30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1018,

29. juuni 2015,

millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb organisatsiooni, liikmesriikide ja liidu tasandil kehtestada juhtumitest teatamise süsteemid, et edastada, koguda, talletada, kaitsta, vahetada, levitada ja analüüsida asjakohast tsiviillennundusohutusteavet ning võtta vastavaid järelmeetmeid. Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud eeskirjad, millega piiratakse lennundusohutuse suurendamise eesmärgil kogutud teabe kasutamist ning kaitstakse juhtumist teatanud isikut ja juhtumi ettekandes nimetatud muid isikuid, et tagada ohutusteabe pidev kättesaadavus. Määrust (EL) nr 376/2014 kohaldatakse kõigi kõnealuses määruses nimetatud ja sellega hõlmatud õhusõidukite, sealhulgas mehitatud õhusõidukite ja kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide suhtes.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikele 5 peab komisjon vastu võtma selliste juhtumite liikide loetelu, millele osutada kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud kategooriatesse kuuluvatest juhtumitest teatamise korral sama määruse kohaste juhtumitest kohustusliku teatamise süsteemide kaudu. Teine loetelu peaks vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõike 5 teisele lõigule sisaldama selliste juhtumite liikide loetelu, mida kohaldatakse muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite suhtes. Teist loetelu tuleks vajaduse korral kohandada vastavalt kõnealuse lennundussektori eripärale.

(3)

Määruse (EL) nr 376/2014 kohased teatamisele kuuluvate juhtumite kategooriad kehtestati selleks, et võimaldada kõnealuses määruses nimetatud isikutel kindlaks teha juhtumid, millest nad on kohustatud teatama. Seda eesmärki silmas pidades peaksid juhtumite loetelud jagunema vastavalt kategooriatele, millele juhtumist teataja vastavalt määrusele (EL) nr 376/2014 oma ametikohast sõltuvalt peaks osutama.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (2) artikliga 65 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I–V lisas on sätestatud selliste juhtumiliikide üksikasjalik loetelu, millele tuleb osutada juhtumitest teatamisel kohustusliku teatamise süsteemide kaudu vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikele 1.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 15. novembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 122, 24.4.2014, lk 18.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

I LISA

LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID, MIS ON SEOTUD ÕHUSÕIDUKI KÄITAMISEGA

Märkus: selleks et lihtsustada juhtumitest teatamist, on käesolev lisa üles ehitatud nii, et asjakohased juhtumid on liigitatud selliste tegevusvaldkondade kaupa, mille käigus need kogemuste põhjal tavaliselt aset leiavad. Siiski ei tohi sellist esitusviisi mõista nii, et juhul, kui asjaomane juhtum leiab aset väljaspool loetelus sisalduvat tegevusvaldkonda, ei ole kõnealusest juhtumist vaja teatada.

1. LENNUTEGEVUS

1.1. Lennu ettevalmistamine

1)	Ebaõigete andmete kasutamine või navigatsiooniseadmetesse või toimivusarvutusteks kasutatavatesse seadmetesse ekslike kannete sisestamine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Kohaldatavatele õigusaktidele mittevastav ohtlike kaupade vedu või veo katse, sealhulgas ohtlike kaupade ebaõige märgistamine, pakendamine ja käitlemine.

1.2. Õhusõiduki ettevalmistamine

1)	Ebaõige või saastunud kütus.

2)	Jäätõrjeprotseduuride või jäätumisvastaste protseduuride tegemata jätmine, ebaõige või puudulik järgimine.

1.3. Start ja maandumine

1)	Väljasõit ruleerimisteelt või lennurajalt.

2)	Ruleerimistee või lennuraja tegelik või potentsiaalne loata hõivamine.

3)	Lähenemis- ja stardisirgeala (FATO) loata hõivamine.

4)	Mis tahes katkestatud start.

5)	Suutmatus saavutada stardi, kordusringile mineku või maandumise ajal nõutavaid või oodatavaid lennuparameetreid.

6)	Tegelik start, lähenemine või maandumine või stardi-, lähenemis- või maandumiskatse, mille puhul kasutati ebaõiget konfiguratsiooni.

7)	Saba, laba/tiivaotsa või gondli kokkupuude maapinnaga stardil või maandumisel.

8)	Lähenemisprotseduuri jätkamine, eirates lennuettevõtja kehtestatud stabiliseeritud lähenemise kriteeriume.

9)	Instrumentaallähenemise jätkamine allpool avaldatud miinimumnäitajaid ja puudulike visuaalsete orientiiride korral.

10)	Maandumine ohutuse tagamiseks või hädamaandumine.

11)	Lühi- ja pikamaamaandumine.

12)	Järsk maandumine.

1.4. Kõikidel lennuetappidel

1)	Juhitavuse kaotus.

2)	Õhusõiduki ebatavapärane asend; tavapärasest suurem tangaažinurk, tingimustele mittevastav kaldenurk või lennukiirus.

3)	Lennutasandi rikkumine.

4)	Käituspiiriala signalisatsioonisüsteemi, sealhulgas varisemissignaali, juhisesamba väristi, tõukurpuksiiri ja kiirusepiiriku signalisatsioonisüsteemi aktiveerumine.

5)	Tahtmatu kõrvalekaldumine kavandatud või ettenähtud teekonnajoonelt vähemalt kahekordse nõutava navigatsioonitäpsuse miinimumnäitaja või kümne meremiili kaugusele.

6)	Lennukäsiraamatus sätestatud piirangute ületamine.

7)	Lendamine ebaõigesti seadistatud kõrgusmõõturiga.

8)	Reaktiivjoast või rootori ja propelleri õhuvoolust põhjustatud juhtumid, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või muid isikuid

9)	Automaatrežiimi või lennumeeskonnale kabiinis kättesaadava mis tahes teabe väärtõlgendamine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või muid isikuid.

1.5. Muud liiki juhtumid

1)	Lasti või muu õhusõidukist väljaspool transporditava seadme ettekavatsemata lahtipääsemine.

2)	Olukorrataju (sealhulgas keskkonna-, režiimi- ja süsteemitaju ning ruumi- ja ajalise taju) kaotamine.

3)	Kõik juhtumid, mille puhul inimfaktor on otseselt kaasa aidanud või oleks võinud kaasa aidata õnnetuse või tõsise intsidendi toimumisele.

2. TEHNILISED JUHTUMID

2.1. Konstruktsioon ja süsteemid

1)	Õhusõiduki mis tahes konstruktsioonielemendi eraldumine lennu ajal.

2)	Süsteemi rike.

3)	Süsteemi reservi kadumine.

4)	Mis tahes vedelikuleke, mis põhjustas tulekahjuohu, õhusõiduki konstruktsiooni, süsteemide või seadmete võimaliku ohtliku saastamise või mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

5)	Kütusesüsteemi alatalitus või defektid, mis mõjutasid kütusekogust ja/või kütuseetteannet.

6)	Näidikutesüsteemi rike või defekt, mille tagajärjel meeskonnale edastatakse eksitavad näidud.

7)	Juhiste ebaharilik funktsioneerimine, näiteks juhiste (tõste- (tagatiivad/eestiivad), pidurdus- (spoilerid) ja asendikontrolliseadmed (kald-, kõrgus- ja pöördetüürid)) asümmeetria, kinnijäämine või -kiilumine.

2.2. Jõuseadmed (sealhulgas mootorid, propellerid ja tiivikusüsteemid) ning abijõuseadmed (APUd)

1)	Propelleri, rootori või jõuseadme mis tahes osa või juhtseadme rike või oluline häire.

2)	Pea- või sabatiiviku, jõuülekande ja/või samaväärsete süsteemide kahjustus või rike.

3)	Mis tahes mootori või abijõuseadme (APU) seiskumine või lennuaegne seiskamine vajaduse korral (näiteks kahe mootoriga lennuki suurendatud käitamisulatusega lennud (ETOPS), minimaalvarustuse loetelu (MEL)).

4)	Mootori kasutuspiirangute ületamine, sealhulgas mis tahes pöörleva komponendi (näiteks abijõuseadme (APU), õhuskäiviti, ventilatsiooniseadme, suruõhkmootori, propelleri või tiiviku) liiga suur pöörlemiskiirus või suutmatus kontrollida selle pöörleva komponendi kiirust).

Mis tahes mootoriosa, jõuseadme, abijõuseadme (APU) või jõuülekande rike või häire, millel on järgmised tagajärjed (või üks neist):

a)	tõmbereeversisüsteemi vale toimimine;

b)	suutmatus reguleerida võimsust või pöörete arvu (pöörded minuti kohta);

c)	komponentide/kildude tungimine läbi kaitsekesta.

3. KOOSTÖÖ AERONAVIGATSIOONITEENUSTE (ANS) JA LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE (ATM) VALDKONNAS

1)	Lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) luba, mis ei ole kooskõlas ohutusnõuetega.

2)	Lennuliiklusteenindusüksusega (ATS-üksusega) või lennuliikluse korraldamise üksusega (ATM-üksusega) peetava raadioside pikaajaline katkemine.

3)	Erinevate lennuliiklusteenindusüksuste (ATS-üksuste) antavad vastuolulised korraldused, mis võivad põhjustada hajutuse kadumise.

4)	Raadioside väärtõlgendamine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

5)	Tahtlik kõrvalekaldumine lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) korraldustest, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

4. HÄDAOLUKORRAD JA MUUD KRIITILISED OLUKORRAD

1)	Hädaolukorra („MAYDAY” või „PAN”) väljakuulutamise põhjustanud sündmus.

2)	Mis tahes põlemine, sulamine, suits, aurud, lühis, ülekuumenemine, tulekahju või plahvatus.

3)	Piloodikabiini või reisijatesalongi õhu saastumine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

4)	Nõutavate tavapärasest erinevate või hädaolukorra protseduuride järgimata jätmine lennu- või salongimeeskonna poolt hädaolukorra lahendamise käigus.

5)	Lennu- või maandumissuutlikkust mõjutava avariivarustuse või tavapärasest erineva protseduuri kasutamine.

6)	Hädaolukorra- või avariisüsteemi või -varustuse rike, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

7)	Kontrollimatu salongirõhk.

8)	Kriitiliselt väike kütusekogus või minimaalsest nõutavast kütusekogusest väiksem viimane varukütus sihtlennujaamas.

9)	Meeskonnaliikmete hapnikusüsteemi kasutamine meeskonnaliikmete poolt.

10)	Lennumeeskonna või salongipersonali liikme töövõimetus, mis põhjustab lennumeeskonna liikmete arvu vähenemise allapoole sertifikaadis märgitud minimaalset pardal olevate meeskonnaliikmete koguarvu.

11)	Meeskonnaliikmete väsimus, mis mõjutab või võib mõjutada nende suutlikkust ohutult täita oma tööülesandeid.

5. VÄLISKESKKOND JA METEOROLOOGIA

1)	Kokkupõrge või kokkupõrkeoht maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (1).

2)	Õhus kokkupõrke vältimise süsteemi eelhoiatus (ACAS RA).

3)	Maapinnaga kokkupõrke hoiatussüsteemi, näiteks maapinna ohtliku läheduse eest hoiatamise süsteemi (GWPS) või reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteemi (TAWS) aktiveerumine.

4)	Kokkupõrge ulukiga, sealhulgas kokkupõrge linnuga.

5)	Võõrkehade tekitatud kahjustused/killud (FOD).

6)	Rajakattepinna ootamatult halb seisukord.

7)	Keerisjälge sattumine.

8)	Sekkumine õhusõiduki tegevusse tulirelvade, ilutulestikutoodete, tuulelohede, laservalgustuse, suure võimsusega laservalgustite, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide, mudelõhusõidukite või muude sarnaste vahenditega.

9)	Pikselöök, mis põhjustab õhusõiduki kahjustuse või õhusõidukisüsteemi mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.

10)	Rahehoog, mis põhjustab õhusõiduki kahjustuse või õhusõidukisüsteemi mis tahes funktsiooni kadumise või häire.

11)	Sattumine tugevasse turbulentsi või mis tahes olukorda, mis põhjustab õhusõidukis viibivatele isikutele vigastusi või mille puhul peetakse vajalikuks teha õhusõiduki nn turbulentsikontroll.

12)	Tugev tuulenihe või äikesetorm, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

13)	Jäätumine, mis põhjustab õhusõiduki juhitavusprobleemi, kahjustuse või õhusõiduki süsteemi funktsiooni kadumise või häire.

14)	Kokkupuude vulkaanilise tuhaga.

6. TURVALISUS

1)	Pommiähvardus või kaaperdamine.

2)	Raskused joobes, vägivaldsete või allumatute reisijate vaigistamisel.

3)	Piletita reisijate avastamine.

(1) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

II LISA

ÕHUSÕIDUKI TEHNILISE SEISUKORRA, HOOLDUSE JA REMONDIGA SEOTUD JUHTUMID

1. TOOTMINE

Tootjaorganisatsiooni poolt käibele lastud tooted, osad või seadmed, mis ei vasta kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja mis võivad põhjustada ohuolukorra, nagu on kindlaks teinud tüübisertifikaadi või kinnitatud projekti omanik.

2. ÕHUSÕIDUKI KONSTRUKTSIOON

Mis tahes rike, häire, defekt või toote, osa või seadmega seotud juhtum, mis on põhjustanud või võib põhjustada ohuolukorra.

Märkus: loetelu kohaldatakse juhtumite suhtes, mis on seotud toodete, osade ja seadmetega, mida on käsitletud tüübisertifikaadis, piiratud tüübisertifikaadis, täiendavas tüübisertifikaadis, ETSO loas, oluliste remonditööde kinnitatud projektis või mis tahes muus komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (1) kohaselt välja antud asjaomases sertifikaadis.

3. HOOLDUS JA JÄTKUVA LENNUKÕLBLIKKUSE KORRALDAMINE

1)	Õhusõiduki või selle komponendi hoolduse käigus kindlaks tehtud suured konstruktsioonikahjustused (näiteks praod, jäävdeformatsioon, delaminatsioon, põlemine, ülemäärane kulumine, korrosioon).

2)	Suur vedelikuleke või saastus (näiteks hüdrovedelike, kütuse, õli, gaasi või muude vedelike leke).

Mis tahes mootoriosa või jõuseadmete ja/või ülekande rike või häire, millel on järgmised tagajärjed (või üks neist):

a)	osade/kildude tungimine läbi kaitsekesta;

b)	mootori paigaldusaluse tõrge.

4)	Propelleri kahjustus, rike või defekt, mis võib põhjustada propelleri või selle mis tahes olulise osa eraldumise lennu ajal ja/või häireid propelleri juhisseadme töös.

5)	Peatiiviku reduktori/kinnituse kahjustus, rike või defekt, mis võib põhjustada tiiviku eraldumise lennu ajal ja/või tiiviku juhtimisseadme häire.

6)	Ohutuse seisukohalt olulise süsteemi või seadme, sealhulgas avariisüsteemi või -seadme märkimisväärne häire, mis ilmnes hooldusaegse katsetamise käigus, või hooldusjärgsed probleemid kõnealuste süsteemide aktiveerimisel.

7)	Õhusõiduki komponentide ebaõige montaaž või paigaldamine, mida täheldatakse sellise kontrolli- või katsemenetluse käigus, mis ei ole selleks konkreetseks eesmärgiks ette nähtud.

8)	Suure defekti valesti hindamine või minimaalvarustuse loetelu (MEL) ja tehnopäeviku protseduuride ränk rikkumine.

9)	Õhusõiduki elektriühenduste (EWIS) ränk kahjustus.

10)	Mis tahes piiratud kasutusajaga kriitilise osa defekt, mille tõttu on vaja osa kõrvaldada enne selle kasutusaja lõppu.

11)	Tundmatu või kahtlase päritoluga toodete, komponentide või materjalide või kasutuskõlbmatute komponentide kasutamine.

12)	Eksitavad, ebaõiged või ebapiisavad kohaldatavad hooldusalased tehnilised normid või hooldusprotseduurid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid hooldusvigu, sealhulgas keelest põhjustatud probleemid.

13)	Õhusõiduki hoolduspiirangute või korralise hoolduse ebaõige korraldamine või tegemine.

14)	Hooldustõendi väljaandmine õhusõidukile, mille puhul on kindlaks tehtud nõuetele mittevastavus, mis vähendab lennuohutustaset lennukõlbmatule õhusõidukile.

15)	Hooldustööde käigus õhusõidukile suurte kahjustuste tekitamine ebaõigete hooldusvõtete või ebakohaste või kasutuskõlbmatute maapealse hoolduse seadmete tõttu, mis tingib vajaduse täiendava hoolduse järele.

16)	Kindlakstehtud põlemis-, sulamis-, suitsusaaste-, lühise-, ülekuumenemis- või tulekahjujuhtumid.

17)	Kõik juhtumid, mille puhul inimfaktor, sealhulgas meeskonna väsimus, aitas otseselt kaasa või oleks võinud kaasa aidata õnnetuse või tõsise intsidendi toimumisele.

18)	Pardaregistraatorisüsteemi (näiteks pardaregistraatori, andmesidesalvestussüsteemi või kabiini helisalvestusseadme) oluline häire, süsteemi töökindlusega seotud probleemid, korduvad salvestuskvaliteediprobleemid või pardaregistraatorisüsteemi töövalmiduse tagamiseks vajaliku teabe puudumine.

(1) Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012, 3. august 2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

III LISA

AERONAVIGATSIOONITEENUSTE JA RAJATISTEGA SEOTUD JUHTUMID

1. ÕHUSÕIDUKIGA SEOTUD JUHTUMID

1)	Õhusõiduki kokkupõrge või kokkupõrkeoht maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega, (1) sealhulgas juhitava õhusõiduki maa- või veepinnaga kokkupõrke oht (near-CFIT).

2)	Hajutamismiinimumi rikkumine (2).

3)	Ebapiisav hajutamine (3).

ACAS RAd.

5)	Kokkupõrge ulukiga, sealhulgas kokkupõrge linnuga.

6)	Kõrvalekaldumine ruleerimisteelt või lennurajalt.

7)	Ruleerimistee või lennuraja tegelik või potentsiaalne loata hõivamine.

8)	Lähenemis- ja stardisirgeala (FATO) loata hõivamine.

9)	Õhusõiduki kõrvalekaldumine lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) loast.

10)

Õhusõiduki kõrvalekaldumine lennuliikluse korraldamise (ATM) suhtes kohaldatavast eeskirjast:

a)	õhusõiduki kõrvalekaldumine avaldatud ja kohaldatavatest lennuliikluse korraldamise (ATM) protseduuridest;

b)	õhuruumi rikkumine, sealhulgas lubamatu tungimine õhuruumi;

c)	lennuliikluse korraldamise (ATM) seadmete olemasolu õhusõidukis ja nende seadmete kasutamisega seotud nõuete rikkumine;

11)	Kutsungiga seotud segadusest tingitud juhtumid.

2. TEENUSTE VÕI FUNKTSIOONIDE KVALITEEDI HALVENEMINE VÕI NENDE TOIMIMISE LAKKAMINE

Suutmatus osutada lennuliikluse korraldamise teenuseid (ATM-teenuseid) või täita lennuliikluse korraldamise (ATM) funktsioone:

a)	suutmatus osutada lennuliiklusteenuseid või täita lennuliiklusteeninduse funktsioone;

b)	suutmatus osutada õhuruumi korraldamise teenuseid või täita õhuruumi korraldamise funktsioone;

c)	suutmatus osutada lennuliiklusvoo juhtimise ja läbilaskevõimega seotud teenuseid või täita lennuliiklusvoo juhtimisega ja läbilaskevõimega seotud funktsioone.

2)	Mis tahes tugiteenuse (4) poolt edastatava teabe puudumine või ebaõige, rikutud, ebapiisava või eksitava teabe, sealhulgas rajakattepinna ootamatult halva seisukorraga seotud teabe edastamine.

3)	Sidepidamisteenindusega seotud rike.

4)	Seireteenustega seotud rike.

5)	Andmetöötlus- ja -jaotusfunktsiooni või -teenuste rike.

6)	Navigatsiooniteenuste rike.

7)	ATM-süsteemi turvarike, mis avaldas või oleks võinud avaldada otsest negatiivset mõju teenuste ohutule osutamisele.

8)	ATS-sektori või asukoha märkimisväärne ülekoormus, mis võib halvendada teenuste osutamise kvaliteeti.

9)	Oluliste sideandmete ebaõige vastuvõtt või tõlgendamine, sealhulgas suutmatus kasutatud keelest aru saada, kui see avaldas või oleks võinud avaldada otsest negatiivset mõju teenuste ohutule osutamisele.

10)	Õhusõidukiga või teise lennuliiklusteenindusüksusega (ATS-üksusega) peetava raadioside pikaajaline katkemine.

3. MUUD JUHTUMID

1)	Hädaolukorra („MAYDAY” või „PAN”) väljakuulutamine.

2)	Aeronavigatsiooniteenuste osutamise oluline häirimine (näiteks FM-sagedusalal töötavate raadiojaamade, instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS), VHF-ringsuunalise raadiomajaka (VOR majaka) ja side häirimine) välissekkujate poolt.

3)	Õhusõiduki, lennuliiklusteenindusüksuse (ATS-üksuse) või raadioside häirimine tulirelvade, ilutulestikutoodete, tuulelohede, laservalgustuse, suure võimsusega laservalgustite, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide, mudelõhusõidukite või muude sarnaste vahenditega.

4)	Kütuse väljalaskmine.

5)	Pommiähvardus või kaaperdamine.

6)	Väsimus, mis mõjutab või võib mõjutada suutlikkust ohutult täita tööülesandeid aeronavigatsiooni või lennuliikluse valdkonnas.

7)	Kõik juhtumid, mille puhul inimfaktor on otseselt kaasa aidanud või oleks võinud kaasa aidata õnnetuse või tõsise intsidendi toimumisele.

(1) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

(2) See tähendab olukorda, mille puhul ei säilitata ettenähtud hajutusmiinimumi õhusõidukite vahel või õhusõiduki ja sellise õhuruumi vahel, kus on ette nähtud kohaldada hajutusmiinimumi.

(3) Ettenähtud hajutusmiinimumi puudumise korral olukord, kus õhusõidukid möödusid teineteisest liiga lähedalt, et asjaomaste õhusõidukite piloodid oleksid suutnud tagada ohutu hajutamise.

(4) Näiteks lennuliiklusteeninduse (ATS), lennuvälja automaatinfoteeninduse (ATIS) ja meteoroloogiateeninduse edastatav teave, navigatsiooniandmebaasid, kaardid, tabelid, aeronavigatsiooniteabe teenistuse (AIS) edastatav teave, käsiraamatud.

IV LISA

LENNUVÄLJADE JA MAAPEALSE TEENINDUSEGA SEOTUD JUHTUMID

1. LENNUVÄLJA OHUTUSE JUHTIMINE

Märkus: selleks et lihtsustada juhtumitest teatamist, on käesolev jaotis üles ehitatud nii, et asjakohased juhtumid on liigitatud selliste tegevusvaldkondade kaupa, mille käigus need kogemuste põhjal tavaliselt aset leiavad. Siiski ei tohi sellist esitusviisi mõista nii, et juhul, kui asjaomane juhtum leiab aset väljaspool loetelus sisalduvat tegevusvaldkonda, ei ole kõnealusest juhtumist vaja teatada.

1.1. Õhusõidukite ja takistustega seotud juhtumid

1)	Õhusõiduki kokkupõrge või kokkupõrkeoht maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (1).

2)	Kokkupõrge ulukiga, sealhulgas kokkupõrge linnuga.

3)	Kõrvalekaldumine ruleerimisteelt või lennurajalt.

4)	Ruleerimistee või lennuraja tegelik või potentsiaalne loata hõivamine.

5)	Kõrvalekaldumine lähenemis- ja stardisirgealalt (FATO) või selle loata hõivamine.

6)	Õhusõiduk või sõiduk ei jälginud lennuvälja liiklusalal viibides talle antud luba, korraldust või piirangut (näiteks vale lennurada, ruleerimistee või lennuvälja osa, mille suhtes kohaldatakse piiranguid).

7)	Võõrobjekt lennuvälja liiklusalal, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

8)	Selliste takistuste olemasolu lennuväljal või lennuvälja läheduses, mis ei ole avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP) või NOTAM-teadetes ja/või mis ei ole nõuetekohaselt märgistatud või valgustatud.

9)	Taandpukseerimise, taandruleerimise või ruleerimise häirimine sõiduki, seadme või isiku poolt.

10)	Reisijate või asjakohase loata isikute järelevalveta viibimine perroonil.

11)	Reaktiivjoa, rootori õhuvoo või propelleri õhujoa mõju

12)	Hädaolukorra („MAYDAY” või „PAN”) väljakuulutamine

1.2. Teenuste või funktsioonide kvaliteedi halvenemine või nende täielik katkemine

Sidehäired või side kadumine:

a)	lennuvälja, sõiduki või muu maapealse personali ja lennuliiklusteenindus- või perrooniteenindusüksuse vahel;

b)	perrooniteenindusüksuse ja õhusõiduki, sõiduki või lennuliiklusteenindusüksuse vahel.

2)	Lennuväljaseadmete või -süsteemi oluline rike, häire või defekt, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit või selles viibijaid.

3)	Lennuvälja valgustuse, märgistuse või märkidega seotud olulised puudused.

4)	Lennuvälja hädaolukorra häiresüsteemi rike.

5)	Pääste- ja tuletõrjeteenused ei ole kohaldatavatele nõuetele vastavalt kättesaadavad.

1.3. Muud juhtumid

1)	Lennuvälja rajatistes, nende läheduses ja seadmetes esinenud tulekahju, suits ja plahvatused, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Lennuvälja julgestusega seotud juhtumid (näiteks ebaseaduslik sisenemine, sabotaaž, pommiähvardus).

3)	Lennuvälja käitamistingimuste olulisest muudatusest teatamata jätmine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

4)	Jäätõrje- või jäätumisvastaste protseduuride tegemata jätmine, ebaõige või puudulik järgimine.

5)	Olulise kütusekoguse mahavoolamine tankimisel.

6)	Saastunud või ebaõige kütuse või muude oluliste vedelike (sealhulgas hapniku, lämmastiku, õli ja joogivee) pealelaadimine.

7)	Suutmatus toime tulla rajakattepinna halva seisukorraga.

8)	Kõik juhtumid, mille puhul inimfaktor on otseselt kaasa aidanud või oleks võinud kaasa aidata õnnetuse või tõsise intsidendi toimumisele.

2. ÕHUSÕIDUKI MAAPEALNE TEENINDAMINE

2.1. Õhusõidukite ja lennuväljaga seotud juhtumid

1)	Õhusõiduki kokkupõrge või kokkupõrkeoht maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (2).

2)	Lennuraja või ruleerimistee loata hõivamine

3)	Kõrvalekaldumine lennurajalt või ruleerimisteelt.

4)	Õhusõiduki konstruktsiooni, süsteemide ja seadmete oluline saastus, mis on põhjustatud pagasi, posti või lasti vedamisest.

5)	Taandpukseerimise, taandruleerimise või ruleerimise häirimine sõiduki, seadme või isiku poolt.

6)	Selline võõrobjekt lennuvälja liiklusalal, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

7)	Reisijate või asjakohase loata isikute järelevalveta viibimine perroonil.

8)	Lennuvälja rajatistes, nende läheduses ja seadmetes esinenud tulekahju, suits ja plahvatused, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

9)	Lennuvälja julgestusega seotud vahejuhtumid (näiteks: ebaseaduslik sisenemine, sabotaaž, pommiähvardus).

2.2. Teenuste või funktsioonide kvaliteedi halvenemine või täielik katkemine

1)	Sidehäired või side katkemine õhusõidukiga, sõidukiga, lennuliiklusteenindus- või perrooniteenindusüksusega.

2)	Lennuväljaseadmete või -süsteemi oluline rike, häire või defekt, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit või selles viibijaid.

3)	Lennuvälja valgustuse, märgistuse või märkidega seotud olulised puudused.

2.3. Maapealse teenindusega seotud konkreetsed juhtumid

1)	Reisijate, pagasi, posti või lasti ebaõige käitlemine või pealelaadimine, millel võib olla oluline mõju õhusõiduki massile ja/või tasakaalule (sealhulgas olulised vead lastiplaani koostamisel).

2)	Lennukisseminekuks vajalike seadmete eemaldamine, mis ohustab õhusõidukis viibijaid.

3)	Pagasi, posti või lasti ebaõige paigutamine või kinnitamine, mis võib ohustada õhusõidukit, selle seadmeid või selles viibijaid või takistada hädaolukorras evakueerimist.

Ohtlike kaupade vedu, nende vedamise katse või käitlemine, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust või mis põhjustas või oleks võinud põhjustada ohuolukorra (näiteks ohtlike kaupadega seotud intsident või õnnetus, nagu on määratletud rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) tehnilistes juhendites) (3).

5)	Pagasi või reisijate vastavusega seotud nõuete rikkumine.

6)	Õhusõiduki maapealse ja muu teenindamise nõuetekohaste protseduuride, eelkõige jäätõrje-, tankimis- või laadimisprotseduuride järgimata jätmine, sealhulgas seadmete ebaõige paigutamine või eemaldamine.

7)	Olulise kütusekoguse mahavoolamine tankimisel.

8)	Ebaõigete kütusekoguste tankimine, millel võib olla oluline mõju õhusõiduki lennukaugusele, suutlikkusele, tasakaalustatusele või konstruktsiooni tugevusele.

9)	Saastunud või ebaõige kütuse või muude oluliste vedelike (sealhulgas hapniku, lämmastiku, õli ja joogivee) pealelaadimine.

10)	Maapealseks teenindamiseks kasutatavate maapealsete seadmete mis tahes rike, häire või defekt, mis kahjustab õhusõidukit või võib seda kahjustada (näiteks veotiisliga või õhusõiduki maapealse toite agregaadiga (GPU) seotud probleemid).

11)	Jäätõrje- või jäätumisvastaste protseduuride tegemata jätmine või ebaõige või puudulik järgimine.

12)	Maapealse teeninduse seadmete või sõidukite poolt õhusõidukile tekitatud kahjustused, sealhulgas varem teatamata kahjustused.

13)	Kõik juhtumid, mille puhul inimfaktor on otseselt kaasa aidanud või oleks võinud kaasa aidata õnnetuse või tõsise intsidendi toimumisele.

(1) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

(2) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

(3) Ohtlike kaupade lennutranspordi tehniline juhend (ICAO dokument 9284).

V LISA

MUUDE KUI KEERUKATE MOOTORIGA ÕHUSÕIDUKITEGA, SEALHULGAS PURILENNUKITE JA ÕHUST KERGEMATE ÕHUSÕIDUKITEGA, SEOTUD JUHTUMID

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„muu kui keerukas mootoriga õhusõiduk” – mis tahes muu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis j määratlemata õhusõiduk.

b)	Mõiste „purilennuk” on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 (1) artikli 2 lõikes 117.

c)	Mõiste „õhust kergemad õhusõidukid” on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (2) lisa jaotise „Käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted” punktis ML10.

1. MUUD KUI KEERUKAD MOOTORIGA ÕHUSÕIDUKID, VÄLJA ARVATUD PURILENNUKID JA ÕHUST KERGEMAD ÕHUSÕIDUKID

1.1. Lennutegevus

1)	Juhitavuse kaotus.

2)	Maandumine väljaspool kavandatud maandumisala.

3)	Suutmatus tagada õhusõiduki nõuetekohane suutlikkus tavatingimustes stardi, tõusu või maandumise ajal.

4)	Lennuraja loata hõivamine.

5)	Kõrvalekaldumine lennurajalt.

6)	Kõik lennud, mis on tehtud lennukõlblikkusnõuetele mittevastava õhusõidukiga, mille puhul lennuks ettevalmistamine ei olnud lõpule viidud ja mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

Ettekavatsemata lendamine instrumentaallennuilma (IMC) tingimustesse õhusõidukil, mis ei ole sertifitseeritud lendamiseks instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt, või mida juhib piloot, kellel puudub IFR-lendude käitamiseks vajalik kvalifikatsioon, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

8)	Lasti ettekavatsemata lahtipääsemine (3).

1.2. Tehnilised juhtumid

1)	Ebanormaalselt tugev vibratsioon (näiteks kald- või kõrgustüüri või propelleri laperdamine).

2)	Juhised ei tööta nõuetekohaselt või ei ole ühendatud.

3)	Õhusõiduki konstruktsiooni rike või oluline kahjustus.

4)	Õhusõiduki mis tahes konstruktsioonielemendi või paigaldise eraldumine lennu ajal.

5)	Mootori-, rootori-, propelleri-, kütuse- või muu olulise süsteemi rike.

6)	Mis tahes vedelikuleke, mis põhjustas tulekahjuohu, õhusõiduki konstruktsiooni, süsteemide või seadmete võimaliku ohtliku saastuse või ohu õhusõidukis viibijatele.

1.3. Koostoime aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas

1)	Koostoime aeronavigatsiooniteenuste osutajatega (näiteks ebaõigete teenuste osutamine, vastuolulised sideteated või loas sisalduvatest juhistest kõrvale kaldumine), mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Õhuruumi rikkumine.

1.4. Hädaolukorrad ning muud kriitilised olukorrad

1)	Hädaolukorrateate edastamise põhjustanud sündmus.

2)	Tulekahju, plahvatus, suits, mürgised gaasid või mürgised aurud õhusõiduki pardal.

3)	Piloodi teovõimetus, mille tulemuseks on suutmatus täita mis tahes kohustusi.

1.5. Väliskeskkond ja meteoroloogia

1)	Kokkupõrge maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (4).

2)	Maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (4) kokkupõrke oht, mille puhul tuleb kokkupõrke vältimiseks kasutada hädaolukorra vältimise manöövrit.

3)	Kokkupõrge ulukiga, sealhulgas kokkupõrge linnuga, mis põhjustas õhusõiduki vigastuse või mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.

4)	Sekkumine õhusõiduki tegevusse tulirelvade, ilutulestikutoodete, tuulelohede, laservalgustuse, suure võimsusega laservalgustite, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide, mudelõhusõidukite või muude sarnaste vahenditega.

5)	Pikselöök, mis kahjustas õhusõidukit või põhjustas õhusõidukisüsteemi funktsioonide kadumise või alatalituse.

6)	Sattumine tugevasse turbulentsi, mis põhjustas õhusõidukis viibivatele isikutele vigastusi või olukorra, kus õhusõiduk peab pärast lendu läbima kontrolli turbulentsist põhjustatud kahjustuste kindlakstegemiseks.

7)	Jäätumine, sealhulgas karburaatori jäätumine, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2. PURILENNUKID

Märkus: selleks et lihtsustada juhtumitest teatamist, on käesolev jaotis üles ehitatud nii, et asjakohased juhtumid on liigitatud selliste tegevusvaldkondade kaupa, mille käigus need kogemuste põhjal tavaliselt aset leiavad. Siiski ei tohi sellist esitusviisi mõista nii, et juhul, kui asjaomane juhtum leiab aset väljaspool loetelus sisalduvate tegevusvaldkonda, ei ole kõnealusest juhtumist vaja teatada.

2.1. Lennutegevus

1)	Juhitavuse kaotus.

2)	Juhtum, kus purilennuki piloot ei suutnud vabastada vintsitrossi või õhuspukseerimisköit ja pidi selle tegemiseks kasutama hädaolukorra protseduure.

3)	Vintsitrossi või õhuspukseerimisköie vabastamine juhul, kui see ohustas või oleks võinud ohustada purilennukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

4)	Mootorpurilennuki puhul mootoririke stardi ajal.

5)	Kõik lennud, mis on tehtud lennukõlblikkusnõuetele mittevastava purilennukiga, või mille puhul lennu puudulik ettevalmistamine ohustas või oleks võinud ohustada purilennukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2.2. Tehnilised juhtumid

1)	Ebanormaalselt tugev vibratsiooni (näiteks kald- või kõrgustüüri või propelleri laperdamine).

2)	Juhised ei tööta nõuetekohaselt või ei ole ühendatud.

3)	Purilennuki konstruktsiooni rike või oluline kahjustus.

4)	Purilennuki mis tahes konstruktsioonielemendi eraldumine lennu ajal.

2.3. Koostoime aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas

1)	Koostoime aeronavigatsiooniteenuste osutajatega (näiteks ebaõigete teenuste osutamine, vastuolulised sideteated või loas sisalduvatest juhistest kõrvale kaldumine), mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Õhuruumi rikkumine.

2.4. Hädaolukorrad ning muud kriitilised olukorrad

1)	Hädaolukorras evakueerimist põhjustav sündmus.

2)	Olukord, kus ei ole võimalik kasutada ohutut maandumisala.

3)	Tulekahju, plahvatus, suits või mürgised gaasid või aurud purilennukis.

4)	Piloodi teovõimetus, mille tulemuseks on suutmatus täita mis tahes kohustusi.

2.5. Väliskeskkond ja meteoroloogia

1)	Kokkupõrge maapinnal või õhus teise õhusõiduki, maapinna või takistusega (5).

2)	Maapinnal või õhus õhusõiduki, maapinna või takistusega (5) kokkupõrke oht, mille puhul tuleb kokkupõrke vältimiseks kasutada hädaolukorra vältimise manöövrit.

3)	Sekkumine purilennuki tegevusse tulirelvade, ilutulestikutoodete, tuulelohede, laservalgustuse, suure võimsusega laservalgustite, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide, mudelõhusõidukite või muude sarnaste vahenditega.

4)	Pikselöök, mis kahjustas purilennukit.

3. ÕHUST KERGEMAD ÕHUSÕIDUKID (ÕHUPALLID JA ÕHULAEVAD)

3.1. Lennutegevus

1)	Kõik lennud, mis on tehtud lennukõlblikkusnõuetele mittevastava õhust kergema õhusõidukiga või mille puhul lennu puudulik ettevalmistamine ohustas või oleks võinud ohustada selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Signaallambi ettekavatsemata ja lõplik kustumine.

3.2. Tehnilised juhtumid

Järgmiste osade või juhtseadmete rike: kütusemahuti poogen, kesta rihmaratas, kontrolltross, kinnitustross, põleti klapitihendi leke, kütusemahuti klapitihendi leke, karabiin, kütusetoru leke, tõstejõudu tekitava gaasi klapp, kest või ballonett, kompressor, rõhukaitseklappi (gaasiballoon), vints (ankurdatud õhupallide puhul).

2)	Tõstejõudu tekitava gaasi oluline leke või gaasi väljavoolamine (näiteks poorsus, või tõstejõudu tekitava gaasi silindri lahtijäänud klapid.)

3.3. Koostoime aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas

1)	Koostoime aeronavigatsiooniteenuste osutajatega (näiteks ebaõigete teenuste osutamine, vastuolulised sideteated või loas sisalduvatest juhistest kõrvale kaldumine), mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

2)	Õhuruumi rikkumine.

3.4. Hädaolukorrad ning muud kriitilised olukorrad

1)	Hädaolukorrateate edastamise põhjustanud sündmus.

2)	Tulekahju, plahvatus, suits või mürgised aurud õhust kergemas õhusõidukis (lisaks põleti tavapärasele tööle).

3)	Õhust kergemas õhusõidukis viibijate väljapaiskumine korvist või gondlist.

4)	Piloodi teovõimetus, mille tulemuseks on suutmatus täita mis tahes kohustusi.

5)	Maapealse meeskonnaliikme ettekavatsemata õhkutõstmine või järelvedamine, mis põhjustab asjaomase meeskonnaliikme surma või tekitab talle kehavigastusi.

3.5. Väliskeskkond ja meteoroloogia

1)	Kokkupõrge maapinnal või õhus õhusõiduki, maapinna või takistusega, (6) mis ohustas või oleks võinud ohustada õhust kergemat sõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid, või selline kokkupõrkeoht.

2)	Sekkumine õhust kergema õhusõiduki tegevusse tulirelvade, ilutulestikutoodete, tuulelohede, laservalgustuse, suure võimsusega laservalgustite, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide, mudelõhusõidukite või muude sarnaste vahenditega.

3)	Ootamatult halvenenud ilmastikutingimused, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhust kergemat õhusõidukit, selles viibivaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

(1) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, 26. september 2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

(3) Seda punkti kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis i määratletud ärilise lennutegevuse suhtes.

(4) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

(5) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

(6) Takistuste hulka kuuluvad ka sõidukid.

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1019,

29. juuni 2015,

millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ja nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 861/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/49

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),

võttes arvesse nõukogu 5. novembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1106/2013 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu sellise liitu imporditava roostevaba terastraadi suhtes, mis

—	sisaldab 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab niklit vähemalt 28 massiprotsenti, kuid mitte üle 31 massiprotsendi, ja kroomi vähemalt 20 massiprotsenti, kuid mitte üle 22 massiprotsendi;

—	sisaldab alla 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab kroomi vähemalt 13 massiprotsenti, kuid mitte üle 25 massiprotsendi, ja alumiiniumi vähemalt 3,5 massiprotsenti, kuid mitte üle 6 massiprotsendi,

ja mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(2)	Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kaasa toonud uurimise käigus tegi koostööd suur hulk India eksportivaid tootjaid. Sellest tulenevalt koostas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) uuritavate India eksportivate tootjate valimi.

(3)	Nõukogu kehtestas valimisse kaasatud äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes individuaalsed tollimaksumäärad, mis jäid vahemikku 0–12,5 %, ja koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kaalutud keskmise tollimaksumäära 5 %.

(4)	Nõukogu kehtestas ka üleriigilise tollimaksu 12,5 % kõigi muude äriühingute suhtes, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 on sätestatud, et kui mõni uus India eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

a)	ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mille alusel meetmed on kehtestatud, st 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”);

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kehtivad kõnealuse määrusega kehtestatud meetmed, ning

c)	ta on kas vaatlusalust toodet pärast uurimisperioodi lõppu tegelikult liitu eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida pärast selle perioodi lõppu kõnealust toodet liitu märkimisväärses koguses,

võib kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 2 muuta ja määrata uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on kaalutud keskmine tollimaks 5 %.

B. UUE EKSPORTIVA TOOTJA STAATUSE TAOTLUS

(6)	India äriühingud Superon Schweisstechnik India Ltd. (edaspidi „esimene taotleja”) ja Anand ARC Ltd. (edaspidi „teine taotleja”) taotlesid, et nende suhtes kohaldataks koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära (edaspidi „uue eksportiva tootja režiim”).

(7)	Selleks et teha kindlaks, kas taotlejad vastavad rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise kriteeriumidele, korraldati uurimine.

(8)	Taotlejatele saadeti küsimustik ja neil paluti esitada tõendid selle kohta, et nad on täitnud kõik rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 sätestatud kriteeriumid.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotlejad vastavad uue eksportiva tootja režiimi kasutamise kolmele kriteeriumile. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

—	Superon Schweisstechnik India Ltd., Gurgaon;

—	Anand ARC Ltd., Mumbai.

(10)

Esimene taotleja on esitanud piisavad tõendid, et tõendada, et ta vastab rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 osutatud kolmele kriteeriumile. Esimene taotleja suutis tõestada, et

i)	ta ei eksportinud liitu vaatlusalust toodet perioodil 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012;

ii)	ta ei ole seotud ühegi India eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse rakendusmäärusega (EL) nr 1106/2013 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ning

iii)	ta eksportis alates 2012. aasta oktoobrist liitu vaatlusalust toodet märkimisväärses 30 tonni suuruses koguses;

seega võib tema suhtes kohaldada koostööd teinud valimisse kaasamata äriühingute tollimaksumäära 5 % vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklile 2 ja ta tuleks lisada India koostööd tegevate valimisse kaasamata eksportivate tootjate loetelusse.

(11)	Teine taotleja ei suutnud esimest kriteeriumi täita, kuna eksportis vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil. Seetõttu lükati tema uue eksportiva tootja režiimi kasutamise taotlus tagasi.

(12)

Komisjon teavitas eespool kirjeldatud asjaoludest taotlejaid ja liidu tootmisharu ning andis neile võimaluse esitada märkuseid. Üks eksportiv tootja taotles otsuse tagasiulatuvat rakendamist. Käesolev menetlus aga sellist võimalust ette ei näe ja eksportivat tootjat teavitati sellest. Ühtegi muud märkust ei laekunud.

(13)	Esimesele taotlejale tuleb anda uus TARICi lisakood (B997). Puhtalt TARICisse tehnilise integreerimisega seotud põhjustel tuleks käesoleva määrusega muuta nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 861/2013 (3) ja määrata sama TARICi lisakood (B997) esimesele taotlejale.

(14)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/49 (4) on vastu võetud ilma algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamuseta. Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta õiguspäraseid ootusi, tuleks rakendusmäärus (EL) 2015/49 kehtetuks tunnistada ning selle sisu uuesti vastu võtta jõustumisega alates rakendusmääruse (EL) 2015/49 jõustumise kuupäevast.

(15)	Käesolev määrus on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 1 lõike 2 tabelis esitatud TARICi lisakood „B781” asendatakse sõnadega „vt lisa”;

b)	lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 861/2013 artikli 1 lõike 2 tabelis esinev kirje „B999” asendatakse järgmisega: „B999 (äriühingu Superon Schweisstechnik India Ltd., Gurgaon, Haryana, India, TARICi lisakood on B997)”.

Artikkel 3

Rakendusmäärus (EL) 2015/49 tunnistatakse kehtetuks alates 16. jaanuarist 2015.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda hakatakse kohaldama alates 16. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 298, 8.11.2013, lk 1.

(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 861/2013, 2. september 2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 240, 7.9.2013, lk 1).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/49, 14. jaanuar 2015, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ja nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 861/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 9, 15.1.2015, lk 17).

LISA

Valimist välja jäänud India koostööd tegevad eksportivad tootjad:

Äriühingu nimi	Linn	TARICi lisakood
Bekaert Mukand Wire Industries	Lonand, Tal. Khandala, Satara piirkond, Maharashtra	B781
Bhansali Bright Bars Pvt. Ltd.	Mumbai, Maharashtra	B781
Bhansali Stainless Wire	Mumbai, Maharashtra	B781
Chandan Steel	Mumbai, Maharashtra	B781
Drawmet Wires	Bhiwadi, Rajasthan	B781
Jyoti Steel Industries Ltd.	Mumbai, Maharashtra	B781
Mukand Ltd.	Thane	B781
Panchmahal Steel Ltd.	Piirkond Panchmahals, Gujarat	B781
Superon Schweisstechnik India Ltd	Gurgaon, Haryana	B997

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1020,

29. juuni 2015,

milles käsitletakse loa andmist Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise kasutamiseks munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa omaja Kemin Europa N.V.)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lubada Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise uut kasutusviisi. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise uue kasutusviisi lubamist munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” kuuluva Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise kasutamine lubati kümneks aastaks broilerkanade söödalisandina komisjoni määrusega (EL) nr 107/2010, (2) munakanade, nuumpartide, vuttide, faasanite, nurmkanade, pärlkanade, tuvide, nuumhanede ja jaanalindude söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 885/2011, (3) võõrutatud põrsaste ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 306/2013 (4) ning broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 787/2013 (5).

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 11. detsembri 2014. aasta arvamuses (6) järeldusele, et Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistis ei mõju kavandatud kasutustingimustes kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis samuti järeldusele, et söödalisandil on kasulik mõju munakanade munatootmisele. Seda järeldust võib laiendada vähe levinud kodulinnuliikide munalindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(6)	Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise hindamisel tõdeti, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 107/2010, 8. veebruar 2010, milles käsitletakse Bacillus subtilis ATCC PTA-6737 lubamist broilerkanade söödalisandina (loa omanik Kemin Europa N.V.) (ELT L 36, 9.2.2010, lk 1).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 885/2011, 5. september 2011, Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) lubamise kohta munakanade, nuumpartide, vuttide, faasanite, nurmkanade, pärlkanade, tuvide, nuumhanede ja jaanalindude söödalisandina (loa omanik Kemin Europa N.V.) (ELT L 229, 6.9.2011, lk 3).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 306/2013, 2. aprill 2013, Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise lubamise kohta võõrutatud põrsaste ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina (loa hoidja Kemin Europa N.V.) (ELT L 91, 3.4.2013, lk 5).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 787/2013, 16. august 2013, milles käsitletakse loa andmist valmistise Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) kasutamiseks broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina (loa omanik Kemin Europa N.V.) (ELT L 220, 17.8.2013, lk 15).

(6) EFSA Journal 2015; 13(1):3970.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber	Loa omaja nimi	Söödalisand	Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod	Loomaliik või -kategooria	Vanuse ülempiir	Miinimumsisaldus	Maksimumsisaldus	Muud sätted	Loa kehtivusaja lõpp
						Kolooniaid moodustavate osakeste (CFU) arv täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %
Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained
4b1823	Kemin Europa N.V.	Bacillus subtilis ATCC PTA-6737	Söödalisandi koostis Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistis, mis sisaldab vähemalt 1 × 1010 CFUd söödalisandi grammi kohta Tahkel kujul Toimeaine kirjeldus Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) elujõulised eosed Analüüsimeetod (1) Arvu määramine: eelkuumutusega töödeldud söödaproovide pindkülv trüptoon-soja-agarile. Identifitseerimine: impulssvälja-geelelektroforeesi (PFGE) meetod.	Munakanad Vähe levinud kodulinnuliikide munalinnud	—	1 × 108	—	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustingimused ja granuleerimispüsivus.	20.7.2025

(1) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1021,

29. juuni 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	32,3
	MA	145,9
	MK	33,7
	ZZ	70,6
0707 00 05	MK	20,6
	TR	106,1
	ZZ	63,4
0709 93 10	TR	122,9
0709 93 10	ZZ	122,9
0805 50 10	AR	124,3
	BO	143,4
	TR	102,0
	ZA	160,8
	ZZ	132,6
0808 10 80	AR	169,6
	BR	101,4
	CL	129,4
	NZ	141,7
	US	148,6
	ZA	120,0
	ZZ	135,1
0809 10 00	TR	263,1
0809 10 00	ZZ	263,1
0809 29 00	TR	340,5
	US	581,4
	ZZ	461,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1022,

29. juuni 2015,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 impordiõiguste taotlused määruse (EÜ) nr 431/2008 alusel avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 431/2008 (2) on avatud veiselihasektori toodete impordi iga-aastased tariifikvoodid.

(2)

Ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud kogused on suuremad kui saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses antakse välja impordiõigusi, samuti tuleks kindlaks määrata taotletud koguste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis arvutatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2.

(3)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 431/2008 kohaselt esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud koguste suhtes ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 431/2008, 19. mai 2008, millega avatakse CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot ning nähakse ette selle haldamine (ELT L 130, 20.5.2008, lk 3).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

Järjekorranumber

Jaotuskoefitsient – ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 esitatud taotlused

(%)

09.4003

27,836632

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/29

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1023,

15. juuni 2015,

millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Andorra ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikliga 218,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise vastu.

(2)

Liit on võtnud vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus”), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse.

(3)

Määrus (EÜ) nr 2201/2003 täiendab ja tugevdab rahvusvahelist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult ära viidud või kinni peetud lapsed.

(4)	Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)	Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)	Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatavat ühist õigusraamistikku võib pidada parimaks lahenduseks tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.

(7)	1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma nõusoleku andnud.

(8)	1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.

(9)	Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)	Andorra andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 6. aprillil 2011. Konventsioon jõustus Andorras 1. juulil 2011.

(11)

Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Andorra ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Andorra olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Andorra ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Andorra ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsioonile.

(12)

Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Andorra ühinemiseks, anda luba anda liidu huvides hoiule oma kirjalikud nõusolekud Andorra ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik, kes on Andorra ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtivad.

(13)	Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriikidele, kes ei ole seda veel teinud, antakse luba anda liidu huvides nõusolek Andorra ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”).

2. Kõnealused liikmesriigid annavad liidu huvides hiljemalt 16. juuniks 2016 hoiule kirjaliku nõusoleku Andorra ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis on sõnastatud järgmiselt:

„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] nõustub vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1023 Andorra ühinemisega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga”.

3. Kui liikmesriik annab hoiule oma kirjaliku nõusoleku Andorra ühinemiseks, teavitab ta sellest nõukogu ja komisjoni ning edastab komisjonile kirjaliku nõusoleku teksti kahe kuu jooksul pärast selle hoiule andmist.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kes andsid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist hoiule oma kirjalikud nõusolekud Andorra ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, ei esita uusi kirjalikke nõusolekuid.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, välja arvatud Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik.

Luxembourg, 15. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

Dz. RASNAČS

(1) 11. veebruari 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/32

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1024,

15. juuni 2015,

millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikliga 218,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise vastu.

(2)

(3)

Määrus (EÜ) nr 2201/2003täiendab ja tugevdab rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed.

(4)	Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)	Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)	Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatavat ühist õigusraamistikku võib pidada parimaks lahenduseks tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.

(7)	1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.

(8)	1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.

(9)	Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)	Singapur andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 28. detsembril 2010. Konventsioon jõustus Singapuris 1. märtsil 2011.

(11)

Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Singapuri olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Singapuri ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Singapuri ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsioonile.

(12)

Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Singapuri ühinemiseks, anda luba anda liidu huvides hoiule oma kirjalikud nõusolekud Singapuri ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Slovaki Vabariik ja Rootsi Kuningriik, kes on Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtivad.

(13)	Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriikidele, kes ei ole seda veel teinud, antakse luba anda liidu huvides nõusolek Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”).

2. Kõnealused liikmesriigid annavad Euroopa Liidu huvides hiljemalt 16. juunil 2016 hoiule kirjaliku nõusoleku Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis on sõnastatud järgmiselt:

„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] nõustub vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1024 Singapuri ühinemisega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga”.

3. Kui liikmesriik annab hoiule oma kirjaliku nõusoleku Singapuri ühinemiseks, teavitab ta sellest nõukogu ja komisjoni ning edastab komisjonile kirjaliku nõusoleku teksti kahe kuu jooksul pärast selle hoiule andmist.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kes andsid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist hoiule oma kirjalikud nõusolekud Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, ei esita uusi kirjalikke nõusolekuid.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, välja arvatud Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Slovaki Vabariik ja Rootsi Kuningriik.

Luxembourg, 15. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

Dz. RASNAČS

(1) 11. veebruari 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/35

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1025,

19. juuni 2015,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/319/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsustas komisjoni soovituse alusel otsusega 2013/319/EL, (1) et Maltas on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk Maltas oli 2012. aastal 3,3 % SKPst, ületades seega aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, ja valitsemissektori koguvõlg ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Nõukogu märkis ka, et Malta ei ole teinud piisavalt edusamme võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks ning ei ole seega täitnud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele 2012. aastal (2) järgnenud üleminekuperioodi nõudeid (3).

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 7 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 21. juunil 2013 Maltale soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artikli 4 kohaselt esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamisel peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(4)

Esitatud andmete põhjal peab nõukogu tegema otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Lisaks tuleb otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui i) komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst (5) ja ii) valitsemissektori võla suhe SKPsse täidab tulevikku suunatud võlakriteeriumi.

(5)

Nende andmete põhjal, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast 2015. aasta aprillis Malta esitatud teatist, 2015. aasta stabiilsusprogrammi ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi, on põhjendatud teha järgmised järeldused.

—

Pärast seda, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk jõudis 2012. aastal haripunkti 3,6 % SKPst, vähenes see 2013. aastal 2,6 %ni SKPst ja oli 2014. aastal 2,1 % SKPst. Eelarvepuudujäägi vähenemise peamised põhjused 2014. aastal olid tsükliliste tingimuste paranemine ja eelarvemeetmed, mille tagajärjel märkimisväärselt suurenesid jooksvad tulud (2,5 % SKPst), mis olid enam kui piisavad, et tasakaalustada jooksvate kulude (0,8 % SKPst) ja netokapitalikulude (0,1 % SKPst) suurenemine, mis tulenes ELi rahaliste vahendite kasutamise määra suurenemisest.

—

Malta valitsuse 30. aprillil 2015 esitatud stabiilsusprogrammi (2015–2018) kohaselt on 2015. aastal kavas vähendada eelarvepuudujääki 1,6 %ni SKPst ja 2016. aastal 1,1 %ni SKPst. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2015. aasta eelarvepuudujääk 1,8 % SKPst ja 2016. aasta puudujääk 1,5 % SKPst. Seega peaks eelarvepuudujääk jääma prognoosiperioodil allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst.

—	Struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) paranes ajavahemikul 2013–2014 keskmiselt 1,3 % SKPst aastas.

—

Valitsemissektori võla suhe SKPsse oli 2012. aastal 67,4 % SKPst ja suurenes 2013. aastal 69,2 %ni SKPst, olles tingitud ajutisest võlga suurendavast võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelisest erinevusest. Kõnealune näitaja vähenes 2014. aastal 68,0 %ni SKPst. Prognoosi kohaselt väheneb valitsemissektori võlg muu hulgas tänu soodsale makromajanduslikule stsenaariumile 2016. aastal 65,4 %ni SKPst. Lisaks on 2014. aastal tagatud tulevikku suunatud võlareegli täitmine.

(6)

Alates 2015. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast kohaldatakse Malta suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning Malta peaks liikuma sobival kiirusel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki, ja täitma võlakriteeriumi vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a. Eespool esitatut arvestades on olemas oht, et 2015. ja 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisel teataval määral kõrvale nõutud kohandamisest 0,6 % SKPst. Prognoosi kohaselt paraneb 2015. aastal struktuurne eelarvepositsioon nõutust 0,1 % SKPst vähem. 2016. aasta kohandus peaks olema nõuetega kooskõlas, kuid siiski on teatava kõrvalekaldumise oht, kui 2015. ja 2016. aasta näitajaid vaadeldakse koos. Seetõttu on vaja võtta aastatel 2015 ja 2016 täiendavaid meetmeid.

(7)	Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(8)	Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltas on kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2013/319/EL tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltas on kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2013/319/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Maltale.

Luxembourg, 19. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS

(1) Nõukogu 21. juuni 2013. aasta otsus 2013/319/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal (ELT L 173, 26.6.2013, lk 52).

(2) 2012. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääki ja koguvõlga hiljem korrigeeriti ning need on nüüd vastavalt 3,6 % ja 67,4 % SKPst.

(3) Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamist kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga 2012. aasta detsembris sai Malta kasutada 2012. aastal alanud kolme aasta pikkust üleminekuperioodi, et saavutada võla vähendamise sihttase. Üleminekuperioodiks kehtestatud nõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 1a teises lõigus ja nende üksikasjad on esitatud 3. septembri 2012. aasta dokumendis „Specifications on the implementation of the Stability and Growth Pact and Guidelines on the format and content of Stability and Convergence Programmes” („Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”) (vt: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf). 2012. aasta nõutud minimaalne lineaarne struktuurne kohandus oli 0,4 protsendipunkti SKPst, samal ajal suurenes struktuurne eelarvepuudujääk 2012. aastal Formula protsendipunkti SKPst.

(4) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

(5) Kooskõlas dokumendiga „Specifications on the implementation of the Stability and Growth Pact and Guidelines on the format and content of Stability and Convergence Programmes”.

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/37

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1026,

19. juuni 2015,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/589/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Poolas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsustas 7. juulil 2009 komisjoni soovituse alusel nõukogu nõukogu otsusega 2009/589/EÜ (1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamisleping) artikli 104 lõike 6 kohaselt, et Poolas on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(2)	EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse alusel samal kuupäeval Poolale soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks.

(3)

Nõukogu järeldas 21. juunil 2013, et Poola oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid pärast esialgse soovituse vastuvõtmist on aset leidnud majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju. Seetõttu leidis nõukogu komisjoni soovituse alusel, et määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimused olid täidetud, ja võttis Poola suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 7 alusel vastu uue soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2014. aastaks (3).

(4)

Nõukogu otsustas 10. detsembril 2013 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt, et Poola ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele kõrvaldada ülemäärane puudujääk 2014. aastaks, (4) ning võttis ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu uue soovituse, millega soovitas Poolal kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2015. aastaks (5). Nimetatud soovituses soovitas nõukogu Poolal saavutada valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk, mis moodustab 2013. aastal 4,8 % SKPst, 2014. aastal 3,9 % SKPst ja 2015. aastal 2,8 % SKPst (välja arvatud pensionisüsteemi teisest sambast varade ülekandmise mõju). Nõukogu soovituse aluseks olnud makromajandusliku prognoosi põhjal oli see kooskõlas struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega 1 % SKPst 2014. aastal ja 1,2 % SKPst 2015. aastal. Samuti soovitati Poolal juba välja kuulutatud ja vastu võetud meetmeid rangelt rakendada, täiendades neid samal ajal lisameetmetega, et saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlik korrigeerimine 2015. aastaks. Poola pidi 15. aprillil 2014 andma aru kõnealuse soovituse järgmiseks võetud meetmete kohta.

(5)	Komisjon järeldas 2. juunil 2014, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei olnud sel ajal vaja võtta täiendavaid meetmeid.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artikli 4 kohaselt esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamisel peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (6) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(7)

Esitatud andmete põhjal peab nõukogu tegema otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst (7) ja valitsemissektori võla suhe SKPsse täidab tulevikku suunatud võlakriteeriumi.

(8)	Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga tuleks põhjalikult kaaluda süsteemset pensionireformi, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast.

(9)

Nende andmete põhjal, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast 2015. aasta aprillis Poola esitatud teatist, 2015. aasta lähenemisprogrammi ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi, on põhjendatud järgmised järeldused.

—

Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2014. aastal 3,2 % SKPst. Kuna see näitaja on kontrollväärtuse lähedal ja Poola valitsemissektori võla suhe SKPsse on jätkusuutlikult püsinud allapool kontrollväärtust 60 % SKPst, siis saab Poola süsteemse pensionireformi suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 7 sätteid. Poola 1999. aasta süsteemset pensionireformiga tehtud muudatused võeti tagasi 2013. aasta detsembris vastu võetud seadusega. Selle tulemusel kanti osa kogumispõhistesse erapensionifondidesse (moodustasid Poola pensionisüsteemi teise samba) kogunenud varast riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi (Poola pensionisüsteemi esimene sammas). Pensionisüsteemi teine sammas ei laienenud enam kõikidele, selles osalemine ei olnud nüüd enam kohustuslik. Selle tulemusel lõppes 2013. aasta muudatusega 1999. aasta süsteemse reformiga kehtestatu. 2014. aasta juuli lõpuni kogunesid kõikide osalejate sotsiaalmaksed ikka veel teise sambasse. Kõnealused maksed on 1999. aasta süsteemse pensionireformi otsesed netokulud ja neid tuleb ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise hindamisel arvesse võtta. Ajavahemikul jaanuarist kuni juulini 2014 moodustasid otsesed netokulud kokku hinnanguliselt 0,4 % SKPst ja seega on need piisavad, et põhjendada valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis ületas aluslepingu kontrollväärtust 3 % SKPst.

—

Poola valitsuse 30. aprillil 2015 esitatud lähenemisprogrammi kohaselt on 2015. aastal eelarvepuudujäägi eesmärgiks 2,7 % SKPst ja 2016. aastal 2,3 % SKPst. Komisjoni talituste 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2015. aasta eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst ja juhul, kui poliitikat ei muudeta, on 2016. aasta puudujääk 2,6 % SKPst. Seega peaks eelarvepuudujääk jääma prognoosiperioodil allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst.

—	Komisjoni hinnangul on struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 2014. aastal paranenud 0,9 % SKPst.

—	Valitsemissektori koguvõlg püsis 2014. aastal tasemel 50,1 % SKPst. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori koguvõlg 2015. aastal 50,9 % SKPst ja 2016. aastal 50,8 % SKPst, st allpool kontrollväärtust 60 % SKPst.

(10)

Alates 2015. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast kohaldatakse Poola suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja Poola peaks liikuma sobiva kiirusega keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt paraneb struktuurne eelarvepositsioon juhul, kui poliitikat ei muudeta, 0,2 % SKPst nii 2015. kui ka 2016. aastal. Üldise hinnangu kohaselt vastab Poola 2015. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutud kohandamisele, võttes aluseks netokulude kasvu, mis ei ületa sihttaset, samas kui 2016. aastal on oht, et nõutud kohandamisest kaldutakse teataval määral kõrvale, kuna struktuuriline kohandamine jääb 2016. aastal nõutust väiksemaks ja kõnealusel aastal on vaja võtta lisameetmeid.

(11)	Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tühistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(12)	Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Poolas on kõrvaldatud ja seega tuleks otsus 2009/589/EÜ tunnistada kehtetuks.

(13)

Nõukogu tuletab meelde, et 1999. aasta süsteemne pensionireform asendas määratud väljamaksega riikliku pensioniskeemi kolmesambalise, määratud sissemaksetega skeemiga. Reformi peamine eesmärk oli parandada Poola pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, võttes eelkõige arvesse Poola ees seisvat keerulist demograafilist olukorda. Süsteemse pensionireformi muudatused 2013. aasta lõpus suurendasid taas esimese, riikliku samba tähtsust, mis vastupidiselt teisele sambale ei ole kogumispensioni sammas, vaid tinglik, kindlaksmääratud maksetega süsteem. 1999. aasta süsteemse reformi muutmine vähendab küll lühiajaliselt teatud määral eelarvekoormust, kuid ei paranda riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, sest suurematest sotsiaalmaksetest saadav lühiajaline kasu ja madalamad intressid neutraliseeritakse tulevikus suuremate pensionimaksetega riiklikust sambast. Üldiselt ohustab 1999. aasta süsteemse pensionireformiga tehtud muudatuste tagasivõtmine pikas perspektiivis Poola rahanduse jätkusuutlikkust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Poolas on kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2009/589/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Luxembourg, 19. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS

(1) Nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus 2009/589/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Poolas (ELT L 202, 4.8.2009, lk 46).

(2) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(3) Nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitus Poola valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(4) Nõukogu 10. detsembri 2013. aasta otsus 2013/758/EL, millega tehakse kindlaks, et Poola ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid (ELT L 335, 14.12.2013, lk 46).

(5) Nõukogu 2. detsember 2013. aasta soovitus Poola valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(6) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

(7) Kooskõlas dokumendiga „Specifications on the implementation of the Stability and Growth Pact and Guidelines on the format and content of Stability and Convergence Programmes” („Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”), 3. september 2012. Vt http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf.

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/40

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1027,

23. juuni 2015,

mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/829/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ekspertide lähetamine nõukogu peasekretariaati („peasekretariaat”) võib olla peasekretariaadile kasulik tema ülesande täitmisel, milleks on abistada ELi toimimise lepingu artikli 235 lõike 4 ja artikli 240 lõike 2 kohaselt vastavalt Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kuna see võimaldab peasekretariaadil saada kasu nimetatud ekspertide kõrgetasemelistest teadmistest ja töökogemusest eelkõige valdkondades, kus sellised eksperditeadmised ei ole peasekretariaadis kergesti kättesaadavad.

(2)	Euroopa poliitikat puudutavate töökogemuste ja teadmiste vahetust tuleks toetada peasekretariaadi juurde ajutiselt ekspertide („riiklikud eksperdid”) määramise kaudu liikmesriikide avalikust sektorist või riiklikest valitsustevahelistest organisatsioonidest („valitsustevaheline organisatsioon”).

(3)	Eeldatakse, et riiklikud eksperdid omandavad oma lähetuse käigus peasekretariaadi juurde teadmisi, mis aitavad neil täita oma ülesandeid tulevaste nõukogu eesistumiste ajal.

(4)	Ekspertide õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad täidavad oma ülesandeid üksnes peasekretariaadi huvidest lähtuvalt.

(5)	Kuna ekspertide töö on ajutine ja neil on eriline staatus, ei tohiks nad teostada peasekretariaadi nimel toiminguid, mida aluslepingutes määratletud avalikust õigusest tuleneva eesõiguse kohaselt teostab peasekretariaat, välja arvatud käesolevas otsuses sätestatud erandjuhtudel.

(6)	Tuleks kehtestada ekspertide töötingimused ning neid tuleks kohaldada, olenemata asjakohaste kulude katmiseks kasutatavate eelarveassigneeringute päritolust.

(7)	Kuna käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjadega tuleks asendada nõukogu otsuses 2007/829/EÜ (1) sätestatud eeskirjad, tuleks nimetatud otsus tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks selle otsuse jätkuvat kohaldamist kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal.

(8)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (2) muudeti Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („ametnike personalieeskirjad”) ning eriti selle VII lisas määratletud töötingimusi, puhkuseid ja toetuste arvutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva otsusega kehtestatud eeskirju kohaldatakse artiklis 2 toodud tingimustele vastavate ekspertide suhtes, kes on lähetatud peasekretariaati Euroopa Ülemkogu ja nõukogu huvides ning kes on kas:

lähetatud riiklikud eksperdid („riiklikud eksperdid”), mis hõlmab eksperte, kelle on lähetanud:

i)	liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi ametiasutused;

ii)

tingimusel et peasekretariaat on selleks andnud igal üksikjuhul eraldi loa, muu tööandja kui liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi ametiasutus, kui peasekretariaadi huvid õigustavad ajutise meetmena konkreetsete eksperditeadmiste sissetoomist, tingimusel et eksperdi tööandja on:

—	sõltumatu ülikool või teadusorganisatsioon, mille eesmärk ei ole teenida kasumit ümberjagamiseks; või

—	tegelikult osa avalikust sektorist, nagu see on määratletud kõnealuse tööandja asukohariigi õiguses.

Riikliku eksperdi võib lähetada nii, et tema lähetuse kulusid ei kaeta („eksperdid, kelle kulusid ei kaeta”);

b)	riiklike valitsustevaheliste organisatsioonide („valitsustevaheline organisatsioon”) (välja arvatud liidu asutused personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses) lähetatud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta, juhtudel, kus eri- või eksperditeadmiste edasiandmine on vajalik.

2. Artikleid 18, 19 ja 20 ei kohaldata ekspertide suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

Artikkel 2

Lähetuse tingimused

Peasekretariaati lähetamiseks on sobivad eksperdid, kes:

1)	on enne lähetamist töötanud oma tööandja juures alalise või ajutise lepingu alusel vähemalt 12 kuud;

2)	jäävad oma tööandja teenistusse kogu lähetuse ajaks;

3)	omavad vähemalt kolme aastat täistööajaga töökogemust halduse, teaduse, tehnika, nõustamise või järelevalve valdkonnas, mis on neile antud ülesannete täitmise seisukohast asjakohased. Tööandja esitab enne lähetust peasekretariaadile õiendi eksperdi eelneva 12 kuu tööülesannete kohta;

on liikmesriigi kodanikud.

Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust, võib mitteliikmesriigi kodanikest eksperte lähetada valitsustevaheline organisatsioon; sellistel erandjuhtudel tagab peasekretariaat, et ei esine huvide konflikti ning et tagatud on peasekretariaadi poliitika ja tegevuse sõltumatus ja ühtsus;

5)	valdavad oma ülesannete täitmiseks üht liidu ametlikku keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 3

Valimise kord

1. Ekspertide valimiseks kasutatakse avatud ja läbipaistvat menetlust, mille praktilised üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikliga 32.

Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, lähetatakse eksperdid liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laias geograafilises ulatuses. Liikmesriigid ja peasekretariaat teevad koostööd võimaluse korral sugupoolte tasakaalustatud esindatuse tagamiseks ja järgivad võrdsete võimaluste põhimõtet.

2. Osalemiskutse saadetakse liikmesriikide alalistele esindustele või, kui see on asjakohane, valitsustevahelisele organisatsioonile. Kutses esitatakse ametikohtade kirjeldus, valikukriteeriumid ning taotluste esitamise tähtaeg.

3. Kõik taotlused edastatakse peasekretariaadile liikmesriikide alaliste esinduste kaudu või valitsustevahelise organisatsiooni personaliosakonna kaudu.

4. Peasekretariaat võib nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel Euroopa Ülemkogu huvides otsustada, et ekspert valitakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud valikumenetlust järgimata.

5. Ekspertide lähetamise suhtes kohaldatakse peasekretariaadi erinõudeid ja eelarve võimalusi.

6. Peasekretariaat loob eksperti käsitleva isikliku toimiku. Kõnealune toimik sisaldab asjakohast haldusalast teavet.

Artikkel 4

Lähetuse haldusmenetlus

1. Lähetus lepitakse kokku peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektori ning asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või, kui see on asjakohane, valitsustevahelise organisatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Alalist esindust teavitatakse samuti kõigist oma liikmesriigi kodanikest, kes lähetatakse valitsustevahelistest organisatsioonidest. Kirjavahetuses märgitakse ära lähetuskoht ja eksperdi tegevusüksus (AD või AST, nagu on määratletud ametnike personalieeskirjades). Kirjavahetuses mainitakse samuti eksperdi ülemust peadirektoraadis, direktoraadis, üksuses või osakonnas, kuhu ekspert lähetatakse, ning esitatakse eksperdi täidetavate ülesannete üksikasjalik kirjeldus. Kirjavahetusele lisatakse eksperdi suhtes kohaldatavate eeskirjade tekst.

2. IV peatükis osutatud lühiajaliste ekspertide, kelle lähetuse kulusid ei kaeta („lühiajalised eksperdid, kelle kulusid ei kaeta”), lähetamiseks võidakse anda luba igal üksikjuhul eraldi. Loa andmisel tuleks arvesse võtta eksperdi värbamiskohta, peadirektoraati, kuhu ekspert lähetatakse, artikli 3 lõikes 1 osutatud geograafilist tasakaalu ja kavandatud ülesandeid.

Artikkel 5

Lähetuse kestus

1. Lähetuse kestus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt kaks aastat. Seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

Erandjuhtudel võib peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektor anda peasekretariaadi asjaomase peadirektori taotlusel ning pärast eksperdi tööandjalt eelneva nõusoleku saamist loa pikendada lähetust ühe korra või mitu korda veel lisaks kuni kahe aasta võrra pärast esimeses lõigus osutatud nelja-aastast maksimumkestust.

2. Lähetuse kestus määratakse kindlaks artikli 4 lõikes 1 sätestatud kirjavahetuse alguses. Lähetuse igal uuendamisel või pikendamisel kasutatakse sama menetlust.

3. Eksperti, keda on varem peadirektoraati lähetatud, võib lähetada uuesti vastavalt järgmistele tingimustele:

a)	ekspert vastab endiselt artiklis 2 osutatud lähetuse tingimustele;

eelmise lähetuse lõppemisest on möödas vähemalt kuus aastat, mis hõlmab kõiki lähetuse uuendamisi ja pikendamisi või kõiki järgnevaid töölepinguid peasekretariaadiga.

Käesolev säte ei takista peasekretariaadil aktsepteerimast enne kuueaastase ajavahemiku möödumist eelmise lähetuse lõpust sellise eksperdi lähetust, kelle eelmine lähetus koos uuendamise ja pikendamisega kestis vähem kui kuus aastat, kuid sellisel juhul ei või uus lähetus kesta kauem kui nimetatud kuueaastasest ajavahemikust varem kasutamata jäänud osa.

Artikkel 6

Tööandja kohustused

Kogu lähetuse aja jooksul eksperdi tööandja:

1)	maksab eksperdile endiselt palka;

2)	vastutab endiselt kõigi eksperdi sotsiaalõiguste eest, eelkõige sotsiaalkindlustus-, kindlustus- ja pensioniõiguste eest, ning

3)	arvestades artikli 10 lõike 2 punkti d, säilitab eksperdi tööalase staatuse alalise ametniku või lepingulise töötajana ning teavitab peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraati kõigist muudatustest eksperdi tööalases staatuses kas alalise ametnikuna või lepingulise töötajana.

Artikkel 7

Ülesanded

1. Ekspert abistab peasekretariaadi ametnikke ja muid töötajaid ning täidab talle antud ülesandeid.

Eksperdi täidetavad ülesanded määratakse kindlaks peasekretariaadi ja tööandja vastastikuse kokkuleppega:

a)	lähtuvalt peasekretariaadi talituse huvidest, kuhu ekspert on lähetatud, ning

b)	arvestades eksperdi kvalifikatsioone.

2. Eksperdile antavad ülesanded võivad muu hulgas hõlmata analüüside ja uuringute tegemist, teadmiste vahetamist haldusüksuste vahel, projektijuhtimist ning nõukogu rühmade ja ettevalmistavate komiteede sekretariaadi abistamist.

Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja käesoleva lõike esimesest lõigust võib peasekretär talituse (kuhu ekspert on määratud) peadirektori ettepanekul anda eksperdile eriülesandeid ja teha talle ülesandeks ühe või enama erimissiooni läbiviimise pärast huvide konflikti puudumise kontrollimist.

3. Ekspert osaleb missioonide koosseisus ja koosolekutel ainult

a)	koos peasekretariaadi ametniku või muu töötajaga, või

b)	kui ta on üksi, vaatlejana või üksnes teabe saamise eesmärgil.

Ekspert ei või võtta peasekretariaadi nimel kolmandate isikute ees kohustusi, välja arvatud juhul, kui ta on saanud peasekretariaadi asjaomase talituse peadirektorilt kooskõlas käesoleva otsuse rakenduskorraga selleks erivolituse.

4. Eksperdi täidetud ülesannete heakskiitmise eest vastutab üksnes peasekretariaat.

5. Peasekretariaadi asjaomased talitused, eksperdi tööandja ja ekspert püüavad igati vältida mis tahes tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses eksperdi ülesannete täitmisega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab peasekretariaat aegsasti eksperti ja tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks ekspert ei võiks kõnealuseid ülesandeid täita.

Eksperdil palutakse eelkõige teatada igast võimalikust huvide konfliktist tema perekondliku olukorra (eelkõige lähi- või laiendatud perekonna liikmete kutsetegevuse või tema enda või pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel.

Tööandja ja ekspert kohustuvad teavitama peasekretariaati kõigist lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid huvide konflikti põhjustada.

6. Kui peasekretariaat leiab, et eksperdile määratud ülesannete laad eeldab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, viiakse eksperdi suhtes enne tema värbamist läbi julgeolekukontroll.

7. Kui käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 sätteid ei täideta, on peasekretariaadil õigus lõpetada tööle lähetatud eksperdi lähetus vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c.

Artikkel 8

Ekspertide õigused ja kohustused

1. Lähetuse ajal käitub ekspert ausalt. Täpsemalt:

täidab ekspert talle antud ülesandeid ning tegutseb üksnes Euroopa Ülemkogu ja nõukogu huvidest lähtuvalt.

Eelkõige ei võta ekspert oma ülesannete täitmisel vastu korraldusi oma tööandjalt, üheltki valitsustelt või muult isikult, eraettevõttelt ega avalik-õiguslikult asutuselt ega tee nende heaks mingeid toiminguid;

b)	väldib ekspert igasugust tegevust ja eriti arvamuse sellist avalikku avaldamist, mis võib mõjutada tema seisundit peasekretariaadis;

c)	ekspert teavitab oma ülemust, kui tal tuleb oma ülesannete täitmise käigus teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse kohta, mille suhtes tal on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi;

d)	ekspert ei või üksi ega teistega koos avaldada või avaldamiseks anda ühtki liidu tegevust käsitlevat teksti ilma peasekretariaadis kehtivate tingimuste ja eeskirjade kohaselt antud loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada liidu huve;

e)	kõik õigused tööle, mida ekspert on teinud oma ülesandeid täites, kuuluvad peasekretariaadile;

f)	elab ekspert lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista talle antud ülesannete nõuetekohast täitmist;

g)	abistab ja nõustab ekspert ülemust, kelle juurde ta on määratud, ning vastutab oma ülemuste ees talle antud ülesannete täitmise eest;

2. Nii lähetuse ajal kui pärast seda käsitleb ekspert suurima diskreetsusega kõiki asjaolusid ja teavet, millest ta saab teadlikuks oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Ekspert ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingis vormis varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei kasuta ta neid isikliku kasu saamise eesmärgil.

3. Ekspert on lähetuse lõppedes endiselt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt uusi ülesandeid täites ning teatavaid ametikohti või soodustusi vastu võttes.

Sel eesmärgil teavitab ekspert kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu peasekretariaati viivitamata kõikidest kohustustest ja ülesannetest, mis võivad põhjustada huvide konflikti eksperdi poolt lähetuse ajal täidetud kohustustega.

4. Ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid julgeolekueeskirju, sealhulgas andmekaitse-eeskirju ning peasekretariaadi võrkude kaitse eeskirju. Ekspert täidab samuti liidu finantshuvide kaitset reguleerivaid eeskirju.

5. Kui ekspert lähetuse ajal käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 4 sätteid ei täida, on peasekretariaadil õigus lõpetada tema lähetus kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c.

6. Ekspert teavitab viivitamata oma ülemust kirjalikult, kui talle saavad tema lähetuse käigus teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada:

a)	võimalikku ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu huvisid, sealhulgas pettuse- või korruptsioonijuhtumid, või

b)	raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada liidu ametnike või ekspertide kohustuste olulist täitmata jätmist.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni ametnik, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud oma kohustused täitmata.

7. Kui ülemust teavitatakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 6 osutatule, võtab ülemus ametnike personalieeskirjade artikli 22a lõikes 2 ette nähtud meetmed. Ametnike personalieeskirjade artikleid 22a, 22b ja 22c kohaldatakse ülemuse suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikele 1. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ka asjaomase eksperdi suhtes, et tagada tema õiguste austamine.

Artikkel 9

Lähetuse peatamine

1. Peasekretariaat võib lubada lähetuse peatamist eksperdi või tööandja kirjalikul taotlusel ning tööandja nõusolekul ning määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal:

a)	ei maksta artiklis 19 nimetatud toetusi;

b)	hüvitatakse artiklis 20 nimetatud kulud üksnes juhul, kui peatamine toimus peasekretariaadi taotlusel.

2. Peasekretariaat teavitab peatamisest tööandjat ja asjaomase liikmesriigi alalist esindust.

Artikkel 10

Lähetuse lõpetamine

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib lähetuse lõpetada peasekretariaadi või tööandja taotlusel, tingimusel et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka eksperdi taotlusel sama etteteatamisajaga ning tööandja ja peasekretariaadi nõusolekul.

2. Teatavatel erandlikel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada:

a)	tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b)	peasekretariaadi ja tööandja vastastikuse kokkuleppega, kui ekspert on esitanud mõlemale asjakohase taotluse ja kui eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad;

c)	peasekretariaat, kui ekspert ei ole täitnud käesolevas otsuses sätestatud kohustusi. Eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi;

d)	peasekretariaat, kui eksperdi tööalane staatus tööandja juures alalise ametniku või lepingulise töötajana lõpeb või muutub. Eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi.

3. Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, teatab peasekretariaat sellest viivitamata tööandjale ja asjaomase liikmesriigi alalisele esindusele.

II PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 11

Sotsiaalkindlustus

1. Enne lähetuse algust kinnitab tööandja peasekretariaadile, et eksperdi suhtes kehtivad kogu lähetuse ajal need sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mida kohaldatakse selle liikmesriigi ametiasutuse või valitsustevahelise organisatsiooni suhtes, kus riiklik ekspert töötab. Selleks esitab liikmesriigi ametiasutus peasekretariaadile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EÜ) nr 987/2009 (3) artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendi („porditav dokument A1”). Valitsustevaheline organisatsioon esitab peasekretariaadile porditava dokumendiga A1'' samaväärse tõendi, millega tõendatakse, et kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega nähakse ette välismaal tekkinud tervishoiukulude hüvitamine.

2. Peasekretariaat kindlustab eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Peasekretariaat annab eksperdile kõnealuse kindlustuskaitse tingimused kirjalikult päeval, mil ekspert pöördub haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

3. Kui missioonil, millel ekspert osaleb artikli 7 lõike 3 ja artikli 29 kohaselt, on vaja lisa- või erikindlustust, katab asjakohased kulud peasekretariaat.

Artikkel 12

Tööaeg

1. Ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid tööaja ja paindliku tööaja eeskirju, sõltuvalt nõudmistest ametikohale, kuhu ekspert peasekretariaadis määratud on.

2. Ekspert töötab kogu lähetuse jooksul täistööajaga. Peadirektoraadi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas peasekretariaadi huvidega võib peasekretariaat lubada eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3. Kui eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, töötab ta vähemalt poole tavalisest tööajast.

4. Eksperdile võib maksta peasekretariaadis vahetustega töö ja valveaja korral kohaldatavaid hüvitisi.

Artikkel 13

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1. Kui ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, teavitab ta oma ülemust sellest niipea kui võimalik ning teatab oma kehtiva aadressi. Kui ekspert on puudunud rohkem kui kolm järjestikust päeva, esitab ta arstitõendi ning talt võib nõuda peasekretariaadi korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2. Kui ekspert puudub 12 kuulise ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, esitab ta edaspidi haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumise kohta arstitõendi.

3. Kui puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu on pikem kui üks kuu või ületab riikliku eksperdi lähetamise raames töötatud aja (olenevalt sellest, kumb on pikem), peatatakse automaatselt artikli 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmine. Seda lõiget ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumine ei saa jätkuda pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4. Kui aga ekspert saab lähetuse ajal tööõnnetuse tagajärjel vigastada, makstakse eksperdile artikli 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisi täies ulatuses ja kogu selle aja jooksul, mil ta ei ole töövõimeline, seda kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 14

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1. Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, täidab ekspert peasekretariaadis kehtivaid eeskirju põhipuhkuse, eripuhkuse ja puhkepäevade osas.

2. Puhkusele jäämiseks saadakse luba talituselt, kuhu ekspert on määratud.

3. Tööandja nõuetekohaselt põhjendatud avalduse alusel võib peasekretariaat anda eksperdile täiendavat eripuhkust kuni kaks päeva 12 kuulise ajavahemiku kohta. Iga taotlust menetletakse igal üksikjuhul eraldi.

4. Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade eest hüvitist ei maksta.

5. Ekspert, kelle lähetus kestab vähem kui kuus kuud, võib saada eripuhkust põhjendatud avalduse alusel ning talituse, kuhu ta on määratud, peadirektori otsuse alusel. Nimetatud eripuhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Talituse peadirektor peab enne sellise puhkuse andmist konsulteerima haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 15

Eripuhkus koolituse jaoks

Käesolevat artiklit kohaldatakse nende ekspertide suhtes, kelle lähetus kestab kuus kuud või kauem.

Erandina artikli 14 lõikest 3 võib peasekretariaat anda eksperdile täiendavat eripuhkust tööandaja pakutava koolituse jaoks viimase põhjendatud avalduse alusel, kui eesmärgiks on eksperdi taasintegreerimine. Sellise täiendava eripuhuse ajal ei maksta artiklis 19 nimetatud hüvitisi.

Artikkel 16

Rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus

1. Eksperdi suhtes kohaldatakse peasekretariaadis kehtivaid rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse eeskirju.

2. Kui tööandja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse eksperdi taotlusel ja pärast tööandjaga eelnevalt kokku leppimist lähetus ajaks, mis ületab peasekretariaadi määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui see on peasekretariaadi huvides.

3. Olenemata lõikest 1 võib ekspert pärast tööandjaga eelnevalt kokku leppimist ka ise taotleda lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui see on peasekretariaadi huvides.

4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka adopteerimise puhul.

Artikkel 17

Korraldus ja kontroll

Tööaja ja puudumiste korraldamine ja kontrollimine on peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraadi ning selle peadirektoraadi või talituse ülesanne, kuhu riiklik ekspert on määratud, kooskõlas peasekretariaadis kehtivate eeskirjade ja menetlustega.

III PEATÜKK

HÜVITISED JA KULUD

Artikkel 18

Hüvitiste ja sõidukulude arvutamine

1. Riikliku eksperdi värbamis-, lähetus- ja tagasitulekukoha laius- ja pikkuskraadidel põhineva geograafilise asukoha, mis on kehtestatud peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse poolt asjakohases andmebaasis, määrab käesoleva otsuse kohaldamisel kindlaks peasekretariaat.

2. Käesoleva otsuse artiklites 19 ja 20 osutatud geograafiline kaugus ühelt poolt lähetuskoha ja teiselt poolt värbamiskoha või tagasitulekukoha vahel määratakse kindlaks nende kahe punkti laius- ja pikkusraadide vahelise kaugusena mööda suurringjoont, võttes aluseks 1984. aasta rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84.

3. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „värbamiskoht”– koht, kus riiklik ekspert täitis oma töökohuseid enne lähetust;

b) „lähetuskoht”– Brüssel;

c) „tagasitulekukoht”– koht, kus riiklik ekspert töötab oma peamisel töökohal pärast lähetuse lõppu.

Värbamiskoht määratakse kindlaks artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses. Tagasitulekukoht määratakse kindlaks tööandja avalduse alusel.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis on seotud riiklike ekspertide tööga muus kui lähetuskoha liikmesriigis või valitsustevahelises organisatsioonis.

Artikkel 19

Hüvitised

1. Päevaraha makstakse kogu lähetuse kestel samade kriteeriumide alusel kui personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 osutatud ametnikele makstavat kodumaalt lahkumise toetust. Kui need kriteeriumid on täidetud, on päevaraha 128,67 eurot. Muudel juhtudel on päevaraha 32,18 eurot.

2. Riiklikul eksperdil on õigus kogu lähetuse aja jooksul saada igakuist täiendavat hüvitist, mida makstakse järgmise tabeli alusel:

Lähetuskoha geograafiline kaugus päritolukohast (kilomeetrites)	Summa eurodes
0 – 150	0,00
> 150	82,70
> 300	147,03
> 500	238,95
> 800	385,98
> 1 300	606,55
> 2 000	726,04

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitistega kaetakse ka riikliku eksperdi kolimiskulud ja mis tahes iga-aastased sõidukulud lähetuse jooksul. Neid makstakse missiooni koosseisus osalemise, põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse või adopteerimispuhkuse, eripuhkuse ja peasekretariaadi antud puhkepäevade eest, ilma et see piiraks artiklite 14, 15 ja 16 kohaldamist. Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, makstakse talle proportsionaalselt vähendatud hüvitisi.

4. Kui riiklik ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muud seda laadi toetust saada. Kui lähetus peasekretariaadis lõpeb enne ettemaksu aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on riiklik ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagastama.

5. Artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses teatab tööandja peasekretariaadile kõikidest käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitistega samalaadsetest hüvitistest, mida riiklik ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha peasekretariaadi poolt riiklikule eksperdile makstavatest toetustest.

6. Personalieeskirjade artikli 65 ja XI lisa kohast töötasude ja hüvitiste ajakohastamist kohaldatakse automaatselt igakuiste hüvitiste ja päevarahade suhtes nende vastuvõtmisele järgneval kuul ilma tagasiulatuva mõjuta. Pärast kohandamist avaldatakse uued summad Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 20

Sõidukulud

1. Riiklikul eksperdil on õigus saada lähetuse alguses oma sõidukulude eest kindlasummalist hüvitist.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb värbamiskoha ja lähetuskoha geograafilise vahemaa kilomeetrite põhjal makstaval toetusel. Kilomeetrite põhjal makstav toetus määratakse kindlaks kooskõlas personalieeskirjade VII lisa artikliga 7.

3. Riiklikul eksperdil on lähetuse lõppedes õigus saada oma sõidukulude hüvitist sõiduks tagasitulekukohta. See hüvitis ei või olla suurem summast, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel.

4. Riikliku eksperdi pereliikmete sõidukulusid ei hüvitata.

Artikkel 21

Missioonid ja missioonide kulud

1. Eksperdi võib arvata missiooni koosseisu vastavalt artikli 7 lõigetele 2 ja 3.

2. Missiooni kulud hüvitatakse peasekretariaadis kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 22

Koolitus

Eksperdil on õigus osaleda peasekretariaadi korraldatavatel koolituskursustel, kui see on peasekretariaadi huvides. Eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema ametialast karjääri pärast lähetuse lõppemist.

Artikkel 23

Haldussätted

1. Ekspert ilmub lähetuse esimesel päeval haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või 16. kuupäeval.

2. Peasekretariaat kannab maksed eurodes liidus asuvas pangas avatud arvelduskontole.

IV PEATÜKK

LÜHIKESEKS AJAKS LÄHETATUD EKSPERDID, KELLE KULUSID EI KAETA

Artikkel 24

Lühikeseks ajaks lähetatud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta

1. Kõrgelt spetsialiseerunud ekspert võidakse lähetada peasekretariaadi juurde lühiajalise eksperdina, kelle kulusid ei kaeta, täitma konkreetseid ülesandeid kõige rohkem kuuekuuliseks ajavahemikuks, mida võib pikendada kooskõlas artikli 25 lõikega 1.

Ilma et see piiraks peasekretariaadi ja lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, lähetanud asutuse teistsuguse kokkuleppe kohaldamist, ei too selline lähetus peasekretariaadi jaoks kaasa hüvitiste ja kulude maksmist, välja arvatud vajaduse korral artiklis 29 sätestatud juhtudel.

2. Kui artiklitest 25–29 ei tulene teisiti, kehtivad artiklites 1–17 ja 21–23 ja 30–32 kehtestatud eeskirjad ka lühiajalise eksperdi puhul, kelle kulusid ei kaeta.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, peab lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, tegevus olema alati kooskõlas asjaoluga, et ta on lähetatud peasekretariaadi juurde ega tohi kunagi negatiivselt mõjutada tema seisundit peasekretariaadis.

Artikkel 25

Lühiajaliste ekspertide, kelle kulusid ei kaeta, lähetuse uuendamine või pikendamine

1. Artikli 24 lõikes 1 osutatud ajavahemikku võib pikendada üks kord ja kõige rohkem kuue kuu võrra. Erandjuhtudel võib peasekretariaat siiski otsustada lähetust pikendada rohkem kui kuue kuu võrra.

2. Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega võib lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, lähetada uuesti peasekretariaadi juurde tingimusel, et eelmise lähetuse lõpust on enne uut lähetust möödunud vähemalt üks aasta.

3. Erandjuhtudel võib lõikes 2 osutatud üheaastast ajavahemikku lühendada.

Artikkel 26

Ülesannete kirjeldus

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses viidatakse vastutavale isikule selles peadirektoraadis või direktoraadis, üksuses või muus talituses, kuhu lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, lähetatakse, ning kirjeldatakse üksikasjalikult viimase täidetavaid ülesandeid.

2. Konkreetsete ülesannete täitmise juhised saab lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, lõikes 1 osutatud vastutavalt isikult.

Artikkel 27

Kindlustus

Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist ja erandina artikli 11 lõigetest 2 ja 3, kindlustab peasekretariaat lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, õnnetusjuhtumite vastu juhul, kui ta ei ole sama ohu vastu kindlustatud tööandja poolt.

Artikkel 28

Töötingimused

1. Erandina artikli 12 lõike 2 teisest lausest töötab lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, oma lähetuse ajal üksnes täistööajaga.

2. Artikli 12 lõiget 4 ei kohaldata lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

3. Artikli 14 lõikeid 3 ja 5 ei kohaldata lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta. Lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, võib aga saada eripuhkust põhjendatud avalduse alusel ning selle talituse peadirektori otsuse alusel, kuhu lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, on määratud. Selline puhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Talituse peadirektor konsulteerib eelnevalt haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 29

Missioonid

1. Kui lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, osaleb mujal kui tema lähetuskohas toimuvatel missioonidel, makstakse lühiajalisele eksperdile, kelle kulusid ei kaeta, hüvitist kooskõlas ametnikke kaasavate missioonide hüvitamise kohta kehtivate eeskirjadega, välja arvatud juhul, kui peasekretariaadi ja tööandja vahel on kokku lepitud teistsugune kord.

2. Kui peasekretariaat näeb seoses missiooni kõrge riskitasemega ette ametnike lisakindlustamise, kehtib sama ka sellest missioonist osavõtva lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

3. Väljaspool ELi territooriumi toimuval missioonil osalev lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, täidab peasekretariaadis selliste missioonide kohta kehtivaid julgeolekueeskirju.

V PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 30

Kaebused

Ilma et see piiraks pärast ametisse asumist menetluse algatamise võimalusi ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul, võib iga ekspert esitada kaebuse haldusküsimuste peadirektoraadi üksusele, kes vastavalt personalieeskirjadele vastutab kaebuste ja taotluste eest, käesoleval otsusel põhineva nõukogu peasekretariaadi õigusakti kohta, millel on eksperdi jaoks kahjulik mõju, välja arvatud õigusaktid, mis tulenevad vahetult tööandja tehtud otsustest.

Kaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul. Ajavahemikku arvestatakse asjaomasele isikule otsuse teatamise kuupäevast, kuid hiljemalt kuupäevast, millal nimetatud isik selle teate kätte sai. Haldusküsimuste peadirektoraat teatab asjaomasele isikule põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui ekspert selle ajavahemiku lõpuks oma kaebusele vastust ei saa, loetakse kaebus vaikimisi tagasilükatuks.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Teavitamine

Kõikide liikmesriikide alalisi esindusi teavitatakse igal aastal ekspertide arvust peasekretariaadis. Kõnealune teave hõlmab ka järgmist:

a)	valitsustevahelistest organisatsioonidest lähetatud ekspertide kodakondsus vastavalt artikli 2 lõikes 4 sätestatule;

b)	mis tahes erandid artikli 3 lõike 4 kohasest valikumenetlusest;

c)	kõikide ekspertide määramine;

d)	eksperdi lähetuse peatamine ja varane lõpetamine vastavalt artiklites 9 ja 10 sätestatule;

e)	riiklike ekspertide hüvitiste iga-aastane ajakohastamine kooskõlas artikliga 19.

Artikkel 32

Volituste delegeerimine

Kõiki käesoleva otsuse alusel peasekretariaadile antud volitusi täidab nõukogu peasekretär. Nõukogu peasekretäril on õigus delegeerida mõned või kõik kõnealused volitused peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektorile.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Otsuse artikli 2 lõige 1 ning artiklid 15–19 jäävad siiski kehtima kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Otsust kohaldatakse selle jõustumise päevale järgneva kuu esimesest päevast alates kõikide uute lähetuste, samuti lähetuste uuendamise või pikendamise suhtes.

Luxembourg, 23. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS

(1) Nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsus 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/53

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/1028,

26. juuni 2015,

millega muudetakse rakendusotsust 2014/88/EL (Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi ajutise peatamise kohta) kõnealuse rakendusotsuse kohaldamise aja osas

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 4187 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus 2014/88/EL (2) võeti vastu pärast seda, kui toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati arvukalt teateid salmonella tüvede, sealhulgas salmonella serotüübi Salmonella typhimurium leidumise kohta toiduainetes. Teadete kohaselt on nakatunud inimeste seas see serotüüp arvult teisel kohal ja nakkuse suur levimus on avastatud Bangladeshist pärit beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavates või nendest koosnevates toiduainetes. Ühendkuningriik on alates 2011. aastast teatanud beetlipiprast tingitud mitmest salmonelloosipuhangust. Samuti on tõenäoline, et paljudest juhtudest on liidus jäetud teatamata.

(2)	Sellest tulenevalt on rakendusotsusega 2014/88/EL keelatud liitu importida Bangladeshist pärinevaid beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavaid või neist koosnevaid toiduaineid kuni 31. juulini 2014.

(3)	Komisjoni rakendusotsusega 2014/510/EL (3) pikendati rakendusotsuse 2014/88/EL kohaldamise aega kuni 30. juunini 2015.

(4)

Tegevuskava, mille Bangladeshi riik esitas mais 2015, on puudulik ning selle kohaldamine ja täitmine ei ole tagatud. Endiselt on jõus Bangladeshi riigi enda poolt 2013. aasta mais kehtestatud keeld eksportida beetlilehti. Kõnealune keeld ei ole siiski osutunud täiel määral tõhusaks ja alates selle vastuvõtmisest on toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud 25 juhtumist, mil püüti beetlilehti liitu importida. Seetõttu ei saa järeldada, et Bangladesh on teinud piisavalt selleks, et kõrvaldada inimeste tervisele avalduvad tõsised ohud. Seepärast peaksid rakendusotsusega 2014/88/EL kehtestatud erakorralised meetmed jääma kehtima.

(5)	Sellest tulenevalt tuleks rakendusotsuse 2014/88/EL kohaldamise aega pikendada.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/88/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. juunini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusotsus 2014/88/EL, 13. veebruar 2014, Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi ajutise peatamise kohta (ELT L 45, 15.2.2014, lk 34).

(3) Komisjoni rakendusotsus 2014/510/EL, 29. juuli 2014, millega muudetakse otsust 2014/88/EL (Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi ajutise peatamise kohta) seoses kõnealuse rakendusotsuse kohaldamisajaga (ELT L 228, 31.7.2014, lk 33).

30.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 163/55

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2015/1029,

19. juuni 2015,

Ühendkuningriigi valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklile 126 peavad liikmesriigid hoiduma valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 15 (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) punkti 4 kohaselt ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 1 kehtestatud kohustust vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki, välja arvatud juhul, kui riik võtab kasutusele euro. Nimetatud protokolli punktis 5 on sätestatud, et Ühendkuningriik peab üritama vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki.

(3)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(4)

Nõukogu otsustas 8. juulil 2008 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) artikli 104 lõikega 6, et Ühendkuningriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, ja esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (1) artiklile 3 soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt eelarveaastaks 2009/2010 (2).

(5)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikega 8, et Ühendkuningriik ei ole võtnud meetmeid nõukogu 8. juuli 2008. aasta soovituse (3) järgimiseks. 2. detsembril 2009 esitas nõukogu muudetud soovitused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel, soovitades Ühendkuningriigil kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk eelarveaastaks 2014/2015. 6. juulil 2010 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni 2010. aasta kevadprognoosi andmeil on Ühendkuningriik nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituse kohaselt võtnud tõhusaid meetmeid, ning leidis, et seega ei olnud sel ajal vaja võtta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames täiendavaid meetmeid.

(6)	19. juunil 2015 otsustas nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, et Ühendkuningriik ei ole eelarveaastatel 2010/2011 kuni 2014/2015 võtnud tõhusaid meetmeid nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituse järgimiseks.

(7)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele peab nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et saavutataks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas.

(8)

Komisjoni 2015. aasta ajakohastatud kevadprognoosis (4) prognoositakse SKP reaalkasvuks eelarveaastal 2015/2016 2,4 % ja eelarveaastal 2016/2017 2,1 %, seda pärast 2,8 % suurust kasvu eelarveaastal 2014/2015 (5). SKP kasvule aitas mõlemal aastal kaasa peamiselt sisenõudlus. Erasektori tarbimine peaks järk-järgult suurenema kogu prognoosiperioodi jooksul, kuna nominaalpalkade tõus kiireneb ja inflatsioon püsib madal. Inflatsioon on pärast haripunkti 2011. aasta septembris (5,2 %) kiiresti vähenenud, jõudes 2015. aasta esimeses kvartalis 0,1 %ni. Prognoositakse, et 2015. aasta viimases kvartalis suureneb inflatsioon 1,1 %ni, kusjuures aastane inflatsioon on hinnanguliselt 0,4 %, ning aastal 2016 suureneb inflatsioon veelgi, 1,6 %ni. Investeeringud peaksid võrreldes 2014. aastaga mõnevõrra vähenema, kuid püsima tänu soodsatele laenutingimustele, ettevõtete korralikule kasumile ja suurele nõudlusele suhteliselt heal tasemel. Prognoositakse, et välissektor mõjutab majanduskasvu jätkuvalt negatiivselt, kuid vähemal määral, kuna euroala (Ühendkuningriigi suurim kaubanduspartner) väljavaated paranevad. Tööhõive määr on suur ning töötuse määr langeb 2015. aastal eeldatavasti 5,4 %ni ja 2016. aastal 5,3 %ni.

(9)

Valitsemissektori eelarvepuudujääk on pärast haripunkti eelarveaastal 2009/2010 (10,9 % SKPst) langenud 5,2 %ni SKPst eelarveaastal 2014/2015. Samal ajavahemikul vähendati struktuurset eelarvepositsiooni 8,0 %-lt 4,7 %ni SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon paranes eelarveaastatel 2010/2011 kuni 2014/2015 keskmiselt 0,7 % aastas. Kui võtta arvesse potentsiaalse majanduskasvu korrigeerimiste mõju praeguse prognoosi ja nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituste aluseks oleva prognoosi vahel, samuti tuludünaamika mõju standardelastsusel põhinevale SKP kasvule, on aasta keskmine kohandatud struktuurne konsolideerimine hinnanguliselt 1,1 % SKPst. Suurem osa eelarve konsolideerimise kava meetmetest määrati kindlaks 2010. aasta juuni lisaeelarves ja eelarveaastatel 2010/2011 kuni 2014/2015 moodustasid need 2,5 % SKPst. Pisut üle veerandi neist olid maksustamisega seotud meetmed ja ülejäänud kulude kärpimise meetmed. Ülejäänud eelarve konsolideerimine, mis moodustas ligikaudu 1 % SKPst, rakendati 2010. aasta juuni eelarvele eelnenud kahe eelarveteatise, sellele järgnenud eelarvete ja sügisaruannete (Autumn Statement) kaudu ja kestis kuni 2014. aasta novembrini. Toimusid mõningad ümberpaigutused jooksvate ja kapitalikulutuste vahel ning eelarve konsolideerimise perioodi pikendati kuni eelarveaastani 2018/2019.

(10)

Valitsemissektori koguvõlg suurenes 42,7 %-lt SKPst eelarveaastal 2007/2008 88,4 %-le eelarveaastal 2014/2015, ületades alates eelarveaastast 2009/2010 pidevalt aluslepingus sätestatud kontrollväärtust. Esmase puudujäägi dünaamika ja sekkumised finantssektoris, millega sisuliselt riigistati kaks panka, on võla kasvule kaasa aidanud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal suureneb valitsemissektori võla suhe SKPsse ka edaspidi mõnevõrra. Samal ajal võivad bilansivälised kirjed, mis on seotud sekkumistega finantssektoris, võla arengut tulevikus positiivselt mõjutada.

(11)

Kuna valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk ulatus eelarveaastal 2014–2015 5,2 %-ni SKPst, ei korrigeerinud Ühendkuningriik ülemäärast eelarvepuudujääki nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituses määratud tähtaja jooksul. Selle põhjuseks oli piisavate meetmete puudumine koos majanduskasvu palju ebasoodsama lähtepositsiooniga, sest SKP kasvu korrigeeriti eelarveaastal 2008/2009 1 protsendipunkti võrra allapoole – 2,3 %ni. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti normidele on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt Ühendkuningriigile muudetud soovituse esitamine, milles sätestatakse uus tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks.

(12)	Arvestades, et majanduse ja eelarve areng on ebakindel, tuleks korrigeerimise lõpuaastaks soovitatav eelarve-eesmärk kehtestada tasemel, mis jääb mõnevõrra alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse, et tagada eelarvepuudujäägi tõhus ja kestva mõjuga korrigeerimine nõutud tähtpäevaks.

(13)

Ühendkuningriigile võimaldatava lisaaja piiramine ühe aastaga, mis on määruse (EÜ) nr 1467/97 kohaselt üldreegel, oleks liiga koormav, kuna see tähendaks valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi kohandamist 2,2 % võrra SKPst. Selline kohandamine eelarveaastal 2015/2016 võiks märkimisväärselt mõjutada viimasel ajal aset leidnud reaalpalga kasvu elavnemist ja seega avaldada negatiivset mõju majanduskasvule. See nõuaks ka täiendavate meetmete rakendamist väga lühikese asja jooksul. Komisjoni 2015. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohaselt oleks sellisel kohandamisel märkimisväärselt negatiivne mõju majanduskasvule. Seetõttu näib olevat asjakohane pikendada kahe aasta võrra tähtaega, mis on seatud Ühendkuningriigile ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(14)

Kahe täiendava aasta andmine ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tähendaks, et valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi vähendamise vahe-eesmärgid oleksid 4,1 % SKPst eelarveaastal 2015/2016 ja 2,7 % SKPst eelarveaastal 2016/2017. Kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada, kui struktuurne eelarvepositsioon paraneks vastavalt 0,5 % SKPst ja 1,1 % SKPst. Lähtestsenaariumiks on komisjoni 2015. aasta ajakohastatud kevadprognoos, mis sisaldab varem teatavaks tehtud vabalt valitud meetmeid mahus 1,4 % SKPst eelarveaastatel 2015/2016 ja 2016/2017, millest umbes kolmveerandi moodustavad kulukärped. Selline kohandamiskava tagab piisava kindlusvaru võrreldes eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega (3 % SKPst) ja seda peetakse majanduskasvu kõige vähem pärssivaks; samal ajal võimaldab see kinni pidada struktuurse eelarvepositsiooni parandamise miinimumnõudest (0,5 % SKPst aastas). Nende eesmärkide saavutamiseks peab Ühendkuningriik täielikult ja õigeaegselt rakendama meetmed, mis on teatavaks tehtud 2015. aasta eelarves ja sellele eelnenud ajal, pidades silmas, et mis tahes muudatused praegu kehtivates kavades mõjuksid eelarvele neutraalselt; sellisel juhul ei ole vaja võtta täiendavaid meetmeid lisaks juba teatavaks tehtud meetmetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Ühendkuningriik peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt eelarveaastaks 2016/2017.

Ühendkuningriik peaks saavutama valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi 4,1 % SKPst eelarveaastal 2015/2016 ja 2,7 % SKPst eelarveaastal 2016/2017, mis peaks vastama struktuurse eelarvepositsiooni parandamise eesmärkidele 0,5 % SKPst eelarveaastal 2015/2016 ja 1,1 % SKPst eelarveaastal 2016/2017, tuginedes komisjoni 2015. aasta ajakohastatud kevadprognoosile.

Ühendkuningriik peaks täielikult rakendama eelarvetes ja sügisaruannetes esitatud konsolideerimismeetmed, mis on teatavaks tehtud 2015. aasta eelarves ja sellele eelnenud ajal, et saavutada struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimine soovitatud määral, tagades samal ajal, et mis tahes muudatused praegu kehtivates kavades mõjuvad eelarvele neutraalselt. Ühendkuningriik peaks järgmises kulukavade ülevaates kulukärpeid üksikasjalikumalt kirjeldama. Kulukärped on vajalikud selleks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine eelarveaastaks 2016/2017.

Ühendkuningriik peaks kiirendama valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi vähendamist eelarveaastatel 2015/2016 ja 2016/2017, juhul kui majandus-, finants- või eelarvetingimused osutuvad paremaks, kui praegu eeldatakse. Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Eelkõige tuleks vältida kapitalikulutuste täiendavat kärpimist.

Nõukogu kehtestab Ühendkuningriigile tähtpäeva 15. oktoober 2015 i) tõhusate meetmete võtmiseks ja ii) määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a kohase üksikasjaliku aruande esitamiseks konsolideerimisstrateegia kohta, mis eesmärkide saavutamiseks on kavandatud.

Lisaks sellele peaksid Ühendkuningriigi ametiasutused i) täitma kohustuse seada endale keskpika perioodi eelarve-eesmärk, mis on sätestatud stabiilsuse ja kasvu paktis, ning ii) rakendama kavandatud riikliku pensioniea tõstmise reformid, et aidata kaasa riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tugevdamisele.

Samuti on eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks oluline toetada konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega kooskõlas nõukogu poolt Ühendkuningriigile Euroopa poolaasta raames antud soovitustega ning eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetava osaga seotud soovitustega,

Käesolev soovitus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Luxembourg, 19. juuni 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. REIRS

(1) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(2) Kõik Ühendkuningriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/uk_en.htm.

(3) Nõukogu 27. aprilli 2009. aasta otsus 2009/409/EÜ, millega tehakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt kindlaks, kas Ühendkuningriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu 8. juuli 2008. aasta soovitusele (ELT L 132, 29.5.2009, lk 11).

(4) SKP kasv 2015. aasta esimeses kvartalis avaldati pärast komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi lõpetamist ja seetõttu põhineb praegune tõhusatele meetmetele antud hinnang ajakohastatud prognoosil.

(5) Avaldatud kevadprognoos kajastab ainult kalendriaasta näitajaid. Eelarveaastate väärtused on arvutatud avaldatud prognoosi kvartaliandmete alusel.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 163

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 30. juuni 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1018, 29. juuni 2015, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1019, 29. juuni 2015, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ja nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 861/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/49	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1020, 29. juuni 2015, milles käsitletakse loa andmist Bacillus subtilis'e (ATCC PTA-6737) valmistise kasutamiseks munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa omaja Kemin Europa N.V.) ( 1 )	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1021, 29. juuni 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1022, 29. juuni 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 impordiõiguste taotlused määruse (EÜ) nr 431/2008 alusel avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames	27
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/1023, 15. juuni 2015, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Andorra ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga	29
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/1024, 15. juuni 2015, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga	32
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/1025, 19. juuni 2015, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/319/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal	35
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/1026, 19. juuni 2015, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/589/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Poolas	37
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/1027, 23. juuni 2015, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/829/EÜ	40
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/1028, 26. juuni 2015, millega muudetakse rakendusotsust 2014/88/EL (Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi ajutise peatamise kohta) kõnealuse rakendusotsuse kohaldamise aja osas (teatavaks tehtud numbri C(2015) 4187 all) ( 1 )	53
		SOOVITUSED
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2015/1029, 19. juuni 2015, Ühendkuningriigi valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks	55


	(1) EMPs kohaldatav tekst