27.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/1

(1)

Komisjon on kohustatud seoses tehnika arenguga läbi vaatama komisjoni määruse (EÜ) nr 244/2009, (2) võttes eriti arvesse eriotstarbeliste lampide müügi arengut, veendumaks, et neid ei kasutata üldvalgustuse eesmärgil, ning pidades silmas selliste uute tehniliste lahenduste nagu leedlambid arengut ning seda, kas on võimalik kehtestada energiatõhususe klassi A nõuded, nagu need on määratletud komisjoni direktiivis 98/11/EÜ (3).

(2)

Määruse (EÜ) nr 244/2009 läbivaatamise käigus saadud tõendid näitavad, et tootjatel ei ole majanduslikult mõistlik välja töötada ja 1. septembrist 2016 turule lasta võrgupingel töötavaid halogeenlampe, mis suudaksid saavutada komisjoni määruse (EÜ) nr 244/2009 tabelis 1 6. etapi kohta märgitud antud nimivalgusvoole vastava maksimaalse nimipinge piirnormi. Energiatõhusamate lampide ennustatava arengu hinnang näitab, et 1. september 2018 oleks kõnealuse piirnormi kehtestamiseks sobivam aeg.

(3)

Selleks et suurendada keskkonnakasu ja minimeerida kahjulikku majanduslikku mõju kasutajale, on vaja nõuda, et tulevikus vastaks valgusti kujundus energiatõhusa valgustuse lahendustele. Vana olelusringi lõppu jõudnud tehnika kasutamise vähendamiseks tuleks tagada, et turule lastavad valgustid oleksid täielikus vastavuses vähemalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 874/2012 (4) sätestatud klassi A+ kuuluvate väga energiatõhusate lampidega.

(4)

Määruse (EÜ) nr 244/2009 läbivaatamine näitas vajadust ajakohastada ja selgitada eriotstarbeliste lampide mõistet, et vähendada eriotstarbeliste lampide kasutamist üldvalgustuses ning kohandada nõudeid vastavalt tehnika arengule. Regulatiivsed nõuded peaksid veelgi kaasa aitama igale eriotstarbele vastavalt kõige energiatõhusama lahenduse kasutamisele.

(5)

On vaja tagada määruse (EÜ) nr 244/2009 ja komisjoni määruse (EL) nr 1194/2012 (5) vahel kooskõla eriotstarbeliste toodete määratluse ja tooteteabenõuete osas, milleks on kõige parem muuta mõlemat määrust. See peaks tootjatele ja tarnijatele tegema lihtsamaks regulatiivsete nõuete järgmise ning olema abiks riigi ametiasutustele tõhusa järelevalve tegemisel.

(6)

Määruse (EÜ) nr 244/2009 läbivaatamisel tõdeti, et seda, kas on võimalik kehtestada klassile A vastavad või rangemad energiatõhususe nõuded, tuleks uurida põhjalikus järeluuringus, millega tuleks ühtlasi hinnata, kas on võimalik karmistada komisjoni määrusega (EÜ) nr 245/2009 (6) ja määrusega (EL) nr 1194/2012 hõlmatud toodete energiatõhususe nõudeid, laiendada mõlema määruse reguleerimisala, et optimeerida energiatarbe vähendamist ning ühtlustada kõik kolm määrust üheks ühetaoliseks valgustustoodete ökodisaininõuete rakendusmeetmeks.

(7)

Määruse (EÜ) nr 245/2009 kohaselt peetakse olulisteks keskkonnaaspektideks lampide energiatarvet kasutamisfaasis ja lampide elavhõbedasisaldust. Seega tekitab lampide puhul tarbetut regulatiivset koormust toodetele selliste tõhususnõuete kehtestamine, mis ei hõlma toote energiatõhususe ega elavhõbedasisalduse nõudeid; sellise koormusega võib kaasneda toote kasutuselt kõrvaldamine ebaolulistel põhjustel. Toote tõhususnõuete ulatuse kohandamine kõnealuse määruse olulistele keskkonnaaspektidele vastavaks peaks seega suurendama regulatiivset asjakohasust.

(8)

Valgustusega seotud ökodisaini ja energiamärgistuse määruste läbivaatamise vajaduse kaalumisel on otstarbekas kaaluda uuesti G9- ja R7s-sokliga lampide suhtes kohaldatavat erandit ning lampide energiatõhususe miinimumnõudeid.

(9)

Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

1.   Suunamata valgusvooga lambid vastavad II lisas esitatud ökodisaini nõuetele.

Iga ökodisaini nõuet kohaldatakse vastavalt järgmistele etappidele:

Nõude kohaldamist jätkatakse koos teiste, hiljem kasutusele võetavate nõuetega, välja arvatud juhul, kui endine nõue asendatakse või endise nõude kohaldamist täpsustatakse muul viisil.

2.   Eriotstarbelised lambid peavad vastama järgmistele nõuetele:

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

2)

I, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatule.

27.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/10

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2015/501 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist („Hiina RV”) ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootjate nimel 13. mail 2014 Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”). Kaebuse esitaja toodang moodustab ligikaudu 50 % liidu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 15. detsembril 2014 vastu rakendusmääruse (EL) nr 1331/2014 (3) (edaspidi „registreerimismäärus”), millega kehtestati Hiina RVst ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes registreerimisnõue alates 17. detsembrist 2014.

(4)

Huvitatud isikud väitsid, et impordi registreerimise otsus oli põhjendamatu, sest alusmääruse artikli 14 lõike 5 tingimused ei olnud täidetud, kuid need väited ei olnud põhjendatud ega põhinenud faktilisel tõendusmaterjalil. Ajal, mil tehti otsus import registreerida, oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis õigustasid impordi registreerimist: import nendest riikidest ja selle turuosa oli järsult kasvanud. Seepärast tuli sellekohased väited tagasi lükata.

(5)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Üks Hiina eksportija, üks Taiwani eksportija ja kaebuse esitaja taotlesid enda ärakuulamist. Nende ärakuulamine toimus vastavalt 24. aprillil 2015, 27. aprillil 2015 ja 7. juulil 2015 kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametniku juuresolekul. Lisaks oli kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik igale huvitatud isikule kättesaadav, kui oli kontrollida, kuidas uurimise eest vastutavad komisjoni talitused kasutasid uurimise käigus konfidentsiaalset teavet.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Peale selle tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(8)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kaaluti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplike järelduste teatavakstegemine”). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada märkusi teatavakstehtud lõplike järelduste kohta.

(9)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(10)

Üks äriühing vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 14 esitatud järelduse, mille kohaselt ta ei ole eksportiv tootja, kuid ei esitanud teavet, mis oleks muutnud ajutise määruse põhjenduses 14 esitatud komisjoni seisukohta.

(11)

See, et muid märkusi liidu tootjate, Hiina RV ja Taiwani eksportivate tootjate ning sõltumatute importijate valimisse kaasamise kohta ei esitatud, kinnitab ajutise määruse põhjendustes 7–22 esitatud esialgseid järeldusi.

(12)

Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 25 hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 26 on asjaomane toode Hiinast ja Taiwanilt pärit roostevabast terasest lehtvaltstooted, mida ei ole töödeldud muul viisil kui külmvaltsimise teel, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81 ja 7220 20 89 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(14)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks kodumasinate (nt pesumasinate ja nõudepesumasinate sisemus), keevistorude ja meditsiiniseadmete tootmisel, toiduainete töötlemisel ja autotööstuses.

(15)

Uurimine on näidanud, et kõigil vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse üldiselt ühesugusel otstarbel.

(16)

Huvitatud isikud kordasid esialgses etapis esitatud väidet, et kitsad ja täppisribad tuleks uurimise alt välja jätta. Nad kinnitasid endiselt, et komisjoni konkurentsi peadirektoraat on otsustanud jätta Outokumpu/INOXUMi ühinemise analüüsis kõnealuse tooteliigi asjaomaselt tooteturult välja (4). Lisaks väitsid huvitatud isikud, et nii nõudluse kui ka pakkumise poolel on tavapärase roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali ja täppisribade asendatavus piiratud. Ent nagu on juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 31, määratletakse dumpinguvastase juhtumi korral turg vaatlusaluse toote füüsikaliste omaduste, mitte nõudluse ja pakkumise poole asendatavuse alusel.

(17)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas esitas üks huvitatud isik uuesti väite, et turu määratlus ühinemisjuhtumi korral on asjakohane toote määratlemisel dumpinguvastase juhtumi puhul. Selle argumendi toetuseks väitsid nad, et lisaks toote füüsikalistele, tehnilistele ja keemilistele omadustele võivad ELi institutsioonid arvesse võtta ka muid tegureid, näiteks kasutus, asendatavus, tarbijapoolne taju, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud ja kvaliteet. Väite kohaselt kajastavad neli parameetrit – kasutus, asendatavus, tarbijate hoiak ja tootmisprotsess – väidet nõudluse ja pakkumise asendatavust.

(18)

Eespool esitatud elementide loetelu on palju ulatuslikum kui kasutus, asendatavus, tarbijate hoiak ja tootmisprotsess ning seda, kas need neli kriteeriumi kajastavad sünonüümne nõudluse ja pakkumise asendatavust, siinkohal ei analüüsita. Seetõttu ei saa nõustuda väitega, et turu määratlus ühinemise juhtumi puhul on asjakohane toote määratlemisel dumpinguvastases juhtumis.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et kui analüüsitakse, kas täppisribad mahuvad vaatlusaluse toote määratlusse, tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et väidetavalt liidu tootmisharu ei olnud „minevikus” suuteline kõnealust toodet müüma. Selle kohta on ajutise määruse põhjenduses 30 selgelt märgitud, et liidu tootmisharu on täiesti võimeline kõnealust turusegmenti varustama. Ilma „mineviku” täpsema määratlemiseta on võimatu kontrollida, kas see väide on õige ja asjakohane. Igal juhul on täppisribade ja vaatlusaluse toote füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused samad.

(20)

Üks huvitatud isik väitis, et kuigi vastavalt komisjoni ajutise määruse põhjendusele 101 moodustavad imporditud eritooted kogu impordist vähem kui 1 %, kohtles komisjon seda turu osa ebasoodsalt, kuna ei jätnud neid vaatluse alt välja. See isik väitis, et eritoodetega tegelevad äriühingud ei leiaks muid nende eritoodete tarnijaid. Ta ei esitanud täiendavaid tõendeid.

(21)

Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjendus 101 on kontekstist välja rebitud. Põhjendus olin seotud Hiina RVst ja Taiwanist pärit impordi kumulatiivse hindamise, mitte uurimisaluste toote määratlemisega. Seda, et need eritoodetel on samad füüsikalised põhiomadused kui roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjal „tavalisel” roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjalil, ei olegi vaidlustatud.

(22)

Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse väite tagasi ja jättis uurimise reguleerimisala muutmata.

(23)

Ajutise määruse põhjendustes 26 – 32 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(24)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 34, ei taotlenud ükski uurimisega seotud eksportiv tootja turumajanduslikku kohtlemist.

(25)

Ajutises määruses oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkt a valitud võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid. Kaks eksportivat tootjat väitsid, et Ameerika Ühendriigid ei ole sobiv võrdlusriik normaalväärtuse määramiseks, kuna Hiina RVs kasutatakse erinevat tootmisprotsessi ja teisi tooraineid kui Ameerika Ühendriikides. Lisaks väitis üks eksportiv tootja, et Taiwan sobiks võrdlusriigiks paremini, sest Hiina tehastes on tootmiskulud palju sarnasemad mõne Taiwani tehase kui Ameerika Ühendriikide tehase tootmiskuludele. Eksportiva tootja sõnul on see tingitud sellest, et suuremad Taiwani roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootjad kasutavad suurtes kogustes vahepealseid materjale, nimelt Hiina RVst pärit rullterast. Rullteras on valmistatud niklisisaldusega malmist – toorainest, mida kasutatakse peaaegu eranditult ainult Hiinas. Üks teine eksportiv tootja väitis, et USA tootjad on ühel või teisel viisil seotud teatavate liidu tootjatega ning et Ameerika Ühendriikide turu kohta kindlaks tehtud asjaolud on ebatäpsed.

(26)

Nikkel on üks roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali valmistamiseks kasutatavatest toorainetest ning Ameerika Ühendriikides ja Hiinas hangitakse seda tõepoolest eri allikatest. Kuigi mõlema riigi roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootjad kasutavad ka mõnevõrra tarbeniklit (ingl„utility nickel”), on Ameerika Ühendriikides nikli peamine allikas roostevaba terase jäägid, Hiina RVs aga vähese niklisisaldusega malm. See erinevus ei muuda aga Ameerika Ühendriike käesoleva juhtumi jaoks ebasobivaks võrdlusriigiks, kuna Ameerika Ühendriikides ja Hiinas toodetud lõpptooteid on ikkagi võrreldavad, nagu on leitud ajutise määruse põhjenduses 29 ja käesoleva määruse põhjenduses 15. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 39 ja 40, on Ameerika Ühendriigid teatavate kriteeriumide alusel sobiv võrdlusriik. Ameerika Ühendriikide valik on asjakohane, võttes arvesse, kui suur on konkurents tema roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali turul ning pidades silmas ka ainult kahe riigi koostööd, nikli päritolu ja tootmisprotsessi. Seevastu väide vähese niklisisaldusega malmi kasutamisest ja sellega seotud tootmisprotsessist Hiina RVs mõjutab Taiwani ja üldse iga muu maailma riigi sobivust võrdlusriigiks. Vähese niklisisaldusega malmi toodetakse ning eksporditõkete tõttu sellega kaubeldakse ja seda kasutatakse peaaegu eranditult ainul Hiinas. Leidis kinnitust ka tõsiasi, et seetõttu Taiwanis, ühes võimalikus võrdlusriigis, ei kasutata vähese niklisisaldusega malmi. Peamine tooraine, mida kasutatakse vaatlusaluse toote tootmiseks Taiwanis, on tarbenikkel ja, nagu märkis üks eksportiv tootja, peamiselt Hiina RVst ostetud rullteras. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 39, kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja Taiwanis põhiliselt samu tooraineid. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 võib kohanduste näol võtta arvesse teatavaid erinevusi, tingimusel et on tõendatud tegurite mõju hindadele ja põhjendatud on kohandamine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohasele võrdlusriigile.

(27)

Teiseks, mis puudutab Hiina RVst ostetud rullterast kasutava Taiwani tootja tootmiskulusid vastavalt esialgse määruse põhjendusele 76, siis tema ostab rullterast Hiina RV seotud tarnijalt. Tegemist on kogu uurimise ainsa juhtumiga, kui ulatuslikult kasutati Hiina RVst pärit rullterast. Komisjon asendas oma arvutustes ostetud rullterase hinna äriühingu enda toodangu hinnaga. Teisisõnu kasutati rullterase ostuhinna (mis väidetavalt kajastas tootmiskulusid Hiina RVs) asemel tootmiskulu Taiwanis, kus vähese niklisisaldusega malmi ei kasutatud. Seega ei ole õige väide, et Taiwani tootmiskulud on lähedased Hiina RV tootmiskuludele, kuna seal kasutatakse Hiina RVs vähese niklisisaldusega malmist toodetud rullterast.

(28)

Kolmandaks väideti, üks USA tootja on seotud liidu tootjaga. Sel väitel ei ole uurimise seisukohalt tähtsust. Komisjon märgib, et isegi kui võrdlusriigi tootjad on seotud liidu tootjatega, siis selline seos ei muuda ega mõjuta kontrollitud andmete põhjal kindlaksmääratud normaalväärtust. Lisaks ei ole põhjust seada kahtluse alla kõnealuse võrdlusriigi tootja andmete kasutamist. Väide lükatakse tagasi.

(29)

Neljandaks ei põhjendatud väidet, et faktid Ameerika Ühendriikide turusuuruse kohta olid ebatäpsed. Seega lükatakse see väide tagasi.

(30)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükatakse tagasi väide, et Ameerika Ühendriigid ei ole sobilik võrdlusriik. Ajutise määruse põhjendustes 39 – 40 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(31)

Komisjon kinnitab Ameerika Ühendriikide valimise võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 tähenduses.

(32)

Kaks huvitatud isikut väitsid veelkord, et Ameerika Ühendriigid ei sobi võrdlusriigiks, kuna Ameerika Ühendriikide tootjate tootmisprotsess on erinev mõnede Hiina tootjate tootmisprotsessist. Nad soovitasid uuesti võrdlust Taiwaniga.

(33)

Komisjon analüüsis täiendavaid märkusi hoolikalt, et otsustada, kas valida võrdlusriigiks Ameerika Ühendriikide asemel Taiwan. Komisjon on seisukohal, et need märkused ei sisalda uusi konkreetseid argumente, ning kinnitab seetõttu põhjendustes 25–29 esitatud kaalutlused.

(34)

Kuna normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 43–49.

(35)

Kuna ekspordihinna kindlaksmääramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 65.

(36)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et Ameerika Ühendriikide võrdlusriigina kasutamisel tuleks teha kohandusi, kuna kasutatakse erinevaid tooraineid. Üks eksportiv tootja märkis, et üks Ameerika Ühendriikide tootjal on sisetranspordist tingitud täiendavaid kulusid. Eksportiv tootja väitis, et selle tulemusena tuleks kohandada normaalväärtust. Üks eksportiv tootja märkis, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel jättis komisjon arvesse võtmata eelnevalt kindlaksmääratud toote kontrollnumbrite paksuse, laiuse ja serva näitajad. Eksportiv tootja väitis, et paksus ja vähemal määral ka laius on olulised, kuna neil on otsene mõju tootmiskuludele ja tonnihinnale.

(37)

Esiteks, kui kaaluda tooraine erinevusest tulenevat kohandust, siis tuleb vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 silmas pidada, et dumpingujuhtumites tehakse arvutused hinna, mitte kulude alusel. Erineva tooraine kasutamine ja tootmisprotsesse erinevused avaldavad mõju ainult juhul, kui on tõendatud, et need avaldavad mõju hinnale, ja alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses võrdlusriigi kasutamise tulemusel on tõestatud, et kohandamine on põhjendatud. Kõik väited kohandamise kasuks peavad olema põhjendatud. Komisjonile ei ole teada mingeid märke, et tooraine ja tootmisprotsessi erinevused mõjutavad hinna võrreldavust. Eksportivad tootjad ei ole tõendanud, et erineva tooraine kasutamine mõjutab hinda, ja seega ei ole kohandamine õigustatud.

(38)

Teiseks, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohaselt kohandatakse erinevusi, mis on otseselt seotud vaatlusaluse toote eksportija valdustest sõltumatule ostjale toimetamisel tekkinud kuludega, kui kõnesolevad kulud sisalduvad nõutavates hindades. See säte ei hõlma sisetranspordikulusid, mistõttu see ei saa olla kohanduste tegemise aluseks.

(39)

Kolmandaks märgib komisjon, et kõnealused toote kontrollnumbri näitajad jäeti algetapis kõrvale, et lihtsustada võrdlemist võrdlusriigis toodetud samasuguse tootega. Hiljem aga komisjon suurendas kattuvust ja võrdles enamiku tehingute puhul kõiki toote kontrollnumbri näitajaid, sealhulgas toote paksust, laiust ja servi. Tehingute puhul, kus see ei ole võimalik, olid võrdluse aluseks võimalikult täielik toote kontrollnumber. Nagu on selgitatud põhjenduses 49, kohandati vastavalt sellele dumpingumarginaale.

(40)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et Ameerika Ühendriikide andmete põhjal oleks komisjon pidanud normaalväärtust korrigeerima seetõttu, et Hiina RVs ja Ameerika Ühendriikides kasutatakse erinevat toorainet. Üks huvitatud isik väitis, et vähese niklisisaldusega malm on odavam, kuna selle niklisisaldus on väike ja selles olev raud on tasuta. Ta väitis, et Hiina RV omamaised hinnad on madalamad kui hinnad ELis ja Ameerika Ühendriikides ning et tooraine maksumuse vahe mõjutab hindu. Huvitatud isiku sõnade kohaselt ei saa seda hinnaerinevust põhjendada väidetava subsideerimisega, võttes arvesse, et komisjoni oli lõpetanud teise samaaegse subsideerimise uurimise Hiina RV suhtes. Üks teine huvitatud isik märkis, et terasesektoris on kulud ja hinnad omavahel seotud.

(41)

Komisjon märgib, et kui isik taotleb normaalväärtuse kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a või artikli 2 lõikele 10, peab ta oma taotlust põhjendama. Kohandamise vajalikkuse kohta tõendite esitamise kohustus lasub isikul, kes soovib nende tõendite aluseks võtmist. Kui ei ole tõendatud, et tegurite vahelised erinevused mõjutavad hindu ja nende võrreldavust, peab komisjon kohandamisest keelduma.

(42)

Komisjon peab normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel võtma arvesse erinevusi, mis mõjutavad toodete hinda ja hindade võrreldavust, mitte toodete tootmisega seotud kulusid. Vähese niklisisaldusega malmi hinna kohta märgib komisjon, et selle hind, nagu ka muu ELis ja Ameerika Ühendriikides kasutatava tooraine hind oleneb nikli hinnast maailmaturul. Kuigi selline malm on tänu vähesele niklisisaldusele odavam, kulub seda kasutavatel tootjatel seda suuremates kogustes, et täita rahvusvaheliste roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali standarditega ettenähtud niklisisalduse nõuded. Mis puudutab väidet, et vähese niklisisaldusega malmis sisalduv raud on tasuta, märgib komisjon, et ka Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikide tootjad ei maksa täishinda ferroniklis oleva raua eest. Mis puudutab Hiina RV, ELi ja Ameerika Ühendriikide omamaise roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali hinna võrdlemist ja kasutamist tõendina, et vähese niklisisaldusega malm mõjutab hinda Hiina RVs, märgib komisjon, et Hiina omamaine hind kajastab mitteturumajandusliku riigi olukorda. Ameerika Ühendriigid on aga turumajanduslik riik.

(43)

Komisjon tuletab meelde, et juba mõnda aega on teada, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 kasutamine ei tühista selle määruse artikli 2 lõike 7 punkt a. Sellega seoses leiti, et vastavalt põhjendusele 31 on normaalväärtus võrdlusriigis täielikult kooskõlas artikli 2 lõikega 7. Seetõttu on normaalväärtus asjakohane ning seda ei tule enam artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kohandada.

(44)

Mis puudutab väidet, et Hiina RV madalamad roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali omamaised hinnad ei ole kujunenud subsideerimise tulemusel, märgib komisjon, et teine subsiidiumivastane uurimine lõpetati, kuna kaebuse esitaja võttis kaebuse tagasi, mistõttu ei tehtud subsideerimise küsimuses mingit järeldust. Nendel põhjustel leiab komisjon, et Hiina RV eksportivad tootjad ei ole tõendanud, et kohandus tuleks teha põhjusel, et Hiina RVs ja Ameerika Ühendriikides kasutatakse eri tooraineid.

(45)

Üks huvitatud isik väitis, et kui komisjon lähtus ekspordihinna ja normaalväärtusega toote võrdlemisel ebatäielikust kontrollnumbrist, oleks ta hindade võrreldavuse huvides pidanud tegema kohanduse. Sama huvitatud isik väitis, et ta ei saanud esitada põhjalikumaid tõendeid ega esitada tegeliku kohanduse suurust, kuna võrdlusriigi tootjatelt saadud teave on konfidentsiaalne.

(46)

Komisjon kordab, et enamiku (69 %) eksporditud toodete võrdlemisel lähtuti täielikust toote kontrollnumbrist. Lisaks, huvitatud isik oleks saanud esitada ettepaneku füüsikalistest omadustest tuleneva kohandamise määra kohta hoolimata võrdlusriigi tootjaid käsitlevate konfidentsiaalsete andmete kaitsest tingitud piirangutest, kuna talle olid teada nii kõrvalejäetud kriteeriumid kui ka nende kriteeriumide puhul toote kontrollnumbri struktuuris ettenähtud parameetrid. Kuna kvantitatiivsete näitajate alusel mingit taotlust ei esitatud, lükatakse see väide tagasi.

(47)

Üks huvitatud isik küsis, kas võrdlusriigi tootja müüs tooteid lõppkasutajatele, ja kui suur on sel juhul toote kontrollnumbritel põhinev kaubandustasandi kohandus. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 53, kasutas komisjon normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemiseks tehasehinda, mistõttu on tegemist samal kaubandustasandiga. Väidete alusel kohanduste tegemist ei peetud vajalikuks. Kõnealune väide tuli see tagasi lükata juba seetõttu, et see ei olnud põhjendatud.

(48)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 55–60 sätestatud dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika.

(49)

Võttes arvesse normaalväärtuse korrigeerimisi ja laiendatud võrdlust ning asjaolu, et muid märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

Tabel 1

Hiina RV dumpingumarginaalid

(50)

Ajutises määruse põhjendustes 63–66 esitatud normaalväärtuse arvutamise meetod ei sisaldanud omamaist müüki turustajatele ja kauplejatele.

(51)

Seda tingis turuolukord Taiwanis, kus turustajad ekspordivad suurtes kogustes tooteid, kuid eksportivad tootjad kajastasid samu tooteid kui tooteid, mis on müüdud tarbimiseks omamaisel turul.

(52)

See järeldus põhines peamiselt kahel asjaolul. Esiteks, üks peamisi Taiwani turustajaid eksportis enamiku tootjatelt ostetud toodangust, mistõttu ei olnud tegemist omamaise müügiga, mida tuleks arvesse võtta Taiwani normaalväärtuse arvutamisel. Teiseks annavad andmed teadaolevate tootjate toodangu kohta ja Taiwani kaubandusstatistika tunnistust sellest, et teadaolevate eksportivate tootjate omamaine müük moodustas rohkem kui 90 % liitu suunatud ekspordist, kusjuures see näitaja sisaldab ka ligikaudu 50 % eksporditud müügist.

(53)

Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid statistilise andmete põhjal tehtud järelduse. Nad väitsid, et komisjon võttis kogu Taiwani toodangu suuruse kindlakstegemisel arvesse ainult koostööd teinud äriühinguid, kes mõnevõrra eksportisid ka liitu. Veel väideti, et põhjenduses 52 esitatud analüüsis oleks komisjon pidanud kogu Taiwani statistikas kajastatud importi käsitama täiendava ekspordina.

(54)

Komisjon uuris kõigile teadaolevatelt Taiwani tootjatelt saadud toodangu ja omamaise müügi teavet, sealhulgas teavet, millele üks eksportiv tootja osutas, eesmärgiga saavutada võimalikult suur vastavus statistiliste andmetega. Kogutud teave mõjutas hiljem ka põhjenduses 52 kirjeldatud analüüsi tulemust. Kokkuvõttes leiti, et omamaise müügi kohta teatatud andmed hõlmavad ka ligikaudu 40 % sellest müügist, mis eksporditi.

(55)

Eksportiv tootja ei esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et kogu põhjenduses 53 kirjeldatud statistikalist importi tuleks käsitada täielikult eksporditud toodanguna. Tavaliselt kehtib imporditud toodete reekspordi suhtes erinev tolliprotseduur ja seda ei käsitata kaubandusstatistikas tegeliku ekspordina. Seetõttu ei saa komisjon teha sellest väitest viljakaid järeldusi.

(56)

Lisaks väitsid kaks eksportivat tootjat, et omamaine müük, mille komisjon jättis arvesse võtmata, ei ole põhjenduses 52 esitatud protsendimääraga proportsionaalne. Nad kordasid oma väidet, et omamaistele tarbijatele müüdud toodete lõppsihtkoht polnud neile teada. Komisjon on arvamusel, et müügi lõppsihtkoha mitteteadmine ei muuda midagi. Selleks et võimalikult täpselt võtta arvesse iga uuritud eksportiva tootja olukorda, analüüsis komisjon veel kord olukorda uurimise raames saadud tõendite põhjal ja muutis selle põhjal neid müügikoguseid, mida ei võeta arvesse normaalväärtuse määramisel. Põhjendatud juhtudel võeti normaalväärtuse arvutamisel arvesse teatavat osa müügist, mida esialgses etapis normaalväärtuse arvutamisel arvesse ei võetud.

(57)

Üks huvitatud isik vaidlustas selle, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti arvesse omamaist müüki kauplejatele ja turustajatele. Sellekohased väited esitati kirjalikult ja 7. juuli 2015 kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel.

(58)

Nagu on märgitud põhjenduses 56, jätkas komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist turustajatele toimunud müügi liigituse küsimuste läbivaatamist, et teha täpselt ja õiguslikult korrektselt kindlaks, kas normaalväärtuse kindlaksmääramise seisukohalt oli tegemist omamaise või eksportmüügiga, ega lähtunud enam eeldusest, et kogu turustajatele müüdud toodang oli mõeldud ekspordiks. Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel saadud märkused vaadati läbi ja arvesse võeti uusi asjaolusid.

(59)

Selle asemel, et eeldada, et kogu müük turustajatele olid mõeldud ekspordiks, ja jätta kõrvale kogu müük turustajatele, jättis komisjon kõrvale üksnes selle osa turustajatele müüdud toodetest, mille puhul oli olemas piisav objektiivne tõendusmaterjal nende tegeliku eksportimise kohta. Komisjon vaatas läbi kõnealused müügiandmed ning liigitas müügi riigisiseseks müügiks ja ekspordiks vastavalt iga asjaomase eksportiva tootja olukorrale ja teda käsitlevatele andmetele. seejuures kasutati tõendina näiteks ekspordile ettenähtud allahindluste olemasolu. Seevastu subjektiivsed tegurid nagu kavatsus ja teadlikkus või nende puudumine ei mõjutanud komisjoni teostatud objektiivselt analüüsi.

(60)

Üks eksportiv tootja vaidlustas selle, et tootmiskuludest ei arvata maha teatavaid metallijääke. Oma väite toetuseks esitas ta täiendava teabena oma tootmiskulude tabeli, milles tootmiskahjum oli väljendatud konverteerimiskahjumina. Selle väite kohaselt moodustab tootmiskahjumi lõpptootes kasutamata materjalide maksumuse ja tootmiskahjumiga seotud üldtootmiskulude summa. Komisjon uuris eksportiva tootja väidet hoolikalt ning leidis, et tootmiskahjumis sisalduv materjalikulu on palju väiksem kui summa, mille mahaarvamist metallijäätmete tootmiskuludest taotleti. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas asjaomane äriühing oma väidet, et metallijäätmete väärtus tuleks võrrelda kogukahjuga, millesse kuuluvad ka sellega seotud tootmise üldkulud. Komisjon jääb oma seisukoha juurde, et metallijäätmete turuväärtus ei saa olla suurem kui sisendmaterjali väärtus. Eksportiva tootja väide tuli seetõttu tagasi lükata.

(61)

Lisaks ei esitanud eksportiv tootja põhjendusi väitele teatavate metallijääkide tootmiskuludest maha arvamata jätmise kohta. Kuna ta ei teatanud vaatlusaluse toote tootmisel tegelikult kasutatud materjali kogust, ei saa komisjon kahju hinnata. Äriühing väitis, et iga tarbitud sisendtooraine kogus ja väärtus on esitatud tabelites, mis esitati kohapealse kontrollimise käigus. Komisjon leidis, et need andmed ei käsitlenud ainult vaatlusalust toodet, vaid ka kuumvaltsitud lehtmaterjali, mida töödeldi ja müüdi vahesaadusena. See ei võimalda komisjonil välja arvutada metallijäätmetes väljendatud materiaalse kahju suurust. Kuna kahju ja metallijäätmete kohta on teatatud üksnes nende väärtus, oli võimatu hinnata, kas vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud materjalist sai toota nii vaatlusalust toodet kui ka metallijäätmeid, mis arvatakse tootmiskuludest maha. Seetõttu ei olnud võimalik teha usaldusväärselt kindlaks, kas teatatud kahjude hulka kuulus ka väidetav materjaliga seotud kahju, ja kui suur summa tuleks maha arvata seoses metallijääkidega. Eksportiv tootja kordas oma väidet pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, kuid ei teatanud uusi asjaolusid.

(62)

Ajutise määruse põhjendustes 62 ja 67 – 78 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(63)

Üks eksportiv tootja vaidlustas nii pärast esialgsete kui ka lõplike järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes teatavate liitu suunatud eksportmüügi kõrvalejätmise. Müügiandmed põhinesid tarbijate esitatud ekspordisertifikaadid. Kuid ekspordisertifikaadid ei võimalda kindlaks teha tootjat ega ka eksportiva tootja teatatud müügitehingut. Lisaks sellele ei nõutud ekspordisertifikaatide esitamist järjekindlalt kõigi klientide käest kogu uurimisperioodi jooksul. Vaatamata eksportiva tootja sellekohastele pingutustele ei suudetud kindlaks teha, kuhu tooted müüdi, ning kogu uurimisperiood ei olnud ekspordisertifikaatidega kaetud. Seetõttu puudus komisjonil kindlus, et kõnealune müük oli müük ekspordiks, mida saab arvesse võtta dumpingumarginaali arvutamisel. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(64)

Üks eksportiv tootja taotles, et võetaks arvesse valuutakurssi kohustuse tasumise päeval. Selleks et oleks võimalik teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaseid võrdlusi, on kõigi Taiwani eksportivate tootjate puhul järjekindalt kasutatud Euroopa Keskpanga igakuiseid vahetuskursse. Eksportiv tootja taotlus ei ole kooskõlas alusmäärusega, mille kohaselt tuleb kasutada müügi kuupäeva vahetuskurssi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(65)

Üks eksportiv tootja vaidlustas Euroopa Keskpanga igakuise vahetuskursi kasutamist ja nõudis lähtumist päevakursist. Eksportiv tootja ei täpsustanud, mis päevakursi kasutamisest muutuks. Komisjon lähtus igakuistest vahetuskurssidest võrreldavuse ja järjeindluse huvides, kuna kõnealuse tootja dumpingumarginaal oli üks omavahel seotud tootjate rühma dumpingumarginaalidest, kusjuures päevakursi kasutamist nõudis nendest ainult üks.

(66)

Võttes arvesse põhjenduses 56 osutatud normaalväärtuse muutumist, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

Tabel 2

Taiwani dumpingumarginaalid

(67)

Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 90 valmistasid uurimisperioodil liidus samasugust toodet teadaolevalt üheksa liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(68)

Kuna täiendavaid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 90–93 esitatud liidu tootmisharu määratlus.

(69)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94–96 esitatud esialgsed järeldused.

(70)

Pärast järelduste teatavakstegemist kordasid huvitatud isikud esialgses etapis esitatud väidet, et komisjon on eksinud, hinnates Hiina RVst ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivselt. Selle väite tõestuseks ei esitanud nad uusi asjaolusid.

(71)

Põhjenduse 66 kohaselt leiti esialgsete järelduste kohta esitatud märkuste alusel, et dumpinguhindu ei kasutanud üks Taiwani eksportiv tootja. Seetõttu arvati selle äriühingu liitu suunatud eksport maha Hiina RV ja Taiwani dumpinguhinnaga impordist.

(72)

Kuna kumulatiivse hindamise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 97–102 esitatud esialgsed järeldused.

(73)

Nagu märgitud põhjenduses 71, arvati ühe Taiwani eksportiva tootja import, mille puhul dumpingut ei tuvastatud, maha dumpinguhinnaga impordist. Konfidentsiaalsuse huvides ei saa avaldada selle impordi mahtu ega turuosa, kuid selle impordi mahtu ja tühise, oluliselt alla 1 % turuosa mahaarvamine ei mõjutanud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa arengusuundumusi vaatlusalusel perioodil.

(74)

Pidades silmas, et muid märkusi asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa kohta ei esitatud, ning võttes arvesse järeldustes tehtud muudatust (vt põhjendus 73), kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103–106 nimetatud esialgsed järeldused.

(75)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist taotlesid huvitatud isikud täiendavat teavet ajutise määruse põhjenduse 110 alapunktis ii osutatud impordijärgsete kulude laadi kohta. Tegemist on imporditud toodete importimise kohas käitlemise ja ajutise ladustamise kulude, tollivormistuse tasu ja pangakuludega.

(76)

Impordijärgseid kulusid kontrolliti äriühingute valdustesse tehtud kontrollkäikude ajal, millele on osutatud põhjenduses 7. Kontrolli tulemusel selgitas komisjon välja, et importimise kulud on väiksemad kui ajutise määruse koostamise ajal kasutada olnud andmete põhjal kindlaks tehtud kulud.

(77)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et ta ei suuda kindlaks teha, kas arvesse on võetud kõik toodete importimisega seotud kulud, mis tekivad enne toote kättetoimetamist esimese kliendini liidus. Sellega seoses tuleb selgitada, et hinna allalöömine väljaselgitamiseks võrreldakse liidu tootmisharu tehasemüügihindu ja eksportivate tootjate tollivormistusjärgseid hindu liidu piiril. Seega ei võeta võrdluses arvesse kulusid, mis tekivad toote liikumisel sadamast kuni esimese sõltumatu kliendini.

(78)

Üks huvitatud isik märkis, et märkimisväärne osa liidu samasugusest tootest müüakse kaitsekilega kaetuna (5). Eksportiv tootja väitis, et kile kasutamine peaks kajastuma komisjoni kasutatavas toote kontrollnumbris, kuna see avaldab hinnale märkimisväärset mõju.

(79)

See väide esitati väga hilja, umbes 11 kuud pärast uurimise algatamist ja umbes 10 kuud pärast toote kontrollnumbrite asjaomastele isikutele teatavaks tegemist. Komisjon ei olnud siis enam võimeline asjaomaseid tehinguid ükshaaval välja selgitama,

(80)

kuid tegi selle väite alusel üldise kohanduse vastavalt liidu tootmisharu esitatud andmetele.

(81)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis sama huvitatud isik, et kohandamine ei tohiks olla üldine, vaid selle puhul tuleks arvesse võtta ainult tehinguid, kus samasugune toode oli tõepoolest kaitsekilega kaetud. See isik ei nõustunud ka hinnanguga, et ta esitas väite liiga, kuna asjakohane teave oli avalikult kättesaadav veel enne käesoleva uurimise algatamist.

(82)

Nagu juba selgitatud, tegi komisjon üldise kohanduse, kuna ei saanud asjaomaseid tehinguid ükshaaval välja selgitada. On teada, et sellised tehingud ei moodusta tehingute koguarvust sugugi tühist osa. Kohanduse tegemiseks ei saa isik lihtsalt tugineda avalikult kättesaadaval teabele, vaid peab esitama põhjendatud taotluse.

(83)

Ümberarvutuse tulemusel saadi küll madalam impordikulu, kuid vähenemist tasakaalustas suures osas kaitsekile kasutamise tõttu tehtud kohandus. Nende kahe kohanduse koosmõju tulemusel liidu turul asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oluliselt ei muutunud, jäädes vahemikku 9,8–11,4 % (ajutuses määruses 9,6–11,3 %). Oluliselt ei muutunud ka liidu turul asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine alamüügi marginaal, jäädes vahemikku 23,1–25,3 % (ajutuses määruses 22,9–25,2 %).

(84)

Üks huvitatud isik juhtis tähelepanu sellele, et uurimise käigus selgus, et eksportivad tootjad müüvad peaaegu eranditult sõltumatutele turustajatele või terasetöötlemiskeskustele, samal ajal kui liidu tootmisharu müüs turustajatele, integreeritud teenusekeskustele ja lõppkasutajatele. Kõnealune huvitatud isik väidab, et nende hindade võrdlemiseks peab komisjon arvesse võtma teenusekeskuste püsikulusid, kuna tegemist on erinevate kaubandustasanditega. Kuid kaubandustasandi erinevustest tulenevaid kohandusi ei tehta vastavalt kulude erinevusele, vaid ainult juhul, kui on tõendatud, et nende tasandite vahel on järjekindlad ja selged erinevused. Liidu tootmisharu poolt liidu turul kummalgi tasandil müüdud toodete hindade võrdluse tulemusel selgus, et kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 112 kaubandustasandi erinevus ei mõjuta hindu. Ükski huvitatud isik ei ole esitanud teavet, mis lükkaks selle järelduse ümber. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud kaubandustasandi kohandamiseks vajalikud tingimused.

(85)

Sama isik väitis pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et liidu tootmisharu teenusekeskuste müügihindade ja kus eksportivate tootjate müügihindade võrdlus ei hõlma võrreldavaid tooteid. Selle isiku väitel müüakse liidu tootmisharu teenusekeskustest suurel määral täiendavalt töödeldud kaupa, nagu ribad, kitsad rulltooted ja plaadid, kuid eksportijad müüvad peamiselt standardseid rulltooteid.

(86)

Sellega seoses tuleb märkida, et standardseid rulltooteid ei võrreldud kitsaste toodetega nagu ribad ja kitsad rulltooted. Toote laiuse näitaja kuulub toote kontrollnumbri koosseisu ning sellega tagatakse, et võrreldakse ainult sama laiusega tooteid. Plaate aga kasutatud võrdluses üldse, sest valimisse kaasatud eksportivad tootjad neid liitu ei eksportinud.

(87)

Muude märkuste puudumisel asjaomastest riikidest pärit impordi hinna ja hinna allalöömise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 107–112 esitatud ülejäänud järeldused.

(88)

Huvitatud isikud kordasid väiteid, et valimisse kaasatud liidu tootjate andmeid tuleks kahju hindamisel kasutada järjepidevalt, mitte jagada näitajad makromajanduslikeks ja mikromajanduslikeks. Niisugune toimimisviis jätaks siiski tähelepanuta liidu tootmisharu tasandil olemasoleva teabe, mis käsitleb tootmist, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendusastet, müügimahtu, turuosa, kasvu, tööhõivet, tootlikkust ja dumpingumarginaali suurust.

(89)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas üks huvitatud isik argumenti, et asjaolu, et liidu suurim tootja Outokumpu ei kuulu valimisse, moonutab kahju analüüsi. Kuid nagu juba esialgse määruse põhjenduses 93 märgiti, loeti valim esinduslikuks, sest see esindas ligikaudu 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. Seepärast ei mõjuta asjaolu, et Outokumpu ei teinud koostööd, valimi esinduslikkust ja valimisse kuuluvate tootjate kontrollitud andmete kvaliteeti.

(90)

Huvitatud isikud väitsid, et kui kahjunäitajad jagatakse makro- ja mikromajanduslikeks, ei saa teha sisulisi järeldusi, mil määral (kui üldse) valimisse kuuluvad tootjad kahju said. See väide ei ole asjakohane. Kooskõlas alusmääruse artikliga 3 määratakse kahju kindlaks liidu tootmisharu tasemel. Väljavõtteline uuring on alusmääruse artiklis 17 sätestatud meetod, mis võimaldab komisjonil piirata uuritavate isikute (praegusel juhul liidu tootjate) arvu, kui see on väga suur. Siiski ei piira väljavõtteline uuring kahju kindlakstegemist liidu tootjate valimile. Teatavaid kahjunäitajaid, näiteks muu hulgas turuosa ja müügimaht, saab mõttekalt analüüsida vaid liidu tootmisharu tasandil. Peale selle loetakse valimi kohta tehtud järeldused kehtivaks liidu tootmisharu tasandil. Seepärast tuleks arvesse võtta kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kui terviku kohta.

(91)

Kuna täiendavaid märkusi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda käsitlevate üldiste märkuste kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 107–112 esitatud järeldused.

(92)

Huvitatud isikud väitsid, et tööhõive vähenemine tulenes liidu tootmisharu tootlikkuse kasvust. Ometi oli tootlikkuse 6 % kasv vaatlusalusel perioodil väiksem kui tööhõive 11 % vähenemine. Seda vähenemist mõjutas ka liidu tootmisharu tootmismaht, mis vähenes kasvaval turul 5 %.

(93)

Nagu eespool kirjeldati, pidi liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi tõttu asjaomastest riikidest vähendama oma tootmismahtu kasvaval turul. Kui liidu tootmisharu oleks suutnud turu kasvu ära kasutada ja suurendada oma toodangut vastavalt nõudluse kasvule, oleks see toodangu suurenemine tootlikkuse suurenemist tasakaalustanud. Siis olnuks ka tööhõive vähenemine märgatavalt väiksem. Seepärast ollakse seisukohal, et tööhõive vähenemist mõjutas peamiselt dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest ning et liidu tootmisharu tootlikkuse suurenemise mõju oli väike.

(94)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et tööhõive liidu tootmisharus suurenes aastatel 2004–2007 märkimisväärselt (55 %). Kuid ajutises määruses nimetatud tööhõive näitaja on liidu tootmisharu kui terviku tööhõive, samal ajal kui aastate 2004–2007 kohta esitatud tööhõive näitaja iseloomustab vaid osa liidu tootmisharust. Need arvnäitajad ei ole seepärast võrreldavad ega näita tööhõive kasvutendentsi.

(95)

Kuna muid märkusi makromajanduslike näitajate kohta ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 121–132 esitatud järeldused.

(96)

Huvitatud isikud kordasid oma väiteid, et müügihinnad järgivad kulusid toorainele, peamiselt kroomile ja niklile, ning et liidu tootmisharu hindade arengu analüüsimisel ei tuleks arvestada nn sulami lisamaksu.

(97)

Need isikud esitasid täiendava teabe baashinna kõikumise kohta, millele on osutatud ajutise määruse põhjenduses 141. Andmed käsitlesid liidu tootjate müüdavat, tooteklassi 304 kuuluvat roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali paksusega 2 mm ja viimistlusega 2B (6). Nende andmete alusel odavnes baashind vaatlusalusel perioodil pidevalt, vähenedes umbes 1 015 eurolt tonni eest 2010. aastal ligikaudu 907 eurole tonni eest uurimisperioodil, st ligikaudu 11 %. Vähenemine on väiksem kui ajutises määruses nimetatud vähenemine 1 200 eurolt tonni eest 1 000 eurole tonni eest, kuid see toetab järeldust baashinna märkimisväärse vähenemise kohta.

(98)

Üks huvitatud isik väitas ka, et ajutise määruse põhjenduses 141 esitatud tõendid baashinna analüüsi kohta ei ole piisavad toetamaks järeldust, et liidu tootmisharu baashind on vaatlusalusel perioodil vähenenud, sest see oli väidetavalt esitatud vaid üle liidu tootja kohta.

(99)

Ehkki teabe esitas üks liidu tootja, ei käi see teave üheainsa liidu tootja kohta. Selles teabes viidatakse andmetele, mille on avaldanud terasetööstuse tuntud konsultatsiooniettevõtja CRU. CRU avaldas teabe Saksamaa turu kohta tervikuna, mitte aga üksikute liidu tootjate hindade kohta. Seda, et baashinnad langesid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu nimetati põhjenduses 97, kinnitab ka muude huvitatud isikute esitatud teave.

(100)

Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu müügihindade vähenemist põhjustas nii toorainekulude vähenemine kui ka baashinna märkimisväärne vähenemine, mis ei ole seotud toorainehinna muutustega. Hinnalanguse viimatinimetatud osa, baashinna vähenemine, näitab, et liidu tootmisharu pidi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul hindu langetama, hoolimata sellest, et ta kandis asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kahjumit.

(101)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks importija, et eespool esitatud teave baashinna arengu kohta koosneb Euroopa tootja subjektiivsetest arvamustest, mida tuleks täiendavalt kontrollida. Ometi ei esitanud põhjenduses 97 esitatud teavet Euroopa tootja, vaid eksportijate ühendus, kes oli meetmete kehtestamise vastu. Kuna see teave on kooskõlas avalikult kättesaadava teabega, mida pakuvad spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõtjad, loetakse seda usaldusväärseks.

(102)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks teine huvitatud isik, et baashinna vähenemise põhjus oli erandlikult kõrge väärtus 2010. aasta teises kvartalis. Väite esitanu ei põhjendanud kuidagi, miks peaks nimetatud perioodi baashinna arengu analüüsist välja jätma. Kuna kahjunäitajate analüüs peab hõlmama kogu vaatlusalust perioodi, ei saa selle väitega nõustuda.

(103)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist juhtis üks huvitatud isik tähelepanu asjaolule, et vastavalt ajutise määruse tabelile 11 oli liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind vaatlusalusel perioodil alati tootmiskulust kõrgem. See erinevus tähendab väidetavalt, et liidu tootmisharu kahjude põhjus on ebaselge.

(104)

Seoses sellega märgitakse, et ajutise määruse tabelis 11 esitatud ühiku tootmiskulud sisaldasid üksnes tootmiskulusid, ilma müügi-, haldus- ja üldkuludeta. Seepärast ei saa selle ühikukulu võrdlemine ühiku müügihinnaga näidata valimisse kuuluvate liidu tootjate kasumit.

(105)

Huvitatud isikud pidasid laovarude 7 % vähenemist vaatlusalusel perioodil märgiks liidu tootmisharu heast seisundist.

(106)

Ometi järgib laovarude 7 % vähenemine vaatlusalusel perioodil üksnes valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangut. Tõepoolest, nagu näitab ajutise määruse tabel 13, moodustasid laovarud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 15 % toodangust. Väikseid kõikumisi 14 % ja 16 % vahel tuleks, võttes arvesse nende mõõdukat taset, lugeda laovarude tavapäraseks muutumiseks.

(107)

Peale selle väitsid huvitatud isikud, et laovarude tase 15 % aastatoodangust, mis tähendab umbes 2 kuu käivet, on peamiselt tellimustöid tegeva tootmisharu jaoks kõrge. Varude sellise taseme põhjustas ajavahe tootmise ja müügiprotsessi eri etappide vahel, samuti erinevad müügistruktuurid. Seepärast ei saa laovarude taset 15 % toodangust eriti kõrgeks lugeda.

(108)

Komisjon kinnitab, et laovarusid ei loeta uurimise jaoks mõttekaks näitajaks.

(109)

Huvitatud isikud kommenteerisid, et liidu tootmisharu tegi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tohutuid investeeringuid – rohkem kui miljard eurot aastas. Komisjon tegi seoses selle väitega kindlaks, et ajutises määruses osutatud investeeringute tase oli tegelikult varade kogu bilansilise netoväärtuse tase. Investeeringute tegelik tase on esitatud alljärgnevas tabelis, mis asendab ajutise määruse tabeli 14 vastava rea.

Tabel 3

Investeeringud, kõik liidu tootjad (kahjunäitajate osa)

(110)

Tegelikud investeeringud kasvasid 89 protsendipunkti – 37 miljonilt eurolt 2010. aastal 70 miljonile eurole 2012. aastal – ning kahanesid seejärel vaatlusalusel perioodil 47 protsendipunkti – 53 miljonile eurole. Kuid see nominaalne kasv on tingitud investeeringute väga madalast tasemest 2010. aastal. Investeeringute tase oli nii madal, et varade bilansiline netoväärtus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt, nagu on näha ajutise määruse tabelist 14.

(111)

Ehkki see kahjunäitaja vaatlusaluse perioodi jooksul nominaalselt paranes, ei mõjuta see komisjoni üldiselt negatiivset kahjuhinnangut, kuna see näitaja oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madal.

(112)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et pärast investeeringute korrigeerimist tuleks investeeringutasuvust samavõrra korrigeerida. Ometi, nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 150, on investeeringutasuvuse näitaja kasumiprotsent investeeringu bilansilisest netoväärtusest. Näitaja korrigeerimine investeeringute arvessevõtmiseks ei mõjuta investeeringutasuvust. Seega ei ole investeeringutasuvust vaja korrigeerida, kuna see on ajutises määruses õigesti esitatud.

(113)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et investeerimine kogumahus 209 miljonit eurot kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ei ole kahju kandnud äriühingu normaalne käitumine. Kuid nagu märgiti põhjenduses 110, oli investeeringute tase kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madal. Seega ei saa selle väitega nõustuda.

(114)

Kuna muid märkusi mikromajanduslike näitajate kohta ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 135–151 esitatud muud järeldused.

(115)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 152–155 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(116)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas dumpinguhindadega import asjaomasest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon hoolitses, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist tulev dumpinguhindadega import, ei omistataks dumpinguhindadega impordile.

(117)

Huvitatud isikud (eksportivad tootjad ja müüjad) kordasid väiteid esialgses etapis esile tõstetud põhjusliku seose kohta, esitamata arvesse võtmiseks mingeid uusi seiku. Need väited käsitlesid muu hulgas: impordi madalat taset, toorainehindu järgivaid impordihindu, importi kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu liigset tootmisvõimsust. Kuna uusi argumente ei olnud, loetakse väited täies ulatuses käsitletuks ajutise määruse põhjendustes 156–208. Selguse mõttes on teatavaid väiteid käsitletud allpool.

(118)

Huvitatud isikud kordasid ka, et import asjaomastest riikidest vaatlusalusel perioodil – mis Hiina RV puhul oli 4,3 % ja Taiwani puhul 5,1 % – ei saanud liidu tootmisharu kahjustada, eriti kui samal ajal oli liidu tootmisharu turuosa 80 %. Nagu selgitatakse põhjenduses 83, tegi komisjon kindlaks, et dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest lõi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu hindu alla 9,8–11,4 %. Ehkki import ei pruugi tekitada täiuslikku konkurentsisurvet, avaldab see liidu tootmisharule hinnasurvet, nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 158, ning seega ei lase liidu tootmisharul turuosa säilitada ega ka kasumlikuks saada. Peale selle, nagu järeldatakse põhjenduses 70, tegi komisjon kindlaks, et tingimused Hiina RVst ja Taiwanilt pärit impordi, mis moodustas uurimisperioodil kokku 9,5 %, kumulatiivseks hindamiseks on täidetud.

(119)

Põhjenduse 66 kohaselt leiti esialgsete järelduste kohta esitatud märkuste alusel, et dumpingt ei tuvastatud ühe Taiwani eksportiva tootja puhul. Seepärast tuleb uurida selle impordi mõju liidu tootmisharu üldisele seisundile, kuna see ei sisaldu enam dumpinguhinnaga impordis.

(120)

Selle impordi maht oli siiski kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tühine, selle turuosa oli kogu aeg alla 1 %. Sellest järeldas komisjon, et kuna Taiwanilt pärit dumpinguvaba impordi maht oli tühine, ei aidanud see liidu tootmisharule tehtud kahjule kuigivõrd kaasa.

(121)

Üks eksportiv tootja väitis, et kolmandatest riikidest, nagu Lõuna-Koreast ja Lõuna-Aafrikast, pärit impordi hinnad on Hiina RV omadest madalamad ja need võivad koos Indiast pärit impordiga, mille hinnad sarnanevad Hiina omadele, avaldada survet valimisse kuuluvate liidu tootjate hindadele. Peale selle väidab sama isik, et nimetatud kolme riigi keskmised hinnad on väiksemad kui valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmine mittekahjustav hind.

(122)

Nagu juba nimetati ajutise määruse põhjenduses 174, koosneb roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjal eri klasside terasest, mis põhjustab suurt hinnaerinevust, mida ei saa Eurostati keskmistes hindades arvesse võtta. Seepärast ei ole mõttekas lihtsalt võrrelda keskmisi hindu, mis neid erinevusi arvesse ei võta. Hiina RV ja Taiwani poolset hindade allalöömist ei tehtud tõepoolest kindlaks keskmiste hindade alusel, vaid tooteliigiti võrdluse alusel, nagu on mainitud ajutise määruse põhjenduses 111.

(123)

Sama isik väidab ka, et import Indiast ja Lõuna-Koreast näitas märkimisväärset kasvu nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Nimetatud riikide arvestamata jätmine ei olevat seega objektiivne.

(124)

Lõuna-Korea turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 2,3 %lt 2,8 %le ehk üksnes 0,5 protsendipunkti. Ehkki import Indiast kasvas kiiremini, oli India turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väga väike – alla 2 %. See näitab, et Hiina RV ja Taiwani olukord erineb objektiivselt Lõuna-Korea ja India omast.

(125)

Sama isik märkis ka, et komisjon ei selgitanud, mis põhjustas üldise hinnatõusu 2011. aastal ja mis põhjustas 2012. aastal hinnalanguse.

(126)

Ajutise määruse põhjenduses 138 selgitatakse, et liidu tootmisharu müügihinnad muutuvad vastavalt tooraine – peamiselt kroomi ja nikli – hindade muutumisele. Kuna kolmandate riikide hinnad järgisid samasugust trendi, võib eeldada, et hinnamuutuste põhjused on samasugused. Nagu juba nimetati ajutise määruse põhjenduses 174, koosneb roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjal eri klasside terasest, mis põhjustab suurt hinnaerinevust, mida ei saa Eurostati keskmistes hindades arvesse võtta.

(127)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et importi Lõuna-Koreast, Indiast ja Lõuna-Aafrikast ei saa pidada tühiseks, kuna nende kumulatiivne turuosa oli uurimisperioodi jooksul 6,3 %. Ometi ei loetud importi ühestki nimetatud riigist ajutises määruses tühiseks ja nende mõju analüüsiti nõuetekohaselt.

(128)

Sama isik väitis peale selle, et import Hiinast koosnes suures osas tooteklassist 304. Muude tooteklasside, nagu 316, 316L ja 321 hinnad on kõrgemad, sest nende niklisisaldus on suurem. Seepärast kuulub import kolmandatest riikidest, hoolimata väitest põhjenduses 174, kas klassi 200 (mis on liidus nišitoode) või on märkimisväärse dumpinguga. Väide viitab seega sellele, et Hiina RV keskmine hind on võrdlemisi madal, kuna väidetavalt vaid nišitoodete hinnad on madalamad kui Hiina eksportijate müüdavate kõige populaarsemate tooteklasside hinnad.

(129)

See hinnang jätab aga täielikult arvestamata madalahinnalise 400-seeria tooteklassi, mis on liidus tavapärane tooteklass, nagu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 189. Hiina RV ekspordis oli tõepoolest suhteliselt suur osatähtsus kõrge hinnaga 300-seeria toodetel. Seda näitab asjaolu, et Hiina RV ja Taiwani hindade allalöömise marginaalid olid sarnased, hoolimata sellest, et Hiina hinnad olid uurimisperioodi ajal keskmiselt üle 100 euro kõrgemad Taiwani hindadest, nagu võib näha ajutise määruse tabelist 7.

(130)

Üks huvitatud isik väitis, et ekspordihindade 11 % langus, mida on näha ajutise määruse tabelis 16, näitab, et see hinnalangus suurendas liidu tootmisharu kahjusid.

(131)

Selle kohta selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 138, et nii liidu tootmisharu kulud kui ka hinnad muutuvad vastavalt tooraine – peamiselt kroomi ja nikli – hindade muutumisele. Hinnalangus eksporditurgudel sarnaneb hinnalangusele liidu turul ja seda tingivad seega samad kulutegurid.

(132)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et ekspordihindade languse kohta ei ole esitatud mingit hinnangut ega selgitust. Seda küsimust käsitleti selgelt eelmises põhjenduses, selgitades, et ekspordihinna languse tingisid toorainekulude muutused.

(133)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse madala rakendusastme põhjuseks oli 2010. aastal paigaldatud ülemäärane tootmisvõimsus. Siiski oli tootmisvõimsuse rakendusaste 2010. aastal kogu vaatlusaluse perioodi kõrgeim. Juhitakse tähelepanu, et vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 77 %lt 70 %le peamiselt tootmismahu vähenemise tõttu. Liidu tootmisharu pidi dumpinguhinnaga impordi tõttu asjaomastest riikidest vähendama oma tootmismahtu kasvaval turul. Seepärast ollakse seisukohal, et tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise põhjustas enne 2010. aastat paigaldatud ülemäärane tootmisvõimsus.

(134)

Üks huvitatud isik kommenteeris seoses ajutise määruse põhjendustes 183–194 esitatud konkurentsiprobleemide põhjuste analüüsiga, et komisjoni analüüs oli ebapiisav. Komisjon olevat eiranud tema väiteid ja tõlgendanud valesti Outokumpu/INOXUMi ühinemisjuhtumi puhul esitatud järeldusi ja käesoleva uurimise käigus tuvastatud asjaolusid. Oma väite toetuseks kinnitab isik, et liidu neli suuremat tootjat domineerivad senini turgu, omades umbes 80 % turuosa.

(135)

Väide ei vasta tõele. Liidu tootmisharu turuosa oli uurimisperioodi jooksul tõepoolest 80 %, nagu näitab ajutise määruse tabel 9. Kuid nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 90, koosneb liidu tootmisharu üheksast teadaolevast tootjast. Nende hulgas on neli suurt integreeritud tootjat ja viis väiksemat tootjat.

(136)

Sama isik väitis, viidates Outokumpu/INOXUMi ühinemisotsuse põhjendusele 351, et konkurentsi peadirektoraat leidis, et „turul tegutseb üksnes neli suuremat ELi ettevõtjat, kellele lisandub rida väikseid Euroopa-väliseid ettevõtjaid, kellest igaühe turuosa on alla 5 %”.

(137)

See väidetav tsitaat ei ole aga tõene. Õige tsitaat on „turul tegutseb üksnes neli suuremat ELi ettevõtjat, kellele lisandub rida väikseid Euroopa ja Euroopa-väliseid ettevõtjaid”. Seega on ilmne, et kõnealune isik tsiteeris Outokumpu/INOXUMi ühinemisotsust valesti, jättes Euroopa viis väiksemat tootjat täiesti arvestamata.

(138)

Sama isik tunnistas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist Euroopa väikeste ettevõtjate tsitaadist väljajätmist, kuna nendest igaühe turuosa oli alla 5 %. Sellest hoolimata kinnitas ta, et vastavalt põhjendusele 135 on nelja suurema integreeritud tootja turuosa 80 %. Kuid nagu nimetatud põhjenduses öeldakse, on 80 % turuosa kõigil üheksal teadaoleval liidu tootjal kokku. Seepärast on väide faktiliselt väär ja selle võib tagasi lükata.

(139)

Sama isik väitis, viidates ajutise määruse põhjendusele 187, et kinnitus, et „isegi kui impordi põhjustatud piirang ei ole parajasti suur, on võimalik, et see suureneb tulevikus”, on puhtalt spekulatiivne ja viitab hüpoteetilisele tulevikusündmusele. See hinnang on väär. Tsitaat on võetud Outokumpu/INOXUMi ühinemisotsusest ja sõna „tulevikus” viitab seega ühinemisotsuse vastuvõtmise järgsetele sündmustele. Nagu selgitatakse ajutise määruse kõnealuses põhjenduses, suurenes import Hiina RVst ja Taiwanilt vaatlusalusel perioodil 70 %. Peale selle väidetakse registreerimismääruses, et 2014. aastal suurenes import Hiina RVst veel 115 % ja Taiwanilt 66 % (7). Impordimahtude selline jätkuv suurenemine näitab, et kinnitus ei olnud spekulatiivne ja et suurenemine ei olnud „hüpoteetiline tulevikusündmus”, vaid sai teoks Outokumpu/INOXUMi ühinemisotsuse vastuvõtmise ja ajutise määruse avaldamise vahel.

(140)

Kuna uuem usaldusväärne teave selle kohta puudub, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendustes 183–194 tehtud järeldused, et konkurentsitingimused liidus ei oleks suutnud hoida ära asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju liidu tootmisharule.

(141)

Ajutise määruse põhjenduses 105 järeldati, et import kasvas kogu vaatlusaluse perioodi vältel, välja arvatud 2012. aastal. Huvitatud isikud aga väitsid, et impordimahtude muutumine ei näidanud vaatlusaluse perioodi jooksul järjepidevat kasvutrendi, vaid arenes pigem tsükliliselt, kusjuures 2010. ja 2012. aastal oli import „madalseisus” ning 2011. ja 2013. aastal „kõrgseisus”. Selle väite hindamiseks analüüsiti Eurostatilt saadud pikaajalisi andmeid asjaomastest riikidest pärit impordi kohta. Konfidentsiaalsuse huvides ei ole jäetud välja selle Taiwani eksportiva tootja tühist impordimahtu, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud. Ometi ei ole sellel tabelis 4 esitatud suundumusele mingit mõju.

Tabel 4

Import asjaomastest riikidest

(142)

See impordistatistika näitab, et ajavahemikul 2009–2014 oli aasta 2012 ainsaks erandiks, kuna ülejäänud aastatel asjaomastest riikidest pärit impordi maht kasvas.

(143)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu väike tootmis- ja müügimaht kahaneb veelgi, hoolimata tellimuste mahu kasvust. Kaebuses esitatud teave näitab tõepoolest, et tellimuste maht ületab müügimahtu oluliselt. Siiski ei ole need kaks arvu otseselt võrreldavad, kuna need ei ole esitatud samadel alustel. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas liidu tootmisharu väitele reageerides täiendava teabe kõnealuste arvude võrreldavuse kohta. Kui võrrelda teavet tellimuste ja müügi kohta võrreldavatel alustel, on erinevus tühine.

(144)

Kuna muid märkusi põhjusliku seose kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 156–208 esitatud muud järeldused.

(145)

Nagu nimetati ajutise määruse põhjenduses 209, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu tuvastamisest ei ole meetmete vastuvõtmine antud juhul liidu huvides.

(146)

Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 210–212, toetab suurem osa liidu tootmisharust meetmete kehtestamist, ent liidu suurim tootja(Outokumpu) on jätkuvalt selles küsimuses vaikinud. Peale selle astus üks vaatlusaluse toote hulka kuuluvate täppisribade tootja meetmete toetuseks välja pärast ajutise määruse avaldamist.

(147)

Nagu juba öeldi põhjenduses 7, tegi komisjon esitatud väidete õigsuse üksikasjalikuks kontrollimiseks kontrollkäike kolme importija ja kahe kasutaja juurde Itaalias ja Poolas.

(148)

Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 213–217, olid sõltumatud importijad ja müüjad käesoleva juhtumi puhul väga aktiivsed, olles üldjuhul meetmete vastu.

(149)

Üks huvitatud isik kommenteeris kvaliteedierinevusi. Ta väitis, et India ja Ameerika Ühendriikide roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootjate pakutav kvaliteet ei ole samal tasemel liidu tootmisharu toodangu või Hiina RVst ja Taiwanilt pärit impordiga. See väide ei leidnud kinnitust. Nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 101, järgivad tootjad üldiselt samu üleilmseid standardeid ning puudub igasugune kinnitus, et India ja Ameerika Ühendriikide tootjad seda ei tee.

(150)

Mitmed eksportivad tootjad ja turustajad kordasid muret võimaliku negatiivse mõju üle, mida meetmed avaldavad kasutajatele. Kuid kasutajad ise seda muret ei jaganud ja kasutajate osalus jäi käesoleva juhtumi puhul väikseks.

(151)

Peale selle avaldas meetmetele toetust Saksamaa metallitööstuse ametiühing (IG Metall). Ta väljendas muret dumpinguhinnaga impordi mõju pärast liidu tootmisharu olukorrale. Ametiühing esindab ka olulisi kasutaja-tootmisharusid, nagu auto- ja kodumasinatööstus.

(152)

Kuna muid märkusi liidu huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 209–222 esitatud järeldused.

(153)

Seoses dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamisega tuleb hinnata alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt on üks põhikriteerium, mis tuleb täita, see, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud”.

(154)

Kui võrrelda roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kuu keskmist importi (8) uurimisperioodil kuu keskmise impordiga registreerimisperioodil (17. detsember 2014 kuni 25. märts 2015), ilmneb impordimahtude vähenemine registreerimisperioodil. Nagu näha ajutise määruse tabelist 6, oli uurimisperioodil roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kuu keskmine impordimaht asjaomastest riikidest 26 043 tonni (9). Registreerimisperioodil oli roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kuu keskmine impordimaht asjaomastest riikidest 22 000 tonni ehk umbes 15 % väiksem. Taas ei ole konfidentsiaalsuse huvides jäetud välja selle Taiwani eksportiva tootja tühist ekspordimahtu, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud.

(155)

Seega ei ole impordi märgatava suurenemise tingimus täidetud. Seepärast on jõutud järeldusele, et enne ajutiste meetmete kohaldamise alguskuupäeva toimunud impordi eesti ei nõuta tagasiulatuvalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu.

(156)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist taotles üks huvitatud isik tollimaksu tagasiulatuvat kogumist ja väitis, et komisjon vaatles meetmete tagasiulatuva kehtestamise otsustamisel valet perioodi. Isik väitis, et otsustamaks, kas import on täiendavalt oluliselt kasvanud, tuleb võtta arvesse impordi arengut kogu uurimisperioodile järgnenud aja jooksul.

(157)

Isik juhib tähelepanu impordi kasvule 2014. aasta veebruarist detsembrini, s.o alates uurimise algatamise eelsest ajast ja lõpetades umbes kaks nädalat pärast impordi registreerimise alustamist. Impordi areng näitas kõnealusel perioodil tõepoolest kasvu, kuid see kasv ei tekitanud tõenäosust, et parandav mõju, mida oleksid avaldanud meetmed, mis kavatseti kehtestada alates 26. märtsist 2015, saaks oluliselt õõnestatud, kui 17. detsembrist 2014 ei kehtestata täiendavaid meetmeid.

(158)

See on nii põhjusel, et pärast 2014. aasta juulit (peagi pärast uurimise algatamist) ja veelgi enam pärast 2014. aasta detsembrit (registreerimise algus) import vähenes, jõudes uurimisperioodiaegsele tasemele ja isegi madalamale, nagu täheldati põhjenduses 154. Perioodil, mille suhtes huvitatud isik taotleb tollimaksude kohaldamist (s.o mitte rohkem kui 90 päeva enne ajutiste meetmete kehtestamist ehk 26. detsembrist 2014 kuni 25 märtsini 2015), import kindlasti ei kasvanud, vaid kahanes, ja seega ei saa öelda, et sel oli kahjustav mõju.

(159)

Selle alusel järeldas komisjon, et õiguslikud tingimused oma kaalutlusõiguse kasutamiseks alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel ei ole täidetud.

(160)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada Hiina RVst ja Taiwanilt pärinevate roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingumarginaali tasemel.

(161)

Huvitatud isikud väitsid, et sihtkasum ei tohiks põhineda 2007. aastal, kuna see oli terasetööstusele väidetavalt erandlikult hea aasta. Komisjonile kättesaadav teave on aga näidanud, et aastatel 2004–2007 oli 2007. aasta tootmisharu jaoks kasumlikkuselt alles kolmas.

(162)

Üks huvitatud isik väitis ka, et 2007. aasta oli tõepoolest erandlik, sest selle kvartalitulemused olid väga erinevad. 2007. aasta kahe esimese kvartali jooksul oli tootmisharu tõesti väga tulemuslik, saavutades üle 10 %-lisi kasumimarginaale. Kahel viimasel kvartalil oli olukord aga väga erinev: kasumimarginaalid ulatusid vaid veidi üle tasuvuspiiri või olid isegi negatiivsed.

(163)

Ehkki see areng võib tõesti erandlik olla, näitab see ka, et 2007. aasta üldine keskmine ei saa olla erandlikult kõrge, sest see hõlmas kaht liidu tööstuse jaoks hea ja kaht halva tulemusega kvartalit.

(164)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et sihtkasum on kõrgem kui muudes uurimistes, mis käsitlesid muid terastooteid, nagu rauast või legeerimata terasest keevistorusid (10) ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid (11). Siiski ei esitanud see isik mingeid põhjendusi, miks teistsuguseid tooteid tootvat tootmisharu iseloomustav teave on asjakohasem kui liidu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootmisharu ennast iseloomustav teave. Pealegi ei olnud ei rauast või legeerimata terasest keevistorusid ega ka elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitlevate juhtumite puhul kasutatud teave ka värskem. Seega ei loeta kõnealust teavet ajutises määruses kasutatud teabest asjakohasemaks.

(165)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et kasumit, mille liidu tootmisharu 2007. aastal sai, ei saa lugeda ei usaldusväärseks ega ka esinduslikuks, kuna turutingimused, nagu kirjeldati põhjenduses 162, ei olnud tavapärased. See isik ei seadnud aga kahtluse alla asjaolu, et 2007. aasta oli tootmisharu jaoks kasumlikkuselt alles kolmas, nagu märgiti põhjenduses 161. Kuna liidu tootmisharu teenitud kasum on kooskõlas varem (aastatel 2004–2006) saavutatuga, ei saa nõustuda väitega, et 2007. aasta kasum ei saa olla usaldusväärne või esinduslik.

(166)

Üks huvitatud isik väitis, et kui komisjon arvutas samasuguse toote mittekahjustava hinna, liites liidu tootmisharu müügihindadele uurimisperioodil saadud tegeliku kahjumi ja sinna juurde veel eespool nimetatud 8,1 % kasumimarginaali, kaldus ta kõrvale oma väidetavast pikaajalisest mittekahjustava hinna arvutamise tavast, milles tootmiskuludele liideti sihtkasum.

(167)

Mõlemad tavad on olemas ja kasutusel. Liidu tootmisharu võrreldavate müügiandmete puudumise korral võib mittekahjustava hinna kindlaks teha, liites sihtkasumi kogukuludele. Praegusel juhul olid võrreldavad müügiandmed aga olemas. Peale selle koosnes liidu tootmisharu müüdav samasugune toode tuhandetest tooteliikidest ja kõigil valimisse kuuluvatel liidu tootjatel oli ulatuslik seotud äriühingute, sh terasetöötlemiskeskuste võrgustik, mis tekitasid kulusid. Seepärast loeti kuluteabe kogumist iga tooteliigi kohta kontrollnumbrite tasandil teostamatuks. Selle asemel tehti kogukulud kindlaks, liites kaalutud keskmisele tootmishinnale saadud kaalutud keskmine kahjum. Nii arvutatud kogukuludele lisati 8,1 % kasumimarginaal.

(168)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist põhjendas sama huvitatud isik täiendavalt, miks mittekahjustav hind tuleks arvutada, liites sihtkasumi tootmiskuludele.

(169)

Esiteks märkis isik, et erinevate kontrollnumbrite vahel on märkimisväärsed hinnavahed –150 %, mida ei saa selgitada kulude erinevustega. Selle väite kinnituseks ei esitatud aga mingit tõendusmaterjali. Erinevate kontrollnumbrite vahel on tõepoolest märkimisväärsed hinnavahed, mis tulenevad terase erinevatest klassidest, laiustest, paksustest ja viimistlustest. Erinevate kontrollnumbrite vahelised hinnavahed võivad tõesti ületada 150 %.

(170)

Teiseks esitas isik näite, kasutades hüpoteetilise tooteliigi hüpoteetilisi tootmiskulusid ja hüpoteetilist müügihinda, mis väidetavalt näitab, et sihthinna arvutamine müügihinna alusel ei ole põhjendatud. Kuna aga kogu näites kasutatud teave on hüpoteetiline ja ei viita tegelikele andmetele, ei saa selle hüpoteetilise näite tulemus näidata, et kasutatud metoodika ei ole põhjendatud.

(171)

Kolmandaks väitis isik, et komisjon lihtsalt ei kogunud koostööd teinud liidu tootjatelt tootmiskuluandmeid kontrollnumbrite kaupa. See väide ei vasta tõele. Tootmiskuluandmeid küsiti komisjoni küsimustikus, liidu tootjad esitasid need ja neid kontrolliti.

(172)

Lisaks esitas isik näite, mis väidetavalt näitas, et komisjon liitis sihtkasumi müügihinnale, mis pidi andma väga suure kasumi. Selle väite toetuseks võrdles ta liidu tootmisharu müügihinda nii oma ekspordihinnaga kui ka liidu tootmisharu ühe teise, sarnase kontrollnumbriga toote müügihinnaga.

(173)

Ometi eksporditi mõlema näites kasutatud kontrollnumbriga tooteid tühistes kogustes ja sel ei olnud seega mingit mõju äriühingu kahjumarginaalile. Peale selle ei toeta väidet, et asjaomase kontrollnumbriga toodet on müüdud väga suure kasumiga, ei tõendusmaterjal ega ka uurimise järeldused.

(174)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 224–229 esitatud järeldused.

(175)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingu- või kahjumarginaali tasemel.

(176)

Lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, peaksid olema järgmised:

Tabel 5

Dumpingumarginaalid, kahjumarginaalid ja dumpinguvastased tollimaksumäärad

(177)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(178)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (12). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(179)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, tuleks „kõigi muude äriühingute” dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldada mitte üksnes käesolevas uurimises koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(180)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas kolm eksportivat tootjat kooskõlas alusmääruse artikliga 8 hinnakohustiste pakkumised.

(181)

Komisjon hindas neid pakkumisi ja järeldas, et selliste kohustuste heakskiitmine oleks alusmääruse artikli 8 tähenduses ebaotstarbekas. Seda peamiselt paljude raskesti eristatavate tooteliikide tõttu, mida need pakkumised hõlmavad ja mille hinnad suuresti erinevad, samuti eksportivate tootjate äriühingute/kartellide keeruka struktuuri tõttu, mis muudaks kohustuste seire teostamatuks.

(182)

Komisjon selgitas eksportivatele tootjatele, et vaatlusalune toode ei ole kohustiste jaoks sobiv. Samuti selgitas komisjon, et nende keerukas äriühingu/kartelli struktuur muudaks kohustiste seire teostamatuks.

(183)

Kõik kolm pakkumist lükati seepärast tagasi.

(184)

Üks huvitatud isik väitis, et meetmed ei peaks hõlmama ajutise tollimaksu kehtestamise ajal juba teele saadetud mahte. See tähendaks praktikas tollimaksust vabastamist, mis kahjustaks meetme parandavat mõju, ja on seetõttu tagasi lükatud.

(185)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

(186)

Käesolev määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

—

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. jaanuar 2013 – 31. detsember 2013) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu märkimisväärne kogus,

27.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/35

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Jambon de Lacaune”.

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Jambon de Lacaune” registreerida.

(3)

3. märtsil 2014 registreeritud kirjas teatasid Prantsusmaa ametiasutused komisjonile, et nende territooriumil asuvad ettevõtjad SARL René Pujol, 11 avenue de Lattre de Tassigny, BP 52 81230 Lacaune, ja Maison Nègre, charcuterie lacaunaise, 6 avenue de Naurois, 81230 Lacaune, on toodet müüginimetuse „Jambon de Lacaune” all õiguspäraselt turustanud ja kõnealust nimetust üle viie aasta pidevalt kasutanud ning et kõnealune üksikasi tuli ilmsiks riikliku vastuväitemenetluse raames.

(4)

Kuna põhjenduses 3 esitatud ettevõtjad SARL René Pujol ja Maison Nègre täidavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tingimusi, et saada üleminekuperiood müüginimetuse õiguspäraseks kasutamiseks pärast selle registreerimist, tuleks nende jaoks kehtestada registreerimistaotluse komisjonile esitamise kuupäevast algav viieaastane üleminekuperiood, et lubada neil kasutada nimetust „Jambon de Lacaune”.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

27.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/37

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

27.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 224/39

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse otsuse lisas on piiritletud ja loetletud selliste liikmesriikide teatavad alad, mis on epidemioloogilist olukorda arvesse võttes eristatud vastavalt riski tasemele. Loetelu sisaldab Eesti, Itaalia, Läti, Leedu ja Poola teatavaid alasid.

(2)

Juulis 2015 teatas Eesti sigade Aafrika katku juhtumitest metssigadel piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Üks neist juhtudest leidis aset alal, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, ja teised leidsid aset kõnealuse lisa I osas loetletud alade lähedal.

(3)

Augustis 2015 teatas Leedu mitmest sigade Aafrika katku puhangust kodusigadel piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Üks nendest haiguspuhangutest leidis aset alal, mis on loetletud lisa II osas.

(4)

Kui hinnatakse Eestis ja Leedus sigade Aafrika katku tõttu valitsevat loomatervise olukorda, tuleks arvesse võtta kõnealusest haigusest tingitud epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Selleks et loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja takistada sigade Aafrika katku edasist levikut, samuti selleks, et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning seda, et kolmandad riigid kehtestaksid põhjendamatuid kaubandustõkkeid, tuleks muuta rakendusotsuse 2014/709/EL lisas esitatud liidu loetelu aladest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ja võtta arvesse kõnealusest haigusest tingitud loomaterviseolukorda nimetatud liikmesriikides.

(5)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2014/709/EL vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,