13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/3

PROTOKOLL,

mis on lisatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel ning milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt ja

ALŽEERIA DEMOKRAATLIK RAHVAVABARIIK, edaspidi „Alžeeria”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

arvestades järgmist:

(1)	Alžeeria on sõlminud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria vahel (edaspidi „leping”), mis jõustus 1. septembril 2005.

(2)	Brüsselis 17.-18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu avaldas tunnustust Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa naabruspoliitika kohta ning kiitis heaks nõukogu 14. juuni 2004. aasta järeldused.

(3)	Nõukogu on seejärel mitmel korral võtnud vastu järeldusi, mis seda poliitikat toetavad.

(4)

5. märtsil 2007 avaldas nõukogu toetust Euroopa Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatises käsitletud üldisele ja terviklikule lähenemisviisile, mille eesmärk on võimaldada Euroopa naabruspoliitika partnerriikidel osaleda vastavalt nende saavutustele ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides, kui õiguslik alus seda lubab.

(5)	Alžeeria on avaldanud soovi osaleda mitmes liidu programmis.

(6)	Alžeeria osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruande- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse liidu programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Alžeeria pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Alžeeria võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Alžeeria osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Alžeeria maksab Euroopa Liidu üldeelarvesse rahalist osalust vastavalt oma osalusele liidu eriprogrammides.

Artikkel 3

Alžeeriaga seotud küsimuste puhul võivad Alžeeria esindajad osaleda vaatlejatena sellistes korralduskomiteedes, kes teostavad järelevalvet liidu programmide üle, millega seoses Alžeeria maksab rahalist osalust.

Artikkel 4

Alžeeria esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste liidu programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

1. Alžeeria osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruande- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse liidu programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Alžeeria pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

2. Kui Alžeeria taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (1) artiklile 3 või mis tahes muule samalaadsele määrusele, mis võidakse Alžeeriale liidu välisabi andmiseks tulevikus vastu võtta, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Alžeeria poolt, kindlaks rahastamislepinguga.

Artikkel 6

1. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) nähakse käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt sõlmitud lepinguga ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, sealhulgas haldusjuurdlused, mida korraldavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda või mida tehakse nende järelevalve all.

2. Kehtestatakse üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja sissenõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Kontrollikojale volitused, mis on samaväärsed nende volitustega liidus asuvate abisaajate või töövõtjate suhtes.

Artikkel 7

1. Käesolevat protokolli kohaldatakse lepingu kehtivusaja jooksul.

2. Lepinguosalised kirjutavad käesolevale protokollile alla ja kiidavad selle heaks oma vastavate menetluste kohaselt.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev protokoll kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

4. Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta artiklite 5 ja 6 kohaselt läbiviidavaid võimalikke kontrolle ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Alžeeria tegeliku osaluse liidu programmides.

Artikkel 9

Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepinguta selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Alžeeria territooriumi suhtes.

Artikkel 10

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevat protokolli kohaldatakse enne selle jõustumist ajutiselt alates sellele allakirjutamise kuupäevast, eeldusel et selle jõustumiseks vajalikud menetlused viiakse lõpule.

2. Käesolev protokoll jõustub lõplikult selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 11

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на четвърти юни две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el cuatro de junio de dos mil quince.

V Bruselu dne čtvrtého června dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den fjerde juni to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am vierten Juni zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta juunikuu neljandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τέσσερις Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the fourth day of June in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le quatre juin deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu četvrtog lipnja dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì quattro giugno duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada ceturtajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų birželio ketvirtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenötödik év június havának negyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fir-raba' jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de vierde juni tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia czwartego czerwca roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em quatro de junho de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la patru iunie două mii cincisprezece.

V Bruseli štvrtého júna dvetisícpätnásť.

V Bruslju, dne četrtega junija leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä neljäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den fjärde juni tjugohundrafemton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā —

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Алжирската демократична народна република

Por la República Argelina Democrática y Popular

Za Alžírskou demokratickou a lidovou republiku

For Den Demokratiske Folkerepublik Algeriet

Für die Demokratische Volksrepublik Algerien

Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi nimel

Για τη Λαϊκή Δημοκρατία της Αλγερίας

For the People's Democratic Republic of Algeria

Pour la République Algérienne Démocratique et Populaire

Za Alžirsku Narodnu Demokratsku Republiku

Per la Repubblica algerina democratica e popolare

Alžīrijas Tautas Demokrātiskās Republikas vārdā —

Alžyro Liaudies Demokratinės Respublikos vardu

Az Algériai Demokratikus és Népi Köztársaság részéről

Għar-Repubblika Demokratika Popolari tal-Alġerija

Voor de Democratische Volksrepubliek Algerije

W imieniu Algierskiej Republiki Ludowo-Demokratycznej

Pela República Argelina Democrática e Popular

Pentru Republica Algeriană Democratică și Populară

Za Alžírsku demokratickú ľudovú republiku

Za Ljudsko demokratično republiko Alžirijo

Algerian demokraattisen kansantasavallan puolesta

För Demokratiska folkrepubliken Algeriet

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/908,

11. juuni 2015,

millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas esitatud kannet Kanada kohta loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku, artikli 8 punkti 4 ning artikli 9 lõike 4 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 24 lõiget 2 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad”) liitu importimise suhtes ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud ladustamine transiidi ajal. Kõnealuses määruses on sätestatud, et kaupu võib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult selle määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 3. ja 1. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond kõrge patogeensusega linnugripist vabaks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Kanada loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt kõrge patogeensusega linnugripi puhangute esinemisest lubatud käesoleva määrusega hõlmatud kaupu liitu importida või liidust läbi vedada. Kõnealust piirkondadeks jaotamist tunnistati määrusega (EÜ) nr 798/2008, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/198 (4) pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Briti Columbia provintsis.

(4)	Liidu ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega (5) on ette nähtud piirkondadeks jaotamise meetmete kiire vastastikune tunnustamine liidus või Kanadas aset leidva haiguspuhangu korral (edaspidi „kokkulepe”).

(5)

8. aprillil 2015 teatas Kanada kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N2 puhangust Ontario provintsis. Kanada veterinaarametid peatasid otsekohe kogu Kanada territooriumilt liitu eksporditavatele kaubasaadetistele veterinaarsertifikaatide väljastamise. Samuti on Kanada rakendanud kõnealuse haiguse tõrjeks ja leviku piiramiseks hukkamispoliitikat.

(6)

Pärast eespool nimetatud puhangut Ontario provintsis esitas Kanada oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta ajakohastatud teavet ja andis teada meetmetest, mida on võetud kõrge patogeensusega linnugripi edasise leviku ärahoidmiseks, ning komisjon on seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Hindamise alusel ning liidu ja Kanada kokkuleppes sätestatud kohustuste ja Kanada esitatud tagatiste põhjal on asjakohane järeldada, et kõnealuse kauba liitu toomise piirangute kehtestamine üksnes piirkonnale, kus kõrge patogeensusega linnugrippi esineb ja mille suhtes Kanada veterinaarametid on haiguspuhangute tõttu Briti Columbia ja Ontario provintsides piirangud kehtestanud, peaks olema piisav selleks, et hõlmata kõnealuse kauba liitu toomisega seonduvaid riske.

(7)

Peale selle on Kanada teatanud, et pärast hukkamist on lõpule viidud nende ettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine Briti Columbia provintsis, kus 2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta veebruarini esines taudipuhanguid. Seega on asjakohane määrata kindlaks kuupäevad, millal neid territooriumi osasid, mille suhtes kehtestati seoses kõnealuste taudipuhangutega veterinaarpiirangud, võib uuesti käsitada kõrge patogeensusega linnugripist vabana ning millal võib nendest osadest pärit teatavaid linnukasvatussaadusi uuesti lubada liitu importida.

(8)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud kannet Kanada kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis.

(9)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, 8. august 2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/198, 6. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Kanadat käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 33, 10.2.2015, lk 9).

(5) Kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel, milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid ja mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 1999/201/EÜ (EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3).

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Kanadat käsitlev kanne järgmisega:

Kolmanda riigi või territooriumi ISO-kood ja nimi

Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood

Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kirjeldus

Veterinaarsertifikaat

Eritingimused

Linnugripi seire staatus

Linnugripi vastu vaktsineerimise staatus

Salmonella tõrje staatus

Näidis(ed)

Lisatagatised

Lõppkuupäev (1)

Alguskuupäev (2)

6 B

„CA – Kanada

CA-0

Kogu riik

SPF

EP, E

CA-1

Kogu Kanada riik, välja arvatud ala CA-2

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRA, SRP

S1, ST1”

WGM

VIII

POU, RAT

CA-2

Kanada ala, mis vastab koodile

CA-2.1

„Esmane kontrollitsoon”, mis on piiritletud järgmiselt:

—	läänes – Vaikne ookean;

—	lõunas – Ameerika Ühendriikide riigipiir;

—	põhjas – kiirtee nr 16;

—	idas – Briti Columbia provintsi ja Alberta provintsi vaheline piir.

WGM

VIII

4.12.2014

9.6.2015

POU, RAT

N, P2

CA-2.2

Ontario provintsi ala, mis on piiritletud järgmiselt:

—	alates punktist, kus maakonna tee nr 119 lõikub maakonna teega nr 64 ja 25. liiniga;

—	edasi mööda 25. liini põhja suunas kuni ristumiseni teega nr 68, sealt edasi ida poole mööda teed nr 68, kuni see ristub uuesti 25. liiniga, ning edasi mööda 25. liini põhja suunas kuni teeni nr 74;

—	mööda teed nr 74 edasi ida suunas kuni 31. liinini;

—	mööda 31. liini edasi põhja suunas kuni teeni nr 78;

—	mööda teed nr 78 edasi ida suunas kuni 33. liinini;

—	mööda 33. liini edasi põhja suunas kuni teeni nr 84;

—	mööda teed nr 84 edasi ida suunas kuni kiirteeni nr 59;

—	mööda kiirteed nr 59 edasi lõuna suunas kuni teeni nr 78;

—	mööda teed nr 78 edasi ida suunas kuni 13. liinini;

—	mööda 13. liini edasi lõuna suunas kuni Oxford Road 17ni;

—	mööda Oxford Road 17 edasi ida suunas kuni Oxford Road 4ni;

—	mööda Oxford Road 4 edasi lõuna suunas kuni maakonna teeni nr 15;

—	mööda maakonna teed nr 15 edasi ida suunas, üle kiirtee nr 401 kuni Middletown Line'ini;

—	mööda Middletown Line'i edasi lõuna suunas, üle kiirtee nr 403 kuni Old Stage Road'ini;

—	mööda Old Stage Road'i edasi lääne suunas kuni maakonna teeni nr 59;

—	mööda maakonna teed nr 59 edasi lõuna suunas kuni Curries Road'ini;

—	mööda Curries Road'i edasi lääne suunas kuni Cedar Line'ini;

—	mööda Cedar Line'i edasi lõuna suunas kuni Rivers Road'ini;

—	mööda Rivers Road'i edasi edela suunas kuni Foldens Line'ini;

—	mööda Foldens Line'i edasi loode suunas kuni Sweaburg Road'ini;

—	mööda Sweaburg Road'i edasi edela suunas kuni Harris Street'ini;

—	mööda Harris Street'i edasi loode suunas kuni kiirteeni nr 401;

—	mööda kiirteed nr 401 edasi lääne suunas kuni Ingersoll Street'ini (maakonna tee nr 10);

—	mööda Ingersoll Street'i (maakonna tee nr 10) edasi põhja suunas kuni maakonna teeni nr 119;

—	mööda maakonna teed nr 119 kuni alguspunktini, kus maakonna tee nr 119 kohtub 25. liiniga.

WGM

VIII

8.4.2015

POU, RAT

N, P2

CA-2.3

Ontario provintsi ala, mis on piiritletud järgmiselt:

—	alates punktist, kus Township Road 4 lõikub kiirteega nr 401 lääne suunas kuni Blandford Road'ini;

—	mööda Blandford Road'i edasi põhja suunas kuni Oxford-Waterloo Road'ini;

—	mööda Oxford-Waterloo Road'i edasi ida suunas kuni Walker Road'ini;

—	mööda Walker Road'i edasi põhja suunas kuni Bridge Street'ini;

—	mööda Bridge Street'i edasi ida suunas kuni Puddicombe Road'ini;

—	mööda Puddicomb Road'i edasi põhja suunas kuni Bethel Road'ini;

—	mööda Bethel Road'i edasi ida suunas kuni Queen Street'ini;

—	mööda Queen Street'i edasi lõuna suunas kuni Bridge Street'ini;

—	mööda Bridge Street'i edasi ida suunas kuni Trussler Road'ini;

—	mööda Trussler Road'i edasi lõuna suunas kuni Oxford Road 8ni;

—	mööda Oxford Road 8 edasi ida suunas kuni Northumberland Street'ini;

—	mööda Northumberland Street'i, mis jätkub nimega Swan Street/Ayr Road edasi lõuna suunas kuni Brant Waterloo Road'ini;

—	mööda Brant-Waterloo Road'i edasi lääne suunas kuni Trussler Road'ini;

—	mööda Trussler Road'i edasi lõuna suunas kuni Township Road 5ni;

—	mööda Township Road 5 edasi lääne suunas kuni Blenheim Road'ini;

—	mööda Blenheim Road'i edasi lõuna suunas kuni Township Road 3ni;

—	mööda Township Road 3 edasi lääne suunas kuni Oxford Road 22ni;

—	mööda Oxford Road'i edasi põhja suunas kuni Township Road 4ni;

—	mööda Township Road 4 edasi lääne suunas kuni kiirteeni nr 401.

WGM

VIII

18.4.2015

POU, RAT

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/909,

12. juuni 2015,

milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otseste kulude arvutamisel võib osutuda vajalikuks arvesse võtta võrgu intensiivsema kasutamise tõttu suurenenud uuendamis- või hooldusvajadust, kui on tagatud, et arvesse võetakse ainult rongiliikluse korraldamisega otseselt seotud kulusid.

(2)	Taristuettevõtjatel on kohustus käitada võrku, seistes samal ajal silmitsi tõhusat haldamist ja kulude kontrollimist takistavate piirangutega. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata otsesed kulud kindlaks vastavalt teenuse tõhusale osutamisele.

(3)	Raudteekasutustasude vastavusseviimine rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kuludega ei tohiks põhjustada seda, et taristuettevõtja peaks rongiliikluse korraldamise tagajärjel kandma rahalist puhaskahjumit või -kasumit.

(4)	Varade ajalooliste väärtuste summa peaks põhinema taristuettevõtja poolt varade soetamiseks makstud summal, tingimusel et taristuettevõtja jääb kõnealuse summa eest vastutama.

(5)	Taristuettevõtjal ei tohiks lubada varasse investeerimise kulu sisse nõuda, kui puudub kohustus asjaomane kulu tagasi maksta.

(6)	Kuna rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid tuleks kohaldada kogu ELis, peaksid need olema kooskõlas praeguste taristukulu arvestamise süsteemidega ning taristuettevõtjate kohaldatavate kuluandmetega.

(7)

Prognoositavate kulude ja tulemuslikkustasemete kasutamise tõttu ei tohiks tavapärase äritegevuse korral otsesed kulud, raudteekasutustasud ega lõppkokkuvõttes ka võrgu ebaefektiivse kasutamisega seotud kulud suureneda. Seepärast tuleks kohaldada varade ajaloolist väärtust ning jooksevväärtust võiks kasutada ainult siis, kui varade ajalooline väärtus ei ole kättesaadav või kui jooksevväärtus on ajaloolisest väärtusest väiksem. Kasutada võiks ka hinnangulist väärtust, asendusväärtust, prognoositavaid kulusid ja prognoositavaid tulemuslikkustasemeid, tingimusel et taristuettevõtja tõendab reguleerivale asutusele, kuidas ta need kehtestas, ja et seda tehti objektiivselt.

(8)

Taristuettevõtjal tuleks lubada otseste kulude arvutamisel arvesse võtta ainult selliseid kulusid, mille puhul ta suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et need on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Näiteks raudteeäärsed signaalseadmed ja -postid liiklustiheduse tõttu ei kulu ning seepärast ei tohiks nende suhtes otsestel kuludel põhinevat tasu kohaldada (2). Samas kaasneb rongiliikluse korraldamisega teatavate seadmete, näiteks pöörmetaristu täiendav kulumine ja seetõttu tuleks kõnealuse taristu suhtes osaliselt kohaldada otsestel kuludel põhinevat tasu. Kuna üha rohkem ronge ja taristuid varustatakse anduritega, võivad need anda lisateavet rongiliikluse korraldamisest põhjustatud tegeliku kulumise kohta.

(9)	Euroopa Kohus on teinud otsuse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise kohta (3). Käesolevas määruses on kõnealust otsust arvesse võetud.

(10)

Elektritoiteseadmed, näiteks kaablid või trafod, rongiliikluse korraldamise käigus üldjuhul ei kulu. Neid ei mõjuta ei hõõrdumine ega ka rongiliikluse korraldamisega seotud muud mõjurid. Seepärast ei tuleks elektritoiteseadmetega seotud kulusid rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamisel arvesse võtta. Samas põhjustavad elektrivedurit kasutavad rongid hõõrdumist ja elektrikaare tõttu kontaktvahendi (õhuliin või voolu andev kolmas rööbas) kulumist. Seepärast võib osa kõnealuste kontaktvahendite hoolduse ja uuendamise kuludest käsitada rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kuludena. Ka muude õhuliinirajatiste komponentide hoolduse ja uuendamise kulude suurenemine võib olla rongiliiklusega kaasnevate elektriliste ja mehaaniliste mõjude otsene tagajärg.

(11)

Teatavate konstruktsiooniiseärasustega veeremiüksuste või rööbaste kasutamine tähendab seda, et rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud on eri suurusega. Selliste erinevuste kajastamiseks võivad liikmesriigid lubada taristuettevõtjatel kohandada otseste kulude keskmist, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid.

(12)	Üldtuntud majanduspõhimõtte kohaselt tagavad piirkuludel põhinevad kasutustasud olemasoleva taristu läbilaskevõime optimaalselt tõhusa kasutamise. Seega võib taristuettevõtja rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamiseks kasutada ligikaudset piirkulude näitajat.

(13)

Lisaks on taristu kasutamise piirkulude arvutamiseks parimate rahvusvaheliste tavade (4) raames kasutusele võetud sellised meetodid ja mudelid nagu ökonomeetriline või tehniline modelleerimine. Samal ajal arendatakse parimaid rahvusvahelisi tavasid üha edasi tänu uutele sõltumatutele analüüsidele ja teadusuuringutele (neid kontrollib taristuettevõtjast sõltumatult näiteks reguleeriv asutus), mis võivad taristu iseärasustest tulenevalt hõlmata konkreetsele liikmesriigile eriomaseid analüüse ja teadusuuringuid. Seepärast tuleks taristuettevõtjatel lubada kasutada kõnealuseid mudeleid rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamiseks.

(14)

Ökonomeetrilise ja tehnilise modelleerimise eri vormid võivad muuta taristu kasutamisega seotud otseste või piirkulude arvutamise täpsemaks. Siiski nõuab kulude modelleerimine kogukulust teatavate toetuskõlbmatute kululiikide mahaarvestamisel põhinevate meetoditega võrreldes kvaliteetsemaid andmeid ja oskusteavet. Peale selle ei tarvitse reguleerivad asutused olla suutelised kontrollima konkreetse arvutuse kooskõla direktiivi 2012/34/EL sätetega. Seepärast peaks taristuettevõtjal eespool nimetatud kvaliteetsemate andmete ja oskusteabe olemasolu korral olema lubatud kasutada otseste kulude arvutamiseks kas ökonomeetrilisi või tehnilisi mudeleid või mõlemat kombineerituna.

(15)

Reguleerivad asutused peaksid olema suutelised kontrollima, kas eri kuluarvestuspõhimõtteid kohaldatakse kooskõlas taristuettevõtja poolt neile esitatud teabega. Seepärast on direktiivi 2012/34/EL IV lisas sätestatud, et taristuettevõtja peab võrgu teadaandes esitama nii kulude kui ka tasude osas üksikasjaliku teabe meetodite, eeskirjade ja vajaduse korral graafikute kohta.

(16)

Rahvusvahelistes uurimustes (5) on otsesed ühikukulud välja arvutatud tihedas koostöös taristuettevõtjatega. Vaatamata sellele, et uurimustes analüüsiti mitmesugustes liikmesriikides eri veeremikoosseisu ja sihtpunktide puhul kasutatud eri meetodeid, olid otsesed kulud paljudel juhtudel väiksemad kui kaks eurot (arvutatuna 2005. aasta hindade ja vahetuskursside alusel, kasutades asjakohast hinnaindeksit) 1 000-tonnise rongi rongkilomeetri kohta. Selleks et vähendada reguleerivate asutuste halduskoormust, puudub juhul, kui otsesed kulud on alla kahe euro, vajadus nõuda nii üksikasjalikku arvutuskäiku.

(17)	Mitmesugustel põhjustel, nagu tootlikkuse kasv, uue tehnoloogia levik või paremad arusaamad kulude tekke põhjustest, tuleks otseste kulude arvutamise käiku korrapäraselt ajakohastada või see läbi vaadata, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid.

(18)

Kuna raudteeveoettevõtjad vajavad prognoositavaid kuluarvestussüsteeme ja neil on taristuga seotud kulude arengu suhtes põhjendatud ootused, peaksid taristuettevõtjad reguleeriva asutuse nõudmise korral koostama rongiliikluse korraldamisega tegelevate raudteeveoettevõtjate jaoks üleminekumeetmete järkjärgulise kohaldamise kava, kuna nende jaoks võivad rongiliikluse korraldamisega seotud kulud pärast olemasolevate arvutusmeetodite rakendamise läbivaatamist oluliselt suureneda.

(19)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolevas määruses on sätestatud rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodid, et määrata kindlaks direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 3 osutatud kasutustasu juurdepääsu eest minimaalsele juurdepääsupaketile ja teenindusrajatisi ühendavale taristule.

2. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira taristu rahastamist ega taristuettevõtja tulude ja kulude tasakaalu käsitlevate sätete kohaldamist vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 8.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „otsesed kulud”– kulud, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;

2) „otsesed ühikukulud”– otsesed kulud rongkilomeetri, sõidukilomeetri, rongi brutotonnkilomeetri või nende kombinatsiooni kohta;

3) „kuluüksus”– taristuettevõtja arvestussüsteemi kuuluv äriüksus, kus esitatud kulud jaotatakse otseselt või kaudselt turustatavate teenuste vahel.

Artikkel 3

Kogu võrgul põhinevad otsesed kulud

1. Kogu võrgul põhinevad otsesed kulud arvutatakse nii, et minimaalse juurdepääsupaketi teenuste osutamisega ja teenindusrajatisi ühendavale taristule juurdepääsu tagamisega seotud kuludest lahutatakse artiklis 4 osutatud toetuskõlbmatud kulud.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et taristuettevõtja kasutab tõhusa teenuseosutamisega seotud kulusid lõike 1 kohaste kogu võrgul põhinevate otseste kulude arvutamiseks.

3. Kogu võrgul põhinevate otseste kulude arvutamiseks kasutatud varade väärtus põhineb nende ajaloolisel väärtusel või kui varade ajalooline väärtus ei ole kättesaadav või kui jooksevväärtus on väljakujunenud väärtusest väiksem, siis varade jooksevväärtusel. Varade ajalooline väärtus põhineb taristuettevõtja poolt asjaomaste varade soetamise ajal makstud summadel ja koostatud dokumentidel. Kui tegemist on võla vähendamisega, kus taristuettevõtja koguvõla või osa sellest võtab enda peale mõni teine üksus, vähendab taristuettevõtja asjakohase summa võrra varade väärtust ja asjaomaseid kogu võrgul põhinevaid otseseid kulusid. Erandina esimesest lausest võib taristuettevõtja kohaldada väärtusi, sh nii hinnangulisi väärtusi, väljakujunenud väärtusi kui ka asendusväärtusi, tingimusel et neid on võimalik läbipaistvalt, usaldusväärselt ja objektiivselt mõõta ning reguleerivatele asutustele nõuetekohaselt tõendada.

4. Ilma et see piiraks artikli 4 sätete kohaldamist ja juhul, kui taristuettevõtja suudab asjaomaseid otseseid kulusid läbipaistvalt, usaldusväärselt ja objektiivselt mõõta ning muu hulgas parimatele rahvusvahelistele tavadele tuginedes tõendada, et asjaomased kulud on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega, võib taristuettevõtja oma otseste kulude arvutamisel võtta kogu võrgul põhinevate otseste kulude põhjal arvesse eelkõige järgmisi kulusid:

a)	kulutused töötajatele, keda on vaja konkreetse liiniosa käigushoidmiseks, kui taotleja soovib käitada konkreetset raudteeveoteenust väljaspool asjaomase liini tavapärast käitamisaega;

b)	osa kuludest, mis on põhjustatud pöörmetaristu, sh pöörmete ja ristmete kulumisest rongiliikluse käigus;

c)	osa kuludest, mis hõlmavad õhuliini, voolu andva kolmanda rööpa või mõlema seadme ja õhuliinirajatise uuendamist ja hooldamist seoses nende otsese kulumisega rongiliikluse korraldamise käigus;

d)	kulutused töötajatele, keda on vaja rongiliinide eraldamise ja sõiduplaani väljatöötamise ettevalmistamisel, niivõrd, kuivõrd kõnealused kulud on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega.

5. Käesoleva artikli kohasel arvutamisel kasutatud kulud põhinevad taristuettevõtja tegelikult tehtud või prognoositavatel maksetel. Käesoleva artikli kohaselt arvutatud kulusid mõõdetakse või prognoositakse järjepidevalt samast ajavahemikust pärineva teabe põhjal.

Artikkel 4

Toetuskõlbmatud kulud

1. Taristuettevõtja ei võta kogu võrgul põhinevate otseste kulude arvutamisel arvesse eelkõige järgmiseid kulusid:

a)	raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle;

b)	kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või teenindusrajatisi ühendavale taristule;

c)	maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud;

d)	kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga- ja -pensionikulu;

e)	rahastamiskulud;

f)	tehnika arengu või vananemisega seotud kulud;

g)	immateriaalse varaga seotud kulud;

h)	raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;

i)	teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega seotud kulud;

j)	vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist;

k)	veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid;

l)	direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus;

m)	direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud kulusüsteemidega seotud halduskulud;

n)	amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse korraldamise käigus;

o)	osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega.

2. Kui taristuettevõtja sai konkreetsete taristuinvesteeringute tegemiseks rahalisi vahendeid, mida ta ei pea tagasi maksma, ja kui neid investeeringuid on otseste kulude arvutamisel arvesse võetud, siis selliste investeeringutega seotud kulude arvel tasud ei suurene, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 32 sätete kohaldamist.

3. Käesoleva artikli kohaselt kulude arvutamisest välja jäetud kulusid mõõdetakse või prognoositakse artikli 3 lõikes 5 osutatud ajavahemiku põhjal.

Artikkel 5

Otseste ühikukulude arvutamine ja muutmine

1. Taristuettevõtja arvutab kogu võrgu keskmise otsese ühikukulu välja nii, et kogu võrgul põhinevad otsesed kulud jagatakse kas prognoositavate või tegelikult läbitud sõidukilomeetrite, rongkilomeetrite või brutotonnkilomeetrite arvuga.

Kui taristuettevõtja tõendab direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleerivale asutusele, et lõikes 2 nimetatud väärtused või parameetrid on tema võrgu eri osades väga erinevad, arvutab ta pärast võrgu asjakohasteks osadeks jaotamist võrgu osade keskmise otsese ühikukulu, jagades asjaomaste osade otsesed kulud prognoositavate või tegelikult läbitud sõidukilomeetrite, rongkilomeetrite või brutotonnkilomeetrite arvuga. Prognoosiperiood võib hõlmata mitut aastat.

Keskmiste otseste ühikukulude arvutamiseks võib taristuettevõtja kasutada sõidukilomeetrite, rongkilomeetrite või brutotonnkilomeetrite kombinatsiooni, tingimusel et see arvutusmeetod ei muuda otsest põhjuslikku seost rongiliikluse korraldamisega. Taristuettevõtja võib kohaldada tegelikke või prognoositavaid kulusid, ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 sätete kohaldamist.

2. Liikmesriigid võivad taristuettevõtjal lubada muuta keskmisi otseseid ühikukulusid, et võtta arvesse taristu eri kulumistasemeid vastavalt ühele või mitmele järgmistest parameetritest:

a)	rongi pikkus ja/või veeremiüksuste arv;

b)	rongi mass;

c)	veeremiüksuse liik, eelkõige selle vedrustamata mass;

d)	rongi kiirus;

e)	mootoriga ühiku veojõud;

f)	telgedele langev mass ja/või telgede arv;

g)	registreeritud liugelohkude arv või rataste libisemise vastase varustuse tõhus kasutamine;

h)	veeremiüksuste vertikaalsuunaline jäikus ja rööbasteed mõjutavad horisontaaljõud;

i)	tarbitud ja mõõdetud elektrivool või pantograafide või kontaktkingade dünaamika kui õhuliini või voolu andva rööpa kulumisega seotud kulude arvestamise parameeter;

j)	rööbastee parameetrid, eelkõige nende raadius;

k)	muud kuludega seotud parameetrid, mille puhul taristuettevõtja saab reguleerivale asutusele tõendada, et kõikide selliste parameetrite väärtused, kaasa arvatud nende muutumine (kui see on asjakohane), on objektiivselt mõõdetud ja registreeritud.

3. Otseste ühikukulude muutmisega ei tohi kaasneda artikli 3 lõike 1 kohaste kogu võrgul põhinevate otseste kulude suurenemist.

4. Taristuettevõtja algatusel rongiliikluse ettekavatsetud või ettekavatsemata ümbersuunamisest põhjustatud täiendavaid kulusid ei arvestata asjaomase rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude hulka. Esimest lauset ei kohaldata juhul, kui asjaomane taristuettevõtja kannab kõnealused kulud raudteeveoettevõtja eest või kui ümbersuunamise põhjustas direktiivi 2012/34/EL artikli 46 kohane kooskõlastusmenetlus.

5. Käesoleva artikli alusel tehtavateks arvutusteks kasutatav sõidukilomeetrite, rongkilomeetrite või brutotonnkilomeetrite koguarv mõõdetakse või prognoositakse artikli 3 lõikes 5 osutatud võrdlusperioodi põhjal.

Artikkel 6

Kulude modelleerimine

Erandina artikli 3 lõikest 1 ja artikli 5 lõike 1 esimesest lausest võib taristuettevõtja otseste ühikukulude arvutamiseks kasutada usaldusväärselt tõendatud ökonomeetrilist või tehnilist kulude modelleerimist, tingimusel et ta tõendab reguleerivale asutusele, et otsesed ühikukulud hõlmavad ainult rongiliikluse korraldamisega otseselt seotud kulusid ega hõlma eelkõige artiklis 4 osutatud kulusid. Reguleeriv asutus võib taristuettevõtjalt võrdluseks nõuda otseste ühikukulude arvutamist vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 või kulude modelleerimist vastavalt esimesele lausele.

Artikkel 7

Lihtsustatud kontroll

1. Kui artikli 3 lõike 1 kohased kogu võrgul põhinevad otsesed kulud või artikli 6 kohased modelleerimise põhjal arvutatud otsesed kulud, korrutatuna võrdlusperioodi jooksul läbitud rongkilomeetrite, sõidukilomeetrite ja/või rongi brutotonnkilomeetritega, moodustavad hoolduse ja uuendamisega seotud kogukuludest vähem kui 15 % või on 10 % hoolduskulude ja 20 % uuenduskulude summast väiksemad, võib reguleeriv asutus teostada direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrolli kogu võrgul põhinevate otseste kulude arvutamise üle lihtsustatud viisil. Liikmesriigid võivad otsustada suurendada käesolevas lõikes nimetatud protsendimäärasid kuni kaks korda.

2. Reguleeriv asutus võib kiita heaks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskmiste otseste ühikukulude arvutamise, artikli 5 lõikes 2 osutatud muudetud keskmiste ühikukulude arvutamise ja/või artiklis 6 osutatud kulude modelleerimise käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lihtsustatud kontrolli alusel, tingimusel et 1 000-tonnise rongi puhul ei ole rongkilomeetri keskmised otsesed kulud suuremad kui kaks eurot (arvutatuna 2005. aasta hindade ja vahetuskursside alusel, kasutades asjakohast hinnaindeksit).

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lihtsustatud kontrolle kohaldatakse üksteisest sõltumatult. Lihtsustatud kontrollid ei piira direktiivi 2012/34/EL artikli 31 või 56 sätete kohaldamist.

4. Reguleeriv asutus määrab kindlaks lihtsustatud kontrolli üksikasjad.

Artikkel 8

Arvutusmeetodi läbivaatamine

Taristuettevõtja ajakohastab korrapäraselt otseste kulude arvutamiseks kasutatavat meetodit, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid.

Artikkel 9

Üleminekusätted

Taristuettevõtja esitab otseste kulude arvutamiseks kasutatava meetodi ja vajaduse korral üleminekumeetmete järkjärgulise kohaldamise kava reguleerivale asutusele hiljemalt 3. juulil 2017.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2) Uurimus CATRIN sisaldab kokkuvõtet mitmesugustest uurimustest, milles käsitletakse taristukomponente, mida seitse ELi taristuettevõtjat on kasutanud raudteega seotud ökonomeetriliste kulude uurimiseks. Seitsmest asjaomasest taristuettevõtjast kuus ei võtnud ökonomeetriliste kulude arvutamisel asjakohaste komponentidena arvesse liikluse korraldamist ega signaalimist (vt tabel 13, uurimus CATRIN, tulemus 1, lk 40).

(3) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-512/10, komisjon vs. Poola, ECLI, EU:C:2013:338, punktid 82, 83 ja 84.

(4) Rootsi riikliku teede ja transpordi uurimisinstituudi (VTI) juhendamisel korraldatud uurimus CATRIN, tulemus D1, märts 2008, lk 37–54 ja 82–84.

(5) Leedsi ülikooli juhendamisel rakendatud projekt GRACE, tulemus D7 „Generalisation of marginal social cost estimates” („Hinnangulise sotsiaalse piirkulu üldistamine”), lk 22, 23.

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/910,

12. juuni 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	121,2
	MK	79,0
	TR	74,2
	ZZ	91,5
0707 00 05	MK	39,4
	TR	126,8
	ZZ	83,1
0709 93 10	TR	121,8
0709 93 10	ZZ	121,8
0805 50 10	AR	125,0
	BO	147,7
	BR	107,1
	TR	111,0
	ZA	156,3
	ZZ	129,4
0808 10 80	AR	159,7
	BR	111,0
	CL	127,6
	NZ	150,0
	US	145,8
	ZA	135,2
	ZZ	138,2
0809 10 00	TR	257,9
0809 10 00	ZZ	257,9
0809 29 00	TR	351,7
0809 29 00	ZZ	351,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/25

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/911,

11. juuni 2015,

millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga otsuse 2007/777/EÜ II lisas esitatud Kanadat käsitlevat kannet loetelus, kus on esitatud need kolmandad riigid või nende osad, kust lubatakse liitu tuua lihatooteid ning töödeldud magusid, põisi ja sooli

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 3790 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku, artikli 8 lõiget 4 ning artikli 9 lõike 4 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuses 2007/777/EÜ (2) on sätestatud looma- ja inimtervishoiu nõuded lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte saadetiste (edaspidi „kaubad”) liitu importimiseks, liidu kaudu toimuvaks transiidiks ja liidus ladustamiseks.

(2)

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa 1. osas on kirjeldatud nende kolmandate riikide piirkondi, mille suhtes on kõnealuste kaupade toomisel liitu kehtestatud piirangud loomade tervise kaitsmiseks, ja kus kohaldatakse piirkondadeks jaotamist. Kõnealuse lisa 2. osas on sätestatud loetelu nendest kolmandatest riikidest ja riikide osadest, kust lubatakse kõnealuseid kaupu liitu tuua tingimusel, et kaupa on töödeldud vastavalt kõnealuse lisa 4. osas sätestatule.

(3)

Kanada on loetletud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. osas sellise kolmanda riigina, mille kogu territooriumilt või territooriumi teatavatest osadest on lubatud liitu importida ja liidust läbi vedada kaupa, mis on saadud kodulindudest, tehistingimustes peetavatest uluklindudest ja looduslikest uluklindudest. Kanada piirkondadeks jaotamine kiideti heaks otsusega 2007/777/EÜ, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/204 (3) pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid kodulindudel Kanadas Briti Columbia provintsis. Otsuses 2007/777/EÜ on sätestatud, et kõnealusest piirkonnast pärit kaupu lubatakse liitu tuua pärast otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas sätestatud eritöötlemisviisi „D” (edaspidi „töötlemisviis D”) kohast töötlemist.

(4)

Kanada kinnitas uue kõrge patogeensusega linnugripi puhangut kodulindudel Ontario provintsis 2015. aasta aprillis. Kanada veterinaarasutused peatasid selle uue puhangu tõttu otsekohe veterinaarsertifikaatide väljastamise kogu Kanada territooriumilt liitu eksporditavatele asjaomastele kaubasaadetistele. Samuti on Kanada rakendanud kõnealuse haiguse tõrjeks ja leviku piiramiseks hukkamispoliitikat.

(5)	Liidu ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega (4) on ette nähtud piirkondadeks jaotamise meetmete kiire vastastikune tunnustamine liidus või Kanadas aset leidva haiguspuhangu korral.

(6)

Kõrge patogeensusega linnugripi uue puhangu tõttu Kanada Ontario provintsis tuleb nimetatud provintsi osadest, mille suhtes Kanada veterinaarasutused on kehtestanud veterinaarpiirangud, pärit kodulindudest, tehistingimustes peetavatest uluklindudest ja looduslikest uluklindudest saadud kaupu töödelda vähemalt töötlemisviisi D kohaselt, et vältida kõrge patogeensusega linnugripi viiruse levikut Euroopa Liitu.

(7)

Seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega Briti Columbias tunnustati Kanada piirkondadeks jaotamist ka komisjoni määrusega (EÜ) nr 798/2008, (5) mida on muudetud komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2015/198 (6) ja (EL) 2015/908, (7) määruse (EÜ) nr 798/2008 reguleerimisalasse kuuluvate linnukasvatussaaduste importimiseks.

(8)	Järjepidevuse tagamiseks peaks otsuse 2007/777/EÜ II lisa 1. osa territooriumide kirjelduses osutama määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabeli 3. veerus kirjeldatud piirkondadeks jaotamisele ja seda tuleks kohaldada vastavalt kõnealuse tabeli veergudes 6 A ja 6B märgitud kuupäevadele.

(9)	Seepärast tuleks otsuse 2007/777/EÜ II lisa 1. osa muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) Komisjoni otsus 2007/777/EÜ, 29. november 2007, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(3) Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/204, 6. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga otsuse 2007/777/EÜ II lisas Kanadat käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide või nende osade loetelus, millest lubatakse liitu tuua lihatooteid ning töödeldud magusid, põisi ja sooli (ELT L 33, 10.2.2015, lk 45).

(4) Kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel, milles käsitletakse elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid ja mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 1999/201/EÜ (EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, 8. august 2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/198, 6. veebruar 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Kanadat käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 33, 10.2.2015, lk 9).

(7) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/908, 11. juuni 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Kanadat käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (vt käesoleva Euroopa Liidu teataja lk 11).

LISA

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa 1. osas asendatakse Kanadat käsitlev kanne järgmisega:

„Kanada	CA	01/2015	Kogu riik
	CA-1	01/2015	Kogu Kanada riik, välja arvatud ala CA-2
	CA-2	01/2015	Kanada territooriumi osad, mida on kirjeldatud komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabeli 3. veerus CA-2 all, vastavalt kõnealuse tabeli veergudes 6 A ja 6B osutatud kuupäevadele.”

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/28

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/912,

12. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kahekümne esimeses, kahekümne teises ja kahekümne kolmandas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 48 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2013/493/EL (2) koosneb kahekümne esimene piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi peaks kõigi taotluste jaoks algama, Andorrast, Pühast Toolist, Monacost ja San Marinost, kahekümne teine piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi peaks kõigi taotluste jaoks algama, Iirimaast ja Ühendkuningriigist, ning kahekümne kolmas piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi peaks kõigi taotluste jaoks algama, Austriast, Belgiast, Eestist, Hispaaniast, Islandist, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Madalmaadest, Maltast, Norrast, Poolast, Portugalist, Prantsusmaast, Rootsist, Saksamaast, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhi Vabariigist ja Ungarist.

(2)

Liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja nende VISi edastamiseks kõigi kõnealustes piirkondades esitatud taotluste puhul, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

(3)	Kuna määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõike 3 esimeses lauses sätestatud tingimus on täidetud, tuleb määrata kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse VIS tööle kahekümne esimeses, kahekümne teises ja kahekümne kolmandas piirkonnas.

(4)

Kuna määrus (EÜ) nr 767/2008 põhineb Schengeni acquis'l, otsustas Taani rakendada määrust (EÜ) nr 767/2008 siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(5)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(10)	Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(11)	Võttes arvesse vajadust määrata lähimas tulevikus kindlaks VISi töölerakendamise kuupäev kahekümne esimeses, kahekümne teises ja kahekümne kolmandas piirkonnas, peaks käesolev otsus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisainfosüsteem rakendatakse rakendusotsusega 2013/493/EL kindlaks määratud kahekümne esimeses, kahekümne teises ja kahekümne kolmandas piirkonnas tööle 20. novembril 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 12. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2) Komisjoni rakendusotsus 2013/493/EL, 30. september 2013, millega määratakse kindlaks kolmas ja viimane rühm piirkondi, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse (ELT L 268, 10.10.2013, lk 13).

(3) Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6) Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8) Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10) Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/30

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/913,

12. juuni 2015,

millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kahekümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2013/493/EL (2) koosneb kahekümnes piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi peaks kõigi taotluste puhul algama, Bangladeshist, Bhutanist, Indiast, Maldiividest, Nepalist, Pakistanist ja Sri Lankast.

(2)

(3)	Kuna määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõike 3 esimeses lauses sätestatud tingimus on täidetud, tuleb määrata kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse VIS tööle kahekümnendas piirkonnas.

(4)

(5)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

(8)

(9)

(10)	Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(11)	Võttes arvesse vajadust lähimas tulevikus kindlaks määrata VISi töölerakendamise kuupäev kahekümnendas piirkonnas, peaks käesolev otsus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisainfosüsteem rakendatakse rakendusotsusega 2013/493/EÜ kindlaksmääratud kahekümnendas piirkonnas tööle 2. novembril 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 12. juuni 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(3) Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/32

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2015/914,

8. juuni 2015,

Euroopa ümberasustamiskava kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 292 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu tuletas 23. aprilli 2015. aasta erakorralisel istungil meelde olukorra tõsidust Vahemerel ja teatas otsusekindlalt, et liit peab mobiliseerima kõik tema käsutuses olevad vahendid, et hoida edaspidi ära inimeste hukkumist merel ja võidelda raske humanitaarolukorra algpõhjustega. Ühtlasi kohustus Euroopa Ülemkogu looma ELi-ülese ümberasustamise esimese vabatahtliku katseprojekti, mille raames pakutaks kaitse saamise tingimustele vastavatele isikutele ümberasustamiskohti (1).

(2)	Euroopa Parlament esitas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis liikmesriikidele üleskutse suurendada panust olemasolevatesse ümberasustamisprogrammidesse ning rõhutas vajadust tagada turvaline ja õiguspärane juurdepääs ELi varjupaigasüsteemile (2).

(3)

Praegu tegelevad liikmesriigid inimeste ümberasustamisega väga erineval määral. Ümberasustamisprogramm on vaid viieteistkümnel liikmesriigil ja kolmel assotsieerunud riigil (veel üks liikmesriik on teatanud, et alustab ümberasustamisprogrammiga), kolm liikmesriiki ja üks assotsieerunud riik on tegelenud ümberasustamisega vastavalt vajadusele ning ülejäänud ei ole ümberasustamisega üldse tegelenud.

(4)

2014. aastal taotleti liidus varjupaika 626 000 korral – seda on rohkem kui kunagi varem – ning liitu asustati ümber 6 380 kolmandate riikide kodanikku, kes vajasid rahvusvahelist kaitset (3). 2013. aastal ületas pagulaste, varjupaigataotlejate ja riigisiseste põgenike arv kogu maailmas esimest korda pärast II maailmasõda 50 miljoni piiri (4).

(5)	Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. oktoobri 2014. aasta järeldustes tõdeti, et „[---] võttes arvesse rändevoogudest mõjutatud liikmesriikide tehtud jõupingutusi, peaksid kõik liikmesriigid andma oma panuse [ümberasustamise eesmärgi] õiglasele ja tasakaalustatud saavutamisele” (5).

(6)	13. mail 2015 esitas komisjon põhjaliku Euroopa rände tegevuskava, (6) milles määratakse muu hulgas kindlaks viivitamata võetavad meetmed, et reageerida inimlikule tragöödiale kogu Vahemere piirkonnas.

(7)

Tegevuskavas kutsutakse Euroopa Liitu intensiivistama ümberasustamisega seotud tegevust, et kaitset vajavad põgenikud ei jääks ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate kuritegelike võrgustike meelevalda. Seega esitab komisjon käesolevas soovituses ettepaneku kogu ELi hõlmava ümberasustamiskava kohta, et pakkuda jaotamiskvoodi alusel ümberasumiseks kohta 20 000 inimesele.

(8)	Kui kavas otsustavad osaleda ka assotsieerunud riigid, kohandatakse vastavalt sellele iga liikmesriigi ja osaleva assotsieerunud riigi jaotamiskvooti ja eraldatud kohtade arve.

(9)

Võttes arvesse ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumi raames 25. novembril 2014 toimunud selleteemalisel kohtumisel peetud arutelusid, peaks jaotamiskvoot põhinema järgmistel komponentidel: a) riigi rahvaarv (40 % kvoodist), b) kogu SKP (40 % kvoodist), c) omal algatusel esitatud varjupaigataotluste keskmine arv ja ümberasustatud pagulaste arv miljoni elaniku kohta aastatel 2010–2014 (10 % kvoodist) ning d) töötuse määr (10 % kvoodist).

(10)

Kahe aasta jooksul, mil kava kohaldatakse, peaksid liikmesriigid võtma liitu vastu kokku 20 000 inimest. Vastutus selliste inimeste vastuvõtmise eest peaks langema ainult osalevatele riikidele kooskõlas asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste õigusnormidega. See on kooskõlas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja viie valitsusvälise organisatsiooni kampaaniat toetava ÜRO pagulaste ülemvoliniku üleskutsega, et Euroopa riigid peaksid võtma endale pagulaste vastuvõtmise osas ulatuslikumad kohustused jätkusuutlike ümberasustamisprogrammide kaudu.

(11)	Prioriteetsete piirkondade kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ümberkaudset olukorda ja praeguseid rändevooge, eeskätt seoseid piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammidega Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ja Aafrika Sarves.

(12)	Ümberasustamiskava rakendamisel tuleks appi võtta ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organite, kaasa arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kogemused ja teadmised.

(13)	Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberasustatud isikute teisest rännet ümberasustamisriigist teistesse liikmesriikidesse või osalevatesse assotsieerunud riikidesse.

(14)

Komisjon plaanib eraldada kava toetamiseks aastatel 2015 ja 2016 täiendavalt 50 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 (7) artiklis 17 sätestatud liidu ümberasustamisprogrammi alusel. Rahaliste stiimulite võimalikult optimaalseks kasutamiseks korrigeerib komisjon nimetatud programmiga ettenähtud ühekordseid makseid ja ümberasustamisprioriteete delegeeritud õigusaktiga vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artikli 17 lõigetele 4 ja 10. Kui assotsieerunud riigid peaksid otsustama ümberasustamiskavas osaleda, ei saa nende võetavate kohustuste kompenseerimiseks kasutada ühekordseid makseid vastavalt määrusele (EL) nr 516/2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

EUROOPA ÜMBERASUSTAMISKAVA

Komisjon soovitab liikmesriikidel asustada ümber 20 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, lähtudes käesolevas soovituses sätestatud tingimustest ja jaotamiskvoodist.

ÜMBERASUSTAMISKAVA MÄÄRATLUS JA KOHALDAMISALA

„Ümberasustamine” – selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate üksikisikutest põgenike üleviimine ÜRO pagulaste ülemvoliniku taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul kolmandast riigist sellesse liikmesriiki, et kaitsta isikuid piirilt tagasi saatmise eest ning võtta nad vastu ja tagada neile õigus liikmesriigis viibida ja muud õigused sama moodi nagu neile, kellele tagatakse rahvusvaheline kaitse.

Euroopa ümberasustamiskava peaks hõlmama kõiki liikmesriike.

ÜMBERASUSTAMISKAVA SISU

Kava peaks koosnema Euroopa ühisest lubadusest pakkuda inimeste ümberasustamiseks 20 000 kohta. Kava peaks kestma kaks aastat alates soovituse vastuvõtmise kuupäevast.

Lubatud ümberasustamiskohtade üldarv tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt lisas esitatud jaotamiskvoodile. Kui kavas otsustavad osaleda ka assotsieerunud riigid, kohandatakse jaotamiskvooti vastavalt.

Ümberasustamise seisukohast prioriteetsete piirkondade hulka peaksid kuuluma Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Aafrika Sarv ning eeskätt tuleks keskenduda riikidele, kus rakendatakse piirkondlikke arengu- ja kaitseprogramme.

Vastutus pärast nõuetekohast arstlikku ja turvakontrolli tehtavate konkreetsete vastuvõtuotsuste eest peaks jääma liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele ning ÜRO pagulaste ülemvolinik peaks vastutama ümberasustamiskandidaatide hindamise eest prioriteetsetes piirkondades ja esitama ümberasustamisettepanekud liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele.

Kui ümberasustatud isik võetakse vastu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile, peaks see riik teostama rahvusvahelise kaitse andmise ametliku menetluse, kaasa arvatud sõrmejälgede võtmise, kiiresti ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL, (9) nõukogu direktiiviga 2005/85/EÜ, (10) nõukogu direktiiviga 2003/9/EÜ (11) ning alates 20. juulist 2015 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2013/32/EL (12) ja 2013/33/EL (13).

Kui pärast seda menetlust annab liikmesriik ümberasustatud isikule rahvusvahelise kaitse või siseriikliku kaitse staatuse, peaks sellel isikul olema ümberasustamisliikmesriigis õigused, mis on tagatud rahvusvahelise kaitse saajatele direktiiviga 2011/95/EL, või samalaadsed õigused, mis on tagatud riigi õigusega. Kõnealuses kontekstis tuleks liidu piires vaba liikumise suhtes kohaldada samu tingimusi ja piiranguid, mida kohaldatakse teiste liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike suhtes. Osalevate assotsieerunud riikide puhul tuleks kohaldada riikide samaväärseid õigusakte.

10.

Ümberasustamiskandidaate tuleks teavitada nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad ümberasustamiskavast ning liidu ja riikide asjaomasest varjupaigaõigusest, enne, kui nad võetakse vastu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile; eeskätt tuleb teid teavitada sellest, millised on liidus ja/või osalevates assotsieerunud riikides edasi liikumise tagajärjed, ning et rahvusvahelise kaitse või siseriikliku kaitse staatusega kaasnevad õigused on neil ainult ümberasustamisriigis.

11.

Ümberasustatud isikud, kes sisenevad kas rahvusvahelise kaitse andmise ametliku menetluse ajal või pärast rahvusvahelise kaitse andmist ilma loata mõne muu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile kui ümberasustamisriik, tuleks saata tagasi ümberasustamisriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 604/2013 (14) ja direktiiviga 2008/115/EÜ (15) kehtestatud normidele.

12.

Tagada tuleks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti praktiline osalus kava rakendamises; eelkõige peaks amet pakkuma erituge liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele, eriti neile, kellel ei ole ümberasustamisega varasemaid kogemusi. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks jälgima kava rakendamist ning andma selle kohta korrapäraselt aru.

13.

Liikmesriikidel peaks olema õigus saada rahalisi eraldisi proportsionaalselt nende territooriumile ümberasustatud inimeste arvuga vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 17 sätestatud summadega, mida on kohandatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr xxx/2015 (16).

ADRESSAADID

14.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. juuni 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dimitris AVRAMOPOULOS

(1) Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015 avalduse punkti 3 alapunkt q, EUCO 18/15.

(2) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktid 8 ja 10, 2015/2660(RSP).

(3)

Allikas: Eurostat.

(4)

Allikas: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2013. aasta ülemaailmsete suundumuste aruanne.

(5) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse meetmete võtmist rändevoogude paremaks haldamiseks, justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. oktoobri 2014. aasta istung.

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa rände tegevuskava”, 13.5.2015, COM(2015) 240 (final).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

(10) Nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ, 1. detsember 2005, liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (ELT L 326, 13.12.2005, lk 13).

(11) Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (ELT L 31, 6.2.2003, lk 18).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 6 lõige 2 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(16) Veel esitamata.

LISA

Liikmesriik	Kvoot (%)	Kohtade arv
Austria	2,22	444
Belgia	2,45	490
Bulgaaria	1,08	216
Horvaatia	1,58	315
Küpros	0,34	69
Tšehhi Vabariik	2,63	525
Taani	1,73	345
Eesti	1,63	326
Soome	1,46	293
Prantsusmaa	11,87	2 375
Saksamaa	15,43	3 086
Kreeka	1,61	323
Ungari	1,53	307
Iirimaa	1,36	272
Itaalia	9,94	1 989
Läti	1,10	220
Leedu	1,03	207
Luksemburg	0,74	147
Malta	0,60	121
Madalmaad	3,66	732
Poola	4,81	962
Portugal	3,52	704
Rumeenia	3,29	657
Slovakkia	1,60	319
Sloveenia	1,03	207
Hispaania	7,75	1 549
Rootsi	2,46	491
Ühendkuningriik	11,54	2 309

Kvoot põhineb järgmistel kriteeriumidel (1) (2):

a)	Rahvaarv (2014. aasta näitajad, 40 % kvoodist.) See kriteerium näitab liikmesriigi suutlikkust võtta vastu teatav arv pagulasi.

b)	Kogu SKP (2013. aasta näitajad, 40 % kvoodist). See kriteerium näitab riigi absoluutset jõukust ning annab aimu majanduse suutlikkusest võtta pagulasi vastu ja neid integreerida.

c)	Omal algatusel esitatud varjupaigataotluste keskmine arv ja ümberasustatud pagulaste arv miljoni elaniku kohta aastatel 2010–2014 (10 % kvoodist). See kriteerium kajastab liikmesriikide tegevust lähiminevikus.

d)	Tööpuuduse määr (2014. aasta näitajad, 10 % kvoodist). See kriteerium annab aimu pagulaste integreerimise suutlikkusest.

(1) Arvutustes on kasutatud Eurostati esitatud statistilisi andmeid (8. aprilli 2015 seisuga).

(2) Protsendimäärad on arvutatud viie komakoha täpsusega ja ümardatud tabelis esitamiseks üles või alla kahe komakohani; inimeste arv arvutati viie komakohaga arvude põhjal täisarvudena.

13.6.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 148/38

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ARTIKLI 14 ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

8. juuni 2015,

millega muudetakse kõnealuse kokkuleppe III lisa („Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine”) [2015/915]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe”), eriti selle artikleid 14 ja 18,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kokkuleppele kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

(2)	Kokkuleppe kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitlev III lisa asendati ELi-Šveitsi ühiskomitee otsusega nr 2/2011 (2) ja seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse Euroopa Liidus ja Šveitsis vahepealse aja jooksul vastuvõetud uusi õigusakte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kokkuleppe kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitlevat III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõikides nimetatud keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle ühiskomitees vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 8. juuni 2015

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Gianluca GRIPPA

(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(2) ELT L 277, 22.10.2011, lk 20.

LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe III lisa muudetakse järgmiselt.

Jaotisse „A JAGU: NIMETATUD ÕIGUSAKTID” punkti 1a lisatakse järgmised taanded:

„—	komisjoni 11. juuli 2012. aasta määrus (EÜ) nr 623/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa (ELT L 180, 12.7.2012, lk 9);

—	komisjoni teatis „Teade direktiivi 2005/36/EÜ I lisas loetletud nende kutseühingute või -organisatsioonide kohta, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi” (ELT C 182, 23.6.2011, lk 1);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 183, 24.6.2011, lk 1);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 367, 16.12.2011, lk 5);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 244, 14.8.2012, lk 1);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 396, 21.12.2012, lk 1);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 183, 28.6.2013, lk 4);

—	komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – Direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 301, 17.10.2013, lk 1).”

Punkti 1 g lisatakse järgmised kanded:

„Riik

Diplomi nimetus

Meditsiiniline onkoloogia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Medizinische Onkologie

Oncologie médicale

Oncologia medica

Riik

Diplomi nimetus

Meditsiinigeneetika

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Medizinische Genetik

Génétique médicale

Genetica medica”

Punktis 1 g asendatakse kanne „Sisehaigused” järgmisega:

„Riik

Diplomi nimetus

Sisehaigused

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Allgemeine Innere Medizin

Médecine interne générale

Medicina interna generale”

Punkti 1 i lisatakse järgmine kanne:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

3.	Diplomierte Pflegefachfrau HF, diplomierter Pflegefachmann HF Infirmière diplômée ES, infirmier diplômé ES Infermiera diplomata SSS, infermiere diplomato SSS

Höhere Fachschulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Écoles supérieures qui proposent des filières de formation reconnues par l' État

Scuole specializzate superiori che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Pflegefachfrau, Pflegefachmann

Infirmière, infirmier

Infermiera, infermiere

1. juuni 2002”

Punktis 1 m esitatud tabel asendatakse järgmisega:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

1.	Diplomierte Hebamme Sage-femme diplômée Levatrice diplomata

Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Écoles qui proposent des filières de formation reconnues par l'État

Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Hebamme

Sage-femme

Levatrice

1. juuni 2002

2.	[Bachelor of Science [Name of the UAS] in Midwifery] „Bachelor of Science HES-SO de Sage-femme” (Bachelor of Science HES-SO in Midwifery) „Bachelor of Science BFH Hebamme” (Bachelor of Science BFH in Midwifery) „Bachelor of Science ZFH Hebamme” (Bachelor of Science ZHAW in Midwifery)

Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Écoles qui proposent des filières de formation reconnues par l'État

Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Hebamme

Sage-femme

Levatrice

1. juuni 2002”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 148

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 13. juuni 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/904, 17. detsember 2014, Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokollile (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Protokoll, mis on lisatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel ning milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/905, 10. juuni 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Pecorino Toscano (KPN)]	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/906, 10. juuni 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Ciliegia di Vignola (KGT)]	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/907, 10. juuni 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Welsh Beef (KGT)]	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/908, 11. juuni 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas esitatud kannet Kanada kohta loetelus, milles on esitatud need kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/909, 12. juuni 2015, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid ( 1 )	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/910, 12. juuni 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/911, 11. juuni 2015, millega muudetakse seoses kõrge patogeensusega linnugripiga otsuse 2007/777/EÜ II lisas esitatud Kanadat käsitlevat kannet loetelus, kus on esitatud need kolmandad riigid või nende osad, kust lubatakse liitu tuua lihatooteid ning töödeldud magusid, põisi ja sooli (teatavaks tehtud numbri C(2015) 3790 all) ( 1 )	25
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/912, 12. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kahekümne esimeses, kahekümne teises ja kahekümne kolmandas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)	28
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/913, 12. juuni 2015, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kahekümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)	30
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2015/914, 8. juuni 2015, Euroopa ümberasustamiskava kohta	32
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe artikli 14 alusel moodustatud ühiskomitee otsus nr 1/2015, 8. juuni 2015, millega muudetakse kõnealuse kokkuleppe III lisa (Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine) [2015/915]	38


	(1) EMPs kohaldatav tekst