18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2376,

8. detsember 2015,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Piiriülese maksustamise vältimisega, agressiivse maksuplaneerimisega ja kahjustava maksukonkurentsiga seotud probleemid on märgatavalt suurenenud ning need on muutunud suureks mureküsimuseks liidus ja kogu maailmas. Maksubaasi kahanemise tõttu vähenevad liikmesriikide maksutulud märgatavalt ja see takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Maksualaste eelotsuste tegemine, mis hõlbustab õigusaktide järjepidevat ja läbipaistvat kohaldamist, on levinud praktika, sealhulgas liidus. Maksumaksjatele maksuseaduste selgitamine, millega luuakse äritegevuse jaoks kindlus, võib aidata kaasa investeeringute tegemisele ja seaduste järgimisele ning seeläbi aidata arendada edasi ühisturgu liidus, tuginedes aluslepingute aluseks olevatele põhimõtetele ja vabadustele. Maksustamisest lähtuvaid struktuure käsitlevate otsuste tulemuseks on olnud teatud juhtudel siiski see, et eelotsuse teinud, seda muutnud või uuendanud riigis maksustatakse madalalt kunstlikult suur osa sissetulekust ja muudes asjaomastes riikides maksustatakse kunstlikult väike osa sissetulekust. Seepärast on hädavajalik suurendada läbipaistvust. Selleks tuleb tõhustada nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (4) loodud vahendeid ja mehhanisme.

(2)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada maailmas ja liidus jõupingutusi võitluses maksustamise vältimisega ja agressiivse maksuplaneerimisega. Läbipaistvuse tähtsust rõhutades tervitas Euroopa Ülemkogu komisjoni kavatsust teha ettepanek maksuotsuste alase automaatse teabevahetuse kohta liidus.

(3)

Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud kohustuslik omaalgatuslik teabevahetus liikmesriikide vahel viiel konkreetsel juhul ja teatavate tähtaegade jooksul., Juba praegu kohaldub omaalgatuslik teabevahetus selliste piiriülese mõjuga maksuotsuste puhul, mille liikmesriik teeb või mida ta muudab või uuendab mõne konkreetse maksumaksja suhtes seoses maksusätete edasise tõlgendamise või kohaldamisega juhul, kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust oletada, et mõnes teises liikmesriigis võib jääda maksutulu saamata.

(4)

Samas takistavad piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast tõhusat omaalgatuslikku teabevahetust mitmed suured praktilised raskused, näiteks otsuse teinud või kokkuleppe sõlminud liikmesriigi kaalutlusõigus otsustada, missuguseid teisi liikmesriike tuleks teavitada. Seetõttu peaks kõigil teistel liikmesriikidel olema asjakohastel juhtudel juurdepääs vahetatud teabele.

(5)

Konkreetse isiku või isikute grupi suhtes tehtud või sõlmitud või muudetud või uuendatud piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete, millele sellel isikul või isikute grupil on õigus tugineda, alane automaatne teabevahetus peaks hõlmama kõiki materiaalseid vorme (olenemata sellest, kas need on siduvad või mitte, ja sõltumata nende tegemise või sõlmimise viisist).

(6)

Õiguskindluse huvides tuleks direktiivi 2011/16/EL muuta, lisades sellesse piiriülese eelotsuse ja siirdehinna eelkokkuleppe mõiste asjakohase määratluse. Need määratlused peaksid olema piisavalt laiad, et hõlmata mitmesuguseid erinevaid olukordi, sealhulgas, kuid mitte ainult, järgmist liiki piiriülesed eelotsused ja siirdehinna eelkokkulepped:

—	ühepoolsed siirdehinna eelkokkulepped ja/või -otsused;

—	kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped ja -otsused;

—	kokkulepped või otsused, millega määratakse kindlaks püsiva tegevuskoha olemasolu või puudumine;

—	kokkulepped või otsused, millega määratakse kindlaks selliste asjaolude olemasolu või puudumine, mis võivad mõjutada püsiva tegevuskoha maksubaasi;

—	kokkulepped või otsused, millega ühes liikmesriigis määratakse maksustaatus hübriidüksusele, mis on seotud teise jurisdiktsiooni residendiga;

—	ning kokkulepped või otsused, mis käsitlevad alust, mille põhjal arvestatakse ühes liikmesriigis teise jurisdiktsiooni ettevõtete grupilt saadud vara amortisatsiooni.

(7)

Maksumaksjatel on õigus tugineda piiriülesele eelotsusele või siirdehinna eelkokkuleppele näiteks maksustamismenetluse või maksukontrollide käigus, tingimusel et asjaolud, mille alusel piiriülene eelotsus tehti või siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti, on õigesti esitatud ja maksumaksjad peavad kinni piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tingimustest.

(8)	Liikmesriigid vahetavad teavet olenemata sellest, kas maksumaksja peab piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tingimustest kinni.

(9)	Teabe esitamine ei tohiks tuua kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamist või teabe sellist avalikustamist, mis oleks vastuolus avaliku korraga.

(10)

Selleks et saada piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alasest kohustuslikust automaatsest teabevahetusest suurimat kasu, tuleks teave edastada kohe pärast kõnealuste otsuste tegemist ja kokkulepete sõlmimist või pärast nende muutmist või uuendamist, mistõttu tuleks kehtestada teabeedastuse korrapärased ajavahemikud. Samadel kaalutlustel on samuti asjakohane näha ette selliste piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alane kohustuslik automaatne teabevahetus, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati viie aasta jooksul enne käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva ja mis olid 1. jaanuaril 2014 endiselt kehtivad. Samas võiks isikud või isikute grupid, kelle kogu gruppi hõlmav aastane netokäive on väiksem kui 40 000 000 eurot, teatud tingimustel sellisest kohustuslikust automaatsest teabevahetusest välja jätta.

(11)

Õiguskindluse huvides ning väga rangetel tingimustel on asjakohane jätta kohustuslikust automaatsest teabevahetusest välja kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped, lähtudes kõnealuste riikidega sõlmitud kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, kui kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sätted ei luba kõnealuse rahvusvahelise lepingu alusel saadud teabe avalikustamist lepingupooleks mitteolevale riigile. Sellistel juhtudel tuleks selle asemel vahetada artikli 8a lõikes 6 osutatud teavet hoopis taotluste kohta, mille tulemusel sellised kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti. Seetõttu peaks sellistel juhtudel edastatav teave sisaldama viidet, et teavet edastatakse sellise taotluse põhjal.

(12)

Piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alane kohustuslik automaatne teabevahetus peaks igal juhul hõlmama sellise kindlaks määratud põhiteabe edastamist, mis oleks kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta teabevahetuse tüüpvormi kehtestamiseks vastu praktiline korraldus, mis on vajalik, et standardida sellise teabe edastamist direktiivis 2011/16/EL sätestatud korra alusel (kuhu on kaasatud maksustamisalase halduskoostöö komitee). Nimetatud korda tuleks samuti kasutada teabevahetuse suhtes kohaldatavate edasiste praktiliste korralduste vastuvõtmisel, näiteks nende keelenõuete täpsustamine, mis on kohaldatavad kõnealust tüüpvormi kasutades toimuva teabevahetuse suhtes.

(13)

Sellise kohustusliku automaatse teabevahetuse tüüpvormi väljatöötamisel on asjakohane võtta arvesse tööd, mida on tehtud OECD kahjulike maksutavade foorumi raames, kus teabevahetuse tüüpvorm on maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva tegevuskavaga seoses väljatöötamisel. OECDga on asjakohane teha tihedalt ja kooskõlastatult koostööd ning seda ka muudes küsimustes kui sellise kohustusliku automaatse teabevahetuse tüüpvormi väljatöötamisel. Lõppeesmärk peaks olema ülemaailmselt võrdsete võimaluste tagamine, milles liit peaks võtma eestvedaja rolli, edendades seda, et automaatselt vahetatava piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehinna eelkokkuleppeid käsitleva teabe ulatus oleks suhteliselt lai.

(14)

Liikmesriigid peaksid vahetama põhiteavet ja piiratud osa põhiteabest tuleks edastada ka komisjonile. See peaks võimaldama komisjonil igal ajal jälgida ja hinnata piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse tõhusust. Komisjon ei peaks siiski kasutama saadud teavet muudel eesmärkidel. Selline teabe edastamine ei peaks vabastama liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.

(15)

Teabe saanud liikmesriigi tagasiside teabe edastanud liikmesriigile on vajalik automaatse teabevahetussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks. Seetõttu on asjakohane toonitada, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid andma automaatse teabevahetuse kohta teistele asjaomastele liikmesriikidele kord aastas tagasisidet. Praktikas peaks sellist kohustuslikku tagasisidet andma kahepoolselt kokku lepitud korras.

(16)

Pärast käesoleva direktiivi kohaselt toimuva kohustusliku automaatse teabevahetuse etappi peaks liikmesriigil olema võimalik vajaduse korral tugineda direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 seoses taotluse alusel toimuva teabevahetusega, selleks et saada piiriüleseid eelotsuseid teinud või siirdehinna eelkokkuleppeid sõlminud liikmesriigilt lisateavet, sealhulgas kõnealuste otsuste või kokkulepete kogu teksti.

(17)

Asjakohane on meelde tuletada, et direktiivi 2011/16/EL artikli 21 lõikes 4 on sätestatud koostöötaotlustele, sealhulgas teatamistaotlustele, ja lisatavatele dokumentidele kohaldatavad keele- ja tõlkimisnõuded. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada ka juhtudel, mil liikmesriik taotleb lisateavet pärast piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehinna eelkokkuleppeid käsitleva põhiteabe kohustusliku automaatse vahetamise etappi.

(18)	Liikmesriigid peaksid võtma kõik mõistlikud meetmed, mis on vajalikud selleks, et kõrvaldada tõkked, mis võiksid takistada tõhusat ja võimalikult ulatuslikku piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast kohustuslikku automaatset teabevahetust.

(19)

Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab välja töötama samalaadse andmesalvestussüsteemi, tuleks selgelt sätestada, et luuakse kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid saaksid laadida üles ja salvestada teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Komisjon peaks võtma vastu keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse kooskõlas direktiivi 2011/16/EL artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

(20)

Võttes arvesse nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (5) ja käesoleva direktiiviga tehtud muudatuste laadi ja ulatust, tuleks pikendada direktiiviga 2011/16/EL ette nähtud teabe, statistika ja aruannete esitamise tähtaegu. Tähtaegade pikendamisega peaks tagatama, et esitatavas teabes on võimalik arvesse võtta nendest muudatustest tulenevaid kogemusi. Esitamistähtaegu tuleks pikendada nii sellise statistika ja muu teabe puhul, mille liikmesriigid peavad esitama enne 1. jaanuari 2018, kui ka aruande ja vajaduse korral ettepaneku suhtes, mille komisjon peab esitama enne 1. jaanuari 2019.

(21)	Tuleks muuta kehtivaid konfidentsiaalsussätteid, et need hõlmaksid ka piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast kohustuslikku automaatset teabevahetust.

(22)	Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)	Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9) „automaatne teabevahetus”–

artikli 8 lõike 1 ja artikli 8a kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele;

artikli 8 lõike 3a kohaldamisel teiste liikmesriikide residente käsitleva eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant asjaomasele elu- või asukohaliikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ning artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on mõistetel I lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus;

c)	kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artikkel 8a) kohaldamisel käesoleva punkti alapunktide a ja b kohase eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine;”

lisatakse järgmised punktid:

„14)

„piiriülene eelotsus” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

b)	see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda;

c)	selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist;

d)	see on seotud piiriüleste tehingutega või küsimusega, kas isiku tegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte, ning

see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist.

Piiriülene tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade, teenuste või rahastamise pakkumisega või materiaalse või immateriaalse vara kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele piiriülene eelotsus on suunatud;

15)

„siirdehinna eelkokkulepe” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on sõlmitud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	selle on sõlminud või seda on muutnud või uuendanud ühe või enama liikmesriigi valitsus või maksuhaldur, sealhulgas liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

b)	see on sõlmitud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda ning

sellega määratakse enne seotud ettevõtete vaheliste piiriüleste tehingute tegemist kindlaks asjakohased kriteeriumid kõnealuste tehingute siirdehindade kindlaksmääramiseks või sellega määratakse kindlaks kasumi omistamine püsivale tegevuskohale.

Ettevõtted on seotud ettevõtted juhul, kui üks ettevõte osaleb otse või kaudselt mõne teise ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis või kui ühed ja samad isikud osalevad otse või kaudselt ettevõtete juhtimises, kontrollimises või kapitalis.

Siirdehinnad on hinnad, millega ettevõte annab seotud ettevõtetele üle materiaalset ja immateriaalset vara või osutab neile teenuseid, ning sellele vastavalt tuleb tõlgendada ka mõistet „siirdehinna määramine”;

16)

punkti 14 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või tehingute kogum:

a)	mille puhul mitte kõik tehingu või tehingute kogumi osalised ei ole piiriülese eelotsuse teinud või seda muutnud või uuendanud liikmesriigi maksuresidendid;

b)	mille puhul mõni tehingu või tehingute kogumi osaline on samaaegselt rohkem kui ühe jurisdiktsiooni maksuresident;

mille puhul üks tehingu või tehingute kogumi osaline tegeleb püsiva tegevuskoha kaudu äritegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis ning tehingu või tehingute kogumi puhul on tegemist kõnealuse püsiva tegevuskoha kogu äritegevusega või osaga sellest. Piiriülene tehing või tehingute kogum hõlmab ka kokkuleppeid, mille isik teeb seoses mõnes teises jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu teostatava äritegevusega, või

d)	millel on piiriülene mõju.

Punkti 15 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või tehingute kogum, milles osalevad seotud ettevõtted, kes kõik ei ole ühe ja sama jurisdiktsiooni territooriumi maksuresidendid, või tehing või tehingute kogum, millel on piiriülene mõju;

17)	punktide 15 ja 16 kohaldamisel on „ettevõte” äritegevusega mis tahes kujul tegelemise vorm.”

2)	Artikli 8 lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus piiriülene eelotsus tehti või siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti või kus sellist otsust või kokkulepet muudeti või uuendati pärast 31. detsembrit 2016, edastab automaatse teabevahetuse teel asjakohase teabe kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja käesoleva artikli lõikes 8 osutatud piiranguid arvesse võttes Euroopa Komisjonile.

2. Kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega edastab liikmesriigi pädev asutus kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja käesoleva artikli lõikes 8 osutatud piiranguid arvesse võttes ka Euroopa Komisjonile teabe piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2017.

Kui piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013, edastatakse selline teave tingimusel, et need olid 1. jaanuaril 2014 endiselt kehtivad.

Kui piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016, edastatakse selline teave sõltumata sellest, kas need on endiselt kehtivad.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes osutatud teabe edastamisest välja jätta teabe piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati enne 1. aprilli 2016 isiku või isikute grupi suhtes, kelle kogu gruppi hõlmav aastane netokäive, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (6) artikli 2 punktis 5, on kõnealuse piiriülese eelotsuse tegemisele või siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimisele või nende muutmisele või uuendamisele eelneval majandusaastal väiksem kui 40 000 000 eurot (või samaväärne summa muus vääringus), välja arvatud peamiselt finants- või investeerimistegevusega tegelevate isikute suhtes.

3. Kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped jäetakse käesoleva artikli alusel toimuvast automaatsest teabevahetusest välja juhul, kui rahvusvaheline maksuleping, mille alusel asjaomase siirdehinna eelkokkuleppe üle läbirääkimisi peeti, ei luba selle avaldamist kolmandatele isikutele. Sellist kahe- või mitmepoolseid siirdehinna eelkokkuleppeid käsitlevat teavet vahetatakse artikli 9 alusel juhul, kui rahvusvaheline maksuleping, mille alusel asjaomase siirdehinna eelkokkuleppe üle läbirääkimisi peeti, lubab selle avaldamist ja kolmanda riigi pädev asutus annab loa teabe avaldamiseks.

Kui kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped jäetakse käesoleva lõike esimese lõigu esimese lause alusel automaatsest teabevahetusest välja, vahetatakse selle asemel hoopis käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel käesoleva artikli lõikes 6 kindlaks määratud teavet, millele on osutatud taotluses, mille tulemusel selline kahe- või mitmepoolne siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui piiriülene eelotsus on seotud üksnes ühe või mitme füüsilise isiku maksuasjadega.

5. Teavet vahetatakse järgmiselt:

a)	lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul – kolme kuu jooksul pärast selle poolaasta lõppu, mil piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või millal neid muudeti või uuendati;

b)	lõike 2 kohaselt vahetatava teabe puhul – enne 1. jaanuari 2018.

6. Teave, mida liikmesriik peab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastama, sisaldab järgmist:

a)	andmed isiku (v.a füüsiline isik) ja vajaduse korral sellise isikute grupi kohta, kuhu isik kuulub;

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi üldistav kirjeldus, millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamist või teabe sellist avalikustamist, mis oleks vastuolus avaliku korraga;

c)	piiriülese eelotsuse tegemise või siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimise või nende muutmise või uuendamise kuupäevad;

d)	piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kehtivusperioodi alguskuupäev, kui see on märgitud;

e)	piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kehtivusperioodi lõppkuupäev, kui see on märgitud;

f)	piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe liik;

g)	piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tehingu või tehingute kogumi summa, kui sellisele summale on piiriüleses eelotsuses või siirdehinna eelkokkuleppes osutatud;

h)	siirdehinna eelkokkuleppe puhul siirdehinna kindlaksmääramise kriteeriumide kirjeldus või siirdehind ise;

i)	siirdehinna eelkokkuleppe puhul siirdehinna kindlaksmääramise meetod või siirdehind ise;

j)	viide teistele liikmesriikidele (kui neid on), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe tõenäoliselt puudutab;

k)	viide muude liikmesriikide isikutele (v.a füüsiline isik) (kui neid on), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe tõenäoliselt mõjutab (märkides liikmesriigid, millega mõjutatud isikud on seotud), ning

l)	viide sellele, kas edastatav teave tuleneb piiriülesest eelotsusest või siirdehinna eelkokkuleppest endast või käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud taotlusest.

7. Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi kehtestamise korra osana vastu käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku praktilise korralduse, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud teabe edastamise standardimise meetmed.

8. Käesoleva artikli lõike 6 punktides a, b, h ja k kindlaks määratud teavet ei edastata Euroopa Komisjonile.

9. Lõike 6 punkti j alusel kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi pädev asutus saadab võimaluse korral elektrooniliselt ja viivitamata ning igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul teabe edastanud pädevale asutusele kinnituse teabe kättesaamise kohta. Käesolevat meedet kohaldatakse kuni artikli 21 lõikes 5 osutatud registri töövalmiduse saavutamiseni.

10. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 5 ja artikli 21 lõiget 4 arvesse võttes taotleda lisateavet, sealhulgas piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kogu teksti.

Artikkel 8b

Automaatse teabevahetuse statistika

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. jaanuari 2018 igal aastal statistika artiklite 8 ja 8a alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuasutuste kui ka kolmandate isikute jaoks.

2. Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2019 aruande, milles esitatakse ülevaade ja hinnang käesoleva artikli lõike 1 alusel saadud statistika ja teabe kohta, mis on seotud selliste küsimustega nagu automaatse teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohane kulu ja kasu ning sellega seotud praktilised aspektid. Kui see on asjakohane, esitab komisjon nõukogule ettepaneku artikli 8 lõikes 1 sätestatud kategooriate ja tingimuste kohta, sealhulgas tingimuse kohta, et teiste liikmesriikide residente käsitlev teave peab olema kättesaadav, või artikli 8 lõikes 3a osutatud andmete kohta või mõlema kohta.

Komisjoni esitatud ettepaneku läbivaatamisel hindab nõukogu automaatse teabevahetuse tõhususe ja toimimise edasise täiustamise ning selle taseme tõstmise vajadust, eesmärgiga tagada, et

iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe maksustamisperioodide kohta alates 1. jaanuarist 2019 seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega kõigi artikli 8 lõikes 1 loetletud tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel, ning

b)	artikli 8 lõigetes 1 ja 3a sätestatud kategooriate ja andmete loetelu laiendatakse nii, et see hõlmaks ka muid kategooriaid ja andmeid, sealhulgas litsentsitasusid.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).”"

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„5. Komisjon võtab tüüpvormi, sealhulgas keelenõudeid käsitleva korralduse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras enne 1. jaanuari 2017. Kõnealust tüüpvormi kasutatakse piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alaseks automaatseks teabevahetuseks vastavalt artiklile 8a. See tüüpvorm sisaldab üksnes artikli 8a lõikes 6 loetletud vahetatava teabe elemente ja muid kõnealuste elementidega seotud andmevälju, mis on vajalikud artikli 8a eesmärkide saavutamiseks.

Esimeses lõigus osutatud keelenõudeid käsitlev korraldus ei takista liikmesriike edastamast artiklis 8a osutatud teavet liidu mis tahes ametlikus ja töökeeles. Kõnealuse korraldusega võib siiski ette näha, et sellise teabe põhielemendid tuleb saata ka mõnes muus liidu ametlikus ja töökeeles.”

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel on juurdepääs kõnealusele teabele üksnes sel määral, mil see on vajalik lõikes 5 osutatud registri ja CNN-võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.”;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Komisjon töötab 31. detsembriks 2017 välja liikmesriikide maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, kuhu kantakse artikli 8a lõigete 1 ja 2 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet. Registrisse kantud teabele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Registrisse kantud teabele on juurdepääs ka komisjonil, võttes arvesse artikli 8a lõikes 8 sätestatud piiranguid. Komisjon võtab vastu vajaliku praktilise korralduse kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Enne sellise turvalise keskregistri töövalmiduse saavutamist toimub artikli 8a lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatne teabevahetus vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja kooskõlas kohaldatava praktilise korraldusega.”

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8 ja 8a osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Kõnealuse iga-aastase hinnangu vormi ja edastamistingimused võtab komisjon vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.”;

b)	lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Teabe konfidentsiaalsus

1. Komisjon hoiab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega ning seda teavet ei või kasutada muudel eesmärkidel kui selle kindlaks tegemiseks, kas ja mil määral liikmesriigid täidavad käesolevat direktiivi.

2. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta.”

Artiklile 25 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Käesoleva direktiivi alusel liidu institutsioonides ja asutustes toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiratakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 11, artikli 12 lõikes 1 ning artiklites 13–17 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust siiski niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud huvide kaitsmiseks.”

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ning avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2017.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA

(1) 27. oktoobri 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 332, 8.10.2015, lk 64.

(3) 14. oktoobri 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(5) Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/11

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2377,

26. oktoober 2015,

Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Belau Vabariigile nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse.

(2)	Kõnealusele viitele Belau Vabariigile on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast.

(3)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Belau Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(4)	Läbirääkimisi lepingu üle alustati 17. detsembril 2014 ja need viidi edukalt lõpule lepingu kirjade vahetamise teel parafeerimisega 27. mail 2015 (Belau Vabariik) ja 10. juunil 2015 (liit).

(5)	Leping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast (5) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 26. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. DIESCHBOURG

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 509/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).

(2) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/13

Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

BELAU VABARIIK (edaspidi „Belau”),

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud), (1) millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Belau, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel liikmesriikides viisanõudest vabastatud,

PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,

SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Belau õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,

VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga nähakse liidu ja Belau kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;

b) „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c) „Belau kodanik”– isik, kellel on Belau kodakondsus;

d) „Schengeni ala”– sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Belau territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.

Belau kodanikud, kellel on Belau väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) artikli 4 lõikele 3 kehtestada Belau kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Belau iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.

3. Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Belaul on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.

4. Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.

5. Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Belau siseriiklikku õigust.

Artikkel 4

Viibimise kestus

1. Liidu kodanikud võivad viibida Belau territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

2. Belau kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.

Belau kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.

3. Käesoleva lepinguga ei piirata Belau ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 5

Territoriaalne kohaldatavus

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 6

Lepingu haldamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu esindajatest ja Belau esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.

2. Komitee ülesanded on muu hulgas järgmised:

a)	teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)	esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)	lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi.

3. Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 7

Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Belau vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Belau vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävaid küsimusi.

Artikkel 8

Lõppsätted

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepinguosalised teineteisele teatavad, et kõnealused menetlused on lõpule viidud.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast.

2. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

4. Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle kavandatud jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90. päeval pärast teatamise kuupäeva.

6. Belau võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

7. Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на седми декември две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el siete de diciembre de dos mil quince.

V Bruselu dne sedmého prosince dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvende december to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am siebten Dezember zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta detsembrikuu seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εφτά Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the seventh day of December in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le sept décembre deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu sedmog prosinca dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì sette dicembre duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada septītajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų gruodžio septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenötödik év december havának hetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-seba jum ta’ Diċembru fis-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de zevende december tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia siódmego grudnia roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em sete de dezembro de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la șapte decembrie două mii cincisprezece.

V Bruseli siedmeho decembra dvetisíctridsať.

V Bruslju, dne sedmega decembra leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä seitsemäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den sjunde december år tjugohundrafemton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Палау

Por la República de Palaos

Za Republiku Palau

For Republikken Palau

Für die Republik Palau

Belau Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Παλάου

For the Republic of Palau

Pour la République des Palaos

Za Republiku Palau

Per la Repubblica di Palau

Palau Republikas vārdā –

Palau Respublikos vardu

Palaui Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Palau

Voor de Republiek Palau

W imieniu Republiki Palau

Pela República de Palau

Pentru Republica Palau

Za Palauskú republiku

Za Republiko Palau

Palaun tasavallan puolesta

För Republiken Palau

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 67.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Belau ametiasutused sõlmiksid viivitamata lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega sarnastel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 3 LÕIKES 2 KÄSITLETAVAT TASUSTATAVA TÖÖ EESMÄRGIL REISIVATE ISIKUTE KATEGOORIAT

Lepinguosalised lepivad ühtse tõlgenduse tagamiseks kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab tasustatavat tööd tegevate isikute kategooria selliseid isikuid, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile tasustatava töö tegemise või tulutoova tegevusega tegelemise eesmärgil töövõtja või teenuse osutajana.

Kõnealune kategooria ei hõlma:

—	äritegevusega tegelevaid isikuid, s.t isikuid, kes reisivad ärikohtumise eesmärgil (ega tööta teise lepinguosalise territooriumil);

—	sportlasi või kunstnikke, kes tegutsevad riigis ajutiselt;

—	ajakirjanikke, kelle on saatnud nende elukohariigi meedia, ning

—	äriühingusiseseid praktikante.

Käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle teostab lepingu artiklis 6 sätestatud vastutuse raames järelevalvet ühiskomitee, kes võib teha muudatusettepanekuid, kui ta peab seda lepinguosaliste kogemuste põhjal vajalikuks.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4 SÄTESTATUD 90-PÄEVAST VIIBIMISE KESTUST MIS TAHES 180-PÄEVASE AJAVAHEMIKU JOOKSUL

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibimise päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

ÜHISDEKLARATSIOON KODANIKE VIISANÕUDEST LOOBUMISE LEPINGUST TEAVITAMISE KOHTA

Teadvustades läbipaistvuse olulisust Euroopa Liidu ja Belau kodanike jaoks, kohustuvad lepinguosalised tagama viisanõudest loobumise lepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2378,

15. detsember 2015,

milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikli 21 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2011/16/EL asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ (2). Oluliselt muudeti paljusid maksustamisalast halduskoostööd käsitlevaid sätteid, eelkõige seoses liikmesriikide vahelise teabevahetusega, et edendada piiriülese teabevahetuse tõhusust ja tulemuslikkust.

(2)	Nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (3) muudeti direktiivi 2011/16/EL, et kehtestada kohustuslik automaatne teabevahetus finantskontode kohta ning sellega seonduvad aruandluse ja hoolsuskohustuse eeskirjad.

(3)

Selleks et tagada uue õigusraamistiku toimimine, on vaja direktiivi 2011/16/EL teatavad eeskirjad tüüpvormide ja elektrooniliste vormide kohta ning praktiline korraldus teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel võtta vastu rakendusaktidega. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1156/2012 (4) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad standardvorme ja elektroonilisi vorme, mida tuleb kasutada seoses direktiiviga 2011/16/EL.

(4)	Arvestades, et kavandatavate muudatuste eesmärk on rakendada direktiivi 2011/16/EL, ja selleks, et lihtsustada rakendusakti loetavust, on asjakohane tunnistada rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012 kehtetuks ja kehtestada uued konsolideeritud eeskirjad.

(5)	Teabevahetuse hõlbustamiseks on direktiiviga 2011/16/EL ette nähtud, et kõnealuse direktiivi alusel toimuv teabevahetus peaks toimuma standardvormide abil, välja arvatud kohustuslik automaatne teabevahetus.

(6)	Kasutatavad standardvormid peaksid sisaldama paljusid piisavalt erinevaid lahtreid, mida liikmesriigid saaksid hõlpsasti eri juhtudel kasutada.

(7)

Seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega peab komisjon direktiivi 2011/16/EL kohaselt vastu võtma nii praktilise korralduse kui ka elektroonilise vormi. Selleks, et tagada vahetatava teabe asjakohasus ja kasutatavus ning teabevahetuse enda tõhusus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selles valdkonnas.

(8)

Kuna automaatset teabevahetust viie tulu- ja kapitalikategooria kohta vastavalt direktiiv 2011/16/EL artikli 8 lõikele 1 kohaldatakse teabe kättesaadavuse korral, on põhjendatud, et elektrooniline vorm ei ole täpsem kui üldine struktuur ja elektroonilise vormi moodustavad elementide klassid, samas kui üksikasjalike elementide vahetus iga klassi puhul toimub jätkuvalt vastavalt nende kättesaadavusele igas liikmesriigis.

(9)

Võttes arvesse, et teavet, mida vahetatakse direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 3a kohaselt, koguvad aruandekohustuslikud finantseerimisasutused vastavalt kohaldatavatele aruandluse ja hoolsuskohustuse eeskirjadele, mis on sätestatud direktiiv 2011/16/EL I ja II lisas, ning sellest tulenevalt ei sõltu teabevahetus teabe kättesaadavusest, peaks kasutatav elektrooniline vastupidiselt olema laiendatav, et hõlmata madalaimat detailsuse astet, ja sisaldama iga elementi koos asjakohaste tunnustega, kui neid on.

(10)

Vastavalt direktiivile 2011/16/EL tuleks võimaluse korral esitada teave elektrooniliselt ühise teabevõrgu („CCN”) kaudu. Vajaduse korral tuleks täpsustada teabe edastamise praktiline korraldus muudel juhtudel. Üksikasjalikke eeskirju tuleks kohaldada selliste aruannete ja muude dokumentide puhul, mis ei sisalda otseselt vahetatavat teavet, kuid toetavad seda teavet, ning väljaspool ühist teabevõrku toimuva teabevahetuse puhul – ilma et see piiraks teisi kahepoolselt kokkulepitud kordasid – vahetatava teabe edastamise ja tuvastamise puhul.

(11)	Liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud, et täita direktiiv 2011/16/EL artikli 8 lõiget 3a seoses kohustusliku finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetusega, tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist 2016. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maksustamisalase halduskoostöö komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Standardvormid teabevahetuseks taotluse alusel, omaalgatuslikuks teabevahetuseks, teavitamiseks ja tagasisideks

1. Seoses kasutatavate vormidega tähendab lahter sellist asukohta vormil, kus võib esitada direktiivi 2011/16/EL kohaselt vahetatava teabe.

2. Direktiivi 2011/16/EL artikli 5 kohased taotlused teabe saamiseks ja haldusuurimiste teostamiseks ning vastused nendele, väljastusteated, täiendava taustteabe taotlused, kõnealuse direktiivi artikli 7 kohased teated teabele vastamise suutmatuse ja teabele vastamisest keeldumise kohta saadetakse vormil, mis vastab käesoleva määruse I lisa nõuetele.

3. Direktiivi 2011/16/EL artiklite 9 ja 10 kohane omaalgatuslik teave ja selle väljastusteade saadetakse vormil, mis vastab käesoleva määruse II lisa nõuetele.

4. Direktiivi 2011/16/EL artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohane haldusliku teatamise taotlus ja selle vastus vastavalt direktiivi artikli 13 lõikele 3 saadetakse vormil, mis vastab käesoleva määruse III lisa nõuetele.

5. Direktiivi 2011/16/EL artikli 14 lõike 1 kohane tagasiside saadetakse vormil, mis vastab käesoleva määruse IV lisa nõuetele.

Artikkel 2

Elektroonilised vormid automaatseks teabevahetuseks

1. Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 1 kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatav elektrooniline vorm peab olema kooskõlas käesoleva määruse V lisaga.

2. Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 3a kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatav elektrooniline vorm peab olema kooskõlas käesoleva määruse VI lisaga.

Artikkel 3

Ühise teabevõrgu kasutamise praktiline korraldus

1. Direktiivi 2011/16/EL kohaselt esitatavas teabes osutatud aruanded, teatised ja muud dokumendid võib saata muul viisil kui ühise teabevõrgu kaudu.

2. Kui direktiivi 2011/16/EL kohast teavet ei vahetata elektrooniliselt ühise teabevõrgu kaudu ja kui ei ole kahepoolselt kokku lepitud teistmoodi, esitatakse teave sellele lisatud kaaskirjaga, milles on kirjeldus teabe kohta, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud edastav pädev asutus.

Artikkel 4

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2016.

Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(2) Direktiiv 77/799/EMÜ, 19. detsember 1977, liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas (EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15).

(3) Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, 9. detsember 2014, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012, 6. detsember 2012, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 335, 7.12.2012, lk 42).

I LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 5 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste teostamise taotlused ning nende vastused, väljastusteated, täiendava taustteabe taotlused, direktiivi 2011/16/EL direktiivi artikli 7 kohased teated teabele vastamise suutmatuse ja teabele vastamisest keeldumise kohta saadetakse vormil, mis sisaldab järgmisi lahtreid (1):

—	õiguslik alus;

—	viitenumber;

—

kuupäev;

—	taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuste andmed;

—	kontrollitava või uurimise all oleva isiku andmed;

—	juhtumi üldkirjeldus ja vajaduse korral konkreetne taustteave, mis võib aidata hinnata taotletava teabe eeldatavat asjakohasust liikmesriikide siseriikliku õiguse haldamise ja jõustamise seisukohast seoses direktiivi 2011/16/EL artiklis 2 osutatud maksudega;

—	maksueesmärk, mille kohta teavet taotletakse;

—	uuritav ajavahemik;

—	selliste isikute nimi ja aadress, kellel arvatakse olevat taotletavat teavet;

—	direktiivi 2011/16/EL artikli 16 lõike 1 kohase õigusliku nõude täitmine;

—	direktiivi 2011/16/EL artikli 17 lõike 1 kohase õigusliku nõude täitmine;

—	põhjendatud taotlus viia läbi teatav haldusuurimine ja taotletud haldusuurimise läbiviimisest keeldumise põhjused;

—	kinnitus teabetaotluse kättesaamise kohta;

—	täiendava taustteabe taotlus;

—	teabetaotlusele vastamise suutmatuse ja teabetaotlusele vastamisest keeldumise põhjendused;

—	põhjused, miks ei suudeta vastata asjaomaseks tähtajaks ning kuupäev, milleks taotluse saanud asutus arvab, et suudab taotlusele vastata.

(1) Konkreetsel juhul kasutatav vorm peab sisaldama ainult asjaomasel juhul täidetavaid lahtreid.

II LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud vorm

Direktiivi 2011/16/EL artiklite 9 ja 10 kohase omaalgatusliku teabe ja selle väljastusteate vorm sisaldab järgmisi lahtreid (1):

—	õiguslik alus;

—	viitenumber;

—

kuupäev;

—	edastavate ja vastuvõtvate asutuste andmed;

—	sellise isiku andmed, keda omaalgatuslik teabevahetus käsitleb;

—	ajavahemik, mida omaalgatuslik teabevahetus hõlmab;

—	direktiivi 2011/16/EL artikli 16 lõike 1 kohase õigusliku nõude täitmine;

—	kinnitus omaalgatusliku teabe kättesaamise kohta.

(1) Konkreetsel juhul kasutatav vorm peab sisaldama ainult asjaomasel juhul täidetavaid lahtreid.

III LISA

Artikli 1 lõikes 4 osutatud vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohase teatamistaotluse ja kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 3 kohase vastuse vorm sisaldab järgmisi lahtreid (1):

—	õiguslik alus;

—	viitenumber;

—

kuupäev;

—	taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuste andmed;

—	dokumendi või otsuse saaja nimi ja aadress;

—	muu teave, mis võib hõlbustada saaja tuvastamist;

—	dokumendi või otsuse subjekt;

—	taotluse saanud asutuse vastus vastavalt direktiivi 2011/16/EL artikli 13 lõikele 3, mis sisaldab dokumendi või otsuse adressaadi teavitamise kuupäeva.

(1) Konkreetsel juhul kasutatav vorm peab sisaldama ainult asjaomasel juhul täidetavaid lahtreid.

IV LISA

Artikli 1 lõikes 5 osutatud vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 14 lõike 1 kohase tagasiside vorm sisaldab järgmisi lahtreid (1):

—	viitenumber;

—

kuupäev;

—	tagasisidet andva pädeva asutuse andmed;

—	üldine tagasiside esitatud teabe kohta;

—	esitatud teabega otseselt seotud tulemused.

(1) Konkreetsel juhul kasutatav vorm peab sisaldama ainult asjaomasel juhul täidetavaid lahtreid.

V LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud elektrooniline vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 1 kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatavad elektroonilised vormid vastavad järgmisele hierarhilisele struktuurile ning sisaldavad järgmiseid elementide klasse (1):

a)	sõnumi üldandmed:

b)	Palgatulu või juhtide tasusid käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

c)	pensioniteabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

d)	elukindlustustooteid käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

e)	kinnisomandit ja kinnisvaratulu käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

f)	kui teavet ei edastata ühegi konkreetse kategooria kohta, siis sisaldab põhitekst järgmist:

g)	konkreetset kategooriat käsitleva teabe vastuvõtmist kinnitav põhitekst sisaldab järgmist:

(1) Elektrooniline vorm peab sisaldama üksnes neid elementide klasse, mis on kättesaadavad ja kohaldatavad konkreetse käsitletava juhtumi puhul.

VI LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud elektrooniline vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 3a kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatav elektrooniline vorm vastab järgmisele hierarhilisele struktuurile ning sisaldab järgmiseid elemente ja tunnuseid (1):

a)	sõnumi üldandmed:

b)	FATCA ja CRSi ühised tüübid, mida kasutatakse punkti a kohase sõnumi puhul:

c)	OECD ühised tüübid, mida kasutatakse punkti a kohase sõnumi puhul:

(1) Elektroonilises vormis peavad olema kuvatud ainult elemendid ja tunnused, mida konkreetse juhtumi puhul kohaldatakse seoses direktiivi 2011/16/EL I ja II lisas ette nähtud aruandluse ja hoolsuskohustuse eeskirjadega.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/46

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2379,

16. detsember 2015,

millega kehtestatakse erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärusest (EL) 2015/2081, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega 2016. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames, ning erand määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2016. aastal kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (2) eriti selle artikli 20 punkti n, artikli 144 punkti g ja artikli 187 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 2305/2003, (3) (EÜ) nr 969/2006, (4) (EÜ) nr 1067/2008 (5) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2081 (6) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra, kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi, kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ning kvootide 09.4306, 09.4307 ja 09.4308 alla kuuluvate Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1964/2006 (7) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 480/2012, (8) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi ja kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1918/2006 (9) on kehtestatud erisätted Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks olemasoleva kvoodi raames.

(4)

Võttes arvesse puhkepäevi 2016. aastal, tuleks teatavate ajavahemike suhtes teha erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärusest (EÜ) 2015/2081, määrusest (EL) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(5)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (10) artikli 7d lõikes 1 on sätestatud, et kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid antakse välja alates litsentsitaotluse esitamisele järgneva nädala reedest, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(6)	2016. aasta puhkepäevade ja Euroopa Liidu Teataja ebakorrapärase väljaandmise tõttu kõnealuste pühade ajal on ajavahemik taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise päeva vahel tõhusa turukorralduse tagamiseks liiga lühike. Seega tuleks kõnealust ajavahemikku pikendada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teravili

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 16. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsid 2016. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (11) artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

3. Erandina rakendusmääruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 16. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsid 2016. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

5. Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 16. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

6. Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsid 2016. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

7. Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2081 artikli 2 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4306, 09.4307 ja 09.4308 alla kuuluvate Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 16. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

8. Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2081 artikli 2 lõikest 3 antakse kvootide 09.4306, 09.4307 ja 09.4308 alla kuuluvate Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 2

Riis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõike 3 esimest lõigust ei tohi kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 9. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 480/2012 artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust ei tohi kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotlusi 2016. aastaks esitada enne esmaspäeva, 4. jaanuari 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi ja pärast reedet, 9. detsembrit 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 3

Oliiviõli

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 1 ei tohi Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsitaotlusi esitada pärast teisipäeva, 13. detsembrit 2016.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 3 antakse Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse II lisas osutatud perioodidel, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 4

Kvoodiväline suhkur ja kvoodiväline isoglükoos

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 7d lõikest 1 antakse kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse III lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja III lisas esitatud kuupäevadel, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetmeid.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kaotab kehtivuse 10. jaanuaril 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2305/2003, 29. detsember 2003, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava odra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 342, 30.12.2003, lk 7).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 969/2006, 29. juuni 2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava maisi ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 176, 30.6.2006, lk 44).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1067/2008, 30. oktoober 2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (kodifitseeritud versioon) (ELT L 290, 31.10.2008, lk 3).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2081, 18. november 2015, millega avatakse Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 302, 19.11.2015, lk 81).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1964/2006, 22. detsember 2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 19).

(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 480/2012, 7. juuni 2012, millega avatakse CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 148, 8.6.2012, lk 1).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1918/2006, 20. detsember 2006, millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine (ELT L 365, 21.12.2006, lk 84).

(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 951/2006, 30. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).

(11) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

I LISA

Teravilja impordilitsentsitaotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Alates reedest, 18. märtsist kl 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reede, 25. märtsini 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi	Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 4. aprillist 2016
Alates reedest, 21. oktoobrist kl 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reede, 28. oktoobrini 2016 kl 13.00 Brüsseli aja järgi	Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 7. novembrist 2016

II LISA

Oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 21. märts või teisipäev 22. märts 2016	Esimene tööpäev alates reedest, 1. aprillist 2016
Esmaspäev, 2. mai või teisipäev 3. mai 2016	Esimene tööpäev alates reedest, 13. maist 2016
Esmaspäev, 9. mai või teisipäev 10. mai 2016	Esimene tööpäev alates kolmapäevast, 18. maist 2016
Esmaspäev, 18. juuli või teisipäev 19. juuli 2016	Esimene tööpäev alates kolmapäevast, 27. juulist 2016
Esmaspäev, 8. august või teisipäev 9. august 2016	Esimene tööpäev alates kolmapäevast, 17. augustist 2016
Esmaspäev, 24. oktoober või teisipäev 25. oktoober 2016	Esimene tööpäev alates neljapäevast, 3. novembrist 2016

III LISA

Kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsitaotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäevast, 24. oktoobrist kuni reede, 28. oktoobrini 2016	Esimene tööpäev alates teisipäevast, 8. novembrist 2016
Esmaspäevast, 19. detsembrist kuni reede, 23. detsembrini 2016	Esimene tööpäev alates reedest, 6. jaanuarist 2017

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2380,

16. detsember 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)	Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1484/95, 28. juuni 1995, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot 100 kg kohta)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot 100 kg kohta)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	130,1	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	154,5 145,7	0 0	AR BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	286,0 197,1 343,8 219,0	4 32 0 24	AR BR CL TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	329,9 244,7	0 16	BR CL
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	431,0	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	225,1	19	BR

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/52

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2381,

17. detsember 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1059/2003 on loodud piirkondade liigituse õiguslik raamistik, et võimaldada koguda, koostada ja levitada liidus ühtlustatud piirkondlikku statistikat.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et kui NUTSi muudetakse, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalikud aegread juba edastatud andmete asendamiseks. Aegridade loetelu ja nende pikkuse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse nende esitamise teostatavust. Aegread tuleb esitada kahe aasta jooksul NUTSi muutmisest.

(3)	NUTSi on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1319/2013, (2) mis kehtib 1. jaanuarist 2015, ja komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014, (3) mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2016.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid edastavad komisjonile uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalikud aegread vastavalt lisas esitatud loetelule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1319/2013, 9. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 342, 18.12.2013, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 868/2014, 8. august 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241, 13.8.2014, lk 1).

LISA

Nõutav algusaasta statistikavaldkondade kaupa

Valdkond	NUTSi 2. tasand	NUTSi 3. tasand
Põllumajandus – põllumajanduse arvepidamine	2007 (1)
Põllumajandus – loomakasvatus	2010
Põllumajandus – taimekasvatustoodang	2007
Põllumajandus – piimatootmine	2010
Põllumajandus – põllumajandusettevõtete struktuur	2010	2010 (1)
Rahvastik – elanikkond, elussünnid, surmad	1990 (2)	1990 (2)
Tööturg – tööhõive, töötus	2010	2010 (1)
Keskkond – jäätmekäitlusrajatised	2010
Tervishoid – surmapõhjused	1994 (3)
Tervishoid – infrastruktuur	1993 (1)
Tervishoid – patsiendid	2000 (1)
Infoühiskond	2010 (1)
Regionaalne arvepidamine – kodumajapidamiste arvepidamine	2000
Regionaalne arvepidamine – regionaalne arvepidamine	2000	2000
Teadus ja tehnoloogia – teadus- ja arendustegevuse kulud ja töötajad	2011
Turism	2012

(1) Edastamine ei ole kohustuslik.

(2) Edastamine ei ole kohustuslik vaatlusaastate 1990–2012 kohta.

(3) Edastamine ei ole kohustuslik vaatlusaastate 1994–2010 kohta.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/54

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2382,

17. detsember 2015,

milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistise kasutamise lubamist munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja Kerry Ingredients and Flavours)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavatele söödalisanditele lubade andmine ning selliste lubade andmise alused ja kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistise kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistise kasutamise lubamist munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 237/2012 (2) on antud kümneks aastaks luba kasutada Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistist broilerkanade söödalisandina ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1365/2013 (3) munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuumlindude söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 28. aprilli 2015. aasta arvamuses (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustes ei kahjusta Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistis loomade ja inimeste tervist ega keskkonda ja nende kasutamine võib suurendada munakanade munade kaalu. Kuna valmistise toimimisviisi võib pidada sarnaseks teiste kodulindude toimimisviisiga, siis võib seda järeldust laiendada ka vähe levinud kodulinnuliikide munalindude suhtes. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(6)

Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 237/2012, 19. märts 2012, Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) lubamise kohta broilerkanade söödalisandina (loa omanik Kerry Ingredients and Flavours) (ELT L 80, 20.3.2012, lk 1).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1365/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamise lubamist vähe levinud kodulinnuliikide nuumlindude ning munakanade söödalisandina (loa omanik Kerry Ingredients and Flavours) (ELT L 343, 19.12.2013, lk 31).

(4) EFSA Journal 2015; 13(5):4107.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühik ühe kilogrammi täissööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a17

Kerry Ingredients and Flavours

α-galaktosidaas

(EC 3.2.1.22)

Endo-1,4-β-glükanaas

(EC 3.2.1.4)

Söödalisandi koostis

—	1 000 U (1) α-galaktosidaasi grammi kohta;

—	5 700 U (2) endo-1,4-β-glükanaasi grammi kohta.

Toimeaine kirjeldus

Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaas ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaas

Analüüsimeetod (3)

Määramine:

—	kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse p-nitrofenooli vabanemist α-galaktosidaasi toimel p-nitrofenüül-α-galaktopüranosiidist;

—	kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,4-β-glükanaasi toimel odra glükaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga.

Munakanad

—

100 U α-galaktosidaasi

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Soovituslik maksimumkogus:

—	100 U α-galaktosidaasi kg kohta

—	570 U endo-1,4-β-glükanaasi kilogrammi kohta.

3.	Kasutajate ohutus: käsitsemisel tuleks kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

7. jaanuar 2026

Vähe levinud kodulinnuliikide munalinnud

570 U endo-1,4-β-glükanaasi

(1) 1 U on ensüümi kogus, mille toimel pH 5,0 ja temperatuuri 37 °C juures vabaneb p-nitrofenüül-α-galaktopüranosiidist (pNPG) üks mikromool p-nitrofenooli minutis.

(2) 1 U on ensüümi kogus, mille toimel pH 5,0 ja temperatuuril 50 °C vabaneb β-glükaanist üks milligramm redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalendid) minutis.

(3) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/57

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2383,

17. detsember 2015,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa seoses nimekirjaga sellise mitteloomse sööda ja toidu kohta, mille suhtes kehtib kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse selle määruse I lisas loetletud mitteloomse sööda ja toidu (edaspidi „nimekiri”) impordi kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise käigus määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et seda nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Viimasel ajal toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud toiduga seotud juhtumite sagedus ja olulisus, kolmandates riikides korraldatud Toidu- ja Veterinaarameti auditite tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud kvartaliaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige tuleks nimekirjast kustutada need tooted, mis kättesaadava teabe kohaselt vastavad üldjoontes rahuldavalt liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomastele ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Seepärast tuleks nimekirjast välja jätta kanne Peruust pärit lauaviinamarjade kohta.

(5)	Järjepidevuse ja selguse huvides on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

LISA

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus (%)

Rosinad

0806 20

Afganistan (AF)

Ohratoksiin A

(toit)

—	Koorimata mandlid

—

0802 11

Austraalia (AU)

Aflatoksiinid

—	Kooritud mandlid

—

0802 12

(toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Brasiilia (BR)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(sööt ja toit)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (3)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00;

ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Lehtseller (Apium graveolens)

ex 0709 40 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (4)

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

Brassica oleracea

(muu söödav kapsas perekonnast Brassica, Hiina spargelkapsas) (5)

ex 0704 90 90

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2)

(toit – värske või jahutatud)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2) (6)

(toit)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00;

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jäägid (2) (7)

ex 0710 80 95

—	Karella-kibekurk (Momordica charantia)

—	ex 0709 99 90; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jäägid (2) (7)

—	Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

—	0709 60 10; 0710 80 51

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	ex 0709 60 99; ex 0710 80 59

Maasikad (värsked)

0810 10 00

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (8)

(toit)

Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

—	0709 60 10; 0710 80 51

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (9)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0709 60 99; ex 0710 80 59

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Beetlipipra lehed (Piper betle L.)

ex 1404 90 00

India (IN)

Salmonella (10)

(toit)

Seesamiseemned

1207 40 90

India (IN)

Salmonella (10)

(toit – värske või jahutatud)

—	Capsicum annuum, terve

—	0904 21 10

India (IN)

Aflatoksiinid

—	Capsicum annuum, purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 22 00

—	Perekonda Capsicum kuuluvate taimede terved, kuivatatud viljad, v.a paprikad (Capsicum annuum)

—	0904 21 90

—	Muskaatpähkel Muskaatõis (Myristica fragrans)

—	0908 11 00; 0908 12 00

(toit – kuivatatud vürtsid)

Ensüümid, ensüümivalmistised

3507

India (IN)

Klooramfenikool

(sööt ja toit)

—	Muskaatpähkel Muskaatõis (Myristica fragrans)

—	0908 11 00; 0908 12 00

Indoneesia (ID)

Aflatoksiinid

(toit – kuivatatud vürtsid)

Herned (kaunadega) (poetamata)

ex 0708 10 00

Keenia (KE)

Pestitsiidide jäägid (2) (11)

(toit – värske või jahutatud)

Vaarikad

0811 20 31;

Serbia (RS)

Noroviirus

(toit – külmutatud)

ex 0811 20 11;

ex 0811 20 19

Arbuusi (Egusi, Citrullus lanatus) seemned ja nendest saadud tooted

ex 1207 70 00;

ex 1106 30 90;

ex 2008 99 99

Sierra Leone (SL)

Aflatoksiinid

(toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

ex 0709 60 99

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (12)

(toit – värske või jahutatud)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (13)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00;

ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Türgi (TR)

Sulfitid (14)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

—	Paprikad (Capsicum annuum)

—	0709 60 10; 0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (15)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Viinamarjalehed

ex 2008 99 99

11; 19

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (16)

(toit)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

(toit)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Usbekistan (UZ)

Sulfitid (14)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (17)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86; ex 2008 99 99

—

Münt

—	ex 1211 90 86; ex 2008 99 99

—

Petersell

—	ex 0709 99 90

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

—	Söödav muskushibisk

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (17)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99

(toit – värske või jahutatud)

—	Pitaia (draakonivili)

—	ex 0810 90 20

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (17)

(toit – värske või jahutatud)

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kõnealuse koodi all puudub konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex”.

(2) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1)) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastuvõetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil (pestitsiide tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(3) Kloorbufaami jäägid.

(4) Fentoaadi jäägid.

(5) Brassica oleracea L. convari sordid. Botrytis (L.) Alef var. Italica Plenck, cultivar alboglabra. Tuntakse ka nimetuste „Kai Lan”, „Gai Lan”, „Gailan”, „Kailan”, „Chinese bare Jielan” all.

(6) Trifluraliini jäägid.

(7) Järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud aldikarbina), amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliini sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ning metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina).

(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: heksaflumuroon, metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina), fentoaat ja metüültiofanaat.

(9) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle metaboliitide, mis sisaldavad 2,4,6-triklorofenooli summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.

(10) Standardmeetod EN/ISO 6579 või meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel, kooskõlas komisjoni 15. novembri 20055. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1) artikliga 5.

(11) Atsefaadi- ja diafentiurooni jäägid.

(12) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.

(13) Järgmiste pestitsiidie jäägid: atsefaat, dikrotofoss, protiofoss, kvinalfoss ja triforiin.

(14) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.

(15) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.

(16) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ja metrafenoon.

(17) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.”

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/63

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2384,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ja lõpetatakse teatava Brasiiliast pärit alumiiniumfooliumi importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (alusmäärus) ja eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes.

(2)

Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks järgmiselt: 13,4 % Armeeniast pärit impordile, 17,6 % Brasiiliast pärit impordile ja 30 % Hiina RVst pärit impordile, välja arvatud Alcoa (Shanghai) Aluminium Products Co., Ltd (6,4 %), Alcoa (Bohai) Aluminium Industries Co., Ltd (6,4 %), Shandong Loften Aluminium Foil Co., Ltd (20,3 %) ja Zhenjiang Dingsheng Aluminium Co., Ltd (24,2 %).

(3)	Komisjon kiitis komisjoni otsusega 2009/736/EÜ (3) heaks ühe Brasiilia eksportiva tootja pakutud kohustuse.

2. Aegumise läbivaatamise taotlemine

(4)	Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (4) avaldamist esitati komisjonile taotlus Brasiilia ja Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)	Taotluse esitasid AFM Aluminiumfolie Merseburg GmbH, Alcomet AD, Eurofoil Luxembourg SA, Hydro Aluminium Rolled Products GmbH, Impol d.o.o. ja Symetal S.A. (edaspidi „taotlejad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatava alumiiniumfooliumi kogutoodangust Euroopa Liidus.

(6)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)	Taotlejad ei taotlenud Armeeniast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise uurimist. Need meetmed aegusid 7. oktoobril 2014 (5).

3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 4. oktoobril 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade”) (6) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

4. Paralleelne dumpinguvastane uurimine

(9)	Paralleelselt teatas komisjon 8. oktoobril 2014 dumpinguvastase uurimise algatamisest vastavalt alusmääruse artiklile 5 teatava Venemaalt pärit alumiiniumfooliumi liitu importimise suhtes (7) (edaspidi „paralleelne uurimine”).

(10)	Nimetatud uurimises kehtestas komisjon 2015. aasta juulis määrusega (EL) 2015/1081 (8) Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu. Ajutised meetmed kehtestati kuueks kuuks.

(11)	Komisjon kehtestas 17. detsembril 2015 määrusega (EL) 2015/2385 (9) Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(12)	Kaks paralleelset uurimist hõlmasid sama läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja sama vaatlusalust perioodi, nagu on määratletud põhjenduses 13.

5. Uurimine

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(13)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

5.2. Uurimise ja väljavõttelise uuringuga seotud isikud

(14)	Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, Brasiilia ja Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele, kes on uurimise algatamisega teadaolevalt seotud.

(15)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(16)	Algatamisteates teatas komisjon, et ta võib teha Hiina RV eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17. Väljavõttelist uuringut ei nähtud ette Brasiilia eksportivate tootjate suhtes.

HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(17)	Kaheteistkümnest teadaolevast Hiina RV tootjast vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule kaks. Koostööd tegevate äriühingute piiratud arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(18)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel. Valim koosnes kuuest liidu tootjast ja nendega seotud äriühingutest, kuna uurimise alguses oli kontsernide sisemine struktuur tootmise ja kõnealuse toote edasimüügi osas ebaselge. Valimisse kaasatud liidu tootjad esindasid üle 70 % liidu kogutootmisest. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(19)

Märtsis 2015 müüs üks valimisse kaasatud liidu tootja kogu oma tegevuse, sealhulgas seadmed, load, töötajatega seotud kohustused ja olemasolevad lepingud uuele äriühingule. Kuna käesolev muutus toimus pärast uurimisperioodi, ei ole see alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohase uurimise seisukohalt oluline.

Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(20)	Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valimi, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(21)	Algatamisel võeti ühendust neljateistkümne teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev väljavõttelise uuringu vorm.

(22)

Täidetud väljavõttelise uuringu vormi esitasid viis äriühingut. Nendest neli olid ümberkerijad, s.o tööstuslikud kasutajad, kes importisid vaatlusalust toodet selle täiendavaks töötlemiseks enne edasimüümist ning üks oli kaupleja, kes vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil siiski ei importinud. Kuna väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas piiratud arv äriühinguid, ei olnud väljavõtteline uuring õigustatud.

(23)	Kaks teist kasutajat võtsid ühendust. Neile saadeti kasutaja küsimustik.

Küsimustikud ja koostöö

(24)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas.

(25)	Komisjon saatis küsimustikud kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale ja nendega seotud äriühingutele, kahele Brasiilia eksportivale tootjale ja kahele Hiina RV eksportivale tootjale, ühele kauplejale ja eespool nimetatud kuuele liidus kindlaks tehtud kasutajale.

(26)	Küsimustikule vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad ja kolm kasutajat.

(27)

Küsimustikule vastasid kaks Hiina RV eksportivat tootjat ja üks Brasiilia tootja. Teine Brasiilia tootja näitas esialgu üles huvi teha uurimises koostööd, kuid ta ei vastanud küsimustikule. Seega saadeti asjaomasesse äriühingusse kiri, teavitades seda komisjoni kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18. Äriühing vastas, et ei soovi küsimustikku täita, ent tema seisukohti esindab Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon (Associação Brasileira do Aluminió, edaspidi „ABAL”). Lisaks esitas ABAL kirjalikud ettepanekud.

Kontrollkäigud

(28)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad:

—	Aluminiumfolie Merseburg GmbH, Merseburg, Saksamaa

—	Alcomet AD, Schumen, Bulgaaria

—	Eurofoil Luxemburg SA, Dudelange, Luksemburg ja sellega seotud äriühing Eurofoil France SAS, Rugles, Prantsusmaa

—	Hydro Aluminium Slim S.p.a., Cisterna di Latina, Itaalia

—	Impol d.o.o., Maribor, Sloveenia

—	Symetal S.A., Ateena, Kreeka

Kasutajad:

—	Cofresco Frishhalteprodukte GmbH & Co KG, Minden, Saksamaa

—	Sphere Group, Pariis, Prantsusmaa

Eksportiv tootja Brasiilias:

—	Companhia Brasileira de Aluminio (CBA), São Paulo, Brasiilia

Hiina RV eksportivad tootjad:

—

Zhenjiang Dingsheng Aluminium Industries Joint-Stock Limited Company, Zhenjiang, Hiina RV, ning sellega seotud äriühingud Hangzhou Five Star Aluminium Company, Hangzhou, Hiina RV; Hangzhou Dinsheng Import & Export, Hangzhou, Hiina RV; ja Dingsheng Aluminium Industries (Hongkong) Trading Co, Hongkong.

—	Nanshan Light Alloy co. Ltd., Yantai, Hiina RV

Tootjad turumajanduslikus riigis:

—	Assan Alüminyum San. ve Tic. A.S, Istanbul, Türgi

—	Panda Aluminium Inc. Co., Ankara, Türgi

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(29)

Vaatlusalune toode on alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides (edaspidi „suured rullid”), mis on pärit Brasiiliast ja Hiina RVst, klassifitseeritud CN-koodi ex 7607 11 19 alla (TARICi kood 7607111910) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Vaatlusaluse toote üldtuntud nimetus on majapidamisfoolium.

(30)

Majapidamisfooliumit toodetakse puhtast alumiiniumist, mis esmalt valatakse jämedate ribadena (mitme mm paksuselt, st kuni 1 000 korda paksemalt kui vaatlusalune toode) ja seejärel valtsitakse mitmes etapis kuni soovitud paksuse saavutamiseni. Peale valtsimist foolium lõõmutatakse termilise protsessi abil ja lõpuks keritakse poolidele (rullidele).

(31)	Need majapidamisfooliumi rullid keritakse järgmiste töötlejate, nn ümberkerijate poolt väiksematele rullidele. Saadud toodet (st tarberulle, mis ei ole vaatlusalune toode) kasutatakse mitmeotstarbeliselt lühiajaliseks pakkimiseks, kõige enam majapidamistes, toitlustuses, toidu ja lillede jaemüügis.

2. Samasugune toode

(32)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel, Brasiilias ja Hiina RVs toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval tootel, võrdlusriigiks olevas Türgis toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samuti samad põhilised kasutusotstarbed.

(33)	Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(34)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt viia Brasiilia ja Hiina RV dumpingu jätkumise või kordumiseni.

1. Brasiilia

(35)	Uurimise käigus tegi koostööd üks Brasiilia tootja. Enne esialgsete meetmete kehtestamist oli tootja olnud ainus majapidamisfooliumi Brasiiliast liitu eksportija.

1.1. Ekspordi puudumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(36)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil majapidamisfooliumi eksporti Brasiiliast liitu ei toimunud. Seepärast ei ole tõenäoline dumpingu jätkumine Brasiiliast. Seega keskenduti hindamises üksnes dumpingu kordumise tõenäosusele kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade puhul.

1.2. Dumpingu kordumise tõenäosus

(37)	Komisjon analüüsis, kas meetmete aegumise korral esineb dumpingu kordumise tõenäosus. Seda tehes analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: Brasiilia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muudele turgudele suunatud Brasiilia dumpingu puudumine ning liidu turu atraktiivsus.

1.2.1. Brasiilia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(38)

Koostööd tegeva Brasiilia tootja tootmisvõimsuse rakendusaste leiti olevat üle 90 % ja tema kasutamata vaba tootmisvõimsus 3 000 tonni aasta kohta. See on võrdväärne 6 % liidu tootmisharu toodangust ja 3 % liidu tarbimisest. Seepärast järeldati, et puudub märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda.

(39)

Kaks teist teadaolevat Brasiilia tootjat ei teinud uurimise käigus koostööd, mistõttu ei olnud võimalik nende vaba tootmismahtu kontrollida. Taotlejate esitatud uuringu kohaselt on kahe teise tootja kombineeritud tootmisvõimsus alumiiniumfooliumi kohta 58 000 tonni ja seda kõikide alumiiniumfooliumi liikide kohta kokku; see on võrdväärne koostööd tegeva Brasiilia tootja täieliku tootmisvõimsusega. Peetakse ebatõenäoliseks, et nendel kahel tootjal võiks olla märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda: nad ei eksportinud toodangut liitu ei läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega enne esialgsete meetmete kehtestamist.

1.2.2. Muudele turgudele suunatud Brasiilia dumpingu puudumine

(40)

Koostööd tegev Brasiilia tootja eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodangut ühele Ameerika Ühendriikide kliendile. Kõnealune eksport moodustas 68 % Brasiilia majapidamisfooliumi koguekspordist Ameerika Ühendriikidesse 2013. aastal, muutes koostööd tegeva tootja Brasiilia suurimaks alumiiniumfooliumi eksportijaks. Kõnealune eksport moodustas 33 % Brasiilia majapidamisfooliumi koguekspordist 2013. aastal. Kui ekspordihinda võrreldi Brasiilia normaalväärtusega, siis nimetatud ekspordi suhtes dumpingut ei tuvastatud. Dumpingu puudumine tehti kindlaks allpool esitatud metoodikat kasutades.

1.2.2.1. Normaalväärtus

(41)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas koostööd tegeva Brasiilia tootja sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes ekspordi kogumahuga, nimelt kas kõnealuse omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote Brasiilia ekspordimüügi mahust. Selle põhjal leiti, et Brasiilia omamaine müük oli tüüpiline.

(42)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina alusmääruse artikli 2 lõike 4 alusel. Selleks määrati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks siseturu sõltumatutele klientidele omamaise kasumliku müügi osakaal. Omamaine müük leiti olevat toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(43)	Seega määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmisena.

1.2.2.2. Ekspordihinna määramine

(44)	Seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 sõltumatule kliendile tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

1.2.2.3. Võrdlus

(45)

Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(46)	Sellest lähtuvalt korrigeeriti erinevusi füüsikalistes omadustes, transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust.

1.2.2.4. Dumpingumarginaal

(47)	Selle põhjal leidis komisjon, et Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi puhul ei esinenud dumpingut.

(48)	Seepärast on komisjon arvamusel, et praeguste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on ebatõenäoline, et Brasiilia eksportivad tootjad müüksid vaatlusalust toodet liidu turule dumpinguhindadega.

1.2.3. Liidu turu atraktiivsus

(49)	Brasiilia siseturu hinnad on atraktiivsed, mida näitab ka asjaolu, et valdavat osa toodangust müüakse omamaisel turul. Käesolev omamaine müük on kasumlik. Brasiilia hinnatasemed on kooskõlas liidu turuhindadega.

(50)	Seepärast ei prognoosita, et meetmete aegumise korral võiks Brasiilia eksport liidu turule märkimisväärselt suurendada liidu hindade allalöömist.

1.2.4. Huvitatud isikute väited Brasiiliast pärit dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(51)

Kaks huvitatud isikut, ABAL ja CBA, väitsid, et Brasiiliast pärit dumpingu jätkumine on ebatõenäoline järgmistel põhjustel:

i)	Brasiilia ei ekspordi vaatlusalust toodet liidu turule;

ii)	Brasiilia muutus hiljuti alumiiniumi netoeksportijast alumiiniumi netoimportijaks üha suureneva sisenõudluse tõttu Brasiilias;

iii)	tootmiskulude kasv suurenenud toormaterjali ja elektrikulude tõttu, mis toob kaasa Brasiilia toodete konkurentsivõime kadumise;

iv)	töötlemisfooliumi ehk sarnase toote, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid, Brasiiliast pärit suure ekspordi puudumine liidu suunas;

v)	asjaomaste liidusiseste äriühingute olemasolu, kes vastutavad liidu turu teenindamise eest selle asemel, et pöörduda Brasiilia ekspordi poole;

vi)	vaba tootmisvõimsuse puudumine ja vähenev toodang Brasiilias ning sellest tulenevalt tootmisvõimsuse ümbersuunamise või laiendamise ebatõenäosus;

vii)	erinevused siseturul müüdavate ja eksporditavate toodete füüsikalistes omadustes.

(52)	Esimese väite puhul kinnitas uurimine, et Brasiilias puudub eksport liitu. Samas leiab komisjon, et ekspordi puudumine võib olla tingitud kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Seepärast ei saa ekspordi puudumist pidada piisavaks tõendiks, mille alusel välistada dumpingu kordumise oht.

(53)

Teise väite puhul kinnitas uurimine, et Brasiilia on peamine alumiiniumi netoimportija alates 2014. aastast. Samuti leidis kinnitust Brasiilia sisenõudluse kasv: ajavahemikus 2009–2013 suurenes kõikide alumiiniumtoodete sisetarbimine 48 % ning alumiiniumfooliumi tarbimine 24 %. Samas ei esitanud huvitatud isikud tõendeid selle kohta, et käesolev asjaolu kõrvaldab tingimata dumpingu kordumise ohu. Sellest hoolimata leiti, et Brasiilia suurenenud sisenõudlus toimib tegurina, mis suurendab siseturu atraktiivsust, kui analüüsida liidu turu atraktiivsust, nagu on selgitatud eespool.

(54)	Kolmanda väite puhul kinnitas uurimine, et siseturul on kõrgemad hinnad, kuid see oli piisav, et välistada dumpingu esinemine kõrgete siseturuhindade olemasolu tõttu.

(55)	Neljanda väite puhul ei suutnud huvitatud isikud esitada tõendeid selle kohta, et ühe tootega seotud käitumist võiks kasutada teise tootega seotud käitumise prognoosimiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(56)

Viienda väite puhul kinnitas uurimine, et liidus olid asutatud koostööd mittetegevate Brasiilia tootjate asjaomased äriühingud. Kuna aga ükski käesolevatest äriühingutest ei teinud uurimise käigus koostööd, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas nad tõepoolest tootsid samasugust toodet, et liidu turgu varustada. Seepärast ei olnud võimalik käesolevat väidet kontrollida.

(57)	Kuuenda väite puhul kinnitas uurimine, et märkimisväärne vaba tootmisvõimsus puudub. Seda võeti eespool selgitatud Brasiilia tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse hindamisel arvesse.

(58)	Seitsmenda väite puhul võeti erinevusi füüsikalistes omadustes nõuetekohaselt arvesse, kui võrreldi normaalväärtust ja ekspordihindu, nagu on selgitatud eespool.

1.2.5. Järeldus Brasiiliast pärineva dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(59)

Uurimine näitas, et Brasiilias on üksnes piiratud vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. Muudele turgudele suunatud dumpingu kohta tõendeid ei leitud. Liidu turu atraktiivsust Brasiilia tootjate seas peetakse piiratuks nende siseturu suure atraktiivsuse ja hinnataseme sarnasuse tõttu.

(60)	Võttes arvesse eespool esitatut, ei ole tõenäoline, et Brasiiliast pärit dumping võiks korduda juhul, kui meetmed aeguvad.

(61)	Seega tuleks Brasiiliast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes menetlus lõpetada.

2. Hiina RV

(62)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks Hiina RV tootjat. Nad olid algselt teatanud 4 264 tonni ekspordist liitu, mis vastavalt Eurostatile oleks olnud võrdväärne vahemikuga 250–350 % Hiina RV koguimpordist liiduga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Uurimise käigus tehti kindlaks, et ekspordimaht jäi vahemikku 900–1 100 tonni esimese tootja kohta, mis vastab vahemikule 53–90 % Hiina RV koguekspordist liitu. Kõnealune eksport toimus valdavalt seestöötlemise korra alusel ning seega ei kohaldatud selle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimaksu. Teise tootja puhul leiti, et ta ei ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu eksportinud.

2.1. Võrdlusriigi valik ja normaalväärtuse arvutamine

(63)	Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid avaldama arvamust oma ettepaneku kohta kasutada Türgit kui turumajanduslikku kolmandat riiki eesmärgiga määrata kindlaks Hiina RVga seotud normaalväärtus. Esialgses uurimises kasutati Türgit võrdlusriigina.

(64)

Üks huvitatud isik avaldas kahtlust Türgiga seotud ettepaneku suhtes ning soovitas alternatiivse võrdlusriigina valida Lõuna-Aafrika, väites, et Lõuna-Aafrika sobib palju paremini, sest Türgi tootjate kulustruktuur erineb Hiina RV kulustruktuurist ning Türgi kehtestas 2014. aasta juulis 22 % dumpinguvastase maksu Hiina RV impordi suhtes kõikide alumiiniumfooliumi liikide kohta.

(65)

Lisaks huvitatud isikute ettepanekutele üritas komisjon ka ise sobivat võrdlusriiki kindlaks määrata. Komisjon määras kindlaks India, Jaapani, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani kui täiendavad potentsiaalsed võrdlusriigid alumiiniumfooliumi suure tootmismahu tõttu. Samas aga leiti, et Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Taiwanis toodeti õhemat alumiiniumfooliumit ning mitte vaatlusalust toodet.

(66)	Koostöötaotlused saadeti India, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraatide ja Türgi teadaolevatele tootjatele. Koostööd tegid üksnes kaks Türgi eksportivat tootjat. Teiste võimalike võrdlusriikide tootjad taotlusele ei vastanud.

(67)

Türgi osutus märkimisväärseks alumiiniumfooliumi tootjaks, millel on avatud turg ja mis on vaba tooraine ja energeetikaga seotud moonutustest. Leiti, et Türgi ja Hiina RV tootmisprotsessid on sarnased. Selleks et määrata kindlaks Hiina RV normaalväärtus, valiti Türgi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a välja võrdlusriigina ning kontrollkäigud tehti kahe koostööd tegeva äriühingu valdustesse.

(68)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegeva Türgi tootjate sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes liitu suunatud ekspordi kogumahuga, nimelt kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Selle põhjal leiti, et võrdlusriigi omamaine müük oli tüüpiline.

(69)

Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks määrati kindlaks omamaise müügi osakaal sõltumatutele klientidele, mis oli kasumlik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ühe tootja omamaine müük leiti olevat toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, samal ajal kui teise tootja müügi tasuvust ei olnud võimalik kindlaks teha üksikasjalike kuluarvestuse andmete puudumise tõttu.

(70)	Teise tootja normaalväärtust ei suudetud üksikasjalike kuluarvestusandmete puudumise tõttu määrata kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3.

(71)	Seega määrati normaalväärtus esimese tootja tegeliku omamaise hinna alusel, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmisena.

(72)	Üks Hiina RV tootja väitis, et normaalväärtust ei saa ainult ühe Türgi tootja omamaise müügi alusel nõuetekohaselt arvutada. Lisaks sellele rõhutas Hiina RV tootja, et Türgi tootja äriteabe konfidentsiaalsuse tõttu oli võimatu hinnata või põhjendada tulemuseks saadud dumpingumarginaali.

(73)

Võrdlusriigi üksiktootja teabe kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga, mille kohaselt saab selliseid hindu kasutada juhul, kui need on tekkinud omamaise turu tegeliku konkurentsi tulemusena. Nagu on märgitud eespool esitatud põhjendustes 68 ja 69, on olemas mitu Türgi omamaist tootjat ning samuti on Türgi alumiiniumfooliumi importija. Seepärast on komisjon seisukohal, et hinnad Türgi turul on tegeliku konkurentsi tulemus ning ei ole mingeid märke, mis osutaksid, et üksiktootja hindu ei saa kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Seoses äriandmetega tuleb komisjonil kaitsta isikute esitatud teabe konfidentsiaalsust ning seepärast ei saa ta Türgi tootjaga seotud tundlikku äriteavet avalikustada Hiina RV tootjale. Seepärast tuleb käesoleva Hiina RV eksportija väited tagasi lükata.

2.2. Ekspordihinna määramine

(74)	Seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 sõltumatutele klientidele tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(75)	Üks Hiina RV tootja märkis, et tema käibemaksu tagastuse määr oli valesti arvutatud. Arvutused tehti vastavalt ümber ja komisjon edastas läbivaadatud järeldused asjaomasele tootjale.

2.3. Võrdlus

(76)

(77)	Sellest lähtuvalt korrigeeriti erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust.

(78)

Üks Hiina RV tootja väitis, et Türgis kehtiv 7,5 % tavaline imporditollimaks tõstab siseturu hindu sama summa võrra ning neid tuleks kohandada õiglase võrdluse tagamiseks. Samuti väitis Hiina RV tootja, et pakkimiskulude kohandamine ei olnud põhjendatud, sest pakkimiskulusid kohaldatakse kõikide tootjate suhtes, olenemata nende asukohast.

(79)

Komisjon märgib, et ka Hiina RVs on kehtestatud alumiiniumfooliumile tollimaks. Seepärast näib, et Türgis kehtiva sarnase tollimaksu olemasolu tõttu võrdlusega seotud moonutusi ei esine. Kui impordimaksu ka lubatakse kohandada, ei muuda see asjaolu, et Hiina RV tootjad kasutavad märkimisväärses ulatuses dumpingut liidu turu suhtes. Seoses pakkimiskuludega on kohandatud nii Hiina RV ekspordihindu kui ka Türgi siseturuhindu, eesmärgiga neutraliseerida pakkimisega seotud võimalikud erinevused. Seega ei saa pakkimishinna kohandamine moonutada võrdlust. Seepärast tuleb käesolevad väited tagasi lükata.

2.4. Dumpingumarginaal

(80)	Nagu on kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(81)

Selle põhjal on kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal
Zhenjiang Dingsheng Aluminium Industries Joint-Stock Limited Company, Zhenjiang, Hiina RV	28,1 %

2.5. Hiina RVst pärineva dumpingu jätkumise tõenäosus

(82)

Lisaks järeldusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingu kohta uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muudele turgudele suunatud Hiina RV dumping ning liidu turu atraktiivsus.

2.5.1. Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(83)

Kahe koostööd tegeva Hiina RV tootja tootmisvõimsuse rakendusaste leiti olevat 85 % ja 90 %. Leiti, et käesoleva kahe tootja vaba tootmisvõimsus on 50 000. See on võrdväärne liidu tootmisharu kogutoodanguga ja rohkem kui 50 % liidu tarbimisest. Lisaks sellele oli üks koostööd tegev äriühing täiendava 40 000 tonnise fooliumi valtsimise tootmisvõimsuse juurutamise etapis. Seepärast järeldati, et on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik vähemalt osaliselt suunata liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda.

(84)

Teised teadaolevad Hiina RV tootjad ei teinud uurimise käigus koostööd, mistõttu ei olnud võimalik nende vaba tootmismahtu kontrollida. Taotlejate esitatud uuringu kohaselt on teiste koostööd mittetegevate Hiina RV tootjate kombineeritud tootmisvõimsus alumiiniumfooliumi kohta umbes kümme korda suurem kui kahe koostööd tegeva tootja tootmisvõimsus. Uuringu kohaselt on Hiina RV tootmisvõimsus kõikide alumiiniumfooliumi liikide suhtes 450 000 tonni suurem kui Hiina RV sisetarbimine kokku. Samuti prognoositakse uuringus, et Hiina RV tootmisvõimsus suureneb jätkuvalt 2,5 miljonilt tonnilt 2014. aastal 2,8 miljoni tonnini 2018. aastal ning on ebatõenäoline, et Hiina RV sisetarbimise kasv 2,1 miljonilt tonnilt 2,4 miljoni tonnini samal perioodil on piisav, et suurenevat tootmisvõimsust täies ulatuses ära katta. Seepärast peetakse tõenäoliseks, et koostööd mittetegevate tootjate seas on olemas vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik vähemalt osaliselt suunata liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda.

(85)	Üks Hiina RV tootja, kes ei vaidlustanud vaba tootmisvõimsusega seotud järeldusi, väitis, et on ebareaalne eeldada, et kogu vaba tootmisvõimsus suunatakse liidu turule.

(86)	Komisjon on põhjendustes 84 ja 97 esitatud hinnangu kohaselt seisukohal, et vaba tootmisvõimsuse saaks suunata vähemalt osaliselt liidu turule. Põhjendust 83 on vastavalt muudetud.

2.5.2. Muudele turgudele suunatud Hiina RV dumping

(87)

Ühe koostööd tegeva Hiina RV tootja muudele turgudele suunatud ekspordi hinnad (eksport oli peamiselt suunatud Araabia Ühendemiraatidesse, Saudi Araabiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Indiasse) leiti olevat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla normaalväärtust, nagu on kindlaks määratud eespool esitatud põhjendustes 63–71, ning seepärast dumpinguhinnaga. Teavet teise Hiina RV tootja muudele turgudele suunatud ekspordi hinna kohta ei õnnestunud saada.

(88)

Arvestades muudele turgudele suunatud dumpingu olemasolu, järeldab komisjon, et Hiina RV eksportiv tootja müüb vaatlusalust toodet kolmandatele riikidele dumpinguhinnaga. Seepärast leiab komisjon, et praeguste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et Hiina RV eksportivad tootjad müüksid samuti vaatlusalust toodet liidu turule dumpinguhindadega.

(89)

Üks Hiina RV tootja väitis, et dumpingu tuvastamine muudele turgudele suunatud ekspordis on ebaoluline, sest läbivaatamine piirdub liidu turu, mitte maailmaturuga. Hiina RV tootja sõnul on turgudel kehtivate hindade võrdlus sobimatu, sest mujal maailmas võib hinnastruktuur olla erinev. Lisaks sellele tuleks võrrelda ka samadele turgudele suunatud liidu eksporti ning selle käigus võib ilmneda, et liidu siseturu hinnad on liiga kõrged.

(90)

Nagu on selgitatud põhjenduses 82, on komisjon võtnud arvesse mitut näitajat, et hinnata liidu turule suunatud dumpingu esinemise tõenäosust. Komisjon leiab, et need eksportijad, kelle puhul on avastatud dumpinguga seotud tegevus muudel turgudel, on altimad tegelema dumpinguga ka liidus, kui võrrelda neid eksportijatega, kelle puhul ei ole avastatud dumpinguga seotud tegevust muudel turgudel. Seepärast on see oluline näitaja dumpingu jätkumise tõenäosuse määratlemisel. Seepärast tuleb väide tagasi lükata.

(91)	Liidu tootjate ekspordikäitumisega seotud väidet on käsitletud põhjenduses 171.

2.5.3. Liidu turu atraktiivsus

(92)

Nagu on mainitud allpool esitatud põhjenduses 114, näitas uurimine, et dumpinguvastase tollimaksu puudumise korral lööks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavalise impordikorra alusel Hiina RV import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 12,2 % võrra. Peale selle leiti, et seestöötlemise korra alusel toimunud Hiina RV import, mille suhtes seega ei kohaldatud dumpinguvastaseid makse ega tollimakse, mis moodustasid umbes 75 % Hiina RV impordist, lõi liidu tootmisharu müügihinnad 18 % võrra alla. Samuti on Hiina RV hinnad madalamad kui ekspordihinnad liitu muudest riikidest. Need hinnaerinevused osutavad kindlasti liidu turu atraktiivsusele ja Hiina RV eksportijate suutlikkusele hinna suhtes konkureerida juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

(93)	Seega saab põhjendatult eeldada, et juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, suunatakse oluline osa praegusest Hiina RV ekspordist ümber liitu.

(94)

Väärib meenutamist, et enne esialgsete meetmete kehtestamist oli esialgses uurimises kindlaks määratud, et Hiina RV turuosa liidu turul oli 30,72 %. Seepärast prognoositakse, et meetmete aegumise korral suureneb praegu 2 %-line Hiina RV eksport liidu turule märkimisväärselt, et võita tagasi kaotatud turuosa liidus.

(95)	Üks Hiina RV tootja väitis, et väike hinna allalöömine oli osa tavalisest hinnakujundusmehhanismist siis, kui välismaised tootjad konkureerivad omamaiste tootjatega. Hinna allalöömine 12,2 % võrra ei oleks ebamõistlik ega tekitaks raskusi liidu tootjatele.

(96)

Hinna allalöömise tuvastamine ei vii iseenesest järelduseni, et eksportija on ebaausalt käitunud. Seevastu osutas käesoleval juhul leitud hinna allalöömise marginaal Hiina RV impordi tõenäolisele hinnamäärale, kui meetmetel lastakse aeguda, ning riigi tootmisvõimsusele, mis võimaldab võtta üle turuosa liidus liidu tootmisharu arvelt. Lisaks leiti, et kõnealune import toimub tõenäoliselt dumpinguhinnaga. Seepärast on väide, mille kohaselt ei oleks hinna allalöömise 12,2 % määr ebamõistlik, käesolevas kontekstis ebaoluline ning see lükati seetõttu tagasi.

2.5.4. Järeldus Hiina RVst pärineva dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(97)

Uurimine näitas, et liidu turule suunatud Hiina RV import toimus jätkuvalt dumpinguhinnaga, mille juurde kuulus oluline dumpingumarginaal. See osutas ka asjaolule, et vaatlusaluse toote tootmiseks ette nähtud tootmisvõimsus Hiina RVs on oluline võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaba tootmisvõimsus suunatakse tõenäoliselt vähemalt osaliselt liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda.

(98)	Lisaks sellele toimus kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina RV eksport dumpinguhinnaga. Kolmandate riikide turule suunatud Hiina RV ekspordiga seotud hinnakäitumine osutab liidu turule suunatud dumpingu jätkumise tõenäosusele siis, kui meetmetel lubatakse aeguda.

(99)	Lisaks sellele näitab hinnaga seotud liidu turu atraktiivsus seda, et on olemas oht, mille kohaselt suunatakse Hiina RV eksport ümber liidu turule juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(100)

Võttes arvesse eespool esitatut, on tõenäoline, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, suureneb oluliselt määral vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiina RVst.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(101)

Samasugust toodet tootsid liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaksteist teadaolevat tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(102)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 47 349 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks, võttes aluseks Eurostati statistika, valimisse kuuluvate liidu tootjate kontrollitud vastused küsimustikule ning taotlejate esitatud hinnangulised andmed valimisse mittekuulunud tootjate kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 18, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 70 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

1. Sissejuhatavad märkused

(103)

Taotlejad esitasid andmed kogu liidu tootmisharu tootmise, tootmisvõimsuse, müügimahtude, tööhõive ja ekspordimahtude kohta vaatlusalusel perioodil. Andmed olid välja arvestatud ja esitatud maksimumi ja miinimumi alusel kahte kategooriasse jaotatult: valimisse kaasatud liidu tootjad ja valimisse kaasamata liidu tootjad. Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul kasutas komisjon kontrollitud informatsiooni, mille need äriühingud olid esitanud küsimustikule vastates. Valimisse mittekuuluvate äriühingute puhul kasutati taotlejate esitatud arvandmeid. Kõnealused hinnangud tehti huvitatud isikutele märkuste esitamiseks kättesaadavaks. Ühtki märkust aga ei laekunud.

2. Liidu tarbimine

(104)

Käesolevas uurimises on kasutatud paralleelse uurimise käigus välja selgitatud ja avaldatud liidu tarbimise näitajaid. Need tehti kindlaks liidu tootmisharu liidu turul toimuva müügi hinnangulise kogumahu põhjal ja Eurostati esitatud kogu impordimahu põhjal; seda korrigeeriti vajaduse korral Venemaalt pärit impordiga seotud paralleelses uurimises oleva eksportiva tootja ja küsimustikule vastanud valimisse kuulunud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmetest lähtuvalt.

(105)

Kuna Venemaal on ainult üks eksportiv tootja, siis tuli konfidentsiaalsuse säilitamise huvides kõik asjaomase eksportijaga seotud arvud esitada vahemikena. Selleks et vältida lisaks Venemaa impordimahu arvutamist mahaarvamise teel, oli samuti vaja kasutada muude kolmandate riikide tarbimise ja impordimahu vahemikke.

(106)

Sellest lähtuvalt oli liidu tarbimise areng järgmine.

Tabel 1

Majapidamisfooliumi tarbimine liidus (tonnides)

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu tarbimine	[71 300–82 625]	[74 152–92 540]	[84 847–108 239]	[83 421–105 760]
Indeks (2011 = 100)	100	[104–112]	[119–131]	[117–128]
Allikas: Eurostati andmetel, küsimustiku vastustel ja taotlejate esitatud teabel põhineva paralleelse uurimise käigus avaldatud näitajad.

(107)

Liidu tarbimine suurenes aastatel 2011 kuni 2013, kuid vähenes 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul. Kokkuvõttes suurenes tarbimine vaatlusalusel perioodil vahemikus 17–28 %. Tarbimise suurenemine 2011. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peegeldab peamiselt impordi suurenemist Venemaalt ja muudest kolmandatest riikidest, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimahud suurenesid liidu turul ainult vähesel määral (vt põhjendus 134).

3. Hiina RVst pärit impordi maht, hinnad ja turuosa

(108)

Kuna uurimise käigus tehti kindlaks, et Brasiiliast pärit dumpingu jätkumine või kordumine on ebatõenäoline (vt põhjendus 60), hõlmab impordi mahu, hindade ja turuosa analüüs üksnes Hiina RVst pärit importi. Komisjon määras kindlaks Hiina RVst pärit impordi mahu ja hinnad Eurostati põhjal.

a) Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa

(109)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosad

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HIINA RV
Impordi maht tavalise impordikorra alusel (tonnides)	[2 000–2 300]	[200–400]	[150–350]	[300–400]
Impordi maht seestöötlemise impordikorra alusel (tonnides)	[800 – 1 000]	[700 – 1 000]	[950 – 1 300]	[900 – 1 300]
Impordi kogumaht (kõik korrad) (tonnides)	[2 843 – 3 205]	[967 – 1 378]	[1 137 – 1 603]	[1 222 – 1 699]
Indeks (2011 = 100)	100	[34 – 43]	[40 – 50]	[43 – 53]
Turuosa	4 %	1 %	1 %	2 %
Allikas: Eurostat.

(110)

Vaatlusalusel perioodil vähenes Hiina RV impordi maht vahemikus 47–57 % ning vastav turuosa vahemikus 4–2 %, s.o 2-protsendipunktiline vähenemine. Nii Hiina RVst pärit impordi maht kui ka turuosa jäid kogu vaatlusalusel perioodil väikseks.

b) Impordi hind ja hinna allalöömine

(111)

Allpool esitatud tabelis on ära näidatud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind.

Tabel 3

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HIINA RV
Keskmine hind (eurot/tonn)	2 251	2 417	2 306	2 131
Indeks (2011 = 100)	100	107	102	95
Allikas: Eurostat.

(112)

Hiina RV impordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil 2 251 eurolt tonni kohta 2 131 eurole tonni kohta, st kokku ligi 5 %. Hiina RV impordi hind oli keskmiselt madalam kui liidu tootmisharu müügihind liidu turul ja muudest kolmandatest riikidest toimunud impordi hind kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(113)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus ligi 75 % Hiina RV impordist, mis esindab rohkem kui 1 % väärtuses turuosa, seestöötlemise korra alusel ning seega ei kohaldatud selle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimaksu. Tuvastati, et need lõid liidu tootmisharu müügihindu alla 18 % võrra. Koostööd tegeva eksportiva tootja suhtes, kes esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus umbes 53–90 % Hiina RV impordist ning kelle impordist 98 % toimus seestöötlemise korra alusel, määrati kindlaks hinna allalöömise marginaal, mis jäi vahemikku 15–18 %.

(114)

Ülejäänud 25 % Hiina RV impordist toimus tavalise impordikorra alusel. Kui lisada Hiina RV CIF-hindadele tollimaks ja dumpinguvastane tollimaks, olid käesoleva impordi suhtes arvestatud Hiina RV hinnad keskmiselt kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul ning seega esines negatiivne hindade allalöömine (– 12,5 %). Kui aga impordihinda arvestada ilma dumpinguvastase tollimaksuta, oleks hinnad alla löödud 12,2 % võrra.

(115)

Kui võtta arvesse Hiina RV koguimporti, olenemata impordikorrast, ning lisades kohaldatavad tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud tavalise korra alusel toimuva impordi CIF-hindadele, leiti, et Hiina RV hinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad alla keskmiselt 10,2 % võrra.

(116)

Üks Hiina RV tootja väitis, et seestöötlemise korra alusel toimuva Hiina RV impordi suhtes kehtestatud 18 % hinna allalöömise marginaal oli ebatäpne, sest liidu tootjate hinnad hõlmasid 7,5 % sisseehitatud normaalväärtust, millest omamaised kasutajad ei saa vabastust juhul, kui nad lisavad liidus toodetud majapidamisfooliumi eksporti kolmandatesse riikidesse. Samas ei põhjendatud huvitatud isik väidet ega suutnud eelkõige selgitada sisseehitatud normaalväärtuse mõistet. Igal juhul tuleb meenutada, nagu on selgitatud põhjenduses 113, et seestöötlemise korra alusel toimuva impordi suhtes ei kohaldata tollimaksu. Seepärast ei oleks mittekantavate tollimaksude kohandamine põhjendatud. Samuti tuleb märkida, et komisjon kohaldas nõuetekohaselt tollimaksu kohandamist, kui määras kindlaks hinna allalöömise marginaali impordi kohta, mis toimub põhjenduses 114 esitatud tavalise korra alusel, ning kogu Hiina RV impordi kohta, olenemata impordikorrast, mis on esitatud põhjenduses 115. Seepärast lükati väide tagasi.

(117)

Sama Hiina RV tootja väitis, et hinna allalöömise marginaalidelt väärtusega 12,2 % ja 10,2 %, mis on kindlaks määratud vastavalt põhjendustes 114 ja 115, on vaja maha arvata tollimaks. Seepärast täpsustatakse, et käesolevate marginaalide kehtestamiseks on komisjon juba arvesse võtnud tollimaksu, mida kohaldatakse tavalise korra alusel toimuva impordi suhtes. Seepärast lükati väide tagasi.

4. Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest (kõik impordikorrad)

Riik		2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Brasiilia	Maht (tonnides)	0	0	0	0
Venemaa	Maht (tonnides)	[19 532 – 26 078]	[23 243 – 34 422]	[27 345 – 39 116]	[26 368 – 37 812]
	Indeks (2011 = 100)	100	[119 – 132]	[140 – 150]	[135 – 145]
	Turuosa	29 %	34 %	34 %	34 %
	Keskmine hind (eurot/tonn)	[2 145 – 2 650]	[2 038 – 2 624]	[1 952 – 2 571]	[1 973 – 2 597]
	Indeks (2011 = 100)	100	[95 – 99]	[91 – 97]	[92 – 98]
Türgi	Maht (tonnides)	[5 120–6 100]	[8 090–10 553]	[11 213–14 213]	[11 520–14 579]
	Indeks (2011 = 100)	100	[158–173]	[219–233]	[225–239]
	Turuosa	7 %	11 %	13 %	13 %
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 950	2 743	2 710	2 571
	Indeks (2011 = 100)	100	93	92	87
Muud kolmandad riigid (välja arvatud Hiina RV)	Maht (tonnides)	[3 100–3 750]	[279–750]	[1 891–3 000]	[3 162–4 313]
	Indeks (2011 = 100)	100	[9–20]	[61–80]	[102–115]
	Turuosa	4 %	1 %	2 %	4 %
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 878	2 830	2 687	2 406
	Indeks (2011 = 100)	100	98	93	84
Kokku	Maht (tonnides)	[29 000 – 35 000]	[33 000 – 43 000]	[41 000 – 54 000]	[42 000 – 56 000]
	Indeks (2011 = 100)	100	[113 – 125]	[142 – 155]	[145 – 160]
	Turuosa	41 %	46 %	50 %	51 %
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 538	2 453	2 401	2 367
	Indeks (2011 = 100)	100	97	95	93
Allikas: Eurostat, paralleelse uurimise käigus välja selgitatud ja avaldatud andmed Venemaa kohta.

(118)

Vaatlusalusel perioodil toimunud muudest kolmandatest riikidest import liitu suurenes vahemikus 45–60 %, mis on kiirem kui liidu tarbimise areng. Muude kolmandate riikide turuosa suurenes käesoleva perioodi jooksul seega 41 %-lt 51 %-le.

(119)

Vaatlusalusel perioodil ei toimunud importi Brasiiliast. Aastatel 2011–2013 suurenes impordimaht Venemaalt vahemikus 40–50 % ja vähenes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vastav turuosa suurenes 29 %-lt 2011. aastal 34 %-le 2012. aastal ja jäi siis muutumatuna püsima kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Vaatlusalusel perioodil suurenes Türgi import vahemikus 125–139 % ja selle turuosa suurenes umbes 7–13 %. Türgi impordihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %, ent jäid kõrgemaks muudest kolmandatest riikidest, k.a Venemaalt ja Hiina RVst pärit impordiga võrreldes ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadega sarnasele tasemele.

(120)

Kokkuvõttes suurenes import muudest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina RV, Venemaa ja Türgi, vahemikus 2–15 %. Kuna aga liidu tarbimine kasvas, siis nende kogu turuosa vähenes alates 4 % 2011. aastal kuni umbes 2 % 2013. aastal ja seejärel kasvas 4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks; nende hinnad oli madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, välja arvatud 2012. aastal.

(121)

Muude kolmandate riikide impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi käigus kõrgemad kui Hiina RV impordihinnad.

(122)

Üks Hiina RV tootja väitis, et komisjoni analüüs muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta põhjendustes 118–121 oleks pidanud hõlmama kogu fooliumiturgu selle asemel, et keskenduda vaatlusalusele tootele, kuna liidu tootjate vastu võetud otsused muud liiki fooliumi kohta mõjutavad väidetavalt vaatlusaluse toote toomist. Väide ei olnud põhjendatud. Igal juhul määrati uurimises kindlaks, nagu on mainitud põhjenduses 185, et suurim valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja liidus tootis üksnes majapidamisfooliumit ning leiti, et liidu tootjad, kes tootsid nii majapidamisfooliumit kui ka töötlemisfooliumit, ei saanud lihtsalt ühe toote tootmiselt teisele ümber lülituda, kuna maksimaalse tõhususe saavutamiseks oli vajalik toota mõlemat toodet teatud kogustes. Nagu on mainitud põhjenduses 185, näitas uurimine, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli mõlemat tüüpi fooliumi tootmise vaheline suurussuhe vaadeldaval perioodil stabiilne. Seepärast lükati väide tagasi.

(123)

Üks Hiina RV tootja märkis, et kuna liidu tootjate tootmisvõimsus moodustas liidu tarbimisest vähem kui 50 %, oli kasutajatel vaja importida majapidamisfooliumi eksportivatelt tootjatelt kolmandates riikides. Selle põhjal väitis Hiina RV tootja, et eksportivad tootjad konkureerisid teineteisega, mitte liidu tootjatega, kui nad tarnivad kasutajatele, keda ei teeninda liidu tootjad. Väide aga ei olnud põhjendatud. Esiteks ei vasta tõele väide, mille kohaselt moodustas tootmisvõimsus liidu tarbimisest vähem kui 50 %. Nagu on osutatud põhjendustes 106 ja 129, moodustas liidu tootmisharu tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimisest 58–74 % ning kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 55 %. Lisaks sellele, nagu on näidatud tabelis 5, selgus uurimuse tulemusena, et liidu tootmisharul oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vaba tootmisvõimsus, mida oleks võinud kasutada liidu turu teenindamiseks, kui tõepoolest ei oleks olnud konkureerivat dumpinguhinnaga importi. Lisaks sellele konkureeris kolmandatest riikidest pärit import liidu tootmisharus valmistatud samasuguse tootega, kuna liidu tootjate olemasolevatel klientidel oli võimalik pöörduda kolmandate riikide tarnijate poole. Seepärast lükati väide tagasi.

5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.1. Üldised märkused

(124)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid.

(125)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(126)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Nagu on selgitatud põhjenduses 103, hindas komisjon kogu liidu tootmisharuga seotud makromajanduslikke näitajaid taotlejate esitatud informatsiooni alusel, mida valimisse kaasatud äriühingute suhtes nõuetekohaselt kontrolliti. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(127)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurusjärk.

(128)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühiku tootmiskulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

5.2. Makromajanduslikud näitajad

5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(129)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 5

Liidu tootmisharu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	44 316	46 165	48 796	47 349
Indeks (2011 = 100)	100	104	110	107
Tootmisvõimsus (tonnides)	54 777	54 485	59 186	61 496
Indeks (2011 = 100)	100	99	108	112
Tootmisvõimsuse rakendamine	81 %	85 %	82 %	77 %
Indeks (2011 = 100)	100	105	102	95
Allikas: küsimustiku vastused, taotlejate esitatud teave.

(130)

Vaatlusalusel perioodil tootmine kõikus. Tootmine suurenes aastatel 2011 kuni 2013, kuid vähenes 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul. Kokkuvõttes suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 7 %.

(131)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %.

(132)

Tootmisvõimsuse suurema kasvu tõttu võrreldes tootmismahuga vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 5 %.

(133)

Üks Hiina RV tootja väitis, et alumiiniumfooliumi tehase tootmisvõimsust ei tohiks väljendada tonnides, sest samade masinatega toodetakse asjaomasel perioodil erineva massiga fooliumit, sõltuvalt fooliumi tihedusest ja laiusest. Vastusena käesolevale väitele ei ole vaidlustatud, et tonnides väljendatud tehase tootmisvõimsust saab mõjutada toodetud fooliumi tihedus või laius. Samas aga väljendati vaatlusaluse toote importi ning teatavaid kahjutegureid, nagu tarbimine, müügimaht ja toodang, kasutades mõõtühikuna tonni. Kahjuanalüüsi järjepidevuse huvides on võrdlemise eesmärgil oluline kasutada sama mõõtühikut. Lisaks ei osutanud uurimine muutustele liidu tootmisharu toodangu tootevalikus, mille tõttu osutuks vajalikuks muuta kehtetuks tonni kasutamine mõõtühikuna. Samuti tuleb märkida, et asjaomane huvitatud isik ei esitanud kvantitatiivseid teavet, mis näitab, et erinev mõõtühik muudab käesoleva kahjuteguri analüüsi. Seepärast lükati väide tagasi.

5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(134)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgnevalt.

Tabel 6

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht (tonnides)	[41 007–45 870]	[41 007–49 081]	[42 647–52 292]	[41 827–50 457]
Indeks (2011 = 100)	100	[100–107]	[104–114]	[102–110]
Turuosa	55 %	53 %	49 %	47 %
Allikas. küsimustiku vastused, Eurostat, taotlejate esitatud teave.

(135)

Majapidamisfooliumi müügimaht suurenes veidi vaatlusalusel perioodil. Müügimaht suurenes kõige rohkem aastatel 2011 kuni 2013, st vahemikus 4–14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müügimaht vähenes; kokkuvõttes suurenes müügimaht vaatlusalusel perioodil vahemikus 2–10 %. Müügimahu suurenemine, võttes arvesse nii paralleelset tarbimise suurenemist kui ka impordi suurenemist, muu hulgas ka Venemaalt, viis siiski liidu tootmisharu turuosa vähenemiseni 55 %-lt 2011. aastal 47 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 8-protsendipunktilise languseni vaatlusaluse perioodi jooksul.

5.2.3. Kasv

(136)

Kui liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil vahemikus 17–28 %, siis liidu tootmisharu müügimaht suurenes vahemikus 2–10 %, mis tähendas turuosa vähenemist 8 protsendipunkti võrra.

5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(137)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	769	787	758	781
Indeks (2011 = 100)	100	102	99	102
Tootlikkus (tonni/töötaja)	58	59	64	61
Indeks (2011 = 100)	100	102	112	105
Allikas: küsimustiku vastused, taotlejate esitatud teave.

(138)

Liidu tootmisharu tööhõive kõikus vaatlusalusel perioodil ja kokkuvõttes suurenes 2 % võrra.

(139)

Aastatel 2011 kuni 2013 tootlikkus tõusis tänu suuremale tootmise kasvule võrreldes tööhõive kasvuga. Alates aastast 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes tootlikkus 7 %, ent jäi siiski kõrgemaks kui vaatlusaluse perioodi alguses aastal 2011.

5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja eelmisest dumpingust taastumine

(140)

Hiina RV impordi dumpingumarginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28.1 % (vt põhjendus 81), kuid selle mõju liidu tootmisharu olukorra suhtes oli piiratud kehtivate dumpingvastaste meetmete tõttu, millega suudeti edukalt kärpida dumpinguhinnaga impordi mahtu.

(141)

Ent nagu tuvastati paralleelse uurimise käigus, suurenes vaatlusalusel perioodil olulisel määral Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi maht. Käesolev import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Seepärast ei olnud liidu tootmisharu taastumine hoolimata dumpinguvastaste meetmete olemasolust võimalik.

5.3. Mikromajanduslikud näitajad

5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(142)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja kulud

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/tonn)	2 932	2 714	2 705	2 597
Indeks (2011 = 100)	100	93	92	89
Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)	2 995	2 794	2 699	2 651
Indeks (2011 = 100)	100	93	90	89
Allikas: küsimustiku vastused.

(143)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja kokku 11 %.

(144)

Sellest langusest hoolimata jäi liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu kõrgemaks keskmisest müügihinnast ja tootmisharu ei suutnud katta tootmiskulu müügihinnaga, välja arvatud 2013. aastal. Paralleelse uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu ei suutnud oma müügihinda tõsta Venemaalt tuleva impordi dumpinghindade surve tõttu.

5.3.2. Tööjõukulud

(145)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	21 692	22 207	20 603	20 594
Indeks (2011 = 100)	100	102	95	95
Allikas: küsimustiku vastused.

(146)

Ajavahemikus 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 5 %. Ajavahemikus 2011 kuni 2012 tööjõukulud esmalt kasvasid 2 %, seejärel vähenesid ajavahemikus 2012 kuni 2013 ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäid stabiilseks.

5.3.3. Laovarud

(147)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lao lõppseis	1 931	1 999	2 133	2 085
Indeks (2011 = 100)	100	104	110	108
Lõppvarud protsendina toodangust	5 %	5 %	5 %	5 %
Indeks (2011 = 100)	100	100	100	100
Allikas: küsimustiku vastused.

(148)

Laovarusid ei saa pidada selles sektoris oluliseks kahjunäitajaks, kuna tootmine ja müük toimuvad põhiliselt tellimuste alusel ning tootjad püüavad hoida laovarud minimaalsed. Seetõttu on laovarude muutused esitatud ainult informatsiooniks.

(149)

Kokkuvõttes suurenes lao lõppvaru vaatlusalusel perioodil 8 %. Kui laovarud suurenesid 10 % võrra aastatel 2011 kuni 2013, siis alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni need veidi vähenesid. Lõppvarud protsendina toodangust jäid stabiilseks kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

5.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(150)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu sees sõltumatutele tarbijatele müügi kasumlikkus (protsent (%) müügikäibest)	– 2,2 %	– 2,9 %	0,2 %	– 2,1 %
Indeks (2011 = 100)	100	65	209	104
Rahavoog (eurodes)	1 505 960	2 909 820	3 365 140	1 962 349
Indeks (2011 = 100)	100	193	223	130
Investeeringud (eurodes)	3 271 904	5 404 990	4 288 862	4 816 442
Indeks (2011 = 100)	100	165	131	147
Investeeringutasuvus	– 4 %	– 5 %	0 %	– 3 %
Indeks (2011 = 100)	100	60	209	108
Allikas: küsimustiku vastused.

(151)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil jäi liidu tootmisharu kahjumisse, välja arvatud 2013. aastal, mil kasumimarginaal realiseerus veidi üle kasumiläve. Kasumlikkus vähenes ajavahemikul 2011 kuni 2012, suurenes 2013. aastal, ent siis vähenes jälle läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, mil see jõudis 2011. aastaga sarnasele tasemele. Kokkuvõttes suurenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 4 %, mis vastab 0,1-protsendipunktilisele tõusule ja mis ei võimaldanud liidu tootmisharul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit saada. Nagu tuvastati paralleelse uurimise käigus, tulenes see areng peamiselt hinnasurvest, mida avaldas dumpinguhindadega liitu sisenenud import Venemaalt, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad ja mis ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma müügihindu selliselt, et need oleksid katnud tootmiskulud.

(152)

Netorahavoog on liidu tootmisharu suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil rahavoog kõikus, tendents oli kasvu suunas. Kogu netorahavoo suurenemine vaatlusalusel perioodil oli 30 %. Siiski tuleb märkida, et absoluutväärtuses jäi rahavoog madalale tasemele võrreldes kõnealuse toote kogukäibega.

(153)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 47 %. Investeeringud suurenesid 65 % aastatel 2011 kuni 2012, vähenesid 2013. aastal ja suurenesid taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Need olid põhiliselt vajalikud investeeringud uutesse seadmetesse ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt madalale tasemele võrreldes kogukäibega.

(154)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus alates aastast 2011 negatiivne, 2013. aastal oli see erandina 0 %, kajastades nii kasumlikkuse üldist suundumust. Kokkuvõttes suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 8 %.

(155)

Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkus samasuguse toote jaoks raha hankida halvenes, mis vähendas ettevõttesiseseid vahendeid ja seega nõrgestas nende finantsolukorda. Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kapitali kaasamise võime kokkuvõttes vähenes.

6. Järeldus kahju kohta

(156)

Mitmed peamised kahjunäitajad halvenesid. Mis puudutab kasumlikkust, siis tootmisharu oli kahjumis peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, erandiks oli 2013. aasta, mil jõuti veidi üle kasumiläve; liidu tootmisharu realiseeris läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivse majandustulemuse – 2,1 %. Kokku vähenes müügihind vaatlusalusel perioodil 11 %. Ühiku tootmiskulu, mis samuti vähenes 11 %, jäi kõrgemaks kui keskmine müügihind terve vaatlusaluse perioodi jooksul, erandiks oli 2013. aasta. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 8 protsendipunkti võrra, st 55 %-lt 2011. aastal 47 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(157)

Mõned kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Tootmismaht suurenes 7 % ja tootmisvõimsus 12 %. Need kasvunäitajad siiski ei ühtinud tarbimise kasvuga, mis oli palju kõrgem, nimelt vahemikus 17–28 %. Müügimaht suurenes vahemikus 2–10 %. Siiski ei viinud kasvava tarbimisega turg turuosa suurenemiseni, vaid vastupidi, turuosa vähenemiseni kaheksa protsendipunkti. Investeeringud suurenesid 47 % võrra. Need olid seotud uute seadmetega ja jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üsna madalale tasemele. Samuti suurenesid vaatlusalusel perioodil rahavood 30 % võrra, jäädes siiski madalale tasemele. Seetõttu ei välista kõnealused positiivsed arengusuunad kahju olemasolu.

(158)

Koostööd tegev Brasiilia tootja ja Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon väitsid, et taotlejate kohta avalikult kättesaadavate finantsdokumentide analüüsi alusel olulist kahju ei esinenud. Sellele räägivad vastu uurimise tulemused, mis põhinevad liidu tootmisharu majapidamisfooliumiga seotud tegelikel kontrollitud andmetel. Tõepoolest, mõned liidu tootjad ei tootnud ainult majapidamisfooliumi ja seetõttu ei saagi avalikult kättesaadavad finantsdokumendid näidata liidu majapidamisfooliumi tootmisharu tegelikku olukorda. Seetõttu ei saa liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta teha järeldusi alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses avalikult kättesaadavate finantsdokumentide alusel, vaid uurimise käigus saadud detailsema ja kontrollitud teabe alusel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(159)

Samad huvitatud isikud väitsid, et Euroopa Alumiiniumfooliumi Assotsiatsiooni (edaspidi „EAFA”) avaldatud statistikas ja aruannetes osutatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mingit kahju. Samas leiti, et kasutatud statistika ja aruanded hõlmasid kas kogu alumiiniumfooliumi sektorit või õhemate gabariitide kategooriat, sealhulgas majapidamisfoolium, samuti fooliumi muid liike, nagu töötlemisfooliumid ja fooliumid, mida kasutatakse paindlikuks pakendamiseks. Selle põhjal ei saa vaatlusaluse tootega seoses teha ühtegi mõtestatud järeldust ning seega lükati väide tagasi.

(160)

Üks Hiina RV tootja väitis, et põhjenduses 156 kirjeldatud ühiku tootmiskulu arengut ei olnud võimalik vastavusse viia Londoni metallibörsil noteeritud alumiiniumi hinna muutustega. Käesoleva väite vastusena tuleb märkida, et liidu tootjate makstud hind alumiiniumitehastele või kauplejatele koosneb Londoni metallibörsi hinna summast ja lisatasust, mida nimetatakse metalli hinnalisandiks. Seepärast tuleb üksnes Londoni metallibörsi hinnal põhinevat liidu tootja hinnangut ühiku tootmiskulu kohta pidada ebapiisavaks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Sama huvitatud isik väitis, et ühiku tootmiskulu arengut oleks endiselt võimatu vastavusse viia alumiiniumi hinna liikumisega isegi juhul, kui võetaks arvesse metalli hinnalisandit. See väide aga ei olnud põhjendatud. Lisaks selgus uurimise käigus, et Londoni metallibörsi hind langes vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 20 % samal ajal, kui metalli hinnalisand vaatlusalusel perioodil rohkem kui kahekordistus. Võttes arvesse nii Londoni metallibörsi hinda kui ka metalli hinnalisandit, vähenes liidu tootjate makstav hind alumiiniumi suhtes vaatlusalusel perioodil umbes 11 %. See vähenemine on kooskõlas ja tegelikult isegi identne tootmisühiku kulu vähenemisega, millest teatati samal perioodil põhjenduses 156. Seepärast lükati väide tagasi.

(162)

Üks Hiina RV tootja osutas põhjendusele 156 ja väitis, et kahju võimalikud põhjused on madalama hinnaga import, väidetavalt suuremad tootmiskulud, huvipuudus majapidamisfooliumi vastu, sest muude fooliumi liikide hinnad liidus on kõrgemad, ning huvipuudus liidu turul, sest majapidamisfooliumi hinnad on eksporditurgudel kõrgemad. Seoses suuremate tootmiskuludega mainis Hiina RV tootja kõrget metalli hinnalisandit ja asjaolu, et liidu tootmisharu kasutas kahe tootmismeetodi kombinatsiooni, kuumvaltsimist ja pidevvalu samal ajal, kui keskendumine üksnes pidevvalu kasutamisele oleks palju kulutõhusam.

(163)

Vastusena käesolevatele väidetele tuleb meenutada, et põhjenduste 156 ja 157 alusel saab järeldada, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Seoses väidetega tootmiskulude kohta märgitakse esmalt, et metalli hinnalisandi rolli kui võimaliku kahjuteguri suhtes näitas paralleelne uurimine, et nii liidu tootmisharu kui ka Venemaa eksportiv tootja kandsid majapidamisfooliumi tootmiseks tooraine ostmisel võrreldavaid kulusid, kuna tooraine hinnad nii Venemaal kui ka liidu turul on otseselt seotud Londoni metallibörsi hindadega. Seepärast saab järeldada, et metalli hinnalisandi määr ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kahjutegurina. Seoses tootmismeetodite võimaliku rolliga näitas uurimine, et pidevvalu kasutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi kahe kolmandiku majapidamisfooliumi tootmiseks liidu tootmisharus. Erinevusi kulutõhususes leevendaks seega pidevvalu kui tootmismeetodi suurema osakaaluga kasutamine liidus. Samuti selgitati põhjenduses 185, et miski ei viita asjaolule, et liidu tootmisharu on majapidamisfooliumi vastu huvi kaotanud. Uurimine ei ole näidanud ka seda, et liidu tootjad on liidu turu hüljanud ja hakanud eelistama majapidamisfooliumi eksporditurge. Uurimine näitas tõepoolest, et liidu tootjad eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üksnes 1 182 tonni majapidamisfooliumit kolmandatesse riikidesse, mis on alla 3 % liidu tootjate omamaisest müügist sama perioodi jooksul. Seepärast lükati need väited tagasi.

(164)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

F. KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(165)

Kuna leiti, et Brasiilia impordi suhtes esineva dumpingu kordumine on ebatõenäoline, käsitleti kahju kordumise või jätkumise tõenäosuse analüüsis üksnes Hiina RVst pärit importi.

(166)

Selleks et hinnata kahju kordumise või jätkumise tõenäosust juhul, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmetel lastakse aeguda, analüüsiti Hiina RV impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(167)

Nagu on osutatud põhjendustes 124–164, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul imporditi Hiina RVst pärit toodangut liidu turule üksnes piiratud koguses samal ajal, kui Venemaa impordimaht ja turuosa sama perioodi käigus suurenes. Paralleelse uurimise käigus järeldati, et Venemaalt imporditi dumpinguhinnaga ning see põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju samal ajal, kui Hiina RVst pärit import, arvestades selle väikest mahtu ja madalaid hindu, põhjustas üksnes osaliselt kahju liidu tootmisharule, samas muutmata põhjuslikku seost Venemaalt pärit impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu kandis. Samal ajal, nagu on esitatud põhjendustes 80–100, näitas uurimine, et Hiina RVst imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ning esines tõenäosus, et dumpinguhinnaga müük jätkub ka siis, kui meetmetel lastakse aeguda.

2. Liidu turu vaba tootmisvõimsus, kaubavood ja atraktiivsus ning Hiina RV hinnapoliitika

(168)

Hiina RV märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida Hiina RV sisenõudlus ega muud turud peale liidu turu ei suuda täies ulatuses katta, dumpingu jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koos märkimisväärsete dumpingumarginaalidega ning Hiina RV tootjate dumpinguhindadega eksport kolmandate riikide turgudele, mida on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 82–100, osutavad selgelt asjaolule, et on olemas väga suur tõenäosus, et Hiina RV dumpinguhindadega impordi maht suureneb olulisel määral juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(169)

Kui kehtivad meetmed tunnistatakse kehtetuks, on väga tõenäoline, et Hiina RV impordi hinnad löövad liidu turul liidu tootmisharu müügihinnad alla. Uurimine on tõepoolest näidanud, et dumpinguvastase tollimaksu puudumise korral lööks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavalise impordikorra alusel Hiina RV import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 12,2 % võrra (10).

(170)

Nagu mainitud põhjendustes 92–94, on liidu turg Hiina RV impordi jaoks atraktiivne, sest liidu turu hinnad on üldjoontes kooskõlas muude eksporditurgude hindadega. Lisaks sellele kehtestas Türgi 2014. aasta juulis Hiina RV suhtes dumpinguvastased meetmed, mis hõlmavad alumiiniumfooliumide liike, sealhulgas vaatlusalune toode. Seepärast on tõenäoline, et osa eelnevalt Türgisse eksporditud toodangust suunatakse ümber liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmed tunnistatakse kehtetuks. Seepärast saab järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise, lüües alla liidu tootmisharu hinnad ja seega põhjustades täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(171)

Koostööd tegev Brasiilia tootja ja Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon väitsid, et EAFA avaldatud statistika põhjal võib leida, et liidu alumiiniumfooliumi tootjad suurendasid oma eksporti kolmandate riikide turgudele, mis võiks viidata asjaolule, et käesolevad kolmandate riikide turud on atraktiivsemad kui liidu turg. Selle väitega seoses leiti, et käesolevate isikute kasutatud statistika hõlmas kas kogu alumiiniumfooliumi sektorit või õhemate gabariitide kategooriat, sealhulgas majapidamisfoolium, samuti fooliumi muid liike, nagu töötlemisfooliumid ja fooliumid, mida kasutatakse paindlikuks pakendamiseks. Selle põhjal ei saa üksnes asjaomase tootega seoses teha ühtegi mõtestatud järeldust. Lisaks sellele tuvastati uurimise käigus, et liidu tootmisharu kolmandate riikide turgudele eksporditud vaatlusaluse toote maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ainult 1 182 tonni, mis moodustab vähem kui 3 % nende omamaisest müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Seepärast lükati sellega seotud väited tagasi.

3. Järeldus

(172)

Arvestades uurimise tulemusi, on jõutud järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine Hiina RV suhtes tooks tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise, lüües alla liidu tootmisharu hinnad ja põhjustades seega täiendavat kahju liidu tootmisharule.

G. LIIDU HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(173)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, kauplejate, importijate ja kasutajate huve.

2. Liidu tootmisharu huvid

(174)

Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Nagu on mainitud põhjenduses 167, tuleneb oluline kahju peamiselt Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordist; Hiina RV tekitas üksnes osaliselt liidu tootmisharule kahju. Samuti tehti kindlaks, et kahju võib tõenäoliselt jätkuda, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmetel lubatakse aeguda.

(175)

Kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmed kaotatakse, on tõenäoline, et Hiina RV jätkab liidu turule dumpinguhinnaga importi olulises mahus, mis lööb omakorda liidu tootmisharu müügihinnad oluliselt alla ning avaldab suuremat hinnasurvet võrreldes Venemaa dumpinguhinnaga impordist tulenenud survega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu oleks sunnitud langetama oma hindu ja seega suurendama oma kahjumit.

3. Kasutajate huvid

(176)

Liidus asuvad kasutajad on ümberkerijad, kelle tegevus seisneb pakkematerjalidega (alumiiniumfoolium, ent samuti paber ja plast) kauplemises pärast seda, kui nad on majapidamisfooliumi väikestesse rullidesse („tarberullidesse”) ümber kerinud ning pakendanud selle ümber tööstuse ja jaemüügi jaoks. Ühendust võtsid kuus äriühingut, kellele saadeti küsimustikud. Kolm äriühingut tegi menetluses koostööd, saates küsimustikule vastused. Kahte koostööd tegevat äriühingut kontrolliti kohapeal.

(177)

Uurimine näitas, et majapidamisfoolium on ümberkerijate peamine tooraine ja moodustab 80 % nende tootmiskuludest.

(178)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei importinud ükski kolmest koostööd tegevast kasutajast tooteid Hiina RVst. Nende peamised tarneallikad olid liidu tootmisharu, Venemaa ja Türgi.

(179)

Kuna ümberkerijad on mitmesuguste pakkematerjalide tarnijad, siis kolme koostööd tegeva äriühingu puhul moodustas majapidamisfooliumiga seotud tegevus alates vähem kui ühest kuuendikust kuni maksimaalselt ühe kolmandikuni kogu nende tegevusest.

(180)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatasid kõik koostööd tegevad kasutajad, et nad teenivad kokkuvõttes kasumit. Seoses vaatlusalust toodet hõlmava tegevusega leiti, et kaks koostööd teinud kasutajat osutusid kasumlikuks, samal ajal kui kolmanda kohta ei olnud järeldusi võimalik teha müügi ning üld- ja halduskulude jaotusega seotud selguse puudumise tõttu.

(181)

Arvestades eespool esitatud järeldusi, leitakse, et Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kasutajate olukorrale.

4. Importijate/kauplejate huvid

(182)

Mitte ükski läbivaatamisega seotud uurimisperioodil majapidamisfooliumi kauplemisega ning Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi importimise ja edasimüügiga tegelev äriühing ei võtnud pärast algatamisteate avaldamist ühendust. Samuti näitas uurimine, et liidu tootmisharu ja eksportivad tootjad müüsid majapidamisfooliumi otse kasutajatele. Selle põhjal ei viita miski sellele, et meetmete rakendamine võiks mõjuda halvasti importijate/kauplejate olukorrale.

5. Tarneallikad

(183)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharul ei ole piisavalt tootmisvõimsust, et katta kogu liidu nõudlus. Seepärast väitsid käesolevad isikud, et kui meetmed säilitatakse Brasiilia ja Hiina RV suhtes ning samal ajal kehtestatakse Venemaa suhtes lõplikud meetmed, seisaks liit silmitsi tarnepuudujäägiga, mis tõstaks majapidamisfooliumi hinda. Selle tulemusena tuleks ka ümberkerijatel tõsta tarbijate kahjuks tavarullide hinda.

(184)

Vastusena käesolevale väitele saab öelda, et uurimine näitas, et liidu tootmisharul on liigset tootmisvõimsust ja tal on võimalik suurendada majapidamisfooliumi tootmist ja müüki liidus. Enamgi veel, alternatiivseteks tarneallikateks on Türgi, Armeenia ja Lõuna-Aafrika. Kokkuvõttes tuleks samuti meelde tuletada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kehtestada võrdsed võimalused liidu turul ning mitte keelata Hiina RV ja Venemaa impordi sisenemist liidu turule, kui see on õiglase hinnatasemega.

6. Muud väited

(185)

Huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu oli kaotanud huvi majapidamisfooliumi vastu ning seepärast ei ole muud võimalust kui kasutada imporditud majapidamisfooliumit. Samas näitas uurimine, et kõige suurem valimisse kaasatud tootja tootis ainult majapidamisfooliumi. Teiste valimisse kaasatud liidu tootjate puhul leiti, et nad kasutavad oma tootmisüksust alumiiniumfooliumi ja edasiseks töötlemiseks mõeldud fooliumi (edaspidi „töötlemisfoolium”) segu tootmiseks, mis on majapidamisfooliumist erineva kasutusotstarbega erinev toode. Käesolevatel teistel liidu tootjatel oli vaatlusalusel perioodil majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmise ja müügi vaheline suurussuhe suhteliselt püsiv. Seega uurimine ei kinnitanud väidet, et liidu tootmisharu on majapidamisfooliumi vastu huvi kaotamas ning väide lükati tagasi.

7. Järeldus liidu huvide kohta

(186)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(187)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed Hiina RV suhtes ja tunnistada kehtetuks olemasolevad meetmed Brasiilia suhtes. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud.

(188)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit teatavate alumiiniumfooliumi liikide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Samas tuleks kehtetuks tunnistada Brasiilia impordi suhtes kohaldatavad meetmed.

(189)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(190)

Määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi suhtes, mis on paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodi 7607111910) alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimakse tasumata, on järgmine.

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Hiina RV	Alcoa (Shanghai) Aluminium Products Co., Ltd ja Alcoa (Bohai) Aluminium Industries Co., Ltd	6,4 %	A944
	Shandong Loften Aluminium Foil Co., Ltd	20,3 %	A945
	Zhenjiang Dingsheng Aluminium Co., Ltd	24,2 %	A946
	Kõik muud äriühingud	30,0 %	A999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

4. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava alumiiniumfooliumi [kogus] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.” Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

5. Käesolevaga lõpetatakse artikli 1 lõikes 1 nimetatud Brasiiliast pärit toote importi käsitlev dumpinguvastane menetlus.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009, 24. september 2009, millega kehtestatakse Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1).

(3) Komisjoni otsus 2009/736/EÜ, 5. oktoober 2009, millega kiidetakse heaks kohustus seoses dumpinguvastase menetlusega muu hulgas Brasiiliast pärineva teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 262, 6.10.2009, lk 50).

(4) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 49, 21.2.2014, lk 7).

(5) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 350, 4.10.2014, lk 22).

(6) Teade Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 350, 4.10.2014, lk 11).

(7) Algatamisteade teatava Venemaalt pärit alumiiniumfooliumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 354, 8.10.2014, lk 14).

(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1081, 3. juuli 2015, millega kehtestatakse Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 175, 4.7.2015, lk 14).

(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2385, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 91).

(10) Hindade allalöömise 12,2 % määra kindlakstegemiseks võeti arvesse asjaolu, et tollimaksumäär moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese kolme kuu jooksul 4 % ning tõusis hiljem 7,5 %-ni. Praegu kohaldatava 7,5 % tollimaksu kohaldamine kogu perioodi suhtes ei avaldaks olulist mõju, sest see vähendaks hindade allalöömise määra ainult 0,5 % võrra.

(11) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/91

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2385,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus”) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Ajutised meetmed

(1)	Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas 4. juulil 2015. aastal rakendusmäärusega (EL) 2015/1081 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati 8. oktoobril 2014. aastal kaebuse alusel, mille esitasid 25. augustil 2014. aastal äriühingud AFM Aluminiumfolie Merseburg GmbH, Alcomet AD, Eurofoil Luxembourg SA, Hydro Aluminium Rolled Products GmbH ja Impol d.o.o. (edaspidi „kaebuse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % alumiiniumfooliumi kogutoodangust ELis. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote dumpinguhindadega müümise kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

2. Järgnenud menetlus

(3)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(4)

Üks eksportija, nimelt kontsern Rusal, ja viis kasutajat nõudsid ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportija kuulati ära Venemaa esindaja juuresolekul 14. oktoobril 2015. aastal. Peamised arutatud teemad hõlmasid alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist ekspordihinna arvutamiseks ning Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit töötlemisfooliumi impordi mõju liidu tootmisharule. Kasutajad kuulati ära 23. oktoobril 2015. aastal pärast tähtaja möödumist, mis anti märkuste esitamiseks seoses lõplike järelduste avalikustamisega. Peamised arutatud teemad hõlmasid väidetavat kõrvalehoidmist HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu kantud kahjule, Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju kasutajatele ning minimaalse impordihinna kasutamise võimalust meetmena.

(5)	Peale selle nõudsid viis ümberkerijat 27. oktoobril 2015. aastal vastaspoolte ärakuulamist kaebuse esitajate osalusel. Kuid kaebuse esitajad ei ole näidanud üles huvi sellisel ärakuulamisel osalemise vastu.

(6)	Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(7)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele on antud aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(8)	Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

3. Väljavõtteline uuring

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist müüs üks valimisse kaasatud liidu tootja kogu oma äritegevuse, sealhulgas seadmed, kasutusload, töötajatega seotud kohustused ja olemasolevad lepingud uuele äriühingule. Kuna see muutus leidis aset pärast uurimisperioodi lõppu, ei oma see tähtsust alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohase kahju hindamise seisukohast.

(10)	Märkuste puudumisel valimi moodustamise meetodi kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 7–13 esitatud esialgsed järeldused.

4. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(11)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused, et kuna uurimisperiood hõlmas ka andmeid 2013. aasta viimase kvartali kohta, ei olnud suundumuste kindlaksmääramine kahjuanalüüsis kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud objektiivsuse kriteeriumiga.

(13)

Uurimisperiood määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1. Lisaks tugines komisjon kõigi tootmisharu olukorda mõjutavate asjaomaste majandustegurite ja -näitajate arengu uurimisel piisavalt pikale vaatlusperioodile, st uurimisperioodile ja sellele eelnenud kolmele täielikule majandusaastale. Asjaolu, et uurimisperiood ja üks vaatlusaluse perioodiga hõlmatud aastatest mõnevõrra kattuvad, ei mõjuta kahju objektiivset kindlaksmääramist komisjoni poolt. Seetõttu lükati see väide tagasi.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(14)

Nagu on öeldud esialgse määruse põhjenduses 20, on vaatlusalune toode alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides (edaspidi „suured rullid”), mis on pärit Venemaalt ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 7607 11 19 alla (TARICi kood 7607111910) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Vaatlusaluse toote üldtuntud nimetus on majapidamisfoolium.

(15)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mitmed huvitatud isikud, et Venemaa import ei konkureeri liidu tootmisharu valmistatud majapidamisfooliumiga, kuid samas jätsid nad oma väite selgitamata või põhjendamata. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(16)	Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–28 esitatud järeldused.

C. DUMPINGU KINDLAKSMÄÄRAMINE

(17)	Dumpingu arvutamise üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjendustes 29–52.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas kontsern Rusal ekspordihinda tehtud kohandused, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 40–42. Kontsern Rusal väitis, et müügi-, üld- ja halduskulude ning seotud kaupleja kasumi mahaarvamine on lubatud ainult juhul, kui kaup tarnitakse DDP-tingimusel (Delivery Duty Paid), ning mitte siis, kui kaup tarnitakse DAP-tingimusel (Delivery At Place) ja CIF-tingimusel (Cost, Insurance and Freight).

(19)

Vastuseks sellele väitele märgitakse, et komisjon otsustas ekspordihinna arvutamisel lähtuda tootjate ja nendega seotud isikute vahelise olemasoleva seose tõttu alusmääruse artikli 2 lõikest 9. Uurimise käigus ilmes, et see seos kehtib igat liiki tehingute puhul olenemata nende kaubandustingimustest. Peale selle ei esitanud kontsern Rusal mingeid tõendeid selle kohta, miks ei ole kasutatud kasumimarginaal mõistlik. Seepärast leitakse, et sellekohased väited ei ole põhjendatud ning need tuleb tagasi lükata. Müügi-, üld- ja halduskuludega seoses peab isik, kes väidab, et kohandused on ülemäärased, esitama konkreetsed tõendid ja arvutused oma väite tõendamiseks ning eelkõige välja pakkuma alternatiivse kohandamismäära, mida tema arvates tuleks kasutada. Kuid kontsern Rusal ei esitanud pärast esialgsete järelduste avalikustamist oma pöördumistes mingeid selliseid andmeid.

(20)	Eespool toodut silmas pidades lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(21)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kontsern Rusal veel kord, et ta ei nõustu kohandustega, mis tehti artikli 2 lõike 9 alusel seoses DAP- ja CIF-tingimustel tehtud tehingute müügi-, üld- ja halduskuludega ning kasumiga. Kontsern Rusal ei vaidlusta artikli 2 lõike 9 kohaldamist, võttes arvesse seotud kaupleja osalemist igat liiki tehingute (st DDP-, DAP- ja CIF-tingimustel tehtud tehingute) puhul. Kuid CIF- ja DAP-tingimustel tehtud tehingutega seoses vaidlustab kontsern Rusal artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohaste, eelkõige müügi-, üld- ja halduskuludega seotud kohandused. Kontserni arvates tarnitakse CIF- ja DAP-tingimustel toimuva tehingu puhul kaup ostjale enne importi ning seetõttu ei saa neid kohandusi kohaldada. Oma pöördumises loetles kontsern Rusal mitmeid juhtumeid, kus komisjon väidetavalt ei teinud kohandusi artikli 2 lõike 9 alusel. Lisaks väidab kontsern Rusal, et kui komisjon peaks siiski jääma seisukohale, et artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks on tarvis automaatselt ja mõistlikul määral kohandada müügi-, üld- ja halduskulusid, peaksid komisjoni talitused tunnistama, et kaupleja oli eksportiva tootja integreeritud üksus CIF- ja DAP-tingimustel toimunud tehingutes, ning sellest tulenevalt kohaldama nende tehingute suhtes alusmääruse artikli 2 lõiget 8.

(22)

Vastusena sellele väitele kinnitab komisjon, et kontserni Rusal puhul tuleks igat liiki tehingutega seoses kohaldada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohast mõistlikku marginaali. Kuigi kauba tarnimine CIF-tingimusel tehingute puhul toimub enne kaupade vabasse ringlusse laskmist ning isegi kui vastutus tollivormistuse eest lasub ostjal (vastupidiselt DDP-tingimusel tehingutele), ei muuda see siiski asjaolu, et müüki teostab seotud kaupleja, kes kannab müügi-, üld- ja halduskulusid ning kes tavaliselt üritab osutatud teenuste eest teenida kasumit. Võttes arvesse asjaolu, et kaupleja on seotud eksportiva tootjaga, tuleneb alusmääruse artikli 2 lõikest 9, et sellist kauplejat käsitlevad andmed ei ole iseenesest usaldusväärsed ning et tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi peaks uurimisasutus kindlaks tegema põhjendatud alustel. Lisaks ei välistata alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kohanduste tegemist seoses enne importimist kantud kuludega, kui neid kulusid kannab tavaliselt importija. Sellepärast ei ole põhjendatud CIF-tingimusel toimunud müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi täielik vabastamine kohanduste tegemisest. Asjaolu, et seotud äriühing täidab ainult teatavaid ülesandeid, ei takista komisjoni tegemast kohandusi alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, vaid võib kaasa tuua selle, et hinnast, millega vaatlusalune toode sõltumatule ostjale esmakordselt edasi müüakse, arvatakse maha väiksem müügi-, üld- ja halduskulude summa. Igal juhul lasub tõendamiskohustus huvitatud isikul, kes kavatseb vaidlustada alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste määra. Seega kui see huvitatud isik peab kohandusi ülemäärasteks, peab ta esitama nende väidete põhjendamiseks konkreetsed tõendid ja arvutused. DAP-tingimusel tehingutega seoses tuleb märkida, et tarnekohad asuvad ilmselgelt ELi tolliterritooriumil ning seega on erinevus kaupleja osalemise määras võrreldes kaupleja osalemise määraga DDP-tingimusel toimunud müügi puhul veelgi väiksem. Varasemate kontserni Rusal nimetatud juhtumitega seoses on oluline märkida esiteks seda, et komisjoni seisukoht on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga. Teiseks on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus kaubanduse kaitseks võetavate meetmete vallas ning selle kaalutlusõiguse kasutamisel ei ole komisjon seotud oma varasemate hinnangutega. Igal juhul on kontserni Rusal osutatud iga juhtumiga seotud faktiline olukord erinev. Seoses alternatiivse väitega kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 8 osutab komisjon käesolevas põhjenduses ja põhjenduses 19 esitatud kaalutlustele ning kordab veel kord, et pelgalt eksportija ja seotud äriühingu vahelise seose olemasolust piisab selleks, et komisjon võiks käsitada tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, sest seose olemasolu eksportija ja seotud ettevõtja vahel on üks paljudest põhjustest, mille pärast tegelikke ekspordihindu võib sellisena käsitada.

(23)

Müügi-, üld- ja halduskulude kohandamise määraga seoses kutsus komisjon – pärast seda, kui saadi märkused esialgsete järelduste avalikustamise kohta – kontserni Rusal kindlaks määrama seda müügi-, üld- ja halduskulude osa, mille suhtes nende arvates ei peaks CIF- ja DAP-tingimustel tehingutega seoses kohandusi tegema või ei oleks kohanduste tegemine mõistlik, ning esitama selle kohta tõendid vastavalt kohtupraktikas nõutule. Kuid mingeid tõendeid selles küsimuses ei esitatud, sest kontsern Rusal seadis mis tahes andmete esitamise eeltingimuseks selle, et komisjon tunnistaks kontserni tõlgendust alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohta. Kuna kontsern Rusal ei esitanud selles küsimuses mingeid tõendeid, lükatakse see väide tagasi.

(24)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 29–52 esitatud esialgsed järeldused ning lõplikud dumpingumarginaalid – väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist – jäävad kehtima.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Kontsern Rusal	34,0 %
Kõik teised äriühingud	34,0 %

D. KAHJU

1. Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(25)	Põhjenduses 9 nimetatud muutus ei mõjutanud liidu tootmisharu määratlust.

(26)	Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53 ja 55 sätestatud järeldused.

2. Liidu tarbimine

(27)	Kuna liidu tarbimise kohta ei esitatud mingeid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 56–60 sätestatud järeldused.

3. Asjaomasest riigist pärit import

(28)	Kuna impordi kohta vaatlusalusest riigist mingeid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 61–70 esitatud järeldused.

4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsi võib mõjutada majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi turgude omavaheline seotus. Huvitatud isik väitis, et nende turgude omavaheline seotus tuleneb kolmest peamisest eeldusest: i) kõik valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid toota samade tootmisrajatiste ja seadmete abil nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi; ii) majapidamisfooliumi tootmiselt töötlemisfooliumi tootmisele (ja vastupidi) üleminek on suhteliselt lihtne; ning iii) mõlema toote nõudluse hinnaelastsus on kõrge. Lisaks väitis huvitatud isik, et liidu tootjad ei suutnud eristada majandustegureid, mis on seotud ühe konkreetse tootega neist kahest, ning et sellepärast oleks pidanud komisjon kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8 ning lähtuma oma kahjuhindamise käigus laiemast baasist.

(30)

Tuleb märkida, et töötlemisfoolium on siiski majapidamisfooliumist erinev toode ning selle kasutusvaldkonnad on teistsugused. Nagu ajutise määruse põhjenduses 131 selgitatud, tootis liidu suurim valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja ainult majapidamisfooliumi. Nagu selles põhjenduses ka öeldi, näitas uurimine, et need liidu tootjad, kes tootsid nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi, ei saanud lihtsalt ühe toote tootmiselt teisele üle minna, kuna maksimaalse tõhususe saavutamiseks oli vajalik toota mõlemat toodet teatud kogustes. Lisaks on uurimine näidanud, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli kaht liiki fooliumi tootmise vaheline suurussuhe stabiilne. Lisaks suutsid nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi tootvad liidu tootjad eristada majapidamisfooliumi tootmise ja müügiga seotud majandus- ja finantsandmeid töötlemisfooliumi tootmise ja müügiga seotud majandus- ja finantsandmetest. Sellepärast on ajutise määruse põhjendustes 71–108 esitatud kahjuanalüüsis viidatud vaid majapidamisfooliumi tootmisele ja müügile liidus ning väide, et komisjon oleks pidanud kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8, lükati seetõttu tagasi.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud see huvitatud isik komisjoni järeldustega, mille kohaselt alusmääruse artikli 3 lõike 8 kohaldamine ei olnud selle juhtumi puhul asjakohane. Huvitatud isik kordas oma argumente, mida on kirjeldatud põhjendustes 29 ja 30, esitamata samas mingeid uusi andmeid. Lisaks väitis huvitatud isik, et komisjon ei saanud väita, et enamik liidu tootjaid suutis eristada majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmisega seotud majandus- ja finantsandmeid, kuid oma väidet ta siiski ei põhjendanud. Sellepärast kinnitab komisjon, et ta ei pidanud antud juhtumi puhul kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8, sest valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete alusel oli võimalik eristada samasuguse toote tootmist. Kuna asjaomase huvitatud isiku esitatud seisukohad on pelgalt väited, mis on faktiliselt väärad, lükatakse need tagasi.

(32)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palusid Venemaa ametiasutused komisjonil esitada valimisse kaasatud liidu tootjate vastuste mittekonfidentsiaalsed versioonid ja kõik muud tõendid, millest ilmneks olulise kahju olemasolu. Lisaks palusid nad juurdepääsu metoodikale, mida komisjon kasutas liidu tootjatele tekkinud olulise kahju hindamiseks.

(33)

Komisjon meenutab, et Venemaa ametiasutusi teavitati koos teiste huvitatud isikutega 25. augustil 2015. aastal (pärast seda, kui nad olid esitanud oma pöördumised seoses esialgsete järelduste avalikustamisega) täpsest menetlusest, mida tuleb järgida selleks, et saada juurdepääs uurimistoimiku mittekonfidentsiaalsele versioonile. Nende vastuste mittekonfidentsiaalne versioon oli piisavalt detailne, et oleks võimalik mõistlikul määral mõista konfidentsiaalselt esitatud teabe sisu. Muud tõendid, mis kinnitavad liidu tootmisharu kantud olulise kahju olemasolu, esitati ajutise määruse põhjendustes 71–108.

5. Järeldus kahju kohta

(34)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaks huvitatud isikut, et mitte kõik kahjunäitajad ei anna tunnistust negatiivsest suundumusest ning mõne kahjunäitaja puhul täheldatud positiivne suundumus annab alust arvata, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu müügimahu ebapiisav kasv ei viita olulisele kahjule, sest see tulenes ebapiisavast tootmisvõimsusest, kui liidu nõudlus suurenes.

(35)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 alusel lähtutakse olulise kahju kindlakstegemisel kõigi asjakohaste kahjunäitajate üldisest hindamisest. Järelduste tegemine vaid teatavate valitud kahjunäitajate põhjal moonutaks käesoleva juhtumi puhul analüüsi. Seega saab väita – nagu on järeldatud ajutise määruse põhjenduses 106 –, et kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus, tootmine ja müük suurenesid vaatlusalusel perioodil, oli see kasv väiksem tarbimise kasvust. Olenemata liidu tootmisharu raskest finantsolukorrast tegid liidu tootjad jõupingutusi investeerimiseks, et suurendada suutlikkust saada kasu liidu tarbimise kasvust. Kuid kuna nad ei suutnud tõsta hindu kulusid katvale tasemele, oli nende suutlikkus investeerida tootmisvõimsuse kasvu piiratud. Tootjad suutsid teataval määral rahastada majapidamisfooliumi tootmise ja müügiga kaasnenud kahju muude toodete müügist saadud kasumi arvelt. Pikas perspektiivis ei ole aga selline strateegia – toota kahjumit teenivat toodet – liidu tootmisharu jaoks jätkusuutlik. Sellepärast lükati tagasi väide, et mitte kõigi kahjunäitajate puhul ei ilmnenud negatiivne suundumus ja et sellepärast puudus mis tahes oluline kahju.

(36)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Venemaa ametiasutused oma väidet, mille nad olid esitanud enne ajutiste järelduste avalikustamist, mille kohaselt kaebuse esitajate avalikult kättesaadavate finantsdokumentide põhjal ei esinenud mingit olulist kahju.

(37)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 107, ei tootnud mõned liidu tootjad ainult majapidamisfooliumi ning sellepärast ei saa avalikult kättesaadavatest finantsdokumentidest ilmneda liidu tootmisharu tegelik olukord seoses majapidamisfooliumi tootmisega. Lisaks põhinevad uurimise järeldused liidu tootmisharu tegelikel kontrollitud andmetel, mis käsitlevad majapidamisfooliumi tootmist. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(38)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väidet, et enamik asjakohaseid tegureid ja näitajaid, mis mõjutavad majapidamisfooliumi tootva liidu tootmisharu olukorda, paranesid vaatlusalusel perioodil. Huvitatud isik väitis lisaks, et liidu tootmisharu käsitlev komisjoni analüüs põhineb vaid mõnel näitajal.

(39)

Liidu tootmisharu käsitlev komisjoni analüüs põhineb siiski ajutise määruse D osas esitatud kõigil teguritel. Asjaolu, et mõned kahjunäitajad – näiteks tootmine, tootmisvõimsus ja müügimaht – paranesid vaatlusalusel perioodil, ei sea kahtluse alla üldist järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Näitajaid ei saa vaadelda üksteisest eraldi – arvesse tuleb võtta ka näitajate omavahelisi seoseid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 106 selgitatud, kasvas vaatlusalusel perioodil tootmismaht 7 % ja tootmisvõimsus 12 %. Need kasvunäitajad jäid siiski maha tarbimise kasvust, mis oli vaatlusalusel perioodil palju kõrgem, nimelt vahemikus [17–28 %]. Selle tulemusel ja olenemata asjaolust, et liidu tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil [2–10 %] turul, kus tarbimise kasv oli veelgi suurem, ei kaasnenud müügimahu kasvuga turuosa kasv, vaid vastupidi – turuosa vähenes 8 protsendipunkti. See näitab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu suurenenud tarbimisest. Lisaks tuleb märkida, et kuigi investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 47 %, ei piisanud sellest siiski, et pidada sammu tarbimise kasvuga. Peale selle rahavoog kasvas, kuid jäi absoluutarvudes ikkagi madalale tasemele. Seega kui analüüsida mõne näitaja puhul täheldatud positiivset suundumust teiste teguritega koos, leiab kinnitust hoopis liidu tootmisharu kahjustava olukorra olemasolu. Sellepärast lükati põhjenduses 38 esitatud väited tagasi.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid minimaalse impordihinna näol meetmete kehtestamist nõudnud viis ümberkerijat, et ainult majapidamisfooliumi tootva liidu tootja müügihind tõusis pärast uurimisperioodi, samas kui alumiiniumi hinnalisand vähenes. Need isikud väitsid lisaks, et nende elementidega kaasnes selle liidu tootja jaoks suurem kasum.

(41)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti eespool kirjeldatud kahju käsitlevate järeldusteni vaatlusaluse perioodiga seotud kontrollitud andmete alusel, võtmata samas arvesse uurimisperioodile järgnenud perioodide andmeid, ning kõigi valimisse kaasatud äriühingute jaoks tüüpiliste andmete alusel, mitte arvestades vaid ühte liidu tootjat eraldi. Sellepärast lükati põhjenduses 40 esitatud väide tagasi.

(42)

Eespool kirjeldatu põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 71–108 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mis peegeldus peamiselt negatiivses kasumlikkuses peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

E. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(43)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väiteid, mis esitati enne ajutiste tollimaksude kehtestamist, nimelt et liidu tootmisharu kantud kahju ei tulenenud Venemaa impordist, vaid sellistest teguritest nagu liidu tootmisharu suutmatus suurendada oma tootmisvõimsust vastavalt nõudluse kasvule, import sellistest kolmandatest riikidest nagu Türgi ja HRV ning liidu tootmisharu ette võetud majapidamisfooliumi tootmist kahjustav töötlemisfooliumi tootmise suurendamine.

(44)	Muude tegurite väidetavat mõju liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule on käsitletud põhjendustes 49–97.

(45)	Lisaks väitis üks pool, et liidu tootmisharu kasumlikkus kasvas 2013. aastal, kui Venemaa impordi maht oli absoluutarvudes kõige suurem, ning see väidetavalt näitab, et Venemaa import ei mõjutanud liidu tootmisharu tulusust ega põhjustanud seega liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(46)

Nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 99, siis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu kasumlikkus kõikus veidi – 2,9 % ja 0,2 % vahel. 2013. aastal ületas liidu tootmisharu kasumlikkus vaevalt tasuvuspunkti, st jõudis 0,2 %ni. Kuigi Venemaa impordi maht oli tol aastal kõige suurem, jäi tema turuosa samaks, st turuosa oli 34 %. Sellepärast ei mõjutanud see väike ajutine liidu tootmisharu kasumlikkuse paranemine järeldust, et liidu tootmisharu üldine kasumlikkus oli negatiivne (välja arvatud 2013. aastal) ja jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul alla kasumimarginaali sihtväärtuse, milleks oli 5 %. Samuti ei mõjutanud see asjaolu ajutise määruse põhjenduses 116 tehtud järeldust, et liidu tootmisharu olukorra halvenemise ning püsivat ja olulist turuosa hoidva dumpinguhindadega Venemaa impordi vahel oli põhjuslik seos. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(47)

Eespool toodut silmas pidades tehti kindlaks põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja olulise kahju vahel, tuginedes Venemaalt tuleva impordi märkimisväärsele mahule (ühele tootjale kuulus 34 % turuosa) ja selle impordi tekitatud suurele hinnasurvele liidu turul (turuhinnast umbes 12 % madalama hinnaga müük).

(48)	Muude märkuste puudumisel dumpinguhinnaga impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 110–116 esitatud järeldused.

2. Muude tegurite mõju

2.1. Muudest riikidest pärit impordi mõju

(49)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkas komisjon, et ajutise määruse tabelis 11 sisaldasid koguimporti käsitlevad andmed ekslikult ka importi Venemaalt. Allpool esitatud tabeliga asendatakse ajutise määruse tabel 11.

Tabel 1

Import muudest kolmandatest riikidest

Riik		2011	2012	2013	Uurimisperiood
HRV	Maht (tonnides)	[2 843 – 3 205]	[967 – 1 378]	[1 137 – 1 603]	[1 222 – 1 699]
	Indeks (2011 = 100)	100	[34–43]	[40–50]	[43–53]
	Turuosa (%)	4	1	1	2
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 251	2 417	2 306	2 131
	Indeks (2011 = 100)	100	107	102	95
Türgi	Maht (tonnides)	[5 120 – 6 100]	[8 090 – 10 553]	[11 213 – 14 213]	[11 520 – 14 579]
	Indeks (2011 = 100)	100	[158–173]	[219–233]	[225–239]
	Turuosa (%)	7	11	13	13
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 950	2 743	2 710	2 571
	Indeks (2011 = 100)	100	93	92	87
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	[3 100 – 3 750]	[279–750]	[1 891 – 3 000]	[3 162 – 4 313]
	Indeks (2011 = 100)	100	[9–20]	[61–80]	[102–115]
	Turuosa (%)	4	1	2	4
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 878	2 830	2 687	2 406
	Indeks (2011 = 100)	100	98	93	84
Koguimport (ei hõlma andmeid Venemaa kohta)	Maht (tonnides)	[10 677 – 10 761]	[9 037 – 9 902]	[14 855 – 16 831]	[15 226 – 17 491]
	Indeks (2011 = 100)	100	[85–92]	[138–158]	[141–164]
	Turuosa (%)	16	13	17	19
	Keskmine hind (eurot/tonn)	2 750	2 712	2 669	2 505
	Indeks (2011 = 100)	100	99	97	91
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(50)	Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei suutnud eristada ja eraldi kindlaks teha HRVst ja Türgist pärit impordi kahjulikku mõju, samas teised huvitatud isikud väitsid, et komisjon alahindas kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(51)

HRVst pärit impordiga seoses leiti pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et kirjavea tõttu tuleb veidi korrigeerida Hiina impordi hindade allalöömise marginaali, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 118. Pärast vea parandamist leiti, et uurimisperioodil HRVst liitu toimunud impordi kogumahu keskmine hind lõi liidu tootmisharu hinnad alla 10,2 % võrra, mitte aga 13 % võrra, nagu oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 118.

(52)

Lisaks – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 118 – langes HRVst pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil [47–57 %] ja turuosa vähenes vastavalt 4 protsendilt 2 protsendile, samas kui selle impordi hind lõi liidu tootmisharu hindu alla 10,2 % võrra. Sellele tuginedes järeldas komisjon ajutise määruse põhjenduses 121, et Hiina impordil oli oma osa liidu tootmisharule põhjustatud kahjus, samas ei muutnud see põhjuslikku seost Venemaalt pärit impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu kandis. Kuna Hiina impordi turuosa oli väike ja vaatlusalusel perioodil täheldati suundumust selle vähenemisele, ei saanud see import avaldada liidu tootjatele sellist olulist hinnasurvet, mis oleks takistanud neil tõsta hindu kasumlikule tasemele. Seega leiab kinnitust ajutise määruse põhjenduses 121 esitatud järeldus, et Hiina import ei muutnud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(53)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 119, suurenes vaatlusalusel perioodil Türgist pärit import, saavutades uurimisperioodil 13 % turuosa liidu turul valitsenud suurema nõudluse tõttu, mida liidu tootjad ei suutnud rahuldada vastavalt põhjenduses 35 selgitatule. Kuid kuigi Türgi impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %, olid need hinnad liidu tootmisharu hindadega samal tasemel ja märkimisväärselt kõrgemad Venemaalt pärit impordi hinnatasemest. Isegi kui Türgi import kasvas, siis võttes arvesse asjaolu, et selle impordi hinnad olid sarnased liidu tootmisharu hindadele (mõnikord neist isegi kõrgemad), ei saanud see import avaldada olulist hinnasurvet liidu tootjatele, et takistada neid tõstmast oma hindu kasumlikule tasemele. Sellest tulenevalt leiab kinnitust järeldus, et Türgi import ei muutnud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(54)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väidet, mille ta oli esitanud enne ajutiste järelduste avalikustamist, et komisjon ei eristanud ega teinud eraldi kindlaks Türgist pärit impordi kahjulikku mõju. Samuti väitis see huvitatud isik, et Türgi impordi kasvav maht kahjustas liidu tootmisharu turuosa ja tootmisvõimsuse rakendamise seisukohast ning seega katkestas põhjusliku seose Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(55)

Vaatlusalusel perioodil Türgi impordi turuosa tõepoolest kasvas ja liidu tootmisharu turuosa vähenes. Kuid Türgi impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 13 %, samas kui Venemaa impordi turuosa oli 34 %. Peale selle olid Türgi impordi hinnad liidu tootmisharu hindadega samal tasemel, samas kui Venemaa impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla [3–7 %] võrra. Lisaks rõhutatakse, et kahjumit teeniva tootmisharu, st majapidamisfooliumi tootva tootmisharu jaoks ei ole jätkusuutlik pidevalt suurendada oma müügimahtu, ise samal ajal kahju kandes. Tootmisharu peab kõigepealt tõstma oma hinnad kulusid katvale tasemele, enne kui ta saab oma müügimahtu veelgi suurendada. Kuid see ei olnud võimalik hinnasurve tõttu, mida avaldas suuremahuline ja dumpinguhindadega import Venemaalt. Seepärast lükati tagasi väide, et Türgi import katkestas Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose.

(56)

Lisaks väideti, et Türgi impordihinnad on kõrgemad kui Venemaa impordihinnad, sest Türgi tootjad spetsialiseeruvad ja keskendavad oma tähelepanu liidu turule suunatud ekspordi puhul õhemale (0,008–0,009 mm) fooliumile, mida Venemaa tootja liidu turule ei ekspordi. Selle väite tõendamiseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu lükati see väide tagasi.

(57)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit impordi maht langes 2011.–2013. aastal [20–39 %] ning seejärel suurenes uurimisperioodil [2–15 %]. Nagu ajutise määruse põhjenduses 120 selgitatud, vähenes nende riikide turuosa 4 protsendilt 2011. aastal 2 protsendile 2013. aastal ning seejärel kasvas 4 %le uurimisperioodi lõpuks. Selles ajutise määruse põhjenduses rõhutati ka asjaolu, et nende riikide impordi hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil madalamad liidu tootmisharu hindadest (välja arvatud 2012. aastal), kuid kõrgemad Venemaa impordi hindadest. Sellepärast ei saanud muudest kolmandatest riikidest pärit import avaldada liidu tootjatele sellist märkimisväärset hinnasurvet, mis oleks takistanud neil tõstmast hindu kasumlikule tasemele. Sellest tulenevalt leiab kinnitust järeldus, et import muudest kolmandatest riikidest ei katkestanud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(58)	Muude märkuste puudumisel kinnitati seetõttu ajutise määruse põhjendustes 117–122 esitatud järeldused.

2.2. Liidu tarbimise areng

(59)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaks huvitatud isikut, et liidu tootmisharu ei suutnud olenemata tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtud investeeringutest reageerida tarbimise kasvule ning see põhjustas väidetavalt kantud olulise kahju.

(60)

Esiteks ei selgitanud pool, kuidas liidu tarbimise kasv kui selline oleks saanud avaldada negatiivset mõju liidu tootmisharule ning seega katkestada põhjusliku seose Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhindadega impordi puudumisel, peaks liidu tootmisharu tegelikult hoopis saama tarbimise kasvust kasu.

(61)	Teiseks õnnestus Venemaa impordil suurendada oma turuosa 5 protsendipunkti võrra, samas kui liidu tootjad kaotasid 8 protsendipunkti oma turuosast, st nende turuosa langes vaatlusalusel perioodil 55 protsendilt 47 protsendile.

(62)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 78, tegid liidu tootjad jõupingutusi tootmisvõimsuse suurendamiseks, kuid selle muutis keeruliseks nende raske finantsolukord. Investeeringute suhteliselt madal tase tulenes liidu tootmisharu raskest finantsolukorrast, mis iseenesest oli põhjustatud dumpinguhindadega impordist. Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil veidi, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine Venemaalt pärit madalate dumpinguhindadega impordi tõttu. Lisaks kasvas veidi liidu tootmisharu tootmismaht ning turuosa langes pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Sellepärast ei saa seda käsitada liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjusena. Eeltoodud väited lükati seetõttu tagasi.

(63)	Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 123–125 esitatud järeldused.

2.3. Liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus

(64)	Märkuste puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta kinnitati põhjendustes 126–128 esitatud järeldused.

2.4. Liidu tootmisharu tegevus töötlemisfooliumi turul

(65)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks pool, et komisjon ei olnud tegurina arvesse võtnud töötlemisfooliumi. Ta kordas oma väidet, et mõned liidu tootjad otsustasid suurendada tulusama töötlemisfooliumi tootmist ja müüki majapidamisfooliumi tootmise arvelt. Lisaks väitis ta, et komisjon ei olnud võtnud arvesse töötlemisfooliumi tootmise ja müügi mõju ega selle turu majandusliku olukorra mõju liidu majapidamisfooliumi tootmisharu üldisele majanduslikule olukorrale. Seda väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, ilma et oleks esitatud mis tahes uut teavet.

(66)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 81 on selgitatud, tootsid mitmed liidu tootjad nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi, kuid kõige suurem valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja ei tootnud uurimisperioodil töötlemisfooliumi. Lisaks on uurimine näidanud, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli kaht liiki fooliumi tootmise vaheline suurussuhe stabiilne, ning seetõttu järeldati, et liidu tootmisharu ei läinud üle töötlemisfooliumi tootmisele majapidamisfooliumi tootmise arvelt. Isegi kui selline üleminek oleks toimunud, oleks selle põhjuseks pigem Venemaalt pärit dumpinguhindadega import, mis avaldas jätkuvalt olulist hinnasurvet majapidamisfooliumi turule, takistades liidu tootjatel tõsta hindu kasumlikule tasemele. Lisaks näitas uurimine, et asjaomase toote kasumlikkuse suundumus on võrreldav kõigi valimisse kaasatud äriühingute puhul, olenemata sellest, millise osa moodustasid majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmise osakaalud nende kogutoodangust. Sellepärast lükatakse põhjenduses 65 kirjeldatud väide tagasi.

(67)	Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 129–132 esitatud esialgsed järeldused.

2.5. Toormekulud

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei nõustunud Venemaa ametiasutused komisjoni järeldusega, et alumiiniumi hinna areng Londoni metallibörsil (LME) ei mõjutanud asjaolu, et Venemaa impordihinnad lõid alla liidu tootmisharu müügihinda ja avaldasid hinnasurvet liidu turule, kusjuures see ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma müügihinda tasemele, mis oleks katnud tootmiskulud.

(69)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 136 selgitati, näitas uurimine, et nii liidu tootmisharu kui ka Venemaa eksportivad tootjad kandsid alumiiniumist majapidamisfooliumi tootmiseks tooraine ostmisel võrreldavaid kulusid, kuna alumiiniumihinnad nii Venemaal kui ka liidus on otseselt seotud Londoni metallibörsi hindadega. Lisaks tuvastati uurimise käigus, et samal ajal, kui nii liidu tootmisharu müügihinnad kui ka Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi hinnad langesid, järgides Londoni metallibörsi alumiiniumihindade arengut, olid Venemaa majapidamisfooliumi impordi hinnad vaatlusalusel perioodil pidevalt madalamad liidu tootmisharu hindadest ning lõid uurimisperioodil viimati nimetatud hinnad [3–7 %] alla. Peale selle ei katnud liidu tootmisharu majapidamisfooliumi müügihind ühiku tootmiskulusid, kuigi ühiku tootmiskulu langes. Selle põhjuseks oli suures mahus dumpinguhindadega impordi avaldatud hinnasurve, mis lõi alla liidu tootmisharu müügihindu ega võimaldanud liidu tootmisharul neid hindu tõsta ning seega ei lubanud liidu tootjatel ka saada kasu toormehinna langusest.

(70)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Venemaa ametiasutused oma väidet, et liidu turul avaldasid hinnasurvet Londoni metallibörsi alumiiniumihinnad, mitte aga Venemaa majapidamisfooliumi import, kuid samas ei esitatud selle väitega seoses ühtegi uut tõendit. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(71)	Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133–136 esitatud esialgsed järeldused.

2.6. Muude tegurite kumuleerunud mõju

(72)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei hinnanud kõigi muude tegurite kumuleerunud mõju, kuid ta ei täpsustanud siiski oma väite õiguslikku alust ega selgitanud, kuidas selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes oleks see põhjustanud muudest teguritest tekkinud kahju omistamist Venemaa dumpinguhindadega impordile.

(73)

Esiteks ei nõuta alusmääruses, et komisjon peaks muude tegurite mõju analüüsimise käigus hindama nende muude tegurite kumulatiivset mõju. Teiseks suutis komisjon asjaomase juhtumi puhul nõuetekohaselt eristada kõigi muude teadaolevate tegurite individuaalset mõju liidu tootmisharu olukorrale ja Venemaa dumpinguhindadega impordi kahjulikku mõju ning selle eraldi kindlaks teha. Sellepärast võis komisjon järeldada, et Venemaa dumpinguhindadega impordile omistatud kahju on tegelikult põhjustanud see import, mitte aga muud tegurid. Seega täitis komisjon oma kohustuse mitte omistada Venemaa dumpinguhindadega impordile muude põhjuslike tegurite tekitatud kahju. Sellepärast ei ole vajalik muude teadaolevate tegurite ühine analüüs. Igal juhul ei esitanud see huvitatud isik mingeid tõendeid selle kohta, miks komisjon on asjaomase juhtumi puhul nõuetevastaselt omistanud Venemaa dumpinguhindadega impordile muude tegurite põhjustatud kahju. Seetõttu lükati see väide tagasi.

2.7. Väidetav kõrvalehoidmine HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Venemaa eksportiv tootja ja mitmed ümberkerijad esimest korda, et HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, muutes toodet vähesel määral, mis võimaldab selle impordi registreerida Eurostatis töötlemisfooliumi impordina CN-koodi 7607 11 19 all. Lisaks väitsid pooled, et Hiina statistikaandmebaasis näidatud alumiiniumfoolium paksusega 0,007–0,2 mm on tegelikult koodide 7607 11 90 ja 7607 11 20 alla kuuluv majapidamisfoolium, millega seoses hoitakse kehtestatud meetmetest kõrvale. Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud impordi maht oli seega hinnanguliselt umbes 30 000 tonni aastas ning väideti, et see tekitab kahju liidu tootmisharule.

(75)

Tuletatakse meelde, et 2012. aastal algatas komisjon menetluse, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist teatava HRVst pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (3) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, seoses asjaoluga, et imporditakse Hiina Rahvavabariigist pärit lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi (4). Kuid pärast seda, kui avalduse esitajad olid selle tagasi võtnud, lõpetas komisjon 2. juulil 2013. aastal uurimise, (5) pikendamata teatava HRVst pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid teatava lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi suhtes.

(76)	Praegune menetlus ei hõlmanud väidetavat kõrvalehoidmist. Igal juhul tugines komisjon HRVst pärit majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi importi analüüsides Hiina andmebaasis sisalduvale statistikale, mille esitas äriühing Goodwill China Business Information Ltd, ning Eurostati statistikale.

(77)

Allpool on esitatud Hiina statistika andmed huvitatud isikute nimetatud kahe koodi all registreeritud Hiina alumiiniumfooliumi ekspordi kohta.

Tabel 2

Majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi eksport HRVst liitu

Tonnides	CN-kood	2011	2012	2013	Uurimisperiood
Maht	7607 11 90	18 786	17 177	22 444	24 760
Maht	7607 11 20	4 730	3 915	6 826	8 172
Maht	Kokku	23 515	21 091	29 270	32 932
Allikas: Goodwill China Business Information Ltd.

(78)

Tuleb märkida, et eespool tabelis esitatud Hiina koodid ei ole ette nähtud spetsiaalselt majapidamisfooliumi jaoks ning nende koodidega on hõlmatud ka töötlemisfoolium. Huvitatud isikud lihtsalt eeldasid, et nende kahe koodi all toimunud ekspordi kogumaht tähendab meetmetest kõrvalehoidmisega seotud majapidamisfooliumi importi, jättes tähelepanuta asjaolu, et nende koodidega on hõlmatud ka päris töötlemisfooliumi eksport.

(79)

Peale selle tuleb märkida, et CN-kood 7607 11 19 on Eurostatis täiendavalt jaotatud kaheks eraldiseisvaks koodiks, millest üks on ette nähtud majapidamisfooliumi jaoks (7607111910) ja teine töötlemisfooliumi jaoks (7607111990). Töötlemisfooliumi koguimport HRVst vaatlusalusel perioodil on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 3

Töötlemisfooliumi import HRVst

Tonnides	2011	2012	2013	Uurimisperiood
Maht	25 506	20 996	28 135	36 464
Allikas: Eurostat.

(80)

Eespool toodut silmas pidades – ja kuigi ei ole välistatud, et teatav osa töötlemisfooliumina imporditud fooliumist on tõepoolest meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfoolium – hindasid huvitatud isikud ilmselgelt üle väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahtu, sest vaatlusalusel perioodil oli HRVst pärit töötlemisfooliumi impordi kogumaht alla väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahu (st 30 000 tonni), kusjuures erandiks oli uurimisperiood. Poolte esitatud teabe ega komisjoni kogutud andmete põhjal ei ole võimalik eristada nende koodide all deklareeritud väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi päris töötlemisfooliumist ning seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahtu (kui selline import üldse aset leidis).

(81)

Kuna pooled ei esitanud mingeid muid tõendeid oma väidete tõendamiseks, siis järeldati, et väidetavalt meetmetest kõrvale hoides toimunud impordi mahud (kui selline import üldse aset leidis) ei olnud sellised, et need oleksid võinud katkestada põhjusliku seose Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

2.8. Muud väited

(82)	Venemaa ametiasutused väitsid, et komisjon ei olnud arvesse võtnud majapidamisfooliumi maailmaturu hindade üldist langustrendi.

(83)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 67, 91 ja 118–120 selgitatud, langesid vaatusalusel perioodil nii liidu müügihinnad kui ka Venemaa, Türgi, HRV ja muude kolmandate riikide impordihinnad. Samas Venemaa impordi hinnad olid jätkuvalt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest ja lõid neid alla märkimisväärses mahus [3–7 %] võrra. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(84)	Teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus ei suurenenud nende tootmisvõimsuse laiendamise ja suurenenud investeeringute tõttu.

(85)

Majapidamisfooliumi tootmine nõuab palju seadmeid. Sellepärast peab liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamiseks investeerima seadmetesse. Kuid raamatupidamise seisukohast on seadmete kulumi mõju tootmise kogukuludele väike, jäädes 3–5 % vahele, ning sellest tulenevalt ei saa see oluliselt mõjutada liidu tootmisharu kasumlikkust. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused toetavaid tõendeid esitamata, et Venemaa statistilised andmed peegeldavad ainult keskmise kvaliteediga, st odavamat majapidamisfooliumi, samas kui liidu ja suuremate kolmandate riikide statistika peegeldab majapidamisfooliumi ja muu kallima fooliumi kogumit.

(87)

Uurimise käigus ei ole ilmnenud mingeid sedalaadi erinevusi liidu tootjate toodetud majapidamisfooliumi ja ühe Venemaalt imporditud majapidamisfooliumi kvaliteedis. Ümberkerijad, kes ostavad majapidamisfooliumi liidu tootjatelt ning Venemaa ja muude kolmandate riikide tootjatelt, eelkõige Türgist, ei ole esitanud uurimise käigus mingeid väiteid erinevast allikast pärit majapidamisfooliumi kvaliteedierinevuste kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(88)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik ka seda, et käesoleva menetluse raames jättis komisjon tähelepanuta asjaolu, et kuuest valimisse kaasatud liidu tootjast neli väitsid HRVst pärit töötlemisfooliumiga seotud kahjuliku dumpingu olemasolu.

(89)

Vastab tõele, et 12. detsembril 2014. aastal algatas komisjon dumpinguvastase menetluse teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi – mis kujutab endast töötlemisfooliumi – impordi suhtes (6). Nagu eespool põhjenduses 30 selgitatud, on majapidamisfoolium ja töötlemisfoolium kaks eri toodet, mida müüakse eri turgudel. Kahju, mida liidu tootmisharu kandis seoses töötlemisfooliumi tootmise ja müügiga – kui selline kahju üldse on olemas – ei peegeldu majapidamisfooliumi tootmisharu olukorras. Lisaks lõpetas komisjon HRVst pärit töötlemisfooliumi impordi uurimise meetmeid kehtestamata (7). Konkreetsemalt, komisjon ei teinud lõpetatud uurimise tulemusel mingeid järeldusi selle kohta, kas HRVst pärit töötlemisfooliumi import kahjustab liidu tootmisharu või mitte. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid viis ümberkerijat, et Venemaalt pärit majapidamisfoolium konkureerib vaid minimaalselt valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud majapidamisfooliumiga. Lisaks väideti, et Venemaalt pärit majapidamisfoolium konkureerib Türgist ja HRVst imporditud majapidamisfooliumiga.

(91)	Selle väite tõendamiseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu lükati see väide tagasi.

(92)	Ümberkerijad väitsid ka seda, et üldiselt ei müü enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid majapidamisfooliumi ümberkerijatele, sest tarberullide tootmiseks ei müüda majapidamisfooliumi, vaid töötlemisfooliumi, mida müüakse kõrge hinnaga, mis ulatub peaaegu 3 000 euroni tonni eest.

(93)

See väide on faktiliselt vale. Esiteks tuleb märkida, et nagu näidatud ajutise määruse tabelis 7, oli liidu tootmisharu keskmine müügihind uurimisperioodil 2 597 eurot tonni eest, mitte aga 3 000 eurot, nagu väideti. Lisaks leidis uurimise käigus kinnitust asjaolu, et kõik valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid ümberkerijatele majapidamisfooliumi. Uurimise käigus koostööd teinud ja küsimustikule vastanud neli ümberkerijat ostsid liidu tootjatelt majapidamisfooliumi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(94)

Samuti väitsid viis ümberkerijat, et valimisse kaasatud liidu tootja, kes tootis ainult majapidamisfooliumi, on tegelikult tekitanud olulist kahju teistele valimisse kaasatud liidu tootjatele, sest tema müügihinnad löövad alla teiste valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu. Lisaks väideti, et kuna liidu tootmisharu kasumlikkus arvutatakse valimisse kaasatud liidu tootjate andmete alusel, st arvesse ei võeta kogu liidu tootmisharu, peaks komisjon piirduma turuosa analüüsimisel ainult valimisse kaasatud äriühingutega, mitte võtma arvesse kogu liidu tootmisharu.

(95)

Vaatlusalusel perioodil olid ainult majapidamisfooliumi tootva valimisse kaasatud liidu tootja müügihinnad vastavuses liidu tootmisharu keskmiste hindadega ja teatavatel aastatel isegi kõrgemad neist. Sellepärast on faktiliselt vale väita, et selle liidu tootja hinnad lõid alla teiste valimisse kaasatud liidu tootjate hindu.

(96)

Väite teise poolega seoses tuletab komisjon meelde, et kahjuanalüüs toimub ajutise määruse põhjenduses 53 määratletud liidu tootmisharu tasandil alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Peale selle – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 9 – moodustati liidu tootjate suure arvu tõttu valim vastavalt alusmääruse artiklile 17. Valimisse kaasati kuus äriühingut, kelle toodang moodustas üle 70 % liidu kogutoodangust. Valimi moodustamise kohta ei esitatud tähtajaks ühtegi märkust ning seetõttu leiti, et tegemist on liidu tootmisharu suhtes tüüpilise valimiga. Peale selle eristas komisjon valimi moodustamise tõttu makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 73. Nende näitajate loetelu on esitatud ajutise määruse põhjendustes 74 ja 75. Selle kohaselt on kasumlikkus mikromajanduslik näitaja ning seetõttu arvutatakse see valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal. Samas turuosa on makromajanduslik näitaja ja tuleks arvutada kogu liidu tootmisharu andmete põhjal. Mõlemad metoodikad võimaldavad komisjonil teha järeldusi, mis kehtivad kogu liidu tootmisharu kohta.

(97)	Sellepärast lükati põhjenduses 94 esitatud väited tagasi.

3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(98)

Mitte ühegi huvitatud isikute esitatud väite põhjal ei ilmne, et peale Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi oleks muude tegurite mõju selline, mis kaotaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel. Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(99)	Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 137–141 esitatud järeldused põhjusliku seose kohta.

F. LIIDU HUVID

1. Liidu tootmisharu huvid

(100)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused, et Venemaalt pärit impordi suhtes meetmete kehtestamisega kaasneks muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Türgist ja HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi kasv ning seega ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Venemaalt pärit impordi suhtes liidu tootmisharu huvides.

(101)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 147, peaksid dumpinguvastased meetmed taastama võrdsed tingimused liidus, et võimaldada liidu tootmisharul konkureerida liidu turul õiglase hinnaga muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Venemaalt, HRVst ja Türgist pärit impordiga. Asjaolu, et muud kolmandad riigid suurendavad oma importi, ei ole iseenesest märk sellest, et liidu tootmisharu ei saa kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu. Tõepoolest oodatakse, et liidu tootmisharu suurendaks oma müügimahtu ja turuosa ning tõstaks oma müügihinnad kasumlikule tasemele.

(102)

HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed peaksid tagama, et Hiinast pärit import siseneb liidu turule õiglase hinnaga, samas kui Türgi impordihinnad olid juba vaatlusalusel perioodil samal tasemel liidu tootmisharu müügihindadega ega avaldanud turul hinnasurvet.

(103)

Komisjon leiab, et see väide ei lükka ümber eeldust, mis on kehtestatud alusmääruse artikliga 21 ja soosib meetmete kehtestamist, ega ka vajadust kõrvaldada Venemaa dumpinguhindadega impordi avaldatav kaubandust moonutav mõju ja taastada võrdsed võimalused.

(104)

Seetõttu lükati need väited tagasi.

(105)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud järeldused.

2. Importijate/kauplejate huvid

(106)

Kuna sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 150 tehtud järeldused.

3. Kasutajate huvid

(107)

Pärast esialgsete järelduste ja lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitmed kasutajad (ümberkerijad, kes tootsid tarberulle) väiteid, mille nad olid esitanud enne ajutiste meetmete kehtestamist, kuid mingeid uusi tõendeid nad siiski ei esitanud.

(108)

Üks ümberkerija väitis näiteks, et dumpinguvastastel tollimaksudel on oluline mõju tema kasumlikkusele, sest ta ei suuda kanda maksu üle oma tarbijatele.

(109)

See väide ei leidnud kinnitust. Lisaks selgus selle ümberkerija esitatud näitajate põhjal uurimise käigus, et isegi kui ümberkerija ei suuda maksu üle kanda oma tarbijatele, oleks tema tegevus ikkagi kasumlik.

(110)

Samuti ilmnes uurimise tulemusel, et hinnalisand, mille ümberkerijad lisavad majapidamisfooliumi soetushinnale, võib olulisel määral kõikuda, st jääda vahemikku 5–70 % olenevalt ümberkerija müügistrateegiast. Nagu ajutise määruse põhjenduses 154 öeldud, moodustas nende ümberkerijate majapidamisfooliumiga seotud tegevus, kes ostsid kõnealust toodet Venemaalt, alates vähem kui ühest kuuendikust kuni maksimaalselt ühe neljandikuni kogu nende tegevusest. Nagu rõhutatud ajutise määruse põhjenduses 155, olid kõik koostööd teinud äriühingud veel lisaks kokkuvõttes kasumlikud.

(111)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et ümberkerijad ei lisa soetushinnale mis tahes hinnalisandit ning et soetushinnale lisatav 5–70 % hinnalisand, millele komisjon osutas põhjenduses 110, ei peegelda ümberkerijate tegevust ja nende kasumlikkust.

(112)

Tuletatakse meelde, et ümberkerijate tegevus koosneb alumiiniumfooliumi kerimisest suurtelt rullidelt tarbijatele mõeldud väiksematele rullidele. Ümberkerijad ei muuda alumiiniumfooliumi keemilist koostist. Põhjenduses 110 osutatud hinnalisandi arvutamiseks võrreldi koostööd teinud ümberkerijate suurtes rullides alumiiniumfooliumi soetushinda ja tarberullides alumiiniumfooliumi müügihinda. Ümberkerijatel tekivad kulud ümberpakendamise käigus, kuid need kulud on väikesed, sest peamine tegur, mis mõjutab toote hinda, on alumiiniumfooliumi hind, mis moodustab umbes 80 % kogu tootmiskuludest. Müügi-, üld- ja halduskulud on eri ümberkerijatel väga erinevad, olenevalt ümberkerija müügistrateegiast. Seetõttu vastab tõele, et hinnalisand ei peegelda äriühingu tegevust ja kasumlikkust, vaid näitab seda, et müügi-, üld- ja halduskuludel on oluline mõju ümberkerijate kasumlikkusele.

(113)

Samuti väideti, et ümberkerijate tootmisharu olukorda analüüsides ei võtnud komisjon arvesse järgneva turu toodete importi, st muudest kolmandatest riikidest, näiteks Türgist, Norrast, Šveitsis, Indiast ja Malaisiast, pärit tarberullide importi, millega asendati HRVst pärit majapidamisfooliumi vähenenud import. Samas ei esitanud see isik mingeid tõendeid selle impordi mõju kohta ümberkerijate tootmisharu olukorrale.

(114)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 162 selgitati, kehtestati 2013. aastal dumpinguvastased meetmed Hiina päritolu tarberullide impordi suhtes ning see on vähendanud olulist kahju järgneva turu tootmisharule, mille põhjustas dumpinguhindadega import. Allpool esitatud tabelis on esitatud andmed huvitatud isiku nimetatud riikide tarberullide impordi arengu kohta pärast HRVst pärit tarberullide impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

Tabel 4

Tarberullide impordimaht (tonnides)

	2013	Uurimisperiood
HRV	4 317,60	3 776,10

India	672,70	847,10
Malaisia	605,30	752,10
Norra	2 866,20	324,60
Šveits	22,00	30,50
Türgi	2 059,80	2 498,80
Kokku	6 226,0	4 453,10
Allikas: Eurostat.

(115)

HRVst pärit import oli HRVst pärit tarberullide impordi algse uurimise perioodil 12 994 tonni (vt komisjoni määrus (EL) nr 833/2012, (8) tabel 2). Pärast meetmete kehtestamist vähenes HRVst pärit tarberullide impordi maht 2013. aastal 8 676 tonni (st 4 317,60 tonnile) ja käesoleva uurimise perioodil 9 218 tonni (st 3 776,10 tonnile). See vähenemine on suurem kui ümberkerija nimetatud viiest riigist pärit tarberullide impordi kogumaht ning on esitatud eespool tabelis 4 (2013. aastal 28 % ja uurimisperioodil 52 %). Seega väide, nagu oleks eespool nimetatud riikidest pärit import asendanud HRVst pärit vähenenud importi, ei vasta tõele ning see väide lükati tagasi.

(116)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed ümberkerijad, et keskmiselt moodustas ümberkerijate majapidamisfooliumiga seotud tegevus nende kogutegevusest suurema osa, kui komisjon väitis ajutise määruse põhjenduses 154. See väide põhines kahe kasutaja esitatud andmetel, kes ei teinud uurimise raames koostööd. Seega väideti, et komisjon ei peaks alahindama majapidamisfooliumi tähtsust ümberkerijate tootmiskuludes.

(117)

Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 154 esitatud komisjoni järeldused põhinevad koostööd teinud ümberkerijate esitatud kontrollitud andmetel ja peegeldavad seega nende tegelikku olukorda. Eespool nimetatud täiendav teave esitati alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ning seega sellises menetluse hilises etapis ei ole seda teavet võimalik enam kontrollida. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks ümberkerijat, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes avaldab negatiivset mõju nende kasumlikkusele.

(119)

Need kaks ümberkerijat ei andnud endast uurimise jooksul märku enne, kui oli toimunud juba lõplike järelduste avalikustamine, ning vaid üks neist esitas selles väga hilises menetluse etapis vastused küsimustikule. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik seda uut teavet kontrollida. Sellele tuginedes ei suuda komisjon hinnata nende kasumlikkuse taset ja Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju nende kasumlikkusele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(120)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid viis ümberkerijat, et nad ei suuda kanda dumpinguvastase tollimaksu kulu üle tarbijatele järgmistel põhjustel: 1) nende müük toimub lepingute alusel ning hinnad põhinevad Londoni metallibörsi alumiiniumihindadega seotud valemil; 2) HRVst väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditavast majapidamisfooliumist valmistatud tarberullide tõttu avalduva hinnasurve ja konkurentsi tõttu ei suuda nad liidu turul läbi rääkida tarberullide hinna tõusu üle; ning 3) isegi kui praegu on tarberullide import liitu kolmandatest riikidest väike, on tõenäoline, et tulevikus see import kasvab.

(121)

Uurimine on näidanud, et kuigi ümberkerijad ei suuda dumpinguvastast tollimaksu üle kanda tarbijatele, on Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste meetmete mõju ümberkerijatele piiratud. Lisaks on uurimine näidanud, et turul on kahte liiki ümberkerijaid: ühed, kes müüvad kaubamärgiga tarberulle ning kelle müügi-, üld- ja halduskulud on märkimisväärsed, ning teised, kes müüvad kaubamärgita tarberulle ning kelle müügi-, üld- ja halduskulud on madalad. Lisaks selgus uurimise käigus, et koostööd teinud ümberkerijad, kelle müügi-, üld- ja halduskulud on madalad, jäävad tõenäoliselt kasumlikuks pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, eeldusel, et ka liidu tootmisharu hinnad kasvavad 5 %, et liidu tootmisharu saavutaks kasumimarginaali sihtväärtuse. Kaubamärgiga tarberulle müüvate koostööd teinud ümberkerijate hinnalisand ning müügi-, üld- ja halduskulud on kõrged. Seetõttu leiti, et nad suudavad tollimaksuga toime tulla.

(122)

Kuna mingeid märkusi kasutajate huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 151–163.

4. Tarneallikad

(123)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu ümberkerijat oma väiteid, mis esitati enne ajutiste meetmete kehtestamist ja mis käsitlesid tarneteallikate vähenemist, kuid nad ei esitanud sellega seoses mingeid uusi tõendeid.

(124)

Esiteks ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärk kõrvaldada Venemaalt pärit importi liidu turult, vaid kehtestada liidu turul võrdsed võimalused. Seetõttu on ümberkerijatel ikkagi võimalik importida majapidamisfooliumi Venemaalt ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, kuid teha seda õiglase hinnaga. Lisaks tuletatakse meelde, et dumpinguvastane meede kehtestatakse kahjumarginaali tasemel, mis on väiksem kui dumpingumarginaal, ning seega võib Venemaalt pärit import ikkagi tulla liidu turule dumpinguhinnaga, kuid mittekahjustava hinnaga.

(125)

Väideti, et Lõuna-Aafrikat ja Indiat ei saa käsitada alternatiivsete tarneallikatena, mis suudaksid asendada Venemaalt pärit importi, sest neist piirkondadest pärit impordi mahud on väga väikesed.

(126)

Vastab tõele, et Lõuna-Aafrikas ja Indiast pärit impordi mahud olid vaatlusalusel perioodil Venemaalt pärit impordiga võrreldes väga väikesed, kuid see ei välista siiski võimalust, et need piirkonnad suurendavad oma importi liidu turule pärast seda, kui on taastatud võrdsed võimalused.

(127)

Samuti väideti, et majapidamisfooliumi tootvad liidu tootjad pigem suurendaksid oma töötlemisfooliumi tootmist, sest väidetavalt on töötlemisfooliumi turul võimalik saada suuremat kasumimarginaali kui majapidamisfooliumi turul, selle asemel et suurendada majapidamisfooliumi tootmisvõimsust ja tootmist.

(128)

Nagu põhjendustes 30 ja 62 on selgitatud, ilmnes uurimise tulemusel, et liidu tootmisharu on huvitatud majapidamisfooliumi tootmise jätkamisest ning et tal on igal juhul vaid piiratud võimalused majapidamisfooliumi tootmiselt töötlemisfooliumi tootmisele üleminekuks (ja vastupidi). Peale selle tuletatakse meelde, et liidu suurim majapidamisfooliumi tootja ei tooda töötlemisfooliumi. Seetõttu lükati väide tagasi.

(129)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu ümberkerijat vaid konfidentsiaalsena esitatud teabe põhjal, et liidus ja Türgis puudub olemasolev tootmisvõimsus. Samuti väideti, et pärast Armeeniast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist suunas Armeenia tootja – kelle tootmisvõimsus oli 25 000 tonni aastas – oma ekspordi hoopis USA turule. Lisaks väitis huvitatud isik, et võttes arvesse asjaolu, et liidu turul jäävad majapidamisfooliumi hinnad madalaks HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise tõttu, on ebatõenäoline, et Armeenia tootja suunaks oma ekspordi liidu turule. Lisaks osutasid ümberkerijad Brasiiliaga seoses paralleelsele dumpinguvastasele uurimisele, mis käsitles Brasiiliast ja HRVst pärit majapidamisfooliumi importi ning mille puhul komisjon leidis, et tulevikus ei ole oodata, et Brasiilia eksport liidu turule kasvaks. Samuti väideti, et Indiat ja Lõuna-Aafrikat ei saa pidada usaldusväärseks ja oluliseks alternatiivseks tarneallikaks, sest nende piirkondade fooliumi vaba tootmisvõimsus on piiratud.

(130)

Konfidentsiaalsena esitatud tõendeid ei peetud piisavaks järeldamaks, et liidus ja Türgis puudub piisav tootmisvõimsus. Tegelikult on uurimine näidanud, et liidu tootmisharul on vaba tootmisvõimsust, nagu märgiti ajutise määruse põhjenduses 79. Türgi tootjatega seoses on uurimise käigus ilmnenud, et nad on huvitatud liidu turust, sest nad suurendasid vaatlusalusel perioodil oma müügimahtu. Kuna hinnad peaksid liidu turul pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist tõenäoliselt jõudma kulusid katvale tasemele, on oodata, et Türgi tootjad peavad liidu turgu jätkuvalt atraktiivseks ja võib-olla suunavad osa oma toodangust liidu turule.

(131)

Armeeniast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse 7. oktoobril 2014. aastal (9) ning seega võib Armeeniast pärit majapidamisfooliumi import vabalt siseneda liidu turule. Väiteid meetmetest kõrvalehoidmise kohta on üksikasjalikult käsitletud põhjendustes 74–81. Arvatakse, et pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jõuavad majapidamisfooliumi hinnad liidu turul kulusid katvale tasemele. Seega ei saa välistada, et selle tulemusel suunab Armeenia tootja oma ekspordi liidu turule.

(132)

Brasiiliaga seotud meetmed kaotasid kehtivuse ning Brasiiliast pärit majapidamisfooliumi import võib vabalt siseneda liidu turule. Kui hinnad jõuavad liidu turul kulusid katvale tasemele, ei saa välistada, et Brasiilia tootjad hakkavad pidama liidu turgu atraktiivsemaks oma siseriiklikust turust ja kolmandate riikide turgudest ning seega suunavad osa oma toodangust liitu.

(133)

Indiat ja Lõuna-Aafrikat peetakse alternatiivseks tarneallikaks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 165, ning nendega seoses tuleb esiteks nimetada, et huvitatud isiku väite tõendamiseks kasutatud teabes ei eristatud majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi. Kuid isegi kui nende piirkondade vaba tootmisvõimsus on väike, ei saa siiski välistada hindade jõudmisel liidu turul kulusid katvale tasemele, et liidu turg muutub India ja Lõuna-Aafrika tootjate jaoks atraktiivseks ning nad suunavad osa oma toodangust liidu turule.

(134)

Sellepärast lükati põhjenduses 129 esitatud väited tagasi.

(135)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–168.

5. Muud väited

(136)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et lõplikud meetmed tuleks kehtestada viisil, mis moonutab ja piirab kaubandust kõige vähem, kuid oma väidet ta siiski põhjalikumalt ei selgitanud.

(137)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas huvitatud isik oma väidet, mis on esitatud põhjenduses 136, kuid ei esitanud oma väitega seoses mingit täiendavat teavet.

(138)

Sellega seoses rõhutatakse, et dumpinguvastaste meetmete taseme üle otsustades kohaldab komisjon väiksema tollimaksu reeglit vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 4 ja ka põhjenduses 143 kirjeldatule.

(139)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 169–172.

6. Järeldus liidu huvide kohta

(140)

Kuna mingeid muid märkusi liidu huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldused.

G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid kaks huvitatud isikut kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduste 175–177 kohaselt. Pooled väitsid, et 2 % kasumimarginaal põhineks turupõhisuse kontrollil ning kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemisel tuleks kasutada hoopis seda. Seda väidet aga ei põhjendatud ning sellepärast tuli see tagasi lükata.

(142)

Kuna mis tahes muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 175–177 esitatud järeldused.

2. Lõplikud meetmed

(143)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed kahjumarginaali tasemel.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed ümberkerijad, et lõplikud meetmed tuleks kehtestada minimaalse impordihinna kujul. Need isikud leidsid, et minimaalne impordihind peaks olema natuke kõrgem ainult majapidamisfooliumi tootvate tootjate kasumlikust hinnast. Pärast ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures esitasid need isikud täiendavat teavet, väites, et pärast uurimisperioodi alumiiniumi hinnalisand vähenes.

(145)

Alusmääruse artikli 21 lõikes 1 käsitletud liidu huvide kindlaksmääramise raames võidakse arvesse võtta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta (10). Siiski kehtib nõue, et need andmed peavad olema kontrollitud ja tüüpilised kogu liidu tootmisharu suhtes. Kuna taotlus minimaalse impordihinna kehtestamiseks esitati nii hilises menetluse etapis, ei olnud komisjonil aega saata küsimustikke huvitatud isikutele ja korraldada kontrollkäike. Minimaalse impordihinna kehtestamist taotlenud poolte esitatud teavet ei olnud võimalik kontrollida ning samuti ei olnud see tüüpiline kogu liidu tootmisharu suhtes. Esitatud teabest ilmneb tõepoolest müügihindade tõus, samas kui alumiiniumi hinnalisand langes, kuid komisjon ei saa teha põhjapanevaid järeldusi andmete põhjal, mida ei ole kontrollitud ja mis ei ole tüüpilised.

(146)

Lisaks tuleks minimaalne impordihind arvutada kogu liidu tootmisharu suhtes tüüpiliste andmete alusel ning mitte ainult ühte liidu tootjat käsitlevate andmete alusel, nagu kasutajad soovitasid. Samuti tuleb minimaalse impordihinna arvutamiseks kasutatavaid andmeid kontrollida ning kuna minimaalse impordihinna kehtestamise taotlus esitati nii hilises menetluse etapis, ei olnud komisjonil võimalik vajalikke andmeid koguda ja kontrollida. Sellepärast ei peetud minimaalse impordihinna kasutamise ettepanekut sobivaks.

(147)

Igal juhul tuleks meetme liiki muutes võimaldada kõigile huvitatud isikutele täielik avalikustamine, sest vastasel juhul oleks tegemist liidu tootmisharu menetlusõiguste märkimisväärse rikkumisega. Kuna see taotlus esitati nii hilises uurimise etapis, ei olnud komisjonil piisavalt aega, et huvitatud isikutele need andmed avaldada.

(148)

Asjaolu, et eksportija müüb liidus seotud kaupleja kaudu, muudab lisaks ekspordihinnad ebausaldusväärseks.

(149)

Sellepärast leiti eespool toodut silmas pidades, et asjaomase juhtumi asjaolud ei võimalda minimaalse impordihinna kehtestamist.

(150)

Sellest olenemata tuleb märkida, et ümberkerijatel on ikka veel võimalik taotleda vahepealset läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, kui selleks on täidetud tingimused.

(151)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal

(%)

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

(%)

Venemaa

Ural Foil OJSC, Sverdlovski oblast; OJSC Rusal Sayanal, Hakassia, kontsern Rusal

34,0

12,2

Kõik teised äriühingud

12,2

3 Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(152)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

4. Kohustused

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist pakkus kontsern Rusal, et ta võtab alusmääruse artikli 8 lõike 1 alusel vabatahtliku kohustuse korrigeerida hindu.

(154)

Komisjon uuris pakkumist põhjalikult. On oluline märkida, et kontsern Rusal on keerukas ettevõtja, millel on üle 40 tehase 13 riigis. Eelkõige hõlmab kontsern seotud tootjat Armeenias (Armenal), mis toodab ja müüb vaatlusalust toodet liidu turule. Pidades silmas Venemaa eksportivate tootjate ja äriühingu Armenal seoseid, on tõenäoline, et need äriühingud müüvad vaatlusalust toodet liidus samadele klientidele või ühe sellise kliendiga seotud klientidele. See tekitab ristkompenseerimise ohu. Lisaks tegutseb kontsern Rusal väga keeruliste müügikanalite kaudu ning kaasatud on nii Venemaal kui ka väljaspool seda asuvad seotud kauplejad ja seotud esindajad. Seotud kaupleja ja seotud esindaja müüvad liidu turule ka muid tooteid ning enamik seotud kaupleja käibest moodustub tegelikult nende muude toodete müügist saadud tulust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa välistada, et nii vaatlusalust toodet kui ka muid tooteid müüakse samadele klientidele. Selliste tehingutega kaasneks suur ristkompenseerimise oht ning igal juhul oleks äriühingu tegevuse jälgimine eriti keeruline.

(155)

Eespool toodut silmas pidades järeldatakse, et vabatahtliku kohustuse pakkumisega nõustumine oleks ebapraktiline, ja sellest tulenevalt lükatakse pakkumine tagasi.

(156)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit sellise alumiiniumfooliumi impordi suhtes, mis on paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides ning mis kuulub praegu CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodi 7607111910) alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse esimeses lõikes kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 12,2 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2015/1081 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1081, 3. juuli 2015, millega kehtestatakse Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 175, 4.7.2015, lk 14).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009, 24. september 2009, millega kehtestatakse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 973/2012, 22. oktoober 2012, millega algatatakse uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, seoses asjaoluga, et imporditakse Hiina Rahvavabariigist pärit lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 293, 23.10.2012, lk 28).

(5) Komisjoni määrus (EL) nr 638/2013, 2. juuli 2013, millega lõpetatakse uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, seoses asjaoluga, et imporditakse Hiina Rahvavabariigist pärit lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi (ELT L 184, 3.7.2013, lk 1).

(6) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 444, 12.12.2014, lk 13).

(7) Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1928, 23. oktoober 2015, millega lõpetatakse teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (ELT L 281, 27.10.2015, lk 16).

(8) Komisjoni määrus (EL) nr 833/2012, 17. september 2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes (ELT L 251, 18.9.2012, lk 29).

(9) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 49, 21.2.2014, lk 7).

(10) Üldkohtu 25. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-192/08: Transnational Company „Kazchrome” AO, punkt 221.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/111

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2386,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

30. aprillil 2015 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas (2) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”) seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste (edaspidi „HFP sarrusvardad”) impordiga liitu vastavalt kaebusele, mille esitas 17. märtsil 2015 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu HFP sarrusvarraste kogutoodangust.

1. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode”) on betoonis kasutatavad kõrge väsimustugevusega rauast või terasest sarrusvardad, mis on valmistatud rauast, legeerimata terasest või legeeritud terasest (v.a roostevabast terasest, kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, kuid sealhulgas valtsimisjärgselt väänatud; need sarrusvardad sisaldavad süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone või on valtsimisjärgselt väänatud; väsimustugevus on suurus, mis iseloomustab materjali võimet taluda korduvat pinge rakendamist ilma purunemata ja konkreetselt võime taluda rohkem kui 4,5 miljonit väsimustsüklit, kui pingesuhe (min/max) on 0,2 ning pinge ületab 150 MPa; toode on pärit HRVst ja kuulub praegu CN-koodide ex 7214 20 00, ex 7228 30 20, ex 7228 30 41, ex 7228 30 49, ex 7228 30 61, ex 7228 30 69, ex 7228 30 70 ja ex 7228 30 89 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ning need ei avalda toote klassifitseerimisele siduvat mõju.

2. TAOTLUS

(3)	Kaebuse esitaja tegi alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase registreerimistaotluse 19. novembril 2015. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes alates selle registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada.

3. REGISTREERIMISE ALUSED

(4)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks võimalik sellise impordi vastu meetmeid võtta. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali õigustamaks sellist sammu.

(5)

Kaebuse esitaja väidab, et registreerimine on õigustatud, kuna vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import jätkub, ja et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud pikka aega kestnud dumpingust, mis kahjustab liidu tootmisharu. Kaebuse esitaja väidab peale selle, et Hiinast pärit import kahjustab liidu tootmisharu, ning et kõnealuse impordi tase on oluliselt tõusnud, seda isegi uurimisperioodi järel, ning see kahjustab tõsiselt dumpinguvastase tollimaksu leevendavat mõju, kui sellist tollimaksu kohaldatakse.

(6)

Komisjon on seisukohal, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud eksportijate rakendatavast dumpingust. Kaebus sisaldas selle kohta piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mida rõhutati ka kõnealuse menetluse algatamisteates (3). Kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis hinnati Hiinast pärit impordi dumpingumarginaaliks 20–30 %. Arvestades väidetava dumpingu ulatust, on põhjust järeldada, et importijad on või pidanuks olema olukorrast teadlikud.

(7)

Kaebuse esitaja esitas kaebuses tõendeid normaalväärtuse kohta, mis põhineb Katari ja Araabia Ühendemiraatide tootjate hinnateabel. Tõendid dumpingu kohta põhinevad sel viisil kindlaksmääratud normaalväärtuste võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasandil). Hiina ekspordihind määrati Hiina liitu suunatud eksportmüügi hinnapakkumiste põhjal.

(8)

Peale selle esitas kaebuse esitaja nii kaebuses kui ka registreerimistaotluses piisavaid tõendeid teiste ametiasutuste (nt Kanada, Egiptuse ja Malaisia) hiljutiste uurimiste kohta, milles kirjeldatakse Hiina eksportijate dumpingutegevust ja mille esmapilgul usutavat teavet ei oleks importijad pidanud eirama.

(9)

Pärast menetluse algatamist 2015. aasta aprillis täheldas komisjon impordi mahu kasvu umbes 38 % võrra, kui võrrelda ajavahemikku 2014. aasta aprillist 2015. aasta märtsini (s.o uurimisperioodil) ajavahemikuga 2015. aasta aprillist septembrini (s.o algatamisjärgse ajaga). See näitab, et vaatlusaluse toote import Hiinast kasvas käesoleva uurimise algatamise järel märkimisväärselt.

(10)

Kaebuse esitaja lisas kaebusse ja registreerimistaotlusse ka esmapilgul usutavad tõendid impordi müügihindade langustrendi kohta. Eurostati avalikult kättesaadava statistika põhjal on näha, et HRV-st pärit impordi ühikuväärtused langesid uurimisperioodil 431 eurolt tonni kohta 401 euroni tonni kohta uurimisjärgsel perioodil. See kinnitab veelkord, et Hiina materjalide importijad olid või oleks pidanud olema dumpingust teadlikud.

(11)

Lisaks sisaldab kaebus piisavaid esmapilgul usutavaid tõendeid kahju tekitamise kohta. Uurimise raames esitatud teabes, sh registreerimistaotluses on tõendeid selle kohta, et kõnealuse impordi jätkuv kasv põhjustaks täiendavat kahju. Arvestades dumpinguhinnaga impordi ajastust, mahu suurenemist ja Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumist, võib dumping tõenäoliselt kahjustada tõsiselt mis tahes lõplike tollimaksude leevendavat mõju, välja arvatud juhul, kui neid kohaldatakse tagasiulatuvalt. Peale selle on käesoleva menetluse algatamist ning Hiinast pärit impordi hindade ja mahu senist arengut arvestades mõistlik eeldada, et vaatlusaluse toote impordi tase võib enne võimalike ajutiste meetmete vastuvõtmist veelgi tõusta ja importijad võivad kiiresti varusid koguda.

4. MENETLUS

(12)	Eespool esitatust lähtuvalt on komisjon jõudnud järeldusele, et taotluse esitaja on esitanud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kehtestada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõue kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5.

(13)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5. REGISTREERIMINE

(14)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikega 4 registreeritud impordilt sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(15)

Kaebuse esitaja hindas kaebuses vaatlusaluse toote keskmiseks dumpingumarginaaliks 20–30 % ja keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks 15–30 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on sätestatud kaebuse põhjal hinnatud hinnete allalöömise tasemel, st väärtuseliselt 15–30 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast.

6. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(16)	Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Tolliasutustele antakse käesolevaga määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 14 lõike 5 kohaselt korraldus võtta asjakohased meetmed, et registreerida järgmiste toodete Euroopa Liitu suunduv import: betoonis kasutatavad kõrge väsimustugevusega rauast või terasest sarrusvardad, mis on valmistatud rauast, legeerimata terasest või legeeritud terasest (v.a roostevabast terasest, kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, kuid sealhulgas valtsimisjärgselt väänatud; need sarrusvardad sisaldavad süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone või on valtsimisjärgselt väänatud. väsimustugevus on suurus, mis iseloomustab materjali võimet taluda korduvat pinge rakendamist ilma purunemata ja konkreetselt võime taluda rohkem kui 4,5 miljonit väsimustsüklit, kui pingesuhe (min/max) on 0,2 ning pinge ületab 150 MPa; toode on pärit Hiina Rahvavabariigist ja kuulub praegu CN-koodide ex 7214 20 00, ex 7228 30 20, ex 7228 30 41, ex 7228 30 49, ex 7228 30 61, ex 7228 30 69, ex 7228 30 70 ja ex 7228 30 89 (TARICi koodid 7214200010, 7228302010, 7228304110, 7228304910, 7228306110, 7228306910, 7228307010, 7228308910) alla.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Kõigil huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, esitada tõendid või taotleda ärakuulamist 20 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamisest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 143, 30.4.2015, lk 12.

(3) ELT C 143, 30.4.2015, lk 12. (algatamisteate 3. osa)

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/114

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2387,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	236,2
	MA	90,9
	TR	117,9
	ZZ	148,3
0707 00 05	EG	174,9
	MA	82,9
	TR	150,0
	ZZ	135,9
0709 93 10	MA	55,7
	TR	155,4
	ZZ	105,6
0805 10 20	EG	57,7
	MA	64,7
	TR	58,4
	ZA	48,6
	ZZ	57,4
0805 20 10	MA	74,3
0805 20 10	ZZ	74,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	110,0
	TR	68,9
	ZZ	89,5
0805 50 10	TR	89,2
0805 50 10	ZZ	89,2
0808 10 80	CA	151,7
	CL	82,8
	US	157,8
	ZA	141,1
	ZZ	133,4
0808 30 90	CN	63,2
	TR	128,4
	ZZ	95,8

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/116

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2388,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 533/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 533/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 533/2007, 14. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 125, 15.5.2007, lk 9).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4067	1,620748	—
09.4068	0,36049	—
09.4069	0,18172	—
09.4070	—	1 335 750

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/119

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2389,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1385/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1385/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 korrutatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsientidega.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1385/2007, 26. november 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 47).

LISA

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4410	0,16909	—
09.4411	0,171057	—
09.4412	0,177304	—
09.4420	0,192789	—
09.4421	—	175 000
09.4422	0,192789	—

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/122

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2390,

17. detsember 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 impordiõiguste taotlused rakendusmääruse (EL) 2015/2078 alusel Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2078 (2) on avatud aastased tariifikvoodid Ukrainast pärit kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 ületavad kvootide puhul järjekorranumbriga 09.4273 ette nähtud koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordiõigusi võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatavad jaotuskoefitsiendid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2.

(3)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/2078 kohaselt esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2078, 18. november 2015, millega avatakse Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 302, 19.11.2015, lk 63).

LISA

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 esitatud taotlused

(%)

09.4273

2,579121

09.4274

—

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/124

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2391,

17. detsember 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 539/2007 (2) on avatud tariifikvoodid munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2016, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul (ELT L 128, 16.5.2007, lk 19).

LISA

Järjekorranumber	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodil 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)
09.4015	108 000 000
09.4401	2 690 000
09.4402	9 666 000

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/126

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV (EL) 2015/2392,

17. detsember 2015,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Isikud, kes teatavad pädevatele asutustele määruse (EL) nr 596/2014 tegelikust või võimalikust rikkumisest (rikkumisest teatajad), võivad esitada pädevatele asutustele uut teavet ning aidata neil avastada turukuritarvitusi ja kehtestada nende eest karistusi. Rikkumisest teatamist võib aga pärssida hirm kättemaksu, diskrimineerimise või isikuandmete avalikustamise ees. Seepärast on vaja asjakohast rikkumisest teatamise korda, et tagada rikkumisest teatajate ja süüdistatavate üldine kaitse ja nende põhiõiguste austamine. Isikuid, kes teadlikult edastavad pädevatele asutustele valet või eksitavat teavet, ei tuleks lugeda rikkumisest teatajateks ja seega ei tuleks nende suhtes kohaldada kaitsemehhanisme.

(2)

Pädevad asutused peaksid võimaldama jääda rikkumisest teatamisel anonüümseks ja käesoleva direktiivi kaitsemehhanisme tuleks kohaldada ka siis, kui anonüümne rikkumisest teataja otsustab avalikustada pädevale asutusele oma isiku hilisemas etapis. Rikkumisest teatajad peaksid saama teatada rikkumisest kas sisekorra alusel, kui selline kord on olemas, või otse pädevale asutusele.

(3)	Määruse (EL) nr 596/2014 rikkumise teadete läbivaatamiseks ja rikkumisest teatajatega suhtlemiseks, samuti teadete sobivaks järelkontrolliks on vaja spetsiaalseid pädevate asutuste töötajaid, kes on saanud erialase väljaõppe, sealhulgas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade valdkonnas.

(4)

Isikutel, kes kavatsevad teatada määruse (EL) nr 596/2014 tegelikust või võimalikust rikkumisest, peaks olema võimalik teha teadlik otsus selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Seepärast peaksid pädevad asutused tegema avalikkusele kättesaadavaks ja kergesti ligipääsetavaks teabe, mis käsitleb pädevate asutustega teabe vahetamise kanaleid, kohaldatavat korda ja pädeva asutuse spetsiaalseid töötajaid, kes tegelevad rikkumise teadetega. Kogu teave rikkumise teadete kohta peaks olema läbipaistev, kergesti arusaadav ja usaldusväärne, et edendada, mitte pärssida rikkumisest teatamist.

(5)	Et teabevahetus pädevate asutuste spetsiaalsete töötajatega oleks tulemuslik, peavad pädevad asutused olema kasutusele võtnud eri sidekanalid, mis peaksid olema kasutajasõbralikud ning võimaldama kirjalikku ja suulist, samuti elektroonilist ja mitteelektroonilist teabevahetust.

(6)

On oluline, et kord, mis on kehtestatud selleks, et kaitsta töölepingu alusel töötavaid isikuid (olenemata nende töösuhte laadist ja sellest, kas neile makstakse tasu või mitte), kes teatavad määruse (EL) nr 596/2014 rikkumisest või keda süüdistatakse kõnealuse määruse rikkumises, kaitseks selliseid isikuid kättemaksu, diskrimineerimise või muud liiki otsese või kaudse ebaõiglase kohtlemise eest. Ebaõiglane kohtlemine võib väljenduda sõltuvalt asjaoludest mitmel viisil. Seega tuleb üksikute juhtumite hindamisel kohaldada siseriiklikus õiguses sätestatud vaidluste lahendamise eeskirju või kohtumenetlusi.

(7)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad asutused on kehtestanud asjakohase kaitsekorra rikkumise teadete ja nende isikute andmete töötlemiseks, kelle kohta on esitatud rikkumise teade. Selle korraga tuleks tagada, et iga rikkumisest teataja ja iga sellise isiku isikuandmed, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, on kaitstud menetluse kõikides etappides. Selle kohustusega ei tohiks piirata teabe avalikustamise kohustuse vajalikkust ja proportsionaalsust, kui teabe avalikustamist nõutakse liidu või siseriiklike õigusaktide alusel ning kui selle kohustuse suhtes kohaldatakse selliste õigusaktide alusel asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas uurimise või kohtumenetluste raames või selleks, et tagada teiste vabadused, kaasa arvatud selle isiku kaitseõigus, kelle kohta on esitatud rikkumise teade.

(8)

On väga oluline ja vajalik, et pädeva asutuse spetsiaalsed töötajad ja pädeva asutuse personali liikmed, kes saavad juurdepääsu teabele, mille rikkumisest teataja on esitanud pädevale asutusele, täidaksid ametisaladuse hoidmise kohustust ja tagaksid konfidentsiaalsuse teabe edastamisel nii pädeva asutuse sees kui ka väljapoole pädevat asutust, sealhulgas juhul, kui pädev asutus alustab seoses rikkumise teatega uurimist või tõendite kogumist või kasutab hiljem õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendeid.

(9)

Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus tõendusmaterjalina. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2) ja siseriiklikke õigusakte, millega kõnealune direktiiv on üle võetud.

(10)

Väga oluline on kaitsta rikkumisest teataja ja selle isiku isikuandmeid, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, et vältida ebaõiglast kohtlemist või maine kahjustamist isikuandmete avalikustamise, eelkõige asjaomast isikut paljastavate andmete avalikustamise tulemusel. Seepärast peaksid pädevad asutused kehtestama lisaks riigisisestele andmekaitsealastele õigusaktidele, millega on võetud üle direktiiv 95/46/EÜ, asjakohased andmekaitsemenetlused, millega keskendutakse rikkumistest teatajate ja nende isikute kaitsele, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, ning mis peaksid hõlmama pädeva asutuse sisest turvalist süsteemi, millele pääsevad ligi vaid volitatud töötajad.

(11)

Pädeval asutusel võib olla vaja edastada rikkumise teadetega seotud isikuandmeid, et kõnealuseid teateid hinnata ning viia läbi vajalikku uurimistegevust ning kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendeid. Andmete edastamisel pädeva asutuse sees või kolmandatele isikutele peaksid pädevad asutused säilitama kooskõlas siseriikliku õigusega võimalikult suure konfidentsiaalsuse.

(12)

Määruse (EL) nr 596/2014 rikkumises süüdistatavat isikut, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, tuleks kaitsta, et vältida maine kahjustamist või muid negatiivseid tagajärgi. Peale selle tuleks rikkumise teate saamisele järgneva menetluse igas etapis igati austada kõnealuse isiku kaitseõigust ja õigust õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid tagama uurimise või hilisema kohtumenetluse raames sellise isiku kaitseõiguse, sealhulgas õiguse tutvuda toimikuga, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse siseriiklike õigusaktide kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile seoses tema kohta tehtud otsusega.

(13)

Pädevate asutuste kehtestatud korra korrapärane ja vähemalt iga kahe aasta järel toimuv läbivaatamine peaks tagama, et see kord on piisav ja nõutaval tasemel ning täidab seega oma eesmärki. Selleks on oluline, et pädevad asutused hindaksid oma kogemusi ning vahetaksid kogemusi ja häid tavasid teiste pädevate asutustega.

(14)

Kuna üksikasjalikud eeskirjad rikkumisest teatajate kaitse kohta muudaksid kokkusobivuse tagamise riiklike süsteemidega, sealhulgas süsteemide halduslike, menetluslike ja institutsiooniliste aspektidega, liikmesriikide jaoks keerulisemaks, peab rakendusakt olema teataval määral paindlik. Paindlikkust on võimalik saavutada kõige paremini pigem direktiivi kui määrusega. Seega tundub direktiiv olevat kõige asjakohasem vahend, et võimaldada liikmesriikidel kohandada rikkumistest teatamise kord tulemuslikult oma siseriiklike süsteemide, sealhulgas institutsioonilise raamistikuga.

(15)	Kuna määrust (EL) nr 596/2014 hakatakse kohaldama 3. juulil 2016, on asjakohane, et liikmesriigid võtaksid käesoleva direktiiviga seotud sätted üle ja kohaldaksid neid alates 3. juulist 2016.

(16)	Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, millega täpsustatakse määruse (EL) nr 596/2014 artikli 32 lõikes 1 ette nähtud korda, sealhulgas rikkumisest teatamise ja teadete järelkontrolli korda ning töölepingu alusel töötavate isikute ja isikuandmete kaitse meetmeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „rikkumisest teataja”– isik, kes teatab pädevale asutusele määruse (EL) nr 596/2014 tegelikust või võimalikust rikkumisest;

2) „isik, kelle kohta on esitatud rikkumise teade”– isik, keda rikkumisest teataja süüdistab määruse (EL) nr 596/2014 rikkumises või kavatsuses kõnealust määrust rikkuda;

3) „rikkumise teade”– teade, mille rikkumisest teataja on esitanud pädevale asutusele seoses määruse (EL) nr 596/2014 tegeliku või võimaliku rikkumisega.

II PEATÜKK

RIKKUMISE TEADETE VASTUVÕTMISE JA JÄRELKONTROLLI KORD

Artikkel 3

Spetsiaalsed töötajad

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on töötajad, kes tegelevad rikkumise teadetega (edaspidi „spetsiaalsed töötajad”). Spetsiaalsetele töötajatele pakutakse rikkumise teadete käsitlemiseks vajalikku koolitust.

2. Spetsiaalsetel töötajatel on järgmised ülesanded:

a)	anda kõikidele huvitatud isikutele teavet rikkumisest teatamise korra kohta;

b)	võtta vastu rikkumise teateid ja teostada nende järelkontrolli;

c)	hoida kontakti rikkumisest teatajaga, kui too on oma isikuandmed avalikustanud.

Artikkel 4

Teave rikkumise teadete vastuvõtmise ja järelkontrolli kohta

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad astutused avaldavad oma veebisaidil hõlpsasti kindlaks tehtavas ja kättesaadavas eraldi osas lõikes 2 sätestatud teabe rikkumise teadete vastuvõtmise kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud teave peab sisaldama kõike järgmist:

sidekanalid rikkumise teadete vastuvõtmiseks ja järelkontrolli tegemiseks ning spetsiaalsete töötajatega ühenduse võtmiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1, sealhulgas

1)	telefoninumbrid koos märkega selle kohta, kas kõne nende telefoniliinide kasutamise korral salvestatakse;

2)	spetsiaalsed e-posti ja postiaadressid, mis on turvalised ja mida kasutades on tagatud konfidentsiaalsus, kui võetakse ühendust spetsiaalsete töötajatega;

b)	artiklis 5 nimetatud kord, mida kohaldatakse rikkumise teadete suhtes;

c)	artiklis 5 nimetatud rikkumise teadete suhtes kohaldatava korra kohaselt rikkumise teadete suhtes kohaldatav konfidentsiaalsuskord;

d)	töölepingu alusel töötavate isikute kaitsmise kord;

e)	selge kinnitus selle kohta, et isikud, kes annavad pädevale asutusele määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt teavet, ei riku teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning nad ei kanna sellise avalikustamisega seoses mingit vastutust.

3. Pädevad asutused võivad avaldada oma veebisaidil lõikes 2 sätestatud rikkumise teadete vastuvõtmise ja järelkontrolli kohta üksikasjalikumat teavet.

Artikkel 5

Rikkumise teadete suhtes kohaldatav kord

1. Artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud kord, mida kohaldatakse rikkumise teadete suhtes, peab sisaldama selgelt kogu järgmist teavet:

a)	asjaolu, et rikkumise teateid on võimalik esitada ka anonüümselt;

b)	viis, kuidas pädev asutus võib nõuda rikkumisest teatajalt edastatud teabe selgitamist või rikkumisest teatajale kättesaadava lisateabe esitamist;

c)	rikkumisest teatajale rikkumise teate kohta antava tagasiside liik, sisu ja ajakava;

d)	rikkumise teadete suhtes kohaldatav konfidentsiaalsuskord, sealhulgas nende asjaolude üksikasjalik kirjeldus, mille korral võib avalikustada rikkumisest teataja konfidentsiaalseid andmeid kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artiklitega 27, 28 ja 29.

2. Lõike 1 punktis d nimetatud üksikasjaliku kirjeldusega kantakse hoolt selle eest, et rikkumisest teataja on teadlik erandjuhtudest, mil andmete konfidentsiaalsust ei pruugita tagada, sealhulgas juhtudest, mil andmete avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mille täitmist nõutakse liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse raames või selleks, et kaitsta teiste vabadusi, sealhulgas selle isiku kaitseõigust, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, ning et rikkumisest teataja oleks teadlik sellest, et avalikustamise korral kohaldatakse igal juhul selliste õigusaktide kohaseid asjakohaseid kaitsemeetmeid.

Artikkel 6

Spetsiaalsed sidekanalid

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad sõltumatud ja autonoomsed sidekanalid, mis on nii turvalised kui ka tagavad konfidentsiaalsuse, et võtta vastu rikkumise teateid ja teha nende järelkontrolli (edaspidi „spetsiaalsed sidekanalid”).

2. Spetsiaalsed sidekanalid loetakse sõltumatuks ja autonoomseks, kui nad vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)	need on eraldatud pädeva asutuse üldistest sidekanalitest, sealhulgas neist, mille kaudu pädev asutus vahetab oma tavalise tegevuse käigus teavet asutusesiseselt ja kolmandate isikutega;

b)	need on kavandatud ja loodud ning neid kasutatakse viisil, millega tagatakse teabe täielikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus ning hoitakse ära pädeva asutuse volitamata töötajate ligipääs;

c)	need võimaldavad säilitada püsivat teavet kooskõlas artikliga 7, et oleks võimalik teostada edasist uurimist.

3. Spetsiaalsed sidekanalid võimaldavad teatada tegelikest või võimalikest rikkumistest vähemalt kõikidel järgmistel viisidel:

a)	kirjalik rikkumise teade, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal;

b)	suuline rikkumise teade, mis edastatakse telefoni teel (kõne salvestatakse või mitte);

c)	kohtumine pädeva asutuse spetsiaalsete töötajatega.

4. Pädev asutus esitab rikkumisest teatajale artikli 4 lõikes 2 nimetatud teabe enne rikkumise teate saamist või hiljemalt kõnealuse teate saamise hetkel.

5. Pädevad asutused tagavad, et rikkumise teade, mis on saadud mõnel muul viisil kui käesolevas artiklis nimetatud spetsiaalse sisevahendi kaudu, edastatakse spetsiaalse sidevahendi kaudu viivitamata ja muutmata kujul pädeva asutuse spetsiaalsetele töötajatele.

Artikkel 7

Saadud teadete dokumenteerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused dokumenteerivad iga saadud rikkumise teate.

2. Pädevad asutused saadavad rikkumisest teataja märgitud posti- või elektronaadressile viivitamata kinnituse rikkumise kirjaliku teate saamise kohta, välja arvatud juhul, kui rikkumisest teataja on sõnaselgelt nõudnud vastupidist või kui pädeval asutusel on põhjust arvata, et kirjaliku teate saamise kinnitamine seaks ohtu rikkumisest teataja identiteedi kaitse.

3. Kui rikkumistest teatamiseks kasutatakse telefoniliini, millel tehtavad kõned salvestatakse, on pädeval asutusel õigus dokumenteerida suuline rikkumisest teatamine:

a)	vestluse püsiva ja kättesaadava helisalvestisena või

vestluse täieliku ja täpse ümberkirjutusena, mille koostavad pädevate asutuste spetsiaalsed töötajad. Juhul kui rikkumisest teataja on avalikustanud oma isiku, pakub pädev asutus talle võimalust telefonivestluse ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

4. Kui rikkumistest teatamiseks kasutatakse telefoniliini, millel tehtavaid kõnesid ei salvestata, on pädeval asutusel õigus dokumenteerida suuline rikkumisest teatamine vestluse täpse protokollina, mille koostavad pädeva astutuse spetsiaalsed töötajad. Juhul kui rikkumisest teataja on avalikustanud oma isiku, pakub pädev asutus talle võimalust protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

5. Kui isik palub kohtumist pädeva asutuse spetsiaalsete töötajatega, et teatada rikkumisest kooskõlas artikli 6 lõike 3 punktiga c, kannavad pädevad asutused hoolt selle eest, et kohtumise täielikud ja täpsed dokumendid hoitaks alles püsival ja kättesaadaval kujul. Pädeval asutusel on õigus dokumenteerida kohtumine:

a)	vestluse püsiva ja kättesaadava helisalvestisena või

b)	kohtumise täpse protokollina, mille koostavad pädeva asutuse spetsiaalsed töötajad. Juhul kui rikkumisest teataja on avalikustanud oma isiku, pakub pädev asutus talle võimalust kohtumise protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

Artikkel 8

Töölepingu alusel töötavate isikute kaitse

1. Liikmesriigid kehtestavad korra, millega tagatakse tõhus teabevahetus ja koostöö pädevate asutuste ja kõikide muude asjakohaste asutuste vahel, kes on kaasatud pädevale asutusele määruse (EL) nr 596/2014 rikkumisest teatanud või sellises rikkumises süüdistatavate töölepingu alusel töötavate isikute kaitsmisse kättemaksu, diskrimineerimise või muud liiki ebaõiglase kohtlemise eest, mis tuleneb määruse (EL) nr 596/2014 rikkumisest teatamisest või on seotud sellega.

2. Lõikes 1 sätestatud korraga tuleb tagada vähemalt järgmine:

a)	rikkumisest teatajatel on juurdepääs põhjalikule teabele ja nõuannetele siseriikliku õiguse kohaste õiguskaitsevahendite ja menetluste kohta, mis kaitsevad neid ebaõiglase kohtlemise eest, sealhulgas rahalise hüvitise nõudmise korra kohta;

b)	rikkumisest teatajatel on juurdepääs pädevate asutuste pakutavale tõhusale abile seoses kõigi asjakohaste asutustega, kes on kaasatud nende kaitsmisesse ebaõiglase kohtlemise eest, sealhulgas võimalus saada kinnitus rikkumisest teataja staatuse kohta töövaidlustes.

Artikkel 9

Isikuandmete kaitsmise kord

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused säilitavad artiklis 7 nimetatud dokumente usaldusväärses ja turvalises süsteemis.

2. Juurdepääs lõikes 1 nimetatud süsteemile on piiratud, millega kantakse hoolt selle eest, et süsteemis säilitatavad andmed on kättesaadavad vaid pädeva asutuse töötajatele, kes vajavad andmetele juurdepääsu oma ametikohustuste täitmiseks.

Artikkel 10

Andmete edastamine pädeva asutuse sees ja väljapoole pädevat asutust

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused on kehtestanud asjakohase korra rikkumisest teataja ja selle isiku andmete edastamiseks, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, pädeva asutuse sees ja väljapoole pädevat asutust.

2. Liikmesriigid tagavad, et rikkumise teatega seotud andmete edastamisel pädeva asutuse sees või väljapoole pädevat asutust ei paljastata ei otseselt ega kaudselt rikkumisest teatajat ega seda isikut, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, ega ühtki teist viidet asjaoludele, mis võimaldaksid kõnealuseid isikuid kindlaks teha, välja arvatud juhul, kui selline edastamine on kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud konfidentsiaalsuskorraga.

Artikkel 11

Kord nende isikute kaitsmiseks, kelle kohta on esitatud rikkumise teade

1. Kui isikud, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, ei ole avalikkusele teada, tagab asjaomane liikmesriik nende identiteedi kaitse vähemalt samal viisil kui isikute puhul, kes on pädeva asutuse uurimise all.

2. Artiklis 9 sätestatud korda kohaldatakse ka nende isikute identiteedi kaitseks, kelle kohta on esitatud rikkumise teade.

Artikkel 12

Pädeva asutuse teostatav korra läbivaatamine

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused vaatavad rikkumise teadete saamise ja järelkontrolli korra korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi. Sellisel läbivaatamisel võtavad pädevad asutused arvesse enda ja teiste pädevate asutuste kogemusi ning kohandavad oma korda vastavalt ning kooskõlas turu ja tehnoloogia arenguga.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Ülevõtmine

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 3. juuliks 2016 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 3. juulist 2016.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/133

NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2015/2393,

8. detsember 2015,

millega muudetakse nõukogu kodukorda

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu kodukorra artikli 11 lõiget 6 (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. novembrist 2014, kui nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, tuleb kindlaks teha, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65 % liidu elanikest.

(2)

Kuni 31. märtsini 2017, kui nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige nõuda, et see võetaks vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu see on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 3 lõikes 3. Sel juhul võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu elanike üldarvust.

(3)	Nimetatud protsendimäärad arvutatakse nõukogu kodukorra („kodukord”) III lisas sätestatud rahvaarvude põhjal.

(4)	Kodukorra artikli 11 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Liidu Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele nimetatud lisas sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist.

(5)	Kodukorda tuleks seetõttu 2016. aastaks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kodukorra III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Liidu elanike arv ja iga liikmesriigi rahvaarv nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevate sätete kohaldamisel

ELi lepingu artikli 16 lõike 4, ELi toimimise lepingu artikli 238 lõigete 2 ja 3 ning protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 kohaldamisel on liidu elanike arv ja iga liikmesriigi rahvaarv ning iga liikmesriigi rahvaarv protsendina liidu elanike arvust ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 järgmine:

Liikmesriik	Rahvaarv	Protsent liidu elanike arvust
Saksamaa	81 089 331	15,93
Prantsusmaa	66 352 469	13,04
Ühendkuningriik	64 767 115	12,73
Itaalia	61 438 480	12,07
Hispaania	46 439 864	9,12
Poola	38 005 614	7,47
Rumeenia	19 861 408	3,90
Madalmaad	17 155 169	3,37
Belgia	11 258 434	2,21
Kreeka	10 846 979	2,13
Tšehhi Vabariik	10 419 743	2,05
Portugal	10 374 822	2,04
Ungari	9 855 571	1,94
Rootsi	9 790 000	1,92
Austria	8 581 500	1,69
Bulgaaria	7 202 198	1,42
Taani	5 653 357	1,11
Soome	5 471 753	1,08
Slovakkia	5 403 134	1,06
Iirimaa	4 625 885	0,91
Horvaatia	4 225 316	0,83
Leedu	2 921 262	0,57
Sloveenia	2 062 874	0,41
Läti	1 986 096	0,39
Eesti	1 313 271	0,26
Küpros	847 008	0,17
Luksemburg	562 958	0,11
Malta	429 344	0,08
Kokku	508 940 955
Alampiir (62 %)	315 543 392
Alampiir (65 %)	330 811 621”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Brüssel, 8. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA

(1) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/136

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2394,

8. detsember 2015,

liikmesriikide poolt Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta, mis käsitleb Eurocontroli alalises komisjonis vastuvõetavaid otsuseid seoses Eurocontroli missiooni ja ülesannete ning tsentraliseeritud teenustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Eurocontroli alaline komisjon („alaline komisjon”) moodustas oma 4. detsembri 2013. aasta otsusega nr 123 Eurocontroli uurimisrühma, et uurida, mil viisil tuleks Eurocontroli aeronavigatsiooni ohutuse alast koostööd käsitlevat 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelist konventsiooni („Eurocontroli konventsioon”) muuta, et kajastada Euroopa territooriumi kohal toimuva lennuliikluse korralduse arengut.

(2)	Uurimisrühm tegi 19. oktoobril 2015 Eurocontroli agentuurile ülesandeks valmistada ette Eurocontroli alalise komisjoni otsuse eelnõu, milles määrataks kindlaks Eurocontroli edasine missioon ja ülesanded.

(3)	Eurocontroli missiooni ja ülesandeid käsitleva Eurocontroli alalise komisjoni otsuse eelnõu heakskiitmine on võetud alalise komisjoni 8. ja 9. detsembril 2015 toimuva kohtumise päevakorda.

(4)

Pärast vastuvõtmist on see otsus õiguslikult siduv. Eurocontroli konventsioonis, mida on muudetud 12. veebruaril 1981 Brüsselis allkirjastatud protokolliga („muudetud konventsioon”), on sätestatud, etolemasoleva institutsioonilise raamistiku kohaselt on Eurocontroli ajutise komisjoni ülesanne „Eurocontroli üldise poliitika kujundamine”. Alalise komisjoni poolt kindlaks määratud missioon ja ülesanded oleksid suunaks Eurocontroli edasisele tegevusele ja need kajastaksid tingimata ka seda, mida Eurocontrol käsitab legitiimse tegevusena. Need oleksid siduvad nii Eurocontroli liikmetele kui ka liidu liikmesriikidele.

(5)

Eurocontroli missiooni ja ülesannete kindlaks määramine võib mõjutada liidu õiguse kohaldamist, eelkõige liidu pädevuse terviklikkust, kuna liidu õigusaktid reguleerivad olulisi valdkondi, kus tegutseb Eurocontrol. Mõnikord sõltub Eurocontroli missioon ja tegevus liidu tasandil tehtavatest otsustest.

(6)	Seepärast on oluline tagada, et Eurocontroli missiooni ja ülesannete kindlaksmääramisel ei mindaks vastuollu liidu õigusega, eelkõige liidu pädevusega, ja et see ei piiraks liidu edasist tegevust.

(7)

Alaline komisjon võib oma 8. ja 9. detsembri 2015. aasta kohtumisel vastu võtta ka otsuse tsentraliseeritud teenuste kohta. Liidu käsutuses ei ole praegu piisavalt teavet selle otsuse sisu hindamiseks, kuid see võib mõjutada Eurocontroli edasist tegevust viisil, mis võib olla vastuolus liidu tegevusega asjaomases valdkonnas, seda eelkõige ühtse Euroopa taeva lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamisega seonduvalt. Otsuse tegemine kõnealuses küsimuses tuleks seega edasi lükata.

(8)	Seetõttu tuleks kindlaks määrata liidu nimel alalises komisjonis võetav seisukoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikide poolt Euoopa Liidu nimel Eurocontroli alalises komisjonis võetav seisukoht, mis käsitleb Eurocontroli missiooni ja ülesandeid ning tsentraliseeritud teenuseid, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Liikmesriigid tegutsevad liidu huvides ühiselt.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 8. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA

LISA

I. Eurocontroli missioon ja ülesanded

Liit nõuab, et ettepanekus sisalduv Eurocontroli osutatavaid teenuseid, tema missiooni ja ülesandeid käsitlev tekst ei mõjutaks mingil juhul liidu pädevust ega piiraks liidu edasist tegevust. Seal, kus Eurocontrol täidab praegu ajutiselt liidu õigusaktide raames konkreetseid ülesandeid, ei tuleks neid ülesandeid esitada sõltumatuna liidu otsustest.

Liit taotleb, et Eurocontroli 16. novembri 2015. aasta tegevuskava CN-SG-6-2015 (organisatsiooni missiooni ja ülesannete kohta) lisas esitatud Eurocontroli missiooni ja ülesannete loetelus tuleb teha järgmised muudatused.

Artikli 2 lõige 1 „Funktsioonid ja teenused”:

a)	ennuliikluse tsentraalne lennuvoogude juhtimine;

b)	lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid, kui neid täidab Euroopa Liit mida tehakse Euroopa Liidu nimel;

c)	lennuliikluse korraldamise (ATM) funktsioonid ülesanded Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nimel Euroopa ja Põhja-Atlandi (EUR/NAT) piirkonnas;

d)	aeronavigatsioonitasude kehtestamine, arvestamine ja kogumine;

e)	lennuliiklusteenuste osutamine MUACi keskkonnas vastavalt liikmesriikide ja EUROCONTROLi agentuuri vaheliste arutelude tulemustele;

f)	tsentraalsed funktsioonid ja teenused, näiteks EAD, ARTAS/CAMOS, ja muud tsentraalsed teenused, mis võidakse kokkuleppel tihedas koostöös liiduga teha ülesandeks alalisele komisjonile.

Artikli 2 lõige 2 „Missioon”:

„toetusega” seoses tuleb muuta järgmist:

i)	toetus oma liikmesriikidele, riiklikele järelevalveasutustele ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatele ning muudele asjakohastele huvirühmadele;

ii)	toetus ELile ELi organitele, sh regulaarlennundusalase ekspertiisi pakkumine kooskõlas vastavalt 29. oktoobri 2012. aasta ELi ja Eurocontroli kõrgetasemelisele kokkuleppele kõnealuste organite nõudmisel;

iii)

lennuliikluse korraldamise küsimustega seonduvalt Euroopa huvide kaitsmise hõlbustamine ja edendamine riikide hulgas, kes ei osale Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi tegevuses. See toimub tihedas koostöös selle liikmeks olevate riikide, nende riikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja lennundusvaldkonnaga, ning ELiga v.a valdkondades, mida reguleeritakse ELi normidega ja mille osas tuleb austada ELi pädevust;

iv)	kaastöö SESARile (teadus- ja uurimistegevus, Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava hoidmine ja rakendamine) – aluseks on lennuliikluse korraldamise kogemus, üleeuroopaline mõõde, tsiviil- ja militaarvaldkonnaga arvestamine ning võrgustiku juhtimine kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega;

v)	uurimistegevuseks ja sellega seonduvaks simulatsiooniks vajalike vahendite andmine, nt SESARi jaoks, lisaks SESARile tehtav uurimistegevus ja õhuruumi muutmisega seonduv uurimistegevus kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega, kui need on olemas;

vi)	liikmesriikide organisatsioonide koolitamine/väljaõpe;

„koostöömehhanismidega” seoses tuleb muuta järgmist:

i)	tsiviil- ja militaarvaldkonna koordineerimise hõlbustamine ja edendamine lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste arendamisel;

ii)	liikmesriikidele vajaliku toe pakkumine ICAO töös, austades seejuures ELi pädevust;

iii)	liikmesriikide nõusolekul koostöö maailma muude piirkondadega, tagades selle koostöö koordineerimise ELiga;

iv)	rahvusvaheline koostöö/koordineerimine (ICAO, FAA, NATO jne) selliste organisatsiooni liikmeks olevate riikide nimel, kes ei ole ELi liikmesriigid austades seejuures ELi pädevust ;

nõustamine ELi mittekuuluvate nende organisatsiooni liikmeks olevate riikide taotluse korral, kes ei ole ELi liikmesriigid ega ole sõlminud liiduga kokkleppeid lennuliikluse korraldamise ohutuse ja toimivuse küsimustes, kasutades kooskõlas ICAO eeskirjadega, olles koordineerinud oma tegevust ELiga ning austades ELi pädevust selles valdkonnas kehtivate ELi ja EASA eeskirjade kohaselt ja selleks, et teavitada neid ühtlustamise, ohutuse, toimivuse tõhususe ja mastaabisäästu suurendamisest.;

„üleeuroopalist lennuliikluse korraldamist käsitlevate andmete ja informatsiooniga” seoses tuleb muuta järgmist:

andmete (sh õhusõidukite suutlikkuse näitajad, ohutusnäitajad jne) kogumine ja analüüs, selleks et „hoida” süsteemid käigus ja säilitada andmeid regulatiivse tegevuse jaoks) nende riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, ja kui EL annab organisatsioonile vastava ülesande, siis ELi liikmesriikide puhul;

ii)	aruannete (teabe) esitamine kogutud andmete kohta (nt ACE, PRR) ja andmete analüüs nende riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, ja kui EL annab organisatsioonile vastava ülesande, siis ELi liikmesriikide puhul;

iii)	ühtse Euroopa taeva ja ühtse kohaliku taeva rakendamise protsesside juhtimine, kui Euroopa Liit on andnud sellkohase ülesande;

iv)	, sealhulgas aruannete esitamine ICAO ülemaailmse aeronavigatsioonialase kava (GANP) ja lennuliikluse tugisüsteemi üldise ajakohastamise kavade (ASBU) rakendamise kohta ja tagades aruandluse kokkusobivus ELi aruandlusmehhanismidega kokkuleppel Euroopa Liiduga;

v)	lennuliiklust käsitlevate andmete kogumine ja STATFORi prognooside esitamine.

II. Tsentraliseeritud teenused

Liidu seisukoht on, et praeguses etapis tuleks tsentraliseeritud teenuseid käsitleva otsuse tegemine edasi lükata.

Liidu käsutuses ei ole praegu piisavalt teavet tsentraliseeritud teenuseid käsitleva otsuse sisu hindamiseks. Kõnealune otsus võib mõjutada Eurocontroli edasist tegevust viisil, mis võib olla vastuolus liidu tegevusega asjaomases valdkonnas, seda eelkõige ühtse Euroopa taeva lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamisega seonduvalt.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/140

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2395,

10. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjonis 1. aprillil 2015 registreeritud kirjaga taotles Leedu Vabariik luba jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193, mis käsitleb maksuhaldurile käibemaksu maksmise eest vastutavat isikut.

(2)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 18. mai 2015. aasta kirjaga teisi liikmesriike Leedu taotlusest. Komisjon teatas 20. mai 2015. aasta kirjaga Leedule, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)	Nõukogu otsusega 2006/388/EÜ (2) lubati Leedul muu hulgas tarnija või teenuste osutaja maksejõuetusmenetluste ja kohtuliku järelevalve all tehtava ümberstruktureerimise korral ning metsamaterjali tarnimisel määrata kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tasumise eest vastutavaks saaja.

(4)	Erandit tegeva meetme kohaldamisperioodi on pikendatud nõukogu rakendusotsustega 2010/99/EL (3) ja 2012/704/EL (4) kaks korda.

(5)	Leedu maksuhalduri tehtud uurimine ja mehhanismi kohaldamise analüüs näitasid erandit tegeva meetme tõhusust.

(6)	Komisjon mõistab, et erandit tegeva meetme kohaldamist õigustav õiguslik ja faktiline olukord ei ole muutunud ja on endiselt sama. Seepärast tuleks Leedule anda luba kohaldada meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul.

(7)	Kui Leedu soovib erandit tegevat meedet pikendada ka pärast 2018. aastat, peaks ta esitama komisjonile hindamisaruande koos tähtaja pikendamise taotlusega hiljemalt 31. märtsil 2018, nii et komisjonil oleks taotluse hindamiseks piisavalt aega.

(8)	Erandit tegeval meetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(9)	Rakendusotsust 2010/99/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2010/99/EL artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Käesoleva otsusega ette nähtud meetme pikendamise taotlus tuleb esitada komisjonile 31. märtsiks 2018 ning sellele tuleb lisada aruanne kõnealuse meetme kohaldamise kohta.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 15. mai 2006. aasta otsus 2006/388/EÜ, millega lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 21 (ELT L 150, 3.6.2006, lk 13).

(3) Nõukogu 16. veebruari 2010. aasta rakendusotsus 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 45, 20.2.2010, lk 10).

(4) Nõukogu 13. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/704/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 319, 16.11.2012, lk 7).

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/142

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2396,

10. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjonis 30. märtsil 2015 registreeritud kirjaga taotles Läti Vabariik luba jätkuvalt kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist193, mis käsitleb maksuhaldurile käibemaksu maksmise eest vastutavat isikut.

(2)	Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 2 teavitas komisjon 18. mai 2015. aasta kirjas teisi liikmesriike Läti taotlusest. Komisjon teatas 20. mai 2015. aasta kirjas Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)	Nõukogu otsusega 2006/42/EÜ (2) lubati Lätil määrata metsamaterjali tarnimisel käibemaksu tasumise eest vastutavaks saaja.

(4)	Erandit tegeva meetme kohaldamisperioodi on pikendatud nõukogu rakendusotsustega 2009/1008/EL (3) ja 2013/55/EL (4) kaks korda.

(5)	Läti maksuhalduri tehtud uurimine ja mehhanismi kohaldamise analüüs näitasid kõnealuse erandit tegeva meetme tõhusust.

(6)	Komisjon mõistab, et erandit tegeva meetme kohaldamist õigustav õiguslik ja faktiline olukord ei ole muutunud ja on endiselt sama. Seepärast tuleks Lätile anda luba kohaldada asjaomast meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul.

(7)	Kui Läti soovib erandit tegevat meedet pikendada ka pärast 2018. aastat, peaks ta esitama komisjonile hindamisaruande koos tähtaja pikendamise taotlusega hiljemalt 31. märtsil 2018, nii et komisjonil oleks taotluse hindamiseks piisavalt aega.

(8)	Erandit tegeval meetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

(9)	Rakendusotsust 2009/1008/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2009/1008/EL artiklid 2 ja 2a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Käesoleva otsusega ette nähtud meetme pikendamise taotlus tuleb esitada komisjonile 31. märtsiks 2018 ja sellele tuleb lisada aruanne kõnealuse meetme kohaldamise kohta.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BAUSCH

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu otsus 2006/42/EÜ, 24. jaanuar 2006, millega lubatakse Lätil pikendada meetme, mis kaldub kõrvale kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 21, kohaldamist (ELT L 25, 28.1.2006, lk 31).

(3) Nõukogu rakendusotsus 2009/1008/EL, 7. detsember 2009, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 30).

(4) Nõukogu rakendusotsus 2013/55/EL, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 22, 25.1.2013, lk 16).

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/144

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2397,

16. detsember 2015,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Hispaania liige ja Hispaania asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Paulino RIVERO BAUTE ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(3)	Seoses Javier GONZALEZ ORTIZI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmena:

—	Fernando CLAVIJO BATLLE, Presidente del Gobierno de Canarias,

ning

asendusliikmena:

—	Maria Luisa de MIGUEL ANASAGASTI, Directora General de Asuntos Económicos con la Unión Europea del Gobierno de Canarias.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 16. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. DIESCHBOURG

(1) ELT L 20, 27.1.2015, lk 42.

(2) ELT L 31, 7.2.2015, lk 25.

(3) ELT L 159, 25.6.2015, lk 70.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/145

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2398,

17. detsember 2015,

teabe ja dokumentide kohta seoses taotlusega kanda kolmandas riigis asuv laevade ringlussevõtu koht Euroopa asjaomasesse loetelusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 1257/2013, eelkõige selle III jaotises, on sätestatud nõuded laevade ringlussevõtu kohtadele, kes soovivad võtta ringlusse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu ja esitavad sellepärast taotluse enda kandmiseks Euroopa asjaomasesse loetelusse.

(2)

Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 15 lõikes 2 on loetletud teave ja dokumendid, mille kolmandas riigis asuv laevade ringlussevõtu ettevõtja peab esitama oma taotluse toimiku osana, et ringlussevõtu koht kantaks Euroopa loetellu. Lisaks on artikli 16 lõikes 2 loetletud teave, mis tuleb esitada laevade ringlussevõtu koha lisamiseks Euroopa loetellu.

(3)

Erinevalt muudest laevade ringlussevõtu määruse raames vastuvõetavatest rakendusaktidest ei ole 2009. aasta Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnasõbraliku ringlussevõtu konventsioonis olemas otseselt sellele vastavat vormi. Lisas esitatud vormi on seepärast koondatud asjakohased väljavõtted Hongkongi konventsiooni 5. liitest (Document of Authorization of Ship Recycling, DASR (Laevade ringlussevõtmist lubav dokument)) ning asjakohastest laevade ringlussevõtu kohti käsitlevatest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni suunistest, samuti on lisatud laevade ringlussevõtu määruse kohased teabe- ja dokumendinõuded (mis on loetletud nimetatud määruse artikli 15 lõikes 2 ja artikli 16 lõikes 2).

(4)	Kõnealuse lisa sisu üle konsulteeriti sidusrühmadega kirjalikult. Esitatud arvamusi on lisas arvesse võetud.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 25 kohaselt asutatud laevade ringlussevõtu määruse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa loetellu kandmist taotleva kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha kindlakstegemiseks vajaliku teabe ja dokumentide vorm on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 330, 10.12.2013, lk 1.

LISA

1. OSA

Laevade ringlussevõtu koha andmed

Laevade ringlussevõtu koha nimi
Ringlussevõtu ettevõtja tunnusnumber
Laevade ringlussevõtu koha täielik aadress
Esimene kontaktisik
Telefoninumber
E-posti aadress
Ringlussevõtu ettevõtja nimi, aadress ja kontaktteave
Töökeel(ed)

2. OSA

Lisateave

Ringlussevõtu meetod(id) (1)
Ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp (tüübid)
Laeva ringlussevõtu kava heakskiitmise menetlus (2)
Töötajate arv (3)
Ühe aasta maksimaalne laevade ringlussevõtu maht (tühimassi tonnides) viimase 10 aasta jooksul (4)
Laevade ringlussevõtu koha kirjeldus (paigutus, vee sügavus, juurdepääs jne)

Suured seadmed
Raskekraanad	nt noolkraana: 60 tonni
	nt liikurkraana: 35 tonni × 1, 27 tonni × 1
	nt hüdrauliline pöördkoppekskavaator: SH400, ZX330, SK220, ZX200 lõikuriga, magnetiga
	nt hüdrauliline lõikur: 600 tonni × 1
	nt platvormkaal: 50 tonni



Laev	nt brutotonnaaž: 5 tonni, võimsus: 240 HP
Lõikur	nt võimsus: 600 tonni

Muud seadmed
O2-ga varustatus	nt vedela hapnikuga varustamise süsteem: 10 m3
Gaasivarustus	näiteks veeldatud naftagaas balloonides
Suruõhk
Tulekustutid	nt mobiilse tulekustuti kasutamise võimalused
Vanaõli käitlemine	nt õli-vee eraldusmahuti mahuti maht: ligikaudu 20 tonni
Jäätmete ladustamine	nt asbestikonteiner: 2
Jäätmepõletusahi:	nt puudub
Elektrienergiaga varustatus	nt alajaam

Käitise asukoht (5)
Asukoha jaotus ja liigitus	nt linnastumiskontrolli piirkond
Laevade ringlussevõtu koha pindala (m2)
Sillutatud ala pindala
Ümbritsev keskkond	nt vabrikud: endine karjäär, kaks sadamat läheduses, ohustatud keskkonnaga piirkonnad
Ümbritsev keskkond	nt elamud: eramud sissepääsu juures ja 200 m sissepääsust

Töötajate sertifikaadid/load (6)

Sertifikaat/luba

Töötajate arv ja kvalifikatsioon (7)

1)	asbesti käitlemise juhataja

2)	polüklorobifenüülide käitlemise juhataja

3)	kindlaksmääratud kemikaalide käitlemine

4)	asbesti käitlemise klass

5)	gaaslõikamine

6)	keevitamine

7)	tsingi käitlemine

8)	tõsteseadmed

9)	suured tõsteseadmed

10)

meremees

11)

tuuker

12)	ohtlike materjalide eemaldamine

(materjal A)

(materjal B)

(materjal C)

(materjal D)

(materjal E)

(materjal F)

(materjal G)

(materjal H)

(materjal I)

(materjal J)

(materjal K)

3. OSA

Pädeva(te) asutus(t)e poolt laevade ringlussevõtu teostamiseks antud loa, litsentsi või volituse andmed

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta) artikli 15 lõike 2 punktile a esitab laevade ringlussevõtu ettevõtja dokumendi (dokumentide) koopia, mille pädevad asutused on talle laevade ringlussevõtmiseks andnud, (8) ja vajaduse korral load või litsentsid, mille pädevad asutused on andnud kõigile tema laeva ringlussevõtu protsessis otseselt osalevatele töövõtjatele ja alltöövõtjatele.

Luba või litsents, mis on lisatud taotluse dokumentidele (9):

Dokumendi nimetus	Dokumendi välja andnud riik	Loa välja andnud pädev asutus	Välja antud… (kuupäev)	Kehtiv kuni… (kuupäev või tähtajatu)	Dokumendi saaja (10)

4. OSA

Laevade ringlussevõtu koha võimsus ja piirangud

4.1 Laevade ringlussevõtu võimsus

Laevade ringlussevõtu kohale on antud õigus võtta ringlussevõtuks vastu laevu sõltuvalt järgmistest piirangutest:

Maksimaalne laevade ringlussevõtu võimsus		Muud piirangud
Dedveit-tonnaaž
Brutotonnaaž
Tühimass tonnides
Pikkus
Arvutuslik laius
Maksimaalne laius
Süvis

4.2 Ohtlike materjalide ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine

Laevade ringlussevõtu kohal on lubatud võtta ringlussevõtuks vastu laevu, mis sisaldavad ohtlikke materjale, selliste tingimuste kohaselt, nagu on täpsustatud järgmises tabelis:

Ohtlike materjalide käitlemine (11)

Käitlusetappide kirjeldused (12)

Asbest

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

Ohtlike materjalide käitlemine

Käitlusetappide kirjeldused

2.	Osoonikihti kahandavad ained

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

Raskmetallid

3.	Tinaorgaanilised kasvumisvastased ühendid ja süsteemid

4.	Kaadmium ja kaadmiumiühendid

5.	Kuuevalentne kroom ja kuuevalentse kroomi ühendid

6.	Plii ja pliiühendid

7.	Elavhõbe ja elavhõbedaühendid

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

Leegiaeglustid

8.	Polübroomitud difenüüleetrid (PBDEd)

9.	Heksabromotsüklododekaan (HBCDD)

10.	Polübroomitud bifenüülid (PBBd)

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

11.	Radioaktiivsed ained

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

Ohtlike materjalide käitlemine

Käitlusetappide kirjeldused

Muud püsivad orgaanilised saasteained (POSid)

12.	Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

13.	Perfluorooktaansulfoonhape (PFOS)

14.	Polüklooritud naftaleenid (rohkem kui kolm kloori aatomit)

15.	Teatavad lühiahelalised klooritud parafiinid (kloro-C10–13-alkaanid)

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

16.	Ohtlikud vedelikud, jäätmed ja setted

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

17.	Värvid ja pinnakatted, mis on väga tuleohtlikud ja/või millest vabaneb mürgiseid aineid

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

18.	Muud ohtlikud materjalid, mida ei ole eespool loetletud ning mis ei ole laeva konstruktsiooni osa (täpsustage)

Eemaldamine

Ladustamine

Jäätmekäitlus

5. OSA

Avaldus ELi liikmesriikide lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu kohta

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE LAEVADE RINGLUSSEVÕTT

Mina, …(nimi) , kinnitan …(ettevõtja) nimel , et …(edaspidi „ettevõtja”) (13) võtab ringlussevõtuks vastu ELi liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu üksnes kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta. Lisaks sellele, ettevõtja:

enne laeva ringlussevõtu alustamist:

—	saadab laeva ringlussevõtu kava pärast selle heakskiitmist kohaldatavat korda järgides (14) laevaomanikule ja haldusasutusele või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioonile;

—	teatab haldusasutusele, et laevade ringlussevõtu koht on kõigiti valmis laeva ringlussevõttu alustama;

kui laeva täielik või osaline ringlussevõtt on vastavalt käesolevale määrusele lõpule viidud, saadab 14 päeva jooksul lõpetamisteate laeva ringlussevõtu kava kohaselt teostatud täielikust või osalisest ringlussevõtust laevale ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi andnud haldusasutusele. Lõpetamisteade sisaldab aruannet vahejuhtumite ning inimeste tervist ja/või keskkonda kahjustanud õnnetuste kohta, kui selliseid esines.

…

Vormistamise koht …

Kuupäev …

Allkiri:

NB! Käesolev avaldus ei tähenda, et kõnealune laevade ringlussevõtu koht ei tohi vastu võtta kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu.

6. OSA

Avaldus jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta

JÄÄTMETE TAASKASUTAMIS- JA KÕRVALDAMISTOIMINGUD

Vastavalt Hongkongi 2009. aasta rahvusvahelisele konventsioonile laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta) eesmärk seoses laevade ringlussevõtuga ennetada, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik vältida õnnetusi, vigastusi ja muud kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale. Määruse artikli 15 lõikega 5 nõutakse, et laevade ringlussevõtu ettevõtja peab suutma tõendada, et jäätmekäitlusrajatist, mis võtab jäätmed vastu, käitatakse kooskõlas inimtervise ja keskkonnakaitse standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja ELi standarditega.

Mina, …(nimi), kinnitan (ettevõtja) …(edaspidi „ettevõtja”) (15) nimel, et laevade ringlussevõtu kohalt jäätmeid vastuvõttev jäätmekäitlusettevõtja (vastuvõtvad jäätmekäitlusettevõtjad) minu teada:

a)	on saanud oma riigi pädevalt asutuselt loa tegeleda jäätmetega, mis ta saab (mis nad saavad);

b)	käitab (käitavad) rajatisi kooskõlas inimtervise ja keskkonnakaitse standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu standarditega.

Koos selle teatega esitab ettevõtja kõigi asjakohaste dokumentide koopiad, mille on saanud jäätmekäitlusettevõtja(d) (vt 2. osa).

Vormistamise koht …

Kuupäev …

Allkiri:

7. OSA

Laevade ringlussevõtu koha plaan

LAEVADE RINGLUSSEVÕTU KOHA PLAAN

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta) artikli 15 lõike 2 punktile g on laevade ringlussevõtu ettevõtja kohustatud kinnitama, et ta on vastu võtnud laevade ringlussevõtu koha kava, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

Mina, …(nimi), kinnitan, et …(ettevõtja) (16) on vastu võtnud laevade ringlussevõtu koha kava. Laevade ringlussevõtu koha kava koopia on taotlusele lisatud.

Vormistamise koht …

Kuupäev …

Allkiri:

8. OSA

Tuletöödeks ohutu ruumi ja sisenemiseks ohutu ruumi kriteeriumid

Vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile d esitab laevade ringlussevõtu ettevõtja tõendid selle kohta, et ta on suuteline kehtestama ja täitma tuletöödeks ohutu ruumi ja sisenemiseks ohutu ruumi kriteeriume ning teostama nende täitmise üle järelevalvet kogu ringlussevõtu protsessi jooksul.

	Tõendid taotlusele lisatud toimikus (17)
Tuletöödeks ohutu ruum
Sisenemiseks ohutu ruum

(1) Vt näiteks IMO suuniste osa 3.4.1 punkt 3, resolutsioon MEPC.210 (63), lk 24.

(2) See hõlmab laevade ringlussevõttu käsitleva määruse artikli 7 lõikes 3 ja artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud korda.

(3) Taotluse esitamise ajal.

(4) See arv tuleb tõendada dokumentidega, näiteks ametlike kinnitustega sellel aastal ringlussevõetud laevade (näidata iga laeva tühimass tonnides) ringlussevõtu lõpuleviimise kohta. Vt ELi laevade ringlussevõtu määruse artikkel 32: „Laevade ringlussevõtu koha aastane laevade ringlussevõtu maht arvutatakse kõnealuses ringlussevõtu kohas teatud aasta jooksul ringlusse võetud laevade summaarse massina tühimassi tonnides. Maksimaalse aastase laevade ringlussevõtu mahu kindlaksmääramiseks võetakse iga laevade ringlussevõtu koha puhul arvesse viimase kümne aasta suurim näitaja või äsja loa saanud laevade ringlussevõtu koha puhul kõnealuse ringlussevõtu koha suurim aastane näitaja.”

(5) Määruse artikli 15 lõike 2 punkti e kohane laevade ringlussevõtu koha kaart, millele on märgitud ringlussevõtu koha piirid ja laeva ringlussevõtu toimingute tegemise asukoht ringlussevõtu kohas.

(6) Pange tähele, et tabelis on vaja täita üksnes need read, mis on seotud selliste ohtlike materjalide käitlemisega, mida laevade ringlussevõtu kohal on lubatud eemaldada.

(7) Pange tähele, et laevade ringlussevõtu ettevõtja peab olema igal ajal suuteline Euroopa Komisjonile või tema nimel tegutsevale esindajale tõendama iga sellise töötaja pädevust, kellel on lubatud eemaldada ohtlikke materjale.

(8) Kui pädev(ad) asutus(ed) ei anna konkreetset luba või litsentsi laevade ringlussevõtuks, peab taotleja selle sõnaselgelt oma taotluses teatama ning esitama muud ettevõtja tegevusega seotud asjakohased load või litsentsid.

(9) Palun märkige tabelisse kõik pädeva asutuse väljaantud load ja lisage nende koopiad.

(10) Laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi või käesoleva dokumendiga seotud töövõtja/alltöövõtja nimi.

(11) Igas punktis nimetatud jäätmekäitlustegevuse puhul tuleb viidata siseriiklikele ja/või rahvusvahelistele eeskirjadele. Tuleb teavitada kõigist piirangutest, mille on tegevusloas seadnud ringlussevõtu koha või rajatise asukohariigi pädev asutus. Ohtlikke materjale võib olla laeva osades või seadmetes (nt värvis või plastiklisandites) või keemilistes segudes (nt jahutusvedelikud).

(12) Märkige palun määruse artikli 15 lõike 2 punkti f alapunkti ii kohaselt: 1) millist jäätmekäitlusprotsessi hakatakse laevade ringlussevõtu kohas kohaldama, 2) tegevuse koht (laevade ringlussevõtu koha asukoht või kui tegemist on mõne muu jäätmekäitlusrajatisega, siis esitage selle nimi ja kontaktandmed) ning 3) tõendid selle kohta, et protsessi kohaldatakse, seadmata ohtu inimeste tervist ja keskkonnahoidlikul viisil.

(13) Laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi.

(14) Seda korda on kirjeldatud laevade ringlussevõttu käsitleva määruse artikli 7 lõikes 3.

(15) Laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi.

(16) Laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi.

(17) Viidake asjakohastele väljavõtetele laevade ringlussevõtu koha kavas, mis on lisatud käesolevale taotlusele.

18.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 332/156

Nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsuse (ÜVJP) 2015/1835 (milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 266, 13. oktoober 2015 )

Lehekülgedel 73 ja 74 olev II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 2011/411/ÜVJP	Käesolev otsus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 4 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 5	Artikli 4 lõige 4
Artikkel 5	Artikkel 5
—	Artikli 5 lõike 3 punktid g–i
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
Artikli 9 lõike 1 punkt b	—
Artikli 9 lõike 1 punkt c	Artikli 9 lõike 1 punkt b
—	Artikli 9 lõike 1 punkt c
Artikli 9 lõike 1 punkt p	Artikli 9 lõike 1 punkt r
—	Artikli 9 lõike 1 punktid p ja q
Artikkel 10	Artikkel 10
—	Artikli 10 lõige 2
Artikli 10 lõige 2	Artikli 10 lõige 3
Artikli 10 lõige 3	Artikli 10 lõige 4
Artikli 10 lõike 3 punkt e	—
Artikli 10 lõike 3 punkt f	Artikli 10 lõike 4 punkt e
Artikli 10 lõike 3 punkt g	Artikli 10 lõike 4 punkt f
Artikli 10 lõike 3 punkt h	Artikli 10 lõike 4 punkt g
Artikli 10 lõike 3 punkt i	Artikli 10 lõike 4 punkt h
Artikli 10 lõike 3 punkt j	Artikli 10 lõike 4 punkt i
Artikli 10 lõike 3 punkt k	Artikli 10 lõike 4 punkt j
Artikli 10 lõige 4	Artikli 10 lõige 5
Artikli 10 lõige 5	Artikli 10 lõige 6
Artikli 10 lõige 6	Artikli 10 lõige 7
Artikkel 11	Artikkel 11
—	Artikli 11 lõike 4 punktid a ja b
—	Artikli 11 lõige 5
Artikli 11 lõige 4	Artikli 11 lõige 6
Artikkel 12	—
—	Artikkel 12
Artikkel 13	Artikkel 13
—	Artikli 13 lõige 2
Artikli 13 lõige 2	Artikli 13 lõige 3
Artikli 13 lõige 3	Artikli 13 lõige 4
Artikli 13 lõige 4	Artikli 13 lõige 5
Artikli 13 lõige 5	Artikli 13 lõige 6
Artikli 13 lõige 6	Artikli 13 lõige 7
Artikli 13 lõige 7	Artikli 13 lõige 8
Artikli 13 lõige 8	Artikli 13 lõige 9
Artikli 13 lõige 9	Artikli 13 lõige 10
Artikli 13 lõige 10	Artikli 13 lõige 11
Artikkel 14	Artikkel 14
Artikli 14 lõige 3	—
Artikkel 15	Artikkel 15
Artikkel 16	Artikkel 16
Artikkel 17	Artikkel 17
Artikkel 18	Artikkel 18
Artikli 18 lõige 3	—
—	Artikli 18 lõige 3
Artikkel 19	Artikkel 19
Artikkel 20	Artikkel 20
—	Artikkel 21
Artikkel 21	Artikkel 22
Artikkel 22	Artikkel 23
Artikli 22 lõige 4	Artikli 24 lõike 4 teine lause
Artikkel 23	Artikkel 24
Artikli 23 lõige 2	Artikli 24 lõike 4 esimene lause
—	Artikkel 25
Artikkel 24	Artikkel 26
Artikli 24 lõiked 6–8	—
—	Artikli 24 lõige 6
Artikkel 25	Artikkel 27
—	Artikli 27 lõige 3
Artikkel 26	Artikkel 28
Artikkel 27	Artikkel 29
Artikkel 28	Artikkel 30
—	Artikkel 31
Artikkel 29	Artikkel 32
Artikkel 30	Artikkel 33
Artikkel 31	Artikkel 34
Artikkel 32	Artikkel 35”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 332

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 18. detsember 2015

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376, 8. detsember 2015, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2015/2377, 26. oktoober 2015, Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	11
	Euroopa Liidu ja Belau Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping	13
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2378, 15. detsember 2015, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012	19
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2379, 16. detsember 2015, millega kehtestatakse erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärusest (EL) 2015/2081, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega 2016. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames, ning erand määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2016. aastal kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris	46
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2380, 16. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	50
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2381, 17. detsember 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega	52
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2382, 17. detsember 2015, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae'st (CBS 615.94) saadud α-galaktosidaasi (EC 3.2.1.22) ja Aspergillus niger'ist (CBS 120604) saadud endo-1,4-β-glükanaasi (EC 3.2.1.4) valmistise kasutamise lubamist munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja Kerry Ingredients and Flavours) ( 1 )	54
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2383, 17. detsember 2015, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa seoses nimekirjaga sellise mitteloomse sööda ja toidu kohta, mille suhtes kehtib kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil ( 1 )	57
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2384, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ja lõpetatakse teatava Brasiiliast pärit alumiiniumfooliumi importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist	63
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2385, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	91
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2386, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste impordi suhtes registreerimisnõue	111
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2387, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	114
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2388, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele	116
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2389, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2015 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele	119
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2390, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2015 impordiõiguste taotlused rakendusmääruse (EL) 2015/2078 alusel Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks avatud tariifikvootide raames	122
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2391, 17. detsember 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 kehtestatud kogustele	124
	DIREKTIIVID
*	Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, 17. detsember 2015, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega	126
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2015/2393, 8. detsember 2015, millega muudetakse nõukogu kodukorda	133
*	Nõukogu otsus (EL) 2015/2394, 8. detsember 2015, liikmesriikide poolt Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta, mis käsitleb Eurocontroli alalises komisjonis vastuvõetavaid otsuseid seoses Eurocontroli missiooni ja ülesannete ning tsentraliseeritud teenustega	136
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2395, 10. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193	140
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/2396, 10. detsember 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193	142
*	Nõukogu otsus (EL) 2015/2397, 16. detsember 2015, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Hispaania liige ja Hispaania asendusliige	144
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2398, 17. detsember 2015, teabe ja dokumentide kohta seoses taotlusega kanda kolmandas riigis asuv laevade ringlussevõtu koht Euroopa asjaomasesse loetelusse ( 1 )	145

		Parandused
	*	Nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsuse (ÜVJP) 2015/1835 (milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord) parandus ( ELT L 266, 13.10.2015 )	156