Viitenr

Parameeter

Selgitus

1

Dokumentatsioon

1.1

Üldised dokumendid

Üldised dokumendid, veeremi ja selle konstruktsiooni tehniline kirjeldus, millise liiklustüübi jaoks veerem on ette nähtud (pikamaarong, linnalähiveerem, pendelliiklus), sealhulgas ettenähtud ja suurim valmistajakiirus, üldprojektid, diagrammid ja registrite jaoks vajalikud andmed, nt veeremi pikkus, telgede paigutus, teljevahed, mass üksuse kohta jms.

1.2

Hooldusjuhendid ja -nõuded

1.2.1

Hooldusjuhendid

Hoolduskäsiraamatud ja infolehed, sealhulgas nõuded veeremi valmistaja poolt ette nähtud ohutustaseme säilitamiseks. Võimalik asjakohane erialane kvalifikatsioon, st seadmete hooldamiseks nõutavad oskused.

1.2.2

Hoolduskava tõendusdokument

Hoolduskava tõendusdokument selgitab, kuidas hooldustegevused on määratletud ja üles ehitatud, et tagada veeremi kasutusajal selle omaduste hoidmine lubatavates piirides.

1.3

Kasutamisjuhend ja käitamisdokumendid

1.3.1

Juhend veeremi käitamiseks tavalistes ja halvenenud tingimustes

1.4

Riiklikud katsetusnõuded

Selles parameetris tuleks käsitleda katsetamise eeskirju (kui neid on).

2

Struktuur ja mehaanilised osad

2.1

Veeremi konstruktsioon

2.1.1

Tugevus ja terviklikkus

Nõuded vaguni kere, alusraami, vedrustussüsteemide, raudteepuhastusseadme ja lumesaha mehaanilisele vastupidavusele. Käesolevasse loetellu kuuluvate eraldi komponentide, nagu pöördvankri/veermiku, teljepuksikarpide, vedrustuse, telje võlli krae, rataste, teljepukside ja pantograafi mehaaniline vastupidavus määratakse kindlaks eraldi.

2.1.2

Kandevõime

2.1.2.1

Koormustingimused ja kaalutud mass

Koormustingimused ja kaalutud mass on seotud põhiliselt käitusega (osutavad liini klassile). Parameeter viitab massisüsteemi käsitlusele, millega tagatakse massi- ja koormusarvutuste ühetaolisus. Kandevõime on seotud käitusega, kuid maksimaalne koormustingimus peab olema kooskõlas veeremi konstruktsiooniga (konstruktsiooni tugevus).

2.1.2.2

Teljekoormus ja rattakoormus

Telje- ja rattakoormus on seotud põhiliselt käitusega (osutavad liini klassile). Parameeter viitab massisüsteemi käsitlusele, millega tagatakse massi- ja koormusarvutuste ühetaolisus (nt minimaalne ja maksimaalne teljekoormus).

Telgede ja rataste konstruktsiooni tugevuse kohta vt parameeter 3.3.

2.1.3

Ühendustehnoloogia

Nõuded liigenditele ja ühendustehnoloogiatele (keevitamine, liimimine, kruviühendused, poltühendused jne).

2.1.4

Tõstmine

Veeremi konstruktsiooni erinõuded seoses veeremi kere deformatsioonikindlusega tõstmise ja rööbastele tagasitõstmise korral ning seoses tõstepunktide geomeetria ja asukohaga.

See ei hõlma tõstmise ja rööbastele tagasitõstmise juhiseid; selle kohta vt 1. peatükk.

2.1.5

Seadmete kinnitamine vaguni konstruktsiooni külge

Nt seoses pealekeevitatavate osadega ja reisivagunis asuvate fikseeritud seadmetega.

2.1.6

Veeremi eri osade vahel kasutatavad ühendused

Nt vaguni ja pöördvankri või teljepuksikarbi ja pöördvankri raami vaheline ühendus-/vedrustus-/amortisatsioonisüsteem.

2.2

Haakeseadised/haakesüsteemid

2.2.1

Automaatne haakeseade

Nõuded automaatsetele haakesüsteemidele ja nende lubatud tüübid. Selles võetakse arvesse elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi süsteeme.

2.2.2

Päästetöödel kasutatava haakeseadme omadused

Nõuded haakeadapteritele, mis muudavad erinevad haakesüsteemid omavahel ühilduvaks tavalistes ja halvenenud tingimustes (nt päästetöödel kasutatav haakeseadis).

2.2.3

Tavalised keermesühendused ja muud mitteautomaatsed haakesüsteemid

Nõuded tavalistele keermesühendusega süsteemidele ja muudele mitteautomaatsetele haakesüsteemidele (nt poolpüsivad sisemised haakeseadised), nende osadele ja vastastoimele.

Kaasa arvatud: veoseadmed, veokonks, veoseadmete vedrustus.

Välja arvatud: puhvrid ja puhversüsteemid (nende kohta vt parameeter 2.2.4 „Puhvrid”), samuti õhu-, piduri, energia- ja juhtimissüsteemi ühendused.

2.2.4

Puhvrid

Nõuded veeremi haakimisega seotud puhvritele ja puhversüsteemidele, kaasa arvatud puhvrite märgistusele.

2.2.5

Läbikäigud

Nõuded seoses läbikäikudega, mis võimaldavad inimestel (töötajad või reisijad) liikuda haagitud sõidukite vahel.

2.3

Passiivne ohutus

Nõuded seoses veeremi passiivse ohutusega takistustega kokkupõrkamise korral (nt kokkupõrkekindlus jne).

Sealhulgas nt takistuste deflektor, aeglustuse piiramine, ellujäämisruum, inimeste viibimisala konstruktsiooni terviklikkus, rööbastelt mahajooksu ja otsasõidu riski vähendamine, rööbastel oleva takistusega kokkupõrkamise tagajärgede leevendamine, passiivset ohutust tagav sisustus. Viited kokkupõrkestsenaariumitele, inimeste viibimisala ellujäämisruumile ja konstruktsiooni terviklikkusele, rööbastelt mahajooksu ja otsasõidu riski vähendamisele, rööbastel oleva takistusega kokkupõrkamise tagajärgede leevendamisele.

Nõuded seoses rattakaitsega, mis kaitseb rattaid rööbasteel esinevate võõrkehade ja takistuste eest. Käsitletakse järgmist: rattakaitse alumise otsa kõrgus rööpa pealispinnast, minimaalne pikisuunaline jõud, mis ei tekita püsivat deformatsiooni. Lumesahka ei käsitleta.

3

Vastastoime rööbasteega ja gabariidid

3.1

Veeremi gabariidid

Käsitletakse kõiki nõudeid, mis on seotud veeremi gabariitide/veeremi profiiliga. Veeremi heakskiidetud kinemaatiliste gabariitide, kaasa arvatud pantograafi gabariitide teatamiseks.

3.2

Veeremi dünaamika

3.2.1

Sõiduohutus ja -dünaamika

Nõuded veeremi sõiduomadustele ja sõiduohutusele.

Hõlmab järgmist: veeremi vastupidavus kahjustunud rööbastele, sõitmine kõveratel või väändunud rööbastel, sõiduohutus rist- ja rombriströöbastel jne.

3.2.2

Ekvivalentkoonilisus

Nõuded seoses kohustuslike ekvivalentkoonilisuse väärtustega.

3.2.3

Rattaprofiil ja piirnormid

Nõuded rattaprofiilidele seoses vastavate rööpasüsteemidega; heakskiidetud rattaprofiilide teatamiseks (nt S1002 on laialdaselt heaks kiidetud).

3.2.4

Rööbastee koormamise ühilduvuse parameetrid

Nt dünaamiline rattajõud, jõud, mida rattapaarid avaldavad rööbasteele (kvaasistaatiline rattajõud, maksimaalne summaarne külgsuunaline dünaamiline jõud, kvaasistaatiline suunav jõud), kaasa arvatud vertikaalne kiirendus.

3.2.5

Minimaalne horisontaalne kurviraadius, vertikaalne nõgus kurviraadius, kumer kurviraadius

Veeremi mehaaniline suutlikkus läbida kindlaksmääratud raadiusega horisontaalset kurvi.

Teatatakse veeremile läbitava rööbastee minimaalse kumera (küngas) ja nõgusa (süvend) kurvi raadiuse väärtus ja tingimused (nt haagitud/haakimata veerem).

3.3

Pöördvankrid/veermik

3.3.1

Pöördvankrid

Nõuded seoses pöördvankri raami konstruktsiooni ja tugevusega ning pöördvankri üldise konstruktsiooniga.

3.3.2

Rattapaar (komplektne)

Nõuded osade ühendustele (teljevõll, rattad, laagrid, teljepuksid, veoosad jne), lubatud kõikumistele, ratastevahelisele takistusele.

Ei sisalda: nõuded teljevõlli, rataste, laagrite ja veoosade tugevusele ja tugevusarvutusele ning mittepurustavate katsete kasutamise võimalusele.

3.3.3

Ratas

Nõuded rattale (nt tugevus, tugevusarvutus, materjal, tootmismeetod, sisemine mehaaniline pinge, pinnakaredus, pinnakaitse/värvkate, märgistus, mittepurustavate katsete kasutamise võimalus).

Rehvidega rataste korral: nõuded rattarehvile, ratta kere ühendusele ja kinnitusele, märgistusele.

Rattaprofiili ja piirnormide kohta vt punkt 3.2.3.

3.3.4

Ratta ja rööpa vastastiktoimet mõjutavad süsteemid

Nõuded kõigile veeremile paigaldatud süsteemidele, mis mõjutavad ratta ja rööpa vastastiktoimet, näiteks rattaharjade õlitamine, nõuded kõikumisest/kulumisest tekkivale rööbastee ja ratta vastastiktoimele, nõuded, mis tulenevad vedamisest ja pidurdamisest, välja arvatud liivatamissüsteem. Ühilduvust rööbasteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmetega käsitletakse parameetris 8.4.2 seoses elektromagnetilise ühilduvusega ja parameetris 12.2.4 seoses muude ühilduvusnõuetega.

3.3.5

Liivatamissüsteem

3.3.6

Rattapaari laagrid

Nõuded rattapaari laagritele (nt tugevus, tugevusarvutus, materjal, tootmismeetod).

3.3.7

Teljevõll

Nõuded teljevõllile (nt tugevus, tugevusarvutus, materjal, pinnakaredus, pinnakaitse/värvkate, märgistus, mittepurustavate katsete kasutamise võimalus).

3.3.8

Teljepukside seisundi jälgimine

Parameetris käsitletakse teljepuksi ja selle ülekuumenemise tuvastamist (rongisisene teljepuksi ülekuumenemise tuvastamine ja liidesed rööbasteeäärsete detektoritega).

3.4

Maksimaalse positiivse ja negatiivse pikikiirenduse piirnormid

Kiirenduse piirnormid, mis on seotud rööbastees esinevate maksimaalsete pikisuunaliste jõududega.

4

Pidurdamine

4.1

Rongi tasandil pidurdamise funktsionaalsed nõuded

Käsitletakse põhiliste pidurdusfunktsioonide (tavaliselt sõidupidurdus, hädapidurdus, seisupidurdus) kasutatavust ja põhipidurisüsteemi omadusi (tavaliselt automaatsus, pidevus, ammendamatus).

4.2

Rongi tasandil pidurdamise ohutusnõuded

4.2.1

Põhipidurisüsteemi töökindlus

Nõuded seoses pidurisüsteemi ohutu reageerimisega, millega tagatakse pärast hädapidurduskäskluse andmist ootustele vastav pidurdusjõud.

4.2.2

Veo/pidurduse vastastikuse blokeerimise töökindlus

Nõue, et veojõu rakendamine oleks pärast hädapidurduskäskluse andmist ohutult tõkestatud.

4.2.3

Peatumisteekonna usaldusväärsus

Nõue, mis käsitleb vastavust arvutuslikule peatumisteekonnale pärast hädapidurduskäskluse aktiveerimist.

4.2.4

Seisupiduri töökindlus

Nõue seoses seisupidurisüsteemi ohutu reageerimisega, millega tagatakse pärast seisupidurduskäskluse andmist veeremi paigal püsimine arvutustele vastavates tingimustes.

4.3

Pidurisüsteem – tunnustatud ehitus ja asjakohased standardid

Viited olemasolevatele lahendustele, nt UIC (Union International des Chemins de fer) pidurisüsteem.

4.4

Pidurduskäsklus

4.4.1

Hädapidurduskäsklus

Nõuded seoses hädapidurduskäsklusega, nt sõltumatute hädapidurduskäskluse seadmete kasutatavus, hädapidurduskäskluse seadmete välimuse kirjeldus, hädapidurduskäskluse seadmete iselukustumise võime, võimalus käivitada hädapidurdus rongi pardal asuva juhtkäskude ja signaalimise süsteemiga, rakendunud hädapiduri kirjeldus.

4.4.2

Sõidupidurduskäsklus

Nõuded seoses sõidupidurduskäsklusega, nt sõidupidurduskäsklusega rakendatava pidurdusjõu reguleeritavuse kirjeldus, ainult ühe sõidupidurduskäskluse nõue ja võimalus isoleerida sõidupidurduse funktsioon muudest sõidupidurduskäsklustest, kogu veojõu automaatne katkestamine sõidupidurduskäskluse alusel.

4.4.3

Otsese pidurduse käsklus

Nõuded seoses otsese pidurduse käsklusega.

4.4.4

Dünaamilise pidurduse käsklus

Nõuded seoses dünaamilise pidurduse käsklusega, nt võimalus kasutada dünaamilist pidurit sõltumatult ja/või koos muude pidurisüsteemidega, võimalus takistada regeneratiivpiduri rakendumist.

4.4.5

Seisupidurduskäsklus

Nõuded seoses seisupidurduskäsklusega, nt tingimused, mille korral seisupidurduskäsklus peab suutma seisupiduri rakendada ja/või vabastada.

4.5

Pidurdustõhusus

4.5.1

Hädapidurduse tõhusus

Nõuded seoses hädapidurduse tõhususega, nt reageerimisaeg, aeglustus, peatumisteekond, arvesse võetavad tingimused (tavalised/halvenenud).

Välja arvatud: ratta ja rööbastee haardeteguri kasutamine (vt parameeter 4.6.1).

4.5.2

Sõidupidurduse tõhusus

Nõuded seoses sõidupidurduse tõhususega, nt sõidupidurduse maksimaalse tõhususe tase ja piirnorm.

4.5.3

Soojusmahtuvusega seotud arvutused

Nõuded, mis käsitlevad soojusmahtuvusega seotud arvutusi nii ratastel kui ka piduriseadmetel, nt rakendatavad stsenaariumid ja koormustingimused, arvesse võetav pidurite rakendamise järjekord, liini suurim kalle, tulenev veeremi pikkus ja sõidukiirus.

4.5.4

Seisupidurduse tõhusus

Nõuded seoses seisupidurduse tõhususega, nt koormustingimus, seisutee kalle.

4.5.5

Pidurdustõhususe arvutus

Nõuded seoses pidurdustõhususe arvutusega, nt kohaldatavad rattaläbimõõdud, koormustingimused, hõõrdetegurid, juhtimisrežiimid.

4.6

Haarduvuse juhtimine pidurdamisel

4.6.1

Ratta ja rööbastee haardeteguri piirnorm

Nõuded, mis käsitlevad ratta ja rööbastee haardeteguri piiramist, nt konstruktsioonilised hõõrdetegurite sihtväärtused, mis võimaldavad piirata ratta ja rööbastee haardeteguri kasutamist, et kaitsta rattaid libisemise eest, arvesse võetavad veeremi konfiguratsioonid, rataste läbimõõt ja arvesse võetavad koormustingimused.

4.6.2

Rataste lohisemise vältimise süsteem

Nõuded seoses rataste lohisemise vältimise süsteemiga, nt veerem/veeremi konfiguratsioon, millel on rataste lohisemise vältimise süsteem kohustuslik, nõuded rataste lohisemise vältimise süsteemi tõhususele, tähtsus ohutuse jaoks.

4.7

Pidurdusjõu tekitamine

4.7.1

Hõõrdpiduri osad

4.7.1.1

Piduriklotsid

4.7.1.2

Pidurikettad

4.7.1.3

Piduripadjad

4.7.2

Vedukiga ühendatud dünaamiline pidur

Hädapidurduseks kasutatava veosüsteemiga ühendatud dünaamilise piduri heakskiitmine ja selle suhtes kehtivad nõuded, nt nõuded kasutatavusele, piirangud jne.

4.7.3

Magnetiline rööpapidur

Nõuded magnetilistele rööpapiduritele, nt lubatud kasutusjuhud, magnetelementide geomeetrilised omadused, paigaldusviis (kõrgel/madalal rippuv).

4.7.4

Pöörisvoolu rööpapidur

Nõuded pöörisvoolu rööpapiduritele, nt lubatud kasutusjuhud, kasutamispiirangud.

4.7.5

Seisupidur

Nõuded seoses seisupidurite tekitatava pidurdusjõuga ja nende käitamiseks (pealepanek/vabastamine) vajaliku energiaga.

4.8

Pidurite oleku ja rikke näitaja

Nõuded seoses pidurite oleku näitamisega juhile/töötajatele, nt pidurdusenergia kasutatavus, mitme pidurisüsteemi pidurite olek.

4.9

Nõuded piduritele päästetööde korral

Nõuded, mis käsitlevad pidurisüsteemide suutlikkust seoses rongi/veeremi päästmisega, nt võimalus vabastada ja isoleerida kõiki pidureid, võimalus kontrollida päästetava rongi/veeremi pidurisüsteemi teistest sõidukitest, ühilduvus teist tüüpi piduriga halvenenud tingimustes. Rongi/veeremi päästetööde jaoks on tavaliselt vaja võimalust vabastada ja isoleerida kõiki pidureid.

5

Reisijatega seotud punktid

5.1

Juurdepääs

5.1.1

Välisuksed

Hõlmab nõudeid uste lukustussüsteemidele ning reisijate kasutatavate välisustega seotud astmetele ja vahedele.

5.1.2

Abivahendid rongi sisenemiseks

Käsitletakse selliste pardal asuda võivate seadmete tehnilist kirjeldust, mis hõlbustavad reisijate veeremisse sisse ja välja pääsemist.

5.2

Sisustus

5.2.1

Siseuksed

Nõuded siseuste konstruktsioonile.

5.2.2

Vaheuksed

Sõidukeid ühendavad uksed, mis võivad asuda ka rongi lõpus.

5.2.3

Takistusteta vahekäigud

Sõidukis olev vaba ruum (laius ja kõrgus), mis võimaldab reisijatele vaba juurdepääsu kõigile ruumidele ja vahenditele (ka seoses piiratud liikumisvõimega reisijatega).

5.2.4

Põrandapinna kõrguse muutumine

Nõuded seoses põrandapinna kõrguse muutumisega reisivagunites.

Välja arvatud: välisuste astmete kõrgus ja vahed (vt 5.1.1).

5.2.5

Sisevalgustus

Nõuded, mis käsitlevad reisijatega seotud valgustust (mitte tehniliste seadmete valgustust, signaal- ega avariivalgustust, mida käsitletakse parameetris 10.2.4).

5.3

Käsipuud

Nõuded sõidukis või sellest väljaspool kasutatavatele reisijate käsipuudele (konstruktsiooni kirjeldus, kasutuskohad).

5.4

Aknad

Nõuded akendele (veeremi välisküljele avanevad aknad), nt mehaanilised omadused.

Väljaarvatud objektid:

5.5

Tualetid

Nõuded, mis käsitlevad tualettide konstruktsiooni ja varustust (ka seoses nende kasutamisega piiratud liikumisvõimega inimeste poolt). Näiteks siseruum, juurdepääs, hädaabikõne, hügieeninõuded. Kaasa arvatud vajadus personali tualettide järele ja nende konstruktsioon.

Välja arvatud: tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvad ained (vt parameeter 6.2.1.1).

5.6

Küte, ventilatsioon ja kliimaseade

Nt siseõhu kvaliteet, nõuded tulekahju korral (väljalülitamine).

5.7

Reisijate teavitamine

5.7.1

Valjuhääldiside

Parameetrit käsitatakse nõudena ühesuunalisele teabeedastusele. Reisijatelt personalile suunatud teabeedastuse kohta vt parameeter 10.2.3 „Reisijate häiresignaal”.

5.7.2

Sildid ja teave

Nõuded seoses siltide, piktogrammide ja näidatava tekstiga. Sealhulgas ohutusjuhend reisijatele ja reisijate avariiväljapääsude märgistamine.

6

Keskkonnatingimused ja aerodünaamilised mõjurid

6.1

Keskkonna mõju veeremile

6.1.1

Veeremit mõjutavad keskkonnatingimused

6.1.1.1

Kõrgus merepinnast

Viitab veeremi puhul arvesse võetavale kõrguste vahemikule.

6.1.1.2

Temperatuur

Viitab veeremi puhul arvesse võetavale temperatuuride vahemikule.

6.1.1.3

Niiskus

6.1.1.4

Vihm

6.1.1.5

Lumi, jää ja rahe

Nõuded, mille eesmärk on takistada veeremi seisundi halvenemist lume, jää ja rahe tingimustes. „Lume, jää ja rahe” tingimustena võetakse arvesse selliseid stsenaariume nagu tuisulumi, lahtine lumi, suures koguses kerget vähese veesisaldusega lund sisaldav lumesadu, temperatuuri ja niiskuse kõikumine ühe sõidu ajal, mis põhjustab jää kogunemist. Tehakse kindlaks, kas on vaja võimet eemaldada rongi eest lund. Võetakse arvesse lume/jää võimalikku mõju sõidustabiilsusele, pidurite toimimisele ja pidurite energiavarustusele, vajadust tuuleklaasi seadmete järele, mis loovad juhi jaoks vastuvõetavad töötingimused.

6.1.1.6

Päikesekiirgus

6.1.1.7

Saastetaluvus

Arvesse võetava saaste mõjud, mida põhjustavad nt keemiliselt aktiivsed ained, vedelad saasteained, bioloogilise toimega ained, tolm, kivid, ballast ja muud objektid, rohttaimed ja taimelehed, õietolm, lendavad putukad, kiud, liiv ja mereveepritsmed.

6.1.2

Veeremile avalduvad aerodünaamilised mõjud

6.1.2.1

Külgtuule mõjud

Viitab mõjule, mida külgtuul avaldab veeremi seadmetele ja talitlusele. Tuule omadused (nt tuule kiirus), millega tuleb veeremi konstruktsioonis arvestada, et tagada ohutus, talitlusvõime ja terviklikkus.

6.1.2.2

Suurimad rõhumuutused tunnelites

Tunnelisse sisenemise, seal sõitmise või sealt väljumisega seotud õhurõhu kiire muutumise mõju.

6.2

Veeremi mõju keskkonnale

6.2.1

Välisheide

6.2.1.1

Heitmed tualetist

Tualeti tühjendamisel väliskeskkonda sattuvad ained.

6.2.1.2

Heitgaasi õhkupaiskamine

Väliskeskkonda paisatav heitgaas (vt ka parameeter 8.6).

6.2.1.3

Keemiliste ja tahkete osakeste heide

Muu heide/leke veeremist, nt õli- ja määrdeleke, rattaharja määre, kütus jne.

6.2.2

Müra piirnormid

6.2.2.1

Püsimüra mõju

Püsimüra mõju, mida veerem põhjustab väljaspool raudteesüsteemi asuvale keskkonnale.

6.2.2.2

Lähtemüra mõju

Lähtemüra mõju, mida veerem põhjustab väljaspool raudteesüsteemi asuvale keskkonnale.

6.2.2.3

Möödasõidumüra mõju

Möödasõidumüra mõju, mida veerem põhjustab väljaspool raudteesüsteemi asuvale keskkonnale.

6.2.3

Aerodünaamiliste koormuste mõju piirnormid

Aerodünaamilise koormuse mõju nt perroonil seisvatele inimestele ja avatud liinile.

6.2.3.1

Rongi esiotsa rõhuimpulsid

Rongi esiotsa tekitatavate rõhuimpulsside mõju raudtee ääres.

6.2.3.2

Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele

Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele, sealhulgas hindamismetoodika ja laadimistingimused.

6.2.3.3

Aerodünaamiline mõju raudteetöötajatele

Aerodünaamiline häiriv mõju raudteetöötajatele.

6.2.3.4

Ballasti kandumine ümbritsevatele aladele

Võidakse käsitleda ka jää kandumist ümbrusesse.

7

Nõuded välistele hoiatus- ja märgistusfunktsioonidele ja tarkvara terviklikkusele

7.1

Ohutusega seotud funktsioonide jaoks kasutatava tarkvara terviklikkus

Nõuded, mis käsitlevad ohutusega seotud funktsioonide jaoks kasutatava ja rongi käitumist mõjutava tarkvara terviklikkust, nt rööbasbussi tarkvara terviklikkus.

7.2

Veeremi tuvastamiseks ja hoiatamiseks kasutatavad visuaalsed ja helisignaalid

7.2.1

Veeremi märgistus

Veeremi märgistus tähendab raudteetöötajatele mõeldud käitusalast ja tehnilist teavet, mis võib asuda veeremi sise- või välisküljel.

7.2.2

Välistuled

7.2.2.1

Esilaternad

Termin „esilaternad” viitab funktsioonile, millega tagatakse juhile rongi ees piisav nähtavus. Selle saavutamiseks võidakse kasutada gabariidituledega kattuvaid või täiendavaid füüsilisi seadmeid.

7.2.2.2

Gabariidituled

„Gabariidituled” on rongi ees asuvad tuled, mille ülesanne on anda märku rongi esiosast. Erinevate asjaolude korral (nt liini vastassuunalisel teel sõitev rong, avariiolukorras olev rong jne) on seoses rongi esiosast märku andmisega võimalikud mitmed signaalimisega seotud aspektid.

7.2.2.3

Rongi lõpu signaal

Nõuded seadmetele, mis võivad näidata visuaalset rongi lõpu signaali (nt punased tuled).

Välja arvatud: rongi lõpu signaalide paigalduskandurid, vt parameeter 7.2.4.

7.2.2.4

Tulede juhtimine

7.2.3

Helisignaalsüsteemid

Nõuded veeremile paigaldatud helisignaalsüsteemidele (nt hoiatussignaal). Käsitletakse järgmist:

7.2.4

Kandurid

Nõuded vahenditele, mis on vajalikud veeremi välisküljel asuvate signaalimisvahendite (nt rongi lõpu signaalid, signaallambid, lipud) paigaldamiseks/kinnitamiseks.

8

Rongi toite- ja juhtimissüsteemid

8.1

Veojõunõuded

Veojõu nõutav tõhusus, nt kiirendus, veoratta/rööpa haardumise kontroll jne.

8.2

Veeremi ja energiavarustuse allsüsteemi kokkupuutealaga seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

8.2.1

Elektrivarustusega seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

8.2.1.1

Erinõuded elektrivarustusele

Erinõuded elektrivarustusele, nt võimsustegur, rongis asuva kaitsesüsteemi tundlikkus.

8.2.1.2

Kontaktõhuliinist saadava energia pinge ja sagedus

8.2.1.3

Regeneratiivpidurdus

8.2.1.4

Suurim võimsus ja suurim voolutugevus, mida on lubatud kontaktõhuliinilt võtta

Sealhulgas suurim voolutugevus paigalseismisel.

8.2.2

Pantograafi funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

8.2.2.1

Pantograafi üldine konstruktsioon

8.2.2.2

Pantograafi kollektoripea geomeetria

8.2.2.3

Pantograafi kontaktjõud (sealhulgas dünaamiline käitumine ja aerodünaamilised mõjud)

Sealhulgas vooluvõtu kvaliteet.

8.2.2.4

Pantograafide tööpiirkond

8.2.2.5

Pantograafi, sealhulgas kontaktkinga voolukoormus

8.2.2.6

Pantograafide paigutus

8.2.2.7

Pantograafi isoleerimine veeremist

8.2.2.8

Pantograafi langetamine

8.2.2.9

Faaside- või toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide läbimine

8.2.3

Kontaktkinga funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

8.2.3.1

Kontaktkinga geomeetria

8.2.3.2

Kontaktkinga materjal

8.2.3.3

Kontaktkinga hindamine

8.2.3.4

Kontaktkinga purunemise tuvastamine

8.3

Elektrivarustus ja veosüsteem

8.3.1

Energiatarbimise mõõtmine

8.3.2

Nõuded raudteesõidukis asuvatele elektripaigaldistele

8.3.3

Kõrgepinge all olevad komponendid

8.3.4

Maandamine

8.4

Elektromagnetiline ühilduvus

8.4.1

Elektromagnetiline ühilduvus veeremis

Veeremis olevatele seadmetele mõjuv juhtivuslik kiirgus ja häirekindluse tase, veeremis inimestele mõjuv magnetväli (nt inimeste kokkupuute piirnormid).

8.4.2

Elektromagnetiline ühilduvus veeremi ja raudteesüsteemi vahel

8.4.2.1

Suurimad voolutugevused

8.4.2.1.1

Rööbaste tagasivool

Häirevool raudtee elektrivõrguga ühendumise punktis – pantograafi/kontaktkinga tasand.

8.4.2.1.2

Küttekaabli häirevool

Diiselmootori kuumenemisest tekkiv häirevool.

8.4.2.1.3

Häirevool veeremi all

Veeremi all telgede vahel ringlev häirevool, mida tekitavad põhiliselt rongisisesed seadmed.

8.4.2.1.4

Kontaktõhuliini harmooniliste voolukomponentide omadused ja nendega seotud ülepinge

Veeremiga seotud nõuded, mis käsitlevad kontaktõhuliini maksimaalseid harmoonilisi voolukomponente ja nendega seotud ülepinget.

8.4.2.1.5

Alalisvoolu mõju vahelduvvoolusüsteemis

Veeremiga seotud nõuded, mis käsitlevad maksimaalset alalisvoolukomponenti vahelduvvoolusüsteemis.

8.4.2.2

Maksimaalsed elektromagnetväljad/indutseeritud pinged

8.4.2.2.1

Elektromagnetväljad/indutseeritud pinged rööbastes/veeremi all

Elektromagnetväljad (või indutseeritud/häirepinged) raudteeseadmete asukohas (teljedetektorid, automaatsete rongikaitsete antennid, teljepuksi ülekuumenemise detektorid jne).

8.4.2.2.2

Elektromagnetväljad/indutseeritud pinged väljaspool rööbasteed

Elektromagnetväljad (või indutseeritud/häirepinged), mis on seotud manöövriraadiote või veeremi raadiosidesüsteemidega (nt riiklik raadio või raudtee GSM raadioliin) jne.

8.4.2.3

Veeremi sisenemise impedants

Sisenemise impedants veospektri sageduste puhul, mis mõjutavad võrgu rööbasteeahelaid, nt 50 Hz sisenemise impedants 50 Hz rööbasteeahela korral; sisenemise impedants, mis piirab voolutõukeid, nt alalisvoolu-rööbasteeahelate puhul.

8.4.2.4

Psofomeetriline vool

Vastavalt määratlusele, mis on esitatud standardi EN 50121-3–1 lisas A, Sideliinidele mõjuvad häired. Psofomeetrilised voolud.

8.4.2.5

Ristpinge piirnormid, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks kõne-/andmesideahelatega

8.4.3

Elektromagnetiline ühilduvus veeremi ja keskkonna vahel

8.4.3.1

Maksimaalsed elektromagnetväljad

Väljaspool veeremit inimestele mõjuv magnetväli (nt inimeste kokkupuute piirnormid).

8.4.3.2

Indutseeritud häirevool/pinge

8.4.3.3

Psofomeetriline vool

Vastavalt määratlusele, mis on esitatud standardi EN 50121-3–1 lisas A, Sideliinidele mõjuvad häired. Psofomeetrilised voolud.

8.5

Kaitse elektriohtude eest

Nõudeid maandusele on käsitletud parameetris 8.3.4.

8.6

Nõuded diiselmootorile ja muudele termilistele veosüsteemidele

„Heitgaasi õhkupaiskamise” kohta vt parameeter 6.2.1.2.

8.7

Süsteemid, mis vajavad spetsiaalseid järelevalve- ja kaitsemeetmeid

8.7.1

Tuleohtlike vedelike paagid ja torustik

Erinõuded tuleohtlike vedelike (sealhulgas kütuse) paakidele ja torustikule.

8.7.2

Surveanumate süsteemid/surveseadmed

8.7.3

Aurukatlad

8.7.4

Tehnilised süsteemid plahvatusohtlikes keskkondades

Erinõuded plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavatele tehnilistele süsteemidele (nt vedelgaas, maagaas ja akutoitel süsteemid, sealhulgas trafopaagi kaitse).

8.7.5

Hüdrauliline/pneumaatiline toide ja juhtimissüsteemid

Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, nt suruõhuvarustus, võimsus, tüüp, temperatuurivahemik, õhukuivatid (tornid), kastepunkti indikaatorid, isolatsioon, õhu sisselaske omadused, rikkeindikaatorid jms.

9

Töötajate ruumid, liidesed ja keskkond

9.1

Kabiini konstruktsioon

9.1.1

Sisustuse paigutus

Üldnõuded seoses kabiini sisustuse paigutusega, nt juhi antropomeetrilised mõõdud, personali liikumisvabadus kabiinis, istuvad ja seisvad sõiduasendid, istmete arv (nt sõltuvalt sellest, kas kasutatakse ühte või kahte juhti).

9.1.2

Juurdepääs juhikabiini

9.1.2.1

Juurdepääs, väljapääs ja uksed

Nõuded seoses juhikabiini ja mootoriruumi juurdepääsetavusega (samuti mootorikattel olevate väliste käiguteedega). Nõuded seoses välis- ja siseuste, mootorikatte luukide, ukseavade, astmelaudade, käsipuude või avanevate käepidemete, uste lukustamise ja kõrvaliste isikute juurdepääsu tõkestamisega.

9.1.2.2

Juhikabiini avariiväljapääsud

Vahendid, mida juht kasutab avarii korral väljumiseks või päästeteenistused kasutavad kabiini sisemiseks (tavaliselt välisuksed, külgaknad või avariiluugid); nende avasuuruste määratlus.

9.1.3

Juhikabiini tuuleklaas

9.1.3.1

Mehaanilised omadused

Nõuded, mis käsitlevad tuuleklaasi suurust, asukohta ja vastupidavust lendavatele objektidele.

9.1.3.2

Optilised omadused

Nõuded, mis käsitlevad tuuleklaasi optilisi omadusi, nt primaarse ja sekundaarse kujutise vaheline nurk, lubatav optiline moonutus, materjali hägusus, läbipaistvus ja värvsus.

9.1.3.3

Tuuleklaasi seadmed

Näiteks jäätõrje, udutõrje, välise puhastuse seadmed, päikesekaitse jne.

9.1.3.4

Nähtavus ettepoole/vaateväli

Juhi vaatevälja määratlus ees oleva liini ja juhi asukoha suhtes. Hõlmab klaasipuhastite puhastusala.

9.1.4

Laua ergonoomilisus

Nõuded seoses juhilaua ergonoomilisusega, nt hoobade ja lülitite rakendamise suund, hädaabisüsteemide ergonoomilisus.

9.1.5

Juhiiste

Nõuded juhiistmele (nt antropomeetrilised mõõdud, istme asukoht, mis on vajalik välise nähtavuse tagamiseks sobiva silmade asukoha saavutamiseks, võimalus avarii korral välja pääseda, istme konstruktsiooniga seotud ergonoomilisuse ja tervise aspektid, võimalus reguleerida istet sobivaks seisva juhtimisasendi jaoks).

9.2

Tervishoid ja ohutus

9.2.1

Keskkonnatingimused

9.2.1.1

Juhikabiini küte, ventilatsioon ja kliimaseade

Näiteks kabiini lubatud CO2-sisaldus, ventilatsioonisüsteemi tekitatavad õhuvoolud, mille kiirus ületab nõuetekohase töökeskkonna tagamiseks vajalikku tunnustatud piirnormi, temperatuurivahemikud, teatud keskkonnatingimustes nõutavad temperatuurid, mis tuleb saavutada.

9.2.1.2

Müra juhikabiinis

Suurim kabiinis lubatud müratase, kaasa arvatud hoiatussignaali helitase kabiinis.

9.2.1.3

Juhikabiini valgustus

Näiteks valgustuse heledus, juhilaua lugemisala sõltumatu valgustus, valgustuse juhtimine, valgustuse heleduse reguleeritavus, valguse lubatav värvus.

9.2.2

Muud tervise- ja ohutusnõuded

Parameetri 9.2 „Tervishoid ja ohutus” parameetrite loendis nimetamata muud nõuded.

9.3

Juhi-masina liides

9.3.1

Kiirusenäit

Nõuded seoses kiiruse näitamise süsteemiga (täpsus/mõõtmisviga jne).

Välja arvatud: kiiruse salvestamine, mis on hõlmatud parameetriga 9.6.

9.3.2

Juhi kasutatavad näidikud ja ekraanid

Funktsionaalsed nõuded, mis on seotud juhikabiinis oleva teabe ja kasutatavate käsklustega. Välja arvatud: Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) teavet ja käsklusi, kaasa arvatud näidikutel esitatavat teavet ja käsklusi on kirjeldatud 12. peatükis.

9.3.3

Juhtimisseadmed ja näidikud

Funktsionaalsed nõuded on sätestatud koos konkreetse funktsiooni suhtes kohaldatavate muude nõuetega vastavat funktsiooni kirjeldavas alapunktis.

9.3.4

Juhi järelevalve

Nõuded seoses juhi valvsuse kontrollimisega, nt automaatne valvsuse kontrollimise süsteem/seade.

9.3.5

Taha- ja külgvaade

Nõuded seoses taha- ja külgvaatega: kabiini mõlemal küljel asuvad avanevad külgaknad või paneelid (avaneva akna/paneeli ava), välispeeglid, kaamerasüsteem.

9.4

Märgistus ja sildid juhikabiinis

Nõuded veeremis (kabiin, mootoriruum, juhtimiskapp) juhile nähtavate märkide, piktogrammide, siltide ja püsivalt näha oleva tekstiga. Teave, mille näitamine juhikabiinis on kohustuslik (tavaliselt Vmax, veduki number, teisaldatavate seadmete, nt päästevahendite ja signaalide, samuti avariiväljapääsude asukohad). Ühtlustatud piktogrammide kasutamine.

9.5

Muud rongis asuvad töötajatele mõeldud seadmed ja ruumid/alad

9.5.1

Rongis asuvad töötajatele mõeldud ruumid/alad

9.5.1.1

Töötajate juurdepääs külge- ja lahtihaakimisele

Näiteks Berne'i nelinurk, puhvrite all olevat käsipuud.

9.5.1.2

Manöövrimeeskonna kasutatavad välisastmed ja käsipuud

9.5.1.3

Töötajate kasutatavad hoiukohad

9.5.2

Töötajate ja kauba jaoks ettenähtud uksed

Nimetatud parameetris käsitletakse kauba laadimiseks mõeldud ja rongimeeskonna poolt kasutatavaid uksi, mis ei ole kabiiniuksed. Näiteks ainult personalile, kaasa arvatud toitlustajatele avamiseks ettenähtud turvaseadmega varustatud uksed ja mootoriruumi uksed.

Välja arvatud: reisijate kasutatavad uksed, kabiiniuksed (samuti välised käiguteed mootorikattel).

9.5.3

Rongis asuvad tööriistad ja teisaldatavad seadmed

Rongis nõutavad tööriistad ja teisaldatavad seadmed, nt punase ja valge valgusega käeshoitav lamp, rööbasteeahelate lühistamise seadmed, respiraator.

Välja arvatud: käituseks kasutatavad esemed, nt tõkestid, haakeadapterid, päästetöödel kasutatavad haakeseadised (vt 2. peatükk), tulekustutusvahendid (vt 10. peatükk) ja vt 13. peatükk „Käitamisega seotud erinõuded”.

9.5.4

Helisignaal-sidesüsteem

Näiteks rongimeeskonna omavaheliseks või rongimeeskonna (vt parameeter 10.2.3) ja rongis/väljaspool rongi asuvate inimeste vaheliseks suhtlemiseks (reisijate häiresignaali kohta vt parameeter 10.2.3).

Välja arvatud: rongi raadio (vt 12. peatükk).

9.6

Salvestusseade

Salvestusseade, mida kasutatakse rongijuhi ja rongi vastastiktoime järelevalve eesmärgil ning rongi parameetrite salvestamiseks. Salvestusseadmega seotud nõuded, nt millist teavet salvestatakse, ajavahemik, sündmuse ja aja kokkuviimise võime, salvestustehnoloogia.

9.7

Kaugjuhtimisfunktsioon

Nõuded, mis on seotud kaugjuhtimisfunktsiooniga. Tavaliselt on selleks kaugjuhtimine raadio teel manöövritöö ajal, samuti muude vahenditega kaugjuhtimine, välja arvatud: lükkava või pukseeriva rongi juhtimine ja kahe veduki juhtimine.

10

Tuleohutus ja evakueerimine

10.1

Tulekaitse juhtpõhimõtted ja tulekaitsemeetmed

Näiteks veeremi ja veeremiosade (nt juhikabiin) tuleohutuskategooria, liigitus ja kaitsemeetmed, materjali omadused, tuletõkked, tuleandurid (sealhulgas ionisatsioonidetektorid) ja tulekustutusvahendid.

10.2

Hädaolukord

10.2.1

Reisijate evakueerimise juhtpõhimõtted

Nõuded seoses reisijate avariiväljapääsude olemasolu, konstruktsiooni ja tähistusega, reisijate arvu piirang sõiduki kohta.

10.2.2

Päästeteenistuse teavitamine, varustus ja juurdepääs

Päästeteenistusele edastatav veeremi kirjeldus, mis võimaldab teenistusel hädaolukorras tegutseda.

Eelkõige edastatakse teavet selle kohta, kuidas pääseda veeremi sisemusse.

10.2.3

Reisijate häiresignaal

Nõuded seoses reisijate häiresignaaliga, nt häiresignaali käivitamise seadmete kättesaadavus (asukoht, arv), funktsionaalsus, lähtestamine, sideühendus reisijate ja juhi/personali vahel, hädapiduri rakendamine, hädapiduri tühistamine.

10.2.4

Avariivalgustus

Nõuded avariivalgustussüsteemile, nt minimaalne tööaeg, valgustuse tase/heledus.

10.3

Hädaolukorras sõitmise võime

Meetmed sõiduvõime hoidmiseks reisirongil, kus on puhkenud tulekahju.

Välja arvatud: hädapidurduse tühistamine, mida on käsitletud parameetris 10.2.3.

11

Hooldustööd

11.1

Rongi puhastamise seadmed

Rongi sisemine ja väline puhastamine, nt väline puhastamine rongipesulas.

11.2

Rongi tankimise seadmed

11.2.1

Reovee kõrvaldamise süsteemid

Nõuded seoses reovee kõrvaldamise süsteemiga, sealhulgas liides tualeti tühjendamise süsteemiga. Tavaliselt määratletakse tualetipaagi tühjendusotsik ja loputusühendus.

Välja arvatud: tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvad ained (vt parameeter 6.2.1.1).

11.2.2

Veevarustussüsteem

Joogiveevarustust käsitlevate sanitaareeskirjade järgimine. Tavaliselt tagatakse torude ja tihendite materjali ja kvaliteedi kirjeldustega. Täiteadapterite (koostalitluse komponendid) kirjeldus.

11.2.3

Täiendavad varustusseadmed

Nõuded muudele varustusseadmetele, nt veeremi väline elektrivarustus rongide stabiliseerimiseks.

11.2.4

Mitteelektrilise veeremi tankimisseadmete liidesed

Nõuded seoses diislikütust, veeldatud naftagaasi või muid põlevaineid kasutava veeremi tankimissüsteemiga.

12

Rongi pardal olevad juhtkäskude ja signaalimise seadmed

12.1

Rongi raadiosüsteem

12.1.1

Muu kui raudtee GSM-süsteem (GSM-R)

Nõuded riiklikele raadiosüsteemidele, kui nende paigaldamine veeremile on loa saamiseks kohustuslik.

12.1.2

GSM-Riga ühilduv raadiosüsteem

12.1.2.1

Kantavate seadmete kasutamine kabiini mobiilse raadiona

Nõuded seoses kabiiniraadio funktsioone täitvate kantavate seadmetega. Siin märgitakse, kas kahevatiste kantavate seadmete kasutamine on lubatud ning milliseid nõudeid, piiranguid jms kohaldatakse, võttes arvesse komisjoni otsuse 2012/88/EL (1) kohast punkti 7.3.3 „ERTMSi rongisiseste seadmete paigaldamine”.

12.1.2.2

Muud GSM-Riga seotud nõuded

Muud nõuded, mis on seotud GSM-Ri häiretega, filtrite paigaldamisega ja muuga, mida ei saa liigitada eelmiste punktide alla.

12.2

Rongisisene signaalimine

12.2.1

Siseriiklikud rongisisese signaalimise süsteemid

Nõue kasutada rongile paigaldatud siseriiklikke rongisisese signaalimise süsteeme (näiteks EBICAB) ja sellele vastavad funktsionaalsed nõuded.

12.2.2

Nõuded spetsiaalsetele andmeedastusmoodulitele

Nõuded, mis on seotud spetsiaalsete andmeedastusmoodulite (STM) lahendustega (eraldi andmeedastusmoodulid või rongis ETCSiga integreeritud moodulid).

12.2.3

Vahetumised

Nõuded, milles käsitletakse siseriiklike rongisiseste signaalimissüsteemide ja ETCSi, ETCSi ja ETCSi jne vahetumist liikmesriikide piiril või sees.

12.2.4

Veeremi ühilduvus juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmetega

Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetest erinevad ühilduvuse nõuded veeremile, mille puhul kasutatakse juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärseid rongituvastussüsteeme; elektromagnetilise ühilduvuse kohta vt parameeter 8.4.2.

12.2.4.1

Minimaalne teljevahe

Teljeloendurite toimimisega seotud nõue, kiiruse v > 350 km/h kohta vt dokumendi ERA/ERTMS/033281 „Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete ja muude allsüsteemide liidesed” alapunkti 3.1.2.3.

12.2.4.2

Minimaalne ratta läbimõõt

Teljeloendurite toimimisega seotud nõue, kiiruse v > 350 km/h kohta vt dokumendi ERA/ERTMS/033281 „Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete ja muude allsüsteemide liidesed” alapunkti 3.1.3.2.

12.2.4.3

Metalli ja induktiivsete osadeta ruum rataste vahel

Teljeloendurite toimimisega seotud nõue, vt dokumendi ERA/ERTMS/033281 „Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete ja muude allsüsteemide liidesed” alapunkti 3.1.3.5.

12.2.4.4

Veeremi metallimass

Silmusahela tuvastussüsteemi toimimisega seotud nõue.

12.2.4.5

Ühilduvus juhtkäskude allsüsteemi püsipaigaldistega

Ühilduvus juhtkäskude allsüsteemi püsipaigaldistega, vt dokumendi ERA/ERTMS/033281 „Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete ja muude allsüsteemide liidesed” alapunkti 3.1.10.

12.2.5

ETCSi (2) kabiini signaalimissüsteem

12.2.5.1

Raudteeületuskohaga seotud funktsioonid

Nõuded otsuses 2012/88/EL sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK A lisa tabeli A2 spetsifikatsioonide kogumile nr 1 seoses rongisisese ETCSi raudteeületuskohaga seotud funktsioonidega.

12.2.5.2

Pidurdamise ohutusvaru

Nõuded otsuses 2012/88/EL sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK A lisa tabeli A2 spetsifikatsioonide kogumile nr 1 seoses rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi pidurduskõvera usaldusväärsusega.

12.2.5.3

Töökindluse ja kättesaadavuse nõuded

Töökindluse/kättesaadavuse miinimumnõuded täpsustatakse eesmärgiga piirata süsteemi ohutuse vähenemist seoses halvenenud olukordade sagedase esinemisega.

12.2.5.4

Ohutusnõuded

Ohutusõuded otsuses 2012/88/EL sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK A lisa tabeli A2 spetsifikatsioonide kogumile nr 1 seoses ETCSi juhi-masina liidesega seotud funktsioonidega.

12.2.5.5

Juhi-masina liidese ergonoomilised aspektid

Nõuded otsuses 2012/88/EL sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A tabeli A2 spetsifikatsioonide kogumikule nr 1 seoses ergonoomiliste nõuetega juhi-masina liidesele.

12.2.5.6

Sõidupiduri liides

Nõuded otsuses 2012/88/EL sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A tabeli A2 spetsifikatsioonide kogumikule nr 1 seoses sõidupiduri liidesega.

12.2.5.7

Muud ETCSi nõuded (seoses olemasolevate mittekoostalitlusvõimeliste võrkudega)

ETCSi nõuded seoses B2-eelsete rongisiseste seadmetega, ühilduvus olemasolevate liinidega, millele on paigaldatud B2-eelsed seadmed. Või ETCSi valitavad funktsioonid, mis võivad mõjutada rongi ohutut liikumist.

12.2.5.8

Kasutustingimused, mille korral ETCSi pardaseadmed ei võimaldada rakendada kõiki funktsioone, liideseid ja tõhusustasemeid

Mõju analüüs sellise olukorra kohta, kus rongisisene ETCSi allsüsteem ei võimalda rakendada kõiki funktsioone, tõhusustasemeid ja liideseid, mida on kirjeldatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKs. See on kasulik täiendavate lubade andmiseks.

13

Käitamisega seotud erinõuded

13.1

Rongi paigaldatavad eriesemed

Võimaldab teatada rongi paigaldatavatest eriesemetest, mis on vajalikud käitamisega seotud põhjustel tavaliste ja halvenenud tingimuste juures (nt tõkestid juhul, kui seisupidur ei ole tee kallet arvestades piisav, haakeadapterid, päästetöödel kasutatavad haakeseadised jne). Siia võib lisada nõudeid esemete jaotuse ja kättesaadavuse kohta. Vt ka parameeter 9.5.3.

13.2

Praamiga vedamine

Nõuded seoses praamide kasutamisega veeremi vedamiseks, sealhulgas piirangud veermikule ja veeremi gabariitidele, nõuded kinnitamisele ja fikseerimisele.

14

Kaubaga seotud punktid

Kaubaga seotud nõuded.

14.1

Ohtlike kaupade vedamisega seotud piirangud konstruktsioonile, käitamisele ja tehnilisele hooldusele

Nt ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadest, siseriiklikest eeskirjadest või muudest eeskirjadest tulenevad nõuded ohtlike kaupade veole; sealhulgas ohtlike kaupade jaoks vajalikud erirajatised.

14.2

Kauba vedamise eriseadmed

Näiteks kauba kinnitamine, õhuvarustus muul eesmärgil kui pidurdamine, nõuded kaubavagunite hüdraulilistele/pneumaatilistele seadmetele, nõuded kauba peale- ja mahalaadimisele, erinõuded kallurvagunitele.

14.3

Uksed ja laadimisseadmed

Nõuded kauba laadimiseks kasutatavatele ustele ja luukidele, nende sulgemisele ja lukustamisele.