24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 994/98 (2) on oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida (3).

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt on peamiselt komisjoni ülesanne hinnata, kas abi sobib kokku siseturuga.

(3)

Siseturu nõuetekohane toimimine nõuab konkurentsieeskirjade ranget ja tõhusat kohaldamist riigiabi suhtes.

(4)

Komisjonil peaks olema võimalik teatada määruste kaudu neis valdkondades, kus tal on piisav kogemus sobivuskriteeriumide määratlemisel, et teatavad abi eriliigid sobivad kokku siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt ning on seega vabastatud artikli 108 lõikes 3 sätestatud menetlusest.

(5)

Grupierandi määrused tagavad läbipaistvuse ja õiguskindluse; Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 ja ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaldamist piiramata võivad liikmesriikide kohtud neid otse kohaldada.

(6)

Riigiabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud objektiivne mõiste. Komisjonile käesoleva määrusega antud volitust grupierandite vastuvõtmiseks kohaldatakse ainult nende meetmete suhtes, mis vastavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele ja seega kujutavad endast riigiabi. Teatava abiliigi lisamine käesolevasse määrusesse või erandimäärusesse ei määra eelnevalt kindlaks meetme käsitamist riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(7)

Komisjonil peaks olema võimalik tunnistada teatavatel tingimustel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks ning keskkonnakaitseks antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, siseturuga kokkusobivaks ja selle suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust.

(8)

Innovatsioonist on saanud ühe Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames liidu poliitikaprioriteet. Lisaks sellele on paljud innovatsioonile antavad abimeetmed suhteliselt väikese mahuga ega põhjusta märkimisväärset konkurentsimoonutust.

(9)

Mitmed liikmesriikide poolt kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise sektoris võetud meetmed ei saa endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Selles ulatuses, kus kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peaks komisjonil olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei pea kohaldama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 teatamiskohustust. Väikesed kultuuri edendamise ning loomingu ja kultuuripärandi säilitamise projektid ei tekita tavaliselt olulisi moonutusi, ning hiljutised juhtumid on näidanud sellise abi piiratud mõju kaubandusele.

(10)

Erandid kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võiks määrata kindlaks suunistes esitatud komisjoni kogemuse põhjal, näiteks kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul, või töötada välja juhtumipõhiselt. Selliste grupierandite kavandamisel peaks komisjon võtma arvesse, et need peaksid hõlmama ainult meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi, ja need peaksid põhimõtteliselt keskenduma meetmetele, mis toetavad „ELi riigiabi ajakohastamise” eesmärke, ning et ainult selline abi, mille osas komisjonil on juba põhjalikud kogemused, on grupierandiga hõlmatud. Lisaks tuleks võtta arvesse liikmesriikide esmapädevust kultuuri valdkonnas, kultuurilise mitmekesisuse suhtes kohaldatavat erikaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 1 ning kultuuri erilist iseloomu.

(11)

Mis puutub loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavasid, nagu ka kalandusvaldkonnas teatavate halbade ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavasid, siis nimetatud valdkondades antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. Käesolev määrus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus, peaks komisjonil võimaldama sellist abi teatamiskohustusest vabastada. Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei tekita üldiselt olulisi moonutusi ning saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(12)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42 ei kohaldata riigiabi eeskirju teatavatel tingimustel teatavate ELi toimimise lepingu I lisas nimetatud põllumajandustooteid edendavate abimeetmete suhtes. Artiklit 42 ei kohaldata metsandusele antava riigiabi ega selles lisas nimetamata toodete suhtes. Komisjonil peaks olema võimalus kohaldada erandit teatavate abiliikide suhtes metsanduse valdkonnas, muu hulgas maaelu arengu programmide raames antava abi suhtes ning ka ELi toimimise lepingu I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamiseks ja reklaamiks antava abi suhtes, mille puhul on komisjoni kogemustest lähtudes konkurentsimoonutused piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(13)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (4) artiklile 7 kohalduvad ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109 abile, mida liikmesriigid annavad kalandussektori ettevõtetele, välja arvatud liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 tehtud maksed. Täiendaval riigiabil mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitseks on üldiselt piiratud mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, see aitab kaasa liidu eesmärkide saavutamisele kalandus- ja merenduspoliitika valdkonnas ega põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(14)

Mitmed liikmesriikide poolt spordisektoris, eelkõige harrastusspordi valdkonnas võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Selles ulatuses, kus spordivaldkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peaks komisjonil olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust. Spordiga seotud riigiabi meetmetel, eelkõige harrastusspordi valdkonna või väikesemahulistel meetmetel on sageli piiratud mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning need ei põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Toetuste summad on tavaliselt samuti piiratud. Saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused, tagamaks, et spordile antud abi ei tekitaks olulisi moonutusi.

(15)

Seoses õhu- ja meretranspordile antava abiga nähtub komisjoni kogemustest, et äärealade (näiteks äärepoolseimad piirkonnad ja saared, sealhulgas ühe piirkonna moodustavad saarel asuvad liikmesriigid ja hõredalt asustatud piirkonnad) elanikele transpordi jaoks antud sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste transpordiettevõtjate päritolul põhineva diskrimineerimiseta, ei tekita olulisi moonutusi. Veelgi enam, on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(16)

Lairibainfrastruktuuridele antava abi valdkonnas on komisjon viimastel aastatel saanud palju kogemusi ning on koostanud suunised (5). Komisjoni kogemusest nähtub, et abi teatavat liiki lairibataristutele ei moonuta konkurentsi märkimisväärselt ning grupierandi kohaldamine võib kasulikuks osutuda, juhul kui on täidetud teatavad kokkusobivuse tingimused ja taristut kasutatakse nn valgetes piirkondades, näiteks seal, kus puudub sama liiki taristu (lairiba- või järgmise põlvkonna juurdepääsutaristu) ja kus sellise taristu väljaarendamine lähitulevikus on ebatõenäoline, nagu on esile toodud suuniste raames väljatöötatud kriteeriumides. See kehtib abi suhtes, mis hõlmab lairibaühenduse põhivõrke, ja väikeste üksikabimeetmete suhtes, mis hõlmavad väga kiireid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, ning lairibaühenduse rajatistele ja passiivsele lairibataristule antud abi suhtes.

(17)

Mitmed liikmesriikide poolt seoses taristuga võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele või et meede hõlmab üldist majandushuvi esindava teenuse hüvitamist, mis vastab kõigile Altmarki kohtupraktika kriteeriumidele (6). Selles ulatuses, kus taristu rahastamine kujutab endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peaks komisjonil olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust. Seoses taristutega võivad taristuprojektidele antavad väikesed abisummad olla tõhusaks viisiks toetada liidu eesmärke, kui abi vähendab kulusid ja konkurentsimoonutuse potentsiaal on piiratud. Seega peaks komisjonil olema võimalus kohaldada erandit sellistele taristuprojektidele antava riigiabi suhtes, millega toetatakse käesolevas määruses nimetatud eesmärke ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke (7). See võiks sisaldada toetust mitut sektorit hõlmavate võrgustikega seotud projektidele või rajatisi, mille puhul on vajalik suhteliselt vähene sekkumine. Grupierandeid võib teha siiski ainult taristuprojektidele, mille puhul komisjonil on piisavalt kogemusi, et määrata kindlaks selged ja ranged kokkusobivuskriteeriumid, millega tagatakse, et potentsiaalse moonutuse oht on piiratud ja et suurtest abisummadest teatatakse endiselt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

(18)

Kui komisjon võtab vastu määrusi abi liikide vabastamiseks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, on asjakohane, et komisjon täpsustab abi eesmärgi, abisaajate kategooriad, teatamiskohustusest vabastatud abi piirmäära, abi kumuleerumist reguleerivad tingimused ja järelevalve tingimused, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abi sobivus siseturuga.

(19)

Iga abiliigi jaoks, mille suhtes komisjon võtab vastu grupierandi määruse, võivad piirmäärad olla väljendatud kas abi osatähtsusena kõigi abikõlblike kulutuste suhtes või maksimaalse abisummana. Veelgi enam, komisjonil peaks olema võimalik teha grupierandeid ka teatavat liiki riigiabi meetmetele, mida nende eripära tõttu ei saa täpselt väljendada abi osatähtsusena või maksimaalse abisummana, nagu näiteks finantskorraldusvahendid või teatavad meetmete liigid riskikapitaliinvesteeringute edendamiseks. Sellised keerulised meetmed võivad hõlmata eri tasanditel antavat toetust: otsesed abisaajad, vahetasandi abisaajad, kaudsed abisaajad. Arvestades selliste meetmete kasvavat tähtsust ja panust liidu eesmärkide saavutamisse, peaks nendele meetmetele olema võimalik kohaldada erandit. Seega peaks selliste meetmete puhul olema võimalik määratleda konkreetse abi andmise puhul piirmäärasid riigi toetuse maksimaalse abisummana selles meetmes või seoses selle meetmega. Riigi toetuse maksimaalne abisumma võib hõlmata toetuse elementi, mis ei pruugi olla riigiabi, tingimusel et meede sisaldab vähemalt mõnda elementi, mis sisaldab riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ega ole marginaalne.

(20)

Abi andmisest teatamise suhtes võib olla kasulik kehtestada piirmäärad või muud asjakohased tingimused, et võimaldada komisjonil hinnata teatava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning selle sobivust siseturuga.

(21)

Kui komisjon võtab vastu määrusi teatavate abi liikide vabastamiseks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, on asjakohane võimaldada tal esitada täiendavaid üksikasjalikke tingimusi, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abi sobivus siseturuga.

(22)

Siseturu arengut ja toimimist arvesse võttes peaks komisjonil olema võimalik määrusega kehtestada, et teatav abi ei vasta kõigile ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning on seetõttu vabastatud artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, tingimusel et samale ettevõttele konkreetse tähtaja jooksul antud abi ei ületa teatavat kindlaksmääratud summat.

(23)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1 peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme; nimetatud eesmärgil ja selleks, et tagada võimalikult suur läbipaistvus ning piisav kontroll, on soovitav, et komisjon seaks oma määruste kohaldamist käsitleva teabe registreerimiseks ja säilitamiseks sisse usaldusväärse süsteemi, mida kõik liikmesriigid saaksid kasutada, ning et komisjon saaks liikmesriikidelt kogu vajaliku teabe teatamiskohustusest vabastatud abi rakendamise kohta, et seda võiks riigiabi nõuandekomitees koos liikmesriikidega läbi vaadata ja hinnata; sel eesmärgil on ka soovitav, et komisjon võiks nõuda sellise teabe andmist, mis on vajalik läbivaatamise tõhususe tagamiseks.

(24)

Liikmesriigid peaksid esitama kokkuvõtte teabest erandimäärusega hõlmatud abi ja selle rakendamise kohta. Nimetatud kokkuvõtete avaldamine on oluline liikmesriikide poolt vastu võetud meetmete läbipaistvuse tagamiseks. Arvestades elektrooniliste sidevahendite edasiarengut, on kokkuvõtete avaldamine komisjoni veebisaidil kiire ja tõhus lahendus, tagades läbipaistvust huvitatud isikute jaoks. Seega tuleks kõnealused kokkuvõtted avaldada komisjoni veebisaidil.

(25)

Abi andmise kontrollimine hõlmab hulgaliselt keerukaid faktilisi, õiguslikke ja majanduslikke küsimusi pidevalt arenevas keskkonnas; komisjon peaks seetõttu teatamiskohustusest vabastatavad abi liigid korrapäraselt läbi vaatama. Komisjonil peaks olema võimalus kehtetuks tunnistada või muuta käesoleva määruse kohaselt vastu võetud määrusi, juhul kui nende vastuvõtmise aluseks olnud asjaolud on muutunud või kui siseturu areng või toimimine seda nõuab.

(26)

Komisjonil peaks tihedas ja pidevas koostöös liikmesriikidega olema võimalus täpselt määratleda kõnealuste määruste ulatus ja määrustega kaasnevad tingimused; komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöö tagamiseks on asjakohane, et enne, kui komisjon võtab vastavalt käesolevale määrusele vastu määrused, konsulteeritakse riigiabi nõuandekomiteega.

(27)

Vastavalt käesolevale määrusele riigiabi nõuandekomitee poolt läbivaatamisele tulevad määruste eelnõud ja muud dokumendid tuleks avaldada komisjoni veebisaidil, et tagada läbipaistvus.

(28)

Enne määruse eelnõu avaldamist tuleks konsulteerida riigiabi nõuandekomiteega. Läbipaistvuse huvides tuleks siiski määruse eelnõu avaldada komisjoni veebisaidil samal ajal, kui komisjon konsulteerib esmakordselt nõuandekomiteega,

a)

abi

b)

abi, mis on kooskõlas kaardiga, mis komisjon on piirkondliku abi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile.

a)

abi eesmärk;

b)

abisaajate kategooriad;

c)

piirmäärad, mis on väljendatud kas abi osatähtsusena kõigist abikõlblikest kulutustest või maksimaalse abisummana, või teatavat liiki abi puhul, mille puhul võib olla keeruline täpselt kindlaks määrata abi osatähtsust või summat, eelkõige finantskorraldusvahendid või riskikapitaliinvesteeringud või muud sellised investeeringud, maksimaalse riigi toetuse tasemena selles meetmes või seoses selle meetmega, ilma et see piiraks asjaomaste meetmete käsitlemist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt;

d)

abi kumuleerumist reguleerivad tingimused;

e)

järelevalve tingimused vastavalt artiklile 3.

a)

kehtestada piirmäärad või muud tingimused üksiktoetuste andmisest teatamise kohta;

b)

jätta reguleerimisalast välja teatavad sektorid;

c)

esitada täiendavaid tingimusi selliste määruste alusel vabastatud abi sobivusele.

a)

samaaegselt mis tahes määruse eelnõu avaldamisega kooskõlas artikliga 6;

b)

enne iga määruse vastuvõtmist.

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/9

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (2) on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida (3).

(2)

Ilma et see piiraks teatavate sektorite jaoks määrustes ette nähtud spetsiaalset menetluskorda, peaks käesolev määrus kehtima kõikidele sektoritele antava abi suhtes; Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artiklite 93 ja 107 kohaldamise eesmärgil on komisjonil olemasoleva abi läbivaatamisel, uue või muudetud abi suhtes otsuste tegemisel ning tema otsuste ja teatamiskohustuste täitmata jätmisega seotud meetmete võtmisel ELi toimimise lepingu artikli 108 alusel eripädevus otsustada selle üle, kas riigiabi sobib kokku siseturuga.

(3)

Võttes arvesse riigiabi eeskirjade ajakohastatud süsteemi, mille eesmärk on aidata kaasa nii majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele kui ka eelarvete konsolideerimisele, tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 107 kohaldada tõhusalt ja ühetaoliselt kogu liidus. Määrusega (EÜ) nr 659/1999 konsolideeriti komisjoni senine tava ja tugevdati seda, et suurendada õiguskindlust ja toetada riigiabi poliitika arendamist läbipaistvas keskkonnas.

(4)

Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane määratleda asjaolud, mille alusel riigiabi loetakse olemasolevaks abiks; siseturu väljakujundamine ja tõhustamine on astmeliselt kulgev protsess, mis peegeldub riigiabi poliitika pidevas arengus; sellise arenemise tulemusel võivad teatavad meetmed, mis jõustamise hetkel ei kujutanud endast riigiabi, hiljem selleks saada.

(5)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 tuleb komisjonile teatada kõikidest uutest riigiabi andmise plaanidest ja neid ei tohi enne jõustada, kui komisjon on andnud selleks loa.

(6)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikele 3 on liikmesriigid kohustatud tegema koostööd komisjoniga ja esitama sellele kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle käesoleva määrusega pandud kohustusi.

(7)

Ajavahemik, mille jooksul komisjon peab lõpetama selle abi esialgse uurimise, millest tuleb teatada, peaks olema kaks kuud alates lõpliku teatise vastuvõtmisest või sellest, kui asjaomane liikmesriik on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaande, et ta käsitleb teatist lõplikuna, sest komisjoni poolt nõutav lisateave ei ole kättesaadav või on see juba esitatud; õiguskindluse tagamiseks tuleks see uurimine lõpetada otsusega.

(8)

Kõikidel juhtudel, kui komisjon leiab esialgse uurimise tulemusel, et antav abi ei sobi siseturuga kokku, tuleb alustada ametlikku uurimismenetlust, et komisjon saaks koguda antava abi sobivuse hindamiseks vajaliku teabe ja huvitatud pooled saaksid esitada omapoolsed seisukohad; huvitatud poolte õigusi saab kõige paremini kaitsta ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametlikus uurimismenetluses.

(9)

Selleks et hinnata ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt komisjoni ainupädevusse kuuluva teatatud või ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust siseturuga, on asjakohane tagada, et komisjonil on riigiabi eeskirjade täitmise tagamiseks volitused taotleda kogu vajalikku turuteavet kõikidelt liikmesriikidelt, ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt alati, kui tal on kahtlusi asjaomase meetme liidu eeskirjadega kokkusobivuse suhtes ja ta on seetõttu algatanud ametliku uurimismenetluse. Eelkõige peaks komisjon neid volitusi kasutama juhtudel, kui tundub olevat vajalik teha kompleksne sisuline hindamine. Kõnealuste volituste kasutamise üle otsustamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse esialgse uurimise kestust.

(10)

Selleks et hinnata pärast ametliku uurimismenetluse algatamist abimeetme siseturuga kokkusobivust, eelkõige seoses tehniliselt keerukate juhtumitega, mida tuleb sisuliselt hinnata, peaks komisjonil, juhul kui asjaomase liikmesriigi poolt esialgse uurimise ajal esitatud teave ei ole piisav, olema võimalik tavalise teabetaotluse või otsusega taotleda mis tahes liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt kogu hindamise lõpuleviimiseks vajalikku turuteavet, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

(11)

Võttes arvesse abisaajate ja asjaomase liikmesriigi vahelisi erisuhteid, peaks komisjonil olema võimalik taotleda abisaajalt teavet üksnes asjaomase liikmesriigi nõusoleku korral. Asjaomase abimeetme abisaaja poolt teabe esitamine ei ole õiguslikuks aluseks kahepoolsetele läbirääkimistele komisjoni ja asjaomase abisaaja vahel.

(12)

Komisjon peaks valima teabenõuete adressaadid objektiivsete ja iga juhtumi osas asjakohaste kriteeriumite alusel, tagades samas selle, et kui taotlused adresseeritakse ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste valimile, on vastajate valim igas kategoorias representatiivne. Taotletav teave peaks hõlmama eelkõige faktilisi äriühingu- ja turuandmeid ning turu toimimise faktipõhist analüüsi.

(13)

Komisjon peaks menetluse algatajana vastutama liikmesriigi, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste teabeedastamise kontrollimise eest ning teabe avaldamise konfidentsiaalsusnõuete järgimise eest.

(14)

Komisjonil peaks olema võimalik tagada, et mis tahes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele adresseeritud teabetaotlustele vastatakse, määrates vajaduse korral proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määrade kehtestamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Nende isikute õigusi, kellelt teavet taotletakse, tuleks kaitsta, andes neile võimaluse esitada oma seisukohad enne trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse tegemist. Euroopa Liidu Kohtul peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt täielik pädevus selliseid trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata.

(15)

Komisjonil peaks olema võimalik proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes vähendada perioodilisi karistusmakseid või loobuda täielikult nende kohaldamisest, kui teabetaotluste adressaadid esitavad taotletud teabe, tehes seda siiski pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist.

(16)

Trahve ja perioodilisi karistusmakseid ei kohaldata liikmesriikide suhtes, sest vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikele 3 on liikmesriigid kohustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama talle kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle käesoleva määrusega pandud kohustusi.

(17)

Pärast huvitatud poolte esitatud seisukohtade arvessevõtmist peaks komisjon oma uurimise lõpetama lõpliku otsusega niipea, kui kahtlused on kõrvaldatud; kui uurimine ei ole 18 kuu jooksul pärast menetluse algatamist lõpetatud, on kõnealusel liikmesriigil võimalik taotleda otsust, mille komisjon peaks tegema kahe kuu jooksul.

(18)

Selleks et kaitsta asjaomase liikmesriigi kaitseõigusi, tuleks talle esitada teistele liikmesriikidele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele saadetud teabetaotluse koopiad ning tal peaks olema võimalik esitada oma tähelepanekuid nende märkuste kohta. Asjaomast liikmesriiki tuleks ka teavitada konsulteeritud ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste nimedest, tehes seda sellises ulatuses, mis on kooskõlas kõnealuste üksuste õigustatud huviga keelduda oma andmete avaldamisest.

(19)

Komisjon peaks nõuetekohaselt arvestama ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Komisjonil ei tohiks olla võimalik kasutada üheski otsuses vastajate antud konfidentsiaalset teavet, mida ei ole võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta, kui ta ei ole eelnevalt saanud nende nõusolekut kõnealuse teabe asjaomasele liikmesriigile avaldamiseks.

(20)

Juhul kui näib, et konfidentsiaalsena tähistatud teabe suhtes ei kehti ametisaladuse hoidmise kohustus, on asjakohane omada menetlust, mille kohaselt saab komisjon otsustada, millises ulatuses saab sellist teavet avaldada. Kui tehakse otsus mitte aktsepteerida teabe konfidentsiaalsuse nõuet, tuleb selles märkida ajavahemik, mille möödumisel teave avaldatakse, nii et vastaja saab kasutada talle kättesaadavat kohtulikku kaitset, sealhulgas ajutisi kaitsemeetmeid.

(21)

Riigiabi eeskirjade korrektse ja tõhusa kohaldamise tagab komisjonile antav võimalus tunnistada ebaõigel teabel põhinev otsus kehtetuks.

(22)

Komisjon peaks läbi vaatama kõik ebaseadusliku abi juhud, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 3 oleva teatamiskohustuse ja kavatsetud meetmete rakendamiskeelu järgimist; selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb sätestada menetlus, mida sellistel juhtudel järgida; kui liikmesriik ei ole järginud teatamiskohustust või kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu, siis ei tohiks komisjon olla seotud tähtajaga.

(23)

Komisjonil peaks olema võimalik omal algatusel läbi vaadata mis tahes allikast pärinev teave ebaseadusliku abi kohta, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse ja kavandatava meetme rakendamise keelu järgimine ning hinnata asjaomase abi kokkusobivust siseturuga.

(24)

Ebaseadusliku abi juhtudel peaks komisjonil olema õigus hankida kogu vajalik teave, mis võimaldaks tal otsust teha, ja vajaduse korral viivitamata taastada moonutusteta konkurents; seepärast peab komisjonil olema võimalik võtta kõnealuse liikmesriigi suhtes ajutisi meetmeid; need meetmed võivad olla teabe esitamise, abi maksmise peatamise ja abi tagastamisega seotud korraldused; juhul kui ei järgita teabe esitamise korraldust, peaks komisjonil olema võimalus teha otsus kättesaadava teabe põhjal, ning kui ei järgita abi maksmise peatamise ja abi tagastamisega seotud korraldusi, anda asi otse Euroopa Kohtusse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 teisele lõigule.

(25)

Ebaseadusliku abi puhul, mis ei sobi siseturuga kokku, tuleks taastada tõhus konkurents; sel eesmärgil on vaja, et abi, sealhulgas ka intressid, tuleb viivitamata tagastada; tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale; selle korra kohaldamine ei tohiks komisjoni otsuse kohest ja efektiivset täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist; selle tulemuse saavutamiseks peaksid liikmesriigid võtma komisjoni otsuse mõjususe tagamiseks kõik vajalikud meetmed.

(26)

õiguskindluse tagamiseks on vaja ebaseadusliku abi suhtes ette näha kümneaastane aegumistähtaeg, pärast selle möödumist ei tohi tagastamist nõuda.

(27)

Õiguskindluse huvides on asjakohane ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtajad.

(28)

Abi kuritarvitamisel võivad siseturu toimimisele olla samasugused mõjud kui ebaseaduslikul abil ja seda tuleks seetõttu käsitleda samasuguse menetluse kohaselt; erinevalt ebaseaduslikust abist on võimalik kuritarvitatud abi eelnevalt komisjoni poolt heaks kiidetud; seepärast ei tohiks komisjon abi kuritarvitamise korral kasutada abi tagastamisega seotud korraldust.

(29)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1 peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme; selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata selles artiklis nimetatud koostöö ulatus.

(30)

Olemasolevate abisüsteemide siseturuga kokkusobivuse tagamiseks ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1 peaks komisjon tegema ettepanekud asjakohaste meetmete suhtes, kui olemasolev abi ei sobi või enam ei sobi siseturuga kokku, ja algatama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, kui kõnealune liikmesriik keeldub pakutud meetmeid rakendamast.

(31)

On asjakohane sätestada kõik võimalused, mis kolmandal isikul on, kaitstes oma huve riigiabiga seotud menetlustes.

(32)

Kaebused on oluline teabeallikas, mille põhjal saab avastada liidu riigiabi eeskirjade rikkumisi. Selleks et tagada komisjonile esitatavate kaebuste kvaliteeti ning samal ajal tagada läbipaistvust ja õiguskindlust, on asjakohane kehtestada tingimused, mida kaebuse esitaja peaks täitma, et anda komisjonile teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, mille põhjal algatatakse esialgne uurimine. Nendele tingimustele mittevastavat teavet tuleks säilitada üldise turuteabena ning see ei põhjusta tingimata ex officio uurimist.

(33)

Kaebuste esitajatelt tuleks nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 ja käesoleva määruse artikli 1 punkti h tähenduses. Samuti tuleks nõuda, et nad esitaksid teatava hulga teavet vormis, mille komisjon peaks olema volitatud sätestama rakendussättes. Võimalike kaebuste esitajate demotiveerimise ärahoidmiseks tuleks rakendussättes võtta arvesse, et nõuded, mida huvitatud pool peab täitma kaebuse esitamiseks, ei tohiks olla koormavad.

(34)

Tagamaks, et komisjon käsitleb samalaadseid küsimusi järjekindlalt kogu siseturu ulatuses, on asjakohane sätestada konkreetne õiguslik alus teatava majandussektori või teatavate mitmes liikmesriigis kasutatavate abivahendite uurimise algatamiseks. Proportsionaalsuse huvides ja võttes arvesse selliste uuringutega kaasnevat suurt halduskoormust, peaks sektoriuuringuid tegema üksnes juhul, kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et teatavas sektoris võetavad riigiabi meetmed võivad piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris mitmes liikmesriigis võetavad abimeetmed ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobivad. Sellised uuringud võimaldaksid komisjonil käsitleda horisontaalse riigiabi küsimusi tõhusalt ja läbipaistvalt ning saada asjaomasest sektorist eelnevalt terviklik ülevaade.

(35)

Komisjonile tuleb võimaldada tõhusalt kontrollida komisjoni otsuste järgimist ning hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd kõigi liikmesriikides olemasolevate abisüsteemide pideval kontrollimisel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1 ning on oluline, et kehtestatakse üldine, kõigi olemasolevate abisüsteemidega seotud aruandekohustus.

(36)

Kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi, kas tema otsuseid täidetakse, peaks ta käsutuses olema lisavahendid, mis võimaldaksid tal saada vajalikku teavet, et kontrollida oma otsuste tegelikku täitmist; kohapealsed kontrollimised on sellel eesmärgil asjakohased ja kasulikud eriti siis, kui abi võidi kuritarvitada; seepärast peaksid komisjonil olema volitused teha kohapealseid kontrollimisi ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema komisjoniga koostööd, kui ettevõtja on sellise kontrollimise vastu.

(37)

Riigiabi eeskirjade järjekindel kohaldamine eeldab liikmesriikide kohtute ja komisjoni koostöö korra ettenägemist. Selline koostöö on asjakohane kõikide liikmesriikide kohtute puhul, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108. Liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalik küsida komisjonilt teavet või komisjoni arvamust riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimustes. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik esitada kohtutele, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, kirjalikke või suulisi tähelepanekuid. Liikmesriikide kohtute abistamisel peaks komisjon tegutsema kooskõlas oma kohustusega kaitsta avalikke huve.

(38)

Komisjoni tähelepanekud ja arvamused ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaldamist ega ole liikmesriikide kohtutele õiguslikult siduvad. Need tähelepanekud tuleks esitada liikmesriikide menetluseeskirjade ja -tavade, sealhulgas poolte õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaselt ning liikmesriikide kohtute sõltumatust täielikult järgides. Komisjoni õigust esitada omal algatusel tähelepanekuid tuleks piirata olukordadega, mil see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige juhtumitega, mis on olulised liidu riigiabi kohtupraktika jõustamiseks või edasiarendamiseks.

(39)

Selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleks komisjoni otsused avalikustada, järgides samal ajal põhimõtet, et riigiabiga seotud otsused on suunatud kõnealusele liikmesriigile; seepärast on otstarbekas kas täies ulatuses või kokkuvõtlikult avaldada kõik otsused, mis võivad mõjutada huvitatud poolte huve, või teha huvitatud pooltele kättesaadavaks selliste otsuste koopiad, kui otsuseid ei ole avaldatud või kui neid pole avaldatud täielikult.

(40)

Komisjon peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 järgima oma otsuste avaldamisel ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirju, sealhulgas kogu konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset.

(41)

Komisjon peaks tihedas koostöös riigiabi nõuandekomiteega saama vastu võtta rakendussätteid, millega nähakse ette käesoleva määruse üksikasjalikud eeskirjad,

i)

igasugune abi, mis oli olemas enne ELi toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides, see tähendab abiprogrammid ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast ELi toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides, ilma et eelöeldu piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artiklite 144 ja 172, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti IV lisa punkti 3 ja nimetatud lisa liite, Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti V lisa punkti 2 ja punkti 3 alapunkti b ja nimetatud lisa liite ning Horvaatia ühinemisakti IV lisa punkti 2 ja punkti 3 alapunkti b ja nimetatud lisa liite kohaldamist;

ii)

heakskiidetud abi, see tähendab komisjoni või nõukogu poolt heaks kiidetud abikavad või individuaalne abi;

iii)

abi, mida peetakse heakskiidetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikele 6 või käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6 või enne määrust (EÜ) nr 659/1999, kuid vastavalt selle menetlusele;

iv)

abi, mida peetakse olemasolevaks abiks vastavalt käesoleva määruse artiklile 17;

v)

abi, mida peetakse olemasolevaks abiks, kuna on võimalik teha kindlaks, et selle kehtestamise ajal ei olnud see veel abi, vaid on muutunud selleks hiljem siseturu arengu tõttu ja ilma et liikmesriik oleks seda muutnud. Kui teatavad meetmed muutuvad abiks pärast tegevuse liberaliseerimist liidu õiguses, ei käsitata neid meetmeid pärast liberaliseerimise kuupäeva enam olemasoleva abina;

a)

kui see on piiratud ametlike uurimismenetlustega, mis on komisjoni hinnangul seni osutunud mittetõhusateks, ning

b)

kui asjaomane liikmesriik on abisaajaid käsitleva teabetaotluse heaks kiitnud.

a)

annavad artikli 7 lõike 6 alusel esitatud teabenõudele vastates ebaõiget või eksitavat teavet;

b)

annavad artikli 7 lõike 7 alusel vastu võetud otsusele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

a)

vastavalt kehtivale tavale ei ole kahtlusi, et asjaomane meede on oma olemuselt abi;

b)

on vaja kiiresti tegutseda;

c)

on tõsine oht, et konkurendile tehakse olulist ja korvamatut kahju.

a)

kui teatatakse otsusest muuta trahvi või perioodilise karistusmakse algset summat või otsusest sellise muutmise taotlus rahuldamata jätta;

b)

kui komisjoni taotlusel tegutsev liikmesriik või komisjon võtab meetmeid, mille eesmärk on trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramine.

a)

kuni kestab vastajale määratud lisaaeg;

b)

kuni Euroopa Liidu Kohtu otsusega on peatatud makse sissenõudmine.

a)

abikava sisulist muutmist või

b)

menetlusnõuete kehtestamist või

c)

abikava lõpetamist.

a)

siseneda kõikidesse asjaomase ettevõtte ruumidesse ja selle ettevõtja territooriumile;

b)

paluda kohapeal suulisi selgitusi;

c)

vaadata läbi raamatupidamist ja muid äridokumente ning teha või nõuda neist koopiaid.

a)

teatiste vormi, sisu ja muid üksikasju;

b)

aastaaruannete vormi, sisu ja muid üksikasju;

c)

artikli 12 lõike 1 ja artikli 24 lõike 2 kohaselt esitatud kaebuste vormi, sisu ja muid üksikasju;

d)

üksikasju aegumistähtaegade ja nende arvutamise kohta ning

e)

artikli 16 lõikes 2 nimetatud intressimäära.

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/30

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/32

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/34

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/36

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2015/104 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/38

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 38/1999 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 939/2008) (3) kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Rocamadour” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/39

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Sloveenia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 1154/2011 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Zgornjesavinjski želodec” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/40

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2000 (2) (muudetud määrusega (EL) nr 593/2010) (3) kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Montes de Toledo” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/41

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 (2) artikli 7 lõike 1 kohaselt algas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikes 1 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetava kolmeaastase tööprogrammi periood 1. aprillil 2015.

(2)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 615/2014 (3) artikli 3 lõikele 2 peavad liikmesriigid tasuma toetusesaaja-organisatsioonidele tehtava ettemakse esimese osamakse heakskiidetud tööprogrammide esimese rakendusaasta kohta 31. maiks 2015. Kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et selliste ettemaksete tegemise tingimus on, et toetusesaaja-organisatsioon esitab tagatise.

(3)

Kreekas on valitsevate majandus- ja turutingimuste tõttu teatavad heakskiidetud tööprogrammid seiskunud, kuna nende toetusesaaja-organisatsioonid ei ole suutnud õigeaegselt nõutavat tagatist esitada. Seepärast ei saanud Kreeka tasuda neile esimest osamakset 31. maiks 2015.

(4)

Seda olukorda silmas pidades ja kõikide heakskiidetud tööprogrammide rakendamise võimaldamiseks on vaja ette näha erand rakendusmääruse (EL) nr 615/2014 artikli 3 lõikest 2, et Kreeka saaks tasuda asjakohased esimesed osamaksed 15. oktoobriks 2015.

(5)

Otstarbeka rakendamise huvides tuleks käesoleva määruse kohaldamist alustada järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/43

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/45

(1)

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1333/2014 (EKP/2014/48) (2) nõuab andmeesitajatelt statistiliste andmete esitamist selleks, et Euroopa Keskpankade Süsteem saaks oma ülesannete täitmiseks koostada rahaturutehingute statistikat.

(2)

Riikide keskpankade jaoks koostatakse aruandlusjuhised, milles sätestatakse täpsed parameetrid statistilise teabe esitamiseks määruse (EL) nr 1333/2014 (EKP/2014/48) alusel. Kuna aruandlusjuhistes täpsustatakse mitmeid nimetatud määruses määratletud olulisi mõisteid, peaks määrus kajastama ka asjaomaseid muudatusi.

(3)

Seetõttu tuleb määrust (EL) nr 1333/2014 (EKP/2014/48) vastavalt muuta,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/53

(1)

Nõukogu otsuse 2010/570/EL, Euratom (2) kohaselt lõpeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee praeguste liikmete ametiaeg 20. septembril 2015. Seetõttu tuleks liikmed ametisse nimetada viieks aastaks alates 21. septembrist 2015.

(2)

Kõigil liikmesriikidel paluti esitada nõukogule Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmekandidaatide nimekiri, mis koosneb tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

(3)

Käesolevale otsusele järgneb hilisemal kuupäeval otsus, millega nimetatakse ametisse liikmed, kelle kandidatuurist ei teatatud nõukogule enne 8. septembrit 2015,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/80

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 78 lõikele 3 võib nõukogu juhul, kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võtta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks.

(2)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 tuleb liidu piirikontrolli, varjupaiga ja sisserände valdkonna poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhinduda solidaarsuse põhimõttest ja sellest, et vastutus jagatakse liikmesriikide vahel õiglaselt, ning selles valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktid peavad sisaldama asjakohaseid meetmeid nende põhimõtete rakendamiseks.

(3)

Hiljutine kriisiolukord Vahemere piirkonnas sundis liidu institutsioone viivitamatult tunnistama erakorraliste rändevoogude olemasolu selles piirkonnas ning kutsuma üles võtma konkreetseid solidaarsusmeetmeid kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetuseks. Komisjon esitas 20. aprillil 2015 välis- ja siseministrite ühisnõupidamisel kümnepunktilise plaani, mis sisaldab viivitamatuid meetmeid, mida tuleb võtta vastuseks kriisile, sealhulgas kohustust kaaluda hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismi loomise võimalusi.

(4)

Euroopa Ülemkogu otsustas oma 23. aprilli 2015. aasta kohtumisel muu hulgas tugevdada sisemist solidaarsust ja vastutust ning eelkõige võttis endale kohustuse suurendada erakorralist abi kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele, kaaluda võimalusi korraldada liikmesriikide vahel vabatahtlikkuse alusel hädaolukorras ümberpaigutamine ja saata kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) meeskonnad ühiselt rahvusvahelise kaitse taotlusi menetlema, sealhulgas registreerima ja sõrmejälgi võtma.

(5)

Euroopa Parlament kordas oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsioonis, et liidu reaktsioon hiljuti Vahemerel aset leidnud tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel ning et liit peab suurendama oma jõupingutusi, et toetada selles valdkonnas neid liikmesriike, kes võtavad absoluut- või suhtarvudes vastu kõige rohkem pagulasi ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid.

(6)

Kõige suurema surve all olevad liikmesriigid peaksid lisaks varjupaiga valdkonnas võetavatele meetmetele suurendama oma jõupingutusi, et kehtestada meetmed segarändevoogudega võitlemiseks Euroopa Liidu välispiiridel. Nende meetmetega tuleks kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja ennetada ebaseaduslikku rännet.

(7)

Euroopa Ülemkogu tegi oma 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumisel muu hulgas otsuse, et paralleelselt tuleks tööd teha kolme olulise aspektiga –ümberpaigutamine/ümberasustamine, tagasisaatmine/tagasivõtmine/taasintegreerimine ning koostöö päritolu- ja transiidiriikidega. Pidades silmas praegust hädaolukorda ning kohustust tugevdada solidaarsust ja vastutust, leppis Euroopa Ülemkogu eelkõige kokku 40 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ajutisel ja erakorralisel alusel ümberpaigutamise suhtes kahe aasta jooksul. Selles meetmes osaleksid kõik liikmesriigid.

(8)

Liikmesriikide eriomased olukorrad tulenevad eelkõige rändevoogudest teistes geograafilistes piirkondades, näiteks Lääne-Balkani rändemarsruudil.

(9)

Mitu liikmesriiki seisis 2014. aastal silmitsi nende territooriumile saabuvate rändajate, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate koguarvu märkimisväärse kasvuga, ning mõnes liikmesriigis jätkus sama olukord veel ka 2015. aastal. Mitmele liikmesriigile anti komisjoni poolt erakorralist finantsabi ja EASO poolt operatiivtuge, et aidata neil selle arvu kasvuga toime tulla.

(10)

Liikmesriikidest, kus esineb eriti suur surve, ning arvestades hiljutisi traagilisi sündmusi Vahemerel, on eelkõige Itaaliale ja Kreekale osaks langenud nende territooriumile saabuv enneolematu rändevoog, mille hulgas on ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset; see põhjustab tugevat survet nende riikide rände- ja varjupaigasüsteemidele.

(11)

20. juulil 2015 võtsid nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad iga liikmesriigi eriomast olukorda arvestades ühehäälselt vastu resolutsiooni, mille kohaselt tuleks paigutada Itaaliast ja Kreekast ümber 40 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kahe aasta jooksul paigutatakse Itaaliast ümber 24 000 inimest ja Kreekast 16 000 inimest. Nõukogu võttis 14. septembril 2015 vastu otsuse (EL) 2015/1523, (2) millega kehtestati ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutamise ajutine ja erakorraline mehhanism.

(12)

Viimastel kuudel on rändesurve lõunapoolsetel välistel maa- ja merepiiridel taas järsult suurenenud ning rändevoog on jätkuvalt nihkunud Vahemere piirkonna keskosast idaossa ja Lääne-Balkani marsruudi suunas, mille põhjuseks on Kreekasse ja Kreekast saabuvate rändajate suurenev arv. Võttes arvesse praegust olukorda, peaks olema õigustatud võtta täiendavaid ajutisi meetmeid, et kergendada varjupaigataotlejate tekitatud survet Itaaliale ja Kreekale.

(13)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) andmete kohaselt leidsid ebaseaduslikud piiriületused liitu 2015. aasta esimesel kaheksal kuul aset peamiselt Vahemere kesk- ja idaosa marsruutide kaudu. Alates 2015. aasta algusest on Itaaliasse ebaseaduslikult saabunud ligikaudu 116 000 rändajat, sealhulgas umbes 10 000 ebaseaduslikku rändajat, kelle kohalikud võimud on registreerinud, kuid kes ootavad veel kinnitamist Frontexi andmetes. Frontex tuvastas 2015. aasta mais ja juunis 34 691 ebaseaduslikku piiriületust ning juulis ja augustis 42 356 juhtumit, mis tähendab 20 %-list kasvu. Samuti on 2015. aastal Kreekasse saabunud ebaseaduslike rändajate arv kiiresti kasvanud, arvestades et riiki on saabunud üle 211 000 ebaseadusliku rändaja, sealhulgas umbes 28 000 ebaseaduslikku rändajat, kelle kohalikud võimud on registreerinud, kuid kes ootavad veel kinnitamist Frontexi andmetes. Frontex tuvastas 2015. aasta mais ja juunis 53 624 ebaseaduslikku piiriületust ning juulis ja augustis 137 000 juhtumit, mis tähendab 250 %-list kasvu. Märkimisväärse osa neis kahes piirkonnas tuvastatud ebaseaduslikest rändajatest moodustasid need, kelle kodakondsuse puhul on Eurostati andmetel taotluste rahuldamise määr liidu tasemel kõrge.

(14)

Eurostati ja EASO andmetel palus 2015. aasta jaanuarist juulini Itaalias rahvusvahelist kaitset 39 183 isikut võrreldes 30 755 isikuga 2014. aasta samal perioodil (27 % rohkem). Sarnaselt suurenes taotluste arv Kreekas, kus taotlejaid oli 7 475 (30 % rohkem).

(15)

Rände- ja varjupaigapoliitika raames on Itaalia ja Kreeka toetuseks võetud mitmeid meetmeid, sealhulgas on neile pakutud ulatuslikku erakorralist abi ja EASO operatiivtuge. Itaalia ja Kreeka olid ajavahemikul 2007–2013 üldprogrammist „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (SOLID) abi saajate hulgas suuruselt teisel ja kolmandal kohal ning on lisaks saanud suures ulatuses erakorralist rahalist toetust. Itaalia ja Kreeka on aastatel 2014–2020 tõenäoliselt jätkuvalt peamised Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) abi saajad.

(16)

Itaalia ja Kreeka vahetus naabruses jätkuva ebastabiilsuse ja konfliktide ning teistele liikmesriikidele avalduva rändevoogude mõju tõttu on väga tõenäoline, et tugev surve nende riikide rände- ja varjupaigasüsteemidele jätkub ja kasvab veelgi ning et märkimisväärne osa rändajaid võib vajada rahvusvahelist kaitset. See näitab tungivat vajadust näidata Itaalia ja Kreeka suhtes üles solidaarsust ja täiendada senini nende toetuseks võetud meetmeid varjupaiga ja rände valdkonnas võetavate ajutiste meetmetega.

(17)

Nõukogu märkis 22. septembril 2015, et liikmesriigid on kooskõlas solidaarsuse ja liikmesriikide vahelise vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, millest juhindutakse liidu varjupaiga- ja rändepoliitikas, avaldanud soovi ja valmisolekut osaleda 120 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku ümberpaigutamises. Sellest tulenevalt otsustas nõukogu võtta vastu käesoleva otsuse.

(18)

Tuleks meenutada, et otsuses (EL) 2015/1523 pannakse Itaaliale ja Kreekale kohustus esitada struktuurseid lahendusi, et lahendada probleemid, mis seonduvad erakordse survega nende varjupaiga- ja rändesüsteemidele, kehtestades kriisiolukorrale reageerimiseks tugeva ja strateegilise raamistiku ja intensiivistades käimasolevat reformiprotsessi nendes valdkondades. Tegevuskavasid, mida Itaalia ja Kreeka on selleks esitanud, tuleks käesoleva otsuse arvesse võtmiseks ajakohastada.

(19)

Pidades meeles, et Euroopa Ülemkogu leppis kokku omavahel seotud meetmetes, tuleks komisjonile anda õigus peatada asjakohasel juhul ja pärast seda, kui asjaomasele liikmesriigile on antud võimalus esitada oma seisukoht, käesoleva otsuse kohaldamine piiratud ajavahemikuks, kui Itaalia või Kreeka ei täida oma kohustusi selles suhtes.

(20)

Alates 26. septembrist 2016 tuleks Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada 54 000 taotlejat. Nõukogu ja komisjon peaksid jälgima pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike massilise sissevooluga liikmesriikidesse. Komisjon peaks asjakohasel juhul esitama ettepanekuid käesoleva otsuse muutmiseks, et võtta arvesse olukorra muutumist kohapeal ja selle mõju ümberpaigutamise mehhanismile, samuti muutuvat survet liikmesriikidele, eelkõige kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele. Seda tehes tuleks võtta arvesse tõenäoliselt abisaavate liikmesriikide arvamust.

Kui käesolevat otsust peaks muudetama teise liikmesriigi kasuks, peaks see liikmesriik esitama nõukogu asjaomase muutva otsuse jõustumiskuupäeval nõukogule ja komisjonile tegevuskava, mis peaks sisaldama piisavaid meetmeid varjupaiga, esmase vastuvõtu ja tagasisaatmise valdkonnas nende valdkondade süsteemide suutlikkuse, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks ning meetmeid käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamise tagamiseks, et võimaldada nimetatud liikmesriigil pärast käesoleva otsuse kohaldamisaja lõppu paremini toime tulla võimaliku rändajate suurema sissevooluga tema territooriumile.

(21)

Kui mõni muu liikmesriik satub samasugusesse hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks, tuginedes ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib asjakohasel juhul kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmise peatamine.

(22)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3 peaksid Itaalia ja Kreeka toetuseks kavandatavad meetmed olema ajutist laadi. 24 kuud on piisav tagamaks, et käesolevas otsuses sätestatud meetmetel oleks reaalne mõju Itaalia ja Kreeka toetamisel suurte rändevoogudega toimetulekuks nende territooriumil.

(23)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed Itaaliast ja Kreekast isikute ümberpaigutamise kohta kujutavad endast ajutist erandit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (3) artikli 13 lõikes 1 kehtestatud reeglist, mille kohaselt oleksid Itaalia ja Kreeka olnud vastutavad rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest nimetatud määruse III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt, samuti ajutist erandit menetluse etappidest, sealhulgas tähtaegadest, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklites 21, 22 ja 29. Määruse (EL) nr 604/2013 muid sätteid, sealhulgas komisjoni määruses (EÜ) nr 1560/2003 (4) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 118/2014 (5) sisalduvaid rakenduseeskirju kohaldatakse jätkuvalt, sealhulgas neis sisalduvaid eeskirju, mis käsitlevad üleandvate liikmesriikide kohustust kanda kulud, mis on vajalikud taotleja üleandmiseks ümberpaigutamise sihtliikmesriiki, ning liikmesriikidevahelise üleandmisega seotud koostööd, samuti teabe edastamist elektroonilise sidevõrgu „DubliNet” kaudu. Käesolev otsus hõlmab ka erandit seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 (6) artikli 7 lõikes 2 osutatud rahvusvahelise kaitse taotleja nõusolekuga.

(24)

Ümberpaigutamismeetmed ei vabasta liikmesriike määruse (EL) nr 604/2013 täielikust kohaldamisest, sealhulgas perekonna taasühinemist ja saatjata alaealiste erikaitset ning humanitaarsetel põhjustel kaalutlusõigust käsitlevate sätete kohaldamisest.

(25)

Tuleb teha valik, milliseid kriteeriume kohaldada, kui otsustatakse, kui palju ja milliseid taotlejaid Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, ilma et see piiraks liikmesriigi tasandil varjupaigataotluste suhtes tehtud otsuste kohaldamist. Plaanis on luua selge ja toimiv süsteem, mille aluseks on liidu tasandil esimese astme menetlustes (vastavalt Eurostati määratlusele) tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuste keskmine protsendimäär liidu tasandil rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsuste koguarvust, lähtudes uusimast kättesaadavast statistikast. Ühest küljest peaks see määr aitama nii palju kui võimalik tagada, et kõik ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad saaksid võimalikult kiiresti ja täielikult kasutada oma õigusi kaitsele liikmesriigis, kuhu nad ümber paigutatakse. Teisalt peaks see nii palju kui võimalik ära hoidma tõenäoliselt negatiivse vastuse saavate taotlejate ümberpaigutamist teise liikmesriiki ja sellega nende liidus viibimise põhjendamatut pikendamist. Lähtudes Eurostati uusimatest avaldatud kvartaliandmetest esimeses astmes tehtud otsuste kohta, tuleks käesolevas otsuses nimetatud määrana kasutada 75 %.

(26)

Ajutised meetmed on ette nähtud selleks, et kergendada Itaalia ja Kreeka eriti suurt varjupaigataotluste koormat, eelkõige paigutades ümber suure hulga taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile pärast kuupäeva, mil käesolev otsus muutub kohaldatavaks. Lähtudes 2015. aastal ebaseaduslikult Itaalia ja Kreeka territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike üldarvust ja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arvust, tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada kokku 120 000 taotlejat, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset. See arv vastab ligikaudu 43 %-le nende kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes 2015. aasta juulis ja augustis sisenesid ebaseaduslikult Itaaliasse ja Kreekasse. Käesoleva otsusega ette nähtud ümberpaigutamismeede kujutab endast õiglast koormuse jagamist ühelt poolt Itaalia ja Kreeka ning teiselt poolt muude liikmesriikide vahel, tuginedes 2015. aasta kättesaadavatele üldnäitajatele ebaseaduslike piiriületuste kohta. Neid näitajaid arvesse võttes tuleks 13 % neist taotlejatest paigutada ümber Itaaliast, 42 % Kreekast ning 45 % tuleks ümber paigutada vastavalt käesolevas otsuses sätestatule.

(27)

Liikmesriik võib erandlikel asjaoludel teatada nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, et tal ei ole võimalik osaleda ümberpaigutamise protsessis kuni 30 % talle käesoleva otsusega määratud taotleja osas, esitades selleks nõuetekohaselt põhjendatud põhjused, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega. Sellised erandlikud asjaolud hõlmavad eelkõige olukorda, kui toimub kolmandate riikide kodanike ootamatu ja massiline sissevool, mis avaldab äärmiselt suurt survet isegi hästi ettevalmistatud varjupaigasüsteemile, mis muudel juhtudel toimib kooskõlas varjupaigaküsimusi käsitleva asjakohase liidu acquis'ga, või nii suure tõenäosusega ohtu kolmandate riikide kodanike ootamatuks ja massiliseks sissevooluks, et see nõuab kohest tegutsemist. Pärast olukorra hindamist peaks komisjon esitama nõukogule rakendusotsuse ettepaneku, millega peatatakse ajutiselt kuni 30 % asjaomasele liikmesriigile määratud taotleja ümberpaigutamine. Kui see on põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku pikendada ülejäänud määratud taotlejate ümberpaigutamist kuni kaheteistkümneks kuuks pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu.

(28)

Selleks et tagada ümberpaigutamise rakendamiseks ühetaolised tingimused kui 54 000 taotlejat paigutatakse Itaaliast ja Kreekast ümber teistesse liikmesriikidesse kuna ühe või mitme liikmesriigi osalemine taotlejate ümberpaigutamises peaks peatatama või juhul kui pärast nõukogu asjakohast teavitamist osaleb ümberpaigutamises teine liikmesriik (osalevad teised liikmesriigid) või osalevad selles assotsieerunud riigid, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused.

Kõnealuste volituste andmine nõukogule on põhjendatud, pidades silmas selliste meetmete poliitiliselt tundlikku iseloomu, mis puudutavad liikmesriikide volitusi seoses kolmandate riikide kodanike lubamisega liikmesriikide territooriumile, ning vajadust suuta kiiresti kohaneda kiirelt arenevate olukordadega.

(29)

Määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond toetab liikmesriikide vahel kokku lepitud kohustuste jagamise toiminguid ja on avatud uutele poliitilistele arengusuundadele selles valdkonnas. Määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus rakendada meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ületoomisega osana nende riiklikest programmidest, samas kui nimetatud määruse artikliga 18 on ette nähtud 6 000 euro suuruse ühekordse makse võimalus rahvusvahelise kaitse saajate ületoomisel teisest liikmesriigist.

(30)

Selleks et rakendada solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtteid, ning võttes arvesse, et käesolev otsus kujutab endast poliitika edasiarendamist selles valdkonnas, on asjakohane tagada, et liikmesriigid, kes käesoleva otsuse alusel paigutavad Itaaliast ja Kreekast ümber taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset, saaksid iga ümberpaigutatud isiku eest ühekordse makse, mis on sama suur kui määruse (EL) nr 516/2014 artikliga 18 ette nähtud 6 000 euro suurune ühekordne makse ja mida rakendatakse sama korra kohaselt. See hõlmab piiratud ja ajutist erandit nimetatud määruse artiklist 18, sest ühekordne makse tuleks välja maksta mitte rahvusvahelise kaitse saajate, vaid ümberpaigutatud taotlejate eest. Selline ühekordse makse võimalike saajate ringi ajutine laiendamine näib tõepoolest olevat käesoleva otsusega kehtestatud eriolukorrale reageerimise kava lahutamatu osa. Lisaks on käesoleva otsuse kohaselt ümber paigutatud isikute üleandmise kuludega seoses asjakohane näha ette, et Itaalia ja Kreeka saavad iga nende territooriumilt ümber paigutatud isiku eest ühekordse maksena vähemalt 500 eurot, võttes arvesse taotleja ümberpaigutamisliikmesriiki saatmiseks vajalikke tegelikke kulusid. Liikmesriikidel peaks olema õigus saada täiendavaid eelmakseid, mis tehakse 2016. aastal pärast seda, kui liikmesriikide riiklikud programmid on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames käesoleva otsuse kohaste meetmete rakendamiseks läbi vaadatud.

(31)

On vaja tagada, et kehtestatakse kiire ümberpaigutamismenetlus ning et ajutiste meetmete rakendamisele lisanduks tihe halduskoostöö liikmesriikide vahel ja EASO operatiivtugi.

(32)

Kogu ümberpaigutamismenetluse vältel tuleks võtta arvesse riiklikku julgeolekut ja avalikku korda, kuni taotleja üleviimine on teoks saanud. Järgides täielikult taotleja põhiõigusi, sealhulgas asjakohaseid andmekaitse-eeskirju, peaksid liikmesriigid teavitama teisi liikmesriike taotlejatest, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et nad kujutavad ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.

(33)

Otsustades, millised ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, tuleks eelistada haavatavaid taotlejaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL (7) artiklite 21 ja 22 tähenduses. Sellega seoses tuleks eelkõige silmas pidada taotlejate mis tahes erivajadusi, sealhulgas tervist. Esmajärjekorras tuleks alati arvesse võtta lapse huve.

(34)

Ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate taotlejate integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda on nõuetekohaselt toimiva Euroopa ühise varjupaigasüsteemi alustala. Selleks et otsustada, milline liikmesriik peaks olema ümberpaigutamise sihtliikmesriik, tuleks seega erilist tähelepanu pöörata asjaomaste taotlejate kvalifikatsioonile ja omadustele, näiteks nende keeleoskusele ning muudele perekondlikel sidemetel ja kultuurilistel või sotsiaalsetel suhetel põhinevatele asjaoludele, mis võiks hõlbustada nende integreerumist ümberpaigutamise sihtliikmesriigis. Eriti haavatavate taotlejate puhul tuleks arvesse võtta ümberpaigutamise sihtliikmesriigi suutlikkust pakkuda neile piisavat tuge ning vajadust tagada nende õiglane jaotus liikmesriikide vahel. Võttes nõuetekohaselt arvesse mittediskrimineerimise põhimõtet, võivad ümberpaigutamise sihtliikmesriigid eespool nimetatud teabele tuginedes nimetada oma eelistusi taotlejate suhtes, mille põhjal võivad Itaalia ja Kreeka, konsulteerides EASO ja asjakohasel juhul kontaktametnikega, koostada nimekirjad võimalikest taotlejatest, et paigutada need ümber asjaomastesse liikmesriikidesse.

(35)

Määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud õiguslikud ja menetluslikud tagatised jäävad käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest ja neile tuleks teatavaks teha ümberpaigutamisotsus, mis kujutab endast üleandmisotsust määruse (EL) nr 604/2013 artikli 26 tähenduses. Arvestades, et taotlejal ei ole liidu õiguse alusel õigust ise valida liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, peaks tal olema õigus määruse (EL) nr 604/2013 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile, mida kasutada ümberpaigutamisotsuse puhul, üksnes selleks, et tagada tema põhiõiguste järgimine. Kooskõlas nimetatud määruse artikliga 27 võivad liikmesriigid oma õiguses ette näha, et üleandmisotsuse edasikaebamine ei peata automaatselt taotleja üleandmist, vaid et asjaomasel isikul on võimalus taotleda üleandmisotsuse täitmise peatamist kuni edasikaebuse tulemuse selgumiseni.

(36)

Enne ja pärast seda, kui taotleja viiakse üle tema ümberpaigutamise sihtliikmesriiki, peavad tal olema õigused ja tagatised, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2013/32/EL (8) ja 2013/33/EL, (9) sealhulgas tema vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadusi hõlmavad õigused ja tagatised. Lisaks jääb käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (11) kohaldatakse nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise suhtes, kellel ei ole õigust asjaomase liikmesriigi territooriumile jääda. Eespool toodu suhtes kehtivad kõnealuste direktiividega seatud piirangud.

(37)

Kooskõlas liidu acquis'ga peaksid Itaalia ja Kreeka tagama ümberpaigutamismenetluse jaoks isikute tuvastamise, registreerimise ja sõrmejälgede võtmise kindla mehhanismi, et teha kiiresti kindlaks rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, kellel on õigus ümberpaigutamisele, ning teha kindlaks rändajad, kes ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajate hulka ja kes tuleks seetõttu tagasi saata. Seda tuleks kohaldada ka isikutele, kes saabusid Itaalia ja Kreeka territooriumile 2015. aasta 24. märtsi ja 25. septembri vahel, et neil oleks õigus ümberpaigutamisele. Kui vabatahtlik tagasipöördumine ei ole võimalik ja teised direktiivis 2008/115/EÜ ette nähtud meetmed ei ole teisese rände ärahoidmiseks piisavad, tuleks kiiresti ja tõhusalt kohaldada kinnipidamismeetmeid kooskõlas nimetatud direktiivi IV peatükiga. Ümberpaigutamismenetlusest hoiduvaid taotlejaid ei tuleks ümber paigutada.

(38)

Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberpaigutatud isikute teisest rännet ümberpaigutamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse, mis võiks takistada käesoleva otsuse tõhusat kohaldamist. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma vajalikke ennetusmeetmeid sotsiaalhüvitistele ja õiguskaitsevahenditele juurdepääsu valdkonnas, kooskõlas liidu õigusega. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada liikmesriikide piires ebaseadusliku edasiliikumise tagajärgedest ja asjaolust, et kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab neile rahvusvahelise kaitse, on neil rahvusvahelise kaitsega kaasnevad õigused olemas ainult selles liikmesriigis.

(39)

Peale selle ja kooskõlas direktiivis 2013/33/EL sätestatud eesmärkidega peaks vastuvõtutingimuste ühtlustamine liikmesriikides aitama piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate teisest rännet, mis on tingitud vastuvõtutingimuste erinevusest. Sama eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma aruandekohustuse kehtestamist ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele materiaalsete vastuvõtutingimuste, sealhulgas majutuse, toidu ja rõivaste võimaldamist üksnes mitterahalises vormis, samuti vajaduse korral tagades, et taotlejad viiakse otse üle ümberpaigutamise sihtliikmesriiki. Samuti ei tohiks liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise ajal, nagu on ette nähtud varjupaigaküsimusi käsitlevas ja Schengeni acquis's, välja arvatud kaalukatel humanitaarsetel põhjustel, anda taotlejatele siseriiklikke reisidokumente ega muid soodustusi, näiteks rahalisi vahendeid, mis võiksid hõlbustada nende ebaseaduslikku liikumist teistesse liikmesriikidesse. Juhul kui taotlejad liiguvad ebaseaduslikult teistesse liikmesriikidesse, tuleks rahvusvahelise kaitse taotlejatelt või saajatelt nõuda tagasipöördumist ümberpaigutamise sihtliikmesriiki ning asjaomane liikmesriik peaks kõnealused isikud viivitamata tagasi võtma.

(40)

Et ära hoida rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet, peaksid liikmesriigid teavitama kaitse saajaid ka tingimustest, mille kohaselt nad võivad seaduslikult siseneda teise liikmesriiki ja seal viibida, ning neil peaks olema võimalik kehtestada aruandekohustus. Direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt peaksid liikmesriigid nõudma, et rahvusvahelise kaitse saaja, kes ebaseaduslikult viibib nende territooriumil, läheks viivitamata tagasi ümberpaigutamise sihtliikmesriiki. Kui isik keeldub vabatahtlikult tagasi pöördumast, tuleks tagasisaatmine ümberpaigutamise sihtliikmesriiki teostada sunniviisiliselt.

(41)

Lisaks, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, võib sunniviisilise tagasisaatmise teostanud liikmesriik sunniviisilise tagasisaatmise korral ümberpaigutamise sihtliikmesriiki otsustada väljastada riiki sisenemise keelu, mis takistaks selle saajal teatud ajavahemikul kõnealuse liikmesriigi territooriumile uuesti siseneda.

(42)

Kuna käesoleva otsuse eesmärk on lahendada hädaolukord ning toetada Itaaliat ja Kreekat varjupaigasüsteemide tugevdamisel, peaks see võimaldama neil komisjoni abiga sõlmida Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsiga kahepoolsed lepingud, mis käsitlevad käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate isikute ümberpaigutamist. Sellised lepingud peaksid samuti kajastama käesoleva otsuse kõige olulisemaid elemente, eelkõige neid, mis on seotud ümberpaigutamismenetlusega ning taotlejate õiguste ja kohustustega, samuti määrusega (EL) nr 604/2013 seotud elemente.

(43)

Ümberpaigutamiskava kaudu Itaaliale ja Kreekale antavale eritoetusele peaksid lisanduma täiendavad meetmed, mida kohaldatakse alates kolmandate riikide kodanike saabumisest Itaalia ja Kreeka territooriumile kuni kõigi kohaldatavate menetluste lõpuleviimiseni ning mida koordineerivad EASO ja teised asjaomased asutused, näiteks Frontex, kes koordineerib vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, kellel ei ole õigust nende riikide territooriumil viibida.

(44)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)

Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(46)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(47)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(48)

Juhul kui komisjon pärast protokolli nr 21 artikli 4 kohase teate saamist nimetatud protokolliga hõlmatud liikmesriigilt kinnitab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 331 lõikele 1 asjaomase liikmesriigi osalemist käesoleva otsuse kohaldamises, peaks nõukogu kindlaks määrama sellesse liikmesriiki ümber paigutatavate taotlejate arvu. Nõukogu peaks ühtlasi kohandama vastavalt teistele liikmesriikidele määratud arvusid, neid proportsionaalselt vähendades.

(49)

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(50)

Pidades silmas olukorra pakilisust, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

Itaaliast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 15 600 taotlejat vastavalt I lisas esitatud tabelile;

b)

Kreekast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 50 400 taotlejat vastavalt II lisas esitatud tabelile;

c)

54 000 taotlejat paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber proportsionaalselt I ja II lisas sätestatud arvudega, kas kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või käesoleva otsuse muutmise teel, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2 ja käesoleva artikli lõikes 3.

a)

Itaaliasse ja Kreekasse saabuvate kolmandate riikide kodanike kontroll, sealhulgas nende isikute tuvastamine, sõrmejälgede võtmine ja registreerimine ning asjakohasel juhul nende rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine ja Itaalia või Kreeka taotlusel nende esmane menetlemine;

b)

taotlejatele või võimalikele taotlejatele, kes võidakse käesoleva otsuse alusel ümber paigutada, teabe ja vajaliku eriabi andmine;

c)

nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine, kes ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset või kelle riigi territooriumil viibimise õigus on aegunud.

a)

saab ümberpaigutamise sihtliikmesriik ühekordselt 6 000 eurot;

b)

saavad Itaalia ja Kreeka ühekordselt vähemalt 500 eurot.

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/95

(1)

Direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatakse liidu kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes riskipõhine usaldatavusnõuete täitmise kord. Direktiivi 2009/138/EÜ hakatakse liidu kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes täielikult kohaldama 1. jaanuaril 2016.

(2)

Kuigi Solventsus II direktiivi hakatakse täielikult kohaldama 1. jaanuaril 2016, võib komisjon võtta käesoleva delegeeritud otsuse vastu juba praegu, nagu osutatud Solventsus II direktiivi artiklis 311.

(3)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 172 käsitletakse kolmanda riigi sellise solventsusrežiimi samaväärsust, mis kehtib niisuguste ettevõtjate edasikindlustustegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis. Kui samaväärsus määratakse kindlaks, võib selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, käsitada samal viisil kui selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt.

(4)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 227 käsitletakse samaväärsust selliste kolmandate riikide kindlustusandjate puhul, kes kuuluvad liidus asuva peakontoriga kindlustusgruppidesse. Kui samaväärsus määratakse kindlaks, võimaldab see sellistel kindlustusgruppidel – eeldusel et kindlustusgrupi aruannetes kasutatakse konsolideerimismeetodina mahaarvamise ja agregeerimise meetodit – võtta kindlustusgrupi solventsusnõude ja nõuetekohaste omavahendite arvutamisel arvesse kapitalinõudeid ja olemasolevat kapitali (omavahendid), mis on arvutatud ELi-välise jurisdiktsiooni õigusnormide ja mitte direktiivi 2009/138/EÜ alusel.

(5)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 260 käsitletakse selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate samaväärsust, kelle emaettevõtja peakontor asub väljaspool liitu. Kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 261 lõikega 1 toetuvad liikmesriigid kindlaks määratud samaväärsuse korral samaväärsele kindlustusgruppide järelevalvele, mida teevad kolmanda riigi kindlustusgruppide järelevalveasutused.

(6)

Kolmanda riigi õiguskorda tuleb lugeda täielikult samaväärseks direktiivi 2009/138/EÜ kohase korraga, kui see vastab nõuetele, mis pakuvad kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele võrreldaval tasemel kaitset. Artikli 172 lõike 2, artikli 227 lõike 4 ja artikli 260 lõike 3 alusel määratav täielik samaväärsus määratakse kindlaks määramata ajavahemikuks kuni tühistamiseni.

(7)

9. märtsil 2015 andis Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (2) artikli 33 lõikega 2 nõu seoses Šveitsis (edasi)kindlustusandjate ja kindlustusgruppide suhtes kehtiva regulatiivse ja järelevalvesüsteemiga. EIOPA nõuanne põhineb Šveitsi asjaomasel õigusraamistikul, mis hõlmab Šveitsi 22. juuni 2007. aasta finantsturu järelevalve seadust (FINMASA), mis jõustus 1. jaanuaril 2009, 17. detsembri 2004. aasta kindlustusjärelevalve seadust (ISA) ja kindlustusjärelevalve määrust (ISO) (3). Komisjoni hinnang tugineb EIOPA antud teabele.

(8)

Võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35, (4) eriti selle artikleid 378, 379 ja 380, ning EIOPA nõuannet, tuleb samaväärsuse hindamisel direktiivi 2009/138/EÜ artikli 172 lõike 2, artikli 227 lõike 4 ja artikli 260 lõike 3 alusel kasutada mitut kriteeriumi.

(9)

Need kriteeriumid sisaldavad mõningaid nõudeid, mis sisalduvad delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklitest 378, 379 ja 380 kahes või rohkemas. Need kehtivad üksikute (5) (edasi)kindlustusandjate tasandil ja (edasi)kindlustusgruppide tasandil ning hõlmavad selliseid valdkondi nagu pädevused, solventsus, juhtimine, läbipaistvus, asutustevaheline koostöö, konfidentsiaalse teabe haldamine ja otsuste mõju finantsstabiilsusele.

(10)

Esiteks võib seoses vahendite, pädevuste ja kohustustega märkida, et Šveitsi finantsturu järelevalveasutuse (FINMA) pädevusse kuulub tulemuslik järelevalve (edasi)kindlustustegevuse üle ning vajaduse korral karistuste määramine või täitemeetmete võtmine, näiteks ettevõtja tegevusloa tühistamine või juhatuse täielik või osaline asendamine. FINMA-l on vajalikud rahalised vahendid ja personal, eksperditeadmised, suutlikkus ja volitused kõigi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute tulemuslikuks kaitsmiseks.

(11)

Teiseks võib seoses solventsusega märkida, et Šveitsi solventsuskontrolli (Swiss Solvency Test, (SST)) abil (edasi)kindlustusandjate või kindlustusgruppide finantsseisundi hindamine tugineb kindlatele majanduslikele põhimõtetele ning solventsusnõuded põhinevad kõigi varade ja kohustiste majanduslikul hindamisel. SST kohaselt peab (edasi)kindlustusandjatel olema piisavalt rahalisi vahendeid; selles on sätestatud tehniliste eraldiste, investeeringute, kapitalinõuete (sh kapitali miinimumtase) ja omavahendite kriteeriumid ning selle kohaselt peab FINMA õigeaegselt sekkuma, juhul kui kapitalinõudeid ei täideta või kindlustusvõtjate huvid on ohus. Kapitalinõuded on riskipõhised ja nende eesmärk on hõlmata kvantifitseeritavaid riske. Kui riski ei kvantifitseerita, tegeletakse sellega muude meetmete abil: operatsiooniriskidega tegeletakse näiteks kvalitatiivselt Šveitsi kvaliteedihinnangu kaudu. Põhikapitalinõue, SST kohaselt sihtkapital, arvutatakse nii, et see hõlmaks jooksvast tegevusest tulenevat ootamatut kahjumit. Kindlustusandjate absoluutse miinimumkapitali nõue (miinimumkapital) on SST kohaselt erinev ja sõltub kindlustuse äriliinist. Mõlemad nõuded on Šveitsi kõigi kindlustusandjate äriliinide praeguste kombinatsioonide puhul vähemalt sama ranged kui direktiivi 2009/138/EÜ vastavad nõuded. Kindlustusandjad võivad kasutada standardmudelit või – kui FINMA seda nõuab või omal algatusel – sisemudelit.

(12)

Kolmandaks võib juhtimise kohta märkida, et Šveitsi solventsusrežiimi kohaselt peab (edasi)kindlustusandjatel olema tulemuslik juhtimissüsteem, mis eeldab eelkõige, et neil on selge organisatsiooniline struktuur, sobivuse ja nõuetele vastavuse nõuded ettevõtjate tegelikele juhtidele ning tõhus protsess ettevõtja sees ja FINMA-le teabe edastamiseks. Lisaks teeb FINMA tõhusalt järelevalvet edasi antud funktsioonide ja tegevuse üle.

(13)

SST kohaselt peavad (edasi)kindlustusandjatel ja kindlustusgruppidel olema riskijuhtimise, vastavuskontrolli, siseauditi ja aktuaari funktsioonid. SST kohaselt peab olemas olema riskijuhtimissüsteem, mis on suuteline riske kindlaks tegema, mõõtma, jälgima, juhtima ja nende kohta aru andma, ning tulemuslik sisekontrollisüsteem. Direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid üksikute ettevõtjate siseauditi ja vastavuskontrolli kohta käsitletakse kindlustusjärelevalve määruses rahuldavalt, pidades silmas, et see karmistab riskijuhtimisnõudeid ja eelkõige tugevdab kohustust omada vastavuskontrolli funktsiooni.

(14)

Šveitsis kehtiva režiimi kohaselt peavad (edasi)kindlustusandjate või kindlustusgruppide tegevuspõhimõtete või juhtimise muudatused või neis olevate oluliste osaluste muudatused olema kooskõlas aruka ja usaldusväärse juhtimisega. FINMAt teavitatakse eelkõige (edasi)kindlustusandjate ja kindlustusgruppide soetamistest ning äriplaani või olulise osaluse muudatustest ja FINMA võib põhjendatud juhul rakendada asjakohaseid karistusi, näiteks soetamise ära keelata.

(15)

Neljandaks võib läbipaistvusega seoses märkida, et (edasi)kindlustusandjad ja kindlustusgrupid on kohustatud esitama FINMA-le igasuguse teabe, mis on vajalik järelevalve tegemiseks, ning avaldama vähemalt kord aastas oma solventsuse ja finantsseisundi aruande. Kindlustusjärelevalve määruses käsitletakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid avalikustamise kohta rahuldavalt, pidades silmas, et seda liiki kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave, mis tuleb avalikustada, on direktiiviga 2009/138/EÜ kooskõlas. Kindlustusjärelevalve määruse kohaselt peavad (edasi)kindlustusandjad ja kindlustusgrupid avalikustama oma tegevused, tulemusnäitajad, riskijuhtimise, riskiprofiili ning eelkõige eraldiste, kapitalijuhtimise ja solventsuse hindamise meetodid.

(16)

Viiendaks võib ametisaladuse hoidmise ning koostöö ja teabevahetusega seoses märkida, et Šveitsis kasutatava režiimi raames kehtivad kõigi FINMAs töötavate või töötanud inimeste, sealhulgas audiitorite ja FINMA nimel tegutsevate ekspertide suhtes ametisaladuse hoidmise kohustused. Nendes kohustustes on ka sätestatud, ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate juhtumite menetlemist, et konfidentsiaalset teavet ei tohi avalikustada, välja arvatud kokkuvõtlikult või üldistatult. FINMA kasutab muudelt järelevalveasutustelt saadud konfidentsiaalset teavet ainult oma ülesannete täitmiseks ja seadusega ette nähtud otstarbel. Šveitsis kehtiva režiimi kohaselt võib (edasi)kindlustusandja pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral avaldada konfidentsiaalset teavet juhul, kui see ei puuduta kõnealuse ettevõtja päästmise katsetesse kaasatud kolmandaid isikuid. FINMA võib muult järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet jagada asutuste, organite ja isikutega, kelle suhtes kehtivad Šveitsis ametisaladuse hoidmise kohustused, ainult pärast seda, kui asjaomane järelevalveasutus on andnud selleks sõnaselge nõusoleku. Selleks et koordineerida rahvusvahelist koostööd, on ta sõlminud liidu kõigi liikmesriikidega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles käsitletakse eelkõige konfidentsiaalse teabe vahetamist.

(17)

Kuuendaks võib seoses FINMA otsuste mõjuga märkida, et FINMA ja Šveitsi muud asutused, kellel on volitus tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine, näiteks Šveitsi keskpank ja rahandusministeerium, oskavad hinnata seda, kuidas otsused mõjutavad finantssüsteemi stabiilsust üldiselt, eelkõige hädaolukordades, ning võtta arvesse nende võimalikku protsüklilist mõju finantsturgudel toimuvate erandlike muutuste korral. Šveitsis kehtiva režiimi kohaselt kohtuvad eespool nimetatud asutused regulaarselt, et vahetada teavet finantsstabiilsust ohustavate riskide kohta ja koordineerida tegevust. Sama toimub ka rahvusvahelisel tasandil, kus Šveitsi asutused vahetavad finantsstabiilsuse teemade kohta teavet näiteks liidu liikmesriikide järelevalvekolleegiumide ja EIOPAga.

(18)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklites 378 ja 380 on sätestatud ka erikriteeriumid edasikindlustustegevuse ja kindlustusgruppide järelevalve samaväärsuse kohta.

(19)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 378 kohaste, edasikindlustustegevust käsitlevate erikriteeriumide osas võib märkida, et edasikindlustustegevuse alustamiseks on vaja eelnevalt saada FINMA-lt tegevusluba, mis sõltub õigusaktides sätestatud üksikasjalikest standarditest. Kaptiivedasikindlustusandjad on kindlustusjärelevalve määruse kohaselt hõlmatud Šveitsis kehtiva solventsusrežiimiga.

(20)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 380 kohaste, kindlustusgruppide järelevalvet käsitlevate erikriteeriumide osas võib märkida, et FINMA-l on pädevus otsustada, millised ettevõtjad kuuluvad gruppide tasandi järelevalve alla, ning teha kindlustusgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate üle järelevalvet. FINMA teeb järelevalvet kõigi selliste (edasi)kindlustusandjate üle, kelle üle on direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis a määratletud osalust omaval ettevõtjal valitsev või märkimisväärne mõju.

(21)

FINMA on suuteline hindama kindlustusgruppi kuuluvate (edasi)kindlustusandjate riskiprofiili, finantsseisundit ja solventsust ning grupi äristrateegiat.

(22)

Šveitsis kehtiva režiimi kohaselt võimaldavad aruandlus- ja raamatupidamiseeskirjad jälgida grupisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsiooni, mille kohta (edasi)kindlustusgrupid peavad vähemalt kord aastas aru andma.

(23)

Šveitsis kehtiva režiimi kohaselt piirab FINMA (edasi)kindlustusandja omavahendite kasutamist, kui neid ei saa tegelikult kasutada selle osalust omava ettevõtja kapitalinõude katmiseks, kelle puhul on kindlustusgrupi solventsus arvutatud. Kindlustusgrupi solventsuse arvutamisel saadakse tulemused, mis on direktiivi 2009/138/EÜ artiklite 230 ja 233 meetoditega saadud tulemustega vähemalt võrdväärsed, ilma et omavahendeid võetaks kaks korda arvesse ja pärast vastastikuse rahastamise kaudu grupisisese kapitali loomise välistamist. Isegi kui direktiivi 2009/138/EÜ artiklite 230 ja 233 kohast kindlustusgrupi solventsuse suhtarvu ei ole, vaid on rida gruppi kuuluvate üksuste solventsuse suhtarve, kajastavad need suhtarvud grupi üksuste kogu vastastikust mõju ja võtavad seega arvesse grupi struktuuri.

(24)

Kuna Šveitsis (edasi)kindlustusandjate ja kindlustusgruppide suhtes kehtiv regulatiivne ja järelevalvekord täidab kõik delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklites 378, 379 ja 380 sätestatud kriteeriumid, loetakse see vastavaks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 172 lõike 2, artikli 227 lõike 4 ja artikli 260 lõike 3 kohastele täieliku samaväärsuse kriteeriumidele.

(25)

Juhul kui on toimunud areng, mille tõttu peab komisjon käesoleva otsusega antud tunnustust uuesti hindama, võib komisjon teha igal ajal üldise läbivaatamise välise spetsiifilise läbivaatamise seoses üksiku kolmanda riigi või territooriumiga. Komisjon peaks EIOPA tehnilise abiga jätkuvalt jälgima Šveitsis kehtiva režiimi arengut ning vastavust nendele tingimustele, mille põhjal käesolev otsus on tehtud.

(26)

Direktiivi 2009/138/EÜ kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. Käesoleva otsusega peaks Šveitsis kehtiva solventsusrežiimi ja usaldatavusnõuete täitmise korra määrama kindlaks kui samaväärse seega samuti alates sellest kuupäevast,

24.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/99

(1)

Hispaania ametiasutused teatasid komisjonile ja teistele liikmesriikidele turult kõrvaldamise meetmest seoses ujuma õpetamiseks ettenähtud ujuvvahenditega Delphin Schwimmscheiben- Typ Super, mida toodab Delphin Vertriebs- und Service GmbH, D-61192 Niddatal, Saksamaa. Tootel oli direktiivi 89/686/EMÜ kohane CE-märgis ning sellega oli teinud katsetusi ja tüübihindamisi kooskõlas ühtlustatud standardiga EN 13138-1:2008 Ujuvvahendid ujumise õpetamiseks. Osa 1: Kantavate ujuvvahendite ohutusnõuded ja katsemeetodid Saksamaa teavitatud asutus TÜV Rheinland LGA Products GmbH (NB 0197). Toode on liigitatud II kategooria isikukaitsevahendiks.

(2)

Teade esitati seoses õnnetusjuhtumiga: pärast ujumistundi, kui lapsevanemad enne kojuminekut isiklikke asju kokku panid, hammustas üks lastest üht ketast, eemaldades ja neelates alla väikese tüki sellest, mis tingis vajaduse arstiabi ja haiglaravi järele.

(3)

Hispaania ametiasutused andsid korralduse toode turult kõrvaldada. Meedet ajendas võtma direktiivi 89/686/EMÜ artiklis 5 osutatud standardite, eelkõige harmoneeritud standardi EN 13138-1:2008 Ujuvvahendid ujumise õpetamiseks. Osa 1: Kantavate ujuvvahendite ohutusnõuded ja katsemeetodid punkti 5.4.2 (Väikesed osad) mitterahuldav rakendamine võrreldes direktiivi 89/686/EMÜ II lisa punkti 1.2.1 (Ohtude ja häirivate omaduste puudumine) tervisekaitse ja ohutuse põhinõudega. Standardi EN 13138-1 punktis 5.4.2 on nõue, et väikesed ühendatud osad peavad taluma tõmmet jõuga 90 ± 2 N kõige tõenäolisemas purunemist põhjustavas suunas, ilma et need seadme küljest eralduksid. Osad, mis võivad eralduda, ei tohiks mahtuda tervenisti väikeste osade mõõtmise silindrisse, mida tuleb katsetada kooskõlas standardiga EN 71–1.

(4)

Hispaania ametiasutused märkisid, et pärast tõmbekatsete tegemist harmoneeritud standardi EN 13138-1:2008 kohaselt selgus, et toote küljest võivad eralduda väikesed osad, mida võivad alla neelata väikesed lapsed, kellele toode on suunatud. Tõmbetugevus, mille juures nimetatud väikesed osad eraldusid, oli iga kord väiksem kui 90 N, ja osad mahtusid tervenisti väikeste osade silindrisse. Hispaania ametiasutused leidsid, et kõnealuse standardi punkt 5.4.2 ei kehti üksnes väikeste ühendatud osade katsetamise suhtes, vaid väikeste osade katsetamise suhtes üldiselt. Nad kasutasid „hammustamise katseseadist” vastavalt katsetele, mis on määratletud standardites EN 12227:2010 Kodused laste mänguaedikud. Ohutusnõuded ja katsemeetodid ning EN 716–2:2008 Mööbel. Kodused lastevoodid ja laste klappvoodid. Osa 2: Katsemeetodid.

(5)

Saksamaa ametiasutused ei nõustunud Hispaania ametiasutuste tehtud riskihindamisega, leides et kasutatud katsemeetod ei olnud vastavuses seadme praktilise kasutusega. Nende arvates hõlmab standardi EN 13138-1 punkt 5.4.2 vaid väikesi ühendatud osi. Saksamaa ametiasutused väitsid, et toode ei kujuta endast tõsist ohtu, kuna see ei ole mänguasi, ja Hispaania ametiasutuste kirjeldatud riskistsenaarium ei ole realistlik.

(6)

Ka tootja seadis Hispaania ametiasutuste kasutatud katsemeetodi kahtluse alla. Toote EÜ tüübihindamisel ei teinud teavitatud asutus katset kooskõlas standardi EN 13138-1 punktiga 5.4.2, märkides et tootel puuduvad väikesed ühendatud osad.

(7)

Pärast teate esitamist palus tootja teavitatud asutusel teha täiendav tõmbekatse kooskõlas standardi EN 1888:2012 Laste hooldamiseks mõeldud tooted. Ratastel lastevankrid. Ohutusnõuded ja katsemeetodid punktiga 8.5.2.2, kasutades selle standardi punktis 5.7 kirjeldatud „hammustamise katseseadist”, mis on identne standardites EN 716–2 ja EN 12227 kirjeldatud „hammustamise katseseadisega”. Toote põhiosast ei suudetud väikesi osi tekitada. Peale selle tegi teavitatud asutus järelkatse, millest selgus, et seadmest ei eraldunud ühtki osa, kui seadet mõjutati tõmbejõuga 90 N. See katse sarnaneb väikeste osade katsemeetodiga standardis EN 71–1 Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused.

(8)

Komisjon palus tehnilist eksperdiabi, et hinnata peamisi kõnealuse juhtumiga seotud küsimusi. Tehnilised eksperdid tegid välisuuringu, milles jõuti järeldusele, et katse tegemine üksnes väikeste ühendatud osadega on piisav, et demonstreerida vastavust direktiivi 89/686/EMÜ II lisa punktis 1.2.1 sätestatud tervisekaitse ja ohutuse põhinõudele.

(9)

Standardis EN 13138-1 ei ole ette nähtud selget katsemeetodit väikeste ühendatud osade katsetamiseks. Seda vääritimõistmist arvestades tuli teha valik sobivate olemasolevate katsemeetodite vahel, võttes arvesse toote iseloomu. Hispaania ametiasutused rakendasid katsemeetodit, mis oli nende hinnangul kõige sobivam tootega seotud riskide hindamiseks. Tehnilised eksperdid aga jõudsid järeldusele, et Hispaania ametiasutuste rakendatud katsemeetod ei olnud sobiv.

(10)

Saksamaa teavitatud asutuse tehtud tõmbekatset võib selle juhtumi puhul pidada ainsaks asjakohaseks katsemeetodiks. Seega on EÜ tüübihindamise katsemeetod kehtiv ning teavitatud asutuse tehtud EÜ tüübihindamine oli nõuetekohane.

(11)

Olemasolevast statistikast turul saadaolevate ujuvvahendite ja õnnetusjuhtumite kohta võib järeldada, et ujuvmaterjalist valmistatud ujumise abivahendid ei kujuta endast konkreetset lämbumisohtu, kui neid kasutatakse ettenähtud otstarbel ja eeldatavates kasutustingimustes. Kõnealused tooted on ette nähtud kasutamiseks üksnes vees,