ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 260

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
7. oktoober 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1785, 5. oktoober 2015, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

1

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1786, 6. oktoober 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

4

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, 6. oktoober 2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa

6

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1788, 1. oktoober 2015, Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamise kohta

18

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1789, 1. oktoober 2015, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) ja XX lisa (Keskkond) muutmise kohta (Kütuse kvaliteedi direktiiv)

20

 

*

Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2015/1790, 1. oktoober 2015, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020

23

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1791, 5. oktoober 2015, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Itaalia asendusliige

27

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/1792, 5. oktoober 2015, millega nimetatakse ametisse viis Regioonide Komitee Hispaania liiget ja viis Hispaania asendusliiget

28

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1793, 6. oktoober 2015, millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)

30

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 22. juuli 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1014/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate toimingute suhtes kohaldatava ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuriga) parandused ( ELT L 283, 27.9.2014 )

31

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1785,

5. oktoober 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (1), eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode (nn mopipea) koosneb tekstiilnööridest, mis on kinnitatud plastist ühendusdetaili külge, mille abil saab toote käepidemega ühendada.

(Vt foto) (1)

9603 90 99

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegliga 1, üldreegli 2 punktiga a ja üldreegliga 6 ning CN-koodide 9603, 9603 90 ja 9603 90 99 sõnastusega.

Mopp on käepideme külge kinnitatud tekstiilnööride kimp. Toode koosneb tekstiilnööride kimbust, mis on kinnitatud plastist ühendusdetaili külge, mille abil saab toote käepidemega ühendada. Seepärast tuleks mopipead käsitada mittekompleksse tootena, millel on mopi põhiomadused klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tähenduses, kuna plastist ühendusdetail on ette nähtud toote ühendamiseks käepidemega (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9603, punkt D, esimene lõik).

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9603 90 99 alla kui mopp.

Image

(1)  Foto on üksnes illustratsiooniks.


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1786,

6. oktoober 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. oktoober 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

33,9

MA

201,3

MK

44,1

TR

73,3

ZZ

88,2

0707 00 05

AL

46,1

TR

122,2

ZZ

84,2

0709 93 10

TR

140,9

ZZ

140,9

0805 50 10

AR

127,3

BO

160,8

CL

149,1

TR

98,8

UY

104,8

ZA

143,1

ZZ

130,7

0806 10 10

BR

257,8

EG

187,3

MK

96,2

TR

168,7

ZA

128,8

ZZ

167,8

0808 10 80

CL

149,5

MK

23,1

NZ

140,9

US

137,2

ZA

148,0

ZZ

119,7

0808 30 90

AR

131,8

TR

130,4

XS

95,7

ZA

149,1

ZZ

126,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/6


KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/1787,

6. oktoober 2015,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/83/EÜ II ja III lisas on kehtestatud igasuguse olmevee seireks ettenähtud programmide suhtes kohaldatavad miinimumnõuded ja erinevate parameetrite analüüsimise meetodi täpne kirjeldus.

(2)

II ja III lisas esitatud spetsifikatsioone tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ning tagada kooskõla ELi õigusaktidega.

(3)

Direktiivi 98/83/EÜ II lisa kohaselt on üldseire ja kontrollseire teataval määral paindlikud ning teatavatel tingimustel lubatakse proove võtta harvem. Pidades silmas teaduse arengut on vaja täpsustada parameetrite sobiva sagedusega seire eritingimusi ja seiremeetodeid.

(4)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on alates 2004. aastast välja töötanud veeohutuskavadel põhinevat lähenemisviisi, mille aluseks on joogivee kvaliteeti käsitlevates suunistes (2) esitatud riskihindamise ja riskijuhtimise põhimõtted. Need suunised koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveega varustamise kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel joogivee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Seepärast tuleks direktiivi 98/83/EÜ II lisa viia kooskõlla nende põhimõtete viimaste muudatustega.

(5)

Inimeste tervisele avalduva riski maandamiseks tuleks seireprogrammidega tagada, et meetmed võetakse kogu veetarneahelas, ning võtta arvesse teavet joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude kohta. Seireprogrammidega seotud üldised kohustused peaksid hõlmama veeseiret alates veevõtust kuni veevarustuseni. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (3) artiklile 6 peavad liikmesriigid tagama kaitsealade registri koostamise. Selliste kaitsealade hulka kuuluvad kõik veekogud, mida vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikele 1 kasutatakse joogivee võtmiseks või mida kavatsetakse sel eesmärgil kasutada. Direktiivi artikli 7 lõike 1 teise lõigu ja artikli 8 kohaste veekogude seire tulemusi tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks riskid, mis võivad avalduda joogiveele enne ja pärast direktiiviga 98/83/EÜ nõutud töötlemist.

(6)

Kogemus on näidanud, et paljude (eelkõige füüsikalis-keemiliste) parameetrite kontsentratsioonid on sageli sellised, mis ei ületa lubatud piirnorme. Kui selliste parameetrite seiret ja sellekohast aruandlust teha praktilise vajaduseta, toob see kaasa märkimisväärseid kulusid, eriti juhul, kui mõõdetavaid parameetreid on palju. Kui seire sagedus oleks sellistel juhtudel vabalt valitav, võib see anda võimalusi kulusid kokku hoida, kahjustamata samal ajal inimeste tervist või vähendamata muud kasu. Paindlik seire vähendab ka selliste andmete kogumist, mis annavad vähe või ei anna üldse teavet joogivee kvaliteedi kohta.

(7)

Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud teha erandeid kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et tehakse usaldusväärsed riskianalüüsid, mis võivad põhineda joogivee kvaliteeti käsitlevatel WHO suunistel, ning nad peaksid võtma arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 kohast seiret.

(8)

Direktiivi 98/83/EÜ II lisa tabel B2, milles käsitletakse pudelitesse või mahutitesse villitud vett, mis on ette nähtud müügiks, on aegunud, kuna nende toodete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 178/2002 (4). Kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 (5) sätestatud ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (6) sätestatud ametlike kontrollide põhimõtteid. Kõnealuste määruste vastuvõtmise tulemusel ei kohaldata direktiivi 98/83/EÜ II lisa de facto enam pudelitesse või mahutitesse villitud vee suhtes, mis on ette nähtud müügiks.

(9)

Nõukogu direktiiviga 2013/51/Euratom (7) kehtestati radioaktiivsete ainete seire erikord. Seega tuleks radioaktiivsete ainete seire programmid kehtestada üksnes nimetatud direktiivi alusel.

(10)

Laborid, kes kohaldavad direktiivi 98/83/EÜ III lisas ette nähtud parameetrite analüüsi spetsifikatsioone, peaksid töötama vastavalt rahvusvaheliselt heaks kiidetud korrale või kriteeriumipõhistele tulemuslikkuse nõuetele ja kasutama analüüsimeetodeid, mis on võimalikult suurel määral valideeritud.

(11)

Komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ (8) kohaselt tuleb analüüsimeetodite valideerimiseks kasutada standardit EN ISO/IEC 17025 või muud samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. EN ISO/IEC 17025 on samuti üks standarditest, mida kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste määratud laborite akrediteerimiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004. Seepärast on vaja sätestada, et direktiivi 98/83/EÜ kohaldamisel kasutatakse analüüsimeetodite valideerimiseks kõnealust standardit või muud samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa kohandamiseks direktiiviga 2009/90/EÜ tuleks täpsusnäitajatena kehtestada määramispiir ja mõõtemääramatus. Liikmesriikidel tuleks aga piiratud aja jooksul võimaldada jätkata tõesuse, täpsuse ja avastamispiiri kasutamist täpsusnäitajatena vastavalt direktiivi 98/83/EÜ III lisale, andes seeläbi laboritele piisavalt aega tehnika arenguga kohanemiseks.

(12)

Mikrobioloogiliste näitajate analüüsimiseks on kehtestatud mitu ISO standardit. Seega on standarditega EN ISO 9308-1 ja EN ISO 9308-2 (E. coli ja kolibakterite loendamiseks) ja standardiga EN ISO 14189 (Clostridium perfringens'i analüüsimiseks) ette nähtud kõik analüüsiks vajalikud spetsifikatsioonid. Neid uusi standardeid ja tehnilisi arengusuundi tuleks kajastada direktiivi 98/83/EÜ III lisas.

(13)

Et hinnata alternatiivsete meetodite samaväärsust direktiivi 98/83/EÜ III lisas esitatud meetodiga, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada standardit EN ISO 17994, mis on komisjoni otsusega 2009/64/EÜ (9) juba määratud mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse hindamise standardina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ (10) kontekstis. Teise võimalusena tuleks neil lubada kasutada standardit EN ISO 16140 või muid samalaadseid rahvusvaheliselt tunnustatud norme, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (11) artikli 5 lõikes 5, et teha kindlaks nende meetodite samaväärsus, mille põhimõtted (v.a mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamine) ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse.

(14)

Direktiivi 98/83/EÜ II ja III lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 98/83/EÜ artikli 12 lõike 1 alusel loodud joogiveealase komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/83/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisas esitatud tekstiga.

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27. oktoobriks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(2)  http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(7)  Nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

(8)  Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).

(9)  Komisjoni otsus 2009/64/EÜ, 21. jaanuar 2009, millega määratletakse standard ISO 17994:2004(E) kui standard mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/7/EÜ (ELT L 23, 27.1.2009, lk 32).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(11)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).


I LISA

„II LISA

JÄRELEVALVE [TERMIN ON MUUTUNUD. UUS TERMIN „SEIRE”]

A OSA

Üldeesmärgid ja olmevee seireprogrammid

1.

Olmevee seireprogrammide abil tuleb teha järgmist:

a)

tagada, et inimtervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas, alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni, ning et nõuetele vastavuse kohas oleks vesi tervislik ja puhas;

b)

anda teavet olmevee kvaliteedi kohta, et tõendada artiklites 4 ja 5 sätestatud kohustuste ning I lisas esitatud parameetrite väärtuste järgimist;

c)

määrata kindlaks kõige sobivamad vahendid inimtervisele avalduva riski vähendamiseks.

2.

Pädevad asutused koostavad artikli 7 lõike 2 kohaselt seireprogrammid, milles võetakse arvesse käesoleva lisa B osas esitatud parameetreid ja sagedusi ning mis hõlmavad järgmist:

a)

veeproovide pisteline kogumine ja laboris analüüsimine või

b)

pideva seireprotsessi käigus tehtud mõõtmised.

Lisaks võivad seireprogrammid hõlmata järgmist:

a)

seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll ja/või

b)

valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll.

3.

Seireprogrammid võivad põhineda C osa kohasele riskianalüüsile.

4.

Liikmesriigid tagavad, et seireprogrammid vaadatakse pidevalt läbi ja need ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt iga viie aasta tagant.

B OSA

Parameetrid ja sagedused

1.   Üldine raamistik

Seireprogrammis peab arvesse võtma artiklis 5 osutatud parameetreid, sealhulgas neid, mis on olulised selleks, et hinnata elamusisese jaotusvõrgu mõju veekvaliteedile nõuetele vastavuse kohas artikli 6 lõike 1 kohaselt. Sobivate seireparameetrite valimisel tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi.

Liikmesriigid tagavad punktis 2 loetletud parameetrite seire asjakohase proovivõtusagedusega vastavalt punktile 3.

2.   Parameetrite loetelu

A rühma parameetrid

Järgmiste parameetrite (A rühm) üle tehakse seiret punkti 3 tabelis 1 esitatud seiresagedusega:

a)

Escherichia coli (E. coli), kolibakterid, koloonia loendamine 22 °C juures, värvus, hägusus, maitse, lõhn, pH, juhtivus;

b)

muud seireprogrammi kohaselt asjaomased parameetrid, mis on kehtestatud vastavalt artikli 5 lõikele 3, ja vajaduse korral C osa kohase riskianalüüsi abil.

Eritingimustel lisatakse A rühma järgmised parameetrid:

a)

ammoonium ja nitrit, kui kasutatakse kloorimist;

b)

alumiinium ja raud, kui neid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena.

B rühma parameetrid

Selleks et määrata kindlaks vastavus kõigile käesolevas direktiivis sätestatud parameetritele, tehakse kõigi muude kui A rühma kuuluvate ja artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle seiret vähemalt tabeli 1 punktis 3 esitatud sagedusega.

3.   Proovivõtusagedus

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(vt märkused 1 ja 2)

m3

A rühma parameeter

proovide arv aastas

(vt märkus 3)

B rühma parameeter

proovide arv aastas

 

≤ 100

> 0

(vt märkus 4)

> 0

(vt märkus 4)

> 100

≤ 1 000

4

1

> 1 000

≤ 10 000

4

+ 3

iga täiendava 1 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

1

+ 1

iga täiendava 4 500 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 10 000

≤ 100 000

3

+ 1

iga täiendava 10 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 100 000

 

12

+ 1

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Märkus 1:

veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2:

mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3:

osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4 300 m3/pv = 16 proovi (neli esimese 1 000 m3/pv kohta + 12 proovi ülejäänud 3 300 m3/pv kohta).

Märkus 4:

liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

C OSA

Riskihindamine

1.

Liikmesriigid võivad näha ette võimaluse teha erandeid B osas esitatud parameetritest ja proovivõtusagedusest, eeldusel et tehakse käesoleva osa kohane riskianalüüs.

2.

Punktis 1 osutatud riskianalüüs peab põhinema riskianalüüsi üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EN 15975-2 „Security of drinking water supply. Guidelines for risk and crisis management”.

3.

Riskihindamisel tuleb selliste artikli 7 lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud veekogude puhul, mis annavad ööpäevas keskmiselt rohkem kui 100 m3 vett, võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (1) artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt kehtestatud seireprogrammide tulemusi kõnealuse direktiivi V lisa kohaselt.

4.

Riskihindamise tulemuste põhjal täiendatakse B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või suurendatakse B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

käesolevas lisas loetletud parameetrid või sagedused ei ole piisavad artikli 7 lõike 1 kohaste kohustuste täitmiseks;

b)

artikli 7 lõike 6 kohaldamisel on vajalik täiendav seire;

c)

on vaja tagada A osa punkti 1 alapunktis a esitatud nõuete täitmine.

5.

Riskihindamise tulemuste põhjal võidakse lühendada B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või vähendada B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

E. coli proovide võtmise sagedus ei tohi mingil juhul olla väiksem kui B osa punktis 3 esitatud sagedus;

b)

kõigi muude parameetrite puhul:

i)

määratakse proovivõtukoht ja -sagedus vastavalt parameetri päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse artiklit 6;

ii)

B osa punkti 3 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60 % parameetri väärtusest;

iii)

parameetri väljajätmiseks B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30 % parameetri väärtusest;

iv)

B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust konkreetse parameetri väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud olmeveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on nõutud artiklis 1;

v)

proovivõtusagedust võib vähendada või parameetri seirega hõlmatud parameetrite loetelust välja jätta vastavalt punktidele ii ja iii üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada olmevee kvaliteedi halvenemise.

6.

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

riskihindamise tulemused kinnitatakse asjaomases pädevas asutuses ja

b)

teave riskihindamise läbiviimise kohta koos selle tulemuste kokkuvõttega on kättesaadav.

D OSA

Proovivõtumeetodid ja -kohad

1.

Proovivõtukohad määratakse nii, et need vastaksid artikli 6 lõikes 1 määratletud vastavuskohtadele. Jaotusvõrgu puhul võib liikmesriik võtta teatavate parameetrite jaoks proove veevarustustsoonis või veepuhastusjaamas, kui on võimalik tõendada, et asjaomase parameetri mõõdetav väärtus ei muutu ebasoodsas suunas. Proovide arv peab võimalikult suures ulatuses jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.

2.

Proovivõtt vastavuskohas peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

teatavate keemiliste parameetrite (eelkõige vask, plii ja nikkel) vastavusproovid võetakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Võetakse juhuslik proov päevasel ajal mahus 1 liiter. Teise võimalusena võivad liikmesriigid võtta proove kindla aja seisnud veest, mis kajastab paremini olukorda nende riigis, tingimusel et selle tulemusel ei vähene veevarustustsoonis nõuetele mittevastavuse juhtumite arv võrreldes päevasel ajal võetava juhusliku prooviga;

b)

vastavuskoha mikrobioloogiliste parameetrite vastavusproovid võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B.

3.

Proovivõtt jaotusvõrgus (v.a proovivõtt tarbija kraanidest) peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste parameetrite puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).”


II LISA

Direktiivi 98/83/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et seireks ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.

Kui B osas esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, peavad liikmesriigid tagama, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid.”

2)

Punkti 1 muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„A OSA

Mikrobioloogilised parameetrid, mille jaoks nähakse ette analüüsimeetodid”.

b)

Kolmas kuni üheksas lõik, sealhulgas märkus 1, asendatakse järgmisega:

„Meetodid mikrobioloogiliste parameetrite analüüsimiseks on järgmised:

a)

Escherichia coli (E. coli) ja kolibakterid (EN ISO 9308-1 või EN ISO 9308-2)

b)

Enterokokid (ISO 7899-2)

c)

Pseudomonas aeruginosa (EN ISO 16266)

d)

kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 22 °C juures (EN ISO 6222)

e)

kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 36 °C juures (EN ISO 6222)

f)

Clostridium perfringens (k.a eosed) (EN ISO 14189)”.

3)

Punkti 2 muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„B OSA

Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid”

b)

Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„1.   Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid

Tabelis 1 esitatud parameetrite puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone ning selle määramispiir vastavalt komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ (1) artikli 2 punktile 2 peab olema 30 % või vähem asjaomasest parameetri väärtusest ning mõõtemääramatus vastama tabelis 1 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga nagu I lisa B ja C osa kohased parameetri väärtused.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada kuni 31. detsembrini 2019 kasutada esimeses lõigus osutatud määramispiiri ja tabelis 1 osutatud mõõtemääramatuse asemel tabeli 2 kohast tõesust, täpsust ja avastamispiiri.

Tabeli 1 kohast mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui I lisas sätestatud parameetri väärtuste lisahälvet.

Tabel 1

Täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”

Parameetrid

Mõõtemääramatus

(vt märkus 1)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

25

 

Ammoonium

40

 

Antimon

40

 

Arseen

30

 

Benso(a)püreen

50

Vt märkus 5

Benseen

40

 

Boor

25

 

Bromaat

40

 

Kaadmium

25

 

Kloriid

15

 

Kroom

30

 

Juhtivus

20

 

Vask

25

 

Tsüaniid

30

Vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

40

 

Fluoriid

20

 

Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

Vt märkus 7

Raud

30

 

Plii

25

 

Mangaan

30

 

Elavhõbe

30

 

Nikkel

25

 

Nitraat

15

 

Nitrit

20

 

Oksüdeeruvus

50

Vt märkus 8

Pestitsiidid

30

Vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

50

Vt märkus 10

Seleen

40

 

Naatrium

15

 

Sulfaat

15

 

Tetrakloroeteen

30

Vt märkus 11

Trikloroeteen

40

Vt märkus 11

Trihalometaanid – kokku

40

Vt märkus 10

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

30

Vt märkus 12

Hägusus

30

Vt märkus 13

Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.


Tabel 2

Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja „avastamispiir” – lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2019

Parameetrid

Tõesus

(vt märkus 2)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Täpsus

(vt märkus 3)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Avastamispiir

(vt märkus 4)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

10

10

10

 

Ammoonium

10

10

10

 

Antimon

25

25

25

 

Arseen

10

10

10

 

Benso(a)püreen

25

25

25

 

Benseen

25

25

25

 

Boor

10

10

10

 

Bromaat

25

25

25

 

Kaadmium

10

10

10

 

Kloriid

10

10

10

 

Kroom

10

10

10

 

Juhtivus

10

10

10

 

Vask

10

10

10

 

Tsüaniid

10

10

10

Vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

25

25

10

 

Fluoriid

10

10

10

 

Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

0,2

 

Vt märkus 7

Raud

10

10

10

 

Plii

10

10

10

 

Mangaan

10

10

10

 

Elavhõbe

20

10

20

 

Nikkel

10

10

10

 

Nitraat

10

10

10

 

Nitrit

10

10

10

 

Oksüdeeruvus

25

25

10

Vt märkus 8

Pestitsiidid

25

25

25

Vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

25

25

25

Vt märkus 10

Seleen

10

10

10

 

Naatrium

10

10

10

 

Sulfaat

10

10

10

 

Tetrakloroeteen

25

25

10

Vt märkus 11

Trikloroeteen

25

25

10

Vt märkus 11

Trihalometaanid – kokku

25

25

10

Vt märkus 10

Hägusus

25

25

25

 

Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.

(1)  Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).”"

c)

Punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tabelite 1 ja 2 märkused

Märkus 1

Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on tabelis märgitud protsent parameetri väärtusest või sellest suurem protsent. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust parameetri väärtuse tasemel.

Märkus 2

Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardis ISO 5725.

Märkus 3

Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardis ISO 5725.

Märkus 4

Avastamispiir on kas:

parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve, või

võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve.

Märkus 5

Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60 %).

Märkus 6

Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.

Märkus 7

Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes.

Märkus 8

Võrdlusmeetod: EN ISO 8467

Märkus 9

Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30 %, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80 %).

Märkus 10

Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 25 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest.

Märkus 11

Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 50 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest.

Märkus 12

Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (CEN 1484).

Märkus 13

Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EN ISO 7027.”

4)

Punkt 3 jäetakse välja.



OTSUSED

7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/18


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1788,

1. oktoober 2015,

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2002/648/EÜ (2) heaks Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu (3) („leping”) sõlmimise.

(2)

Lepingu artikli 11 punktiga b on ette nähtud, et leping sõlmitakse viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada. Nõukogu otsusega 2009/501/EÜ (4) pikendati lepingut veel viieks aastaks ja see kaotab kehtivuse 17. mail 2015.

(3)

Lepinguosalised leiavad, et lepingu kiire pikendamine oleks mõlema osalise huvides.

(4)

Pikendatud lepingu sisu peaks olema identne lepingu sisuga.

(5)

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(6)

Lepingu pikendamine tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel India Vabariigi valitsusele teate, et liit on lõpetanud siseriiklikud menetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks vastavalt lepingu artikli 11 punktile b.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel India Vabariigi valitsusele järgmise teate:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seepärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele asjakohasel juhul viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 1. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCHNEIDER


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus 2002/648/EÜ Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 213, 9.8.2002, lk 29).

(3)  Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö leping (EÜT L 213, 9.8.2002, lk 30).

(4)  Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/501/EÜ lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamiseks (ELT L 171, 1.7.2009, lk 17).


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/20


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1789,

1. oktoober 2015,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa („Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine”) ja XX lisa („Keskkond”) muutmise kohta (Kütuse kvaliteedi direktiiv)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114, artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta (1), eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping”) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee otsustada muu hulgas muuta EMP lepingu II ja XX lisa.

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ (3).

(4)

Seetõttu tuleks EMP lepingu II ja XX lisa vastavalt muuta.

(5)

EMP ühiskomitees võetav Euroopa Liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu II lisa („Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine”) ja XX lisa („Keskkond”) muutmise suhtes, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 1. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCHNEIDER


(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88).


EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr …/2015,

…,

millega muudetakse EMP lepingu II lisa („Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine”) ja XX lisa („Keskkond”)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (1).

(2)

Direktiiviga 2009/30/EÜ tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/12/EMÜ, (2) mis on EMP lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta.

(3)

Seetõttu tuleks EMP lepingu II ja XX lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu II lisa XVII peatükki muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 6a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—

32009 L 0030: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, 23. aprill 2009 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88).”

2.

Punkti 6a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

„c)

Artikli 2 lõikes 5 lisatakse „Iirimaa” järele „Island” ja „Läti” järele „Norra”.

d)

Artikli 3 lõike 4 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Island võib suveperioodil lubada tuua turule etanooli või metanooli sisaldava bensiini, mille aururõhk on kuni 70 kPa tingimusel, et kasutatav etanool on biokütus või et metanooli kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasi heidete vähenemine vastab artikli 7b lõikes 2 esitatud kriteeriumidele.”

e)

Artikleid 7a–7e ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

f)

Artikli 7b lõiget 6 ei kohaldata EFTA riikide suhtes.”

3.

Punkti 6 (nõukogu direktiiv 93/12/EMÜ) tekst jäetakse välja.

Artikkel 2

EMP lepingu XX lisa punktile 21ad (nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—

32009 L 0030: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, 23. aprill 2009 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88).”

Artikkel 3

Direktiivi 2009/30/EÜ islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub …, tingimusel et EMP ühiskomiteele on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (3).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid


(1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 88.

(2)  EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81.

(3)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/23


NÕUKOGU OTSUS (EL, EURATOM) 2015/1790,

1. oktoober 2015,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 2 ja artiklit 302,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 14. juuli 2015. aasta otsust (EL) 2015/1157, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis (1),

võttes arvesse kõikide liikmesriikide ettepanekuid,

olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuse 2010/570/EL, Euratom (2) kohaselt lõpeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee praeguste liikmete ametiaeg 20. septembril 2015. Seetõttu tuleks ametisse nimetada liikmed viieks aastaks alates 21. septembrist 2015.

(2)

Kõigil liikmesriikidel paluti esitada nõukogule Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmekandidaatide nimekiri, mis koosneb tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

(3)

Nõukogu võttis 18. septembril 2015 vastu otsuse (EL, Euratom) 2015/1600, (3) millega nimetatakse ametisse Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsuse esitatud liikmekandidaadid ning üheksa Madalmaade valitsuse esitatud liikmekandidaati ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020. Liikmeid, kelle kandidatuurist ei teatatud nõukogule 8. septembriks 2015, ei olnud võimalik otsusesse (EL, Euratom) 2015/1600 kanda.

(4)

14. septembril 2015 ja 17. septembril 2015 esitati nõukogule loetelu kolme Madalmaade valitsuse esitatud kandidaadiga ning Leedu valitsuse esitatud kandidaatide loetelu. Need liikmed tuleks ametisse nimetada samaks ajavahemikuks kui otsusega (EL, Euratom) 2015/1600 nimetatud liikmed ehk 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020. Seetõttu tuleks käesolevat otsust kohaldada tagasiulatuvalt alates 21. septembrist 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeteks ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 21. septembrist 2015.

Luxembourg, 1. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCHNEIDER


(1)  ELT L 187, 15.7.2015, lk 28.

(2)  Nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsus 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (ELT L 251, 25.9.2010, lk 8).

(3)  Nõukogu 18. septembri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1600, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 53).


LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ – ANEXO – PŘÍLOHA – BILAG – ANHANG – LISA

ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ – ANNEX – ANNEXE – PRILOG – ALLEGATO – PIELIKUMS

PRIEDAS – MELLÉKLET – ANNESS – BIJLAGE – ZAŁĄCZNIK

ANEXO – ANEXĂ – PRÍLOHA – PRILOGA – LIITE – BILAGA

Членове/Miembros/Členové/Medlemmer/Mitglieder/Liikmed

Μέλη/Members/Membres/Članovi/Membri/Locekļi

Nariai/Tagok/Membri/Leden/Członkowie

Membros/Membri/Členovia/Člani/Jäsenet/Ledamöter

LIETUVA

Mr Alfredas JONUŠKA

Director General, Šiauliai Chamber of Commerce, Industry and Crafts

Mr Linas LASIAUSKAS

Director General, Lithuanian Apparel and Textile Industry Association

Mr Gintaras MORKIS

Deputy Director-General, Lithuanian Confederation of Industrialists

Ms Tatjana BABRAUSKIENĖ

International secretary, Lithuanian Education Trade Union

Ms Daiva KVEDARAITĖ

International secretary, Lithuanian Trade Union „Solidarity”

Ms Irena PETRAITIENĖ

Chair, Lithuanian civil servants', budget and public institutions employees' trade union

Mr Mindaugas MACIULEVIČIUS

Director, Agricultural cooperative „Lithuanian Quality”

Mr Vitas MAČIULIS

Business Consultant, State Research Institute of Physical and Technological Sciences Centre

President, Lithuanian Solar Energy Association

Ms Indrė VAREIKYTĖ

Director, Public Institution „SOS Projects”

NEDERLAND

Mr Joost VAN IERSEL

Former Chairman of The Hague Chamber of Commerce

Lecturer and author of articles on political economy and Europe

Mr Johannes Gertrudis Wilhelmina SIMONS

Chair of the seniors of the Benelux Interuniversity Association of Transport Economists (BIVEC)

Emeritus Professor of Transport Economics, Free University of Amsterdam

Mr Cornelis Willibrordus Maria LUSTENHOUWER

Director/General Counsel and Chief Compliance Officer of DELTA N.V. in Middelburg (NL)


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/27


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1791,

5. oktoober 2015,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Itaalia asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Onofrio INTRONA ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020:

Roberto CIAMBETTI, Consigliere e Presidente del Consiglio regionale della Regione Veneto.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 5. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  ELT L 20, 27.1.2015, lk 42.

(2)  ELT L 31, 7.2.2015, lk 25.

(3)  ELT L 159, 25.6.2015, lk 70.


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/28


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1792,

5. oktoober 2015,

millega nimetatakse ametisse viis Regioonide Komitee Hispaania liiget ja viis Hispaania asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud viis liikme kohta seoses Rita BARBERÁ NOLLA, Yolanda BARCINA ANGULO, María Dolores de COSPEDAL GARCÍA, Ignacio GONZÁLEZ GONZÁLEZE ja José Antonio MONAGO TERRAZA ametiaja lõppemisega,

(3)

Regioonide Komitees on vabanenud viis asendusliikme kohta seoses Enrique BARRASA SÁNCHEZE, Borja COROMINAS FISASE, Teresa GIMÉNEZ DELGADO DE TORRESE, María Victoria PALAU TÁRREGA ja Juan Luis SÁNCHEZ DE MUNIÁIN LACASA ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse liikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020:

D.a Miren Uxue BARCOS BERRUEZO, Presidenta de la Comunidad Foral de Navarra

D.a Cristina CIFUENTES CUENCAS, Presidenta de la Comunidad de Madrid

D. Guillermo FERNÁNDEZ VARA, Presidente de la Junta de Extremadura

D. Emiliano GARCÍA-PAGE SÁNCHEZ, Presidente de la Junta de Comunidades de Castilla-La Mancha

D. Ximo PUIG I FERRER, Presidente de la Generalidad Valenciana

Artikkel 2

Regioonide Komitee asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020:

Dña Rosa BALAS TORRES, Directora General de Acción Exterior de la Junta de Extremadura

Dña. Elena CEBRIÁN CALVO, Consejera de Agricultura, Medio Ambiente, Cambio Climático y Desarrollo Rural de la Generalidad Valenciana

D. Cruz FERNÁNDEZ MARISCAL, Director General de Relaciones Institucionales y Asuntos Europeos de la Vicepresidencia de la Junta de Comunidades de Castilla-La Mancha

D.a Yolanda IBARROLA DE LA FUENTE, Directora General de Asuntos Europeos y Cooperación con el Estado de la Comunidad Autónoma de Madrid

D.a Ana OLLO HUALDE, Consejera de Relaciones Ciudadanas e Institucionales

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 5. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  ELT L 20, 27.1.2015, lk 42.

(2)  ELT L 31, 7.2.2015, lk 25.

(3)  ELT L 159, 25.6.2015, lk 70.


7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/30


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/1793,

6. oktoober 2015,

millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 16. juulil 2012 vastu otsuse 2012/389/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 22. juulil 2014 vastu otsuse 2014/485/ÜVJP, (2) millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP ja pikendatakse piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas läbiviidava Euroopa Liidu missiooni kehtivust 12. detsembrini 2016.

(3)

Otsust 2012/389/ÜVJP tuleks muuta, et pikendada lähtesummaga kaetud ajavahemikku 15. detsembrini 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2012/389/ÜVJP artikli 13 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   EUCAP NESTORi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 16. juuli 2012 kuni 15. november 2013 on 22 880 000 eurot.

EUCAP NESTORi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 16. november 2013 kuni 15. oktoober 2014 on 11 950 000 eurot.

EUCAP NESTORi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 16. oktoobrist 2014 kuni 15. detsembrini 2015 on 17 900 000 eurot.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele. EUCAP NESTORi korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata EUCAP NESTORi ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 6. oktoober 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA


(1)  Nõukogu 16. juuli 2012. aasta otsus nr 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR) (ELT L 187, 17.7.2012, lk 40).

(2)  Nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsus 2014/485/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 39).


Parandused

7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/31


Komisjoni 22. juuli 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1014/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate toimingute suhtes kohaldatava ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuriga) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 283, 27. september 2014 )

Leheküljel 15 lisa II osas „Väljundnäitajad”

asendatakse

„Liidu prioriteet 1 – keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine (projektide arv) (* näitajaid kohaldatakse ka siseveekalanduse projektide suhtes)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 1 – keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine (toimingute arv) (* näitajaid kohaldatakse ka siseveekalanduse toimingute suhtes)”.

Leheküljel 16 lisa II osas „Väljundnäitajad”

1)

asendatakse

„Liidu prioriteet 2 – keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse edendamine (projektide arv)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 2 – keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse edendamine (toimingute arv)”;

2)

asendatakse

„Liidu prioriteet 3 – ühise kalanduspoliitika rakendamise edendamine: kontroll ja andmete kogumine (projektide arv)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 3 – ühise kalanduspoliitika rakendamise edendamine: kontroll ja andmete kogumine (toimingute arv)”;

3)

asendatakse

„Liidu prioriteet 4 – tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine (projektide arv, välja arvatud punkt 1)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 4 – tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine (toimingute arv, välja arvatud punkt 1)”.

Leheküljel 17 lisa II osas „Väljundnäitajad”

1)

asendatakse

„Liidu prioriteet 5 – turustamise ja töötlemise edendamine (projektide arv, välja arvatud punktid 1 ja 4)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 5 – turustamise ja töötlemise edendamine (toimingute arv, välja arvatud punktid 1 ja 4)”;

2)

asendatakse

„Liidu prioriteet 6 – integreeritud merenduspoliitika rakendamise edendamine (projektide arv)”

järgmisega:

„Liidu prioriteet 6 – integreeritud merenduspoliitika rakendamise edendamine (toimingute arv)”.

Leheküljel 19 lisa joonealuses märkuses 10

asendatakse

„Sealhulgas asjakohaste EMKFi meetmete kaudu toetatavad projektid, mis võivad aidata kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele ja säilitamisele, nagu on nõutud direktiivis 2008/56/EÜ.”

järgmisega:

„Sealhulgas asjakohaste EMKFi meetmete kaudu toetatavad toimingud, mis võivad aidata kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele ja säilitamisele, nagu on nõutud direktiivis 2008/56/EÜ.”