14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004 on liidu õigusesse üle võetud kohustused, mis on sätestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis, millega liitumine on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/507/EÜ, (2) ja piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni (edaspidi „CLTRAP”) juurde kuuluvas püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas 1998. aasta Aarhusi protokollis (edaspidi „protokoll”), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/259/EÜ (3).

(2)

Otsuses 2009/2, (4) mille CLTRAPi täitevorgan võttis vastu 14.–18. detsembril 2009 toimunud 27. istungil, määrati lühiahelalised klooritud parafiinid (edaspidi „SCCPd”) püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks. Sellistena lisati nad kõrvaldamist käsitlevasse protokolli, lubades kaht järgmist erandit: kasutamine leegiaeglustajana kummis, mida kasutatakse kaevandustööstuse konveierilintides või tammide tihendusmaterjalides. Otsusega 2009/2 kohustatakse protokolli osalisi kaotama need kaks kasutusviisi, kui sobivad alternatiivid on leitud. Otsus 2009/2 võeti liidu õigusesse üle komisjoni määrusega (EL) nr 519/2012, (5) milles loetleti määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisas olevad SCCPd.

(3)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa SCCPsid käsitlevas kirjes on sätestatud erand kaevandustööstuse konveierilintides või tammide tihendusmaterjalides kasutatavate SCCPde tootmise, turuleviimise ja kasutamise kohta. Otsuse 2009/2 täitmiseks peab komisjon kõnealuse kirje kohaselt vaatama erandid läbi niipea, kui uus teave kasutamise ja ohutumate alternatiivainete või -tehnoloogiate üksikasjade kohta muutub kättesaadavaks, eesmärgiga kaotada järk-järgult SCCPde järelejäänud kasutusviisid. Selline läbivaatamine nähakse ühelt poolt ette otsusega 2009/2 ja teiselt poolt on see kooskõlas määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 14 lõikega 3.

(4)

Kooskõlas otsusega 2009/2 ja määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa SCCPsid käsitleva kirjega tuleks erandite läbivaatamisel keskenduda kahe järelejäänud kasutusviisi sobivatele alternatiividele. Kui sellised alternatiivid on leitud, tuleks erandid kirjest välja jätta.

(5)

2010. aastal esitasid Madalmaad SCCPsid käsitleva toimiku, milles hinnati lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamise võimalikku piiramist (edaspidi „toimik”) (6). Toimikus määratakse kindlaks mitu alternatiivi, mida võiks SCCPde asemel kaevandustööstuse konveierilintides või tammide tihendusmaterjalides kasutada. Toimikus võetakse arvesse selle koostamise ajal Madalmaades toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi.

(6)

Mitme kindlaksmääratud alternatiivi hulgas kõige tuntumad on keskmise ja pika ahelaga klooritud parafiinid (MCCPd ja LCCPd), kusjuures MCCPd tunduvad suurema osa kasutajate puhul olevat eelistatud alternatiiv. Nii MCCPdel kui ka LCCPdel on omadused, mis sarnanevad SCCPde omadega. Muud olemasolevad alternatiivid oleksid sellised ained nagu fosfaatorgaanilised leegiaeglustajad ja fosfaatplastifikaatorid, anorgaanilised leegiaeglustajad jmt.

(7)

Kõnealuse avaliku konsultatsiooni käigus väljendasid mõned Euroopa äriühingud arvamust, et alternatiividele üleminek ei pruugi ilmtingimata toimuda tõrgeteta ja et toodete koostise muutmine võib võtta kaua aega. Näited kinnitavad siiski, et on Euroopa äriühinguid, kus alternatiivide kasutamist on alustatud ilma eriliste probleemideta. Pidades eelkõige silmas kaht kasutusviisi, mille suhtes nähakse määrusega (EÜ) nr 850/2004 ette erandid, on üks Euroopa peamine konveierilintide tootja märkinud, et üleminek MCCPdele toimus tõrgeteta ja põhjustas ainult väikseid kulusid. Konsultatsiooni ettevalmistamise ajal tegelesid kaks teist äriühingut alternatiivide väljatöötamisega.

(8)

2013. aastal konsulteeris komisjon kaevandustööstuse asjaomaste sidusrühmadega. Konsultatsioonist nähtus, et tööstusharus ei kasutata kaevandamisel enam SCCPsid sisaldavaid konveierilinte.

(9)

Tundub, et liidus ei toodeta, lasta turule ega kasutata ka SCCPsid sisaldavaid tammide tihendusmaterjale. Tõepoolest osutasid asjaomased sidusrühmad juba 2008. aastal Euroopa Kemikaaliametile, (7) et Euroopas ilmselt ei kasutata enam tihendusmaterjalides (sh tammide tihendusmaterjalides) SCCPsid või on hakatud nende kasutamist järk-järgult lõpetama.

(10)

2012. aasta juunis teatas ainuke teadaolev juriidiline isik, kelle tegevusena oli registreeritud SCCPde tootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) kohaselt, et ta on lõpetanud aine tootmise ega kavatse seda uuesti alustada.

(11)

SCCPde kasutamisele kaevandustööstuse konveierilintides ja tammide tihendusmaterjalides on sobivaid alternatiive. Järelikult on komisjon otsuse 2009/2 ja määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa SCCPsid käsitleva kirje läbivaatamisklausli kohaselt kohustatud need kaks kasutusviisi kaotama. Kuigi tööstusharu tundub olevat need kaks kasutusviisi vabatahtlikult järk-järgult kaotanud, tuleks kirjes olevad erandid välja jätta, et toimida rahvusvahelise kokkuleppe vaimus ja lõpetada püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamine.

(12)

Samuti tuleb seoses SCCPdega selgitada, et määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 3 lõikes 1 osutatud keeld ei kehti kaevandustööstuse konveierilintidele ja tammide tihendusmaterjalidele, mis on enne käesoleva määruse jõustumist või jõustumise kuupäeval juba kasutusel.

(13)

Lisaks on vaja selgitada, et turule lasta ja kasutada on lubatud tooteid, milles SCCP kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi, sest see on SCCP kogus, mis võib esineda lisandina tootes, mille valmistamiseks on kasutatud MCCPd.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (9) alusel loodud komitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/4

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1918/2006 (2) avati aastane tariifikvoot seoses CN-koodide 1509 10 10 ja 1509 10 90 alla kuuluva, täielikult Tuneesiast saadud ja sealt otse liitu transporditud neitsioliiviõli impordiga. Kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2 on kehtestatud oliiviõli igakuised kogused, mille kohta võib välja anda impordilitsentsid kõnealuse artikli lõikega 1 ette nähtud kvoodi kogumahu piires. Pidades silmas vajadust võtta meetmeid, et leevendada Tuneesia majanduslikku olukorda, on liidu ja Tuneesia vahel oliiviõliga kauplemise hõlbustamiseks asjakohane vähendada halduskoormust määrusega (EÜ) nr 1918/2006 avatud tariifikvootide haldamisel. Seepärast on vaja tühistada kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2 kehtestatud kuumäärad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikega 4 kehtestatud tagatise summat tuleks suurendada, et tagada importimise kohustuse täitmine impordilitsentsi kehtivusaja jooksul.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1918/2006 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/6

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1089 (2) on asjakohaste otsemaksete jaoks kehtestatud iga-aastased riiklikud ülemmäärad 2015. aastal.

(2)

Ühendkuningriigis on õigusaktid, millega rakendatakse ELi otsetoetuste eeskirju Walesis, tühistatud liikmesriigi kohtu korraldusega. Sellest tulenevalt võttis Ühendkuningriik vastu uued otsused otsetoetuste rakendamise kohta Walesis ning teavitas neist komisjoni. Kuna Ühendkuningriik peab tagama, et kõnealustes uutes otsustes järgitakse kohaldatavat õigusraamistikku ja liidu õiguse üldpõhimõtteid, on asjakohane võtta neid uusi otsuseid arvesse. Täpsemalt, kuna kõnealused uued otsused mõjutavad Ühendkuningriigi jaoks 2015. aastaks riiklike ülemmäärade arvutamist seoses põhitoetuskava ja noorte põllumajandustootjate toetusega, on asjakohane kõnealuseid ülemmäärasid vastavalt muuta. Eespool nimetatud otsuste põhjal on asjakohane kehtestada Ühendkuningriigi jaoks 2015. aastaks ka ümberjaotava toetuse ülemmäär.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1089 vastavalt muuta.

(4)

Seoses 2015. aastaga hakati määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud otsetoetuskavasid rakendama 1. jaanuaril 2015. Et kõnealuse määruse kohaldatavus taotlusaasta 2015 puhul oleks kooskõlas vastavate eelarve ülemmäärade kohaldatavusega, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama alates samast kuupäevast.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/8

(1)

Toimeaine 2,4-D heakskiit, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas, aegub 31. detsembril 2015.

(2)

Komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (3) artikli 4 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus pikendada 2,4-D kuulumist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (4) I lisasse.

(3)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt määruse (EL) nr 1141/2010 artiklile 9. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(4)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande ning esitas selle 4. märtsil 2013 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile.

(5)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas saadud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(6)

7. augustil 2014 ja 11. märtsil 2015 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused (5) selle kohta, kas 2,4-D võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise nõuetele. Komisjon esitas esialgse läbivaatamisaruande 2,4-D kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 28. mail 2015.

(7)

Vähemalt ühe nimetatud toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et artiklis 4 sätestatud heakskiitmisnõuded on täidetud. Seega loetakse need heakskiitmise nõuded täidetuks.

(8)

Seepärast on asjakohane pikendada 2,4-D-d käsitlevat heakskiitu.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(10)

2,4-D heakskiidu uuendamise riskihindamine põhineb iseloomulike kasutuste piiratud hulgal, mis siiski ei piira kasutusalasid, mida 2,4-D-d sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane herbitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 3 kohaselt koostoimes sama määruse artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(12)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates päevast, mis järgneb toimeaine 2,4-D heakskiidu aegumiskuupäevale, millele on viidatud 1. põhjenduses.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/12

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/14

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (1) („leping”) artiklis 431 on sätestatud lepingu teatavate osade ajutine kohaldamine.

(2)

Lepingu ajutiselt kohaldatavad osad on täpsustatud nõukogu otsuse 2014/494/EL (2) artiklis 3, milles on muu hulgas loetletud sätted lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee”) moodustamise ja toimimise kohta ning sätted kaubanduse ja jätkusuutliku arengu ja vaidluste lahendamise kohta.

(3)

Lepingu artikli 240 lõike 3 kohaselt võtab kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee vastu oma töökorra.

(4)

Lepingu artikli 243 lõike 3 kohaselt kehtestab kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee oma esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda kaubanduse ja jätkusuutliku arengu ekspertkomisjoni tegevuses.

(5)

Lepingu artikli 268 lõike 1 kohaselt kehtestab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hiljemalt kuus kuud pärast lepingu ajutise kohaldamise algust nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid.

(6)

Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks liidu seisukohad, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee töökorda ja nimetatud allkomitee poolt kehtestatavat nimekirja kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonna ekspertidest, ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poolt kehtestatavat vahekohtunike nimekirja,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/22

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud neli asendusliikme seoses Bianca Maria D'ANGELO, Paola GIORGI, Carmen MURATORE ja Nicola VENDOLA ametiaja lõppemisega,

—

Sig.ra Manuela BORA, Consigliere regionale e Assessore della Regione Marche,

—

Sig.ra Ilaria CAVO, Consigliere regionale e Assessore della Regione Liguria,

—

Sig. Vincenzo DE LUCA, Presidente della Regione Campania,

—

Sig. Michele EMILIANO, Presidente della Regione Puglia.

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/23

(1)

Liit toetab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt ajakohaseks klassifitseeritud rahvusvaheliste töökonventsioonide ratifitseerimist, et toetada liidu jõupingutusi edendada inimõigusi ja inimväärset tööd kõigi jaoks ning kaotada inimkaubandus nii liidus kui ka väljaspool liitu. Nimetatud toetuse juures on määrava tähtsusega aluspõhimõtete ja põhiõiguste kaitse tööl.

(2)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsioon, mida 2014. aasta protokoll täiendab, on ILO põhikonventsioon ning see mõjutab tööõiguse põhireegleid puudutavaid eeskirju.

(3)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli („protokoll”) osad eeskirjad kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 153 lõike 2 kohaselt liidu pädevusse. Eelkõige mõned protokollis ettenähtud eeskirjadest on sotsiaalpoliitika valdkonnas liidu aquis ga juba hõlmatud. Selles osas puudutavad eelkõige protokolli artikli 1 lõige 1 ning artikli 2 punktid a ja d küsimusi, mis jäävad nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/104/EÜ, (2) samuti töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide, sealhulgas nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ, (4) nõukogu direktiivi 94/33/EÜ (5) ja nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ (6) reguleerimisalasse.

(4)

ILO põhikirja artikli 19 lõiget 4, mis käsitleb konventsioonide vastuvõtmist ja ratifitseerimist, kohaldatakse samuti protokollide suhtes, mis on ratifitseerimisele kuuluvad konventsioonidega seotud siduvad rahvusvahelised lepingud.

(5)

Liit ei saa protokolli ratifitseerida, kuna selle osalised saavad olla üksnes riigid.

(6)

Seetõttu tuleks liidu huvides ühiselt tegutsevatele liikmesriikidele anda luba ratifitseerida protokolli need osad, mis kuuluvad liidu pädevusse ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt.

(7)

Protokolli liidu pädevusse kuuluvate osade suhtes, mis ei ole seotud sotsiaalpoliitikaga, kohaldatakse otsust, mis võetakse vastu paralleelselt käesoleva otsusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/25

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed standardid on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Korea Vabariigi (edaspidi „Lõuna-Korea”) õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

1. oktoobril 2013 sai komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilist nõu õigus- ja järelevalvekorra kohta, mida kohaldatakse Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes. Tehnilises nõuandes toodi esile mitmed erinevused Lõuna-Koreas jurisdiktsiooni tasandil kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Käesolev otsus ei põhine siiski üksnes Lõuna-Koreas kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega, peavad vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

Lõuna-Koreas kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad 2013. aasta finantsinvesteerimisteenuste ja kapitaliturgude seadust (Financial Investment Services and Capital Markets Act (edaspidi „FSCMA”)) ja selle mitmeid rakendusakte.

(7)

Kesksetele vastaspooltele annab tegevuslubasid finantsteenuste komisjon (Financial Services Commission (edaspidi „FSC”)). Kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa andmiseks peab FSC muu hulgas veenduma, et kesksel vastaspoolel on omakapitali mahus, mis vastab kehtestatud regulatiivsele miinimumkapitalile, kindel ja usaldusväärne äriplaan, personal, andmetöötlusseadmed ja muud füüsilised vahendid, mis on piisavad, et kaitsta investoreid ja teostada kliirimistegevust; kesksel vastaspoolel ei tohi olla töötajaid, kes ei vasta FSCMA nõuetele; kesksel vastaspoolel on huvide konfliktide ärahoidmise süsteem ja tema aktsionäridel on piisav finantssuutlikkus ja hea finantsseisund ning nad on sotsiaalselt usaldusväärsed. FSC võib tegevusloa andmisel seada tingimusi, kui seda on vaja keskse vastaspoole juhtimise usaldusväärsuse tagamiseks ja kindla turukorralduse säilitamiseks. Tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle teostab pidevat järelevalvet FSC ja järelevaatamist Korea Pank Korea Panga seaduse alusel.

(8)

FSC on märkinud, et kavatseb Lõuna-Korea finantsturgude infrastruktuuri hinnata ja võrrelda neid rahvusvaheliste järelevalvestandarditega, mis on ette nähtud finantsturgude infrastruktuuri põhimõtetega, mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon. FSC andis 2015. aasta märtsis välja finantsturgude infrastruktuuri ärisuunised, millega nähakse ette konkreetsed nõuded, mida finantsturgude infrastruktuur peab FSCMA ja selle rakendusaktide kohaselt tegutsedes järgima. Riigisiseseid asjaolusid arvesse võttes on finantsturgude infrastruktuuri 24 põhimõtet suunistes ümber korraldatud 14 põhimõtteks ja nähtud ette üksikasjalikud nõuded nende rakendamiseks. 2012. aasta detsembris muutis Korea Pank makse- ja arveldussüsteemide toimimise ja haldamise õigusakti (Regulation on the Operation and Management of Payment and Settlement Systems), et võtta vastu finantsturgude infrastruktuuri põhimõtted ja selle järelevaatamisstandardid.

(9)

Samuti on FSCMA ja selle rakendusaktidega ette nähtud, et kesksed vastaspooled võtavad vastu sise-eeskirjad ja protseduurid, mida on vaja tema kliirimis- ja arveldussüsteemide nõuetekohaseks reguleerimiseks. Seega rakendatakse kliiringukodade sise-eeskirjades ja protseduurides FSCMA ja selle rakendusaktide ning makse- ja arveldussüsteemide toimimise ja haldamise õigusakti nõuded. FSCMA kohaselt peab kesksete vastaspoolte põhikirja ning sise-eeskirjade ja protseduuride muudatused heaks kiitma FSC.

(10)

Seega on Lõuna-Korea õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. FSCMA ja selle rakendusaktidega on kindlaks määratud ranged nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Lõuna-Koreas. Kõnealused esmased normid moodustavad Lõuna-Korea õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Selleks et tõendada esmaste normide järgimist, peavad kesksed vastaspooled esitama FSC-le heakskiitmiseks oma sise-eeskirjad ja protseduurid vastavalt finantsturgude infrastruktuuri ärisuunistele. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid moodustavad Lõuna-Korea õiguslikult siduvate nõuete teise taseme.

(11)

Lõuna-Koreas kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes kesksetes vastaspooltes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(12)

Finantsturg, kus Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksed vastaspooled teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Lõuna-Koreas kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(13)

Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, maandavad Lõuna-Koreas olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(14)

Seepärast leiab komisjon, et Lõuna-Korea õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(15)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Lõuna-Korea õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(16)

FSC vastutab järelevalve-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning finantsasutuste kontrolli ja uurimise eest. Kesksete vastaspoolte üle esmast järelevalvet teostava asutusena on FSC-l laialdased volitused neid kontrollida ja neile karistusi määrata, sealhulgas õigus tühistada keskse vastaspoole tegevusluba, peatada ja kanda üle keskse vastaspoole tegevus ning kehtestada keskse vastaspoole suhtes sanktsioone. Igapäevast järelevalvet teostab finantsjärelevalvetalitus (Financial Supervisory Service), kes tegutseb FSC järelevaatamise all. Kesksete vastaspoolte üle teostatakse kaks korda aastas neljanädalalist kontrolli ja järelevalveasutuse taotluse korral ka mitteperioodilist kontrolli. Finantsjärelevalvetalitus jälgib seire- ja riskipõhiste uurimismentluste ning usaldatavusnõuete testide raames pidevalt, kas kesksed vastaspooled järgivad riskijuhtimisnõudeid. Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle Korea Panga poolt teostatava järelevaatamise peamine eesmärk on tagada nende usaldusväärsus ja tõhusus. Järelevaatamise käigus hindab Korea Pank keskseid vastaspooli käsitlevat teavet, hindab kaks korda aastas finantsturgude infrastruktuuri põhimõtete järgimist ja vajaduse korral nõuab parandusmeetmete võtmist. Korea Pangal on õigus nõuda parandusmeetmete võtmist, kusjuures suuremate probleemide korral on vaja rahapoliitika komitee heakskiitu.

(17)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(18)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Lõuna-Korea õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(19)

Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente Lõuna-Koreas, peavad taotlema FSC heakskiitu.

(20)

Heakskiidu andmiseks peab jurisdiktsioonis, kus keskne vastaspool on asutatud, olema piisavalt kindel õiguskord, mis on samaväärne Lõuna-Koreas kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga. Enne kolmanda riigi keskse vastaspoole taotluse heakskiitmist peavad Lõuna-Korea ja kolmanda riigi päevad asutused sõlmima koostöölepingu.

(21)

Seepärast tuleks kolmanda riigi selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes soovivad kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente Lõuna-Koreas, kohaldatava Lõuna-Korea õiguskorra tunnustamise menetlust käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(22)

Seega tuleks Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima Lõuna-Korea kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(23)

Lõuna-Koreas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(24)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/29

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed standardid on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Käesolev otsus põhineb Lõuna-Aafrikas kohaldava õigus- ja järelevalvekorra hindamisel, kusjuures hinnatud on ka selle asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega, peavad vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad 2012. aasta finantsturgude seadust (Financial Markets Act) nr 19. Väärtpaberiteenuste registril (Registrar of Securities Services) on laialdased volitused Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodade üle järelevale teostamiseks, nende jälgimiseks ja nendega seoses uurimise korraldamiseks.

(7)

Finantsturgude seaduses on sätestatud kohustused ja nõuded, mida kliiringukojad peavad järgima. Finantsturgude seaduse kohaselt annab väärtpaberiteenuste register kliiringukojale tegevusloa tingimusel, et taotleja järgib kõnealuseid nõudeid ja aitab kaasa kõnealuses seaduses sätestatud eesmärkide saavutamisele, sealhulgas süsteemse riski maandamisele ja selle tagamisele, et Lõuna-Aafrika finantsturud on õiglased, tõhusad ja läbipaistvad. Selleks et tagada kõnealuste nõuete täitmine, võib väärtpaberiteenuste register kehtestada tingimused, mida ta peab tegevusloa andmisel asjakohaseks. Tegevusloa saanud kliiringukojad peavad tegutsema õiglaselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse kliirivate liikmete ja nende klientide õigusi. Finantsturgude seaduse kohaselt peavad tegevusloa saanud kliiringukojad järgima rahvusvahelisi järelevalvestandardeid, sealhulgas finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(8)

Finantsturgude seadusega on rahandusministrile antud õigus kehtestada õigusnorme kõnealuse seadusega nõutud või lubatud küsimustes või mis tahes muudes küsimustes, mida on vaja finantsturgude seaduse paremaks haldamiseks ja rakendamiseks. Finantsturgude seaduse kohaselt on väärtpaberiteenuste registril õigus anda välja juhiseid finantsturgude seaduse kohaldamise ja tõlgendamise kohta ning võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab oma ülesannete ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks või finantsturgude seaduse rakendamiseks vajalikuks.

(9)

Tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on tegevusloa saanud kliiringukodades osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(10)

Finantsturg, kus Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukojad teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Lõuna-Aafrikas kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodades endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(11)

Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatavad esmased normid, millega nõutakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtete järgimist, maandavad Lõuna-Aafrikas olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(12)

Seepärast leiab komisjon, et Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kliiringukojad täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(14)

Väärtpaberiteenuste register teostab järelevalvet ja tagab finantsturgude seaduse täitmise. Väärtpaberiteenuste register hindab igal aastal, kas tegevusloa saanud kliiringukojad järgivad finantsturgude seadust ning oma sise-eeskirju ja protseduure, samuti juhiseid, tingimusi ja nõudeid, mille väärtpaberiteenuste register on finantsturgude seaduse kohaselt kehtestanud. Samuti on väärtpaberiteenuste registril õigus tühistada või peatada tegevusloa saanud kliiringukoja tegevusluba, kui kliiringukoda ei järgi finantsturgude seadust, oma sise-eeskirju ja protseduure või juhiseid, tingimusi ja nõudeid, mille väärtpaberiteenuste register on finantsturgude seaduse kohaselt kehtestanud.

(15)

Väärtpaberiteenuste registril on õigus nõuda tegevusloa saanud kliiringukojalt teavet või dokumente ja korraldada kohapealset kontrolli. Pärast kohapealset kontrolli võib väärtpaberiteenuste register muu hulgas nõuda, et tegevusloa saanud kliiringukoda võtaks teatavaid meetmeid või hoiduks teatavast tegevusest, et rikkumine lõpetada või parandada. Kui tegevusloa saanud kliiringukoda ei esita finantsturgude seadusega ette nähtud teavet, võib väärtpaberiteenuste register määrata talle karistuse. Selleks et tagada finantsturgude seaduse rakendamine ja haldamine, võib väärtpaberiteenuste register anda välja üldiseid juhiseid või konkreetsele üksusele suunatud juhiseid.

(16)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Sellises kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled, mille õigus- ja järelevalvekord on samaväärne Lõuna-Aafrika reguleeriva raamistikuga ja kus kehtivad samaväärsed rahapesu- ja finantsterrorismivastased õigusaktid ning kus kesksete vastaspoolte üle teostatakse tõhusat järelevalvet, võivad osutada teenuseid Lõuna-Aafrikas tingimusel, et väärtpaberiteenuste register on neile andnud tegevusloa. Tegevusloa andmiseks hindab väärtpaberiteenuste register tegevusloa taotlust, võttes arvesse kolmanda riigi reguleerivat raamistikku. Samuti võib väärtpaberiteenuste register võtta arvesse teavet, mille on esitanud mis tahes muud järelevalveasutused, sealhulgas kolmanda riigi järelevalveasutused. Lisaks võib väärtpaberiteenuste register teha kolmanda riigi keskse vastaspoole suhtes erandi mõnest finantsturgude seaduse nõudest või kõigist kõnealustest nõuetest. Väärtpaberiteenuste register võib kolmanda riigi reguleerivate või järelevalveasutustega kehtestada koostöökorra, et pidevalt koordineerida järelevalvet ja teabevahetust seoses kesksete vastaspooltega, kes on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mille õigus- ja järelevalvekord on samaväärne Lõuna-Aafrika reguleeriva raamistikuga ja kus kõnealuste kesksete vastaspoolte üle teostatakse tõhusat järelevalvet.

(19)

Kuigi tuleb märkida, et kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Lõuna-Aafrika õiguskorra tunnustamise menetluse struktuur erineb määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud menetlusest, tuleks seda siiski käsitada samaväärsena, kuna sellega on ette nähtud tõhus samaväärne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteem.

(20)

Seega tuleks Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima Lõuna-Aafrika kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(21)

Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(22)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/32

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Kanada provintside Alberta, Briti Columbia, Manitoba, Ontario ja Québeci (edaspidi „asjaomased provintsid”) õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Käesolev otsus põhineb asjaomastes provintsides kohaldava õigus- ja järelevalvekorra hindamisel, kusjuures hinnatud on ka selle asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Kanada asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad vastavaid väärtpaberituruseadusi, nende alusel iga provintsi väärtpaberiturgu reguleeriva asutuse poolt vastu võetud õigusnorme, samuti selliste väärtpaberiturgu reguleerivate asutuste tehtud või välja antud mis tahes otsuseid, juhiseid või korraldusi (provintsi väärtpaberituruõigus), mida kohaldatakse kõnealustes provintsides tegutsevate kesksete vastaspoolte suhtes.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamisel on väärtpaberiturgu reguleerivad asutused Alberta Securities Commission (ASC) Albertas, Autorité des marchés financiers (AMF) Québecis, British Columbia Securities Commission (BCSC) Briti Columbias, Manitoba Securities Commission (MSC) Manitobas ja Ontario Securities Commission (OSC) Ontarios. Väärtpaberiturgu reguleerivad asutused teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada väärtpabereid käsitlevaid õigusakte ja -norme ning ühtselt ja koordineeritult hallata, jälgida ja jõustada kehtivaid õigusakte.

(8)

Keskne vastaspool, kes soovib asjaomases provintsis tegutseda, peab saama asjaomaselt pädevalt asutuselt tegevusloa. Kõnealune tegevusluba võidakse anda tunnustamisena või erandina tunnustamisest. Tunnustamine tähendab vastava provintsi väärtpaberialase õiguskorra täielikku kohaldamist. Mitmes asjaomases provintsis tegutsevad kesksed vastaspooled peavad saama loa tegutsemiseks tunnustatud keskse vastaspoolena vähemalt ühes provintsis ja nende suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on kõige rangemad nendes provintsides kohaldatavate nõuete hulgas, kus keskne vastaspool tegutseb. Erand tunnustamisest tehakse tavaliselt kesksetele vastaspooltele, kes on tunnustatud teises provintsis ja kelle üle teostab otsest järelevalvet selle provintsi väärtpaberiturgu reguleeriv asutus, kus keskne vastaspool on tunnustatud, tingimusel et asjaomane väärtpaberiturgu reguleeriv asutus ei pea neid süsteemselt oluliseks või kapitaliturgudele märkimisväärset riski tekitavaks. Väärtpaberiturgu reguleerivad asutused kehtestavad kesksetele vastaspooltele, kellele tehakse erand tunnustamisest, tingimused juhul, kui kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse provintsides, kus nad on tunnustatud, vähem koormavaid nõudeid kui provintsides, kus neile on tehtud erand tunnustamisest. Ka Kanada Pank võib määrata keskse vastaspoole süsteemselt oluliseks, kui keskne vastaspool võib tekitada süsteemset riski Kanada finantssüsteemile.

(9)

Albertas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad Alberta väärtpaberituruseadust (Securities Act), selle alusel vastu võetud õigusnorme ning ASC tehtud või välja antud mis tahes otsuseid, juhiseid või korraldusi (edaspidi „Alberta väärtpaberituruõigus”). Albertas kliirimisteenuste osutamiseks peab keskne vastaspool saama ASC-lt loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutusena (erandi saanud kliiringuasutus). Albertas tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad järgima Alberta väärtpaberituruõigust. Üldiselt annab ASC kesksetele vastaspooltele loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena, kui ta peab asjakohaseks kaasata need oma järelevalve alla. ASC võib siiski tugineda ka mõne teise väärtpaberiturgu reguleeriva asutuse järelevalvele mõne kliiringukoja puhul, kes on tunnustatud teises provintsis. ASC võib kehtestada tingimused, mille alusel antakse kliiringuasutusele luba tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või erandi saanud kliiringuasutusena. ASC on välja andnud tunnustamiskorraldused kõigi kliiringuasutuste puhul, kellele ta on andnud loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena, nõudes, et need peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(10)

Briti Columbias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad Briti Columbia väärtpaberituruseadust (Securities Act), selle alusel vastu võetud õigusnorme ja BCSC välja antud korraldusi. Briti Columbias kliirimisteenuste osutamiseks peab keskne vastaspool saama BCSC-lt loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutusena (erandi saanud kliiringuasutus), mis sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kriiringukoja tegevuse mõjust Briti Columbias. BCSC võib kehtestada tingimused, mille alusel antakse kliiringuasutusele luba tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või erandi saanud kliiringuasutusena. BCSC on välja andnud tunnustamiskorraldused kõigi kliiringuasutuste puhul, kellele ta on andnud loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena, nõudes, et need peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid.

(11)

Manitobas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad Manitoba kaubafutuuriseadust (Commodity Futures Act), Manitoba väärtpaberituruseadust (Securities Act) ja nende alusel MSC välja antud õigusnorme ja korraldusi. Manitobas kliirimisteenuste osutamiseks peab keskne vastaspool saama MSC-lt loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringukojana kaubafutuuride puhul või tunnustatud kliiringuasutusena muude väärtpaberite puhul või vastava tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutusena või kliiringukojana (erandi saanud kliiringuasutus või kliiringukoda). MSC võib kehtestada tingimused, mille alusel antakse kliiringuasutusele või kliiringukojale luba tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või kliiringukojana või erandi saanud kliiringuasutusena või kliiringukojana. MSC on välja andnud tunnustamiskorraldused kõigi kliiringuasutuste ja kliiringukodade puhul, kellele ta on andnud loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või kliiringukojana, nõudes, et need peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid.

(12)

Ontarios tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad Ontario väärtpaberituruseadust (Securities Act), selle seaduse alusel vastu võetud õigusnorme ning nende kohaselt välja antud või kehtestatud mis tahes juhiseid, otsuseid, korraldusi või muid nõudeid. Ontarios kliirimisteenuste osutamiseks peab keskne vastaspool saama OSC-lt loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutusena (erandi saanud kliiringuasutus). OSC võib kehtestada tingimused, mille alusel antakse kliiringuasutusele luba tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena või erandi saanud kliiringuasutusena. OSC on välja andnud tunnustamiskorraldused kõigi kliiringuasutuste puhul, kellele ta on andnud loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringuasutusena, nõudes, et need peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid.

(13)

Québecis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad Québeci väärtpaberituruseadust (Securities Act), Québeci tuletisinstrumentide seadust (Derivatives Act), finantsturuasutuse seadust (Act respecting the Autorité des marchés financiers), Québeci väärtpaberituruseaduse ja Québeci tuletisinstrumentide seaduse kohaselt vastu võetud õigusakte ning AMFi välja antud otsuseid ja korraldusi. Québecis kliirimisteenuste osutamiseks peab keskne vastaspool saama AMFilt loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringukojana või tunnustamisest erandi saanud kliiringukojana (erandi saanud kliiringukoda). AMF võib kehtestada tingimused, mille alusel antakse kliiringukojale luba tegutsemiseks tunnustatud kliiringukojana või erandi saanud kliiringukojana. AMF on välja andnud tunnustamiskorraldused kõigi kliiringukodade puhul, kellele ta on andnud loa tegutsemiseks tunnustatud kliiringukojana, nõudes, et need peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid.

(14)

Asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes provintsides asutatud kesksetes vastaspooltes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada riskimaandamise sama tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(15)

Finantsturg, kus asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksed vastaspooled teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Kanadas kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 3 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(16)

Asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad normid, sealhulgas väärtpaberiturgu reguleerivate asutuste välja antud tunnustamiskorraldused, millega nõutakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtete järgimist, maandavad asjaomastes provintsides olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(17)

Seepärast leiab komisjon, et asjaomaste provintside õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(18)

Vastavalt artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab asjaomaste provintside õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(19)

Järelevalvet mitmes provintsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle teostatakse asjaomaste provintside väärtpaberiturgu reguleerivate asutuste koostöös. Järelevalvet kesksete vastaspoolte üle, kelle puhul on Kanada Pank teinud kindlaks süsteemse riski olemasolu, teostatakse asjaomaste provintside väärtpaberiturgu reguleerivate asutuste ja Kanada Panga koostöös.

(20)

Albertas on ASC-l laialdased volitused võtta mis tahes parandus- või hoiatavaid meetmeid tegevusloa saanud kliiringuasutuse (tunnustatud või tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutus) suhtes, kui see on avalikes huvides või kui kliiringuasutus on rikkunud Alberta väärtpaberituruõigust. Nii tunnustatud kui ka erandi saanud kliiringuasutused peavad esitama teabe, dokumendid või andmed, et tagada kohaldatavate normide järgimine. ASC võib nii tunnustatud kui ka erandi saanud kliiringuasutustele määrata halduskaristusi ning peatada ja tühistada kliiringuasutuse tunnustamine või tunnustamisest erandi tegemise korraldus või muuta nende tingimusi. Samuti võib ASC taotleda kohtult otsust nõuete mittejärgimise kohta, algatada muu kohtumenetluse ja korraldada uurimise, mille tulemusel võidakse kehtestada mitmesuguseid sanktsioone. Samuti võidakse määrata karistused juriidiliste isikute või äriühingute juhtidele või töötajatele või muudele isikutele, kes on lubanud rikkuda Alberta väärtpaberituruõigust, selle heaks kiitnud või sellega nõustunud. Tunnustatud kliiringuasutuste puhul korraldab ASC kohapealseid kontrolle ja korrapäraseid konsultatsioone, vaatab läbi ja analüüsib nõutavat teavet ning võib teha otsuse tunnustatud kliiringuasutuse mis tahes sise-eeskirja, protseduuri või tava kohta, kui ASC peab seda avalikes huvides vajalikuks.

(21)

Briti Columbias teostab BCSC pidevat järelevalvet tunnustatud kliiringuasutuste üle, korraldades korrapäraselt kohapealseid kontrolle, vahetades pidevalt teavet kliiringuasutuste kõrgema juhtkonnaga, vaadates läbi kliiringuasutuste esitatava teabe ja jälgides, kas kliiringuasutused täidavad muu hulgas riskide juhtimisega seotud nõudeid. BCSC-l on laialdased volitused võtta mis tahes parandus- või hoiatavaid meetmeid tunnustatud kliiringuasutuse suhtes, kui see on avalikes huvides või kui kliiringuasutus on rikkunud Briti Columbia väärtpaberituruseadust. Sellised meetmed hõlmavad otsuste tegemist tunnustatud kliiringuasutuse sise-eeskirjade, normide, protseduuride, tavade või tegutsemisviiside kohta ning korralduste tegemist seoses tunnustatud kliiringuasutusega ja kliiringuasutuse tunnustamise peatamise või tühistamisega, ning uurimise korraldamist, mille tulemusel võidakse kehtestada sanktsioonid.

(22)

Manitobas teostab MSC pidevat järelevalvet tegevusloa saanud tunnustatud ja tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutuste üle. Erandi saanud kliiringuasutuste üle teostab MSC piiratumat järelevalvet. Tunnustatud kliiringuasutuste ja kliiringukodade üle teostatakse järelevalvet aruannete korrapärase läbivaatamise, perioodiliste kohapealsete kontrollide korraldamise, kliiringuasutuse või kliiringukoja kõrgema juhtkonnaga teabe pideva vahetamise ning riskide ja kontrollimeetmete iga-aastase hindamise abil. MSC võib võtta mitmeid meetmeid juhul, kui tegevusloa saanud tunnustatud või erandi saanud kliiringuasutus või kliiringukoda rikub teatavaid nõudeid, sealhulgas võib MSC kehtestada kliiringuasutusele tegevusloa andmise tingimused, peatada või tühistada kliiringuasutuse või kliiringukoja tegevusloa või korraldada uurimise, mille tulemusel võidakse määrata trahvid või kehtestada muud sanktsioonid.

(23)

Ontarios teostab OSC pidevat järelevalvet tunnustatud kliiringuasutustena tegutsemiseks loa saanud kesksete vastaspoolte üle, korraldades muu hulgas korrapäraselt kohapealseid kontrolle, vahetades pidevalt teavet kliiringusasutuste kõrgema juhtkonnaga ja hinnates regulaarselt riske ja kontrollimeetmeid, samuti vaadates läbi kliiringuasutuste esitatava teabe ja jälgides, kas kliiringusasutused täidavad riskide juhtimisega seotud nõudeid. Erandi saanud kliiringuasutuste üle teostab OSC piiratumat järelevalvet. OSC-l on laialdased volitused teha mis tahes otsuseid tunnustatud kliiringuasutuse sise-eeskirjade, normide, protseduuride ja tegutsemisviiside kohta ning võtta mis tahes parandus- või hoiatavaid meetmeid tegevusloa saanud kliiringuasutuse (tunnustatud või tunnustamisest erandi saanud kliiringuasutus) suhtes, kui see on avalikes huvides või kui kliiringuasutus on rikkunud Ontario väärtpaberituruseadust. Sellised meetmed hõlmavad kliiringuasutuse kohta otsuste või korralduste tegemist, kliiringuasutuse suhtes tingimuste, piirangute või nõuete kehtestamist, kliiringuasutuse tegevusloa peatamist või tühistamist ja uurimise korraldamist, mille tulemusel võidakse määrata trahvid või karistused.

(24)

Québecis on AMFil laialdased järelevalvevolitused seoses tegevusloa saanud kliiringukodade tegevusega ja ta jälgib, kas kesksed vastaspooled järgivad Québeci väärtpaberituruseadust, Québeci tuletisinstrumentide seadust ja finantsturuasutuse seadust. Nende seadustega on loodud üldine õigusraamistik, mille kohaselt ta teostab finantsüksuste (nt tegevusloa saanud kliiringukojad) üle järelevalvet või järelevaatamist. AMFil on iga tegevusloa saanud kliiringukoja puhul õigus nõuda teavet, korraldada vande all ülekuulamist, viia läbi uurimist ja korraldada kohapealset kontrolli. AMF võib võtta mitmeid meetmeid juhul, kui kliiringuasutus rikub teatavaid nõudeid. Kõnealused meetmed hõlmavad tunnustatud kliiringukoja sise-eeskirjade ja protseduuride kohaldamise peatamist, korralduse tegemist tunnustatud kliiringukoja normi või tava muutmiseks, et viia see kooskõlla kohaldatavate õigusaktidega, tunnustatud kliiringukoja suhtes meetmete võtmist, et tagada vastavus AMFile antud volitustele või kohaldatavatele õigusnormidele, tunnustatud kliiringukojale trahvi määramist ja kliiringukojale antud tegevusloa või tema suhtes tehtud erandi kohandamist, peatamist või tühistamist.

(25)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et asjaomastes provintsides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(26)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab asjaomaste provintside õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(27)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled, kes soovivad tegutseda kliiringuasutuse või kliiringukojana Briti Columbias ja Manitobas, võivad asjaomases provintsis taotleda, ja need kesksed vastaspooled, kes soovivad tegutseda Albertas, Ontarios ja Québecis, peavad asjaomases provintsis taotlema tunnustamist või erandit tunnustamisest, mis võimaldab neil osutada Kanadas samu kliirimisteenuseid, mida neil on lubatud osutada kolmandas riigis, võttes arvesse tunnustamis- või erandi tegemise korralduses sätestatud asjakohaseid tingimusi. Erandit võib kohaldada juhul, kui kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole provintsi turu seisukohast süsteemselt oluline või kui ta muul viisil ei tekita kapitaliturgudele märkimisväärset riski, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse võrreldavat õiguskorda. Isegi juhul, kui kolmanda riigi keskne vastaspool peab taotlema tunnustamist, võivad ametiasutused toetuda kolmanda riigi reguleeriva asutuse järelevalvele, kui kolmanda riigi keskse vastaspoole suhtes kohaldatav õiguskord on võrreldav asjaomases provintsis kohaldatava õiguskorraga.

(28)

Kuigi tuleb märkida, et kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Kanada asjaomaste provintside õiguskorra tunnustamise menetluse struktuur erineb määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud menetlusest, tuleks seda siiski käsitada samaväärsena, kuna sellega on ette nähtud tõhus samaväärne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteem.

(29)

Seega tuleks Kanada asjaomastes provintsides kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima asjaomaste provintside kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(30)

Kanadas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(31)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/38

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Mehhiko õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Käesolev otsus ei põhine üksnes Mehhikos kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks viisil, mida loetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Mehhikos tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad tuletislepingute turu osaliste suhtes kohaldatavatest nõuetest, mille on välja andnud Mehhiko pangandus- ja väärtpaberikomisjon (Comisión Nacional Bancaria y de Valores, edaspidi „CNBV”) ning riigi rahanduse ja krediidi sekretariaat (Secretaría de Hacienda y Crédito Público, edaspidi „SHCP”), ja börsil kaubeldavate tuletislepingute turu osaliste suhtes kohaldatavatest usaldatavusnõuetest, mille on välja andnud CNBV (mõlemad koos edaspidi „esmased normid”). Esmaste normidega on ette nähtud nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad pidevalt täitma, et osutada kliirimisteenuseid Mehhikos. Mehhikos asutatud kesksetele vastaspooltele annab tegevusloa SHCP, tuginedes CNBV ja Mehhiko Panga arvamusele.

(7)

Nii CNBV kui ka Mehhiko Pank on teinud poliitilised avaldused, milles selgitatakse, et Mehhikos tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad järgima finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(8)

Esmaste normide kohaselt peavad kesksed vastaspooled võtma vastu sise-eeskirjad ja protseduurid, mis käsitlevad kõiki nende tegevuse olulisi aspekte, sealhulgas kaitsemeetmeid krediidi-, likviidsus- ja operatsiooniriski juhtimiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid peab heaks kiitma SHCP, tuginedes Mehhiko Panga ja CNBV arvamusele. Kõnealuseid sise-eeskirju ja protseduure ei saa muuta juhul, kui SHCP, CNBV või Mehhiko Pank on selle vastu. Kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid või nende kohandused võib heaks kiita ka tingimusel, et neis tuleb teha teatavad muudatused. Sama protseduuri kohaldatakse äriühingu dokumentide heakskiitmise ja muutmise korral. Samuti peab Mehhiko Pank CNBV arvamusele tuginedes heaks kiitma keskse vastaspoole finantsvahendite arvutamise metoodikad ja likviidsuskava.

(9)

Seega on Mehhiko õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esmaste normidega kesksetele vastaspooltele kehtestatud põhimõtetega on kindlaks määratud ranged nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Mehhikos. Esmased normid moodustavad Mehhiko õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Selleks et tõendada esmaste normide järgimist, peavad kesksed vastaspooled esitama pädevatele asutustele heakskiitmiseks oma sise-eeskirjad ja protseduurid, äriühingu dokumendid, keskse vastaspoole finantsvahendite arvutamise metoodikad ja likviidsuskava. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid, äriühingu dokumendid, keskse vastaspoole finantsvahendite arvutamise metoodikad ja likviidsuskava moodustavad Mehhiko õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ja nendes tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid täidab. CNBV ja Mehhiko Pank hindavad seda, kuidas keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid ja finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid järgib. Pärast seda, kui pädevad asutused on sise-eeskirjad ja protseduurid, äriühingu dokumendid, keskse vastaspoole finantsvahendite arvutamise metoodikad ja likviidsuskava heaks kiitnud, muutuvad need keskse vastaspoole jaoks õiguslikult siduvaks.

(10)

Kesksete vastaspoolte suhtes Mehhikos kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on Mehhikos asutatud kesksetes vastaspooltes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(11)

Finantsturg, kus Mehhikos tegevusloa saanud kesksed vastaspooled teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Mehhikos kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Mehhikos asutatud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(12)

Mehhikos asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Mehhikos tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja protseduurid, äriühingu dokumendid, keskse vastaspoole finantsvahendite arvutamise metoodikad ja likviidsuskava, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, maandavad Mehhikos olevat väiksemat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(13)

Seepärast leiab komisjon, et Mehhiko õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Mehhiko õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(15)

Kesksete vastaspoolte üle teostavad Mehhikos järelevalvet CNBV ja Mehhiko Pank vastavalt oma volitustele. CNBV-l ja Mehhiko Pangal on volitused pidevalt kontrollida, kas kesksed vastaspooled täidavad nende suhtes kohaldatavaid õiguslikult siduvaid nõudeid. Sellega seoses võivad CNBV ja Mehhiko Pank nõuda kesksetelt vastaspooltelt teavet, teha kohapealseid kontrolle, esitada juhiseid selleks, et kõrvaldada usaldatavusnõuete või -tavade rikkumisi või võimalikke rikkumisi, mis on vastuolus finantsturgude nõuetekohase toimimisega, ja nõuda, et kesksed vastaspooled kehtestaksid sisekontrolli ja võtaksid riskikontrollimeetmeid. Lisaks võib CNBV vabastada ametist keskse vastaspoole juhtkonna, teatavate komiteede liikmeid ja muid töötajaid. Samuti on SHCP-l õigus tunnistada CNBV ja Mehhiko Panga arvamuse alusel kehtetuks keskse vastaspoole tegevusluba. CNBV ja Mehhiko Pank võivad kesksetele vastaspooltele kehtestada ka distsiplinaarmeetmeid ja määrata neile trahve kohaldatavate normide mittejärgimise eest.

(16)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Mehhikos tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Mehhiko õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Mehhiko Pank võib tunnustada kolmanda riigi keskseid vastaspooli, mis tegelevad tuletistehingute kliirimisega ja mis on saanud tegevusloa kolmandas riigis, milles tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud samaväärne tulemus, nagu on tagatud Mehhikos kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga, ja mis järgivad finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid. Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle tuleb teostada tõhusat järelevalvet, millega tagatakse kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra järgimine. Samuti peavad Mehhiko Pank või CNBV ja taotluse esitanud keskse vastaspoole kolmanda riigi pädev asutus kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamiseks sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi.

(19)

Seepärast tuleks kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Mehhiko õiguskorra tunnustamise menetlust käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(20)

Seega tuleks Mehhikos asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima Mehhiko kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(21)

Mehhikos tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teha mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(22)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

14.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/42

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed standardid on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Šveitsi õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

1. septembril 2013 sai komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilist nõu õigus- ja järelevalvekorra kohta, mida kohaldatakse Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes. Tehnilises nõuandes märgitakse, et Šveitsis jurisdiktsiooni tasandil kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega, peavad vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

Šveitsi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded hõlmavad riigipanga 18. märtsi 2004. aasta määrust (National Bank Ordinance) ja selle alusel Šveitsi riigipanga vastu võetud õigusakte, samuti pankade ja hoiupankade föderaalseadust (Federal Act on Banks and Saving Banks) ning Šveitsi finantsjärelevalveasutuse (Swiss Financial Market Supervisory Authority, edaspidi „FINMA”) välja antud määrusi ja ringkirju. Riigipanga määrus vaadati hiljuti läbi, et rakendada finantsturgude infrastruktuuri põhimõtted, mille on välja andnud makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, ja tagada samaväärsus määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega. Läbivaadatud õigusraamistikus on mitmed erinevused Šveitsi jurisdiktsiooni tasandil kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Šveitsi riigipank on siiski välja andnud seletuskirja riigipanga määruse osalise läbivaatamise kohta, milles on esitatud riigipanga määruse tõlgendavad suunised, milles selgitatakse eelkõige, et läbivaadatud riigipanga määrusega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid ja et riigipanga määruse tõlgendamisel tuleks võtta arvesse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid ja määruse (EL) nr 648/2012 IV ja V jaotist.

(7)

Šveitsis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad vastu võtma põhikirja, sise-eeskirjad, pädevuseeskirjad ja teatavad sisepõhimõtted, millega tuleb üksikasjalikult ette näha, kuidas keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid kooskõlas finantsturgude infrastruktuuri põhimõtete ja määrusega (EL) nr 648/2012 täidab, nagu on selgitatud seletuskirjas riigipanga määruse osalise läbivaatamise kohta.

(8)

Šveitsi riigipank ja FINMA jagavad kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimisega seotud ülesandeid ja teevad nende ülesannete täitmisel koostööd. Šveitsis asutatud kesksetele vastaspooltele on FINMA andnud loa tegutsemiseks pangana. FINMA võib keskse vastaspoole suhtes teha erandi pankade ja hoiupankade föderaalseaduse teatavatest sätetest ja kohandada oma nõudeid, et võtta arvesse keskse vastaspoole kliirimistegevust ja riskiprofiili. FINMA ringkirjades käsitletakse muu hulgas maksevõimet, juhtimist, riskijuhtimist, auditit ja aruandlust.

(9)

Seega on Šveitsi õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Pankade ja hoiupankade föderaalseaduses, riigipanga määruses ning nende alusel vastu võetud normides, korraldustes ja ringkirjades (esmased normid) kehtestatud põhimõtetega on kindlaks määratud ranged nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Šveitsis. Kõnealused esmased normid moodustavad Šveitsi õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Selleks et tõendada esmaste normide järgimist, peavad Šveitsis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled esitama FINMA-le heakskiitmiseks oma sise-eeskirjad ja -põhimõtted. Kõnealused sise-eeskirjad ja -põhimõtted moodustavad Šveitsi õiguslikult siduvate nõuete teise taseme. Pärast seda, kui FINMA on sise-eeskirjad ja -põhimõtted heaks kiitnud, muutuvad need keskse vastaspoole jaoks õiguslikult siduvaks. Seepärast moodustavad kõnealused sise-eeskirjad ja -põhimõtted selle õigus- ja järelevalvekorra lahutamatu osa, mida Šveitsis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad järgima. Juhul kui keskne vastaspool esmaseid norme või sise-eeskirju ja -põhimõtteid ei järgi, võib FINMA võtta tema suhtes haldusmeetmeid, sealhulgas tühistada asjaomase keskse vastaspoole tegevusloa.

(10)

Kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja -põhimõtted tagavad tulemuse, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise nõuete eesmärgiga. Õiguslikult siduvad nõuded, mida praegu kohaldatakse Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes seoses makseviivituste arvuga, mis peab olema kaetud kõigi finantsvahenditega, likviidsusriskiga, talitluspidevusega, tagatisnõuetega, investeerimispoliitikaga, arveldusriskiga, varade eraldamisega ja kasumlikkusega, alustamise tagatise arvutamisega, juhtimisega, sealhulgas organisatsiooniliste nõuetega. kõrgema juhtkonnaga seotud nõuetega, riskikomiteega, arvestuse pidamisega, olulise osalusega, pädevatele asutustele esitatava teabega, huvide konfliktiga, tegevuse edasiandmisega ja ärikäitumisega tagavad tulemuse, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 nõuete eesmärgiga.

(11)

Seepärast leiab komisjon, et Šveitsi õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(12)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Šveitsi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(13)

Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle teostab pidevat järelevalvet FINMA ja järelevaatamist Šveitsi riigipank, et tagada tegevusloa ja muude kohaldatavate regulatiivsete nõuete tingimuste täitmine. Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tehakse igal aastal audit. Kesksed vastaspooled peavad esitama audiitorühingule auditi tegemiseks vajaliku teabe. Kui audiitorühing tuvastab järelevalvenõuete või muude normide rikkumise, kehtestab ta asjaomasele kesksele vastaspoolele tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks ja teavitab FINMAt juhul, kui rikkumist ei ole tähtajaks kõrvaldatud. Järelevalvenõuete või muude normide tõsise rikkumise korral teavitab audiitorühing FINMAt viivitamata. Nii kesksed vastaspooled kui ka audiitorühingud peavad esitama FINMA-le kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe ja teatama talle viivitamata igast järelevalve seisukohast olulisest juhtumist. Lisaks teostab FINMA sihipärast kohapealset kontrolli, vaatab läbi perioodilised aruanded ning kohtub korrapäraselt keskse vastaspoole juhtkonna ja töötajatega.

(14)

Kui FINMA jõuab järeldusele, et õigus- ja järelevalvekorda on rikutud, võib ta võtta spetsiifilisi meetmeid. Eelkõige võib FINMA kehtestada isikule keelu töötada juhtival ametikohal või konfiskeerida rikkumise tulemusel saadud tulu. Samuti võib FINMA määrata uurija, kes uurib õigus- ja järelevalvekorra rikkumisega seotud asjaolusid või rakendab tema kehtestatud järelevalvemeetmeid. Uurimisealune keskne vastaspool peab tagama uurijale juurdepääsu oma ruumidele ning esitama teabe ja dokumendid, mida uurija uurimise teostamiseks nõuab. Kui keskne vastaspool kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda enam ei järgi, võib FINMA tühistada keskse vastaspoole tegevusloa või registreerimise ja anda keskse vastaspoole juhtorganitele korraldusi.

(15)

Šveitsi riigipank teostab kesksete vastaspoolte üle järelevalvet koostöös FINMAga. Eelkõige vastutab Šveitsi riigipank selle hindamise eest, kas kesksed vastaspooled täidavad riigipanga määruses sätestatud miinimumnõudeid. Kesksed vastaspooled peavad Šveitsi riigipangale esitama teabe, mida on vaja kõnealuste miinimumnõuete täitmise hindamiseks, ja lubama teha kohapealset kontrolli. Eelkõige peavad kesksed vastaspooled esitama Šveitsi riigipangale perioodilisi ja mitteperioodilisi aruandeid ning teavitama teda ette konkreetsetest küsimustest või muudatustest. Samuti võib Šveitsi riigipank kehtestada karistusi ja muid sanktsioone, kui tema nõutud teavet või tõendeid ei esitata, kui need ei vasta ametlikele nõuetele või kui need on ebatäielikud või ebatäpsed. Hindamise teostamisel tugineb Šveitsi riigipank laiaulatuslikule teabele, sealhulgas keskse vastaspoole enesehindamisele ja sisedokumentidele, auditiaruannetele, korrapärastele aruannetele ja keskse vastaspoole juhtkonna ja töötajatega korraldatud kohtumistele. Šveitsi riigipank esitab soovitused kesksetele vastaspooltele, kes ei täida riigipanga määruses sätestatud miinimumnõudeid. Kui asjaomane keskne vastaspool soovitust ei järgi, annab Šveitsi riigipank välja korralduse. Kui keskne vastaspool korraldust ei järgi, võib Šveitsi riigipank teavitada asjaomastest asjaoludest FINMAt, kes võib keskse vastaspoole suhtes võtta täiendavaid järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise meetmeid.

(16)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab nende pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Šveitsi õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda FINMA-lt tunnustamist, mis võimaldab neil osutada teenuseid Šveitsis. Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamiseks Šveitsis peab asjaomases kolmandas riigis olema tõhus samaväärne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteem. Samuti võib Šveitsi riigipank tunnistada kolmanda riigi keskse vastaspoole Šveitsi finantsturu stabiilsuse seisukohast süsteemselt oluliseks ja vabastada selle riigipanga määruses sätestatud miinimumnõuete täitmisest, kui kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda loetakse samaväärseks ning kolmanda riigi pädevate asutustega on sõlmitud kesksete vastaspoolte üle järelevalve teostamiseks koostööleping. Lisaks peavad tunnustatud kesksed vastaspooled andma FINMA-le aru ja teavitama teda teatavatest küsimustest. Nõue, mille kohaselt peavad tunnustatud kesksed vastaspooled esitama FINMA-le aruandeid ja teavet, ei mõjuta järelevalveülesandeid, mille eest vastutavad kolmanda riigi pädevad asutused.

(19)

Seepärast tuleks Šveitsi õigus- ja järelevalvekorda käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(20)

Seega tuleks Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima Šveitsi kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(21)

Šveitsis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(22)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,