27.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1

(1)

Määrus (EL) nr 347/2013 moodustab raamistiku selleks, et määrata kindlaks, kavandada ja rakendada ühishuviprojekte, mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri, gaasi ja nafta valdkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektriülekande kiirteede ja CO2 transpordivõrkude valdkonnas.

(2)

Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ühishuviprojektide ELi loend (edaspidi „ELi loend”).

(3)

ELi loendisse kantavad esitatud projektid on hinnatud piirkondlike rühmade poolt ja need vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Ühishuviprojektide piirkondlike loendite kavandid kiideti heaks piirkondlike rühmade tehnilisel tasandil toimuvatel kohtumistel. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „Koostööamet”) oli 30. oktoobril 2015 esitanud oma positiivse arvamuse hindamiskriteeriumide järjepideva kohaldamise ja kulude-tulude analüüsi kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid 3. novembril 2015 vastu piirkondlikud loendid. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt tuleb enne kavandatavate projektide piirkondliku loendi vastuvõtmist saada heakskiit kõigilt liikmesriikidelt, kelle territooriumiga projektid on seotud.

(5)

ELi loendisse kantavate projektide üle konsulteeriti asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide, sealhulgas tootjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega.

(6)

Ühishuviprojekte tuleks loetleda määruse (EL) nr 347/2013 I lisas sätestatud järjekorras strateegilise üleeuroopalise energiataristu prioriteetide kaupa. ELi loendis ei tohiks projekte loetleda tähtsuse järjekorras.

(7)

Ühishuviprojektid tuleks loendisse kanda kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva klastri osana. Teatavaid ühishuviprojekte tuleks siiski rühmitada, kuna nad on üksteisest sõltuvad või (potentsiaalselt) konkureerivad.

(8)

ELi loend sisaldab projekte nende arengu eri etappides, sealhulgas teostatavusuuringu eelses, teostatavusuuringu, lubade andmise ja ehituse etapis. Varases arendusetapis olevate ühishuviprojektide puhul võib olla vaja tõendada tehnilist ja majanduslikku elujõulisust ning vastavust liidu õigusaktidele, sealhulgas keskkonnaalastele õigusaktidele. Selle käigus tuleks võimalik kahjulik keskkonnamõju nõuetekohaselt välja selgitada, seda hinnata ning vältida või leevendada.

(9)

Selliste projektide lisamine ELi loendisse ei mõjuta asjaomaste keskkonnamõju hindamise ja loaandmise menetluste tulemust. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 5 lõike 8 alusel võib projekti, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega, ELi loendist välja jätta. Ühishuviprojektide rakendamist, sealhulgas nende vastavust asjaomastele õigusaktidele, tuleks kontrollida vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 teisele lõigule koostatakse ELi loend iga kahe aasta järel, mistõttu delegeeritud määrusega (EL) nr 1391/2013 (2) koostatud ELi loend ei ole enam ajakohane ja tuleks asendada.

(11)

Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõikele 4 võetakse ELi loend vastu kõnealuse määruse lisana.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 347/2013 vastavalt muuta,

27.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/22

(1)

Teatavate Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtestati algselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) ja neid laiendati viimati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 102/2012 (3) (edaspidi „meetmed”).

(2)

Meetmed on kehtestatud väärtuselise tollimaksuna 51,8 %.

(3)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks. Taotluse esitas Ukraina eksportiv tootja PJSC „PA”„Stalkanat-Silur” (edaspidi „taotluse esitaja”).

(4)

Taotlus piirdus taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

(5)

Taotluse esitaja esitas oma taotluses esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tema praeguse struktuuri muudatused, mis põhinevad muu hulgas kahe sõltumatu eksportiva tootja ühinemisel Ukrainas (millest ainult ühte oli eelnevalt eraldi uuritud), on püsivat laadi.

(6)

Lisaks väidab taotluse esitaja, et tuginedes enda omamaistele hindadele või arvestuslikule normaalväärtusele (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum), mitte võrdlusriigi eelnevalt kasutatud normaalväärtusele, on taotluse esitaja dumpingumarginaal oluliselt väiksem kui praegune meetmete tase.

(7)

Seetõttu väitis taotluse esitaja, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel ei olnud enam vajalik, et korvata varem kindlaks määratud kahjustava dumpingu mõju.

(8)

Pärast liikmesriikide teavitamist jõudis komisjon seisukohale, et on olemas piisavad tõendid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 18. novembril 2014Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud teatises taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega piirduva uurimise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

(9)

Toode, mille suhtes praegu läbivaatamist teostatakse, on sama mis esialgse ja viimase uurimise ajal, mille tagajärjel meetmed kehtestati, st terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid ja -kaablid, kaasa arvatud mittehargnevad trossid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ja mis on pärit Ukrainast (edaspidi „vaatlusalune toode” või „raud- ja terastrossid”), mis praegu kuulub CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

(10)

Ukrainas toodetud ning seal ja kolmandates riikides müüdud ning liitu eksporditud vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja lõppkasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on samasuguste toodetega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(11)

Komisjon teatas vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, liidu tootmisharu teadaolevatele ühendustele ja Ukraina ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(12)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai tähtaja jooksul sellele vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks. Taotleja valdustesse Ukrainas Odessas tehti kontrollkäik.

(13)

Läbivaatamisega seotud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. septembrini 2014.

(14)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud eksportmüügi kogumaht piirdus kahe müügitehinguga ja nagu põhjenduses 26 selgitatud, ei peetud neid tehinguid tüüpiliseks. Põhjenduses 26 on samuti osutatud sellele, et ekspordihind määrati seetõttu kindlaks taotluse esitaja kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Kolmandate riikide turgudele suunatud müügimahtu kasutati selleks, et hinnata omamaise müügi tüüpilisust normaalväärtuse kehtestamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamisel.

(15)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotluse esitaja samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes tema kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2 tehti kindlaks, et omamaise müügi maht on tüüpiline, sest see oli vähemalt 5 % kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi kogumahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(16)

Iga tooteliigi puhul, mida taotluse esitaja oma siseturul müüs ning mis oli otseselt võrreldav kolmandatesse riikidesse ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % samal perioodil kolmandatesse riikidesse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(17)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võis alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sõltumatutele klientidele toimunud omamaisest müügist oli kasumlik iga asjaomasesse kolmandasse riiki eksporditud tooteliigi puhul.

(18)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(19)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(20)

Kui taotluse esitaja poolt müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei saadud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, arvutati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3.

(21)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6 tegelikel andmetel taotluse esitaja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(22)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis taotluse esitaja, et tema omamaist müüki riigile kuuluvatele äriühingutele ei tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvestada. Taotluse esitaja väitis, et riigile kuuluvatelt äriühingutelt küsitud hind oli süstemaatiliselt kõrgem kui teistelt omamaistelt klientidelt küsitud hind, olles tingitud maksmata jätmise või märkimisväärselt hilinenud maksete suuremast ohust, mis peegeldus ka äriühingu sisemises hinnapoliitikas. Väideti, et kõrgemad hinnad ei olnud seega seotud asjaomase toote omadustega. Lisaks väitis taotluse esitaja, et juhul, kui normaalväärtus arvutati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3, tuleks kasutada ainult müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tekkisid sõltumatutele turustajatele toimunud omamaise müügi korral, et tagada võrreldavus eksportmüügiga, mis toimus ainult sama liiki klientidele.

(23)

Seoses taotluse esitaja taotlusega arvata riigile kuuluvatele äriühingutele toimuv omamaine müük välja normaalväärtuse kindlaksmääramisest, kinnitasid uurimise ajal kogutud tõendid, et müügihinnad riigile kuuluvatele äriühingutele olid tooteliigiti keskmiselt märgatavalt kõrgemad kui hinnad, mida pidid tasuma teist liiki kliendid siseturul. Püsiv hinnaerinevus tulenes mitme sellise teguri koosmõjust, mis mõjutasid ainult seda liiki kliente siseturul: i) taotluse esitaja väide, et müük riigile kuuluvatele äriühingutele on seotud maksmata jätmise või märkimisväärselt hilinenud maksete suurema ohuga; ii) asjaolu, et seda põhimõtet kohaldatakse tulemuslikult, võimaldades riigile kuuluvatele äriühingutele palju pikemaid krediidiperioode (kaasa arvatud võimalus makse tasumine lepingu kohaselt edasi lükata); iii) tõendid varasemate hilinenud maksete kohta; iv) asjaolu, et Ukraina õiguse kohaselt ei pea riigile kuuluvad äriühingud pankroti korral täitma võlausaldajate nõudeid; v) asjaolu, et müük riigile kuuluvatele äriühingutele toimub keerulise hankemenetluse teel, mille lepingutingimuste üle ei toimu läbirääkimisi ja mille korral kasutatakse eelnevalt koostatud tüüplepingut, ning vi) riigile kuuluvatel äriühingutel on seadusega keelatud teha kaupade ostu korral ettemakseid. Nende konkreetsete asjaolude põhjal nõustuti taotluse esitaja väitega.

(24)

Seoses väitega kasutada normaalväärtuse arvutamisel ainult müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tekkisid sõltumatutele turustajatele toimunud müügi korral, on alusmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulud peaksid põhinema tegelikel andmetel, mis taotluse esitaja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Selle artikli kohaselt kasutati taotluse esitaja andmeid kogu müügi kohta (välja arvatud müük riigile kuuluvatele äriühingutele) siseturul. Kuna siseturul kohandati müügihindu lõppkasutajatele vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i (nagu selgitatud põhjendustes 30 ja 31), olid need võrreldaval tasemel omamaise müügi hindadega sõltumatutele turustajatele. See väide lükati seetõttu tagasi.

(25)

Taotluse esitaja väitis samuti, et normaalväärtuse arvutamisel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 tuleks kasutada mõistlikku kasumimarginaali 5 %. Osutati varasemale raud- ja terastrosse käsitlenud uurimisele, kus niisugust kasumimarginaali peeti mõistlikuks. Lisaks väitis taotluse esitaja, et kasumi määr ei tohiks ületada sellise kasumi määra, mis saadakse müügist sõltumatutele turustajatele, sest see müügimaht on võrreldav ekspordimahuga. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6 on siiski sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumisummad peaksid põhinema tegelikel andmetel, mis taotluse esitaja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Kuna need andmed olid kättesaadavad, kasutati neid kooskõlas kõnealuse artikliga. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(26)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti liiduga ainult kaks müügitehingut. Neid ei peetud tüüpiliseks, sest nende maht oli piiratud, need sõlmiti ühe ja sama kliendiga ja tegemist oli eriliste tootespetsifikatsioonidega. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, mille kohaselt on võimalik arvutada ekspordihind mis tahes põhjendatud alusel. Käesoleval juhul kasutati ekspordihinna arvutamisel samasuguse toote kolmandatesse riikidesse suunatud müüki taotluse esitaja poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kolmandatesse riikidesse suunatud müüki iseloomustas märkimisväärne müügimaht ja suur klientide arv ning uurimise käigus ei ilmnenud hinnamoonutusi ega muid selliseid nähtusi kolmandate riikide turgudel, mis osutaksid sellele, et taotluse esitaja müügitegevus nendel turgudel ei saa olla aluseks ekspordihinna määramisel.

(27)

Keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse veo- ja laenukulude erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(28)

Taotluse esitaja taotles samuti kauplemistasandi erinevusest tulenevat normaalväärtuse kohandust, juhtides tähelepanu sellele, et tema müük riigi siseturul nii jaemüüjatele kui ka lõppkasutajatele piirkondlike müügikeskuste vahendusel ei olnud võrreldav müügiga sõltumatutele turustajatele. Lisaks sellele väitis taotluse esitaja, et kogu eksportmüük toimus sõltumatutele turustajatele ja seetõttu sai seda võrrelda ainult sõltumatutele turustajatele toimunud omamaise müügiga. Kaalutud keskmise hinna erinevus siseturul toimunud müügi kahe tasandi vahel oli väidetavalt aluseks, kui arvutati alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i vastav kohandus.

(29)

Pärast lõplikku avalikustamist nõudis taotluse esitaja endiselt kohandust kauplemistasandi erinevuste arvestamiseks. Lisaks väitis ta, et kohandus kauplemistasandi erinevuste arvestamiseks tuleks määrata igas kvartalis, et tasakaalustada mõju, mis tuleneb Ukraina vääringu devalveerimisest välisvääringute suhtes ja mis mõjutab toorainehindu, ning kõrgest inflatsioonist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(30)

Uurimise käigus selgus, et müük jaemüüjatele (piirkondlike müügikeskuste vahendusel) toimus tõepoolest eri kauplemistasandil kui eksportmüük ja see erinevus kajastus müügihindades. Piirkondlike müügikeskuste vahendusel toimunud omamaise müügi hinnad lõppkasutajatele olid märgatavalt kõrgemad ja kogused olid märgatavalt väiksemad kui sõltumatutele turustajatele müüdud kogused. Lisaks sellele said lõppkasutajad kasu piirkondlike müügikeskuste pakutud lisateenustest. Seetõttu tehti kohandus kauplemistasandi erinevuste arvestamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i tähenduses.

(31)

Taotluse esitaja võttis kohanduse arvutamisel aluseks keskmise hinna erinevuse kahe kauplemistasandi vahel, lähtudes sõltumatutele turustajatele müüdud kogustest. Sõltumatutele turustajatele müüdud kogused ei tohiks siiski mõjutada kohanduse suurust. Seetõttu arvutas komisjon kohanduse tonni ja tooteliigi kaalutud keskmise hinna erinevuse alusel ainult lõppkasutajatele toimuva müügi korral.

(32)

Lisaks ei arvutatud kohandust igas kvartalis, nagu oli taotluse esitaja ettepanek, sest otsustati, et see ei tasakaalustaks põhjenduses 29 mainitud moonutuste mõju.

(33)

Alusmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust tooteliikide kaupa vastava samasuguse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kolmandatesse riikidesse. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu.

(34)

Taotluse esitaja dumpingumarginaal, väljendatud protsendina vabast netohinnast liidu piiril, oli 10,5 %.

(35)

Komisjon analüüsis vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, kas dumpinguga seotud muutunud asjaolusid saab põhjendatult pidada püsivaks.

(36)

Praegu kohaldatav dumpinguvastane tollimaks kehtestati esialgse uurimise ajal. Kõnealuse uurimisperioodi ajal peeti Ukrainat üleminekumajanduseks ja seetõttu määrati normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt. Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus hindade alusel, mida maksti turumajandusliku võrdlusriigi turul, st Poolas.

(37)

2005. aastal anti Ukrainale turumajandusliku riigi staatus ja seetõttu ei kohaldata tema suhtes enam alusmääruse artikli 2 lõiget 7. Seetõttu põhines taotluse esitaja dumpingumarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tema enda kontrollitud andmetel.

(38)

Uurimise ajal kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitasid selliseid muudatusi tema praeguses äriühingu struktuuris, mis põhinesid kahe varem sõltumatu eksportiva tootja ning müügi ja turustamisega tegeleva kolmanda üksuse ühinemisel. Ühinemine toimus 2010. aastal. Muutust peetakse püsivaks, sest taotluse esitajale anti tegelikult üle varem eraldi üksuste poolt täidetud kohustused. Ei leitud ühtegi viidet võimalikele muudatustele tulevikus.

(39)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seega tehti järeldus, et muutused on püsivad ja et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

(40)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Euroopa Liidu Terastrossitööstuse (EWRIS) koostöökomitee, et sõjalised operatsioonid selles Ukraina piirkonnas, kus asub taotluse esitaja üks kahest tootmiskohast, ei võimalda järeldada, et põhjenduses 38 osutatud muudatus on püsiv. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et järeldus dumpinguga seotud muutunud asjaolude püsivuse kohta põhines põhjendustes 37 ja 38 osutatud kahel väitel, millest EWRIS vaidlustab ainult ühe. Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja tootmiskohta Donetski piirkonnas ei ole kasutatud alates 2014. aasta suvest ja seega vähenes taotluse esitaja tootmisvõimsus. See julgeolekukaalutlustel taotluse esitaja poolt tehtud otsus ei ole vastuolus asjaoluga, et kahe raud- ja terastrosside tootja ühinemine toimus 2010. aastal ja et tegemist on nende kahe äriühingu tegevuse püsiva struktuurimuudatusega. Seetõttu lükati väide tagasi.

(41)

Läbivaatamisega seotud uurimise tulemusi arvesse võttes peetakse vajalikuks muuta dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse asjaomaste toodete impordi suhtes Ukrainast, kehtestades äriühingule PJSC „PA”„Stalkanat-Silur” tollimaksu, mille määr on 10,5 %.

(42)

See järeldus ei mõjuta kogu riigis kehtivaid meetmeid.

(43)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Nende märkusi on arvesse võetud, kui see on vajalik. Kuna nende märkuste tõttu tegi komisjon oma järeldustes dumpingumarginaali kohta olulisi muudatusi, toimus 8. detsembril 2015 huvitatud isikutele teine avalikustamine. Pärast teist avalikustamist esitatud märkusi on arvesse võetud, kui see oli vajalik.

(44)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

27.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/28

(1)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklis 19 on sätestatud, et komisjon peab III lisas esitatud ühenduse asutuste nimekirja.

(2)

Bulgaaria saatis komisjonile kirja, milles teatas kavatsusest lõpetada liidu asutuse tegevus Bulgaarias vastavalt määrusele (EÜ) nr 2368/2002.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 III lisa tuleks vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklis 22 osutatud komitee arvamusega,

27.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/31

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,