16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/197,

3. veebruar 2016,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Cochinilla de Canarias (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Cochinilla de Canarias” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Cochinilla de Canarias” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Cochinilla de Canarias” (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 2.12 „Košenill” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 324, 2.10.2015, lk 33.

(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/198,

3. veebruar 2016,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Abricots rouges du Roussillon (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Abricots rouges du Roussillon” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Abricots rouges du Roussillon” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Abricots rouges du Roussillon” (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 327, 3.10.2015, lk 10.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/199,

9. veebruar 2016,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Mojama de Isla Cristina (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Mojama de Isla Cristina” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Mojama de Isla Cristina” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Mojama de Isla Cristina” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.7 „värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 323, 1.10.2015, lk 11.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/200,

15. veebruar 2016,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse määra avalikustamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 451 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtsete avalikustamisvormide eesmärk on parandada finantsvõimenduse määra näitajate läbipaistvust ja võrreldavust. Seepärast peavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad finantsvõimenduse määra avalikustamise eeskirjad, kelle üle teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) alusel, olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mida kajastavad läbivaadatud Basel III finantsvõimenduse määra raamistik ja Baseli pangajärelevalve komitee avalikustamisnõuded, mida on kohandatud, et võtta arvesse liidu reguleerivat raamistikku ja selle eripära, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013.

(2)

Finantsvõimenduse määra näitajate läbipaistvuse ja võrreldavuse parandamiseks on asjakohane ette näha, et ühes finantsvõimenduse määra avalikustamise vormidest esitatakse finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja jaotus piisavalt üksikasjalikult, et teha kindlaks finantsvõimenduse määra peamised koostisosad, samuti bilansiline riskipositsioon, mis on tavaliselt finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja suurim koostisosa.

(3)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/62 (3) muudetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikega 2 on ette nähtud, et finantsvõimenduse määra ei pea enam arvutama kvartali kuiste finantsvõimenduse määrade lihtsa aritmeetilise keskmisena, vaid et see tuleb arvutada üksnes iga kvartali lõpus. Seega ei pea pädevad asutused enam andma luba määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõikes 3 osutatud kvartalilõpu finantsvõimenduse määra arvutamiseks. Seepärast ei pea ühtsetes finantsvõimenduse määra avalikustamise vormides enam kajastama seda, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artikli 499 lõiget 3.

(4)

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 13 lõike 1 teisele lõigule avalikustama mis tahes teabe finantsvõimenduse määra kohta allkonsolideeritud alusel ning selleks, et halduskoormus oleks proportsionaalne finantsvõimenduse määra avalikustamise eeskirjade eesmärkidega, ei tohiks finantsvõimenduse määra avalikustamise eeskirjadega ette näha, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad ja avaldavad vormi LRSpl allkonsolideeritud alusel. Kõnealune avalikustamisvorm tuleb täita ja avaldada konsolideeritud alusel ja selle avaldamine allkonsolideeritud alusel ei annaks märkimisväärset lisaväärtust, pidades silmas, et koguriskipositsiooni näitaja täiendav jaotus allkonsolideeritud alusel on juba ette nähtud vormiga LRCom. Lisaks võib vormi LRSpl avaldamisega kaasneda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele märkimisväärne koormus, kuna nad ei suuda hõlpsasti täita sellist vormi vastava järelevalvelise aruandluse raamistiku alusel, mida ei kohaldata allkonsolideeritud alusel.

(5)

Raamatupidamisliku ja usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise ja hindamise meetodite ulatus võivad olla erinevad, mistõttu erinevad finantsvõimenduse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja avaldatud finantsaruannetes kasutatud andmed. Sellise lahknevuse kajastamiseks tuleb avalikustada ka finantsaruannetes esitatud väärtuste ja regulatiivse konsolideerimise alla kuuluvate finantsaruannete elementide (mida kasutatakse finantsvõimenduse määra arvutamiseks) väärtuste erinevus. Seepärast tuleb kahte liiki väärtuste kooskõlastavat võrdlemist kajastada ka vormis.

(6)

Avalikustatava teabe võrreldavuse hõlbustamiseks tuleks ette näha ka ühtne vorm ja üksikasjalikud juhised ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside ning selliste tegurite kirjeldamise ja avalikustamise kohta, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõiget 1 hakati kohaldama 1. jaanuaril 2015. Tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud hakkavad finantsvõimenduse määraga seotud teabe avalikustamise kohustust tõhusalt ja ühtselt täitma võimalikult kiiresti kogu liidus, tuleb ette näha, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad sellise teabe avalikustamise vorme alates võimalikult varasest kuupäevast.

(8)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas Euroopa Komisjonile.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Finantsvõimenduse määra avalikustamine ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 2 kohaldamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad asjakohase teabe finantsvõimenduse määra ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 2 kohaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktile a, täites ja avaldades I lisas sätestatud vormi LRCom read 22 ja EU-23 vastavalt II lisas sätestatud juhistele.

Artikkel 2

Sellise otsuse muutmine, mis käsitleb seda, millist finantsvõimenduse määra avalikustada

1. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud muudavad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõikele 2 oma otsust selle kohta, millist finantsvõimenduse määra avalikustada, avalikustavad nad teabe kooskõlastava võrdlemise kohta kõigi muudatuse hetkeni avalikustatud finantsvõimenduse määrade puhul, täites ja avaldades I lisas sätestatud vormid LRSum, LRCom, LRSpl ja LRQua iga aruandekuupäeva puhul, mis vastab muudatuse hetkeni avalikustatud finantsvõimenduse määradele.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad lõikes 1 osutatud kirjed finantsvõimenduse määra valiku muutmisele järgneval esimesel avalikustamisel.

Artikkel 3

Finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja jaotus

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja jaotuse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktile b, täites ja avaldades mõlemad järgmised:

a)	I lisas sätestatud vormi LRCom read 1 kuni EU-19b vastavalt II lisas sätestatud juhistele;

b)	I lisas sätestatud vormi LRSpl read EU-1 kuni EU-12 vastavalt II lisas sätestatud juhistele.

2. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaselt avalikustama teabe allkonsolideeritud alusel, ei pea nad erandina lõike 1 punktist b täitma ja avalikustama I lisas sätestatud vormi LRSpl allkonsolideeritud alusel.

Artikkel 4

Finantsvõimenduse määra kooskõlastav võrdlemine avalikustatud finantsaruannetega

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja kooskõlastava võrdlemise avalikustatud finantsaruannetes esitatud asjaomaste andmetega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktile b, täites ja avaldades I lisas sätestatud vormi LRSum vastavalt II lisas sätestatud juhistele.

2. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei avalda finantsaruandeid II lisa 1. osa punktis 6 osutatud kohaldamise tasandil, ei pea nad täitma ja avaldama I lisas sätestatud vormi LRSum.

Artikkel 5

Välja jäetud usaldusvarade summa avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vajaduse korral välja jäetud usaldusvarade summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktile c, täites ja avaldades I lisas sätestatud vormi LRCom rea EU-24 vastavalt II lisas sätestatud juhistele.

Artikkel 6

Kvalitatiivse teabe avalikustamine ülemäärase finantsvõimenduse riski ning finantsvõimenduse määra mõjutavate tegurite kohta

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside ning selliste tegurite kohta, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktides d ja e, täites ja avaldades I lisas sätestatud vormi LRQua vastavalt II lisas sätestatud juhistele.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/62, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määraga (ELT L 11, 17.1.2015, lk 37).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

Kapitalinõuete määruse kohase finantsvõimenduse määra avalikustamise vorm

Aruandekuupäev
Üksuse nimi
Kohaldamise tasand

Tabel LRSum: raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte

		Summa
1	Finantsaruannetes kajastatud koguvarad
2	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid regulatiivsest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul
3	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt välja finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast)
4	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul
5	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
6	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks)
EU-6a	(Korrigeerimine grupisiseste riskipositsioonide puhul, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 7 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast)
EU-6b	(Korrigeerimine riskipositsioonide puhul, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast)
7	Muud korrigeerimised
8	Finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja

Tabel LRCom: finantsvõimenduse määra üldine esitamine

		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud)
1	Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja usaldusvara, kuid sh tagatisvara)
2	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad)
3	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja usaldusvara) kokku (ridade 1 ja 2 summa)
Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid
4	Kõigi tuletistehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise variatsioonitagatiseta)
5	Kõigi tuletistehingutega seotud potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni lisandi summa (turuväärtuse meetodil)
EU-5a	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon
6	Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud
7	(Seoses tuletistehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuete mahaarvamine)
8	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul)
9	Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus
10	(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul)
11	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku (ridade 4–10 summa)
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid
12	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist
13	(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud rahaliste nõuete ja kohustuste summa)
14	Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
EU-14a	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõikele 4 ja artiklile 222
15	Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid
EU-15a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul)
16	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku (ridade 12–15a summa)
Muud bilansivälised riskipositsioonid
17	Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma
18	(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega)
19	Muud bilansivälised riskipositsioonid (ridade 17 ja 18 summa)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõigete 7 ja14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid)
EU-19a	(Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 7 kohaselt (individuaalselt) välja jäetud grupisisesed riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid))
EU-19b	(Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid))
Omavahendid ja koguriskipositsiooni näitaja
20	Esimese taseme omavahendid
21	Finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja (ridade 3, 11, 16, 19, EU-19a ja EU-19b summa)
Finantsvõimenduse määr
22	Finantsvõimenduse määr
Üleminekukorra valik ja välja jäetud usaldusvarade summa
EU-23	Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik
EU-24	Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 11 kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa

Tabel LRSpl: bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) jaotus

		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
EU-1	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) kokku, millest
EU-2	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid
EU-3	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest:
EU-4	Pandikirjad
EU-5	Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu
EU-6	Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu
EU-7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
EU-8	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
EU-9	Jaenõuded
EU-10	Nõuded äriühingute vastu
EU-11	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
EU-12	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga)

Kapitalinõuete määruse kohase finantsvõimenduse määra avalikustamise vorm

Tabel LRQua: vabas vormis tekstikastid kvalitatiivsete kirjete esitamiseks

		Veerg
		vabas vormis
Rida
1	Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus
2	Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab

II LISA

I LISAS ESITATUD VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. OSA: ÜLDISED JUHISED

1. Põhimõtted ja viitandmed

1.1. Põhimõtted

Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida}.

Ristviidete tegemisel komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisale kasutatakse juhistes järgmist märget: {XI lisa SupRep;vorm;rida;veerg}.

Finantsvõimenduse määra esitamisel osutab märge „millest” kirjele, mis on kõrgema tasandi riskipositsioonikategooria alajaotus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ridade {LRCom;2}, {LRCom;7}, {LRCom;8}, {LRCom;10}, {LRCom;13}, {LRCom;EU-15a}, {LRCom;18}, {LRCom;EU-19a} ja {LRCom;EU-19b} kõigil andmeväljadel väärtused sulgudes, kuna kõnealustel ridadel esitatavad väärtused vähendavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et need väärtused mõjutavad negatiivselt andmeväljadel {LRCom; 3}, {LRCom;11}, {LRCom;16}, {LRCom;19} ja {LRCom;21} esitatavaid summasid.

1.2. Viitandmed

Andmeväljal „Aruandekuupäev” märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kuupäeva, mis on vormides LRSum, LRCom ja LRSpl esitatava teabe aluseks. See kuupäev on vastava kvartali kolmanda kuu viimane kalendripäev.

Andmeväljal „Üksuse nimi” märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellise üksuse nime, kellele vormides LRSum, LRCom, LRSpl ja LRQua esitatavad andmed osutavad.

Lahtris „Kohaldamise tasand” märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldamise tasandi, mis on tabelites esitatud andmete aluseks. Selle lahtri täitmisel märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ühe järgmistest:

—	konsolideeritud

—	individuaalne

—	allkonsolideeritud

1.3. Viitandmed

Käesolevas lisas ja sellega seotud vormides kasutatakse järgmisi lühendeid:

—	CRR tähistab kapitalinõuete määrust ehk määrust (EL) nr 575/2013;

—	SFT tähistab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, st repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid, pika arveldustähtajaga tehinguid ja võimenduslaenu tehinguid määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses.

2. OSA: VORMIPÕHISED JUHISED

2. Vorm LRSum: raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad selles jaos esitatud juhiseid I lisas esitatud vormi LRSum täitmiseks.

	Viited õigussätetele ja juhised
Rida
{1}	Finantsaruannetes kajastatud koguvarad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad koguvarad, mis on kajastatud nende finantsaruannetes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava alusel.
{2}	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid regulatiivsest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSum;8}) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSum;1}) vahe, mis tuleneb raamatupidamisliku konsolideerimise ja regulatiivse konsolideerimise erinevusest. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle negatiivse summana.
{3}	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt välja finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa. Kuna selline korrigeerimine vähendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtused sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{4}	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud tuletisinstrumentide raamatupidamisliku väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 4 punktile b ja artikli 429 lõikele 9 koostoimes artikliga 429a, artikli 429 lõike 11 punktidega a ja b ning artikli 429 lõikega 12. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase summa sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{5}	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raamatupidamisliku väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 4 punktidele a ja c koostoimes artikliga 429b, artikli 429 lõike 5 punktidega c ja d, artikli 429 lõikega 8 ja artikli 429 lõike 11 punktidega c–f. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase summa sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{6}	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSum;8}) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSum;1}) vahe, mis tuleneb bilansiväliste kirjete arvamisest finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja hulka. Kuna selline korrigeerimine suurendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, esitatakse see positiivse summana.
{EU-6a}	(Korrigeerimine välja jäetud grupisiseste riskipositsioonide puhul, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 7 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 7 ja artikli 113 lõige 6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansilised riskipositsioonid, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 7 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast, tingimusel et kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku. Kuna selline korrigeerimine vähendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtused sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{EU-6b}	(Korrigeerimine riskipositsioonide puhul, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 14. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansilised riskipositsioonid, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast, tingimusel et asjaomased tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku. Kuna selline korrigeerimine vähendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtused sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{7}	Muud korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSUM;8}) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse andmeväljal {LRSum;1}) mis tahes vahe, mida ei ole esitatud andmeväljal {LRSum;2}, {LRSum;3}, {LRSum;4}, {LRSum;5}, {LRSum;6}, {LRSum;EU-6a} või {LRSum;EU-6b}. See võib näiteks hõlmata varasid, mis on maha arvatud esimese taseme omavahenditest ja seetõttu maha arvatud finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajast, nagu on esitatud andmeväljal {LRCom;2}. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase summa sulgudes (mis tähendab negatiivset väärtust).
{8}	Finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljal {LRCom;21} esitatud summa.

3. Vorm LRCom: finantsvõimenduse määra ühtne esitamine

10.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad selles jaos esitatud juhiseid I lisas esitatud vormi LRCom täitmiseks.

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

{1}

Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja usaldusvara, kuid sh tagatisvara)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 429.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt kõik muud varad kui määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingud, krediidituletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja usaldusvara. Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad selliste varade hindamisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikes 5 sätestatud põhimõtetest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ja mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul kohaldatava raamatupidamistava kohased raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud).

{2}

(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 4 punkt a ja artikli 499 lõige 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite väärtuse regulatiivse korrigeerimise summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule, mis on esitatud andmeväljal {LRCom;EU-23}.

Konkreetsemalt esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigi selliste korrigeerimiste summa, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—	määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 või

—	määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 36–47 või

—	määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 56–60,

nagu on asjakohane.

Kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile a, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Seevastu juhul, kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile b, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud eranditele arvesse ka selliste mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 48, 49 ja 79.

Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel ridades 1, 4 ja 12, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna see vähendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (mis tähendab, et see mõjutab negatiivselt andmeväljal {LRCom;3} esitatavat summat).

{3}

Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja usaldusvara) kokku (ridade 1 ja 2 summa)

Andmeväljade {LRCom;1} ja {LRCom;2} summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse, et andmevälja {LRCom;2} väärtus mõjutab seda summat negatiivselt.

{4}

Kõigi tuletistehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise variatsioonitagatiseta)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 274, 295, 296, 297, 298, 429a ja artikli 429a lõige 3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ning krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) artikli 274 lõike 1 kohase praeguse asenduskulu. Asenduskulu ei sisalda aktsepteeritud rahalist variatsioonitagatist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikele 3, samas kui mis tahes rahalist variatsioonitagatist, mis on saadud välja jäetud keskse vastaspoole poolelt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 11, ei võeta arvesse.

Nagu ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikega 1, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooriate raames ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgseid toodetevahelise tasaarvestuse kokkuleppeid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfellis hoitavaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse esmase riskipositsiooni meetodil vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikele 8 ja artiklile 275.

{5}

Kõigi tuletistehingutega seotud potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni lisandi summa (turuväärtuse meetodil)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 274, 295, 296, 297, 298, artikli 299 lõige 2 ja artikkel 429a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sellel andmeväljal lisandi määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni jaoks, mis arvutatakse turuväärtuse meetodil (määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 274 ja krediidituletisinstrumentide puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 kohaselt), kohaldades sealjuures kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaseid tasaarvestamise eeskirju. Kõnealuste lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooriate raames ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgseid toodetevahelise tasaarvestuse kokkuleppeid.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõike 1 teisele lõigule kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtteid mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvate, vaid kõigi oma krediidituletisinstrumentide suhtes.

{EU-5a}

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõige 8 ja artikkel 275.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 275 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt.

Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise variatsioonitagatise summa võrra vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikele 8.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse lepinguid, mida mõõdetakse turuväärtuse meetodil vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikele 1 ja artiklile 274.

{6}

Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõige 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatise summa, kui sellise tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikes 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhiste kliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist variatsioonitagatist, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikes 3.

{7}

(Seoses tuletistehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuete mahaarvamine)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõige 3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad tuletistehingu vastaspoolele antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuded, kui nad peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused.

Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {LRCom;1}.

{8}

(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 11.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid, tingimusel et need vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Eespool nimetatud summa see osa, mis on seotud asenduskuluga, esitatakse koos rahalise variatsioonitagatisega.

Esitatud summat võetakse vastavalt arvesse ka andmeväljadel {LRCom;1}, {LRCom;4}, {LRCom;5} ja {LRCom;EU-5a}.

{9}

Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõiked 5–7.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub vastaspoolele krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõigetes 5–7.

{10}

(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõiked 5–7.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste ostetud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, kui ostetud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei ole väärtus iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui andmeväljal {LRCom;9} esitatud väärtus.

{11}

Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku (ridade 4–10 summa)

See on andmeväljade {LRCom;4}, {LRCom;5}, {LRCom;EU-5a}, {LRCom;6}, {LRCom;7}, {LRCom;8}, {LRCom;9} ja {LRCom;10} summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse, et andmeväljade {LRCom;7}, {LRCom;8} ja {LRCom;10} väärtus mõjutab seda summat negatiivselt.

{12}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206 ja artikli 429b lõige 5.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 206 kohase aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud ja hõlmamata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raamatupidamistavakohase raamatupidamisliku bilansilise väärtuse, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju puudumist (st raamatupidamislik bilansiline väärtus, mida on korrigeeritud raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju arvessevõtmiseks).

Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõikele 5.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud).

{13}

(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud rahaliste nõuete ja kohustuste summa)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206, artikli 429 lõike 5 punkt d, artikli 429 lõige 8 ja artikli 429b lõige 5.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud selliste rahaliste kohustuste summa, mis on tasaarvestatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 8.

{14}

Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõige 1.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) vastaspoole krediidiriski lisandi, mis määratakse kindlaks vastavalt vajadusele kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 2 või 3 kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 6 punktile c.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 6 punktis a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad neid kirjeid arvesse andmeväljal {LRCom;15}.

{EU-14a}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõikele 4 ja artiklile 222

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõige 4 ja artikkel 222.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) lisandi, mis arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 kohaselt, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alammäär on 20 %.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 6 punktile c.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand määratakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõikes 1 sätestatud meetodil.

{15}

Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõiked 2 ja 3 ning lõike 6 punkt a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtuse, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 6 punktis a. Koosneb üksnes lisandist, mis on vastavalt vajadusele kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 2 või 3 kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429b lõike 6 punktile c.

{EU-15a}

(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 11 ja artikli 306 lõike 1 punkt c.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad välja jäetud keskse vastaspoole poole kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate kauplemisriskipositsioonide puhul, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses.

{16}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku (ridade 12–15a summa)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljade {LRCom; 12}, {LRCom;EU-12a}, {LRCom;13}, {LRCom;14}, {LRCom;15} ja {LRCom;EU-15a} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse, et andmeväljade {LRCom;13} ja {LRCom;EU-15a} väärtus mõjutab seda summat negatiivselt.

{17}

Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 10.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansiväliste kirjete nimiväärtuse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 10 enne ümberhindlusteguritega seotud mis tahes korrigeerimist.

{18}

(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 10.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljal {LRCom;17} esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtuse ja andmeväljal {LRCom;19} esitatud bilansiväliste kirjete finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe.

Kuna see vähendab finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajat, mõjutab sellel andmeväljal esitatav väärtus negatiivselt andmeväljal {LRCom;19} esitatavat summat.

{19}

Muud bilansivälised riskipositsioonid (ridade 17 ja 18 summa)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõige 1 ja artikli 166 lõige 9.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 10 kohaselt kindlaks määratud bilansiväliste kirjete finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused, võttes arvesse asjakohaseid ümberhindlustegureid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse, et andmevälja {LRCom;18} väärtus mõjutab seda summat negatiivselt.

{EU-19a}

(Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 7 kohaselt (individuaalselt) välja jäetud grupisisesed riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid))

Määruse (EÜ) nr 575/2013 artikli 429 lõige 7 ja artikli 113 lõige 6.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonid, mida ei ole konsolideeritud kohaldataval konsolideerimistasandil ja mille suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust, tingimusel et kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.

Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.

{EU-19b}

(Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid))

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 14.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, tingimusel et asjaomased tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.

Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.

{20}

Esimese taseme omavahendid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõige 3 ning artikli 499 lõiked 1 ja 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule, mis on esitatud andmeväljal {LRCom;EU-23}.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile a, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 25, võtmata arvesse määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile b, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 25, olles võtnud arvesse määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{21}

Finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja (ridade 3, 11, 16, 19, EU-19a ja EU-19b summa)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljade {LRCom;3}, {LRCom;11}, {LRCom;16}, {LRCom;19}, {LRCom;EU-19a} ja {LRCom;EU-19b} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse, et andmeväljade {LRCom; EU-19a} ja {LRCom; EU-19b} väärtus mõjutab seda summat negatiivselt.

{22}

Finantsvõimenduse määr

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljade {LRCom;20} ja {LRCom;21} jagatise protsendina.

{EU-23}

Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõige 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks avalikustamisnõuete puhul kapitalinäitaja suhtes kohaldatava üleminekukorra, märkides ühe järgmistest:

—	„Täielikult rakendatud”, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab esitada finantsvõimenduse määr vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile a;

—	„Üleminekuline”, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab esitada finantsvõimenduse määr vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõike 1 punktile b.

{EU-24}

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 13 kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa.

4. Vorm LRSpl: bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) jaotus

11.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad selles jaos esitatud juhiseid I lisas esitatud vormi LRSpl täitmiseks.

	Viited õigussätetele ja juhised
Rida
{EU-1}	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) kokku, millest Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljade {LRSpl; EU-2} ja {LRSpl; EU-3} summa.
{EU-2}	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljal {LR4;070;010} kindlaks määratud riskipositsioonid, st kauplemisportfelli kuuluvate varade (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) koguriskipositsiooni väärtuse.
{EU-3}	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljade {LRSpl; EU-4}, {LRSpl; EU-5}, {LRSpl; EU-6}, {LRSpl; EU-7}, {LRSpl; EU-8}, {LRSpl; EU-9}, {LRSpl; EU-10}, {LRSpl; EU-11} ja {LRSpl; EU-12} summa.
{EU-4}	Pandikirjad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;080;010} ja {LR4;080;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st pandikirjade vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse.
{EU-5}	Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;090;010} ja {LR4;090;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtuse, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu.
{EU-6}	Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;140;010} ja {LR4;140;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu olevate selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtuse, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.
{EU-7}	Krediidiasutused ja investeerimisühingud Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;180;010} ja {LR4;180;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni väärtuse.
{EU-8}	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;190;010} ja {LR4;190;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide vormis olevate varade riskipositsiooni väärtuse.
{EU-9}	Jaenõuded Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;210;010} ja {LR4;210;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st jaenõuete vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse.
{EU-10}	Nõuded äriühingute vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;230;010} ja {LR4;230;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st äriühingute (st nii finantssektori äriühingud kui ka finantssektorivälised äriühingud) vastu olevate nõuete vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse.
{EU-11}	Makseviivituses olevad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;280;010} ja {LR4;280;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st makseviivituses olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse.
{EU-12}	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XI lisa andmeväljadel {LR4;290;010} ja {LR4;290;020} kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st määruse (EL) nr 575/2013 kohaste muude kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga) koguriskipositsiooni väärtuse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse varasid, mis on maha arvatud esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel ja seega esitatud andmeväljal {LRCom; 2}, välja arvatud juhul, kui neid varasid on võetud arvesse andmeväljadel {LRSpl; EU-2} kuni {LRSpl; EU-12}.

5. Vorm LRQua: vabas vormis tekstikastid kvalitatiivsete kirjete esitamiseks

12.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad I lisas esitatud vormi LRQua järgmiste juhiste kohaselt.

Viited õigussätetele ja juhised

Rida

{1}

Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punkt d.

Lahtris „Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjelduse” esitatakse mis tahes asjakohane teave järgmise kohta:

a)	ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad protseduurid ja vahendid;

b)	ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad mis tahes kvantitatiivsed vahendid, sealhulgas võimalike sisemiste sihttasemete üksikasjad ja teave selle kohta, kas kasutatakse muid näitajaid kui määruse (EL) nr 575/2013 kohane finantsvõimenduse määr;

c)	kuidas on lõpptähtaegade mittevastavust ja varade koormatisi võetud arvesse ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisel;

finantsvõimenduse määra muutustele reageerimise protsessid, sealhulgas protsessid ja tähtajad esimese taseme omavahendite võimalikuks suurendamiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil või protsessid ja tähtajad finantsvõimenduse määra nimetaja (koguriskipositsiooni näitaja) korrigeerimiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil.

{2}

Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punkt e.

Lahtris „Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab” esitatakse mis tahes asjakohane teave järgmise kohta:

a)	finantsvõimenduse määra kvantitatiivne muutus alates eelmisest aruandekuupäevast;

finantsvõimenduse määra peamised tegurid alates aruandekuupäevast koos selgitustega järgmise kohta:

(1)	muutuse laad ja see, kas muutus määra lugeja, nimetaja või mõlemad;

(2)	kas muutus tulenes sisemisest strateegilisest otsusest ja kui nii, siis kas strateegiline otsus oli suunatud finantsvõimenduse määrale otseselt või mõjutas seda üksnes kaudselt;

(3)	kõige olulisemad majandus- ja finantskeskkonnaga seotud välistegurid, mis mõjutasid finantsvõimenduse määra.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/201,

15. veebruar 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	86,9
	IL	236,2
	MA	94,9
	TR	99,2
	ZZ	129,3
0707 00 05	MA	84,6
	TR	174,3
	ZZ	129,5
0709 93 10	MA	37,9
	TR	160,6
	ZZ	99,3
0805 10 20	BR	63,2
	EG	46,6
	IL	113,9
	MA	61,6
	TN	52,4
	TR	60,1
	ZZ	66,3
0805 20 10	IL	124,0
	MA	89,9
	TR	84,6
	ZZ	99,5
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	EG	69,8
	IL	149,6
	MA	143,0
	TR	50,4
	ZZ	103,2
0805 50 10	IL	106,9
	MA	89,2
	TR	97,9
	ZZ	98,0
0808 10 80	CA	138,9
	CL	93,0
	US	153,9
	ZZ	128,6
0808 30 90	CL	233,5
	CN	78,4
	ZA	100,1
	ZZ	137,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/28

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/202,

12. veebruar 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses komitee töökorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõigega 9,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta otsust 2009/152/EÜ, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks vahepealse lepingu allakirjutamist ja ajutist kohaldamist (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	15. jaanuaril 2009 kirjutasid ühelt poolt Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahepealsele majanduspartnerluslepingule („leping”), mida kohaldatakse ajutiselt alates 4. augustist 2014.

(2)	Lepingu artikliga 92 moodustatakse majanduspartnerluslepingu komitee, mis vastutab lepingu haldamise ning kõikide selles nimetatud ülesannete täitmise eest.

(3)	Lepingu artiklis 92 on ühtlasi sätestatud, et lepinguosalised lepivad kokku majanduspartnerluslepingu komitee koosseisus, selle töökorralduses ja tegevuses.

(4)	Euroopa Liit peaks kindlaks määrama, millise seisukoha ta võtab majanduspartnerluslepingu komitee töökorra vastuvõtmise küsimuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses komitee töökorra vastuvõtmisega põhineb käesolevale otsusele lisatud majanduspartnerluslepingu komitee otsuse eelnõul.

Väiksemaid muudatusi otsuse eelnõus, mis ei muuda selle sisu, võib teha ilma nõukogu edasise otsuseta.

Artikkel 2

Majanduspartnerluslepingu komitee otsus avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) ELT L 57, 28.2.2009, lk 1.

EELNÕU:

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepinguga ette nähtud

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS NR …/2015,

…,

oma töökorra vastuvõtmise kohta

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahepealset majanduspartnerluslepingut („leping”), millele kirjutati alla 15. jaanuaril 2009 Brüsselis ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 4. augustist 2014, ning eriti selle artiklit 92,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingus ja käesolevas otsuses käsitatakse Kesk-Aafrikana Kameruni Vabariiki.

(2)	Lepingu kohaselt lepivad selle osalised kokku majanduspartnerluslepingu komitee koosseisus, selle töökorralduses ja tegevuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Majanduspartnerluslepingu komitee töökord on sätestatud lisas.

Nimetatud töökord ei piira lepingus sätestatud või majanduspartnerluslepingu komitees kokku lepitavate erieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle allkirjastamise päeval.

…, …

Kameruni Vabariigi nimel

Euroopa Liidu nimel

LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepinguga ette nähtud

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE TÖÖKORD

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Majanduspartnerluslepingu komitee ülesanded

Majanduspartnerluslepingu komitee vastutab kõikide lepinguga hõlmatud valdkondade haldamise ja kõikide lepingus nimetatud ülesannete täitmise eest.

Eelkõige on komiteel järgmised ülesanded:

Kaubanduse valdkonnas:

a)	jälgida lepingu rakendamist ja kohaldamist ning tagada kummagi tegevuse nõuetekohasus. Selleks teeb komitee kindlaks esmatähtsad koostöövaldkonnad ja esitab nende kohta soovituse;

b)	hinnata lepingu raames saavutatud tulemusi ja täiustada lepingut vajaduse korral;

c)	teha kõik lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevate vaidluste ärahoidmiseks ja/või nende lahendamiseks;

d)	jälgida piirkondliku integratsiooni ning lepinguosaliste majandus- ja kaubandussuhete arengut;

e)	jälgida ja hinnata lepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule;

f)	arutada ja võtta meetmeid, mis edendavad lepinguosaliste vahel kaubandust, investeeringuid ja ettevõtlusvõimalusi;

g)	arutada lepinguga seotud või selle eesmärkide saavutamist takistada võivaid küsimusi.

Arengukoostöö valdkonnas:

a)	tagada lepingu kohaldamisalasse kuuluvate arengukoostöö õigusnormide kohaldamine;

b)	jälgida koostööd käsitlevate lepingu sätete rakendamist ja koordineerida seda teiste partneritega;

c)	vaadata korrapäraselt läbi lepingus sätestatud esmatähtsad koostöövaldkonnad ja esitada vajaduse korral soovitusi uute esmatähtsate valdkondade lisamiseks;

d)	tagada lepingule lisatud suuniste rakendamine.

II PEATÜKK

TÖÖKORRALDUS

Artikkel 2

Koosseis ja eesistujad

1. Majanduspartnerluslepingu komitee koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu esindajatest ning teiselt poolt Kameruni Vabariigi esindajatest ministrite või kõrgemate ametnike tasemel.

2. Käesolevas töökorras kasutatav mõiste „lepinguosalised” vastab lepingu artiklis 95 esitatud määratlusele.

3. Majanduspartnerluslepingu komitee eesistujaks on 12 kuu kaupa vaheldumisi Euroopa Komisjoni esindaja ja Kameruni Vabariigi esindaja. Esimesele eesistumise perioodile vastav mandat algab komitee esimese koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb järgneva aasta 31. detsembril. Esimeseks eesistujaks on Kameruni Vabariigi esindaja.

Artikkel 3

Vaatlejad

1. Kõikidele majanduspartnerluslepingu komitee koosolekutele kutsutakse vaatlejana Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse komisjoni ja Kesk-Aafrika Majandusühenduse peasekretariaadi esindajad.

2. Lepinguosalised võivad kutsuda majanduspartnerluskomitee koosolekutele vaatlejana kodanikuühiskonna ja erasektori esindajaid, eksperte ja muid isikuid.

3. Majanduspartnerluslepingu komitee võib otsustada, et vaatlejad ei saa viibida koosolekul tundlike küsimuste arutamise või otsuste vastuvõtmise ajal.

Artikkel 4

Sekretär

Majanduspartnerluslepingu komitee sekretäriks on 12 kuu kaupa vaheldumisi Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ja Kameruni Vabariik. Need perioodid langevad kokku komitee vahelduvate eesistumisperioodidega.

Artikkel 5

Allkomiteed

Selleks et kasutada oma volitusi tõhusalt, võib majanduspartnerluslepingu komitee moodustada endale alluvaid allkomiteesid, mis tegelevad teatavate lepinguga seotud küsimustega. Majanduspartnerluslepingu komitee määrab kindlaks nimetatud allkomiteede koosseisu ja ülesanded.

III PEATÜKK

TEGEVUS

Artikkel 6

Otsused ja soovitused

1. Majanduspartnerluslepingu komitee otsused ja soovitused võetakse vastu konsensuse alusel.

2. Majanduspartnerluslepingu komitee võib otsustada tõstatada iga lepingu raames esile kerkinud ning AKV riikidele ja ELile huvi pakkuva küsimuse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud koostöölepingu (edaspidi „Cotonou lepingu”) artiklis 15 sätestatud AKV-ELi ministrite nõukogus.

3. Koosolekutevahelisel ajal võib majanduspartnerluslepingu komitee lepinguosaliste nõusolekul otsuseid ja soovitusi vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb kirjavahetusest lepinguosaliste vahel.

4. Majanduspartnerluslepingu otsused ja soovitused kannavad nimetust „otsus” või „soovitus”, millele järgneb järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja sisu kirjeldus. Igas otsuses peab olema sätestatud selle jõustumise kuupäev.

5. Majanduspartnerluslepingu komitee vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitab Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjoni esindaja ja Kameruni Vabariigi nimel tema esindaja.

6. Otsused ja soovitused edastatakse lepinguosalistele majanduspartnerluslepingu komitee dokumentidena.

Artikkel 7

Kirjavahetus

1. Kõik majanduspartnerluslepingu komiteele adresseeritud kirjad saadetakse majanduspartnerluslepingu komitee sekretärile.

2. Sekretär tagab, et kõik majanduspartnerluslepingu komiteele adresseeritud kirjad saadetakse edasi komitee eesistujale ja vajaduse korral levitatakse neid käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumentidena mõlema lepinguosalise kontaktisikule, kellele on osutatud lepingu artiklis 92.

3. Sekretär saadab majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja kirjad mõlema lepinguosalise kontaktisikule ja vajaduse korral levitab neid käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumentidena teistele komitee liikmetele.

Artikkel 8

Koosolekud

1. Majanduspartnerluslepingu komitee tuleb kokku korrapäraste vaheaegade järel, mis ei ületa ühte aastat, ja erakorraliselt siis, kui asjaolud seda nõuavad ning juhul kui lepinguosalised nii ühiselt otsustavad.

2. Majanduspartnerluslepingu komitee koosolekud peetakse lepinguosaliste ühise otsusega kindlaks määratud ajal ja kohas.

3. Majanduspartnerluslepingu komitee koosolekud kutsub kokku eesistujana tegutsev lepinguosaline, olles eelnevalt konsulteerinud teise lepinguosalisega.

4. Kutsed saadetakse koosolekul osalejatele vähemalt viisteist päeva enne selle toimumist.

Artikkel 9

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut tuleb majanduspartnerluslepingu komitee eesistujale teatada ELi ja Kameruni Vabariigi delegatsiooni koosseis ja kutsutavate vaatlejate nimed.

Artikkel 10

Dokumendid

Kui majanduspartnerluslepingu komitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, tuleb need dokumendid nummerdada ja sekretär levitab neid majanduspartnerluslepingu komitee dokumentidena vähemalt neliteist päeva enne koosoleku algust.

Artikkel 11

Koosolekute päevakorrad

1. Iga koosoleku esialgse päevakorra koostab majanduspartnerluslepingu komitee sekretär lepinguosaliste ettepanekute alusel. Majanduspartnerluslepingu komitee sekretär edastab esialgse päevakorra lepinguosaliste kontaktisikutele vähemalt viisteist päeva enne koosoleku algust.

2. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on sekretär saanud taotluse hiljemalt kakskümmend üks päeva enne koosoleku algust, kuid punktid lisatakse esialgsesse päevakorda ainult siis, kui sekretär on asjaomased dokumendid kätte saanud hiljemalt esialgse päevakorra väljasaatmise kuupäevaks.

3. Iga koosoleku alguses võtab majanduspartnerluslepingu komitee vastu päevakorra. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4. Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda teatavate küsimuste kohta teabe andmiseks koosolekutele eksperte.

5. Lepinguosaliste nõusolekul võib sekretär lühendada lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 12

Koosoleku protokoll

1. Iga koosoleku järel koostavad majanduspartnerluslepingu komitee liikmed kokkuvõtte tehtud järeldustest ja kirjutavad sellele alla.

2. Sekretär koostab hiljemalt kahe kuu jooksul iga koosoleku kohta protokolli projekti.

3. Protokollis võetakse üldjuhul kokku iga päevakorrapunkt, loetledes vajaduse korral:

a)	majanduspartnerluslepingu komiteele esitatud dokumendid,

b)	kõik avaldused, mida majanduspartnerluslepingu komitee liikmed on palunud protokolli kanda,

c)	vastu võetud otsused, antud soovitused, kokku lepitud seisukohad ja konkreetsetes küsimustes tehtud järeldused.

4. Protokoll sisaldab ka koosolekul osalenud majanduspartnerluskomitee liikmete, neid saatvate delegatsiooniliikmete ja koosolekul viibinud vaatlejate nimekirja.

5. Mõlemad lepinguosalised kiidavad protokolli kirjalikult heaks kahe kuu jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastab sekretär protokolli kaks eksemplari ja kumbki lepinguosaline saab selle autentse dokumendi ühe eksemplari.

Artikkel 13

Avalikustamine

1. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole majanduspartnerluslepingu komitee koosolekud avalikud.

2. Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada majanduspartnerluslepingu komitee otsuseid oma ametlikus väljaandes.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Töökeeled

1. Majanduspartnerluslepingu komitee töökeelteks on mõlema lepinguosalise jaoks ühised ametlikud keeled.

2. Majanduspartnerluslepingu komitee viib arutelusid läbi ning võtab vastu otsuseid ja soovitusi lõikes 1 osutatud keeltes esitatud dokumentide ja ettepanekute alusel.

Artikkel 15

Kulud

1. Kumbki lepinguosaline kannab kõik majanduspartnerluslepingu komitee koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise tõlke ning otsuste ja soovituste kirjaliku tõlkega komitee töökeeltesse, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise tõlke ning otsuste ja soovituste kirjaliku tõlkega Euroopa Liidu muudesse töökeeltesse, kannab Euroopa Liit.

Artikkel 16

Töökorra muutmine

Töökorda võib muuta majanduspartnerluslepingu komitee otsusega vastavalt artikli 6 lõikele 1.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/36

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/203,

12. veebruar 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa „Statistika” muutmisega (tervishoiukulude statistika)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu XXI lisa „Statistika”.

(3)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni määrus (EL) 2015/359 (3). Teave päevaravi ja ettevõtete rahastamismudelite kohta ei ole Liechtensteinis kättesaadav. Seetõttu tuleks Liechtenstein vabastada kohustusest neid andmeid esitada.

(4)	Seetõttu tuleks EMP lepingu XXI lisa „Statistika” vastavalt muuta.

(5)	EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu XXI lisa „Statistika” muutmise ettepaneku suhtes põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Komisjoni 4. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/359, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiu kulude ja rahastamise statistika osas (ELT L 62, 6.3.2015, lk 6).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2016,

…,

millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa „Statistika”

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 4. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/359, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiu kulude ja rahastamise statistika osas (1).

(2)	Seetõttu tuleks EMP lepingu XXI lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu XXI lisa punkti 18z5 (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014) järele lisatakse järgmine punkt:

„18z6.

32015 R 0359: Komisjoni määrus (EL) 2015/359, 4. märts 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiu kulude ja rahastamise statistika osas (ELT L 62, 6.3.2015, lk 6).

Käesolevas lepingus loetakse nimetatud määruse sätteid järgmises kohanduses:

Liechtenstein vabastatakse kohustusest esitada andmeid eraldi päevapatsientide aktiivravi (HC.1.2) ja taastusravi (HC.2.2) ning pikaajalise päevaravi (tervis) (HC.3.2) kohta, mis sisalduvad andmetes vastavalt ambulatoorse aktiivravi (HC.1.3), ambulatoorse taastusravi (HC.2.3) ja pikaajalise ambulatoorse ravi (tervis) (HC.3.3) kohta;

b)	Liechtenstein vabastatakse kohustusest esitada andmeid ettevõtete rahastamismudelite (HF.2.3) kohta. Käesolev erand tuleb EMP ühiskomiteel läbi vaadata, kui Liechtensteini esitatud andmed näitavad, et Liechtensteini ettevõtete rahastamismudelitele tehtavate kulutuste suurusjärk ei ole enam tühine.”

Artikkel 2

Määruse (EL) 2015/359 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et EMP ühiskomiteele on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

[…]

EMP ühiskomitee sekretärid

[…]

(1) ELT L 62, 6.3.2015, lk 6.

(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/39

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/204,

12. veebruar 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond” muutmisega (ultralairibatehnoloogia)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond”.

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni rakendusotsus 2014/702/EL (3). Islandi ja Norra lennujaamade ümbruses on raadioside tihedus ja kasutusintensiivsus suurem kui ELis. Et vältida mobiilsideoperaatorite raadioside kahjulikku häirimist, tuleks vabastada Island ja Norra kohustusest lubada lennuki pardal asuvatel ultralairibatehnoloogiat kasutavatel seadmetel kasutada raadiospektri sagedusvahemikku 6,0–8,5 GHz.

(4)	Seetõttu tuleks EMP lepingu XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond” vastavalt muuta.

(5)	EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond” muutmise suhtes EMP ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Komisjoni 7. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/702/EL, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses (ELT L 293, 9.10.2014, lk 48).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2016,

…,

millega muudetakse EMP lepingu XI lisa „Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond”

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 7. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/702/EL, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses (1).

(2)	Seetõttu tuleks EMP lepingu XI lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu XI lisa punkti 5cw (komisjoni otsus 2007/131/EÜ) muudetakse järgmiselt:

1)	lisatakse järgmine tekst: „Käesolevas lepingus loetakse nimetatud otsuse sätteid järgmises kohanduses: Island ja Norra vabastatakse kohustusest lubada lennuki pardal asuvatel ultralairibatehnoloogiat kasutavatel seadmetel kasutada raadiospektri sagedusvahemikku 6,0–8,5 GHz.”;

lisatakse järgmine taane:

„—	32014 D 0702: komisjoni rakendusotsus 2014/702/EL, 7. oktoober 2014 (ELT L 293, 9.10.2014, lk 48).”

Artikkel 2

Rakendusotsuse 2014/702/EL islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et EMP ühiskomiteele on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (2).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

[…]

EMP ühiskomitee sekretärid

[…]

(1) ELT L 293, 9.10.2014, lk 48.

(2) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/43

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/205,

12. veebruar 2016,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Austria Vabariigi esitatud asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Austria valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Michael SCHICKHOFERI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Mag. Doris KAMPUS, Landesrätin in der steirischen Landesregierung.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/44

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/206,

12. veebruar 2016,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Austria Vabariigi esitatud asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Austria valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Johannes PEINSTEINERI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Dr. Carmen KIEFER, Vizebürgermeisterin der Marktgemeinde Kuchl.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/45

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/207,

15. veebruar 2016,

millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. mail 2013 vastu otsuse 2013/233/ÜVJP, (1) millega luuakse Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya).

(2)	Nõukogu võttis 7. detsembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2276, (2) millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust, nähes eelkõige ette missiooni kehtivuse pikendamise ja lähtesumma kuni 21. veebruarini 2016.

(3)	Liibüas valitseva olukorra tõttu on vaja, et liit teeks ettevalmistusi riigi julgeolekusektori reformi valdkonnas võimalikuks kriisiohje tsiviilmissiooniks suutlikkuse suurendamiseks ja abistamiseks.

(4)	Tsiviilplaanimise võime kohene tagamine on arvuliselt piiratud, ent see võime võib kasvada, kui asjaolud ja nõudmised arenevad ning kui poliitika ja julgeolekukomitee sellega nõustub.

(5)	Otsust 2013/233/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(6)	Missiooni EUBAM Libya viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/233/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõik: „EUBAM Libya toetab terviklikku tsiviiljulgeolekusektori reformi kavandamise protsessi, et valmistada ette võimalikku suutlikkuse suurendamist ja abistamist hõlmavat kriisiohjamise tsiviilmissiooni.”

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

teavitada, et EL kavandab julgeolekusektori reformi valdkonnas võimalikku kriisiohje tsiviilmissiooni suutlikkuse suurendamiseks ja abistamiseks, tehes tihedat koostööd UNSMILiga ja andes oma panuse UNSMILi jõupingutustesse ning koordineerides oma tegevust seadusjärgsete Liibüa ametiasutustega ja teiste asjaomaste julgeolekuvaldkonna partneritega.”

3)	Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „EUBAM Libya tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 22. veebruarist 2016 kuni 21. augustini 2016 on 4 475 000 eurot.”

4)	Artikli 16 teine lõik asendatakse järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 21. augustini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 22. veebruarist 2016.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu otsus 2013/233/ÜVJP, 22. mai 2013, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 138, 24.5.2013, lk 15).

(2) Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2276, 7. detsember 2015, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 322, 8.12.2015, lk 51).

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/47

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/208,

15. veebruar 2016,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/260, millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. juulil 2012 vastu otsuse 2012/440/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Stavros LAMBRINIDIS Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks („ELi eriesindaja”).

(2)	Nõukogu võttis 17. veebruaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/260, (2) millega pikendatakse ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2017.

(3)	Otsusega (ÜVJP) 2015/260 nähakse ELi eriesindajale ette lähtesumma ajavahemikuks 1. märtsist 2015 kuni 29. veebruarini 2016. Ajavahemikuks 1. märtsist 2016 kuni 28. veebruarini 2017 tuleks kehtestada uus lähtesumma.

(4)	Otsust (ÜVJP) 2015/260 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2015/260 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2016 kuni 28. veebruarini 2017 ette nähtud lähtesumma on 825 000 eurot.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 25. juuli 2012. aasta otsus 2012/440/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (ELT L 200, 27.7.2012, lk 21).

(2) Nõukogu 17. veebruari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/260, millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi (ELT L 43, 18.2.2015, lk 29).

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/48

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/209,

12. veebruar 2016,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) toetava standardimistaotluse kohta Euroopa standardiorganisatsioonile seoses linnaalade intelligentsete transpordisüsteemidega

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 808 all)

(Ainult inglis-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (2) artikliga 8 võib komisjon taotleda Euroopa standardiorganitelt selliste standardite väljatöötamist, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks. Nimetatud standardid on ette nähtud direktiivi 2010/40/EL artiklitega 2 ja 3 ning artikli 4 lõikega 1 ning I lisaga, kus on täpsustatud prioriteetsed valdkonnad ja prioriteetsed meetmed seoses intelligentsete transpordisüsteemidega. I lisas on rõhutatud ka vajadust linnasiseste ja linnadevaheliste andmesideliideste järele ning linnamõõtme koostalitlusvõimet ja ühilduvust Euroopa laiemas intelligentsete transpordisüsteemide arhitektuuris.

(2)

Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 alusel juba vastu võetud spetsifikatsioonide (3) rakendusalaks on peamiselt üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T). Ometi on direktiivis 2010/40/EL tunnistatud vajadust linnasiseste ja linnadevaheliste liideste järele, mis võimaldaksid teenuste koostalitlusvõimet ja järjepidevust võrgu- ja piiriüleselt. Linnaalasid on nimetatud võimalikeks „prioriteetseteks aladeks”, kus kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumist käsitlevaid spetsifikatsioone rakendada. Teekondade algus- ja lõpuosa paiknevad harilikult linnaaladel ja on seega esmatähtsad mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuste osutamiseks kogu ELis, et võimaldada takistusteta liikuvust.

(3)

Direktiivis 2010/40/EL sätestatud intelligentsete transpordisüsteemide üldeesmärkide seas on linnamõõtmel oma vajadused, mida on käsitletud intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskavas (2008) (4) ja linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavas (2009) (5). 2010. aastal asutas Euroopa Komisjon intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühma, (6) milles osaleb esindajaid kohalike omavalitsuste ja nende peamiste partnerite, teadus- ja tööstusringkondade, transpordiametite ja -ettevõtjate, standardiasutuste jt hulgast. See intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühm koostas suunised intelligentsete linnatranspordisüsteemide peamiste rakenduste (mitmeliigilist transporti käsitlev teave, arukad piletimüügisüsteemid, liikluskorraldus ja linnalogistika) kasutuselevõtuks, kogus rea häid tavasid ning analüüsis vajadust intelligentsete linnatranspordisüsteemide valdkonna edasise standardimise järele.

(4)

2013. aasta detsembris vastu võetud linnalise liikumiskeskkonna paketis (7) rõhutas komisjon taas vajadust suurendada linnalise liikumiskeskkonna tõhusust ja turvalisust ning andis liikmesriikidele teada kavandatavatest meetmetest ja soovitustest mitmes valdkonnas, sealhulgas: linnalogistika, linnadele juurdepääsu eeskirjad ja teekasutajate maksustamine, intelligentsete linnatranspordisüsteemide kooskõlastatud kasutuselevõtt ning liiklusohutus linnades.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (8) on nõutud, et liikmesriikide ametiasutused avaldaksid ruumiandmeid transpordivõrgu kohta. Seda transpordivõrgu digitaalset graafikut saab edasi arendada ning kasutada ühise asukohamääramissüsteemina usaldusväärsete intelligentse transpordisüsteemi teenuste tarbeks. Selle edasiarenduse juures tuleks arvesse võtta olemasolevaid standardeid, eelkõige geograafiliste andmete kogu (Geographic Data File, GDF) (9).

(6)

Oma teatises „Klientide sidumise vähendamine: avatud IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada standarditel põhinevaid andmeid” (10) ja sellega kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis „Juhend standarditel põhineva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riigihangeteks – heade tavade näited” (11) osutab komisjon standarditest ja avalikest spetsifikatsioonidest tulenevale kasule, millega välditakse tehniliste lahenduste seotust pakkujaga ning soodustatakse kulutõhusamate lahenduste kasutuselevõttu.

(7)	Kavatsus taotleda direktiivi 2010/40/EL toetuseks Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente on kirjas kahe järjestikuse Euroopa standardimist käsitleva ELi töökava punktides 2.4.10 (12) ja 3.3.8 (13).

(8)	Komisjon on kehtestanud standardimistaotluste täitmise suunised (14) ja Euroopa standardiorganisatsioonid on nõustunud standardimistaotlusi täites neid järgima.

(9)	Konsulteeritud on Euroopa standardiorganite, liidu rahalist toetust saavate Euroopa standardimise sidusrühmade organisatsioonidega ja direktiivi 2010/40/EL artikli 15 alusel loodud Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide komiteega.

(10)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 22 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Taotletav standardimine

Euroopa Standardikomiteel (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteel (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudil (ETSI) (edaspidi „Euroopa standardiorganid”) palutakse koostada direktiivi 2010/40/EL artikli 8 rakendamist toetavad uued Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid mitmeliigilist transporti käsitleva teabe, liikluskorralduse ja linnalogistika kohta intelligentsete linnatranspordisüsteemide valdkonnas. Taotletud Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid on loetletud II lisas tabelites 1–4 ning need peavad vastama I lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 2

Tööprogrammi koostamine

Euroopa standardiorganid valmistavad ette ühise töökava, kuhu on märgitud kõik taotletud standardimisdokumendid, vastutavad tehnilised organid ja töö ajakava, mis vastab II lisas kehtestatud tähtaegadele. Euroopa standardiorganid esitavad tööprogrammi komisjonile hiljemalt 31. juuliks 2016 ning tagavad komisjoni juurdepääsu üldisele projektiplaanile.

Euroopa standardiorganid võivad otsustada, kui mitut Euroopa standardit ja Euroopa standardimisdokumenti on artiklis 1 osutatud taotluse täitmiseks vaja.

Artikkel 3

Tööprogrammis kokkuleppimine

Oma tööprogrammis järgivad Euroopa standardiorganid võimalikke prioriteete, mida komisjon on nimetanud seoses artiklis 1 osutatud taotluse täitmisega.

Euroopa standardiorganid annavad komisjonile teada, kui tööprogrammi peaks muudetama.

Pärast määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 22 loodud komitee teavitamist võib tööprogrammi lisada Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide uusi teemasid, tingimusel et I lisa sisaldab nõudeid selliste teemade kohta, teemad on seotud direktiivi 2010/40/EL I lisas ning artiklites 2 ja 3 nimetatud prioriteetsete valdkondade ja meetmetega ning komisjoniga on lisamise üle konsulteeritud ja ta on sellega nõustunud.

Artikkel 4

Aruandlus

Euroopa standardiorganid annavad artiklis 1 nimetatud taotluse täitmise kohta igal aastal komisjonile aru. Kõnealused organid esitavad komisjonile hiljemalt 30. märtsiks 2017 esimese ühise aastaaruande.

Euroopa standardiorganid esitavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2019 ühise lõpparuande. Lõpparuanne sisaldab mõõtekriteeriume, millega mõõta standardimise saavutusi mitmeliigilist transporti käsitleva teabe, liikluskorralduse ja linnalogistika valdkondades, ja sidusrühmade osaluse taset artiklis 1 osutatud standardimistöös.

Artikkel 5

Kehtivus

Kui ükski Euroopa standardiorgan ei aktsepteeri artiklis 1 osutatud taotlust ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist, ei saa seda võtta Euroopa standardite või Euroopa standardimisdokumentide koostamise aluseks.

Artikkel 6

Nõuded koostalitlusvõime kohta

Taotletud Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid peavad olema komisjoni poolt direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide nõuetega kooskõlas ja neile vastama, eelkõige puudutab see 18. detsembril 2014 vastu võetud spetsifikatsioone kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste osutamise kohta (15) ning spetsifikatsioone kogu ELi mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuste osutamise kohta (16).

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Standardikomiteele, Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(3) Komisjoni delegeeritud määrused (EL) nr 305/2013 (ELT L 91, 3.4.2013, lk 1), (EL) nr 885/2013 (ELT L 247, 18.9.2013, lk 1), (EL) nr 886/2013 (ELT L 247, 18.9.2013, lk 6) ja (EL) 2015/962 (ELT L 157, 23.6.2015, lk 21).

(4) KOM(2008) 886 (lõplik).

(5) KOM(2009) 490 (lõplik).

(6) http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2520

(7) http://ec.europa.eu/transport/themes/urban/urban_mobility/ump_en.htm

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(9) ISO 14825:2004, milles on kirjeldatud intelligentse transpordisüsteemi vajadustele vastavat maanteede infrastruktuuri ja mis sisaldab üldist ühist asukohamääramissüsteemi.

(10) COM(2013) 455 (final)

(11) SWD(2013) 224 (final)

(12) COM(2013) 561 (final)

(13) COM(2014) 500 (final)

(14) SWD(2015) 205 (final), 27. oktoober 2015, Euroopa standardimisalane vademeekum liidu õiguse ja poliitika toetuseks. III OSA. Standardimistaotluste täitmise suunised.

(15) C(2014) 9672 (final)

(16) Töö on käimas. Spetsifikatsioonid on kavas esitada 2015. aasta lõpuks või 2016. aasta alguseks.

I LISA

NÕUDED EUROOPA STANDARDITELE JA EUROOPA STANDARDIMISDOKUMENTIDELE

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Töökava koostamise üldnõuded

Intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühm (1) on soovitanud linnamõõtme paremini integreerida Euroopa standardimistegevusse ja keskenduda standardimisel konkreetsetele teemadele, et tagada vajalike liideste loomine linnasisese ja linnadevahelise liikluse vahel.

Eksperdirühm soovitas kaasata intelligentsete transpordisüsteemide standardimisse ka kohalikke asutusi ja eksperte, kellel on eriteadmised linnakeskkonnast.

Seega koostatakse selle taotluse alusel töökava, milles

keskendutakse kolmele prioriteetsele intelligentsete linnatranspordisüsteemide valdkonnale: mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenused, liikluskorraldus, kaasa arvatud juurdepääsueeskirjad, ja linnalogistika, kaasa arvatud parkimiskorraldus. Intelligentsete transpordisüsteemide ühenduvuse huvides (vältimaks kapseldumist ja nn seotuse efekti) peavad Euroopa standardiorganid näitama, kuidas kolm nimetatud valdkonda intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuuris omavahel seotud on, ning võtma arvesse nende seoseid ja liideseid muude intelligentsete transpordisüsteemide rakendustega (mis ei ole otseselt seotud kõnealuse taotlusega).

Arvesse tuleb võtta vajadust rahuldada mitmesuguste kasutajate (alates tarbijatest kuni ettevõtjate ja teenusepakkujateni) vajadusi, eri keskkondi (sealhulgas linnasisese ja linnadevahelise keskkonna liidesed) ning eri tüüpi sõidukeid, transpordivahendeid või liikuvusteenuseid (sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimeste tarbeks), mis on seotud nimetatud kolme valdkonnaga. Selleks kutsutakse Euroopa standardiorganeid üles võtma ühendust asjaomaste organitega, kes esindavad linnalist liikumiskeskkonda ja on huvitatud intelligentsetest linnatranspordisüsteemidest, näiteks standardimise kooskõlastusrühmad ja -organisatsioonid, kohalikud standardimisraamistikud, ekspertide ja sidusrühmade platvormid, linnade ja piirkondade liidud, kasutajate ühendused, transpordiettevõtjad ning teenusepakkujate esindajad. Nad võivad nimetatud sidusrühmi kutsuda oma tegevuses osalema ja panustama standardimisdokumentide koostamisse. Nad näitavad, kuidas kaasata õigeid (linnaruumi) eksperte ja sidusrühmasid kogu protsessi käigus (kavandamine, standardi koostamine ja kasutuselevõtt). Arvesse tuleks võtta kohalike olude ja poliitikavalikute mitmekesisust. Eelkõige võiks taotluse täitmisel näha võimaluse korral ette katseid vabatahtlike katselinnadega.

Vaja on korralduslikke meetmeid, mis toetaksid tulemuslikku koostööd ja head koordineerimist kõigis intelligentsete transpordisüsteemide standardimisalgatustes ja töörühmades.

1.2. Taotletud standardimisdokumentide üldnõuded

1.2.1. Nõuetele vastavus

Taotletud Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid tuleb välja töötada kooskõlas alljärgnevaga:

—	direktiivi 2010/40/EL II lisas nimetatud põhimõtted;

—	isikuandmete kaitse määruse põhimõtted (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (2) ning ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3));

—	e-juurdepääsetavuse ja veebi juurdepääsetavuse põhimõtted (teatis „Juurdepääsetava infoühiskonna suunas”) (4).

1.2.2. Ühtlustamine

Intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühm rõhutas, et standardimistöö käigus tuleks kõrvaldada olemasolevad puudused ning ajakohastada ja täiendada olemasolevaid standardeid.

Seepärast tuleks taotletud Euroopa standardites ja Euroopa standardimisdokumentides niipalju kui võimalik kasutada olemasolevaid standardeid, spetsifikatsioone ja projekte, neid ühtlustada ja neid ühildada: CIVITASe projektid, (5) CAPITAL CIVITASe intelligentsete linnatranspordisüsteemide nõuanderühm, (6) POSSE (Euroopa avatud spetsifikatsioonide ja standardite edendamise) projekt, (7) projekt OPTICITIES, (8) projekt FREILOT, arukate linnade ja kogukondade koordineerimisrühm, koostöösüsteeme käsitlev standardimistaotlus M/453, (9) C-ITS platvorm, DATEX II strateegilised ja tehnilised töörühmad, (10) linnaliikluse haldamise juhtprogramm (UTMC), (11) avatud liiklussüsteemidega linnade liit (OCA) (12) ja avatud andmesideliides maanteeliikluse juhtsüsteemidele (OCIT), (13) projekt FRAME, (14) projekt Co-Cities, (15) Euroopa liiklustaristu digitaalvõrgu projekt arukatele transpordisüsteemidele (EDITS), (16) Euroopa tuleviku bussisüsteemide (EBSF) projekt, (17) andmekataloogi sõnastik (DCAT), (18) „standarditud” ruumiandmed ja geograafiline standardimine ning olemasolevad riiklikud standardid (19).

Seda silmas pidades tuleks taotletud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide puhul kaaluda olemasolevate võrdlusandmete mudelite, ühiste andmesõnastike ja metaandmete struktuurinõuete kasutamist, nende ühtlustamist ja ühildamist, et soodustada teenuste koostalitlusvõimet, ühtsust ja järjepidevust.

1.2.3. Rakendatavus

Intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühm soovitas lisaks standarditele leida võimalusi paindlikuma ja vähem piiranguid sisaldava standardimisdokumendi koostamiseks, mis vastaks paremini intelligentsete transpordisüsteemide kiirelt arenevale tehnoloogilisele keskkonnale.

Seega peaksid taotletud Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid vastama eri kasutajate vajadustele ja võtma arvesse linnakeskkonna mitmekesisust ning olema kergesti rakendatavad.

Viimane tingimus peaks võimalust mööda hõlmama järgmisi aspekte:

1)	varasemad süsteemid ja olemasolevad protokollid, kulutõhusad üleminekumeetmed, ärimudelid ja suunised hankijatele;

2)	tarbijate, ettevõtjate ja käitajate erivajadused, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul;

3)	täidetavad ja vabalt kättesaadavad suunised, koodide loetelud, andmestikud, abivahendid ja protsessid operatiivse rakendamise ja vastavuskatsete lihtsustamiseks;

4)	andmetele juurdepääs ning andmete kättesaadavus, kvaliteet, usaldusväärsus ja täpsus.

2. NÕUDED OLEMASOLEVATE STANDARDITE JA TEHNILISTE SPETSIFIKATSIOONIDEGA ÜHILDUVUSE JA SIDUSUSE SUURENDAMISEKS

Kontrollitakse sidusust olemasolevate Euroopa ja rahvusvaheliste või muude ülemaailmselt kasutatavate standarditega (st võetakse arvesse mitte ainult CENi, CENELECi ja ETSI, vaid ka DATEX II, UTMC, OTS, ISO, IEC, ITU jt raames tehtud tööd), hinnatakse võimalikke puudusi ja pakutakse sobivaid või avatud lahendusi eesmärgiga ühtlustada ja täiustada olemasolevaid standardeid või töötada välja uusi koostalitlusstandardeid ja vastavalt vajadusele muid spetsifikatsioone. Uute standardite ja spetsifikatsioonide väljatöötamisel tuleb tugineda olemasolevatele ning teha kindlaks arhitektuurilised ja ühenduvust käsitlevad nõuded.

Ühistranspordi valdkonnas ning eelkõige seoses mitmeliigilist transporti käsitleva teabe ja arukate piletimüügisüsteemidega on nimetatud sidusust vaja paljude standardite ja tehniliste spetsifikatsioonide puhul, milleks on: Transmodel, (20) IFOPT, (21) SIRI, (22) NETEX, (23) IOPTA, (24) ISO (25).

Alternatiivkütusega töötavate sõidukite ja taristu valdkonnas peaksid kõik uued standardid ja spetsifikatsioonid vastama standardile ETSI TS 101 556–3 (26) ja seda täiendama.

Samuti tuleb arvestada ja vajaduse korral edasi arendada üldiste standardite vastavust linnakeskkonnale. See kehtib eriti DATEX II (27) puhul, milles on sätestatud spetsiaalsete profiilide kaudu kirjeldatud liiklusandmete vahetamine. See norm on eeltingimuseks koostalitlusvõime ja teenuste järjepidevuse tagamisel linnasisese ja linnadevahelise keskkonna või võrgu vahel. Sellist ülesannet saab kõige paremini täita DATEX II strateegiarühma ning tehnilise rühma vahelises tihedas koostöös.

Selle ülesande raames tehtavas töös tuleb ette näha koostöösüsteemide tulevast kasutuselevõttu linnaaladel. See peab olema seotud sõidukite vahelise ning sõidukite ja taristu vahelise side valdkonnas tehtud varasema standardimistööga, mis toimus CENi ja ETSI ühiselt hallatud standardimistaotluse M/453 raames, ning komisjoni poolt 2014. aasta novembris loodud C-ITS platvormi ekspertide käimasoleva töö tulemustega (eelkõige standardimise ja ärimudelitega seotud töörühmades) (28).

3. TAOTLETUD STANDARDIMISDOKUMENTIDE ERINÕUDED

3.1. Intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuuris sisalduvate asjakohaste skeemide mitmekesisuse kindlaksmääramine ning standardite ja muude spetsifikatsioonide rakendamise toetamine

Pragmaatilise lähenemisviisi väljatöötamiseks peavad kõnealuse taotluse kohased tegevused põhinema kõrgetasemelistel skeemidel, mis käsitlevad mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuseid, liikluskorraldust, kaasa arvatud juurdepääsueeskirjad, ja linnalogistikat, kaasa arvatud parkimiskorraldus. Nende skeemide kindlaksmääramisel või valimisel tuleb tasakaalustatult võtta arvesse kasutajate vajadusi, linnalise liikumiskeskkonna suundumusi, tehnika arengut, rahalist jätkusuutlikkust ja poliitilisi prioriteete (nt liiklusohutus). Skeemide prioriseerimist ja nende võimalikku vastastikust sõltuvust tuleb samuti koos töökavaga selgitada.

Skeemid paigutatakse intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuuri (standardite ja spetsifikatsioonide ning nende sidusrühmade vaheline loogiline struktuur ja seosed), mis hõlmab kõigi kolme eespool nimetatud valdkonna täielikku teabeahelat ja sobitub Euroopa üldisse intelligentsete transpordisüsteemide arhitektuuri. Seepärast peab kõnealune intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuur olema sidus e-FRAME mudeliga (29).

Terviklik ja süsteemne ülevaade toetab sidusrühmadevahelist koostööd ning üksteisega ühilduvate või üksteist täiendavate standardite ja muude spetsifikatsioonide arendamist või täiustamist, võimaldades sellega intelligentsete transpordisüsteemide ühenduvust.

Kasutuselevõtu strateegia dokumendis kirjeldatakse, kuidas soodustada selliste standardite ja muude spetsifikatsioonide hõlpsat kasutuselevõttu mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuste, liikluskorraldusmeetmete ja linnalogistika vahendite kasutamise kaudu. Seejuures on esmatähtsad skeemidest saadud õppetunnid, õigete sidusrühmade kaasamine ja realistliku rakendussuunise koostamine.

3.2. Takistusteta liikuvust võimaldavad mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenused

Peamisteks probleemideks on praegu liiklus- ja reisiinfoteenuste killustatus ning koostalitlusvõimeliste mitmeliigilist transporti käsitleva teabe ja kavandamisega seotud teenuste puudumine laiemas üleeuroopalises mõõtmes, mis hõlmaks teekondade algus- ja lõpuosa koos pikamaaetapiga punktist A punkti B. Kättesaadavate liikuvusteenusandmete valikut tuleb suurendada ning andmed peaksid olema standarditud sellisel kujul, et need saaks integreerida uuenduslikesse liiklus- ja reisiteabeteenustesse. Üksnes terviklikud mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenused suudavad pakkuda kasutajale täielikku reiside ja marsruutide valikut, mis võimaldab teha optimaalse liikuvusvaliku, soodustades säästvamaid reisiharjumusi ning muutes kogu transpordisüsteemi tõhusamaks ja kõigi kasutajate jaoks kättesaadavaks.

Tagada tuleb (ja vajaduse korral välja töötada) ühilduvad andmeformaadid, avatud ja dokumenteeritud liidesed ja protokollid asjaomaste andmete edastamiseks ja mitmeliigilistesse andmestikesse integreerimiseks ning (olemasolevad) mitmeliigilist transporti käsitleva teabe ja kavandamisega seotud teenused (kaasa arvatud integreeritud piletimüügisüsteemid). Tähtis on, et olemasolevad ja uued standardid ning muud spetsifikatsioonid võimaldaksid, vajaduse korral täiendavate liideste ja protokollide abil, mitmeliigilist transporti käsitleva teabe ja kavandamisega seotud teenuste eri aspektide või plokkide tulemuslikku integreerimist või ühendamist.

3.3. Liikluskorraldus, kaasa arvatud juurdepääsueeskirjad

Liikluskorraldussüsteemid on pidevas arenemises. Kui varem toimisid nad peamiselt juhtimiskeskuste vahel, siis nüüd on nad järjest enam orienteeritud süsteemide (sealhulgas väliseadmete), võrkude ja ettevõtjate vahelisele koostööle. Seepärast tuleb välja töötada õiged standardid, liidesed ja/või protokollid, millega toetada koostöövõimelisi liikluse juhtimise ja korraldamise lahendusi erinevas geograafilises mastaabis või linna eri halduspiiride üleselt (näiteks alates naabruskonna liiklust rahustavatest pisilahendustest ja linnalähiliikluse ülekanduva mõju kontrollimisest kuni linnatranspordisõlmede tõhusa integreerimiseni linnadevahelistesse koridoridesse).

Selleks et hallata teedevõrku ning liiklusummikuid ja -katkestusi (nt kavandatud ja kavandamata sündmused, õnnetusjuhtumid, üleujutused, tulekahjud jne) liikluse tõhusa ja innovaatilise korraldamise kaudu, on mitmeid vahendeid. Näiteks on mitu linna kehtestanud erinevaid liikluse ümbersuunamise, liikluse prioriseerimise ja juurdepääsu reguleerimise meetmeid, kaasa arvatud ristmike haldamine, mis on suunatud kõigile või teatavat liiki sõidukitele (näiteks ümbersõidud, ühissõidukirajad, rohelised lained, liiklejatelt maksu või teemaksu nõudmine, vähese õhusaastega alad, piiratud kiirusega alad, jalakäijate alad jne). Kahjuks ei hallata neid meetmeid alati terviklikul ja koordineeritud viisil ning sageli ei võeta neid korrektselt arvesse kasutajatele suunatud liiklusinfosüsteemides (nt navigatsiooniseadmetes). Seega aitaksid ühest küljest selliste sidusate spetsifikatsioonide, ühilduvate standardite ja praktiliste liideste loomine, mis toetavad aktuaalse liiklusteabe seisukohast vajalikku andmete ristkasutust, ning teisest küljest mitmesuguste liikluskorralduse ja liikluse prioriseerimise meetmete optimeerimine, mida nõuetekohaselt toetavad sõidukite identifitseerimise standarditud tehnilised lahendused (seoses sõidukikategooria, heitgaasiklassi, eriolukorra iseloomu ja koormusteguriga), mõlemad kaasa liiklusteabe ja -korralduse tõhususe üldisele parandamisele linnaaladel, kaasa arvatud juurdepääsueeskirjade haldamine ja jõustamine.

Tagada (ja vajaduse korral välja töötada) tuleb ühilduvad andmeformaadid, avatud ja dokumenteeritud liidesed ja protokollid asjakohaste andmete edastamiseks, sõltumata nende allikast (nt andurid, liikluskiiruse andmed ja liiklusjuhtimiskeskused), ning nende integreerimine olemasolevatesse ja tulevastesse liiklusteabesüsteemidesse ja liikluskorraldustoimingutesse mitmesugustes teedevõrkudes, kaasa arvatud linnasisese võrgu ühendused linnadevahelise võrguga.

3.4. Linnalogistika, sealhulgas parkimiskorraldus

Arvatakse, et linnakeskkonnas suurendab parkimiskohtade otsimine ja kaubavedu liiklusummikuid. Seega aitaks reaalajas teave parkimisvõimaluste kättesaadavuse kohta ja hõlbus reserveerimine selle probleemi leevendamisele kaasa. Spetsiifiliste logistikasektorite ja veokite või veoste erivajaduste (nt alternatiivkütused, külmutatud kaubad, tagastuslogistika või jäätmetagastus, ohtlikud kaubad jne) rahuldamiseks tuleks kasutada diferentseeritud lähenemisviise.

Tagada (ja vajaduse korral välja töötada) tuleb ühilduvad andmeformaadid, avatud ja dokumenteeritud liidesed ja protokollid asjakohaste andmete edastamiseks sõltumata nende allikast ning nende integreerimine olemasolevatesse ja tulevastesse liiklusteabesüsteemidesse ja liikluskorraldustoimingutesse mitmesugustes teedevõrkudes, kaasa arvatud linnasisese võrgu ühendused linnadevahelise võrguga.

4. NÕUDED TAOTLETUD DOKUMENTIDE HILISEMATE LÄBIVAATUSTE KOHTA

Pärast taotletud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmist vaatavad Euroopa standardiorganid vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi neis dokumentides esitatud süntaksite loetelu ja vastava kaardistamise, et tagada nende vastavus tehnika arengule ja parimad saadaolevad süntaksid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata varasemate süsteemide mugandamisele või neilt üleminekule ning rakendamise tagasiühilduvuse tagamisele.

(1) http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2520

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(3) COM(2012) 11 (final) – 2012/0011.

(4) KOM(2008) 804 (lõplik).

(5) http://www.civitas.eu/display-all-projects

(6) http://www.civitas.eu/

(7) www.posse-openits.eu

(8) http://www.opticities.com/

(9) http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/ict/files/standardisation_mandate_et.pdf

(10) www.datex2.eu

(11) http://www.utmc.eu/

(12) www.oca-ev.info

(13) www.ocit.org/

(14) http://www.frame-online.net/

(15) www.co-cities.eu

(16) www.cei.int

(17) http://www.ebsf.eu/

(18) http://www.w3.org/TR/vocab-dcat/

(19) Nt „Intermodal verkehrsgraph graphenintegrationsplattform (GIP)” http://www.fsv.at/shop/produktdetail.aspx?IDProdukt=837823b7-8697-45e8-9dc6-063924066176

(20) Transmodel, Euroopa ühistranspordi võrdlusandmete mudel, EN 12896:2006 (Transmodel 5.1) ja EN 12896:2014 (Transmodel V6: 1.–3. osa).

(21) IFOPT (EN 28701), Euroopa standard, millega on sätestatud andmemudel fikseeritud objektide (peatuste, peatuskohtade, jaamade, kõnniteede, sissepääsude jne) tähistamiseks ühistranspordis, praegu integreeritud standardisse EN 12896:2014.

(22) SIRI (FprEN 15531-1 kuni 3 ja CEN/TS 15531-4 ja 5), Euroopa standard, millega on sätestatud teenusliides, mis pakub ühistranspordiga seotud teavet reaalajas.

(23) NeTEX põhineb mudelil Transmodel 5.1, mida on täiendatud IFOPTi ja SIRI kontseptsioonidega ning mis on jaotatud kolme ossa: 1. osa: transpordivõrk, 2. osa: sõiduplaanid ja 3. osa: piletihinnad:

—	CEN/TS 16614-1, võrkude ja sõiduplaanide vahetamine – 1. osa: võrgutopoloogia (NeTEx)

—	CEN/TS 16614-2, võrkude ja sõiduplaanide vahetamine – 2. osa: teave ajastamise kohta (NeTEx)

—	WI 00278330 (prCEN/TS 16614-3); võrkude ja sõiduplaanide vahetamine – 3. osa: teave piletihindade kohta (NeTEx)

(24) IOPTA, koostalitlusvõimelised ühistranspordirakendused, EN 15320 koostoimes standardiga EN 1545, identifikatsioonikaardisüsteemid – maapealse transpordi rakendused.

(25) EN ISO 24014-1:2007, ühistransport – koostalitlusvõimeline sõidurahahalduse süsteem – 1. osa: arhitektuur

—	CEN ISO/TR, 24014-2:2013, ühistransport – koostalitlusvõimeline sõidurahahalduse süsteem – 2. osa: äritavad (ISO/TR 24014-2:2013)

—	ISO/IEC 14443, kontaktivabad kiipkaardid – lähidistantskaardid, 1.–4. osa

—	ISO/IEC 18092, lähiväljaside

(26) ETSI TS 101 556-3 V1.1.1 (2014-10); intelligentsed transpordisüsteemid (ITS); sõidukite sidetaristu; 1. osa: „Elektrisõidukite laadimiskohateadete spetsifikatsioonid” ja 3. osa: „Sidesüsteem elektrisõidukite energiavarustuse kavandamiseks ja varumiseks traadita võrkude abil”.

(27) CEN/TS 16157, 1.–6. osa: intelligentsed transpordisüsteemid – liikluskorraldust ja teavet käsitlevad DATEX II andmevahetuse spetsifikatsioonid.

(28) http://ec.europa.eu/transport/themes/its/news/c-its-deployment-platform_en.htm

(29) http://www.frame-online.net/?q=e-frame-project.html

II LISA

EUROOPA STANDARDID JA EUROOPA STANDARDIMISDOKUMENDID NING NENDE VASTUVÕTMISE TÄHTAJAD

1. SKEEMID – INTELLIGENTSETE LINNATRANSPORDISÜSTEEMIDE ARHITEKTUUR JA RAKENDAMINE

Tabel 1

Taotletud uued Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid skeemide, intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuuri ja rakendamise tarbeks

Ülevaatlik teave	Vastuvõtmise tähtaeg (1)
Euroopa standardimisdokument skeemide kohta, milles on käsitletud kolme kõnealuse taotluse valdkonda ja rõhutatud nende võimalikku vastastikust sõltuvust	12 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest
Euroopa standardimisdokument intelligentsete linnatranspordisüsteemide arhitektuuri jaoks, millesse on integreeritud kolm kõnealuse taotluse valdkonda ja milles rõhutatakse ühendusi või liideseid ümbritsevate intelligentsete transpordisüsteemide rakendustega, samuti ühilduvust või sidusust olemasolevate standardite, tehniliste spetsifikatsioonide ja andmemudelitega	12 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest
Euroopa standardimisdokument kasutuselevõtu strateegia kohta, sealhulgas praktiline juhis kõnealuse taotlusega seotud Euroopa standardite rakendamiseks	39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

2. TAKISTUSTETA LIIKUVUST VÕIMALDAVAD MITMELIIGILIST TRANSPORTI KÄSITLEVA TEABE TEENUSED

Tabel 2

Taotletud uued Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuste tarbeks

Ülevaatlik teave

Vastuvõtmise tähtaeg

Euroopa standardid

—	Uued liikuvusteenused, näiteks ühisautode kasutamine, koossõit, ühisjalgrataste kasutamise avalikud teenused, „Pargi ja sõida” ning „Pargi ratas ja sõida” süsteem jne.

—	Alternatiivkütuste taristu, kaasa arvatud teave tanklate asukoha ja olemasolu, tanklate tankimisvõimaluste ja suuruse kohta, (integreeritud) maksesüsteemidee jm kohta.

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

Euroopa standardimisdokument võrdlusandmete mudeli, ühise andmesõnastiku ja metaandmete struktuuri kohta mitmeliigilist transporti käsitleva teabe teenuste tarbeks

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

3. LIIKLUSKORRALDUS, KAASA ARVATUD JUURDEPÄÄSUEESKIRJAD

Tabel 3

Taotletud uued Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid liikluskorralduse, sealhulgas juurdepääsueeskirjade tarbeks

Ülevaatlik teave

Vastuvõtmise tähtaeg

Euroopa standardid

—	Liikluskorraldusmeetmete pakett (hõlmab vajalikke taristu- või staatilisi maanteeandmeid, teeolude dünaamilisi andmeid, liiklusandmeid või liiklusjuhtimisandmeid, ilmastikuandmeid).

—

Liikluse ümbersuunamise, liikluse prioriseerimise ja juurdepääsu reguleerimise meetmete pakett, mis hõlmab ristmike haldamist (seda täiendavad sõiduki identifitseerimisandmed). Eelkõige tuleks arvesse võtta teedekasutajate erinevaid maksustamismudeleid, mis on eri linnades kehtestatud, ning erisõiduradade ühiskasutuse tingimusi eri tüüpi sõidukite puhul (veokid, ühistransport, hädaabisõidukid jne).

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

Euroopa standardid või Euroopa standardimisdokumendid võrdlusandmete mudeli, ühise andmesõnastiku ja metaandmete struktuuri kohta liikluskorralduse, sealhulgas juurdepääsueeskirjade tarbeks

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

4. LINNALOGISTIKA, SEALHULGAS PARKIMISKORRALDUS

Tabel 4

Taotletud uued Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid linnalogistika, sealhulgas parkimiskorralduse tarbeks

Ülevaatlik teave

Vastuvõtmise tähtaeg

Euroopa standardid

—	Intelligentne parkimissüsteem kergsõidukitele, tarbesõidukitele ja veokitele. Vaatluse alla tuleks võtta parkimisega seotud kehtivate tehniliste spetsifikatsioonide või profiilide pikendamise võimalus või nende kohandamine linnaalade võimalustele (2).

—

Teave laadimisplatvormide kohta ning reserveerimisteenused spetsiaalsetele veokitele ja logistikasektoritele. Kavandatavates standardites ja spetsifikatsioonides tuleb arvesse võtta nii taristut kui ka sõidukeid (kaasa arvatud vajaduse korral sõiduki ja/või koorma identifitseerimisandmeid). Lisaks sellele tuleks uurida alternatiivkütusega töötavate sõidukite kasutust linnalogistikas ja nende tankimisvõimalusi (nt laadimise või mahalaadimise ajal teatavate platvormide juures).

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

Euroopa standardimisdokument võrdlusandmete mudeli, ühise andmesõnastiku ja metaandmete struktuuri kohta linnalogistika, sealhulgas parkimiskorralduse tarbeks

39 kuud pärast Euroopa standardiorganite teavitamist käesolevast otsusest

(1) Vastuvõtmine viitab ajahetkele, mil asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon teeb standardi organisatsiooni liikmetele või üldsusele kättesaadavaks.

(2) Liikluskorraldust ja teavet käsitlevad DATEX II andmevahetuse spetsifikatsioonid – CEN/TS 16157 6. osa – parkimist käsitlevate spetsifikatsioonide laiendamine.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/59

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2016/210,

12. veebruar 2016,

mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse neljandat AKV-EMÜ konventsiooni, millele kirjutati alla 15. detsembril 1989 Lomés (1) ja mida on muudetud 4. novembril 1995 Mauritiusel allkirjastatud lepinguga (2),

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta (3) (edaspidi „sisekokkulepe”), millega asutati muu hulgas kaheksas Euroopa Arengufond (kaheksas EAF), eriti selle artikli 33 lõiget 3,

võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmäärust, mida kohaldatakse finantskoostöö arendamiseks neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel, (4) eriti selle artikleid 66–74,

olles läbi vaadanud kaheksanda EAFi meetmete tulude ja kulude aruande, 2014. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansi ning 2014. eelarveaastat käsitleva Euroopa Kontrollikoja aastaaruande 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta koos selles sisalduvate komisjoni vastustega (5),

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 33 lõikele 3 annab Euroopa Parlament nõukogu soovitusel komisjonile heakskiidu kaheksanda EAFi finantshalduse kohta.

(2)	2014. eelarveaastal on komisjon kaheksanda EAFi meetmeid üldiselt rahuldavalt rakendanud,

SOOVITAB Euroopa Parlamendil kiita heaks komisjoni tegevus seoses kaheksanda EAFi meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 229, 17.8.1991, lk 3.

(2) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3.

(3) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(4) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(5) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/60

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2016/211,

12. veebruar 2016,

mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (üheksas EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (1) ning mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis (2),

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (3) (edaspidi „sisekokkulepe”), millega asutati muu hulgas üheksas Euroopa Arengufond (üheksas EAF), eriti selle artikli 32 lõiget 3,

võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmäärust, mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes, (4) eriti selle artikleid 96–103,

olles läbi vaadanud üheksanda EAFi meetmete tulude ja kulude aruande, 2014. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansi ning 2014. eelarveaastat käsitleva Euroopa Kontrollikoja aastaaruande 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta koos selles sisalduvate komisjoni vastustega (5),

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 32 lõikele 3 annab Euroopa Parlament nõukogu soovitusel komisjonile heakskiidu üheksanda EAFi finantshalduse kohta.

(2)	2014. eelarveaastal on komisjon üheksanda EAFi meetmeid üldiselt rahuldavalt rakendanud,

SOOVITAB Euroopa Parlamendil kiita heaks komisjoni tegevus seoses üheksanda EAFi meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(4) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(5) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/61

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2016/212,

12. veebruar 2016,

mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kümnes EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (3) (edaspidi „sisekokkulepe”), millega asutati muu hulgas kümnes Euroopa Arengufond (kümnes EAF), eriti selle artikli 11 lõiget 8,

võttes arvesse 18. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 215/2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4) eriti selle artikleid 142–144,

olles läbi vaadanud kümnenda EAFi meetmete tulude ja kulude aruande, 2014. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansi ning 2014. eelarveaastat käsitleva Euroopa Kontrollikoja aastaaruande 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta koos selles sisalduvate komisjoni vastustega (5),

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 11 lõikele 8 annab Euroopa Parlament nõukogu soovitusel komisjonile heakskiidu kümnenda EAFi finantshaldamise täitmise kohta.

(2)	2014. eelarveaastal on komisjon kümnenda EAFi meetmeid üldiselt rahuldavalt rakendanud,

SOOVITAB Euroopa Parlamendil kiita heaks komisjoni tegevus seoses kümnenda EAFi meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(4) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(5) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 39/62

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2016/213,

12. veebruar 2016,

mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (11. EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (2) (edaspidi „sisekokkulepe”), millega asutati muu hulgas 11. Euroopa Arengufond (11. EAF), eriti selle artikli 11 lõiget 7,

võttes arvesse 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artikleid 43–45,

olles läbi vaadanud 11. EAFi meetmete tulude ja kulude aruande, 2014. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansi ning 2014. eelarveaastat käsitleva Euroopa Kontrollikoja aastaaruande 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta koos selles sisalduvate komisjoni vastustega (4),

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 11 lõikele 7 annab Euroopa Parlament nõukogu soovitusel komisjonile heakskiidu 11. EAFi finantshaldamise täitmise kohta.

(2)	2014. eelarveaastal on komisjon 11. EAFi meetmeid üldiselt rahuldavalt rakendanud,

SOOVITAB Euroopa Parlamendil kiita heaks komisjoni tegevus seoses 11. EAFi meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J.R.V.A. DIJSSELBLOEM

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(3) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(4) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 39

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 16. veebruar 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/197, 3. veebruar 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Cochinilla de Canarias (KPN)]	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/198, 3. veebruar 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Abricots rouges du Roussillon (KPN)]	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/199, 9. veebruar 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Mojama de Isla Cristina (KGT)]	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/200, 15. veebruar 2016, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse määra avalikustamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 ( 1 )	5
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/201, 15. veebruar 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	26
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/202, 12. veebruar 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses komitee töökorra vastuvõtmisega	28
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/203, 12. veebruar 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa Statistika muutmisega (tervishoiukulude statistika)	36
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/204, 12. veebruar 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu XI lisa Elektrooniline side, audiovisuaalteenused ja infoühiskond muutmisega (ultralairibatehnoloogia)	39
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/205, 12. veebruar 2016, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Austria Vabariigi esitatud asendusliige	43
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/206, 12. veebruar 2016, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Austria Vabariigi esitatud asendusliige	44
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/207, 15. veebruar 2016, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya)	45
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/208, 15. veebruar 2016, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/260, millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi	47
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/209, 12. veebruar 2016, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) toetava standardimistaotluse kohta Euroopa standardiorganisatsioonile seoses linnaalade intelligentsete transpordisüsteemidega (teatavaks tehtud numbri C(2016) 808 all) ( 1 )	48
		SOOVITUSED
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2016/210, 12. veebruar 2016, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal	59
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2016/211, 12. veebruar 2016, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (üheksas EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal	60
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2016/212, 12. veebruar 2016, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kümnes EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal	61
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2016/213, 12. veebruar 2016, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (11. EAF) meetmete rakendamisega 2014. eelarveaastal	62