Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 16. täiendus – jõustumiskuupäev: 15. juuni 2015

SISUKORD

EESKIRI

1.

Rakendusala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Spetsifikatsioonid

6.

Katsed

7.

Sõidukitüübi või pidurisüsteemi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu nõuetele vastavus

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis

Liide.

Sõiduki andmete loetelu eeskirja nr 90 kohaste tüübikinnituste jaoks

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Pidurite katsetamine ja pidurisüsteemide tõhusus

Liide.

Akude laetuse kontrollimise menetlus

4.

Energiaallikaid ja energiasalvesteid (energia akumulaatoreid) käsitlevad sätted

5.

Pidurduse jaotumine sõiduki telgede vahel

1. liide.

Rataste lukustumisjärjestuse katsemenetlus

2. liide.

Rataste pöördemomendi katsemenetlus

6.

Mitteblokeeruva pidurisüsteemiga sõidukite katsetamisnõuded

1. liide.

Tähised ja mõisted

2. liide.

Haardetegur

3. liide.

Pidurdustõhusus muutuva haarduvusega pindadel

4. liide.

Minimaalse haarduvusega pinna valiku meetod

7.

Piduri hõõrdkatete inertsdünamomeeterkatse

8.

Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded

9.

Elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteem ja pidurivõimendisüsteem

1. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsiooni kasutamine

2. liide.

Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine

3. liide.

Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katsearuanne

4. liide.

FABS ja aABS kindlaksmääramise meetod

5. liide.

Andmete töötlemine pidurivõimendisüsteemi jaoks

1.   RAKENDUSALA

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite pidurisüsteemide suhtes (1).

1.2.

Käesolev eeskiri ei hõlma: 1.2.1. Sõidukeid, mille tootjakiirus on kuni 25 km/h; 1.2.2. Invaliididest sõidukijuhtidele kohandatud sõidukeid.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses pidurisüsteemiga.

2.2.   „Sõidukitüüp”– sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.2.1.

Täismass, nagu on määratletud punktis 2.11;

2.2.2.

Massi jaotumine telgede vahel;

2.2.3.

Tootjakiirus;

2.2.4.

Eri tüüpi piduriseade, eelkõige haagise pidurdamiseks ette nähtud seadmete olemasolu või puudumine või elektrilise pidurisüsteemi olemasolu;

2.2.5.

Mootoritüüp;

2.2.6.

Käikude arv ja nende ülekandearvud;

2.2.7.

Peaülekande ülekandearv(ud);

2.2.8.

Rehvi mõõtmed.

2.3.   „Piduriseade”– osade kombinatsioon, mille ülesanne on järk-järgult vähendada liikuva sõiduki kiirust või see peatada või hoida peatatud sõiduk seisvana; kõnealused ülesanded on täpsemalt määratletud punktis 5.1.2. Seade koosneb piduri juhtseadisest, jõuülekandest ja tegelikust pidurist.

2.4.   „Piduri juhtseadis”– juhi poolt otse käivitatav osa, mis varustab jõuülekannet pidurdamiseks või pidurduse reguleerimiseks vajaliku energiaga. Kõnealune energia võib olla juhi lihasjõud või muust juhi kontrollitavast allikast pärit energia või kõnealuste eri energialiikide kombinatsioon.

2.5.   „Piduriajam”– juhtseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, elektriline või segatüüpi. Kui pidurdusjõud saadakse energiaallikast või energiaallika abil, mis ei sõltu juhist, siis loetakse ka süsteemis olev energiavaru ajami osaks.

Rooliajamil on kaks sõltumatut funktsiooni: juhtimissignaali ülekanne ja energia ülekanne. Kui käesolevas eeskirjas on mõistet „jõuülekanne” kasutatud üksinda, tähendab see nii pidurdusjõu ülekannet kui ka energia ülekannet.

2.5.1.

„Pidurdusjõu ülekande seadised” – pidurite tööd, sealhulgas piduri juhtseadise talitlust ja vajalikku (vajalikke) energiavaru(sid) reguleerivad jõuülekande osad.

2.5.2.

„Energiaülekande ajam” – selliste osade kombinatsioon, mis varustavad pidureid tööks vajaliku energiaga, sealhulgas pidurite tööks vajalik(ud) energiavaru(d).

2.6.   „Pidur”– osa, milles tekivad sõiduki liikumisele vastupidist mõju avaldavad jõud. Pidur võib olla hõõrdpidur (jõud tekitatakse sõiduki kahe üksteise suhtes liikuva osa hõõrdumisel); elektriline pidur (jõu tekitaja on elektromagnetiline toime sõiduki kahe osa vahel, mis teineteise suhtes liiguvad, kuid ei puutu kokku); hüdroajamiga pidur (jõud tekivad vedeliku toimel sõiduki kahe üksteise suhtes suhteliselt liikuva osa vahel) või mootorpidur (pidurdusjõud tulenevad mootori pidurdamistoime kunstlikust suurenemisest, mis kantakse üle ratastele).

2.7.   „Piduriseadmete eri tüübid”– seadmed, mis erinevad järgmiste oluliste tunnuste poolest.

2.7.1.

Eri omadustega osad;

2.7.2.

Osa, mis on valmistatud erinevate omadustega materjalidest või millel on erinev kuju või suurus;

2.7.3.

Erinevatest osadest komplekt.

2.8.   „Piduriseadme osa”– üks üksikosadest, mis koostuna moodustavad piduriseadme.

2.9.   „Järkjärguline ja reguleeritav pidurdamine”– pidurdamine, mille kestel seadme tavapärases töövahemikus pidurite rakendamisel (vt punkt 2.16):

2.9.1.

Saab juht juhtseadise abil igal ajal suurendada või vähendada pidurdusjõudu;

2.9.2.

Pidurdusjõud muutub proportsionaalselt piduri juhtseadise mõjutamisega (monotoonne funktsioon);

2.9.3.

Pidurdusjõudu saab kergesti ja piisava täpsusega reguleerida.

2.10.   „Täismassiga sõiduk”– täismassini koormatud sõiduk, kui ei ole teisiti määratletud.

2.11.   „Täismass”– sõiduki tootja määratud maksimaalne tehniliselt lubatav mass (võib olla riikliku ametiasutuse määratud registrimassist suurem).

2.12.   „Massi jaotumine telgede vahel”– sõiduki ja/või selle sisu massile mõjuva raskusjõu jaotumine telgede vahel.

2.13.   „Ratta-/teljekoormus”– vertikaalne staatiline reaktsioon (jõud) teekattele telje ratta/rataste kokkupuute pinnal.

2.14.   „Ratta/telje suurim staatiline koormus”– ratta/telje staatiline koormus täismassiga sõidukil.

2.15.   „Salvestatud energiaga hüdropiduriseade”– piduriseade, mille puhul energia saadakse surve all oleva hüdraulilise vedeliku abil, mis on kogutud ühte või mitmesse akumulaatorisse, mida toidavad üks või mitu surupumpa, millest igaüks on varustatud survet maksimaalväärtuse piires hoidva seadisega. Maksimaalväärtuse määrab kindlaks tootja.

2.16.   „Käitamine”– nii juhtseadise käivitamine kui ka vabastamine.

2.17.   „Elektriline regeneratiivpidurdus”– pidurisüsteem, mis aeglustuse ajal võimaldab sõiduki kineetilise energia muundamist elektrienergiaks.

2.17.1.

„Elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi juhtseadis” – seade, mille abil muudetakse elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi talitlust.

2.17.2.

„A-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem” – elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis ei ole sõidupidurisüsteemi osa.

2.17.3.

„B-kategooria elektriline regeneratiivpidurdussüsteem” – elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, mis on sõidupidurisüsteemi osa.

2.17.4.

„Laetus elektriga” – veoakusse salvestatud elektrienergia koguse ja suurima veoakusse salvestatava elektrienergia koguse suhtarv teataval hetkel.

2.17.5.

„Veoaku” – akumulaatorite koost, milles salvestatakse sõiduki veomootori(te) käitamiseks kasutatavat energiat.

2.18.   „Ajanihkega pidurdus”– vahend, mida võib kasutada, kui kaht või rohkemat pidurdusallikat käitatakse ühise juhtseadise abil, kusjuures ühe allika võib seada teis(t)e suhtes prioriteetseks nii, et enne teiste pidurdusallikate käitama hakkamist on vajalik suurem juhtimisliigutus.

2.19.   „Nimiväärtus”– pidurdustõhususe võrdlusandmete määratlemisel tuleb määrata väärtus pidurisüsteemi ülekandefunktsioonile, seostades iga sõiduki puhul väljundi ja sisendi.

2.19.1.

„Nimiväärtus” – tüübikinnitusega seoses kirjeldatav tunnus, mis seostab sõiduki enda pidurdusjõu väärtuse pidurdussisendi taseme muutujaga.

2.20.   „Automaatjuhtimisega pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul pidurisüsteemi/-süsteeme või teatavate telgede pidureid käitatakse eesmärgiga pidurdada sõidukit kas sõidukijuhi otsese toiminguga või ilma selleta, sõidukisse sisseehitatud seadme edastatud andmete automaatse hindamise tulemusena.

2.21.   „Valikuline pidurdus”– kompleksses elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv funktsioon, mille puhul üksikpidurid käitatakse automaatselt nii, et sõiduki pidurdumine on sõiduki käitumise muutmise suhtes teisene.

2.22.   „Pidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku piduri käivitumisest, nagu täpsustatud käesoleva eeskirja punktis 5.2.22.

2.23.   „Hädapidurdussignaal”– loogiline signaal, mis annab märku hädapidurdusest, nagu täpsustatud käesoleva eeskirja punktis 5.2.23.

2.24.   „Ackermani pöördenurk”– nurk, mille tangens vastab teljevahe ja väga väikese kiiruse juures tekkiva pöörderaadiuse jagatisele.

2.25.   „Elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteem” (Electronic Stability Control System, ESC)– süsteem, millel on järgmised tunnused:

2.25.1.

see parandab sõiduki suunastabiilsust, vähemalt reguleerides automaatselt kummalgi teljel (2) asuva vasaku ja parema ratta pidurdusmomente, et tekiks korrigeeriv lengerdus, tuginedes sõiduki tegeliku käitumise hindamisele võrreldes juhi soovitava sõiduki käitumisega.

2.25.2.

seda juhib arvuti, mis kasutab sõiduki ülejuhitavuse või alajuhitavuse piiramiseks tagasisidestatud süsteemi, tuginedes sõiduki tegeliku käitumise hindamisele võrreldes juhi soovitava sõiduki käitumisega;

2.25.3.

see võimaldab vahetult kindlaks määrata sõiduki lengerdusmäära ja hinnata selle külglibisemist või külglibisemise tuletist aja järgi;

2.25.4.

see võimaldab jälgida juhi sõidutoiminguid ning

2.25.5.

sellel on algoritm jõumomendi muutmise vajaduse kindlakstegemiseks ning see võimaldab seda vajaduse korral muuta, et aidata juhil säilitada kontroll sõiduki üle.

2.26.   „Külgkiirendus”– sõiduki teatava punkti pikiteljega (x-teljega) risti asetseva ja teepinnaga paralleelse kiirendusvektori komponent.

2.27.   „Ülejuhitavus”– olukord, mille puhul sõiduki tegelik lengerdusmäär on suurem kui Ackermani pöördenurgast tulenev lengerdusmäär sama sõidukiiruse juures.

2.28.   „Külglibisemine või külglibisemisnurk”– külgkiiruse ja sõiduki raskuskeskme pikitasandi kiiruse suhtarvu arkustangens.

2.29.   „Alajuhitavus”– olukord, mille puhul sõiduki tegelik lengerdusmäär on väiksem kui Ackermani pöördenurgast tulenev lengerdusmäär sama sõidukiiruse juures.

2.30.   „Lengerdusmäär”– sõiduki suunanurga muutuse määr, mida mõõdetakse kraadides sõiduki raskuskeset läbiva vertikaaltelje ümber pöörlemise sekundi kohta.

2.31.   „Suurim pidurdustegur”– näitaja, mis kajastab rehvi käitumist pinnahõõrdumise suhtes veereva rehvi suurima aeglustamise põhjal.

2.32.   „Ühisala”– ala, millel võib olla kuvatud enam kui üks märgulamp, näidik, tunnusmärk või mõni muu sõnum, aga mitte samaaegselt.

2.33.   „Staatilise stabiilsuse tegur”– sõiduki poole rattavahe ja raskuskeskme kõrguse jagatis; seda väljendatakse ka järgmise valemiga SSF = R/2H, kus R on rattavahe (enama kui ühe rattavahe väärtusega sõidukite puhul kasutatakse nende keskmist; topeltratastega telgede puhul arvutatakse rattavahe väliste rataste järgi) ja H on sõiduki raskuskeskme kõrgus.

2.34.   „Pidurivõimendisüsteem” (Brake Assist System, BAS)– pidurisüsteemi funktsioon, mis tulenevalt juhi pidurdamise näitajatest käivitab hädapidurduse ja sellises olukorras:

a)	abistab juhti maksimaalse pidurduse saavutamisel või

b)	on piisav mitteblokeeruva pidurisüsteemi täielikuks rakendamiseks.

2.34.1.

„A-kategooria pidurivõimendisüsteem” – süsteem, mis teeb kindlaks hädapidurduse (3) peamiselt selle järgi, millise jõuga juht vajutab piduripedaalile;

2.34.2.

„B-kategooria pidurivõimendisüsteem” – süsteem, mis teeb kindlaks hädapidurduse (3) peamiselt selle järgi, millise kiirusega juht vajutab piduripedaalile.

2.35.   „Tunnuskood”– sellega määratakse kindlaks pidurikettad või piduritrumlid, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja kohase pidurisüsteemi tüübikinnitusega. See sisaldab vähemalt tootja kaubanime või kaubamärki ja tunnusnumbrit.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses pidurisüsteemiga esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Tüübikinnituse taotlusele tuleb kolmes eksemplaris lisada allnimetatud dokumendid ning esitada järgmised andmed: 3.2.1. Sõidukitüübi kirjeldus koos punktis 2.2 nimetatud andmetega. Esitatakse mootori- ja sõidukitüübi identimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised; 3.2.2. Piduriseadme nõuetekohaselt idenditud osade loetelu; 3.2.3. Monteeritud piduriseadme skeem koos viitega selle osade asukohale sõidukis; 3.2.4. Iga osa detailne joonis, mis võimaldavad asjaomase osa kergesti leida ja identida.

3.3.

Tüübikatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber; selle kaks esimest numbrit näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teist tüüpi piduriseadmega varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.

Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil koos kokkuvõttega punktides 3.2.1–3.2.4 osutatud dokumentides sisalduvast teabest, kusjuures tüübikinnituse taotleja esitatavate jooniste suurim formaat on A4 (210 × 297 mm) või need on kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnituse märk, millel on: 4.4.1. Ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (4) ja 4.4.2. Käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber. 4.4.3. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja 9. lisas sätestatud nõuetele elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemi ja pidurivõimendisüsteemi kohta, lisatakse punktis 4.4.2 osutatud R-tähe järele tähekombinatsioon „ESC”. 4.4.4. Kui sõiduk vastab eeskirja nr 13 21. lisas sätestatud nõuetele sõiduki stabiilsusfunktsiooni (Vehicle Stability Function, VSF) kohta ja käesoleva eeskirja 9. lisas sätestatud nõuetele pidurivõimendisüsteemi kohta, lisatakse punktis 4.4.2 osutatud R-tähe järele tähekombinatsioon „VSF”.

4.5.

Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea punktiga 4.4.1 ette nähtud sümbolit kordama; sellisel juhul märgitakse punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale tulpadesse nende eeskirjade numbrid, mille kohaselt on käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnitus antud, ning vastavad tüübikinnitusnumbrid ja täiendavad sümbolid.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Tüübikinnitusmärk kinnitatakse sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

4.8.

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOONID

5.1.   Üldine

5.1.1.   Pidurisüsteem

5.1.1.1.   Piduriseade on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduk vastaks tavapärasel kasutamisel käesoleva eeskirja nõuetele, olenemata võimalikust vibratsioonist.

5.1.1.2.   Piduriseade on eelkõige projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see oleks korrosiooni- ja vananemiskindel.

5.1.1.3.   Piduri hõõrdkatted ei sisalda asbesti.

5.1.1.4.   Piduriseadme tõhusust ei häiri magnet- või elektriväljad (seda tõendatakse vastavusega eeskirja nr 10 02-seeria muudatustele).

5.1.1.5.   Pidurdusjõu ülekande seadiste piduri rakendamise signaali võib silmapilkselt (vähem kui 10 millisekundi jooksul) katkestada rikkesignaal, tingimusel, et seeläbi ei vähene pidurdustõhusus.

5.1.2.   Piduriseadme funktsioonid

Punktis 2.3 määratletud piduriseadmetel peavad olema järgmised funktsioonid.

5.1.2.1.   Sõidupidurisüsteem

Sõidupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki liikumise kontrollimist ning sõiduki peatamist ohutult, kiiresti ja tõhusalt mis tahes kiiruse ja koormuse korral nii tõusu kui ka languse puhul. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt, käsi rooliseadmelt eemaldamata.

5.1.2.2.   Rikkepidurisüsteem

Rikkepidurisüsteem peab sõidupidurisüsteemi rikke korral võimaldama peatada sõiduki paraja peatumisteekonna piires, rakendades sõidupiduri juhtseadist. Kõnealune pidurdamine peab olema astmeliselt reguleeritav. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt, käsi rooliseadmelt eemaldamata. Kõnealuste nõuetega seoses eeldatakse, et korraga ei teki rohkem kui üks sõidupidurisüsteemi rike.

5.1.2.3.   Seisupidurisüsteem

Seisupidurisüsteem peab võimaldama sõiduki mis tahes tõusu või languse puhul paigal hoida isegi juhi puudumise korral, kusjuures piduri tööpinnad hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil. Juht peab saama seisupidurit kasutada juhiistmelt.

5.1.3.   8. lisa nõudeid kohaldatakse sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide, mis moodustavad pidurdusjõu ülekande seadise või kuuluvad selliste seadiste hulka, sealhulgas pidurisüsteemi (-süsteeme) automaatselt juhitavaks pidurdamiseks või valikuliseks pidurdamiseks kasutavate komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes.

Selliste süsteemide või funktsioonide suhtes, mis kasutavad pidurisüsteemi kõrgema taseme eesmärgi saavutamiseks, kehtivad 8. lisa nõuded aga vaid juhul, kui osutatud süsteemid või funktsioonid avaldavad pidurisüsteemile otsest mõju. Kui kõnealused süsteemid on olemas, ei lülitata neid pidurisüsteemi tüübikinnituskatsete tegemise ajaks välja.

5.1.4.   Pidurisüsteemide korralise tehnoülevaatuse suhtes kohaldatavad sätted

5.1.4.1.   Sõidupiduri kuluvate osade, s.o hõõrdkatete ja trumlite/ketaste kulumist peab olema võimalik hinnata (trumlite või ketaste korral ei pruugita nende kulumist korralise tehnoülevaatuse käigus hinnata). Sellise hindamise meetod on määratletud käesoleva eeskirja punktis 5.2.11.2.

5.1.4.2.   Pidurdamist mõjutavate komplekssete elektrooniliste süsteemide puudusteta käitusolekut peab olema võimalik kontrollida sagedasel ja lihtsal viisil. Kui tekib vajadus eriteabe järele, tuleb see teha vabalt kättesaadavaks.

5.1.4.2.1.   Kui käitusolekust antakse juhile märku hoiatussignaalidega vastavalt käesolevale eeskirjale, peab korralisel tehnoülevaatusel olema võimalik kinnitada nõuetekohast käitusolekut hoiatussignaalide visuaalse vaatluse teel pärast sisselülitamist.

5.1.4.2.2.   Tüübikinnituse andmise ajal tuleb konfidentsiaalselt kirjeldada meetmeid, mis on võetud tootja valitud kontrollivahendite (nt hoiatussignaali) toimimisse lihtsate lubamatute muudatuste tegemise vastu. Alternatiivina on see nõue täidetud, kui puudusteta käitusoleku kontrollimiseks on saadaval teisesed kontrollivahendid.

5.1.4.3.   Maksimaalseid pidurdusjõude peab olema võimalik tekitada staatilistes tingimustes rullstendil või piduri katsestendil.

5.2.   Pidurisüsteemide näitajad

5.2.1.   Pidurisüsteemide kogum sõidukis peab vastama sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteemidele ettenähtud nõuetele.

5.2.2.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurdust tekitavatel süsteemidel võivad olla ühised osad juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

5.2.2.1.

Nõutav on vähemalt kahe teineteisest sõltumatu juhtseadise olemasolu, millele juht tavapärases juhtimisasendis kergesti ligi pääseb. Piduri juhtseadised on projekteeritud nii, et iga seade pöördub vabastamisel täielikult tagasi algasendisse. See nõue ei kehti seisupiduri juhtseadise puhul, kui see on kasutusasendis mehaaniliselt lukustatud;

5.2.2.2.

Sõidupidurisüsteemil ja seisupidurisüsteemil peavad olema sõltumatud juhtseadised.

5.2.2.3.

Ülekande tõhusus sõidupidurisüsteemi juhtseadise ja ülekandesüsteemide eri osade vahel ei tohi pärast teatavat kasutusaega väheneda;

5.2.2.4.

Seisupidurisüsteem peab olema projekteeritud nii, et seda saab käivitada liikuval sõidukil. Seda nõuet on võimalik täita sõiduki sõidupidurisüsteemi kas või osalisel käivitamisel lisajuhtseadise abil;

5.2.2.5.

Ilma et see piiraks käesoleva eeskirja punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, võib sõidu- ja seisupidurisüsteemi ajami(te)s olla ühiseid osi, tingimusel et ajami(te) mis tahes osa rikke korral on rikkepidurisüsteemile esitatavad nõuded endiselt täidetud.

5.2.2.6.

Mis tahes muu osa kui pidurite (nagu on määratletud punktis 2.6) ja punktis 5.2.2.10 osutatud osade purunemise korral või sõidupidurisüsteemi muu rikke korral (tõrge, energiavaru osaline või täielik ammendumine) peab sõidupidurisüsteemi sellise osa abil, mida rike ei mõjuta, olema võimalik sõiduk peatada rikkepidurduse korral ette nähtud tingimustel;

5.2.2.7.

Kui sõidupidurdus toimub juhi lihasjõul ning sellele aitab kaasa üks või mitu energiavaru allikat, peab rikkepidurdus kõnealuse abi lakkamise korral olema tagatav juhi lihasjõul, mida toetavad võimalikud rikkest puutumata energiavaru allikad, kusjuures sõidupiduri juhtseadisele rakendatav jõud ei tohi ületada ettenähtud suurimat väärtust;

5.2.2.8.

Kui sõidupidurisüsteemi jõud ja ülekanne olenevad täielikult juhi kontrolli all oleva energiavaru kasutamisest, siis peab olema vähemalt kaks üksteisest täiesti sõltumatut energiavaru, millest kummalgi on oma sõltumatu ülekanne; kumbki neist võib mõjutada ainult kahe või mitme ratta pidureid, mis valitakse nii, et need suudavad sõltumatult tagada ettenähtud rikkepidurdusastme, ohustamata sõiduki stabiilsust pidurdamise ajal; peale selle peab iga kõnealune energiaallikas olema varustatud hoiatusseadisega, nagu on määratletud punktis 5.2.14;

5.2.2.9.

Kui sõidupidurduseks ja jõuülekandeks vajalik jõud saadakse üksnes energiavarust, loetakse jõuülekandeks piisavaks ühte energiavaru allikat, tingimusel, et ettenähtud rikkepidurdus tagatakse juhi lihasjõu mõjul sõidupiduri juhtseadisele ning et täidetud on punkti 5.2.5 nõuded;

5.2.2.10.

Teatavad osad, näiteks pedaal ja selle laager, piduri peasilinder ja selle kolb/kolvid, juhtklapp/ventiil, hoovastik pedaali ja piduri peasilindri või juhtklapi vahel, pidurisilindrid ja nende kolvid, pidurite kang- ja nukkagregaadid, tõenäoliselt ei purune, kui need on piisavate mõõtmetega, tehniliseks hoolduseks kergesti ligipääsetavad ning vastavad ohutusomaduste poolest vähemalt samadele nõuetele, mis on ette nähtud sõiduki muude oluliste osade (näiteks roolihoovastiku) puhul. Kui ükskõik millise nimetatud osa rikke tõttu võiks olla võimatu sõiduki pidurdamine tõhususega, mis võrdub vähemalt rikkepidurisüsteemi puhul ettenähtud tõhususega, siis tuleb kõnealune osa valmistada metallist või metalliga samaväärsete omadustega materjalist, ning see ei tohi märkimisväärselt kahjustuda pidurisüsteemide tavapärasel töötamisel.

5.2.3.   Hüdraulilise jõuülekandesüsteemi osa rikkest antakse juhile teada punase märgulambi abil, mis süttib hiljemalt siis, kui töötava ja rikkis piduriseadme rõhuvahe on peasilindri väljalaskeava juures mõõdetuna vähem kui 15,5 baari, ning mis põleb kogu rikke püsimise aja ja kuni süütelüliti on sisselülitatud asendis. Samuti on lubatud kasutada seadet, mille punane märgulamp süttib juhul, kui vedelikutase mahutis langeb alla tootja määratud taseme. Märgulamp peab olema nähtav ka päevavalgel; juht saab hoiatussignaali nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida. Seadme osa rike ei tohi põhjustada piduriseadme tõhususe täielikku kadumist. Samuti peab juht nägema, kas seisupidur on kasutuses. Selleks võib kasutada sama märgulampi.

5.2.4.   Muu energiaallika kui juhi lihasenergia kasutamise korral ei pea selliseid muu energia allikaid (hüdropump, õhukompressor jne) olema rohkem kui üks, kuid kõnealust allikat sisaldava seadme juhtimisviis peab olema nii ohutu kui võimalik.

5.2.4.1.   Sõiduki pidurisüsteemi jõuülekande mis tahes osa rikke korral peab olema jätkuvalt tagatud rikkest puutumata osa toide, kui see on vajalik sõiduki peatamiseks rikkepidurdusele ette nähtud tõhususega. Selle tingimuse täitmisel kasutatakse seadmeid, mida saab kergesti käivitada seisval sõidukil või mis käivituvad automaatselt.

5.2.4.2.   Peale selle on kõnealuse seadme taga ühendatud kontuuris paiknevad energiasalvestid sellised, et energiavarustuse häire korral on pärast sõidupiduri juhtseadise neljandat täielikku rakendamist vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.2 nõuetele siiski võimalik sõiduk piduri viiendal rakendamisel peatada rikkepidurduse puhul ettenähtud tõhususega.

5.2.4.3.   Salvestatud energiaga hüdropidurisüsteemide puhul võib kõnealused tingimused siiski täidetuks lugeda juhul, kui täidetud on käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 1.3 nõuded.

5.2.5.   Punktidega 5.2.2, 5.2.3 ja 5.2.4 ette nähtud nõuete täitmisel ei tohi kasutada ühegi sellise automaatseadme abi, mille talitlusvõime puudumine võib märkamata jääda seetõttu, et tavapäraselt väljalülitatud asendis osad aktiveeruvad alles pidurisüsteemi rikke korral.

5.2.6.   Sõidupidurisüsteem peab toimima sõiduki kõikidele ratastele ja selle toime peab asjakohaselt jaotuma telgede vahel.

5.2.7.   B-kategooria elektriliste regeneratiivpidurdussüsteemidega varustatud sõidukite puhul võib muudest pidurdusallikatest tulev sisend olla sobivalt ajastatud, nii et rakenduks üksnes elektriline regeneratiivpidurdussüsteem, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

5.2.7.1.

elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi väljundpöördemomendi kõikumised (nt veoakude laetuse astme muutuste tõttu) kompenseeritakse automaatselt ajanihke suhte asjakohase muutmisega, kuni käesoleva eeskirja ühes järgmistest lisadest sätestatud nõuded (5) on täidetud:   3. lisa punkt 1.3.2 või   6. lisa punkt 5.3. (sh elektrimootorit kasutades);

5.2.7.2.

pidurdus peab vajaduse korral mõjuma automaatselt sõiduki kõigile ratastele, et pidurdusjõu väärtus (3) vastaks juhi pidurdamise näitajale, võttes arvesse rehvi ja teepinna tegelikku haarduvust.

5.2.8.   Sõidupidurisüsteemi toime peab jaotuma ühe ja sama telje rataste vahel sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasandi suhtes.

Deklareerida tuleb kompensatsioon ja funktsioonid, nagu mitteblokeerumine, mis võivad põhjustada kõrvalekaldeid sellest sümmeetrilisest jaotumisest.

5.2.8.1.   Kui pidurdusjõu ülekande elektrilised seadised kompenseerivad pidurisüsteemi kahjustuse või rikke, antakse juhile sellest teada punktis 5.2.21.1.2 osutatud kollase hoiatussignaali abil. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõikide koormustingimuste korral, kui kompenseerimine ületab järgmised piirmäärad:

5.2.8.1.1.

Põikisuunaliste pidurdusjõudude erinevus mis tahes teljel: a) 25 % kõrgemast väärtusest sõiduki ≥ 2 m/s2 aeglustuse korral; b) väärtus, mis vastab 25 % väärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul;

5.2.8.1.2.

Individuaalne kompensatsiooniväärtus mis tahes teljel: a) > rohkem kui 50 % nimiväärtusest sõiduki vähemalt ≥ 2 m/s2 aeglustuse korral; b) väärtus, mis vastab 50 % nimiväärtusest 2 m/s2 aeglustuse korral, sellest määrast väiksema aeglustuse puhul.

5.2.8.2.   Eespool määratletud kompenseerimine on lubatud üksnes siis, kui piduri esmane rakendamine toimub sõiduki kiirusel, mis on suurem kui 10 km/h.

5.2.9.   Elektrilise juhtimisajami tõrke korral ei tohi pidur juhi tahte vastaselt rakenduda.

5.2.10.   Sõidu-, rikke- ja seisupidurisüsteem peavad toimima pidurdavatele pindadele, mis on ratastega ühendatud piisavalt tugevate osade abil.

Kui teataval teljel (teatavatel telgedel) tekib pidurdusmoment nii hõõrdpidurisüsteemi kui ka B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi abil, võib viimase allika lahutada, tingimusel, et hõõrdpiduriallikas jääb püsivalt ühendatuks ja suudab tagada punktis 5.2.7.1 osutatud kompensatsiooni.

Lühikeste lahutamissiirete korral on siiski vastuvõetav mittetäielik lahutamine, kuid ühe sekundi jooksul peab kompensatsioon saavutama vähemalt 75 % selle lõppväärtusest.

Sellegipoolest tagab püsivalt ühendatud hõõrdpiduriallikas igal juhul, et nii sõidu- kui ka rikkepidurisüsteem toimiksid edasi ettenähtud tõhususega.

Seisupidurisüsteemi pidurduspindu tohib lahti ühendada üksnes tingimusel, et lahtiühendumist juhib ainult juht oma juhiistmelt süsteemi abil, mis ei saa tööle hakata lekke korral.

5.2.11.   Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Peale selle peab pidurite ja ajami juhtseadisel ning osadel olema liikumisvaru ning vajaduse korral nõuetekohased kompenseerimisvahendid, mis tagavad pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumise korral tõhusa pidurdamise, ilma et vahetu reguleerimine oleks vajalik.

5.2.11.1.   Sõidupidurite kulumise kompenseerimine peab olema automaatne. Kulumist automaatselt reguleerivad seadmed tagavad tõhusa pidurdamise ka pärast kuumenenud pidurite jahtumist. Eelkõige on sõiduk nõuetekohases töökorras pärast 3. lisa punkti 1.5 kohaselt korraldatud katseid (I tüübi katse).

5.2.11.2.   Sõidupiduri hõõrdekomponentide kulumise kontroll

5.2.11.2.1.   Sõidupiduri hõõrdkatete kulumist peab saama kergesti hinnata sõidukist väljaspool või sõiduki all ilma rattaid eemaldamata, kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Selleks võib kasutada standardseid tööriistu või harilikke sõidukite ülevaatusseadmeid.

Teise võimalusena võib igal rattal (topeltrattaid käsitatakse ühe rattana) olla andur, mis hoiatab juhiistmel asuvat juhti hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Valgussignaalina võib kasutada punktis 5.2.21.1.2 osutatud kollast hoiatussignaali.

5.2.11.2.2.   Piduriketaste või -trumlite hõõrdepindade kulumist tohib hinnata üksnes komponendi otsese mõõtmise teel või piduriketta või -trumli kulumise märkide uurimise teel, milleks võib vaja olla osaline demonteerimine. Seetõttu peab sõiduki tootja tüübikinnituse ajal teatavaks tegema:

a)	trumlite ja ketaste hõõrdepindade kulumise hindamise meetodi, sealhulgas selleks vajaliku demonteerimise ulatuse ning vajalikud tööriistad ja toimingud;

b)	suurima lubatava kulumise taseme, millest edasi on vajalik hõõrdkatte väljavahetamine.

See teave tehakse vabalt kättesaadavaks nt sõiduki käsiraamatus või elektroonilistes andmetes.

5.2.12.   Hüdropidurisüsteemide puhul peavad vedelikumahutite täiteavad olema kergesti juurdepääsetavad; samuti peavad varuvedeliku mahutid olema projekteeritud ja ehitatud nii, et varuvedeliku taset saaks kergesti kontrollida mahuteid avamata ning et mahuti minimaalne kogumaht vastaks vedelikuhulgale, mis voolab välja siis, kui kõik mahutite varustatavad rattasilindrid või nihiku kolvid liiguvad uuelt hõõrdkattelt, kus nad olid täielikus puhkeasendis, täielikku kasutusasendisse, kus nad on täielikult kulunud. Kui viimati osutatud tingimused ei ole täidetud, pööratakse punktis 5.2.21.1.1 osutatud punase hoiatussignaaliga juhi tähelepanu igasugusele langusele varuvedeliku tasemes, mis võib põhjustada pidurisüsteemi rikke.

5.2.13.   Hüdropidurisüsteemides kasutatava vedeliku tüüp näidatakse standardi ISO 9128:2006 joonisele 1 või 2 vastava tähisega ning asjakohase DOT-märgistusega (nt DOT 3). Tähis ja märgistus peavad olema kustumatud ja need tuleb kinnitada nähtavale kohale 100 mm kaugusele vedelikumahutite täiteavadest; tootja võib esitada täiendavaid andmeid.

5.2.14.   Hoiatusseadis

5.2.14.1.   Igal salvestatud energia abil käivitatava sõidupidurisüsteemiga sõidukil peab juhul, kui ettenähtud rikkepidurdustõhusust ei ole selle pidurisüsteemi abil võimalik salvestatud energiat kasutamata saavutada, olema hoiatusseadis, mis valgus- või helisignaali abil teatab varuenergia langusest süsteemi mis tahes osas tasemeni, mille puhul on mahutit täitmata ja sõiduki koormustingimustest olenemata võimalik rakendada sõidupiduri juhtseadist viiendat korda pärast nelja täielikku pidurdamist ning saavutada ettenähtud rikkepidurdustõhusus (kui sõidupiduri jõuülekandes ei ole rikkeid ning pidurid on võimalikult täpselt reguleeritud). Hoiatusseadis peab olema otse ja püsivalt kontuuri ühendatud. Mootori tavapärasel töötamisel ning riketeta pidurisüsteemi puhul, nagu tüübikinnituskatsete ajal, hoiatusseadis signaali ei anna, välja arvatud selle aja vältel, mis kulub energiamahuti(te) täitmiseks pärast mootori käivitamist. Punktis 5.2.21.1.1 osutatud punast hoiatussignaali kasutatakse optilise hoiatussignaalina.

5.2.14.2.   Sõidukite puhul, mis vastavad käesoleva eeskirja punkti 5.2.4.1 nõuetele üksnes seetõttu, et need vastavad 4. lisa punkti 1.3 nõuetele, peab hoiatusseadises peale helisignaali olema aga ka valgussignaal. Need seadmed ei pea töötama samaaegselt, kui mõlemad vastavad eespool osutatud nõuetele ning helisignaal ei käivitu enne valgussignaali. Punktis 5.2.21.1.1 osutatud punast hoiatussignaali kasutatakse optilise hoiatussignaalina.

5.2.14.3.   Kõnealune heliseade ei pea tööle hakkama seisupiduri rakendamise ajal ja/või (tootja valiku kohaselt) automaatkäigukastiga sõiduki puhul, kui käiguvalits on seisuasendis.

5.2.15.   Ilma et see piiraks punkti 5.1.2.3 nõuete kohaldamist, peab juhul, kui pidurisüsteemi töötamiseks tuleb kasutada abistavat energiaallikat, olema energiavaru piisav, et tagada mootori seiskumise või energiaallikat tööshoidva vahendi talitlushäire korral pidurdustõhusus, mis on vajalik sõiduki seiskamiseks ettenähtud tingimustel. Kui seisupidurisüsteemi mõjutavat, juhi lihasjõust tulenevat energiat tugevdatakse mõne abivahendiga, tuleb samuti tagada seisupidurduse käivitumine kõnealuse abivahendi rikke korral, kasutades vajaduse korral varuenergiat, mis on kõnealust abiseadet tavapäraselt varustavast energiaallikast sõltumatu. Selleks varuenergiaks võib olla sõidupidurisüsteemi jaoks ettenähtud energia.

5.2.16.   Pneumaatilise/hüdraulilise abiseadme varustamine energiaga peab seadme töötamise ajal võimaldama jõuda ettenähtud aeglustustõhususeni ning toimuma selliselt, et ka energiaallika kahjustumise korral ei langeks abiseadme kaudu pidurisüsteeme toitev varuenergia alla punktiga 5.2.14 ette nähtud taset.

5.2.17.   Elektrilise sõidupiduriga haagise vedamiseks varustatud mootorsõiduki puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:

5.2.17.1.

Mootorsõidukil peab olema elektrilise pidurisüsteemi toimimiseks vajaliku voolu tekitamiseks piisava võimsusega toiteallikas (generaator või aku). Elektrilise ühenduse juures mõõdetud juhtmete pinge elektrilise pidurisüsteemi maksimaalse energiakulu juures (15 A) ei tohi langeda alla 9,6 V, kui mootor töötab tootja poolt soovitatud tühikäigu pöörlemissagedusel ning kõik tootja poolt sõiduki tavavarustusse arvatud elektriseadmed on sisse lülitatud. Elektrijuhtmetes ei tohi esineda lühist isegi juhul, kui need on üle koormatud;

5.2.17.2.

Rikke korral mootorsõiduki sõidupidurisüsteemis, juhul kui see koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, peab rikkest puutumata üksus(t)e abil olema võimalik haagise pidureid osaliselt või täielikult käivitada;

5.2.17.3.

Piduritulelaterna lülitit ja vooluahelat on lubatud elektrilise pidurisüsteemi käivitamiseks kasutada ainult juhul, kui käivitusjuhe ja piduritulelatern on paralleelselt ühendatud ning olemasolev piduritulelaterna lüliti ning vooluahel on suutelised taluma ülekoormust.

5.2.18.   Lisanõuded elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukitele

5.2.18.1.   A-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukid:

5.2.18.1.1.   Elektriline regeneratiivpidurdus käivitatakse üksnes gaasipedaali abil ja/või kui käigukang on neutraalasendis.

5.2.18.2.   B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukid:

5.2.18.2.1.   Sõidupidurisüsteemi üht osa ei või olla võimalik osaliselt või täielikult lahti ühendada muul viisil kui automaatselt. Seda ei tohi tõlgendada kõrvalekaldumisena punkti 5.2.10 nõuetest;

5.2.18.2.2.   Sõidupidurisüsteemil on ainult üks juhtseadis.

5.2.18.2.3.   Mootori(te) väljalülitamine ega kasutatav ülekandearv ei tohi avaldada sõidupidurisüsteemile negatiivset mõju.

5.2.18.2.4.   Kui pidurisüsteemi elektrilise osa talitlus tagatakse sõidupiduri juhtseadisest tulevate signaalide ja selle tulemusel ratastele avaldatava pidurdusjõu seostamisega, tuleb juhti sellise seose rikkest, mille tõttu ei ole täidetud eeskirjad pidurduse jaotumise kohta telgede vahel (5. või 6. lisa, olenevalt sellest, kumba kohaldatakse), hoiatada optilise hoiatussignaaliga, mis süttib hiljemalt juhtseadise käivitumisel ning põleb kogu rikke püsimise aja ja kuni kontaktlüliti on sisselülitatud asendis.

5.2.18.3.   A- või B-kategooria elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemiga varustatud sõidukite puhul kohaldatakse kõiki asjakohaseid eeskirju, välja arvatud punktis 5.2.18.1.1 sätestatud eeskirjad. Sel juhul võib elektrilise regeneratiivpidurdussüsteemi käivitada gaasipedaali ja/või neutraalasendis käigukangi abil. Peale selle ei tohi sõidupiduri juhtseadise talitlus vähendada gaasipedaali vabastamisega tekitatud eespool osutatud pidurdusjõudu.

5.2.18.4.   Magnet- või elektriväljad ei tohi elektrilise pidurduse tööd häirida.

5.2.18.5.   Mitteblokeeruva piduriseadmega varustatud sõidukite puhul kontrollib mitteblokeeruv piduriseade elektrilist pidurdussüsteemi.

5.2.18.6.   Veoakude laetus määratakse kindlaks käesoleva eeskirja 1. lisa 3. liites sätestatud meetodiga (6).

5.2.19.   Täiendavad erinõuded seisupidurisüsteemi elektrilisele jõuülekandele

5.2.19.1.

Elektrilise jõuülekande rikke korral välditakse seisupidurisüsteemi tahtmatut käivitumist.

5.2.19.2.

Juhtseadise elektririkke korral või elektrilise juhtimisajami juhtmestiku purunemise korral juhtseadise ja sellega otseselt ühendatud elektroonilise juhtseadise vahel, välja arvatud energiavarustuses, peab olema võimalik rakendada seisupidurisüsteemi juhiistmelt ja sel moel hoida täismassiga sõidukit paigal 8 % kaldega tõusul või langusel. Teise võimalusena on sel juhul seisva sõiduki korral lubatud seisupiduri automaatne rakendumine, tingimusel et saavutatakse eespool osutatud pidurdustõhusus ja et rakendatud seisupidur jääb rakendatuks olenemata süütelüliti (käivituse) olekust. Sel juhul peab seisupidur automaatselt vabanema kohe, kui juht sõiduki uuesti liikuma paneb. Eespool osutatud pidurdustõhususe saavutamiseks või selle saavutamisele kaasa aitamiseks võib kasutada mootorit/käsijuhtimisega ülekannet või automaatülekannet (seisuasend). 5.2.19.2.1. Katkestusest elektrilise jõuülekande juhtmestikus või elektririkkest seisupidurisüsteemi juhtseadises antakse juhile märku punktis 5.2.21.1.2 osutatud kollase hoiatussignaali abil. Kui põhjuseks on katkestus seisupidurisüsteemi pidurdusjõu ülekande elektriliste seadiste juhtmestikus, süttib kõnealune kollane hoiatussignaal kohe, kui katkestus tekib. Peale selle antakse sellisest elektririkkest juhtseadises või katkestusest väljaspool elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid) asuvas juhtmestikus, välja arvatud seoses energiavarustusega, juhile teada punktis 5.2.21.1.1 osutatud punase vilkuva hoiatussignaali abil, mis vilgub senikaua kui süütelüliti on sisselülitatud asendis ja pärast seda vähemalt kümne sekundi jooksul ning kuni juhtseadis on sisse lülitatud. Kui aga seisupidurisüsteem tuvastab, et seisupidur on õigesti lukustatud, võib punase hoiatussignaali vilkumise lõpetada ja seisupiduri rakendamisest teatamiseks kasutatakse mittevilkuvat punast signaali. Kui seisupiduri rakendumisest teatab tavaliselt eraldi punane hoiatussignaal, mis vastab punkti 5.2.21.2 nõuetele, on eespool osutatud nõue punase signaali kohta sel juhul täidetud.

5.2.19.3.

Abiseadmeid võib energiaga varustada seisupiduri elektriajamist, tingimusel et energiavarustusest piisab seisupidurisüsteemi rakendamiseks lisaks sõiduki elektrikoormusele rikkevabas olukorras. Kui energiavaru kasutatakse ka sõidupidurisüsteemis, rakendatakse punkti 5.2.20.6 nõudeid.

5.2.19.4.

Pärast piduriseadme elektrienergiat kontrolliva süütelüliti (käivituse) väljalülitamist ja/või võtme eemaldamist peab olema jätkuvalt võimalik seisupidurisüsteemi rakendada, süsteemi vabastamine ei ole aga võimalik.

5.2.20.   Täiendavad erinõuded pidurdusjõu ülekande elektriliste seadistega seisupidurisüsteemidele

5.2.20.1.

Kui seisupidur on vabastatud, suudab sõidupidurisüsteem täita järgmised nõuded: a) kui jõuallika lüliti on tööasendis, tekitada vähemalt sõidupidurdustõhususe ettenähtud 0-tüübi katses nõutavaga samaväärse täieliku staatilise pidurdusjõu vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisa punktile 2.1; b) esimese 60 sekundi jooksul pärast jõuallika väljalülitamist või lukustusasendisse seadmist ja/või süütevõtme eemaldamist peavad kolm pidurdamist tekitama vähemalt sõidupidurdustõhususe ettenähtud 0-tüübi katses nõutavaga samaväärse täieliku staatilise pidurdusjõu vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisa punktile 2.1; c) pärast nimetatud ajavahemikku või pärast neljandat pidurdamist 60-sekundilise ajavahemiku jooksul, tekitada vähemalt rikkepidurdustõhususe ettenähtud 0-tüübi katses nõutavaga samaväärse täieliku staatilise pidurdusjõu vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisa punktile 2.2. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat.

5.2.20.2.

Elektrilise juhtülekande üks ajutine rike (< 40 ms), välja arvatud selle energiavarustuses (nt edastamata signaal või andmeviga), ei tohi avaldada märgatavat mõju sõidupidurisüsteemi pidurdustõhususele.

5.2.20.3.

Rikkest pidurdusjõu ülekande elektrilistes seadistes (7), välja arvatud selle energiavarus, mis mõjutab käesolevas eeskirjas käsitletavate süsteemide funktsioone ja talitlust, antakse juhile vajaduse korral teada vastavalt punktides 5.2.21.1.1 ja 5.2.21.1.2 osutatud punase või kollase hoiatussignaali abil. Kui ettenähtud sõidupidurdustõhusust ei ole enam võimalik saavutada (punane hoiatussignaal), antakse juhile elektriühenduse rikkest (nt katkestus, lahtiühendamine) teada kohe selle tekkimisel ning ettenähtud rikkepidurdustõhusus tagatakse sõidupiduri juhtseadise käitamisega kooskõlas käesoleva eeskirja 3. lisa punktiga 2.2.

5.2.20.4.

Elektrilise juhtimisajami energiavaru rikke korral alates energiataseme nimiväärtusest peab sõidupidurisüsteemi täielik juhtimisulatus olema tagatud pärast sõidupiduri juhtseadise kahtkümmet järjestikust täisulatusega rakendamist. Katse ajal rakendatakse piduri juhtseadist täielikult 20 sekundi jooksul ja vabastatakse iga rakendamise puhul 5 sekundiks. Tuleb tagada, et osutatud katse ajal oleks energia ülekande seadistes piisavalt energiat, et tagada sõidupidurisüsteemi täisulatusega rakendamine. Kõnealust nõuet ei tõlgendata kõrvalekaldumisena 4. lisa nõuetest.

5.2.20.5.

Kui aku pinge langeb alla tootja määratud väärtuse, mille juures ei ole enam tagatud ettenähtud sõidupidurdustõhusus ja/või mis takistab sõidupiduri vähemalt kahel sõltumatul ahelal ettenähtud rikkepidurdustõhususe saavutamist, süttib punktis 5.2.21.1.1 osutatud punane hoiatussignaal. Pärast hoiatussignaali süttimist on võimalik rakendada sõidupiduri juhtseadist ja saavutada vähemalt käesoleva eeskirja 3. lisa punktiga 2.2 ettenähtud rikkepidurdustõhusus. Sõidupidurisüsteemi energiaülekandes peab olema piisavalt energiat.

5.2.20.6.

Kui abiseadmeid varustatakse energiaga samast energiavarust, millega varustatakse pidurdusjõu ülekande elektrilisi seadiseid, tuleb tagada, et kui mootor töötab kiirusel, mis ei ületa 80 % maksimaalsest kiirusest, on energiaga varustamine piisav ettenähtud aeglustusväärtuste saavutamiseks, seda kas tagades, et energiaga varustamisel välditaks energiavaru ammendumist kõigi abiseadmete töötamise korral, või lülitades automaatselt välja abiseadmete teatavad eelnevalt kindlaksmääratud osad, kui pinge tõuseb üle käesoleva eeskirja punktis 5.2.20.5 osutatud kriitilise taseme, nii et kõnealuse energiavaru edasine ammendumine oleks välditud. Nõude täitmist võib tõendada arvutuse või praktilise katsega. Käesolevat punkti ei kohaldata sõidukite suhtes, mille puhul ettenähtud aeglustust on võimalik saavutada ilma elektrienergiat kasutamata.

5.2.20.7.

Kui abiseadmeid varustatakse energiaga pidurdusjõu ülekande elektrilistest seadistest, tuleb täita järgmisi nõudeid: 5.2.20.7.1. energiaallika rikke korral sõiduki liikumise ajal peab piduri juhtseadise rakendamisel energiamahutis olema piisavalt energiat pidurite rakendamiseks; 5.2.20.7.2. Energiaallika rikke korral sõiduki seisu ajal, kui seisupidur on rakendatud, peab mahutis olevast energiast piisama tulede kasutamiseks ka siis, kui pidurid on rakendatud.

5.2.21.   Üldnõuded optilistele hoiatussignaalidele, mille ülesanne on anda juhile teada teatavatest riketest või tõrgetest sõiduki piduriseadmes, on sätestatud järgmistes punktides. Kõnealuseid signaale kasutatakse eranditult käesoleva eeskirjaga ette nähtud otstarbel, välja arvatud punktis 5.2.21.5 kirjeldatud juhul.

5.2.21.1.   Mootorsõidukid peavad olema võimelised andma piduri rikke ja tõrke korral optilisi hoiatussignaale järgmisel viisil:

5.2.21.1.1.

punane hoiatussignaal, mis annab teada käesoleva eeskirja muudes punktides määratletud riketest sõiduki piduriseadmes, mis takistavad ettenähtud sõidupidurdustõhususe saavutamist ja/või kahest sõltumatust sõidupiduriahelast vähemalt ühe talitlust;

5.2.21.1.2.

vajaduse korral kollane hoiatussignaal, mis näitab elektriliselt tuvastatud tõrget sõiduki piduriseadmes, millest ei anta teada punktis 5.2.21.1.1 kirjeldatud punase hoiatussignaaliga.

5.2.21.2.   Hoiatussignaalid peavad olema nähtavad ka päevavalges; juht saab hoiatussignaalide nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida; hoiatusseadiste teatava osa rike ei põhjusta häireid pidurisüsteemi talitluses.

5.2.21.3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:

5.2.21.3.1.

Eespool osutatud hoiatussignaal (-signaalid) peab (peavad) juhile asjaomasest rikkest või tõrkest märku andma hiljemalt asjaomase piduri juhtseadise rakendamisel;

5.2.21.3.2.

Hoiatussignaal(id) peavad olema kuvatud nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus ning

5.2.21.3.3.

Hoiatussignaal peab pidevalt põlema (mitte vilkuma).

5.2.21.4.   Eespool osutatud hoiatussignaal(id) süttib/süttivad, kui sõiduki elektriseadmeid (ja pidurisüsteemi) varustatakse energiaga. Seisva sõiduki puhul peab pidurisüsteem enne märgulambi väljalülitamist kindlaks tegema, et ühtegi nimetatud riket või tõrget ei esine. Need rikked või tõrked, mis peavad sisse lülitama eespool nimetatud hoiatussignaalid, ent mida staatilistes tingimustes ei tuvastata, tuleb tuvastamisel talletada ning hoiatussignaalid peavad süttima käivitamisel ja iga kord, kui süütelüliti (käivitus) on sisse lülitatud, nii kaua kui rike või tõrge püsib.

5.2.21.5.   Täpsustamata riketest (või tõrgetest) või muust teabest seoses mootorsõiduki pidurite ja/või veeremisega võib anda teada punktis 5.2.21.1.2 osutatud kollase hoiatussignaali abil, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

5.2.21.5.1.

Sõiduk seisab paigal;

5.2.21.5.2.

Pärast piduriseadme esmakordset energiaga varustamist on signaaliga punktis 5.2.21.4 kirjeldatud korras näidatud, et ühtegi asjaomast riket (või tõrget) ei tuvastatud ning

5.2.21.5.3.

Täpsustamata riketest või muust teabest antakse teada üksnes hoiatussignaali vilkumisega. Hoiatussignaal kustub, kui sõiduk ületab esmakordselt kiiruse 10 km/h.

5.2.22.   Pidurdussignaali tekitamine piduritulede süütamiseks.

5.2.22.1.   Kui juht rakendab sõidupidurisüsteemi, tekitab see signaali, mis lülitab sisse piduritulelaternad.

5.2.22.2.   Sõidupidurisüsteemi käitamisel „automaatjuhtimisega pidurduse” poolt peab tekkima eespool osutatud signaal. Kui aeglustus on aga väiksem kui 0,7 m/s2, võib signaali tõkestada (8).

5.2.22.3.   Sõidupidurisüsteemi osa käitamisel „valikulise pidurduse” poolt ei tohi eespool osutatud signaali tekkida (9).

5.2.22.4.   Käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud elektrilised regeneratiivpidurdussüsteemid, mis aeglustavad sõidukit gaasipedaali vabastamisel, tekitavad eespool osutatud signaali järgmiste sätete kohaselt:

Veeremi aeglustus	Signaaligeneraator
≤ 0,7 m/s2	Signaali ei tekitata
> 0,7 m/s2 ja ≤ 1,3 m/s2	Signaali võib tekitada
> 1,3 m/s2	Signaal tekitatakse

Signaal lõpeb igal juhul hiljemalt siis, kui aeglustus on langenud alla 0,7 m/s2  (8).

5.2.23.   Kui sõiduk on varustatud hädapidurdusest teada andvate vahenditega, toimub hädapidurdussignaali käivitumine ja lõppemine üksnes sõidupidurisüsteemi rakendumisega, kui on täidetud järgmised tingimused (8):

5.2.23.1.

Signaali ei käivitata, kui sõiduki aeglustus on alla 6 m/s2, kuid see võib tekkida sellega võrdsel või järsemal aeglustusel, kusjuures tegeliku väärtuse määrab sõiduki tootja. Signaal lõpeb hiljemalt siis, kui aeglustus on langenud alla 2,5 m/s2.

5.2.23.2.

Kasutada võib ka järgmisi nõudeid: a) signaal võib tuleneda arvutuslikust sõiduki aeglustusest, mille põhjustab pidurdamine, mis vastab punktis 5.2.23.1 nimetatud käivitumise ja lõppemise künnistele,või b) signaal võib käivituda kiirusel üle 50 km/h ja kui mitteblokeeruv pidurisüsteem töötab täistsüklis, nagu osutatud 6. lisa punktis 2. Signaal lülitub välja, kui blokeerumisvastane süsteem ei ole enam täistsüklis.

5.2.24.   Kõik punktis 2.25 esitatud määratlusele vastava elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemiga varustatud sõidukid peavad vastama käesoleva eeskirja 9. lisa A osas ette nähtud nõuetele seadmete kohta ning sooritus- ja katsetamisnõuetele.

5.2.24.1.   Alternatiivina punktis 5.2.24 sätestatud nõudele võib M1- ja N1-kategooria sõidukeil, mille mass on sõidukorras olekus üle 1 735 kg, olla sõiduki stabiilsusfunktsioon, mis hõlmab ümbermineku juhtseadist ja suuna juhtseadist ning vastab eeskirja nr 13 21. lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

5.2.25.   Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurataste/-rehvidega varustatud M1- ja N1-kategooria mootorsõidukid vastavad asjaomastele eeskirja nr 64 3. lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

6.   KATSED

Katseid, mis tuleb teha tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitega, ja nõutavat pidurdustõhusust on kirjeldatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI PIDURISÜSTEEMI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.

Kõigist sõidukitüübis või selle pidurisüsteemis tehtavatest muudatustest teatatakse sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Kõnealune ametiasutus võib sel juhul teha järgmist: 7.1.1. võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju, ning et sõidukitüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele, või 7.1.2. nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

7.2.

Teatis tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liite (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätetega, vastates järgmistele nõuetele:

8.1.	Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema toodetud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõuded.

8.2.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Kõnealuste kontrollimiste tavaline sagedus on kord iga kahe aasta järel.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.

Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teatise saamisel teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.

Alates 16. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest ega tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 16. täiendusega.

12.2.

24 kuud pärast käesoleva eeskirja 16. täienduse jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ÜRO tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 16. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.3.

Olenemata punktides 12.1 ja 12.2 esitatud sätetest, jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist nendele sõidukitüüpidele, mis ei ole varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooni või elektroonilise stabiilsuskontrolli ja pidurivõimendisüsteemiga, mis vastavad käesoleva eeskirja 9. lisale.

12.4.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda olemasolevate sõidukitüüpide tüübikinnituste laiendamisest, olenemata sellest, kas need on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooni või elektroonilise stabiilsuskontrolli ja pidurivõimendisüsteemiga või mitte, toetudes esialgse tüübikinnituse andmise ajal kehtinud sätetele.

12.5.

Sõltuvalt punkti 12.6 sätetest ja isegi pärast käesoleva eeskirja 16. täienduse jõustumiskuupäeva jäävad käesoleva eeskirja täienduste kohaselt antud tüübikinnitused kehtima ja käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

12.6.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei ole kohustatud riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisel tunnustama selliste sõidukitüüpide tüübikinnitust, mis ei ole varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooni või elektroonilise stabiilsuskontrolli ja pidurivõimendisüsteemiga.

---

(1)  Käesolevas eeskirjas esitatud nõuded N1-kategooria sõidukite kohta on alternatiivid eeskirja nr 13 nõuetele. Kokkuleppeosalised, kes kohaldavad nii eeskirja nr 13 kui ka käesolevat eeskirja, loevad võrdselt kehtivaks mõlema eeskirja alusel antud tüübikinnitused. M1- ja N1-kategooria sõidukid on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, jaotis 2 - www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Teljerühmi käsitatakse üksikteljena ja topeltrattaid üksikrattana;

(3)  teatab tootja.

(4)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5)  Tüübikinnitust andval tüübikinnitusasutusel on õigus kontrollida sõidupidurisüsteemi sõiduki täiendavate katsemenetluste teel.

(6)  Kokkuleppel tehnilise teenistusega ei nõuta laetuse astme hindamist sõidukite puhul, millel on oma energiaallikas veoakude laadimiseks ja vahend veoakude laetuse astme reguleerimiseks.

(7)  Seni, kuni ei ole kokku lepitud ühtse katsemeetodi kasutamises, esitab tootja tehnilisele teenistusele juhtimisajami võimalike rikete ja nende toime analüüsi. Tehniline teenistus ja sõiduki tootja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima.

(8)  Tüübikinnituse andmise ajal kinnitab selle nõude täitmist sõiduki tootja.

(9)   „Valikulise pidurduse” käigus võib funktsioon muutuda „automaatjuhtimisega pidurduseks”.