ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 284

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
30. oktoober 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1947, 1. oktoober 2015, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

1

 

 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokoll

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2015/1948, 29. oktoober 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes

62

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/1949, 29. oktoober 2015, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1

71

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/1950, 26. oktoober 2015, millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merlangipüük VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes

96

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1951, 28. oktoober 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

98

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1952, 29. oktoober 2015, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm

100

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1953, 29. oktoober 2015, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

109

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1954, 29. oktoober 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

140

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2015/1955, 29. oktoober 2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 66/402 EMÜ (teraviljaseemne turustamise kohta) I ja II lisa ( 1 )

142

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/1956, 26. oktoober 2015, millega määratakse kindlaks otsuse 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) kohaldamise kuupäev

146

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1957, 29. oktoober 2015, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

149

 

*

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2015/1958, 1. juuli 2015, mis käsitleb geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete suhtes kohaldatavaid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 ( 1 )

181

 

*

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2015/1959, 1. juuli 2015, mis käsitleb kanalisatsioonitehniliste toodete suhtes kohaldatavaid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 ( 1 )

184

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1960, 29. oktoober 2015, millega kehtestatakse 2016. aasta prioriteetide nimekirjad võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks ( 1 )

187

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1947,

1. oktoober 2015,

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (edaspidi „WTO”) algatas 2001. aasta novembris kaubanduskõneluste Doha vooru, mida tuntakse ka Doha arengukava nime all. Kaubanduse hõlbustamise läbirääkimised algasid juulis 2004 ning nende ülesandeks oli täpsustada ja parandada 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) mitut artiklit: V artikkel („Transiidivabadus”), VIII artikkel („Impordi ja ekspordiga seotud lõivud ja tasud”) ja X artikkel („Kaubanduseeskirjade avaldamine ja haldamine”), et muuta kaupade, sh transiitkaupade liikumine, vabastamine ja tollivormistus sujuvamaks. Volituses osutati lisaks sätetele, mis tagaksid tõhusa koostöö tolli- ja muude asjaomaste asutuste vahel kaubanduse hõlbustamise ja tollieeskirjade täitmise küsimuses.

(2)

Komisjon on pidanud läbirääkimisi, konsulteerides aluslepingu artikli 207 lõike 3 alusel moodustatud erikomiteega.

(3)

WTO 9. ministrite konverentsil, mis peeti 3.–6. detsembrini 2013 Balil, võtsid ministrid vastu kaubanduse hõlbustamist käsitleva otsuse, mis lõpetas kaubanduse hõlbustamise lepinguga seotud läbirääkimised; sellele järgnes lepingu teksti juriidiline läbivaatamine. Ministrite otsusega loodi kaubanduse hõlbustamist käsitlev ettevalmistuskomitee ning WTO peanõukogule tehti ettepanek võtta vastu protokoll, millega lisatakse leping WTO asutamist käsitlevale Marrakechi lepingule selle 1A lisana, ja avada protokoll kõigile WTO liikmetele heakskiitmiseks vastavalt nende sisemenetlustele.

(4)

WTO peanõukogu võttis oma 27. novembri 2014. aasta istungil vastu Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli (edaspidi „protokoll”) ja avas selle WTO liikmetele heakskiitmiseks.

(5)

Protokoll sisaldab kaubanduse hõlbustamise lepingut ja arenguriikide võetud kohustusi, mis on vormistatud lepingu lisana. Paljud arenguriigid on juba esitanud teatised oma A-kategooria kohustuste kohta vastavalt kaubanduse hõlbustamise lepingu artikli 15 lõikele 1. Kaubanduse hõlbustamise komitee võtab vastu teatised vähim arenenud riikide A-kategooria kohustuste kohta vastavalt kaubanduse hõlbustamise lepingu artikli 15 lõikele 2 ning teatised nii arenguriikide kui ka vähim arenenud riikide B- ja C-kategooria kohustuste kohta vastavalt kaubanduse hõlbustamise lepingu artikli 16 lõikele 5. Kohustused muutuvad kaubanduse hõlbustamise lepingu lahutamatuks osaks.

(6)

Protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokoll kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule võtma protokolli punktis 4 täpsustatud heakskiitmiskirja (1).

Artikkel 3

Käesolevat protokolli ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 1. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

É. SCHNEIDER


(1)  Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/3


TÕLGE

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise

PROTOKOLL

MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI LIIKMED,

OSUTADES kaubanduse hõlbustamise lepingule,

VÕTTES ARVESSE peanõukogu dokumendis WT/L/940 tehtud otsust, mis võeti vastu vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu (edaspidi „WTO leping”) artikli X lõikele 1,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.

Protokolli jõustumisel punkti 4 alusel muudetakse WTO lepingu lisa 1 A, lisades kaitsemeetmete lepingu järele käesoleva protokolli lisas esitatud kaubanduse hõlbustamise lepingu.

2.

Käesoleva protokolli ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

3.

Käesolev protokoll avatakse liikmetele heakskiitmiseks.

4.

Käesolev protokoll jõustub vastavalt WTO lepingu artikli X lõikele 3 (1).

5.

Käesolev protokoll antakse hoiule Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektorile, kes viivitamata edastab igale liikmele selle tõestatud koopia ja teatise iga heakskiitmise kohta vastavalt punktile 3.

6.

Käesolev protokoll registreeritakse ÜRO põhikirja artikli 102 kohaselt.

KOOSTATUD Genfis kahe tuhande neljateistkümnenda aasta kahekümne seitsmendal novembril ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, millest iga tekst on autentne.

 


(1)  Heakskiitmiste arvutamiseks WTO lepingu artikli X lõike 3 kohaselt loetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide heakskiitmiskiri võrdseks sellise arvu liikmete heakskiiduga, mis vastab Euroopa Liidu nende liikmete arvule, kes on WTO liikmed.


MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI ASUTAMIST KÄSITLEVA MARRAKECHI LEPINGU MUUTMISE PROTOKOLLI LISA

KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISE LEPING

Preambul

LIIKMED,

VÕTTES ARVESSE ministrite konverentsi Doha deklaratsiooni alusel alustatud läbirääkimisi,

MEENUTADES JA KINNITADES VEEL KORD volitusi ja põhimõtteid, mis sisalduvad ministrite konverentsi Doha deklaratsiooni (WT/MIN(01)/DEC/1) punktis 27 ja 1. augustil 2004. aastal WTO peanõukogus vastu võetud Doha tööprogrammi otsuse D lisas (WT/L/579) ning ministrite konverentsi Hongkongi deklaratsiooni punktis 33 ja E lisas (WT/MIN(05)/DEC),

SOOVIDES selgitada ja täiustada 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) V, VIII ja X artikli asjakohaseid aspekte, et kiirendada veelgi kaupade, sealhulgas transiitkaupade liikumist, vabastamist ja tollivormistust,

TUNNISTADES arenguriikidest liikmete ja eeskätt vähim arenenud riikidest liikmete erivajadusi ning soovides suurendada abi ja toetust kõnealuses valdkonnas suutlikkuse arendamiseks,

TUNNISTADES tõhusa koostöö vajadust liikmete vahel kaubanduse hõlbustamise ja tollieeskirjade järgimise küsimustes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

Artikkel 1

Teabe avaldamine ja kättesaadavus

1.   Avaldamine

1.1.   Iga liige avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kasutataval viisil järgmise teabe, et valitsustel, kaubandusettevõtjatel ja muudel huvitatud isikutel oleks võimalik sellega tutvuda:

a)

impordi, ekspordi ja transiidi kord (sealhulgas sadamate, lennuväljade ja muude sisenemiskohtadega seotud menetlused) ning nõutavad vormid ja dokumendid;

b)

impordile või ekspordile kohaldatavad või sellega seotud tolli- ja muude maksude määrad;

c)

ametiasutuste poolt või nende huvides impordi, ekspordi ja transiidi suhtes või nendega seoses rakendatavad lõivud ja tasud;

d)

toodete klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

e)

päritolureeglitega seotud õigusnormid ja üldkohaldatavad haldusotsused;

f)

impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

g)

karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest;

h)

edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused;

i)

mis tahes riigi või riikidega sõlmitud importi, eksporti või transiiti käsitlevad lepingud või nende osad; ja

j)

tariifikvootide haldamisega seotud menetlused.

1.2.   Ühtegi kõnealust sätet ei tõlgendata kui nõuet avaldada või esitada teavet muus keeles peale asjaomase liikme keele, välja arvatud punktis 2.2 sätestatu.

2.   Interneti teel kättesaadav teave

2.1.   Iga liige teeb interneti teel kättesaadavaks ja ajakohastab asjakohasel juhul võimaluse piires

a)

impordi, ekspordi ja transiidi korra kirjelduse, (1) sealhulgas edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused, mille abil teavitatakse valitsusi, kaubandusettevõtjaid ja muid huvitatud isikuid impordi, ekspordi ja transiidi puhul vajalikest praktilistest meetmetest;

b)

vormid ja dokumendid, mida on vaja importimiseks, eksportimiseks ja transiidiks läbi liikme territooriumi;

c)

teabekeskus(t)e kontaktandmed.

2.2.   Kui see on otstarbekohane, tehakse punkti 2.1 alapunktis a nimetatud kirjeldus kättesaadavaks ühes WTO ametlikus keeles.

2.3.   Liikmeid julgustatakse tegema interneti teel kättesaadavaks muudki kaubandusega seotud teavet, sealhulgas asjaomaseid kaubandusega seotud õigusakte ja muud punktis 1.1 nimetatud teavet.

3.   Teabekeskused

3.1.   Iga liige asutab või jätab alles olemasolevate ressursside piires ühe või mitu teabekeskust, et vastata valitsuste, kaubandusettevõtjate ja muude huvitatud isikute mõistlikele päringutele punktiga 1.1 hõlmatud küsimustes ning väljastada punkti 1.1 alapunktis a nimetatud nõutavaid vorme ja dokumente.

3.2.   Tolliliitu või piirkondlikku integratsiooni kaasatud liikmed võivad piirkondlikul tasandil asutada või jätta alles ühised teabekeskused, et täita punktis 3.1 esitatud nõue ühiste menetluste kohta.

3.3.   Liikmetel soovitatakse päringutele vastamise ning nõutavate vormide ja dokumentide väljastamise eest lõivu tasumist mitte nõuda. Tasu nõudmise korral piiravad liikmed lõivude ja tasude summa osutatud teenuste ligikaudse maksumusega.

3.4.   Teabekeskused vastavad päringutele ning väljastavad vorme ja dokumente iga liikme kehtestatud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis võib erineda sõltuvalt päringu iseloomust või keerukusest.

4.   Teatamine

Iga liige teatab artikli 23 punkti 1.1 kohaselt moodustatud kaubanduse hõlbustamise komiteele (edaspidi käesolevas lepingus „komitee”)

a)

punkti 1.1 alapunktides a–j nimetatud teabe ametliku avaldamise koha(d);

b)

punktis 2.1 nimetatud veebisaidi (-saitide) aadressid; ja

c)

punktis 3.1 nimetatud teabekeskuste kontaktandmed.

Artikkel 2

Võimalus esitada märkusi, jõustumisele eelnev teave ja konsultatsioonid

1.   Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

1.1.   Iga liige annab kaubandusettevõtjatele ja muudele huvitatud isikutele otstarbekas ulatuses ning kooskõlas oma riigi õiguse ja õigussüsteemiga võimaluse ning asjakohase tähtaja märkuste esitamiseks kavandatava üldkohaldatavate õigusnormide kehtestamise või muutmise kohta seoses kaupade, sealhulgas transiitkaupade liikumise, vabastamise ja tollivormistusega.

1.2.   Iga liige tagab otstarbekas ulatuses ning kooskõlas oma riigi õiguse ja õigussüsteemiga kaupade, sealhulgas transiitkaupade liikumise, vabastamise ja tollivormistusega seotud uute või muudetud üldkohaldatavate õigusnormide avaldamise või nende kohta käiva teabe teisiti avalikult kättesaadavaks tegemise võimalikult vara enne nende jõustumist, et kaubandusettevõtjad ja muud huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda.

1.3.   Tollimaksu- või tariifimäärade muudatused, leevendava mõjuga meetmed, meetmed, mille tõhusust punktide 1.1 või 1.2 sätete täitmine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavad meetmed või väheolulised muudatused riigi õiguses ja õigussüsteemis on punktide 1.1 ja 1.2 reguleerimisalast välja jäetud.

2.   Konsultatsioonid

Asjakohasel juhul korraldab iga liige korrapäraseid konsultatsioone piirivalveasutuste ja kaubandusettevõtjate või muude tema territooriumil asuvate sidusrühmade vahel.

Artikkel 3

Eelotsus

1.   Iga liige teeb kogu vajalikku teavet sisaldava kirjaliku taotluse esitajale mõistliku tähtaja jooksul teatavaks eelotsuse. Kui liige keeldub eelotsuse tegemisest, teatab ta sellest taotlejale viivitamata kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse põhjenduse.

2.   Liige võib taotlejale eelotsuse teatavaks tegemisest keelduda, kui taotluses tõstatatud küsimus on juba

a)

mõne ametiasutuse, apellatsioonikohtu või kohtu menetluses seoses taotleja juhtumiga; või

b)

jõudnud lahendini mõnes apellatsioonikohtus või kohtus.

3.   Eelotsus kehtib mõistliku ajavahemiku jooksul pärast selle tegemist, kui seda toetavad õigusnormid, faktid ja asjaolud ei muutu.

4.   Kui liige tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse põhjenduse. Liige võib eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult siis, kui otsus põhineb puudulikul, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

5.   Liikme tehtud eelotsus on liikmele taotluse esitaja suhtes siduv. Liige võib ette näha, et eelotsus on taotluse esitaja jaoks siduv.

6.   Iga liige avaldab vähemalt

a)

eelotsuse taotlemise nõuded, sealhulgas esitatava teabe ja selle vormi kohta;

b)

eelotsuse tegemise tähtaja; ja

c)

ajavahemiku, mille vältel eelotsus kehtib.

7.   Taotleja kirjaliku taotluse korral vaatab iga liige eelotsuse või selle tühistamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi (2).

8.   Iga liige püüab teha eelotsuste kohta üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mida ta peab muudele huvitatud isikutele olulist huvi pakkuvaks, võttes arvesse vajadust kaitsta konfidentsiaalset äriteavet.

9.   Mõisted ja reguleerimisala:

a)

eelotsus on kirjalik otsus, mille liige esitab taotlejale enne taotluses nimetatud kauba importimist, ja sellega nähakse ette kauba kohtlemise kord importimise ajal seoses

i)

kauba tariifse klassifitseerimise ja

ii)

kauba päritoluga (3);

b)

lisaks käesoleva punkti alapunktis a nimetatud eelotsustele soovitatakse liikmetel teha eelotsused

i)

konkreetsetel asjaoludel tolliväärtuse määramiseks kasutatavate asjakohaste meetodite või kriteeriumide ja nende kohaldamise kohta;

ii)

liikme tollimaksusoodustuse või tollimaksust vabastamise nõuete kohaldatavuse kohta;

iii)

liikme kvootide, sealhulgas tariifikvootide kohta käivate nõuete kohaldamise kohta; ja

iv)

muude lisaküsimuste kohta, mille puhul liige peab eelotsuse tegemist vajalikuks;

c)

taotleja on eksportija, importija või muu isik, kellel on selleks õigustatud alus, või tema esindaja;

d)

liige võib nõuda, et taotleja oleks tema territooriumil õiguslikult esindatud või registreeritud. Sellised nõuded ei tohi võimaluse korral piirata eelotsust taotleda võivate isikute kategooriaid, pidades eelkõige silmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi. Need nõuded peavad olema selged ja läbipaistvad ega tohi endast kujutada meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit.

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

1.   Iga liige näeb ette, et igal isikul, kelle suhtes toll teeb haldusotsuse, (4) on tema territooriumil õigus

a)

esitada otsuse teinud ametnikust või ametiasutusest kõrgemale või sõltumatule haldusasutusele vaie või lasta see sellel läbi vaadata;

ja/või

b)

esitada kohtule kaebus või nõuda otsuse läbivaatamist.

2.   Liikme õigusaktide alusel võib olla nõutav, et vaie või läbivaatamine on algatatud enne kohtu poole pöördumist.

3.   Iga liige tagab, et edasikaebamis- või läbivaatamismenetluses ei diskrimineerita kedagi.

4.   Iga liige tagab, et kui punkti 1 alapunkti a kohast otsust edasikaebamise või läbivaatamise kohta ei tehta

a)

õigusnormides ettenähtud tähtaja jooksul või

b)

põhjendamatu viivituseta,

on kaebuse esitajal õigus pöörduda otsuse uuesti edasikaebamiseks või läbivaatamiseks haldus- või kohtuasutuse või muu õigusasutuse poole (5).

5.   Iga liige tagab, et punktis 1 nimetatud isikule esitatakse haldusotsuse aluseks olevad põhjendused, et ta saaks vajaduse korral edasi kaevata- või taotleda läbivaatamist.

6.   Iga liiget julgustatakse kohandama käesoleva artikli sätteid, et neid saaks kohaldada tolliametist erineva asjaomase piirivalveasutuse tehtud haldusotsuste suhtes.

Artikkel 5

Muud erapooletuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse suurendamise meetmed

1.   Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Kui liige kehtestab või jätab kehtima asjaomastele ametiasutustele teatiste või juhiste väljastamise süsteemi, et tõsta piiril kontrolli või läbivaatamise taset seoses teatamise või juhiste nõude alla kuuluva toidu, jookide või loomasöödaga, kaitsmaks oma territooriumil inimeste, loomade või taimede elu ja tervist, kohaldatakse teatiste või juhiste väljastamise, lõpetamise või peatamise viisi suhtes järgmisi põhimõtteid:

a)

liige võib asjakohasel juhul väljastada riskianalüüsil põhineva teatise või juhise;

b)

liige võib teatise või juhise väljastada nii, et seda kohaldatakse ühtselt ainult nendes sisenemiskohtades, kus kehtivad teatise või juhise aluseks olevad sanitaar- ja fütosanitaartingimused;

c)

liige lõpetab või peatab viivitamata teatiste või juhiste väljastamise, kui selle aluseks olnud asjaolusid enam ei eksisteeri või kui muutunud olukorras on võimalik toimida kaubandust vähem piiraval viisil; ja

d)

kui liige otsustab teatiste või juhiste väljastamise lõpetada või peatada, avaldab ta selle kohta asjakohasel juhul viivitamatat mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval viisil teadaande või teavitab eksportivat liiget või importijat.

2.   Kinnipidamine

Liige teavitab viivitamata vedajat või importijat impordiks deklareeritud kauba kinnipidamisest, et toll või muu pädev asutus saaks selle läbi vaadata.

3.   Katsemenetlused

3.1.   Liige võib taotluse korral anda võimaluse teise katse tegemiseks, kui importimiseks deklareeritud kauba saabumisel võetud prooviga tehtud esimene katse annab ebasoodsa tulemuse.

3.2.   Liige avaldab mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval viisil kõikide selliste laboratooriumide nime ja aadressi, kus katset on võimalik teha, või edastab kõnealuse teabe importijale, kui punktile 3.1 vastav võimalus on antud.

3.3.   Kauba vabastamise ja tollivormistuse korral arvestab liige punkti 3.1 kohaselt tehtud teise katse tulemust ja võib seda aktsepteerida.

Artikkel 6

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude põhimõtted ja trahvid

1.   Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

1.1.   Punkti 1 sätteid kohaldatakse kõikide lõivude ja tasude puhul, mida liikmed on kauba impordi ja ekspordi suhtes rakendanud või mis on sellega seotud, välja arvatud impordi- ja eksporditollimaks ning maksud, mis jäävad GATT 1994 artikli III kohaldamisalasse.

1.2.   Teave lõivude ja tasude kohta avaldatakse artikli 1 kohaselt. See teave hõlmab kohaldatavaid lõive ja tasusid, selliste lõivude ja tasude põhjendust, vastutavat asutust ning makse tasumise aega ja viisi.

1.3.   Uute või muudetud lõivude ja tasude avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisav ajavahemik, välja arvatud kiireloomuliste asjaolude korral. Selliseid lõive ja tasusid ei kohaldata enne, kui teave nende kohta on avaldatud.

1.4.   Iga liige vaatab oma lõivud ja tasud korrapäraselt läbi, et vähendada nende arvu ja erisusi, kui see on otstarbekohane.

2.   Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Tollimenetluse

i)

lõivude ja tasude summa on piiratud konkreetse impordi- või eksporditoimingu puhul või sellega seoses osutatud teenuste ligikaudse maksumusega; ja

ii)

lõivud ja tasud ei pea olema seotud konkreetse impordi- või eksporditoiminguga eeldusel, et neid tasutakse teenuste eest, mis on kaupade tollimenetlusega tihedalt seotud.

3.   Trahvimise põhimõtted

3.1.   Punktis 3 tähendavad „trahvid” trahve, mida tolliamet määrab liikme tollialaste õigusaktide, eeskirjade või menetlusnõuete rikkumise eest.

3.2.   Iga liige tagab, et tollialaste õigusaktide, eeskirjade või menetlusnõuete rikkumise eest määratakse trahvid tema õigusnormide kohaselt ainult rikkumise eest vastutava(te)le isiku(te)le.

3.3.   Määratud trahv sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning peab olema vastavuses rikkumise astme ja tõsidusega.

3.4.   Iga liige tagab meetmed, mille abil vältida

a)

huvide konflikte trahvide ja tollimaksude hindamisel ja kogumisel; ja

b)

motivatsiooni loomist punktiga 3.3 vastuolus olevate trahvide hindamiseks või kogumiseks.

3.5.   Iga liige tagab tollialaste õigusaktide, eeskirjade või menetlusnõuete rikkumise eest trahvi määramisel trahvitud isiku(te)le esitatava kirjaliku selgituse, milles täpsustatakse rikkumise laadi ja kohaldavat õigusakti, eeskirja või menetlusnõuet, mille kohaselt rikkumise eest trahvisumma suurus või vahemik määrati.

3.6.   Kui isik avalikustab liikme tolliametile tollialaste õigusaktide, eeskirjade või menetlusnõuete rikkumise asjaolud vabatahtlikult enne, kui tolliamet rikkumise tuvastab, soovitatakse liikmel seda võimaluse korral arvestada leevendava tegurina kõnealusele isikule trahvi määramisel.

3.7.   Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse punktis 3.1 nimetatud transiitliikluse trahvide suhtes.

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus

1.   Saabumiseelne menetlus

1.1.   Iga liige võtab vastu või jätab kehtima impordidokumentide ja muu nõutava teabe esitamist võimaldavad menetlused, sealhulgas manifestid, et alustada dokumentide menetlemist enne kauba saabumist eesmärgiga kiirendada saabuva kauba vabastamist.

1.2.   Iga liige näeb võimaluse korral ette dokumentide esitamise elektroonilisel kujul nende saabumiseelseks menetlemiseks.

2.   Elektrooniline maksmine

Võimaluse piires kehtestab iga liige või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tolli kogutavate impordi ja ekspordiga seotud tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude elektroonilist maksmist.

3.   Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

3.1.   Iga liige kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad kauba vabastamist enne tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist, kui selline kindlaksmääramine ei ole toimunud enne kauba saabumist, selle saabumisel või võimalikult kiiresti pärast kauba saabumist, ja eeldusel, et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud.

3.2.   Sellise vabastamise eeltingimusena võib liige nõuda

a)

enne kauba saabumist või selle saabumisel määratud tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmist ning tagatist iga veel kindlaks määramata summa kohta käenduse, sissemakse või mõne muu tema õigusnormidega ette nähtud asjakohase vahendi näol; või

b)

tagatist käenduse, sissemakse või mõne muu tema õigusnormidega ette nähtud asjakohase vahendi näol.

3.3.   Selline tagatis ei ole suurem summast, mida liige peab vajalikuks tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise tagamiseks kogu tagatisega hõlmatud kauba eest.

3.4.   Juhul kui tuvastatakse rikkumine, mis nõuab rahatrahvide või karistusmaksete määramist, võib nõuda kohaldatavatele rahalistele karistustele või rahatrahvidele tagatist.

3.5.   Punktides 3.2 ja 3.4 ettenähtud tagatis vabastatakse, kui seda ei ole enam vaja.

3.6.   Ükski käesolev säte ei mõjuta liikme õigust kaupa kontrollida, kinni pidada, arestida, konfiskeerida või kohelda viisil, mis ei ole muul moel vastuolus liikme WTO õiguste ja kohustustega.

4.   Riskijuhtimine

4.1.   Võimaluse piires kehtestab iga liige või jätab kehtima tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi.

4.2.   Iga liige kavandab ja rakendab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab hoida ära meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramise.

4.3.   Iga liige keskendub tollikontrollil ja võimaluse korral muul asjakohasel piirikontrollil suure riskiga saadetistele ja kiirendab väikese riskiga saadetiste vabastamist. Riskijuhtimise osana võib liige valida saadetisi selliste kontrollide jaoks ka pisteliselt.

4.4.   Iga liige lähtub riskijuhtimisel riskide hindamisest asjakohaste valikulisuse kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid võivad muu hulgas hõlmata harmoneeritud süsteemi koodi; kauba liiki ja kirjeldust; päritoluriiki; riiki, millest kaup välja saadeti; kauba väärtust, kaubandusettevõtjate vastavusandmeid ja transpordivahendite liike.

5.   Tollivormistusjärgne audit

5.1.   Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab iga liige või jätab kehtima tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus tollialastele ja muudele asjaomastele õigusnormidele.

5.2.   Iga liige valib riskipõhiselt tollivormistusjärgse auditi jaoks välja isiku või kaubasaadetise, rakendades vajaduse korral asjakohaseid valikulisuse kriteeriume. Iga liige teeb tollivormistusjärgse auditi läbipaistvalt. Kui auditeerimisega on seotud mõni isik, teavitab liige lõplike tulemuste saamisel viivitamata auditeeritavat isikut auditi tulemustest, isiku õigustest ja kohustustest ning saadud tulemuste põhjustest.

5.3.   Tollivormistusjärgse auditi käigus kogutud teavet võib kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

5.4.   Kui see on otstarbekohane, kasutavad liikmed tollivormistusjärgse auditi tulemusi riskijuhtimise rakendamisel.

6.   Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

6.1.   Liikmeid julgustatakse mõõtma ja avaldama järjepidevalt korrapäraste ajavahemike tagant kauba vabastamise keskmist aega, kasutades selleks muu hulgas sellist vahendit nagu Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi käesolevas lepingus „WCO”) uurimus kauba vabastamise aja kohta (6).

6.2.   Liikmeid julgustatakse jagama komiteega keskmiste vabastamisaegade mõõtmisel saadud kogemusi, sealhulgas kasutatud meetodite, tuvastatud kitsaskohtade ja tõhususele avalduva mis tahes mõju kohta.

7.   Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

7.1.   Seoses impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste ja -menetlustega esitab iga liige punkti 7.3 kohaselt kaubandust hõlbustavad lisameetmed ettevõtjatele, kes vastavad kindlaksmääratud kriteeriumidele, edaspidi „volitatud ettevõtjad”. Liige võib pakkuda kõnealuseid kaubanduse hõlbustamise meetmeid ka tolliprotseduuride kaudu, mis on kõigile ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad ega nõua eraldi süsteemi sisseseadmist.

7.2.   Kindlaksmääratud kriteeriumid, mis võimaldavad käsitada ettevõtjat volitatud ettevõtjana, on seotud liikme õigusnormides või menetlustes ette nähtud nõuete täitmisega või nende rikkumise ohuga.

a)

Kõnealused avaldatavad kriteeriumid võivad hõlmata

i)

asjakohaseid andmeid tollialastest ja muudest seonduvatest õigusnormidest kinnipidamise kohta;

ii)

andmete haldamise süsteemi, mis võimaldab teha vajalikke sisekontrolle;

iii)

maksejõulisust, sealhulgas asjakohasel juhul piisava kindlustuse või tagatise esitamist; ja

iv)

tarneahela turvalisust.

b)

Need kriteeriumid

i)

ei ole kavandatud ega kohaldatud nii, et need võimaldaksid või tekitaksid samasuguste tingimuste korral ettevõtjate vahel meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist; ega

ii)

kitsenda võimaluse piires väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.

7.3.   Punkti 7.1 kohaselt esitatud kaubanduse hõlbustamise meetmed hõlmavad vähemalt kolme järgmist meedet (7):

a)

võimaluse korral dokumentide ja andmete puhul vähendatud nõudeid;

b)

võimaluse korral vähem füüsilisi kontrolle ja läbivaatusi;

c)

kauba võimalikult kiiret vabastamist;

d)

tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise edasilükkamist;

e)

üldtagatiste või vähendatud määraga tagatiste kasutamist;

f)

üht tollideklaratsiooni kogu impordi või ekspordi jaoks teatava ajavahemiku jooksul; ja

g)

kaupade tollivormistust volitatud ettevõtja valduses või muus tolli poolt heakskiidetud kohas.

7.4.   Liikmetel soovitatakse välja töötada volitatud ettevõtja kavad, võttes aluseks rahvusvahelised standardid, kui need on olemas, välja arvatud juhul, kui need oleksid sobimatud või taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad.

7.5.   Selleks et tõhustada ettevõtjatele antud kaubanduse hõlbustamise meetmeid, annavad liikmed teistele liikmetele võimaluse pidada läbirääkimisi volitatud ettevõtja kavade vastastikuseks tunnustamiseks.

7.6.   Liikmed vahetavad komitees asjakohast teavet kehtivate volitatud ettevõtja kavade kohta.

8.   Veoste menetlemine kiirkorras

8.1.   Iga liige kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad vähemalt nende kaupade kiirkorras vabastamist, mis saabuvad lennukaubaveo keskuste kaudu isikutele, kes taotlevad sellist menetlust, säilitades sealjuures tollikontrolli (8). Kui liige kasutab taotlejate ringi piiravaid kriteeriume, (9) võib ta punkti 8.2 kohase veoste kiirkorras menetlemise kohaldamiseks kvalifitseerumise tingimustena nõuda avaldatud kriteeriumides, et taotleja

a)

tagab vajaliku taristu ja tollimaksude tasumise veoste kiirkorras menetlemisega seotud juhtudel, kui taotleja täidab liikme nõuded niisuguseks menetlemiseks selleks ettenähtud rajatises;

b)

esitab enne kiirkorras menetletava veose saabumist selle vabastamiseks vajaliku teabe;

c)

maksustatakse summaga, mille suurus on piiratud punktis 8.2 kirjeldatud menetlemise puhul osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

d)

säilitab kõrge kontrollitaseme kiirkorras menetletavate veoste üle, kasutades kogu teekonna vältel sisejulgeolekutegevust, logistikat ja seiretehnoloogiat;

e)

tagab kogu teekonna vältel veoste menetlemise kiirkorras;

f)

võtab vastutuse tolliametile kauba eest kõigi tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise eest;

g)

on pidanud varem kinni tollieeskirjadest ja muudest asjaomastest õigusnormidest ja eeskirjadest;

h)

täidab muid tingimusi, mis on otseselt seotud liikme selliste õigusaktide, eeskirjade ja menetlusnõuete tõhusa täitmisega, mis käsitlevad konkreetselt punktis 8.2 kirjeldatud menetluse tagamist.

8.2.   Kooskõlas punktidega 8.1 ja 8.3 liikmed

a)

vähendavad artikli 10 punkti 1 kohaselt kiirkorras menetletavate veoste vabastamiseks nõutavate dokumentide arvu ja võimaluse piiresvabastavad teatavate veoste puhul kauba teabe ühekordse esitamise põhjal;

b)

hoolitsevad selle eest, et kiirkorras menetletavad veosed vabastatakse tavaolukorras pärast saabumist nii ruttu kui võimalik, eeldusel et vabastamiseks nõutav teave on esitatud;

c)

püüavad kohaldada alapunktides a ja b kirjeldatud kohtlemist mis tahes kaalu ja väärtusega veostele, arvestades et liige võib nõuda riiki sisenemisel lisatoiminguid, sealhulgas deklaratsioone ja tõendavaid dokumente ning tolli- ja muude maksude tasumist, ning piirata kauba liiki silmas pidades sellist menetlust, eeldusel et see ei piirdu väikese väärtusega kaubaga, näiteks dokumentidega; ja

d)

määratlevad võimaluse korral veose väärtuse miinimumäära või tollimaksuga maksustatava koguse, mille eest tolli- ja muid makse ei võeta, välja arvatud teatavate retseptiravimite puhul. Käesoleva sätte reguleerimisalasse ei kuulu kooskõlas GATT 1994 artikliga III impordile kohaldatavad riiklikud maksud, näiteks käibemaks ja aktsiisimaksud.

8.3.   Punktide 8.1 ja 8.2 sisu ei mõjuta liikme õigust kaupa kontrollida, kinni pidada, arestida, konfiskeerida, selle sissetoomist keelata või teha tollivormistusjärgseid auditeid, muu hulgas seoses riskijuhtimissüsteemide kasutamisega. Lisaks ei takista punktide 8.1 ja 8.2 sisu nõuda liikmel vabastamise tingimusena lisateabe esitamist ja mitteautomaatse litsentsimise nõuete täitmist.

9.   Kiiresti riknev kaup (10)

9.1.   Kiiresti rikneva kauba välditava kao või olukorra halvenemise ärahoidmiseks ja eeldusel, et kõik õigusaktidest tulenevad nõuded on täidetud, näeb iga liige ette kiiresti rikneva kauba vabastamise

a)

tavaolukorras võimalikult lühikese aja jooksul ja

b)

erandlike asjaolude korral pärast tolli ja teiste asjaomaste ametiasutuste tööaega, kui see on võimalik.

9.2.   Iga liige annab nõutava läbivaatuse ajakava koostades kiiresti riknevale kaubale asjakohase prioriteetsuse.

9.3.   Iga liige korraldab või laseb importijal korraldada kiiresti rikneva kauba asjakohase ladustamise kuni selle vabastamiseni. Liige võib nõuda, et kõik kohad, mida importija ladustamiseks kasutab, on asjaomaste ametiasutuste poolt heaks kiidetud või selleks ette nähtud. Kauba liikumine kõnealustesse ladustamiskohtadesse, sealhulgas lubade andmine kaupa vedavale ettevõtjale, võib vastava nõude korral vajada asjakohaste asutuste luba. Liige tagab võimaluse korral ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega importija taotluse korral kõnealustes ladustamiskohtades kõik vabastamiseks vajalikud menetlused.

9.4.   Kiiresti rikneva kauba vabastamisel tekkinud märkimisväärse viivituse korral ja kirjaliku taotluse alusel edastab importiv liige võimaluse korral teatise viivituse põhjuste kohta.

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

1.   Iga liige tagab, et piirikontrolli ning kauba impordi, ekspordi ja transiidiga seotud menetluste eest vastutavad asutused ja ametid teeksid kaubanduse hõlbustamiseks omavahel koostööd ja kooskõlastaksid oma tegevust.

2.   Kui see on võimalik ja otstarbekohane, teeb iga liige vastastikku kokkulepitud tingimustel koostööd teiste liikmetega, kellega tal on ühine riigipiir, et kooskõlastada piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks menetlusi piiriületuspunktides. Selline koostöö ja kooskõlastamine võib hõlmata

a)

tööpäevade ja töötundide vastavusseviimist;

b)

tolliprotseduuride ja -formaalsuste vastavusseviimist;

c)

ühiste rajatiste väljaarendamist ja jagamist;

d)

ühiseid kontrolle;

e)

ühekordse kontrolliga piiripunktide loomist.

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Iga liige lubab otstarbekas ulatuses ja eeldusel, et kõik õigusaktidest tulenevad nõuded on täidetud, vedada oma territooriumil impordiks mõeldud kaupa tollikontrolli all sisenemistolliasutusest teise, kus toimub kauba vabastamine või tollivormistamine.

Artikkel 10

Impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsused

1.   Tolliformaalsused ja dokumentidele esitatavad nõuded

1.1.   Et piirata impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsuste hulka ja keerukust, vähendada ja lihtsustada impordi-, ekspordi- ja transiididokumentidele esitatavaid nõudeid ning võtta arvesse legitiimseid poliitilisi eesmärke ja muid tegureid, nagu muutunud olukord, asjakohane uus teave, äritavad, tehnika ja tehnoloogia kättesaadavus, rahvusvahelised parimad tavad ja huvitatud isikute panus, vaatab iga liige sellised tolliformaalsused ja dokumentidele esitatavad nõuded üle ning tagab võimaluse korral ülevaatuse tulemuste põhjal, et kõnealused nõuded on

a)

vastu võetud ja/või kohaldatud kauba, eelkõige kiiresti rikneva kauba vabastamiseks ja tollivormistuseks;

b)

vastu võetud ja/või kohaldatud sel viisil, mis vähendab kauplejate ja ettevõtjate jaoks õigusaktide järgimiseks vajalikku aega ja kulusid;

c)

kõige vähem kaubandust piirav meede, mis on valitud nii, et poliitikaeesmärkide või vajalike eesmärkide täitmiseks on hõlpsasti kättesaadavad kaks või enam alternatiivset meedet; ja

d)

osaliselt tühistatavad, kui neid ei ole enam vaja.

1.2.   Komitee töötab asjakohasel juhul välja menetlused asjakohase teabe ja parimate tavade levitamise kohta liikmete hulgas.

2.   Koopiate aktsepteerimine

2.1.   Iga liige püüab võimaluse korral aktsepteerida impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste täitmiseks nõutavate tõendavate dokumentide paber- või elektroonilisi koopiaid.

2.2.   Kui kõnealuse dokumendi originaal on juba liikme ametiasutuse valduses, aktsepteerivad kõik muud ametiasutused asjakohasel juhul originaaldokumendi asemel sellelt asutuselt pärinevat paber- või elektroonilist koopiat.

2.3.   Liige ei nõua impordi eeltingimusena eksportiva liikme tolliametile esitatud ekspordideklaratsioonide originaali või koopiat (11).

3.   Rahvusvaheliste standardite kasutamine

3.1.   Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, soovitatakse liikmetel impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsuste ja -menetluste puhul tugineda asjakohastele rahvusvahelistele standarditele või nende osadele.

3.2.   Liikmetel soovitatakse oma võimaluste piires osaleda asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ettevalmistatavate rahvusvaheliste standardite koostamisel ja nende korrapärasel läbivaatamisel.

3.3.   Komitee töötab asjakohasel juhul välja menetlused rahvusvaheliste standardite rakendamist käsitleva asjakohase teabe ja parimate tavadelevitamise kohta liikmete hulgas. Ühtlasi võib ta kutsuda asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone arutlema rahvusvaheliste standardite osas tehtava töö üle. Asjakohasel juhul võib komitee määrata kindlaks konkreetsed standardid, mis on liikmetele eriti väärtuslikud.

4.   Ühtne liides

4.1.   Liikmed püüavad luua või jätta alles ühtse liidese, mis võimaldab kaubandusettevõtjatel esitada asjaomastele asutustele või ametitele ühtse andmesisestusportaali kaudu kaupade impordi, ekspordi või transiidi jaoks vajalikke dokumente ja/või andmeid. Kui asjaomased asutused või ametid on kõnealused dokumendid ja/või andmed läbi vaadanud, teavitatakse taotlejaid tulemustest õigel ajal ühtse liidese kaudu.

4.2.   Kui vajalikud dokumendid ja/või andmed on juba ühtse liidese kaudu esitatud, ei nõua asjaomased asutused või ametid nende teistkordset esitamist, välja arvatud kiiret reageerimist nõudvates olukordades ja muudel erandjuhtudel, mis tehakse avalikult teatavaks.

4.3.   Liikmed teavitavad komiteed ühtse liidese toimimise üksikasjadest.

4.4.   Kui see on võimalik ja otstarbekohane, kasutavad liikmed ühtse liidese toetamiseks infotehnoloogiat.

5.   Eksportkauba eelinspekteerimine

5.1.   Liikmed ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega eksportkauba eelinspekteerimist.

5.2.   Ilma et see piiraks liikmete õigust kasutada punktis 5.1 käsitlemata muud tüüpi eksportkauba eelinspekteerimist, soovitatakse liikmetel mitte kehtestada või kohaldada uusi nõudeid, mis käsitlevad selle kasutamist (12).

6.   Tolliagentide kasutamine

6.1.   Ilma et see piiraks mõnede liikmete poliitika seisukohalt olulist huvi säilitada oma tolliagentide eriline roll, ei näe liikmed alates käesoleva lepingu jõustumisest ette kohustuslikku tolliagentide kasutamist.

6.2.   Iga liige teatab komiteele ja avaldab meetmed tolliagentide kasutamise kohta. Kõigist hilisematest muudatustest antakse kohe teada ja need avaldatakse.

6.3.   Liikmed kohaldavad läbipaistvaid ja objektiivseid eeskirju tolliagentide litsentsimise kohta.

7.   Ühised piirimenetlused ja dokumentidele esitatavad ühtsed nõuded

7.1.   Iga liige kohaldab punkti 7.2 kohaselt kogu oma territooriumil ühiseid tolliprotseduure ning kauba vabastamise ja tollivormistuse dokumentidele esitatavaid ühtseid nõudeid.

7.2.   Käesoleva artikli sätted ei keela liikmel

a)

eristada tolliprotseduure ja dokumentidele esitatavaid nõudeid kauba omaduste ja liigi või selle transpordiks kasutatavate vahendite põhjal,

b)

eristada kauba tolliprotseduure ja dokumentidele esitatavaid nõudeid riskijuhtimise põhjal,

c)

eristada tolliprotseduure ja dokumentidele esitatavaid nõudeid imporditollimaksudest või muudest maksudest täieliku või osalise vabastuse andmiseks,

d)

kohaldada andmete elektroonilist esitamist või töötlemist või

e)

eristada tolliprotseduure ja dokumentidele esitatavaid nõudeid kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

8.   Tagasilükatud kaup

8.1.   Kui liikme pädev asutus lükkab impordiks esitatud kauba ettenähtud sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade või tehniliste eeskirjade täitmata jätmise tõttu tagasi, võimaldab liige oma õigusnormide alusel ning nendega kooskõlas saata importijal tagasilükatud kaup eksportijale või eksportija määratud muule isikule edasi või tagasi.

8.2.   Kui punktis 8.1 nimetatud võimalus antakse ja importija ei kasuta seda mõistliku aja jooksul, võib pädev asutus võtta sellise nõuetele mittevastava kauba suhtes teistsuguseid meetmeid.

9.   Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

9.1.   Kaupade ajutine import

Iga liige võimaldab oma õigusnormide kohaselt vabastada tingimuslikult tema tolliterritooriumile toodud kaup täielikult või osaliselt imporditollimaksu ja muude maksude tasumisest, kui selline kaup tuuakse tema tolliterritooriumile konkreetse eesmärgiga, seda kavatsetakse teatava aja jooksul reeksportida ja sellega ei ole toimunud mingeid muudatusi peale tavapärasest kasutusest tingitud amortisatsiooni ja kadude.

9.2.   Sees- ja välistöötlemise protseduur

a)

Iga liige võimaldab oma õigusnormide kohaselt kauba sees- ja välistöötlemist. Välistöötlemiseks lubatud kaubad võib kooskõlas liikme õigusnormidega reimportida täieliku või osalise vabastusega imporditollimaksust ja muudest maksudest.

b)

Käesolevas artiklis tähendab „seestöötlemine” tolliprotseduuri, mille käigus võib tuua liikme tolliterritooriumile teatava kauba, mis on täielikult või osaliselt tingimuslikult vabastatud imporditollimaksu ja muude maksude tasumisest või mille puhul tollimaks tagastatakse, arvestades et sellised kaubad on mõeldud valmistamiseks, töötlemiseks või parandamiseks ja seejärel eksportimiseks.

c)

Käesolevas artiklis tähendab „välistöötlemine” tolliprotseduuri, mille käigus võib liikme tolliterritooriumil vabas ringluses olevat kaupa valmistamise, töötlemise või parandamise eesmärgil ajutiselt välisriiki eksportida ja seejärel reimportida.

Artikkel 11

Transiidivabadus

1.   Ükski liige ei tohi transiitliikluse kohta kehtestatud eeskirja ega tolliformaalsust

a)

jätta kehtima, kui nende vastuvõtmist tinginud asjaolusid või eesmärke enam ei eksisteeri või kui muutunud asjaolusid või eesmärke saab käsitleda kaubandust vähem piiraval mõistlikul viisil;

b)

kohaldada viisil, mis kujutab endast transiitliikluse varjatud piirangut.

2.   Transiitliiklus ei tohi sõltuda transiidi suhtes kehtestatud mis tahes lõivude või tasude kogumisest, välja arvatud transiitveotasud või transiidiga seotud halduskulud või osutatud teenuste maksumusest tulenevad tasud.

3.   Liikmed ei püüa leida, võta vastu ega jäta kehtima ühtki transiitliiklust puudutavat vabatahtlikku piirangut või mõnda muud sarnast meedet. See ei piira olemasolevaid ega tulevasi riigisiseseid eeskirju ega transpordi reguleerimisega seotud kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, mis on kooskõlas WTO eeskirjadega.

4.   Iga liige kohtleb tooteid, mille transiitvedu toimub läbi teise liikme territooriumi, vähemalt sama soodsalt, kui selliseid tooteid koheldaks ilma teise liikme territooriumi läbimata lähtekohast sihtkohta vedamisel.

5.   Kui see on otstarbekas, soovitatakse liikmetel teha transiitliikluse jaoks kättesaadavaks füüsiliselt eraldatud taristu, näiteks sõidurajad, kaikohad ja muu sarnane.

6.   Transiitliiklusega seotud tolliformaalsused, dokumentidele esitatavad nõuded ja tollikontroll ei tohi olla piiravamad, kui on vajalik

a)

kauba tuvastamiseks ja

b)

transiidinõuete täitmise tagamiseks.

7.   Kui kaup on saadetud transiidiprotseduurile ja sellele on antud luba liikme territooriumil olevast lähtepunktist edasi liikuda, ei tohi liikme territooriumil asuva sihtkohani kohaldada selle suhtes mingeid tollimakse ega asjatuid viivitusi või piiranguid.

8.   Liikmed ei kohalda transiitkaupadele tehnilisi eeskirju ega vastavushindamismenetlusi tehniliste kaubandustõkete lepingu tähenduses.

9.   Liikmed võimaldavad ja tagavad transiididokumentide ja -andmete eelregistreerimise ja menetlemise enne kaupade saabumist.

10.   Kui transiitveos jõuab tolliasutusse, mille kaudu ta liikme territooriumilt lahkub, lõpetab kõnealune asutus transiiditoimingu kohe, kui transiidinõuded on täidetud.

11.   Kui liige nõuab käenduse, sissemakse või mõne muu asjakohase rahalise või mitterahalise (13) vahendi näol transiitveosele tagatist, peab see tagatis olema piiratud selle kindlustamisega, et sellise transiidi puhul kehtivad nõuded on täidetud.

12.   Kui liige on kindlaks teinud, et tema transiidinõuded on täidetud, vabastatakse tagatis viivitamata.

13.   Iga liige võimaldab oma õigusnormidega kooskõlas üldtagatisi, mis katavad samade ettevõtjate mitu tehingut või uuendavad oma kehtivust katkestamata järgmiste kaubasaadetiste puhul.

14.   Iga liige teeb üldsusele kättesaadavaks asjakohase teabe, mida ta tagatise rakendamiseks kasutab, sealhulgas ühekordse tehingu ja võimaluse korral mitmekordse ülekandega tagatise kohta.

15.   Iga liige võib nõuda transiitveose puhul tollikonvoide või tollipoolsete saatemeeskondade kasutamist ainult suure riskiga olukordades või juhul, kui vastavust tollialastele õigusnormidele ei ole võimalik tagatiste kasutamise abil kindlustada. Tollikonvoidele või tollipoolsetele saatemeeskondadele kohaldatavad üldised eeskirjad avaldatakse kooskõlas artikliga 1.

16.   Liikmed püüavad teha transiidivabaduse suurendamiseks omavahel koostööd ja oma tegevust koordineerida. See koostöö ja koordineerimine võib muu hulgas hõlmata kokkuleppele jõudmist

a)

tasudes,

b)

tolliformaalsustes ja õiguslikes nõuetes ning

c)

transiidikorra praktilises toimimises.

17.   Iga liige püüab määrata riikliku transiidikoordinaatori, kellele teised liikmed võivad edastada kõik päringud ja ettepanekud transiitvedude eduka toimimise kohta.

Artikkel 12

Tollikoostöö

1.   Nõuetele vastavust ja koostööd edendavad meetmed

1.1.   Liikmed nõustuvad olulise vajadusega kindlustada, et kaubandusettevõtjad on teadlikud nõuetele vastavusega seotud kohustustest, soodustades nende vabatahtlikku täitmist, et võimaldada importijatel teatavas olukorras ise oma tegevust ilma trahvi maksmata korrigeerida ja kohaldades nõuetele vastavuse meetmeid mittevastavate kaubandusettevõtjate suhtes jõulisemate meetmete algatamiseks (14).

1.2.   Liikmeid julgustatakse, sealhulgas komitee kaudu, jagama teavet parimate tavade kohta tollinõuete täitmise haldamisel. Ühtlasi innustatakse neid tegema koostööd tehniliste suuniste vallas või abi ja toetuse osutamisel nõuetele vastavuse meetmete haldamiseks ja nende tõhususe suurendamiseks suutlikkuse arendamisel.

2.   Teabevahetus

2.1.   Liikmed vahetavad taotluse korral ja käesoleva artikli sätete kohaselt punkti 6.1 alapunktides b ja/või c osutatud teavet, et kontrollida tuvastatud juhtumite puhul impordi- või ekspordideklaratsiooni, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus selle õigsuse või täpsuse suhtes.

2.2.   Iga liige teatab komiteele kõnealuse teabe vahetamiseks ettenähtud kontaktpunkti andmed.

3.   Kontrollimine

Liige esitab teabetaotluse alles pärast asjakohaseid impordi- või ekspordideklaratsiooni kontrolli menetlusi ja saadaolevate vajalike dokumentide läbivaatamist.

4.   Taotlus

4.1.   Taotlev liige esitab taotluse saanud liikmele kirjalikus vormis paberil või elektrooniliselt vastastikku kokkulepitud WTO ametlikus keeles või mõnes muus vastastikku kokkulepitud keeles taotluse, mis sisaldab

a)

käsitletavat küsimust, sealhulgas vajaduse ja võimaluse korral numbrit asjaomasele impordideklaratsioonile vastava ekspordideklaratsiooni kindlakstegemiseks;

b)

eesmärki, mille pärast taotlev liige teavet või dokumente vajab, koos nende isikute nimede ja kontaktandmetega, keda taotlus puudutab, kui see on teada;

c)

võimaluse korral kontrollimise kinnitust, (15) kui taotluse saanud liige seda nõuab;

d)

nõutavat asjakohast teavet või dokumente;

e)

taotluse esitanud ametiasutuse andmeid;

f)

viidet taotleva liikme riigisisese õiguse ja õigussüsteemi sätetele, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kogumist, kaitset, kasutamist, avaldamist, säilitamist ja hävitamist.

4.2.   Kui taotlev liige ei saa täita mõnda punkti 4.1 alapunktidest, märgib ta seda taotluses.

5.   Kaitse ja konfidentsiaalsus

5.1.   Vastavalt punktile 5.2 taotlev liige

a)

hoiab kogu taotluse saanud liikme esitatud teavet või dokumente rangelt konfidentsiaalsetena ja tagab vähemalt taotluse saanud liikme riigisisese õiguse ja õigussüsteemiga võrdväärse kaitse- ja konfidentsiaalsustaseme, nagu on kirjeldatud punkti 6.1 alapunktides b või c;

b)

annab teabe või dokumendid ainult asjaomase küsimusega tegelevale tolliametile ja kasutab teavet või dokumente üksnes taotluses osutatud eesmärgil, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud liikmega lepitakse kirjalikult kokku teisiti;

c)

ei avalikusta teavet ega dokumente ilma taotluse saanud liikme selge kirjaliku nõusolekuta;

d)

ei kasuta taotluse saanud liikme antud mis tahes kontrollimata teavet ega dokumente üheski olukorras kahtluste hajutamisel otsustava tegurina;

e)

peab kinni kõigist taotluse saanud liikme kehtestatud ja juhtumiga seotud tingimustest konfidentsiaalse teabe või dokumentide ja isiklike andmete säilitamise ning hävitamise kohta; ja

f)

teavitab taotluse saanud liiget nõudmise korral kõigist kõnealuses küsimuses esitatud teabe või dokumentide põhjal tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

5.2.   Taotleval liikmel võib osutuda võimatuks täita tema riigisisese õiguse ja õigussüsteemi alusel punkti 5.1 mis tahes alapunkte. Sellisel juhul märgib ta seda taotluses.

5.3.   Taotluse saanud liige käsitleb mis tahes taotlust ja punkti 4 kohaselt saadud kontrollimisandmeid omaenda samalaadse teabega vähemalt võrdväärsel kaitse- ja konfidentsiaalsustasemel.

6.   Teabe esitamine

6.1.   Käesoleva artikli sätete kohaselt taotluse saanud liige

a)

vastab viivitamata kirjalikult paberil või elektrooniliste kanalite kaudu;

b)

annab viivitamata kättesaadavas ulatuses asjakohast teavet, nagu on kirjas impordi- või ekspordideklaratsioonis või deklaratsioonis koos taotlevalt liikmelt nõutava kaitse- ja konfidentsiaalsustaseme kirjeldusega;

c)

annab soovi korral viivitamata kättesaadavas ulatuses asjakohast teavet, nagu on kirjas dokumentides või impordi- või ekspordideklaratsiooni tõendavates dokumentides, näiteks faktuurarvel, pakkelehel, päritolusertifikaadil ja veokirjas, sellises vormis, nagu nad esitati, st paberil või elektrooniliselt, koos taotlevalt liikmelt nõutava kaitse- ja konfidentsiaalsustaseme kirjeldusega;

d)

kinnitab viivitamata, et esitatud dokumendid on tõesed koopiad;

e)

esitab teabe või vastab muul moel taotlusele viivitamata, võimaluse korral 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

6.2.   Taotluse saanud liige võib oma riigi õiguse ja õigussüsteemi kohaselt nõuda enne teabe esitamist kinnitust, et ilma tema selge kirjaliku loata ei kasutata asjakohast teavet tõendusmaterjalina kriminaaluurimises, kohtumenetluses ega tollivälises menetluses. Kui taotlev liige ei saa kõnealust nõuet täita, peaks ta seda taotluse saanud liikmele selgitama.

7.   Taotluse täitmise edasilükkamine või selle täitmisest keeldumine

7.1.   Taotluse saanud liige võib teabetaotluse täitmise edasi lükata või teabe esitamisest osaliselt või täielikult keelduda ning ta teatab taotlevale liikmele selle põhjustest, kui

a)

see oleks vastuolus üldiste huvidega, nagu on sätestatud taotluse saanud liikme riigi õiguses ja õigussüsteemis;

b)

tema riigi õigus ja õigussüsteem ei võimalda teabe väljastamist. Sellisel juhul esitab ta taotlevale liikmele asjakohase konkreetse viite koopia;

c)

teabe esitamine takistaks õigusaktide rakendamist või kahjustaks muul moel käimasolevat haldus- või kohtulikku uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust;

d)

konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kogumist, kaitset, kasutamist, avaldamist, säilitamist ning hävitamist reguleeriva riigisisese õiguse ja õigussüsteemi kohaselt on vaja importija või eksportija nõusolekut ja seda ei anta; või

e)

teabetaotlus saadakse pärast taotluse saanud liikme õigusaktides sätestatud dokumentide säilitamise nõude aegumist.

7.2.   Punktis 4.2, 5.2 või 6.2 toodud asjaolude alusel toimub sellise taotluse rahuldamine taotluse saanud liikme äranägemisel.

8.   Vastastikkus

Kui taotlev liige leiab, et ta ei suuda täita taotluse saanud liikme esitatavat samalaadset taotlust, või kui ta ei ole veel käesolevat artiklit rakendanud, nimetab ta seda asjaolu oma taotluses. Selline taotlus rahuldatakse taotluse saanud liikme äranägemisel.

9.   Halduskoormus

9.1.   Taotlev liige võtab arvesse ressursse ja kulusid, mis on seotud taotluse saanud liikme vastamisega teabetaotlustele. Taotlev liige kaalub taotluse täitmisega seotud rahalise huvi ja taotluse saanud liikme poolt teabe esitamiseks tehtavate pingutuste vahekorda.

9.2.   Kui taotluse saanud liige saab hallatamatu hulga teabetaotlusi või kui üks või mitu liiget esitab käsitamatus mahus teabetaotluse ja taotluse saanud liikmel ei ole võimalik neid taotlusi mõistliku aja jooksul täita, võib ta teha ühele või mitmele taotlevale liikmele prioriteetide seadmise ettepaneku, et leppida praktilistel kaalutlustel kokku ressursse arvestav piirang. Vastastikku kokkulepitud seisukoha puudumisel toimub selliste taotluste rahuldamine taotluse saanud liikme äranägemisel ja põhineb tema prioriteetidel.

10.   Piirangud

Taotluse saanud liige ei ole kohustatud

a)

muutma oma impordi- või ekspordideklaratsioonide või tolliprotseduuride vormi;

b)

nõudma muid dokumente peale nende, mis esitati koos impordi- või ekspordideklaratsiooniga, nagu on märgitud punkti 6.1 alapunktis c;

c)

algatama teabe hankimiseks uurimist;

d)

muutma kõnealuse teabe säilitamisaega;

e)

esitama dokumente paberil, kui need on juba elektrooniliselt esitatud;

f)

teavet tõlkima;

g)

kontrollima teabe õigsust; või

h)

andma teavet, mis kahjustaks teatavate avaliku või erasektori ettevõtete õigustatud ärihuve.

11.   Loata kasutamine või avalikustamine

11.1.   Käesoleva artikli kohaselt vahetatud teabe kasutamise või avalikustamise tingimuste igasuguse rikkumise korral edastab sellise teabe saanud taotlev liige kõnealuse loata kasutamise või avalikustamise üksikasjad viivitamata taotluse saanud liikmele, kes selle teabe esitas, ja

a)

võtab rikkumise heastamiseks vajalikud meetmed;

b)

võtab edasiste rikkumiste vältimiseks vajalikud meetmed; ja

c)

teavitab taotluse saanud liiget punktide a ja b kohaselt võetud meetmetest.

11.2.   Taotluse saanud liige võib käesoleva artikli alusel oma kohustused taotleva liikme suhtes peatada kuni punktis 11.1 sätestatud meetmed on võetud.

12.   Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

12.1.   Käesoleva artikli sätted ei keela liikmel sõlmida või jätta kehtima kahepoolset, mitmepoolset või piirkondlikku lepingut tolliteabe ja -andmete jagamiseks või vahetamiseks muu hulgas turvalisel ja kiirel viisil, näiteks automaatseadmeid kasutades või enne kaubasaadetise saabumist.

12.2.   Käesolevas artiklis sätestatut ei tõlgendata nii, nagu muudaks või mõjutaks see liikme õigusi või kohustusi kõnealuste kahepoolsete, mitmepoolsete või piirkondlike lepingute alusel või reguleeriks muude lepingute alusel tolliteabe ja -andmete vahetamist.

II JAGU

ARENGURIIKIDEST LIIKMETE JA VÄHIM ARENENUD RIIKIDEST LIIKMETE ERI- JA DIFERENTSEERITUD KOHTLEMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 13

Üldpõhimõtted

1.   Arenguriikidest liikmed ja vähim arenenud riikidest liikmed rakendavad käesoleva lepingu artikleid 1–12 kooskõlas käesoleva jaoga, mis põhineb 2004. aasta juuli raamlepingu D lisas (WT/L/579) ja ministrite konverentsi Hongkongi deklaratsiooni punktis 33 ja E lisas (WT/MIN(05)/DEC) kokkulepitud tingimustel.

2.   Suutlikkuse arendamiseks tuleks anda abi ja toetust, (16) et aidata arenguriikidest liikmetel ja vähim arenenud riikidest liikmetel käesoleva lepingu sätteid vastavalt nende laadile ja ulatusele rakendada. Käesoleva lepingu rakendamise ulatus ja ajakava sõltuvad arenguriikidest liikmete ja vähim arenenud riikidest liikmete rakendussuutlikkusest. Kui arenguriigist liikmel või vähim arenenud riigist liikmel vajalik suutlikkus jätkuvalt puudub, ei nõuta asjaomas(t)e sät(e)te rakendamist seni, kuni rakendussuutlikkus on saavutatud.

3.   Vähim arenenud riikidest liikmetelt nõutakse kohustuste võtmist üksnes sellises ulatuses, mis vastab nende individuaalsele arengule, finants- ja kaubandusvajadustele või haldus- ja institutsioonilisele suutlikkusele.

4.   Käesolevaid põhimõtteid kohaldatakse II jaos esitatud sätete alusel.

Artikkel 14

Sätete kategooriad

1.   Sätted jagunevad kolme kategooriasse.

a)

A-kategooria hõlmab sätteid, mille arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige määrab artikli 15 kohaselt rakendamiseks käesoleva lepingu jõustumisel või vähim arenenud riigi puhul aasta jooksul pärast lepingu jõustumist.

b)

B-kategooria hõlmab sätteid, mille rakendamiseks arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige määrab artikli 16 kohaselt tähtaja pärast käesoleva lepingu jõustumisele järgneva üleminekuperioodi lõppu.

c)

C-kategooria hõlmab sätteid, mille rakendamiseks arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige määrab artikli 16 kohaselt tähtaja pärast käesoleva lepingu jõustumisele järgneva üleminekuperioodi lõppemist ja mis nõuavad rakendussuutlikkuse omandamist suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse kaudu.

2.   Iga arenguriik ja vähim arenenud riigist liige määrab igal üksikul juhul eraldi sätted, mille ta määrab A-, B- ja C-kategooria alla.

Artikkel 15

A-kategooria teatavakstegemine ja rakendamine

1.   Käesoleva lepingu jõustumisel täidab iga arenguriigist liige A-kategooria raames võetud kohustused. Need kohustused muutuvad seeläbi käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

2.   Vähim arenenud riigist liige võib teatada A-kategooriasse määratud sätetest komiteele ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kõigi vähim arenenud riikidest liikmete A-kategooriasse määratud kohustused muutuvad seeläbi käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

Artikkel 16

B-ja C-kategooria rakendamise tähtaegadest teatamine

1.   Käesolevas artiklis ettenähtud menetluse kohaselt võib arenguriigist liige viivitada nende sätete rakendamisega, mida ta A-kategooriasse ei määranud.

B-kategooria arenguriigist liige

a)

Käesoleva lepingu jõustumisel teatab iga arenguriigist liige komiteele sätted, mille ta on määranud B-kategooriasse, ja nende rakendamise soovituslikud tähtajad (17).

b)

Hiljemalt aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teatab iga arenguriigist liige komiteele B-kategooriasse määratud sätete rakendamise kindlad tähtajad. Kui arenguriigist liikmele näib, et ta vajab enne teatamiseks ettenähtud aja möödumist kindlate tähtaegade teatamiseks lisaaega, võib ta taotleda selleks komiteelt piisavat ajapikendust.

C-kategooria arenguriigist liige

c)

Käesoleva lepingu jõustumisel teatab iga arenguriigist liige komiteele sätted, mille ta on määranud C-kategooriasse, ja nende rakendamise soovituslikud tähtajad. Esitatud teatised sisaldavad läbipaistvuse huvides teavet suutlikkuse arendamise abi ja toetuse kohta, mida liige rakendamiseks vajab (18).

d)

Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist edastavad arenguriikidest liikmed ja asjaomased liikmetest abiandjad kõiki olemasolevaid kokkuleppeid, artikli 22 punkti 1 kohaseid teatisi ja käesoleva punkti alapunktis c esitatud teavet arvesse võttes komiteele teabe kehtivate või sõlmitud kokkulepete kohta, mis on vajalikud abi ja toetuse andmiseks suutlikkuse arendamisel, et teha võimalikuks C-kategooria rakendamine (19). Osalev arenguriigist liige teavitab komiteed viivitamata sellisest kokkuleppest. Komitee kutsub mitteliikmetest abiandjaid ühtlasi üles andma teavet olemasolevate või sõlmitud kokkulepete kohta.

e)

18 kuu jooksul alates punktis d ettenähtud teabe edastamise tähtajast teavitavad liikmetest abiandjad ja vastavad arenguriikidest liikmed komiteed edusammudest, mis on seotud suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse andmisega. Iga arenguriigist liige edastab samal ajal kindlate rakendamistähtaegade loetelu.

2.   Käesolevas artiklis ettenähtud menetluse kohaselt võib vähim arenenud riigist liige viivitada nende sätete rakendamisega, mida ta A-kategooriasse ei määranud.

B-kategooria vähim arenenud riigist liige

a)

Hiljemalt aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teatab vähim arenenud riigist liige komiteele oma B-kategooria sätted ja võib teada anda soovituslikud tähtajad nende sätete rakendamiseks, pidades silmas vähim arenenud riikidest liikmetele võimaldatud maksimaalset paindlikkust.

b)

Hiljemalt kaks aastat pärast alapunktis a sätestatud teatamise tähtaega saadab iga vähim arenenud riigist liige komiteele kinnituse sätete määramise kohta ja teatab rakendamiskuupäevad. Kui vähim arenenud riigist liige leiab enne teatamiseks ettenähtud aja möödumist, et ta vajab kindlate tähtaegade teatamiseks lisaaega, võib ta taotleda selleks komiteelt piisavat ajapikendust.

C-kategooria vähim arenenud riigist liige

c)

Aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist teatab iga vähim arenenud riigist liige läbipaistvuse huvides ja abiandjatega kokkulepete hõlbustamiseks komiteele sätted, mille ta on määranud C-kategooriasse, pidades silmas vähim arenenud riikidest liikmetele võimaldatud maksimaalset paindlikkust.

d)

Aasta pärast alapunktis c sätestatud tähtaega esitavad vähim arenenud riikidest liikmed teabe suutlikkuse arendamiseks tarviliku abi ja toetuse kohta, mida liige vajab sätete rakendamiseks (20).

e)

Hiljemalt kaks aastat pärast alapunkti d kohast teatamist esitavad vähim arenenud riikidest liikmed ja vastavad liikmetest abiandjad alapunktis d esitatud teavet arvesse võttes komiteele teabe kehtivate või sõlmitud kokkulepete kohta, mis on vajalikud abi ja toetuse andmiseks suutlikkuse arendamisel, et teha võimalikuks C-kategooria rakendamine (21). Osalev vähim arenenud riigist liige teavitab komiteed viivitamata sellisest kokkuleppest. Ühtlasi teatab vähim arenenud riigist liige abi ja toetuse kokkulepetega hõlmatud vastavate C-kategooria kohustuste täitmise soovituslikud tähtajad. Komitee kutsub mitteliikmetest abiandjaid ühtlasi üles andma teavet olemasolevate või sõlmitud kokkulepete kohta.

f)

Hiljemalt 18 kuud pärast punktis e sätestatud teabe edastamise tähtaega teavitavad asjaomased liikmetest abiandjad ja vastavad vähim arenenud liikmesriigid komiteed edusammudest, mis on seotud suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse andmisega. Iga vähim arenenud riigist liige edastab samal ajal komiteele oma kindlate rakendamistähtaegade loetelu.

3.   Arenguriikidest liikmed ja vähim arenenud liikmesriigid, kellel on abiandjate toetuse vajakajäämise või suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetusega seotud edusammude puudumise tõttu raskusi punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaegade piires kindlate rakendamistähtaegade esitamisega, peaksid teavitama komiteed võimalikult vara enne nende tähtaegade möödumist. Liikmed on nõus tegema koostööd, et aidata konkreetseid asjaolusid ja asjaomaste liikmete iseloomulikke probleeme arvesse võttes selliseid raskusi ületada. Komitee võtab võimaluse korral raskuste kõrvaldamiseks meetmeid, pikendades sealhulgas asjakohasel juhul asjaomasele liikmele kindlate tähtaegade teatamiseks antavat aega.

4.   Kolm kuud enne punkti 1 alapunktis b või e ja vähim arenenud liikmesriigi puhul punkti 2 alapunktis b või f sätestatud tähtaega saadab sekretariaat liikmele meeldetuletuse, kui liige ei ole teatanud nende sätete rakendamise tähtaega, mille ta määras B- või C-kategooriasse. Kui liige ei tugine tähtaja pikendamisel punktile 3 või arenguriigist liikme puhul punkti 1 alapunktile b ning vähim arenenud riigist liikme puhul punkti 2 alapunktile b ega teata ikka veel rakendamise kindlat tähtaega, rakendab ta sätteid ühe aasta jooksul pärast tähtaega, mis on sätestatud punkti 1 alapunktis b või e ja vähim arenenud riigist liikme puhul punkti 2 alapunktis b või f või mida on punkti 3 alusel pikendatud.

5.   Hiljemalt 60 päeva pärast punkti 1, 2 või 3 kohaste B- ja C-kategooria sätete rakendamise kindlate tähtaegade teatamise tähtaegu võtab komitee arvesse lisad, mis sisaldavad kõigi liikmete B- ja C-kategooria sätete rakendamise kindlaid tähtaegu, sealhulgas kõiki punkti 4 kohaselt määratud tähtaegu, muutes kõnealused lisad sel viisil käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

Artikkel 17

Varajase hoiatamise mehhanism. B- ja C-kategooriatesse kuuluvate sätete rakendamistähtaegade pikendamine

a)

Arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige, kellel on raskusi B- või C-kategooriasse määratud sätte rakendamisega kindlaks tähtajaks artikli 16 punkti 1 alapunkti b või e või vähim arenenud riigist liikme puhul artikli 16 punkti 2 alapunkti b või f kohaselt, peaks sellest komiteele teatama. Arenguriikidest liikmed teavitavad komiteed hiljemalt 120 päeva enne rakendamistähtaja möödumist. Vähim arenenud riikidest liikmed teavitavad komiteed hiljemalt 90 päeva enne nimetatud tähtaega.

b)

Teatises komiteele märgitakse uus tähtaeg, milleks arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige loodab asjaomased sätted rakendada. Ühtlasi esitatakse teatises rakendamise võimaliku viivituse põhjused. Nende hulka võib kuuluda varem tähelepanuta jäänud vajadus suutlikkuse arendamise abi ja toetuse järele või lisaabi ja -toetus suutlikkuse arendamiseks.

2.   Kui arenguriigist liikme uue rakendamisaja taotlus ei ületa 18 kuud või vähim arenenud riigist liikme puhul kolme aastat, on taotleval liikmel õigus saada kõnesolev lisaaeg, ilma et komitee võtaks lisameetmeid.

3.   Kui arenguriigist liikme või vähim arenenud riigist liikme arvates vajatakse pikendamist punktis 2 ettenähtust pikemaks ajaks või teistkordset või mis tahes järgnevat pikendamist, tuleb tal esitada komiteele punkti 1 alapunktis b kirjeldatud teavet sisaldav pikendamistaotlus arenguriigist liikme puhul hiljemalt 120 päeva ja vähim arenenud riigist liikme puhul hiljemalt 90 päeva enne algse kindla rakendamiskuupäeva või eelnenud pikendamistähtaja möödumist.

4.   Komitee suhtub taotleva liikme konkreetset olukorda arvesse võttes mõistvalt pikendamistaotluste rahuldamisse. Kõnealune olukord võib hõlmata raskusi ja viivitusi, mis seonduvad suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse saamisega.

Artikkel 18

B-ja C-kategooriate rakendamine

1.   Kui arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige on artikli 13 punkti 2 kohaselt täitnud artikli 16 punktis 1 või 2 ja artiklis 17 sätestatud menetlused ning kui taotletud pikendust ei antud või kui arenguriigist liige või vähim arenenud riigist liige kogeb muul viisil ettenägematuid olukordi, mis takistavad artikli 17 kohase pikenduse saamist, ja hindab oma suutlikkust rakendada C-kategooria sätet jätkuvalt puudulikuks, teatab ta komiteele oma võimetusest asjaomast sätet rakendada.

2.   Komitee moodustab viivitamata, kuid igal juhul hiljemalt 60 päeva pärast asjaomaselt arenguriigist liikmelt või vähim arenenud riigist liikmelt teatise saamist eksperdirühma. Eksperdirühm uurib küsimust ja esitab 120 päeva jooksul alates moodustamisest komiteele soovituse.

3.   Eksperdirühm koosneb viiest sõltumatust isikust, kes on kaubanduse hõlbustamise ning suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud. Eksperdirühma moodustamine kindlustab tasakaalu liikmetest arenenud riikide ja arenguriikide elanike vahel. Kui küsimus puudutab vähim arenenud riigist liiget, täiendatakse eksperdirühma vähemalt ühe liikmeks oleva vähim arenenud riigist pärit elanikuga. Kui komitee ei ole eksperdirühma koosseisus alates selle moodustamisest 20 päeva jooksul kokku leppinud, määrab selle koosseisu käesoleva punkti tingimuste kohaselt komitee esindajatega konsulteerides peadirektor.

4.   Eksperdirühm kaalub liikme enesehinnangut suutlikkuse puudumise kohta ja esitab komiteele soovituse. Komitee võtab eksperdirühma vähim arenenud riigist liikme kohta käivat soovitust kaaludes võimaluse korral meetmed, mis hõlbustavad stabiilse rakendussuutlikkuse omandamist.

5.   Kõnealuses küsimuses ei kohaldata liikme suhtes vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe menetlust alates hetkest, kui arenguriigist liige teatab komiteele oma võimetusest vastavat sätet rakendada, kuni komitee esimese istungini pärast eksperdirühma soovituse saamist. Sellel istungil arutab komitee eksperdirühma soovitust. Vähim arenenud riigist liikme suhtes ei kohaldata asjaomase sätte küsimuses vaidluste lahendamise käsitusleppe menetlust alates kuupäevast, mil liige teatas komiteele oma võimetusest sätet rakendada, kuni komitee otsuseni kõnealuse küsimuse kohta või 24 kuu jooksul pärast komitee eeltoodud esimese istungi kuupäeva sõltuvalt sellest, kumb on varasem.

6.   Kui vähim arenenud riigist liige minetab suutlikkuse täita C-kategooriaga seoses võetud kohustusi, võib ta komiteed sellest teavitada ja järgida käesolevas artiklis sätestatud menetlusi.

Artikkel 19

Ümberpaigutamine B- ja C-kategooriate vahel

1.   Arenguriikidest liikmed ja vähim arenenud riikidest liikmed, kellel on B- ja C-kategooriate kohaseid teatatud sätteid, võivad neid sellest komiteele teatades kõnealuste kategooriate vahel ümber paigutada. Kui liige teeb ettepaneku sätte paigutamiseks B-kategooriast C-kategooriasse, esitab ta teabe suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse kohta.

2.   Kui B-kategooriast C-kategooriasse paigutatud sätte rakendamiseks vajatakse lisaaega, võib liige

a)

kasutada artikli 17 sätteid, sealhulgas automaatse pikendamise võimalust; või

b)

taotleda, et komitee vaataks läbi tema taotluse saada sätte rakendamiseks vajalikku lisaaega ning vajaduse korral abi ja toetust suutlikkuse arendamiseks, millele lisandub vastavalt artiklile 18 võimalus saada eksperdirühmalt ülevaade ja soovitus; või

c)

taotleda vähim arenenud riigist liikme puhul komitee heakskiitu, mis on nõutav uue rakendamistähtaja taotlemiseks enam kui neli aastat pärast algselt B-kategooria raames teatatud tähtaega. Lisaks tugineb vähim arenenud riigist liige jätkuvalt artiklile 17. Seega vajab vähim arenenud riigist liige kõnealuse ümberpaigutamise puhul abi ja toetust suutlikkuse arendamiseks.

Artikkel 20

Ajapikendus vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe kohaldamiseks

1.   Kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ei kohaldata GATT 1994 artikli XXII ja XXIII sätteid, nagu on täpsustatud ja kohaldatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppes, vaidluste lahendamise suhtes arenguriigist liikmega ühegi sätte üle, mille ta on määranud A-kategooriasse.

2.   Kuue aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ei kohaldata GATT 1994 artikli XXII ja XXIII sätteid, nagu on täpsustatud ja kohaldatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppes, vaidluste lahendamise suhtes vähim arenenud riigist liikmega ühegi sätte üle, mille ta on määranud A-kategooriasse.

3.   Kaheksa aasta jooksul pärast seda, kui vähim arenenud riigist liige rakendab sätet B- või C-kategooria raames, ei kohaldata GATT 1994 artikli XXII ja XXIII sätteid, nagu on täpsustatud ja kohaldatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppes, vaidluste lahendamise suhtes nimetatud vähim arenenud riigist liikmega kõnealuse sätte üle.

4.   Olenemata ajapikendusest vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe kohaldamisel, pöörab liige enne GATT 1994 artikli XXII ja XXIII kohaste konsultatsioonitaotluste esitamist ja vähim arenenud riigist liikme meetme kohta vaidluse lahendamise protseduuride kõigil etappidel erilist tähelepanu vähim arenenud riikidest liikmete eriolukorrale. Seepärast hoiduvad liikmed vähim arenenud riigist liiget puudutavate küsimuste käsitlemisest vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe raames.

5.   Iga liige annab käesoleva artikli kohaselt antud ajapikenduse jooksul teistele liikmetele taotluse korral võimaluse arutada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kõiki küsimusi.

Artikkel 21

Abi ja toetuse andmine suutlikkuse arendamiseks

1.   Liikmetest abiandjad lepivad vastastikku sobivatel tingimustel kahepoolselt või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu kokku arenguriikidest liikmetele ja vähim arenenud riikidest liikmetele suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse andmise hõlbustamises. Selle eesmärk on aidata arenguriikidest liikmetel ja vähim arenenud riikidest liikmetel kohaldada käesoleva lepingu I jao sätteid.

2.   Arvestades vähim arenenud riikidest liikmete erivajadusi, tuleks anda neile sihtotstarbelist abi ja toetust, et aidata neil arendada stabiilset suutlikkust võetud kohustuste täitmiseks. Asjaomaste arengu- ja koostöömehhanismide kaudu ja kooskõlas punktis 3 nimetatud suutlikkuse arendamise tehnilise abi ja toetuse põhimõtetega püüavad arengupartnerid anda abi ja toetust selles valdkonnas suutlikkuse arendamiseks nii, et see ei kahjustaks olemasolevaid arenguprioriteete.

3.   Käesoleva lepingu rakendamisega seoses püüavad liikmed suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse andmisel rakendada järgmisi põhimõtteid:

a)

arvestada abisaajariikide ja piirkondade üldist arenguraamistikku ning kui see on asjakohane ja võimalik, käimasolevaid reformi- ja tehnilise abi programme;

b)

kaasata vajaduse ja võimaluse korral tegevusi piirkondlike ja allpiirkondlike probleemide lahendamiseks ning edendada piirkondade ja allpiirkondade integratsiooni;

c)

kindlustada, et abistamistegevuse puhul võetakse arvesse erasektoris käimasolevat kaubanduse hõlbustamise reformiga seotud tegevust;

d)

soodustada kooskõlastatust liikmete ja teiste asjaomaste institutsioonide vahel, sealhulgas piirkondlike majandusühenduste vahel, et tagada kõnealuse abi maksimaalne tõhusus ja tulemuslikkus. Seejuures peaks

i)

liikmetest ja abiandjatest partnerite ning kahepoolsete ja mitmepoolsete abiandjate vahelise kooskõlastamise eesmärk eelkõige abistatavas riigis või piirkonnas olema abiprogrammide kattumise ja dubleerimise ning reformitegevuse vastuolude vältimine tehnilise abi ja suutlikkuse arendamiseks tehtava töö tiheda koordineerimise abil;

ii)

vähim arenenud riikidest liikmete jaoks kaubandusega seotud abi tõhustatud integreeritud raamistik vähim arenenud riikidest liikmetele olema kõnealuse kooskõlastamisprotsessi osa; ja

iii)

liikmed käesoleva lepingu rakendamisel ja tehnilise abi andmisel edendama nii pealinnades kui ka Genfis kaubanduse ja arenguga tegelevate ametnike vahelist sisemist kooskõla.

e)

soodustada olemasolevate riigisiseste ja piirkondlike koordineerimisstruktuuride kasutamist, nagu ümarlauad ja nõuanderühmad, et rakendustegevust kooskõlastada ja jälgida; ja

f)

innustada arenguriikidest liikmeid abistama teisi arenguriike ja vähim arenenud riikidest liikmeid suutlikkuse arendamisel ja kaaluda võimaluse korral sellise tegevuse toetamist.

4.   Komitee korraldab aastas vähemalt ühe istungi eesmärgiga

a)

arutada võimalikke probleeme käesoleva lepingu sätete või nende osade kohaldamisel;

b)

vaadata läbi edusammud abi ja toetuse andmises suutlikkuse arendamisel, mis aitaks kaasa lepingu rakendamisele, sealhulgas kõigi arenguriikidest liikmete ja vähim arenenud riikidest liikmete puhul, kes ei saa suutlikkuse arendamiseks piisavat abi ja toetust;

c)

jagada kogemusi ja teavet käimasolevate suutlikkuse arendamise abi ja toetuse ning rakendamise programmide kohta, sealhulgas probleemide ja saavutuste kohta;

d)

vaadata läbi teatised abiandjatelt, nagu on sätestatud artiklis 22; ja

e)

vaadata läbi punkti 2 toimimine.

Artikkel 22

Komiteele esitatav teave suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse kohta

1.   Et tagada arenguriikidest liikmete ja vähim arenenud riikidest liikmete jaoks I jao rakendamise suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse läbipaistvus, esitab iga liikmest abiandja, kes abistab käesoleva lepingu rakendamisel arenguriikidest liikmeid ja vähim arenenud riikidest liikmeid, komiteele lepingu jõustumisel ja seejärel igal aastal oma viimase 12 kuu jooksul välja makstud ja võimaluse korral järgmisel 12 kuul makstava suutlikkuse arendamise abi ja toetuse kohta järgmise teabe (22):

a)

suutlikkuse arendamise abi ja toetuse kirjeldus;

b)

staatus ja eraldatud/välja makstud summa;

c)

abi ja toetuse väljamaksmise menetlused;

d)

toetust saav liige või vajaduse korral piirkond; ja

e)

liikme abi ja toetust andev rakendusasutus.

Teave esitatakse 1 lisas täpsustatud vormis. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi käesolevas lepingus „OECD”) liikmete puhul võib esitatud teave põhineda OECD kreeditoride teavitussüsteemist pärit asjakohasel teabel. Arenguriikidest liikmetel, kes teatavad oma valmisolekust anda suutlikkuse arendamisel abi ja toetust, soovitatakse esitada eespool toodud teave.

2.   Liikmetest abiandjad, kes abistavad arenguriikidest liikmeid ja vähim arenenud riikidest liikmeid, esitavad komiteele

a)

teabe ametite kontaktpunktide kohta, kes vastutavad käesoleva lepingu I jao rakendamisega seotud suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse eest, sealhulgas võimaluse korral teabe riigi või piirkonna selliste kontaktpunktide kohta, kus abi ja toetust antakse; ja

b)

teabe suutlikkuse arendamiseks vajaliku abi ja toetuse taotlemise protsessi ja mehhanismide kohta.

Arenguriikidest liikmetel, kes teatavad oma valmisolekust anda suutlikkuse arendamisel abi ja toetust, soovitatakse esitada eespool toodud teave.

3.   Arenguriikidest liikmed ja vähim arenenud riikidest liikmed, kes kavatsevad kaubanduse hõlbustamisega seotud suutlikkuse arendamise abi ja toetust kasutada, esitavad komiteele teabe kõnealuse abi ja toetuse kooskõlastamise ja prioriteetide seadmise eest vastutava(te) kontaktpunkti(de) kohta.

4.   Liikmed võivad esitada punktides 2 ja 3 nimetatud teabe interneti teel ja ajakohastavad seda vajaduse korral. Sekretariaat teeb kogu kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks.

5.   Komitee kutsub asjaomaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke organisatsioone (näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, OECD, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverents, WCO, ÜRO piirkondlikud komisjonid, Maailmapank või nende allorganid ja piirkondlikud arengupangad) ja teisi koostööagentuure esitama punktides 1, 2 ja 4 nimetatud teavet.

III JAGU

INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Institutsiooniline korraldus

1.   Kaubanduse hõlbustamise komitee

1.1.   Moodustatakse kaubanduse hõlbustamise komitee.

1.2.   Kõik liikmed võivad komitees osaleda, komitee valib endale esimehe. Komitee tuleb kokku käesoleva lepingu asjaomastes sätetes ette nähtud korras, kuid vähemalt kord aastas, et anda liikmetele võimalus pidada nõu kõigis küsimuses, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või selle eesmärkide saavutamisega. Komitee täidab selliseid kohustusi, mis on talle käesoleva lepinguga või liikmete poolt ette nähtud. Komitee kehtestab ise oma töökorra.

1.3.   Komitee võib luua vastavalt vajadusele allasutusi. Kõik sellised allasutused annavad aru komiteele.

1.4.   Komitee töötab asjakohasel juhul välja menetlused asjakohase teabe ja parimate tavade jagamise kohta liikmete hulgas.

1.5.   Komitee hoiab tihedat sidet teiste kaubanduse hõlbustamise küsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu WCO, et kindlustada käesoleva lepingu rakendamiseks ja haldamiseks parimad saadaolevad nõuanded ning vältida jõupingutuste tarbetut kattumist. Seoses sellega võib komitee kutsuda kõnealuste organisatsioonide või oma allasutuste esindajaid

a)

osalema komitee istungitel ja

b)

arutama konkreetseid käesoleva lepingu rakendamise küsimusi.

1.6.   Komitee vaatab käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise läbi nelja aasta möödumisel pärast selle jõustumist ja korrapäraselt pärast seda.

1.7.   Liikmeid julgustatakse tõstatama komiteele käesoleva lepingu rakendamist ja kohaldamist puudutavaid küsimusi.

1.8.   Komitee toetab ja soodustab liikmete vahel käesoleva lepinguga seotud konkreetsete küsimuste teemalisi erakorralisi arutelusid, et leida viivitamata vastastikku rahuldav lahendus.

2.   Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

Iga liige moodustab ja/või jätab tegutsema kaubanduse hõlbustamise riikliku komitee või määrab olemasoleva mehhanismi, et hõlbustada riigisisest kooskõlastamist ja käesoleva lepingu rakendamist.

Artikkel 24

Lõppsätted

1.   Käesolevas lepingus peaks „liige” hõlmama kõnealuse liikme pädevat asutust.

2.   Kõik käesoleva lepingu sätted on kõikidele liikmetele kohustuslikud.

3.   Liikmed rakendavad käesolevat lepingut alates selle jõustumisest. Arenguriikidest liikmed ja vähim arenenud riikidest liikmed, kes otsustavad võtta kasutusele II jao sätted, rakendavad lepingut II jao kohaselt.

4.   Liige, kes ratifitseerib käesoleva lepingu pärast selle jõustumist, täidab lepingu B- ja C-kategooria kohustusi, arvestades asjaomaseid ajavahemikke alates käesoleva lepingu jõustumisest.

5.   Tolliliidu või piirkondliku majandusühenduse liikmed võivad lähtuda piirkondlikust lähenemisviisist, et täita paremini oma lepingujärgseid kohustusi, sealhulgas piirkondlike allasutuste loomise ja kasutamise teel.

6.   Olenemata Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1 A lisa üldisest tõlgendavast märkusest, ei tõlgendata käesoleva lepingu sätteid viisil, mis vähendaksid liikmete GATT 1994 raames võetud kohustusi. Lisaks ei tõlgendata käesoleva lepingu sätteid viisil, mis vähendaksid tehniliste kaubandustõkete lepingust ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamise lepingust tulenevaid liikmete õigusi ja kohustusi.

7.   Käesolevale lepingule kohaldatakse kõiki GATT 1994 erandeid ja vabastusi (23). Erandeid, mida kohaldatakse GATT 1994 või mõne selle osa suhtes ning mis on antud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu artikli IX punktide 3 ja 4 ning kõigi selle muudatuste kohaselt, kohaldatakse käesolevale lepingule alates selle jõustumise kuupäevast.

8.   GATT 1994 artikli XXII ja XXIII sätteid, nagu on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes, kohaldatakse käesoleva lepingu kohaselt konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.   Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

10.   Käesolevale lepingule artikli 15 punktide 1 ja 2 kohaselt lisatud arenguriikidest liikmete ja vähim arenenud riikidest liikmete A-kategooria kohustused moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

11.   Komitees arvesse võetud ja käesolevale lepingule artikli 16 punkti 5 kohaselt lisatud arenguriikidest liikmete ja vähim arenenud riikidest liikmete B- ja C-kategooria kohustused moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.


(1)  Igal liikmel on õigus omal äranägemisel määrata kõnealuse kirjelduse õiguslikud piirangud oma veebilehel.

(2)  Käesoleva punkti alusel: a) võib otsuse teinud ametiisik, amet või asutus või kõrgem või sõltumatu haldus- või õigusasutus otsuse enne või pärast meetmete võtmist läbi vaadata; ja b) ei ole liige artikli 4 punkti 1 kohaselt kohustatud andma taotlejale võimalust seda läbi vaadata.

(3)  Eelotsus kauba päritolu kohta võib seisneda päritolu hindamises päritolureeglite lepingu tähenduses, kui otsus vastab käesoleva lepingu ja päritolureeglite lepingu nõuetele. Samuti võib päritolureeglite lepingu kohane päritolu hindamine olla eelotsus kauba päritolu kohta käesoleva lepingu tähenduses, kui otsus vastab mõlema lepingu nõuetele. Selle sätte kohaselt ei pea liikmed lisaks päritolureeglite lepingu kohaselt koostatud lepingutele koostama eraldi päritolu hindamise lepinguid, tingimusel et käesoleva artikli nõuded on täidetud.

(4)  Käesolevas artiklis mõistetakse haldusotsuse all õigusliku toimega otsust, mis mõjutab konkreetsel juhul teatava isiku õigusi ja kohustusi. Tuleb märkida, et käesolevas artiklis hõlmab haldusotsuse mõiste haldusmeetmeid GATT 1994 X artikli tähenduses ning liikme riigisisese õiguse ja õigussüsteemi kohaste haldusmeetmete või haldusotsuse võtmata jätmist. Tegevusetuse kõrvaldamiseks võivad liikmed jätta jõusse alternatiivse haldusmehhanismi või kohtuliku menetlemise, et kohustada tolliasutusi punkti 1 alapunkti a kohase edasikaebamise või läbivaatamise õiguse asemel tegema viivitamata haldusotsust.

(5)  Käesoleva punkti sätted ei takista liikmel tõlgendada edasikaebamist või läbivaatamist käsitleva õigusnormide kohase otsuse tegemata jätmist kaebuse esitaja kasuks langetatud otsusena.

(6)  Iga liige võib vastavalt oma vajadustele ja suutlikkusele määrata kõnealuse keskmise vabastamisaja mõõtmise ulatuse ja metoodika.

(7)  Punkti 7.3 alapunktides a–g loetletud meetmeid käsitatakse volitatud ettevõtjatele kättesaadavatena, kui need on kõigile ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad.

(8)  Juhtudel, kui liikmel on olemas kehtiv menetlus, mis tagab punktis 8.2 nimetatud toimingud, ei kohusta see säte kõnealust liiget kiirkorras vabastamise menetlust eraldi sisse seadma.

(9)  Kui sellised taotluskriteeriumid on olemas, kehtivad need lisaks liikme toimimisnõuetele kõigi kaupade ja veoste suhtes, mis saabuvad lennukaubaveo kaudu.

(10)  Käesolevas sättes tähendab kiiresti riknev kaup kaupa, mis rikneb kiiresti oma iseloomulike omaduste tõttu, eelkõige sobivate ladustamistingimuste puudumisel.

(11)  Käesoleva punkti sisu ei ole vastuolus liikme õigusega nõuda kontrollitavate või reguleeritud kaupade impordil kohustuslikena selliseid dokumente nagu sertifikaadid, load või litsentsid.

(12)  Käesolevas punktis osutatakse lähetamiseelsete kontrollide lepinguga ettenähtud kontrollidele, seega ei ole lähetamiseelsed sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid sellega vastuolus.

(13)  Käesolev säte ei takista liikmel säilitamast olemasolevaid menetlusi, mille kohaselt võib transiidi tagatisena kasutada transpordivahendeid.

(14)  Kõnealuse tegevuse üldine eesmärk on vähendada nõuete rikkumise sagedust, mille tulemusena väheneb vajadus vahetada nõuetele vastavust taotledes teavet.

(15)  See võib sisaldada asjakohast teavet punkti 3 kohaselt tehtud kontrolli kohta. Sellise teabe saamise tingimuseks on teatav kaitse- ja konfidentsiaalsustase, mille täpsustab kontrolli teinud liige.

(16)  Käesoleva lepingu tähenduses võib suutlikkuse arendamiseks abi ja toetuse andmine toimuda abi pakkumisena tehnilises, rahalises või muus vastastikku kokkulepitud vormis.

(17)  Esitatud teatised võivad hõlmata sellist lisateavet, mida teavitav liige peab vajalikuks. Liikmetel soovitatakse jagada teavet oma riigi tolliasutuse või rakendamise eest vastutava üksuse kohta.

(18)  Ühtlasi võivad liikmed lisada teabe riiklike kaubanduse hõlbustamise rakenduskavade või projektide kohta, rakendamise eest vastutava riikliku asutuse või üksuse kohta ja abiandjate kohta, kellega liikmel võib olla abi andmise kokkulepe.

(19)  Kõnealused kokkulepped sõlmitakse kooskõlas artikli 21 punktiga 3 vastastikku kokkulepitud tingimustel kahepoolselt või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

(20)  Ühtlasi võivad liikmed lisada teabe riiklike kaubanduse hõlbustamise rakenduskavade või projektide kohta, rakendamise eest vastutava riikliku asutuse või üksuse kohta ja abiandjate kohta, kellega liikmel võib olla abi andmise kokkulepe.

(21)  Kõnealused kokkulepped sõlmitakse kooskõlas artikli 21 punktiga 3 vastastikku kokkulepitud tingimustel kahepoolselt või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

(22)  Esitatud teave peegeldab suutlikkuse arendamiseks antava abi ja toetuse nõudlusel põhinevat laadi.

(23)  See hõlmab GATT 1994 artikli V punkti 7 ja artikli X punkti 1 ning artikli GATT 1994 VIII lisa.


1. LISA

ARTIKLI 22 PUNKTIS 1 ETTE NÄHTUD TEATISE VORM

Liikmest abiandja:

Ajavahemik, mida teatis hõlmab:

 

 

 

Suutlikkuse arendamise tehniliste ja rahaliste abivahendite kirjeldus

Staatus ja eraldatud/välja makstud summa

Toetust saav riik/piirkond (vajaduse korral)

Rakendusasutus toetust andvas liikmesriigis

Abi väljamaksmise menetlused


KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISE LEPINGU LISA

KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISE LEPINGU RAAMES VÕETUD A-KATEGOORIA KOHUSTUSTEST TEATAMINE

ALBAANIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Albaania valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

 

 

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

 

 

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

 

 

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

 

 

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

 

 

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11-3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

11-4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

11.11.1–5

Transiiditagatised

11.12–13

Transiidialane koostöö ja koordineerimine

Artikkel 12

Tollikoostöö

BOTSWANA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Botswana Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Botswana määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

BRASIILIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Brasiilia esindusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 3.6.b,

Artikkel 3.9.a.ii,

Artikkel 7.1,

Artikkel 7.7.3 ja

Artikkel 11.9.

BRUNEI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kõnealuse lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Brunei valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Brunei määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu artiklite 1–12 sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave: punkti 2.1 alapunktid a ja b

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine: punkt 6.2

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 10.4

Ühtne liides

TŠIILI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 soovitab Tšiili määrata käesolevaga lepingu jõustumisel A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud artikli 7 punkt 7 volitatud ettevõtjate kohta.

HIINA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Rahvavabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Rahvavabariik määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

Artikli 7 punkt 6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikli 10 punkt 4

Ühtne liides

Artikli 10 punkt 9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 12

Tollikoostöö

COLOMBIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Colombia käesolevaga, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

KONGO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt on Kongo Vabariigi valitsusel au teatada A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

COSTA RICA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse lõigete 2 ja 3 kohaselt (WT/MIN(13)/36) ning kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Costa Rica, et A-kategooria kohustusteks on määratud kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 10.1.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2.2

Koopiate aktsepteerimine

CÔTE D'IVOIRE

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Côte d'Ivoire'i Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

DOMINIKAANI VABARIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Dominikaani Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele lepingu I jaole vastavad A-kategooriasse määratud sätted.

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

ECUADOR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Ecuadori Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel/punkt (1)

Kirjeldus

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

7.1

Saabumiseelne töötlemine

7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11.1

Transiidivabadus

11.2

Transiidivabadus

11.3

Transiidivabadus

11.4

Transiidivabadus

11.5

Transiidivabadus

11.6

Transiidivabadus

11.16

Transiidivabadus

11.17

Transiidivabadus

EGIPTUS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikliga 15 teatab Egiptus oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel

Kirjeldus

Artikli 4 punktid (1,3,4,5)

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikli 6.3 alapunktid (3.2,3.4,3.5,3.6)

Trahvimise põhimõtted

Artikli 7.3 alapunktid (3.1,3.2,3.3,3.4,3.5)

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikli 10.5 alapunkt (5.1)

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikli 11 punktid (2,3,11,12,13,14,15,16)

Transiidivabadus

EL SALVADOR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab El Salvador oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel 1

Teabe avaldamine ja kättesaadavus

Artikkel 2

Võimalus esitada märkusi, jõustumisele eelnev teave ja konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused: punktid 1, 2, 3, 4 ja 5

Artikkel 5

Muud erapooletuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse suurendamise meetmed

Artikkel 6

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude põhimõtted ja trahvid: punktid 1 ja 3

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus: punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, (alapunktid 3, 4, 5, 6), 8 ja 9

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö: punkt 1

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsused: punktid 1, 2 (alapunktid 2 ja 3), 3, 5 (alapunkt 1), 6, 7, 8 ja 9

Artikkel 11

Transiidivabadus: punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 16 ja 17

Artikkel 12

Tollikoostöö: punktid 1, 3, 4, 5 (alapunktid 1 ja 2), 12

GABON

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L911) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikliga 15 teatab Gaboni Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

GUATEMALA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses soovib Guatemala valitsus teatada ettevalmistuskomiteele, et kooskõlas 7. juuli 2014. aasta WTO dokumendiga WT/PCTF/W/27 on A-kategooria kohustusteks määratud kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

 

Artikli 1.1.1 alapunktid d ja f

 

Artikli 1.2.1 alapunktid a ja b

 

Artikkel 1.3.1

 

Artikkel 1.3.2

 

Artikli 1.4 alapunktid b ja c

 

Artikkel 2.1.1

 

Artikli 3.9.b alapunkt iii

 

Artikkel 5

 

Artikkel 6.1.4

 

Artikkel 7.1.2

 

Artikkel 7.4.3

 

Artikkel 7.6.1

 

Artikkel 7.6.2

 

Artikli 7.7.3 alapunktid a, d, e, f ja g

 

Artikli 7.8.2 alapunktid c ja d

 

Artikkel 7.9.3

 

Artikkel 8.1

 

Artikli 8.2 alapunktid d ja e

 

Artikkel 10.1.1

 

Artikkel 10.2.3

 

Artikkel 10.4.1

 

Artikkel 10.4.2

 

Artikkel 11.17

 

Artikkel 12.2.1

 

Artikkel 12.3

 

Artikkel 12.4

 

Artikkel 12.5

 

Artikkel 12.6

 

Artikkel 12.7

 

Artikkel 12.8

 

Artikkel 12.9

 

Artikkel 12.10

 

Artikkel 12.11

HONDURAS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Honduras oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted (välja arvatud artikkel 6.1.3 ja 6.1.4)

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras (välja arvatud artikli 7.8.2 alapunkt d)

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup (välja arvatud artikkel 7.9.3)

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö (välja arvatud artikli 8.2 alapunktid c, d ja e)

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

HIINA HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Hongkongi erihalduspiirkond määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

INDONEESIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Indoneesia Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Indoneesia määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

IISRAEL

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Iisraeli Riigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et Iisrael määrab A-kategooriasse kõik lepingu I jaos sisalduvad sätted.

JORDAANIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Jordaania valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.4

Ühtne liides

Artikkel 11.5–10

Transiidiprotseduurid ja transiidikontroll

KOREA

Mul on au osutada ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsusele (WT/MIN(13)/36, WT/L/911), mille kohaselt peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) saab liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Lisaks on mul au teatada ettevalmistuskomiteele, et Korea Vabariigi valitsus otsustas määrata A-kategooriasse kõik lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted.

KUVEIT

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Kuveidi Riigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et Kuveit määrab A-kategooriasse I lisas sisalduvad sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 10.4

Ühtne liides

Artikkel 11.11–15

Transiiditagatised

Artikkel 12

Tollikoostöö

KIRGIISI VABARIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Kirgiisi Vabariigi majandusministeeriumil hea meel teatada ettevalmistuskomiteele, et Kirgiisi Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 4

Kõik sätted (Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused)

Artikkel 5

Punkt 2 (Kinnipidamine)

Artikkel 9

(Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all)

Artikkel 10

Punkt 5 (Eksportkauba eelinspekteerimine)

Artikkel 11

Punktid 1–4 (Transiiditasud, -eeskirjad, -formaalsused ja mittediskrimineerimine)

HIINA MACAU ERIHALDUSPIIRKOND

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Macau erihalduspiirkonna valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Macau erihalduspiirkond määrab A-kategooriasse kõik lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.

Artikkel 7

Punkt 4 – Riskijuhtimine

Artikkel 7

Punkt 5 – Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Punkt 4 – Ühtne liides

MALAISIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Malaisia valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Malaisia määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 7.8

(Veoste menetlemine kiirkorras)

Artikkel 11.9

(Transiididokumentide ja -andmete eelregistreerimine ja töötlemine enne kaupade saabumist)

MAURITIUS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mauritiuse Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Mauritiuse Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9.1

Kaupade ajutine import

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 23.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

MEHHIKO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mehhiko valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.

MOLDOVA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Moldova Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Moldova Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 1

Punktid 1 ja 4 („Avaldamine”, „Teatamine”)

Artikkel 3

(EELOTSUS)

Artikkel 4

(EDASIKAEBAMIS- VÕI LÄBIVAATAMISMENETLUSED)

Artikkel 5

Punkt 2 („Kinnipidamine”)

Artikkel 6

Punkt 2 („Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted”)

Artikkel 7

Punktid 2, 4 ja 5 („Elektrooniline maksmine”, „Riskijuhtimine”, „Tollivormistusjärgne audit”)

Artikkel 8

(PIIRIVALVEAMETI KOOSTÖÖ)

Artikkel 9

(IMPORDIKS MÕELDUD KAUPADE LIIKUMINE TOLLIKONTROLLI ALL)

Artikkel 10

Punktid 3 ja 5–9 („Rahvusvaheliste standardite kasutamine”, „Eksportkauba eelinspekteerimine”, „Tolliagentide kasutamine”, „Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded”, „Tagasilükatud kaup”, „Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur”)

Artikkel 12

Kõik sätted

MONGOOLIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mongoolia valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Mongoolia määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 11

Transiidivabadus

MONTENEGRO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Montenegro valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Montenegro määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11.1–3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

Artikkel 11.11–15

Transiiditagatised

Artikkel 11.16–17

Transiidikoostöö ja koordineerimine

Artikkel 12

Tollikoostöö

MAROKO KUNINGRIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Maroko Kuningriigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised sätted.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

NICARAGUA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Nicaragua valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele A-kategooriasse määratud sätted, mis vastavad lepingu I jaole.

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 108

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.1

Nõuetelevastavust ja koostööd edendavad meetmed

Artikkel 12.2

Teabevahetus

Artikkel 12.3

Kontrollimine

Artikkel 12.4

Taotlus

Artikkel 12.5

Kaitse ja konfidentsiaalsus

Artikkel 12.6

Teabe esitamine

Artikkel 12.7

Taotluse edasilükkamine või selle täitmisest keeldumine

Artikkel 12.8

Vastastikkus

Artikkel 12.9

Halduskoormus

Artikkel 12.10

Piirangud

Artikkel 12.11

Loata kasutamine või avalikustamine

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

NIGEERIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Nigeeria Liitvabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Nigeeria määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11.3

Vabatahtlikud piirangud

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimine

Artikkel 11.6

Nõuded dokumentidele

Artikkel 11.8

Tehniliste kaubandustõkete kohaldamata jätmine

Artikkel 11.9

Transiididokumentide eelregistreerimine ja töötlemine

Artikkel 11.10

Transiitveo kiire lõpetamine ning

Artikkel 11.11

Transiiditagatised

OMAAN

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Omaani Sultaniriigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Omaan määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.

Artikkel 1

Avaldamine

1.1

Interneti teel kättesaadav teave

1.4

Teatamine

Artikkel 2

Võimalus esitada märkusi, jõustumisele eelnev teave ja konsultatsioonid

2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5

Muud erapooletuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse suurendamise meetmed

5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

5.2

Kinnipidamine

5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude põhimõtted

6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsused

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

11.1.3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

11.11.1

Transiiditagatised

Artikkel 13

Institutsiooniline korraldus

13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

PANAMA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse lõigete 2 ja 3 kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ning kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Panama, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks järgmised lepingu I jao sätted.

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.1

Nõuetelevastavust ja koostööd edendavad meetmed

Artikkel 12.2

Teabevahetus

Artikkel 12.3

Kontrollimine

Artikkel 12.4

Taotlus

Artikkel 12.5

Kaitse ja konfidentsiaalsus

Artikkel 12.6

Teabe esitamine

Artikkel 12.7

Taotluse edasilükkamine või selle täitmisest keeldumine

Artikkel 12.8

Vastastikkus

Artikkel 12.9

Halduskoormus

Artikkel 12.10

Piirangud

Artikkel 12.11

Loata kasutamine või avalikustamine

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

PARAGUAY

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Paraguay Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

Artikkel/punkt (2)

Kirjeldus

3

Eelotsus

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

5.2

Kinnipidamine

7.2

Elektrooniline maksmine

7.4

Riskijuhtimine

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.2

Koopiate aktsepteerimine

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.4

Ühtne liides

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11

Transiidivabadus

12

Tollikoostöö

PERUU

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Peruu käesolevaga, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud järgmised.

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 10.4

Ühtne liides

Artikkel 12

Tollikoostöö

FILIPIINID

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Filipiinide valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

KATAR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Katari Riigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Katar määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmine.

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

SAUDI ARAABIA KUNINGRIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Saudi Araabia Kuningriigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 10.4

Ühtne liides

SENEGAL

Kooskõlas ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsusega (WT/MIN(13)/36) kaubanduse hõlbustamise lepingu kohta teatab Senegal oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.

 

ARTIKKEL/PUNKT

KIRJELDUS

1

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

2

2.2

Konsultatsioonid

3

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

4

5.2

Kinnipidamine

5

5.3

Katsemenetlused

6

7.1

Eksportkauba eelinspekteerimine

7

7.2

Elektrooniline maksmine

8

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

9

7.4

Riskijuhtimine

10

7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

11

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

12

10.2

Koopiate aktsepteerimine

13

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

14

10.4

Ühtne liides

15

10.6

Tolliagentide kasutamine

16

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

17

10.8

Tagasilükatud kaup

18

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

19

12

Tollikoostöö

SINGAPUR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Singapuri Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Singapuri Vabariik määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

SRI LANKA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Sri Lanka määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Sätted

Pealkiri

4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

5.2

Kinnipidamine

6.3

Trahvimise põhimõtted

7.2

Elektrooniline maksmine

7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11

Transiidivabadus

TAIWANI, PENGHU, CHINMENI JA MATSU OMAETTE TOLLITERRITOORIUM

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee” liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Taiwani, Penghu, Chinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumil au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.

TADŽIKISTAN

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) on peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee volitatud muu hulgas saama liikmete teatiseid kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Tadžikistani valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jao sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.

Artikkel 1

Punkt 1

Avaldamine

Punkt 2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 4

Kõik sätted

Artikkel 5

Punkt 2

Kinnipidamine

Punkt 3

Katsemenetlused

Artikkel 6

Kõik sätted

Artikkel 7

Punkt 1

Saabumiseelne töötlemine

Punkt 3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Punkt 4

Riskijuhtimine

Punkt 5

Tollivormistusjärgne audit

Punkt 6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Punkt 8

Veoste menetlemine kiirkorras

Punkt 9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Punkt 1

Artikkel 9

Kõik sätted

Artikkel 10

Punkt 1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Punkt 2

Koopiate aktsepteerimine

Punkt 3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Punkt 5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Punkt 6

Tolliagentide kasutamine

Punkt 7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Punkt 8

Tagasilükatud kaup

Punkt 9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Kõik sätted

TAI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Tai kuninglikul valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Tai määrab A-kategooriasse kõik lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.

Artikkel 3

Eelotsus: punktid 5 ja 6

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused: punkt 4

Artikkel 5

Muud meetmed: punkt 1 „Teatamine” ja punkt 3 „Katsemenetlused”

Artikkel 6

Põhimõtted lõivude ja tasude kohta: punktid 3.4 ja 3.7, „Trahvimise põhimõtted”

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus: punkt 1.1, „Saabumiseelne töötlemine”

Artikkel 10

Tolliformaalsused: punkt 8 „Tagasilükatud kaup” ja punkt 9 „Kaupade ajutine import”

Artikkel 11

Transiidivabadus: punktid 1, 8 ja 9

Artikkel 12

Tollikoostöö: punkt 2 „Teabevahetus”, punkti 5.1 alapunktid c–f ja punkt 6.1, „Teabe esitamine”

TUNEESIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt määrab Tuneesia Vabariigi valitsus A-kategooriasse kõnealuse lepingu järgmised sätted.

Artikli või punkti number (3)

Kirjeldus

1.1

Avaldamine

1.2

Interneti teel kättesaadav teave

1.3

Teabekeskused

1.4

Teatamine

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

5.2

Kinnipidamine

6.3

Trahvimise põhimõtted

7.1

Saabumiseelne töötlemine

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.2

Koopiate aktsepteerimine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11, v.a 11.5

Transiidivabadus, välja arvatud transiitliikluse jaoks füüsiliselt eraldatud taristu kättesaadavaks tegemine

12

Tollikoostöö

23.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

TÜRGI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Türgi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmine.

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

UKRAINA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Ukraina valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Ukraina määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine (välja arvatud artikkel 7.4.1, 7.4.2 ja 7.4.3)

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup (välja arvatud artikkel 7.9.1 ja 7.9.2)

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup (välja arvatud artikkel 10.8.2)

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus (välja arvatud artikkel 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8, 11.10)

URUGUAY

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 määrab Uruguay Idavabariik lepingu jõustumisel A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud artikkel 7.3. „Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest”, mis määratakse B-kategooria kohustuseks.

VIETNAM

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Vietnam määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 11.1–3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga


(1)  Kui osutatakse konkreetsetele punktidele, piirduvad Ecuadori Vabariigi võetud kohustused nende punktidega, mitte kogu artikli sisuga.

(2)  Kui osutatakse konkreetsetele punktidele, piirduvad Paraguay Vabariigi võetud kohustused nende punktidega, mitte kogu artikli sisuga.

(3)  Kui osutatakse artikli konkreetsele punktile, piirdub Tuneesia võetud kohustus selle punktiga ega hõlma artikli muid punkte.


MÄÄRUSED

30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/62


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1948,

29. oktoober 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2006 (2) jõustatakse otsuses 2012/642/ÜVJP sätestatud meetmed.

(2)

Nõukogu võttis 29. oktoobril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1957, (3) millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, nähes ette nimetatud otsusega teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavate piiravate meetmete peatamise.

(3)

Piiravate meetmete kohaldamise peatamise rakendamiseks on seepärast vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(4)

Võttes arvesse olukorda Valgevenes ja selleks, et tagada sidusus otsuse 2012/642/ÜVJP II lisa muutmisega, peaks määruse (EÜ) nr 765/2006 IV lisa muutmise õigust teostama nõukogu.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 765/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 765/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Peatatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldude kohaldamine IV lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes.”

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8b

Nõukogu muudab IV lisa otsuse 2012/642/ÜVJP II lisa suhtes vastu võetud otsuste alusel.”

3)

Käesoleva määruse lisa tekst lisatakse määrusele (EÜ) nr 765/2006 IV lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(2)  Nõukogu 18. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes (ELT L 134, 20.5.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 29. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1957, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 149).


LISA

Määruse (EÜ) nr 765/2006 IV lisa tekst.

„IV LISA

Artikli 2 lõikes 6 osutatud isikud ja üksused

A.   Isikud

1.

Alinikau Siarhei Aliaksandravich

2.

Ananich, Liliia Stanislavauna

3.

Arlau Aliaksey

4.

Atabekau, Khazalbek Bakhtibekavich

5.

Badak Ala Mikalaeuna

6.

Bakhmatau, Ihar Andreevich

7.

Bandarenka Siarhei Uladzimiravich

8.

Barouski Aliaksandr Genadzevich

9.

Barsukou, Aliaksandr Piatrovich

10.

Barysionak, Anatol Uladzimiravich

11.

Bazanau, Aliaksandr Viktaravich;

12.

Bileichyk, Aliaksandr Uladzimiravich

13.

Bortnik, Siarhei Aliaksandrovich

14.

Brysina, Zhanna Leanidauna

15.

Bulash, Ala Biukbalauna

16.

Bushchyk, Vasil Vasilievich

17.

Busko, Ihar Iauhenavich

18.

Bychko, Aliaksei Viktaravich

19.

Charhinets, Mikalai Ivanavich

20.

Charkas, Tatsiana Stanislavauna

21.

Charnyshou, Aleh Anatolievich

22.

Chatviartkova, Natallia Alexeeuna

23.

Chubkavets Kiryl Chubkovets Kirill

24.

Chyzh, Iury Aliaksandravich

25.

Davydzka, Henadz Branislavavich

26.

Dysko, Henadz Iosifavich

27.

Dzemiantsei, Vasil Ivanavich

28.

Dziadkou, Leanid Mikalaevich

29.

Esman, Valery Aliaksandravich

30.

Farmahei, Leanid Kanstantsinavich

31.

Haidukevich Valery Uladzimiravich

32.

Halavanau Viktar Ryhoravich

33.

Harbatouski, Yury Aliaksandravich

34.

Herasimenka, Henadz Anatolievich

35.

Herasimovich, Volha Ivanauna

36.

Hermanovich, Siarhei Mikhailavich

37.

Hihin, Vadzim Frantsavich

38.

Hrachova, Liudmila Andreeuna

39.

Hureeu Siarhei Viktaravich

40.

Iakubovich, Pavel Izotavich

41.

Iancheuski, Usevalad Viachaslavavich

42.

Iarmoshyna, Lidziia Mikhailauna

43.

Iaruta, Viktar Heorhevich

44.

Iasianovich, Leanid Stanislavavich

45.

Iauseev, Ihar Uladzimiravich

46.

Ihnatovich-Mishneva, Liudmila

47.

Ipatau, Vadzim Dzmitryevich

48.

Ivanou, Siarhei

49.

Kachanau Uladzimir Uladzimiravich

50.

Kadzin, Raman Viktaravich

51.

Kakunin, Aliaksandr Aliaksandravich

52.

Kalach, Uladzimir Viktaravich

53.

Kamarouskaya, Volha Paulauna

54.

Kamisarau, Valery Mikalayevich

55.

Kanapliou, Uladzimir Mikalaevich

56.

Karovina, Natallia Uladzimirauna

57.

Karpenka, Ihar Vasilievich

58.

Katsuba, Sviatlana Piatrouna

59.

Kavaliou, Aliaksandr Mikhailavich

60.

Kazak, Viktar Uladzimiravich

61.

Kazheunikau Andrey

62.

Kaziiatka, Iury Vasilievich

63.

Kharyton, Aliaksandr

64.

Khatkevich, Iauhen Viktaravich

65.

Khmaruk, Siargei Konstantinovich

66.

Khrobastau, Uladzimir Ivanavich

67.

Khrypach, Siarhei Fiodaravich

68.

Khvainitskaya, Zhanna Anatolyeuna

69.

Kisialiou, Anatol Siamionavich

70.

Kochyk, Aliaksandr Vasilyevich

71.

Kolas, Alena Piatrovna

72.

Konan, Viktar Aliaksandravich

73.

Kornau, Uladzimir Uladzimiravich

74.

Korzh, Ivan Aliakseevich

75.

Krasheuski, Viktar

76.

Krasouskaya, Zinaida Uladzimirauna

77.

Kryshtapovich, Leu Eustafievich

78.

Kuklis, Mikalai Ivanovich

79.

Kuliashou, Anatol Nilavich

80.

Kuzniatsou, Ihar Nikonavich

81.

Lapko, Maksim Fiodaravich

82.

Lapo, Liudmila Ivanauna

83.

Laptsionak, Ihar Mikalaevich

84.

Lashyn, Aliaksandr Mikhailavich

85.

Lazavik, Mikalai Ivanavich

86.

Lemiashonak, Anatol Ivanavich

87.

Liabedzik, Mikhail Piatrovich

88.

Liaskouski, Ivan Anatolievich

89.

Liushtyk, Siarhei Anatolievich

90.

Lomats, Zianon Kuzmich

91.

Lapatka, Aliaksandr Aliaksandravich

92.

Lukashenka, Aliaksandr Ryhoravich

93.

Lukashenka, Dzmitry Aliaksandravich

94.

Lukashenka, Viktar Aliaksandravich

95.

Lukomski, Aliaksandr Valiantsinavich

96.

Lutau Dzmitry Mikhailavich

97.

Makei, Uladzimir Uladzimiravich

98.

Maladtsova, Tatsiana

99.

Maslakou, Valery Anatolievich

100.

Mazouka Anzhalika Mikhailauna

101.

Mazouka, Kiryl Viktaravich

102.

Miklashevich, Piotr Piatrovich

103.

Mitrakhovich, Iryna Aliakseeuna

104.

Morozau, Viktar Mikalaevich

105.

Motyl, Tatsiana Iaraslavauna

106.

Nazaranka, Vasil Andreyevich

107.

Niakrasava, Alena Tsimafeeuna

108.

Padabed, Iury Mikalaevich

109.

Piakarski, Aleh Anatolievich

110.

Praliaskouski, Aleh Vitoldavich

111.

Pratasavitskaia, Natallia Uladzimirauna

112.

Putsyla, Uladzimir Ryhoravich

113.

Pykina, Natallia Mikhailauna

114.

Radzkou, Aliaksandr Mikhailavich

115.

Rakhmanava, Maryna Iurievna

116.

Ravinskaia, Tatsiana Uladzimirauna

117.

Rusak, Viktar Uladzimiravich

118.

Rybakou, Aliaksei Vasilievich

119.

Saikouski Valeri Yosifavich

120.

Sanko Ivan Ivanavich

121.

Sauko, Valery Iosifavich

122.

Shaeu, Valiantsin Piatrovich

123.

Shahrai, Ryta Piatrouna

124.

Shamionau Vadzim Iharavich

125.

Shastakou Maksim Aliaksandravich

126.

Shchurok, Ivan Antonavich

127.

Shastakou, Iury Valerievich

128.

Shuhaeu, Siarhei Mikhailavich

129.

Shved, Andrei Ivanavich

130.

Shykarou, Uladzislau Aleksandravich

131.

Shylko, Alena Mikalaeuna

132.

Siankevich, Eduard Aliaksandravich

133.

Siarheenka, Ihar Piatrovich

134.

Simakhina, Liubou Siarheeuna

135.

Simanau Aliaksandr Anatolievich

136.

Simanouski Dmitri Valerevich

137.

Sirenka, Viktar Ivanavich

138.

Slizheuski, Aleh Leanidavich

139.

Smalenski, Mikalai Zinouevich

140.

Stsiapurka, Uladzimir Mikhailavich

141.

Stuk, Aliaksei Kanstantsinavich

142.

Sukharenka, Stsiapan Mikalaevich

143.

Sukhau Dzmitri Viachaslavavich

144.

Svistunova, Valiantsina Mikalaeuna

145.

Talstashou, Aliaksandr Alehavich

146.

Traulka Pavel

147.

Trutka, Iury Igorevich

148.

Tsertsel, Ivan Stanislavavich

149.

Tupik, Vera Mikhailauna

150.

Tushynski Ihar Heraninavich

151.

Unukevich, Tamara Vasileuna

152.

Utsiuryn, Andrei Aliaksandravich

153.

Vakulchyk, Valery Paulavich

154.

Valchkova, Maryiana Leanidauna

155.

Vasilevich, Ryhor Aliakseevich

156.

Vehera, Viktar Paulavich

157.

Volkau, Siarhei Mikhailavich

158.

Yakunchykhin, Aliaksandr Anatolyevich

159.

Yarmalitski, Siarhei Uladzimiravich

160.

Zaharouski, Anton Uladzimiravich

161.

Zaitsau, Vadzim Iurievich

162.

Zaitsava, Viktoryia Henadzeuna

163.

Zakharau, Aliaksei Ivanavich

164.

Zapasnik, Maryna Sviataslavauna

165.

Zhadobin, Iury Viktaravich

166.

Zhuk, Alena Siamionauna

167.

Zhuk, Dzmitry Aliaksandravich

168.

Zhukouskaia, Zhanna Aliakseeuna

169.

Zhukouski, Siarhei Kanstantsinavich

170.

Zimouski Aliaksandr Leanidavich

171.

Volkau, Vitaliy Mikalaevic

B.   Üksused

1.

Beltechexport

2.

Beltech Holding

3.

Spetspriborservice

4.

LLC Triple

5.

JSC Berezovsky KSI

6.

JCJSC QuartzMelProm

7.

CJSC Prostor-Trade

8.

JLLC AquaTriple

9.

LLC Rakowski browar

10.

CJSC Dinamo-Minsk”.


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/71


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1949,

29. oktoober 2015,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, (1) eriti selle artikli 8a lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006.

(2)

Tulenevalt Üldkohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsusest kohtuasjas T-276/12: Y. Chyzh jt vs. nõukogu (2) ei ole enam alust hoida nelja üksust määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud nende isikute ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Tuleks ajakohastada teavet, mis käsitleb teatavaid isikuid ja üksusi, kes on määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(2)  Üldkohtu (esimene koda) 6. oktoobri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-276/12: Yury Aleksandrovich Chyzh vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2015:748 (kohtulahendite kogumikus seni avaldamata).


LISA

I.

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa B osas (üksused) esitatud loetelust jäetakse välja järgmised üksused.

8.

LLC Triple Metal Trade

10.

JV LLC Triple-Techno

18.

MSSFC Logoysk

19.

Triple-Agro ACC

II.

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa A osas esitatud kanded järgmiste isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:

 

Nimed

Transkriptsioon inglise keelde valgevene keele põhjal

Transkriptsioon inglise keelde vene keele põhjal

Nimed

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimed

(kirjapilt vene keeles)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjendused

4.

Alinikau Siarhei Aliaksandravich (Alinikau Siarhey Alyaksandravich) Aleinikov Sergei Aleksandrovich

АЛИНИКАЎ, Сяргей Аляксандравич

АЛEЙНИКOВ, Сергей Aлександрович

Aadress:

Исправительное учреждение „Исправительная колония № 17” управления Департамента исполнения наказаний МВД Республики Беларусь по Могилевской области, г. Шклов, Могилевская область

Major, Šklovis asuva karistuslaagri IK-17 operatiivüksuse juht. Survestas poliitvange, keelates neile õigust kirjavahetusele ja kohtumistele, andis välja korraldusi nende suhtes rangema režiimi ja läbiotsimiste kohaldamiseks ning kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks ähvardusi. Oli otseselt vastutav poliitvangide ja opositsiooniaktivistide inimõiguste rikkumise eest aastatel 2011–2012, kasutades nende vastu ülemäärast jõudu. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

7.

Ananich, Liliia Stanislavauna

(Ananich, Lilia Stanislavauna; Ananich, Liliya Stanislavauna)

Ananich, Liliia Stanislavovna

(Ananich, Lilia Stanislavovna; Ananich, Liliya Stanislavovna)

АНАНIЧ, Лiлiя Станiславаўна

АНАНИЧ, Лилия Станиславовна

Sünniaeg: 1960

Sünnikoht: Leonovo, Borisovi rajoon, Minski oblast

ID: 4020160A013PB7

Aadress:

220004, г. Минск, пр. Победителей, 11 Министерствo информации Valgevene

Infominister alates 30.6.2014, endine infoministri esimene asetäitja. Tal on olnud alates 2003. aastast tähtis roll riigi propaganda levitamisel, millega provotseeritakse, toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone, ja ajakirjandusvabaduse piiramisel. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks valeinformatsiooni.

10.

Atabekau, Khazalbek Bakhtibekavich

Atabekov, Khazalbek Bakhtibekovich

АТАБЕКАЎ, Хазалбек Бактiбекавiч

АТАБЕКОВ, Хазалбек Баxтибекович (АТАБЕКОВ, Кхазалбек Баxтибекович)

Aadress:

Главное Управление Командующего Внутренними Войсками

220028 г. Минск, ул.Маяковского, 97

Kolonel, siseministeeriumi vägede väljaõppe osakonna asejuht, endine sisevägede eribrigaadi juht Uruši eeslinnas Minskis. Ta juhtis oma üksust valimistejärgse protestimeeleavalduse mahasurumisel 19. detsembril 2010 Minskis, kus kasutati ülemäärast jõudu. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

11.

Badak Ala Mikalaeuna

Bodak Alla Nikolaevna

БАДАК, Ала Мiкалаеўна

БОДАК, Алла Николаевна

Sünniaeg: 30.8.1967

Passi number: SP0013023

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministri asetäitja, vastutav advokatuuri töötajate järelevalve ja kontrolli eest, vastutas varem juriidilise abi osutamise eest institutsioonidele, mis töötavad välja õigus- ja õigustloovaid akte.

Vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi (kui elanikkonna represseerimise peamiste vahendite) rolli ja tegevuse eest, mis seisneb selliste õigusaktide väljatöötamises, mis on kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes repressiivsed.

12.

Bakhmatau, Ihar Andreevich

Bakhmatov, Igor Andreevich

БАХМАТАЎ, Irap Андрэевiч

БАХМАТОВ, Игорь Андреевич

 

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Oma varasemal ametikohal KGB ülema asetäitjana vastutas töötajate ja nende ülesannete korraldamise eest ning seega on vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Määrati uuele ametikohale reservvägedes 2012. aasta mais.

16.

Barouski Aliaksandr Genadzevich

Borovski Aleksandr Gennadievich

БАРОЎСКI, Аляксандр Генадзевiч

БОРОВСКИЙ, Александр Геннадиевич

Aadress:

Прокуратура Октябрьского района220039 г.Минск, ул.Авакяна,32

Minski Oktjabrski (Kastrišnitski) rajooni aseprokurör. Menetles Pavel Vinogradovi, Dmitri Drozdi, Ales Kirkevitši, Andrei Protasenja ja Vladimir Homitšenko kohtuasju. Tema esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Tema süüdistus põhines 19. detsembri 2010. aasta sündmuste valel liigitamisel, mida ei toeta tõendid, tõendusmaterjal ja tunnistajate ütlused.

17.

Barsukou, Aliaksandr Piatrovich

Barsukov, Aleksandr Petrovich

БАРСУКОЎ, Аляксандр Пятровiч

БАРСУКОВ, Александр Петрович

Sünniaeg: 29.4.1965

Aadress:

Беларусь, 220007 г. Минск, переулок Добромысленский, 5

ГУВД Минского Горисполкома

Kindral, Minski politsei juht. Alates Minski politsei juhiks nimetamisest 21. oktoobril 2011 vastutab ta ülemana ligikaudu tosina rahumeelse meeleavaldaja tagakiusamise eest Minskis. Nimetatud meeleavaldajad mõisteti hiljem süüdi massiürituste seaduse rikkumises. Mitmeid aastaid juhtis ta politsei tegevust opositsiooni tänavaprotestide vastu.

22.

Bileichyk, Aliaksandr Uladzimiravich Bileichik, Aleksandr Vladimirovich (Bileychik, Aleksandr Vladimirovich)

БIЛЕЙЧЫК, Аляксандр Уладзiмiравiч

БИЛЕЙЧИК, Александр Владимирович

Sünniaeg: 1964

Endine justiitsministri esimene asetäitja (kuni detsembrini 2014), juhtis kohtuasutuste, perekonnaseisuametite ja notaribüroode süsteemi. Tema ülesanded hõlmavad järelevalvet ja kontrolli advokatuuri töötajate üle. Tal on olnud oluline osa poliitvange kaitsvate advokaatide peaaegu süstemaatilises väljaheitmises.

25.

Bulash, Ala Biukbalauna

Bulash, Alla Biukbalovna

БУЛАШ, Ала Бюкбалаўнa

БУЛАШ, Алла Бюкбаловнa

 

Endine Minski Kastrišnitski rajoonikohtu kriminaalasjade eest vastutav aseesimees ja Minski Oktjabrski (Kastrišnitski) rajoonikohtu endine kohtunik. Menetles Pavel Vinogradovi, Dmitri Drozdi, Ales Kirkevitši, Andrei Protasenja ja Vladimir Homitšenko kohtuasju. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

28.

Busko, Ihar Iauhenavich (Busko, Ihar Yauhenavich Busko, Igor Evgenievich (Busko, Igor Yevgenyevich)

БУСЬКО, Irap Яўгенавiч

БУСЬКО, Игорь Евгеньевич

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB juhi asetäitja, Bresti oblasti KGB endine juht. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Bresti oblastis ja Valgevenes.

31.

Charkas, Tatsiana Stanislavauna

(Cherkas, Tatsiana Stanislavauna)

Cherkas, Tatiana Stanislavovna

ЧАРКАС, (ЧЭРКАС) Таццяна Станiславаўна

ЧЕРКАС, Татьяна Станиславовна

Aadress:

Суд Партизанского района г. Минска

220027, г. Минск, ул. Семашко, 33

Minski Partizanski rajoonikohtu esimees, endine Minski Frunzenski rajoonikohtu aseesimees, Minski Frunzenski rajoonikohtu endine kohtunik, tegeleb meeleavaldajate Aleksandr Otroštšenkovi (talle määrati 4-aastane vanglakaristus), Aleksandr Moltšanovi (3 aastat) ja Dmitri Noviki (3,5 aastat vabadusekaotust) kohtuasjadega. Vastutab kodanikuühiskonna esindajatele määratud poliitiliste haldus- ja kriminaalkaristuste täideviimise eest.

38.

Davydzka, Henadz Branislavavich

Davydko, Gennadi Bronislavovich

ДАВИДЗЬКА, Генадзь Бранiслававiч

ДАВЫДЬКО, Геннадий Брониславович

Sünniaeg: 29.9.1955, Senno, Vitsebski oblast

Aadress:

Белтеле-радиокомпания,

ул. Макаенка, 9, Минск, 220807, Valgevene

Riikliku ringhäälingu ettevõtte juht alates 28. detsembrist 2010. Kirjeldades ennast kui autoritaarset demokraati, on ta vastutav riigi propaganda levitamise eest televisioonis – propaganda, millega toetati ja õigustati demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks valeinformatsiooni.

40.

Dysko, Henadz Iosifavich

Dysko, Gennadi Iosifovich

ДЫСКО, Генадзь Iосiфавiч

ДЫСКО, Генадий Иосифович

Sünniaeg: 22.3.1964

Sünnikoht: Oshmiany, Grodna oblast

Aadress:

210601 г.Витебск, ул. Жесткова, 14а

(Zhestkova tn 14a, Vitsebsk)

Vitsebski oblasti peaprokurör alates oktoobrist 2006. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Vastutab sealhulgas Siarhei Kavalenka ja Andrei Haidukovi suhtes algatatud kohtuasjade eest.

41.

Dzemiantsei, Vasil Ivanavich (Dzemyantsey, Vasil Ivanovich)

Dementei, Vasili Ivanovich

(Dementey, Vasili Ivanovich)

ДЗЕМЯНЦЕЙ, Васiль Iванавiч

ДЕМЕНТЕЙ, Василий Иванович

Sünniaeg: 20.9.1954

Sünnikoht: Tšašniki rajoon, Vitsebski oblast

ID: 3200954E045PB4

Aadress:

Гродненская региональная таможня

230003, г. Гродно, ул. Карского, 53

Grodna oblasti tollikomitee esimees (alates 22. aprillist 2011), endine KGB esimehe esimene asetäitja (2005–2007), endine riikliku tollikomitee esimehe asetäitja (2007–2011).

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu eelkõige aastatel 2006–2007.

42.

Dziadkou, Leanid Mikalaevich

Dedkov, Leonid Nikolaevich

ДЗЯДКОЎ, Леанiд Мiкалаевiч

ДЕДКОВ, Леонид Николаевич

Sünniaeg: 10.1964

ID: 3271064M000PB3

KGB ülema endine asetäitja (2010 kuni 2013. aasta juuli), vastutab välisluure eest. Jagas vastutust KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

48.

Halavanau, Viktar Ryhoravich

Golovanov, Viktor Grigorievich

ГАЛАВАНАЎ, Biктap Pыгopaвiч

ГОЛОВАНОВ, Виктор Григорьевич

Sünniaeg: 15.12.1952, Borisov

Aadress:

Oktjabrskaja 5

Minsk

Valgevene õigusinstituudi (eraülikool) rektor. Endine justiitsminister, temale alluvad talitused koostasid seadusi, mille abil represseeritakse kodanikuühiskonda ja demokraatlikku opositsiooni. Keeldus valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest või tühistas registreerimised; ignoreeris julgeolekuteenistuste poolt rahva vastu toime pandud seadusevastaseid tegusid.

50.

Herasimenka, Henadz Anatolievich Gerasimenko, Gennadi Anatolievich

ГЕРАСIМЕНКА, Генадзь Анатольевiч

ГЕРАСИМЕНКО, Геннадий Анатольевич

Aadress:

„Институт национальной безопасности Республики Беларусь”

220034, г.Минск, ул.З.Бядули, 2

Riikliku julgeoleku instituudi (KGB kool) ülema asetäitja ja endine Vitsebski rajooni KGB ülem.

Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Vitsebski oblastis.

54.

Hrachova, Liudmila Andreeuna

(Hrachova, Lyudmila Andreyeuna)

Gracheva, Liudmila Andreevna

(Grachova, Lyudmila Andreyevna;

Grachiova, Ludmila Andreevna)

ГРАЧОВА, Людмiла Андрэеўна

ГРАЧЕВА, Людмила Андреевна

Aadress:

Суд Ленинского района города Минска

ул. Семашко, 33

220027, г. Минск

Endine Minski Leninski rajoonikohtu kohtunik ja aseesimees. Menetles endiste presidendikandidaatide Nikolai Statkevitši ja Dmitri Ussi ning poliitika- ja kodanikuühiskonna aktivistide Andrei Pozniaki, Aleksandr Klaskovski, Aleksandr Kvetkevitši, Artjom Gribkovi ja Dmitri Bulanovi kohtuasja. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

55.

Hureeu Siarhei Viktaravich

(Hureyeu Siarhey Viktaravich)

Gureev Sergei Viktorovich,

(Gureyev Sergey Viktorovich)

ГУРЭЕЎ, Сяргей Biктapaвiч

ГУРЕЕВ, Сергей Викторович

 

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endise siseministri asetäitja ja eeluurimise juhina vastutas protestide vägivaldse mahasurumise ja inimõiguste rikkumise eest 2010. aasta detsembris toimunud valimistega seotud uurimismenetluse ajal. Ühines 2012. aasta veebruaris reservväega. Praegu reservväe kindral.

60.

Iaruta, Viktar Heorhevich

(Yaruta, Viktar Heorhevich) Iaruta, Viktor Gueorguievich (Yaruta, Viktor Gueorguievich)

ЯРУТА, Вiктар Георгіевіч

ЯРУТА, Виктор Георгиевич

 

KGB riiklike sidesüsteemide osakonna ülem. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

61.

Iasianovich, Leanid Stanislavavich (Yasianovich, Leanid Stanislavavich)

Iasenovich, Leonid Stanislavovich (Yasenovich, Leonid Stanislavovich)

ЯСЯНОВIЧ, Леанiд Станiслававiч

ЯСЕНОВИЧ, Леонид Станиславович

Sünniaeg: 26.11.1961

Sünnikoht: Buchani, Vitsebski rajoon

Aadress:

Glavnoye Upravlenie Yustitsy Mingorispolkoma

220030 Minsk

Prospekt Nezavisimosti 8

Passi number: MP0515811

Minski linnavalitsuse õigusosakonna juhataja esimene asetäitja. Endine Minski keskrajoonikohtu aseesimees, endine Minski keskrajoonikohtu kohtunik. 6. augustil 2006 mõistis 2006. aasta presidendivalimiste jälgimise eest vangistusse kodanikualgatuses Partnerlus osalevad kodanikuühiskonna aktivistid. Nikolai Astreikole määrati 2 aastat, Timofei Drantšukile 1 aasta ja Enira Bronitskajale 6 kuud vanglakaristust. 2007., 2010., 2011. ja 2012. aastal määras ta mitmele aktivistile mitmepäevase vanglakaristuse, eelkõige määras ta 20. detsembril 2010 Andrei Luhinile, Serhey Krauchankale ja Stanislau Fedoraule 10 päeva pikkuse vangistuse ning Volha Chernykhile 12 päeva pikkuse vangistuse. Määras 21. detsembril 2010 Mykalai Dzemidenkale 15 päeva pikkuse vangistuse. 20. detsembril 2011 määras ta kahele 19. detsembri 2010 sündmuste aastapäeva üritustel osalenud aktivistile, Vassil Parfenkaule ja Siarhey Pavelile vastavalt 15 päeva pikkuse ja 12 päeva pikkuse vangistuse.

6. septembril 2012 määras ta Aliaksey Tseplyle, kes väidetavalt avaldas Minski kesklinnas opositsiooni ajalehte jagades politseinikule vastupanu, 5 päeva pikkuse vangistuse.

Kõnealused protsessid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku.

62.

Iauseev, Ihar Uladzimiravich

(Yauseev, Ihar Uladzimiravich; Yauseyev, Ihar Uladzimiravich)

Evseev, Igor Vladimirovich (Yevseev, Igor Vladimirovich; Yevseyev, Igor Vladimirovich)

ЯЎСЕЕЎ, Irap Уладзiмiравiч

ЕВСЕЕВ, Игорь Владимирович

Sünniaeg: 1968

Aadress:

Minsk 220073 Kalvariiskaya 29

Minski oblasti politseiülem (alates 2015. aasta märtsist või aprillist), endine Vitsebski oblasti politseiülem, politseikindral (alates 2013. aastast). Endine Minski politseiülema asetäitja ja OMONi Minski operatiivrühma ülem. Ta juhatas vägesid, mis surusid maha rahumeelse meeleavalduse 19. detsembril 2010, ja osales ka ise toimepandud vägivallaaktides, mille eest ta sai 2011. aasta veebruaris autasu ja tänukirja president Lukašenkalt. 2011. aastal juhatas ta samuti vägesid, mis surusid Minskis maha mitmeid muid protestiaktsioone, milles osalesid poliitilised aktivistid ja rahumeelsed kodanikud.

63.

Ihnatovich-Mishneva, Liudmila

Ignatovich-Mishneva, Liudmila

IГНАТОВIЧ-МIШНЕВА Людмiла

ИГНАТОВИЧ-МИШНЕВА Людмила

 

Minski prokurör, kes 2011. aastal jättis rahuldamata Molodoi Fronti (Noorsoorinne) aktivistide Dmitri Daškevitši ja Eduard Lobovi suhtes tehtud kohtuotsuse vastu esitatud apellatsioonikaebuse. Kõnealune menetlus rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku.

66.

Kachanau Uladzimir Uladzimiravich Kachanov Vladimir Vladimirovich

КАЧАНАУ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

КАЧАНОВ, Владимир Владимирович

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministri abi/nõunik. Justiitsministri abina vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi rolli ja tegevuse eest, mis seisnes kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes repressiivsete õigusaktide väljatöötamises, kohtunike ja prokuröride töö järelevalves, valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumises või selle tühistamises, poliitvange kaitsvate advokaatide vastu suunatud otsuste tegemises ning julgeolekuteenistuste poolt elanikkonna vastu toimepandud ebaseadusliku tegevuse tahtlikus eiramises.

67.

Kadzin, Raman Viktaravich

Kadin, Roman Viktorovich

КАДЗIН, Раман Вiктаравiч

КАДИН, Роман Викторович

Sünniaeg: 17.7.1977

Kehtiv pass: MP3260350

Motoriseeritud patrullteenistuse relvastus- ja varustusüksuse komandör.

2011. aasta veebruaris sai president Lukašenkalt auhinna ja kiituskirja aktiivse osalemise ja korralduste täitmise eest 19. detsembril 2010 toimunud demonstratsioonide vastaste repressioonide ajal.

68.

Kakunin, Aliaksandr Aliaksandravich

(Kakunin, Aliaxandr Aliaxandravich)

Kakunin, Aleksandr Aleksandravich

(Kakunin, Alexandr Alexandrovich)

Alexander Aleksandrovich Kakunin

Alexander Aleksandrovich Kakunin

(Александр Александрович Какунин, Аляксандр, Аляксандровіч Какунін)

КАКУНИН Александр Александрович

КАКУНІН Аляксандр, Аляксандровіч

Aadress:

Исправительная колония № 2

213800, г. Бобруйск, ул. Сикорского, 1

Bobruiskis asuva karistuslaagri IK-2 ülem, vastutab poliitvangide A. Sannikau ja A. Beliatski ebainimliku kohtlemise eest Bobruiskis asuvas karistuslaagris IK-2. Tema juhtimisel piinati karistuslaagris opositsioonitegelasi, neil ei lubatud kohtuda advokaadiga ning nad määrati üksikvangistusse. Kakunin survestas A. Beliatskit ja A. Sannikaud kirjutama alla armuandmispalvele.

69.

Kalach, Uladzimir Viktaravich

Kalach, Vladimir Viktorovich

КАЛАЧ, Уладзiмiр Вiктаравiч

КАЛАЧ, Владимир Викторович

 

Minski oblasti ja linna KGB ülem ja endine Minski KGB ülema asetäitja. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Minskis.

73.

Kanapliou, Uladzimir Mikalaevich

Konoplev, Vladimir Nikolaevich

КАНАПЛЕЎ, Уладзiмiр Мiкалаевiч

КОНОПЛЕВ, Владимир Николаевич

Sünniaeg: 3.1.1954

Sünnikoht: Akulintsi, Mohilev region

ID: 3030154A124PB9

Aadress:

220114, Filimonova 55/2, Minsk, Valgevene

Lähedastes sidemetes president Lukašenkaga, kellega töötas koos 1980. ja peamiselt 1990. aastatel. Riikliku Olümpiakomitee aseesimees (esimees on Aleksandr Lukašenka). Käsipalliliidu esimees, valiti tagasi 2014. aastal. Endine parlamendi alamkoja esimees. Üks juhtfiguure võltsitud tulemustega presidendivalimistes 2006. aastal.

80.

Kazheunikau Andrey Kozhevnikov Andrey

КАЖЭЎНIКАЎ, Андрэйу

КОЖЕВНИКОВ, Андрей

 

Minski Oktjabrski rajooni luurekomitee juht, endine riigiprokurör endiste presidendikandidaatide Vladimir Nekljaevi ja Vitali Rimaševski, Neklajevi valimiskampaania meeskonna liikmete Andrei Dmitrjevi, Aleksandr Feduta ja Sergei Vozniaki ning Noorsoorinde aseesimehe Anastasia Položanka kohtuasjas. Tema esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Tema süüdistus põhines 19. detsembri 2010. aasta sündmuste valel liigitamisel, mida ei toeta tõendid, tõendusmaterjal ja tunnistajate ütlused.

83.

Kharyton, Aliaksandr Khariton, Aleksandr

ХАРЫТОН, Аляксандр

ХАРИТОН, Александр

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministeeriumi ühiskondlike organisatsioonide, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse vanemkonsultant. Ta on alates 2001. aastast aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises, tegeledes isiklikult valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumisega ning see on paljudel juhtudel viinud nende tegevuse keelamiseni.

89.

Kisialiou, Anatol Siamionavich

Kiselev, Anatoli Semenovich

(Kiselyov, Anatoli Semyonovich)

КИСЯЛЕЎ, Анатоль Сяменавiч

КИСЕЛЕВ, Анатолий Семенович

Aadress:

Брестский областной комитет профсоюза работников государственных учреждений

224005, г. Брест,

ул. К. Маркса, 19

2010. aasta presidendivalimiste Bresti oblasti valimiskomisjoni endine esimees. 2014. aasta kohalike valimiste Bresti oblasti valimiskomisjoni esimees. Oblasti režiimimeelse ametiühinguorganisatsiooni juht. Oblasti valimiskomisjoni esimehena vastutab ta Bresti oblastis rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimistel ja võltsimiste eest 2014. aasta märtsi kohalikel valimistel.

94.

Kornau, Uladzimir Uladzimiravich

Kornov, Vladimir Vladimirovich

КОРНАЎ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

КОРНОВ, Владимир Владимирович

Aadress:

Суд Советского района г. Минска

220113, г. Минск, Логойский тракт, 3

Minski Sovetski rajoonikohtu esimees, endine Minski linnakohtu kohtunik, kes andis loa Bjaljatski apellatsioonikaebuse tagasilükkamiseks. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise tõttu.

95.

Korzh, Ivan Aliakseevich

Korzh, Ivan Alekseevich

КОРЖ, Iван Аляксеевiч

КОРЖ, Иван Алексеевич

Aadress:

KGB koolituskeskus Бядули 2, 220034, Минск

Kindralmajor, määrati KGB väljaõppekeskuse juhiks, Grodna oblasti KGB endine juht. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Grodna oblastis.

101.

Kryshtapovich, Leu Eustafievich

(Kryshtapovich, Leu Yeustafievich)

Krishtapovich, Lev Evstafievich

(Krishtapovich, Lev Yevstafievich)

КРЫШТАПОВIЧ, Леў Еўстафьевiч

КРИШТАПОВИЧ, Лев Евстафьевич

Sünniaeg: 1949

Sünnikoht: Pekalin, Smolevitši rajoon, Minski oblast

Aadress:

Научно-исследовательский отдел Белорусского государственного университета культуры

Minsk

Riikliku kultuuri- ja kunstiülikooli teadusuuringute osakonna juhataja (alates 2014. aasta septembrist). Endine presidendi administratsiooni info- ja analüüsikeskuse asedirektor, nimetatud keskus on üks demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone toetava ja õigustava riikliku propaganda peamisi koostajaid.

104.

Kuliashou, Anatol Nilavich

Kuleshov, Anatoli Nilovich

КУЛЯШОЎ, Анатоль Нiлавiч

КУЛЕШОВ, Анатолий Нилович

Sünniaeg: 25.7.1959

Sünnikoht: Ali-Bairamly, Azerbaijan

ID: 3250759A066PB3

Aadress:

220030 Minsk, K. Marx tn 3

SRÜ täidesaatva komitee organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja narkootikumide vastu võitleva osakonna, ohutuse ja uute väljakutsete ja ähvardavate ohtude valdkonna koostöö nõunik. On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endise siseministrina juhatas siseministeeriumi väeüksusi, mis surusid jõhkralt maha 19. detsembri 2010. aasta meeleavalduse, ja tundis selle ülesande üle uhkust. 2012. aasta jaanuaris määrati reservi.

105.

Kuzniatsou, Ihar Nikonavich

Kuznetsov, Igor Nikonovich

КУЗНЯЦОЎ, Irap Нiконaвiч

КУЗНЕЦОВ, Игорь Никонович

 

Kindralmajor, endine KGB koolituskeskuse juht, endine Minski oblasti ja Minski linna KGB ülem, saadeti reservväkke. KGB töötajate ettevalmistamise ja väljaõppe eest vastutava isikuna vastutab KGB repressiivse tegevuse eest, mis on suunatud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Tulenevalt oma eelnevast ametikohast, vastutab KGB samaväärse repressiivse tegevuse eest Minski linnas ja oblastis.

110.

Laptsionak, Ihar Mikalaevich

Laptionok, Igor Nikolaevich

ЛАПЦЕНАК, Irap Мiкалаевiч

ЛАПТЕНОК, Игорь Николаевич

Sünniaeg: 31.8.1947,

Sünnikoht: Minsk

Aadress:

220034, г. Минск, ул. Фрунзе, 5

Režiimi toetava Kirjanike Liidu nõukogu liige. Vastutav võltsitud teabe levitamise korraldamise ja elluviimise eest riigi kontrolli all oleva meedia kaudu. Infoministri endise asetäitjana mängis tähtsat rolli riigi propaganda levitamisel, millega toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks võltsitud teavet ja valeinformatsiooni.

112.

Lazavik, Mikalai Ivanavich Lozovik, Nikolai Ivanovich

ЛАЗАВIК, Мiкалай Iванавiч

ЛОЗОВИК, Николай Иванович

Sünniaeg: 18.1.1951

Nevinyany, Minski oblast (Невинянн Вилейского р-на Минской обл)

ID: 3180151H004PB2

Aadress:

220010, г.Минск, ул.Советская, 11

Valgevene keskvalimiskomisjoni sekretär.

Alates 2000. aastast on ta olnud üks peamisi valimis- ja referendumitulemuste võltsimises osalevaid isikuid, eelkõige aastatel 2004, 2006, 2008, 2010, 2012, 2014.

113.

Lemiashonak, Anatol Ivanavich

Lemeshenok, Anatoli Ivanovich

ЛЕМЯШОНАК, Анатоль Iванавiч

ЛЕМЕШЕНОК, Анатолий Иванович

Sünniaeg: 14.5.1947

Aadress:

220013, г. Минск, ул. Б. Хмельницкого 10а

Režiimi toetava Ajakirjanike Liidu president. Ministrite nõukogu ajalehe „Respublika” peatoimetaja. Trükiajakirjanduses riigi propagandamasina üks häälekamaid ja mõjukamaid liikmeid. Ta on toetanud ja õigustanud repressioone demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu, keda on näidatud süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, eelkõige pärast 2010. aasta presidendivalimisi, kasutades selleks võltsitud teavet.

116.

Liushtyk, Siarhei Anatolievich

(Lyushtyk, Siarhey Anatolyevich)

Liushtyk, Sergei Anatolievich

(Lyushtyk, Sergey Anatolyevich)

ЛЮШТЫК, Сяргей Анатольевiч

ЛЮШТЫК, Сергей Анатольевич

Aadress:

Суд Первомайского района г. Минска

220012, г. Минск, ул. Толбухина, 9

Minski Pervomaiski rajoonikohtu kohtunik. Aastatel 2010–2011 määras ta kodanikuühiskonna esindajatele rahumeelse meeleavaldamise eest rahatrahvi või vanglakaristuse järgmistel juhtudel: a) 14.7.2011, Struy, Vitali, 10 trahviühikut (35 000 BLR); b) 4.7.2011, Shalamitski, Paval, 10 päeva vangistust; c) 20.12.2010, Sikirytskaya, Tatsyana, 10 päeva vangistust; d) 20.12.2010, Dranchuk, Yuliya, 13 päeva vangistust; e) 20.12.2010, Lapko, Mikalay, 12 päeva vangistust; f) 20.12.2010, Pramatoraw, Vadzim, 12 päeva vangistust.

Määras rahumeelsetel meeleavaldustel osalenutele korduvalt vanglakaristusi ja suuri trahve ning vastutab seetõttu Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest. 24. juulil 2012, kuigi ta oli juba piiravate meetmete loetellu kantud, määras opositsiooniaktivistile Andrej Molchanile, keda kaks politseinikku olid rängalt peksnud, trahvi pahatahtliku huligaansuse eest.

117.

Lomats, Zianon Kuzmich

Lomat, Zenon Kuzmich

ЛОМАЦЬ, Зянон Кузьмiч

ЛОМАТЬ, Зенон Кузьмич

Sünniaeg: 27.1.1944 Karabani, Minski oblast

On aktiivselt õõnestanud Valgevene demokraatiat. Endise riigikontrollikomitee esimehena (kuni 28. detsembrini 2010) oli üks peamistest Ales Bjaljatski kohtuasjas osalenud isikutest. Bjaljatski on üks silmapaistvamaid inimõiguste kaitsjaid, ta on Valgevene inimõiguste keskuse Vjasna juhataja ja FIDHi asepresident. A. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise tõttu.

118.

Lapatka, Aliaksandr Aliaksandravich

(Lapatka, Aliaxandr Aliaxandravich)

Lopatko, Aleksandr Aleksandrovich

(Lopatko, Alexandr Alexandrovich)

ЛОПАТКО Александр Александрович

ЛАПАТКА Аляксандр Аляксандровіч

Aadress:

Исправительная колония № 9

213410, г. Горки, ул. Добролюбова, 16

Gorkis asuva karistuslaagri IK-9 ülem, vastutab D. Daškevitši ebainimliku kohtlemise eest, sealhulgas piinamise ja õigusabi kasutamise tõkestamise eest. Lopatko oli võtmetähtsusega ametikohal karistuslaagris, kus peeti kinni Daškevitšit ning kus poliitvangide (sealhulgas Daškevitši) suhtes kasutati psühholoogilist survet, sealhulgas keelati neil magamine ja neid hoiti üksikvangistuses.

119.

Lukashenka, Aliaksandr Ryhoravich Lukashenko, Aleksandr Grigorievich

ЛУКАШЭНКА, Аляксандр Pыгopaвiч

ЛУКАШЕНКО, Александр Григорьевич

Sünniaeg: 30.8.1954

Sünnikoht: Kopõss, Vitsebski rajoon

Aadress:

Резиденция Президента Республики Беларусь

г. Минск, ул.Кирова, д.43

Valgevene Vabariigi president

121.

Lukashenka, Viktar Aliaksandravich

Lukashenko, Viktor Aleksandrovich

ЛУКАШЭНКА, Biктap Аляксандравiч

ЛУКАШЕНКО, Виктор Александрович

Sünniaeg: 28.11.1975

Aadress:

Администрация президента Республики Беларусь

220016, Минск, Маркса 38

Presidendi assistent/abi riikliku julgeoleku küsimustes. 2013. aasta mais määras isa ta Potash Exportsi Valgevene-Venemaa komisjoni kaasjuhiks. Olles üks oma isa lähedasemaid kaastöötajaid, on ta mänginud võtmerolli demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu rakendatud repressioonimeetmetes. Riikliku julgeolekunõukogu võtmetähtsusega liikmena vastutab demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaste repressioonimeetmete koordineerimise eest, eriti 19. detsembri 2010. aasta meeleavalduse mahasurumisel.

122.

Lukomski, Aliaksandr Valiantsinavich Lukomski, Aleksandr Valentinovich

ЛУКОМСКI, Аляксандр Валянцiнавiч

ЛУКОМСКИЙ, Александр Валентинович

Sünniaeg: 12.8.1971

ID: 3120871A074PB7

Siseministeeriumi Minski linna eriüksuse ülem.

Ta juhatas vägesid, mis surusid maha rahumeelse meeleavalduse 19. detsembril 2010, mille eest ta sai 2011. aasta veebruaris autasu ja tänukirja president Lukašenkalt. 2011. aasta juunis juhatas ta samuti vägesid, mis represseerisid Minski rahumeelseid kodanikke. 7. mail 2014 sai tema juhitud rügement siseministeeriumilt erilise tunnustusena lipu.

124.

Makei, Uladzimir Uladzimiravich

(Makey, Uladzimir Uladzimiravich)

Makei, Vladimir Vladimirovich

(Makey, Vladimir Vladimirovich)

МАКЕЙ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

МАКЕЙ, Владимир Владимирович

Sünniaeg: 5.8.1958,

Grodna oblast

ID: 3050858A060PB5

Aadress:

Välisministeerium

ул.Ленина, 19, Минск 220030

Välisminister, endine presidendi administratsiooni juht.

Presidendi administratsiooni juhataja ametis peeti teda režiimi tähtsuselt teiseks võimsaimaks isikuks ja seetõttu vastutab võltsitud tulemustega valimiste organiseerimise eest 2008. ja 2010. aastal ning neile järgnenud rahumeelsete meeleavaldajate represseerimise eest.

127.

Maslakou, Valery Anatolievich

Maslakov, Valeri Anatolievich

МАСЛАКОЎ, Валерый Анатольевiч

МАСЛАКОВ, Валерий Анатольевич

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB sõjalise vastuluure osakonna ülem. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

133.

Miklashevich, Piotr Piatrovich Miklashevich, Petr Petrovich

МIКЛАШЭВIЧ, Пётр Пятровiч

МИКЛАШЕВИЧ, Петр Петрович

Sünniaeg: 18.10.1954

Sünnikoht: Kosuta, Minski oblast

Aadress:

Gvardeiskaya, 16-17

Konstitutsioonikohtu ülem ja endine peaprokurör, kes on aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises. Oma eelmistes ülesannetes aastatel 2004–2008 oli ta üks peamisi demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastastes repressioonides osalevaid isikuid. Alates konstitutsioonikohtusse ametisse nimetamisest on ta ustavalt ellu viinud režiimi repressioonipoliitikat ning jõustanud repressiivseid seadusi isegi juhul, kui nende sisu oli vastuolus põhiseadusega.

135.

Morozau, Viktar Mikalaevich

Morozov, Viktor Nikolaevich

МАРОЗАЎ, Biктap Мiкалаевiч

МОРОЗОВ, Виктор Николаевич

Aadress:

Прокуратурa Гродненской области

г.Гродно, 230012, ул.Доватора, 2а

Grodna oblasti prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

136.

Motyl, Tatsiana Iaraslavauna

(Motyl, Tatsiana Yaraslavauna)

Motyl, Tatiana Iaroslavovna (Motyl, Tatyana Yaroslavovna)

МОТЫЛЬ, Таццяна Яраславаўна

МОТЫЛЬ, Татьяна Ярославовна

Aadress:

Суд Московского района г. Минска

220042, г. Минск, Проспект газеты „Правда”, 27

Minski linna Moskovski rajoonikohtu kohtunik.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Mõistis 10. jaanuaril 2011 süüdi Noorsoorinde (Molodoi Front) aktivisti Julian Misiukevitši ja määras talle karistuseks 12 päeva pikkuse vangistuse ning määras vastavalt 21. jaanuaril 2011 ja 31. jaanuaril 2011. aastal 9 päeva pikkuse vangistuse poliitilisele aktivistile Usevalad Šašarinile ja kodanikuühiskonna aktivistile Tsimafei Atranšankaule.

Mõistis poliitvangide toetuseks asetleidnud kampaanias osalemise eest vastavalt 27. detsembril 2010 ja 20. jaanuaril 2011 süüdi inimõiguste kaitsja Mihhail Matskevitši ja määras talle 10 päeva pikkuse vangistuse, ning kodanikuühiskonna aktivisti Valer Siadou ja määras talle 12 päeva pikkuse vangistuse. Samuti osales 2011. aastal otseselt kodanikuühiskonna aktivistide kohtulikus represseerimises. Määras vastavalt 4. juulil ja 7. juulil 2011. aastal 10 päeva pikkuse vangistuse Anton Glinistyle ja Andrei Ignatšykile. Samuti osales 2012. aastal otseselt poliitiliste aktivistide kohtulikus represseerimises.

Määras 22. veebruaril 2012. aastal 10 päeva pikkuse vangistuse tuntud poliitilisele aktivistile Pavel Vinagradaule, kelle suhtes ta 10. aprillil 2012 määras kahe aasta pikkuse ennetava politsei järelevalve. Määras 23. märtsil 2012. aastal 5 päeva pikkuse vangistuse liikumise „Sotsiaalvõrgustike kaudu toimuv revolutsioon” poliitilistele aktivistidele Mikhas Kostkale ja Anastasia Šuleikale.

Määras 21. aprillil 2012 viimasele taas 10 päeva pikkuse vangistuse.

Määras 24., 25. ja 26. mail 2012 Noorsoorinde aktivistidele Uladzimir Jaromenakile, Zmitser Kremenetskile ja Raman Vasiljevile vastavalt 10, 10 ja 12 päeva pikkuse vangistuse.

Määras 22. juunil 2012 Euroraadio ajakirjanikule Paval Sverdloule 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 18. juulil 2012 aktivist Katsiarina Halitskayale 10 päeva pikkuse vangistuse. Määras 8. ja 9. novembril 2012 Noorsoorinde aktivistidele Uladzimir Jaromenakile ja Raman Vasiljevile 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 7. mail 2013 aktivist Aliaksandr Yarashevichile 12 päeva pikkuse vangistuse. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud. Määras 6. augustil 2014 aktivistile Oleg Korolile 10 päeva haldusaresti, andmata talle kohtus sõna ja väites, et: „Ma tean, et tunnistate end süüdi.”

137.

Navumau, Uladzimir Uladzimiravich

Naumov, Vladimir Vladimirovich

НАВУМАЎ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

НАУМОВ, Владимир Владимирович

Sünniaeg: 7.2.1956,

Sünnikoht: Smolensk (Venemaa)

Ei algatanud uurimist seni lahendamata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumisjuhtumites Valgevenes aastatel 1999–2000. Endine siseminister ning samuti presidendi turvateenistuse endine ülem. Vastutas siseministrina rahumeelsete meeleavaldajate represseerimise eest kuni 6. aprillini 2009, mil ta jäi tervislikel põhjustel pensionile.

Presidendi administratsioon andis talle eluaseme Minski Drozdõ nomenklatuurses elamurajoonis. President Lukašenka andis talle 2014. aasta oktoobris III järgu teeneteordeni.

142.

Padabed, Iury Mikalaevich

(Padabed, Yury Mikalaevich)

Podobed, Iuri Nikolaevich

(Podobed, Yuri Nikolaevich)

ПАДАБЕД, Юрый Мiкалаевiч

ПОДОБЕД, Юрий Николаевич

Sünniaeg: 5.3.1962

Sünnikoht: Slutsk (Minski oblast)

Aadress:

Beruta tn 15-62 (2. korpus)

ID: 3050362A050PB2

Passi nr: MP2272582

Valdusühingu Triple of Yuri Chizh turvateenistuse ülem, endine siseministeeriumi eriüksuse ülem. Riikliku märulipolitsei üksuste komandörina vastutab otseselt rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest ja osales selles vahetult, eelkõige 2004. ja 2008. aastal.

148.

Piakarski, Aleh Anatolievich

Pekarski, Oleg Anatolievich

ПЯКАРСКI, Алег Анатольевiч

ПЕКАРСКИЙ, Олег Анатольевич

ID: 3130564A041PB9

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endine siseministri esimene asetäitja (kuni 2012. aasta detsembrini), vastutav kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Reservväe kolonel.

152.

Praliaskouski, Aleh Vitoldavich Proleskovski, Oleg Vitoldovich (Proleskovsky, Oleg Vitoldovich)

ПРАЛЯСКОЎСКI, Алег Вiтольдавiч

ПРОЛЕСКОВСКИЙ, Олег Витольдович

Sünniaeg: 1.10.1963

Sünnikoht: Zagorsk

(Sergijev Possad, Venemaa)

Endine infominister (lahkus 2014. aasta juunis ametist), presidendi administratsiooni endine asejuht, ideoloogia peadirektoraadi juhataja presidendi administratsioonis, endine presidendi administratsiooni analüüsi- ja infokeskuse direktor.

Ta on olnud üks riikliku propaganda ning režiimi ideoloogilise toetuse peamisi allikaid ja esindajaid. Edutati ministriks ja on sellest ajast jätkanud häälekat propagandat ja režiimi opositsiooni- ja kodanikuühiskonna vastaste tegude õigustamist.

156.

Radzkou, Aliaksandr Mikhailavich

Radkov, Aleksandr Mikhailovich

РАДЗЬКОЎ, Аляксандр Мiхайлавiч

РАДЬКОВ, Александр Михайлович

Sünniaeg: 1.7.1951

Sünnikoht: Votnia, Magiljovi oblast

ID: 3010751M102PB0

Endine president Lukašenka nõunik (kuni 18. maini 2015), endine presidendi administratsiooni esimene asejuht, endine haridusminister.

Sulges Euroopa Humanitaarülikooli, andis korralduse opositsiooniliste üliõpilaste represseerimiseks, et sundida neid hääletama. Täitis aktiivset osa võltsitud tulemustega valimiste korraldamises aastatel 2008, 2010 ja 2012 ning sellele järgnenud rahumeelsete meeleavaldajate represseerimises 2008. ja 2010. aastal. President Lukašenkale väga lähedal seisev isik. Juhib ühendust Belaja Rus, mis kujutab endast režiimi peamist ideoloogilist ja poliitilist organisatsiooni.

161.

Rusak, Viktar Uladzimiravich

Rusak, Viktor Vladimirovich

РУСАК, Вiктар Уладзiмiравiч

РУСАК, Виктор Владимирович

Sünniaeg: 4.5.1955

Sünnikoht: Minsk

Aadress:

Палата представителей Национального собрания Республики Беларусь

220010, Республика Беларусь, г. Минск, ул. Советская, 11

Parlamendi alamkoja liige, riikliku alalise julgeolekukomitee aseesimees, riikliku julgeolekukomitee aseesimees. KGB majandusjulgeoleku osakonna endine ülem.

Vastutas KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

163.

Saikouski Valeri Yosifavich

Saikovski Valeri Yosifovich

САЙКОЎСКI, Валерый Iосiфавiч

САЙКОВСКИЙ, Валерий Иосифович

Sünniaeg: 1977

Aadress:

220035, Minsk, Saperovi tänav 7

2012. aasta jaanuaris määrati ta uurimiskomisjoni Minski osakonna ülema asetäitjaks. Minski Pervomaiski rajooni prokurör, menetles ühe silmapaistvama inimõiguste kaitsja ning Valgevene inimõiguste keskuse „Viasna” juhi ja Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni asepresidendi Ales Bjaljatski kohtuasja. Prokuröri esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise tõttu.

166.

Sauko, Valery Iosifavich

Savko, Valeri Iosifovich

САЎКО, Валерый Iосiфавiч

САВКО, Валерий Иосифович

Aadress:

230023, Grodna,

vul. Ozheshko, 1

Režiimi toetava ametiühingu Grodna oblasti haru juht. 2010. aasta presidendivalimiste ja 2014. aasta kohalike valimiste Grodna oblasti valimiskomisjoni endine juht. Oblasti valimiskomisjoni esimehena vastutab ta Grodna oblastis rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimistel ja võltsimiste eest 2014. aasta märtsi kohalikel valimistel.

167.

Shaeu, Valiantsin Piatrovich

(Shayeu, Valyantsin Piatrovich)

Shaev, Valentin Petrovich (Shayev, Valentin Petrovich)

ШАЕЎ Валянцiн Пятровiч

ШАЕВ, Валентин Петрович

Aadress:

220034 Minsk, vul. Frunze, 19

Julgeolekunõukogu liige, uurimiskomisjoni juht, endine uurimiskomisjoni juhi asetäitja, endine Gomeli oblasti prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

168.

Shahrai, Ryta Piatrouna

Shagrai, Rita Petrovna

ШАГРАЙ, Рнта Пятроўна

ШАГРАЙ, Рита Петровна

Aadress:

Суд Заводского района г. Минска

220107, г. Минск, пр. Партизанский, 75А

Minski linna Zavodskoi rajoonikohtu esimees (alates 2014. aastast), endine Minski linna Partizanski rajoonikohtu aseesimees, Minski linna Oktjabrski rajoonikohtu endine kohtunik.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Määras 20. detsembril 2010 kodanikuühiskonna aktivistidele Ales Sobalile, Maksim Hrishelile ja Kastantsin Chufistaule 10 päeva pikkuse vangistuse ning Siarhei Kardymonile 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 7. juulil 2011 aktivist Artur Zauharodnyle 13 päeva pikkuse vangistuse. Määras 12. oktoobril 2012 aktivistidele Aleh Korbanile ja Uladzimir Siarheeuele 5 päeva pikkuse vangistuse. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

169.

Shamionau Vadzim Iharavich Shamenov Vadim Igorevich (Shamyonov Vadim Igorevich)

ШАМЁНАЎ, Вадзiм Iгаравiч

ШАМЁНОВ, Вадим Игоревич

Aadress:

Исправительная колония № 17

213004, г. Шклов, ул. 1-я Заводская д. 8

Kapten, Šklovis asuva karistuslaagri IK-17 operatiivüksuse juht. Survestas poliitvange, keelates neile õigust kirjavahetusele ning kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks ähvardusi. Oli otseselt vastutav poliitvangide ja opositsiooniaktivistide inimõiguste rikkumise eest, kasutades julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist ja karistamist. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

173.

Sheiman, Viktar Uladzimiravich (Sheyman, Viktar Uladzimiravich) Sheiman, Viktor Vladimirovich (Sheyman, Viktor Vladimirovich)

ШЭЙМАН, Biктap Уладзiмiравiч

ШЕЙМАН, Виктор Владимирович

Sünniaeg: 26.5.1958,

Sünnikoht: Grodna oblast

Aadress:

Управлениe Делами Президента

ул. К.Маркса, 38

220016, г.Минск

Presidendi administratsiooni haldusosakonna ülem. Vastutab seni leidmata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumise eest Valgevenes aastatel 1999 ja 2000. Julgeolekunõukogu endine sekretär. Sheiman on endiselt presidendi eriassistent/eriabi.

174.

Shastakou, Iury Valerievich

(Shastakou, Yury Valerievich)

Shestakov, Iuri Valerievich

(Shestakov, Yuri Valerievich)

ШАСТАКОЎ, Юрый Валер'евiч

ШЕСТАКОВ, Юрий Валерьевич

Aadress:

Суд Московского района г. Минска

220042, г. Минск, Проспект газеты „Правда”, 27

Minski linna Moskovski rajoonikohtu kohtunik ja aseesimees.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Määras 20. ja 27. detsembril 2010 kodanikuühiskonna aktivistidele Illya Vasilievichile, Nadzeya Chayukhovale, Tatsiana Radzetskayale, Siarhei Kanapatskile ja Volha Damaradile 10 päeva pikkuse vangistuse. Mõistis 20. detsembril 2011 aktivist Siarhei Kanapatski süüdi 19. detsembri 2010. aasta repressiooni mälestamise eest. Kõnealused protsessid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

175.

Shuhaeu, Siarhei Mikhailavich

(Shuhayeu, Siarhei Mikhailavich)

Shugaev, Sergei Mikhailovich

(Shugayev, Sergey Mikhailovich))

ШУГАЕЎ, Сяргей Михайлaвiч

ШУГАЕВ, Сергей Михайлович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB vastuluureosakonna juht ja KGB vastuluurenõukogu endine asejuht. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

177.

Shykarou, Uladzislau Aleksandravich

Shikarov, Vladislav Aleksandrovich

ШЫКАРОЎ, Уладiзлаў Александравiч

ШИКАРОВ, Владислав Александрович

Aadress:

Суд Железнодорожного района города Витебска

210001, г. Витебск, ул. Кирова,16

Vitsebski Železnodoroznõi rajoonikohtu kohtunik. Määras apellatsioonimenetluses paljudele meeleavaldajatele süüdimõistva otsuse, vaatamata sellele, et esimese astme kohtus neid süüdi ei mõistetud. Vastutab kodanikuühiskonna esindajatele, sealhulgas poliitilisele aktivistile Siarhei Kavalenkale määratud poliitiliste haldus- ja kriminaalkaristuste täideviimise eest.

179.

Siankevich, Eduard Aliaksandravich

Senkevich, Eduard Aleksandrovich

СЯНЬКЕВIЧ, Эдуард Аляксандравiч

СЕНЬКЕВИЧ, Эдуард Александрович

Sünniaeg: 15.4.1952

Sünnikoht: Slonim, Grodna oblast

Aadress:

Палата представителей Национального собрания Республики Беларусь

220010, Республика Беларусь, г. Минск, ул. Советская, 11

Parlamendi alamkoja liige, alalise õiguskomisjoni aseesimees, Magiljovi oblasti endine prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

180.

Siarheenka, Ihar Piatrovich

Sergeenko, Igor Petrovich

(Sergeyenko, Igor Petrovich)

СЯРГЕЕНКА, Iгар Пятровiч

СЕРГЕЕНКО, Игорь Петрович

Sünniaeg: 14.1.1963

Sünnikoht: Stolitsa, Vitsebski oblast

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 177

KGB ülema esimene asetäitja, Magiljovi oblasti KGB endine ülem. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Magiljovi oblastis ja Valgevenes.

184.

Sirenka, Viktar Ivanavich

Sirenko, Viktor Ivanovich

CIРЭНКА, Biктap Iванавiч

СИРЕНКО, Виктор Иванович

Sünniaeg: 4.3.1962

Sünnikoht: Borisov, Minski oblast

ID: 3040362B062PB7

Passi number: MP2249974 (välja antud: 30.3.2007)

Aadress:

ул. Лобанка, 81, кв. 19, 220000, г. Минск

Minski oblasti kuberneri asetäitja (alates 2015. aasta jaanuarist); Minski linna tervishoiukomisjoni esimees ja endine Minski kiirabihaigla peakirurg. Ta ei takistanud presidendikandidaadi Nekljajevi röövimist; Nekljajev toimetati tema haiglasse pärast seda, kui ta oli 19. detsembril 2010 tõsiselt läbi pekstud, ta ei kutsunud politseid ning tegi koostööd tundmatute kurjategijatega. Sellele järgnes ametikõrgendus. Minski linna tervishoiukomisjoni esimehena vastutas järelevalve eest, mida teostati seoses tervishoiuasutuste kasutamisega inimõiguste mahasurumisel.

187.

Slizheuski, Aleh Leanidavich

Slizhevski, Oleg Leonidovich

СЛIЖЭЎСКI, Алег Леанідавіч

СЛИЖЕВСКИЙ, Олег Леонидович

Sünniaeg: 16.8.1972

Sünnikoht: Grodna

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10) 220004, Minsk,

Valgevene

Justiitsminister, keskvalimiskomisjoni liige; justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse ülem. Keskvalimiskomisjoni liikmena vastutab ta rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest alates 2007. aastast korraldatud valimistel. Seoses ametikohaga justiitsministeeriumis ja kontrolliga, mis tal on kohtuasutuste üle, on ta aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises, keeldudes registreerimast valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, ning see on paljudes juhtudel viinud nende tegevuse keelamiseni.

188.

Smalenski, Mikalai Zinouevich

Smolenski, Nikolai Zinovievich

СМАЛЕНСКI, Мiкалай 3iноўeвiч

СМОЛЕНСКИЙ, Николай Зиновьевич

 

SRÜ terrorismivastase keskuse ülema asetäitja ja endine KGB ülema asetäitja, vastutas töötajate ja nende ülesannete korraldamise eest. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

196.

Talstashou, Aliaksandr Alehavich

Tolstashov, Aleksandr Olegovich

ТАЛСТАШОЎ, Аляксандр Алегавiч

ТОЛСТАШОВ, Александр Олегович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB põhiseadusliku korra ja terrorismivastase võitluse osakonna ülem.

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

201.

Traulka Pavel

Traulko Pavel

ТРАУЛЬКА, Павел

ТРАУЛЬКО, Павел

Aadress:

220034, г. Минск, ул. Фрунзе, 5

Kolonelleitnant, varem tegev KGB sõjalises vastuluures (praegu Valgevene luurekomitee pressiteenistuse juhataja). Võltsis asitõendeid ja kasutas ähvardusi opositsiooniaktivistidelt tunnistuste väljapressimiseks KGB kinnipidamiskeskuses Minskis pärast valimistejärgse protestimeeleavalduse mahasurumist 19. detsembril 2010 Minskis. Oli otseselt vastutav julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise eest ning selle eest, et keelas õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

202.

Trutka, Iury Igorevich

(Trutka, Yury Igorevich)

Trutko, Iury (Yurij, Yuri) Igorevich

ТРУТКA, Юрый Iгаравич

ТРУТКО, Юрий Игоревич

Aadress:

Исправительная колония № 2

213800, г. Бобруйск, ул. Сикорского, 1

Ul. Sikorskogo 1

213800 Bobruisk

Bobruiskis asuva karistuslaagri IK-2 ülema asetäitja, vastutab poliitvangide A. Sannikau ja A. Beliatski ebainimliku ja julma kohtlemise eest Bobruiskis asuvas karistuslaagris IK-2. Tema juhtimisel piinati karistuslaagris opositsioonitegelasi, neil ei lubatud kohtuda advokaadiga ning nad määrati üksikvangistusse. Trutko survestas A. Beliatskit ja A. Sannikaud kirjutama alla armuandmispalvele.

204.

Tsertsel, Ivan Stanislavavich

Tertel, Ivan Stanislavovich

ЦЕРЦЕЛЬ, Iван Станiслававiч

ТЕРТЕЛЬ, Иван Станиславович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB ülema asetäitja, vastutusvaldkonnad: majanduskuriteod ja korruptsioonivastane võitlus.

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

207.

Tushynski Ihar Heraninavich

Tushinski Igor Geroninovich

ТУШЫНСКИЙ, Irap Геранiнавiч

ТУШИНСКИЙ, Игорь Геронинович

Aadress:

220004, г. Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10 220004 Minsk)

Valgevene

Justiitsministri asetäitja, vastutav juriidilise abi osutamise eest institutsioonidele, mis töötavad välja majandusküsimusi reguleerivaid õigus- ja õigustloovaid akte, ning juriidiliste isikute registreerimise eest.

Vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi (kui elanikkonna represseerimise peamiste vahendite) rolli ja tegevuse eest, mis seisneb riigi propaganda kohtusüsteemis levitamises, misläbi provotseeritakse ja õigustatakse kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastaseid repressioone, ning valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumises või selle tühistamises.

209.

Utsiuryn, Andrei Aliaksandravich

(Utsiuryn, Andrey Aliaksandravich; Utsyuryn, Andrei Aliaksandravich) Vtiurin, Andrei Aleksandrovich

(Vtiurin, Andrey Aleksandrovich; Vtyurin, Andrei Aleksandrovich)

УЦЮРЫН, Андрэй Аляксандравiч

ВТЮРИН, Андрей Александрович

Sünniaeg: 1971,

Penza (Venemaa)

Valgevene Vabariigi julgeolekunõukogu aseesimees (alates 2014. aastast).

Endine presidendi turvateenistuse ülem.

Tema juhendamisel osalesid mitmed tema teenistuse töötajad poliitiliste aktivistide ülekuulamistes pärast 19. detsembri 2010. aasta meeleavaldust.

210.

Vakulchyk, Valery Paulavich

Vakulchik, Valeri Pavlovich

ВАКУЛЬЧЫК, Валерый Паўлавiч

ВАКУЛЬЧИК, Валерий Павлович

Sünniaeg: 19.6.1964,

Bresti oblast

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB ülem, uurimiskomisjoni endine juht, presidendi administratsiooni operatiiv- ja analüüsikeskuse endine juhataja, vastutav telekommunikatsiooni eest, sealhulgas erinevate kommunikatsioonikanalite (näiteks interneti) järelevalve, filtreerimise, kontrolli ja sekkumise eest. KGB ülemana on vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

216.

Vehera, Viktar Paulavich

Vegera, Viktor Pavlovich

BEГEPA, Biктap Паўлавiч

ВЕГЕРА, Виктор Павлович

 

KGB ülema endine esimene asetäitja, vastutas vastuluure eest. Jäi 1. aprillil 2013 pensionile ning määrati reservi.

Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Oli poliitvangi Ales Bjaljatski juhtumi taga. Bjaljatski on üks silmapaistvamaid inimõiguste kaitsjaid, ta on Valgevene inimõiguste keskuse Vjasna juhataja ja FIDHi asepresident. A. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise tõttu.


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/96


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1950,

26. oktoober 2015,

millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merlangipüük VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

João AGUIAR MACHADO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).


LISA

Nr

52/TQ104

Liikmesriik

Iirimaa

Kalavaru

WHG/56–14.

Liik

Merlang (Merlangius merlangus)

Piirkond

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Kuupäev

1.10.2015


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/98


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1951,

28. oktoober 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1484/95, 28. juuni 1995, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).


LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot/100 kg)

Artiklis 3 osutatud tagatis

(eurot/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

126,2

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

143,7

155,8

0

0

AR

BR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

283,7

208,1

358,9

274,3

5

28

0

8

AR

BR

CL

TH

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

133,9

3

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

344,3

295,5

0

0

BR

CL

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

422,6

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

229,9

17

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/100


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1952,

29. oktoober 2015,

millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus”) artikliga 5 kehtestas nõukogu 2010. aasta juunis rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 (2) 64,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (edaspidi „kehtivad meetmed” ja „esialgne uurimine”).

(2)

2012. aasta jaanuaris laiendas nõukogu alusmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 14/2012 (3) (edaspidi „esimene meetmetest kõrvalehoidmise uurimine”) kehtivaid meetmeid Malaisiast lähetatud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas Malaisia on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(3)

Pärast teist meetmetest kõrvalehoidmise uurimist alusmääruse artikli 13 kohaselt laiendas nõukogu 2013. aasta septembris rakendusmäärusega (EL) nr 871/2013 (4) (edaspidi „teine meetmetest kõrvalehoidmise uurimine”) kehtivaid meetmeid HRVst pärit molübdeentraadile, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm.

1.2.   Taotlus

(4)

26. jaanuaril 2015 sai komisjon vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist kehtivatest meetmetest ning kehtestada HRVst pärit molübdeentraadi, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, impordi suhtes registreerimisnõue.

(5)

Taotluse esitas äriühing Plansee SE, kes on teatava molübdeentraadi liidu tootja (edaspidi „taotluse esitaja”).

1.3.   Algatamine

(6)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, otsustas komisjon uurida võimalikku kõrvalehoidmist kehtivatest meetmetest ning kehtestada HRVst pärit molübdeentraadi, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, impordi suhtes registreerimisnõue.

(7)

Komisjon algatas uurimise 10. märtsi 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/395 (5) (edaspidi „algatamismäärus”).

1.4.   Uurimine

(8)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ametiasutustele, Hiina eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule.

(9)

Komisjon saatis HRV eksportivatele tootjatele ja talle teadaolevatele liidu importijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormid.

(10)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele isikutele anti teada, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(11)

Üks HRV eksportiv tootja ja temaga seotud importija liidus vastasid komisjoni vabastamistaotluse vormile ja neile võimaldati ärakuulamine.

(12)

Komisjoni vabastamistaotluse vormile vastasid kaks importijat. Vaid üks neist importis uurimisperioodil väikestes kogustes molübdeentraati (vt põhjendus 15).

(13)

Üks edasimüüjatest saatis vastuse ja talle võimaldati ärakuulamine.

(14)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja:

Luoyang Hi-tech Metals Co., Ltd, West Lichun Road, Jianxi District, Luoyang, Hiina RV;

b)

liidus asuv seotud importija:

CM Chemiemetall GmbH, Niels-Bohr-Str. 5, 06749 Bitterfeld, Saksamaa;

c)

liidu tootja:

Plansee SE, Metallwerk Plansee Strasse 71, 6600 Reutte, Austria.

1.5.   Uurimisperiood ja aruandeperiood

(15)

Uurimisperiood kestis 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2014. Uurimisperioodil koguti andmeid muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, nende laiendamist esiteks Malaisiale 2012. aastal (vt põhjendus 2) ja teiseks väheste muudatustega toote impordile 2013. aastal (vt põhjendus 3) ning sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, mille jaoks puudus muu piisav põhjus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise.

(16)

Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 hõlmava aruandeperioodi kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju seoses hindade ja/või kogustega, ning dumpingu esinemist.

2.   UURIMISE TULEMUSED

2.1.   Üldkaalutlused

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist:

kas HRV, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi;

kas need muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise;

kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või kahjustati tollimaksu parandavat mõju uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas;

ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas alusmääruse artikli 2 sätetega.

2.2.   Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode

(18)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud toode on toode, mille suhtes kehtivad põhjenduses 1 kirjeldatud meetmed. Toode kuulub CN-koodi ex 8102 96 00 alla. Nagu esialgse uurimise käigus kindlaks tehti, kasutatakse vaatlusalust toodet peamiselt autotööstuses, et kuumpihustamise teel kanda metallkatteid mootoriosadele, mis peavad vastu pidama suurele kulumisele, nagu kolvirõngad, sünkronisaatori blokeerrõngad ja jõuülekande osad.

(19)

Uurimisalune toode on algatamismääruse artiklis 1 määratletud toode, nimelt i) molübdeentraat, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, ja mis kuulub praegu CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi kood 8102960020) alla, ning ii) molübdeentraat, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, ning mis kuulub praegu CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi kood 8102960040) alla. Uurimisalune toode on pärit HRVst ja sellele osutatakse ka kui molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm.

2.3.   Koostöö määr

(20)

Ainult üks Hiina eksportiv tootja, äriühing Luoyang Hi-tech Metals Co. Ltd (edaspidi „LHTM”) ja temaga seotud liidu importija Chemiemetall (edaspidi „CM”) andsid endast teada ja taotlesid kehtivate meetmete võimalikust laiendamisest vabastamist. Nii LHTM kui ka CM tegid uurimise ajal täiel määral koostööd. Nende impordimaht moodustas ligikaudu 55 % Hiina koguimpordist liitu aruandeperioodil.

(21)

Ligikaudu 40 % Hiina koguimpordist liitu pärineb koostööst hoidunud tootjatelt. Eelkõige hoidusid koostööst need Hiina eksportivad tootjad, kes tegid koostööd teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimisega, kuid keda kehtivatest meetmetest ei vabastatud.

2.4.   Kaubandusstruktuuri muutumine

(22)

Järgmine tabel sisaldab andmeid, mis pärinevad teisest meetmetest kõrvalehoidmise uurimisest, taotlusest, andmebaasist Comext, alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmebaasist ja LHTMilt saadud teabest.

(23)

Kuna uurimisega tegi koostööd vaid üks eksportiv tootja, tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(24)

Pihustamiseks kasutatava molübdeentraadi kogus hõlmab järgmist:

vaatlusaluse toote import,

teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus kindlaks tehtud meetmetest kõrvalehoidev import,

uurimisaluse toote import.

Import liitu (tonnides)

2010

2011

2012

2013

Aruandeperiood = 2014

Pihustamiseks kasutatava molübdeentraadi koguimport (indekseeritud tonnides)

100

463

365

273

362

Pihustamiseks kasutatava molübdeentraadi koguimport (%)

100

100

100

100

100

Vaatlusalune toode, mille suhtes kehtivad meetmed

8

0

0

1

5

Teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus kindlaks tehtud meetmetest kõrvalehoidev import

92

100

99

1

0

Uurimisalune toode

0

0

1

99

95

LHTMi osakaal selles

0

0

1

36

55

Koostööst hoidunud HRV eksportivate tootjate osakaal selles

0

0

0

63

40

(25)

Kooskõlas teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemustega lõppes vaatlusaluse toote import peaaegu täielikult pärast ajutiste meetmete kehtestamist esialgse uurimise (6) ajal 2010. aastal. Import peaaegu puudus 2011., 2012. ja 2013. aastal ning moodustas vaid ligikaudu 5 % koguimpordist aruandeperioodil ehk 2014. aastal. Import asendus meetmetest kõrvalehoidva impordiga, mis tehti kindlaks teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus aastatel 2010–2012. Alates teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisest ja impordi sellega seotud registreerimisest 2012. aasta detsembri seisuga (7) lakkas meetmetest kõrvalehoidev import peaaegu täielikult 2013. aastal ja aruandeperioodil.

(26)

Samal ajal suurenes 2013. aastal ja aruandeperioodil märkimisväärselt uurimisaluse toote import, mis varasematel aastatel puudus või ei olnud märkimisväärne. Uurimisperioodi ajal 2013. aasta oktoobris andsid Itaalia tolliasutused välja siduva tariifiinformatsiooni (STI), et klassifitseerida molübdeentraati läbimõõduga 4,1 mm ja 4,2 mm, mis sisaldab vähese lisandina lantaani (0,22–0,28 %) ning rohkem kui 97 %, kuid vähem kui 99,95 % molübdeeni. Seejärel, 2014. aasta jaanuaris andsid Saksamaa tolliasutused välja STI, et klassifitseerida molübdeentraati molübdeenisisaldusega üle 99,95 % ja läbimõõduga ligikaudu 4,1 mm. See STI tõendab, et tekkinud olid uurimisaluse toote puhtama ja vähem puhta molübdeentraadi (läbimõõduga 4,0–11,0 mm) erimid. Uurimisaluse toote import moodustas peaaegu kogu pihustamiseks kasutatava molübdeentraadi impordi HRVst 2013. aastal (ligikaudu 99 %) ja aruandeperioodil (ligikaudu 95 %).

(27)

2013. aastal jõuliselt esile kerkinud ja varem olematu või tühine uurimisaluse toote import, mis selgelt asendas meetmetest kõrvalehoidva impordi, mida uuriti teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus, ning vaatlusaluse toote impordi samaaegne kadumine uurimisperioodil kujutab endast märkimisväärset muutust kaubanduse struktuuris, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 13 lõikes 1.

2.5.   Meetmetest kõrvalehoidmine

(28)

Koostööd tegeva eksportiva tootja ja temaga seotud importija tegevust analüüsiti. Koostööd tegev eksportiv tootja ei ekspordi vaatlusalust toodet, vaid molübdeentraati, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm. See eksport tarnitakse seotud importijale Saksamaal. Kõnealuse ekspordi suhtes ei kohaldata praegu kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

(29)

Seejärel tõmbab seotud importija imporditud molübdeentraadi uuesti vähem kui 4,0 mm jämeduseks, mille tulemusel muutub see täpselt vaatlusaluseks tooteks, mille suhtes kohaldatakse kehtivaid meetmeid. Seotud importija müüb toodet lõpptarbijatele liidus, peamiselt autotööstuses. Uuesti tõmbamise etapi sooritab seotud importija, kasutades selleks koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ostetud seadmeid. Uurimisest selgus, et uuesti tõmbamise etapp teisaldati lihtsalt HRVst Saksamaale.

(30)

Seotud importija alustas uuesti tõmbamist 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses, mil ilmnes ka uurimisaluse toote import (vt põhjendused 24–26). Sellise tegevuseni viinud turu-uuringut taotles 2010. aastal, pärast esialgsel uurimisel ajutiste meetmete kehtestamist, selle grupi omanik, millesse kuuluvad ka koostööd tegev eksportiv tootja ja seotud importija.

(31)

Uurimisel ei leitud uurimisaluse toote ja vaatlusaluse toote tootmisprotsessis muid erinevusi peale selle, et viimane tootmisetapp, mis seisneb traadi uuesti tõmbamises läbimõõduni alla 4,0 mm, tehakse vaatlusaluse toote puhul HRVs ja uurimisaluse toote puhul Saksamaal.

(32)

Uurimisel selgus ka, et liidu tootjad ei saaks uurimisalust toodet sellisena kasutada pihustamise teel katmiseks, kuna selle läbimõõt on liiga suur, et mahtuda olemasolevatesse pihustusseadmetesse. Seda saab kasutada üksnes pärast väiksema läbimõõduni tõmbamist ehk pärast muutmist vaatlusaluseks tooteks, nii et see mahub pihustusseadmesse ja seda saab kasutada tavapärasel otstarbel, st metallkatte pihustamiseks (vt põhjendus 18).

(33)

Lisaks on vaatlusaluse toote ja uurimisaluse toote tootmiskulud üsna sarnased. Uuesti tõmbamise etapp on aga (enam kui kaks korda) kallim, kui seda tehakse Saksamaal, mitte HRVs. Teisalt moodustavad uuesti tõmbamise kulud Saksamaal ligikaudu 15–20 % kehtivatest meetmetest. Seega on soodsam uuesti tõmbamist Saksamaal teha, kui tollimaksu maksta. Arvestades, et lõpptoode on sama, võib seda pidada tollimaksust kõrvalehoidmiseks.

(34)

LHTMi ja CMi ühisel ärakuulamisel väitsid nad peamiselt, et käimasolev uurimisaluse toote importimine on tähtis etapp nende ärimudelis ning on välja töötatud selleks, et suuta pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga molübdeentraati. Samuti märgiti, et tootmisvõimsuse suurendamise investeerimiskava oli peatatud ja sõltus käesoleva uurimise tulemusest, mis võib nende ärimudelile väidetavalt ränka mõju avaldada.

(35)

Mis puutub majanduslikku põhjendusse uurimisaluse toote importimiseks ja seejärel vaatlusaluseks tooteks tõmbamiseks, et kehtivatest meetmetest kõrvale hoida, väitsid eksportiv tootja ja seotud importija, et uuesti tõmbamine võimaldas luua liidus uusi töökohti; et madala hinnaga tooted aitavad järgtööstust tõhustada ja majandustegevust liidus säilitada; et liidu tootja Plansee on liidu turul liiga võimas ja suure turuosaga ning et uuesti tõmbamise etapp võimaldaks Plansee turgu valitsevat seisundit piirata.

(36)

Ükski neist väidetest ei õigusta uurimisaluse toote importi ja sellele järgnevat vaatlusaluseks tooteks tõmbamist ning selle põhjuseks saab olla vaid kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine.

(37)

Mis puutub tööhõivesse, siis selgus uurimisest, et uuesti tõmbamine on tootmisprotsessi viimane etapp ja suuresti automatiseeritud. Töötajate ülesandeks on vahetada traadipoole ning valvata venitusprotsessi ja traadi kerimise järele. Töökoormus on seega väga piiratud. Uuesti tõmbamise etapiks liidus loodud töökohtade arv on igal juhul liiga väike, et asjakohaselt käsitleda tööpuuduse probleemi liidu turul. Teisest küljest ei ole töökohtade loomine isegi juhul, kui seda võiks pidada uuesti tõmbamise liitu teisaldamise soovitud tagajärjeks, majanduslikult jätkusuutlik põhjendus, kuna see toimub kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmise arvelt. Väide lükatakse seetõttu tagasi.

(38)

Mis puutub väidetesse kasutajate huvi kohta kasutada odavamat liidus tõmmatud traati ja konkurentsi kohta liidu turul, siis tuleb meenutada, et käesolev uurimine toimub kooskõlas alusmääruse artikliga 13. Meetmetest kõrvalehoidmise vastase uurimise eesmärk on pakkuda nõuetekohast kaitset kehtivate meetmete näol, mis kehtestati pärast mitmesuguste esialgse uurimise huvide, kaasa arvatud importijate ja kasutajate huvide nõuetekohast arvessevõtmist. Seega ei kuulu selliste aspektide taasuurimine käimasoleva meetmetest kõrvalehoidmise vastase uurimise alla. Teisest küljest ei anna need väited alust kõnealuse tava piisavaks põhjenduseks või majanduslikuks õigustuseks. Kui kasutajatele müüdud molübdeentraat on pärast Saksamaal tõmbamist odavam, siis selle tõttu, et dumpinguvastast tollimaksu ei koguta uurimisaluse toote impordilt (vt põhjendus 36). Väited lükatakse seetõttu tagasi.

(39)

Nimetatud põhjustel võib järeldada, et põhjendus või majanduslik õigustus uurimisaluse toote importimiseks ja seejärel liidus uuesti tõmbamiseks on ebapiisav ja põhjuseks on vaid kehtivad meetmed. Seotud importija sooritatud uuesti tõmbamine kavandati ja viidi ellu spetsiaalselt dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu.

(40)

Peale selle selgus teisest meetmetest kõrvalehoidmise uurimisest, et molübdeentraat, mis sisaldab rohkem kui 97 %, kuid vähem kui 99,95 % molübdeeni ning vähese lisandina lantaani ja muid keemilisi elemente (edaspidi „legeeritud molübdeentraat”) ning mille läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, on asendatav puhtama molübdeentraadiga, mis sisaldab rohkem kui 99,95 % molübdeeni ja on sama läbimõõduga, kuna nende vahel puuduvad olulised erinevused ja neil on sama kasutus- või rakendusala, nimelt pihustusmeetodil katmine (8).

(41)

Nagu märgitud põhjenduses 26, selgus uurimisest veel, et uurimisperioodi ajal 2013. aasta oktoobris andsid Itaalia tolliasutused välja siduva tariifiinformatsiooni (STI), et klassifitseerida molübdeentraati läbimõõduga 4,1 mm ja 4,2 mm, mis sisaldab vähese lisandina lantaani (0,22–0,28 %) ning rohkem kui 97 %, kuid vähem kui 99,95 % molübdeeni. STI tõendab 4,0–11,0 mm läbimõõduga legeeritud molübdeentraadi ilmumist.

(42)

Nagu selgitatud põhjenduses 32, töötab pihustusseade üksnes molübdeentraadiga (nii legeeritud kui ka legeerimata kujul), mille läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm. Sellest järeldub, et nagu molübdeentraati, mis sisaldab rohkem kui 99,95 % molübdeeni ja on läbimõõduga 4,0–11,0 mm, saab ka legeeritud molübdeentraati läbimõõduga 4,0–11,0 mm kasutada üksnes pärast uuesti tõmbamist läbimõõduni, mis on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm.

(43)

Teistest eksportivatest tootjatest, kes moodustasid 2014. aastal üle 40 % uurimisaluse toote koguimpordist, ei andnud keegi endast teada ega teinud koostööd. Seetõttu, kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1, põhinevad teiste eksportivate tootjate tegevuse kohta tehtud järeldused kättesaadavatel andmetel. Kõnealused kättesaadavad andmed on järgmised: i) miski ei osutanud sellele, et legeeritud molübdeentraat läbimõõduga 4,0–11,0 mm ilmus konkreetseks otstarbeks või et sellel on konkreetne kasutus- või rakendusala, mis eristab seda molübdeentraadist ristlõike maksimaalse läbimõõduga on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, ja molübdeenisisaldusega vähemalt 99,95 massiprotsenti; ii) vastupidi, teise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemuste (vt põhjendus 40) ja käesoleva uurimise tulemuste (vt põhjendus 42) põhjal võib järeldada, et legeeritud molübdeentraati läbimõõduga 4,0–11,0 mm saab pihustusmeetodil katmiseks kasutada üksnes pärast uuesti tõmbamist läbimõõduni üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm; iii) koostööd tegeva eksportiva tootja ja temaga seotud importija uurimine kinnitab, et uurimisaluse toote uuesti tõmbamine on vaatlusaluse toote valmistamiseks vajalik; iv) asjaolu, et koostööd tegeva importija sooritatud uuesti tõmbamist, mis moodustab ligikaudu 15–20 % kehtivatest meetmetest (vt põhjendus 33), saab teha iga vajalike seadmetega varustatud ettevõtja liidus.

(44)

Seega järeldub eelnevast, et HRVst pärit ja mitte turustatava molübdeentraadi, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm, importimisel ja edasisel uuesti tõmbamisel liidus puudub nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmise.

(45)

Koostööd tegeva eksportiva tootja kohta tehtud järelduste ja koostööst hoidunud eksportivate tootjate kohta kättesaadavate andmete alusel on riigi tasandil tehtud kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses HRVst pärit uurimisaluse toote koguimpordi suhtes. Kõrvalehoidmine seisneb vaatlusaluse toote väikeses muutmises nii, et see kuuluks tollikoodide alla, millele vastavate toodete suhtes meetmeid harilikult ei kohaldata, nimelt muutmises uurimisaluseks tooteks, tingimusel et ei muudeta toote põhiomadusi vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1, ning vajaduses uurimisalust toodet liidus uuesti tõmmata, muutes see vaatlusaluseks tooteks.

2.6.   Tollimaksu parandava mõju kahjustamine samasuguse toote hindade ja/või koguste puhul

(46)

Uurimisaluse toote impordi kasv oli põhjenduse 26 kohaselt koguseliselt märkimisväärne ja moodustas peaaegu kogu pihustamiseks ettenähtud molübdeentraadi impordi HRVst 2013. aastal ja aruandeperioodil.

(47)

Uurimisaluse toote ekspordihinda, mida täiendavaid uuesti tõmbamise lisakulusid arvesse võttes nõuetekohaselt kohandati, võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud kahju kõrvaldamise tasemega.

(48)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul määrati ekspordihind kindlaks uurimise käigus kontrollitud teabe põhjal. Koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul määrati ekspordihind kindlaks Eurostati andmete põhjal, olles eelnevalt lahutanud koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordi. Uuesti tõmbamise etapi tootmiskulusid hõlmava marginaali aluseks võeti koostööd tegevalt seotud importijalt kogutud ja kontrollitud teave.

(49)

Koostööd tegeva eksportiva tootja ja koostööst hoidunud eksportivate tootjate eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kahju kõrvaldamise taseme ja ekspordihinna võrdlus annab tunnistust märkimisväärsest hindade allalöömisest.

(50)

Seega leiti, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade puhul.

2.7.   Tõendid dumpingu kohta, võrreldes eelnevalt samasuguse toote suhtes kindlaksmääratud normaalväärtustega

(51)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ja selleks, et määrata kindlaks, kas uurimisaluse toote ekspordihindade puhul oli tegemist dumpinguga, määrati nii koostööd tegeva eksportiva tootja kui ka koostööst hoidunud eksportivate tootjate ekspordihinnad kindlaks põhjendustes 47 ja 48 kirjeldatud viisil ja võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud normaalväärtusega.

(52)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitab, et uurimisalust toodet importisid aruandeperioodil liitu dumpinguhinnaga nii koostööd tegev eksportiv tootja kui ka koostööst hoidunud eksportivad tootjad.

3.   MEETMED

(53)

Eespool kirjeldatud tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust HRVst pärit molübdeentraadi impordile hoitakse kõrvale sellise HRVst pärit molübdeentraadi impordiga, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm.

(54)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 tuleks HRVst pärit molübdeentraadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid seega laiendada sellise HRVst pärit molübdeentraadi impordile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm.

(55)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, milles on sätestatud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi korral, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleks dumpinguvastast tollimaksu koguda sellise HRVst pärit molübdeentraadi impordilt liitu, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm.

4.   VABASTAMISTAOTLUSED

(56)

HRV koostööd tegev eksportiv tootja ja temaga seotud importija taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4 ja esitasid vabastamistaotluse vormi.

(57)

Nagu on osutatud põhjenduses 39, leiti, et eksportiv tootja ja temaga seotud importija olid seotud meetmetest kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt nende äriühingute vabastamistaotlust võimalik rahuldada.

5.   JÄRELDUSTE TEATAVAKSTEGEMINE

(58)

Kõiki huvitatud isikuid on teavitatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused on tehtud, ning neile on antud võimalus esitada märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(59)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, laiendatakse käesolevaga Hiina Rahvavabariigist pärit imporditavale molübdeentraadile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm ning mis praegu kuulub CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodid 8102960020 ja 8102960040) alla.

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse rakendusmääruse (EL) 2015/395 artikli 2 ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud molübdeentraadi impordilt liitu.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 alusel laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Büroo: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

Belgique/België

2.   Vastavalt rakendusmääruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon anda oma otsusega loa vabastada käesoleva määruse artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 3

Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) 2015/395 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 511/2010, 14. juuni 2010, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 150, 16.6.2010, lk 17).

(3)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 14/2012, 9. jaanuar 2012, millega laiendatakse rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 Hiina Rahvavabariigist pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatava molübdeentraadi impordile, olenemata sellest, kas molübdeentraati deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte, ning millega lõpetatakse Šveitsist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 8, 12.1.2012, lk 22).

(4)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 871/2013, 2. september 2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (ELT L 243, 12.9.2013, lk 2).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/395, 10. märts 2015, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, sest imporditakse teatavate väheste muudatustega molübdeentraati, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 66, 11.3.2015, lk 4).

(6)  Komisjoni määrus (EL) nr 1247/2009, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes (ELT L 336, 18.12.2009, lk 16).

(7)  Komisjoni määrus (EL) nr 1236/2012, 19. detsember 2012, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, sest Hiina Rahvavabariigist imporditakse väheste muudatustega molübdeentraati, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 350, 20.12.2012, lk 51).

(8)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 871/2013, 2. september 2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (ELT L 243, 12.9.2013, lk 2), põhjendus 36.


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/109


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1953,

29. oktoober 2015,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „alusmäärus”), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Ajutised meetmed

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas 13. mail 2015 vastavalt määrusele (EL) 763/2015 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Jaapanist, Korea Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Korea”), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) (koos „asjaomased riigid”) pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati 14. augustil 2014 kaebuse alusel, mille esitas 30. juunil 2014 Euroopa teraseühendus (edaspidi „EUROFER” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juuli 2013 kuni 30. juuni 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.   Järgnenud menetlus

(4)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Jaapani eksportivad tootjad JFE Steel Corporation ja Nippon Steel & Sumitoma Metal Corporation kuulati ära kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(5)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjendustes 27, 224 ja 239, jätkas komisjon igasuguse teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas oma lõplike järelduste jaoks vajalikuks. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti veel viis kontrollkäiku järgmiste kasutajate valdustesse Euroopa Liidus:

Siemens Aktiengesellschaft, München, Saksamaa

ABB AB, Brüssel, Belgia

SGB-Smit Group, Regensburg, Saksamaa

Končar – Distribution and Special Transformers, Inc., Zagreb, Horvaatia

Schneider Electric S.A., Metz, Prantsusmaa

(6)

Peale selle tehti kolm kontrollkäiku järgmiste liidu tootjate valdustesse:

ThyssenKrupp Electrical Steel UGO SAS, Isbergues, Prantsusmaa

ThyssenKrupp Electrical Steel GmbH, Gelsenkirchen, Saksamaa

Tata Steel UK Limited (Orb Electrical Steels), Newport, Ühendkuningriik

(7)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed. Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Kasutajate ühendus kuulati ära kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(8)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi järeldustes asjakohaseid muudatusi.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(9)

Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjenduses 16, on vaatlusaluseks tooteks Hiina RVst, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja USAst pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted paksusega üle 0,16 mm, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(10)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ajutise määruse põhjenduse 16 kohane vaatlusalune toode ja ajutise määruse põhjenduse 22 kohane samasugune toode ei ole täiesti sarnased, kuna nende füüsilised ja keemilised tunnused ei ole samasugused ning neid ei kasutata samal otstarbel. Kolm eksportivat tootjat, kasutajate ühendus ja kaks üksikkasutajat väitsid, et vaatlusaluse toote suure läbitavuse ja/või DR-kvaliteediga liigid tuleks jätta uurimise alt välja, kuna neid liike kas ei toodeta liidus piisavates kogustes või ei toodeta üldse. Üks nimetatud eksportivatest tootjatest täpsustas, et nendeks peaks olema vaatlusaluse toote liigid, mille maksimaalne rauaskadu on kuni 0,90 W/kg magnetilise polarisatsiooniga üle 1,88 T. Teine eksportiv tooja taotles kuni 0,95 W/kg liikide väljajätmist nende piiratud konkurentsikattuvuse pärast liidu tootmisharu pakutavate toodetega. Veel üks eksportiv tootja väitis, et uurimise alt tuleks välja jätta vaatlusaluse toote liigid, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 0,90 W/kg ja läbitavus (induktsioon) 1,88 T või enam ning need, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 1,05 W/kg ja läbitavus (induktsioon) 1,91 T või enam. Peale selle väitis üks kasutaja, et uurimise alt tuleks välja jätta vaatlusaluse toote liigid, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 0,80 W/kg ning vähese müraga liigid, mille B800 tegur on 1,9 T või enam. Mõned neist väitsid ka, et kõige väiksemate rauaskadudega tooteliikidel on märkimisväärselt erinevad omadused ja lõppkasutusviis ning seetõttu ei osta neid samad tarbijad ning toode ei konkureeri vaatlusaluse toote teiste liikidega. Peale selle väitis üks teine kasutaja, et tuleks teostada kaks eraldi kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsi. Lisaks nõudis üks kasutaja ajutiste meetmete tühistamist ja kui see ei peaks võimalik olema, siis tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta vähemalt suure läbitavusega liigid (s.o maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg).

(11)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas mitu huvitatud isikut sama palvet. Üks kasutaja väitis, et asjaolu, et komisjon tegi eraldi kindlaks kolme erineva elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kategooria minimaalsed impordihinnad, näitab erinevate kategooriate eraldi käsitlemise vajadust ning õigustaks seepärast uurimise alt väljajätmisi.

(12)

Komisjon oli seisukohal, et vaatlusalune toode, hoolimata rauaskaost või müratasemetest, olgu tavaline või suure läbitavusega, on elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooted, millel on suundorienteeritud struktuur, mis võimaldab tootel juhtida magnetvälja. Suundorienteeritus kitsendab terase tehnilised ja füüsilised omadused unikaalseks tooteks, millel on ebatavaliselt suur kristallstruktuur. Seega kirjeldab toote määratlus toodet hästi. Samuti leiti, et vaatlusaluse toote kõigi liikide keemiline koostis on samasugune ja neil on üks peamine kasutusala, s.o trafode ehitamine. Peale selle on vaatlusaluse toote eri liigid teataval määral üksteist asendavad.

(13)

Mis puutub väitesse, et uurimise alt väljajätmine oleks õigustatud mingit konkreetset liiki toote ebapiisava tootmisega liidu tootjate poolt, siis tuleks esiteks meenutada, et ajutises määruses ei nõuta kuskil, et liidu tootmisharu peaks tootma kõiki vaatlusaluse toote liike kaubanduslikus mahus. Peale selle tootis liidu tootmisharu uurimisperioodil mitut suure läbitavusega tooteliiki. Nagu märgitakse põhjenduses 131, näitas kontrollimine, et liidu tootjad on investeerinud vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide tootmisse, mis võimaldab neil suurendada suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmist. Lisaks, nagu kinnitatakse põhjenduses 12, lähtub uurimisaluse toote ulatuse määratlus elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tehnilistest karakteristikutest. Taotletav väljajätmine võiks vähendada edasise kahjuliku dumpingu vastase kaitse taset eelkõige suure läbitavusega tooteliikide puhul ja seega kahjustada nende praegust tootmise määra liidu tootmisharu poolt. Selles olukorras ei ole asjaolu, et liidu tootmisharu ei tooda teatavat liiki suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, piisav põhjus nende väljajätmiseks toote määratlusest.

(14)

Seoses väitega, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete jaotamine kolmeks eri kategooriaks (vt põhjendus 11) näitas, et väljajätmine on õigustatud, tuletatakse meelde, et uurimine käsitleb põhjenduses 9 määratletud vaatlusalust toodet, ja seepärast viidi läbi üks igakülgne kahjuanalüüs, põhjuste analüüs ja liidu huvide analüüs. Asjaolu, et komisjon tunnistas erinevate tooteliikide kvaliteedierinevusi, ja neid kvaliteedierinevusi võeti arvesse otsuses meetmete vormi kohta liidu huvide testi raames, nagu selgitatakse põhjenduses 172, ei saa olla meetmete ulatuse muutmise põhjuseks.

(15)

Eelöeldut arvestades lükkas komisjon tagasi taotlused jätta kõnealused tooteliigid toote määratlusest välja. Siiski arvestas komisjon meetmete vormi määramisel kvaliteedierinevusi (vt põhjendus 172).

(16)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et ühelt poolt ei ole nende eksporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete „esimene klass” (kõrgema tasapinnalisuse ja vähemate keevisõmblustega) Venemaa tööstusharu praktika kohaselt nende eksporditud tooteliikide „teise” ja „kolmanda” klassiga (mitmed defektid, sidused, tasapinnalisuse puudumine) omavahel (mõlemas suunas) vahetatav ning kujutavad endast seetõttu erinevat toodet. Seetõttu väitsid nad, et „teise” ja „kolmanda” klassi materjal tuleks toote määratlusest välja jätta.

(17)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Venemaa eksportiv tootja oma väidet ja väitis, et „teise” ja „kolmanda” klassi eksporditavaid liike saab kasutada trafotööstuses ainult mõneks piiratud otstarbeks, kui neid töödeldakse täiendavalt terasetöötlemiskeskustes, ja need tuleks seepärast välja jätta.

(18)

Vaatlusaluse toote kehtiv kirjeldus ja CN-kood hõlmab kvaliteedi mõttes potentsiaalselt suures ulatuses erinevaid liike. Halvema kvaliteediga toote tootmine nii liidu kui ka eksportivate tootjate poolt on tootmisprotsessile olemuslik ning halvema kvaliteediga tooteliike tehakse samast alusmaterjalist ning samade tootmisseadmetega. Nn „teise” ja „kolmanda” klassi eksporditavaid tooteliike müüakse kasutamiseks trafodes, ning need täidavad täielikult vaatlusaluse toote määratluse tingimusi. Täiendava töötlemise vajadus ei ole ebatavaline, ja see asjaolu ei saa olla põhjus tooteliigi väljajätmiseks. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(19)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et asjaomastes riikides toodetav ja müüdav ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav vaatlusalune toode on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused. Kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 16 kuni 21.

C.   DUMPINGU KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.   Üldine metoodika

(20)

Kuna komisjoni üldise dumpingu arvutamise metoodika kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–45.

2.   Korea Vabariik

2.1.   Normaalväärtus

(21)

Pärast järelduste esialgset avalikustamist juhtis ainus eksportiv tootja tähelepanu, et äriühingu siseriiklikud veo- ja laadimiskulud tulnuks normaalväärtusest välja jätta. Pealegi tuli veidi kohandada täisrullide pikisaagimise kulusid. Selle väitega nõustuti kooskõlas üldise metoodikaga, nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 56, ja arvutusi parandati vastavalt. Seega parandatakse ajutise määruse põhjenduse 46 järeldusi asjaomase eksportiva tootja puhul.

2.2.   Ekspordihind

(22)

Eksportiv tootja väitis, et moodustas oma vahendusega tegelevate äriühingute ja liidus asuvate seotud äriühingutega ühe majandusüksuse ning et seetõttu ei oleks ekspordihinna kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohane kohandamine olnud vajalik.

(23)

Eksportiv tooja ja asjaomased importijad kuuluvad vaieldamatult samasse kontserni. Seepärast järeldatakse, et nende vahel on seos. Sellises olukorras peab komisjon määrama ekspordihinna alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Väide lükati seetõttu tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–54.

2.3.   Võrdlus

(24)

Eksportiv tootja taotles ka kaubandustasandi kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, väites, et siseriiklik müük toimus seotud müüjatelt lõppkasutajatele, samal ajal kui ekspordimüüki tõlgendati de facto kui edasimüüjatele müügi hinda, sest komisjon lahutas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 liidu seotud edasimüüjate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid.

(25)

Asjaolu, et ekspordihind määrati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, ei tähenda, et kaubandustasand, mille juures ekspordihind määrati, oleks muutunud. Ekspordihinna määramise aluseks jääb lõppkasutajahind. Kaubandustasandi kohandus ei ole käesoleva juhtumi puhul õigustatud, kuna eksportiv tootja müüs samal kaubandustasandil nii siseriiklikul kui ka liidu turul. Igal juhul ei esitanud eksportiv tootja tõendeid, et väidetavad kaubandustasandi erinevused mõjutasid hindade võrreldavust, nagu näitasid müüja funktsioonide ja hindade järjekindlad ja ilmsed erinevused eksportiva riigi siseturu erinevatel kaubandustasanditel. Pigem väitis ta ainult, et kohandus peaks olema võrdne vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 ekspordihinna määramiseks tehtud kohandusega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

2.4.   Dumpingumarginaalid

(26)

Vastavalt põhjendusele 21 normaalväärtuses tehtud kohanduste tulemusena muudetakse Korea lõplikke dumpingumarginaale järgmiselt:

Riik

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Korea Vabariik

POSCO, Soul

22,5 %

Kõik teised äriühingud

22,5 %

3.   Hiina Rahvavabariik

3.1.   Võrdlusriik

(27)

Korea Vabariigi võrdlusriigina kasutamise kohta muid märkusi ei esitatud. Komisjon kinnitab ajutise määruse põhjenduste 65–71 järeldused.

3.2.   Normaalväärtus

(28)

Kahe Hiina RVs asuva eksportiva tootja normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis (käesoleval juhul Koreas) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(29)

Hiina äriühingute normaalväärtust parandati kooskõlas Korea jaoks määratud normaalväärtusega, nagu selgitati põhjenduses 21.

3.3.   Ekspordihind

(30)

Kuna ekspordihinna kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73 ja 74.

3.4.   Võrdlus

(31)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 75–78.

3.5.   Dumpingumarginaalid

(32)

Küsimustikule antud vastuste alusel tuvastas komisjon ajutise määruse põhjenduses 80, et kõnealused kaks koostööd teinud eksportivat tootjat olid omavahel ühiste omanike kaudu seotud. Seetõttu määrati kahe äriühingu jaoks dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel ajutiselt ühtne dumpingumäär.

(33)

Mõlemad Hiina koostööd teinud eksportivad tootjad (Baosteel ja WISCO) vaidlustasid komisjoni otsuse kohelda neid seotud äriühingutena, ja seega ka ühise kaalutud keskmise dumpingumäära. Nad väitsid, et nad konkureerivad nii sise- kui ka eksporditurul.

(34)

Komisjon kordab veel kord, et need kaks koostööd teinud eksportivat tootjat on seotud ühise riigi omanduses olemise kaudu. Siiski oleks neil äriühingutel käesoleva juhtumi puhul vähe huvi kooskõlastada pärast meetmete kehtestamist oma eksporditegevust, arvestades asjaolu, et meetmed seisnevad, nagu kirjeldatakse üksikasjalikult põhjendustes 175 ja 176, muutuvas tollimaksus, mis põhineb kõigi eksportivate tootjate jaoks samal minimaalses impordihinnal. Seepärast leidis komisjon lõppfaasis, et ei ole vaja leida, kas kahte äriühingut tuleks kohelda ühtse üksusena alusmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses. Käesoleva uurimise jaoks kehtestati seepärast kaks eraldi dumpingumarginaali.

(35)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et kaks eraldi tollimaksumäära kahele Hiina eksportivale tootjale võib viia ekspordi kooskõlastamisele, kui hinnad langevad allapoole minimaalset impordihinda. Nad väitsid, et mõlema jaoks tuleks kehtestada ühine tollimaksumäär. Kuid nagu eespool öeldud, käesoleva juhtumi konkreetsetel tingimustel näeb komisjonil märke sellest, et rahvusvahelised hinnad jäävad tõenäoliselt keskpikas kuni pikas perspektiivis minimaalsest impordihinnast kõrgemaks. Seega leiab ta, et kahe eksportiva tootja tegevuse omavahelise kooskõlastamise oht on tühine, ning et vahepealse läbivaatamise võimalus asjaolude muutumisel on proportsionaalsem viis ohuga toime tulla. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Koostöö tase oli kõrge, kuna kahelt koostööd teinud eksportivalt tootjalt pärit import moodustas uurimisperioodil 100 % kogu HRV ekspordist liitu. Selle põhjal otsustas komisjon määrata üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasemel kui kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd tegeva äriühingu määr.

(37)

Selle põhjal muudetakse Hiina Rahvavabariigi puhul lõplikke dumpingumarginaale järgmiselt:

Riik

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Hiina Rahvavabariik

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai

21,5 %

Wuhan Iron & Steel Co., Ltd., Wuhan

54,9 %

Kõik teised äriühingud

54,9 %

4.   Jaapan

4.1.   Normaalväärtus

(38)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 84 ja 85 esitatud normaalväärtuse määramine.

4.2.   Ekspordihind

(39)

Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 86–88 esitatud järeldused.

4.3.   Võrdlus

(40)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 89–92.

4.4.   Dumpingumarginaalid

(41)

Kuna dumpingumarginaalide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 93–95.

5.   Venemaa Föderatsioon

5.1.   Normaalväärtus

(42)

Kogu vaatlusaluse toote toodangu Venemaal moodustasid tavapärased elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted, ning liidu turule müüdi nii parema kui ka halvema kvaliteediga toodet. Venemaa eksportiv tootja väitis, et tuleks teha normaalväärtuse kohandus selleks, et võtta arvesse asjaolu, et madalama kvaliteediga toodet müüdi liidu turule madalamate hindadega kui kõrgema kvaliteediga toodet.

(43)

Komisjon kaalus normaalväärtuse kohandamise võimalust madalama kvaliteediga tootele. Tuleks märkida, et vastavalt eksportiva tootja taotlusele tehti esialgsel staadiumil vahet kõrgema ja madalama kvaliteediga tootel, kusjuures õiglase võrdluse võimaldamiseks eraldati eri kvaliteediklasside hinnad ja kulud. Seda eraldamist normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise jaoks tuleb jätkata.

(44)

Kuid normaalväärtuse enda kohandamine, vähendades seda madalama kvaliteediklassi tootmiskuludele, ei ole õigustatud. Selline kohandamine tähendaks, et olulist osa kuludest ei seostataks vaatlusaluse tootega, ehkki need tekkisid seoses selle tootega. Kõigi tooteliikide normaalväärtus arvutati tegelike andmete alusel, mille eksportivad tootjad esitasid, ja mida kohapeal kontrolliti. Komisjon kontrollis kulude jaotust ja ei ole mingit alust, mis õigustaks selliste kulude kunstlikku jaotust või muid kohandusi. Kõik eri tooteliikide hinnaerinevused on arvesse võetud, sest normaalväärtus on määratud tooteliigiti. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(45)

Äriühing väitis, et selle tõestuseks on kõrgemate ja madalamate kvaliteediklasside dumpingumarginaalide erinevused. Kuid on täiesti normaalne, et eri tooteliikide rühmadel on erinevad dumpingumarginaalid. Dumpingumarginaali erinevus ei saa õigustada normaalväärtuse kohandust. Seetõttu tuleks ka see väide tagasi lükata.

(46)

Liidu tootmisharu väitis, et komisjon tegi vea, jättes Venemaa tootmiskulud kohandamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 5. Peale selle väitis ta, et isegi kui komisjon järeldas, et Venemaa tootjad kasseerivad kontserni sees samasuguseid hindu kui müümisel väljapoole, on küsimus selles, kas kontsernisisesed tehinguhinnad peegeldavad mõistlikult kõiki vaatlusaluse tootega seotud kulusid. Komisjon võrdles neid hindu kolmandatele isikutele müügi hindadega ja tegi selle alusel kindlaks, et kahe seotud Venemaa tootja toormaterjalide ostuhinnad olid uurimisperioodil turuhinna tasemel ja peegeldasid seega normaalseid ostukulusid. Peale selle ei näidanud uurimine, et täiskulud ei oleks hinnakujunduses peegeldunud. Seepärast ei olnud mingeid kohandusi vaja.

(47)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 98 ja 99.

5.2.   Ekspordihind

(48)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et kolmanda kvaliteediklassi materjali eksporti ei tuleks dumpingu arvutamisel arvesse võtta. Kuid kuna ka kolmanda kvaliteediklassi toode on vaatlusalune toode, siis ei ole põhjust neid arvestusest välja jätta. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(49)

Venemaa tootja väitis, et kohandused seotud importija (Novex) kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks ei ole põhjendatud ning et ta ei nõustu selles suhtes alusmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 komisjonipoolse tõlgendusega.

(50)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et kohandus kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks vastavalt artikli 2 lõikele 9 on õigustatud vaid siis, kui müügi tingimused nõuavad toote tarnimist juba tasutud tollimaksuga. Teisest küljest, kui toode müüakse tasumata tollimaksuga, kohaldatakse artikli 2 lõiget 8 ning kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude väljaarvamine ei ole õigustatud. Eksportiv tootja väitis, et ettevõtja Novex toimis kontserni NLMK Group ekspordiharuna, Novex ei täitnud mingeid impordifunktsioone ega kandnud mingeid „importija puhul tavapäraseid kulusid”.

(51)

Kuid nagu selgitati ajutises määruses, ja vastupidiselt väidetele, tuvastas uurimine, et Novex täitis uurimisperioodi jooksul iga vaatlusaluse toote müügi puhul samu impordifunktsioone. Tegelikult täitis Novex selliseid funktsioone palju laiema terastoodete valiku puhul kui vaid vaatlusalune toode. Erinevad tarnetingimused (DDP, DAP või CIF) ei muuda asjaolu, et Novex toimis kõigi tehingute puhul seotud importijana liidu turule. Selle ümberlükkamiseks ei esitatud mingeid tõendeid. Seega leidis kinnitust, et kohandusi kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks tuleks teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9.

(52)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Venemaa eksportiv tootja veel kord oma väidet, et artikli 2 lõike 9 kohane kohandus ei ole DDU/DAP tingimustel toimunud müükide puhul õigustatud. Uusi tõendeid väite toetuseks aga ei esitatud. Komisjon jääb seisukohale, et kõiki müügitehinguid tuleks kohandada kooskõlas artikli 2 lõikega 9, sest nagu selgitatakse ajutises määruses, tegutses Novex kõigi tehingute juures importijana ning Venemaa eksportivate tootjate hinnad müügil Novexile ei olnud nendevahelise seose tõttu usaldatavad.

(53)

Kuna ekspordihindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 100.

5.3.   Võrdlus

(54)

Kuna muid märkusi võrdluse kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101 ja 102.

5.4.   Dumpingumarginaalid

(55)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 103–105.

6.   Ameerika Ühendriigid

6.1.   Normaalväärtus

(56)

Kuna märkusi normaalväärtuse kohta Ameerika Ühendriikides ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 107.

6.2.   Ekspordihind

(57)

Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 108–111 esitatud järeldused.

6.3.   Võrdlus

(58)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 112 ja 113.

6.4.   Dumpingumarginaalid

(59)

Mingeid märkusi komisjoni esialgsete järelduste suhtes koostööd teinud eksportiva tootja kohta ei ole tehtud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–116 esitatud dumpingumarginaalid.

7.   Kõigi asjaomaste riikide dumpingumarginaalid

(60)

Eespool kirjeldatule tuginedes on lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmine:

Riik

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Hiina Rahvavabariik

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai

21,5 %

Wuhan Iron & Steel Co., Ltd., Wuhan

54,9 %

Kõik teised äriühingud

54,9 %

Jaapan

JFE Steel Corporation, Tokyo

47,1 %

Nippon Steel & Sumitomo Metal Corporation, Tokyo

52,2 %

Kõik teised äriühingud

52,2 %

Korea Vabariik

POSCO, Soul

22,5 %

Kõik teised äriühingud

22,5 %

Venemaa Föderatsioon

OJSC Novolipetsk Steel, Lipetsk; VIZ Stal, Jekaterinburg

29,0 %

Kõik teised äriühingud

29,0 %

Ameerika Ühendriigid

AK Steel Corporation, Ohio

60,1 %

Kõik teised äriühingud

60,1 %

D.   KAHJU

1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(61)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 117 ja 118 sätestatud järeldused.

2.   Liidu tarbimine

(62)

Jaapani eksportiv tootja väitis, et liidu tarbimisandmete vahemike kasutamine ei ole asjakohane, sest liidu tarbimisandmeid ei tohiks põhimõtteliselt pidada konfidentsiaalseks.

(63)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 134, toimus suur osa vaatlusaluse Jaapani toote impordist Madalmaadesse vaatlusalusel perioodil konfidentsiaalse CN-koodi alusel. Vahemikke kasutati huvitatud isikute esitatud andmete konfidentsiaalsuse kaitsmiseks. Kui liidu tarbimisandmed olnuks esitatud vahemike asemel täpsete arvudena, oleks see võimaldanud Jaapani eksportival tootjal arvutada täpselt välja teiselt Jaapani eksportivalt tootjalt pärit impordi suuruse. Pealegi tagasid ajutises määruses kasutatud vahemikud osalistele mõtteka teabe. Peale selle võimaldavad liidu tarbimisvahemike indeksid õigesti mõista liidu tarbimise arengusuundi.

(64)

Kuna muid märkusi liidu tarbimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 119–124 sätestatud järeldused.

3.   Import asjaomastest riikidest

3.1.   Vaatlusalustest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(65)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et nende vastavatest riikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine võrreldes muudest asjaomastest riikidest pärinevaga ei olnud põhjendatud: üks Jaapani eksportiv tootja väitis, et ta ekspordib vaid kõrgekvaliteetseid vaatlusaluse toote liike, ja kuna tema eksport väheneb, ei avalda ta liidu turul mingit hinnasurvet. Ameerika eksportiv tootja väitis, et USAst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 400 %, ning et tema hinnad on olnud alati palju kõrgemal tasemel kui teistel tootjatel. Peale selle väitis üks kasutaja, et selline kumulatiivne hindamine on impordi vähenemise ja erineva hinnakäitumise tõttu ebakohane, lisaks asjaolule, et konkreetne eksportiv tootja müüb neid vaatlusaluse toote liike, mida liidu ja muud asjaomaste riikide tootjad ei müü.

(66)

Nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 132, võeti omaks, et vaatlusalusel perioodil vähenes import Jaapanist ja USAst. Sellegipoolest on import andnud panuse hinnasurvesse vaatlusaluse toote turul liidus. Leiti, et Jaapani ja USA importi müüakse dumpinguhinnaga ning nende tooted konkureerivad selgelt otsekonkurentsis liidu ja teiste eksportivate tootjate toodetega. Kõiki vaatlusaluse toote liike, sealhulgas Jaapani ja USA eksportivate tootjate poolt müüdavad liigid, müüakse kasutamiseks trafode südamikes ning neid müüakse samale suhteliselt piiratud tarbijate rühmale. Seepärast lükkas komisjon dekumuleerimisnõuded tagasi.

(67)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Ameerika eksportiv tootja veel kord oma dekumuleerimisnõuet ja väitis, et tema toodetavad vaatlusaluse toote liigid ei konkureeri liidu tootmisharu toodanguga, kuna neid müüakse liidu turul ainult tänu nende kõrgemale kvaliteedile võrreldes liidu tootmisharu toodetavate tooteliikudega.

(68)

Lisaks põhjenduses 66 esitatud argumentidele USAst pärit impordi kohta üldiselt, tuleks märkida, et kumulatiivne hindamine on teoks tehtud siiski pigem riigipõhiselt kogu vaatlusaluse toote spektri osas kui äriühingupõhiselt ja võttes arvesse ainult teatavaid vaatlusaluse toote liike. Seepärast lükati väide tagasi.

(69)

Komisjon järeldas, et kõik artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud ning seepärast uuriti asjaomastest riikidest pärit importi kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt. Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 125–132 esitatud järeldused.

3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(70)

Muid märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 133–136 esitatud järeldused heaks.

3.3.   Asjaomastest riikidest tuleva impordi hinnad ning hindade allalöömine

(71)

Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 137–148 esitatud järeldused.

4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.1.   Üldised märkused

(72)

Korea eksportiv tootja väitis, et peamised kahjunäitajad on moonutatud, sest need ei võta piisaval määral arvesse tootevaliku arengut, mis viib vaatlusaluse toote ja samasuguse toote õhenemisele vaatlusalusel perioodil. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et õiglase ja õige pildi saamiseks tuleks nõuda liidu tootmisharult andmeid toodangu pikkuse kohta – kas tegelikke või vähemalt selliseid, mis annavad tootevaliku alusel oletatava pikkuse.

(73)

Komisjon arvas, et eksportiv tootja ei esitanud andmeid, mis näitaksid, et pikkusepõhine lähenemisviis muudaks mõnda kahjutegurit. Peale selle on standardseks vaatlusaluse ja samasuguse toote tootmise, tarnimise ja müügi puhul kasutatavaks koguse mõõduks tonnaaž. Eurostati andmed vaatlusaluse ja samasuguse toote kohta on väljendatud samuti tonnaažina. Seepärast loeti tonnaažide analüüs täpseks meetodiks ja asjaomase huvitatud isiku väide lükati tagasi.

(74)

Eelöeldu alusel järeldas komisjon, et tema kahjunäitajate kasutamine pakkus olukorrast õiglast pilti.

4.2.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(75)

Sama huvitatud isik ja üks kasutaja väitsid, et mõned ajutises määruses esitatud komisjoni järeldused olid vastuolulised. Nagu öeldakse ajutise määruse põhjendustes 220 ja 222, selgitas komisjon ühest küljest, et liidu tootmisharu on üle minemas samasuguse toote tavapärastelt liikidelt suure läbitavusega liikidele. Teisest küljest, nagu näha ajutise määruse põhjenduse 150 tabelist, tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil suurenes (486 600 tonnilt 492 650 tonnile). Kõnealuste huvitatud isikute väitel on üldteada, et suurem keskendumine õhematele (suure läbitavusega) toodetele viib automaatselt tootmisvõimsuse vähenemisele.

(76)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks oli tootmisvõimsuse kasvu peamiseks põhjuseks ühe liidu tootja tootmisvõimsuse kasv vaatlusalusel perioodil. See liidu tootja toodab praegu ainult vaatlusaluse toote tavapäraseid liike. Peale selle osutatakse ajutise määruse põhjenduses 222 peamiselt tulevikule, mitte ainuüksi vaatlusalusele perioodile. Seda väidet kinnitab veelgi viide ajutise määruse põhjenduses 196, kus on öeldud, et „liidu tootjad lähevad üle väiksemate rauaskadudega tootevalikule”.

(77)

Eelöeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–154 esitatud järeldused.

4.3.   Müügimaht ja turuosa

(78)

Muid märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 155–158 esitatud järeldused heaks.

4.4.   Muud kahjunäitajad

(79)

Muid märkusi kahjunäitajate arengu kohta vaatlusalusel perioodil ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 159–174 esitatud järeldused.

4.5.   Järeldus kahju kohta

(80)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti alltoodud järeldusele kahju kohta uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel. Teisest küljest toimus uurimisperioodi järgsete andmete kogumine ja kontrollimine liidu huvide analüüsi raames (vt ka põhjendused 110 ja 111). Ajutise määruse põhjenduse 170 tabel näitab alates 2012. aastast rekordilisi kahjumeid ja negatiivseid rahavooge. Alltoodud järeldus, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju, on seega kinnitatud.

(81)

Isegi kui mõne kahjuteguri, eelkõige 2015. aasta jaanuari–mai väikeste kasumite puhul võeti arvesse uurimisperioodi järgseid andmeid, ei mõjuta see järeldust, et liidu tootmisharu kandis kahju.

(82)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 175–179 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E.   PÕHJUSLIK SEOS

5.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(83)

Mitu isikut väitis, et asjaomastest riikidest pärit import ei oleks saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, peamiselt sellepärast, et ei olnud hindade allalöömist. Lisaks on väidetud, et liidu tootmisharu on paljudel juhtudel ise algatanud ja juhtinud hinnavähendamisi nii liidus kui ka muudel suurtel turgudel. Üks Jaapani eksportiv tootja lisas, et dumpinguhinnaga import ei ole märkimisväärselt suurenenud ning et import ei suru hindu märkimisväärselt alla ega ohjelda neid. Selle tulemusena ei oleks see import saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, kuna see ei saanud tekitada liidu turul mingit hinnasurvet. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Jaapani eksportiv tootja, et komisjoni väide, et see import lõi hindu liidu turul märkimisväärses ulatuses alla, ei ole piisav järeldamaks, et import on põhjustanud hindade allasurumise. Järeldus, et hinnad on alanenud, näitab üksnes ülemaailmset suundumust, mis ei tähenda, et import on põhjustanud hindade allasurumise liidu turul.

(84)

Samuti väideti, et komisjon peab ütlema välja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tegeliku kahju ja muude teadaolevate tegurite põhjustatud kahju suuruse, ning et tollimaksu tase ei või olla kõrgem kui vajalik üksnes dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks. Neid märkusi korrati taas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist.

(85)

Uurimise tulemused ei toetanud väiteid, et asjaomastest riikidest pärit import ei oleks saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju. Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 137–164, vähenes dumpinguhinnaga impordi keskmine ühikuhind vaatlusalusel perioodi jooksul umbes 30 %. Selle tulemusena surus see import liidu turu hindu märkimisväärses ulatuses alla, sundides liidu tootjaid isegi langetama oma hindu kaugele alla tootmiskulude, et ühtlustada need asjaomastest riikidest pärit impordi hindadega. Peale selle on selgelt tuvastatud ajaline kokkulangevus järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi tase pidevalt langevate hindade juures, ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ja hinnalangus, mille tulemuseks on kahjumisse jäämine, nagu kirjeldatakse alusmääruse põhjendustes 181–183.

(86)

Väide, et hindade vähenemine näitab üksnes ülemaailmset suundumust, lükatakse tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole olemas vaatlusaluse toote ühtset ülemaailmset turuhinda, nagu mõnede muude kaupade puhul. Teiseks näitasid dumpingu uurimise tulemused erinevaid dumpingumarginaale, mis näitab, et hinnatasemed erinevatel turgudel erinevad. Kolmandaks näitas uurimine, et hinnatasemed ja hinnangulised hinnatõusud maailma erinevates piirkondades (2014. aastal ja 2015. aasta esimeses kvartalis) ei liigu samas tempos. Neljandaks, isegi kui on tõendeid, et hinnad maailma erinevates piirkondades uurimisperioodi jooksul vähenesid, siis sellise muutumise suurus on piirkonniti erinev, samal ajal kui konkreetsed hinnad liidu turul, mis on avatud turg, nagu on öeldud põhjenduses 85, vähenesid järsult.

(87)

Isegi hindade allalöömise puudumise korral, mida tunnistati ajutises määruses, ei suutnud liidu tootjad kehtestada tootmiskuludest kõrgemaid hindu, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil suuri kahjumeid. Hindade allalöömise puudumine, mis on vaid üks tegur, mida tuleb kahju analüüsis arvesse võtta, ei tähenda, et dumpinguhinnaga import ei võinud kahju põhjustada. Liidu tootmisharu hindade aluseks on madalate dumpinguhindadega importtoodete poolt avaldatud tugev hinnasurve. Ilma sellise tugeva hinnasurveta ei olnuks liidu tootmisharul mingit põhjust langetada hindu nii madalale. Liidu tootjatel ei olnud dumpinguhinnaga impordi tõsise hinnasurve tõttu müügihinnale muud võimalust kui müüa oma toodet omahinnast madalama hinnaga, et kaitsta turuosa ja säilitada tootmise majanduslik tase. Seega lükati need väited tagasi. Seoses väitega, et komisjon peab ütlema välja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tegeliku kahju ja muude teadaolevate tegurite põhjustatud kahju suuruse, on komisjon seisukohal, et, nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 201, ei ole tuvastatud, et kõik muud tegurid, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju, oleks lõhkunud kahju ja dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose.

(88)

Hiina eksportiv tootja väitis seoses hindade ja hinnakujundusega, et liidu tootmisharu algatas hinnavähendused vaatlusaluse perioodi alguses. Üks kasutaja väitis, et pingeline hinnakonkurents tulenes pigem otseselt sellest, et liit ja eksportivad tootjad püüdsid mahtusid väheneva nõudmise juures säilitada või suurendada.

(89)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 158, lükati need väited tagasi. Esiteks ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et hinnavähendamised algatas liidu tootmisharu. Teiseks ei oleks liidu tootmisharul majanduslikult mõttekas hakata müüma tooteid vabatahtlikult suure kahjuga. Peale selle tuletatakse meelde ilmselget ajalist kokkulangevust järjest alanevate dumpinguhindadega impordi ning liidu tootmisharu müügimahu ja hindade languse vahel, mis põhjustas liidu tootjatele suuremaid kahjumeid.

(90)

Lisaks väitis Hiina eksportiv tootja, et on raske mõista, kuidas eksportivate tootjate kõrgemad hinnad võivad põhjustada hindade langust. Jaapani tootja väitis, et komisjon ei suuda näidata mingit seost liidu hinna languse ja vaatlusaluse toote impordi vahel asjaomastest riikidest. Üks kasutaja seadis kahtluse alla komisjoni peamised väited, sest viimane ei arvestanud hinna allalöömise puudumist. Samas kontekstis esitas üks kasutaja märkuse, et tootja suutlikkus pidada pikaajalist hinnasõda sõltub paljudest teguritest nagu tõhusus, sisendkulud ja toote kvaliteet, peale selle kontserni suurus, tugevus ja strateegia, kuhu tootja kuulub.

(91)

Huvitatud isikute väited lükati tagasi järgmistel põhjustel. Lisaks põhjenduses 87 esitatud märkustele suudavad eksportivad tootjad kauem vastu panna agressiivsetele hinnastrateegiatele eelkõige liidu turul kui liidu tootjad, seda järgmisel põhjusel: eksportivate tootjate turuosa siseturul on palju suurem kui liidu tootjate turuosa liidu turul. Liidu turg on ka avatud turg, samal ajal kui asjaomaste riikide eksportivate tootjate siseturule ei ole teistel konkurentidel, sealhulgas liidu tootjatel nii kerge siseneda. Aastatel 2003–2010 toimunud tugevast arengust tulenevalt tekkinud liigse tootmisvõimsuse tulemusena algas vaatlusalusel perioodil konkureerivate liidu ja eksportivate tootjate vahel agressiivne hinnakujundamine. Seoses sellega märkis komisjon, et kõik eksportivad tootjad peale ühe väitsid, et nende tootmisvõimsus oli uurimisperioodil tegelikust toodangust suurem. Peale selle on seosel liidu hinna languse ja vaatlusaluse toote impordi vahel otsene seos hinna alanemisega, kuid mitte niivõrd mahuga.

(92)

Eelnimetatud põhjustel järeldas komisjon, et kahju, nagu juba märgiti ajutise määruse põhjenduses 145, näitab eelkõige liidu tootjaid ahistanud tugevat survet nende müügihindadele. See surve sundis neid müüma turuosa säilitamiseks liidu turul alla tootmiskulude, mis võimaldas neil säilitada tootmise jätkusuutlikku taset.

(93)

Muid märkusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 181–183 esitatud järeldused.

6.   Muude tegurite mõju

6.1.   Majanduskriis

(94)

Üks huvitatud isik väitis, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 185 tehtud järeldusele, toimis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil alla oma tootmisvõimsuse, eelkõige nõudmise languse tõttu vaatlusaluse toote tavapäraste liikide järele liidu turul. Veel üks huvitatud isik väitis, et umbes 11 %-line tarbimise langus liidus on määrav tegur, miks eksportivatelt tootjatelt pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. See huvitatud isik väidab, et liidu tootmisharu tootmistulemuste arengutrend müügimahus järgib täpselt sama rada kui tarbimise langus liidus, ja seepärast on liidu tootmisharule tehtud kahju kõige olulisem element.

(95)

Nagu tunnistati ajutise määruse põhjendustes 121 ja 156, arenesid tarbimine liidus ja liidu tootmisharu tulemuslikkus müügimahu arvestuses tõepoolest sarnaselt, ehkki liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ületas veidi tarbimise vähenemist. Kuid nagu eespool öeldi, on otsustavaks teguriks kantud kahju määramisel see, et liidu tootjad olid sunnitud müüma tootmiskuludest odavamalt. Seega tuleb huvitatud isiku sellekohased väited tagasi lükata. Peale selle jääb komisjon oma seisukohale, et majanduskriis põhjustas nõudluse vähenemise liidus, nagu tunnistati ajutise määruse põhjenduses 184, kuid see ei ole kahju peapõhjus. Ehkki liidu tarbimine vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga, oli see 2012. aastal umbes samal tasemel kui 2010. aastal. Sellegipoolest sai liidu tootmisharu 2010. aastal 14 % kasumit, aga 2012. aastal peaaegu 10 % kahjumit. Seega, ehkki kriis kahjule kaasa aitas, ei saanud järeldada, et see tühistaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(96)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 184 ja 185 järeldused.

6.2.   Liidu tootjad ei ole piisavalt konkurentsivõimelised

(97)

Hiina eksportiv tootja väitis, et peale dumpinguhinnaga impordi saab liidu tootmisharu probleeme selgitada paljude muude teguritega, nagu tooraine kõrge hind, CO2 saastekvootidega kauplemine, ning ehk kõige olulisemana – majanduslik ebakindlus ja järsult langevad tarbimise tasemed, eelkõige Lõuna-Euroopas.

(98)

Liidu tootjad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kui võrrelda paljusid muid tegureid (sh kõrge tooraine hind) teatavate Venemaa, Hiina ja USA eksportivate tootjate kuludega.

(99)

Nimetatud väited ei selgita siiski piisavalt, miks liidu tootmisharu oli võimeline teenima 2010. aastal ja varem umbes 14 % kasumit, võttes arvesse, et kõnealune võimalik ebasoodsam olukord kuludega kehtis ka 2010. aastal ja varem.

(100)

Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

6.3.   Import kolmandatest riikidest

(101)

Kuna märkusi impordi kohta kolmandatest riikidest ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 189 ja 190 esitatud järeldused.

6.4.   Liidu tootmisharu ekspordimüügi tulemused

(102)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et andmed liidu tootjate ekspordi kohta on tõendiks nende agressiivse hinnapoliitika kohta, kuna need hinnad on märgatavalt väiksemad kui kaalutud keskmised müügihinnad liidu turul ja isegi väiksemad kui tootmiskulud. Teine eksportiv tootja väitis, et komisjon peaks nõuetekohaselt eraldama ja tegema vahet majanduskriisi kahjustaval mõjul ja liidu tootmisharu kehvadel ekspordimüügi tulemustel. Veel üks kasutaja väitis, et komisjoni järeldust, et ekspordi tulemuslikkus hoiti kõrgel tasemel, ja et see ei olnud liidu tootmisharu saadud kahjus otsustav, ei toeta andmed, sest ekspordimüük vähenes vaatlusalusel perioodil 22,7 %, samal ajal kui siseriiklik müük vähenes 11 %.

(103)

Kõnealused väited lükati tagasi järgmistel põhjustel. Liidu tootjate nõutud väiksemat ühikuhinda võrreldes liidu turu omaga ei tuleks vaadelda lähtudes asjaolust, et see hõlmab suurt osa madalama kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, mida peamiselt eksporditakse ja müüakse allahindlusega. Peale selle tunnistati juba ajutise määruse põhjenduses 193, et ekspordi tulemuslikkus aitas kahjule kaasa, kuid see ei tühista põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel liidu tootmisharule.

(104)

Muid märkusi puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse põhjendustes 191–193 esitatud järeldused.

6.5.   Liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus

(105)

Veel üks huvitatud isik mainis, et liidu tootmisharu kannatab tohutu liigse tootmisvõimsuse all ja et liidu tootjate tootmismahu vähenemise põhjusena saab esitada peamiselt tarbimise taseme langust liidus ja liidu tootjate ekspordimahtude olulist vähenemist, eelkõige 2012. ja 2013. aastal.

(106)

See väide lükati tagasi, sest väidetav liigne tootmisvõimsus on rohkem dumpinguhinnaga impordi tulemus kui liidu tootmisharu kantud kahju põhjus, nagu öeldakse ajutise määruse põhjendustes 194–197.

(107)

Muid sellekohaseid märkusi ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 194–197 esitatud järeldused.

6.6.   Venemaa import on traditsioonilist liiki

(108)

Eelöeldu kohta märkusi ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 198 ja 199 esitatud järeldused.

7.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(109)

Muid märkusi põhjuslike seoste kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 200–202 esitatud järeldused.

F.   LIIDU HUVID

1.   Sissejuhatavad märkused

(110)

Alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kuid selle kindlaksmääramiseks, kas mängus on liidu huvid, nagu kaalutakse alusmääruse artikli 21 lõikes 1, võidakse võtta arvesse uurimisperioodile järgneva perioodi teavet (3).

(111)

Nii kasutajad kui ka eksportivad tootjad esitasid märkusi vajaduse kohta võtta arvesse olulisi uurimisperioodi järgseid sündmusi. Enamik pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkusi ja väiteid oli seotud järgmiste uurimisperioodi järgsete sündmustega. Vaatlusaluse toote suure läbitavusega liigid muutuvad liidu turul üha haruldasemaks, peamiselt seoses ökodisani määruse esimese astme jõustumisega (nagu juba nimetati ajutise määruse põhjenduses 233), aga ka seepärast, et liidu tootjad ei suuda väidetavalt tagada nende suure läbitavusega liikide nõutavat kvaliteeti. Peale selle suurenesid vaatlusaluse ja samasuguse toote hinnad pärast uurimisperioodi märgatavalt. Osapooled väitsid ka, et komisjon on alahinnanud ajutiste meetmete mõju trafotööstusele, eelkõige vaatlusaluse toote osatähtsuse mõistmise kaudu kasutajate tootmise kogukuludes. Lisaks väideti, et liidu tootjad taastasid kasumlikkuse, mistõttu nad ei vaja enam mingit kaitset.

(112)

Need väidetavad uurimisperioodi järgsed sündmused, eelkõige õigusraamistiku muudatuse, hindade järsu tõusu ja teatavate tooteliikide nappuse kombinatsioon turul, on – kui need leiavad kinnitust ja võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid – olulised liidu huvide hindamisel asjakohaste meetmete kehtestamise jaoks. Seepärast otsustas komisjon erandkorras uurida täiendavalt sündmusi pärast uurimisperioodi, s.o 2014. aasta juulist 2015. aasta maini. Nagu kirjeldatakse põhjenduses 5, ja võttes arvesse ajutise määruse põhjendusi 27, 224 ja 239, koguti pärast ajutiste meetmete kehtestamist täiendavat teavet uurimisperioodi järgsete sündmuste kohta ning külastati mitmeid kasutajaid ja liidu tootjaid.

2.   Liidu tootmisharu huvid

(113)

Mõni huvitatud isik väitis, et meetmeid ei olnud vaja võtta, kuna pärast uurimisperioodi saavutas liidu tootmisharu kulutasuvus kõrge taseme tänu oluliselt kõrgematele hindadele ja tänu sellele, et toimus turu iseregulatsioon. Selle tulemusena ei kandnud liidu tootmisharu pärast uurimisperioodi väidetavalt enam mingit kahju.

(114)

Nagu kirjeldatakse põhjenduses 5, viidi nende väidete kontrollimiseks läbi kaheksa täiendavat kohapealset kontrolli. Need kontrollimised paljastasid, et iga üksiku liidu tootja kasumlikkus oli erinev, kuid keskmiselt said liidu tootjad 2014. aasta juulist detsembrini kuni 16,6 % kahjumit ja taastasid 2015. aasta jaanuarist maini 1,1 % kasumi. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu taastumine uurimisperioodi järel oli tagasihoidlik. Nimetatud protsendimäärad on kõigi liidu tootjate 2015. aasta jaanuari–mai tuludeklaratsioonides esitatud maksueelse kasumi kaalutud keskmised väljendatuna protsentides nende müügist liidus sõltumatutele klientidele.

(115)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutajate ühendus, et liidu tootjad ei saa enam kahju, kui võtta arvesse, et nad töötavad täie koormusega ja suudavad vaevu rahuldada nõudlust. Üks kasutaja esitas märkuse, et nad eeldavat, et tänu jätkuvale hinnatõusule tõusevad nende kasumimarginaalid juba 2015. aasta kevadel üle 5 %.

(116)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti järeldusele kahju kohta siiski uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel. Teisest küljest toimus uurimisperioodi järgsete andmete kogumine ja kontrollimine liidu huvide analüüsi raames. Ajutise määruse põhjenduse 170 tabel näitab alates 2012. aastast rekordilisi kahjumeid ja negatiivseid rahavooge.

Isegi arvestades uurimisperioodi järgseid andmeid, saab liidu tootmisharu ikka veel kahju: 2015. aasta jaanuari–mai väiksed kasumid ei suuda kompenseerida nelja aasta suuri kahjumeid. Peale selle põhineb kahjuanalüüs real teguritel, mille hulgas kasumlikkus on vaid üks paljudest.

(117)

Järeldus, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju, on seega kinnitatud. Muude märkuste puudumise tõttu liidu tootmisharu huvide kohta järeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks liidu tootmisharul toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu tagajärgedest.

3.   Sõltumatute importijate huvid

(118)

Märkusi sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 208–212.

4.   Kasutajate huvid

4.1.   Sissejuhatus

(119)

Nagu põhjendustes 5 ja 6 üksikasjalikult kirjeldatakse, koguti kasutajatelt täiendavat teavet uurimisperioodijärgsete sündmuste kohta ning külastati viit suuremat kasutajat, kes esitasid rohket teavet pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

(120)

Üks huvitatud isik väitis, et see puudutab liidu trafotööstuse väga suurt osa, mis koosneb enamuses liikmesriikides tegutsevatest väikestest, keskmise suurusega ja suurtest äriühingutest. See huvitatud isik väitis, et meetmed löövad kõige tugevamini paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) pihta. Seoses sellega väitis Itaalia trafotootjaid esindav ühendus, et 60 % kogu käibest Itaalias langeb Itaalia VKEde arvele.

(121)

Väidet, et trafotootjate hulgas on palju VKEsid, keda enamik meetmeid enim kahjustab, ei saanud tõendite puudumise tõttu süsteemselt hinnata. Kuid väide näib usutav, võttes arvesse viielt kontrollitud kasutajalt (kellest üks oli VKE) kogutud teavet.

4.2.   Tarnedefitsiit ja kvaliteedierinevused

(122)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kinnitas mitu kasutajat, et suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavus liidus on piiratud, ja et olukord on uurimisperioodi järel halvenenud. Nad väitsid, et piiratud kättesaadavus tuleneb nende konkreetsete vaatlusaluse toote liikide pakkumise ja kasutajate kasvava nõudluse üha suurenevast tasakaalustamatusest. Seoses sellega väitsid nad veel, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus ei ole liidu turu kasvava nõudluse rahuldamiseks piisav, ning et peale eksportivate tootjate ei ole ühtki alternatiivset tarneallikat. Peale selle jäid nad seisukohale, et hoolimata liidu tootjate strateegilisest otsusest suurendada toodangus suure läbitavusega liikide osatähtsust tavapäraste ees, võtab selline ümberlülitumine oma aja, sest on vaja arendada ja süvendada vajalikku tehnilist oskusteavet. Lisaks väitsid mõned kasutajad, et asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes võetud dumpinguvastastel meetmetel on lõhe tõttu liidu tootjate tootmisvõimsuse ja kõrgtehnoloogilise suutlikkuse vahel täiendav negatiivne mõju suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavusele liidu turul. Seoses sellega väitis liidu tootmisharu, et neil ei ole mingit juriidilist kohustust rahuldada kogu liidu nõudlust konkreetsete tooteliikide järele.

(123)

Uurimisperioodi järgsed andmed näitasid, et liidu tootjad ei ole seni suutelised rahuldama ka kogu nõudlust igat liiki suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete järele, eelkõige kuni 0,9 W/kg rauaskaoga liikide järele. Peale selle täheldati kõnealuste tooteliikide puhul mahajäämust tootmise ajakavast ja tarneviivitusi, hoolimata varem kokkulepitud tarnetingimustest, seda eriti uurimisperioodi järel. Üks Korea eksportiv tootja, kes tootis uurimisperioodi jooksul peamiselt vaatlusaluse toote suure läbitavusega liike, lõpetas pärast uurimisperioodi liitu eksportimise. Lõpetamise põhjus ei ole teada. Neljandaks, nagu öeldakse põhjenduses 140, eeldatakse, et nõudlus vaatlusaluse toote suurima läbitavusega liikide järele suureneb veelgi 2015. aasta juulis jõustunud ökodisani määruse esimese astme rakendamise tõttu.

(124)

Seoses tehnilise oskusteabe ja kvaliteediprobleemidega väitsid mitmed kasutajad, et isegi kui liidu tootmisharu toodab nõutava maksimaalse tagatud rauaskaoga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, on eksportivatelt tootjatelt ostetud samasuguse rauaskaoga toode üldiselt parema kvaliteediga maksimaalse rauaskao ja müra mõttes.

(125)

Kasutajate esitatud tõendid, mis olid seotud uurimisperioodi järgse ajaga, viitasid neil peamiselt liidu tootjate puhul ette tulnud kvaliteediprobleemidele. Need kasutajad suutsid esitada oma väidete toetuseks ettevõttesisesel statistikal ja tehnilisel kontrollil põhinevaid tõendeid.

(126)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutaja, et suure läbitavusega tooteliikide nappus tuleneb otseselt liidu tootjate poolsete investeeringute puudumisest. See kasutaja väitis, et see, kas ELi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu investeeriks kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisse või mitte, on puhas spekulatsioon. Üks teine kasutaja väitis, et ei ole usutav, et liidu tootjad saavutaksid nüüd lühemas või keskpikas perspektiivis ELi kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajaliku kvaliteedi ja tootmisvõimsuse.

(127)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutaja, et nappuse probleem oli – vastupidiselt käesolevale menetlusele – üks mõjuvatest põhjustest mitte võtta meetmeid liidu huvide hindamise järel polüesterstaapelkiudude juhtumis, kuna liidu tootmisharu ei olnud võimeline tegema vajalikke jõupingutusi liidu nõudluse rahuldamiseks (4).

(128)

Polüesterstaapelkiudude juhtumit ei saa käesolevaga võrrelda kahel põhjusel. Erinevalt käesolevast menetlusest võeti polüesterstaapelkiudude juhtumi puhul kaebus tagasi. Sellest tulenevalt oli liidu huvide analüüs erinev. Kui kaebus tagasi võetakse, võidakse artikli 9 lõike 1 kohaselt menetlus lõpetada, kui lõpetamine ei ole vastuolus liidu huvidega. Praeguse juhtumi puhul kohaldatakse artikli 21 lõiget 1, milles on sätestatud, et meetmeid, […], ei või kohaldada, kui ametiasutused võivad kogu esitatud informatsiooni põhjal selgesti järeldada, et selliste meetmete kohaldamine ei ole liidu huvides.

(129)

Veel üks erinevus polüesterstaapelkiudude juhtumist on see, et polüesterstaapelkiudude juhtumi puhul valmistasid liidu tootjad vaatlusalusest tootest (5) muid tooteid (mitte vaatlusalust toodet). Käesoleva juhtumi puhul aga püüavad liidu tootjad järele jõuda, tootes üha enam suure läbitavusega tooteliike.

(130)

Komisjon ei saa ette näha, kas ELi tootjad saavutavad ettenähtavas tulevikus ELi kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajaliku kvaliteedi ja tootmisvõimsuse, eelkõige elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete teatavate suure läbitavusega liikide kättesaadavuse parandamise. Dumpinguvastase uurimise eesmärk ei ole aga tööstuspoliitika edendamine; selle eesmärk on ainult liidu ja eksportivate tootjate ausa konkurentsi taastamine.

(131)

Sellegipoolest näitas kontrollimine, et liidu tootjad on investeerinud vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide tootmisse, ehkki see on olnud problemaatiline liidu tootjate raske majandusliku olukorra tõttu kogu vaadeldaval perioodil. Üks tootja esitas tõendid kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete uue tootmisliini käivitamisest 2015. aasta augustis.

(132)

Eelöeldut arvestades järeldatakse, et suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavus liidus oli uurimisperioodil piiratud, ning et olukord halvenes uurimisperioodi järel peamiselt seoses nõudluse kasvuga, mille põhjustas ökodisani määruse esimese astme jõustumine.

4.3.   Hinnatõusud

(133)

Üks eksportiv tootja väitis, et vaatlusaluse toote hinnad tõusid uurimisperioodi järel 50–70 % võrreldes vaatlusaluse toote vaatlusalusel perioodi keskmiste müügihindadega. Üks teine eksportiv tootja väitis, et hinnad tõusid 2014. aasta märtsist 2015. aasta märtsini avalike indeksite alusel 30 %. Samalaadseid märkusi laekus paljudelt kasutajatelt. Näiteks väitis üks kasutaja, et hinnad tõusid vaatlusaluse perioodiga võrreldes 2014. aasta teiseks ja 2015. aasta esimeseks pooleks vastavalt umbes 8 % ja 25 %. Teine kasutaja näiteks väitis, et hinnatõus võrreldes 2014. aasta juuniga oli 2015. aasta aprilliks vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide puhul üle 45 % ja tavapäraste liikide puhul üle 25 %. Sama kasutaja väitis ka, et see hinnatrend on püsiv ning jätkub nii lühemas, keskpikas kui ka pikemas perspektiivis. Paljud kasutajad väitsid, et kõik nimetatud hinnatõusud viivad lõpuks tehaste sulgemiseni ja töötuseni liidus ning teatavate tegevuste üleviimiseni väljapoole liitu.

(134)

Teisest küljest väitis üks huvitatud isik, tunnistades küll uurimisperioodi järgseid hinnatõuse, et need uurimisperioodi järgsed hinnatõusud ei tõstnud hindu üle 2010. ja 2011. aasta taseme.

(135)

Uurimine paljastas, et väidetavad uurimisperioodi järgsed hinnatõusud leidsid tõepoolest aset. Esiteks suurenesid samasuguse toote hinnad liidu tootjate andmeile toetudes 2014. aasta juunist detsembrini 3 % ja 2015. aasta jaanuarist maini 14 % võrreldes uurimisperioodi tegelike keskmiste hindadega. Peale selle täheldati uurimisperioodi järel kuni 2015. aasta maini koostööd teinud kasutajatelt saadud andmeile toetudes vaatlusaluse toote umbes 30 % hinnatõuse, mõnede tooteliikide puhul suuremaidki.

(136)

Leiti, et hinnad hakkasid tõusma 2014. aasta teisel poolel ja 2015. aasta esimesel poolel tõus jätkus. Kõnealuseid hinnatõuse on märgatud nii vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide, selle tavapäraste liikide kui ka samasuguse toote puhul. Peale selle eeldatakse, toetudes kasutajate ja tootjate vahel 2015. aasta teise poole kohta sõlmitud teatavate lepingute kohapealsetele kontrollimistele, et nende tellimuste hinnad kujunevad 22–53,5 % kõrgemaks kui uurimisperioodi jooksul.

(137)

Eeltoodut arvestades järeldatakse, et hinnatõuse on täheldatud uurimisperioodi järgsel ajal (kuni 2015. aasta maini) nii vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide, selle tavapäraste liikide kui ka samasuguse toote puhul. Lisaks, nagu selgitati põhjenduses 133, oodatakse 2015. aasta teise poolel hindade edasist kasvu.

4.4.   Liidu kasutajate konkurentsivõime

(138)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 228, toetudes uurimisperioodi andmetele ja hinnatasemetele, moodustavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted sisendmaterjalina umbes 6–13 % trafode kogu ehituskuludest. Üks eksportiv tootja ja mitu kasutajat vaidlustasid need protsendimäärad, väites, et need tunduvad olevat märgatavalt alahinnatud, isegi uurimisperioodi jaoks, mil elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnad olid palju madalamad kui uurimisperioodi järel. Peale selle väitsid kõik kasutajad, et hinnad hakkasid märgatavalt tõusma pärast uurimisperioodi lõppemist. Protsendimäär 6–13 % põhines koostööd teinud kasutajate andmeil, mida hiljem kontrolliti ja tsiteeriti ajutises määruses seega õigesti. Sellegipoolest nõustub komisjon, et ehkki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kulu täpne protsendimäär sõltub trafo liigist, põhjustab elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnatõus uurimisperioodi järel loogiliselt trafode ehituskulu kasvu, mis mõjutab liidu trafotootjate konkurentsivõimet. Sellegipoolest on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sama hinnatõusutrend sellistel turgudel nagu HRV, India ja Põhja-Ameerika mõjutatud alates 2014. aasta teisest poolest ka liiduväliste trafotootjate konkurentsivõimet, nii nagu see toimus liidu turul.

4.5.   Järeldus kasutajate huvide kohta

(139)

Komisjon nõustub, et meetmete kehtestamine põhjustaks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinna edasise tõusu kasutajate kulul. Samuti järeldab komisjon, et kasutajate tootmisharu konkurentsivõimele mõjuks veelgi negatiivsemalt see, kui meetmed kehtestataks väärtuselise tollimaksuna, kui võtta arvesse uurimisperioodi järel toimunud märkimisväärseid hinnatõuse.

4.6.   Muud tegurid

(140)

Nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 233, hakati ökodisani määruse esimest astet kohaldama alates 1. juulist 2015 ja see hõlmab uusi ökodisaini nõudeid väikese, keskmise ja suure võimsusega trafodele eesmärgiga parandada nende energiatõhusust.

(141)

Pärast järelduste esialgset avalikustamist esitasid mitmed kasutajad järgmisi märkusi. Esiteks viib esimese astme rakendamine suuremale nõudlusele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete suure läbitavusega liikide, eelkõige kuni 0,90 W/kg rauaskaoga suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete liikide järele liidus. Teiseks on suundumus suure läbitavuse ja madalaima rauaskaoga liikide tarnimisele tõenäoliselt pöördumatu, kuna teine aste (mille kohaselt jõustuvad 2021. aastaks veelgi rangemad nõuded) käivitab täiendava nõudluse kõrge läbitavusega liikide järele. Kolmandaks rakendavad kolmandad riigid kogu maailmas (nagu HRV, India jne) samuti samalaadseid energiatõhususe nõudeid, mis viib suurele nõudlusele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete liikide järele kogu maailmas. Neljandaks, isegi kui esimese astme võib saavutada, kasutades suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tavapäraseid liike, põhjustab see kasutajatele täiendavaid kulusid, kuna on vaja konstrueerida erinev, kogukam trafo, mis nõuab suuremat inseneritöö-, tööjõu- ja materjalipanust. Mõnel juhul ei võimalda konkreetse trafo tootespetsifikatsioon üldse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tavapäraste liikide kasutamist.

(142)

Komisjon on seisukohal, et see nõudluse suurenemine mitte üksnes liidus, vaid kogu maailmas avaldab tõenäoliselt veelgi negatiivset mõju suure läbitavusega liikide, eriti nende, mille rauaskadu on kuni 0,90 W/kg, kättesaadavusele, mis tõenäoliselt tõstab hindu veelgi. Seepärast on Euroopa Liidu avalikkuse huvides, mida kajastavad kohustuslikud tootenormid, tagada suure läbitavusega liikide piisav pakkumine trafode tootmiseks ja turustamiseks liidus, sõltumata toodete päritolust.

(143)

Eeltoodut arvestades järeldatakse, et meetmed põhjustaks impordihindade edasise märkimisväärse tõusu kaugelt kõrgemale uurimisperioodi järel nähtutest.

5.   Järeldus liidu huvide kohta

(144)

Järeldatakse, et lõplikud meetmed võimaldaks liidu tootjail saavutada taas jätkusuutlik kasumitase. Kui mingeid meetmeid ei võetaks, ei oleks kindel, kas liidu tootmisharu suudaks teha vajalikke investeeringuid oma suure läbitavusega samasuguse toote liikide arendamiseks, mida nõuavad tarbijad ja mida on tõesti vaja trafode ökodisaini nõuetele vastavaks muutmiseks.

(145)

Mis puutub kasutaja huvisse, siis meetmete kehtestamisel väljapakutud tasemel oleks negatiivne mõju trafode hindadele ja tööhõivele kasutajate tootmisharus, kuid seda mõju ei saa uurimisperioodil täheldatud turutingimustel lugeda ebaproportsionaalseks.

(146)

Seepärast, võttes arvesse erinevaid huve tervikuna, järeldatakse, et ei ole mõjuvaid põhjusi mitte kehtestada lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse viiest asjaomasest riigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(147)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis mitu huvitatud isikut, et komisjon osutas mh kõigi tooteliikide hindade püsivale ja märkimisväärsele kasvule uurimisperioodi järgsel ajal, ja et liidu tootjad jõudsid 2015. aasta jaanuari ja mai vahel tagasi 1,1 % kasumlikkuseni. Seepärast väideti, et tollimaksude kehtestamine on liidu huvide vastu. Veel üks kasutaja väitis, et hinnatõusu tõttu on suur osa ELi trafotootjatest praegu kahjumis, eriti VKEd, samal ajal kui ELi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tootmisharu saab rahuldavaid kasumeid.

(148)

Seoses liidu tootjate kasumlikkusega osutatakse põhjendusele 116. Nagu öeldakse põhjendustes 149 ja 169, on komisjon hindade märkimisväärse kasvu tõttu mh muutnud meetme vormi, et tasakaalustada kõigi osapoolte huve. Samuti, nagu juba eespool mainiti, tuletab komisjon meelde, et kahju hinnatakse uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel, samal ajal kui uurimisperioodi järgseid andmeid kasutati üksnes liidu huvide analüüsis.

(149)

Võttes arvesse uurimisperioodi järgseid sündmusi, ja et piirata võimalikku negatiivset mõju vaatlusaluse toote, eriti selle suure läbitavusega liikide tarnetest oluliselt sõltuvatele kasutajatele, järeldas komisjon, et liidu huvidega on kooskõlas muuta meetme vormi ja kehtestada väärtuseliste tollimaksude asemel muutuvad tollimaksud. Kui lisaks uurimisperioodi järgsetele hinnatõusudele kehtestada väärtuseline tollimaks, kahjustaks see kasutajaid ebaproportsionaalselt, mis mõjutaks negatiivselt nende konkurentsivõimet võrreldes liiduväliste konkurentidega, võttes arvesse kasvanud nõudlust ja konkreetsete suure läbitavusega tooteliikide nappust turul. Peale selle õõnestaks meetmete kehtestamine väärtuselise tollimaksu kujul ökodisaini määruses püstitatud eesmärki tagada suure läbitavusega tooteliikide piisav pakkumine seoses nõudluse kasvuga eelkõige suure läbitavusega tooteliikide järele.

G.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)

(150)

Esialgse ja lõpliku avalikustamise järel vaidlustas liidu tootmisharu kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduse 245 kohaselt. Tootmisharu väitis taas, et 14 % suurune maksueelne kasumimarginaal oleks mõistlik ja turuga seotud kasumi tase, mis põhineb liidu tootmisharu 2010. aastal saavutatud maksueelsel puhaskasumi marginaalil.

(151)

Nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 243, vastas kahju kõrvaldamise taseme määramiseks kasutatud kasumimarginaal sellele kasumimarginaalile, mille saavutamist liidu tootmisharu võiks normaalsetel konkurentsitingimustel, ilma dumpinguhinnaga impordita põhjendatult oodata. See oli protsendimäär, mida kasutati eelmise uurimise ajal, kui liidu tootmisharu oli kasumlik. Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 242, loeti 2010. aastal teenitud keskmist kasumit liiga kõrgeks, võttes arvesse 2011. aasta kahjumeid ja suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tõusvaid hindu maailmaturul isegi 2010. aastal. Seepärast loetakse põhjendatuks kinnitada sihtkasumimarginaal 5 % tasemel.

(152)

Jaapani eksportiv tootja taotles ärakuulamist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. See isik vaidlustas asjaolu, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks artikli 2 lõiget 9, väites, et artikli 2 lõige 9 kuulub alusmääruse dumpingusätete hulka ja seda ei saa kasutada kahju arvutamiseks analoogia alusel. See isik väitis ka, et töötlemiskulusid, mis tulenevad täisrulli lõikamisest seotud ettevõtja poolt liidu turul, ei oleks tulnud välja jätta, ning et kasutatud impordijärgsed kulud olid alahinnatud. Seda märkust korrati taas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist. Korea eksportiv tootja esitas samasuguse taotluse, väites, et vaba ringluse hind peaks põhinema hinnal, mida nõuavad tema seotud liidu importijad esimestelt sõltumatutelt liidu klientidelt.

(153)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on määrata kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi ekspordihinnale dumpingumarginaalil põhinevast määrast madalama tollimaksumäära kohaldamine oleks piisav dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva ekspordimüügi puhul määratakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava lähenemisviisiga, esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhiseid ekspordihinna määramiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud. Artikli 2 lõige 9 on aluseks ka töötlemiskulude väljajätmiseks, et teha kohandus kõigi impordi ja edasimüümise vahele jäävate kulude arvessevõtmiseks. Seepärast järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli täpne ning lükkas nimetatud väited tagasi.

(154)

Üks teine Jaapani eksportiv tootja väitis, et järelduste esialgsel avalikustamisel esitatud teave ei võimalda kommenteerida nende järelduste õigsust ja asjakohasust, mille komisjon tegi kahjude kohta. Seoses sellega taotles Jaapani eksportiv tootja 27. mail 2015 selgitusi ja teatava esitamata jäänud teabe avalikustamist. Peale selle väitis ta, et komisjon ei rahuldanud oma 4. juuni 2015. aasta vastuses taotlust ega võimaldanud äriühingul teha märkusi kahju kohta tehtud märkuste õigsuse ja asjakohasuse kohta. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas see Jaapani eksportiv tootja taas oma märkusi ja väitis, et ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas avalikustada täiendavalt teavet. Teiseks väitis äriühing, et osa tema eksporditavate toodete puhul (servamata täisrullid), mille ekspordihinnad esindasid servatud täisrullide väärtust, ei võtnud kahjumarginaali arvutamise jaoks füüsiliste erinevuste arvessevõtmiseks tehtud ekspordihindade kohandused täiel määral arvesse servatud rullide turuväärtust (võrreldes servamata rullidega), ning ei ole seetõttu kooskõlas kehtivate eeskirjade ja vastava kohtupraktikaga. Korea eksportiv tootja väitis ka, et tema kaitseõigusi rikuti, sest järelduste esialgse avaldamise raames selgitati ebapiisavalt erinevate tooteliikide võrdlemist.

(155)

Mis puutub täiendava teabe avalikustamise taotlusse, leidis komisjon, et sellega ei saa täielikult nõustuda, sest ta on kohustatud kaitsma muude huvitatud isikute, käesoleva juhtumi puhul liidu tootjate konfidentsiaalsust. Kuna konfidentsiaalsust ei saa muul viisil kaitsta ja anda samal ajal osapooltele mõistlikku teavet, on komisjon seisukohal, et vahemike kasutamine järelduste esialgse avalikustamise raames oli asjakohane. Seega avalikustati kogu hädavajalik teave, tasakaalustades ühest küljest õigust mõttekale teabele ja teisest küljest konfidentsiaalsuse kaitset.

(156)

Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul toimunud ärakuulamise protokollis viidatakse Jaapani eksportiva tootja märkuste puhul järelduste esialgse avalikustamise järel pigem Jaapani eksportiva tootja ja komisjoni talituste lahkarvamustele, mille alusel ametnik soovitas arutelu jätkata. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas ka alternatiivina konfidentsiaalse teabe avalikustamisele kontrollida komisjoni arvutusi. 30. juulil 2015 toimus järelkohtumine Jaapani eksportiva tootjaga, et selgitada ja esitada teatavat lisateavet. Peale selle anti sellele Jaapani eksportivale tootjale järelduste lõpliku avalikustamise käigus täiendavat teavet (näiteks teatavate tooteliikide sihthind, liidu kogu müügimaht ja -väärtus). Lisaks kontrollis ärakuulamise eest vastutav ametnik kahjuarvutusi, kuid ei leidnud mingeid rikkumisi ega vigu. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik kinnitas seda Jaapani eksportivale tootjale.

(157)

Servamise arvessevõtmiseks tehtud kohanduse osas oleks põhjendatud kohanduse saanud teha kaalu kohanduse alusel (servamata täisrullid võrreldes servatud täisrullidega). Pärast esialgsete dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on selle kohanduse taset siiski parandatud, kuna esialgsel etapil ei olnud kaalukohanduse puhul kasutatud protsendimäärad täiesti täpsed. Kohanduse tegemiseks kasutatud toodangu kao protsendimäärad põhinesid Jaapani eksportiva tootja juures kohapealse kontrolli käigus kogutud tõenditel. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Jaapani eksportiv tootja oma märkusi.

(158)

Komisjon järeldas, et see parandatud kohandus peegeldas servatud ja servamata rullide turuväärtuse erinevust õigesti. Jaapani eksportiva tootja esitatud arvutust ei peetud täpseks, kuna servatud ja servamata rullide keskmiste hindade erinevuste arvutustes ei võetud arvesse servatud toote netokaalu.

(159)

Sama Jaapani eksportiv tootja väitis ka, et esialgselt avalikustatud järeldused sisaldasid mõningaid vigu. Tõepoolest tuvastati mõned väiksemad arvutusvead esialgselt avalikustatud järeldustes, mis parandati. Nende paranduste ja eelmises põhjenduses selgitatud paranduse tulemusena parandati selle Jaapani eksportiva tootja kahjumarginaaliks 39,0 %. Nagu eespool öeldud, vaatas arvutused üle kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik.

(160)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu tootmiskulude väärtused, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes, olid mõne tooteliigi puhul ebareaalselt suured, kui võrrelda peaaegu identsete tooteliikidega. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist korrati seda märkust, väites, et komisjon tegi hinna allalöömise ja turuhinnast odavama hinnaga müümise arvutustes vigu, ja juhtides tähelepanu vaatlusaluse toote kahe sarnase liigi märkimisväärselt erinevatele tootmiskuludele.

(161)

Komisjon aga tuvastas, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed olid täpsed. Eelkõige analüüsiti kaht sarnast tooteliiki, millele Venemaa eksportiv tootja osutas, ja võrreldi neid muude liikide tootmiskuludega. Erinevusi mõnede tooteliikide tootmiskuludes võrreldes peaaegu samasuguste tooteliikidega sai selgitada erineva liidu tootjate valikuga, kes neid liike toodavad.

(162)

Peale selle väitis Venemaa eksportiv tootja, et puudub sümmeetria dumpingu- ja kahjuarvutuste vahel madalamate kvaliteediklasside kohtlemise mõttes. Väide osutas asjaolule, et nagu öeldakse alusmääruse põhjenduses 147, ei võrreldud Venemaa vaatlusaluse toote teist ja kolmandat kvaliteediklassi liidu tootmisharu esimese ja teise kvaliteediklassiga.

(163)

Komisjon leidis, et asjaolu, et tooteliikide õiglaseks võrdlemiseks ei võrreldud madalamaid kvaliteediklasse liidu tootmisharu toodetega, ei mõjutanud ei dumpingu- ega ka kahjuarvutuste täpsust. Vastupidi, viimasel juhul võrreldi õiglase võrdluse tagamiseks ainult sarnaseid tooteliike. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(164)

Hiina eksportivad tootjad väitsid, et turuhinnast väiksema hinnaga müümise arvutused esialgselt avalikustatud järeldustes olid vigased, eelkõige sellepärast, et need põhinesid väidetavalt ajutises määruses esitatud liidu keskmistel hindadel.

(165)

See väide lükati tagasi. Hiina eksportiv tootja tootis ja müüs liitu ainult osa oma tooteliikidest, mida siis võrreldi turuhinnast odavamalt müümise arvutustes liidu tootjate toodetud ja müüdud samade tooteliikidega. Nendes arvutustes ei kasutatud mingeid liidu keskmisi hindu.

(166)

Muude märkuste puudumisel kahju kõrvaldamise taseme kohta ning peale Jaapani tootja kahjumarginaali tõstmise 34,2 %lt 39 %le, nagu kirjeldati põhjenduses 159, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 241–246 esitatud järeldused.

Riik

Äriühing

Lõplik kahjumarginaal

Hiina Rahvavabariik

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai;

32,9 %

Wuhan Iron & Steel Co., Ltd., Wuhan

36,6 %

Jaapan

JFE Steel Corporation, Tokyo

39,0 %

Nippon Steel & Sumitomo Metal Corporation, Tokyo

35,9 %

Korea Vabariik

POSCO, Soul

37,2 %

Venemaa Föderatsioon

OJSC Novolipetsk Steel, Lipetsk; VIZ Stal, Jekaterinburg

21,6 %

Ameerika Ühendriigid

AK Steel Corporation, Ohio

22,0 %

2.   Lõplikud meetmed

(167)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud lõplikke järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(168)

Dumpinguvastaste meetmete vorm võib olla erinev. Kuigi komisjoni valikuvabadus meetmete vormi valimisel on suur, jääb peamiseks eesmärgiks kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga kehtestati väärtuseline tollimaks suuruses 21,5–39 % järgmiselt:

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal

Kahjumarginaal

Väärtuseline dumpinguvastane tollimaks

Hiina RV

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd, Shanghai

21,5 %

32,9 %

21,5 %

Wuhan Iron & Steel Co., Ltd., Wuhan

54,9 %

36,6 %

36,6 %

Kõik teised äriühingud

 

36,6 %

36,6 %

Jaapan

JFE Steel Corporation, Tokyo

47,1 %

39,0 %

39,0 %

Nippon Steel & Sumitomo Metal Corporation, Tokyo

52,2 %

35,9 %

35,9 %

Kõik teised äriühingud

 

39,0 %

39,0 %

Lõuna-Korea

POSCO, Soul

22,5 %

37,2 %

22,5 %

Kõik teised äriühingud

 

37,2 %

22,5 %

Venemaa

OJSC Novolipetsk Steel, Lipetsk,

VIZ Stal, Jekaterinburg

29,0 %

21,6 %

21,6 %

Kõik teised äriühingud

 

21,6 %

21,6 %

Ameerika Ühendriigid

AK Steel Corporation, Ohio

60,1 %

22,0 %

22,0 %

Kõik teised äriühingud

 

22,0 %

22,0 %

(169)

Nagu öeldud põhjenduses 149, on asjakohane meetmete vormi muuta. Juhtumi konkreetsete asjaolude alusel järeldas komisjon, et käesoleva juhtumi puhul oleks kõige kohasem meetme vorm muutuv tollimaks minimaalse impordihinna alusel. Teisest küljest võimaldab selline minimaalne impordihind liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda. See oleks turvavõrk, mis võimaldab neil taastada kasumlikkuse ja stimuleerib neid tegema vajalikke investeeringuid selleks, et toota proportsionaalselt rohkem samasuguse toote suure läbitavusega liike. Teisest küljest peaks selline minimaalne impordihind vältima uurimisperioodi järgsete põhjendamatute hinnatõusude võimalikku negatiivset mõju kasutajate ärile. See lohutaks ka kasutajaid, kes kardavad vaatlusaluse toote nappust, eriti maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg, mis on hädavajalik ökodisaini määruse esimese astme tõhususeesmärkide saavutamiseks. Üldisemalt hoiaks see ära tõsised tarnehäired liidu turul.

(170)

Kui import toimub CIF-hinnaga liidu tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui imporditakse hinnaga alla minimaalse impordihinna, peaks lõplik tollimaks võrduma kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahega liidu tollipiiril. Mitte mingil juhul ei tohiks tollimaksu summa olla suurem kui käesoleva määruse põhjenduses 168 ja artiklis 1 sätestatud väärtuseline tollimaksumäär.

(171)

Seega, kui imporditakse hinnaga alla minimaalse impordihinna, siis tuleb tasuda madalaim järgmistest: kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahe liidu tollipiiril või kohaldatava minimaalse impordihinna ja põhjenduse 168 tabeli viimases veerus esitatud väärtuselise tollimaksumäära vahe.

(172)

Nagu öeldud põhjenduses 19, hõlmas uurimine vaatlusalust toodet, nagu määratleti põhjenduses 9, ja seepärast viidi läbi üks igakülgne kahjuanalüüs, põhjuste analüüs ja liidu huvide analüüs. Samal ajal võttis komisjon meetme vormi otsustamisel arvesse kvaliteedierinevusi järgmiselt. Minimaalse impordihinna tulemuslikuks kohaldamiseks ja tuginedes uurimise ajal kogutud teabele, otsustas komisjon eristada maksimaalse rauaskao alusel kolm vaatlusaluse toote kategooriat: Eraldi minimaalne impordihind arvutati kõigi kolme kategooria kohta. Nimetatud kolm kategooriat on järgmised:

tooteliigid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg;

tooteliigid maksimaalse rauaskaoga 0,90 W/kg kuni 1,05 W/kg;

tooteliigid maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg.

(173)

Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg on vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide kõrgeim jaotis. Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga 0,90 W/kg kuni 1,05 W/kg ei kuulu kõrgeimasse jaotisesse, kuid on siiski vaatlusaluse toote suure läbitavusega liigid, mida toodetakse peamiselt maksimaalse rauaskaoga 1,05 W/kg. Need hõlmavad ka vaatlusaluse toote tavapäraste liikide paremaid kvaliteediklasse. Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg on peamiselt vaatlusaluse toote tavapärased liigid. Rauaskadu tuleks mõõta vattides kilogrammi kohta sagedusel 50 Hz ja magnetilisel induktsioonil 1,7 teslat.

(174)

Selle reegli kohaldamiseks tuli kindlaks määrata mittekahjustav hind või mittekahjustav minimaalne impordihind. Mittekahjustava hinna arvutamiseks on võetud arvesse nii tuvastatud dumpingumarginaale kui ka liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks vajalikke tollimaksusummasid, mis on sätestatud ajutises määruses.

(175)

Minimaalne impordihind on järgnev kaalutud keskmine:

Kui tollimaksud põhinevad kahju kõrvaldamise tasemel: Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Venemaa eksportivate tootjate ning ühe Hiina eksportiva tootja puhul liidu tootmisharu tootmiskulud ja kasum (5 %) uurimisperioodil; ning

Kui tollimaksud põhinevad dumpingumarginaalil: Korea eksportivate tootjate ja ühe Hiina eksportiva tootja puhul normaalväärtus, k.a transport (et jõuda CIF-hinnale liidu tollipiiril).

(176)

Selle metoodika alusel kinnitatakse minimaalsed impordihinnad järgmistel tasemetel

Asjaomased riigid

Toote vahemik

Minimaalne impordihind

(eurot toote netokaalu tonni kohta)

Hiina Rahvavabariik, Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon, Korea Vabariik

Tooted maksimaalse rauaskaoga kuni 0,9 W/kg

EUR 2 043

Tooted maksimaalse rauaskaoga 0,9 W/kg kuni 1,05 W/kg

EUR 1 873

Tooted maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg

EUR 1 536

(177)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitasid huvitatud isikud järgmised märkused.

(178)

Esiteks väitis kasutajate ühendus, et ettepaneku kohane minimaalne impordihind tekitab turumoonutuse, kaotades liidu hinnataseme seose maailmahindadega. Nimetatud kasutajate ühendus väitis, et komisjon lukustab igat liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnad märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui keskmised hinnad, mille komisjon oli uurimisperioodi kohta välja arvutanud, millele on lisatud ajutise määrusega kehtestatud tollimaksutasemed. See ühendus ei näinud mingit õigustatud vajadust meetmete järele. Ühendus väitis ka, et minimaalsed impordihinnad olid liiga kõrged ja seepärast tuleks neid kohandada, vähendades neid igal aastal 5 %.

(179)

Teiseks tervitas Korea eksportiv tootja minimaalse impordihinna ettepanekut, mida loeti asjakohasemaks kui väärtuselist tollimaksu. Sellegipoolest väitis see eksportiv tootja, et komisjon peaks vaatama läbi oma metoodika ja kehtestama kõigile eksportivatele tootjatele minimaalsed impordihinnad, mis ei oleks määratud kõrgemad kui on vaja (Korea) eksportiva tootja põhjustatud dumpingukahju kõrvaldamiseks.

(180)

Kolmandaks väitis üks teine kasutaja, et ettepaneku kohased minimaalsed impordihinnad on liiga kõrged ja igal juhul kõrgemad kui uurimisperioodi aegsed impordihinnad koos väärtuseliste tollimaksumääradega, mis määrati lõplike järelduste avalikustamise ajal, vähemalt kahe asjaomase riigi (Korea ja Venemaa) jaoks. Peale selle väitis see kasutaja, et komisjon ei tohiks nõustuda kogu tootmiskulu kasutamisega mittekahjustava taseme arvutamise alusena, vaid peaks nõustuma pigem tulemusliku ja konkurentsivõimelise elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja mis tahes kuludega.

(181)

Neljandaks leidis üks teine kasutaja, et ta eelistaks minimaalse impordihinna põhist tollimaksu väärtuselistele tollimaksudele. Kuid ta palus komisjonil kaaluda ühe või kahe minimaalse impordihinna taseme kehtestamist. Kahe taseme puhul peaks nendevaheline üleminek toimuma tavapäraste ja suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hindade umbkaudsel eraldusjoonel.

(182)

Viiendaks toetas liidu tootmisharu kolmel tootekategoorial põhinevat minimaalsete impordihindade süsteemi. Kuid liidu tootmisharu oli vastu nende minimaalsete impordihindade arvutamise metoodikale, kuna komisjoni kaalutud keskmise meetodi tulemuseks oli, et ettepaneku kohane minimaalne impordihind on väiksem kui kahju täieliku kõrvaldamise tase, ja seega määratud liiga madalal tasemel. Samuti väitis ta, et praegu väljapakutud minimaalsed impordihinnad on praegustest ELi ja kolmandate riikide turuhindadest palju madalamad. Seepärast peaks komisjon vaatama oma minimaalsete impordihindade arvutused läbi ja võtma nende aluseks kõigi eksportivate tootjate puhul kahju täieliku kõrvaldamise tasemed, lisades mõistliku kasumi (iga vaatlusaluse toote liigi puhul). Lisaks kordas liidu tootmisharu veel kord, et komisjon peaks kasutama sihtkasumina 14 %, mis oli 2010. aasta tegelik kasum.

(183)

Kuuendaks väljendas Ameerika eksportiv tootja kahtlust komisjoni minimaalsete impordihindade ettepaneku kasulikkuse ja piisavuse suhtes, võttes arvesse asjaolu, asjaomase toote turuhinnad on praegu minimaalsetest impordihindadest palju kõrgemad.

(184)

Seitsmendaks väitis veel üks kasutaja, et pigem toetab ta kompromisslahendusena minimaalse impordihinna kehtestamist kogu tootevalikule, et lepitada elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete ja trafode tootjate vastuolulisi nõudmisi. See kasutaja väitis samas, et minimaalsed impordihinnad on liiga kõrged (eriti teise ja kolmanda kategooria puhul võrreldes uurimisperioodi müügihindadega, millele lisati väärtuselised tollimaksud) ja põhjustavad liidu trafode tootmisharule konkreetse ohu, et ta peab enne tollimakse tasuma, kui liidu tootmisharu suudab tema vajadused rahuldada.

(185)

Kaheksandaks tervitas Venemaa eksportiv tootja komisjoni ettepanekut kehtestada muutuv dumpinguvastane tollimaks minimaalse impordihinnana väärtuseliste tollimaksude asemel. Siiski väitis see eksportiv tootja, et praegu väljapakutud kolme erineva (maksimaalse rauaskao erinevatel vahemikel põhineva) minimaalse impordihinna arvutamise metoodika, mis ei tee vahet ei üksikute eksportivate tootjate ega ka üksikute päritoluriikide vahel, on vastuolus alusmääruse artikli 5 lõikega 9. Seepärast väitis see eksportiv tootja, et kõnealune meetod ei hinda dumpinguvastaseid tollimakse „asjakohases summas” ning diskrimineerib Venemaalt pärit importi. Samamoodi taotles Venemaa eksportiv tootja ka, et komisjon looks minimaalse impordihinna arvutamiseks neljanda tootekategooria, mis sisaldaks eranditult vaatlusaluse toote kvaliteedinõuetele mittevastavaid liike, mille füüsilised omadused on võrreldavad eksporditavate liikide teise ja kolmanda kvaliteediklassiga. Venemaa eksportiv tootja väitis, et eranditult maksimaalsel rauaskaol põhinevad minimaalsed impordihinnad jätaksid Venemaa tootja ja lõpuks ka kogu Venemaa eksporditavate tooteliikide teise ja kolmanda kvaliteediklassi ainsaks tarneallikaks, kelle seisund erineb oluliselt mis tahes muu asjaomase riigi omast.

(186)

Komisjon analüüsis esitatud märkusi üksikasjalikult ja jõudis järgmistele järeldustele.

(187)

Komisjon kasutas minimaalse impordihinna arvutamiseks järgmist metoodikat. Nagu iga dumpinguvastase uurimise puhul, kogus komisjon uurimisperioodi kohta andmeid, mida kontrolliti, et teha kindlaks normaalväärtused tooteliigiti ja liidu tootmisharu jaoks mittekahjustavad sihthinnad, samuti tooteliigiti. Liidu tootmisharu sihthinnad koosnesid tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasum. Nende andmete alusel kohaldati metoodikat, mida kirjeldatakse põhjenduses 169 ja järgnevates põhjendustes. Seepärast põhinevad minimaalsete impordihindade tasemed otseselt uurimisperioodi kontrollitud andmetel. Peale selle võeti arvesse väiksema tollimaksu reeglit. Kui väärtuselised tollimaksud põhinesid dumpingumarginaalil, siis kasutati minimaalsete impordihindade arvutamiseks normaalväärtusi, millele lisati transpordikulud, et jõuda CIF-hinnani liidu tollipiiril. Kui väärtuselised tollimaksud põhinesid kahju kõrvaldamise tasemel, kasutati liidu tootmisharule mittekahjustavat sihthinda. Minimaalsed impordihinnad arvutati siis kasutatud normaalväärtuste ja mittekahjustavate sihthindade kaalutud keskmisena. Kaalutegur määrati kindlaks nende äriühingute, kus väärtuseline tollimaks põhineb dumpingumarginaalil, ja nende äriühingute, kus väärtuseline tollimaks põhineb kahju kõrvaldamise tasemel, liitu suunatud impordi mahu proportsiooni alusel. Iga minimaalne impordihind on erinevate tooteliikide hindade (normaalväärtus ja sihthind) kaalutud keskmine kõigis kolmes tootekategoorias.

(188)

Kolme erineva tootekategooria minimaalsed impordihinnad kehtivad kõigi eksportivate tootjate ja kõigi asjaomaste riikide suhtes, kui CIF-hind liidu tollipiiril on võrdne või suurem kui minimaalne impordihind (millisel juhul tollimaksu ei tule tasuda). Kui tollimaksu tuleb tasuda, s.o kui ekspordihinnad on minimaalsest impordihinnast väiksemad, on kohaldatav tollimaksumäär madalaim järgmistest: kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahe liidu tollipiiril või kohaldatava minimaalse impordihinna ja väärtuselise tollimaksumäära vahe. Seega kohaldatakse iga eksportiva tootja suhtes erinevat tollimaksu. Mitte mingil juhul ei tohiks tollimaksu summa olla suurem kui väärtuseline tollimaksumäär, mis on iga asjaomase riigi iga eksportiva tootja jaoks individuaalne. Alternatiiviks, nagu soovitasid mitmed huvitatud isikud, olnuks erinevate minimaalsete impordihindade kehtestamine igale eksportivale tootjale. See aga tähendaks vähemalt 21 erinevat minimaalset impordihinda (s.o 3 minimaalset impordihinda kolme erineva kategooria jaoks korda seitse eksportivat tootjat), mis muudaks meetmete rakendamise tolliasutuste jaoks väga keeruliseks, kui mitte teostamatuks.

(189)

Minimaalseid impordihindu võrreldi seejärel uurimisperioodi järgsete müügihindadega liidu turul. Andmed nende hindade kohta, nagu selgitatakse põhjendustes 5 ja 6, saadi järelduste esialgse avaldamise järgse uurimise käigus kasutajatelt ja liidu tootmisharult. Nimetatud uurimine tuvastas, et kolme erineva tootekategooria, eriti kõrgemate kvaliteediklasside ettepanekukohased minimaalsed impordihinnad olid väiksemad kui uurimisperioodi järgsed müügihinnad, millisel juhul ei tuleks tollimaksu tasuda. Nagu kirjeldatakse põhjendustes 182 ja 183, kinnitasid seda järeldust liidu tootmisharu, mitme kasutaja ja Ameerika eksportiva tootja avaldused.

(190)

Eelöeldut arvesse võttes lükkas komisjon tagasi kõik kasutatud metoodika ja minimaalsete impordihindade tasemega seotud väited.

(191)

Seoses väitega, et komisjon lukustab hindu, tuletab komisjon meelde, et ta on kehtestanud kolm minimaalset impordihinda kolmele erinevale tootekategooriale, et kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju ja hoida ära uurimisjärgsete põhjendamatute hinnatõusude negatiivne mõju kasutajatele, nagu kirjeldatakse põhjenduses 169. Komisjon ei tekita turumoonutusi liidu turuhindadele, mis on üldjuhul minimaalsest impordihinnast kõrgemad, nagu selgitatakse põhjenduses 189. Pealegi ei ole minimaalsed impordihinnad hinna alampiiriks, nii et eksportivad tootjad võivad soovi korral müüa minimaalsest impordihinnast odavamalt. Seepärast saavad eksportivad ja liidu tootjad omavahel ikkagi hindadega konkureerida, hoolimata määratud minimaalsetest impordihindadest.

(192)

Seoses väitega, et (üks või) kaks minimaalset impordihinda olnuks asjakohasem kui kolm väljapakutut, märkas komisjon esimese ja teise tootekategooria vahel (mis mõlemad koosnevad vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikidest) objektiivset hinnavahet (umbes 170 eurot tonni kohta, vt põhjendus 176). Ainult 2 minimaalse impordihinna puhul, mille eraldusjoon olnuks vaatlusaluse toote tavapäraste ja suure läbitavusega liikide vahel, oleks esimese kategooria toote (s.o tooteliigid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg) hind segatud kokku teise tootekategooria omaga, mis koosneb peamiselt samuti vaatlusaluse toote suure läbitavusega, kuid suurema maksimaalse rauaskaoga liikidest. Kui oleks järgitud sellist metoodikat, olnuks kõrgeima kvaliteediga suure läbitavusega tooteliikide minimaalne impordihind proportsionaalselt alahinnatud. Seoses väidetega, et iga eksportiva tootja suhtes ei kohaldata individuaalseid tollimakse, viidatakse põhjendusele 187, milles kirjeldatakse metoodikat, mille puhul kohaldatakse individuaalseid tollimakse juhul, kui tuleb tasuda väärtuseline tollimaks.

(193)

Seoses väidetega, et komisjon ei tohiks nõustuda kogu tootmiskulu kasutamisega mittekahjustava taseme arvutamise alusena, vaid nõustuma pigem tulemusliku ja konkurentsivõimelise tootja mis tahes kuludega, tuletatakse meelde, et arvutus põhines kontrollitud andmetel. Peale selle, kuna see väide ei olnud põhjendatud ega esitatud ühtki alternatiivset meetodit selle tootmiskulude kohanduse tegemiseks, siis lükkas komisjon selle tagasi.

(194)

Soovitus vähendada minimaalset impordihinda igal aastal 5 % ei oleks kooskõlas kahjuliku dumpingu kõrvaldamise eesmärgiga. Peale selle ei esitatud mingeid tõendeid, mis õigustaks sellist vähendamist 5 % aastas.

(195)

Seoses taotlusega luua neljas tootekategooria, mis sisaldaks eranditult vaatlusaluse toote kvaliteedinõuetele mittevastavaid liike, leidis komisjon, et sellise täiendava jaotise kohaldamiseks ei ole selgeid võrdlusväärtusi. Samuti põhinevad minimaalsed impordihinnad tooteliikide segul, hoolimata näiteks sellest, kas tegemist on täis- või lõigatud rullidega, samuti sellest, kas need on madalamasse kategooriasse liigitatud või mitte. Kolm erinevat tootekategooriat põhinevad maksimaalsel rauaskaol, mis on objektiivne mittediskrimineeriv kriteerium.

(196)

Kaks kasutajat taotlesid ka meetme kohaldamise piiramist vähema kui viie aastaga, väites, et selleks, et pakkuda ELi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoorete tootmisharule piisavat stiimulit kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisse investeerimiseks, ei ole vaja „turvavõrku” rohkem kui 2–3 aastaks.

(197)

Siiski ei põhjendanud kasutajad oma väidet, et suhteliselt lühike 2–3 aastane periood oleks investeerimiseks ja investeeringu vähemalt osaliseks tagasisaamiseks piisav. Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 11 lõikes 2, aegub lõplik dumpinguvastane tollimaks viis aastat pärast selle kehtestamist.

(198)

Turuolukorra muutumise korral pakub alusmäärus mitu valikuvõimalust. Püsiva muutuse korral nähakse alusmääruse artikli 11 lõikes 3 ette võimalus taotleda meetmete jätkuva rakendamise vajaduse läbivaatamist, tingimusel, et lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta. Ajutise muutuse korral võidakse meetmed vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju peatamise tulemusena jätkuks. Komisjon hindab viivitamatult iga nende nimetatud sätete alusel esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse väärtusi, et säilitada kahjuliku dumpingu vastase kaitse tasakaalustatud tase.

(199)

Venemaa eksportiva tootja väide, et minimaalne impordihind ei tohiks põhineda eranditult rauaskaol, lükati tagasi järgmisel põhjusel. Maksimaalne rauaskadu on objektiivne kriteerium vaatlusaluse toote eri liikide eristamiseks, samal ajal kui vaatlusaluse toote esimese ja teise kvaliteediklassi eristamine on väga subjektiivne, mis muudaks meetmete rakendamise järelevalve keeruliseks. Pealegi, nagu öeldud põhjenduses 187, ei tee minimaalne impordihind vahet üksikutel eksportivatel tootjatel ja asjaomastel riikidel.

(200)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased meetmed määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud meetmeid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada meetmeid, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest meetmetest.

(201)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste meetmete kohaldamist juhul, kui ta muudab oma isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (6). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja eksportmüük, mis seondub näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste meetmetega äriühingute nimekirja.

(202)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed: käesoleva määruse artiklites sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve ja tehasesertifikaadi esitamine liikmesriikide tollile. Ilma sellise faktuurarve ja tehasesertifikaadita impordi suhtes kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul kehtivat väärtuselise tollimaksu määra, ilma viiteta minimaalsetele impordihindadele.

(203)

Kui meetmete kehtestamine alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses peaks muutma kaubanduse struktuuri, võidakse algatada kõrvalehoidmist käsitlev uurimine, ning kui tingimused on täidetud, kehtestada väärtuselised tollimaksud.

(204)

Peale selle, kaitseks meetmete võimaliku absorptsiooni vastu, eelkõige seotud äriühingute vahel, algatab komisjon viivitamata algmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamise ning kui esitatakse tõendeid niisugusest käitumisest võib ta kehtestada impordi suhtes registreerimisnõude vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

3.   Ajutiste tollimaksude sissenõudmata jätmine

(205)

Vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud ajutine väärtuseline tollimaks vahemikus 21,6 % kuni 35,9 %, mis kehtis 13. maist 2015 kuni 13. novembrini 2015, jäetakse sisse nõudmata. Komisjon leidis, et juhtumi konkreetsete asjaolude juures ei oleks ajutiste tollimaksude sissenõudmine, mille vorm on lõplikest tollimaksudest erinev, kooskõlas liidu huvidega, kui võtta arvesse, et hinnad olid nimetatud perioodil kehtestatud minimaalsest impordihinnast üldjuhul kõrgemad.

(206)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Muude isikute esitatud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid need ei andnud põhjust järelduste muutmiseks.

H.   KOHUSTUSED

(207)

Venemaa ja Korea eksportivad tootjad tegid algmääruse artikli 8 lõikega 1 kooskõlas oleva hinnakohustuse pakkumise. Korea eksportiv tootja võttis hiljem oma hinnakohustuse pakkumise tagasi.

(208)

Venemaa eksportiv tootja ekspordib kahte liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid (kvaliteetseid ja halvema kvaliteediga, viimased on näiteks pinnavigastustega), mis mõlemad kuuluvad madalaimasse tootevahemikku (tooted maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg). Ta soovis selle tootekategooria sees veel kahte minimaalset impordihinda lisaks tollimaksu jaoks kehtestatutele, et teha vahet vaatlusaluse toote kahel liigil, mida ta liitu ekspordib. Venemaa eksportival tootjal on liidus mitmeid seotud äriühinguid, ehkki ta on seni müünud vaatlusalust toodet eranditult temaga seotud Šveitsi edasimüüja kaudu.

(209)

Komisjon hindas seda pakkumist, võttes arvesse meetmete vormi, s.o minimaalseid impordihindu, mis kehtestati kolme tootekategooria jaoks, ja mida kohaldatakse kõigi asjaomaste riikide kõigi eksportivate tootjate suhtes, nagu kirjeldati põhjendustes 175 ja 176. Hinnakohustuse pakkumine erineb sellest lähenemisviisist oluliselt ja nõuaks äriühingu jaoks erimeedet.

(210)

Vahetegemine kvaliteetsete ja halvema kvaliteediga toodete vahel meetmete rakendamiseks tundus olevat väga subjektiivne, kuna tehti ettepanek eristada kahte tooteliiki Venemaa standardi alusel. Komisjon leidis, et see muudab ettevõtmise teostamatuks, seda enam, et nimetatud standard lisataks tooteliikidel vahe tegemisele rauaskao alusel.

(211)

Peale selle muudavad paljud tooteliigid (tema kogu vaatlusaluse toote valik), mida ta müüb liitu, ja äriühingu struktuur hinnapakkumise järelevalve komisjoni talituste jaoks keeruliseks, eelkõige võttes arvesse meetmete vormi, s.o kolme tootekategooria jaoks kehtestatud üldisi minimaalseid impordihindu tavapärasemate väärtuseliste tollimaksude asemel. Käesoleva juhtumi puhul, nagu kirjeldatakse põhjendustes 149 ja 169, on liidu üldisi huve ja mõju kasutajatele üldistes minimaalsetes impordihindades juba arvesse võetud. Seepärast on see veel üks põhjus hinnakohustuse pakkumine tagasi lükata.

(212)

Eelöeldu alusel ja üldpoliitilistel põhjustel lükkas komisjon Venemaa eksportiva tootja hinnakohustuse pakkumise tagasi.

(213)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(1)   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit selliste elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liitu suunatud impordi suhtes, mille paksus on rohkem kui 0,16 mm ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7225 11 00 (TARIC koodid 7225110011, 7225110015 ja 7225110019) ja ex 7226 11 00 (TARIC koodid 7226110012, 7226110014, 7226110016, 7226110092, 7226110094 ja 7226110096) alla.

(2)   Lõikes 1 kirjeldatud vaatlusaluse toote suhtes, mida toodavad lõikes 4 nimetatud juriidilised isikud, kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summaks on lõikes 3 esitatud minimaalse impordihinna ja netohinna vahe liidu piiril enne tollimaksu tasumist, kui viimatinimetatu on esimesest väiksem. Kui netohind liidu piiril on võrdne lõikes 3 sätestatud vastava minimaalse impordihinnaga või on sellest kõrgem, siis tollimaksu ei nõuta. Mitte mingil juhul ei tohi tollimaksu summa olla suurem kui lõikes 4 esitatud väärtuseline tollimaksumäär.

(3)   Lõike 2 kohaldamisel kasutatakse allpool esitatud tabelis sätestatud minimaalset impordihinda. Kui impordijärgse kontrolli järel leitakse, et esimese liidus asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud vaba netohind liidu piiril („impordijärgne hind”) on alla vaba netohinna liidu piiril enne tollimakse, mis tulenevad tollideklaratsioonist, ning kui impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, kohaldatakse tollimaksu summat, mis vastab järgnevas tabelis esitatud minimaalse impordihinna ja impordijärgse hinna vahele, välja arvatud juhul, kui lõikes 4 esitatud väärtuseline tollimaks pluss impordijärgne hind moodustab kokku summa (tegelikult makstud hind pluss väärtuseline tollimaks), mis on väiksem kui järgnevas tabelis esitatud minimaalne impordihind.

Asjaomased riigid

Tootevalik

Minimaalne impordihind

(eurot toote netokaalu tonni kohta)

Hiina Rahvavabariik, Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon, Korea Vabariik

Tooted maksimaalse rauaskaoga kuni 0,9 W/kg

EUR 2 043

Tooted rauaskaoga 0,9 W/kg kuni 1,05 W/kg

EUR 1 873

Tooted maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg

EUR 1 536

(4)   Lõike 2 kohaldamisel kasutatakse allpool esitatud tabelis sätestatud minimaalset väärtuselist tollimaksu.

Äriühing

Väärtuseline tollimaks

TARICi lisakood

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai, HRV

21,5 %

C039

Wuhan Iron & Steel Co., Ltd., Wuhan, HRV

36,6 %

C056

JFE Steel Corporation, Tokyo, Jaapan

39,0 %

C040

Nippon Steel & Sumitomo Metal Corporation, Tokyo, Jaapan

35,9 %

C041

POSCO, Soul, Korea Vabariik

22,5 %

C042

OJSC Novolipetsk Steel, Lipetsk; VIZ Steel, Jekaterinburg, Vene Föderatsioon

21,6 %

C043

AK Steel Corporation, Ohio, Ameerika Ühendriigid

22,0 %

C044

(5)   Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu äriühing peale lõikes 4 nimetatute, kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks on järgnevas tabelis esitatud väärtuseline tollimaks.

Äriühing

Väärtuseline tollimaks

TARICi lisakood

Kõik muud Hiina äriühingud

36,6 %

C999

Kõik muud Jaapani äriühingud

39,0 %

C999

Kõik muud Korea äriühingud

22,5 %

C999

Kõik muud Venemaa äriühingud

21,6 %

C999

Kõik muud Ameerika äriühingud

22,0 %

C999

(6)   Lõikes 4 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse vastavalt I ja II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve ja tehase sertifikaat. Kui ei esitata ei faktuurarvet ega ka tehase sertifikaati, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtivat tollimaksu. Tehasesertifikaadis esitatakse iga rulli tegelik maksimaalne rauaskadu vattides kilogrammi kohta sagedusel 50 Hz ja magnetilisel induktsioonil 1,7 teslat.

(7)   Individuaalselt nimetatud tootjate puhul ja juhul, kui kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele. Tasumisele kuuluv tollimaks on siis võrdne vähendatud minimaalse impordihinna ja vähendatud netohinna vahega liidu piiril enne tollivormistust.

(8)   Kõigi muude äriühingute puhul ja juhtudel, kus kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 sätestatud summade alusel arvestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele.

(9)   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määrusega (EL) nr 763/2015 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 763/2015, 12. mai 2015, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 120, 13.5.2015, lk 10).

(3)  Üldkohtu 25. oktoobri 2011. aasta otsus juhtumis nr T-192/08, rahvusvaheline äriühing „Kazchrome” AO, lõige 221.

(4)  ELT L 160, 19.6.2007, lk 32, põhjendus 20.

(5)  ELT L 160, 19.6.2007, lk 31, põhjendus 15.

(6)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.


I LISA

Artikli 1 lõikes 6 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase (koguses …) ja (rauaskaoga …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”

Kuupäev ja allkiri


II LISA

Artikli 1 lõikes 6 osutatud kehtival tehasesertifikaadil peab olema tehasesertifikaadi väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine deklaratsioon: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et tehasesertifikaadiga hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase, millel on märgitud maksimaalne rauaskadu vattides kilogrammi kohta sagedusel 50 Hz ja magnetinduktsioonil 1,7 teslat, ning paksus millimeetrites, tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et käesolevas tehasesertifikaadis esitatud teave on täielik ja täpne.”

Kuupäev ja allkiri


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/140


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1954,

29. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

48,7

MA

91,4

MK

57,3

TR

96,8

ZZ

73,6

0707 00 05

AL

52,3

TR

103,7

ZZ

78,0

0709 93 10

MA

98,1

TR

144,0

ZZ

121,1

0805 50 10

AR

130,2

TR

107,6

UY

83,2

ZA

133,8

ZZ

113,7

0806 10 10

BR

277,9

EG

218,0

LB

234,5

MK

68,5

PE

75,0

TR

176,6

ZZ

175,1

0808 10 80

AL

23,1

AR

137,9

CL

93,3

NZ

159,6

ZA

123,1

ZZ

107,4

0808 30 90

TR

136,2

ZZ

136,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/142


KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV (EL) 2015/1955,

29. oktoober 2015,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 66/402 EMÜ (teraviljaseemne turustamise kohta) I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 21b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ (2) artikliga 17 on viimastel aastatel ühtses põllukultuuride sordilehes järjest enam loetletud odra hübriidsorte, mille tootmisel on kasutatud tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodit.

(2)

Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetod on kogu maailmas heaks kiidetud aretustehnika odra hübriidsortide tootmiseks. See meetod tugineb taimede tsütoplasmas toimivale looduslikule geneetilisele mehhanismile. Selle geneetilise mehhanismi saab taimedesse sisse viia ristamise teel. Kõnealuse meetodi abil saab kombineerida kahe või enama vanemliini geneetilise mitmekesisuse. Seega on võimalik parandada selliste sortide vastupanuvõimet haigustele ja sortide saagikust. Võttes arvesse osutatud meetodi arengut on asjakohane kehtestada odra hübriidsortide suhtes eritingimused.

(3)

Võttes arvesse tehnilisi sarnasusi rukkihübriidide seemnete tootmisega ja odrahübriidide seemnete kasutajate vajadusi, on asjakohane sätestada odraseemne suhtes rukkihübriidide seemnetega sarnased tingimused.

(4)

Kogemused on näidanud, et võttes arvesse kõnealuse aretustehnika kasutamist kultuuride viljelemisel ning ilmastikust tingitud riske taimede õitsemise ajal, tuleks tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodi kasutamisel vähendada sordipuhtuse standardit 85 %-ni, mis tagab stabiilse seemnetootmise ka ebasoodsamates ilmastikutingimustes. Seetõttu on asjakohane lubada madalamat sordipuhtuse taset kui muude hübriidsortide puhul.

(5)

Direktiivi 66/402/EMÜ I ja II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 66/402/EMÜ muudatused

Direktiivi 66/402/EMÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2016.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

(2)  Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1) [Termin on muutunud. Uus termin on „ühtne põllukultuuride sordileht”].


LISA

Direktiivi 66/402/EMÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 5 esimene lause asendatakse järgmisega: „Põllukultuurid Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum'i, Triticum durum'i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks ning põllukultuurid Hordeum vulgare hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks muul kui tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil.”

b)

Punkti 5 järele lisatakse järgmine punkt:

„5a)

Põllukultuurid Hordeum vulgare hübriidide eliitseemne ja sertifitseeritud seemne tootmiseks tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil.

a)

Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist:

Põllukultuur

Minimaalne kaugus

Eliitseemne tootmise puhul

100 m

Sertifitseeritud seemne tootmise puhul

50 m

b)

Põllukultuur peab olema ristamisel kasutatavate sortide omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas.

Eelkõige peab põllukultuur vastama järgmistele standarditele:

i)

nende taimede protsent, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad, ei tohi ületada:

eliitseemne tootmiseks kasutatavad kultuurid: 0,1 % isassteriilsuseta liini ja fertiilsust taastava liini taimede puhul ning 0,2 % tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil saadud emataimede puhul;

sertifitseeritud seemne tootmiseks kasutatavad kultuurid: 0,3 % fertiilsust taastava liini taimede ja tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil saadud emataimede puhul ning 0,5 %, tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil saadud emataimede puhul, kui tegemist on ühekordsete hübriididega.

ii)

Emataime isassteriilsuse tase peab olema vähemalt:

99,7 % eliitseemne tootmiseks kasutatavate kultuuride puhul;

99,5 % sertifitseeritud seemne tootmiseks kasutatavate kultuuride puhul.

iii)

Vastavust punktides i ja ii sätestatud nõuetele kontrollitakse ametlike järelkontrollikatsete abil.

c)

Sertifitseeritud seemne tootmisel võib viljeleda koos isassteriilset emataime ja fertiilsust taastavat isataime.”

2)

II lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 1 alapunkt C asendatakse järgmisega:

„C.    Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum'i, Triticum durum'i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidid

Sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluva seemne minimaalne sordipuhtus peab olema 90 %.

Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud Hordeum vulgare puhul peab sordipuhtus olema 85 %. Muid lisandeid (v.a fertiilsust taastava liini taimed) ei tohi olla rohkem kui 2 %.

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse ametlike järelkontrollikatsete abil sobiliku osaga proovidest.”

b)

II lisa punkti 1 alapunkti E pealkiri asendatakse järgmisega:

„E.    Secale cereale hübriidid ja tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud Hordeum vulgare hübriidid


OTSUSED

30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/146


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1956,

26. oktoober 2015,

millega määratakse kindlaks otsuse 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) kohaldamise kuupäev

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses 2008/633/JSK nähakse ette, et seda hakatakse kohaldama alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu pärast seda, kui komisjon on teatanud nõukogule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008 (2) on jõustunud ja täielikult kohaldatav.

(2)

Komisjon teavitas 2. juuli 2013. aasta kirjaga nõukogu, et määrus (EÜ) nr 767/2008 jõustus ja seda kohaldati täielikult alates 27. septembrist 2011.

(3)

Täidetud on otsuse 2008/633/JSK kohased nõukogu rakendamisvolituste teostamiseks vajalikud tingimused ja seetõttu tuleks vastu võtta rakendusotsus, et määrata kindlaks otsuse 2008/633/JSK kohaldamise kuupäev.

(4)

Käesolev otsus asendab nõukogu otsuse 2013/392/EL, (3) mis tühistati Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus”) otsusega (4). Kõnealuses otsuses jättis kohus otsuse 2013/392/EL õigusliku toime jõusse kuni seda asendava uue õigusakti jõustumiseni. Seetõttu lõpeb otsuse 2013/392/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(5)

Selleks et tagada liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel juurdepääsu õiguste järjepidevus, tuleks säilitada otsuse 2008/633/JSK kohaldamise kuupäev, mis on sätestatud otsuse 2013/392/EL artiklis 1.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis H osutatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(8)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(9)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(10)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (11). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (12). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Käesolev otsus ei peaks mõjutama nende liikmesriikide seisukohta, kelle suhtes määrust (EÜ) nr 767/2008 veel ei kohaldata. Eelkõige ei peaks see mõjutama otsuse 2008/633/JSK artikli 6 kohaldamist nimetatud liikmesriikide suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/633/JSK kohaldatakse alates 1. septembrist 2013, nagu on sätestatud otsuse 2013/392/EL artiklis 1.

Artikkel 2

Otsuse 2013/392/EL õiguslik toime lõpeb 31. oktoobril 2015, ilma et see piiraks otsuse 2013/392/EL artiklis 1 sätestatud otsuse 2008/633/JSK kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 26. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. DIESCHBOURG


(1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 129.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(3)  Nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/392/EL, millega määratakse kindlaks otsuse 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) kohaldamise kuupäev (ELT L 198, 23.7.2013, lk 45).

(4)  Euroopa Kohtu 16. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-540/13: parlament vs. nõukogu, EKL 2015, lk 224.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(11)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(12)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/149


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/1957,

29. oktoober 2015,

millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2012/642/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 29. veebruarini 2016.

(3)

Tuleks ajakohastada teavet, mis käsitleb teatavaid isikuid ja üksusi, kes on otsuse 2012/642/ÜVJP lisas esitatud loetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Tulenevalt Üldkohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsusest kohtuasjas T-276/12: Y. Chyzh jt vs. nõukogu (2) ei ole enam alust hoida nelja üksust otsuse 2012/642/ÜVJP lisas esitatud nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Lisaks leiab nõukogu, et otsusega 2012/642/ÜVJP loetellu kantud teatavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatavad piiravad meetmed tuleks peatada kuni 29. veebruarini 2016.

(6)

Otsust 2012/642/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust 2012/642/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 29. veebruarini 2016.

2.   Artikli 3 lõikes 1 ning artiklis 4 osutatud meetmed, mida kohaldatakse II lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes, peatatakse kuni 29. veebruarini 2016.

3.   Käesolev otsus vaadatakse pidevalt uuesti läbi ning vajaduse korral seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale ja sõna „lisa” asjaomases käändes asendatakse otsuses 2012/642/ÜVJP läbivalt sõnadega „I lisa” sobivas käändes, välja arvatud artikli 6 lõikes 1, kus sõna „lisas” asendatakse sõnadega „I ja II lisas”.

3)

Käesoleva otsuse II lisa lisatakse otsusele 2012/642/ÜVJP II lisana.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 285, 17.10.2012, lk 1).

(2)  Üldkohtu (esimene koda) 6. oktoobri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-276/12: Yury Aleksandrovich Chyzh vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2015:748 (kohtulahendite kogumikus seni avaldamata).


I LISA

I.

Otsuse 2012/642/ÜVJP lisa B osas (üksused) esitatud loetelust jäetakse välja järgmised kanded:

8.

LLC Triple Metal Trade

10.

JV LLC Triple-Techno

18.

MSSFC Logoysk

19.

Triple-Agro ACC

II.

Otsuse 2012/642/ÜVJP lisa A osas esitatud kanded järgmiste isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:

 

Nimed

Transkriptsioon inglise keelde valgevene keele põhjal

Transkriptsioon inglise keelde vene keele põhjal

Nimed

(kirjapilt valgevene keeles)

Nimed

(kirjapilt vene keeles)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjendused

4.

Alinikau Siarhei Aliaksandravich (Alinikau Siarhey Alyaksandravich) Aleinikov Sergei Aleksandrovich

АЛИНИКАЎ, Сяргей Аляксандравич

АЛEЙНИКOВ, Сергей Aлександрович

Aadress:

Исправительное учреждение „Исправительная колония № 17” управления Департамента исполнения наказаний МВД Республики Беларусь по Могилевской области, г. Шклов, Могилевская область

Major, Šklovis asuva karistuslaagri IK-17 operatiivüksuse juht. Survestas poliitvange, keelates neile õigust kirjavahetusele ja kohtumistele, andis välja korraldusi nende suhtes rangema režiimi ja läbiotsimiste kohaldamiseks ning kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks ähvardusi. Oli otseselt vastutav poliitvangide ja opositsiooniaktivistide inimõiguste rikkumise eest aastatel 2011 ja 2012, kasutades nende vastu ülemäärast jõudu. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

7.

Ananich, Liliia Stanislavauna

(Ananich, Lilia Stanislavauna; Ananich, Liliya Stanislavauna)

Ananich, Liliia Stanislavovna

(Ananich, Lilia Stanislavovna; Ananich, Liliya Stanislavovna)

АНАНIЧ, Лiлiя Станiславаўна

АНАНИЧ, Лилия Станиславовна

Sünniaeg: 1960

Sünnikoht: Leonovo, Borisovi rajoon, Minski oblast

ID: 4020160A013PB7

Aadress:

220004, г. Минск, пр. Победителей, 11 Министерствo информации Valgevene

Infominister alates 30.6.2014, endine infoministri esimene asetäitja. Tal on olnud alates 2003. aastast tähtis roll riigi propaganda levitamisel, millega provotseeritakse, toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone, ja ajakirjandusvabaduse piiramisel. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks valeinformatsiooni.

10.

Atabekau, Khazalbek Bakhtibekavich

Atabekov, Khazalbek Bakhtibekovich

АТАБЕКАЎ, Хазалбек Бактiбекавiч

АТАБЕКОВ, Хазалбек Баxтибекович (АТАБЕКОВ, Кхазалбек Баxтибекович)

Aadress:

Главное Управление Командующего Внутренними Войсками

220028 г. Минск, ул.Маяковского, 97

Kolonel, siseministeeriumi vägede väljaõppe osakonna asejuht, endine sisevägede eribrigaadi juht Uruši eeslinnas Minskis. Ta juhtis oma üksust valimistejärgse protestimeeleavalduse mahasurumisel 19. detsembril 2010 Minskis, kus kasutati ülemäärast jõudu. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

11.

Badak Ala Mikalaeuna

Bodak Alla Nikolaevna

БАДАК, Ала Мiкалаеўна

БОДАК, Алла Николаевна

Sünniaeg: 30.8.1967

Passi number: SP0013023

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministri asetäitja, vastutav advokatuuri töötajate järelevalve ja kontrolli eest, vastutas varem juriidilise abi osutamise eest institutsioonidele, mis töötavad välja õigus- ja õigustloovaid akte.

Vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi (kui elanikkonna represseerimise peamiste vahendite) rolli ja tegevuse eest, mis seisneb selliste õigusaktide väljatöötamises, mis on kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes repressiivsed.

12.

Bakhmatau, Ihar Andreevich

Bakhmatov, Igor Andreevich

БАХМАТАЎ, Irap Андрэевiч

БАХМАТОВ, Игорь Андреевич

 

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Oma varasemal ametikohal KGB ülema asetäitjana vastutas töötajate ja nende ülesannete korraldamise eest ning seega on vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Määrati uuele ametikohale reservvägedes 2012. aasta mais.

16.

Barouski Aliaksandr Genadzevich

Borovski Aleksandr Gennadievich

БАРОЎСКI, Аляксандр Генадзевiч

БОРОВСКИЙ, Александр Геннадиевич

Aadress:

Прокуратура Октябрьского района220039 г.Минск, ул.Авакяна, 32

Minski Oktjabrski (Kastrišnitski) rajooni aseprokurör. Menetles Pavel Vinogradovi, Dmitri Drozdi, Ales Kirkevitši, Andrei Protasenja ja Vladimir Homitšenko kohtuasju. Tema esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Tema süüdistus põhines 19. detsembri 2010. aasta sündmuste valel liigitamisel, mida ei toeta tõendid, tõendusmaterjal ja tunnistajate ütlused.

17.

Barsukou, Aliaksandr Piatrovich

Barsukov, Aleksandr Petrovich

БАРСУКОЎ, Аляксандр Пятровiч

БАРСУКОВ, Александр Петрович

Sünniaeg: 29.4.1965

Aadress:

Беларусь, 220007 г. Минск, переулок Добромысленский, 5

ГУВД Минского Горисполкома

Kindral, Minski politsei juht. Alates Minski politsei juhiks nimetamisest 21. oktoobril 2011 vastutab ta ülemana ligikaudu tosina rahumeelse meeleavaldaja tagakiusamise eest Minskis. Nimetatud meeleavaldajad mõisteti hiljem süüdi massiürituste seaduse rikkumises. Mitmeid aastaid juhtis ta politsei tegevust opositsiooni tänavaprotestide vastu.

22.

Bileichyk, Aliaksandr Uladzimiravich Bileichik, Aleksandr Vladimirovich (Bileychik, Aleksandr Vladimirovich)

БIЛЕЙЧЫК, Аляксандр Уладзiмiравiч

БИЛЕЙЧИК, Александр Владимирович

Sünniaeg: 1964

Endine justiitsministri esimene asetäitja (kuni detsembrini 2014), juhtis kohtuasutuste, perekonnaseisuametite ja notaribüroode süsteemi. Tema ülesanded hõlmavad järelevalvet ja kontrolli advokatuuri töötajate üle. Tal on olnud oluline osa poliitvange kaitsvate advokaatide peaaegu süstemaatilises väljaheitmises.

25.

Bulash, Ala Biukbalauna

Bulash, Alla Biukbalovna

БУЛАШ, Ала Бюкбалаўнa

БУЛАШ, Алла Бюкбаловнa

 

Endine Minski Kastrišnitski rajoonikohtu kriminaalasjade eest vastutav aseesimees ja Minski Oktjabrski (Kastrišnitski) rajoonikohtu endine kohtunik. Menetles Pavel Vinogradovi, Dmitri Drozdi, Ales Kirkevitši, Andrei Protasenja ja Vladimir Homitšenko kohtuasju. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

28.

Busko, Ihar Iauhenavich (Busko, Ihar Yauhenavich Busko, Igor Evgenievich (Busko, Igor Yevgenyevich)

БУСЬКО, Irap Яўгенавiч

БУСЬКО, Игорь Евгеньевич

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB juhi asetäitja, Bresti oblasti KGB endine juht. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Bresti oblastis ja Valgevenes.

31.

Charkas, Tatsiana Stanislavauna

(Cherkas, Tatsiana Stanislavauna)

Cherkas, Tatiana Stanislavovna

ЧАРКАС, (ЧЭРКАС) Таццяна Станiславаўна

ЧЕРКАС, Татьяна Станиславовна

Aadress:

Суд Партизанского района г. Минска

220027, г. Минск, ул. Семашко, 33

Minski Partizanski rajoonikohtu esimees, endine Minski Frunzenski rajoonikohtu aseesimees, Minski Frunzenski rajoonikohtu endine kohtunik, tegeleb meeleavaldajate Aleksandr Otroštšenkovi (talle määrati 4-aastane vanglakaristus), Aleksandr Moltšanovi (3 aastat) ja Dmitri Noviki (3,5 aastat vabadusekaotust) kohtuasjadega. Vastutab kodanikuühiskonna esindajatele määratud poliitiliste haldus- ja kriminaalkaristuste täideviimise eest.

38.

Davydzka, Henadz Branislavavich

Davydko, Gennadi Bronislavovich

ДАВИДЗЬКА, Генадзь Бранiслававiч

ДАВЫДЬКО, Геннадий Брониславович

Sünniaeg: 29.9.1955, Senno, Vitsebski oblast

Aadress:

Белтеле-радиокомпания,

ул. Макаенка, 9, Минск, 220807, Valgevene

Riikliku ringhäälingu ettevõtte juht alates 28. detsembrist 2010. Kirjeldades ennast kui autoritaarset demokraati, on ta vastutav riigi propaganda levitamise eest televisioonis – propaganda, millega toetati ja õigustati demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks valeinformatsiooni.

40.

Dysko, Henadz Iosifavich

Dysko, Gennadi Iosifovich

ДЫСКО, Генадзь Iосiфавiч

ДЫСКО, Генадий Иосифович

Sünniaeg: 22.3.1964

Sünnikoht: Oshmiany, Grodna oblast

Aadress:

210601 г.Витебск, ул. Жесткова, 14а

(Zhestkova tn 14a, Vitsebsk)

Vitsebski oblasti peaprokurör alates oktoobrist 2006. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Vastutab sealhulgas Siarhei Kavalenka ja Andrei Haidukovi suhtes algatatud kohtuasjade eest.

41.

Dzemiantsei, Vasil Ivanavich (Dzemyantsey, Vasil Ivanovich)

Dementei, Vasili Ivanovich

(Dementey, Vasili Ivanovich)

ДЗЕМЯНЦЕЙ, Васiль Iванавiч

ДЕМЕНТЕЙ, Василий Иванович

Sünniaeg: 20.9.1954

Sünnikoht: Tšašniki rajoon, Vitsebski oblast

ID: 3200954E045PB4

Aadress:

Гродненская региональная таможня

230003, г. Гродно, ул. Карского, 53

Grodna oblasti tollikomitee esimees (alates 22. aprillist 2011), endine KGB esimehe esimene asetäitja (2005–2007), endine riikliku tollikomitee esimehe asetäitja (2007–2011).

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu eelkõige aastatel 2006–2007.

42.

Dziadkou, Leanid Mikalaevich

Dedkov, Leonid Nikolaevich

ДЗЯДКОЎ, Леанiд Мiкалаевiч

ДЕДКОВ, Леонид Николаевич

Sünniaeg: 10.1964

ID: 3271064M000PB3

KGB ülema endine asetäitja (2010 kuni 2013. aasta juuli), vastutab välisluure eest. Jagas vastutust KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

48.

Halavanau, Viktar Ryhoravich

Golovanov, Viktor Grigorievich

ГАЛАВАНАЎ, Biктap Pыгopaвiч

ГОЛОВАНОВ, Виктор Григорьевич

Sünniaeg: 15.12.1952, Borisov

Aadress:

Oktjabrskaja 5

Minsk

Valgevene õigusinstituudi (eraülikool) rektor. Endine justiitsminister, temale alluvad talitused koostasid seadusi, mille abil represseeritakse kodanikuühiskonda ja demokraatlikku opositsiooni. Keeldus valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest või tühistas registreerimised; ignoreeris julgeolekuteenistuste poolt rahva vastu toime pandud seadusevastaseid tegusid.

50.

Herasimenka, Henadz Anatolievich Gerasimenko, Gennadi Anatolievich

ГЕРАСIМЕНКА, Генадзь Анатольевiч

ГЕРАСИМЕНКО, Геннадий Анатольевич

Aadress:

„Институт национальной безопасности Республики Беларусь”

220034, г.Минск, ул. З. Бядули, 2

Riikliku julgeoleku instituudi (KGB kool) ülema asetäitja ja endine Vitsebski rajooni KGB ülem.

Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Vitsebski oblastis.

54.

Hrachova, Liudmila Andreeuna

(Hrachova, Lyudmila Andreyeuna)

Gracheva, Liudmila Andreevna

(Grachova, Lyudmila Andreyevna;

Grachiova, Ludmila Andreevna)

ГРАЧОВА, Людмiла Андрэеўна

ГРАЧЕВА, Людмила Андреевна

Aadress:

Суд Ленинского района города Минска

ул. Семашко, 33

220027, г. Минск

Endine Minski Leninski rajoonikohtu kohtunik ja aseesimees. Menetles endiste presidendikandidaatide Nikolai Statkevitši ja Dmitri Ussi ning poliitika- ja kodanikuühiskonna aktivistide Andrei Pozniaki, Aleksandr Klaskovski, Aleksandr Kvetkevitši, Artjom Gribkovi ja Dmitri Bulanovi kohtuasja. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

55.

Hureeu Siarhei Viktaravich

(Hureyeu Siarhey Viktaravich)

Gureev Sergei Viktorovich,

(Gureyev Sergey Viktorovich)

ГУРЭЕЎ, Сяргей Biктapaвiч

ГУРЕЕВ, Сергей Викторович

 

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endise siseministri asetäitja ja eeluurimise juhina vastutas protestide vägivaldse mahasurumise ja inimõiguste rikkumise eest 2010. aasta detsembris toimunud valimistega seotud uurimismenetluse ajal. Ühines 2012. aasta veebruaris reservväega. Praegu reservväe kindral.

60.

Iaruta, Viktar Heorhevich

(Yaruta, Viktar Heorhevich) Iaruta, Viktor Gueorguievich (Yaruta, Viktor Gueorguievich)

ЯРУТА, Вiктар Георгіевіч

ЯРУТА, Виктор Георгиевич

 

KGB riiklike sidesüsteemide osakonna ülem. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

61.

Iasianovich, Leanid Stanislavavich (Yasianovich, Leanid Stanislavavich)

Iasenovich, Leonid Stanislavovich (Yasenovich, Leonid Stanislavovich)

ЯСЯНОВIЧ, Леанiд Станiслававiч

ЯСЕНОВИЧ, Леонид Станиславович

Sünniaeg: 26.11.1961

Sünnikoht: Buchani, Vitsebski rajoon

Aadress:

Glavnoye Upravlenie Yustitsy Mingorispolkoma

220030 Minsk

Prospekt Nezavisimosti 8

Passi number: MP0515811

Minski linnavalitsuse õigusosakonna juhataja esimene asetäitja. Endine Minski keskrajoonikohtu aseesimees, endine Minski keskrajoonikohtu kohtunik. 6. augustil 2006 mõistis 2006. aasta presidendivalimiste jälgimise eest vangistusse kodanikualgatuses Partnerlus osalevad kodanikuühiskonna aktivistid. Nikolai Astreikole määrati 2 aastat, Timofei Drantšukile 1 aasta ja Enira Bronitskajale 6 kuud vanglakaristust. 2007., 2010., 2011. ja 2012. aastal määras ta mitmele aktivistile mitmepäevase vanglakaristuse, eelkõige määras ta 20. detsembril 2010 Andrei Luhinile, Serhey Krauchankale ja Stanislau Fedoraule 10 päeva pikkuse vangistuse ning Volha Chernykhile 12 päeva pikkuse vangistuse. Määras 21. detsembril 2010 Mykalai Dzemidenkale 15 päeva pikkuse vangistuse. 20. detsembril 2011 määras ta kahele 19. detsembri 2010 sündmuste aastapäeva üritustel osalenud aktivistile, Vassil Parfenkaule ja Siarhey Pavelile vastavalt 15 päeva pikkuse ja 12 päeva pikkuse vangistuse.

6. septembril 2012 määras ta Aliaksey Tseplyle, kes väidetavalt avaldas Minski kesklinnas opositsiooni ajalehte jagades politseinikule vastupanu, 5 päeva pikkuse vangistuse.

Kõnealused protsessid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku.

62.

Iauseev, Ihar Uladzimiravich

(Yauseev, Ihar Uladzimiravich; Yauseyev, Ihar Uladzimiravich)

Evseev, Igor Vladimirovich (Yevseev, Igor Vladimirovich; Yevseyev, Igor Vladimirovich)

ЯЎСЕЕЎ, Irap Уладзiмiравiч

ЕВСЕЕВ, Игорь Владимирович

Sünniaeg: 1968

Aadress:

Minsk 220073 Kalvariiskaya 29

Minski oblasti politseiülem (alates 2015. aasta märtsist või aprillist), endine Vitsebski oblasti politseiülem, politseikindral (alates 2013. aastast). Endine Minski politseiülema asetäitja ja OMONi Minski operatiivrühma ülem. Ta juhatas vägesid, mis surusid maha rahumeelse meeleavalduse 19. detsembril 2010, ja osales ka ise toimepandud vägivallaaktides, mille eest ta sai 2011. aasta veebruaris autasu ja tänukirja president Lukašenkalt. 2011. aastal juhatas ta samuti vägesid, mis surusid Minskis maha mitmeid muid protestiaktsioone, milles osalesid poliitilised aktivistid ja rahumeelsed kodanikud.

63.

Ihnatovich-Mishneva, Liudmila

Ignatovich-Mishneva, Liudmila

IГНАТОВIЧ-МIШНЕВА Людмiла

ИГНАТОВИЧ-МИШНЕВА Людмила

 

Minski prokurör, kes 2011. aastal jättis rahuldamata Molodoi Fronti (Noorsoorinne) aktivistide Dmitri Daškevitši ja Eduard Lobovi suhtes tehtud kohtuotsuse vastu esitatud apellatsioonikaebuse. Kõnealune menetlus rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku.

66.

Kachanau Uladzimir Uladzimiravich Kachanov Vladimir Vladimirovich

КАЧАНАУ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

КАЧАНОВ, Владимир Владимирович

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministri abi/nõunik. Justiitsministri abina vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi rolli ja tegevuse eest, mis seisnes kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni suhtes repressiivsete õigusaktide väljatöötamises, kohtunike ja prokuröride töö järelevalves, valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumises või selle tühistamises, poliitvange kaitsvate advokaatide vastu suunatud otsuste tegemises ning julgeolekuteenistuste poolt elanikkonna vastu toimepandud ebaseadusliku tegevuse tahtlikus eiramises.

67.

Kadzin, Raman Viktaravich

Kadin, Roman Viktorovich

КАДЗIН, Раман Вiктаравiч

КАДИН, Роман Викторович

Sünniaeg: 17.7.1977

Kehtiv pass: MP3260350

Motoriseeritud patrullteenistuse relvastus- ja varustusüksuse komandör.

2011. aasta veebruaris sai president Lukašenkalt auhinna ja kiituskirja aktiivse osalemise ja korralduste täitmise eest 19. detsembril 2010 toimunud demonstratsioonide vastaste repressioonide ajal.

68.

Kakunin, Aliaksandr Aliaksandravich

(Kakunin, Aliaxandr Aliaxandravich)

Kakunin, Aleksandr Aleksandravich

(Kakunin, Alexandr Alexandrovich)

Alexander Aleksandrovich Kakunin

Alexander Aleksandrovich Kakunin

(Александр Александрович Какунин, Аляксандр, Аляксандровіч Какунін)

КАКУНИН Александр Александрович

КАКУНІН Аляксандр, Аляксандровіч

Aadress:

Исправительная колония № 2

213800, г. Бобруйск, ул. Сикорского, 1

Bobruiskis asuva karistuslaagri IK-2 ülem, vastutab poliitvangide A. Sannikau ja A. Beliatski ebainimliku kohtlemise eest Bobruiskis asuvas karistuslaagris IK-2. Tema juhtimisel piinati karistuslaagris opositsioonitegelasi, neil ei lubatud kohtuda advokaadiga ning nad määrati üksikvangistusse. Kakunin survestas A. Beliatskit ja A. Sannikaud kirjutama alla armuandmispalvele.

69.

Kalach, Uladzimir Viktaravich

Kalach, Vladimir Viktorovich

КАЛАЧ, Уладзiмiр Вiктаравiч

КАЛАЧ, Владимир Викторович

 

Minski oblasti ja linna KGB ülem ja endine Minski KGB ülema asetäitja. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Minskis.

73.

Kanapliou, Uladzimir Mikalaevich

Konoplev, Vladimir Nikolaevich

КАНАПЛЕЎ, Уладзiмiр Мiкалаевiч

КОНОПЛЕВ, Владимир Николаевич

Sünniaeg: 3.1.1954

Sünnikoht: Akulintsi, Mohilev region

ID: 3030154A124PB9

Aadress:

220114, Filimonova 55/2, Minsk, Valgevene

Lähedastes sidemetes president Lukašenkaga, kellega töötas koos 1980. ja peamiselt 1990. aastatel. Riikliku Olümpiakomitee aseesimees (esimees on Aleksandr Lukašenka). Käsipalliliidu esimees, valiti tagasi 2014. aastal. Endine parlamendi alamkoja esimees. Üks juhtfiguure võltsitud tulemustega presidendivalimistes 2006. aastal.

80.

Kazheunikau Andrey Kozhevnikov Andrey

КАЖЭЎНIКАЎ, Андрэйу

КОЖЕВНИКОВ, Андрей

 

Minski Oktjabrski rajooni luurekomitee juht, endine riigiprokurör endiste presidendikandidaatide Vladimir Nekljaevi ja Vitali Rimaševski, Neklajevi valimiskampaania meeskonna liikmete Andrei Dmitrjevi, Aleksandr Feduta ja Sergei Vozniaki ning Noorsoorinde aseesimehe Anastasia Položanka kohtuasjas. Tema esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Tema süüdistus põhines 19. detsembri 2010. aasta sündmuste valel liigitamisel, mida ei toeta tõendid, tõendusmaterjal ja tunnistajate ütlused.

83.

Kharyton, Aliaksandr Khariton, Aleksandr

ХАРЫТОН, Аляксандр

ХАРИТОН, Александр

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10)

Valgevene

Justiitsministeeriumi ühiskondlike organisatsioonide, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse vanemkonsultant. Ta on alates 2001. aastast aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises, tegeledes isiklikult valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumisega ning see on paljudel juhtudel viinud nende tegevuse keelamiseni.

89.

Kisialiou, Anatol Siamionavich

Kiselev, Anatoli Semenovich

(Kiselyov, Anatoli Semyonovich)

КИСЯЛЕЎ, Анатоль Сяменавiч

КИСЕЛЕВ, Анатолий Семенович

Aadress:

Брестский областной комитет профсоюза работников государственных учреждений

224005, г. Брест,

ул. К. Маркса, 19

2010. aasta presidendivalimiste Bresti oblasti valimiskomisjoni endine esimees. 2014. aasta kohalike valimiste Bresti oblasti valimiskomisjoni esimees. Oblasti režiimimeelse ametiühinguorganisatsiooni juht. Oblasti valimiskomisjoni esimehena vastutab ta Bresti oblastis rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimistel ja võltsimiste eest 2014. aasta märtsi kohalikel valimistel.

94.

Kornau, Uladzimir Uladzimiravich

Kornov, Vladimir Vladimirovich

КОРНАЎ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

КОРНОВ, Владимир Владимирович

Aadress:

Суд Советского района г. Минска

220113, г. Минск, Логойский тракт, 3

Minski Sovetski rajoonikohtu esimees, endine Minski linnakohtu kohtunik, kes andis loa Bjaljatski apellatsioonikaebuse tagasilükkamiseks. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise tõttu.

95.

Korzh, Ivan Aliakseevich

Korzh, Ivan Alekseevich

КОРЖ, Iван Аляксеевiч

КОРЖ, Иван Алексеевич

Aadress:

KGB koolituskeskus Бядули 2, 220034, Минск

Kindralmajor, määrati KGB väljaõppekeskuse juhiks, Grodna oblasti KGB endine juht. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Grodna oblastis.

101.

Kryshtapovich, Leu Eustafievich

(Kryshtapovich, Leu Yeustafievich)

Krishtapovich, Lev Evstafievich

(Krishtapovich, Lev Yevstafievich)

КРЫШТАПОВIЧ, Леў Еўстафьевiч

КРИШТАПОВИЧ, Лев Евстафьевич

Sünniaeg: 1949

Sünnikoht: Pekalin, Smolevitši rajoon, Minski oblast

Aadress:

Научно-исследовательский отдел Белорусского государственного университета культуры

Minsk

Riikliku kultuuri- ja kunstiülikooli teadusuuringute osakonna juhataja (alates 2014. aasta septembrist). Endine presidendi administratsiooni info- ja analüüsikeskuse asedirektor, nimetatud keskus on üks demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone toetava ja õigustava riikliku propaganda peamisi koostajaid.

104.

Kuliashou, Anatol Nilavich

Kuleshov, Anatoli Nilovich

КУЛЯШОЎ, Анатоль Нiлавiч

КУЛЕШОВ, Анатолий Нилович

Sünniaeg: 25.7.1959

Sünnikoht: Ali-Bairamly, Azerbaijan

ID: 3250759A066PB3

Aadress:

220030 Minsk, K. Marx tn 3

SRÜ täidesaatva komitee organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja narkootikumide vastu võitleva osakonna, ohutuse ja uute väljakutsete ja ähvardavate ohtude valdkonna koostöö nõunik. On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endise siseministrina juhatas siseministeeriumi väeüksusi, mis surusid jõhkralt maha 19. detsembri 2010. aasta meeleavalduse, ja tundis selle ülesande üle uhkust. 2012. aasta jaanuaris määrati reservi.

105.

Kuzniatsou, Ihar Nikonavich

Kuznetsov, Igor Nikonovich

КУЗНЯЦОЎ, Irap Нiконaвiч

КУЗНЕЦОВ, Игорь Никонович

 

Kindralmajor, endine KGB koolituskeskuse juht, endine Minski oblasti ja Minski linna KGB ülem, saadeti reservväkke. KGB töötajate ettevalmistamise ja väljaõppe eest vastutava isikuna vastutab KGB repressiivse tegevuse eest, mis on suunatud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Tulenevalt oma eelnevast ametikohast, vastutab KGB samaväärse repressiivse tegevuse eest Minski linnas ja oblastis.

110.

Laptsionak, Ihar Mikalaevich

Laptionok, Igor Nikolaevich

ЛАПЦЕНАК, Irap Мiкалаевiч

ЛАПТЕНОК, Игорь Николаевич

Sünniaeg: 31.8.1947,

Sünnikoht: Minsk

Aadress:

220034, г. Минск, ул. Фрунзе, 5

Režiimi toetava Kirjanike Liidu nõukogu liige. Vastutav võltsitud teabe levitamise korraldamise ja elluviimise eest riigi kontrolli all oleva meedia kaudu. Infoministri endise asetäitjana mängis tähtsat rolli riigi propaganda levitamisel, millega toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks võltsitud teavet ja valeinformatsiooni.

112.

Lazavik, Mikalai Ivanavich Lozovik, Nikolai Ivanovich

ЛАЗАВIК, Мiкалай Iванавiч

ЛОЗОВИК, Николай Иванович

Sünniaeg: 18.1.1951

Nevinyany, Minski oblast (Невинянн Вилейского р-на Минской обл)

ID: 3180151H004PB2

Aadress:

220010, г.Минск, ул. Советская, 11

Valgevene keskvalimiskomisjoni sekretär.

Alates 2000. aastast on ta olnud üks peamisi valimis- ja referendumitulemuste võltsimises osalevaid isikuid, eelkõige aastatel 2004, 2006, 2008, 2010, 2012, 2014.

113.

Lemiashonak, Anatol Ivanavich

Lemeshenok, Anatoli Ivanovich

ЛЕМЯШОНАК, Анатоль Iванавiч

ЛЕМЕШЕНОК, Анатолий Иванович

Sünniaeg: 14.5.1947

Aadress:

220013, г. Минск, ул. Б. Хмельницкого 10а

Režiimi toetava Ajakirjanike Liidu president. Ministrite nõukogu ajalehe „Respublika” peatoimetaja. Trükiajakirjanduses riigi propagandamasina üks häälekamaid ja mõjukamaid liikmeid. Ta on toetanud ja õigustanud repressioone demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu, keda on näidatud süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, eelkõige pärast 2010. aasta presidendivalimisi, kasutades selleks võltsitud teavet.

116.

Liushtyk, Siarhei Anatolievich

(Lyushtyk, Siarhey Anatolyevich)

Liushtyk, Sergei Anatolievich

(Lyushtyk, Sergey Anatolyevich)

ЛЮШТЫК, Сяргей Анатольевiч

ЛЮШТЫК, Сергей Анатольевич

Aadress:

Суд Первомайского района г. Минска

220012, г. Минск, ул. Толбухина, 9

Minski Pervomaiski rajoonikohtu kohtunik. Aastatel 2010–2011 määras ta kodanikuühiskonna esindajatele rahumeelse meeleavaldamise eest rahatrahvi või vanglakaristuse järgmistel juhtudel: a) 14.7.2011, Struy, Vitali, 10 trahviühikut (35 000 BLR); b) 4.7.2011, Shalamitski, Paval, 10 päeva vangistust; c) 20.12.2010, Sikirytskaya, Tatsyana, 10 päeva vangistust; d) 20.12.2010, Dranchuk, Yuliya, 13 päeva vangistust; e) 20.12.2010, Lapko, Mikalay, 12 päeva vangistust; f) 20.12.2010, Pramatoraw, Vadzim, 12 päeva vangistust.

Määras rahumeelsetel meeleavaldustel osalenutele korduvalt vanglakaristusi ja suuri trahve ning vastutab seetõttu Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest. 24. juulil 2012, kuigi ta oli juba piiravate meetmete loetellu kantud, määras opositsiooniaktivistile Andrej Molchanile, keda kaks politseinikku olid rängalt peksnud, trahvi pahatahtliku huligaansuse eest.

117.

Lomats, Zianon Kuzmich

Lomat, Zenon Kuzmich

ЛОМАЦЬ, Зянон Кузьмiч

ЛОМАТЬ, Зенон Кузьмич

Sünniaeg: 27.1.1944 Karabani, Minski oblast

On aktiivselt õõnestanud Valgevene demokraatiat. Endise riigikontrollikomitee esimehena (kuni 28. detsembrini 2010) oli üks peamistest Ales Bjaljatski kohtuasjas osalenud isikutest. Bjaljatski on üks silmapaistvamaid inimõiguste kaitsjaid, ta on Valgevene inimõiguste keskuse Vjasna juhataja ja FIDHi asepresident. A. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise tõttu.

118.

Lapatka, Aliaksandr Aliaksandravich

(Lapatka, Aliaxandr Aliaxandravich)

Lopatko, Aleksandr Aleksandrovich

(Lopatko, Alexandr Alexandrovich)

ЛОПАТКО Александр Александрович

ЛАПАТКА Аляксандр Аляксандровіч

Aadress:

Исправительная колония № 9

213410, г. Горки, ул. Добролюбова, 16

Gorkis asuva karistuslaagri IK-9 ülem, vastutab D. Daškevitši ebainimliku kohtlemise eest, sealhulgas piinamise ja õigusabi kasutamise tõkestamise eest. Lopatko oli võtmetähtsusega ametikohal karistuslaagris, kus peeti kinni Daškevitšit ning kus poliitvangide (sealhulgas Daškevitši) suhtes kasutati psühholoogilist survet, sealhulgas keelati neil magamine ja neid hoiti üksikvangistuses.

119.

Lukashenka, Aliaksandr Ryhoravich Lukashenko, Aleksandr Grigorievich

ЛУКАШЭНКА, Аляксандр Pыгopaвiч

ЛУКАШЕНКО, Александр Григорьевич

Sünniaeg: 30.8.1954

Sünnikoht: Kopõss, Vitsebski rajoon

Aadress:

Резиденция Президента Республики Беларусь

г. Минск, ул.Кирова, д. 43

Valgevene Vabariigi president

121.

Lukashenka, Viktar Aliaksandravich

Lukashenko, Viktor Aleksandrovich

ЛУКАШЭНКА, Biктap Аляксандравiч

ЛУКАШЕНКО, Виктор Александрович

Sünniaeg: 28.11.1975

Aadress:

Администрация президента Республики Беларусь

220016, Минск, Маркса 38

Presidendi assistent/abi riikliku julgeoleku küsimustes. 2013. aasta mais määras isa ta Potash Exportsi Valgevene-Venemaa komisjoni kaasjuhiks. Olles üks oma isa lähedasemaid kaastöötajaid, on ta mänginud võtmerolli demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu rakendatud repressioonimeetmetes. Riikliku julgeolekunõukogu võtmetähtsusega liikmena vastutab demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaste repressioonimeetmete koordineerimise eest, eriti 19. detsembri 2010. aasta meeleavalduse mahasurumisel.

122.

Lukomski, Aliaksandr Valiantsinavich Lukomski, Aleksandr Valentinovich

ЛУКОМСКI, Аляксандр Валянцiнавiч

ЛУКОМСКИЙ, Александр Валентинович

Sünniaeg: 12.8.1971

ID: 3120871A074PB7

Siseministeeriumi Minski linna eriüksuse ülem.

Ta juhatas vägesid, mis surusid maha rahumeelse meeleavalduse 19. detsembril 2010, mille eest ta sai 2011. aasta veebruaris autasu ja tänukirja president Lukašenkalt. 2011. aasta juunis juhatas ta samuti vägesid, mis represseerisid Minski rahumeelseid kodanikke. 7. mail 2014 sai tema juhitud rügement siseministeeriumilt erilise tunnustusena lipu.

124.

Makei, Uladzimir Uladzimiravich

(Makey, Uladzimir Uladzimiravich)

Makei, Vladimir Vladimirovich

(Makey, Vladimir Vladimirovich)

МАКЕЙ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

МАКЕЙ, Владимир Владимирович

Sünniaeg: 5.8.1958,

Grodna oblast

ID: 3050858A060PB5

Aadress:

Välisministeerium

ул. Ленина, 19, Минск 220030

Välisminister, endine presidendi administratsiooni juht.

Presidendi administratsiooni juhataja ametis peeti teda režiimi tähtsuselt teiseks võimsaimaks isikuks ja seetõttu vastutab võltsitud tulemustega valimiste organiseerimise eest 2008. ja 2010. aastal ning neile järgnenud rahumeelsete meeleavaldajate represseerimise eest.

127.

Maslakou, Valery Anatolievich

Maslakov, Valeri Anatolievich

МАСЛАКОЎ, Валерый Анатольевiч

МАСЛАКОВ, Валерий Анатольевич

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB sõjalise vastuluure osakonna ülem. Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

133.

Miklashevich, Piotr Piatrovich Miklashevich, Petr Petrovich

МIКЛАШЭВIЧ, Пётр Пятровiч

МИКЛАШЕВИЧ, Петр Петрович

Sünniaeg: 18.10.1954

Sünnikoht: Kosuta, Minski oblast

Aadress:

Gvardeiskaya, 16-17

Konstitutsioonikohtu ülem ja endine peaprokurör, kes on aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises. Oma eelmistes ülesannetes aastatel 2004–2008 oli ta üks peamisi demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastastes repressioonides osalevaid isikuid. Alates konstitutsioonikohtusse ametisse nimetamisest on ta ustavalt ellu viinud režiimi repressioonipoliitikat ning jõustanud repressiivseid seadusi isegi juhul, kui nende sisu oli vastuolus põhiseadusega.

135.

Morozau, Viktar Mikalaevich

Morozov, Viktor Nikolaevich

МАРОЗАЎ, Biктap Мiкалаевiч

МОРОЗОВ, Виктор Николаевич

Aadress:

Прокуратурa Гродненской области

г.Гродно, 230012, ул.Доватора, 2а

Grodna oblasti prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

136.

Motyl, Tatsiana Iaraslavauna

(Motyl, Tatsiana Yaraslavauna)

Motyl, Tatiana Iaroslavovna (Motyl, Tatyana Yaroslavovna)

МОТЫЛЬ, Таццяна Яраславаўна

МОТЫЛЬ, Татьяна Ярославовна

Aadress:

Суд Московского района г. Минска

220042, г. Минск, Проспект газеты „Правда”, 27

Minski linna Moskovski rajoonikohtu kohtunik.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Mõistis 10. jaanuaril 2011 süüdi Noorsoorinde (Molodoi Front) aktivisti Julian Misiukevitši ja määras talle karistuseks 12 päeva pikkuse vangistuse ning määras vastavalt 21. jaanuaril 2011 ja 31. jaanuaril 2011. aastal 9 päeva pikkuse vangistuse poliitilisele aktivistile Usevalad Šašarinile ja kodanikuühiskonna aktivistile Tsimafei Atranšankaule.

Mõistis poliitvangide toetuseks asetleidnud kampaanias osalemise eest vastavalt 27. detsembril 2010 ja 20. jaanuaril 2011 süüdi inimõiguste kaitsja Mihhail Matskevitši ja määras talle 10 päeva pikkuse vangistuse, ning kodanikuühiskonna aktivisti Valer Siadou ja määras talle 12 päeva pikkuse vangistuse. Samuti osales 2011. aastal otseselt kodanikuühiskonna aktivistide kohtulikus represseerimises. Määras vastavalt 4. juulil ja 7. juulil 2011. aastal 10 päeva pikkuse vangistuse Anton Glinistyle ja Andrei Ignatšykile. Samuti osales 2012. aastal otseselt poliitiliste aktivistide kohtulikus represseerimises.

Määras 22. veebruaril 2012. aastal 10 päeva pikkuse vangistuse tuntud poliitilisele aktivistile Pavel Vinagradaule, kelle suhtes ta 10. aprillil 2012 määras kahe aasta pikkuse ennetava politsei järelevalve. Määras 23. märtsil 2012. aastal 5 päeva pikkuse vangistuse liikumise „Sotsiaalvõrgustike kaudu toimuv revolutsioon” poliitilistele aktivistidele Mikhas Kostkale ja Anastasia Šuleikale.

Määras 21. aprillil 2012 viimasele taas 10 päeva pikkuse vangistuse.

Määras 24., 25. ja 26. mail 2012 Noorsoorinde aktivistidele Uladzimir Jaromenakile, Zmitser Kremenetskile ja Raman Vasiljevile vastavalt 10, 10 ja 12 päeva pikkuse vangistuse.

Määras 22. juunil 2012 Euroraadio ajakirjanikule Paval Sverdloule 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 18. juulil 2012 aktivist Katsiarina Halitskayale 10 päeva pikkuse vangistuse. Määras 8. ja 9. novembril 2012 Noorsoorinde aktivistidele Uladzimir Jaromenakile ja Raman Vasiljevile 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 7. mail 2013 aktivist Aliaksandr Yarashevichile 12 päeva pikkuse vangistuse. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud. Määras 6. augustil 2014 aktivistile Oleg Korolile 10 päeva haldusaresti, andmata talle kohtus sõna ja väites, et: „Ma tean, et tunnistate end süüdi.”

137.

Navumau, Uladzimir Uladzimiravich

Naumov, Vladimir Vladimirovich

НАВУМАЎ, Уладзiмiр Уладзiмiравiч

НАУМОВ, Владимир Владимирович

Sünniaeg: 7.2.1956,

Sünnikoht: Smolensk (Venemaa)

Ei algatanud uurimist seni lahendamata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumisjuhtumites Valgevenes aastatel 1999–2000. Endine siseminister ning samuti presidendi turvateenistuse endine ülem. Vastutas siseministrina rahumeelsete meeleavaldajate represseerimise eest kuni 6. aprillini 2009, mil ta jäi tervislikel põhjustel pensionile.

Presidendi administratsioon andis talle eluaseme Minski Drozdõ nomenklatuurses elamurajoonis. President Lukašenka andis talle 2014. aasta oktoobris III järgu teeneteordeni.

142.

Padabed, Iury Mikalaevich

(Padabed, Yury Mikalaevich)

Podobed, Iuri Nikolaevich

(Podobed, Yuri Nikolaevich)

ПАДАБЕД, Юрый Мiкалаевiч

ПОДОБЕД, Юрий Николаевич

Sünniaeg: 5.3.1962

Sünnikoht: Slutsk (Minski oblast)

Aadress:

Beruta tn 15-62 (2. korpus)

ID: 3050362A050PB2

Passi nr: MP2272582

Valdusühingu Triple of Yuri Chizh turvateenistuse ülem, endine siseministeeriumi eriüksuse ülem. Riikliku märulipolitsei üksuste komandörina vastutab otseselt rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest ja osales selles vahetult, eelkõige 2004. ja 2008. aastal.

148.

Piakarski, Aleh Anatolievich

Pekarski, Oleg Anatolievich

ПЯКАРСКI, Алег Анатольевiч

ПЕКАРСКИЙ, Олег Анатольевич

ID: 3130564A041PB9

On olnud aktiivselt seotud kodanikuühiskonna represseerimisega Valgevenes. Endine siseministri esimene asetäitja (kuni 2012. aasta detsembrini), vastutav kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi. Reservväe kolonel.

152.

Praliaskouski, Aleh Vitoldavich Proleskovski, Oleg Vitoldovich (Proleskovsky, Oleg Vitoldovich)

ПРАЛЯСКОЎСКI, Алег Вiтольдавiч

ПРОЛЕСКОВСКИЙ, Олег Витольдович

Sünniaeg: 1.10.1963

Sünnikoht: Zagorsk

(Sergijev Possad, Venemaa)

Endine infominister (lahkus 2014. aasta juunis ametist), presidendi administratsiooni endine asejuht, ideoloogia peadirektoraadi juhataja presidendi administratsioonis, endine presidendi administratsiooni analüüsi- ja infokeskuse direktor.

Ta on olnud üks riikliku propaganda ning režiimi ideoloogilise toetuse peamisi allikaid ja esindajaid. Edutati ministriks ja on sellest ajast jätkanud häälekat propagandat ja režiimi opositsiooni- ja kodanikuühiskonna vastaste tegude õigustamist.

156.

Radzkou, Aliaksandr Mikhailavich

Radkov, Aleksandr Mikhailovich

РАДЗЬКОЎ, Аляксандр Мiхайлавiч

РАДЬКОВ, Александр Михайлович

Sünniaeg: 1.7.1951

Sünnikoht: Votnia, Magiljovi oblast

ID: 3010751M102PB0

Endine president Lukašenka nõunik (kuni 18. maini 2015), endine presidendi administratsiooni esimene asejuht, endine haridusminister.

Sulges Euroopa Humanitaarülikooli, andis korralduse opositsiooniliste üliõpilaste represseerimiseks, et sundida neid hääletama. Täitis aktiivset osa võltsitud tulemustega valimiste korraldamises aastatel 2008, 2010 ja 2012 ning sellele järgnenud rahumeelsete meeleavaldajate represseerimises 2008. ja 2010. aastal. President Lukašenkale väga lähedal seisev isik. Juhib ühendust Belaja Rus, mis kujutab endast režiimi peamist ideoloogilist ja poliitilist organisatsiooni.

161.

Rusak, Viktar Uladzimiravich

Rusak, Viktor Vladimirovich

РУСАК, Вiктар Уладзiмiравiч

РУСАК, Виктор Владимирович

Sünniaeg: 4.5.1955

Sünnikoht: Minsk

Aadress:

Палата представителей Национального собрания Республики Беларусь

220010, Республика Беларусь, г. Минск, ул. Советская, 11

Parlamendi alamkoja liige, riikliku alalise julgeolekukomitee aseesimees, riikliku julgeolekukomitee aseesimees. KGB majandusjulgeoleku osakonna endine ülem.

Vastutas KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

163.

Saikouski Valeri Yosifavich

Saikovski Valeri Yosifovich

САЙКОЎСКI, Валерый Iосiфавiч

САЙКОВСКИЙ, Валерий Иосифович

Sünniaeg: 1977

Aadress:

220035, Minsk, Saperovi tänav 7

2012. aasta jaanuaris määrati ta uurimiskomisjoni Minski osakonna ülema asetäitjaks. Minski Pervomaiski rajooni prokurör, menetles ühe silmapaistvama inimõiguste kaitsja ning Valgevene inimõiguste keskuse „Viasna” juhi ja Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni asepresidendi Ales Bjaljatski kohtuasja. Prokuröri esitatud süüdistusel oli selge ja otsene poliitiline põhjus ning see rikkus selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise tõttu.

166.

Sauko, Valery Iosifavich

Savko, Valeri Iosifovich

САЎКО, Валерый Iосiфавiч

САВКО, Валерий Иосифович

Aadress:

230023, Grodna,

vul. Ozheshko, 1

Režiimi toetava ametiühingu Grodna oblasti haru juht. 2010. aasta presidendivalimiste ja 2014. aasta kohalike valimiste Grodna oblasti valimiskomisjoni endine juht. Oblasti valimiskomisjoni esimehena vastutab ta Grodna oblastis rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimistel ja võltsimiste eest 2014. aasta märtsi kohalikel valimistel.

167.

Shaeu, Valiantsin Piatrovich

(Shayeu, Valyantsin Piatrovich)

Shaev, Valentin Petrovich (Shayev, Valentin Petrovich)

ШАЕЎ Валянцiн Пятровiч

ШАЕВ, Валентин Петрович

Aadress:

220034 Minsk, vul. Frunze, 19

Julgeolekunõukogu liige, uurimiskomisjoni juht, endine uurimiskomisjoni juhi asetäitja, endine Gomeli oblasti prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

168.

Shahrai, Ryta Piatrouna

Shagrai, Rita Petrovna

ШАГРАЙ, Рнта Пятроўна

ШАГРАЙ, Рита Петровна

Aadress:

Суд Заводского района г. Минска

220107, г. Минск, пр. Партизанский, 75А

Minski linna Zavodskoi rajoonikohtu esimees (alates 2014. aastast), endine Minski linna Partizanski rajoonikohtu aseesimees, Minski linna Oktjabrski rajoonikohtu endine kohtunik.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Määras 20. detsembril 2010 kodanikuühiskonna aktivistidele Ales Sobalile, Maksim Hrishelile ja Kastantsin Chufistaule 10 päeva pikkuse vangistuse ning Siarhei Kardymonile 15 päeva pikkuse vangistuse. Määras 7. juulil 2011 aktivist Artur Zauharodnyle 13 päeva pikkuse vangistuse. Määras 12. oktoobril 2012 aktivistidele Aleh Korbanile ja Uladzimir Siarheeuele 5 päeva pikkuse vangistuse. Tema poolt kõnealuse protsessi läbiviimisel kasutatud meetodid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

169.

Shamionau Vadzim Iharavich Shamenov Vadim Igorevich (Shamyonov Vadim Igorevich)

ШАМЁНАЎ, Вадзiм Iгаравiч

ШАМЁНОВ, Вадим Игоревич

Aadress:

Исправительная колония № 17

213004, г. Шклов, ул. 1-я Заводская д. 8

Kapten, Šklovis asuva karistuslaagri IK-17 operatiivüksuse juht. Survestas poliitvange, keelates neile õigust kirjavahetusele ning kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks ähvardusi. Oli otseselt vastutav poliitvangide ja opositsiooniaktivistide inimõiguste rikkumise eest, kasutades julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist ja karistamist. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

173.

Sheiman, Viktar Uladzimiravich (Sheyman, Viktar Uladzimiravich) Sheiman, Viktor Vladimirovich (Sheyman, Viktor Vladimirovich)

ШЭЙМАН, Biктap Уладзiмiравiч

ШЕЙМАН, Виктор Владимирович

Sünniaeg: 26.5.1958,

Sünnikoht: Grodna oblast

Aadress:

Управлениe Делами Президента

ул. К.Маркса, 38

220016, г.Минск

Presidendi administratsiooni haldusosakonna ülem. Vastutab seni leidmata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumise eest Valgevenes aastatel 1999–2000. Julgeolekunõukogu endine sekretär. Sheiman on endiselt presidendi eriassistent/eriabi.

174.

Shastakou, Iury Valerievich

(Shastakou, Yury Valerievich)

Shestakov, Iuri Valerievich

(Shestakov, Yuri Valerievich)

ШАСТАКОЎ, Юрый Валер'евiч

ШЕСТАКОВ, Юрий Валерьевич

Aadress:

Суд Московского района г. Минска

220042, г. Минск, Проспект газеты „Правда”, 27

Minski linna Moskovski rajoonikohtu kohtunik ja aseesimees.

Osales otseselt 19. detsembri 2010. aasta rahumeelsete meeleavaldajate kohtulikus represseerimises. Määras 20. ja 27. detsembril 2010 kodanikuühiskonna aktivistidele Illya Vasilievichile, Nadzeya Chayukhovale, Tatsiana Radzetskayale, Siarhei Kanapatskile ja Volha Damaradile 10 päeva pikkuse vangistuse. Mõistis 20. detsembril 2011 aktivist Siarhei Kanapatski süüdi 19. detsembri 2010. aasta repressiooni mälestamise eest. Kõnealused protsessid rikkusid selgelt kriminaalmenetluse seadustikku. Ta lubas kasutada tõendeid ja ütlusi, mis olid süüdistatava isiku suhtes asjakohatud.

175.

Shuhaeu, Siarhei Mikhailavich

(Shuhayeu, Siarhei Mikhailavich)

Shugaev, Sergei Mikhailovich

(Shugayev, Sergey Mikhailovich))

ШУГАЕЎ, Сяргей Михайлaвiч

ШУГАЕВ, Сергей Михайлович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB vastuluureosakonna juht ja KGB vastuluurenõukogu endine asejuht. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

177.

Shykarou, Uladzislau Aleksandravich

Shikarov, Vladislav Aleksandrovich

ШЫКАРОЎ, Уладiзлаў Александравiч

ШИКАРОВ, Владислав Александрович

Aadress:

Суд Железнодорожного района города Витебска

210001, г. Витебск, ул. Кирова, 16

Vitsebski Železnodoroznõi rajoonikohtu kohtunik. Määras apellatsioonimenetluses paljudele meeleavaldajatele süüdimõistva otsuse, vaatamata sellele, et esimese astme kohtus neid süüdi ei mõistetud. Vastutab kodanikuühiskonna esindajatele, sealhulgas poliitilisele aktivistile Siarhei Kavalenkale määratud poliitiliste haldus- ja kriminaalkaristuste täideviimise eest.

179.

Siankevich, Eduard Aliaksandravich

Senkevich, Eduard Aleksandrovich

СЯНЬКЕВIЧ, Эдуард Аляксандравiч

СЕНЬКЕВИЧ, Эдуард Александрович

Sünniaeg: 15.4.1952

Sünnikoht: Slonim, Grodna oblast

Aadress:

Палата представителей Национального собрания Республики Беларусь

220010, Республика Беларусь, г. Минск, ул. Советская, 11

Parlamendi alamkoja liige, alalise õiguskomisjoni aseesimees, Magiljovi oblasti endine prokurör. Vastutab kodanikuühiskonna vastaste repressioonide eest, mis leidsid aset pärast 2010. aasta detsembri valimisi.

180.

Siarheenka, Ihar Piatrovich

Sergeenko, Igor Petrovich

(Sergeyenko, Igor Petrovich)

СЯРГЕЕНКА, Iгар Пятровiч

СЕРГЕЕНКО, Игорь Петрович

Sünniaeg: 14.1.1963

Sünnikoht: Stolitsa, Vitsebski oblast

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB ülema esimene asetäitja, Magiljovi oblasti KGB endine ülem. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu Magiljovi oblastis ja Valgevenes.

184.

Sirenka, Viktar Ivanavich

Sirenko, Viktor Ivanovich

CIРЭНКА, Biктap Iванавiч

СИРЕНКО, Виктор Иванович

Sünniaeg: 4.3.1962

Sünnikoht: Borisov, Minski oblast

ID: 3040362B062PB7

Passi number: MP2249974 (välja antud: 30.3.2007)

Aadress:

ул. Лобанка, 81, кв. 19, 220000, г. Минск

Minski oblasti kuberneri asetäitja (alates 2015. aasta jaanuarist); Minski linna tervishoiukomisjoni esimees ja endine Minski kiirabihaigla peakirurg. Ta ei takistanud presidendikandidaadi Nekljajevi röövimist; Nekljajev toimetati tema haiglasse pärast seda, kui ta oli 19. detsembril 2010 tõsiselt läbi pekstud, ta ei kutsunud politseid ning tegi koostööd tundmatute kurjategijatega. Sellele järgnes ametikõrgendus. Minski linna tervishoiukomisjoni esimehena vastutas järelevalve eest, mida teostati seoses tervishoiuasutuste kasutamisega inimõiguste mahasurumisel.

187.

Slizheuski, Aleh Leanidavich

Slizhevski, Oleg Leonidovich

СЛIЖЭЎСКI, Алег Леанідавіч

СЛИЖЕВСКИЙ, Олег Леонидович

Sünniaeg: 16.8.1972

Sünnikoht: Grodna

Aadress:

220004, г.Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10) 220004, Minsk,

Valgevene

Justiitsminister, keskvalimiskomisjoni liige; justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse ülem. Keskvalimiskomisjoni liikmena vastutab ta rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest alates 2007. aastast korraldatud valimistel. Seoses ametikohaga justiitsministeeriumis ja kontrolliga, mis tal on kohtuasutuste üle, on ta aktiivselt osalenud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimises, keeldudes registreerimast valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, ning see on paljudes juhtudel viinud nende tegevuse keelamiseni.

188.

Smalenski, Mikalai Zinouevich

Smolenski, Nikolai Zinovievich

СМАЛЕНСКI, Мiкалай 3iноўeвiч

СМОЛЕНСКИЙ, Николай Зиновьевич

 

SRÜ terrorismivastase keskuse ülema asetäitja ja endine KGB ülema asetäitja, vastutas töötajate ja nende ülesannete korraldamise eest. Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

196.

Talstashou, Aliaksandr Alehavich

Tolstashov, Aleksandr Olegovich

ТАЛСТАШОЎ, Аляксандр Алегавiч

ТОЛСТАШОВ, Александр Олегович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB põhiseadusliku korra ja terrorismivastase võitluse osakonna ülem.

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

201.

Traulka Pavel

Traulko Pavel

ТРАУЛЬКА, Павел

ТРАУЛЬКО, Павел

Aadress:

220034, г. Минск, ул. Фрунзе, 5

Kolonelleitnant, varem tegev KGB sõjalises vastuluures (praegu Valgevene luurekomitee pressiteenistuse juhataja). Võltsis asitõendeid ja kasutas ähvardusi opositsiooniaktivistidelt tunnistuste väljapressimiseks KGB kinnipidamiskeskuses Minskis pärast valimistejärgse protestimeeleavalduse mahasurumist 19. detsembril 2010 Minskis. Oli otseselt vastutav julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise eest ning selle eest, et keelas õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Tema tegevus rikkus otseselt Valgevene poolt inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi.

202.

Trutka, Iury Igorevich

(Trutka, Yury Igorevich)

Trutko, Iury (Yurij, Yuri) Igorevich

ТРУТКA, Юрый Iгаравич

ТРУТКО, Юрий Игоревич

Aadress:

Исправительная колония № 2

213800, г. Бобруйск, ул. Сикорского, 1

Ul. Sikorskogo 1

213800 Bobruisk

Bobruiskis asuva karistuslaagri IK-2 ülema asetäitja, vastutab poliitvangide A. Sannikau ja A. Beliatski ebainimliku ja julma kohtlemise eest Bobruiskis asuvas karistuslaagris IK-2. Tema juhtimisel piinati karistuslaagris opositsioonitegelasi, neil ei lubatud kohtuda advokaadiga ning nad määrati üksikvangistusse. Trutko survestas A. Beliatskit ja A. Sannikaud kirjutama alla armuandmispalvele.

204.

Tsertsel, Ivan Stanislavavich

Tertel, Ivan Stanislavovich

ЦЕРЦЕЛЬ, Iван Станiслававiч

ТЕРТЕЛЬ, Иван Станиславович

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB ülema asetäitja, vastutusvaldkonnad: majanduskuriteod ja korruptsioonivastane võitlus.

Vastutab KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

207.

Tushynski Ihar Heraninavich

Tushinski Igor Geroninovich

ТУШЫНСКИЙ, Irap Геранiнавiч

ТУШИНСКИЙ, Игорь Геронинович

Aadress:

220004, г. Минск, ул. Коллекторная, 10 Министерство юстиции

(Kollektornaya 10 220004 Minsk)

Valgevene

Justiitsministri asetäitja, vastutav juriidilise abi osutamise eest institutsioonidele, mis töötavad välja majandusküsimusi reguleerivaid õigus- ja õigustloovaid akte, ning juriidiliste isikute registreerimise eest.

Vastutab Valgevene justiitsministeeriumi ja kohtusüsteemi (kui elanikkonna represseerimise peamiste vahendite) rolli ja tegevuse eest, mis seisneb riigi propaganda kohtusüsteemis levitamises, misläbi provotseeritakse ja õigustatakse kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastaseid repressioone, ning valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade registreerimisest keeldumises või selle tühistamises.

209.

Utsiuryn, Andrei Aliaksandravich

(Utsiuryn, Andrey Aliaksandravich; Utsyuryn, Andrei Aliaksandravich) Vtiurin, Andrei Aleksandrovich

(Vtiurin, Andrey Aleksandrovich; Vtyurin, Andrei Aleksandrovich)

УЦЮРЫН, Андрэй Аляксандравiч

ВТЮРИН, Андрей Александрович

Sünniaeg: 1971,

Penza (Venemaa)

Valgevene Vabariigi julgeolekunõukogu aseesimees (alates 2014. aastast).

Endine presidendi turvateenistuse ülem.

Tema juhendamisel osalesid mitmed tema teenistuse töötajad poliitiliste aktivistide ülekuulamistes pärast 19. detsembri 2010. aasta meeleavaldust.

210.

Vakulchyk, Valery Paulavich

Vakulchik, Valeri Pavlovich

ВАКУЛЬЧЫК, Валерый Паўлавiч

ВАКУЛЬЧИК, Валерий Павлович

Sünniaeg: 19.6.1964,

Bresti oblast

Aadress:

КГБ 210623, г. Минск, проспект Независимости, 17

KGB ülem, uurimiskomisjoni endine juht, presidendi administratsiooni operatiiv- ja analüüsikeskuse endine juhataja, vastutav telekommunikatsiooni eest, sealhulgas erinevate kommunikatsioonikanalite (näiteks interneti) järelevalve, filtreerimise, kontrolli ja sekkumise eest. KGB ülemana on vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu.

216.

Vehera, Viktar Paulavich

Vegera, Viktor Pavlovich

BEГEPA, Biктap Паўлавiч

ВЕГЕРА, Виктор Павлович

 

KGB ülema endine esimene asetäitja, vastutas vastuluure eest. Jäi 1. aprillil 2013 pensionile ning määrati reservi.

Vastutav KGB repressiivse tegevuse eest kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu. Oli poliitvangi Ales Bjaljatski juhtumi taga. Bjaljatski on üks silmapaistvamaid inimõiguste kaitsjaid, ta on Valgevene inimõiguste keskuse Vjasna juhataja ja FIDHi asepresident. A. Bjaljatski kaitses aktiivselt ja abistas neid, kes kannatasid 19. detsembri 2010. aasta valimistega seotud tagakiusamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise tõttu.


II LISA

Artikli 8 lõikes 2 osutatud isikud ja üksused

A.   Isikud

1.

Alinikau Siarhei Aliaksandravich

2.

Ananich, Liliia Stanislavauna

3.

Arlau Aliaksey

4.

Atabekau, Khazalbek Bakhtibekavich

5.

Badak Ala Mikalaeuna

6.

Bakhmatau, Ihar Andreevich

7.

Bandarenka Siarhei Uladzimiravich

8.

Barouski Aliaksandr Genadzevich

9.

Barsukou, Aliaksandr Piatrovich

10.

Barysionak, Anatol Uladzimiravich

11.

Bazanau, Aliaksandr Viktaravich

12.

Bileichyk, Aliaksandr Uladzimiravich

13.

Bortnik, Siarhei Aliaksandrovich

14.

Brysina, Zhanna Leanidauna

15.

Bulash, Ala Biukbalauna

16.

Bushchyk, Vasil Vasilievich

17.

Busko, Ihar Iauhenavich

18.

Bychko, Aliaksei Viktaravich

19.

Charhinets, Mikalai Ivanavich

20.

Charkas, Tatsiana Stanislavauna

21.

Charnyshou, Aleh Anatolievich

22.

Chatviartkova, Natallia Alexeeuna

23.

Chubkavets Kiryl Chubkovets Kirill

24.

Davydzka, Henadz Branislavavich

25.

Dysko, Henadz Iosifavich

26.

Dzemiantsei, Vasil Ivanavich

27.

Dziadkou, Leanid Mikalaevich

28.

Esman, Valery Aliaksandravich

29.

Farmahei, Leanid Kanstantsinavich

30.

Haidukevich Valery Uladzimiravich

31.

Halavanau, Viktar Ryhoravich

32.

Harbatouski, Yury Aliaksandravich

33.

Herasimenka, Henadz Anatolievich

34.

Herasimovich, Volha Ivanauna

35.

Hermanovich, Siarhei Mikhailavich

36.

Hihin, Vadzim Frantsavich

37.

Hrachova, Liudmila Andreeuna

38.

Hureeu Siarhei Viktaravich

39.

Iakubovich, Pavel Izotavich

40.

Iancheuski, Usevalad Viachaslavavich

41.

Iarmoshyna, Lidziia Mikhailauna

42.

Iaruta, Viktar Heorhevich

43.

Iasianovich, Leanid Stanislavavich

44.

Iauseev, Ihar Uladzimiravich

45.

Ihnatovich-Mishneva, Liudmila

46.

Ipatau, Vadzim Dzmitryevich

47.

Ivanou, Siarhei

48.

Kachanau Uladzimir Uladzimiravich

49.

Kadzin, Raman Viktaravich

50.

Kakunin, Aliaksandr Aliaksandravich

51.

Kalach, Uladzimir Viktaravich

52.

Kamarouskaya, Volha Paulauna

53.

Kamisarau, Valery Mikalayevich

54.

Kanapliou, Uladzimir Mikalaevich

55.

Karovina, Natallia Uladzimirauna

56.

Karpenka, Ihar Vasilievich

57.

Katsuba, Sviatlana Piatrouna

58.

Kavaliou, Aliaksandr Mikhailavich

59.

Kazak, Viktar Uladzimiravich

60.

Kazheunikau Andrey

61.

Kaziiatka, Iury Vasilievich

62.

Kharyton, Aliaksandr

63.

Khatkevich, Iauhen Viktaravich

64.

Khmaruk, Siargei Konstantinovich

65.

Khrobastau, Uladzimir Ivanavich

66.

Khrypach, Siarhei Fiodaravich

67.

Khvainitskaya, Zhanna Anatolyeuna

68.

Kisialiou, Anatol Siamionavich

69.

Kochyk, Aliaksandr Vasilyevich

70.

Kolas, Alena Piatrovna

71.

Konan, Viktar Aliaksandravich

72.

Kornau, Uladzimir Uladzimiravich

73.

Korzh, Ivan Aliakseevich

74.

Krasheuski, Viktar

75.

Krasouskaya, Zinaida Uladzimirauna

76.

Kryshtapovich, Leu Eustafievich

77.

Kuklis, Mikalai Ivanovich

78.

Kuliashou, Anatol Nilavich

79.

Kuzniatsou, Ihar Nikonavich

80.

Lapko, Maksim Fiodaravich

81.

Lapo, Liudmila Ivanauna

82.

Laptsionak, Ihar Mikalaevich

83.

Lashyn, Aliaksandr Mikhailavich

84.

Lazavik, Mikalai Ivanavich

85.

Lemiashonak, Anatol Ivanavich

86.

Liabedzik, Mikhail Piatrovich

87.

Liaskouski, Ivan Anatolievich

88.

Liushtyk, Siarhei Anatolievich

89.

Lomats, Zianon Kuzmich

90.

Lapatka, Aliaksandr Aliaksandravich

91.

Lukashenka, Aliaksandr Ryhoravich

92.

Lukashenka, Dzmitry Aliaksandravich

93.

Lukashenka, Viktar Aliaksandravich

94.

Lukomski, Aliaksandr Valiantsinavich

95.

Lutau Dzmitry Mikhailavich

96.

Makei, Uladzimir Uladzimiravich

97.

Maladtsova, Tatsiana

98.

Maslakou, Valery Anatolievich

99.

Mazouka Anzhalika Mikhailauna

100.

Mazouka, Kiryl Viktaravich

101.

Miklashevich, Piotr Piatrovich

102.

Mitrakhovich, Iryna Aliakseeuna

103.

Morozau, Viktar Mikalaevich

104.

Motyl, Tatsiana Iaraslavauna

105.

Nazaranka, Vasil Andreyevich

106.

Niakrasava, Alena Tsimafeeuna

107.

Padabed, Iury Mikalaevich

108.

Piakarski, Aleh Anatolievich

109.

Praliaskouski, Aleh Vitoldavich

110.

Pratasavitskaia, Natallia Uladzimirauna

111.

Putsyla, Uladzimir Ryhoravich

112.

Pykina, Natallia Mikhailauna

113.

Radzkou, Aliaksandr Mikhailavich

114.

Rakhmanava, Maryna Iurievna

115.

Ravinskaia, Tatsiana Uladzimirauna

116.

Rusak, Viktar Uladzimiravich

117.

Rybakou, Aliaksei Vasilievich

118.

Saikouski Valeri Yosifavich

119.

Sanko Ivan Ivanavich

120.

Sauko, Valery Iosifavich

121.

Shaeu, Valiantsin Piatrovich

122.

Shahrai, Ryta Piatrouna

123.

Shamionau Vadzim Iharavich

124.

Shastakou Maksim Aliaksandravich

125.

Shchurok, Ivan Antonavich

126.

Shastakou, Iury Valerievich

127.

Shuhaeu, Siarhei Mikhailavich

128.

Shved, Andrei Ivanavich

129.

Shykarou, Uladzislau Aleksandravich

130.

Shylko, Alena Mikalaeuna

131.

Siankevich, Eduard Aliaksandravich

132.

Siarheenka, Ihar Piatrovich

133.

Simakhina, Liubou Siarheeuna

134.

Simanau Aliaksandr Anatolievich

135.

Simanouski Dmitri Valerevich

136.

Sirenka, Viktar Ivanavich

137.

Slizheuski, Aleh Leanidavich

138.

Smalenski, Mikalai Zinouevich

139.

Stsiapurka, Uladzimir Mikhailavich

140.

Stuk, Aliaksei Kanstantsinavich

141.

Sukharenka, Stsiapan Mikalaevich

142.

Sukhau Dzmitri Viachaslavavich

143.

Svistunova, Valiantsina Mikalaeuna

144.

Talstashou, Aliaksandr Alehavich

145.

Traulka Pavel

146.

Trutka, Iury Igorevich

147.

Tsertsel, Ivan Stanislavavich

148.

Tupik, Vera Mikhailauna

149.

Tushynski Ihar Heraninavich

150.

Unukevich, Tamara Vasileuna

151.

Utsiuryn, Andrei Aliaksandravich

152.

Vakulchyk, Valery Paulavich

153.

Valchkova, Maryiana Leanidauna

154.

Vasilevich, Ryhor Aliakseevich

155.

Vehera, Viktar Paulavich

156.

Volkau, Siarhei Mikhailavich

157.

Yakunchykhin, Aliaksandr Anatolyevich

158.

Yarmalitski, Siarhei Uladzimiravich

159.

Zaharouski, Anton Uladzimiravich

160.

Zaitsau, Vadzim Iurievich

161.

Zaitsava, Viktoryia Henadzeuna

162.

Zakharau, Aliaksei Ivanavich

163.

Zapasnik, Maryna Sviataslavauna

164.

Zhadobin, Iury Viktaravich

165.

Zhuk, Alena Siamionauna

166.

Zhuk, Dzmitry Aliaksandravich

167.

Zhukouskaia, Zhanna Aliakseeuna

168.

Zhukouski, Siarhei Kanstantsinavich

169.

Zimouski Aliaksandr Leanidavich

170.

Volkau, Vitaliy Mikalaevic

B.   Üksused

1.

Beltechexport

2.

Beltech Holding

3.

Spetspriborservice


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/181


KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2015/1958,

1. juuli 2015,

mis käsitleb geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete suhtes kohaldatavaid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eriti selle artikli 60 punkti h,

ning arvestades järgmist:

(1)

Geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete vastavustõendamise menetlus ja kohaldatavad tehnilised kirjeldused on sätestatud komisjoni otsuses 96/581/EÜ (2).

(2)

Otsuses 96/581/EÜ ei ole sätestatud üksikasjalikke kriteeriume geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete tuletundlikkustoimivuse suhtes kohaldatavate toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide valimiseks.

(3)

Määruse (EL) nr 305/2011 V lisas sätestatud süsteeme tuleks geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete toimivuse hindamiseks täpsemalt valida. See peaks andma tootjatele tõhusama juurdepääsu siseturule ning suurendama seega kogu ehitustööstuse konkurentsivõimet.

(4)

Otsus 96/581/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada ning selguse ja läbipaistvuse huvides asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevat otsust kohaldatakse I lisas osutatud geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete suhtes.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud geosünteesmaterjalide ja nendega seotud toodete põhiomadustega seotud toimivuse püsivust hinnatakse ja kontrollitakse II lisas sätestatud süsteemide kohaselt.

Artikkel 3

Otsus 96/581/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

(2)  Komisjoni otsus 96/581/EÜ, 24. juuni 1996, nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta geotekstiilide nõuetele vastavuse tõendamisel (EÜT L 254, 8.10.1996, lk 59).


I LISA

TOOTED

Käesolevat otsust kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

1)

geosünteesmaterjalid (membraanid ja tekstiilid), mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks;

2)

geokomposiidid, mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks;

3)

georestid, mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks;

4)

geomembraanid, mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks;

5)

geovõrgud, mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks.


II LISA

TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID

Käesoleva otsusega hõlmatud toodete suhtes, võttes arvesse nende põhiomadusi, kohaldatakse järgmisi toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme:

Tabel 1

Kõik põhiomadused, v.a tuletundlikkus

Tooted

Põhiomadused

Kohaldatav toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale

Geosünteesmaterjalid (membraanid ja tekstiilid), geokomposiidid, georestid, geomembraanid ja geovõrgud, mida kasutatakse eralduskihina, kaitsekihina, kuivendamiseks, filtreerimiseks või maapinna tugevdamiseks

Kõik põhiomadused, v.a tuletundlikkus

2+


Tabel 2

Ainult tuletundlikkus

Kõigi tabeli 1 esimeses veerus nimetatud toodete puhul määratakse toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem sõltuvalt alamrühmast kindlaks järgmiselt:


Toote alamrühmad

Kohaldatavad toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemid vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale

Tooted, mille puhul selgelt määratletav etapp tootmisprotsessis võimaldab parandada tuletundlikkustoimivust (nt tuleaeglustite lisamine või orgaanilise materjali vähendamine)

1

Tooted, mille suhtes kohaldatakse Euroopa õigusakte, mis võimaldavad nende tuletundlikkusklassi määrata ilma katsetamata

4

Tooted, mis ei kuulu esimeses ja teises reas nimetatud alamrühmadesse

3


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/184


KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2015/1959,

1. juuli 2015,

mis käsitleb kanalisatsioonitehniliste toodete suhtes kohaldatavaid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eriti selle artikli 60 punkti h,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kanalisatsioonitehniliste toodete vastavustõendamise menetlus ja kohaldatavad tehnilised kirjeldused on sätestatud komisjoni otsuses 97/464/EÜ (2).

(2)

Otsuses 97/464/EÜ ei ole sätestatud üksikasjalikke kriteeriume kanalisatsioonitehniliste toodete, eelkõige vaatlus- ja sadeveekaevude pealisosade tuletundlikkustoimivuse suhtes kohaldatavate toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide valimiseks.

(3)

Määruse (EL) nr 305/2011 V lisas sätestatud süsteeme tuleks kanalisatsioonitehniliste toodete toimivuse hindamiseks täpsemalt valida. See peaks andma tootjatele tõhusama juurdepääsu siseturule ning suurendama seega kogu ehitustööstuse konkurentsivõimet.

(4)

Otsus 97/464/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada ning selguse ja läbipaistvuse huvides asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevat otsust kohaldatakse I lisas osutatud kanalisatsioonitehniliste toodete suhtes.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud kanalisatsioonitehniliste toodete põhiomadustega seotud toimivuse püsivust hinnatakse ja kontrollitakse II lisas sätestatud süsteemide kohaselt.

Artikkel 3

Otsus 97/464/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

(2)  Komisjoni otsus 97/464/EÜ, 27. juuni 1997, nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta kanalisatsioonitehniliste toodete nõuetele vastavuse tõendamisel (EÜT L 198, 25.7.1997, lk 33).


I LISA

TOOTED

Käesolevat otsust kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

1)

tagasivoolu tõkestavad seadmed: õhutusklapp torude õhutamiseks;

2)

heitvete pumbajaamade ja kanalisatsioonipumplate komplektid;

3)

heitvete puhastusrajatiste ning kohttöötlusseadmete komplektid ja elemendid;

4)

septikud;

5)

monteeritavad äravoolu rennkanalid;

6)

vaatlus- ja kontrollkaevud;

7)

vaatlus- ja kontrollkaevude ronirauad, redelid ja käsipuud;

8)

separaatorid;

9)

vaatlus- ja sadeveekaevude pealisosad.


II LISA

TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID

Käesoleva otsusega hõlmatud toodete suhtes, võttes arvesse nende põhiomadusi, kohaldatakse järgmisi toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme:

Tabel 1

Kõik põhiomadused, v.a tuletundlikkus

Tooted

Põhiomadused

Kohaldatav toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 305/2011V lisale

Tagasivoolu tõkestavad seadmed: õhutusklapp torude õhutamiseks

Kõik põhiomadused, v.a tuletundlikkus

4

Heitvete pumbajaamade ja kanalisatsioonipumplate komplektid

3

Heitvete puhastusrajatiste ning kohttöötlusseadmete komplektid ja elemendid

3

Septikud

3

Monteeritavad äravoolu rennkanalid

3

Vaatlus- ja kontrollkaevud

4

Vaatlus- ja kontrollkaevude ronirauad, redelid ja käsipuud

4

Separaatorid

4

Vaatlus- ja sadeveekaevude pealisosad

1


Tabel 2

Ainult tuletundlikkus

Kõigi tabeli 1 esimeses veerus nimetatud toodete puhul määratakse toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem sõltuvalt alamrühmast kindlaks järgmiselt:


Toote alarühmad

Kohaldatav toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale

Tooted, mille puhul selgelt määratletav etapp tootmisprotsessis võimaldab parandada tuletundlikkust (nt tuleaeglustite lisamine või orgaanilise materjali vähendamine).

1

Tooted, mille suhtes kohaldatakse Euroopa õigusakte, mis võimaldavad nende tuletundlikkusklassi määrata ilma katsetamata

4

Tooted, mis ei kuulu ridades 1 ja 2 nimetatud alamrühmadesse

3


30.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/187


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1960,

29. oktoober 2015,

millega kehtestatakse 2016. aasta prioriteetide nimekirjad võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (1) (edaspidi „elektrimäärus”), eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (2) (edaspidi „gaasimäärus”), eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamine ja rakendamine on oluline samm teel energia siseturu täieliku ühendamise suunas. Kolmanda energiapaketiga (3) loodi institutsiooniline raamistik võrgueeskirjade väljatöötamiseks, et ühtlustada vajaduse korral elektri- ja gaasivõrke reguleerivaid tehnilisi, rakenduslikke ja turueeskirju. Sel eesmärgil teevad Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet”), Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (edaspidi koos „ENTSO”) ning Euroopa Komisjon tihedat koostööd kõikide asjaomaste sidusrühmadega.

(2)

Valdkonnad, milles saab välja töötada võrgueeskirju, on sätestatud nii elektri- kui ka gaasimääruse artikli 8 lõikes 6. Vaatamata võimalusele välja töötada võrgueeskirju võib komisjon otsustada välja töötada ka suuniseid elektrimääruse artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 ning gaasimääruse artikli 23 lõikes 1 esitatud valdkondades. Nii elektri- kui ka gaasimääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peaks komisjon esmalt koostama aasta prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

(3)

Gaasi valdkonnas on ülekoormuse juhtimise, võimsuse jaotamise, tasakaalustamise ja koostalitlusvõime ning andmevahetuse ühtlustatud eeskirjad juba vastu võetud ja avaldatud viimase kolme aasta jooksul. Elektri valdkonnas on võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise ühtlustatud eeskirjad juba vastu võetud ning need avaldati 2015. aasta juulis.

(4)

Avaliku konsultatsiooni (4) käigus toetas enamik sidusrühmi juba alustatud tööde prioriteetseks seadmist ja rõhutas, kui oluline on vastuvõetud võrgueeskirjade ja suuniste nõuetekohane ja hästi kooskõlastatud rakendamine, millega on tagatud sidusrühmade struktuurne osalemine.

(5)

Tunnustades sidusrühmade vastuseid ja võttes arvesse mitmesuguseid meetmeid, mida on vaja energia siseturu täielikuks ühendamiseks, ja võttes veel arvesse asjaolu, et võrgueeskirjade ja suuniste rakendamine nõuab märkimisväärseid vahendeid kõigilt asjaomastelt osalistelt, sealhulgas komisjonilt, koostööametilt, ENTSO-lt ja sidusrühmadelt, ei lisatud aasta prioriteetide nimekirja uusi teemasid. Selleks et ühendada tulevane H-gaasi kvaliteeti käsitlev CENi standard koostalitlusvõime ja andmevahetuse võrgueeskirja, tehti muudatus gaasi valdkonna 2016. aasta prioriteetide nimekirja. 2016. aasta elektri valdkonna prioriteetide nimekirja lisati taas tootmisüksuste võrguühenduse nõudeid käsitlev ühtlustatud eeskiri, kuna kõnealuse võrgueeskirja lõplik vastuvõtmine toimub 2016. aasta alguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse 2016. aasta prioriteetide nimekirjad võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks.

Artikkel 2

2016. aasta prioriteetide nimekiri elektri valdkonna ühtlustatud eeskirjade väljatöötamiseks on järgmine:

võrgueeskirjad:

elektri tootmisüksuste võrguühenduse nõuete kohta (komisjonis jätkub vastuvõtmise etapp pärast hääletamist komitees 2015. aastal);

tarbimise ühendamise kohta (komisjonis jätkub vastuvõtmise etapp pärast hääletamist komitees 2015. aastal),

kõrgepingealalisvoolu ülekandesüsteemi ühendamise kohta (komisjonis jätkub vastuvõtmise etapp pärast hääletamist komitees 2015. aastal);

süsteemi talitluse kohta (komisjonis jätkub vastuvõtmise etapp pärast hääletamist komitees 2015. aastal);

võimsuse jaotamise kohta elektri forvardturul (komisjonis jätkub vastuvõtmise etapp pärast hääletamist komitees 2015. aastal);

tasakaalustuseeskirjad, sh võrguga seotud reservvõimsuse eeskirjad (viimistleda võrgueeskiri ja algatada vastuvõtmise etapp komisjonis);

hädaolukordades kehtivaid nõudeid ja tegevuskorda käsitlevad eeskirjad (viimistleda võrgueeskiri ja algatada vastuvõtmise etapp komisjonis);

ühtlustatud ülekandetariifide struktuuri kohta (koostööamet valmistab ette raamsuunise sõltuvalt oma analüüsi tulemustest ja vastavalt oma otsustele seoses energiaturu korralduse algatusega).

Artikkel 3

2016. aasta prioriteetide nimekiri gaasi valdkonna ühtlustatud eeskirjade väljatöötamiseks on järgmine:

eeskiri ühtlustatud ülekandetariifide struktuuri kohta (algatada vastuvõtmise etapp komisjonis);

kogu ELi hõlmaval turupõhisel lähenemisviisil põhinev maagaasi uue ülekandevõimsuse jaotamist käsitlev eeskiri (algatada vastuvõtmise etapp komisjonis);

eeskiri tulevase H-gaasi kvaliteeti käsitleva CENi standardi kohta (teha koostalitlusvõimet ja andmevahetust käsitleva eeskirja muutmise ettepanek ja algatada vastuvõtmise etapp komisjonis).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(2)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(3)  Kolmas energiaturu pakett koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/72/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/73/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/55/EÜ (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EÜ) nr 714/2009, (EÜ) nr 715/2009 ja (EÜ) nr 713/2009 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(4)  Vastused on avaldatud järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/energy/en/consultations/consultation-establishment-annual-priority-lists-development-network-codes-and.