20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2092,

17. november 2015,

millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük Norra vetes lõuna pool 62° põhjalaiust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

João AGUIAR MACHADO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

LISA

Nr	57/TQ104
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru	COD/04-N.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kuupäev	19.10.2015

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2093,

18. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1085/2006 (edaspidi „IPA määrus”) on sätestatud kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele antava ühinemiseelse abi eesmärgid ja olulised põhimõtted. Ühinemiseelse abi üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 718/2007 (2).

(2)

Ehkki IPA määrus kehtis ainult 31. detsembrini 2013, reguleerib see jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2013 võetud eelarve kulukohustuste täitmist. Peale selle nähakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artiklis 212 ette, et jätkatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) artikli 166 lõike 3 kohaldamist nende eelarve kulukohustuste suhtes, mis jäävad kasutatavaks kuni 31. detsembrini 2018.

(3)

Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 anti komisjonile võimalus luua ja hallata liidu välistegevuse usaldusfonde. Sellised liidu usaldusfondid võiksid olla sobiv viis rakendada ühinemiseelset abi, et saavutada IPA määruse eesmärgid, eelkõige need, mida taotletakse selle üleminekuabiga ning institutsioonide ülesehitamise, regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahenditega.

(4)

Liidu välistegevuse usaldusfondi kasutamine peaks seepärast olema kohane viis anda abi Süüria kriisi raames. Türgi on teinud alates Süüria kriisi algusest märkimisväärseid pingutusi, et võtta vastu üha enam pagulasi, kelle arv ületas 2015. aasta oktoobris 2 miljonit. Selle tagajärjel on riigil probleeme pagulaste, sh alaealiste ja haavatavate isikute lühiajaliste humanitaarvajaduste rahuldamisega. Eelkõige enim põgenikke vastu võtvates piirkondades on ka üha enam keskpika ja pika perspektiivi probleeme, mis on seotud sotsiaalteenuste, konkurentsivõime, infrastruktuuride ja hariduse kättesaadavusega ning mis puudutavad muu hulgas pagulasi.

(5)

IPA regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahendi raames antava liidu abi tõhusust Türgis eelnimetatud probleemide lahendamiseks saaks suurendada, kui abi saaks anda Süüria kriisile reageerimiseks asutatud piirkondliku usaldusfondi kaudu. Piirkondlik usaldusfond loodi 60 kuuks otsusega C(2014)9615 (5). Kõik liidu sissemaksed piirkondlikku usaldusfondi peavad olema kooskõlas fondi makstavate rahastamisvahendite ettenähtud kasutamisviisiga, sh nende geograafilise kasutusalaga.

(6)

IPA regionaalarengu rahastamisvahend võib osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006 (6) ettenähtud meetmete rahastamises. Seda liiki meetmetega edendatakse innovatsiooni ja ettevõtlust, veevarustuse ning vee- ja reoveekäitlusega seotud investeeringuid, reoveekäitlust ja õhu kvaliteeti, investeeringuid haridusse, sh kutseharidusse, ning regionaal- ja kohalikule arengule kaasa aitavaid investeeringuid tervishoiu- ja sotsiaalinfrastruktuuri.

(7)

IPA inimressursside arendamise rahastamisvahendit võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1081/2006 (7) ettenähtud meetmete rahastamiseks. Seda liiki meetmete hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on suurendada osalemist elukestvas hariduses ja väljaõppes, sh meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada kooli poolelijätmiste juhtumeid ja parandada esmase, kutse- ja kolmanda astme hariduse ja väljaõppe kättesaadavust.

(8)	Eelöeldut arvestades on asjakohane tagada võimalus kasutada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 alusel loodud liidu usaldusfonde ühinemiseelse abi andmiseks.

(9)

Eelkõige on vajalik tagada eeskirjad, mis reguleeriksid planeerimist, programmitööd, aruandlust, seiret ja maksetaotluste koostamist, samuti liidu usaldusfondidest tulevate vahendite haldamist ühinemiseelse abi eesmärkide poole püüdlemisel vastavates programmitöö valdkondades, eelkõige seoses eelarve täitmise, teavitamise ja abikõlblikkusega.

(10)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (8) artikliga 13 asutatud IPA II komitee arvamusega.

(12)	Määrust (EÜ) nr 718/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 718/2007 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 65 lisatakse lõige 4:

„4. Selle rahastamisvahendi raames võidakse abi anda ka sissemaksena liidu välistegevuse usaldusfondi (sissemakse usaldusfondi), mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artiklile 187, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomastes programmides sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).”"

Artikli 147 lõike 1 punkti c muudetakse järgmiselt.

Alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii)

investeerimine haridusse ja väljaõppesse, kaasa arvatud kutseõpe;”.

Lisatakse alapunkt viii:

„viii)

investeerimine tervishoiu- ja sotsiaalinfrastruktuuri, mis aitab kaasa regionaal- ja kohalikule arengule.”

Lisatakse artikkel 159a:

„Artikkel 159a

Sissemakse liidu välistegevuse usaldusfondi

1. Regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahendi raames võidakse tegevusi rakendada ELi usaldusfondi sissemaksete tegemise teel, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomastes tegevusprogrammides sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

2. Seoses sissemaksega usaldusfondi sisaldab asjaomane tegevusprogramm üksnes järgmist teavet:

a)	kokkuvõtlik hinnang asjaomase sissemakse kooskõla kohta usaldusfondi eesmärkidega;

b)	regionaalarengu rahastamisvahendi puhul teave asjaomase tegevuse prioriteetse suuna kohta, samuti viited muudele prioriteetsetele suundadele seoses abikõlbliku kuluga, mis võib katta ka osa usaldusfondi halduskuludest, nagu on nähtud ette määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 lõikes 7;

inimressursside arendamise rahastamisvahendi puhul teave prioriteetse suuna asjaomase tegevuse kohta, samuti viited selle prioriteetse suuna muudele meetmetele seoses abikõlbliku kuluga, mis võib katta ka osa usaldusfondi halduskuludest, nagu on nähtud ette määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 lõikes 7;

d)	usaldusfondi kui lõpliku abisaaja andmed;

e)	sissemakse summa.

3. Artikleid 150 ja 157 usaldusfondide sissemaksete suhtes ei kohaldata.

4. Usaldusfondi sissemakse suhtes ei kohaldata artikli 14 kohast eelkontrolli, artiklite 59, 167 ja 169 kohast valdkondliku seirekomisjoni poolset seiret, artikli 158 kohast tegevuse valiku menetlust, ja artikli 166 kohaseid hindamisi.

5. Komisjoni ja abisaajariigi vahelises asjaomases rahastuslepingus sätestatakse usaldusfondi sissemakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Kui see on asjakohane, võidakse neis eeskirjades sätestada ka asjaomane tegevusprogramm.

Üksikasjalikes rakenduseeskirjades käsitletakse eelkõige:

a)	abisaajariigi ametiasutuste kohustusi;

b)	aruandlust, hindamist ja seiret;

c)	sätteid, millega nõutakse usaldusfondi likvideerimise korral vastavalt olukorrale kas sissemakse täielikku või osalist tagastamist asjaomasele programmile kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 lõikega 5.

6. Usaldusfondi sissemaksega seotud kulud on abikõlblikud alates asjaomase usaldusfondi asutamise kuupäevast.

Programmi lõpetamisel esitatakse kinnitatud kuludeklaratsioonis sissemakse kogusumma, mille kohta on usaldusfondi tegevjuhatus teinud kuni 31. detsembrini 2017 vahendite konkreetsete tegevuste jaoks jaotamise otsuse, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomases programmis sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

7. Kuni 31. detsembrini 2012 võetud eelarvelistest kulukohustustest makstava, usaldusfondi sissemaksega seotud vahemakse taotluse puhul kohaldatakse artikli 161 lõike 1 kolmanda lõigu viimast lauset.

Riiklik eelarvevahendite käsutaja kinnitab kinnitatud kuludeklaratsioonis, mis tuleb esitada 31. detsembriks 2015, et sissemakse tehti asjaomases programmis nimetatud usaldusfondi.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 718/2007, 12. juuni 2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 170, 29.6.2007, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(5) Komisjoni otsus C(2014)9615, 10. detsember 2014, Süüria kriisile reageerimiseks Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) loomise kohta.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, 11. märts 2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2094,

19. november 2015,

2015. eelarveaastast üle kantud assigneeringute tagasimaksmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikega 5

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 6,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud meetmetega, üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Ülekandmine peab jääma 2 % piiresse esialgsetest assigneeringutest ning ei tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) artiklile 8. Seega võidakse teha täiendavaid makseid lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohandamist kohaldati.

(2)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt ja erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikest 3 peavad liikmesriigid maksma tagasi määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikes 3 osutatud assigneeringud, mis kanti üle lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohaldati kohandamist eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kanti. Nimetatud tagasimakset lõplikele toetusesaajatele kohaldatakse üksnes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini (4).

(3)

Selliste ülekantavate summade kindlaksmääramisel, mis tuleb tagasi maksta vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 7, tuleb arvesse võtta, et kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summasid ei tehta eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks.

(4)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1227/2014 (5) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse finantsdistsipliini 2014. kalendriaasta otsetoetuste suhtes, et luua kriisireserv suurusega 433 miljonit eurot. 2015. eelarveaastal ei ole kriisireservi kasutatud.

(5)	Liikmesriikide kuludeklaratsioonidest, mis on esitatud 16. oktoobrist 2014 kuni 15. oktoobrini 2015 kestnud ajavahemiku kohta, selgub, et tegelikult kohaldasid liikmesriigid 2015. eelarveaastal finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist 409,8 miljoni euro ulatuses.

(6)

Seega saab pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 viienda lõigu kohase otsuse, kanda 2016. eelarveaastasse üle kasutamata assigneeringuid, mis vastavad finantsdistsipliinist tulenevale kohandamise summale, mis oli 2015. eelarveaastal 409,8 miljonit eurot ja mis ei ületa 2 % esialgsetest assigneeringutest.

(7)	Selleks et kõnealuste assigneeringute tagasimaksmine lõplikele toetusesaajatele oleks proportsionaalne finantsdistsipliinist tuleneva kohandamise summaga, on asjakohane, et komisjon määrab kindlaks summad, mida liikmesriigid saavad tagasimakseteks kasutada.

(8)

Et liikmesriigid ei peaks tagasimaksmisel tegema täiendavat makset, tuleb käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2015. Järelikult on käesoleva määrusega kindlaks määratud summad lõplikud ning nende kohaldamine ei mõjuta määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 lõike 1 kohaseid vähendusi, mis tahes muid korrektsioone, mida komisjon võtab arvesse igakuist makset käsitlevas otsuses liikmesriikide makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks 2015. aasta oktoobri eest kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikega 3, kõnealuse määruse artikli 18 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi või lisamakseid või mis tahes otsuseid, mis tehakse raamatupidamise aruande kontrollimise või heakskiitmise menetluse käigus.

(9)

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringuid kanda üle üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seepärast on asjakohane, et komisjon määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohase tagasimaksmise puhul liikmesriikide kulude toetuskõlblikkuse kuupäevad, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklis 39 määratletud põllumajanduslikku eelarveaastat.

(10)

Kuna andmete avaldamisest assigneeringute kasutamise kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2014 kuni 15. oktoobrini 2015 EAGFi 2014. aasta eelarve selles osas, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, jääb väga vähe aega kuupäevani, millal käesolevat määrust tuleks kohaldama hakata, s.o 1. detsembrini 2015, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas sätestatakse assigneeringute summad, mis kantakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt üle 2015. eelarveaastast ning mis tehakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt kättesaadavaks liikmesriikidele, kes maksavad need tagasi lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohaldatakse kohandamise määra 2016. eelarveaastal.

Ülekantavate summade suhtes võtab komisjon vastu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 viienda lõigu kohase ülekandmisotsuse.

Artikkel 2

Liikmesriikide kulud, mis on seotud ülekantud assigneeringute tagasimaksmisega, on liidu rahastamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui asjaomased summad on toetusesaajatele välja makstud enne 16. oktoobrit 2016.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 347.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(4) Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikele 2 ei kohaldata finantsdistsipliini 2015. eelarveaastal Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias.

(5) Komisjoni määrus (EL) nr 1227/2014, 17. november 2014, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määr 2014. kalendriaastaks ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 879/2014 (ELT L 331, 18.11.2014, lk 6).

LISA

Ülekantud assigneeringute tagasimaksmiseks kättesaadavad summad

(summa eurodes)
Belgia	6 288 982
Tšehhi Vabariik	10 759 194
Taani	10 873 619
Saksamaa	58 750 752
Eesti	1 169 016
Iirimaa	12 903 416
Kreeka	16 705 610
Hispaania	53 390 829
Prantsusmaa	88 569 550
Itaalia	31 012 148
Küpros	358 950
Läti	1 312 744
Leedu	3 277 932
Luksemburg	383 255
Ungari	13 724 881
Malta	34 561
Madalmaad	9 323 434
Austria	6 729 968
Poola	22 604 718
Portugal	6 448 884
Sloveenia	876 855
Slovakkia	5 282 221
Soome	5 438 416
Rootsi	7 499 878
Ühendkuningriik	36 083 758

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2095,

19. november 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	50,7
	MA	75,7
	MK	43,3
	ZZ	56,6
0707 00 05	AL	73,2
	TR	142,8
	ZZ	108,0
0709 93 10	MA	52,9
	TR	165,7
	ZZ	109,3
0805 20 10	CL	185,6
	MA	92,5
	TR	83,5
	ZZ	120,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	TR	66,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	ZZ	66,7
0805 50 10	TR	97,0
0805 50 10	ZZ	97,0
0806 10 10	BR	288,7
	EG	234,4
	PE	283,2
	TR	177,6
	ZZ	246,0
0808 10 80	CA	158,0
	CL	84,3
	MK	29,8
	NZ	161,0
	ZA	158,6
	ZZ	118,3
0808 30 90	BA	92,6
	CN	74,3
	TR	123,7
	ZZ	96,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/13

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2096,

16. november 2015,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (BTWC) kaheksandaks läbivaatamiskonverentsiks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003. aastal vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille eesmärgiks on muu hulgas tugevdada bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (BTWC), analüüsida jätkuvalt BTWC täitmise kontrollimist, toetada BTWC ülemaailmset kohaldamist ja riiklikku rakendamist, sealhulgas karistusõiguse kaudu, ja tugevdada selle järgimist.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004. aastal ühehäälselt vastu resolutsiooni 1540 (2004), milles nimetatakse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nimetatud resolutsiooni sätete rakendamine aitab kaasa BTWC rakendamisele.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu („ÜRO Julgeolekunõukogu”) võttis 26. augustil 1988. aastal vastu resolutsiooni 620 (1988), milles muu hulgas innustatakse peasekretäri viivitamatult läbi viima uurimist vastuseks süüdistustele keemiliste, bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade võimalikus kasutamises, mis võib endast kujutada protokolli (lämmatavate, mürgiste või nendega sarnanevate gaaside ja bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta) („1925. aasta Genfi protokoll”) rikkumist. Peaassamblee võttis 20. septembril 2006. aastal vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmse terrorismivastase strateegia, mis on lisatud 8. septembri 2006. aasta resolutsioonile 60/288, mille alusel ergutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriigid peasekretäri ajakohastama ekspertide ja laborite nimekirju, samuti tehnilisi suuniseid ja menetlusi, mida ta saab kasutada väidetava kasutamise õigeaegseks ja tõhusaks uurimiseks.

(4)

Nõukogu võttis 27. veebruaril 2006. aastal vastu konventsiooni käsitleva ühismeetme 2006/184/ÜVJP, (1) mille eesmärk on edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist ja toetada selle rakendamist osalisriikides eesmärgiga tagada, et osalisriigid võtaksid BTWCst tulenevad rahvusvahelised kohustused üle oma riigi õigusaktidesse ja haldusmeetmetesse.

(5)

Koos ühismeetmega 2006/184/ÜVJP võttis Euroopa Liit vastu tegevuskava bioloogiliste ja toksiinrelvade kohta, (2) milles liikmesriigid kohustusid esitama iga aasta aprillis ÜRO-le aruande usaldust suurendavate meetmete kohta ning ÜRO peasekretärile asjakohaste ekspertide ja laboratooriumite nimekirjad, et hõlbustada keemiliste ja bioloogiliste relvade väidetava kasutamise juhtude uurimist.

(6)	Nõukogu võttis 20. märtsil 2006. aastal vastu ühise seisukoha 2006/242/ÜVJP, (3) mis käsitleb BTWC kuuendat läbivaatamiskonverentsi.

(7)

Nõukogu võttis 10. novembril 2008. aastal vastu konventsiooni käsitleva ühismeetme 2008/858/ÜVJP, (4) mille eesmärk on edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist, toetada BTWC rakendamist osalisriikides, edendada usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamist osalisriikide poolt ning toetada konventsiooni istungitevahelist protsessi.

(8)	Nõukogu võttis 18. juulil 2011. aastal vastu otsuse 2011/429/ÜVJP, (5) mis käsitleb liidu seisukohta BTWC seitsmendaks läbivaatamiskonverentsiks.

(9)

BTWC seitsmes läbirääkimiskonverents otsustas pikendada rakendamise toetusüksuse (ISU) volitusi viie aasta võrra (2012–2016) ning laiendada selle ülesandeid, et arvata nende hulka ka abitaotluste ja -pakkumiste andmebaasi loomise ja haldamise otsuse rakendamine, sellega seotud teabevahetuse hõlbustamine osalisriikide vahel ning seitsmenda läbivaatamiskonverentsi otsuste ja soovituste rakendamine osalisriikide poolt, kui see on asjakohane.

(10)

Seitsmendal läbivaatamiskonverentsil otsustati, et kaheksas läbivaatamiskonverents toimub Genfis hiljemalt 2016. aastal ning sellel tuleks läbi vaadata BTWC toimimine, võttes muu hulgas arvesse järgmist:

i)	BTWC seisukohast asjakohane uus teaduse ja tehnika areng;

ii)	osalisriikide edusammud BTWCst tulenevate kohustuste täitmisel;

iii)	seitsmendal läbivaatamiskonverentsil kokku lepitud otsuste ja soovituste rakendamiseks tehtud edusammud.

(11)

Nõukogu võttis 23. juulil 2012. aastal vastu konventsiooni käsitleva otsuse 2012/421/ÜVJP, (6) mille eesmärk on edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist, toetada BTWC rakendamist osalisriikides, edendada usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamist osalisriikide poolt ning toetada konventsiooni istungitevahelist protsessi.

(12)	Pidades silmas BTWC läbivaatamiskonverentsi toimumist 2016. aasta novembrist detsembrini, on vajalik liidu seisukohta ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liit teeb bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (BTWC) kaheksanda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamisel ja selle ajal tööd eelkõige tagamaks, et osalisriigid käsitleks järgmisi prioriteete:

a)	konventsiooni järgimise suhtes usalduse suurendamine ja säilitamine, kasutades selleks käesolevas otsuses kirjeldatud erinevaid erimeetmeid;

b)	siseriikliku rakendamise toetamine, sealhulgas tihendades koostööd valitsusväliste sidusrühmadega;

c)	ÜRO peasekretäri rakendatava bioloogiliste relvade ja mõjurite väidetava kasutamise uurimismehhanismi toetamine, arendades täiendavalt mehhanismi tegevussuutlikkust, misläbi tugevdatakse BTWC VI ja VIII artiklit, ning

d)	BTWC ülemaailmse kohaldamise edendamine.

Liidu eesmärk on läbi vaadata BTWC toimimine ja istungitevaheline protsess (2012–2015), edendada konkreetseid meetmeid ning uurida võimalusi BTWC täiendavaks tugevdamiseks. Seetõttu esitab liit 2016. aastal toimuval kaheksandal läbivaatamiskonverentsil konkreetsed ettepanekud, et need kõnealusel konverentsil vastu võetaks.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks liit

a)	aitab kaasa sellele, et kaheksandal läbivaatamiskonverentsil vaadatakse täielikult läbi BTWC toimimine, sealhulgas BTWCga võetud kohustuste täitmine osalisriikide poolt, ning 2012.–2015. aasta istungitevahelise tööprogrammi elluviimine ja tulemused;

toetab kaheksanda ja üheksanda läbivaatamiskonverentsi vaheliseks perioodiks järgmise olulise tööprogrammi koostamist, millega käsitletakse eelmiste istungitevaheliste tööprogrammide rakendamise piiranguid ning määratakse kindlaks tõhustatud kord täiendavate edusammude tegemiseks selle tööprogrammi alusel, eesmärgiga tugevdada BTWC tulemuslikkust;

c)	toetab BTWC üheksanda läbivaatamiskonverentsi korraldamist hiljemalt 2021. aastal;

loob konsensuse varasemate samalaadsete konverentside loodud raamistiku alusel kaheksanda läbivaatamiskonverentsi tulemuslikkuse tagamiseks ja edendab muu hulgas järgmisi põhiküsimusi:

liit tunnistab, et praegu puudub konsensus kontrollimise suhtes, mis on täieliku ja tõhusa desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise režiimi keskne element, ning teeb tööd, et teha kindlaks võimalused, mis võivad uue istungitevahelise tööprogrammi raames ja ka täiendavalt sellele toetada usalduse suurendamist konventsiooni järgimise suhtes ning BTWC eesmärkide tõhusat rakendamist. Osalisriigid peaksid suutma tõendada konventsiooni järgimist muu hulgas interaktiivse teabevahetuse (nagu näiteks kohustuslikud või vabatahtlikud avaldused) ning tõhustatud läbipaistvuse abil, mis on seotud nende suutlikkuse, tegevuste ja meetmetega ning mis hõlmavad kokkulepitud vabatahtlikke ja teisi kohapealseid meetmeid; selle töö aluseks on 2012.–2015. aasta istungitevahelise tööprogrammi raames tehtud ettepanekud ja programmi tulemused;

ii)

vajaduse korral toetatakse ja tugevdatakse riiklikke rakendusmeetmeid, sealhulgas haldus-, kohtu- ja karistusõiguslikke meetmeid, ning BTWC raames läbi viidavat patogeensete mikroorganismide ja toksiinide kontrolli. Kaaluda võiks selliste täiendavate meetmete võtmist ja otsuste tegemist, mis käsitlevad meetodeid ja vahendeid riikliku rakendamise tõhustamiseks: valitsusväliste sidusrühmade teavitamine ja koostöö nendega siseriiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil seoses nende rolliga BTWC eesmärkide edendamisel ja konventsiooni rakendamisel; bioohutuse ja bioturvalisuse alaste meetmete osas asjakohaste standardite vastuvõtmise jätkuv toetamine; asjaomaste era- ja avaliku sektori spetsialistide teadlikkuse suurendamine; koolitus- ja haridusprogrammid isikutele, kellel on juurdepääs BTWC osas asjakohastele bioloogilistele mõjuritele ja toksiinidele; vastutuskultuuri edendamine asjaomaste siseriiklike spetsialistide seas ning tegevusjuhendite vabatahtlik väljatöötamine, vastuvõtmine ja pikendamine; ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004) ja 1673 (2006) tulenevate kohustuste täitmise edendamine, kui see on asjakohane, et välistada ohtu, et bioloogilisi või toksiinrelvi võidakse omandada või kasutada terroristlikel eesmärkidel, sealhulgas välistamaks riski, et valitsusvälised osalejad pääsevad juurde materjalidele, varustusele ja teadmistele, mida võidaks kasutada bioloogiliste ja toksiinrelvade väljatöötamiseks ja tootmiseks;

iii)

maailma kõikide riikide ühinemine BTWCga, sealhulgas kutsutakse kõiki BTWCga mitte ühinenud riike üles BTWCga viivitamatult ühinema ning õiguslikult kohustuma desarmeerima bioloogilised ja toksiinrelvad ning tõkestama nende levikut, ning kuni selliste riikide BTWCga ühinemiseni innustatakse neid osalema vaatlejatena BTWC osalisriikide kohtumistel ja rakendama BTWC sätteid vabatahtlikult. Seetõttu soovitatakse võtta vastu ülemaailmse kohaldamise tegevuskava, mida koordineerib rakendamisüksus ning mida hinnatakse eriistungitel istungitevahelistel kohtumistel;

iv)	tehakse tööd, et bioloogiliste ja toksiinrelvade keelustamise eeskiri tunnistataks rahvusvahelises õiguses ülemaailmselt siduvaks normiks, sealhulgas BTWC ülemaailmse kohaldamise kaudu;

tehakse jõupingutusi läbipaistvuse ja BTWC järgimise osas valitseva usalduse suurendamiseks, sealhulgas tehes praegustes usaldust suurendavates meetmetes vajalikke ja võimalikke muudatusi. Liit soovib tõhustada usaldust suurendavaid meetmeid ning teha kindlaks meetmeid, misläbi suurendatakse nende otsest asjakohasust seoses kesksete eesmärkidega, milleks on läbipaistvus ning kahtlustuste ja murede vältimine; jätkuvalt toetatakse vabatahtlikku vastastikuse hindamise protsessi, mis on väärtuslik vahend läbipaistvuse suurendamiseks osalisriikide vahel, misläbi suureneb usaldus BTWC järgimise küsimuses ning tugevneb siseriiklik rakendamine, milleks kasutatakse parimate tavade vahetamist, sidusrühmade teadlikkuse suurendamist rakendamisega seotud nõuete kohta ja antud valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö tihendamist;

vi)

tugevdatakse ÜRO peasekretäri rakendatava keemia- ja bioloogiliste relvade väidetava kasutamise uurimismehhanismi tegevussuutlikkust, sealhulgas suurendades koolitatud ekspertide arvu, väljaõpet ning mudel- ja kohapealsete õppuste läbiviimist. Eraldi tehtav töö võib aidata täiendavalt tugevdada BTWC VI artiklit ja kaudselt ka VII artiklit;

vii)

võetakse vastu otsuseid teha BTWC VII artikli kontekstis mis tahes osalisriigi taotlusel abi pakkumise ja asjakohaste organisatsioonidega koordineerimise kohta bioloogiliste või toksiinrelvade väidetava kasutamise puhul, sealhulgas esimese kaitseliinina parandada riikide suutlikkust haiguste seire, avastamise ja diagnostika ning rahvatervisesüsteemide alal;

viii)

suurendatakse BTWC X artikliga seotud koostöö ja abi alast läbipaistvust ning võetakse arvesse teiste rahvusvaheliste organisatsioonide volitusi, tööd ja eriteadmisi. Liit jätkab BTWC X artikli konkreetse rakendamise toetamist oma erinevate abiprogrammide kaudu ning soovib jätkata ühiste arusaamade väljatöötamist, mis on aluseks tulemuslikule tegevusele seoses BTWC raames tehtava rahuotstarbelise koostööga. Võiks kaaluda täiendavaid meetmeid ja teha otsuseid, et tõhustada rahuotstarbelist bioloogiateaduste ja tehnoloogia alast rahvusvahelist koostööd ning abi ja teabevahetust ning et edendada suutlikkuse suurendamist haiguste seire, avastamise, diagnostika ja nakkushaiguste kontrolli all hoidmise valdkonnas; liit toetab jätkuvalt praeguse koostöö ja abi andmebaasi toimimist ning otsib võimaluse korral mooduseid selle kasulikkuse suurendamiseks; muu hulgas toetatakse G7 ülemaailmseid partnerlusprogramme, asjakohaseid liidu programme ja ülemaailmse terviseohutuse algatuse eesmärke, mis on suunatud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamisele ning desarmeerimise ning tundlike materjalide, seadmete ja teadmiste kontrollimise ning turvalisuse toetamisele;

ix)

toetatakse asjakohase ning BTWCd mõjutada võiva teaduse ja tehnika arengu sagedasemat ja keskendatumat hindamist. Selline protsess võib hõlmata rakendamise toetusüksuse juurde alalise teadus- ja tehnikaalase nõustamisfunktsiooni lisamist ning läbivaatamisprotsessi tõhustamist uue istungitevahelise tööprogrammi keskse elemendina, mis võimaldab igakülgsemalt ja koordineeritumalt katta rahvusvaheliste teadusringkondade ja osalisriikide asjakohaseid sündmusi ja tööd.

Artikkel 3

BTWC järgimise tugevdamiseks edendab liit usaldust suurendavate meetmete avalduste vormide asjakohasuse ja terviklikkuse suurendamist, tehes seda järgmiselt:

a)	vaadatakse läbi iga-aastased usaldust suurendavaid meetmeid käitlevate avalduste vormid, mis on korrapärane siseriiklik vahend rakendamise ja järgimise deklareerimiseks, ning arendatakse neid edasi seda eesmärki silmas pidades;

b)	lihtsustatakse võimalikult suures ulatuses usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste vorme ning kõrvaldatakse võimalikud ebamäärasused;

toetatakse rakendamise toetusüksust, et see etendaks suuremat rolli siseriiklike teabekeskuste toetamisel ajal, mil viimased koostavad oma usaldust suurendavaid meetmeid, viies sel eesmärgil läbi piirkondlikke seminare ning usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste vormide elektroonilise esitamise alast väljaõpet;

tehakse tööd, et suurendada usaldust suurendavates meetmetes osalemist ning parandada nende kvaliteeti ja terviklikkust, laiendades usaldust suurendavate meetmete elektroonilise vahendi funktsionaalsust ning muutes selle koos usaldust suurendavate meetmete juhistega BTWC veebisaidil kättesaadavaks kõikides ÜRO ametlikes keeltes.

Artikkel 4

Lisaks artiklis 1 sätestatud eesmärkidele toetab liit rakendamise toetusüksuse rolli tugevdamist. Eelkõige toetab liit

a)	rakendamise toetusüksuse volituste pikendamist veel viie aasta võrra;

b)	täiendavate toimingute lisamist rakendamise toetusüksuse volitustesse, et toetada muudetud ja tugevdatud istungitevahelise tööprogrammi rakendamist, nagu see on ette pandud alljärgnevas artiklis 5;

c)	teaduse ja tehnika arengu ja selle poolt BTWC-le avaldatava mõju läbivaatamise tulemuslikuma süsteemi väljatöötamist, luues muu hulgas rakendamise toetusüksuse juurde alalise teadus- ja tehnikaalase nõustamis- ja sidepidamisfunktsiooni;

d)	ülemaailmse kohaldamise tegevuskava vastuvõtmist, mida koordineerib rakendamise toetusüksus;

e)	rakendamise toetusüksusele rolli andmist, et toetada osalisriikide riiklikke kontaktpunkte usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste vormide koostamisel ja esitamisel vastavalt artiklile 3;

f)	rakendamise toetusüksuse praeguste töötajate arvu piisavat suurendamist, et üksus saaks täita uusi eesmärke ja viia ellu käesolevas artiklis osutatud tegevusi.

Artikkel 5

Istungitevahelise tööprogrammi läbivaatamise ja tugevdamise toetamiseks liit eelkõige:

toetab järgmiste teemade käsitlemist uues istungitevahelises tööprogrammis kas istungitevaheliste teemadena või eritöörühmades või mõlema raames:

i)	riiklik rakendamine ja järgimine;

ii)	konventsiooni kaheksanda läbivaatamiskonverentsi järgne täiendav töö usaldust suurendavate meetmetega;

iii)	BTWC VII artikli kohane abi ja koostöö;

iv)	teaduse ja tehnika areng;

v)	konsultatiivkomitee menetluse läbivaatamine;

vi)	ülemaailmne kohaldamine artikli 6 kohaselt;

toetab riiklike regulatiivsete raamistike arendamist bioohutuse ja bioturvalisuse valdkonnas. Kuigi asjakohased standardid ei asenda mingil viisil BTWC järgimise korda, võivad laboritele bioohutuse ja bioturvalisuse asjakohaste standardite vastuvõtmine ja edendamine aidata konkreetsetel osalisriikidel pikas perspektiivis rakendada nende BTWC kohaseid kohustusi. Need võivad osutuda koos teiste meetmetega ka kasulikuks vahendiks, et aidata tõendada BTWC järgimist. Selle küsimuse üle peetav arutelu, sealhulgas asjakohaste laborite, bioohutuse ühenduste ja tööstussektoriga, võiks olla osa uuest istungitevahelisest tööprogrammist;

toetab vabatahtlikku vastastikuse hindamise protsessi, mis kaasab osalisriike BTWC kontekstis. Vabatahtlike vastastikuste hindamiste eesmärk on parandada riiklikku rakendamist ja anda kindlust järgimise kohta, kasutades selleks teabevahetust ja suuremat läbipaistvust seoses näiteks rakendamisalase suutlikkuse, tegevuste ja meetmetega ning järgimisega seotud kavatsustega;

d)	toetab istungitevahelise protsessi otsustusõiguse tugevdamist, uurides erinevaid võimalusi, nagu näiteks täpselt määratletud otsustusõigus konkreetsetes töövaldkondades.

Artikkel 6

BTWC ülemaailmse kohaldamise toetamiseks liit:

toetab konkreetsete meetmete ja tegevustega ülemaailmse kohaldamise tegevuskava vastuvõtmist, mida koordineerib rakendamise toetusüksus. Tegevuskava võib sisaldada teavitustegevust, ühiseid demarše, asjakohaste dokumentide tõlget, selliseid stiimuleid nagu teabevahetus abipakkumiste kohta. Seda tegevuskava hinnataks ja vajaduse korral muudetaks igal osalisriikide kohtumisel;

b)	toetab ülemaailmset kohaldamist käsitlevate eriistungite või töörühma koosolekute korraldamist istungitevahelise protsessi ajal, et koordineerida erinevate osalejate teavitustegevust ja kavandada piirkondlikke algatusi.

Artikkel 7

Liit toetab jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada ÜRO peasekretäri rakendatavat keemia- ja bioloogiliste relvade väidetava kasutamise uurimise mehhanismi ning eelkõige tagada kõnealuse mehhanismi sätete tõhusus ja sellesuunaliste praktiliste sammude tegemine, näiteks toetades koolitusprogramme (sealhulgas õppuste korraldamine) ja arendades analüüsilaborite süsteemi.

Artikkel 8

Liit toetab jõupingutusi, mille eesmärk on kaheksandal läbivaatamiskonverentsil tugevdada BTWC VII artiklit, võttes arvesse teisi jõupingutusi, et suurendada rahvusvahelist võimekust reageerida nakkushaiguste puhangutele.

Artikkel 9

Liidu poolt käesolevas otsuses osutatud eesmärkidel võetavad meetmed hõlmavad:

a)	liidu ja tema liikmesriikide esitatavaid käesolevas otsuses sätestatud seisukohal põhinevaid ettepanekuid konkreetsete, praktiliste ja teostatavate menetluste kohta, mis esitatakse BTWC rakendamise tõhusaks parandamiseks BTWC osalisriikidele kaalumiseks kaheksandal läbivaatamiskonverentsil;

b)	vajaduse korral kõrge esindaja või liidu delegatsioonide demarše;

c)	kaheksanda läbivaatamiskonverentsi eel ja ajal kõrge esindaja või ÜRO juures tegutseva liidu delegatsiooni esitatud avaldusi.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 16. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta ühismeede 2006/184/ÜVJP bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames (ELT L 65, 7.3.2006, lk 51).

(2) ELT C 57, 9.3.2006, lk 1.

(3) Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta ühine seisukoht 2006/242/ÜVJP, mis käsitleb bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) 2006. aasta läbivaatamiskonverentsi (ELT L 88, 25.3.2006, lk 65).

(4) Nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeede 2008/858/ÜVJP bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 302, 13.11.2008, lk 29).

(5) Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/429/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustava ning nende hävitamist nõudva konventsiooni (BTWC) osapoolteks olevate riikide seitsmendaks läbivaatamiskonverentsiks (ELT L 188, 19.7.2011, lk 42).

(6) Nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/421/ÜVJP bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 196, 24.7.2012, lk 61).

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/19

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2097,

26. oktoober 2015,

millega moodustatakse Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsium (ICOS ERIC)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Soome Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Norra Kuningriik ja Rootsi Kuningriik esitasid komisjonile taotluse, et see asutaks Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (ICOS ERIC). Šveitsi Konföderatsioon osaleb ICOS ERICus vaatlejana.

(2)	Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Norra Kuningriik ja Rootsi Kuningriik on kokku leppinud, et ICOS ERICut haldavaks liikmesriigiks on Soome Vabariik.

(3)	Komisjon hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikele 2 ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(4)	Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga moodustatakse Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsium (ICOS ERIC).

2. ICOS ERICu põhikiri on sätestatud otsuse lisas. Põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks ICOS ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas.

3. Põhikirja olulised osad, mille muutmise peab määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 lõike 1 kohaselt heaks kiitma komisjon, on sätestatud põhikirja artiklites 1, 2, 16, 18, 19, 22, 23 ja 24.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

LISA

ÜHTSE SÜSINIKUSEIRESÜSTEEMI EUROOPA TEADUSTARISTU KONSORTSIUMI (ICOS ERIC) PÕHIKIRI

BELGIA KUNINGRIIK

SAKSAMAA LIITVABARIIK

PRANTSUSE VABARIIK

ITAALIA VABARIIK

SOOME VABARIIK

MADALMAADE KUNINGRIIK

NORRA KUNINGRIIK

ROOTSI KUNINGRIIK,

edaspidi „liikmed”,

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi „vaatleja”,

ARVESTADES liikmete veendumust, et inimtegevuse tagajärjel tekkinud kasvuhoonegaaside heitest tulenevate kliimamuutustega tuleb tegeleda ülemaailmselt ning teadusuuringud ja järjepidev pikaajaline jälgimine on vajalikud kasvuhoonegaaside heite, sidujate, nende Maa süsteemidele avaldatava mõju ja ohjamise võimaluste paremaks mõistmiseks;

ARVESTADES, et olulisemaid kliimamõjureid, sealhulgas kasvuhoonegaase käsitlevate andmete seire on vajalik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma raames tehtava töö toetamiseks;

RÕHUTADES, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kutsub osalisi üles edendama süstemaatilist kasvuhoonegaaside seiret ja selles valdkonnas koostööd tegema koos ülemaailmse kliimaseiresüsteemiga, mis on Maa jälgimise süsteemide süsteemi kliimaseire osa;

ARVESTADES riikide kasvuhoonegaase käsitlevate teadusuuringute ja selle põhjal tehtava seiretöö tulemuslikkuse tähtsust ning vajadust luua kõnealust tegevust Euroopa tasandil koordineeriv asutus ühtse süsinikuseiresüsteemi (ICOS) teadustaristu raames;

VÕTTES ARVESSE, et liikmed soovivad kasvuhoonegaaside täpse ja pikaajalise seiresüsteemi välja töötamise kaudu võimaldada teadusuuringuid, mis parandaksid teadmisi kasvuhoonegaaside heite piirkondlikest allikatest ja sidujatest, heidet põhjustavatest inim- ja looduslikest teguritest ja ohjemehhanismidest;

VÕTTES ARVESSE, et liikmed soovivad tagada laiale kasutajaskonnale juurdepääsu ICOSe andmetele ning siduda omavahel teadustöö, hariduse ja innovatsiooni, et edendada tehnoloogilist arengut ja pakkuda sõltumatust allikast pärinevaid andmeid heiteinventuuride analüüsimiseks;

TAOTLEDES, et Euroopa Komisjon asutaks Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (ICOS ERIC),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nimi, põhikirjajärgne asukoht ja töökeel

1. Luuakse Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsium (ICOS ERIC).

2. ICOS ERICu põhikirjajärgne asukoht on Soomes (edaspidi „haldav riik”) Helsingis.

3. ICOS ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 2

Ülesanded ja tegevus

1. ICOS ERICu peamine ülesanne on asutada ühtse süsinikuseiresüsteemi hajutatud teadustaristu (ICOS RI) ning koordineerida selle raames tehtavat koostööd, jagada ICOS RI teavet kasutajaskondadele ning koondada ja analüüsida andmeid, mis pärinevad kasvuhoonegaaside seiresüsteemidest.

2. ICOS ERIC tagab tõhusa juurdepääsu kooskõlastatud ja täpsetele andmetele, et hõlbustada teadustööd kasvuhoonegaaside heite, sidujate ning nende aluseks olevate protsesside mitmemõõtmelise analüüsi valdkonnas, tehes kättesaadavaks mõõtmisprotokollid, pikaajalised andmed ja andmetooted. Teadustöö, hariduse ja innovatsiooni sidumise teel edendatakse kasvuhoonegaasidega seotud tehnoloogia arengut ja tutvustamist. Selleks korraldab ja koordineerib ICOS ERIC mitmesugust tegevust, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	atmosfääri kasvuhoonegaasidesisalduse ning maad ja merd mööda edasikanduvate kasvuhoonegaasivoogude koguseline määramine Euroopas ja peamistes Euroopat huvitavates piirkondades, sealhulgas Atlandi ookeani põhjaosas;

b)	Euroopa teadusuuringute programmide ja projektide teostamise hõlbustamine;

c)	Euroopa teadusruumis teadmiste edasiandmisele ja/või teadlaste liikuvusele kaasaaitamine ning intellektuaalse potentsiaali ärakasutamise edendamine kogu Euroopas;

d)	kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja voogude kõrgetasemeliseks ja kulutõhusaks mõõtmiseks kasutatava tehnoloogia ja protokollide arendamise koordineerimine ja toetamine, mida edendatakse ka väljaspool Euroopat;

e)	kasvuhoonegaasidega seotud poliitika ja otsuste tegemise jaoks asjakohase teabe õigeaegne esitamine;

f)	CO2 sidumise ja/või kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete analüüsimise lihtsustamine maakera atmosfääri koostise tasemel, sealhulgas CO2 allikate ja sidujate kindlakstegemine geograafiliste piirkondade ja tegevusalade kaupa;

g)	ICOS RI eesmärkide saavutamise hõlbustamine, et luua eeskuju sarnaste kasvuhoonegaaside seirega tegelevate integreeritud ja toimivate võrkude loomiseks tulevikus väljaspool Euroopat;

h)	ICOS RI tegevuse, strateegilise suuna ja kõigi osade käitamise teaduslik ja haldusalane hindamine, mille teostavad välishindajad.

3. ICOS ERIC tegutseb mittetulunduslikel alustel. Selleks, et jätkuvalt edendada innovatsiooni ning teadmus- ja tehnosiiret, võib piiratud mahus tegeleda ka tulundustegevusega, kui see on tihedalt seotud ERICu põhiülesandega ning ei sea ohtu selle täitmist.

2. PEATÜKK

LIIKMED JA VAATLEJAD

Artikkel 3

Liikmed, vaatlejad ja esindajad

1. ICOS ERICu liikmeks või vaatlejaks võivad saada:

a)	Euroopa Liidu liikmesriigid;

b)	assotsieerunud riigid;

c)	kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid;

d)	valitsustevahelised organisatsioonid.

2. Lõikes 1 osutatud üksused võivad saada ICOS ERICu liikmeteks, kui nad annavad panuse ICOS ERICu tegevusse ja/või on ICOSe keskuste ja/või ICOSe riikliku võrgu haldavaks üksuseks.

3. ICOS ERICu liikmeks peab olema vähemalt üks ELi liikmesriik ja kaks muud riiki, mis on kas ELi liikmesriigid või assotsieerunud riigid.

4. Liikmesriikidel või assotsieerunud riikidel peab täiskogus olema ühiselt häälteenamus. Täiskogu määrab kindlaks hääleõiguse mis tahes muutmise, mis on vajalik selleks, et tagada igal ajal ICOS ERICu vastavus kõnealusele nõudele.

5. Iga liiget ja vaatlejat võib esindada üks või mitu tema valitud avalik-õiguslikku isikut, sealhulgas avaliku teenuse pakkumisega tegelevad eraõiguslikud isikud, kelle ta määrab enda eeskirjade ja korra kohaselt. Liige või vaatleja teavitab eesistujat või täiskogu kirjalikult kõigist esindajaga seotud muudatustest.

6. Liikmed ja vaatlejad ning nende esindajad on loetletud 1. lisas. 1. lisa ajakohastab täiskogu eesistuja või tema poolt volitatud isik.

Artikkel 4

Liikmete ja vaatlejate vastuvõtmine

1. Liikmete vastuvõtmine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	artikli 3 lõikes 2 osutatud üksus esitab täiskogu eesistujale kirjaliku taotluse;

b)	taotluses tuleb kirjeldada, kuidas osaleb taotleja ICOS RI tegevuses ning ICOS ERICu ülesannete täitmises ja töös, mida on kirjeldatud artiklis 2, ning kuidas kavatseb taotleja täita kohustusi, millele on osutatud artikli 6 lõikes 2;

c)	uute liikmete vastuvõtmiseks on vaja täiskogu heakskiitu.

2. Vaatlejate vastuvõtmine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	artikli 3 lõikes 3 osutatud üksus esitab täiskogu eesistujale kirjaliku taotluse;

b)	taotluses tuleb kirjeldada, kuidas taotleja osaleb ICOS RI tegevuses, kas ta osaleb nende ICOS ERICu eesmärkide elluviimises ja ülesannete täitmises, mida on kirjeldatud artiklis 2, ning kuidas kavatseb taotleja täita vaatleja kohustusi, millele on osutatud artikli 6 lõikes 4;

c)	vaatleja vastuvõtmiseks on vaja täiskogu heakskiitu.

3. Vaatlejastaatuse võib anda kuni kolmeks aastaks. Täiskogu võib vaatleja taotluse alusel pikendada vaatlejastaatuse kestust üks kord sama ajavahemiku võrra. Erandjuhtudel võib täiskogu nõustuda vaatlejastaatuse pikendamisega rohkem kui ühel korral.

Artikkel 5

Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine/liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine

1. Ükski liige ei tohi liikmestaatusest loobuda viie aasta jooksul pärast seda, kui on jõustunud komisjoni otsus ICOS ERICu asutamise kohta, välja arvatud juhul, kui täiskogu kiidab heaks liikme taotluse liikmestaatusest varem loobuda.

2. Pärast lõikes 1 osutatud ajavahemikku võib liige oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, kui ta annab täiskogu eesistujale ametliku taotlusega 12 kuud ette teada, et kavatseb liikmestaatusest loobuda.

3. Vaatleja võib oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, kui ta annab täiskogu eesistujale ametliku taotlusega kuus kuud ette teada, et kavatseb vaatlejastaatusest loobuda.

4. Oma staatusest loobuv liige või vaatleja peab täitma kõik endale enne staatusest loobumist võetud kohustused, sealhulgas rahalised kohustused.

5. Täiskogu võib liikme- või vaatlejastaatuse lõpetada, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)	liige või vaatleja on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust;

b)	liige või vaatleja ei ole sellist rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast seda, kui on rikkumise kohta saanud kirjaliku teate ning

c)	liikmele või vaatlejale on antud võimalus esitada täiskogule oma seisukoht seoses tema staatuse lõpetamist käsitleva käimasoleva otsustusprotsessiga.

Artikkel 6

Liikme ja vaatleja õigused ja kohustused

1. Liikme õigused on järgmised:

a)	esindaja määramise õigus;

b)	täiskogul osalemise ja hääletamise õigus;

c)	õigus kasutada teenuseid ja osaleda tegevuses, mida ICOS ERIC koordineerib oma teadusringkonna jaoks.

2. Liikme kohustused on järgmised:

a)	teha tuleb liikme iga-aastane sissemakse, nagu on sätestatud 2. lisas;

b)	täiskogul osalevatele esindajatele tuleb anda täielik õigus liiget esindada;

c)	tuleb tagada ICOSe riikliku võrgu töö raames asjaomaste standardite ja vahendite vastuvõtmine;

d)	tuleb tagada hallatava ICOSe riikliku võrgu tööks ning hallatavate ICOSe keskuste jaoks vajalik taristu ja vahendid;

e)	tuleb edendada ICOS ERICu koordineeritud andmete ja teenuste kasutuselevõttu oma riigi teadlaste seas ning koguda kasutajate tagasisidet ja teavet nende vajaduste kohta.

3. Vaatleja õigused on järgmised:

a)	esindaja määramise õigus;

b)	õigus osaleda täiskogul hääleõiguseta.

Vaatlejal võib olla muid õigusi, mille täiskogu on andnud vastavalt sise-eeskirjas sätestatud korrale.

4. Vaatleja kohustused on järgmised:

a)	teha tuleb vaatleja iga-aastane sissemakse, nagu on sätestatud 2. lisas;

b)	täita tuleb mis tahes muid kohustusi, mis on kokku lepitud asjaomase vaatleja ja ICOS ERICu vahel ning mille on heaks kiitnud täiskogu.

3. PEATÜKK

ICOS ERICU JUHTIMINE JA HALDAMINE

Artikkel 7

Juhtimine

1. ICOS ERIC hõlmab järgmisi organeid: täiskogu, teadusnõukogu, eetikanõukogu ja peadirektor, keda toetab ühtse süsinikuseiresüsteemi teadustaristu komitee. Täiskogu otsusega võib luua muid nõuandvaid organeid, mida peetakse asjakohaseks.

2. Konkreetsed lepingud, milles kirjeldatakse ülesandeid ja vastutust, sealhulgas rahalisi kohustusi, sõlmitakse ICOS ERICu ning ICOSe keskuste ja ICOSe riiklike võrkude haldamise eest vastutavate üksuste vahel.

Artikkel 8

Täiskogu: Koosseis, koosolekud ja menetlused

1. Täiskogu on ICOS ERICu juhtorgan ning see koosneb ICOS ERICu liikmete ja vaatlejate esindajatest. Igal liikmel võib olla kuni kolm esindajat. Vaatlejal võib olla täiskogul üks esindaja.

2. Täiskogu valib esindajate seast kaheks aastaks eesistuja ja eesistuja asetäitja, kelle ametiaega saab pikendada kaks korda.

3. Täiskogu kutsub kokku ja juhatab eesistuja. Tema puudumise korral juhatab täiskogu eesistuja asetäitja.

4. Täiskogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, vastutab ICOS ERICu üldise juhtimise ja järelevalve eest ning võtab vastu ICOS RI strateegilist suunda ja ülesehitust käsitlevaid otsuseid.

5. Vähemalt kolmandik liikmetest võib taotleda täiskogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist.

6. Üks liige võib teist liiget esindada, kui sellest on kirjalikult teatatud täiskogu eesistujale. Liige ei tohi esindada rohkem kui ühte liiget.

7. Täiskogu otsuseid võib vastu võtta ka kirjaliku menetluse kaudu.

8. Täiskogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Hääleõigus

1. Igal liikmel on vähemalt üks hääl, millele lisandub üks hääl liikme puhul, kes on ICOSe keskuse, CO2-portaali või peakontori haldaja ning veel üks hääl liikme puhul, kes on nelja ICOSe 1. järgu jaama haldaja, kusjuures kõnealused jaamad peavad olema vähemalt kahte eri liiki (atmosfääri-, ökosüsteemi- või ookeaniseirejaamad). Liikmel võib olla kuni kolm häält.

2. Liikmed, kellel on rohkem kui üks hääl, ei saa oma hääli jagada.

3. Hääleõigust ei ole eesistujal või tema puudumise korral eesistuja asetäitjal. Liige, kelle esindaja on valitud eesistujaks või eesistuja asetäitjaks, võib ametisse nimetada uue esindaja.

Artikkel 10

Otsused

1. Kvoorumi jaoks peab olema esindatud kaks kolmandikku liikmetest.

2. Täiskogul on järgmistes küsimustes otsuse tegemiseks vaja esindatud liikmete ühehäälset otsust:

a)	ICOS ERICu põhikirja muudatusettepanekud;

b)	ICOS ERICu likvideerimine ja tegevuse lõpetamine.

3. Täiskogul on järgmistes küsimustes otsuse tegemiseks vaja esindatud liikmete kahekolmandikulist häälteenamust:

a)	ICOS ERICu raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine;

b)	ICOS RI iga-aastase tegevusaruande vastuvõtmine;

c)	iga-aastase töökava heakskiitmine, võttes arvesse ICOSe keskuste eelarveid ja esialgseid viieaastasi rahastamiskavasid;

d)	aastaeelarve heakskiitmine;

e)	ICOS ERICu strateegia heakskiitmine;

f)	täiskogu töökorra vastuvõtmine;

g)	sise-eeskirja vastuvõtmine;

h)	peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning ICOSe teadustaristu komitee liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

i)	ICOS ERICu teadusnõukogu ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

j)	uute liikmete ja vaatlejate heakskiitmine;

k)	liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine;

l)	kõigi ICOS RI tegevust märkimisväärselt mõjutavate oluliste lepingute heakskiitmine;

m)	nõuandvate organite loomine;

n)	ICOS ERICu tegevusaja pikendamine.

4. Järgmistes küsimustes tehtavate täiskogu otsuste puhul on vaja a) esindatud liikmete kahekolmandikulist häälteenamust ning b) kahekolmandikulist enamust, arvestades viimase täieliku eelarveaasta jooksul tehtud sissemaksete väärtust:

a)	liikmete iga-aastase sissemakse määr. Kõik sissemaksete struktuuri muudatused, mille tulemusena suurenevad sissemaksed mis tahes ICOS RI osade (peakontor, CO2-portaal või ICOSe keskus) toetuseks, peab heaks kiitma liige, kes on asjaomase osa haldaja;

b)	otsus tunnistada ICOSe keskused ICOS RI tegevuse seisukohast väga oluliseks;

c)	ennetähtaegne liikmestaatusest loobumine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 1.

5. Kõik muud täiskogu otsused tehakse esindatud liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 11

Peadirektor

1. ICOS ERICu peadirektori nimetab ametisse täiskogu vastavalt täiskogu kehtestatud korrale. Peadirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib pikendada kaks korda.

2. Peadirektor on ICOS ERICu seaduslik esindaja.

3. Peadirektor täidab ICOS ERICu igapäevase juhtimisega seotud ülesandeid ning vastutab täiskogu otsuste rakendamise eest, sealhulgas iga-aastase töökava ja aastaeelarve rakendamise ning ICOS RI tegevuse järelevalve ja koordineerimise eest.

4. Peadirektor tegutseb ICOS ERICu põhikirjajärgses asukohas ning vastutab peakontori ja CO2-portaali personali ja tegevuse juhtimise eest kooskõlas ICOS ERICu eelarvega.

Artikkel 12

Teadusnõukogu

1. Täiskogu asutab sõltumatu teadusnõukogu.

2. Täiskogu määrab kindlaks teadusnõukogu koosseisu ja töökorra, mis sätestatakse sise-eeskirjas.

3. Teadusnõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

a)	ICOS RI tegevuse teadusliku kvaliteedi seire;

b)	ICOS RI tegevuse arendamiseks tagasiside ja soovituste andmine;

c)	igal aastal soovituste esitamine täiskogule.

Artikkel 13

Eetikanõukogu

1. Täiskogu asutab sõltumatu eetikanõukogu, kes annab nõu ja esitab korrapäraselt aruandeid seoses eetikaküsimustega. Eetikanõukogu koosneb kolmest kuni viiest sõltumatust isikust.

2. Täiskogu määrab kindlaks eetikanõukogu koosseisu ja töökorra, mis sätestatakse sise-eeskirjas.

Artikkel 14

Ühtse süsinikuseiresüsteemi teadustaristu komitee

1. ICOS ERICu raames hakkab tegutsema ühtse süsinikuseiresüsteemi teadustaristu komitee (ICOS RI komitee). ICOS RI komiteesse kuulub üks esindaja peakontorist, CO2-portaalist, igast ICOSe keskusest ja igast seirejaama esindavast kogust, millest viimane koosneb ICOSe riikliku võrgu teadus- ja tehnikaekspertidest.

2. ICOS RI komitee võtab vastu oma töökorra.

3. Peadirektor konsulteerib ICOS RI komiteega kõigis üldistes küsimustes, sealhulgas ICOS RI iga-aastaste töökavade kehtestamist ja muutmist käsitlevate täiskogu ettepanekute koostamisega seotud küsimustes, et tagada teadustaristu teenuste ühtsus, järjepidevus ja stabiilsus.

4. ICOS RI komitee koosoleku kutsub kokku peadirektor.

4. PEATÜKK

SISSEMAKSED, VASTUTUS, KINDLUSTUS JA ARUANDLUS

Artikkel 15

Sissemaksed ja rahastamispõhimõtted

1. Liikmed ja vaatlejad teevad iga-aastasi sissemakseid, nagu on ette nähtud 2. lisas.

2. Liikmete ja vaatlejate iga-aastased sissemaksed on rahalised sissemaksed. Sissemaksete tegemise põhimõtted on sätestatud 2. lisas ja need määratakse täiendavalt kindlaks sise-eeskirjas.

3. Liikmed ja vaatlejad võivad lisaks ICOS ERICu iga-aastasele sissemaksele teha ka muid sissemakseid kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega.

4. ICOS ERIC võib vastu võtta ka annetusi, kingitusi ja muid sissemakseid, kui täiskogu on need heaks kiitnud.

5. ICOS ERICu vahendeid kasutatakse käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

6. ICOS ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7. ICOS ERICu raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal.

8. ICOS ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise õiguslikke nõudeid, mis on sätestatud kohaldatavas õiguses.

Artikkel 16

Vastutus ja kindlustus

1. ICOS ERIC vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete finantsvastutus ICOS ERICu võlgade eest piirdub iga liikme puhul tema iga-aastase sissemakse väärtusega.

3. ICOS ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt oma tegevusega seotud riskide eest.

Artikkel 17

Aruandlus

1. ICOS ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta. Täiskogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast asjaomase eelarveaasta lõppu. Aruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

2. ICOS ERIC teatab komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu ICOS ERICu eesmärkide saavutamise või takistavad ICOS ERICut täitmast määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõudeid.

5. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 18

Andmete ja intellektuaalomandi õigustega seotud põhimõtted

1. ICOS RI andmed ning intellektuaalomandi õigused ja muud teadmised, mis on seotud ICOS RI andmetega ning on loodud ja arendatud ICOS RI raames, kuuluvad nende loojale, kes võib olla üksus või isik. ICOS RI andmete kasutamise õiguse annavad ICOS ERICule andmepakkujad vastavalt tingimustele, mis on kindlaks määratud ICOSe andmetega seotud põhimõtteid käsitlevas dokumendis.

2. ICOS ERIC võtab vastu ühised põhimõtted ja eeskirjad, et tagada juurdepääs ICOS RI teaduslikele teadmistele. Andmepakkujatele ja -koostajatele osutatakse asjakohasel viisil.

Artikkel 19

Kasutajate juurdepääs ja teabe levitamise põhimõtted

1. ICOS ERIC kehtestab turvalise, õiglase ja läbipaistva korra, mille alusel pakutakse kõigile andmekasutajatele juurdepääsu ICOSe andmetele.

2. Kui teadusuuringutega seotud juurdepääsu ICOS RI vahenditele ja teenustele tuleb läbilaskevõimega seotud põhjustel piirata, siis põhineb juurdepääsu tagamise valikukriteerium sise-eeskirjas sätestatud korra kohaselt ettepanekute teaduslikul kvaliteedil.

3. Andmepakkujad ja ICOS ERIC innustavad teadlasi tegema oma teadustöö tulemused üldsusele kättesaadavaks ning paluvad liikmesriikide teadlastel avaldada oma teadustöö tulemused ICOS ERICu kaudu.

4. Eri sihtrühmadeni jõudmiseks kasutab ICOS ERIC mitmesuguseid kanaleid, sealhulgas veebiportaali, uudiskirju, seminare, konverentsidel osalemist ning artiklite avaldamist ajakirjades ja päevalehtedes.

Artikkel 20

Hindamine

1. Iga viie aasta järel teostab täiskogu määratud sõltumatu suurima pädevusega rahvusvaheliste välishindajate rühm:

a)	ICOS ERICu teadus- ja haldustegevuse hindamise;

b)	ICOS RI tegevuse, teadusliku ja strateegilise suuna ning kõikide taristu osade käitamise hindamise.

Hindajad pööravad erilist tähelepanu kasutajate nõudmiste täitmisele.

2. Lõikes 1 osutatud hindamiste tulemuste kohta esitatakse täiskogule aruanne.

Artikkel 21

Tööhõive

ICOS ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi. Kõikide ICOS ERICu vabade töökohtade kohta avaldatakse teated.

Artikkel 22

Hankepõhimõtted ja maksuvabastused

1. ICOS ERIC kohtleb hankemenetluses osalevaid kandidaate ja pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, olenemata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. ICOS ERICu hankepõhimõtted peavad juhinduma läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest.

2. Peadirektor vastutab kõigi ICOS ERICu hangete eest. Hanked kuulutatakse välja ICOS ERICu veebisaidil ning liikmete ja vaatlejate riikide territooriumitel. Hankelepingu sõlmimise otsus avaldatakse koos täieliku põhjendusega. ICOS ERIC kehtestab oma hankepõhimõtted.

3. Liikmete ja vaatlejate tehtavate hangete puhul, mis on seotud ICOS ERICu tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse ICOS ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste esitatud spetsifikatsioone.

4. ICOS ERICu hankepõhimõtteid rakendatakse võimaluse korral kogu ICOS RI puhul.

5. Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud ICOS ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 250 eurot ja mille eest tasumise maksmise ja mille hankimisega tegeleb täies mahus ICOS ERIC. Maksuvabastusi kohaldatakse mittemajandusliku tegevuse suhtes. Neid ei kohaldata majandustegevuse suhtes. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata. Täiendavaid piiranguid ei kohaldata.

6. PEATÜKK

TEGEVUSAEG, LIKVIDEERIMINE, VAIDLUSED, LOOMISSÄTTED

Artikkel 23

Tegevusaeg

ICOS ERIC asutatakse esialgu 20 aastaks ning ERICu tegevusaega võib pikendada täiskogu otsusega.

Artikkel 24

Likvideerimine ja maksevõimetus

1. ICOS ERICu likvideerimiseks on vaja artikli 10 lõike 2 punkti b kohast täiskogu otsust, millest tuleb Euroopa Komisjonile teatada 10 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Pärast ICOS ERICu võlgade tasumist järele jäänud varad jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt nende sissemaksete kogusummaga, mida liikmed on ICOS ERICu kasuks teinud viie järjestikuse aasta vältel enne selle likvideerimist.

3. ICOS ERIC teatab komisjonile likvideerimismenetluse lõpuleviimisest viivitamata ja igal juhul 10 päeva jooksul.

4. ICOS ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas.

5. Juhul kui ICOS ERIC ei suuda maksta oma võlgu, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

Artikkel 25

Sise-eeskiri

Käesolev põhikiri rakendatakse sise-eeskirjaga, mille võtab vastu täiskogu.

Artikkel 26

Põhikirja muutmine

1. Muudatusettepanekuid võivad täiskogule esitada kõik liikmed ja peadirektor.

2. Täiskogu võib põhikirja muutmise ettepanekud vastu võtta ja esitada Euroopa Komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artiklile 11.

Artikkel 27

Kohaldatav õigus

ICOS ERICu loomise ja toimimise suhtes kohaldatakse

a)	liidu õigust, eelkõige määrust (EÜ) nr 723/2009;

b)	haldava riigi õigust, kui liidu õigus ei reguleeri asjaomast küsimust (või reguleerib seda vaid osaliselt);

c)	käesolevat põhikirja ja selle rakenduseeskirju.

Artikkel 28

Vaidlused

1. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama ICOS ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete vahel, liikmete ja ICOS ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus liit on osaline.

2. ICOS ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid liidu õigusakte. Juhtudel, mis ei ole hõlmatud liidu õigusaktidega, määrab haldava riigi õigus pädeva jurisdiktsiooni vaidluste lahendamiseks.

Artikkel 29

Põhikirja kättesaadavus

Põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks ICOS ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

Artikkel 30

Asutamissätted

1. Haldav riik kutsub täiskogu asutamiskoosoleku kokku nii pea kui võimalik pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus ICOS ERICu asutamise kohta.

2. Enne asutamiskoosolekut ja hiljemalt 45 kalendripäeva pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus ICOS ERICu asutamise kohta, teatab haldav riik asutajaliikmetele ja vaatlejatele, kes on loetletud 1. lisas, mis tahes konkreetsetest kiireloomulistest õiguslikest meetmetest, mida tuleb võtta ICOS ERICu nimel. Kui liige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb haldava riigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

(1) Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi( ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

1. LISA

LIIKMED JA VAATLEJAD NING NENDE PRAEGUSED ESINDAJAD

Lisas on loetletud liikmed ja vaatlejad ning neid esindavad üksused.

LIIKMED

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindaja
BELGIA KUNINGRIIK	BELGIA TEADUSPOLIITIKA AMET (BELSPO)
SOOME VABARIIK	KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUM; TRANSPORDI- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
PRANTSUSE VABARIIK	PRANTSUSMAA ALTERNATIIVSE ENERGIA JA TUUMAENERGIA KOMISJON (CEA); RIIKLIK TEADUSUURINGUTE KESKUS (CNRS); PRANTSUSMAA RIIKLIK PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE INSTITUUT (INRA)
SAKSAMAA LIITVABARIIK	FÖDERAALNE TRANSPORDIMINISTEERIUM (BMVI)
ITAALIA VABARIIK	CONSIGLIO NAZIONALE DELLE RICERCHE – DIPARTIMENTO DI SCIENZE DEL SISTEMA TERRA E TECNOLOGIE AMBIENTALI (CNR-DTA); CENTRO EURO-MEDITERRANEO SUI CAMBIAMENTI CLIMATICI (CMCC); ICOS-IT, TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUS
MADALMAADE KUNINGRIIK	NEDERLANDSE ORGANISATIE VOOR WETENSCHAPPELIJK ONDERZOEK (NWO)
NORRA KUNINGRIIK	NORRA TEADUSUURINGUTE NÕUKOGU
ROOTSI KUNINGRIIK	ROOTSI TEADUSUURINGUTE NÕUKOGU

VAATLEJAD

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindaja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON	ETH ZURICH

2. LISA

IGA-AASTASED SISSEMAKSED

EESSÕNA

ICOSe riiklike võrkude vahenditega varustamine toimub riiklikul tasandil ning seda ei hõlma haldava riigi sissemakse. ICOSe keskuseid, mida käitatakse väljaspool ICOS ERICut kas riiklike või hargmaiste konsortsiumidena, rahastab suures osas haldav riik ning väiksemas osas ICOS ERIC iga-aastaste sissemaksete ümberjaotamise teel. ICOS ERICu integreeritud tegevust rahastatakse iga-aastaste sissemaksetest ja haldava riigi lisamaksetest.

PÕHIMÕTTED

ICOS ERICu liikmete iga-aastane sissemakse põhineb järgmistel muutujatel:

—	ühine baassissemakse (50 % ühisest sissemaksest);

—	kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse (50 % ühisest sissemaksest);

—	seirejaamapõhised sissemaksed.

Haldavad riigid on võtnud kohustuse maksta ICOS ERICule haldava riigi lisamakseid (HO, CP).

Vaatleja tasub iga-aastase vaatleja sissemakse, mis põhineb samal arvutusmeetodil kui liikmete sissemaksed.

ICOS ERICuga ühinev liige või vaatleja tasub ühinemisaasta eest iga-aastase sissemakse täies mahus.

Valitsustevaheliste organisatsioonide iga-aastaste sissemaksete kohta teeb otsuse täiskogu.

ICOS ERICu eelarvet ja tegevust kohandatakse vastavalt tuludele.

Esialgsed kohustused

Enne esimese viieaastase ajavahemiku lõppu võtab täiskogu vastu otsuse järgmiste ajavahemike sissemaksete arvutamismeetodi kohta.

a)	Liikmete esialgne iga-aastase sissemakse tasumise kohustus kestab viis aastat (kui täiskogu ei otsusta teisiti). Vaatlejatel esialgset kohustust ei ole.

b)	ICOS ERICu soovituslik tulude struktuur on esitatud allpool (tabelis 1) ja põhineb eellepingu allkirjastanud riikide hinnangulisel osalusel.

c)	Peakontori või CO2-portaali esimese viieaastase eelarve puhul ei saa maksimaalne suhteline haldava riigi lisamakse ületada 80 % iga osa aastaeelarvest.

d)	ICOS RI esialgne viieaastane kogueelarve on esitatud üksikasjalikult rahastamiskavas (peakontori ja portaali asukoht on kinnitamisel).

e)	Tabelis 2 on loetletud iga-aastased sissemaksed. Märkus: eelarve on hinnang, mis põhineb riikide 2013. aastal väljendatud kavatsusel moodustada ICOS ERIC. Selle vaatab läbi esimene täiskogu, lähtudes ERICu tegelikust liikmeskonnast.

Tabel 1

ICOS ERICu esimese viie aasta tulude ja kulude struktuuri kava, mis põhineb tabelis 2 esitatud hinnangutest lähtuvatel arvutustel

Tulud, tuhandetes eurodes	2015	2016	2017	2018	2019
Ühine baassissemakse	166	154	154	154	154
Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse	176	171	171	171	171
Seirejaamapõhine sissemakse	616	859	859	859	859
Haldava riigi lisamakse (HO)	950	950	950	950	950
Haldava riigi lisamakse (CP)	859	859	859	859	859
Kokku	2 767	2 993	2 993	2 993	2 993

Kulud, tuhandetes eurodes	2015	2016	2017	2018	2019
Peakontor ja ühistegevus	1 135	1 126	1 126	1 126	1 126
CO2-portaali tegevus	1 016	1 008	1 008	1 008	1 008
Keskuste tegevus	616	859	859	859	859
Kokku	2 767	2 993	2 993	2 993	2 993

Tabel 2

ICOS ERICule esimese viie tegevusaasta jooksul tasutavad hinnangulised iga-aastased sissemaksed ja haldava riigi lisamaksed

Liikme/vaatleja* riik

Iga-aastane sissemakse

2015

2016

2017

2018

2019

Belgia

—

KOKKU

57 836

95 199

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

7 625

7 407

—	Seirejaamapõhine sissemakse

31 750

70 650

Soome

—

KOKKU

112 938

133 009

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

3 877

3 766

—	Seirejaamapõhine sissemakse

90 600

112 100

—	Haldava riigi lisamakse

900 000

Prantsusmaa

—

KOKKU

163 087

182 067

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

42 026

40 825

—	Seirejaamapõhine sissemakse

102 600

124 100

—	Haldava riigi lisamakse

50 000

Saksamaa

—

KOKKU

205 424

288 461

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

54 012

52 468

—	Seirejaamapõhine sissemakse

132 950

218 850

Itaalia

—

KOKKU

95 052

92 796

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

32 790

31 853

—	Seirejaamapõhine sissemakse

43 800

Madalmaad

—

KOKKU

57 237

66 314

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

12 375

12 021

—	Seirejaamapõhine sissemakse

26 400

37 150

—	Haldava riigi lisamakse

139 338

Norra

—

KOKKU

89 285

109 272

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

6 773

6 579

—	Seirejaamapõhine sissemakse

64 050

85 550

Rootsi (1)

—

KOKKU

123 133

153 851

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

7 472

7 258

—	Seirejaamapõhine sissemakse

97 200

129 450

—	Haldava riigi lisamakse

719 259

Šveits*

—

KOKKU

54 114

63 281

—	Ühine baassissemakse

18 462

17 143

—	Kogurahvatulul põhinev ühine sissemakse

9 253

8 988

—	Seirejaamapõhine sissemakse

26 400

37 150

KÕIK KOKKU

2 766 703

2 992 848

(1) Rootsi iga-aastane kogusissemakse ei ole suurem kui 7 750 000 Rootsi krooni.

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/35

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2098,

13. november 2015,

mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 7716 all)

(Ainult bulgaaria-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, taani-, tšehhikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 52,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikliga 31 ja alates 1. jaanuarist 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)	Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus välja selgitatud, et osa liikmesriikide deklareeritud kuludest ei vasta kõnealusele tingimusele, ning seega ei saa neid rahastada EAGFist ega EAFRDst.

(5)	Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet liikmesriikidele kontrollitulemuste kohta.

(6)	Käesoleva otsusega hõlmatud juhtumitel saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevatele 1. septembril 2015. aastal pooleli olevatele Euroopa Kohtu kohtuasjadele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on kandnud ja deklareerinud EAGFi või EAFRD raames.

Artikkel 2

See otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

LISA

Eelarvepunkt: 05070107

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PT	Eeskirjade eiramine	2011	PACA muudatuse tõttu on nendes kohtuasjades 50-50 reegel märkamata jäänud	ÜHEKORDNE		EUR	– 88 813,21	0,00	– 88 813,21
	Sertifitseerimine	2011	IACSiga hõlmamata EAGFi kõige tõenäolisem viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 337 112,22	0,00	– 337 112,22
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Puudus LPIS-süsteemis, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	842 101,13	0,00	842 101,13
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Puudus LPIS-süsteemis, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	128,16	0,00	128,16
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Puudus LPIS-süsteemis, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	772 454,04	0,00	772 454,04
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Puudus LPIS-süsteemis, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 18,01	0,00	– 18,01
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Puudus LPIS-süsteemis, taotlusaasta 2011	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	717 437,91	0,00	717 437,91
					PT kokku:	EUR	1 906 177,80	0,00	1 906 177,80

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	1 906 177,80	0,00	1 906 177,80

Eelarvepunkt: 6701

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Sertifitseerimine	2010	Teadaolevad vead IACSiga hõlmamata EAGFi puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 264 813,77	0,00	– 264 813,77
	Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed	2011	Mecklenburg-Vorpommern: turult kõrvaldamised enne määruse (EL) nr 585/2011 jõustumist	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 4 917,03	0,00	– 4 917,03
	Sertifitseerimine	2010	Kõige tõenäolisem viga IACSiga hõlmamata EAGFi üldkogumi puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 97 582,36	0,00	– 97 582,36
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Kohapealsete kontrollide tulemuste ekstrapoleerimata jätmine, nõudeaastad 2010–2012	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 93 482,99	0,00	– 93 482,99
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Kohapealsete kontrollide tulemuste ekstrapoleerimata jätmine, nõudeaastad 2010–2012	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 36 627,26	0,00	– 36 627,26
	Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed	2011	Rheinland-Pfalz: haldus- ja kontrollisüsteemid enne määruse (EL) nr 585/2011 jõustumist	ÜHEKORDNE		EUR	– 194 499,62	0,00	– 194 499,62
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	TO 139040000019 tunnustamise puudused – Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 129 432,74	0,00	– 129 432,74
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2012	TO 139040000019 tunnustamise puudused – Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 147 300,28	0,00	– 147 300,28
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2013	TO 139040000019 tunnustamise puudused – Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 150 064,03	0,00	– 150 064,03
	Sissenõuded	2014	Sissenõudmise põhjendamatu peatamine	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 2 481 722,50	0,00	– 2 481 722,50
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Maastikuelementide puudus, taotlusaastad 2009–2011	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 370 623,93	0,00	– 370 623,93
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Maastikuelementide puudus, taotlusaastad 2009–2011	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 357 838,28	0,00	– 357 838,28
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Maastikuelementide puudus, taotlusaastad 2009–2011	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 105 163,65	0,00	– 105 163,65
					DE kokku:	EUR	– 4 434 068,44	0,00	– 4 434 068,44
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Sertifitseerimine	2011	Teadaolev viga	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 998,89	0,00	– 3 998,89
	Muu otsetoetus – taimsed saadused (POSEI)	2008	Pindalapõhise banaanitootmise lisatoetusi mõjutavad puudused infosüsteemis SIGPAC	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 135 979,57	0,00	– 135 979,57
	Muu otsetoetus – taimsed saadused (POSEI)	2009	Pindalapõhiseid banaanitootmise lisatoetusi mõjutavad puudused infosüsteemis SIGPAC	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 308 720,40	0,00	– 308 720,40
	Muu otsetoetus – POSEI	2010	Pindalapõhiseid banaanitootmise lisatoetusi mõjutavad puudused infosüsteemis SIGPAC	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 306 723,00	0,00	– 306 723,00
	Muu otsetoetus – POSEI	2011	Pindalapõhiseid banaanitootmise lisatoetusi mõjutavad puudused infosüsteemis SIGPAC	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 123 456,00	0,00	– 123 456,00
	Muu otsetoetus – POSEI	2012	Pindalapõhiseid banaanitootmise lisatoetusi mõjutavad puudused infosüsteemis SIGPAC	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 122 037,12	0,00	– 122 037,12
					ES kokku:	EUR	– 1 000 914,98	0,00	– 1 000 914,98
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	Veisekasvatusmeetmete (vasikad) määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 kohase kontrolli puudused.	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 406 858,17	0,00	– 406 858,17
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2014	Veisekasvatusmeetmete (vasikad) määruse 73/2009 artikli 68 kohase kontrolli puudused.	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 442 175,48	0,00	– 442 175,48
	Veinisektor – ümberkorraldamine	2009	Abi maksmine enne ümberkorraldusmeetmete lõpetamist	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 606 952,96	0,00	– 606 952,96
	Veinisektor – ümberkorraldamine	2010	Abi maksmine enne ümberkorraldusmeetmete lõpetamist	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 4 372 246,97	0,00	– 4 372 246,97
	Veinisektor – ümberkorraldamine	2011	Abi maksmine enne ümberkorraldusmeetmete lõpetamist	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 5 707 849,36	0,00	– 5 707 849,36
					FR kokku:	EUR	– 11 536 082,94	0,00	– 11 536 082,94
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GB	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2005	Rahastamiskõlbmatud kulud	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 465 892,11	– 54 831,07	– 1 411 061,04
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2006	Rahastamiskõlbmatud kulud	ÜHEKORDNE		EUR	– 242 089,88	– 46 800,46	– 195 289,42
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2007	Rahastamiskõlbmatud kulud	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 233 634,25	– 238 484,38	– 995 149,87
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Abikõlbmatud kulud (väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 13 400,14	0,00	– 13 400,14
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Abikõlbmatud kulud (väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 59 288,47	0,00	– 59 288,47
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Abikõlbmatud kulud (väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 22 715,72	0,00	– 22 715,72
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (16 nõuetele mittevastava tootjaorganisatsiooni 100 % väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 656 140,55	0,00	– 3 656 140,55
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (16 nõuetele mittevastava tootjaorganisatsiooni 100 % väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 6 184 584,80	0,00	– 6 184 584,80
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (16 nõuetele mittevastava tootjaorganisatsiooni 100 % väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 480 891,95	0,00	– 3 480 891,95
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (16 nõuetele mittevastava tootjaorganisatsiooni 100 % väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 427 546,59	0,00	– 427 546,59
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2012	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (16 nõuetele mittevastava tootjaorganisatsiooni 100 % väljajätmine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 147,73	0,00	– 2 147,73
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (ekstrapoleerimine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 667 910,51	0,00	– 3 667 910,51
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (ekstrapoleerimine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 7 235 505,78	0,00	– 7 235 505,78
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (ekstrapoleerimine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 245 105,28	0,00	– 4 245 105,28
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (ekstrapoleerimine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 543 884,27	0,00	– 543 884,27
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2012	Tootjarühmade tunnustamiskriteeriumide eiramine (ekstrapoleerimine)	ÜHEKORDNE		EUR	– 26 234,21	0,00	– 26 234,21
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Tootjaorganisatsioonide rakenduskavade põhikontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 116 828,27	– 733 745,12	– 383 083,15
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Tootjaorganisatsioonide rakenduskavade põhikontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 2 321 311,07	– 1 347 937,91	– 973 373,16
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Tootjaorganisatsioonide rakenduskavade põhikontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 230 356,65	– 774 871,30	– 455 485,35
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	Tootjaorganisatsioonide rakenduskavade põhikontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 132 682,06	– 97 143,08	– 35 538,98
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2012	Tootjaorganisatsioonide rakenduskavade põhikontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 4 552,41	– 2 838,19	– 1 714,22
					GB kokku:	EUR	– 37 312 702,70	– 3 296 651,51	– 34 016 051,19
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GR	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2014	Pärast tähtaega taotlustesse tehtud muudatused	ÜHEKORDNE		EUR	– 106 702,00	0,00	– 106 702,00
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Pärast tähtaega taotlustesse tehtud muudatused	ÜHEKORDNE		EUR	– 98 796,62	0,00	– 98 796,62
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	Pärast tähtaega taotlustesse tehtud muudatused	ÜHEKORDNE		EUR	– 17 215,35	0,00	– 17 215,35
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Uttede ja emaskitsede toetuskava kontrollimäär	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 485 838,55	0,00	– 485 838,55
	Toetusõigused	2012	Eritoetusõiguste ülekandmised	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 821,89	0,00	– 10 821,89
	Toetusõigused	2013	Eritoetusõiguste ülekandmised	ÜHEKORDNE		EUR	– 55 395,36	0,00	– 55 395,36
	Toetusõigused	2011	Eritoetusõiguste ülekandmised	ÜHEKORDNE		EUR	– 5 204,47	0,00	– 5 204,47
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 154141)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 941 437,40	0,00	– 941 437,40
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 162561)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 842 096,15	0,00	– 842 096,15
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 162861)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 552 487,95	0,00	– 552 487,95
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 163981)	ÜHEKORDNE		EUR	– 279 013,86	0,00	– 279 013,86
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 164801)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 27 440,99	0,00	– 27 440,99
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 47761)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 452 069,58	0,00	– 452 069,58
	Eeskirjade eiramine	2012	Viivitused sissenõudmismenetluses (kohtuasi 47781)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 1 080 514,89	0,00	– 1 080 514,89
	Toetusõigused	2011	Riiklike reservide eraldamine 2010. aastal – lühiajaline rendileping	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 95 815,50	– 95 815,50	0,00
	Toetusõigused	2012	Riiklike reservide eraldamine 2010. aastal – lühiajaline rendileping	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 83 079,90	– 83 079,90	0,00
	Toetusõigused	2013	Riiklike reservide eraldamine 2010. aastal – lühiajaline rendileping	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 89 037,30	0,00	– 89 037,30
	Eeskirjade eiramine	2012	Märkimata jätmine III lisas (kohtuasjad EL/1995/002)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 666 519,52	0,00	– 666 519,52
	Eeskirjade eiramine	2012	Märkimata jätmine III lisas (kohtuasjad EL/1997/078/J)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 700 033,30	0,00	– 700 033,30
	Müügiedendusmeetmed	2008	Määruse (EÜ) 501/2008 artikli 25 rakendamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 18 671,28	0,00	– 18 671,28
	Müügiedendusmeetmed	2009	Määruse (EÜ) 501/2008 artikli 25 rakendamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 129 920,48	0,00	– 129 920,48
	Müügiedendusmeetmed	2010	Määruse (EÜ) 501/2008 artikli 25 rakendamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 200 612,64	0,00	– 200 612,64
	Müügiedendusmeetmed	2011	Määruse (EÜ) 501/2008 artikli 25 rakendamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 228 647,15	0,00	– 228 647,15
	Müügiedendusmeetmed	2012	Määruse (EÜ) 501/2008 artikli 25 rakendamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 83 658,55	0,00	– 83 658,55
	Eeskirjade eiramine	2012	Võlahalduse menetluste puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 5 993 214,33	– 417 506,08	– 5 575 708,25
					GR kokku:	EUR	– 13 244 245,01	– 596 401,48	– 12 647 843,53
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IE	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2009	Taotlusaasta 2008, LPIS-süsteemi (põldude identifitseerimise süsteem) & OTSC (kohapealne kontroll) puudused – energiakultuuri toetus	ÜHEKORDNE		EUR	– 31,05	0,00	– 31,05
	Muud otsetoetused	2009	Taotlusaasta 2008, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused (valgurikkad kultuurid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 6,11	0,00	– 6,11
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2009	Taotlusaasta 2008, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – ühtne otsemaksete kava	ÜHEKORDNE		EUR	– 13 797 397,95	– 236 510,85	– 13 560 887,10
	Muud otsetoetused	2010	Taotlusaasta 2009, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused (valgurikkad kultuurid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 34,45	0,00	– 34,45
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Taotlusaasta 2009, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – ühtne otsemaksete kava	ÜHEKORDNE		EUR	– 12 885 281,59	– 220 875,62	– 12 664 405,97
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Taotlusaasta 2010, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused, artikkel 68 (lammaste rohumaal kasvatamist käsitlev kava)	ÜHEKORDNE		EUR	– 38 235,25	0,00	– 38 235,25
	Muud otsetoetused	2011	Taotlusaasta 2010, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused (valgurikkad kultuurid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 11,11	0,00	– 11,11
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Taotlusaasta 2010, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – ühtne otsemaksete kava	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 322 794,07	– 176 950,23	– 10 145 843,84
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Taotlusaasta 2011, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused, artikkel 68 (lammaste rohumaal kasvatamist käsitlev kava)	ÜHEKORDNE		EUR	– 38 060,15	0,00	– 38 060,15
	Muud otsetoetused	2012	Taotlusaasta 2011, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused (valgurikkad kultuurid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 7,78	0,00	– 7,78
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Taotlusaasta 2011, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – ühtne otsemaksete kava	ÜHEKORDNE		EUR	– 9 441 799,89	– 161 848,49	– 9 279 951,40
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	Taotlusaasta 2012, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – muud otsetoetused, artikkel 68 (lammaste rohumaal kasvatamist käsitlev kava)	ÜHEKORDNE		EUR	– 38 125,91	0,00	– 38 125,91
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Taotlusaasta 2012, LPIS-süsteemi & OTSC puudused – ühtne otsemaksete kava	ÜHEKORDNE		EUR	– 9 180 051,51	– 157 361,68	– 9 022 689,83
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2014	Enne ristkontrollide lõpetamist tehtud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	– 52 583,00	0,00	– 52 583,00
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2014	LPIS puudused – taotlusaasta 2013 – madal abikõlblikkuse koefitsient	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,15 %	EUR	– 1 794 724,38	0,00	– 1 794 724,38
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2015	LPIS-süsteemi puudused – taotlusaasta 2014 – madal abikõlblikkuse koefitsient	KINDLAMÄÄRALINE	0,15 %	EUR	– 1 751 128,17	0,00	– 1 751 128,17
					IE kokku:	EUR	– 59 340 272,37	– 953 546,87	– 58 386 725,50
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IT	Sertifitseerimine	2009	Määruste puudulik kohaldamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 10 762 502,00	0,00	– 10 762 502,00
	Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed	2011	Juba koristatud toodangu mahaarvamine. Itaalia ametiasutuste 2011. aasta juunis esitatud suunis ei olnud asjakohane, et võimaldada teha kontrolle vastavalt määruse (EL) nr 585/2011 artikli 4 lõikele 2	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 405 166,99	– 1 143,95	– 404 023,04
	Toetusõigused	2010	Tsitrusviljasektori ala puudulik kindlaksmääramine (tootmiskohustusest lahutamine)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 2 452 251,96	– 237,00	– 2 452 014,96
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2010	Vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, veisesektor)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 465 893,60	0,00	– 465 893,60
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2011	Vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, veisesektor)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 15 678,19	0,00	– 15 678,19
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2012	Vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, veisesektor)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 4 528,20	0,00	– 4 528,20
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2013	Vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, veisesektor)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	45,16	0,00	45,16
	Puu- ja köögivili – erakorralised toetusmeetmed	2011	Itaalia inspektorite tehtud kohapealsed kontrollid süstemaatiliselt arvesse võtmata jäetud makstava toetuse arvutamisel.	ÜHEKORDNE		EUR	– 22 879,01	0,00	– 22 879,01
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2010	OTSC miinimummäär saavutamata – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, taotlusaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 28 020,72	0,00	– 28 020,72
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2011	OTSC miinimummäär saavutamata – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, taotlusaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 144,92	0,00	– 144,92
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2012	OTSC miinimummäär saavutamata – puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, taotlusaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 34,58	0,00	– 34,58
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	OTSC: miinimummäär saavutamata ja ajastamist eiravad õigusnormid (artikkel 68, lambad/kitsed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 162 507,94	0,00	– 162 507,94
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	OTSC: miinimummäär saavutamata ja ajastamist eiravad õigusnormid (artikkel 68, lambad/kitsed)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 13 957,29	0,00	– 13 957,29
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Õigusnorme eirav OTSC ajastamine – vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine (artikkel 68, veisesektor) – puudused riskivalimi moodustamisel	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 688 755,50	0,00	– 688 755,50
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Õigusnorme eirav OTSC ajastamine – vähendamiste ja väljaarvamiste ebakorrektne arvutamine (artikkel 68, veisesektor) – puudused riskivalimi moodustamisel	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 28 700,82	0,00	– 28 700,82
	Nõuetele vastavus	2010	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 382 708,89	0,00	– 382 708,89
	Nõuetele vastavus	2011	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 420 298,75	0,00	– 420 298,75
	Nõuetele vastavus	2012	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2011	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 376 732,38	0,00	– 376 732,38
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2010	Puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, nõudeaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 10 716,99	0,00	– 10 716,99
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2011	Puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, nõudeaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 15,45	0,00	– 15,45
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2013	Puudused riskivalimi moodustamisel (artikkel 69, lambad/kitsed, nõudeaasta 2009)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 66,66	0,00	– 66,66
	Nõuetele vastavus	2009	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 6 698 435,55	– 212 378,16	– 6 486 057,39
	Nõuetele vastavus	2010	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 6 193 786,19	– 124 718,00	– 6 069 068,19
	Nõuetele vastavus	2011	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 6 803 948,36	– 24 060,82	– 6 779 887,54
	Nõuetele vastavus	2010	Loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete kontrollide ja sanktsioonide puudused, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 880 348,63	– 1 453,94	– 878 894,69
	Nõuetele vastavus	2011	Loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete kontrollide ja sanktsioonide puudused, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 946 039,32	– 1 115,13	– 944 924,19
	Nõuetele vastavus	2012	Loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete kontrollide ja sanktsioonide puudused, taotlusaasta 2011	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 891 273,37	– 3 350,40	– 887 922,97
	Nõuetele vastavus	2009	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 735 874,46	0,00	– 2 735 874,46
	Nõuetele vastavus	2010	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 688 492,98	0,00	– 2 688 492,98
	Nõuetele vastavus	2011	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 3 141 614,53	0,00	– 3 141 614,53
					IT kokku:	EUR	– 47 221 329,07	– 368 457,40	– 46 852 871,67
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
LT	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Sissenõudmised abikõlbmatute loomade eest	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 23 166,73	0,00	– 23 166,73
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	OTSC ajastus ja sooritus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 458 039,67	– 1 158,34	– 456 881,33
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	OTSC ajastus ja sooritus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 656 708,32	0,00	– 656 708,32
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	LPIS-süsteemi kvaliteedi puudused, 2011	HINNANGULINE SUMMA	0,00 %	EUR	– 305 140,28	– 47 262,68	– 257 877,60
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	LPIS-süsteemi ja ristkontrollide kvaliteedi puudused, 2009	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 3 281 119,25	– 201 760,71	– 3 079 358,54
	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2010	LPIS-süsteemi ja ristkontrollide kvaliteedi puudused, 2009	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 26 419,79	– 1 258,91	– 25 160,88
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	LPIS-süsteemi ja ristkontrollide kvaliteedi puudused, 2010	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 1 411 640,83	– 239 125,42	– 1 172 515,41
					LT kokku:	EUR	– 6 162 234,87	– 490 566,06	– 5 671 668,81
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
NL	Sertifitseerimine	2011	Regulatiivsanktsioonide kohaldamata jätmine pindalatoetuste suhtes	ÜHEKORDNE		EUR	– 266 945,16	– 533,89	– 266 411,27
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 3 634 876,03	0,00	– 3 634 876,03
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 9 676 043,02	0,00	– 9 676 043,02
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 22 444 064,75	0,00	– 22 444 064,75
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 5 091 421,28	– 1 060 066,47	– 4 031 354,81
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 10 185 726,00	0,00	– 10 185 726,00
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 138 726,75	– 79 662,72	– 59 064,03
	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2011	Ekslikult tunnustatud ja seepärast abikõlbmatud tootjaorganisatsioonid (abisaajad)	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 796 627,19	0,00	– 796 627,19
	Sertifitseerimine	2011	Intresside kirjendamata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	– 36 000,00	0,00	– 36 000,00
					NL kokku:	EUR	– 52 270 430,18	– 1 140 263,08	– 51 130 167,10
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
RO	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Sanktsioonide kohaldamata jätmine, kui eeskirjade eiramisi ei ole leitud rohkem kui kolme looma puhul	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 1 304 365,59	0,00	– 1 304 365,59
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Ajakava ja kohapealsete kontrollide kvaliteedi mittevastavus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 121 615,69	– 107 659,09	– 1 013 956,60
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Ajakava ja kohapealsete kontrollide kvaliteedi mittevastavus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	141,59	0,00	141,59
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2013	Ajakava ja kohapealsete kontrollide kvaliteedi mittevastavus	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 364,79	0,00	– 364,79
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Maksed identifitseerimata loomade eest	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 57 984,66	0,00	– 57 984,66
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Andmebaasis sisalduva teabe täpsusega seotud probleemid	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 411 471,90	0,00	– 411 471,90
	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Säilitamisperioodi kontrollimine	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 379 359,70	0,00	– 379 359,70
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Kohapealsete kontrollide puudused – kaugseire	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 7 858 523,78	0,00	– 7 858 523,78
					RO kokku:	EUR	– 11 133 544,52	– 107 659,09	– 11 025 885,43
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Taotlusaasta 2012 – kontrollimenetluse puudumine	ÜHEKORDNE		EUR	– 42 615,90	0,00	– 42 615,90
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Halduskontrollide puudused – taotlusaasta 2012	ÜHEKORDNE		EUR	– 45 828,58	0,00	– 45 828,58
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2014	Taotlusaasta 2013 – kontrollimenetluse puudumine	ÜHEKORDNE		EUR	– 45 519,08	0,00	– 45 519,08
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2014	Halduskontrollide puudused – taotlusaasta 2013	ÜHEKORDNE		EUR	– 63 146,69	0,00	– 63 146,69
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2015	Taotlusaasta 2014 – Kontrollimenetluse puudumine	ÜHEKORDNE		EUR	– 34 211,94	0,00	– 34 211,94
					SI kokku:	EUR	– 231 322,19	0,00	– 231 322,19
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SK	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Taotlusaasta 2010 – katteta juurdepääsuteed	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,53 %	EUR	– 1 401 828,52	0,00	– 1 401 828,52
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Taotlusaasta 2010 – katteta juurdepääsuteed	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,53 %	EUR	– 2 086,31	0,00	– 2 086,31
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Taotlusaasta 2010 – katteta juurdepääsuteed	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,53 %	EUR	– 667,32	0,00	– 667,32
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Taotlusaasta 2011 – katteta juurdepääsuteed	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,53 %	EUR	– 1 526 916,92	0,00	– 1 526 916,92
	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2013	Taotlusaasta 2011 – katteta juurdepääsuteed	HINNANGULINE PROTSENDIMÄÄR	0,53 %	EUR	– 2 259,74	0,00	– 2 259,74
	Müügiedendusmeetmed	2009	Riigihanke-eeskirjade eiramine	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 126 925,93	0,00	– 126 925,93
	Müügiedendusmeetmed	2010	Riigihanke-eeskirjade eiramine	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 159 294,03	0,00	– 159 294,03
	Müügiedendusmeetmed	2011	Riigihanke-eeskirjade eiramine	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 159 932,04	0,00	– 159 932,04
	Müügiedendusmeetmed	2012	Riigihanke-eeskirjade eiramine	KINDLAMÄÄRALINE	25,00 %	EUR	– 13 699,20	0,00	– 13 699,20
					SK kokku:	EUR	– 3 393 610,01	0,00	– 3 393 610,01

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 247 280 757,28	– 6 953 545,49	– 240 327 211,79

Eelarvepunkt: 6711

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
BG	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	Kulude otstarbekuse hindamise puudused teatavate kulutuste puhul	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 492,07	0,00	– 1 492,07
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Kulude otstarbekuse hindamise puudused teatavate kulutuste puhul	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 12 519,61	0,00	– 12 519,61
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Kulude otstarbekuse hindamise puudused teatavate kulutuste puhul	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 90 416,27	0,00	– 90 416,27
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2013	Kulude otstarbekuse hindamise puudused teatavate kulutuste puhul	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 62 350,34	0,00	– 62 350,34
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2014	Kulude otstarbekuse hindamise puudused teatavate kulutuste puhul	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 150 179,56	0,00	– 150 179,56
					BG kokku:	EUR	– 316 957,85	0,00	– 316 957,85
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
CZ	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2013	Perioodi 15.10.2013–20.12.2013 parandus (liikmesriigi esitatud andmete põhjal). Ennetähtaegselt pensionile jäämine: üleandmise ajal peab ülevõtja olema noorem kui 40 aastat vs noorem kui 50 aastat, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõike 3 punktis b. Maaelu arengukavas märkimata.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 14 647,37	0,00	– 14 647,37
	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Ennetähtaegselt pensionile jäämine: üleandmise ajal peab ülevõtja olema noorem kui 40 aastat vs noorem kui 50 aastat, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõike 3 punktis b. Auditi käigus ei esitatud tõendeid selle kohta, et see eeskiri oli maaelu arengukavas heaks kiidetud.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 151 171,36	0,00	– 151 171,36
	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2012	Ennetähtaegselt pensionile jäämine: üleandmise ajal peab ülevõtja olema noorem kui 40 aastat vs noorem kui 50 aastat, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõike 3 punktis b. Auditi käigus ei esitatud tõendeid selle kohta, et see eeskiri oli maaelu arengukavas heaks kiidetud.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 212 512,83	0,00	– 212 512,83
	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2013	Ennetähtaegselt pensionile jäämine: üleandmise ajal peab ülevõtja olema noorem kui 40 aastat vs noorem kui 50 aastat, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõike 3 punktis b. Auditi käigus ei esitatud tõendeid selle kohta, et see eeskiri oli maaelu arengukavas heaks kiidetud.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 205 967,69	0,00	– 205 967,69
					CZ kokku:	EUR	– 584 299,25	0,00	– 584 299,25
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DE	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2009	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 290 608,56	0,00	– 290 608,56
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2010	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 092 608,83	0,00	– 1 092 608,83
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2011	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 981 768,94	0,00	– 1 981 768,94
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2012	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 2 410 717,05	0,00	– 2 410 717,05
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2013	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 1 947 327,97	0,00	– 1 947 327,97
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – avalik-õiguslikud abisaajad	2014	Valikukriteeriumide kohaldamise puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	3 111,05	0,00	3 111,05
					DE kokku:	EUR	– 7 719 920,30	0,00	– 7 719 920,30
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
DK	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2012	Ebapiisavad halduskontrollid (määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 24) deklareeritud kulude tegelikkusele vastavuse, kulude otstarbekuse, riigihangete ja huvide konflikti suhtes.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 324 089,65	0,00	– 324 089,65
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2013	Ebapiisavad halduskontrollid (määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 24) deklareeritud kulude tegelikkusele vastavuse, kulude otstarbekuse, riigihangete ja huvide konflikti suhtes.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 428 721,76	0,00	– 428 721,76
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2014	Ebapiisavad halduskontrollid (määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 24) deklareeritud kulude tegelikkusele vastavuse, kulude otstarbekuse, riigihangete ja huvide konflikti suhtes.	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 131 564,91	0,00	– 131 564,91
					DK kokku:	EUR	– 884 376,32	0,00	– 884 376,32
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
ES	Sertifitseerimine	2011	MLE korrektsioon – IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 55 030,29	0,00	– 55 030,29
					ES kokku:	EUR	– 55 030,29	0,00	– 55 030,29
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
FR	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2012	Kohapealseid kontrollkäike ei ole tehtud süstemaatiliselt (meede 216)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 11 434,58	0,00	– 11 434,58
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2013	Kohapealseid kontrollkäike ei ole tehtud süstemaatiliselt (meede 216)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 33 209,47	0,00	– 33 209,47
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2014	Kohapealseid kontrollkäike ei ole tehtud süstemaatiliselt (meede 216)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 50 695,41	0,00	– 50 695,41
					FR kokku:	EUR	– 95 339,46	0,00	– 95 339,46
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
GB	Sertifitseerimine	2013	Oluline viga IACSiga hõlmamata EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 540 233,64	0,00	– 540 233,64
	Sertifitseerimine	2013	Oluline viga IACSiga hõlmamata EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 25 764,39	0,00	– 25 764,39
	Sertifitseerimine	2013	Oluline viga IACSiga hõlmamata EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 25 390,97	0,00	– 25 390,97
					GB kokku:	EUR	– 591 389,00	0,00	– 591 389,00
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IE	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2012	Ettevõtte rajamise ja arendamise meede (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 54) – mikroettevõtja staatuse ebapiisavad kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 200 155,65	0,00	– 200 155,65
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2013	Ettevõtte rajamise ja arendamise meede (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 54) – mikroettevõtja staatuse ebapiisavad kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 478 780,92	0,00	– 478 780,92
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2014	Ettevõtte rajamise ja arendamise meede (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 54) – mikroettevõtja staatuse ebapiisavad kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 549 115,18	0,00	– 549 115,18
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2011	Riigihanke-eeskirjade kohaldamise puudused – hankemenetlus ühe individuaalse toimiku ebaselgete kriteeriumide alusel	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 852,32	0,00	– 4 852,32
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Taotlusaasta 2008, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (vähem soodne piirkond LFA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 714 399,67	0,00	– 1 714 399,67
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Taotlusaasta 2008, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (maapiirkondade keskkonnakaitsekava (REPS) ja põllumajandusliku keskkonnakaitse optsioonikava AEOS))	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 66 865,56	0,00	– 66 865,56
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Taotlusaasta 2009, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (vähem soodne piirkond LFA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 520 656,39	0,00	– 1 520 656,39
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Taotlusaasta 2009, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (maapiirkondade keskkonnakaitsekava (REPS) ja põllumajandusliku keskkonnakaitse optsioonikava AEOS))	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 179 980,41	0,00	– 179 980,41
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Taotlusaasta 2010, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (vähem soodne piirkond LFA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 364 366,71	0,00	– 1 364 366,71
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Taotlusaasta 2010, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (maapiirkondade keskkonnakaitsekava (REPS) ja põllumajandusliku keskkonnakaitse optsioonikava AEOS))	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 236 073,74	0,00	– 236 073,74
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Taotlusaasta 2011, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (vähem soodne piirkond LFA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 333 446,32	0,00	– 1 333 446,32
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Taotlusaasta 2011, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (maapiirkondade keskkonnakaitsekava (REPS) ja põllumajandusliku keskkonnakaitse optsioonikava AEOS))	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 287 555,15	0,00	– 287 555,15
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Taotlusaasta 2012, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (vähem soodne piirkond LFA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 340 180,07	0,00	– 1 340 180,07
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Taotlusaasta 2012, LPIS-süsteemi puudused – maaelu areng RDA (maapiirkondade keskkonnakaitsekava (REPS) ja põllumajandusliku keskkonnakaitse optsioonikava AEOS))	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 328 219,99	0,00	– 328 219,99
	Sertifitseerimine	2013	Teadaolevad vead IACSiga hõlmatud EAFRD puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 211,83	0,00	– 1 211,83
					IE kokku:	EUR	– 9 605 859,91	0,00	– 9 605 859,91
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
IT	Sertifitseerimine	2009	Määruste puudulik kohaldamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 125 974,50	0,00	– 125 974,50
	Nõuetele vastavus	2010	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 7 347,29	0,00	– 7 347,29
	Nõuetele vastavus	2011	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 20 685,88	0,00	– 20 685,88
	Nõuetele vastavus	2012	SMR 1 ja SMR 5 osaline katmine, taotlusaasta 2011	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 32 511,67	0,00	– 32 511,67
	Nõuetele vastavus	2009	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 573 661,08	– 892,12	– 572 768,96
	Nõuetele vastavus	2010	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 800 975,78	0,00	– 800 975,78
	Nõuetele vastavus	2011	Veterinaarteenistuste poolt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tõsised puudused, loomi pidavad põllumajandustootjad, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 762 639,35	0,00	– 762 639,35
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Kariloomade asustustihedust käsitlevate haldus- ja kohapealsete kontrollide puudused. Hilinenud kohapealsed kontrollid. Volitatud asutuste järelevalvemenetluste puudused.	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 111 793,76	0,00	– 111 793,76
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2014	Loomade asustustihedust käsitlevate haldus- ja kohapealsete kontrollide puudused. Hilinenud kohapealsed kontrollid. Volitatud asutuste järelevalve puudused.	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 61 496,87	0,00	– 61 496,87
	Nõuetele vastavus	2011	Loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete kontrollide ja sanktsioonide puudused, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 46 561,33	– 1 119,09	– 45 442,24
	Nõuetele vastavus	2012	Loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete kontrollide ja sanktsioonide puudused, taotlusaasta 2011	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 76 916,15	– 953,50	– 75 962,65
	Nõuetele vastavus	2009	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 234 303,18	0,00	– 234 303,18
	Nõuetele vastavus	2010	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 347 673,88	0,00	– 347 673,88
	Nõuetele vastavus	2011	SMR 1 ja SMR 5 kontrollide ja abikõlblikkuse nõuetele vastavuse kontrollide puudused, loomi mittepidavad põllumajandustootjad, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 352 136,53	0,00	– 352 136,53
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Kohapealsete kontrollide käigus toimunud loomade asustustiheduse kontrolli puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 4,65	0,00	– 4,65
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Kohapealsete kontrollide käigus toimunud loomade asustustiheduse kontrolli puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 313 048,72	0,00	– 313 048,72
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2014	Kohapealsete kontrollide käigus toimunud loomade asustustiheduse kontrolli puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 352 773,96	0,00	– 352 773,96
					IT kokku:	EUR	– 4 220 504,58	– 2 964,71	– 4 217 539,87
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
LT	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	LPIS-süsteemi ja ristkontrollide kvaliteedi puudused, 2009	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 1 145 990,95	– 51 831,00	– 1 094 159,95
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	LPIS-süsteemi ja ristkontrollide kvaliteedi puudused, 2010	HINNANGULINE SUMMA		EUR	– 412 802,18	– 79 666,44	– 333 135,74
					LT kokku:	EUR	– 1 558 793,13	– 131 497,44	– 1 427 295,69
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
LV	EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)	2013	Riigihankemenetluse ebaõige kohaldamine: 25 % korrektsioon projekti „IT-süsteemi LAD IS hooldus ja arendus” puhul (vt ka DASi juhtum – PF-5632/13, ECA)	ÜHEKORDNE		EUR	– 498 505,85	0,00	– 498 505,85
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Kariloomade asustustiheduse kontrolli puudumine kohapealsete kontrollide käigus	EKSTRAPOLEERITUD	100,00 %	EUR	– 29 310,56	0,00	– 29 310,56
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Kariloomade asustustiheduse kontrolli puudumine kohapealsete kontrollide käigus	EKSTRAPOLEERITUD	100,00 %	EUR	– 65 278,19	0,00	– 65 278,19
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Kariloomade asustustiheduse kontrolli puudumine kohapealsete kontrollide käigus	EKSTRAPOLEERITUD	100,00 %	EUR	– 45 310,95	0,00	– 45 310,95
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2014	Kariloomade asustustiheduse kontrolli puudumine kohapealsete kontrollide käigus	EKSTRAPOLEERITUD	100,00 %	EUR	– 30 357,83	0,00	– 30 357,83
					LV kokku:	EUR	– 668 763,38	0,00	– 668 763,38
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
NL	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 86,40	0,00	– 86,40
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 330 117,34	– 8 059,23	– 322 058,11
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 571 007,66	– 9 020,17	– 561 987,49
					NL kokku:	EUR	– 901 211,40	– 17 079,40	– 884 132,00
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
PT	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Puudus riigihankemenetlustes	ÜHEKORDNE	0,00 %	EUR	– 755 474,00	0,00	– 755 474,00
	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Asjakohase riskianalüüsi puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 591 526,25	0,00	– 591 526,25
	Maaelu areng, EAFRD 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2012	Asjakohase riskianalüüsi puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 222 147,37	0,00	– 222 147,37
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2011	Projekt rakendamata	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 836,62	0,00	– 2 836,62
	EAFRD maaelu arengu 4. telg LEADER (2007–2013)	2011	Projekt nõuetekohaselt rakendamata	ÜHEKORDNE		EUR	– 48 188,16	0,00	– 48 188,16
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Kohapealsete kontrollide valim – ebapiisav andmekogum	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 600 000,00	– 600 000,00	0,00
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Kohapealsete kontrollide valim – ebapiisav andmekogum	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 399 652,45	– 399 652,45	0,00
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Kohapealsete kontrollide valim – ebapiisav andmekogum	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 339 403,96	0,00	– 1 339 403,96
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Kohapealsete kontrollide valim – ebapiisav andmekogum	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 700 538,13	0,00	– 700 538,13
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	VKEde määratlemise kriteeriumid kontrollimata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 300 370,16	0,00	– 300 370,16
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	VKEde määratlemise kriteeriumid kontrollimata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 916 906,93	0,00	– 916 906,93
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	VKEde määratlemise kriteeriumid kontrollimata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 914 418,58	0,00	– 914 418,58
	Maaelu areng, EAFRD 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2013	VKEde määratlemise kriteeriumid kontrollimata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 014 498,08	0,00	– 1 014 498,08
	Maaelu areng, EAFRD, investeering – eraõiguslikud abisaajad	2014	VKEde määratlemise kriteeriumid kontrollimata	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 286 087,86	0,00	– 286 087,86
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Puudus LPIS-süsteemis, maaelu areng, taotlusaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	72 795,61	0,00	72 795,61
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Puudus LPIS-süsteemis, maaelu areng, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	166 439,32	0,00	166 439,32
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Puudus LPIS-süsteemis, maaelu areng, taotlusaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	72 077,07	0,00	72 077,07
					PT kokku:	EUR	– 7 780 736,55	– 999 652,45	– 6 781 084,10
Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	Parandusprotsent	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
SE	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Sõnnikupiirangute järgimise kontrolli puudumine (ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatav abikava)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 354 006,62	0,00	– 354 006,62
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Sõnnikupiirangute järgimise kontrolli puudumine (ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatav abikava)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 827 791,97	0,00	– 827 791,97
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Sõnnikupiirangute järgimise kontrolli puudumine (ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatav abikava)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 721 063,75	0,00	– 721 063,75
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Sõnnikupiirangute järgimise kontrolli puudumine (ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatav abikava)	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 209 252,91	0,00	– 209 252,91
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Kohapealsete kontrollide käigus veiste loendamata jätmine ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatava abikava ja kahe põllumajanduskeskkonna alameetme raames	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 238 730,60	– 85 805,23	– 152 925,37
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Kohapealsete kontrollide käigus veiste loendamata jätmine ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatava abikava ja kahe põllumajanduskeskkonna alameetme raames	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 594 957,98	– 66 052,41	– 528 905,57
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Kohapealsete kontrollide käigus veiste loendamata jätmine ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatava abikava ja kahe põllumajanduskeskkonna alameetme raames	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 559 641,69	– 93 237,95	– 466 403,74
	EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2013	Kohapealsete kontrollide käigus veiste loendamata jätmine ebasoodsate looduslike tingimuste puhul kohaldatava abikava ja kahe põllumajanduskeskkonna alameetme raames	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 189 317,63	– 9,76	– 189 307,87
					SE kokku:	EUR	– 3 694 763,15	– 245 105,35	– 3 449 657,80

Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EUR	– 38 677 944,57	– 1 396 299,35	– 37 281 645,22

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/75

KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/2099,

18. november 2015,

millega kehtestatakse kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 7891 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul keskkonnale väiksem mõju.

(2)	Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise konkreetsed kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)	Komisjoni otsusega 2006/799/EÜ (2) ja komisjoni otsusega 2007/64/EÜ (3) on kehtestatud vastavalt mullaparandusainete ja kasvusubstraatide ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 2015.

(4)	Selleks et paremini kajastada kõnealuste tooterühmade turu praegust olukorda ja võtta arvesse viimaste aastate innovatsiooni, peetakse asjakohaseks ühendada mõlemad tooterühmad ühte tooterühma ja lisada sellesse multš, kuna see on konkreetsete omaduste ja funktsioonidega mullaparandusaine.

(5)

Muudetud kriteeriumid ning nendele vastavad hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, võttes arvesse käesoleva tooterühma innovatsioonitsüklit. Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on edendada materjalide ringlussevõttu, taastuvate ja ringlussevõetud materjalide kasutamist, vähendades seega keskkonna kahjustamist, ning vähendada pinnase ja vee saastumist, kehtestades ranged piirangud lõpptootes leiduva saasteainete kontsentratsiooni suhtes.

(6)	Otsus 2006/799/EÜ ja otsus 2007/64/EÜ tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva otsusega.

(7)	Mullaparandusainete ja kasvusubstraatide tootjatele, kelle toodetele on antud ELi ökomärgis vastavalt otsustes 2006/799/EÜ ja 2007/64/EÜ sätestatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „Kasvusubstraadid, mullaparandusained ja multš” kuuluvad kasvusubstraadid, mullaparandusained ja multš.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kasvusubstraat”– juure arenguks kasutatav materjal, milles kasvatatakse taimi;

2) „mineraalne kasvusubstraat”– kasvusubstraat, mis koosneb täielikult mineraalsetest koostisosadest;

3) „mullaparandusaine”– kohapeal mulda lisatav aine, et säilitada või parandada mulla füüsikalisi ja/või keemilisi ja/või bioloogilisi omadusi, välja arvatud lubiained;

4) „orgaaniline mullaparandusaine”– süsinikurikas mullaparandusaine mulla orgaanilise ainese sisalduse suurendamiseks;

5) „multš”– taimede ümber pealismullal kaitsekattena kasutatav mullaparandusaine, mille konkreetne funktsioon on vältida niiskuskadu, ohjata umbrohukasvu ja vähendada mullaerosiooni;

6) „orgaaniline multš”– biomassist saadud süsinikurikas multš;

7) „koostisosa”– mis tahes lähtematerjal, mida saab kasutada toote koostisainena;

8) „orgaaniline koostisosa”– süsinikurikastest materjalidest koosnev koostisosa;

9) „tootepere”– samadest koostisosadest koosnevad tooted;

10) „aastane tootmismaht”– tootepere aastane toodang;

11) „aastane sisend”– jäätmete või loomsete kõrvalsaaduste töötlemiskohas töödeldud materjalide aastane kogus;

12) „partii”– kogus kaupu, mis on valmistatud sama protsessi abil samadel tingimustel ja samal viisil märgistatud, ning eeldatakse, et neil on samad omadused;

13) „biojäätmed”– biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;

14) „biomass”– põllumajandusest, sealhulgas taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, samuti kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

Artikkel 3

Selleks et tootele saaks anda ELi ökomärgise määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel, peab toode kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši tooterühma ning vastama lisas sätestatud kriteeriumidele ning asjaomastele hindamis- ja kontrollinõuetele.

Artikkel 4

Tooterühmale „Kasvusubstraadid, mullaparandusained ja multš” kehtestatud kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

Haldusotstarbel omistatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši tooterühmale kood 048.

Artikkel 6

Otsused 2006/799/EÜ ja 2007/64/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

1. Erandina artiklist 6 hinnatakse tooterühma „Mullaparandusained” või „Kasvusubstraadid” kuuluvale tootele ELi ökomärgise andmise taotlusi, mis on esitatud enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, vastavalt otsuses 2006/799/EÜ ja 2007/64/EÜ sätestatud tingimustele.

2. Tooterühma „Mullaparandusained” või „Kasvusubstraadid” kuuluvale tootele ELi ökomärgise andmise taotlused, mis on esitatud kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, võivad olla koostatud vastavalt otsuses 2006/799/EÜ või 2007/64/EÜ sätestatud kriteeriumide, või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel. Kõnealuseid taotlusi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlus on koostatud.

3. ELi ökomärgise kasutamise lubasid, mis on antud vastavalt otsuses 2006/799/EÜ ja otsuses 2007/64/EÜ esitatud kriteeriumidele, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2006/799/EÜ, 3. november 2006, millega kehtestatakse mullaparandusainetele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded (ELT L 325, 24.11.2006, lk 28).

(3) Komisjoni otsus 2007/64/EÜ, 15. detsember 2006, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded (ELT L 32, 6.2.2007, lk 137).

LISA

RAAMISTIK

EUROOPA LIIDU ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

Kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise kriteeriumid:

Kriteerium 1.

Koostisosad

Kriteerium 2.

Orgaanilised koostisosad

Kriteerium 3.

Mineraalsed kasvusubstraadid ja mineraalsed koostisosad

Kriteerium 3.1.

Energiatarbimine ja CO2-heited

Kriteerium 3.2.

Mineraalsete toorainete kaevandamisala

Kriteerium 3.3.

Mineraalsete kasvusubstraatide kasutamine ja võimalused pärast kasutamist

Kriteerium 4.

Ringlussevõetud/taaskasutusse võetud ja orgaanilised materjalid kasvusubstraadis

Kriteerium 5.

Ohtlike ainete piiramine

Kriteerium 5.1.

Raskmetallid

Kriteerium 5.2.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Kriteerium 5.3.

Ohtlikud ained ja segud

Kriteerium 5.4.

Ained, mis on loetletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) artikli 59 lõikele 1

Kriteerium 5.5.

E. coli ja Salmonella spp. piirnormid

Kriteerium 6.

Püsivus

Kriteerium 7.

Füüsikalised saasteained

Kriteerium 8.

Orgaaniline aine ja kuivaine

Kriteerium 9.

Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised

Kriteerium 10.

Taime reaktsioon

Kriteerium 11.

Kasvusubstraatide omadused

Kriteerium 12.

Teabe esitamine

Kriteerium 13.

ELi ökomärgisel esitatav teave

Tabel 1

Eri kriteeriumide kohaldatavus reguleerimisalaga hõlmatud iga tooteliigi suhtes

Kriteerium	Kasvusubstraadid	Mullaparandusained	Multš
Kriteerium 1. Koostisosad	x	x	x
Kriteerium 2. Orgaanilised koostisosad	x	x	x
Kriteerium 3.1. Mineraalsed kasvusubstraadid ja mineraalsed koostisosad: Energiatarbimine ja CO2-heited	x
Kriteerium 3.2. Mineraalsed kasvusubstraadid ja mineraalsed koostisosad Mineraalsete toorainete kaevandamisala	x	x	x
Kriteerium 3.3. Mineraalsed kasvusubstraadid ja mineraalsed koostisosad Mineraalsete kasvusubstraatide kasutamine ja võimalused pärast kasutamist	x
Kriteerium 4. Ringlussevõetud/taaskasutusse võetud ja orgaanilised materjalid kasvusubstraatides	x
Kriteerium 5. Ohtlike ainete piiramine
Kriteerium 5.1. Raskmetallid	x	x	x
Kriteerium 5.2. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud	x	x	x
Kriteerium 5.3. Ohtlikud ained ja segud	x	x	x
Kriteerium 5.4. Ained, mis on loetletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 1	x	x	x
Kriteerium 5.5. E. coli ja Salmonella spp. piirnormid	x	x	x
Kriteerium 6. Püsivus	x	x	x
Kriteerium 7. Füüsikalised saasteained	x	x	x
Kriteerium 8. Orgaaniline aine ja kuivaine		x	x
Kriteerium 9. Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised	x	x
Kriteerium 10. Taime reaktsioon	x	x
Kriteerium 11. Kasvusubstraatide omadused	x
Kriteerium 12. Teabe esitamine	x	x	x
Kriteerium 13. ELi ökomärgisel esitatav teave	x	x	x

HINDAMIS- JA KONTROLLINÕUDED

Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kinnituste, dokumentide, analüüsitulemuste, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad need vajaduse korral pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt.

Pädevad asutused tunnustavad eelistatavalt tunnistusi, mille on välja andnud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt katse- ja kalibreerimislaborite asjakohasele ühtlustatud standardile, ning kontrolle, mida on teinud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt tooteid, protsesse ja teenuseid sertifitseerivate asutuste asjakohasele ühtlustatud standardile.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Toode peab eeltingimusena vastama kõigile selle riigi (nende riikide) õigusnõuetele, kus toode kavatsetakse turule lasta. Taotleja esitab toote vastavuse deklaratsiooni vastavalt kõnealusele tingimusele.

Proove võetakse vastavalt standardile EVS-EN 12579 (Mullaparandajad ja kasvukeskkond. Proovivõtt). Proovid valmistatakse ette vastavalt standardile EVS-EN 13040 (Mullaparandajad ja kasvukeskkond. Proovi ettevalmistamine keemilisteks ja füüsikalisteks katseteks, kuivainesisalduse, niiskuse ja laboratoorselt tihendatud proovi mahukaalu määramine).

Proovide võtmise ja katsete tegemise sagedus taotlusaastal peab vastama 1. liites esitatud nõuetele. Proovide võtmise ja katsete tegemise sagedus järgmistel aastatel peab vastama 2. liites esitatud nõuetele. Proovide võtmise ja katsete tegemise eri sagedused on määratud kindlaks järgmistele käitisetüüpidele:

—	:	1. tüüp	:	jäätmete või loomsete kõrvalsaaduste käitluskohad;
—	:	2. tüüp	:	toote tootmisettevõtted, milles kasutatakse 1. tüüpi käitluskohast pärit materjale;
—	:	3. tüüp	:	toote tootmisettevõtted, milles ei kasutata jäätmetest või loomsetest kõrvalsaadustest pärit materjale.

2. tüüpi ettevõtete puhul on proovide võtmise ja katsete tegemise sagedus taotlusaastal ja sellele järgnevatel aastatel sama nagu 3. tüüpi ettevõtete jaoks määratud sagedused, kui nende jäätmete/loomsetest kõrvalsaadustest pärit materjalide tarnijad täidavad mullaparandusainete suhtes ELi ökomärgise kriteeriume. Taotleja peab esitama pädevale asutusele tarnijatelt saadud katsearuande ning dokumendid, millega tagatakse, et tarnijad täidavad ELi ökomärgise kriteeriume. Pädev asutus võib tunnustada riiklikes või piirkondlikes õigusaktides ja kehtivates standardites ettenähtud proovide võtmise ja katsete tegemise sagedust, millega tagatakse, et jäätmete või loomsete kõrvalsaaduste tarnijad täidavad ELi ökomärgise kriteeriume. Juhul kui toote koostisosad on loomset päritolu materjalist või toode sisaldab sellist materjali, tuleb lisada viide mikrobioloogilistele standarditele ning looma- ja rahvatervise kontrollidele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (2).

Kriteerium 1. Koostisosad

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

Kõnealused koostisosad peavad olema orgaanilised ja/või mineraalsed koostisosad.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele toote koostisosade loetelu.

Kriteerium 2. Orgaanilised koostisosad

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

Kriteerium 2.1

Lõpptoode ei sisalda turvast.

Kriteerium 2.2

Lõpptoote orgaaniliste koostisosadena on lubatud järgmised materjalid:

—	materjalid, mis on saadud liigiti kogutud ringlussevõetud biojäätmetest, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (3) artiklis 3;

—	materjalid, mis on saadud 2. ja 3. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (4) artiklis 32 ja määrusega (EL) nr 142/2011 kehtestatud tehnilistes standardites;

—	materjalid, mis on saadud väljaheidetest, õlgedest ja muudest loodusomastest mitteohtlikest põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärit materjalidest, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis f;

—	materjalid, mis on saadud kõigist muudest biomassi kõrvalsaadustest, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 5, mida ei ole eespool nimetatud, vastavalt punktis 2 ja kriteeriumis 2.3 sätestatule;

—	materjalid, mis on saadud kõigist muudest ringlussevõetud või taaskasutusse võetud biomassijäätmetest, mida ei ole eespool nimetatud, vastavalt punktis 2 ja kriteeriumis 2.3 sätestatule.

Lõpptoote orgaaniliste koostisosadena ei ole lubatud järgmised materjalid:

—	materjalid, mis on täielikult või osaliselt saadud segatud olme-/majapidamisjäätmete orgaanilisest fraktsioonist, mis on jäätmetest eraldatud mehaanilise, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja/või käsitsi töötlemise teel;

—	materjalid, mis on täielikult või osaliselt saadud asulareoveesetete töötlemisel ja paberitööstuse setetest;

—	materjalid, mis on täielikult või osaliselt saadud muudest kui kriteeriumis 2.3 lubatud setetest;

—	materjalid, mis on täielikult või osaliselt saadud loomsete kõrvalsaaduste 1. kategooria materjalist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009.

Kriteerium 2.3

Materjalid, mis on saadud ringlussevõetud või taaskasutusse võetud setetest, on lubatud üksnes juhul, kui setted vastavad järgmistele nõuetele.

Need on määratletud ühena järgmistest jäätmetest vastavalt Euroopa jäätmeloendile, nagu on määratletud komisjoni otsuses 2000/532/EÜ, (5) ning mis on esitatud tabelis 2:

Tabel 2

Lubatud setted ja nende koodid vastavalt Euroopa jäätmeloendile

0203 05	puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel tekkinud reovee kohtpuhastussetted; konservitootmisel tekkinud setted; pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud setted;
0204 03	suhkrutootmisel tekkinud reovee kohtpuhastussetted;
0205 02	piimatööstuses tekkinud reovee kohtpuhastussetted;
0206 03	pagari- ja kondiitritööstuses tekkinud reovee kohtpuhastussetted;
0207 05	alkohoolsete ja alkoholita jookide (v.a kohv, tee ja kakao) tootmisel tekkinud reovee kohtpuhastussetted.

b)	Setted on tekkeallika järgi eraldatavad, see tähendab, et need ei ole segatud reovete või setetega, mis ei kuulu konkreetse tootmisprotsessi juurde.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele teabe toote kõikide orgaaniliste koostisosade päritolu ning kinnituse eespool nimetatud nõuetele vastavuse kohta.

Kriteerium 3. Mineraalsed kasvusubstraadid ja mineraalsed koostisosad

Kriteerium 3.1. Energiatarbimine ja CO2-heited

See kriteerium kehtib üksnes mineraalsete kasvusubstraatide puhul.

Paisutatud mineraalide ja mineraalvilla tootmine peab vastama järgmistele energiatarbimise ja CO2-heite piirnormidele:

—	energiatarbimine/toode ≤ 11 GJ/t toote kohta

—	CO2-heited/toode ≤ 0,8 t CO2/t toote kohta

Energiatarbimise/tootmise suhe arvutatakse aasta keskmisena järgmiselt:

Formula

kus:

—	n on keskmise arvutamiseks kasutatav asjaomasesse ajavahemikku jäävate aastate arv

—	i on keskmise arvutamiseks kasutatava asjaomase ajavahemiku iga aasta

—	Production (tootmine) on mineraalvilla või paisutatud mineraalide tootmine tonnides aastal i

—	F on kütuste aastane tarbimine tootmisprotsessis aastal i

—	Elgrid on võrgust elektrienergia aastane tarbimine aastal i

—	Hcog on koostootmisest saadud kasuliku soojusenergia aastane tarbimine aastal i

—	Elcog on koostootmisest saadud elektrienergia aastane tarbimine aastal i

—	refΗη ja refElη on elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtused, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (6) ja arvestatud vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2011/877/EL (7)

—	PEScog on koostootmisjaama primaarenergia sääst aastal i, nagu on määratletud direktiivis 2012/27/EL

CO2-heite/toote suhe arvutatakse aasta keskmisena järgmiselt:

Formula

kus:

—	n on keskmise arvutamiseks kasutatav asjaomasesse ajavahemikku jäävate aastate arv

—	i on keskmise arvutamiseks kasutatava asjaomase ajavahemiku iga aasta

—	Production (tootmine) on mineraalvilla tootmine tonnides aastal i

—	Direct CO2 (otsesed CO2-heited) on aastal i CO2-heited, nagu need on määratletud komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 (8)

—	Indirect CO2 (kaudsed CO2-heited) on aastal i energia lõpptarbimisest tingitud kaudsed CO2-heited, mida arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

—	FEgrid on elektrivõrgu CO2-mahukuse ELi keskmine vastavalt MEErP metoodikale (9) (0,384 tCO2/MWhe = 0,107 tCO2/GJe)

—	FEfuel cog on koostootmisjaamas tarbitud kütuse CO2-heite koefitsient

Otseste CO2-heidete seire toimub vastavalt määrusele (EL) nr 601/2012.

Energiatarbimise/toote ja CO2-heidete/toote suhte arvutamise ajavahemik on viimased viis aastat enne taotluse esitamist. Kui koostootmisjaama käitamisperiood on taotluse esitamise kuupäevast alates lühem kui viis aastat, arvutatakse suhe vähemalt ühe aasta pikkuse jooksva käitamisperioodi aasta keskmisena.

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele deklaratsiooni, mis sisaldab järgmisi andmeid:

—	energiatarbimise (GJ)/toote (tonnides) suhe;

—	CO2-heidete (tonnides)/toote (tonnides) suhe;

—	otsesed CO2-heited (tonnides) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	kaudsed CO2-heited (tonnides) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	tarbitud kütused, iga kütuse tarbimine (GJ), tootmisprotsessi alamprotsess(id), mille käigus tarbitakse kütuseid keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	elektritarbimine võrgust (lõpptarbimine GJ) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	kasuliku soojusenergia tarbimine koostootmisjaamast (lõpptarbimine GJ) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	elektritarbimine koostootmisjaamast (lõpptarbimine GJ) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	eraldi toodetud soojus- ja elektrienergia tõhususe kontrollväärtused;

—	koostootmise primaarenergia sääst (PES) (%) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	koostootmises kasutatavate kütuste tuvastamine ja selliste kütuste osa segus keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta.

Koos deklaratsiooniga tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	aastaheite aruanne vastavalt määrusele (EL) nr 601/2012 keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	aastaheite aruande rahuldavaks tunnistav tõendamisaruanne vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 600/2012 (10) keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	tarnija esitatud dokumendid võrgust elektritarbimise kohta keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta;

—	koostootmisjaamast kasuliku kohapeal toodetud ja ostetud soojus- ja elektrienergia tarbimist käsitlevad dokumendid keskmise arvutamiseks ettenähtud perioodi iga aasta kohta.

Kriteerium 3.2. Mineraalsete toorainete kaevandamisala

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

Kaevandatud mineraalainet võib kasutada lõpptoote koostisosadena, tingimusel et:

(ELi piires): mineraalsed toorained on kaevandatud Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel, mis hõlmavad erikaitsealasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ (11) (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ (12) (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), kavandamist on hinnatud ja see on lubatud kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätetega ning on võetud arvesse Euroopa Komisjoni suuniseid energia tootmiseks mittekasutatavate mineraalsete toorainete kaevandamise ja Natura 2000 kohta (13);

(väljaspool ELi): mineraalsed toorained on kaevandatud kaitstud aladelt, mis on selliseks alaks määratud päritoluriigi/eksportiva riigi siseriiklike õigusaktide alusel, kaevandamistegevust on hinnatud ja see on lubatud kooskõlas sätetega, millega on ette nähtud punktis 1 esitatud tagatistega samaväärsed tagatised.

Hindamine ja kontroll

Kui mineraalsete toorainete kaevandamine on toimunud Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel (ELis) või kaitstud aladel, mis on määratud lähteriikide/eksportivate riikide siseriiklike õigusaktide alusel (väljaspool ELi), siis esitab taotleja kõnealuse nõude täitmise kohta pädeva asutuse poolt välja antud deklaratsiooni või pädeva asutuse poolt välja antud loakoopia.

Kriteerium 3.3. Mineraalsete kasvusubstraatide kasutamine ja võimalused pärast kasutamist

Seda kriteeriumit kohaldatakse üksnes mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Mineraalseid kasvusubstraate pakutakse ainult kutsealaseks kasutuseks aianduses.

Taotleja osutab klientidele struktureeritud kogumise ja ringlussevõtu teenust, millega võivad tegeleda kolmandast isikust teenusepakkujad. Kogumise ja ringlussevõtu teenus peab katma vähemalt 70 mahuprotsenti taotleja tootemüügist kogu Euroopa Liidus.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele deklaratsiooni selle kohta, et mineraalseid kasvusubstraate pakutakse ainult kutsealaseks kasutuseks aianduses. Kinnitus toote kutsealase kasutuse kohta aianduses tuleb lisada teabele, mis esitatakse lõpptarbijale.

Taotleja teavitab pädevat asutust struktureeritud kogumise ja ringlussevõtu teenuse pakutava(te)st võimalus(t)est ja nende võimaluste rakendamise tulemustest. Taotleja esitab järgmised dokumendid ja andmed:

—	tootja ja teenuseosutajate vahel sõlmitud lepingu dokumendid;

—	kogumise, töötlemise ja otstarbe kirjeldus;

—	iga-aastane ülevaade kasvusukeskkonna müügi kogumahust Euroopa Liidu liikmesriikides ja iga-aastane ülevaade müügimahust nende liikmesriikide piirkondades, kus pakutakse kogumise ja töötlemise teenust;

—

uute osalejate puhul tuleb esitada prognoositav iga-aastane ülevaade kasvusubstraatide müügi kogumahust Euroopa Liidu liikmesriikides ja prognoositav iga-aastane ülevaade müügimahust nende liikmesriikide piirkondades, kus pakutakse kogumise ja töötlemise teenust. Tegelikud andmed esitatakse ühe aasta jooksul pärast ELi ökomärgise litsentsi saamist.

Kriteerium 4. Ringlussevõetud/taaskasutusse võetud ja orgaanilised materjalid kasvusubstraadis

Seda kriteeriumit kohaldatakse üksnes kasvusubstraadi suhtes.

Kasvusubstraaditooted sisaldavad ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalide või orgaaniliste materjalide minimaalse protsendi järgmiselt:

a)	kasvusubstraat sisaldab vähemalt 30 % orgaanilisi koostisosi (orgaanilise koostisosa maht väljendatuna lõpptoote kogumahu kohta) või

b)	mineraalne kasvusubstraat sisaldab mineraalseid koostisosi, mis on valmistatud vähemalt 30 % ulatuses ringlussevõetud materjalidest (väljendatuna ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalidena kuivaines sisendmaterjalide kuivaine kogumassi kohta)

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab järgmise teabe:

—	juhtumi a puhul: kriteeriumis 1 deklareeritud orgaaniliste koostisosade maht lõpptoote kogumahust või

—	juhtumi b puhul: ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalide kuivkaal sisendmaterjalide kogu kuivkaalu kohta.

Juhtumi b puhul peab taotleja mineraalsete koostisosade kohta esitama ka järgmise teabe:

—	toorainesisendite kindlakstegemine, toorainesisendi kuivkaal toorainesisendite kogu kuivkaalu kohta ja iga toorainesisendi päritolu, ning

—	ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalide kindlakstegemine, ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalisisendi kuivkaal sisendainete kogu kuivkaalu kohta ning iga ringlussevõetud/taaskasutusse võetud materjalisisendi päritolu.

Kriteerium 5. Ohtlike ainete piiramine

Kriteerium 5.1. Raskmetallide piirnormid

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

a) Mullaparandusained, multš ja kasvusubstraatide orgaanilised koostisosad.

Mullaparandusainete, multši ja kasvusubstraatide orgaaniliste koostisosade puhul ei tohi järgmiste elementide sisaldus lõpptootes või koostisosas ületada tabelis 3 esitatud väärtusi, mis on mõõdetud toote kuivaine kohta.

Tabel 3

Raskmetallide piirnormid mullaparandusainete, multši ja kasvusubstraatide orgaaniliste koostisosade puhul

Raskmetall	Maksimaalne sisaldus tootes (mg/kg mulla kuivaine kohta)
Kaadmium (Cd)	1
Kroom (kokku) (Cr)	100
Vask (Cu)	100
Elavhõbe (Hg)	1
Nikkel (Ni)	50
Plii (Pb)	100
Tsink (Zn)	300

b) Kasvusubstraadid

Kasvusubstraatide, sh mineraalsete kasvusubstraatide puhul ei tohi järgmiste elementide sisaldus lõpptootes ületada tabelis 4 esitatud väärtusi, mis on mõõdetud toote kuivaine kohta.

Tabel 4

Raskmetallide piirnormid kasvusubstraatide, sealhulgas mineraalsete kasvusubstraatide puhul

Raskmetall	Maksimaalne sisaldus tootes (mg/kg mulla kuivaine kohta)
Kaadmium (Cd)	3
Kroom (kokku) (Cr)	150
Vask (Cu)	100
Elavhõbe (Hg)	1
Nikkel (Ni)	90
Plii (Pb)	150
Tsink (Zn)	300

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt tabelis 5 esitatud vastavate EN standardite kohasele katsemenetlusele. Kasvusubstraatide orgaaniliste koostisosade puhul võib katsearuanded esitada tarnija.

Tabel 5

Standardsed ekstraheerimismeetodid ja raskmetallide mõõtmine

Raskmetallid	Mõõtemeetod	Ekstraheerimismeetod
Kaadmium (Cd)	EVS-EN 13650	Mullaparandusainete, multši, kasvusubstraatide orgaaniliste koostisosade ja kasvusubstraatide puhul, välja arvatud mineraalsed kasvusubstraadid: EVS-EN 13650 Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – Kuningvees lahustuvate elementide ekstraheerimine Mineraalsete kasvusubstraatide puhul: EVS-EN 13651 Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – Kaltsiumkloriidi/DTPA lahuses (CAT-meetod) lahustuvate toitainete ja elementide ekstraheerimine
Kroom (kokku) (Cr)	EVS-EN 13650
Vask (Cu)	EVS-EN 13650
Elavhõbe (Hg)	EVS-EN 16175 (14)
Nikkel (Ni)	EVS-EN 13650
Plii (Pb)	EVS-EN 13650
Tsink (Zn)	EVS-EN 13650

Kriteerium 5.2. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormid

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši, välja arvatud mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Järgmiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus lõpptootes ei tohi ületada tabelis 6 esitatud väärtusi, mis on mõõdetud toote kuivaine kohta.

Tabel 6

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormid

Saasteaine	Maksimaalne sisaldus tootes (mg/kg mulla kuivaine kohta)
PAH16	6
PAH16= naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso(a)antratseeni, krüseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(a)püreeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, dibenso(a, h)antratseeni ja benso(ghi)perüleeni summaarne sisaldus

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruanded selliste katsete kohta, mis on tehtud kooskõlas katsejuhendis CEN/TS 16181 – Muda, töödeldud biojäätmed ja pinnas — Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) kindlaksmääramine gaasikromatograafia (GC) ja kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) esitatud katsemenetlusega või samaväärse meetodiga

Kriteerium 5.3. Ohtlikud ained ja segud

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

Lõpptoode ei tohi olla klassifitseeritud ja märgistatud kui akuutset toksilisust põhjustav, toksiline sihtelundi suhtes, sissehingamisel sensibiliseerivalt toimiv või nahka sensibiliseeriv, või kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline ega keskkonnaohtlik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (15).

Toode ei tohi sisaldada aineid ega segusid, mis on klassifitseeritud toksiliseks, keskkonnaohtlikuks või sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivaks või nahka sensibiliseerivaks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida tõlgendatakse vastavalt tabelis 7 loetletud ohulausetele. Mis tahes tahtlikult lisatud koostisaine, mille sisaldus segus on suurem kui 0,010 % w/w (märgkaalu kohta), vastab sellele nõudele. Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 10 on kindlaks määratud aine sisalduse rangemad, üldised või konkreetsed piirnormid, siis kohaldatakse eespool nimetatud piirnormi 0,010 % w/w (märgkaalu kohta).

Tabel 7

Ohupiirangute klassifikatsioon ja liigitus kategooriateks

Akuutne toksilisus
Kategooriad 1 ja 2	Kategooria 3
H300 Allaneelamisel surmav	H301 Allaneelamisel mürgine
H310 Nahale sattumisel surmav	H311 Nahale sattumisel mürgine
H330 Sissehingamisel surmav	H331 Sissehingamisel mürgine
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav	EUH070 Silma sattumisel mürgine
Mürgisus sihtorgani suhtes
Kategooria 1	Kategooria 2
H370 Kahjustab elundeid	H371 Võib kahjustada elundeid
H372 Kahjustab elundeid pikaajalise või korduva kokkupuute korral	H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalise või korduva kokkupuute korral
Hingamisteede ja naha sensibiliseerimine
Kategooria 1 A	Kategooria 1 B
H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia või astma sümptomeid või tekitada hingamisraskusi	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia või astma sümptomeid või tekitada hingamisraskusi
Kantserogeensus, mutageensus või reproduktiivtoksilisus
Kategooriad 1 A ja 1B	Kategooria 2
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte	H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte
H350 Võib põhjustada vähktõbe	H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe
H360F Võib kahjustada viljakust	H361f Arvatavasti kahjustab viljakust
H360D Võib kahjustada loodet	H361d Arvatavasti kahjustab loodet
H360FD Võib kahjustada viljakust Võib kahjustada loodet	H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust Arvatavasti kahjustab loodet
H360Fd Võib kahjustada viljakust Arvatavasti kahjustab loodet	H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last
H360Df Võib kahjustada loodet Arvatavasti kahjustab viljakust
Ohtlik veekeskkonnale
Kategooriad 1 ja 2	Kategooriad 3 ja 4
H400 Väga mürgine veeorganismidele	H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime
Ohtlik osoonikihile
H420 Ohtlik osoonikihile

Kõige uuemad liidus vastuvõetud klassifitseerimiseeskirjad on prioriteetsemad kui loetletud ohuklassifikatsioonid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 15 peavad taotlejad seega tagama, et kõik klassifitseerimised põhinevad kõige uuematel eeskirjadel, milles kirjeldatakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Ohulaused viitavad üldjuhul ainetele. Kui ainete kohta ei ole võimalik teavet saada, kohaldatakse segude klassifitseerimise eeskirju.

Kriteeriumit 5.3 ei kohaldata selliste ainete ja segude suhtes, mis muudavad töötlemisel oma omadusi ega ole seetõttu bioloogiliselt omastatavad või mida muudetakse keemiliselt nii, et varem kindlaks tehtud ohtu enam ei ole.

Seda kriteeriumit ei kohaldata selliste lõpptoodete suhtes, mis koosnevad:

—	materjalidest, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1907/2006 reguleerimisalasse, vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 lõikele 2;

—	ainetest, mida on käsitletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punktis b, milles on sätestatud kriteeriumid kõnealuse määruse V lisaga hõlmatud ainete väljaarvamiseks registreerimise, allkasutajate ja hindamise suhtes kohaldatavatest nõuetest.

Selleks et teha kindlaks, kas selline väljaarvamine kehtib, peab taotleja tegema kindlaks kõik tahtlikult lisatud ained, mille kontsentratsioon ületab 0,010 % w/w (märgkaalu kohta).

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab tegema kindlaks tootes leiduvad ained ja segud, mida võidakse klassifitseerida käesolevas kriteeriumis esitatud ohulausete alla. Taotleja esitab pädevale asutusele toote kohta käesolevale kriteeriumile vastavuse deklaratsiooni.

Asjaomane kinnitus peab sisaldama asjakohaseid dokumente, nagu tarnija allkirjaga kinnitus vastavuse kohta, et ühtegi ainet, segu ega materjali ei ole klassifitseeritud ühtegi ohuklassi, mis on seotud tabelis 7 esitatud ohulausetega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, kuivõrd seda saab kindlaks teha vähemalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas loetletud nõuete alusel.

Teave tuleb esitada lõpptoote valmistamiseks kasutatava aine või segu vormi või füüsikalise oleku kohta.

Iga aine ja segu klassifitseerimise või mitteklassifitseerimise kinnituse jaoks tuleb esitada järgmised tehnilised andmed:

i)	ained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt registreeritud või mis veel ei ole hõlmatud klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses sätestatud ühtlustatud klassifikatsiooniga: kõnealuse määruse VII lisas loetletud nõuetele vastavad andmed;

ii)

ained, mis on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt registreeritud ja mis ei vasta klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses sätestatud ühtlustatud klassifikatsiooni nõuetele: andmed, mis põhinevad REACHi registreerimistoimikul ja millega kinnitatakse, et aine ei ole klassifitseeritud;

iii)

ühtlustatud klassifikatsiooni kuuluvate ainete või tarnija/tootja enda klassifitseeritud ainete puhul: ohutuskaardid, kui need on olemas. Kui need ei ole kättesaadavad või kui aine on tarnija/tootja enda klassifitseeritud, tuleb esitada teave ainete ohtlikkuse klassifikatsiooni kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisale;

iv)	segude puhul: ohutuskaardid, kui need on olemas. Kui need ei ole kättesaadavad, tuleb esitada segu klassifikatsiooni arvutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 juhistele koos segude ohtlikkuse klassifikatsiooni alase teabega vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisale.

Ohutuskaardid tuleb esitada lõpptoote moodustavate materjalide kohta ning selle valmistamisel ja töötlemisel kasutatud ainete ja segude kohta, kui nende sisaldus lõpptootes on üle 0,010 massiprotsendi (märgkaalu kohta), v.a juhul, kui kohaldatakse väiksemat üldist või konkreetset sisalduse piirnormi vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 10.

Ohutuskaardid tuleb täita vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa 10., 11. ja 12. jaotise juhistele (ohutuskaartide koostamise nõuded). Ebatäielike ohutuskaartide korral on vaja lisada täienduseks teave kemikaalide tarnijate deklaratsioonidelt.

Teavet ainete omaduste kohta võib saada ka muul viisil kui katsetega, näiteks alternatiivmeetoditega, nagu in vitro meetodid, kvantitatiivsete struktuuri-aktiivsuse mudelitega või kasutades määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa kohast ainete rühmitamist või ülekandvat lähenemisviisi.

Asjakohaseid andmeid soovitatakse tungivalt jagada kõigi tarneahela osalistega.

Mineraalvilla puhul esitab taotleja lisaks veel:

a)	sertifikaadi, millega on antud õigus kasutada Euroopa sertifitseerimiskomitee mineraalvillatoodete kaubamärki, et tõendada vastavust märkusele Q määruse (EÜ) nr 1272/2008 raames;

b)	katsearuanne vastavalt katsemeetodile EVS-EN ISO 14184-1 Tekstiilid. Formaldehüüdi määramine – 1. osa: vaba ja hüdrolüüsitud formaldehüüd.

Kriteerium 5.4. Ained, mis on loetletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 1

Lõpptoode ei tohi sisaldada ühtegi tahtlikult lisatud ainet, mis on määratletud väga ohtlikuna ja mis kuulub määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 sätestatud loetellu ning mille sisaldus lõpptootes on > 0,010 massiprotsenti (märgkaalu kohta).

Hindamine ja kontroll

Viidata tuleb taotluse esitamise päeva seisuga kõige värskemale väga ohtlike ainete loetelule. Taotleja peab esitama deklaratsiooni kriteeriumile 5.4 vastavuse kohta koos asjakohaste dokumentidega, nt materjalitarnijate allkirjadega kinnitused ainete ja segude kriteeriumidele vastavuse kohta ning ainete ja segude asjakohaste ohutuskaartide koopiad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisaga. Ohutuskaartidel märgitakse ainete ja segude sisalduse piirnormid vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31.

Kriteerium 5.5. E. coli ja Salmonella spp. piirnormid

Seda kriteeriumit kohaldatakse mullaparandusainete, kasvusubstraatide ja multši, välja arvatud mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Põhiliste patogeenide sisaldus lõpptootes ei tohi ületada tabelis 8 kehtestatud piirnorme.

Tabel 8

E. coli ja Salmonella spp. piirnormid

Patogeen	Piirnorm
E. coli	1 000 CFU/g toorkaalu kohta
Salmonella spp.	puudub 25 g toorkaalus
CFU= kolooniaid moodustavad ühikud

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt tabelis 9 esitatud katsemenetlusele.

Tabel 9

E. coli ja Salmonella spp. standardne katsemeetod

Näitaja	Katsemeetod
E. coli	CEN/TR 16193 Muda, töödeldud biojäätmed ja pinnas. Escherichia coli tuvastamise ja loendamise katsemeetod või samaväärne katsemeetod
Salmonella spp.	EVS-EN ISO 6579: Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia – Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil

Kriteerium 6. Püsivus

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši, välja arvatud täielikult lignotselluloosi koostisosadest koosneva multši ja mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Mullaparandusainete, muuks kui kutsealaseks kasutuseks ettenähtud multši ja igasuguseks kasutuseks ettenähtud kasvusubstraatide puhul peab olema täidetud üks tabelis 10 esitatud nõuetest.

Tabel 10

Mullaparandusainete, muuks kui kutsealaseks kasutuseks ettenähtud multši ja igasuguseks kasutuseks ettenähtud kasvusubstraatide püsivusnõuded

Püsivusnäitaja	Nõue
Maksimaalne respiromeetriline indeks	15 mmol O2/kg orgaaniline aine/h
Minimaalne Rottegrad, vajaduse korral	IV (isekuumenemise katse temperatuur tõuseb maksimaalselt 20 °C ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgemale)

Mullaparandusainete ja kutsealaseks kasutuseks ettenähtud multši puhul peab olema täidetud üks tabelis 11 esitatud nõuetest.

Tabel 11

Mullaparandusainete ja kutsealaseks kasutuseks ettenähtud multši püsivusnõuded

Püsivusnäitaja	Nõue
Maksimaalne respiromeetriline indeks	25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h
Minimaalne Rottegrad, vajaduse korral	III (isekuumenemise katse temperatuur tõuseb maksimaalselt 30 °C ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgemale)

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt tabelis 12 esitatud katsemenetlusele.

Tabel 12

Püsivuse standardne katsemeetod

Näitaja	Katsemeetod
Respiromeetriline indeks	EVS-EN 16087-1 Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – Aeroobse bioloogilise aktiivsuse määramine. Hapnikutarbe määr (OUR)
Rottegrad	EVS-EN 16087-2 Mullaparandusained ja kasvusubstraadid. Aeroobse bioloogilise aktiivsuse määramine. Komposti isekuumenemise katse

Kriteerium 7. Füüsikalised saasteained

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši, välja arvatud mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Klaasi, metalli ja plasti osakeste (suurusega > 2 mm) sisaldus ei tohi ületada lõpptootes 0,5 % kuivaine kohta.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt katsemenetlusele, mis on esitatud tehnilises spetsifikatsioonis (CEN/TS 16202 Muda, töödeldud biojäätmed ja pinnas – Lisandite ja kivide määramine), või vastavalt muule samaväärsele katsemenetlusele, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

Kriteerium 8. Orgaaniline aine ja kuivaine

Seda kriteeriumit kohaldatakse mullaparandusainete ja multši suhtes.

Orgaanilise aine massikadu kuumutamisel peab olema vähemalt 15 % kuivkaalust (% kuivkaalust).

Kuivainesisaldus lõpptootes peab olema vähemalt 25 % toorkaalust (% toorkaalust).

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt tabelis 13 esitatud katsemenetlusele.

Tabel 13

Kuivaine ja orgaanilise aine sisalduse standardsed katsemeetodid

Näitaja	Katsemeetod
Kuivaine (% toorkaalust)	EVS-EN 13040 Mullaparandajad ja kasvukeskkond. Proovi ettevalmistamine keemilisteks ja füüsikalisteks katseteks, kuivainesisalduse, niiskuse ja laboratoorselt tihendatud proovi mahukaalu määramine.
Orgaaniline aine massikaona kuumutamisel (% kuivainest)	EVS-EN 13039 Mullaparandajad ja kasvukeskkond. Orgaanilise aine sisalduse ja tuhasuse määramine.

Kriteerium 9. Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide ja mullaparandusainete, välja arvatud mineraalsete kasvusubstraatide suhtes.

Lõpptoodetes ei tohi olla rohkem kui kaks elujõulist umbrohuseemne- ja taimeleviseühikut liitri kohta.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt katsemenetlusele, mis on esitatud tehnilises spetsifikatsioonis (CEN/TS 16201 Muda, töödeldud biojäätmed ja pinnas – Elujõuliste umbrohuseemnete ja taimeleviste määramine), või vastavalt muule samaväärsele katsemenetlusele, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

Kriteerium 10. Taime reaktsioon

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide ja mullaparandusainete suhtes.

Lõpptooted ei tohi takistada taimede tärkamist ega edasist kasvu.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab esitama pädevale asutusele kehtivad tulemused seoses katsega, mis on tehtud vastavalt katsemenetlusele, mis on esitatud katsejuhendis EVS-EN 16086-1 (Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – Taime vastuse määramine – 1. osa: Hiina kapsa potis kasvatamise katse).

Kriteerium 11. Kasvusubstraatide omadused

Seda kriteeriumit kohaldatakse ainult kasvusubstraatide suhtes.

Kriteerium 11.1. Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus lõpptootes on alla 100 mS/m.

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt katsemenetlusele, mis on esitatud standardis EVS-EN 13038 (Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – Elektrijuhtivuse määramine).

Kriteerium 11.2. pH

Lõpptoote pH peab olema vahemikus 4–7.

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis on tehtud vastavalt katsemenetlusele, mis on esitatud standardis EVS-EN 13037 (Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – pH määramine).

Kriteerium 11.3. Naatriumisisaldus

Lõpptootest ekstraheeritud vee naatriumisisaldus ei tohi ületada 150 mg/l värske toote kohta.

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele aruande seoses katsega, mis viiakse läbi vastavalt standardis EVS-EN 13652 (Mullaparandusained ja kasvusubstraadid – vees lahustuvate toitainete ja elementide ekstraheerimine) sätestatud katsemenetlusele.

Kriteerium 11.4. Kloriidisisaldus

Lõpptootest ekstraheeritud vee kloriidisisaldus ei tohi ületada 500 mg/l värske toote kohta.

Hindamine ja kontroll

Kriteerium 12. Teabe esitamine

Seda kriteeriumit kohaldatakse kasvusubstraatide, mullaparandusainete ja multši suhtes.

Tootega tuleb kas pakendil või eraldi teabelehtedel kaasa anda järgmine kirjalik teave.

Kriteerium 12.1. Mullaparandusained

a)	Toote turustamise eest vastutava asutuse nimi ja aadress;

b)	toote liiki kirjeldav deskriptor, mis sisaldab sõna „MULLAPARANDUSAINE”;

c)	partiinumber;

d)	kogus (kaal);

e)	niiskusesisalduse vahemik;

f)	toote valmistamiseks kasutatud põhilähteained (mille sisaldus on üle 5 % kaalust);

g)	soovitatavad ladustamistingimused ning soovitatav kasutamise tähtaeg;

h)	ohutu käsitsemise ja kasutamise juhendid;

i)	eesmärgi kirjeldus, mille jaoks toode on ette nähtud, ning kõik kasutuspiirangud, sealhulgas märge toote sobivuse kohta konkreetsetele taimerühmadele (nt lubjalembesed või lubjakartlikud taimed);

j)	pH (viide kasutatud katsemeetodile);

k)	orgaanilise süsiniku sisaldus (%), lämmastiku kogusisaldus (%) ning anorgaanilise lämmastiku sisaldus (%) (viide kasutatud katsemeetodile);

l)	süsiniku-lämmastiku suhe;

m)	fosfori kogusisaldus (%) ja kaaliumi kogusisaldus (%) (viide kasutatud katsemeetodile);

n)	muuks kui kutsealaseks kasutuseks ettenähtud toodete puhul märge orgaanilise aine püsivuse kohta (püsiv või väga püsiv);

o)	märge soovitatavate kasutusviiside kohta;

p)	muuks kui kutsealaseks kasutuseks: soovitatav kasutusmäär väljendatuna toote kilogrammides pinnaühiku (m2) kohta aastas.

Kriteerium 12.2. Kasvusubstraadid

a)	Toote turustamise eest vastutava asutuse nimi ja aadress;

b)	toote liiki kirjeldav deskriptor, mis sisaldab sõna „KASVUSUBSTRAADID”;

c)	partiinumber;

d)	kogus (maht või plaatide arv, mineraalvilla puhul täpsustada plaatide mõõtmed);

e)	niiskusesisalduse vahemik;

f)	põhilised toote valmistamiseks kasutatud lähteained (mille sisaldus on üle 5 % kaalust);

g)	soovitatavad ladustamistingimused ning soovitatav kasutamise tähtaeg;

h)	ohutu käsitsemise ja kasutamise juhendid;

i)	eesmärgi kirjeldus, mille jaoks toode on ette nähtud, ning kõik kasutuspiirangud, sealhulgas märge toote sobivuse kohta konkreetsetele taimerühmadele (nt lubjalembesed või lubjakartlikud taimed);

j)	pH (EVS-EN 13037);

k)	elektrijuhtivus (1:5 ekstraheerimise korral);

l)	idanevuse inhibitsioon (EVS-EN 16086-1);

m)	kasvu inhibitsioon (EVS-EN 16086-1);

n)	märge orgaanilise aine püsivuse kohta (püsiv või väga püsiv);

o)	märge soovitatavate kasutusviiside kohta;

p)	mineraalsete kasvusubstraatide puhul märge selle kohta, et toode on ette nähtud kutsealaseks kasutamiseks aianduses.

Kriteerium 12.3. Multš

a)	Toote turustamise eest vastutava asutuse nimi ja aadress;

b)	toote liiki kirjeldav deskriptor, mis sisaldab sõna „MULTŠ”;

c)	partiinumber;

d)	kogus (maht);

e)	niiskusesisalduse vahemik;

f)	põhilised toote valmistamiseks kasutatud lähteained (mille sisaldus on üle 5 % kaalust);

g)	ohutu käsitsemise ja kasutamise juhendid;

h)	eesmärgi kirjeldus, mille jaoks toode on ette nähtud, ning kõik kasutuspiirangud, sealhulgas märge toote sobivuse kohta konkreetsetele taimerühmadele (nt lubjalembesed või lubjakartlikud taimed);

i)	pH (viide kasutatud katsemeetodile);

j)	märge orgaanilise aine püsivuse kohta (püsiv või väga püsiv), kui see on asjakohane, muudele kui kutselistele kasutajatele;

k)	märge soovitatavate kasutusviiside kohta;

l)	muuks kui kutsealaseks kasutuseks: soovitatav kasutusmäär väljendatuna millimeetrites.

Hindamine ja kontroll

Taotleja peab kinnitama toote vastavust sellele kriteeriumile ja esitama pädevale asutusele pakendi või teabelehtede või pakendile märgitud kasutajateabe teksti või kaasaantavate teabelehtede näidised.

Kriteerium 13. ELi ökomärgisel esitatav teave

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis peab sisaldama järgmist teavet:

—	soodustab materjalide ringlussevõttu;

—	soodustab taastuvaid ja ringlussevõetud materjale.

Mullaparandusainete ja multši puhul peab täiendav teave sisaldama:

—	vähendab mulla ja vee reostust raskmetallisisalduse piiramisega.

Tekstiväljaga vabatahtliku märgise kasutamise suunised on kättesaadavad veebisaidi jaotises „Guidelines for the use of the EU Ecolabel logo” (ELi ökomärgise logo kasutamise suunised):

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/documents/logo_guidelines.pdf

Hindamine ja kontroll

Taotleja esitab pädevale asutusele märgistatud tootepakendi näidise koos käesolevale kriteeriumile vastavuse deklaratsiooniga.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega EMPs kohaldatav tekst (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(5) Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, 3. mai 2000, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(7) Komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ (ELT L 343, 23.12.2011, lk 91).

(8) Komisjoni määrus (EL) nr 601/2012, 21. juuni 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(9) Energiamõjuga toodete ökodisaini metoodika (http://www.meerp.eu/).

(10) Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012, 21. juuni 2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(12) Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(13) Euroopa Komisjoni suunised energia tootmiseks mittekasutatavate mineraalsete toorainete kaevandamise kohta vastavalt Natura 2000 nõuetele (http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/neei_n2000_guidance.pdf)

(14) EVS-EN 16175 Muda, töödeldud biojäätmed ja pinnas – elavhõbeda kindlaksmääramine. 1. osa: külmauru aatomabsorptsioonspektromeetria (CV-AAS) ja 2. osa: külmauru aatomfluorestsentsspektromeetria (CV–AFS).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

1. liide

Proovide võtmise ja katse tegemise sagedus taotlusaasta kohta

Käitise tüüp

Kriteerium

Aastane sisend/toodang

Katse tegemise sagedus

1. tüüp: jäätmete või loomsete kõrvalsaaduste käitluskohad

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Sisend (t) ≤ 3 000

1 iga 1 000 tonni sisendmaterjali kohta ümardatuna lähima täisarvuni

3 000 < sisend (t) ≤ 20 000

4 (igal aastaajal üks proov)

Sisend (t) > 20 000

Katsete arv aastas = aastane sisendmaterjal (tonnides)/10 000 tonni + 1

Minimaalselt 4, maksimaalselt 12

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Sisend (t) ≤ 3 000

3 000 < sisend (t) ≤ 10 000

10 000 < sisend (t) ≤ 20 000

20 000 < sisend (t) ≤ 40 000

40 000 < sisend (t) ≤ 60 000

60 000 < sisend (t) ≤ 80 000

80 000 < sisend (t) ≤ 100 000

100 000 < sisend (t) ≤ 120 000

120 000 < sisend (t) ≤ 140 000

140 000 < sisend (t) ≤ 160 000

160 000 < sisend (t) ≤ 180 000

Sisend (t) > 180 000

2. tüüp: toote valmistamise käitised, milles kasutatakse 1. tüüpi käitisest pärit materjale

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Toodang (m3) ≤ 5 000

Esindavad kombineeritud proovid kahest eri partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579 (1)

Toodang (m3) > 5 000

Esindavad kombineeritud proovid neljast eri partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Toodang (m3) ≤ 5 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

Toodang (m3) > 5 000

Esindavad kombineeritud proovid kahest eri partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

3. tüüp: toote valmistamise käitised, milles EI kasutata jäätmetest või loomsetest kõrvalsaadustest pärit materjale

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Toodang (m3) ≤ 5 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

Toodang (m3) > 5 000

Esindavad kombineeritud proovid kahest eri partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Olenemata sisendist/toodangust

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

(1) Standard EVS-EN 12579 Mullaparandusained ja kasvusubstraadid. Proovide võtmine.

2. liide

Proovivõtmise ja katse tegemise sagedus järgneva aasta kohta

Käitise tüüp

Kriteeriumid

Aastane sisend/toodang

Katse tegemise sagedus

1. tüüp: jäätmete või loomsete kõrvalsaaduste käitluskohad

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Sisend (t) ≤ 1 000

Sisend (t) > 1 000

analüüside arv aastas = aastane sisendmaterjal (tonnides)/10 000 tonni + 1

Minimaalselt 2, maksimaalselt 12

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Sisend (t) ≤ 10 000

0,25 (üks kord nelja aasta jooksul)

10 000 < sisend (t) ≤ 25 000

0,5 (üks kord kahe aasta jooksul)

25 000 < sisend (t) ≤ 50 000

50 000 < sisend (t) ≤ 100 000

100 000 < sisend (t) ≤ 150 000

150 000 < sisend (t) ≤ 200 000

200 000 < sisend (t) ≤ 250 000

250 000 < sisend (t) ≤ 300 000

300 000 < sisend (t) ≤ 350 000

350 000 < sisend (t) ≤ 400 000

400 000 < sisend (t) ≤ 450 000

450 000 < sisend (t) ≤ 500 000

500 000 < sisend (t) ≤ 550 000

Sisend (t) > 550 000

2. tüüp: toote valmistamise käitised, milles kasutatakse 1. tüüpi käitisest pärit materjale

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Toodang (m3) ≤ 5 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

Toodang (m3) > 5 000

Esindavad kombineeritud proovid kahest eri partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Toodang (m3) ≤ 15 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579, üks kord nelja aasta jooksul

15 000 < Toodang (m3) ≤ 40 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579, iga kahe aasta jooksul

Toodang (m3) > 40 000

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579, igal aastal

3. tüüp: toote valmistamise käitised, milles EI kasutata jäätmetest või loomsetest kõrvalsaadustest pärit materjale

5.1.	Raskmetallide piirnormid
5.5.	E. coli ja Salmonella spp. piirnormid
6.	Püsivus
7.	Füüsikalised saasteained
8.	Orgaaniline aine ja kuivaine
9.	Elujõulised umbrohuseemned ja taimelevised
10.	Taime reaktsioon
11.	Kasvusubstraatide omadused

Olenemata sisendist/toodangust

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579

5.2.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Olenemata sisendist/toodangust

Esindavad kombineeritud proovid ühest partiist vastavalt standardile EVS-EN 12579, üks kord nelja aasta jooksul

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/101

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2100,

18. november 2015,

millega kinnitatakse Lätis kasutatavad searümpade liigitusmeetodid ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/307/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 7986 all)

(Ainult lätikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B.IV alapunktis 1 on sätestatud, et searümpade klassifitseerimiseks hinnatakse tailihasisaldust vastavalt komisjoni kinnitatud liigitusmeetoditele; kinnitada võib üksnes statistiliselt tõestatud hindamismeetodeid, mis põhinevad searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel. Liigitusmeetodite kinnitamisel tuleks lähtuda hinnangu vastavusest lubatud maksimaalsele statistilisele veale. Kõnealune statistiline viga on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1249/2008 (2) artikli 23 lõikes 3.

(2)	Komisjoni otsusega 2005/307/EÜ (3) lubati Lätis kasutada searümpade liigitamiseks kolme meetodit.

(3)

Läti on taotlenud komisjonilt luba asendada searümpade liigitusmeetodites „Intrascope (Optical Probe)”, „Käsitsimeetod (ZP)” ja „Pork Grader (PG 200)” kasutatavad valemid ning kinnitada uus searümpade liigitusmeetod „OptiGrade-MCP” oma territooriumil. Läti on esitanud proovidissekteerimise üksikasjaliku kirjelduse, märkides põhimõtted, millel see meetod põhineb, selle proovidissekteerimise tulemused ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatava võrrandi määruse (EÜ) nr 1249/2008 artikli 23 lõikega 4 ettenähtud protokollis.

(4)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel selgus, et asjaomaste uute valemite ja liigitusmeetodite kinnitamise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks lubada Lätis kõnealuseid valemeid ja liigitusmeetodeid kasutada.

(5)	Läti taotles komisjonilt ka luba näha ette määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punktis B.III määratletud standardesitusviisist erinev searümpade esitusviis.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 20 punkti t alapunkti i kohaselt võib liikmesriikidel lubada näha ette kõnealuse määruse IV lisa punktis B.III määratletud standardesitusviisist erinev esitusviis sel juhul, kui liikmesriikide territooriumil kehtiv tavaline kaubandustava erineb kõnealusest standardesitusviisist. Läti täpsustas oma taotluses, et tema territooriumil võib kaubandustava kohaselt nõuda searümpadelt pea, saba, esijalgade ja tagajalade eemaldamist. Seepärast peaks Lätile lubama kõnealust esitusviisi, mis erineb standardesitusviisist.

(7)	Selleks et searümpade noteeringu alused oleksid võrreldavad, tuleks kõnealust erinevat esitusviisi arvesse võtta ning sellistel juhtudel korrigeerida registreeritud kaalu standardesitusviisi puhul esineva kaalu suhtes.

(8)	Seadmete või liigitusmeetodite muutmine tohiks olla lubatud üksnes juhul, kui see on sõnaselgelt lubatud komisjoni rakendusotsusega.

(9)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks vastu võtta uus otsus. Seetõttu tuleb otsus 2005/307/EÜ tunnistada kehtetuks.

(10)	Pidades silmas tehnilisi tingimusi uute meetodite ja uute valemite rakendamisel, tuleks käesoleva otsuse alusel lubatud searümpade liigitusmeetodeid kohaldada alates 1. jaanuarist 2016.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lätis lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B.IV alapunktile 1 kasutada järgmisi meetodeid:

a)	seade „Intrascope (Optical Probe)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa I osas;

b)	„Käsitsimeetod (ZP)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa II osas;

c)	seade „Pork Grader (PG200)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa III osas;

d)	seade „OptiGrade-MCP” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa IV osas.

Esimese lõigu punktis b osutatud käsitsimeetodit ZP lubatakse üksnes tapamajades,

a)	milles kasutatakse elektroonilist andmete sisestusmeetodit, mille puhul tapavõimsuse piirmäär on kuni 500 siga nädalas;

b)	milles tapavõimsuse piirmäär on kuni 200 siga nädalas.

Artikkel 2

Olenemata määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punktis B.III sätestatud standardesitusviisist võib Lätis olla searümpadelt enne kaalumist ja liigitamist eemaldatud pea, saba, esijalad ja/või tagajalad.

Selleks et kehtestada searümpade noteeringud võrreldaval alusel, kohaldatakse kindlaksmääratud koefitsiente kõikidel juhtudel, kui puudub mõni järgmistest rümbaosadest:

—	puuduva pea puhul: 8,345,

—	puuduva saba puhul: 0,072,

—	puuduvate esijalgade puhul: 0,764,

—	puuduvate tagajalgade puhul: 1,558.

Rümba kaal standardesitusviisi puhul arvutatakse järgmise valemi järgi:

rümba kaal standardesitusviisi puhul = 100 × rümba kaal (ilma puuduva osa/puuduvate osadeta)/(100 – koefitsient/koefitsiendid puuduva osa/puuduvate osade puhul).

Artikkel 3

Lubatud seadmete või liigitusmeetodite muutmine on lubatud üksnes juhul, kui muudatus on sõnaselgelt lubatud komisjoni rakendusotsusega.

Artikkel 4

Otsus 2005/307/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 18. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2008, 10. detsember 2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(3) Komisjoni otsus 2005/307/EÜ, 12. aprill 2005, millega antakse luba searümpade liigitusmeetodile Lätis (ELT L 98, 16.4.2005, lk 42).

LISA

SEARÜMPADE LIIGITUSMEETODID LÄTIS

I osa

INTRASCOPE (OPTICAL PROBE)

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet „Intrascope (Optical Probe)”.

Seade on varustatud kuusnurkse sondiga, mille maksimaalne laius on 12 mm (ja 19 mm sondi tipus oleva tera juures) ja millel on näidik, valgusallikas ja liikuv millimeeterskaalaga silinder; anduri mõõteulatus on 8–50 millimeetrit.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

ŷ = 66,6708 – 0,3493 × F, kus:

ŷ= tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,

F= seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm juures rümba keskjoonest viimase roide tagant.

Valem kehtib 60–110 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

II osa

KÄSITSIMEETOD (ZP)

Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse „Käsitsimeetodit (ZP)”.

Meetodi puhul kasutatakse väikest joonlauda ja hindamise aluseks on prognoosivalem. Meetod põhineb seljapeki ja lihase paksuse käsitsi mõõtmisel poolitatud rümba keskjoonel.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

ŷ = 60,5214 – 0,2579 × G + 0,0525 × M

kus:

ŷ= tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,

G= lihase paksus poolitatud rümba keskjoonel millimeetrites mõõdetuna lühimat ühendusjoont pidi keskse tuharalihase (musculus gluteus medius) eesmise (koljupoolse) otsa ja selgrookanali (canalis vertebalis) seina vahel,

M= seljapeki (sh kamar) paksus millimeetrites poolitatud rümba keskjoonel, mõõdetuna tuharalihase (musculus gluteus medius) kitsaimast kohast.

Valem kehtib 60–110 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

III osa

PORK GRADER (PG 200)

Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet „Pork Grader (PG200)”.

Seade on varustatud püstolikujulisse kesta paigaldatud sondi, teabelehe printeri, mõõteploki ja 8–9 mm laiusega tera ja valgusdioodi ning külgneva valgusvastuvõtjaga (fotodetektor).

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

ŷ = 64,4502 – 0,4364 × F + 0,0381 × M, kus:

ŷ= tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,

F= seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm juures rümba keskjoonest viimase roide tagant,

M= lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm juures rümba keskjoonest viimase roide tagant.

Valem kehtib 60–110 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

IV osa

OPTIGRADE-MCP

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet „OptiGrade-MCP”.

Seade on varustatud optilise sondiga, mille diameeter on 6 millimeetrit ning milles on üks infrapuna-fotodiood ja fototransistor. Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks arvuti abil.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

ŷ = 66,7787 – 0,4464 × F + 0,0018 × M

kus:

ŷ= tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,

F= seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm juures rümba keskjoonest viimase ja eelviimase roide vahelt,

M= lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm juures rümba keskjoonest viimase ja eelviimase roide vahelt.

Valem kehtib 60–110 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/106

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2101,

5. november 2015,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/33)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige artikli 12.1 teist lõiget koosmõjus artikli 3.1 esimese taande ja artikliga 18.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

4. märtsil 2015 võttis EKP nõukogu vastu Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2015/774 (EKP/2015/10), (1) mis kehtestas avaliku sektori varade järelturult ostmise kava (edaspidi „PSPP”). Otsuse (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) artikli 5 lõige 1 sätestab, et PSPP kohaselt ostetavate tingimustele vastavate turukõlblike võlaväärtpaberite suhtes kohaldatakse esialgset emissiooni osa piirangut 25 % rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) kohta. Esialgse piirangu peab EKP nõukogu läbi vaatama kuus kuud pärast PSPP rakendamist.

(2)

3. septembril 2015 otsustas EKP nõukogu tõsta üldjuhul PSPP emissiooni osa piirangu ISINi kohta 25 %-lt 33 %-le, kusjuures üksikjuhtude kaupa kontrollitakse, et osalusega 33 % ISINi kohta ei kaasneks eurosüsteemi keskpankade blokeeriva vähemusosaluse tekkimine korrektse võla ümberstruktureerimise kestel.

(3)	Kavandatud PSPP emissiooni osa piirangu suurendamise eesmärgiks on PSPP täieliku ja sujuva rakendamise soodustamine, mis samas võimaldaks tingimustele vastavate turukõlblike võlaväärtpaberite turgude sujuvat toimimist ja väldiks korrektse võla ümberstruktureerimise takistamist.

(4)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatus

Otsus (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Võttes arvesse artiklit 3, kohaldatakse emissiooni osa piirangut rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) kohta PSPP artiklis 3 sätestatud kriteeriume täitvate turukõlblike võlaväärtpaberite ostude osas pärast kõikide eurosüsteemi keskpankade portfellide konsolideerimist.

Alates 10. novembrist 2015 on emissiooni osa piirang 33 % ISINi kohta. Erandina määratakse emisiooni osa piirang 25 %-le ISINi kohta nende tingimustele vastavate turukõlblike võlaväärtpaberite osas, mis sisaldavad ühise tegutsemise klauslit (collective action clause, CAC), mis erineb euroala näidis-CACst, mis on välja töötatud majandus- ja rahanduskomitee poolt ja rakendatud liikmesriikide poolt kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 12 lõikega 3; seda võib suurendada 33 %-le, kontrollides üksikjuhtude kaupa, et osalusega 33 % ISINi kohta ei kaasneks eurosüsteemi keskpankade blokeeriva vähemusosaluse tekkimine korrektse võla ümberstruktureerimise kestel.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 10. novembril 2015.

Frankfurt Maini ääres, 5. november 2015

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/108

Nõukogu 16. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/848/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2011/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 335, 17. detsember 2011 )

Leheküljel 83 allkirjas

asendatakse

„Nõukogu nimel

eesistuja

T. NALEWAJK”

järgmisega:

„Nõukogu nimel

eesistuja

M. SAWICKI”.

20.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 303/108

Nõukogu 17. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 683/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 seoses teatavate kalavarude püügivõimalustega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 187, 16. juuli 2011 )

Sisukorras ja leheküljel 1 pealkirjas

asendatakse

„Nõukogu määrus (EL) nr 683/2011, 17. juuni 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 …”

järgmisega:

„Nõukogu määrus (EL) nr 683/2011, 20. juuni 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 …”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 303

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 20. november 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/2092, 17. november 2015, millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük Norra vetes lõuna pool 62° põhjalaiust	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2093, 18. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2094, 19. november 2015, 2015. eelarveaastast üle kantud assigneeringute tagasimaksmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikega 5	7
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2095, 19. november 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	11
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/2096, 16. november 2015, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (BTWC) kaheksandaks läbivaatamiskonverentsiks	13
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2097, 26. oktoober 2015, millega moodustatakse Ühtse Süsinikuseiresüsteemi Euroopa Teadustaristu Konsortsium (ICOS ERIC) ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2098, 13. november 2015, mille kohaselt Euroopa Liidu poolne rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 7716 all)	35
	*	Komisjoni otsus (EL) 2015/2099, 18. november 2015, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri C(2015) 7891 all) ( 1 )	75
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2100, 18. november 2015, millega kinnitatakse Lätis kasutatavad searümpade liigitusmeetodid ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/307/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2015) 7986 all)	101
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2101, 5. november 2015, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/33)	106

	Parandused
*	Nõukogu 16. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/848/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2011/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus ( ELT L 335, 17.12.2011 )	108
*	Nõukogu 17. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 683/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 seoses teatavate kalavarude püügivõimalustega) parandus ( ELT L 187, 16.7.2011 )	108