29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/111,

28. jaanuar 2016,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias, (1) eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011.

(2)	Lähtudes määruse (EL) nr 101/2011 I lisas esitatud loetelu läbivaatamisest, tuleks muuta kandeid 48 isiku kohta.

(3)	Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A.G. KOENDERS

(1) ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD ISIKUTE JA ÜKSUSTE LOETELU

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus
1.	Zine El Abidine Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneesia endine president, sündinud 3. septembril 1936 Hamman-Sousse'is, Selma HASSENI poeg, abielus Leïla TRABELSIGA, kasutab isikutunnistust nr 00354671.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses avaliku sektori vahendite omastamisega avaliku võimu kandja poolt; ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses süüteoga, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
2.	Leila Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 24. oktoobril 1956 Tunises, Saida DHERIFI tütar, abielus Zine El Abidine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 00683530.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
3.	Moncef Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 4. märtsil 1944 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Yamina SOUIEIGA, tegevdirektor, elukoht 11 rue de France, Radès Ben Arous, kasutab isikutunnistust nr 05000799.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
4.	Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 7. jaanuaril 1980 Șabhās Liibüas, Yamina SOUIEI poeg, tegevdirektor, abielus Inès LEJRIGA, elukoht Résidence de l'Etoile du Nord, suite B 7. korrusel, korter nr 25, Centre urbain du nord, Cité El Khadra, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04524472.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine Banque Nationale Agricole'i tegevjuht) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
5.	Fahd Mohamed Sakher Ben Moncef Ben Mohamed Hfaiez MATERI	Tuneeslane, sündinud 2. detsembril 1981 Tunises, Naïma BOUTIBA poeg, abielus Nesrine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 04682068.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega Tuneesia avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja, endise presidendi Ben Ali, õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
6.	Nesrine Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 16. jaanuaril 1987 Tunises, Leïla TRABELSI tütar, abielus Fahd Mohamed Sakher MATERIGA, kasutab isikutunnistust nr 00299177.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
7.	Halima Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 17. juulil 1992 Tunises, Leïla TRABELSI tütar, elukoht presidendipalees, kasutab isikutunnistust nr 09006300.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
8.	Belhassen Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 5. novembril 1962 Tunises, Saida DHERIFI poeg, tegevdirektor, elukoht 32 rue Hédi Karray, El Menzah, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00777029.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
9.	Mohamed Naceur Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 24. juunil 1948 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Nadia MAKNIGA, põllumajandusettevõtte juhi esindaja, elukoht 20 rue El Achfat, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00104253.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
10.	Jalila Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 19. veebruaril 1953 Radèsis, Saida DHERIFI tütar, abielus Mohamed MAHJOUBIGA, tegevdirektor, elukoht 21 rue d'Aristote, Carthage Salammbô, kasutab isikutunnistust nr 00403106.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
11.	Mohamed Imed Ben Mohamed Naceur Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 26. augustil 1974 Tunises, Najia JERIDI poeg, ettevõtja, elukoht 124 avenue Habib Bourguiba, Carthage presidence, kasutab isikutunnistust nr 05417770.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
12.	Mohamed Adel Ben Mohamed Ben Rehouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 26. aprillil 1950 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Souad BEN JEMIAGA, tegevdirektor, elukoht 3 rue de la Colombe, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00178522.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
13.	Mohamed Mourad Ben Mohamed Ben Rehouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 25. septembril 1955 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Hela BELHAJIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 20 rue Ibn Chabat, Salammbô, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05150331.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
14.	Samira Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 27. detsembril 1958, Saida DHERIFI tütar, abielus Mohamed Montassar MEHERZIGA, müügidirektor, elukoht 4 rue Taoufik EI Hakim, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 00166569.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
15.	Mohamed Montassar Ben Kbaier Ben Mohamed MEHERZI	Tuneeslane, sündinud 5. mail 1959 La Marsas, Fatma SFARI poeg, abielus Samira TRABELSIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 4 rue Taoufik El Hakim, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 00046988.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
16.	Nefissa Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 1. veebruaril 1960, Saida DHERIFI tütar, abielus Habib ZAKIRIGA, elukoht 4 rue de la Mouette, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00235016.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
17.	Habib Ben Kaddour Ben Mustapha BEN ZAKIR	Tuneeslane, sündinud 5. märtsil 1957, Saida BEN ABDALLAHI poeg, abielus Nefissa TRABELSIGA, kinnisvaraarendaja, elukoht 4 rue Ennawras, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00547946.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
18.	Moez Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 3. juulil 1973 Tunises, Yamina SOUIEI poeg, tegevdirektor, kinnisvaraarendaja, elukoht korterelamu Amine El Bouhaira, rue du Lac Turkana, Les Berges du Lac, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05411511.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
19.	Lilia Bent Noureddine Ben Ahmed NACEF	Tuneeslane, sündinud 25. juunil 1975 Tunises, Mounira TRABELSI (Leila TRABELSI õde) tütar, tegevdirektor, abielus Mourad MEHDOUIGA, elukoht 41 rue Garibaldi, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05417907.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
20.	Mourad Ben Hédi Ben Ali MEHDOUI	Tuneeslane, sündinud 3. mail 1962 Tunises, Neila BARTAJI poeg, abielus Lilia NACEFIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 41 rue Garibaldi, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05189459.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
21.	Houssem Ben Mohamed Naceur Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 18. septembril 1976, Najia JERIDI poeg, ettevõtte tegevjuht, elukoht lotissement Erriadh. 2, Gammarth, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05412560.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
22.	Bouthaina Bent Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 4. detsembril 1971, Yamina SOUIEI tütar, tegevdirektor, elukoht 2 rue El Farrouj, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 05418095.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
23.	Nabil Ben Abderrazek Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 20. detsembril 1965, Radhia MATHLOUTHI poeg, abielus Linda CHERNIGA, Tunisairi bürooametnik, elukoht 12 rue Taieb Mhiri, Le Kram, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00300638.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
24.	Mehdi Ben Ridha Ben Mohamed BEN GAIED	Tuneeslane, sündinud 29. jaanuaril 1988, Kaouther Feriel HAMZA poeg, ettevõtte Stafiem – Peugeot tegevjuht, elukoht 4 rue Mohamed Makhlouf – El Manar.2-Tunis.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
25.	Mohamed Slim Ben Mohamed Hassen Ben Salah CHIBOUB	Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1959, Leïla CHAIBI poeg, abielus Dorsaf BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht rue du Jardin, Sidi Bousaid, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00400688.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
26.	Dorsaf Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 5. juulil 1965 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Mohamed Slim CHIBOUBIGA, elukoht 5 rue El Montazah, Sidi Bousaid, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00589759.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
27.	Sirine Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 21. augustil 1971 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Mohamed Marouene MABROUKIGA, välisministeeriumi nõunik, kasutab isikutunnistust nr 05409131.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
28.	Mohamed Marouen Ben Ali Ben Mohamed MABROUK	Tuneeslane, sündinud 11. märtsil 1972 Tunises, Jaouida El BEJI poeg, abielus Sirine BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 8 rue du Commandant Béjaoui, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04766495.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
29.	Ghazoua Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 8. märtsil 1963 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Slim ZARROUKIGA, arst, elukoht 49 avenue Habib Bourguiba, Carthage, kasutab isikutunnistust nr 00589758.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
30.	Slim Ben Mohamed Salah Ben Ahmed ZARROUK	Tuneeslane, sündinud 13. augustil 1960 Tunises, Maherzia GUEDIRA poeg, abielus Ghazoua BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 49 avenue Habib Bourguiba, Carthage, kasutab isikutunnistust nr 00642271.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
31.	Farid Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 22. novembril 1949 Hammam-Sousse'is, Selma HASSENI poeg, fotoajakirjanik Saksamaal, elukoht 11 rue Sidi el Gharbi, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02951793.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
32.	Faouzi Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 13. märtsil 1947 Hammam-Sousse'is, abielus Zohra BEN AMMARIGA, tegevdirektor, elukoht El Moez, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02800443.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
33.	Hayet Bent Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 16. mail 1952 Hammam-Sousse'is, Selma HASSENI tütar, abielus Fathi REFATIGA, Tunisairi esindaja, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02914657.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
34.	Najet Bent Haj Hamda Ben Raj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 18. septembril 1956 Sousse'is, Selma HASSENI tütar, abielus Sadok Habib MHIRIGA, ettevõtte juht, elukoht avenue de l'Imam Muslim, Khezama ouest-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02804872.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
35.	Slaheddine Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 28. oktoobril 1938, Selma HASSENI poeg, pensionär, Selma MANSOURI lesk, elukoht 255 cité El Bassatine, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 02810614.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
36.	Kaïs Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 21. oktoobril 1969 Tunises, Selma MANSOURI poeg, abielus Monia CHEDLIGA, tegevdirektor, elukoht avenue Hédi Nouira, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04180053.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
37.	Hamda Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 29. aprillil 1974 Monastiris, Selma MANSOURI poeg, vallaline, ettevõtte juht, elukoht 83 Cap Marina, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04186963.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
38.	Najmeddine Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 12. oktoobril 1972 Monastiris, Selma MANSOURI poeg, vallaline, kaubanduslik ekspordi- ja imporditegevus, avenue Mohamed Salah Sayadi, Skanes, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04192479.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
39.	Najet Bent Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 8. märtsil 1980 Monastiris, Selma MANSOURI tütar, abielus Zied JAZIRIGA, ettevõtte sekretär, elukoht rue Abu Dhar El Ghafari, Khezama est, Sousse, kasutab isikutunnistust nr 06810509.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
40.	Douraied Ben Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 8. oktoobril 1978 Hammam-Sousse'is, Hayet BEN ALI poeg, ettevõtte direktor, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05590835.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
41.	Akrem Ben Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 9. augustil 1977 Hammam-Sousse'is, Hayet BEN ALI poeg, tegevdirektor, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05590836.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
42.	Ghazoua Bent Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 30. augustil 1982 Monastiris, Hayet BEN ALI tütar, abielus Badreddine BENNOURIGA, elukoht rue Ibn Maja, Khezama est, Sousse, kasutab isikutunnistust nr 08434380.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
43.	Imed Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1970 Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, osakonnajuhataja Tunisairis, elukoht Résidence les Jardins, krt 8C Block b, El Menzah 8, l'Ariana, kasutab isikutunnistust nr 05514395.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
44.	Naoufel Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 22. oktoobril 1967 Hammam-Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, transpordiministeeriumi erinõunik, elukoht 4 avenue Tahar SFAR, El Manar 2, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05504161.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
45.	Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 3. jaanuaril 1973 Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, abielus Lamia JEGHAMIGA, tegevdirektor, elukoht 13 lotissement Ennakhil, Kantaoui, Hammam- Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05539378.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
46.	Mehdi Ben Tijani Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 27. oktoobril 1966 Pariisis, Paulette HAZATI poeg, ettevõtte direktor, elukoht Chouket El Arressa, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05515496 (topeltkodakondsus).	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
47.	Slim Ben Tijani Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneesia ja Prantsusmaa kodanik; sündinud 6. aprillil 1971 (või 16. aprillil vastavalt tema Tuneesia isikutunnistusele) Le Petit Quevillys (76); Tijani BEN ALI (sündinud 9. veebruaril 1932) ja Paulette HAZETI (või HAZATI) (sündinud 23. veebruaril 1936) poeg; abielus Amel SAIEDIGA (või SAIDIGA); tegevdirektor; vastavalt Tuneesia isikutunnistusele nr 00297112 on elukoht Chouket El Arressa, Hammam-Sousse; vastavalt Prantsusmaa isikutunnistusele nr 111277501841 on elukoht 14 esplanade des Guinandiers, Bailly Romainvilliers (77).	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
48.	Sofiene Ben Habib Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 28. augustil 1974 Tunises, Leila DEROUICHE'I poeg, müügidirektor, elukoht 23 rue Ali Zlitni, El Manar 2, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04622472.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.

29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 23/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/113,

28. jaanuar 2016,

ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 7 lõiget 4,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 30. aprillil 2015. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste (edaspidi „HFP sarrusvardad”) impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 17. märtsil 2015 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu HFP sarrusvarraste kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamiseks piisavaks.

1.2. Registreerimine

(3)	Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 17. detsembril 2015 vastu määruse (EL) 2015/2386, (3) millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit HFP sarrusvarraste impordi suhtes registreerimisnõue alates 19. detsembrist 2015.

1.3. Uurimisega seotud isikud

(4)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning Hiina ametiasutusi uurimise alustamisest. Komisjon teatas algatamisteates huvitatud isikutele, et oli valinud algselt kolmandaks turumajanduslikuks riigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Araabia Ühendemiraadid (edaspidi „võrdlusriik”) ja kutsus pooli üles selle valiku kohta arvamust avaldama.

(5)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

1.4. Väljavõtteline uuring

(6)

Arvestades menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate potentsiaalselt suurt arvu ning selleks et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et uuritavate äriühingute valim moodustatakse vastavalt alusmääruse artiklile 17.

a) Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(7)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti kõigil asjaomase riigi eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks palus komisjon, et Hiina ametiasutused selgitaksid välja teised eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest.

(8)

Kokku kolm eksportivate tootjate rühma esitas nõutud teabe, oli nõus valimisse kaasamisega ja palus individuaalset kontrollimist juhul, kui nad peaksid valimist välja jääma. Arvestades koostööd tegevate äriühingute väikest arvu (kokku kolm rühma, mis koosnevad kuuest tootjast, kolmest seotud eksportijast Hiinas ja kahest seotud eksportijast Singapuris), otsustas komisjon, et asjaomase riigi eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

b) Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Sellesse valimisse kuulus alguses neli tootjat, kes olid komisjonile enne uurimise alustamist teada kui HFP sarrusvarraste tootjad liidus. Komisjon võttis valimi moodustamisel aluseks sõltumatutele klientidele suunatud müügi mahu. Huvitatud isikuid kutsuti algatamisteates ka üles esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta. Kavandatava valimi kohta märkusi ei esitatud. Niisiis valmistasid valimisse kaasatud liidu tootjad 90 % hinnangulisest liidu kogutoodangust. Valimit peeti tüüpiliseks liidu tootmisharu jaoks.

c) Importijate väljavõtteline uuring

(10)	Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(11)	Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega neli sõltumatut importijat. Koostööd tegevate importijate piiratud arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

1.5. Turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid

(12)	Komisjon saatis alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b sätete kohaldamiseks turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid Hiina RV ametiasutustele ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. Ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

1.6. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(13)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes olid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andnud. Vastused küsimustikule saadi kolmelt koostööd tegevalt Hiina RV eksportivalt tootjalt ja tootjate rühmalt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, neljalt sõltumatult importijalt, viielt sõltumatult kasutajalt ning neljalt seotud kasutajalt. Kaks sõltumatut importijat ja kolm sõltumatut kasutajat loobusid hiljem koostööst.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu huvitatud isikute esitatud teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse:

liidu tootjad:

—	Celsa UK, Ühendkuningriik

—	Megasa Siderur, Hispaania

—	Riva Acier, Prantsusmaa

—	SN Maia, Portugal

liidus asuvad sõltumatud importijad:

—	Ronly Ltd, Ühendkuningriik

liidus asuvad kasutajad:

Seotud kasutajad:

—	BRC, Ühendkuningriik

—	Express Limited, Ühendkuningriik

—	Rom, Ühendkuningriik

—	Romtech, Ühendkuningriik

Sõltumatud kasutajad:

—	Capital, Ühendkuningriik

—	Roe Bros and Northwest Steel, Ühendkuningriik

Hiina RV eksportivad tootjad:

—

Jiangyin Xicheng Group:

—	Jiangyin Xicheng Steel Co., Ltd.

—	Jiangyin Ruihe Metal Products Co., Ltd.

—	Wuxi Xijun International Trade Co.Ltd. (Hiina RV seotud eksportija)

—	Jiangsu Xichuang International Trade Co., Ltd (Hiina RV seotud eksportija)

—

Jiangsu Yonggang Group:

—	Jiangsu Yonggang Group Co., Ltd.

—	Jiangsu Lianfeng Industrial Co., Ltd.

—

Jiangsu Shagang Group:

—	Zhangjiagang Hongchang High Wires Co., Ltd.

—	Zhangjiagang Shatai Steel Co., Ltd.

—	Jiangsu Shagang International Co., Ltd. (Hiina RV seotud eksportija)

võrdlusriigi tootja:

—	ArcelorMittal South Africa (Lõuna-Aafrika)

(15)

Komisjon ei külastanud kahe koostööd tegeva Hiina eksportija, nimelt Lianfeng International PTE., Ltd. (kontserniga Yonggang Group seotud eksportija) ja Xinsha International PTE, Ltd. (kontserniga Shagang Group seotud eksportija) valdusi Singapuris. Nende äridokumendid ja raamatupidamisarvestus tehti siiski komisjoni taotletud ulatuses uurimise jaoks kättesaadavaks nende vastavate Hiina RVs asuvate seotud tootjate valdustes toimunud kohapealsete kontrollkäikude ajaks.

1.7. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(16)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Teatavate 2011. aastal turul valitsenud eritingimuste tõttu, mida on mainitud põhjenduses 148, vähendati kahjuanalüüsis 2011. aasta kaalu ja rõhutati seevastu rohkem alates 1. jaanuarist 2012 toimunud muudatuste tähtsust. Seetõttu põhinevad indeksid vajaduse korral 2012. aastal.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(17)

Vaatlusalune toode on betoonis kasutatavad kõrge väsimustugevusega rauast või terasest sarrusvardad, mis on valmistatud rauast, legeerimata terasest või legeeritud terasest (v.a roostevabast terasest, kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, kuid sealhulgas valtsimisjärgselt väänatud; varbmaterjal, mis sisaldab süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone või mis on valtsimisjärgselt väänatud. Väsimustugevus on suurus, mis iseloomustab materjali võimet taluda korduvat pinge rakendamist ilma purunemata ja konkreetselt võime taluda rohkem kui 4,5 miljonit väsimustsüklit, kui pingesuhe (min/max) on 0,2, ning pinge ületab 150 MPa.

(18)	Toote määratlus on kooskõlas Briti standardiga BS 4449 ja toode on tavaliselt eristatav CARESi sertifitseeringu ja sarrusvarraste peal oleva märgistuse abil. Seega ei ole vastupidiselt mõne huvitatud isiku väljendatud seisukohtadele praktiliste meetmete rakendamisel probleeme.

(19)	Asjaomane toode on eespool põhjenduses 17 kirjeldatud toode, mis pärineb Hiina RVst ja mis kuulub praegu CN-koodide ex 7214 20 00, ex 7228 30 20, ex 7228 30 41, ex 7228 30 49, ex 7228 30 61, ex 7228 30 69, ex 7228 30 70 ja ex 7228 30 89 alla.

2.2. Samasugune toode

(20)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse Hiina RV siseriiklikul ja võrdlusriigi turul, ning samuti liidu tootmisharu valmistatud tootel, mida müüakse liidu turul, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Sissejuhatus

(21)

Uurimise käigus tegid koostööd kuus Hiina RV eksportivat tootjat, kes kuuluvad kolme kontserni (Jiangyin Xicheng Group, Jiangsu Yonggang Group ja Jiangsu Shagang Group). Nende toodang moodustas üle 95 % Hiina vaatlusaluse perioodi koguekspordist liitu. Kõik ettevõtted eksportisid liitu Hiina RVs ja/või Singapuris asuvate seotud eksportijate kaudu.

(22)

Kaks koostööd teinud kontserni, Jiangsu Yonggang ja Jiangsu Shagang, on ühisomandi kaudu seotud ühe HFP sarrusvardaid eksportiva tootjaga ning seda tunnistasid mõlemad kontsernid ka küsimustiku vastustes. Kuid äriühingud väitsid, et mõlemat kontserni tuleks sellest hoolimata käsitleda uurimise raames eraldi üksustena. Muu hulgas rõhutasid äriühingud, et nad ei osale üksteise otsustusprotsessides, nende vahel ei ole mingisugust funktsionaalset seost, neil on eraldi tootmisliinid ning täiesti iseseisvad toodangu turustamise kanalid nii sise- kui ka rahvusvahelistel turgudel.

(23)

Selle väitega seoses ja arvestades kontsernidevaheliste sidemete laadi ja tugevust, nimelt asjaolu, et üks ühe kontserni äriühingutest on teise kontserni peamise vaatlusalust toodet valmistava ettevõtte suurim ainuosanik ning et teise esimese äriühingu ametnikud kuuluvad ka teise äriühingu peamistesse tööorganitesse, tuleks komisjoni esialgse hinnangu kohaselt kontserne käsitleda seotuna. Seega rakendatakse mõlema kontserni äriühingutele ühesugust ajutist kaalutud keskmist tollimaksu.

(24)	Ükski Hiina RV koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

3.2. Võrdlusriik

(25)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Araabia Ühendemiraadid, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Kuid ükski selle riigi teadaolevatest asjaomase toote tootjatest, kellega ühendust võeti, ei teinud komisjoniga koostööd.

(26)

Komisjon uuris samuti, kas sobiv võrdlusriik võiks olla ka mõni teine turumajanduslik riik, kus toodetakse HFP sarrusevardad. Vastavalt komisjoni käsutuses olevale kaebusele, pooltelt ja Eurostatilt saadud teabele, on HFP sarrusvardaid tootvad muud riigid Egiptus, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ukraina. Kokku võttis komisjon ühendust 38 võimaliku vaatlusaluse toote tootjaga neis riikides.

(27)

Koostööd tegi vaid üks Lõuna-Aafrikas asuv äriühing. Kõnealune äriühing vastas võrdlusriigi küsimustikule ja nõustus vastuste kontrollimisega kohapeal. Koostöövalmidust väljendas alguses ka üks Türgi tootja, kuid jättis lõpuks küsimustikule vastamata, hoolimata komisjoni korduvatest püüdlustest vastuseid saada.

(28)

Seoses kõnealuse Lõuna-Aafrika äriühinguga juhtis Hiina raua- ja teraseühendus (China Iron and Steel Association, edaspidi „CISA”) huvitatud isikuna tähelepanu asjaolule, et nimetatud äriühing on ühe kaebust toetanud ELi tootja tütarettevõtja. CISA väidete kohaselt oli igasugune selle äriühingu esitatud teave küsitav.

(29)

Selle väitega seoses tuleb esiteks märkida, et komisjoni võrdlusriigi valik oli piiratud, sest teised riigid ei teinud koostööd. Teiseks ei ole võrdlusriigi äriühingu ja ELi tootja seosed käesoleva uurimise seisukohast olulised. Komisjon märgib, et isegi kui võrdlusriigi tootjad on seotud liidu tootjatega, siis selline seos ei muuda ega mõjuta kontrollitud andmete põhjal kindlaksmääratud normaalväärtust, mida kinnitati Euroopa Kohtu hiljuti samalaadses küsimuses tehtud otsuses (4). Lisaks ei ole olemas konkreetset põhjust seada küsimuse alla kõnealuse võrdlusriigi tootja nõuetekohaselt kontrollitud andmete kasutamist. Lisaks sellele on Lõuna-Aafrika HFP sarrusvarraste siseturg suhteliselt avatud: vaatlusalust toodet ei kaitse imporditollimaksud, toimub riigisisene konkurents mitme omamaise tootja vahel ja impordil on märkimisväärne 13 % turuosa. Võrdlusriigi tootja, kelle andmed on kontrollitud, tegeleb nii ulatusliku omamaise müügitegevuse kui ka ekspordiga ning tema turuosa kodumaisel turul on vahemikus 13–23 %. Araabia Ühendemiraatide tootja toodab samalaadseid tooteliike nagu Hiina tootjate poolt liitu eksporditavad tooted.

(30)	Eespool toodut arvesse võttes leidis komisjon menetluse praeguses etapis, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a on sobiv võrdlusriik Lõuna-Aafrika.

3.3. Normaalväärtus

(31)	Vastavalt eespool põhjenduses 24 märgitule määrati Hiina RVs asuvate eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis, antud juhul Lõuna-Aafrikas kehtiva arvestusliku väärtuse põhjal.

(32)

Selleks uuris komisjon kõigepealt, kas võrdlusriigi koostööd tegeva tootja samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist kummagi koostööd tegeva uurimisperioodil liitu eksportiva vastava Hiina eksportija ekspordimahust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Selle põhjal leiti, et kogu omamaine müük võrdlusriigis oli tüüpiline.

(33)

Seejärel tegi komisjon sama võrdluse iga tooteliigi puhul, kontrollides, kas teatud liiki toote omamaine müük võrdlusriigis on tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Selle alusel leiti, et võrdlusriigi omamaine müük ei olnud tüüpiline ühegi tooteliigi puhul ühegi Hiina eksportija suhtes.

(34)

Seega arvestati normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6, lisades vastava tooteliigi keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise (1–5 %) ning kaalutud keskmise kasumi (10–20 %), mida võrdlusriigi tootja teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

3.4. Ekspordihind

(35)	Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu kas Hiinas ja/või Singapuris asuvate seotud eksportijate või Hiinas asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(36)	Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8, lähtudes esimestele sõltumatutele klientidele tegelikult makstud või makstavatest ekspordihindadest, olenemata sellest, kas kliendiks oli liidu importija või Hiina RV kaubandusettevõtja.

3.5. Võrdlus

(37)	Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(39)	Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust. Korrigeerimiste kogusumma oli vahemikus 5–10 %.

(40)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt. Tagasi ei maksta 4 % käibemaksust. Et tagada selle väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole HFP sarrusvarraste ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (5).

3.6. Dumpingumarginaalid

(41)	Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi iga koostööd tegeva äriühingute rühma puhul võrdlusriigis iga liiki samasuguse toote kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(42)	Nagu on selgitatud põhjenduses 23, järeldas komisjon, et kaht koostööd teinud äriühingute rühma tuleks käsitada seotuna.

(43)	Seetõttu kinnitati kahe eksportivate tootjate rühma jaoks ühtne dumpingumarginaal, mis väljendus nende individuaalse dumpingumarginaali suuruses protsendina nende (seotud eksportijate tõttu) arvestuslikust CIF-väärtusest ELi piiril.

(44)

Üleriigilise dumpingumarginaali puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordi kogumahte ja Eurostati impordistatistikal põhinevat koguimporti Hiina RVst. Kuna koostöö tase oli kõrge, määrati ajutiselt üleriigilise dumpingumarginaali tasemeks koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tuvastatud kõrgeim dumpingumarginaal.

(45)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

Äriühing	Esialgne dumpingumarginaal (%)
Jiangyin Xicheng Steel Co., Ltd.	66,0
Jiangyin Ruihe Metal Products Co., Ltd.	66,0
Jiangsu Yonggang Group Co., Ltd.	51,5
Jiangsu Lianfeng Industrial Co., Ltd.	51,5
Zhangjiagang Hongchang High Wires Co., Ltd.	51,5
Zhangjiagang Shatai Steel Co., Ltd.	51,5
Kõik teised äriühingud	66,0

4. LIIDU TOOTMISHARU

4.1. Liidu tootmisharu

(46)	Samasuguseid tooteid valmistas 11 liidu tootjat. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(47)	Üks huvitatud isik soovis, et komisjon selgitaks, kas liidu tootmisharu on piiratud konkreetse piirkonnaga alusmääruse artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses.

(48)	Komisjon märgib, et kuigi vaatlusaluse toote kasutajad asuvad üksnes Ühendkuningriigis ja Iirimaal, asuvad samasuguse toote tootjad mitmes liikmesriigis, mitte üksnes Ühendkuningriigis ja Iirimaal. Seega hõlmab liidu tootmisharu tootjaid kogu Euroopa Liidus.

4.2. Liidu toodang

(49)	Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(50)	Selle alusel hinnati liidu kogutoodangu mahuks uurimisperioodil ligikaudu 506 000 tonni. See arv hõlmab kõigi nende liidu tootjate toodangut, kes on endast teada andnud ja moodustavad kogu liidu tootmisharu.

4.3. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(51)	Nagu on märgitud põhjenduses 9, kaasati valimisse neli eespool nimetatud liidu tootjat, kes esindasid 90 % samalaadse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus.

4.4. Vabad ja suletud turud

(52)	Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu majanduslikud näitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(53)

HFP sarrusvardaid kasutavad tootjad, kes lõikavad ja painutavad sarrusvardaid spetsiaalsesse vormi ja pikkusesse ning tarnivad neid ehitustööplatsidele. Komisjon leidis, et oluline osa (56 %) valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust oli ette nähtud sisekasutuseks. Üks liidu tootja müüs HFP sarrusevardad seotud äriühingutele, kellel puudus võimalus tarnijat vabalt valida.

(54)

Vahetegemine suletud ja vabaturu vahel on kahju analüüsimisel oluline, kuna suletud turul kasutamiseks mõeldud toodete puhul ei esine otsest konkurentsi imporditud toodetega ning hinnad määratakse rühmasiseselt ning need ei ole seetõttu usaldusväärsed. Seevastu vabaturul müümiseks ette nähtud toodang konkureerib otseselt vaatlusaluse importtootega ja hinnad on vabaturuhinnad.

(55)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid HFP sarrusvarraste kogutoodangu kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud sisekasutuseks või vabaturu jaoks. Teatud liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul analüüsis komisjon andmeid vaba ja suletud turu kohta eraldi ning tegi võrdleva analüüsi. Need näitajad on järgmised: müügimaht, turuosa, ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus ja rahakäive. Muid majandusnäitajaid saab siiski sisuliselt uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes, hõlmates vaatlusaluse toote kasutamist liidu tootmisharu enda tarbeks, sest nad sõltuvad kogu äritegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul. Need näitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Kuna kõnealuste näitajate puhul ei saa eristada, kas tegemist on suletud või vabal turul toimunud müügiga, on nende näitajate kohta liidu tootmisharust täieliku ülevaate saamiseks vajalik kogu liidu tootmisharu analüüs.

(56)	Komisjon märgib, et selline analüüs on kooskõlas Euroopa Liidu kohtute praktika ja WTOga (6).

5. KAHJU

5.1. Liidu tarbimine

(57)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu liidu turul realiseeritud kogumüügimahu ja koguimpordi alusel. 2011. aastal oli liidu tarbimise tase võrreldes ülejäänud vaatlusaluse perioodiga madal. Sellele vaatamata paranes turu olukord, nagu on näha allpool esitatud tabelis, ning liidu tarbimine suurenes ajavahemikul 2011. aastast uurimisperioodini 50 % ja ajavahemikul 2012. aastast uurimisperioodini 38 %.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Tarbimine (tonnides)	546 359	595 797	628 099	854 328	822 060
indeks (2012 = 100)	92	100	105	143	138
Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas (tollijärelevalve), kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

5.2. Import asjaomasest riigist liitu

5.2.1. Asjaomase impordi maht ja turuosa

(58)

Tehti kindlaks, et Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud import, millega alustati alles 2013. aastal, arenes mahu ja turuosa mõttes järgmiselt:

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Maht (tonnides)			49 480	279 484	292 304
indeks (2013 = 100)			100	565	591
Turuosa ELi tarbimisest (%)			7,9	32,7	35,6
Turuosa vabaturul (%)			11,7	45,9	50,9
indeks (2013 = 100)			100	415	451
Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas (tollijärelevalve), kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

(59)	Impordimaht Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kasvades uurimisperioodi jooksul nullist 292 000 tonnini. Hiina impordi turuosa suurenes märkimisväärselt, kasvades vaatlusalusel perioodil 0 %-lt 36 %-le.

5.2.2. Impordihinnad ja hindade allalöömine

(60)

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Keskmine hind eurodes tonni kohta			442	400	401
indeks (2013 = 100)			100	90	91
Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas (tollijärelevalve) ja küsimustike vastused

(61)

Hiinast pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil vähenes, järgides Hiinas ja võrdlusriigis toorainena kasutatava rauamaagi ülemaailmset hindade langust (vt põhjendus 81). Uurimisperioodi impordihinnad määrati kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontrollitud ekspordihindade alusel. Keskmine impordihind aastatel 2013-2014 määrati kindlaks järelevalveandmebaasi põhjal. Komisjon võttis arvesse pikka ajavahemikku arve kuupäeva ja tollivormistuse kuupäeva vahel, mis muidu oleks võinud kaasa tuua selle, et omavahel oleks võrreldud eri perioodide hindu. Hiinast pärit impordi hinnad jäid allapoole nii liidu tootmisharu sõltumatutele kui ka seotud klientidele suunatud müügi hindadest samal perioodil. Nagu on selgitatud põhjenduses 82, oli 2013. aastal liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 483 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 456 eurot tonni eest. 2014. aastal oli liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 464 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 434 eurot tonni eest. Uurimisperioodil oli liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 458 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 427 eurot tonni eest.

(62)

Selleks et kindlaks teha, kas ja mil määral esines uurimisperioodil hindade allalöömist, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutelt klientidelt küsitud ja pärast teenuse tegeliku osutamise kulude, komisjonitasude ja krediitarvete mahaarvamist tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega tooteliikide kaupa, millega valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel. Nagu on selgitatud edaspidi põhjenduses 102, tehti kindlaks, et hindade allalöömine toimus ainult sõltumatutele klientidele toimunud müügiga võrreldes, kuna võrdluses võeti arvesse üksnes kokkusobivaid tooteliike. Seotud müük koosnes ainuüksi neist tooteliikidest, mida Hiinast ei imporditud.

(63)

Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et hindade allalöömise marginaal oli 1,7 % – 5,6 %. Dumpinguhinnaga impordi madalam hind võrreldes liidu hindadega vaatlusaluse perioodi jooksul selgitab Hiina impordimahu ja Hiina impordi turuosa märkimisväärset kasvu 2013. aastast alates.

5.3. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.3.1. Sissejuhatavad märkused

(64)	Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(65)	Nagu on märgitud põhjenduses 9, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(66)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Sellega seoses hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda a) makromajanduslike näitajate alusel, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil), ning b) mikromajanduslike näitajate alusel, nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(67)

Makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist välja jäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule.

(68)	Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(69)

Nagu on selgitatud põhjenduses 103, tuvastati hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müük nende tooteliikide alusel, mis olid võrreldavad Hiinast pärit impordiga, st nende põhjal, millel oli sama tootekood, ning seetõttu ei arvestatud müüki seotud klientidele, mis koosnes ainult neist tooteliikidest, mida Hiinast ei imporditud. Ülejäänud kahjunäitajad tehti kindlaks kõikide tooteliikide alusel. Isegi kui ülejäänud kahjunäitajaid oleks määratud kindlaks ainuüksi võrreldavate tooteliikide alusel, ei oleks see täheldatud suundumusi muutnud.

5.3.2. Makromajanduslikud näitajad

a) Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(70)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
HFP sarrusvarraste toodangu maht (tonnides)	533 612	569 599	507 046	516 762	506 361
indeks (2012 = 100)	94	100	89	91	89
Kõigi toodete toodangumaht (tonnides)	5 364 368	5 416 193	5 169 720	5 510 322	5 500 486
indeks (2012 = 100)	99	100	95	102	102
Kõigi toodete tootmise võimsus (tonnides)	7 700 405	7 710 620	7 705 934	7 688 851	7 709 741
indeks (2012 = 100)	100	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine kõigi toodete puhul (%)	70	70	67	72	71
indeks (2012 = 100)	99	100	96	102	102
Allikas: kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

(71)	Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmine vaatamata liidu tarbimise suurenemisele.

(72)

Kuna samasuguse toote ja teist liiki sarrusvarraste valmistamiseks saab kasutada samu masinaid, esitati tootmisvõimsus ja selle rakendamine igat liiki sarrusvarraste puhul. HFP sarrusvarraste valmistamiseks ei ole spetsiaalseid masinaid, mida saaks kasutada ainult samasuguse toote tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arvutamisel. Liidu tarbimise suurenemisest hoolimata tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil ei muutunud. Vaatlusaluse toote tootmismahu vähenemist kompenseeris muude toodete tootmismahu suurenemine.

b) Müügimaht, turuosa ja kasv

(73)	Ühe liidu tootja müük hõlmas müüki seotud äriühingutele suletud turul. Müügimahtu, turuosa ja majanduskasvu hinnati seetõttu suletud turul (müük seotud klientidele) ja vabaturul (müük sõltumatutele klientidele) eraldi.

(74)

Müügimahtu, turuosa ja kasvu käsitlevad suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Müügimahuga seotud müük (tonnides)	255 388	249 832	206 004	246 055	248 213
indeks (2012 = 100)	102	100	82	98	99
Seotud klientidele suunatud müügi turuosa ELi tarbimisest (%)	46,7	41,9	32,8	28,8	30,2
indeks (2012 = 100)	111	100	78	69	72
Sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht (tonnides)	269 728	319 148	292 521	260 470	261 180
indeks (2012 = 100)	85	100	92	82	82
Sõltumatutele klientidele suunatud müügi turuosa ELi tarbimisest (%)	49,4	53,6	46,6	30,5	31,8
indeks (2012 = 100)	92	100	87	57	59
Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas (tollijärelevalve), kaebuses esitatud andmed, küsimustike vastused

(75)

Pärast ajavahemikus 2011-2012 toimunud kasvu hakkas sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht suureneva tarbimise kontekstis alates 2013. aastast vähenema, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht kiiresti kasvas. Seda peegeldab ka lõppvarude kasv, mis kokkuvõttes suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 27 % võrra ning 2012. aastast kuni uurimisperioodini 28 % võrra.

(76)

Lisaks vähenes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müügi turuosa tarbimise pideva kasvu foonil märkimisväärselt alates 2011. aastast 18 protsendipunkti võrra ja alates 2012. aastast 22 protsendipunkti võrra. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud täielikult kasu liidu tarbimise hiljutisest kasvust dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu.

(77)

Seotud klientidele suunatud müük esmalt kahanes 2013. aastal, mil algas dumpinguhinnaga import Hiinast, kuid kasvas seejärel taas varasema tasemeni. Seotud klientidele suunatud müügi turuosa vähenes alates 2011. aastast 17 protsendipunkti võrra ja alates 2012. aastast 12 protsendipunkti võrra. Kuid seotud klientidele suunatud müük toimus suletud turul ning seetõttu mõjutas Hiinast pärit import seda ainult kaudselt.

c) Tööhõive ja tootlikkus

(78)

Töötajate arv vähenes 253-lt 2011. aastal 231-le 2012. aastal ja langes uurimisperioodil 209-le. Tööhõive määr liidu tootmisharus arvutati arvestades otseselt vaatlusaluse tootega töötavate töötajate arvu, kui see oli kättesaadav, või jaotades tootjate pakutavate kõigi töökohtade arvu proportsionaalselt vaatlusaluse toote toodangu osakaalule. Tootlikkus, mõõdetuna toodangu tonnides töötaja kohta aastas, suurenes 2011.–2012. aastal 15 %. Alates 2012. aastast kuni uurimisperioodini tootlikkus 2013. aastal esmalt vähenes, kuid seejärel saavutas uuesti varasema taseme, mis annab alust arvata, et liidu tootmisharu tegi märkimisväärseid jõupingutusi oma tõhususe parandamiseks, samal ajal kui tootmine püsis 2013. aasta tasemel.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Töötajate arv	253	231	243	221	209
indeks (2012 = 100)	109	100	105	96	90
Tootlikkus (megatonni töötaja kohta)	2 113	2 465	2 090	2 334	2 423
indeks (2012 = 100)	86	100	85	95	98
Allikas: kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

d) Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(79)

Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal on märkimisväärne (vt põhjendus 45 eespool). Võttes arvesse vaatlusaluse toote sektorit, Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida käsitleti eespool, ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule tühiseks.

(80)	Varem ei ole importi toimunud. Selle tagajärjel ei ole tootmisharu varasemast dumpingust veel toibumas.

5.3.3. Mikromajanduslikud näitajad

a) Ühiku keskmine müügihind liidu turul ja ühiku tootmiskulu

(81)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate liidu sõltumatutele klientidele suunatud keskmine müügihind langes 2012. aastast kuni uurimisperioodini 16 %. Hinnalangus peegeldab üldist ülemaailmset toormaterjali hinna langemise suundumust, mis hõlmas nii tükeldatud vanametalli hindu liidus kui ka Hiinas ja võrdlusriigis kasutatava rauamaagi hindu, nagu nähtub ka alljärgnevast tabelist.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Vanametalli hind eurodes tonni kohta (valimisse kaasatud liidu tootjad)	320	308	281	270	260
indeks (2012 = 100)	104	100	91	88	85
Tükeldatud vanametalli hind eurodes tonni kohta (liidu turg)	318	285	254	261	251
indeks (2012 = 100)	112	100	89	92	88
Rauamaagi hind eurodes tonni kohta (import Hiinasse)	124	100	96	72	60
indeks (2012 = 100)	125	100	96	73	61
Hiina eksportivate tootjate poolt esitatud rauamaagi hind eurodes tonni kohta (import Hiinasse)	Andmeid ei ole esitatud.	Andmeid ei ole esitatud.	[90–110]	[60–80]	[50–70]
Allikas: kaebuse esitaja, küsimustiku vastused, www.indexmundi.com, CISA

(82)

Siiski langesid liidu tootmisharu tükeldatud vanametalli müügihinnad 2012. aastast kuni uurimisperioodini kiiremini kui toorme hinnad, seda nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Nagu on näha allpool esitatud tabelis, tõi see kaasa kahjumi alates 2013. aastast.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus seotud klientidele	529	540	483	464	458
indeks (2012 = 100)	98	100	89	86	85
Keskmine ühiku müügihind liidus sõltumatutele klientidele	505	507	456	434	427
indeks (2012 = 100)	100	100	90	86	84
Seotud klientidele müüdud toodete ühikumaksumus (eurot/tonn)	544	527	490	479	470
indeks (2012 = 100)	103	100	93	91	89
Sõltumatutele klientidele müüdud toodete ühikumaksumus (eurot/tonn)	515	502	469	448	439
indeks (2012 = 100)	103	100	93	89	87
Allikas: küsimustiku vastused

b) Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(83)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja nende tootjate kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Müügi kasumlikkus liidus seotud klientide puhul (protsent (%) müügikäibest)	– 2,8	+ 2,5	– 1,5	– 3,2	– 2,7
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatute klientide puhul kohandatuna võrreldavatele tooteliikidele (protsent (%) müügikäibest)	3,5	+ 1,6	– 2,5	– 3,1	– 2,4
Rahavoog seotud klientidele suunatud müügi puhul (eurodes)	– 336 830	6 965 666	1 619 217	619 310	1 582 626
Rahavoog sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul (eurodes)	14 899 504	5 240 507	600 099	– 389 019	– 946 642
Investeeringud (eurodes)	7 176 323	6 546 524	5 880 627	4 504 181	5 030 792
indeks (2012 = 100)	110	100	90	69	77
Investeeringutasuvus (%)	– 83	71	– 76	– 144	– 110
Allikas: küsimustiku vastused

(84)	Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul määrati kasumlikkus kindlaks seotud ja sõltumatu müügi kohta eraldi. Kasumlikkust arvestati liidu klientidele suunatud samasuguse toote müügi maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina selle müügi käibest.

(85)

Seotud klientidele suunatud müügi puhul jäid valimisse kaasatud liidu tootjad 2011. aastal kahjumisse, kuid hakkasid 2012. aastal koos liidu tarbimise kasvuga taastuma. 2012. aastal oli seotud klientidele suunatud müügi kasum + 2,5 %. Seotud klientidele suunatud müük muutus alates 2013. aastast taas kahjumlikuks. Siiski ei pruugi seotud klientidele suunatud müügi hinnad kajastada turuhindu, kuna hinnad määratakse seotud poolte kokkuleppega. Seotud klientidele suunatud müügi kasumit ei saa seega vaadelda liidu tootmisharu kasumlikkust peegeldavana.

(86)	Sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul oli suundumus seotud äriühingutele suunatud müügiga sarnane. Sõltumatutele klientidele suunatud müük oli enne 2012. aastat kahjumlik, 2012. aastal kasumis ja alates 2013. aastast kahjumlik.

(87)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise finantseerida, oli sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul alguses positiivne, kuid muutus jätkuvast kahjumist tingitult alates 2014. aastast negatiivseks. Seotud klientidele suunatud müügist tulenev rahavoog oli 2011. aastal negatiivne, kuid positiivne kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuna aga seotud klientidele suunatud müügi hinnad ei pruugi peegeldada turuhindu, ei saa seotud klientidele suunatud müügist tulenevaid rahavooge vaadelda liidu tootmisharu rahavoogude seisu peegeldavana.

(88)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Kuid tootmisharu laadist tingitult kasutatakse investeeringuid eri toodete, sealhulgas uurimise kohaldamisalast välja jäävate toodete valmistamiseks. Seetõttu ei olnud konkreetselt uurimisaluse toote puhul võimalik otseselt kindlaks teha investeeringuid ja investeeringutasuvust, mis on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle asemel eeldati, et tootmisharu koguinvesteeringud on kooskõlas asjaomase toote käibe osakaaluga suunatud vaatlusalusele tootele.

(89)	Eespool toodut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil jätkuvalt negatiivsed.

c) Varud

(90)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 27 %; nende kasv langes kokku turuosa vähenemisega.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	56 934	56 537	57 280	69 942	72 473
indeks (2012 = 100)	101	100	101	124	128
Allikas: küsimustiku vastused

d) Tööjõukulud

(91)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult. Samal ajal on keskmine tootlikkus paranenud. Tööjõukulud moodustasid 13 % tootmise kogukuludest. Seetõttu ei ole tööjõukuludel tootmiskuludes määravat rolli.

	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)	104 161	112 246	108 249	127 588	138 047
indeks (2012 = 100)	93	100	96	114	123
Allikas: küsimustiku vastused

5.4. Järeldus kahju kohta

(92)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil kasu tarbimise kasvust. Aastatel 2011-2012 kahju puudus, sest importi ei toimunud, kuid seejärel alates 2013. aastast halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord võrreldes 2012. aasta tasemega. Mõned näitajad, näiteks liidu tootmisharu toodangu- ja müügimaht, püsisid liidu tarbimise kasvule vaatamata samal tasemel. Liidu tootmisharu turuosa vähenes oluliselt, sest liidu suurenenud tarbimisele vastas Hiina impordi kiire kasv.

(93)

Lisaks sellele mõjutas liidu turul valitsenud hinnasurve oluliselt teatavaid finantstulemustega seotud kahjunäitajaid, nagu liidu tootmisharu kasumlikkus ja rahakäive (kasumlikkus langes 4 protsendipunkti). Liidu tootmisharu ei suutnud säilitada oma hindu tasemel, mis oli vajalik 2012. aastaga sarnase kasumlikkuse saavutamiseks, ja muutus seetõttu kahjumlikuks.

(94)	Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6. PÕHJUSLIK SEOS

6.1. Sissejuhatus

(95)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

6.2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(96)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 50 %, ent samal ajal kasvas Hiinast pärit impordi maht märkimisväärselt. Nagu on selgitatud põhjendustes 58-59, kasvas Hiinast pärit import alates nullist 2012. aastal 292 000 tonnini uurimisperioodil. Dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa järsu vähenemisega: nagu on selgitatud põhjendustes 74–76, vähenes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht uurimisperioodil 319 000 tonnilt 2012. aastal 261 000 tonnile.

(97)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Hiinast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Liidu tootmisharu hindu alla lüües kasvas Hiinast pärit impordi turuosa liidu tarbimises nullist 2012. aastal 36 %ni uurimisperioodil. Vabaturul kasvas Hiinast pärit impordi turuosa nullist 2012. aastal 51 %ni uurimisperioodil. Liidu tootmisharu turuosa vabaturul vähenes 92 %-lt 2012. aastal 46 %-le uurimisperioodil. Turuosa kaotus näitab, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik tarbimise suurenemisest kasu saada.

(98)

Hiinast pärit impordi suurenevast mahust tingitud hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma kulusid katta. Liidu tootmisharu oli 2011. aastal kahjumis ja enne dumpingu algust 2012. aastal nõrgalt kasumis. Liidu tootmisharu langes kahjumisse alates 2013. aastast, samal ajal kui dumpinguhinnaga import hakkas liidu turule sisenema.

(99)	Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

6.3. Muude tegurite mõju

6.3.1. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(100)

Liidu tootmisharu ekspordiga peaaegu ei tegele. Eksport kolmandatesse riikidesse vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %-lt 0 %-le. Seega võib teha järelduse, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei saanud olla tuvastatud olulise kahju põhjuseks.

6.3.2. Müük seotud isikutele

(101)

Hiina eksportijad väitsid, et põhjuslikku seost ei ole, sest üks liidu tootja müüb oma toodangut peaaegu eranditult seotud isikutele suletud turul. Seega oleks kahju põhjustatud seotud äriühingute vahel kindlaks määratud madalatest siirdehindadest, mitte Hiinast pärit impordist.

(102)

Esiteks märgib komisjon, et ainult üks valimisse kaasatud liidu tootja müüb suletud turul, kuid lisaks müüb ta samasugust toodet ka vabaturul.

(103)

Teiseks näitas uurimine, et hinnad seotud klientidele suunatud müügi puhul olid kõrgemad kui müügihinnad vabaturul. Samuti leiti, et seotud klientidele suunatud müügi puhul oli tegu tooteliikidega, mida Hiinast ei imporditud. Hindade allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müük tuvastati vaid kokkusobivate tooteliikide puhul, võrreldes Hiinast pärit impordi hindu ja liidu tootjate müügihindu kokkusobivate tooteliikide puhul. Seega ei mõjutanud seotud klientidele suunatud müük hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi tuvastamist. Kokkuvõttes näitas areng vabal ja suletud turul toimunud müügi puhul eraldi analüüsitud kahjunäitajate puhul samalaadseid suundumusi. Seda silmas pidades on Hiina eksportijate esitatud väidet arvesse võetud, kuid see ei mõjuta uurimise tulemusi.

6.3.3. Import kolmandatest riikidest

Riik		2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Hiina RV	Maht (tonnides)			49 480	279 484	292 304
	indeks (2013 = 100)			100	565	591
	Turuosa ELi tarbimisest (%)			7,9	32,7	35,6
	indeks (2013 = 100)			100	415	451
	Keskmine hind			442	400	401
	indeks (2013 = 100)			100	90	91
Türgi	Maht (tonnides)	8 726	1 182	74 965	65 299	16 323
	indeks (2012 = 100)	738	100	6 342	5 525	1 381
	Turuosa (protsent (%) ELi tarbimisest)	1,6	0,2	11,9	7,6	2,0
	indeks (2012 = 100)	805	100	6 016	3 853	1 001
	Keskmine hind	697	508	463	565	691
	indeks (2012 = 100)	137	100	91	111	136
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Hiina	Maht (tonnides)	21 243	26 817	80 094	68 319	20 362
	indeks (2012 = 100)	79	100	299	255	76
	Turuosa ELi tarbimisest (%)	3,9	4,5	12,8	8,0	2,5
	indeks (2012 = 100)	86	100	283	178	55
	Keskmine hind	657	610	488	659	570
	indeks (2012 = 100)	108	100	80	108	94
Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas (tollijärelevalve), kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

(104)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import moodustas uurimisperioodil 93 % kogu impordist liidu turule. Oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Türgi, mida tuli põhjusliku seose kontekstis uurida.

(105)

Uurimise käigus selgus, et Türgi eksportivate tootjate keskmine müügihind oli vaatlusalusel perioodil kõrgem Hiina eksportivate tootjate müügihinnast ja liidu tootmisharu müügihinnast. Ka Türgist pärit impordi turuosa vähenes 12 %-lt 2013. aastal 2,0 %-le uurimisperioodil.

(106)

Eespool toodust järeldatakse, et nimetatud impordi mõju ei põhjustanud Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

6.3.4. Majanduskriis

(107)

Nagu on selgitatud põhjenduses 83, oli liidu tootmisharu kahjumis 2011. aastal, mil majanduskriisi mõju väljendus sarrusvarraste väheses tarbimises. Tootmisharu olukord paranes 2012. aastal ja see muutus kasumlikuks. Seejärel muutus ühenduse tootmisharu alates 2013. aastast paralleelselt Hiinast pärit madala hinnaga impordi alustamisega jälle kahjumlikuks.

(108)

Seega ei saa tootmisharu alates 2013. aastast taas ilmnenud raskusi põhjendada majanduskriisiga. Seetõttu ei saa majanduskriisi mõju pidada nii suureks, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja materiaalse kahju vahel, mida liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kandis.

6.3.5. Põhitooraine hinnad

(109)

Hiina eksportijad väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju on tingitud sellest, et peamise toorainena kasutati vanametalli, samal ajal kui Hiina tootjad kasutavad rauamaaki.

(110)

Siiski näitab Hiina eksportijate poolt edastatud hinnateave, et vanametalli hinnasuundumused järgivad üldjoontes rauamaagi hinnasuundumusi maailmaturul. Nagu on näidatud põhjenduses 81, on nii vanametalli kui ka rauamaagi tonnihinnad vähenenud ligikaudu sama palju. Asjaolu, et vähenemisprotsent on erinev, ei ole põhjusliku seose tuvastamisel asjakohane, sest mõju tootmiskuludele määratakse kindlaks absoluutväärtustes väljendatud tonnihinna muutuse kaudu. Lisaks peegeldab absoluutväärtustes väljendatud rauamaagi ja vanametalli maksumuse vahe asjaolu, et teraseks muutmise protsess on kasutatavast toorainest sõltuvalt erinev. Seega ei saa kahe erineva tooraine kulusid otseselt võrrelda. Väidetavad erinevused tooraine hinna arengus ei saanud seega kõrvaldada põhjuslikku seost tuvastatud olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

6.4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(111)

On näidatud, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Lisaks leiti, see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil.

(112)

Selline Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega alates 2013. aastast. Seega ei olnud liidu tootmisharu vaatamata tarbimise taastumisele võimeline suurendama oma müügimahtu ja hindu ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus negatiivseks.

(113)

Muude teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(114)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

7. LIIDU HUVID

7.1. Üldised kaalutlused

(115)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(116)

Huvitatud isikuna väitis CISA, et meetmete kehtestamine kogu liidus oleks tarbetu, sest Hiinast pärit import on suunatud üksnes Ühendkuningriiki ja Iirimaale.

(117)

Komisjon märgib, et kuigi tarbimine piirdub Ühendkuningriigi ja Iirimaaga, asub liidu tootmisharu mitmes liikmesriigis ja seega tuleb liidu huvi hinnata kogu Euroopa Liidu ulatuses. Kuna vaatlusaluse toote puhul toimub liidusisene kaubandus Ühendkuningriigi, Iirimaa ja teiste liikmesriikide vahel, tuleb meetmete tõhususe tagamiseks kehtestada need kogu liidus.

7.2. Liidu tootmisharu huvid

(118)

Liidu tootmisharu koosneb 11 teadaolevast tootjast, kelle toodang moodustab liidu samasuguse toote kogutoodangu. Tootjad paiknevad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses oli neil uurimisperioodil 209 töötajat.

(119)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja et liidu tootmisharu finantsolukord jäi kehvaks.

(120)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmishindadega.

(121)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(122)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse.

(123)

Üks liidu tootja müüs peamiselt suletud turul, mis ei ole otseselt mõjutatud Hiina impordist. Siiski võib see tootja saada kaudselt kasu kasvavast turust ilma dumpinguhinnaga impordita, kui hinnad määratakse normaalsete turutingimuste kohaselt.

(124)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

7.3. Kasutajate huvid

(125)

Küsimustikud saadeti üheteistkümnele kasutajale liidus. Küsimustikule vastas üheksa kasutajat, kuid kolm neist loobus hiljem koostööst. Kavandatud meetmete tõenäolist mõju hinnati küsimustikele saadud teiste kasutajate vastuste ning vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seotud kogu liidu turu olukorra alusel.

(126)

Neli koostööd tegevat kasutajat olid seotud ühe liidu tootjaga. Nad ostsid vaatlusalust toodet üksnes oma emaettevõtjalt. Meetmete kehtestamisel ei oleks seega otsest mõju nende ostudele. Kaudselt võib nende positsioon järelturul paraneda, arvestades, et nende konkurentidel ei ole enam võimalik osta Hiinast madala dumpinguhinnaga importtooteid.

(127)

Kahe koostööd tegeva sõltumatu kasutaja puhul moodustas vaatlusaluse toote Hiinast pärit koguimpordi osakaal uurimisperioodil ligikaudu 33 %. Keskmiselt moodustasid ostud Hiinast 88 % nende kõigist vaatlusaluse toote ostudest. Vaatlusaluse toote tootmiskulud moodustasid tavaliselt 75 % vaatlusalust toodet hõlmavast müügist. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud käive 76 % nende kogukäibest.

(128)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil oli koostööd tegevate sõltumatute kasutajate keskmine kasumlikkus vaatlusalust toodet hõlmava müügi puhul 1 % käibest.

(129)

Sõltumatute kasutajate jaoks halvimal võimalikul juhul, kui hinnatõusu ei saaks tarneahelale üle kanda ning kui nad jätkaksid Hiinast ostmist varasemas mahus, tähendaks tollimaksu mõju kasutajatele, arvestades nende piiratud kasumit, Hiina impordi suurt turuosa ja vaatlusaluse toote osakaalu oma üldkuludes, et kasutajad langeksid kahjumisse.

(130)

Tuleb siiski rõhutada, et kuna vaatlusalune toode on standardne, võivad kasutajad toote kvaliteeti silmas pidades tarneallikat kergesti muuta. Meetmete kohaldamine ei tohiks välistada võimalust importida vaatlusalust toodet muudest riikidest, sealhulgas Hiinast, kui dumpingu põhjustatud kaubandust moonutav mõju on kõrvaldatud.

(131)

Sõltumatud kasutajad väitsid, et praegust Hiinast pärit suuremahulist importi ei saa kergesti muude allikatega asendada ja et seetõttu seisaksid nad silmitsi tarnedefitsiidiga. Seetõttu kaotaksid nad turuosi seotud kasutajatele.

(132)

Arvestades aga tollimaksude mõõdukat taset, on Hiinast pärit impordist täies ulatuses loobumine ebatõenäoline, sest see siseneks edaspidi liidu turule õiglaste hindadega. Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharus on olemas piisavalt vaba tootmisvõimsust, et sõltumatute kasutajate jaoks Hiina impordi vähenemist asendada.

(133)

Mõned importijad ja kasutajad väitsid, et meetmete kehtestamine tooks kaasa ühe Ühendkuningriigis asuva liidu tootja ja temaga seotud kasutajate monopoolse seisundi, kõrvaldades konkureerivad sõltumatud kasutajad, kellel ei ole enam toorainele konkurentsivõimeliste hindadega juurdepääsu.

(134)

Komisjon märgib esiteks, et nii Ühendkuningriigi kui ka Iiri konkurentsiamet on heaks kiitnud allkasutajate omandamise. Nad on sellega seoses hinnanud monopoolse käitumise võimalikkust.

(135)

Teiseks, nagu on selgitatud põhjenduses 130, on sõltumatutele kasutajatele kättesaadavad ka alternatiivsed tarneallikad, mis tagab, et sõltumatud kasutajad saavad jätkata konkureerimist Ühendkuningriigi turgudel.

(136)

Kõike eespool toodut silmas pidades ning arvesse võttes, et isegi kui on tõenäoline, et mõningaid kasutajaid mõjutavad Hiina impordi suhtes kehtestatavad meetmed teistest negatiivsemalt, on komisjon praegu seisukohal, et üldine mõju kasutajatele ning samuti võimalik piirav mõju konkurentsile on väike.

7.4. Importijate huvid

(137)

Sõltumatud importijad tegid koostööd piiratud ulatuses. Kolm importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe, kuid vaid kaks neist tegid koostööd. Nende äriühingute osa moodustas uurimisperioodil Hiinast pärit koguimpordist 37 %. Importijad on meetmete kohaldamise vastu, sest Hiina on vaieldamatult nende kõige olulisem vaatlusaluse toote tarnija.

(138)

Importijatel peaks siiski olema võimalik kanda vähemalt osa meetmete kehtestamisest tulenevast hinnatõusust üle oma klientidele. Peale selle võivad importijad hakata kasutama teisi tarneallikaid.

(139)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

7.5. Järeldus liidu huvide kohta

(140)

Pidades silmas eespool osutatut ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kehtestamist Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(141)

Mis tahes negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(142)

Peale selle, kui kaaluda dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

8. ETTEPANEK AJUTISTE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE KOHTA

(143)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(144)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaksmääratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(145)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et kõik meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, kui puudub dumpinguhinnaga import.

(146)

Selleks et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(147)

Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 1,65 %, võttes arvesse 2012. aastal sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit. Kuna dumpinguhinnaga import algas 2013. aastal, ollakse seisukohal, et 2012. aasta kasumitase kajastab kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(148)

Seevastu 2011. aasta ei ole normaalseid konkurentsitingimusi silmas pidades sobiv võrdlusaasta: nagu on selgitatud põhjenduses 107, oli liidu tootmisharu alles majanduskriisi mõjust toibumas ja tootis kahjumit. Kaebuse esitajad on tõendanud, et hinnanguline terasenõudlus Ühendkuningriigis oli 2011. aastal erakordselt madalal tasemel (25 % võrra väiksem kui 2007. aastal). Lisaks olid tootmiskulud väga suured, sest 2011. aastal oli vanametalli hind haripunktis, nagu on näidatud põhjenduses 81. Kaebuse esitajad väitsid, et Ühendkuningriigis sarrusvarraste turg oli ajutiselt häiritud, sest üks Ühendkuningriigi tootja, Thamesteel müüs enne oma likvideerimist 2012. aasta jaanuaris oma varusid, mis tõi 2011. aastal kaasa ajutise pakkumise mahu kasvu ja alandatud hinnad. Nimetatud põhjustel ei saa 2011. aastat pidada tavaliste turutingimustega perioodiks ja sihtkasumi kindlaksmääramist see ei mõjutanud.

(149)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindade – nagu need olid kindlaks tehtud hinna allalöömist käsitlevate arvutuste jaoks põhjenduses 62 – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel.

(150)

Seejärel väljendati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

(151)

Nagu on selgitatud põhjenduses 23, järeldas komisjon, et kaht koostööd teinud äriühingute rühma tuleks käsitada seotuna. Seetõttu kinnitati mõlema eksportivate tootjate rühma jaoks ühtne kahjumarginaal, mis väljendus nende individuaalse turuhinnast madalama hinnaga müügi summa suuruses protsendina nende arvestuslikest CIF-väärtustest ELi piiril.

8.2. Ajutised meetmed

(152)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit HFP sarrusvarraste impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksemale dumpingu- ja kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(153)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 3, kehtestas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote registreerimise kohustuse vastavalt määrusele (EL) 2015/2386 eesmärgiga kohaldada võimalikke dumpinguvastaseid meetmeid tagasiulatuvalt vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 4.

(154)

Arvestades eespool esitatud tähelepanekuid, tuleks impordi registreerimine kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5 lõpetada.

(155)

Menetluse käesolevas etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kehtestamise kohta.

(156)

Eespool toodu alusel on kindlaks määratud esialgsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Selleks võrreldi kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Sellest tulenevalt on kavandatud dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised:

Äriühing	Kahjumarginaal (%)	Dumpingumarginaal (%)	Ajutine dumpinguvastane tollimaksu määr (%)
Jiangyin Xicheng Steel Co., Ltd. Jiangyin	9,2	66,0	9,2
Jiangyin Ruihe Metal Products Co., Ltd. Jiangyin	9,2	66,0	9,2
Jiangsu Yonggang Group Co., Ltd. Zhangjiagang	13,0	51,5	13,0
Jiangsu Lianfeng Industrial Co., Ltd. Zhangjiagang	13,0	51,5	13,0
Zhangjiagang Hongchang High Wires Co., Ltd. Zhangjiagang	13,0	51,5	13,0
Zhangjiagang Shatai Steel Co., Ltd. Zhangjiagang	13,0	51,5	13,0
Kõik teised äriühingud	13,0	66,0	13,0

(157)

Käesoleva määrusega äriühingute kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete puhul, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(158)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (7) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(159)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile teistele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(160)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

9. LÕPPSÄTE

(161)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(162)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks betoonis kasutatavatele kõrge väsimustugevusega rauast või terasest sarrusvarrastele, mis on valmistatud rauast, legeerimata terasest või legeeritud terasest (v.a roostevabast terasest, kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, kuid sealhulgas valtsimisjärgselt väänatud; need sarrusvardad sisaldavad süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone või on valtsimisjärgselt väänatud; väsimustugevus on suurus, mis iseloomustab materjali võimet taluda korduvat pinge rakendamist ilma purunemata ja konkreetselt võime taluda rohkem kui 4,5 miljonit väsimustsüklit, kui pingesuhe (min/max) on 0,2 ning pinge ületab 150 MPa; toode on pärit Hiina Rahvavabariigist ja kuulub praegu CN-koodide ex 7214 20 00, ex 7228 30 20, ex 7228 30 41, ex 7228 30 49, ex 7228 30 61, ex 7228 30 69, ex 7228 30 70 ja ex 7228 30 89 (TARICi koodid 7214200010, 7228302010, 7228304110, 7228304910, 7228306110, 7228306910, 7228307010 ja 7228308910) alla.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse edaspidi loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:

Äriühing	Tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Jiangyin Xicheng Steel Co., Ltd., Jiangyin	9,2	C060
Jiangyin Ruihe Metal Products Co., Ltd., Jiangyin	9,2	C061
Jiangsu Yonggang Group Co., Ltd., Zhangjiagang	13,0	C062
Jiangsu Lianfeng Industrial Co., Ltd., Zhangjiagang	13,0	C063
Zhangjiagang Hongchang High Wires Co., Ltd., Zhangjiagang	13,0	C064
Zhangjiagang Shatai Steel Co., Ltd., Zhangjiagang	13,0	C065
Kõik teised äriühingud	13,0	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.” Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse Euroopa Liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Huvitatud isikud võivad 25 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

a)	taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)	esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

c)	taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

2. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõikes 4 osutatud isikud võivad 25 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitada märkusi ajutiste meetmete kohaldamise kohta.

Artikkel 3

1. Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) 2015/2386 artikli 1 kohase impordi registreerimise.

2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks maale kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu vältel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 143, 30.4.2015, lk 12.

(3) ELT L 332, 18.12.2015, lk 111.

(4) 10. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas C-687/13, punkt 68.

(5) Selle meetodi on heaks kiitnud Üldkohus kohtuasjas T-423/09 Dashiqiao vs. nõukogu, 16. detsembri 2011. aasta otsus, punktid 34–50.

(6) Otsus kohtuasjas C-315/90: Gimelec vs. komisjon, EU:C:1991:447, punktid 16–29; WTO apellatsioonikogu aruanne, 24.7.2001, WT/DS184/AB/R, punktid 181–215.

(7) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, CHAR 04/039, 1049 Brussels, Belgium.

29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 23/47

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/115,

28. jaanuar 2016,

millega tühistatakse ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus”), eriti selle artiklit 13,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

A. HINNAKOHUSTUS JA MUUD KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid”) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit”) suunatud impordi suhtes.

(2)

Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME”) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel CCCME.

(3)

Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide liitu suunatud impordi suhtes (edaspidi „vaatlusalused tooted”). Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes.

(5)

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad”) ning CCCME esitasid teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL (8) muudetud hinnakohustuse (edaspidi „hinnakohustus”) heakskiitmise lõplike meetmete kohaldamise ajaks. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustus vastu võeti, sealhulgas äriühingud Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd, Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd, Changzhou Youze Technology Co. Ltd, Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd ja Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd ning nendega seotud äriühingud Euroopa Liidus (ühine TARICi lisakood B791) (edaspidi „Trina Solar”).

(6)

Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja CCCME ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse toote, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039), ning mille on tootnud eksportivad tootjad (edaspidi „hõlmatud tooted”). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse koos „meetmeteks”.

(7)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kolmele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(8)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/1403 (11) tühistas komisjon veel ühele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(9)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/2018 (12) tühistas komisjon kahele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(10)	Komisjon algatas vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 2 Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (13) aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(11)	Komisjon algatas vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 18 Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (14) aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(12)	Samuti algatas komisjon vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 3 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 19 Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (15) osalise vahepealse läbivaatamise.

B. HINNAKOHUSTUSE TINGIMUSED JA VABATAHTLIK TÜHISTAMINE TRINA SOLARI POOLT

(13)	Hinnakohustuse puhul võib eksportiv tootja vabatahtlikult tühistada oma hinnakohustuse mis tahes hetkel selle kohaldamise ajal.

(14)	Trina Solar teatas 2015. aasta detsembris komisjonile, et soovib oma hinnakohustuse tühistada.

C. HINNAKOHUSTUSE HEAKSKIIDU TÜHISTAMINE JA LÕPLIKE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE

(15)	Seega on komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikega 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikega 9 ja hinnakohustuse tingimustega jõudnud järeldusele, et äriühingu Trina Solar hinnakohustusele antud heakskiit tuleb tühistada.

(16)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu automaatselt HRVst pärit või sealt saadetud sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on Trina Solar (TARICi lisakood: B791) alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(17)	Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele rakendusotsusega 2013/707/EL antud heakskiit ei muutu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tühistatakse hinnakohustuse heakskiit, mis on antud äriühingutele Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd, Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd, Changzhou Youze Technology Co. Ltd, Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd ja Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd ning nendega seotud äriühingutele Euroopa Liidus (ühine TARICi lisakood B791).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3) ELT L 152, 5.6.2013, lk 5.

(4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 26.

(5) ELT L 209, 3.8.2013, lk 1.

(6) ELT L 325, 5.12.2013, lk 1.

(7) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.

(8) ELT L 325, 5.12.2013, lk 214.

(9) ELT L 270, 11.9.2014, lk 6.

(10) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.

(11) ELT L 218, 19.8.2015, lk 1.

(12) ELT L 295, 12.11.2015, lk 23.

(13) ELT C 405, 5.12.2015, lk 8.

(14) ELT C 405, 5.12.2015, lk 20.

(15) ELT C 405, 5.12.2015, lk 33.

LISA

Äriühingute loetelu

Äriühingu nimi	TARICi lisakood
Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd	B798
Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd	B799
Anhui Chaoqun Power Co. Ltd	B800
Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B802
Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd	B801
Anhui Titan PV Co. Ltd	B803
Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited TBEA SOLAR CO. LTD XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT	B804
Changzhou NESL Solartech Co. Ltd	B806
Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd	B807
CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD	B808
ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd	B811
CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD	B812
CNPV Dongying Solar Power Co. Ltd	B813
CSG PVtech Co. Ltd	B814
China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd	B809
Delsolar (Wujiang) Ltd	B792
Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd	B816
EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD	B817
Era Solar Co. Ltd	B818
GD Solar Co. Ltd	B820
Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd	B821
Konca Solar Cell Co. Ltd Suzhou GCL Photovoltaic Technology Co. Ltd Jiangsu GCL Silicon Material Technology Development Co. Ltd Jiangsu Zhongneng Polysilicon Technology Development Co. Ltd GCL-Poly (Suzhou) Energy Limited GCL-Poly Solar Power System Integration (Taicang) Co. Ltd GCL SOLAR POWER (SUZHOU) LIMITED	B850
Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd	B822
Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd	B824
Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd	B826
Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd	B827
HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD	B828
Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd	B829
Jetion Solar (China) Co. Ltd Junfeng Solar (Jiangsu) Co. Ltd Jetion Solar (Jiangyin) Co. Ltd	B830
Jiangsu Green Power PV Co. Ltd	B831
Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd	B832
Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B833
Jiangsu Runda PV Co. Ltd	B834
Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd	B835
Jiangsu Seraphim Solar System Co. Ltd	B836
Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd	B837
Jiangsu Sinski PV Co. Ltd	B838
Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd	B839
Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd	B840
Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd	B841
Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd	B793
Jiangyin Hareon Power Co. Ltd Hareon Solar Technology Co. Ltd Taicang Hareon Solar Co. Ltd Hefei Hareon Solar Technology Co. Ltd Jiangyin Xinhui Solar Energy Co. Ltd Altusvia Energy (Taicang) Co. Ltd	B842
Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd	B843
JingAo Solar Co. Ltd Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd Hefei JA Solar Technology Co. Ltd Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd	B794
Jinko Solar Co. Ltd Jinko Solar Import and Export Co. Ltd ZHEJIANG JINKO SOLAR CO. LTD ZHEJIANG JINKO SOLAR TRADING CO. LTD	B845
Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd	B795
Juli New Energy Co. Ltd	B846
Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd	B847
King-PV Technology Co. Ltd	B848
Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan)	B849
Lightway Green New Energy Co. Ltd Lightway Green New Energy(Zhuozhou) Co. Ltd	B851
MOTECH (SUZHOU) RENEWABLE ENERGY CO. LTD	B852
Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd	B853
NICE SUN PV CO. LTD LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD	B854
Ningbo Huashun Solar Energy Technology Co. Ltd	B856
Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd	B857
Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd	B858
Ningbo Osda Solar Co. Ltd	B859
Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	B860
Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd	B861
Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd	B862
Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd	B863
Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd	B864
Perlight Solar Co. Ltd	B865
Phono Solar Technology Co. Ltd Sumec Hardware & Tools Co. Ltd	B866
RISEN ENERGY CO. LTD	B868
SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD	B869
SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD	B870
Shanghai BYD Co. Ltd BYD(Shangluo)Industrial Co. Ltd	B871
Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd Shanghai Chaori International Trading Co. Ltd	B872
Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd	B873
SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD	B874
SHANGHAI SOLAR ENERGY S&T CO. LTD Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd	B875
Shanghai ST Solar Co. Ltd Jiangsu ST Solar Co. Ltd	B876
Shenzhen Sacred Industry Co.Ltd	B878
Shenzhen Topray Solar Co. Ltd Shanxi Topray Solar Co. Ltd Leshan Topray Cell Co. Ltd	B880
Sopray Energy Co. Ltd Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd	B881
SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd	B882
SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD	B883
TDG Holding Co. Ltd	B884
Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd	B885
Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd	B886
Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd	B877
Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd	B879
Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd	B889
Wuxi Saijing Solar Co. Ltd	B890
Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd	B891
Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd	B892
Wuxi Suntech Power Co. Ltd Suntech Power Co. Ltd Wuxi Sunshine Power Co. Ltd Luoyang Suntech Power Co. Ltd Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd	B796
Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd Wuxi Machinery & Equipment Import & Export Co. Ltd Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd	B893
Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd	B896
Xi'an LONGi Silicon Materials Corp. Wuxi LONGi Silicon Materials Co. Ltd	B897
Years Solar Co. Ltd	B898
Yingli Energy (China) Co. Ltd Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd	B797
Yuhuan BLD Solar Technology Co. Ltd Zhejiang BLD Solar Technology Co. Ltd	B899
Yuhuan Sinosola Science & Technology Co.Ltd	B900
Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd	B902
Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd	B903
Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd	B904
Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd	B905
Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd	B906
Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd	B907
Zhejiang Koly Energy Co. Ltd	B908
Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd	B910
Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B911
Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd	B912
Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd	B914
Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd	B915
Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd	B916
Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd	B917
Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD	B918
Zhejiang Xiongtai Photovoltaic Technology Co. Ltd	B919
ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD	B920
Zhongli Talesun Solar Co. Ltd	B922

29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 23/65

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/119,

28. jaanuar 2016,

millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (1).

(2)	Otsuses 2011/72/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2016. Nimetatud otsuse läbivaatamise tulemusel tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada 31. jaanuarini 2017. Kandeid 48 isiku kohta tuleks muuta.

(3)	Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/72/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Käesolev otsus kehtib kuni 31. jaanuarini 2017. Otsus vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”

2)	Otsuse 2011/72/ÜVJP lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A.G. KOENDERS

(1) Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, 2.2.2011, lk 62).

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE JA ÜKSUSTE LOETELU

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus
1.	Zine El Abidine Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneesia endine president, sündinud 3. septembril 1936 Hamman-Sousse'is, Selma HASSENI poeg, abielus Leïla TRABELSIGA, kasutab isikutunnistust nr 00354671.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses avaliku sektori vahendite omastamisega avaliku võimu kandja poolt; ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses süüteoga, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
2.	Leila Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 24. oktoobril 1956 Tunises, Saida DHERIFI tütar, abielus Zine El Abidine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 00683530.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
3.	Moncef Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 4. märtsil 1944 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Yamina SOUIEIGA, tegevdirektor, elukoht 11 rue de France, Radès Ben Arous, kasutab isikutunnistust nr 05000799.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
4.	Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 7. jaanuaril 1980 Șabhās Liibüas, Yamina SOUIEI poeg, tegevdirektor, abielus Inès LEJRIGA, elukoht Résidence de l'Etoile du Nord, suite B 7. korrusel, korter nr 25, Centre urbain du nord, Cité El Khadra, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04524472.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine Banque Nationale Agricole'i tegevjuht) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
5.	Fahd Mohamed Sakher Ben Moncef Ben Mohamed Hfaiez MATERI	Tuneeslane, sündinud 2. detsembril 1981 Tunises, Naïma BOUTIBA poeg, abielus Nesrine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 04682068.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega Tuneesia avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja, endise presidendi Ben Ali, õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
6.	Nesrine Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 16. jaanuaril 1987 Tunises, Leïla TRABELSI tütar, abielus Fahd Mohamed Sakher MATERIGA, kasutab isikutunnistust nr 00299177.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
7.	Halima Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 17. juulil 1992 Tunises, Leïla TRABELSI tütar, elukoht presidendipalees, kasutab isikutunnistust nr 09006300.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
8.	Belhassen Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 5. novembril 1962 Tunises, Saida DHERIFI poeg, tegevdirektor, elukoht 32 rue Hédi Karray, El Menzah, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00777029.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
9.	Mohamed Naceur Ben Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 24. juunil 1948 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Nadia MAKNIGA, põllumajandusettevõtte juhi esindaja, elukoht 20 rue El Achfat, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00104253.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
10.	Jalila Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 19. veebruaril 1953 Radèsis, Saida DHERIFI tütar, abielus Mohamed MAHJOUBIGA, tegevdirektor, elukoht 21 rue d'Aristote, Carthage Salammbô, kasutab isikutunnistust nr 00403106.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
11.	Mohamed Imed Ben Mohamed Naceur Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 26. augustil 1974 Tunises, Najia JERIDI poeg, ettevõtja, elukoht 124 avenue Habib Bourguiba, Carthage presidence, kasutab isikutunnistust nr 05417770.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
12.	Mohamed Adel Ben Mohamed Ben Rehouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 26. aprillil 1950 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Souad BEN JEMIAGA, tegevdirektor, elukoht 3 rue de la Colombe, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00178522.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
13.	Mohamed Mourad Ben Mohamed Ben Rehouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 25. septembril 1955 Tunises, Saida DHERIFI poeg, abielus Hela BELHAJIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 20 rue Ibn Chabat, Salammbô, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05150331.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
14.	Samira Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 27. detsembril 1958, Saida DHERIFI tütar, abielus Mohamed Montassar MEHERZIGA, müügidirektor, elukoht 4 rue Taoufik EI Hakim, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 00166569.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks; ning seoses kaasa aitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.
15.	Mohamed Montassar Ben Kbaier Ben Mohamed MEHERZI	Tuneeslane, sündinud 5. mail 1959 La Marsas, Fatma SFARI poeg, abielus Samira TRABELSIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 4 rue Taoufik El Hakim, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 00046988.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
16.	Nefissa Bent Mohamed Ben Rhouma TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 1. veebruaril 1960, Saida DHERIFI tütar, abielus Habib ZAKIRIGA, elukoht 4 rue de la Mouette, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00235016.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
17.	Habib Ben Kaddour Ben Mustapha BEN ZAKIR	Tuneeslane, sündinud 5. märtsil 1957, Saida BEN ABDALLAHI poeg, abielus Nefissa TRABELSIGA, kinnisvaraarendaja, elukoht 4 rue Ennawras, Gammarth Supérieur, kasutab isikutunnistust nr 00547946.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
18.	Moez Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 3. juulil 1973 Tunises, Yamina SOUIEI poeg, tegevdirektor, kinnisvaraarendaja, elukoht korterelamu Amine El Bouhaira, rue du Lac Turkana, Les Berges du Lac, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05411511.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
19.	Lilia Bent Noureddine Ben Ahmed NACEF	Tuneeslane, sündinud 25. juunil 1975 Tunises, Mounira TRABELSI (Leila TRABELSI õde) tütar, tegevdirektor, abielus Mourad MEHDOUIGA, elukoht 41 rue Garibaldi, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05417907.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
20.	Mourad Ben Hédi Ben Ali MEHDOUI	Tuneeslane, sündinud 3. mail 1962 Tunises, Neila BARTAJI poeg, abielus Lilia NACEFIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 41 rue Garibaldi, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05189459.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
21.	Houssem Ben Mohamed Naceur Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 18. septembril 1976, Najia JERIDI poeg, ettevõtte tegevjuht, elukoht lotissement Erriadh. 2, Gammarth, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05412560.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
22.	Bouthaina Bent Moncef Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 4. detsembril 1971, Yamina SOUIEI tütar, tegevdirektor, elukoht 2 rue El Farrouj, La Marsa, kasutab isikutunnistust nr 05418095.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
23.	Nabil Ben Abderrazek Ben Mohamed TRABELSI	Tuneeslane, sündinud 20. detsembril 1965, Radhia MATHLOUTHI poeg, abielus Linda CHERNIGA, Tunisairi bürooametnik, elukoht 12 rue Taieb Mhiri, Le Kram, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00300638.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
24.	Mehdi Ben Ridha Ben Mohamed BEN GAIED	Tuneeslane, sündinud 29. jaanuaril 1988, Kaouther Feriel HAMZA poeg, ettevõtte Stafiem – Peugeot tegevjuht, elukoht 4 rue Mohamed Makhlouf – El Manar.2-Tunis.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
25.	Mohamed Slim Ben Mohamed Hassen Ben Salah CHIBOUB	Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1959, Leïla CHAIBI poeg, abielus Dorsaf BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht rue du Jardin, Sidi Bousaid, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00400688.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
26.	Dorsaf Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 5. juulil 1965 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Mohamed Slim CHIBOUBIGA, elukoht 5 rue El Montazah, Sidi Bousaid, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 00589759.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
27.	Sirine Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 21. augustil 1971 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Mohamed Marouene MABROUKIGA, välisministeeriumi nõunik, kasutab isikutunnistust nr 05409131.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
28.	Mohamed Marouen Ben Ali Ben Mohamed MABROUK	Tuneeslane, sündinud 11. märtsil 1972 Tunises, Jaouida El BEJI poeg, abielus Sirine BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 8 rue du Commandant Béjaoui, Carthage, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04766495.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
29.	Ghazoua Bent Zine El Abidine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 8. märtsil 1963 Le Bardos, Naïma EL KEFI tütar, abielus Slim ZARROUKIGA, arst, elukoht 49 avenue Habib Bourguiba, Carthage, kasutab isikutunnistust nr 00589758.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
30.	Slim Ben Mohamed Salah Ben Ahmed ZARROUK	Tuneeslane, sündinud 13. augustil 1960 Tunises, Maherzia GUEDIRA poeg, abielus Ghazoua BEN ALIGA, ettevõtte tegevjuht, elukoht 49 avenue Habib Bourguiba, Carthage, kasutab isikutunnistust nr 00642271.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
31.	Farid Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 22. novembril 1949 Hammam-Sousse'is, Selma HASSENI poeg, fotoajakirjanik Saksamaal, elukoht 11 rue Sidi el Gharbi, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02951793.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
32.	Faouzi Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 13. märtsil 1947 Hammam-Sousse'is, abielus Zohra BEN AMMARIGA, tegevdirektor, elukoht El Moez, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02800443.	Isik (surnud), kelle tegevuse suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
33.	Hayet Bent Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 16. mail 1952 Hammam-Sousse'is, Selma HASSENI tütar, abielus Fathi REFATIGA, Tunisairi esindaja, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02914657.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
34.	Najet Bent Haj Hamda Ben Raj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 18. septembril 1956 Sousse'is, Selma HASSENI tütar, abielus Sadok Habib MHIRIGA, ettevõtte juht, elukoht avenue de l'Imam Muslim, Khezama ouest-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 02804872.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
35.	Slaheddine Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 28. oktoobril 1938, Selma HASSENI poeg, pensionär, Selma MANSOURI lesk, elukoht 255 cité El Bassatine, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 02810614.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
36.	Kaïs Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 21. oktoobril 1969 Tunises, Selma MANSOURI poeg, abielus Monia CHEDLIGA, tegevdirektor, elukoht avenue Hédi Nouira, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04180053.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
37.	Hamda Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 29. aprillil 1974 Monastiris, Selma MANSOURI poeg, vallaline, ettevõtte juht, elukoht 83 Cap Marina, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04186963.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
38.	Najmeddine Ben Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 12. oktoobril 1972 Monastiris, Selma MANSOURI poeg, vallaline, kaubanduslik ekspordi- ja imporditegevus, avenue Mohamed Salah Sayadi, Skanes, Monastir, kasutab isikutunnistust nr 04192479.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
39.	Najet Bent Slaheddine Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 8. märtsil 1980 Monastiris, Selma MANSOURI tütar, abielus Zied JAZIRIGA, ettevõtte sekretär, elukoht rue Abu Dhar El Ghafari, Khezama est, Sousse, kasutab isikutunnistust nr 06810509.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
40.	Douraied Ben Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 8. oktoobril 1978 Hammam-Sousse'is, Hayet BEN ALI poeg, ettevõtte direktor, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05590835.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
41.	Akrem Ben Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 9. augustil 1977 Hammam-Sousse'is, Hayet BEN ALI poeg, tegevdirektor, elukoht 17 avenue de la République, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05590836.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
42.	Ghazoua Bent Hamed Ben Taher BOUAOUINA	Tuneeslane, sündinud 30. augustil 1982 Monastiris, Hayet BEN ALI tütar, abielus Badreddine BENNOURIGA, elukoht rue Ibn Maja, Khezama est, Sousse, kasutab isikutunnistust nr 08434380.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
43.	Imed Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 13. jaanuaril 1970 Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, osakonnajuhataja Tunisairis, elukoht Résidence les Jardins, krt 8C Block b, El Menzah 8, l'Ariana, kasutab isikutunnistust nr 05514395.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
44.	Naoufel Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 22. oktoobril 1967 Hammam-Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, transpordiministeeriumi erinõunik, elukoht 4 avenue Tahar SFAR, El Manar 2, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 05504161.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
45.	Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF	Tuneeslane, sündinud 3. jaanuaril 1973 Sousse'is, Naïma BEN ALI poeg, abielus Lamia JEGHAMIGA, tegevdirektor, elukoht 13 lotissement Ennakhil, Kantaoui, Hammam- Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05539378.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
46.	Mehdi Ben Tijani Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 27. oktoobril 1966 Pariisis, Paulette HAZATI poeg, ettevõtte direktor, elukoht Chouket El Arressa, Hammam-Sousse, kasutab isikutunnistust nr 05515496 (topeltkodakondsus).	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
47.	Slim Ben Tijani Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneesia ja Prantsusmaa kodanik; sündinud 6. aprillil 1971 (või 16. aprillil vastavalt tema Tuneesia isikutunnistusele) Le Petit Quevillys (76); Tijani BEN ALI (sündinud 9. veebruaril 1932) ja Paulette HAZETI (või HAZATI) (sündinud 23. veebruaril 1936) poeg; abielus Amel SAIEDIGA (või SAIDIGA); tegevdirektor; vastavalt Tuneesia isikutunnistusele nr 00297112 on elukoht Chouket El Arressa, Hammam-Sousse; vastavalt Prantsusmaa isikutunnistusele nr 111277501841 on elukoht 14 esplanade des Guinandiers, Bailly Romainvilliers (77).	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.
48.	Sofiene Ben Habib Ben Haj Hamda BEN ALI	Tuneeslane, sündinud 28. augustil 1974 Tunises, Leila DEROUICHE'I poeg, müügidirektor, elukoht 23 rue Ali Zlitni, El Manar 2, Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04622472.	Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasa aitamisega avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasa aitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; ning seoses avaliku võimu kandja õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks.

29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 23/82

ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2016,

16. detsember 2015,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1., 3., 4. ja 7. lisa [2016/122]

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (edaspidi „kokkulepe”), eriti selle artikli 52 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 esimese taande kohaselt peab ühiskomitee võtma vastu 1., 3., 4. ja 7. lisa läbivaatamise otsused.

(2)	1. lisa on viimati muudetud ühiskomitee 6. detsembri 2013. aasta otsusega 1/2013 (1).

(3)

Kokkuleppega reguleeritud valdkondades on vastu võetud uued Euroopa Liidu õigusaktid. 1., 3., 4. ja 7. lisa tuleks muuta, et võtta arvesse Euroopa Liidu asjaomaste õigusaktide muudatusi. Õigusselguse ja lihtsustamise huvides tuleks kokkuleppe 1., 3., 4. ja 7. lisa asendada käesoleva otsuse lisadega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kokkuleppe 1. lisa asendatakse käesoleva otsuse 1. lisaga.

2. Kokkuleppe 3. lisa asendatakse käesoleva otsuse 2. lisaga.

3. Kokkuleppe 4. lisa asendatakse käesoleva otsuse 3. lisaga.

4. Kokkuleppe 7. lisa asendatakse käesoleva otsuse 4. lisaga.

Artikkel 2

Kaubavedude suhtes, mis toimuvad Šveitsis registreeritud mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega on 3,5 kuni 6 tonni, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 (2) artikli 3 kohase tegevusloa omamise nõuet alles alates 1. jaanuarist 2018.

Artikkel 3

Kokkuleppe artiklis 9 esitatud viiteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 881/92 (3) käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1072/2009 ja kokkuleppe artiklis 17 esitatud viiteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 684/92 (4) käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 (5).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Brüssel, 16. detsember 2015

Euroopa Liidu nimel

eesistuja

Fotis KARAMITSOS

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Šveitsi delegatsiooni juht

Peter FÜGLISTALER

(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 79.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(3) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 881/92, 26. märts 1992, turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi (ELT L 95, 9.4.1992, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 684/92, 16. märts 1992, bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (ELT L 74, 20.3.1992, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

1. LISA

„1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidega samaväärseid õigusnorme.

Liidu õiguse asjaomased sätted

1. JAGU – TEGEVUSALALE LUBAMINE

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Seoses käesoleva kokkuleppega:

a)	vabastavad Euroopa Liit ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

b)	võib Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis a märgitud riikide kodanikud juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Liiduga ning tema nõusolekul;

c)	määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta) ei kohaldata.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Seoses käesoleva kokkuleppega ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1073/2009 V peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta).

—	Komisjoni otsus 2009/992/EL, 17. detsember 2009, riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1213/2010, 16. detsember 2010, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad (ELT L 335, 18.12.2010, lk 21).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 361/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

2. JAGU – SOTSIAALSED STANDARDID

—	Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8), viimati muudetud komisjoni 30. oktoobri 2014. aasta määrusega (EL) nr 1161/2014 (ELT L 311, 31.10.2014, lk 19).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/2009 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35), viimati muudetud komisjoni 30. jaanuari 2009. aasta direktiiviga 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.1.2009, lk 45).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 581/2010, 1. juuli 2010, salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta (ELT L 168, 2.7.2010, lk 16).

3. JAGU – TEHNIKAALASED ÕIGUSNORMID

Mootorsõidukid

—	Nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ, 6. veebruar 1970, mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16), viimati muudetud komisjoni 14. juuni 2007. aasta direktiiviga 2007/34/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 49).

—

Nõukogu direktiiv 88/77/EMÜ, 3. detsember 1987, liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33), viimati muudetud komisjoni 10. aprilli 2001. aasta direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

—

Nõukogu direktiiv 91/671/EMÜ, 16. detsember 1991, alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26), viimati muudetud komisjoni 27. veebruari 2014. aasta rakendusdirektiiviga 2014/37/EL (ELT L 59, 28.2.2014, lk 32).

—	Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

—

Nõukogu direktiiv 92/24/EMÜ, 31. märts 1992, milles käsitletakse kiiruspiirikuid ja samalaadseid teatavate kategooriate mootorsõidukite sisseehitatud kiiruse piiramise süsteeme (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 154), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiviga 2004/11/EÜ (EÜT L 44, 14.2.2004, lk 19).

—

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

—	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2411/98, 3. november 1998, mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/30/EÜ, 6. juuni 2000, ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1), viimati muudetud komisjoni 5. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/47/EL (ELT L 173, 8.7.2010, lk 33).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/55/EÜ, 28. september 2005, liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1), viimati muudetud komisjoni 18. juuli 2008. aasta direktiiviga 2008/74/EÜ (ELT L 192, 19.7.2008, lk 51).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 31. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 133/2014 (ELT L 47, 18.2.2014, lk 1).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1), viimati muudetud komisjoni 12. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 627/2014 (ELT L 174, 13.6.2014, lk 28).

Ohtlike kaupade vedu

—	Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/54/EÜ (EÜT L 162, 21.6.2008, lk 11).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 21. novembri 2014. aasta direktiiviga 2014/103/EL (ELT L 335, 22.11.2014, lk 15).

Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

1. Maanteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RO – a – CH – 1

Teema: ÜRO numbri 1 202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b ja punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO – a – CH – 2

Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata konteinerite ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt c (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO – a – CH – 3

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamise ja identifitseerimise määrusi ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.6.3.10 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RO – bi – CH – 1

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.7 (SDR; RS 741.621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO – bi – CH – 2

Teema: ilutulestike tagasivedu.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.8 (SDR; RS 741.621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO – bi – CH – 3

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: punkt 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: Sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: Šveitsi Konföderatsiooni keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja sideministeeriumi (DETEC) 30. septembri 2008. aasta juhised ohtlike kaupade autoveo kohta.

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Punktide 1.3. ja 8.2.3. nõudeid kohaldatakse ka kõnesoleval juhul.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

2. Raudteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RA – a – CH – 1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide käesoleva direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: lubatud on paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742.401.6) ning ohtlike kaupade maanteevedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 6.14 (SDR, RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RA – a – CH – 2

Teema: Veodokument.

Viide käesoleva direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis kasutatakse üldmõistet ja lisas loetletakse eespool esitatud viite kohaselt nõutavad andmed.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742.401.6).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL, 16. juuni 2010, transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

4. JAGU – RAUDTEEGA SEOTUD JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUSED

—	Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

—	Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

—	Nõukogu direktiiv 95/19/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44), viimati muudetud komisjoni 9. juuli 2014. aasta direktiiviga 2014/88/EL (ELT L 201, 10.7.2014, lk 9).

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007, 13. juuni 2007, ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9), muudetud komisjoni 10. mai 2011. aasta määrusega (EL) nr 445/2011 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni otsus 2007/756/EÜ, 9. november 2007, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30), muudetud komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsusega 2011/107/EL (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta direktiiviga 2014/38/EL (ELT L 70, 11.3.2014, lk 20).

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 352/2009, 24. aprill 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (ELT L 108, 29.4.2009, lk 4).

—

Komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1158/2010, 9. detsember 2010, raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1169/2010, 10. detsember 2010, raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 201/2011, 1. märts 2011, lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta (ELT L 57, 2.3.2011, lk 8).

—	Komisjoni otsus 2011/275/EL, 26. aprill 2011, üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 126, 14.5.2011, lk 53), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 445/2011, 10. mai 2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11), viimati muudetud komisjoni 25. veebruari 2015. aasta määrusega (EL) 2015/302 (ELT L 55, 26.2.2015, lk 2).

—	Komisjoni rakendusotsus 2011/633/EL, 15. september 2011, raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).

—	Komisjoni rakendusotsus 2011/665/EL, 4. oktoober 2011, lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

—	Komisjoni otsus 2012/88/EL, 25. jaanuar 2012, üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1), viimati muudetud komisjoni 5. jaanuari 2015. aasta otsusega (EL) 2015/14 (ELT L 3, 7.1.2015, lk 44).

—

Komisjoni otsus 2012/757/EL, 14. november 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1), muudetud komisjoni 2. detsembri 2013. aasta otsusega 2013/710/EL (ELT L 323, 4.12.2013, lk 35).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1078/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 321/2013, 13. märts 2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1), muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1236/2013 (ELT L 322, 3.12.2013, lk 23).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1301/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1302/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1303/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus” (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1304/2014, 26. november 2014, üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1305/2014, 11. detsember 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 62/2006 (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438).

5. JAGU – MUUD VALDKONNAD

—	Nõukogu direktiiv 92/82/EMÜ, 19. oktoober 1992, mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ, 19. november 2008, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).”

2. LISA

„3. LISA

EUROOPA ÜHENDUS

a) (Pantone 290 helesinist värvi või sellele värvile võimalikult sarnast värvi tselluloospaber, suurusega DIN A4 (100 g/m2 või rohkem))

(Tegevusloa esimene lehekülg)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

Tegevusluba välja andva liikmesriigi eraldustähis (1)

Pädeva asutuse nimi

TEGEVUSLUBA nr …

või

TÕESTATUD KOOPIA nr …

veoste rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest

Käesolev tegevusluba annab õiguse (2) …

…

tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ja vastavalt käesoleva tegevusloa üldsätetele.

Märkused: …
…
Käesolev tegevusluba kehtib alates ….	kuni …
Välja antud (koht) …,	(kuupäev) …
… (3)

b) (Tegevusloa teine leht)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

ÜLDSÄTTED

Käesolev tegevusluba antakse välja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba annab omanikule õiguse tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil ja vajaduse korral vastavalt käesoleva loa tingimustele:

—	kui reisi lähte- ja sihtkoht on kahes erinevas liikmesriigis, olenemata sellest, kas vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi kaudu;

—	liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, olenemata sellest, kas vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi kaudu;

—	kolmandate riikide vahel, kui vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kaudu,

ja sellise veoga seotud tühisõit.

Juhul kui vedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kehtib käesolev tegevusluba veo selle osa suhtes, mis tehakse ühenduses. See kehtib selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, üksnes pärast seda, kui ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud vajalik kokkulepe kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba on isiklik ja omanik ei või seda üle anda.

Juhitunnistuse välja andnud liikmesriigi pädev asutus võib selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui selle omanik:

—	ei ole täitnud kõiki tegevusloa kasutamise tingimusi,

—	esitas tegevusloa andmiseks või uuendamiseks vajalike andmete hulgas ebaõiget teavet.

Veoettevõtja säilitab tegevusloa originaali.

Tegevusloa kinnitatud ärakirja hoitakse sõidukis (4). Ühendatud autorongi puhul peab tegevusluba kuuluma mootorsõiduki juurde. See kehtib ühendatud autorongi suhtes ka juhul, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud või tegevusloa omaniku nimel liiklusesse lubatud või kui see on registreeritud või lubatud liiklusesse mõnes muus riigis.

Kontrollima volitatud kontrollametniku nõudmisel tuleb tegevusluba talle esitada.

Tegevusloa valdaja peab iga liikmesriigi territooriumil täitma selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, eelkõige vedude ja liikluse osas.”

(1) Liikmesriikide eraldustähised on järgmised: B – Belgia, BG – Bulgaaria, CZ – Tšehhi Vabariik, DK – Taani, D – Saksamaa, EST – Eesti, IRL – Iirimaa, GR – Kreeka, E – Hispaania, F – Prantsusmaa, HR – Horvaatia, I – Itaalia, CY – Küpros, LV – Läti, LT – Leedu, L – Luksemburg, H – Ungari, MT – Malta, NL – Madalmaad, A – Austria, PL – Poola, P – Portugal, RO – Rumeenia, SLO – Sloveenia, SK – Slovakkia, FIN – Soome, S – Rootsi, UK – Ühendkuningriik.

(2) Veoettevõtja nimi või ärinimi ja täielik aadress.

(3) Tegevusloa välja andnud pädeva asutuse allkiri ja tempel.

(4) „Sõiduk” on liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult veoste veoks.

3. LISA

„4. LISA

VEOD, MIS ON VABASTATUD KÕIGIST TEGEVUS- JA VEOLUBADE NÕUETEST, NING SELLISTE VEDUDEGA SEOTUD TÜHISÕIDUD.

Postivedu universaalteenusena.

Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu.

Veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni.

Kaubavedu mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud;

b)	reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;

c)	sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad;

veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/1/EÜ (1).

Seda sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis;

e)	kaubavedu peab olema ettevõtjale ainult lisategevusala.

Meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike kaupade vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral.”

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

4. LISA

„7. LISA

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEEDU

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Liinivedu

1.1. Liinivedu on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja varem kindlaksmääratud peatustes. Liinivedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Liiniveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle tingimusi võib muuta.

1.2. Mis tahes veoettevõtja korraldatav teatavate reisijaterühmade vedu, millest muud reisijad on välja arvatud, loetakse liiniveoks, kui see teenus toimub vastavalt punktile 1.1. Niisugust teenust nimetatakse eriotstarbeliseks liiniveoks.

Eriotstarbeliste liinivedude alla kuuluvad:

a)	töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b)	õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

Eriotstarbelise liiniveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

1.3. Selliste paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamise, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui olemasolevad liiniveod, olemasolevate liinivedudega võrreldes teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui olemasolevate liinivedude puhul.

2. Juhuveod

2.1. Juhuveod on veod, mis ei kuulu liinivedude, sealhulgas eriotstarbeliste liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või veoettevõtja enda algatusel kokku pandud reisijaterühmi.

Selliste paralleel- või ajutiste vedude korraldamiseks, mis on võrreldavad olemasolevate liinivedudega ja millega teenindatakse sama klientuuri, on vaja I jaotises sätestatud korra kohast luba.

2.2. Punktis 2 osutatud veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

2.3. Edasi-tagasivedusid koos majutusega võib pakkuda veoettevõtjate rühm, mis tegutseb sama töövõtja nimel.

Selliste veoettevõtjate nimed ja vajaduse korral teel olevad ümberistumiskohad teatatakse Euroopa Liidu asjaomaste liikmesriikide ja Šveitsi pädevatele asutustele ühiskomitee kindlaks määratud korras.

3. Vedu omal kulul

Omal kulul toimuvad veod on veod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

—	veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

—

kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule või ta on need omandanud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisinglepingu alusel ja neid juhivad füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt tööle võetud isik või ettevõtja poolt tööle võetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad.

I jagu

LIINIVEOD, MILLEKS ON VAJA LUBA

Artikkel 2

Loa liik

1. Load antakse välja veoettevõtja nimele; transpordiettevõtja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Käesoleva lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud veoettevõtja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama kokkuleppe artiklis 17 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on liinivedude teostamiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude teostamist, ning teistele antakse koopiad. Loale märgitakse kõigi ettevõtjate nimed.

2. Loa maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat.

3. Loale märgitakse järgmised andmed:

a)	veoteenuse liik;

b)	veomarsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

c)	loa kehtivusaeg;

d)	peatused ja sõiduplaan.

4. Luba on kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 361/2014 (1) sätestatud näidisega.

5. Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teostada liinivedusid lepinguosaliste territooriumidel.

6. Liiniveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid.

Sellisel juhul peab veoettevõtja tagama, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

—	liiniloa koopia;

—	liiniveo ettevõtja ja lisasõidukid taganud ettevõtja vahelise lepingu koopia või samaväärne dokument;

—	Euroopa Liidu veoettevõtja puhul liiniveoks lisasõidukid tagavale ettevõtjale antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või Šveitsi veoettevõtja puhul samaväärse Šveitsi tegevusloa tõestatud koopia.

Artikkel 3

Loataotluste esitamine

1. Euroopa Liidu ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 (2) artikliga 7 ja Šveitsi ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas reisijatevedu käsitleva 4. novembri 2009. aasta määruse (3) 3. peatüki sätetega. Vedude puhul, mille osutamiseks ei ole Šveitsis luba vaja, kuid Euroopa Liidus on, esitavad luba taotlevad Šveitsi ettevõtjad oma taotlused pädevatele Šveitsi asutustele, kui selliste vedude lähtepunkt on Šveitsis.

2. Taotlused on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

3. Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab, eelkõige sõiduplaani, mis võimaldab kontrollida, kas järgitakse puhke- ja sõiduaega käsitlevaid õigusakte; Euroopa Liidu veoettevõtjad esitavad koopia ühenduse tegevusloast, mis hõlmab bussiga rahvusvahelise reisijateveo teostamist rendi või tasu eest, ning Šveitsi veoettevõtjad esitavad koopia samaväärsest tegevusloast, mis väljastatakse Šveitsis liiniveo ettevõtjale.

Artikkel 4

Loa andmise kord

1. Load antakse välja nende lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel, kelle territooriumil reisijaid peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja Euroopa Liidu nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse sõitjaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

2. Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsusest kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus avaldus nõusoleku saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui selle aja jooksul ei ole lubade andmisega tegelev asutus vastust saanud, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ning lubade andmisega tegelev asutus väljastab loa. Kui lepinguosaliste pädevatelt asutustelt, kelle nõusolekut on küsitud, saadakse negatiivne otsus, sisaldab see piisavaid põhjendusi.

3. Kui lõigetes 7 ja 8 ei ole sätestatud teisiti, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsuse avalduse kohta nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil veoettevõtja taotluse esitas.

4. Luba ei anta:

a)	kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati;

kui taotleja ei ole varasemal ajal järginud maanteetransporti käsitlevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige rahvusvahelise reisijateveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on tõsiselt rikkunud maanteetransporti käsitlevaid õigusakte, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide juhtimis- ja puhkeaja eeskirju;

c)	kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

kui ühe lepinguosalise pädev asutus otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et asjaomane vedu mõjutaks oluliselt samaväärsete teenuste (mis on hõlmatud lepinguosalise õigusaktidega kooskõlas oleva ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga) elujõulisust asjaomases piirkonnas. Sellisel juhul kehtestab pädev asutus mittediskrimineerival alusel kriteeriumid, et määrata kindlaks, kas osutatav teenus mõjutaks oluliselt eespool nimetatud samaväärse teenuse elujõulisust, ning ühiskomitee taotlusel edastab talle need;

e)	kui ühe lepinguosalise pädev asutus otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et teenuse põhieesmärk ei ole vedada sõitjaid lepinguosalistes riikides asuvate peatuste vahel.

Kui olemasolev rahvusvaheline bussiveoteenus mõjutab erandlikel põhjustel, mida ei olnud loa andmise ajal võimalik ette näha, oluliselt samaväärsete teenuste (mis on hõlmatud lepinguosalise õigusaktidega kooskõlas oleva ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga) elujõulisust asjaomases piirkonnas, võib kokkuleppeosalise pädev asutus ühiskomitee nõusolekul peatada või tunnistada kehtetuks rahvusvahelise bussiveoteenuse loa, teatades sellest veoettevõtjale kuus kuud ette.

Asjaolu, et veoettevõtja pakub madalamaid hindu kui teised maanteeveoettevõtjad või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised maanteeveoettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5. Lubade väljastamisega tegelev asutus võib lükata taotluse tagasi ainult käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatel põhjustel.

6. Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppele jõudmise menetluse tulemusena ei saavutata kokkulepet, võib küsimuse saata ühiskomiteele.

7. Ühiskomitee teeb võimalikult kiiresti otsuse, mis jõustub 30 päeva möödumisel sellest, kui otsusest teatati Šveitsile ja Euroopa Liidu asjaomastele liikmesriikidele.

8. Lubade andmisega tegelev asutus teatab pärast käesolevas artiklis sätestatud korra täitmist kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile vajadusel loa koopia.

Artikkel 5

Lubade väljastamine ja pikendamine

1. Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast artiklis 4 nimetatud korra täitmist loa või keeldub ametlikult luba andmast.

2. Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb esitada keeldumise põhjused. Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele võimaluse kasutada oma õigusi, kui nende taotlus lükatakse tagasi.

3. Käesoleva lisa artiklit 4 kohaldatakse muu hulgas loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi, eelkõige piletihindu ja sõiduplaane muudetakse vaid vähesel määral, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teise lepinguosalise pädevatele asutustele vaid muudatustega seotud teabe.

Artikkel 6

Loa aegumine

Loa aegumise puhul tuleb järgida korda, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklis 10 ja reisijatevedu käsitleva määruse artiklis 46.

Artikkel 7

Veoettevõtjate kohustused

1. Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad liinivedude ettevõtjaid kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga transporditeenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva lisa artikli 2 lõikega 3.

2. Veoettevõtjad avaldavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3. Šveitsil ja Euroopa Liidu asjaomastel liikmesriikidel on võimalik ühisel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta liinivedude teostamise tingimusi.

II jagu

JUHUVEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA

Artikkel 8

Kontrolldokument

1. Käesoleva kokkuleppe artikli 18 lõikes 1 nimetatud teenuseid osutatakse kontrolldokumendi (sõidulehe) alusel.

2. Juhuvedusid tegev veoettevõtja täidab sõidulehe enne iga reisi.

3. Sõidulehtede kaustu jagavad Šveitsi või selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevad asutused, kus on veoettevõtja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

4. Kontrolldokumendi näidis ja selle kasutamise moodus on sätestatud määruses (EL) nr 361/2014.

5. Kokkuleppe artikli 18 lõikes 2 osutatud veoteenuste puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrolldokumendina.

Artikkel 9

Sertifikaat

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 6 osutatud sertifikaadi väljastab Šveitsi või Euroopa Liidu selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud.

Sertifikaat on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

III jagu

KONTROLLIMINE JA KARISTUSED

Artikkel 10

Sõidupiletid

1. Liiniveoteenuseid (välja arvatud eriotstarbelisi liinivedusid) osutavad veoettevõtjad peavad väljastama kas isikliku või kollektiivse sõidupileti, millele on märgitud järgmised andmed:

—	väljumis- ja sihtkoht ning vajaduse korral ka tagasisõit,

—	pileti kehtivusaeg;

—	veoteenuse hind.

2. Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikkel 11

Kontroll teel ja ettevõtjate juures

1. Rendi või tasu eest toimuva veo puhul peavad sõidukis olema järgmised dokumendid, mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel: Euroopa Liidu veoettevõtjal ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja Šveitsi veoettevõtjal samalaadne Šveitsi tegevusluba ning olenevalt veoliigist kas luba (või selle tõestatud koopia) või sõiduleht.

Omal kulul toimuvate vedude puhul peab sõidukis olema sertifikaat (või selle tõestatud koopia), mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

2. Bussidega rahvusvahelist sõitjatevedu osutavad ettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.

Artikkel 12

Vastastikune abi ja karistused

1. Lepinguosaliste pädevad asutused osutavad vastastikust abi, et tagada käesoleva lisaga ette nähtud sätete kohaldamine ja selle kontroll. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr 1071/2009 (4) artikli 18 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

2. Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, tühistavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa, kui selle valdaja:

a)	ei vasta enam kokkuleppe artikli 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele või

b)	on esitanud valeteavet ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) väljastamiseks vajalike andmete kohta.

3. Lubade väljastamisega tegelev asutus tühistab loa, kui selle valdaja ei täida enam tingimusi, mille alusel käesoleva kokkuleppe kohane luba on väljastatud, eelkõige juhul, kui tühistamist nõuavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht. Lubade väljastamisega tegelev asutus teavitab viivitamata teise lepinguosalise pädevaid asutusi.

4. Kui veoettevõtja rikub tõsiselt transpordieeskirju või liikluseeskirju, eelkõige sõidukite, sõidu- ja puhkeaja ning artikli 1 punktis 2.1 osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata teostamise suhtes kohaldatavaid eeskirju, võivad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, eelkõige tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) või ajutiselt ja/või osaliselt tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) tõestatud koopiad.

Selliste karistuste üle otsustatakse vastavalt ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) valdaja sooritatud rikkumise tõsidusele ja vastavalt sellele, kui palju tõstatud koopiaid tal on seoses oma rahvusvaheliste transporditoimingutega.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, edastavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist teabe selle kohta, kas eespool osutatud karistused määrati. Kui selliseid karistusi ei määrata, esitavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, asjakohased põhjendused.

5. Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused on teadlikud käesoleva lisa või autoveoalaste õigusaktide raskest rikkumisest, mille paneb toime mõni mitteresidendist veoettevõtja, edastab see lepinguosaline, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, selle lepinguosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist järgmise teabe:

a)	rikkumise kirjeldus ja kuupäev ning aeg, mil see toime pandi;

b)	rikkumise kategooria, liik ja selle raskusaste ja

c)	määratud ja täideviidud karistused.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kus rikkumine toime pandi, võivad taotleda selle lepinguosalise pädevatelt asutustelt, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, et viimased määraksid artikli 4 kohased halduskaristused.

6. Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 13

Sissekanne riiklikku elektroonilisse registrisse

Lepinguosalised tagavad, et autoveoalaste õigusaktide raske rikkumine, mille panevad toime veoettevõtjad, kelle registreeritud asukoht on nende territooriumil, ning mille puhul mõni Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädevad asutused on kohaldanud karistusi, ning samuti Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa või nende dokumentide tõestatud koopia ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine, kantakse riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa ajutist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks alates tegevusloa kehtivuse peatamise lõppemisest ajutise kehtetuks tunnistamise korral või alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäevast alalise kehtetuks tunnistamise korral.”

(1) Komisjoni määrus (EL) nr 361/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

(3) RS/SR/745.11.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009,lk 51).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 23

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 29. jaanuar 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2016/111, 28. jaanuar 2016, millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/112, 27. jaanuar 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	14
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/113, 28. jaanuar 2016, ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste impordi suhtes	16
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/114, 28. jaanuar 2016, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta tervishoidu ja laste tervist käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2017. aasta loetelu osas ( 1 )	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/115, 28. jaanuar 2016, millega tühistatakse ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks	47
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/116, 28. jaanuar 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	57
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/117, 28. jaanuar 2016, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2016. aasta jaanuari alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	59
		OTSUSED
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2016/118, 20. jaanuar 2016, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2240 (2015) rakendamist EUNAVFOR MED SOPHIA poolt (EUNAVFOR MED SOPHIA/1/2016)	63
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/119, 28. jaanuar 2016, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias	65
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/120, 28. jaanuar 2016, XBRL 2.1 vormingu väljavalimise kohta riigihangetes viitamiseks ( 1 )	77
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi ja Šveitsi ühiskomitee otsus nr 2/2016, 3. detsember 2015, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta [2016/121]	79
	*	Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 1/2016, 16. detsember 2015, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1., 3., 4. ja 7. lisa [2016/122]	82

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	137,2	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	155,1 164,0	0 0	AR BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	310,0 202,7 303,3 244,7	0 29 0 17	AR BR CL TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	372,9 253,9	0 13	BR CL
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	568,6	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	236,6	15	BR

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	236,2
	MA	82,1
	TN	116,3
	TR	87,7
	ZZ	130,6
0707 00 05	MA	86,8
	TR	158,2
	ZZ	122,5
0709 93 10	MA	49,1
	TR	161,3
	ZZ	105,2
0805 10 20	EG	50,3
	MA	61,6
	TN	54,4
	TR	60,6
	ZZ	56,7
0805 20 10	IL	147,6
	MA	82,6
	ZZ	115,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	121,6
	JM	154,6
	MA	86,4
	TR	94,9
	ZZ	114,4
0805 50 10	TR	92,8
0805 50 10	ZZ	92,8
0808 10 80	CL	88,0
	US	160,6
	ZZ	124,3
0808 30 90	CN	57,3
	TR	200,0
	ZA	84,4
	ZZ	113,9


	(1) EMPs kohaldatav tekst