.4.   Lisaomadused

3.   Katseandmed ja -tulemused

3.1.   Katsesõiduki andmed (sealhulgas veduki spetsifikatsioon ja funktsionaalsus)

3.2.   Katsepinna andmed

3.3.   Lisateave

3.4.   Demonstratsioonkatsed/simuleerimised, mida kasutatakse vajaduse korral suunakontrolli ja ümberminekukontrolli hindamiseks.

3.5.   Katsetulemused

3.6.   Hindamine vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale.

4.   Paigalduspiirangud

4.1.   Vedrustuse tüüp

4.2.   Piduri tüüp

4.3.   Komponentide paiknemine haagisel

4.4.   Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid.

4.5.   Muud soovitused/piirangud (nt tõstetavad teljed, juhtteljed jne)

5.   Kinnitusdetailid

6.   Katse tegemise kuupäev:

7.   Käesolev katse on tehtud ja katsetulemused on esitatud vastavalt ÜRO eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 19. lisaga.

Katse teinud tehniline teenistus (1)

Allkiri: …Kuupäev: …

8.   Tüübikinnitusasutus (1)

Allkiri: …Kuupäev: …


(1)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.

9. liide

Tähised ja mõisted

Tähis

Määratlus

BF

pidurdustegur (sisend- ja väljundpöördemomendi võimenduse suhe)

CO

lävendpidurdusmoment, s.o vähim pöördemoment, mis on vajalik piduri mõõdetava pidurdusmomendi tekitamiseks)

D

rehvi välisläbimõõt (uue survestatud rehvi üldläbimõõt)

d

kokkuleppeline arv, mis tähistab veljenimiläbimõõtu ja vastab velje tollides või millimeetrites väljendatud läbimõõdule

FB

pidurdusjõud

H

rehvi ristlõike nimikõrgus (vahemaa, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest)

I

pöörlemisinerts

lT

võrdluskatsehaagise pidurihoova pikkus

Mt

piduri keskmine väljundpöördemoment

ne

staatiliste pidurdamiste võrdväärne arv tüübikinnituse jaoks

ner

katsetamisel saadud staatiliste pidurdamiste võrdväärne arv

nD

rullstendi pöörlemissagedus

nW

telje pidurdamata rataste pöörlemissagedus

Pd

pidurile tehniliselt lubatud suurim mass

p

rõhk

P15

pidurikambri rõhk, mis on vajalik tõukurvarda käiguks 15 mm võrra algasendist

R

rehvi dünaamiline veereraadius (arvutatakse 0,485 D abil)

Ra

rehvi nominaalne ristlõikesuhe (arv, mis saadakse millimeetrites väljendatud rehvi ristlõike nimikõrguse ja nimilaiuse suhte korrutamisel sajaga)

Rl

suhe sT/lT

RR

rullstendi raadius

S1

rehvi ristlõike laius (survestatud rehvi külgede välispindade vaheline joonmõõde, millest on maha arvatud eenduvad märgistused, kaunistused, kaitselindid ja -ribid)

s

pidurimehhanismi käik (töökäik + vabakäik)

smax

pidurimehhanismi maksimaalne käik

sp

töökäik (käigupikkus, mille puhul survejõud moodustab 90 % keskmisest telgjõust ThA)

sT

võrdlushaagise pidurikambri tõukurvarda käigupikkus millimeetrites

ThA

keskmine telgjõud (keskmine telgjõud määratakse kogukäigu smax ühe kolmandiku ja kahe kolmandiku osa väärtuste integreerimise teel)

THS

vedruaku telgjõud

TR

pidurdusjõudude summa haagise või poolhaagise kõigi rataste välispinnal

V

rullstendi lineaarkiirus

v1

algkiirus pidurdamise alguses

v2

kiirus pidurdamise lõpus

W60

energiatoide, mis on võrdväärne katsetatava piduri vastava massi kineetilise energiaga pidurdamisel kiiruselt 60 km/h kuni seiskumiseni

Z

sõiduki pidurdusjõu väärtus

10. liide

Käesoleva lisa punktiga 4.4.2.9 ettenähtud teekatse dokumendi vormi näidis

1.   Identifitseerimistunnused

1.1.   Pidur:

Tootja …

Mark …

Tüüp …

Mudel …

Trummel- või ketaspidur (1)

Katseobjekti identifitseerimisandmed …

Tehniliselt lubatud rattavõlli pidurdusmoment Cmax

Piduri automaatne reguleerimisseade: integreeritud/eraldi (1)

1.2.   Piduritrummel või -ketas:

Trumli siseläbimõõt või ketta väline läbimõõt …

Tegelik raadius (2)

Paksus …

Kaal …

Materjal …

Katseobjekti identifitseerimisandmed …

1.3.   Piduri hõõrdkate või piduriklots:

Tootja …

Tüüp …

Identifitseerimistunnused …

Laius …

Paksus …

Pindala …

Kinnitusviis …

Katseobjekti identifitseerimisandmed …

1.4.   Ajam:

Tootja …

Mark …

Suurus …

Tüüp …

Katseobjekti identifitseerimisandmed …

1.5.   Piduri automaatne reguleerimisseade (3)

Tootja …

Mark …

Tüüp …

Versioon …

Katseobjekti identifitseerimisandmed …

1.6.   Katsesõiduki andmed

 

Veduk:

 

Tunnusnumber

 

Iga telje koormus

 

Haagis:

 

Identifitseerimisnumber

 

Kategooria: O2/O3/O4  (4)

 

täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis (4)

 

Telgede arv

 

Rehvid/veljed:

 

Paaris/üksik (4)

 

Dünaamiline veereraadius täismassi puhul

 

Iga telje koormus

2.   Katseandmed ja -tulemused

2.1.   Teekatse:

Üldkirjeldus, mis hõlmab: läbitud vahemaad, katse kestust ja kohta

2.2.   Pidurduskatse:

2.2.1.   Katseteelõigu andmed: …

2.2.2.   Katsemenetlus …

2.3.   Katsetulemused:

 

Pidurdustegur

 

1. katse …

 

1. katse kuupäev …

 

2. katse …

 

2. katse kuupäev …

 

3. katse …

 

3. katse kuupäev …

 

Skeemid


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Kohaldatakse üksnes ketaspidurite suhtes.

(3)  Ei kohaldata piduri integreeritud automaatse reguleerimisseadme korral.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.

11. liide

Teabedokument sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni kohta

1.   Üldteave

1.1.   Tootja nimi

1.2.   Süsteem

1.3.   Süsteemi variandid

1.4.   Süsteemi teisendid

1.4.1.   Stabiilsuskontrollifunktsioon (suuna- või ümberminekukontroll või mõlemad) koos põhifunktsiooni ja/või tööpõhimõtete selgitusega

1.5.   Süsteemi konfiguratsioonid (vajaduse korral)

1.6.   Süsteemi tunnus, kaasa arvatud tarkvara versiooni tunnus

2.   Taotlused

2.1.   Teabedokumendi alla kuuluvate mootorsõidukite loetelu kirjelduse ja konfiguratsiooniga

2.2.   Skemaatilised joonised süsteemi konfiguratsioonidest, mis on paigaldatud punktis 2.1 määratletud sõidukitele, võttes arvesse järgmisi parameetreid:

a)

tõstetavad teljed;

b)

juhtteljed;

c)

mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid.

2.3.   Rakendusala seoses vedrustusega

a)

Õhkjahutus

b)

Mehaaniline kiumass

c)

Kautšuk

d)

Segatüüpi pealiskord

e)

Põikstabilisaator

2.4.   Lisateave (vajaduse korral) suunakontrolli ja ümberminekukontrolli funktsioonide rakendamise kohta, näiteks:

a)

teljevahe, rööbe, raskuskeskme kõrgus

b)

ratta tüüp (üksik või paaris) ja rehvi tüüp (nt struktuur, kasutuskategooria, suurus)

c)

käigukasti tüüp (nt manuaalne, automaat-manuaalne, poolautomaatne, manuaalne)

d)

jõuülekande seadmed (nt aeglusti)

e)

diferentsiaali/diferentsiaaliluku tüüp (nt standardne, iselukustuv, automaatne või juhi valikul)

f)

mootori või muu jõuallika juhtimine

g)

piduri tüüp

3.   Osade kirjeldus

3.1.   Juhtseadisest väljaspool asuvad andurid

a)

Funktsioon

b)

Andurite asukoha piirangud

c)

Tähistus, nt osade numbrid

3.2.   Juhtseadis(ed)

a)

Üldine kirjeldus ja töötamisviis

b)

Sisemiste andurite funktsioonid (nende olemasolul)

c)

Riistvara tähistus, nt osade numbrid

d)

Tarkvara tähistus

e)

Juhtseadis(t)e asukoha piirangud

f)

Lisaomadused

3.3.   Modulaatorid

a)

Üldine kirjeldus ja töötamisviis

b)

Riistvara tähistus, nt osade numbrid

c)

Tarkvara identifitseerimine (vajaduse korral)

d)

Piirangud

3.4.   Elektriseadmed

a)

Elektriahelate skeemid

b)

Jõuallikad

3.5.   Pneumoahelad

Süsteemi skeemid, sealhulgas mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid, mis on seotud käesoleva liite punktis 2.1 määratletud sõidukitüüpidega.

3.6.   Elektroonikasüsteemi ohutusaspektid vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale.

3.7.   Elektromagnetiline ühilduvus

3.7.1.   Eeskirjale nr 10 vastavust tõendavad dokumendid vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.1.1.4 sätetele.

12. liide

Sõiduki (mootorsõiduki) stabiilsusfunktsiooni katsearuanne

Katsearuanne nr: …

1.   Identifitseerimistunnused:

1.1.   Sõiduki stabiilsuskontrolliseadme tootja (nimi ja aadress)

1.2.   Taotleja (kui erineb tootjast)

1.3.   Süsteemid

1.3.1.   Süsteemi variandid

1.3.2.   Süsteemi teisendid

1.3.2.1.   Kontrollifunktsioonid

2.   Süsteem(id) ja paigaldised:

2.1.   mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid

2.2.   sõiduki rakendused

2.2.1.   sõiduki kategooria (nt N2, N3 jne)

2.2.2.   sõiduki liik

2.2.3.   sõiduki konfiguratsioon(id) (nt 4 × 2, 6 × 2 jne)

2.2.4.   lõpp-programmeerimine

2.3.   süsteemi tähistus

2.4.   funktsioonide kirjeldus

2.4.1.   suunakontroll

2.4.2.   ümberminekukontroll

2.4.3.   toimimine väikesel kiirusel

2.4.4.   maastikurežiim

2.4.5.   jõuülekande seadmed

2.5.   komponendid

2.6.   haagise tuvastus ja funktsioonid

2.7.   sekkumishoiatus

2.8.   rikkehoiatus

2.9.   piduritulede sisselülitamine

3.   Hinnatavad muutujad sõidukitel

3.1.   Üldteave

3.2.   Pidurisüsteemi tüüp

3.3.   Piduri tüüp

3.4.   Raskuskese

3.5.   Mootori või muu jõuallika juhtimine

3.6.   Käigukasti tüüp

3.7.   Paigalduskonfiguratsioonid

3.8.   Tõstetavad teljed

3.9.   Koormusevariatsioonide mõju

3.9.1.   Ümberminekukontroll

3.9.2.   Suunakontroll

3.10.   Rooliülekande arv

3.11.   Täiendavad juhtteljed või juhitavad teljed

3.12.   Peatamine

3.13.   Rataste laius

3.14.   Lengerdusmäära ja külgkiirenduse andur(id)

3.15.   Teljevahe

3.16.   Ratta tüüp, rehvi tüüp, rehvi suurus

4.   Paigalduspiirangud:

4.1.   Vedrustuse tüüp

4.2.   Piduri tüüp

4.3.   Komponentide asukoht

4.3.1.   Lengerdusmäära ja külgkiirenduse anduri(te) asukoht

4.4.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsioon(id)

4.5.   Täiendav juhitav telg

4.6.   Täiendavad soovitused ja piirangud

4.6.1.   Pidurisüsteemi tüüp

4.6.2.   Mootori või muu jõuallika juhtimine

4.6.3.   Tõstetavad teljed

5.   Katseandmed ja -tulemused:

5.1.   Katsesõiduki andmed (sh katse(te)s kasutatud haagis(t)e spetsifikatsioon ja funktsioonid)

5.2.   Katsepinna andmed

5.2.1.   Suure haardeteguriga pind

5.2.2.   Väikese haardeteguriga pind

5.3.   Mõõtmine ja andmete kogumine

5.4.   Katsetingimused ja -menetlused

5.4.1.   Sõidukikatsed

5.4.1.1.   Suunakontroll

5.4.1.2.   Ümberminekukontroll

5.5.   Lisateave

5.6.   Katsetulemused

5.6.1.   Sõidukikatsed

5.6.1.1.   Suunakontroll

5.6.1.2.   Ümberminekukontroll

5.7.   Hindamine vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale.

5.8.   Vastavus eeskirjale nr 10

6.   Lisad (1):

7.   Katse tegemise kuupäev:

8.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 19. lisa 2. osale.

Katse teinud tehniline teenistus (2)

Allkiri: …Kuupäev: …

9.   Tüübikinnitusasutus (2)

Allkiri: …Kuupäev: …


(1)  Süsteemi tarnija katseandmed lisaks 19. lisa 2. osa punktides 1.1.3.2 (s) ja 1.1.3.2 (x) osutatud lubatud hälvetele esitatakse manusena.

(2)  Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.


20. LISA

HAAGISTE TÜÜBIKINNITUSE ALTERNATIIVNE KORD

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesolevas lisas on määratletud haagiste tüübikinnituse alternatiivne kord, mis põhineb 11. ja 19. lisa alusel välja antud katsearuannetest kogutud teabel.

1.2.   Pärast käesoleva lisa punktides 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kirjeldatud kontrollimenetluste lõpuleviimist annab tehniline teenistus / tüübikinnitusasutus välja ÜRO tüübikinnitustunnistuse, mis vastab käesoleva eeskirja 2. lisa 1. liites esitatud näidisele.

1.3.   Käesolevas lisas määratletud arvutustes määratakse raskuskeskme kõrgus käesoleva lisa 1. liites määratletud meetodil.

2.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1.   Taotluse ÜRO tüübikinnituse saamiseks haagisetüübi piduriseadmetele esitab haagise tootja. Ta lisab taotlusele tehnilise teenistuse jaoks vähemalt järgmise.

2.1.1.

Koopia ÜRO või Euroopa Liidu tüübikinnitustunnistusest ja teabedokumendist haagise kohta, mida käesolevas lisas edaspidi nimetatakse „võrdlushaagiseks” ning millega võrreldakse haagise sõidupidurdustõhusust. Haagis peab olema tegelikkuses läbinud nõuetekohase haagise suhtes käesoleva eeskirja 4. lisas või mõnes samaväärses ELi direktiivis kehtestatud katsed. Haagist, mis on tüübikinnituse saanud käesolevas lisas määratletud alternatiivse tüübikinnituse kohaselt, ei kasutata võrdlushaagisena.

2.1.2.

11. ja 19. lisa kohaste katsearuannete koopiad.

2.1.3

Dokumentatsioon, mis sisaldab asjakohaseid kontrolliandmeid, sealhulgas vajaduse korral järgmiste elementidega seotud arvutusi:

Tõhususnõuded

20. lisa punktid

Külmade sõidupidurite pidurdustõhusus

3

Seisupiduri tõhusus

4

Automaat(avarii)pidurite pidurdustõhusus

5

Rike pidurdusjõudude jaotussüsteemis

6

Mitteblokeeruvad pidurid

7

Sõiduki stabiilsusfunktsioon

8

Toimimise kontroll

9

2.1.4.

Haagis, mis esindab kinnitatavat haagisetüüpi, edaspidi „kinnitatav haagis”.

2.2.   „Võrdlushaagise” ja „kinnitatava haagise” tootja peab olema sama.

3.   ALTERNATIIVNE MENETLUS 0-TÜÜBI KÜLMADE SÕIDUPIDURITE PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISEKS.

3.1.   0-tüübi külmade sõidupidurite pidurdustõhususe tõestamiseks kontrollitakse arvutuste teel, kas „kinnitataval haagise” sõidupiduritel on ettenähtud pidurdustõhususe saavutamiseks piisavalt pidurdusjõudu (TR) ning kas selle rakendamiseks on kuival teekattel (eeldatava haardeteguriga 0,8) piisav haardumine.

3.2.   Kontrollimine

3.2.1.   4. lisa punktides 1.2.7, 3.1.2 ja 3.1.3 esitatud nõuded. (külmade pidurite pidurdustõhususe nõue ning selle saavutamine ilma rataste lukustumiseta, sõiduki kursist kõrvale kaldumiseta või tavapärasest erineva vibratsiooni tekkimiseta) nõuded loetakse täidetuks, kui kinnitatav haagis vastab järgmistes punktides kirjeldatud kontrollitingimustele nii koormusega kui ka ilma koormuseta.

3.2.1.1.

Kinnitatava haagise teljevahe peab olema vähemalt 0,8 võrdlushaagise teljevahest.

3.2.1.2.

„Kinnitatava haagise” teljerühma telgede pidurdusmomendi sisendväärtuse mis tahes erinevus ei tohi erineda „võrdlushaagise” omast.

3.2.1.3.

„Kinnitatava haagise” (tõstetavate, juhitavate jne) telgede arv ja paigutus ei tohi erineda „võrdlushaagise” omast.

3.2.1.4.

Kinnitatava haagise staatilise koormuse jaotumine telgedele ei tohi võrdlushaagise omast erineda rohkem kui 10 %.

3.2.1.5.

Poolhaagiste kohta koostatakse 2. liitele vastav graafik ning kontrollitakse selle põhjal järgmist:

 

TR max ≥ TRpr (s.o joon 1 ei tohi olla allpool joont 3), ning

 

TRL ≥ TRpr (s.o joon 2 ei tohi olla allpool joont 3).

3.2.1.6.

Kesktelghaagiste kohta koostatakse 3. liitele vastav graafik ning kontrollitakse selle põhjal järgmist:

 

TR max ≥ TRpr (s.o joon 1 ei tohi olla allpool joont 3), ning

 

TRL ≥ TRpr (s.o joon 2 ei tohi olla allpool joont 3).

3.2.1.7.

Täishaagiste kohta koostatakse 4. liitele vastav graafik ning kontrollitakse selle põhjal järgmist:

 

TR max ≥ TRpr (s.o joon 1 ei tohi olla allpool joont 2), ning

 

TRLf ≥ TRprf (s.o joon 4 ei tohi olla allpool joont 3) ning

 

TRLr ≥ TRprr (s.o joon 6 ei tohi olla allpool joont 5).

4.   ALTERNATIIVNE MENETLUS SEISUPIDURITE PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISEKS

4.1.   Üldteave

4.1.1.   Käesolevat menetlust võib kasutada haagiste kaldteel katsetamise asemel ning selle abil on võimalik kontrollida, et vedruakudega haagiste seisupidurid saavutavad ettenähtud pidurdustõhususe. Käesolevat menetlust ei kohaldata haagiste puhul, mille seisupidureid ei juhita vedruakudega. Selliste haagistega tehakse 4. lisas ettenähtud füüsilised katsed.

4.1.2.   Vastavust ettenähtud seisupidurdustõhususe nõuetele kontrollitakse arvutustega, kasutades punktides 4.2 ja 4.3 esitatud valemeid.

4.2.   Seisupidurite pidurdustõhusus

4.2.1.   Seisupidurite pidurdusjõud nende telgede rehvide välispinnal, mille pidurdusmehhanism rakendatakse vedruakuga, leitakse järgmise valemiga:

Tpi = (Ths × l – Co) × n × BF/Rs

4.2.2.   Teekatte normaaljõud seisva haagise telgedele 18 % kaldel sõidusuunaga üles ja alla leitakse järgmise valemiga.

4.2.2.1.

Täishaagiste puhul

4.2.2.1.1.

Sõidusuunaga üles

Formula Formula Formula Formula

4.2.2.1.2.

Sõidusuunaga alla

Formula Formula Formula Formula

4.2.2.2.

Kesktelghaagiste puhul

4.2.2.2.1.

Sõidusuunaga üles

Formula Formula

4.2.2.2.2.

Sõidusuunaga alla

Formula Formula

4.2.2.3.

Poolhaagiste puhul

4.2.2.3.1.

Sõidusuunaga üles

Formula Formula

4.2.2.3.2.

Sõidusuunaga alla

Formula Formula

4.3.   Kontrollimine

4.3.1.   Haagise seisupidurite pidurdustõhusust kontrollitakse järgmise valemi abil:

Formula

ning

Formula

5.   ALTERNATIIVNE MENETLUS AVARII-/AUTOMAATPIDURITE PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISEKS.

5.1.   Üldteave

5.1.1.   Automaatpidurite pidurdustõhususe nõuetele vastavuse tõestamiseks kas võrreldakse ettenähtud pidurdustõhususe saavutamiseks vajalikku pidurikambrirõhku asümptootilise pidurikambrirõhuga pärast toitetorustiku lahtiühendamist vastavalt punktile 5.2.1 või kontrollitakse, kas vedruakudega telgedel tekkivast pidurdusjõust piisab ettenähtud pidurdustõhususe saavutamiseks vastavalt punktile 5.2.2.

5.2.   Kontrollimine

5.2.1.   Kinnitatav haagis loetakse 4. lisa punkti 3.3 nõuetele vastavaks, kui asümptootiline pidurikambrirõhk (pc) on pärast toitetorustiku lahtiühendamist suurem kui pidurikambrirõhk (pc), mida on vaja, et saavutada pidurdustõhusus 13,5 % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest. Toitetorustikus peab rõhk enne lahtiühendamist olema stabiliseerunud 700 kPa juures.

5.2.2.   Vedruakudega kinnitatav haagis loetakse vastavaks 4. lisa punkti 3.3 nõuetele, kui:

ΣTpi ≥ 0,135 (PR)(g)

Kus:

Tpi arvutatakse vastavalt punktile 4.2.1.

6.   ALTERNATIIVNE MENETLUS PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISEKS RIKKE KORRAL PIDURDUSJÕUDUDE JAOTUSSÜSTEEMIS

6.1.   Üldteave

6.1.1.   Et tõestada pidurdustõhususe nõuetele vastavust pidurdusjõudude jaotussüsteemis esineva rikke korral, võrreldakse ettenähtud pidurdustõhususe saavutamiseks vajalikku pidurikambrirõhku rõhuga pidurdusjõudude jaotussüsteemi rikke ajal.

6.2.   Kontrollimine

6.2.1.   Kinnitatav haagis loetakse vastavaks 10. lisa liite punkti 6 nõuetele, kui punktis 6.2.1.1 määratletud rõhk on nii koormusega kui ka ilma koormuseta suurem kui punktis 6.2.1.2 määratletud rõhk või sellega võrdne.

6.2.1.1.   Kinnitatava haagise pidurikambrirõhk (pc), kus pm = 650 kPa, toitetorustiku rõhk = 700 kPa ning pidurdusjõudude jaotussüsteemis on rike.

6.2.1.2.   Pidurikambrirõhk (pc), mida on vaja, et saavutada pidurdusjõu väärtus, mis moodustab 30 % kinnitatava haagise puhul ette nähtud sõidupidurite pidurdustõhususest.

7.   ALTERNATIIVNE MENETLUS MITTEBLOKEERUVATE PIDURITE PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISEKS

7.1.   Üldteave

7.1.1.   Haagise käesoleva eeskirja 13. lisa kohasest katsetamisest võib haagise tüübikinnitusel loobuda juhul, kui mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS) vastab käesoleva eeskirja 19. lisa nõuetele.

7.2.   Kontrollimine

7.2.1.   Osade ja paigalduse vastavuse tõendamine

Kinnitamiseks esitatud haagisele paigaldatud ABS spetsifikatsiooni nõuetele vastavust kontrollitakse kõigi järgmiste kriteeriumide abil:

Punkt

Kriteeriumid

7.2.1.1.

a)

Andur(id)

Muudatused ei ole lubatud

b)

Juhtseadis(ed)

Muudatused ei ole lubatud

c)

Modulaator(id)

Muudatused ei ole lubatud

7.2.1.2.

Torustiku mõõtmed ja pikkused

 

a)

Mahuti toide modulaatori(te)le

 

Väikseim siseläbimõõt

Võib suurendada

Suurim üldpikkus

Võib vähendada

b)

Modulaatori etteanne pidurikambritesse

 

Siseläbimõõt

Muudatused ei ole lubatud

Suurim üldpikkus

Võib vähendada

7.2.1.3.

Hoiatussignaali sekvents

Muudatused ei ole lubatud

7.2.1.4.

Pidurdusmomendi diferentsiaalid teljerühmas

Kui lubatud, siis ainult kinnitatud diferentsiaalid

7.2.1.5.

Muude piirangute kohta vt käesoleva eeskirja 19. lisa 6. liites esitatud katsearuande punkt 4.

Paigaldus peab olema ettenähtud piirangute piires – kõrvalekalded ei ole lubatud

7.3.   Mahuti mahu kontrollimine

7.3.1.   Haagistel kasutatakse paljusid erinevaid pidurisüsteeme ja lisaseadmeid ning seetõttu ei ole võimalik koostada mahuti soovitatavate mahtude tabelit. Nõuetekohase salvestusvõime olemasolu kontrollimiseks võib katsed teha käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 6.1 kohaselt või järgmise menetluse teel.

7.3.1.1.

Kui kinnitataval haagisel ei ole automaatset piduriklotside kulumist kompenseerivat seadet, reguleeritakse tema pidurid asendisse, kus pidurikambrivarda käigupikkuse (sT) suhe (R 1 ) pidurihoova pikkusesse (l T) on 0,2.

Näide:

l t

=

130 mm

Re

=

sT/lT = sT/130 = 0,2

sT

=

pidurikambrivarda käigupikkus 650 kPa pidurikambrirõhu juures

= 130 × 0,2 = 26 mm

7.3.1.2.

Kui piduriklotside kulumist kompenseerib automaatne seade, reguleeritakse pidurid tavapärase lõtkuga.

7.3.1.3.

Pidurite reguleerimine eespool kirjeldatud viisil peab toimuma külmade piduritega (< 100 °C).

7.3.1.4.

Kui pidurid on eespool määratletud viisil reguleeritud, koormusregulaator(id) koormuse asendis ning algne energiatase reguleeritud vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktile 5.4.1.2.4.2, katkestatakse energiasalvesti(te) edasine toide. Pidurid rakendatakse, kui kontrollrõhk haakeseadme juures on 650 kPa, ning seejärel vabastatakse täielikult. Järgneb pidurite rakendamine käesoleva eeskirja 19. lisa punkti 5.4.1.2.4.2 kohaselt tehtud ja mitteblokeeruva pidurisüsteemi tüübikinnitustunnistuse punktis 2.5 määratletud katses kindlaksmääratud arvuni ne. Sellel ajal peab rõhk töösüsteemis olema piisav, et rataste välispinnal tekiks täielik pidurdusjõud, mis on võrdne vähemalt 22,5 % ratta maksimaalsest staatilisest koormusest ning mis ei põhjusta ühegi sellise pidurisüsteemi automaatset rakendumist, mis ei ole mitteblokeeruva pidurisüsteemi poolt kontrollitav.

7.4.   Enam kui kolme teljega haagiste puhul võib kasutada 19. lisa ABSi katsearuannet, kui on täidetud järgmised tingimused.

7.4.1.

Olenemata haagise tüübist tuleb otseselt kontrollida kõiki rattaid vähemalt ühel kolmandikul teljerühma telgedest; ülejäänud telgede rattaid kontrollitakse kaudselt (1).

7.4.2.

Haardumisvõime: minimaalne haardumisvõime vastavalt käesoleva eeskirja 13. lisa punktile 6.2 loetakse saavutatuks, kui täidetud on järgmised tingimused.

7.4.2.1.

Rõhumodulaatorite poolt otseselt ja kaudselt kontrollitud rataste arvu suhe ja otseselt kontrollitud rataste asukoht teljerühmas peab vastama käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktis 5.2 osutatud teabedokumendi punktis 2.2 esitatud nõuetele.

7.4.2.2.

Paigalduskonfiguratsiooni haardumisvõime esitatakse katsearuandes ja see peab vastama käesoleva eeskirja 13. lisa punkti 6.2 nõuetele.

7.4.3.

Energiakulu: katsearuande punktis 2.5 kindlaks määratud staatilistele pidurdustele vastavat arvu võib kasutada seoses käesoleva lisa punkti 7.3 kontrollimenetlusega. Alternatiivina või kasutada käesoleva eeskirja 13. lisa punktis 6.1 esitatud katsearuanne.

7.4.4.

Pidurdustõhusus minimaalsel pöörlemissagedusel: täiendav kontroll ei ole nõutav.

7.4.5.

Pidurdustõhusus maksimaalsel pöörlemissagedusel: täiendav kontroll ei ole nõutav.

7.4.6.

A-kategooria tõhusus: käesoleva eeskirja 13. lisa punktis 6.3.2 esitatud haardeteguri erinevuse nõuded loetakse täidetuks, kui rataste arv, millele tehakse sõltumatu vasak/parem kontroll, on vähemalt sama suur kui nende rataste arv, mida kontrollitakse „nõrgima” telje kontrolli käigus.

7.4.7.

Pinna ülemineku tõhusus: täiendav kontroll ei ole nõutav.

7.4.8.

Paigalduspiirangud. Kõigil juhtudel kehtivad järgmised piirangud.

7.4.8.1.

Kehtivad paigalduspiirangud, mida on nimetatud käesoleva eeskirja 19. lisa 1. osa punktis 5.2 osutatud teabedokumendi punktides 2.1–2.7.

7.4.8.2.

Paigaldada võib üksnes teabedokumendis ja katsearuandes kindlaks määratud ja osutatud tooteid.

7.4.8.3.

Ühegi rõhumodulaatori maksimaalne maht ei tohi ületada teabedokumendi punktis 3.3 nimetatud mahtu.

7.4.8.4.

Otseselt juhitavate ratastega telge võib tõsta üksnes juhul, kui paralleelselt tõstetakse sellelt otsejuhitavalt teljelt kaudselt juhitavat telge.

7.4.8.5.

Kehtivad kõik muud paigalduspiirangud, mida on nimetatud katsearuande punktis 4.

8.   SÕIDUKI STABIILSUSFUNKTSIOONIGA VARUSTATUD HAAGISE PIDURDUSTÕHUSUSE TÕESTAMISE ALTERNATIIVNE MENETLUS.

8.1.   Käesoleva eeskirja 2. lisa punkti 21 kohasest haagise hindamisest võib haagise tüübi kinnitamisel loobuda juhul, kui sõiduki stabiilsusfunktsioon vastab käesoleva eeskirja 19. lisa asjakohastele nõuetele.

8.2.   Kontrollimine

8.2.1.   Osade ja paigalduse vastavuse tõendamine

Kinnitamiseks esitatud haagisele paigaldatud integreeritud stabiilsuskontrolliga pidurisüsteemi spetsifikatsiooni puhul kontrollitakse, kas kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:

Tingimus

Kriteeriumid

8.2.1.1.

a)

Andur(id)

Muudatused ei ole lubatud

b)

Juhtseadis(ed)

Muudatused ei ole lubatud

c)

Modulaator(id)

Muudatused ei ole lubatud

8.2.1.2.

Katsearuandes määratletud haagisetüübid

Muudatused ei ole lubatud

8.2.1.3.

Katsearuandes määratletud paigaldamise konfiguratsioonid

Muudatused ei ole lubatud

8.2.1.4.

Muude piirangute kohta vt käesoleva eeskirja 4. lisa 8. liites esitatud katsearuande punkt 19.

Muudatused ei ole lubatud

9.   TOIMIMISE JA PAIGALDUSE KONTROLL

9.1.   Tehniline teenistus / tüübikinnitusasutus teeb toimimise ja paigalduse kontrolli vastavalt järgmistele punktidele.

9.1.1.   Mitteblokeeruvus

9.1.1.1.   See piirdub mitteblokeeruva pidurisüsteemi dünaamilise kontrollimisega. Täistsükli tagamiseks võib tekkida vajadus reguleerida koormusregulaatorit või kasutada minimaalse ratta ja teepinna vahelise haardumisega pinda. Kui mitteblokeeruval pidurisüsteemil ei ole 19. lisa kohast tüübikinnitust, tehakse haagisega 13. lisas määratletud katsed ja haagis peab vastama selle nõuetele.

9.1.2.   Reaktsiooniaja mõõtmine

9.1.2.1.   Tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatav haagis vastab 6. lisa nõuetele.

9.1.3.   Staatiline energiatarve

9.1.3.1.   Tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatav haagis vastab 7. või 8. lisa nõuetele.

9.1.4.   Sõidupidurite toimimine

9.1.4.1.   Tehniline teenistus kontrollib, kas pidurdamise ajal tekib tavapärasest erinevat vibratsiooni.

9.1.5.   Seisupidurite toimimine

9.1.5.1.   Seisupiduri nõuetekohase toimimise kontrollimiseks rakendab ja vabastab tehniline teenistus selle.

9.1.6.   Avarii-/automaatpidurite toimimine

9.1.6.1.   Tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatav haagis vastab käesoleva eeskirja punkti 5.2.1.18.4.2 nõuetele.

9.1.7.   Sõiduki ja selle osade tuvastamine

9.1.7.1.   Tehniline teenistus tuvastab, kas kinnitatav haagis vastab tüübikinnitustunnistusel esitatud andmetele.

9.1.8.   Sõiduki stabiilsusfunktsioon

9.1.8.1.   Praktilistel põhjustel piirdub sõiduki stabiilsusfunktsiooni vastavuse tõendamine punktis 8.2 määratletud paigalduskontrolliga ja hoiatussignaali sekventsi nõuetekohasuse kontrollimisega vaatluse teel, et teha kindlaks rikete puudumine.

9.1.9.   Täiendav kontroll

9.1.9.1.   Tehniline teenistus võib vajaduse korral taotleda täiendavat kontrolli.


(1)  Kui jagada teljerühma telgede arv 3ga ja tulemus on väiksem kui 1, tuleb otseselt kontrollida vähemalt ühte telge. Kui jagada teljerühma telgede arv 3ga ja tulemus ei ole täisarv, tuleb kaudselt kontrollida veel üht telge lisaks tulemuse täisarvulisele väärtusele.

1. liide

Raskuskeskme kõrguse arvutamise meetod

Komplekteeritud sõiduki (koormusega ja koormuseta) raskuskeskme kõrguse võib arvutada järgmiselt:

h1

=

teljekomplekti (sh rehvid, vedrud jne) raskuskeskme kõrgus = R · 1,1

h2

=

raami raskuskeskme kõrgus (koormusega) = (h6 + h8) · 0,5

h3

=

kandevõime ja kere raskuskeskme kõrgus (koormusega) = (h7 · 0,3) + h6

h4

=

raami raskuskeskme kõrgus (koormuseta) = h2 + s

h5

=

kere raskuskeskme kõrgus (koormuseta) = (h7 · 0,5) + h6 + s

Kus:

h6

=

raami kõrgus ülevalt

h7

=

kere sisemõõdud

h8

=

raami kõrgus alt

P

=

haagise kogumass

PR

=

kogumass poolhaagise või kesktelghaagise kõigil ratastel

R

=

rehvi raadius

s

=

vedru läbipainde muut koormusega ja koormuseta

W1

=

teljekomplekti (sh rehvid, vedrud jne) mass = P · 0,1

W2

=

raami mass = (Punl – W1) · 0,8

W3

=

kasuliku koormuse ja kere mass

W4

=

kere mass = (Punl – W1) · 0,2

Koormatud sõiduk:

Tühimassiga:

Formula

Formula

Image

Märkused

1)

Platvormhaagiste puhul võetakse maksimaalseks kõrguseks 4 m.

2)

Kui haagise kasuliku koormuse raskuskeskme täpne kõrgus ei ole teada, võetakse selleks 0,3 korda kere sisemõõtudest.

3)

Õhkvedrustusega haagiste puhul võetakse raskuskeskme kõrguseks 0.

4)

Poolhaagiste ja kesktelghaagiste puhul asendada P alati PR-ga.

2. liide

Punkti 3.2.1.5 kontrollgraafik – poolhaagised

Image

1)

=

TRmax, kus pm = 650 kPa ja toitetorustiku rõhk = 700 kPa.

2)

=

FRdyn · 0,8 = TRL

3)

=

0,45 · FR = TRpr

Kus:

Formula

zc arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Märkused

1)

Kui väärtus on üle 7 000, on tegemist haagiseta veduki massiga.

2)

Nendes arvutustes võib lähestikku asuvaid telgesid (telgede vahe alla 2 m) käsitada ühe teljena.

3. liide

Punkti 3.2.1.6 kontrollgraafik – kesktelghaagised

Image

1)

=

TRmax, kus pm = 650 kPa ja toitetorustiku rõhk = 700 kPa.

2)

=

FRdyn · 0,8 = TRL

3)

=

0,5 · FR = TRpr

Kus:

Formula

zc arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Märkused

1)

Kui väärtus on üle 7 000, on tegemist haagiseta veduki massiga.

2)

Nendes arvutustes võib lähestikku asuvaid telgesid (telgede vahe alla 2 m) käsitada ühe teljena.

4. liide

Punkti 3.2.1.7 kontrollgraafik – täishaagised

Image

1)

=

TRmax, kus pm = 650 kPa ja toitetorustiku rõhk = 700 kPa.

2)

=

0,5 · FR = TRpr

3)

=

TRprf = TRf, kui pm = x

4)

=

Ffdyn · 0,8 = TRLf

5)

=

TRprr = TRr, kui pm = x

(6)

=

Frdyn · 0,8 = TRLr

Kus:

Formula

ning

Formula

zc arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Märkused

1)

Kui väärtus on üle 7 000, on tegemist haagiseta veduki massiga.

2)

Nendes arvutustes võib lähestikku asuvaid telgesid (telgede vahe alla 2 m) käsitada ühe teljena.

5. liide

Tähised ja mõisted

Tähis

Mõiste

ADi

Tpi kui Tpi ≤ 0,8 NFDi esitelgede puhul või 0,8 NFDi kui Tpi > 0,8 NFDi esitelgede puhul

BDi

Tpi kui Tpi ≤ 0,8 NRDi tagatelgede puhul või 0,8 NRDi kui Tpi > 0,8 NRDi tagatelgede puhul

AUi

Tpi kui Tpi < 0,8 NFUi esitelgede puhul või 0,8 NFUi kui Tpi > 0,8 NFUi esitelgede puhul

BUi

Tpi kui Tpi < 0,8 NRUi tagatelgede puhul või 0,8 NRUi kui Tpi > 0,8 NRUi tagatelgede puhul

BF

pidurdustegur

Co

nukkvõlli lävendpöördemoment (minimaalne nukkvõlli pöördemoment, mis on vajalik piduri mõõdetava pidurdusmomendi tekitamiseks)

E

teljevahe

EL

kesktelghaagise tiisli toe või poolhaagise tugede kaugus telje (telgede) keskkohani

ER

veopoldi ja poolhaagise telje või telgede keskme vaheline kaugus

F

jõud (N)

Ff

teepinna staatiline normaalreaktsioon esiteljele (-telgedele) kokku

Ffdyn

teepinna dünaamiline normaalreaktsioon esiteljele (-telgedele) kokku

Fr

teepinna staatiline normaalreaktsiooni tagateljele (-telgedele) kokku

Frdyn

teepinna dünaamiline normaalreaktsioon tagateljele (-telgedele) kokku

FR

teepinna staatiline normaalreaktsioon haagise või poolhaagise kõigile ratastele kokku

FRdyn

teepinna dünaamiline normaalreaktsioon haagise või poolhaagise kõigile ratastele kokku

g

raskuskiirendus (9,81 m/s2)

h

raskuskeskme kõrgus maapinnast

hK

sadula (veopoldi) kõrgus

hr

haagise raskuskeskme kõrgus

i

teljeindeks

iF

esitelgede arv

iR

tagatelgede arv

l

hoova pikkus

n

vedruakude ajamite arv telje kohta

NFD

teepinna normaalreaktsioon esiteljele (-telgedele) kokku, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga alla

NFDi

teepinna normaalreaktsioon esiteljele i, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga alla

NFU

teepinna normaalreaktsioon esiteljele (-telgedele) kokku, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga üles

NFUi

teepinna normaalreaktsioon esiteljele i, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga üles

NRD

teepinna normaalreaktsioon tagateljele (-telgedele) kokku, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga alla

NRDi

teepinna normaalreaktsioon tagateljele i, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga alla

NRU

teepinna normaalreaktsioon tagateljele (-telgedele) kokku, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga üles

NRUi

teepinna normaalreaktsioon tagateljele i, kui kalle on 18 % ja haagis on sõidusuunaga üles

pm

rõhk juhtahela haakepea juures

pc

rõhk pidurikambris

P

üksiksõiduki mass

Ps

staatiline mass sadula juures haagise massiga P

PR

haagise või poolhaagise rataste ja teekatte vaheline staatiline normaalreaktsioon kokku

PRF

horisontaalse teepinna staatiline normaalreaktsioon esitelgedele kokku

PRR

horisontaalse teepinna staatiline normaalreaktsioon tagatelgedele kokku

Rs

rehvi raadius staatilise koormusega, arvutatakse järgmise valemi abil:

Rs = Formula dr + FR · H

Kus:

dr

=

velje nimiläbimõõt

H

=

arvutuslik profiilikõrgus = Formula (d – dr)

d

=

velje läbimõõdu täisnumber

FR

=

tegur, ETRTO määratlus

(konstrueerimisteave – 1994. aasta andmed, lk CV.11)

Tpi

vedruaku(de) tekitatud pidurdusjõud telje i kõigi rataste välispinnal

Ths

vedruaku telgjõud

TR

haagise või poolhaagise kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa

TRf

esitelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa

TRr

tagatelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa

TRmax

haagise või poolhaagise kõigi rataste välispinnal esineda võivate pidurdusjõudude summa ülempiir

TRL

haagise või poolhaagise kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mille juures saavutatakse haardumispiir

TRLf

esitelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mille juures saavutatakse haardumispiir

TRLr

tagatelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mille juures saavutatakse haardumispiir

TRpr

haagise või poolhaagise kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mida on vaja, et saavutada ettenähtud pidurdustõhusus

TRprf

esitelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mida on vaja, et saavutada ettenähtud pidurdustõhusus

TRprr

tagatelje (-telgede) kõigi rataste välispinnal esinevate pidurdusjõudude summa, mida on vaja, et saavutada ettenähtud pidurdustõhusus

zc

autorongi pidurdusjõu väärtus, kui pidurdab ainult haagis

cos P

koosinus kaldepinna ja horisontaalpinna vahelisest 18 % nurgast = 0,98418

tan P

tangens kaldepinna ja horisontaalpinna vahelisest 18 % nurgast = 0,18


21. LISA

SÕIDUKI STABIILSUSFUNKTSIOONIGA VARUSTATUD SÕIDUKITELE ESITATAVAD ERINÕUDED

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Käesolevas lisas määratletakse erinõuded sõidukite kohta, mis on käesoleva eeskirja punktide 5.2.1.32, 5.2.1.33 ja 5.2.2.23 kohaselt varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga.

1.2.   Käesoleva lisa nõuetele vastamiseks ei tohi punktides 2.1.3 ja 2.2.3 nimetatud „muud sõidukid” erineda vähemalt järgmiste põhiomaduste poolest:

1.2.1.

sõiduki liik;

1.2.2.

mootorsõidukite puhul telgede konfiguratsioon (nt 4 × 2, 6 × 2, 6 × 4);

1.2.3.

haagiste puhul telgede arv ja paigutus;

1.2.4.

esitelje rooliülekande arv mootorsõidukitel, kus sõiduki stabiilsusfunktsioon seda lõpp-programmeerimise ega iseõppimise funktsioonina ei hõlma;

1.2.5.

mootorsõidukite puhul täiendavad juhitavad teljed ja haagiste puhul juhitavad teljed;

1.2.6.

tõstetavad teljed.

2.   NÕUDED

2.1.   Mootorsõidukid

2.1.1.   Kui sõiduk on varustatud käesoleva eeskirja punktis 2.4 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

 

Suunakontrolli funktsioon peab võimaldama automaatselt kontrollida eraldi parem- ja vasakpoolsete rataste kiirust igal teljel või igal teljerühmal valikulise pidurduse ajal, kusjuures hindamisel võetakse aluseks sõiduki tegelik käitumine võrreldes sõiduki juhi poolt soovituga (1).

 

Ümberminekukontrolli funktsioon peab võimaldama automaatselt kontrollida rataste kiirust vähemalt iga telje või teljerühma kahel rattal valikulise või automaatjuhtimisega pidurduse ajal, võttes hindamisel aluseks sõiduki tegeliku käitumise, mis võib viia ümberminekuni (1).

 

Kummalgi juhul ei ole see funktsioon vajalik:

a)

kui sõiduki kiirus on vähem kui 20 km/h;

b)

kuni süsteemi esialgne käivituskontroll ja usaldusväärsuse kontroll on tehtud;

c)

sõiduki tagurdamisel;

d)

kui see on automaatselt või manuaalselt välja lülitatud. Sel juhul kehtivad vajaduse järgmised tingimused:

i)

kui sõiduk on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooni automaatse väljalülituse funktsiooniga, et pakkuda täiendavat veojõudu jõuülekande omaduste muutmise teel, siis kutsub selle funktsiooni välja- ja sisselülitamine automaatselt esile jõuülekande omaduste muutumise;

ii)

kui sõiduk on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooni manuaalse väljalülituse funktsiooniga, lülitub sõiduki stabiilsusfunktsioon iga uue käivitustsükli alguses taas automaatselt sisse;

iii)

pidev optiline hoiatussignaal teatab juhile, et sõiduki stabiilsusfunktsioon on välja lülitatud. Selleks võib kasutada punktis 2.1.5 nimetatud kollast hoiatussignaali. Käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29 osutatud hoiatussignaale ei kasutata.

2.1.2.   Eespool määratletud funktsionaalsuse saavutamiseks peab sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldama lisaks valikulisele pidurdusele ja/või automaatjuhtimisega pidurdusele vähemalt järgmist:

a)

suutlikkust kontrollida mootori kasulikku võimsust;

b)

suunakontrolli puhul: sõiduki tegeliku käitumise kindlakstegemine lengerdusmäära, külgkiirenduse ja rataste kiiruse väärtuste ning juhtimissignaalide põhjal, mida juht pidurdus- ja roolimissüsteemile ja mootorile annab. Kasutatakse üksnes sõidukis loodud teavet. Kui neid väärtusi vahetult ei mõõdeta, tuleb tüübi kinnitamise ajal esitada tehnilisele teenistusele tõendid asjakohase korrelatsiooni kohta kõigil sõidutingimustel (sealhulgas sõitmine tunnelis) vahetult mõõdetud väärtustega;

c)

ümberminekukontrolli puhul: sõiduki tegeliku käitumise kindlakstegemine rehvi(de)le avalduva vertikaaljõu (või vähemalt külgkiirenduse ja rataste kiiruse) väärtuste ning juhtimissignaalide põhjal, mida juht pidurisüsteemile ja mootorile annab. Kasutatakse üksnes sõidukis loodud teavet. Kui neid väärtusi vahetult ei mõõdeta, tuleb tüübi kinnitamise ajal esitada tehnilisele teenistusele tõendid asjakohase korrelatsiooni kohta kõigil sõidutingimustel (sealhulgas sõitmine tunnelis) vahetult mõõdetud väärtustega;

d)

käesoleva eeskirja punkti 5.1.3.1 kohaselt varustatud veduki puhul: haagise sõidupidurite rakendamise võimalus vastava(te) juhtahela(te) kaudu juhist sõltumatult.

2.1.3.   Sõiduki stabiilsusfunktsiooni tõhusust tõestatakse tehnilisele teenistusele dünaamiliste manöövritega sõidukil, millel on sama stabiilsusfunktsioon, mis tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukil. Tõestamiseks võrreldakse antud koormustingimustel saadud tulemusi sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimise ja mittetoimimise olukorras. Muude sama stabiilsussüsteemiga varustatud sõidukite ja koormustingimuste puhul võib dünaamiliste manöövrite tegemise asemel esitada sõiduki tegelikul katsetamisel või arvutisimulatsioonil saadud tulemused.

Alternatiivina võib kasutada katsearuannet vastavalt 19. lisa 2. osa punktile 1.1.

Simulaatori kasutamise kord on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

Simulaatori spetsifikatsioon ja valideerimine on sätestatud käesoleva lisa 2. liites.

Kuni ühtlustatud menetluste vastuvõtmiseni peavad sõiduki tootja ja tehniline teenistus kokku leppima kasutatava demonstratsioonimeetodi ning määrama kindlaks suunakontrolli ja ümberminekukontrolli jaoks ettenähtud kriitilised tingimused, mis on sõidukile paigaldatud stabiilsusfunktsiooni suhtes asjakohased, ning lisama demonstratsioonimeetodi ja saadud tulemused tüübikinnitustunnistusele. Seda võib teha ka muul kui tüübikinnituse andmise ajal.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni demonstreerimiseks kasutatakse järgmisi dünaamilisi manöövreid (2):

Suunakontroll

Ümberminekukontroll

Raadiuse vähendamise katse

Püsiseisundi ringkatse

Astmelise juhtimissisendi katse

J-pööre

Viivitusega siinuspööre

 

J-pööre

 

Ühepoolselt libedal teel (μ-split) ühekordne sõidurea vahetamine

 

Kahekordne sõidurea vahetamine

 

Tagasikäigul roolimise või „õngekonksu” katse

 

Asümmeetriline üheperioodiline siinus- või impulssroolimise katse

 

Korratavuse tõestamiseks tehakse sama sõidukiga teine demonstratsioon, kasutades valitud manöövrit/manöövreid.

2.1.4.   Sõiduki stabiilsusfunktsiooni aktiveerumisest annab juhile märku vilkuv visuaalne hoiatussignaal, mis vastab eeskirja nr 121 asjaomastele tehnilistele nõuetele. Märgutuli peab põlema seni, kuni sõiduki stabiilsusfunktsioon on sekkumisrežiimis. Käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast hoiatussignaali sel otstarbel ei kasutata.

Peale selle võib vilkuva hoiatussignaali abil anda juhile märku sõiduki stabiilsusfunktsiooniga seotud süsteemide (sh veojõukontrolli, haagise stabiilsusfunktsiooni, kurvis pidurdamise juhtfunktsiooni jm sarnaste funktsioonide, mis kasutavad töötamiseks seguklappi ja/või individuaalset pidurdusmomendi juhtimist ning omavad ühiseid komponente sõiduki stabiilsusfunktsiooniga) aktiveerumisest.

Sõiduki tööomaduste tundmaõppimiseks kasutatavad sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumised ei tohi eespool nimetatud signaali käivitada.

Märgutuli peab olema juhile nähtav ka päevavalguses, et juht saaks märgutule nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida.

2.1.5.   Sõiduki stabiilsusfunktsiooni rikkest või defektist annab juhile märku visuaalne hoiatussignaal, mis vastab eeskirja nr 121 asjaomastele tehnilistele nõuetele.

Käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollast hoiatussignaali sel otstarbel ei kasutata.

Märgutuli peab jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus.

2.1.6.   Kui mootorsõiduk on varustatud elektrilise juhtahelaga ja selle kaudu elektriliselt ühendatud haagisega, antakse juhile hoiatus spetsiaalse, eeskirja nr 121 asjaomastele tehnilistele nõuetele vastava visuaalse hoiatussignaaliga, kui haagis edastab elektrilise juhtahela andmesidekomponendi kaudu teate „VDC Active” (sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne). Selleks võib kasutada ka punktis 2.1.4 määratletud märgutuld.

2.2.   Haagised

2.2.1.   Kui haagis on varustatud käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

 

Suunakontrolli puhul peab funktsioon võimaldama automaatselt kontrollida eraldi parem- ja vasakpoolsete rataste kiirust igal teljel või igal teljerühmal valikulise pidurduse ajal, võttes hindamisel aluseks haagise tegeliku käitumise võrreldes veduki suhtelise käitumisega (3).

 

Ümberminekukontrolli puhul peab funktsioon võimaldama automaatselt kontrollida rataste kiirust vähemalt iga telje või teljerühma kahel rattal valikulise või automaatjuhtimisega pidurduse ajal, võttes hindamisel aluseks haagise tegeliku käitumise, mis võib viia ümberminekuni (4).

2.2.2.   Eespool määratletud funktsionaalsuse saavutamiseks peab sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldama lisaks automaatjuhtimisega pidurdusele ja vajaduse korral valikulisele pidurdusele vähemalt järgmist:

haagise tegeliku käitumise kindlaksmääramine rehvi(de)le avalduva vertikaaljõu või vähemalt külgkiirenduse ja rataste kiiruse väärtuste põhjal. Kasutatakse üksnes sõidukis loodud teavet. Kui neid väärtusi vahetult ei mõõdeta, tuleb tüübi kinnitamise ajal esitada tehnilisele teenistusele tõendid asjakohase korrelatsiooni kohta kõigil sõidutingimustel (sealhulgas sõitmine tunnelis) vahetult mõõdetud väärtustega.

2.2.3.   Sõiduki stabiilsusfunktsiooni tõhusust tõestatakse tehnilisele teenistusele dünaamiliste manöövritega sõidukil, millel on sama stabiilsusfunktsioon, mis tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukil. Tõestamiseks võrreldakse antud koormustingimustel saadud tulemusi sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimise ja mittetoimimise olukorras. Muude sama stabiilsussüsteemiga varustatud sõidukite ja koormustingimuste puhul võib dünaamiliste manöövrite tegemise asemel esitada sõiduki tegelikul katsetamisel või arvutisimulatsioonil saadud tulemused.

Alternatiivina võib kasutada katsearuannet vastavalt 19. lisa 1. osa punktile 6.

Simulaatori kasutamise kord on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

Simulaatori spetsifikatsioon ja valideerimine on sätestatud käesoleva lisa 2. liites.

Kuni ühtlustatud menetluste vastuvõtmiseni lepivad haagise tootja ja tehniline teenistus kokku demonstratsioonimeetodi ning määravad kindlaks suunakontrolli ja ümberminekukontrolli jaoks ettenähtud kriitilised tingimused, mis on sõidukile paigaldatud stabiilsusfunktsiooni suhtes asjakohased, ning lisavad saadud demonstratsioonimeetodi ja tulemused tüübikinnitustunnistusele. Seda võib teha ka muul kui tüübikinnituse andmise ajal.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni demonstreerimiseks kasutatakse järgmisi dünaamilisi manöövreid (5):

Suunakontroll

Ümberminekukontroll

Raadiuse vähendamise katse

Püsiseisundi ringkatse

Astmelise juhtimissisendi katse

J-pööre

Viivitusega siinuspööre

 

J-pööre

 

Ühepoolselt libedal teel (μ-split) ühekordne sõidurea vahetamine

 

Kahekordne sõidurea vahetamine

 

Tagasikäigul roolimise või „õngekonksu” katse

 

Asümmeetriline üheperioodiline siinus- või impulssroolimise katse

 

Korratavuse tõestamiseks tehakse sama sõidukiga teine demonstratsioon, kasutades valitud manöövrit/manöövreid.

2.2.4.   Kui elektrilise juhtahelaga varustatud haagised on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastavad need elektrilise juhtahela andmesidekanali kaudu teate „sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne”, kui sõiduki stabiilsusfunktsioon on sekkumisrežiimis. Haagise tööomaduste tundmaõppimiseks kasutatavad sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumised ei tohi eespool nimetatud signaali käivitada.

2.2.5.   Minimaalse haardumuse valikuga haagiste tõhususe maksimeerimiseks on nende haagiste puhul lubatud muuta juhtimisrežiimi maksimaalse haardumuse valikuks sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumise ajal.


(1)  Lubatud on täiendav koostoime muude sõiduki süsteemide või osadega. Kui selliste süsteemide või osade suhtes kohaldatakse erieeskirju, peab kõnealune koostoime vastama nende eeskirjade nõuetele, nt koostoime roolimissüsteemiga peab vastama eeskirjas nr 79 korrigeeriva roolimise kohta esitatud nõuetele.

(2)  Kui ükski eespool kirjeldatud manööver ei põhjusta juhitavuse kaotust ega ümberminekut, võib kokkuleppel tehnilise teenistusega kasutada vajaduse korral muud manöövrit.

(3)  Lubatud on täiendav koostoime muude sõiduki süsteemide või osadega. Kui selliste süsteemide või osade suhtes kohaldatakse erieeskirju, peab kõnealune koostoime vastama nende eeskirjade nõuetele, nt koostoime roolimissüsteemiga peab vastama eeskirjas nr 79 korrigeeriva roolimise kohta esitatud nõuetele.

(4)  Lubatud on täiendav koostoime muude sõiduki süsteemide või osadega. Kui selliste süsteemide või osade suhtes kohaldatakse erieeskirju, peab kõnealune koostoime vastama nende eeskirjade nõuetele, nt koostoime roolimissüsteemiga peab vastama eeskirjas nr 79 korrigeeriva roolimise kohta esitatud nõuetele.

(5)  Kui ükski eespool kirjeldatud manööver ei põhjusta juhitavuse kaotust ega ümberminekut, võib kokkuleppel tehnilise teenistusega kasutada vajaduse korral muud manöövrit.

1. liide

Dünaamilise stabiilsuse simulatsiooni kasutamine

M-, N- ja O-kategooria mootorsõidukite ja haagiste suuna- ja ümberminekukontrolli funktsiooni tõhususe saab kindlaks määrata arvutisimulatsiooni teel.

1.   SIMULATSIOONI KASUTAMINE

1.1.   Sõiduki tootja tõestab sõiduki stabiilsusfunktsiooni tõhusust tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele sama(de) dünaamilis(t)e manöövri(te)ga, mida kasutatakse käesoleva lisa punktis 2.1.3 või 2.2.3 kirjeldatud tegeliku demonstratsiooni jaoks.

1.2.   Simulatsioon on vahend, mille abil saab tõestada sõiduki stabiilsust toimiva ja mittetoimiva stabiilsusfunktsiooni korral ning koormatud ja koormamata olekus.

1.3.   Simulatsioon tehakse valideeritud modelleerimis- ja simuleerimisvahendiga. Simulatsioonivahendit kasutatakse üksnes siis, kui selles sisalduvad tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kõik asjakohased parameetrid vastavalt käesoleva lisa 2. liite punktile 1.1 ja kui iga parameetri väärtus on vastavas kinnitatud vahemikus. Kontroll tehakse manöövrite abil, mis on määratletud käesoleva liite punktis 1.1.

Simulatsioonivahendi kehtivuse valideerimise meetod esitatakse käesoleva lisa 2. liites.

1.3.1.   Sõiduki tootja, kes kasutab sõiduki tüübikinnituse otstarbel tema poolt otseselt valideerimata simulatsioonivahendit, sooritab vähemalt ühe kontrollkatse.

Kontrollkatse tehakse koos tehnilise teenistusega ja selles võrreldakse sõiduki tegelikku katset simulatsiooniga, kasutades üht käesoleva liite punktis 1.1 nimetatud manöövritest.

Simulatsioonivahendi mis tahes muutmise puhul korratakse kontrollkatset (1).

Kontrollkatse tulemused lisatakse tüübikinnitustunnistusele.

1.4.   Simulatsioonivahendi tarkvara vastavat versiooni tuleb säilitada vähemalt 10 aasta vältel alates sõidukile tüübikinnituse andmise kuupäevast.


(1)  Kontrollkatse vajalikkuses lepivad kokku sõiduki tootja, tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus.

2. liide

Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine

1.   SIMULATSIOONIVAHENDI SPETSIFIKATSIOON

1.1.   Simulatsioonivahendi puhul võetakse arvesse sõiduki liikumissuunda ja veeremist mõjutavaid peamisi tegureid.

1.1.1.   Simulatsioonivahendi puhul võetakse olenevalt olukorrast arvesse järgmisi sõiduki parameetreid (1):

a)

sõiduki kategooria;

b)

sõiduki iseloom;

c)

käigukasti tüüp (nt manuaalne, automaat-manuaalne, poolautomaatne, manuaalne);

d)

diferentsiaali tüüp (nt standardne või iselukustuv);

e)

diferentsiaalilukustus (juhi valitud);

f)

pidurisüsteemi tüüp (nt õhk-hüdraulilised või õhkpidurid);

g)

piduritüüp (nt ketas, trummel (üksikkiil, topeltkiil, nukk));

h)

Rehvi tüüp (nt struktuur, kasutuskategooria, suurus);

i)

Vedrustuse tüüp (nt õhkvedrustus, mehaaniline vedrustus, kummivedrustus).

1.1.2.   Simulatsioonimudel peab vastavalt vajadusele sisaldama vähemalt järgmisi parameetreid: (1)

a)

sõiduki konfiguratsioon(id) (nt 4 × 2, 6 × 2 jne, mis määrab kindlaks telje funktsioonid (nt vabalt liikuv, veetav, tõstetud ja juhitav) ja asukoha);

b)

juhtteljed (tööpõhimõte);

c)

rooliülekande arv;

d)

veotelg või -teljed (mõju ratta kiiruseandurile ja sõiduki kiirusele);

e)

tõstetav telg või teljed (avastamine/juhtimine ja teljevahe muutuse mõju tõstmisel);

f)

mootori juhtimine (side, juhtimine ja reaktsioon);

g)

käigukasti omadus(ed);

h)

jõuülekande seadmed (nt aeglusti, regeneratiivpidurdus, lisajõuallikas);

i)

pidurite omadus(ed);

j)

mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid

k)

teljevahe;

l)

rööbe;

m)

raskuskeskme kõrgus

n)

külgkiirenduse anduri asukoht;

o)

lengerdusmäära anduri asukoht;

p)

laadimisel.

1.1.3.   Valideerimist sooritavale tehnilisele teenistusele antakse teabedokument, mis hõlmab vähemalt punktide 1.1.1 ja 1.1.2 sisu.

1.2.   Sõiduki stabiilsusfunktsioon lisatakse simulatsioonimudelile järgmiste vahendite abil:

a)

simulatsioonivahendi alamsüsteem (tarkvaramudel) tarkvaralise juhtimiskontuuriga või

b)

elektrooniline juhtplokk riistvaralise juhtimiskontuuriga konfiguratsioonis.

1.3.   Haagise puhul korraldatakse simulatsioon representatiivse vedukiga ühendatud haagisega.

1.4.   Sõiduki koormatuse tingimused

1.4.1.   Simulatsioonivahend peab suutma arvesse võtta sõiduki koormatuse või mittekoormatuse tingimusi.

1.4.2.   Simulatsiooniahend peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

fikseeritud koormus;

b)

ettenähtud mass;

c)

ettenähtud massijaotus ning

d)

raskuskeskme kõrgus.

2.   SIMULATSIOONIVAHENDI VALIDEERIMINE

2.1.   Rakendatava modelleerimis- ja simulatsioonivahendi kehtivuse kinnitamiseks tehakse võrdlus tegeliku/tegelike sõidukikatse(te)ga. Valideerimiseks kasutatavad katsed on sellised, mille puhul juhtimistegevuse puudumine põhjustaks suunakontrolli kadumise (ala- või ülejuhitavuse) ja/või ümbermineku, sõltuvalt sõidukile paigaldatud stabiilsuskontrolli funktsioonidest.

Vastavalt vajadusele registreeritakse või arvutatakse katse(te) ajal välja järgmised liikumise muutujad kooskõlas standardi ISO 15037 osaga 1:2006 või osaga 2:2002:

a)

lengerduskiirus;

b)

külgkiirendus;

c)

ratta koormus või ratta tõus;

d)

edasiliikumise kiirus;

e)

juhi sisend.

2.2.   Eesmärk on näidata, et sõiduki simuleeritud käitumine ja sõiduki stabiilsusfunktsiooni simuleeritud toimimine on võrreldavad sõidukiga korraldatud tegelikes katsetes täheldatuga.

Praktilise katse käigus valideerimata parameetritega kasutatava simulatsioonivahendi omadusi tuleb näidata mitmesuguste parameetri väärtustega simulatsioonide abil. Tuleb kontrollida, kas simulatsioonide tulemused on loogilised ja sarnanevad praktiliste sõidukikatsete tulemustega.

2.3.   Simulatsioonivahend loetakse valideerituks, kui selle väljund on võrreldav katsetulemustega, mis saadi käesoleva lisa punktis 2.1.3 või 2.2.3 määratletud manöövrite hulgast sama sõidukitüübi jaoks valitud manöövri(te)ga.

Simulatsioonivahendit kasutatakse üksnes nende omadustega, mille kohta on olemas võrdlus praktiliste sõidukikatsete ja simulatsioonivahendi tulemuste vahel. Võrdlused tehakse laaditud ja laadimata tingimustes, et näidata eri koormustingimuste kohandamist äärmuslike parameetritega ja kinnitada nende parameetrite simuleerimist, nt:

a)

lühima teljevahe ja kõrgeima raskuskeskmega sõiduk;

b)

pikima teljevahe ja kõrgeima raskuskeskmega sõiduk.

Püsiseisundi ringkatse puhul kasutatakse võrdlemisel alajuhitavuse kallet.

Dünaamilise manöövri puhul võrreldakse sõiduki stabiilsusfunktsiooni käivitamist ja järjestust simulatsiooni ja sõidukiga tehtud tegeliku katse ajal.

2.4.   Kui kontrollsõiduki ja simuleeritud sõiduki konfiguratsioonide füüsilised parameetrid on erinevad, tuleb neid simulatsioonis vastavalt muuta.

2.5.   Koostatakse simulaatorikatse protokoll, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 3. liites ja mille koopia lisatakse sõiduki tüübikinnitustunnistusele.

2.5.1.   Simulatsioonivahendi valideerimist vastavalt käesoleva lisa 2. ja 3. liitele enne käesoleva eeskirja 11. muudatuste seeria 10. täienduse jõustumist võib jätkata uue sõiduki stabiilsusfunktsioonile tüübikinnituse andmiseks või olemasoleva sõiduki stabiilsusfunktsiooni tüübikinnituse laiendamiseks, tingimusel et asjakohased tehnilised nõuded on täidetud ja rakendusala vastab nõuetele.


(1)  Nimetamata parameetrid piiravad simulatsioonivahendi kasutust.

3. liide

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katsearuanne

Katsearuanne nr: …

1.   Identifitseerimistunnused

1.1.   Simulatsioonivahendi tootja nimi ja aadress

1.2.   Simulatsioonivahendi tähistus: nimetus/mudel/number (riistvara ja tarkvara)

2.   Simulatsioonivahend

2.1.   Simulatsioonimeetod (üldine kirjeldus, võttes arvesse käesoleva lisa 2. liite punkti 1.1 nõudeid)

2.2.   Riistvaraline/tarkvaraline juhtimiskontuur (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 1.2)

2.3.   Koormustingimused (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 1.4)

2.4.   Valideerimine (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 2)

2.5.   Liikumismuutujad (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 2.1)

3.   Rakendusala

3.1.   Sõiduki kategooria:

3.2.   Sõiduki liik:

3.3.   Sõiduki konfiguratsioon:

3.4.   Juhtteljed:

3.5   Rooliülekande arv:

3.6.   Veoteljed:

3.7.   Tõstetavad teljed;

3.8.   Mootori juhtimine:

3.9.   Käigukasti tüüp:

3.10.   Jõuülekande seadmed:

3.11.   Diferentsiaali tüüp:

3.12.   Diferentsiaalilukk:

3.13.   Pidurisüsteemi tüüp:

3.14.   Piduritüüp:

3.15.   Pidurisüsteemi näitajad:

3.16.   Mitteblokeeruva pidurisüsteemi konfiguratsioonid:

3.17.   Teljevahe:

3.18.   Rehvi tüüp:

3.19.   Rööbe:

3.20.   Vedrustuse tüüp:

3.21.   Raskuskeskme kõrgus:

3.22.   Külgkiirenduse anduri asukoht:

3.23.   Lengerdusmäära anduri asukoht:

3.24.   Koormus:

3.25.   Piiravad tegurid:

3.26.   Manööver/manöövrid, mille jaoks simulatsioonivahend on valideeritud:

4.   Kontrollsõiduki katse(d)

4.1.   Sõiduki(te) kirjeldus, sealhulgas veduki kirjeldus, kui katsetatakse haagist:

4.1.1.   Sõiduki(te) identifitseerimistunnused: kaubamärk/mudel/tehasetähis

4.1.1.1.   Mittestandardsed seadised:

4.1.2.   Sõiduki kirjeldus, sh telje konfiguratsioon / vedrustus / rattad, mootor ja jõuülekanne, pidurisüsteem(id) ja sõiduki stabiilsusfunktsiooni liik (suunakontroll/ümberminekukontroll), roolimissüsteem, nende nimetus/mudel/tunnuskood:

4.1.3.   Simulatsioonis kasutatud sõiduki andmed (sõnaselgelt)

4.2.   Katsete, sealhulgas asukoha (asukohtade), tee-/katseala pinna tingimuste ja temperatuuri kirjeldus ning kuupäeva(d):

4.3.   Tulemused koormatud ja koormamata sõiduki sisselülitatud ja väljalülitatud stabiilsusfunktsiooni korral, sh vajaduse korral käesoleva lisa 2. liite punktis 2.1 osutatud liikumismuutujad:

5.   Simulatsioonitulemused

5.1.   Sõiduki parameetrid ja simulatsioonis kasutatud väärtused, mis ei pärine tegelikult katsesõidukilt (kaudselt):

5.2.   Tulemused koormatud ja koormamata sõiduki iga sisselülitatud ja väljalülitatud stabiilsusfunktsiooniga iga käesoleva liite punkti 4.2 kohaselt tehtud katse korral, sh vajaduse korral käesoleva lisa 2. liite punktis 2.1 osutatud liikumismuutujad:

6.   Kokkuvõttev kinnitus

Sõiduki simuleeritud käitumine ja sõiduki stabiilsusfunktsiooni simuleeritud toimimine on võrreldavad sõidukiga korraldatud tegelikes katsetes täheldatuga.

jah/ei

7.   Piiravad tegurid

8.   Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud …seeria muudatustega) 21. lisa 2. liite kohaselt.

Katse teinud tehniline teenistus (1)

Allkiri: …Kuupäev: …

Tüübikinnitusasutus (1)


(1)  Kui tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus on üks ja sama organisatsioon, allkirjastavad protokolli eri isikud.


22. LISA

NÕUDED PIDURI AUTOMAATPISTIKU ELEKTRILISELE/ELEKTROONILISELE LIIDESELE

1.   ÜLDTEAVE

Selles lisas on määratud kindlaks nõuded, mis kehtivad paigaldiste suhtes, kus pidurisüsteemi elektrilise/elektroonilise liidese ühendamine ja lahtiühendamine pukseeriva sõiduki ja pukseeritava sõiduki vahel toimub automaatpistiku abil.

Käesolevas lisas on käsitletud ka juhtumit, kus sõiduk on varustatud nii ISO7638 pistiku kui ka automaatpistikuga.

2.   AUTOMAATPISTIKUTE KATEGOORIAD

Automaatpistikud liigituvad eri kategooriatesse (1).

A-kategooria

Veduki ja poolhaagise kombinatsioonide automaatpistik peab vastama käesoleva lisa 2. liite nõuetele. Kõik selle kategooria automaatpistikud ühilduvad omavahel.

B-kategooria

Veduki ja poolhaagise kombinatsioonide automaatpistikud, mis ei vasta kõigile 2. liite nõuetele. Need ei ühildu A-kategooriaga. B-kategooria liidesed ei ühildu tingimata iga tüüpi liidestega selles kategoorias.

C-kategooria

Muude kui veduki/poolhaagise kombinatsioonide automaatpistikud peab vastama käesoleva lisa 3. liite nõuetele (2). Kõik selle kategooria automaatpistikud ühilduvad omavahel.

D-kategooria

Muude kui veduki ja poolhaagise kombinatsioonide automaatpistikud, mis ei vasta kõigile 3. liite nõuetele. Need ei ühildu C-kategooriaga. D-kategooria liidesed ei ühildu tingimata iga tüüpi liidestega selles kategoorias.

3.   NÕUDED

Automaatpistiku piduri elektriline/elektrooniline liides peab kogu käesoleva eeskirja ja selle lisade puhul vastama samadele funktsiooninõuetele, millele ISO 7638 pistik.

3.1.   Piduri elektrilise/elektroonilise liidese kontaktidel ja pesadel peavad olema samad elektrilised omadused ja funktsioonid, mis ISO 7638 kontaktidel.

3.1.1.   Piduri elektrilise/elektroonilise liidese andmekontakte kasutatakse üksnes pidurdamise (sh ABSi) ja veermiku (rooli, rehvide ja vedrustuse) funktsioonidele andmete edastamiseks, nagu märgitud standardis ISO 11992-2:2003 (sh selle muudatus 1:2007). Pidurifunktsioonid on prioriteetsed ning toimivad tavarežiimil ja rikke korral. Veermikuandmete edastamine ei põhjusta pidurifunktsiooni viivitust.

3.1.2.   Elektrivarustust, mida annab piduri elektriline/elektrooniline liides, kasutatakse üksnes piduri- ja veermikufunktsioonideks ning haagisega seotud sellise teabe edastamiseks, mida ei edastata elektrilise juhtahela kaudu. Kõikidel juhtudel kohaldatakse aga käesoleva eeskirja punkti 5.2.2.18 sätteid. Teiste funktsioonide elektrivarustus toimub muul viisil.

3.2.   Automaatpistikuga varustatud poolhaagise kombinatsioonidel on pidurisüsteemi andmeside kaabli maksimaalne pikkus järgmine:

a)

vedukil: 21 m;

b)

poolhaagisel: 19 m;

töörežiimis.

Kõigil muudel juhtudel kehtivad kaabli maksimumpikkuse suhtes käesoleva eeskirja punktide 5.1.3.6 ja 5.1.3.8 tingimused.

3.3.   Sõidukid, mis on varustatud standardile ISO 7638 vastava pistiku või automaatpistikuga, konstrueeritakse nii, et elektriline juhtahel toimiks vaid üht liini pidi või vastavalt standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007. Näidete kohta vt käesoleva lisa 1. liide.

Liini automaatvaliku korral antakse prioriteet automaatpistikule.

3.4.   Automaatpistikuga varustatud haagis peab olema varustatud vedruakuga pidurisüsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja 8. lisale.

3.5.   Tüübikinnitust taotlev tootja esitab teabedokumendi, milles on kirjeldatud automaatpistiku ja sellega seotud varustuse funktsioone ja kasutuspiiranguid, sh teave kategooria kohta vastavalt käesoleva lisa punktile 2.

B-ja D-kategooria automaatpistikute puhul kirjeldatakse ühilduvuse kontrollimise huvides ka võimalusi automaatpistiku tüübi kindlakstegemiseks.

3.6.   Tootjapoolne sõiduki käsiraamat peab sisaldama hoiatust pukseeriva sõiduki ja haagise vahelise automaatpistiku ühilduvuse mittekontrollimise tagajärgede kohta. Vajaduse korral esitatakse ka teave segarežiimi töö kohta.

Selleks, et võimaldada juhil ühilduvust kontrollida, peab automaatpistikuga varustatud sõidukitel olema kategooriat sisaldav märgistus vastavalt käesoleva lisa punktile 2. B- ja D-kategooria puhul tuleb näidata ka paigaldatud automaatpistiku tüüp. Märgistus peab olema kustumatu ning juhile sõiduki kõrval maas seistes nähtav.


(1)  Hiljem võib uute või innovaatiliste tehniliste lahenduste jaoks lisada uusi kategooriaid, kui liideste standardid on määratletud ja neis kokku lepitud.

(2)  Kuni standardis ei ole kokku lepitud, ei anta ühelegi automaatpistikule C-kategooriat.

1. liide

Näited sõidukite vahelise automaatühenduse paigutusest

Automaat- ja manuaalühendusega varustatud sõidukid: nõuded andmesiinile.

Elektriühenduste skeemid, mis näitavad 6. ja 7. kontakti signaalide liikumist ISO 7638 kohaselt.

SELGITUS

ELEKTRILISED

E1

ISO 11992-2 sõlm vedukil, nt elektrooniline juhtseadis, ECU ABS/EBS

E2

Veduki ISO 7638 pesa

E3

Veduki ISO 7638 pistik automaatpistikule

E4

Automaatpistiku vedukipoolne osa

E5

Haagise ISO 7638 pistik automaatpistikule

E6

Haagise ISO 7638 pesa

E7

Automaatpistiku haagisepoolne osa

E8

ISO 7638 rullkaabel

E9

ISO 7638 parkimispesa

E10

ISO 11992-2 sõlm haagisel, nt elektrooniline juhtseadis, ECU ABS/EBS

I

Kaablid E1–E2

II

Kaablid E10–E6

III

Kaablid E5–E7

IV

Kaablid E3–E4


PNEUMOAJAMIGA

P1

Vedukile paigaldatud haagise juhtklapp

P2

T-kolmik

P3

Pneumaatiline haakepea vedukil (juhtimine ja toide)

P4

Automaatpistiku vedukipoolne osa

P5

Pneumaatiline haakepea haagisel (juhtimine ja toide)

P6

Õhuklapp kasutamata liitmiku sulgemiseks (topeltkontrollklapp) (juhtimine ja toide)

P7

Automaatpistiku haagisepoolne osa

P8

Pneumaatiline rulltoru (juhtimine ja toide)

P9

Pneumaatiline parkimispesa (juhtimine ja toide)

VEDUKI JA POOLHAAGISE NÄIDISED

I.   Automaat- ja manuaalühendusega varustatud sõidukid

Automaatühenduse režiim

Joonis A

Kakspunktühendus veduki elektroonilise juhtseadise (E1) ja haagise elektroonilise juhtseadise (E10) vahel automaatpistiku abil. Automaatühenduse režiim: rullkaablite ühendused puuduvad, ühendus E1 ja E10 vahel luuakse, kui E4 ja E7 on ühendatud (s.t kui sadul on ühendatud)

Image

Manuaalühenduse režiim

Joonis B

Veduki elektroonilise juhtseadise (E1) ja haagise elektroonilise juhtseadise (E10) vaheline kakspunktühendus rullkaabli abil. Manuaalrežiim rullkaablid on ühendatud, ühendused E3 ja E4 vahel, E5 ja E7 ei kasutata

Image

II.   Ainult üks autorongi osa on varustatud automaatpistikuga

Manuaalrežiim A (ainult automaatpistikuga varustatud vedukil)

Joonis C

Kakspunktühendus veduki elektroonilise juhtseadise (E1) ja haagise elektroonilise juhtseadise (E10) vahel, kui sadul on suletud. Rullkaablid on ühendatud, ühendus E3 ja E4 vahel ei ole kasutusel

Image

Manuaalrežiim B (ainult automaatpistikuga varustatud poolhaagisel)

Joonis D

Kakspunktühendus veduki elektroonilise juhtseadise (E1) ja haagise elektroonilise juhtseadise (E10) vahel. Rullkaablid on ühendatud, ühendus E5 ja E7 vahel ei ole kasutusel

Image

Automaatühenduse režiim

Joonis E

Veduki ja haagise vaheline pneumaatiline ühendus automaatpistiku abil. Automaatühenduse režiim: rullkaablite ühendused puuduvad, ühendus veduki ja haagise vahel luuakse, kui E4 ja E7 on ühendatud (s.t kui sadul on ühendatud)

Image

Manuaalrežiim A (ainult automaatpistikuga varustatud vedukil)

Joonis F

Veduki ja haagise vaheline pneumaatiline ühendus rullikeeratud toru kaudu. Rulltorud on ühendatud, ühendus P2 ja P5 vahel

Image

Manuaalrežiim B (ainult automaatpistikuga varustatud poolhaagisel)

Joonis G

Veduki ja haagise vaheline pneumaatiline ühendus rullikeeratud toru kaudu. Rulltorud on ühendatud, ühendus P1 ja P5 vahel

Image

2. liide

A-kategooria haakeseadmed peavad vastama ISO 13044-2:2013 asjakohastele sätetele, et tagada veduki ja poolhaagise pidurisüsteemide ühilduvus

3. liide

(Reserveeritud)

Määratakse kindlaks hiljem.