28.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 282/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1930,

28. juuli 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses kriteeriumidega finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindla määraga finantskorrektsioonide kohaldamiseks ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 665/2008

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011, (1) eriti selle artikli 105 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ei tohiks ohustada liikmesriikidepoolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 41 lõigete 1 ja 2 kohaselt antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) finantsabi tingimusel, et liikmesriik järgib ühise kalanduspoliitika eeskirju ning juhul, kui liikmesriik neid eeskirju ei järgi, võidakse maksed katkestada või peatada või kohaldada finantskorrektsioone liidu ühise kalanduspoliitika raames antava finantsabi suhtes.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artikli 22 lõikes 7, artiklis 85 ja artikli 144 lõikes 1 on esitatud juhtumid ja tingimused, mille puhul komisjon võib kohaldada või peab kohaldama finantskorrektsioone. Kõnealuse määruse artikli 144 lõikega 7 on lisaks nähtud ette, et EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib sätestada konkreetsed alused finantskorrektsioonide tegemiseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise tõttu.

(3)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 kohaselt võib komisjon liidu finantshuvide ja maksumaksjate kaitseks kohaldada finantskorrektsioone, tühistades kogu rakenduskavale antava liidu toetuse või osa sellest ühel järgmistest juhtudest: a) liikmesriik ei ole korrigeerinud tõendatud kuluaruandes esitatud kulusid, mis on seotud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmisega toetusesaaja poolt, või b) liikmesriigipoolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade raske rikkumine mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, kusjuures kõnealuse rikkumise tulemusena on maksed kõnealuse määruse artikli 101 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

(4)	Kui liikmesriigipoolse ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldatakse kindla määraga finantskorrektsiooni vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõikele 3.

(5)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõikega 4 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindla määraga finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõikes 1 on esitatud juhtumid, kus komisjon võib määrata finantskorrektsioonid kogu rakenduskavale või selle osale. Artikli 105 lõike 1 punktis a osutatud juhul arvutatakse toetusesaajapoolse eeskirjade eiramise finantsmõju suurus vastavalt rahastamislepingule, mis on sõlmitud toetusesaaja ja EMKFi programmi rakendamise eest vastutava riikliku pädeva asutuse vahel. Sellest tulenevalt võib kindla määraga finantskorrektsioone kohaldada üksnes määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõike 1 punktis b osutatud juhul.

(6)

Selleks et tagada kindla määraga finantskorrektsioonide läbipaistvus ja proportsionaalsus ning EMKFi programmi rakendavate liikmesriikide võrdne kohtlemine ja õiguskindlus, on vaja määratleda kriteeriumid komisjoni kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindla määraga finantskorrektsioonide kohaldamiseks.

(7)	Finantskorrektsioonide tase, mille määrab komisjon juhul, kui liikmesriik ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, peab olema proportsionaalne ning võtma arvesse kõnealuste eeskirjade raske rikkumise laadi, raskusastet, kestust ja korduvust.

(8)

On asjakohane määratleda komisjoni kindla määraga finantskorrektsioonide tasemed vastavalt finantskorrektsioonide määradele, mis on juba kehtestatud teatud tüüpi rikkumiste jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse puhul. Samuti on asjakohane tagada piisavalt paindlik mehhanism, et proportsionaalsuse põhimõtet saaks nõuetekohaselt kohaldada.

(9)	Andmekogumise, -halduse ja -kasutuse valdkonnas tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 665/2008 (4) artikli 6 sätted asendada kindla määraga finantskorrektsioone käsitlevate käesoleva määruse sätetega. Seepärast tuleks kõnealune artikkel välja jätta.

(10)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sellise toetuse andmise jätkamist või muutmist, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 861/2006 (5).

(11)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (6) artiklis 8 on sätestatud, et liidu finantsabi vähendamine ei ületa 25 % riikliku programmi aastasest kogumaksumusest. Sellest tulenevalt tuleks andmekogumise, -halduse ja -kasutuse valdkonnas kohaldada käesolevas määruses sätestatud finantskorrektsioonide maksimaalset kindlat määra alles pärast kõnealuse artikli 8 kehtetuks tunnistamist.

(12)	Võttes arvesse, kui oluline on tagada kõigi liikmesriikide ühesugune ja võrdne kohtlemine alates programmiperioodi algusest, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud kriteeriumid finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindlate määrade kohaldamiseks vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 105.

Artikkel 2

Finantskorrektsioonide taseme määramise kriteeriumid

Finantskorrektsiooni tase ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise juhtudel, millele on osutatud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõikes 1, määratakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)	ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisest mere bioloogilistele ressurssidele tuleneva võimaliku kahju suurus;

b)	ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise sagedus;

c)	ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise kestus;

d)	liikmesriigi võetud parandusmeetmed.

Artikkel 3

Kindla määra kohaldamise kriteeriumid

1. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 105 lõikes 3 osutatud kindlad finantskorrektsiooni määrad on 2 %, 5 %, 10 %, 25 %, 50 % või 100 % liidu toetusest, mis on eraldatud liikmesriigi rakenduskava raames asjaomaste liidu prioriteetide või nende asjaomaste osade jaoks.

2. Vahemik, mille piires kohaldatakse kindla määraga finantskorrektsioone ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise üksikjuhtumite korral, on sätestatud lisas.

3. Kui komisjon on ühes ja samas määruse (EL) nr 508/2014 artikli 102 kohases rakendusaktis määranud liidu sama prioriteediga seoses kindlaks mitu ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise juhtumit, siis finantskorrektsiooni kindlat määra ei kumuleerita, vaid kehtestatakse kõrgeim määr, mis jääb kõnealuste juhtumite puhul kohaldatavasse vahemikku.

4. Kui komisjoni on ühise kalanduspoliitika teatava eeskirjade eiramise juhu suhtes rakendanud finantskorrektsioone ja asjaomane liikmesriik ei ole asjakohaseid parandusmeetmeid võtnud, võib kindlat määra suurendada järgmise kõrgema tasemeni vahemikus, mida kohaldatakse ühise kalanduspoliitika kõnealuse eeskirjade eiramise korral.

5. Lisaks juhtudele, mille suhtes kohaldatav finantskorrektsiooni määr on selgesõnaliselt esitatud lisas, võib kohaldada kindlat määra 100 % liidu toetusest, mis on eraldatud liikmesriigi rakenduskava raames liidu asjaomaste prioriteetide või nende osade jaoks, kui:

a)	ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramine on nii põhimõtteline, sage või laialt levinud, et see kujutab endast asjaomase süsteemi täielikku läbikukkumist ning seab ohtu liikmesriigi meetmete õiguspärasuse või ühise kalanduspoliitika rahastamise korrapärasuse; või

b)	on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on tahtlikult jätnud ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise heastamata.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 861/2006 kohaselt komisjoni heaks kiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 665/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 665/2008 artikkel 6 jäetakse välja.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seoses lisa 4. kategoorias esitatud eeskirjade eiramisega andmekogumise, -halduse ja -kasutuse valdkonnas, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 3 lõiget 5 alates kuupäevast, mil tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 199/2008 artikkel 8.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, 14. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

LISA

Eiramisjuhtumid (1)		Kindlate määrade vahemik
1. kategooria: suutmatus panustada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkidesse, mis on olulised mere bioloogiliste ressursside kaitse seisukohast
1.1	Suutmatus tagada, et peetakse kinni liikmesriikidele määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 16 ja 17 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalustest.	25–100 %
1.2	Suutmatus järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 7 loetletud eri liiki kaitsemeetmetes sätestatud nõudeid.	10–100 %
2. kategooria: suutmatus täita kalavarude kaitsega seotud rahvusvahelisi kohustusi
2.1	Suutmatus täita kohustusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 28.	10–100 %
3. kategooria: suutmatus tagada laevastiku ja loodusvarade vaheline tasakaal
3.1	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 esitatud kõigile tingimustele vastava, laevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelist tasakaalu käsitleva aruande esitamata jätmine.	2–25 %
3.2	Suutmatus rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõike 4 kohast tegevuskava, kui selline kava lisatakse iga-aastasele aruandele.	5–25 %
3.3	Suutmatus tagada, et enne püügivõimsuse tühistamist avaliku sektori toetuse abil tühistatakse vastavad kalapüügiload ja kalalaevatunnistused ning et kõnealust püügivõimsust ei asendata, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetes 5 ja 6.	10–50 %
3.4	Suutmatus tagada, et püügivõimsus ei ületa ühelgi hetkel püügivõimsuse ülempiire, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 7 ja II lisas.	10–50 %
3.5	Suutmatus rakendada laevastiku koosseisu arvamise või koosseisust väljaarvamise kava vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 23 sätestatud nõuetele.	10–25 %
3.6	Suutmatus hallata kalalaevastiku registrit kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 24 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 26/2004 (2).	10–50 %
4. kategooria: suutmatus rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 kohaseks andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks määruses (EÜ) nr 199/2008 täpsemalt määratletud ühenduse raamistikku, mille tõttu puudub teave loodusressursside kohta
4.1	Suutmatus koguda ja hallata kalavarude majandamiseks vajalikke bioloogilisi, tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke andmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklitega 4, 13 ja 17.	2–25 %
4.2	Suutmatus esitada igal aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artikliga 7 aruanne riiklike andmekogumisprogrammide rakendamise kohta ja teha see üldsusele kättesaadavaks.	2–10 %
4.3	Suutmatus tagada kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike andmete kogumise ja haldamise kooskõlastamine riiklikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklile 4.	2–5 %
4.4	Suutmatus kooskõlastada andmete kogumist sama piirkonna teiste liikmesriikidega vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklile 5.	2–25 %
4.5	Suutmatus esitada lõppkasutajatele andmed õigel ajal kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklitega 18–20.	2–25 %
5. kategooria: Suutmatus luua tõhus kontrolli- ja rakendussüsteem
5.1	Suutmatus järgida kontrolli ja rakendamise üldpõhimõtteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (3) II jaotisele.	10–50 %
5.2	Suutmatus tagada, et järgitaks vetele ja kalavarudele juurdepääsu üldtingimusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 III jaotisele.	10–50 %
5.3	Suutmatus kontrollida turustamist, et tagada kalandus- ja vesiviljelustoodete tõhus jälgitavus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 V jaotisele.	10–50 %
5.4	Suutmatus teha tõhusat järelevalvet ja kontrolli ning tagada, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade mis tahes rikkumise puhul võetakse süsteemselt piisavaid täitemeetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 VI, VII ja VIII jaotisele.	10–50 %
5.5	Suutmatus koostada ja rakendada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 46 kohaseid riiklikke kontrollimeetmete programme ja, kui see on asjakohane, täita komisjoni poolt kõnealuse määruse IX jaotise kohaselt kehtestatud kontrolli- ja inspekteerimise eriprogramme.	10–50 %
5.6	Suutmatus teha koostööd komisjoniga, et hõlbustada komisjoni ametnikel nende ülesannete täitmist kontrollimisel, sõltumatul inspekteerimisel ja auditite tegemisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 X jaotisele.	2–50 %
5.7	Suutmatus rakendada meetmeid, mida komisjon on otsustanud võtta, tagamaks et liikmesriigid täidavad ühise kalanduspoliitika eesmärke, näiteks tegevuskavad ja muud meetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 XI jaotisele.	10–50 %
5.8	Suutmatus täita nõudeid, mis on kehtestatud andmetele ja teabele juurdepääsu, analüüsi, valideerimise ja vahetamise suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 XII jaotisele.	2–25 %
5.9	Suutmatus kontrollida nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (4) III jaotise kohase püügisertifitseerimissüsteemi tõhusat rakendamist.	10–50 %
5.10	Suutmatus tegutseda määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 26 lõike 3, artiklite 39 ja 40 kohase väidetava või teatatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi korral.	5–50 %
6. kategooria: suutmatus luua tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste toimiv süsteem ja seda rakendada
6.1	Suutmatus teavitada rikkumise korral lipuliikmesriiki, liikmesriiki, kelle kodanik rikkuja on, või mõnda muud liikmesriiki, kes on huvitatud nõuete täitmise tagamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 89 lõike 4 kohaselt võetud meetmete järelmeetmetest.	2–10 %
6.2	Suutmatus võtta viivitamata meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 91, et takistada tõsiselt rikkumiselt tabatud kalalaevade kaptenitel või teistel füüsilistel ja juriidilistel isikutel oma tegevust jätkata.	10–50 %
6.3	Suutmatus kehtestada kriteeriumid, et määrata kindlaks rikkumise tõsidus ühise kalanduspoliitika eeskirjade määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 kohaselt.	10–50 %
6.4	Suutmatus tagada tõhusate karistuste süsteemne rakendamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste eest ning nende karistuste piisav rangus ja proportsionaalsus rikkumise raskusastmega, et tagada hoiatav mõju ja jätta rikkumiste toimepanijaid vähemalt ilma nende rikkumisest tulenevast majanduslikust kasust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 VIII jaotisele.	10–50 %
6.5	Suutmatus kohaldada kalalaevatunnistuse omanike ja kaptenite suhtes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 kohast tõsiste rikkumiste punktisüsteemi.	10–50 %
6.6	Suutmatus luua ja hallata määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 93 kohast riiklikku rikkumiste registrit.	10–50 %

(1) Määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1) artiklile 102.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 26/2004, 30. detsember 2003, ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

28.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 282/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1934,

27. oktoober 2015,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik” või „Hiina”) ja Taist pärit teatavate toruliitmike (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed algselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 584/96 (2) (edaspidi „algsed meetmed”) ning viimati pikendati neid nõukogu määrusega (EÜ) nr 803/2009 (3) (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(2)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 3 laiendati algseid meetmeid nõukogu määrustega (EÜ) nr 964/2003, (4) (EÜ) nr 2052/2004, (5) (EÜ) nr 2053/2004 (6) ja (EÜ) nr 655/2006 (7) Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt lähetatud impordile, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud vastavalt Taiwan, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinid või mitte.

(3)	Kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on kõikide äriühingute korral 58,6 %.

1.2. Muude kolmandate riikide suhtes kehtivad meetmed

(4)	Praegu kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid Venemaalt ja Türgist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes (8) ning Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes (9). Tai suhtes võetud meetmed aegusid 4. septembril 2014 (10).

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(5)

14. detsembril 2013 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) teate teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit ning Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt saadetud – sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud vastavalt Taiwan, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinid või mitte – raud- või terastoruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (11).

(6)	2. juunil 2014 sai komisjon taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu kogutoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

(8)	3. septembril 2014 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise. Ta avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (12).

1.4. Huvitatud isikud

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, kasutajatele ja importijatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ning Hiina ametivõimudele ja kutsus neid üles koostööd tegema.

(10)	Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

1.4.1. Väljavõtteline uuring

(11)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

a) Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on esialgselt valinud liidu tootjate valimi, ja kutsus huvitatud isikuid esitama selle kohta märkusi. Valim moodustati samasuguse toote tootmis- ja müügimahtude alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust, ning see hõlmas kolme äriühingut/äriühingute rühma, kellel olid tootmisrajatised Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias. Ühtegi märkust ei esitatud ning seega jäid esialgselt valimisse valitud äriühingud lõplikku valimisse.

(13)

Hiljem selgus, et ühel valimisse kaasatud liidu tootjal ei olnud võimalik küsimustikule täies ulatuses vastata, mistõttu ta asendati teise liidu tootjaga. Lõplik valim hõlmas kolme äriühingut/äriühingute rühma, kes esindasid 57 % liidu toodangust ja 58 % liidu tootmisharu müügimahust liidu turul ning kellel olid tootmisrajatised neljas liikmesriigis (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia). Huvitatud isikuid teavitati sellest. Muudetud valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

b) Importijate väljavõtteline uuring

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Kaheteistkümnest teabe esitanud importijast importis vaid kuus vaatlusalust toodet Hiinast. Nendest kuuest äriühingust moodustati valim, võttes aluseks vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi mahu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja võttes arvesse geograafilist jaotust, ning see hõlmas kolme importijat (tegutsesid vastavalt Saksamaal, Kreekas ja Itaalias).

(15)	Kõiki endast teada andnud importijaid teavitati kavandatud valimist. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim esindas 15 % vaatlusaluse toote koguimpordist.

c) Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta (olemasolu korral) nendega ühendust.

(17)	Esialgu andis endast nõutud teabe esitamisega teada vaid üks Hiina eksportiv tootja. Seetõttu ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Nagu osutatakse põhjenduses 20, lõpetas see eksportiv tootja hiljem koostöö.

1.4.2. Küsimustiku vastused

(18)	Komisjon saatis küsimustikud kõikidele valimitesse kaasatud liidu tootjatele ja liitu importivatele tootjatele ning eespool osutatud Hiina eksportivale tootjale.

(19)	Küsimustikule esitas vastused kolm valimisse kaasatud tootjat/tootjate rühma ning kolm valimisse kaasatud sõltumatut importijat.

(20)	Hiina eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud.

1.4.3. Kontrollkäigud

(21)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning hinnata, kas meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

—	Erne Fittings GmbH ja selle sidusettevõtja Siekmann Fittings GmbH, Schlins, Austria;

—	Vallourec Fittings S.A., Maubeuge, Prantsusmaa;

—	Virgilio Cena & Figli S.p.A, Brescia, Itaalia;

importijad:

—	Biagini Piero & C., Altedo di Malalbergo, Itaalia;

—	General Commercial & Industrial S.A., Ateena, Kreeka,

—	Manfred Geldbach Flansch und Fitting GmbH, Gelsenkirchen, Saksamaa.

1.5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(22)	Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(23)	Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

1.6. Järelduste avalikustamine

(24)	Komisjon tegi kõikidele huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada, ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Ühtegi märkust ei saadud.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(25)

Vaatlusalune toode on sama toode, mis 2009. aasta augustis lõpetatud aegumise läbivaatamisel, (13) st Hiinast pärinevad rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmikud (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla.

2.2. Samasugune toode

(26)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse võrdlusriigiks valitud Saudi Araabias ja mida müüakse sealsel siseturul, ning

—	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(27)	Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1. Eelmärkused

(28)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(29)

Nagu osutati põhjendustes 18 ja 19, ei esitanud väljavõttelise uuringu raames endast teada andnud Hiina eksportiv tootja küsimustikule vastuseid, kuigi see talle saadeti. Sellest tulenevalt ei teinud käesolevas uurimises koostööd ükski Hiina eksportiv tootja ning seetõttu tuli kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kasutada kättesaadavaid fakte.

(30)

Selles küsimuses teavitati Hiina ametivõime ja väljavõttelise uuringu raames endast teada andnud Hiina eksportivat tootjat nõuetekohaselt asjaolust, et komisjon käsitab küsimustikule vastamata jätmist koostöösoovimatusena ning et sellest tulenevalt võib komisjon Hiina suhtes järelduste tegemisel kohaldada alusmääruse artiklit 18. Nagu osutati eespool põhjenduses 20, ei saanud komisjon küsimustikule ühtki vastust.

(31)

Seda silmas pidades põhinevad alljärgnevalt esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 kättesaadavatel faktidel, eeskätt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel ning kättesaadaval Eurostati statistikal, mida kontrolliti võrdluses alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud impordistatistikaga (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas”) ning sõltumatute importijate juures kohapeal tehtud kontrollide käigus kogutud teabega. Analüüsiti ka Hiina ekspordistatistika andmebaasi. See analüüs näitas aga, et andmebaasi andmete kohaselt ületasid impordimahud olulisel määral muudes kättesaadavates allikates, eeskätt artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis viidatud mahtusid. Samamoodi olid Hiina ekspordistatistika andmebaasis osutatud keskmised hinnad märkimisväärselt kõrgemad kui muudes allikates viidatud, sealhulgas koostööd teinud sõltumatute importijate teatatud keskmised hinnad. Seega järeldati, et kuigi ka kõikidest muudest kättesaadavatest allikatest pärit andmetes esines väheolulisi erinevusi, erinesid Hiina ekspordistatistika andmebaasi andmed olulisel määral kõikidest muudest komisjoni analüüsitud allikatest saadud andmetest. Seda silmas pidades tunnistati Hiina ekspordistatistika andmebaasist pärit andmed käesoleval juhul ebausaldusväärseteks.

3.2. Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

a) Võrdlusriik

(32)	Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik”).

(33)	Esialgses uurimises valiti võrdlusriigiks Tai. Eelmisel aegumise läbivaatamisel kasutati võrdlusriigina Tai tootjate koostöösoovimatuse tõttu Ameerika Ühendriike.

(34)

Käesoleva uurimise jaoks teavitas komisjon huvitatud isikuid algatamisteates sellest, et võrdlusriigiks kavandati Korea Vabariiki, kuna erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei olnud Korea Vabariigis kehtestatud kaubanduse kaitsevahendeid ning kuna üks Korea eksportiv tootja oli teinud koostööd Malaisiast ja Korea Vabariigist pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamisel, nagu on osutatud põhjenduses 4. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi selle valiku asjakohasuse kohta, kuid ei saanud ühtegi märkust.

(35)

Komisjon kogus teavet toruliitmike tootjate kohta muudes võimalikes võrdlusriikides, täpsemalt Bosnias ja Hertsegoviinas, Indias, Iisraelis, Jaapanis, Saudi Araabias, Taiwanis ja Tais, ning kutsus kõiki teadaolevaid toruliitmike tootjaid nendest riikidest, seahulgas asjaomast tootjat Korea Vabariigist, üles esitama vajalikku teavet. Koostööd tegi ja küsimustikule vastas vaid üks tootja Saudi Araabiast.

(36)	Nagu põhjenduses 26 selgitati, näitas uurimine, et Saudi Araabias toodetud ja sealsel siseturul müüdavatel toruliitmikel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugused lõppkasutusotstarbed kui Hiina eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditaval tootel.

(37)

Uurimise käigus ei tehtud Saudi Araabia siseturul kindlaks moonutusi. Kuigi seal oli vaid üks tootja, ei olnud kehtestatud kaubanduse kaitsevahendeid ning Saudi Araabia tootja konkureeris impordiga Hiinast, Lõuna-Koreast, Taist ja Jaapanist. Seda silmas pidades järeldati, et Saudi Araabia turgu iseloomustas rahuldav konkurentsitase.

(38)	Uurimise käigus selgus samuti, et Saudi Araabias toodetud ja sealsel siseturul müüdud kogused olid Eurostati andmete kohaselt võrreldes Hiinast liitu suunatud koguekspordi mahuga tüüpilised.

(39)

Nagu osutatakse põhjenduses 45, näitas uurimine, et Saudi Araabia tootja omamaine toruliitmike müük on keskmiselt võttes kahjumlik. Sellele vaatamata leiti, et keskmine tootmiskulu jääb samasse vahemikku nagu liidu tootmisharul ning et auditeeritud finantsaruanded olid koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttel. Seda silmas pidades leiti, et äriühing püsib lähitulevikus elujõulisena.

(40)	Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a on Saudi Araabia sobiv võrdlusriik.

b) Normaalväärtus

(41)	Koostööd teinud Saudi Araabia tootjalt saadud teave võeti aluseks Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatava normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

(42)	Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd teinud Saudi Araabia tootja omamaise müügi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alusmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline.

(43)

Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui siseturu sõltumatutele tarbijatele toimuva samasuguse toote omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Nagu selgitati põhjenduses 31, määrati eksportmüügi kogumaht kindlaks Eurostati statistika alusel. Seda silmas pidades peeti Saudi Araabia omamaist müüki tüüpiliseks.

(44)	Komisjon uuris täiendavalt, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(45)

Uurimise käigus leiti, et pikema ajavahemiku jooksul oli kaalutud keskmine omamaise müügi hind väiksem kui kaalutud keskmine tootmiskulu. Seetõttu ei saanud seda käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus kindlaks tootmiskulu alusel, millele kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6 lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(46)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõiguga määrati müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud andmete alusel. Kuna eksportiva tootja tegeliku kasumi kohta puudus igasugune teave, kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktist c lähtudes mõistlikku kasumitaset. Metallitöötluse valdkonna jaoks peeti mõistlikuks 5 %-list kasumitaset. Dumpingumarginaal moodustas 136 %.

c) Ekspordihind

(47)	Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhines ekspordihind kättesaadavatel faktidel, st Eurostati statistikal, mida võrreldi taotluse esitaja taotluses osutatud teabega, artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasiga ja koostööd teinud sõltumatutelt importijatelt saadud andmetega.

d) Võrdlus

(48)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse eesmärgil põhjendatud juhtudel kohandati ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Sõltumatutelt importijatelt saadud kontrollitud teabe alusel kohandati transpordikulusid (mereveokulusid), kindlustuskulusid ja tollivormistuskulusid.

e) Dumpingumarginaal

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei olnud Hiinast eksporditavaid tooteliike võimalik kindlaks teha. Seetõttu ei olnud võimalik võrdlus tooteliikide kaupa.

(50)	Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist üle 136 %.

3.3. Impordi arengusuund meetmete kehtetuks tunnistamise korral

a) Sissejuhatav märkus

(51)	Peale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingu esinemise uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmeid ei kohaldata. Uuriti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, Hiina ekspordikäitumine muudes kolmandates riikides ning liidu turu atraktiivsus.

b) Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(52)

Hiina tootmismaht, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus määrati kindlaks taotluse esitaja osutatud hinnanguliste näitajate põhjal. Sellest tulenevalt hinnati Hiina tootmismahuks kokku 435 000 tonni ja tootmisvõimsuseks kokku 612 000 tonni. Vaba tootmisvõimsus on Hiinas seega hinnangute kohaselt kokku 177 000 tonni, mis on peaaegu kolm korda suurem liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu selgitatakse põhjendustes 53–56, võib arvata, et oluline osa kõnealusest vabast tootmisvõimsusest suunatakse ümber liitu.

c) Hiina ekspordikäitumine muudes kolmandates riikides

(53)

Avalikult kättesaadava teabe puudumisel ja Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu ei olnud võimalik kindlaks määrata muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi keskmiste hindade taset. Hiina eksportivad tootjad on aga kasutanud ebaausaid kauplemistavasid Ameerika Ühendriikide turul, kus on toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatud alates 1992. aastast. Võttes arvesse eespool kirjeldatut ning varasemat ja praegust dumpingut liidu turul, ei ole alust arvata, et Hiina eksportijad muudavad lähitulevikus ekspordihindadega seotud tegutsemisviise.

d) Liidu turu atraktiivsus

(54)

Kuigi tollimaksud olid kehtestatud, suurendasid Hiina eksportivad tootjad liitu suunatud ekspordi mahtusid ja siinset turuosa, mis annab tunnistust Hiina eksportivate tootjate jätkuvast huvist liidu turu vastu. Seda kinnitab ka varasem meetmetest kõrvalehoidumine toruliitmike lähetamise kaudu Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt (vt põhjendus 2).

(55)

Isegi kui arvestada asjaolu, et Hiina omamaine tarbimine ja tarbimine muudes kolmandates riikides võib suureneda, on see, et Hiina suure ülevõimsusega tootmine ületab märkimisväärselt liidu tarbimist, märk sellest, et kui meetmetel lastakse aeguda, on Hiina eksportivatel tootjatel liitu eksportimiseks ikkagi suurtes kogustes toruliitmikke. Võttes arvesse, et teisel suurel toruliitmike turul, st Ameerika Ühendriikides, on Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestatud ranged dumpinguvastased meetmed, on tõenäoline, et suur osa kõnealusest vabast tootmisvõimsusest suunatakse ümber liitu, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(56)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate varasemat ja praegust dumpingule osutavat käitumist, nagu selgitati eespool põhjenduses 50, ning asjaolu, et Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes Ameerika Ühendriikide turule kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, võib järeldada, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

3.4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(57)

Uurimine kinnitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt märkimisväärsele dumpingule osutavate hindadega. Võttes arvesse Hiinas olemasolevat olulist vaba tootmisvõimsust (liidu tarbimisest enam kui kolm korda suurem), Ameerika Ühendriikide turule suunatud ekspordiga seotud suundumusi ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon, et meetmete kõrvaldamise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

4. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1. Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(58)

Liidu tootmisharus ei toimunud võrreldes eespool põhjenduses 1 osutatud eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga mingeid olulisi struktuurimuutusi. Liidus tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul samasugust toodet teadaolevalt 22 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(59)	Liidu kogutoodanguks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrati 48 868 tonni. Komisjon määras selle näitaja kindlaks taotluse esitaja edastatud andmete alusel, mida võrreldi valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmetega.

(60)	Nagu osutati põhjenduses 11, kaasati lõplikusse valimisse kolm liidu tootjat/tootjate rühma. Valimisse kaasatud äriühingute/äriühingute rühmade arvele langes 57 % liidu toodangust ja 58 % liidu müügist (vt eespool põhjendus 13). Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

4.2. Liidu tarbimine

(61)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võttis komisjon aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu turul, lähtudes taotluse esitaja esitatud andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest pärineva impordi, lähtudes Eurostati andmetest. Nagu selgitati põhjenduses 31, osutusid Hiina ekspordistatistika andmebaasi andmed ebausaldusväärseteks ning seetõttu neid Hiina ekspordimahtude kindlaksmääramisel arvesse ei võetud.

(62)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	57 897	59 916	60 503	58 113
Indeks	100	103	104	100
Allikas: taotluse esitaja esitatud andmed ja Eurostati andmed.

(63)

2012. ja 2013. aastal tarbimine vähesel määral suurenes – võrreldes 2011. aasta tasemega vastavalt 3 % ja 4 % –, kusjuures 2012. aastal moodustas tarbimine 59 916 tonni ja 2013. aastal 60 503 tonni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbimine vähenes, kuid oli veidi suurem kui 2011. aastal, täpsemalt 58 113 tonni. Seega püsis liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(64)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Allpool esitatud tabeli kohaselt hõlmab Hiinast pärit impordi kogumaht Hiinast pärit toruliitmike importi ning Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt saadetud toruliitmike importi, võttes arvesse meetmete laiendamist nendest riikidest saadetud impordi suhtes, nagu viidati põhjenduses 2.

(65)

Import Hiinast liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiinast pärit toruliitmikud	3 739	6 789	7 091	8 058
Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt saadetud toruliitmikud	1 051	1 168	1 342	1 377
Hiinast pärit impordi kogumaht	4 790	7 957	8 433	9 435
Indeks	100	166	176	197
Turuosa	8 %	13 %	14 %	16 %
Allikas: Eurostati andmed.

(66)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi kogumaht järjepidevalt ning peaaegu kahekordistus, suurenedes 4 790 tonnilt 2011. aastal 9 435 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samas suunas kulges ka Hiina turuosa, kasvades vaatlusalusel perioodil 8 %-lt 2011. aastal 16 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ning hindade allalöömine

(67)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Allpool tabelis esitatud keskmine impordihind hõlmab põhjenduses 64 osutatud põhjustel Hiinast pärit toruliitmikke ning Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt saadetud toruliitmikke. Seda silmas pidades muutus asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiinast pärit toruliitmikud	1 347	1 646	1 299	1 179
Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankast ja Filipiinidelt saadetud toruliitmikud	2 200	2 700	2 633	2 623
Hiina keskmine	1 534	1 801	1 511	1 388
Indeks	100	117	98	90
Allikas: Eurostati andmed.

(68)

Vaatlusalusel perioodil iseloomustasid keskmist impordihinda märkimisväärsed kõikumised. Esmalt tõusis hind 17 % võrra – kui 2011. aastal oli see 1 534 eurot tonni kohta, siis 2012. aastal oli see 1 801 eurot tonni kohta. 2013. aastal langes impordihind tasemele 1 511 eurot tonni kohta ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele 1 388 eurot tonni kohta. Üldiselt võib täheldada, et impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %.

(69)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine vaatlusalusel perioodil, võrdles komisjon kaalutud keskmist hinda, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toruliitmikke sõltumatutele klientidele liidu turul (korrigeerituna tehasest hankimise tasandile), ja keskmist hinda, millega asjaomasest riigist pärit toruliitmikke imporditi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul (määratuna CIF-hindade põhjal Eurostati andmetest lähtudes ja korrigeerituna tollimaksude ja impordijärgsete kulude võrra).

(70)

Nagu osutati põhjenduses 49, ei olnud Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu võimalik kindlaks määrata Hiinast eksporditud tooteliike. Seetõttu ei saanud hindu võrrelda tooteliikide kaupa. Hinnavõrdlus tehti samal kaubandustasandil toimunud tehingute alusel, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 20,5 %.

4.3.3. Import kolmandatest riikidest

(71)

Alljärgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

		2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Import kolmandast riigist	Maht tonnides	9 078	11 560	11 273	11 556
	Indeks	100	127	124	127
	Turuosa	16 %	19 %	19 %	20 %
	Keskmine hind (eurodes tonni kohta)	2 596	2 473	2 584	2 442
	Indeks	100	95	100	94
Allikas: Eurostati andmed.

(72)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kasvas umbes 9 078 tonnilt 2011. aastal umbes 11 556 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 27 % võrra. Kasvu võis täheldada peamiselt ajavahemikul 2011–2012, kusjuures hiljem püsisid impordimahud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni võrdlemisi stabiilsena. Kõnealuse impordi mahu kasvu taustal suurenes ka selle turuosa – kui 2011. aastal moodustas turuosa 16 %, siis 2012. aastal oli see 19 %, püsides hiljem suhteliselt stabiilsena, välja arvatud teatav suurenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui turuosa tõusis tasemele 20 %. Keskmine impordihind langes 2012. aastal 5 % võrra, kuid 2013. aastal tõusis see 5 % võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes see taas 6 % võrra. Keskmiselt olid asjaomased hinnad madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(73)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärines kõnealune import peamiselt Vietnamist, Kambodžast, Taist ja Iisraelist. Import nendest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 5

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

Impordi maht riigi kohta	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Vietnam	1 158	1 602	2 635	2 562
Indeks	100	138	228	221
Kambodža	0	0	365	1 368
Indeks	100	100	365	1 368
Tai	2 520	2 559	1 974	1 357
Indeks	100	102	78	54
Iisrael	128	547	745	973
Indeks	100	427	582	760
Allikas: Eurostati andmed.

(74)

Vietnamist pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil kahekordistus, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 2 562 tonni. Taist pärit import vähenes alates 2011. aastast märkimisväärselt (47 % võrra), moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 357 tonni. Kambodžast ja Iisraelist pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil oluliselt – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid nende riikide näitajad vastavalt 1 368 tonni ja 973 tonni.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(75)	Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhindadega impordist liidu tootmisharule tuleneva mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(76)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvate andmete alusel, mis on seotud kõigi teadaolevate liidu tootjatega. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule, ning valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud andmete alusel. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(77)	Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine.

(78)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. Mikromajanduslike näitajatega seotud arvandmed põhinevad ainult valimisse kaasatud äriühingutelt või äriühingute rühmadelt saadud kontrollitud andmetel.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(79)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	53 797	54 951	54 572	48 868
Indeks	100	102	101	90
Tootmisvõimsus (tonnides)	184 220	164 220	164 220	164 220
Indeks	100	89	89	89
Tootmisvõimsuse rakendamine	29 %	33 %	33 %	29 %
Allikas: taotlus.

(80)	Tootmismaht oli ajavahemikul 2011–2013 võrdlemisi stabiilne, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see 10 %, st tasemele 48 868 tonni.

(81)

Liidu tootjate tootmisvõimsus vähenes 2011. aastal 11 % võrra ning püsis alates 2012. aastast tasemel 164 220 tonni. Eespool tabelis esitatud andmed tootmisvõimsuse kohta põhinesid kooskõlas asjaomase tootmisharu standardtavade ja põhjenduses 4 osutatud eelmises menetluses kasutatud meetodiga teoreetilisel maksimumvõimsusel, mis lähtub eeldusest, et tootmisharu töökorralduses on päevas kolm vahetust, nädalas kuus tööpäeva ja aastas 48 töönädalat. Tegelikkuses hõlmab see vaid kaht vahetust päevas, viit tööpäeva nädalas ja 48 töönädalat aastas. Asjaomased tootmisvõimsuse andmed ei pruugi seega korrektselt kajastada tegelikku võimsust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(82)

Tootmisvõimsuse rakendamine püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalal tasemel – 29 %. Vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse rakendamine suurenes, moodustades 2012. ja 2013. aastal 33 %. See kajastab tootmismahu teatavat suurenemist nendel aastatel. Nagu selgitati põhjenduses 81, tuleneb tootmisvõimsuse rakendamise madal määr osalt koguvõimsuse arvutamise meetodist.

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(83)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht liidu turul (tonnides)	44 030	40 399	40 797	37 121
Indeks	100	92	93	84
Turuosa	76 %	67 %	67 %	64 %
Allikas: taotlus.

(84)	Müügimaht liidu turul vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aasta tasemega 8 %. 2013. aastal see veidi suurenes ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas vähenes, moodustades 37 121 tonni, mis tähendab, et üldine müügimaht vähenes võrreldes 2011. aasta tasemega 16 %.

(85)	Liidu tootmisharu müügimahu vähenemine kajastus ka selle turuosas, mis kahanes vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti, st 76 %-lt 2011. aastal 64 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.4.2.3. Tööhõive ja tootlikkus

(86)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	1 092	1 006	962	947
Indeks	100	92	88	86
Tootlikkus (ühikutes töötaja kohta)	49	55	57	52
Indeks	100	112	116	106
Allikas: taotlus.

(87)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt 14 % võrra – kui 2011. aastal oli töötajate arv 1 092, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 947. Kuna tootmismaht püsis 2012. ja 2013. aastal stabiilsena, tõusis liidu tootjate tööjõu tootlikkus mõõdetuna toodanguna (tonnides) töötaja kohta nendel aastatel võrreldes 2011. aasta tasemega vastavalt 12 % ja 16 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahanes tootmismahu vähenemise tõttu ka tootlikkus, kuid ületas 2011. aasta taset 6 % võrra.

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(88)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihind liidus ja ühikuhind

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)	2 774	2 902	2 808	2 892
Indeks	100	105	101	104
Ühiku tootmiskulu (eurodes tonni kohta)	3 081	3 100	3 042	3 118
Indeks	100	101	99	101
Allikas: valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed.

(89)

Müügihind liidus püsis võrdlemisi stabiilsena ja kõikus vaid vähesel määral. Seega tõusis see 2012. aastal 5 %, langes 2013. aastal 4 % ja tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti 3 %. Vaatlusalusel perioodil tõusid hinnad kokku 4 % võrra. Ühiku tootmiskulu kulges samas suunas, st 2012. aastal see esmalt suurenes, 2013. aastal vähenes ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes taas. Need kõikumised olid aga väikesed ning jäid vahemikku 1–2 %. Üldiselt suurenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 1 % võrra. Seetõttu tähendanuks veidi suurem müügihinna tõus vaatlusalusel perioodil liidu tootjatele kasumlikkuse paranemist, kuid nagu on näidatud põhjenduses 94, oli kasumlikkus vaatlusalusel perioodil sellegipoolest negatiivne.

4.4.3.2. Tööjõukulud

(90)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)	53 347	54 409	55 868	55 715
Indeks	100	102	105	104
Allikas: valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed.

(91)

Pidades silmas keskmist tööjõukulu töötaja kohta, võib vaatlusalusel perioodil täheldada teatavat kasvu. 2011. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta 4 %, moodustades 55 715 eurot. Töötajate arvu vähendamine 14 % võrra vaatlusalusel perioodil ei toonud äriühingutele kohest säästu, võttes arvesse lepingute lõpetamisega seotud tasusid.

4.4.3.3. Varud

(92)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	6 657	6 851	6 807	5 749
Indeks	100	103	102	86
Lõppvarud protsendina toodangust	22 %	21 %	29 %	21 %
Allikas: valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed.

(93)

Lõppvarud 2012. aastal teataval määral suurenesid, kuid alates 2012. aastast kuni 2013. aastani vähenesid 1 % võrra ja alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 16 % võrra. Üldisel tasandil võib täheldada, et varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 14 %. Võrreldes tootmismahuga vähenesid lõppvarud ajavahemikul 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ühe protsendipunkti võrra.

4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(94)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2011	2012	2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatute klientide puhul (% müügikäibest)	– 11,2 %	– 5,5 %	– 8,3 %	– 9,1 %
Rahavoog (eurodes)	– 7 791 330	– 518 192	– 2 540 656	– 1 790 761
Indeks	100	1 504	307	435
Investeeringud (eurodes)	2 388 945	3 111 518	4 339 627	3 362 845
Indeks	100	130	182	141
Investeeringutasuvus	– 21,4 %	– 18,8 %	– 13,6 %	– 15,3 %
Allikas: valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed.

(95)	Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote liidu sõltumatutele klientidele müümise eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(96)	Vaatlusalusel perioodil kandis liidu tootmisharu olulist kahjumit. 2011. aastal oli tootmisharu kahjum – 11,2 %, mis 2012. aastal kahanes tasemele – 5,5 %, kuid tõusis 2013. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt tasemele – 8,3 % ja – 9,1 %.

(97)	Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli vaatlusalusel perioodil vaatamata teatavale paranemisele (eeskätt 2012. aastal) negatiivne.

(98)

Investeeringud suurenesid ja nende eesmärk oli parandada tootmisprotsessi turvalisust, vähendada energiatarbimist ja suurendada toruliitmike konkurentsivõimet ja kvaliteeti. 2012. ja 2013. aastal investeeringud suurenesid, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid. Võrreldes 2011. aasta tasemega suurenesid investeeringud 2012. aastal 30 %, 2013. aastal 82 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 41 % võrra. Sellegipoolest ei toonud investeeringute suurendamine kaasa positiivset investeeringutasuvust, mida väljendatakse kasumi protsendina investeeringute arvestuslikust puhasväärtusest. Investeeringutasuvus jäi vahemikku – 21,4 % (2011. aastal) ja – 15,3 % (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

4.4.3.5. Dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine

(99)	Uurimise käigus kindlaks määratud dumpingumarginaal ületab oluliselt miinimumtaset. Mõju, mida tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk liidu tootmisharule avaldab, on asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu arvesse võttes märkimisväärne.

(100)

Liidu tootmisharu taastus vaatlusalusel perioodil endiselt mõjust, mida põhjustas Venemaalt, Türgist, Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordiga seotud kahjustav dumping.

4.5. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(101)

Peaaegu kõiki peamisi kahjunäitajaid iseloomustas negatiivne suundumus. Tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 11 %. Tootmisharu kandis kogu vaatlusalusel perioodil olulist kahjumit. Kuigi võis täheldada teatavat paranemist, moodustas liidu tootmisharu kahjum läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – 9,1 %. Peale selle oli liidu tootmisharul vaatlusalusel perioodil järjepidevalt negatiivne rahavoog ning tööhõive vähenes umbes 11 %. Müük vähenes 16 % ning liidu tootjate turuosa 12 protsendipunkti.

(102)

Varude näitajad vaatlusalusel perioodil teataval määral paranesid, arvestades seda, et varud vähenesid 14 %, ning investeeringud suurenesid 41 %. Investeeringuid oli aga vaja muu hulgas selleks, et liidu tootjatel oleks võimalik turul konkureerida. Selline suurenemine üksinda ei välista siiski kahjustava mõju olemasolu ning seda tuleks vaadelda pigem liidu tootmisharu käimasoleva ümberkorraldamise osana.

(103)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

5.1. Eeldatava impordimahu ja -hinna mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(104)

Põhjenduses 57 järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tähendaks suure tõenäosusega seda, et dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist jätkuks.

(105)

Uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharule tekitati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, mis väljendus muu hulgas tootmis- ja müügimahu, turuosa ja tööhõive vähenemisena ning järjepidevalt negatiivse kasumlikkusena, nagu osutati põhjenduses 101.

(106)

Vaatamata kõrgetele kohaldatavatele tollimaksudele suurenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning sellest tulenevalt Hiina turuosa kahekordistus (vt põhjendus 65). Hinnasurve liidu turul oli väga suur, võttes arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud olulisi hindade allalöömise marginaale.

(107)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 52, oli Hiina vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu kolm korda suurem kui liidu tarbimine. Kui meetmed tunnistataks kehtetuks, on seega tõenäoline, et liidu turule siseneks suures koguses vaatlusalust toodet.

(108)

Võttes arvesse asjaomase riigi eksportivate tootjate varasemaid ja praegusi hinnakujundustavasid, võib eeldada dumpinguhinnaga impordi jätkumist, mis lööks seega oluliselt alla liidu tootmisharu hindu. Dumpinguhinnaga impordil oleks liidu tootmisharule kindel negatiivne mõju. See tähendaks liidu tootmisharule veelgi tugevamat hinnasurvet ning seega veelgi halvemaid finantstulemusi. Kõnealuse dumpinguhinnaga impordi turuosa suureneks liidu tootmisharu turuosa arvelt üha rohkem. See omakorda vähendaks veelgi liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamist, mis on juba niigi üks peamistest põhjustest tootmisharu negatiivsetes tulemustes vaatlusalusel perioodil.

(109)

Seega järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks väga suure tõenäosusega liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumine alusmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses.

6. LIIDU HUVID

(110)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel lähtuti kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(111)

Alusmääruse artikli 21 lõike 2 alusel anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(112)

Seda silmas pidades hinnati, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse suhtes tehtud järeldustele on kaalukaid põhjusi, millest võiks järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(113)

Kehtivad dumpinguvastased meetmed ei takistanud dumpinguhinnaga impordi sisenemist liidu turule ning liidu tootmisharule tekitati vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(114)

Liidu tootmisharu puhul tõestati, et tegemist on struktuurselt elujõulise tööstusharuga. Tootmisprotsessi ratsionaliseerimiseks ning konkurentsivõime ja kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete tulemusena suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootlikkus (6 %) ning vähenes tootmisvõimsus (11 %). Nende meetmete mõju avaldus ka investeeringute tasemes (vt põhjendus 98). Peale selle arenes positiivselt liidu tootmisharu kasumlik eksport, näidates, et liidu tootmisharu oli kolmandate riikide turgudel konkurentsivõimeline (valimisse kaasatud tootjate eksport kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %).

(115)

Kui meetmetel lastaks aeguda, halvendaksid olulised asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahud liidu tootmisharu olukorda veelgi. Selle tagajärg oleks muu hulgas turuosa edasine kahanemine, müügihinna langus, tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine ning üldisel tasandil liidu tootmisharu finantsolukorra edasine oluline halvenemine.

(116)

Seega järeldas komisjon, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.2. Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(117)

Käesolevas uurimises tegi koostööd 12 importijat, kuid toruliitmike impordist asjaomasest riigist teatas neist ainult kuus. Moodustati valim kolmest sõltumatust importijast, kelle osa Hiinast pärit koguimpordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 15 %. Keskmiselt moodustas asjaomane toode vaid umbes 10 % nende kogumüügist. Vaatlusaluse tootega seotud äritegevus on neil olnud kasumlik. Seda silmas pidades ei ole kehtivad meetmed kontrollitud importijaid oluliselt mõjutanud.

(118)

Uurimise käigus selgus samuti, et kõnealused importijad importisid vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil märkimisväärsetes kogustes ning isegi suurendasid koguseid. Seda arvesse võttes ei ole tõenäoline, et meetmete säilitamine kahjustaks edaspidi nende majanduslikku olukorda.

(119)

Käesoleva uurimise käigus ei teinud koostööd ega andnud endast teada ükski kasutajatest. Nende koostöösoovimatus tundub kinnitavat algses uurimises tehtud järeldust selle kohta, et toruliitmikud moodustavad väga väikese osa nende tootmise kogukuludest ning et arvatavasti ei ole kehtivad meetmed halvendanud nende konkurentsivõimet.

6.3. Järeldus liidu huvide kohta

(120)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamata jätmiseks ei ole põhjendatud alust.

7. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(121)

Eespool esitatud kaalutlustel järeldatakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks teatavate Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(122)

Sellest tulenevalt tuleks samuti säilitada Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmete laiendamine impordile Taiwanist, (14) Indoneesiast, (15) Sri Lankast (16) ja Filipiinidelt, (17) sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud vastavalt Taiwan, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinid või mitte.

(123)

Käesolev määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 (TARICi koodid 7307 93 11 91, 7307 93 11 93, 7307 93 11 94, 7307 93 11 95, 7307 93 11 99, 7307 93 19 91, 7307 93 19 93, 7307 93 19 94, 7307 93 19 95, 7307 93 19 99, 7307 99 80 92, 7307 99 80 93, 7307 99 80 94, 7307 99 80 95 ja 7307 99 80 98) alla kuuluvate rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmike (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Riik	Äriühing	Tollimaksu määr (%)	TARICi lisakoodid
Hiina	Kõik äriühingud	58,6	—

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 584/96, 11. märts 1996, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist, Horvaatiast ja Taist pärinevate rauast ja terasest toruliitmike impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 84, 3.4.1996, lk 1).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 803/2009, 27. august 2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Taist ning mida saadetakse Taiwanist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte, ning tühistatakse vabastus, mis anti äriühingutele Chup Hsin Enterprise Co. Ltd. ja Nian Hong Pipe Fittings Co. Ltd. (ELT L 233, 4.9.2009, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 964/2003, 2. juuni 2003, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatud Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevatele raud- või terastoruliitmikele, mida imporditakse Taiwanist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte (ELT L 139, 6.6.2003, lk 1).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2052/2004, 22. november 2004, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 964/2003 Hiina Rahvavabariigist pärinevate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast saadetud raud- ja terastoruliitmike impordile, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia või mitte (ELT L 355, 1.12.2004, lk 4).

(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2053/2004, 22. november 2004, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Sri Lankast saadetud raud- ja terastoruliitmike impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Sri Lankast pärinevatena või mitte (ELT L 355, 1.12.2004, lk 9).

(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 655/2006, 27. aprill 2006, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Filipiinidelt saadetud raud- ja terastoruliitmike impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Filipiinidelt pärinevatena või mitte (ELT L 116, 29.4.2006, lk 1).

(8) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 78/2013, 17. jaanuar 2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaalt ja Türgist pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 27, 29.1.2013, lk 1).

(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1283/2014, 2. detsember 2014, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes (ELT L 347, 3.12.2014, lk 17).

(10) ELT C 297, 4.9.2014, lk 12.

(11) ELT C 366, 14.12.2013, lk 35.

(12) ELT C 295, 3.9.2014, lk 6.

(13) Nõukogu määrus (EÜ) nr 803/2009, 27. august 2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Taist ning mida saadetakse Taiwanist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte, ning tühistatakse vabastus, mis anti äriühingutele Chup Hsin Enterprise Co. Ltd. ja Nian Hong Pipe Fittings Co. Ltd. (ELT L 233, 4.9.2009, lk 1).

(14) Määrus (EÜ) nr 964/2003.

(15) Määrus (EÜ) nr 2052/2004.

(16) Määrus (EÜ) nr 2053/2004.

(17) Määrus (EÜ) nr 655/2006.

28.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 282/41

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/1938,

27. august 2015,

millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2015/27)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda vahendid, instrumendid ja menetlused, mida kasutab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadest (edaspidi „RKPd”), et see poliitika rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühetaoliselt rakendada.

(2)

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisega tuleks tagada, et arvukate erinevate osalejate suhtes kehtivad ühetaolised kõlblikkuskriteeriumid. Need kriteeriumid määratletakse selleks, et tagada osapoolte võrdne kohtlemine kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ja osapoolte vastavus teatavatele usaldatavus- ja tegevusnõuetele.

(3)	Võttes arvesse hiljutist pangandusliidu loomist käsitlevat õigusloome arengut, on EKP nõukogu otsustanud täpsustada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooltele kohaldatavaid nõudeid.

(4)	EKP nõukogu on otsustanud kehtestada eurosüsteemi tagatiste raamistikus uue kõlblike turukõlbmatute varade liigi – kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid.

(5)	Seetõttu tuleks suunist EKP/2014/60 (1) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunist EKP/2014/60 muudetakse järgmiselt.

1)	Suunise EKP/2014/60 pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60)”.

Artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10) „pädev ametiasutus”– riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle, sh EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete osas (*1);

(*1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).” "

Artikli 2 punkt 23 asendatakse järgmisega:

„23) „riigisisene kasutamine”– osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:

a)	turukõlblikke varasid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;

b)	krediidinõudeid, kui krediidinõude lepingus juhindutakse tema RKP asukoha liikmesriigi õigusest;

c)	eluasemehüpoteekväärtpaberi on emiteerinud RKP asukoha liikmesriigis asutatud üksus;

d)	kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;”.

Lisatakse järgmine artikli 2 punkt 42a:

„42a) „mitterahaline rekapitaliseerimine riigivõlainstrumentidega”– krediidiasutuse märgitud kapitali mis tahes suurendamine selliselt, et kogu suurendatav kapital või osa sellest saadakse krediidiasutusele täiendavat kapitali võimaldava riigi- või avaliku sektori asutuse võlainstrumentide suunatud emissioonist asjaomasele krediidiasutusele;”.

5)	Artikli 2 punkt 70 asendatakse järgmisega: „70) „turukõlbmatu vara”– järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded, eluasemehüpoteekväärtpaberid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid;”.

Lisatakse järgmine artikli 2 punkt 70a:

„70a) „kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid”– võlainstrumendid:

a)	mis on otseselt või kaudselt tagatud krediidinõuetega, mis vastavad kõikidele eurosüsteemi krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele kooskõlas neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaoga, vastavalt artikli 107f sätetele;

b)	mis pakuvad kahekordset tagatist: i) aluskrediidinõuded algatanud krediidiasutusele; ning ii) punktis a osutatud aluskrediidinõuete dünaamilisele tagatiste kogumile;

c)	mille puhul risk seeriateks ei jagata;”.

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. EKP võib teha peenhäälestusoperatsioone igal eurosüsteemi tööpäeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki reservi hoidmisperioodil. Kui tehingupäev, arvelduspäev ega tagasimaksepäev ei ole RKP tööpäevad, ei ole asjaomane RKP kohustatud selliseid operatsioone tegema.”

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57:

a)	nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;

nad vastavad järgmistele tingimustele:

i)	pädevad ametiasutused rakendavad nende suhtes vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

ii)	nad on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutused ja on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

iii)

nad on asutused, mille suhtes pädevad ametiasutused rakendavad ühtlustamata järelevalvet, mille tase vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohasele liidu/EMP ühtlustatud järelevalvele pädevate ametiasutuste poolt (nt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate asutuste filiaalid liikmesriikides, mille rahaühik on euro);

c)	neil on tugev finantsseisund artikli 55a tähenduses;

d)	nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.”

Lisatakse järgmine artikkel 55a:

„Artikkel 55a

Krediidiasutuse finantstugevuse hindamine

1. Konkreetse krediidiasutuse finantstugevuse hindamisel käesoleva artikli tähenduses võib eurosüsteem arvesse võtta järgmist usaldatavusnõuetega seotud teavet:

a)	määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt kooskõlas järelevalvenõuetega individuaalselt ja konsolideeritud alusel esitatavad kvartaliandmed omavahendite, finantsvõimenduse ja likviidsuse suhtarvude kohta või

b)	kohastel juhtudel usaldatavusnõuetega seotud teavet, mille tase on võrreldav punktis a osutatud teabega.

2. Kui järelevalveasutus ei ole usaldatavusnõuetega seotud teavet krediidiasutuse asukohariigi RKP-le ja EKP-le esitanud, on asukohariigi RKP-l või EKP-l õigus nõuda andmete esitamist krediidiasutuselt endalt. Kui krediidiasutus esitab asjaomased andmed otse, on ta kohustatud esitama ka andmed asjaomase järelevalveasutuse hinnangu kohta. Nõudmise korral tuleb esitada ka välisaudiitori kinnitus.

3. Filiaalid esitavad andmed omavahendite, finantsvõimenduse ja likviidsuse suhtarvude kohta määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt või kohastel juhtudel võrreldava tasemega andmed krediidiasutuse kohta, mille filiaalina tegutsetakse, individuaalselt ja konsolideeritud alusel kooskõlas järelevalvenõuetega.

4. Riigivõlainstrumentidega mitterahaliselt rekapitaliseeritud krediidiasutuste finantstugevuse hindamisel võib eurosüsteem määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatavate omavahendite suhtarvude tagamisel arvesse võtta asjaomase mitterahalise rekapitaliseerimise meetodeid ja kaalu, sealhulgas instrumendi liiki ja likviidsust ning instrumendi emitendi juurdepääsu turule.

5. Varahaldusvahendid, mis tulenevad kriisilahendusmeetmetest, mis on vormistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 806/2014 (*2) artiklis 26 või siseriiklikes õigusaktides, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*3) artiklit 42, sätestatud vara eraldamise vahendi taotlusena, ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kõlblikud.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)”;"

10)	Artikli 96 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Mitmepoolsest arengupangast või rahvusvahelisest organisatsioonist krediidisaajatele ja garantidele ei kohaldata lõigete 1 ja 2 sätteid ning need loetakse kõlblikuks, sõltumata asutamise kohast.”

11)

Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Täiendavad õigusnõuded krediidinõuete kohta

1. Selleks et krediidinõudel oleks kehtiv tagatis ning et krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õigusnõuded. Need on seotud järgmisega:

a)	krediidinõude olemasolu kontroll;

b)	krediidinõude mobiliseerimise lepingu kehtivus;

c)	mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes;

d)	krediidinõude mobiliseerimise ja realiseerimisega seotud piirangute puudumine;

e)	pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine.

2. Need õigusnõuded on täpsustatud artiklites 100–105. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad sätestatakse vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.”

12)

Neljanda osa III jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„4. jagu

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 107a

Kõlblik vara liik

1. Kõlblik vara liik on võlainstrument, mis vastab artikli 2 lõikes 70a sätestatud kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide määratlusele.

2. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada:

a)	konkreetse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi laenuandmete vormi või

b)	varaga tagatud väärtpaberi laenuandmete vormi kooskõlas artikliga 73.

3. Aluskrediidinõuded peavad olema antud krediidisaajatele, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Krediidinõude algataja peab olema eurosüsteemi osapool, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis ning emitent peab olema krediidinõuded soetanud algatajalt.

4. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Tehingu osapoolte, v.a emitent, aluskrediidinõuete krediidisaajad ja algataja, asukoht peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas.

5. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi endises valuutas.

6. Pärast positiivse hinnangu andmist kinnitab eurosüsteem kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi kõlblikkust eurosüsteemi tagatisena.

7. Emitendi asutamise koha jurisdiktsiooni kohaldatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi, aluskrediidinõuete algataja, krediidisaajate, kohastel juhtudel garandi suhtes, aluskrediidinõuete lepingute ja aluskrediidinõuete otsest või kaudset algatajalt emitendile üleandmist reguleerivate mis tahes lepingute suhtes.

8. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama artiklites 66 ja 67 sätestatud emissiooni asukoha ja arveldamise korra nõuetele.

Artikkel 107b

Allutatuse keeld seoses kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

Artikkel 107c

Krediidikvaliteedi nõuded

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama käesoleva neljanda osa III jaotise 2. peatüki 3. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

Artikkel 107d

Aluskrediidinõuete soetamine emitendi poolt

Emitent peab olema soetanud aluskrediidinõuete kogumi algatajalt viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks” või tegeliku müügi ekvivalendiks, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja maksejõuetuse korral.

Artikkel 107e

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide läbipaistvuse nõuded

1. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama läbipaistvuse nõuetele kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri ja individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil.

2. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega tehtud tehingute põhiandmed, nt tehingu osapooled, ülevaade kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuriomadustest, ülevaade tagatistest ning kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tingimustest. Eurosüsteem võib hinnangu andmisel nõuda mis tahes tehingut puudutavate dokumentide ning eurosüsteemi hinnangul asjakohase kolmanda osapoole õigusliku arvamuse esitamist, sealhulgas (kuid mitte ainult) emitendilt ja/või algatajalt.

3. Individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks aluskrediidinõuete kogumi täielikud ja ühtlustatud laenuandmed kooskõlas VIII lisa nõuetega, v.a aruandlussageduse ja üleminekuperioodi osas. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkustingimuseks on, et kõik aluskrediidinõuded peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühe laenuandmete vormi põhjal. Eurosüsteem võib asjaomaste andmete hindamisel lugeda kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi mitteühetaoliseks.

4. Laenuandmed esitatakse vähemalt kord kuus, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva. Laenuandmete esitamiseks kehtestatud lõppkuupäev on kuu viimane kalendripäev. Kui laenuandmeid ei esitata või ei ajakohastata ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva, ei ole kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrument enam kõlblik.

5. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatavaid andmekvaliteedi nõudeid, sh konkreetseid kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete vorme. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes ei kohaldata minimaalselt nõutava laenuandmete tulemusväärtuse astme tagamiseks üleminekuperioodi.

6. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist, kui seda on olnud; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid.

Artikkel 107f

Kõlblike aluskrediidinõuete liigid

1. Aluskrediidinõuded peavad vastama neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaos sätestatud krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele, arvestades käesoleva artikli erisusi.

2. Selleks, et aluskrediidinõudel oleks kehtiv tagatis, mis võimaldaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi omanikul krediidinõue algataja kohustuste täitmata jätmise korral kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud järgmised täiendavad õiguslikud nõuded kooskõlas lõigetega 3–9:

a)	aluskrediidinõude olemasolu kontroll;

b)	aluskrediidinõude mobiliseerimise lepingu kehtivus;

c)	mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes;

d)	aluskrediidinõude üleandmisega seotud piirangute puudumine;

e)	aluskrediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine;

f)	pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad sätestatakse vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

3. Algataja asukohariigi RKP, järelevalveasutus või välisaudiitor teostab ühekordse kontrolli menetluse osas, mida algataja kasutab eurosüsteemile aluskrediidinõuete kohta teabe esitamiseks.

4. Algataja asukohariigi RKP rakendab aluskrediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt kõiki järgmisi abinõusid:

RKP peab algatajalt saama vähemalt kord kvartalis kirjaliku kinnituse, millega algataja kinnitab:

i)	aluskrediidinõuete olemasolu: selle kinnituse asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli;

ii)	aluskrediidinõuete vastavust eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

iii)	et aluskrediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena ning et algataja ei mobiliseeri aluskrediidinõudeid tagatisena eurosüsteemi või kolmandate isikute kasuks;

iv)

et algataja teatab asjaomasele RKP-le hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul igast aluskrediidinõude tagatisväärtust oluliselt mõjutavast sündmusest, eelkõige laenude ennetähtaegsest või osalisest või täielikust tagasimaksmisest ning aluskrediidinõudega seotud tingimuste leevendamisest või olulisest muutmisest;

algataja asukohariigi RKP või asjaomased kesksed krediidiregistrid, pädevad pangandusjärelevalveasutused või välisaudiitorid viivad läbi algataja antud kirjalike kinnituste kvaliteedi ja täpsuse pistelist kontrolli füüsiliste dokumentide vaatluse või kohapealse kontrolli käigus. Iga aluskrediidinõude osas kontrollitav teave hõlmab vähemalt aluskrediidinõude olemasolu ja kõlblikkust määratlevad tunnused. Algatajate puhul, kes kasutavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heakskiidetud majasiseseid reitingupõhiseid süsteeme, viiakse läbi aluskrediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise täiendav kontroll, mis hõlmab eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate, krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente tagavate krediidinõuete krediidisaajate kohustuste rikkumise tõenäosuse kontrolli;

kontrollide osas, mis viiakse artikli 107f lõike 3 ning lõike 4 punktide a ja b kohaselt läbi algataja asukohariigi RKPde, järelevalveasutuste, välisaudiitorite või kesksete krediidiregistrite poolt, tuleb kontrolli läbiviijatele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

5. Aluskrediidinõude emitendile üleandmise, või üleandmise, loovutamise või pantimise teel mobiliseerimise leping peab riigi õiguse kohaselt emitendi ja algataja ja/või vastuvõtja/määratud isiku/pandipidaja suhtes kehtima. Algataja ja/või vastuvõtja peab olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja aluskrediidinõuete tagatisena otsese või kaudse tagatisena üleandmise. Krediidisaaja teavitamise osas kohaldatakse järgmisi nõudeid, sõltuvalt kohaldatavast liikmesriigi õigusest:

krediidisaaja teavitamine või riiklik registreerimine võib olla vajadusel nõutav: i) aluskrediidinõuete (otsesel või kaudsel) üleandmisel emitendile; või ii) krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena mobiliseerimisel asukohariigi RKP kasuks asjaomase üleandmise või mobiliseerimise täieliku kehtivuse tagamiseks kolmandate isikute suhtes, ning eelkõige iii) emitendi (aluskrediidinõuete osas) ja/või asukohariigi RKP (krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena kasutamise osas) eelisseisundi tagamiseks teiste krediidiandjate ees. Sellisel juhul tuleb vastavus teavitus- või registreerimisnõuetele tagada: i) enne aluskrediidinõuete tegelikku (otsest või kaudset) üleandmist emitendile või selle ajal; või ii) krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatisena mobiliseerimisel asukohariigi RKP kasuks;

kui punkti a kohaselt ei ole krediidisaaja eelnev teavitamine või riiklik registreerimine kooskõlas riigi õigusega nõutav, tuleb krediidisaajat teavitada tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine tähendab, et krediidisaajat teavitatakse kooskõlas riigi õigusega aluskrediidinõuete üleandmisest või mobiliseerimisest kohe pärast makseviivitust või sarnast krediidisündmust kooskõlas kohaldatava riigi õigusega;

c)	punktid a ja b on miinimumnõuded. Eurosüsteem võib etteteatamist või registreerimist nõuda ka muudel juhtudel, sealhulgas juhul, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

6. Aluskrediidinõuded peavad olema täielikult üleantavad ning neid peab olema võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid tagatise üleandmise kohta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid aluskrediidinõude realiseerimise kohta, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta, et eurosüsteemil oleks võimalik krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatist realiseerida.

7. Olenemata lõikest 6 ei käsitleta aluskrediidinõude realiseerimise piiranguna sätteid, mis piiravad sündikaatlaenuosade loovutamist pankadele, finantseerimisasutustele ja muudele üksustele, kes regulaarselt tegelevad või on asutatud laenude andmiseks, väärtpaberite ostmiseks või muusse finantsvarasse investeerimiseks.

8. Olenemata lõigetest 6 ja 7 ei käsitleta maksete kogumise ja jagamise ning laenu administreerimisega tegelevat laenukorraldajat (facility agent) sündikaatlaenuosa üleandmise ja realiseerimise piiranguna, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	laenukorraldajaks on liikmesriigis asutatud krediidiasutus ning

b)	asjaomase sündikaati kuuluva liikme ja laenukorraldaja vaheline teenussuhe on võõrandatav koos sündikaatlaenuosaga või selle kõrval.

9. Krediidisaaja annab algatajale lepingu alusel tingimusteta nõusoleku algataja, emitendi ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente mobiliseeriva mis tahes osapoole poolt eurosüsteemile sellise aluskrediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks, mida asjaomane RKP nõuab esitatud aluskrediidinõude kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning aluskrediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks algataja/emitendi kohustuste täitmata jätmise korral.”

13)

Neljanda osa III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„3. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

Artikkel 112a

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

1. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide hindamisel ei pea kasutama üht neljast eurosüsteemi poolt kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega aktsepteeritavast krediidihindamise allikast.

2. Igal kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõudel peab olema üks neljast eurosüsteemile aktsepteeritava krediidihindamise allika antud krediidikvaliteedi hinnangust kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Lisaks peab kasutatav krediidihindamissüsteem või -allikas olema seesama süsteem või allikas, mida kasutab algataja kooskõlas artikliga 110. Kohaldatakse 1. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõudeid aluskrediidinõuetele.

3. Iga kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõude krediidikvaliteeti hinnatakse krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal, mis peab vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3.”

14)

Neljanda osa VI jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 133a

Riskiohjemeetmete kehtestamine kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

Tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete suhtes kohaldatakse individuaalset väärtuskärbet kooskõlas artiklis 131 sätestatud eeskirjadega. Tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete koguväärtus pärast väärtuskärbete kohaldamist peab mis tahes ajahetkel olema võrdne kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi bilansilise jääkväärtusega, või seda ületama. Kui koguväärtus langeb alla eelmises lauses osutatud piiri, hinnatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi väärtuseks null.”

15)

Neljanda osa VIII jaotisesse lisatakse järgmine artikkel 138a:

„Artikkel 138a

Võlainstrumentide kasutamine seoses mitterahalise rekapitaliseerimisega riigivõlainstrumentidega

Osapool või osapoolega artikli 138 lõike 2 tähenduses „märkimisväärset seost” omav osapool võib osapoole mitterahalisel rekapitaliseerimisel kasutatud riigivõlainstrumente tagatisena kasutada vaid juhul, kui asjaomaste instrumentide emitendi juurdepääs turule on eurosüsteemi hinnangul piisav, arvestades asjaomaste instrumentide kaalu rekapitaliseerimisel.”

16)

Artikkel 148 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 148

Üldpõhimõtted

1. Osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt kõigis eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

2. Osapooled võivad mobiliseerida kõlblikke varasid, v.a tähtajalisi hoiuseid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente, piiriüleselt vastavalt järgmistele tingimustele:

turukõlblikke varasid mobiliseeritakse järgmiselt: i) eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistikus positiivse hinnangu saanud EMP väärtpaberiarveldussüsteemide kõlblike ühenduste kaudu; ii) keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaseid menetlusi rakendades; iii) kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga; ja

b)	krediidinõudeid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente mobiliseeritakse kooskõlas keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaste menetlustega, kuna neid ei saa üle kanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu.

3. Turukõlblikke varasid võib kasutada RKP konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle RKP riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks.

4. De Nederlandsche Bank on pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland võib avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu.

5. Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu.

6. Osapool, kellel ei ole RKPs depookontot või eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võib tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.”

17)

Artikkel 158 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 158

Valikulised meetmed usaldatavusnõuete alusel või kohustuse rikkumise korral

1. Usaldatavusnõuetele viidates võib eurosüsteem võtta järgmisi meetmeid:

a)	peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele kooskõlas asukohariigi RKP või EKP poolt kohaldatavate lepinguliste või seadusest tulenevate nõuetega;

varad tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada eurosüsteemi krediidioperatsioonides teatud osapoolte poolt tagatisena esitatud varade puhul täiendavaid väärtuskärpeid eurosüsteemi poolt asjakohaseks loetud teabe põhjal, eelkõige juhul kui ilmneb, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga.

2. Artikli 55 punkti b alapunktis i osutatud järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta kooskõlas järelevalvenõuetega individuaalselt ja/või konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, ning artikli 55 punkti b alapunktis iii osutatud järelevalvega võrreldava tasemega järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta individuaalselt ja/või konsolideeritult määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele peatatakse, piiratakse või lõpetatakse usaldatavusnõuetele viidates. Eurosüsteem võib teha erandi juhul, kui EKP nõukogu hinnangul on nõuetele vastavus võimalik tagada piisavate ja ajakohaste meetmete rakendamisega.

3. Osapoole finantstugevuse hindamisel artikli 55 punkti c kohaselt ning ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates peatada, piirata või lõpetada järgmiste osapoolte juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele:

a)	osapooled, kelle andmeid omavahendite suhtarvu kohta ei ole määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatud asjaomasele RKP-le ja EKP-le ajakohasel viisil ning hiljemalt 14 nädala jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu;

osapooled, kes ei ole kohustatud esitama määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt andmeid omavahendite suhtarvu kohta, kuid kelle võrreldava tasemega andmeid artikli 55 punkti b alapunkti iii kohaselt ei ole esitatud asjaomasele RKP-le ja EKP-le ajakohasel viisil ning hiljemalt 14 nädala jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu.

Juhul kui juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on peatatud, piiratud või lõpetatud, võib juurdepääsu taastada pärast asjaomaste andmete esitamist asjaomasele RKP-le ja EKP-le, kui eurosüsteemi hinnangul vastab osapool artikli 55 punkti c kohaselt finantstugevuse kriteeriumile.

4. Ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid piirab eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punktides a–d või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punkte a–d, sätestatud tingimuste kohaselt asjaomaste asutuste hinnangul „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva” osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele. Asjaomane piirang vastab eurosüsteemi krediidioperatsioonide juurdepääsu tasemele hetkel, mil asjaomane osapool tunnistatakse „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks”.

5. Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates peatada, täiendavalt piirata või lõpetada „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva” osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, kui osapool vastab ühele järgmistest tingimustest:

kriisilahendusasutus ei ole osapoole suhtes võtnud tarvitusele kriisilahendusmeetmeid, kuna võib mõistlikult eeldada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, sätestatud alternatiivne eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede aitaks osapoole maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, pidades silmas alternatiivse eraõigusliku isiku meetme või järelevalvemeetme välja töötamist;

b)	osapool vastab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 või riigi õigusakti, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõiget 1, kohaselt kriisilahenduse tingimustele, pidades silmas kriisilahendusmeetme välja töötamist;

osapoole suhtes on tarvitusele võetud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 lõikes 10 ja riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõiget 40, määratletud kriisilahendusmeede või määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b ja riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, osutatud eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede.

6. Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, on eurosüsteem kohustatud usaldatavusnõuetele viidates peatama, täiendavalt piirama või lõpetama sellise osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kes on tunnistatud „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks”, kuid kelle suhtes ei ole võetud tarvitusele kriisilahendusmeedet ega või ka mõistlikult eeldada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, sätestatud alternatiivne eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede aitaks osapoole maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.

7. Kui valikuline meede tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas järelevalveasutused või osapooled, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

8. Kohustuse rikkumise korral võib eurosüsteem peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui osapooled rikuvad eurosüsteemi kohaldatavat mis tahes lepingut või õigusakti.

9. Eurosüsteem peab kõiki eurosüsteemi valikulisi meetmeid kohaldama proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning neid kohaselt põhjendama.”

18)	Artikli 170 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vaidluste lahendamise kohaks on RKP asukohajärgse eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi kohus või vahekohus, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.”

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2. RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja kohaldavad neid alates 2. novembrist 2015. Nad teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 6. oktoobriks 2015.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 27. august 2015

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 282

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 28. oktoober 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga Horisont 2020 ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbi viidavas ITERi tegevuses) jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1930, 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses kriteeriumidega finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindla määraga finantskorrektsioonide kohaldamiseks ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 665/2008	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1931, 23. oktoober 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Huile d'olive de Nice (KPN)]	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1932, 26. oktoober 2015, millega peatatakse taotluste esitamine impordilitsentside väljaandmiseks määrusega (EÜ) nr 1918/2006 Tuneesiast pärit oliiviõli jaoks avatud tariifikvootide alusel kuni 2015. kvoodiaasta lõpuni	10
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1933, 27. oktoober 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormidega kakaokiudude, banaanikrõpsude, toidulisandite, kuivatatud ürtide ja kuivatatud vürtside puhul ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1934, 27. oktoober 2015, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1935, 27. oktoober 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	32
		OTSUSED
	*	Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2015/1936, 8. juuli 2015, mis käsitleb õhu ventileerimiseks ette nähtud ventilatsioonikanalite ja -torude suhtes kohaldatavaid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 ( 1 )	34
	*	Komisjoni otsus (EL) 2015/1937, 21. oktoober 2015, millega luuakse sõltumatu nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu	37
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/1938, 27. august 2015, millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2015/27)	41

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	43,6
	MA	95,1
	MK	86,8
	TR	112,1
	ZZ	84,4
0707 00 05	AL	32,3
	TR	112,1
	ZZ	72,2
0709 93 10	MA	116,3
	TR	144,3
	ZZ	130,3
0805 50 10	AR	130,2
	TR	107,0
	UY	83,2
	ZA	133,8
	ZZ	113,6
0806 10 10	BR	251,7
	EG	210,4
	LB	234,5
	MK	88,0
	PE	75,0
	TR	177,3
	ZZ	172,8
0808 10 80	AL	23,1
	CL	85,3
	NZ	143,1
	ZA	138,5
	ZZ	97,5
0808 30 90	TR	135,8
0808 30 90	ZZ	135,8

Tooted	Põhiomadused	Kohaldatav toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale
Ehitistes õhu ventileerimiseks ette nähtud ventilatsioonikanalid ja -torud	Kõik põhiomadused, v.a tuletundlikkus	3

Toote alamrühmad	Kohaldatav toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 V lisale
Tooted, mille puhul selgelt määratletav etapp tootmisprotsessis võimaldab parandada tuletundlikkustoimivust (nt tuleaeglustite lisamine või orgaanilise materjali vähendamine)	1
Tooted, mille suhtes kohaldatakse Euroopa õigusakte, mis võimaldavad nende tuletundlikkusklassi määrata ilma katsetamata	4
Tooted, mis ei kuulu ridades 1 ja 2 nimetatud alamrühmadesse	3


	(1) EMPs kohaldatav tekst