15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt tagab liikmesriik, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Direktiivis 2009/28/EÜ rõhutatakse ühtlasi, et transpordisektoris on energiatõhusus ülimalt vajalik, kuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustuslikku eesmärki on säästval moel tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordi üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab. Arvestades nii seda kui ka energiatõhususe tähtsust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, innustatakse liikmesriike ja komisjoni lisama aruannetesse, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (4) IV lisa ning muude transpordisektori energiatõhususe edendamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt, üksikasjalikumat teavet transpordisektoris võetavate energiatõhususmeetmete kohta.

(2)

Võttes arvesse liidu eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja maanteetranspordi kütuste olulist osa nendes heitkogustes, peavad liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (5) artikli 7a lõikele 2 kütuse- või energiatarnijatelt nõudma, et nad vähendaksid 31. detsembriks 2020 elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse liidus maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Biokütuste juurdesegamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks.

(3)

Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatakse säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad vastama, et neid saaks võtta arvesse kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja hõlmata riiklike toetuskavadega. Kõnealuste kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme nõuded, millele biokütused ja biopõlevvedelikud peavad võrreldes fossiilkütustega vastama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivis 98/70/EÜ.

(4)

Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võivad sellega kaasneda olulised kasvuhoonegaaside heitkogused. Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seepärast muuta, et nad sisaldaks sätteid, milles käsitletakse maakasutuse kaudse muutuse mõju, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. Nendes sätetes tuleks arvesse võtta juba tehtud investeeringute kaitsmise vajadus.

(5)

Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tulenevatele hinnangulistele heitkogustele biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, on tõenäoline, et maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused on märkimisväärsed ja võivad osaliselt või täielikult muuta olematuks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise üksikute biokütuste puhul. Põhjuseks on see, et 2020. aastal saadakse eelduste kohaselt peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Selliste heitkoguste vähendamiseks on kohane teha vahet sellistel põllukultuurirühmadel nagu õlikultuurid, suhkrukultuurid, teravili ja muud tärkliserikkad kultuurid. Peale selle tuleks soodustada selliste uute täiustatud biokütuste uurimist ja arendamist, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning täpsemalt uurida eri põllukultuurirühmade mõju nii otsesele kui ka kaudsele maakasutuse muutusele.

(6)

Et vältida töötlemisjääkide tootmise teadliku suurendamise stimuleerimist põhitoote arvel, tuleks töötlemisjäägi määratlusest välja jätta jäägid, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mida on sel eesmärgil teadlikult muudetud.

(7)

Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest valmistatud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada nii, et sellega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse risk on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane soodustada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat uurimist ja arendamist ning tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiatega.

(8)

Soovitav oleks saavutada täiustatud biokütuste võrreldes praegusega oluliselt kõrgem tarbimise tase liidus juba 2020. aastaks. Iga liikmesriik peaks edendama täiustatud biokütuste tarbimist ning püüdma oma territooriumil saavutada täiustatud biokütuste minimaalse tarbimise taseme, kehtestades riigi tasandil õiguslikult mittesiduva eesmärgi, mille poole ta püüdleb, täites kohustust tagada, et 2020. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides vähemalt 10 % nende lõpptarbimisest transpordisektoris kõnealuses liikmesriigis. Olemasolevad kavad, mille liikmesriigid on oma riiklike eesmärkide saavutamiseks koostanud, tuleks turul läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamiseks avaldada.

(9)

Samuti on asjakohane, et liikmesriigid esitavad komisjonile aruande riiklike eesmärkide seadmise ajal nende territooriumil täiustatud biokütuste tarbimise mahu kohta ning oma edusammudest selliste 2020. aastaks seatud riiklike eesmärkide suunas liikumisel, mille kohta tuleks avaldada kokkuvõttev aruanne, et hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tõhusust maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ohu vähendamisel täiustatud biokütuste edendamise teel. Täiustatud biokütused, mille mõju maakasutuse kaudsele muutusele on väike ja mis tekitavad üldiselt palju vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja nende edendamine etendab eeldatavalt jätkuvalt olulist osa transpordi süsinikusisalduse vähendamisel ja vähese CO2-heitega transporditehnoloogiate arendamisel pärast aastat 2020.

(10)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes, et kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 on oluline vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja fossiilkütustest sõltumisega seotud ohtusid transpordisektoris, ning kutsus komisjoni üles täiendavalt analüüsima vahendeid ja meetmeid tervikliku ja tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi jaoks, mis on mõeldud transpordis heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks, elektritranspordiks ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks transpordis ka pärast aastat 2020.

(11)

Ühtlasi tuleb 2020. aasta järgse perioodi taastuvenergia tegevuskava, mille komisjon peab direktiivi 2009/28/EÜ artikli 23 lõike 9 kohaselt esitama 2018. aastal ja mis hõlmab ka transpordisektorit, koostada liidu energia ja kliimaga seotud tehnoloogia ja uuendustegevuse laiema strateegia raames, mis tuleb välja töötada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2015. aasta järeldustega. Seetõttu tuleb täiustatud biokütuste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks mõeldud stiimulite tulemuslikkus õigel ajal läbi vaadata, et neid järeldusi ja seda läbivaatamist võetaks 2020. aasta järgse perioodi tegevuskava koostamisel täiel määral arvesse.

(12)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste erinevused tulenevad erinevatest sisendandmetest ja sellistest põllumajanduse arengut puudutavatest peamistest eeldustest nagu suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määrad, mis ei ole biokütuse tootjate kontrolli all. Ehkki enamik biokütuste lähteainetest kasvatatakse liidus, tekivad maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused eeldatavalt peamiselt väljaspool liitu piirkondades, kus lisatoodangut on tõenäoliselt võimalik saavutada madalaima kuluga. Eelkõige mõjutavad väljaspool liitu toimuvat troopiliste metsade kasutuse muutmist ja turbarabade kuivendamist puudutavad eeldused tugevalt maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid hinnangulisi heitkoguseid, mida seostatakse biodiisli tootmisega õlikultuuridest, ning seetõttu on äärmiselt oluline tagada selliste andmete ja eelduste läbivaatamine kooskõlas uusima kättesaadava teabega maakasutuse muutmise ja raadamise kohta, võttes arvesse ka kõnealustes piirkondades käimasolevate rahvusvaheliste programmide abil tehtud edusamme. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta vaatab parimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel ning vaatab üle võimalused lisada asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid kohandatud hinnangulisi heitkoguseid arvestavad tegurid.

(13)

Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks lähteainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena.

(14)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ulatuslikum kasutamine annab võimaluse lahendada paljud transpordisektori ja teiste energiasektorite probleemid. Seetõttu on vajalik pakkuda lisastiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris, ning suurendada elektriliste raudteetranspordivahendite ja elektriliste maanteesõidukite tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutatavaid kordajaid, et suurendada nende kasutamist ja turuosa. Peale selle tuleb kaaluda lisameetmeid, millega soodustada transpordisektoris energiatõhusust ja energiasäästu.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ (6) aitab liidul liikuda nn taaskasutusühiskonna suunas, kus püütakse vältida jäätmeteket ja kasutada jäätmeid ressursina. Jäätmehierarhiaga kehtestatakse üldjoontes jäätmeid käsitlevates õigusaktides ja jäätmepoliitikas esitatud võimaluste järjestus vastavalt sellele, milline neist kujutab endast parimat valikut keskkonna seisukohalt üldiselt. Liikmesriigid peaksid toetama ringlusse võetavate materjalide kasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga saada taaskasutusühiskonnaks, ega tohiks, kui vähegi võimalik, toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist. Mõned maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga lähteained võib lugeda jäätmeteks. Sellegipoolest võib neid kasutada mõnel sellisel otstarbel, millel on direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhia kohaselt kõrgem järjestus kui jäätmete energiakasutusel. Seetõttu on vaja, et liikmesriigid pööraksid jäätmehierarhia põhimõttele vajalikul määral tähelepanu maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste edendamiseks võetavate stimuleerivate meetmete puhul või selliste biokütuste tootmisega seotud pettuste vähendamiseks võetavate meetmete puhul, et stiimulid selliste biokütuse lähteainete kasutamiseks ei satuks vastuollu püüdlusega vähendada jäätmete hulka või suurendada taaskasutust ning kasutada olemasolevaid ressursse tõhusalt ja säästvalt. Liikmesriigid võivad need meetmed, mida nad selleks võtavad, lisada direktiivi 2009/28/EÜ alusel koostatavatesse aruannetesse.

(16)

Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja biopõlevvedelike puhul tuleks tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaset, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside taset ning samuti piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heitkoguste üksnes vähest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega tagatakse biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisvõimsustesse tehtud investeeringutele kindlus vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(17)

Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane piirata selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust, mida võib võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel, piiramata selliste biokütuste ja biopõlevvedelike üldist kasutamist. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista liidu tasandil piirmäära kehtestamine liikmesriike kehtestamast madalamaid piirmäärasid selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogusele, mida võib võtta riigi tasandil arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(18)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kohaldada seda piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, ja seda saab arvesse võtta direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(19)

Kooskõlas vajadusega piirata teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike kogust peaksid liikmesriigid püüdma järk-järgult loobuda selliste biokütuste ja biopõlevvedelike piirmäära ületava tarbimise toetamisest.

(20)

Selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuste ja biopõlevvedelike koguse piiramine, mida saab võtta arvesse direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisel, ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev direktiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi.

(21)

Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus tuleks lisada kütusetarnijate- ja komisjonipoolsesse biokütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ning komisjonipoolsesse biokütustest ja biopõlevvedelikest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevasse aruandlusse vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(22)

Maakasutuse kaudse muutuse risk võib tekkida, kui peamiselt energia tootmiseks kasvatatavaid, muuks kui toiduks kasutatavaid eriotstarbelisi kultuure kasvatatakse olemasoleval põllumajandusmaal, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmiseks. Sellest hoolimata võib sellistel eriotstarbelistel kultuuridel, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, olla toidu- ja söödakultuuridest suurem saak ning need võivad aidata taastada tõsiselt rikutud ja tugevalt saastunud maad. Teavet sellistest eriotstarbelistest kultuuridest biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ning nende poolt maakasutuse kaudsele muutusele avaldatava tegeliku mõju kohta on aga vähe. Seetõttu peaks komisjon ühtlasi jälgima, milline on liidus sellistest eriotstarbelistest kultuuridest valmistatud biokütuste ja biopõlevvedelike tootmise ja tarbimise seis ja sellega kaasnev mõju ning andma nende kohta korrapäraselt aru. Tuleks kindlaks teha liidus elluviidavad projektid ning neid tuleks kasutada keskkonnasäästlikkusega seotud riskide ja kasu põhjalikuma analüüsi aluseks oleva teabe parandamiseks.

(23)

Maakasutuse kaudse muutuse leevendamisele võib kaasa aidata põllumajandussektorites tänu intensiivistunud teadustegevusele, tehnoloogia arengule ja teadmussiirdele toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste valmistamisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta; samuti teise aastase saagi kasvatamine maa-aladel, kus varem teist aastast saaki ei kasvatatud. Eeldusel et sellest tulenevat maakasutuse kaudset muutust leevendavat mõju riikide või projektide tasandil on võimalik väljendada koguseliselt, võiks käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete puhul sellist tootlikkuse kasvu kajastada, seda nii maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste väiksemate väärtuste kaudu kui ka toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste panuse kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu saavutamiseks transpordis 2020. aastal.

(24)

Vabatahtlikud kavad on üha olulisemad direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sisalduvate säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seetõttu on asjakohane anda komisjonile õigus nõuda, et vabatahtlike kavade kohta, sealhulgas kavade kohta, mida komisjon juba tunnustab direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaselt, antakse korrapäraselt aru nende tegevusest. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks eesmärgiga teha kindlaks parimad tavad ja asjakohasel juhul teha ettepanek parimate tavade edasiseks edendamiseks.

(25)

Siseturu tõrgeteta toimimise hõlbustamiseks on asjakohane täpsustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise tingimusi kõigi direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaselt kehtestatud kavade puhul, mille abil kontrollitakse biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumide järgimist.

(26)

Toiduga kindlustatuse poole püüdlemisel tuleb kõigil tasanditel tagada hea juhtimine ja õigustepõhine tegutsemisviis, mis hõlmab kõiki inimõigusi, ning toiduga kindlustatusele avalduva negatiivse mõju korral tuleks tagada eri meetmete sidusus. Seda arvestades on maaomandi ja maakasutuse õiguste haldamine ja kindlus eriti olulised. Seetõttu peaksid liikmesriigid järgima põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, mille kiitis 2014. aasta oktoobris heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustatuse komitee. Liikmesriike ergutatakse ühtlasi toetama maailma toiduga kindlustatuse komitee poolt 2013. aasta oktoobris vastu võetud, riikliku toiduga kindlustatuse raames maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevate vabatahtlike suuniste rakendamist.

(27)

Ehkki toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid seostatakse üldiselt maakasutuse kaudse muutuse riskiga, on ka erandeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama selliste kavade väljatöötamist ja kasutamist, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale muu eesmärgiga tootmist. Nii võib see olla näiteks juhul, kui biokütuste tootmine on mahult võrdne lisatoodanguga, mis saavutati tänu tootlikkuse suurendamiseks tehtud investeeringutele, mille abil saavutatud tootlikkuse tasemeni ilma kõnealuste tootlikkuse edendamise kavadeta ei oleks jõutud, või juhul, kui biokütuste tootmiseks kasutatakse maad, mille maakasutuse otsene muutus ei avaldanud olulist negatiivset mõju kõnealuse maa varasematele ökosüsteemi teenustele, sealhulgas süsinikuvarude kaitsele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid uurima, kas on võimalik sätestada kriteeriumid selliste kavade kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mille abil on võimalik usaldusväärselt tõendada, et teatav konkreetse projekti raames toodetud biokütuste lähteainete kogus ei tõrjunud kõrvale tootmist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine ja et sellised biokütuste lähteained toodeti kooskõlas biokütuseid käsitlevate liidu säästlikkuse kriteeriumidega. Arvesse võib võtta vaid kava abil saavutatud tegelikule tootmise kõrvaletõrjumise vähendamisele vastavat lähteainete kogust.

(28)

Vaikeväärtuste kasutamise reeglid tuleks ühtlustada, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, siis liidu tootjatelt nõutakse tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, suurendades seega nende halduskoormust. Seepärast tuleks kehtivaid reegleid lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud liidu aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(29)

Seoses ELi toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

(30)

Selleks et tagada direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (7).

(31)

Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette biokütuse tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatud analüüsimeetodite ja bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erandi kohandamine, samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtuste kindlaksmääramine muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning transpordi eesmärgil CO2 kogumise ja kasutamise puhul.

(32)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette selliste biokütuse lähteainete ja kütuste loetelu võimalik täiendamine, mille käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel tuleks nende energiasisaldus korrutada kahega, samuti biokütuse ja biopõlevvedeliku tootmisviiside hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamine ning direktiivi 2009/28/EÜ III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga.

(33)

On eriti oluline, et komisjon viiks direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaldamisel ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(34)

Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes läbi vaatama, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju piiramisel, ning kaaluma võimalusi kõnealuse mõju vähendamiseks.

(35)

On oluline, et komisjon esitab viivitamata tervikliku ettepaneku kulutõhusa ja tehnoloogia suhtes neutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga säästvatesse biokütustesse ja muudesse transpordisektori CO2-heite vähendamise vahenditesse.

(36)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga (8) selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(37)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning tagada nimetatud kütuse kasutamisel keskkonnakaitse miinimumnõuete järgimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„10.   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

11.   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

12.   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused”– biokütused, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega;

13.   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

14.   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke.”

2)

Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 7c muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 7e lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 7b lõikes 7, artikli 7c lõikes 2, artikli 7c lõikes 9 ning artikli 7d lõigetes 4 ja 5 osutatud komisjoni aruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning artikli 7c lõike 3 esimese ja viienda lõigu ning artikli 7d lõike 2 kohaselt esitatavad aruanded ja teave koostatakse ja edastatakse nii käesolevat direktiivi kui ka direktiivi 2009/28/EÜ silmas pidades.”

7)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Võttes arvesse lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemusi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirangu kütuses komisjoni seadusandliku ettepaneku alusel läbi vaadata.”

9)

Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

10)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7a lõike 6, artikli 7d lõike 7 ja artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kütusekvaliteedi komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (9) tähenduses.

2.   Biokütuste säästlikkusega seotud küsimustes artiklite 7b, 7c ja 7d alusel abistab komisjoni direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõikes 2 osutatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

13)

IV lisa muudetakse ja lisatakse V lisa vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

1)

Artikli 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid:

„p)   „jäätmed”– määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (10) artikli 3 punktile 1; ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu käesoleva mõiste alla;

q)   „tärkliserikkad põllukultuurid”– põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);

r)   „lignotselluloosmaterjal”– ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;

s)   „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal”– lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist), ning biojäätmetest saadud materjali;

t)   „töötlemisjääk”– aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;

u)   „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused”– vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;

v)   „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid”– otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

w)   „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja biopõlevvedelikud”– biokütused ja biopõlevvedelikud, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste ja biopõlevvedelike valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 17 sätestatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse kriteeriumidega.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”"

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4)

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise ja kehtestada vastava korra. Ülekantud kogus

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkuleppeid artikli 3 lõigete 1, 2 ja 4 osas võib sõlmida üheks või mitmeks aastaks. Nendest teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda.”

5)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikkel 21 jäetakse välja.

9)

Artikli 22 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab taastuvate energiaallikate komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (12) tähenduses.

2.   Biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 19 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 5, artikli 5 lõike 5 ja artikli 19 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

13)

V lisa muudetakse ning lisatakse VIII ja IX lisa vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

a)

käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmete tõhususe biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel. Sellega seoses sisaldab aruanne ka uusimat kättesaadavat teavet peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad biokütuste ja biopõlevvedelike tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimise tulemusi, sealhulgas teavet, mis käsitleb mõõdetud suundumusi põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamist ning täheldatud üleilmset maakasutuse muutust ja raadamise määra ning liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju, kaasates sellesse läbivaatamisprotsessi sidusrühmad;

b)

selliste stiimulite tõhususe, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikele 4 kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest, sealhulgas selle, kas on oodata, et IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muudest kütustest toodetud biokütused moodustavad 2020. aastal liidus tervikuna kõikides transpordiliikides tarbitava taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalust energiasisalduse põhjal arvestatuna 0,5 protsendipunkti;

c)

biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele;

d)

võimaluse koostada kriteeriumid niisuguste maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja biopõlevvedelike kindlakstegemiseks ja sertifitseerimiseks, mida toodetakse kooskõlas direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, et ajakohastada vajaduse korral direktiivi 98/70/EÜ V lisa ja direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa;

e)

võimalikud majanduslikud ja keskkonnaalased eelised ja riskid, mis kaasnevad muude kui toiduks kasutatavate eriotstarbeliste kultuuride, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks, laialdasema tootmise ja kasutamisega, kasutades ka olemasolevate projektide andmeid;

f)

bioetanooli ja biodiisli suhtelise osakaalu liidu turul ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis. Komisjon hindab ka tegureid, mis mõjutavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu bensiinis, nagu ka võimalikke kasutamistõkkeid. Nimetatud hindamises tuleks arvesse võtta kulusid, kütusestandardeid, infrastruktuuri ja ilmastikutingimusi. Vajaduse korral võib komisjon esitada soovitusi, kuidas tuvastatud tõkked kõrvaldada;

g)

millised liikmesriigid on otsustanud kohaldada piirmäära selliste biokütuste kogusele, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest, et saavutada direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk, ning kas direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärgi rakendamise või saavutamisega on tekkinud probleeme. Komisjon hindab ka seda, millisel määral tarnitakse teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest põllumajandusmaal peamiselt energia tootmiseks põhikultuuridena kasvatatavatest põllukultuuridest toodetud biokütuseid, et täita direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud eesmärk sellistest tasemetest kõrgemal, mis võivad aidata saavutada direktiivi 2009/28/EÜ eesmärke. Nimetatud hindamine hõlmab liikmesriikide lähenemisviisi maakasutuse kaudse muutuse mõju ja kulutõhususe hindamist.

a)

lisatakse direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sobivatele säästlikkuse kriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kohandatud hinnangulist heidet arvestavad tegurid;

b)

esitatakse ettepanekud edasiste meetmete võtmiseks pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, sealhulgas lisameetmete võtmiseks liidu tasandil;

c)

edendatakse säästvaid biokütuseid pärast 2020. aastat tehnoloogiliselt neutraalsel viisil 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus.

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/30

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Nõukogu teostatud läbivaatamise tulemusel tuleks lisas esitatud kandeid muuta ja üks surnud isikut käsitlev kanne kustutada.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks vastavalt muuta,

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/63

(1)

Kesksed vastaspooled asuvad ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel. Nende vastaspoolte krediidiriski maandatakse selliste tagatiste andmisega, mis peaksid arvutuste kohaselt katma võimalikud kahjud kohustuste täitmata jätmise korral. Kesksed vastaspooled aktsepteerivad variatsioonitagatise nõuete täitmiseks tagatisena üksnes väga likviidset vara, üldiselt raha, et kohustuste täitmata jätmise korral oleks võimalik positsioonid kiiresti likvideerida.

(2)

Paljudes liikmesriikides osalevad pensioniskeemid aktiivselt börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel. Kuid pensioniskeemid minimeerivad tavaliselt oma rahapositsioone ja hoiavad selle asemel suurema tootlikkusega investeeringuid, nagu väärtpaberid, et tagada pensionäridele suuremat tulu. Selliseid pensioniskeeme haldavad üksused, mille põhieesmärk on pakkuda alates pensionile jäämise hetkest hüvitisi, mida makstakse tavaliselt elu lõpuni tehtavate väljamaksete kujul, ent ka ajutiselt tehtavate väljamaksete või ühekordse väljamakse vormis, viivad enda valduses olevad sularahakogused harilikult miinimumini, et maksimeerida oma tõhusust ja kindlustusvõtjate tulu. Kui sellised üksused oleksid kohustatud börsiväliseid tuletislepinguid keskselt kliirima, peaksid nad hoidma märkimisväärset osa varadest sularahas, et täita kesksete vastaspoolte võimendustagatise nõudeid.

(3)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 on seetõttu sätestatud, et kolme aasta jooksul nimetatud määruse jõustumisest alates ei kohaldata artiklis 4 kehtestatud kliiringukohustust selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil investeerimisriske, mis on otseselt seotud pensioniskeemi maksevõimega. Üleminekuperioodi kohaldatakse samuti nende üksuste puhul, mis on asutatud pensioniskeemi liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste täitmata jätmise korral.

(4)

Praeguse olukorra täielikuks hindamiseks koostas komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõikega 2 aruande, milles hinnatakse, kas kesksed vastaspooled on teinud vajalikke jõupingutusi, et töötada välja asjakohased tehnilised lahendused, mis võimaldavad pensioniskeemidel üle kanda mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena. Selle hindamiseks tellis komisjon alusuuringu, milles käsitletakse seda, kuidas pensioniskeemid saaksid anda kesksetele vastaspooltele mitterahalist tagatist ning milline oleks erandi kaotamise mõju, kui lahendust ei ole, ning arvutati välja, kui palju väheneksid sellest mõjutatud pensioniskeemidest hüvitist saavate pensionäride pensionid.

(5)

Komisjon leiab kooskõlas oma aruande järeldustega, et praeguseks ajaks ei ole kesksed vastaspooled teinud vajalikku pingutust töötamaks välja asjakohased tehnilised lahendused ja et tuletislepingute keskse kliirimise kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 osutatud kolmeaastast üleminekuperioodi kahe aasta võrra pikendada.

(7)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et kehtivad üleminekuperioodid pikeneksid enne nende lõppu või võimalikult kiiresti pärast seda. Hilisem jõustumine võib põhjustada pensioniskeemide seisukohast õiguskindlusetust seoses sellega, kas nad peavad hakkama valmistuma tulevasteks kliiringukohustusteks või mitte,

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/65

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 61 tuleb avaliku sektori toetuse arvutamisel võtta arvesse tegevustest saadud tulusid.

(2)

Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektori tegevustele kindla tulumäära kohaldamine, ilma et oleks vaja arvutada diskonteeritud puhastulu.

(3)

Varasemate perioodide andmete põhjal tuleks kehtestada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sektoris tekitatud puhastulu kindlaks määraks 20 %, et vältida ülerahastamist ja turumoonutusi,

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/67

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

3. septembril 2015 kiitis ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee heaks ühe isiku lisamise Al-Qaida sanktsioonide komitee nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhusus, peaks see jõustuma viivitamata,

15.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/69

(1)

Määrusega (EÜ) nr 599/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot/tonn selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787) alla (edaspidi „Ameerika Ühendriigid” või „asjaomane riik”). Selle määrusega kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui olemasolevatele meetmetele. Selle määrusega kehtestatavale dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui olemasolevatele meetmetele.

(2)

Pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 (3) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile Euroopa Liitu olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville'is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega pikendas nõukogu ühtlasi lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(3)

Väljaspool seda menetlust kehtivad biodiislikütuse puhul dumpinguvastased meetmed praegu impordi suhtes Argentinast ja Indoneesiast (4).

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (5) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Taotluse esitas 9. aprillil 2014. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja” või EBB) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 järgi asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendeid, ning andis 10. juulil 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Samal päeval algatas komisjon Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise. See menetlus on paralleelne, kuid eraldiseisev menetlus, mida lahendatakse eraldi määruse alusel.

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid Ameerika Ühendriikides ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud Euroopa Liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kõige representatiivsema tootmis- ja müügimahu alusel, tagades geograafilise ulatuse. See esialgne valim koosnes liidu seitsmest tootjast seitsmes erinevas liikmesriigis, kelle osakaal liidu biodiislikütuse toodangust moodustas peaaegu 30 %. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(13)

Üks Itaalias asuv äriühing palus end valimisse lisada. Kõnealune äriühing alustas tegevust alles 2013. aasta lõpus, olles omandanud biodiislikütusetehase ühelt teiselt Itaalia biodiislikütuse tootjalt, kes oli esialgsesse valimisse lisatud. Otsustati, et kõnealust äriühingut valimisse ei lisata, kuna puudusid tagasivaatelised andmed vaatlusaluse perioodi asjakohaste suundumuste hindamiseks ning kuna esialgses valimis juba oli üks Itaalia äriühing.

(14)

Ameerika Ühendriikide riiklik biodiislikütuse amet (edaspidi „NBB”) märkis, et esialgu moodustatud valim erines valimist, mis oli moodustatud eelmises biodiislikütust käsitlevas uurimises, viidates kahele märkimisväärse tootmis- ja müügimahuga äriühingule, mida valimis enam ei olnud. NBB mainitud kaks äriühingut olid kas seotud teise, suurema müügimahu ja valimisse arvatud äriühinguga, või oli nende müügimaht väiksem kui samast liikmesriigist esialgu valimisse valitud äriühingul. Seetõttu ei oleks ükskõik kumma äriühingu lisamine muutnud esialgselt moodustatud valimi representatiivsust. Seega kiideti esialgu moodustatud valim heaks kui liidu tootmisharu representatiivne valim.

(15)

Pärast avalikustamist väitis Ameerika Ühendriikide valitsus, et 30 % liidu tööstust esindavast valimist ei saa pidada kogu liidu biodiislikütuse tootmisharu seisukohast representatiivseks ja et mikronäitajaid oleks pidanud analüüsima laiemal alusel. Ameerika Ühendriikide valitsus viitas Maailma Kaubandusorganisatsiooni järeldusele juhtumis EC – Fasteners, kui 27 % valimit peeti kogumahuga võrreldes väikeseks ja leiti, et see oleks suur ainult killustatud tootmisharude puhul.

(16)

Vastupidiselt Fastenersi uurimisele määratles komisjon liidu tootmisharu uurimise eesmärgil kogu tootmisharuna, mitte ainult valimisse kaasatud äriühingutena (põhjendus 93 allpool). Lisaks hinnati kõiki makronäitajaid kogu tootmisharu põhjal, vaid osa mikronäitajatest analüüsiti valimisse kaasatud äriühingute tasandil. Liidu tootmisharu olukorra üldanalüüsi alus oli siiski nii mikro- kui ka makronäitajate hindamine. Igal juhul peetakse liidu tootmisharu killustatud tootmisharuks, kuna see hõlmab rohkem kui 200 tootjat, kes asuvad üle kogu liidu ja on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Seega järeldab komisjon, et valim, mis esindab 30 % liidu tootmisharust, on representatiivne, ja lükkab väite ümber.

(17)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring oleks vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon mitteseotud importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(18)

Nõutud teabe esitasid vaid mõned sõltumatud importijad, kes nõustusid kuuluma valimisse. Seda oli nii vähe, et komisjon otsustas, et valikuuringut ei ole mõtet teha.

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring oleks vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Ameerika Ühendriikide esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Komisjonile vastas 27 Ameerika Ühendriikide tootjat, kuid ainult üheksa esitas algatamisteate I lisas valikuuringu läbiviimiseks nõutavad andmed ekspordi ja/või omamaise müügi kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei eksportinud ükski neist toodangut liitu. Komisjon moodustas valimi kolmest eksportivast tootjast, kelle omamaine ja eksportkäive oli kõige suurem. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja Ameerika Ühendriikide ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Mitte ükski valimisse kuulunud tootja ei vastanud küsimustikule tähtaegselt. Komisjon teatas 7. oktoobril 2014 kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, et ühtegi vastust ei olnud laekunud.

(22)

10. oktoobril 2014 teatas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja komisjonile otsusest küsimustikule vastamata jätta. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat taotlesid erinevaid tähtaja pikendusi, mis neile anti, ent täielikke vastuseid ei laekunud.

(23)

10. novembril 2014 saatis komisjon kirja, milles teavitas kolme valimisse kaasatud äriühingut kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 21. november 2014.

(24)

21. novembriks 2014 ei olnud kaks valimisse kaasatud äriühingut reageerinud ja kolmas selgitas, et tähtaeg ei olnud nende jaoks piisav, et oma vastus esitada.

(25)

Komisjon järeldas seega, et ükski valimisse kaasatud Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja ei teinud aegumise läbivaatamise uurimises koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja teha nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(26)

Äriühing Cargill Inc. märkis, et määruses (EÜ) nr 599/2009 sätestati minimaalne dumpingumarginaal ja seega kehtestati Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse toodangule ja ekspordile lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 0 %. Lisaks märkisid nad, et vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu järeldustele aruandes „Mehhiko riis” (7) tuleb eksportiv tootja, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, jätta välja dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisest.

(27)

Seega taotles Cargill Inc. jätkuvalt vabastust dumpinguvastastest tollimaksudest sõltumata aegumise läbivaatamise tulemustest. See taotlus võeti vastu.

(28)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjatele ja asjaga mitteseotud importijatele, kaubandusettevõtjatele ja kasutajatele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

liidu tootjad:

(30)

3. juunil 2015 tegi komisjon kõigile huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta, ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

(31)

Pärast lõplikku avalikustamist taotles NBB ärakuulamist kaubandusmenetluste ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ja tema taotlus rahuldati.

(32)

Vaatlusalune toode on sama mis uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni (edaspidi „algne uurimine”), st mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ja mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, ex 2710 20 11, ex 2710 20 15, ex 2710 20 17, ex 3824 90 92, ex 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(33)

Biodiislikütus on transpordisektoris diiselmootorites kasutatav taastuvkütus. Tavapärased mootorid ei tööta siiski puhtal biodiislikütusel, vaid mineraaldiisli- ja piiratud koguse biodiislikütuse segul.

(34)

Ameerika Ühendriikides toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest (sojaõli, palmiõli, rapsiõli) ja kasutab praadimisõlisid, loomseid rasvu või biomassi, mis on biodiislikütuse lähteaine. Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Mõiste „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”.

(35)

Olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhidefinitsiooni, selle omadusi ega erinevate isikute arusaama selle kohta. Eelkõige diislikütuse lõppkasutaja seisukohast ei ole vahet, kas pumbast tulev segu sisaldab konkreetset biodiislikütuse lähteainet.

(36)

Nagu algses uurimises on Ameerika Ühendriikides kohalikul turul müüdaval biodiislikütusel ja ekspordiks müüdaval Ameerika Ühendriikide biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning otstarbed. Samamoodi on liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval biodiislikütusel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused nagu Ameerika Ühendriikidest liitu eksporditavatel toodetel. Seetõttu käsitatakse neid selle uurimise käigus alusmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt samasuguste toodetena.

(37)

Ameerika Ühendriikide valitsus väitis, et biomassist toodetav diiselkütus (8) on laiem tootekategooria kui vaatlusalune toode. Ent nagu sätestatud määruses, millega kehtestati ajutised tasakaalustavad tollimaksud algses uurimises, (9) biodiislikütusteks loetakse igat liiki biodiislit ja biodiisli segusid, sh biomassist toodetud diislikütuseid, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid. Selle põhjus on see, et biomassist toodetud biodiislil on samasugused või väga sarnased füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja otstarbed kui muudest lähtematerjalidest toodetud kütustel. Ükski huvitatud isik algses uurimises tehtud järeldusi ei vaidlustanud ning need kehtivad ka selles aegumise läbivaatamise menetluses. Seetõttu lükkab komisjon Ameerika Ühendriikide valitsuse selle väite ümber.

(38)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(39)

Eespool põhjenduses 25 mainitud valimisse kaasatud tootjate koostöö puudumisel ei olnud võimalik analüüsida Ameerika Ühendriikide tootjate esitatud kontrollitud andmeid. Seetõttu kasutas komisjon teabe saamiseks järgmiseid allikaid: algetapis valimi moodustamiseks koostatud küsimustikele mõne Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootja antud vastused, Eurostat, aegumise läbivaatamise taotlus, taotlejate seejärel esitatud taotlused, Ameerika Ühendriikide riiklik biodiislikütuse amet, Ameerika Ühendriikide energiateabe ameti ja Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu veebilehed ning Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduse komisjon.

(40)

Pärast meetmete kehtestamist 2009. aastal vähenes biodiislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu peaaegu olematuks ning 2013. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi vaid väga väikeseid koguseid. Neil asjaoludel ei peetud oluliseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnata dumpingu taset. Seega võib järeldada, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal dumping ei jätkunud.

(41)

Komisjon analüüsis, kas oli tõendeid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, juhul kui meetmel lastakse aeguda. Eelkõige analüüsiti järgmist: Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toote hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Ameerika Ühendriikide hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Euroopa Liidu hinnataseme vaheline seos, kasutamata tootmisvõimsused ning kõrvalehoidmise ja absorptsiooni tavad.

(42)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjate koostöö puudumisel kasutasid komisjoni talitused kolme teabeallikat, et määrata biodiislikütuse omamaine müügihind Ameerika Ühendriikides läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal: i) väljavõttelise uuringu algetapis saadetud küsimustiku vastused, mille mitmed Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad algetapis esitasid; ii) NBB esitatud teave, mis põhines turuvaatleja Jacobseni kogutud teabel, ja iii) taotleja esitatud teave, mis põhines Naftahindade Teabetalituse (OPIS) kogutud teabel.

(43)

Andmed neist kolmest allikast hõlmavad eri tasandite kommertshindu ja Incotermsi tingimusi. Väärtused on üksteisele siiski väga lähedal. Kolmest allikast pärinevate väärtuste keskmine väärtus on 1 196,93 USA dollarit tonni kohta. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil euro ja dollari keskmist vahetuskurssi (1 euro = 1,356 USA dollarit), vastab sellele summale Ameerika Ühendriikide omamaises käibes 883 eurot tonni kohta (10).

(44)

Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiisli keskmine tehasehind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud allpool olevas tabelis 8, oli 905 eurot tonni kohta (1 227,18 USA dollarit).

(45)

Kui Ameerika Ühendriikide tootjad soovivad Euroopa Liidu turule uuesti siseneda, siis peavad nad müüma väiksema hinnaga kui 905 eurot tonni kohta. Lõpphind peab ühtlasi katma veotasu üle ookeani, kindlustuskulud ja biodiislikütusele kehtiva tollimaksu (6,5 %). Vastavalt uurimise ajal hangitud andmetele oleks see ligikaudu 100 eurot tonni kohta. Komisjon lähtus selle summa puhul NBB arvutatud tollimaksudest, transpordikuludest ja veotasudest (umbes 94 eurot) ja ümardas selle 100 euroni, et hõlmata ka mõned täiendavad impordijärgsed kulud.

(46)

Seega kui Ameerika Ühendriikide tootjad taasalustavad eksporti Euroopa Liitu, siis peavad nad seda tegema tehasehinnaga (vähem kui 805 eurot tonni kohta), mis oleks väiksem kui nende omamaine müügihind Ameerika Ühendriikides, ehk siis dumpinguhind. Põhjendustes 63 ja 71 detailsemalt kirjeldatud, kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade ja vaba tootmisvõimsusega seotud asjaolude põhjal taastavad Ameerika Ühendriikide tootjad tõenäoliselt ekspordi liitu, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, kuna see võimaldab neil tootmise ühikuhindu vähendada, nagu allpool põhjenduses 72 põhjalikumalt selgitatud.

(47)

Pärast lõplikku avalikustamist seadis NBB kahtluse alla komisjoni kindlaks tehtud keskmise omamaise müügihinna ja tuletas meelde, et ühes varem esitatud dokumendis oli näidatud madalamat hinda (789,36 eurot tonni kohta), lähtudes Ameerika Ühendriikide energiaministeeriumi avalikustatud hindadest.

(48)

Komisjon lükkab selle väite järgmistel põhjustel ümber.

(49)

Mis puutub NBB viidatud keskmisse hinda, siis ei saa seda täpseks pidada, kuna tegu oli jaehinna ja mitte tehasehinnaga. Konkreetselt esitas NBB Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse keskmise igakuise jaehinna (pumba juures) juulis 2014, mõõdetuna bensiini galloni ekvivalendis (GGE) ja kasutades ainult ühe ajahetke, 19. septembri 2014. aasta vahetuskurssi.

(50)

Mis puutub komisjoni arvutatud keskmist hinda, siis on tegemist põhjendatud summaga, võttes arvesse, et see arvutati Ameerika Ühendriikide tootjate koostöö puudumisel parimate saadaolevate faktide põhjal. See on algetapis mõnede Ameerika Ühendriikide tootjate teatatud hindade, NBB enda esitatud turuvaatleja Jacobseni kogutud hindade ja EBB esitatud OPISe kogutud hindade keskmine. Tegemist on lihtsa keskmisega, kuna puudus teave koguste kohta, mis oleks võimaldanud kaalutud keskmise arvutamist. Kolm väärtust olid siiski väga sarnased. Incotermsi tingimused ja kaubandustase ei olnud teada ja neid ei saanud arvesse võtta. OPISe hindasid siiski korrigeeriti, et võtta arvesse mõistlikke transpordikulusid Ameerika Ühendriikides. Arvestades omamaise ja ekspordihinna märkimisväärset erinevust, ei oleks Incotermsi tingimuste ja kaubandustaseme alusel korrigeerimine muutnud järeldust, et kui Ameerika Ühendriikide tootjad tahavad liidus uuesti müüma hakata, siis peavad nad seda tegema dumpinguhindadega.

(51)

NBB seadis kahtluse alla ka summa 100 eurot tonni kohta, mida kasutati usaldusväärse keskmise ekspordihinna arvutamiseks, alustades biodiislikütuse liidu keskmisest hinnast, ja soovitas selle asemel võtta aluseks 110,49 eurot. Nagu eespool põhjenduses 45 mainitud, kasutas komisjon tollimaksude, transpordi ja veotasude arvutamiseks NBB esitatud summasid. Komisjon kasutas madalamat summat kui NBB nõutav 16,69 eurot üksnes täiendavate impordijärgsete kulude arvutamiseks, kuna NBB ei tõendanud, et impordijärgsete kulude summa peaks olema 2 % CIF-väärtusest tollipiiril. Igal juhul on komisjoni ja NBB hinnangute erinevus tühine ega muuda järeldust dumpingu tõenäosuse kohta, võttes ühtlasi arvesse seda, et sellega seoses ei nõutud täpseid dumpinguarvutusi.

(52)

NBB väitis, et nagu algses uurimises, oleks tulnud lubada korrigeerimist füüsiliste erinevuste arvesse võtmiseks, kuna Ameerika Ühendriikides on biodiislikütuse tootmisel kasutatav peamine lähteaine sojauba, samal ajal kui liidus kasutatakse peamiselt rapsiseemet, mis on parema kvaliteediga ja seetõttu kallima hinnaga.

(53)

See väide tuleb tagasi lükata. Algses uurimises lubati korrigeerimist Ameerika Ühendriikide ja liidu tootjate kontrollitud andmete võrdlemise alusel. Kuna Ameerika Ühendriikide tootjad ei ole aegumise läbivaatamises koostööd teinud, siis ei saanud komisjon esiteks kindlaks teha, kas korrektsiooni peaks lubama. Teiseks ei saa komisjon isegi korrektsiooni lubamisel teha kindlaks korrektsiooni taset. Algse uurimise aegne olukord on muutunud ja eelkõige lähteainete segu, mida kasutatakse nii ELis kui ka Ameerika Ühendriikides biodiisli tootmiseks, ei ole enam sama. Lisaks nõudis NBB 10 % korrektsiooni, kuid ei ole sellist määra põhjendanud.

(54)

NBB ja Ameerika Ühendriikide valitsus väitsid, et kuna Ameerika Ühendriikide omamaine hind on kõrgem kui tõenäoline liitu eksportimise hind, siis Ameerika Ühendriikide tootjad pigem suurendavad omamaist müüki kui ekspordivad liitu, eriti kui arvestada Ameerika Ühendriikides suurenenud tarbimist.

(55)

See väide ei ole põhjendatud ja tuleb tagasi lükata. Ameerika Ühendriikides on tarbimine viimastel aastatel suurenenud, eelkõige selliste riiklike meetmete tulemusel nagu stiimulid, taastuvkütuste kavas ette nähtud kohustuslikud eesmärgid ning biodiislikütuse tootmise ja segamise edendamiseks mõeldud subsideerimiskavad. Kuid lähtudes NBB enda esitatud andmetest, vähenes 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes biodiislikütuse tarbimine Ameerika Ühendriikides. Pole mingeid tõendeid selle kohta, et tarbimine 2015. ja 2016. aastal suureneb. Vastupidi, avalikult kättesaadav teave (11) viitab sellele, et taastuvkütuste kohustusliku kasutamise eesmärgid jäävad Ameerika Ühendriikides aastateks samaks. Selle tagajärjel jääb praegune tarbimistase Ameerika Ühendriikides tõenäoliselt stabiilseks, mitte ei tõuse. Kuna Ameerika Ühendriikides on liigset tootmisvõimsust (vt põhjendus 69 ja sellele järgnevad põhjendused), siis on Ameerika Ühendriikide tootjad motiveeritud liitu eksportima ka omamaisest hinnast väiksema hinnaga, kusjuures nende muutuvkulud on kaetud.

(56)

NBB väitis, et komisjon oleks pidanud selgitama, kuidas suurem tootmismaht vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate tootmiskulusid. Selles osas tulnuks algusest peale sedastada, et koostöö puudumise tõttu ei saanud komisjon esitada täpseid arvutusi selle kohta, kuidas suurem tootmismaht mõjutab Ameerika Ühendriikide tootjate kulusid. Majanduslikust vaatevinklist on siiski selge, et kui püsikulud jagatakse suurema tootmismahu vahel, siis tootmise ühikuhind väheneb. See on tõsi ka siis, kui biodiislikütuse tootmisel on enamik kuludest muutuvkulud ja sõltuvad kasutatavatest toormaterjalidest, nagu väidab NBB. Püsikulud tuleb siiski jagada kogu tootmismahu peale. Liidu tootmisharult saadud teabest nähtus tõesti, et lähteainete maksumus moodustab suure osa tootmiskuludest, kuid täpne osakaal sõltub kasutatavast lähteainest, äriühingu vertikaalsest integratsioonist ning äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest. Selles olukorras ei saanud komisjon põhjendatult eeldada, et suurem tootmismaht vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate tootmiskulusid. Olukord oleks teistsugune ainult siis, kui ekspordihind oleks nii madal, et see ei kataks isegi lähteainete kulusid, kuid NBB ei esitanud ühtegi märkust sellise stsenaariumi toetamiseks.

(57)

Veel üks komponent, mis õigustab järeldust, et dumping tõenäoliselt kordub, põhineb Ameerika Ühendriikide läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal biodiislikütuse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi struktuuri analüüsil. Komisjon uuris Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni andmebaasi ja võttis sealt välja biodiislikütuse ekspordi mahud ja väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt HTS-koodile 382600. Ekspordimahud (tonnides) kõigisse riikidesse (sh EL) olid kokku 567 018 tonni. Keskmine väärtus tonni kohta oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 753,34 eurot franko laeva kõrval. Komisjon arvutas keskmise müügihinna USA dollarites tonni kohta ja võrdles seda keskmise omamaise hinnaga Ameerika Ühendriikides (mis määrati vastavalt eespool olevale põhjendusele 42). Tulemuste kokkuvõte on esitatud allpool.

Tabel 1

Ameerika Ühendriikide ekspordimahud ja ekspordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(58)

Tabelist nähtub, et Ameerika Ühendriigid tunduvad praegu kolmandatesse riikidesse müüma dumpinguhindadega, kusjuures ekspordihinnad on omamaistest hindadest 3 % kuni 59 % odavamad. Seetõttu järeldas komisjon, et kuna Ameerika Ühendriikide tootjad müüvad praegu kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega, siis tõenäoliselt hakkaksid nad ka Euroopa Liitu eksportima dumpinguhindadega, suunates siia osa praegu teistele turgudele orienteeritud ekspordist.

(59)

Pärast lõplikku avalikustamist seadis NBB kahtluse alla ekspordiandmete täpsuse, kuna ekspordimahu hindamiseks kasutatud HTS-kood (38 26 00) hõlmab muid tooteid ja seega ei saa ekspordihinda võrrelda biodiislikütuse omamaise hinnaga.

(60)

Komisjon kasutas seda koodi, sest Ameerika Ühendriikide valitsus ise sedastas küsimustikule 19. detsembril 2014 antud teises täiendavas vastuses, et seda koodi on kasutatud alates 2012. aastast, et esitada Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse ekspordi kohta täpset statistilist teavet. Kuigi see kood näitab asjaomase eksporditud toote väärtust suuremana, on see suuremana näitamine siiski väiksem kui varem kasutatud koodide puhul. Ameerika Ühendriikide ametiasutused järeldasid, et esitatud kood esindab ekspordiväärtust suhteliselt täpselt.

(61)

NBB väitis, et komisjoni arvutatud omamaiseid hindu ei saa võrrelda ITC andmebaasis olevate hindadega ja seega ei ole komisjoni arvutatud dumpingumarginaale võimalik kasutada.

(62)

Aegumise läbivaatamisel ei ole vaja uusi dumpingumarginaale arvutada. Antud juhtumil lõppes meetmete kehtestamise järel dumpinguhinnaga eksport ja seega keskenduti analüüsis dumpinguhinnaga ekspordi kordumise tõenäosusele. Kuna Ameerika Ühendriikide tootjad koostööd ei teinud, siis kasutas komisjon saadaolevaid andmeid. Selles stsenaariumis on kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad asjakohased ja neid võib kasutada näitajana selle hindamisel, mis võib pärast meetmete aegumist juhtuda. Konkreetsemalt ei ole omamaiste ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade võrdlemise eesmärk arvutada täpseid dumpingumarginaale, vaid saada aimu dumpingu kordumise tõenäosusest, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda.

(63)

Euroopa Liidu turg on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse ekspordile atraktiivne turg. Eespool põhjenduses 57 viidatud Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni andmebaasi põhjal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmine ekspordihind kõikidesse sihtriikidesse 1 021,52 USA dollarit (753,34 eurot) tonni kohta. Kõrgeim keskmine hind oli ekspordil Kanadasse (1 167,33 USA dollarit ehk 860,86 eurot tonni kohta) ja madalaim keskmine hind oli ekspordil Gibraltarile (753,19 USA dollarit ehk 555,45 eurot tonni kohta).

(64)

See keskmine ekspordihind on väiksem kui Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiislikütuse keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (905 eurot tonni kohta). Isegi kui Ameerika Ühendriikide tootjad peaksid müüma väiksema hinnaga kui 905 eurot tonni kohta, et Euroopa Liidu turule siseneda, vajaksid nad siiski stiimulit, et suunata osa praegusest ekspordist kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule, kuna see on atraktiivsem kui mõned kolmandate riikide turud.

(65)

NBB ja Ameerika Ühendriikide valitsus väitsid, et praegu kolmandatesse riikidesse suunduvat eksportmüüki ei suunata liitu, sest suurim eksporditurg on Kanada, kus hinnad on kallimad kui tehasehind liitu eksportimisel.

(66)

Komisjon viitas siiski osale praegusest eksportmüügist, mitte kogu eksportmüügile. Komisjon ei väitnud, et Ameerika Ühendriikide tootjad lakkavad Kanadasse eksportimast ja suunavad müügi liitu. Tõepoolest, ehkki Kanadat võib Ameerika Ühendriikide tootjate jaoks atraktiivseks turuks pidada, on selle suurus piiratud võrreldes liidu turuga, (13) mis jääb suurimaks biodiislikütuse turuks maailmas.

(67)

NBB väitis ka seda, et praegust eksporti Malaisiasse ei suunata Euroopa Liitu, kuna sealne tarbimine on kasvuteel ning biodiislikütuse importimisel ei pea maksma tollimaksu.

(68)

Kuid lähtudes ITC andmebaasis olevatest Ameerika Ühendriikide Malaisiasse suunduva ekspordi keskmistest ekspordihindadest, ilmneb, et Ameerika Ühendriikide tootjate jaoks on liitu müümine Malaisiaga võrreldes kasumlikum, isegi kui arvestada tavapäraseid tollimakse. Nagu nähtub eespool olevast tabelist 1, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Malaisiasse suunduva ekspordi hinnad oluliselt väiksemad kui liidu hinnad. Malaisias võib tarbimine küll kasvada, kuid seda võib teha ka tootmine, mis põhineb eelkõige palmiõlil. Lisaks võib põhjendatult eeldada, et naaberriik Indoneesia, kus on märkimisväärne biodiislitööstus, suurendab tarbimise kasvamise korral eksporti Malaisiasse. See väide tuleb seega tagasi lükata.

(69)

Ameerika Ühendriikide tootjate märkimisväärsed vabad tootmisvõimsused on stiimul suurendamaks tootmist ja müüa biodiislikütust Euroopa Liidu turul dumpinguhindadega. Ameerika Ühendriikide tootjate koostöö puudumisel tegi komisjon Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsused kindlaks Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) ja Ameerika Ühendriikide Energiateabe Administratsiooni (EIA) veebilehtedel oleva kättesaadava teabe põhjal.

(70)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad esitavad neile kahele asutusele aruanded (vastavalt igal aastal ja igal kuul) olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta, samuti tootmise, sisendite, varude ja biodiislikütuse müügi kohta.

(71)

EIA andmete järgi oli Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjate tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 128 000 tonni. See maht on väga lähedal NBB teatatud mahule, mis lähtus liikmete EPA-le esitatud teabel, s.o 6 963 000 tonni.

(72)

Ameerika Ühendriikide tegelik biodiislikütuse tootmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 4 450 000 tonni (EIA andmed), mis vastab 62,4 %-le kasutatud tootmisvõimsusele ja vabale tootmisvõimsusele 37,6 %, mis on 2 678 000 tonni. Seda vaba tootmisvõimsust kasutatakse tõenäoliselt Euroopa Liidu turu varustamiseks, kui meetmetel lastakse aeguda. Tõepoolest – Ameerika Ühendriikide tootjad saavad tootmist lihtsalt suurendada ja eksportida Euroopa Liitu, saades majanduslikku tulu tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemisest ja tootmise ühikuhindade alanemisest. Euroopa Liidu turul Ameerika Ühendriikide vabade tootmisvõimaluste vabanemisel oleks oluline mõju, kuna see moodustab peaaegu 22 % Euroopa Liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(73)

NBB esitas sellega seoses mitu märkust. Esiteks viitas NBB sellele, et Ameerika Ühendriikide reaalne tootmisvõimsus oleks väiksem, kui komisjon arvestas. Tõepoolest – vastavalt NBB andmetele mitmed Ameerika Ühendriikides asuvad tehased on küll registreeritud, kuid tegelikult seisavad ja seega on tegelik tootmisvõimsus 5 409 000 tonni. NBB teatas ka suuremast biodiislikütuse tootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kokku 5 084 000 tonni. Selle tagajärjel oli tootmisvõimsuste rakendusaste NBB väitel umbes 94 % ja vabu tootmisvõimsusi Euroopa Liitu eksportimiseks meetmete tühistamisel oleks vähe.

(74)

See väide lükati tagasi. NBB esitatud andmed ei langenud kokku ametlikult kättesaadavate andmetega. Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad on kohustatud EIA-le iga kuu esitama vormi (EIA-22M „Igakuine biodiislikütuse tootmise ülevaade”) ning muude andmete seas näitama aastase tootmisvõimsuse ja selle rakendusoleku, näiteks aktiivne, ajutiselt mitteaktiivne või püsivalt lõpetatud. Alates jaanuarist 2013 on registreeritud tootmisvõimsused kuude lõikes veidi erinenud, kuid jäänud üldjuhul suhteliselt stabiilseks.

(75)

Lisaks on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjad kohustatud igal aastal EPA-le muu teabe hulgas esitama teavet eeldatavalt toodetava või imporditava taastuvkütuse liigi või liikide kohta ning olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta.

(76)

Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse deklareeritud registreeritud tootmisvõimsusi uuendatakse seega korrapäraselt ja seetõttu võib seda pidada täpseks allikaks. Isegi kui registreeritud tootmisvõimsused on praegu kasutusele võtmata või seisavad, siis tuleb arvutamisel arvestada olemasolevaid vabu tootmisvõimsusi tootmise ja ekspordi suurendamiseks.

(77)

Lisaks ei sisaldanud NBB esitatud tootmisvõimsuste väärtused püsivalt suletud tootmisvõimsuseid, mida nad oma esitatud andmetes tunnistasid. Tehased, kus tootmist ei ole püsivalt lõpetatud, võivad määratluse järgi jälle tootma hakata, kui tingimused turul muutuvad (näiteks Euroopa Liidu turu avanemine). Nn kordumise tõenäosuse katse aegumise läbivaatamine nõuab ettepoole vaatavat käsitlust sellest, mis toimub tulevikus, kui meetmetel lasta aeguda, ja mitte lihtsalt olukorra analüüsimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(78)

Seetõttu leiab komisjon, et praegu registreeritud tootmisvõimsused on täpne alus, millelt arvutada Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ning komisjon lükkab NBB väited ümber.

(79)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis NBB, et tootmisvõimsuse puhul ei peaks arvestama rakendamata võimsust, isegi kui sellest ei ole teavitatud Ameerika Ühendriikide ametiasutusi kui lammutatud või püsivalt suletud tehastest.

(80)

Vastavalt NBB tsiteeritud EIA juhistele on iga-aastane tootmisvõimsus biodiisli kogus, mida tehas suudab kalendriaastas toota, arvestades normaalseid seisakuid hooldamiseks. See hõlmab seisva tehase võimsust kuni tehase lammutamise või mahajätmiseni. Eespool öeldust on selge, et EIA arvestab kõiki tehaseid, mis võivad jälle tegutsema hakata. Seega vastupidiselt NBB väidetele võivad tehased, mis ei ole lammutatud või püsivalt suletud, jälle tootmist alustada, kui tingimused tulevikus muutuvad.

(81)

Seetõttu leidis komisjon, et praegu registreeritud tootmisvõimsus on täpne alus, millelt arvutada Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus.

(82)

NBB väitis ühtlasi, et Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu ei ole mõeldud toimima eksportiva tootmisharuna, kuna enamik Ameerika Ühendriikide biodiislikütuserajatisi toodavad vähem kui 15 000 000 gallonit (55 000 tonni) aastas. Väidetavalt ei tasu majanduslikult ära mitmenädalase biodiislikütuse varu kogumine, et see ühes ekspordisaadetises välja vedada.

(83)

Ka see väide lükati tagasi. Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu suudab eksportida ja enne praegu kehtivate meetmete võtmist eksportisid Ameerika Ühendriikide tootjad Euroopa Liidu turule suuri koguseid biodiislikütust, kuni 1 137 000 tonni esialgsel uurimisperioodil (1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008). Sellest nähtub, et Ameerika Ühendriikides on piisava tootmisvõimsusega tootjaid, kes on võimelised toodangut eksportima. Ameerika Ühendriikide tootjad, kellel eraldi võttes ei ole piisavalt tootmisvõimsust toodangu vedamiseks Euroopa Liitu, jätkavad kohaliku turu teenindamist, ja kauplejad võivad liita kokku mitme tehase toodangu ja selle eksportida.

(84)

Kokkuvõttes on Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharul olulised vabad tootmisvõimsused ja seega on tootjad väga huvitatud sellest, et taastada eksport Euroopa Liidu turule, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda.

(85)

Nagu põhjenduses 2 mainitud, on leitud, et 2009. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades transporti läbi Kanada ning muutes segu koostist. Selliste tavade olemasolu näitab, et osad Ameerika Ühendriikide tootjad on huvitatud Euroopa Liidu turule sisenemisest ka pärast meetmete kehtestamist ja seda võib seega pidada näitajaks selle kohta, et tulevikus kasutatakse tõenäoliselt dumpingut.

(86)

Pärast lõplikke järelduste avalikustamist väitis NBB, et need sündmused toimusid neli aastat enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja neid ei saa kasutada käsiloleva juhtumi kohta järelduste tegemiseks.

(87)

Komisjon väitis, et samade turuosaliste kehtestatud tavade olemasolu ei ole iseenesest otsustava tähtsusega, kuid seda võib kasutada selleks, et saada aimu, kui suur on Ameerika Ühendriikide tootjate huvi liidu turule tuleku vastu.

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli biodiislikütuse tootmine Ameerika Ühendriikides (4 450 000 tonni) väiksem kui tarbimine (4 896 000 tonni). Selle tagajärjel importisid Ameerika Ühendriigid rohkem biodiislikütust, kui eksportisid. Selle põhjus on taastuvkütuse standardprogrammis kehtestatud kohustusliku biodiislikütuse tootmise eesmärkidega (1,28 miljardit gallonit, mis vastab 4 238 000 tonnile 2014. aastal, mis 2013. aastaga võrreldes ei olnud muutunud) seonduv ebakindlus ja võimalus, et imporditud biodiislikütus osaleb taastuvkütuse standardprogrammis, ja võimalus saada Ameerika Ühendriikides biodiislikütusele kehtivaid maksukrediite. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kokku 1 072 000 tonni ning eksport kokku 567 000 tonni. Kuid kui olemasolevat tootmisvõimsust ei kasutatud vaatlusalusel perioodil omamaise nõudluse rahuldamiseks, on ebatõenäoline, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse tulevikus samal eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsus (7 128 000 tonni) siiski oluliselt suurem kui omamaine tarbimine. See tähendab, et ekspordituru võimaluste avanedes on Ameerika Ühendriikide tootjad motiveeritud kasutama vabu tootmisvõimsusi ja tõenäoliselt teevad seda. Kui nad oleksid saanud kasutada vaba tootmisvõimsust omamaise tarbimise rahuldamiseks, siis oleksid nad seda juba teinud.

(89)

Selle taustal tuleks märkida, et Euroopa Liidu turg on väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks. Seetõttu oleks Ameerika Ühendriikide tootjatel lihtne kasutada vabasid tootmisvõimsusi täiel määral ja suunata osa ekspordikäibest teistelt vähemkasumlikelt turgudelt kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NBB, et asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli biodiislikütuse tarbimine Ameerika Ühendriikides tootmisest suurem, näitab, et Ameerika Ühendriikide tootjatel ei ole vaba tootmisvõimsust, mida kasutada liidu turule tulekuks, kui meetmetel lastakse aeguda.

(91)

Komisjon leidis, et Ameerika Ühendriikides kindlaks tehtud vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada kogu Ameerika Ühendriikide tarbimisvajaduste rahuldamiseks, kuid mida selleks eesmärgiks praegu ei kasutata, kasutatakse tõenäoliselt teiste turgude olemasoleva nõudluse rahuldamiseks, eelkõige liidu turul, kus Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad praegu ei tegutse. Komisjon rõhutas, et tootmisvõimsus on Ameerika Ühendriikides tarbimisest oluliselt suurem ja seega saab kasutamata võimsust kasutada liitu eksportimiseks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(92)

Arvestades Ameerika Ühendriikide tootmisharu märkimisväärseid vabu tootmisvõimsusi ning Euroopa Liidu atraktiivsust selle suuruse ja müügihindade tõttu, eriti arvestades Ameerika Ühendriikide hinnataset kolmandatesse riikidesse eksportimisel ja minevikus toimunud meetmetest kõrvalehoidmist, järeldas komisjon, et Ameerika Ühendriikidest lähtuv impordidumping tõenäoliselt kordub, kui kehtivatel meetmetel aeguda lasta.

(93)

Uurimisperioodil valmistas Euroopa Liidus samasugust toodet 200 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(94)

Tehti kindlaks, et Euroopa Liidu kogutoodang läbivaatamise perioodil oli ligikaudu 11 600 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu olemasoleva teabe põhjal, mis oli Euroopa Liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks taotluses esitatud info ja Euroopa Liidu tootjatelt uurimise ajal kogutud andmete abil. Nagu on märgitud eespool toodud põhjendustes 12–13, kaasati valimisse neli Euroopa Liidu tootjat, kelle toodang moodustab peaaegu 30 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(95)

Komisjon tegi Euroopa Liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu kogutoodangu mahu, millest lahutati eksport, ja kolmandatest riikidest impordi mahu. Eurostati andmetest saadi impordi- ja ekspordimahud.

(96)

Euroopa Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(97)

Lähtudes eespool toodud andmetest, kasvas Euroopa Liidus biodiislikütuse tarbimine vaatlusalusel perioodil 11 %.

(98)

Nagu eespool mainitud (põhjendus 40), on Eurostati andmetel biodiislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu langenud peaaegu nullini alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal.

(99)

Asjaomasest riigist Euroopa Liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

Ameerika Ühendriikide impordi maht ja turuosa

(100)

Uurimisperioodil olid Euroopa Liitu tarnitud Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse kogused tühised ja nende alusel ei saanud hindade allalöömist arvutada.

(101)

Seega analüüsiti Euroopa Liidus liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud biodiislikütuse keskmist hinda ja Ameerika Ühendriikide kolmandatesse riikidesse eksporditud biodiislikütuse keskmist hinda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, lähtudes Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduskomisjoni statistilistest andmetest. Nagu eespool mainitud (põhjendus 63), oli keskmine ekspordihind kõigisse riikidesse umbes 753 eurot tonni kohta tarnetingimusel FAS (vaba laeva kõrval). Tõenäolise ja põhjendatud Euroopa Liidu ekspordihinna arvutamiseks on vaja sellele keskmisele ekspordihinnale lisada transpordi- ja kindlustuskulud ning 6,5 % tollimaks ja impordijärgsed maksud, mis on hinnanguliselt umbes 100 eurot tonni kohta (vt eespool põhjendus 45). Siit järeldub, et Euroopa Liidu jaoks hinnangulise ekspordihinnaga lüüakse liidu hind, mis uurimisperioodil oli 905 eurot, alla.

(102)

NBB väitis, et komisjon ei selgitanud, miks ta kasutas liidu tõenäolise ekspordihinna arvutamisel Ameerika Ühendriikide kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi keskmisi hindasid ja mitte Kanadasse suunduva ekspordi hindasid, mis on kõrgemad. Samuti väidavad nad, et komisjon ei ole selgitanud hinnangulise liitu eksportimise hinna 100-eurost korrektsiooni ega arvestanud impordijärgseid kulusid ning väidetavaid erinevast lähteainest tingitud hinnaerinevusi. Seetõttu on kogu analüüs vigane.

(103)

Nagu eespool põhjenduses 57 kirjeldatud, näitas uurimine, et Ameerika Ühendriikide ekspordihinnad erinevad sihtkohast sõltuvalt olulisel määral. Seega määras komisjon mõistliku ja tõenäolise liitu eksportimise hinna kindlaks kõigi ekspordisihtide keskmise hinna põhjal. Lihtsalt kõrgeima ekspordihinna kasutamine, nagu pakkus NBB, ei oleks olnud asjakohane, nagu ei oleks olnud asjakohane ka madalaima ekspordihinna kasutamine. Mis puutub 100-eurose korrektsiooni komponentidesse ja allikasse, siis impordijärgsete kulude ja lähteainete põhjustatud hinnaerinevuste lisamisega esitas NBB sisuliselt samasugused väited kui dumpingut käsitlevate arvutuste puhul. Eespool põhjendustes 51 ja 53 mainitud põhjustel lükatakse need väited ümber ka hindade allalöömise analüüsi osas.

(104)

Muudest kolmandatest riikidest tuleva impordi maht kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(105)

Kolmandatest riikidest, välja arvatud Ameerika Ühendriikidest, imporditud biodiislikütuse maht on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kahanenud, mis peegeldub sarnases turuosa vähenemises. Impordimahu vähenemine alates 2013. aastast langeb kokku dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega Indoneesiast ja Argentinast imporditud biodiislikütusele. Samal perioodil langes ka keskmine hind 15 % võrra. Hinnasuundumus sarnaneb suundumusega Euroopa Liidu tootmisharu hindades liidu turul (allpool tabel 8) ja selle peamiseks põhjuseks võib pidada söödavarude hindade vähenemist. Kuigi hinnatase on umbes 13 % Euroopa Liidu keskmisest hinnast väiksem, on nende impordi turuosa väike ega mõjuta märkimisväärselt liidu tootmisharu.

(106)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 järgi uuriti vaatlusalusel perioodil liidu kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(107)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid, lähtudes kõigilt Euroopa Liidu tootjatelt saadud andmetest ja mikromajanduslikest näitajatest valimisse kaasatud liidu tootjate kohta esitatud andmete alusel. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(108)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(109)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(110)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(111)

Kuigi tootmisvõimsused olid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed (+ 4 %), suurenes tootmisvõimsus märkimisväärselt alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Tootmisvõimsuste suurenemist saab osaliselt selgitada Euroopa Liidus sel perioodil suurenenud tarbimisega, kui see langes kokku ka Indoneesiast ja Argentinast imporditud biodiislikütusele dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega, millel oli selgelt kasulik mõju Euroopa Liidu tootmisharu tootmisvõimsusele.

(112)

Stabiilsete tootmisvõimsuste ja väiksemate tootmismahtude tulemusel suurenes tootmisvõimsuste rakendusaste vaatlusalusel perioodil 30 % võrra ja oli uurimisperioodi lõpuks 69 %.

(113)

NBB väidab, et osa valimisse kaasatud äriühingute mittekonfidentsiaalsed vastused küsimustikule näitavad kõrget võimsuse kasutamise määra (vahemikus 78 % kuni vähemalt 93 %). Seega väidetakse, et kogu tootmisharu madalam võimsuse kasutamise määr peab olema tingitud struktuurilistest teguritest ja mitte impordist. Sellises olukorras ei peaks võimsuse kasutamist väidetavalt arvestama näitajana, mis näitab, et liidu biodiisli tootmisharu alles taastub varasemast dumpingust.

(114)

Seda väidet ei saa aktsepteerida. Võimsuse kasutamine on ainult üks paljudest makronäitajatest, mida komisjon kaalub liidu tootmisharu üldise olukorra analüüsimisel. Asjaolu, et osal valimisse kaasatud äriühingutel on suurem kasutamismäär, on normaalne, kuna makronäitajad põhinevad liidu kogu tootmisharu kaalutud keskmisel. See, et osad liidu biodiisli tootjad on taastunud kiiremini või paremini kui teised, eriti väga killustunud tootmisharus, ei tähenda, et see näitaja on liidu tootmisharu olukorrale üldhinnangu andmisel kasutu.

(115)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(116)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimahud on olulisel määral suurenenud ja seda kooskõlas suurema tootmisega vaatlusalusel perioodil. Selle tulemusel on kasvanud ka selle turuosa Euroopa Liidu turul 76 %-lt vaatlusaluse perioodi alguses 89 %ni vaatlusaluse perioodi lõpus. Müügimahtude ja turuosa positiivne areng näitab, et kehtivatel dumpinguvastastel ja subsiidiumivastastel meetmetel on Euroopa Liidu tootmisharule olnud kasulik mõju.

(117)

Euroopa Liidus kasvas biodiislikütuse tarbimine vaatlusalusel perioodil 11 %, samal ajal kui tootmismaht ja käive suurenesid umbes 30 %. Ka tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes umbes 30 % võrra, samas kui võimsus jäi suhteliselt stabiilseks ja toimus vaid väike kasv. Samal ajal suurenes vaatlusalusel perioodil tööhõive (allpool tabel 7) ja vähenes investeeringute tase (allpool tabel 11). Üldiselt võib järeldada, et Euroopa Liidu tootmisharu on kasvuperioodis.

(118)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(119)

Töötajate arv Euroopa Liidu biodiislikütuse tootmisharus jäi vaatlusaluse perioodi alguses stabiilseks, kuid suurenes seejärel 10 % võrra alates 2012. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni. See suundumus on täiel määral kooskõlas muude kahjunäitajatega, nagu tootmismaht ja käive, ning see viitab sellele, et Euroopa Liidu tootmisharu on taastumas mineviku dumpingutest ja subsiidiumitest, mida tootmisharus praegu kogetakse.

(120)

Kuna tööhõive suurenemine on proportsionaalselt väiksem kui biodiislikütuse tootmise suurenemine, siis on vastavalt paranenud tootlikkus töötaja kohta – peaaegu 25 % vaatlusalusel perioodil, mis näitab, et Euroopa Liidu tootmisharu on muutumas tõhusamaks.

(121)

Nagu eespool põhjenduses 40 mainitud, diislikütuse import Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu peaaegu lakkas alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal ja uurimisperioodil dumpingut ei toiminud. Seetõttu ei saa dumpingu suurusjärku hinnata. Kahjunäitajate analüüs näitab siiski, et Ameerika Ühendriikide vastu kehtestatud meetmetel ja hiljem Argentina ja Indoneesia impordile kehtestatud meetmetel oli Euroopa Liidu tootmisharule positiivne mõju ja tootmisharu peetakse taastuvat varasematest dumpingutest.

(122)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad (tehasehinnad) Euroopa Liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind Euroopa Liidus

(123)

Keskmine müügihind on Euroopa Liidus vaatlusalusel perioodil stabiilselt langenud, samal ajal on ühiku tootmiskulu järginud samalaadset suundumust. Kuna biodiislikütusega kaubeldakse kui kaubaga, siis ei ole Euroopa Liidu tootmisharu suutnud hoida kõrgemat müügihinda, vaid on pigem seda tootmiskulude vähenemisega paralleelselt langetanud. Seega ei ole Euroopa Liidu tootmisharul olnud võimalik täielikult ära kasutada väiksemate toormaterjalide hindade eelist. Teisest küljest on tootmiskulu ühiku kohta vähenenud veidi rohkem kui keskmine ühikuhind, mis viitab Euroopa Liidu tootmisharu suuremale tõhususele.

(124)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(125)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed.

(126)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(127)

Varud on vaatlusalusel perioodil jäänud suhteliselt stabiilseks normaalsel tasemel.

(128)

Valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(129)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud Euroopa Liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus on 2011. aastal suurenenud 2,0 %-lt 3,8 %-ni uurimisperioodi lõpuks. Kasumlikkus muutus siiski 2012. aastal kahjumiks (– 1,4 %), mis oli tõenäoliselt põhjustatud suures koguses Indoneesiast ja Argentinast dumpinguhinnaga impordist, mis asendas varem Ameerika Ühendriikidest lähtunud impordi.

(130)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Ehkki vaatlusalusel perioodil ei saa määratleda selget suundumust, säilitasid valimisse kaasatud äriühingud perioodil positiivse rahavoo.

(131)

Vaatlusalusel perioodil investeeringud vähenesid. Arvestades positiivset rahavoogu ja märkimisväärselt kasvanud investeeringutasuvust, mis on toodud eespool olevas tabelis, puuduvad viited selle kohta, et Euroopa Liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali leidmise ja lisainvesteeringute tegemiseks, kui sellised investeeringud olid vaatlusalusel perioodil vajalikud.

(132)

NBB väidab, et 3,8 % kasumlikkus ei vasta nende arvutustele, mille aluseks olid valimisse kaasatud ELi tootjate poolt küsimustikule antud vastuste mittekonfidentsiaalsete versioonide andmed ja mis näitasid 8,5 % kasumimarginaali.

(133)

Komisjon analüüsis seda väidet ja leidis, et NBB sai teistsuguse tulemuse, kasutades meetodit/arvutuskäiku, mis oli mitmel põhjusel vigane. Esiteks ei põhinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevad kasumlikkuse arvutused küsimustiku vastustel, nagu väideti, vaid väljavõttelise uuringu andmetel, mis ei sisalda teavet läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, vaid muu perioodi kohta. Teiseks põhinevad tootmiskulud, mida NBB kasutas kasumlikkuse arvutamiseks, erineva äriühingute valimi tootmiskuludel, mida kasutati teises uurimises, ja neid ei saa lihtsalt sellesse uurimisse üle kanda. Lisaks lähtus komisjon valimisse kaasatud äriühingute keskmise kasumimarginaali kindlaksmääramisel nende äriühingute usaldusväärsetest ja kontrollitud andmetest. Seega lükatakse NBB väide tagasi.

(134)

Majandusnäitajate analüüsist nähtub, et tootmis- ja müügimahud on vaatlusalusel perioodil kasvanud, samal ajal kui tarbimine vähenes Euroopa Liidus väiksemal määral. Selle tulemusel on Euroopa Liidu tootmisharu suurendanud turuosa liidu turul. Samal ajal vähenesid sarnasel määral nii müügihinnad kui ka tootmiskulud. See takistas Euroopa Liidul täielikult suurenenud müügimahtu ja oluliselt vähenenud kolmandatest riikidest impordiga kaasnenud eeliseid ära kasutamast.

(135)

Teisest küljest on kasumlikkus vaatlusalusel perioodil püsinud madalal tasemel ja Euroopa Liidu tootmisharu kannatas 2012. aastal isegi kahjumit. Isegi uurimisperioodil teenitud kasum (alla 4 %) oli oluliselt väiksem kui kasum, mida Euroopa Liidu tootmisharu peaks mõistlikult normaalsetes turutingimustes teenima. Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et algses uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni, tegi nõukogu kindlaks (siht)kasumi, mida Euroopa Liidu tootmisharu peaks mõistlikult teenima dumpingu puudumiseks, on 15 % (14). Järgnenud uurimises, milles käsitleti Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse importi, alandati kasumitaset, mida Euroopa Liidu tootmisharu võiks mõistlikult eeldada, põhiliselt liidu turul suurenenud konkurentsi tõttu ja biodiislikütuse tootmisharu küpsuse tõttu biodiislikütuse turul, ja see kehtestati tasemel 11 % (15).

(136)

Mitmed Euroopa Liidu praeguse seisundi analüüsimiseks vajalikud majandusnäitajad näitavad positiivset suundumust ja seega viitavad sellele, et kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel on Euroopa Liidu tootmisharule olnud kasulik mõju. Euroopa Liidu kasumlikkus on siiski ikka veel liiga madal ja oluliselt väiksem kui sihtkasum, nagu varasemates uurimistes tuvastatud. Lisaks on madal investeeringute tase, mis samuti vähenes vaatlusalusel perioodil 30 %, ja tootmisvõimsuste rakendusaste, mis küll suureneb, kuid on ikka väiksem kui 70 %, võrreldes rakendusastmega umbes 90 %, kui Euroopa Liidu turul dumpingimporti ei olnud (2004–2006) ja Euroopa Liidu tootmisharu peeti heas seisundis olevaks (16).

(137)

Komisjon järeldas kõigi majandusnäitajate üldise analüüsi põhjal, et Euroopa Liidu tootmisharu ei ole veel täielikult taastunud mineviku dumpingu mõjudest. Tegemist on ikka majanduslikult ja rahaliselt hapra olukorraga ja praegune positiivne suundumus võib pöörduda, kui Ameerika Ühendriikidest lähtub olulises mahus dumpingimporti.

(138)

Et hinnata Euroopa Liidu tootmisharule kahju kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete aeguda laskmisel, analüüsis komisjon Ameerika Ühendriikidest impordi tõenäoliseid mõjusid Euroopa Liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Komisjon analüüsis eelkõige dumpingimpordi kordumise tõenäosust, selle mahtu ja tõenäolist hinnataset, vabu tootmisvõimsuseid, Euroopa Liidu turu atraktiivsust ja Ameerika Ühendriikide tootjate hinnakäitumist.

(139)

Nagu eespool (põhjendus 92) järeldatud, on tõenäoline, et dumpingimport Ameerika Ühendriikidest kordub, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda. Komisjon tegi kindlaks, et biodiislikütuse tootjad Ameerika Ühendriikides kasutavad praegu teistel kolmandate riikide turgudel dumpinghindu, mis on Euroopa Liidu hindadest väiksemad. Kuna Euroopa Liidu hinnad on veidi kõrgemad kui kolmandate riikide turgudel, siis on tõenäoline, et vähemalt osa sellest ekspordist võidakse suunata liidu turule, kui olemasolevad meetmed aeguvad.

(140)

Komisjon tegi kindlaks, et Ameerika Ühendriikide tootjatel on suured vabad tootmisvõimsused umbes 2 678 000 tonni ulatuses, mis võrdub umbes 22 % liidu kogutarbimisest.

(141)

Ameerika Ühendriikides olevaid vabu tootmisvõimsusi tõenäoliselt omamaiselt ära ei kasutata. Juba praegu ei rahulda Ameerika Ühendriikide tootjad kogu nõudlust Ameerika Ühendriikide turul, ehkki võimsust on piisavalt. Samuti on ebatõenäoline, et olemasolevaid vabu tootmisvõimsusi kasutatakse kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, välja arvatud Euroopa Liitu. Nagu eespool põhjendustes 42–63 detailselt kirjeldatud, on Ameerika Ühendriikide ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse keskmiselt 15 % väiksemad keskmistest hindadest Ameerika Ühendriikide koduturul ja väiksemad ka Euroopa Liidu keskmisest hinnast, isegi kui arvestada transpordikulusid Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu. Seega on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide tootjad otsivad vabadele tootmisvõimsustele uut väljundit.

(142)