ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 294 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2015/2002, 10. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IC ja V lisa ( 1 ) |
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2015/2003, 10. november 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta ( 1 ) |
|
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2002,
10. november 2015,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IC ja V lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EL) nr 1357/2014, (2) millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa, (3) muudetakse jäätmete ohtlike omaduste määratlusi, et viia direktiiv kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (4) kehtestatud muudatustega. Kõnealuse muudatusega nimetatakse ohtlikud omadused H1–H15 ümber omadusteks HP1–HP15, et vältida võimalikku segadust määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud ohulausete koodidega. Kõnealust määrust kohaldatakse 1. juunist 2015. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1013/2006 IC lisas, milles on esitatud konkreetsed juhised teatise ja saatekirja täitmiseks, osutatakse ohtlike omaduste vanadele nimetustele ning seetõttu tuleks seda vastavalt ajakohastada. |
(3) |
Komisjoni otsusega 2014/955/EL (5) asendatakse komisjoni otsuse 2000/532/EÜ (6) lisas esitatud jäätmete loetelu, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Otsust 2014/955/EL kohaldatakse alates 1. juunist 2015. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1013/2006 V lisa 2. osas on loetletud otsuse 2000/532/EÜ lisas loetletud jäätmed. Pärast otsuse 2000/532/EÜ muutmist tuleks määruse (EÜ) nr 1013/2006 V lisa vastavalt kõnealustele muudatustele kohandada. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) nr 1357/2014 ja otsust 2014/955/EL. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1013/2006 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1013/2006 IC ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(5) Komisjoni otsus 2014/955/EL, 18. detsember 2014, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).
(6) Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, 3. mai 2000, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).
LISA
Määruse (EÜ) nr 1013/2006 IC ja V lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
IC lisa IV punkti alapunkti 25 alapunkt g asendatakse järgmisega:
|
2. |
V lisa 2. osa asendatakse järgmisega: „2. osa Otsuse 2000/532/EÜ lisas loetletud jäätmed (1)
|
(1) Tärniga märgitud jäätmeid loetakse ohtlikuks vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ. Jäätmete koodinumbri kindlaksmääramisel lähtutakse otsuse 2000/532/EÜ lisa alapealkirjade „Mõisted”, „Hindamine ja liigitamine” ning „Jäätmenimistu” all esitatud punktidest.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda koodinumbriga 16 06 nimetatud akud ja patareid, mis on märgistatud ohtlikena; elavahõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas jne.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda koodinumbriga 16 06 nimetatud akud ja patareid, mis on märgistatud ohtlikena; elavahõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas jne.
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/32 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2003,
10. november 2015,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 808/2004 on kehtestatud infoühiskonda käsitleva Euroopa statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik. |
(2) |
On vaja rakendusmeetmeid, et määrata kindlaks moodulis 1 „Ettevõtted ja infoühiskond” ning moodulis 2 „Üksikisikud, leibkonnad ja infoühiskond” käsitletava statistika koostamiseks esitatavad andmed ja nende edastamise tähtajad. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 osutatud infoühiskonda käsitleva Euroopa statistika koostamiseks edastatavad mooduli 1 „Ettevõtted ja infoühiskond” andmed täpsustatakse käesoleva määruse I lisas ning mooduli 2 „Üksikisikud, leibkonnad ja infoühiskond” andmed täpsustatakse käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ning vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.
I LISA
Moodul 1. Ettevõtted ja infoühiskond
A. Teemad ja karakteristikud
1) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 I lisa loetelu teemad võrdlusaastaks 2016 on järgmised:
|
2) |
Ettevõtete kohta tuleb koguda järgmised karakteristikud.
|
3) |
Järgmised kõigi ettevõtete taustkarakteristikud tuleb koguda või saada alternatiivsetest allikatest:
|
B. Katvus
Punkti A alapunktides 2 ja 3 loetletud karakteristikuid kogutakse järgmiste ettevõttekategooriate kohta.
1) |
Majandustegevus: järgmistesse NACE Rev. 2 kategooriatesse liigitatud ettevõtted:
|
2) |
Ettevõtte suurus: kümne ja enama töötajaga ettevõtted. Alla kümne töötajaga ettevõtete kaasamine on vabatahtlik |
3) |
Geograafiline ulatus: liikmesriigi ükskõik missuguses osas asuvad ettevõtted. |
C. Vaatlusperioodid
Eelmise kalendriaasta karakteristikute vaatlusperiood on 2015. aasta. Muude karakteristikute vaatlusperiood on 2016. aasta.
D. Andmete jaotus
Punkti A alapunktis 2 loetletud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid.
1) |
Jaotus majandustegevuse alusel: vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 koondandmetele: NACE Rev. 2 koondandmed riiklike koondandmete võimalikuks arvutamiseks
NACE Rev. 2 koondandmed Euroopa koondandmete võimalikuks arvutamiseks
|
2) |
Jaotus suurusklassi alusel: andmed tuleb liigitada töötajate arvu suurusklasside alusel järgmiselt. Suurusklass
Hõlmatuse korral tuleb andmete jaotus esitada järgmise tabeli kohaselt. Suurusklass
|
E. Esitamissagedus
Käesolevas lisas nõutud andmed esitatakse üks kord 2016. aasta kohta.
F. Tulemuste esitamise tähtajad
1) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 ja I lisa punktis 6 nimetatud koondandmed, mis märgistatakse vajaduse korral kui konfidentsiaalsed või ebausaldusväärsed, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2016. Selleks kuupäevaks peab andmekogum olema lõplik, kontrollitud ja kinnitatud. |
2) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed tuleb Eurostatile esitada enne 31. maid 2016. |
3) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 3 nimetatud kvaliteediaruanne tuleb Eurostatile esitada 5. novembriks 2016. |
4) |
Andmed ja metaandmed tuleb Eurostati määratud andmevahetusstandardi kohaselt esitada Eurostatile ühtse kontaktpunkti kaudu. Metaandmed ja kvaliteediaruanne tuleb esitada vastavalt Eurostati määratletud metaandmete standardstruktuurile. |
II LISA
Moodul 2. Üksikisikud, leibkonnad ja infoühiskond
A. Teemad ja karakteristikud
1) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 II lisa loetelu teemad võrdlusaastaks 2016 on järgmised:
|
2) |
Koguda tuleb järgmised karakteristikud.
|
B. Katvus
1) |
Käesoleva lisa punkti A alapunktis 2 loetletud ja leibkondadega seotud karakteristikute statistilised üksused on vähemalt ühe 16–74-aastase liikmega leibkonnad. |
2) |
Käesoleva lisa punkti A alapunktis 2 loetletud üksikisikutega seotud karakteristikute statistilised üksused on üksikisikud vanuses 16–74 aastat. |
3) |
Geograafiliselt hõlmab statistika kogumine liikmesriigi territooriumi mis tahes osas elavaid leibkondi või üksikisikuid või neid mõlemaid. |
C. Vaatlusperiood
Kogutava statistika peamine vaatlusperiood on 2016. aasta esimene kvartal.
D. Sotsiaal-majanduslikud taustandmed
1) |
Käesoleva lisa punkti A alapunktis 2 loetletud leibkondadega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid:
|
2) |
Käesoleva lisa punkti A alapunktis 2 loetletud üksikisikutega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid:
|
E. Esitamissagedus
Andmed esitatakse üks kord 2016. aasta kohta.
F. Tulemuste esitamise tähtajad
1) |
Üksikandmed, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 ja II lisa punktis 6 ning mis ei sisalda asjaomaste statistiliste üksuste otsest identifitseerimist võimaldavat teavet, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2016. Selleks kuupäevaks peab andmekogum olema lõplik, kontrollitud ja kinnitatud. |
2) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed tuleb Eurostatile esitada enne 31. maid 2016. |
3) |
Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 3 nimetatud kvaliteediaruanne tuleb Eurostatile esitada 5. novembriks 2016. |
4) |
Andmed ja metaandmed tuleb Eurostati määratud andmevahetusstandardi kohaselt esitada Eurostatile ühtse kontaktpunkti kaudu. Metaandmed ja kvaliteediaruanne tuleb esitada vastavalt Eurostati määratletud metaandmete standardstruktuurile. |
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/50 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2004,
10. november 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AL |
49,2 |
MA |
75,6 |
|
MK |
50,7 |
|
TR |
74,5 |
|
ZZ |
62,5 |
|
0707 00 05 |
AL |
80,9 |
JO |
229,9 |
|
MA |
183,4 |
|
TR |
156,7 |
|
ZZ |
162,7 |
|
0709 93 10 |
MA |
131,4 |
TR |
177,9 |
|
ZZ |
154,7 |
|
0805 20 10 |
CL |
170,3 |
MA |
81,7 |
|
PE |
166,7 |
|
TR |
83,5 |
|
ZA |
150,6 |
|
ZZ |
130,6 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
CL |
184,7 |
PE |
147,1 |
|
TR |
73,1 |
|
ZA |
95,1 |
|
ZZ |
125,0 |
|
0805 50 10 |
TR |
105,6 |
ZZ |
105,6 |
|
0806 10 10 |
BR |
311,3 |
EG |
226,4 |
|
PE |
251,0 |
|
TR |
169,1 |
|
ZZ |
239,5 |
|
0808 10 80 |
AR |
145,7 |
CA |
163,3 |
|
CL |
84,4 |
|
MK |
29,8 |
|
NZ |
142,2 |
|
US |
146,9 |
|
ZA |
223,1 |
|
ZZ |
133,6 |
|
0808 30 90 |
BA |
73,9 |
CN |
83,9 |
|
TR |
135,2 |
|
XS |
80,0 |
|
ZZ |
93,3 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/53 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2005,
10. november 2015,
millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ning artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 22. juulil 2013 vastu otsuse 2013/393/ÜVJP (1), millega nimetataks Franz-Michael SKJOLD MELLBIN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Afganistanis. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015. |
(2) |
ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra. |
(3) |
ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Franz-Michael SKJOLD MELLBINi volitusi ELi eriesindajana Afganistanis pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
ELi eriesindaja esindab liitu ja edendab liidu poliitilisi eesmärke Afganistanis, tehes tihedat koostööd liikmesriikide esindajatega Afganistanis. Konkreetsemalt on ELi eriesindaja ülesanded järgmised:
a) |
toetada ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja ELi Afganistani strateegia (2014–2016) ning vajadusel ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu rakendamist; |
b) |
toetada liidu ja Afganistani vahelist poliitilist dialoogi; |
c) |
toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt Afganistanis täidetavat keskset rolli, pöörates erilist tähelepanu sellele, et rahvusvaheline abi oleks paremini kooskõlastatud, edendades seega Bonni, Chicago, Tokyo ja Londoni konverentside kommünikeede ning asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamist. |
Artikkel 3
Volitused
Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja tihedas koostöös liikmesriikide esindajatega Afganistanis järgmist:
a) |
edendab liidu seisukohti Afganistani poliitilise protsessi ja arengute suhtes; |
b) |
hoiab tihedat kontakti asjaomaste Afganistani institutsioonide, eelkõige valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsustega, ning toetab nende arendamist. Kontakti tuleks hoida ka teiste Afganistani poliitiliste rühmituste ja muude asjaomaste pooltega Afganistanis, eelkõige kodanikuühiskonna osalejatega; |
c) |
hoiab tihedat kontakti asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike sidusrühmadega Afganistanis, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindaja, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kõrgema tsiviilesindaja ning muude oluliste partnerite ja organisatsioonidega; |
d) |
annab teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonis, ELi Afganistani strateegias (2014–2016), ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualases koostöölepingus ning Bonni, Chicago, Tokyo ja Londoni konverentside kommünikeedes kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:
|
e) |
osaleb aktiivselt kohalikel kooskõlastusfoorumitel, nagu ühine koordineerimis- ja järelevalveorgan, teavitades mitteosalevaid liikmesriike täielikult nendel tasanditel tehtud otsustest; |
f) |
annab nõu liidu osalemise kohta rahvusvahelistel konverentsidel ja nendel võetavate seisukohtade osas seoses Afganistaniga; eriti järgmisel rahvusvahelisel Afganistani teemalisel ministrite konverentsil, mida liit aitab Brüsselis korraldada tihedas koostöös Afganistani asutuste ja peamiste rahvusvaheliste partneritega; |
g) |
tegutseb aktiivselt, et edendada piirkondlikku koostööd asjaomaste algatuste kaudu, sealhulgas Istanbuli protsessi ja Afganistani käsitleva piirkondliku majanduskonverentsi (RECCA) kaudu; |
h) |
aitab kaasa inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja lastega, sealhulgas jälgides ja käsitledes sellekohaseid arengusuundi; |
i) |
vajaduse korral toetab Afganistani juhtimisel toimuvat kaasavat rahuprotsessi, mille tulemuseks on Bonni konverentsil kokku lepitud tingimustele vastava poliitilise lahenduse saavutamine. |
Artikkel 4
Volituste täitmine
1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.
2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.
3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.
Artikkel 5
Rahastamine
1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 ette nähtud lähtesumma on 7 625 000 eurot.
2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
1. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.
2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata tööle ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.
3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
Artikkel 7
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva riigiga. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline tugi
1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.
2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad vajaduse korral piirkonnas logistilist abi.
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
a) |
koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan; |
b) |
tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele; |
c) |
tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele; |
d) |
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames. |
Artikkel 11
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.
Artikkel 12
Koordineerimine
1. ELi eriesindaja toetab liidu tegevuse ühtsust, järjepidevust ja tõhusust ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning Pakistanis asuva liidu delegatsiooni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.
2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste juhtide ning liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi suuniseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.
Artikkel 13
Nõuetega seotud abi
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Afganistani nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 2016. aasta juuni lõpuks nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
(1) Nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/393/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2013/382/ÜVJP, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 198, 23.7.2013, lk 47).
(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/58 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2006,
10. november 2015,
millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Aafrika Sarve piirkonnas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015. |
(2) |
ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra. |
(3) |
ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Aafrika Sarve piirkonda nimetatud ELi eriesindaja Alexander RONDOSi volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.
ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Aafrika Sarv järgmiselt: see hõlmab Djibouti Vabariiki, Eritrea Riiki, Etioopia Demokraatlikku Liitvabariiki, Keenia Vabariiki, Somaalia Liitvabariiki, Sudaani Vabariiki, Lõuna-Sudaani Vabariiki ja Uganda Vabariiki. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd riikide ja piirkondlike üksustega väljaspool Aafrika Sarve.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Aafrika Sarve puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, mis on esile toodud 14. novembril 2011. aastal vastu võetud strateegilises raamistikus, 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud Aafrika Sarve piirkondlikus tegevuskavas 2015-2020 ning asjakohastes nõukogu järeldustes, ning nende eesmärk on aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuse piirkonna riikide siseselt ja üleselt rahumeelne kooseksisteerimine ning püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks panustada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteedi, intensiivsuse, mõju ja nähtavuse parandamisse Aafrika Sarve piirkonnas.
2. Poliitilised eesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:
a) |
Aafrika Sarve piirkonna jätkuv stabiliseerimine, võttes arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat; |
b) |
kõnealuse piirkonna riikide vaheliste või siseste konfliktide (eelkõige Somaalia, Lõuna-Sudaani ja Sudaani konfliktid) lahendamine ning võimalike uute konfliktide ärahoidmine või varane avastamine; |
c) |
poliitika-, julgeoleku- ja majandusalase piirkondliku koostöö toetamine; |
d) |
Aafrika Sarve piirkonna siseste ja sealt lähtuvate segarändevoogude paremale juhtimisele kaasaaitamine, sealhulgas selliste voogude algpõhjustega tegelemine. |
Artikkel 3
Volitused
1. Aafrika Sarve puudutavate liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:
a) |
teha strateegilise raamistiku ja selle piirkondliku arengukava alusel koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas; |
b) |
teha koostööd peamiste Aafrika Sarve piirkonnas mõjujõudu omavate piirkonnaväliste osalejatega piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides, sealhulgas seoses Punase Mere ja India ookeani lääneosaga. Sellised kontaktid hõlmavad kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, Türgi ja Hiinaga, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja kontakte teiste oluliste esilekerkivate osalejatega; |
c) |
esindada vajaduse korral liitu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ning konfliktide lahendamisele ja ennetamisele oleks nähtav; |
d) |
ergutada ja toetada piirkonnas tõhusat poliitika- ja julgeolekualast koostööd ja majandusintegratsiooni, kasutades liidu partnerlust Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Valitsustevahelise Arenguametiga (IGAD); |
e) |
jälgida poliitilisi suundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele, sealhulgas seoses Somaaliaga, Sudaaniga, Lõuna-Sudaaniga ja Eritreaga, Etioopia-Eritrea piirivaidlusega ja Alžiiri lepingu rakendamisega, Djibouti-Eritrea piirivaidlusega, Niiluse vesikonna algatuse ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle turvalisust, stabiilsust ja õitsengut; |
f) |
uurida piiriüleseid väljakutseid, eelkõige seoses rändega, ning taotluse korral osaleda erinevate osalejatega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega üldisem panus liidu rände- ja pagulaspoliitikasse seoses kõnealuse piirkonnaga, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas; |
g) |
Somaalia puhul aidata tihedas koostöös Somaalias tegutseva liidu delegatsiooni juhiga ning asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas ÜRO peasekretäri eriesindajaga Somaalias, Aafrika Liidu ja IGADiga jätkuvalt aktiivselt kaasa meetmetele ja algatustele, mille eesmärk on saavutada olukorra edasine stabiliseerimine ja üleminekujärgse korra kehtestamine Somaalias, tuginedes 2013. aasta uuele kokkuleppele ja föderaalriigi loomisel saavutatud edusammudele ning pidades silmas usaldusväärse ja kaasava valimiskorra kehtestamist Somaalias 2016. aastal. Lisaks jätkab ELi eriesindaja Somaalia julgeolekusektori arendamise toetamist, kasutades selleks muu hulgas piirkonda lähetatud liidu ÜJKP missioone; |
h) |
Sudaani puhul aidata tihedas koostöös asjaomaste ELi delegatsioonide juhtidega Hartumis ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas kaasa sidusa ja tõhusa liidu poliitika edendamisele Sudaani suhtes ning toetada poliitilisi lahendusi jätkuvatele Darfuri, Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse konfliktidele ning rahvuslikku lepitust holistilise poliitilise protsessi kaudu. Sellega seoses aitab ELi eriesindaja koos Aafrika Liidu ja eelkõige Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni (AUHIP), ÜRO ning teiste juhtivate piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega kaasa sidusa rahvusvahelise lähenemisviisi edendamisele, pidades silmas ka Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahumeelse kooseksisteerimise toetamise vajadust, eelkõige Addis Abeba kokkulepete rakendamise ja üldise rahukokkuleppe järgsete seni lahendamata küsimuste lahendamist; |
i) |
Lõuna-Sudaani puhul jätkab ELi eriesindaja hiljuti allkirjastatud Lõuna-Sudaani konflikti lahendamise kokkuleppele tuginedes piirkondliku tasandi koostööd eelkõige IGADi, Aafrika Liidu, ÜRO, Lõuna-Sudaani naaberriikide ja teiste juhtivate rahvusvaheliste partneritega, et tagada kokkuleppe rakendamine. Sellega seoses teeb ta tihedat koostööd ELi delegatsioonide juhtidega Jubas ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas; |
j) |
jälgida hoolikalt Aafrika Sarve piirkonda mõjutavaid piiriüleseid probleeme, keskendudes radikaliseerumisele ja terrorismile, aga ka meresõidu turvalisusele ja piraatlusele, organiseeritud kuritegevusele, relvade salakaubaveole ja ebaseaduslikule relvaärile, loodussaadustele, uimastitele ja muud liiki salakaubale ning humanitaarkriiside poliitilistele ja julgeolekualastele tagajärgedele; |
k) |
edendada humanitaarabi juurdepääsu kogu piirkonnas; |
l) |
aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa nõukogu otsuse 2011/168/ÜVJP (2) ning liidu inimõigustepoliitika (sh ELi suunised inimõiguste kohta, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000)) rakendamisele, sealhulgas jälgides sündmusi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi. |
2. Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja muu hulgas järgmist:
a) |
asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid liidu seisukohtade kindlaksmääramise kohta rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada liidu terviklikku poliitilist lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes; |
b) |
säilitab ülevaate kõigist liidu tegevustest. |
Artikkel 4
Volituste täitmine
1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.
2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.
3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondade, piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide ja komisjoniga.
Artikkel 5
Rahastamine
1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. november 2015 kuni 28. veebruar 2017 ette nähtud lähtesumma on 3 500 000 eurot.
2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
1. ELi eriesindaja vastutab volituste ja vastavate eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.
2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.
3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
4. ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et aidata tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.
Artikkel 7
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline tugi
1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.
2. Liidu delegatsioonid piirkonnas ja liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
a) |
koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan; |
b) |
tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele; |
c) |
tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele; |
d) |
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames. |
Artikkel 11
Aruandlus
1. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.
2. ELi eriesindaja annab koordineeritult liidu delegatsioonidega piirkonnas aru parima viisi kohta, kuidas ellu viia liidu algatusi, näiteks liidu panus läbiviidavatesse reformidesse, sealhulgas seoses liidu asjaomaste arenguprojektide poliitiliste aspektidega.
Artikkel 12
Koordineerimine
1. ELi eriesindaja toetab liidu meetmete ühtsust, järjepidevust ja tõhusust ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.
2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Nestori ülemale kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsioonide ülem üksteisega.
3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd asjaomaste riikide ametivõimude, ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, muude riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning samuti piirkonna kodanikuühiskonnaga.
Artikkel 13
Läbivaatamine
Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab enne 2016. aasta juuni lõppu kõrgele nõukogule, esindajale ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
(1) Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).
(2) Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).
(3) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/64 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2007,
10. november 2015,
millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 19. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/77, (1) millega nimetati Lars-Gunnar WIGEMARK Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015. |
(2) |
ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra. |
(3) |
ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindaja Lars-Gunnar WIGEMARKI volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
ELi eriesindaja volitused põhinevad järgmistel liidu poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas: teha jätkuvalt edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis, mille eesmärgiks on stabiilne, elujõuline, rahumeelne ja paljurahvuseline ning ühtne Bosnia ja Hertsegoviina, kes teeb rahumeelset koostööd oma naabritega ja liigub pöördumatult liidu liikmelisuse suunas. Liit jätkab ka Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise toetamist.
Artikkel 3
Volitused
Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:
a) |
pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis; |
b) |
tagada liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus; |
c) |
soodustada edusamme poliitiliste, majanduslike ja Euroopa-alaste prioriteetide valdkonnas; |
d) |
jälgida valitsemise kõigi tasandite täidesaatvate asutuste ja seadusandja tööd Bosnias ja Hertsegoviinas ja neid nõustada ning teha koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste ja erakondadega; |
e) |
tagada liidu jõupingutuste elluviimine kõigi õigusriigi põhimõtte valdkonda kuuluvate tegevuste ja julgeolekusektori reformi alal, edendada liidu üldist koordineerimist ja anda poliitilisi juhiseid liidu jõupingutusteks piirkonnas organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tõkestamisel ning sellega seoses edastada vajaduse korral kõrgele esindajale ja komisjonile hinnanguid ja nõuandeid; |
f) |
toetada õigusemõistmise ja politsei vahelist tugevdatud ja tõhusamat koostööd kriminaalasjades Bosnias ja Hertsegoviinas; |
g) |
anda ELi vägede juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ja suhtlemisel kohalike ametivõimude ning kohaliku meediaga; konsulteerida ELi vägede juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda; |
h) |
koordineerida ja viia ellu liidu jõupingutusi seoses Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse teavitamisega liidu teemalistest küsimustest; |
i) |
edendada ELi integreerimise protsessi sihipärase avaliku diplomaatia ja liidu teavitustegevuse abil, mille eemärk on tagada Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse parem informeeritus ja suurem toetus ELiga seotud küsimustes, sealhulgas kaasates kohalikke kodanikuühiskonna esindajaid; |
j) |
aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega; |
k) |
olla kontaktis Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega, eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga; |
l) |
kooskõlas liidu integreerimise protsessiga nõustada, abistada, edendada ja jälgida vajalike põhiseaduslike muudatuste üle peetavat poliitilist dialoogi; |
m) |
teha tihedat koostööd ja konsulteerida kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas ning teiste riigis tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega; |
n) |
vajaduse korral nõustada kõrget esindajat seoses füüsiliste või juriidiliste isikutega, kelle suhtes võiks Bosnia ja Hertsegoviina olukorda arvestades kehtestada piiravad meetmed; |
o) |
kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõiki kohapealseid liidu vahendeid rakendataks ühtselt, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid. |
Artikkel 4
Volituste täitmine
1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.
2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.
3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.
Artikkel 5
Rahastamine
1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 on 7 600 000 eurot.
2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele. ELi eriesindaja korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata ELi eriesindaja ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid.
3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
1. Spetsiaalne isikkoosseis määratakse abistama ELi eriesindajat tema volituste täitmisel ning toetama kogu liidu tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Bosnias ja Hertsegoviinas. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad liikmed. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.
2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.
3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
Artikkel 7
ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate pooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline tugi
1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.
2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas logistilist abi, kui see on asjakohane.
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otseses alluvuses olevate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
a) |
koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan; |
b) |
tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele; |
c) |
tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele; |
d) |
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames. |
Artikkel 11
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.
Artikkel 12
Koordineerimine
1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.
2. Kohapeal toimub tihe koostöö piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega ning eelkõige teeb tihedat koostööd kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas.
3. Liidu kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate liidu osalistega teabe levitamist ja jagamist kõnealuste liidu osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamisele olukorrast ja sellele antavast hinnangust.
Artikkel 13
Nõuetega seotud abi
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab 2016. aasta juuni lõpuks nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
(1) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/77, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 13, 20.1.2015, lk 7).
(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/69 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2008,
10. november 2015,
millega muudetakse nõukogu otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati nõukogu ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) loodud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias („EUMM Georgia” või „missioon”). |
(2) |
Nõukogu võttis 16. detsembril 2014 vastu otsuse 2014/915/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP, millega pikendatakse missiooni kehtivust kuni 14. detsembrini 2016, ning nägi ette lähtesumma kuni 14. detsembrini 2015. |
(3) |
Tuleks ette näha uus lähtesumma, mis kataks ajavahemiku 15. detsembrist 2015 kuni 14. detsembrini 2016. |
(4) |
Otsust 2010/452/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2010/452/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 14 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 15. detsember 2015 kuni 14. detsember 2016 on 17 640 000 eurot.” |
2) |
Artikli 14 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega: „2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele. EUMM Georgia korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata EUMM Georgia ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2015.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
(1) Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).
(2) Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeede 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26).
(3) Nõukogu 16. detsembri 2014. aasta otsus 2014/915/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 360, 17.12.2014, lk 56).
11.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/70 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2009,
10. november 2015,
sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Poolaga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (1) eriti selle artiklit 33,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohane isikuandmete edastamine ei või toimuda enne, kui nimetatud otsuse 6. peatükis esitatud andmekaitse üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses. |
(2) |
Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (2) artiklis 20 on sätestatud, et eespool nimetatud tingimuse täitmise kontrollimisel otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel. |
(3) |
Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ning niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma. |
(4) |
Poola on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku. |
(5) |
Poola on koos Austriaga sooritanud eduka katselise kasutamise. |
(6) |
Poolas on toimunud hindamiskülastus ning Austria hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale. |
(7) |
Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused. |
(8) |
Nõukogu otsustas 13. juulil 2015, et Poola on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatükis esitatud andmekaitse üldsätted. |
(9) |
Seega peaks Poolal sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil olema õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9. |
(10) |
Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(11) |
Otsus 2008/615/JSK on Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(12) |
Otsus 2008/615/JSK ei ole Ühendkuningriigi jaoks siduv ning seepärast ei osale ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Poolal on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9 alates 12. novembrist 2015.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).