(1)

Belgia sai 30. juulil 2012 ettevõtjalt De Ceuster NV määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõike 1 kohase taotluse toimeaine melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaadi 1906 heakskiitmiseks. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas Belgia kui referentliikmesriik 10. jaanuaril 2013 komisjonile, et taotlus on menetlemiseks vastuvõetav.

(2)

8. jaanuaril 2014 esitas nimetatud referentliikmesriik esialgse hindamisaruande komisjonile ja selle koopia Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”); hindamisaruandes hinnatakse kõnealuse toimeaine eeldatavat vastavust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(3)

Amet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikele 3 nõudis amet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja ametile täiendava teabe. Referentliikmesriik hindas täiendavat teavet ja esitas 2014. aasta oktoobris ametile oma hinnangu ajakohastatud esialgse hindamisaruandena.

(4)

19. detsembril 2014 esitas amet taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse selle kohta, kas toimeaine melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 vastab eeldatavalt heakskiitmise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 (2). Amet tegi oma järelduse üldsusele kättesaadavaks.

(5)

20. märtsil 2015 esitas komisjon alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaati 1906 käsitleva läbivaatamisaruande ja määruse eelnõu melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaadi 1906 heakskiitmise kohta.

(6)

Taotlejale anti võimalus esitada läbivaatamisaruande kohta märkusi.

(7)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusega seoses ja eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega loetakse need heakskiitmise kriteeriumid täidetuks. Seepärast on asjakohane melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 heaks kiita.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(9)

Peale selle on komisjon seisukohal, et melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22 madala riskiastmega toimeaine. Melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 ei ole probleemne aine ja vastab tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5. Melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 on looduslikult esinev taimeviiruse tüvi. Taimeviirus ei paljune väljaspool taimerakku, viirus ei ole rakulise ehitusega ega tooda metaboliite. See ei ole inimestele ega loomadele patogeenne. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud kasutusest tulenev inimeste, loomade ja keskkonna eeldatav täiendav kokkupuude viirusega on väheoluline, võrreldes eeldatava tegeliku kokkupuutega looduslikes oludes.

(10)

Seepärast on asjakohane kiita melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906 heaks madala riskiastmega toimeainena. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 616/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärinevate kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. juulini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Kogused, mille kohta on ajavahemikul 1.–7. juulini 2015 esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2.

(4)

Kogused, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. juulini 2015 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015, on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele.

(5)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi („fond”) eesmärk on osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artiklis 12 on sätestatud, et fond ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)

Määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks kõige rohkem kuni 0,5 % fondi iga-aastasest maksimumsummast.

(4)

Seega tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et komisjoni algatusel anda tehnilist abi 630 000 eurot.

(1)

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond”) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)

Rumeenia on esitanud kaks taotlust fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu.

(4)

Bulgaaria on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu.

(5)

Itaalia on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks üleujutuste tõttu.

(6)

Seepärast tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda rahalist abi 66 505 850 eurot seoses Rumeenia, Bulgaaria ja Itaalia esitatud taotlustega.

(7)

Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

(1)

Greece has requested new financial assistance from the European Stability Mechanism („ESM”) and there is an agreement in principle to provide the requested assistance.

(2)

However, Greece needs bridge financing until such assistance can be put into place, in order to preserve the integrity of the euro area, preserve financial stability and avoid further default on its repayment obligations. In view of the severe economic and financial disturbance caused by exceptional circumstances beyond the control of the Government, Greece officially requested some urgent financial assistance from the Union on 15 July 2015 with a view to safeguarding financial stability in Greece, the euro area and the Union. The assistance to be granted to Greece by the ESM will be used to repay the loan received by Greece under the European Financial Stability Mechanism („EFSM”).

(3)

The draft economic and financial adjustment programme (the „Programme”) submitted by Greece to the Commission and to the Council aims to ensure the adoption of a set of reforms needed to improve the sustainability of public finances and the regulatory environment.

(4)

The assessment by the Commission, in liaison with the European Central Bank („ECB”), is that Greece needs financing of a total amount of EUR 7 160 million over the month of July 2015. The detailed financial terms should be laid down in a Loan Facility Agreement.

(5)

The Union financial assistance should be managed by the Commission.

(6)

Greece submitted to the Commission and to the Council the Programme aiming to ensure the adoption of a set of reforms needed to improve the sustainability of public finances and the regulatory environment. On 15 July 2015, an agreement was reached at services level between the Government and the Commission in respect of the Programme, to be laid down in a Memorandum of Understanding on Specific Economic Policy Conditionality (the „Memorandum of Understanding”).

(7)

The Commission should verify at regular intervals that the economic policy conditions attached to the assistance are fulfilled, through missions and regular reporting by the Greek authorities.

(8)

The assistance should be provided with a view to supporting the successful implementation of the Programme.

(9)

The euro area Member States have communicated their commitment to reimburse jointly and promptly through a dedicated arrangement each non euro area Member State for the amount that that non euro area Member State has paid in own resources corresponding to the use of the general budget of the Union in cases of losses stemming from a Union financial assistance to a euro area Member State under Regulation (EU) No 407/2010. Appropriate arrangements will also be put in place so as to ensure the absence of over-compensation of non euro area Member States, when instruments to protect the general budget of the Union, including the recovery of debt, where necessary by offsetting amounts receivable and payments over time, are activated.

(10)

The EFSM loan is guaranteed by the general budget of the Union. In case of default under this loan, the Commission can call additional funds in excess of its assets taking into account any surplus cash balances, to service the Union's debt. Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European Parliament and of the Council (2) (the „Financial Regulation”) applicable to the general budget of the Union and its detailed rules foresee instruments to protect the Union budget including the recovery of debt, where necessary by offsetting amounts receivable and payments over time. The Commission will apply these instruments,

(1)

Regulation (EU) No 472/2013 sets rules for the approval of a macro-economic adjustment programme for a Member State in receipt of financial assistance, including from the European Financial Stabilisation Mechanism (EFSM). These rules need to be consistent with the provisions of Council Regulation (EU) No 407/2010 (2) establishing the EFSM.

(2)

Greece has been granted financial assistance from the EFSM by Council Implementing Decision (EU) 2015/1181 (3) on granting short-term Union financial assistance to Greece.

(3)

For reasons of consistency, the approval of the macroeconomic adjustment programme for Greece under Regulation (EU) No 472/2013 should be done by reference to the relevant provisions of Implementing Decision (EU) 2015/1181,

(1)

Määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 12 on sätestatud, et komisjonil on üldine vastutus programmi EGNOS eest, ja sellega antakse komisjonile rakendusvolitused määrata kindlaks tehnilised ja operatiivnõuded, mis on vajalikud EGNOSe süsteemiarenduseks.

(2)

EGNOSe süsteemi on juba arendatud; 1. versioon võeti kasutusele 2000. aastatel ja 2. versioon 2009. aastal. Kolm süsteemi osutatavat teenust, nimelt avatud teenus, äriandmete levitamise teenus (EDAS) ja ohutusteenus (SoL), mis on määratletud määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõikes 5, võeti kasutusele vastavalt 30. oktoobril 2009, 26. juulil 2012 ja 12. märtsil 2011.

(3)

Selleks et EGNOSe programm vastaks määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 2 osutatud näitajatele ja täidaks seal seatud konkreetsed eesmärgid, on praegu tähtis määrata kindlaks süsteemi 3. versiooni tehnilised ja operatiivnõuded. Kõnealune 3. versioon, mis peaks käivituma 2020. aastatel, oleks 2. versiooni täiustus, kuna tehniliselt sisaldaks see ühest küljest Galileo programmil põhineva süsteemi osutatava avatud teenuse signaalide seiret ja parandamist ning teisest küljest topeltsageduse kasutamist nii GPS-süsteemi kui ka Galileo programmi puhul.

(4)

2. versiooni tehniline edasiarendus 3. versiooniks võimaldaks täiustada süsteemi pakutava kolme teenuse geograafilist ulatust ning parandada nende toimivust.

(5)

Seoses geograafilise ulatusega on süsteemiarenduse esmane eesmärk tagada ELi liikmesriikide kõigi geograafiliselt Euroopas paiknevate territooriumide, kaasa arvatud Assooride, Kanaari saarte ja Madeira hõlmatus. Geograafilise ulatuse laiendamine väljapoole ELi liikmesriikide piire, et hõlmata ka ELi kandidaatriike ja ELi naabruspoliitikaga seotud riike, oleks samuti võimalik, sõltuvalt tehnilisest teostatavusest ja rahvusvaheliste lepingute alusel, määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 5 viimases lõigus sätestatud tingimustel.

(6)

Toimivus peaks süsteemi 3. versioonis olema parem kui 2. versioonis, eelkõige ohutusteenuse puhul.

(7)

Avatud teenuse puhul seisneb toimivuse parandamine täpsete andmete edastamises ajamõõtmise kohta, näiteks erinevuste kohta EGNOSe kasutatud aja ning UTC kellaaja ja GPS-süsteemi kellaaja vahel.

(8)

EDASi teenuse puhul aitaks täiustamine esmajoones vähendada andmeedastusaega kahe sekundini ning lühendada ajavahemikku, mil teenus ei ole kättesaadav.

(9)

EGNOSe süsteemi 3. versiooniga saavutatud parem toimivus peaks aga peamiselt seonduma ohutusteenusega, eelkõige tsiviillennunduse ja meretranspordi sektoris.

(10)

Tsiviillennunduse puhul ja selleks, et tõhusalt rahuldada aeronavigatsiooni vajadusi, eelkõige seoses liiklusvoo optimeerimisega eri geograafiliste piirkondade vahel, peaks 3. versioon pakkuma uut I kategooria täppislähenemise protseduuri teenust, mis lisandub kolmele 2. versiooni pakutavale teenusele, st „En Route ehk mitte-täppislähenemisprotseduur”, „vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduur APV-I” ja „lähenemisprotseduur LPV 200”. Peale selle paraneks tunduvalt lähenemisprotseduuri LPV 200 teenuse kättesaadavus, kuna ajavahemik, mil see teenus on kättesaadav, peaks jääma vahemikku 0,99 kuni 0,999.

(11)

Tsiviillennunduses on ühtlasi tähtis tagada, et ohutusteenus vastaks jätkuvalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 1035/2011 (2). Nagu märgitud kõnealuse määruse põhjenduses 14, peaksid aeronavigatsiooniteenuse osutajad tegutsema vastavalt asjakohastele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditele, kuni selle organisatsiooni standardid on täielikult liidu õigusse üle võetud.

(12)

Meretranspordis peaks EGNOSe süsteemi 3. versioon käivitama ohutusteenuse kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud rahvusvaheliste standarditega, nii et uued EGNOSe rakendused saaksid tänu oma suuremale täpsusele kõnealusele sektorile toimivuse ja ohutuse seisukohast kasulikud olla. Sel eesmärgil ning võttes arvesse piiranguid, mis on tingitud rannikulähedasest meresõidust sadamatele lähenemisel ja neisse sisenemisel, peaks ohutusteenuse laiendamine merendussektoris pakkuma eelkõige väga kõrget kättesaadavuse taset, mis skaalal 0st 1ni ulatub üle 0,998 ning tagab tervikliku teenuse vähem kui 10 sekundi jooksul ja külgsuunalise täpsusega alla 10 meetri.

(13)

Selleks et mitte mõjutada EGNOSe kasutajaid ja mitte seada ohtu olemasolevate ärirakenduste toimimist, peaksid EGNOSe süsteemi 3. versiooni tehnilised ja operatiivnõuded ühilduma 2. versiooni nõuetega, ohustamata seni saavutatut või kahjustamata olemasolevaid võimalikke kasutusalasid ja seeläbi kasutajaid.

(14)

Selleks, et süsteemi tehniline arendus 2. versioonist 3. versioonini oleks täielik, tuleb kehtestada lisas sätestatud tehnilised ja operatiivnõuded.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 36 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Aluslepingu kohaselt peaksid liikmesriigid käsitama oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus. Nõukogu peaks liikmesriikide ja liidu poliitika suunamiseks vastu võtma majanduspoliitika üldsuunised ja tööhõivesuunised.

(2)

Kooskõlas aluslepinguga on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majanduse ja eelarve integreeritud mitmepoolse järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile peaks aitama veelgi tõhustada selle toimimist.

(3)

Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Lisaks seab valitsemissektori võlatasemete oluline suurenemine ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ettevaatavaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepinguga ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad poliitilised meetmed peaksid hõlmama investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika järgimist.

(4)

Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused; tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, eelkõige tagades tööturu ja sotsiaalhoolekandesüsteemi tõhusa toimimise ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.

(5)

Liikmesriikide majanduskasvu ja tööhõivepoliitika koondsuunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020””) eesmärkide saavutamiseks. Strateegia „Euroopa 2020” peaks tuginema Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne ülekanduv mõju, et üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse ning et tagataks majandus- ja rahaliidu sujuv toimimine. Käesolevale soovitusele lisatud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuunised ja osjaomased tööhõivepoliitika suunised moodustavad koos strateegia „Euroopa 2020” rakendamise koondsuunised (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020” koondsuunised”).

(6)

Kuigi strateegia „Euroopa 2020” koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada partnerluses kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

(7)

Majanduspoliitika üldsuunistes antakse liikmesriikidele nõu reformide elluviimiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust liikmesriikide vahel. Need on stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas. Sellised suunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada,