4.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 318/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2240,

25. november 2015,

millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ministrid on mitmes ministrite deklaratsioonis (24. novembril 2005 Manchesteris, 19. septembril 2007 Lissabonis, 18. novembril 2009 Malmös ja 19. aprillil 2010 Granadas) kutsunud komisjoni üles hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, kasutades selleks piiriüleseid ja valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis võimaldaksid pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid. Peale selle tunnistasid liikmesriigid, et paremaid avalikke teenuseid tuleb pakkuda vähemate vahenditega ning et e-valitsuse potentsiaali saab suurendada Euroopa haldusasutuste koostöökultuuri edendamise ja koostalitlusvõime tingimuste parandamisega.

(2)

Oma 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mis on üks strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusi, rõhutas komisjon, et koostalitlusvõime on oluline selleks, et kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, ning sellest tulenevalt saab digitaalarengu tegevuskava olla tõhus üksnes siis, kui koostalitlusvõime on tagatud.

(3)	Oma 16. detsembri 2010. aasta teatises „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” esitles komisjon Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku.

(4)

Koostalitlusvõime hõlbustab poliitika edukat elluviimist ning sellel on suur potentsiaal aidata vältida piiriüleseid e-tõkkeid ja soodustada seeläbi uute või veel arenemisjärgus ühiste avalike teenuste loomist või juurutamist liidu tasandil. Koostalitlusvõimest sõltub eeskätt järgmistes põhjendustes kirjeldatud valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik elluviimine.

(5)	Siseturu valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ, (4) et liikmesriigid pakuksid teenuseosutajatele võimalust teha kõiki toiminguid ja täita kõiki formaalsusi, mida on vaja teenuse osutamiseks väljaspool nende asukohaliikmesriiki, elektrooniliselt ja piiriüleselt.

(6)

Äriühinguõiguse valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/17/EL (5) liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite vastastikuse sidumisega tagatakse registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse liidu tasandil ettevõtjate ja kodanike juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele, suurendades sellega liidu ettevõtluskeskkonna õiguskindlust.

(7)

Keskkonna valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ, (6) et tuleb vastu võtta ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitlusvõime tehniline kord. Kõnealuses direktiivis nõutakse eeskätt riiklike taristute kohandamist tagamaks, et ruumiandmekogumid ja -teenused on kogu liidus koostalitlusvõimelised ja kättesaadavad.

(8)

Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tuginevad Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimele viisainfosüsteem, (7) teise põlvkonna Schengeni infosüsteem, (8) Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem (9) ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (10). Lisaks võttis nõukogu 24. septembril 2012 vastu järeldused, milles tehakse ettepanek võtta kasutusele Euroopa õigusaktide identifikaator ning rõhutatakse vajadust võtta kasutusele liikmesriikide ametlikes väljaannetes avaldatud õigusteabe koostalitlusvõimelise otsingu ja vahetamise vahend, kasutades selleks kordumatuid identifikaatoreid ja struktureeritud metaandmeid. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti ning käesoleva otsusega loodava programmi vaheline koostöö võib luua sünergiat, mis võib olla kasulik nende vastavate eesmärkide saavutamiseks.

(9)	Kohalike, riiklike ja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime aitab saavutada eesmärke, mis Euroopa Parlament seadis oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsioonis ELi kodakondsust käsitleva 2010. aasta aruande ja ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamise kohta.

(10)

Tolli, maksude ja aktsiiside valdkonnas on koostalitlusvõime olnud väga oluline edu tagamise tegur selliste kõiki liikmesriike hõlmavate üleeuroopaliste IKT-süsteemide haldamisel, mis toetavad programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” alusel rahastatavaid koostalitlusvõimelisi äriteenuseid. Neid programme rakendavad ja juhivad komisjon ja liikmesriikide haldusasutused. Programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on kättesaadavad jagamiseks ja korduvkasutamiseks teistes poliitikavaldkondades. Lisaks sellele kutsuti nõukogu 26. mai 2014. aasta järeldustes ELi tolliliidu juhtimise reformi kohta liikmesriike ja komisjoni üles koostama ühiselt juhitavaid ja käitatavaid IT-süsteeme käsitlevat strateegiat kõigi tolliga seotud valdkondade jaoks.

(11)

Tervisevaldkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (11) sätestatud raamistik ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Konkreetsemalt loodi kõnealuse direktiiviga e-tervise võrgustik, et lahendada elektrooniliste tervisesüsteemide koostalitlusvõimega seotud probleeme. E-tervise võrgustiku raames võidakse vastu võtta suuniseid, mis käsitlevad planeerimata ja erakorralise arstiabi korral piiriüleselt vahetatavaid miinimumandmeid ning e-retseptidega seotud piiriüleseid teenuseid.

(12)

Euroopa fondide valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (12) artiklis 122, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel toimuks elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu. Kõnealused süsteemid peaksid hõlbustama koostalitlusvõimet liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldama toetusesaajatel esitada kogu nõutav teave ühe edastuskorraga.

(13)

Avaliku sektori teabe valdkonnas rõhutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL, (13) et kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, korduvkasutatavuse ja juurdepääsetavuse.

(14)	E-identimise valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (14) loodud riiklike e-identimise süsteemide koostalitlusvõime jaoks koostalitlusvõime raamistik.

(15)	IKT standardimise valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (15) osutatud koostalitlusvõimele kui olulisele standardimise väljundile.

(16)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013, (16) millega luuakse raamprogramm „Horisont 2020”, selgelt öeldud, et koostalitlusvõimelised IKT-lahendused ja -standardid on peamised edu võimaldavad tegurid tööstusettevõtete vahelise partnerluse saavutamiseks liidu tasandil. Ühiste, avatud tehnoloogial põhinevate platvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik arengust kasu saada ja teha täiendavaid uuendusi.

(17)

Riigihangete valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL, (17) 2014/24/EL (18) ja 2014/25/EL (19) liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Neis on sätestatud, et elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/55/EL (20) nähakse lisaks ette riigihangete raames e-arveldamise Euroopa standardi väljatöötamine, et tagada e-arveldamissüsteemide koostalitlusvõime kogu liidus.

(18)

Seetõttu on oluline, et koostalitlusvõimega ja selle võimaliku kasutamisega seotud poliitikat koordineeritaks liidu tasandil ning seda tehtaks viisil, mis on võimalikult tõhus ja lõppkasutajate olukorda enim arvestav. Selleks, et kaotada liidus koostalitlusvõime maastiku killustatus, tuleks edendada ühist arusaama koostalitlusvõimest liidus ja terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alastele lahendustele.

(19)

Koostalitlusvõime on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (21) lairibataristute ja -teenuste valdkonnas loodud Euroopa ühendamise rahastu keskne element. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 283/2014 (22) (milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid) on selgelt märgitud, et Euroopa ühendamise rahastu tegevusprioriteetideks on üleeuroopaliste digiteenuste taristute koostalitlusvõime, ühenduvus, jätkusuutlik kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine ning nende koordineerimine liidu tasandil. Määrusega (EL) nr 283/2014 kehtestatakse eelkõige sellised alustaristud nagu e-identimine, elektrooniline edastamine ja automaattõlge, et hõlbustada piiriülest koostalitlusvõimet.

(20)

Poliitilisel tasandil on nõukogu kutsunud korduvalt üles suurendama Euroopa koostalitlusvõimet ja tegema jätkuvalt jõupingutusi Euroopa haldusasutuste ajakohastamiseks. Euroopa Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril 2013 vastu järeldused, milles toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks jätkuma selliste koostalitlusvõimel põhinevate teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arveldamine ja e-hanked kiire kasutuselevõtuga. Liikmesriikide aktiivne osalemine on hädavajalik, et tagada liidus koostalitlusvõimelise e-ühiskonna kiire juurutamine ja haldusasutuste osalemine internetipõhiste menetluste kasutamise soodustamises. Mõjusama, lihtsama ja kasutajasõbralikuma e-halduse loomiseks võib olla lisaks vaja ka liikmesriikide toetusel toimuvat mõningast kohandamist Euroopa haldusasutustes. Tõhusad internetipõhised avalikud teenused on hädavajalikud selleks, et suurendada ettevõtete ja kodanike usaldust digiteenuste vastu.

(21)

Kui koostalitlusvõime alaseid väljavaateid käsitleda ühe valdkonna piires, kaasneb sellega risk, et erinevate või kokkusobimatute lahenduste kasutusele võtmisega riigi või valdkonna tasandil luuakse uued e-tõkked, mis takistavad siseturu ja sellega seotud liikumisvabaduste nõuetekohast toimimist, ning kahjustatakse turgude avatust ja konkurentsivõimet ning ettevõtetele ja kodanikele üldhuviteenuste osutamist. Nimetatud riski maandamiseks peaksid liikmesriigid ja liit rohkem ühiselt pingutama selle nimel, et vältida turu killustumist. Nad peaksid tagama õigusaktide rakendamisel piiriülese või valdkondadevahelise koostalitlusvõime, vähendades samal ajal halduskoormust ja kulusid ning suurendades tõhusust, ning nad peaksid edendama ühiselt kokku lepitud IKT-lahendusi, tagades samal ajal nõuetekohase juhtimise.

(22)

Ühiste lahenduste kasutusele võtmisel, täiustamisel või kasutamisel peaksid kõik algatused asjakohasel juhul tuginema kogemuste ja lahenduste jagamisele ning parimate tavade, tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse vahetamisele ja edendamisele või olema sellega seotud, kusjuures alati tuleks kohaldada turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid. Sellega seoses tuleks edendada kooskõla Euroopa koostalitlusvõime raamistiku, avatud tehniliste kirjelduste ja standarditega.

(23)

Selleks et täita liiduülese poliitika kohaseid nõudeid, on püütud üldiste ja valdkondlike koostalitlusvõime strateegiate, õigusraamistike, suuniste, teenuste ja vahendite sidusat arengut ja rakendamist tagada mitme järjestikuse programmiga, nagu: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/1999/EÜ (23) ja nr 1720/1999/EÜ (24) loodud haldusasutuste vahelise andmevahetuse programm (1999–2004) (IDA programm); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2004/387/EÜ (25) loodud üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise programm riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (2005–2009) (IDABC programm) ja iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ (26) loodud Euroopa haldusasutuste koostalitusvõime alaste lahenduste programm (2010–2015) (ISA programm). Käesoleva otsusega loodav programm peaks põhinema nimetatud programmide rakendamise käigus saadud kogemustel.

(24)

IDA, IDABC ja ISA programmide raames toimunud tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime tagamisele Euroopa haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osa Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel ning lahenduste korduvkasutamise edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel digiteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks.

(25)

Otsus nr 922/2009/EÜ kaotab kehtivuse 31. detsembril 2015. Seetõttu on Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime alaseid lahendusi ja ühiseid raamistikke käsitlevat liidu programmi („ISA2 programm”) liidus koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamiseks, säilitamiseks ja edendamiseks, et kaotada liidu koostalitlusvõime maastiku killustatus ja vältida e-tõkkeid, hõlbustada ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelist ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ning kodanike vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, teha kindlaks, luua ja võtta kasutusele liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavad koostalitlusvõime alased lahendused ning hõlbustada koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist Euroopa haldusasutustes.

(26)

Lisaks Euroopa haldusasutustele on ka ettevõtted ja kodanikud koostalitlusvõime alaste lahenduste lõppkasutajad, sest nad kasutavad haldusasutuste pakutavaid elektroonilisi avalikke teenuseid. Kasutajakesksuse põhimõte rakendub eelkõige koostalitlusvõime alaste lahenduste lõppkasutajatele. Ettevõtete all tuleks mõista eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja mikroettevõtjaid, arvestades nende suurt tähtsust liidu majanduse jaoks.

(27)	ISA2 programmi raames loodavad või rakendatavad ühised raamistikud ja lahendused peaksid looma koostalitlusvõime maastiku, et hõlbustada Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelist suhtlust ning tagada piiriülene või valdkondadevaheline koostalitlusvõime ja selle toimimist hõlbustada.

(28)	ISA2 programmi alusel peaks olema võimalik meetmeid rakendada mitmeetapilist metoodikat kasutades.

(29)

Kuna üha enam avalikke teenuseid muutub vaikimisi digitaalseks, on oluline maksimeerida IKT-lahendustele tehtavate avaliku sektori kulutuste tõhusust. Niisugust tõhusust tuleks soodustada, tagades, et nende teenuste osutamist kavandatakse piisavalt varases järgus ja et võimaluse korral lahendusi jagatakse ja korduvkasutatakse, et neile tehtud avaliku sektori kulutuste tasuvust maksimeerida. ISA2 programm peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

(30)

Koostalitlusvõime ja sellest tulenevalt ISA2 programmi raames loodavaid ja kasutatavaid lahendusi on väga vaja selleks, et kasutada täielikult ära e-valitsuse ja e-demokraatia potentsiaali, võimaldades ühtsete kontaktpunktide rakendamist ning läbipaistvate avalike läbivteenuste pakkumist, mis tähendab väiksemat halduskoormust ja väiksemaid kulusid.

(31)

Ettevõtted ja kodanikud kui lõppkasutajad peaksid samuti saama kasutada Euroopa haldusasutuste ühiseid, korduvkasutatavaid ja koostalitlusvõimelisi klienditeenuseid, mis saavad tuge nimetatud asutuste asjaajamise ja dokumendihaldusega seotud tööprotsesside paremast integreerimisest ja andmevahetusest.

(32)

Liit peaks kogu oma tegevuses järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid kohtlema liidu kodanikke võrdselt. Liit peaks võtma arvesse sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. Seepärast tuleks kõikjal liidus lähtuda avalike teenuste koostalitlusvõimega seotud strateegiate väljatöötamisel teenuste üldkättesaadavusest, pöörates tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele kodanikele ja hõredalt asustatud piirkondadele, et võidelda digitaalse lõhe ja tõrjutuse vastu, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta. Elektrooniliste avalike teenuste rakendamine Euroopa haldusasutuste poolt eeldab kaasavat lähenemisviisi (e-kaasatus), mille raames vajaduse korral pakutakse tehnilist tuge ja koolitust, et vähendada erinevusi IKT-lahenduste kasutamisel, ning mis hõlmab mitme kanali kasutamist, muu hulgas vajaduse korral teenustele juurdepääsu säilitamist ka traditsioonilisel viisil.

(33)

ISA2 programmi raames tuleks koostalitlusvõime alaseid lahendusi arendada kooskõlas lõppkasutajate õigusega pääseda juurde teabele ja sisule ja seda levitada, kasutada ja pakkuda rakendusi ja teenuseid ning kasutada vabalt valitud lõppseadmeid, olenemata lõppkasutaja või teenuse pakkuja asukohast või teabe, sisu, rakenduse või teenuse asukohast, päritolust või sihtpunktist, kasutades selleks internetiühendust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/2120 (27).

(34)

ISA2 programm peaks olema vahend, mille abil ajakohastada Euroopa haldusasutusi. Euroopa haldusasutuste ajakohastamine ja nende koostalitlusvõime suurendamine annab olulise panuse digitaalse ühtse turu väljakujundamisse, et võimaldada kodanikel saada täiel määral kasu koostalitlusvõimelistest e-teenustest, sh e-valitsusest ja e-tervisest, seades esmatähtsale kohale selliste takistuste nagu ühenduseta e-teenused kõrvaldamise. Koostalitlusvõime puudumine õõnestab sageli digitaalsete läbivteenuste rakendamist ning ettevõtetele ja kodanikele mõeldud ühtsete kontaktpunktide väljaarendamist.

(35)

Koostalitlusvõime on otseselt seotud avatud tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamisega ning neist sõltuv. ISA2 programmiga tuleks edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste osalist või täielikku standardimist. Standardimine tuleks saavutada koos liidu tasandil toimuva muu standardimistegevusega, koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

(36)

Tänu koostalitlusvõime tagamisele on Euroopa haldusasutused piisavalt avatud ja paindlikud, et areneda ja suuta hõlmata uusi väljakutseid ja uusi valdkondi. Koostalitlusvõime on vajalik selleks, et vältida tehnoloogilist kinnistamist, võimaldada tehnilist arengut ja edendada innovatsiooni. Koostalitlusvõimeliste lahenduste ja ühiste raamistike arendamise abil peaks ISA2 programm andma panuse Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõimesse, järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, et vältida kinnistamist ning võimaldada suuremat konkurentsi ja innovatsiooni, mis parandab liidu ülemaailmset konkurentsivõimet.

(37)

Euroopa haldusasutuste ajakohastamine on strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalse ühtse turu edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Sellega seoses selgub komisjoni 2011., 2012. ja 2013. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsidest, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. See kajastub selgelt riigipõhistes soovitustes, kus kutsutakse üles võtma Euroopa haldusasutuste reformimiseks konkreetseid meetmeid.

(38)

Määrus (EL) nr 1303/2013 sisaldab valdkondlikku eesmärki „riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine”. Seda arvesse võttes tuleks ISA2 programmi kooskõlastada muude algatustega, mis aitavad kaasa Euroopa haldusasutuste ajakohastamisele, eelkõige seoses koostalitlusvõime alase tööga, ning püüda saavutada nendega koostoimet.

(39)

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime puudutab kõiki haldustasandeid: liidu, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Seepärast on oluline tagada võimalikult laialdane osalemine ISA2 programmis ning lahenduste puhul võtta arvesse nende tasandite vastavaid vajadusi ning, kui see on asjakohane, ettevõtete ja kodanike vajadusi.

(40)

Riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi saab toetada nende jõupingutustes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erivahendite abil, eelkõige osas, mis puudutab institutsioonilise suutlikkuse suurendamist, mis asjakohasel juhul hõlmab Euroopa haldusasutuste töötajate koolitamist. ISA2 programmi raames tehtav tihe koostöö peaks muutma sellistest vahenditest oodatava kasu võimalikult suureks, tagades, et rahastatavad projektid viiakse vastavusse selliste kogu liitu hõlmavate koostalitlusvõime raamistikega nagu Euroopa koostalitlusvõime raamistik.

(41)

Käesolevas otsuses nähakse ette kogu ISA2 programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse raames peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (28) punkti 17 tähenduses.

(42)	Kaaluda tuleks võimalust kasutada ühinemiseelse abi vahendeid, et hõlbustada kandidaatriikide ISA2 programmis osalemist ning sellekohaste lahenduste kasutuselevõttu ja rakendamist nimetatud riikides.

(43)

ISA2 programm peaks aitama ellu viia kõiki edasisi strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskava kohaseid algatusi. Vältimaks jõupingutuste kattuvust, peaks ISA2 programm võtma arvesse liidu muid programme ja algatusi, mis käsitlevad IKT-lahendusi, -teenuseid ja -infrastruktuure, eeskätt Euroopa ühendamise rahastut, raamprogrammi „Horisont 2020” ning komisjoni 15. detsembri 2010. aasta teatise põhjal kehtestatud Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015. Komisjon peaks koordineerima neid tegevusi ISA2 programmi rakendamisel ja koostalitlusvõimet mõjutavate edasiste algatuste kavandamisel. Ratsionaliseerimise eesmärgil tuleks ISA2 programmi komitee kohtumiste kavandamisel võtta võimalikult palju arvesse muude asjakohaste liidu algatuste ja programmidega seotud kohtumiste ajakava.

(44)

Kõigi selliste ISA2 programmi raames rakendatavate lahenduste suhtes, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, tuleks kohaldada liidu õigusaktides sätestatud põhimõtteid ja sätteid, mis reguleerivad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 95/46/EÜ (29) ja 2002/58/EÜ (30) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (31). Vastavalt tuleks selliste lahenduste puhul rakendada sobivaid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada liidu õiguses sätestatud andmekaitsenõuete täitmine. Eelkõige tuleks vaikimisi isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui need on andmete kogumise eesmärki silmas pidades piisavad ja asjakohased ega ole ülemäärased. Koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende mõju isikuandmete kaitsele.

(45)

ISA2 programmi hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, kas loodud ja rakendatud lahenduste mõju avaliku sektori ajakohastamisele ning kodanike ja VKEde vajaduste rahuldamisele on positiivne või negatiivne, nt kas need vähendavad nende kulusid ja halduskoormust ning tugevdavad ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelisi ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelisi sidemeid.

(46)	ISA2 programmi jaoks vajaduse korral teenuste sisseostmist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (32) ning direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL.

(47)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu jooksev tööprogramm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (33).

(48)	Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kehtestatud jooksva tööprogrammiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, näiteks teenuste osutamise katkemise oht, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(49)

Käesoleva otsuse eesmärgid on liidus koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine, säilitamine ja edendamine, ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelise ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtlemise hõlbustamine, liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavate koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlakstegemine, loomine ja kasutamine ning koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamine Euroopa haldusasutustes. Kuna nimetatud eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada – liikmesriikidel oleks raske ja kulukas saavutada liikmesriigi tasandil Euroopa tasandi kooskõlastatust –, küll aga saab neid kavandatava meetme ulatust ja mõju arvesse võttes paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärgid

1. Käesoleva otsusega luuakse aastateks 2016–2020 Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (edaspidi „ISA2 programm”).

ISA2 programmi eesmärgid on:

a)	koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine, säilitamine ja edendamine liidus, et teha lõpp liidu koostalitlusvõime maastiku killustatusele;

ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelise ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtlemise hõlbustamine ning abi tulemuslikuma, lihtsama ja kasutajasõbralikuma e-halduse arendamiseks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutustes;

c)	liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavate koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlakstegemine, loomine ja kasutuselevõtmine;

d)	koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamine Euroopa haldusasutustes.

ISA2 programmis võetakse arvesse koostalitlusvõime sotsiaalseid, majanduslikke ja muid aspekte, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mikroettevõtjate eriolukorda eesmärgiga parandada ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelist ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelist suhtlust.

2. ISA2 programmiga tagatakse ühtne arusaam koostalitlusvõimest Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kaudu ja selle rakendamise liikmesriikide haldusasutustes. Komisjon jälgib ISA2 programmi kaudu Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamist.

3. ISA2 programm on järg ISA programmile ning koondab, edendab ja laiendab selle tegevust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „koostalitlusvõime”– eri organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamisena nende vastavate IKT süsteemide vahel;

2) „koostalitlusvõime raamistik”– avalike teenuste osutamiseks koostööd teha soovivate organisatsioonide vahel kokku lepitud lähenemisviis koostalitlusvõimele, mille kohaldamisel määratakse kindlaks sellised ühised elemendid nagu asjaomase valdkonna sõnavara, mõisted, põhimõtted, tegevuskavad, suunised, soovitused, standardid, tehnilised kirjeldused ja tavad;

3) „ühised raamistikud”– etalonarhitektuur, tehnilised kirjeldused, mõisted, põhimõtted, tegevuskavad, soovitused, standardid, metoodikad, suunised, semantilised varad ning samalaadsed lähenemisviisid ja dokumendid kas üksikult või üheskoos;

4) „üldteenused”– korralduslik ja tehniline suutlikkus pakkuda Euroopa haldusasutustele ühtset tulemust, sh üldist laadi toimivaid süsteeme, rakendusi ja digitaristuid, mis vastavad eri poliitikavaldkondade ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele, koos neid toetava operatiivjuhtimisega;

5) „üldvahendid”– süsteemid, etalonplatvormid, jagatud ja koostööpõhised platvormid ning üldised komponendid, mis vastavad eri poliitikavaldkondade ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele;

6) „koostalitlusvõime alased lahendused”– eri organisatsioonide koostööd hõlbustavad ja Euroopa haldusasutuste kindlakstehtud nõuetele tuginevad üldteenused ja -vahendid, mis töötatakse välja ja mida rahastatakse eraldi ISA2 programmi kaudu või mis töötatakse välja koostöös liidu muude algatustega;

7) „meetmed”– projektid, juba toimivad lahendused ja nende kaasmeetmed;

8) „projekt”– ajaliselt piiratud jada täpselt määratletud ülesannetest, millega keskendutakse kasutajate kindlakstehtud vajadustele, rakendades etapiviisilist lähenemisviisi;

9) „peatatud meetmed”– ISA2 programmi meetmed, mille rahastamine on teatavaks ajavahemikuks peatatud, kuid mille eesmärk on endiselt kehtiv ning mille suhtes kohaldatakse jätkuvalt ISA2 programmi järelevalvet ja hindamist;

10) „kaasmeetmed”–

a)	strateegilised meetmed;

b)	teabemeetmed ning ISA2 programmi eelistest teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed, mis on suunatud Euroopa haldusasutustele ning vajaduse korral ettevõtetele ja kodanikele;

c)	ISA2 programmi haldamist toetavad meetmed;

d)	kogemuste jagamise ning heade tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed;

e)	olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist edendavad meetmed;

f)	kogukonna moodustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmed ning

g)	meetmed, mille eesmärk on luua koostoime liidu teiste poliitikavaldkondade algatustega, mis on seotud koostalitlusvõimega;

11) „haldusasutusi toetavad vahendid”– koostalitlusvõime alased vahendid, raamistikud, suunised ja tehnilised kirjeldused, mis toetavad Euroopa haldusasutusi koostalitlusvõime alaste lahenduste kavandamisel, rakendamisel ja käitamisel;

12) „Euroopa haldusasutused”– liidu, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused;

13) „lõppkasutajad”– Euroopa haldusasutused, ettevõtted, sh VKEd ja mikroettevõtjad, ning kodanikud;

14) „koostalitlusvõimet soodustavad kesksed tegurid”– hulka haldusasutusi hõlmavad koostalitlusvõime alased lahendused, mida on vaja avalike teenuste tõhusaks ja tulemuslikuks osutamiseks;

15) „Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur”– üldine struktuur, mis hõlmab koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendamisel liidus kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid;

16) „Euroopa koostalitlusvõime kaardistus”– hoidla, mis sisaldab Euroopa haldusasutustele mõeldud koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mida pakuvad liidu institutsioonid ja liikmesriigid, ning mis on esitatud ühtlustatud vormis ja vastavad konkreetsetele korduvkasutatavuse ja koostalitlusvõimega seotud kriteeriumidele, mida on võimalik kajastada Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuris.

Artikkel 3

Tegevus

ISA2 programmi raames toetatakse ja edendatakse järgimisi tegevusi:

a)	olemasolevate piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike hindamine, täiustamine, rakendamine ja korduvkasutamine;

b)	uute piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike arendamine, loomine, kasutusvalmidusse viimine, rakendamine ja korduvkasutamine;

c)	liidu kavandatavate või vastuvõetud õigusaktide IKT-alase mõju hindamine;

d)	selliste liidu ja riikliku tasandi õigusaktides esinevate lünkade kindlakstegemine, mis kahjustavad Euroopa haldusasutuste piiriülest või valdkondadevahelist koostalitlusvõimet;

e)	koostalitlusvõime alastest lahendustest saadavat kasu mõõtvate ja arvuliselt väljendavate mehhanismide, sealhulgas kulusäästu hindamise metoodikate väljatöötamine;

liidu üldise koostalitlusvõime maastiku kaardistamine ja analüüs, luues selleks Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri ja Euroopa koostalitlusvõime kaardistuse kui vahendid olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamiseks ja selliseid lahendusi vajavate valdkondade kindlakstegemiseks, ning nimetatud etalonarhitektuuri ja kaardistust hooldades ja täiustades;

g)	Euroopa koostalitlusvõime strateegia, Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri hooldamine, ajakohastamine, edendamine ja nende rakendamise järelevalve;

olemasolevate ühiste tehniliste kirjelduste ja standardite hindamine, ajakohastamine ja edendamine ning uute ühiste tehniliste kirjelduste, avatud tehniliste kirjelduste ja standardite loomine, kehtestamine ja edendamine liidu standardimisplatvormide kaudu ning koostöös – vastavalt vajadusele – Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega;

sellise platvormi hooldamine ja avalikustamine, mis muudab parimad tavad kättesaadavaks ja võimaldab nende alast koostööd, toimib teadlikkuse suurendamise ja olemasolevate lahenduste, sealhulgas turva- ja ohutusraamistike levitamise vahendina, samuti aitab vältida kattuvust ning propageerib lahenduste ja standardite korduvkasutamist;

j)	uute koostalitlusvõime alaste teenuste ja vahendite kasutusvalmidusse viimine koos vastavate olemasolevate teenuste ja vahendite ajutise hooldamise ja käitamisega;

k)	parimate tavade kindlakstegemine ja propageerimine, koostalitlusvõime alaste algatuste kooskõlastamise suuniste koostamine ning lõppkasutajate vahelise piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtluse seisukohalt oluliste küsimustega tegelevate kogukondade innustamine ja toetamine.

Komisjon töötab hiljemalt 8. septembriks 2016 välja kodanikele ning ettevõtetele, sh VKEdele suunatud kommunikatsioonistrateegia, mille eesmärk on anda rohkem teavet ja suurendada teadlikkust ISA2 programmi ning sellest saadava kasu kohta, ning rakendada ISA2 programmi veebisaidil kasutajasõbralikke vahendeid.

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

ISA2 programmi raames algatatud või jätkuvad meetmed peavad

a)	olema kasulikud ning lähtuma kindlakstehtud vajadustest ja programmi eesmärkidest;

vastama järgmistele põhimõtetele:

—	subsidiaarsus ja proportsionaalsus;

—	kasutajakesksus;

—	kaasavus ja juurdepääsetavus;

—	avalike teenuste osutamine viisil, mis hoiab ära digitaalse lõhe tekkimise;

—	turvalisus, eraelu puutumatuse austamine ja andmekaitse;

—	mitmekeelsus;

—	halduskorra lihtsustamine ja ajakohastamine;

—	läbipaistvus;

—	teabe säilitamine;

—

avatus;

—	korduvkasutatavus ja kattuvuse vältimine;

—	tehnoloogiline neutraalsus, võimalikult pikaajalised lahendused ja kohandatavus;

—	tõhusus ja tulemuslikkus;

c)	olema paindlikud, laiendatavad ja kohandatavad teistele ettevõtlus- või poliitikavaldkondadele, ning

d)	tõendama rahalist, korralduslikku ja tehnilist jätkusuutlikkust.

Artikkel 5

Meetmed

1. Komisjon rakendab artikli 9 kohaselt kehtestatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud meetmeid koostöös liikmesriikidega ja kooskõlas artikliga 8.

2. Projektide kujul võetavad meetmed hõlmavad asjakohasel juhul järgmisi etappe:

—	algatamine;

—	kavandamine;

—	elluviimine;

—	lõpetamine ja lõpphindamine;

—	järelevalve ja kontroll.

Projektide etapid määratakse kindlaks ja täpsustatakse meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi. Komisjon teostab järelevalvet projektide elluviimise üle.

3. ISA2 programmi elluviimist toetavad kaasmeetmed.

Artikkel 6

Valikukriteeriumid

Kõik ISA2 programmi raames rahastatavad meetmed peavad vastama kõigile järgmistele valikukriteeriumidele:

a)	artikli 1 lõikes 1 sätestatud ISA2 programmi eesmärgid;

b)	artiklis 3 sätestatud ISA2 programmi üks või mitu tegevust;

c)	artiklis 4 sätestatud ISA2 programmi üldpõhimõtted;

d)	artiklis 11 sätestatud rahastamistingimused.

Artikkel 7

Tähtsuse järgi järjestamine

1. Lõike 2 kohaselt järjestatakse kõik valikukriteeriumidele vastavad meetmed järgmiste tähtsuse järgi järjestamise kriteeriumide kohaselt:

a)	meetme panus koostalitlusvõimesse maastikul, mida mõõdetakse selle põhjal, kui tähtis ja vajalik on meede kogu liidu koostalitlusvõime maastiku väljakujundamiseks;

b)	meetme ulatus, mida kajastab lõpuleviidud meetme horisontaalne mõju kõigis asjaomastes valdkondades;

c)	meetme geograafiline ulatus, mida kajastab sellega hõlmatud liikmesriikide ning kaasatud Euroopa haldusasutuste arv;

d)	meetme pakilisus, mida kajastab selle võimalik mõju, võttes arvesse teiste rahastamisallikate puudumist;

e)	meetme korduvkasutatavus, mida mõõdetakse selle abil, millises ulatuses saab selle tulemusi korduvkasutada;

f)	olemasolevate ühtsete raamistike ja koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamine;

g)	meetme seos liidu algatustega, mida kajastab meetme abil teiste liidu algatustega, näiteks digitaalse ühtse turuga tehtava koostöö tase ning meetme panus neisse.

2. Lõikes 1 osutatud tähtsuse järgi järjestamise kriteeriumid on samaväärsed. Jooksvas tööprogrammis loetakse prioriteetsemaks need kõlblikud meetmed, mis vastavad teiste kõlblike meetmetega võrreldes suuremale arvule kriteeriumidele.

Artikkel 8

Rakenduseeskirjad

1. ISA2 programmi rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku.

2. Liikmesriikide ja liidu infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks viidatakse koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlaksmääramisel teabevahetust ja teenuste lõimimist käsitlevatele olemasolevatele ja uutele Euroopa standarditele või avalikult kättesaadavatele või avatud tehnilistele kirjeldustele.

3. Koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamise või täiustamise aluseks on või sellega kaasneb vastavalt vajadusele arvamustevahetus, kogemuste jagamine ning parimate tavade vahetamine ja edendamine. Selleks viib komisjon omavahel kokku asjaomased sidusrühmad ning korraldab ISA2 programmis käsitletavate küsimuste teemalisi konverentse, seminare ja muid kohtumisi.

4. ISA2 programmi raames koostalitlusvõime alaseid lahendusi ellu viies võetakse asjakohasel juhul nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri.

5. Asjakohasel juhul lisatakse koostalitlusvõime alased lahendused ja nende ajakohastatud versioonid Euroopa koostalitlusvõime kaardistusse ning tehakse Euroopa haldusasutustele korduvkasutamiseks kättesaadavaks.

6. Komisjon innustab ning võimaldab liikmesriikidel alati liituda meetme või projektiga igas selle etapis.

7. Kattuvuse vältimiseks viidatakse ISA2 programmi raames rahastatavate koostalitlusvõime alaste lahenduste puhul asjakohasel juhul liidu või liikmesriikide asjaomaste algatuste abil saavutatud tulemustele ning korduvkasutatakse olemasolevaid koostalitlusvõime alaseid lahendusi.

8. Selleks et suurendada koostoimet ning tagada vastastikku täiendavad ja ühendatud jõupingutused, kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral liidu teiste asjaomaste algatustega.

9. ISA2 programmi raames loodud või täiustatud koostalitlusvõime alaste lahenduste puhul tuginetakse kogemuste vahetamisele ning parimate tavade vahetamisele ja levitamisele. ISA2 programm edendab ühishuvi pakkuvate raamistike ja lahenduste ümber koonduvaid kogukonna moodustamise meetmeid, millesse kaasatakse asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas mittetulundusühendusi ja ülikoole.

Artikkel 9

Jooksev tööprogramm

1. Meetmete rakendamiseks võtab komisjon hiljemalt 8. juuniks 2016 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse jooksev tööprogramm kogu käesoleva otsuse kohaldamise ajaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab vähemalt kord aastas vastu rakendusaktid jooksva tööprogrammi muutmiseks.

Jooksvas tööprogrammis määratakse kindlaks, järjestatakse tähtsuse alusel, dokumenteeritakse, valitakse välja, kavandatakse, rakendatakse ja viiakse ellu meetmed, hinnatakse neid, levitatakse nende tulemusi ning vastavalt artikli 11 lõikele 5 peatatakse või lõpetatakse nende rahastamine.

2. Meetme lisamiseks jooksvasse tööprogrammi peab see olema kooskõlas artiklitega 6 ja 7.

3. ISA programmi või mõne muu liidu algatuse raames käivitatud ja edasi arendatud projekti võib lisada jooksvasse tööprogrammi selle igas etapis.

Artikkel 10

Eelarvesätted

1. Vahendid eraldatakse kasutusetapis oleva projekti või lahenduse lisamisel jooksvasse tööprogrammi või pärast jooksvas tööprogrammis ja selle muudatustes kindlaks määratud projektietapi edukat läbimist.

2. Jooksva tööprogrammi muudatused, mis käsitlevad eelarveeraldisi, mille suurus on üle 400 000 euro meetme kohta, võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. ISA2 programmi kohaste meetmete puhul võib olla vajalik teenuste sisseostmiseks hangete korraldamine, mille puhul kohaldatakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud liidu hankelepingute sõlmimise eeskirju.

Artikkel 11

Meetmete rahastamine

1. Ühiste raamistike ja üldvahendite väljatöötamist, loomist ja täiustamist rahastatakse ISA2 programmist. Selliste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad Euroopa haldusasutused.

2. Üldteenuste väljatöötamist, loomist, kasutusvalmidusse viimist ja täiustamist rahastatakse ISA2 programmist. Selliste teenuste keskset käitamist liidu tasandil võidakse samuti rahastada ISA2 programmist juhul, kui see teenib liidu huve ja on jooksvas tööprogrammis nõuetekohaselt põhjendatud. Kõikidel muudel juhtudel rahastatakse nende teenuste kasutamist muudest vahenditest.

3. Koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis võetakse ISA2 programmi raames üle kas nende kasutusvalmidusse viimiseks või nende vahepealsel perioodil hooldamiseks, rahastatakse ISA2 programmist seni, kuni need võetakse üle mõnda teise programmi või algatusse.

4. Kaasmeetmeid rahastatakse ISA2 programmist.

5. Meetme rahastamise võib peatada või lõpetada kooskõlas artiklis 5 sätestatud järelevalve ja kontrolli tulemustega ning hinnates seda, kas meede vastab jätkuvalt kindlaksmääratud vajadustele, on tulemuslik ja tõhus.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike koostalitlusvõime alaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA2 komitee”). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 8 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Nimetatud aktid kehtivad kuni kuus kuud.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teostab ISA2 programmi rakendamise ja mõju üle korrapärast järelevalvet eesmärgiga hinnata, kas selle meetmed vastavad jätkuvalt kindlaksmääratud vajadustele. Komisjon uurib ka programmi koostoimet seda täiendavate liidu programmidega.

2. Komisjon esitab ISA2 komiteele ning Euroopa Parlamendi vastutava(te)le komisjoni(de)le, nõukogule ja Regioonide Komiteele igal aastal aruande ISA2 programmi rakendamise kohta.

Komisjon teostab artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud jooksva tööprogrammi raames korrapäraselt järelevalvet kogu liidus koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendamise ja korduvkasutamise üle.

3. Komisjon korraldab ISA2 programmi vahehindamise 30. septembriks 2019 ja lõpphindamise 31. detsembriks 2021 ning edastab kõnealuste hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule samadeks kuupäevadeks. Sellega seoses võib Euroopa Parlamendi vastutav komisjon või vastutavad komisjonid kutsuda komisjoni esindaja tutvustama hindamiste tulemusi ja vastama parlamendikomisjoni liikmete esitatud küsimustele.

4. Lõikes 3 osutatud hindamiste käigus uuritakse muuhulgas ISA2 programmi meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja kasulikkust, sealhulgas asjakohasel juhul ettevõtjate ja kodanike rahulolu, ning jätkusuutlikkust ja sidusust. Lõpphindamise käigus uuritakse lisaks seda, mil määral on ISA2 programm saavutanud oma eesmärgi, näiteks koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamine kogu liidus, pöörates erilist tähelepanu Euroopa haldusasutuste poolt väljendatud vajadustele.

5. ISA2 programmi tulemuslikkuse hindamisel lähtutakse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmisest ja artikli 4 punktis b loetletud põhimõtete järgimisest. Eesmärkide saavutamise mõõdikuna kasutatakse eelkõige peamiste koostalitlusvõimet soodustavate kesksete tegurite arvu ning Euroopa haldusasutustele pakutavate ja nende asutuste kasutatavate haldusasutusi toetavate vahendite arvu. ISA2 programmi tulemuste ja mõju mõõtmisel kasutatavad näitajad määratakse kindlaks jooksvas tööprogrammis.

6. Hindamise käigus uuritakse seda, millist kasu on meetmed toonud liidule seoses ühise poliitika arendamisega, tehakse kindlaks võimalikud kattuvused, uuritakse sidusust täiustamist vajavate valdkondadega ja kontrollitakse koostoimet liidu muude algatustega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga.

Hinnatakse ka ISA2 programmi meetmete asjakohasust kohalike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks seoses eesmärgiga suurendada haldusasutuste koostalitlusvõimet ning avalike teenuste osutamise tulemuslikkust.

7. Hinnangud sisaldavad kohaldatavuse korral järgmist teavet:

a)	mõõdetav ja eristatav kasu, mida koostalitlusvõime alased lahendused toovad, sidudes IKT lõppkasutajate vajadustega;

b)	koostalitlusvõimeliste IKT-põhiste lahenduste mõõdetav ja eristatav kasulik mõju.

8. Lõpuleviidud või peatatud meetmeid hinnatakse programmi üldise hindamise käigus. Selle raames analüüsitakse meetmete sobitumist Euroopa koostalitlusvõime maastikku ning hinnatakse nende kasutuselevõttu, kasulikkust ja korduvkasutatavust.

Artikkel 14

Rahvusvaheline koostöö

1. ISA2 programm on avatud osalemiseks teistele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende liiduga sõlmitud lepingute raames.

2. Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Sellega seotud kulusid ei kaeta ISA2 programmist.

3. Asjakohasel juhul toetatakse ISA2 programmi raames programmi lahenduste kasutamist kolmandates riikides.

Artikkel 15

Liiduvälised algatused

Ilma et see piiraks liidu muu poliitika rakendamist, võib ISA2 programmi raames loodud või kasutatavaid koostalitlusvõime alaseid lahendusi rakendada mittekaubanduslikul otstarbel liiduvälistes algatustes, kui selleks ei tehta liidu üldeelarvest lisakulutusi ega kahjustata koostalitlusvõimelise lahenduse peaeesmärki liidus.

Artikkel 16

Andmekaitse

ISA2 programmi käitatavate lahenduste kaudu isikuandmete töötlemisel tuleb järgida direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ ning määruses (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud põhimõtteid ja sätteid.

Artikkel 17

Finantssätted

1. ISA2 programmi rakendamise rahastamispakett selle kohaldamise perioodiks on 130 928 000 eurot.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3. ISA2 programmi jaoks ette nähtud rahaeraldisest võib katta ka kulud, mis on seotud ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, mille korrapärast teostamist nõutakse programmi haldamiseks ja programmi eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse artiklit 13 alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2021.

Strasbourg, 25. november 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) ELT C 12, 15.1.2015, lk 99.

(2) ELT C 140, 28.4.2015, lk 47.

(3) Euroopa Parlamendi 11. novembri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. novembri 2015. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta direktiiv 2012/17/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas (ELT L 156, 16.6.2012, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(9) Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(10) https://e-justice.europa.eu

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsus nr 1719/1999/EÜ haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsus nr 1720/1999/EÜ, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus 2004/387/EÜ üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 144, 30.4.2004, lk 62).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetti käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(28) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

4.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 318/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2246,

3. detsember 2015,

milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi on vaja täpsustada.

(2)	On vaja täpsustada kolmandate isikute taotlusel esitatavate standardsete registriväljavõtete sisu ja vorm. Need standardväljavõtted peaks sisaldama põhiteavet Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kohta.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 37 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse registreerimisnumbrite süsteem, mida kohaldatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes (edaspidi „register”), ja sellest registrist kolmandate isikute taotlusel esitatavate standardsete registriväljavõtete sisu ja vorm.

Artikkel 2

Registreerimisnumbrite süsteem

1. Igale Euroopa tasandi erakonnale ja Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele antakse taotluste saabumise järjekorras spetsiaalne registreerimisnumber.

2. Registreerimisnumber koosneb kahest osast:

a)	Euroopa tunnus;

b)	riiklik tunnuskood, millele järgneb Euroopa tunnus, kui liikmesriik, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid, rakendab paralleelselt omaenda registreerimisnumbrite süsteemi.

3. Registreerimisnumbrite formaat on esitatud 1. lisas.

Artikkel 3

Standardsed registriväljavõtted

1. Registrist tehtud standardsetes väljavõtetes esitatakse Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kohta järgmine teave:

a)	üksuse tüüp: Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi sihtasutus;

b)	registreerimisnumber, mille Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet on artikli 2 kohaselt määranud;

c)	täisnimi, akronüüm ja logo;

d)	liikmesriik, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid;

e)	kui registreerimine juhtorganite asukohaliikmesriigis on paralleelne registreerimine, siis asjaomase registreerimisasutuse nimi, aadress ja veebisait, kui see on olemas;

f)	juhtorganite aadress, postiaadress, kui see on eelmisest erinev, e-posti aadress ja veebisait, kui see on olemas;

g)	Euroopa tasandi erakonnana või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise ja asjakohasel juhul ka registrist kustutamise kuupäev;

h)	liikmesriigis registreeritud üksuse ümberregistreerimise teel loodud Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul tema täisnimi, õiguslik seisund ja liikmesriigi registreerimisnumber, kui see on olemas;

i)	põhikirja ja selle muudatuste vastuvõtmise kuupäev;

ainult Euroopa tasandi erakondade kohta:

—	liikmeserakondade loetelu;

—	asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonna või selle liikmeserakondade Euroopa Parlamendi liikmetest liikmete arv;

—	asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registreerimisnumber;

ainult Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kohta:

—	liikmesorganisatsioonide loetelu;

—	sihtasutusega seotud Euroopa tasandi erakonna nimi ja registreerimisnumber;

l)	eesistuja/esimehe ning haldus- ja finantsalase ja seadusliku esindamise volitustega ametiisikute isikuandmed ning nende isikute amet ja volitused võtta iseseisvalt või ühiselt kohustusi kolmandate isikute ees ja esindada üksust kohtumenetluses.

2. Standardse registriväljavõtte vorm on esitatud 2. lisas.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

1. LISA

Registreerimisnumbri formaat

Euroopa tasandi erakonnad

EUPP x MS

või

EUPP x MS y

Euroopa tasandi sihtasutused

EUPF x MS

või

EUPF x MS y

„x” on Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti antud number taotluste saabumise kronoloogilises järjekorras, „MS” on juhtorganite asukoha liikmesriigi kahetäheline kood (1) ja „y” on liikmesriigi registreerimiskood, kui see on olemas.

(1) Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kood (ISO 3166 alpha-2), välja arvatud Kreeka ja Ühendkuningriik, kelle puhul tuleb kasutada lühendeid EL ja UK.

2. LISA

Standardsete registriväljavõtete vorm

Euroopa tasandi erakond

Standardsed väljavõtted Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste registrist

Välja andnud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 6 alusel asutatud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet

(ameti postiaadress)

Registriandmed (kuupäev)

Kirjeldus

Teave registrist

(või märge „ei kohaldata”)

Üksuse tüüp

Euroopa tasandi erakond

Registreerimisnumber (1)

Registreerimise kuupäev

Registrist kustutamise kuupäev (2)

Täisnimi

Akronüüm

Logo

Juhtorganite asukoha liikmesriik

Juhtorganite asukoha aadress

Postiaadress, kui see on erinev

Veebisait

E-posti aadress

Põhikirja vastuvõtmise kuupäev

Kõik põhikirja muutmise kuupäevad

Liikmeserakondade loetelu

(täisnimi ja liikmesuse tüüp)

Asjakohastel juhtudel Euroopa tasandi erakonna või selle liikmeserakondade Euroopa Parlamendi liikmetest liikmete arv

Eesistuja/esimehe nimi

Haldus- ja finantsalase ja seadusliku esindamise volitustega ametiisikute isikuandmed ning nende isikute amet ja volitused võtta iseseisvalt või ühiselt kohustusi kolmandate isikute ees ja esindada üksust kohtumenetluses (3)

Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse täisnimi ja registreerimisnumber

Kui registreerimine juhtorganite asukohaliikmesriigis on paralleelne registreerimine, siis asjaomase registreerimisasutuse nimi, aadress ja veebisait (3)

Kui Euroopa tasandi erakond loodi riikliku üksuse ümberregistreerimise teel, endise üksuse

—	täisnimi (3)

—	õiguslik seisund (3)

—	riiklik registrikood (3)

Euroopa tasandi sihtasutused

Standardsed väljavõtted Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste registrist

Välja andnud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 6 alusel asutatud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet

(ameti postiaadress)

Registrist võetud andmed (kuupäev)

Kirjeldus

Teave registrist

(või märge „ei kohaldata”)

Üksuse tüüp

Euroopa tasandi sihtasutus

Registreerimisnumber (4)

Registreerimise kuupäev:

Registrist kustutamise kuupäev (5)

Täisnimi

Akronüüm

Logo

Juhtorganite asukoha liikmesriik

Juhtorganite asukoha aadress

Postiaadress, kui see on erinev

Veebisait

E-posti aadress

Põhikirja vastuvõtmise kuupäev

Kõik põhikirja muutmise kuupäevad

Liikmesorganisatsioonide loetelu (täisnimi ja tüüp)

Eesistuja/esimehe nimi

Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse puhul temaga seotud Euroopa tasandi erakonna nimi ja registreerimisnumber

Kui registreerimine juhtorganite asukohaliikmesriigis on paralleelne registreerimine, siis asjaomase registreerimisasutuse nimi, aadress ja veebisait (6)

Kui Euroopa tasandi sihtasutus loodi riikliku üksuse ümberregistreerimise teel, endise üksuse

—	täisnimi (6)

—	õiguslik seisund (6)

—	riiklik registrikood (6)

(1) Registreerimisnumbri annab Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2246; kui paralleelselt tuleb rakendada liikmesriigi registreerimissüsteemi, moodustab riiklik registrikood registreerimisnumbri viimase osa (kõik pärast kahetähelist riigi koodi) ja asjaomane pädev asutus tuleb välja tuua punktis 19.

(2) Kui väljavõtte tegemise ajal ei ole üksus enam Euroopa tasandi erakond määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses, esitatakse väljavõttel registrist kustutamise päeval registris olnud teave.

(3) Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet ei ole pädev selle teguri õiguspärasust või terviklikkust kinnitama; esitatud on praegu registris olev teave.

(4) (Registreerimisnumbri annab Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2246; kui paralleelselt tuleb rakendada liikmesriigi registreerimissüsteemi, moodustab riiklik registrikood registreerimisnumbri viimase osa (kõik pärast kahetähelist riigi koodi) ja asjaomane pädev asutus tuleb välja tuua punktis 18.

(5) Kui väljavõtte tegemise ajal ei ole üksus enam Euroopa tasandi sihtasutus määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses, esitatakse väljavõttel registrist kustutamise päeval registris olnud teave.

(6) Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet ei ole pädev selle teguri õiguspärasust või terviklikkust kinnitama; esitatud teave on praegu registris.

4.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 318/39

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2250,

26. november 2015,

millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed uute väikeste tarbesõidukite tootjate jaoks 2014. kalendriaastal või muudetakse neid tasemeid

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8346 all)

(Ainult eesti-, hollandi-, inglis-, itaalia-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi- ja saksakeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 6 ja artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peab määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõike 6 kohaselt igal aastal kas kinnitama iga uute väikeste tarbesõidukite liidu tootja kohta CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed või muutma neid. Seepärast peab komisjon otsustama, kas tootjad ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 1 moodustatud ühendautopargid on kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 4 järginud eriheite sihttasemeid.

(2)	Vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artiklile 4 määratakse tootjate jaoks 2014. aasta süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase kindlaks kõnealuse artikli kolmanda lõigu kohaselt ning võetakse arvesse 70 % tootja uutest väikestest tarbesõidukitest, mis kõnealusel aastal registreeriti.

(3)	Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavate andmete üksikasjad on sätestatud määruse (EL) nr 510/2011 II lisa A osa ja C osa punktis 1 ning need põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute väikeste tarbesõidukite registreerimisandmetel.

(4)	Mitmeastmelise tüübikinnitusega väikeste tarbesõidukite puhul on määruse (EL) nr 510/2011 II lisa B osa punktis 7 nõutud, et CO2 eriheite eest vastutab komplekteeritud sõiduki baassõiduki tootja.

(5)

Enamik liikmesriike edastas 2014. aasta andmed komisjonile määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõikes 2 määratud tähtajaks, s.o 28. veebruariks 2015. Juhtudel, kus komisjon andmeid kontrollides leidis, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui kokkulepet liikmesriigiga ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(6)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõikele 4 esialgsed andmed 13. mail 2015 ja teatas 64 tootjale esialgsed arvutused nende 2014. aasta CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme kohta. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõikele 5 paluti tootjatel andmeid kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest. 23 tootjat esitasid teate vigade kohta.

(7)	Ülejäänud 41 tootja kohta, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või jätsid vastamata, tuleks esialgsed andmed – eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused – kinnitada ilma kohandusteta.

(8)	Komisjon on kontrollinud tootjate edastatud parandusi ja asjaomaseid põhjendusi ning andmeid on vastavalt kohandatud.

(9)

Kui kannetest olid puudu vastavad sõiduki tehasetähised või identifitseerimisparameetrid, nagu tüüp, variant, versiooni kood või tüübikinnituse number, või kui need olid valed, tuleks arvesse võtta seda, et tootjad ei saa selliseid kandeid kontrollida ega parandada. Seega on kõnealuste kannete puhul asjakohane, et CO2-heite ja sõiduki massi andmete suhtes kohaldatakse veamäära.

(10)

Veamäära arvutamisel tuleb leida erinevus eriheidete sihttasemete vahedes (saadakse keskmise heite sihttaseme lahutamisel eriheite keskmisest väärtusest), kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teisel juhul on need arvestamata jäetud. Sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne, peaks veamäär alati parandama tootja positsiooni tema jaoks kehtestatud eriheite sihttaseme suhtes.

(11)

Määruse (EL) nr 510/2011 artikli 10 lõike 2 kohaselt on tootja täitnud kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eriheite sihttaseme nõudeid juhul, kui käesolevas otsuses osutatud keskmise heite näitajad on väiksemad eriheite sihttasemest (väljendatakse sihttaseme ja keskmise heite vahena, mis on negatiivne arv). Kui aga keskmine heide on suurem kui eriheite sihttase, siis tuleb määruse (EL) nr 510/2011 artikli 9 kohaselt kehtestada ülemääraste heitkoguste maks; seda ei tehta, kui asjaomase tootja puhul on tehtud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 4 või artikli 11 kohaselt kõnealuse sihttaseme osas erand või kui see tootja on kõnealuse määruse artikli 7 kohaselt moodustatud ühendautopargi liige ja see ühendautopark täidab eriheite sihttaseme nõudeid.

(12)

Pärast Volkswagen Groupi 3. novembri 2015. aasta avaldust, mille kohaselt on mõne nende sõiduki tüübikinnitusega seotud CO2-heite taseme kindlaksmääramisel tuvastatud eeskirjade rikkumisi, ei tohiks CO2 eriheite keskmist taset ja eriheite sihttasemeid Volkswageni ühendautopargi ja selle liikmete puhul kinnitada seni, kuni Volkswagen Group on esitanud täiendavaid selgitusi. Sellest tulenevalt ei tohiks käesolevat otsust kohaldada Volkswageni ühendautopargi ja selle liikmete suhtes (Audi AG, Dr. Ing. h.c.F. Porsche AG, Quattro GmbH, Seat S.A., Skoda Auto A.S. ja Volkswagen AG).

(13)	Aastal 2014 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmised tasemed, eriheite sihttasemed ja nende kahe väärtuse erinevused tuleks seega kinnitada või neid tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Andmed, mis on iga väikeste tarbesõidukite tootja või tootjate ühendautopargi suhtes 2014. kalendriaasta kohta kooskõlas määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõikega 6 kinnitatud või mida on muudetud, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Määruse (EL) nr 510/2011 artikli 10 lõike 1 punktides a–e osutatud andmed, mis on iga väikeste tarbesõidukite tootja või tootjate ühendautopargi suhtes 2014. kalendriaasta kohta kinnitatud või mida on muudetud, on samuti esitatud käesoleva otsuse lisas (andmeid ei ole esitatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud erandile vastavate tootjate kohta).

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele tootjatele ja vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artiklile 7 moodustatud ühendautoparkidele:

Alke S.r.l.

via Vigonovese 123

35127 Padova

ITAALIA

Automobiles Citroën

Route de Gizy

78943 Vélizy-Villacoublay Cedex

PRANTSUSMAA

Automobiles Peugeot

Route de Gizy

78943 Vélizy-Villacoublay Cedex

PRANTSUSMAA

AVTOVAZ JSC

Esindaja ELis:

LADA France S.A.S.

13 route Nationale 10

78310 Coignieres

PRANTSUSMAA

BLUECAR SAS

31–32 quai de Dion Bouton

92800 Puteaux

PRANTSUSMAA

Bayerische Motoren Werke AG

Petuelring 130

80788 München

SAKSAMAA

BMW M GmbH

Petuelring 130

80788 München

SAKSAMAA

FCA US LLC (Chrysler Group LLC)

Esindaja ELis:

Fiat Chrysler Automobiles

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

ITAALIA

CNG-Technik GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

SAKSAMAA

10)

Automobile Dacia S.A.

Guyancourt

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

PRANTSUSMAA

11)

Daimler AG

Mercedesstr 137/1 Zimmer 229

HPC F403

70327 Stuttgart

SAKSAMAA

12)

Dongfeng Motor Corporation

Esindaja ELis:

Giotti Victoria Srl Via.

Sr.l. Pissana Road 11/a 50021

Barberino Val D' Elsa (Florence)

ITAALIA

13)

DR Motor Company S.p.A.

S S 85, Venafrana km 37.500

86070 Macchia d'Isernia

ITAALIA

14)

Esagono Energia S.r.l.

Via Puecher 9

20060 Pozzuolo Martesana (MI)

ITAALIA

15)

FCA Italy S.p.A. (Fiat Group Automobiles S.p.A.)

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

ITAALIA

16)

Ford Motor Company of Australia Ltd.

Esindaja ELis:

Ford Werke GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

SAKSAMAA

17)

Ford Motor Company

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

SAKSAMAA

18)

Ford Werke GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

SAKSAMAA

19)

Fuji Heavy Industries Ltd.

Esindaja ELis:

Subaru Europe NV/SA

Leuvensesteenweg 555 B/8

1930 Zaventem

BELGIA

20)

Mitsubishi Fuso Truck & Bus Corporation

Esindaja ELis:

Daimler AG

Mercedesstr 137/1 Zimmer 229

HPC F403

70327 Stuttgart

SAKSAMAA

21)

Mitsubishi Fuso Truck Europe S.A.

Esindaja ELis:

Daimler AG

Mercedesstr 137/1 Zimmer 229

HPC F403

70327 Stuttgart

SAKSAMAA

22)

LLC Automobile Plant Gaz

Poe 2

60502 Lähte

Tartumaa

EESTI

23)

GM Korea Company

Adam Opel AG

Bahnhofsplatz 1IPC 39-12

65423 Rüsslesheim

SAKSAMAA

24)

GAC Gonow Auto Co. Ltd.

Esindaja ELis:

Gonow Europe S.r.l.

Via Ottaviano 42

00192 Rome

ITAALIA

25)

Great Wall Motor Company Ltd.

Esindaja ELis:

International Motors Limited

I.M. House South Drive

Coleshill B46 1DF

ÜHENDKUNINGRIIK

26)

Hebei Zhongxing Automobile Co., Ltd.

Esindaja ELis:

URSUS SA Lublin

ul. Frezerów 7,

20-952 Lublin

POOLA

27)

Honda Motor Co., Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

ÜHENDKUNINGRIIK

28)

Honda of the UK Manufacturing Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

ÜHENDKUNINGRIIK

29)

Hyundai Motor Company

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

SAKSAMAA

30)

Hyundai Assan Otomotiv Sanayi Ve Ticaret A.S.

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

SAKSAMAA

31)

Hyundai Motor Manufacturing Czech S.r.o.

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

SAKSAMAA

32)

Hyundai Motor India Ltd.

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

SAKSAMAA

33)

Isuzu Motors Limited

Esindaja ELis:

Isuzu Motors Europe NV

Bist 12

2630 Aartselaar

BELGIA

34)

IVECO S.p.A.

Via Puglia 35

10156 Torino

ITAALIA

35)

Jaguar Land Rover Limited

Abbey Road

Whitley

Coventry CV3 4LF

ÜHENDKUNINGRIIK

36)

KIA Motors Corporation

Esindaja ELis:

Kia Motors Europe GmbH

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

SAKSAMAA

37)

KIA Motors Slovakia S.r.o.

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

SAKSAMAA

38)

LADA Automobile GmbH

Erlengrund 7–11

21614 Buxtehude

SAKSAMAA

39)

LADA France S.A.S.

13 route Nationale 10

78310 Coignieres

PRANTSUSMAA

40)

Magyar Suzuki Corporation Ltd.

Legal Department Suzuki-Allee 7

64625 Bensheim

SAKSAMAA

41)

Mahindra & Mahindra Ltd.

Esindaja ELis:

Mahindra Europe S.r.l.

Via Cancelliera 35

00040 Ariccia (Roma)

ITAALIA

42)

Mazda Motor Corporation

Esindaja ELis:

Mazda Motor Europe GmbH

European R&D Centre

Hiroshimastr 1

61440 Oberursel/Ts

SAKSAMAA

43)

M.F.T.B.C.

Esindaja ELis:

Daimler AG

Mercedesstr 137/1 Zimmer 229

HPC F403

70327 Stuttgart

SAKSAMAA

44)

Mia Electric S.A.S.

45 rue des Pierrières

BP 60324

79143 Cerizay Cedex

PRANTSUSMAA

45)

Mitsubishi Motors Corporation MMC

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe B.V. MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SG Born

MADALMAAD

46)

Mitsubishi Motors Europe B.V. MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SG Born

MADALMAAD

47)

Mitsubishi Motors Thailand Co., Ltd. MMTh

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe BV MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SG Born

MADALMAAD

48)

Nissan International SA

Esindaja ELis:

Renault Nissan Representation Office

Av des Arts 40

1040 Bruxelles

BELGIA

49)

Adam Opel AG

Bahnhofsplatz 1IPC 39-12

65423 Rüsslesheim

SAKSAMAA

50)

Piaggio & C S.p.A.

Viale Rinaldo Piaggio 25

56025 Pontedera (PI)

ITAALIA

51)

Renault S.A.S.

Guyancourt

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

PRANTSUSMAA

52)

Renault Trucks

99 Route de Lyon TER L10 0 01

69802 Saint-Priest Cedex

PRANTSUSMAA

53)

Ssangyong Motor Company

Esindaja ELis:

SsangYong Motor Europe Office

Herriotstrasse 1

60528 Frankfurt am Main

SAKSAMAA

54)

Suzuki Motor Corporation

Esindaja ELis:

Suzuki Deutschland GmbH

Legal Department Suzuki-Allee 7

64625 Bensheim

SAKSAMAA

55)

Tata Motors Limited

Esindaja ELis:

Tata Motors European Technical Centre Plc

Internal Automotive Research Centre

Warwicki Ülikool

Coventry CV4 7AL

ÜHENDKUNINGRIIK

56)

Toyota Motor Europe NV/SA

Avenue du Bourget 60

1140 Bruxelles

BELGIA

57)

Toyota Caetano Portugal S.A.

Avenida Vasco de Gama 1410

4431-956 Vila Nova de Gaia

PORTUGAL

58)

Volvo Car Corporation

VAK building Assar Gabrielssons väg

SE-405 31 Göteborg

ROOTSI

59)

Ühendautopark: Daimler AG

Mercedesstr 137/1

Zimmer 229

70546 Stuttgart

SAKSAMAA

60)

Ühendautopark: FCA Italy S.p.A.

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

ITAALIA

61)

Ühendautopark: Ford Werke GmbH

Neihl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

SAKSAMAA

62)

Ühendautopark: General Motors

Bahnhofsplatz 1IPC 39-12

65423 Rüsselsheim

SAKSAMAA

63)

Ühendautopark: Kia

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

SAKSAMAA

64)

Ühendautopark: Mitsubishi Motors

Mitsubishi Avenue 21

6121 SG Born

MADALMAAD

65)

Ühendautopark: Renault

1 Avenue du Golf

78288

Guyancourt Cedex

PRANTSUSMAA

Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE

(1) ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

LISA

Tabel 1

Tootjate andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artiklile 10

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Tootja nimi	Ühendautopargid ja erandid	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (70 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2-heide (100 %)
ALKE SRL		16	0,000	222,482	– 222,482	– 222,482	2 216,56	0,000
AUTOMOBILES CITROEN		154 961	127,146	160,663	– 33,517	– 33,517	1 551,84	148,026
AUTOMOBILES PEUGEOT		154 473	124,856	160,399	– 35,543	– 35,543	1 549,00	146,894
AVTOVAZ JSC	P7	77	210,189	137,116	73,073	72,997	1 298,64	214,805
BLUECAR SAS		121	0,000	133,522	– 133,522	– 133,522	1 260,00	0,000
BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG		2 422	129,180	177,329	– 48,149	– 48,149	1 731,04	141,416
BMW M GmbH		243	142,347	190,631	– 48,284	– 48,284	1 874,07	150,222
CHRYSLER GROUP LLC	P2	1 318	200,728	210,825	– 10,097	– 20,813	2 091,21	211,988
CNG-TECHNIK GmbH	P3	621	116,949	152,149	– 35,200	– 35,200	1 460,29	125,337
AUTOMOBILE DACIA SA	P7	21 978	120,885	135,623	– 14,738	– 14,987	1 282,59	132,196
DAIMLER AG	P1	125 357	187,428	217,544	– 30,116	– 30,151	2 163,46	199,685
DONGFENG MOTOR CORPORATION	DMD	324	153,270				1 174,41	162,614
DR MOTOR COMPANY SRL	DMD	2	254,000				1 755,00	254,000
ESAGONO ENERGIA SRL	DMD	2	0,000				1 287,50	0,000
FIAT GROUP AUTOMOBILES SPA	P2	124 796	141,101	172,327	– 31,226	– 31,230	1 677,26	157,616
FORD MOTOR COMPANY OF AUSTRALIA LIMITED	P3	12 338	213,167	219,493	– 6,326	– 6,333	2 184,42	228,221
FORD MOTOR COMPANY	P3	731	217,325	220,629	– 3,304	– 3,304	2 196,63	231,048
FORD-WERKE GmbH	P3	178 997	158,184	189,189	– 31,005	– 31,028	1 858,57	175,294
FUJI HEAVY INDUSTRIES LTD	DMD	52	150,500				1 585,31	157,154
MITSUBISHI FUSO TRUCK & BUS CORPORATION	P1	723	235,611	245,321	– 9,710	– 9,710	2 462,14	241,080
MITSUBISHI FUSO TRUCK EUROPE SA	P1	4	236,000	241,960	– 5,960	– 5,960	2 426,00	237,750
LLC AUTOMOBILE PLANT GAZ	DMD	4	274,000				2 271,25	290,750
GM KOREA COMPANY	P4	29	142,400	171,736	– 29,336	– 29,336	1 670,90	154,862
GONOW AUTO CO LTD	D	74	161,000	175,000	– 14,000	– 14,000	1 138,99	173,419
GREAT WALL MOTOR COMPANY LIMITED	DMD	279	182,482				1 760,34	195,645
HEBEI ZHONGXING AUTOMOBILE CO Ltd	DMD	15	205,200				1 705,20	214,800
HONDA MOTOR CO LTD		11	147,571	192,340	– 44,769	– 44,769	1 892,45	174,727
HONDA OF THE UK MANUFACTURING LTD		237	143,721	165,215	– 21,494	– 21,494	1 600,78	154,270
HYUNDAI MOTOR COMPANY		1 375	145,133	179,341	– 34,208	– 34,208	1 752,68	163,534
HYUNDAI ASSAN OTOMOTIV SANAYI VE		782	107,751	112,806	– 5,055	– 5,055	1 037,25	109,752
HYUNDAI MOTOR MANUFACTURING CZECH SRO		1 285	134,567	150,479	– 15,912	– 15,912	1 442,33	142,786
HYUNDAI MOTOR INDIA LTD		3	110,000	121,029	– 11,029	– 11,029	1 125,67	111,333
ISUZU MOTORS LIMITED		10 810	192,379	207,105	– 14,726	– 14,726	2 051,22	200,433
IVECO SPA		31 381	218,029	244,542	– 26,513	– 26,513	2 453,76	228,131
JAGUAR LAND ROVER LIMITED	D	14 517	255,021	276,930	– 21,909	– 21,909	2 030,51	267,020
KIA MOTORS CORPORATION	P5	1 378	121,285	145,127	– 23,842	– 23,842	1 384,79	132,739
KIA MOTORS SLOVAKIA SRO	P5	403	116,418	152,246	– 35,828	– 35,828	1 461,34	129,288
LADA AUTOMOBILE GmbH	DMD	55	218,842				1 236,35	220,745
LADA FRANCE	P7	13	179,000	141,392	37,608	37,608	1 344,62	179,000
MAGYAR SUZUKI CORPORATION LTD	DMD	204	114,063				1 283,70	118,029
MAHINDRA & MAHINDRA LTD	DMD	178	205,573				2 099,21	210,539
MAZDA MOTOR CORPORATION	DMD	335	132,235				1 715,02	152,313
M.F.T.B.C.	P1	6	237,750	220,725	17,025	17,025	2 197,67	242,167
MIA ELECTRIC SAS		9	0,000	100,094	– 100,094	– 100,094	900,56	0,000
MITSUBISHI MOTORS CORPORATION MMC	P6/D	2 368	192,202	210,000	– 17,798	– 17,798	1 971,60	202,592
MITSUBISHI MOTORS EUROPE BV MME	P6/D	430	203,641	210,000	– 6,359	– 6,359	2 060,83	208,040
MITSUBISHI MOTORS THAILAND CO LTD MMTH	P6/D	9 711	202,875	210,000	– 7,125	– 7,125	1 955,90	206,504
NISSAN INTERNATIONAL SA		39 343	140,282	191,926	– 51,644	– 51,644	1 888,00	184,325
ADAM OPEL AG	P4	77 322	156,975	177,176	– 20,201	– 20,201	1 729,40	172,516
PIAGGIO & C SPA	D	2 285	115,871	155,000	– 39,129	– 39,129	1 093,36	145,090
RENAULT SAS	P7	204 847	114,825	166,494	– 51,669	– 51,822	1 614,54	149,052
RENAULT TRUCKS		7 682	214,930	245,610	– 30,680	– 30,680	2 465,25	225,265
SSANGYONG MOTOR COMPANY	D	741	197,079	210,000	– 12,921	– 12,921	2 064,60	203,709
SUZUKI MOTOR CORPORATION	DMD	190	158,421				1 231,19	162,100
TATA MOTORS LIMITED		77	191,358	209,026	– 17,668	– 17,668	2 071,87	193,169
TOYOTA MOTOR EUROPE NV SA		28 016	181,199	195,431	– 14,232	– 14,360	1 925,69	192,592
TOYOTA CAETANO PORTUGAL SA	DMD	662	256,985				1 940,61	259,695
VOLVO CAR CORPORATION		2 406	142,776	183,178	– 40,402	– 40,402	1 793,94	158,808

Tabel 2

Ühendautoparkide andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artiklile 10

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Ühendautopargi nimi	Ühendautopargid	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (70 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2-heide (100 %)
DAIMLER	P1	126 090	187,577	217,704	– 30,127	– 30,160	2 165,18	199,926
FIAT GROUP AUTOMOBILES SPA	P2	126 114	141,520	172,730	– 31,210	– 31,253	1 681,59	158,184
FORD-WERKE GmbH	P3	192 687	160,689	191,129	– 30,440	– 30,467	1 879,43	178,734
GENERAL MOTORS	P4	77 351	156,966	177,174	– 20,208	– 20,208	1 729,38	172,510
KIA	P5	1 781	120,066	146,738	– 26,672	– 26,672	1 402,11	131,958
MITSUBISHI MOTORS	P6/D	12 509	200,650	210,000	– 9,350	– 9,350	1 962,48	205,817
POOL RENAULT	P7	226 915	113,870	163,493	– 49,623	– 49,771	1 582,27	147,444

Selgitavad märkused tabelite 1 ja 2 kohta

Veerg A

Tabel 1:

„Tootja nimi”– asjaomase tootja poolt komisjonile teatatud nimi või juhul, kui sellist teadet ei ole esitatud, liikmesriigi registreerimisasutuses registreeritud nimi.

Tabel 2:

„Ühendautopargi nimi”– ühendautopargi haldaja poolt esitatud ühendautopargi nimi.

Veerg B

„D”– tootjale on 2014. aastaks tehtud väiketootjat käsitlev erand vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 11 lõikele 3.

„DMD”– kohaldatakse de minimis erandit, st kui tootja ja temaga seotud ettevõtjate toodetud uusi sõiduautosid registreeriti 2014. aastal alla 1 000, ei pea eriheite sihttaset täitma.

„P”– tootja on vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artiklile 7 moodustatud ühendautopargi (loetletud tabelis 2) liige ja ühise tegutsemise leping kehtis ka 2014. aastal.

Veerg C

„Registreeritud autode arv”– kalendriaasta jooksul liikmesriikides registreeritud uute sõiduautode koguarv, kusjuures arvesse ei ole võetud selliseid registreerimisi, mis on seotud kannetega, kus sõiduki massi või CO2 väärtused puuduvad, ja selliste kannetega, mida tootja ei tunnista. Muul juhul ei või liikmesriikide teatatud registreeritud sõiduautode arvu muuta.

Veerg D

„Korrigeeritud keskmine CO2-heide (70 %)”– keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud tootja autopargi 70 % kõige väiksema heitega sõiduki põhjal vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 4 kolmandale lõigule. Vajaduse korral on keskmist CO2 eriheidet korrigeeritud, et võtta arvesse asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad massi ja CO2-heite kehtivat väärtust.

Veerg E

„Eriheite sihttase”– heite sihttase, mis on arvutatud kõigi tootjaga seostatud sõidukite keskmise massi põhjal, kasutades määruse (EL) nr 510/2011 I lisas sätestatud valemit.

Veerg F

„Vahe sihttasemeni”– erinevus veerus D esitatud keskmise eriheite ja veerus E esitatud CO2 eriheite sihttaseme vahel. Kui veerus F esitatud väärtus on positiivne arv, on keskmine CO2 eriheide suurem kui eriheite sihttase.

Veerg G

viga= [(AC1 – TG1) – (AC2 – TG2)] absoluutväärtus;

AC1= keskmine CO2 eriheide, k.a identifitseerimata sõidukid (vastavalt veerule D);

TG1= eriheite sihttase, k.a identifitseerimata sõidukid (vastavalt veerule E);

AC2= keskmine CO2 eriheide, v.a identifitseerimata sõidukid;

TG2= eriheite sihttase, v.a identifitseerimata sõidukid.

Veerg I

„Keskmine CO2-heide (100 %)”– keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud kõigi (100 %) tootjaga seostatud sõidukite põhjal. Vajaduse korral on keskmist CO2 eriheidet korrigeeritud, et võtta arvesse asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad sõiduki massi ja CO2-heite kehtivat väärtust, ning jäetud arvestamata määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 5 osutatud üliühikud.

4.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 318/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2251,

26. november 2015,

millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed sõiduautode tootjate jaoks 2014. kalendriaasta kohta või muudetakse neid tasemeid

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8348 all)

(Ainult hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus-, rootsi- ja saksakeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 5 teist lõiku ja artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 5 peab komisjon igal aastal kinnitama CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme iga liidu sõiduautode tootja kohta ning iga tootjate ühendautopargi kohta, mis on moodustatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 1. Nendest kinnitatud tasemetest lähtudes teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja ühendautopargid on kõnealuse määruse artikli 4 nõuded täitnud.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 4 määratakse tootjate jaoks 2014. aasta süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase kindlaks kõnealuse artikli teise lõigu kohaselt ning võetakse arvesse 80 % tootja uutest sõiduautodest, mis kõnealusel aastal registreeriti.

(3)	Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavate andmete üksikasjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa A osa punktis 1 ja C osas ning need põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode registreerimisandmetel.

(4)

Enamik liikmesriike edastas 2014. aasta andmed komisjonile määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikes 2 määratud tähtajaks, s.o 28. veebruariks 2015. Juhtudel, kus komisjon andmeid kontrollides leidis, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui liikmesriigiga kokkulepet ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(5)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 4 esialgsed andmed 15. aprillil 2015 ja teatas 93 tootjale esialgsed arvutused nende 2014. aasta CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme kohta. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõike 5 esimesele lõigule ja komisjoni määruse (EL) nr 1014/2010 (2) artikli 9 lõikele 3 paluti tootjatel andmeid kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Kaks tootjat kiitsid esialgsed andmed parandusteta heaks, kuid 40 tootjat saatsid ettenähtud tähtajaks teated, et esineb vigu.

(6)

Ülejäänud 51 tootja kohta, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või jätsid vastamata, tuleks esialgsed andmed – eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused – kinnitada ilma kohandusteta. Ühe tootja puhul ei kuulunud ükski esialgsetes andmetes märgitud sõiduk määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaldamisalasse.

(7)	Komisjon on kontrollinud tootjate edastatud parandusi ja asjaomaseid põhjendusi ning andmeid on vastavalt kohandatud.

(8)

Kui kannetest olid puudu identifitseerimisparameetrid, nagu tüüp, variant, versiooni kood või tüübikinnituse number, või kui need olid valed, tuleks arvesse võtta seda, et tootjad ei saa selliseid kandeid kontrollida ega parandada. Seega on kõnealuste kannete puhul asjakohane, et CO2-heite ja sõiduki massi andmete suhtes kohaldatakse veamäära.

(9)

(10)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõike 2 kohaselt on tootja täitnud kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eriheite sihttaseme nõudeid juhul, kui käesolevas otsuses osutatud keskmise heite näitajad on väiksemad eriheite sihttasemest (väljendatakse sihttaseme ja keskmise heite vahena, mis on negatiivne arv). Kui aga keskmine heide on suurem kui eriheite sihttase, siis tuleb määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 9 kohaselt kehtestada ülemääraste heitkoguste maks; seda ei tehta, kui asjaomase tootja puhul on tehtud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 4 või artikli 11 kohaselt kõnealuse sihttaseme osas erand või kui see tootja on kõnealuse määruse artikli 7 kohaselt moodustatud ühendautopargi liige ja see ühendautopark täidab eriheite sihttaseme nõudeid. Eelneva põhjal leiti, et üks tootja on talle 2014. aastaks kehtestatud eriheite sihttaseme ületanud.

(11)

Pärast Volkswagen Groupi 3. novembri 2015. aasta avaldust, mille kohaselt on mõne nende sõiduki tüübikinnitusega seotud CO2-heite taseme kindlaksmääramisel tuvastatud eeskirjade rikkumisi, ei tohiks CO2 eriheite keskmist taset ja eriheite sihttasemeid Volkswageni ühendautopargi ja selle liikmete puhul kinnitada seni, kuni Volkswagen Group on esitanud täiendavaid selgitusi. Sellest tulenevalt ei tohiks käesolevat otsust kohaldada Volkswageni ühendautopargi ja selle liikmete suhtes (Audi AG, Audi Hungaria Motor Kft., Bentley Motors Ltd., Bugatti Automobiles S.A.S., Automobili Lamborghini S.p.A., Dr. Ing. h.c. F. Porsche AG, Quattro GmbH, Seat S.A., Skoda Auto A.S., and Volkswagen AG).

(12)	2014. aastal registreeritud uute sõiduautode CO2 eriheite keskmised tasemed, eriheite sihttasemed ja nende kahe väärtuse erinevused tuleks vastavalt kinnitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tootjate andmed, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikega 5 kinnitatud iga sõiduautode tootja või tootjate ühendautopargi suhtes 2014. kalendriaasta kohta või mida on vastavalt muudetud, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõike 1 punktides a–e osutatud andmed, mis on iga sõiduautode tootja või tootjate ühendautopargi suhtes 2014. kalendriaasta kohta kinnitatud või mida on muudetud, on samuti esitatud käesoleva otsuse lisas (andmeid ei ole esitatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud erandile vastavate tootjate kohta).

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele tootjatele ja vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 7 moodustatud ühendautoparkidele:

Alpina Burkard Bovensiepen GmbH & Co.,KG

Alpenstraße 35-37

86807 Buchloe

Saksamaa

Aston Martin Lagonda Ltd.

Gaydon Engineering Centre

Banbury Road

Gaydon Warwickshire CV35 0DB

Ühendkuningriik

Automobiles Citroën

Route de Gizy

78943 Vélizy-Villacoublay Cedex

Prantsusmaa

Automobiles Peugeot

Route de Gizy

78943 Vélizy-Villacoublay Cedex

Prantsusmaa

AVTOVAZ JSC

Esindaja ELis:

LADA France S.A.S.

13 route nationale 10

78310 Coignières

Prantsusmaa

BLUECAR SAS

31–32 quai de Dion Bouton

92800 Puteaux

Prantsusmaa

BLUECAR ITALY S.R.L.

Foro Bonaparte 54

20121 Milano (MI)

Itaalia

Bayerische Motoren Werke AG

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

BMW M GmbH

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

10)

BYD AUTO INDUSTRY COMPANY LIMITED

Esindaja ELis:

BYD Europe B.V.

Vareseweg 53

3047 AT Rotterdam

Madalmaad

11)

Caterham Cars Ltd.

2 Kennet Road Dartford

Kent DA1 4QN

Ühendkuningriik

12)

Chevrolet Italia S.p.A.

Bahnhofsplatz 1IPC 39–12

65423 Rüsslesheim

Saksamaa

13)

FCA US LLC (Chrysler Group LLC)

Esindaja ELis:

Fiat Chrysler Automobiles

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

Itaalia

14)

CNG-Technik GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

Saksamaa

15)

Automobile Dacia SA

Guyancourt

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

16)

Daihatsu Motor Co Ltd.

Esindaja ELis:

Toyota Motor Europe

Avenue du Bourget, 60

1140 Bruxelles

Belgia

17)

Daimler AG

Mercedesstr 137/1

Zimmer 229

70546 Stuttgart

Saksamaa

18)

Dongfeng Motor Corporation

Esindaja ELis:

Giotti Victoria S.r.l.

Pisana Road, 11/a

50021 Barberino Val D'Elsa (Firenze)

Itaalia

19)

Donkervoort Automobielen BV

Pascallaan 96 8218

NJ Lelystad

Madalmaad

20)

DR Motor Company S.p.A.

S.S. 85, Venafrana km 37.500

86070 Macchia d'Isernia

Itaalia

21)

Ferrari S.p.A.

Via Emilia Est 1163

41122 Modena

Itaalia

22)

FCA Italy S.p.A. (Fiat Group Automobiles S.p.A.)

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

Itaalia

23)

Fisker Automotive and Technology Group LLC

Fisker Automotive GmbH

Daimlerstrasse 11a

85748 Garching

Saksamaa

24)

Ford Motor Company

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße 1

50735 Köln

Saksamaa

25)

Ford Werke GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry-Ford-Straße

50735 Köln

Saksamaa

26)

Fuji Heavy Industries Ltd.

Esindaja ELis:

Subaru Europe NV/SA

Leuvensesteenweg 555 B/8

1930 Zaventem

Belgia

27)

General Motors Company

Adam Opel AG

Bahnhofsplatz 1 IPC 39–12

65423 Rüsselsheim

Saksamaa

28)

GM Korea Company

Adam Opel AG

Bahnhofsplatz 1 IPC 39–12

65423 Rüsselsheim

Saksamaa

29)

Great Wall Motor Company Ltd

Esindaja ELis:

International Motors Ltd.

I.M. House South Drive

Coleshill B46 1DF

Ühendkuningriik

30)

GTF Innovations S.A.S.

ZI de Lucinges

01370 Treffort Cuisiat

Prantsusmaa

31)

Honda Automobile (China) Co., Ltd.

Esindaja ELis:

Honda Motor Europe Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

Ühendkuningriik

32)

Honda Motor Co., Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

Ühendkuningriik

33)

Honda Turkiye A.S.

Esindaja ELis:

Honda Motor Europe Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

Ühendkuningriik

34)

Honda of the UK Manufacturing Ltd.

470 London Road

Slough Berkshire

SL3 8QY

Ühendkuningriik

35)

Hyundai Motor Company

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

Saksamaa

36)

Hyundai Motor Manufacturing Czech S.r.o.

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

Saksamaa

37)

Hyundai Motor India Ltd.

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

Saksamaa

38)

Hyundai Assan Otomotiv Sanayi Ve Ticaret A.S.

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

Saksamaa

39)

Isuzu Motors Limited

Esindaja ELis:

Isuzu Motors Europe NV

Bist 12

B-2630 Aartselaar

Belgia

40)

IVECO S.p.A.

Via Puglia 35

10156 Torino

Itaalia

41)

Jaguar Land Rover Ltd.

Abbey Road

Whitley

Coventry CV3 4LF

Ühendkuningriik

42)

Jiangling Motor Holding Co Ltd.

Esindaja ELis:

LWMC Europe BV

Berenbroek 3

5707 DB Helmond

Madalmaad

43)

KIA Motors Corporation

Esindaja ELis:

Kia Motors Europe GmbH

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

Saksamaa

44)

KIA Motors Slovakia S.r.o.

Kia Motors Europe GmbH

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

Saksamaa

45)

KTM-Sportmotorcycle AG

Stallhofnerstrasse 3

5230 Mattighofen

Austria

46)

LADA Automobile GmbH

Erlengrund 7–11

21614 Buxtehude

Saksamaa

47)

LADA France S.A.S.

13, Route Nationale 10

78310 Coignieres

Prantsusmaa

48)

Lotus Cars Ltd.

Hethel Norwich

Norfolk NR 14 8EZ

Ühendkuningriik

49)

Magyar Suzuki Corporation Ltd.

Legal Department

Suzuki Allee 7

64625 Bensheim

Saksamaa

50)

Mahindra & Mahindra Ltd.

Esindaja ELis:

Mahindra Europe S.r.l.

Via Cancelliera 35

00040 Ariccia (Roma)

Itaalia

51)

Maruti Suzuki India Ltd.

Esindaja ELis:

Suzuki Deutschland GmbH

Legal Department Suzuki Allee 7

64625 Bensheim

Saksamaa

52)

Maserati S.p.A.

Viale Ciro Menotti 322

41122 Modena

Itaalia

53)

Mazda Motor Corporation

Mazda Motor Europe GmbH

European R&D Centre

Hiroshimastr 1

61440 Oberursel/Ts

Saksamaa

54)

McLaren Automotive Ltd.

Chertsey Road

Woking

Surrey GU21 4YH

Ühendkuningriik

55)

Mercedes-AMG GmbH

Mercedesstr 137/1

Zimmer 229 HPC F 403

70327 Stuttgart,

Saksamaa

56)

MG Motor UK Ltd.

International HQ

Q Gate

Low Hill Lane

Birmingham B31 2BQ

Ühendkuningriik

57)

Mia Electric S.A.S.

45, rue des Pierrières

BP 60324

79143 Cerizay Cedex

Prantsusmaa

58)

Micro-Vett S.r.l.

Via Lago Maggiore, 48

36077 Altavilla Vicentina (VI)

Itaalia

59)

Mitsubishi Motors Corporation MMC

Mitsubishi Motors Europe B.V. MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

60)

Mitsubishi Motors Europe B.V. MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

61)

Mitsubishi Motors Thailand Co., Ltd. MMTh

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe B.V. MME

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

62)

Morgan Motor Co. Ltd.

Pickersleigh Road Malvern Link

Worcestershire

WR14 2LL

Ühendkuningriik

63)

National Electric Vehicle Sweden A.B.

Saabvägen 5

SE-461 38 Trollhättan

Rootsi

64)

Nissan International SA

Renault Nissan Representation Office

Av des Arts 40

1040 Bruxelles

Belgia

65)

Adam Opel AG

Bahnhofsplatz 1IPC 39–12

65423 Rüsslesheim

Saksamaa

66)

Pagani Automobili S.p.A.

Via dell' Artigianato 5

41018 San Cesario sul Panaro (Modena),

Itaalia

67)

PERODUA Manufacturing

Esindaja ELis:

KESMAN Ltd.

Suite 7 Queensgate House 18 Cookham Road

Maidenhead, Berkshire SL6 8BD

Ühendkuningriik

68)

PGO Automobiles

ZA de la pyramide

30380 Saint-Christol-les-Alès

Prantsusmaa

69)

Perushaan Otomobil Nasional Sdn Bhd.

Esindaja ELis:

Proton Cars UK Ltd.

1–3 Crowley Way

Avonmouth Bristol, BS11 9YR

Ühendkuningriik

70)

Qoros Automotive Co., Ltd.

Esindaja ELis:

Qoros Automotive Europe GmbH

Martiusstrasse 5

80802 München

Saksamaa

71)

Renault S.A.S.

Guyancourt

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

72)

Renault Trucks

99 Route de Lyon TER L10 0 01

69802 Saint-Priest Cedex

Prantsusmaa

73)

Rolls-Royce Motor Cars Ltd.

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

74)

Secma S.A.S.

Rue Denfert Rochereau

59580 Aniche

Prantsusmaa

75)

Ssangyong Motor Company

Esindaja ELis:

SsangYong Motor Europe Office

Herriotstrasse 1

60528 Frankfurt am Main

Saksamaa

76)

Suzuki Motor Corporation

Esindaja ELis:

Suzuki Deutschland GmbH

Legal Department

Suzuki Allee 7

64625 Bensheim

Saksamaa

77)

Suzuki Motor Thailand Co. Ltd.

Esindaja ELis:

Suzuki Deutschland GmbH

Legal Department

Suzuki-Allee 7

64625 Bensheim

Saksamaa

78)

Tata Motors Ltd.

Esindaja ELis:

Tata Motors European Technical Centre Plc

International Automotive Research Centre

Warwicki Ülikool

Coventry

CV4 7AL

Ühendkuningriik

79)

Tazzari GL S.p.A.

VIA Selice Provinciale 42/E

40026 Imola

Bologna

Itaalia

80)

Tesla Motors Ltd.

Esindaja ELis:

Tesla Motors NL

7–9 Atlasstraat

5047 RG Tilburg

Madalmaad

81)

Toyota Motor Europe NV/SA

Avenue du Bourget 60

1140 Bruxelles

Belgia

82)

Volvo Car Corporation

VAK building

Assar Gabrielssons väg

405 31 Göteborg

Rootsi

83)

Wiesmann GmbH

An der Lehmkuhle 87

48249 Dülmen

Saksamaa

84)

Ühendautopark: BMW Group BMW

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

85)

Ühendautopark: Daimler AG

Mercedesstr 137/1

Zimmer 229

70546 Stuttgart

Saksamaa

86)

Ühendautopark: FCA Italy S.p.A.

Building 5 – Ground floor – Room A8N

C.so Settembrini, 40

10135 Torino

Itaalia

87)

Ühendautopark: Ford Werke GmbH

Niehl Plant, building Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50725 Köln

Saksamaa

88)

Ühendautopark: General Motors

Bahnhofsplatz 1IPC 39–12

65423 Rüsslesheim

Saksamaa

89)

Ühendautopark: Honda Motor Europe Ltd.

470 London Road Slough

Berkshire SL3 8QY

Ühendkuningriik

90)

Ühendautopark: Hyundai

Hyundai Motor Europe GmbH

Kaiserleipromenade 5

63067 Offenbach

Saksamaa

91)

Ühendautopark: Kia

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt am Main

Saksamaa

92)

Ühendautopark: Mitsubishi Motors

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

93)

Ühendautopark: Renault

1 Avenue du Golf

78288

Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

94)

Ühendautopark: Suzuki

Suzuki-Allee 7

64625 Bensheim

Saksamaa

95)

Ühendautopark: Tata Motors Ltd., Jaguar Cars Ltd., Land Rover

Abbey Road

Whitley Coventry

CV3 4LF

Ühendkuningriik

Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1014/2010, 10. november 2010, uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 293, 11.11.2010, lk 15).

LISA

Tabel 1

Tootjate andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 10

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Tootja nimi	Ühendautopargid ja erandid	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (80 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2-heide (100 %)
ALPINA BURKARD BOVENSIEPEN GmbH E CO KG	DMD	753	160,382				1 842,29	168,440
ASTON MARTIN LAGONDA LTD	D	1 358	313,382	313,000	0,382	0,382	1 815,17	319,624
AUTOMOBILES CITROEN		594 247	103,142	125,262	– 22,120	– 22,120	1 268,32	110,758
AUTOMOBILES PEUGEOT		766 517	102,376	125,348	– 22,972	– 22,972	1 270,20	109,549
AVTOVAZ JSC	P8	831	213,646	125,611	88,035	88,035	1 275,96	215,937
BLUECAR SAS		1 070	0,000	123,686	– 123,686	– 123,686	1 233,83	0,000
BLUECAR ITALY SRL		100	0,000	124,882	– 124,882	– 124,882	1 260,00	0,000
BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG	P1	791 411	120,841	139,446	– 18,605	– 18,648	1 578,69	130,892
BMW M GmbH	P1	6 559	201,232	147,426	53,806	53,064	1 753,31	208,926
BYD AUTO INDUSTRY COMPANY LIMITED		47	0,000	179,493	– 179,493	– 179,493	2 455,00	0,000
CATERHAM CARS LIMITED	DMD	81	152,781				642,53	160,543
CHEVROLET ITALIA SPA	P5	66	113,000	118,182	– 5,182	– 5,182	1 113,39	114,530
CHRYSLER GROUP LLC	P3	57 945	170,991	158,684	12,307	12,145	1 999,66	181,942
CNG-TECHNIK GmbH	P4	9	0,000	143,761	– 143,761	– 143,761	1 673,11	22,000
AUTOMOBILE DACIA SA	P8	372 685	119,789	122,430	– 2,641	– 2,641	1 206,35	125,172
DAIMLER AG	P2	685 857	118,152	139,460	– 21,308	– 21,329	1 579,00	131,482
DONGFENG MOTOR CORPORATION	DMD	3	165,000				1 251,33	171,333
DONKERVOORT AUTOMOBIELEN BV	DMD	10	178,000				865,00	178,000
DR MOTOR COMPANY SRL	DMD	305	144,270				1 214,16	146,115
FERRARI SPA	D	2 068	300,285	303,000	– 2,715	– 2,715	1 671,58	316,254
FIAT GROUP AUTOMOBILES SPA	P3	666 763	110,682	119,520	– 8,838	– 8,847	1 142,68	115,543
FISKER AUTOMOTIVE INC		27	53,000	181,778	– 128,778	– 128,778	2 505,00	53,000
FORD MOTOR COMPANY	P4	21	101,756	134,118	– 32,362	– 102,261	1 462,10	136,048
FORD-WERKE GmbH	P4	939 427	113,657	127,433	– 13,776	– 13,777	1 315,84	121,450
FUJI HEAVY INDUSTRIES LTD	ND	25 500	152,649	164,616	– 11,967	– 11,969	1 572,98	160,788
GENERAL MOTORS COMPANY	P5	3 244	166,887	137,350	29,537	29,537	1 532,84	199,146
GM KOREA COMPANY	P5	32 754	124,841	131,465	– 6,624	– 6,624	1 404,05	133,763
GREAT WALL MOTOR COMPANY LIMITED	DMD	460	163,747				1 318,08	166,909
GTF INNOVATIONS SAS		3 758	116,045	131,844	– 15,799	– 15,799	1 412,34	123,226
HONDA AUTOMOBILE CHINA CO LTD	P6	6 932	124,076	119,643	4,433	4,433	1 145,36	125,061
HONDA MOTOR CO LTD	P6	7 402	122,460	131,824	– 9,364	– 9,364	1 411,92	132,559
HONDA TURKIYE AS	P6	550	154,798	126,457	28,341	28,341	1 294,47	155,038
HONDA OF THE UK MANUFACTURING LTD	P6	111 220	124,614	132,954	– 8,340	– 8,340	1 436,63	134,383
HYUNDAI MOTOR COMPANY	P11	63 440	126,043	136,711	– 10,668	– 10,668	1 518,85	136,998
HYUNDAI ASSAN OTOMOTIV SANAYI VE	P11	120 983	110,465	116,176	– 5,711	– 5,711	1 069,51	113,304
HYUNDAI MOTOR MANUFACTURING CZECH SRO	P11	200 747	133,734	133,128	0,606	0,606	1 440,45	140,090
HYUNDAI MOTOR INDIA LTD	P11	24 306	111,163	116,467	– 5,304	– 5,304	1 075,87	113,047
ISUZU MOTORS LIMITED	DMD	64	199,922				2 026,14	204,000
IVECO SPA		2	228,000	237,075	– 9,075	– 9,075	3 715,00	319,000
JAGUAR LAND ROVER LIMITED	P10/ND	140 214	165,435	178,025	– 12,590	– 12,590	2 043,66	178,403
JIANGLING MOTOR HOLDING CO LTD	DMD	2	154,000				1 375,00	154,000
KIA MOTORS CORPORATION	P13	216 344	115,439	126,403	– 10,964	– 10,964	1 293,30	125,015
KIA MOTORS SLOVAKIA SRO	P13	130 605	133,612	133,518	0,094	0,094	1 448,98	140,734
KTM-SPORTMOTORCYCLE AG	DMD	21	194,000				896,43	194,143
LADA AUTOMOBILE GmbH	DMD	833	219,378				1 285,08	220,505
LADA FRANCE	P8	2	179,000	129,452	49,548	49,548	1 360,00	202,000
LOTUS CARS LIMITED	DMD	569	193,092				1 183,45	201,694
MAGYAR SUZUKI CORPORATION LTD	P9/ND	108 700	117,932	123,114	– 5,182	– 5,183	1 147,29	123,154
MAHINDRA & MAHINDRA LTD	DMD	221	174,943				1 889,86	176,805
MARUTI SUZUKI INDIA LTD	P9/ND	26 905	97,981	123,114	– 25,133	– 25,133	932,15	99,191
MASERATI SPA	P3	5 032	190,742	157,313	33,429	33,427	1 969,66	213,316
MAZDA MOTOR CORPORATION	ND	159 719	121,968	129,426	– 7,458	– 7,458	1 407,43	128,179
MCLAREN AUTOMOTIVE LIMITED	D	342	268,564	280,000	– 11,436	– 11,436	1 541,27	270,670
MERCEDES-AMG GmbH	P2	651	261,346	145,494	115,852	115,064	1 711,04	272,252
MG MOTOR UK LIMITED	D	2 280	135,148	149,500	– 14,352	– 14,352	1 329,33	140,523
MIA ELECTRIC SAS		22	0,000	108,563	– 108,563	– 108,563	902,91	0,000
MICRO-VETT SPA		6	0,000	129,772	– 129,772	– 129,772	1 367,00	0,000
MITSUBISHI MOTORS CORPORATION MMC	P7	72 149	85,529	143,547	– 58,018	– 58,018	1 668,43	119,360
MITSUBISHI MOTORS EUROPE BV MME	P7	41	132,688	133,308	– 0,620	– 0,620	1 444,39	146,195
MITSUBISHI MOTORS THAILAND CO LTD MMTH	P7	20 075	95,695	109,822	– 14,127	– 14,127	930,47	97,539
MORGAN MOTOR CO LTD	DMD	407	173,663				1 100,73	189,708
NATIONAL ELECTRIC VEHICLE SWEDEN	DMD	208	177,229				1 610,13	181,827
NISSAN INTERNATIONAL SA		469 186	103,312	129,031	– 25,719	– 25,719	1 350,80	115,019
ADAM OPEL AG	P5	860 957	122,425	131,518	– 9,093	– 9,093	1 405,22	130,150
PAGANI AUTOMOBILI SPA	DMD	2	343,000				1 487,00	343,000
PERODUA MANUFACTURING SDN BHD	DMD	20	137,000				1 010,75	137,700
PGO AUTOMOBILES	DMD	11	174,000				1 011,18	174,182
PERUSAHAAN OTOMOBIL NASIONAL SDN BHD	DMD	11	198,625				1 322,36	199,818
QOROS AUTOMOTIVE CO LTD	DMD	39	146,000				1 485,00	146,000
RENAULT SAS	P8	871 327	98,779	124,427	– 25,648	– 25,649	1 250,06	108,354
RENAULT TRUCKS	DMD	24	187,474				2 145,63	191,292
ROLLS-ROYCE MOTOR CARS LTD	P1	581	326,254	180,600	145,654	144,968	2 479,23	330,043
SECMA SAS	DMD	41	131,000				658,00	131,585
SSANGYONG MOTOR COMPANY	D	7 873	170,944	180,000	– 9,056	– 9,056	1 861,68	177,986
SUZUKI MOTOR CORPORATION	P9/ND	16 467	163,974	123,114	40,860	40,860	1 315,77	169,338
SUZUKI MOTOR THAILAND CO LTD	P9/ND	740	98,797	123,114	– 24,317	– 24,317	880,11	98,838
TATA MOTORS LIMITED	P10/ND	405	132,660	178,025	– 45,365	– 45,365	1 368,96	141,770
TAZZARI GL SPA		21	0,000	99,137	– 99,137	– 99,137	696,67	0,000
TESLA MOTORS LTD		4 574	0,000	166,629	– 166,629	– 166,629	2 173,50	0,000
TOYOTA MOTOR EUROPE NV SA		538 673	102,286	127,146	– 24,860	– 24,998	1 309,55	112,791
VOLVO CAR CORPORATION		231 912	112,433	143,886	– 31,453	– 31,453	1 675,85	126,482
WIESMANN GmbH	DMD	4	289,667				1 462,50	292,000

Tabel 2

Ühendautoparkide andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 10

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Ühendautopargi nimi	Ühendautopargid	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (80 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2-heide (100 %)
BMW GROUP	P1	798 551	121,078	139,541	– 18,463	– 18,518	1 580,78	131,678
DAIMLER AG	P2	686 508	118,181	139,465	– 21,284	– 21,301	1 579,12	131,616
FIAT GROUP AUTOMOBILES SPA	P3	729 740	111,754	122,890	– 11,136	– 11,158	1 216,43	121,490
FORD-WERKE GmbH	P4	939 457	113,654	127,433	– 13,779	– 13,781	1 315,84	121,449
GENERAL MOTORS	P5	897 021	122,543	131,536	– 8,993	– 8,993	1 405,62	130,530
HONDA MOTOR EUROPE LTD	P6	126 104	124,164	132,127	– 7,963	– 7,963	1 418,55	133,853
MITSUBISHI MOTORS	P7	92 265	85,363	136,204	– 50,841	– 50,841	1 507,76	114,624
POOL RENAULT	P8	1 244 845	104,458	123,830	– 19,372	– 19,373	1 236,99	113,461
SUZUKI POOL	P9/ND	152 812	114,9	123,114	– 8,214	– 8,215	1 126,27	123,794
TATA MOTORS LTD, JAGUAR CARS LTD, LAND ROVER	P10/ND	140 619	165,324	178,025	– 12,701	– 12,701	2 041,71	178,298
HYUNDAI	P11	409 476	121,928	127,686	– 5,758	– 5,758	1 321,36	130,092
KIA	P13	346 949	122,256	129,082	– 6,826	– 6,826	1 351,91	130,932

Selgitavad märkused tabelite 1 ja 2 kohta

Veerg A

Tabel 1:

„Tootja nimi”– asjaomase tootja poolt komisjonile teatatud nimi või juhul, kui sellist teadet ei ole esitatud, liikmesriigi registreerimisasutuses registreeritud nimi.

Tabel 2:

„Ühendautopargi nimi”– ühendautopargi haldaja poolt esitatud ühendautopargi nimi.

Veerg B

„D”– tootjale on 2014. aastaks tehtud väiketootjat käsitlev erand vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 11 lõikele 3;

„ND”– tootjale on 2014. aastaks tehtud nišitootjat käsitlev erand vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 11 lõikele 4;

„DMD”– kohaldatakse de minimis erandit, st kui tootja ja temaga seotud ettevõtjate toodetud uusi sõiduautosid registreeriti 2014. aastal alla 1 000, ei pea eriheite sihttaset täitma;

„P”– tootja on vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 7 moodustatud ühendautopargi (loetletud tabelis 2) liige ja ühise tegutsemise leping kehtis ka 2014. aastal.

Veerg C

„Registreeritud autode arv”– kalendriaasta jooksul liikmesriikides registreeritud uute sõiduautode koguarv, kusjuures arvesse ei ole võetud selliseid registreerimisi, mis on seotud kannetega, kus sõiduki massi ja/või CO2 väärtused puuduvad, ja selliste kannetega, mida tootja ei tunnista. Muul juhul ei või liikmesriikide teatatud registreeritud sõiduautode arvu muuta.

Veerg D

„Korrigeeritud keskmine CO2-heide (80 %)”– keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud tootja autopargi 80 % kõige väiksema heitega sõiduki põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 teise lõigu kolmandale taandele ja komisjoni teatise KOM(2010) 657 (lõplik) punktile 4. Vajaduse korral on keskmist eriheidet korrigeeritud, et võtta arvesse asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad massi ja CO2-heite kehtivat väärtust.

Veerg E

„Eriheite sihttase”– heite sihttase, mis on arvutatud kõigi tootjaga seostatud sõidukite keskmise massi põhjal, kasutades määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas sätestatud valemit.

Veerg F

„Vahe sihttasemeni”– erinevus veerus D esitatud keskmise eriheite ja veerus E esitatud eriheite sihttaseme vahel. Kui veerus F esitatud väärtus on positiivne arv, on keskmine eriheide suurem kui eriheite sihttase.

Veerg G

„Korrigeeritud vahe sihttasemeni”– kui selles veerus esitatud väärtused erinevad veerus F esitatud väärtustest, on veerus G esitatud väärtusi korrigeeritud, et võtta arvesse veamäära. Veamäära kohaldatakse ainult juhul, kui tootja on teatanud komisjonile kannetest, mille määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõike 3 kohane veakood on B. Veamäär arvutatakse järgmise valemi põhjal:

viga= [(AC1 – TG1) – (AC2 – TG2)] absoluutväärtus;

AC1= keskmine CO2 eriheide, k.a identifitseerimata sõidukid (vastavalt veerule D);

TG1= eriheite sihttase, k.a identifitseerimata sõidukid (vastavalt veerule E);

AC2= keskmine CO2 eriheide, v.a identifitseerimata sõidukid;

TG2= eriheite sihttase, v.a identifitseerimata sõidukid.

Veerg I

„Keskmine CO2-heide (100 %)”– keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud kõigi (100 %) tootjaga seostatud sõidukite põhjal. Vajaduse korral on keskmist eriheidet korrigeeritud, et võtta arvesse asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad sõiduki massi ja CO2-heite kehtivat väärtust, ning jäetud arvestamata määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 5 osutatud üliühikud.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 318

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 4. detsember 2015

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/2240, 25. november 2015, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2241, 1. detsember 2015, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku makrelli püük VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes	17
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2242, 1. detsember 2015, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse lima-niituimlutsu püük V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	19
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2243, 1. detsember 2015, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse railiste püük VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes	21
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2244, 3. detsember 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 teatava puu- ja köögivilja suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas	23
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2245, 3. detsember 2015, millega muudetakse 239. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	26
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2246, 3. detsember 2015, milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta	28
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2247, 3. detsember 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	34
	OTSUSED
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/2248, 28. oktoober 2015, paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta koheste eelarvemeetmete jaoks Euroopa rände tegevuskava raames	36
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2249, 3. detsember 2015, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine)	38
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2250, 26. november 2015, millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed uute väikeste tarbesõidukite tootjate jaoks 2014. kalendriaastal või muudetakse neid tasemeid (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8346 all)	39
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2251, 26. november 2015, millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed sõiduautode tootjate jaoks 2014. kalendriaasta kohta või muudetakse neid tasemeid (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8348 all)	53

Nr	59/TQ104
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru	MAC/8C3411
Liik	Harilik makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed
Kuupäev	11.10.2015

Nr	61/DSS
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	GFB/567-
Liik	Lima-niituimluts (Phycis blennoides)
Piirkond	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	14.10.2015

Nr	62/TQ104
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru	SRX/67AKXD
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed
Kuupäev	17.10.2015

Järjekorranumber	CN-kood	Toote kirjeldus	Rakendusperiood	Käivituslävi (tonnides)
78.0015	0702 00 00	Tomatid	1. oktoober 2015 – 31. mai 2016	451 045
78.0020	0702 00 00	Tomatid	1. juuni 2016 – 30. september 2016	29 768
78.0065	0707 00 05	Kurgid	1. mai 2016 – 31. oktoober 2016	16 093
78.0075	0707 00 05	Kurgid	1. november 2015 – 30. aprill 2016	13 271
78.0085	0709 91 00	Artišokid	1. november 2015 – 30. juuni 2016	16 157
78.0100	0709 93 10	Kabatšokid	1. jaanuar 2015 – 31. detsember 2015 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016	263 359 258 846
78.0110	0805 10 20	Apelsinid	1. detsember 2015 – 31. mai 2016	713 508
78.0120	0805 20 10	Klementiinid	1. november 2015 – 2016. aasta veebruari lõpp	267 618
78.0130	0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid ja muud tsitrushübriidid	1. november 2015 – 2016. aasta veebruari lõpp	105 541
78.0155	0805 50 10	Sidrunid	1. juuni 2015 – 31. detsember 2015 1. juuni 2016 – 31. detsember 2016	302 950 293 087
78.0160	0805 50 10	Sidrunid	1. jaanuar 2016 – 31. mai 2016	65 269
78.0170	0806 10 10	Lauaviinamarjad	21. juuli 2015 – 20. november 2015	68 450
78.0175	0808 10 80	Õunad	1. jaanuar 2016 – 31. august 2016	667 666
78.0180	0808 10 80	Õunad	1. september 2015 – 31. detsember 2015 1. september 2016 – 31. detsember 2016	464 902 54 155
78.0220	0808 30 90	Pirnid	1. jaanuar 2016 – 30. aprill 2016	170 513
78.0235	0808 30 90	Pirnid	1. juuli 2015 – 31. detsember 2015 1. juuli 2016 – 31. detsember 2016	235 468 118 018
78.0250	0809 10 00	Aprikoosid	1. juuni 2016 – 31. juuli 2016	5 422
78.0265	0809 29 00	Kirsid, v.a hapukirsid	21. mai 2016 – 10. august 2016	29 831
78.0270	0809 30	Virsikud, sh nektariinid	11. juuni 2016 – 30. september 2016	4 701
78.0280	0809 40 05	Ploomid	11. juuni 2016 – 30. september 2016	17 825 ”

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	50,2
	MA	87,0
	ZZ	68,6
0707 00 05	AL	57,9
	MA	93,3
	TR	150,4
	ZZ	100,5
0709 93 10	AL	80,9
	MA	75,0
	TR	155,0
	ZZ	103,6
0805 10 20	MA	83,9
	TR	50,5
	UY	52,1
	ZA	53,1
	ZZ	59,9
0805 20 10	MA	76,3
0805 20 10	ZZ	76,3
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	TR	85,2
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	ZZ	85,2
0805 50 10	TR	106,5
0805 50 10	ZZ	106,5
0808 10 80	CA	159,0
	CL	85,8
	MK	28,7
	US	118,0
	ZA	96,9
	ZZ	97,7
0808 30 90	BA	86,0
	CN	97,5
	TR	142,3
	ZZ	108,6