15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/1

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 267/2012 (2) jõustatakse otsuses 2010/413/ÜVJP sätestatud meetmed.

(2)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1337, (3) millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, et pikendada kuni 14. jaanuarini 2016 artikli 20 lõikes 14 ette nähtud erandit loetellu kantud üksuste tegevuse ja tehingute suhtes, kui see on vajalik selliste kohustuste täitmiseks, mis tulenevad enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepingutest või kõnealuste kohustuste täitmiseks vajalikest lisalepingutest, kui Iraani toornafta ja naftasaaduste tarned või nimetatud tarnetest saadud tulu on ette nähtud liikmesriigi territooriumil asuvatele või liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele või üksustele enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepingutega seoses tasumata summade hüvitamiseks, kui see hüvitamine on nimetatud lepingutega spetsiaalselt ette nähtud.

(3)

Nõukogu võttis 14. jaanuaril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/36, (4) millega pikendatakse eespool nimetatud erandit veel kuni 28. jaanuarini 2016.

(4)

Kõnealune meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 267/2012 vastavalt muuta,

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/3

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist („esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1193/2008 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sidrunhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 6,6–42,7 % (edaspidi „algsed meetmed”).

(2)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kiitis otsusega 2008/899/EÜ (3) heaks seitsme Hiina eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma ning Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoja pakutud hinnakohustuse.

(3)

Seejärel tühistas komisjon otsusega 2012/501/EL (4) ühe eksportiva tootja – Laiwu Taihe Biochemistry Co. Ltd (edaspidi „Laiwu”) – pakutud hinnakohustuse.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist ja osalist vahepealset läbivaatamist („varasemad uurimised”) vastavalt alusmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3 jättis komisjon rakendusmäärusega (EL) 2015/82 (5) lõplikud meetmed kehtima ja muutis nende taset. HRVst pärit sidrunhappe impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu määr on 15,3–42,7 % („kehtivad meetmed”).

(5)

Vaatlusalune toode on vastavalt esialgse uurimise määratlusele HRVst pärit sidrunhape (sealhulgas trinaatriumtsitraatdihüdraat), mis kuulub CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(6)

Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, kuid see on lähetatud Malaisiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ja kuulub praegu sama CN-koodi alla nagu vaatlusalune toodegi (edaspidi „uurimisalune toode”). Uurimisaluse toote TARIC koodid on 2918140010 ja 2918150011.

(7)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Malaisiast liitu lähetatud sidrunhappel on ühesugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja samad kasutusalad, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(8)

Komisjonil oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale sel teel, et uurimisalust toodet imporditakse Malaisiast.

(9)

Komisjoni käsutuses olevast teabest nähtus, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati meetmed, nagu kirjeldati eespool põhjendustes 1–4, on Hiina Rahvavabariigi ja Malaisia ekspordis liitu toimunud märgatavad muutused ning sellistele muutustele pole muud põhjust või majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine.

(10)

Lisaks oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(11)

Lõpetuseks oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote hinnad on vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes dumpinguhinnad.

(12)

Olles tuvastanud, et on olemas piisavad esmapilgul usutavad tõendid uurimise algatamiseks, ja teavitanud liikmesriike, algatas komisjon 1. mail 2015 oma algatusel oma rakendusmäärusega (EL) 2015/706 (6) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5. Komisjon esitas algatamismäärusega ka nõude tolliasutustele registreerida Malaisiast lähetatud sidrunhappe import.

(13)

Komisjon teatas ametlikult HRV ja Malaisia ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest. Malaisia Vabariigi esindus Euroopa Liidu juures esitas Malaisia eksportivate tootjate kontaktandmed. Neile Malaisia eksportivatele tootjatele saadeti meetmetest vabastamise taotluse vormid. Küsimustikud saadeti ka HRV teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja liidu sõltumatutele importijatele.

(14)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist komisjoni ja/või ärakuulamise eest vastutava ametnikuga algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst keeldumise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(15)

Üks Malaisia äriühing esitas väite, et ta ei ole tootja, vaid üksnes sidrunhappe kasutaja ning seepärast ei taotlenud meetmetest vabastamist. Sellele äriühingule teatati, et kui tal peaks olema Malaisias seotud tootvaid äriühinguid, kutsutakse neidki üles vabastamistaotluse vormile vastama. Komisjonile ei laekunud vastust vabastamistaotluse vormile üheltki Malaisia eksportivalt tootjalt. Küsimustikule vastas kuus HRV eksportivat tootjat ja neli sõltumatut importijat liidus.

(16)

Uurimisperiood kestis 1. jaanuarist 2011 kuni 31. märtsini 2015. Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. märtsini 2015 hõlmava aruandeperioodi kohta, et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist seoses hindade ja/või kogustega, ning dumpingu esinemist.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas HRV, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas need muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või kahjustati tollimaksu parandavat mõju uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas; ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes esialgse uurimise käigus varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas alusmääruse artikli 2 sätetega.

(18)

Käesolevas uurimises ei teinud koostööd ükski Malaisia eksportija. Võttes arvesse koostöö puudumist, tehti järeldused sidrunhappe ekspordi kohta Malaisiast liitu alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadava teabe alusel. Käesoleval juhul kasutati Malaisiast liitu toimuva impordi üldmahu kindlakstegemiseks Comexti andmeid.

(19)

Vastused küsimustikule esitasid kuus HRV tootjat/eksportijat, kes olid ühtlasi seotud hinnakohustustega. Koostööd teinud äriühingute eksport moodustas aruandeperioodil umbes 54 % Hiina kogu ekspordist liitu ja umbes 69 % Hiina ekspordist Malaisiasse.

(20)

Malaisia-poolse koostöö puudumise ja HRV üksnes osalise koostöö tõttu kasutati HRVst liitu toimuva impordi üldmahu kindlakstegemiseks Comexti andmeid. Tulemusi võrreldi Hiina riikliku statistikaga. HRVst Malaisiasse toimuva ekspordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati samuti Hiina riiklikku statistikat.

(21)

Statistilisi andmeid võrreldi kuue koostööd teinud eksportiva tootja esitatud andmetega. Koostööd teinud äriühingute esitatud andmed näitasid samasuguseid trende, kui olid tuvastanud Comtext ja Hiina riiklik statistika.

(22)

Uurimisperioodi jooksul vaatlusaluse toote import HRVst liitu kasvas esmalt 2011. aastast 2012. aastani 14 %. Seejärel langes see 2013. aastal allapoole 2011. aasta taset ning kasvas taas alates 2014. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni. Kokkuvõttes toimus uurimisperioodi jooksul 5 % kasv: 201 345 tonnilt 2011. aastal 210 516 tonnile aruandeperioodi jooksul.

(23)

Seda tuleb vaadelda ühenduses Malaisiast pärineva impordi suhtelise kasvuga samal perioodil, s.o 792 tonnilt 2011. aastal 6 837 tonnile aruandeperioodi jooksul. Malaisiast pärineva impordi mahu kogukasv 2011. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni oli rohkem kui 6 000 tonni.

(24)

Tabelis 1 on esitatud 1. jaanuarist 2011 kuni aruandeperioodi lõpuni HRVst (7) ja Malaisiast liitu imporditud sidrunhappe kogused.

Tabel 1

Impordimahud HRVst ja Malaisiast liitu

(25)

Samuti, nagu näha tabelist 2, toimus uurimisperioodi jooksul sidrunhappe HRVst Malaisiasse ekspordi märkimisväärne suhteline kasv, s.o 7 990 tonnilt 2011. aastal 13 763 tonnile uurimisperioodi jooksul, mis kujutab rohkem kui 70 % kasvu. See kasv oli umbes 6 000 tonni ja vastas seega peaaegu täpselt Malaisiast liitu suunatud impordi mahu kasvule, nagu näha tabelis 1. Seda kasvutrendi täheldati ka kuue koostööd teinud Hiina eksportiva tootja puhul.

Tabel 2

Ekspordi mahud HRVst Malaisiasse (tonnides)

(26)

Ekspordimahtude kasv, nii Malaisiast liitu kui ka HRVst Malaisiasse, on toimunud pärast algsete meetmete kehtestamist. See tähendab ühest küljest HRV ja Malaisia vahelise ning teisest küljest Malaisia ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust.

(27)

Ehkki absoluutväärtuses oli import Malaisiast liitu uurimisperioodi jooksul suhteliselt väike, näitab see kiiret kasvu.

(28)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 alusel tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas seda, et toode, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetatakse läbi kolmandate riikide.

(29)

Kuna ükski Malaisia äriühing koostööd ei teinud, ei saadud uurimisaluse toote tegeliku tootmise võimalike mahtude kohta Malaisias mingit teavet.

(30)

Käesoleva uurimise algatamisel oli komisjonil tõendeid selle kohta, et mõnedel Hiina eksportivatel tootjatel olid kontaktid importijatega liidus, mis osutas tollimaksudest kõrvalehoidmise võimalusele ümberlaadimise kaudu. Peale selle, nagu märgiti põhjenduses 29, ei olnud tegeliku tootmise kohta Malaisias mingeid tõendeid ja ükski Malaisia äriühing ei teinud koostööd. Peale selle, nagu tuvastati põhjendustes 22–26, toimus ilmne kaubandusstruktuuri muutus, mis väljendus HRVst Malaisiasse suunatud ekspordi ja liidu Malaisiast pärit impordi samaaegses kasvus peaaegu identses koguses.

(31)

Seepärast järeldati, et toimub Hiinast pärit sidrunhappe ümberlaadimine liitu Malaisia kaudu.

(32)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Tollimaksule lisaks muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit sidrunhappe Malaisias ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud, ei leitud.

(33)

Et hinnata seda, kas imporditud sidrunhape kahjustas koguste ja hindade osas kehtivate meetmete parandavat mõju, kasutati Comexti andmeid kui sobivaimaid kättesaadavaid andmeid Malaisiast pärit impordi koguste ja hindade kohta. Sellisel viisil kindlaks tehtud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis oli liidu tootjate jaoks kindlaks tehtud varasemate uurimiste käigus (9).

(34)

Ehkki absoluutväärtuses oli import Malaisiast liitu uurimisperioodi jooksul suhteliselt väike, näitab see kiiret kasvu. Seepärast leiti, et impordi suurenemine Malaisiast liitu 792 tonnilt 2011. aastal 6 837 tonnile aruandeperioodil on märkimisväärne suhtelise mahu tõus.

(35)

Võrreldi varasemate uurimiste käigus kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldavat taset ja käesoleva uurimise käigus Comexti andmete alusel kindlaksmääratud ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks kohandatud Malaisia keskmist ekspordihinda. Võttes arvesse piisava koostöö puudumist, tehti ka impordijärgsed kulud kindlaks varasemate uurimiste andmete alusel. Võrdlus näitas Malaisia puhul märkimisväärset hindade allalöömist 30–40 % ulatuses. Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(36)

Viimaks uuriti vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1, kas on tõendeid dumpingu kohta, võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaks määratud normaalväärtusega.

(37)

Varasemates uurimistes tehti HRV normaalväärtus kindlaks Kanada hindade alusel, mis leiti kõnealuste uurimiste käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik.

(38)

Malaisia ekspordihinnad liitu põhinesid kättesaadavatel andmetel, s.o Comexti teatatud sidrunhappe keskmisel ekspordihinnal aruandeperioodil, mida oli allpool kirjeldatud viisil kohandatud.

(39)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi- ja kindlustuskulude erinevusi. Võttes arvesse, et Malaisia tootjad koostööd ei teinud, tuli kohandused teha kättesaadava teabe alusel, s.o sõltumatu maailma transpordihindade pakkuja (10) aruandeperioodi jooksul esitatud transpordi- ja kindlustushinna pakkumiste alusel konkreetsest Malaisia sadamast konkreetsesse liidu sadamasse CIF-tarnetingimustel, mis oli hinnanguliselt 65–75 eurot/tonn.

(40)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingumarginaali arvutamiseks varasemate uurimiste käigus kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja põhjenduste 38 ja 39 kohaselt kindlaks määratud vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu Malaisiast liitu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist. Võrdlus näitas dumpingut 50–60 % ulatuses.

(41)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et HRVst pärit sidrunhappe liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoitakse kõrvale alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Malaisias.

(42)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid seetõttu laiendada ka uurimisalusele tootele ehk Malaisiast saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(43)

Laiendatavad meetmed on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/82 artikli 1 lõikes 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud meetmed, st praegu 42,7 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(44)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega on ette nähtud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleks Malaisiast lähetatud sidrunhappe registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(45)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, ei andnud pärast menetluse algatamist endast märku ükski vaatlusaluse riigi tootja. Vastavalt sellele ei esitatud alusmääruse artikli 13 lõike 4 alusel ühtegi taotlust meetmete kohaldamisala laiendamisest vabastamiseks.

(46)

Ilma et see piiraks alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et Malaisia tootjad, kes ei andnud endast teada käesoleva menetluse käigus ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, vastaksid vabastamistaotluse vormile, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud turusituatsiooni, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet, hanke- ja müüginäitajaid, tõendeid dumpingu kohta ning sellise praktika jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(47)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku kehtivaid laiendatud meetmeid vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanud äriühinguid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(48)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega.

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1040 Brussels

BELGIUM

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/11

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/13

—

võttes arvesse 283 parlamendiliikme esitatud taotlust moodustada uurimiskomisjon, et uurida liidu õiguse kohaldamisel toimunud väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli seoses heitkoguste mõõtmisega autotööstuses,

—

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 226,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (4) ning sellega seotud käimasolevaid rikkumismenetlusi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (5),

—

võttes arvesse oma 27. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni heitkoguste mõõtmise kohta autotööstuses, (6) milles nõutakse komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste rolli ja vastutuse põhjalikku uurimist, pidades muu hulgas silmas komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2011. aasta aruandes tuvastatud probleeme,

—

võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (D042120),

—

võttes arvesse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõike 1 alusel loodud mootorsõidukite tehnilise komitee 28. oktoobri 2015. aasta arvamust,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 198,

1.

otsustab moodustada uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli liidu õiguse kohaldamisel seoses heitkoguste mõõtmisega autotööstuses, ilma et see piiraks liikmesriikide või liidu kohtute pädevust;

2.

otsustab teha uurimiskomisjonile ülesandeks

3.

otsustab, et uurimiskomisjon esitab vahearuande kuue kuu jooksul alates töö alustamisest ning lõpparuande 12 kuu jooksul alates töö alustamisest;

4.

otsustab, et uurimiskomisjoni kuulub 45 liiget;

5.

teeb presidendile ülesandeks korraldada käesoleva otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/15

(1)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, (1) mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

24. novembril 2013 jõudsid Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetusel Iraaniga kokkuleppele ühises tegevuskavas, millega kehtestatakse lähenemisviis Iraani tuumaküsimusele pikaajalise laiaulatusliku lahenduse leidmiseks. Lepiti kokku, et selle laiaulatusliku lahenduseni viiva protsessi esimene samm sisaldab esialgseid vastastikku kokkulepitavaid meetmeid, mida mõlemad pooled peavad võtma kuueks kuuks ning mida saab vastastikusel nõusolekul uuendada.

(3)

14. juulil 2015 jõudsid Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik Iraaniga kokkuleppele pikaajalises laiaulatuslikus lahenduses Iraani tuumaküsimusele. Ühise laiaulatusliku tegevuskava edukas rakendamine tagab, et Iraani tuumaprogramm on täielikult rahumeelne, ning annab võimaluse tühistada kõik tuumavaldkonna sanktsioonid.

(4)

14. juulil 2015 leppisid Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik Iraaniga kokku ühise tegevuskava meetmete rakendamise pikendamises, et oleks võimalik teha vajalikke ettevalmistusi ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamiseks.

(5)

14. juulil 2015 otsustas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/1148 (2) pikendada ühise tegevuskava meetmete rakendamist kuni 14. jaanuarini 2016.

(6)

Selleks et anda piisavalt aega ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamiseks vajalike korralduste ja ettevalmistuste tegemiseks, tuleks ühises tegevuskavas täpsustatud liidu piiravate meetmete peatamist pikendada kuni 28. jaanuarini 2016. Asjaomased lepingud tuleks täita nimetatud kuupäevaks.

(7)

Otsust 2010/413/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/17

(1)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, (1) mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Otsusega 2010/413/ÜVJP lubatakse muu hulgas enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepingutega ette nähtud kohustuste täitmist või selliste kohustuste täitmiseks vajalikes lisalepingutes ette nähtud kohustuste täitmist, kui Iraani toornafta ja naftasaaduste tarned või nimetatud tarnetest saadud tulu seoses enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepingutega on ette nähtud liikmesriigi territooriumil asuvatele või liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele või üksustele tasumata summade hüvitamiseks, kui see hüvitamine on nimetatud lepingutega spetsiaalselt ette nähtud.

(3)

Otsusega 2010/413/ÜVJP nähakse samuti ette, et nimetatud otsuses sätestatud varade külmutamise meetmeid ei kohaldata otsuse II lisas loetletud üksuste tegevuse ja tehingute suhtes, kui see on vajalik asjaomaste kohustuste täitmiseks kuni 14. jaanuarini 2016.

(4)

Nõukogu on seisukohal, et kõnealust erandit tuleks pikendada kuni 28. jaanuarini 2016.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(6)

Otsust 2010/413/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,