|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 31 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
59. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
6.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/156,
18. jaanuar 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses boskaliidi-, klotianidiini-, tiametoksaami-, folpeedi- ja metüültolklofossijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a, artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Boskaliidi-, klotianidiini-, tiametoksaami- ja metüültolklofossijääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. Folpeedijääkide piirnormid on sätestatud kõnealuse määruse II lisas ja III lisa B osas. |
|
(2) |
Boskaliidi puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (2). Amet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Amet jõudis järeldusele, et kõigi hindamisel olevate jääkide piirnormide puhul ei olnud olemasolev teave piisav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Amet märkis, et külvikorra alusel kasvatatavates kultuurides tuleb eeldada boskaliidijääkide võimalikku kuhjumist. Amet arvutas jääkide piirnormid, milles võetakse või ei võeta arvesse võimalikku kuhjumist, ning jättis riskijuhtide ülesandeks teha vajalik valik. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks jääkide piirnormid sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ameti kindlaks määrataval tasemel, milles arvestatakse kuhjumise võimalikkust. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
|
(3) |
Klotianidiini puhul esitas amet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (3). Amet soovitas vähendada jääkide piirnorme pekanipähklite, papaiade, kartulite, tomatite, paprikate, baklažaanide, suhkrumaisi, lillkapsa, lehtkapsaste, aedsalati, aed-harakputke, ubade (värsked, kaunadeta), herneste (värsked, kaunadeta), värskete läätsede, puuvillaseemnete, sorgo, kakao ja sigurijuurte puhul. Muude toodete puhul soovitas amet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Amet jõudis järeldusele, et tsitrusviljade, kirsside, laua- ja veiniviinamarjade, maasikate, ananasside, melonite, arbuuside, nuikapsa ja eskariooli suhtes kohaldatavate jääkide piirnormide jaoks ei ole teave täies ulatuses kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või ameti kindlaks määrataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
|
(4) |
Tiametoksaami puhul esitas amet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (4). Amet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust ja soovitas vähendada jääkide piirnorme pekanipähklite, õunviljade, virsikute, lauaoliivide, banaanide, papaiade, kartuli, kaalika, suhkrumaisi, lillkapsa, rooskapsa, peakapsa, lehtkapsaste, ubade (värsked, kaunadega ja ilma), herneste (värsked, kaunadeta), värskete läätsede, kaunviljade, linaseemnete, maapähklite, unimagunaseemnete, seesamiseemnete, päevalilleseemnete, rapsiseemnete, sojaubade, sinepiseemnete, puuvillaseemnete, kõrvitsaseemnete, värvisafloori, kurgirohu, põldtudra, kanepiseemnete, riitsinuseseemnete, õli tootmiseks kasutatavate oliivide, kaera, rukki, kakao, suhkrupeedi (juur), sigade (lihaskude, maks, neerud), veiste (lihaskude, maks, neerud), lammaste (lihaskude, maks, neerud) ja kitsede (lihaskude, maks, neerud) puhul. Muude toodete puhul soovitas amet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Amet jõudis järeldusele, et tsitrusviljade, aprikooside, kirsside, laua- ja veiniviinamarjade, maasikate, ananasside, melonite, arbuuside ja eskariooli suhtes kohaldatavate jääkide piirnormide puhul ei ole teave täies ulatuses kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaks määrataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
|
(5) |
Folpeedi puhul esitas amet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (5). Amet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Teatavate toodete puhul soovitas amet jääkide piirnorme suurendada või jätkata kehtivate piirnormide kohaldamist. Amet jõudis järeldusele, et maasikate, lauaoliivide, kartulite, rediste, aed-piimjuure, tomatite, melonite, õli tootmiseks kasutatavate oliivide, odra, nisu, humala (kuivatatud), kodulindude (liha, rasv, maks) ja linnumunade suhtes kohaldatavate jääkide piirnormide puhul ei ole teave täies ulatuses kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaks määrataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. Amet jõudis järeldusele, et küüslaugu, sibula, pesasibula, talisibula, nuikapsa, aedsalati, eskariooli, spinati ja ubade (värsked, kaunadeta) suhtes kohaldatavate jääkide piirnormide puhul ei ole teave täies ulatuses kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir. |
|
(6) |
Metüültolklofossi puhul esitas amet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (6). Amet soovitas kartuli puhul jääkide piirnormi säilitada. Amet jõudis järeldusele, et olemasolev teave rediste, spargelkapsa, lillkapsa, rooskapsa, peakapsa, põldkännaku, aedsalati, eskariooli (sile endiiviasigur), salatkressi, ameerika kollaka, põld-võõrkapsa (rukola), kapsas-lehtsinepi, Brassica spp. lehtede ja võrsete suhtes kohaldatavate piirnormide puhul ei ole teave täies ulatuses kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või ameti kindlaks määrataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. Amet jõudis järeldusele, et kaalika, naeri, hiina kapsa, kähara lehtkapsa ja söödakapsa, nuikapsa, selleri, sigade (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), veiste (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), lammaste (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), kitsede (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), kodulindude (lihaskude, rasvkude ja maks), lehma-, lamba- ja kitsepiima ning linnumunade suhtes kohaldatavate jääkide piirnormide puhul ei ole teave kättesaadav ja et riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir. |
|
(7) |
Toodete jaoks, mille puhul ei ole lubatud töötlemine asjaomaste taimekaitsevahenditega ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega codex'is esitatud jääkide piirnorme, tuleks kehtestada jääkide piirnormiks konkreetne määramispiir või vaikimisi väärtus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b. |
|
(8) |
Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise suhtes nõu Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaboritega. Laborid jõudsid mitme toimeaine suhtes järeldusele, et tehnika arengu tõttu on teatavate kaupade puhul vaja kehtestada konkreetsed määramispiirid. |
|
(9) |
Kuna jääkide piirnormide asjakohased muudatused põhinevad ameti põhjendatud arvamustel ja arvesse on võetud käsitletava küsimusega seotud asjakohaseid tegureid, on need muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõike 2 nõuetega. |
|
(10) |
Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud. |
|
(11) |
Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(12) |
Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete jaoks, mis on toodetud enne piirnormide muutmist ning mille kohta on olemas teave, et kõrgetasemeline tarbijate kaitse on tagatud. |
|
(13) |
Jääkide muudetud piirnormide kohaldamisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
|
(14) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu kõnealuses määruses oli sätestatud enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud enne 26. augustit 2016.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 26. augustist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. jaanuar 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for boscalid according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005 („Põhjendatud arvamus boskaliidi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12”). EFSA Journal 2014; 12(7):3799 [127 lk].
(3) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for clothianidin and thiamethoxam according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. („Põhjendatud arvamus klotianidiini ja tiametoksaami jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12”). EFSA Journal 2014; 12(12):3918 [120 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2014.3918.
(4) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for clothianidin and thiamethoxam according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. („Põhjendatud arvamus klotianidiini ja tiametoksaami jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12”). EFSA Journal 2014; 12(12):3918 [120 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2014.3918.
(5) Euroopa Toiduohutusamet, 2014. Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for folpet according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005 („Põhjendatud arvamus folpeedi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12”). EFSA Journal 2014; 12(5):3700 [55 lk].
(6) Euroopa Toiduohutusamet (2014). Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for tolclofos-methyl according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. („Põhjendatud arvamus metüültolklofossi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12”). EFSA Journal 2014; 12(12):3920 [42 lk].
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
II lisa muudetakse järgmiselt.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
(*2) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(2) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
6.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/45 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/157,
5. veebruar 2016,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. veebruar 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
EG |
253,6 |
|
IL |
236,2 |
|
|
MA |
89,7 |
|
|
TN |
85,0 |
|
|
TR |
113,5 |
|
|
ZZ |
155,6 |
|
|
0707 00 05 |
MA |
85,6 |
|
TR |
180,4 |
|
|
ZZ |
133,0 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
194,3 |
|
ZZ |
194,3 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
43,4 |
|
TR |
141,3 |
|
|
ZZ |
92,4 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
49,2 |
|
MA |
57,3 |
|
|
TN |
49,7 |
|
|
TR |
48,1 |
|
|
ZZ |
51,1 |
|
|
0805 20 10 |
IL |
134,7 |
|
MA |
79,7 |
|
|
TR |
102,3 |
|
|
ZZ |
105,6 |
|
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
EG |
72,6 |
|
IL |
144,4 |
|
|
MA |
126,5 |
|
|
TR |
68,7 |
|
|
ZZ |
103,1 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
94,0 |
|
ZZ |
94,0 |
|
|
0808 10 80 |
CL |
87,7 |
|
ZZ |
87,7 |
|
|
0808 30 90 |
CN |
69,1 |
|
TR |
81,0 |
|
|
ZA |
137,7 |
|
|
ZZ |
95,9 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
6.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/47 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/158,
4. veebruar 2016,
milles sätestatakse üleminekumeetmed seoses teatavate liha- ja piimasektori ettevõtetega Horvaatias
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 501 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejatele toiduhügieeni üldeeskirjad, mis põhinevad ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel. Eeskirjade kohaselt peavad toidukäitlejad vastama struktuursetele nõuetele, mille aluseks on nimetatud põhimõtted. |
|
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 853/2004 täiendatakse määrusega (EÜ) nr 852/2004 kehtestatud eeskirju. Määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud eeskirjad hõlmavad erieeskirju liha- ja piimatöötlemisettevõtete jaoks. |
|
(3) |
Vastavalt Horvaatia ühinemisakti V lisale ei kohaldata määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisaga kehtestatud teatavaid struktuurinõudeid teatavate ettevõtete suhtes Horvaatias kuni 31. detsembrini 2015. Kõnealused ettevõtted on loetletud tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebisaidil (3). Horvaatia on taotlenud piiratud arvu liha- ja piimasektori ettevõtete jaoks kõnealuse tähtaja pikendamist kuni 30. juunini 2016. |
|
(4) |
On asjakohane näha ette praeguste üleminekumeetmete pikendamine teatavate liha- ja piimasektori ettevõtete osas, et võimaldada neile lisaaega ELi toiduohutuse standarditega kohanemiseks. |
|
(5) |
Horvaatia ühinemisakti V lisa II osa punkti 5 kohaselt kehtestatud praeguseid üleminekumeetmeid kohaldati kuni 31. detsembrini 2015. Selleks et vältida õiguslikku lünka, tuleks käesoleva otsusega ette nähtud meetmeid kohaldada alates 1. jaanuarist 2016. Kõnealuste meetmete kohaldamine peaks olema piiratud kuue kuuga, sest Horvaatia ühinemisakti artiklis 42 on sätestatud, et üleminekumeetmeid võib kohaldada maksimaalselt kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemise kuupäevast. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina erinõuetest, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatükis ning määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao II ja III peatükis, II jao II ja III peatükis, V jao I peatükis ning IX jao I peatüki II osa punktis A, võib liha- ja piimasektori ettevõtetes, mis on loetletud käesoleva otsuse lisas (edaspidi „loetletud ettevõtted”), jätkuvalt toota ja töödelda liha ja piima (edaspidi „tooted”), kui see vastab käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
1. Loetletud ettevõtetest pärit tooteid tohib vaid:
|
a) |
lasta Horvaatia siseturule või kolmandate riikide turgudele kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega või |
|
b) |
kasutada edasiseks töötlemiseks loetletud ettevõtetes, sõltumata turustamiskuupäevast. |
2. Toodetele tuleb kanda tervisemärk või identifitseerimismärk, mis erineb määruse (EÜ) nr 853/2004 artikliga 5 ette nähtud märkidest.
3. Horvaatia peab kasutama tervisemärki või identifitseerimismärki, mille ta edastas komisjonile kirjalikult 29. juunil 2012 kooskõlas Horvaatia ühinemisakti V lisa 5. punkti II osa punktiga 3.
4. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kõigi selliste toodete suhtes, mis on pärit integreeritud ettevõtetest, kus töödeldakse värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja piima, ning mille üks osa on loetletud ettevõte.
Artikkel 3
Horvaatia tagab, et loetletud ettevõtted, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatükis ning määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao II ja III peatükis, II jao II ja III peatükis, V jao I peatükis ning IX jao I peatüki II osa punktis A sätestatud nõuetele, lõpetavad oma tegevuse.
Artikkel 4
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. veebruar 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(3) http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/establishments/establishments-transition-croatia_en.pdf
LISA
Lihatöötlemisettevõtete loetelu
|
Nr |
Veterinaarloa number |
Ettevõtte nimi |
Tänav või küla/linn/piirkond |
|||
|
1. |
HR 14 |
IMES – MESNA INDUSTRIJA d.o.o. |
|
|||
|
2. |
HR 405 |
KARLO – TOMISLAV, obrt proizvodnju i preradu mesa, trgovinu i ugostiteljstvo |
|
|||
|
3. |
HR 811 |
VUGRINEC d.o.o. |
|
|||
|
4. |
HR 895 |
JADRI TRADE d.o.o. |
|
|||
|
5. |
HR 1466 |
KULINA NOVA SELA d.o.o. |
Nova Sela b.b., Nova Sela, Dubrovačko – neretvanska |
|||
|
6. |
HR 1526 |
BERMES d.o.o. |
|
Piimatöötlemisettevõtete loetelu
|
Nr |
Veterinaarloa number |
Ettevõtte nimi |
Tänav või küla/linn/piirkond |
|
1. |
HR 1444 |
LE – Milk d.o.o. |
Ravenski Lemeš b.b., Raven, Križevci, Koprivničko – križevačka |
|
6.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/51 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/159,
4. veebruar 2016,
millega kehtestatakse toetus- ja maksetaotluste ning seonduva teabe esitamise kord seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 osutatud taimekahjurite tõrjeks võetavate erakorraliste meetmetega
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 524 all)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 652/2014 artikli 16 lõikele 1 võib liikmesriikidele anda toetust erakorraliste meetmete jaoks, mida rakendatakse juhul, kui on kinnitust leidnud mõne kõnealuse määruse artiklis 17 loetletud taimekahjuri esinemine. |
|
(2) |
Liikmesriigid saadavad komisjonile ametliku teatise taimekahjurite esinemise kohta vastavalt komisjoni rakendusotsuse 2014/917/EL (2) artiklitele 1 ja 2. Ametlikus teatises sisalduv teave on esialgne teave taimekahjurite esinemise kohta. |
|
(3) |
Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja liikmesriikide poolt taimekahjurite tõrjeks võetud meetmeid käsitleva teabe kiire edastamine, on asjakohane kindlaks määrata toetus- ja maksetaotluste esitamise kuupäevad ning täpsustada nõutava teabe üksikasjad. Eelkõige tuleb liikmesriikidel esitada esialgsed ja ajakohastatud hinnangud kantavate kulude kohta. |
|
(4) |
Vaja on täpsustada ümberarvestuskurss, mida kohaldatakse selliste liikmesriikide kulukalkulatsioonide ja maksetaotluste suhtes, mille omavääring ei ole euro. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Esialgne teave hinnanguliste kulude kohta
Liidult rahalise toetuse saamiseks esitavad liikmesriigid kahe kuu jooksul pärast määruse (EL) nr 652/2014 artiklis 17 osutatud taimekahjurit käsitleva ametliku kinnituse saatmist esialgse teabe asjaomase taimekahjuri esinemise kohta. Eespool nimetatud esialgse teabena käsitatakse rakendusotsuse 2014/917/EL artiklites 1 ja 2 kirjeldatud ning komisjonile esitatud teatist.
Hiljemalt kuus kuud pärast ametlikku kinnitust taimekahjuri esinemise kohta esitavad liikmesriigid komisjonile määruse (EL) nr 652/2014 artikli 16 lõike 1 alusel toetustaotluse, kasutades käesoleva otsuse I lisas sätestatud vormi kohast elektroonilist faili.
Taotlus sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
määruse (EL) nr 652/2014 artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud hinnangulised tegevuskulud; |
|
b) |
määruse (EL) nr 652/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud hinnangulised kulud, mis on seotud kolmandate isikutega sõlmitud teenuslepingutega; |
|
c) |
määruse (EL) nr 652/2014 artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud hinnangulised kulud, mis on seotud omanikele ja ettevõtjatele makstud hüvitistega; |
|
d) |
vajaduse korral määruse (EL) nr 652/2014 artikli 18 lõike 1 punktis e osutatud muud taimekahjuri likvideerimise jaoks olulised hinnangulised kulud koos asjakohase põhjendusega. |
Pärast teises lõigus osutatud teabe esitamist esitavad liikmesriigid iga kolme kuu järel ajakohastatud teabe kõnealuses lõigus osutatud kulude kohta.
Toetustaotlused, mis on välja saadetud varasematel kalendriaastatel taimekahjuri likvideerimise ja/või selle leviku takistamise jaoks oluliste hinnanguliste kulude katmiseks, peaksid sisaldama käesoleva otsuse I lisa ajakohastatud versiooni.
Artikkel 2
Maksetaotlused
Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kuue kuu möödudes iga-aastases rahastamisotsuses kindlaks määratud kuupäevast või taimekahjuri likvideerimise ja/või selle leviku takistamise lõpetamist käsitleva kinnituse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on varasem, järgmised dokumendid:
|
a) |
maksetaotlus kantud rahastamiskõlblike kulude kohta, kasutades selleks käesoleva otsuse II lisas sätestatud vormi kohast elektroonilist faili; |
|
b) |
tehniline aruanne vastavalt käesoleva otsuse III lisale. |
Artikkel 3
Ümberarvestuskurss
Kui liikmesriik esitab kuluhinnangud või kantud kulud muus vääringus kui euro, arvestab ta need summad ümber eurodeks vastavalt asjakohase toetustaotluse esitamise kuu esimesele päevale eelnevale kõige hiljutisemale vahetuskursile, mille on kehtestanud Euroopa Keskpank.
Artikkel 4
Kohaldatavus
Käesolevat otsust kohaldatakse taimekahjurite esinemise juhtude suhtes, millest komisjoni on teavitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. veebruar 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.
(2) Komisjoni rakendusotsus 2014/917/EL, 15. detsember 2014, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega (ELT L 360, 17.12.2014, lk 59).
I LISA
A. LIKVIDEERIMINE
B. LEVIKU TAKISTAMINE
C. MUUD MEETMED:
II LISA
A. LIKVIDEERIMINE
B. LEVIKU TAKISTAMINE
C. MUUD MEETMED
III LISA
Tehniline aruanne peab sisaldama järgmist:
|
1) |
meetmete rakendamise alg- ja lõppkuupäevad; |
|
2) |
rakendatud tehniliste meetmete kirjeldus koos peamiste arvnäitajatega; |
|
3) |
epidemoloogilised kaardid (piiritletud ala, taimekahjuri esinemise piirkond jne); |
|
4) |
üksikasjalik teave taimekahjuri likvideerimise, selle leviku takistamise või muude pärast asjaomaste meetmete kohaldamist lõpuleviidud meetmete kohta; |
|
5) |
epidemioloogiliste uuringute tulemused; |
|
6) |
muud asjakohased dokumendid. |
|
6.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/70 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/160,
5. veebruar 2016,
millega lubatakse kasutada Toyota Motor Europe'i tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Tootja Toyota Motor Europe NV/SA (edaspidi „taotleja”) esitas 15. aprillil 2015 taotluse tõhusa valgusdiood-välisvalgustite süsteemi kui uudse tehnilise lahenduse heakskiitmiseks. Taotluse täielikkust hinnati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikliga 4 (2). Komisjon leidis, et esialgses taotluses oli puudu teatav oluline teave, ning palus taotlejal selle teabe lisada. Taotleja esitas nõutud teabe 26. mail 2015. Leiti, et taotlus on täielik, ning ajavahemik taotluse hindamiseks komisjonis algas täieliku teabe ametliku kättesaamise kuupäevale järgneval päeval ehk 27. mail 2015. |
|
(2) |
Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uudsete tehniliste lahenduste heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (edaspidi „tehnilised suunised”, 2013. aasta veebruari versioon) (3). |
|
(3) |
Taotluses osutatakse tõhusale välisvalgustite süsteemile, mis hõlmab valgusdioodidega varustatud lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid. |
|
(4) |
Komisjoni arvates selgub taotluses esitatud teabest, et määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud. |
|
(5) |
Taotleja on tõendanud, et valgusdioode kasutati lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, tagumistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates alla 3 % võrdlusaastal (2009) registreeritud uutes sõiduautodes. Selle toetuseks on taotleja osutanud tehnilistele suunistele, milles on esitatud Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsiooni CLEPA algatuse Light Sight Safety kokkuvõte. Taotleja on kasutanud eelnevalt kindlaks määratud funktsioone ja keskmiseid andmeid kooskõlas tehnilistes suunistes kirjeldatud lihtsustatud käsitlusega (2013. aasta veebruari versioon). |
|
(6) |
Taotleja on kooskõlas tehnilistes suunistes kirjeldatud lihtsustatud käsitlusega kasutanud halogeenvalgusteid võrdlusmaterjalina, mille alusel tõendatakse CO2-heite vähendamise võimet tõhusa välisvalgustite süsteemi puhul, mis hõlmab valgusdioodide kasutamist lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, tagumistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates. |
|
(7) |
Taotleja on esitanud metoodika CO2-heite vähenemise mõõtmiseks. Selles kasutatakse valemeid, mis vastavad tehnilistes suunistes valgustusfunktsioonide kirjeldamiseks kasutatud lihtsustatud käsitluse valemitele. Komisjon on seisukohal, et katsemetoodika annab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi ning võimaldab suure statistilise olulisusega realistlikult tõendada CO2-heite vähendamist uudse tehnilise lahenduse kasutamisega vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklile 6. |
|
(8) |
Seda arvesse võttes leiab komisjon, et taotleja on piisavalt tõendanud, et tõhusa välisvalgustite süsteemi abil, mis hõlmab lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid ja numbritulelaternaid, vähendatakse heidet vähemalt 1 g CO2/km. Seega tuleks samuti järeldada, et tõhus välisvalgustite süsteem, mis hõlmab lisaks nimetatud laternatele ka valgusdioodidega varustatud eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid ja tagurdustulelaternaid või mis moodustab nende laternate asjakohase kombinatsiooni, peaks vähendama CO2-heidet vähemalt 1 g CO2/km. |
|
(9) |
Kuna välisvalgustuse sisselülitumist ei nõuta CO2-heitega seotud tüübikinnituskatsetel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (4) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008, (5) on komisjon nõus, et kõnealuste valgustusfunktsioonide suhtes ei kohaldata standardset katsetsüklit. |
|
(10) |
Asjaomaste valgusfunktsioonide sisselülitumine on kohustuslik selleks, et tagada sõiduki ohutu kasutamine juhi valikutest sõltumata. Seetõttu leiab komisjon, et uudse tehnilise lahenduse kasutamisega saadav CO2-heite vähendamine on tootja saavutus. |
|
(11) |
Komisjon leiab, et kontrolliaruande on koostanud sõltumatu ja sertifitseeritud asutus nimega Vehicles Certification Agency (VCA) ning aruanne toetab taotluses esitatud järeldusi. |
|
(12) |
Seda arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse uudse tehnilise lahenduse heakskiitmisele ei tohiks olla vastuväiteid. |
|
(13) |
Iga tootja, kes soovib eriheite sihttaseme saavutamiseks vähendada oma keskmist CO2 eriheidet käesoleva otsusega heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse abil, peaks rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõike 1 kohaselt osutama käesolevale otsusele asjaomastele sõidukitele EÜ tüübikinnitustunnistuse saamiseks esitatavas taotluses. |
|
(14) |
Ökoinnovatsiooni üldkoodi määramiseks, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (6) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks kindlaks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse käesoleva otsusega heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Tõhus välisvalgustite süsteem, mis hõlmab valgusdioodidega varustatud lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid ning mis on ette nähtud kasutamiseks M1-kategooria sõidukites, kiidetakse heaks kui uudne tehniline lahendus määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses.
2. Kõiki lõikes 1 osutatud valgustusfunktsioone või nende asjakohast kombinatsiooni sisaldava tõhusa välisvalgustite süsteemi kasutamisega vähendatav CO2-heite kogus tehakse kindlaks lisas sätestatud metoodika abil.
3. Tüübikinnitusdokumentidesse kantav individuaalne ökoinnovatsiooni kood, mida kasutatakse käesolevas otsuses heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks, on „15”.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 5. veebruar 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).
(3) https://circabc.europa.eu/w/browse/42c4a33e-6fd7-44aa-adac-f28620bd436f
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
LISA
1. Katsemetoodika – sissejuhatus
Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide tänu valgusdioodidega varustatud tõhusale välisvalgustite süsteemile, mis hõlmab lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid või nende asjakohast kombinatsiooni M1-kategooria sõidukis, tuleb kindlaks määrata järgmine:
|
a) |
katsetingimused; |
|
b) |
katsemenetlus; |
|
c) |
valemid CO2-heite vähenemise arvutamiseks; |
|
d) |
valemid standardhälbe arvutamiseks; |
|
e) |
CO2-heite vähenemise kindlakstegemine tüübikinnitusasutustes tõendamiseks. |
2. Katsetingimused
Kohaldatakse UN/ECE eeskirja nr 112 (1) „Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega”. Energiatarbe kindlakstegemiseks võetakse aluseks eeskirja nr 112 punkt 6.1.4 ning sama eeskirja 10. lisa punktid 3.2.1 ja 3.2.2.
3. Katsemenetlus
Mõõtmised tuleb teha nii, nagu on näidatud joonisel. Kasutatakse järgmisi seadmeid:
|
— |
toiteplokk (vahelduvpinge allikas); |
|
— |
kaks digitaalset multimeetrit, üks alalisvoolu ja teine alalispinge mõõtmiseks. Katse ülesseadmise joonisel on kujutatud võimalust, kuidas ühendada toiteplokiga alalispinge voltmeeter. |
Katse ülesseadmine
Vahelduvpinge allikas
Voolu-indikaator
LED-lamp
Kokku tuleks pingega 13,2 V teha viis voolumõõtmist igale sõidukil kasutatavale valgusti tüübile (lähitulelaternatele, kaugtulelaternatele, eesmistele ääretulelaternatele, eesmistele udutulelaternatele, tagumistele udutulelaternatele, eesmistele suunatulelaternatele, tagumistele suunatulelaternatele, numbritulelaternatele ja tagurdustulelaternatele). Elektroonilise valgusallika juhtseadisega juhitava(te) LED-mooduli(te) korral tehakse mõõtmine taotleja osutatud viisil.
Alternatiivina võib teha muid voolumõõtmisi muude pingete juures. Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele kontrollitud dokumendid vajaduse kohta teha nimetatud muid mõõtmisi. Kokku tehakse iga täiendava pinge juures viis voolumõõtmist.
Täpne kasutatud pinge ja mõõdetud vool tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega.
4. Valemid
CO2-heite vähenemise kindlaksmääramiseks ja selle kindlakstegemiseks, kas läviväärtus 1 g CO2/km on saavutatud, tuleb läbida järgmised etapid:
|
|
1. etapp: energiasäästu arvutamine |
|
|
2. etapp: CO2-heite vähenemise arvutamine |
|
|
3. etapp: CO2-heite vähenemise veamäära arvutamine |
|
|
4. etapp: läviväärtuse kontrollimine |
4.1. Energiasäästu arvutamine
Kõigi viie mõõtmise puhul arvutatakse kasutatud võimsus nii, et kasutatud pinge korrutatakse mõõdetud vooluga. Kui LED-lampide elektriga varustamiseks kasutatakse samm-mootorit või elektroonilist regulaatorit, siis ei võeta mõõtmisel arvesse vastava komponendi koormust. Selle tulemusena saadakse viis väärtust. Iga väärtus esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega. Seejärel arvutatakse kasutatud võimsuse keskmine väärtus. Selleks liidetakse kõnealused viis väärtust ja jagatakse summa viiega.
Energiasääst arvutatakse järgmise valemi abil.
Valem 1:
ΔP = Pbaseline – Peco-innovation
kus:
|
ΔP |
energiasääst [W]; |
|
Pbaseline |
võrdluslahenduse võimsus vastavalt tabelile 1 [W]; |
|
Peco-innovation |
ökoinnovatsiooni puhul kasutatud võimsuse keskmine väärtus [W]. |
Tabel 1
Eri liiki võrdlusvalgustite tarbitav võimsus
|
Valgusti liik |
Tarbitav koguvõimsus [W] |
|
Lähitulelatern |
137 |
|
Kaugtulelatern |
150 |
|
Eesmine ääretulelatern |
12 |
|
Numbritulelatern |
12 |
|
Eesmine udutulelatern |
124 |
|
Tagumine udutulelatern |
26 |
|
Eesmine suunatulelatern |
13 |
|
Tagumine suunatulelatern |
13 |
|
Tagurdustulelatern |
52 |
4.2. CO2-heite vähenemise arvutamine
Uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatava CO2-heite vähenemise koondtulemus arvutatakse valemite 2, 3 ja 4 abil.
Bensiinimootoriga sõiduki puhul
Valem 2:
Diiselmootoriga sõiduki puhul
Valem 3:
Bensiinimootori ja turboülelaaduriga sõiduki puhul
Valem 4:
Need valemid näitavad uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatavat CO2-heite vähenemist kokku (g CO2/km).
Valemite 2, 3 ja 4 sisendandmed on järgmised:
|
ΔPj |
valgustiliigi (j) elektrivõimsuse sääst [W], mis on 1. etapi tulemus; |
|
UFj |
valgustiliigi (j) kasutuskoefitsient, mis on esitatud tabelis 2; |
|
m |
uudse tehnilise lahenduse paketti kuuluvate valgustiliikide arv; |
|
v |
Euroopa uue sõidutsükli (NEDC) keskmine sõidukiirus, milleks on 33,58 km/h; |
|
VPe – P |
bensiinimootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,264 l/kWh; |
|
VPe – D |
diiselmootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,22 l/kWh; |
|
VPe – PT |
diiselmootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,28 l/kWh; |
|
ηA |
vahelduvvoolugeneraatori kasutegur, milleks on 0,67; |
|
CFP |
bensiini ümberarvestustegur, milleks on 2 330 g CO2/l; |
|
CFD |
diislikütuse ümberarvestustegur, milleks on 2 640 g CO2/l. |
Tabel 2
Eri liiki valgustite kasutuskoefitsient
|
Valgusti liik |
Kasutuskoefitsient (UF) |
|
Lähitulelatern |
0,33 |
|
Kaugtulelatern |
0,03 |
|
Eesmine ääretulelatern |
0,36 |
|
Numbritulelatern |
0,36 |
|
Eesmine udutulelatern |
0,01 |
|
Tagumine udutulelatern |
0,01 |
|
Eesmine suunatulelatern |
0,15 |
|
Tagumine suunatulelatern |
0,15 |
|
Tagurdustulelatern |
0,01 |
4.3. CO2-heite vähenemise statistilise vea arvutamine
Statistiline viga CO2-heite vähenemises määratakse kindlaks kahes etapis. Esimeses etapis tuleb võimsuse vea väärtus määrata standardhälbena, mis on võrdne keskmise väärtuse ümbruses oleva usaldusvahemikuga 68 %.
Selleks kasutatakse valemit 5.
Valem 5:
kus:
|
|
valimi keskmise standardhälve [W]; |
|
xi |
valimi väärtus [W]; |
|
|
valimi keskmine väärtus [W]; |
|
n |
vaatluste arv valimi kohta, st 5. |
CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks bensiinimootoriga, turbo-bensiinimootoriga ja diiselmootoriga sõidukite puhul kasutatakse mõõtevea leviku seadust, mida arvutatakse valemiga 6.
Valem 6:
kus:
|
|
CO2-heite koguvähenemise standardhälve [gCO2/km] |
|
|
mõju, mida avaldab arvutatud CO2-heite vähenemisele Pj |
|
|
|
|
m |
uudse tehnilise lahenduse paketti kuuluvate valgustiliikide arv |
Valemi 2 asendamisel valemis 6 saame valemi 7, mida kasutatakse bensiinimootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.
Valem 7:
Valemi 3 asendamisel valemis 6 saame valemi 8, mida kasutatakse diiselmootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.
Valem 8:
Valemi 4 asendamisel valemis 6 saame valemi 9, mida kasutatakse turboülelaaduriga bensiinimootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.
Valem 9:
4.4. Läviväärtuse kontrollimine
Läviväärtuse 1,0 g CO2/km statistiliselt olulise ületamise tõendamiseks tuleks kasutada valemit 10.
Valem 10:
kus:
|
MT |
minimaalne läviväärtus [g CO2/km]; |
|
|
CO2-heite vähenemine kokku [g CO2/km], mis tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega; |
|
|
CO2-heite koguvähenemise [g CO2/km] standardhälve, mis tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega. |
Kui uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatav CO2-heite vähenemine kokku on valemi 10 alusel tehtud arvutuste kohaselt väiksem rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 esitatud läviväärtusest, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 teist lõiku.
(1) E/ECE/324/Rev.2/Add.111/Rev.3 — E/ECE/TRANS/505/Rev.2/Add.111/Rev.3, 9. jaanuar 2013