21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1185,

24. aprill 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peab komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt vähendada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised on näiteks tahkekütuse-kohtkütteseadmed.

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises ja äriruumides tavaliselt kütmiseks kasutatavate tahkekütuse-kohtkütteseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud.

(4)	Käesoleva määruse seisukohalt olulised tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnaküsimused on energiatarbimine ning tolmu (tahkete osakeste), orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide kasutamisjärgus.

(5)	Ettevalmistav uuring näitab, et tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul ei ole vaja nõudeid muude ökodisainiparameetrite kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas.

(6)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks tahkekütusega (biomass või fossiilkütus). Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad ka soojuskandja kaudse soojendamise funktsiooniga tahkekütuse-kohtkütteseadmed. Tahkekütuse-kohtkütteseadmetel, milles põletatakse puitu mittesisaldavat biomassi, on eriomased tehnilised näitajad ja need on jäetud välja käesoleva määruse reguleerimisalast.

(7)

Hinnanguline aastane tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2010. aastal 627 PJ (15,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 9,5 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni. Kui meetmeid ei võetaks, oleks hinnanguline aastane tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine aastal 2030 eeldatavasti 812 PJ (19,4 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 8,8 miljonit süsihappegaasi ekvivalenttonni.

(8)	Tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimist ja heidet saab vähendada, kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, ilma et suureneksid selliste toodete ostmise ja kasutamise kogukulud.

(9)

Aastas tekkiv tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja vingugaasiheide oli 2010. aastal hinnanguliselt vastavalt 142 kilotonni, 119 kilotonni ja 1 658 kilotonni. Tänu liikmesriikide meetmetele ja tehnika arengule on vastavad kogused aastal 2030 eeldatavasti 94 kilotonni, 49 kilotonni ja 1 433 kilotonni. Kui konkreetseid meetmeid ei võetaks, suureneks lämmastikoksiidide (NOx) iga-aastane heide, sest uued kohtkütteseadmed on kavandatud kõrgema põlemistemperatuuriga.

(10)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, oleks võimalik vähendada tahkekütuse-kohtkütteseadmetes tekkivat heidet veelgi, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1186 (2) koosmõjul saavutatakse 2030. aastal hinnanguliselt aastane energiasääst 41 PJ (0,9 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav CO2 heide on 0,4 miljonit tonni.

(12)	Tänu käesoleva määrusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete heite suhtes kehtestatud ökodisaininõuetele vähenevad 2030. aastaks tolmuheide, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide ja vingugaasiheide vastavalt 27, 5 ja 399 kilotonni aastas.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatakse mitmesuguste tehniliste näitajatega tooteid. Kui tõhususnõuded oleksid ühesugused, oleks teatavate tehniliste lahenduste turulelaskmine keelatud, mis ei oleks tarbijatele soodne lahendus. Seepärast luuakse ühetaolised tingimused turul sellega, et ökodisaininõuetes võetakse arvesse eri tehniliste lahenduste võimalusi.

(14)	Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite nõuded kogu liidus, et siseturg toimiks paremini ja kõnealused tooted oleksid keskkonnasõbralikumad.

(15)

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatõhusus on tegelikes töötingimustes väiksem kui katsetamistingimustes leitud energiatõhusus. Tootjaid tuleks innustada kasutama reguleerimisseadmeid, et kütmise sesoonne energiatõhusus saavutaks kasutegurile lähedasi väärtusi. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kahe väärtuse erinevuse üldine vähenemine. Selle vähenemise võib asendada teatavate reguleerimisvõimalustega.

(16)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada tahkekütuse-kohtkütteseadmete kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(17)

Ökodisaininõuete sätestamise ajakavas tuleks tootjatele anda piisavalt aega toodete ümberkavandamiseks kooskõlas käesoleva määrusega. Ajakava peaks olema selline, milles võetakse arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning samal ajal tuleks tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine õigel ajal.

(18)

Tahkekütuse-kohtkütteseadmed on hõlmatud ühtlustatud standarditega, mida tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (3) artiklile 7. Õiguskindluse ja lihtsustamise eesmärgil on vaja asjaomased ühtlustatud standardid läbi vaadata, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud ökodisaininõudeid.

(19)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonides vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (4) sätestatud menetluste kohaselt.

(20)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(21)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet niivõrd, kuivõrd see on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(22)	Et tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnamõju veelgi vähendada, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamise kohta.

(23)	Lisaks käesolevas määruses sätestatud siduvatele õigusnõuetele tuleks määrata parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult puitu mittesisaldava biomassi põletamiseks;

b)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;

c)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;

d)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis ei ole tehases kokku pandud või mida ei esitata kokkupandavate osadena või ühe tootja toodetud osadena, mis on ette nähtud kohapeal kokkupanemiseks;

e)	õhukütteseadmed;

f)	saunaahjud.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tahkekütuse-kohtkütteseade”– kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võib ka edastada teistesse ruumidesse; sellist seadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis ammutavad soojust tahkekütusest;

2) „lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

3) „kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatavad ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

4) „pliit”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kasutatakse tahkekütuseid ja milles on ühes korpuses ühendatud kohtkütteseade, keeduplaat ja/või praeahi, mida kasutatakse toidu valmistamiseks; seadmel on siibriga ühendus korstna või kolde väljaviiguga või seadmele on vaja lõõri põlemissaaduste ärajuhtimiseks;

5) „lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis eraldab põlemissaadusi samasse keskkonda, kus seade ise paikneb;

6) „siibrita tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;

7) „saunaahi”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või sarnasesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;

8) „õhukütteseade”– seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb;

9) „tahkekütus”– kütus, mis on tavapärase siseruumide temperatuuri juures tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;

10) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

11) „puitbiomass”– puudest ja põõsastest saadud biomass, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ja saepuru;

12) „puitu mittesisaldav biomass”– biomass, mis ei ole puitbiomass, sealhulgas õled, siidpööris, pilliroog, kaunakestad, terad, oliiviseemned, oliivikoogid ja pähklikestad;

13) „tahke fossiilkütus”– muu tahkekütus peale biomassi, sealhulgas antratsiit ja kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, fossiilkütuste segu või biomassi ja fossiilkütuse segu; käesoleva määruse tähenduses loetakse siia ka turvas;

14) „eeliskütus”– ainus kütus, mida tuleks seadme tarnija juhendite kohaselt eelistatult tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutada;

15) „muu sobiv kütus”– kütus, mis ei ole eeliskütus ja mida tahkekütuse-kohtkütteseadmes võib seadme tootja juhendite kohaselt kasutada, sealhulgas igasugune kütus, mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tootjate ja tarnijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes ja reklaamimaterjalides ning kuulutustes;

16) „otsene soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;

17) „kaudne soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;

18) „kaudne soojusfunktsioon”– funktsioon, mis võimaldab tootel osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;

19) „nimisoojusvõimsus” (Pnom )– tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;

20) „minimaalne soojusvõimsus” (Pmin )– tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;

21) „ette nähtud kasutamiseks välistingimustes”– toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes;

22) „tolm”– suitsugaasis hajutatud osakesed, mis on mitmesuguse kuju, struktuuri ja tihedusega;

23) „samaväärne mudel”– turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud II lisa punkti 3 tabelis 1, nagu teisel sama tootja turustataval mudelil.

II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

2. 1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punktis 3 sätestatud teave.

3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mis tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sel juhul tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste mudelite loetelu, mille põhjal tehti ekstrapoleerimine, ja kõigi teiste selliste mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samal viisil.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate tahkekütuse-kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

1. Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2024. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

—	kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded energiatõhususe ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi (CO) ja lämmastikoksiidide heite kohta (NOx),

—	kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid.

2. Komisjon teeb kindlaks, kas tahkekütuse-kohtkütteseadmete kontrollimiseks on asjakohane kolmanda osalise tehtav kontrollimine, ja esitab selle kohta saadud tulemused hiljemalt 22. augustiks 2018 nõuandefoorumile.

Artikkel 8

Üleminekusätted

Kuni 1. jaanuarini 2022 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele tahkekütuse-kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriigi sätetega kütmise sesoonse energiatõhususe kohta ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite kohta.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, 24. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 20).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs )– ruumi soojendamiseks tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [%];

2) „teisendustegur” (CC)– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine energiatootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5.

3) „tolmuheide”– suitsugaasis leiduva tolmu heide [mg/Nm3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar või kuni nelja põletamiskorra kaalutud keskmine tolmuheide [g/kg] kuivainena;

4) „vingugaasiheide”– suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mg/m3 suitsugaasis] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

5) „orgaaniliste gaasiliste ühendite heide”– suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mgC/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

6) „lämmastikoksiidide heide”– suitsugaasis leiduvate lämmastikoksiidide heide [mg/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, väljendatud NO2-na ning arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

7) „ülemine kütteväärtus” (NCV)– tavalise niiskusesisaldusega kütuse ühikulise koguse täielikul hapnikuga põlemisel eralduv summaarne soojushulk, kui põlemissaadusi ei jahutata ümbritseva keskkonna temperatuurini;

8) „kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt ηth,nom või ηth,min )– tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse (määratud ülemise kütteväärtuse järgi) ja tarbitud koguenergia suhe [%];

9) „elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax )– nimisoojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

10) „elektrivõimsustarve miinimumsoojusvõimsusel” (elmin )– minimaalset soojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

11) „ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb )– toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];

12) „püsisüüteleegi võimsustarve” (Ppilot )– tahkekütusega töötava toote kütusekulu [kW] süüteleegi alalhoidmisel, kui süüteleek põleb rohkem kui viis minutit enne peamise põleti sisselülitamist; süüteleegi ülesanne on võimaldada nimisoojusvõimsuse või osalise koormuse tagamiseks vajaliku ulatuslikuma põlemisprotsessi alustamist;

13) „üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta;

14) „kaks või enam käsitsi valitavat kütmisastet ilma toatemperatuuri seadistamiseta”– toode suudab käsitsi seadistamise korral muuta soojusvõimsust kahe või enama astme piires, kuid ei ole varustatud seadmega, mis automaatselt reguleeriks soojuse tootmist sõltuvalt soovitavast ruumitemperatuurist;

15) „toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga”– toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;

16) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;

17) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning ajastada temperatuuritaseme muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;

18) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning võimaldab ajastada temperatuuritaseme muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;

19) „toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei ole;

20) „toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui toa aken või uks on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides;

21) „kaugjuhtimisvõimalusega”– tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;

22) „üheastmeline”– toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta;

23) „kaheastmeline”– toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

24) „seadistuv”– toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

25) „ooteseisund”– seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

26) „muu fossiilkütus”– fossiilkütus, mis ei ole antratsiit, kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, turvas ega fossiilkütustesegust briketid;

27) „muu puitbiomass”– puitbiomass, v.a küttepuud, mille niiskusesisaldus on kuni 25 %, briketiks kokkupressitud puit niiskusesisaldusega alla 14 % või presspuit niiskusesisaldusega alla 12 %;

28) „mudeli tunnuskood”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat tahkekütuse-kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;

29) „niiskusesisaldus”– kütuses oleva vee mass, mis on jagatud tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutatava kütuse kogumassiga.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 30 %;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %;

iii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 79 %;

iv)	pliitide kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %.

2. Heite ökodisaininõuded

Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ei tohi ületada 50 mg/m3 13 % hapnikusisalduse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 6 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt;

ii)

kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 40 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 2,4 g/kg (kuiv aine) biomassi korral ega 5,0 g/kg (kuiv aine) tahke fossiilkütuse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt;

iii)

kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 20 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 2,5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 1,2 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 120 mgC/m3;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 60 mgC/m3.

1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide (CO) ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 2 000 mg/m3;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 1 500 mg/m3;

iii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3.

1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide (NOx) ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse biomassi) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 200 mg/m3 (väljendatud NO2-na);

ii)	lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse fossiilkütust) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3 (väljendatud NO2-na).

3. Tooteteabenõuded

1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:

1)	tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada kõnealuses tabelis osutatud tüvenumbrite arvuga;

2)	kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada tahkekütuse-kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

3)	kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;

ii)

artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

1)	punktis a sätestatud andmed;

2)	samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane;

kui eeliskütus või muu sobiv kütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või muu biomassi- ja fossiilkütusesegu, nagu on osutatud tabelis 1, siis kütuse täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus ja tehniline standard või kütuse spetsifikatsioon, sealhulgas mõõdetud niiskuse- ja tuhasisaldus ning muu fossiilkütuse puhul ka kütuse mõõdetud lenduva osise sisaldus.

1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

üksnes lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja siibrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul peab lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.

Tabel 1

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudelitähis(ed):

Kaudse kütmisfunktsiooniga: [jah/ei]

Otsene soojusvõimsus: … (kW)

Kaudse kütmise soojusvõimsus: …(kW)

Kütus

Eeliskütus (ainult üks):

Muu(d) sobiv(ad) kütus(ed)

η s [x%]:

Kütmisel nimisoojusvõimsusel tekkiv heide (1)

Kütmisel minimaalsel soojusvõimsusel tekkiv heide (1) (2)

OGC

NOx

OGC

NOx

[x] mg/Nm3 (13 % O2)

Küttepuud, niiskusesisaldus ≤ 25 %

[jah/ei]

Presspuit, niiskusesisaldus ≤ 12 %

[jah/ei]

Muu puitbiomass

[jah/ei]

Puitu mittesisaldav biomass

[jah/ei]

Antratsiit ja kuivaurusüsi

[jah/ei]

Kivisöekoks

[jah/ei]

Madaltemperatuurne koks

[jah/ei]

Bituumenkivisüsi

[jah/ei]

Pruunsöebrikett

[jah/ei]

Turbabrikett

[jah/ei]

Fossiilkütuste segu briketina

[jah/ei]

Muud fossiilkütused

[jah/ei]

Biomassi- ja fossiilkütusesegu briketina

[jah/ei]

Muu biomassi- ja tahkekütusesegu

[jah/ei]

Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Soojusvõimsus

Kasutegur (NCV alusel)

Nimisoojusvõimsus

Pnom

Kasutegur nimisoojusvõimsusel

ηth,nom

x,x

Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)

Pmin

[x,x/ei ole asjakohane]

Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)

ηth,min

[x,x/ei ole asjakohane]

Täiendav elektritarbimine

Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine

(valida üks)

Nimisoojusvõimsusel

elmax

x,xxx

Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta

[jah/ei]

Minimaalsel soojusvõimsusel

elmin

x,xxx

Kahe või enama käsitsi juhitava kütmisastmega, toatemperatuuri seadistamiseta

[jah/ei]

Ooteseisundis

elSB

x,xxx

Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga

[jah/ei]

Püsisüüteleegi võimsustarve

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega

[jah/ei]

Süüteleegi võimsustarve (kui on asjakohane)

Ppilot

[x,xxx/ei ole asjakohane]

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga

[jah/ei]

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga

[jah/ei]

Muud seadistamisvõimalused (mitu valikut lubatud)

Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega

[jah/ei]

Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega

[jah/ei]

Kaugjuhtimisvõimalusega

[jah/ei]

Kontaktandmed

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

(1) PM = tolm, OGC = orgaanilised gaasilised ühendid, CO = vingugaas, NOx = lämmastikoksiidid.

(2) Nõutav vaid juhul, kui kasutatakse parandustegurit F(2) või F(3).

III LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäeval üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega.

2. Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Tahkekütuse-kohtkütteseadmeid katsetatakse eeliskütuse ja muude sobivate kütustega, nagu märgitud II lisa tabelis 1.

b)	Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.

c)	Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.

3. Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS ) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on ), mille juures võetakse arvesse soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist.

b)	Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

4. Heitega seotud üldtingimused

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul mõõdetakse tolmuheidet (PM), orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heidet, vingugaasiheidet (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) heidet üheaegselt ja koos kütmise energiatõhususega, välja arvatud tolmuheide, kui kasutatakse punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktides 2 või 3 kirjeldatud meetodit.

Tolmuheite mõõtmiseks on lubatud kasutada kolme meetodit, millel kõigil on oma nõuded, kuid ainult ühte meetodit tuleb kasutada:

1)	tolmuheite mõõtmine valimiga kuivast suitsugaasist kuuma filtri kohal võetud osaproovidest; tolmuheidet mõõdetakse seadme põlemissaadustest nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel;

2)	tolmuheite mõõtmine loomulikku tõmmet, täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit kasutades ümbritseva õhu temperatuuril lahjendatud suitsugaasist võetud osaproovidest valimiga kogu põlemistsüklist;

(3)	tolmuheite mõõtmine valimiga lahjendatud suitsugaasist 30-minutisel ajavahemikul muutumatul tõmbel 12 Pa, kasutades täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit ümbritseva keskkonna temperatuuril või elektrifiltrit.

ii)

Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit; saadud tulemused väljendatakse söe milligrammides. Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

iii)	Vingugaasiheidet mõõdetakse infrapunadetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit. Vingugaasiheidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

iv)

Lämmastikoksiidide NOx heidet mõõdetakse kemoluminestsentsdetektoriga kütteseadme põlemissaaduste pideva ekstraheerimise teel. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse monooksiidi ja dioksiidi summana ja väljendatakse lämmastikdioksiidina. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

b)	Nimisoojusvõimsus, kütmise sesoonne energiatõhusus ja heide tuleb ümardada täisarvuni.

5. Kütmise sesoonse energiatõhususe tingimused

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – 10% + F(2) + F(3) – F(4) – F(5)

Siin:

—	ηS,on [%] on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ning selle arvutuseeskiri on esitatud punkti 5 alapunktis b;

—	F(2) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud;

—	F(3) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad;

—	F(4) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest;

—	F(5) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest.

Aktiivses seisundis kütmise sesoonne energiatõhusus arvutatakse järgmiselt:

ηS,on = ηth,nom

Siin:

—	ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi.

Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt:

tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne ühega tabeli 2 asjakohastest teguritest, sõltuvalt sellest, millise seadistamisega on tegemist. Valida saab ainult ühe väärtuse.

Tabel 2

Parandustegur F(2)

Kui toode on (ainult üks võimalus on kohaldatav):	F(2)
üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta	0,0 %.
kahe või enama soojusvõimsuse astmega, toatemperatuuri seadistamiseta	1,0 %.
toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	2,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	4,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	6,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	7,0 %.

F(2) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.

Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, millele vastavad väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:

kõikide tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabeli 3 kohaselt liidetud tegurite (sõltuvalt seadme seadistamisviisidest) summaga.

Tabel 3

Parandustegur F(3)

Kui tootel on (mitu võimalust on kohaldatavad):	F(3)
toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	1,0 %.
toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	1,0 %.
kaugjuhtimisvõimalusega	1,0 %.

F(3) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.

Täiendava elektritarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

Selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis.

Siin:

—	elmax [kW] on elektrivõimsuse tarbimine nimisoojusvõimsusel;

—	elmin [kW] on elektrivõimsuse tarbimine minimaalsel soojusvõimsusel. Kui tootel ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsusel mõõdetud elektritarbimise väärtust;

—	elsb [kW] on elektrivõimsuse tarbimine toote ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Püsisüüteleegi energiatarbimisega seotud parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:

Selle parandusteguriga arvestatakse süüteleegi võimsustarvet.

Siin:

—	Ppilot [kW] on süüteleegi võimsustarbimine;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli teostamisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.

1.	Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet. Seadet kontrollitakse ühe või mitme kütusega, mille omadused on samas vahemikus kui kütus(t)el, mida tootja kasutas III lisa kohaste mõõtmiste tegemiseks.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 5 % väiksem;

heide vastab järgmistele nõuetele:

13 % hapnikusisalduse korral III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil mõõdetud tolmuheide avatud esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 20 mg/m3 ning kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu, rohkem kui 10 mg/m3 ning III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 2 kirjeldatud meetodil mõõdetud tolmuheide ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 1 g/kg ning III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 3 mõõdetud tolmuheide rohkem kui 0,8 g/kg;

orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 25 mgC/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 15 mgC/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 275 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 60 mg/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

4)	NO2-na väljendatud lämmastikoksiidide (NOx) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Kui punkti 2 alapunktides b või c osutatud tulemustest mõnda ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhuslikult veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tootja tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	kõigi kolme mudeli esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kolme täiendava tahkekütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 5 % väiksem;

kolme täiendava tahkekütuse-kohtkütteseadme keskmine heide vastab järgmistele nõuetele:

13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud tolmuheide ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 20 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 10 mg/m3 kinnise esiküljega tahekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil, ning 1 g/kg, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 2 kirjeldatud meetodil, ja 0,8 g/kg, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 3 kirjeldatud meetodil;

orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 25 mgC/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 15 mgC/m3 kinnise esiküljega tahekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

vingugaasiheide (CO), mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 275 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 60 mg/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

4)	13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud lämmastikoksiidide (NOx) heide, mis on väljendatud NO2-na, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.

Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse see mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi asutus peab esitama katsetulemused ja muud asjakohased andmed teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast seda, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriikide asutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

V LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ning tolmu- ja vingugaasi-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad tahkekütuse-kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised. Käesoleva määruse jõustumise ajal ei vasta ükski tahkekütuse-kohtkütteseade kõikidele punktides 1–5 sätestatud nõuetele. Mõni tahkekütuse-kohtkütteseade vastab ühele, mõni mitmele nõudele.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 47 %;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhususe võrdlusnäitaja: 86 %;

c)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 94 %;

d)	tahkekütusepliitide kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 75 %.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheite võrdlusnäitajad

lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 20 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 30 mg/m3;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 500 mg/m3;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 250 mg/m3.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja pliitide lämmastikoksiidide heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 50 mg/m3.

Punktides 1–5 sätestatud võrdlusnäitajate väärtusi ei pea saavutama korraga ühe tahkekütuse-kohtkütteseadme puhul.

Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puit) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 83 %, tolmuheide 33 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 69 mg/m3, vingugaasiheide 1 125 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 115 mg/m3 .

Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 91 %, tolmuheide 22 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 6 mg/m3, vingugaasiheide 312 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 121 mg/m3.

Hea näide olemasolevast pliidist on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 78 %, tolmuheide 38 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 66 mg/m3, vingugaasiheide 1 375 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 71 mg/m3.

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/20

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1186,

24. aprill 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2010/30/EL kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste toodete energiamärgistusega, mille puhul on olemas suured energiasäästuvõimalused ja mille töönäitajad on ühesuguste funktsioonide juures oluliselt erinevad.

(2)	Samaväärsete funktsioonidega kohtkütteseadmetel on väga erinevad energiatõhusus- ja -kasutusnäitajad ning nad kasutavad olulise osa kogu Euroopa Liidu energianõudlusest. Nende energiatarbimise vähendamiseks on häid võimalusi.

(3)	Kohtkütteseadmetel, milles kasutatakse muud kui puitbiomassi, on erilised tehnilised näitajad ja seepärast tuleks need seadmed jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(4)	Tuleks kehtestada ühtlustatud sätted kohtkütteseadmete märgistuse ja ühtse tooteteabe kohta, et stimuleerida tootjaid muutma kohtkütteseadmeid energiatõhusamaks, innustada lõpptarbijaid ostma energiatõhusaid tooteid ja aidata kaasa siseturu toimimisele.

(5)	Kuna kohtkütteseadmete tüüpiline kasutamisviis ja seega ka energiatarbimine on teistsugune kui muudel reguleerimise alla kuuluvatel ruumikütteseadmetel, tuleks käesoleva määrusega luua energiamärgistusskaala, mis erineb muude kütteseadmete puhul kasutatavast skaalast.

(6)	Kuna kiirgavaid kohtkütteseadmeid ja torukohtkütteseadmeid ostavad otse professionaalid, mitte lõpptarbijad, ei ole käesolevas määruses sätestatud selliste kütteseadmete energiamärgistuse nõudeid.

(7)

Miinimumnõuetega, mida kohaldatakse elektri-kohtkütteseadmete suhtes vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/1188, (2) nähakse ette nende toodete maksimaalse tehnilise täiustamise võimalused. Seetõttu ei jää ruumi nende omavaheliseks eristamiseks. Elektri-kohtkütteseadmeid ei saa otse asendada tõhusamate kohtkütteseadmetega, milles kasutatakse muud kütust, ja seetõttu ei saavutataks märgisega eesmärki anda tarbijatele teavet toodete suhtelise tõhususe kohta.

(8)

Kütteseadmetes taastuvenergia kasutamise edendamine on kooskõlas taastuvenergia kasutamise edendamise eesmärgiga. Seepärast on asjakohane, et käesoleva määrusega kehtestatakse eriline lähenemisviis kohtkütteseadmetele, nimelt seatakse märgisel biomassitegur sellisele tasemele, et klassi A++ on võimalik saavutada ainult kohtkütteseadmetega, milles tahkekütusena kasutatakse graanuleid.

(9)

Märgistusele kantavate andmete saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid arvutusi ja mõõtmisi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid arvutus- ja mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui on olemas, Euroopa standardiorganisatsioonide heaks kiidetud ühtlustatud standardeid ökodisaininõuete kehtestamiseks, nagu on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (3).

(10)	Käesolevas määruses tuleks täpsustada kohtkütteseadmete tootemärgise ühtne kujundus ja sisu.

(11)	Lisaks tuleks käesolevas määruses täpsustada kohtkütteseadmete tootekirjelduse ja tehnilise dokumentatsiooni suhtes esitatavad nõuded.

(12)	Samuti tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata nõuded teabe kohta, mis tuleb esitada kohtkütteseadmete kaugmüügi korral, reklaamimisel ja kõigis tehnilistes reklaammaterjalides.

(13)	Tehnika arengu arvestamiseks on kohane näha ette käesoleva määruse sätete läbivaatamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse energiamärgistuse ja täiendava tooteteabe nõuded selliste kohtkütteseadmete jaoks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 50 kW.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	elektri-kohtkütteseadmed;

b)	kohtkütteseadmed, milles soojuse tekitamiseks kasutatakse auru kokkusurumise tsüklit või neeldumisahelat ning mida käitatakse elektri- või kütusekompressoriga;

c)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult puitu mittesisaldava biomassi põletamiseks;

d)	kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud kütmiseks muul eesmärgil kui inimese jaoks mugava temperatuuri saavutamine ja hoidmine konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu;

e)	kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult välitingimustes kasutamiseks;

f)	kohtkütteseadmed, mille otsene soojusenergiatoodang on alla 6 % otsese ja kaugkütmise soojusvõimsuse nimiväärtuste summast;

g)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis ei ole tehases kokku pandud või mida ei esitata kokkupandavate osadena või ühe tootja toodetud osadena, mis on ette nähtud kohapeal kokkupanemiseks;

h)	kiirgavad kohtkütteseadmed ja torukohtkütteseadmed;

i)	õhukütteseadmed;

j)	saunaahjud.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2010/30/EL artiklis 2 esitatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1) „kohtkütteseade”– seade ruumi kütmiseks, mis eraldab soojust otseülekandega või kombineeritult soojuse ülekandega vedelikule, et saavutada teatav inimese jaoks mugav temperatuur kinnises ruumis, milles toode asub, ja säilitada seda temperatuuri; võib olla kombineeritud soojuse ülekandega muudesse ruumidesse, seade on varustatud ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis muundavad elektrienergiat voolu soojuslikul toimel tekkivaks soojuseks või gaas- ja vedelkütuse energiat põletamisel tekkivaks soojuseks;

2) „tahkekütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kohtkütteseade või pliit, milles kasutatakse tahkekütust;

3) „gaaskütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kohtkütteseade, milles kasutatakse gaaskütust;

4) „vedelkütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kohtkütteseade, milles kasutatakse vedelkütust;

5) „elektri-kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles soojust toodetakse voolu soojuslikul toimel;

6) „lahtise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas-, vedel- või tahkekütust ja milles kütusekiht ega põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus toode paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

7) „kinnise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas-, vedel- või tahkekütust ja milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

8) „pliit”– kohtkütteseade, milles kasutatakse tahkekütuseid ja milles on ühes korpuses ühendatud kohtkütteseade, keeduplaat ja/või praeahi, mida kasutatakse toidu valmistamiseks; seadmel on tihendatud ühendus korstna või kolde väljaviiguga või seadmele on vaja lõõri põlemissaaduste ärajuhtimiseks;

9) „kütusega töötav kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kohtkütteseade või pliit;

10) „kiirgav kohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale ja suunatakse kasutuskohta, nii et põletist eralduv soojus, peamiselt infrapunakiirgus, soojendab otse soojendatavat kohta ja põlemissaadused eralduvad seadme asukoharuumi;

11) „torukohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale soojendatava koha lähedale ja see soojendab ruumi eelkõige infrapunakiirgusega, mis pärineb toru(de)st, mida soojendavad selles liikuvad põlemissaadused, mis on ette nähtud juhtida torust lõõri kaudu välja;

12) „lõõrita kütteseade”– kohtkütteseade (v.a kiirgav kohtkütteseade), milles kasutatakse gaas-, vedel- või tahkekütust ja millest põlemissaadused pääsevad samasse alasse, kus seade asub;

13) „siibrita kütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas-, vedel- või tahkekütust ja mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;

14) „õhukütteseade”– toode, mis annab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille saab ühendada toruküttesüsteemiga ja mis on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning mis kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb;

15) „saunaahi”– kohtkütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või samalaadsesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;

16) „tahkekütus”– kütus, mis on tavapärase siseruumide temperatuuri juures tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;

17) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest, pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

18) „puitbiomass”– puudest ja põõsastest saadud biomass, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ja saepuru;

19) „muu kui puitbiomass”– biomass, mis ei ole puitbiomass, sealhulgas õled, siidpööris, pilliroog, kaunakestad, terad, oliiviseemned, oliivikoogid ja pähklikestad;

20) „eeliskütus”– ainus kütus, mida tuleks seadme tarnija juhendite kohaselt kohtkütteseadmes kasutada;

21) „tahke fossiilkütus”– muu tahkekütus peale biomassi, sealhulgas antratsiit ja kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, fossiilkütuste segu või biomassi ja fossiilkütuse segu; käesoleva määruse tähenduses hõlmab see ka turvast;

22) „muu sobiv kütus”– tahkekütus, mis ei ole eeliskütus ja mida kohtkütteseadmes võib seadme tarnija juhendite kohaselt kasutada, sealhulgas igasugune kütus, mida võib kasutada kohtkütteseadmes ning mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tootjate ja tarnijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes ja reklaamimaterjalides ning kuulutustes;

23) „otsene soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, mida toode eraldab, välja arvatud tootest vedeliksoojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;

24) „kaudne soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle vedeliksoojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;

25) „kaudne soojusfunktsioon”– toode saab osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;

26) „nimisoojusvõimsus” (Pnom )– kohtkütteseadme soojusvõimsus [kW], mille teatab tarnija ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;

27) „minimaalne soojusvõimsus” (Pmin )– kohtkütteseadme soojusvõimsus [kW], mille teatab tarnija ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;

28) „ette nähtud kasutamiseks välistingimustes”– toode, mida saab ohutult kasutada suletud ruumist väljaspool, sealhulgas ka välistingimustes;

29) „samaväärne mudel”– mudel, mis on lastud turule ja millel on samasugused V lisa tabelis 2 või 3 esitatud tehnilised näitajad kui sama tarnija muul turule lastud mudelil.

II–IX lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused ja ajakava

1. Alates 1. jaanuarist 2018 tagavad tarnijad, kes lasevad turule või seavad töökorda tahkekütusel töötavaid kohtkütteseadmeid, mis ei ole lõõrita ega siibrita kütteseadmed, järgmise:

a)	iga selline kohtkütteseade on varustatud trükitud märgisega, mille vorm ja millel esitatav teave on sätestatud III lisa punktis 1 ja mis vastab II lisas esitatud energiatõhususklassidele;

b)	sellise kohtkütteseadme mudeli edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks III lisa punktis 1 sätestatud vormi ja teabega ning II lisas esitatud energiatõhususklassidele vastav elektrooniline märgis;

c)	sellise kohtkütteseadme kohta esitatakse tootekirjeldus vastavalt IV lisale;

d)	sellise kohtkütteseadmemudeli kohta tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks IV lisale vastav elektrooniline tootekirjeldus;

e)	V lisas sätestatud tehnilised dokumendid esitatakse nõudmise korral liikmesriikide asutustele ja komisjonile;

f)	iga sellise kohtkütteseadme konkreetse mudeli reklaam, milles on energia- või hinnateavet, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile;

g)	iga sellise kohtkütteseadme konkreetse mudeli tehniline reklaammaterjal, milles kirjeldatakse selle konkreetseid tehnilisi näitajaid, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile.

2. Alates 1. jaanuarist 2022 tagavad tarnijad, kes lasevad turule või seavad töökorda tahkekütusel töötavaid lõõrita või siibrita kütteseadmeid, järgmise:

a)	iga selline kohtkütteseade on varustatud trükitud märgisega, mille vorm ja millel esitatav teave on sätestatud III lisa punktis 1 ja mis vastab II lisas esitatud energiatõhususklassidele;

b)	sellise kohtkütteseadme mudeli edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks III lisa punktis 1 sätestatud vormi ja teabega ning II lisas esitatud energiatõhususe klassidele vastav elektrooniline märgis;

c)	sellise kohtkütteseadme kohta esitatakse tootekirjeldus vastavalt IV lisale;

d)	sellise kohtkütteseadme mudeli kohta tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks IV lisale vastav elektrooniline tootekirjeldus;

e)	V lisas sätestatud tehnilised dokumendid esitatakse nõudmise korral liikmesriikide asutustele ja komisjonile;

f)	iga sellise kohtkütteseadme konkreetse mudeli reklaam, milles on energia- või hinnateavet, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile;

g)	iga sellise kohtkütteseadme konkreetse mudeli tehniline reklaammaterjal, milles kirjeldatakse selle konkreetseid tehnilisi näitajaid, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Kohtkütteseadmete edasimüüjad tagavad järgmise:

a)	müügikohas on iga kohtkütteseadme esiosa välispinnal selgelt nähtav artikli 3 kohane tarnija esitatud märgis;

kohtkütteseadmeid, mida pakutakse müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks viisil, mille puhul lõpptarbija eeldatavalt ei näe esitletavat toodet, esitavad tarnijad turustamisel VI lisas osutatud teabe, välja arvatud juhul, kui pakkumine tehakse Interneti kaudu; sel juhul kohaldatakse VII lisa sätteid;

c)	iga kohtkütteseadme konkreetse mudeli reklaam, milles on energia- või hinnateavet, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile;

d)	iga kohtkütteseadme konkreetse mudeli tehniline reklaammaterjal, milles kirjeldatakse selle konkreetseid tehnilisi näitajaid, sisaldab viidet selle energiatõhususklassile.

Artikkel 5

Mõõtmis- ja arvutusmeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitada tulev teave saadakse usaldusväärsete, täpsete ja korratavate mõõtmis- ja arvutusmeetodite abil, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt VIII lisas sätestatule.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriigid hindavad seadme vastavust kohtkütteseadmete deklareeritud energiatõhususklassile IX lisas esitatud korras.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab tehnika arengut silmas pidades käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2024. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige, kas on võimalik vähendada määruse kohaldamisest tehtavate erandite arvu.

Artikkel 8

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 selliste tahkekütusel töötavate kohtkütteseadmete suhtes, mis ei ole lõõrita ega siibrita kütteseadmed. Artikli 3 lõike 1 punkte f ja g ning artikli 4 punkte b, c ja d kohaldatakse siiski alates 1. aprillist 2018.

3. Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatakse seda tahkekütusel töötavate lõõrita ja siibrita kütteseadmete suhtes. Artikli 3 lõike 2 punkte f ja g ning artikli 4 punkte b, c ja d kohaldatakse siiski alates 1. aprillist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1188, 28. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 76).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

II–IX lisas kasutatavad mõisted

II–IX lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „teisendustegur” (conversion coefficient, CC)– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine energiatootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

2) „alumine kütteväärtus ehk netokütteväärtus” (net calorific value, NCV)– tavalise niiskusesisaldusega konkreetse kütuse ühikulise koguse täielikul hapnikuga põlemisel eralduv summaarne soojushulk, kui põlemissaadusi ei jahutata ümbritseva keskkonna temperatuurini;

3) „kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (ηth,nom või ηth,min)– kohtkütteseadme kasuliku soojusvõimsuse ja NCV kaudu esitatud summaarse sisendvõimsuse suhtarv, väljendatuna protsentides;

4) „elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax)– nimisoojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaugkütmisfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

5) „elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel” (elmin)– minimaalset soojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaugkütmisfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

6) „ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb)– toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];

7) „püsisüüteleegi võimsustarve” (Ppilot)– gaas-, vedel- või tahkekütusega töötava toote kütusekulu [kW] süüteleegi alalhoidmisel, kui süüteleek põleb rohkem kui viis minutit enne peamise põleti sisselülitamist; süüteleegi ülesanne on võimaldada nimisoojusvõimsuse või osalise koormuse tagamiseks vajaliku ulatuslikuma põlemisprotsessi alustamist;

8) „üheastmeline soojusvõimsus ilma toatemperatuuri seadistamiseta”– tootel ei ole võimalik muuta automaatselt oma soojusvõimsust ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis on vajalik soojusvõimsuse automaatseks kohandamiseks;

9) „kaks või enam käsitsi valitavat kütmisastet ilma toatemperatuuri seadistamiseta”– toode suudab käsijuhtimise korral muuta oma soojusvõimsust kahe või enama astme piires, kuid ei ole varustatud seadmega, mis automaatselt reguleeriks soojuse tootmist sõltuvalt soovitavast ruumitemperatuurist;

10) „toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga”– toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;

11) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;

12) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatavat ettenähtud mugava toasoojuse taset, ning ajastada temperatuuritaseme muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;

13) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatavat ettenähtud mugava toasoojuse taset, ning võimaldab ajastada temperatuuritaseme muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;

14) „toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei ole;

15) „toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui toa aken või uks on avatud. Kui akna või ukse avamise kindlaks tegemiseks kasutatakse andurit, võib see olla paigaldatud tootesse, väljapoole toodet, olla sisse ehitatud hoone struktuuri või kujutada endast eelmiste võimaluste kombinatsiooni;

16) „kaugjuhtimisvõimalusega”– tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;

17) „ooteseisund”– seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

18) „mudelitähis”– tavaliselt tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset kohtkütteseadme mudelit muudest sama kaubamärgiga või sama tarnija- või edasimüüjanimega mudelitest;

19) „muu fossiilkütus”– fossiilkütus, mis ei ole antratsiit, kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, turvas ega fossiilkütustesegust briketid;

20) „muu puitbiomass”– puitbiomass, v.a küttepuud, mille niiskusesisaldus on kuni 25 %, briketiks kokkupressitud puit niiskusesisaldusega alla 14 % või presspuit niiskusesisaldusega alla 12 %.

21) „niiskusesisaldus”– kütuses oleva vee mass, mis on jagatud kohtkütteseadmes kasutatava kütuse kogumassiga.

II LISA

Energiatõhususe klassid

Kohtkütteseadme energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususindeksi (EEI) alusel.

Tabel 1

Kohtkütteseadmete energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass	Energiatõhususindeks (EEI)
A++	EEI ≥ 130
A+	107 ≤ EEI < 130
A	88 ≤ EEI < 107
B	82 ≤ EEI < 88
C	77 ≤ EEI < 82
D	72 ≤ EEI < 77
E	62 ≤ EEI < 72
F	42 ≤ EEI < 62
G	EEI < 42

Kohtkütteseadme energiatõhususe indeks arvutatakse vastavalt VIII lisale.

III LISA

Märgis

Kohtkütteseadmed

Märgisel esitatakse järgmine teave.

I	tarnija nimi või kaubamärk;

II	tarnija mudelitähis;

III	energiatõhususklass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti 1 kohaselt. Kohtkütteseadme energiatõhususe klassi märkiva noole ots paigutatakse asjakohast energiatõhususklassi märkiva noole otsaga samale kõrgusele;

IV	otsese soojusvõimsuse sümbol;

V	otsene soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani;

VI	vedelsoojuskandjale soojuse ülekandmist võimaldava kohtkütteseadme puhul kaugkütmise soojusvõimsuse sümbol;

VII	vedelsoojuskandjale soojuse ülekandmist võimaldava kohtkütteseadme puhul kaugkütmise soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani.

b)	Kohtkütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 2.

Kohtkütteseadmete märgise kujundus on järgmine:

Selgitus:

a)	märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)	taust on valge;

c)	neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

ELi märgise äärejoon: 4 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

ELi logo: värvused: X-80-00-00 ja 00-00-X-00.

Energiamärgis: värvus: X-00-00-00. Piktogramm vastavalt näidisele: ELi logo + energiamärgis: laius: 86 mm, kõrgus: 17 mm.

Logode all olev joon: 1 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, pikkus: 86 mm.

Energiaklasside astmestik

—

Nool: kõrgus: 6 mm, lünk: 1,3 mm, värvused:

—	kõrgeim klass: X-00-X-00,

—	teine klass: 70-00-X-00,

—	kolmas klass: 30-00-X-00,

—	neljas klass: 00-00-X-00,

—	viies klass: 00-30-X-00,

—	kuues klass: 00-70-X-00,

—	seitsmes klass: 00-X-X-00,

—	kaheksas klass: 00-X-X-00,

—	viimane klass: 00-X-X-00.

—	Tekst: paks Calibri 14 pt, suurtähed, valge, sümbolid „+”: ülapaigutus, ühel real.

Energiatõhususklass:

—	nool: laius: 22 mm, kõrgus: 12 mm, 100 % must;

—	tekst: paks Calibri 24 pt, suurtähed, valge, sümbolid „+”: ülapaigutus, ühel real.

Otsese kütmise funktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele,

—	piirjoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Vajaduse korral kaugkütmisfunktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele,

—	piirjoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Otsese kütmise nimisoojusvõimsus:

—	piirjoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm,

—	väärtus „XY,Z”: paks Calibri 34 pt, 100 % must,

—	tekst „kW”: tavaline Calibri 18 pt, 100 % musta.

Vajaduse korral kaugkütmise nimisoojusvõimsus:

—	piirjoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm,

—	väärtus „XY,Z”: paks Calibri 34 pt, 100 % must,

—	tekst „kW”: tavaline Calibri 18 pt, 100 % musta.

Energia:

—	tekst: tavaline Calibri 8 pt, 100 % musta.

Märgise kehtestamise aasta ja määruse number:

—	tekst: paks Calibri 10 pt.

Tarnija nimi või kaubamärk.

Tarnija mudelitähis:

—	tarnija nimi või kaubamärk ja mudelitähis peavad mahtuma alale suurusega 86 × 12 mm.

IV LISA

Tootekirjeldus

Kohtkütteseadme tootekirjelduse teave esitatakse järgmises järjekorras ja see lisatakse toote brošüürile või muudele tootega kaasa antavatele dokumentidele:

a)	tarnija nimi või kaubamärk;

b)	tarnija mudelitähis;

c)	mudeli energiatõhususe klass, mis on määratud vastavalt II lisa punktile 1;

d)	otsene soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani;

e)	kaugkütmise soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani;

f)	VIII lisa kohaselt määratud energiatõhususindeks, ümardatud täisarvuni;

g)	kasutegur nimisoojusvõimsusel ja minimaalsel koormusel (vajaduse korral), ümardatud ühe kümnendkohani ja arvutatud vastavalt VIII lisale;

h)	ettevaatusmeetmed kütteseadme koostamise, paigaldamise ja hooldamise juures.

Üks tootekirjeldus võib hõlmata mitut sama tarnija tarnitavat kütteseadmemudelit.

Tootekirjelduses oleva teabe võib esitada märgise koopiana värviliselt või mustvalgena. Sel juhul tuleb esitada ka punktis 1 loetletud teave, mida ei ole veel märgisel esitatud.

V LISA

Tehnilised dokumendid

Artikli 3 lõike 1 punkti e ja artikli 3 lõike 2 punkti e kohased kohtkütteseadmete tehnilised dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	tarnija nimi ja aadress;

b)	tahkekütusekatla mudeli tähis;

c)	vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele;

kui eeliskütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või muu biomassi- ja fossiilkütusesegu, nagu on osutatud tabelis 2, siis kütuse täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus ja tehniline standard või kütuse spetsifikatsioon, sealhulgas mõõdetud niiskuse- ja tuhasisaldus ning muu fossiilkütuse puhul kütuse mõõdetud lenduva osise sisaldus;

e)	vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;

f)	selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

g)	tabelis 2 (tahkekütuse-kohtkütteseadmed) ja tabelis 3 (gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed) esitatav teave mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt VIII lisale;

h)	tarnijate poolt või nimel tehtud katsete aruanded, sealhulgas katseid teinud asutuse nimi ja aadress;

i)	ettevaatusmeetmed kütteseadme koostamise, paigaldamise ja hooldamise juures;

j)	samaväärsete mudelite loetelu, kui need on olemas.

See teave võib olla ühendatud tehniliste dokumentidega, mis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (1) meetmete kohaselt.

Tabel 2

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete tehnilised parameetrid

Mudelitähis(ed):
Kaugkütmisfunktsiooniga: [jah/ei]
Otsene soojusvõimsus: … (kW)
Kaugkütmise soojusvõimsus: … (kW)
Kütus				Eeliskütus (ainult üks):		Muu sobiv kütus (loetleda):
Küttepuud, niiskusesisaldus ≤ 25 %				[jah/ei]		[jah/ei]
Presspuit, niiskusesisaldus ≤ 12 %				[jah/ei]		[jah/ei]
Muu puitbiomass				[jah/ei]		[jah/ei]
Puitu mittesisaldav biomass				[jah/ei]		[jah/ei]
Antratsiit ja kuivaurusüsi				[jah/ei]		[jah/ei]
Kivisöekoks				[jah/ei]		[jah/ei]
Madaltemperatuurne koks				[jah/ei]		[jah/ei]
Bituumenkivisüsi				[jah/ei]		[jah/ei]
Pruunsöebrikett				[jah/ei]		[jah/ei]
Turbabrikett				[jah/ei]		[jah/ei]
Fossiilkütuste segu briketina				[jah/ei]		[jah/ei]
Muud fossiilkütused				[jah/ei]		[jah/ei]
Biomassi- ja fossiilkütusesegu briketina				[jah/ei]		[jah/ei]
Muu biomassi- ja tahkekütusesegu				[jah/ei]		[jah/ei]
Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral
Kütmise sesoonne energiatõhusus η s [%]:
Energiatõhususindeks (EEI)
Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik		Näitaja		Tähis	Väärtus	Ühik
Soojusvõimsus					Kasutegur (NCV alusel)
Kütmise nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW		Kasutegur nimisoojusvõimsusel		ηth,nom	x,x	%
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW		Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)		ηth,min	[x,x/ei ole asjakohane]	%

Täiendav elektritarbimine					Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine (valida üks)
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW		üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri reguleerimiseta			[jah/ei]
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW		kahe või enama käsitsi juhitava kütmisastmega, toatemperatuuri reguleerimiseta			[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW		toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga			[jah/ei]
					Muud seadistamisvõimalused (mitu valikut lubatud)
					toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega			[jah/ei]
					toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega			[jah/ei]
					kaugjuhtimise võimalusega			[jah/ei]
Püsisüüteleegi võimsustarve
Süüteleegi võimsustarve (kui see on asjakohane)	Ppilot	[x,xxx/ei ole asjakohane]	kW
Kontaktandmed	Tarnija nimi ja aadress

Tabel 3

Gaas-/vedelkütuse-kohtkütteseadmete tehnilised parameetrid

Mudelitähis(ed):
Kaugkütmisfunktsiooniga: [jah/ei]
Otsene soojusvõimsus: … (kW)
Kaugkütmise soojusvõimsus: … (kW)
Kütus
Valige kütuse liik				[gaas-/vedelkütus]		[täpsustada]

Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik		Näitaja		Tähis	Väärtus	Ühik
Soojusvõimsus					Kasutegur (alumine kütteväärtus)
Nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW		Kasutegur nimisoojusvõimsusel		ηth,nom	x,x	%
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW		Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)		ηth,min	[x,x/ei ole asjakohane]	%

Täiendav elektritarbimine					Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine (valida üks)
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW		üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta			[jah/ei]
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW		kahe või enama käsitsi valitava kütmisastmega, toatemperatuuri seadistamiseta			[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW		toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga			[jah/ei]
					toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga			[jah/ei]
					Muud seadistamisvõimalused (mitu valikut lubatud)
					toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega			[jah/ei]
					toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega			[jah/ei]
Püsisüüteleegi võimsustarve					kaugjuhtimise võimalusega			[jah/ei]
Süüteleegi võimsustarve (kui see on asjakohane)	Ppilot	[x,xxx/ei ole asjakohane]	kW
Kontaktandmed	Tarnija nimi ja aadress

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

VI LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui lõppkasutaja ei näe eeldatavasti toodet esitletuna, v.a juhul kui seda pakutakse interneti kaudu

Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud teave tuleb esitada järgmises järjekorras:

a)	mudeli energiatõhususe klass, mis on määratud vastavalt II lisa punktile 1;

b)	otsese kütmise soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani;

c)	kaugkütmise soojusvõimsus [kW], ümardatud ühe kümnendkohani.

Kogu punktis 1 osutatud teave trükitakse või esitatakse loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas.

VII LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui toodet müüakse, antakse rendile või müüakse järelmaksuga interneti kaudu

Käesoleva lisa punktides 2–5 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kuvamismehhanism”– mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

b) „pesaaken”– visuaalne liides, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

c) „puutetundlik ekraan”– puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

d) „tekstialternatiiv”– kujutisele alternatiivina esitatav tekst, millega edastatakse teavet muud moodi kui graafiliselt; seda kasutatakse selliste kuvamismehhanismide puhul, millega ei saa kujutisi esitada, samuti kõnesünteesiseadme puhul juurdepääsu hõlbustava vahendina kõnesünteesirakenduste sisendina.

Tarnija poolt artikli 3 lõike 1 punkti b või lõike 2 punkti b kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis esitatakse kuvamismehhanismi abil toote hinna lähedal. Märgis peab olema selgelt nähtav ja loetav ning III lisa punktis 2 esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna abil ja sel juhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetega. Pesaaknal kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas märgise juurde, peab olema järgmine:

a)	kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususklassiga sama värvi;

b)	noolel on toote energiatõhususe klass valges kirjas, mille tähesuurus on sama kui hinnal;

c)	selle formaat on üks järgmisest kahest:

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)	käesoleva lisa punktis 3 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)	kujutis peab olema seotud märgisega;

c)	märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise venitamist;

d)	märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)	märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)	märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)	graafilise kujutise tekstialternatiivil, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, on esitatud toote energiatõhususe klass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

Tarnija poolt artikli 3 lõike 1 punkti d või lõike 2 punkti d kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane tootekirjeldus esitatakse kuvamismehhanismi abil toote hinna lähedal. Tootekirjeldus peab olema selgelt nähtav ja loetav. Tootekirjelduse võib kuvada pesaaknas ning sel juhul on sellele viival lingil selgelt ja loetavalt märgitud „Tootekirjeldus”. Pesaaknas kuvamise korral avaneb tootekirjeldus pärast esimest lingil tehtud hiireklõpsu või sellest hiirega ülesõitu või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest suuremaksvenitamist.

VIII LISA

Mõõtmised ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäeval üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–4 sätestatud tingimustega.

Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Kohtkütteseadmeid katsetatakse eeliskütusega, et määrata kindlaks energiatõhususindeks ning otsese ja kaugkütmise soojusvõimsuse väärtused.

b)	Otsese ja kaugkütmise soojusvõimsuse ning energiatõhususindeksi väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.

Energiatõhususindeksi ja kohtkütteseadmete kasutamise üldtingimused

a)	Asjakohasel juhul mõõdetakse kasuteguri väärtused ηth,nom , ηth,min ning otsese ja kaugkütmise soojusvõimsused Pnom , Pmin .

Energiatõhususindeks (EEI) arvutatakse toa kütmise sesoonse energiatõhususena aktiivses seisundis (ηS,on ) ja tehakse järgmised parandused: biomassi eeliskütusena kasutava kohtkütteseadme puhul tehakse parandus taastuva kütuse parandusteguriga, samuti tehakse parandused, et võtta arvesse temperatuuri seadistamist, täiendavat elektritarbimist ja püsisüüteleegi hoidmisega seotud energiatarbimist. Energiatõhususindeks (EEI) väljendatakse numbriga, mis on samaväärne selle protsendilisele väärtusele.

Kütmise sesoonse energiatõhususe konkreetsed tingimused

Kõikide kohtkütteseadmete energiatõhususe indeks (EEI) on määratletud järgmiselt:

Siin:

—	ηS,on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ja see esitatakse protsentides ning selle arvutamise eeskiri on esitatud punkti 4 alapunktis b;

—	BLF on märgisel olev biomassitegur, mis on 1,45 biomassi- ja 1 fossiilkütuse-kohtkütteseadme puhul;

—	F(2) on parandustegur [%], millega arvestatakse positiivset panust energiatõhususindeksisse, mis tuleneb toatemperatuuri sobivaks seadistamiseks kohandatud panustest, mille väärtused üksteist vastastikku välistavad ja mis on liidetamatud;

—	F(3) on parandustegur [%], millega arvestatakse positiivset panust energiatõhususindeksisse, mis tuleneb toatemperatuuri sobivaks reguleerimise kohandatud panustest, mille väärtused on liidetavad;

—	F(4) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse energiatõhususindeksi vähenemist, mis on tingitud täiendavast elektritarbimisest;

—	F(5) on parandustegur [%], millega arvestatakse negatiivset panust energiatõhususindeksisse, mis tuleneb püsisüüteleegi energiatarbimisest.

Aktiivses seisundis kütmise sesoonne energiatõhusus arvutatakse järgmiselt:

ηS,on= ηth,nom

Siin:

—	ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel NCV järgi.

Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse energiatõhususindeksi suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt:

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne ühega tabeli 4 kohastest teguritest, sõltuvalt sellest, millise seadistamisega on tegemist. Valida saab ainult ühe väärtuse.

Tabel 4

Parandustegur F(2)

Kui toode on (ainult üks võimalus on kohaldatav):	F(2)
Kui toode on (ainult üks võimalus on kohaldatav):	Kütuse-kohtkütteseadmed
üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta	0,0 %
kahe või enama käsitsi valitava kütmisastmega, toatemperatuuri seadistamiseta	1,0 %
toatemperatuuri seadistamisega mehaanilise termostaadiga	2,0 %
toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	4,0 %
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	6,0 %
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	7,0 %

Alates 1. jaanuarist 2022 on F(2) võrdne 0-ga tahkekütusel töötava kohtkütteseadme heite puhul, kui temperatuuriregulaator on seatud minimaalsele soojusvõimsusele, mis on suurem väärtustest, mis on esitatud komisjoni määruse (EL) 2015/1185 (1) II lisa punktis 2. Sellise reguleerimise puhul ei tohi soojusvõimsus olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest. Alates 1. jaanuarist 2022, kui F(2) ei ole 0, esitatakse tehnilises dokumentatsioonis asjakohane teave heite kohta minimaalsel soojusvõimsusel.

Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse energiatõhususindeksi suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabeli 5 kohaselt liidetud seadme reguleerimisviisile vastavate tegurite summaga.

Tabel 5

Parandustegur F(3)

Kui toode on varustatud (mitu võimalust on kohaldatavad):	F(3)
Kui toode on varustatud (mitu võimalust on kohaldatavad):	Kütuse-kohtkütteseadmed
toatemperatuuri seadistamisega koos juuresoleku avastamisega	1,0 %
toatemperatuuri seadistamisega koos avatud akna avastamisega	1,0 %
kaugjuhtimisvõimalusega	1,0 %

Alates 1. jaanuarist 2022 on F(3) võrdne 0-ga tahkekütusel töötava kohtkütteseadme heite puhul, kui temperatuuriregulaator on seatud minimaalsele soojusvõimsusele, mis on suurem väärtustest, mis on esitatud määruse (EL) 2015/1185 II lisa punktis 2. Sellise reguleerimise puhul ei tohi soojusvõimsus olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest. Alates 1. jaanuarist 2022, kui F(3) ei ole 0, esitatakse tehnilises dokumentatsioonis asjakohane teave heite kohta minimaalsel soojusvõimsusel.

Täiendava elektritarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

selle parandusteguriga võetakse arvesse täiendavat elektritarbimist sisselülitatud seisundis ning ooteseisundis käitamise ajal.

Kõikide kohtkütteseadmete puhul arvutatakse täiendava elektritarbimise parandustegur järgmiselt:

Siin:

—	elmax [kW] on elektrienergia tarbimine nimisoojusvõimsusel;

—	elmin [kW] on elektrienergia tarbimine minimaalsel soojusvõimsusel. Kui tootel ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsusel mõõdetud elektritarbimise väärtust;

—	elsb [kW] on elektrivõimsustarve toote ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Püsisüüteleegi energiatarbimisega seotud parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:

selle parandusteguriga arvestatakse süüteleegi energiatarvet.

Kõikide kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

Siin:

—	Ppilot [kW] on süüteleegi energiatarbimine;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

(1) Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, 24. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad artiklites 3 ja 4 esitatud nõuete täitmise hindamiseks järgmist kontrollimenetlust.

Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet. Seadet kontrollitakse kütusega, mille omadused on samas vahemikus kui kütusel, mida tootja kasutas VIII lisa kohaste mõõtmiste tegemiseks.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui:

a)	märgisel ja tootekirjelduses toodud väärtused ja klassid vastavad tehnilistes dokumentides esitatud väärtustele ning

b)	tahkekütuse-kohtkütteseadme korral ei ole EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %;

c)	vedelkütuse-kohtkütteseadme korral ei ole EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %;

d)	gaaskütuse-kohtkütteseadme korral ei ole EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Kui punkti 2 alapunktides b–d osutatud tulemustest mõnda ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhuslikult veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ka nii, et need on ühe või mitme sellise mudeli seadmed, mis tarnija tehnilistes dokumentides on loetletud samaväärsete mudelitena.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui:

a)	märgisel ja tootekirjelduses esitatud väärtused ja klassid vastavad kolme täiendava seadme puhul tehnilistes dokumentides esitatud väärtustele;

b)	tahkekütuse-kohtkütteseadme korral ei ole kolme täiendava seadme keskmine EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %;

c)	vedelkütuse-kohtkütteseadme korral ei ole kolme täiendava seadme keskmine EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %;

d)	gaaskütuse-kohtkütteseadme korral ei ole kolme täiendava seadme keskmine EEI esitatud väärtusest väiksem üle 8 %.

Kui punktis 2 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi asutus esitab katseandmed ja muu asjaomase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse otsuse tegemist.

Liikmesriikide asutused kasutavad VIII lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas määratletud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes juhul, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus; tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste lubatava kõrvalekaldena, et saavutada vastavus toote nõuetele. Tootemärgisel ja tootekirjelduses esitatud väärtused ei tohi olla tarnija seisukohast paremad kui tehnilistes dokumentides esitatud väärtused.

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/43

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1187,

27. aprill 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energiamärgistusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2010/30/EL kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste toodete energiamärgistusega, millega võiks märkimisväärselt säästa energiat ning millel on võrdväärse funktsionaalsuse puhul erineva tasemega kasutusomadused.

(2)

Ühesuguste funktsioonidega kütteseadmete, sealhulgas tahkekütusekatelde energiatõhusus võib olla väga erinev. Ruumide kütmiseks kasutatavate tahkekütusekatelde energiatarve moodustab suure osa Euroopa Liidus koguenergiatarbest. Tahkekütusekatelde energiatarbimist on võimalik tunduvalt vähendada, sealhulgas temperatuuriregulaatoreid ja päikeseseadmeid kasutades, mistõttu tuleb energiamärgistusnõuetega hõlmata ka päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlad.

(3)

Kateldel, millega toodetakse soojust üksnes sooja joogi- ja olmevee tarbeks, kateldel, millega toodetakse soojust gaasiliste soojuskandjate soojendamiseks ja koostootmiskateldel elektrilise võimsusega vähemalt 50 kW ning puitu mittesisaldavat biomassi tarbivatel kateldel on neile omased tehnilised näitajad ning seetõttu jäetakse need katlad käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(4)	Tuleks kehtestada ühtlustatud sätted tahkekütusekatelde energiatõhususe näitamiseks märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, et innustada tootjaid suurendama tahkekütusekatelde energiatõhusust, julgustada lõpptarbijaid ostma energiatõhusaid tooteid ja aidata kaasa siseturu toimimisele.

(5)

Selleks et anda tarbijatele võrreldavat teavet tahkekütusekatelde kohta, tuleks võtta kasutusele märgistuskava, mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 811/2013 (2). Kõnealuses määruses esitatud lähenemisviisi kasutamine taastuvenergia suhtes ei edenda biokütusekatelde energiatõhusust. Fossiilkütuste suhtes kohaldatava lähenemisviisi kasutamine biokütuse korral ei oleks kooskõlas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamise põhimõttega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/28/EÜ (3). Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada konkreetne biokütusekatelde suhtes kohaldatav lähenemisviis ja võtta kasutusele sellise väärtusega biokütusetegur, et kondensatsioonkatla tüüpi biokütusekatlad vastaksid A++ klassi nõuetele.

(6)

Märgistusele kantavate andmete saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid arvutus- ja mõõtmismenetlusi, milleks kasutatakse üldtunnustatult parimaid arvutus- ja mõõtmismeetodeid, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide ühtlustatud standardeid (kui need on olemas), mis on heaks kiidetud vastavalt menetlustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (4).

(7)	Käesolevas määruses tuleks täpsustada tahkekütusekatelde märgise ühetaoline kujundus ja sisu.

(8)	Lisaks tuleks käesolevas määruses täpsustada tahkekütusekatelde tootekirjelduse ja tehnilise dokumentatsiooni kohta esitatavad nõuded.

(9)	Samuti tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata nõuded teabe kohta, mis tuleb esitada tahkekütusekatelde kaugmüügi korral, nende reklaamimisel ja tehnilistes reklaammaterjalides.

(10)	Kui märgised ja tooteteave pärinevad tarnijatelt saadud tootekirjeldustest, tuleb tagada, et lõpptarbijale oleksid kättesaadavad päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energeetilised näitajad.

(11)	Tehnika arengut arvesse võttes on kohane sätestada käesoleva määruse läbivaatamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse kuni 70 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega kuni 70 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütusekatelde energiamärgistuse ja täiendava tooteteabe esitamise nõuded.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste katelde suhtes:

a)	katlad, mis toodavad soojust üksnes sooja joogi- või olmevee tarbeks;

b)	katlad gaasilise soojuskandja, nagu auru või õhu soojendamiseks ja edasikandmiseks;

c)	koostootmise-tahkekütusekatlad suurima elektrivõimsusega vähemalt 50 kW;

d)	puitu mittesisaldavat biomassi tarbivad katlad.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2010/30/EL artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1) „tahkekütusekatel”– seade, milles on vähemalt üks tahkekütuse soojusgeneraator, millega toodetakse soojust vesiküttesüsteemiga soovitud sisetemperatuuri saavutamiseks ja selle hoidmiseks ühes või mitmes suletud ruumis, ning mille soojuskadu ümbritsevas keskkonnas ei ületa 6 % nimisoojusvõimsusest;

2) „vesiküttesüsteem”– küttesüsteem, milles kasutatakse vett soojuskandjana, et viia hoone või hooneosa suletud ruumide kütmiseks kasutatav keskselt toodetud soojus kiirguritesse, sealhulgas kohalikud ja kaugküttevõrgud;

3) „tahkekütuse soojusgeneraator”– tahkekütusekatla osa, milles toodetakse soojust tahkekütuse põletamise teel;

4) „nimisoojusvõimsus” (Pr )– tahkekütusekatla esitatud soojusvõimsus [kW], kui suletud ruumide kütmiseks toodetakse soojust eeliskütusega;

5) „tahkekütus”– kütus, mis on toatemperatuuril tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;

6) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest, pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

7) „puitbiomass”– biomass, mis on saadud puudest ja põõsastest, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ning saepuru;

8) „puitu mittesisaldav biomass”– puitbiomassist erinev biomass, sealhulgas õled, siidpööris, rohi, viljad, oliivikivid, oliiviõlikoogid, pähklikoored;

9) „fossiilkütus”– ürgset päritolu kütus, mis ei ole biomass, sealhulgas antratsiit, pruunsüsi, koks, bituumenkivisüsi ja käesoleva määruse kohaldamisel ka turvas;

10) „biokütusekatel”– tahkekütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena biomassi;

11) „puitu mittesisaldavat biomassi tarbiv katel”– biokütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena puitu mittesisaldavat biomassi ning mille jaoks sobivate muude kütuste loetelus ei esine puitbiomassi, fossiilkütuseid ega puitbiomassi ja fossiilkütuse segu;

12) „eeliskütus”– kütuseliik, mida tuleks katla tarnija kasutusjuhendi kohaselt eelistatult katlas kasutada;

13) „muu sobiv kütus”– tahkekütus, mis ei ole eeliskütus ja mida võib tarnija kasutusjuhendi kohaselt katlas põletada; see on igasugune kütus, mida võib kasutada tahkekütusekatlas ja mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tarnijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes reklaamimaterjalides ja kuulutustes;

14) „koostootmise-tahkekütusekatel”– tahkekütusekatel, millega saab üheaegselt toota nii soojust kui ka elektrit;

15) „lisakütteseade”– teine katel või soojuspump, mis kuulub delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 reguleerimisalasse, või teine tahkekütusekatel, mis toodab täiendavat soojust, kui soojustarve on suurem kui esimese tahkekütusekatla nimisoojusvõimsus;

16) „temperatuuriregulaator”– seade, mille abil lõppkasutaja sisetemperatuuri reguleerimiseks valib soovitud sisetemperatuure ja kellaaegu ning mis edastab need selleks tahkekütusekatla asjaomasele seadmele, näiteks keskprotsessorile;

17) „päikeseseade”– päikeseenergiaseadmestik, päikesekollektor, päikese-kuumaveesalvesti või kollektoriahela pump, mis lastakse turule eraldi;

18) „päikeseenergiaseadmestik”– seade, milles on üks või mitu päikesekollektorit ja päikese-kuumaveesalvestit ja võib-olla ka kollektoriahela pumpa ja muid seadmeid ning mis lastakse turule ühe komplektina; kõnealuses seadmestikus ei ole muud soojusgeneraatorit kui võib-olla üks või mitu varu-sukelküttekeha;

19) „päikesekollektor”– seade, mis neelab summaarset päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks, millega soojendatakse seadmes voolavat vedelikku;

20) „päikese-kuumaveesalvesti”– kuumaveesalvesti, mis salvestab ühe või mitme päikesekollektori kogutud energiat;

21) „kuumaveesalvesti”– kuumaveemahuti, milles säilitatakse vett, mida kasutatakse vee ja/või ruumi soojendamiseks, sealhulgas juurdekuuluvad tarvikud; kõnealuses salvestis ei ole muud soojusgeneraatorit kui võib olla üks või mitu varu-sukelküttekeha;

22) „varu-sukelküttekeha”– kuumaveesalvestis paiknev elektrivoolu soojuslikul toimel põhinev elekterküttekeha, millega tekitatakse soojust üksnes sel ajal, kui välise soojusallika kasutamine on takistatud (sealhulgas hoolduse ajal) või kui see ei ole töökorras, või päikese-kuumaveesalvesti varuküttekeha, millega tekitatakse soojust siis, kui päikeseküttekehast ei piisa nõutava mugavustaseme saavutamiseks;

23) „päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatel”– lõpptarbijale pakkumiseks ettenähtud seadmekomplekt, milles on üks või mitu päikeseseadet, üks või mitu temperatuuriregulaatorit ja üks või mitu lisakütteseadet ning tahkekütusekatel;

24) „veesoojendi-katel”– tahkekütusekatel, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks etteantud temperatuuril, koguses, vooluhulgaga ja ajavahemikel sooja joogi- ja olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogi- ja olmeveevarustusega.

II–X lisa täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused ja ajakava

1. Alates 1. aprillist 2017 peavad tarnijad, kes viivad turule või paigaldavad tahkekütusekatlaid, sealhulgas päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlaid, tagama järgmise:

igale tahkekütusekatlale lisatakse III lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuetele vastav trükitud märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele ning igale lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega kasutamiseks ette nähtud tahkekütusekatlale lisatakse III lisa punktis 2 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuetele vastav teine märgis;

b)	iga tahkekütusekatla mudeli jaoks tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks III lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuete kohane elektrooniline märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele;

c)	igale tahkekütusekatlale lisatakse IV lisa punkti 1 kohane tootekirjeldus ning igale lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega kasutamiseks ette nähtud tahkekütusekatlale lisatakse IV lisa punkti 2 kohane teine tootekirjeldus;

d)	iga tahkekütusekatla mudeli jaoks tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks IV lisa punkti 1 kohane elektrooniline tootekirjeldus;

e)	V lisa punktis 1 sätestatud tehnilised dokumendid esitatakse nõudmise korral liikmesriikide asutustele ja komisjonile;

f)	tahkekütusekatla konkreetse mudeli reklaamis, mis sisaldab energia- või hinnateavet, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile;

g)	tahkekütusekatla konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse seadme tehnilisi näitajaid, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile.

2. Alates 26. septembrist 2019 peavad tarnijad, kes lasevad turule või paigaldavad tahkekütusekatlaid, sealhulgas päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlaid, tagama järgmise:

a)	igale tahkekütusekatlale lisatakse III lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuete kohane trükitud märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele;

b)	iga tahkekütusekatla mudeli jaoks tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks III lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuete kohane elektrooniline märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele.

3. Alates 1. aprillist 2017 peavad tarnijad, kes lasevad turule või paigaldavad päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlaid, tagama järgmise:

a)	igale päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlale lisataks III lisa punktis 2 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuetele vastav trükitud märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele;

b)	iga päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla mudeli jaoks tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks III lisa punktis 2 sätestatud teabe vormi ja sisu nõuete kohane elektrooniline märgis vastavalt II lisas sätestatud energiatõhususklassidele;

c)	igale päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlale lisatakse IV lisa punkti 2 kohane tootekirjeldus;

d)	iga päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla mudeli jaoks tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks IV lisa punkti 2 kohane elektrooniline tootekirjeldus;

e)	V lisa punktis 2 sätestatud tehnilised dokumendid esitatakse nõudmise korral liikmesriikide asutustele ja komisjonile;

f)	päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlakomplekti mudeli reklaamis, mis sisaldab energia- või hinnateavet, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile;

g)	päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla komplekti mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles esitatakse selle tehnilisi näitajaid, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile.

Artikkel 4

Edasimüüja kohustused

1. Tahkekütusekatelde edasimüüjad peavad tagama, et:

a)	müügikohas on iga tahkekütusekatla esiosa välispinnal selgelt nähtav märgis, mille tarnija on esitanud vastavalt artikli 3 lõikele 1 või 2;

müügiks, rendiks või järelmaksuga müügiks pakutavaid tahkekütusekatlaid, mida lõppkasutaja eeldatavasti esitletuna ei näe, turustatakse koos teabega, mille tarnija on esitanud vastavalt VI lisa punktile 1, välja arvatud juhul, kui pakkumine tehakse interneti kaudu, mil kohaldatakse VII lisa sätteid;

c)	tahkekütusekatla konkreetse mudeli reklaamis, mis sisaldab energia- või hinnateavet, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile;

d)	tahkekütusekatla konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse seadme tehnilisi näitajaid, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile.

2. Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde edasimüüjad peavad tagama, et:

komplekti pakkumises tuleb näidata komplekti energiatõhususklass, milleks peab komplektil olema märgis, mille tarnija esitab vastavalt artikli 3 lõike 3 punktile a, ja tootekirjeldus, mille tarnija esitab vastavalt artikli 3 lõike 3 punktile c, mis on nõuetekohaselt varustatud asjaomase komplekti näitajatega;

müügiks, rendiks või järelmaksuga müügiks pakutavaid lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatlakomplekte, mida lõppkasutaja eeldatavasti esitletuna ei näe, turustatakse koos käesoleva määruse VI lisa punktile 2 vastava teabega, välja arvatud juhul, kui pakkumine tehakse interneti kaudu, mil kohaldatakse VII lisa sätteid;

c)	päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlakomplekti mudeli reklaamis, mis sisaldab energia- või hinnateavet, viidatakse selle mudeli energiatõhususklassile;

d)	päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlakomplekti mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles esitatakse tehnilisi näitajaid, viidatakse selle mudeli energiatõhususe klassile.

Artikkel 5

Mõõtmis- ja arvutusmeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt VIII lisas sätestatule. Energiatõhususindeks määratakse vastavalt IX lisas sätestatule.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriigid peavad kohaldama X lisas sätestatud menetlust, et hinnata tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde kohta esitatud energiatõhususklassi vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab tehnika arengut silmas pidades käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2022. Läbivaatamisel tuleb eelkõige hinnata, kas veesoojendite-katelde märgisele on asjakohane lisada veesoojendamistõhususe klass.

Artikkel 8

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse 1. aprillist 2017. Artikli 3 lõike 1 punkte f ja g, artikli 3 lõike 3 punkti f ja g, artikli 4 lõike 1 punkte b, c ja d ning artikli 4 lõike 2 punkte b, c ja d kohaldatakse 1. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 811/2013, 18. veebruar 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete ning temperatuuriregulaatori ja päikeseseadmega kütteseadmekomplektide ning temperatuuriregulaatori ja päikeseseadmega veesoojendite-kütteseadmekomplektide energiamärgistusega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

II–X lisas kasutatavad mõisted

II–X lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „mudelitähis”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat tahkekütusekatla või teatavat päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

2) „kütmise sesoonne energiatõhusus (ηs )”– arvutuslikul kütmishooajal ruumi soojendamiseks tarbitava, tahkekütusekatla toodetava soojuse ja selle soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [ %];

3) „elektriline kasutegur (ηel )”– toodetud elektrienergia ja koostootmise-tahkekütusekatla tarbitud koguenergia suhe [ %]; tarbitud koguenergiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

4) „ülemine kütteväärtus (GCV)”– sobiva niiskusesisaldusega kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

5) „teisendustegur (CC)”– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

6) „temperatuuriregulaatori tootekirjeldus”– tootekirjeldus, mis tuleb esitada koos temperatuuriregulaatoriga vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 artikli 3 lõike 3 punktile a;

7) „katla tootekirjeldus”– tootekirjeldus, mis tuleb esitada koos tahkekatlaga vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktile c, ning koos katlaga, mis ei ole tahkekütusekatel, vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 artikli 3 lõike 1 punktile b;

8) „päikeseseadme tootekirjeldus”– tootekirjeldus, mis tuleb esitada koos päikeseseadmega vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 artikli 3 lõike 4 punktile a;

9) „soojuspumba tootekirjeldus”– tootekirjeldus, mis tuleb esitada koos soojuspumbaga vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 artikli 3 lõike 1 punktile b;

10) „kondensatsioonkatel”– tahkekütusekatel, milles tavalistel töötingimustel ja vee etteantud töötemperatuuril veeldatakse osa põlemissaadustes sisalduvast veeaurust ja vabanevat aurustumissoojust kasutatakse soojendamiseks;

11) „muu puitbiomass”– puitbiomass, v.a järgmised liigid: küttepuud niiskusesisaldusega kuni 25 %, hakkepuit niiskusesisaldusega vähemalt 15 %, graanuliteks ja briketiks pressitud puit või saepuru niiskusesisaldusega kuni 50 %;

12) „niiskusesisaldus”– tahkekütusekatlas kasutatavas kütuses sisalduva vee massi suhe kogu kütuse massi;

13) „muu fossiilkütus”– fossiilkütus, v.a antratsiit, pruunsüsi (ka söebrikett), koks ja bituumenkivisüsi ning brikett fossiilkütuste segust;

14) „elektrivõimsustarve maksimaalsel soojusvõimsusel (elmax )”– tahkekütusekatla nimisoojusvõimsusel tarbitud elektrivõimsus [kW], välja arvatud varuküttekeha tarbitud elektrienergia ja seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme tarbitud elektrienergia;

15) „elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel (elmin )”– tahkekütusekatla asjaomasel osalise koormuse võimsustarbel tarbitud elektrivõimsus [kW], välja arvatud varuküttekeha tarbitud elektrienergia ja seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme tarbitud elektrienergia;

16) „lisaelekterküttekeha”– elektrivoolu soojuslikul toimel põhinev elekterküttekeha, millega toodetakse soojust, et ära hoida tahkekütusekatla või vesiküttesüsteemi külmumist või sel ajal, kui välisküttekeha toide on välja lülitatud (sealhulgas hoolduse ajaks) või see ei ole töökorras;

17) „asjaomane osalise koormuse võimsustarve”– automaatse etteandmisega tahkekütusekatla korral töö võimsusega 30 % nimisoojusvõimsusest ning käsietteandmisega tahkekütusekatla korral, mis võib töötada võimsusega 50 % nimisoojusvõimsusest, töö võimsusega 50 % nimisoojusvõimsusest;

18) „ooteseisundi võimsustarve (PSB )”– tahkekütusekatla tarbitav võimsus [kW] ooteseisundis, välja arvatud seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme tarbitav võimsus [kW];

19) „ooteseisund”– seisund, milles tahkekütusekatel on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega või teabe või seisundi kuvamisega;

20) „aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηson )–

a)	automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusele vastava kasuteguri ja võimsusele 30 % nimisoojusvõimsusest vastava kasuteguri kaalutud keskmine;

b)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, nimisoojusvõimsusele vastava kasuteguri ja võimsusele 50 % nimisoojusvõimsusest vastava kasuteguri kaalutud keskmine;

c)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest või väiksemal soojusvõimsusel, nimisoojusvõimsusele vastav kasutegur;

d)	koostootmise-tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusele vastav kasutegur;

21) „kasutegur (η)”– koostootmise-tahkekütusekatla toodetud kasuliku soojuse ja tarbitud koguenergia suhe; tarbitud koguenergia väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

22) „kasulik soojusvõimsus (P)”– tahkekütusekatla toodetud ja soojuskandjale üleantud soojuse võimsus [kW];

23) „fossiilkütusekatel”– tahkekütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena fossiilkütust või fossiilkütuse ja biomassi segu;

24) „ülemine kütteväärtus niiskuse arvestamiseta (GCVmf )”– esialgsest niiskusest kuivatatud kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

25) „samaväärne mudel”– turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud V lisa punkti 1 tabelis 4, nagu teisel sama tarnija turustataval mudelil.

II LISA

Energiatõhususe klassid

Tahkekütusekatla energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususe indeksi (EEI) alusel.

Tahkekütusekatla energiatõhususe indeks arvutatakse IX lisa järgi.

Tabel 1

Tahkekütusekatelde energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass	Energiatõhususe indeks (EEI)
A+++	EEI ≥ 150
A++	125 ≤ EEI < 150
A+	98 ≤ EEI < 125
A	90 ≤ EEI < 98
B	82 ≤ EEI < 90
C	75 ≤ EEI < 82
D	36 ≤ EEI < 75
E	34 ≤ EEI < 36
F	30 ≤ EEI < 34
G	EEI < 30

III LISA

Märgised

1. TAHKEKÜTUSEKATLAD

1.1. Märgis 1

Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.	tarnija nimi või kaubamärk;

II.	tarnija mudelitähis;

III.	kütmisfunktsioon;

IV.	energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt; tahkekütusekatla energiatõhususe klassi märkiva noole ots paigutatakse vastavat energiatõhususe klassi märkiva noole otsaga kohakuti;

V.	nimisoojusvõimsus [kW], ümardatud täisarvuni;

VI.	veesoojendite-katelde puhul ka täiendav veesoojendamisfunktsioon;

VII.	koostootmise-tahkekütusekatla puhul ka täiendav elektritootmisfunktsioon.

b)	Tahkekütusekatla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 3. Erandkorras võib mudelile lisada ELi ökomärgise, kui see on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 (1) alusel.

1.2. Märgis 2

a)	Käesoleva lisa punkti 1.1 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele.

b)	Tahkekütusekatla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 3. Erandkorras võib mudelile lisada ELi ökomärgise, kui see on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel.

2. PÄIKESESEADMETE, TEMPERATUURIREGULAATORITE JA LISAKÜTTESEADMETEGA TAHKEKÜTUSEKATLAD

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlad, mis on klassifitseeritud klassidesse A+++–G

Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.	edasimüüja või tarnija nimi või kaubamärk;

II.	edasimüüja või tarnija mudelitähis(ed);

III.	kütmisfunktsioon;

IV.	tahkekütusekatla energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

V.	tähis, mis näitab, et lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatla komplekti võib lisada päikeseseadme, kuumaveesalvesti, temperatuuriregulaatori või lisakütteseadme;

VI.

lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatla energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks vastavalt IV lisa punktile 2; lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatla energiatõhususe klassi märkiva noole ots paigutatakse vastavat energiatõhususe klassi märkiva noole otsaga kohakuti.

Lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatla märgise kujundus vastab käesoleva lisa punktile 4. Energiatõhususe klassidesse A+++–D kuuluva lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatla puhul võib jätta skaalalt A+++–G ära klassid E–G.

3. TAHKEKÜTUSEKATELDE MÄRGISE KUJUNDUS ON JÄRGMINE:

Siin:

a)	Märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses.

b)	Taust on valge.

c)	Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00–70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta.

Märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

ELi märgise äärejoon: 4 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

ELi logo: värvused: X-80–00-00 ja 00–00-X-00.

Energiamärgis: värvus: X-00–00-00. Piktogramm vastavalt näidisele: ELi logo + energiamärgis: laius: 86 mm, kõrgus: 17 mm.

Logode all olev joon: 1 pt, värvus: 100 % tsüaansinist; pikkus: 86 mm.

Kütmisfunktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele.

Skaalad A++–G ja A+++–D järgmiselt:

—

nool: kõrgus: 5 mm, vahe: 1,3 mm, värvused:

—	kõrgeim klass: X-00-X-00,

—	teine klass: 70–00-X-00,

—	kolmas klass: 30–00-X-00,

—	neljas klass: 00–00-X-00,

—	viies klass: 00–30-X-00,

—	kuues klass: 00–70-X-00,

—	seitsmes klass: 00-X-X-00,

—	kaheksas klass: 00-X-X-00,

—	viimane klass: 00-X-X-00.

—	tekst: poolpaks Calibri 14 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

—

nool: kõrgus: 7 mm, vahe: 1 mm, värvused:

—	kõrgeim klass: X-00-X-00,

—	teine klass: 70–00-X-00,

—	kolmas klass: 30–00-X-00,

—	neljas klass: 00–00-X-00,

—	viies klass: 00–30-X-00,

—	kuues klass: 00–70-X-00,

—	viimane klass: 00-X-X-00.

—	tekst: poolpaks Calibri 16 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

Energiatõhususe klass:

—	nool: laius: 22 mm, kõrgus: 12 mm, 100 % musta.

—	tekst: poolpaks Calibri 24 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

Nimisoojusvõimsus:

—	äärejoon: 2 pt – värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

—	väärtus „YZ”: poolpaks Calibri 45 pt, 100 % musta.

—	tekst „kW”: tavaline Calibri 30 pt, 100 % musta.

Veesoojendamisfunktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele.

—	äärejoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Elektritootmisfunktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele.

—	äärejoon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Märgise kasutuselevõtmise aasta ja määruse number:

—	tekst: poolpaks Calibri 10 pt.

Tarnija nimi või kaubamärk.

Tarnija mudelitähis:

Tarnija nimi või kaubamärk ja mudelitähis peavad mahtuma alale suurusega 86 × 12 mm.

4. PÄIKESESEADMETE, TEMPERATUURIREGULAATORITE JA LISAKÜTTESEADMETEGA TAHKEKÜTUSEKATLA MÄRGISE KUJUNDUS ON JÄRGMINE:

Siin:

a)	Märgise laius on vähemalt 210 mm ja kõrgus 297 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses.

b)	Taust on valge.

c)	Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00–70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta.

Märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

ELi märgise äärejoon: 6 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

ELi logo: värvused: X-80–00-00 ja 00–00-X-00.

Energiamärgis: värvus: X-00–00-00. Piktogramm vastavalt näidisele: ELi logo + energiamärgis: laius: 191 mm, kõrgus: 37 mm.

Logode all olev joon: 2 pt, värvus: 100 % tsüaansinist; pikkus: 191 mm.

Kütmisfunktsioon:

—	piktogramm vastavalt näidisele.

Tahkekütusekatel:

—

piktogramm vastavalt näidisele.

—	tahkekütusekatla energiatõhususe klass:

—	nool: laius: 24 mm, kõrgus: 14 mm, 100 % musta.

—	tekst: poolpaks Calibri 28 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

—	äärejoon: 3 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Komplekt, milles on päikesekollektorid, kuumaveesalvestid, temperatuuriregulaatorid ja lisakütteseadmed:

—	piktogramm vastavalt näidisele.

—	sümbol „+”: poolpaks Calibri 50 pt, 100 % musta.

—	kastid: laius: 12 mm, kõrgus: 12 mm, äärejoon: 4 pt, 100 % tsüaansinist.

—	äärejoon: 3 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Äärejoonega skaala A+++–G:

—

nool: kõrgus: 15 mm, vahe: 3 mm, värvused:

—	kõrgeim klass: X-00-X-00,

—	teine klass: 70–00-X-00,

—	kolmas klass: 30–00-X-00,

—	neljas klass: 00–00-X-00,

—	viies klass: 00–30-X-00,

—	kuues klass: 00–70-X-00,

—	seitsmes klass: 00-X-X-00,

—	vajaduse korral viimased klassid: 00-X-X-00.

—	tekst: poolpaks Calibri 30 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

—	äärejoon: 3 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 3,5 mm.

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla energiatõhususe klass:

—	nool: laius: 33 mm, kõrgus: 19 mm, 100 % musta.

—	tekst: poolpaks Calibri 40 pt, suurtähed, valge, sümbol „+”: ülapaigutus, ühel real.

Märgise kasutuselevõtmise aasta ja määruse number:

—	tekst: poolpaks Calibri 12 pt.

Edasimüüja nimi või kaubamärk.

Edasimüüja või tarnija mudelitähis:

Edasimüüja või tarnija nimi või kaubamärk ja mudelitähis peavad mahtuma alale suurusega 191 × 19 mm.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010, 25. november 2009, ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

IV LISA

Tootekirjeldus

1. TAHKEKÜTUSEKATLAD

1.1. Tahkekütusekatla tootekirjelduse teave esitatakse järgmises järjekorras ja see lisatakse toote brošüürile või muudele tootega kaasa antavatele dokumentidele:

a)	tarnija nimi või kaubamärk;

b)	tarnija mudelitähis;

c)	mudeli energiatõhususe klass, mis määratakse kindlaks kooskõlas II lisaga;

d)	nimisoojusvõimsus [kW], ümardatud täisarvuni;

e)	IX lisa kohaselt määratud energiatõhususe indeks, ümardatud täisarvuni;

f)	VIII lisa kohaselt määratud kütmise sesoonne energiatõhusus [ %], ümardatud täisarvuni;

g)	ettevaatusmeetmed, mida tuleb järgida tahkekütusekatla koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

h)	koostootmise-tahkekütusekatla puhul elektriline kasutegur [ %], ümardatud täisarvuni.

1.2. Üks tootekirjeldus võib hõlmata mitut sama tarnija tarnitavat tahkekütusekatla mudelit.

1.3. Tootekirjelduses sisalduva teabe võib esitada märgise koopiana värviliselt või mustvalgena. Sel juhul tuleb esitada ka punktis 1.1 loetletud andmed, mida ei ole veel märgisel toodud.

2. PÄIKESESEADMETE, TEMPERATUURIREGULAATORITE JA LISAKÜTTESEADMETEGA TAHKEKÜTUSEKATLAD

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde tootekirjelduses tuleb esitada joonisel 1 või 2 sätestatud teave, nagu on asjakohane, et määrata pakutava komplekti energiatõhususe indeks, sealhulgas järgmised andmed:

a) I: esimese tahkekütusekatla energiatõhususe indeks;

b) II: komplekti esimese tahkekütusekatla ja lisakütteseadmete soojusvõimsuse kaalumistegur vastavalt käesoleva lisa tabelitele 2 ja 3, nagu asjakohane;

c) III: järgmise valemi järgi arvutatud väärtus: 294/(11 · Pr), kus Pr vastab esimesele tahkekütusekatlale;

d) IV: järgmise valemi järgi arvutatud väärtus: 115/(11 · Pr), kus Pr vastab esimesele tahkekütusekatlale.

Tabel 2

Esimese tahkekütusekatla ja lisakütteseadme kaalud vastavalt käesoleva lisa joonisele (1)

Psup/(Pr + Psup) (2)	II, kuumaveesalvestita komplekt	II, kuumaveesalvestiga komplekt
0	0	0
0,1	0,30	0,37
0,2	0,55	0,70
0,3	0,75	0,85
0,4	0,85	0,94
0,5	0,95	0,98
0,6	0,98	1,00
≥ 0,7	1,00	1,00

Tabel 3

Esimese koostootmise-tahkekütusekatla ja lisakütteseadme kaalud vastavalt käesoleva lisa joonisele 2 (1)

Pr/(Pr + Psup) (3)	II, kuumaveesalvestita komplekt	II, kuumaveesalvestiga komplekt
0	1,00	1,00
0,1	0,70	0,63
0,2	0,45	0,30
0,3	0,25	0,15
0,4	0,15	0,06
0,5	0,05	0,02
0,6	0,02	0
≥ 0,7	0	0

Joonis 1

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla tootekirjelduses esimese tahkekütusekatla kohta esitatav teave, millel põhineb pakutava komplekti energiatõhususe indeks

Joonis 2

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla tootekirjelduses esimese koostootmise-tahkekütusekatla kohta esitatav teave, millel põhineb pakutava komplekti energiatõhususe indeks.

(1) Vahepealsed väärtused leitakse kahe lähima väärtuse alusel lineaarse interpoleerimise teel.

(2) Pr vastab esimesele tahkekütusekatlale.

(3) Pr vastab esimesele tahkekütusekatlale.

V LISA

Tehniline dokumentatsioon

1. TAHKEKÜTUSEKATLAD

Artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud tahkekütusekatelde tehnilised dokumendid sisaldavad järgmist teavet:

a)	tarnija nimi ja aadress;

b)	tahkekütusekatla mudeli tunnus;

c)	vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele;

kui eeliskütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või muu biomassi ja fossiilkütuse segu, nagu on osutatud tabelis 4, siis kütuse täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus ja tehniline standard või kütuse spetsifikatsioon, sealhulgas mõõdetud niiskuse- ja tuhasisaldus ning muu fossiilkütuse puhul kütuse mõõdetud lenduva osise sisaldus;

e)	vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;

f)	selle isiku nimi ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

g)	tabelis 4 esitatud tehnilised andmed ja näitajad, mis on mõõdetud ja arvutatud VIII ja IX lisa kohaselt;

h)	tarnijate poolt või nimel tehtud katsete aruanded, sealhulgas katseid teinud asutuse nimi ja aadress;

i)	konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb järgida tahkekütusekatla koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

j)	samaväärsete mudelite loetelu, kui need on olemas.

Selle teabe võib lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (1) meetmete kohaselt esitatud tehnilistele dokumentidele.

Tabel 4

Tahkekütusekatelde ja koostootmise-tahkekütusekatelde tehnilised näitajad

Mudeli tunnus
Kütuse etteandmise viis: [Käsitsi: katelt tuleks kasutada kuumaveesalvestiga mahuga vähemalt x (2) liitrit/automaatselt: soovitav on katelt kasutada kuumaveesalvestiga mahuga vähemalt x (3) liitrit]
Kondensatsioonkatel [jah/ei]
Koostootmise-tahkekütusekatel: [jah/ei]				Veesoojendi-tahkekütusekatel: [jah/ei]
Kütus				Eeliskütus (ainult üks):			Muu sobiv kütus (loetleda):
Küttepuud niiskusesisaldusega ≤ 25 %				[jah/ei]			[jah/ei]
Puiduhake niiskusesisaldusega 15–35 %				[jah/ei]			[jah/ei]
Puiduhake niiskusesisaldusega > 35 %				[jah/ei]			[jah/ei]
Graanuliteks või briketiks pressitud puit				[jah/ei]			[jah/ei]
Saepuru niiskusesisaldusega ≤ 50 %				[jah/ei]			[jah/ei]
Muu puitbiomass				[jah/ei]			[jah/ei]
Puitu mittesisaldav biomass				[jah/ei]			[jah/ei]
Bituumenkivisüsi				[jah/ei]			[jah/ei]
Pruunsüsi (sealhulgas söebrikett)				[jah/ei]			[jah/ei]
Koks				[jah/ei]			[jah/ei]
Antratsiit				[jah/ei]			[jah/ei]
Fossiilkütuste segu briketina				[jah/ei]			[jah/ei]
Muud fossiilkütused				[jah/ei]			[jah/ei]
Biomassi (30–70 %) ja fossiilkütuse segu briketina				[jah/ei]			[jah/ei]
Biomassi ja fossiilkütuse muu segu				[jah/ei]			[jah/ei]
Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral
Kütmise sesoonne energiatõhusus η s [%]:
Energiatõhususe indeks EEI:
Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik		Näitaja	Tähis		Väärtus	Ühik
Kasulik soojusvõimsus					Kasutegur
Nimisoojusvõimsusel	Pn (4)	x,x	kW		Nimisoojusvõimsusel	ηn		x,x	%
Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest, kui on asjakohane	Pp	[x,x/mittekohaldatav]	kW		Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest, kui on asjakohane	ηp		[x,x/ mittekohaldatav]	%
Koostootmise-tahkekütusekatlad Elektriline kasutegur					Lisaelektrienergia tarbimine
					Nimisoojusvõimsusel	elmax		x,xxx	kW
Nimisoojusvõimsusel	ηel,n	x,x	%		Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest, kui on asjakohane	elmin		[x,xxx/ mittekohaldatav]	kW
					Seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme võimsustarve, kui on asjakohane			[x,xxx/ mittekohaldatav]	kW
					Ooteseisundis	PSB		x,xxx	kW

Kontaktandmed	Tarnija nimi ja aadress

2. PÄIKESESEADMETE, TEMPERATUURIREGULAATORITE JA LISAKÜTTESEADMETEGA TAHKEKÜTUSEKATLAD

Lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikesekütteseadmetega tahkekütusekatla artikli 3 lõike 3 punktis e osutatud tehnilised dokumendid sisaldavad järgmist teavet:

a)	tarnija nimi ja aadress;

b)	lisakütteseadmete, temperatuuriregulaatorite ja päikeseseadmetega tahkekütusekatlakomplekti mudeli täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus;

c)	vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele;

d)	vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;

e)	selle isiku nimi ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

tehnilised näitajad:

1)	elektriline kasutegur, ümardatud täisarvuni;

2)	käesoleva lisa punktis 1 sätestatud tehnilised näitajad ja delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 V lisa punktis 1 sätestatud tehnilised näitajad (kui on asjakohane);

3)	delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 V lisa punktides 3 ja 4 sätestatud tehnilised näitajad;

g)	ettevaatusmeetmed päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla komplekti koostamise, paigaldamise ja hooldamise kohta.

(2) Salvesti maht = 45 × P r × (1 – 2,7/P r) või 300 liitrit, kumb suurem on; siin P r on kW-des

(3) Salvesti maht = 20 × P r; siin P r on kW-des

(4) Eeliskütuse korral on P n võrdne suurusega P r

VI LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui lõppkasutaja eeldatavasti ei näe toodet esitletuna mujal kui internetis

1. TAHKEKÜTUSEKATLAD

1.1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud teave tuleb esitada järgmises järjekorras:

a)	mudeli energiatõhususe klass, mis määratakse kindlaks kooskõlas II lisaga;

b)	nimisoojusvõimsus [kW], ümardatud täisarvuni;

c)	IX lisa kohaselt määratud energiatõhususe indeks, ümardatud täisarvuni;

d)	koostootmise-tahkekütusekatla puhul elektriline kasutegur [ %], ümardatud täisarvuni.

1.2. Kogu punktis 1.1 osutatud teave trükitakse või esitatakse loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas.

2. PÄIKESESEADMETE, TEMPERATUURIREGULAATORITE JA LISAKÜTTESEADMETEGA TAHKEKÜTUSEKATLAD

2.1. Artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud teave tuleb esitada järgmises järjekorras:

a)	mudeli energiatõhususe klass, mis määratakse kindlaks kooskõlas II lisaga;

b)	elektriline kasutegur, ümardatud täisarvuni;

c)	IV lisa joonisel 1 või 2 esitatud andmed, nagu on asjakohane;

2.2. Kogu punktis 2.1 osutatud teave trükitakse või esitatakse loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas.

VII LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui seadet pakutakse müügiks, rendiks või järelmaksuga müügiks interneti kaudu

Käesoleva lisa punktides 2–5 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kuvamismehhanism”– mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

b) „pesaaken”– aken, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

c) „puutetundlik ekraan”– puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

d) „alternatiivtekst”– kujutisele alternatiivina esitatav tekst, millega edastatakse teavet muud moodi kui graafiliselt; seda kasutatakse selliste näidikute puhul, millega ei saa kujutisi esitada, samuti kõnesünteesiseadme puhul juurdepääsu hõlbustava vahendina kõnesünteesirakenduste sisendina.

Asjakohane märgis, mille tarnijad on teinud kättesaadavaks artikli 3 kohaselt või komplekti korral nõuetekohaselt täidetud tarnijate poolt artikli 3 kohaselt esitatud asjaomaste märgiste ja tootekirjelduste järgi, tuleb kuvada kuvamehhanismil toote (komplekti) hinna lähedal vastavalt ajakavale, mis on sätestatud artiklis 3. Kui välja on pandud nii üksiktoode kui ka komplekt, aga esitatakse ainult komplekti hind, esitatakse ka ainult komplekti märgis. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse ning see peab olema III lisas esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetega. Pesastatult kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas märgise juurde, peab olema järgmine:

a)	nool, mille värv vastab märgisega varustatud toote (tootekomplekti) energiatõhususe klassile;

b)	noolel on näidatud toote (tootekomplekti) energiatõhususe klass valges kirjas, mille tähesuurus on sama kui hinnal; ning

c)	selle formaat on üks järgmisest kahest:

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)	käesoleva lisa punktis 3 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote (komplekti) hinna lähedal;

b)	kujutis on seotud märgisega;

c)	märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise venitamist;

d)	märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)	märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)	märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)	graafilise kujutise alternatiivtekstis, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, tuleb esitada toote (komplekti) energiatõhususe klass hinnaga samas suuruses.

Asjakohane tootekirjeldus, mille tarnijad artikli 3 kohaselt kättesaadavaks teevad, kuvatakse kuvamismehhanismil toote (komplekti) hinna lähedal. Tootekirjeldus peab olema sellise suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav. Tootekirjeldust võib kuvada pesaakna ja sel juhul peab tootekirjelduse link olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud sõnaga „Tootekirjeldus”. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse tootekirjeldus esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi venitamisega.

VIII LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele, tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava tänapäeva tasemele vastava meetodiga. Meetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimuste ja tehniliste näitajatega.

2. Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Tahkekütusekatlaid tuleb katsetada eeliskütusega.

b)	Kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtus ümardatakse täisarvuni.

3. Tahkekütusekatelde kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Tuleb mõõta kasutegurite ηn , ηp ning toodetud kasuliku soojuse Pn , Pp väärtused, nagu on asjakohane. Mõõta tuleb ka koostootmise-tahkekütusekatla elektriline kasutegur ηel,n .

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena ηson , mille juures võetakse arvesse temperatuuriregulaatorist ja lisaelektrienergia tarbimisest tingitud panust ning koostootmise-tahkekütusekatelde korral elektrilist kasutegurit, mis on korrutatud teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

c)	Elektrienergia tarve korrutatakse teisendusteguriga CC, mille väärtus on 2,5.

4. Tahkekütusekatelde kütmise sesoonse energiatõhususe eritingimused

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs on määratletud järgmiselt:

ηs = ηson – F(1) – F(2) + F(3),

kus

1)	ηson on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis, mis esitatakse protsentides ja mille arvutuseeskiri on esitatud punkti 4 alapunktis b;

2)	F(1) iseloomustab kütmise sesoonse energiatõhususe kadusid, mis on põhjustatud temperatuuri regulaatori panusest; vastav parandustegur F(1) = 3 %;

3)	F(2) on lisaelektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonse energiatõhususe kahanemine, mis esitatakse protsentides ja mille arvutuseeskiri on esitatud punkti 4 alapunktis c;

4)	F(3) on koostootmise-tahkekütusekatelde elektrilisest kasutegurist tulenev kütmise sesoonsesse energiatõhususe suurenemine, mis esitatakse protsentides ja mille arvutuseeskiri on järgmine: F(3) = 2,5 × ηel,n

Aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus ηson arvutatakse järgmiselt:

1)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, ning automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel: ηson = 0,85 × ηp + 0,15 × ηn

2)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % või kuni 50 % nimisoojusvõimsusest, ning koostootmise-tahkekütusekateldel: ηson = ηn

F(2) arvutatakse järgmiselt:

1)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, ning automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel: F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × PSB )/(0,15 × Pn + 0,85 × Pp )

2)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % või kuni 50 % nimisoojusvõimsusest, ning koostootmise-tahkekütusekateldel: F(2) = 2,5 × (elmax + 1,3 × PSB )/Pn

5. ÜLEMISE KÜTTEVÄÄRTUSE ARVUTAMINE

Ülemine kütteväärtus (GCV) määratakse niiskuse puudumisel määratud ülemise kütteväärtuse (GCVmf ) järgi, mida teisendatakse järgmiselt:

GCV = GCVmf × (1 – M)

kus

a)	GCV ja GCVmf väljendatakse ühikutes megadžauli kg kohta;

b)	M on tahkekütusekatlas kasutatava kütuse suhteline niiskusesisaldus.

IX LISA

Energiatõhususe indeksi arvutamise meetod

Tahkekütusekatelde energiatõhususe indeks arvutatakse eeliskütuse jaoks ja ümardatakse täisarvuni:

EEI = ηson × 100 × BLF – F(1) – F(2) × 100 + F(3) × 100

kus

a)	ηson on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ja selle arvutuseeskiri on esitatud VIII lisa punkti 4 alapunktis b;

b)	BLF on biokütusetegur, mille väärtus on biokütusekatelde jaoks 1,45 ja fossiilkütusekatelde jaoks 1;

c)	F(1) on energiatõhususe indeksi kahanemine, mis on põhjustatud temperatuuri regulaatori panusest; vastav parandustegur F(1) = 3;

d)	F(2) on lisaelektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonse energiatõhususe kahanemine, mille arvutuseeskiri on esitatud VIII lisa punkti 4 alapunktis c;

e)	F(3) on koostootmise-tahkekütusekatelde elektrienergia tootmise kasutegurist tulenev kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemine, mille arvutuseeskiri on järgmine: F(3) = 2,5 × ηel,n

Päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatla energiatõhususe indeks määratakse IV lisa punkti 2 järgi.

X LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele vastavuse hindamiseks tuleb liikmesriigi asutusel kohaldada järgmist kontrollimenetlust.

1.	Liikmesriigi asutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist. Seadme kontrollimisel tuleb kasutada kütust, mille näitajad on samas vahemikus kui sellel kütusel, mida tarnija kasutas VIII lisa kohaste mõõtmiste tegemiseks.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui:

a)	märgisel ja tootekirjelduses toodud väärtused ja klassid vastavad tehnilistes dokumentides esitatud väärtustele ning

b)	energiatõhususe indeks ei ole seadme kohta esitatud väärtusest väiksem üle 6 %.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud tulemusi ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks pisteliselt veel kolm sama mudeli seadet. Teine võimalus on valida kolm seadet selliste mudelite seast, mis on tarnija tehnilises dokumentatsioonis nimetatud samaväärse mudelina.

4.	Mudel loetakse nõuetele vastavaks, kui kolme täiendava seadme keskmine energiatõhususe indeks ei ole vaadeldava seadme kohta esitatud väärtusest väiksem üle 6 %.

Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Liikmesriigi asutus esitab katseandmed ja muu asjaomase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse otsuse tegemist.

Liikmesriikide asutused peavad järgima VIII ja IX lisas sätestatud mõõtmis- ja katsemeetodeid.

Käesoleva lisa punkti 2 alapunktis b ja punktis 4 sätestatud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes juhul, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus; tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste lubatava kõrvalekaldena, et saavutada vastavus toote nõuetele. Märgisel ja tootekirjelduses esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla paremad kui tehnilistes dokumentides esitatud andmed.

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/76

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1188,

28. aprill 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peab komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt vähendada.

(2)

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises ja äriruumides tavaliselt kütmiseks kasutatavate kohtkütteseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud.

(4)	Käesoleva määruse seisukohalt olulised kohtkütteseadmete keskkonnaküsimused on energiatarbimine ja lämmastikoksiidide heide kasutamisjärgus.

(5)	Ettevalmistav uuring näitab, et kohtkütteseadmete puhul ei ole vaja nõudeid muude ökodisainiparameetrite kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas.

(6)	Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks gaas- ja vedelkütuse ning elektriga. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad ka soojuskandja kaudse soojendamise funktsiooniga kohtkütteseadmed.

(7)

Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2010. aastal 1 673 PJ (40,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 75,3 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni. Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete energiatarbimine aastal 2020 on eeldatavasti 1 630 PJ (39,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 71,6 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni.

(8)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, on võimalik kohtkütteseadmete energiatarbimist ja heidet veelgi vähendada, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(9)	Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heide 2010. aastal oli 5,6 kilotonni vääveloksiidides (SOx) väljendatuna. Liikmesriikide meetmete ja tehnika arengu tulemusena loodetavasti kahaneb heide 2020. aastaks 4,9 kilotonnini vääveloksiidides väljendatuna.

(10)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, oleks võimalik vähendada kohtkütteseadmetes tekkivat heidet veelgi, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1186 (2) koosmõjul saavutatakse 2020. aastal hinnanguliselt aastane energiasääst 157 PJ (3,8 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastavalt väheneb CO2 heide 6,7 miljonit tonni.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete tulemusena kahaneb 2020. aastaks sellele vastav SOx heide aastas 0,6 kilotonni.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatakse mitmesuguste tehniliste näitajatega tooted. Kui tõhususnõuded oleksid ühesugused, oleks teatavate tehniliste lahenduste turulelaskmine keelatud, mis ei oleks tarbijatele soodne lahendus. Seepärast luuakse ühetaolised tingimused turul sellega, et ökodisaininõuetes võetakse arvesse eri tehniliste lahenduste võimalusi.

(14)	Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada kohtkütteseadmete energiatarbimise ning lämmastikoksiidide heite nõuded kogu liidus, et siseturg toimiks paremini ja kõnealused tooted oleksid keskkonnasõbralikumad.

(15)

Kohtkütteseadmete energiatõhusus on tegelikes töötingimustes väiksem kui katsetamistingimustes leitud energiatõhusus. Tootjaid tuleks innustada kasutama reguleerimisseadmeid, et kütmise sesoonne energiatõhusus saavutaks kasutegurile lähedasi väärtusi. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kahe väärtuse erinevuse üldine vähendus. Selle vähenduse võib asendada teatavate reguleerimisvõimalustega.

(16)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada kohtkütteseadmete kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(17)

Ökodisaininõuete sätestamise ajakavas tuleks tootjatele anda piisavalt aega toodete ümberkavandamiseks kooskõlas käesoleva määrusega. Ajakava peaks olema selline, milles võetakse arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning samal ajal tagatakse käesoleva määruse eesmärkide õigeaegne saavutamine.

(18)

(19)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(20)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet niivõrd, kuivõrd see on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(21)	Et kohtkütteseadmete keskkonnamõju veelgi vähendada, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamise kohta.

(22)	Lisaks käesolevas määruses sätestatud siduvatele õigusnõuetele tuleks määrata parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada kohtkütteseadmete keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus.

(23)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded selliste kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 50 kW, ning selliste äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus või mille segmendi nimisoojusvõimsus on kuni 120 kW.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	kohtkütteseadmed, mida käitatakse elektri- või kütusekompressoriga ja milles soojuse tootmiseks kasutatakse auru kokkusurumise ahelat või neeldumisahelat;

b)	kohtkütteseadmed, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks siseruumides ja on ette nähtud inimestele soojusmugavuse loomiseks vajaliku soojuse andmiseks konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu;

c)	kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;

d)	kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;

e)	õhukütteseadmed;

f)	saunaahjud;

g)	alluvad küttekehad.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kohtkütteseade”– kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võidakse ka edastada teistesse ruumidesse; kohtkütteseadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis muundavad elektrienergiat voolu soojuslikul toimel tekkivaks soojuseks või gaas- ja vedelkütuse energiat põletamisel tekkivaks soojuseks;

2) „kodumajapidamises kasutatav kohtkütteseade”– kohtkütteseade, mis ei ole äritegevuses kasutatav kütteseade;

3) „gaaskütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse gaaskütust;

4) „vedelkütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse vedelkütust;

5) „elektri-kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles soojust toodetakse voolu soojuslikul toimel;

6) „äritegevuses kasutatav kohtkütteseade”– kiirgav kohtkütteseade või torukohtkütteseade;

7) „lahtise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust, milles kütusekiht ega põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

8) „kinnise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

9) „teisaldatav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mis ei ole paikne elektri-kohtkütteseade, soojust salvestav elektri-kohtkütteseade, elektripõrandakütteseade, soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade, nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade ega alluv kütteseade;

10) „paikne elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mis ei ole ette nähtud soojusenergia salvestamiseks ning on ette nähtud kasutamiseks kohale, nt seinale, kinnitatult ja mis ei kujuta endast ehitise konstruktsiooni ega viimistluse osa;

11) „soojust salvestav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, milles soojus salvestatakse soojusisolatsiooniga salvestisse, mis annab soojust välja mitu tundi pärast soojuse salvestamist;

12) „elektripõrandakütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mida kasutatakse ehitisse või ehitise viimistlusesse sisseehitatult;

13) „soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha tuleb suunata kasutuskohta, et selle soojuskiirgus soojendaks otse soojendatavat eset, ning mille küttekeha kaitsevõre temperatuur tõuseb tavalisel kasutamisel vähemalt temperatuurini 130 °C ja/või mille muude pindade temperatuur tõuseb temperatuurini 100 °C;

14) „nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha on väljastpoolt nähtav ja mille temperatuur tavalisel kasutamisel on vähemalt 650 °C;

15) „saunaahi”– kütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või samalaadsesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;

16) „alluv kütteseade”– kohtkütteseade, mis ei suuda iseseisvalt töötada ja töötab vastavalt signaalile, mille ta saab väliselt juhtseadmelt, mis ei ole selle kohtkütteseadme osa, kuid on sellega ühendatud kontrolljuhtmega, juhtmeta ühendusega, signaali edastava võrgujuhtmega või muul analoogsel viisil, millega seadistatakse soojuse juhtimist sellesse ruumi, milles asjaomane seade paikneb;

17) „kiirgav kohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale ja suunatakse kasutamiskohta, nii et põletist eralduv soojus, mis on põhiliselt infrapunakiirgus, soojendab otse soojendatavat kohta; seade eraldab põlemissaadusi samasse alasse, kus see paikneb;

18) „torukohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale soojendatava koha lähedale ning see soojendab ruumi eelkõige infrapunakiirgusega, mis pärineb toru(de)st, mida soojendavad selles liikuvad põlemissaadused, mis on ette nähtud juhtida torust lõõri kaudu välja;

19) „toruküttesüsteem”– torukohtkütteseade, mis koosneb rohkem kui ühest põletist, nii et ühe põleti põlemissaadused võivad liikuda järgmisesse põletisse, kuid põletite põlemissaadused tuleb välja juhtida ühe tiiviku abil;

20) „toruküttesegment”– toruküttesüsteemi osa, milles on olemas kõik vajalik selle eraldi töötamiseks ning mida saab teistest torusoojendussüsteemi osadest eraldi katsetada;

21) „lõõrita kütteseade”– kohtkütteseade (v.a kiirgav kohtkütteseade), milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja millest põlemissaadused pääsevad samasse alasse, kus seade asub;

22) „siibrita kütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;

23) „õhukütteseade”– seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb;

24) „otsene soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;

25) „kaudne soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;

26) „kaudne soojusfunktsioon”– toode suudab osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;

27) „nimisoojusvõimsus” (Pnom )– kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;

28) „minimaalne soojusvõimsus” (Pmin )– kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;

29) „maksimaalne pidev soojusvõimsus” (Pmax,c )– tootja avaldatud elektri-kohtkütteseadme maksimaalne soojusvõimsus [kW], millega seade suudab pikemat aega pidevalt töötada;

30) „ette nähtud kasutamiseks välistingimustes”– toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes;

31) „samaväärne mudel”– mudel, millel on II lisa punkti 3 tabelis 1, 2 või 3 esitatud näitajate andmed samasugused kui teisel sama tootja turule lastud mudelil.

II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

2. 1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punkti 3 alapunktis b sätestatud teave.

3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste samaväärsete mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mille tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sellistel juhtudel tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste muude samaväärsete mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samamoodi.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2019. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

—	kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded seoses energiatõhususe ja lämmastikoksiidide (NOx) heitega;

—	kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid;

—	kas kütmise sesoonse energiatõhususe hindamiseks kasutatavad parandustegurid on veel asjakohased;

—	kas kolmanda osalise tehtav kontrollimine on asjakohane.

Artikkel 8

Üleminekusätted

1. jaanuarini 2018 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriikides kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite kohta kehtivate sätetega.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs )– ruumi soojendamiseks tarbitava kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [ %];

2) „teisendustegur” (CC)– tegur, millele vastab energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

3) „lämmastikoksiidide heide”– gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmetes ja äritegevuses kasutatavates kohtkütteseadmetes nimisoojusvõimsusel tekkiv lämmastikoksiidide heide [mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi;

4) „alumine kütteväärtus” (NCV)– kütusele vastava niiskusesisaldusega kütuseühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel, kui põlemissaadused ei jahtu ümbritseva keskkonna temperatuurile;

5) „ülemine kütteväärtus niiskuse arvestamiseta” (GCV)– esialgsest niiskusest kuivatatud kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

6) „kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt ηth,nom või ηth,min)– kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %];

a)	kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse alumise kütteväärtuse ja/või teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu;

b)	äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse ja teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu;

7) „elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax)– nimisoojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

8) „elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel” (elmin)– minimaalset soojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

9) „ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb)– toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];

10) „püsisüütaja võimsustarve” (Ppilot )– suurus [kW], mida iseloomustab nimisoojusvõimsuse või osalise võimsustarbe tootmiseks vajaliku võimsama põlemisprotsessi süütajana kasutatava leegi tekitamiseks tootes kulutatav gaas- või vedelkütus, kui süütaja töötab vähemalt viis minutit enne põhipõleti töölehakkamist;

11) „soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga”– tootesse ehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab ja seadistab toote sisetemperatuuri, et muuta kogutud soojushulka;

12) „soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega”– tootesse sisseehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab toote sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et sellele vastavalt muuta kogutud soojushulka;

13) „toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega elektrooniline soojushulga juhtseadis või energiatarnija seadistatav elektrooniline soojushulga juhtseadis”– tootesse sisseehitatud juhtseadis, mis mõõdab sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et automaatselt muuta kogutavat soojushulka, või seade, mille laadimisrežiimi saab seadistada energiatarnija;

14) „ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus”– kohtkütteseade on varustatud sisseehitatud ja seadistatava ventilaatoriga (või ventilaatoritega), millega saab seadistada soojusvõimsust vastavalt soojustarbele;

15) „üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta;

16) „kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toote soojusvõimsust saab käsitsi seadistada kahe või enama soojusvõimsuse astme piires ning tootes ei ole seadist, mis seadistaks automaatselt soojusvõimsust vastavalt soovitud toatemperatuurile;

17) „toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga”– toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;

18) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;

19) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;

20) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;

21) „toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei viibi;

22) „toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab soojusvõimsust, kui uks või aken on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides;

23) „kaugjuhtimisvõimalusega”– tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;

24) „kohaneva käivitusjuhtimisega”– funktsioon, mis prognoosib kütmise optimaalse algusaja ja alustab kütmist, et soovitud ajaks saavutada ettenähtud temperatuur;

25) „tööajapiiranguga”– tootel on funktsioon, mis deaktiveerib toote automaatselt teatava eelnevalt seadistatud ajavahemiku möödudes;

26) „musta lambiga anduriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, millega mõõdetakse õhu- ja kiirgustemperatuuri;

27) „üheastmeline”– toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta;

28) „kaheastmeline”– toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

29) „seadistuv”– toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

30) „ooteseisund”– seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

31) „toruküttesüsteemi soojusvõimsus”– turule lastud torusegmendikonfiguratsiooni kombineeritud soojusvõimsus [kW];

32) „torusegmendi soojusvõimsus”– torukütteseadme sellise segmendi soojusvõimsus [kW], mis koos teiste torukütteseadme segmentidega on toruküttesüsteemi konfiguratsiooni üks osa;

33) „kiirgustegur nimisoojusvõimsusel” (RFnom) või „kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel” (RFmin)– toote infrapunasoojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %] nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel, mille saamiseks infrapunaenergia jagatakse nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel tarbitud koguenergiaga alumise kütteväärtuse järgi;

34) „ümbrise soojusisolatsioon”– toote välitingimustes kasutamisel soojuskadu minimeeriva ümbrise või katte soojusisolatsiooni tase;

35) „ümbrise soojuskaotegur”– tegur [ %], mis iseloomustab väljaspool köetavat kinnist ruumi asuva tooteosa soojuskadu; see sõltub vastava osa ümbrise soojusjuhtivusest;

36) „mudeli tunnuskood”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;

37) „niiskusesisaldus”– kohtkütteseadmes kasutatavas kütuses leiduva vee massi ja kogu kohtkütteseadmes kasutatava kütuse massi suhe.

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:

i)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 42 %;

ii)	kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 72 %;

iii)	teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 36 %;

iv)	paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;

v)	paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega kuni 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 34 %;

vi)	soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38,5 %;

vii)	elektripõrandakütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;

viii)

soojust kiirgavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;

ix)	nähtavalt helendavate elekter-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;

x)	nähtavalt helendavate elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega vähemalt 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 31 %;

xi)	kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 85 %;

xii)	torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 74 %.

2. Heidet käsitlevad ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2018 ei tohi gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete ning kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei tohi ületada 130 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;

ii)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide ei tohi ületada 200 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.

3. Tooteteabenõuded

1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:

1)	gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

2)	elektri-kohtkütteseadmete kohta tabelis 2 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

3)	äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta tabelis 3 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

4)	kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

5)	kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;

ii)

artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

1)	punktis a sätestatud andmed;

2)	kõikide samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane.

1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

üksnes lõõrita kohtkütteseadmete ja siibrita kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav;

ii)

üksnes teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode sobib kasutamiseks üksnes hästi isoleeritud kohtades ja üksikjuhtudel”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.

Tabel 1

Gaas-/vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):
Kaudne soojusfunktsioon: [jah/ei]
Otsene soojusvõimsus: …[kW]
Kaudne soojusvõimsus: …[kW]
Kütus							Kütmisel tekkiv heide (1)
							NOx
Valige kütuse liik				[gaaskütus/vedelkütus]		[täpsustage]	[mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi]

Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik		Näitaja		Tähis	Väärtus		Ühik
Soojusvõimsus					Kasutegur (alumise kütteväärtuse järgi)
Nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW		Kasutegur nimisoojusvõimsusel		ηth,nom	x,x		%
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW		Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)		ηth,min	[x,x/ei ole asjakohane]		%

Lisaelektrienergia tarbimine					Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks)
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW		Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri reguleerimise võimaluseta				[jah/ei]
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW		Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta				[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW		Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga				[jah/ei]
					Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud)
					Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega				[jah/ei]
					Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega				[jah/ei]
					Kaugjuhtimisvõimalusega				[jah/ei]
					Kohaneva käivitusjuhtimisega				[jah/ei]
					Tööajapiiranguga				[jah/ei]
					Musta lambiga anduriga				[jah/ei]
Püsisüütaja võimsustarve
Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane)	Ppilot	[x,xxx/ei ole asjakohane]	kW
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

Tabel 2

Elektri-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):
Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik	Näitaja	Ühik
Soojusvõimsus				Sissetuleva soojuse liik, üksnes elektriliste soojust salvestavate kohtkütteseadmete puhul (valige üks)
Nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW	Soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga	[jah/ei]
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW	Soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	[jah/ei]
Maksimaalne pidev soojusvõimsus	Pmax,c	x,x	kW	Elektrooniline soojushulga juhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	[jah/ei]
Lisaelektrienergia tarbimine				Ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus	[jah/ei]
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW	Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks)
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW	Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW	Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	[jah/ei]
				Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	[jah/ei]
				Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud)
				Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	[jah/ei]
				Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	[jah/ei]
				Kaugjuhtimisvõimalusega	[jah/ei]
				Kohaneva käivitusjuhtimisega	[jah/ei]
				Tööajapiiranguga	[jah/ei]
				Musta lambiga anduriga	[jah/ei]
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

Tabel 3

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):

Kütteseade: [kiirgav kütteseade/soojust kiirgav torukütteseade]

Kütus

Kütmisel tekkiv heide (2)

NOx

Valige kütuse liik

[gaaskütus/vedelkütus]

[täpsustage]

[mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi

Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Soojusvõimsus

Kasutegur (ülemise kütteväärtuse järgi) – üksnes torukohtkütteseadmete puhul (3)

Nimisoojusvõimsus

Pnom

x,x

Kasutegur nimisoojusvõimsusel

ηth,nom

x,x

Minimaalne soojusvõimsus

Pmin

[x,x/ei ole asjakohane]

Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel

ηth,min

[x,x/ei ole asjakohane]

Minimaalne soojusvõimsus (protsent nimisoojusvõimsusest)

[x]

Toruküttesüsteemi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane)

Psystem

x,x

Torusegmendi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane)

Pheater,i

[x,x/ei ole asjakohane]

Torusegmendi kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (kui see on asjakohane)

ηi

[x,x/ei ole asjakohane]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

[x,x/ei ole asjakohane]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

[x,x/ei ole asjakohane]

Ühesuguste torusegmentide arv

[x]

[–]

Kiirgustegur

Ümbrise soojuskadu

Kiirgustegur nimisoojusvõimsusel

RFnom

[x,x]

[–]

Ümbrise soojusisolatsiooniklass

W/(m2K)

Kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel

RFmin

[x,x]

[–]

Ümbrise soojuskaotegur

Fenv

[x,x]

Torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel

RFi

[x,x]

[–]

Soojusgeneraator tuleb paigaldada soojendatavast alast väljapoole

[jah/ei]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

Lisaelektrienergia tarbimine

Soojusvõimsuse seadistamise viis (valige üks)

Nimisoojusvõimsusel

elmax

x,xxx

—	Üheastmeline

[jah/ei]

Minimaalsel soojusvõimsusel

elmin

x,xxx

—	Kaheastmeline

[jah/ei]

Ooteseisundis

elSB

x,xxx

—

Seadistuv

[jah/ei]

Püsisüütaja võimsustarve

Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane)

Ppilot

[x,xxx/ei ole asjakohane]

Kontaktandmed

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

(1)

NOx = lämmastikoksiidid

(2)

NOx = lämmastikoksiidid

(3) Kiirgavate kohtkütteseadmete kasutegur on vaikimisi 85,6 %

III LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäevaste üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega.

2. Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.

b)	Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.

3. Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS ) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on ), mille juures võetakse arvesse soojuse salvestamist ja soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist.

b)	Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

4. Heitega seotud üldtingimused

a)	Gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul tuleb mõõta lämmastikoksiidide (NOx) heidet. Lämmastikoksiidide heite saamiseks summeeritakse lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi heide ning väljendatakse lämmastikdioksiidina.

5. Kütmise sesoonse energiatõhususe eritingimused

Kõikide kohtkütteseadmete (v.a äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete) kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – 10 % + F(1) + F(2) + F(3) – F(4) – F(5)

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – F(1) – F(4) – F(5)

kus:

—	ηS,on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis [ %] ja selle arvutuseeskiri on sätestatud punkti 5 alapunktis b;

—

F(1) on parandustegur [ %], mille abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojuse salvestamise ja soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest, ja teiselt poolt kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest;

—	F(2) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud;

—	F(3) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad;

—	F(4) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest;

—	F(5) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest.

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis arvutatakse järgmiselt.

Kõikide kohtkütteseadmete puhul, v.a elektri-kohtkütteseadmed ja äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed:

ηS,on = ηth,nom

kus:

—	ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi.

Elektri-kohtkütteseadmete puhul

kus:

—	CC on elektrienergia primaarenergiaks teisendamisel kasutatav teisendustegur;

—	elektri-kohtkütteseadmete puhul on ηth,on 100 %.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul

ηS,on = ηS,th · ηS,RF

kus:

—	ηS,th [ %] on korrigeeritud soojuslik kasutegur;

—	ηS,RF [ %] on kiirguslik kasutegur.

Kiirgavate kohtkütteseadmete puhul on ηS,th 85,6 %;

Torukohtkütteseadmete puhul:

ηS,th = (0,15 · ηth,nom + 0,85 · ηth,min ) – Fenv

kus:

—	ηth,nom [ %] on kasutegur nimisoojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi;

—	ηth,min [ %] on kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi;

—	Fenv [ %] tähistab soojusgeneraatori ümbrise soojuskadu.

Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada köetavasse siseruumi, on ümbrise soojuskadu 0 (null).

Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada väljapoole köetavat ala, sõltub ümbrise soojuskadu tabeli 4 kohasest soojusgeneraatori ümbrise soojusjuhtivusest.

Tabel 4

Soojusgeneraatori ümbrise soojuskaotegur

Ümbrise soojusläbivus (U-arv)
U ≤ 0,5	2,2 %
0,5 < U ≤ 1,0	2,4 %
1,0 < U ≤ 1,4	3,2 %
1,4 < U ≤ 2,0	3,6 %
U > 2,0	6,0 %

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kiirguslik kasutegur arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	RFS [ %] on äritegevuses kasutatava soojust kiirgava kütteseadme kiirgustegur.

Kõikide äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete (v.a toruküttesüsteemid) puhul kasutatakse järgmist valemit:

RFS = 0,15 · RFnom + 0,85 · RFmin

kus:

—	RFnom [ %] on kiirgustegur nimisoojusvõimsusel;

—	RFmin [ %] on kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel.

Toruküttesüsteemide puhul:

kus:

—	RFnom,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel;

—	RFmin,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel;

—	Pheater,i on torusegmendi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi;

—	Psystem on kogu toruküttesüsteemi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi.

Eespool esitatud võrrandit kasutatakse ainult juhul, kui toruküttesüsteemis kasutatav torukütteseadme segment on põleti, torude ja peegeldite ehituse poolest samasugune kui üksik torukohtkütteseade ning torukütteseadme segmendi tööseadistused ühtivad üksiku torukohtkütteseadme seadistustega.

Parandusteguri F(1) abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete sissetuleva soojuse ja soojusvõimsuse seadistamisvõimaluste kasutamisest ning sellest, kas soojusvõimsuse tootmisel kasutatakse loomulikku või sundkonvektsiooni, ning teiselt poolt äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud toote soojusvõimsuse seadistamise võimalusest.

Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojusvõimsuse parandustegur F(1) arvutatakse järgmiselt:

kui tootel on tabelis 5 esitatud (üksteist välistavaid) omadusi, suurendatakse parandustegurit F(1) vastava variandi väärtuse võrra.

Tabel 5

Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete parandustegurid F(1)

Toote kirjeldus (valida võib ainult ühe variandi):	F(1) väärtus suureneb
Soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga	0,0 %
Soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	2,0 %
Elektrooniline soojushulga juhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega või energiatarnija reguleerimisega	3,5 %

Kui soojust salvestava elektri-kohtkütteseadme soojusvõimsust muudetakse ventilaatori abil, lisandub parandustegurile F(1) 1,5 %.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse soojusvõimsuse parandustegur järgmiselt.

Tabel 6

Parandustegur F(1) äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul

Toote soojusvõimsuse reguleerimise viis	F(1) arvutamiseks kasutatav valem
Üheastmeline	F(1) = 5 %
Kaheastmeline
Seadistuv

Parandusteguri F(1) vähim väärtus on kaheastmeliste äritegevuses kasutatavate kütteseadmete puhul 2,5 % ja äritegevuses kasutatavate seadistuvate kütteseadmete puhul 5 %.

Kohtkütteseadmete (mis ei ole soojust salvestavad elektrikütteseadmed ega äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed) puhul on parandusteguri F(1) väärtus 0 (null).

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne tabelis 7 esitatud väärtusega vastavalt seadme seadistamisviisile. Valida võib ainult ühe väärtuse.

Tabel 7

Parandustegurid F(2)

Toote kirjeldus (valida võib ainult ühe variandi)	F(2)
	Elektri-kohtkütteseadmed					Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
	Teisaldatav	Paikne	Soojust salvestav	Põrandakütteseade	Soojust kiirgav	Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %
Kahe või enama automaatse astmega, temperatuuri seadistamise võimaluseta	1,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	2,0 %	1,0 %
Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	6,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	2,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	7,0 %	3,0 %	1,5 %	3,0 %	2,0 %	4,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	8,0 %	5,0 %	2,5 %	5,0 %	3,0 %	6,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	9,0 %	7,0 %	3,5 %	7,0 %	4,0 %	7,0 %

Parandustegurit F(2) ei kasutata äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul.

Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabelis 8 esitatud väärtuste summaga vastavalt seadme seadistamisviisile.

Tabel 8

Parandustegurid F(3)

Toote kirjeldus (valida võib mitu varianti)	F(3)
	Elektri-kohtkütteseadmed					Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
	Teisaldatav	Paikne	Soojust salvestav	Põrandakütteseade	Soojust kiirgav	Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	1,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	2,0 %	1,0 %
Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	1,0 %
Kaugjuhtimisvõimalusega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	1,0 %
Kohaneva käivitusjuhtimisega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	0,0 %	0,0 %
Tööajapiiranguga	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	1,0 %	0,0 %
Musta lambiga anduriga	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	1,0 %	0,0 %

Lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis.

Elektri-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	elsb [kW] on elektrivõimsustarve ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus;

—

α on tegur, mille abil võetakse arvesse seda, kas toode vastab komisjoni määrusele (EÜ) nr 1275/2008 (1);

—	kui toode vastab määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 0 (null);

—	kui toode ei vasta määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 1,3.

Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektritarbimise parandustegur järgmiselt:

kus:

—	elmax [kW] on elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel;

—	elmin on elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel. Kui toote kohta ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsuse elektrivõimsustarvet [kW];

—	elsb [kW] on toote elektrivõimsustarve ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektrienergia parandustegur järgmiselt:

Püsisüütaja võimsustarbest tulenev parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:

kõnealuse parandusteguri abil võetakse arvesse püsisüütaja võimsustarvet.

Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

kus:

—	Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

Kui tootes ei kasutata püsisüütajat, siis on Ppilot väärtus 0 (null).

Siin:

—	Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

(1) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli tegemisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.

1.	Liikmesriikide asutused kontrollivad iga mudeli ühte seadet.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole väiksem kui esitatud väärtus, mis vastab seadme nimisoojusvõimsusele;

c)	kodumajapidamises kasutatavate vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

d)	kodumajapidamises kasutatavate gaaskütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

e)	kodumajapidamises kasutatavate gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem;

f)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ei ole esitatud väärtusest üle 10 % väiksem;

g)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Kui punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik sellega samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Kui punkti 2 alapunktides c–i osutatud tulemusi ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhusliku valikuga veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tootja tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava vedelkütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

c)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava gaaskütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

d)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadme lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem;

e)	kolme täiendava kiirgava kohtkütteseadme ja torukohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ei ole esitatud väärtusest üle 10 % väiksem;

f)	kolme täiendava kiirgava kohtkütteseadme ja torukohtkütteseadme keskmine lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

5.	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi asutus esitab ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse kohta otsuse tegemist katsetulemused ja muu asjakohase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile.

Liikmesriikide asutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

V LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised.

Kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad:

a)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 65 %;

b)	kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %;

c)	elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: üle 39 %

d)	kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 92 %;

e)	torukohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %.

Kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite konkreetsed võrdlusnäitajad:

a)	gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;

b)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.

Punktides 1 ja 2 sätestatud võrdlusnäitajate väärtuste kombinatsiooni ei pea saavutama ühe kohtkütteseadme puhul.

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/100

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1189,

28. aprill 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured, millel on märkimisväärne keskkonnamõju ning mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised tooted on näiteks kütteseadmed, sealhulgas tahkekütusekatlad ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatlad.

(3)	Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises ja äriruumides tavaliselt kasutatavate tahkekütusekatelde tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud.

(4)

Käesoleva määruse seisukohalt on tahkekütusekateldega seotud olulised keskkonnaküsimused järgmised: energiatarbimine kasutusjärgus ning tahkete osakeste (tolmu), orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide katelde kasutamise järgus. Tahkekütusekatelde aastane energiatarbimine on 2030. aastal eeldatavalt 530 petadžauli [PJ] (ligikaudu 12,7 miljonit naftaekvivalenttonni) ning aastane tahkete osakeste heide eeldatavalt 25 kilotonni [kt], aastane orgaaniliste ühendite heide 25 kt ja vingugaasiheide 292 kt 2030. aastal. Lämmastikoksiidide heide eeldatavalt suureneb, sest kavandamisel on uued tahkekütusekatelde mudelid, mis on energiatõhusamad ja tekitavad vähem orgaaniliste ainete heidet. Ettevalmistav uuring näitab, et tahkekütusekatelde energiatarbimist ja heidet on võimalik kasutusjärgus tunduvalt vähendada.

(5)	Ettevalmistav uuring näitab, et tahkekütusekatelde puhul ei ole vaja kehtestada täiendavaid nõudeid ökodisaini parameetrite kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas. Dioksiinide ja furaanide heidet ei loeta märkimisväärseks.

(6)

Kateldel, millega toodetakse soojust üksnes sooja joogi- ja olmevee tarbeks, kateldel, millega toodetakse soojust gaasiliste soojuskandjate soojendamiseks ja ülekandeks, ning koostootmiskateldel elektrilise võimsusega vähemalt 50 kW on neile omased tehnilised näitajad ning seepärast tuleks need jätta välja käesoleva määruse reguleerimisalast. Reguleerimisalast jäetakse välja ka puitu mittesisaldavat biomassi tarbivad katlad, sest praegu ei ole Euroopa tasandil veel piisavalt teavet, mille põhjal oleks võimalik kehtestada nende jaoks asjakohaseid ökodisaininõudeid, ka võib neil olla mõni muu, näiteks furaanide ja dioksiinide heitest tulenev keskkonnamõju. Puitu mittesisaldavat biomassi tarbivate katelde ökodisaini nõuete kehtestamise vajalikkust hinnatakse uuesti käesoleva määruse läbivaatamise ajal.

(7)	Tahkekütusekatelde energiatarbimist ja heidet on võimalik vähendada olemasolevate litsentsivabade tehniliste lahenduste abil ilma selliste toodete ostmise ja käitamise kogukulu suurendamata.

(8)

Käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1187 (2) sätestatud ökodisaininõuete koosmõjul hoitakse 2030. aastaks energiat eeldatavalt aastas kokku hinnanguliselt 18 PJ (ligikaudu 0,4 miljonit nafta ekvivalenttonni), tänu millele väheneb CO2-heide vastavalt 0,2 Mt, tolmuheide (tahkete osakeste heide) 10 kt, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 14 kt ja vingugaasiheide 130 kt.

(9)	Ökodisaininõuetega tuleb ühtlustada tahkekütusekatelde energiatarbimise ja heite nõuded kogu liidus, et siseturg paremini toimiks ja et kõnealused tooted keskkonnasõbralikumalt töötaksid.

(10)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada tahekütusekatelde kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(11)

Ökodisaininõuete sätestamisel tuleks tootjatele anda piisavalt aega toodete ümberkavandamiseks kooskõlas käesoleva määrusega. Ajakava peaks olema selline, et sellega võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, ning ühtlasi tagataks käesoleva määruse eesmärkide õigeaegne saavutamine.

(12)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonide vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (3) sätestatud menetluste kohaselt.

(13)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused. Kuigi oleks sobiv hinnata kolmanda isiku tehtava sertifitseerimise sobivust, nagu on ette nähtud komisjoni määrusega (EL) nr 813/2013, (4) ei ole soovitav ega tundu ka mõistlik teha muudatusi tahkekütusekatelde vastavushindamisse enne ökodisaininõuete jõustumist.

(14)	Vastavushindamise hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(15)	Selleks et veelgi vähendada tahkekütusekatelde keskkonnamõju, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamise kohta.

(16)	Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks sätestada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada tahkekütusekatelde keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja hea kättesaadavus.

(17)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (5) kohaldamist, kehtestatakse käesoleva määrusega ökodisaininõuded selliste tahkekütusekatelde turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 500 kW, sealhulgas delegeeritud määruse (EL) 2015/XXX artiklis 2 määratletud päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste katelde suhtes:

a)	katlad, millega toodetakse soojust üksnes joogi- või olmevee tarbeks;

b)	katlad gaasilise soojuskandja, nagu auru või õhu soojendamiseks ja edasikandmiseks;

c)	koostootmise-tahkekütusekatlad suurima elektrivõimsusega vähemalt 50 kW;

d)	puitu mittesisaldavat biomassi tarbivad katlad.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1) „tahkekütusekatel”– seade, milles on vähemalt üks tahkekütuse soojusgeneraator, millega toodetakse soojust vesiküttesüsteemiga soovitud sisetemperatuuri saavutamiseks ja selle hoidmiseks ühes või mitmes kinnises ruumis ning mille soojuskadu ümbritsevas keskkonnas ei ületa 6 % nimisoojusvõimsusest;

2) „vesiküttesüsteem”– küttesüsteem, milles vesi on soojuskandja hoone või hooneosa kinniste ruumide kütmiseks kasutatava keskselt toodetud soojuse viimiseks kiirguritesse, sealhulgas kohalikud ja kaugküttevõrgud;

3) „tahkekütuse soojusgeneraator”– tahkekütusekatla osa, milles toodetakse soojust tahkekütuse põletamise teel;

4) „nimisoojusvõimsus” (Pr )– tahkekütusekatla esitatud soojusvõimsus [kW], kui kinniste ruumide kütmiseks toodetakse soojust eeliskütusega;

5) „tahkekütus”– kütus, mis on toatemperatuuril tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;

7) „puitbiomass”– biomass, mis on saadud puudest ja põõsastest, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ning saepuru;

8) „puitu mittesisaldav biomass”– puitbiomassist erinev biomass, sealhulgas õled, siidpööris, rohi, terad, oliiviseemned, oliivikoogid ja pähklikestad;

9) „fossiilkütus”– ürgset päritolu kütus, mis ei ole biomass, sealhulgas antratsiit, pruunsüsi, koks, bituumenkivisüsi ja käesoleva määruse kohaldamisel ka turvas;

10) „biokütusekatel”– tahkekütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena biomassi;

11) „puitu mittesisaldavat biomassi tarbiv katel”– biokütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena puitu mittesisaldavat biomassi ning mille puhul muude sobivate kütuste loetelus ei esine puitbiomassi, fossiilkütuseid ega fossiilkütuste ja puitbiomassi segu;

12) „eeliskütus”– üksainus tahkekütuseliik, mida tootja juhiste kohaselt tuleb katlas eelistatult kasutada;

13) „muu sobiv kütus”– tahkekütus, mis ei ole eeliskütus ja mida tootja juhiste kohaselt võib tahkekütusekatlas kasutada; see hõlmab igasugust kütust, mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes reklaamimaterjalides ja kuulutustes;

14) „koostootmise-tahkekütusekatel”– tahkekütusekatel, millega on võimalik üheaegselt toota nii soojust kui ka elektrit;

15) „kütmise sesoonne energiatõhusus (ηs )”– arvutuslikul kütmishooajal ruumi soojendamiseks tarbitava, tahkekütusekatla toodetava soojuse ja selle soojustarbe rahuldamiseks seadme poolt aastas tarbitava energia suhe [%];

16) „tolm”– mitmesuguse kuju, struktuuri ja tihedusega osakesed, mida leidub hajutatult suitsugaasi gaasilises faasis.

II–V lisa täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Tahkekütusekatelde ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

2. Tahkekütusekatlad peavad 1. jaanuarist 2020 vastama II lisa punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud teave.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate tahkekütusekatelde soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

1. Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks nõuandefoorumile hiljemalt 1. jaanuaril 2022. Läbivaatamisel tuleb eelkõige hinnata, kas on asjakohane:

a)	lisada reguleerimisalasse tahkekütusekatlad nimivõimsusega kuni 1 000 kW;

b)	lisada puitu mittesisaldavat biomassi tarbivad katlad ja vastavate saasteainete heite ökodisaininõuded;

c)	sätestada pärast 2020. aastat rangemad ökodisaininõuded energiatõhususe ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja vingugaasi heite kohta ja

d)	muuta kontrollimisel lubatud hälvete piire.

2. Komisjon otsustab, kas on sobiv kehtestada tahkekütusekatelde kohta kolmanda isiku tehtava sertifitseerimise nõue, ja teatab otsuse nõuandefoorumile hiljemalt 22. augustil 2018.

Artikkel 8

Üleminekusätted

1. jaanuarini 2020 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele tahkekütusekatlaid, mis on kooskõlas liikmesriigi sätetega kütmise sesoonse energiatõhususe kohta ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite kohta.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1187, 27. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 43).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 813/2013, 2. august 2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kütmishooajal tekkiv heide”–

a)	automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusel tekkiva heite ja võimsusel 30 % nimisoojusvõimsusest tekkiva heite kaalutud keskmine [mg/m3];

b)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, nimisoojusvõimsusel tekkiva heite ja võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest tekkiva heite kaalutud keskmine [mg/m3];

c)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel kuni 50 % soojusvõimsusest, nimisoojusvõimsusel tekkiv heide [mg/m3];

d)	koostootmise-tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusel tekkiv heide [mg/m3];

2) „fossiilkütusekatel”– tahkekütusekatel, milles kasutatakse eeliskütusena fossiilkütust või fossiilkütuse ja biomassi segu;

3) „tahkekütusekatla kest”– tahkekütusekatla osa, mis on ette nähtud sellesse soojusgeneraatori paigaldamiseks;

4) „mudeli tunnuskood”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat tahkekütusekatla mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;

5) „kondensatsioonkatel”– tahkekütusekatel, milles tavalistel töötingimustel ja vee etteantud töötemperatuuril veeldatakse osa põlemissaadustes sisalduvast veeaurust ja vabanevat aurustumissoojust kasutatakse soojendamiseks;

6) „veesoojendi-tahkekütusekatel”– tahkekütusekatel, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks, et tarnida sooja joogi- ja olmevett etteantud temperatuuril, koguses, vooluhulgaga ja ajavahemikel, ning mis on ühendatud välise joogi- ja olmeveevarustusega;

7) „muu puitbiomass”– puitbiomass, v.a järgmised liigid: küttepuud niiskusesisaldusega kuni 25 %, hakkepuit niiskusesisaldusega vähemalt 15 %, presspuit graanulite või briketina ja kuni 50 % niiskusesisaldusega saepuru;

8) „niiskusesisaldus”– kütuses sisalduva vee mass, mis on jagatud tahkekütuskatlas kasutatava kütuse kogumassiga;

9) „muu fossiilkütus”– fossiilkütus, v.a bituumenkivisüsi, pruunsüsi (sh briketina), koks, antratsiit ning fossiilkütuste segu briketina;

10) „elektriline kasutegur (ηel )”– koostootmise-tahkekütusekatla toodetud elektrienergia ja tarbitud koguenergia suhe [%]; tarbitud koguenergia väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

11) „ülemine kütteväärtus (GCV)”– asjaomase niiskusesisaldusega kütusühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

12) „teisendustegur (CC)”– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

13) „elektrivõimsustarve maksimumsoojusvõimsusel” (elmax )– nimisoojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus [kW], välja arvatud lisaelekterküttekeha ja seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme elektrivõimsustarve;

14) „elektrivõimsustarve miinimumsoojusvõimsusel” (elmin )– tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus [kW] asjaomasel osalisel koormusel, välja arvatud lisaelekterküttekeha ja seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme elektrivõimsustarve;

15) „lisaelekterküttekeha”– elektrivoolu soojuslikul toimel põhinev elekterküttekeha, millega toodetakse soojust, et ära hoida tahkekütusekatla või vesiküttesüsteemi külmumist või sel ajal, kui välisküttekeha on välja lülitatud (sealhulgas hoolduse ajaks) või ei ole töökorras;

16) „asjaomane osalise koormuse võimsustarve”– automaatse etteandmisega tahkekütusekatla korral töö võimsusega 30 % nimisoojusvõimsusest ning käsietteandmisega tahkekütusekatla korral, mis võib töötada võimsusega 50 % nimisoojusvõimsusest, töö võimsusega 50 % nimisoojusvõimsusest;

17) „ooteseisundi võimsustarve (PSB )”– tahkekütusekatla tarbitav võimsus [kW] ooteseisundis, välja arvatud seadmesse sisseehitatud sekundaarse heitevähendusseadme elektrivõimsustarve;

18) „ooteseisund”– seisund, milles tahkekütusekatel on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega või koos teabe või seisundi kuvamisega;

19) „aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηson )–

a)	automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusele vastava kasuteguri ja võimsusele 30 % nimisoojusvõimsusest vastava kasuteguri kaalutud keskmine [%];

b)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, nimisoojusvõimsusele vastava kasuteguri ja võimsusele 50 % nimisoojusvõimsusest vastava kasuteguri kaalutud keskmine [ %];

c)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest või väiksemal soojusvõimsusel, nimisoojusvõimsusele vastav kasutegur [%];

d)	koostootmise-tahkekütusekateldel nimisoojusvõimsusele vastav kasutegur [%];

20) „kasutegur (η)”– koostootmise-tahkekütusekatla toodetud kasuliku soojuse ja tarbitud koguenergia suhe [%]; tarbitud koguenergia väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

21) „kasulik soojusvõimsus (P)”– tahkekütusekatla toodetud ja soojuskandjale üleantud soojuse võimsus [kW];

22) „temperatuuriregulaator”– seade, mis võimaldab lõppkasutajal seadistada sisetemperatuuri teatavateks ajavahemikeks ja edastada asjaomaseid andmeid asjakohasele tahkekütusekatla seadisele, näiteks juhtpaneelile, aidates sellega reguleerida sisetemperatuuri;

23) „ülemine kütteväärtus niiskuse arvestamiseta (GCVmf )”– esialgsest niiskusest kuivatatud kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

24) „samaväärne mudel”– turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud II lisa punkti 2 tabelis 1, nagu teisel sama tootja turustataval mudelil.

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Spetsiifilised ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2020 peavad tahkekütusekatlad vastama järgmistele nõuetele:

a)	kateldel nimisoojusvõimsusega kuni 20 kW ei tohi kütmise sesoonne energiatõhusus olla väiksem kui 75 %;

b)	kateldel nimisoojusvõimsusega kuni 20 kW ei tohi kütmise sesoonne energiatõhusus olla väiksem kui 77 %;

c)	kütmishooajal tekkiv tolmuheide ei tohi ületada 40 mg/m3 automaatse etteandmise kateldel ning 60 mg/m3 käsietteandmise kateldel;

d)	kütmishooajal tekkiv orgaaniliste gaasiliste ühendite heide ei tohi ületada 20 mg/m3 automaatse etteandmise kateldel ning 30 mg/m3 käsietteandmise kateldel;

e)	kütmishooajal tekkiv vingugaasiheide ei tohi ületada 500 mg/m3 automaatse etteandmisega kateldel ning 700 mg/m3 käsietteandmisega kateldel;

f)	kütmishooajal tekkiv lämmastikdioksiidina väljendatud lämmastikoksiidide heide ei tohi ületada 200 mg/m3 biokütusekateldel ning 350 mg/m3 fossiilkütusekateldel.

Kõnealused nõuded peavad olema täidetud nii eeliskütuse kui ka muu tahkekütusekatlas kasutamiseks sobiva kütuse puhul.

2. Tooteteabenõuded

1. jaanuarist 2020 tuleb tahkekütusekatelde kohta esitada järgmine tooteteave:

paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendites ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel tuleb esitada järgmine teave:

1)	tabelis 1 sätestatud tehnilised näitajad, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt, lisades tüvenumbreid nii palju, nagu näidatud tabelis;

2)	ettevaatusmeetmed tahkekütusekatla koostamise, paigaldamise ja hooldamise kohta;

3)	tahkekütusekatla kasutamisjuhend ning eeliskütuse ja muude sobivate kütuseliikide kvaliteedi nõuded;

tahkekütusekatelde jaoks ettenähtud tahkekütuse soojusgeneraatorite ja selliste soojusgeneraatorite jaoks ette nähtud tahkekütusekatelde kestade näitajad ja koostamisnõuded, et tagada kooskõla tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega, ja vajaduse korral ka tootja soovitatavate koostekombinatsioonide loetelu;

b)	tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vabalt kasutatavate veebilehtede kutselistele kasutajatele ettenähtud osas: teave kasutuselt kõrvaldatava toote lahtivõtmise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise kohta;

tehnilistes dokumentides artikli 4 kohase vastavushindamise jaoks:

1)	punktides a ja b sätestatud andmed;

2)	kõikide võrdväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane;

kui eeliskütus või muu sobiv kütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või biomassi ja fossiilkütuse segu vastavalt tabelile 1: kütuse kirjeldus, mis on piisav kütuse täpseks määratlemiseks ja kütuse tehniline standard või kirjeldus, sealhulgas mõõdetud niiskusesisaldus ja mõõdetud tuhasisaldus ning muude fossiilkütuste puhul ka kütuse mõõdetud lenduvate koostisainete sisaldus;

d)	elektriline võimsus, mis on kantud koostootmise-tahkekütusekatlale kustumatult.

Punktis c nimetatud teabe võib ühendada tehniliste dokumentidega, mis esitatakse direktiivi 2010/30/EL meetmete kohaselt.

Tabel 1

Tahkekütusekatelde puhul nõutavad andmed

Mudeli tunnuskood(id)

Kütuse etteandmise viis: [Käsitsi: katelt tuleks kasutada kuumaveesalvestiga mahuga vähemalt x (1) liitrit/Automaatselt: soovitav on katelt kasutada kuumaveesalvestiga mahuga vähemalt x (2) liitrit]

Kondensatsioonkatel [jah/ei]

Koostootmise-tahkekütusekatel: [jah/ei]

Veesoojendi-tahkekütusekatel: [jah/ei]

Kütus

Eeliskütus (ainult üks kütuseliik)

Muu(d) sobiv(ad) kütus(ed)

η s [%]:

Kütmishooajal tekkiv heide (4)

OGC

NOx

mg/m3

Küttepuud niiskusesisaldusega ≤ 25 %

[jah/ei]

Puiduhake niiskusesisaldusega 15–35 %

[jah/ei]

Puiduhake niiskusesisaldusega > 35 %

[jah/ei]

Presspuit (graanulite või briketina)

[jah/ei]

Saepuru niiskusesisaldusega ≤ 50 %

[jah/ei]

Muu puitbiomass

[jah/ei]

Puitu mittesisaldav biomass

[jah/ei]

Bituumenkivisüsi

[jah/ei]

Pruunsüsi (sh briketina)

[jah/ei]

Koks

[jah/ei]

Antratsiit

[jah/ei]

Fossiilkütusesegu briketina

[jah/ei]

Muu fossiilkütus

[jah/ei]

Biomassi (30–70 %) ja fossiilkütuste segu briketina

[jah/ei]

Muu biomassi ja fossiilkütuste segu

[jah/ei]

Näitajate väärtused ainult eeliskütuse kasutamisel

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Kasulik soojusvõimsus

Kasutegur

Nimisoojusvõimsusel

Pn (3)

x,x

Nimisoojusvõimsusel

ηn

x,x

Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest

[x,x/Ei kohaldata

Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest

ηp

[x,x/Ei kohaldata]

Koostootmise-tahkekütusekatlad Elektriline kasutegur

Lisaelektrienergia tarbimine

Nimisoojusvõimsusel

elmax

x,xxx

Nimisoojusvõimsusel

ηel,n

x,x

Võimsusel 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest

elmin

[x,xxx/Ei kohaldata]

Sisseehitatud sekundaarne heitevähendusseade, kui see on asjakohane

[x,xxx/Ei kohaldata]

Ooteseisundis

PSB

x,xxx

Kontaktandmed

Valmistaja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

(1) Salvesti maht = 45 × Pr × (1 – 2,7/Pr ) või 300 liitrit, kumb suurem on; siin Pr on antud kW-s

(2) Salvesti maht = 20 × Pr ; siin Pr on antud kW-s

(3) Eeliskütuse korral on Pn võrdne suurusega Pr

(4) PM = tolm, OGC = orgaanilised gaasilised ühendid, CO = vingugaas, NOx = lämmastikoksiidid

III LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele, tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava tänapäeva tasemele vastava meetodiga. Mõõtmised ja arvutused peavad olema kooskõlas punktides 2–6 sätestatud tehniliste näitajatega.

2. Mõõtmise ja arvutamise üldtingimused

Tahkekütusekatlaid katsetatakse eeliskütusega ja muude sobivate kütustega, nagu osutatud II lisa tabelis 1, kuid erandi moodustavad katlad, mida katsetatakse hakkepuiduga, mille niiskusesisaldus on suurem kui 35 %, ja mis vastavad kohaldatavatele nõuetele; kõnealused katlad loetakse nõuetele vastavaks ka 15–35 % niiskusesisaldusega hakkepuidu korral, ilma et oleks vaja teha katseid 15–35 % niiskusesisaldusega hakkepuiduga.

b)	Kütmise sesoonse energiatõhususe ja kütmishooajal tekkiva heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.

c)	Iga tahkekütusekatlale ettenähtud tahkekütuse soojusgeneraatorit ja iga sellise soojusgeneraatori jaoks ettenähtud tahkekütusekatla kesta tuleb katsetada vastavalt asjaomase kesta või soojusgeneraatoriga.

3. Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Tuleb mõõta kasutegurite ηn , ηp ning toodetud kasuliku soojuse Pn , Pp väärtused, nagu on asjakohane. Mõõta tuleb ka koostootmise-tahkekütusekatla elektriline kasutegur ηel,n .

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena ηson , mille juures võetakse arvesse temperatuuriregulaatorist ja lisaelektrienergiatarbest tingitud panust ning koostootmise-tahkekütusekatelde korral elektrilist kasutegurit, mis on korrutatud teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

c)	Elektrienergiatarve korrutatakse teisendusteguriga CC, mille väärtus on 2,5.

4. Kütmise sesoonse energiatõhususe eritingimused

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs on määratletud järgmiselt:

ηs = ηson – F(1) – F(2) + F(3)

Siin:

1)	ηson on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis, mis esitatakse protsentides ja mille arvutuseeskiri on esitatud punkti 4 alapunktis b;

2)	F(1) on kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemine, mis on tingitud temperatuuriregulaatori seadistustest; F(1) = 3 %;

3)	F(2) on lisaelektrienergia tarbimisest tulenev negatiivne panus kütmise sesoonsesse energiatõhususse, mis esitatakse protsentides ja mille arvutuseeskiri on esitatud punkti 4 alapunktis c;

4)	F(3) on koostootmise-tahkekütusekatelde elektrilisest kasutegurist tulenev positiivne panus kütmise sesoonsesse energiatõhususse, mis esitatakse protsentides ja mis arvutatakse järgmiselt: F(3) = 2,5 × ηel,n

aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus ηson arvutatakse järgmiselt:

1)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, ning automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel: ηson = 0,85 × ηp + 0,15 × ηn

2)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % või kuni 50 % nimisoojusvõimsusest, ning koostootmise-tahkekütusekateldel: ηson = ηn

F(2) arvutatakse järgmiselt:

1)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, ning automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel: F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × PSB )/(0,15 × Pn + 0,85 × Pp )

2)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % või kuni 50 % nimisoojusvõimsusest, ning koostootmise-tahkekütusekateldel: F(2) = 2,5 × (elmax + 1,3 × PSB)/Pn

5. Ülemise kütteväärtuse arvutamine

Ülemine kütteväärtus (GCV) määratakse niiskuse puudumisel määratud ülemise kütteväärtuse (GCVmf ) järgi, mida teisendatakse järgmiselt:

GCV = GCVmf × (1 – M)

Siin:

a)	GCV ja GCVmf väljendatakse ühikutes megadžauli kg kohta;

b)	M on kütuse niiskusesisaldus suhtelistes osades.

6. Kütmishooajal tekkiv heide

a)	Tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide esitatakse standarditult 10 % hapnikku sisaldava kuiva suitsugaasi suhtes temperatuuril 0 °C ja rõhul 1 013 millibaari.

Kütmishooajal tolmust, orgaanilistest gaasilistest ühenditest, vingugaasist ja lämmastikoksiididest tekkiv heide Es arvutatakse vastavalt järgmiselt:

1)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis saavad töötada pidevalt võimsusel 50 % nimisoojusvõimsusest, ning automaatse etteandmisega tahkekütusekateldel: Es = 0,85 × Es,p + 0,15 × Es,n

2)	käsietteandmisega tahkekütusekateldel, mis ei saa töötada pidevalt võimsusel 50 % või kuni 50 % nimisoojusvõimsusest, ning koostootmise-tahkekütusekateldel: Es = Es,n

Siin:

a)	Es,p on vastavalt tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide, mis on mõõdetud võimsusel kas 30 % või 50 % nimisoojusvõimsusest, nagu on asjakohane;

b)	Es,n on vastavalt tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide, mõõdetuna nimisoojusvõimsusel.

c)	Tolmuheidet mõõdetakse gravimeetrilisel meetodil ja seejuures ei võeta arvesse suitsugaasi ja ümbritseva õhu segunemisel orgaanilistest gaasilistest ühenditest tekkinud tahkeid osakesi.

d)	Lämmastikoksiidide heite arvutamisel summeeritakse lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi heide ning tulemus väljendatakse lämmastikdioksiidina.

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli tegemisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.

1)	Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet. Seadet tuleb kontrollida ühe või mitme kütusega, mille näitajad on samas vahemikus nagu kütus(t)el, mida tootja kasutas III lisa kohastel mõõtmistel.

Mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	tehnilistes dokumentides esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele ning

b)	kui tabelis 2 esitatud näitajate katselisel määramisel langevad kokku kõik näitajad.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks pisteliselt veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida tootja tehnilistes dokumentides loetletud samaväärsetest mudelitest ühe või mitme mudeli kolm seadet.

4)	Mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui kõigi kolme täiendava mudeli näitajate katsetamise tulemused on kooskõlas kõikide tabelis 2 esitatud asjaomaste näitajatega.

Liikmesriikide asutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas määratletud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus; tootja ja importija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste saavutamiseks.

Tabel 2

Näitaja	Kontrollimisel lubatud kõrvalekalded
Kütmise sesoonne energiatõhusus η s	Määratud väärtus (1) ei ole esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 4 %.
Tolmuheide	Määratud väärtus (1) ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 9 mg/m3.
Orgaaniliste gaasiliste ühendite heide	Määratud väärtus (1) ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 7 mg/m3.
Vingugaasiheide	Määratud väärtus (1) ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.
Lämmastikoksiidide heide	Määratud väärtus (1) ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.

(1) Punktis 3 kirjeldatud kolme lisaseadme katsetamise korral võetakse tulemuste aritmeetiline keskmine.

V LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate tehniliste lahendustega tahkekütusekatelde soovituslikud võrdlusnäitajad on järgmised. Käesoleva määruse jõustumise ajal ei ole ühtegi tahekütusekatelt, mis vastaks kõikidele punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Mõned tahkekütusekatlad vastavad ühele või mitmele järgmistest nõuetest.

1)	Kütmise sesoonne energiatõhusus: 96 % koostootmise-tahkekütusekatelde, 90 % kondensaatkatelde ning 84 % muude tahkekütusekatelde puhul.

Kütmishooajal tekkiv heide:

a)	2 mg/m3 biomassikatelde tolmuheite puhul; 10 mg/m3 fossiilkütuste katelde tolmuheite puhul;

b)	1 mg/m3 orgaaniliste gaasiliste ühendite heite puhul;

c)	6 mg/m3 vingugaasiheite puhul;

d)	97 mg/m3 biomassikatelde lämmastikoksiidide heite puhul; 170 mg/m3 fossiilkütuste katelde lämmastikoksiidide heite puhul.

Kõiki punktis 1 ning punkti 2 alapunktides a–d esitatud võrdlusnäitajaid ei tarvitseta saavutada ühe ja sama tahkekütusekatla puhul. Heaks näiteks on olemasolev mudel, millel on kütmise sesoonne energiatõhusus 81 %, kütmishooajal tolmuheide 7 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 2 mg/m3, vingugaasiheide 6 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 120 mg/m3.

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/115

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1190,

20. juuli 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,

olles konsulteerinud tarbijaohutuse komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast teadusliku uurimuse „Püsijuuksevärvide kasutamine ja oht haigestuda kusepõievähki” avaldamist 2001. aastal jõudis kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee, mis on seejärel komisjoni otsusega 2004/210/EÜ (2) asendatud tarbekaupade teaduskomiteega, järeldusele, et juuksevärvidest tulenev võimalik oht on muret tekitav. Tarbekaupade teaduskomitee soovitas oma arvamuses komisjonil täiendavalt kontrollida juuksevärvainete kasutamist.

(2)	Samuti soovitas tarbekaupade teaduskomitee koostada juuksevärvide ohutuse hindamiseks üldstrateegia, sealhulgas kehtestada juuksevärvide koostisainete võimaliku genotoksilisuse või kantserogeensuse katsetamise nõuded.

(3)

Pärast tarbekaupade teaduskomitee arvamusega tutvumist leppis komisjon liikmesriikide ja sidusrühmadega kokku juuksevärvides kasutatavate ainete reguleerimise üldstrateegias, mille kohaselt peavad tootjad esitama tarbekaupade teaduskomiteele riskihindamiseks ajakohastatud teaduslikud andmed juuksevärvides kasutatavate ainete ohutuse kohta.

(4)	Tarbekaupade teaduskomitee, mis komisjoni otsusega 2008/721/EÜ (3) asendati tarbijaohutuse komiteega, hindas nende üksikute ainete ohutust, mille kohta tööstusharu oli esitanud ajakohastatud toimikud.

(5)	Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee lõplikke arvamusi üksikute ainete ohutuse kohta, on asjakohane piirata üheksa hinnatud juuksevärvaine maksimumkontsentratsioone ja lisada need juuksevärvained määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse.

(6)

Hinnates võimalikku terviseohtu, mis tuleneb juuste värvimise käigus oksüdeerivate juuksevärvainete poolt moodustatud reaktsioonisaadustest, ei hinnanud tarbijaohutuse komitee oma 21. septembri 2010. aasta arvamuses, mis põhines kättesaadavatel ohutusandmetel, praegu liidus kasutatavate juuksevärvide ja nende reaktsioonisaaduste genotoksilisuse ja kantserogeensusega seonduvat olukorda muret tekitavaks.

(7)

Üksikute juuksevärvainete ülitundlikkust tekitavaid omadusi on käsitletud tarbijaohutuse komitee riskihinnangutes. Et tarbijaid juuste värvimise võimaliku kahjuliku mõju kohta paremini teavitada ning et vähendada juuksevärvide kasutamisega kaasneva ülitundlikkuse tekke riski tarbijate hulgas, tuleks lisada hoiatused märgistusele, mida kasutatakse oksüdatiivsete juuksevärvide ja mitteoksüdatiivsete juuksevärvide puhul, mis sisaldavad tugevat või väga tugevat ülitundlikkust tekitavaid aineid.

(8)

Määruses (EÜ) nr 1223/2009 esitatud juuste ja näokarvade jaoks ette nähtud toote määratlus välistab sellise toote kasutamise ripsmetel. Selline välistamine oli ajendatud asjaolust, et kosmeetikatoodete riskitase on nende kasutamisel juuste või ripsmete puhul erinev. Seetõttu oli vaja teha konkreetne ohutushinnang tioglükoolhappe ja selle soolade kasutamise kohta ripsmetel.

(9)

Tarbijaohutuse komitee on oma 11. novembri 2013. aasta arvamuses tioglükoolhappe ja selle soolade kohta jõudnud järeldusele, et ripsemete värvimiseks ette nähtud tioglükoolhapet ja selle sooli sisaldavate toodete üldist kasutamist (kodus isiklikuks tarbeks kasutamine) ei soovitata, kuna see võib kasutamise korral põhjustada silmade ärritust. Kui tooteid kannab ripsmetele professionaal, mis vähendab silmaga otsese kontakti riski, on tioglükoolhappe ja selle soolade sisaldus nendes toodetes ohutu kuni määrani 11 %. Lisaks on tarbijaohutuse komitee jõudnud järeldusele, et tioglükoolhappe ja selle soolade sisaldus kuni 5 % depileerimistarvetes on ohutu, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil. Selliste kosmeetikatoodete ohutus sõltub suurel määral vastutustundlikust riskijuhtimisest, sh hoiatustest ja põhjalikest kasutusjuhistest.

(10)

Tioglükoolhappele ja selle sooladele antud teadusliku hinnangu põhjal võib nende kasutamist lubada toodetes, mis on mõeldud ripsmete värvimiseks ja depileerimiseks. Siiski, selleks, et hoida ära riske, mis võivad tekkida, kui tarbijad ripsmevärve ise kasutavad, tuleks neid lubada ainult kutsealaseks kasutamiseks. Selleks et professionaalid saaksid tarbijaid teavitada tioglükoolhapet ja selle sooli sisaldavate toodete ripsmetel kasutamise võimalikest kahjulikest mõjudest ja vähendada nendest toodetest tulenevat naha ülitundlikkuse tekke riski, tuleks toodete märgistusele trükkida asjakohased hoiatused.

(11)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa vastavalt muuta.

(12)

Juuksevärvainetega seotud piirangute kohaldamine tuleks edasi lükata, et tööstusharu jõuaks täita juuksevärvitoodetele kehtestatud nõudeid. Eelkõige tuleks ettevõtjatele pärast käesoleva määruse jõustumist anda kaksteist kuud aega nõuetele vastavate toodete turulelaskmiseks ja kaksteist kuud nõuetele mittevastavate toodete turul kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 10. augustist 2015, välja arvatud lisa punktis 2 toodud sätted, mida kohaldatakse alates 10. augustist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2) Komisjoni otsus 2004/210/EÜ, 3. märts 2004, millega moodustatakse teaduskomiteed tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades (ELT L 66, 4.3.2004, lk 45).

(3) Komisjoni otsus 2008/721/EÜ, 5. september 2008, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ (ELT L 241, 10.9.2008, lk 21).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse järgmiselt.

Kanne 2a asendatakse järgmisega:

„2a

Tioglükoolhape ja selle soolad

Thioglycolic acid

68-11-1

200-677-4

a)	Juuste lokkimis- või sirgendamistooted

8 %

ii)

11 %

i)	Üldiseks kasutamiseks Kasutusvalmis pH 7–9,5

ii)	Kutsealaseks kasutamiseks Kasutusvalmis pH 7–9,5

Kasutustingimused:

a) b) c) d)

Vältida silma sattumist.

Toote silma sattumisel silmi viivitamata loputada.

a) c) d)

Kanda sobivaid kindaid

Trükkida märgistusele:

a)i b) c)

Sisaldab tioglükolaati

Järgida kasutusjuhendit

Hoida lastele kättesaamatus kohas

a)ii d)

Üksnes kutsealaseks kasutamiseks.

Sisaldab tioglükolaati

Järgida kasutusjuhendit”

b)	Depileerimistarbed

5 %

b)	Kasutusvalmis pH 7–12,7

c)	Muud mahapestavad tooted juustele Tooted

2 %

c)	Kasutusvalmis pH 7–9,5

d)	Ripsmete värvimiseks ettenähtud tooted

11 %

Eespool nimetatud protsendid arvutatakse tioglükoolhappena

d)	Kutsealaseks kasutamiseks Kasutusvalmis pH 7–9,5

Lisatakse järgmised kanded 288–296:

„288

3-[(4-amino-3-metüül-9,10-diokso-9,10-dihüdroantratseen-1-üül)amino)-N,N,N-trimetüülpropaan-1-amiinium, metüülsulfaatsool

HC Blue No 17

16517-75-2

605-392-2

a)	Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides

b)	Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

2,0 %

a)	Pärast oksüdatiivsetes tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 2,0 %.

Nii a kui ka b puhul

—	Mitte kasutada koos nitroosivate ainetega

—	Suurim nitrosoamiini sisaldus: 50 μg/kg

—	Hoida nitritivabas mahutis

Trükkida märgistusele: seguvahekord.

„Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

“Musta hennaga” tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid,

—	kui teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

—	kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

—	kui teil on varem “musta hennaga” tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.”

289

Fosforhappe ja 4-[(2,6-diklorofenüül-)(4-imino-3,5-dimetüül-2,5-tsükloheksadieen-1-ülideen)metüül]-2,6-dimetüülaniliini ühend (1: 1)

HC Blue No 15

74578-10-2

277-929-5

a)	Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides

b)	Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,2 %

a)	Pärast oksüdatiivsetes tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 0,2 %.

Trükkida märgistusele: seguvahekord.

„Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

“Musta hennaga” tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid,

—	kui teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

—	kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

—	kui teil on varem “musta hennaga” tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.”

290

Dinaatrium-2,2′-(9,10-dioksoantratseen-1,4-diüüldiimino)bis(5-metüülsulfonaat)

Acid Green 25

4403-90-1

224-546-6

Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,3 %

291

Naatrium-4-[(9,10-dihüdro-4-hüdroksü-9,10-diokso-1-antrüül)amino]tolueen-3-sulfonaat

Acid Violet 43

4430-18-6

224-618-7

Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,5 %

292

1,4-benseendiamiin, 2-(metoksümetüül)

1,4-benseendiamiin, 2-(metoksümetüül)-, sulfaat

2-Methoxymethyl-p-Phenylenediamine

2-Methoxymethyl-p-Phenylenediamine Sulfate

337906-36-2

337906-37-3

Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides

Pärast oksüdatiivsetes tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 1,8 % (vaba alusena arvutatult).

Trükkida märgistusele: seguvahekord.

„Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

“Musta hennaga” tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid,

—	kui teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

—	kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

—	kui teil on varem “musta hennaga” tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.”

293

1-N-metüülmorfoliiniumpropüülamino-4-hüdroksüantrakinoon, metüülsulfaat

Hydroxyanthraquinone-aminopropyl Methyl Morpholinium Methosulfate

38866-20-5

254-161-9

Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,5 %

—	Mitte kasutada koos nitroosivate ainetega

—	Suurim nitrosoamiinisisaldus: 50 μg/kg

—	Hoida nitritivabas mahutis

Trükkida märgistusele:

„Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

“Musta hennaga” tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid,

—	kui teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

—	kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

—	kui teil on varem “musta hennaga” tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.”

294

Etanool, 2,2′-[[3-metüül-4-[(E)-(4-nitrofenüül)aso]fenüül]imino]bis-

Disperse Red 17

3179-89-3

221-665-5

a)	Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides

b)	Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,2 %

a)	Pärast oksüdatiivsetes tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 2,0 %.

Nii a kui ka b puhul

—	Mitte kasutada koos nitroosivate ainetega

—	Suurim nitrosoamiini sisaldus: 50 μg/kg

—	Hoida nitritivabas mahutis

Trükkida märgistusele: seguvahekord.

„Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

“Musta hennaga” tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid,

—	kui teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

—	kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

—	kui teil on varem “musta hennaga” tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.””

295

4-amino-5-hüdroksü-3-(4-nitrofenüülaso)-6-(fenüülaso)-2,7-naftaleendisulfoonhape, dinaatriumisool

Acid Black 1

1064-48-8

213-903-1

Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,5 %

296

Dinaatrium 3-hüdroksü-4-[(E)-(4-metüül-2-sulfonatofenüül)diasenüül]-2-naftoaat

Pigment Red 57

5858-81-1

227-497-9

Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides

0,4 %

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/134

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/1196,

2. juuli 2015,

millega muudetakse otsust EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2015/26)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsus EKP/2010/21 (1) kehtestab reeglid Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks.

(2)

Täpsustada tuleb finantsaruandlust seoses riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud väärtpaberitega, mida ostetakse avaliku sektori varade järelturult ostmise kava raames, mis kehtestati Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2015/774 (EKP/2015/10), (2) et tagada nende positsioonide aruandlus varade kirje 7.1 all.

(3)	Otsuse EKP/2010/21 I lisas tuleb teha ka muid tehnilisi muudatusi.

(4)	Seetõttu tuleb otsust EKP/2010/21 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatus

Suunise EKP/2010/21 I lisa asendatakse käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 2. juuli 2015

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Otsus EKP/2010/21, 11. november 2010, Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaruannete kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 1).

(2) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (ECB/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

LISA

„I LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

VARAD

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe tööpäeva

Turuväärtus

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” all

a)	Laenuõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

b)	SDRid SDR positsioonid (bruto)

b)	SDRid Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

c)	Välislaenud (hoiused) euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

c)	Võõrlaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroala residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud eurodes vääringustatud väärtpaberite haldusega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

c)	Laenud euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” ja varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast, mis ei ole ostetud rahapoliitika eesmärgil

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas asjaomaste rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1)

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega.

Nimiväärtus või kulu

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid (k. a riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast). Peenhäälestuseks ostetud EKP võlakirjad

Kaubeldavad väärtpaberid

kajastatakse rahapoliitika kaalutlusi arvestades:

i)	Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirjel 13 b) „Eraldised” kajastatud eraldistega) Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad”: eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Omakapitaliinstrumendid

a)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

c)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)	Kaubeldavad omakapitaliistrumendid Turuhind

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlakirjade emissioonist

Kulu

9.2

Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29 (2)

Nimiväärtus

9.3

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma. Vt ka kohustuste kirjet 10.2 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)	Nimiväärtus

b)	Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)	Nimiväärtus

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Muud varad

11.1

Euroala mündid

Euro mündid

Nimiväärtus

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul eeldatakse, et üksusel on põhivara kasutamise võimalus. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi.

Immateriaalse vara kulud hõlmavad immateriaalse vara soetushinda. Hinnata tuleb muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

11.3

Muu finantsvara

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)	Kaubeldavad omakapitaliinstrumendid Turuhind

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad omakapitaliinstrumendid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Üle-/alakurss amortiseeritakse.

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress, s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

11.6

Mitmesugused muud varad

a)	Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Usalduslaenud

a)	Nimiväärtus või kulu

b)	Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

b)	Turuväärtus

c)	Pensioni netovara

c)	artikli 24 lõike 2 kohaselt

d)	Eurosüsteemi vastaspoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

d)	Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

e)	Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimise raames

e)	Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

KOHUSTUSED

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Ringluses olevad pangatähed

EKP emiteeritud euro pangatähed vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Kirjed 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60)

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt EKPSi põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid

Nimiväärtus või repokulu

EKP emiteeritud võlakirjad

Võlasertifikaadid, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60). Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsusevähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsemissektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 jne., arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arveldusarved. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks. Nende liikmesriikide, mille vääringuks ei ole euro, keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

Eurosüsteemisisesed kohustused

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes

Nimiväärtus

10.2

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma. Vt ka varade kirjet 9.3 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

a)	Nimiväärtus

b)	Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)	Nimiväärtus

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Muud kohustused

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

12.3

Mitmesugused muud varad

a)	Nimiväärtus või (repo) kulu

b)	Klientide kullahoiused.

b)	Turuväärtus

c)	Pensionikohustuste netoväärtus

c)	Artikli 24 lõike 2 kohaselt

Eraldised

a)	Valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski ja muude kulude, nt oodatud tulevaste kulude ja sissemaksete, katteks vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

a)	Maksumus/nimiväärtus

b)	Rahapoliitika operatsioonidest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)	Nimiväärtus (vastavalt EKP nõukogu aastalõpu hinnangule)

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

Ümberhindluse erikontod, mis tulenevad sissemaksetest vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud. Vt artikli 13 lõige 2

a)	Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel;

Kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) ümberhindamised seoses töösuhte lõpetamise hüvitistega, mis on järgmiste allkirjete netopositsioon:

i)	kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse aktuaarsed kasumid ja kahjumid;

ii)	tulu plaani varadest, välja arvatud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) netointressis sisalduvad summad;

iii)	vara ülemmäära mõju muutus, välja arvatud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) netointressis sisalduvad summad

b)	Artikli 24 lõike 2 kohaselt

Kapital ja reservid

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital

Nimiväärtus

15.2

Reservid

Kohustuslik reserv vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 33 ja sissemaksed vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

Nimiväärtus

Aruandeaasta kasum

Nimiväärtus”

(1) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2) Euroopa Keskpanga otsus 2010/29, 13. detsember 2010, euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/147

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/1197,

2. juuli 2015,

millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2015/24)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga üldnõukogu kaasabi kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega

ning arvestades järgmist:

(1)	Suunis EKP/2010/20 (1) sätestab reeglid riikide keskpankade tehingute raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimise kohta.

(2)

(3)	Suunise EKP/2010/20 IV lisas tuleb teha ka muid tehnilisi muudatusi.

(4)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2010/20 muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatus

Suunise EKP/2010/20 IV lisa asendatakse käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 2. juuli 2015

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Suunis EKP/2010/20, 11. november 2010, raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (ELT L 35, 9.2.2011, lk 31).

(2) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

LISA

„IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (2)

VARAD

Bilansikirje (3)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (4)

Kuld ja nõuded kullas

Turuväärtus

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” all

a)	Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	SDRid SDR positsioonid (bruto)

b)	SDRid Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

c)	Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroala residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kulud; arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)	Kaubeldavad aktsiainstrumendid Turuhind

Kohustuslik

c)	Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast, mis ei ole ostetud rahapoliitika eesmärgil

i)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mida on kirjeldatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (5)

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muudest nõuetest. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud erakorralise likviidsusabi eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid (k.a riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast). Peenhäälestuseks ostetud EKP võlakirjad

Kaubeldavad väärtpaberid

Kajastatakse rahapoliitika kaalutlusi arvestades

i)	Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirje 13 alajaotises b „Eraldised” kajastatud eraldistega) Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Omakapitaliinstrumendid

a)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)	Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

c)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

d)	Kaubeldavad omakapitaliinstrumendid Turuhind

Kohustuslik

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

—

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Iga RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

—

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega EKPSi põhikirja artikli 30 alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.3

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlakirjade emissioonist

Kulu

Kohustuslik

—

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) (1)

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2010/23 (6)

EKP-le: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka kohustuste kirjet 10.4 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Ühendatava ja ümberjaotatava valuutakasumi vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (1)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud varad

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Soovituslik

Amortisatsiooninormid:

—	arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

—	hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

—	hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

11.3

Muu finantsvara

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtjatesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)	Kaubeldavad omakapitaliinstrumendid Turuhind

Soovituslik

b)	Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad omakapitaliinstrumendid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Soovituslik

c)	Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused Puhasväärtus

Soovituslik

d)	Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

e)	Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

f)	Mittekaubeldavad väärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

g)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovituslik

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

11.6

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähem tähtsad kirjed.

Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega passivakirjel „Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Mündid euroala riikide vääringutes. Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Pensioni netovara

Nimiväärtus või kulu

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Kohustuslik

Eurosüsteemi tehingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

Tasumata nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

Kohustuslik

Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimise raames

Varad või nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Kohustuslik

—

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

Kohustuslik

KOHUSTUSED

Bilansikirje (8)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (9)

Ringluses olevad pangatähed (7)

a)	Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt otsustele EKP/2010/23 ja EKP/2010/29

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Kirjed 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60)

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Emiteeritud võlasertifkaadid

Üksnes EKP bilansikirje – RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlasertifikaadid, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60). Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsusevähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsemissektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel välja makstavad hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel välja makstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks.

Nende liikmesriikide keskpankade TARGET2 kontode saldod, mille vääringuks ei ole euro

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute kohustused; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKP-le algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

—

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Ainult EKP bilansikirje (eurodes vääringustatud)

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

10.2

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

—

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) (7)

Ainult RKP bilansikirje

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2010/23

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka varade kirjet 9.5 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (9)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud kohustused

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12.3

Mitmesugused muud varad

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähem tähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel „Eraldised”. Pensionikohustuste netoväärtus

Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovituslik

Klientide kullahoiused

Turuväärtus

Klientide kullahoiused: kohustuslik

Eraldised

Pensionide, valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski ning muude kulude katteks, nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel 12.3 „Muud kohustused/mitmesugused muud kohustused”.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

a)	Maksumus/nimiväärtus

Soovituslik

b)	Rahapoliitika operatsioonidest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Ümberhindluskontod

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Kapital ja reservid

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital – EKP kapital konsolideeritakse RKPde kapitaliosadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

Nimiväärtus

Kohustuslik

Aruandeaasta kasum

Nimiväärtus

Kohustuslik

(1) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(2) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(3) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(4) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitatakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.

(5) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(6) Otsus EKP/2010/23, 25. november 2010, eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 17).

(7) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(8) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(9) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 193

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 21. juuli 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, 24. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, 24. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega ( 1 )	20
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1187, 27. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energiamärgistusega ( 1 )	43
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1188, 28. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega ( 1 )	76
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, 28. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega ( 1 )	100
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/1190, 20. juuli 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) III lisa ( 1 )	115
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1191, 20. juuli 2015, milles käsitletakse Artemisia vulgaris L. põhiainena heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ( 1 )	122
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1192, 20. juuli 2015, millega kiidetakse heaks toimeaine terpenoidide segu QRD 460 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	124
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1193, 20. juuli 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	128
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1194, 20. juuli 2015, mis käsitleb standardi EN 12635:2002+A1:2008 (tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad) viite piiranguga avaldamist Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ alusel	130
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/1195, 2. juuli 2015, millega muudetakse otsust (EL) 2015/298 Euroopa Keskpanga tulu vahepealse jaotamise kohta (EKP/2015/25)	133
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/1196, 2. juuli 2015, millega muudetakse otsust EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2015/26)	134
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/1197, 2. juuli 2015, millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2015/24)	147

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	29,8
	MA	177,7
	MK	48,3
	ZZ	85,3
0707 00 05	TR	137,2
0707 00 05	ZZ	137,2
0709 93 10	AR	73,3
	TR	119,4
	ZZ	96,4
0805 50 10	AR	132,5
	LB	87,7
	TR	109,0
	UY	138,8
	ZA	137,4
	ZZ	121,1
0808 10 80	AR	95,4
	BR	102,7
	CH	142,8
	CL	134,5
	NZ	151,4
	US	151,6
	UY	155,7
	ZA	121,0
	ZZ	131,9
0808 30 90	AR	98,8
	CL	140,6
	NZ	307,3
	ZA	121,5
	ZZ	167,1
0809 10 00	TR	244,6
0809 10 00	ZZ	244,6
0809 29 00	CA	1 187,7
	TR	229,1
	ZZ	708,4
0809 30 10, 0809 30 90	TR	142,5
0809 30 10, 0809 30 90	ZZ	142,5
0809 40 05	BA	77,4
	IL	133,1
	ZZ	105,3

		Parandused
	*	Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010) parandus ( ELT L 271, 18.10.2011 )	166