25.7.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1220,

24. juuli 2015,

millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripi hiljutiste puhangutega Indiana ja Nebraska osariigis määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku, artikli 8 lõiget 4 ja artikli 9 lõike 4 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 24 lõiget 2 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad”) liitu importimise suhtes ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud ladustamine transiidi ajal. Kõnealuses määruses on sätestatud, et kaupu võib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult selle määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond kõrge patogeensusega linnugripist vabaks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Ameerika Ühendriigid loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt kõrge patogeensusega linnugripi puhangute esinemisest lubatud käesoleva määrusega hõlmatud kaupu liitu importida või liidust läbi vedada. Kõnealust piirkondadeks jaotamist tunnistati määrusega (EÜ) nr 798/2008, mida on muudetud rakendusmäärustega (EL) 2015/243, (4) (EL) 2015/342, (5) (EL) 2015/526, (6) (EL) 2015/796 (7) ja viimati rakendusmäärusega (EL) 2015/1153 (8) pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Missouri, Lõuna-Dakota ja Wisconsini osariigis.

(4)	Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega (9) on ette nähtud piirkondadeks jaotamise meetmete kiire vastastikune tunnustamine liidus või Ameerika Ühendriikides aset leidva haiguspuhangu korral.

(5)

Ameerika Ühendriigid kinnitasid, et veel kahe osariigi kodulinnukarjades, nimelt Indianas ja Nebraskas, on esinenud kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5 puhanguid. Pärast kõnealuseid puhanguid peatasid Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused otsekohe veterinaarsertifikaatide väljastamise kõnealuse kahe osariigi kogu territooriumilt pärit linnukasvatussaaduste saadetistele, mis on ette nähtud liitu eksportimiseks. Samuti on Ameerika Ühendriigid rakendanud kõrge patogeensusega linnugripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(6)

Ameerika Ühendriigid esitasid ka oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta ajakohastatud teavet ja kirjeldasid meetmeid, mida on võetud kõrge patogeensusega linnugripi edasise leviku ärahoidmiseks ning komisjon on nüüdseks seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Kõnealuse hindamise alusel ning vastavalt kokkuleppes sätestatud kohustustele ja Ameerika Ühendriikide antud garantiidele on asjakohane muuta teatavate kaupade liitu toomise piiranguid nii, et need hõlmaksid kogu Indiana ja Nebraska osariiki ning Wisconsini ja Missouri osariigi neid osi, mille suhtes Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused on seoses praeguste puhangutega kehtestanud piirangud.

(7)

Lisaks sellele on Ameerika Ühendriigid teatanud puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamisest pärast kodulindude hädatapmist Wisconsini osariigi põllumajanduslikes majapidamistes, kus kõrge patogeensusega linnugripi puhangud tehti kindlaks 2015. aasta aprillis ja mais. Seega on asjakohane määrata kindlaks kuupäevad, millal kõnealuse osariigi haigusest mõjutatud piirkondi, mille suhtes kehtestati veterinaarpiirangud seoses kõnealuste haiguspuhangutega, võib uuesti käsitada kõrge patogeensusega linnugripist vabana ning millal võib nendest piirkondadest pärit teatavaid linnukasvatussaadusi uuesti lubada liitu importida.

(8)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud kannet Ameerika Ühendriikide kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis.

(9)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, 8. august 2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/243, 13. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 41, 17.2.2015, lk 5).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/342, 2. märts 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega Idaho ja California osariigis määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnulihatooteid (ELT L 60, 4.3.2015, lk 31).

(6)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/526, 27. märts 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 84, 28.3.2015, lk 30).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/796, 21. mai 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 127, 22.5.2015, lk 9).

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1153, 14. juuli 2015, millega muudetakse Ameerika Ühendriikides esinenud uute kõrge patogeensusega linnugripi puhangute tõttu määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ameerika Ühendriike käsitlevat kannet loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 187, 15.7.2015, lk 10).

(9)  Kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel, milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid ja mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 98/258/EÜ (EÜT L 118, 21.4.1998, lk 1).

---

---

25.7.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1221,

24. juuli 2015,

millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, (1) eriti selle artikli 37 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas on esitatud kaks ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekirja. Tabelis 3.1 on esitatud ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekiri, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2.–5. osas sätestatud kriteeriumidel. Tabelis 3.2 on esitatud ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekiri, mis põhineb nõukogu direktiivi nr 67/548/EMÜ (2) VI lisas sätestatud kriteeriumidel.

(2)

Euroopa Kemikaaliametile on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 kohaselt esitatud ettepanekud uuendada või ajakohastada teatavate ainete ühtseid klassifikatsioone ja märgistusi. Kõnealuste ettepanekute kohta Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komiteelt saadud arvamuste ning asjaomaste isikute esitatud märkuste kohaselt on asjakohane muuta kõnealuse määruse VI lisa, et kehtestada teatavate ainete ühtsed klassifikatsioonid ja märgistused või neid ajakohastada.

(3)

Seoses ainega lämmastikhape … % (EÜ number: 231–714-2) on ohuklassi „äge mürgisus” kohta avaldatud uusi teaduslikke andmeid, mis viitavad sellele, et klassifitseerimine kõnealusesse ohuklassi vastavalt riskihindamise komitee arvamusele, mis põhineb vanematel andmetel, ei pruugi olla õige. Seetõttu ei tuleks kõnealust ohuklassi kanda määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisasse enne, kui riskihindamise komitee on esitanud uutel andmetel põhineva arvamuse; kõik muud ohuklassid, mida riskihindamise komitee varasem arvamus hõlmab, tuleb kõnealusesse lisasse kanda.

(4)

Seoses ainega hargahelaga dodetsüülfenool (EÜ number: 310–154-3) on riskihindamise komitee vastu võtmas uut arvamust konkreetsete kontsentratsiooni piirnormide kohta, mida tuleb kohaldada ohuklassi „reproduktiivtoksilisus” puhul. Seetõttu ei tuleks kõnealust ohuklassi enne arvamuse lõplikku valmimist määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisasse kanda.

(5)

Vastavust uutele ühtsetele klassifikatsioonidele ei ole otstarbekas nõuda kohe, sest tarnijatele tuleb võimaldada teatava ajavahemiku jooksul kohandada ainete ja segude märgistusi ja pakendeid uute klassifikatsioonidega ning olemasolevaid varusid müüa. Lisaks sellele on vaja teatavat ajavahemikku, et tarnijad saaksid täita uutest ühtsetest klassifikatsioonidest tulenevaid registreerimiskohustusi ainete puhul, mis on klassifitseeritud 1 A või 1B kategooria (tabel 3.1) või 1. või 2. kategooria (tabel 3.2) kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks, või selliste ainete puhul, mis on väga mürgised veeorganismidele ning mis võivad avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet, ning täita eelkõige neid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artiklis 23.

(6)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega, milles lubatakse uusi sätteid vabatahtlikult varem kohaldada, peaks tarnijatel olema võimalik enne rakendamise tähtaega uusi ühtseid klassifikatsioone vabatahtlikult kohaldada ning märgistust ja pakendeid sellele vastavalt kohandada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Erandina artikli 3 lõikest 2 võib käesoleva määruse lisas sätestatud ühtseid klassifikatsioone kohaldada enne artikli 3 lõikes 2 osutatud kuupäeva.

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artikli 1 sätteid kohaldatakse ainete ja segude suhtes alates 1. jaanuarist 2017.

---

(1)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(2)  Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

---

---

25.7.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1222,

24. juuli 2015,

millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003, (1) eriti selle artikli 18 lõike 3 punkti b ja lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Täielikult toimiva ja ühendatud energiasiseturu kiire ja lõplik väljakujundamine on äärmiselt tähtis energiavarustuskindluse tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga elektrienergia pakkumiseks. Hästi toimiv elektrienergia siseturg peaks andma tootjatele vajalikud stiimulid uutesse elektritootmisvahenditesse, sh taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise vahenditesse investeerimiseks, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi energiaturu kõige eraldatumatele liikmesriikidele ja piirkondadele. Hästi toimiv turg peaks tänu energiavarustuskindluse tagamisele võimaldama ka tarbijatel võtta asjakohaseid meetmeid energia säästlikumaks kasutamiseks.

(2)

Energiavarustuskindlus on riikliku julgeoleku oluline osa ning seega tihedalt seotud elektrienergia siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide eraldiseisvate elektriturgude liitmisega. Elektrienergia võib ELi kodanikeni jõuda üksnes võrgu kaudu. Toimivad elektriturud, eelkõige elektrivõrgud ja muud elektrienergiaga varustamise vahendid, on riikliku julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja ELi kodanike heaolu seisukohalt otsustava tähtsusega.

(3)

Määruses (EÜ) nr 714/2009 on sätestatud mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses elektrikaubanduses kasutatavate võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, eelkõige aga võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise eeskirjad piiriüleseid elektrienergiavooge mõjutavate põhivõrkude ja nendevaheliste ühenduste kohta. Elektrituru tegelikuks lõimimiseks tuleb praegu kehtivaid võimsuse jaotamise, ülekoormuse juhtimise ja elektrienergiaga kauplemise eeskirju veelgi ühtlustada. Seepärast kehtestatakse käesoleva määrusega ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi ühtlustatud miinimumeeskirjad, et luua selline selge õigusraamistik tõhusale ja ajakohasele võimsuse jaotamise ning ülekoormuse juhtimise süsteemile, mis tarbijate huve silmas pidades lihtsustaks Euroopa Liidu ülest elektrikaubandust, võimaldaks võrku tõhusamalt kasutada ja soodustaks konkurentsi.

(4)

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamiseks peavad põhivõrguettevõtjad kooskõlastatult välja arvutama saadavaloleva piiriülese võimsuse. Selleks peavad nad koostama ühise võrgumudeli, mis hõlmaks tootmise, koormuse ja võrgu olukorra prognoose tundide lõikes. Saadavalolev võimsus tuleb tavaliselt välja arvutada nn voopõhisel arvutusmeetodil, mille puhul võetakse arvesse asjaolu, et elekter võib liikuda eri kanalite kaudu, ja millega optimeeritakse üksteisest tugevas sõltuvuses olevates võrkudes saadavalolevat võimsust. Saadavalolev piiriülene võimsus peab olema üks põhisisendeid edasises arvutusprotsessis, mille raames sobitatakse kokku kõik elektribörside esitatud liidusisesed ostu- ja müügikorraldused, kusjuures saadavalolevat piiriülest võimsust võetakse arvesse majanduslikult optimaalsel viisil. Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismiga tagatakse, et tavatingimustes voolab elektrienergia madala hinnaga piirkondadest kõrge hinnaga piirkondadesse.

(5)

Turgude liitmise korraldaja kasutab ostu- ja müügipakkumiste optimaalseks sobitamiseks spetsiaalset algoritmi. Arvutustulemused tuleb mittediskrimineerivalt kättesaadavaks teha kõigile elektribörsidele. Elektribörsid peavad turgude liitmise korraldaja arvutustulemuste põhjal oma kliente teavitama edukatest ostu- ja müügikorraldustest. Seejärel tuleb elektrienergia võrgus üle kanda turgude liitmise korraldaja arvutustulemuste kohaselt. Ühtse järgmise päeva turu mehhanism ja ühtse päevasisese turu mehhanism on omavahel sarnased. Erinevuseks on see, et päevasisese turu mehhanismis tuleb elektrienergia ülekandmiseks kasutada päeva jooksul toimuvaid enampakkumisi, mitte ühte koondarvutust, nagu järgmise päeva turu mehhanismis.

(6)

Ühtse järgmise päeva turu ja ühtse päevasisese turu ajavahemike võimsusarvutusi tuleb koordineerida vähemalt piirkonna tasandil, et tagada võimsusarvutuste usaldusväärsus ja optimaalse võimsuse pakkumine turul. Välja tuleb töötada ühised piirkondlikud võimsusarvutuse meetodid, et määrata kindlaks kasutatavad sisendandmed, arvutusmeetod ja valideerimisnõuded. Teavet saadavaloleva võimsuse kohta tuleb piisavalt sageli ajakohastada, kasutades piisavalt kiiret võimsusarvutusalgoritmi ja uusimat teavet.

(7)

Piirkonnaülese võimsuse arvutamiseks võib kasutada kahte meetodit: voopõhist meetodit või koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit. Voopõhist meetodit tuleb kasutada esmase käsitlusena järgmise päeva turu ja päevasisese turu võimsusarvutustes, kui pakkumispiirkondade ülesed võimsused on tugevas vastastikuses sõltuvuses. Voopõhise meetodi võib kasutusele võtta alles pärast seda, kui on konsulteeritud turuosalistega ja antud neile tõrgeteta üleminekuks piisavalt ettevalmistusaega. Koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit võib kasutada ainult selliste piirkondade puhul, mille piirkonnaülesed võimsused ei ole tugevas vastastikuses sõltuvuses, ning ainult juhul, kui tõendatakse, et voopõhine meetod ei annaks oluliselt kasulikumaid tulemusi.

(8)

Et arvutada piirkonnaülest võimsust koordineeritult, tuleb välja töötada ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi jaoks ühine võrgumudel, mis kirjeldab Euroopa ühendsüsteemi. Ühine võrgumudel peab hõlmama põhivõrgu mudelit ning piirkonnaülese võimsuse arvutamise suhtes oluliste tootmisüksuste ja tarbimisüksuste asukohti. Ühise võrgumudeli loomiseks peab iga põhivõrguettevõtja esitama täpset ja õigeaegset teavet.

(9)

Samuti peab iga põhivõrguettevõtja koostama oma põhivõrgu kui individuaalse võrgu mudeli ja saatma selle neile põhivõrguettevõtjatele, kes vastutavad individuaalsete võrgumudelite ühendamise eest ühiseks võrgumudeliks. Individuaalsed võrgumudelid peavad hõlmama tootmisüksustest ja tarbimisüksustest pärinevat teavet.

(10)

Põhivõrguettevõtjad peavad piirkonnasisese ja -ülese ülekoormuse korrigeerimiseks võtma ühiseid talitluskindluse tugimeetmeid, näiteks vahetuskauba tegemine ja koormuste ümberjaotamine. Võimsuse tulemuslikumaks jaotamiseks ja piirkonnaülese võimsuse tarbetu piiramise vältimiseks peaksid põhivõrguettevõtjad võimsusarvutustes arvessevõetavaid talitluskindluse tugimeetmeid omavahel kooskõlastama.

(11)

Turupõhise elektrikaubanduse üheks nurgakiviks on nõudluse ja pakkumise jaotusele vastavad pakkumispiirkonnad, mis on võimsuse jaotamise meetodite, sealhulgas voopõhise meetodi täieliku potentsiaali saavutamise eeltingimuseks. Seetõttu tuleb pakkumispiirkonnad piiritleda nii, et oleks tagatud ülekoormuse tõhus juhtimine ning üldine turutõhusus. Pakkumispiirkondi võib hiljem muuta neid jagades, ühendades või nende piire muutes. Pakkumispiirkonnad peavad kõigi turuajavahemike jaoks samad olema. Pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamisel, nagu see on ette nähtud käesoleva määrusega, on täita oluline roll struktuuriliste kitsaskohtade kindlakstegemisel ning see võimaldab pakkumispiirkondi tõhusamalt piiritleda.

(12)

Põhivõrguettevõtjad peavad piiriülese tähtsusega koormuse ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist piirkonna või piirkonnaülesel tasandil koordineerima. Piiriülese tähtsusega koormuste ümberjaotamist või vahetuskauba tegemist tuleb koordineerida kontrollimisalasisese koormuste ümberjaotamisega või vahetuskauba tegemisega.

(13)

Järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes tuleb võimsust jaotada kaudsete jaotamismeetoditega, eriti meetoditega, mis hõlmavad elektrienergia ja võimsuse üheaegset jaotamist. Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi puhul peaks selleks meetodiks olema kaudne enampakkumine ja ühtse päevasisese turu mehhanismi korral pidev kaudne jaotamine. Kaudsete enampakkumiste meetod peaks tuginema põhivõrguettevõtjate, elektribörside ning muude osapoolte vahelisele tõhusale ja õigeaegsele teabevahetusele, et tagada tõhus võimsuse jaotamine ja ülekoormuse juhtimine.

(14)

Tõhususe huvides ning ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi võimalikult kiireks rakendamiseks tuleks mõlema mehhanismi puhul võimaluse korral kasutada olemasolevaid turukorraldajaid ja juba rakendatud lahendusi, välistamata uute turukorraldajate poolset konkurentsi.

(15)

Komisjon võib koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (edaspidi „koostööamet”) asutada või nimetada ühtse reguleeritud asutuse, et see täidaks ühiseid turgude liitmise korraldaja funktsioone seoses ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi toimimisega.

(16)	Selliste likviidsemate päevasiseste turgude väljatöötamine, mis võimaldavad osalejatel oma positsioone peaaegu reaalajas kohandada, peaks hõlbustama taastuvate energiaallikate lõimimist ELi elektrituruga ning seega aitama kaasa taastuvenergiapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(17)	Järgmise päeva turu ja päevasisese turu piirkonnaülene võimsus peaks olema piisav võimsuse tulemuslikuks piiriüleseks jaotamiseks.

(18)

Kaudsete enampakkumiste ELi-üleseks korraldamiseks on vaja tagada ELi-ülene hindade ühendamise protsess. Nimetatud protsessi väljatöötamisel tuleb arvestada ülekandevõimsust, jaotamispiiranguid, nõuet, et seda oleks võimalik rakendada või laiendada kogu ELis, ning nõuet, et see võimaldaks tulevikus välja töötada uusi tootetüüpe.

(19)

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi protsessis tehtavate võimsusarvutuste olulisteks lähteandmeteks olevaid ostu- ja müügipakkumisi võtavad elektribörsid vastu eri ajavahemikes. Seega on käesolevas määruses sätestatud elektrikaubanduse eeskirjade rakendamiseks vaja elektribörside institutsioonilist raamistikku. Määratud elektriturukorraldajate nimetamise ja määratud elektriturukorraldajate kohustuste kohta kehtivad ühised nõuded peaksid hõlbustama määruse (EÜ) nr 714/2009 eesmärkide saavutamist ning võimaldama ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis arvestada siseturu vajadusi.

(20)

Ühtse järgmise päeva turu ja ühtse päevasisese turu mehhanismi protsessi kehtestamine nõuab elektribörside, muu hulgas konkureerivate elektribörside vahelist koostööd turgude liitmise jaoks kehtivate ühiste funktsioonide väljatöötamiseks. Seepärast on nimetatud ühiste funktsioonide kontekstis äärmiselt oluline konkurentsieeskirjade järgimine ja järelevalve.

(21)

Hoolimata töökindla ostu- ja müügipakkumiste sobitamise algoritmi ning asjakohaste varualgoritmide loomisest võib esineda olukordi, kus hindade ühendamise protsess ei anna tulemusi. Seetõttu on vaja riikide ja piirkondade tasandi varulahendusi, mis tagaksid võimsuse jaotamise ka sellistes olukordades.

(22)	Päevasisese turu ajavahemiku jaoks tuleb kasutusele võtta usaldusväärne ülekandevõimsuse hinna kujundamise meetod, mis ebapiisava võimsuse korral reageeriks ülekoormusele.

(23)

Võimsuse püsikindluse tagamisel ja käesolevale määrusele vastavate protsesside kehtestamisel säästlikult kantud kulud tuleb õigel ajal katta võrgukasutustasude või muude asjakohaste mehhanismide kaudu. Määratud elektriturukorraldajatele ja turgude liitmise korraldajatele tuleb anda võimalus kantud kulude katmiseks, tingimusel, et need kulud oleksid kantud säästliku majandamise põhimõtteid järgides ning oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed.

(24)

Eeskirjad, milles käsitletakse ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamisega kaasnevate ühiste kulude jagamist eri liikmesriikide määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate vahel, tuleb kokku leppida enne rakendamise algust, et vältida kulude jagamisega seotud viivitusi ja vaidlusi.

(25)

Põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate ja reguleerivate asutuste vaheline koostöö on vajalik selleks, et hõlbustada elektrienergia siseturu lõplikku väljakujundamist ja tõhusat toimimist ning tagada Euroopa Liidu ülese elektri põhivõrgu optimaalne haldamine, koordineeritud toimimine ja korrakohane tehniline arendamine. Põhivõrguettevõtjad, määratud elektriturukorraldajad ja reguleerivad asutused peavad kasutama elektrienergia siseturu arendamisele kaasa aitavate võimsuse jaotamise ning ülekoormuse juhtimise projektide koostoime võimalusi. Nad peavad kasutama nende projektide elluviimise käigus omandatud kogemusi, pidama kinni projektide elluviimise käigus tehtud otsustest ning kasutama nendega seoses loodud lahendusi.

(26)	Põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate ja reguleerivate asutuste tiheda koostöö tagamiseks tuleb välja töötada töökindel, usaldusväärne ja mittediskrimineeriv Euroopa Liidu ülene ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi juhtimise raamistik.

(27)	Käesoleva määruse eesmärki – ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi väljakujundamist – ei ole võimalik saavutada ilma võimsuse arvutamist, ülekoormuse juhtimist ja elektrikaubandust reguleerivate ühtlustatud eeskirjadeta.

(28)

Ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi tuleks rakendada sammhaaval, kuna elektrikaubanduse õigusraamistik ja põhivõrgu füüsiline struktuur erinevad liikmesriigiti ja piirkonniti oluliselt. Seetõttu tuleb ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi kasutuselevõtmiseks võimsuse arvutamise ja jaotamise ning ülekoormuse juhtimise praeguseid meetodeid järk-järgult ühtlustada. Selleks võib vajaduse korral esialgu rakendada ühtse järgmise päeva turu ning päevasisese turu mehhanismi piirkonna tasandil.

(29)	Ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi jaoks on vaja kasutusele võtta ühtlustatud maksimaalsed ja minimaalsed kliiringhinnad, millega on võimalik tugevdada investeerimistingimusi, et tagada nii liikmesriikidesisene kui ka -vaheline võimsus ja varustuskindlus.

(30)

Arvestades ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi täielikuks kasutuselevõtmiseks vajalike nõuete ja tingimuste või meetodite keerulisust ja üksikasjalikkust, peavad põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad välja töötama teatavad üksikasjalikud tingimused ja meetodid, mille riiklikud reguleerivad asutused peavad heaks kiitma. Selliste tingimuste ja meetodite väljatöötamine põhivõrguettevõtjate ja elektribörside poolt ega ka nende edasine heakskiitmine reguleerivate asutuste poolt ei tohi aga kaasa tuua viivitusi elektrienergia siseturu lõplikul väljakujundamisel. Seetõttu tuleb sätestada põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate ja reguleerivate asutuste vaheline koostöö.

(31)	Kui riiklikud reguleerivad asutused ei suuda ühiste ja tingimuste või meetodite osas kokkuleppele jõuda, peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (2) artikliga 8 otsuse tegema koostööamet.

(32)

Käesolev määrus on välja töötatud tihedas koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) ja sidusrühmadega, et läbipaistvalt ja kõiki osalisi kaasavalt võtta vastu tõhusad, tasakaalustatud ja proportsionaalsed eeskirjad. Vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõikele 3 peab komisjon enne käesoleva määruse muutmise ettepaneku tegemist konsulteerima Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige määratud elektriturukorraldajatega.

(33)	Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa kooskõlas selle määruse artiklis 16 sätestatud põhimõtetega.

(34)

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa turgudel ühtse järgmise päeva turu ning päevasisese turu mehhanismi kasutuselevõtmisega seotud oluliste probleemide tõttu toimuvad seal praegu suured ümberkujundamisprotsessid. Seepärast on vaja veel aega käesoleva määruse teatavate osade rakendamiseks seoses mitme üleminekutoiminguga.

(35)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 23 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud suunised piirkonnaüleseks võimsuse jaotamiseks ja ülekoormuse juhtimiseks järgmise päeva turgudel ning päevasisestel turgudel, sealhulgas nõuded selliste ühiste meetodite kohta, mida rakendatakse pakkumispiirkondades samal ajal saadavalolevate võimsuste määramiseks, ning tõhususe hindamise kriteeriumid ja pakkumispiirkondade piiritlemise läbivaatamine.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu siseste elektripõhivõrkude ja nendevaheliste ühenduste suhtes, välja arvatud sellised saarte põhivõrgud, mis ei ole teiste põhivõrkudega ühendatud.

3.   Liikmesriikides, kus on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, kohaldatakse käesolevat määrust tema kõikide põhivõrguettevõtjate suhtes. Kui mõne põhivõrguettevõtja funktsioon ei ole asjakohane ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud kohustuse seisukohast, võib asjaomane liikmesriik määrata nende kohustuste täitmise eest vastutavaks mõne teise põhivõrguettevõtja või mitu teist põhivõrguettevõtjat.

4.   ELi ühtsed järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismid võidakse avada Šveitsis tegutsevatele turukorraldajatele ja põhivõrguettevõtjatele tingimusel, et selle riigi asjaomaste õigusaktidega rakendatakse ELi elektriturgu reguleerivate õigusaktide peamisi sätteid ning et ELi ja Šveitsi valitsuse vahel on sõlmitud elektrienergeetikakoostööd reguleeriv leping.

5.   Vastavalt eelmisele lõikele 4 otsustab Šveitsi osalemise ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis komisjon, kes lähtub koostööameti arvamusest. Ühtse järgmise päeva turu mehhanismis osalevate Šveitsi määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate õigused ja kohustused peavad olema kooskõlas ELis tegutsevate määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate õiguste ning kohustustega, et võimaldada ELis rakendatavate ühtsete järgmise päeva turu mehhanismide ja ühtse päevasisese turu mehhanismide sujuvat toimimist ning tagada kõigile osalistele võrdsed tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 2, komisjoni määruse (EL) nr 543/2013 (3) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (4) artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „individuaalne võrgumudel”– vastutavate põhivõrguettevõtjate ettevalmistatud andmekogum, mis sisaldab põhivõrgu näitajaid (tootmine, koormus ja võrgutopoloogia) ja eeskirju nimetatud näitajate muutmise kohta seoses võimsuse arvutamisega ning mis ühendatakse teiste individuaalsete võrgumudelitega, et saada ühine võrgumudel;

2)   „ühine võrgumudel”– eri põhivõrguettevõtjate vahel kokkulepitud Euroopa Liidu ülene andmekogum, mis sisaldab põhivõrgu põhinäitajaid (tootmine, koormused ja võrgutopoloogia) ning eeskirju nimetatud näitajate muutmise kohta seoses võimsuse arvutamisega;

3)   „koordineeritud võimsusarvutuse ala”– geograafiline ala, mille kohta tehakse koordineeritud võimsusarvutus;

4)   „stsenaarium”– elektrisüsteemi prognoositav seisund teatavas ajavahemikus;

5)   „netopositsioon”– elektriekspordi ja -impordi netosumma pakkumispiirkonna iga turuajaühiku kohta;

6)   „jaotamispiirangud”– võimsuse jaotamisel järgitavad piirangud, mida on vaja ülekandesüsteemi hoidmiseks talitluskindluse piirides ning mida ei ole teisendatud piirkonnaüleseks võimsuseks või mida on vaja võimsuse tõhusamaks jaotamiseks;

7)   „võrgu talitluskindluse piirangud”– piirangud, mida tuleb järgida võrgu talitluskindluse tagamiseks, näiteks temperatuuri-, pinge-, lühisvoolu- ja sageduspiirangud ning dünaamilise stabiilsuse piirangud;

8)   „koordineeritud netoülekandevõimsuse põhine meetod”– võimsusarvutusmeetod, mille puhul eelnevalt määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus ja hinnatakse seda;

9)   „voopõhine meetod”– võimsuse arvutamise meetod, mille puhul elektrienergia ülekandmise jaotustegurid ja kriitiliste võrguelementide järelejäänud varud piiravad pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet;

10)   „erandolukord”– avastatud ja võimalik või juba toimunud rike mõnes põhivõrgu talitluskindluse jaoks tähtsas elemendis, milleks võib peale põhivõrgu elementide olla ka mõni võrgu olulise tähtsusega tarbija või jaotusvõrgu element;

11)   „koordineeritud võimsusarvestaja”– isik või isikud, kelle ülesanne on arvutada ülekandevõimsust vähemalt piirkonna tasandil;

12)   „tootmise muutmise võti”– meetod, millega teisendatakse teatava pakkumispiirkonna netopositsiooni muutus prognoositava tootmissisendi tõusuks või languseks ühises võrgumudelis;

13)   „talitluskindluse tugimeede”– ühe või mitme põhivõrguettevõtja võetav meede võrgu talitluskindluse tagamiseks;

14)   „talitluskindluse varu”– piirkonnaülese võimsuse vähendamine, millega kaetakse võimsuse arvutamisega seotud ettenägematud muutused;

15)   „turuaeg”– parajasti kehtiv Kesk-Euroopa talve- või suveaeg;

16)   „võimsusjaotustulu”– võimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu;

17)   „turu ülekoormus”– olukord, kus ühtse järgmise päeva turu mehhanismi või päevasisese turu mehhanismi majanduslik tulu on piirkonnaülese võimsuse või muude aktiivsete jaotamispiirangute tõttu piiratud;

18)   „füüsiline ülekoormus”– võrguolukord, mille puhul prognoositavad või tegelikud võimsusvood rikuvad võrguelementide temperatuuri piirnõudeid ja elektrisüsteemi pinge või faasinurga stabiilsuse nõudeid;

19)   „struktuurne ülekoormus”– põhivõrgu ülekoormus, mida on võimalik ühemõtteliselt määratleda ja prognoosida, mis on geograafiliselt ja ajaliselt stabiilne ning mis tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

20)   „sobitamine”– kauplemisrežiim, mille raames sobitatakse ühtsel järgmise päeva turul või ühtsel päevasisesel turul müügikorraldusi ostukorraldustega nii, et tagatakse maksimaalne majanduslik kasu;

21)   „korraldus”– turuosalise avaldus kavatsuse kohta osta või müüa energiat või võimsust; korraldus võidakse täita või mitte täita, olenevalt täitmistingimustest;

22)   „sobitatud korraldused”– kõik hindade ühendamise algoritmiga või pidevkauplemist kohandava algoritmiga sobitatud ostu- ja müügikorraldused;

23)   „määratud elektriturukorraldaja”– üksus, kelle pädev asutus on nimetanud täitma ülesandeid ühtse järgmise päeva turu mehhanismis või ühtse päevasisese turu mehhanismis;

24)   „korralduste ühisregister”– ühtse päevasisese turu mehhanismis kasutatav moodul, mis võtab vastu kõiki ühtse päevasisese turu mehhanismis osalevate määratud elektriturukorraldajate korraldusi ja sobitab neid pidevalt;

25)   „tehing”– üks või mitu sobitatud korraldust;

26)   „ühtse järgmise päeva turu mehhanism”– enampakkumismehhanism, mille puhul järgmise päeva turgudel üheaegselt sobitatakse kogutud korraldusi ja jaotatakse piirkonnaülest võimsust pakkumispiirkondadele;

27)   „ühtse päevasisese turu mehhanism”– pidev mehhanism, mille puhul päevasisestel turgudel üheaegselt sobitatakse kogutud korraldusi ja jaotatakse piirkonnaülest võimsust pakkumispiirkondadele;

28)   „hindade sobitamise algoritm”– algoritm, mida kasutatakse üheaegseks korralduste sobitamiseks ja piirkonnaülese võimsuse jaotamiseks ühtse järgmise päeva turu mehhanismis;

29)   „pidevkauplemist kohandav algoritm”– algoritm, mida kasutatakse üheaegseks korralduste sobitamiseks ja piirkonnaülese võimsuse jaotamiseks ühtse päevasisese turu mehhanismis;

30)   „turgude liitmise korraldaja funktsioon”– eri pakkumispiirkondade korralduste sobitamine ja piirkonnaülese võimsuse jaotamine järgmise päeva turu mehhanismis ja päevasisese turu mehhanismis;

31)   „kliiringhind”– hind, mille määramiseks sobitatakse elektrituru kalleim vastuvõetud müügikorraldus odavaima vastuvõetud ostukorraldusega;

32)   „graafikujärgne vahetus”– elektrienergia graafikujärgne ülekanne geograafiliste alade vahel turuajaühikus ühes kindlas suunas;

33)   „graafikujärgse vahetuse arvestaja”– isik või isikud, kelle ülesanne on arvutada graafikujärgseid vahetusi;

34)   „järgmise päeva turu ajavahemik”– järgmise päeva turu tehingute sulgemise ajani kestev elektrituru ajavahemik, mille vältel tehtud tehingute objektiks olnud tooted tarnitakse järgmisel päeval;

35)   „järgmise päeva püsikindluse kinnitusaeg”– ajahetk, alates millest on piirkonnaülene võimsus kindlaks määratud;

36)   „järgmise päeva tehingute sulgemisaeg”– ajahetk, milleni võetakse vastu korraldusi järgmise päeva turu jaoks;

37)   „päevasisese turu ajavahemik”– selline elektrituru ajavahemik alates piirkonnaüleste tehingute avamisajast päevasisesel turul kuni piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul, mille puhul tehingute objektiks olnud toodetega kaubeldakse enne nende tarnimist;

38)   „piirkonnaüleste tehingute avamisaeg päevasisesel turul”– ajahetk, mil teatava turuajaühiku ja pakkumispiirkonna piiri jaoks avatakse pakkumispiirkondade vaheline piirkonnaülene võimsus;

39)   „piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul”– ajahetk, alates millest ei ole piirkonnaülese võimsuse jaotamine asjaomase turuajaühiku jaoks enam lubatud;

40)   „võimsuse juhtimise moodul”– süsteem, mis sisaldab päevasisese piirkonnaülese võimsuse jaotamiseks uusimat teavet saadavaloleva piirkonnaülese võimsuse kohta;

41)   „päevasisene mittestandardne toode”– ühtse päevasisese turu mehhanismi toode, mis ei ole mõeldud muutumatuks energiatarneks või mis on mõeldud rohkem kui üks turuajaühik kestvaks muutumatuks energiatarneks ja millel peavad olema eriomadused süsteemi talitlusviisi või turu vajaduste arvestamiseks, näiteks mitut turuajaühikut katvad korraldused ning tootmisüksuste käivitamiskulusid kajastavad tooted;

42)   „keskne vastaspool”– isik või isikud, kelle ülesanne on sõlmida turuosalistega lepinguid sobitamisprotsessi lepingute uuendamise vormis ja korraldada muude kesksete vastaspooltega või tehingute vahendajatega võimsuse jaotamise tulemusel tekkinud netopositsioonide ülekandmist;

43)   „tehingu vahendaja”– isik või isikud, kelle ülesanne on teha netopositsioonide ülekandeid eri kesksete vastaspoolte vahel;

44)   „püsikindlus”– garantii, et piirkonnaülese võimsuse jaotus jääb muutumatuks ja et jaotuse muutumisel makstakse kahju kannatajale hüvitist;

45)   „vääramatu jõud”– igasugune selline ettenägematu või ebatavaline sündmus või olukord, mille ettenägemine ega juhtimine ei ole põhivõrguettevõtja mõistlikus võimuses, mis ei ole toimunud asjaomase põhivõrguettevõtja süül, mida ei saanud vältida ega kõrvaldada mõistliku ettenägelikkuse ja hoolikusega, mida põhivõrguettevõtja ei saa lahendada tema jaoks tehniliselt, rahaliselt või majanduslikult mõistlikult võimalike meetmetega, mis on tegelikult aset leidnud ja objektiivselt kontrollitav ning mis muudab asjaomase põhivõrguettevõtja jaoks käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise ajutiselt või lõplikult võimatuks;

46)   „ühtse järgmise päeva turu mehhanismist või ühtse päevasisese turu mehhanismist saadav majanduslik kasu”– i) tarnija kasu ühtse järgmise päeva turu mehhanismist või ühtse päevasisese turu mehhanismist asjaomase perioodi jooksul, ii) tarbija kasu ühtse järgmise päeva turu mehhanismist või ühtse päevasisese turu mehhanismist, iii) võimsusjaotustulu ning iv) muud seotud kulud ja tulud, mis suurendavad asjaomase perioodi jooksul majanduslikku tasuvust, kusjuures tarnija või tarbija kasuks loetakse energiaühiku hinna ja energiaühiku kliiringhinna vahet kinnitatud korralduse raames, korrutatuna korralduse energiamahuga.

Artikkel 3

Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise alase koostöö eesmärgid

Käesoleva määruse eesmärgid on järgmised:

a)	tõhustada konkurentsi elektrienergia tootmisel ja tarnimisel ning sellega kauplemisel;

b)	tagada põhivõrgutaristu optimaalne kasutamine;

c)	tagada võrgu talitluskindlus;

d)	optimeerida piirkonnaülese võimsuse arvutamist ja jaotamist;

e)	tagada põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate, koostööameti, reguleerivate asutuste ja turuosaliste aus ja mittediskrimineeriv kohtlemine;

f)	tagada ja suurendada teabe läbipaistvust ning usaldusväärsust;

g)	panustada ELi elektripõhivõrgu ja elektrienergeetikasektori pikaajalisse säästlikku toimimisse ja arengusse;

h)	järgida õiglase ja korrastatud turu ning õiglase ja korrastatud hinnakujunduse vajadust;

i)	luua määratud elektriturukorraldajatele võrdsed võimalused;

j)	tagada mittediskrimineeriv juurdepääsu piirkonnaülesele võimsusele.

Artikkel 4

Määratud elektriturukorraldajate nimetamine ning nimetamise tagasivõtmine

1.   Iga liikmesriik, kelle elektrivõrk on ühendatud teise liikmesriigi pakkumispiirkonnaga, peab tagama, et hiljemalt neli kuud pärast käesoleva määruse jõustumist nimetatakse vähemalt üks määratud elektriturukorraldaja, kelle ülesandeks on teostada ühtset järgmise päeva turu ja/või päevasisese turu mehhanismi. Selliseks määratud elektriturukorraldajaks nimetamisele võib kandideerima kutsuda nii sise- kui ka välisturu korraldajaid.

2.   Iga asjaomane liikmesriik peab tagama vähemalt ühe määratud elektriturukorraldaja nimetamise iga oma territooriumi pakkumispiirkonna kohta. Määratud elektriturukorraldajad nimetatakse esialgu neljaks aastaks. Liikmesriigid lubavad nimetamistaotlusi esitada vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõiget 1.

3.   Kui liikmesriigid ei sätesta teisiti, on reguleeriv asutus see, kes vastutab määratud elektriturukorraldajate nimetamise eest, nimetamiskriteeriumidega kooskõla järelevalve eest ning riiklike seaduslike monopolide korral määratud elektriturukorraldajate tasude ja selliste tasude arvutamise metoodika heakskiitmise eest. Liikmesriigid võivad sätestada, et nimetavaks asutuseks võib olla muu kui reguleeriv asutus. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et nimetaval asutusel on samad õigused ja kohustused nagu reguleerival asutusel, et ta saaks tõhusalt täita oma ülesandeid.

4.   Määratud elektriturukorraldajaid nimetav asutus hindab elektriturukorraldajate kandidaatide vastavust artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele. Need kriteeriumid kehtivad olenemata sellest, kas nimetatakse üks või mitu määratud elektriturukorraldajat. Määratud elektriturukorraldajate nimetamise üle otsustamisel tuleb vältida igasugust kandidaatide diskrimineerimist, eriti siseturu ja välisturu kandidaatide vahel. Kui nimetav asutus ei ole reguleeriv asutus, peab reguleeriv asutus esitama arvamuse, millisel määral vastab kandidaat artiklis 6 sätestatud nimetamiskriteeriumidele. Määratud elektriturukorraldaja nimetamisest võib keelduda vaid juhul, kui artiklis 6 sätestatud nimetamiskriteeriumid ei ole täidetud või artikli 5 lõikes 1 sätestatud juhul.

5.   Ühes liikmesriigis määratud elektriturukorraldajaks nimetatul on õigus pakkuda järgmise päeva turu ja päevasisese turu kauplemisteenuseid, mille tarnekohaks on teine liikmesriik. Kehtivad viimati nimetatud liikmesriigi kauplemiseeskirjad, kuid kõnealune elektriturukorraldaja ei pea olema nimetatud selles liikmesriigis määratud elektriturukorraldajaks. Määravad asutused teostavad järelevalvet kõigi selliste määratud elektriturukorraldajate üle, kes tegutsevad ühtsel järgmise päeva turul või päevasisesel turul nende liikmesriigis. Vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 19 peavad määravad asutused tagama, et kõik nende liikmesriigis ühtset järgmise päeva turgu või päevasisest turgu korraldavad määratud elektriturukorraldajad järgiksid käesolevat määrust, olenemata sellest, kus määratud elektriturukorraldaja on nimetatud. Määratud elektriturukorraldaja nimetamise, järelevalve ja õigusnormide täitmise tagamise eest vastutavad asutused peavad vahetama kogu teavet, mida on vaja määratud elektriturukorraldaja tegevuse tõhusaks järelevalveks.

Määratud elektriturukorraldaja peab teise riigi määravale asutusele teatama kaks kuud ette, kui ta soovib selles liikmesriigis rajada ühtse järgmise päeva turu või päevasisese turu.

6.   Erandina käesoleva artikli lõikest 5 võib liikmesriik keelduda teises liikmesriigis nimetatud määratud elektriturukorraldaja teenustest, kui:

a)	sellises liikmesriigis või liikmesriigi pakkumispiirkonnas, kus on tarnekoht, kehtib järgmise päeva turu või päevasisese turu teenuste riiklik seaduslik monopol vastavalt artikli 5 lõikele 1, või

b)

kui liikmesriik, kus on tarnekoht, suudab tõendada, et teises liikmesriigis nimetatud määratud elektriturukorraldaja kaudu järgmise päeva turult või päevasiseselt turult elektri ostmisel tekivad tehnilised takistused seoses vajadusega tagada nii käesoleva määruse eesmärkide täitmine kui ka talitluskindlus, või

c)	tarnekoha liikmesriigi kauplemiseeskirjadega ei ole kooskõlas elektri ostmine järgmise päeva turult või päevasiseselt turult teises liikmesriigis nimetatud määratud elektriturukorraldaja teenuste kaudu või

d)	määratud elektriturukorraldajal on riiklik seaduslik monopol artikli 5 kohaselt selles riigis, kus ta on nimetatud.

7.   Kui liikmesriik keeldub järgmise päeva turu ja/või päevasisese turu kauplemisteenustest, kui tarnekoht on teises liikmesriigis, tuleb sellel liikmesriigil, kus on tarnekoht, teatada oma keeldumisest määratud elektriturukorraldajale ja selle liikmesriigi nimetavale asutusele, kus määratud elektriturukorraldaja on nimetatud, ning ka koostööametile ja komisjonile. Keeldumine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Lõike 6 punktides b ja c sätestatud juhtudel tuleb teise liikmesriiki tehtava tarne kohta tehtud kauplemisteenuste keelamise otsuses sätestada, kuidas ja millal kauplemise tehnilised takistused võidakse kõrvaldada või kuidas ja millal võidakse viia liikmesriigis kehtivad siseturu kauplemiseeskirjad kooskõlla kauplemiseeskirjadega juhul, kui tarnekoht on teises liikmesriigis. Kauplemisteenustest keelduva liikmesriigi reguleeriv asutus peab otsust uurima ning avaldama arvamuse selle kohta, kuidas kõrvaldada kauplemisteenuste takistused või kuidas oleks võimalik kauplemisteenused ja kauplemiseeskirjad ühildada.

8.   Liikmesriik, kus määratud elektriturukorraldaja on nimetatud, peab tagama määratud elektriturukorraldaja nimetamise tagasivõtmise, kui kõnealune määratud elektriturukorraldaja ei täida artikli 6 kohaseid kriteeriume ega suuda rikkumisi kõrvaldada kuue kuu jooksul pärast seda, kui nimetav asutus teda sellisest rikkumisest teavitas. Kui reguleeriv asutus ei vastuta määramise ja järelevalve eest, tuleb sellega konsulteerida nimetamise tagasivõtmise osas. Nimetav asutus teatab ka sellise teise liikmesriigi nimetavale asutusele, kus mainitud määratud elektriturukorraldaja tegutseb, et määratud elektriturukorraldaja ei suuda nõudeid järgida, ning teavitab samal ajal ka määratud elektriturukorraldajat.

9.   Kui liikmesriigi nimetav asutus leiab, et selles liikmesriigis tegutsev, kuid mitte seal nimetatud määratud elektriturukorraldaja ei suuda oma tegevusega seoses järgida artiklis 6 sätestatud kriteeriume, peab ta määratud elektriturukorraldajale teatama sellest mittevastavusest. Kui määratud elektriturukorraldaja ei suuda pärast teatamist kolme kuu jooksul tagada nõuete täitmist, peab nimetav asutus peatama määratud elektriturukorraldaja õiguse pakkuda päevasisese ja järgmise päeva turu teenuseid kõnealuses liikmesriigis seni, kuni määratud elektriturukorraldaja tagab oma tegevuse nõuetekohasuse. Nimetav asutus teavitab selle liikmesriigi nimetavat asutust, kus määratud elektriturukorraldaja on nimetatud, ning koostööametit ja komisjoni.

10.   Nimetav asutus teavitab koostööametit määratud elektriturukorraldajate nimetamisest ja nimetamise tagasivõtmisest. Koostööamet avalikustab oma veebilehel ajakohastatud loendi määratud elektriturukorraldajate ning nende seisundi ja tegutsemiskoha kohta.

Artikkel 5

Määratud elektriturukorraldajate nimetamine juhul, kui kauplemisteenustele kehtib riigis seaduslik monopol

1.   Kui liikmesriigis või liikmesriigi pakkumispiirkonnas kehtib käesoleva määruse jõustumise ajal päevasiseste ja järgmise päeva kauplemisteenuste riiklik seaduslik monopol, mis takistab nimetamast rohkem kui ühte määratud elektriturukorraldajat, peab asjaomane liikmesriik teatama sellest komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja liikmesriik võib keelduda pakkumispiirkonda rohkem kui ühe määratud elektriturukorraldaja nimetamisest.

Kui ainsa määratud elektriturukorraldaja kohale on mitu kandidaati, peab asjaomane liikmesriik nimetama määratud elektriturukorraldajaks kandidaadi, kes vastab kõige täpsemalt artiklis 6 nimetatud kriteeriumidele. Kui mõni liikmesriik keeldub rohkem kui ühe määratud elektriturukorraldaja nimetamisest pakkumispiirkonda, peab pädev riigiasutus fikseerima või heaks kiitma järgmise päeva turgudel ja päevasisestel turgudel kauplemise tasud piisava ajavaruga enne nende jõustumist või kindlaks määrama nende arvutamise metoodika.

Kooskõlas artikli 4 lõikega 6 võib asjaomane liikmesriik keelduda ka teise liikmesriigi nimetatud määratud elektriturukorraldaja piiriülestest kauplemisteenustest, ent seejuures ei ole keeldumiseks piisav põhjus kõnealuse liikmesriigi elektribörside kaitsmine konkurentsist tulenevate majanduskahjude eest.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse riiklikuks seaduslikuks monopoliks see, kui siseriiklikus õigusaktis on selge sõnaga sätestatud, et liikmesriigis või selle pakkumispiirkonnas ei tohi üle ühe isiku osutada päevasiseseid ja järgmise päeva kauplemisteenuseid.

3.   Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikliga 24 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi väljatöötamise kohta liikmesriikides, pöörates erilist tähelepanu määratud elektriturukorraldajate vahelise konkurentsi arengule. Kõnealuse aruande põhjal ja kui komisjon leiab, et riiklike seaduslike monopolide jätkamine ei ole põhjendatud või ei ole põhjendatud, et liikmesriik endiselt keeldub lubamast teises liikmesriigis nimetatud määratud elektriturukorraldaja piiriülest kauplemist, võib komisjon kaaluda asjakohaste õigusloome- või muude meetmete võtmist liikmesriikidevahelise ja -sisese konkurentsi ning kaubanduse edendamiseks. Komisjon lisab aruandele ka hindamisaruande, milles hinnatakse käesoleva määrusega kehtestatud ühtse päevasisese ja järgmise päeva turu juhtimist, pöörates eriti tähelepanu määratud elektriturukorraldajate turgude liitmise korraldaja funktsioonide läbipaistvusele. Kõnealuse aruande põhjal ja kui komisjon leiab, et monopoolse seisundiga turgude liitmise korraldaja funktsioonide ja muude määratud elektriturukorraldajate ülesannete täitmisel esineb ebaselgust, võib komisjon kaaluda asjakohaste õigusloome- või muude meetmete võtmist liikmesriikidevahelise ja -sisese konkurentsi ning kaubanduse edendamiseks.

Artikkel 6

Määratud elektriturukorraldajate nimetamise kriteeriumid

1.   Kandidaat nimetatakse määratud elektriturukorraldajaks ainult juhul, kui ta täidab kõiki järgmisi nõudeid:

a)

ta on hankinud või hangib piisavalt ressursse ühtsete järgmise päeva ja/või päevasisese turu mehhanismide ühiseks, koordineerituks ja nõuetekohaseks teostamiseks, sealhulgas ressursse määratud elektriturukorraldaja funktsioonide täitmiseks, rahalisi vahendeid, vajaliku infotehnoloogia, tehnikataristu ja tegevuskorra, või suudab tõendada, et on võimeline neid ressursse hankima mõistliku ettevalmistusperioodi jooksul enne artikli 7 kohaste ülesannete täitmise alustamist;

b)	ta tagab turuosalistele vaba juurdepääsu teabele artikli 7 kohaste määratud elektriturukorraldaja ülesannete kohta;

c)	ta suudab kulutõhusalt teostada ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi ja peab oma sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust turgude liitmise korraldaja ülesannete ja muude meetmete kohta, et vältida ristsubsideerimist;

d)	ta on äritegevuses piisavalt eraldatud teistest turuosalistest;

e)	kui talle on ühes liikmesriigis antud päevasisese ja järgmise päeva kauplemisteenuste riiklik seaduslik monopol, ei tohi ta kasutada artikli 5 lõikes 1 nimetatud makse järgmise päeva või päevasiseste toimingute rahastamiseks väljaspool seda liikmesriiki, kus maksud on kogutud;

f)	ta kohtleb kõiki turuosalisi mittediskrimineerivalt;

g)	ta kasutab asjakohast turujärelevalve korda;

h)	ta sõlmib turuosalistega ja põhivõrguettevõtjatega asjakohased läbipaistvus- ning konfidentsiaalsuslepingud;

i)	ta suudab osutada vajalikke kliirimis- ja arveldusteenuseid;

j)	ta suudab luua vajalikud sidesüsteemid ja -toimingud liikmesriigi põhivõrguettevõtjatega tegevuse kooskõlastamiseks.

2.   Lõikes 1 sätestatud nimetamiskriteeriumeid tuleb rakendada nii, et määratud elektriturukorraldajate vaheline konkurents oleks aus ja mittediskrimineeriv.

Artikkel 7

Määratud elektriturukorraldaja ülesanded

1.   Määratud elektriturukorraldajad tegutsevad riikide või piirkondade turgudel koos põhivõrguettevõtjatega ühtse päevasisese ja järgmise päeva turu korraldamisel. Nende ülesanneteks on turuosaliste korralduste vastuvõtmine, üldine vastutamine korralduste sobitamise ja jaotamise eest kooskõlas ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide tulemustega, hindade avaldamine ning tehingutest tulenevate lepingute arveldamine ja kliirimine kooskõlas asjaomaste turuosaliste vaheliste kokkulepete ja eeskirjadega.

Ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismidega seoses vastutavad määratud elektriturukorraldajad järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	lõike 2 kohaste turukorraldaja funktsioonide täitmine kooskõlas teiste määratud elektriturukorraldajatega;

b)

ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide nõuete, turgude liitmise korraldaja funktsioonide suhtes kehtivate nõuete ja hindade ühendamise algoritmi suhtes kehtivate nõuete ühine väljatöötamine, võttes arvesse kõiki elektrituru toimimise asjaolusid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ning artiklitega 36 ja 37;

c)	kõrgeimate ja madalaimate hindade kindlaksmääramine kooskõlas artiklitega 41 ja 54;

d)	käesoleva artikli lõikes 2 ning artiklites 40 ja 53 sätestatud turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmiseks vajaliku vastuvõetud korralduste alase teabe anonüümseks muutmine ja edastamine;

e)	käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmisega seoses arvutatud tulemuste hindamine, korralduste jaotamine nende tulemuste põhjal, õigeks loetud tulemuste lõplik valideerimine ning nende eest vastutuse võtmine kooskõlas artiklitega 48 ja 60;

f)	turuosaliste teavitamine nende korralduste tulemustest kooskõlas artiklitega 48 ja 60;

g)	toimimine kesksete vastaspooltena seoses ühtse järgmise päeva turu mehhanismist ja ühtse päevasisese turu mehhanismist tulenevate energiavahetuste kliirimise ja arveldamisega kooskõlas artikli 68 lõikega 3;

h)

koos asjaomaste määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjatega riiklike või piirkondlike turgude toimimise varuprotseduuride ühine väljatöötamine kooskõlas artikli 36 lõikega 3, kui turgude liitmise korraldaja artikli 39 lõike 2 kohased funktsioonid ei anna tulemusi, võttes arvesse artiklis 44 sätestatud varuprotseduure;

i)

ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi kuluprognooside ning -teabe ühine edastamine pädevatele reguleerivatele asutustele ja põhivõrguettevõtjatele, kui ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi väljatöötamise, muutmise ja toimimise kulud tuleb katta asjaomaste põhivõrguettevõtjate panusega kooskõlas artiklitega 75–77 ja artikliga 80;

j)

asjakohasel juhul artiklite 45 ja 57 kohane kooskõlastamine põhivõrguettevõtjatega rohkem kui ühte määratud elektriturukorraldajat ühes pakkumispiirkonnas hõlmava korra kehtestamiseks ning ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamiseks heakskiidetud korra kohaselt.

2.   Määratud elektriturukorraldajad täidavad turgude liitmise korraldaja funktsioone koos teiste määratud elektriturukorraldajatega. Need funktsioonid hõlmavad järgmist:

a)	ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide algoritmide, süsteemide ja protseduuride väljatöötamine ning ajakohastamine kooskõlas artiklitega 36 ja 51;

b)	koordineeritud võimsuse arvestajate edastatud piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute alaste sisendandmete töötlemine kooskõlas artiklitega 46 ja 58;

c)	hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi kasutamine kooskõlas artiklitega 48 ja 60;

d)	ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide tulemuste valideerimine ja saatmine määratud elektriturukorraldajatele kooskõlas artiklitega 48 ja 60.

3.   Hiljemalt kaheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad esitama kõigile reguleerivatele asutustele ja koostööametile kava, kuidas ühiselt määratleda ja täita kõiki lõikes 2 sätestatud turgude liitmise korraldaja funktsioone, sealhulgas määratud elektriturukorraldajate vaheliste lepingute ning määratud elektriturukorraldajate ja kolmandate osaliste vaheliste lepingute esialgsed versioonid. Selles kavas peab olema rakendamise üksikasjalik kirjeldus ja esialgne ajakava, mis ei tohi ületada 12 kuud, ning turgude liitmise korraldaja lõike 2 kohaste funktsioonide väljaselgitamise ja täitmise tingimused ning nõuete ja metoodika oodatava mõju kirjeldus.

4.   Määratud elektriturukorraldajate vaheline koostöö piirdub rangelt sellega, mis on vajalik ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu tõhusaks ja turvaliseks kavandamiseks, rakendamiseks ja toimimiseks. Turgude liitmise korraldaja funktsioonide ühine täitmine peab põhinema diskrimineerimiskeelu põhimõttel ning toimuma nii, et ükski määratud elektriturukorraldaja ei saaks turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmises osalemisest õigustamatut majanduslikku kasu.

5.   Koostööamet peab teostama järelevalvet määratud elektriturukorraldajate tegevuse üle turgude liitmise korraldaja funktsioonide kindlaksmääramisel ja täitmisel eelkõige lepingulise ja õigusliku raamistiku osas ning turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmisel tehnilise valmisoleku osas. Hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peab koostööamet komisjonile aru andma, kas ühtse järgmise päeva turu mehhanismi või ühtse päevasisese turu mehhanismi väljatöötamine ja rakendamine edeneb rahuldavalt.

Koostööamet võib turgude liitmise korraldaja funktsioonide kindlaksmääramise ning rakendamise tõhusust ja tulemuslikkust hinnata igal ajal. Kui sellise hindamise käigus selgub, et nimetatud nõuded ei ole täidetud, võib koostööamet komisjonile soovitada täiendavate meetmete võtmist ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja päevasisese turu mehhanismi tõhusaks ja tulemuslikuks elluviimiseks.

6.   Kui määratud elektriturukorraldajad ei esita kooskõlas artikli 7 lõikega 3 kava, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 2 kohased turgude liitmise korraldaja funktsioonid päevasisese või järgmise päeva turu ajavahemikes, võib komisjon kooskõlas artikli 9 lõikega 4 teha ettepaneku muuta käesolevat määrust, et nimetada turgude liitmise korraldaja ühtset järgmise päeva turu mehhanismi või ühtset päevasisese turu mehhanismi käsitlevate funktsioonide täitjaks määratud elektriturukorraldajate asemel Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või mõni muu asutus.

Artikkel 8

Põhivõrguettevõtjate ülesanded seoses ühtse järgmise päeva turu mehhanismiga ja ühtse päevasisese turu mehhanismiga

1.   Liikmesriikides, mille elektripõhivõrk on ühendatud teise liikmesriigi elektripõhivõrguga, peavad kõik põhivõrguettevõtjad osalema ühtsetes järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismides.

2.   Põhivõrguettevõtjad peavad:

a)	koos välja töötama põhivõrguettevõtjate nõuded hindade ühendamise algoritmide ja pidevkauplemist kohandavate algoritmide kohta; need nõuded käsitlevad kõiki artikli 37 lõike 1 punkti a kohaseid võimsuse jaotamise tahke;

b)	koos valideerima sobitamisalgoritme käesoleva lõike punktis a nimetatud nõuete alusel kooskõlas artikli 37 lõikega 4;

c)	töötama välja võimsusarvutuse metoodika ja tegema võimsusarvutusi kooskõlas artiklitega 14–30;

d)	vajaduse korral kinnitama piiriülese võimsuse jaotamise ja muud kokkulepped vastavalt artiklitele 45 ja 57;

e)	arvutama ja edastama piirkonnaülesed võimsused ja jaotamispiirangud kooskõlas artiklitega 46 ja 58;

f)	kontrollima ühtse järgmise päeva turu mehhanismi tulemusi piirkonnaüleste võimsuste ja jaotamispiirangute suhtes kooskõlas artikli 48 lõikega 2 ja artikliga 52;

g)	vajaduse korral määrama graafikujärgsete vahetuste arvestajad pakkumispiirkondade vahelistel piiridel toimuvate graafikujärgsete vahetuste arvutamiseks ja avaldamiseks kooskõlas artiklitega 49 ja 56;

h)	järgima ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide tulemusi, mis on arvutatud kooskõlas artiklitega 39 ja 52;

i)	välja töötama ja käivitamisvalmis hoidma vajalikud võimsuse jaotamise varuprotseduurid kooskõlas artikliga 44;

j)	tegema ettepanekuid piirkonnaüleste tehingute avamis- ja sulgemisaja kehtestamiseks päevasisesel turul kooskõlas artikliga 59;

k)	jagama võimsusjaotustulu kooskõlas metoodikaga, mis artikli 73 kohaselt töötatakse ühiselt välja;

l)	asjaomasel kokkuleppel tegutsema tehingute vahendajatena, kes kannavad üle netopositsioone kooskõlas artikli 68 lõikega 6.

Artikkel 9

Tingimuste ja meetodite kasutuselevõtmine

1.   Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad töötavad välja käesoleva määrusega nõutud termineid ja meetodeid ning esitavad need heakskiitmiseks pädevale reguleerivale asutusele vastavalt käesolevas määruses sätestatud tähtaegadele. Kui käesoleva määruse kohaste tingimuste ja meetodite kehtestamise ettepaneku väljatöötamises ja kokkuleppimises peab osalema rohkem kui üks põhivõrguettevõtja või määratud elektriturukorraldaja, peavad osalevad põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad tegema tihedat koostööd. Põhivõrguettevõtjad peavad koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja kõigi määratud elektriturukorraldajatega korrapäraselt teavitama pädevaid reguleerivaid asutusi ja koostööametit nimetatud tingimuste, nõuete ja meetodite väljatöötamise edenemisest.

2.   Artikli 9 lõike 6 kohaste tingimuste ja meetodite alaste ettepanekute üle otsustavad põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldajad kvalifitseeritud häälteenamusega, kui ei õnnestu üksmeelt saavutada. Kvalifitseeritud häälteenamus tuleb saavutada nii põhivõrguettevõtjate kui ka määratud elektriturukorraldajate hääletusrühmas. Kvalifitseeritud häälteenamus artikli 9 lõike 6 kohaste ettepanekute vastuvõtmiseks tuleb saavutada:

a)	selliste põhivõrguettevõtjate või määratud elektriturukorraldajate seas, kes esindavad vähemalt 55 % liikmesriikidest, ja

b)	selliste põhivõrguettevõtjate või määratud elektriturukorraldajate seas, kes esindavad liikmesriike, mille elanikkond on vähemalt 65 % liidu elanikkonnast.

Blokeeriv vähemus peab artikli 9 lõike 6 kohaste otsuste blokeerimiseks koosnema vähemalt nelja liikmesriiki esindavatest põhivõrguettevõtjatest või määratud elektriturukorraldajatest ja kui blokeerivat vähemust ei õnnestu moodustada, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks.

Kui põhivõrguettevõtjad teevad otsuseid artikli 9 lõike 6 alusel, on igal liikmesriigil üks hääl. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, jagab liikmesriik hääleõiguse põhivõrguettevõtjate vahel.

Kui määratud elektriturukorraldajad teevad otsuseid artikli 9 lõike 6 alusel, on igal liikmesriigil üks hääl. Igal määratud elektriturukorraldajal on nii palju hääli, kui mitmes liikmesriigis ta on nimetatud. Kui liikmesriigi territooriumil on nimetatud rohkem kui üks määratud elektriturukorraldaja, jagab liikmesriik hääleõiguse määratud elektriturukorraldajate vahel vastavalt sellele, kui suur oli eelmisel majandusaastal nende tehingute maht selles liikmesriigis.

3.   Põhivõrguettevõtjad, kes võtavad vastu otsuseid artikli 9 lõike 7 kohaste tingimuste ja meetodite kohta, peavad tegema otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, kui nad ei saavuta üksmeelt ja kui vaatlusalused piirkonnad hõlmavad rohkem kui viit liikmesriiki, välja arvatud artikli 43 lõike 1, artikli 44, artikli 56 lõike 1, artikli 63 ja artikli 74 lõike 1 kohaldamise korral. Kvalifitseeritud häälteenamus tuleb saavutada nii põhivõrguettevõtjate kui ka määratud elektriturukorraldajate hääletusrühmas. Käesoleva määruse artikli 9 lõike 7 kohaste ettepanekute puhul eeldab kvalifitseeritud häälteenamus järgmiste ettevõtjate poolthäält:

a)	põhivõrguettevõtjad, kes esindavad vähemalt 72 % asjaomastest liikmesriikidest, ning

b)	põhivõrguettevõtjad, kes esindavad liikmesriike, mille elanikkond on vähemalt 65 % vaadeldava piirkonna elanikkonnast.

Blokeerivas vähemuses peab artikli 9 lõike 7 kohaselt olema vähemalt miinimumarv põhivõrguettevõtjad, kes esindavad osalevate liikmesriikide elanikest rohkem kui 35 %, lisaks sellele põhivõrguettevõtjad, kes esindavad veel vähemalt ühte asjaomast liikmesriiki, ja kui blokeerivat vähemust ei õnnestu moodustada, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks.

Põhivõrguettevõtjad peavad tegema otsused kuni viit liikmesriiki hõlmavaid piirkondi käsitlevate, artikli 9 lõike 7 kohaste tingimuste ja meetodite alaste ettepanekute kohta konsensuse alusel.

Kui põhivõrguettevõtjad teevad otsuseid artikli 9 lõike 7 alusel, on igal liikmesriigil üks hääl. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, jagab liikmesriik hääleõiguse põhivõrguettevõtjate vahel.

Määratud elektriturukorraldajad teevad otsuseid artikli 9 lõike 7 alusel tingimuste ja meetodite alaste ettepanekute kohta konsensuse alusel.

4.   Kui põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldajad ei esita riiklikule reguleerivale asutusele käesolevas määruses sätestatud tähtajaks tingimuste või meetodite kohta ettepanekut, peavad nad pädevale reguleerivale asutusele ja koostööametile esitama asjaomaste tingimuste ja meetodite esialgse versiooni ning selgitama, miks neil ei ole õnnestunud kokkuleppele jõuda. Koostööamet peab komisjoni hilinemisest teavitama ning komisjoni nõudel koostöös pädevate reguleerivate asutustega uurima hilinemise põhjusi ja komisjonile teatama. Komisjon võtab tingimuste ja meetodite vastuvõtmiseks vajalikke meetmeid nelja kuu jooksul pärast koostööametilt teabe saamist.

5.   Kõik reguleerivad asutused peavad heaks kiitma põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate poolt ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismi arvutamiseks või rakendamiseks välja töötatud tingimused ja meetodid. Nad vastutavad lõigetes 6, 7 ja 8 nimetatud tingimuste ja meetodite heakskiitmise eest.

6.   Kõigi reguleerivate asutuste heakskiidu peavad saama järgmiste tingimuste ja meetodite ettepanekud:

a)	turgude liitmise korraldaja funktsioonide ühise täitmise plaan kooskõlas artikli 7 lõikega 3;

b)	koordineeritud võimsusarvutuse alad kooskõlas artikli 15 lõikega 1;

c)	tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika kooskõlas artikli 16 lõikega 1;

d)	ühise võrgumudeli metoodika kooskõlas artikli 17 lõikega 1;

e)	koordineeritud võimsusarvutusmetoodika ettepanek kooskõlas artikli 21 lõikega 4;

f)	varumeetodid kooskõlas artikli 36 lõikega 3;

g)	määratud elektriturukorraldajate poolt artikli 37 lõike 5 kohaselt esitatud algoritm, mis hõlmab põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate nõudeid algoritmi väljatöötamise kohta kooskõlas artikli 37 lõikega 1;

h)	tooted, mida määratud elektriturukorraldajad peavad arvesse võtma ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis kooskõlas artiklitega 40 ja 53;

i)	kõrgeimad ja madalaimad hinnad kooskõlas artikli 41 lõikega 1 ja artikli 54 lõikega 2;

j)	päevasisese võimsuse hinna määramise meetod, mis tuleb välja töötada kooskõlas artikli 55 lõikega 1;

k)	piirkonnaüleste tehingute avamis- ja sulgemisaeg päevasisesel turul kooskõlas artikli 59 lõikega 1;

l)	järgmise päeva püsikindluse kinnitusaeg kooskõlas artikliga 69;

m)	võimsusjaotustulu jaotamise metoodika kooskõlas artikli 73 lõikega 1.

7.   Kõigi vaatlusaluse piirkonna reguleerivate asutuste heakskiidu peavad saama järgmiste tingimuste ja meetodite ettepanekud:

a)	ühine võimsusarvutusmeetod kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

b)	voopõhise võimsusarvutusmeetodi kasutuselevõtmise ja edasilükkamise otsused kooskõlas artikli 20 lõigetega 2–6 ja erandite otsused kooskõlas artikli 20 lõikega 7;

c)	koormuste koordineeritud ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise metoodika kooskõlas artikli 35 lõikega 1;

d)	ühised meetodid graafikujärgsete vahetuste arvutamiseks kooskõlas artikli 43 lõikega 1 ja artikli 56 lõikega 1;

e)	varuprotseduurid kooskõlas artikliga 44;

f)	täiendavad piirkondlikud enampakkumised kooskõlas artikli 63 lõikega 1;

g)	otsese jaotamise pakkumise tingimused kooskõlas artikli 64 lõikega 2;

h)	koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kooskõlas artikli 74 lõikega 1.

8.   Asjaomaste liikmesriikide iga reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse eraldi heakskiidu peavad saama järgmised tingimused ja meetodid:

a)	määratud elektriturukorraldajate nimetamine ning nimetamise tühistamine või peatamine (vastavalt asjaoludele) kooskõlas artikli 4 lõigetega 2, 8 ja 9;

b)	määratud elektriturukorraldajate tasud või tasude arvutamise meetodid, kui need tasud kehtestatakse, seoses kauplemisega järgmise päeva turul ja päevasisesel turul kooskõlas artikli 5 lõikega 1;

c)	individuaalsete põhivõrguettevõtjate ettepanekud pakkumispiirkondade struktuuri ülevaatamiseks kooskõlas artikli 32 lõike 1 punktiga d;

d)	vastavalt asjaoludele piirkonnaülese võimsuse jaotamise ja muude toimingute ettepanek kooskõlas artiklitega 45 ja 57;

e)	võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise kulud kooskõlas artiklitega 75–79;

f)	vastavalt asjaoludele ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi piirkondlike kulude jagamine kooskõlas artikli 80 lõikega 4.

9.   Tingimuste ja meetodite ettepanek peab hõlmama nende rakendamise esialgset ajakava ning kirjeldust selle kohta, kuidas need võiksid mõjutada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Mitme reguleeriva asutuse või kõigi reguleerivate asutuste heakskiitu vajavad tingimuste ja meetodite alased ettepanekud tuleb edastada üheaegselt nii koostööametile kui ka reguleerivatele asutustele. Pädevate reguleerivate asutuste taotlusel peab koostööamet kolme kuu jooksul väljastama arvamuse tingimuste ja meetodite alaste ettepanekute kohta.

10.   Kui tingimuste või metoodika heakskiitmiseks on vaja rohkem kui ühe reguleeriva asutuse otsust, peavad pädevad reguleerivad asutused kokkuleppele jõudmiseks omavahel konsulteerima, tegema tihedat koostööd ja kooskõlastama oma tegevuse. Vajaduse korral peavad pädevad reguleerivad asutused võtma koostööameti arvamust arvesse. Reguleerivad asutused peavad lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt esitatud tingimuste ja meetodite kohta tegema otsused kuue kuu jooksul pärast seda, kui reguleeriv asutus või asjakohasel juhul viimane asjaomane reguleeriv asutus on tingimused või meetodid kätte saanud.

11.   Kui reguleerivad asutused ei suuda saavutada kokkulepet lõikes 10 nimetatud aja jooksul või kui nad esitavad sellekohase kollektiivse taotluse, peab koostööamet kuue kuu jooksul võtma vastu otsuse tingimusi ja meetodeid käsitlevate ettepanekute kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõikega 1.

12.   Kui üks või mitu reguleerivat asutust nõuab lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt esitatud tingimuste või meetodite muutmist enne nende heakskiitmist, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldajad esitama muudetud tingimuste või meetodite ettepaneku heakskiitmiseks kahe kuu jooksul pärast reguleerivate asutuste sellekohast nõuet. Pädevad reguleerivad asutused peavad tegema muudetud tingimuste ja meetodite kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast nende esitamist. Kui pädevad reguleerivad asutused ei suuda kahe kuu jooksul kokkuleppele jõuda lõigete 6 ja 7 kohaste tingimuste või meetodite osas või kui nad esitavad sellekohase kollektiivse taotluse, peab koostööamet kuue kuu jooksul võtma vastu otsuse muudetud tingimuste ja meetodite kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõikega 1. Kui asjaomased põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldajad ei esita tingimuste ja meetodite muutmise ettepanekut, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud menetlust.

13.   Tingimuste või meetodite ettepaneku väljatöötamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldajad või lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt nende vastuvõtmise eest vastutavad reguleerivad asutused võivad teha ettepaneku muuta neid tingimusi ja meetodeid.

Tingimuste ja meetodite muutmise ettepanekud tuleb esitada artiklis 12 sätestatud konsulteerimiseks ning heaks kiita käesolevas artiklis sätestatud korras.

14.   Käesoleva määruse kohaselt tingimuste ja meetodite väljatöötamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad peavad need internetis avaldama pärast heakskiitmist pädevate reguleerivate asutuste poolt või, kui heakskiitu ei ole vaja, siis pärast nende tingimuste ja meetodite väljatöötamist, välja arvatud juhul, kui selline teave on artikli 13 kohaselt konfidentsiaalne.

Artikkel 10

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi igapäevane haldamine

Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad peavad koos korraldama ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse järgmise päeva turu mehhanismi igapäevast haldamist. Nad peavad korrapäraselt kohtuma ja tegema igapäevategevusega seotud otsuseid. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad peavad kutsuma koostööameti ja komisjoni esindajaid kohtumistele vaatlejateks ja avaldama kohtumiste kokkuvõtlikud protokollid.

Artikkel 11

Sidusrühmade kaasamine

Koostööamet peab koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga korraldama sidusrühmade kaasamist ühtse järgmise päeva ja ühtse päevasisese turu mehhanismi ning muudesse käesoleva määruse rakendamise küsimustesse. See hõlmab korrapäraseid kohtumisi sidusrühmadega, et selgitada välja probleemid ja teha parandusettepanekuid seoses ühtse järgmise päeva ja ühtse päevasisese turu mehhanismiga. See ei asenda sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone vastavalt artiklile 12.

Artikkel 12

Konsulteerimine

1.   Kui käesolevas määruses on selgelt sätestatud, peavad käesoleva määruse kohaste tingimusi ja meetodeid ning nende muutmist käsitlevate ettepanekute esitamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad kõnealuste kavandatud ettepanekute osas konsulteerima sidusrühmadega, sealhulgas iga liikmesriigi asjaomaste ametiasutustega. Konsulteerimine peab kestma vähemalt üks kuu.

2.   Põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate ettepanekud, mis tingimuste ja meetodite kohta esitatakse ELi tasandil, tuleb avaldada ja konsulteerimiseks esitada ELi tasandil. Põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate ettepanekud, mis esitatakse piirkonna tasandil, tuleb avada vähemalt piirkonna tasandi konsultatsioonidele. Kahe- või mitmepoolsel tasandil ettepanekuid esitavad osalised peavad konsulteerima vähemalt asjaomaste liikmesriikidega.

3.   Tingimusi ja meetodeid käsitleva ettepaneku eest vastutavad isikud peavad lõike 1 kohaselt korraldatud konsultatsioonide käigus avaldatud sidusrühmade arvamusi nõuetekohaselt arvestama, enne kui ettepanek esitatakse reguleerivale asutusele heakskiitmiseks, kui see on artikli 9 kohaselt nõutav, või enne avaldamist, kui see ei ole nõutav. Igal juhul tuleb esitatud ettepanekusse kirja panna konsultatsiooni tulemuste rakendamise või mitterakendamise selge ja kokkuvõtlik põhjendus ning see tuleb avaldada aegsasti enne tingimuste ja meetodite alase ettepaneku avaldamist või avaldamisega samal ajal.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsuskohustused

1.   Käesoleva määruse täitmisel saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

2.   Ametisaladuse hoidmise tingimused kehtivad kõigile isikutele, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

3.   Lõikes 2 nimetatud isikutele töökohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele, ilma et see mõjutaks siseriiklike õigusaktide, käesoleva määruse teiste sätete ega muude asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamist.

4.   Reguleerivad asutused ning juriidilised ja füüsilised isikud, kes saavad käesoleva määruse täitmisega seoses konfidentsiaalset teavet, võivad seda kasutada ainult käesoleva määrusega sätestatud funktsioonide täitmiseks, ilma et see mõjutaks siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

II JAOTIS

VÕIMSUSE JAOTAMISE JA ÜLEKOORMUSE JUHTIMISE TINGIMUSTE JA MEETODITE NÕUDED

1. PEATÜKK

Võimsuse arvutamine

1. jagu

Üldnõuded

Artikkel 14

Võimsusarvutuse ajavahemikud

1.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad arvutama piirkonnaülese võimsuse muu hulgas järgmiste ajavahemike kohta:

a)	järgmise päeva ajavahemik järgmise päeva turul;

b)	päevasisene ajavahemik päevasisesel turul.

2.   Järgmise päeva turu ajavahemiku puhul tuleb arvutada iga järgmise päeva turuajaühiku piirkonnaülese võimsuse väärtused. Päevasisese turu ajavahemiku puhul tuleb arvutada iga allesjäänud päevasisese turuajaühiku piirkonnaülese võimsuse väärtused.

3.   Järgmise päeva turu ajavahemiku puhul tuleb võimsusarvutustes lähtuda uusimast teabest. Järgmise päeva turu ajavahemiku puhul algab teabe ajakohastamine kõige varem kl 15.00 turuaja järgi kaks päeva enne elektrienergia tarnimist.

4.   Iga koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad päevasisese turu ajavahemikus tagama piirkonnaülese võimsuse ümberarvutamise uusima teabe põhjal. Ümberarvutamise sageduse määramisel tuleb arvesse võtta säästlikkust ja võrgu talitluskindlust.

Artikkel 15

Koordineeritud võimsusarvutuse alad

1.   Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühise ettepaneku koordineeritud võimsusarvutuse alade määramiseks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Lõikes 1 nimetatud ettepanekus tuleb kindlaks määrata iga koordineeritud võimsusarvutuse ala liikmeks oleva põhivõrguettevõtja pakkumisvööndi piirid. Täita tuleb järgmisi tingimusi:

a)	selles tuleb arvestada määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punktis 3.2 nimetatud piirkondi;

b)	iga pakkumispiirkonna piir, või kui piire on kaks, pakkumispiirkonna kaks eraldi piiri, mida läbib kahe pakkumispiirkonna vaheline võrguühendus, tuleb määrata ühte koordineeritud võimsusarvutuse alasse;

c)	iga pakkumispiirkond tuleb määrata kõikidesse koordineeritud võimsusarvutuse aladesse, millesse mõni selle piiridest kuulub.

3.   Voopõhist meetodit rakendavad koordineeritud võimsusarvutuse alad tuleb ühendada ühtseks koordineeritud võimsusarvutuse alaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	nende põhivõrgud on omavahel vahetult ühendatud;

b)	need kuuluvad samasse ühtse järgmise päeva turu mehhanismi või päevasisese turu mehhanismi piirkonda;

c)	nende ühendamine on nende eraldi jätmisest tõhusam. Pädevad reguleerivad asutused võivad ühendamise tõhususe hindamiseks tellida asjaomastelt põhivõrguettevõtjatelt ühise kulude ja tulude analüüsi.

2. jagu

Ühine võrgumudel

Artikkel 16

Elektritootmise ja -tarbimise andmete esitamise metoodika

1.   Hiljemalt kümme kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühise võrgumudeli rakendamiseks vajalike tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika alase ettepaneku, mille üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12. Ettepanek peab sisaldama käesoleva määruse eesmärkidele tuginevat põhjendust kõnealuse teabe küsimiseks.

2.   Tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika alases ettepanekus peab olema määratletud, missugused tootmisüksused ja tarbimisüksused peavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele võimsuse arvutamiseks teavet edastama.

3.   Tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika alases ettepanekus peab olema määratletud, missugust teavet tootmisüksused ja tarbimisüksused peavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele edastama. See teave peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	teave üksuse tehniliste omaduste kohta;

b)	teave tootmis- ja tarbimisüksuste valmiduse kohta;

c)	teave tootmisüksuste tootmiskavade kohta;

d)	asjakohane saadavalolev teave tootmisüksuste juhtimise kohta.

4.   Metoodikas peavad olema tootmis- ja tarbimisüksustele kehtestatud tähtajad lõikes 3 nimetatud teabe esitamiseks.

5.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad lõikes 3 nimetatud teavet kasutama ja teiste põhivõrguettevõtjatega jagama. Lõike 3 punktis d nimetatud teavet kasutatakse ainult võimsusarvutustes.

6.   Hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui kõik reguleerivad asutused on tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika heaks kiitnud, peab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik avaldama järgmised andmed:

a)	kõikide nende isikute loend, kes peavad põhivõrguettevõtjatele teavet esitama;

b)	lõikes 3 nimetatud esitatava teabe loend;

c)	teabe esitamise tähtajad.

Artikkel 17

Ühise võrgumudeli metoodika

1.   Hiljemalt kümme kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühise võrgumudeli metoodika ettepaneku. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Ühise võrgumudeli metoodika peab võimaldama ühise võrgumudeli loomist. See peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	stsenaariumide määratlus kooskõlas artikliga 18;

b)	individuaalsete võrgumudelite määratlus kooskõlas artikliga 19;

c)	individuaalsete võrgumudelite ühiseks võrgumudeliks ühendamise protsessi kirjeldus.

Artikkel 18

Stsenaariumid

1.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad koos välja töötama ühised stsenaariumid kõigi artikli 14 lõike 1 punktides a ja b nimetatud võimsusarvutuse ajavahemike jaoks. Neid ühiseid stsenaariume kasutatakse ühises võrgumudelis spetsiifiliste põhivõrgu tootmis-, koormus- ja topoloogiaprognooside kirjeldamiseks.

2.   Nii järgmise päeva kui ka päevasisese võimsusarvutuse ajavahemike puhul tuleb välja töötada üks stsenaarium turuajaühiku kohta.

3.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad iga stsenaariumi jaoks koos välja töötama ühised eeskirjad iga pakkumispiirkonna netopositsiooni ning igat alalisvooluliini läbiva voo leidmiseks. Sellised ühised eeskirjad peavad iga stsenaariumi puhul põhinema iga pakkumispiirkonna netopositsiooni täpseimal prognoosil ja igat alalisvooluliini läbiva voo täpseimal prognoosil ning need peavad hõlmama tootmise ja koormuse üleüldist tasakaalu ELi põhivõrgus. Stsenaariumide määratlemisel ei tohi kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punktiga 1.7 põhjendamatult eelistada piirkonnasiseseid vahetusi piirkonnaülestele ega vastupidi..

Artikkel 19

Individuaalne võrgumudel

1.   Iga pakkumispiirkonna ja iga stsenaariumi jaoks

a)	peavad kõik pakkumispiirkonna põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühtse individuaalse võrgumudeli, mis vastab artikli 18 lõikele 3, või

b)	peab iga pakkumispiirkonna põhivõrguettevõtja välja töötama oma vastutusala individuaalse võrgumudeli koos võrkudevaheliste ühendustega, kusjuures seda pakkumispiirkonda katvate vastutusalade (sealhulgas võrkudevahelised ühendused) netopositsioonide summa peab vastama artikli 18 lõikele 3.

2.   Iga individuaalne võrgumudel peab vastama võimalikult täpsele põhivõrgu olukorra prognoosile iga stsenaariumi puhul, mille põhivõrguettevõtja(d) individuaalse võrgumudeli loomise ajal on välja töötanud.

3.   Individuaalsed võrgumudelid peavad hõlmama kõiki ülekandesüsteemi võrguelemente, mida kasutatakse asjaomasele ajavahemikule vastavas piirkondliku talitluskindluse analüüsis.

4.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad individuaalsete võrgumudelite koostamise viisi võimalikult palju ühtlustama.

5.   Iga põhivõrguettevõtja peab lisama individuaalsesse võrgumudelisse kõik vajalikud andmed aktiivvõimsuse, reaktiivvõimsuse ja pinge analüüsimiseks statsionaarses seisundis.

6.   Kui see on asjakohane ja kui kõik asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad sellega nõustuvad, peavad kõik koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad andmeid omavahel jagama, et võimaldada pinge ja dünaamilise stabiilsuse analüüsimist.

3. jagu

Võimsuse arvutamise metoodika

Artikkel 20

Võimsusarvutuse voopõhine meetod

1.   Järgmise päeva turu ajavahemikus ning päevasisese turu ajavahemikus tuleb ühises võimsusarvutuse metoodikas kasutada voopõhist meetodit, välja arvatud juhul, kui on täidetud lõikes 7 sätestatud tingimus.

2.   Hiljemalt kümme kuud pärast koordineeritud võimsusarvutuse ala määramise ettepaneku heakskiitmist kooskõlas artikli 15 lõikega 1 peavad kõik kõnealuse koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad esitama ühise koordineeritud võimsusarvutuse meetodi ettepaneku kõnealuse ala jaoks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12. Käesoleva lõike kohastes piirkondades määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punkti 3.2 alapunktides b ja d määratletud piirkondadel „Loode-Euroopa” ja „Ida-Euroopa keskosa” põhinevates võimsusarvutuse piirkondades ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirkondades tuleb võimsuse arvutamise meetodi alast ettepanekut täiendada voopõhist meetodit käsitleva piirkondadevahelise koordineerimise ja ühildamise ühise raamistikuga, mis töötatakse välja vastavalt lõikele 5.

3.   Koordineeritud võimsusarvutuse sellise ala põhivõrguettevõtjad, kuhu kuulub Itaalia, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punkti 3.2 alapunktis c, võivad pärast Šveitsi ühinemist ühtse järgmise päeva turu mehhanismiga pikendada kuni kuue kuu võrra tähtaega, mis on määratud kõnealuse piirkonna kohta voopõhisel meetodil põhinevat ühist koordineeritud võimsusarvutuse meetodit käsitleva ettepaneku esitamiseks kooskõlas lõikega 2, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist. Ettepanek ei pea sisaldama pakkumispiirkonna piire Itaalias ning Itaalia ja Kreeka vahel.

4.   Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui vähemalt kõik Kagu-Euroopa energiaühenduse lepingu osalised osalevad ühtse järgmise päeva turu mehhanismis, peavad vähemalt Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka põhivõrguettevõtjad esitama ühise ettepaneku voopõhise meetodil põhineva ühise võimsusarvutuse metoodika kasutuselevõtmiseks järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemiku kohta. Ettepanekuga tuleb ette näha tähtaeg ühise voopõhisel meetodil põhineva ühise võimsusarvutuse metoodika kasutuselevõtmiseks hiljemalt kaks aastat pärast Kagu-Euroopa energiaühenduse lepingu osaliste ühinemist ühtse järgmise päeva turumehhanismiga. Selliste liikmesriikide põhivõrguettevõtjatel, kellel on piire teiste piirkondadega, soovitatakse võtta ühismeetmeid, et võtta kasutusele nende piirkondadega ühine voopõhine võimsuse arvutamise meetod.

5.   Sel ajal, kui samal sünkroonsel alal paiknevas vähemalt kahes kõrvuti asetsevas võimsuse arvutamise piirkonnas rakendatakse voopõhist meetodit järgmise päeva turu või päevasisese turu ajavahemiku suhtes, tuleb neid käsitada ühe piirkonnana ja selle piirkonna põhivõrguettevõtjad peavad esitama kuue kuu jooksul ettepaneku kasutada ühist võimsuse arvutamise metoodikat, rakendades voopõhist meetodit järgmise päeva turu või päevasisese turu ajavahemiku jaoks. Ettepanekuga tuleb ette näha ühise piirkondadevahelise võimsuse arvutamise metoodika kasutuselevõtmise aeg, mis peab olema hiljemalt 12 kuud pärast voopõhise meetodi kasutuselevõtmist kõnealustes piirkondades järgmise päeva turu ajavahemiku jaoks ning hiljemalt 18 kuud päevasisese turu ajavahemiku jaoks. Käesolevas lõikes nimetatud tähtaegu võib kohandada vastavalt lõikele 6.

Kahes võimsuse arvutamise piirkonnas, kus on alustatud ühise võimsuse arvutamise meetodi koostamist, võib selle meetodi kasutusele võtta enne muude võimsuse arvutamise piirkondadega ühise arvutusmeetodi väljatöötamist.

6.   Kui asjaomased põhivõrguettevõtjad suudavad tõendada, et ühise voopõhise metoodika kasutuselevõtmine vastavalt lõikele 4 ja 5 veel ei ole tõhusam, eeldusel et võrgu talitluskindlus jääb samaks, võivad nad üheskoos taotleda piirkonna pädevatelt reguleerivatelt asutustelt tähtaja pikendamist.

7.   Põhivõrguettevõtjad võivad ühiselt taotleda, et pädev reguleeriv asutus kohaldaks koordineeritud netoülekandevõimsusel põhinevat meetodit muudes piirkondades ja muudel pakkumispiirkondade piiridel, kui need, mida on nimetatud lõigetes 2–4, kui asjaomased põhivõrguettevõtjad suudavad näidata, et voopõhisel meetodil põhinev võimsuse arvutamise meetod veel ei ole tõhusam kui koordineeritud netoülekandevõimsuse meetod, eeldusel et asjaomase piirkonna talitluskindlus jääb samaks.

8.   Et turuosalistel oleks aega võimsuse arvutamise meetodi muutumisega kohaneda, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad katsetama uut meetodit kõrvuti vana meetodi jätkamisega vähemalt kuus kuud enne võimsuse arvutamise meetodi muutmise kohta ettepaneku esitamist.

9.   Iga voopõhist meetodit rakendava koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad peavad välja töötama ja kättesaadavaks tegema vahendi, mis võimaldaks turuosalistel hinnata, milline on piirkonnaüleste võimsuste ja piirkonnaüleste vahetuste vastasmõju pakkumispiirkondade vahel.

Artikkel 21

Võimsuse arvutamise metoodika

1.   Iga kooskõlas artikli 20 lõikega 2 määratud koordineeritud võimsusarvutuse ala kohta esitatav ühise võimsusarvutuse metoodika kasutuselevõtmise ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmist teavet iga võimsusarvutuse ajavahemiku kohta:

a)

meetodid selliste võimsusarvutuse sisendandmete arvutamiseks, mis peavad hõlmama järgmiseid näitajaid: i) talitluskindluse varu väljaselgitamise metoodika kooskõlas artikliga 22; ii) võrgu talitluskindluse piirangute, võimsusarvutusega seotud erandolukordade ja võimalike jaotamispiirangute väljaselgitamise metoodika kooskõlas artikliga 23; iii) tootmise muutmise võtmete väljaselgitamise metoodika kooskõlas artikliga 24; iv) võimsusarvutuses arvesse võetavate talitluskindluse tugimeetmete väljaselgitamise meetod kooskõlas artikliga 25;

b)

võimsusarvutusmeetodi üksikasjalik kirjeldus, mis peab hõlmama järgmist: i) rakendatava võimsusarvutusmeetodi matemaatiline kirjeldus koos mitmesuguste võimsusarvutuse sisendandmetega; ii) eeskirjad piirkonnasiseste ja piirkonnaüleste vahetuste õigustamatu diskrimineerimise vältimiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punktiga 1.7; iii) võimaliku ettejaotatud piirkonnaülese võimsuse arvessevõtmise eeskirjad; iv) eeskirjad kriitiliste võrguelementide võimsusvoogude reguleerimiseks või piirkonnaülese võimsuse reguleerimiseks seoses talitluskindluse tugimeetmetega ja kooskõlas artikliga 25; v) voopõhise meetodi puhul võimsuse ülekandmise jaotustegurite arvutamise ning kriitiliste võrguelementide ohutusvarude arvutamise matemaatiline kirjeldus; vi) koordineeritud netoülekandevõimsuse põhise meetodi puhul piirkonnaülese võimsuse arvutamise eeskirjad, muu hulgas eeskirjad kriitiliste võrguelementide läbilaskevõime tõhusaks jaotamiseks erinevate pakkumispiirkondade piiride vahel; vii) kui kriitiliste võrguelementide võimsusvooge mõjutavad erinevate koordineeritud võimsusarvutuse alade piirkonnaülesed tehinguvõimsused, siis ka eeskirjad kriitiliste võrguelementide läbilaskevõime jaotamiseks erinevate koordineeritud võimsusarvutuse alade vahel selliste voogude võimaldamiseks;

c)	piirkonnaülese võimsuse valideerimise metoodika kooskõlas artikliga 26.

2.   Päevasisese võimsusarvutuse ajavahemiku puhul tuleb võimsusarvutuse metoodikasse kaasata ka võimsuse ümberhindamise sagedus kooskõlas artikli 14 lõikega 4 ning sageduse valimise põhjendus.

3.   Võimsuse arvutamise metoodika peab hõlmama varuprotseduuri juhuks, kui esialgne võimsusarvutus ei anna oodatud tulemusi.

4.   Kõikide koordineeritud võimsusarvutuse alade kõik põhivõrguettevõtjad peavad võimalikult palju kasutama ühtlustatud võimsusarvutuse sisendandmeid. 31. detsembriks 2020 peavad kõik piirkonnad kasutama ühtlustatud võimsusarvutuse metoodikat, milles eelkõige rakendatakse voopõhisel meetodil ja koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodil põhinevat ühtlustatud võimsusarvutuse metoodikat. Võimsuse arvutamise metoodika ühtlustamise kohta tuleb teha tõhususe hindamine, milles käsitletakse võrdväärset talitluskindlus tagava voopõhise meetodi ja koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodi ühtlustamist. Kõik põhivõrguettevõtjad peavad esitama hinnangu koos ühtlustatud võimsusarvutuse metoodikale ülemineku ettepanekuga kõikidele reguleerivatele asutustele 12 kuu jooksul pärast seda, kui vähemalt kahes võimsuse arvutamise piirkonnas on võetud kasutusele ühine võimsuse arvutamise metoodika kooskõlas artikli 20 lõikega 5.

Artikkel 22

Võrgu talitluskindluse varu määramise metoodika

1.   Ühise võimsuse arvutamise metoodika ettepanek peab hõlmama võrgu talitluskindluse varu määramise metoodikat. Võrgu talitluskindluse varu määramise metoodika peab koosnema kahest etapist. Esiteks peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad hindama realiseerunud võimsusvoogude hälvete tõenäosusjaotust võimsuse arvutamise ajal prognoositud võimsusvoogude suhtes. Teiseks tuleb tõenäosusjaotusest lähtudes arvutada võrgu talitluskindluse varu.

2.   Võrgu talitluskindluse varu määramise metoodikas peavad olema esitatud põhimõtted, mille järgi arvutatakse realiseerunud võimsusvoogude hälvete tõenäosusjaotus võimsuse arvutamise ajal prognoositud võimsusvoogude suhtes, ning arvutustes arvessevõetavad määramatused. Nende määramatuste väljaselgitamiseks tuleb metoodikas eriliselt arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)	füüsiliste võimsusvoogude ettenägematu muutumine turuajaühikus, mida põhjustab võimsusvoogude vastutusalasisene ja vastutusaladevaheline reguleerimine konstantse sageduse säilitamise eesmärgil;

b)	võimsusarvutust mõjutada võivad määramatused, mis võivad tekkida uuritavas turuajaühikus pärast võimsusarvutuse ajavahemikku.

3.   Võrgu talitluskindluse varu määramise metoodikas peavad põhivõrguettevõtjad lisaks sätestama ühised ühtlustatud põhimõtted võrgu talitluskindluse varu tuletamiseks tõenäosusjaotusest.

4.   Lõike 1 kohaselt kasutusele võetud metoodika põhjal peavad põhivõrguettevõtjad määrama võrgu talitluskindluse piirangutest lähtudes talitluskindlusvaru, võttes arvesse määramatusi, mis võivad tekkida pärast võimsusarvutuse ajavahemikku ja võimsuse arvutamise järel, ja võtta võidavaid talitluskindluse tugimeetmeid.

5.   Iga võimsusarvutuse ajavahemiku kohta peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad määrama kriitiliste võrguelementide talitluskindluse varu, kui rakendatakse voopõhist meetodit, ja piirkonnaülese võimsuse talitluskindluse varu, kui rakendatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit.

Artikkel 23

Võrgu talitluskindluse piirangute, erandolukordade ja jaotamispiirangute metoodika

1.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad järgima võrgu talitluskindluse analüüsis kasutatavaid võrgu talitluskindluse piiranguid ja erandolukorraplaane.

2.   Kui võimsusarvutuses kasutatavad võrgu talitluskindluse piirangud ja erandolukorrad ei ole samad nagu võrgu talitluskindluse analüüsis, peavad põhivõrguettevõtjad ühise võimsusarvutuse metoodika ettepanekus kirjeldama võimsusarvutuses kasutatavate võrgu talitluskindluse piirangute ja erandolukordade määramise meetodeid ning kriteeriume.

3.   Kui põhivõrguettevõtjad rakendavad jaotamispiiranguid, võib need määrata üksnes järgmise põhjal:

a)	piirangud, mis on vajalikud põhivõrgu talitluse säilitamiseks võrgu talitluskindluse piires ja mida ei ole võimalik tõhusalt teisendada kriitiliste võrguelementide suurimateks lubatud voogudeks, või

b)	piirangud, mis on mõeldud majandusliku kasu suurendamiseks ühtse järgmise päeva turu mehhanismi või ühtse päevasisese turu mehhanismi raames.

Artikkel 24

Tootmise muutmise võtme metoodika

1.   Ühise võimsuse arvutamise metoodika ettepanek peab hõlmama ettepanekut, millega nähakse ette metoodika, kuidas määrata ühine tootmise muutmise võti artikli 18 kohaselt koostatud iga pakkumisvööndi ja iga stsenaariumi jaoks.

2.   Tootmise muutmise võti peab võimalikult täpselt vastama prognoositavale pakkumispiirkonna netopositsiooni sõltuvusele spetsiifilistest ühise võrgumudeli tootmise või koormuse muutustest. Prognoosis tuleb muu hulgas arvesse võtta tootmise ja koormuse andmete esitamise metoodikast pärinevat teavet.

Artikkel 25

Võimsusarvutuses kasutatavate talitluskindluse tugimeetmete metoodika

1.   Iga koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad individuaalselt määratlema võimalikud talitluskindluse tugimeetmed, et neid saaks käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks võimsusarvutustes arvesse võtta.

2.   Iga koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad võimalikud talitluskindluse tugimeetmed, mida võimsusarvutuses arvesse võetakse, ja nende tegeliku rakendamise reaalajalises juhtimises koordineerima sama piirkonna teiste põhivõrguettevõtjatega.

3.   Talitluskindluse tugimeetmete arvessevõtmise võimaldamiseks võimsusarvutustes peavad koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõik põhivõrguettevõtjad kokku leppima sellistes talitluskindluse tugimeetmetes, mille rakendamises osaleb rohkem kui üks põhivõrguettevõtja.

4.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad tagama talitluskindluse tugimeetmete arvessevõtmise võimsusarvutustes, tingimusel, et pärast arvutuste tegemist alles jäävatest talitluskindluse tugimeetmetest piisab võrgu talitluskindluse tagamiseks, arvestades artikli 22 kohast võrgu talitluskindluse varu.

5.   Iga põhivõrguettevõtja peab arvesse võtma talitluskindluse tugimeetmeid, millega ei kaasne kulutusi võimsuse arvutamiseks.

6.   Iga põhivõrguettevõtja peab tagama, et võimsusarvutuses arvesse võetavad talitluskindluse tugimeetmed on kõikide võimsusarvutuse ajavahemike jaoks ühesugused, võttes arvesse nende tehnilisi rakendamisvõimalusi võimsusarvutuse iga ajavahemiku jaoks.

Artikkel 26

Piirkonnaülese võimsuse valideerimise metoodika

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab valideerima ning igal põhivõrguettevõtjal on õigus korrigeerida tema pakkumispiirkonna piiridega või kriitiliste võrguelementidega seotud piirkonnaülest võimsust, mille on arvutanud koordineeritud võimsuse arvestajad kooskõlas artiklitega 27–31.

2.   Kui rakendatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit, peavad kõik koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad lisama artiklis 21 nimetatud võimsusarvutuse metoodikasse eeskirja piirkonnaülese võimsuse korrektsioonide võrdseks jagamiseks erinevate pakkumispiirkonna piiride vahel.

3.   Iga põhivõrguettevõtja võib lõikes 1 nimetatud piirkonnaülese võimsuse valideerimise käigus piirkonnaülest võimsust vähendada, kui see on vajalik võrgu talitluskindluse tagamiseks.

4.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab võimsuse arvutamise ja valideerimise ajal koostööd tegema külgnevate koordineeritud võimsuse arvestajatega.

5.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab iga kolme kuu tagant andma kõigile asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala reguleerivatele asutustele aru kõigist piirkonnaülese võimsuse valideerimise käigus tehtud vähendustest kooskõlas lõikega 3. Aruandes tuleb nimetada, millised on piirkonnaülese võimsuse vähendamise kohad ja kogused ning vähendamise põhjused.

6.   Kõik asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala reguleerivad asutused otsustavad ise, kas avaldavad lõikes 5 nimetatud aruande täielikult või osaliselt.

4. jagu

Võimsuse arvutamine

Artikkel 27

Üldsätted

1.   Hiljemalt kuus kuud pärast artiklis 16 nimetatud tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika ning artiklis 17 nimetatud ühise võrgumudeli metoodika kohta otsuse tegemist peavad kõik põhivõrguettevõtjad korraldama individuaalsete võrgumudelite ühendamise.

2.   Hiljemalt neli kuud pärast artiklites 20 ja 21 nimetatud võimsusarvutusmeetodite kohta otsuste tegemist peavad kõikide koordineeritud võimsusarvutuse alade kõik põhivõrguettevõtjad koos määrama koordineeritud võimsusarvestajad ja nende tegevust reguleerivad eeskirjad.

3.   Koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad iga kahe aasta tagant võimsusarvutuse raames esitatud andmete kvaliteeti kontrollima osana kooskõlas artikliga 31 koostatavast võimsuse arvutamise ja jaotamise kaheaastasest aruandest.

4.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad korrapäraselt vähemalt kord aastas uusima teabe põhjal üle vaatama ja vajaduse korral muutma järgmiseid metoodikaelemente:

a)	võimsusarvutustes kasutatavad võrgu talitluskindluse piirangud, erandolukorrad ja jaotamispiirangud;

b)	võrgu talitluskindluse varu arvutamiseks kasutatud realiseerunud võimsusvoogude ja võimsuse arvutamise ajal prognoositud võimsusvoogude vaheliste hälvete tõenäosusjaotus;

c)	võimsusarvutustes arvesse võetavad talitluskindluse tugimeetmed;

d)	artiklites 22–24 nimetatud tootmise muutmise võtmete, kriitiliste võrguelementide ja erandolukordade määramise metoodika rakendamine.

Artikkel 28

Ühise võrgumudeli loomine

1.   Iga artiklile 16 alluv tootmis- või tarbimisüksus peab määratud tähtaja piires asjaomase vastutusala eest vastutavale põhivõrguettevõtjale esitama tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodikas sätestatud andmed kõikide artikli 14 lõikes 1 nimetatud võimsusarvutuse ajavahemike kohta.

2.   Kõik artikli 16 lõike 3 kohaselt andmeid esitavad tootmis- või tarbimisüksused peavad esitama võimalikult usaldusväärsed hinnangud.

3.   Iga põhivõrguettevõtja peab kooskõlas artikliga 19 võimsusarvutuse iga ajavahemiku kohta välja töötama individuaalse võrgumudeli kõikide stsenaariumide jaoks, et individuaalsed võrgumudelid oleks võimalik ühendada ühiseks võrgumudeliks.

4.   Iga põhivõrguettevõtja peab individuaalsete võrgumudelite ühiseks võrgumudeliks ühendamise eest vastutavatele põhivõrguettevõtjatele esitama võimalikult usaldusväärsed hinnangud kõikide individuaalsete võrgumudelite kohta.

5.   Igas võimsusarvutuse ajavahemikus tuleb kõikide artiklis 18 sätestatud stsenaariumide jaoks luua ühtne ELi-ülene ühine võrgumudel, ühendades panused kõikidelt põhivõrguettevõtjatelt, kes rakendavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud võimsusarvutuse protsessi.

Artikkel 29

Piirkonnaülese võimsuse piirkondlik arvutamine

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab kõikidele asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala koordineeritud võimsusarvestajatele ja teistele põhivõrguettevõtjatele esitama iga võimsusarvutuse ajavahemiku kohta järgmised andmed: võrgu talitluskindluse piirangud, tootmise muutmise võtmed, talitluskindluse tugimeetmed, võrgu talitluskindluse varud, jaotamispiirangud ja ettejaotatud piirkonnaülene võimsus.

2.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab tegema võrgu talitluskindluse analüüsi, arvestades talitluskindluse piiranguid ning kasutades kooskõlas artikli 28 lõikega 5 iga stsenaariumi jaoks loodud ühist võrgumudelit.

3.   Piirkonnaülese võimsuse arvutamisel peab iga koordineeritud võimsusarvestaja

a)	kasutama tootmise muutmise võtmeid, et arvutada pakkumispiirkondade netopositsioonide muutuste ja alalisvooluliine läbivate voogude mõju;

b)	eirama selliseid kriitilisi võrguelemente, mida pakkumispiirkonna netopositsioonide muutused oluliselt ei mõjuta artiklis 21 sätestatud metoodika kohaselt, ning

c)

tagama, et kõik pakkumispiirkonna netopositsioonide ja alalisvooluliine läbivate voogude kombinatsioonid, mis ei ületa piirkonnaülest võimsust, vastavad võrgu talitluskindluse varudele ja talitluskindluse piirangutele kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti a alapunktidega i ja ii ning et nende arvutamisel on arvesse võetud ettejaotatud piirkonnaülest võimsust kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga iii.

4.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab piirkonnaülest võimsust optimeerima, kasutades kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti a alapunktiga iv võimsuse arvutamisel arvesse võetud võimalikke võrgu talitluskindluse tugimeetmeid.

5.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab rakendama kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga vi väljatöötatud jagamiseeskirju.

6.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab järgima artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga i kohaselt välja töötatud praktilise võimsusarvutusmeetodi matemaatilist kirjeldust.

7.   Iga voopõhist meetodit rakendav koordineeritud võimsusarvestaja peab

a)	kasutama talitluskindluse piirangute andmeid suurimate lubatavate kriitilisi võrguelemente läbivate voogude arvutamiseks;

b)	kasutama ühist võrgumudelit, tootmise muutmise võtmeid ja erandolukordi elektrienergia ülekandmise jaotustegurite arvutamiseks;

c)	kasutama elektrienergia ülekandmise jaotustegureid koordineeritud võimsusarvutuse alas ettejaotatud piirkonnaülesest võimsusest tulenevate voogude arvutamiseks;

d)

arvutama iga stsenaariumi jaoks kriitilisi võrguelemente läbivad vood (võttes arvesse erandolukordi) ja neid kohandama, eeldades, et asjaomases koordineeritud võimsusarvutuse alas ei toimu piirkonnaüleseid võimsusvahetusi, ning rakendades eeskirju piirkonnasiseste ja piirkonnaüleste võimsusvahetuste õigustamatu diskrimineerimise vältimiseks kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga ii;

e)	erandolukordi arvesse võttes arvutama kriitiliste võrguelementide järelejäänud varud, lahutades suurimatest lubatavatest voogudest punktis d nimetatud kohandatud vood, võrgu talitluskindluse varud ja ettejaotatud piirkonnaülesest võimsusest tulenevad vood;

f)	kohandama kriitiliste võrguelementide järelejäänud varusid või elektrienergia ülekandmise jaotustegureid, kasutades võimsusarvutuses arvessevõetavaid võimalikke talitluskindluse tugimeetmeid kooskõlas artikliga 25.

8.   Iga koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit rakendav koordineeritud võimsusarvestaja peab

a)

kasutama ühist võrgumudelit, tootmise muutmise võtmeid ja erandolukordi, et arvutada maksimaalne võimsusvahetus pakkumispiirkonna piiril, mis võrdub maksimaalse arvutatud võimsusvahetusega asjaomase pakkumispiirkondade piiriga eraldatud pakkumispiirkondade vahel, arvestades talitluskindluse piiranguid;

b)	reguleerima maksimaalset võimsusvahetust, kasutades võrgu talitluskindluse tugimeetmeid, mida kooskõlas artikliga 25 võimsusarvutuses arvesse võetakse;

c)	reguleerima maksimaalset võimsusvahetust, rakendades eeskirju piirkonnasiseste ja -üleste vahetuste õigustamatu diskrimineerimise vältimiseks kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga ii;

d)	rakendama kooskõlas artikli 21 lõike 1 punkti b alapunktiga vi sätestatud eeskirju kriitiliste võrguelementide läbilaskevõime tõhusaks jaotamiseks erinevate pakkumispiirkondade piiride vahel;

e)	arvutama piirkonnaülest võimsust, rakendades maksimaalsele võimsusvahetusele võrgu talitluskindluse varu ning ettejaotatud piirkonnaülest võimsust.

9.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab koostööd tegema külgnevate koordineeritud võimsuse arvestajatega. Külgnevad põhivõrguettevõtjad peavad sellise koostöö tagamiseks vahetama asjaomaste piirkondlike koordineeritud võimsusarvestajatega omavahelist seotust käsitlevat teavet ning seda kontrollima, et võimaldada võimsuse arvutamist ja valideerimist. Külgnevad põhivõrguettevõtjad peavad esitama omavahelist seotust käsitleva teabe koordineeritud võimsusarvestajatele enne võimsuse arvutamist. Vajaduse korral lisatakse selle teabe täpsust ja võimalikke korrigeerivaid meetmeid käsitlev hinnang artikli 31 kohaselt iga kahe aasta tagant koostatavasse aruandesse.

10.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab määrama

a)	voopõhise meetodi rakendamisel voopõhised näitajad igale asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala pakkumispiirkonnale või

b)	koordineeritud netoülekandevõimsuse põhise meetodi rakendamisel piirkonnaülese võimsuse väärtused igale asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala pakkumispiirkonna piirile.

11.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab esitama piirkonnaülese võimsuse kõikidele oma koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjatele valideerimiseks kooskõlas artikli 21 lõike 1 punktiga c.

Artikkel 30

Piirkonnaülese võimsuse valideerimine ja tarnimine

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab piirkondlike võimsusarvutuste tulemusi valideerima oma pakkumispiirkonna piiride või kriitiliste võrguelementide jaoks kooskõlas artikliga 26.

2.   Iga põhivõrguettevõtja peab saatma oma võimsuse valideerimise tulemused ja jaotuspiirangud asjaomastele koordineeritud võimsusarvestajatele ning teistele asjaomaste koordineeritud võimsusarvutuse alade põhivõrguettevõtjatele.

3.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab esitama valideeritud piirkonnaülesed võimsused ja jaotuspiirangud võimsuse jaotamise eesmärgil kooskõlas artiklitega 46 ja 58.

5. jagu

Võimsuse arvutamise ja jaotamise kohta iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

Artikkel 31

Võimsuse arvutamise ja jaotamise kohta iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

1.   Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võimsuse arvutamise ja jaotamise aruande ning esitab selle koostööametile.

2.   Koostööameti taotluse korral koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik edaspidi iga kahe aasta järel võimsuse arvutamise ja jaotamise aruande ning esitab selle koostööametile.

3.   Võimsuse arvutamise ja jaotamise aruanne peab iga pakkumispiirkonna, selle piirkonna piiri ja koordineeritud võimsusarvutuse ala kohta sisaldama vähemalt järgmist:

a)	kasutatud võimsusarvutusmeetod;

b)	võrgu talitluskindluse varude statistilised näitajad;

c)	piirkonnaülese võimsuse statistilised näitajad, sealhulgas jaotamispiirangud, kui need on võimsusarvutuse ajavahemiku puhul asjakohased;

d)	võimsusarvutustes kasutatava teabe kvaliteedi näitajad;

e)	võimsuse arvutamise täiustamiseks väljapakutud meetmed, kui neid on;

f)	piirkondade puhul, kus rakendatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit, artikli 20 lõikes 7 sätestatud tingimuste jätkuva täidetuse analüüs;

g)

näitajad ühtsete järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismide tõhususe hindamiseks ja jälgimiseks pikemas perspektiivis, sealhulgas, kui see on asjakohane, näitajad koordineeritud võimsusarvutuse alade artikli 15 lõike 3 kohase ühendamise tõhususe hindamiseks ja jälgimiseks pikemas perspektiivis;

h)	soovitused ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi täiustamiseks, sealhulgas metoodika, protsesside ja juhtimiskorra täiendavaks ühtlustamiseks.

4.   Pärast koostööametiga konsulteerimist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos kokku leppima aruandes esitatud statistilised ja kvaliteedinäitajad. Koostööamet võib nõuda nende näitajate muutmist enne nende kokkuleppimist põhivõrguettevõtjate poolt või nende rakendamise ajal.

5.   Koostööamet otsustab, kas avaldada iga kahe aasta tagant koostatav aruanne täielikult või osaliselt.

2. PEATÜKK

Pakkumispiirkondade struktuur

Artikkel 32

Olemasoleva pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamine

1.   Olemasoleva pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamise võib algatada

a)	koostööamet kooskõlas artikli 34 lõikega 7;

b)	mitu reguleerivat asutust koostööameti sellekohase soovituse alusel kooskõlas artikliga 34;

c)	võimsusarvutuse piirkonna põhivõrguettevõtjad koos põhivõrguettevõtjatega, kelle vastutusalad, sealhulgas võrkudevahelised ühendused, kuuluvad sellesse geograafilisse piirkonda, milles hinnatakse pakkumispiirkonna struktuuri lõike 2 punkti a järgi;

d)

üks reguleeriv asutus või põhivõrguettevõtja asjaomase pädeva reguleeriva asutuse nõusolekul, kui tegu on asjaomase põhivõrguettevõtja vastutusalas olevate pakkumispiirkondadega, kui nende piirkondade struktuur ei avalda olulist mõju külgnevate põhivõrguettevõtjate vastutusaladele, sealhulgas võrkudevahelised ühendused, ning kui pakkumispiirkondade struktuuri ülevaatamine on vajalik tõhususe suurendamiseks või võrgu talitluskindluse säilitamiseks;

e)	liikmesriigid võimsuse arvutamise piirkonnas.

2.   Kui läbivaatamine algatatakse kooskõlas lõike 1 punktiga a, b, c või e, peab ülevaatamist algatav isik määrama

a)	geograafilise ala, mille pakkumispiirkondade struktuuri hinnatakse, ning külgnevad geograafilised alad, millele avalduvat mõju tuleb arvesse võtta;

b)	osalevad põhivõrguettevõtjad;

c)	osalevad reguleerivad asutused.

3.   Kui ülevaatamine algatatakse kooskõlas lõike 1 punktiga d, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	geograafiline ala, mille pakkumispiirkondade struktuuri hinnatakse, ei ole suurem kui asjaomase põhivõrguettevõtja vastutusala, sealhulgas võrkudevahelised ühendused;

b)	asjaomase vastutusala põhivõrguettevõtja on ainus läbivaatamises osalev põhivõrguettevõtja;

c)	pädev reguleeriv asutus on ainus läbivaatamises osalev reguleeriv asutus;

d)	asjaomane põhivõrguettevõtja peab teavitama külgnevaid põhivõrguettevõtjaid ning reguleeriv asutus teavitama külgnevaid reguleerivaid asutusi läbivaatamise alustamisest ja selle põhjustest ühiselt kokkulepitud eelteatega ning

e)	läbivaatamistingimused tuleb kindlaks määrata ning läbivaatamise tulemused ja asjaomastele reguleerivatele asutustele esitatav ettepanek tuleb avaldada.

4.   Läbivaatamine koosneb kahest järgust.

a)

Esimeses järgus peavad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad töötama välja metoodika ja tingimused, mida kasutatakse läbivaatamisprotsessis ja tegema hindamisettepanekuid alternatiivsete pakkumisvööndite struktuuride kohta. Metoodika, tingimuste ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuride ettepanek esitatakse osalevatele reguleerivatele asutustele, kellel peab olema võimalik nõuda kooskõlastatud muudatusi kolme kuu jooksul.

b)

Teises järgus peavad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad: i) hindama kehtivat pakkumispiirkondade struktuuri ja alternatiivseid pakkumispiirkondade struktuure ning neid võrdlema, lähtudes artiklis 33 sätestatud kriteeriumidest; ii) korraldama kooskõlas artikliga 12 konsultatsiooni ja arutelu kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuride ettepanekute, sealhulgas nende ligikaudsete rakendamisaegade võrdlemiseks, välja arvatud juhul, kui kõnealune pakkumispiirkondade struktuur ei avalda külgnevate põhivõrguettevõtjate vastutusaladele olulist mõju; iii) esitama osalevatele liikmesriikidele ja reguleerivatele asutustele ühise ettepaneku pakkumispiirkondade struktuuri säilitamiseks või muutmiseks 15 kuu jooksul pärast ülevaatamise algatamise otsuse tegemist.

c)

Pärast pakkumispiirkondade struktuuri säilitamise või muutmise ühise otsuse saamist kooskõlas eespool toodud alapunktiga iii peavad osalevad liikmesriigid või, kui liikmesriigid nii sätestavad, siis reguleerivad asutused tegema kuue kuu jooksul ühise otsuse, kas pakkumisvööndi struktuur säilitada või seda muuta.

5.   Põhivõrguettevõtjate taotluse korral peavad määratud elektriturukorraldajad või turuosalised esitama pakkumispiirkonna läbivaatamises osalevatele põhivõrguettevõtjatele vajalikku teavet, et neil oleks võimalik pakkumispiirkondade struktuure hinnata. Seda teavet jagatakse ainult osalevate põhivõrguettevõtjatega ainult pakkumispiirkondade struktuuride hindamise eesmärgil.

6.   Pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamise algatuse ning läbivaatamise tulemused peab avaldama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või, kui läbivaatamine algatati lõike 1 punkti d kohaselt, siis osalev põhivõrguettevõtja.

Artikkel 33

Pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamise kriteeriumid

1.   Pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamisel kooskõlas artikliga 32 tuleb lähtuda vähemalt järgmistest kriteeriumidest:

a)	võrgu talitluskindluse kriteeriumid: i) pakkumispiirkondade struktuuri tõhusus võrgu talitluskindluse ning energiavarustuskindluse tagamise seisukohast; ii) määramatute tegurite mõju piirkonnaülese võimsuse arvutamisele;

b)

turu üldise tõhususe kriteeriumid: i) majandusliku tasuvuse suurenemine või vähenemine muutuse tõttu; ii) turu tõhusus, sealhulgas vähemalt elektrivarustuse püsikindluse tagamise maksumus, turu likviidsus, turu kontsentratsioon ja turuvõim, tõhusa konkurentsi edendamine, taristu ehitamise hinnaprognoosid ning nende täpsus ja paikapidavus; iii) tehingu- ja üleminekukulud, sealhulgas turuosaliste, määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate olemasolevate lepinguliste kohustuste muutmisest tulenevad kulud; iv) olemasoleva ülekoormuse leevendamiseks uue taristu ehitamise maksumus; v) soovitava turumõju saavutatavus ilma majanduslikult mittetasuvate võrgu talitluskindluse tugimeetmete laiaulatusliku rakendamise vajaduseta; vi) määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punkti 1.7 täitmisega seotud sisetehingute võimalik kahjulik mõju teistele pakkumispiirkondadele; vii) mõju tasakaalustusmehhanismide ja tasakaalustamatuse arveldamise protsesside toimimisele ning tõhususele;

c)

pakkumispiirkondade püsivuse ja vastupidavuse kriteeriumid: i) vajadus pakkumispiirkondade piisava püsivuse ja vastupidavuse säilitamiseks; ii) vajadus pakkumispiirkondade järjepidevuse säilitamiseks kõikide võimsusarvutuse ajavahemike lõikes; iii) vajadus tagada igas turuajaühikus iga tootmis- ja tarbimisüksuse kuulumine ainult ühte pakkumispiirkonda; iv) ülekoormuse tekkekoht ja tekkimissagedus, kui pakkumispiirkondade piiril esineb ülekoormust, võttes arvesse võimalikke tulevasi investeeringuid ülekoormuse leevendamiseks.

2.   Artikli 32 kohaselt tehtav pakkumispiirkondade läbivaatamine peab hõlmama stsenaariume, milles võetakse arvesse taristu tõenäolist arengut järgmisel kümnel aastal pärast läbivaatamise algatamise otsuse tegemise aastat.

Artikkel 34

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja koostööameti korrapärased aruanded olemasoleva pakkumispiirkondade struktuuri kohta

1.   Koostööamet peab olemasoleva pakkumispiirkondade struktuuri tõhusust hindama iga kolme aasta järel.

Koostööamet

a)	esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule taotluse kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri tehnilise aruande koostamiseks ning

b)	koostab turuaruande, hinnates kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri mõju turu tõhususele.

2.   Lõike 1 teise lõigu punktis a nimetatud tehniline aruanne peab sisaldama muu hulgas järgmist:

a)	struktuursete ülekoormuste ja muude suuremate füüsiliste ülekoormuste loend koos nende tekkimiskohtadega ja tekkimissagedustega;

b)	analüüs füüsilise ülekoormuse võimalikust süvenemisest või leevenemisest, mis võib tuleneda võrkudesse tehtavatest investeeringutest või tootmis- või koormusgraafikute olulistest muutustest;

c)	võimsusjaotusmehhanismist mittetulenevate võimsusvoogude analüüs koordineeritud võimsusarvutuse iga sellise ala kohta, kus selliseid võimsusvooge esineb;

d)	võimsusjaotustulud ja püsikindluse säilitamise kulud;

e)	kümmet aastat hõlmav stsenaarium.

3.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad esitama andmed ja analüüsitulemused, mis on vajalikud kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri tehnilise aruande õigeaegseks koostamiseks.

4.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri tehnilise aruande koostööametile esitama hiljemalt üheksa kuud pärast koostööameti sellekohast taotlust.

5.   Kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri tehniline aruanne peab hõlmama vähemalt koostööameti taotlusele eelnenud kolme tervet kalendriaastat.

6.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik avalikustab tehnilise aruande, ilma et see mõjutaks artiklis 13 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste täitmist.

7.   Kui tehnilises aruandes või turuaruandes täheldatakse olemasoleva pakkumispiirkondade struktuuri ebatõhusust, võib koostööamet nõuda põhivõrguettevõtjatelt selle struktuuri läbivaatamise algatamist kooskõlas artikli 32 lõikega 1.

3. PEATÜKK

Koormuste ümberjaotamine ja vahetuskauba tegemine

Artikkel 35

Koormuste koordineeritud ümberjaotamine ja vahetuskauba tegemine

1.   16 kuu jooksul pärast artiklis 15 nimetatud koordineeritud võimsusarvutuse alade heakskiitmist reguleerivate asutuste poolt peavad koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõik põhivõrguettevõtjad välja töötama ettepaneku koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise ühise koordineeritud metoodika kehtestamiseks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Koormuste koordineeritud ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise metoodika peab hõlmama piiriülesest seisukohast olulisi toiminguid ning see peab võimaldama iga koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõigil põhivõrguettevõtjatel füüsilist ülekoormust leevendada, olenemata sellest, kas ülekoormuse põhjused on peamiselt nende vastutusalas või väljaspool seda. Koormuste koordineeritud ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise metoodika väljatöötamisel tuleb arvestada, et sellise metoodika rakendamine võib oluliselt mõjutada asjaomase põhivõrguettevõtja vastutusala väliseid vooge.

3.   Iga põhivõrguettevõtja võib kõigi saadavalolevate tootmis- ja tarbimisüksuste koormusi ümber jaotada kooskõlas tema vastutusalas, kaasa arvatud võrkudevahelised ühendused, kehtivate asjakohaste mehhanismide ja kokkulepetega.

26 kuu jooksul pärast koordineeritud võimsusarvutuse alade heakskiitmist reguleerivate asutuste poolt peavad koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad koostama aruande, mille üle peetakse artikli 12 kohaselt konsultatsioone ja millega hinnatakse kõnealuste mehhanismide ja lepingute edasist koordineerimist ja ühtlustamist ning esitatakse ettepanekuid. Aruanne esitatakse asjaomastele reguleerivatele asutustele hinnangu saamiseks. Aruandes esitatavate ettepanekutega tuleb vältida turu moonutamist selliste mehhanismide ja kokkulepetega.

4.   Põhivõrguettevõtjad peavad vältima piiriülesest seisukohast olulist ühepoolset või koordineerimata koormuste ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist hõlmavate meetmete võtmist. Iga põhivõrguettevõtja peab koormuste ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist hõlmavate meetmete võtmist koordineerima, võttes arvesse nende mõju võrgu talitluskindlusele ja majanduslikule tõhususele.

5.   Enne koormuste ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist hõlmavate meetmete võtmist peavad asjaomased tootmis- ja tarbimisüksused põhivõrguettevõtjatele edastama koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise hinnad.

Koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise hinnad peavad põhinema

a)	asjaomastel elektriturgudel asjaomases ajavahemikus kehtivatel hindadel või

b)	koormuste ümberjaotamisega ja vahetuskauba tegemisega kaasnevatel kuludel; sel juhul peab hinna arvutamise mehhanism olema läbipaistev.

6.   Tootmis- ja tarbimisüksused peavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele eelnevalt esitama kogu koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise hindade arvutamiseks vajaliku teabe. Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad seda teavet omavahel jagada ainult koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise eesmärgil.

4. PEATÜKK

Algoritmide väljatöötamine

Artikkel 36

Üldsätted

1.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad välja töötama järgmised algoritmid ning neid täiendama ja kasutama:

a)	hindade ühendamise algoritm;

b)	pidevkauplemist kohandav algoritm.

2.   Määratud elektriturukorraldajad peavad tagama hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi vastavuse artiklites 39 ja 52 sätestatud nõuetele.

3.   Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad koos põhivõrguettevõtjatega välja töötama varumetoodika ettepaneku artiklites 39 ja 52 sätestatud kohustuste täitmiseks. Metoodika kehtestamise ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

4.   Võimaluse korral peavad määratud elektriturukorraldajad kasutama käesoleva määruse eesmärkide tõhusaks saavutamiseks varem kokkulepitud lahendusi.

Artikkel 37

Algoritmide väljatöötamine

1.   Hiljemalt kaheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist

a)

peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos esitama kõigile määratud elektriturukorraldajatele ettepaneku võimsuse tõhusa jaotamise ühiste nõuete kehtestamiseks, et võimaldada hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi väljatöötamist. Nende nõuetega määratakse ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi talitlus ja talitlusomadused, sealhulgas tulemuste väljastamise tähtajad ning järgitavate piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute üksikasjad;

b)	kõik määratud elektriturukorraldajad peavad üheskoos esitama ettepaneku ühiste tõhusa sobitamise nõuete kehtestamiseks, et võimaldada hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi väljatöötamist.

2.   Hiljemalt kolm kuud pärast põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate ettepanekute esitamist ühiste nõuete kehtestamiseks kooskõlas lõikega 1 peavad määratud elektriturukorraldajad välja töötama neile nõuetele vastava algoritmi ettepaneku. Ettepanekus peab olema märgitud tähtaeg, mis ajaks määratud elektriturukorraldajad peavad vastuvõetud korraldused esitama, et täita kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga b turgude liitmise korraldaja funktsioone.

3.   Lõikes 2 nimetatud ettepanek tuleb esitada kõigile põhivõrguettevõtjatele. Kui ettepaneku koostamiseks on vaja lisaaega, peavad kõik määratud elektriturukorraldajad tegema kõigi põhivõrguettevõtjate toel koostööd, et hiljemalt kahe kuu jooksul viia ettepanek vastavusse lõigetega 1 ja 2.

4.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettepanekute üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

5.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad lõigete 2 ja 3 kohaselt välja töötatud ettepaneku reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks esitama hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

6.   Hiljemalt kaks aastat pärast ettepaneku heakskiitmist kooskõlas lõikega 5 peavad kõik põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad läbi vaatama hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi toimimise ja esitama koostööametile aruande. Koostööameti nõudmisel tuleb ülevaatamist korrata iga kahe aasta järel.

5. PEATÜKK

Ühtne järgmise päeva turu mehhanism

1. jagu

Hindade sobitamise algoritm

Artikkel 38

Hindade sobitamise algoritmi eesmärgid

1.   Hindade sobitamise algoritm peab andma artikli 39 lõikes 2 sätestatud tulemusi,

a)	tagades järgmise päeva turu mehhanismi võimalikult suure majandusliku kasu ühendatud hindadega piirkonnas järgmisel kauplemispäeval;

b)	järgides piirkulupõhist hinnakujundust, mille kohaselt on kõigi vastuvõetud pakkumiste hind antud pakkumispiirkonnas ja turuajaühikus sama;

c)	võimaldades tõhusat hinnakujundust;

d)	järgides piirkonnaülest võimsust ja jaotamispiiranguid;

e)	võimaldades korratavust ja mastaabi muutmist.

2.   Hindade sobitamise algoritm tuleb välja töötada nii, et seda oleks võimalik rakendada nii suuremas kui ka väiksemas arvus pakkumispiirkondades.

Artikkel 39

Hindade ühendamise algoritmi sisendandmed ja tulemused

1.   Tulemuste saamiseks kasutatakse hindade ühendamise algoritmis järgmisi andmeid:

a)	kooskõlas artikli 23 lõikega 3 väljatöötatud jaotamispiirangud;

b)	kooskõlas artikliga 30 valideeritud piirkonnaülese võimsuse tulemused;

c)	kooskõlas artikliga 40 esitatud tellimused.

2.   Hindade ühendamise algoritm peab iga turuajaühiku kohta andma üheaegselt vähemalt järgmisi tulemusi:

a)	iga pakkumispiirkonna ja turuajaühiku kohta üks kliiringhind ühikutes EUR/MWh;

b)	iga pakkumispiirkonna ja turuajaühiku kohta üks ühine netopositsioon;

c)	teave, mis võimaldab teha kindlaks korralduste täitmise seisu.

3.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad tagama ühtse hindade ühendamise algoritmiga saadavate tulemuste täpsuse ja tõhususe.

4.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad kontrollima hindade ühendamise algoritmi antavate tulemuste kooskõla piirkonnaülese võimsusega ja jaotamispiirangutega.

Artikkel 40

Pakutavad tooted

1.   Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad määratud elektriturukorraldajad esitama ühise ettepaneku selliste toodete kohta, mida võidakse arvesse võtta ühtse järgmise päeva turu mehhanismis. Määratud elektriturukorraldajad peavad tagama, et nendest toodetest tulenevad hindade ühendamise algoritmile esitatavad korraldused on eurodes ja et nende juures on märgitud turuaeg.

2.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad tagama, et hindade sobitamise algoritm suudaks töödelda selliste toodetega seotud korraldusi, mis hõlmavad nii üht kui ka mitut turuajaühikut.

3.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kahe aasta järel kooskõlas artikliga 12 konsulteerima

a)	turuosalistega, et veenduda pakutavate toodete vastavuses nende vajadustega;

b)	kõikide põhivõrguettevõtjatega, et veenduda, et tooted võimaldavad tagada võrgu talitluskindluse;

c)	kõikide reguleerivate asutustega, et tagada pakutavate toodete vastavus käesoleva määruse eesmärkidele.

4.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad vajaduse korral oma tooteid muutma vastavalt lõikes 3 nimetatud konsultatsioonide tulemustele.

Artikkel 41

Kõrgeimad ja madalaimad hinnad

1.   Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad koostöös asjaomaste põhivõrguettevõtjatega välja töötama ettepaneku ühtlustatud kõrgeimate ja madalaimate kliiringhindade kehtestamiseks kõigis ühtse järgmise päeva turu mehhanismis osalevates pakkumispiirkondades. Ettepanekus tuleb võtta arvesse kadunud koormuse väärtuse hinnangut.

Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad ettepaneku esitama heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

Kui liikmesriik on sätestanud, et muul kui riiklikul reguleerival asutusel on õigus kiita heaks kõrgeimad ja madalaimad kliiringhinnad riigi tasandil, peab reguleeriv asutus konsulteerima pädeva asutusega selle üle, millist mõju avaldab ettepanek siseriiklikel turgudel.

Pärast kõigilt reguleerivatelt asutustelt heakskiitva otsuse saamist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad põhjendamatult viivitamata asjaomaseid põhivõrguettevõtjaid otsusest teavitama.

Artikkel 42

Piirkonnaülese võimsuse hinna kujundamine järgmise päeva turul

1.   Piirkonnaülese võimsuse hind järgmise päeva turul peab vastama turu ülekoormusele ning võrduma asjaomaste pakkumispiirkondade järgmise päeva kliiringhindade vahega.

2.   Lõike 1 kohaselt arvutatud järgmise päeva piirkonnaülese võimsuse hinnale ei tohi lisada muid tasusid, näiteks tasakaalustamatuse tasusid ega täiendavaid tasusid.

Artikkel 43

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismist tulenevate graafikujärgsete vahetuste arvutamise metoodika

1.   Hiljemalt 16 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad ühtse järgmise päeva turu mehhanismist tulenevaid graafikujärgseid vahetusi arvutada kavatsevad põhivõrguettevõtjad töötama välja selliste arvutuste ühise metoodika ettepaneku. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Selles metoodikas peab olema kirjeldatud arvutuskäik ja loetletud teave, mida asjaomased määratud elektriturukorraldajad peavad esitama kooskõlas artikli 8 lõike 2 punktiga g määratud graafikujärgsete vahetuste arvestajale, ning määratud teabe esitamise tähtajad. Teabe esitamise tähtaeg peab olema hiljemalt kl 15.30 järgmise päeva turu aja järgi.

3.   Iga turuajaühiku arvutus peab põhinema selle turuajaühiku netopositsioonidel.

4.   Hiljemalt kaks aastat pärast lõikes 1 nimetatud heakskiidu saamist ettepanekule vastava piirkonna reguleerivalt asutuselt peavad graafikujärgseid vahetusi rakendavad põhivõrguettevõtjad metoodika läbi vaatama. Seejärel tuleb pädevate reguleerivate asutuste nõudmisel metoodika läbi vaadata iga kahe aasta järel.

Artikkel 44

Varuprotseduuride väljatöötamine

Hiljemalt 16 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peab iga põhivõrguettevõtja koostöös teiste oma koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjatega välja töötama vastupidavad ja õigeaegsed varuprotseduurid, mis tagaksid võimsuse tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva jaotamise juhul, kui ühtne järgmise päeva turu mehhanism ei anna tulemusi.

Varuprotseduuride kehtestamise ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 45

Korraldused, mis hõlmavad rohkem kui üht määratud elektriturukorraldajat ühes pakkumispiirkonnas ja võrkudevahelisi ühendusi, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad

1.   Selliste pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjad, kus on nimetatud ja/või osutab kauplemisteenuseid üle ühe määratud elektriturukorraldaja või kus on võrkudevahelisi ühendusi, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 3 kohaselt, peavad välja töötama ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise ja muude vajalike korralduste kohta sellistes pakkumispiirkondades koos asjaomaste põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate ja võrkudevaheliste ühenduste käitajatega, kes ei ole sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad, tagamaks, et asjaomased määratud elektriturukorraldajad ja võrkudevaheliste ühenduste valdajad annaksid selliste korralduste jaoks vajalikud andmed ja rahalised vahendid. Kõnealused kokkulepped peavad võimaldama teistel põhivõrguettevõtjatel ja määratud elektriturukorraldajatel selliste korraldustega ühineda.

2.   Ettepanek tuleb esitada heakskiitmiseks asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele nelja kuu jooksul pärast seda, kui pakkumispiirkonnas on rohkem kui üks määratud elektriturukorraldaja nimetatud või kui neil on lubatud osutada kauplemisteenuseid või kui uus võrkudevahelise ühenduse valdaja ei ole sertifitseeritud põhivõrguettevõtja. Olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste puhul, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad, tuleb ettepanek esitada nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. jagu

Ühtse järgmise päeva turu mehhanism

Artikkel 46

Sisendandmete esitamine

1.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab tagama, et piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute andmed esitatakse asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele piisavalt vara, et tagada piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute avaldamine turul hiljemalt kl 11.00 järgmise päeva turu aja järgi.

2.   Kui mõni koordineeritud võimsusarvestaja ei suuda piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute andmeid esitada üks tund enne järgmise päeva tehingute sulgemisaega, peab see võimsusarvestaja teavitama olukorrast määratud elektriturukorraldajaid. Kõnealused määratud elektriturukorraldajad peavad kohe avaldama turuosalistele suunatud teate.

Sel juhul peab koordineeritud võimsusarvestaja esitama piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute andmed hiljemalt 30 minutit enne järgmise päeva tehingute sulgemisaega.

Artikkel 47

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi toimimine

1.   Järgmise päeva tehingute avamisaeg on hiljemalt kl 11.00 järgmise päeva turu aja järgi.

2.   Järgmise päeva tehingute sulgemisaeg igas pakkumispiirkonnas on kl 12.00 järgmise päeva turu aja järgi. Ida-Euroopa keskosa piirkonna või selle naaberriikide põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad võivad seada teistsuguse tehingute sulgemisaja seni, kuni see piirkond ei ole ühinenud ühtse järgmise päeva turu mehhanismiga.

3.   Turuosalised peavad kõik korraldused esitama asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele kooskõlas artiklitega 39 ja 40 enne järgmise päeva tehingute sulgemisaega.

4.   Turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmiseks kooskõlas artikli 7 lõikega 2 peab iga määratud elektriturukorraldaja talle kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 esitatud korraldused esitama hiljemalt selleks tähtajaks, mille kõik määratud elektriturukorraldajad on sätestanud ühtse hindade ühendamise algoritmi ettepanekus kooskõlas artikli 37 lõikega 5.

5.   Ühtse järgmise päeva turu mehhanismis sobitatud korraldused loetakse siduvaks.

6.   Turgude liitmise korraldaja peab oma funktsioonide täitmisel tagama esitatud korralduste anonüümsuse.

Artikkel 48

Tulemuste esitamine

1.   Hiljemalt selleks tähtajaks, mille kõik põhivõrguettevõtjad määravad artikli 37 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetes, peavad kõik turgude liitmise korraldaja funktsioone täitvad määratud elektriturukorraldajad esitama ühtse järgmise päeva turu mehhanismi tulemused:

a)	artikli 39 lõike 2 punktides a ja b nimetatud tulemused kõikidele põhivõrguettevõtjatele, kõikide koordineeritud võimsuse arvestajatele ja kõikidele määratud elektriturukorraldajatele;

b)	artikli 39 lõike 2 punktis c nimetatud tulemused kõikidele määratud põhivõrguettevõtjatele.

2.   Iga põhivõrguettevõtja peab kontrollima, kas artikli 39 lõike 2 punktis b nimetatud hindade ühendamise algoritmiga arvutatud ühtse järgmise päeva turu mehhanismi tulemused on arvutatud kooskõlas jaotamispiirangutega ja valideeritud piirkonnaülese võimsusega.

3.   Iga määratud elektriturukorraldaja peab kontrollima, kas artikli 39 lõike 2 punktis c nimetatud hindade ühendamise algoritmi arvutatud ühtse järgmise päeva turu mehhanismi tulemused on arvutatud kooskõlas korraldustega.

4.   Iga määratud elektriturukorraldaja peab põhjendamatult viivitamata turuosalisi teavitama nende korralduste täitmise olukorrast.

Artikkel 49

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismist tulenevate graafikujärgsete vahetuste arvutamine

1.   Iga graafikujärgsete vahetuste arvestaja peab arvutama iga turuajaühiku kohta pakkumispiirkondade vahelised graafikujärgsed vahetused kooskõlas artiklis 43 sätestatud metoodikaga.

2.   Iga graafikujärgsete vahetuste arvestaja peab kokkulepitud graafikujärgsetest vahetustest teavitama asjaomaseid määratud elektriturukorraldajaid, keskseid vastaspooli, tehingute vahendajaid ja põhivõrguettevõtjaid.

Artikkel 50

Varuprotseduuride käivitamine

1.   Kui mitte ükski turgude liitmise korraldaja funktsioone täitev määratud elektriturukorraldaja ei suuda esitada osa hindade ühendamise algoritmi tulemustest või ühtki sellekohast tulemust artikli 37 lõike 1 punktis a sätestatud tähtajaks, tuleb käivitada artikli 44 kohaselt väljatöötatud varuprotseduurid.

2.   Kui tekib oht, et mitte ükski turgude liitmise korraldaja funktsioone täitev määratud elektriturukorraldaja ei suuda esitada hindade ühendamise algoritmi tulemustest mingit osa või mitte ühtki sellekohast tulemust tähtajaks, peavad kõik määratud elektriturukorraldajad kõiki põhivõrguettevõtjaid sellest teavitama kohe, kui selline oht ilmneb. Kõik turgude liitmise korraldaja funktsioone täitvad määratud elektriturukorraldajad peavad kohe avaldama turuosalistele suunatud teate varuprotseduuride võimaliku käivitamise kohta.

6. PEATÜKK

Ühtse päevasisese turu mehhanism

1. jagu

Ühtse päevasisese turu mehhanismi eesmärgid, tingimused ja tulemused

Artikkel 51

Pidevkauplemist kohandava algoritmi eesmärgid

1.   Alates piirkonnaüleste tehingute avamisajast päevasisesel turul kuni piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul peab pidevkauplemist kohandav algoritm valima sobitatavaid korraldusi nii, et sobitamine

a)	maksimeeriks ühtse päevasisese turu mehhanismi majanduslikku kasu tehingu kohta päevasisese turu ajavahemikus, jaotades võimsust sellistele korraldustele, mida on võimalik kooskõlas hinna ja esitamisajaga sobitada;

b)	järgiks kooskõlas artikli 58 lõikega 1 esitatud jaotamispiiranguid;

c)	oleks kooskõlas artikli 58 lõike 1 kohaselt esitatud piirkonnaülese võimsusega;

d)	järgiks artikli 60 kohaseid tulemuste esitamise nõudeid;

e)	võimaldaks korratavust ja mastaabi muutmist.

2.   Pidevkauplemist kohandav algoritm peab andma artiklis 52 sätestatud tulemusi ning vastama toodete võimaldamise ja funktsionaalsuse nõuetele, mis on sätestatud artiklis 53.

Artikkel 52

Pidevkauplemist kohandava algoritmi tulemused

1.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmise raames tagama, et pidevkauplemist kohandava algoritmiga saadakse vähemalt järgmisi tulemusi:

a)	korralduste täitmisseisund ja hinnad tehingute kaupa;

b)	ühtne netopositsioon iga pakkumispiirkonna päevasisese turu turuajaühiku kohta.

2.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad tagama pidevkauplemist kohandava algoritmiga saadavate tulemuste täpsuse ja tõhususe.

3.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad kontrollima pidevkauplemist kohandava algoritmiga saadavate tulemuste kooskõla piirkonnaülese võimsusega ning jaotamispiirangutega kooskõlas artikli 58 lõikega 2.

Artikkel 53

Pakutavad tooted

1.   Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad määratud elektriturukorraldajad esitama ühise ettepaneku toodete kohta, mida võidakse arvesse võtta ühtse päevasisese turu mehhanismis. Määratud elektriturukorraldajad peavad tagama, et nendest toodetest tulenevad korraldused, mida neile kooskõlas artikliga 7 turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmiseks esitatakse, on eurodes ning et nende juures on märgitud turuaeg ja turuajaühik.

2.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad tagama sellistest toodetest tulenevate korralduste ühilduvuse piirkonnaülese võimsuse näitajatega, et neid oleks võimalik üheaegselt sobitada.

3.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad tagama, et pidevkauplemist kohandav algoritm suudaks töödelda nii ühte kui ka mitut turuajaühikut hõlmavaid korraldusi.

4.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kahe aasta järel kooskõlas artikliga 12 konsulteerima

a)	turuosalistega, et veenduda pakutavate toodete vastavuses nende vajadustega;

b)	kõikide põhivõrguettevõtjatega, et veenduda, et tooted võimaldavad tagada võrgu talitluskindluse;

c)	kõikide reguleerivate asutustega, et tagada pakutavate toodete vastavus käesoleva määruse eesmärkidele.

5.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad vajaduse korral oma tooteid muutma vastavalt lõikes 4 nimetatud konsultatsioonide tulemustele.

Artikkel 54

Kõrgeimad ja madalaimad hinnad

1.   Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad koostöös asjaomaste põhivõrguettevõtjatega välja töötama ettepaneku ühtlustatud kõrgeimate ja madalaimate kliiringhindade kehtestamiseks kõigis ühtse päevasisese turu mehhanismis osalevates pakkumispiirkondades. Ettepanekus tuleb võtta arvesse kadunud koormuse väärtuse hinnangut.

Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad selle ettepaneku esitama heakskiitmiseks kõigile reguleerivatele asutustele. Kui liikmesriik on sätestanud, et muul kui riiklikul reguleerival asutusel on õigus kiita heaks kõrgeimad ja madalaimad kliiringhinnad riigi tasandil, peab reguleeriv asutus konsulteerima pädeva asutusega selle üle, millist mõju avaldab ettepanek siseriiklikel turgudel.

3.   Pärast reguleerivatelt asutustelt otsuse saamist peavad kõik määratud elektriturukorraldajad põhjendamatult viivitamata asjaomaseid põhivõrguettevõtjaid otsusest teavitama.

Artikkel 55

Võimsuse hinna kujundamine päevasisesel turul

1.   Päevasisesel turul peab piirkonnaülese võimsuse hinna kujundamise meetod, mis töötatakse välja kooskõlas artikli 55 lõikega 3, vastama turu ülekoormusele ja põhinema tegelikel korraldustel.

2.   Enne lõikes 3 sätestatud päevasisese turu piirkonnaülese võimsuse ühtse hinnakujundusmetoodika heakskiitmist võivad põhivõrguettevõtjad esitada asjaomaste liikmesriikide reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks päevasisesel turul kasutatava piirkonnaülese võimsuse jaotamise mehhanismi, millega kujundatakse usaldusväärselt hindasid vastavalt lõike 1 nõuetele. Selline mehhanism peab tagama, et piirkonnaülese võimsuse hind päevasisesel turul oleks korralduste sobitamise ajal turuosalistele kättesaadav.

3.   Hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad töötama välja ettepaneku päevasisese turu piirkonnaülese võimsuse ühtse hindade kujundamise meetodi kohta. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvutatud päevasisese turu piirkonnaülese võimsuse hinnale ei tohi lisada muid tasusid, näiteks tasakaalustamatuse tasusid ega täiendavaid tasusid.

Artikkel 56

Ühtse päevasisese turu mehhanismist tulenevate graafikujärgsete vahetuste arvutamise metoodika

1.   Hiljemalt 16 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad ühtse päevasisese turu mehhanismist tulenevaid graafikujärgseid vahetusi arvutada kavatsevad põhivõrguettevõtjad töötama välja selliste arvutuste ühise metoodika ettepaneku.

Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Nimetatud metoodikas peab olema kirjeldatud arvutuskäik ja vajaduse korral loetletud teave, mida asjaomased määratud elektriturukorraldajad hakkavad graafikujärgsete vahetuste arvestajale esitama, ning teabe esitamise tähtajad.

3.   Graafikujärgsete vahetuste arvutamine peab põhinema artikli 52 lõike 1 punktis b nimetatud netopositsioonidel.

4.   Hiljemalt kaks aastat pärast lõikes 1 nimetatud ettepanekule heakskiidu saamist vastava piirkonna reguleerivalt asutuselt peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad metoodika läbi vaatama. Seejärel peavad põhivõrguettevõtjad pädevate reguleerivate asutuste nõudmisel metoodika läbi vaatama iga kahe aasta järel.

Artikkel 57

Korraldused, mis hõlmavad rohkem kui üht määratud elektriturukorraldajat ühes pakkumispiirkonnas ja võrkudevahelisi ühendusi, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad

1.   Selliste pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjad, kus on nimetatud ja/või osutab kauplemisteenuseid üle ühe määratud elektriturukorraldaja või kus on võrkudevahelisi ühendusi, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 3 kohaselt, peavad välja töötama ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise ja muude vajalike korralduste kohta sellistes pakkumispiirkondades koos asjaomaste põhivõrguettevõtjate, määratud elektriturukorraldajate ja võrkudevaheliste ühenduste käitajatega, kes ei ole sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad, tagamaks, et asjaomased määratud elektriturukorraldajad ja võrkudevaheliste ühenduste valdajad annaksid selliste korralduste jaoks vajalikud andmed ja rahalised vahendid. Kõnealused kokkulepped peavad võimaldama teistel põhivõrguettevõtjatel ja määratud elektriturukorraldajatel selliste korraldustega ühineda.

2.   Ettepanek tuleb esitada heakskiitmiseks asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele nelja kuu jooksul pärast seda, kui pakkumispiirkonnas on nimetatud rohkem kui üks määratud elektriturukorraldaja või kui neil on lubatud osutada kauplemisteenuseid või kui uus võrkudevahelise ühenduse valdaja ei ole sertifitseeritud põhivõrguettevõtja. Olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste puhul, mida ei käita sertifitseeritud põhivõrguettevõtjad, tuleb ettepanek esitada nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. jagu

Ühtse päevasisese turu mehhanism

Artikkel 58

Sisendandmete esitamine

1.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab tagama piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute esitamise asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele hiljemalt 15 minutit enne piirkonnaüleste tehingute avamisaega päevasisesel turul.

2.   Kui piirkonnaülest võimsust ja jaotamistingimusi on vaja muuta põhivõrgu talitlusega seotud muutuste tõttu, peab asjaomane põhivõrguettevõtja seda teatama oma koordineeritud võimsusarvutuse ala koordineeritud võimsusarvestajatele. Seejärel teavitavad koordineeritud võimsusarvestajad olukorrast asjaomaseid määratud elektriturukorraldajaid.

3.   Kui mõni koordineeritud võimsusarvestaja ei suuda lõike 1 nõudeid täita, peab ta seda teatama asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele. Kõnealused määratud elektriturukorraldajad peavad põhjendamatult viivitamata väljastama kõigile turuosalistele suunatud teate.

Artikkel 59

Ühtse päevasisese turu mehhanismi toimimine

1.   Hiljemalt 16 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad tegema ettepaneku piirkonnaüleste tehingute avamisaja ja piirkonnaüleste tehingute sulgemisaja kehtestamiseks päevasisesel turul. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul tuleb määrata nii, et

a)	turuosalised saaksid oma bilansse võimalikult täpselt korrigeerida, kaubeldes päevasisese turu ajavahemikus võimalikult reaalaja lähedaselt, ning

b)	põhivõrguettevõtjatel ja turuosalistel oleks piisavalt aega plaanide tegemiseks ja tasakaalustamiseks, et tagada võrgu toimivus ja talitluskindlus.

3.   Iga pakkumispiirkonna piiri kohta tuleb iga turuajaühiku jaoks määrata üks piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul. See võib olla kõige rohkem tund aega enne asjaomase turuajaühiku algust ja selle määramisel tuleb arvesse võtta võrgu talitluskindluse tagamisega seotud tasakaalustamisprotsesse.

4.   Teatava pakkumispiirkonna piiri iga turuajaühiku jaoks peab päevasisene energiakaubandus algama hiljemalt asjaomase pakkumispiirkonna piiril kehtival piirkonnaüleste tehingute avamisajal päevasisesel turul ning see võib kesta kuni piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul.

5.   Enne piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul peavad turuosalised asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele esitama kõik asjaomase turuajaühiku korraldused. Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad esitama turuajaühiku korraldused ühtseks sobitamiseks kohe pärast nende vastuvõtmist turuosalistelt.

6.   Ühtse päevasisese turu mehhanismis sobitatud korraldused loetakse siduvaks.

7.   Turgude liitmise korraldaja funktsioonide täitmisel tuleb tagada korralduste ühisregistri kaudu esitatud korralduste anonüümsus.

Artikkel 60

Tulemuste esitamine

1.   Kõik turgude liitmise korraldaja ülesandeid täitvad määratud elektriturukorraldajad peavad esitama pidevkauplemist kohandava algoritmi tulemused

a)	artikli 52 lõike 1 punktis a nimetatud korralduste täitmisseisundi tulemuste puhul kõikidele teistele määratud elektriturukorraldajatele;

b)	artikli 52 lõike 1 punktis b nimetatud ühiste netopositsioonide tulemuste puhul kõikidele põhivõrguettevõtjatele.

2.   Kui mõni määratud elektriturukorraldaja ei suuda temast olenemata põhjustel pidevkauplemist kohandava algoritmiga saadud tulemusi esitada kooskõlas lõike 1 punktiga a, peab ta seda teatama teistele määratud elektriturukorraldajatele.

3.   Kui mõni määratud elektriturukorraldaja ei suuda temast olenemata põhjustel pidevkauplemist kohandava algoritmiga saadud tulemusi edastada kooskõlas lõike 1 punktiga b, peab ta seda võimalikult kiiresti teatama kõikidele põhivõrguettevõtjatele ja kõikidele graafikujärgsete vahetuste arvestajatele. Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad asjaomaseid turuosalisi sellest teavitama.

4.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad põhjendamatult viivitamata saatma turuosalistele vajaliku teabe, et võimaldada artiklis 68 ja artikli 73 lõikes 3 sätestatud meetmete võtmist.

Artikkel 61

Ühtse päevasisese turu mehhanismist tulenevate graafikujärgsete vahetuste arvutamine

1.   Iga graafikujärgsete vahetuste arvestaja peab arvutama iga turuajaühiku kohta pakkumispiirkondade vahelised graafikujärgsed vahetused artikli 56 järgi väljatöötatud metoodika kohaselt.

2.   Iga graafikujärgsete vahetuste arvestaja peab kokkulepitud graafikujärgsetest vahetustest teavitama asjaomaseid määratud elektriturukorraldajaid, keskseid vastaspooli, tehingute vahendajaid ja põhivõrguettevõtjaid.

Artikkel 62

Turuteabe avaldamine

1.   Kohe pärast korralduste sobitamist peab asjaomane määratud elektriturukorraldaja avaldama asjaomastele turuosalistele vähemalt pidevkauplemist kohandava algoritmiga artikli 52 lõike 1 punkti a kohaselt saadud korralduste täitmisseisundid ja tehinguhinnad.

2.   Iga määratud elektriturukorraldaja peab tagama, et teave summaarsete täidetud mahtude ja hindade kohta on avalikult kättesaadav hõlpsasti loetavas vormingus vähemalt viis aastat. Avaldatava teabe peavad esitama kõik määratud elektriturukorraldajad pidevkauplemist kohandava algoritmi ettepanekus vastavalt artikli 37 lõikele 5.

Artikkel 63

Täiendavad piirkondlikud enampakkumised

1.   Pakkumispiirkonna piiril määratud elektriturukorraldajad ja sealsed põhivõrguettevõtjad võivad hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist esitada ühise ettepaneku täiendavate piirkondlike enampakkumiste kavandamiseks ja rakendamiseks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

2.   Täiendavaid piirkondlikke enampakkumisi võib rakendada pakkumispiirkondades või pakkumispiirkondade vahel lisaks artiklis 51 nimetatud ühtse päevasisese turu mehhanismile. Piirkondlike päevasiseste enampakkumiste korraldamiseks võib asjaomaste pakkumispiirkondade sisese ja vahelise pidevkauplemise katkestada piiratud ajaks enne piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul ja katkestuse kestus ei tohi ületada lühimat enampakkumise tegemiseks kuluvat aega ega mingil juhul kümmet minutit.

3.   Täiendavate piirkondlike päevasiseste enampakkumiste puhul võib piirkonnaülese võimsuse hinnakujunduse metoodika päevasisesel turul erineda artikli 55 lõike 3 kohaselt välja töötatud metoodikast, kuid peab olema kooskõlas ka artikli 55 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega.

4.   Pädevad reguleerivad asutused võivad täiendavate piirkondlike päevasiseste enampakkumiste korraldamise ettepaneku heaks kiita, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	piirkondlikud enampakkumised ei tohi vähendada ühtse päevasisese turu likviidsust;

b)	kogu piirkonnaülene võimsus tuleb jaotada võimsuse juhtimise mooduli kaudu;

c)	piirkondlikul enampakkumisel ei tohi põhjendamatult diskrimineerida külgnevate piirkondade turuosalisi;

d)	piirkondlike enampakkumiste ajavahemikud peavad olema kooskõlas ühtse päevasisese turu mehhanismiga, et võimaldada turuosalistel kaubelda võimalikult reaalajalähedaselt;

e)	reguleerivad asutused peavad konsulteerima asjaomaste liikmesriikide turuosalistega.

5.   Pärast täiendavate piirkondlike enampakkumiste korraldamise otsustamist peavad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi vaatama piirkondlike lahenduste ja ühtse päevasisese turu mehhanismi kooskõla, et tagada eespool loetletud tingimuste jätkuv täitmine.

3. jagu

Üleminekukord päevasisesel turul

Artikkel 64

Otsese jaotamisega seotud sätted

1.   Kui asjaomaste pakkumispiirkondade piiride liikmesriikide reguleerivad asutused koos nõuavad, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad lisaks kaudsele jaotamisele võimaldama ka otsest jaotamist, mis tähendab võimsuse jaotamist pakkumispiirkondade piiridel olevate võimsuse juhtimise moodulitega, sõltumata elektrikaubandusest.

2.   Asjaomased pakkumispiirkondade piiride põhivõrguettevõtjad peavad koos avaldama ettepaneku nende tingimuste kohta, mida turuosalised peavad otseses jaotamises osalemiseks täitma. Ettepaneku peavad ühiselt heaks kiitma asjaomaste pakkumispiirkondade piiride liikmesriikide reguleerivad asutused.

3.   Võimsuse juhtimise mooduli väljatöötamisel tuleb vältida diskrimineerimist võimsuse üheaegsel kaudsel ja otsesel jaotamisel. Võimsuse juhtimise mooduliga tuleb määrata, missugused korraldused valida sobitamiseks ning millised otsesed võimsuse taotlused vastu võtta, lähtudes hinna- ja sisenemisajapõhisest järjestusest.

Artikkel 65

Otsese jaotamise kaotamine

1.   Asjaomased määratud elektriturukorraldajad peavad asjaomaste põhivõrguettevõtjatega tihedat koostööd tegema ja turuosalistega konsulteerima kooskõlas artikliga 12, et luua päevasiseseid mittestandardseid tooteid vastuseks turuosaliste vajadustele, mida võimsuse otsene jaotamine rahuldab.

2.   Enne otsuse langetamist otsese jaotamise kaotamise kohta peavad iga asjaomase pakkumispiirkonna piiri liikmesriikide pädevad reguleerivad asutused koos korraldama konsulteerimise selle hindamiseks, kas väljapakutud päevasisesed mittestandardsed tooted vastavad turuosaliste vajadustele seoses päevasisese kauplemisega.

3.   Iga asjaomase pakkumispiirkonna piiri liikmesriikide pädevad reguleerivad asutused koos peavad heaks kiitma kasutuselevõetud mittestandardsed tooted ja otsese jaotamise kaotamise.

Artikkel 66

Päevasisese turu kauplemiskorraga seotud sätted

1.   Turuosalised peavad tagama piirkonnaülese võimsuse otsese jaotamisega seotud nimetamise, kliirimise ja arveldamise.

2.   Turuosalised peavad täitma otsesest jaotamisest tulenevaid kliirimise ja arveldamisega seotud finantskohustusi.

3.   Osalevad põhivõrguettevõtjad peavad avaldama asjaomast teavet nende ühenduste kohta, mille kaudu otsest jaotamist teostatakse, sealhulgas teavet otseselt jaotatava piirkonnaülese võimsuse kohta.

Artikkel 67

Võimsuse otsese jaotamise taotlused

Turuosaline võib esitada taotluse võimsuse otseseks jaotamiseks ainult sellise ühenduse kohta, mis võimaldab otsest jaotamist. Turuosaline peab võimsuse otsese jaotamise iga taotluse kohta esitama võimsuse jaotamise moodulile andmed koguse ja hinna kohta. Asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad avaldama otseselt jaotatud võimsuse koguse ja hinna.

7. PEATÜKK

Kliirimine ja arveldamine ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis

Artikkel 68

Kliirimine ja arveldamine

1.   Kesksed vastaspooled peavad tagama kõigi sobitatud korralduste kiire kliirimise ja arveldamise. Kesksed vastaspooled peavad kõigis turuosaliste tehingutes tegutsema nende vastaspooltena sellistest tehingutest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste osas.

2.   Iga keskne vastaspool peab tagama turuosaliste anonüümsuse.

3.   Kesksed vastaspooled peavad pakkumispiirkondadevahelistes energiavahetustes tegutsema üksteise vastaspooltena sellistest energiavahetustest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste osas.

4.   Sellistes vahetustes tuleb arvesse võtta

a)	artikli 39 lõike 2 punkti b ja artikli 52 lõike 1 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioone;

b)	artiklite 49 ja 61 kohaselt arvutatud graafikujärgseid vahetusi.

5.   Iga keskne vastaspool peab iga turuajaühiku jaoks tagama järgmise:

a)	võttes asjakohastel juhtudel arvesse jaotamistingimusi, peab kõikidest ülejäägiga pakkumispiirkondadest välja suunatud summaarne koguenergia võrduma kõikidesse puudujäägiga pakkumispiirkondadesse suunatud summaarse koguenergiaga;

b)	pakkumispiirkondadevaheline elektrieksport peab võrduma elektriimpordiga; erinevused võivad tuleneda ainult jaotamispiirangutest, kui need kehtivad.

6.   Hoolimata lõikes 3 sätestatust võib tehingute vahendaja tegutseda kesksete vastaspoolte vahelises energiavahetuses vastaspoolena, kui asjaomased pooled sõlmivad seda lubava lepingu. Kui lepingut ei õnnestu sõlmida, otsustavad tehingukorra nende pakkumispiirkondade reguleerivad asutused, mille vahelise energiavahetuse kliirimist ja arveldamist on vaja teha.

7.   Kõik kesksed vastaspooled või tehingute vahendajad peavad koguma artiklites 46–48 kirjeldatud ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja artiklites 58–60 kirjeldatud ühtse päevasisese turu mehhanismi võimsusjaotustulu.

8.   Kõik kesksed vastaspooled või tehingute vahendajad peavad kogutud võimsusjaotustulu põhivõrguettevõtjatele edastama hiljemalt kaks nädalat pärast arveldamiskuupäeva.

9.   Kui maksete ajastus ei ole kahe pakkumispiirkonna vahel ühtlustatud, peavad asjaomased liikmesriigid määrama ajastuste erinevust korrigeeriva asutuse ning kandma sellega seotud kulud.

8. PEATÜKK

Jaotatud piirkonnaülese võimsuse püsikindlus

Artikkel 69

Ettepanek järgmise päeva püsikindluse kinnitusaja kehtestamiseks

Hiljemalt 16 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad töötama välja ühise ettepaneku järgmise päeva püsikindluse kinnitusaja kohta, mis ei tohi olla hiljem kui pool tundi enne järgmise päeva tehingute sulgemisaega. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 70

Järgmise päeva võimsuse püsikindlus ja jaotamispiirangud

1.   Enne järgmise päeva püsikindluse kinnitusaega võivad koordineeritud võimsusarvestajad eraldi kohandada asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele edastatavat piirkonnaülest võimsust ning jaotamispiiranguid.

2.   Pärast järgmise päeva püsikindluse kinnitusaega peavad kõik piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute väärtused olema järgmise päeva võimsuse jaotamise suhtes püsikindlad, välja arvatud juhul, kui täidetud on artikli 46 lõikes 2 sätestatud tingimused; sel juhul muutuvad piirkonnaülese võimsuse ja jaotamispiirangute väärtused püsikindlaks kohe pärast asjaomastele määratud elektriturukorraldajatele esitamist.

3.   Pärast järgmise päeva püsikindluse kinnitusaega võib jaotamata jäänud piirkonnaülest võimsust kohandada hilisematele jaotamistele.

Artikkel 71

Võimsuse püsikindlus päevasisesel turul

Päevasisesel turul muutub piirkonnaülene võimsus püsikindlaks kohe, kui see on jaotatud.

Artikkel 72

Püsikindlus vääramatu jõu korral ja eriolukorras

1.   Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõikes 2 nimetatud vääramatu jõu korral ja eriolukorras, kus põhivõrguettevõtja peab tegutsema kiiresti ning kui koormuste ümberjaotamine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik, on igal põhivõrguettevõtjal õigus jaotatud piirkonnaülest võimsust piirata. Igal juhul tuleb seda piirata koordineeritult pärast kontakteerumist kõigi põhivõrguettevõtjatega, keda see olukord otseselt mõjutab.

2.   Vääramatu jõu korral või eriolukorras tegutsemise õigust kasutav põhivõrguettevõtja peab avaldama teate, milles kirjeldab vääramatu jõu olukorda või eriolukorda ning selle eeldatavat kestust. Teade tuleb määratud elektriturukorraldajate kaudu edastada turuosalistele, keda see olukord mõjutab. Kui võimsust jaotatakse otse turuosalistele, peab vääramatu jõu korral või eriolukorras tegutsemise õigust kasutav põhivõrguettevõtja edastama teate otse neile lepinguosalistele, kelle halduses on asjaomases turuajavahemikus piirkonnaülene võimsus.

3.   Kui vääramatu jõu korral või eriolukorras tegutsemise õigust kasutav põhivõrguettevõtja piirab jaotatud võimsust, peab see põhivõrguettevõtja tagastama või hüvitama vääramatu jõu olukorra või eriolukorra ajal kantud kulu või kahju vastavalt järgmisele:

a)	kaudse jaotamise korral ei või kesksed vastaspooled ega tehingute vahendajad kanda rahalist kahju ega saada rahalist tulu tasakaalu kadumisest kõnealuse piiramise tõttu;

b)	kui tekkinud on vääramatu jõu olukord ja võimsust jaotatakse otsese jaotamise meetodil, on turuosalistel õigus nõuda otsese jaotamise kaudu ostetud võimsuse eest makstud hinna tagastamist;

c)	kui tekkinud on eriolukord ja võimsust jaotatakse otsese jaotamise meetodil, on turuosalistel õigus nõuda hüvitist, mis võrdub asjaomaste turgude vahelise hindade erinevusega asjaomaste pakkumispiirkondade vahel asjaomases ajavahemikus, või

d)

kui tekkinud on eriolukord ja võimsust jaotatakse otsese jaotamise meetodil, kuid asjaomases ajavahemikus ei ole vähemalt ühes kahest asjaomasest pakkumispiirkonnast pakkumispiirkonna hinda arvutatud, on turuosalistel õigus nõuda otsese jaotamise kaudu ostetud võimsuse eest makstud hinna tagastamist.

4.   Vääramatu jõu korral või eriolukorras tegutsemise õigust kasutav põhivõrguettevõtja peab vääramatu jõu või eriolukorra tagajärgi ja kestust minimeerima.

5.   Kui liikmesriik on nii sätestanud, peab asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel riigi reguleeriv asutus hindama, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna.

III JAOTIS

KULUD

1. PEATÜKK

Võimsusjaotustulu jagamise metoodika ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis

Artikkel 73

Võimsusjaotustulu jagamise metoodika

1.   Hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad välja töötama ettepaneku võimsusjaotustulu jagamise metoodika kehtestamiseks.

2.   Kooskõlas lõikega 1 välja töötatud metoodika peab

a)	võimaldama ELi elektripõhivõrgu tõhusat pikaajalist toimimist ja arendamist ning ELi elektrituru tõhusat toimimist;

b)	vastama määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 16 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhialustele;

c)	võimaldama mõistlikku finantsplaanimist;

d)	olema kõigi ajakavadega ühilduv;

e)	hõlmama protseduure sellistest põhivõrguelementidest tuleneva võimsusjaotustulu jagamiseks, mille omanikuks ei ole põhivõrguettevõtja.

3.   Põhivõrguettevõtjad peavad võimsusjaotustulu kooskõlas lõikes 1 sätestatud metoodikaga jagama nii vara kui mõistlikult võimalik, kuid hiljemalt üks nädal pärast võimsusjaotustulu ülekandmist kooskõlas artikli 68 lõikega 8.

2. PEATÜKK

Koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika ühtse järgmise päeva turu mehhanismis ja ühtse päevasisese turu mehhanismis

Artikkel 74

Koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika

1.   Hiljemalt 16 kuud pärast koordineeritud võimsusarvutuse alade kohta otsuse tegemist peavad koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõik põhivõrguettevõtjad välja töötama ettepaneku ühise koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kehtestamiseks.

2.   Koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika peab hõlmama piiriülese tähtsusega meetmete puhul rakendatavaid kulude jagamise lahendusi.

3.   Asjaomaste põhivõrguettevõtjate vahel jagamisele kuuluvad koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulud tuleb määrata läbipaistvalt ja auditeeritavalt.

4.   Koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodikaga tuleb vähemalt

a)

määrata, millised talitluskindluse tugimeetmete võtmisest tulenenud kulud, kui sellised meetmed on võimsusarvutuses arvesse võetud ja kui selliste meetmete võtmiseks on kehtestatud ühine raamistik, kuuluvad jagamisele kõikide koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjate vahel kooskõlas artiklites 20 ja 21 sätestatud võimsusarvutuse metoodikaga;

b)

teha kindlaks, missugused koormuste ümberjaotamisest või vahetuskauba tegemisest tulenevad kulud, kui neid meetmeid võetakse piirkonnaülese võimsuse püsikindluse tagamiseks, kuuluvad jagamisele kõikide koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjate vahel kooskõlas artiklites 20 ja 21 sätestatud võimsusarvutuse metoodikaga;

c)	määrata kulude piirkondliku jagamise eeskirjad kooskõlas punktidega a ja b.

5.   Kooskõlas lõikega 1 väljatöötatud metoodika peab hõlmama järgmist:

a)	asjaomaste põhivõrguettevõtjate vahelise koormuste ümberjaotamise või vahetuskauba tegemise tegeliku vajaduse kontrollimise mehhanism;

b)	talitluskindluse kuludega tugimeetmete kasutamise üle tagantjärele järelevalve tegemise mehhanism;

c)	talitluskindluse tugimeetmete mõju hindamise mehhanism, lähtudes võrgu talitluskindluse kriteeriumidest ja majanduslikest kriteeriumidest;

d)	talitluskindluse tugimeetmete täiustamist võimaldav menetlus;

e)	menetlus, mis võimaldab pädevatel reguleerivatel asutustel teha järelevalvet koordineeritud võimsusarvutuse alade üle.

6.   Kooskõlas lõikega 1 väljatöötatud metoodika peab lisaks

a)	stimuleerima ülekoormuse juhtimist, sealhulgas talitluskindluse tugimeetmete ja tõhusa investeerimise stiimulite abil;

b)	olema kooskõlas asjaomaste põhivõrguettevõtjate kohustustega ja vastutustega;

c)	tagama kulude ja kasu õiglase jagamise asjaomaste põhivõrguettevõtjate vahel;

d)	olema kooskõlas teiste seotud mehhanismidega, vähemalt järgmisega: i) artiklis 73 sätestatud võimsusjaotustulu jagamise metoodika; ii) määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 13 ja komisjoni määruses (EL) nr 838/2010 (5) sätestatud põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamismehhanism;

e)	võimaldama Euroopa ühendsüsteemi tõhusat pikaajalist arendamist ja toimimist ning Euroopa elektrituru tõhusat toimimist;

f)	võimaldama järgida määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 16 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;

g)	võimaldama mõistlikku finantsplaanimist;

h)	ühilduma nii järgmise päeva turu kui ka päevasisese turu ajavahemikega ning

i)	vastama läbipaistvuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetele.

7.   Hiljemalt 31. detsembriks 2018 peavad koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad piirkondade vahel võimalikult suurel määral ühtlustama koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodikat, mida kohaldatakse nende vastavates võimsusarvutuse piirkondades.

3. PEATÜKK

Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise kulude katmine

Artikkel 75

Kulude katmise üldsätted

1.   Pädevad reguleerivad asutused peavad hindama kulusid, mis on seotud artikliga 8 põhivõrguettevõtjatele kehtestatud kohustustega, sealhulgas artiklis 74 ja artiklites 76–79 sätestatud kulusid. Mõistlikuks, tõhusaks ja mõõdukooskõlaliseks hinnatud kulud tuleb katta õigeaegselt võrgu kasutustasude või muude selleks sobivate mehhanismide kaudu, mille määravad pädevad reguleerivad asutused.

2.   Liikmesriikide osa artikli 80 lõike 2 punktis a nimetatud ühistest kuludest, artikli 80 lõike 2 punktis b nimetatud piirkondlikest kuludest ja artikli 80 lõike 2 punktis c nimetatud riiklikest kuludest, mis on hinnatud mõistlikuks, tõhusaks ja mõõdukooskõlaliseks, tuleb katta määratud elektriturukorraldajate teenustasudest või võrgu kasutustasudest või muude selleks sobivate mehhanismide kaudu, mille määravad pädevad reguleerivad asutused.

3.   Kui reguleerivad asutused seda nõuavad, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad, määratud elektriturukorraldajad ja volitatud isikud artikli 78 kohaselt kolme kuu jooksul pärast nõude saamist esitama kantud kulude hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 76

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi väljatöötamise, muutmise ja toimimise kulud

1.   Kõik määratud elektriturukorraldajad peavad kandma järgmiseid kulusid:

a)	ühised, piirkondlikud ja riiklikud kulud seoses hindade sobitamise algoritmi ja ühtse järgmise päeva turu mehhanismi väljatöötamise, ajakohastamise ja edasiarendamisega;

b)	ühised, piirkondlikud ja riiklikud kulud seoses pidevkauplemist kohandava algoritmi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi väljatöötamisega, ajakohastamisega või edasiarendamisega;

c)	ühised, piirkondlikud ja riiklikud kulud seoses ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi käitamisega.

2.   Põhivõrguettevõtjad võivad katta osa lõikes 1 sätestatud kuludest, kui asjaomased määratud elektriturukorraldajad on selles kokku leppinud ja kui see on asjaomaste reguleerivate asutustega kooskõlastatud. Sel juhul on igal põhivõrguettevõtjal kahe kuu jooksul pärast asjaomastelt määratud elektriturukorraldajatelt kuluprognoosi saamist õigus esitada asjaomastele reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks kulude katmises osalemise ettepanek.

3.   Asjaomastel määratud elektriturukorraldajatel on pädeva reguleeriva asutusega sõlmitud riiklike kokkulepete alusel õigus teenustasudega või muude asjakohaste mehhanismidega katta lõikega 1 kooskõlas olevaid selliseid kulusid, mida ei ole kandnud põhivõrguettevõtjad kooskõlas lõikega 2 ning mis on hinnatud mõistlikuks ja mõõdukooskõlaliseks.

Artikkel 77

Kliirimis- ja arveldamiskulud

1.   Kõik keskse vastaspoole ja tehingute vahendajate kantud mõistlikud ja mõõdukooskõlalised kulud tuleb katta teenustasude või muude asjakohaste mehhanismide kaudu.

2.   Kesksed vastaspooled ja tehingute vahendajad peavad kliirimise ja arveldamise korraldama tõhusalt ning vältima tarbetuid kulutusi ja võtma arvesse võimalikke riske. Piiriülese kliirimis- ja arveldamiskorralduse peab heaks kiitma asjaomane riiklik reguleeriv asutus.

Artikkel 78

Koordineeritud võimsusarvutusprotsessi väljatöötamise ja käitamise kulud

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab võimsusarvutusprotsessi sisendandmete esitamise kulud ise kandma.

2.   Individuaalsete võrgumudelite ühendamise kulud kannavad kõik põhivõrguettevõtjad ühiselt.

Koordineeritud võimsusarvutuse iga ala kõik põhivõrguettevõtjad kannavad koordineeritud võimsusarvestajate asutamise ja toimimise kulud ühiselt.

3.   Kulud, mida turuosalised kannavad seoses käesoleva määruse nõuete täitmisega, peavad turuosalised ise kandma.

Artikkel 79

Püsikindluse tagamise kulud

Artikli 70 lõike 2 ja artikli 71 kohase püsikindluse tagamise kulud peavad kandma asjaomased põhivõrguettevõtjad niivõrd, kuivõrd see on võimalik vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõike 6 punktile a. Need hõlmavad kulusid, mis on seotud hüvitusmehhanismidega piirkonnaülese püsikindluse tagamiseks, aga ka ümberjaotamise, vahetuskauba tegemise ja tasakaalustamise kulusid seoses turuosaliste hüvitamisega.

Artikkel 80

Kulude jagamine liikmesriikide määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate vahel

1.   Kõik asjaomased määratud elektriturukorraldajad ja põhivõrguettevõtjad peavad reguleerivatele asutustele esitama aastaaruande, milles on üksikasjalikult selgitatud ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja päevasisese turu mehhanismi väljatöötamise, muutmise ja käitamise kulusid. Sellise aruande avaldab koostööamet, võttes arvesse tundlikku äriteavet. Ühtse järgmise päeva turu mehhanismiga ja ühtse päevasisese turu mehhanismiga seotud kulud peavad olema selgelt eraldi kindlaks tehtavad ja auditeeritavad. Aruandes tuleb esitada kõik üksikasjad määratud elektriturukorraldajate kulude katmiseks vastavalt artikli 76 lõikele 2 põhivõrguettevõtjate tehtud maksetest.

2.   Lõikes 1 nimetatud kulud tuleb liigitada järgmiselt:

a)	ühised kulud, mis tulenevad kõikide ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis osalevate määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate koordineeritud tegevusest;

b)	piirkondlikud kulud, mis tulenevad konkreetses piirkonnas koostööd tegevate määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate tegevusest;

c)	riiklikud kulud, mis tulenevad määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate tegevusest vastavas liikmesriigis.

3.   Lõike 2 punktis a nimetatud ühised kulud jagatakse asjaomaste liikmesriikide ning ühtse järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis osalevate kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate ning määratud elektriturukorraldajate vahel. Iga liikmesriigi või asjakohasel juhul kolmanda riigi põhivõrguettevõtjate ja määratud elektrikorraldajate makstava summa arvutamiseks tuleb üks kaheksandik ühisest kulust jagada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel võrdselt, viis kaheksandikku jagada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel võrdeliselt nende elektritarbimisega ning kaks kaheksandikku jagada võrdselt osalevate määratud elektriturukorraldajate vahel. Ühiste kulude muutumise või osalevate põhivõrguettevõtjate või määratud elektriturukorraldajate muutumise arvessevõtmiseks tuleb ühiste kulude arvutamist korrapäraselt kohandada.

4.   Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad, kes teevad koostööd teatavas piirkonnas, peavad tegema koos ettepaneku lõike 2 punktile b vastavate piirkondlike kulude jagamiseks. Ettepaneku peab seejärel heaks kiitma iga piirkonna liikmesriigi pädevasutus. Määratud elektriturukorraldajad ja põhivõrguettevõtjad, kes teevad teatavas piirkonnas koostööd, võivad teise võimalusena kasutada kulude jagamiseks lõikes 3 sätestatud korda.

5.   Sellised kulude jagamise põhimõtted kehtivad nende kulude suhtes, mis tekivad alates käesoleva määruse jõustumisest. See ei mõjuta selliste juba olemasolevate lahenduste kohaldamist, mida on kasutatud ühtse järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi arendamiseks, ning kulud, mis on tekkinud enne käesoleva määruse jõustumist, tuleb jagada määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate vahel selliste lahenduste kohta tehtud lepingute alusel.

IV JAOTIS

ÜLESANNETE JA JÄRELEVALVE DELEGEERIMINE

Artikkel 81

Ülesannete delegeerimine

1.   Põhivõrguettevõtja või määratud elektriturukorraldaja võib käesoleva määrusega talle määratud funktsioone osaliselt või täielikult delegeerida ühele või mitmele kolmandale osalisele tingimusel, et see kolmas osaline suudab kõnealust funktsiooni täita vähemalt sama tõhusalt nagu delegeerija. Delegeerija jääb ikkagi vastutavaks käesoleva määrusega talle määratud kohustuste täitmise eest, muu hulgas selle eest, et reguleerival asutusel oleks juurdepääs järelevalve tegemiseks vajalikule teabele.

2.   Enne delegeerimist peab kolmas osaline delegeerijale kindlalt tõendama, et asjaomane kolmas osaline on võimeline täielikult täitma kõiki käesolevast määrusest tulenevaid delegeerija kohustusi.

3.   Kui mõni käesolevas määruses sätestatud ülesanne delegeeritakse kolmandale osalisele osaliselt või täielikult, peab delegeerija enne delegeerimist sõlmima asjaomase kolmanda osalisega konfidentsiaalsuslepingu, mis on kooskõlas delegeerija konfidentsiaalsuskohustustega.

Artikkel 82

Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamise järelevalve

1.   Turgude liitmise korraldaja funktsioone täitva isiku või isikute üle peavad tegema järelevalvet vastava isiku asukohajärgsed reguleerivad asutused või asjaomased asutused. Muud reguleerivad asutused, asjaomased asutused ja koostööamet aitavad kontrollida, kui see on asjakohane. Reguleerivad asutused ja asjaomased asutused, kes esmajärjekorras vastutavad mõne määratud elektriturukorraldaja ja turgude liitmise korraldaja funktsioonide järelevalve eest, peavad täielikult koostööd tegema ning võimaldama teistele reguleerivatele asutustele ja koostööametile juurdepääsu teabele, mis on vajalik ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi nõuetekohase järelevalve tagamiseks kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikliga 38.

2.   Ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamise järelevalve tegemisel kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõikega 8 peab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik pöörama erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

a)	ühtse järgmise päeva turu mehhanismi ja ühtse päevasisese turu mehhanismi rakendamise edenemine ja sellega seotud võimalikud probleemid, sealhulgas erinevate rakendusvõimaluste valik riikide lõikes;

b)	võimsuse arvutamise ja jaotamise alase aruande koostamine kooskõlas artikli 31 lõikega 1;

c)	kehtiva pakkumispiirkondade struktuuri tõhusus kooskõlas koostööametiga vastavalt artiklile 34;

d)	hindade ühendamise algoritmi ja pidevkauplemist kohandava algoritmi toimimise tõhususe hindamine koostöös määratud elektriturukorraldajatega vastavalt artikli 37 lõikele 6;

e)	kadunud koormuse väärtuse hinnangu kriteeriumi tõhusus vastavalt artikli 41 lõikele 1 ja artikli 54 lõikele 1 ning

f)	ühtse järgmise päeva turu mehhanismist tulenevate graafikujärgsete vahetuste arvutamise metoodika läbivaatamine kooskõlas artikli 43 lõikega 4.

3.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist esitama koostööametile arvamuse kujundamiseks järelevalvekava, mis hõlmab koostatavaid aruandeid ja võimalikku ajakohastamist kooskõlas lõikega 2.

4.   Koostööamet peab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koos Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga koostama sellise olulise teabe loendi, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik edastab koostööametile kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõikega 9 ja artikli 9 lõikega 1. Olulise teabe loendit võib hiljem ajakohastada. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab säilitama koostööameti nõutavat teavet põhjalikus standardvormingus digitaalses andmearhiivis.

5.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule esitama teavet, mida võrgustik vajab lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülesannete täitmiseks.

6.   Määratud elektriturukorraldajad, turuosalised ning muud ühtse järgmise päeva turu mehhanismiga ja ühtse päevasisese turu mehhanismiga seotud organisatsioonid peavad koostööameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ühisel nõudmisel esitama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule lõigete 2 ja 4 kohase järelevalve tegemiseks vajaliku teabe, välja arvatud teave, mille reguleerivad asutused, koostööamet ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on saanud oma käsutusse seoses järelevalveülesannete täitmisega.

V JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 83

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa üleminekusätted

1.   Kuni 31. detsembrini 2017 ei kohaldata Iirimaa ja Põhja-Iirimaa suhtes käesoleva määruse sätteid, välja arvatud artiklid 4, 5 ja 6 ning nõuete ja meetodite väljatöötamises osalemine, mille kohta kehtivad asjaomased tähtajad.

2.   Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2017 rakendavad Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ettevalmistavat üleminekukorda. Üleminekukord peab:

a)	hõlbustama üleminekut käesoleva määruse täielikule rakendamisele ja sellega täieliku kooskõla tagamisele ning sisaldama kõiki vajalikke ettevalmistavaid meetmeid määruse täielikuks rakendamiseks ja sellega täieliku kooskõla tagamiseks 31. detsembriks 2017;

b)	tagama mõistlikul määral lõimumise külgnevate piirkondade turgudega;

c)

tagama vähemalt i) võrkudevahelise ühendusvõimsuse jaotamise ühel otsesel järgmise päeva enampakkumisel ja vähemalt kahel kaudsel päevasisesel enampakkumisel; ii) võrkudevahelise ühendusvõimsuse ja ühendusenergia ühise registreerimise järgmise päeva turu ajavahemikus; iii) määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa punktis 2.5 määratletud põhimõtete „kasuta või kaota” ja „kasuta või müü” rakendamise järgmise päeva turu ajavahemikus kasutamata jääva võimsuse puhul;

d)	tagama võrkudevahelise ühendusvõimsuse hinna ausa ja mittediskrimineeriva kujundamise kaudsetel päevasisestel enampakkumistel;

e)	kehtestama püsikindluse tagamiseks õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad hüvitusmehhanismid;

f)	hõlmama üksikasjalikku rakenduskava, mille kiidavad heaks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa reguleerivad asutused ning milles on sätestatud vahe-eesmärgid käesoleva määruse täieliku rakendamise ja täitmise saavutamiseks;

g)	alluma konsultatsiooniprotsessile, milles osalevad kõik asjaosalised, ning selles tuleb konsultatsioonide tulemusi võimalikult palju arvesse võtta;

h)	olema põhjendatud tulude ja kulude analüüsiga;

i)	mitte mõjutama teisi piirkondi lubamatul viisil.

3.   Iirimaa ja Põhja-Iirimaa reguleerivad asutused peavad koostööametile vähemalt kord kvartalis või koostööameti nõudmise korral esitama teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata Iirimaa saare elektrituru üleminekukorda ning käesoleva määruse täieliku rakendamise ja täitmise saavutamiseks tehtud edusamme.

Artikkel 84

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 543/2013, 14. juuni 2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 838/2010, 23. september 2010, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise mehhanismi ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised (ELT L 250, 24.9.2010, lk 5).

---