I LISA

II–X lisas kasutatavad mõisted

II–X lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „netomaht”– toiduainete jaoks kasutatav maht lubatud koormuse piires;

2)   „jahutusseisundi töötemperatuur”– toiduainete säilitamiseks säilitusseadmes pidevalt hoitav temperatuur – 1…5 °C;

3)   „külmutusseisundi töötemperatuur”– toiduainete säilitamiseks säilitusseadmes pidevalt hoitav temperatuur alla – 15 °C, mis vastab kõige soojema pakiga katsel kasutatavale kõige kõrgemale temperatuurile;

4)   „mitmeotstarbeline külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mille osas või kambris võib seadistada erinevaid temperatuure toiduainete jahutamiseks või külmutamiseks;

5)   „püstkülmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mille kogukõrgus on vähemalt 1 050 mm ja millel on üks või mitu esiust või sahtlit, mille kaudu pääseb juurde samale kambrile;

6)   „madal külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mille kogukõrgus on kuni 1 050 mm ja millel on üks või mitu esiust või sahtlit, mille kaudu pääseb juurde samale kambrile;

7)   „väikese võimsusega külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mis on võimeline kliimaklassile 3 vastava välistemperatuuri korral hoidma kõikides oma kambrites pidevat jahutus- või külmutustemperatuuri IX lisa tabeli 3 kohaselt; kui külmik tagab temperatuuri säilitamise kliimaklassile 4 vastavates keskkonnatingimustes, ei loeta seda väikese võimsusega külmikuks;

8)   „suure võimsusega külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mis on võimeline kliimaklassile 5 vastava välistemperatuuri korral hoidma kõikides oma kambrites pidevat jahutus- või külmutustemperatuuri IX lisa tabeli 3 kohaselt;

9)   „samaväärne tööstuslik külmsäilitusseade”– tööstusliku külmsäilitusseadme mudel, mille netomaht, tehnilised, tõhususe ja töönäitajad ning kambrite tüübid ja mahud on samasugused kui sama tootja teistsuguse koodi all turule lastud teise tööstusliku külmsäilitusseadme mudeli näitajad.

II LISA

Energiatõhususe klassid

Tööstusliku säilitusseadme energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususindeksi (EEI) alusel.

Tabel 1

Tööstuslike säilitusseadmete energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass	EEI
A+++	EEI < 5
A++	5 ≤ EEI < 10
A+	10 ≤ EEI < 15
A	15 ≤ EEI < 25
B	25 ≤ EEI < 35
C	35 ≤ EEI < 50
D	50 ≤ EEI < 75
E	75 ≤ EEI < 85
F	85 ≤ EEI < 95
G	95 ≤ EEI < 115

EEI arvutatakse VIII lisas esitatud juhiste järgi.

III LISA

Märgised

1.   Märgis 1 — Tööstuslikud külmsäilitusseadmed energiatõhususe klassidega A–G

Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.	tarnija nimi või kaubamärk;

II.	tarnija mudelitähis;

III.	energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt; energiatõhususe klassi märkiva noole ots paigutatakse asjakohast energiatõhususe klassi märkiva noole otsaga ühele kõrgusele;

IV.	aastane elektritarbimine lõppenergia järgi [kWh], arvutatud vastavalt IX lisale ja ümardatud täisarvuni;

V.	kõikide selliste jahutuskambrite netomahtude [l] summa, mis töötavad jahutustemperatuuril; kui ei ole jahutustemperatuuril töötavaid kambreid, esitab tarnija vastava väärtuse asemel „– L”;

VI.	kõikide selliste külmutuskambrite netomahtude summa [l], mis töötavad külmutustemperatuuril; kui ei ole külmutustemperatuuril töötavaid kambreid, esitab tarnija vastava väärtuse asemel „– L”;

VII	kliimaklass (3, 4 või 5) koos asjaomase kuivtermomeetri temperatuuriga [°C] ja vastava niiskusega [ %], nagu osutatud IX lisa tabelis 3.

Märgise kujundus peab olema kooskõlas punktiga 3. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud ELi ökomärgis (1).

2.   Märgis 2 — Tööstuslikud külmsäilitusseadmed energiatõhususe klassidega A+++ kuni G

Sellele märgisele lisatakse punktis 1 loetletud andmed.

Märgise kujundus peab olema kooskõlas punktiga 3. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud ELi ökomärgis.

3.   Tööstuslike külmsäilitusseadmete märgise kujundus peab olema järgmine:

kus:

a)	märgise laius on vähemalt 110 mm ja kõrgus 220 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)	taust on valge;

c)	neljavärvitükk: CMYK – tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must; nt 00-70-X-00 tähendab järgmist: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis peab vastama kõikidele allpool toodud tingimustele (numbrid viitavad eespool esitatud joonisele): ELi märgise äärejoon: 5 pt – värvus: tsüaansinist 100 % – ümarad nurgad: 3,5 mm. ELi logo: värvused: X-80-00-00 ja 00-00-X-00. Energiamärgis: värvus: X-00-00-00. Piktogrammi näidis: ELi logo + energiamärgis: laius 92 mm × kõrgus 17 mm. Logode all olev joon: 1 pt — värvus: tsüaansinist 100 % — pikkus 92,5 mm. Skaala A–G Nool : kõrgus 7 mm, tühik 0,75 mm – värvused:   kõrgeim klass: X-00-X-00,   teine klass: 70-00-X-00,   kolmas klass: 30-00-X-00,   neljas klass: 00-00-X-00,   viies klass: 00-30-X-00,   kuues klass: 00-70-X-00,   viimased klassid: 00-X-X-00; tekst : poolpaks Calibri 19 pt, valged suurtähed; „+”-sümbolid: poolpaks Calibri 13 pt, valged tähed ülapaigutusega, ühes reas. Energiatõhususe klass Nool : laius 26 mm × kõrgus 14 mm; 100 % musta; tekst : poolpaks Calibri, 29 pt, valged suurtähed; „+”-sümbolid: poolpaks Calibri, 18 pt, valged tähed ülapaigutusega, ühes reas. Energia Tekst : tavaline Calibri, 11 pt, suurtähed, 100 % musta. Aastane energiatarbimine Äärejoon : 2 pt – värvus: tsüaansinist 100 % – ümarad nurgad: 3,5 mm. Väärtus : poolpaks Calibri, 32 pt, 100 % musta. 2. rida : poolpaks Calibri, 14 pt, 100 % musta. Kõikide jahutustemperatuuril töötavate kambrite netomaht Äärejoon : 2 pt – värvus: tsüaansinist 100 % – ümarad nurgad: 3,5 mm. Väärtus : poolpaks Calibri, 25 pt, 100 % musta; tavaline Calibri, 17 pt, 100 % musta. Kliimaklass asjaomase kuivtermomeetri temperatuuri ja suhtelise niiskusega Äärejoon : 2 pt – värvus: tsüaansinist 100 % – ümarad nurgad: 3,5 mm. Väärtus : poolpaks Calibri 25 pt, 100 % musta. 2. rida : tavaline Calibri 14 pt, 100 % musta. Kõikide külmutustemperatuuril töötavate sügavkülmkambrite netomaht: Äärejoon : 2 pt – värvus: tsüaansinist 100 % – ümarad nurgad: 3,5 mm. Väärtus : poolpaks Calibri, 25 pt, 100 % musta; tavaline Calibri, 17 pt, 100 % musta. Tarnija nimi või kaubamärk Tarnija mudelitähis Tarnija nimi või kaubamärk ja mudelitähis peavad mahtuma alale suurusega 90 × 15 mm Määruse number Tekst : poolpaks Calibri, 11 pt.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

IV LISA

Tootekirjeldus

1.

Tööstuslike külmsäilitusseadmete tootekirjelduse teave esitatakse järgmises järjekorras ja see lisatakse toote brošüürile või muudele tootega kaasa antavatele dokumentidele: a) tarnija nimi või kaubamärk; b) tarnija mudelitähis; c) mudeli tüüp vastavalt I lisas esitatud mõistetele; d) mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususindeks, mis määratakse kindlaks vastavalt II lisale; e) kui mudelile on määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt antud ELi ökomärgis, võib lisada ka selle teabe; f) tööstusliku säilitusseadme energiatarbimine 24 tunni kestel (E24h) ja aastane energiatarbimine [kWh], arvutatud vastavalt IX lisale ja ümardatud täisarvuni; g) iga kambri netomaht; h) kliimaklass vastavalt IX lisa tabelile 3; i) väikese võimsusega seadmete puhul järgmine lause: „Käesolev seade on ette nähtud kasutamiseks ümbritseva õhu temperatuuril kuni 25 °C ega sobi kasutamiseks kuumas suurköögis.”; j) suure võimsusega seadmete puhul järgmine lause: „Käesolev seade on ette nähtud kasutamiseks ümbritseva õhu temperatuuril kuni 40 °C.”

2.

Üks tootekirjeldus võib hõlmata mitut sama tarnija tarnitavat tööstuslikku külmsäilitusseadet.

3.

Tootekirjelduses oleva teabe võib esitada märgise koopiana värviliselt või mustvalgena; sel juhul tuleb esitada ka punktis 1 loetletud teave, mida ei ole märgisel esitatud.

V LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.

Artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldab järgmist: a) tarnija nimi ja aadress; b) tööstusliku külmsäilitusseadme mudeli kirjeldus, mis on piisav selle üheselt kindlaks tegemiseks; c) vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele; d) vajaduse korral teised kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid; e) selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada; f) IX lisas sätestatud tehniliste näitajate mõõtmiste ja arvutuste tulemused.

2.

Kui tööstusliku külmsäilitusseadme konkreetse mudeli kohta tehnilistes dokumentides esitatud andmed on saadud samaväärse tööstusliku külmsäilitusseadme mudeli alusel tehtud arvutustega, tuleb esitada tehnilistes dokumentides nimetatud arvutuste ja tarnija katsete andmed, et oleks võimalik kontrollida arvutuste õigsust. Tehniline teave peab sisaldama ka kõikide muude samaväärsete tööstuslike külmsäilitusseadmete mudelite loetelu, mille andmed on saadud samal viisil.

3.

Kõnealuses tehnilises dokumentatsioonis sisalduv teave võib olla ühendatud tehnilise dokumentatsiooniga, mis esitatakse direktiivi 2009/125/EÜ meetmete kohaselt.

VI LISA

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui lõppkasutaja ei näe eeldatavasti toodet esitletuna mujal kui internetis

1.

Kui lõpptarbija eeldatavasti ei näe toodet esitletuna mujal kui internetis, tuleb esitada teave järgmiselt: a) mudeli energiatõhususe klass, mis on II lisa kohaselt kindlaks määratud; b) aastane energiatarbimine [kWh], mis arvutatakse vastavalt IX lisale ja ümardatakse täisarvuni; c) iga kambri netomaht; d) kliimaklass, mis on määratud kindlaks IX lisa kohaselt.

2.

Kui esitatakse muid tootekirjelduses sisalduvaid andmeid, tuleb seda teha IV lisas sätestatud kujul ja järjekorras.

3.

Kogu käesolevas lisas osutatud teave tuleb trükkida või esitada loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas.

VII LISA

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui toodet müüakse, antakse rendile või müüakse järelmaksuga interneti kaudu

1.

Käesoleva lisa punktides 2–5 kasutatakse järgmisi mõisteid: a)   „kuvamisseadis”– mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu kuvamisviis, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele; b)   „pesaaken”– aken, mille kaudu muutub kujutis või andmekogum kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puutetundliku ekraani puhul muu kujutise või andmekogu suuremaksvenitamise abil; c)   „puutetundlik ekraan”– puutele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan; d)   „alternatiivtekst”– kujutise asemel esitatav tekst, millega edastatakse teavet muud moodi kui kujutisena; seda kasutatakse selliste näidikute puhul, millega ei saa kujutisi esitada, samuti kõnesünteesiseadme puhul juurdepääsu hõlbustava vahendina kõnesünteesirakenduste sisendina.

2.

Asjakohane märgis, mille tarnijad teevad kättesaadavaks artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt, tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal artikli 3 lõikes 2 sätestatud ajakava kohaselt. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse, ning peab olema III lisa punktis 3 esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetega. Pesaaknas kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

3.

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas märgise juurde, peab olema järgmine: a) see kujutab noolt, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususe klassiga sama värvi; b) sellel peab olema toote energiatõhususklass valges, sama tähesuurusega kirjas nagu hind ning c) selle kuju on üks järgmisest kahest:

4.

Pesaakna korral tuleb kuvada märgise kujutis järgmisel viisil: a) käesoleva lisa punktis 3 osutatud kujutis tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal; b) kujutisel peab olema märgise link; c) märgis kuvatakse pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise venitamist; d) märgis ilmub hüpikaknas, uuel vahelehel või leheküljel või ühe akna sees kuvataval teisel aknal; e) märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi; f) märgise kuvamise lõpetab sulgemiskäsklus või muu tavaline sulgemisvõte; g) kujutise tekstialternatiivil, mida kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, esitatakse toote energiatõhususklass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

5.

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti d kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane tootekirjeldus tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal. Tootekirjeldus peab olema sellise suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav. Tootekirjelduse võib kuvada pesaaknas ning sel juhul peab sellele viival lingil olema selgelt ja loetavalt märgitud „Tootekirjeldus”. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse tootekirjeldus esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi venitamisega.

VIII LISA

Tööstuslike külmsäilitusseadmete energiatõhususindeksi arvutamise meetod

Energiatõhususindeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse tööstusliku külmsäilitusseadme mudeli aastast energiatarbimist selle aastase normatiivse energiatarbimisega.

Energiatõhususindeks EEI arvutatakse järgmiselt:

EEI = (AEC/SAEC) × 100,

kus:

AEC = E24h × af × 365

AEC	–	tööstusliku külmsäilitusseadme aastane energiatarbimine [kWh/aasta]
E24h	–	tööstusliku külmsäilitusseadme energiatarbimine 24 tunni kestel
af	–	parandustegur, mida tuleb kasutada üksnes väikese võimsusega külmikute puhul IX lisa punkti 2 kohaselt

SAEC = M × Vn + N

SAEC	–	tööstusliku külmsäilitusseadme normatiivne aastane energiatarbimine [kWh/aasta]
Vn	–	seadme netomaht, mis on seadme kõikide kambrite netomahtude summa [l]

M ja N on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Tegurite M ja N väärtused

Kategooria	Teguri M väärtused	Teguri N väärtused
Püstine, jahutav	1,643	609
Püstine, külmutav	4,928	1 472
Madal, jahutav	2,555	1 790
Madal, külmutav	5,840	2 380

IX LISA

Mõõtmised ja arvutused

1.

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäeval üldtunnustatud meetoditega. Need peavad olema kooskõlas käesolevas lisas esitatud tehniliste mõistete, tingimuste, valemite ja näitajatega.

2.

Tööstuslike külmsäilitusseadmete aastase energiatarbimise ja energiatõhususindeksi väärtuste leidmiseks tuleb teha mõõtmised järgmistel tingimustel: — katsetatavate toidupakkide temperatuur peab olema vahemikus – 1 °C kuni 5 °C jahutusseadmete puhul ning alla – 15 °C külmutusseadmete puhul. — Ümbritseva keskkonna temperatuur peab vastama tabelis 3 esitatud kliimaklassile 4, välja arvatud väikese võimsusega seadmete korral, mida katsetatakse kliimaklassile 3 vastavatel tingimustel. Jahutustemperatuuril töötavate väikese võimsusega seadmete puhul kasutatakse tulemuse töötlemiseks parandustegurit 1,2 ning külmutustemperatuuril töötavate väikese võimsusega seadmete puhul parandustegurit 1,1. — Tööstuslikke külmsäilitusseadmeid tuleb katsetada: — jahutustemperatuuril, kui kombikülmikus on vähemalt üks kamber, mis on ette nähtud üksnes jahutustemperatuuril töötamiseks; — jahutustemperatuuril, kui tööstuslikus külmsäilitusseadmes on ainult üks kamber, mis on ette nähtud üksnes jahutustemperatuuril töötamiseks; — kõigil muudel juhtudel külmutustemperatuuril.

3.

Ümbritseva keskkonna tingimused kliimaklasside 3, 4 ja 5 puhul on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Ümbritseva keskkonna tingimused kliimaklasside 3, 4 ja 5 puhul Katseruumi kliimaklass Kuivtermomeetri temperatuur, °C Suhteline õhuniiskus, % Kastepunkt, °C Veeauru mass grammides kg kuiva õhu kohta 3 25 60 16,7 12,0 4 30 55 20,0 14,8 5 40 40 23,9 18,8

X LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele vastavuse hindamiseks tuleb liikmesriigi asutusel kohaldada järgmist kontrollimenetlust.

1.	Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet.

2.	Mudelit loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) mõõdetud maht ei ole nimiväärtusest üle 3 % väiksem; b) mõõdetud energiatarbimine ei ole nimiväärtusest (E24h) üle 10 % suurem.

3.	Kui punktis 2 esitatud tulemusi ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks pisteliselt veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

4.	Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kolme eksemplari keskmine mõõdetud maht ei ole üle 3 % nimiväärtusest väiksem; b) kolme eksemplari keskmine mõõdetud energiatarbimine (E24h) ei ole üle 10 % nimiväärtusest suurem.

5.

Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse mudelit ja kõiki samaväärseid tööstuslikke külmsäilitusseadmeid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Liikmesriigi asutus peab esitama katsetulemused ja muud asjakohased andmed teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast seda, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriikide asutused peavad järgima VIII ja IX lisas sätestatud mõõtmis- ja katsemeetodeid.

Käesolevas lisas sätestatud lubatavaid kõrvalekaldeid kohaldatakse üksnes juhul, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus ja need kujutavad endast kontrollmõõtmiste lubatavaid kõrvalekaldeid; tarnija ei tohi neid kõrvalekaldeid kasutada selleks, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi ega tõlgendada neid väärtusi parema klassi märgise saamiseks või muul viisil parema toimivuse näitamiseks.

I LISA

II–XII lisas kasutatavad mõisted

II–XII lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

Tööstuslike külmsäilitusseadmete ja kiirjahutuskappidega seotud mõisted

1)   „netomaht”– toiduainete jaoks kasutatav maht lubatud koormuse piires;

2)   „jahutusrežiimi töötemperatuur”– külmikus säilitatavate toiduainete temperatuuri hoitakse püsivalt vahemikus – 1 kuni 5 °C;

3)   „külmutusrežiimi töötemperatuur”– külmikus säilitatavate toiduainete temperatuuri hoitakse püsivalt alla – 15 °C, mis on kõige soojema katsepaki kõrgeim temperatuur;

4)   „mitmeotstarbeline külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mille osa või kambrit on toiduainete jahutamiseks või külmutamiseks võimalik seadistada erinevatele temperatuuridele;

5)   „kombikülmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, millel on kaks või rohkem erineva temperatuuriga kambrit toiduainete jahutamiseks ja säilitamiseks;

6)   „külmik-sügavkülmik”– kombineeritud külmsäilitusseade, milles on vähemalt üks kamber, mis töötab üksnes jahutustemperatuuril, ja üks kamber, mis töötab üksnes külmutamistemperatuuril;

7)   „püstkülmik”– külmsäilitusseade, mille kogukõrgus on vähemalt 1 050 mm ja millel on üks või mitu esiust või sahtlit, mille kaudu pääseb juurde samale kambrile;

8)   „madal külmik”– külmsäilitusseade, mille kogukõrgus on alla 1 050 mm ja millel on üks või mitu esiust või sahtlit, mille kaudu pääseb juurde samale kambrile;

9)   „väikese võimsusega külmik” ehk „pooltööstuslik külmik”– tööstuslik külmsäilitusseade, mis on võimeline igas kambris hoidma pidevat jahutus- või külmutustemperatuuri kliimaklassile 3 vastava välistemperatuuri juures IV lisa tabeli 3 kohaselt; kui külmik tagab temperatuuri säilitamise kliimaklassile 4 vastavates keskkonnatingimustes, ei loeta seda väikese võimsusega külmikuks;

10)   „samaväärne külmsäilitusseade”– turule lastud tööstusliku külmsäilitusseadme mudel, mille netomaht, tehnilised, tõhususe ja töönäitajad ning kambrite tüüp ja suurus on samasugused kui sama tootja poolt teistsuguse koodi all turule lastud tööstusliku külmsäilitusseadme mudelil;

11)   „samaväärne kiirjahutuskapp”– turule lastud kiirjahutuskapi mudel, mille tehnilised, tõhususe ja töönäitajad on samasugused kui sama tootja poolt teistsuguse koodi all turule lastud kiirjahutuskapi mudelil.

Kondensatsiooniseadmega seotud mõisted

12)   „nimijahutusvõimsus” (PA )– jahutusvõimsus, mille aurusti ja drosselseadmega ühendatud kondensatsiooniseade saavutab auru kokkusurumisel põhineva tsükli jooksul täiskoormusega käitamise korral, ja mida mõõdetakse standardsetel nimitingimustel keskkonna temperatuuril 32 °C, väljendatud kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

13)   „nimisisendvõimsus” (DA )– elektriline sisendvõimsus, mida kondensatsiooniseade (koos kompressori, jahutusventilaatori(te) ja võimalike lisaseadmetega) vajab nimijahutusvõimsuse saavutamiseks, väljendatud kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

14)   „nimikasutustegur” (COPA )– kilovattides väljendatud nimijahutusvõimsuse ja kilovattides väljendatud nimisisendvõimsuse jagatis kahe kümnendkoha täpsusega;

15)   „kasutustegurid COPB, COPC ja COPD”– kilovattides väljendatud jahutusvõimsuse ja kilovattides väljendatud sisendvõimsuse jagatis hindamispunktides B, C ja D kahe kümnendkoha täpsusega;

16)   „hooajaline energiatõhususe suhtarv” (SEPR)– jahutamiseks ettenähtud kondensatsiooniseadme energiatõhususe suhtarv, mis on mõõdetud nimiväärtuste määramise standardtingimustes ja mis näitab esindavalt koormuse ja ümbritseva õhu temperatuuri muutumist aasta jooksul ning mille arvutamiseks jagatakse aastane jahutamisenergia aastase elektritarbimisega, kahe kümnendkoha täpsusega;

17)   „aastane jahutamisenergia”– kõikidele konkreetsetele temperatuuridele vastavate jahutamisenergiate ja kraadtundide korrutiste summa;

18)   „konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutamisenergia”– jahutamisenergia konkreetse aasta välistemperatuuri kohta, mille arvutamiseks korrutatakse nimijahutusvõimsus osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

19)   „osalise koormuse võimsustarve” (Pc(Tj))– jahutamisvõimsus konkreetsel ümbritseva õhu temperatuuril Tj, mille arvutamiseks korrutatakse täiskoormus samale ümbritseva õhu temperatuurile Tj vastava osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

20)   „osalise koormuse võimsustarbe suhtarv” (PR(Tj)) konkreetsel ümbritseva õhu temperatuuril Tj – ümbritseva õhu temperatuur Tj miinus 5 °C jagatud ümbritseva õhu võrdlustemperatuuriga miinus 5 °C, ja keskmise temperatuuri korral korrutatud koefitsiendiga 0,4 ja liidetud koefitsiendile 0,6, ning madala temperatuuri korral korrutatud koefitsiendiga 0,2 ja liidetud koefitsiendile 0,8. Ümbritseva õhu võrdlustemperatuurist kõrgemate ümbritseva õhu temperatuuride korral on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1. Kui ümbritseva õhu temperatuur on madalam kui 5 °C, on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 0,6 keskmise temperatuuri korral ja 0,8 madala temperatuuri korral. Osalise koormuse võimsustarbe suhtarvu võib väljendada kolme kümnendkoha täpsusega või pärast korrutamist 100ga protsentides ühe kümnendkoha täpsusega;

21)   „aastane elektritarbimine”– arvutatakse kui selliste liikmete summa üle kõigi temperatuuride: konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutamisenergia korrutatud vastava temperatuuri kraadtundidega ja jagatud vastavale konkreetsele välistemperatuurile vastava kasutusteguriga;

22)   „ümbritseva õhu temperatuur”– kuivtermomeetriga mõõdetud välisõhu temperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides;

23)   „konkreetne välistemperatuur” (binj )– ümbritseva õhu temperatuuri T j ja kraadtundide hj kombinatsioon vastavalt VI lisa tabelile 6;

24)   „kraadtunnid” (hj )– aasta teatavale ümbritseva õhu temperatuurile vastavate tundide arv vastavalt VI lisa tabelile 6;

25)   „ümbritseva õhu võrdlustemperatuur”– Celsiuse kraadides väljendatud ümbritseva õhu temperatuur, millele vastab osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1. Võrdlustemperatuuriks määratakse 32 °C;

26)   „konkreetsele välistemperatuurile vastav kasutustegur” (COPj )– igale konkreetsele aasta välistemperatuurile vastav kasutustegur, mis arvutatakse konkreetsele välistemperatuurile vastava osalise koormuse võimsustarbe, esitatud jahutamisenergia ja esitatud kasutusteguri põhjal, ning mis teiste temperatuuriväärtuste jaoks leitakse lineaarse interpoleerimise teel, mida vajaduse korral parandatakse kaoteguriga;

27)   „esitatud jahutamisenergia”– jahutamisenergia teatud konkreetsetel välistemperatuuridel, mille arvutamiseks korrutatakse nimijahutusvõimsus vastava osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga;

28)   „esitatud kasutustegur”– kasutustegur teatud konkreetsetel välistemperatuuridel, mille arvutamiseks jagatakse esitatud jahutusvõimsus esitatud sisendvõimsusega;

29)   „esitatud jahutusvõimsus”– jahutusvõimsus, mida seade toodab konkreetse jahutamisenergia tagamiseks teatud konkreetsetel temperatuuridel, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

30)   „esitatud sisendvõimsus”– elektriline sisendvõimsus, mida kondensatsiooniseade vajab esitatud jahutusvõimsuse tagamiseks, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

31)   „kaotegur”(Cdc) – kondensatsiooniseadme sisse- ja väljalülitamisest, mis on vajalik nõutud osalise koormuse võimsustarbe saavutamiseks, kui seadme regulaator ei reguleeri ise vajalikule osalise koormuse võimsustarbele, tingitud tõhususe vähenemise näitaja osalise koormuse juures. Kaotegur loetakse võrdseks 0,25ga;

32)   „võimsuse reguleerimine”– kondensatsiooniseadme võime muuta oma võimsust külmutusvedeliku mahulise vooluhulga muutmisega; see on „fikseeritud”, kui seade ei saa mahulist vooluhulka ise muuta, „astmeline”, kui mahulist vooluhulka saab muuta kahe võimsusastme piires või „muudetav”, kui mahulist vooluhulka on võimalik muuta vähemalt kolme võimsusastme piires.

Protsessijahutitega seotud mõisted

33)

    „nimijahutusvõimsus” (PA ), – jahutusvõimsus, mille saavutab täiskoormusel töötav protsessijahuti, ja mis on mõõdetud nimiväärtuste määramise standardtingimustes ümbritseva õhu võrdlustemperatuuri 35 °C juures õhkjahutusega jahutite puhul ja vee sisendtemperatuuri 30 °C juures vesijahutusega jahutite puhul, ning mida väljendatakse kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

34)

    „nimisisendvõimsus” (DA ) – elektriline sisendvõimsus, mida protsessijahuti (koos kompressori, jahutuspumpade ja -ventilaatorite, aurustipumpade ja võimalike lisaseadmetega) vajab nimijahutusvõimsuse saavutamiseks, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

35)

    „nimijahutustegur” (EERA ) – kilovattides väljendatud nimijahutusvõimsus, jagatud kilovattides väljendatud nimisisendvõimsusega, kahe kümnendkoha täpsusega;

36)

    „hooajaline energiatõhususe suhtarv” (SEPR) – protsessijahuti energiatõhususe suhtarv, mis on mõõdetud nimiväärtuste määramise standardtingimustes ja mis näitab esindavalt koormuse ja ümbritseva õhu temperatuuri muutumist aasta jooksul ning mille arvutamiseks jagatakse aastane jahutamisenergia aastase elektritarbimisega, kahe kümnendkoha täpsusega;

37)

    „aastane jahutamisenergia” – kõikidele konkreetsetele temperatuuridele vastavate jahutamisenergiate ja kraadtundide korrutiste summa;

38)

    „konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutamisenergia” – nimijahutusvõimsus, korrutatud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga iga konkreetse välistemperatuuri kohta aastas, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

39)

    „osalise koormuse võimsustarve” (Pc(Tj)) – jahutamisvõimsus konkreetsel ümbritseva õhu temperatuuril Tj, mille arvutamiseks korrutatakse täiskoormus samale ümbritseva õhu temperatuurile Tj vastava osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

40)

   „osalise koormuse võimsustarbe suhtarv” (Pc(Tj)) konkreetsel ümbritseva õhu temperatuuril Tj:

a)

protsessijahutites, kus kasutatakse õhkjahutusega kondensaatorit, ümbritseva õhu temperatuur Tj miinus 5 °C, jagatud ümbritseva õhu võrdlustemperatuuriga miinus 5 °C, korrutatud 0,2ga ja liidetud 0,8. Ümbritseva õhu võrdlustemperatuurist kõrgemate ümbritseva õhu temperatuuride korral on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1. Ümbritseva õhu temperatuuride korral alla 5 °C on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 0,8;

b)

protsessijahutites, kus kasutatakse vesijahutusega kondensaatorit, siseneva vee temperatuur Tj miinus 9 °C, jagatud siseneva vee võrdlustemperatuuriga (30 °C) miinus 9 °C, korrutatud 0,2ga ja liidetud 0,8. Ümbritseva õhu võrdlustemperatuurist kõrgemate ümbritseva õhu temperatuuride korral on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1. Ümbritseva õhu temperatuuride korral alla 5 °C (kondensaatori vee sisendtemperatuur 9 °C) on osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 0,8;

Osalise koormuse võimsustarbe suhtarvu võib väljendada kolme kümnendkoha täpsusega või pärast korrutamist 100ga protsentides ühe kümnendkoha täpsusega.

41)

    „aastane elektritarbimine” – arvutatakse kui selliste liikmete summa üle kõigi temperatuuride: konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutamisenergia korrutatud vastava temperatuuri kraadtundidega ja jagatud vastavale konkreetsele välistemperatuurile vastava kasutusteguriga;

42)

   „ümbritseva õhu temperatuur”:

a)	protsessijahutites, kus kasutatakse õhkjahutusega kondensaatorit, kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides

b)	protsessijahutites, kus kasutatakse vesijahutusega kondensaatorit, kondensaatori vee sisendtemperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides;

43)

    „konkreetne välistemperatuur” (binj ) – ümbritseva õhu temperatuuri T j ja kraadtundide h j kombinatsioon vastavalt VIII lisale;

44)

    „kraadtunnid (hj )” – aasta teatavatele ümbritseva õhu temperatuuridele vastavate tundide arv vastavalt VIII lisale;

45)

    „ümbritseva õhu võrdlustemperatuur” – Celsiuse kraadides väljendatud ümbritseva õhu temperatuur, millele vastab osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1. Võrdlustemperatuuriks määratakse 35 °C. Õhkjahutusega protsessijahutis määratakse kondensaatori sisselaskeõhu temperatuuriks 35 °C, vesijahutusega protsessijahutis määratakse kondensaatori vee sisendtemperatuuriks 30 °C;

46)

    „konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutustegur” (EERj ) – konkreetsele aasta välistemperatuurile vastav jahutustegur, mis arvutatakse konkreetsele temperatuurile vastava osalise koormuse võimsustarbe, esitatud jahutamisenergia ja esitatud jahutusteguri põhjal ning mis teiste temperatuuriväärtuste jaoks leitakse lineaarse interpoleerimise teel, mida vajaduse korral parandatakse kaoteguriga;

47)

    „esitatud jahutamisenergia” – jahutamisenergia teatud konkreetsetel välistemperatuuridel, mille arvutamiseks korrutatakse nimijahutusvõimsus vastava osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga;

48)

    „esitatud jahutustegur” – jahutustegur teatud konkreetsetel välistemperatuuridel;

49)

    „esitatud sisendvõimsus” – elektriline sisendvõimsus, mida protsessijahuti vajab esitatud jahutusvõimsuse tagamiseks;

50)

    „esitatud jahutusvõimsus” – jahutusvõimsus, mida jahuti toodab esitatud jahutamisenergia saavutamiseks;

51)

    „kaotegur” (Cc) – protsessijahutite tsüklilisest tööprotsessist tingitud tõhususe vähenemise näitaja osalise koormuse võimsustarbe juures. Kui Cc ei tehta kindlaks mõõtmise kaudu, on vaikimisi määratud kaotegur Cc = 0,9;

52)

    „võimsuse reguleerimine” – protsessijahuti võime muuta oma võimsust külmutusvedeliku mahulise vooluhulga muutmisega; see on „fikseeritud”, kui seade ei saa mahulist vooluhulka ise muuta, „astmeline”, kui mahulist vooluhulka saab muuta kahe võimsusastme piires või „muudetav”, kui mahulist vooluhulka on võimalik muuta vähemalt kolme või enama võimsusastme piires.

Üldmõisted:

53)	„globaalse soojendamise potentsiaal” (global warming potential, GWP) – määr, mille võrra 1 kg külmutusainet, mida kasutatakse auru kokkusurumise tsüklis, aitab saja aasta jooksul hinnanguliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele, väljendatuna CO2-ekvivalentides;

54)	fluoritud külmaainete GWP-väärtused on avaldatud neljandas hindamisaruandes, mille võttis vastu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (1) (IPCC) 2007. aastal (kliimamuutuste rühma GWP-väärtused 100 aastaks);

55)	fluorimata gaaside GWP-väärtused on avaldatud IPCC esimeses 100 aastat hõlmavas hindamisaruandes;

56)	külmaainete segude GWP-väärtused põhinevad määruse (EÜ) nr 842/2006 lisas esitatud valemil; väärtused on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes (kliimamuutuste rühma GWP-väärtused 100 aastaks (2007));

57)

eespool osutatud dokumentides käsitlemata külmaainete puhul lähtutakse Montreali protokolli kohaselt loodud teadusliku hindamisrühma (2) (SAP) 2010. aasta hinnangust ja IPCC ÜRO Keskkonnaprogrammi külmutus- ja kliimaseadmeid ning soojuspumpasid käsitlevast 2010. aasta või uuemast aruandest (3), kui see on enne määruse jõustumist kättesaadav.

---

(1)  IPCC Fourth Assessment Climate Change 2007, Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC neljas kliimamuutuste hinnang 2007. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruanne): http://www.ipcc.ch/publications_and_data/publications_and_data_reports.shtml.

(2)  http://ozone.unep.org/Assessment_Panels/SAP/Scientific_Assessment_2010/index.shtml.

(3)  http://ozone.unep.org/teap/Reports/RTOC/.

II LISA

Tööstuslike külmsäilitusseadmete ja kiirjahutuskappide ökodisaini nõuded

1.   ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

a)

Tööstuslikud külmsäilitusseadmed, mis jäävad käesoleva määruse reguleerimisalasse, välja arvatud suure võimsusega säilitusseadmed ja külmik-sügavkülmikud, peavad vastama järgmistele energiatõhususindeksi (EEI) piirnormidele: i) alates 1. juulist 2016: EEI < 115 ii) alates 1. jaanuarist 2018: EEI < 95 iii) alates 1. juulist 2019: EEI < 85 Tööstuslike külmsäilitusseadmete energiatõhususindeks arvutatakse III lisas kirjeldatud meetodil.

b)	Alates 1. juulist 2016 peab suure võimsusega külmsäilitusseadmete energiatõhususindeks olema madalam kui 115.

2.   TOOTETEABELE ESITATAVAD NÕUDED

a)

Alates 1. juulist 2016 tuleb esitada paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendites ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaitidel tööstuslike külmsäilitusseadmete kohta järgmine tooteteave: i) seadme kategooria, täpsemalt, kas tegemist on püstise või madala seadmega; ii) kas tegemist on suure või väikese võimsusega külmikuga või külmik-sügavkülmikuga; iii) külmkapi kavandatud töötemperatuur(id) – jahutus, külmutus või mitmeotstarbeline; iv) iga kambri netomaht, väljendatud liitrites ja ümardatud ühe kümnendkohani; v) seadme aastane energiatarbimine, väljendatud kilovatt-tundides aasta kohta; vi) seadme energiatõhususindeks, välja arvatud külmik-sügavkülmikute puhul, mille ligikaudne päevane energiatarbimine esitatakse vastavalt väärtustele, mis on saadud ainult jahutustemperatuuril töötamiseks ette nähtud kambri katsetamisel jahutustemperatuuril ja ainult külmutamistemperatuuril töötamiseks ette nähtud kambri katsetamisel külmutamistemperatuuril; vii) väikese võimsusega seadmete puhul selgitus „Seade on ette nähtud kasutamiseks ümbritseva õhu temperatuuril kuni 25 °C ega sobi seetõttu kasutamiseks kuumas suurköögis”; viii) suure võimsusega seadmete puhul selgitus „Seade on ette nähtud kasutamiseks ümbritseva õhu temperatuuril kuni 40 °C”; ix) kõik konkreetsed ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada seadme paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel, et tagada seadme optimaalne energiatõhusus; x) seadmes kasutatava külmutusvedeliku tüüp, nimetus ja globaalse soojendamise potentsiaal (GWP); xi) külmaaine kogus kilogrammides, ümardatud kahe kümnendkohani; xii) teave kasutuskõlbmatuks muutunud seadme ringlussevõtmise või kõrvaldamise kohta. Tabelis 1 on esitatud nõutava teabe soovituslik esitusviis Tabel 1 Tööstuslikke külmsäilitusseadmeid käsitlevale teabele esitatavad nõuded Mudel(id): [teave iseloomustatava(te) mudeli(te) määratlemiseks] Kavandatud kasutus Säilitamine Töötemperatuur(id) Jahutus/külmutus/mitmeotstarbeline Kategooria Püstine/madal (kui kohaldatav) Suure võimsusega/väikese võimsusega külmik Külmutusvedelik(ud): [teave, sh GWP, külmutusvedelik(u)(e) määratlemiseks] Nimetus Tähis Väärtus Ühik Aastane energiatarbimine AEC x,xx kWh Energiatõhususindeks EEI x,xx   Netomaht VN x,x liiter (kui kohaldatav)       Jahutusmaht VNRef x,x liiter Külmutusmaht VNFrz x,x liiter Külmaaine kogus   x,xx kg Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

b)

Alates 1. juulist 2016 tuleb tööstuslike külmsäilitusseadmete puhul esitada paigaldajatele ja muudele asjatundjatele mõeldud tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaidid, mis peavad sisaldama teavet, mis on vajalik: i) seadmete energiatõhususe optimeerimist võimaldavaks paigaldamiseks; ii) seadme purustamatuks lahtivõtmiseks hoolduse eesmärgil; iii) kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimiseks ja kõrvaldamiseks.

c)

Alates 1. juulist 2016 tuleb kiirjahutuskappide kohta esitada paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendites ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaitidel järgmine soovituslik tooteteave: i) külmkapi täismaht, mida väljendatakse toiduainete kogusega kilogrammides ja ümardatakse kahe kümnendkohani; ii) standardne temperatuuritsükkel, mis näitab, milliselt temperatuurilt millise temperatuurini (°C) ja mitme minuti jooksul on ette nähtud toiduained jahutada; iii) energiatarbimine kilovatt-tundides ühe kg toiduainete kohta standardse temperatuuritsükli jooksul, ümardatud kahe kümnendkohani; iv) kokkuehitatud seadmetes kasutatava külmutusvedeliku tüüp, nimetus ja GWP ning külmaaine kogus (kg), ümardatud kahe kümnendkohani. Seadmete korral, mis on kavandatud kasutamiseks välise kondensatsiooniseadmega (ei tarnita koos kiirjahutuskapiga), ettenähtud külmaaine kogus, kui seadet kasutatakse koos soovitatud kondensatsiooniseadmega ning ettenähtud külmutusvedeliku tüüp, nimetus ja GWP.

d)

Artikli 4 kohase vastavushindamisega seotud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: i) punktides a ja c täpsustatud andmed vastavalt tööstuslike külmsäilitusseadmete ja kiirjahutuskappide puhul; ii) kui tehnilistes dokumentides esitatud andmed konkreetse mudeli kohta on saadud kavandipõhiste arvutuste abil või muude samaväärsete külmutusseadmete näitajate ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil, esitatakse dokumentides arvutuste või ekstrapoleerimiste või mõlema meetodi üksikasjad ja teave tarnijate tehtud arvutuste õigsust kinnitavate katsete kohta. Teave peab sisaldama ka kõikide muude samaväärsete mudelite loetelu, mille puhul andmed saadi samade meetoditega; iii) kõnealuses tehnilises dokumendis esitatud teabe võib ühendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL (1) meetmete kohaste tehniliste dokumentidega.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30/EL, 19. mai 2010, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.6.2010, lk 1).

III LISA

Tööstuslike külmsäilitusseadmete energiatõhususindeksi arvutamise meetod

Tööstusliku külmsäilitusseadme mudeli energiatõhususindeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse seadme aastast energiatarbimist selle aastase normatiivse energiatarbimisega.

EEI arvutatakse valemi alusel:

EEI = (AEC/SAEC) × 100

kus:

AEC = E24h × af × 365

AEC= seadme aastane energiatarbimine, kWh/aasta

E24h= seadme energiatarbimine 24 tunni jooksul

af = kohandustegur, mida kasutatakse ainult väikese võimsusega külmikute puhul vastavalt IV lisa punkti 2 alapunktile b

SAEC = M × Vn + N

SAEC= seadme aastane normatiivne energiatarbimine, kWh/aasta

Vn= seadme netomaht, mis on kapi kõikide kambrite netomahtude summa, väljendatud liitrites.

M ja N on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

M ja N koefitsientide väärtused

Kategooria	M väärtus	N väärtus
Püstine jahutusseade	1,643	609
Püstine külmutusseade	4,928	1 472
Madal jahutusseade	2,555	1 790
Madal külmutusseade	5,840	2 380

IV LISA

Tööstuslike külmsäilitusseadmetega seotud mõõtmised ja arvutused

1.

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või kasutades muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mis võtavad arvesse kõige kaasaegsemaid üldtunnustatud meetodeid. Tööstuslikud külmsäilitusseadmed peavad vastama punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele ja tehnilistele parameetritele.

2.

Tööstuslike külmsäilitusseadmete aastase energiatarbimise ja energiatõhususindeksi väärtuste kindlaks tegemiseks viiakse mõõtmised läbi järgmistes tingimustes: a) katsepaki temperatuur peab jääma vahemikku – 1 kuni 5 °C jahutamise puhul ning alla – 15 °C külmutamise puhul; b) ümbritseva keskkonna tingimused peavad vastama tabelis 3 esitatud kliimaklassi 4 näitajatele, välja arvatud väikese võimsusega külmikute puhul, mida katsetatakse kliimaklassile 3 vastavates ümbritseva keskkonna tingimustes. II lisa punkti 2 alapunkti a kohase tooteteabe esitamiseks korrigeeritakse selliselt saadud väikese võimsusega külmikute katsetulemusi seejärel kohandusteguriga 1,2, kui väikese võimsusega külmikuid käitatakse jahutustemperatuuril, ja kohandusteguriga 1,1, kui selliseid külmikuid käitatakse külmutustemperatuuril; c) tööstuslikke külmsäilitusseadmeid katsetatakse: — jahutustemperatuuril, kui tegemist on kombikülmikuga, mis sisaldab vähemalt üht ainult jahutustemperatuuril kasutamiseks ettenähtud kambrit; — jahutustemperatuuril, kui tegemist on tööstusliku külmsäilitusseadmega, millel on ainult üks eranditult jahutustemperatuuril kasutamiseks ettenähtud kamber; — külmutustemperatuuril kõikidel muudel juhtudel.

3.

Kliimaklassidele 3, 4 ja 5 vastavad ümbritseva keskkonna tingimused on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Kliimaklassidele 3, 4 ja 5 vastavad ümbritseva keskkonna tingimused Katseruumi kliimaklass Kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur °C Suhteline niiskus % Kastepunkt °C Veeauru mass kuivas õhus g/kg 3 25 60 16,7 12,0 4 30 55 20,0 14,8 5 40 40 23,9 18,8

V LISA

Kondensatsiooniseadmete ökodisaini nõuded

1.   ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

a)

Alates 1. juulist 2016 ei või kondensatsiooniseadme kasutustegur (COP) ja hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) olla järgmistest väärtustest väiksemad: Töötemperatuur Nimivõimsus P A Kohaldatav suhtarv Väärtus Keskmine 0,2 kW ≤ P A ≤ 1 kW COP 1,20 1 kW ≤ P A ≤ 5 kW COP 1,40 5 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 2,25 20 kW ≤ P A ≤ 50 kW SEPR 2,35 Madal 0,1 kW ≤ P A ≤ 0,4 kW COP 0,75 0,4 kW ≤ P A ≤ 2 kW COP 0,85 2 kW ≤ P A ≤ 8 kW SEPR 1,50 8 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 1,60

b)

Alates 1. juulist 2018 ei või kondensatsiooniseadme kasutustegur (COP) ja hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) olla järgmistest väärtustest väiksemad: Töötemperatuur Nimivõimsus P A Kohaldatav suhtarv Väärtus Keskmine 0,2 kW ≤ P A ≤ 1 kW COP 1,40 1 kW ≤ P A ≤ 5 kW COP 1,60 5 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 2,55 20 kW ≤ P A ≤ 50 kW SEPR 2,65 Madal 0,1 kW ≤ P A ≤ 0,4 kW COP 0,80 0,4 kW ≤ P A ≤ 2 kW COP 0,95 2 kW ≤ P A ≤ 8 kW SEPR 1,60 8 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 1,70

c)

kondensatsiooniseadmete puhul, mis täidetakse külmutusvedelikuga, mille globaalse soojendamise potentsiaal on madalam kui 150, võivad COP ja SEPR väärtused olla punkti 1 alapunktis a osutatud väärtustest maksimaalselt 15 % madalamad ja punkti 1 alapunktis b osutatud väärtustest maksimaalselt 10 % madalamad;

d)	kondensatsiooniseadmed, mis töötavad nii keskmisel kui ka madalal temperatuuril, peavad vastama kõigi nende kategooriate nõuetele, milleks nad on deklareeritud.

2.   TOOTETEABELE ESITATAVAD NÕUDED

Alates 1. juulist 2016 tuleb kondensatsiooniseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

a)

paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaidid peavad sisaldama järgmist teavet: i) kavandatud aurustumistemperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides (keskmine temperatuur – 10 °C, madal temperatuur – 35 °C); ii) kondensatsiooniseadmete puhul nimijahutusvõimsusega alla 5 kW keskmise ja alla 2 kW madala temperatuuri juures: — kasutusteguri nimiväärtus täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuri 32 °C juures, ümardatud kahe kümnendkohani, ning nimijahutusvõimsus ja sisendvõimsus, väljendatud kilovattides ja ümardatud kahe kümnendkohani; — kasutusteguri nimiväärtus täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuri 25 °C juures, ümardatud kahe kümnendkohani, ning vastav jahutusvõimsus ja sisendvõimsus, väljendatud kilovattides ja ümardatud kahe kümnendkohani; iii) kondensatsiooniseadmete puhul nimijahutusvõimsusega üle 5 kW keskmise ja üle 2 kW madala töötemperatuuri juures: — hooajaline energiatõhususe suhtarv, ümardatud kahe kümnendkohani; — aastane elektritarbimine, väljendatud kilovatt-tundides aasta kohta; — jahutusvõimsuse nimiväärtus, nimisisendvõimsus ja kasutusteguri nimiväärtus; — esitatud jahutusvõimsus ja esitatud sisendvõimsus, väljendatud kilovattides ja ümardatud kolme kümnendkohani, ning kasutusteguri väärtus, ümardatud kahe kümnendkohani, hindamispunktides B, C ja D; iv) kondensatsiooniseadmete puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks ümbritseva õhu temperatuuril üle 35 °C, kasutusteguri väärtus täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 43 °C, ümardatud kahe kümnendkohani, ja vastavad jahutusvõimsus ja sisendvõimsus, väljendatud kilovattides ja ümardatud kahe kümnendkohani; v) kondensatsiooniseadmes kasutamiseks ettenähtud külmutusvedeliku/külmutusvedelike tüüp/tüübid ja nimetus(ed); vi) konkreetsed ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada kondensatsiooniseadme hooldamisel; vii) konkreetsed ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada kondensatsiooniseadme tõhususe optimeerimiseks külmutusseadmega ühendamise ajal; viii) kasutuskõlbmatuks muutunud seadme ringlussevõtmise või kõrvaldamisega seotud teave;

b)

paigaldajatele ja muudele asjatundjatele mõeldud tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaidid, mis peavad sisaldama teavet, mis on vajalik: i) seadmete energiatõhususe optimeerimist võimaldavaks paigaldamiseks; ii) seadme purustamatuks lahtivõtmiseks hoolduse eesmärgil; iii) kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimiseks ja kõrvaldamiseks;

c)

artikli 4 kohase vastavushindamise tehnilised dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet: i) punktis a täpsustatud teave; ii) kui konkreetse mudeliga seotud teave on saadud kavandipõhiste arvutuste teel või ekstrapoleeritud teistsuguste komplektide alusel, siis selliste arvutuste või ekstrapoleerimiste ja kõikide arvutuste õigsust kinnitavate katsete üksikasjad, kaasa arvatud matemaatilise mudeli kirjeldus, mida kasutati kõnealuste komplektide toimivusnäitajate arvutamiseks ja mudeli vastavushindamiseks tehtud mõõtmiste üksikasjad.

Tabelis 4 ja 5 on esitatud nõutava teabe soovituslik esitusviis

Tabel 4

Alla 5 kW keskmisel ja alla 2 kW madalal töötemperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadmeid käsitlevale teabele esitatavad nõuded

Mudel(id): [teave iseloomustatava(te) mudeli(te) määratlemiseks]
Külmutusvedelik(ud): [teave kondensatsiooniseadmes kasutamiseks ettenähtud külmutusvedelik(u)(e) määratlemiseks]
Nimetus		Tähis		Väärtus		Ühik
Aurustumistemperatuur  (*1)		t		– 10 °C	– 35 °C	°C
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 32 °C
Nimijahutusvõimsus		PA		x,xxx	x,xxx	kW
Nimisisendvõimsus		DA		x,xxx	x,xxx	kW
Nimikasutustegur		COPA		x,xx	x,xx
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 25 °C
Jahutusvõimsus		P2		x,xxx	x,xxx	kW
Sisendvõimsus		D2		x,xxx	x,xxx	kW
COP		COP2		x,xx	x,xx
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 43 °C (kui kohaldatav)
Jahutusvõimsus		P3		x,xxx	x,xxx	kW
Sisendvõimsus		D3		x,xxx	x,xxx	kW
COP		COP3		x,xx	x,xx
Muu
Võimsuse reguleerimine			fikseeritud/astmeline/muutuv
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

Tabel 5

Alla 5 kW keskmisel ja alla 2 kW madalal töötemperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadmeid käsitlevale teabele esitatavad nõuded

Mudel(id): [teave iseloomustatava(te) mudeli(te) määratlemiseks]
Külmutusvedelik(ud): [teave kondensatsiooniseadmes kasutamiseks ettenähtud külmutusvedelik(u)(e) määratlemiseks]
Nimetus		Tähis	Väärtus		Ühik
Aurustumistemperatuur  (*2)		t	– 10 °C	– 35 °C	°C
Aastane elektritarbimine		Q	x	x	kWh/a
Hooajalise energiatõhususe suhtarv		SEPR	x,xx	x,xx
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 32 °C (Punkt A)
Nimijahutusvõimsus		PA	x,xx	x,xx	kW
Nimisisendvõimsus		DA	x,xx	x,xx	kW
Nimikasutustegur		COPA	x,xx	x,xx
Näitajad osalisel koormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 25 °C (Punkt B)
Esitatud jahutusvõimsus		PB	x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		DB	x,xx	x,xx	kW
Esitatud kasutustegur		COPB	x,xx	x,xx
Näitajad osalisel koormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 15 °C (Punkt C)
Esitatud jahutusvõimsus		Pc	x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		Dc	x,xx	x,xx	kW
Esitatud kasutustegur		COPC	x,xx	x,xx
Näitajad osalisel koormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 5 °C (Punkt D)
Esitatud jahutusvõimsus		PD	x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		DD	x,xx	x,xx	kW
Esitatud kasutustegur		COPD	x,xx	x,xx
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu temperatuuril 43 °C (kui kohaldatav)
Jahutusvõimsus		P3	x,xx	x,xx	kW
Sisendvõimsus		D3	x,xx	x,xx	kW
Esitatud kasutustegur		COP3	x,xx	x,xx
Muu
Võimsuse reguleerimine		fikseeritud/astmeline/muutuv
Kaotegur fikseeritud ja astmelise võimsusega seadmete jaoks		Cdc	0,25
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

---

(*1)  Ainult ühel aurustumistemperatuuril käitamiseks kavandatud kondensatsiooniseadmete puhul võib kustutada ühe kahest „Väärtuse” veerust.

(*2)  Ainult ühel aurustumistemperatuuril käitamiseks kavandatud kondensatsiooniseadme puhul võib kustutada ühe kahest „Väärtuse” veerust.

VI LISA

Kondensatsiooniseadmega seotud mõõtmised ja arvutused

1.

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või kasutades muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mis võtavad arvesse kõige kaasaegsemaid üldtunnustatud meetodeid. Need peavad vastama punktis 2 sätestatud tingimustele ja tehnilistele näitajatele.

2.

Jahutusvõimsuse, sisendvõimsuse, kasutusteguri ja hooajalise energiatõhususe suhtarvu väärtuste kindlakstegemiseks viiakse mõõtmised läbi järgmistes tingimustes: a) ümbritseva õhu võrdlustemperatuur välistingimustes kasutatava soojusvaheti (kondensaatori) juures on 32 °C; b) siseruumis kasutatava soojusvaheti (aurusti) küllastatud aurustumistemperatuuriks määratakse – 35 °C madala temperatuuri puhul ja – 10 °C keskmise temperatuuri puhul; c) vajaduse korral ümbritseva õhu temperatuuri muutumine kogu aasta vältel, mis esindab liidu keskmisi kliimatingimusi, ja nende temperatuuride esinemise tundide arv vastavalt tabelile 6; d) vajaduse korral tuleb arvesse võtta kadude mõju energiatõhususele, mille põhjustab kondensatsiooniseadme võimsuse reguleerimise tüübist olenev tsükliline töörežiim.

Tabel 6

Välistemperatuuride muutumine aasta jooksul Euroopa keskmiste kliimatingimuste korral kondensatsiooniseadme puhul

j	Tj	hj
1	– 19	0,08
2	– 18	0,41
3	– 17	0,65
4	– 16	1,05
5	– 15	1,74
6	– 14	2,98
7	– 13	3,79
8	– 12	5,69
9	– 11	8,94
10	– 10	11,81
11	– 9	17,29
12	– 8	20,02
13	– 7	28,73
14	– 6	39,71
15	– 5	56,61
16	– 4	76,36
17	– 3	106,07
18	– 2	153,22
19	– 1	203,41
20	0	247,98
21	1	282,01
22	2	275,91
23	3	300,61
24	4	310,77
25	5	336,48
26	6	350,48
27	7	363,49
28	8	368,91
29	9	371,63
30	10	377,32
31	11	376,53
32	12	386,42
33	13	389,84
34	14	384,45
35	15	370,45
36	16	344,96
37	17	328,02
38	18	305,36
39	19	261,87
40	20	223,90
41	21	196,31
42	22	163,04
43	23	141,78
44	24	121,93
45	25	104,46
46	26	85,77
47	27	71,54
48	28	56,57
49	29	43,35
50	30	31,02
51	31	20,21
52	32	11,85
53	33	8,17
54	34	3,83
55	35	2,09
56	36	1,21
57	37	0,52
58	38	0,40

VII LISA

Protsessijahutite ökodisaini nõuded

1.   ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

a)

Alates 1. juulist 2016 ei või protsessijahutite hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) olla järgmistest väärtustest madalam: Soojuskandja kondensatsiooni poolel Töötemperatuur Nimijahutusvõimsus PA Väikseim SEPR väärtus Õhk Keskmine P A ≤ 300 kW 2,24 P A > 300 kW 2,80 Madal P A ≤ 200 kW 1,48 P A > 200 kW 1,60 Vesi Keskmine P A ≤ 300 kW 2,86 P A > 300 kW 3,80 Madal P A ≤ 200 kW 1,82 P A > 200 kW 2,10

b)

Alates 1. juulist 2018 ei või protsessijahutite hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) olla järgmistest väärtustest madalam: Soojuskandja kondensatsiooni poolel Töötemperatuur Nimijahutusvõimsus PA Väikseim SEPR väärtus Õhk Keskmine P A ≤ 300 kW 2,58 P A > 300 kW 3,22 Madal P A ≤ 200 kW 1,70 P A > 200 kW 1,84 Vesi Keskmine P A ≤ 300 kW 3,29 P A > 300 kW 4,37 Madal P A ≤ 200 kW 2,09 P A > 200 kW 2,42

c)	Protsessijahutite puhul, milles kasutatakse vedelat külmaainet, mille globaalse soojendamise potentsiaal on madalam kui 150, võivad SEPR väärtused olla punkti 1 alapunktides a ja b osutatud väärtustest maksimaalselt 10 % madalamad.

2.   TOOTETEABELE ESITATAVAD NÕUDED

Alates 1. juulist 2016 tuleb protsessijahutite kohta esitada järgmine tooteteave:

a)

paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaidid peavad sisaldama järgmist teavet: i) kavandatud töötemperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides (keskmine temperatuur – 8 °C, madal temperatuur – 25 °C); ii) protsessijahuti tüüp, täpsemalt õhkjahutusega või vesijahutusega; iii) nimijahutusvõimsus, nimisisendvõimsus, väljendatud kilovattides ja ümardatud kahe kümnendkohani; iv) nimijahutustegur (EERA ), ümardatud kahe kümnendkohani; v) esitatud jahutusvõimsus ja esitatud sisendvõimsus hindamispunktides B, C ja D, väljendatud kilovattides ja ümardatud kahe kümnendkohani; vi) esitatud jahutustegur (EER) hindamispunktides B, C, ja D, ümardatud kahe kümnendkohani; vii) hooajalise energiatõhususe suhtarvu väärtus, ümardatud kahe kümnendkohani; viii) aastane elektritarbimine, kWh/aasta; ix) selle/nende külmutusvedeliku/külmutusvedelike tüüp/tüübid ja nimetus(ed), mida protsessijahutis kasutatakse; x) konkreetsed ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada protsessijahuti hooldamisel; xi) kasutuskõlbmatuks muutunud seadme ringlussevõtmise või kõrvaldamisega seotud teave;

b)

paigaldajatele ja muudele asjatundjatele mõeldud tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebisaidid, mis peavad sisaldama teavet, mis on vajalik: i) seadmete energiatõhususe optimeerimist võimaldavaks paigaldamiseks; ii) seadme purustamatuks lahtivõtmiseks hoolduse eesmärgil; iii) kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimiseks ja kõrvaldamiseks;

c)

artikli 4 kohase vastavushindamise tehnilised dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet: i) punktis a täpsustatud teave; ii) kui konkreetse mudeliga seotud teave on saadud kavandipõhiste arvutuste teel või ekstrapoleeritud teistsuguste komplektide alusel, siis selliste arvutuste või ekstrapoleerimiste ja kõikide arvutuste õigsust kinnitavate katsete üksikasjad, kaasa arvatud matemaatilise mudeli kirjeldus, mida kasutati kõnealuste komplektide toimivusnäitajate arvutamiseks ja mudeli vastavushindamiseks tehtud mõõtmiste üksikasjad.

Tabel 7

Protsessijahuteid käsitlevale teabele esitatavad nõuded

Mudel(id): [teave iseloomustatava(te) mudeli(te) määratlemiseks]
Kondensatsiooni tüüp: [õhkjahutusega/vesijahutusega]
Külmutusvedelik(ud): [teave protsessijahutis kasutamiseks ettenähtud külmutusvedelik(u)(e) määratlemiseks]
Nimetus		Tähis		Väärtus		Ühik
Töötemperatuur		t		– 8 °C	– 25 °C	°C
Hooajalise energiatõhususe suhtarv		SEPR		x,xx	x,xx
Aastane elektritarbimine		Q		x	x	kWh/a
Näitajad täiskoormusel ja ümbritseva õhu võrdlustemperatuur (Punkt A)
Nimijahutusvõimsus		PA		x,xx	x,xx	kW
Nimisisendvõimsus		DA		x,xx	x,xx	kW
Esitatud EER		EERA		x,xx	x,xx
Näitajad hindamispunktis B
Esitatud jahutusvõimsus		PB		x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		DB		x,xx	x,xx	kW
Esitatud EER		EERB		x,xx	x,xx
Näitajad hindamispunktis C
Esitatud jahutusvõimsus		Pc		x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		Dc		x,xx	x,xx	kW
Esitatud EER		EERC		x,xx	x,xx
Näitajad hindamispunktis D
Esitatud jahutusvõimsus		PD		x,xx	x,xx	kW
Esitatud sisendvõimsus		DD		x,xx	x,xx	kW
Esitatud EER		EERD		x,xx	x,xx
Muu
Võimsuse reguleerimine			fikseeritud/astmeline (*2)/muutuv
Kaotegur fikseeritud ja astmelise võimsusega seadmete jaoks (*1)		Cc		x,xx	x,xx
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

---

(*1)  Kui Cc ei ole kindlaks määratud mõõtmise teel, loetakse vaikimisi kaoteguriks Cc = 0,9. Kui kasutatakse Cc vaikeväärtust, ei nõuta tsüklilise käitamise katsete tulemusi. Vastasel juhul nõutakse tsüklilise jahutuskatse tulemust.

(*2)  Astmelise võimsuse ühikute puhul deklareeritakse igas „jahutusvõimsuse” ja „EERi” jao lahtris kaks kaldkriipsuga (/) eraldatud väärtust.

Protsessijahutite puhul, mis on kavandatud käitamiseks ainult ühel töötemperatuuril, võib kustutada ühe kahest „Väärtust” kajastavast veerust.

VIII LISA

Protsessijahutitega seotud mõõtmised ja arvutused

1.

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või kasutades muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mis võtavad arvesse kõige kaasaegsemaid üldtunnustatud meetodeid. Need peavad vastama punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele ja tehnilistele parameetritele.

2.

Jahutusvõimsuse, sisendvõimsuse, jahutusteguri ja hooajalise energiatõhususe suhtarvu väärtuste kindlakstegemiseks viiakse mõõtmised läbi järgmistes tingimustes: a) ümbritseva õhu võrdlustemperatuur väljas asuva soojusvaheti puhul on 35 °C õhkjahutusega jahutite puhul ja kondensaatorisse siseneva vee temperatuur on 30 °C vesijahutusega jahutite puhul; b) vedeliku väljundtemperatuur siseruumis asuva soojusvaheti puhul on – 25 °C madalal temperatuuril ja – 8 °C keskmisel temperatuuril; c) liidu keskmisi kliimatingimusi esindav ümbritseva õhu temperatuuri muutumine kogu aasta jooksul ja nendele temperatuuridele vastav tundide arv võetakse IV lisa tabelist 6; d) vajaduse korral tuleb arvesse võtta kadude mõju energiatõhususele, mille põhjustab protsessijahuti võimsuse reguleerimise tüübist olenev tsükliline töörežiim.

IX LISA

Tööstuslike külmsäilitusseadmete suhtes turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohast turujärelevalve alast kontrollimist läbi viies kohaldavad liikmesriikide ametiasutused II lisa nõuete täitmiseks järgmist kontrollimenetlust:

1)	Liikmesriigi asutus katsetab igast mudelist ühte eksemplari.

2)	Mudel loetakse II lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele; b) mõõdetud maht ei ole nimiväärtusest üle 3 % väiksem; c) energiatarbimise (E24h) mõõdetud väärtus ei ole nimiväärtusest üle 10 % suurem.

3)	Kui punktis 2 osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks pisteliselt veel sama mudeli kolm eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

4)	Mudel loetakse II lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) kolme eksemplari mõõdetud mahu keskmine ei ole nimiväärtusest üle 3 % väiksem; b) kolme eksemplari keskmine mõõdetud energiatarbimine (E24h) ei ole nimiväärtusest üle 10 % suurem.

5)

Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik muud samaväärsed tööstuslike külmsäilitusseadmete mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile katsetulemused ja muu asjakohase teabe ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavaks tunnistamist.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad mõõtmiseks ja arvutamiseks III ja IV lisas kehtestud meetodeid.

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimistulemuste hälbed on asjakohased ainult seoses liikmesriigi ametiasutuste mõõdetud näitajate kontrollimisega ning tarnija ei või neid kasutada lubatud hälvetena väärtuste esitamisel tehnilistes dokumentides. Märgistusel või toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija jaoks soodsamad kui tehnilistes dokumentides teatatud väärtused.

X LISA

Kondensatsiooniseadmete suhtes turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohast turujärelevalve alast kontrollimist läbi viies kohaldavad liikmesriikide ametiasutused V lisa nõuete täitmiseks järgmist kontrollimenetlust.

1)	Liikmesriigi asutus katsetab igast mudelist ühte eksemplari.

2)

Kondensatsiooniseadme mudel loetakse V lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) esitatud väärtused vastavad V lisas sätestatud nõuetele; b) 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril ületava nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadme hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) ei ole esitatud väärtusest üle 10 % madalam, kui punkt A mõõdetakse nimijahutusvõimsuse juures; c) alla 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadme nimikasutustegur (COPA ) ei ole üle 10 % madalam kui nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtus; d) alla 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadme kasutustegurid COPB, COPc, COPD ei ole üle 10 % madalamad kui nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtus.

3)	Kui punktis 2 osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks pisteliselt veel sama mudeli kolm eksemplari.

4)

Kondensatsiooniseadme mudel loetakse V lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril ületava nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadme kolme eksemplari keskmine hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) ei ole üle 10 % esitatud väärtusest madalam, kui punkt A mõõdetakse nimijahutusvõimsuse juures; b) alla 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kondensatsiooniseadme kolme eksemplari nimikasutusteguri (COPA ) keskmine ei ole üle 10 % madalam kui nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtus; c) alla 2 kW madalal temperatuuril ja 5 kW keskmisel temperatuuril jääva nimijahutusvõimsusega kolme kondensatsiooniseadme keskmised kasutustegurid COPB, COPc, COPD ei ole üle 10 % madalamad kui nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtus.

5)	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad mõõtmiseks ja arvutamiseks VI lisas sätestatud meetodeid.

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimistulemuste hälbed on asjakohased ainult seoses liikmesriigi ametiasutuste mõõdetud näitajate kontrollimisega ning tarnija ei või neid kasutada lubatud hälvetena väärtuste esitamisel tehnilistes dokumentides.

XI LISA

Protsessijahutite suhtes turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohast turujärelevalve alast kontrollimist läbi viies kohaldavad liikmesriikide ametiasutused VII lisa nõuete täitmiseks järgmist kontrollimenetlust:

1)	Liikmesriigi asutus katsetab igast mudelist ühte eksemplari.

2)

Protsessijahuti mudel loetakse VII lisa sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) esitatud väärtused vastavad VII lisas sätestatud nõuetele; b) hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) ei ole esitatud väärtusest üle 10 % madalam, kui punkt A mõõdetakse nimijahutusvõimsuse juures; c) nimijahutustegur (EERA ) ei ole nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtusest üle 10 % madalam.

3)	Kui punktis 2 osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks pisteliselt veel sama mudeli kolm eksemplari.

4)

Protsessijahuti mudel loetakse VII lisa sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui: a) kolme eksemplari hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEPR) ei ole üle 10 % esitatud väärtusest madalam, kui punkt A mõõdetakse nimijahutusvõimsuse juures; b) kolme eksemplari nimijahutusteguri (EERA ) keskmine väärtus ei ole nimijahutusvõimsuse juures mõõdetud esitatud väärtusest üle 10 % madalam.

5)	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad mõõtmiseks ja arvutamiseks VIII lisas sätestatud meetodeid.

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimistulemuste hälbed on asjakohased ainult seoses liikmesriigi ametiasutuste mõõdetud näitajate kontrollimisega ning tarnija ei või neid kasutada lubatud hälvetena väärtuste esitamisel tehnilistes dokumentides.

XII LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

1.

Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval määratleti parim võimalik tehnoloogia tööstuslike külmsäilitusseadmete turul seadmete energiatõhususindeksi (EEI) alusel järgmiselt:   Kasulik netomaht (liitrit) Aastane energiatarbimine EEI Jahutus, püstkülmik 600 474,5 29,7 Jahutus, madal külmik 300 547,5 21,4 Külmutus, püstkülmik 600 1 825 41,2 Külmutus, madal külmik 200 1 460 41,0

2.

Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval määratleti parim võimalik tehnoloogia kondensatsiooniseadmete turul nimikasutusteguri ja hooajalise energiatõhususe suhtarvu alusel järgmiselt: Töötemperatuur Nimivõimsus P A Kohaldatav suhtarv Võrdlusaluse väärtus Keskmine 0,2 kW ≤ P A ≤ 1 kW COP 1,9 1 kW ≤ P A ≤ 5 kW COP 2,3 5 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 3,6 20 kW ≤ P A ≤ 50 kW SEPR 3,5 Madal 0,1 kW ≤ P A ≤ 0,4 kW COP 1,0 0,4 kW ≤ P A ≤ 2 kW COP 1,3 2 kW ≤ P A ≤ 8 kW SEPR 2,0 8 kW ≤ P A ≤ 20 kW SEPR 2,0

3.

Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval määratleti parim võimalik tehnoloogia protsessijahutite turul hooajalise energiatõhususe suhtarvu alusel järgmiselt: Soojuskandja kondensatsiooni poolel Töötemperatuur Nimijahutusvõimsus PA Väikseim SEPR väärtus Õhk Keskmine P A ≤ 300 kW 3,4 P A > 300 kW 3,7 Madal P A ≤ 200 kW 1,9 P A > 200 kW 1,95 Vesi Keskmine P A ≤ 300 kW 4,3 P A > 300 kW 4,5 Madal P A ≤ 200 kW 2,3 P A > 200 kW 2,7

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	20,6
	MA	160,0
	MK	48,9
	ZZ	76,5
0709 93 10	TR	120,2
	ZZ	120,2
0805 50 10	AR	108,1
	TR	108,0
	UY	135,9
	ZA	138,2
	ZZ	122,6
0808 10 80	AR	89,3
	BR	105,8
	CL	132,3
	NZ	156,3
	US	121,0
	ZA	129,9
	ZZ	122,4
0808 30 90	AR	117,9
	CL	138,9
	NZ	235,1
	ZA	120,9
	ZZ	153,2
0809 10 00	TR	238,6
	ZZ	238,6
0809 29 00	TR	258,9
	ZZ	258,9
0809 30 10 , 0809 30 90	CL	181,4
	ZZ	181,4
0809 40 05	CL	126,8
	IL	241,9
	ZZ	184,4

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

KORRALDUS, MIS KÄSITLEB ÜHISKONNA JAOKS OLULISTE SÜNDMUSTE TELEÜLEKANNETE ÕIGUSTE KASUTAMIST

Allpool esitatud eeskirjad on koostatud raadio- ja teleringhäälingu seaduse § 90 lõike 1 ja § 93 lõike 2 kohaselt, vt 20. märtsi 2014. aasta konsolideerimisseadus nr 255:

REGULEERIMISALA

§ 1.

1) Korraldus käsitleb ühiskonna jaoks oluliste sündmuste teleülekannete ainuõiguste kasutamist teleringhäälinguorganisatsioonide poolt. Mõiste teleringhäälinguorganisatsioon osutab raadio- ja teleringhäälingu seaduse §-de 1 ja 2 kohaselt programmiteenuseid osutavatele ettevõtjatele. 2) Kõnealuste sündmuste teleülekannete ainuõigusi ei tohi kasutada viisil, mis takistab olulisel osal elanikkonnast vaatamast kõnealuseid sündmusi otseülekandena või hilisema edastusena tasuta televisioonis.

ÜHISKONNA JAOKS OLULISED SÜNDMUSED

§ 2.

Käesoleva korralduse tähenduses on ühiskonna jaoks oluline sündmus spordisündmus, mis vastab vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile: 1) see pakub huvi inimestele, kes tavaliselt ei vaata selle spordiala või nende spordialade teleülekandeid; 2) see kuulub nende spordialade hulka, millel traditsiooniliselt on keskne koht Taani spordielus; 3) seda jälgib tavaliselt palju televaatajaid.

§ 3.

Ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks peetakse järgmisi sündmusi: 1) (suve- ja tali)olümpiamängud: mängud tervikuna, sealhulgas ava- ja lõputseremooniad, vastavalt § 7 lõikele 2; 2) (meeste) jalgpalli maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniir: kõik Taani koondise mängud ning poolfinaalid ja finaal; 3) (meeste ja naiste) käsipalli maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniir: kõik Taani koondise mängud ning poolfinaalid ja finaal; 4) (meeste) Taani koondise jalgpalli maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste valikmängud; 5) (meeste ja naiste) Taani koondise käsipalli maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste valikmängud.

TELEÜLEKANNETE ÕIGUSTE KASUTAMINE

§ 4.	Olulisel osal elanikkonnast puudub võimalus vaadata sündmuse ülekannet tasuta televisioonis, välja arvatud juhul, kui 1) sündmust kannab üle telekanal, mida 90 % majapidamistest saab vaadata ülekande toimumise ajal oma televiisorist kas antenni, satelliidi, kaabellevi või internetitelevisiooni vahendusel või kiudoptilises võrgus, ning 2) majapidamised saavad sündmuse ülekannet vaadata tasuta, välja arvatud a) ringhäälingumaks ja b) tasu, mida makstakse odavaima paketi osana kõnealust kanalit pakkuvale televisiooniettevõtjale, või c) kasutustasu, mida makstakse, et vaadata ainult kõnealust kanalit ilma paketti tellimata.
§ 5.	1) Teleringhäälinguorganisatsioonid, kes ei saa kasutada ühiskonna jaoks oluliste sündmuste teleülekannete ainuõigusi vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse piirangule, vt § 4, ja kes on omandanud selliste sündmuste teleülekannete ainuõigused, vt § 3, võivad neid õigusi kasutada ainult siis, kui nad tagavad organsatsiooniga sõlmitava lepinguga, et olulisel osal elanikkonnast ei puudu võimalus vaadata kõnealust sündmust otseülekandena või hilisema edastusena tasuta televisioonis. 2) Teleringhäälinguorganisatsioonid, kes ei saa kasutada ühiskonna jaoks oluliste sündmuste teleülekannete ainuõigusi vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse piirangule, vt § 4, ja kes on omandanud selliste sündmuste teleülekannete ainuõigused, vt § 3, peavad õigeks ajaks ja kui nende õiguste omandamise aeg seda võimaldab, siis mitte hiljem kui kuus kuud enne sündmust, andma õigused teleringhäälinguorganisatsioonidele (või nende ühendustele), kes saavad kasutada sündmuse ainuõigusi vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse piirangule, vt § 4, eesmärgiga teha kindlaks, kas leidub teleringhäälinguorganisatsioone (või nende ühendusi), kes soovivad sõlmida õiglase lepingu kõnealuse sündmuse teleülekannete tegemiseks, vt lõiked 3 ja 4 ja § 8. Juhul kui § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt on võimalik pakkuda sündmuse ülekannet hilisema edastusena, peab leping, mille sõlmimiseks teeb ettepaneku teleringhäälinguorganisatsioon või teenuseosutaja, kes ei saa kasutada sündmuse teleülekannete ainuõigusi vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse piirangule, vt § 4, hõlmama õigust nii sündmuse otseülekandele kui ka hilisemale edastusele. 3) Teleringhäälinguorganisatsioonid, kellele on lõike 1 kohaselt tehtud ettepanek sõlmida ühiskonna jaoks olulise sündmuse teleülekande leping, vt § 3, peavad teatama kirjalikult oma huvist sõlmida kõnealune leping 14 päeva jooksul pärast sellise kirjaliku pakkumise saamist, mis sisaldab lisaks pakutavale hinnale ja muudele lepingutingimustele täpset teavet sündmuse kohta, sealhulgas sündmuse toimumise koht ja aeg. 4) Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui teleringhäälinguorganisatsioon või teenuseosutaja näitab, et ükski teleringhäälinguorganisatsioon ega nende ühendus, kes saab kasutada ühiskonna jaoks oluliste sündmuste teleülekannete ainuõigusi vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse piirangule, vt § 4, ei soovi sõlmida õiglast lepingut kõnealuse sündmuse teleülekande tegemiseks.
§ 6.	1) §-s 3 määratletud ühiskonna jaoks olulistest sündmustest tuleb tavaliselt teha otseülekanne. Selliseid sündmusi võib siiski edastada hilisemate ülekannetena, kui selleks on objektiivsed põhjused, nagu 1. sündmus toimub öösel (00.00–06.00 Taani aja järgi); 2. sündmus koosneb paljudest samaaegsetest sündmustest, nagu olümpiamängud, või 3. otseülekande tegemine nõuaks muude kui §-s 3 osutatud, ühiskonna jaoks oluliste sündmuste ülekannete ülekandeaja muutmist. 2) Ühiskonna jaoks oluliste sündmuste ülekandeid ei lükata edasi rohkem kui 24 tundi. 3) Lõikeid 1–2 ei kohaldata § 5 lõike 4 kohaselt edastatavate sündmuste ülekannete suhtes.
§ 7.	1) §-s 3 määratletud ühiskonna jaoks olulised sündmused kantakse üle tervikuna, kui lõikest 2 ei tulene teisiti. 2) Suve- ja taliolümpiamängude ülekanded, vt § 3 lõige 1, võivad piirduda kogu sündmuse ulatusliku, esindusliku ja märkimisväärse kestusega kajastamisega lõikudena, mis annavad piisava ülevaate kõikidest spordialadest ja osalevatest riikidest. Rõhuasetus peab olema spordialadel, kus osalevad Taani sportlased, ja arvesse tuleb võtta §-s 2 sätestatud tingimusi. Ava- ja lõputseremoonia tuleb § 6 kohaselt kanda üle otse ja täies ulatuses. Neid olümpiamängudel toimuvaid võistlusi, mida ei kanta üle lõigete 1 ja 2 kohaselt, võib kanda üle telekanalitel, mis ei vasta § 4 nõuetele. 3) Lõikeid 1–2 ei kohaldata § 5 lõike 4 kohaselt edastatavate sündmuste ülekannete suhtes.

MUUD SÄTTED

§ 8.	§ 5 lõigete 1–3 kohase, ühiskonna jaoks olulise sündmuse teleülekande lepinguga seotud vaidlused, sealhulgas hinnavaidlused, lahendatakse vahekohtumenetluse teel, vt vahekohtumenetluse seadus.
§ 9.	Kultuuriministeerium hindab korralduse kohaldamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist. Hindamise käigus käsitletakse edastusviiside arengut ja asjaomaste pooltega toimunud arutelusid.

RIKKUMINE

§ 10.

1) § 1 lõike 2, § 5 lõigete 1 ja 2, § 6 lõigete 1 ja 2 ning § 7 lõigete 1 ja 2 sätete rikkumine on karistatav trahviga. 2) Äriühingud ja teised juriidilised isikud võib võtta vastutusele karistusseadustiku 5. peatüki kohaselt.

§ 11.

1) Raadio- ja teleringhäälingu seaduse § 50 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kas ajutiselt või alaliselt kehtetuks tunnistada kõnealuse seaduse § 45 kohaselt välja antud ringhäälinguloa, kui loa omanik paneb toime kõnealuse seaduse või selle alusel kehtestatud sätete raske või korduva rikkumise. 2) Raadio- ja teleringhäälingu seaduse § 50 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib ringhäälingunõukogu otsustada kas ajutiselt või alaliselt lõpetada programmiteenuse osutamise kõnealuse seaduse § 47 kohaselt, kui registreeritud ettevõtja paneb toime kõnealuse seaduse või selle alusel kehtestatud sätete raske või korduva rikkumise.

JÕUSTUMINE

§ 12.

Käesolev korraldus jõustub 1. mail 2015 ja seda kohaldatakse sündmuste suhtes, mille kohta on ainuõigusi käsitlev leping sõlmitud pärast nimetatud kuupäeva.

Kultuuriministeerium, 19. aprill 2015

Marianne JELVED/Lars M. BANKE