(1)

20. detsembril 2014 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Komisjon algatas uurimise vastavalt kaebusele, mille esitas 10. novembril 2014 Saint-Gobain PAM Group (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keragrafiitmalmist torude kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

11. märtsil 2015 algatas komisjon subsiidiumidevastase uurimise Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu importimise suhtes ning alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate (3) Euroopa Liidu Teatajas. See uurimine kestab veel.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks. Ükski huvitatud isikutest ei taotlenud ärakuulamist algatamise kohta märkuste esitamiseks.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Liidu tootjate väljavõtteline uuring ei olnud vajalik. Vaatlusalust toodet toodavad liidus ainult kolm äriühingut või äriühingute rühma ja uurimisega tegid koostööd nendest kaks, kelle toodang moodustab ligikaudu 96 % liidu kogutoodangust.

(8)

Selleks et otsustada seoses importijatega, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui on, siis moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija.

(9)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui on, siis moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(10)

Nõutud teabe esitasid kaks vaatlusaluse riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Nende arvele langes uurimisperioodil 100 % India ekspordist. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kahele koostööd tegevale India eksportivale tootjale, kolmele liidu tootjale, samuti kasutajatele, kes olid endast teatanud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Vastused küsimustikule saadi kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt liidu tootjalt ja mitmekümnelt kasutajalt.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

Seotud müügiettevõtted

India eksportivad tootjad

Seotud importijad/kauplejad

(14)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud, mis on pärit Indiast ja mille CN-koodid on praegu ex 7303 00 10 and ex 7303 00 90 . Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(16)

Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud jäävad vahemikku 60 mm kuni 2 000 mm ja on 5,5, 6,7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted.

(17)

Uurimine näitas, et Indias toodetaval ja müüdaval tootel ning liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(18)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis käsitada neid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Sellest lähtuvalt oli iga eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(20)

Seejärel selgitas komisjon välja need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu nende eksportivate tootjate puhul, kelle omamaine müük oli tüüpiline.

(21)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellel alusel tegi komisjon kindlaks, et mõnede tooteliikide omamaine müük ei olnud tüüpiline, kuna nad moodustasid vähem kui 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(22)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(23)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(24)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(25)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(26)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtuse leidmiseks kasutatud omamaine müük toimus otse sõltumatutele tarbijatele. Omamaise müügi analüüs näitas, et osa omamaist müüki oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seetõttu arvutati nende tooteliikide puhul, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu, normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena või vajaduse korral ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(27)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote identse või võrreldava tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(28)

Normaalväärtus arvutati, liites iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(29)

Kaebuse esitaja väitis, et India rauamaagi ekspordimaks, mis oli uurimisperioodil 30 %, surus rauamaagi omamaise müügi hinnad alla ja vähendas peamise toormaterjali kulu eksportivate tootjate jaoks 40 %ni maailmaturu hinnast, samas kui mõju keragrafiitmalmist torude ELi CIF-ekspordihindadele on väidetavalt 40–100 eurot tonni kohta või 8–17 % ekspordihinnast. Kaebuse esitaja nõudis, et nendel asjaoludel tuleb normaalväärtust vastavalt kohandada.

(30)

Eksportivad tootjad väitsid, et hinnad, millega nad Indias rauamaaki ostavad, on sarnased hinnale, millega rauamaaki Indiast eksporditakse. Lisaks väitis üks eksportivatest tootjatest, seda aga alles pärast kontrollkäikude toimumist Indias, et ta hakkas pärast uurimisperioodi ostma rauamaaki kolmandatest riikidest.

(31)

Seni kogutud tõendid ei võimaldanud komisjonil esialgu välja selgitada, kas India rauamaagi omamaised hinnad on teiste turgudega võrreldes alla surutud.

(32)

Seetõttu ei olnud võimalik selles uurimisetapis kontrollida liidu tootmisharu ja eksportivate tootjate väiteid ja nende uurimist jätkatakse uurimise lõplikus etapis ning paralleelses subsiidiumidevastases uurimises.

(33)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu peamiselt importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu. Eksport otse sõltumatutele tarbijatele moodustas nende koguekspordist liitu ainult ligikaudu 1 %.

(34)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hinna põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(35)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi. Käesoleval juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes, arvestades ka müügi-, üld-, ja halduskulusid ning kasumit. Kui sõltumatud importijad koostööd ei teinud, arvestati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal keskmiseks kasumiks 3,7 %.

(36)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamise asemel tuleks ekspordihinna aluseks võtta siirdehinnad eksportiva tootja ja temaga seotud äriühingute vahel ELis. Ta väitis, et need hinnad on usaldusväärsed, kuna mõnede liikmesriikide tolli- ja maksuasutused nõustusid (käibe- ja tulumaksuga seotud põhjustel), et kauplejate ja emaettevõtte vahelised tehingud toimuvad turutingimustel.

(37)

Komisjon lükkas selle taotluse esialgu järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks erineb tolliasutuste teostatav kontroll oluliselt kontrollist, mida komisjon teostab dumpinguvastase uurimise raames. Käesoleval juhul puudus tolliasutustel stiimul deklareeritud ekspordihindade kahtluse alla seadmiseks, kuna tollimaksud võrduvad nulliga. Lisaks ei saanud komisjon piisavaid tõendeid, mis näitavad, et maksuasutused nõustusid sõnaselgelt ekspordihindadega eksportiva tootja ja temaga seotud äriühingute vahel ELis.

(38)

Teiseks ei olnud võimalik nõustuda ka väitega, et käibemaksuga tegelevad asutused on nõustunud turuväärtusele vastava hinnaga, kuna imporditud kaupade edasimüümise korral saab äriühing kogutud käibemaksu niikuinii tagasi.

(39)

Lõpuks viitas eksportiv tootja kahele nõukogu määrusele, milles siirdehinnad olid tunnistatud vastuvõetavaks (4). Kahel vaatlusalusel juhtumil oli komisjonil aga võimalik võrrelda seotud importijate kaudu toimunud müüki sõltumatute importijate kaudu toimunud müügiga, mis käesoleval juhul on võimatu, kuna sõltumatute importijate kaudu toimunud müük ei olnud tüüpiline (ligikaudu 1 % ELi suunatud kogumüügist).

(40)

Teise eksportiva tootja puhul ei müüdud osa eksportmüügi kogumahust (ligikaudu 10–17 %) siiski edasi tingimustel, mille alusel seda imporditi, kuna seda töötles seotud äriühing Itaalias. Seotud äriühing importis lõpuni töötlemata (katmata) torusid, mida seejärel töödeldi edasi torudele väliskihi (tsink) ja sisekihi (tsement) lisamise teel. Vaatlusalune toode on nii imporditud katmata torud kui ka valmis torud. Torude sise- ja väliskiht nõuab märkimisväärseid investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, toormaterjalidesse ning palju konkreetse kvalifikatsiooniga töötajaid.

(41)

Stsenaariumi puhul, kus tooteid ei müüda edasi sellisel kujul, nagu neid imporditi, võib komisjon arvutada ekspordihinna algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt mis tahes põhjendatud alusele tuginedes. Käesoleval juhul otsustas komisjon esialgselt kohandada hinda, millega töödeldud toode liidus esimest korda sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi, kõikide importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude (v.a töötlemiskulud), müügi-, üld-, ja halduskulude ja kasumi suhtes. Seoses ELis tekkinud töötlemiskuludega jätkab komisjon uurimist, et teha kindlaks, kas kohandamine on asjakohane ja mis tasemel. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal sõltumatu importija kasumi tasemena 3,7 % suurust keskmist kasumit. Põhjused ekspordihinna arvutamiseks sellel alusel on järgmised:

(42)

Teiste imporditud toodete puhul oli mõlemal eksportival tootjal Ühendkuningriigis seotud importija, kes jätkas imporditud toodete töötlemist, lisades äärikuid ja lõigates torusid väiksemateks.

(43)

Komisjon arvutas kõnealuste teiste toodete ekspordihinna esialgselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, kohandades hinda, millega imporditud toodet liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi, kõikide importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, kaasa arvatud liidus tekkinud töötlemiskulude, müügi-, üld-, ja halduskulude ja kasumi suhtes, eesmärgiga viia hind tagasi töötlemata (lõikamata ja/või ilma äärikuteta) tasemele. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati kaebuse esitajalt saadud andmete põhjal sõltumatu importija kasumi tasemena 3,7 % suurust keskmist kasumit.

(44)

Üks eksportiv tootja väitis, et nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud edasi sellisel kujul nagu neid imporditi, kuna neid töötles seotud äriühing, peab komisjon arvutama ekspordihinna mitte esimestele sõltumatutele tarbijatele arvestatud hindade alusel, vaid pigem eksportiva tootja liitu suunatud otsemüügi alusel, mida võib täiendada äriühingu ekspordihindadega kolmandate riikide sõltumatute tarbijate jaoks.

(45)

Komisjon jõudis esialgselt seisukohale, et soovitatud lähenemisviis tuleb tagasi lükata. Esiteks oli eksportiva tootja otsemüük liitu uurimisperioodil nii koguseliselt kui ka väärtuse alusel väga väike ja ei ole seega tüüpiline. Teiseks ei ole müük kolmandatesse riikidesse mõistlik alus, kuna see ei kajasta piisavalt eksportiva tootja majanduslikku positsiooni ja käitumist liidu turul, eelkõige silmas pidades asjaolu, et eksportiv tootja müüs samal perioodil seotud kauplejate kaudu liitu suuri koguseid.

(46)

Eksportiv tootja väitis samuti, et kohandused peaksid piirduma „importimise ja edasimüügi vahel kantud kuludega” ning olema seega mõistlikult seotud edasimüügiprotsessiga. Seega ei saa kõnealused kulud sisaldada näiteks müügi-, üld-, ja halduskulusid, mida tavaliselt tasub tootja, töötleja või eksportija. ELis asuvate seotud äriühingute müügi-, üld-, ja halduskulud ei oleks lihtsalt importija jaoks mõistlikud kulud. Eksportiv tootja ja temaga seotud äriühingud ELis moodustavad väidetavalt ühtse majandusüksuse, millel oleks mõju seda liiki kohandustele, mida on võimalik ekspordihinna arvutamiseks teha.

(47)

Äriühing väitis lisaks, et ekspordihinna arvutamiseks kasutatavad müügi-, üld-, ja halduskulud ja kasum tuleks uuesti arvutada, nii et need oleksid seotud ainult importija tegevusega.

(48)

Seoses väitega, et kohandused peaksid piirduma „importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud” kuludega, osutab komisjon Euroopa kohtute väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt algmääruse artikli 2 lõige 9 ei välista seda, et kohandamisi tehakse enne importi tekkinud kulude osas, kui neid kulusid peab tavapäraselt tasuma importija. Kõnealusest kohtupraktikast järeldub samuti, et ühtse majandusüksuse olemasolu ei mõjuta algmääruse artikli 2 lõikes 9 ette nähtud kohaldatavust ja kohandusi. Kõnealuse kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolu, et seotud äriühingud täidavad üksnes teatavaid ülesandeid, takistuseks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamisele, ent tingib selle, et vaatlusaluse toote esmakordse sõltumatule ostjale edasimüügi hinnast lahutatud müügi-, üld- ja halduskulud on väiksemad. Igal juhul on tõendamiskohustus huvitatud isikul, kes kavatseb algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste ulatuse vaidlustada. Kui kõnealune isik peab kohandusi ülemääraseks, peab ta esitama oma väidete põhjenduseks konkreetseid tõendeid ja arvutusi ja eelkõige alternatiivse määra. Kuna komisjon on arvamusel, et ekspordihinna arvutamiseks esialgselt kasutatud müügi-, üld-, ja halduskulude tase kajastab seotud äriühingute täidetavaid ülesandeid, lükkas ta kõnealused väited esialgu tagasi.

(49)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(50)

Kaebuse esitaja taotles, et komisjon kohaldaks dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 11 teises lauses ette nähtud suunatud dumpingut käsitlevat erandlikku metoodikat, kuna „ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate ja piirkondadega, mille tulemuseks on märkimisväärselt kõrgemad dumpingumarginaalid, [kuna] India eksportijad on sihiks seadnud […] Ühendkuningriigi, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa ja teatavad suured tarbijad”.

(51)

Komisjon jättis väited suunatud dumpingu kohta esialgu kõrvale, kuna kaebuse esitaja ei esitanud oma väite toetuseks piisavalt tõendeid. Ainuke esitatud tõend oli Eurostati andmed, mis näitavad, et põhiosa eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordist tuleb ainult nelja liikmesriigi kaudu. Kõnealune eksport võidakse seejärel vedada siiski ka teistesse liikmesriikidesse. Peale selle väärib igati esiletõstmist asjaolu, et liikmesriikidevaheliste hinnaerinevuste tõendamiseks ei esitatud mingeid andmeid.

(52)

Peale selle ei suutnud komisjon kindlaks teha, et ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate või piirkondadega. Uurimine näitas, et mõnes liikmesriigis müüvate liidu tootjate hinnad olid liidu keskmisest madalamad, aga seda ei saanud siduda suunatud dumpinguga eelkõige seetõttu, et see oli nii juba enne seda, kui India eksportivad tootjad hakkasid liitu eksportima.

(53)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti veo-, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis-, krediidi-, panga-, vahenduskulude, impordimaksude ja müügijärgsete kulude suhtes. Kohandusi ei tehtud siiski ekspordisoodustuste suhtes, kuna eksportivad tootjad ei tõestanud, et eksportmüügi pealt tasumata või tagastamata maks sisaldub omamaises hinnas.

(54)

India eksportivad tootjad esitasid väga hilises uurimisetapis väite, et toote kontrollnumbrites esineb olulisi füüsilisi erinevusi, mis õigustaks kohandusi õiglase hinnavõrdluse eesmärgil või kaebuse esitaja müüdavate teatud konkreetsete toodete väljajätmist. Füüsiliste omaduste erinevusi tõendav teave ja kohanduste võimalik väärtus ei olnud selles uurimisetapis seisukoha võtmiseks piisavalt põhjendatud. Seetõttu lükatakse taotlus esialgu tagasi.

(55)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(56)

Koostöö määr on käesoleval juhul suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon võtta dumpingu jääkmarginaali aluseks selle koostööd tegeva äriühingu, kelle dumpingumarginaal on suurim.

(57)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(58)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(59)

Kuna liidu tootjaid on ainult kolm ja SG PAM Group esitas andmed oma tütarettevõtete kohta ja on hinnanguliselt ainuke koostööd mittetegev liidu tootja, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta liidu teise tootja konfidentsiaalsust, kes tegi koostööd.

(60)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 550 000 – 650 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud teave ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt uurimise käigus saadud andmed. Nagu on märgitud põhjenduses 7, on liidus ainult kolm tootjat ja kaks koostööd tegevat tootjat annavad ligikaudu 96 % liidu kogutoodangust.

(61)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt kogutud andmete ja koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud teabe alusel. Impordimahud võeti Eurostati andmetest.

(62)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Liidu tarbimine

(63)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 3,3 %. Liidu tarbimine oli U-kujuline – vähenes märkimisväärselt aastatel 2011 kuni 2012 (üle 16 %), kuid suurenes oluliselt uurimisperioodil. Keragrafiitmalmist torude lõpptarbijad on veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad äriühingud. Nad on enamasti riiklikust rahastamisest sõltuvad avaliku sektori asutused. Aastatel 2011 ja 2012 muutus majanduskriis täielikuks riigivõla kriisiks. See sundis liidu valitsusi riiklikke investeeringuid ja kulutusi järsult vähendama, mis selgitab nõudluse olulist vähenemist keragrafiitmalmist torude järele, eelkõige sellistes riikides nagu Hispaania, Portugal ja Itaalia.

(64)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Eurostati andmed olid kooskõlas India eksportivate tootjate esitatud andmetega. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa.

(65)

Vaatlusaluse riigi import liitu muutus järgmiselt.

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(66)

India impordi maht suurenes kahanevale turule vaatamata vaatlusalusel perioodil oluliselt, enam kui 22 %. India eksportivad tootjad kasvatasid samal perioodil turuosa 3,5 protsendipunkti.

(67)

Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi hindade allalöömine tehti kindlaks India eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esitatud andmete alusel.

(68)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(69)

Kogu vaatlusalusel perioodil India hinnad mõnevõrra vähenesid. 2012. aastal India hinnad kasvasid (5,7 % võrra), kuid vähenesid 2013. aastal isegi rohkem (– 6,2 % võrra).

(70)

Komisjon tegi kindlaks hindade allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks:

(71)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(72)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule ja koostööd mittetegeva tootja kaebuses esitatud hinnangute alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid vastuseks küsimustikule. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(73)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(74)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(75)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(76)

Liidu tootmisharu üldtoodang oli uurimisperioodil veidi suurem kui 2011. aastal, kuigi müük ELis oli uurimisperioodil palju väiksem. Toodangu suurenemine on selgitatav eksportmüügi suurenemisega.

(77)

Tootmisvõimsus jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel samaks. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral kooskõlas toodangu suurenemisega. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi sellele vaatamata madalaks [53–58 %]. Keragrafiitmalmist torude tootmine on tootmisharu, mida iseloomustavad suhteliselt suured püsikulud. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste halvendab püsikulude katmist, mis on üks liidu tootmisharu madala kasumlikkuse põhjusi.

(78)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa

(79)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes müük liidu tootmisharus 6,4 % 450 000 – 500 000ni uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes tarbimismahu vähenemisest oluliselt rohkem.

(80)

Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus uurimisperioodil peaaegu 3,3 %. 2012. aastal vähenes tarbimine järsult enam kui 16 %, jäädes 2013. aastal madalseisu ja hakkas taastuma uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi alguses langes müük liidu tootmisharus, import kolmandatest riikidest ja import Indiast koos tarbimisega. 2013. aastal, kui tarbimine oli endiselt madalseisus ja liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne, suutsid India tootjad siiski nii oma müüki kui ka turuosa märkimisväärselt suurendada. Indiast toodete müügi selline edukas laienemine kahaneval turul oli võimalik hindade agressiivse allalöömise ja dumpingu tõttu. Agressiivsed müügi- ja hinnastrateegiad jätkusid uurimisperioodil. Selle tulemusena langes müügimaht liidu tootmisharus palju rohkem kui tarbimine ja liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil turuosa 2,5 protsendipunkti, samas kui India tootjad suurendasid oma turuosa samal perioodil 3,5 protsendipunkti.

(81)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tööhõive ja tootlikkus

(82)

Tööhõive ja tootlikkus olid uurimisperioodil samal tasemel, nagu need olid olnud 2011. aastal. Asjaolu, et tööhõive ei vähenenud, tuleneb peamiselt müügi märkimisväärsest suurenemisest väljaspool liitu, nagu märgitud põhjenduses 77.

(83)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(84)

See on esimene dumpinguvastane uurimine, milles käsitletakse vaatlusalust toodet. Seetõttu puudusid andmed, mille abil hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(85)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Müügihinnad liidus

(86)

Ühiku keskmine müügihind liikus üldjoontes kooskõlas tootmiskuludega. See kasvas 2012. aastal, kui tootmiskulud suurenesid ja alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini see langes kooskõlas tootmiskulude vähenemisega. Tootmiskulud vähenesid peamiselt põhilise toormaterjali – rauamaagi ja vanametalli – hinna vähenemise tõttu.

(87)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(88)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 4 %. Kasv jäi alla liidu üldisele palgakasvule, nagu näitavad Eurostati andmed.

(89)

Koostööd tegevate liidu tootjate varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Laovarud

(90)

Lõppvarude tase vaatlusalusel perioodil langes. Varude taseme languse põhjus on peamiselt liidu tootmisharu juhtide kehtestatud rangemad käibekapitali nõuded.

(91)

Koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(92)

Komisjon määras koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2,5–3,0 %lt 2011. aastal 1,5–2,0 %ni uurimisperioodil ja oli aastatel 2012 ja 2013 negatiivne. Enamik vaatlusaluse toote müügist liidus toimus koostööd tegevate liidu tootjate müügiga tegelevate tütarettevõtete laudu ja nende kulusid ja kasumlikkust võeti arvesse.

(93)

Netorahavoog näitab koostööd tegevate liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli 2011. aastal ja uurimisperioodil sarnasel tasemel.

(94)

Investeeringute tase oli uurimisperioodil kõrgem kui see oli olnud 2011. aastal. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud vähenemist. Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli uurimisperioodil oluliselt madalam kui 2011. aastal.

(95)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes kahaneval turul 2,5 protsendipunkti, samas kui selle müük liidu turul vähenes peaaegu 6,4 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi kogu vaatlusalusel perioodil madalaks 53–58 %, mõjutades liidu tootmisharu suutlikkust püsikulusid katta. Kuigi liidu tootmisharu kasumlikkus oli alates 2012. aastal madalaimasse punkti jõudmisest põhja läbinud, oli see uurimisperioodil endiselt väga madal 1,5–2,0 %, jäädes sihtkasumist kaugele allpoole. Samal perioodil suurenes import Indiast 22,6 % ja selle turuosa kasvas 3,5 protsendipunkti.

(96)

Ülejäänud näitajad jäid suhteliselt stabiilseks. Nende halvenemise hoidis suures osas siiski ära liidu tootmisharu müügi oluline suurenemine väljaspool liitu. Ainuke näitaja, mille suundumus oli vaatlusalusel perioodil selgelt positiivne, oli investeeringud, mis kasvasid 20 %. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv isegi ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud vähenemist.

(97)

Väga madal kasumlikkus, millega kaasneb müügi ja turuosa jätkuv vähenemine liidus, asetab liidu tootmisharu väga raskesse majanduslikku olukorda.

(98)

Eelneva põhjal jõudis komisjon esialgu seisukohale, et liidu tootmisharu kandis materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(99)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 6 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import vaatlusalusest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 7 uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada teised teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on majanduskriis ja nõudluse vähenemine, import kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüük ja asendustoodetest, näiteks plasttorudest lähtuv konkurents.

(100)

India eksportivate tootjate müügimaht liidus oli juba vaatlusaluse perioodi alguses peaaegu kaks korda nii suur 75 000 – 85 000 kui kogu muu import kokku (45,8 kt). Indiast lähtuv müük vähenes 2012. aastal kooskõlas tarbimisega, kuid säilitas ligikaudu 10–15 % suuruse turuosa. 2013. aastal, kui tarbimine oli endiselt madalseisus ja liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne, suutsid India tootjad siiski nii oma müüki kui ka turuosa märkimisväärselt suurendada. Indiast lähtuva müügi selline edukas laienemine kahaneval turul oli võimalik hindade agressiivsete dumpinguhindade tõttu – India impordi hinnad langesid aasta-aastalt, 2013. aastal 6,2 %. Agressiivne hinnakujundus jätkus uurimisperioodil. Uurimisperioodil ületas India eksportivate tootjate müügimaht 100 000 ja nende turuosa jõudis 15–20 %ni. Selline kiire laienemine oli võimalik liidu tootjate hindade olulise allalöömise tulemusena. Hindade allalöömise tasemeks määrati hinnanguliselt 34 % ja 42,4 %. Samal ajal kui India toodete müük ja turuosa oluliselt kasvasid, langes liidu tootmisharu müügimaht palju rohkem kui tarbimine ja liidu tootmisharu müük vähenes 6,4 % ja tema turuosa langes 2,5 protsendipunkti.

(101)

Võttes arvesse selget ajalist kokkulangevust liidu tootjate hindade märkimisväärse allalöömise vahel dumpinguhinnaga India impordi poolt ning liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel, mille tulemuseks oli väga madal kasumlikkus, võib järeldada, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra põhjustas dumpinguhinnaga import.

(102)

Vaatlusaluse toote tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 3,3 %, samas kui Indiast pärit import suurenes samal ajal 22,6 %. Tarbimise suurima vähenemise (15 % 2011. aastast 2012. aastani) põhjustas majanduskriis ja kahanevad avaliku sektori kulutused. Tarbimise vähenemine tundus vaatlusaluse perioodi alguses kahju tekkimisele kaasa aitavat ja võis avaldada mõju ka 2013. aastal. 2013. aastal ja eelkõige uurimisperioodil on Indiast pärit dumpinguhinnaga import peamine kahjustav tegur, mis avaldas liidu tootmisharu müügile liidus survet hindade vähendamise suunas ja takistas uuesti jätkusuutlikku kasumlikkuse saavutamist.

(103)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

(104)

Indiast pärit import moodustas uurimisperioodil kogu liitu suunatud impordist enamiku (üle 70 %). Samal ajal kui Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil üle 22 %, vähenes muu import samal perioodil üle 20 %. Samal ajal kui Indiast pärit import kasvatas turuosa 2,5 protsendipunkti, vähenes muu impordi turuosa rohkem kui 1 protsendipunkti. Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit impordi väikest mahtu ning asjaolu, et vähenes nii selle maht kui ka turuosa, ei ole ühtki viidet sellele, et see põhjustas liidu tootmisharule kahju.

(105)

Eksportivad tootjad väitsid, et üks liidu tootjatest importis vaatlusalust toodet oma Hiina tootmistehastest, tekitades kahju iseendale. Nende väidete toetuseks ei leitud mingeid tõendeid. Kontrollitud tõendid näitasid, et liidu tootjaga seotud Hiina tehastest liitu suunatud import oli väga väike. Lisaks vähenes Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil oluliselt ja selle turuosa kahanes rohkem kui 2 protsendipunkti, mis jätab selle kahju põhjustajana selgelt kõrvale.

(106)

Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordisuutlikkus

(107)

Liidu tootmisharu müük väljaspool liitu suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, 30 %, samal ajal kui keskmine müügihind jäi suhteliselt stabiilseks. Seetõttu on müük väljaspool liitu tegelikult kahju leevendav tegur. Kui müük väljaspool liitu ei suureneks, oleks liidu tootmisharu veelgi kahjulikumas olukorras.

(108)

Huvitatud isikud väitsid, et kahju põhjustas asendustoodetest, eelkõige plasttorudest (polüetüleen (PE), polüvinüülkloriid (PVC) ja polüpropüleen (PP)) lähtuv karm konkurents. Väiksema diameetriga plasttorude ühikuhind on esialgu palju odavam. Võttes arvesse hoolduskulusid ja toote eluiga, on vaatlusalusel tootel pikas perspektiivis siiski kulueeliseid. Plasttorud avaldavad vaatlusalusele tootele mõningast konkurentsisurvet, eelkõige väiksemate diameetrite puhul. Vaatlusalusel perioodil keragrafiitmalmist torud plasttorudele turuosa siiski ei kaotanud ja mõnedel juhtudel suutsid keragrafiitmalmist torud plasttorudelt vaatlusalusel perioodil isegi turuosa mõnevõrra tagasi võita. Seetõttu ei põhjustanud plastist asendustoodetest lähtuv konkurents tõenäoliselt vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(109)

Põhjuslik seos tehti esialgselt kindlaks liidu tootjate poolt kantud kahju ja vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Liidu tootmisharu hindade allalöömise vahel dumpinguhinnaga impordi poolt ja liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise vahel liidus on selge ajaline kokkulangevus. Indiast pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil 34 % ja 42,4 % alla. Selle tagajärjeks on liidu tootmisharu väga madal kasumlikkus.

(110)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Majanduskriis ja nõudluse vähenemine aitasid kahju tekkimisele vaatlusalusel perioodil kaasa ja võisid avaldada mõju ka 2013. aastal. Kui dumpinguhinnaga import ei oleks liidu tootmisharus hindasid märkimisväärselt alla löönud, ei oleks liidu tootmisharu kindlasti sellises ulatuses kahju kandnud. Eelkõige ei langeks müük nii palju, tootmisvõimsuse rakendusaste oleks suurem ja kasumlikkus jätkusuutlikum. Seetõttu võib esialgu järeldada, et tarbimise vähenemine ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel.

(111)

Teisi kindlakstehtud tegureid, nagu import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused ja asendustoodetest lähtuv konkurents, ei peetud eespool kindlaks tehtud põhjuslikku seost kõrvaldavaks, arvestades isegi nende võimalikku ühismõju.

(112)

Eelneva põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Indiast pärit dumpinguhinnaga import ning et muud individuaalselt või kollektiivselt arvestatud tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost. Kahju seisneb peamiselt liidu müügi languses, liidu tootmisharu turuosa vähenemises, tootmisvõimsuse madalas rakendusastmes ja madalas kasumlikkuses.

(113)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Komisjon pööras erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, turustajate ja lõppkasutajate, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevate kommunaalettevõtete huvide hindamisest.

(114)

Liidu tootmisharu tootmistehased asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Austrias. Liidu tootmisharu andis seoses vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga otse tööd enam kui 2 400 töötajale. Kolmest tootjast kaks tegid uurimise käigus koostööd. Koostööd mittetegev tootja ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool näidatud, said kaks koostööd tegevat äriühingut olulist kahju ja dumpinguhinnaga import mõjutas neid negatiivselt.

(115)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kauplemistingimused ja võimaldab liidu tootjatel müüki ja tootmisvõimsuse madalat rakendusastet suurendada. Selle tulemusena jõuaks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks ja töökohtade kadumise ärahoidmiseks vajalikuks. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(116)

Seetõttu jõuti esialgu seisukohale, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(117)

Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei teatanud endast ükski sõltumatu importija. Paljud turustajad andsid endast teada ja väljendasid oma seisukohti. Väga vähesed neist esitasid siiski põhjalikumaid andmeid, mis võimaldaksid süvaanalüüsi. Uurimises osales väga vähe lõppkasutajaid.

(118)

Mitmed huvitatud isikud (peamiselt liidu tootmisharu toodete turustajad ja metallitööstuse töötajate ühendused) suhtusid uurimisse positiivselt, nõudes ausa konkurentsi taastamist, taunides liidu tootmisharu kahjulikku olukorda ja väites, et kui tollimakse ei kehtestata, siis tootmisvõimsus ja töökohad liidu tootmisharus vältimatult kaovad.

(119)

Indiast imporditud vaatlusaluse toote turustajad ning mitu lõppkasutajat, st veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad kommunaalettevõtted olid meetmete kehtestamise vastu. Nad väljendasid muret, et SG PAM Group saab liidu turul sisuliselt monopoolse seisundi, kui India import meetmete kehtestamise tagajärjel väheneb, mis viib hindade languseni. SG PAM Groupil on liidu turul väga tugev turupositsioon. On siiski mitmeid tegureid, mis tunduvad tema turujõudu tõkestavat. Esiteks on olemas kaks vabade tootmisvõimsustega liidu tootjat, kes suudavad tagada tõhusa konkurentsi, kui SG PAMi hinnad muutuvad ülemäära suureks.

(120)

Teiseks on mitu kolmandates riikides asuvat tootjat (Hiina, Türgi, Venemaa ja Šveits), kes juba müüvad liidu turule. Vaatlusalusel perioodil oli nende müügimaht väike ja vähenev. Teiste importijate müügi vähenemise peamine põhjus tundub olevat India tootjate agressiivne konkurents. India dumpinguhinnad olid kõigi teiste peamiste importivate riikide (v.a Venemaa) hindadest palju väiksemad. Juhul kui liidu tootmisharu hindasid ühepoolselt suurendab, võib import muudest riikidest lühi- ja keskpikaajaliselt kasvada, võttes arvesse, et need eksportijad juba tegutsevad liidus.

Keskmine impordihind eurodes

(121)

Eelneva põhjal järeldas komisjon, et selles uurimisetapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Indiast pärit keragrafiitmalmist torude impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides. Uurimise lõppjärgus jätkab komisjon siiski esitatava täiendava teabe alusel võimaliku mõju uurimist konkurentsile liidu turul.

(122)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatavat edasist kahju liidu tootmisharule.

(123)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon kõigepealt, millist tollimaksu summat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(124)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(125)

Kaebuses väidetakse, et tootmisharu eeldab dumpinguhinnaga impordi puudumisel 12 % ületavat kasumlikkust, kuna vaatlusalusele perioodile eelnevatel aastatel saavutas ta sellise kasumlikkuse taseme. Tuleb märkida, et vaatlusalusele perioodile eelnevatel aastatel oli liidu tootmisharu müük erandlikult kõrge 2007.–2008. aasta majandusbuumi tõttu ja seetõttu, et liidu valitsused tegid 2009. aastal stimuleerivaid eelarvekulutusi majanduskriisi leevendamiseks. Seetõttu ei saa neid aastaid käsitleda liidu tootmisharu kasumlikkuse jaoks tüüpilistena. Kaebuse esitaja väidab samuti, et kahekohalist kasumlikkust õigustavad kõrgetasemelised kulutused teadus- ja arendustegevuseks. Uurimise käigus leiti hoogsa teadus- ja arendustegevuse kohta vähe tõendeid – kulutused teadus- ja arendustegevuseks moodustasid 2011. aastal alla 2 % käibest ja kõige kõrgemate teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutustega liidu tootjal uurimisperioodil isegi vähem.

(126)

Eelmiste uurimiste käigus, mis käsitlesid sarnaseid tooteid – teatavaid roostevabast terasest õmblusteta torusid (5) ja teatavaid rauast või legeerimata terasest keevistorusid (6) – jõuti seisukohale, et 5 % kasumimarginaal on kohane tase, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel saavutada. Keragrafiitmalmist torud on terasest õmblusteta torude ja rauast või legeerimata terasest keevistorudega paljuski sarnased – raud toormaterjalina moodustab suure osa nende tootmiskuludest ja neid on võimalik kasutada ka vee edasitoimetamiseks. Seetõttu jõuti esialgu seisukohale, et 5 % kasumimarginaal on mõistlik ka keragrafiitmalmist torude tootmisel.

(127)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega koostööd tegevad liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(128)

Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaks tuleks kehtestada dumpingu- ja kahjumarginaalide madalama marginaali tasemel.

(129)

Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(130)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist, st Indiast ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(131)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (7). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(132)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile teistele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(133)

Dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohase rakendamise tagamiseks, kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(134)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(135)

Järeldused, mis on seotud ajutise tollimaksu kehtestamisega, on ajutised, ning neid võidakse muuta uurimise lõppjärgus,