28.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 22/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/72,

22. jaanuar 2016,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse liigi ja püügiviisi põhjal. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse tagasiheite erikava, mis on ajutine ega kehti kauem kui kolm aastat.

(6)

Selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 lossimiskohustust, peaksid varude kalapüügivõimalused kompenseerima varem kehtinud tagasiheitevõimalust ning nende aluseks peaksid olema teaduslikud andmed ja nõuanded. Selleks et võtta õiglaselt arvesse kalad, mida sai varem tagasi heita ja mis tuleb alates 1. jaanuarist 2016 lossida, tuleb suurendamist arvutada vastavalt järgmisele metoodikale: uus lossimise arvnäitaja saadakse selliselt, kui Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kogupüügi arvnäitajast lahutatakse kogused, mida lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heidetakse; järgmine lubatud kogupüügi arvnäitaja suurendamine peaks olema proportsionaalne muudatusega uuel meetodil arvutatud lossimise arvnäitaja ja endise ICESi lossimise arvnäitaja vahel.

(7)

Teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena (Dicentrarchus labrax) seisund Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi IVb, IVc ning VIIa ja VIId–VIIh rajoon) äärmiselt murettekitav ja varud vähenevad jätkuvalt. Kaitsemeetmed seoses huntahvena püügi keeluga ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis tuleks alles jätta ja lisada ICESi VIIa ja VIIg rajoon, välja arvatud veed, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Huntahvena kudekogumeid tuleks kaitsta ja kogu kalavarude levikualas peaks püük olema keelatud aasta esimese kuue kuu jooksul. Huntahvena juhusliku ja vältimatu kaaspüügi tõttu peaksid põhjatraale ja nootasid kasutavad laevad piirduma kaaspüügi puhul 1 %ga pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust. Vaja on lisapiiranguid, et kaitsta huntahvenat väljaspool kudemisperioodi, seepärast tuleks kehtestada ICESi IVb ja IVc, samuti VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoonis ning Ühendkuningriigi territoriaalmeres ICESi VIIa ja VIIg rajoonis igakuised püügi piirnormid. Harrastuspüügi suhtes tuleks piiranguid tugevdada.

(8)

Teatavate varilõpuseliste (haid ja railised) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega seotud sätte kohaselt on kehtestatud kohustus juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on kehv, ning nende kõrge ellujäämise määra tõttu ei põhjusta tagasiheide kõrgemat kalastussuremust, kuid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(9)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega peaks La Manche'i lääneosa hariliku merikeele, Põhjamere atlandi merilesta ja hariliku merikeele varu, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas õigusnormidega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 509/2007, (2) (EÜ) nr 676/2007, (3) (EÜ) nr 1342/2008 (4) (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009 (5). Merluusivarude puhul on nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005 (6) eesmärgiks sätestatud kõnealuste varude ohutute bioloogiliste piiride taastamine võttes samal ajal arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teaduslike nõuannetega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa määruses (EL) 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele nii nagu on sätestanud ICES.

(10)

Hiljutise võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu VIa, VIIb ja VIIc rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt VIaS, VIIb ja VIIc rajooni ning teiselt poolt Vb, VIb ja VIaN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teaduslike nõuannete kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamiskava (7) kombineeritud varude puhul kohaldada, on selleks, et aidata kaasa määruses (EL) 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, asjakohane määrata lubatud kogupüük kindlaks maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande alusel.

(11)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(12)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (8) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul otsustada lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkusmehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealuse lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(14)

2016. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 (9).

(15)	Püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(16)	ICESi uusimate teaduslike nõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(17)	Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(18)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 11. konverentsil, mis toimus 3.-9. novembril 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (10) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(20)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodisüsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks seni veel määruses (EL) nr 1380/2013 esitatud lossimiskohustusega hõlmamata püügi kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Liikmesriigid peaksid tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid täielikult dokumenteeritud kalapüügi alaste katsetuste tingimuste täitmise seireks, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes peaksid liikmesriigid järgima tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Videovalvesüsteemide kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (11) nõudeid.

(21)

Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata saagi-/kvoodisüsteemide potentsiaali kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetustes osalevale laevale eraldatud kogupüügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustes mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(22)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise konkreetne süsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2016. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(23)

Liit on Norra (12) ja Fääri saartega (13) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Gröönimaaga kalandussuhteid käsitlevas lepingus ja protokollis (14) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2016. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(24)	NEAFC võttis oma 2015. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere meriahvenavarude kaitse meetme, määrates konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule 2016. aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid.

(25)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2015. aastal peetud aastakoosolekul vähendada ajavahemikuks 2016–2018 suursilm-tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote ning pikendada sinise marliini ja valge odanina lubatud kogupüükide ja kvootide kehtivust. Lisaks kinnitas komisjon juba varem 2016. aastaks kehtestatud hariliku tuuni, Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid. Nagu juba hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ID lisas esitatud ICCATi kalavarude harrastuspüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügi piirnorme, et tagada, et liit ei ületaks oma kvoote. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(26)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2015. aastal toimunud 34. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikeks 2015/2016 ja 2016/2017. Sellise kvoodi täituvust 2015. aastal tuleks 2016. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta.

(27)

Oma 2015. aastal peetud aastakoosolekul kinnitas India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) püügivõimsuse suhtes kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid. IOTC võttis vastu ka meetme peibutuspüügivahendite kasutamise piiramiseks. Kuna varustuslaevade tegevus ja peibutuspüügivahendite kasutamine on seinnoodalaevade püügikoormuse lahutamatu osa, tuleks seda meedet rakendada liidu õiguses.

(28)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 25.–29. jaanuaril 2016. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Tšiili stauriidi ei tohiks siiski püüda sihtliigina enne, kui lubatud kogupüük on kehtestatud selle aastakoosoleku tulemusena.

(29)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2015. aastal peetud 89. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(30)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2015. aastal peetud aastakoosolekul kaitsemeetmena vastu patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi lubatud kogupüügi, jättes samas jõusse limapeade, oranži karekala ja kultkala suhtes kehtiva lubatud kogupüügi. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(31)	Oma 12. aastakoosolekul kinnitas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) olemasolevad kaitse- ja majandamismeetmed. Kõnealuseid meetmeid liidu õiguses tuleks jätkuvalt kohaldada.

(32)	Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aastal peetud aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(33)	Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2015. aastal peetud 37. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2016. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Kõnealuseid meetmeid liidu õiguses tuleks jätkuvalt kohaldada.

(34)

Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2015, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(35)	Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (15) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(36)

Alates 2011. aastast on Portugal igal aastal määranud kindlaks ICESi IX ja X alapiirkondade ning CECAF 34.1.1 liidu vete merlangivarude lubatud kogupüügi, võttes aluseks asjaomased määrused, millega kehtestatakse iga-aastased kalapüügivõimalused. Portugal teatas, et selles piirkonnas püütav liik on pollak, mitte merlang, ning ICES kinnitas omakorda, et merlang on tõepoolest selles piirkonnas haruldane. Seega ei ole nimetatud piirkonna jaoks vaja kehtestada merlangi lubatud kogupüüki.

(37)	STECFilt saadud teadusliku nõuande kohaselt on see kooskõlas ennetusprintsiibiga, mis võimaldab lubada musterrai (Raja undulata) väikeseid kaaspüügikvoote ICESi IX alapiirkonnas.

(38)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(39)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega.

(40)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2016, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2016, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(41)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidus kohaldatava õigusega.

(42)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikele 1 võib kvooti omav liikmesriik juhul, kui üle 75 % ennetuslikust TACist on ära kasutatud enne selle kehtivuse aasta 31. oktoobrit, taotleda selle lubatud kogupüügi suurendamist. Komisjonile on esitatud taotlus railiste lubatud kogupüügi 10 %-liseks suurendamiseks 2015. aastal La Manche'i idaosas (ICESi VIId rajoon). Taotlusega koos esitatud toetavaid bioloogilisi andmeid kontrollisid ja kinnitasid komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse eksperdid.

(43)	Seepärast tuleks nõukogu määrust (EL) 2015/104 (17) vastavalt muuta.

(44)

La Manche'i idaosa (ICESi VIId rajoon) railiste lubatud kogupüüki, mis on sätestatud määruses (EL) 2015/104, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Käesolevas määruses sätestatud muutmissätteid tuleks seega samuti kohaldada alates samast kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati võrreldes määruses (EL) nr 2015/104 kehtestatud võimalustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu kalalaevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2016. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2017. aasta püügi piirnormid;

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 31 ja 32 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016;

d)	teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2016 ja 2017 IATTC konventsiooni alas, mis on täpsustatud artiklis 28.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)	liidu kalalaevad;

b)	liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

„kolmanda riigi laev” – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

„harrastuspüük” – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

„rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

„lubatud kogupüük” (TAC):

i)	püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus – igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus;

ii)	igasugusel muul kalapüügil – igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus;

„kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

„analüütiline hindamine” – asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

„võrgusilma suurus” – kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (18);

„liidu laevastikuregister” – kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;

„püügipäevik” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügi piirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)	„ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009 (19) III lisas määratletud geograafilised alad;

b)	„Skagerrak” – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)	„Kattegat” – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

„ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	53° 30′ N 15° 00′ W,

—	53°30′ N 11° 00′ W,

—	51° 30′ N 11° 00′ W,

—	51° 30′ N 13° 00′ W,

—	51° 00′ N 13° 00′ W,

—	51° 00′ N 15° 00′ W,

—	53° 30′ N 15° 00′ W;

„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43° 00′ N 8° 00′ W,

—	43° 00′ N 10° 00′ W,

—	42° 00′ N 10° 00′ W,

—	42° 00′ N 8° 00′ W;

„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	42° 00′ N 8° 00′ W,

—	42° 00′ N 10° 00′ W,

—	38° 30′ N 10° 00′ W,

—	38° 30′ N 9° 00′ W,

—	40° 00′ N 9° 00′ W,

—	40° 00′ N 8° 00′ W;

g)	„Cádizi laht” – ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′ 48″ W ida poole;

h)	CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (20) II lisas määratletud geograafilised alad;

i)	NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (21) III lisas määratletud geograafilised alad;

j)	„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (22) määratletud geograafiline ala;

k)	„ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (23) määratletud geograafiline ala;

l)	„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004 (24) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

m)	„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjon) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) (25) määratletud geograafiline ala;

n)	„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (26) määratletud geograafiline ala;

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (27) ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p)	„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (28) määratletud geograafiline ala;

q)	„Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—	150° läänepikkust,

—	130° läänepikkust,

—	4° lõunalaiust,

—	50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (29) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemusena:

i)	analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid alates aastast 2016 ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)	kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2016 järgmise teabe:

a)	vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul kui:

a)	selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud mittesihtliigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)	IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, hariliku merikeele ja atlandi merilesta varude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b)	IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varude majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9

Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1. Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (30) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püütakse üle 100 kg muid süvamereliike kui põhjaatlandi hõbekala.

Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-päevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike.

Artikkel 10

Huntahvena püügi meetmed

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

2. Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2016 on liidu kalalaevadel keelatud püüda huntahvenat ning järgmistes piirkondades püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida:

a)	ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoon;

b)	veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondade suhtes järgmisi meetmeid:

a)	põhjatraale ja nootasid (31) kasutavad liidu kalalaevad võivad hoida pardal huntahvena saaki, mis ei ületa 1 % pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust;

liidu kalalaevad, mis kasutavad õngekonkse ja -nööre ning vainakkevõrke (32), võivad püüda huntahvenat jaanuaris 2016 ja 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 ning kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, kui püütud kogus ei ületa 1 300 kilogrammi kuus laeva kohta.

3. Alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016 on liidu kalalaevadel, mis kasutavad õngekonkse ja -nööre ning vainakkevõrke, keelatud huntahvenat püüda üle 1 300 kilogrammi kuus laeva kohta, ning liidu kalalaevadel, mis kasutavad muid püügivahendeid, keelatud huntahvenat püüda üle 1 000 kilogrammi kuus laeva kohta järgmistes piirkondades:

a)	ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b)	veed, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Samuti on liidu kalalaevadel kõnealusel ajavahemikul keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida esimeses lõigus sätestatud kogustest suuremaid huntahvena koguseid, mis on püütud nimetatud piirkondadest.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühest kuust teise ega ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

Liidu laevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

5. Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2016 on ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoonis huntahvena harrastuspüügi puhul, sealhulgas kaldalt püügi käigus, lubatud üksnes juhupüük ja vabastamine. Sellele perioodil on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida.

6. Harrastuspüügi, sealhulgas kaldalt püügi käigus tohib üks kalamees jätta endale kuni ühe huntahvena päevas järgmistel ajavahemikel ja järgmistes piirkondades:

a)	alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016 ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoon;

b)	alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 ICESi VIIj ja VIIk rajoon.

Artikkel 11

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaseid kalapüügivõimaluste vahetamisi;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamisi;

c)	määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohaseid kalapüügivõimaluste ümberjaotamisi;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaseid lubatud lisakoguste lossimisi;

e)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)	käesoleva määruse artikli 21 kohaseid kvootide ülekandmisi ega vahetamisi;

h)	käesoleva määruse artikli 15 kohast täiendavat kvootide eraldamist.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiipi või analüütilist lubatud kogupüüki, on seoses määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmisega kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12

Püügikeeluaeg

1. Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2016 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railised, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2. ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2016.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 13

Keelud

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b)	mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

c)	hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e)	hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

f)	šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g)	luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

i)	suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j)	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

k)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

l)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

m)	Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

n)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

järgmised merisarvikute liigid kõikides vetes:

i)	vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)	guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)	astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)	silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)	väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)	Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)	sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)	atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõikides vetes:

i)	salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)	väike saagrai (Pristis clavata);

iii)	väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)	harilik saagrai (Pristis pristis);

v)	roheline saagrai (Pristis zijsron);

q)	ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

r)	norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

s)	musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes;

t)	valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

u)	logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

v)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II PEATÜKK

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

Artikkel 15

Täiendav püügiosa

1. Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 16

Täiendava püügiosa andmise tingimused

1. Artiklis 15 osutatud täiendav püügiosa peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	liikmesriigid peavad tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes järgivad liikmesriigid tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei tohi ületadajärgmisi piirnorme:

i)	75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)	30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (33) XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, arvestatakse maha laevale antud individuaalsest püügiosast, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 15 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)	kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas;

nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2. Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)	kalavaru tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi puhul hinnanguliselt alla 10 %;

b)	sellist liiki laevade kaasamine on oluline lõike 1 punkti a kohaselt kasutatud vahendite seirevõime hindamiseks;

c)	kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3. Enne artiklis 15 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)	tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2015. aastal püütud saagi kogus sellest kalavarust, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

Artikkel 17

Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kui käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 18

Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalev laev ei täida artiklis 16 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab sellel laeval 2016. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 19

Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt, kes kasutab käesoleva peatüki sätteid, et ta esitaks teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III PEATÜKK

Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 20

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

IV PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 21

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. jagu

ICCATI konventsiooni ala

Artikkel 22

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1. Nende liidu söödalaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2. Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3. Nende liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4. Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 23

Harrastuspüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuspüügiks.

Artikkel 24

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu

CCAMLRI konventsiooni ala

Artikkel 25

Keelud ja püügipiirangud

1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 26

Uurimuslik kalapüük

1. Ainult CCAMLRi liikmeks olev liikmesriik võib 2016. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2016.

2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 27

Tavalise hiilgevähi püük 2016/2017. püügihooajal

1. Kui liikmesriik kavatseb püüda 2016/2017. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. maiks 2016 komisjoni oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teatised CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2016.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3. Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teatab oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4. Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)	täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu

IOTC konventsiooni ala

Artikkel 28

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2. IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühe või teise püügiga tegelevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomaste kalavarude püügikoormust.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikule püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei või kanda nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 29

Triivivad peibutuspüügivahendid

Seinnoodalaev ei või korraga kasutada rohkem kui 550 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

Artikkel 30

Haid

1. Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3. Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 31

Pelaagiline kalapüük

1. Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2016. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

2. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

3. IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 32

Põhjalähedane kalapüük

1. Liikmesriigid piiravad 2016. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või püügikoormust SPRFMO konventsiooni alas, piirdudes konventsiooni ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2. Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole selle püügikoormust SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 33

Seinnoodapüük

1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

29. juulist kuni 28. septembrini 2016 või 18. novembrist 2016 kuni 18. jaanuarini 2017 järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust,

—	40° põhjalaiust,

—	40° lõunalaiust;

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:

—	96° läänepikkust,

—	110° läänepikkust,

—	4° põhjalaiust,

—	3° lõunalaiust.

2. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2016. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratletud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3. IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)	reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 34

Pikkuim-hallhai püügi keeld

1. IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

2. Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitajad peavad nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3. Laeva käitajad peavad:

a)	registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)	edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelneva aasta jooksul kogutud teabe komisjonile selle aasta 31. jaanuariks, mil käesolev määrus jõustub.

Artikkel 35

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alas on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sealhulgas hiid-sarvikrai ja merisarvikud) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad liidu kalalaevad viivitamata nad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 36

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—	tont-musthai (Apristurus manis),

—	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

—	lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

—	suur tumehai (Etmopterus princeps),

—	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—	railased (Rajidae),

—	harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

—	Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

—	harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 37

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva.

2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 38

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2016 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2016 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a)	ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)	ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2. Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)	külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 39

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 40

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1. WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:

a)	siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)	pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2. Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 41

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2. Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 33 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 34 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu

Beringi meri

Artikkel 42

Kalapüügikeeld Beringi mere avamere piirkonnas

Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 43

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 44

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 45

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 44 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 46

Keelud

1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

—	salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

—	väike saagrai (Pristis clavata);

—	väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

—	harilik saagrai (Pristis pristis);

—	roheline saagrai (Pristis zijsron);

c)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

f)	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

g)	šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

h)	harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

i)	Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

j)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)	vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)	guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)	astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)	silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)	väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)	Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)	sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)	atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l)	ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

m)	norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

n)	musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

o)	logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

p)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2. Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

2015. AASTA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 47

Määruse (EL) 2015/104 muutmine

Määruse (EL) 2015/104 IA lisa tabel railiste lubatud kogupüügi kohta VIId püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmise tabeliga:

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.)
Belgia		79 (34) (35) (36)
Prantsusmaa		663 (34) (35) (36)
Madalmaad		4 (34) (35) (36)
Ühendkuningriik		132 (34) (35) (36)
Liit		878 (34) (35) (36)
Lubatud kogupüük (TAC)		878 (36)		Ennetuslik TAC

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2016.

Artiklite 25, 26 ja 27 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A.G. KOENDERS

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(3) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(4) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(5) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(6) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare lääneranniku vete merluusi- ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(7) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(8) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9) Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

(10) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(12) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(13) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(14) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(15) ELT L 6, 10.1.2012, lk 8.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/104, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

(18) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(22) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(23) Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(24) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(25) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(26) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(27) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(28) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(29) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(30) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

(31) Igat liiki põhjatraalid, sealhulgas ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB.

(32) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS, kõik vainakkevõrgud ja mõrrad, sealhulgas GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX.

(33) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(34) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja musterrai (Raja undulata) (RJU/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(35) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(36) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (RJU/07D.)
Belgia		1
Prantsusmaa		8
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		2
Liit		11
Lubatud kogupüük (TAC)		11		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad
IE LISA:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA:	Siniuim-tuun – kõik piirkonnad
IH LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IJ LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IIA LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, atlandi merilesta ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes
IIB LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes
IIC LISA:	Laevade püügikoormus seoses merikeelevarude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi VIIe rajoonis
IID LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas
III LISA:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade püügilubade maksimaalne arv
IV LISA:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA:	IOTC konventsiooni ala
VII LISA:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA:	Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabi
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Channichthys rhinoceratus	LIC	Kerguéleni jääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabi
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Pikkkoon-hai
Dicentrarchus labrax	BSS	Huntahven
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)	RJB	Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Roheline rüntnototeenia
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Pseudochaenichthys georgianus	SGI	Tume ebajääkala
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkala
Raja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Limapead	ALF	Beryx spp.
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Antarktika kihvkala	TOA	Dissostichus mawsoni
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Pikkkoon-hai	DCA	Deania calcea
Krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus
Valgetäpp-rai	RJH	Raja brachyura
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Tursk	COD	Gadus morhua
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid	RJB	Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Süvamere punakrabi	GER	Chaceon spp.
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Heeringas	HER	Clupea harengus
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Roheline rüntnototeenia	NOG	Gobionotothen gibberifrons
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik makrell	MAC	Scomber scombrus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Marmornototeenia	NOR	Notothenia rossii
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Oranž karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Kultkala	EDW	Pseudopentaceros spp.
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Ümar helerai	RJI	Raja circularis
Huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax
Šagräänrai	RJF	Raja fullonica
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Railised	SRX	Rajiformes
Peentäpp-rai	RJE	Raja microocellata
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Arktikakrabi	PCR	Chionoecetes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Tume ebajääkala	SGI	Pseudochaenichthys georgianus
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Täpiline rai	RJM	Raja montagui
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Ogarai	RJC	Raja clavata
Kihvkalad	TOT	Dissostichus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Meriluts	USK	Brosme brosme
Musterrai	RJU	Raja undulata
Kerguéleni jääkala	LIC	Channichthys rhinoceratus
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Raja alba
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:	Tobiad Ammodytes spp.		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (SAN/04-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

0 (2)

Ühendkuningriik

0 (2)

Saksamaa

0 (2)

Rootsi

0 (2)

Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

Ühendkuningriik

Saksamaa

Rootsi

Liit

Kokku

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		24
Prantsusmaa		8
Madalmaad		19
Ühendkuningriik		39
Liit		90
Lubatud kogupüük (TAC)		90		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	III ja IV püügipiirkonna liidu veed (ARU/34-C)
Taani		911
Saksamaa		9
Prantsusmaa		7
Iirimaa		7
Madalmaad		43
Rootsi		35
Ühendkuningriik		16
Liit		1 028
Lubatud kogupüük (TAC)		1 028		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		329
Prantsusmaa		7
Iirimaa		305
Madalmaad		3 434
Ühendkuningriik		241
Liit		4 316
Lubatud kogupüük (TAC)		4 316		Analüütiline TAC

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)
Saksamaa		6 (3)
Prantsusmaa		6 (3)
Ühendkuningriik		6 (3)
Muud		3 (3)
Liit		21 (3)
Lubatud kogupüük (TAC)		21		Analüütiline TAC

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (USK/3A/BCD)
Taani		15
Rootsi		7
Saksamaa		7
Liit		29
Lubatud kogupüük (TAC)		29		Analüütiline TAC

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed (USK/04-C.)
Taani		64
Saksamaa		19
Prantsusmaa		44
Rootsi		6
Ühendkuningriik		96
Muud		6 (4)
Liit		235
Lubatud kogupüük (TAC)		235		Analüütiline TAC

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		13
Hispaania		46
Prantsusmaa		548
Iirimaa		53
Ühendkuningriik		264
Muud		13 (5)
Liit		937
Norra		2 923 (6) (7) (8) (9)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 860		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia		0
Taani		165
Saksamaa		1
Prantsusmaa		0
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		4
Liit		170
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Hirvkalalased Caproidae		Püügipiirkond:	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BOR/678-)
Taani		10 463
Iirimaa		29 464
Ühendkuningriik		2 710
Liit		42 637
Lubatud kogupüük (TAC)		42 637		Ennetuslik TAC

Liik:	Heeringas (10) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IIIa (HER/03A.)
Taani		21 178 (11)
Saksamaa		339 (11)
Rootsi		22 154 (11)
Liit		43 671 (11)
Norra		6 813
Fääri saared		600 (12)
Lubatud kogupüük (TAC)		51 084		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:

Heeringas (13)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N

(HER/4AB.)

Taani

91 628

Saksamaa

55 471

Prantsusmaa

24 669

Madalmaad

63 556

Rootsi

5 273

Ühendkuningriik

70 348

Liit

310 945

Norra

150 290 (14)

Lubatud kogupüük (TAC)

518 242

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) ()
Liit	50 000
() Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/4AN.) ja IVb (HER/4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.

Liik:	Heeringas (16) Clupea harengus		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/04-N.)
Rootsi		1 184 (16)
Liit		1 184
Lubatud kogupüük (TAC)		518 242		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Heeringas (17) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IIIa (HER/03A-BC)
Taani		5 692
Saksamaa		51
Rootsi		916
Liit		6 659
Lubatud kogupüük (TAC)		6 659		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Heeringas (18) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed (HER/2A47DX)
Belgia		65
Taani		12 601
Saksamaa		65
Prantsusmaa		65
Madalmaad		65
Rootsi		62
Ühendkuningriik		239
Liit		13 162
Fääri saared		220
Lubatud kogupüük (TAC)		13 382		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Heeringas (19) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IVc ja VIId (20) (HER/4CXB7D)
Belgia		9 567 (21)
Taani		1 359 (21)
Saksamaa		823 (21)
Prantsusmaa		14 224 (21)
Madalmaad		25 488 (21)
Ühendkuningriik		5 546 (21)
Liit		57 007
Lubatud kogupüük (TAC)		518 242		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (22) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		0 (23)
Prantsusmaa		0 (23)
Iirimaa		0 (23)
Madalmaad		0 (23)
Ühendkuningriik		0 (23)
Liit		0 (23)
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Analüütiline TAC

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIaS (24), VIIb, VIIc (HER/6AS7BC)
Iirimaa		0
Madalmaad		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond, Clyde (25) (HER/06ACL.)
Ühendkuningriik		Kehtestatakse hiljem (26)
Liit		Kehtestatakse hiljem (27)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (27)		Ennetuslik TAC

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIa (28) (HER/07A/MM)
Iirimaa		1 191
Ühendkuningriik		3 384
Liit		4 575
Lubatud kogupüük (TAC)		4 575		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIe ja VIIf (HER/7EF.)
Prantsusmaa		465
Ühendkuningriik		465
Liit		930
Lubatud kogupüük (TAC)		930		Ennetuslik TAC

Liik:	Heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIg (29), VIIh (29), VIIj (29) ja VIIk (29) (HER/7G-K.)
Saksamaa		172
Prantsusmaa		953
Iirimaa		13 345
Madalmaad		953
Ühendkuningriik		19
Liit		15 442
Lubatud kogupüük (TAC)		15 442		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	VIII (ANE/08.)
Hispaania		22 500
Prantsusmaa		2 500
Liit		25 000
Lubatud kogupüük (TAC)		25 000		Analüütiline TAC

Liik:	Anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		5 080
Portugal		5 542
Liit		10 622
Lubatud kogupüük (TAC)		10 622		Ennetuslik TAC

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Skagerrak (COD/03AN.)
Belgia		12 (30)
Taani		3 846 (30)
Saksamaa		96 (30)
Madalmaad		24 (30)
Rootsi		673 (30)
Liit		4 651
Lubatud kogupüük (TAC)		4 807		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		228 (31)
Saksamaa		5 (31)
Rootsi		137 (31)
Liit		370 (31)
Lubatud kogupüük (TAC)		370 (31)		Ennetuslik TAC

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

994 (32)

Taani

5 713 (32)

Saksamaa

3 622 (32)

Prantsusmaa

1 228 (32)

Madalmaad

3 228 (32)

Rootsi

38 (32)

Ühendkuningriik

13 107 (32)

Liit

27 930

Norra

5 721 (33)

Lubatud kogupüük (TAC)

33 651

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit	24 276

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N.)
Rootsi		382 (34)
Liit		382
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)
Belgia		0
Saksamaa		1
Prantsusmaa		12
Iirimaa		16
Ühendkuningriik		45
Liit		74
Lubatud kogupüük (TAC)		74		Ennetuslik TAC

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′ W (COD/5BE6A)
Belgia		0
Saksamaa		0
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (35)		Analüütiline TAC

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIa (COD/07A.)
Belgia		2
Prantsusmaa		5
Iirimaa		97
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		42
Liit		146
Lubatud kogupüük (TAC)		146		Analüütiline TAC

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34)
Belgia		193
Prantsusmaa		3 166
Iirimaa		864
Madalmaad		1
Ühendkuningriik		341
Liit		4 565
Lubatud kogupüük (TAC)		4 565		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIId (COD/07D.)
Belgia		84
Prantsusmaa		1 647
Madalmaad		49
Ühendkuningriik		181
Liit		1 961
Lubatud kogupüük (TAC)		1 961		Analüütiline TAC

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		8
Taani		7
Saksamaa		7
Prantsusmaa		43
Madalmaad		34
Ühendkuningriik		2 540
Liit		2 639
Lubatud kogupüük (TAC)		2 639		Analüütiline TAC

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14)
Hispaania		592
Prantsusmaa		2 312
Iirimaa		675
Ühendkuningriik		1 635
Liit		5 214
Lubatud kogupüük (TAC)		5 214		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VII (LEZ/07.)
Belgia		493 (36)
Hispaania		5 476 (37)
Prantsusmaa		6 647 (37)
Iirimaa		3 021 (36)
Ühendkuningriik		2 617 (36)
Liit		18 254
Lubatud kogupüük (TAC)		18 254		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		997
Prantsusmaa		805
Liit		1 802
Lubatud kogupüük (TAC)		1 802		Analüütiline TAC

Liik:	Megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		1 258
Prantsusmaa		63
Portugal		42
Liit		1 363
Lubatud kogupüük (TAC)		1 363		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik soomuslest ja lest Limanda limanda ja Platichthys flesus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul; (FLE/2AC4-C) lesta puhul
Belgia		503
Taani		1 888
Saksamaa		2 832
Prantsusmaa		196
Madalmaad		11 421
Rootsi		6
Ühendkuningriik		1 588
Liit		18 434
Lubatud kogupüük (TAC)		18 434		Ennetuslik TAC

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		398 (38)
Taani		878 (38)
Saksamaa		429 (38)
Prantsusmaa		82 (38)
Madalmaad		301 (38)
Rootsi		10 (38)
Ühendkuningriik		9 169 (38)
Liit		11 267 (38)
Lubatud kogupüük (TAC)		11 267		Analüütiline TAC

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia		45
Taani		1 152
Saksamaa		18
Madalmaad		16
Ühendkuningriik		269
Liit		1 500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14)
Belgia		229
Saksamaa		262
Hispaania		245
Prantsusmaa		2 818
Iirimaa		638
Madalmaad		221
Ühendkuningriik		1 962
Liit		6 375
Lubatud kogupüük (TAC)		6 375		Ennetuslik TAC

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VII (ANF/07.)
Belgia		3 097 (39)
Saksamaa		345 (39)
Hispaania		1 231 (39)
Prantsusmaa		19 875 (39)
Iirimaa		2 540 (39)
Madalmaad		401 (39)
Ühendkuningriik		6 027 (39)
Liit		33 516 (39)
Lubatud kogupüük (TAC)		33 516 (39)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 368
Prantsusmaa		7 612
Liit		8 980
Lubatud kogupüük (TAC)		8 980		Analüütiline TAC

Liik:	Merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411)
Hispaania		2 141
Prantsusmaa		2
Portugal		426
Liit		2 569
Lubatud kogupüük (TAC)		2 569		Analüütiline TAC

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed (HAD/3A/BCD)
Belgia		19
Taani		3 163
Saksamaa		201
Madalmaad		4
Rootsi		374
Liit		3 761
Lubatud kogupüük (TAC)		3 926		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

354

Taani

2 434

Saksamaa

1 549

Prantsusmaa

2 699

Madalmaad

266

Rootsi

245

Ühendkuningriik

40 141

Liit

47 688

Norra

14 245

Lubatud kogupüük (TAC)

61 933

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
Liit	35 473

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/04-N.)
Rootsi		707 (40)
Liit		707
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		7
Saksamaa		24
Prantsusmaa		332
Iirimaa		353
Ühendkuningriik		2 509
Liit		3 225
Lubatud kogupüük (TAC)		3 225		Analüütiline TAC

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		11
Saksamaa		13
Prantsusmaa		549
Iirimaa		1 008
Ühendkuningriik		4 881
Liit		6 462
Lubatud kogupüük (TAC)		6 462		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34)
Belgia		81
Prantsusmaa		4 838
Iirimaa		1 613
Ühendkuningriik		726
Liit		7 258
Lubatud kogupüük (TAC)		7 258		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIa (HAD/07A.)
Belgia		26
Prantsusmaa		120
Iirimaa		716
Ühendkuningriik		792
Liit		1 654
Lubatud kogupüük (TAC)		1 654		Analüütiline TAC

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	IIIa (WHG/03A.)
Taani		929
Madalmaad		3
Rootsi		99
Liit		1 031
Lubatud kogupüük (TAC)		1 050		Ennetuslik TAC

Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

270

Taani

1 167

Saksamaa

304

Prantsusmaa

1 754

Madalmaad

675

Rootsi

Ühendkuningriik

8 438

Liit

12 610

Norra

1 068 (41)

Lubatud kogupüük (TAC)

13 678

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit	8 543

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14)
Saksamaa		1
Prantsusmaa		26
Iirimaa		64
Ühendkuningriik		122
Liit		213
Lubatud kogupüük (TAC)		213		Analüütiline TAC

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIa (WHG/07A.)
Belgia		0
Prantsusmaa		3
Iirimaa		46
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		31
Liit		80
Lubatud kogupüük (TAC)		80		Analüütiline TAC

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk (WHG/7X7A-C)
Belgia		222
Prantsusmaa		13 668
Iirimaa		6 333
Madalmaad		111
Ühendkuningriik		2 444
Liit		22 778
Lubatud kogupüük (TAC)		22 778		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIII (WHG/08.)
Hispaania		1 016
Prantsusmaa		1 524
Liit		2 540
Lubatud kogupüük (TAC)		2 540		Ennetuslik TAC

Liik:	Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (WHG/04-N.) merlangi puhul; (POL/04-N.) pollaki puhul
Rootsi		190 (42)
Liit		190
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (HKE/3A/BCD)
Taani		2 762 (44)
Rootsi		235 (44)
Liit		2 997
Lubatud kogupüük (TAC)		2 997 (43)		Analüütiline TAC

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		50 (45)
Taani		2 018 (45)
Saksamaa		232 (45)
Prantsusmaa		447 (45)
Madalmaad		116 (45)
Ühendkuningriik		629 (45)
Liit		3 492 (45)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 492 (46)		Analüütiline TAC

Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

569 (47)

Hispaania

18 248

Prantsusmaa

28 178 (47)

Iirimaa

3 415

Madalmaad

367 (47)

Ühendkuningriik

11 125 (47)

Liit

61 902

Lubatud kogupüük (TAC)

61 902 (48)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	74
Hispaania	2 943
Prantsusmaa	2 943
Iirimaa	368
Madalmaad	37
Ühendkuningriik	1 656
Liit	8 022

Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

18 (49)

Hispaania

12 429

Prantsusmaa

27 910

Madalmaad

36 (49)

Liit

40 393

Lubatud kogupüük (TAC)

40 393 (50)

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	4
Hispaania	3 600
Prantsusmaa	6 480
Madalmaad	11
Liit	10 095

Liik:	Euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411)
Hispaania		6 830
Prantsusmaa		656
Portugal		3 118
Liit		10 674
Lubatud kogupüük (TAC)		10 674		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		31 704 (53)
Saksamaa		12 327 (53)
Hispaania		26 878 (52) (53)
Prantsusmaa		22 063 (53)
Iirimaa		24 550 (53)
Madalmaad		38 659 (53)
Portugal		2 497 (52) (53)
Rootsi		7 842 (53)
Ühendkuningriik		41 137 (53)
Liit		207 657 (51) (53)
Norra		50 000
Fääri saared		9 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411)
Hispaania		23 931
Portugal		5 983
Liit		29 914 (54)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56° 30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W (WHB/24A567)
Norra		149 506 (55) (56)
Fääri saared		21 500 (57) (58)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	Väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul; (WIT/2AC4-C) pikklesta puhul
Belgia		346
Taani		953
Saksamaa		122
Prantsusmaa		261
Madalmaad		794
Rootsi		11
Ühendkuningriik		3 904
Liit		6 391
Lubatud kogupüük (TAC)		6 391		Ennetuslik TAC

Liik:	Sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)
Saksamaa		50
Eesti		8
Hispaania		157
Prantsusmaa		3 586
Iirimaa		14
Leedu		3
Poola		2
Ühendkuningriik		912
Muud		14 (59)
Liit		4 746
Norra		150 (60)
Fääri saared		150 (61)
Lubatud kogupüük (TAC)		5 046		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-)
Eesti		1 (62)
Hispaania		426 (62)
Prantsusmaa		10 (62)
Leedu		4 (62)
Ühendkuningriik		4 (62)
Muud		1 (62)
Liit		446 (62)
Lubatud kogupüük (TAC)		446 (62)		Ennetuslik TAC

Liik:	Sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/24-)
Taani		4
Saksamaa		4
Iirimaa		4
Prantsusmaa		23
Ühendkuningriik		14
Muud		4 (63)
Liit		53
Lubatud kogupüük (TAC)		53		Ennetuslik TAC

Liik:	Sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/03-)
Taani		3
Saksamaa		2
Rootsi		3
Liit		8
Lubatud kogupüük (TAC)		8		Ennetuslik TAC

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		8
Saksamaa		8
Prantsusmaa		8
Ühendkuningriik		8
Muud		4 (64)
Liit		36
Lubatud kogupüük (TAC)		36		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed (LIN/3A/BCD)
Belgia		6 (65)
Taani		50
Saksamaa		6 (65)
Rootsi		19
Ühendkuningriik		6 (65)
Liit		87
Lubatud kogupüük (TAC)		87		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed (LIN/04-C.)
Belgia		19
Taani		291
Saksamaa		180
Prantsusmaa		162
Madalmaad		6
Rootsi		12
Ühendkuningriik		2 242
Liit		2 912
Lubatud kogupüük (TAC)		2 912		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.)
Belgia		9
Taani		6
Saksamaa		6
Prantsusmaa		6
Ühendkuningriik		6
Liit		33
Lubatud kogupüük (TAC)		33		Ennetuslik TAC

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		39
Taani		7
Saksamaa		140
Hispaania		2 837
Prantsusmaa		3 025
Iirimaa		758
Portugal		7
Ühendkuningriik		3 484
Liit		10 297
Norra		6 500 (66) (67) (68)
Fääri saared		200 (69) (70)
Lubatud kogupüük (TAC)		16 997		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		7
Taani		835
Saksamaa		23
Prantsusmaa		9
Madalmaad		1
Ühendkuningriik		75
Liit		950
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (NEP/3A/BCD)
Taani		8 085
Saksamaa		23
Rootsi		2 893
Liit		11 001
Lubatud kogupüük (TAC)		11 001		Analüütiline TAC

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		717
Taani		717
Saksamaa		11
Prantsusmaa		21
Madalmaad		369
Ühendkuningriik		11 865
Liit		13 700
Lubatud kogupüük (TAC)		13 700		Analüütiline TAC

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani		947
Saksamaa		0
Ühendkuningriik		53
Euroopa Liit		1 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		33
Prantsusmaa		134
Iirimaa		223
Ühendkuningriik		16 134
Liit		16 524
Lubatud kogupüük (TAC)		16 524		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 401

Prantsusmaa

5 678

Iirimaa

8 610

Ühendkuningriik

7 659

Euroopa Liit

23 348

Lubatud kogupüük (TAC)

23 348

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):
Hispaania	558
Prantsusmaa	349
Iirimaa	671
Ühendkuningriik	272
Liit	1 850

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (NEP/8ABDE.)
Hispaania		234
Prantsusmaa		3 665
Liit		3 899
Lubatud kogupüük (TAC)		3 899		Analüütiline TAC

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIc (NEP/08C.)
Hispaania		46
Prantsusmaa		2
Liit		48
Lubatud kogupüük (TAC)		48		Analüütiline TAC

Liik:	Norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411)
Hispaania		80 (71)
Portugal		240 (71)
Liit		320 (71)
Lubatud kogupüük (TAC)		320		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	IIIa (PRA/03A.)
Taani		4 237
Rootsi		2 282
Liit		6 519
Lubatud kogupüük (TAC)		12 208		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (PRA/2AC4-C)
Taani		1 818
Madalmaad		17
Rootsi		73
Ühendkuningriik		538
Liit		2 446
Lubatud kogupüük (TAC)		2 446		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/04-N.)
Taani		357
Rootsi		172 (72)
Liit		529
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Viburhännakud Penaeus spp.		Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem (73) (74)
Liit		Kehtestatakse hiljem (73) (75)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (73) (75)		Ennetuslik TAC

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Skagerrak (PLE/03AN.)
Belgia		70
Taani		9 161
Saksamaa		47
Madalmaad		1 762
Rootsi		491
Liit		11 531
Lubatud kogupüük (TAC)		11 766		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		2 089
Saksamaa		23
Rootsi		235
Liit		2 347
Lubatud kogupüük (TAC)		2 347		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7

Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

7 538

Taani

24 499

Saksamaa

7 067

Prantsusmaa

1 414

Madalmaad

47 112

Ühendkuningriik

34 864

Liit

122 494

Norra

9 220

Lubatud kogupüük (TAC)

131 714

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
Liit	50 264

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14)
Prantsusmaa		9
Iirimaa		261
Ühendkuningriik		388
Liit		658
Lubatud kogupüük (TAC)		658		Ennetuslik TAC

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIa (PLE/07A.)
Belgia		28
Prantsusmaa		12
Iirimaa		768
Madalmaad		9
Ühendkuningriik		281
Liit		1 098
Lubatud kogupüük (TAC)		1 098		Analüütiline TAC

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc (PLE/7BC.)
Prantsusmaa		11
Iirimaa		63
Euroopa Liit		74
Lubatud kogupüük (TAC)		74		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe (PLE/7DE.)
Belgia		2 037
Prantsusmaa		6 788
Ühendkuningriik		3 621
Liit		12 446
Lubatud kogupüük (TAC)		12 446		Analüütiline TAC

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg (PLE/7FG.)
Belgia		59
Prantsusmaa		106
Iirimaa		200
Ühendkuningriik		55
Liit		420
Lubatud kogupüük (TAC)		420		Analüütiline TAC

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk (PLE/7HJK.)
Belgia		8
Prantsusmaa		17
Iirimaa		59
Madalmaad		34
Ühendkuningriik		17
Liit		135
Lubatud kogupüük (TAC)		135		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411)
Hispaania		66
Prantsusmaa		263
Portugal		66
Liit		395
Lubatud kogupüük (TAC)		395		Ennetuslik TAC

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14)
Hispaania		6
Prantsusmaa		190
Iirimaa		56
Ühendkuningriik		145
Liit		397
Lubatud kogupüük (TAC)		397		Ennetuslik TAC

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VII (POL/07.)
Belgia		420 (76)
Hispaania		25 (76)
Prantsusmaa		9 667 (76)
Iirimaa		1 030 (76)
Ühendkuningriik		2 353 (76)
Liit		13 495 (76)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 495		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (POL/8ABDE.)
Hispaania		252
Prantsusmaa		1 230
Liit		1 482
Lubatud kogupüük (TAC)		1 482		Ennetuslik TAC

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIc (POL/08C.)
Hispaania		208
Prantsusmaa		23
Liit		231
Lubatud kogupüük (TAC)		231		Ennetuslik TAC

Liik:	Pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411)
Hispaania		273 (77)
Portugal		9 (77)
Liit		282 (77)
Lubatud kogupüük (TAC)		282		Ennetuslik TAC

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed (POK/2A34.)
Belgia		23
Taani		2 703
Saksamaa		6 825
Prantsusmaa		16 062
Madalmaad		68
Rootsi		371
Ühendkuningriik		5 232
Liit		31 284
Norra		34 412 (78)
Lubatud kogupüük (TAC)		65 696		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56-14)
Saksamaa		236
Prantsusmaa		2 341
Iirimaa		384
Ühendkuningriik		2 987
Liit		5 948
Norra		500 (79)
Lubatud kogupüük (TAC)		6 448		Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (POK/04-N.)
Rootsi		880 (80)
Euroopa Liit		880
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411)
Belgia		6
Prantsusmaa		1 245
Iirimaa		1 491
Ühendkuningriik		434
Liit		3 176
Lubatud kogupüük (TAC)		3 176		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul; (BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul
Belgia		329
Taani		703
Saksamaa		180
Prantsusmaa		85
Madalmaad		2 493
Rootsi		5
Ühendkuningriik		693
Liit		4 488
Lubatud kogupüük (TAC)		4 488		Ennetuslik TAC

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		221 (81) (82) (83)
Taani		9 (81) (82) (83)
Saksamaa		11 (81) (82) (83)
Prantsusmaa		35 (81) (82) (83)
Madalmaad		188 (81) (82) (83)
Ühendkuningriik		849 (81) (82) (83)
Liit		1 313 (81) (83)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 313 (83)		Ennetuslik TAC

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.)
Taani		37 (84)
Rootsi		10 (84)
Liit		47 (84)
Lubatud kogupüük (TAC)		47		Ennetuslik TAC

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		725 (85) (86) (87) (88)
Eesti		4 (85) (86) (87) (88)
Prantsusmaa		3 255 (85) (86) (87) (88)
Saksamaa		10 (85) (86) (87) (88)
Iirimaa		1 048 (85) (86) (87) (88)
Leedu		17 (85) (86) (87) (88)
Madalmaad		3 (85) (86) (87) (88)
Portugal		18 (85) (86) (87) (88)
Hispaania		876 (85) (86) (87) (88)
Ühendkuningriik		2 076 (85) (86) (87) (88)
Liit		8 032 (85) (86) (87) (88)
Lubatud kogupüük (TAC)		8 032 (87) (88)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.)
Belgia		87 (89) (90) (91) (92)
Prantsusmaa		729 (89) (90) (91) (92)
Madalmaad		5 (89) (90) (91) (92)
Ühendkuningriik		145 (89) (90) (91) (92)
Liit		966 (89) (90) (91) (92)
Lubatud kogupüük (TAC)		966 (91) (92)		Ennetuslik TAC

Liik:	Railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.)
Belgia		7 (93) (94)
Prantsusmaa		1 298 (93) (94)
Portugal		1 051 (93) (94)
Hispaania		1 057 (93) (94)
Ühendkuningriik		7 (93) (94)
Liit		3 420 (93) (94)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 420 (94)		Ennetuslik TAC

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		16
Saksamaa		28
Eesti		16
Hispaania		16
Prantsusmaa		259
Iirimaa		16
Leedu		16
Poola		16
Ühendkuningriik		1 017
Liit		1 400
Norra		1 100 (95)
Lubatud kogupüük (TAC)		2 500		Analüütiline TAC

Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

566 (97) (99)

Taani

19 461 (97) (99)

Saksamaa

590 (97) (99)

Prantsusmaa

1 781 (97) (99)

Madalmaad

1 793 (97) (99)

Rootsi

5 389 (96) (97) (99)

Ühendkuningriik

1 661 (97) (99)

Liit

31 241 (96) (97) (99)

Norra

185 639 (98)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

	IIIa	IIIa ja IVbc	IVb	IVc	VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	11 677
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	3 031
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	3 000	0	0	0	0

Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

22 751

Hispaania

Eesti

189

Prantsusmaa

15 169

Iirimaa

75 837

Läti

140

Leedu

140

Madalmaad

33 178

Poola

1 602

Ühendkuningriik

208 557

Liit

357 587

Norra

16 024 (100) (101)

Fääri saared

32 446 (102)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.	IIa püügipiirkonna Norra veed	Fääri saarte veed
	(MAC/*4A-EN)	(MAC/*2AN-)	(MAC/*FRO2)
Saksamaa	13 731	1 851	1 813
Prantsusmaa	9 154	1 233	1 208
Iirimaa	45 770	6 170	6 042
Madalmaad	20 024	2 698	2 643
Ühendkuningriik	125 873	16 971	16 616
Liit	214 552	28 923	28 322

Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

33 723 (103)

Prantsusmaa

224 (103)

Portugal

6 971 (103)

Liit

40 918

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	2 832
Prantsusmaa	19
Portugal	585

Liik:	Harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N)
Taani		14 043 (104)
Liit		14 043 (104)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (SOL/3A/BCD)
Taani		328
Saksamaa		19 (105)
Madalmaad		32 (105)
Rootsi		12
Liit		391
Lubatud kogupüük (TAC)		391		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SOL/24-C.)
Belgia		1 104
Taani		505
Saksamaa		883
Prantsusmaa		221
Madalmaad		9 971
Ühendkuningriik		568
Liit		13 252
Norra		10 (106)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 262		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14)
Iirimaa		46
Ühendkuningriik		11
Liit		57
Lubatud kogupüük (TAC)		57		Ennetuslik TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIa (SOL/07A.)
Belgia		10 (107)
Prantsusmaa		0 (107)
Iirimaa		17 (107)
Madalmaad		3 (107)
Ühendkuningriik		10 (107)
Liit		40 (107)
Lubatud kogupüük (TAC)		40 (107)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc (SOL/7BC.)
Prantsusmaa		6
Iirimaa		36
Liit		42
Lubatud kogupüük (TAC)		42		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIId (SOL/07D.)
Belgia		877
Prantsusmaa		1 754
Ühendkuningriik		627
Liit		3 258
Lubatud kogupüük (TAC)		3 258		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIe (SOL/07E.)
Belgia		35
Prantsusmaa		369
Ühendkuningriik		575
Liit		979
Lubatud kogupüük (TAC)		979		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg (SOL/7FG.)
Belgia		487
Prantsusmaa		49
Iirimaa		24
Ühendkuningriik		219
Liit		779
Lubatud kogupüük (TAC)		779		Analüütiline TAC

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk (SOL/7HJK.)
Belgia		32
Prantsusmaa		64
Iirimaa		171
Madalmaad		51
Ühendkuningriik		64
Liit		382
Lubatud kogupüük (TAC)		382		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIIa ja VIIIb (SOL/8AB.)
Belgia		42
Hispaania		8
Prantsusmaa		3 135
Madalmaad		235
Liit		3 420
Lubatud kogupüük (TAC)		3 420		Analüütiline TAC

Liik:	Merikeeled Solea spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34)
Hispaania		403
Portugal		669
Liit		1 072
Lubatud kogupüük (TAC)		1 072		Ennetuslik TAC

Liik:	Kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	IIIa (SPR/03A.)
Taani		22 300 (108)
Saksamaa		47 (108)
Rootsi		8 437 (108)
Liit		30 784
Lubatud kogupüük (TAC)		33 280		Ennetuslik TAC

Liik:	Kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		3 802 (109)
Taani		300 915 (109)
Saksamaa		3 802 (109)
Prantsusmaa		3 802 (109)
Madalmaad		3 802 (109)
Rootsi		1 330 (109) (110)
Ühendkuningriik		12 547 (109)
Liit		330 000
Norra		20 000
Fääri saared		5 500 (111)
Lubatud kogupüük (TAC)		355 500		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Kilu Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe (SPR/7DE.)
Belgia		26
Taani		1 674
Saksamaa		26
Prantsusmaa		361
Madalmaad		361
Ühendkuningriik		2 702
Liit		5 150
Lubatud kogupüük (TAC)		5 150		Ennetuslik TAC

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna liidu veed (DGS/03A-C.)
Taani		0 (112)
Rootsi		0 (112)
Euroopa Liit		0 (112)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (112)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (DGS/2AC4-C)
Belgia		0 (113)
Taani		0 (113)
Saksamaa		0 (113)
Prantsusmaa		0 (113)
Madalmaad		0 (113)
Rootsi		0 (113)
Ühendkuningriik		0 (113)
Liit		0 (113)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (113)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik ogahai Squalus acanthias		Püügipiirkond:	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		0 (114)
Saksamaa		0 (114)
Hispaania		0 (114)
Prantsusmaa		0 (114)
Iirimaa		0 (114)
Madalmaad		0 (114)
Portugal		0 (114)
Ühendkuningriik		0 (114)
Liit		0 (114)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (114)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	Stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed (JAX/4BC7D)
Belgia		13 (117)
Taani		5 519 (117)
Saksamaa		487 (115) (117)
Hispaania		102 (117)
Prantsusmaa		458 (115) (117)
Iirimaa		347 (117)
Madalmaad		3 323 (115) (117)
Portugal		12 (117)
Rootsi		75 (117)
Ühendkuningriik		1 314 (115) (117)
Liit		11 650
Norra		3 550 (116)
Lubatud kogupüük (TAC)		15 200		Ennetuslik TAC

Liik:	Stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)
Taani		10 415 (118) (120)
Saksamaa		8 126 (118) (119) (120)
Hispaania		11 084 (120) (122)
Prantsusmaa		4 183 (118) (119) (120) (122)
Iirimaa		27 064 (118) (120)
Madalmaad		32 606 (118) (119) (120)
Portugal		1 068 (120) (122)
Rootsi		675 (118) (120)
Ühendkuningriik		9 800 (118) (119) (120)
Liit		105 021
Fääri saared		1 700 (121)
Lubatud kogupüük (TAC)		106 721		Analüütiline TAC

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	VIIIc (JAX/08C.)
Hispaania		15 441 (123) (124)
Prantsusmaa		268 (124)
Portugal		1 526 (123) (124)
Liit		17 235
Lubatud kogupüük (TAC)		17 235		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IX (JAX/09.)
Hispaania		17 744 (125) (126)
Portugal		50 839 (125) (126)
Liit		68 583
Lubatud kogupüük (TAC)		68 583		Analüütiline TAC

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	X püügipiirkond; CECAFi liidu veed (127) (JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem (128) (130)
Euroopa Liit		Kehtestatakse hiljem (129)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (129)		Ennetuslik TAC

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed (131) (JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem (132) (134)
Liit		Kehtestatakse hiljem (133)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (133)		Ennetuslik TAC

Liik:	Stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed (135) (JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem (136)
Liit		Kehtestatakse hiljem (137)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (137)		Ennetuslik TAC

Liik:	Norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarki		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.)
Taani		128 880 (138)
Saksamaa		25 (138) (139)
Madalmaad		95 (138) (139)
Liit		129 000 (138) (140)
Norra		15 000 (141)
Fääri saared		6 000 (142)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarki		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NOP/04-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
Rootsi		800 (143) (144)
Liit		800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	Muud liigid		Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed (OTH/5B67-C)
Liit		Ei kohaldata
Norra		140 (145)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	Muud liigid		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		44
Taani		4 000
Saksamaa		451
Prantsusmaa		185
Madalmaad		320
Rootsi		Ei kohaldata (146)
Ühendkuningriik		3 000
Liit		8 000 (147)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	Muud liigid		Püügipiirkond:	IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN)
Liit		Ei kohaldata
Norra		4 750 (148) (149)
Fääri saared		150 (150)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

(1) Välja arvatud kuue meremiili ulatuses Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiate kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(7) Eritingimus. Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000

(8) Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.

Harilik molva (LIN/*5B67-)	6 500
Meriluts (USK/*5B67-)	2 923

(9) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(10) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(11) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(12) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).

(13) Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(14) Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud. 50 000

(15) Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.

(16) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(17) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(18) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(19) Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(20) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(21) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(22) Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(23) Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(24) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

(25) Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

—	Mull of Kintyre (55°17,9′N, 05°47,8′W);

—	punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′W) ja

—	Corsewall Point (55°00,5′N, 05°09,4′W).

(26) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(27) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(28) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(29) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(30) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(33) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(34) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(35) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(36) 5 % sellest kvoodist võib kasutada VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeele sihtpüügil.

(37) 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(38) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(39) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(40) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(41) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(42) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(43) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

(44) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(45) IIIa rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(46) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

(47) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(48) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

(49) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(50) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

(51) Eritingimus: liidu kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmises koguse: 149 506

(52) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(53) Eritingimus: liidu kasutatava 21 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 9,2 %

(54) Eritingimus: liidu kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmises koguse: 149 506

(55) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormidest maha.

(56) Eritingimus: IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/* 04A-C): 37 377

Kõnealune püügilimiit IVa püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 25 %

(57) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(58) Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/* 04A-C): 5 375

(59) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(60) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).

(61) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(62) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(63) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(64) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(65) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.

(66) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000

(67) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:

Harilik molva (LIN/*5B67-)	6 500
Meriluts (USK/*5B67-)	2 923

(68) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(69) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).

(70) Eritingimus: selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75

(71) Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi IXa rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(72) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(73) Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(74) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(75) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(76) Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(77) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(78) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha TACi Norra osast.

(79) Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).

(80) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(81) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(82) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(83) Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(84) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(85) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(86) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(87) Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(88) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIIe püügipiirkonna liidu veed (RJU/67AKXD)
Belgia		9
Eesti		0
Prantsusmaa		41
Saksamaa		0
Iirimaa		13
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		11
Ühendkuningriik		26
Liit		100
Lubatud kogupüük (TAC)		100		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(89) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(90) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(91) Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(92) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 40 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (RJU/07D.)
Belgia		1
Prantsusmaa		9
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		2
Liit		12
Lubatud kogupüük (TAC)		12		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(93) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(94) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII ja IX alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta alapiirkonnas VIII ja 40 kg püügireisi kohta alapiirkonnas IX. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIII püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.)
Belgia		0
Prantsusmaa		9
Portugal		8
Hispaania		8
Ühendkuningriik		0
Liit		25
Lubatud kogupüük (TAC)		25		Ennetuslik TAC

Liik:	Musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	IX püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.)
Belgia		0
Prantsusmaa		16
Portugal		12
Hispaania		12
Ühendkuningriik		0
Liit		40
Lubatud kogupüük (TAC)		40		Ennetuslik TAC

(95) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(96) Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). 338

Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(97) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(98) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 53 826

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000

(99) Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka neis kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)	Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
Belgia	76	91
Taani	2 624	3 131
Saksamaa	80	95
Prantsusmaa	240	286
Madalmaad	242	288
Rootsi	726	854
Ühendkuningriik	224	267
Liit	4 212	5 012

(100) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(101) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 37 128

(102) See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

(103) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(104) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

(105) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.

(106) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

(107) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(108) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(109) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(110) Kaasa arvatud tobiad.

(111) Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki

(112) Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(113) Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(114) Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(115) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(116) Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(117) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(118) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2016 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(119) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(120) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(121) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(122) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

(123) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).

(124) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(125) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).

(126) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(127) Assoori saarte ümbruse veed.

(128) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(129) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(130) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(131) Madeira ümbruse veed.

(132) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(133) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(134) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(135) Kanaari saarte ümbruse veed.

(136) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(137) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(138) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(139) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(140) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 31. oktoobrini 2016.

(141) Kasutatakse sorteerimisvõret.

(142) Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

(143) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(144) Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmist kogust: 400

(145) Püütakse ainult õngejadaga.

(146) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(147) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(148) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(149) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(150) Püütakse IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (OTH/*46AN).

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu, Fääri, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

7 (1)

Taani

7 069 (1)

Saksamaa

1 238 (1)

Hispaania

23 (1)

Prantsusmaa

305 (1)

Iirimaa

1 830 (1)

Madalmaad

2 529 (1)

Poola

358 (1)

Portugal

23 (1)

Soome

109 (1)

Rootsi

2 619 (1)

Ühendkuningriik

4 519 (1)

Liit

20 629 (1)

Fääri saared

6 000 (2) (3)

Norra

18 566 (2) (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

316 876

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) 18 566

II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia	2
Taani	2 055
Saksamaa	360
Hispaania	7
Prantsusmaa	89
Iirimaa	532
Madalmaad	736
Poola	104
Portugal	7
Soome	32
Rootsi	762
Ühendkuningriik	1 314

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa		2 120
Kreeka		263
Hispaania		2 365
Iirimaa		263
Prantsusmaa		1 946
Portugal		2 365
Ühendkuningriik		8 225
Liit		17 547
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14)
Saksamaa		1 718 (5)
Ühendkuningriik		382 (5)
Liit		2 100 (5)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja IIb (COD/1/2B.)
Saksamaa		6 450 (8)
Hispaania		13 082 (8)
Prantsusmaa		3 039 (8)
Poola		2 728 (8)
Portugal		2 630 (8)
Ühendkuningriik		4 298 (8)
Muud liikmesriigid		949 (6) (8)
Liit		33 176 (7)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul
Saksamaa		19
Prantsusmaa		114
Ühendkuningriik		817
Euroopa Liit		950
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

100 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

100 (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

IIb

(CAP/02B.)

Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Liik:	Moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani		0
Saksamaa		0
Rootsi		0
Ühendkuningriik		0
Kõik liikmesriigid		0 (13)
Liit		0 (14)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa		236
Prantsusmaa		142
Ühendkuningriik		722
Liit		1 100
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani		1 100
Saksamaa		75
Prantsusmaa		120
Madalmaad		105
Ühendkuningriik		1 100
Liit		2 500 (15)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterygia		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (LIN/05B-F.) hariliku molva puhul; (BLI/05B-F.) sinise molva puhul
Saksamaa		615
Prantsusmaa		1 365
Ühendkuningriik		120
Liit		2 100 (16)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani		687
Prantsusmaa		687
Liit		1 375
Norra		2 000
Fääri saared		1 300
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.)
Taani		1 300
Prantsusmaa		1 300
Liit		2 600
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa		2 040
Prantsusmaa		328
Ühendkuningriik		182
Liit		2 550
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Liik:	Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia		60
Saksamaa		372
Prantsusmaa		1 812
Madalmaad		60
Ühendkuningriik		696
Liit		3 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa		25 (17)
Ühendkuningriik		25 (17)
Liit		50 (17)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

2 000 (18)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1GRN.)
Saksamaa		1 925 (19)
Liit		1 925 (19)
Norra		575 (19)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/514GRN)
Saksamaa		4 289
Ühendkuningriik		226
Liit		4 515 (20)
Norra		575
Fääri saared		110
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S)
Eesti		0
Saksamaa		0
Hispaania		0
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Läti		0
Madalmaad		0
Poola		0
Portugal		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D)
Eesti		39 (21) (22)
Saksamaa		802 (21) (22)
Hispaania		141 (21) (22)
Prantsusmaa		75 (21) (22)
Iirimaa		0 (21) (22)
Läti		14 (21) (22)
Madalmaad		0 (21) (22)
Poola		72 (21) (22)
Portugal		168 (21) (22)
Ühendkuningriik		2 (21) (22)
Liit		1 313 (21) (22)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (21) (22)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.)
Saksamaa		766
Hispaania		95
Prantsusmaa		84
Portugal		405
Ühendkuningriik		150
Liit		1 500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem (23) (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

8 000 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P)
Saksamaa		1 038 (26) (27) (28)
Prantsusmaa		5 (26) (27) (28)
Ühendkuningriik		7 (26) (27) (28)
Liit		1 050 (26) (27) (28)
Norra		800 (26) (27)
Fääri saared		50 (26) (27) (29)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D)
Saksamaa		1 679 (30)
Prantsusmaa		9 (30)
Ühendkuningriik		12 (30)
Liit		1 700 (30)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	Va püügipiirkonna Islandi veed (RED/05A-IS)
Belgia		0 (31) (32)
Saksamaa		0 (31) (32)
Prantsusmaa		0 (31) (32)
Ühendkuningriik		0 (31) (32)
Liit		0 (31) (32)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia		4
Saksamaa		460
Prantsusmaa		31
Ühendkuningriik		5
Liit		500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Muud liigid		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa		117 (33)
Prantsusmaa		47 (33)
Ühendkuningriik		186 (33)
Liit		350 (33)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Muud liigid (34)		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa		322
Prantsusmaa		289
Ühendkuningriik		189
Liit		800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Lestalised		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.)
Saksamaa		18
Prantsusmaa		14
Ühendkuningriik		68
Liit		100
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Muud (kaaspüük)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(RED/1/2INT)

Liit

1 126 (35) (36)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2) Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(4) Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

(5) Käesolevatele kvootidele kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:

1.	Püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2016.

Püüda võib ainult vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:

Aruandluskoodid	Geograafilised piirid
COD/GRL1	Joonest 63° 45′ N põhja pool, joonest 67°00′ N lõuna pool ja joonest 35° 15′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.
COD/GRL2	Joonte 62° 30′ N ja 63° 45′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonte 44° 00′ W ning 35° 15′ W vaheline Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.
COD/GRL3	Joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonte 59° 00′ N ja 62° 30′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.
COD/GRL4	Joonte 60° 45′ N ja 59° 00′ N vaheline ning joonest 44° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

(6) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(8) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(10) Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. 90

(11) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(12) Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. 90

(13) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(14) Püügiperiood 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini.

(15) Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.

(16) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F): 500

(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(19) Tohib püüda lõuna pool 68° N.

(20) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(21) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	64°45′N	28°30′W
2	62°50′N	25°45′W
3	61°55′N	26°45′W
4	61°00′N	26°30′W
5	59°00′N	30°00′W
6	59°00′N	34°00′W
7	61°30′N	34°00′W
8	62°50′N	36°00′W
9	64°45′N	28°30′W

(22) Tohib püüda ainult 10. maist 1. juulini 2016.

(23) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(24) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(25) Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

(26) 10. maist kuni 1. juulini 2016 võib püüda ainult süvamere pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.

(27) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	64°45′N	28°30′W
2	62°50′N	25°45′W
3	61°55′N	26°45′W
4	61°00′N	26°30′W
5	59°00′N	30°00′W
6	59°00′N	34°00′W
7	61°30′N	34°00′W
8	62°50′N	36°00′W
9	64°45′N	28°30′W

(28) Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(29) Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

(30) Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	59°15′N	54°26′W
2	59°15′N	44°00′W
3	59°30′N	42°45′W
4	60°00′N	42°00′W
5	62°00′N	40°30′W
6	62°00′N	40°00′W
7	62°40′N	40°15′W
8	63°09′N	39°40′W
9	63°30′N	37°15′W
10	64°20′N	35°00′W
11	65°15′N	32°30′W
12	65°15′N	29°50′W

(31) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(32) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2016.

(33) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(34) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(35) Tursa, meriahvena ja süvalesta kaaspüük

(36) Tursa sihtpüügi kaaspüük (B-C/GRLCOD), meriahvena sihtpüügi kaaspüük (B-C/GRLRED), süvalesta sihtpüügi kaaspüük (B-C/GRLGHL) ja hariliku süvameregarneeli sihtpüügi kaaspüük (B-C/GRLPRA) tuleb teatada eraldi.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti		155
Saksamaa		649
Läti		155
Leedu		155
Poola		528
Hispaania		1 993
Prantsusmaa		278
Portugal		2 734
Ühendkuningriik		1 298
Liit		7 945
Lubatud kogupüük (TAC)		13 931		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (3)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Pikklest Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
Eesti		96
Läti		96
Leedu		96
Liit		288
Lubatud kogupüük (TAC)		2 172		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (5)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Lühiuimkalmaar Illex illecebrosus		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti		128 (6)
Läti		128 (6)
Leedu		128 (6)
Poola		227 (6)
Liit		Ei kohaldata (6) (7)
Lubatud kogupüük (TAC)		34 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (8)

Lubatud kogupüük (TAC)

17 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3L (10) (11) (PRA/N3L.)
Eesti		0 (12)
Läti		0 (12)
Leedu		0 (12)
Poola		0 (12)
Hispaania		0 (12)
Portugal		0 (12)
Liit		0 (12)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (12)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (14) (15)

Analüütiline TAC

Liik:	Süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti		297
Saksamaa		303
Läti		42
Leedu		21
Hispaania		4 067
Portugal		1 700
Liit		6 430
Lubatud kogupüük (TAC)		10 966		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Railased Rajidae		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.)
Eesti		283
Leedu		62
Hispaania		3 403
Portugal		660
Liit		4 408
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti		514
Saksamaa		354
Läti		514
Leedu		514
Liit		1 896
Lubatud kogupüük (TAC)		10 400		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti		1 571 (16)
Saksamaa		513 (16)
Läti		1 571 (16)
Leedu		1 571 (16)
Hispaania		233 (16)
Portugal		2 354 (16)
Liit		7 813 (16)
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000 (16)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania		1 771
Portugal		5 229
Liit		7 000
Lubatud kogupüük (TAC)		20 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti		0 (17)
Leedu		0 (17)
Liit		0 (17)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (17)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania		255
Portugal		333
Liit		588 (18)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(2) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016.

(7) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. 29 467

(8) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(9) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(10) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

(11) Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ida poole jäävas piirkonnas:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	46° 00′ 0	47° 49′ 0
2	46° 25′ 0	47° 27′ 0
3	46 °42′ 0	47° 25′ 0
4	46° 48′ 0	47° 25′ 50
5	47° 16′ 50	47° 43′ 50

(12) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(13) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist 31. detsembrini 2016 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47° 55′ 0	45° 00′ 0
2	47° 30′ 0	44° 15′ 0
3	46° 55′ 0	44° 15′ 0
4	46° 35′ 0	44° 30′ 0
5	46° 35′ 0	45° 40′ 0
6	47° 30′ 0	45° 40′ 0
7	47° 55′ 0	45° 00′ 0

(14) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügipäevade maksimaalne arv
Taani	0	0
Eesti	0	0
Hispaania	0	0
Läti	0	0
Leedu	0	0
Poola	0	0
Portugal	0	0

(15) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(16) Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2016 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt: 3 500

(17) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(18) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania	509
Portugal	667
Liit	1 176

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

Liik:	Harilik tuun Thunnus thynnus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri (BFT/AE45WM)
Küpros		98,00 (4)
Kreeka		182,15
Hispaania		3 534,43 (2) (4)
Prantsusmaa		3 487,57 (2) (3) (4)
Horvaatia		551,23 (6)
Itaalia		2 752,56 (4) (5)
Malta		225,83 (4)
Portugal		332,36
Muud liikmesriigid		39,41 (1)
Liit		11 203,54 (2) (3) (4) (5)
Lubatud kogupüük (TAC)		18 911		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N)
Hispaania		6 393,02 (8)
Portugal		1 161,95 (8)
Muud liikmesriigid		130,74 (7) (8)
Liit		7 685,70
Lubatud kogupüük (TAC)		13 700		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N)
Hispaania		5 112,05 (9)
Portugal		489,01 (9)
Liit		5 601,06
Lubatud kogupüük (TAC)		15 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N)
Iirimaa		2 584,64 (11)
Hispaania		14 917,37 (11)
Prantsusmaa		4 511,52 (11)
Ühendkuningriik		349,24 (11)
Portugal		2 178,93 (11)
Liit		24 541,70 (10)
Lubatud kogupüük (TAC)		28 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (ALB/AS05N)
Hispaania		905,86
Prantsusmaa		297,70
Portugal		633,94
Liit		1 837,50
Lubatud kogupüük (TAC)		24 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Suursilm-tuun Thunnus obesus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania		13 396,57
Prantsusmaa		5 877,89
Portugal		4 514,54
Liit		23 789
Lubatud kogupüük (TAC)		65 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Sinine marliin Makaira nigricans		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
Hispaania		0
Prantsusmaa		358,05
Portugal		49,55
Liit		407,60
Lubatud kogupüük (TAC)		1 985		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Valge odanina Tetrapturus albidus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
Hispaania		2,46
Portugal		21,45
Liit		23,91
Lubatud kogupüük (TAC)		355		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	540,42
Prantsusmaa	251,00
Liit	791,43

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	100,00
Liit	100,00

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	70,69
Prantsusmaa	69,75
Itaalia	55,06
Küpros	4,52
Malta	6,65
Liit	206,66

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	55,06
Liit	55,06

(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:

Horvaatia	496,10
Liit	496,10

(7) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(9) Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(10) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

[1]	Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(11) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Ühendkuningriik	12
Portugal	310

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 461

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

482

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 200 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Kerguéleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 663 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 750 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)	0
Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B)	825
Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C)	1 925

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

Lubatud kogupüük (TAC)

47 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 405 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

Lubatud kogupüük (TAC)

39 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

(HKE/48)

(KRI/F48.)

Lubatud kogupüük (TAC)

5 610 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.):	155 000
Rajoon 48.2 (KRI/*F482.):	279 000
Rajoon 48.3 (KRI/*F483.):	279 000
Rajoon 48.4 (KRI/*F484.):	93 000

Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

Lubatud kogupüük (TAC)

440 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W)	277 000
Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E)	163 000

Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 645 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55 o idapikkust (KRI/*F-42W)	260 000
Rajoon 58.4.2 ida pool 55 o idalaiust (KRI/*F-42E)	192 000

Liik:

Roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 470 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.artiklit 3.

Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

80 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba

Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR1/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

360 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tüse pikksaba ja antarktika pikksaba

Macrouruscaml ja Macrourus whitsoni

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR2/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

409 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

13 (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.artiklit 3.

Liik:

Krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

4 (18)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

120 (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

50 (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—	joon algab punktis, kus idapikkus 72° 15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53° 25′,

—	seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

—	seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52° 40′ ja idapikkusega 76°,

—	seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

—	seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74° 30′ ning

—	seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(4) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2016 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016.

(5) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust.

(6) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79° 20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(7) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57° 20′ lõunalaiust ja 60° 00′ lõunalaiust ning 24° 30′ läänepikkust ja 29° 00′ läänepikkust.

(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(16) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(20) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200 (1)

Ennetuslik TAC

Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

190 (2)

Ennetuslik TAC

Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Ennetuslik TAC

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

Lubatud kogupüük (TAC)

264

Ennetuslik TAC

Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (4)

Ennetuslik TAC

Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Liik:

Kultkala

Pseudopentaceros spp

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

143

Ennetuslik TAC

(1) Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

(2) Käesoleva TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(4) Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni.

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD

Liik:

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

Kõik püügipiirkonnad

(SBF/F41-81)

Liit

10 (1)

Lubatud kogupüük (TAC)

14 647

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:	Tšiili stauriid Trachurus murphyi		Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem (1)
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem (1)
Leedu		Kehtestatakse hiljem (1)
Poola		Kehtestatakse hiljem (1)
Liit		Kehtestatakse hiljem (1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni aastakoosolekut 25.–29. jaanuaril 2016.

IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId RAJOONIS, ICESi IV ALAPIIRKONNAS NING ICESi IIa JA Vb RAJOONI LIIDU VETES

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtumeetodeid. Käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud püügiperioodi jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punktis 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega selles geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega kalapüük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile käesoleva määruse artiklis 8 osutatud püügiperioodiks on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7. Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma kalalaevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 685/95 ja (EÜ) nr 2027/95 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

Kattegat:

Kindlaksmääratud püügivahend	DK	DE	SE
TR1	197 929	4 212	16 610
TR2	830 041	5 240	327 506
TR3	441 872	0	490
BT1	0	0	0
BT2	0	0	0
GN	115 456	26 534	13 102
GT	22 645	0	22 060
LL	1 100	0	25 339

Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon

Kindlaksmääratud püügivahend	BE	DK	DE	ES	FR	IE	NL	SE	UK
TR1/TR2	194 571	6 227 834	1 311 583	1 409	8 002 165	11 133	1 005 293	776 135	11 222 792
TR3	0	2 545 009	257	0	101 316	0	36 617	1 024	8 482
BT1	1 427 574	1 157 265	29 271	0	0	0	99 808	0	1 739 759
BT2	5 401 395	79 212	1 375 400	0	1 202 818	0	28 307 876	0	6 116 437
GN	163 531	2 307 977	224 484	0	342 579	0	438 664	74 925	546 303
GT	0	224 124	467	0	4 338 315	0	0	48 968	14 004
LL	0	56 312	0	245	125 141	0	0	110 468	134 880

ICESi VIIa rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend	BE	FR	IE	NL	UK
TR1	0	48 193	33 539	0	339 592
TR2	10 166	744	475 649	0	1 086 399
TR3	0	0	1 422	0	0
BT1	0	0	0	0	0
BT2	843 782	0	514 584	200 000	111 693
GN	0	471	18 255	0	5 970
GT	0	0	0	0	158
LL	0	0	0	0	70 614

ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:

Kindlaksmääratud püügivahend	BE	DE	ES	FR	IE	UK
TR1	0	9 320	186 864	1 324 002	428 820	1 033 273
TR2	0	0	0	34 926	14 371	2 203 071
TR3	0	0	0	0	273	16 027
BT1	0	0	0	0	0	117 544
BT2	0	0	0	0	3 801	4 626
GN	0	35 442	13 836	302 917	5 697	213 454
GT	0	0	0	0	1 953	145
LL	0	0	1 402 142	184 354	4 250	630 040

IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1. Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii)	nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d) „käesolev püügiperiood”– artiklis 8 osutatud periood;

e) „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. Püügiloaga laevad

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2015 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5. Päevade maksimaalne arv

5.1.

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.

Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu kalalaev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	asjaomase laeva poolt kummalgi kahel kalendriaastal 2013 ja 2014 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ja

b)	asjaomase laeva poolt punktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.

Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.

Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	ES	117
		FR	109
		PT	113
Punkti 6.1 alapunktid a ja b	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	Tähtajatu

7. Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.

Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8. Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.

Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.

Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.

Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.

Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11. Püügiperioodid

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14. Püügikoormuse aruanne

15. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperioodid	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondu (4) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

(3)	Püügiperioodid

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahendid

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)	Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)	sellised laevad püüdsid 2015. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2016 ja 31. jaanuariks 2017 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2016. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICESi VIIe rajoon;

d) „käesolev püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. Püügiloaga laevad

4.1

4.2

Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5. Päevade maksimaalne arv

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	BE	164
	FR	175
	UK	207
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	BE	164
	FR	178
	UK	164

6. Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.

7.7.

8. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.

IV PEATÜKK

Haldamine

9. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. Püügiperioodid

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13. Püügikoormuse aruanne

14. Andmete kogumine

15. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2014. ja 2015. püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperioodid	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk < 220 mm
TN	=	abar või takervõrk < 220 mm

(3)	Püügiperioodid

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahendid

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk < 220 mm
TN	=	abar või takervõrk < 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IID LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamispiirkond	ICESi statistilised ruudud
1	31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6
2	31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8
3	41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0
4	38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0
5	47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5
6	41-43 G0-G3; 44 G1
7	47-51 E7-E9

IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel		Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	77	DK	25	57
			DE	5
			FR	1
			IE	8
			NL	9
			PL	1
			SV	10
			UK	18
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N	80	DE	16	50
			IE	1
			ES	20
			FR	18
			PT	9
			UK	14
			Jaotamata	2
	Harilik makrell (1)	Ei kohaldata	Ei kohaldata		70
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62° 00′ N	480	DK	450	150
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62° 00′ N	480	UK	30	150
Fääri saarte veed	Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel	26	BE	0	13
			DE	4
			FR	4
			UK	18
	Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W	8 (2)	Ei kohaldata		4
	Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.	70	BE	0	26
			DE	10
			FR	40
			UK	20
	Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont.	70	DE (3)	8	20 (4)
		70	FR (3)	12	20 (4)
	Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid	70	Ei kohaldata		22 (4)
	Põhjaputassuu püük. Kalapüügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.	34	DE	2	20
			DK	5
			FR	4
			NL	6
			UK	7
			SE	1
			ES	4
			IE	4
			PT	1
	Õngepüük	10	UK	10	6
	Harilik makrell	12	DK	1	12
			BE	0
			DE	1
			FR	1
			IE	2
			NL	1
			SE	1
			UK	5
	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	20	DK	5	20
			DE	2
			IE	2
			FR	1
			NL	2
			PL	1
			SE	3
			UK	4

(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

1. Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania	60
Prantsusmaa	37
Liit	97

2. Liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania	119
Prantsusmaa	101
Itaalia	30
Küpros	9 (2)
Malta	35 (2)
Liit	291

3. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Horvaatia	13
Itaalia	12
Liit	25

4. Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (3)
	Küpros (4)	Kreeka (5)	Horvaatia	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (6)
Seinnoodalaevad	1	1	13	12	17	6	1
Õngejadalaevad	9 (7)	0	0	30	8	31	35
Söödaga õngelaev	0	0	0	0	37	60	0
Käsiõngelaevad	0	0	12	0	29 (8)	2	0
Traalerid	0	0	0	0	57	0	0
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (9)	0	27	0	0	101	32	0

Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus
	Küpros	Horvaatia	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Söödaga õngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

5. Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

	Mõrdade arv (10)
Hispaania	5
Itaalia	3
Portugal	3

6. Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus tonnides
Hispaania	14	11 852
Itaalia	15	13 000
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Horvaatia	7	7 880
Malta	8	12 300

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	5 855
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 768

(1) 1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) See number võib suureneda kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga.

(3) Tabeli A 4. jaotise arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme väikesemahulise kalapüügi laevaga.

(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(7) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(8) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(10) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid	Piirkond	Keeluaeg
Haid (kõik liigid)	Konventsiooni ala	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Notothenia rossii	FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Kalad	FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1)	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1)	FAO 48.3.	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Dissostichus spp.	FAO 48.5. Antarktika	1. detsember 2015 – 30. november 2016
Dissostichus spp.	FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79° 20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20′ E (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.6. Antarktika (1) (2) FAO 58.7. Antarktika (1)	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Lepidonotothen squamifrons	FAO 58.4.4. (1) (2)	1. jaanuar – 31. detsember 2016
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides	FAO 58.5.2. Antarktika	1. detsember 2015 – 30. november 2016
Dissostichus mawsoni	FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust	1. jaanuar – 31. detsember 2016

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2015–2016

Alapiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRUd		Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides)
			Uurimisüksus (SSRU)	Piirnorm		Railised		Macrourus spp.		Muud liigid
58.4.1.	Kogu rajoon	1. detsember 2015 – 30. november 2016	A, B, F	0	660	50		105		100
			C (kaasa arvatud 58.4.1_1,58.4. 1_2)	203 (3)
			D	42 (3)						A, B, F	0
										C	20
			E (58.4.1_3, 58.4.1_4)	246						D	20
										E	20
			G (kaasa arvatud 58.4.1_5	127 (3)						G	20
										H	20
			H	42 (3)
58.4.2.	Kogu rajoon	1. detsember 2015 – 30. november 2016	A	30 (4)	35	50		20		20
			B, C, D	0
			E (kaasa arvatud 58.4.2_1)	35
58.4.3a.	Kogu rajoon 58.4.3a._1	1. detsember 2015 – 30. november 2016			32	50		26		20
			Ei kohaldata

88.1.	Kogu alapiirkond	1. detsember 2015 – 31 august 2016	A, D, E, F, M	0	2 870 (5)	143		430		160
			B, C, G	360		A, D, E, F, M	0	A, D, E, F, M	0	A, D, E, F, M	0
			H, I, K	2 050		B, C, G	50	B, C, G	40	B, C, G	60
			J, L	320		H, I, K	105	H, I, K	320	H, I, K	60
						J, L	50	J, L	70	J, L	40
88.2.		1. detsember 2015 – 31. august 2016. a.	A, B, I	0	619	50		99		120
			C, D, E, F, G (88.2_1 kuni 88.2_4)	419 (6)		A, B, I	0	A, B, I	0	A, B, I	0
			H	200		C, D, E, F, G	50	C, D, E, F, G	67	C, D, E, F, G	100
						H	50	H	32	H	20

V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU

Piirkond	Uurimisüksus (SSRU)	Piirjoon
48.6	A	Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.
	B	Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 50° S 1° 30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.4.1	A	Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.
	B	Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	H	Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
58.4.2	A	Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	B	Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	C	Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	D	Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	E	Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
58.4.3a	A	Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.3b	A	Punktist 56° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.
	B	Punktist 60° S 73° 10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 59° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	D	Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	E	Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.4	A	Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	B	Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	C	Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	D	Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.6	A	Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	B	Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	C	Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	D	Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
58.7	A	Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68° 30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68° 30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68° 30′ S.
	G	Punktist 66° 40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70° 50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66° 40′ S.
	H	Punktist 70° 50′ S 170° E otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	I	Punktist 70° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169° 30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
88.2	A	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 70° 50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	D	Punktist 70° 50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	E	Punktist 70° 50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	F	Punktist 70° 50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	G	Punktist 70° 50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	H	Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70° 50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
	I	Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
88.3	A	Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja:…

Püügihooaeg:…

Laeva nimi:…

Eeldatav püügimaht (tonnides):…

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):…

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon	Tähistada sobiv kastike
48.1	☐
48.2	☐
48.3	☐
48.4	☐
58.4.1	☐
58.4.2	☐

Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

☐	tavaline traalpüük

☐	pidevpüügisüsteem

☐	noodapärasse pumpamine

☐	Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik	Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (7)
Tervelt külmutatud
Keedetud
Jahvatatud
Õli
Muu toode, palun täpsustada

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud	Võrk 1		Võrk 2		Muu võrk / muud võrgud
Võrgu ava (suue)
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
Võrgu suudme ümbermõõt (8) (m)
Suudme pindala (m2)
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (10) (mm)	Väline (9)	Sisemine (9)	Väline (9)	Sisemine (9)	Väline (9)	Sisemine (9)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Võrgu joonis(ed):…

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1.	Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.	Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.	Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.	Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
Tootja
Mudel
Muunduri sagedused (kHz)

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):…

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod	Valem (kg)	Parameeter
Meetod	Valem (kg)	Kirjeldus	Tüüp	Hindamismeetod	Ühik
Kogumismahuti maht	WLHρ1 000	W= mahuti laius	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		L= mahuti pikkus	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ= mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		H= hiilgevähkide sügavus mahutis	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Voomõõtur (11)	VFkrillρ	V= hiilgevähkide maht koos veega	Loomusest (11) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis	Loomusest (11) sõltuv	Voomõõturi mahu parandustegur	—
		ρ= mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
Voomõõtur (12)	(V*ρ)–M	V= hiilgevähkide pasta maht	Loomusest (11) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		M= protsessis lisatud vee kogus, mass	Loomusest (11) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
		ρ= hiilgevähkide pasta tihedus	Muutuv	Otsene vaatlus	kg/liiter
Vookaal	M*(1–F)	M= hiilgevähkide mass koos veega	Loomusest (12) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Vookaal	M*(1–F)	F= vee osakaal proovis	Muutuv	Vookaalu massi parandustegur	—
Kogur	(M–Mtray)*N	Mtray = tühja koguri mass	Püsiv	Otsene vaatlus enne püüki	kg
		M= koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega	Muutuv	Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult	kg
		N= kogurite arv	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	—
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	Mmeal = toodetud jahu mass	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	MCF= jahu teisendustegur	Muutuv	Jahu teisendamine hiilgevähkideks	—
Noodapära maht	WHLρπ/4*1 000	W= noodapära laius	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		H= noodapära kõrgus	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ= mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		L= noodapära pikkus	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Muud	Palun täpsustada

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht
Püügi alustamisel	Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)
Iga kuu (13)	Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus	Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)
Iga loomus	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Voomõõtur (13)
Enne püüki	Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
Rohkem kui üks kord kuus (13)	Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus (14)	Võtta voomõõturist proov ning:
	mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega
	hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust
	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Voomõõtur (14)
Enne püüki	Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).
Iga nädal (13)	Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.
Iga loomus (14)	Võtta mõlema voolumeetri näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.
Iga loomus (14)	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Vookaal
Enne püüki	Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
Iga loomus (14)	Võtta vookaalust proov ning:
	mõõta hiilgevähkide massi koos veega
	hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist
	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Kogur
Enne püüki	Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)
Iga loomus	Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)
	Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)
	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Jahu teisendamine
Iga kuu (13)	Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke
Iga loomus	Mõõta toodetud jahu mass
Iga loomus	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Noodapära maht
Püügi alustamisel	Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)
Iga kuu (13)	Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus	Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)
Iga loomus	Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3) Hõlmab 42 tonni suurust püügi piirnormi, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2015–2016 vähendamise eksperimenti.

(4) Aastatel 2015–2016 väikeses uurimisüksuses A kalapüüki ei toimu.

(5) Sealhulgas 140 tonni Rossi mere uuringuks: 40 tonni; talviseks uuringuks: 100 tonni).

(6) Ülemmäär kuni 200 tonni igas uurimisüksuses.

(7) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

(8) Eeldatud töötingimustes.

(9) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(10) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

(11) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(13) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(14) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	27	45 383
Portugal	5	1 627
Itaalia	1	2 137
Liit	55	110 511

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41 (1)	7 882
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
Liit	87	27 797

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

(1) See number ei sisalda Mayotte'is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte'i laevastiku arendamise kavale.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
Liit	14

VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Fääri saared	Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond	14	14
	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	20	Kehtestatakse hiljem
	Heeringas, IIIa püügipiirkond	4	4
	Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük)	14	14
	Harilik molva ja meriluts	20	10
	Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W) püügipiirkond	20	20
	Sinine molva	16	16
Venezuela (1)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et kalapüügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse kalapüügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 22

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 28. jaanuar 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2016/72, 22. jaanuar 2016, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104	1