ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 218 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1405, 18. august 2015, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa Eestit, Lätit ja Leedut käsitlevate kannete osas (teatavaks tehtud numbri C(2015) 5912 all) ( 1 ) |
|
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
19.8.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 218/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1403,
18. august 2015,
millega tühistatakse ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus”), eriti selle artiklit 8,
võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus”), eriti selle artiklit 13,
pärast liikmesriikidele teatamist
ning arvestades järgmist:
A. HINNAKOHUSTUS JA MUUD KEHTIVAD MEETMED
(1) |
Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid”) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit”) suunatud impordi suhtes. |
(2) |
Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME”) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel CCCME. |
(3) |
Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga. |
(4) |
Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide liitu suunatud impordi suhtes („vaatlusalused tooted”). Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes. |
(5) |
Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad”) ning CCCME esitasid teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL (8) muudetud hinnakohustuse (edaspidi „hinnakohustus”) heakskiitmise lõplike meetmete kohaldamise ajaks. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustus vastu võeti, sealhulgas ZNSHINE PV-TECH CO. LTD ja sellega seotud äriühing Euroopa Liidus (ühine TARICi lisakood B923) (edaspidi „ZNSHINE”). |
(6) |
Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja CCCME ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse toote, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039), ning mille on tootnud eksportivad tootjad (edaspidi „hõlmatud tooted”). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse koos „meetmeteks”. |
(7) |
Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kõnealusele kolmele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu. |
B. HINNAKOHUSTUSE TINGIMUSED
(8) |
Eksportivad tootjad nõustusid muu hulgas mitte müüma hõlmatud toodet esimesele sõltumatule liidu kliendile hinnakohustuses kehtestatud teatavast minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga hinnakohustuses kindlaks määratud aastase impordikoguse (edaspidi „aastane impordikogus”) piires. Lisaks sellele kohustusid eksportivad tootjad tagama, et kogu aastase impordikoguse raames toimuv müük on kaetud vastava eksportiva tootja poolt väljastatud faktuurarvega ning CCME poolt väljastatud ekspordikohustuse sertifikaadiga, mis sisaldab hinnakohustuses kirjeldatud teavet. |
(9) |
Hinnakohustuses esitatakse hinnakohustuse rikkumised, kuigi see loetelu ei ole täielik. Kõnealune loetelu hõlmab järgmisi rikkumisi:
Eksportiv tootja vastutab hinnakohustuses määratletud seotud osapoolte mis tahes rikkumiste eest. |
(10) |
Ka kohustab hinnakohustus eksportivaid tootjaid esitama komisjonile kord kvartalis üksikasjalikku teavet kogu nende liitu suunduva eksportmüügi ja liidus toimuva edasimüügi kohta („kvartaliaruanded”). Sellistes kvartaliaruannetes esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged ning teatatud tehingud peavad täielikult vastama hinnakohustuse tingimustele. |
(11) |
Hinnakohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustusid eksportivad tootjad edastama komisjonile kogu vajamineva teabe. |
C. JÄRELEVALVE EKSPORTIVATE TOOTJATE ÜLE
(12) |
Hinnakohustuse täitmise kontrollimisel kontrollis komisjon teavet, mille olid komisjonile esitanud eksportivad tootjad ning mis on hinnakohustuse täitmise seisukohast asjakohane. Komisjon palus dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõike 9 ja artikli 14 lõike 7 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõike 9 ja artikli 24 lõike 7 alusel abi ka liikmesriikidelt. |
(13) |
Põhjendustes 14–17 käsitletakse äriühingu ZNSHINE puhul tuvastatud probleeme, mille tõttu peab komisjon kõnealusele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu tühistama. |
D. HINNAKOHUSTUSE HEAKSIIDU TÜHISTAMISE PÕHJUSED
(14) |
Kahe liikmesriigi tolliasutused nõudsid teatava arvu päikesemoodulite imporditehingute pealt dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude tasumist. Päikesemoodulid deklareeriti esialgselt olevat pärit mujalt kui Hiinast, mille suhtes seega kõnealuseid meetmeid ei kohaldata. Tolliasutused tegid siiski kindlaks, et päikesemoodulite tootjaks oli ZNSHINE ning need tarniti liitu kolmanda riigi kaudu. |
(15) |
Komisjonile kättesaadava teabe alusel osutusid eespool nimetatud tegevuses osalevad äriühingud ZNSHINE'iga seotud osapoolteks. Seega rikkus ZNSHINE põhjenduses 9 osutatud hinnakohustuse tingimusi. |
(16) |
Komisjon tegi ka kindlaks, et ZNSHINE esitas kvartaliaruandes pika aja vältel eksitavat teavet märkimisväärse arvu faktuurarvete kuupäevade kohta. Õige arve väljastamise kuupäev on oluline selleks, et teha kindlaks, kas järgiti minimaalset impordihinda, kuna selle suhtes kohaldatakse perioodilist kohandamismehhanismi. ZNSHINE'i poolt esitatud teavet aluseks võttes tegi komisjon kindlaks, et liidule eespool nimetatud juhtumites esitatud faktuurarve väljastamise kuupäev ning CCME'lt ekspordikohustuse sertifikaadi saamise kuupäev olid erinevad. Vastavate arvete kuupäevi lahutas märkimisväärne ajaline vahe. ZNSHINE väitis, et arvete kuupäevade erinevuse põhjustas kogenematu töötaja tehtud tehniline viga. Komisjon ei saa sellise põhjendusega nõustuda. |
(17) |
Komisjon analüüsis ZNSHINE'i kvartaliaruandes esinenud lahknevuse mõju ning järeldas, et ZNSHINE rikkus hinnakohustuse kohast aruandekohustust. |
E. KOGU HINNAKOHUSTUSE TÄIDETAVUSE HINDAMINE
(18) |
Hinnakohustuses on sätestatud, et ühe eksportiva tootja toime pandud rikkumine ei tähenda automaatselt kõigi eksportivate tootjate hinnakohustusele antud heakskiidu tühistamist. Sellisel juhul hindab komisjon konkreetse rikkumise mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le. |
(19) |
Komisjon on vastavalt hinnanud äriühingu ZNSHINE rikkumiste mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le. |
(20) |
Nende rikkumiste eest vastutab ainuisikuliselt kõnealune eksportiv tootja; järelevalve ei ole tuvastanud süsteemseid rikkumisi, mis oleks toime pandud suurema hulga eksportivate tootjate või CCCME poolt. |
(21) |
Seepärast leiab komisjon, et see ei mõjuta hinnakohustuse üldist toimimist ning et ei ole põhjust tühistada kõigi eksportivate tootjate ja CCCME hinnakohustusele antud heakskiitu. |
F. KIRJALIKUD ESILDISED JA ÄRAKUULAMINE
(22) |
Huvitatud isikutele anti võimalus saada ära kuulatud ja esitada oma märkused vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9. ZNSHINE ja üks huvitatud isik esitasid oma märkused. |
i) ZNSHINE kommentaarid
(23) |
ZNSHINE väitis, et üks põhjendustes 14 ja 15 kirjeldatud tegevustes osalenud äriühing ei ole temaga seotud äriühing, vaid ZNSHINE klient kolmandas riigis. Komisjoni tsiteeritud kättesaadavas teabes kirjeldati ZNSHINE ärisuhet selle kliendiga. See ärisuhe ei ole siiski seaduslikult tunnustatud. Lisaks väitis ZNSHINE, et tema ei saa kontrollida, kellele see klient tooteid müüb. |
(24) |
Komisjon lükkab need väited tagasi, sest ZNSHINE ei esitanud nende kinnitamiseks mitte mingeid tõendeid (nt teavet väidetava kliendi omanike kohta, mis lükkaks ümber põhjenduses 15 osutatud kättesaadava teabe). Pealegi isegi, kui kõnealune äriühing oleks sõltumatu klient, mida see ei ole, ei rakendanud ZNSHINE ettevaatusabinõusid, et takistada moodulite müüki liitu selle kliendi poolt, ning see tähendab, et tegemist on hinnakohustuse teise tingimuse rikkumisega. |
(25) |
ZNSHINE väitis veel, et komisjon ei esitanud piisavat teavet liidu importija isiku kohta. Seega ei saanud ZNSHINE faktide tõelevastavust kommenteerida. Ühtlasi väitis ZNSHINE, et liidu importijat ei saa pidada temaga seotud osapooleks, kui ZNSHINE ja liidu importija ei ole üksteise äriühingute juhtkonna või haldusnõukogu liikmed. See, kui kolmas isik on mõlema äriühingu juhtkonna või haldusnõukogu liige, ei muuda seda tingimust. |
(26) |
Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Esiteks ei või komisjon avaldada liidu importija isikut konfidentsiaalsuse tõttu. Teiseks tõlgendatakse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artikli 143 lõike 1 punkti a, mille alusel määratakse kindlaks äriühinguga seotud osapooled, komisjoni väljakujunenud tavade kohaselt (12) selliselt, et see hõlmab ka olukordi, kus kahel juriidilisel isikul on ühised juhtkonna või haldusnõukogu liikmed. Käesoleval juhul see nii ongi. Lisaks kuulub vaadeldav olukord ka määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 143 lõike 1 punkti f kohaldamisalasse. Selles punktis kasutatud termin „kontrollib” tähendab, et kolmas isik loetakse teist kontrollivaks, kui tema õiguslik või tegevusalane positsioon võimaldab teist piirata või suunata. Selline tõlgendus tuleneb üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) artiklit 15 tõlgendava märkuse tekstist, mille põhjal on osapooled defineeritud määruse (EMÜ) nr 2454/93artikli 143 lõikes 1. Arvestades, millises ulatuses on juhtkonna või haldusnõukogu ühised liikmed kaasatud vaadeldavate äriühingute tegevusse, on selge, et selle isiku õiguslik või tegevusalane positsioon võimaldab tal piirata või suunata mõlema vaadeldava äriühingu tegevust. |
(27) |
ZNSHINE väitis ka, et nad tegutsesid vastavalt hinnakohustuse tingimustele, kui konsulteerisid komisjoniga pärast seda, kui aruandlusvead avastati. Need vead tulenesid heas usus tegutseva töötaja kogenematusest, mida kinnitasid ka Madalmaade kohtuasutused. Lisaks muule väitis ZNSHINE, et aruandlusviga ei toonud kaasa minimaalse impordihinna rikkumist. |
(28) |
Komisjon lükkab need väited tagasi. Esiteks tsiteeris ZNSHINE üht lauset kohtuotsusest, kuid ei suutnud komisjonile esitada otsust tervikuna. Teiseks jagas komisjon teavet aruandluskohustuse kohta korduvalt, kaasa arvatud ajal, mil aruandlusviga tehti. ZNSHINE ei võtnud komisjoniga ühendust enne, kui riiklikud tolliasutused probleemi avastasid. Lisaks muule ei puutu väide, et aruandlusviga ei toonud kaasa minimaalse impordihinna rikkumist, aruandluskohustuse rikkumise hindamisel asjasse. |
(29) |
Seega jääb komisjon kindlaks ZNSHINE poolt toime pandud kohustuse rikkumisele antud hinnangule. Pealegi ei ole ZNSHINE vaidlustanud asjaolu, et edasisaadetud päikesemoodulid olid tema toodetud. |
ii) Muude huvitatud isikute märkused
(30) |
Üks huvitatud isik taotles, et tühistamine peaks selle äriühingu puhul olema tagasiulatuva jõuga, sest ZNSHINE poolt toime pandud kohustuse rikkumised olid rasked. Samuti taotles huvitatud isik, et ka edaspidi kohaldataks tühistamist sarnaste juhtumite suhtes tagasiulatuvalt. |
(31) |
Huvitatud isik eeldas, et riikide tolliasutused on ZNSHINE tegevust uurinud ja pidanud kinni suure koguse valesti deklareeritud importkaupu. Peale selle on kolm eksportivat tootjat, kelle puhul komisjon kohustuse tühistas, (13) ja ZNSHINE hoidnud nende arvates kõrvale tollimaksude tasumisest kokku mitme saja miljoni euro ulatuses ning seetõttu on tagasiulatuv tühistamine põhjendatud. |
(32) |
Komisjon lükkab selle taotluse tagasi, sest selliseks tagasiulatuvaks tühistamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Pealegi nõudsid riikide tolliasutused dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude tasumist kõnealustelt tehingutelt; seega ei ole tagasiulatuv tühistamine vajalik. Komisjon juhib tähelepanu ka sellele, et huvitatud isiku esildis sisaldab põhjendamata oletusi. Komisjon lükkab tagasi ka huvitatud isiku väite maksmatajäetud tollimaksude väidetava summa kohta, sest tegemist on põhjendamata väitega. |
G. HINNAKOHUSTUSE HEAKSKIIDU TÜHISTAMINE JA LÕPLIKE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE
(33) |
Seega on komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõigetega 7 ja 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõigetega 7 ja 9 ning hinnakohustuse tingimustega jõudnud järeldusele, et äriühingu ZNSHINE hinnakohustusele antud heakskiit tuleb tühistada. |
(34) |
Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on ZNSHINE (TARICi lisakood: B923) automaatselt alates käesoleva määruse jõustumise päevast. |
(35) |
Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele rakendusotsusega 2014/657/EL antud heakskiit ei muutu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tühistatakse hinnakohustuse heakskiit, mis on antud äriühingule ZNSHINE PV-TECH CO. LTD ja sellega seotud äriühingule Euroopa Liidus (ühine TARICi lisakood B923).
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. august 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.
(3) ELT L 152, 5.6.2013, lk 5.
(4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 26.
(5) ELT L 209, 3.8.2013, lk 1.
(6) ELT L 325, 5.12.2013, lk 1.
(7) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.
(8) ELT L 325, 5.12.2013, lk 214.
(9) ELT L 270, 11.9.2014, lk 6.
(10) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.
(11) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(12) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 856/2010, 27. september 2010, millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine määruse (EÜ) nr 661/2008 suhtes, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes; põhjendus 14 ja sellele järgnevad põhjendused (ELT L 254, 29.9.2010, lk 5).
(13) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.
LISA
Äriühingute loetelu
Äriühingu nimi |
TARICi lisakood |
Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd |
B798 |
Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd |
B799 |
Anhui Chaoqun Power Co. Ltd |
B800 |
Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd |
B802 |
Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd |
B801 |
Anhui Titan PV Co. Ltd |
B803 |
Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited TBEA SOLAR CO. LTD XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT |
B804 |
Changzhou NESL Solartech Co. Ltd |
B806 |
Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd |
B807 |
Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd Changzhou Youze Technology Co. Ltd Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd |
B791 |
CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD |
B808 |
ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B811 |
CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD |
B812 |
CNPV Dongying Solar Power Co. Ltd |
B813 |
CSG PVtech Co. Ltd |
B814 |
China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd |
B809 |
Chint Solar (Zhejiang) Co. Ltd |
B810 |
Delsolar (Wujiang) Ltd |
B792 |
Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd |
B816 |
EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD |
B817 |
Era Solar Co. Ltd |
B818 |
GD Solar Co. Ltd |
B820 |
Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd |
B821 |
Konca Solar Cell Co. Ltd Suzhou GCL Photovoltaic Technology Co. Ltd Jiangsu GCL Silicon Material Technology Development Co. Ltd Jiangsu Zhongneng Polysilicon Technology Development Co. Ltd GCL-Poly (Suzhou) Energy Limited GCL-Poly Solar Power System Integration (Taicang) Co. Ltd GCL SOLAR POWER (SUZHOU) LIMITED |
B850 |
Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd |
B822 |
Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd |
B824 |
Hangzhou Zhejiang University Sunny Energy Science and Technology Co. Ltd Zhejiang Jinbest Energy Science and Technology Co. Ltd |
B825 |
Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd |
B826 |
Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd |
B827 |
HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD |
B828 |
Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd |
B829 |
Jetion Solar (China) Co. Ltd Junfeng Solar (Jiangsu) Co. Ltd Jetion Solar (Jiangyin) Co. Ltd |
B830 |
Jiangsu Green Power PV Co. Ltd |
B831 |
Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd |
B832 |
Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B833 |
Jiangsu Runda PV Co. Ltd |
B834 |
Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd |
B835 |
Jiangsu Seraphim Solar System Co. Ltd |
B836 |
Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd |
B837 |
Jiangsu Sinski PV Co. Ltd |
B838 |
Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd |
B839 |
Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd |
B840 |
Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd |
B841 |
Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd |
B793 |
Jiangyin Hareon Power Co. Ltd Hareon Solar Technology Co. Ltd Taicang Hareon Solar Co. Ltd Hefei Hareon Solar Technology Co. Ltd Jiangyin Xinhui Solar Energy Co. Ltd Altusvia Energy (Taicang) Co. Ltd |
B842 |
Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd |
B843 |
JingAo Solar Co. Ltd Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd Hefei JA Solar Technology Co. Ltd Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd |
B794 |
Jinko Solar Co. Ltd Jinko Solar Import and Export Co. Ltd ZHEJIANG JINKO SOLAR CO. LTD ZHEJIANG JINKO SOLAR TRADING CO. LTD |
B845 |
Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd |
B795 |
Juli New Energy Co. Ltd |
B846 |
Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd |
B847 |
King-PV Technology Co. Ltd |
B848 |
Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan) |
B849 |
Lightway Green New Energy Co. Ltd Lightway Green New Energy(Zhuozhou) Co. Ltd |
B851 |
MOTECH (SUZHOU) RENEWABLE ENERGY CO. LTD |
B852 |
Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd |
B853 |
NICE SUN PV CO. LTD LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD |
B854 |
Ningbo Huashun Solar Energy Technology Co. Ltd |
B856 |
Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd |
B857 |
Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd |
B858 |
Ningbo Osda Solar Co. Ltd |
B859 |
Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd |
B860 |
Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd |
B861 |
Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd |
B862 |
Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd |
B863 |
Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd |
B864 |
Perlight Solar Co. Ltd |
B865 |
Phono Solar Technology Co. Ltd Sumec Hardware & Tools Co. Ltd |
B866 |
RISEN ENERGY CO. LTD |
B868 |
SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD |
B869 |
SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD |
B870 |
Shanghai BYD Co. Ltd BYD(Shangluo)Industrial Co. Ltd |
B871 |
Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd Shanghai Chaori International Trading Co. Ltd |
B872 |
Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd |
B873 |
SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD |
B874 |
SHANGHAI SOLAR ENERGY S&T CO. LTD Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd |
B875 |
Shanghai ST Solar Co. Ltd Jiangsu ST Solar Co. Ltd |
B876 |
Shenzhen Sacred Industry Co. Ltd |
B878 |
Shenzhen Topray Solar Co. Ltd Shanxi Topray Solar Co. Ltd Leshan Topray Cell Co. Ltd |
B880 |
Sopray Energy Co. Ltd Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd |
B881 |
SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd |
B882 |
SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD |
B883 |
TDG Holding Co. Ltd |
B884 |
Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd |
B885 |
Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd |
B886 |
Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd |
B877 |
Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd |
B879 |
Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd |
B889 |
Wuxi Saijing Solar Co. Ltd |
B890 |
Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd |
B891 |
Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd |
B892 |
Wuxi Suntech Power Co. Ltd Suntech Power Co. Ltd Wuxi Sunshine Power Co. Ltd Luoyang Suntech Power Co. Ltd Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd |
B796 |
Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd Wuxi Machinery & Equipment Import & Export Co. Ltd Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd |
B893 |
Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B896 |
Xi'an LONGi Silicon Materials Corp. Wuxi LONGi Silicon Materials Co. Ltd |
B897 |
Years Solar Co. Ltd |
B898 |
Yingli Energy (China) Co. Ltd Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd |
B797 |
Yuhuan BLD Solar Technology Co. Ltd Zhejiang BLD Solar Technology Co. Ltd |
B899 |
Yuhuan Sinosola Science & Technology Co. Ltd |
B900 |
Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd |
B902 |
Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd |
B903 |
Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B904 |
Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd |
B905 |
Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd |
B906 |
Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd |
B907 |
Zhejiang Koly Energy Co. Ltd |
B908 |
Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd |
B910 |
Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B911 |
Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd |
B912 |
Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd |
B914 |
Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd |
B915 |
Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd |
B916 |
Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd |
B917 |
Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD |
B918 |
Zhejiang Xiongtai Photovoltaic Technology Co. Ltd |
B919 |
ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD |
B920 |
Zhongli Talesun Solar Co. Ltd |
B922 |
19.8.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 218/14 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1404,
18. august 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. august 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
164,5 |
MK |
51,2 |
|
ZZ |
107,9 |
|
0709 93 10 |
TR |
126,8 |
ZZ |
126,8 |
|
0805 50 10 |
AR |
131,3 |
CL |
152,1 |
|
UY |
156,6 |
|
ZA |
147,7 |
|
ZZ |
146,9 |
|
0806 10 10 |
EG |
253,2 |
IL |
390,7 |
|
TR |
145,0 |
|
US |
339,9 |
|
ZZ |
282,2 |
|
0808 10 80 |
AR |
83,5 |
BR |
92,3 |
|
CL |
130,2 |
|
NZ |
141,5 |
|
US |
115,3 |
|
ZA |
133,6 |
|
ZZ |
116,1 |
|
0808 30 90 |
AR |
77,5 |
CL |
137,6 |
|
NZ |
196,6 |
|
TR |
133,8 |
|
ZA |
106,7 |
|
ZZ |
130,4 |
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
MK |
69,5 |
TR |
129,6 |
|
ZZ |
99,6 |
|
0809 40 05 |
BA |
32,3 |
IL |
99,6 |
|
MK |
36,8 |
|
XS |
57,7 |
|
ZZ |
56,6 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
19.8.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 218/16 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1405,
18. august 2015,
millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa Eestit, Lätit ja Leedut käsitlevate kannete osas
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 5912 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse otsuse lisas on piiritletud ja loetletud selliste liikmesriikide teatavad alad, mis on epidemioloogilist olukorda arvesse võttes eristatud vastavalt riski tasemele. Loetelu sisaldab Eesti, Itaalia, Läti, Leedu ja Poola teatavaid alasid. |
(2) |
Augustis 2015 teatas Eesti mitmest sigade Aafrika katku puhangust kodusigadel piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Üks haiguspuhang leidis aset alal, mis on loetletud osutatud lisa III osas (I osa ala läheduses) ja üks haiguspuhang alal, mis on loetletud kõnealuse lisa II osas. |
(3) |
Augustis 2015 teatas Läti kahest sigade Aafrika katku puhangust kodusigadel piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Need haiguspuhangud leidsid aset aladel, mis on loetletud lisa II osas. |
(4) |
Augustis 2015 teatas Leedu mitmest sigade Aafrika katku puhangust kodusigadel piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Nendest haiguspuhangutest kuus leidsid aset aladel, mis on loetletud lisa II osas. |
(5) |
Kui hinnatakse Eestis, Lätis ja Leedus sigade Aafrika katku tõttu valitsevat loomaterviseolukorda, tuleks arvesse võtta kõnealusest haigusest tingitud epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Selleks et loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja takistada sigade Aafrika katku edasist levikut, samuti selleks, et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning seda, et kolmandad riigid kehtestaksid põhjendamatuid kaubandustõkkeid, tuleks muuta rakendusotsuse 2014/709/EL lisas esitatud liidu loetelu aladest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ja võtta arvesse kõnealusest haigusest tingitud loomaterviseolukorda nimetatud liikmesriikides. |
(6) |
Seepärast tuleks rakendusotsust 2014/709/EL vastavalt muuta, |
(7) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18. august 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(4) Komisjoni rakendusotsus 2014/709/EL, 9. oktoober 2014, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).
LISA
„LISA
I OSA
1. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
— |
Kallaste linn; |
— |
Kunda linn; |
— |
Mustvee linn; |
— |
Pärnu linn; |
— |
Rakvere linn; |
— |
Tartu linn; |
— |
Harju maakond; |
— |
Lääne maakond; |
— |
Alatskivi vald; |
— |
Are vald; |
— |
Audru vald; |
— |
Haaslava vald; |
— |
Halinga vald; |
— |
Haljala vald; |
— |
Kadrina vald; |
— |
Kambja vald; |
— |
Kasepää vald; |
— |
Koonga vald; |
— |
Laekvere vald; |
— |
Lavassaare vald; |
— |
Luunja vald; |
— |
Mäksa vald; |
— |
Meeksi vald; |
— |
Paikuse vald; |
— |
Pala vald; |
— |
osa Palamuse vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
Peipsiääre vald; |
— |
Piirissaare vald; |
— |
Rägavere vald; |
— |
Rakvere vald; |
— |
Saare vald; |
— |
Sauga vald; |
— |
Sindi vald; |
— |
Sõmeru vald; |
— |
Surju vald; |
— |
osa Tabivere vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
Tahkuranna vald; |
— |
Tapa vald; |
— |
osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
Tootsi vald; |
— |
Tori vald; |
— |
Tõstamaa vald; |
— |
Vara vald; |
— |
Varbla vald; |
— |
Vihula vald; |
— |
Vinni vald; |
— |
Viru-Nigula vald; |
— |
Võnnu vald. |
2. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Krimuldas novads: Krimuldas pagasts; |
— |
Ogres novads: Lauberes, Suntažu, Keipenes, Taurupes, Ogresgala ja Mazozolu pagasts; |
— |
Priekuļu novads: Priekuļu ja Veselavas pagasts; |
— |
Amatas novads; |
— |
Cēsu novads; |
— |
Ikšķiles novads; |
— |
Inčukalna novads; |
— |
Jaunjelgavas novads; |
— |
Ķeguma novads; |
— |
Lielvārdes novads; |
— |
Līgatnes novads; |
— |
Mālpils novads; |
— |
Neretas novads; |
— |
Ropažu novads; |
— |
Salas novads; |
— |
Sējas novads; |
— |
Siguldas novads; |
— |
Vecumnieku novads; |
— |
Viesītes novads. |
3. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnija; |
— |
Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnija; |
— |
Panevežys rajono savivaldybė: Krekenavos, Upytės, Naujamiesčio ja Smilgių seniūnija; |
— |
Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnija; |
— |
Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnija; |
— |
Pasvalys rajono savivaldybė; |
— |
Vilkaviškis rajono savivaldybė; |
— |
Radviliškis rajono savivaldybė; |
— |
Kalvarija savivaldybė; |
— |
Kazlų Rūda savivaldybė; |
— |
Marijampolė savivaldybė. |
4. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
województwo podlaskie:
— |
powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Sztabin ja Bargłów Kościelny; |
— |
powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady, Dobrzyniewo Duże ja osaliselt Zabłudów (gmina edelaosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685); |
— |
powiat hajnowski: gminy Czyże, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Dubicze Cerkiewne, Kleszczele ja Czeremcha; |
— |
powiat siemiatycki: gminy Grodzisk, Dziadkowice ja Milejczyce; |
— |
powiat wysokomazowiecki: gminy Kobylin-Borzymy, Kulesze Kościelne, Sokoły, Wysokie Mazowieckie (sh Wysokie Mazowieckie linn), Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo ja Ciechanowiec; |
— |
powiat sejneński: gminy Krasnopol ja Puńsk; |
— |
powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki; |
— |
powiat zambrowski: gmina Rutki; |
— |
powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin; |
— |
powiat bielski; |
— |
powiat M. Białystok; |
— |
powiat M. Suwałki; |
— |
powiat moniecki. |
II OSA
1. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
— |
Vändra linn; |
— |
Viljandi linn; |
— |
Ida-Viru maakond |
— |
Põlva maakond; |
— |
Rapla maakond; |
— |
osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49; |
— |
osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis on määratletud maantee 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske jõega, seejärel Verilaske jõega, kuni see jõuab valla lõunapiirini; |
— |
Abja vald; |
— |
Häädemeeste vald; |
— |
Halliste vald; |
— |
Karksi vald; |
— |
Kõpu vald; |
— |
Pärsti vald; |
— |
Saarde vald; |
— |
Vändra vald. |
2. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Krimuldas novads: Lēdurgas pagasts; |
— |
Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts; |
— |
Ogres novads: Krapes, Madlienas ja Menģeles pagasts; |
— |
Priekuļu novads: Liepas ja Mārsnēnu pagasts; |
— |
Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts; |
— |
Aizkraukles novads; |
— |
Aknīstes novads; |
— |
Alūksnes novads; |
— |
Apes novads; |
— |
Baltinavas novads; |
— |
Balvi novads; |
— |
Cesvaines novads; |
— |
Ērgļu novads; |
— |
Gulbenes novads; |
— |
Ilūkstes novads; |
— |
Jaunpiebalgas novads; |
— |
Jēkabpils novads; |
— |
Kocēnu novads; |
— |
Kokneses novads; |
— |
Krustpils novads; |
— |
Līvānu novads; |
— |
Lubānas novads; |
— |
Madonas novads; |
— |
Pārgaujas novads; |
— |
Pļaviņu novads; |
— |
Raunas novads; |
— |
Rugāju novads; |
— |
Skrīveru novads; |
— |
Smiltenes novads; |
— |
Varakļānu novads; |
— |
Vecpiebalgas novads; |
— |
Viļakas novads: Jēkabpils republikas pilsēta; |
— |
Valmiera republikas pilsēta. |
3. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Anykščiai rajono savivaldybė: Andrioniškis, Anykščiai, Debeikiai, Kavarskas, Kurkliai, Skiemonys, Traupis, Troškūnai ja Viešintos seniūnija ning Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 lõuna poole; |
— |
Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnija; Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka, Naujokai kaimas; |
— |
Kaišiadorys rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Paparčių, Žąslių, Žiežmarių, Žiežmarių, Žiežmarių apylinkės seniūnija ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 lõuna poole; |
— |
Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnija; |
— |
Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos, Šėtos seniūnija, Kėdainių miesto; |
— |
Kupiškis rajono savivaldybė: Alizava, Kupiškis, Noriūnai ja Subačius seniūnija; |
— |
Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Miežiškių, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Raguvos, Vadoklių ja Velžio seniūnija; |
— |
Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnija; |
— |
Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnija; |
— |
Alytus miesto savivaldybė; |
— |
Kaišiadorys miesto savivaldybė: |
— |
Kaunas miesto savivaldybė; |
— |
Panevėžys miesto savivaldybė; |
— |
Vilnius miesto savivaldybė; |
— |
Alytus rajono savivaldybė; |
— |
Biržai rajono savivaldybė; |
— |
Druskininkai rajono savivaldybė; |
— |
Lazdijai rajono savivaldybė; |
— |
Prienai rajono savivaldybė; |
— |
Širvintos rajono savivaldybė; |
— |
Ukmergė rajono savivaldybė; |
— |
Vilnius rajono savivaldybė; |
— |
Birštonas savivaldybė; |
— |
Elektrėnai savivaldybė. |
4. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
województwo podlaskie:
— |
powiat białostocki: gminy Czarna Białostocka, Supraśl, Wasilków ja osaliselt Zabłudów (gmina kirdeosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685); |
— |
powiat sokólski: gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Nowy Dwór ja Sidra; |
— |
powiat sejneński: gminy Giby ja Sejny (sh Sejny linn); |
— |
powiat augustowski: gminy Lipsk ja Płaska; |
— |
powiat hajnowski: gminy Narew, Narewka ja Białowieża. |
III OSA
1. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
— |
Elva linn; |
— |
Jõgeva linn; |
— |
Põltsamaa linn; |
— |
Võhma linn; |
— |
Järva maakond; |
— |
Valga maakond; |
— |
Võru maakond; |
— |
osa Palamuse vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49; |
— |
osa Tabivere vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest; |
— |
osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis on määratletud maantee 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske jõega, seejärel Verilaske jõega, kuni see jõuab valla lõunapiirini; |
— |
Jõgeva vald; |
— |
Kolga-Jaani vald; |
— |
Konguta vald; |
— |
Kõo vald; |
— |
Laeva vald; |
— |
Nõo vald; |
— |
Paistu vald; |
— |
Pajusi vald; |
— |
Põltsamaa vald; |
— |
Puhja vald; |
— |
Puurmani vald; |
— |
Rakke vald; |
— |
Rannu vald; |
— |
Rõngu vald; |
— |
Saarepeedi vald; |
— |
Tähtvere vald; |
— |
Tarvastu vald; |
— |
Torma vald; |
— |
Ülenurme vald; |
— |
Väike-Maarja vald. |
2. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts; |
— |
Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts; |
— |
Aglonas novads; |
— |
Alojas novads; |
— |
Beverīinas novads; |
— |
Burtnieku novads; |
— |
Ciblas novads; |
— |
Dagdas novads; |
— |
Daugavpils novads; |
— |
Kārsavas novads; |
— |
Krāslavas novads; |
— |
Ludzas novads; |
— |
Mazsalacas novads; |
— |
Naukšēnu novads; |
— |
Preiļu novads; |
— |
Rēzeknes novads; |
— |
Riebiņu novads; |
— |
Rūjienas novads; |
— |
Strenču novads; |
— |
Valkas novads; |
— |
Vārkavas novads; |
— |
Viļānu novads; |
— |
Zilupes novads; |
— |
Daugavpils republikas pilsēta; |
— |
Rēzekne republikas pilsēta. |
3. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Anykščiai rajono savivaldybė: Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 põhja poole; |
— |
Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija ning Žeimiai seniūnija's: Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai, Žeimių gst., Žieveliškiai kaimas ja Žeimių miestelis; |
— |
Kaišiadorys rajono savivaldybė: Palomenės ja Pravieniškių seniūnija ja Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 põhja poole; |
— |
Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnija; |
— |
Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija; |
— |
Kupiškis rajono savivaldybė: Šimonys ja Skapiškis seniūnija; |
— |
Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnija; |
— |
Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų,, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnija; |
— |
Jonava miesto savivaldybė; |
— |
Ignalina rajono savivaldybė: |
— |
Moletai rajono savivaldybė; |
— |
Rokiškis rajono savivaldybė; |
— |
Švencionys rajono savivaldybė; |
— |
Trakai rajono savivaldybė |
— |
Utena rajono savivaldybė; |
— |
Zarasai rajono savivaldybė; |
— |
Visaginas savivaldybe. |
4. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
województwo podlaskie:
— |
powiat białostocki: gminy Gródek ja Michałowo; |
— |
powiat sokólski: gminy Krynki, Kuźnica, Sokółka ja Szudziałowo. |
IV OSA
Itaalia
Järgmised piirkonnad Itaalias:
kõik Sardiinia piirkonnad.”
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
19.8.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 218/27 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 14: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktide, ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega [2015/1406]
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
07-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumiskuupäev: 10. juuni 2014
SISUKORD
EESKIRI
1. |
Kohaldamisala |
2. |
Mõisted |
3. |
Tüübikinnituse taotlemine |
4. |
Tüübikinnitus |
5. |
Spetsifikatsioonid |
6. |
Katsed |
7. |
Vaatlus turvavöö kinnituspunktide staatiliste koormuskatsete ajal ja järel |
8. |
Tüübikinnituse muutmine ja laiendamine |
9. |
Toodangu nõuetele vastavus |
10. |
Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral |
11. |
Kasutusjuhend |
12. |
Tootmise lõpetamine |
13. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid |
14. |
Üleminekusätted |
LISAD
1. lisa |
Teatis |
2. lisa |
Tüübikinnitusmärkide kujundus |
3. lisa |
Turvavöö toimivate kinnituspunktide asukoht |
4. lisa |
Istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord |
5. lisa |
Tõmbeseade |
6. lisa |
Kinnituspunktide minimaalne arv ja alumiste kinnituspunktide asukoht |
7. lisa |
Dünaamiline koormuskatse turvavöö kinnituspunktide staatiliste tugevuskatsete alternatiivina |
8. lisa |
Mannekeeni spetsifikatsioon |
9. lisa |
ISOFIX-kinnitussüsteemid ja ISOFIX-ülakinnituspunktid |
10. lisa |
i-Size-istekoht |
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat eeskirja kohaldatakse:
a) |
M- ja N-kategooria sõidukite (1) suhtes seoses näoga, seljaga või küljega sõidusuunas paiknevatel istmetel istuvatele täiskasvanud sõitjatele ette nähtud turvavööde kinnituspunktidega; |
b) |
M1-kategooria sõidukite suhtes seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktidega, mis on ette nähtud lapse turvasüsteemide jaoks. Käesoleva eeskirja sätetele peavad vastama ka ISOFIX-kinnituspunktidega varustatud muude kategooriate sõidukid; |
c) |
mis tahes kategooria sõidukite suhtes seoses nende i-Size-istekohtadega, kui need on sõiduki tootja poolt kindlaks määratud. |
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
2.1.
2.2.
2.3.
2.4.
2.4.1. |
näiteks juhul:
|
2.5.
2.6.
2.6.1. „eesmine sõitjaiste”– mis tahes iste, mille eespoolseim H-punkt asub juhi R-punkti läbival vertikaalsel põiktasapinnal või sellest eespool;
2.6.2. „näoga sõidusuunas paiknev iste”– iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki esiosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui + 10° või – 10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes;
2.6.3. „seljaga sõidusuunas paiknev iste”– iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki tagaosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui + 10° või – 10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes;
2.6.4. „küljega sõidusuunas paiknev iste”– iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki külje suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab 90° (± 10°) nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes;
2.7.
2.8.
2.9.
2.9.1. |
istme kuju, mõõtmed ja materjal; |
2.9.2. |
reguleerimissüsteemide ja kõigi lukustussüsteemide tüübid ja mõõdud; |
2.9.3. |
istme turvavöö kinnituspunktide, istme kinnituspunktide ja asjaomaste sõiduki kere osade tüübid ja mõõdud; |
2.10.
2.11.
2.11.1. |
pikisuunas; |
2.11.2. |
püstsuunas; |
2.11.3. |
kaldenurga suhtes; |
2.12.
2.13.
2.14.
2.15.
2.16.
2.17.
a) |
eeskirja nr 44 määratlusele vastava universaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi, |
b) |
eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi, |
c) |
eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi seljaga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi, |
d) |
eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi küljega sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi, |
e) |
eeskirja nr 44 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi, |
f) |
eeskirja nr 129 määratlusele vastava i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi |
g) |
või eeskirja nr 129 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi; |
2.18.
2.19.
2.20.
2.21.
2.22.
2.23.
a) |
universaalse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb ISOFIX-ülakinnitusest; |
b) |
pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest, sõiduki armatuurlauast või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral; |
c) |
i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral; |
d) |
universaalsete või pooluniversaalsete ISOFIX- või i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide puhul ei ole pöörlemisvastaseks seadmeks sõiduki iste; |
2.24.
2.25.
2.26.
2.27.
2.28.
2.29.
2.30.
2.31.
2.32.
3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
3.1. Taotluse sõidukitüübi kinnituse saamiseks seoses turvavöö kinnituste, ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituste ja i-Size-istekohtadega (kui need on olemas) esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
3.2. Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:
3.2.1. |
sobivas mõõtkavas sõiduki kere üldjoonised, millel on kujutatud turvavöö kinnituspunktide, turvavöö toimivate kinnituspunktide (vastavalt vajadusele), ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituste (kui need on olemas) asukohad ja i-Size-istekohtade puhul sõiduki põhja kokkupuutepind ning üksikasjalikud joonised turvavöö kinnituste, ISOFIX-kinnitussüsteemide (kui need on olemas), ISOFIX-ülakinnituspunkti (kui see on olemas) ja nende kinnituspunktide kohta ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinna kohta; |
3.2.2. |
andmed kasutatud materjalide kohta, mis võivad mõjutada turvavöö kinnituspunktide, ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) tugevust ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinda; |
3.2.3. |
turvavöö kinnituspunktide, ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) tehniline kirjeldus; |
3.2.4. |
kui istme konstruktsiooni külge on kinnitatud turvavöö kinnituspunktid, ISOFIX-kinnitussüsteemid või ISOFIX-ülakinnituspunktid (kui need on olemas), siis lisatakse:
|
3.2.5. |
tõendusmaterjal selle kohta, et kinnituspunktide tüübikinnituskatses kasutatud turvavöö või turvasüsteem vastab eeskirja nr 16 nõuetele, kui sõiduki tootja valib alternatiivse dünaamilise koormuskatse. |
3.3. Tootja esitab tehnilisele teenistusele kas kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki või sõiduki need osad, mis tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse otsuse kohaselt on vajalikud turvavöö kinnituspunktide, ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) katseteks ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinna katseks.
4. TÜÜBIKINNITUS
4.1. Kui käesoleva eeskirja alusel kinnitamiseks esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.
4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praeguse versiooni puhul 07, tulenevalt 07-seeria muudatustest) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile, nagu on sätestatud punktis 2.2.
4.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.
4.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:
4.4.1. |
ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2); |
4.4.2. |
käesoleva eeskirja number, mis asub punktis 4.4.1 nimetatud ringist paremal; |
4.4.3. |
täht „e”, mis asub käesoleva eeskirja numbrist paremal, kui tüübikinnitus vastab 7. lisas kirjeldatud dünaamilisele koormuskatsele. |
4.5. Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale veergudesse.
4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.
4.7. Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.
4.8. Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.
5. SPETSIFIKATSIOONID
5.1. Määratlused (vt 3. lisa).
5.1.1. H-punkt on võrdluspunkt, mis määratakse kindlaks käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.3 ettenähtud korra kohaselt.
5.1.1.1. Punkt H' on punktis 5.1.1 määratletud H-punktile vastav võrdluspunkt, mis määratakse istme iga kasutatava tavaasendi jaoks.
5.1.1.2. R-punkt on käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.4 määratletud istekoha võrdluspunkt.
5.1.2. Kolmemõõtmelise võrdlussüsteemi määratlus on käesoleva eeskirja 4. lisa 2. liites.
5.1.3. Punktid L1 ja L2 on turvavöö alumised toimivad kinnituspunktid.
5.1.4. C-punkt asub R-punktist püstsuunas 450 mm kaugusel. Kui punktis 5.1.6 määratletud kaugus S ei ole väiksem kui 280 mm ja kui tootja on valinud punktis 5.4.3.3 määratud alternatiivse valemi BR = 260 mm + 0,8 S, siis peab C- ja R-punkti püstteljeline vahekaugus olema 500 mm.
5.1.5. Nurgad α1 ja α2 on vastavalt nurgad horisontaalse tasapinna ja istme vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga risti asuvate tasapindade vahel, mis läbivad R-punkti ning punkte L1 ja L2.
Kui iste on reguleeritav, tuleb see nõue täita ka kõikide tavaliste sõiduasendite H-punktide puhul sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.
5.1.6. S on toimiva ülakinnituspunkti kaugus (mm) võrdlustasapinnast P, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga, mis on määratletud järgmiselt:
5.1.6.1. |
kui istekoht on istme kuju tõttu selgelt määratletav, on tasapind P istme kesktasapind; |
5.1.6.2. |
täpselt määratlemata istekoha puhul:
|
5.2. Üldnõuded
5.2.1. Turvavööde kinnituste konstruktsioon, teostus ja paigutus peavad võimaldama:
5.2.1.1. |
sobiva turvavöö paigaldamist. Välimise esiistme turvavöö kinnituspunktid peavad sobima inertsrulliga turvavöödele, pidades silmas eelkõige turvavöö kinnituspunktide tugevusomadusi, välja arvatud juhul, kui tootja on varustanud sõiduki muud tüüpi turvavöödega, mis sisaldavad tõmbureid. Kui kinnituspunktid sobivad vaid kindlat tüüpi turvavöödele, peavad need tüübid olema kindlaks määratud punktis 4.3 nimetatud vormil; |
5.2.1.2. |
vähendada miinimumini õigesti asetatud turvavöö libisemise ohtu; |
5.2.1.3. |
vähendada miinimumini vöö kahjustumise ohtu, mis tuleneb vöö kokkupuutest sõiduki kere või istmekonstruktsiooni teravate või jäikade osadega; |
5.2.1.4. |
sõiduki tavakasutamist käesoleva eeskirja tingimuste kohaselt; |
5.2.1.5. |
kinnituspunktide puhul, mis on eri asendites sõltuvalt sellest, kas see peab võimaldama isikutel sõidukisse siseneda või neid kinni hoidma, kohaldatakse käesoleva eeskirja nõudeid kinnituspunktide toimiva asendi suhtes. |
5.2.2. ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi jaoks paigaldatud või paigaldada kavatsetava ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunkti ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinna kujundamisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb võtta arvesse järgmist:
5.2.2.1. |
ISOFIX-kinnitussüsteem ja ülakinnituspunkt ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepind peavad võimaldama sõiduki tavakasutust käesoleva eeskirja tingimuste kohaselt. ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnitus, mille võib lisada ükskõik millisele sõidukile, peab samuti vastama käesoleva eeskirja tingimustele. Sellest tulenevalt peavad sellised kinnitused olema kirjeldatud tüübikinnituse taotluses; |
5.2.2.2. |
ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide vastupidavus peab vastama eeskirjas nr 44 määratletud massirühma 0, 0+ ja 1 ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemidele. |
5.2.2.3. |
ISOFIX-kinnitussüsteem, ISOFIX-ülakinnituspunkt ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepind peavad olema ette nähtud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi jaoks eeskirja nr 129 kohaselt. |
5.2.3. ISOFIX-kinnitussüsteemid, nende konstruktsioon ja paigutus.
5.2.3.1. |
Iga ISOFIX-kinnitussüsteem peab 9. lisa joonise 4 kohaselt koosnema ühest või enamast kahes samal teljel olevas alas paiknevast jäigast põikvardast, mille efektiivne pikkus on vähemalt 25 mm ja läbimõõt 6 ± 0,1 mm. |
5.2.3.2. |
Sõiduki istekohale paigaldatud ISOFIX-kinnitussüsteem peab paiknema vähemalt 120 mm tagapool käesoleva eeskirja 4. lisas määratletud H-punktist. Nimetatud kaugust mõõdetakse horisontaalsuunas kuni varda keskkohani. |
5.2.3.3. |
Sõidukisse paigaldatud ISOFIX-kinnitussüsteemi külge peab olema võimalik paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvarakist „ISO/F2” (B) või „ISO/F2X” (B1) vastavalt sõiduki tootja määratlusele ja eeskirjale nr 16 (17. lisa 2. liide). I-Size-istekohtadele peab olema võimalik paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvaseadmeid suurusklassidega „ISO/F2X” (B1) ja „ISO/R2” (D) koos tugijala ruumialaga eeskirja nr 16 (17. lisa 2. liide) kohaselt. |
5.2.3.4. |
Punktis 5.2.3.3 määratletud ISOFIX-turvarakise aluspinna kaldenurk käesoleva eeskirja 4. lisa 2. liites määratletud võrdlustasapindade suhtes peab olema järgmistes piirides:
I-Size-istekohtadel võib tugijalg oma lühimas pikkuses ning juhul, kui punktis 5.2.3.4 ettenähtud piirnorme ei ületata, olla tugijala talla ruumialale vastavalt suurema kaldenurga all, kui sõiduki iste või ehitus seda harilikult ette näeb. ISOFIX-tüüpi lapse turvaseadet peab olema võimalik paigaldada suurema kaldenurga all. |
5.2.3.5. |
ISOFIX-kinnitussüsteemid peavad olema püsivalt tööasendis või olema eemaldatavad; Eemaldatavate kinnituste puhul peavad ISOFIX-kinnitussüsteemide nõuded olema täidetud siis, kui kinnitused on tööasendis. |
5.2.3.6. |
Kõik tööasendisse viidud ISOFIX-alakinnituste vardad või püsivalt tööasendis olevad juhikseadised peavad olema nähtavad ilma istmepatja või seljatuge kokku surumata, kui neid vaadatakse vertikaalsel pikiteljelisel tasapinnal, mis läbib varda või juhikseadise keskkohta, piki joont, mis moodustab horisontaaltasapinnaga nurga 30° ülespoole. Selle nõude alternatiivina peab sõidukil olema iga varda või juhikseadise kõrval püsitähistus. Tähistus peab tootja valiku kohaselt sisaldama järgmist:
|
5.2.3.7. |
Punkti 5.2.3.6 nõuded ei kehti i-Size-istekohale. I-Size-istekohad peavad olema tähistatud punkti 5.2.5.1 kohaselt. |
5.2.4. ISOFIX-ülakinnituspunktid, nende konstruktsioon ja paigutus.
|
Sõiduki tootja soovil võib alternatiivina kasutada punktides 5.2.4.1 ja 5.2.4.2 kirjeldatud meetodeid. |
|
Punktis 5.2.4.1 kirjeldatud meetodit tohib kasutada vaid juhul, kui ISOFIX-istekoht paikneb sõiduki istmel. |
5.2.4.1. Tulenevalt punktidest 5.2.4.3 ja 5.2.4.4 peab ISOFIX-ülakinnituse lukustiga ühendatav ISOFIX-ülakinnituspunkti osa paiknema mitte kaugemal kui 2 000 mm õla võrdluspunktist määratud istekohal, mille jaoks ISOFIX-kinnitus on paigaldatud, ja asuma 9. lisa joonistel 6–10 kujutatud varjutatud alal. Siinjuures on viidatud 1995. aasta juuli dokumendis SAE J 826 kirjeldatud vormile ja 9. lisa joonisele 5, vastavalt järgmistele tingimustele.
5.2.4.1.1. |
Vormi H-punkt asub istme madalaima ja tagapoolseima asendi puhul selle konstruktsiooni kordumatus H-punktis, seejuures paikneb vorm lateraalselt kahe ISOFIX-alakinnituse keskjoonel; |
5.2.4.1.2. |
vormi rindkerejoon on põikiteljelise vertikaaltasapinnaga sama nurga all kui istme seljatugi kõige kõrgemas asendis; |
5.2.4.1.3. |
vorm asub vormi H-punkti läbival vertikaalsel pikiteljelisel tasapinnal. |
5.2.4.2. ISOFIX-ülakinnituspunkti ala võib alternatiivselt asetseda eeskirjas nr 16 (17. lisa 2. liite joonis 2) määratletud rakise ISO/F2 (B) abil ISOFIX-alakinnitustega varustatud ISOFIX-istekohal, nagu on kujutatud 9. lisa joonisel 11.
Iste peab olema kõige tagumises ja madalaimas asendis, seljatugi nimiasendis või sõiduki tootja soovitatud asendis.
Külgvaates peab ISOFIX-ülakinnitus asuma rakise ISO/F2 (B) tagapinnast tagapool.
Rakise „ISO/F2” (B) tagapinna ja selle horisontaaljoone lõikepunkt (9. lisa joonise 11 punkt 3), millel asub seljatoe ülemise otsa kaugeim jäik punkt, mille Shore'i kõvadus A on rohkem kui 50, määrab rakise „ISO/F2” (B) keskjoonel võrdluspunkti 4 (9. lisa joonis 11). Selles võrdluspunktis määrab maksimaalne nurk 45° horisontaaljoonest ülakinnituse ala ülemise piiri.
Pealtvaates määrab võrdluspunktis 4 (9. lisa joonis 11) maksimaalne nurk 90°, mis ulatub tagant küljele, ja tagantvaates maksimaalne nurk 40° ISOFIX-ülakinnituse ala kaks piiravat mahtu.
ISOFIX-ülakinnitusrihm (5) algab kohast, kus lõikuvad rakis ISO/F2 (B) ja tasapind, mis asub 550 mm kõrgusel rakise ISO/F2 (B) horisontaalpinnast (1), rakise ISO/F2 (B) keskjoonel (6).
Lisaks peab ISOFIX-ülakinnituspunkt asuma rohkem kui 200 mm, kuid mitte rohkem kui 2 000 mm kaugusel ISOFIX-ülakinnitusrihma alguskohast rakise ISOF/2 (B) tagapinnal, mõõdetuna piki rihma, kui see on tõmmatud üle istme seljatoe ISOFIX-ülakinnituseni.
5.2.4.3. Sõiduki ISOFIX-ülakinnituspunkti osa, mis on ette nähtud ühendamiseks ISOFIX-ülakinnituse lukustiga, võib asuda väljaspool punktides 5.2.4.1 ja 5.2.4.2 viidatud varjutatud võrdlusalasid, kui alas paiknemine ei ole asjakohane ja sõiduk on varustatud järgmistele nõuetele vastava suunajaga, mis:
5.2.4.3.1. |
tagab, et ISOFIX-ülakinnitusrihm toimib ISOFIX-ülakinnituspunktiga ühendatava kinnituse osana nii, nagu see asuks varjutatud alas; ning |
5.2.4.3.2. |
asub mittejäiga vöösuunaja või tööasendisse viidava suunaja puhul torsojoonest vähemalt 65 mm tagapool või jäiga fikseeritud suunaja puhul torsojoonest vähemalt 100 mm tagapool; ning |
5.2.4.3.3. |
paigaldusjärgsel katsetamisel on seadme tugevus piisav käesoleva eeskirja punktis 6.6 viidatud ISOFIX-ülakinnituspunkti koormuse talumiseks. |
5.2.4.4. Ülakinnitus võib paikneda istme seljatoes, tingimusel, et see ei asu sõiduki seljatoe ülaosas alas, kus rihm üle seljatoe kulgeb.
5.2.4.5. ISOFIX-ülakinnituspunkti mõõdud peavad võimaldama kinnitada ISOFIX-ülakinnitushaaki, nagu on kujutatud joonisel 3.
Iga ISOFIX-ülakinnituspunkti ümber peab olema selle lukustamist ja lukust vabastamist võimaldav vaba ruum.
ISOFIX-kinnitussüsteemist tagapool paiknevad kinnituspunktid, mida saab kasutada ISOFIX-ülakinnitushaagi või ISOFIX-ülakinnituse lukusti ühendamiseks, peavad olema konstrueeritud nii, et hoida ühe või mitme allpool nimetatud meetme abil ära väärtarvitamist:
a) |
kõik ISOFIX-ülakinnituspunktide alas paiknevad kinnituspunktid on konstrueeritud ISOFIX-ülakinnituspunktidena või |
b) |
üksnes ISOFIX-ülakinnituspunktid on tähistatud ühega 9. lisa joonisel 13 esitatud tähistest või selle peegelpildiga või |
c) |
kinnituspunktid, mis ei vasta punktidele a ega b, kannavad selget tähistust selle kohta, et neid ei tohi kasutada ISOFIX-kinnitussüsteemidega. |
Kattealuste ISOFIX-ülakinnituspunktide kate peab olema tähistatud ühega 9. lisa joonisel 13 määratud tähistest või selle peegelpildiga ning kate peab olema eemaldatav ilma tööriistadeta.
5.2.5. Nõuded i-Size-istekohale
Sõiduki tootja poolt i-Size-istekohana määratletud istekoht peab vastama punktide 5.2.2–5.2.5.3 nõuetele.
5.2.5.1. Tähistus
Igal i-Size-istekohal peab vastava istekoha ISOFIX-alakinnituse süsteemi (varda või juhiku) kõrval olema püsitähistus.
Tähistus peab sisaldama vähemalt 10. lisa joonisel 4 esitatud tähist, mis koosneb ruudust laiusega vähemalt 13 mm ja sisaldab piktogrammi ning vastab järgmistele tingimustele:
a) |
piktogramm peab olema kontrastne ruudu taustaga; |
b) |
piktogramm peab paiknema süsteemi iga varda vahetus läheduses. |
5.2.5.2. Geomeetrilised nõuded i-Size-tugijalgadega ühendatud i-Size-istekohtadele
Lisaks punktides 5.2.3 ja 5.2.4 esitatud nõuetele tuleb kontrollida, et sõiduki põhja pealispind (sealhulgas viimistlusmaterjal, vaip, vahtmaterjal vms) ristub tugijala talla ruumiala piirdepindadega X- ja Y-teljel, nagu on kujutatud käesoleva eeskirja 10. lisa joonistel 1 ja 2.
Tugijala talla ruumiala on piiratud järgmiselt (vt ka käesoleva eeskirja 10. lisa joonised 1 ja 2):
a) |
laiuses kahe tasapinnaga, mis paiknevad vastavale istekohale paigaldatud lapse turvarakise pikiteljelisest kesktasapinnast 100 mm kaugusel ja on sellega paralleelsed, ning |
b) |
pikkuses kahe tasapinnaga, mis paiknevad risti lapse turvarakise aluspinna tasandiga ja risti ka lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga ning on 585 mm ja 695 mm kaugusel tasapinnast, mis läbib ISOFIX-alakinnituste keskjooni ja on risti turvarakise aluspinnaga, ning |
c) |
kõrguses kahe tasapinnaga, mis paiknevad lapse turvarakise aluspinna tasandist 270 mm ja 525 mm allpool ja on sellega paralleelsed. |
Nende geomeetriliste näitajate puhul kasutatud kaldenurk määratakse kindlaks punkti 5.2.3.4 kohaselt.
Selle nõude täitmist võib tõendada füüsikalise katse, arvutisimulatsiooni või näidisjooniste abil.
5.2.5.3. Sõiduki põhja tugevusnõuded i-Size-istekohtade puhul
Kogu sõiduki põhja kokkupuutepind (vt 10. lisa joonised 1 ja 2) peab olema piisava tugevusega, et taluda katsetamisel punkti 6.6.4.5 kohaseid koormusi.
5.3. Turvavöö ja ISOFIX-kinnituspunktide vähim arv
5.3.1. Kõik M- või N-kategooria sõidukid (v.a M2- ja M3-kategooria sõidukid, mis kuuluvad I või A klassi1) peavad olema varustatud käesoleva eeskirja nõuetele vastavate turvavöö kinnituspunktidega.
5.3.1.1. Eeskirja nr 16 kohaste S-tüüpi turvavöö tüübikinnitusega traksvööde (tõmburi(te)ga või ilma) kinnituspunktid peavad vastama eeskirja nr 14 nõuetele, kuid täiendav(ad) jalgadevahelise rihma kinnituspunkt(id) on käesoleva eeskirjas sätestatud tugevus- ja paigutusnõuetest vabastatud.
5.3.2. Kõigi näoga, seljaga või küljega sõidusuunas paiknevate istekohtade turvavöö kinnituspunktide arv peab vastama 6. lisa sätetele.
5.3.3. N1-kategooria sõidukite välimiste istekohtade puhul, v.a eesmine sõitjaiste (kujutatud 6. lisas ja tähistatud tähisega Ø), on siiski lubatud kaks alumist kinnituspunkti, kui istme ja sõiduki lähima külgseina vahel on läbipääs, mis on ette nähtud sõitjatele juurdepääsu võimaldamiseks sõiduki muudele osadele.
Istme ja külgseina vahelist tühimikku loetakse läbipääsuks, kui kõigi suletud uste korral on külgseina ja kõnealuse istme keskjoont läbiva vertikaalse pikiteljelise tasapinna vaheline kaugus, mida mõõdetakse punktis R risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga, suurem kui 500 mm.
5.3.4. 6. lisas kujutatud ja tähisega * tähistatud keskmise eesmise istekoha kaks alumist kinnituspunkti tuleb lugeda piisavaks juhul, kui tuuleklaas asub väljaspool eeskirja nr 21 1. lisas määratletud võrdlusala. Kui tuuleklaas asub võrdlusalas, on nõutav kolme kinnituspunkti olemasolu.
Rihma kinnituspunktidega seoses loetakse tuuleklaas võrdlusala osaks juhul, kui sellel võib eeskirja nr 21 1. lisas kirjeldatud katsemeetodi kohasel katsetamisel tekkida staatiline kokkupuude katsevarustusega.
5.3.5. Kõik 6. lisas tähisega ╬ tähistatud istekohad peavad olema varustatud kolme kinnituspunktiga. Kaks kinnituspunkti võib olla järgmiste tingimuste korral:
5.3.5.1. |
kui vahetult ees on iste või muud sõiduki osad, mis vastavad eeskirja nr 80 1. lisa punkti 3.5 nõuetele, või |
5.3.5.2. |
kui võrdlusalas ei paikne sõiduki liikumisel ükski sõiduki osa ja kui ühelgi sõiduki osal ei ole võimalust seal paikneda, või |
5.3.5.3. |
nimetatud võrdlusalas paiknevad sõidukiosad vastavad eeskirja nr 80 6. lisas sätestatud energia neeldumise nõuetele. |
5.3.6. Kõigi istmete või istekohtade puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes sõiduki paigal seistes, aga ka kõigi istmete puhul, mida ei käsitleta punktides 5.3.1–5.3.4, ei ole turvavöö kinnituspunktid vajalikud. Kui sellised istmed on siiski varustatud turvavöö kinnituspunktidega, peavad need vastama käesoleva eeskirja nõuetele. Kinnituspunkt, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult puuetega isiku turvavöö jaoks, või mis tahes muu 02-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 107 8. lisale vastav turvasüsteem, ei pea vastama käesoleva eeskirja nõuetele.
5.3.7. Kahekorruselise sõiduki ülakorrusel kohaldatakse välimistele esiistekohtadele keskmise esiistekoha nõudeid.
5.3.8. ISOFIX-istekohtade vähim arv
5.3.8.1. |
Kõik M1-kategooria sõidukid peavad olema varustatud vähemalt kahe käesoleva eeskirja nõuetele vastava ISOFIX-istekohaga. ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunktiga peavad olema vähemalt kaks ISOFIX-kohta. Igale ISOFIX-istekohale paigaldatavate eeskirja nr 16 kohaste ISOFIX-rakiste tüüp ja arv on määratletud eeskirjas nr 16. |
5.3.8.2. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata ei pea ühe istmereaga sõidukil olema ühtegi ISOFIX-istekohta. |
5.3.8.3. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata peab vähemalt üks kahest ISOFIX-istekohast paiknema teises istmereas. |
5.3.8.4. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata peab M1-kategooria sõidukitel olema vaid üks ISOFIX-istekoht, kui sõidukil on:
Sellisel sõidukil peab eesmisel sõitjaistmel olema vaid üks ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnituspunkt koos turvapadja väljalülitusseadisega (kui istekoht on varustatud turvapadjaga) ning hoiatussilt, mis teatab, et teises istmereas puudub ISOFIX-istekoht. |
5.3.8.5. |
Kui ISOFIX-kinnitussüsteem on paigaldatud eesmise turvapadjaga kaitstud eesmisele istekohale, peab olema paigaldatud selle turvapadja väljalülitusseadis. |
5.3.8.6. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata peab sisseehitatud lapse turvasüsteemi(de) korral ISOFIX-istekohtade arv olema vähemalt kaks, millest on lahutatud massirühma 0, 0+ või 1 lapse turvasüsteemide arv. |
5.3.8.7. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata peavad sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (4) 7. lisa punktis 8.1 määratletud enam kui ühe istmereaga kabriolettsõidukid olema varustatud vähemalt kahe ISOFIX-alakinnitusega. Kui selline sõiduk on varustatud ISOFIX-ülakinnituspunktiga, peab see vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele. |
5.3.8.8. |
Punktist 5.3.8.1 olenemata ei ole ISOFIX-istekohad nõutavad kiirabiautodes, matuseautodes ega relvajõudude, kodanikukaitse, tuletõrje või avaliku korra tagamise eest vastutavate teenistuste poolt kasutamiseks ettenähtud sõidukites. |
5.3.8.9. |
Punktidest 5.3.8.1–5.3.8.4 olenemata võib ühe või mitu kohustuslikku ISOFIX-istekohta asendada i-Size-istekohtadega. |
5.3.9. Istmete puhul, mida on sõiduki seisu ajal võimalik pöörata või viia muusse suunda, kohaldatakse käesoleva eeskirja kohaselt punkti 5.3.1 nõudeid vaid neile suundadele, mis on ette nähtud tavakasutamiseks ajal, mil sõiduk sõidab maanteel. Vastavasisuline märkus peab sisalduma teabedokumendis.
5.4. Turvavöökinnituste asukoht (vt 3. lisa joonis 1)
5.4.1. Üldteave
5.4.1.1. Iga üksiku turvavöö kinnituspunktid võivad paikneda täielikult sõiduki kerel või istme konstruktsioonis või sõiduki mis tahes muus osas või olla jaotatud nende kohtade vahel.
5.4.1.2. Iga üksikut kinnituspunkti võib kasutada kahe külgneva turvavöö otste kinnitamiseks tingimusel, et nõuded katsele on täidetud.
5.4.2. Turvavöö toimiva alakinnituspunkti asukoht
5.4.2.1. M1-kategooria sõiduki esiistmed
M1-kategooria sõidukil peab nurk α1 (pandla vastasküljel) olema vahemikus 30°–80° ja nurk α2 (pandlapoolsel küljel) olema vahemikus 45°–80°. Mõlemad kaldenurgad peavad kehtima esiistmete kõigi tavasõidu asendite puhul. Kui vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigi tavaliselt kasutatavate asendite puhul püsiv (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema 60 ± 10°. Reguleerimissüsteemiga reguleeritavate istmete puhul, mille seljatoe nurk on väiksem kui 20° (vt 3. lisa joonis 1), võib nurk α1 olla väiksem eespool nõutud miinimumväärtusest (30°) tingimusel, et see ei ole üheski tavakasutuse asendis väiksem kui 20°.
5.4.2.2. M1-kategooria sõiduki tagaistmed
M1-kategooria sõiduki kõigi tagaistmete puhul peavad nurgad α1 ja α2 olema vahemikus 30°–80°. Kui tagaistmed on reguleeritavad, peavad nimetatud nurgad kehtima kõigi tavasõiduasendite korral.
5.4.2.3. Muude kui M1-kategooria sõidukite esiistmed
Muude kui M1-kategooria mootorsõidukite puhul peavad kõigi tavasõiduasendis paiknevate esiistmete nurgad α1 ja α2 olema vahemikus 30°–80°. Sõidukite puhul, mille maksimaalne mass ei ületa 3,5 tonni ja mille vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigis tavasõidu asendites konstantne (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema vahemikus 60 ± 10°.
5.4.2.4. Muude kui M1-kategooria sõidukite tagaistmed ja erilised esi- või tagaistmed
Muud kui M1-kategooria sõidukid, millel on:
a) |
pinkistmed, |
b) |
reguleerimissüsteemiga reguleeritavad istmed (ees ja taga), mille seljatoe nurk on väiksem kui 20° (vt 3. lisa joonis 1), või |
c) |
muu tagaiste, |
võivad nurgad α1 ja α2 olla kõigis tavakasutuse asendites vahemikus 20°–80°. Sõidukite puhul, mille maksimaalne mass ei ületa 3,5 tonni ja mille vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigis tavasõidu asendites konstantne (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema vahemikus 60 ± 10°.
M2-ja M3-kategooria sõidukite muude istmete kui esiistmete puhul peavad nurgad α1 ja α2 olema kõigis tavakasutuse asendites vahemikus 45°–90°.
5.4.2.5. Kaugus kahe vertikaalse tasapinna vahel, mis on paralleelsed vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbivad kumbki sama turvavöö erinevat alakinnitust L1 ja L2, peab olema vähemalt 350 mm. Küljega sõidusuunas paiknevate istmete puhul peab kaugus kahe vertikaalse tasapinna vahel, mis on paralleelsed istme vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbivad kumbki sama turvavöö erinevat alakinnitust L1 ja L2, olema vähemalt 350 mm. M1- ja N1-kategooria sõidukitel, millel on tagumises istmereas keskmine istekoht, peab nimetatud kaugus olema vähemalt 240 mm, tingimusel, et keskmist istet ei ole võimalik vahetada sõiduki ühegi muu istmega. Istme pikiteljeline kesktasapind peab asuma punktide L1 ja L2 vahel ja neist vähemalt 120 mm kaugusel.
5.4.3. Turvavöö toimivate ülakinnituspunktide asukoht (vt 3. lisa)
5.4.3.1. Kui kasutatakse rihmajuhikut või samalaadset seadet, mis mõjutab turvavöö toimivate ülakinnituspunktide asukohta, tuleb see asukoht määrata tavameetodil. Kinnituspunkti asukoht määratakse olukorras, kus vöö pikiteljeline keskjoon läbib J1-punkti, mis määratakse R-punktist lähtuvalt järgmise kolme segmendiga:
RZ |
: |
torsojoone segment pikkusega 530 mm, mis ulatub R-punktist ülespoole; |
ZX |
: |
sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti olev segment pikkusega 120 mm, mis ulatub punktist Z kinnituspunktini; |
XJ1 |
: |
segmentidega RZ ja ZX määratud tasapinnaga risti olev segment pikkusega 60 mm, mis ulatub punktist X ettepoole. |
Punkt J2 on sümmeetriline kõnealuses istmes paikneva mannekeeni punktis 5.1.2 kirjeldatud torsojoont läbiva vertikaalse pikiteljelise tasapinna suhtes punktiga J1.
Kui nii esi- kui ka tagaistmele juurdepääsemiseks kasutatakse kaheukselist kerekonfiguratsiooni ja ülemine kinnitus paigaldatakse B-piilarile, ei tohi süsteemi konstruktsioon takistada sõidukisse sisenemist või sellest väljumist.
5.4.3.2. Toimiv ülakinnituspunkt peab asuma madalamal kui tasapind FN, mis on risti istme pikiteljelise kesktasapinnaga ja moodustab torsojoonega nurga 65°. Tagaistmete puhul võib seda nurka vähendada kuni 60°-ni. Tasapind FN peab paiknema nii, et see lõikuks torsojoonega punktis D, nii et DR = 315 mm + 1,8 S. Kui S ≤ 200 mm, siis DR = 675 mm.
5.4.3.3. Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma tagapool tasapinda FK, mis on risti istme pikiteljelise kesktasapinnaga ja moodustab punktis B torsojoonega nurga 120°, nii et BR = 260 mm + S. Kui S ≥ 280 mm, võib tootja kasutada enda äranägemisel väärtust BR = 260 mm + 0,8 S.
5.4.3.4. Väärtus S peab olema vähemalt 140 mm.
5.4.3.5. Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma tagapool vertikaaltasapinnast, mis on risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbib R-punkti, nii nagu on kujutatud 3. lisas.
5.4.3.6. Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma kõrgemal horisontaaltasapinnast, mis läbib punktis 5.1.4 kirjeldatud C-punkti.
5.4.3.6.1. Punktist 5.4.3.6 olenemata võib M2- ja M3-kategooria sõidukite sõitjaistmete toimiv ülakinnituspunkt olla reguleeritud ettenähtust väiksemaks, kui täidetud on järgmised tingimused.
a) |
Turvavööl või istmel peab olema püsitähistus, mis võimaldab teha kindlaks toimiva ülakinnituspunkti asukoha, mis vastab punktis 5.4.3.6 sätestatud ülemise kinnituskoha miinimumkõrguse nõudele. Tähistus peab kasutajale selgesti näitama, millal on kinnituspunkt keskmist kasvu täiskasvanule kasutamiseks sobivas asendis. |
b) |
Toimiva ülakinnituspunkti ehitus peab võimaldama selle kõrgust reguleerida käsireguleerseadisega, mis on turvavöö kandjale kergesti ligipääsetav ning mugav ja lihtne kasutada. |
c) |
Toimiva ülakinnituspunkti ehitus peab aitama vältida selle tahtmatut ülespoole liikumist, mis võiks piirata seadise toimivust tavakasutusel. |
d) |
Tootja annab sõiduki käsiraamatus selged juhised selliste süsteemide reguleerimise kohta koos nõuannetega sobivuse ja kasutuspiirangute kohta lühikest kasvu sõitjatele. |
5.4.3.7. Lisaks punktis 5.4.3.1 kirjeldatud ülakinnituspunktile võib sõiduki varustada muude toimivate ülakinnituspunktidega, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest.
5.4.3.7.1. |
Lisakinnituspunktid vastavad punktide 5.4.3.1– 5.4.3.6 nõuetele. |
5.4.3.7.2. |
Lisakinnituspunkte saab kasutada tööriistade abita, need vastavad punktide 5.4.3.5 ja 5.4.3.6 nõuetele ja asuvad ühes aladest, mis määratakse käesoleva eeskirja 1. lisa joonisel 3 kujutatud ala nihutamisega vertikaalsuunas 80 mm üles- või allapoole. |
5.4.3.7.3. |
Kinnituspunkt(id) on ette nähtud traksvööle, vastab/vastavad punktis 5.4.3.6 kirjeldatud nõuetele, kui selle/nende asukoht on tagapool võrdlusjoont läbivast põiktasapinnast ja selle/nende asukoht on:
|
5.5. Keermestatud kinnitusavade mõõdud
5.5.1. Kinnituspunktide keermestatud ava peab olema suurusega 7/16 (20 UNF 2B).
5.5.2. Kui tootja on varustanud sõiduki kõigisse kõnealusele istmele ettenähtud kinnituspunktidesse paigaldatud turvavöödega, ei pea need kinnituspunktid vastama punktis 5.5.1 määratud nõudele, tingimusel, et need vastavad käesoleva eeskirja muudele nõuetele. Lisaks ei rakendu punkti 5.5.1 nõue lisakinnituspunktidele, mis vastavad punkti 5.4.3.7.3 nõudele.
5.5.3. Turvavööd peab olema võimalik eemaldada kinnituspunkti kahjustamata.
6. KATSED
6.1. Turvavöö kinnituspunktide üldkatsed
6.1.1. Sõltuvalt punkti 6.2 tingimuste rakendamisest ja tootja nõudel:
6.1.1.1. võib katsete tegemiseks kasutada kas sõiduki keret või täielikult valmisehitatud sõidukit;
6.1.1.2. võivad katsed piirduda vaid ühe istme või ühe istmerühmaga seotud kinnituspunktidega, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
nende kinnituspunktide konstruktsiooni omadused on samad mis muudel istmetel või muul istmerühmal ning |
b) |
kui sellised kinnituspunktid on täielikult või osaliselt paigaldatud istmele või istmerühmale, on istme või istmerühma konstruktsiooni omadused samad mis muudel istmetel või istmerühmadel; |
6.1.1.3. võivad aknad ja uksed olla paigaldatud või mitte ja suletud või mitte;
6.1.1.4. võib olla paigaldatud mis tahes tavaline lisavarustus, mis tõenäoliselt mõjutab sõiduki kere jäikust.
6.1.2. Istmed peavad olema paigaldatud ja asuma sõiduks ettenähtud asendis või tüübikinnituskatsetusi korraldava tehnilise teenistuse valitud asendis, mis loob süsteemi tugevuse suhtes kõige ebasoodsamad tingimused. Istmete asend tuleb registreerida aruandes. Reguleeritava kaldega istme seljatugi peab olema lukustatud tootja kirjeldatud viisil või sellise kirjelduse puudumisel asendis, mis vastab M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võimalikult täpselt seljatoe toimivale nurgale 25° ja kõigi muude kategooriate puhul nurgale 15°.
6.2. Sõiduki kinnitamine turvavöö kinnituspunktide katseteks ja ISOFIX-kinnituspunktide katseteks
6.2.1. Sõiduki katseks kinnitamise meetod ei tohi tugevdada turvavöö kinnituspunkte ega ISOFIX-kinnituspunkte ega nende kinnitusalasid või vähendada kere tavalist deformeerumist.
6.2.2. Kinnitusseade tuleb lugeda küllalt heaks, kui see ei mõjuta ala, mis ulatub kogu kere laiusesse, ja kui sõiduk või kere on blokeeritud või kinnitatud eest kohas, mis on vähemalt 500 mm kaugusel katsetatavast kinnituspunktist ja haaratud või kinnitatud tagant kohas, mis on sellest kinnituspunktist vähemalt 300 mm kaugusel.
6.2.3. Soovitav on paigutada kere tugedele, mis asuvad ligikaudu samal joonel rataste telgedega, või kui see ei ole võimalik, siis samal joonel vedrustuse kinnituskohtadega.
6.2.4. Punktides 6.2.1–6.2.3 kirjeldatud meetoditest erineva kinnituse korral tuleb tõendada, et see on samaväärne.
6.3. Üldnõuded turvavöö kinnituspunktide katsetele
6.3.1. Kõiki sama istmerühma turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada samaaegselt. Kui on aga oht, et istmete ja/või kinnituspunktide ebasümmeetrilise koormuse tagajärjeks võib olla katse ebaõnnestumine, võib teha ebasümmeetrilise koormusega lisakatse.
6.3.2. Tõmbejõudu tuleb rakendada nurga all 10° ± 5° ülalpool horisontaaljoont, mis paikneb sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsel tasapinnal.
Rakendatav eelkoormus peab moodustama sihtkoormusest 10 % lubatud hälbega ± 30 %; koormust suurendatakse 100 %ni kõnealusest sihtkoormusest.
6.3.3. Täiskoormuse rakendumine peab toimuma võimalikult kiiresti, maksimaalne rakendusaeg on 60 s.
Tootja võib aga nõuda, et koormuse rakendumine saavutatakse 4 sekundi jooksul.
Turvavöö kinnituspunktid peavad taluma määratud koormust vähemalt 0,2 sekundit.
6.3.4. Punktis 6.4 kirjeldatud katsetes kasutatavad tõmbeseadmed on kujutatud 5. lisas. 5. lisa joonisel 1 kujutatud seadmed paigaldatakse istmepadjale ja võimaluse korral surutakse seejärel vastu istme seljatuge, tõmmates samal ajal turvavöö tihedalt selle ümber. 5. lisa joonisel 2 kujutatud seade paigutatakse kohale, turvavöö pannakse selle ümber ja pingutatakse. Toimingu käigus ei tohi turvavöö kinnituspunktidele rakendatav eelkoormus ületada katseseadme õige asendi saavutamiseks vajalikku minimaalset väärtust.
Iga istekoha puhul kasutatav tõmbeseade mõõduga 254 mm või 406 mm peab olema selline, et selle laius oleks võimalikult lähedane alakinnituspunktide vahekaugusele.
Tõmbeseadme asend peab välistama tõmbekatse ajal mis tahes vastastikused mõjud, mis mõjutavad koormust ja selle jaotust ebasoodsalt.
6.3.5. Ülemiste turvavöökinnituspunktidega varustatud istmete turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada järgmistel tingimustel.
6.3.5.1. |
Välimised esiistmed. Turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada punktis 6.4.1 ette nähtud viisil, koormates neid seadmega, mis jäljendab ülakinnituspunkti juures paikneva tõmburi või juhikuga kolmepunktivöö geomeetriat. Lisaks, kui turvavöö kinnituspunktide arv ületab punktis 5.3 ettenähtud arvu, tuleb neid kinnituspunkte katsetada punktis 6.4.5 ette nähtud viisil, koormates kinnituspunkte seadme abil, mis jäljendab nendele kinnituspunktidele ette nähtud turvavöö geomeetriat.
|
6.3.5.2. |
Välimised tagaistmed ja kõik keskmised istmed. Turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada punktis 6.4.2 kirjeldatud viisil, koormates neid seadmega, mis jäljendab tõmburita kolmepunktivööd, ja punktis 6.4.3 kirjeldatud viisil, koormates kahte alumist kinnituspunkti kahepunktivöö geomeetriat jäljendava seadme abil. Need kaks katset võib tootja nõudel teha kahe erineva kerega. |
6.3.5.3. |
Kui tootja varustab sõiduki turvavöödega, võib vastavaid turvavööde kinnituspunkte katsetada tootja nõudel vaid nendesse kinnituspunktidesse kinnitatavate turvavööde geomeetriat jäljendava seadme abil. |
6.3.6. Kui välimistel ja keskmistel istmetel puuduvad ülemised turvavöö kinnituspunktid, katsetatakse punkti 6.4.3 kohaselt alumisi kinnituspunkte, kasutades kahepunktivöö geomeetriat jäljendavat seadet.
6.3.7. Kui sõiduki kere võimaldab paigaldada muid seadmeid, mis ei võimalda kinnitada vööd vahetult turvavöö kinnituspunktidesse, kasutamata selleks plokke vms, või mis vajavad punktis 5.3 mainitud kinnituspunktidele lisaks täiendavaid kinnituspunkte, tuleb turvavöö, trossid, plokirattad jms turvavöö seadme osad kinnitada sõiduki turvavöö kinnituspunktidesse nende seadmetega ja turvavöö kinnituspunkte tuleb vajadusel katsetada punkti 6.4 kohaselt.
6.3.8. Kasutada võib punktis 6.3 kirjeldatust erinevat katsemeetodit, kuid selle samaväärsust tuleb tõendada.
6.4. Erinõuded turvavöö kinnituspunktide katsetele
6.4.1. Katsetamine turvavöö ülemises kinnituspunktis asuvat plokiratast või rihmajuhikut sisaldava tõmburiga kolmepunktivöö puhul
6.4.1.1. Turvavöö ülakinnituspunkti tuleb paigaldada tootja hangitud eriline plokiratas, trossi- või rihmajuhik koormuse ülekandmiseks tõmbeseadmelt turvavöö ülakinnituspunkti.
6.4.1.2. Turvavöö kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele rakendatakse torso ülaosa turvavöö geomeetriat jäljendava seadme abil katsekoormus 1 350 daN ± 20 daN (vt 5. lisa joonis 2). Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.
6.4.1.3. Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) rakendada tõmbejõudu 1 350 daN ± 20 daN. Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.
6.4.2. Katsetamine turvavöö ülemises kinnituspunktis asuva tõmburiga või tõmburita kolmepunktivöö puhul
6.4.2.1. Turvavöö ülemisse kinnituspunkti ja selle vastaspoolel olevasse alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 2) rakendatakse katsekoormus 1 350 daN ± 20 daN, kasutades turvavöö ülemisse kinnituspunkti kinnitatud tõmburit (kui sõiduki tootja on sellise tarninud). Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.
6.4.2.2. Samal ajal tuleb turvavöö alumistesse kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) rakendada tõmbejõudu 1 350 daN ± 20 daN. Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.
6.4.3. Katsetamine kahepunktivöö puhul
Turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) tuleb rakendada katsekoormus 2 225 daN ± 20 daN. Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 1 110 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 740 ± 20 daN.
6.4.4. Katsetamine täielikult sõiduki keresiseste või sõiduki kere ja istmekonstruktsiooni vahel hajutatud turvavöö kinnituspunktide puhul
6.4.4.1. Vajadusel tehakse punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 kirjeldatud katsed, rakendades iga istme ja istmerühma puhul allpool määratud koormusi.
6.4.4.2. Punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 esitatud koormustele tuleb lisada jõud, mis vastab iga tervikliku istme 20-kordsele massile. Istmele või selle asjakohastele osadele peab rakenduma inertskoormus, mis vastab kõnealuse istme massi füüsilisele mõjule istme kinnituspunktidele. Täiendavalt rakenduva koormuse või koormuste ja nende jaotuse määrab tootja kokkuleppel tehnilise teenistusega.
M2- ja N2-kategooria sõidukite puhul peab see jõud võrduma tervikliku istme kümnekordse massiga, M3- ja N3-kategooria sõidukite puhul tervikliku istme 6,6-kordse massiga.
6.4.5. Katsetamine eritüüpi vöö puhul
6.4.5.1. Turvavöö kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele rakendatakse torso ülaosa turvavöö geomeetriat jäljendava seadme abil katsekoormus 1 350 daN ± 20 daN (vt 5. lisa joonis 2);
6.4.5.2. Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 3) rakendada tõmbejõudu 1 350 ± 20 daN.
6.4.5.3. Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.
6.4.6. Katsetamine seljaga sõidusuunas paiknevate istmete puhul
6.4.6.1. Vajadusel katsetatakse kinnituspunkte punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 määratud jõududega. Kõigil juhtudel peab katsekoormus vastama M3- ja N3-kategooria sõidukitele määratud koormustele.
6.4.6.2. Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud kõnealuse istekoha suhtes ettepoole.
6.4.7. Katsetamine küljega sõidusuunas paiknevate istmete puhul
6.4.7.1. Kinnituspunkte katsetatakse M3-kategooria sõidukitel punktis 6.4.3 määratud jõududega.
6.4.7.2. Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud sõiduki suhtes ettepoole. Juhul kui küljega sõidusuunas paiknevad istmed on rühmitatud koos põhistruktuurile, katsetatakse rühma iga istekoha turvavöö kinnituspunkte eraldi. Lisaks tuleb põhistruktuuri katsetada punkti 6.4.8 kohaselt.
6.4.7.3. Küljega sõidusuunas paiknevate istmete katsetamiseks kohandatud tõmbeseadet on kujutatud 5. lisa joonisel 1b.
6.4.8. Küljega sõidusuunas paiknevate istmete põhistruktuuri katse
6.4.8.1. Küljega sõidusuunas paikneva istme või nende istmete rühma põhistruktuuri katsetatakse punktis 6.4.3 M3-kategooria sõidukitele määratud jõududega.
6.4.8.2. Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud sõiduki suhtes ettepoole. Juhul kui küljega sõidusuunas paiknevad istmed on rühmitatud, katsetatakse põhistruktuuri rühma kõigi istekohtade puhul üheaegselt.
6.4.8.3. Punktides 6.4.3 ja 6.4.4 määratud jõudude rakenduspunkt peab paiknema võimalikult lähedal H-punktile ning joonel, millel horisontaaltasapind ja vertikaalne põiktasapind läbivad iga istekoha H-punkte.
6.5. 7. lisa punktis 1 kirjeldatud istmerühma puhul võib tootja valikul punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud staatilise katse asemel teha 7. lisas kirjeldatud dünaamilise katse.
6.6. Nõuded staatilisele katsele
6.6.1. ISOFIX-kinnitussüsteemide tugevuse katsetamiseks rakendatakse neile staatilise jõu rakendusseadme abil punktis 6.6.4.3 määratud jõudu, kusjuures ISOFIX-kinnituspunktid peavad olema korralikult lukustatud.
ISOFIX-ülakinnituspunkti olemasolu korral tuleb teha punktis 6.6.4.4 ettenähtud lisakatse.
i-Size-istekoha olemasolu korral tuleb teha punktis 6.6.4.5 kirjeldatud täiendav tugijala katse.
Kõiki sama istmerea ISOFIX- ja/või i-Size-istekohti, mida saab kasutada samaaegselt, tuleb katsetada samaaegselt.
6.6.2. Katsete tegemiseks tuleb kasutada kas täielikult valmisehitatud sõidukit või selle osi, mille tugevus ja jäikus vastavad sõiduki kerele.
Aknad ja uksed võivad olla paigaldatud või mitte ja suletud või mitte.
Mis tahes tavaline lisavarustus, mis tõenäoliselt mõjutab sõiduki kere jäikust, võib olla paigaldatud.
Katsed võivad piirduda vaid ühe istme või ühe istmerühmaga seotud ISOFIX- või i-Size-istekohaga, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
asjaomaste ISOFIX- või i-Size-istekohtade konstruktsiooni omadused on samad kui muude istmete või muu istmerühma ISOFIX- või i-Size-istekohtadel ja |
b) |
juhul kui sellised ISOFIX- või i-Size-istekohad on täielikult või osaliselt paigaldatud istmele või istmerühmale, on istme või istmerühma või i-Size-istekohtade puhul põranda konstruktsiooni omadused samad kui muudel istmetel või istmerühmadel. |
6.6.3. Kui istmed ja peatoed on reguleeritavad, tuleb neid katsetada tehnilise teenistuse määratud asendis, mis jääb eeskirja nr 16 17. lisa 3. liite kohaselt sõiduki tootja määratud piiridesse.
6.6.4. Jõud, suunad ja kõrvalekalde piirid.
6.6.4.1. Staatilise jõu rakendusseadme tagumise laienduse pikiteljelise asendi reguleerimiseks seadme ja selle toendi vahelise lõtku või pinge eemaldamiseks rakendatakse seadme alumise eesmise ristvarda keskpunktile jõudu 135 N ±15 N.
6.6.4.2. Jõudu rakendatakse tabeli 1 kohaselt staatilise jõu rakendusseadmele ette- ja kaldsuunas.
Tabel 1
Katsejõudude suunad
Ette |
0° ± 5° |
8 kN ± 0,25 kN |
Kaldu |
75° ± 5° (ettesuunast mõlemale küljele või halvimates tingimustes küljele, kui see on olemas, või sümmeetriliste külgede korral ainult ühele küljele) |
5 kN ± 0,25 kN |
Tootja nõudmise korral võib igal katsel kasutada erinevat keret.
Ettesuunalisi jõude tuleb rakendada algjõu nurgaga 10 ± 5° horisontaaltasapinna suhtes. Kaldsuunalisi jõude tuleb rakendada horisontaalselt 0° ± 5°. 9. lisa joonisel 2 kujutatud X-punkti rakendatakse eelkoormuse jõud 500 N ± 25 N. Täiskoormuse rakendumine peab toimuma võimalikult kiiresti, maksimaalne rakendusaeg on 30 sekundit. Tootja võib aga nõuda, et koormuse rakendumine saavutatakse 2 sekundi jooksul. Jõudu tuleb rakendada vähemalt 0,2 sekundi jooksul.
Kõik mõõtmised tuleb teha standardi ISO 6487 kohaselt kanali sagedusklassiga 60 Hz või mis tahes samaväärse meetodiga.
6.6.4.3. Ainult ISOFIX-kinnitussüsteemide katsetamine
6.6.4.3.1. |
Katse ettesuunalise jõuga Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalne pikiteljeline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 kN ± 0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul. |
6.6.4.3.2. |
Katse kaldsuunalise jõuga Staatilise jõu rakendusseadme jõu rakendamise suunaline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 5 kN ± 0,25 kN ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul. |
6.6.4.4. ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide katsetamine
Staatilise jõu rakendusseadme ja ülakinnituspunkti vahel peab olema staatiline eelkoormus 50 N ± 5 N. Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalteljeline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 kN ± 0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse ja ülakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.
Tabel 2
Liikumispiirid
Jõu suund |
Staatilise jõu rakendusseadme punkti X maksimaalne liikumine |
Ette |
125 mm pikisuunas |
Kaldu |
125 mm jõu suunas |
6.6.4.5. i-Size-istekohtade katsetamine
Lisaks punktides 6.6.4.3 ja 6.6.4.4 kirjeldatud katsetele tehakse katse modifitseeritud staatilise jõu rakendusseadmega, mis koosneb staatilise jõu rakendusseadmest ja tugijala katsesondist vastavalt 10. lisa joonisele 3. Tugijala katseseadmel reguleeritakse pikkust ja laiust, et hinnata sõiduki põhja kokkupuutepinda punkti 5.2.5.2 kohaselt. (Vt ka käesoleva eeskirja 10. lisa joonised 1 ja 2). Tugijala katseseadme kõrgust reguleeritakse nii, et tugijala katseseadme tald on kokkupuutes sõiduki põhja pealispinnaga. Kõrguse astmelisel reguleerimisel tuleb valida esimene soon, kus tald toetub stabiilselt sõiduki põhjale; tugijala katseseadme kõrguse astmeteta reguleerimisel tuleb staatilise jõu rakendusseadme kaldenurka suurendada 1,5 ± 0,5 kraadi võrra.
Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalne liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 kN ± 0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse ja sõiduki põhja kokkupuutepinna või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.
6.6.5. Lisajõud
6.6.5.1. Istme inertsjõud
Selliste paigalduste korral, kus jõud kandub sõiduki istmele, mitte vahetult sõiduki kerele, tuleb teha katse, et veenduda sõiduki istme kinnituste piisavas tugevuses. Katses rakendatakse kõnealusele istmele või selle asjakohastele osadele horisontaalset pikiteljelist jõudu (istuja suhtes ettepoole), mis vastab istme või selle asjakohaste osade 20-kordsele massile ning istme massi füüsilisele mõjule selle kinnituste suhtes. Täiendavalt rakenduva koormuse või koormuste ja nende jaotuse määrab tootja kokkuleppel tehnilise teenistusega.
Tootja nõudmise korral võib lisakoormuse rakendada eelkirjeldatud staatilise katse ajal staatilise koormuse rakendusseadme punktile X.
Kui ülakinnitus moodustab terviku sõiduki istmega, tuleb katse teha koos ISOFIX-ülakinnitusrihmaga.
Purunemisi ei tohi ilmneda ja tabelis 2 esitatud nõuded liikumisele peavad olema täidetud.
Märkus. Katset ei pea tegema, kui sõiduki turvavöösüsteemi mis tahes kinnitus moodustab sõiduki istmega terviku ning sõiduki iste on juba katsetatud ning vastab käesoleva eeskirja kohastele täiskasvanud sõitja turvasüsteemi kinnituste koormuskatsete nõuetele.
7. VAATLUS TURVAVÖÖ KINNITUSPUNKTIDE STAATILISTE KOORMUSKATSETE AJAL JA JÄREL
7.1. Kõik kinnitused peavad pidama vastu punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud katsetele. Mis tahes kinnituse või selle ümbruse jääv deformatsioon, osaline rebenemine või murdumine ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul. Katse ajal tuleb kinni pidada punktis 5.4.2.5 määratud turvavöö toimivate alakinnituspunktide vähimatest vahekaugustest ja punktis 5.4.3.6 määratud nõuetest toimivatele ülakinnituspunktidele.
7.1.1. M1-kategooria sõidukite puhul, mille lubatud kogumass ei ületa 2,5 tonni, ei tohi juhul, kui turvavöö ülakinnitus moodustab terviku istmekonstruktsiooniga, turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib kõnealuse istme R-punkti ja C-punkti (vt käesoleva eeskirja 3. lisa joonist 1).
Muude sõidukite puhul ei tohi turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda katse ajal ettepoole põiktasapinnast, mis läbib istme punkti R ja on ettepoole kaldu 10°.
Katse ajal mõõdetakse toimiva ülakinnituspunkti maksimaalne nihe.
Kui toimiva ülakinnituspunkti maksimaalne nihe ületab eelnimetatud piiranguid, peab tootja tõestama tehnilisele teenistusele, et sõitja on väljaspool ohtu. Näiteks võib piisava päästeruumi olemasolu tõestamiseks teha eeskirja nr 94 kohase katse või vastava impulsiga kelgukatse.
7.2. Kui sõidukis on kasutusel kõigil sõitjatel sõidukist lahkumist võimaldavad nihutus- ja lukustusseadmed, peavad need pärast tõmbejõu eemaldamist olema endiselt käsitsi kasutatavad.
7.3. Pärast katsetamist tuleb registreerida kõik kinnituste ja koormuse tugikonstruktsioonide kahjustused.
7.4. Mööndusena ei pea M3-kategooria ja eeskirja nr 80 nõuete kohaste alla 3,5tonniste M2-kategooria sõidukite ühele või mitmele istmele paigaldatud ülemised kinnituspunktid vastama punkti 7.1 nõudele punktile 5.4.3.6 vastavuse osas.
8. TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
8.1. Sõidukitüübi mis tahes muutmisest seoses käesoleva eeskirjaga antakse teada tüübikinnitusasutusele, kes on andnud sõidukitüübile tüübikinnituse. Sellisel juhul võib asutus:
8.1.1. |
pidada ebatõenäoliseks, et tehtud muudatused põhjustavad märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või |
8.1.2. |
nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet. |
8.2. Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest koos muudatuste loeteluga teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaks määratud korras.
8.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
9. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
Toodangu nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.
9.1. |
Kõik käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärgiga sõidukid peavad turvavööde kinnituspunktide, ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide omadusi puudutavate üksikasjade suhtes vastama tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile. |
9.2. |
Punktis 9.1 kirjeldatud vastavuse kindlakstegemiseks kontrollitakse pisteliselt piisavat arvu käesolevas eeskirjas ettenähtud tüübikinnitusmärki kandvaid seeriasõidukeid. |
9.3. |
Üldreeglina piirduvad katsed mõõtmistega. Vajaduse korral katsetatakse sõidukeid mõne punktis 6 kirjeldatud katse kohaselt, mille valib tüübikinnituskatseid tegev tehniline teenistus. |
10. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
10.1. Käesolevat eeskirja järgiva sõidukitüübi tüübikinnituse võib võtta tagasi, kui punktis 9.1 kirjeldatud nõuded ei ole täidetud või kui sõidukitüübi turvavöö kinnituspunktid või ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnituspunktid ei läbi punkti 9 kohast kontrolli.
10.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
11. KASUTUSJUHEND
Riiklikud asutused võivad nõuda nende poolt riigis registreeritud sõidukite tootjatelt, et kasutusjuhendis oleks selgelt määratud:
11.1. kinnituspunktide asukohad ning
11.2. kinnituspunktidega sobivate turvavööde tüübid (vt 1. lisa punkt 5).
12. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud turvavöö kinnituspunktide või ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunktide tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teate saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.
14. ÜLEMINEKUSÄTTED
14.1. Alates 06-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 06-seeria muudatustega.
14.2. 2 aastat pärast käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised UNECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 06-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
14.3. 7 aastat pärast käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda selliste tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 06-seeria muudatustega. Siiski jäävad kehtima nende sõidukikategooriate olemasolevad tüübikinnitused, mida ei mõjuta käesoleva eeskirja 06-seeria muudatused, ja käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.
14.4. Käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste kohaselt väljaspool punkti 7.1.1 mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima.
14.5. Väljaspool käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 4. täienduse mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima, kui need on antud vastavuses 05-seeria muudatustega, kuni selle 3. täienduseni.
14.6. Alates 05-seeria muudatuste 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.
14.7. Väljaspool käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täienduse mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima, kui need on antud vastavuses 05-seeria muudatustega, kuni selle 3. täienduseni.
14.8. Alates 20. veebruarist 2005 saavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda M1-kategooria sõidukitele tüübikinnitusi vaid juhul, kui 05-seeria muudatuste 5. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuded on täidetud.
14.9. Alates 20. veebruarist 2007 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda M1-kategooria sõidukite tüübikinnituse tunnustamisest, kui tüübikinnitus ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.
14.10. Alates 16. juulist 2006 saavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda N-kategooria sõidukitele tüübikinnitusi vaid juhul, kui sõiduki tüüp vastab 05-seeria muudatuste 5. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
14.11. Alates 16. juulist 2008 võivad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppeosalised keelduda N-kategooria sõidukite tüübikinnituse tunnustamisest, kui need ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.
14.12. Alates 07-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 07-seeria muudatustega.
14.13. 24 kuud pärast 07-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 07-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
14.14. 36 kuud pärast 07-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 07-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
14.15. Punktidest 14.13 ja 14.14 olenemata jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohased sõidukikategooriate tüübikinnitused, mida 07-seeria muudatused ei mõjuta, ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.
14.16. Kui ajal, mil kokkuleppeosalised hakkavad käesolevat eeskirja kohaldama, ei ole nende riiklikes eeskirjades nõutud klappistmetele turvavöö kinnituste paigaldamist, võivad kokkuleppeosalised jätkata riiklike tüübikinnituste andmist sõidukitele, mille klappistmetel ei ole turvavöö kinnitusi, kuid sellisel juhul ei saa nendele bussikategooriatele anda tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel.
14.17. Alates 07-seeria muudatuste 2. täienduse ametliku jõustumise kuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 07-seeria muudatuste 2. täiendusega.
14.18. 12 kuud pärast 07-seeria muudatuste 2. täienduse jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes neile sõidukitüüpidele, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele (muudetud 07-seeria muudatuste 2. täiendusega).
14.19. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja 07-seeria muudatuste 2. täiendusele vastava tüübikinnituse laiendamisest.
(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2.
(2) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3).
(3) Mootori (nimi)võimsus – kilovattides väljendatud ja vastavalt eeskirjale nr 85 UNECE meetodi järgi mõõdetav mootorivõimsus.
(4) Dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2.
1. LISA
2. LISA
TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS
Näidis A
(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõiduki tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) seoses turvavöö kinnituspunktidega eeskirja nr 14 alusel ja numbri 072439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et eeskiri nr 14 sisaldas tüübikinnituse andmise ajal 07-seeria muudatusi.
Näidis B
(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõiduki tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) eeskirjade nr 14 ja 24 alusel (1). (Viimase eeskirja puhul on korrigeeritud neeldumistegur 1,30 m– 1). Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et nende andmise kuupäevadel sisaldas eeskiri nr 14 07-seeria muudatusi ja eeskiri nr 24 sisaldas 03-seeria muudatusi.
(1) Teine number on esitatud vaid näitena.
3. LISA
TURVAVÖÖ TOIMIVATE KINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT
Joonis 1
Turvavöö toimivate kinnituspunktide asukoha alad
(Joonisel esitatud näite puhul asub ülemine kinnituspunkt sõidukikere külgpaneelil)
Joonis 2
Toimivad ülakinnituspunktid, mis vastavad eeskirja punktile 5.4.3.7.3
4. LISA
ISTEKOHTADE H-PUNKTI JA RINDKERE TEGELIKU KALDENURGA KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (1)
|
1. liide. Kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi kirjeldus (1) |
|
2. liide. Kolmemõõtmeline taustsüsteem (1) |
|
3. liide. Istekohtade võrdlusandmed (1) |
(1) Menetlust on kirjeldatud sõidukite tootmist käsitleva konsolideeritud otsuse (R.E.3) 1. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3). www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html
5. LISA
TÕMBESEADE
Joonis 1
Joonis 1a
Joonis 1b
Joonis 2
(Kõik mõõtmed on millimeetrites)
Õlavöö tõmbeseadme konstruktsiooni võib vöö kinnitamiseks muuta, lisades sellele kaks piiravat äärist ja/või mõned poldid, mis takistavad tõmbekatsel vöö äralibisemist tõmbeseadmelt.
Joonis 3
(Kõik mõõtmed on millimeetrites)
6. LISA
KINNITUSPUNKTIDE MINIMAALNE ARV JA ALUMISTE KINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT
Sõidukikategooria |
Näoga sõidusuunas paiknevad istekohad |
Seljaga sõidusuunas |
Küljega sõidusuunas |
|||||||||||||||||||||
Välimised |
Keskmised |
|
|
|||||||||||||||||||||
|
Eesmised |
Muud |
Eesmised |
Muud |
|
|
||||||||||||||||||
M1 |
3 |
3 |
3 |
3 |
2 |
— |
||||||||||||||||||
M2 ≤ 3,5 tonni |
3 |
3 |
3 |
3 |
2 |
— |
||||||||||||||||||
M2 > 3,5 tonni |
3 |
3 või 2 ╬ |
3 või 2 ╬ |
3 või 2 ╬ |
2 |
— |
||||||||||||||||||
M3 |
3 |
3 või 2 ╬ |
3 või 2 ╬ |
3 või 2 ╬ |
2 |
2 |
||||||||||||||||||
N1 |
3 |
3 või 2 Ø |
3 või 2 * |
2 |
2 |
— |
||||||||||||||||||
N2 ja N3 |
3 |
2 |
3 või 2 * |
2 |
2 |
— |
||||||||||||||||||
|
1. liide
Alumiste kinnituspunktide asukoht – nõuded kaldenurkadele
Asukoht |
M1 |
Muu kui M1 |
||||||||||
Ees * |
pandlapoolsel küljel (α2) |
45°–80° |
30°–80° |
|||||||||
pandla vastasküljel (α1) |
30°–80° |
30°–80° |
||||||||||
nurga konstant |
50°–70° |
50°–70° |
||||||||||
pink – pandlapoolsel küljel (α2) |
45°–80° |
20°–80° |
||||||||||
pink – pandla vastasküljel küljel (α1) |
30°–80° |
20°–80° |
||||||||||
reguleeritav iste seljatoe nurgaga < 20° |
45°–80° (α2) * 20°–80°(α1) * |
20°–80° |
||||||||||
Taga ≠ |
|
30°–80° |
20°–80° Ψ |
|||||||||
Klappistmed |
Turvavöö kinnituspunktid ei ole nõutavad Kui kinnituspunktid on olemas, vt nõudeid eesmiste ja tagumiste istmete nurkadele |
|||||||||||
|
7. LISA
DÜNAAMILINE KOORMUSKATSE TURVAVÖÖ KINNITUSPUNKTIDE STAATILISTE TUGEVUSKATSETE ALTERNATIIVINA
1. KOHALDAMISALA
Käesolevas lisas kirjeldatakse dünaamilist kelgukatset, mida võib teha käesoleva eeskirja punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud turvavöö kinnituspunktide staatilise tugevuskatse alternatiivina.
Alternatiivi võib rakendada sõidukitootja soovil sellise istmerühma olemasolu korral, mille kõik istekohad on varustatud rindkere koormust piirava funktsiooniga kolmepunktivööga, ja kui istmerühm on lisaks varustatud istekohaga, mille turvavöö ülakinnituspunkt paikneb istmekonstruktsioonis.
2. NÕUDED
2.1. Käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud dünaamilise katse tulemusel ei tohi ükski kinnitus ega selle ümbrus rebeneda. Lubatud on ettekavatsetud rebenemine, mis on vajalik koormust piirava seadme toimimiseks.
Järgida tuleb käesoleva eeskirja punktis 5.4.2.5 määratud alumiste toimivate kinnituspunktide vähimaid vahekaugusi ja punktis 5.4.3.6 määratud nõudeid toimivatele ülakinnituspunktidele, mida vajadusel täiendavad allpool punkti 2.1.1 nõuded.
2.1.1. M1-kategooria sõidukite puhul, mille lubatud kogumass ei ületa 2,5 tonni, ei tohi juhul, kui turvavöö ülakinnitus moodustab terviku istmekonstruktsiooniga, turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib kõnealuse istme R- ja C-punkti (vt käesoleva eeskirja 3. lisa joonist 1).
Muude sõidukite puhul ei tohi turvavöö ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib istme punkti R ja on ettepoole kaldu 10°.
2.2. Kui sõidukis on kasutusel kõigil sõitjatel sõidukist lahkumist võimaldavad nihutus- ja lukustusseadmed, peavad need pärast katset olema endiselt käsitsi kasutatavad.
2.3. Sõiduki kasutusjuhendis peab olema märgitud, et kõiki turvavöösid võib asendada vaid sõiduki vastaval istekohal kasutamiseks tüübikinnitust omava turvavööga, ja selles peavad olema kindlaks määratud istekohad, millele võib paigaldada vaid koormuse piirajaga varustatud asjakohase turvavöö.
3. DÜNAAMILISE KATSE TINGIMUSED
3.1. Üldtingimused
Käesolevas lisas kirjeldatud katsele rakenduvad eeskirja punktis 6.1 kirjeldatud üldtingimused.
3.2. Paigaldus ja ettevalmistus
3.2.1. Kelk
Kelgu konstruktsioon peab välistama jäävdeformatsioonide ilmnemise katse tagajärjel. Seda tuleb juhtida nii, et kokkupõrke faasis ei ületaks kelgu kõrvalekalle vertikaaltasapinnal 5° ja horisontaaltasapinnal 2°.
3.2.2. Sõiduki kere kinnitamine
Istmete kinnituspunktide ja turvavöö kinnituspunktide suhtes sõiduki jäikuseks oluline sõidukikere osa tuleb kinnitada kelgule vastavalt käesoleva eeskirja punktis 6.2 kirjeldatud juhistele.
3.2.3. Turvasüsteemid
3.2.3.1. Turvasüsteemid (istmekomplektid, turvavööseadmed ja koormust piiravad seadmed) peavad olema paigaldatud sõiduki kerele sõiduki seeriatootmise spetsifikatsioonide kohaselt.
Katsekelgule võib paigaldada katsetatava istme vastas oleva sõidukiosa (armatuurlaud, iste jms, sõltuvalt katsetatavast istmest). Eesmise turvapadja olemasolu korral tuleb see välja lülitada.
3.2.3.2. Tootja soovil ja kokkuleppel katsetuste eest vastutava tehnilise teenistusega võib mõningaid turvasüsteemi osi peale istmekomplektide, turvavööseadmete ja koormust piiravate seadmete katsekelgule mitte paigaldada või neid võib asendada osadega, mis ei ole nii jäigad ja mis mõõtmete poolest mahuvad sõiduki interjööri, tingimusel, et katsetatav konfiguratsioon ei ole istmele ja turvavöö kinnituspunktidele rakenduvate jõudude suhtes soodsamas olukorras kui seeriatoodangu konfiguratsioon.
3.2.3.3. Istmed tuleb reguleerida vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.1.2 asendisse, mille valib katsetuste eest vastutav tehniline teenistus ning mis on kinnituspunktide tugevuse suhtes kõige ebasoodsam ja sobiks mannekeenide paigaldamiseks sõidukisse.
3.2.4. Mannekeenid
8. lisas määratletud mõõtmete ja massiga mannekeen paigutatakse igale istmele ja kinnitatakse sõiduki turvavööga.
Mannekeeni mõõteseadmed ei ole vajalikud.
3.3. Katse
3.3.1. Kelk pannakse liikuma nii, et selle kiirus oleks katse ajal 50 km/h. Kelgu aeglustumine peab jääma eeskirja nr 16 8. lisas määratud koridori.
3.3.2. Täiendavate turvaseadmete (eelkoormuse seadmed jm, v.a turvapadjad) olemasolu korral peavad need sisse lülituma vastavalt sõiduki tootja juhistele
3.3.3. Turvavöö kinnituspunktide nihkumine ei tohi ületada käesoleva lisa punktides 2.1 ja 2.1.1 määratud piirnorme.
8. LISA
MANNEKEENI SPETSIFIKATSIOON (1)
Kaal |
97,5 ± 5 kg |
Kõrgus püstises isteasendis |
965 mm |
Puusalaius (isteasendis) |
415 mm |
Vööümbermõõt (isteasendis) |
1 200 mm |
Puusalaius (isteasendis) |
1 080 mm |
Rindkere sügavus |
265 mm |
Rinnaümbermõõt |
1 130 mm |
Õla kõrgus |
680 mm |
Kõigi pikkusmõõtude lubatud hälve |
± 5 % |
Märkus Mõõtmeid selgitav visand on allpool esitatud joonisel.
(1) Australian Design Rule (ADR) 4/03 ja Federal Motor Vehicle Safety Standard (FMVSS) No. 208 sätetes kirjeldatud seadmeid loetakse samaväärseteks.
9. LISA
ISOFIX-KINNITUSSÜSTEEMID JA ISOFIX-ÜLAKINNITUSPUNKTID
Joonis 1
Staatilise jõu rakendusseadme isomeetriavaated
Joonis 2
Staatilise jõu rakendusseadme mõõtmed
(Mõõtmed millimeetrites)
Selgitus
1 |
Ülakinnituspunkt |
2 |
Pöördkinnitus allpool kirjeldatud jäikuskatse tegemiseks. |
Staatilise jõu rakendusseadme jäikus: Kui seade on kinnitatud jäiga kinnitusvarda (varraste) külge, nii et staatilise jõu rakendusseadme eesmine ristdetail, mida toetab seadme alusest 25 mm madalamal oleva pikiteljelise pöördtelje keskpunktis jäik varras (staatilise jõu rakendusseadme paindumise ja väändumise võimaldamiseks), siis ei tohi punkti X liikumine olla mis tahes suunas suurem kui 2 mm, tingimusel, et jõudu rakendatakse vastavalt käesoleva eeskirja punkti 6.6.4 tabelile 1. Mõõtmistest peab välja jääma ISOFIX-kinnitussüsteemi mis tahes deformatsioon.
Joonis 3
ISOFIX-ülakinnituse (haagi tüüpi) lukusti mõõtmed
Mõõtmed on millimeetrites
Joonis 4
Kahe alakinnitusala vahekaugus
Joonis 5
Kahemõõtmeline vorm
(Mõõtmed on millimeetrites)
Joonis 6
ISOFIX-ülakinnituspunkti asukoht, ISOFIX-ala (külgvaade)
(Mõõtmed millimeetrites)
Selgitus
1 |
Seljatoe kaldenurk |
2 |
Torsojoone võrdlustasandi ja põrandapinna lõikejoon |
3 |
Torsojoone võrdlustasand |
4 |
H-punkt |
5 |
V-punkt |
6 |
R-punkt |
7 |
W-punkt |
8 |
Vertikaalne pikiteljeline tasapind |
9 |
Rihma mähkimispikkus mõõdetuna V-punktist on 250 mm |
10 |
Rihma mähkimispikkus mõõdetuna W-punktist on 200 mm |
11 |
M-tasandi ristlõige |
12 |
R-tasandi ristlõige |
13 |
Joon, mis esindab sõidukile omase põranda tasandit määratud alas |
Märkused
1 |
Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas. |
2 |
R-punkt: õla võrdluspunkt. |
3 |
V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool. |
4 |
W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool. |
5 |
M-tasand: M-võrdlustasand, mis paikneb R-punktist horisontaalsuunas 1 000 mm tagapool. |
6 |
Ala kaugeimad tasandid moodustuvad kahe mähisjoone liikumisel läbi ala laiendatud esiosa. Mähisjooned esindavad tüüpilise ülakinnitusrihma vähimaks reguleeritud pikkust, mis algab turvasüsteemi ülaosast (W-punktist) või madalamalt, turvasüsteemi tagaosast (V-punktist). |
Joonis 7
ISOFIX-ülakinnituspunkti asukoht, ISOFIX-ala (ümbritseva ala suurendatud vaade)
(Mõõtmed millimeetrites)
Selgitus
1 |
V-punkt |
2 |
R-punkt |
3 |
W-punkt |
4 |
Rihma mähkimispikkus mõõdetuna V-punktist on 250 mm |
5 |
Vertikaalne pikiteljeline tasapind |
6 |
Rihma mähkimispikkus mõõdetuna W-punktist on 200 mm |
7 |
Rihma mähkimisest põhjustatud kaared |
8 |
H-punkt |
Märkused
1 |
Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas. |
2 |
R-punkt: õla võrdluspunkt. |
3 |
V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool. |
4 |
W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool. |
5 |
M-tasand: M-võrdlustasand, mis paikneb R-punktist horisontaalsuunas 1 000 mm tagapool. |
6 |
Ala eespoolseimad tasandid moodustuvad kahe mähisjoone liikumisel läbi ala laiendatud esiosa. Mähisjooned esindavad tüüpilise ülakinnitusrihma vähimaks reguleeritud pikkust, mis algab turvasüsteemi ülaosast (W-punktist) või madalamalt, turvasüsteemi tagaosast (V-punktist). |
Joonis 8
ISOFIX-ülakinnituspunkti asukoht, ISOFIX-ala (pealtvaade)
(R-tasandi ristlõige)
(Mõõtmed millimeetrites)
Selgitus
1 |
Kesktasapind |
2 |
V-punkt |
3 |
R-punkt |
4 |
W-punkt |
5 |
Vertikaalne pikiteljeline tasapind |
Märkused
1 |
Ülakinnituse haagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas. |
2 |
R-punkt: õla võrdluspunkt. |
3 |
V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool. |
4 |
W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool. |
Joonis 9
ISOFIX-ülakinnituspunkti asukoht, ISOFIX-ala (eestvaade)
Selgitus
1 |
V-punkt |
2 |
W-punkt |
3 |
R-punkt |
4 |
Kesktasapind |
5 |
Vaade alale piki torso võrdlustasandi telge |
Märkused
1 |
Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas. |
2 |
R-punkt: õla võrdluspunkt. |
3 |
V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas. 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool. |
4 |
W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool. |
Joonis 10
ISOFIX-ülakinnituspunkti asukoht, ISOFIX-ala Kolmemõõtmeline skemaatiline vaade
Selgitus
1 |
H-punkt |
2 |
V-punkt |
3 |
W-punkt |
4 |
R-punkt |
5 |
45°-tasand |
6 |
R-tasandi ristlõige |
7 |
Põranda tasand |
8 |
Ala esiserv |
Märkused
1 |
Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas. |
2 |
R-punkt: õla võrdluspunkt. |
Joonis 11
Alternatiivne meetod ülakinnituste paigutamiseks rakise „ISO/F2” (B) abil ISOFIX-alasse (külg-, pealt- ja tagantvaade)
(Mõõtmed millimeetrites)
Selgitus
1 |
rakise ISO/F2 (B) horisontaalpind |
2 |
rakise ISO/F2 (B) tagakülg |
3 |
istme seljatoe ülemise tipu horisontaalne puutuja (kaugeim jäik punkt, mille Shore'i kõvadus A on üle 50) |
4 |
pinna 2 ja joone 3 lõikepunkt |
5 |
kinnituse võrdluspunkt |
6 |
rakise „ISO/F2” (B) keskjoon |
7 |
ülakinnitusrihm |
8 |
kinnitusala piirid |
Joonis 12
ISOFIX-alakinnituse tähis
Märkused
1 |
Joonis ei ole mõõtkavas. |
2 |
Tähis võib olla kujutatud peegelpildina. |
3 |
Tähise värvuse valib tootja. |
Joonis 13
Kattealuse ülakinnituspunkti asukohta tähistav tähis
Märkused
1 |
Mõõtmed millimeetrites. |
2 |
Joonis ei ole mõõtkavas. |
3 |
Tähise selgeks nähtavuseks tuleb kasutada kas kontrastseid värve või küllaldast reljeefsust. |
10. LISA
i-SIZE-ISTEKOHT
Joonis 1
Tugijala talla ruumiala 3D-vaade
Selgitus
1. |
Lapse turvarakis. |
2. |
ISOFIX-alakinnituse varras. |
3. |
Lapse turvarakise pikiteljeline kesktasapind. |
4. |
Tugijala talla ruumiala. |
5. |
Sõiduki põhja kokkupuutepind. |
Märkus. Joonis ei ole mõõtkavas.
Joonis 2.
Tugijala talla ruumiala külgvaade
Selgitus
1. |
Lapse turvarakis. |
2. |
ISOFIX-alakinnituse varras. |
3. |
Tasapind, mille moodustab ettenähtud istekohale paigaldatud turvarakise aluspind. |
4. |
Tasapind, mida läbib alumine kinnitusvarras ja mis paikneb risti nii lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga kui ka ettenähtud istekohale paigaldatud turvarakise aluspinna moodustatud tasapinnaga. |
5. |
Tugijala talla ruumiala, mille sees peab paiknema sõiduki põhi Ruumiala on i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi tugijala reguleerimisvahemik pikkuses ja kõrguses. |
6. |
Sõiduki põhi. |
Märkus. Joonis ei ole mõõtkavas.
Joonis 3
Näide modifitseeritud staatilise jõu rakendusseadmest koos tugijala katsesondiga, kus on näha nõutud reguleerimisvahemik ja tugijala talla mõõtmed
Selgitus
1. |
Tugijala katseseade. |
2. |
Tugijala tald. |
3. |
Staatilise jõu rakendusseade (vastavalt käesoleva eeskirja 9. lisale) |
Märkused
1. |
Joonis ei ole mõõtkavas. |
2. |
Tugijala katseseade peab:
|
3. |
Tugijala katseseade koosneb silindrist laiusega 80 mm ja läbimõõduga 30 mm, mille mõlemas otsas on 2,5 mm raadiusega ümarservad. |
4. |
Kõrguse astmelisel reguleerimisel ei tohi astmete vahe olla suurem kui 20 mm. |
Joonis 4.
i-Size-istekoha tähistamiseks kasutatav tähis
Märkused
1. |
Joonis ei ole mõõtkavas. |
2. |
Tähise värvuse valib tootja. |
Parandused
19.8.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 218/82 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 48, 23. veebruar 2011 )
Leheküljel 9 lisa vastavustabeli veeru „Käesolev direktiiv” 24. reas
asendatakse
„Artikli 3 lõike 1 punkti d teine lause |
Artikli 2 lõike 7 punkt b” |
järgmisega:
„Artikli 3 lõike 1 punkti d teine lause |
Artikli 2 punkti 7 alapunkt b”. |