15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/1

(1)

Komisjon sai aastatel 2003–2006 mitu kaebust, milles väideti, et piirkondlikud haldusasutused olid andnud Niederrhein-Weeze lennujaamale (edaspidi „lennujaam”) ebaseaduslikku riigiabi.

(2)

Komisjon palus 13. oktoobri 2005. aasta, 2. märtsi 2007. aasta, 3. augusti 2007. aasta, 19. oktoobri 2010. aasta ja 1. aprilli 2011. aasta kirjaga Saksamaalt nende kaebuste kohta teavet.

(3)

Saksamaa vastas komisjoni teabepäringutele 21. detsembri 2005. aasta, 2. veebruari 2006. aasta, 14. juuni 2007. aasta, 18. oktoobri 2007. aasta, 11. novembri 2010. aasta ja 30. mai 2011. aasta kirjaga. Saksamaa 30. mai 2011. aasta vastus oli aga puudulik, sest selles ei käsitletud 2009. aasta juulile eelnenud ajavahemikega seotud küsimusi. Saksamaa teatas, et ta keeldub nendele küsimustele vastamast sellepärast, et nendele oli keskendutud ühe varasema uurimise raames, mille komisjon oli väidetavalt 2009. aastal lõpetanud.

(4)

24. augustil 2011 saatis komisjon Saksamaale meeldetuletuse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) (edaspidi „menetlusmäärus”) artikli 10 lõikele 3, andes Saksamaale võimaluse esitada teavet kuni 19. septembrini 2011. Komisjon lisas, et kui selleks tähtajaks vastust ei saabu, kaalub ta teabe esitamise korralduse väljastamist.

(5)

Saksamaa palus 13. septembri 2011. aasta e-kirjaga pikendada tähtaega kuni 19. oktoobrini 2011. Komisjon oli palutud pikendusega nõus.

(6)

Saksamaa esitas oma vastuse 19. oktoobril 2011. Paraku oli seegi puudulik, sest Saksamaa keeldus jätkuvalt vastamast küsimustele, mis olid seotud 2009. aasta juulile eelnenud ajavahemikega.

(7)

25. jaanuari 2012. aasta kirjaga teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada eespool nimetatud ebaseadusliku abi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”).

(8)

1. veebruari 2012. aasta e-kirjaga palus Saksamaa pikendada tähtaega, mille jooksul tal tuli esitada menetluse algatamise otsuse kohta oma märkused. Komisjoni talitused pikendasid seda tähtaega 10. veebruari 2012. aasta e-kirjaga.

(9)

Saksamaa esitas komisjonile oma tähelepanekud 13. märtsil 2012 ja täiendas neid lisadokumentidega 4. märtsil 2013.

(10)

13. juulil 2012 võeti vastu menetluse algatamise otsuse parandus.

(11)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4)14. septembril 2012. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuste meetmete kohta märkusi ühe kuu jooksul alates otsuse avaldamise kuupäevast.

(12)

Komisjon sai märkused Düsseldorfi lennujaamalt, Kleve maakonnalt, FN GmbH-lt ja mitmelt teiselt huvitatud isikult, eelkõige ettevõtjatelt, kelle tegevus sõltub Niederrhein-Weeze lennujaama olemasolust. Komisjon edastas need märkused 18. aprillil ja 3. mail 2013 ning 19. juunil 2014 Saksamaale. Saksamaa saatis 19. augusti 2013. aasta ja 3. juuli 2014. aasta kirjaga oma tähelepanekud huvitatud isikute esitatud märkuste kohta.

(13)

Komisjon küsis 2013. aasta 18. aprilli ja 29. oktoobri ning 2014. aasta 17. märtsi ja 16. mai kirjaga lisateavet. Saksamaa vastas 2013. aasta 19. augusti ja 17. detsembri ning 2014. aasta 15. jaanuari, 16. aprilli, 8. mai ja 25. mai kirjaga.

(14)

18. juuni 2014. aasta kirjaga nõustus Saksamaa sellega, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles. Seepärast on autentne ainult ingliskeelne tekst.

(15)

Lennujaam asub Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kleve maakonnas (Landkreis, Saksa haldusüksus) Weeze ja Kevelaeri valla vahel Saksamaa ja Madalmaade piiri ääres. Lähim suurlinn Saksamaal on Duisburg, mis asub umbes 60 km kaugusel lõunas. Lennujaamast umbes 50 km põhja pool asub Nijmegeni linn (Madalmaad).

(16)

Kümme kõige lähemat lennujaama on:

(17)

Aastatel 1954–1999 kasutasid lennujaama militaarlennujaamana Ühendkuningriigi kuninglikud õhujõud. Pärast lennujaama ümberehitamist tsiviillennujaamaks alustati 2003. aastal reisijateveoga.

(18)

Lennujaama lennurada on 2 440 meetrit pikk. Lennujaama terminali läbilaskevõime on 3,5 miljonit reisijat. Reisijate arv on muutunud järgmiselt.

Tabel 1

Lennuliiklus Niederrhein-Weeze lennujaamas aastatel 2003–2012

(19)

Praegu teenindavad lennujaama Ryanair ja Transavia (5). Need lennuettevõtjad lendavad enam kui 50 rahvusvahelisse sihtkohta. Kogu lennujaama reisijateveo mahu kujundavad praegu odavlennuettevõtjad. Ryanairi reisijate osakaal lennujaama läbivate reisijate koguarvus on [80–99] (6) %. Ryanair on tegutsenud lennujaamas alates selle avamisest ja on vahepeal teinud lennujaamast ühe oma Saksamaa baasi, hoides seal (alates 2013. aasta suvest) alaliselt üheksat õhusõidukit.

(20)

Kuni 2010. aastani tuli enam kui 50 % lennujaama reisijatest Madalmaadest, ülejäänud olid pärit peamiselt ümbritsevatest Saksamaa ja osaliselt ka Belgia piirkondadest. Kõige värskema avaliku teabe (7) kohaselt on Madalmaade reisijate osakaal langenud ligikaudu 40 %-le.

(21)

Lennuvälja rajasid 1954. aastal kuninglikud õhujõud sõjalisel otstarbel. 1990. aastate alguses teatasid kuninglikud õhujõud oma soovist lennuväljalt 1999. aastaks lahkuda. Lennujaama omandiõigus tuli üle anda Saksamaa föderaalvalitsusele. Eeldades ligikaudu 400 tsiviiltöökoha kaotust, otsustasid Kleve maakond ja Weeze vald 1993. aastal rajada endisele militaarlennuväljale tsiviillennujaama (Euroregionales Zentrum für Luftverkehr, Logistik und Gewerbe, edaspidi „EuZZLG”). Selleks asutasid nad ettevõtja Flughafen Niederrhein GmbH (edaspidi „FN GmbH”), et juhtida endise militaarlennuvälja ümberehitamist selle kasutamiseks tsiviilotstarbel.

(22)

FN GmbH registreeriti 1993. aastal osaühinguna, mille omakapitali suurus oli 50 000 Saksa marka (25 564 eurot). Asutajaaktsionärid olid Kleve maakond (52 %) ja Weeze vald (48 %).

(23)

Weeze vald ja Kleve maakond kavandasid algusest peale, et lennujaama käitajaks saab eraettevõtja. Selle eesmärgi saavutamiseks määrati kindlaks neli sammu:

(24)

Kuninglikud õhujõud andsid lennujaama omandiõiguse Saksamaa föderaalvalitsusele üle 30. novembril 1999.

(25)

16. detsembril 1999 asutasid Kleve maakond ja Weeze vald veel ühe ettevõtja – Entwicklungs- und Erschließungsgesellschaft Laarbruch GmbH (edaspidi „EEL GmbH”). EEL GmbH aktsiatest 52 % kuulub Kleve maakonnale ja 48 % Weeze vallale.

(26)

EEL GmbH tollased ülesanded erinesid FN GmbH omadest. Kui FN GmbH oli loodud selleks, et juhtida endise militaarlennujaama ümberehitamist, siis EEL GmbH ülesanne oli eeskätt rajatiste haldamine alates militaarlennujaama sulgemisest 1999. aastal kuni lennujaama müümiseni erainvestorile.

(27)

Sellega seoses pidi EEL GmbH lammutama endise militaarlennujaama taristu ja rajatised, et võimaldada lennujaama kasutamist ärilisel otstarbel.

(28)

Pärast seda, kui Nordrhein-Westfaleni liidumaa kiitis 23. augustil 2000 heaks Kleve maakonna ja Weeze valla esitatud militaarlennuvälja ümberehitamise kava ning Düsseldorfi ringkonnavalitsus andis 20. juunil 2001 FN GmbH-le loa käitada tsiviillennujaama (8), erastati lennujaama tegevus ja kinnisvara kahes etapis.

(29)

Saksamaa föderaalvalitsus kehtestas lennujaama kinnistu müügihinna vastavalt riigieelarve eeskirja (Bundeshaushaltsordnung) ja hindamismääruse (Wertermittlungsverordnung) artikli 63 lõikele 3. See säte kohustab föderaalvalitsust lähtuma vara müümisel vara hetkeväärtusest, st turuhinnast, mille on hindamismääruses (Wertermittlungsverordnung) sätestatud eeskirjade alusel kindlaks määranud sõltumatu ekspert. Käesolevas juhtumis oli sõltumatu ekspert määranud kinnistu väärtuseks [11–20] miljonit eurot ning kinnistul asunud hoonete väärtuseks [4–10] miljonit eurot, võttes aluseks kinnisvara kavandatud arendamis- ja kasutuspõhimõtted. Nendest väärtustest lahutas ekspert [4–10] miljonit eurot kuludena, mis tekivad ümberehitustööde käigus barakkide lammutamisel, ja veel [2–5] miljonit eurot kuludena, mis kaasnevad kohaldatavates keskkonna- ja projekteerimisalastes õigusaktides nõutavate meetmete võtmisega. Ehitustöödega (varjendite lammutamine, taristu ehitamine reoveepuhastite tarvis jne) alustati 2001. aastal, et valmistada lennujaam ette kasutamiseks tsiviilotstarbel.

(30)

Kohe pärast asutamist 1999. aastal võttis EEL GmbH liisingulepinguga lennujaama kinnisvara haldamise üle. Esimesed arendus- ja ehitusmeetmed viidi ellu aastatel 2000–2001.

(31)

Pärast seda, kui Düsseldorfi ringkonnavalitsus andis FN GmbH-le loa käitada Saksa lennundusõiguse alusel tsiviillennujaama, ja pärast seda, kui 1. juulil 2001 viidi lõpule FN GmbH müük erainvestorite rühmale ANH, hüvitas ANH ettevõtjale EEL GmbH lennujaama taristu haldamisel, sh teatavate ümberehitustööde käigus tekkinud kulud.

(32)

2002. aasta jooksul andis EEL GmbH lennujaama taristu haldamise üle FN GmbH-le. 2002. aastal teenis FN GmbH 0,3 miljonit eurot kahjumit. Alates 2003. aastast ei täida EEL GmbH enam lennujaama kinnisvara haldamisega seotud ülesandeid. Kleve maakond ja Weeze vald EEL GmbHd 2003. aastal siiski ei likvideerinud.

(33)

Järgmisest tabelist on näha, et enne, kui ettevõtja FN GmbH hakkas kasumit teenima, kuhjusid tal alguses finantskahjud.

Tabel 2

2003.–2011. aasta tulemused ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum

(34)

FN GmbH seisis 2003. aasta alguses silmitsi rahaliste raskustega, mis seadsid ohtu kommertslendudega alustamise (mis oli kavandatud 1. maiks 2003) ning seega kogu lennujaama ümberehitus- ja arendusprojekti. Seepärast otsustasid EEL GmbH avalik-õiguslikud omanikud oma ettevõtja tegevusega jätkata. 11. aprillil 2003 andis EEL GmbH FN GmbH-le esimese laenu (edaspidi „1. laen”), mille suurus oli [11–20] miljonit eurot ja mille intressimäär oli baasmäärast [1–5] % võrra kõrgem. Saksamaa sõnul kohaldati selle laenu suhtes Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB”) artiklis 247 sätestatud tavapärast baasintressimäära, mis oli asjaomasel kuupäeval 1,97 % (9). Laenu tähtajaks määrati 30. juuni 2005. Tagatisena seati lennujaama maale ja hoonetele EEL GmbH kasuks laenusumma ehk [11–20] miljoni euro ulatuses koormatis (Grundschuld). Kui maksmatajätmise korral tulnuks kasutada tagatist, tuli sellele näitajale lisada igal aastal veel [15–23] % suurune intress. Peale selle andis […] laenule isikliku tagatise (selbstschuldnerische Bürgschaft) maksimumsummas [5–15] miljonit eurot. Saksamaa ei esitanud teavet selle isikliku tagatise väärtuse kohta. Kõnealune isiklik tagatis asendati 8. juunil 2003 […] antud isikliku tagatisega summas [5–15] miljonit eurot. Peale selle pantisid FN GmbH eraaktsionärid nii ANH GmbH-le kuulunud FN GmbH aktsiad (mille hinnanguline väärtus oli [20–30] miljonit eurot) kui ka Airport Network B.V.-le kuulunud ANH GmbH aktsiad. Saksamaa ei esitanud täielikku teavet esitatud tagatise väärtuse kohta.

(35)

Saksamaa sõnul tahtsid EEL GmbH avalik-õiguslikud omanikud pakkuda selle laenuga FN GmbH-le sildfinantseeringut likviidsuspuudujääkide katmiseks, et ettevõtja saaks lõpule viia lennujaama tegevuse õigeaegseks alustamiseks vajalike varade omandamise ja paigaldamise.

(36)

2003. aastal alustas lennujaam tegevust ja FN GmbH kandis seitse miljonit eurot kahju. Vaid aasta pärast seda, kui lennujaamast oli hakatud tegema kommertslende, st 2004. aastal, lõpetas maksejõuetuse tõttu oma tegevuse lennujaama kõige olulisem lennuettevõtja – Madalmaade ettevõtja V-Bird. Kuna see tekitas FN GmbH-le pidevaid finantsprobleeme, jätkas EEL GmbH 2004. aasta vältel FN GmbH-le laenude andmist:

(37)

Kokkuvõttes sai FN GmbH ainuüksi 2004. aastal EEL GmbH-lt [4–10] miljonit eurot laenu (lisaks teistele uuritavatele meetmetele, mida Kleve maakond rakendas otse – vt jagu 3.2). Saksamaa sõnul anti need laenud varem militaarotstarbel kasutatud lennuvälja arendamiseks ja ümberehitamiseks, mitte tegevuskulude katmiseks.

(38)

2004. aasta lõpuks oli FN GmbH kandnud taas kahju, seekord summas 8,3 miljonit eurot. FN GmbH tundus jällegi lisalikviidsust vajavat. EEL GmbH antud 1. ja 2. laen (kokku [10–20] miljonit eurot) oleks tulnud 30. juuniks 2005 tagasi maksta. Selleks ajaks oli FN GmbH osaliselt tasunud varasemate laenude intressid. Saksamaa sõnul katsid aastatel 2002–2006 FN GmbH-l tekkinud kahjud siiski selle eraomanikud.

(39)

Sellega seoses andis EEL GmbH 1. juulil 2005 FN GmbH-le neljanda laenu (edaspidi „4. laen”), mille suurus oli seekord [4–10] miljonit eurot ja tähtaeg 31. detsember 2010. Laenulepingu lõike 1 punktiga 2 nähti ette, et laen eraldatakse vaid investeeringute tarvis. Peale selle nõuti lõikega 2, et FN GmbH (ja EEL GmbH, kui ta seda ise nõuab) kontrolliks, et arved oleksid seotud üksnes lennujaama valmisehitamisega ja et EEL GmbH (mitte FN GmbH) kasutaks arvete tasumiseks laenu. Lisaks pikendati 1., 2. ja 3. laenu kogusummas [15–30] miljonit eurot (ilma intressita) (edaspidi „1. pikendamine”). Nende laenude tagasimaksmise tähtaegu ühtlustati ja pikendati kuni 31. detsembrini 2010. Kõikide nende laenude jaoks kehtestati alates 1. juulist 2005 kohaldatav kindel [1–5] % suurune intressimäär. Sellega alandati 1., 2. ja 3. laenu intressimäära. Tagatisena seati lisaks varasemate 1., 2. ja 3. laenu pantide kehtivuse pikendamisele lennujaama maale ja hoonetele EEL GmbH kasuks koormatis (Grundschuld) neljanda laenu ([4–10] miljonit eurot) ulatuses, millele tuli lisada juhul, kui maksmatajätmise korral tulnuks kasutada tagatist, igal aastal [15–23] % suurune intress. Peale selle andis […] 1. juulil 2005 kõikidest laenudest tulenevate kõikide EEL GmbH nõuete tagamiseks isikliku tagatise (selbstschuldnerische Bürgschafte) maksimumsummas [20–30] miljonit eurot (millele lisandus intress ja liitintress). Selle tagatisega pikendati eelmist tagatist, mille oli andnud 8. juunil 2003 seoses 1. laenuga […]. Viimaks panditi Airport Network B.V.-le kuulunud ANH GmbH aktsiad ja ANH GmbH-le kuulunud FN GmbH aktsiad. Saksamaa ei esitanud täielikku teavet esitatud tagatise väärtuse kohta.

(40)

EEL GmbH ja FN GmbH leppisid kokku, et FN GmbH peab tasuma intressi laenu tagasimaksmise tähtajaks, st hiljemalt 31. detsembril 2010, ning et kui FN GmbH peaks jõudma kasumisse enne seda kuupäeva, on ta kohustatud hakkama tasuma intressi alates päevast, millal ta enam ei olnud kahjumis. Mis puudutab intressimäärasid, mida kohaldati kolme esimese laenu suhtes kuni määrade ühtlustamiseni 1. juuli 2005. aasta laenulepinguga, siis 29. novembri 2010. aasta pikendamislepingu (Darlehensverlängerungsvertrag) paragrahvis 5 (5.4) on öeldud, et maksmatajätmise korral kohaldatakse kõigi nelja laenu suhtes [15–23] % suurust aastaintressimäära (11).

(41)

Saksamaa väitis, et EEL GmbH oli nõus alandama 2009. aasta märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini enda kui võlausaldaja nõude rahuldamisjärku (Rangrücktrittserklärung) seoses juurdepääsuga maale seatud koormatisena antud tagatisele, et võimaldada FN GmbH-l saada [pangast] lühiajalist laenu (vt põhjendus 73).

(42)

FN GmbH muutus kasumlikuks 2007. aastal. Sellegipoolest ja vastupidiselt varasematele lepingulistele kokkulepetele ei hakanud FN GmbH ei laene tagasi maksma ega intressi tasuma. 31. detsembril 2010 – lepingus poolte vahel kokku lepitud tagasimaksetähtajal – võlgnes FN GmbH EEL GmbH-le laenudena [20–30] miljonit eurot, millele lisandus [7–10] miljonit eurot intresse, st kokku [24–40] miljonit eurot. EEL GmbH nõustus teist korda pikendama kõiki nelja laenu, samuti kogunenud intressi tasumise tähtaega (edaspidi „2. pikendamine”). 29. novembril 2010 kirjutasid FN GmbH ja EEL GmbH alla viiendale laenulepingule, pikendades sel moel kõigi nelja laenu tähtaega kuni 31. detsembrini 2016.

(43)

Laenude tähtaja 2. pikendamisel kehtestati intressiks [1–5] % aastas. Saksamaa väitel lisati 29. novembri 2010. aasta laenulepingu intressimäära kehtestamisel 1,24 % suurusele viitemäärale […] baaspunkti (12). EEL GmbH ja FN GmbH leppisid kokku, et enne 31. detsembrit 2010 tasumisele kuulunud intressid lisatakse laenu põhiosale, suurendades seda sel viisil [24–40] miljonile eurole. Peale selle oli FN GmbH kohustatud tasuma intressi kvartalipõhiselt ja esimene intressimakse tuli teha 2011. aasta esimese kvartali lõpuks.

(44)

Viie hinnatava laenulepingu põhijooned on kokku võetud järgmises tabelis.

Tabel 3

Ülevaade avaliku sektori toetusmeetmetest, mida EEL GmbH rakendas FN GmbH suhtes

(45)

2011. aasta esimese kvartali lõpus ei suutnud FN GmbH taas laenulepingute pikendamisel (Darlehensverlängerungsvetrag) 29. novembril 2010 kokku lepitud esimest intressimakset teha. Kleve maakond võttis seoses laenu intressi ja põhiosa maksete jätkuva edasilükkamisega vastu FN GmbH aktsionäri pakkumise omandada 2011. aasta märtsis FN GmbH aktsiad võla konverteerimise teel omakapitaliks (13). Sellele konverteerimistehingule kirjutati ametlikult alla aga alles 2012. aasta lõpus. Praegu kuulub Kleve maakonnale 1,88 % FN GmbH aktsiakapitalist (14).

(46)

15. oktoobril 2002 andis Nordrhein-Westfaleni liidumaa FN GmbH-le 3,525 miljonit eurot avaliku sektori toetust, et rahastada 50 % kuludest, mis olid seotud perrooni, tankimisala, ruleerimisradade laiendamise ja olemasolevate perroonide renoveerimise, täppislähenemise tuledesüsteemi, raja ääretulede, stardi- ja rajatuledega.

(47)

Selle toetuse õiguslik alus oli Nordrhein-Westfaleni transpordi-, energia- ja ruumilise planeerimise ministri dekreet Nordrhein-Westfaleni lennujaamade ehitamise ja renoveerimise meetmete (investeeringud taristusse) jaoks antava avaliku sektori toetuse kohta (Richtlinien über die Gewährung von Zuwendungen für Ausbau- und Erneuerungsmaßnahmen auf Flugplätzen RdErl. – MBl.NRW.1993 S. 617, edaspidi „dekreet”). Need suunised asendati hiljem uutega VA 5 – 10 – 60/195- v. 25. november 2002) (15), mis kehtisid alates 1. jaanuarist 2003 kuni 1. jaanuarini 2008.

(48)

1993. aasta dekreediga nähti ette rahalise toetuse andmine selliste investeerimiskulude katmiseks, mis tekivad seoses lennujaama teatavat liiki taristuga – lennurajad, ruleerimisrajad, perroonid, kaitsevööndid, lennujuhtimise taristu (lennujuhtimiskeskus, radar, optilised hoiatussüsteemid), navigatsioonituled, maandumist toetavad optilised seadmed, kõrghooned (terminalid, angaarid jne), parkimiskohad, tarad –, lennuohutuse, tarnimise ja kõrvaldamise taristuga, müra- ja tulekaitsega, talviste ja päästeteenustega ning kompensatsioonimeetmetega, mis hõlmavad maastiku- ja keskkonnakaitset. Nordrhein-Westfaleni liidumaa andis 1993. aasta dekreedi alusel toetust, et katta kuni 40 % eespool nimetatud taristuosade rahastamiskõlblikest kuludest. Rahvusvahelised ja piirkondlikud lennujaamad võisid saada toetust, mis katab rahastamiskõlblikest kuludest kuni 65 %. Parkimiskohtade, tarade ja lennuohutustaristu puhul võidi anda lennujaama taotlusel toetust kuni 80 % ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest.

(49)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 28, müüs Saksamaa föderaalvalitsus lennujaama aluse kinnistu 14. märtsil 2002 [5–15] miljoni euro eest FN GmbH-le. Samal päeval sõlmis Kleve maakond FN GmbHga lepingu, mis käsitles lennujaama kinnisvara omandamise kulude osaliseks katmiseks sildfinantseeringu andmist. Sildfinantseering eraldati intressivaba laenu kujul, mis oli täielikult tagatud lennujaama kinnisvaraga (mistõttu oli selle väärtus laenu andmise kuupäeval [5–15] miljonit eurot). Lepiti kokku, et Kleve maakond maksab [5–15] miljonist eurost [4–10] miljonit eurot ette. Airport Network B.V., ANH GmbH emaettevõtja, pidi maksma esimese osa ([2–5] miljonit eurot) sellest intressivabast laenust Kleve maakonnale tagasi 30. detsembriks 2003 (mida ta ka tegi). [2–5] miljoni euro suurune teine osa tuli tagasi maksta viie aasta jooksul pärast lennundustegevusega alustamist lennujaamas, hiljemalt 31. detsembril 2007, välja arvatud juhul, kui on täidetud Kleve maakonna ja FN GmbH vahel sõlmitud lepingus sätestatud töökohtade loomise klausel (350 töökohta).

(50)

8. juulil 2004 otsustas Kleve maakond, et FN GmbH ei pea [2–5] miljoni euro suurust laenu teist osa tagasi maksma, sest loodud oli juba üle 350 töökoha.

(51)

FN GmbH-le laenu andmiseks vajas EEL GmbH ka ise refinantseerimist. EEL GmbH refinantseeris end järgmiste laenude abil:

(52)

2005. aasta juulis muutsid EEL GmbH aktsionärid EEL GmbH kapitali struktuuri, otsustades teha [5–15] miljoni euro suuruse kapitalisüsti ja konverteerida [1–4] miljoni euro suuruse võla omakapitaliks, mille tulemusel kahanes esimese laenuga seotud võlg [3–13] miljonile eurole. EEL GmbH maksis tagasi teise laenu, mille suurus oli [2–5] miljonit eurot. Allesjäänud laenulepinguid summas [3–13] miljonit eurot ja [2–5] miljonit eurot pikendati kuni 31. detsembrini 2010. Seejärel kehtestati intressimääraks 2005. aasta 1. juulil [3–8] % ja alates 2005. aasta 1. novembrist [3–8] %. 29. novembril 2010 pikendati kõnealuse kahe laenu tähtaega taas, kuni 31. detsembrini 2016, intressimääraga [3–8] %.

(53)

Kleve maakond paigutas EEL GmbHsse veel kapitali 2006. aastal ([1–5] miljonit eurot) ja 2007. aastal ([2–6] miljonit eurot). Need summad on kirjendatud kapitalireservina ja tuleb tagasi maksta koos laenuga 2016. aasta lõpus. Kaks avalik-õiguslikku aktsionäri on andnud EEL GmbH-le ühtekokku [24–40] miljonit eurot ([15–25] miljonit eurot kapitalisüstidena, sh võla konverteerimisena omakapitaliks, ja [10–20] miljonit eurot laenudena).

(54)

Samal ajal sai EEL GmbH 2. mail 2003 eraomanduses olevalt [pangalt] [2–5] miljoni euro suuruse laenu. Laenu tähtajaks kehtestati 30. juuni 2005 ja intressimääraks [1–5] %. Weeze vald andis sellele laenule vastavalt EEL GmbH ja [panga] kasuks täies ulatuses riikliku tagatise. 30. juunil 2005 laen konverteeriti ja riigi omanduses olev [pank] ([panga] tütarettevõtja) asus võlausaldajana [panga] asemele. Laenu tähtaega pikendati esimene kord kuni 30. detsembrini 2010, kehtestades intressimääraks [1–5] %, ja teist korda 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2016 intressimääraga [1–5] %.

(55)

Komisjon kahtles menetluse algatamise otsuses, kas EEL GmbH oli andnud FN GmbH-le laene ja pikendanud neid turutingimustel. Esiteks märkis komisjon, et Saksamaa ei olnud esitanud andmeid laenusaaja varasemate laenude ega reitingu kohta. Peale selle ei saanud komisjon välistada, et FN GmbH oli rahalistes raskustes olev äriühing. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et Saksamaa ei olnud esitanud ühtki selgitust konkreetsete laenude suhtes kohaldatud intressimäärade ega saadud tagatiste kohta. Samuti täheldas komisjon, et puuduvad selgitused selle kohta, miks oli riigi omandis olev laenuandja korduvalt nõus laene pikendama, lükates nende tasumise tähtaega alati edasi, ning miks ei ole praeguseni nõutud laenu põhiosa tagasimaksmist ega intresside tasumist.

(56)

Selliste kaalutluste põhjal jõudis komisjon esialgsele seisukohale, et FN GmbH-le laenude andmisel ja nende pikendamisel ei toiminud EEL GmbH ei turumajanduse tingimustes tegutseva investorina ega võlausaldajana. Kuna ilmnes, et FN GmbH oli olnud kogu vaatlusalusel ajavahemikul raskustes olev äriühing, kellel ei olnud vähemalt 2010. aasta lõpuni võimalik kommertspankadelt rahalisi vahendeid saada, jõudis komisjon esialgsele seisukohale, et kogu abisummat, millele lisandub tasumisele kuuluv intress, tuleks käsitada riigiabina.

(57)

Et kõnealused meetmed jõustati ilma nendest komisjonile teatamata, järeldas komisjon esialgu, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga.

(58)

Lõpetuseks kahtles komisjon, kas vaatlusalused lepingud – kui need peaksid liigituma riigiabiks – on kokkusobivad siseturuga, eriti kui arvestada päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud eeskirju (17).

(59)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et Nordrhein-Westfaleni liidumaa antud toetus FN GmbH-le oli valikuline meede, sest kõik liidumaa lennujaamad ei olnud kõlblikud sellist toetust saama. Kuna toetus oli pärit avaliku sektori vahenditest ja sellega anti investeerimistoetuse kujul lennujaamale eelis, ei saa välistada, et toetus kujutab endast riigiabi.

(60)

Et kõnealused meetmed jõustati ilma nendest komisjonile teatamata, järeldas komisjon esialgu, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga.

(61)

Lõpetuseks kahtles komisjon, kas vaatlusalune meede – kui see peaks liigituma riigiabiks – on kokkusobiv siseturuga, eriti kui arvestada päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud eeskirju (18).

(62)

Kleve maakonnalt FN GmbH-le antud otsetoetuse puhul asus komisjon esialgsele seisukohale, et ükski turuinvestor ei oleks andnud sellist toetust midagi vastu saamata. Samuti kahtles komisjon, kas turumajanduse tingimustes tegutsev investor on valmis piirkonnas töökohtade loomise kaalutlusel loobuma osast tagasimaksmisele kuuluvast summast.

(63)

Et kõnealused meetmed jõustati ilma nendest komisjonile teatamata, järeldas komisjon esialgu, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga.

(64)

Lõpetuseks kahtles komisjon, kas vaatlusalune meede – kui see peaks liigituma riigiabiks – on kokkusobiv siseturuga, eriti kui arvestada päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud eeskirju (18).

(65)

Komisjon kahtles menetluse algatamise otsuses, kas EEL GmbH avalik-õiguslikud aktsionärid olid andnud EEL GmbH-le rahalisi vahendeid ja pikendanud nende tagasimaksmise tähtaega turutingimustel.

(66)

Et kõnealused meetmed jõustati ilma nendest komisjonile teatamata, järeldas komisjon esialgu, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga.

(67)

Lõpetuseks kahtles komisjon, kas vaatlusalused meetmed – kui need peaksid liigituma riigiabiks – on kokkusobivad siseturuga.

(68)

Saksamaa tuletab meelde projekti tagapõhja, mida on kirjeldatud eespool jagudes 2.1 ja 2.2. Projekti „Euroregionales Zentrum für Luftverkehr, Logistik und Gewerbe” nurgakivi oli erakätes oleva tsiviillennujaama arendamine endisel militaarlennuväljal.

(69)

Saksamaa väitel takistasid liikluse kasvu arendamist välised tegurid. Esiteks põhjustas oma põhibaasi Niederrhein-Weezesse paigutanud V-Birdi pankrot 2004. aasta oktoobris liikluse märkimisväärse vähenemise, mida ei suutnud täielikult korvata ka Ryanairi ja Hapagfly lisareisid kuni aastani 2008, mil liiklus saavutas oma 2004. aasta taseme. Teiseks tekitas hulk liikmesriikide kohtutele esitatud hagisid lennuettevõtjate seas korduvalt õiguslikku ebakindlust (19) ja tähendas FN GmbH jaoks ettenägematuid lisakulusid. FN GmbH ei saanud enne lõpliku tegevusloa saamist 2009. aastal pooleliolevate kohtuvaidluste tõttu oma strateegiat ellu viia ning tegi valiku kohtuväliste vaidluste lahendamise kasuks. Rõõmustavatele tulemustele vaatamata tuli FN GmbH-l maksta nende menetluste pooltele hüvitist kogusummas [5–10] miljonit eurot. Kolmandaks häiris 2010. aastal lennujaamas liiklust lennuliikluse katkemine Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskamise tõttu. Neljandaks märgib Saksamaa, et 2010. aasta septembris kehtestas ta reisijatasu, mis kahjustas Niederrhein-Weeze konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa lennujaamadega, kus sellist tasu ei kohaldatud. Saksamaa sõnul vähendas Ryanair selle tulemusel oma Niederrhein-Weezest lähtuvaid lende ja lennujaama reisijate arv kahanes nii 2011. kui ka 2012. aastal.

(70)

Saksamaa väidab, et hoolimata nendest ebasoodsatest sündmustest, mille üle FN GmbH-l, EEL GmbH-l ja nende sidusrühmadel puudus kontroll, näitab projekti edukust uuritaval ajavahemikul aset leidnud liikluse pidev kasv (vt põhjendus 18), mis kattus erinevate eksperdiuuringute liiklusprognoosidega või isegi ületas neid (v.a 2011. aastal). Lisaks juhib Saksamaa tähelepanu asjaolule, et FN GmbH suutis suurendada ka lennundusega mitteseotud tulu ja parandada aja jooksul oma kasumlikkust.

(71)

Saksamaa juhib tähelepanu Niederrhein-Weeze lennujaama eduloole – tegemist ei ole mitte üksnes Nordrhein-Westfaleni liidumaa suuruselt kolmanda lennujaamaga, vaid ka harukordse näitega turuhinna eest müüdud erastatud taristust. Saksamaa lisab, et lennujaama tehtud investeeringute tase hoiti alati väga kõrge. Ajavahemikus 2002–2011 investeeris FN GmbH kokku [60–90] miljonit eurot, millest [20–30] miljonit eurot kulus ärihoonete arendamisele, [10–20] miljonit eurot lennuseadmetele ja perroonidele ning [5–10] miljonit eurot idu- ja laiendamisprojektidele. Saksamaa väitel sai FN GmbH enda erastamisest tugineda nende oluliste investeeringute rahastamisel alates pidevalt erasektori vahenditele, nimelt: i) aktsionäride laenudele ja kapitalisüstidele, ii) kommertspankade laenudele ja iii) FN GmbH enda tegevuskasumile.

(72)

Seoses enamusaktsionäri toetusega leiab Saksamaa, et ANH GmbH ja selle aktsionärid on korduvalt toetanud oma tütarettevõtjat FN GmbHd, et katta selle esialgne tegevuskahjum ja investeerida lennujaama taristusse. See toetus väljendus kapitalisüstides ja laenudes, mille puhul enamusaktsionär oli nõus alandama enda kui võlausaldaja nõude rahuldamisjärku (Rangrücktrittserklärung). Seda tehes muutis enamusaktsionär võlanõuded omakapitaliks, mis ei saanud enam olla pankrotivara osa. Saksamaa märgib siiski, et eraaktsionärid üksi ei oleks suutnud kanda kogu sellise kuluka investeeringuga kaasnevat finantskoormust. Nad vajasid uusi rahastamisallikaid, mida said turutingimustel pakkuda vaid avaliku sektori asutused. Seda välist abi oli arvesse võetud juba 2003. aasta äriplaanis (vt põhjendus 95).

(73)

Kommertspankade laenudega seoses väidab Saksamaa, et tänu oma äriedule oli FN GmbH-l võimalik saada väga kiiresti kommertspankadelt laenu. Saksamaa sõnul tõestas juurdepääs pankadele erasektoripoolsel rahastamisel põhineva ärimudeli jätkusuutlikkust. 2009. aasta esimesel poolel kirjutas FN GmbH [0–10] miljoni euro suuruse investeerimislaenu saamiseks alla laenulepingule [pangaga]. Selle laenu intressimäär oli [2–6] %, kuid tingimuseks seati EEL GmbH-lt FN GmbH-le antud laenudega seotud nõuete allutamine (ja seeläbi vajadus, et EEL GmbH alandaks enda kui võlausaldaja nõude rahuldamisjärku). Laenu tähtajaks kehtestati 31. detsember 2010. Saksamaa sõnul olid lepingutes sätestatud tagatise andmise tingimused ja intressimäärad seetõttu FN GmbH jaoks võrdlemisi soodsad. FN GmbH maksis selle laenu ettenähtud kuupäeval [pangale] tervikuna tagasi. Saksamaa lisab, et [pank] pakkus FN GmbH-le kaht laenu ([8–15] miljonit eurot ja [1–5] miljonit eurot) esialgse intressimääraga [1–5] % (20) ning et [pangaga] oleks võinud alla kirjutada ligikaudu [0–3] miljoni euro suurusele kapitalirendilepingule.

(74)

Omafinantseerimise küsimuses rõhutab Saksamaa, et tänu tegevusest tulenevale positiivsele rahavoole suutis FN GmbH oma investeeringuid üha rohkem rahastada. Esimene positiivne intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum registreeriti 2006. aastal ja esimene puhaskasum 2007. aastal ehk vaid mõni aasta pärast tegevuse algust. Lisaks heidab Saksamaa komisjonile ette seda, et menetluse algatamise otsuses on FN GmbH käivet ja kulusid käsitlevad näitajad esitatud vääralt ja eksitavalt. Sellega seoses esitas Saksamaa järgmise võrdleva teabe käibe ja kulude arengu kohta ajavahemikul 2003–2010.

Tabel 4

FN GmbH tulud ja kulud ajavahemikul 2003–2010

(75)

Saksamaa väitel jättis komisjon eelkõige arvesse võtmata kõik avalike ülesannetega seotud kulud (mittemajandusliku tegevuse kulud), mis ei ole seostatavad lennujaama igapäevase tegevusega ja mis vähendavad kunstlikult lennujaama tegevuskasumit. Saksamaa meelest kajastab FN GmbH tegevuse tegelikku kasumlikkust järgmine tabel.

Tabel 5

FN GmbH kohandatud kulustruktuur (ilma avalike ülesannetega seotud kuludeta)

(76)

Saksamaa leidis, et lennujaama ehitamine ei ole majandustegevus, mida erainvestorid oleksid valmis ise ette võtma, ning ühtki sellist näidet Euroopast ei leia (vt järgmine jagu). Saksamaa sõnul oleksid erainvestorid märksa enam huvitatud juba olemas oleva lennujaamataristu käitamisest, sest siis on riskid väiksemad ja juhitavad.

(77)

Saksamaa ettepanekul ei peaks lennujaamataristu ehitamist enam riigiabi suhtes kontrollima, sest see leevendaks erainvesteeringute puudumist selles valdkonnas. Saksamaa väidab, et sellise taristu ehitamise abil saab riik juhtida majanduse arengut ja kujundada transpordipoliitika kaudu maakasutuse planeerimist.

(78)

Lisaks leiab Saksamaa, et käesoleva juhtumi puhul oli avaliku sektori toetus mõeldud peamiselt avalike ülesannete täitmisega seotud tegevusele, mille suhtes komisjon riigiabi kontrollimist ei kohalda. [20–30] miljonist eurost [20–30] miljonit oleks investeeritud tulekaitsesse ja turvasüsteemidesse. Saksamaa lisas, et ülejäänud [2–5] miljonit eurot oleks kasutatud täielikult muu tegevuse rahastamiseks 2011. aastal.

(79)

Saksamaa on arvamusel, et Euroopas puudub eraomandisse kuuluva piirkondliku lennujaama taristu rahastamise turg. Saksamaa sõnul on Euroopas vaid mõni üksik täielikult erastatud lennujaam. Sellised on näiteks Glasgow-Prestwicki ja Lutoni lennujaam. Ehkki selliste täielikult erakätes olevate lennujaamade suhtes ei ole algatatud ühtki riigiabiga seotud uurimist, kahtles Saksamaa, et sellistele lennujaamadele ei ole antud avaliku sektori toetust. Saksamaa toonitas, et isegi kui tuua näiteks Lübeck-Blankensee lennujaam, läks selle platvorm 2009. aastal tagasi Lübecki omavalitsuse omandisse. Selline eraomandisse kuuluvate lennujaamade nappus on seotud lennujaama taristu ehitamise suurte püsikuludega, mida tunnistab ka komisjon 2014. aasta lennundussuuniste projektis, mille koostamine oli ametliku uurimismenetluse algatamise ajal alles pooleli (21). Lisaks märkis komisjon, et erainvestoreid heidutas sellist liiki projektiga liitumast õiguslik ebakindlus, mille põhjustas lennujaama kohustuslik sertifitseerimisprotsess, samaaegne otsuse tegemine Aéroports de Paris' kohtuasjas ning rahvusvahelise lepingu sõlmimine Saksamaa ja Madalmaade vahel. Saksamaa sõnul jättis komisjon oma menetluse algatamise otsuses antud esialgses hinnangus ekslikult tähelepanuta asjaolu, et kommertspangad olid eralennujaamade rajamise rahastamise suhtes ootuspäraselt tõrksad ja et selles valdkonnas ei olnud toimivat turgu.

(80)

Saksamaa on seisukohal, et komisjon ei hinnanud oma esialgses hinnangus uuritavate meetmete vastavust turutingimustele selgete kriteeriumide põhjal. Saksamaa sõnul oleks komisjon pidanud tuginema universaalsete postiteenuste vallas väljakujunenud kohtupraktikale (22), mis kinnitaks, et võrgu ülesehitamine ja haldamine ei vasta puhtalt äriloogikale. Samuti teeb Saksamaa ettepaneku lähtuda komisjoni varasemast praktikast, mille puhul on komisjon väidetavalt sarnased toetusmeetmed heaks kiitnud. Nende seisukohtade toetamiseks kasutas Saksamaa Kassel-Caldeni lennujaama taristu rahastamise näidet.

(81)

Lõpetuseks väitis Saksamaa, et lennujaama edukat arengut arvesse võttes oleks iga erainvestor investeerinud Niederrhein-Weeze lennujaama, nagu seda tegi Saksamaa.

(82)

Saksamaa lükkab ümber komisjoni esialgse järelduse, et FN GmbHd võib pidada raskustes olevaks äriühinguks raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) (23) tähenduses.

(83)

Saksamaa tugineb seda väites viiele põhjusele. Esiteks oleks FN GmbH hakanud teenima kasumit juba väga lühikese alustamisetapi järel (esimene positiivne intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum 2006. aastal (avalike ülesannetega seotud kulude väljajätmise korral) ja esimene puhaskasum 2007. aastal). Saksamaa märgib, et piirkondlike lennujaamade rahastamise meetmeid hinnates ei ole komisjon kunagi käsitanud alustamisetapis kahjumit tootvat abisaajat raskustes oleva äriühinguna. Kui komisjon peaks jääma oma arutluskäigule kindlaks, ei ole Saksamaa sõnul võimalik rahastada enam ühtki lennujaamataristut.

(84)

Teiseks väidab Saksamaa, et FN GmbH ei ole kunagi vastanud ühelegi raskustes oleva äriühingu põhikriteeriumile. Saksamaa vaidlustab menetluse algatamise otsuses esitatud märkused negatiivse omakapitali kohta ja lisab, et enamusaktsionär hoidis ettevõtjat laenuga, uue kapitalisüstiga ja nõusolekuga alandada enda kui võlausaldaja nõude rahuldamisjärku (Rangrücktrittserklärung) rahaliselt vee peal. Lisaks vaidlustab Saksamaa komisjoni tõlgenduse Üldkohtu otsustest kohtuasjades T-102/07 ja T-120/07: Freistaat Sachsen vs. komisjon, kuivõrd sellega viidatakse automaatsele seosele negatiivse omakapitali ja raskustes olevaks äriühinguks liigitumise vahel. Saksamaa sõnul on negatiivse omakapitali kriteerium vaid üks mitmest Üldkohtu kindlaksmääratud kriteeriumist, mille põhjal otsustada, kas äriühing on raskustes.

(85)

Kolmandaks leiab Saksamaa, et FN GmbH puhul ei esine ühtki sümptomit, mis viitaks sellele, et ettevõtja on raskustes, sest FN GmbH äritegevus on arenenud selle algusest saadik positiivses suunas. Asjaolu, et FN GmbH intressinõuded suurenevad, ei paljasta rahalisi raskusi, nagu ülelaenamine, vaid kajastab pigem põhiaktsionäri korduvat investeerimist FN GmbHsse.

(86)

Neljandaks kinnitab Saksamaa, et FN GmbH suutis lahendada oma rahalised raskused tänu enda tegevuskasumile, kommertspankadelt saadud laenudele ning oma põhiaktsionäri antud laenudele ja vahenditele.

(87)

Lõpetuseks väidab Saksamaa, et FN GmbHd ei saa pidada päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel raskustes olevaks äriühinguks, sest nende suuniste kohaselt ei saa pidada raskustes olevaks äriühinguks ettevõtteid, mille asutamisest on möödunud vähem kui kolm aastat (nagu FN GmbH puhul).

(88)

Saksamaa väitel ei suutnud komisjon menetluse algatamise otsuses näidata, milline on toetusmeetmete mõju konkurentsile asjaomasel turul, mis jäi samuti määratlemata.

(89)

Pärast nende üldiste märkuste esitamist võttis Saksamaa hinnatavate meetmete suhtes järgmise seisukoha.

(90)

Saksamaa väitel kontrollis EEL GmbH rangelt kõiki makseid, mida rahastati EEL GmbH-lt FN GmbH-le antud laenudest, jälgides, et need kantakse FN GmbH nimel (treuhänderisch) üle otse võlausaldajatele.

(91)

Saksamaa sõnul sai EEL GmbH kanda niiviisi hoolt selle eest, et tema vahendid eraldatakse üksnes investeeringuteks, mitte igapäevategevuseks.

(92)

Lisaks märgib Saksamaa, et Kleve maakonnale ja Weeze vallale kui EEL GmbH aktsionäridele on antud FN GmbH asutamisaktis (Geschäftsvertrag) hulk ainuõigusi, näiteks volitus nimetada ametisse FN GmbH tegevjuht (mida kasutati 2004. aastal) ning mitu vetoõigust seoses konkreetsete juhtimismeetmete ja FN GmbH kapitali muutmise või müügiga. Need õigused kehtivad senikaua, kuni FN GmbH on tagasi maksnud kõik oma võlad kõnealuse kahe aktsionäri ees.

(93)

Saksamaa väitel tuginesid kõik investeerimisotsused kogu uuritaval ajavahemikul turu-uuringutele, mille järeldustes viidati järjekindlalt investeerimise vajalikkusele.

(94)

Sellega seoses nimetab Saksamaa esimesena 1998. aasta uuringut (mille korraldas […]), mille kohaselt tundus Niederrhein-Weeze projekt olevat majanduslikult usaldusväärne ja jätkusuutlik. Saksamaa nimetas teisigi uuringuid, mis tehti pisut hiljem ja milles soovitati keskenduda uue lennujaamataristu puhul odavlendude turuosale, mida peeti 1990. aastate lõpus kõige paljulubavamaks kasvuallikaks. Selgelt odavlennuliikluse jaoks kavandatud taristu ehitamist, lennujaama geograafilist asukohta (piirkonnas, kus on ligikaudu 35 miljonit elanikku) ning lähedal asuvate Amsterdami ja Düsseldorfi lennujaamade ülekoormust kirjeldati tollal kui konkurentsieeliseid.

(95)

Veel viitab Saksamaa edasistele äriplaanidele, milles lähtuti lennujaama finantsedu prognoosimisel odavlennuliikluse eeldatavast kasvust, naabruses asuvate lennujaamade ülekoormusest ja lepingute sõlmimisest Ryanair'iga. Võttes arvesse vajadust jõustada keskkonnakaitse-eeskirju, tellis FN GmbH samal ajal […] lennuliikluse prognoosi, milles eeldati, et 2010. aastal on reisijaid 2,88 miljonit ja 2020. aastal 3,1–4,85 miljonit. Saksamaa sõnul on liiklusandmete põhjal näha, et hoolimata eespool kirjeldatud ebasoodsatest sündmustest peeti kuni 2010. aastani äriplaanist täielikult kinni.

(96)

Edasi selgitab Saksamaa, et pidades silmas Ryanairi tegevuse laienemist lennujaamas, lasi FN GmbH koostada 2009. aastal veel ühe äriplaani, mis hõlmas ajavahemikku 2009–2020. See äriplaan edastati [pangale], kes sai seda eksperdiuuringut FN GmbH-le kommertslaenu andmise otsustamisel arvesse võtta.

(97)

Neid asjaolusid arvesse võttes vaidlustas Saksamaa komisjoni esialgsed seisukohad, et FN GmbH ärimudel oli jätkusuutmatu ja et erastamisprotsess toimus poliitilistel kaalutlustel, mitte puht ärilistel alustel.

(98)

Saksamaa väidab, et menetluse algatamise otsuses on kasutatud ebaõiget õiguslikku alust hindamaks, kas EEL GmbH antud laenude intressimäärad vastavad turutingimustele. Saksamaa sõnul kasutas komisjon hindamise käigus komisjoni 2008. aasta teatist viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (edaspidi „2008. aasta viitemäärade teatis”) (24). Saksamaa väidab, et kuna enamik kontrollitavaid meetmeid võeti aastatel 2003–2005, oleks komisjon pidanud kohaldama 1997. aasta teatist viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (edaspidi „1997. aasta viitemäärade teatis”) (25).

(99)

Lisaks – olenemata sellest, kumb teatistest on ajaliselt kohaldatav, seadis Saksamaa käesolevas juhtumis kahtluse alla komisjoni igasuguse viitemäära kohaldatavuse, sest lennujaamataristu ehitamise jaoks puudub väidetavalt toimiv finantsturg.

(100)

Saksamaa lisas, et avaliku sektori asutuste antud laenud vastasid igati turutingimustele järgmistel põhjustel:

(101)

Mis puudutab erainvestori kriteeriumi kohaldamist, siis viitas Saksamaa kohtupraktikale kohtuasjas Itaalia Vabariik vs. komisjon, kus kohus oli öelnud: „Et otsustada, kas sellised meetmed on oma olemuselt riigiabi, tuleb hinnata, kas sarnastel asjaoludel oleks avalikku sektorit juhtivate asutustega võrreldava suurusega erainvestor andnud sama suurel hulgal kapitali” (26). Saksamaa väitis, et erainvestor oleks EEL GmbH asemel arvesse võtnud kohustust järgida õigusnorme, ja oli nõus, et investeeringu kasumlikuks muutumine võib kõnealuste normide järgimise kulude tõttu edasi lükkuda, mida komisjon on tunnistanud ka juba eelmises individuaalse abi juhtumis Einzelbeihilfe für Wasserwerke  (27). Samuti lisas Saksamaa, et erainvestor võib oma kasumlikkusprognooside kohandamisel arvesse võtta ka ärimudeli strateegilist olemust/eesmärki. Avaliku sektori asutuste osalust äriühingute kapitalis käsitleva komisjoni 14. septembri 1984. aasta seisukoha (28) punkti 3.2 alapunkti v kohaselt ei ole tegemist riigiabiga, kui investeeringul on turgude või tarnijate jaoks selline strateegiline tähtsus, et osaluse omandamist võib pidada kapitali andja tavaliseks käitumiseks, ehkki kasumlikkuseni jõudmine viibib. Saksamaa järeldas, et see säte välistab riigiabi kaasava majandusliku eelise olemasolu.

(102)

Saksamaa sõnul ei kujuta 3,525 miljoni euro suurune toetusmeede, mida rakendati FN GmbH suhtes Nordrhein-Westfaleni liidumaa otsuse põhjal 15. oktoobril 2002, endast tegelikult riigiabi või see on vähemalt olemasolev abi menetlusmääruse tähenduses. Saksamaa väitel on see meede võetud 1993. aasta dekreedi alusel. Ta täheldab, et dekreet võeti vastu enne komisjoni teatist, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamist lennundussektorile antava riigiabi korral (29).

(103)

Saksamaa lisas, et lennujaamataristu rahastamist hakati käsitama riigiabi andmisena ja komisjon hakkas seda kontrollima alles hiljem, pärast seda, kui: a) komisjon oli 2005. aastal vastu võtnud ühenduse suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta (edaspidi „2005. aasta lennundussuunised”) ning b) Üldkohus ja Euroopa Liidu Kohus olid võtnud asjaomases sektoris vastu teedrajavad otsused (30).

(104)

Saksamaa väitis sellega seoses veel, et komisjon oli kasutanud menetluse algatamise otsuses 2. meetme esialgsel hindamisel ebaõiget õiguslikku alust. Tõepoolest, menetluse algatamise otsuses (31) tugineti 1993. aasta dekreedi uuemale versioonile, mis jõustus 1. jaanuaril 2003, st pärast meetme võtmist.

(105)

Lõpetuseks leiab Saksamaa, et kuna 1993. aasta dekreet, mille põhjal kontrollitav abimeede on võetud, on kehtetuks tunnistatud, puudub komisjonil vajadus kasutada menetlusmääruse sätteid, mis on seotud olemasoleva abiga.

(106)

Saksamaa leiab, et sildfinantseeringu eraldamine oli vajalik selleks, et täiendada alustamisetapis lennujaama tehtavaid erainvesteeringuid. Mis puudutab FN GmbH vabastamist kohustusest maksta tagasi teine osa laenust, siis Saksamaa leiab, et Kleve maakond tegi selle otsuse teadlikult, sest FN GmbH oli täitnud oma õigusliku kohustuse luua vähemalt 350 töökohta.

(107)

Saksamaa ei ole nõus, et EEL GmbH refinantseerimine on toiming, millesse on kaasatud riik, sest tegemist on pelgalt EEL GmbH aktsionäride tehtud kapitalisüstiga. Saksamaa juhib tähelepanu asjaolule, et EEL GmbHd refinantseerisid avalik-õiguslikud omanikud ja erapangad.

(108)

Saksamaa väidab, et menetluse algatamise otsuses on võetud väidetavat riigiabi arvesse kaks korda (FN GmbH refinantseerimine EEL GmbH poolt ja EEL GmbH refinantseerimine selle avalik-õiguslike aktsionäride poolt), ehkki tegemist on üheainsa meetmega. Saksamaa tuletab meelde, et komisjon oli sarnase Leipzig/Halle juhtumi (32) puhul topelthindamisest loobunud.

(109)

Saksamaa eitab EEL GmbH osalemist mis tahes majandustegevuses ning väidab, et EEL GmbHd peaks käsitama hoopis lennujaama taristu haldamiseks ja arendamiseks loodud ajutise eriotstarbelise üksusena. Saksamaa vaatenurga järgi loodi EEL GmbH selleks, et juhtida projekti tõhusamalt, kui seda teeksid selle kaks aktsionäri (Kleve maakond ja Weeze vald) eraldi, ning tagada nende aktsionäride antud starditoetuse paigutamisel suurem läbipaistvus. Saksamaa sõnul ei oleks ükski erainvestor võtnud ette selliseid toiminguid nagu EEL GmbH.

(110)

Lõpetuseks lisas Saksamaa, et EEL GmbH teenis kasumimarginaali tänu oma aktsionäridelt saadud laenude ja FN GmbH-le antud laenude intressimäärade erinevusele.

(111)

Saksamaa kahtleb, kas komisjon hindas menetluse algatamise otsuses põhjalikult toetusmeetmete kokkusobivust siseturuga. Saksamaa lisab, et allpool selgitatud õiguspäraste ootuste küsimust silmas pidades ei tohiks komisjon jätkata uurimist ega kaaluda toetuse sissenõudmist. Viimaks märgib Saksamaa, et komisjon on juba kuulutanud kokkusobivaks Kassel-Caldeni lennujaama suhtes rakendatud toetusmeetmed, mis sarnanevad Niederrhein-Weeze lennujaama puhul võetud meetmetega. Saksamaa järeldab sellest, et komisjon peaks kuulutama viimati nimetatud meetmed siseturuga kokkusobivaks.

(112)

Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta kordas Saksamaa oma varasemaid väiteid õiguspäraste ootuste kohta. Saksamaa sõnul teavitas komisjon Saksamaad 2009. aasta juulis (33) sellest, et tal ei ole kavas juhtumit edasi uurida, tekitades sellega õiguspäraseid ootusi. Saksamaa järeldas, et komisjon oli seejärel kohustatud järgima head juhtimistava ja oleks pidanud esialgse uurimise lõpetama. Oma seisukohtade toetamiseks väitis Saksamaa, et Euroopa Liidu Kohus oli Salzgitteri kohtuasjas leidnud, et komisjoni viivitus kontrollivolituste kasutamisel ja riigiabi sissenõudmise korralduse andmisel muudab selle sissenõudmisotsuse ebaseaduslikuks üksnes erakorralistel juhtudel (nagu käesoleva juhtumi puhul), mis seisnevad komisjoni ilmselges tegevusetuses või tema hoolsuskohustuse ilmses rikkumises (34).

(113)

Saksamaa väitis, et komisjoni ametliku uurimise käigus jäeti tähelepanuta teised komisjoni aktid, nagu 2005. aasta Konver II otsus (millega anti Nordrhein-Westfaleni liidumaa endiste militaarlennujaamade ümberehitamiseks 14,9 miljonit eküüd) ning Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava (35), milles kutsuti sõnaselgelt üles ehitama uusi lennujaamataristuid.

(114)

Düsseldorfi lennujaama käitaja Flughafen Düsseldorf GmbH (edaspidi „Flughafen Düsseldorf”) oli seisukohal, et neli kontrollitavat meedet on mõjutanud konkurentsi siseturul ja seega tuleks neid lugeda siseturuga kokkusobimatuteks. Flughafen Düsseldorfi sõnul kasvas liiklus Niederrhein-Weezes vähem kui kümne aastaga kümme korda üksnes seepärast, et lennujaama kantavaid kulusid vähendati avaliku sektori toetusega kunstlikult. Seoses lennutegevuse alustamisega Niederrhein-Weezes on Ryanair kuritarvitanud oma turunduskampaaniates kaubamärki „Düsseldorf”, mis on eksitanud ja meelitanud võimalikud kliendid Flughafen Düsseldorfi kulul Niederrhein-Weezesse.

(115)

Kohalik kaubandus-tööstuskoda Niederrheinische Industrie- und Handelskammer Duisburg Wesel Kleve zu Duisburg (edaspidi „Niederrheinische IHK”) juhib tähelepanu sellele, et militaarlennujaama sulgemise tagajärjel jäi piirkond ilma 400 töökohast ja aastas ligikaudu 100 miljoni euro suurusest tulust, seevastu Niederrhein-Weeze lennujaama äritegevuse areng on olnud ülimalt edukas ja selle käigus on loodud piirkonnas üle 1 200 töökoha. Veel märgib Niederrheinische IHK, et lennujaam on kasvanud vastavalt 2003. aasta äriplaanile ja sellest on saanud liidumaa suuruselt kolmas piirkondlik lennujaam. Hiljutine reisijate arvu vähenemine on suuresti seostatav lennureisijatasu kehtestamisega Saksamaal.

(116)

Kohalikud reisibürood Erlebe-Fernreisen GmbH (edaspidi „Erlebe-Fernreisen”) ja Atlasreisen Partnerunternehmen (edaspidi „Atlasreisen”) toetasid Niederrhein-Weeze lennujaama seisukohta käesolevas menetluses. Erlebe-Fernreisen on arvamusel, et militaarlennujaama renoveerimine ja koostöö Niederrhein-Weeze lennujaama juhtkonnaga on edendanud ettevõtte arengut. Atlasreisen tuletab meelde lennujaama suutlikkust läbida keeruline sertifitseerimisprotsess ja saada üle lennureisijatasu kehtestamisest Saksamaal.

(117)

Lennujaamateenuste pakkuja Agello Service GmbH (edaspidi „Agello”) leiab, et Niederrhein-Weeze lennujaama äritegevuse soodne areng on teinud lennujaamast liidumaa suuruselt kolmanda piirkondliku lennujaama, ning peab seda Euroopa edukaks projektiks. Agello arvates on hiljutine reisijate arvu vähenemine suuresti seostatav lennureisijatasu kehtestamisega Saksamaal.

(118)

Pro:niederrhein – rühm Niederrhein-Weeze lennujaama toetavaid kohalikke elanikke – leiab, et hinnatavad meetmed ei ole ebaseaduslikud ja et lennujaam on piirkonna jaoks oluline, nagu näitab petitsioon, millele kirjutas 2006. aastal alla üle 20 000 inimese.

(119)

Lennujulgeoleku eest vastutav lennujaamateenuste osutaja Tower Company GmbH ja reisijakontrolli teenuse pakkuja STI Security Training International GmbH leiavad, et nende avalike ülesannetega seotud tegevust ei ole lennujaama sulgemise korral võimalik mujale üle viia. Sellega seoses kutsutakse komisjoni üles võtma hindamise käigus arvesse tööhõivet.

(120)

Lennujaama maapealse teeninduse pakkuja Serve2fly Heico Losch Airport Service GmbH (edaspidi „Serve2fly”) ja kohalik ehitusettevõtja I-Punkt GmbH leiavad, et Niederrhein-Weeze lennujaama äritegevuse areng on olnud üliedukas ja selle käigus on loodud selles Nordrhein-Westfaleni liidumaa vähem arenenud osas üle 1 000 töökoha. Serve2fly väidab, et menetluse algatamise otsuses esitatud seisukohad on vastuolus komisjoni enda suunistega, takistades kohalikel lennujaamadel turul konkureerimast. Serve2fly tuletab meelde ebasoodsaid väliseid sündmusi, millega lennujaamal tuli silmitsi seista, ja kutsub komisjoni üles neid arvesse võtma.

(121)

Kohalik koolitusettevõtja Gaetan Data GmbH väidab, et lennujaam kujutab endast lennujaamakoolituse seisukohast ainulaadset ressurssi, ja leiab, et komisjon peaks lahendama juhtumi kiiresti.

(122)

Kohalik ettevõtja Van Boekel GmbH, kes tegutseb muu hulgas teedeehituse ja maastikukujunduse valdkonnas, lennuki tankimise teenuse pakkuja Rheinland Air Service Werft & Handel GmbH ja bussiettevõtja Schilling Omnibusverkehr GmbH, kes teenindab Niederrhein-Weeze lennujaama Kölnist ja Düsseldorfist, väidavad, et lennujaam on nüüd kasumlik eralennujaam, millel on tõeline Euroopa mõõde.

(123)

NRN Energie GmbH (edaspidi „NRN Energie”) väidab, et lennujaama rahastas erainvestor, vastupidiselt Eindhoveni lennujaamale, kes võis olla kindel Madalmaadelt sõjaliste manöövrite jaoks rahaliste lisavahendite saamises. Seoses avaliku sektori kaasamisega leiab NRN Energie, et avaliku sektori laenud on antud turutingimustel. NRN Energie jagas Saksamaa muret õiguspäraste ootuste petmise pärast.

(124)

Maksunõustamisteenuseid pakkuv ettevõtja KPP Steuerberatungsgesellschaft GmbH (edaspidi „KPP”) viitab FN GmbH märkimisväärsele kapitalitasuvusele ([10–20] %) 2010. aastal. KPP väidab, et FN GmbH saadud laene tuleks lugeda suures osas kvaasikapitaliks ja igal juhul on need täielikult tagatud.

(125)

Kleve maakond toetab kõiki Saksamaa esitatud märkusi, iseäranis neid, mis on seotud õiguspäraste ootuste petmisega. Samuti tõstab Kleve maakond esile üha suurenevat nõudlust piirkondlike lennujaamade järele Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Euroopa ühes kõige tihedamini asustatud piirkonnas, mida lähedal asuv ja peaaegu läbilaskevõime piiril tegutsev Düsseldorfi lennujaam ei suuda täielikult rahuldada. Kleve maakond lisab, et Niederrhein-Weeze lennujaama rahastamisel peeti rangelt kinni 2005. aasta lennundussuunistest, kuivõrd kõnealune lennujaam kvalifitseerus D-kategooria lennujaamaks (kuni 2007. aasta lõpuni).

(126)

FN GmbH toetab kõiki märkusi, mis Saksamaa esitas menetluse algatamise otsuse kohta ja mida ta oli aidanud koostada. FN GmbH toonitab, et kontrollitavad meetmed – eriti EEL GmbH turutingimustel antud laenud – ei kujuta endast riigiabi. FN GmbH sõnul on FN GmbH suutnud – hoolimata tohututest investeeringutest lennujaama taristusse ([50–100] miljonit eurot) – säilitada suure omakapitali osakaalu (üle [20–50] %) ja hoida kontrollitavate rahastamismeetmete osakaalu kogurahastamises allpool [20–50] %. FN GmbH lisab, et nii liiklusnäitajad kui ka tegevuskasum on alates tegevuse algusest 2003. aastal pidevalt kasvanud, nii et FN GmbH on teeninud alates 2007. aastast igal aastal kasumit. Veel märgib FN GmbH, et tegevustulud jätkavad suurenemist ja ületavad tublisti tegevuskulusid, mis püsivad muutumatutena. FN GmbH sõnul oleks tegevus veelgi tulemuslikum, kui kasumiaruandest arvataks maha kõik avalike ülesannetega seotud kulud.

(127)

FN GmbH rõhutab, et ta ei ole raskustes olev äriühing ja et kõik laenud on antud turutingimustel. FN GmbH väidab, et selle laenuliigi puhul on EEL GmbH antud laenude jaoks kehtestatud intressimäärad kõrgemad kui Bundesbanki määrad uute tagatud laenude puhul või Pfandbriefindexi (36) määrad (millele lisandub tavapärane 80–120 baaspunkti suurune marginaal).

(128)

Viis isikut kahtlevad:

(129)

Saksamaa leidis, et hr Kleinschnittgeri esitatud teavet ei saa menetluses õiguspäraselt kasutada, sest selles avalikustatakse Kleve maavalitsuse koosolekutel ebaseaduslikult kogutud ja komisjonile edastatud konfidentsiaalseid andmeid.

(130)

Seoses mõne üksikisiku esitatud märkustega viitas Saksamaa oma 2013. aasta 18. märtsi ja 19. augusti kirjale, mida on käsitletud kokkuvõtlikult 5. jaos.

(131)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(132)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Et meede kujutaks endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, peavad seepärast olema täidetud kõik neli järgmist tingimust. Finantsabi peab:

(133)

Käesolevas juhtumis on Saksamaa väitnud, et EEL GmbH ja selle aktsionärid toimisid järjepidevalt turumajanduse tingimustes tegutseva ja kasumlikkusest juhinduva kaalutleva ettevõtja kombel ning et hinnatavate meetmetega ei antud ühtki majanduslikku eelist, mida ettevõtja ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud. Kui see on tõesti nii, ei kujuta Saksamaa rakendatud meetmed endast riigiabi.

(134)

Vastupidiselt Saksamaa väidetele ei ole komisjon tekitanud seoses esialgse uurimise lõpetamisega mingeid õiguspäraseid ootusi. Esiteks ei ole väide komisjoni tegevusetuse kohta asjakohane. Komisjon on kinnitanud liidetud kohtuasjades Demesa ja Territorio Histórico de Álava vs. komisjon (38), et ilmnenud tegevusetus ei oma tähtsust, kui komisjoni ei ole abikavast teavitatud. Kuna Saksamaa jättis abist teatamata (vt põhjendus 247), ei saa Saksamaal tekkida õiguspäraseid ootusi. Komisjon märgib, et viide Salzgitteri kohtupraktikale ei ole asjakohane, sest selles kohtuotsuses käsitletakse üksnes komisjoni otsusega siseturuga kokkusobimatuks kuulutatud abi tagasinõudmise perioodi, mitte esialgse uurimise perioodi, mida käsitletakse Saksamaa märkustes. Lõpetuseks märgib komisjon, et kuna ta ei ole kunagi teatanud Saksamaale käesoleva juhtumi lõpetamisest, on tal õigus ametliku uurimisega jätkata.

(135)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et ei saa välistada, et FN GmbH oli rahalistes raskustes olev äriühing. Võttes arvesse Saksamaa esitatud teavet, on komisjon siiski arvamusel, et FN GmbH rahaline olukord on aja jooksul paranenud:

(136)

Seepärast on komisjon seisukohal, et ettevõtja ei ole olnud kunagi päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 9 kirjeldatud olukorras, kus ta „ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni”. Komisjon järeldab, et FN GmbHd ei tuleks lugeda raskustes olevaks äriühinguks.

(137)

Veel hiljuti järgiti lennujaamade arendamisel sageli üksnes territoriaalset loogikat või teatavatel juhtudel sõjalisi vajadusi. Lennujaamade töökorraldus oli pigem omane avalikule sektorile kui äriettevõttele. Konkurents lennujaamade ja lennujaama käitajate vahel oli samuti piiratud ja arenes vähehaaval.

(138)

See olukord on viimastel aastatel siiski muutunud. Kuigi maakasutuse planeerimisega seotud kaalutlused ja haldusstruktuurid võivad mõnel juhul veel püsida, toimib enamik lennujaamadest äriõiguse alusel, mis võimaldab neil tegutseda turutingimustes üha tiheneva konkurentsiga keskkonnas. Erasektorisse liikumise protsess on harilikult toimunud erastamise või omanike arvu järkjärgulise suurendamise kaudu. Viimastel aastatel on näidanud lennujaamade omandamise vastu üles suurt huvi börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad ettevõtjad ning investeerimis- ja pensionifondid, nagu on näha käesoleva juhtumi põhjal.

(139)

Nagu on märgitud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antavat riigiabi käsitlevate komisjoni suuniste (edaspidi „2014. aasta lennundussuunised”) (39) punktis 44, ei luba lennundussektori turujõudude järkjärguline areng kindlaks määrata täpset kuupäeva, alates millest tuleks lennujaama käitamist kahtlusteta pidada majandustegevuseks. Euroopa kohtud on siiski tunnistanud lennujaamategevuse olemuslikku muutumist. Leipzig/Halle lennujaama käsitlevas kohtuasjas oli Üldkohus seisukohal, et alates päevast, mil tehti otsus Aéroports de Paris' kohtuasjas, ei ole enam võimalik välistada riigiabieeskirjade kohaldamist lennujaamataristu rahastamise suhtes (40). Seega tuleb alates Aéroports de Paris' kohtuotsuse kuupäevast (12. detsember 2000) käsitada lennujaamataristu käitamist ja ehitamist riigiabi kontrolli alla kuuluva valdkonnana.

(140)

Käesolevas juhtumis andis EEL GmbH FN GmbH-le Niederrhein-Weeze lennujaama rajamise rahastamiseks laene, mille suhtes kohaldatakse ametlikku uurimismenetlust, alates 2003. aastast, seega pärast Aéroports de Paris'd käsitleva kohtuotsuse tegemist. Seetõttu järeldab komisjon, et tal on õigus kontrollida kõiki laene, mis EEL GmbH on FN GmbH-le andnud.

(141)

Riigiabi mõiste laieneb mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt.

(142)

Käesoleva juhtumi puhul kuulub abi andja EEL GmbH täielikult avaliku sektori asutustele, st ühelt poolt Kleve maakonnale ja teiselt poolt Weeze vallale. Seepärast on tegemist riigi osalusega äriühinguga komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ (41) artikli 2 punkti b tähenduses.

(143)

Kleve maakonna ja Weeze valla suur mõju ilmneb selgelt EEL GmbH aktsiate jagunemises – Kleve maakond (52 %) ja Weeze vald (48 %) on ettevõtja ainuaktsionärid. Lisaks koosneb EEL GmbH juhatus kahest avaliku sektori asutuse esindajast, nimelt Weeze vallavanemast ja Kleve maavanemast (Landrat).

(144)

Avaliku sektori asutuste määrav mõju EEL GmbH-le on ka rahaline, sest nagu eespool öeldud, sai EEL GmbH aastatel 2004–2005 oma aktsionäridelt erinevaid toetusi (likviidsustoetused ja kapitalisüstid). Seega on haldusasutused andnud EEL GmbH-le otsest rahalist toetust.

(145)

Seepärast leiab komisjon, et EEL GmbH on riigi osalusega äriühing ja tema vahendeid tuleb käsitada riigi ressurssidena.

(146)

Kohus on siiski otsustanud ka seda, et isegi kui riik on suuteline kontrollima riigi osalusega äriühingut ja kui tal on valitsev mõju selle tegevuse üle, ei saa konkreetsel juhul automaatselt eeldada, et sellist kontrolli ka tegelikult teostatakse. Riigi osalusega äriühing võib vähemal või suuremal määral olla iseseisev, olenevalt sõltumatuse määrast, mille riik on talle andnud. Seetõttu ei ole pelk asjaolu, et riigi osalusega äriühing on riigi kontrolli all, piisav selleks, et seostada kõnealuse äriühingu võetud meetmed, näiteks asjaomased laenud, riigiga. Kohus märkis, et riigi osalusega äriühingu võetud abimeetme seostatavust riigiga võib järeldada mitme näitaja põhjal.

(147)

Sellisteks näitajateks võivad olla äriühingu lõimitus avaliku halduse struktuuridesse, äriühingu tegevuse olemus ja tegevus turul tavalistes konkurentsitingimustes kõrvuti eraettevõtjatega, äriühingu õiguslik seisund (st kas talle kohaldub avalik õigus või tavapärane äriühingu õigus), avaliku sektori asutuste poolt äriühingu juhtimise üle teostatava järelevalve intensiivsus või muud näitajad, mis väljendavad konkreetse juhtumi puhul avaliku sektori asutuste seotust meetme võtmisega või nende seotuse ebatõenäosust, võttes muu hulgas arvesse meetme ulatust, sisu ja selles sisalduvaid tingimusi.

(148)

Esmalt tuleb märkida, et lennujaama mõjutavad suured investeerimisprojektid pakuvad huvi kohalikele haldusasutustele, kes on sellistesse projektidesse sageli teatud määral kaasatud. Selle taga on asjaolu, et lennujaamal võib olla oluline koht mitmes poliitikavaldkonnas: transpordipoliitikas, piirkondlikus või riiklikus majanduspoliitikas või linna ja maapiirkondade planeerimise poliitikas. Käesoleva juhtumi puhul käitab lennujaama tegelikult eraettevõtja. Otsus ehitada endine militaarlennujaam ümber tsiviillennujaamaks ja müüa see erainvestorile oli sellegipoolest poliitiline otsus. Pealegi oli Kleve maakonnal ja Weeze vallal selles ümberehituses väga oluline roll.

(149)

Komisjon märgib, et need kaks piirkondlikku avaliku sektori asutust asutasid EEL GmbH selleks, et valmistada lennujaama kinnisvara ette edasiseks kasutamiseks ärilisel otstarbel tsiviillennujaamana ja hallata kinnisvara, kuni erainvestor selle üle võtab, nagu on sätestatud EEL GmbH 16. detsembri 1999. aasta asutamisakti (Gesellschaftsvertrag) artiklis 2 (42). Nagu on selgitatud põhjenduses 32, see tegevus lakkas, kuni ettevõtja tegevus sai 2003. aasta aprillis uue hoo. Sellest ajast saati on EEL GmbH tegevus piirdunud uute investeeringute paigutamisega Niederrhein-Weeze lennujaama, mis on endiselt kooskõlas ettevõtja algsete ülesannetega.

(150)

Lisaks käitasid lennujaama aastatel 1999–2001 Kleve maakond ja Weeze vald (tollal riigile kuulunud FN GmbH kaudu) ning EEL GmbH sai loodud spetsiaalselt selleks, et tagada tsiviillennujaama tulevane toimimine.

(151)

Eelöeldu põhjal tuleks EEL GmbHd käsitada põhjenduses 109 juba määratletud üksusena, mille Kleve maakond ja Weeze vald lõid selleks, et saavutada oma avaliku poliitika eesmärgid, mis on seotud Niederrhein-Weeze lennujaamaga ja eeskätt selle ümberehitamisega militaarlennujaamast tsiviilotstarbeliseks lennujaamaks, mida vaatlusaluste meetmetega kavatseti rahastada ja toetada. See on kindel märk sellest, et vaatlusalused meetmed on seostatavad Kleve maakonna ja Weeze vallaga.

(152)

Otsuse anda FN GmbH-le EEL GmbH kaudu laene ja nende laenude tähtaega pikendada võtsid vastu EEL GmbH aktsionärid, kes esindavad avaliku sektori asutusi. Komisjon märgib veel, et kaks avalik-õiguslikku aktsionäri on määranud kindlaks iga EEL GmbH-lt FN GmbH-le antud laenu ulatuse, sisu ja tingimused, nagu on toonitatud EEL GmbH üldkoosoleku protokollis.

(153)

Peale selle refinantseeris Kleve maakond kõik laenud, mis EEL GmbH andis lennujaama käitajale FN GmbH-le (43). See on järjekordne märk sellest, et otsus anda FN GmbH-le laene ja neid pikendada tuli tegelikult avaliku sektori asutustelt.

(154)

Lisaks ei ole EEL GmbH-l juhatust. Mõlemad tegevdirektorid on avalik-õiguslike aktsionäride esindajad. Ettevõtja üks tegevdirektoritest on Kleve maavanem (Landrat) ja teine Weeze vallavanem. Peale selle puuduvad EEL GmbH-l alalised töötajad ja seda juhib üks Kleve maakonna ametnik. Nende asjaolude põhjal on ilmne, et ükskõik millise EEL GmbHs vastu võetava otsuse teevad tegelikult avalik-õiguslike aktsionäride esindajad, kes lisaks osalemisele ettevõtja juhtimisorganites korraldavad selle igapäevategevust. See kinnitab, et vaatlusalused meetmed on seostatavad avalik-õiguslike aktsionäridega.

(155)

Peale selle – ehkki EEL GmbH õiguslik vorm on eraettevõtja – kohaldatakse ettevõtja suhtes avaliku sektori raamatupidamiseeskirju (44).

(156)

Lõpetuseks on kavas EEL GmbH likvideerida kohe, kui FN GmbH on tagasi maksnud kõik EEL GmbH-le tagastamisele kuuluvad laenud ja tasunud intressid. Seepärast tuleks Saksamaa väitel näha EEL GmbHs selle kahe avalik-õigusliku aktsionäri loodud üksust, mille ainus ülesanne on koguda FN GmbHsse investeerimise otstarbel paigutatavaid vahendeid. See kinnitab ka, et meetmeid saab seostada kõnealuste avalik-õiguslike aktsionäridega.

(157)

Seepärast on komisjon seisukohal, et EEL GmbH otsused anda FN GmbH-le laene ja pikendada nende tagasimaksetähtaega, mis moodustavad 1. meetme, kujutavad endast riigi ressursside üleandmist ja on seostatavad riigiga.

(158)

Et kontrollida, kas ettevõtjale on sooduslaenu saamisega tekkinud majanduslik eelis, kohaldab komisjon turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt ei tohiks käsitada riigiabina kapitali, mille riik on andnud kas otseselt või kaudselt ettevõtja käsutusse tingimustel, mis vastavad tavapärastele turutingimustele (45).

(159)

Seepärast peab komisjon esmalt hindama, kas EEL GmbH-lt FN GmbH-le antud nelja laenu tingimustega ja kahe laenu tähtaja pikendamisega anti viimatinimetatule majanduslik eelis, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud. Saksamaa selgitas käesoleva juhtumi puhul seoses kõnealuse nelja laenuga, et kommertspankade laenuandmiskohustused FN GmbH suhtes olid tollal (2003–2005) väga ebatõenäolised, nagu on selgitatud eespool.

(160)

Meetmete abielemendi kindlaksmääramine viitab riigiabi mõistele ja nagu Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, vastab riigiabi mõiste objektiivsele olukorrale, mida tuleb hinnata hetkel, kui komisjon teeb oma otsuse. Et hinnata, kas avalikest allikatest pärit laenud on antud turutingimustel või kas nendega on antud laenuvõtjale eelis, võib komisjon võrreldava turuintressimäära puudumisel tugineda turuintressimäära indikaatoriks olevale viiteintressimäärale. Selle tulemusena leiab komisjon, et abielemendi kindlaksmääramiseks sobib meetod, mis on esitatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodite läbivaatamise kohta (edaspidi „2008. aasta viitemäärade teatis”) (46), mis jõustus 1. juulil 2008. Komisjon paneb ette kontrollida vaatlusaluseid meetmeid selle teatise valguses (47).

(161)

Vastavalt 2008. aasta viitemäärade teatisele sõltub laenu intressimäära marginaal tagatise tasemest ja laenuvõtja krediidireitingust. Seepärast peab komisjon asjakohase turutingimustele vastava intressimäära kindlaksmääramisel arvesse võtma FN GmbH krediidireitingut ja laenu tagatise väärtust.

(162)

Ajavahemikul, mil anti neli esimest laenu, ei andnud ükski reitinguagentuur FN GmbH-le reitingut ja ka pangasiseselt antud reiting ei olnud kättesaadav. Seepärast on Saksamaa palunud konsultatsiooniettevõttel […] (edaspidi „konsultant”) hinnata FN GmbH reitingut iga aasta puhul, mil anti esimene kuni neljas laen. Konsultant hindas makseviivituse tõenäosust ühe aasta jooksul ja reitingut. Seejärel kontrollis ja kinnitas need hinnangud auditifirma […].

(163)

Konsultandi hinnangud põhinevad 2006. aasta maksevõime määrusel (48), millega rakendatakse Saksamaal Basel II eeskirju. Maksevõime määruse kohaselt peavad pangad arvutama sisereitingute meetodi abil välja makseviivituse tõenäosuse ühe aasta jooksul. Mõnele rahastamisviisile (nn Spezialfinanzierungen) makseviivituse tõenäosuse väljaarvutamise kohustus siiski ei laiene. Selliste rahastamisviiside puhul on maksevõime määrusega ette nähtud riskide lihtkaalumine. Konsultant tugines makseviivituse tõenäosuse ja reitingu hindamisel eelnimetatud lihtsustatud hindamismeetodile. Selle meetodi põhjal hinnati järgmist viit tegurit: laenuvõtja finantsolukord, poliitiline ja õiguskeskkond, tegevuse iseloom, omaniku olukord ja tagatis.

(164)

Kõikide laenude makseviivituse tõenäosus hinnati olevat [0,5–3] % kuni [1–5] %. Konsultandi sõnul vastab see makseviivituse tõenäosus reitingule […]. Tuleb märkida, et reitingu hindamise käigus hinnati tagatise taset ja seega iga laenuga seonduvat makseviivitusest tingitud kahjumäära. See tähendab, et konsultandi antud reiting juba hõlmab võimalikku astme tõstmist tagatise andmise jaoks ja emissioonireitingut (erinevalt emitendi reitingust). Siiski ei sisalda konsultandi aruanne teavet kõnealuste laenude puhul esitatud tagatise väärtuse ega ka iga laenuga seonduva makseviivitusest tingitud kahjumäära tegeliku taseme kohta.

(165)

Kui võtta arvesse vaid nelja esimest konsultandi hinnatud tegurit (ja jätta välja viimane, tagatise tegur), peaks konsultandi hinnang andma reitingu, mis on sarnane emitendi reitingule. Näiteks on esimese nelja teguri hindamistulemuste keskmine [1–5], mida võiks tõlgendada tulemusena, mis on lähedal reitingule […]. See emitendi reiting kehtib 1., 2. ja 3. laenu puhul. 4. laenu puhul on sel meetodil hinnatud emitendi reiting […].

(166)

Komisjon märgib, et konsultandi aruanne annab põhjust kahelda mõnevõrra reitinguhinnangu kvaliteedis. Pealegi tuleb suhtuda sellesse reitinguhinnangusse teatava ettevaatlikkusega, kuna konsultandil puudub laenuvõtjaga laenusuhe. Samal ajal on reitinguhinnang reitinguagentuuride kasutataval reitinguskaalal võrdlemisi madal ega tundu olevat vastuolus krediidireitingu hindamisega, mille tegi hilisema ajavahemiku kohta [pank].

(167)

Peale selle esitas Saksamaa 2009. ja 2010. aasta kohta hinnangu FN GmbH makseviivituse tõenäosuse kohta ühe aasta jooksul, mida oli kasutanud [pank]. [Pank] andis 2009. aastal FN GmbH-le kaheaastase laenu summas [4–10] miljonit eurot. [Panga] hinnangul oli makseviivituse tõenäosus ühe aasta jooksul nii 2009. kui ka 2010. aastal [1–5] %. Reitinguagentuuride avaldatud keskmise makseviivituse tõenäosuse hinnangute kohaselt vastab [1–5] % suurune makseviivituse tõenäosus ühe aasta jooksul reitingule […] kuni […] (49).

(168)

Esimene laen tagati laenu andmise ajal (11. aprill 2003) järgmiste tagatistega:

(169)

Kui lähtuda lennujaama pikaajaliste varade arvestuslikust väärtusest ([5–20] miljonit eurot) ja lahutada sellest […] eelisjärjekorras rahuldatav nõue ([1–6] miljonit eurot), jääb võlausaldaja nõuete ([5–15] miljonit eurot) katmiseks ligikaudu [5–15] miljonit eurot. Seega on makseviivitusest tingitud kahjumäär hinnangute kohaselt ligikaudu […] % (51). See on tõenäoliselt konservatiivne hinnang makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta, sest isikliku tagatisega ja panditud aktsiatega, mille kohta teave puudub, võib kaasneda mõningane lisaväärtus.

(170)

Teine laen tagati laenu andmise ajal (17. juunil 2004) järgmiste tagatistega:

(171)

Kui lähtuda lennujaama pikaajaliste varade arvestuslikust väärtusest ([20–40] miljonit eurot) ning lahutada sellest […] ja EEL GmbH eelisjärjekorras rahuldatavad nõuded ([1–6] miljonit eurot ja [11–20] miljonit eurot), jääb EEL GmbH 2. laenust tulenevate nõuete ([1–5] miljonit eurot) katmiseks ligikaudu [10–25] miljonit eurot. Hinnanguline sissenõudmismäär on sel juhul ligikaudu […] %. Makseviivitusest tingitud kahjumäär on seega hinnangute kohaselt […] %.

(172)

Kolmas laen tagati laenu andmise ajal (28. juuli 2004) järgmiste tagatistega:

(173)

Kui lähtuda lennujaama pikaajaliste varade arvestuslikust väärtusest ([20–40] miljonit eurot) ning lahutada sellest […] ja EEL GmbH eelisjärjekorras rahuldatavad nõuded ([1–6] miljonit eurot ja [10–20] miljonit eurot), jääb võlausaldaja 3. laenust tulenevate nõuete ([2–5] miljonit eurot) katmiseks ligikaudu [10–20] miljonit eurot. Sissenõudmismäär on sel juhul ligikaudu […] %. Makseviivitusest tingitud kahjumäär on seega hinnangute kohaselt […] %.

(174)

Neljanda laenu andmise ajal (1. juuli 2005) pikendati ühtmoodi kõikide varasemate laenude ning tasumata ja tasutavate intresside (ligikaudu [0,5–3] miljonit eurot) tähtaega (kuni 31. detsembrini 2010). Laenude kogusumma oli [20–30] miljonit eurot, millele lisandus [0,5–3] miljonit eurot tasumata intresse. Tagatised, milles lepiti kokku nende EEL GmbH nõuete tagamiseks, oli järgmised:

(175)

Lennujaama pikaajaliste varade arvestuslik väärtus ([20–40] miljonit eurot) ja […] isiklik tagatis ([20–40] miljonit eurot) katavad enam kui 100 % kogu laenusummast ja tasutavast intressist ([20–30] miljonit eurot pluss [0,5–3] miljonit eurot). Seega on sissenõudmismäär […] % ja makseviivitusest tingitud kahjumäär […] %.

(176)

29. novembril 2010 pikendati kõikide antud laenude (kogusummas [20–30] miljonit eurot) ning kogunenud ja tasutavate intresside ([5–10] miljonit eurot) tähtaega veel kuus aastat (kuni 31. detsembrini 2016). Tasumisele kuuluv summa tagati järgmiste tagatistega:

(177)

Lennujaama pikaajaliste varade arvestuslik väärtus ([30–70] miljonit eurot) ja isiklik tagatis hinnangulise väärtusega ligikaudu [30–70] miljonit eurot, millest on lahutatud [panga] esimese rahuldamisjärgu nõue ([0,5–3] miljonit eurot), katavad ligikaudu […] % kogu laenusummast ja tasutavast intressist ([20–30] miljonit eurot pluss [5–10] miljonit eurot), mistõttu on makseviivitusest tingitud kahjumäär […] %.

(178)

Järgmises tabelis on esitatud laenude kaupa kokkuvõtlik teave reitingu ja tagatiste kohta.

Tabel 6

Reiting ja tagatised laenude kaupa

(179)

Vastavalt 2008. aasta viitemäärade teatisele lisatakse viitemäärade kindlaksmääramisel aastasele baasmäärale asjakohane riskipreemia. Asjakohased riskipreemiad on sätestatud 2008. aasta viitemäärade teatises esitatud skaalal ning nende puhul võetakse arvesse laenuvõtja reitingut ja laenu tagatise taset. Näiteks laenu 2. pikendamise puhul oli tagatise tase kõrge ning FN GmbH reiting jäi vahemikku […] kuni […]. Et olla konservatiivne, lähtub komisjon reitingust […]. Seega kuulub FN GmbH 2008. aasta viitemäärade teatises kindlaks määratud skaalal reitinguklassi […] (56). Sellele reitinguklassile ja tagatise kõrgele tasemele vastav riskimarginaal on […] baaspunkti. Laenu pikendamise ajal (29. november 2010) kohaldati baasmäära 1,24 % (57).

(180)

Järgmises tabelis on kokku võetud teave tegelike laenumäärade ja laenude andmise hetkel 2008. aasta viitemäärade teatise alusel kohaldatud viitemäärade kohta.

Tabel 7

Viiteintressimäärad vs. kohaldatud intressimäärad

(181)

Eespool esitatud hinnangute kohaselt kohaldati 1., 2. ja 3. laenu andmisel määra, mis ületas märkimisväärselt kohaldatavat viitemäära. Seepärast leiab komisjon, et FN GmbH ei ole saanud kõnealuste meetmete kaudu majanduslikku eelist.

(182)

Mis puudutab 2. pikendamist, siis ülalpool kirjeldatud andmed viitavad sellele, et ka see toimus turutingimustel, sest sel pikendamisel kohaldatud intressimäär on hinnangulisest viiteintressimäärast kõrgem. Ometi on hulk elemente, mis seavad kahtluse alla riigiabi puudumise 2. pikendamise puhul – näiteks asjaolu, et abisaaja ei olnud eelmisi laene veel tagasi maksnud, abi olemasolu 4. laenu ja 1. pikendamise puhul ning lühike aeg, mis jäi 2. pikendamise ning põhjenduse 45 järgse, avaliku sektori asutuste ja FN GmbH vahelise, võla omakapitaliks konverteerimise esialgse tehingu sõlmimise vahele. Igal juhul leiab komisjon, et kui 2. pikendamine kvalifitseerub riigiabiks, võib seda abi pidada siseturuga kokkusobivaks samadel põhjustel, mis on esitatud jaos 9.4, kus käsitletakse 1. pikendamisega seotud abi kokkusobivust siseturuga.

(183)

4. laenu ja 1. pikendamise puhul kohaldati määra, mis jäi […] baaspunkti võrra allapoole viitemäära. Seepärast on komisjon seisukohal, et seoses 4. laenu ja 1. pikendamisega on FN GmbH saanud majandusliku eelise, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud (58).

(184)

Komisjon märgib seoses käesoleva juhtumiga, et 1. meede (4. laen, 1. pikendamine ja arvatavasti ka 2. pikendamine) ei ole üldine meede, vaid individuaalne abimeede, mida rakendati vaid FN GmbH suhtes.

(185)

Seepärast on FN GmbH-le 1. meetmega (4. laen, 1. pikendamine ja arvatavasti ka 2. pikendamine) antud eelis valikuline.

(186)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt moonutab finantstoetus konkurentsi, kui see tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega (59). Kui ühe liikmesriigi antud eelis tugevdab ettevõtjat teiste konkurentide suhtes mingil Euroopa turul, tuleb seda üldjuhul vaadelda liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamisena (60).

(187)

Lennujaamade käitajad pakuvad Euroopa tasandil teineteisele konkurentsi, meelitades lennujaamadesse lennuettevõtjaid, kes seaksid sisse uued lennuliinid või suurendaksid liinidel lendude sagedust. Valides lennujaamu, kus avada uusi liine või suurendada olemasolevatel liinidel lendude sagedust, võrdlevad lennuettevõtjad lennujaamu selliste tegurite põhjal nagu osutatavad lennujaamateenused ja asjaomane klientuur, elanikkond või majandustegevus, ülekoormatus, juurdepääs maanteid mööda, lennujaamataristu ja -teenuste kasutamise eest võetavate tasude suurus ja üldised kaubandustingimused (61). Andes FN GmbH-le rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui tavapärased turutingimused, on Saksamaa seega võimaldanud FN GmbH-l konkureerida lennuettevõtjate ligimeelitamisel teiste lennujaamakäitajatega jõulisemalt, kui ta oleks saanud teha siis, kui tal oleks tulnud tasuda kapitali hind kooskõlas tavapäraste turutingimustega.

(188)

Seepärast võis 1. meede (1. laen ja 1. pikendamine ja arvatavasti ka 2. pikendamine) moonutada konkurentsi ja kahjustada ELi-sisest kaubandust.

(189)

Laenude suhtes kohaldatud määrade võrdlemisel 2008. aasta viitemäärade teatise kohaste viitemääradega on näha, et kõikide laenude andmisel ja laenude pikendamisel (v.a 4. laen ja 1. pikendamine) on kohaldatud määrasid, mis ületasid viitemäärasid.

(190)

Seepärast võib komisjon järeldada, et 1., 2. ja 3. laen anti turutingimustel, samal ajal kui 4. laenu andmine ja 1. pikendamine ei olnud turutingimustega kooskõlas. Komisjon jätab lahtiseks küsimuse, kas 2. pikendamine oli kooskõlas turutingimustega.

(191)

Kuna ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohased kumulatiivsed kriteeriumid on täidetud, leiab komisjon, et 1. meetme kohane 4. laen, 1. pikendamine ja arvatavasti ka 2. pikendamine, hõlmavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(192)

1. meetme abielemendiga seotud põhjendused (vt jagu 8.3.1) on asjakohased siingi, ehkki Saksamaa väitel kujutab see meede endast olemasolevat abi (vt põhjendus 102). Euroopa Kohus kinnitas Leipzig/Halle kohtuotsuses, et alates 2000. aastast (st juba enne 2. meetme rakendamist 15. oktoobril 2002) tuleks kohaldada riigiabieeskirju ka lennujaamataristu ehitamise suhtes. Seepärast on komisjon seisukohal, et meede kujutas endast selle elluviimise ajal abi. Vastupidiselt Saksamaa väidetele ei mõjuta hindamist asjaolu, et meede võeti 1993. aasta dekreedi alusel. 1993. aasta dekreediga nähti vaid ette õiguslik alus, et rakendada piirkondlike lennujaamade suhtes võimalikke toetusmeetmeid, mille võtmist võis Nordrhein-Westfaleni liidumaa seega alates 1993. aastast kaaluda. Sellega ei nähtud aga ette tagasivõtmatut kohustust rakendada FN GmbH suhtes 2. meedet ega antud abisaajale mingit seadusest tulenevat õigust (nagu on selgesõnaliselt sätestatud 1993. aasta dekreedi artiklis 1). Õigupoolest kujutab 2. meede endast 1993. aasta dekreediga kehtestatud kava individuaalset kohaldamist.

(193)

Seetõttu järeldab komisjon, et tal on õigus kontrollida riigiabieeskirjade alusel kahtluse alla seatud 2. meedet, sest selle rakendamise ajal oli selge, et FN GmbH tegeles majandustegevusega.

(194)

Nagu on märgitud menetluse algatamise otsuse punktis 111, eraldati avaliku sektori toetus otse Nordrhein-Westfaleni liidumaa eelarvest kui FN GmbH-le ette nähtud otsetoetus. Seega rahastati Nordrhein-Westfaleni liidumaa antud toetust riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga.

(195)

Et hinnata, kas riikliku meetme puhul on tegemist abiga, tuleb kindlaks teha, kas abi saavale ettevõtjale antakse majanduslik eelis, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.

(196)

Uuritava meetme puhul on Nordrhein-Westfaleni liidumaa eraldanud otsetoetusena avaliku sektori vahendeid, et toetada lennujaamataristusse tehtavaid investeeringuid. Need vahendid sai FN GmbH kui lennujaama käitaja, et rahastada lennujaama tehtavaid investeeringuid. Komisjon märgib, et ükski turuinvestor ei annaks sellist toetust midagi vastu saamata ja ilma tulu teenimise väljavaateta.

(197)

Investeerimistoetus vähendab investeerimiskulusid, mis tuleks lennujaama käitajal hüvitist saamata tavaliselt kanda, ja seega antakse sellega FN GmbH-le majanduslik eelis.

(198)

Käesoleva juhtumi puhul märgib komisjon, et 2. meede kujutab endast sellise kava individuaalset kohaldamist, mille alusel ei antud eeliseid mitte üksnes Niederrhein-Weeze lennujaamale, vaid ka mitmele teisele Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuvale lennujaamale. Kõnealune kava ei ole siiski kõikide Nordrhein-Westfaleni liidumaa lennujaamade suhtes kohaldatav üldine meede, sest suurematel lennujaamadel, nagu Düsseldorf ja Köln/Bonn, ei ole selle liidumaa toetusmeetme alusel õigust toetust saada. Isegi kui kõik Nordrhein-Westfaleni liidumaa lennujaamad oleksid olnud rahastamiskõlblikud, tulnuks sellist sektoripõhist meedet igal juhul lugeda valikuliseks, sest see tõi kasu vaid teatud piirkonna teatud sektorile.

(199)

Seepärast on FN GmbH-le 2. meetmega antud eelis valikuline.

(200)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt moonutab finantstoetus konkurentsi, kui see tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega (62). Kui ühe liikmesriigi antud eelis tugevdab ettevõtjat teiste konkurentide suhtes mingil Euroopa turul, tuleb seda üldjuhul vaadelda liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamisena (63).

(201)

Lennujaamade käitajad pakuvad Euroopa tasandil teineteisele konkurentsi, meelitades lennujaamadesse lennuettevõtjaid, kes seaksid sisse uued lennuliinid või suurendaksid liinidel lendude sagedust. Valides lennujaamu, kus avada uusi liine või suurendada olemasolevatel liinidel lendude sagedust, võrdlevad lennuettevõtjad lennujaamu selliste tegurite põhjal nagu osutatavad lennujaamateenused ja asjaomane klientuur, elanikkond või majandustegevus, ülekoormatus, juurdepääs maanteid mööda, lennujaamataristu ja teenuste kasutamise eest võetavate tasude suurus ja üldised kaubandustingimused (64). Andes FN GmbH-le rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui tavapärased turutingimused, on Saksamaa seega võimaldanud FN GmbH-l konkureerida lennuettevõtjate ligimeelitamisel teiste lennujaamakäitajatega jõulisemalt, kui ta oleks saanud teha siis, kui tal oleks tulnud tasuda kapitali hind kooskõlas tavapäraste turutingimustega.

(202)

Seepärast võis 2. meede moonutada konkurentsi ja kahjustada ELi-sisest kaubandust.

(203)

2. meede kujutab endast riigiabi andmist FN GmbH-le ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(204)

Riigi omandis oleva EEL GmbH antud laenude abielemendiga seotud põhjendused (vt jagu 8.3.1) on asjakohased siingi. Eri meetmed, mis moodustavad 3. meetme, võeti 14. märtsil 2002, st igal juhul pärast Aéroports de Paris' kohtuotsuse tegemist. Vastavalt laenulepingu lõike 1 punktile 4 on meetme võtmise kuupäev see päev, mil laenu saaja ostis Saksa föderaalvalitsuselt lennujaamataristu, st 14. märts 2002.

(205)

Seetõttu järeldab komisjon, et tal on õigus kontrollida 3. meedet ja selle vastavust riigiabieeskirjadele, sest selle rakendamise ajal oli selge, et FN GmbH tegeles majandustegevusega.

(206)

Toetus FN GmbH-le anti otse Kleve maakonna eelarvest. Seega rahastati 3. meedet riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga.

(207)

Et hinnata, kas riikliku meetme puhul on tegemist abiga, tuleb kindlaks teha, kas abi saavale ettevõtjale antakse majanduslik eelis, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud. Sellega seoses peab komisjon analüüsima, kas Kleve maakond toimis turumajanduse tingimustes tegutseva investorina, kui ta loobus FN GmbH-le antud sildfinantseeringu ühe osa tagasinõudmisest.

(208)

Turumajanduse tingimustes tegutsev investor lähtub kasumlikkuse väljavaadetest (65). Turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõte loetakse tavaliselt täidetuks, kui ettevõtte struktuur ja tulevikuväljavaated on sobivad, et eeldada mõistliku ajavahemiku jooksul normaalset tulu kas dividendimaksetena või kapitali suurenemisena, mida saab mõõta võrreldava eraettevõtja puhul.

(209)

Vaatlusaluse juhtumi puhul andis Kleve maakond FN GmbH-le [4–10] miljoni euro suuruse nullintressiga laenu ja vabastas FN GmbH kohustusest maksta tagasi [2–5] miljoni euro suurune laenuosa, ise midagi vastu saamata. Viimatinimetatud otsusega kohaldati õigupoolest laenulepingu lõike 4 punkti 1, mille kohaselt ei tulnud kõnealust laenuosa tagasi maksta, kui saavutatakse eesmärk luua 350 töökohta. Komisjon märgib, et ükski turumajanduse tingimustes tegutsev investor ei oleks andnud nullintressiga laenu ja loobunud selle laenu suure osa tagasinõudmisest, ise midagi vastu saamata.

(210)

Lisaks tuleks turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte järgimise hindamisel kõrvale jätta igasugune positiivne mõju selle piirkonna majandusele, kus lennujaam asub, sealhulgas töökohtade loomisele, sest hinnates, kas konkreetne meede kujutab endast abi, kaalub komisjon, kas „erainvestor, kes lähtub prognoositava rentaabluse võimalustest, jättes kõrvale kõik sotsiaalset, regionaal- või sektoripoliitikat käsitlevad kaalutlused, oleks samasugustel asjaoludel sellise investeeringu teinud” (66). Käesolevas juhtumis oli tagasimaksekohustusest vabastamise ainus kaalutlus teatava arvu töökohtade loomine. Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega seoses tuleks aga töökohtade loomise kaalutlus kõrvale jätta. Teisisõnu ei oleks ükski turumajanduse tingimustes tegutsev investor olnud nõus loobuma [2–5] miljoni euro tagasinõudmisest asjaomases piirkonnas töökohtade loomise kaalutlusel.

(211)

Kleve maakonna antud intressivaba laen ja vabastus laenuosa tagasimaksmise kohustusest vähendavad kulusid, mis lennujaama käitajal tuleks tavaliselt kanda, ning seepärast kujutab see endast FN GmbH-le antud eelist, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.

(212)

Kõnealune eelis anti üksnes FN GmbH-le. Kuna avaliku sektori toetus oli mõeldud ühele ettevõtjale, on see valikuline ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(213)

Eespool esitatud põhjendused konkurentsi moonutamise ja kaubandusele avalduva mõju kohta (vt jagu 8.4.5) on asjakohased siingi.

(214)

Eespool nimetatud põhjustel on komisjon seisukohal, et Kleve maakonna eraldatud avaliku sektori vahendid, mis anti FN GmbH-le seoses lepinguga, mis käsitles lennujaama kinnisvara omandamise kulude osalist sildfinantseerimist, hõlmavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(215)

Saksamaa väidab, et EEL GmbH on üksus, mille eesmärk on hõlbustada rahaliste vahendite majanduslikult tõhusat paigutamist FN GmbHsse.

(216)

Nagu on öeldud põhjenduses 25, asutasid Kleve maakond ja Weeze vald EEL GmbH selleks, et hallata lennujaama kinnisvara enne selle erastamist. Seejärel andis EEL GmbH FN GmbH-le laene. Laenude andmine kolmandatele isikutele on iseenesest majandustegevus. Seepärast tegeles EEL GmbH majandustegevusega ajal, mil tema suhtes rakendati eri meetmeid, mis moodustasid üheskoos 4. meetme.

(217)

ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. EEL GmbH tegutseb vaid avaliku sektori asutuste üksusena ega tegele majandustegevusega: selle ainus eesmärk oli koondada kahe avaliku sektori asutuse ressursid, et rahastada lennujaamade arendamist.

(218)

Kuna ELi toimimise lepingu artikli107 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed kriteeriumid ei ole täidetud, leiab komisjon, et 4. meede ei sisalda riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(219)

Isegi kui ajavahemikul, mil rakendati 4. meetme moodustanud meetmeid, tuleks EEL GmbHd käsitada ELi konkurentsiõiguse alusel ettevõtjana (mida ei tehta), jõuaks komisjon oma hinnangus samale järeldusele, et 4. meede ei kujuta endast riigiabi, nagu on selgitatud allpool esitatud põhjendustes.

(220)

EEL GmbH on saanud 4. meetmega hõlmatud kogu kapitali, kõik likviidsustoetused ja kõik kapitalisüstid oma aktsionäridelt, kes rahastasid neid meetmeid oma vastavatest eelarvetest. 4. meede sisaldab ka Weeze valla antud 100 % tagatist, mis tuli valla eelarvest. Seega rahastati kõiki 4. meetme moodustanud meetmeid kahe kohaliku haldusasutuse eelarvevahenditest, kes olid pealegi ise otsustanud need erinevad meetmed võtta.

(221)

Seepärast rahastati 4. meedet riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga.

(222)

Et hinnata, kas riikliku meetme puhul on tegemist abiga, tuleb kindlaks teha, kas abi saavale ettevõtjale antakse majanduslik eelis, mida ta ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.

(223)

Sellega seoses peab komisjon analüüsima, kas Kleve maakond ja Weeze vald toimisid EEL GmbH-le kapitali, tagatiste ja laenude andmisel ning laenude tagamaksmise tähtaja pikendamisel, mis üheskoos moodustavad 4. meetme, nii, nagu oleks toiminud samadel asjaoludel turumajanduse tingimustes tegutsev kasumlikkusest juhinduv kaalutlev ettevõtja (67).

(224)

Kõigepealt tasub meelde tuletada, nagu on järeldatud ka jaos 8.3.2, et EEL GmbH on eriotstarbeline üksus, mille selle kaks avalik-õiguslikku aktsionäri lõid selleks, et hallata Niederrhein-Weeze lennujaama kinnisvara, ja mida kasutati alates 2003. aastast vaid kõnealuse lennujaama rahastamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et 10. ja 11. aprillil 2003 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt piirasid kõnealused kaks avalik-õiguslikku aktsionäri EEL GmbH uue rahastamistegevuse rangelt investeerimisega Niederrhein-Weeze lennujaama. See eesmärk on kooskõlas EEL GmbH eesmärgiga, mis on sätestatud EEL GmbH 16. detsembri 1999. aasta asutamisakti (Gesellschaftsvertrag) artiklis 2 (68). Peale selle puudub EEL GmbH-l juhatus, nagu on juba selgitatud põhjenduses 153. Mõlemad tegevdirektorid on avaliku sektori asutuste esindajad. Ettevõtja üks tegevdirektoritest on Kleve maavanem (Landrat) ja teine Weeze vallavanem. Lisaks puuduvad EEL GmbH-l alalised töötajad ja seda juhib üks Kleve maakonna ametnik. Nendest asjaoludest tuleneb, et ükskõik millise EEL GmbHs vastu võetava otsuse teevad tegelikult avalik-õiguslike aktsionäride esindajad, kes lisaks osalemisele ettevõtja juhtimisorganites korraldavad selle igapäevategevust. See kinnitab, et vaatlusalused meetmed on seostatavad avalik-õiguslike aktsionäridega.

(225)

Kohaldades 4. meetme suhtes turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtet, tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta asjaolu, et kõnealustest rahastamismeetmetest saab kasu eriotstarbeline üksus, mille asutajad ja omanikud on isikud, kes on ise 4. meetme rakendajad, ning mida kasutatakse üksnes kõnealuste isikute selgelt kindlaks määratud eesmärgil. Lisaks on sellega seoses vaja nõuetekohaselt arvesse võtta eesmärki, mille jaoks kõnealust eriotstarbelist üksust kasutatakse ja tegevuses hoitakse.

(226)

Tavaliselt loovad ja kasutavad eriotstarbelisi üksuseid kõikvõimalikel asjaoludel eraettevõtjad. Näiteks võidakse eriotstarbelisi üksuseid kasutada juhul, kui kaks sõltumatut ettevõtjat rajavad ühisettevõtte, et arendada üht kindlat projekti, viia ellu mõnda konkreetset tegevust või ülesannet (nt teadus- ja arendustegevus, tootmine, turustamine) (69), mis toob kasu mõlemale ettevõtjale. Seega on eriotstarbeline üksus õiguslik struktuur, mille jaoks mõlemad ettevõtjad eraldavad oma vahendeid (rahalised vahendid, töötajad, vara jne), mis on vajalikud ja mida nad kasutavad oma ühise projekti, ülesande või tegevuse elluviimiseks. Teatud olukordades, näiteks juhul, kui eriotstarbelise üksuse ülesanne on vaid tootmine või teadus- ja arendustegevus, saab ta oma emaettevõtjatelt rahalisi vahendeid, tootmata sealjuures ise kasumit, mille saaks näiteks dividendide kujul aktsionäride vahel ära jagada. Sellise kasumi tootmise asemel aitab üksus ellu viia tegevust, mida üksuse emaettevõtjad peavad oma eesmärke silmas pidades vajalikuks.

(227)

Seepärast on selge, et kui kaks sõltumatut eraettevõtjat rajavad eriotstarbelise üksuse ja kasutavad seda selgelt kindlaks määratud eesmärgil ning annavad sellele rahalisi vahendeid, ei pruugi nad eraldada neid vahendeid ilmtingimata eesmärgiga saada dividendide või intressidena rahalist tulu, nagu teeks investor või pank. Nad annavad need rahalised vahendid hoopis selleks, et saavutada eesmärk, mille jaoks eriotstarbelist üksust kasutatakse.

(228)

Nende kaalutluste põhjal tuleks Kleve maakonna ja Weeze valla käitumist EEL GmbH suhtes analüüsides arvesse võtta asjaolu, et need kaks avaliku sektori asutust on EEL GmbH ainukesed aktsionärid, ja silmas pidada EEL GmbH-le alates 2003. aastast määratud ainueesmärki anda FN GmbH-le laenusid ja pikendada nende tagasimaksmise tähtaega, mis moodustavad 1. meetme. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et 1. meetmega hõlmatud eri meetmed on – nagu on märgitud jaos 8.3.2 – selgelt seostatavad Kleve maakonna ja Weeze vallaga. Teisisõnu töötasid need kaks avaliku sektori asutust 1. meetme välja, otsustasid seda rakendada ja võtsid nõuks kasutada sel otstarbel EEL GmbHd.

(229)

Seepärast tuleks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamisel 4. meetme suhtes lähtuda asjaolust, et Kleve maakond ja Weeze vald otsustasid rakendada 1. meedet ja kasutada sel otstarbel EEL GmbHd. Küsimus, mida komisjon sellega seoses peab uurima, on järgmine: kui kaks hüpoteetilist turumajanduse tingimustes tegutsevat ettevõtjat oleks otsustanud rakendada selliseid meetmeid nagu need, mis moodustavad osa 1. meetmest, siis kas nad oleksid kasutanud selle eesmärgi saavutamiseks sellist eriotstarbelist üksust nagu EEL GmbH ja oleksid andnud sellele samasuguseid rahalisi vahendeid nagu need, mis tulenevad 4. meetmest?

(230)

Eelneva taustal ei pruugi asjaolud, et EEL GmbH aktsionärid võisid kohaldada EEL GmbH-le teatavate laenude andmisel tavapärastest turumääradest madalamaid intressimäärasid, et tagatis anti tasuta või et kapitalisüst tehti ilma selgete rahalise tulu väljavaadeteta, viia ilmtingimata järelduseni, et Kleve maakond ja Weeze vald ei toiminud EEL GmbH puhul nii, nagu seda oleks teinud turumajanduse tingimustes tegutsevad ettevõtjad. Küsimus on pigem selles, kas EEL GmbH rahastamine 4. meetme alusel on turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja vaatenurgast mõistlik, võttes arvesse EEL GmbH aktsionäride eesmärki, nimelt 1. meetme rakendamist.

(231)

Kahel turumajanduse tingimustes tegutseval kaalutleval ettevõtjal, kes oleksid püüelnud sama eesmärgi poole mis EEL GmbH avalik-õiguslikud aktsionärid, oleks olnud sisuliselt kaks valikuvõimalust: luua EEL GmbH sarnane eriotstarbeline üksus (1. valikuvõimalus) või anda spetsiaalset üksust loomata laenu otse FN GmbH-le (2. valikuvõimalus). Arukas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei oleks kaalunud ühtki teist valikut, näiteks võimalust kasutada erasektori finantsvahendajaid, kes oleksid nõudnud teenuse osutamise eest tasu. Sellise valiku tegemisel oleksid kõnealuste tasude tõttu suurenenud FN GmbHsse vahendite paigutamise kulud.

(232)

Komisjon märgib, et kui avalik-õiguslikud aktsionärid tegid otsuse rahastada EEL GmbHd ise, mitte kasutada finantsvahendajaid, piirdusid nad rahaliste väljaminekutega, mis olid hädavajalikud FN GmbH rahastamiseks 1. meetme alusel:

(233)

Komisjon on seisukohal, et kahe aktsionäri tehtud otsus 1. valikuvõimaluse kasuks oli seetõttu kooskõlas kõnealuste aktsionäride nimetatud eesmärgiga eraldada EEL GmbH vahendid üksnes FN GmbH rahastamisele.

(234)

Lisaks leiab komisjon, et 1. valikuvõimaluse korral on sellise eriotstarbelise üksuse nagu EEL GmbH haldus- ja juhtimiskulud viidud range miinimumini (ainus varade liikumine on nõuded FN GmbH suhtes, alalised töötajad ja juhtkond puuduvad, tegevuskulud on peaaegu olematud, ainukesed rahalised kulud on [panga] antud laenu tagasimaksed). See peab paika seda enam, et ajal, mil kaks avalik-õiguslikku aktsionäri otsustasid rakendada 1. meedet, oli EEL GmbH soikunud struktuurina juba olemas, seda ei tulnud nullist rajada. Otsus eriotstarbelise üksuse kasuks hõlbustab ka kolmandate isikutega (nagu FN GmbH või erapank) tehtavate finantstehingute haldamist, viies samal ajal miinimumini kahe aktsionäri vaheliste tehingute kulud. 2. valikuvõimaluse kasuks otsustamine oleks seevastu kaasa toonud FN GmbH toetamiseks sisse seatud mehhanismide dubleerimise, millega oleksid suurenenud vahendite FN GmbHsse paigutamisega seotud haldus- ja õiguskulud (nt seoses lepingute dubleerimisega) ning saanud tõenäoliselt kannatada projekti järelevalve ja koordineerimine.

(235)

Seepärast oleks turumajanduse tingimustes tegutseval kaalutleval ettevõtjal, kes juhindub keskmistest kuni pikaajalistest kasumlikkuse väljavaadetest, olnud EEL GmbH avalik-õiguslike aktsionäride asemel tegutsedes mõistlik otsustada pigem 1. kui 2. valikuvõimaluse kasuks. Komisjon on seisukohal, et turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttest on kinni peetud ja et EEL GmbH-le ei ole antud mingit majanduslikku eelist.

(236)

EEL GmbH tegevus piirdus alates 2003. aastast rangelt FN GmbH rahastamisega. EEL GmbH ei saanud tegeleda muu tegevusega. Näiteks ei saanud ta anda laene ühelegi teisele üksusele.

(237)

Seepärast oli ainus tegevus, mille puhul 4. meede oleks saanud mõjutada konkurentsidünaamikat, FN GmbH rahastamine. Selline mõju konkurentsile oleks olemas olnud, kui muudel rahaliste vahendite eraldajatel kui EEL GmbH, näiteks pankadel või teistel investoritel, oleks 4. meetme puudumise korral olnud suurem võimalus rahastada FN GmbHd eesmärgiga teenida kasumit.

(238)

Nagu on märgitud jaos 8.5.3, oli Kleve maakonnal ja Weeze vallal siiski selge kavatsus rakendada 1. meedet ise, et eraldada FN GmbH-le rahalisi vahendeid. 4. meetme ainus põhjendus on tõepoolest 1. meetme rakendamine.

(239)

4. meetme puudumise korral ei oleks EEL GmbH saanud rakendada 1. meedet ise. Samal ajal oleks 4. meetme puudumine tähendanud lihtsalt Kleve maakonna ja Weeze valla otsust rakendada 1. meedet EEL GmbHd kasutamata, näiteks enda ja FN GmbH vahelise otsese õigussuhte kaudu. Seega ei oleks pankadel või teistel investoritel olnud ka 4. meetme puudumise korral suuremat võimalust pakkuda kasumi teenimise eesmärgil FN GmbH-le rahastamist, sest Kleve maakond ja Weeze vald oleksid nagunii vajalikud rahalised vahendid andnud.

(240)

Isegi kui eeldada, et 4. meetmega anti EEL GmbH-le majanduslik eelis (mida tegelikult ei antud), ei oleks sel eelisel seetõttu mingit mõju konkurentsile ja kaubandusele ning see ei kujutaks endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(241)

Eespool nimetatud põhjustel ei antud 4. meetmega EEL GmbH-le riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(242)

Olukorrad, mille puhul meede kujutab endast olemasolevat abi, on loetletud ammendavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 1 (72).

(243)

On enesestmõistetav, et vaidlustatud meetmed ei jõustunud enne Saksamaa ühinemist ELiga (kõnealuse artikli punkti b alapunkt i), et neid ei peeta heakskiidetuks komisjoni suutmatuse tõttu teha otsus menetluseks ettenähtud tähtaja jooksul (punkti b alapunkt iii) ning et neid ei saa pidada olemasolevaks abiks aegumistähtaja möödumise tõttu (punkti b alapunkt iv). Meetmed ei ole muutunud abiks siseturu arengu tõttu ja ilma, et liikmesriik oleks neid muutnud (punkti b alapunkti v esimene lause) (73).

(244)

See hinnang peab paika iseäranis 2. meetme puhul, ehkki Saksamaa väitis, et meede kujutas endast olemasolevat abi (vt põhjendus 102). Euroopa Liidu Kohus kinnitas Leipzig/Halle kohtuotsuses, et alates 2000. aastast (st juba enne 2. meetme rakendamist 15. oktoobril 2002 (vt põhjendus 46)) tuleks kohaldada riigiabieeskirju ka lennujaamataristu ehitamise suhtes (74). Komisjon on seisukohal, et seepärast kujutas meede endast selle elluviimise ajal abi. Vastupidiselt Saksamaa väitele ei mõjuta hindamist asjaolu, et meede võeti 1993. aasta dekreedi alusel. 1993. aasta dekreediga nähti vaid ette õiguslik alus, et rakendada piirkondlike lennujaamade suhtes võimalikke toetusmeetmeid, mille võtmist võis Nordrhein-Westfaleni liidumaa seega alates 1993. aastast kaaluda, kuid sellega ei antud nendele lennujaamadele ühtki seadusest tulenevat õigust, nagu on selgesõnaliselt öeldud 1993. aasta dekreedi artiklis 1.

(245)

2. meede võeti 15. oktoobril 2002, st pärast Aéroports de Paris' kohtuotsuse tegemist. Seepärast kujutas 2. meede endast riigiabi juba meetme võtmise ajal, nagu on näha jaost 8.4.6, ega muutunud riigiabiks hiljem siseturu arengu tõttu. Lisaks võeti 2. meede vähem kui kümme aastat enne seda, kui komisjon algatas meetme suhtes ametliku uurimismenetluse, ja seega ei muutunud see meede olemasolevaks abiks aegumistähtaja möödumise tõttu. Sellest tulenevalt ei liigitu 2. meede olemasolevaks abiks.

(246)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 peab liikmesriik teatama kõikidest abi määramise või muutmise plaanidest ning ta ei tohi rakendada kavandatud meetmeid enne, kui teavitamismenetluse järgi on tehtud lõplik otsus.

(247)

Kuna Saksamaa jättis kõikidest kontrollitavatest meetmetest teatamata, kujutavad 1., 2. ja 3. meede endast ebaseaduslikku abi.

(248)

Kõnealuseid meetmeid tuleks hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kus on öeldud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.

(249)

Sellega seoses moodustavad 2014. aasta lennundussuunised raamistiku, mille alusel hinnata, kas lennujaamadele antud abi võib kuulutada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

(250)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuunistele on komisjon seisukohal, et ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist käsitleva komisjoni teatise sätteid ei tohiks kohaldada enne 4. aprilli 2014 lennujaamadele antud ebaseaduslikku tegevusabi käsitlevate menetluses olevate juhtumite suhtes. Selle asemel kohaldab komisjon 2014. aasta lennundussuunistes sätestatud põhimõtteid kõigi lennujaamadele antud tegevusabi juhtumite (menetletavate teadete ja ebaseadusliku teatamata abi) suhtes, isegi kui abi anti enne 4. aprilli 2014 ja üleminekuperioodi algust (75).

(251)

Lennujaamadele antava investeerimisabi puhul kohaldab komisjon vastavalt oma teatisele, mis käsitleb ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist, lennujaamadele antud ebaseadusliku investeerimisabi suhtes abi andmise ajal kehtinud eeskirju. Seega kohaldab komisjon enne 4. aprilli 2014 lennujaamadele antud ebaseadusliku investeerimisabi suhtes 2005. aasta lennundussuuniste põhimõtteid (76).

(252)

Komisjon on juba järeldanud, et 2. ja 3. meede kujutasid endast ebaseaduslikku riigiabi, mis anti enne 4. aprilli 2014, ning et 1. ja 4. meede ei liigitu riigiabiks.

(253)

Tulenevalt põhjendustes 250 ja 251 nimetatud 2014. aasta lennundussuunistest on komisjon seega kohustatud kindlaks määrama, kas kõnealused meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku tegevusabi või investeerimisabi.

(254)

Nagu on järeldatud jaos 8.3.6, on FN GmbH saanud riigiabi 4. laenu ja 1. pikendamise ja arvatavasti ka 2. pikendamise kaudu, mis kõik on osa 1. meetmest. Komisjon hindab iga allmeetme laadi eraldi.

(255)

Komisjon märgib, et 4. laen anti selleks, et rahastada FN GmbH tehtavaid investeeringuid – nagu on märgitud põhjenduses 39, täpsustati 1. juulil 2005 allkirjastatud laenulepingu lõike 1 punktis 2, et laen eraldatakse vaid investeeringuteks. Komisjon täheldab, et EEL GmbH on kehtestanud kontrollimehhanismid, mis on sätestatud laenulepingu lõikes 2, kus nõutakse, et FN GmbH (ja EEL GmbH, kui ta seda ise nõuab) kontrolliks, et arved oleksid seotud üksnes lennujaama valmisehitamisega ja et EEL GmbH (ja mitte FN GmbH) kasutaks arvete tasumiseks laenu. Need kontrollimehhanismid on osutunud tõhusaks, kuivõrd Saksamaa suutis tõestada, et sellest laenust tehtud maksetega aidati üksnes katta investeerimiskulusid. Seepärast on komisjon seisukohal, et 4. laen kujutab endast ebaseaduslikku investeerimisabi, mis anti enne 4. aprilli 2014, ja selle kokkusobivust siseturuga tuleb hinnata 2005. aasta lennundussuuniste alusel.

(256)

1. pikendamise kohta märgib komisjon, et tegemist oli 1., 2. ja 3. laenu pikendamisega. Sellisel kujul ei ole selle pikendamise eesmärk uute investeeringute rahastamine, mida ei suutnud tõestada ka Saksamaa. Pigem leiab komisjon, et see pikendamine toimus üksnes selleks, et vabastada FN GmbH lühiajalisest kohustusest maksta tagasi kõik kogunenud laenud ja tasuda intressid. Seda tehes tahtsid EEL GmbH ja selle avalik-õiguslikud aktsionärid kanda hoolt selle eest, et FN GmbH ei kaotaks likviidsust, mis oleks võinud sundida abisaajat vähendama oma investeeringuid või muuta abisaaja raskustes olevaks äriühinguks. Neil põhjustel on komisjon seisukohal, et 1. pikendamine kujutab endast ebaseaduslikku tegevusabi, mis anti enne 4. aprilli 2014, ja selle kokkusobivust siseturuga tuleb hinnata 2014. aasta lennundussuuniste alusel.

(257)

Sarnased kaalutlused on asjakohased 2. pikendamise puhul, kui seda tuleks käsitada riigiabina.

(258)

FN GmbH sai 2. meetme alusel toetust, millega hüvitati põhjenduses 46 kirjeldatud põhivara omandamise ja paigaldamise kulud. Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 25 on „investeeringuteks ettenähtud abi […] abi põhivara rahastamiseks, eelkõige” kapitalikulude rahastamisvajaku „katmiseks”. Seepärast kujutavad kõik 2. meetme alusel toetust saanud kulud endast investeerimiskulusid. Seega on 2. meede ebaseaduslik investeerimisabi, mis anti enne 4. aprilli 2014, ja selle kokkusobivust siseturuga tuleb hinnata 2005. aasta lennundussuuniste alusel.

(259)

Nagu on kirjeldatud jaos 3.3, võeti kontrollitav 3. meede selleks, et anda FN GmbH-le sildfinantseering, mis kataks osa lennujaama kinnisvara omandamise kuludest (615 hektarit ja umbes 650 ehitist, mis oli kavas ümber ehitada tsiviillennujaamaks). Nagu on sätestatud 14. märtsi 2002. aasta laenulepingu preambuli punktis 3 ja lõikes 1, anti sildfinantseering intressivaba laenuna, mis oli selgesõnaliselt ette nähtud EuZZLG valmisehitamiseks vajalike investeerimiskulude rahastamiseks (vt põhjendus 21).

(260)

Seepärast kujutab see sildfinantseering endast ebaseaduslikku investeeringuteks ettenähtud riigiabi, mis anti enne 4. aprilli 2014, ja selle kokkusobivust siseturuga tuleb hinnata 2005. aasta lennundussuuniste alusel.

(261)

Nagu on selgitatud eespool, leiab komisjon, et 1. meetme 4. laen, 2. meede ja 3. meede kujutavad endast investeeringuteks ettenähtud riigiabi, samal ajal kui 1. meetme raames toimunud 1. pikendamist ja arvatavasti ka 2. pikendamist tuleks lugeda tegevusabiks.

(262)

2005. aasta suuniste punkti 61 kohaselt peab komisjon hindama, kas

(263)

Peale selle, et lennujaamadele antav riigiabi peab vastama 2005. aasta lennundussuunistes sätestatud konkreetsetele kokkusobivuskriteeriumidele, peab see – nagu ükskõik milline teine riigiabimeede – olema selleks, et seda saaks lugeda siseturuga kokkusobivaks abiks, püstitatud õiguspärase eesmärgi vaatenurgast vajalik ja proportsionaalne (77).

(264)

Hinnatavate investeerimisabi meetmete eesmärk oli rahastada Weezes asuva endise Briti sõjaväebaasi ümberehitamist tsiviillennujaamaks ja seda lennujaama jõuliselt arendada. Nende meetmetega anti märkimisväärne panus piirkonna arengusse ja uute töökohtade loomisse piirkonnas, mille majandus sai Briti sõjaväebaasi sulgemisega hoobi. Nagu Saksamaa on märkinud, lahkus Briti sõjaväebaasi sulgemise tagajärjel piirkonnast ligikaudu 6 300 inimest, mis tõi kaasa sõjaväebaasi tegevusega otseselt seotud 400 tsiviiltöökoha kadumise ja umbes 80 ettevõtja tulude vähenemise ligikaudu 102 miljoni euro võrra. Lisaks jäi Briti vägede lahkumisega tühjaks 1 600 eluaset, mis moodustab üle 30 % kõikidest Weeze valla eluasemetest.

(265)

Komisjon märgib, et Saksamaa sõnul on tsiviillennujaama rajamine ja arendamine kaasa toonud üle 1 200 töökoha loomise Kleve maakonnas ning teenuseid pakkuvate ettevõtjate koondumise lennujaama ettevõtluspargi territooriumile.

(266)

Nagu Saksamaa on märkinud, on komisjon teataval määral juba tunnustanud selle projekti tähtsust piirkonna majandusarengus ja seega liidu oluliseks eesmärgiks olevas majanduslikus ühtekuuluvuses. Komisjon on tõepoolest eraldanud Nordrhein-Westfalenile struktuurifondide vahendeid programmi Konver II raames, milles nähti selgesõnaliselt ette Kleve maakonnas asuvate endiste sõjaväerajatiste ümberehitamise rahastamine.

(267)

Vaatlusalused investeerimisabi meetmed aitasid parandada ka juurdepääsu piirkonnale. Nimelt on Niederrhein-Weeze lennujaamale kõige lähemal asuvad lennujaamad Düsseldorfi lennujaam (76 km või 51 minuti pikkuse autosõidu kaugusel) ja Madalamaade Eindhoveni lennujaam (88 km või 1 tunni ja 12 minutilise autosõidu kaugusel) (78).

(268)

Liiklus Düsseldorfi ja Eindhoveni lennujaamas on alates 2003. aastast pidevalt kasvanud: Düsseldorfis suurenes see 2003. aasta 14,3 miljonilt reisijalt 2013. aastaks ligikaudu 21 miljonile reisijale, Eindhovenis 2003. aasta 0,4 miljonilt reisijalt 2013. aasta 3,4 miljonile reisijale. Seda pidevat kasvu on pärssinud sel perioodil vaid lennujaamade endi ülekoormatusega seotud probleemid ja läbilaskevõimest tulenevad piirangud (eeskätt piisava hulga teenindusaegade puudumine Düsseldorfi lennujaamas). Düsseldorfi lennujaama läbilaskevõime jõudis 2013. aastal 22 miljoni reisija piirini, samal ajal kui Eindhoven suutis 2012. aastal teenindada vaid 2,5 miljonit reisijat. Komisjon täheldab, et hoolimata liikluse kasvust Niederrhein-Weeze lennujaamas on pärast 2012. aastat lõpule viidud või alustatud laiendamistöid, et suurendada nende kahe lennujaama läbilaskevõimet (79).

(269)

Seepärast järeldab komisjon, et investeerimine Niederrhein-Weeze lennujaama ei kujuta endast olemasoleva mittekasumliku taristu dubleerimist. Vastupidi – Niederrhein-Weeze lennujaamal on olnud tähtis roll Düsseldorfi lennujaama koormuse vähendamisel, piiramata sealjuures Düsseldorfi ja Eindhoveni lennujaama laiendamise plaane. Ilma vaatlusaluse projektita oleks valitsenud oht, et piirkond jääb piisava teeninduseta.

(270)

Seepärast võib komisjon järeldada, et taristu ehitamine ja käitamine vastavad selgelt määratletud üldisest huvist lähtuvale eesmärgile, milleks on piirkonna majanduse arendamine ja piirkonnale parema juurdepääsu tagamine.

(271)

Saksamaa sõnul oli Niederrhein-Weeze lennujaama kavandatud ajakohastamine vajalik selleks, et viia lõpule endise lennuväebaasi ümberehitamine tsiviillennujaamaks. Tsiviillendudega alustamiseks tuli rajada ja ajakohastada ruleerimisrajad ja perroonid.

(272)

Saksamaa väitel viidi taristuprojekt ellu vaid ulatuses, mis oli vajalik püstitatud eesmärkide saavutamiseks: ehkki taristu ehitati kuni 3,5 miljoni reisija teenindamiseks, nähtub tabelis 1 esitatud liiklusstatistikast, et liiklus kasvas pidevalt kuni 2010. aastani, mil jõuti rekordilise 2,9 miljoni reisijani, ja vähenes seejärel 2012. aastal 2,2 miljonile reisijale. See tähendab, et eeldatud liiklusnõudlus vastas laias laastus tegelikule nõudlusele ning et projekt ei ole ebaproportsionaalselt ulatuslik või keeruline.

(273)

Seepärast võib komisjon järeldada, et kõnealune taristu on vajalik ja proportsionaalne kindlaksmääratud eesmärkidega.

(274)

Nagu eespool on selgitatud, jõudis Niederrhein-Weeze lennujaama reisijate arv 2010. aastaks näitajani (2,9 miljonit reisijat), mis oli lähedal lennujaama läbilaskevõimele (3,5 miljonit reisijat). Selline liikluse maht saavutati vaid kuue tegevusaastaga ehk märksa kiiremini, kui seda suutsid teised sama odavlendude strateegiat rakendanud Saksamaa lennujaamad (nt Cassel või Hahn). Niederrhein-Weeze lennujaama märkimisväärse kasvu taga on lennujaama tähtis roll Düsseldorfi ja Eindhoveni lennujaama koormuse vähendamisel ning teeninduspiirkonna rahvastiku tihedus (üle 35 miljoni elaniku).

(275)

Eespool nimetatud reisijate arvule tuginedes pakkus Niederrhein-Weeze lennujaama arendamise projekt keskmise tähtaja jooksul häid kasutamisväljavaateid, eriti seoses lennujaama algselt sõjalisel otstarbel kasutatud taristuga, mille algsed investeeringud on aidanud ümber ehitada tsiviillennujaamaks.

(276)

Komisjon täheldab, et rajatud tsiviiltaristu on alati olnud mittediskrimineerivalt avatud kõigile võimalikele kasutajale.

(277)

15. oktoobril 2002, abi andmise ajal, teenindas Niederrhein-Weeze lennujaam aastas alla miljoni reisija, mistõttu lennujaam liigitus vastavalt 2005. aasta lennundussuunistele väikeseks piirkondlikuks lennujaamaks (D kategooria) (80).

(278)

Niederrhein-Weeze lennujaama teeninduspiirkonda kuuluvad Saksamaa lääneosas ja Madalmaade idaosas asuvad alad. Nagu varem selgitatud, ei ole Niederrhein-Weeze lennujaam selles teeninduspiirkonnas kahjustanud oluliselt konkurentsi, st tegevust Düsseldorfi ja Eindhoveni lennujaamas, mida tabasid tõsised ülekoormuse ja teenindusaegade puudusega seotud probleemid (vt põhjendus 268).

(279)

Pealegi ei ole Niederrhein-Weeze lennujaamaga erinevalt tema kahest konkurendist ühendust ei raudteed ega kiirteed kaudu.

(280)

Lisaks märgib komisjon, et ärireiside osakaal Düsseldorfi lennujaamas on märkimisväärsed 40 %, samal ajal kui Niederrhein-Weeze lennujaamas moodustavad need vaid 7 %.

(281)

Eindhoveni lennujaama puhul nendib komisjon, et see pakub nii tsiviil- kui ka militaarlende ning et taristukulude rahastamine on tsiviillennujaama käitajate ja Madalmaade relvajõudude vahel vastavalt ära jagatud. Nii 2010. kui ka 2011. aastal maksis Eindhoveni lennujaam ligikaudu miljon eurot, et hüvitada Madalmaade relvajõududele eelkõige taristu hooldamise, julgeoleku ja lennuliikluse juhtimisega seotud kulud, kuid tal ei tulnud tasuda algseid investeerimiskulusid, mis Niederrhein-Weeze lennujaamal tuli (osaliselt) kanda.

(282)

Peale selle piirdus abi osakaal kogu projekti puhul (vt allpool jagu, milles käsitletakse abi vajalikkust ja proportsionaalsust) projekti rahastamisvajakuga. Lennujaama käitaja aktsionärid rahastavad investeerimiskuludest üle 50 %.

(283)

Eeltoodu põhjal võib komisjon seega järeldada, et kaubavahetuse arengut ei mõjutata määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(284)

Komisjon peab kindlaks tegema, kas FN GmbH-le antud riigiabi on muutnud abisaaja käitumist, nii et ta hakkab tegelema tegevusega, mis aitab saavutada avalikust huvist lähtuvat eesmärki ning millega ta i) ilma abita ei tegeleks või ii) millega ta tegeleks ilma abita piiratult või muul viisil. Peale selle peetakse abi proportsionaalseks ainult juhul, kui sama tulemust ei ole võimalik saavutada vähema ja vähem moonutava abiga. See tähendab, et abi summa ja osakaal peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik abi saava tegevuse toimumiseks.

(285)

Saksamaa sõnul oli abi vajalik, sest FN GmbH rahalise kitsikuse tõttu abi andmise ajal oleks lennujaama areng ohtu sattunud. Samuti lisab Saksamaa, et kui avaliku sektori asutused oleksid viinud projekti ellu otse, oleksid nad pidanud katma ehituskulud ja esialgse tegevuskahjumi. Komisjon jagab seda seisukohta ja märgib, et avaliku sektori toetust anti projekti alustamisetapis, mil FN GmbH eraaktsionärid tegid taristusse väga suuri investeeringuid (2002.–2003. aastal [20–60] miljonit eurot), kandes lennujaama esialgse tegevuskahjumi. On kaheldav, et piiratud rahaliste vahenditega kohalikud haldusasutused nagu Kleve maakond ja Weeze vald oleksid suutnud kanda nii ulatusliku projektiga kaasnevat finantskoormust ise, samal ajal kui nad võisid jõuda sama tulemuseni piiratud kaasalöömisega, toetades eraalgatust. Pidades silmas projekti riskantsust – see hõlmab üht neist harvadest juhtumitest, mil tegu on Euroopa eralennujaamaga –, tundub piiratud avaliku sektori toetus olevat projekti alustamisetapis igati õigustatud.

(286)

Saksamaa sõnul ei oleks ilma abita ehk 1., 2. ja 3. meetme puudumise korral saanud sama ulatuslikke investeeringuid teha. Nagu Saksamaa on õigesti väitnud, oleks võimalik olnud vaid piiratud arv investeeringuid, näiteks lennuraja laiendamine. Teatud investeeringud oleks tulnud kauaks edasi lükata ja sellega oleks seatud lennujaam silmitsi tõsiste tegevusraskustega või ei oleks lastud tal täita oma teeninduspiirkonnas lennuettevõtjate ja reisijate eeldatavat nõudlust. Seepärast võib järeldada, et 1., 2. ja 3. abimeetmel on ergutav mõju, sest need võimaldasid abisaajal teha investeeringuid.

(287)

Mis puudutab 2. meetme proportsionaalsuse hindamist, siis lennujaamale tegelikult antud avaliku sektori vahendite suurus oli [2–5] miljonit eurot. Nagu on selgitatud põhjenduses 46, rahastati selle toetusmeetmega 1993. aasta dekreedi kohaselt rahastamiskõlblikest kuludest 50 %. Ülejäänud summa ([2–5] miljonit eurot) andis FN GmbH. Seega on abi osakaal 50 %.

(288)

Kuna 2005. aasta lennundussuunistes jäetakse abi osakaalu küsimus lahtiseks, peab suurim lubatav abisumma piirduma vaid hädavajalikuga. Komisjon märgib, et 2. meetme alusel toetatud investeeringuid rahastati samaväärsetel tingimustel. Seepärast tundub 50 % suurune abi osakaal olevat käesoleva juhtumi puhul õigustatud.

(289)

1. meetme 4. laenu ja 3. meetme proportsionaalsuse kohta märgib komisjon, et madala intressiga või intressivaba laenu andmine on vähem moonutav meede kui otsetoetus. Pealegi, kuna avaliku sektori asutused on need laenud täielikult taganud, oli nende rahaline osalemine väga piiratud. Kui vaadelda poole sildfinantseeringu tagasimaksmise kohustusest vabastamise proportsionaalsust, siis nõustub komisjon Saksamaaga, et tingimus luua 350 töökohta on lennujaama eraomanike jaoks stiimul viia lennujaamataristu ehitamine ja väljaarendamine lõpule. Komisjoni arvates oli see stiimul tõhus, sest 445 töökohta loodi juba nimetatud kohustusest vabastamise ajal (2004. aastal) ehk tublisti enne lepingus sätestatud tähtaja (2007. aasta lõpp) saabumist.

(290)

Eeltoodud hindamist arvesse võttes järeldab komisjon, et 1. meede (4. laen) ning 2. ja 3. meede on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivad.

(291)

2014. aasta lennundussuuniste jaos 5.1.2 on sätestatud kriteeriumid, mida komisjon kohaldab selle hindamisel, kas tegevusabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv. Eeskätt vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 172 kohaldab komisjon neid kriteeriume kõigi lennujaamadele tegevusabi andmise juhtumite (sh menetletavate teadete ja ebaseadusliku teatamata abi) suhtes isegi juhul, kui abi anti enne 4. aprilli 2014, st enne 2014. aasta lennundussuuniste jõustumist. Tegevusabi suhtes, mida võib anda alates 2014. aasta lennundussuuniste avaldamise kuupäevast kuni kümneaastaseks üleminekuperioodiks, kohaldatakse järgmisi kokkusobivuskriteeriume:

(292)

Kuna tegevusabi, mida kujutas endast 1. meetme 1. pikendamine ja arvatavasti ka 2. pikendamine, anti tervikuna enne 2014. aasta lennundussuuniste jõustumist, võetakse nende kokkusobivuskriteeriumide kohaldamisel arvesse 2014. aasta lennundussuuniste punktis 137 esitatud kaalutlusi (st mõnda tingimust ei kohaldata).

(293)

Hinnatava tegevusabi eesmärk oli säilitada Niederrhein-Weeze lennujaamas asjakohasel tasemel tegevus.

(294)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 113 loetakse lennujaamadele antav tegevusabi ühistes huvides olevate eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaks, kui see suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi, vähendab lennutranspordi ülekoormatust ELi suurtes sõlmlennujaamades või aitab kaasa regionaalarengule.

(295)

Nagu on järeldatud põhjenduses 270, vastavad Niederrhein-Weeze taristu ehitamine ja käitamine selgelt määratletud üldisest huvist lähtuvatele eesmärkidele, milleks on piirkonna majanduse arendamine ja piirkonnale parema juurdepääsu tagamine.

(296)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 116 jj loetakse tegevusabi vajalikuks, kui tänu sellisele abile on võimalik saavutada märgatavalt suuremat edu kui tavapärastes turutingimustes. Edasi tunnistatakse suunistes, et vajadus riigi vahendite järele tegevuskulude rahastamisel on väiksemate lennujaamade puhul suurte püsikulude tõttu tavaliselt proportsionaalselt suurem ning et aastas 200 000 – 700 000 reisijat teenindavad lennujaamad ei pruugi suuta katta märkimisväärset osa oma tegevuskuludest.

(297)

Pärast uue terminali kasutuselevõttu 2003. aastal läbis Niederrhein-Weeze lennujaama 2003. aastal 207 992 reisijat, 2004. aastal 796 745 reisijat ja 2005. aastal 591 744 reisijat (vt tabel 1). Komisjon täheldab, et reisijate arv kõikus sel käivitamisetapil kõvasti, vähenedes eeskätt 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 34 %. Seepärast leiab komisjon, et kõnealusel kolmel aastal on reisijate arv jäänud keskmiselt vahemikku 200 000 – 700 000. Samal ajal märgib komisjon, et FN GmbH on alati kahjumit tootnud (vt tabel 5) ega ole isegi suutnud katta oma tegevuskulusid (kohandatud intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum oli 2004. ja 2005. aastal negatiivne), mida 2014. aasta lennundussuunistes peetakse sellise suurusega lennujaamade puhul tavapärasteks.

(298)

Seepärast leiab komisjon, et tegevusabi andmine Niederrhein-Weeze lennujaamale on vajalik.

(299)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 120 peaks tegevusabi olema asjakohane poliitikavahend, et saavutada taotletav eesmärk või lahendada asjaomane probleem. Kuna Niederrhein-Weeze lennujaam toodab tegevustasandil kahjumit, on ainus asjakohane vahend tegevusabi, mis võimaldab lennujaamal oma tegevust jätkata ja tagada Niederrheini piirkonna ühendatus. Muud vahendid, nagu investeerimisabi või reguleerivad meetmed, ei tundu olevat Niederrhein-Weeze lennujaama tegevustasandil esinevate finantsprobleemide lahendamiseks sobivad. Seepärast leiab komisjon, et Niederrhein-Weeze lennujaamale antud tegevusabi on asjakohane vahend.

(300)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 124 on tegevusabil ergutav mõju, kui on tõenäoline, et tegevusabi puudumise korral ja võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja liikluse mahtu, väheneks asjaomase lennujaama majandustegevuse tase märkimisväärselt.

(301)

Niederrhein-Weeze lennujaam sai uue terminali rajamiseks ning uute ohutus- ja julgeolekunõuete rakendamiseks investeerimisabi. See võimaldas lennujaamal rahuldada Niederrheini piirkonna ühendus- ja transpordivajadused, mis kajastus reisijate arvu suurenemises viimastel aastatel. Ent reisijate arvu kasvust hoolimata ei suuda lennujaam katta oma tegevuskulusid. Ilma tegevuskulude katmise jaoks antava riigiabita ei ole lennujaam võimeline säilitama praegust liikluse ja investeeringute mahtu ning selle majandustegevust tuleks vähendada. Samal ajal ei ületanud abi tegevuskahjumi katmiseks vajalikku summat, seega piirdub abi minimaalselt vajalikuga.

(302)

Seetõttu leiab komisjon, et Niederrhein-Weeze lennujaamale antud tegevusabil on ergutav mõju ja et see abi on proportsionaalne.

(303)

Vastavalt 2014. aasta lennundussuuniste punktile 131 võtab komisjon lennujaamale antud tegevusabi siseturuga kokkusobivuse hindamisel arvesse konkurentsimoonutusi ja mõju kaubandusele Märk võimalikust konkurentsimoonutusest või mõjust kaubandusele võib olla asjaolu, et lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas kui teine rakendamata läbilaskevõimega lennujaam.

(304)

Nagu on näidatud põhjenduses 276 jj, on komisjon juba jõudnud järeldusele, et kaubanduse arengut ei ole mõjutatud määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(305)

Kõik käesoleva uurimise raames käsitletavad meetmed, mis liigituvad riigiabiks, on vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c siseturuga kokkusobivad. See järeldus ei mõjuta mingil moel hindamist, mida komisjon võib tulevikus teha ükskõik millise teise võimaliku riigiabimeetme puhul, mille avaliku sektori asutused on FN GmbH suhtes võtnud.

(306)

18. juuni 2014. aasta kirjaga andis Saksamaa nõusoleku, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles. Seepärast on autentne ainult ingliskeelne tekst,

15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/47

(1)

11. mail 2012 teavitas Belgia komisjoni 1 miljoni euro suuruse sooduslaenu kujul päästmisabi andmisest Val Saint-Lambert SA-le (edaspidi „VSL”). Kuna komisjon täheldas, et osa päästmisabist (400 000 eurot) on 3. aprillil 2012 juba antud, registreeris ta kõnealuse juhtumi teatamata riigiabi nimekirjas. Abi jäigi teatamata riigiabiks, hiljem teatist ei esitatud.

(2)

3. oktoobril 2012 teavitas Belgia komisjoni ümberkorraldamisabi andmisest VSLile. Ümberkorraldamisabi seisnes 1 miljoni euro suuruse laenu pikendamises kümneks aastaks.

(3)

1. veebruari 2013. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat otsusest algatada asjaomase kahe abi ja VSLi kasuks võetud muude meetmete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisotsus”). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada abi ja meetmete kohta märkusi.

(5)

Komisjon ei saanud kolmandatelt isikutelt märkusi.

(6)

Belgia esitas oma märkused algatamisotsuse kohta 21. märtsil 2013.

(7)

14. novembri 2013. aasta kirjaga teavitasid Belgia ametiasutused komisjoni oma soovist võtta tagasi ümberkorraldamisabi käsitlev teatis. Seepärast asjaomast meedet käesolevas otsuses ei analüüsita.

(8)

17. oktoobri ja 14. novembri 2013. aasta kirjadega ning 10. detsembri 2013. aasta e-kirjaga palus komisjon Belgia ametiasutustelt täiendavat teavet. Belgia ametiasutused vastasid 12. detsembri 2013. aasta kirjaga ja 11. detsembri 2013. aasta e-kirjaga. Belgia ametiasutused palusid pikendada 14. novembri 2013. aasta täiendavale teabenõudele vastamise tähtaega. 19. detsembri 2013. aasta kirjaga nõustuti tähtaja pikendamisega. Belgia ametiasutuste vastus laekus lõpuks 6. jaanuaril 2014. 7. veebruaril 2014 esitas komisjon uue teabenõude. Belgia ametiasutused ja Vallooni valdus- ja finantsvaldusettevõte (société Wallonne de Gestion et de Participations, edaspidi „Sogepa”) saatsid vastused vastavalt 25. ja 27. veebruaril 2014. 11. aprillil 2014 esitati Belgia ametiasutustele uus teabenõue. 30. aprilli 2014. aasta kirjaga pikendas komisjon Belgia ametiasutustele antud tähtaega 23. maini 2014. Selleks kuupäevaks jõudis komisjoni ka vastus.

(9)

18. juuni 2014. aasta kirjaga teatasid Belgia ametiasutused komisjonile oma nõusolekust võtta käesolev otsus vastu ja teatada sellest üksnes prantsuse keeles.

(10)

VSL tegeleb kristallist kvaliteet- ja luksusesemete tootmisega. Äriühing asub Vallooni piirkonnas Seraingis, selle palgal on 52 töötajat ning aastakäive moodustab umbes 2 miljonit eurot. VSLi toodang on hea mainega, kuid äriühingut on minevikus tabanud mitu pankrotti. Eriti väärib väljatoomist SA Cristallerie du Val Saint-Lamberti pankrott 2002. aastal, mil selle tegevuse võttis üle SA La cristallerie du Val Saint-Lambert (edaspidi „CVSL”), mis asutati 19. detsembril 2002. 11. augustil 2008 kuulutas Liège'i kaubanduskohus välja CVSLi pankroti. Tegevuse võtsid üle kaks järgmist eraaktsionäri: mitut kinnisvara- ning veini- ja gastronoomiaga seotud ettevõtjat omav valdusettevõtja Châteaux Finances Corporation (edaspidi „CFC”) ning kinnisvarahaldus- ja arendusettevõtja Société de Promotion d'Espaces Commerciaux et Industriels (edaspidi „SPECI”).

(11)

Algselt oli CFC ja SPECI omanduses vastavalt 70 % ja 30 % VSList. 2011. aasta märtsis suurendasid CFC ja Vallooni piirkond kapitali, milles SPECI ei osalenud. Tänasel päeval kuulub VSList 76 % CFCile, 17 % Vallooni piirkonnale ja 7 % SPECI-le.

(12)

Alates 14. oktoobrist 2013 on VSL suhtes taas käimas pankrotimenetlus.

(13)

VSLil on VSLi kaubamärkide, jooniste ja visandite kasutamisel ainulitsents, mille andis talle 2009. aasta jaanuaris Vallooni piirkond, kes on kaubamärkide praegune omanik. Enne seda kuulusid VSLi kaubamärgid kuni 2005. aasta oktoobrini finantsettevõtjale Compagnie financière du Val (edaspidi „CFV”), kes oli ettevõtja Société de Gestion des marques du Val Saint-Lambert õigusjärglane ning kuulus 100 % Sogepale (kes omakorda kuulus 100 % Vallooni piirkonnale).

(14)

5. oktoobri 2005. aasta müügilepinguga loovutas CFV oma kaubamärgid [500 000 – 800 000] (3) euro eest CVSLi emaettevõtjale SA Interagora. 11. augustil 2008 läks ettevõtjaks SA Val Saint-Lambert International (edaspidi „VSLI”) muutunud SA Interagora pankrotti ja tasumata jäi 280 000 euro suurune võlg CFV-le. Seejärel kasutas Vallooni piirkond oma ostueesõigust ja temast sai 2008. aastal [700 000 – 1 000 000] euro eest kaubamärkide omanik.

(15)

Päästmisabi VSLile seisnes 1 miljoni euro suuruses sooduslaenus, mille andis 3. aprillil 2012 Vallooni piirkonda esindanud Sogepa (Sogepa tegutseb piirkonna nimel kõigi oma sekkumismeetmete raames) kuueks kuuks intressimääraga 3,07 % (baasmäär 2,07 + 100 punkti). Seejärel tõsteti intressimäära Sogepa kuluhüvitisena 100 baaspunkti võrra ehk 4,07 %ni. Osa 1 miljoni euro suurusest laenust ehk 400 000 eurot eraldati laenulepingu sõlmimise päeval 3. aprillil 2012, ilma et sellest oleks Euroopa Komisjoni teavitatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 tähenduses. Ülejäänud osa laenust ehk 600 000 eurot eraldati hilisemal kuupäeval, millest komisjonile teada ei antud. Sellest hoolimata on komisjon seisukohal, et eraldati laenu kogusumma 1 miljonit eurot, kuna see summa on lisatud võlanõudesse, mis on esitatud VSLi pankrotimenetluse raames Liège'i kaubanduskohtule, kes kuulutas pankroti välja 14. oktoobril 2013.

(16)

3. oktoobril 2012 teatasid Belgia ametiasutused ümberkorraldamisabist, mis seisnes 1 miljoni euro suuruse laenu (st meetme 1) pikendamises kümneks aastaks. Belgia ametiasutused teavitasid komisjoni 14. novembri 2013. aasta kirjaga soovist võtta tagasi oma ümberkorraldamisabi puudutav teatis. 12. detsembri 2013. aasta kirjaga kinnitasid Belgia ametiasutused, et kõnealust abi ei viidud ellu. Sellest lähtuvalt ei ole seda abi käesolevas otsuses analüüsitud.

(17)

Enne eespool nimetatud päästmisabi (meede 1) sekkusid Vallooni piirkonna nimel tegutsev Sogepa ning teised piirkonnale kuuluvad ja tema nimel tegutsevad avalik-õiguslikud asutused, nagu CFV, aastatel 2008–2011 kuuel korral VSLi kasuks järgmistel viisidel: tagatis summas 150 000 eurot (meede 3), Val Saint-Lamberti kaubamärkide kasutamine ja müük (meede 4), 1,5 miljoni euro suurune laen (meede 5), kapitali suurendamine 1,5 miljoni euro võrra (meede 6), piiratud summasid hõlmav abi (meede 7) ja hoonete keskkonnaohutuks muutmise tööde eest tasumine Cristal Parki projekti raames (meede 8).

(18)

Liège'i kaubanduskohus kuulutas enne VSLi kristallitootmisega tegelenud CVSLi pankroti välja 11. augustil 2008. Selleks et tagada hoolimata pankrotiolukorrast tegevuse järjepidevus ja leida ülevõtja, tegi Vallooni piirkond 28. augusti 2008. aasta otsusega Sogepale ülesandeks anda CVSLi pankrotihaldurile 300 000 euro suuruse INGi laenu jaoks 150 000 euro suurune tagatis. Nimetatud tagatis anti CVSLi pankrotihaldurile 24. septembril 2008 tasuta.

(19)

Nagu juba nimetatud, oli CFV kuni oktoobrini 2005 VSLi kaubamärkide omanik.

(20)

5. oktoobril 2005 sõlmitud müügilepinguga müüs CFV need kaubamärgid [500 000 – 800 000] euro eest SA Interagorale. 700 000 euro maksmine pidi toimuma ühe [100 000 – 500 000]-eurose makse ja kümne [10 000 – 50 000]-eurose aastamaksena. Kõnealuse lepingu artikliga 7 antakse Vallooni piirkonnale ostueesõigus tingimusel, et SA Interagora või tema õigusjärglased plaanivad kaubamärgid, joonised, mudelid, müügiks olevad esemed müüa enne 5. oktoobrit 2010.

(21)

11. augustil 2008 läks VSLI-ks muutunud SA Interagora pankrotti ja CFV-le jäädi võlgu 280 000 eurot.

(22)

1. oktoobril 2008 kirjutas CVSLi pankrotihaldur alla vastastikuse mõistmise memorandumile CFC ja SPECIga (CVSLi tegevuse ülevõtjad), mis sisaldas ka VSLi Val Saint-Lamberti kaubamärkide ostmist [700 000 – 1 000 000] euro eest. Vallooni piirkond kasutas seejärel oma eelisostuõigust (5. oktoobri 2005. aasta lepingu artikkel 7) samas hinnas ja teavitas sellest pankrotihaldurit 7. novembril 2008. Seejärel sätestas ta CFV ja VSLi 29. jaanuaril 2009 sõlmitud lepingus järgmised tingimused:

(23)

Belgia ametiasutused teavitasid oma märkustes komisjoni, et 28. veebruaril 2012 algatatud saneerimismenetluse (4) tulemusel kahanes võlgu olev summa 280 000 eurolt 61 250 eurole, seda pärast saneerimismenetluse raames võetud otsust kahandada summat 43 750 euro võrra ja pärast menetluse elluviimise eel hüvitatud 105 000 eurot.

(24)

31. augustil 2009 andis Valloonia piirkond, mida esindas Sogepa, VSLile 7 aastaks 4,7 % intressiga 1,5 miljoni euro ulatuses laenu, et ettevõte saaks osta uued ahjud. See laen tagati VSLi hoonete esimese järgu hüpoteegiga, mis on Belgia ametiasutuste väitel laenust suurema väärtusega.

(25)

17. märtsil 2011 otsustas Vallooni piirkond teha VSLile 1,5 miljoni euro suuruse kapitalisüsti, et ettevõte saaks osta uued ahjud. Vahemikus 25. maist 2009 kuni 29. märtsini 2011 andis CFC (VSLi enamusaktsionär) kõnealusele ettevõttele kokku 5,2 miljonit eurot laenu.

(26)

Vahemikus 2010. aasta veebruarist kuni 2012. aasta novembrini sai VSL piiratud summasid hõlmava abi kaudu 197 503 eurot. 25. märtsil 2011 eraldas Sogepa ajutise halduri (Interim Manager) jaoks abi summas 97 785 eurot. 25. septembril 2012 nõudis Sogepa siiski abi tagasimaksmist koos intressidega, kui ta sai aru, et ületatud oli 200 000 euro suurune ülempiir, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 (5).

(27)

Cristal Parki projekti raames nähti ette VSLile kuuluvate hoonete keskkonnaohutuks muutmine riigi vahenditega.

(28)

20. augusti 2012. aasta kirjaga edastas Spaque (keskkonnakvaliteedi tagamise riigiasutus) pakkumuse, mis oli seotud VSLi hoonete omandamisega 2 040 000 euro eest, millest arvatakse maha veel kindlaks määramata keskkonnaohutuks muutmise kulud. 2 040 000 euro suuruse hinna määras 29. märtsil 2012 kindlaks sõltumatu ekspert Cushman & Wakefield, täpsustades, et ta ise ei ole võimeline hindama taastamise kulusid. 5. septembri 2012. aasta kirjaga andis VSL Spaque'ile teada keskkonnaohutuks muutmise kulude summa 219 470 eurot, mille kehtestas augustis 2012 ettevõte GEOLYS. Samas kirjas teavitas VSL Spaque'i ka oma nõusolekust müüa hooned hinnaga 2 040 000 eurot miinus 220 000 eurot. 13. detsembril 2012 müüdi kõnealused hooned Spaque'ile hinnaga 2 040 000 eurot miinus 220 000 eurole hinnatud keskkonnaohutuks muutmise kulud ehk seega 1 820 000 euroga. Belgia ametiasutuste 1. detsembril 2011 esitatud teatises hinnati puhastuskulud aga mitme miljoni euro suuruseks.

(29)

Enne kõnealust müüki 13. detsembril 2012 kiitis Seraingi linna munitsipaalnõukogu oma 10. septembri 2012. aasta istungil heaks kaks lepinguvariandi projekti, üks Spaque'i ja Seraingi linna vahel ning teine Seraingi linna ja SPECI vahel. Kõnealused projektid kirjeldavad Spaque'ile müüdud hoonete tulevase üleandmise tingimusi neile kolmele asutusele pärast keskkonnaohutuks muutmist.

(30)

Tänaseks on toimunud ainult 13. detsembri 2012. aasta müük. Seraingi munitsipaalnõukogu heakskiidetud ning põhjendustes 28 ja 29 nimetatud lepingu projektidega ette nähtud tehinguid ei ole ellu viidud. Keskkonnaohutuks muutmise tööd ei ole alanud.

(31)

Lisaks allkirjasid Spaque ja VSL 11. detsembril 2012 Val Saint-Lamberti kristallitehase ala ühe osa ajutise kasutamise lepingu. Kõnealuse lepingu kohaselt annab Spaque teatud tähtajaks ja tasuta VSLi kasutusse teatud hulga hooneid, mille omanikuks ta oli saanud (vt põhjendus 27). Vastutasuks võtab VSL endale kohustuse teha Spaque'iga koostööd, et edastada kogu teave, mis on kasulik ja vajalik renoveerimis- ja taastamistöödel.

(32)

Komisjon oli seisukohal, et kõik uuritavad meetmed kujutasid endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Mis puudutab meetmeid 1 (päästmisabi), 3 (tasuta tagatis) ja 4 (kaubamärkide kasutamine ja müük), siis oli komisjonil kahtlus seoses nende meetmete vastavusega turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Mis puudutab meedet 5 (1,5 miljoni euro suurune laen), siis oli komisjonil kahtlusi seoses sellega, kas intressimäära võeti abi puhul arvesse. Komisjon ei olnud veendunud ka meetme 6 (kapitali suurendamine) samaväärses (pari passu) iseloomus ja selle vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Mis puutub meetmesse 7, mille alla on koondatud piiratud summat hõlmavad meetmed, siis ei olnud komisjon kindel, et iga meetme puhul peeti kinni eelnimetatud määrusega (6) kehtestatud tingimustest. Mis puudutab meedet 8 (hoonete müük ja mõne hoone tasuta kasutada andmine), siis oli komisjonil seoses hinnangulisi keskkonnaohutuks muutmise kulusid puudutava ebakindlusega kahtlusi VSLi Spaque'ile müüdud maa müügihinna abist välja jäämise suhtes. Komisjonis tekitas küsimusi ka abi sisaldumine tehingus, mis Spaque'i puhul tähendas hoonete VSLile tasuta kasutada andmist. Seoses meetmega 3 tahtis komisjon ka teada, kas CVSLi ja VSLi vahel oli majanduslik järjepidevus. Komisjonil oli kahtlusi ka kõigi meetmete siseturuga kokkusobivuse ja täpsemalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistega kokkusobivuse suhtes (7) (edaspidi „päästmis- ja ümberkorraldamissuunised”) (meetmed 1, 2 ja 3).

(33)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta VSLi kvalifitseerumist raskustes olevaks äriühinguks alates 8. veebruarist 2012, kuupäevast, mil esitati saneerimismenetluse taotlus (mis, nagu näha, nähtub mitmete kõnealuste meetmete analüüsist). Samas on nad seisukohal, et VSL ei kvalifitseerunud varem raskustes olevaks äriühinguks, kuna VSL oli nende sõnul uus äriühing ja sai oma enamusaktsionärilt, see tähendab CFC-lt tingimusteta toetust vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste lõigetele 10 ja 11 ning komisjoni otsustuspraktikale (8).

(34)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses oli komisjon seisukohal, et kõnealust laenu, mis anti raskustes olevale ettevõttele ilma igasuguse tagatiseta, võib käsitleda riigiabina, kuna VSL ei oleks sellistel tingimustel saanud laenu erapangast.

(35)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta oma märkustes seda, et Vallooni piirkonna 3. aprillil 2012 eraldatud 1 miljoni euro suuruse sooduslaenu puhul on tegemist riigiabiga. Nad on aga seisukohal, et kõnealuse meetme puhul on tegemist päästmisabiga, mis on kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktiga 13 selles suhtes, et VSLi raskused on ettevõttesisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Ametiasutused selgitavad, et CFC ei saa oma tegevuse ja osaluste mitmekesisuse tõttu anda VSLile kõiki oma vahendeid. CFCi likviidne vara oli 2011. aasta eelarveaasta sulgemisest saadik oluliselt vähenenud ja see küündis 19. oktoobril 2012 vaid 130 000 euroni. Belgia ametiasutused meenutavad samuti, et CFC ei saanud enam VSLi raskusi lahendada kontserni vahendite kaudu, võttes arvesse, kui tihti CFC VSLile vahendeid eraldas (9,5 miljonit eurot alates VSLi loomisest), ja VSLi jätkuvalt pettumust valmistavaid finantstulemusi.

(36)

Samal ajal, lähtudes ühekordse abi põhimõttest, mille kohaselt meede 1 ei oleks vastavuses päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktiga 72 jj, kuna meetmed 3, 5, 6 ja 7 kujutavad endast päästmis- või ümberkorraldamisabi, on Belgia ametiasutused aga vastupidiselt seisukohal, et

(37)

Kuna kõnealuse meetme teatis võeti tagasi ja seda ei viinud ellu Belgia ametiasutused, siis ei käsitleta seda meedet käesolevas otsuses ja sellest lähtuvalt muutuvad Belgia ametiasutuste märkused selles osas ebaoluliseks.

(38)

Algatamisotsuses rõhutas komisjon, et tagatis summas 150 000 eurot anti tasuta raskustes olevale ettevõttele. CVSL oli sel ajal pankrotis. Sellega seoses näib, et tegemist on CVSLile antud eelisega, kuna ükski eraettevõtja ei oleks saanud tasuta tagatist.

(39)

Belgia ametiasutused ei võta seisukohta selle meetme riigiabiks kvalifitseerumise või mittekvalifitseerumise suhtes.

(40)

Muu hulgas täpsustasid Belgia ametiasutused, et tagatis anti haldurile, mitte pankrotis CVSLile. Seega jäävad nad seisukohale, et CVSLi ja VSLi vahel ei ole majanduslikku järjepidevust. Ametiasutused on seisukohal, et nad on piisavalt tõestanud CVSLi ja VSLi vahelise majandusliku järjepidevuse katkemist. Nad rõhutavad asjaolu, et kuna VSLile üle kantud varade väärtus on suurem ja täiesti eraldi CVSLi omanduses olevatest varadest, siis tuleb igasugune järjepidevus välistada.

(41)

Belgia ametiasutused tuletavad samuti meelde, et VSLi uued aktsionärid on alati soovinud siduda CVSLi ülevõtmise suuremahulise kinnisvara- ja turismiprojektiga Cristal Park. Ülevõtmise majanduslik loogika katkestab nende sõnul seega täielikult kristallitehase kasutamise CVSLi poolt, kes siiani tegeles ainult kristallitootmisega.

(42)

Algatamisotsuses sätestas komisjon, et VSLile antud kontsessiooni eest tasumise mehhanism, mis põhines VSLi tulevasel tulul enne intresside, maksude ja amortisatsiooni mahaarvamist, tundus sisaldavat majanduslikku eelist. Vallooni piirkond andis väärtuslikule varale kontsessiooni ilma ühegi tasu saamise tagatiseta olukorras, kus VSLi EBITDA oleks võinud olla eelnenud aastatega sarnaselt negatiivne, samuti loodeti kontsessiooniga saada üksnes inflatsiooniga kohandamisest tulevat kasumit (indekseerimine) ja sedagi muu hulgas alates kuuendast aastast. Eraettevõtja oleks tõenäoliselt valinud vähemalt kindlal ja usaldusväärsel alusnäitajal põhineva tasu määramise viisi, Algatamisotsuses peeti muuseas võimalikuks abi olemasolu kaubamärgi müügi tingimustes.

(43)

Belgia ametiasutused leiavad, et komisjon viitab alusetult VSLi eelkäijate halbadele tulemustele, kritiseerides moodust, kuidas arvutatakse tasu, mida Vallooni piirkond saab kaubamärkide litsentsi eest.

(44)

Belgia ametiasutuste arvates ei kujuta kaubamärkide kasutamise eest saadava tasu arvutamine EBITDA alusel kaubandusloogikat eiravat valikut. Selline valik on põhjendatud määral, mil EBITDA on raamatupidamisnäitaja, mis võimaldab Valloonia ametiasutustel mõõta selliste toodete kaubanduslikku edu, mille kaubamärke omatakse.

(45)

Belgia ametiasutused ei esitanud märkusi kaubamärkide tulevast müüki VSLile käsitlevate tingimuste kohta.

(46)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust tagatise kvaliteedi suhtes. Komisjonile esitatud dokumentidest nimelt nähtus, et hüpoteek hõlmas vähemalt osaliselt VSLi tagastatavaid hooneid. Asjaomaste maatükkide väärtus ei olnud aga teada ja võis olla negatiivne. Seega tundus 4,7 % laenuintressimäär liiga madal. Nimelt tuleks sõltuvalt tagatise kvaliteedist lisada 1,778 % suurusele baasintressile 400 – 1 000 baaspunkti.

(47)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt oli tagatiste väärtus ideaalne, kuna hõlmas laenu selle täies ulatuses. Nende hinnang põhines jaanuaris ja veebruaris 2009 agentuuri Marengo teostatud analüüsil.

(48)

Algatamisotsuses täheldas komisjon, et kapitali suurendamist ei otsustatud äriplaanist, vaid pelgalt finantsprognoosist lähtudes. Viimane ei hõlma aga mingeid selgitusi selle kohta, kuidas kavatseb ettevõtja taas jalule tõusta või tagada investorile ehk Vallooni piirkonnale kapitalisissemakse hüvitamise. Muu hulgas ei tundu Vallooni piirkond ja CFC olevat samas olukorras ega kandvat samu riske. Vallooni piirkond ei olnud enne meetme võtmist VSLi aktsionär ning seetõttu puudusid sel igasugused vastavad majandushuvid. CFC oli aga VSLi aktsionär, mistõttu oli VSLi majanduslik taastumine või vähemalt kahjumi kontrolli alla saamine tema huvides.

(49)

Belgia ametiasutused leidsid, et VSL ei olnud meetme võtmise ajal raskustes, sest selle enamusaktsionär usaldas ja toetas oma tütarettevõtjat rahaliselt täiel määral.

(50)

Nad heitsid komisjonile ette, et viimane võtab riigiabi olemasolu hindamisel aluseks investeeringu hilisema tasuvuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu kohtupraktikaga.

(51)

Nende väitel oli kapitali sissemakse teisejärguline ja toimus CFC aktsionäride sissemaksetega samal ajal. Samal ajal lisatakse, et kuigi Vallooni piirkond ei olnud VSLi aktsionär, sai ta kapitali suurendamisest majandusliku eelise, sest tema huvides oli tegevuse toetamine eesmärgiga aidata ettevõtja taas jalule ning saada hiljem laenuhüvitist.

(52)

Ametliku uurimismenetluse otsuses täheldas komisjon, et VSL tundus olevat raskustes alates 2009. aastast, mistõttu ei olnud tal õigust seda liiki abi saada.

(53)

Belgia ametiasutuste arvamuse kohaselt ei tuleks VSLi käsitleda raskustes oleva äriühinguna, kuna tegemist on vähem kui kolm aastat tagasi asutatud uue äriühinguga, millel oli kuni saneerimismenetluseni oma enamusaktsionäri usaldus. Seepärast langevad asjaomased meetmed vähese tähtsusega abi käsitleva määruse kohaldamisalasse ning neid ei saa järelikult käsitleda abina.

(54)

Algatamisotsuses leidis komisjon, et Spaque võttis hoonete ostukohustuse nende taastamise kulusid teadmata.

(55)

Belgia ametiasutused selgitasid, et Valloonia piirkonna õigusaktidega piiratakse saastunud hoone omaniku kohustusi seoses keskkonnaohutuks muutmise kuludega varasema saastatuse puhul, samuti sõltuvalt saastunud hoonete asukohast territoriaalplaneerimise kavades. Belgia ametiasutused väitsid ühtlasi, et kuna VSLil lasus kohustus katta saastekulud, sai teda kohustada taastama tööstuskompleksi vaid määral, mis oli vajalik selle kooskõla tagamiseks vastava sektori territoriaalplaneerimise kavas märgitud kasutusotstarbega ehk tööstusliku otstarbega. Seepärast tuleb tööstuskompleksi keskkonnaohutuks muutmise kulusid analüüsida eesmärgiga tagada objekti kooskõla selle kasutusotstarbega müügi ajal, milleks oli käesoleval juhul tööstuslik otstarve. Belgia ametiasutuste arvamuse kohaselt sisaldub kuluanalüüs GEOLYSe aruandes. Seejärel lahutati kulud müügihinnast.

(56)

Lisaks selgitavad Belgia ametiasutused, et pärast seda, kui hooned ostis Spaque, teostati hoonete keskkonnaohutuks muutmisega seotud tööd avaliku sektori asutuse, s.o Spaque'i rahaliste vahenditega ehk avaliku sektori vahenditega. Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt ei kujuta avaliku sektori asutuse teostatavad puhastustööd viimasele kuuluval ühel või mitmel maatükil riigiabi.

(57)

Hoonete VSLile tasuta kasutada andmise kohta väidavad Belgia ametiasutused, et kasutusse andmine hõlmab erakapitalil põhinevale äriühingule SPECI kuuluvaid hooneid.

(58)

Komisjon ei saanud ühtegi märkust.

(59)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(60)

Asjaomasest sättest nähtub, et riigiabina on käsitletav meede, mis i) pärineb riigilt, st tegemist on riigi ressursside kasutamisega ning see on seostatav riigiga; ii) annab abisaajale majandusliku eelise; iii) on valikuline; iv) moonutab tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(61)

Belgia ei ole vaidlustanud päästmisabi (meede 1) käsitlemist abina. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses võttis komisjon selle teadmiseks. Mis puutub meetmesse 2, siis võttis Belgia pärast ametliku uurimismenetluse algatamist oma teatise tagasi. Käesolevas otsuses meedet 2 seega ei analüüsita. See-eest vaidlustab Belgia meetmete 3–6 ning 7 ja 8 riigiabina käsitlemise, väites, et meetmed ei andnud abisaajale majanduslikku eelist või olid käsitletavad vähese tähtsusega abina.

(62)

Meetmed 1 (laen summas 1 miljon eurot), 3 (tagatis summas 150 000 eurot), 5 (laen summas 1,5 miljonit eurot) ja 6 (kapitali suurendamine 1,5 miljoni euro võrra) võttis Vallooni piirkonna kasuks Sogepa. Kuna tegemist on 100 % riigile kuuluva ettevõttega, võib selle vahendeid käsitleda riigi vahenditena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (9).

(63)

Komisjon märgib, et VSL ja Vallooni piirkond sõlmisid lepingu, millega VSL sai Val Saint-Lamberti kaubamärkide kasutamiseks piiramatu ainuõigusliku kontsessiooni, ning korraldati nende müük. Asjaomane meede ning kaubamärkide tulevase müügi tingimused sisaldasid riigi ressursside kasutamist.

(64)

Belgia ametiasutuste edastatud teabe põhjal tundub ühtlasi, et abi, mis asutuste arvates kvalifitseerus vähese tähtsusega abina, andis samuti avaliku sektori asutus või ettevõte, olgugi et Belgia ei ole täpsustanud, kas tegemist oli Vallooni piirkondliku asutuse või Sogepaga. Igal juhul on tegemist riigi ressurssidega ning ka Belgia ametiasutused ei ole vaidlustanud, et meetmete puhul on tegemist riigiabiga.

(65)

Komisjon märgib, et Spaque on riiklikul kapitalil põhinev ettevõte, kes on Vallooni piirkondliku investeerimisettevõtte (SRIW) tütarettevõtja, ning Vallooni piirkond oli VSLi hoonete keskkonnaohutuks muutmiseks ette nähtud vahendid talle juba eraldanud (10). Asjaolu, et Spaque ostis maatükid VSLile ja andis neist osa tasuta kasutada, tähendab riigi vahendite olemasolu.

(66)

Seostatavust saab Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt teha kindlaks mitme näitaja põhjal sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja meetme võtmise tingimustest (11).

(67)

VSLi nimel tegutsenud kaks Vallooni piirkonna avalik-õiguslikku asutust – vastavalt Sogepa ja Spaque, võtsid punktis 2.2 osutatud meetmed.

(68)

Sogepa on riiklikul kapitalil põhinev äriühing, mille aktsiakapital kuulub 100 % Vallooni piirkonnale. Äriühing vastutab otsuste täideviimise eest, mis Vallooni piirkonna valitsus on vastu võtnud äriühingute tegevusse sekkumise ja sekkumiste haldamise valdkonnas. Sogepa loodi Vallooni terasetööstusettevõtte (SWS) ja Vallooni piirkonna aktsiaosalusi äriühingutes haldava ettevõtja (SOWAGEP) ühinemise tulemusel 1999. aastal.

(69)

Sogepa on vastutav Vallooni piirkonna valitsuse ees. Sogepa põhikirja artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „äriühingu eesmärk on täita kõik ülesanded, mille annab Vallooni piirkonna valitsus. Selle käigus tagatakse muu hulgas Vallooni piirkonna valitsuse otsuste, mis käsitlevad äriühingute tegevusse sekkumist, täideviimine ning Vallooni piirkonna valitsuse või Sogepa enda aktsiaosaluse, kohustuste, ettemaksete või huvide haldamine äriühingutes”.

(70)

1991. aastal loodud Spaque tegeleb prügilatest ja mahajäetud tööstusaladelt pärineva saaste likvideerimisega. Tema kohustuste hulka kuulub nimekirja koostamine saastunud tööstuskompleksidest Vallooni piirkonnas. Spaque on Vallooni piirkondliku investeerimisettevõtte SRIW tütarettevõtja, kelle aktsiakapitalist kuulub 98,66 % Vallooni piirkonnale ning kelle põhieesmärk on aidata arendada Vallooni piirkonna majandust, toetades Vallooni või Valloonias tegutsevaid ettevõtteid, kes arendavad lisandväärtust andvaid tööstusprojekte või teenuseid.

(71)

2007. aasta juulis Vallooni piirkonna valitsuse ja Spaque'i vahel esialgu aastateks 2008–2012 sõlmitud (ja 2012. aasta oktoobris kuueks kuuks pikendatud) lepingu kohaselt viib Spaque täide toiminguid ülesannete raames, milleks on teda volitanud Vallooni piirkond. Seoses asjaomaste ülesannetega vastutab ta Vallooni piirkonna ees. Vallooni piirkond koostab muu hulgas esmatähtsate alade nimekirja ning määrab taastamise tarbeks erivolitused.

(72)

Asjaomast teavet silmas pidades märgib komisjon, et Vallooni piirkond võtab vastu otsused ning need viib täide Sogepa. Spaque'i puhul tundub, et Vallooni piirkonnal on volitatud ülesannete raames õigus sekkuda otse Spaque'i tegevusse.

(73)

Seepärast järeldab komisjon praeguses etapis, et vaadeldavate meetmete puhul on kasutatud riigi ressursse ja need on seostatavad riigiga.

(74)

Valikulisuse kriteerium on enesestmõistetavalt täidetud. Algatamisotsuses täheldas komisjon, et kõik vaadeldavad meetmed on võetud üheainsa äriühingu – VSLi (või meetme 3 puhul, kus tegemist oli 150 000 euro suuruse tagatisega, CVSLi pankrotihalduri) kasuks.

(75)

Järgmisena tuleks uurida majandusliku eelise olemasolu nii päästmisabi kui ka muude vaadeldavate meetmete puhul, võttes arvesse märkusi, mille esitasid algatamisotsuse kohta Belgia ametiasutused.

(76)

1 miljoni euro suuruses laenus (intressiga 3,07 %, mida suurendati 100 baaspunkti võrra tasu maksmiseks Sogepale) seisnenud päästmisabi andis VSLile majandusliku eelise. Laen anti ilma igasuguse tagatiseta raskustes olevale äriühingule, kes oli kaks kuud varem esitanud saneerimistaotluse (vt punkt 5.2.1). Ka Belgia ametiasutused on tunnistanud, et VSL ei oleks raskustes oleva äriühinguna mingil juhul saanud laenu erapangast. Seetõttu anti meetmega VSLile majanduslik eelis summas 1 miljon eurot (laenu väärtus).

(77)

Komisjon kahtles, kas asjaomane riiklik sekkumine on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumiga.

(78)

Belgia ametiasutused ei käsitlenud oma märkustes majandusliku eelise küsimust, vaid keskendusid majandusliku järjepidevuse küsimusele CVSLi ja VSLi vahel.

(79)

Komisjoni käsutuses oleva viimase teabe kohaselt puudutas tagatis 300 000 euro suurust laenu, mille ING oli eraldanud CVSLi pankrotihaldurile. Tagatis anti summas 150 000 eurot ja see ei sisaldanud tasukohustust. Laenu eesmärk oli tagada CVSLi tegevuse jätkumine kuni ettevõtte võimaliku ülevõtmiseni.

(80)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutuste teabe kohaselt ei olnud tagatise andmise ajal huvitatud isikute vahel sõlmitud ega allkirjastatud ühtegi tagatislepingut. Seepärast on komisjoni käsutuses üksnes Sogepa 24. septembri 2008. aasta kiri ING-le, milles Sogepa kinnitab, et nõustub tagama tegevuse jätkumisest tekkida võiva kahjumi summas 150 000 eurot. Komisjon märgib, et Sogepa andis tagatise pankrotistunud äriühingu pankrotihaldurile ilma tasuta. Belgia ametiasutused teatasid muu hulgas, et ING seadis laenu tingimuseks tagatise saamise. Eelkirjeldatut arvesse võttes leiab komisjon, et riikliku sekkumiseta ei oleks laenu täies osas eraldatud. Komisjon märgib muu hulgas, et Vallooni piirkonnal ei olnud CVSLiga ühtegi vahetut juriidilist ega kaubanduslikku seost. Piirkond ei olnud ei vahetult ega Sogepa vahendusel kaudselt CVSLi aktsionär. Seepärast puudus piirkonnal kaubanduslik huvi CVSLile tasuta tagatise andmiseks.

(81)

Sellest järeldab komisjon, et tasuta tagatise andmine kujutas majanduslikku eelist CVSLile. Eelis on võrdne tasuga, mida eraettevõtja oleks nõudnud sarnastes tingimustes tagatise andmise puhul, mida Sogepa aga ei teinud.

(82)

Belgia ametiasutused märkisid, et pankrotihaldur maksis olemasolevatest vahenditest ja 150 000 euro suuruse tagatise realiseerimise järgselt 300 000 euro suuruse laenu täielikult tagasi 28. juulil 2009.

(83)

Seega vastab abisumma laenu intressimäära, mida CVSLi pankrotihaldur oleks tasunud turul riigitagatise puudumise korral, ja tagatise olemasolul tegelikult makstud intressimäära vahele.

(84)

Asjaomane lähenemisviis on kooskõlas komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (12) punktiga 4.2, milles on sätestatud järgmist: „Üksikgarantii puhul tuleb garantiiga antava toetuse rahaline väärtus arvutada garantii turuhinna ja tegelikult makstud hinna vahena. Kui turg ei paku garantiisid asjaomase tehinguliigi jaoks, ei ole garantii turuhind kättesaadav. Sellisel juhul tuleb abielement arvutada samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalent, nimelt selle konkreetse turuintressimäära, mida kõnealune ettevõtja oleks ilma garantiita maksnud, ning riigigarantii abil saadud intressimäära vahena pärast kõigi garantiimaksete arvessevõtmist.”

(85)

Abisumma arvutamine toimub järgmise valemiga:

Abisumma = (14,59 % – 10,75 %) × 300 000 × 343/365 = 10 825,64 eurot

(86)

14,59 % saadakse järgmiselt: 4,59 % (Belgia baasintress 2008. aasta augustis) (13), millele lisatakse CVSLi olukorrast tulenevalt (ettevõtja reiting on CCC ning tagatis nõrk) (14)1 000 baaspunkti. 10,75 % on ING laenuintress ning 343 päeva on laenuperiood kuni selle täieliku tagasimaksmiseni.

(87)

Komisjon avaldas kahtlust, kas kaubamärkide müügi ja kasutamise eest VSLi makstavat tasu käsitlevad tingimused (tasumäär 1,5 % EBIDTAst esimesel viiel majandusaastal ja 5 % alates kuuendast majandusaastast) on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega (15).

(88)

29. jaanuaril 2009. Vallooni piirkonna omanduses oleva Compagnie financière du Vali ja VSLi vahel sõlmitud leping sisaldab VSLile kaubamärkide ainukasutusõiguse andmist ning nende ostutingimusi (vt põhjendust 19 jj).

(89)

Komisjon märgib, et kaubamärkide ainukasutusõigus on allutatud tingimustele, mida eraettevõtja ei oleks kehtestanud. Vallooni piirkond nõudis nimelt VSLilt vastutasuks järgmist: „Vallooni piirkond võib ainulitsentsi igal ajal ja ette teatamata tühistada juhul, kui VSL (või selle õigusjärglased) ei suuda tagada Seraingis asuvas Val-Saint Lamberti tööstuskompleksis suure lisandväärtusega kristallesemete tootmist, kasutades tööjõudu, mis moodustab vähemalt 60 % täistööajale taandatud töötajatest, v.a CVSLi pankrotikuupäeva seisuga majanduslikel kaalutlustel koondatud töötajad.” Komisjoni arvates kohustab Vallooni piirkond VSLi tagama vastutasuks ainulitsentsi eest tootmise Seraingi tööstuskompleksis ja eelnevalt kindlaks määratud tööhõivetaseme säilitamise. Nimetatud tingimused mõjutasid litsentsi eest makstud tasu ja kaubamärkide hilisemat müügihinda.

(90)

Komisjoni arvates langetasid poliitilised tingimused (tegevuse ja teatava tööhõivetaseme säilitamine Seraingis) litsentsi kasutamistasu ja müügihinda. Seega ei saa tasumäära 1,5 % EBIDTAst esimesel viiel majandusaastal ja 5 % alates kuuendast majandusaastast pidada turutingimustele vastavaks tasuks. Ka 2008. aasta oktoobris ülevõtmismenetluse raames ülevõtjate pakutud hinda [700 000 – 1 000 000] eurot ei saa käsitleda turuhinnana eespool nimetatud tingimuste tõttu, mida turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor ei oleks kehtestanud ning mis võis panna osa investoreid pakkumuse tegemisest loobuma.

(91)

Kaubamärkide kasutamisega seotud abisumma võrdub järgmisega: tasu, mida oleks pakkunud erainvestor ilma Vallooni piirkonna kehtestatud poliitiliste tingimusteta, millest lahutatakse tegelikult makstud tasu. Sissenõudmismenetluse raames on Belgia ametiasutused kohustatud nimetama sedalaadi hindamiseks pädeva sõltumatu eksperdi, kes valitakse avaliku ja läbipaistva menetluse käigus ja kelle nimetamine toimub komisjoni nõusolekul. Ekspert koostab uuringu, mis võimaldab määrata kindlaks üldkasutatavatele meetoditele vastava ning intellektuaalse omandi haldamise puhul vastuvõetava tasu.

(92)

Müügiga seotud meedet ei viidud VSLi pankrotistumise tõttu kunagi ellu. Kaubamärkide müüki ei toimunud, mistõttu on nende omanik senini Vallooni piirkond. Kuna meedet ellu ei viidud, ei nõua komisjon meetmega saadud abi tagastamist.

(93)

Komisjon avaldas kahtlust seoses laenutagatise ja intressimääraga. Komisjon leidis nimelt, et tagatiseks olevate maatükkide väärtus võis olla väiksem või isegi negatiivne, kuna kas kõik maatükid või osa neist tuli muuta puhastamisega keskkonnaohutuks.

(94)

Komisjon täheldab talle esitatud dokumentide põhjal, et hüpoteek hõlmas vähemalt osaliselt VSLi hooneid, mis tuleks müügi korral taastada ja keskkonnaohutuks muuta. Belgia ametiasutused väitsid oma vastuses, et eksperdiaruande koostamise kuupäeval ei kehtinud asjaomaste hoonete suhtes ühtegi õiguslikku kohustust. Seepärast ei tulnud hoonete väärtuse määramisel võimalikke keskkonnaohutuks muutmise kulusid arvesse võtta.

(95)

Algatamisotsust käsitlevate märkuste raames esitasid Belgia ametiasutused Marengo eksperdibüroo 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris koostatud arvamuse, mille kohaselt hinnati hüpoteegiga koormatud kinnisvara müügiväärtus 3 137 000 eurole. Vabatahtliku avaliku enampakkumise korral oleks nimetatud vara väärtus olnud 2 871 000 ja kiirendatud avaliku enampakkumise korral 1 915 000 eurot. Belgia ametiasutuste järelduste kohaselt oli tagatise väärtus väga hea, kuna see kattis laenu täielikult.

(96)

Muu hulgas on 31. detsembril 2009 lõppenud finantsaasta aruandele lisatud juhatuse aastaaruandes täpsustatud, et Marengo arvamuses, mille eesmärk oli hinnata VSLi kinnisvara väärtust 2009. aastal, märgiti kindlaksmääratud väärtuse kohta, et see on täpne vaid juhul, kui maatükid ja hooned muudetakse keskkonnaohutuks. Seda ei ole aga seni tehtud. Seejärel viidatakse aruandes asjaolule, et VSL sai ostupakkumise summas 2 000 000 eurot kõigile korras olevatele maatükkidele ja hoonetele ettevõtjalt, kelle ülesanne on arendada Cristal Parki projekti. Et tegelikku olukorda paremini arvesse võtta, otsustas juhatus seejärel kajastada bilansis üksnes väärtust, mis vastas ostupakkumisele, mis on keskkonnaohutuks muudetud maatükkide ja hoonete kiirmenetluse korras ja vabatahtliku avaliku enampakkumise korras müümise vahepealne väärtus.

(97)

Seetõttu leiab komisjon, et sõltumatu eksperdi hinnangu ja ostupakkumise valguses on tagatisväärtused hinnatud liiga kõrgeks.

(98)

Muu hulgas ei ole Belgia ametiasutused suutnud esitada komisjonile ettevõtja raamatupidamise vahearuannet seisuga 31. august 2009, mis on laenu väljastamise kuupäev. Põhjusena on nimetatud 2009. aasta suvel aset leidnud arvutisüsteemide riket. Komisjonil puudub ülevaade ettevõtja finantsolukorrast seisuga 31. august 2009, kuid vaadelda saab seisu 31. detsembril 2009. Nimetatud kuupäeval oli VSLi kahjum 2 miljonit eurot ning algne põhikapital 2 miljonit eurot. Ettevõtjal oli ka 3 miljoni euro eest kaubavarusid ning 5,759 miljoni euro ulatuses võlgu. VSLi EBIDTA oli negatiivne. Seepärast järeldab komisjon Belgia muude näitajate puududes, et VSL oli oma enamusaktsionäri korrapärastest sissemaksetest hoolimata pingelises finantsolukorras. Komisjon leidis, et eespool toodud raamatupidamisandmete valguses oli VSLi reiting vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (edaspidi „viitemäärasid käsitlev määrus”) (16) laenukuupäeval CCC.

(99)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutused kehtestasid 31. augustil 2009 antud laenu intressiks 4,7 %. Viitemäärasid käsitlevas teatises on nähtud ette 400 baaspunkti lisamine Belgia suhtes laenukuupäeval kehtivale 1,77 %-le (17), kuna vaadeldava ettevõtja reitingu võib hinnata CCC-le ja tagatise taseme kõrgeks. Kokku on intress 5,77 % (1,77 % + 400 baaspunkti).

(100)

Komisjon täheldab, et 31. augustil 2009 Vallooni piirkonna (Sogepa isikus) seitsmeks aastaks antud laenu intressimäär 4,7 % peaks teatise järgi olema 5,77 %, mistõttu komisjon teeb järelduse VSLile kasu toova abielemendi olemasolu kohta.

(101)

Abi väärtus on 1,07 %, st kahe intressimäära vahe (5,77 – 4,7 %), mis teeb aastas 16 050 eurot.

(102)

Komisjon väljendas kahtlust meetme pari passu olemuse suhtes ning lõpuks selle suhtes, kas meede on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumiga – ühelt poolt ettevõtja finantsseisundi tõttu kapitali suurendamise hetkel ning teiselt poolt Belgia ametiasutuste poolt meetme põhjendamiseks esitatud dokumentide liigse üldsõnalisuse tõttu.

(103)

Belgia ametiasutused leidsid oma märkustes, et komisjon ei tohiks võtta aluseks investeeringu hilisemat tasuvust, et jõuda järeldusele riigiabi olemasolu kohta. Samuti märgiti, et isegi kui piirkond ei olnud VSLi aktsionär, oli tegemist olulise võlausaldajaga (vt meede 4), mistõttu oldi huvitatud VSLi tegevuse säilimisest.

(104)

Komisjon täheldab aga, et kui CFC-l on omaenda tütarettevõtja suhtes võlanõue, siis Vallooni piirkond on maksnud sisse uut kapitali. Vastupidiselt Belgia ametiasutuste väidetule ei ole Vallooni piirkonna 17. märtsi 2011. aasta ning aktsionäri CFC sekkumised samaaegsed. CFC 5,2 miljoni euro suurune abi koosnes tegelikult mitmest ettemaksest, mis tehti 25. mail 2009 ja 29. märtsil 2011. Muu hulgas ei ole Vallooni piirkond ja CFC samas olukorras ega kanna samu riske. Enne meetme võtmist ei olnud Vallooni piirkond VSLi aktsionär. CFC oli aga VSLi aktsionär, mistõttu oli VSLi majanduslik taastumine või vähemalt kahjumi kontrolli alla saamine tema huvides. Seepärast leiab komisjon, et kapitali suurendamist ei saa käsitada vastavana pari passu põhimõttele.

(105)

Asjaolust, et Vallooni piirkond oli andnud kaks aastat varem laenu, ei piisa kapitali suurendamise otstarbekuse õigustamiseks. Järjest raskemas finantsseisus olevasse ettevõtjasse (vt punkt 5.2.1) tehtud 1,5 miljoni euro suuruse lisainvesteeringu otstarbekuse õigustamiseks ei piisa ka asjaolust, et Vallooni piirkonna võlanõue oli ühelt poolt algselt 280 000 eurot (see oli nähtavasti kapitali suurendamise hetkel väiksem, kuna Belgia ametiasutuste väite kohaselt on VSL maksnud võlga alates 5. oktoobrist 2008 tagasi 35 000 euro kaupa aastas) ja teiselt poolt andis piirkond 2009. aastal laenu summas 1,5 miljonit eurot.

(106)

Komisjon täheldab lisaks, et kapitali suurendamist ei otsustatud äriplaanist, vaid pelgalt üheleheküljelisest finantsprognoosist lähtudes. Viimane ei hõlma aga mingeid selgitusi selle kohta, kuidas kavatseb ettevõtja taas jalule tõusta või tagada investorile ehk Vallooni piirkonnale tasu kapitali eest. Samas nähtus juba ajavahemikust 2008–2009, et ettevõtja oli pingelises majanduslikus ja finantsolukorras (vt meede 4). Pelk käibe suurendamine üksi ei õigusta kapitali suurendamist 1,5 miljoni euro võrra, võtmata arvesse muid kriteeriume, nagu EBITDA või ettevõtja võlakoormus.

(107)

Seepärast ei saa kapitali suurendamist võrrelda turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori käitumisega, vaid 1,5 miljoni euro suuruse abiga, mis kattis täielikult kapitali suurendamise.

(108)

Meede 7 koondab VSLile antud eeliseid kokku summas 197 503,04 eurot. Komisjoni arvates ei tuleks neid pidada aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ega seega abiks, võttes arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (18) jõustumist. Selle artiklis 7 on nähtud ette, et määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab määruse tingimustele.

(109)

Abisaaja ei ole ettevõtja, kelle majandusvaldkond kuulub nimetatud määruse artiklis 1 loetletud erandite hulka. Belgia ametiasutused kinnitasid kooskõlas määruse artikli 3 lõikega 1, et piirkonna võetud meetmete kogusumma ei ületa 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul. Määruse artiklis 6 sätestatud järelevalveülesannet teostas Sogepa. Komisjon järeldab sellest, et vaadeldavad meetmed täidavad määruse tingimusi. Lisaks võib vaadeldavaid meetmeid tänu nende vormile (toetused) pidada määruse artikli 4 tähenduses läbipaistvaks. Ning lõppeks ei välista kehtiv määrus vastupidiselt eelmisele määrusele vähese tähtsusega abi andmist raskustes olevatele ettevõtjatele.

(110)

Seetõttu ei loeta vaadeldavaid meetmeid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ega seega abiks.

(111)

Komisjon avaldas kahtlust, et Spaque'i ostetud maatükkide ja hoonete müügihind 2 040 000 eurot ei kujutanud endast turuhinda. Selle põhjuseks oli ebakindlus seoses VSLi puhastustööde maksumuse hindamisega. Komisjonil oli küsimusi ka Spaque'i hoonete tasuta VSLile kasutada andmise kohta.

(112)

Komisjoni arvates hargnes sündmustik järgmiselt:

(113)

Komisjoni käsutuses oli kaks dokumenti, mis sisaldasid kahte erisugust hinnangut keskkonnaohutuks muutmise maksumuse kohta.

(114)

Belgia ametisasutused põhjendasid 2011. aasta ringkirjast kõrvalekaldumist järgmiselt. Esmalt leiavad nad, et ringkiri ei käsitle puhastus- ega keskkonnaohutuks muutmise töid objekti ohutuse tagamiseks praeguse tööstustegevuse raames, vaid selle eesmärk on võimaldada arendada välja temaatilist äriparki, kasutades selleks objekti tulevasele kasutusotstarbele vastavaid majapidamis-, kaunistus- ja meelelahutusvahendeid. Nende väite kohaselt oli tegemist üksnes sisemise ringkirjaga, mida ei koostanud kvalifitseeritud ekspert, milles lisaks käsitleti osaliselt maatükke, mida ei müüdud Spaque'ile. Belgia ametiasutused täpsustasid lõpuks, et ringkiri põhines eelanalüüsil, mille eesmärk oli selgitada välja võimalik saastatus ja seda kirjeldada. Ringkirjas oli ühtlasi öeldud, et koostamisel oli iseloomustav uuring (19).

(115)

Seejärel väitsid Belgia ametiasutused, et 2011. aasta ringkirjas loetletud hooned ei ole tuvastatavad ning selgitasid, et kuna nende kogupindala on +/– 67 000 m2, siis see arvnäitaja on 13. detsembri 2012. aasta müügiaktis osutatud hoonete pindalast (50 299 m2) suurem. Nende väitel põhjendab väiksemat puhastustööde maksumust 17 000 m2 suurune erinevus. Belgia ametiasutused märkisid ühtlasi, et endise tööstuskompleksi keskhooneid (hooned nr 18, 19, 22 ja 22A) Spaque'ile ei müüdud, need jäid VSLi omandisse. Nimetatud hoonetesse oli kogunenud tööstustegevusest põhjustatud saastus.

(116)

Komisjon täheldab kõigepealt, et müügihinna prognoosi on 2012. aasta mais teinud sõltumatu eksperdibüroo. Selle kohaselt on müügihind 2 090 000 eurot. Aruandes on ka öeldud, et keskkonnaohutuse tagamise kulude hindamisega tegeleb tööstuskompleksi praeguse omaniku volitatud spetsialiseeritud uuringubüroo. Puhastuskulusid hindas ka GEOLYSe büroo kvalifitseeritud sõltumatu ekspert.

(117)

23. mai 2014. aasta vastuses kinnitasid Belgia ametiasutused, et GEOLYSe aruandes hinnatud maatükid ja hooned olid tõepoolest samad, mis pidid 13. detsembril 2012 minema müüki. Muuseas märkisid Belgia ametiasutused, et Valloonia piirkonna õigusaktidega piiratakse hoone omaniku kohustusi varasema saastatuse korral, samuti seoses saastunud hoonete asukohaga territoriaalplaneerimise kavades. Seepärast tuleb võtta arvesse tööstuskompleksi keskkonnaohutuks muutmise puhul üksnes selliseid kulusid, mille eesmärk on tagada objekti kooskõla selle kasutusotstarbega müügi ajal, milleks oli käesoleval juhul tööstuslik otstarve. Komisjon märgib, et GEOLYSe kirjas on selgesõnaliselt öeldud, et kulusid on hinnatud tööstusliku otstarbe seisukohast.

(118)

Eespool nimetatud põhjustel järeldab komisjon, et VSL müüs hooned Spaque'ile (eksperdi analüüsitud müügihinnaga, millest lahutatakse GEOLYSe analüüsitud keskkonnaohutuks muutmise kulud) turuhinnaga ning müük ei sisalda seega abi tunnuseid.

(119)

Teatavate hoonete tasuta kasutusse andmist Spaque'i poolt põhjendavad Belgia ametiasutused VSLi kohustusega teha Spaque'iga koostööd igasuguse kasuliku ja vajaliku teabe jagamisel renoveerimis- ja keskkonnaohutuks muutmise tööde kohta.

(120)

Esmalt märgib komisjon, et Belgia ametiasutused on oma märkustes nimetanud hoonete omanikuna SPECI-t. Tasuta kasutusse andmise lepingu sõlmisid aga Spaque ja VSL, SPECI lepinguosaline ei olnud. Muu hulgas ei esitanud Belgia ametiasutused tõendeid hoonete kuulumise kohta SPECI-le.

(121)

Komisjon täheldab esiteks, et põhjendus ei sisalda ühtki elementi, mille eesmärk oleks analüüsida, kas üürisumma, millest Spaque vabatahtlikult loobus, võrdub VSLi võetud kohustuse summaga. Belgia ametiasutused ei esitanud mingeid üksikasju nimetatud kohustuse korralduslike aspektide või täitmise tõhususe kohta.

(122)

Seepärast leiab komisjon, et 11. detsembri 2012. aasta lepingus nimetatud maatükkide, mis on osa tööstuskompleksist Cristalleries du Val Saint-Lambert, ajutiselt tasuta kasutusse andmine kujutas eelise andmist VSLile.

(123)

Abisumma on üürisumma, mida VSL oleks pidanud turutingimustel maksma. Nimetatud summa kindlakstegemiseks tuleb võtta aluseks Belgia pädevate asutuste (s.o Belgia katastri-, registri- ja maa-ameti) (indekseeritud) määratud maamaks iga väljaüüritud hoone kohta vastavalt üüriperioodile. Indekseeritud maamaks määratakse viisil, mis kajastab kinnisvaraomandi keskmist puhastulu aastas üüriturgu arvesse võttes, mis on komisjoni arvates mõistlik alus vaadeldava omandi üüriväärtuse hindamiseks. Tagasinõudmismenetluse raames võivad Belgia ametiasutused kvalifitseeritud sõltumatu eksperdi arvamuse alusel, mille komisjon kinnitab, esitada tõendeid selle kohta, et vaadeldava omandi iseärasuste arvessevõtmiseks on vaja nimetatud summat korrigeerida.

(124)

Konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise kohta täheldab komisjon, et Euroopa Liidus on palju kristalli- ja kristallesemete (mõeldud kas praktiliseks kasutamiseks või siis kunsti- ja luksustoodeteks) tootjaid. Belgia edastatud teabe kohaselt tegelevad kasvõi osaliselt VSLiga sarnase tootmisvaldkonnaga näiteks järgmised ettevõtjad: Baccarat (Prantsusmaa), Saint-Louis (Prantsusmaa), Lalique (Prantsusmaa), Daum (Prantsusmaa), Arc International (Prantsusmaa), Montbronn (Prantsusmaa) ja Bohemian glassworks (Tšehhi Vabariik). Komisjon märgib, et nimetatud ettevõtjad ja muud turuosalised kauplevad oma toodanguga liikmesriikide vaheliselt.

(125)

Eeskätt seoses meetmega 3 (tagatis summas 150 000 eurot) ja meetmega 5 (laen summas 1,5 miljonit eurot) jääb abisumma alla vähese tähtsusega abi piirmäära, olenemata sellest, et teatavate andmete puudumisel ei ole seda võimalik praegu täpselt välja arvutada. Siiski leiab komisjon, et meedet ei saa pidada vähese tähtsusega abiks ja see mõjutab liikmesriikide vahelist konkurentsi. 2008. ja 2009. aastal võetud meetmeid ei saa kvalifitseerida vähese tähtsusega abina seepärast, et kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud määruse kohaselt (20) ei olnud raskustes äriühingutel õigust seda liiki abi saada. CVSL oli tagatise saamise hetkel likvideerimisel. Uus, 1. jaanuaril 2014 jõustunud määrus (21) kehtib eelmisega sarnaselt üksnes läbipaistva abi suhtes. Vaadeldavat tagatist aga läbipaistvaks pidada ei saa. Määruse artikli 4 lõike 6 punktis a on öeldud järgmist: „Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui […] abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust […].” Nagu eespool öeldud, oli CVSL tagatise saamise hetkel likvideerimisel. Mis puutub laenu, on artikli 4 lõike 3 punktides a ja b öeldud järgmist: „Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui […] abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja […] laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 1 000 000 eurot viieks aastaks või 500 000 eurot […] kümneks aastaks.” Viimane tingimus ei ole vaadeldava laenu puhul täidetud.

(126)

Muu hulgas leiab komisjon, et riigiabi mõiste ei sisalda eeldust, et konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine peaks olema märgatav või konkreetne. Asjaolu, et abisumma on väike või et abisaaja on pigem väiksemat sorti ettevõtja, ei välista automaatselt konkurentsi moonutamist või tõenäolist moonutamist, v.a juhul, kui tõenäosus on pelgalt hüpoteetiline. Käesoleval juhul ei ole nimetatud tõenäosus hüpoteetiline põhjenduses 124 kirjeldatud turuolukorda arvesse võttes. Belgia ametiasutuste väite kohaselt tegutseb Euroopas ja väljaspool umbes nelikümmend kristalliettevõtjat. Val Saint-Lambert tegutseb kristallserviiside või kristallist lauakaunistuste turul. Alates hetkest, mil tarbijal on võimalik valida mitme sarnase toote vahel (näiteks VSLi või kellegi muu toodetud teise kaubamärgiga karahvin) kujutab ühele turul tegutsevale tootjale mis tahes abi andmine konkurentsi moonutamist.

(127)

Komisjon järeldab seega, et vaadeldavad meetmed (v.a meede 7) kujutavad endast abi, mis tõenäoliselt mõjutab konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust.

(128)

Komisjon järeldab, et kõik vaadeldavad meetmed, v.a meede 7, ning VSLi hoonete müük Spaque'ile (osa meetmest 8) kujutavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(129)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud riigiabi keeld ei ole ei absoluutne ega mittetingimuslik. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiked 2 ja 3 kujutavad näiteks juriidilist alust, mis võimaldab pidada teatavat abi siseturuga kokkusobivaks. Käesoleval juhul tuleks eeskätt analüüsida, kas vaadeldavaid meetmeid võib pidada kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel, kohaldamaks päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste kriteeriume. Selleks tuleb esmalt kindlaks teha, millises ajavahemikus võib pidada CVSLi ja VSLi raskustes olevaks äriühinguks.

(130)

2008. aasta septembris võetud meetme 3 puhul on muuseas samuti vaja kindlaks teha, kas maksevõimetu CVSLi ja VSLi moodustanud ülevõtjatele üleantud tegevuse vahel esines majanduslik järjepidevus – see võimaldab omakorda kindlaks teha, kas VSL sai tänu meetmele eeliseid. Nimetatud analüüs mõjutab meetmete 3 ja 1 kokkusobivuse analüüsi.

(131)

Tuleb teha kindlaks, millises ajavahemikus võib pidada CVSLi ja VSLi raskustes olevateks äriühinguteks.

(132)

Belgia ametiasutused ei vaidlustanud oma märkustes CVSLi kvalifitseerumist raskustes olevaks äriühinguks 2008. aasta septembris tagatise saamise ajal (meede 3), kuid nende väitel on asjaomase meetme abisaaja CVSL ja mitte VSL.

(133)

Nende arvates saab VSLi lugeda raskustes olevaks äriühinguks alles alates 8. veebruarist 2012, mil esitati saneerimistaotlus. Belgia ametiasutuste väitel ei saanud VSLi enne seda raskustes oleva äriühinguna käsitleda seetõttu, et tegemist oli uue äriühinguga, kes sai mittetingimuslikku toetust oma enamusaktsionärilt CFC-lt kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktidega 10 ja 11 komisjoni otsustuspraktika kohta.

(134)

Komisjon täheldab, et meetme 3 võtmise ajal oli CVSL pankrotis (alates 11. augusti 2008. aasta kohtuotsusest).

(135)

Meetmete 5, 6 ja 8 puhul toetusid Belgia ametiasutused Saabi kohtuasjale (22), põhjendamaks, et VSL ei olnud raskustes. Nad esitasid VSLi ja selle enamusaktsionäri CFC finantsvooge kajastava sünteetilise konto väljavõtte, tõestamaks et CFC käitumist võib võrrelda General Motorsi omaga, kes jätkas kahjumi tasakaalustamiseks oma tütarettevõtja Saabi toetamist kapitalisüstidega ja likviidsusega, millest tulenevalt välistas komisjon Saabi käsitlemise raskustes oleva äriühinguna suuniste tähenduses (vt otsuse põhjendus 59).

(136)

Alates 25. maist 2009 tegi CFC tõepoolest lisaks ülevõtmiseks makstud kapitalile korrapäraseid kapitalisüste rohkem kui 8 miljoni euro eest, mistõttu ei saa esimeses etapis pärast CVSLi varade likvideerimist VSLi käsitleda raskustes oleva äriühinguna päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktide 12 ja 13 alusel. Nimetatud ajavahemikul oli VSLi enamusaktsionär suuteline VSLi korrapäraste sissemaksetega toetama, tõestades sellega, et oli võimeline võtma ettevõtja raskused enda kanda. Seepärast leiab komisjon, et ajavahemikus 2009. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruarini ei vastanud VSL raskustes oleva äriühingu kriteeriumidele suuniste tähenduses.

(137)

Alates 2012. aasta veebruarist käivitus VSLi suhtes taas kohtulik saneerimismenetlus. Belgia ametiasutused tõestasid muu hulgas, et CFC ei suutnud siis enam oma tütarettevõtjat toetada. Algatamisotsuses märgiti, et CFC likviidsustase oli 1,26 miljonit eurot ning samaväärse summa eraldamine (mis oli VSLi päästmiseks minimaalselt vajalik) oleks kaotanud ettevõtja kogu likviidsuse. Seepärast tuleb lugeda VSL raskustes olevaks äriühinguks päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punkti 10 alapunkti c tähenduses päästmisabi andmise ajal (meede 1) 2012. aasta aprillis.

(138)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et CVSL oli raskustes ajavahemikus 11. augustist 2008 (pankrotiotsuse kuupäev) kuni 2008. aasta novembri lõpuni (VSLi asutamise akt). VSL tuleks lugeda raskustes olevaks äriühinguks ajavahemikus 9. veebruarist 2012 (saneerimismenetluse algatamise kuupäev) kuni 14. oktoobri 2013. aasta kohtuotsuseni (pankrotiotsuse kuupäev).

(139)

Seega loetakse CVSL ja VSL raskustes olevateks äriühinguteks meetmete 1 ja 3 võtmise ajal. Nende kokkusobivust tuleb seepärast analüüsida suuniste alusel.

(140)

Belgia ametisasutuste väitel on abi päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel kokkusobiv. Komisjon on aga vastupidisel seisukohal ning leiab, et suuniste punktis 72 jj ette nähtud ühekordse abi põhimõte ei ole täidetud. VSL sai kokkusobimatut päästmisabi 2008. aasta septembris (vt põhjendus 141). Seega ei olnud ettevõtjal õigust saada uut abi enne 2018. aastat. Belgia ametiasutused kinnitasid lisaks, et 1 miljoni euro suuruse laenu kohta esitati 5. novembril 2013 pankrotihaldurile nõudeavaldus Sogepa kasuks. Nõue oli kirjendatud VSLi kohustuste osasse, kuid see oli nimetatud kuupäevaks täitmata. Seega ei makstud laenu tagasi kuue kuu jooksul pärast laenu saamist, nagu on nõutav suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt. Seega leiab komisjon, et 3. aprilli 2012. aasta päästmisabi, mis on võrdne laenusummaga 1 miljon eurot, on ühisturuga kokkusobimatu.

(141)

Punktis 5.2.1 leidis komisjon, et CVSL oli tagatise saamise ajal raskustes. Tagatise tasuta saamisest tingitud abielementi saab seega pidada kokkusobivaks üksnes juhul, kui täidetud on päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste tingimused. Nagu eespool kirjeldatud, anti tagatis aga tasu maksmise kohustuseta. Päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt tuleb laenutagatistena antud likviidsustoetuse puhul laenult võtta „intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga”. Hoolimata vastavast konkreetsest teabenõudest, ei esitanud Belgia ametiasutused andmeid tagatise lõppemise kohustuse täitmise kohta hiljemalt kuue kuu jooksul (suuniste punkti 25 alapunkt a). Seepärast leiab komisjon, et tagatise tasuta saamisega seotud riigiabi elementi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks päästmisabiks, samuti ei saa seda lugeda kokkusobivaks muudel alustel.

(142)

Et 2008. aastal võetud meede 3 on kokkusobimatu päästmisabi, on vaja kindlaks teha, kas likvideeritava CVSLi ja ülevõtjate vahel, kes moodustasid VSLi, esines majanduslik järjepidevus – see võimaldab omakorda kindlaks teha, kas VSL sai tänu meetmele eeliseid.

(143)

Algatamisotsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas CVSLi ja VSLi vahel sai olla majanduslik järjepidevus ehk teisisõnu, kas CVSLi ülevõtjad (kes asutasid VSLi) võisid võtta üle 2008. aasta septembris saadud tagatise summas 150 000 eurot. Vastava analüüsi järeldused sõltuvad sellest, millisele üksusele langeb tagasimaksmise kohustus abi kokkusobimatuks kvalifitseerimise korral, ning meetme 1 kokkusobivust ühekordse abi põhimõttega käsitleva analüüsi tulemustest.

(144)

Belgia ametiasutuste väitel on asjaomasest meetmest abisaaja CVSL ja mitte VSL ning CVSLi ja ülevõtjate vahel ei esinenud majanduslikku järjepidevust.

(145)

Kohtupraktikast, mis käsitleb kohustust nõuda tagasi raskustes olevale äriühingule antud abi, nähtub, et abi tagastamiskohustust võib laiendada uuele äriühingule, kellele vana äriühing kandis üle osa oma varast, kui see ülekandmine võimaldab tuvastada kahe äriühingu vahelise majandusliku järjepidevuse (23). Ei saa välistada, et abi tagastamise kohustus laieneb mõnele muule üksusele. Sel juhul tuleb teha kindlaks, et nimetatud üksus on tegelik abisaaja vahetult kahe üksuse vahelisest majanduslikust järjepidevusest tingituna.

(146)

Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-328/99 ja C-399/00: Itaalia vs. komisjon (24) on öeldud, et eelmise ettevõtja ja uute struktuuride majanduslikku järjepidevust saab teha kindlaks mitme kindla näitaja alusel: müügiobjekt (varad ja kohustused, tööjõu säilitamine, rühmitatud varad), ülekandmise hind, kes on ülevõtva ettevõtja aktsionärid või omanikud, ülekandmise hetk (pärast uurimise algust, menetluse algatamist või lõplikku otsust) või tehingu majanduslik loogika.

(147)

Esmalt selgitasid Belgia ametiasutused, et CVSLiga seotud varad olid laiali eri üksuste vahel (emaettevõtja VSLI, Prantsusmaa SARL VSLI ja CVSL). Ülevõtmistehingu hõlbustamiseks sõlmisid pankrotihaldurid 23. oktoobril 2008 tehingulepingu, mille eesmärk oli kanda pankrotistunud ettevõtjasse üle erinevates seotud ettevõtjates olnud varad.

(148)

1. oktoobri 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi ja 31. augusti 2009. aasta ülevõtmislepingu kohaselt võttis VSL üle kõik CVSLi varad, v.a käibevara: hooned, milles asusid CVSLi töökojad ja laod, vastavad maatükid, CVSLi materjalid ja firmaväärtus, s.o tootmisseadmed, vormid, patendid ja võimalikud allkaubamärgid, mis oleks CVSLile sel kuupäeval kuulunud, täitmisel olevad tellimused, varud, sh need, mis müüdi Prantsuse õigussüsteemi kuuluvale äriühingule SARL Val Saint-Lambert International, mille pankrotihaldur määras ülevõtjatele.

(149)

Samuti müüdi osa VSLI varadest, s.o kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused ning muu intellektuaalomand (5. oktoobril 2005 allkirjastatud lepingus osutatud esemed, muu hulgas plaanid, vormid, joonised, visandid …), kinnisvara kas hoonete või muul kujul, mis VSLile Seraingis kuulusid, VSLi toodangu varud, Seraingi ruumid (ekspositsioonisaal), Seraingi ja Brüsseli (Sablon) müügipunktide varud.

(150)

VSLile müüakse ka kõik liisitud tootmisvahendid (lõikeaparaat, põletusahi ja selle osad).

(151)

VSL võttis kohustuse võtta üle kõik CVSLi töötajate ja VSLi enda töölepingud ja töölevõtmise eellepingud, mis kehtisid 30. septembril 2008. Samuti võttis VSL kohustuse pidada kinni ühiskondlikest, kollektiiv- ja individuaallepingutest, jättes endale üksnes õiguse rääkida veel kord võrdsetel alustel läbi teatavad tingimused, et kohandada need vajaduse korral uue olukorraga.

(152)

Lõpuks võttis VSL üle ka 280 000 euro suuruse kohustuse, mis oli tekkinud CVSLi intellektuaalomandi õiguste müügist, mille teostas CFV. 29. jaanuaril 2009 SA Compagnie financière du Val ja VSLi vahel sõlmitud lepingu kohaselt võtab VSL üle Interagora ning samuti SA Interagora 5. oktoobri 2005. aasta lepingu kohased kohustused CFV suhtes. Asjaomase lepinguga müüs CFV SA Interagorale kõik oma kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, mis olid vahetult või kaudselt seotud CVSLiga. Kokkulepitud hind summas 280 000 eurot jäi tasumata.

(153)

CVSLi varade ülevõtmise kinnitas 20. oktoobril 2009 Liège'i kaubanduskohus.

(154)

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes teeb komisjon müügiobjekti kohta järgmise järelduse: ülevõtmine hõlmab praktiliselt kogu CVSLi vara (sealhulgas pooleliolevad tellimused), kõiki pankrotistunud ettevõtja 30. septembril 2008 kehtivaid töölepinguid ja töölevõtmise eellepinguid ning kaubamärkide ja intellektuaalomandi õiguste kasutamist.

(155)

Seepärast märgib komisjon, et ülevõetud tegevuse ulatus oli sama mis CVSLil ning ülevõtmine hõlmas CVSLi tegevusest enamatki, kuna see sisaldas ka VSLI varasid, mis olid kristallitehase tegevuse jätkumiseks vajalikud.

(156)

Et teha kindlaks, kas CVSLi varade müügiga kaasnes majanduslik järjepidevus, tuleb vaadelda ka asjaolu, kas müük toimus turuhinnaga. See kehtib nii materiaalse kui ka immateriaalse vara kohta.

(157)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt on Belgia pankrotiseaduses varade realiseerimisel määravaks kriteeriumiks võlausaldajate huvid. Pankrotiseaduse artikli 75 lõikes 3 antakse võlausaldajatele või pankrotistunud üksusele õigus esitada varade teatavale realiseerimisele vastuväiteid, kui nende arvates on kavandatud realiseerimine neile kahjulik. Belgia ametiasutuste selgituste kohaselt oli 150 000 euro suuruse riigi tagatise andmise eesmärk just nimelt tegevuse jätkuvus ja üleantud varade väärtuse säilimine.

(158)

Komisjon märgib, et CVSLi varade müük toimus avatud menetluse raames, mida juhtis likvideerimisel oleva ettevõtja pankrotihaldur. Pankrotihaldurid said 36 pakkumust, millest valisid esimesel etapil välja 12. Loodi CVSLi tutvustav andmeruum. Reklaam käsitles ilmselt kogu vara, ilma et see oleks eelnevalt rühmadesse jagatud.

(159)

See võimaldas komisjoni arvates a priori tõsta CVSLi iga varaüksuse müügihinda.

(160)

Samal ajal ei olnud komisjoni arvates asjaomane menetlus iseenesest piisav tagamaks, et ülevõtjate pakutud varade hind vastab nende turuhinnale ja seda kahel põhjusel.

(161)

CVSLi varade müügi suhtes oli sätestatud tingimus, et kõik töölepingud tuleb üle võtta. See näitab, et müük ei olnud mittetingimuslik ning nimetatud kohustus võis müügihinda langetada.

(162)

Teiseks oli ka kaubamärkide kasutusõigust puudutav ainulitsents allutatud tingimustele, mida eraettevõtja ei oleks kehtestanud. Vallooni piirkond nõudis VSLilt vastutasuks Vallooni piirkonna (mida esindas CFV) ja VSLi vahel sõlmitud 29. jaanuari 2009. aasta uuendatud lepingus järgmist: „Vallooni piirkond võib ainulitsentsi igal ajal ja ette teatamata tühistada juhul, kui VSL (või selle õigusjärglased) ei suuda tagada Seraingis asuvas Val-Saint Lamberti tööstuskompleksis suure lisandväärtusega kristallesemete tootmist, kasutades tööjõudu, mis moodustab vähemalt 60 % täistööajale taandatud töötajatest, v.a CVSLi pankrotikuupäeva seisuga majanduslikel kaalutlustel koondatud töötajad.” Komisjoni arvates kohustab Vallooni piirkond VSLi tagama vastutasuks ainulitsentsi eest tootmise Seraingi tööstuskompleksis ja eelnevalt kindlaks määratud tööhõivetaseme säilitamise. Nimetatud poliitiliselt motiveeritud tingimused võisid langetada müügihinda ja tõugata eemale teisi võimalikke ülevõtjaid; see võis mõjutada konkurentsi hankemenetluse raames ja viia olukorrani, et majanduslikult parim pakkumus ei vastanud tegelikule turuväärtusele (25).

(163)

Võttes arvesse eespool toodud asjaolusid, leiab komisjon, et siirdehinna kriteerium ei ole täidetud.

(164)

Tehingu majandusliku loogika kriteeriumi eesmärk on kontrollida, kas varade ülevõtja kasutab müüdud varasid müüjaga samal viisil, et jätkata sama majandustegevust.

(165)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt oli VSLi loogika oma eelkäijatest täiesti erinev, mida ennekõike näitas asjaolu, et VSL toetas kristallitehase tegevuse ülevõtmisel Cristal Parki kinnisvaraprojekti.

(166)

Komisjon märgib selle kohta, et Belgia ametiasutused ei ole tõestanud vahetu seose olemasolu CVSLi ülevõtmise ja Cristal Parki projekti vahel alates 2008. aastast. Cristal Parki dokumentatsioon, mille Belgia ametiasutused on esitanud, on pärit 2011. aasta detsembrist.

(167)

Komisjon märgib igal juhul, et ülevõtjad ostsid kaubamärgi eesmärgiga kasutada edasi kogu vara ja tootmisvahendeid. 20. novembril 2008 sõlmitud VSLi asutamise lepingus nimetatud tegevusala on väga sarnane CVSLi omaga. VSLi eesmärk on jätkata CVSLi kristallitootmist samade inim- ja tootmisressurssidega. Juba tagatis iseenesest anti majandustegevuse säilitamise eesmärgiga.