21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Araabia Ühendemiraatidele nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse.

(2)

Kõnealusele viitele Araabia Ühendemiraatidele on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast.

(3)

Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Araabia Ühendemiraatidega läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(4)

Läbirääkimisi lepingu üle alustati 5. novembril 2014 ja need viidi edukalt lõpule lepingu kirjade vahetamise teel parafeerimisega 20. novembril 2014.

(5)

Leping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/3

a)

teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)

esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)

lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi;

d)

muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud ülesanded.

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/10

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide, on keelatud.

(2)

Direktiivis 2002/32/EÜ on samuti sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et võetakse vastu meetmed, millega tagatakse, et loomasöödaks ettenähtud tooteid detoksifitseeritakse nõuetekohaselt ja vastuvõetavate detoksifitseerimismenetlustega ning et selliselt detoksifitseeritud tooted vastavad kõnealuse direktiivi I lisale. Selleks, et tagada kogu Euroopa Liidus detoksifitseerimismenetluste vastuvõetavuse ühtne hindamine, on asjakohane, et liidu tasandil kehtestatakse detoksifitseerimismenetluste vastuvõetavusnõuded, mis täiendavad neid nõudeid, mida kohaldatakse sellised menetlused läbinud loomasöödaks ettenähtud toodetele.

(3)

Detoksifitseerimismenetluste vastuvõetavusnõuetega tuleks tagada, et detoksifitseeritud sööt ei oleks ohtlik inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale ning et detoksifitseerimismenetlusega ei tekitataks kahjulikke muutusi sööda omadustes. Komisjoni taotlusel annab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) teadusliku hinnangu detoksifitseerimismenetluse vastavuse kohta neile nõuetele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 (3) artikli 3 lõike 2 punktis p määratletud saastunud materjale võib detoksifitseerida füüsikalise, keemilise või (mikro)bioloogilise detoksifitseerimismenetlusega.

(5)

Käesoleva määruse reguleerimisalast on vaja välja jätta lihtne detoksifitseerimismenetlus, millega vähendatakse soovimatute ainega saastumist üksnes tavapärase rafineerimise, puhastamise, sorteerimise või saasteainete või saastunud sööda teatava osa mehaanilise kõrvaldamisega, kuna sellised menetlused on tavalise tootmisprotsessi osa.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (4) I lisas loetletud tehnoloogiliste lisandite kategooriasse on lisatud selliste söödalisandite funktsionaalrühm, mis tõkestavad või vähendavad mükotoksiinide imendumist, soodustavad nende eraldumist või muudavad nende toimeviisi ja vähendavad seega mükotoksiinide võimalikku kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele. Kuna kõnealused lisandid ei muuda soovimatute ainete sisaldust söödas, ei detoksifitseeri kõnealuste lisaainete kasutamine sööta ja sellest tulenevalt ei kuulu selliste lisaainete kasutamine käesoleva määruse reguleerimisalasse. Kuna sellised tooted ei ole ette nähtud kasutamiseks nõuetele mittevastava sööda puhul, ei kuulu need käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks detoksifitseerimismenetlus läbi viia ettevõttes, mis on selleks otstarbeks tunnustatud. Nõuetekohase ja tõhusa detoksifitseerimise tagamiseks peaks pädev asutus heaks kiitma detoksifitseerimismenetluse läbiviimise asjakohases ettevõttes.

(8)

Võib juhtuda, et väga suur osa söödast on saastunud saasteainega, mille jaoks on olemas saastest puhastamise menetlus, kuid toiduohutusamet ei ole seda veel hinnanud. Et ära hoida sellise suure koguse sööda asjatut hävitamist, võib sellises erandlikus olukorras olla asjakohane taotleda, et toiduohutusamet annaks hinnangu detoksifitseerimismenetluse kohta lühikese etteteatamisega, nt 10 tööpäeva jooksul. Kui sellise hindamise tulemus on positiivne, võib pädev asutus lubada kindlakstehtud saastunud sööda detoksifitseerimist kindlaksmääratud aja jooksul. Detoksifitseerimismenetluse tähtajatuks kasutamiseks on vajalik selle täielik riskihindamine positiivse tulemusega.

(9)

Praegu tehakse sööda detoksifitseerimist. Kuna pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva võib kasutada ainult selliseid detoksifitseerimismenetlusi, mis on toiduohutusameti teadusliku hindamise läbinud ja positiivse tulemuse saanud ning mille pädev asutus on heaks kiitnud, on asjakohane näha ette piisavalt aega enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

—

menetlus on eranditult ette nähtud sellise sööda detoksifitseerimiseks, mille puhul direktiivi 2002/32/EÜ kohane nõuetele mittevastavus ei tulene tahtlikust mittevastavusest määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele;

—

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) on komisjoni nõudmisel teinud detoksifitseerimismenetluse teadusliku hindamise ja jõudnud järeldusele, et detoksifitseerimismenetlus vastab artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud vastuvõetavusnõuetele.

a)

menetlus on tõhus;

b)

see ei kahjusta sööda omadusi ja olemust ning

c)

on tagatud söödast eemaldatud osa ohutu kõrvaldamine.

a)

menetlus tehakse täielikult kirjeldatud ja heakskiidetud kemikaaliga;

b)

menetlus on tõhus ja pöördumatu;

c)

menetluse tulemusena ei teki detoksifitseeritud söödas detoksifitseerimismenetlusel kasutatud keemiliste ainete kahjulikke jääke;

d)

menetluse tulemusena ei teki asjaomase saasteaine reaktsioonisaadusi, mis ohustavad loomade ja inimeste tervist ning keskkonda ning

e)

menetlus ei kahjusta sööda omadusi ja olemust.

a)

menetlus tehakse täielikult kirjeldatud ja heakskiidetud (mikro)bioloogilise toimeainega;

b)

menetlus on tõhus ja pöördumatu;

c)

menetluse tulemusena ei teki detoksifitseeritud söödas detoksifitseerimismenetlusel kasutatud (mikro)bioloogiliste toimeainete kahjulikke jääke;

d)

menetluse tulemusena ei teki asjaomase saasteaine metaboliite, mis ohustavad loomade ja inimeste tervist ning keskkonda ning

e)

menetlus ei kahjusta sööda omadusi ja olemust.

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/15

(1)

4. septembril 2014 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik” või „HRV”) pärit kaaliumatsesulfaami ja teatavates valmististes või segudes sisalduva Hiina Rahvavabariigist pärit kaaliumatsesulfaami impordiga liitu. Komisjon algatas uurimise nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus”) artikli 5 alusel ning avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 22. juulil 2014 Nutrinova Nutrition Specialties & Food Ingredients GmbH (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes on kaaliumatsesulfaami ainutootja liidus. Kaebuse esitaja esindab seega 100 % kogu liidu kaaliumatsesulfaamitoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(5)

Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kaebuses esitatud teabe põhjal toodetakse vaatlusalust toodet teadaolevalt ainult liidus ja HRVs. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada selle kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(6)

Siiski võttis komisjon ühendust kõigi üheksa kolmanda riigiga, kelle kohta Eurostati statistika näitas vaatlusaluse tootega samade CN-koodide alla kuuluvate toodete eksporti liitu. Komisjon palus neilt abi kaaliumatsesulfaami tootjate ja/või tootjate ühenduste kindlakstegemisel. Ükski nimetatud kolmandatest riikidest ei suutnud kaaliumatsesulfaami tootjaid kindlaks teha. Seega ei tuvastatud tootmist mujal kui liidus ja vaatlusaluses riigis.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon mitteseotud importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(9)

Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(10)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud andmed. Samuti palus komisjon liidu juures tegutseval HRV esindusel kindlaks teha ülejäänud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(11)

Nõutud teabe esitasid neli vaatlusaluse riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Ühel neist eksportivatest tootjatest puudus uurimisperioodil müük liitu. Seega ei olnud teda võimalik uurida, mistõttu oli koostööd tegevaid äriühinguid kolm. Nende arvele jäi uurimisperioodi vältel vaatlusaluse toote kogu import liitu. Asjaosaliste vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(12)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile kolmele koostööd tegevale eksportivale tootjale vaatlusaluses riigis. Ükski kolmest koostööd tegevast eksportivast tootjast ei esitanud turumajandusliku kohtlemise taotlust.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjale, kolmele vaatlusaluse riigi koostööd tegevale eksportivale tootjale ning kõigile sõltumatutele importijatele ja kasutajatele, kes näitasid üles huvi uurimise vastu.

(14)

Vastused küsimustikule saadi liidu tootjalt, kolmelt vaatlusaluse riigi koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt ja ühelt kasutajalt.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootja

Importijad

Kasutajad

Vaatlusaluse riigi eksportivad tootjad

(16)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2011. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(17)

Vaatlusalune toode on kaaliumatsesulfaam (6-metüül-1,2,3-oksatiasiin-4(3H)-oon-2,2-dioksiidi kaaliumisool; CAS RN 55589-62-3), mis on pärit HRV-st, aga ka HRV-st pärit kaaliumatsesulfaam, mis sisaldub valmististes ja/või segudes, mis sisaldavad ka muid magusaineid ja/või vett (edaspidi „uurimisalune toode”), ning kuulub praegu CN-koodide ex 2106 90 92, ex 2106 90 98, ex 2934 99 90 (TARICi kood 2934999021), ex 3824 90 92, ex 3824 90 93 ja ex 3824 90 96 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Kaaliumatsesulfaami tuntakse ka nimetuste atsesulfaam-K ja Ace K all.

(18)

Kaaliumatsesulfaami kasutatakse sünteesmagusainena paljudes valdkondades, näiteks toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes.

(19)

Liidu tootmisharu poolt liidus toodetud ja müüdud kaaliumatsesulfaamil leiti olevat samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samasugused peamised kasutusalad kui vaatlusaluses riigis toodetud ja liitu ekspordiks müüdud kaaliumatsesulfaamil. Seega käsitatakse neid tooteid alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(20)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määrab komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 1–6 kindlaks normaalvääruse nende HRV eksportivate tootjate suhtes, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimustele ning kellele saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(21)

Põhjenduse 12 kohaselt ei ole aga ükski koostööd tegev eksportiv tootja esitanud taotlust turumajandusliku kohtlemise saamiseks.

(22)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuli määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast riigist muudesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(23)

Kuna kolmas võrdlusriik vastavalt põhjendusele 6 puudus, tuletati normaalväärtus samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel. Määrati kindlaks müügikogused, mille ulatuses liidu tootja müüs tooteliike, mis vastasid Hiina koostööd tegevate tootjate müüdud tooteliikidele liidu turul uurimisperioodi vältel. Liidu tootja müük sõltumatutele klientidele leiti olevat tüüpiline, kui see väljendus protsendina vaatlusaluse toote ekspordi kogumahust ja tooteliikide kaupa. Nende tooteliikide müük oli liidu tootjale kasumlik. Nende keskmine müügihind liidus võeti normaalväärtuseks.

(24)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega kujunes ekspordihinnaks vaatlusaluse toote eest liitu eksportimiseks tegelikult makstud või makstav hind, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(25)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(26)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(27)

Eelkõige tegi komisjon kohandusi kaubandustasandi erinevuste põhjal, kuna tehti kindlaks, et ainus liidu tootja müüs peamiselt kasutajatele, Hiina tootjad aga peamiselt kauplejatele. Teiseks võeti mitme märkuse põhjal arvesse Hiina kaaliumatsesulfaami ja liidu tootja kaaliumatsesulfaami vahelist kvaliteedierinevust ning seda, kuidas turg seda erinevust tajub. Lisaks kohandati normaalväärtust vastavalt teatavale erakorralisele teadus- ja arendustegevusele ning liidu tootja turunduskuludele uurimisperioodi vältel. Neid kulusid käsitletakse üksikasjalikumalt põhjenduses 67.

(28)

Iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul võrdles komisjon kaalutud keskmist ekspordihinda tooteliikide kaupa kaalutud keskmise normaalväärtusega kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(29)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

(30)

Kõigi teiste vaatlusaluse riigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö määr on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogus suhtarvuna Eurostati impordistatistika kohaselt vaatlusalusest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(31)

Käesoleval juhul on koostöö määr suur: koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport liitu moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon võtta dumpingu jääkmarginaali aluseks selle koostööd tegeva äriühingu, kelle dumpingumarginaal on suurim.

(32)

Esialgne dumpingu jääkmarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on seega 97,8 %.

(33)

Analüüsis käsitletakse ainult üht äriühingut. Seetõttu on enamik näitajatest esitatud konfidentsiaalsuse huvides indekseeritult või vahemikena.

(34)

Samasugust toodet tootis liidus uurimisperioodil üks tootja, kes moodustab liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(35)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu esitatud andmete, Hiina ekspordistatistika ja koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt pärit andmete põhjal. Eurostati andmed ei olnud selleks sobivad, kuna vaatlusalust toodet imporditakse mitme CN-koodi all koos paljude teiste toodetega. Kuna üheski kolmandas riigis kaaliumatsesulfaami ei toodetud, pärines kogu import liitu HRVst.

(36)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(37)

Kaaliumatsesulfaami tarbimine liidus suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 4 %, väidetavalt nõudluse suurenemise tõttu suhkruvabade toodete järele liidus. Vaatlusaluse perioodi viimasel aastal vähenes tarbimine muude (uute) magusainete põhjustatud suurema konkurentsi tõttu. See vähenemine näib aga olevat ajutise iseloomuga ning puuduvad selged tõendid selle kohta, et nõudlus kaaliumatsesulfaami järele võiks lähiaastatel veelgi väheneda.

(38)

Komisjon tegi Hiinast pärit impordi mahu kindlaks Hiina ekspordistatistika põhjal, mida võrreldi kolme HRV eksportiva tootja esitatud andmetega, mis moodustasid vaatlusaluse toote kogu ekspordimahu uurimisperioodi vältel.

(39)

HRVst pärit import liitu ja selle turuosa muutusid järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(40)

HRVst pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 14 %. Samal perioodil kasvas ka Hiinast pärit impordi turuosa, suurenedes uurimisperioodi vältel 10 % võrra, 65–80 %ni.

(41)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Hiina koostööd tegevatelt tootjatelt saadud andmete põhjal. HRVst liitu imporditud toodete kaalutud keskmine CIF-hind eurodes kg kohta muutus järgmiselt.

Tabel 3

HRVst pärit impordi CIF-hinnad (eurot/kg)

(42)

HRVst pärit impordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokku 30 % võrra.

(43)

Et teha kindlaks hinna allalöömist uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(44)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmist hinda võrreldi koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, arvates maha soodustused ja hinnaalandused ning olles kohandanud vastavalt liidu tootmisharu hindadele kvaliteedierinevust, seda, kuidas turg seda erinevust tajub, teadus- ja arendustegevust ning turunduskulusid põhjenduses 27 esitatud põhjustel. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Komisjon leidis, et HRVst pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul on vahemikus 18–45 %.

(45)

Uurides alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid. Kahju kindlakstegemisel ei eristanud komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, kuna ainus liidu tootja kujutas endast liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Komisjon hindas majandusnäitajaid ainsa liidu tootja kohta käivate andmete alusel. Andmeid peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(46)

Majandusnäitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. Neid on analüüsitud järgmiselt.

(47)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(48)

Liidu tootmisharu toomismaht vähenes pidevalt, kokku 31 % võrra. Vaatlusalusel perioodil sulges liidu tootja üha rohkem tootmisrajatisi, et kulutusi piirata. Uurimisperioodil suleti tehas sel põhjusel kokku neljaks kuuks.

(49)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil ei muutunud, kuna paljud kulud on püsikulud ja tootmisvõimsusest sõltumatud. Seega vähenes tootmisvõimsuse rakendamine võrdeliselt tootmismahuga.

(50)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidus ning liidu tootmisharu turuosa arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(51)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootja tootmismaht kokku 13 % võrra, ehkki tarbimine samal perioodil suurenes. See negatiivne suundumus hõlmab 2013. aastast kuni uurimisperioodini müügimahu põgusat taastumist, mida võidi saavutada üksnes lepingutega, mille müügihinnad liidu tootmisharu elujõulisust veelgi kahjustasid.

(52)

Samuti vähenes vaatlusalusel perioodil 16 % võrra liidu tootmisharu turuosa ning see oli tingitud nii tarnijat vahetavatest klientidest kui ka topeltvarustusega klientidest, kes suurendasid ostude osakaalu HRVst.

(53)

On selge, et liidu tootmisharu kasv oli negatiivne, võttes arvesse eespool nimetatud turuosa vähenemist ja põhjenduses 37 märgitud tarbimise suurenemist.

(54)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(55)

2011. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vähendas liidu tootmisharu oma personali ligemale viiendiku võrra, et tulla toime tootmise vähenemisega ning vastavalt ajutistele sulgemistele. Tootlikkus suurenes samal perioodil 6 % võrra, mis oli tingitud töötajate arvu vähenemisest.

(56)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(57)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas vaatlusalusel perioodil 15 %, kuna töötajate arvu vähenemine tõi kaasa lahkumistasude maksmise (vt põhjendus 54). Ühtlasi rakendusid keemiatööstuses väidetavalt uued töötasumäärad.

(58)

Kõik dumpingumarginaalid olid olulised (vt põhjendus 29). Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades HRVst pärit impordi mahtu ja hindu.

(59)

See on esimene dumpinguvastane uurimine, milles käsitletakse vaatlusalust toodet. Seetõttu puudusid andmed, mille abil hinnata varasema dumpingu võimalikku mõju.

(60)

Liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele muutusid järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(61)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind samasuguse toote puhul langes vaatlusalusel perioodil 12 %, mis oli osaliselt tingitud HRVst pärit impordi keskmiste hindade tugevalt negatiivsest suundumusest (vt põhjendus 42).

(62)

Liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu suurenes 19 %. See oli tingitud peamiselt püsikulude suurenevast mõjust vähenevale tootmismahule ja müügile ning tooraine hinnatõusust.

(63)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(64)

Ehkki lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil tootmisrajatiste ajutiste sulgemiste tõttu kulutuste piiramiseks (vt põhjendus 48), suurenesid lõppvarud protsendina toodangust.

(65)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(66)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkuse arvutamisel lahutas komisjon kuluaruannetest kõik teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud, pidades neid erakorralisteks, nagu märgitud põhjenduses 27. Ilma selle mahaarvamiseta oleks liidu tootmisharu jõudnud uurimisperioodil kahjumisse. Koos kasumlikkuse vähenemisega kahanesid ka netorahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(67)

Liidu tootmisharu väitis, et lahutatud teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud olid vaatlusaluse tootega seotud harilikud püsikulud. Uurimisest selgus aga, et need kulud olid seotud uue tootega, ehkki see toode kuulus kõnealuse uurimise tootevalikusse. Selliseid erakorralisi ja suuri kulutusi ei esineks liidu tootmisharu jaoks harilikul või tüüpilisel aastal. Lisaks on tegemist teadus- ja arendustegevuse ning turunduskuludega tootele, mida ei müüdud vaatlusalusel perioodil liidu turul märkimisväärsetes kogustes.

(68)

Isegi eespool nimetatud kulude mahaarvamisel vähenes liidu tootja kasumlikkus vaatlusalusel perioodil järsult ja pidevalt. Komisjon leidis, et kasumlikkuse tase uurimisperioodil ja kasumlikkuse suundumus on eespool nimetatud selge ja märkimisväärse languse tõttu kahjulikud.

(69)

Kasumlikkuse järsk langus oli tingitud peamiselt ühtlaselt kasvavatest püsikuludest tonni kohta võrrelduna väheneva tootmis- ja müügimahuga. Peale selle langesid järsult keskmised hinnad, mistõttu ei suutnud liidu tootmisharu kasumi taset säilitada ja kasumlikkus vähenes tunduvalt. Tabelist 10 võib näha, et muude tulemusnäitajate suundumus sarnanes käibest saadud kogutulu näitajatele.

(70)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Indeksina väljendatud netorahavoo suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, vähenedes kasumlikkuse vähenemise tagajärjel 22 %.

(71)

Liidu tootmisharu investeeringud vähenesid veelgi märkimisväärsemalt. Investeeringute maht uurimisperioodil moodustas kõigest kolmandiku 2011. aasta investeeringute mahust. Mis puutub kasumlikkusse, ei võetud selle arvutamisel arvesse investeeringuid uude tootesse.

(72)

Investeeringutasuvus väljendab kasumit protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See vähenes järsult ja pidevalt alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini, langedes ligikaudu 75 %.

(73)

Suure rahvusvahelise grupi osana ei väitnud ainus liidu tootja, et eespool nimetatud tegurid oleksid seni tema kapitali kaasamise võimet mõjutanud. Siiski selgitas liidu tootmisharu menetluse käigus, et hetkeolukord ei olnud jätkusuutlik.

(74)

Märkimisväärseid negatiivseid suundumusi täheldati järgmiste majandusnäitajate puhul: tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, turuosa, tööhõive, müügimaht ja müügihinnad liidu turul. Laovarud (protsendina toodangust) suurenesid, ehkki vähenesid absoluutarvudes. Pidevalt langevate müügihindade mõju koos müügimahu üldise vähenemisega on olnud tugev ja põhjustanud turuosa, kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo märkimisväärse kahanemise.

(75)

Asjaolu, et liidu turgu valitsevad suured toidu ja joogi sektori ettevõtjad, kes ajavad äri aastaste lepingute alusel, tähendab, et selles sektoris on liidu tootmisharu eriti tundlik müügimahu ja hindade languse suhtes, isegi kui need langused mõjutavad väheseid kliente.

(76)

Tootlikkus seevastu paranes. See aga oli tingitud töötajate arvu vähenemisest nõudluse ja seega tootmise vähenemise tõttu, mis muutis osa töötajaid üleliigseks. Seepärast ei saa neil asjaoludel käsitleda tootlikkuse kasvu positiivsena.

(77)

Liidu tarbimine on samuti suurenenud. Liidu tootmisharu ei suutnud seda aga ära kasutada, sest nii müügimaht kui ka müügihinnad vähenesid, nagu eespool märgitud.

(78)

Huvitatud isik seadis kahju olemasolu kahtluse alla. Kõnealune isik väitis, et liidu tootmisharu olukord oli uurimisperioodi vältel normaalne. Ta väitis, et liidu tootmisharu on kaotanud patendikaitse ja seega turgu valitseva seisundi. Seepärast peaks liidu tootmisharu nõustuma nüüd väiksema kasumi ja müügimahuga.

(79)

See argument ei ole põhjendatud. Peamine tootmispatent kaotas kehtivuse 2005. aastal (ning kaks väiksemat patenti enne ja pärast seda). Pärast tootmispatendi kehtivusaja lõppemist 2005. aastal ja tublisti enne vaatlusalust perioodi sisenesid turule uued ettevõtjad, nimelt Hiina eksportivad tootjad, ja nende kohalolu on sellest alates järk-järgult suurenenud. 2009. aastaks, tublisti enne vaatlusaluse perioodi algust, oli liidu tootmisharu turuosa vähenenud oma seni turgu valitsevalt seisundilt allapoole 50 % piiri. 2011. aastaks ehk vaatlusaluse perioodi alguseks ületas Hiinast pärit impordi turuosa liidu turul juba suurel määral liidu tootmisharu turuosa. Seega tekitas patendikaitse kehtivusaja lõppemine 2005. aastal tõepoolest turu, millel oli rohkem kui üks ettevõtja.

(80)

Lisaks analüüsiti kahjulikku olukorda vaatlusalusel perioodil, s.t aastatel 2011–2014 ehk koguni kuus aastat pärast tootmispatendi kehtivusaja lõppemist. Suurema osa kahjunäitajate suundumus oli sel perioodil (2011. aastast uurimisperioodini) liidu tootmisharu jaoks äärmiselt negatiivne. Täpsemalt oli tootmisharu kaotanud turuosa, vähendanud müügihindu ning kogenud kasumlikkuse ja muude eespool nimetatud majandusnäitajate järsku langust; lisaks vähenes tootlikkus, kulude kokkuhoiuks tuli sulgeda tehaseid ja suurenenud tarbimine ei pakkunud loodetavat kasu, nagu märgitud põhjenduses 74. Selline majanduslik olukord ei ole seletatav uute ettevõtjate turule sisenemise võimalusega, mis on patendikaitse aegumise tagajärg. Igal juhul ei saa seda olukorda pidada jätkusuutlikuks ja tervislikuks. Esiteks lõppes tootmispatendi kehtivusaeg tublisti enne vaatlusalust perioodi ja seega oli liidu tootmisharul piisavalt aega kaitse puudumisele reageerimiseks. Teiseks, ehkki patendikaitse aegumine võis tähendada teatavat langust tulemuslikkuses, on kahjunäitajate tase uurimisperioodil liiga madal jätkusuutliku ja eduka tootmisharu kohta. Peale selle säilitas liidu tootmisharu hoolimata patendikaitse aegumisest kuni 2011. aastani eduka majandusliku ja finantsseisundi.

(81)

Seetõttu lükatakse tagasi väide, nagu ei oleks liidu tootmisharu kandnud kahju. Patendikaitse aegumist analüüsitakse aga täiendava tegurina liidu tootmisharu kantud kahju seisukohast.

(82)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(83)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas dumpinguhindadega import vaatlusalusest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui vaatlusalusest riigist tulev dumpinguhindadega import, ei omistataks dumpinguhindadega impordile. Need tegurid on järgmised: a) liitu tootmisharu suutlikkus eksporditurgudel, b) patendikaitse kadumine ning c) liidu tootmisharu äristrateegia.

(84)

Liidu tootmisharu halvenev olukord vaatlusalusel perioodil langes kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega. Vaatlusalusel perioodil suurenes impordimaht 14 % ja impordihinnad langesid 30 %. See põhjustas Hiina eksportijate turuosa 10 % suurenemise. Samal ajal kaotas liitu tootmisharu turuosa, selle müügihinnad langesid ning ka müügimaht vähenes.

(85)

Eeskätt osutab suur hinna allalöömise marginaal (18–45 %) samuti sellele, et dumpinguhinnaga import vaatlusalusest riigist avaldas märkimisväärset hinnasurvet liidu tootmisharu hindadele.

(86)

Müügimahu vähenemine vähendas liidu tootmisharu võimet püsikulusid katta. Madala hinnaga import vaatlusalusest riigist tõi kaasa liidu tootmisharu võimetuse säilitada kasumit ning selle tagajärjel vähenes kasumlikkus märgatavalt (vt tabel 10).

(87)

Liidu tootmisharu ja teised huvitatud isikud väitsid, et kaks suurimat Hiina eksportivat tootjat osalesid vaatlusalusel perioodil nn hinnasõjas ning et leidis aset ülevõtmiskatse. Tegelikult esitas 2015. aasta alguses, veidi pärast uurimisperioodi lõppu, üks koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest, nimelt Suzhou Hope Technology Co., Ltd, pankrotikaitse avalduse Hiina õiguse alusel. Kahe suurima Hiina eksportija hindade pidev ja jätkuv langus tingis tegelikkuses müügihinnad, mille tase ei olnud jätkusuutlik. Need müügihinnad lõid tugevalt alla liidu tootmisharu hindu ning halvendasid liidu tootmisharu olukorda. Teisisõnu kannatasid tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, turuosa, tööhõive, müügimaht ja müügihinnad liidu turul.

(88)

Eelneva põhjal tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu halvenev olukord langes kokku langevate hindade ja dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemisega ning et sellel impordil oli liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisel määrav tähtsus. Eksportivate tootjate müügihinnad langesid uurimisperioodil 30 %. Langetades vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku müügihindu, suutsid vaatlusaluse riigi tootjad oma turuosa suurendada. Võttes arvesse selget ajalist kokkulangevust ühest küljest pidevalt langevate dumpinguhindadega impordi taseme ning teisest küljest liidu tootmisharu müügimahu vähenemise ja hinnalanguse vahel, võib järeldada, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra põhjustas dumpinguhinnaga import.

(89)

Liidu tootmisharu ekspordi maht ja keskmine ekspordihind muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Liidu tootmisharu eksporditulemused

(90)

Liidu tootmisharu eksporditulemused on olnud mahu poolest sarnased tootmisharu müügile liidu turul, ehkki hinnatase on eurodes väljendatuna püsinud kõrge. See erinevus hindade muutumises võis olla osaliselt tingitud euro ja USA dollari vahetuskursi muutumisest vaatlusalusel perioodil. Seega teeb komisjon järelduse, et ehkki ka eksporditulemused olid negatiivsed, ei seleta see liidu tootmisharu kantud kahju liidu turul.

(91)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju on selgitatav ainsa liidu tootja kaaliumatsesulfaamiäri patendikaitse aegumisega. See argument ei ole põhjendatud. Nagu märgitud põhjenduses 79, sisenesid eriti pärast tootmispatendi kehtivusaja lõppemist 2005. aastal turule uued ettevõtjad, nimelt Hiina eksportivad tootjad, ja nende kohalolu on sellest alates järk-järgult suurenenud. 2009. aastaks, tublisti enne vaatlusaluse perioodi algust, oli liidu tootmisharu turuosa vähenenud patendikaitsest tulenevalt turgu valitsevalt seisundilt allapoole 50 % piiri. 2011. aastaks ehk vaatlusaluse perioodi alguseks ületas Hiinast pärit impordi turuosa liidu turul suurel määral liidu tootmisharu turuosa. Seega tekitas patendikaitse kehtivusaja lõppemine tõepoolest turu, millel oli rohkem kui üks ettevõtja.

(92)

Uurimise käigus tehti aga kindlaks olulise kahju tekitamine liidu tootmisharule. Võttes arvesse kahju kohta tehtud järeldusi, võib märkida, et liidu tootmisharu säilitas tervisliku majandus- ja finantsseisundi kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas see halvenema. See tähendab kuus aastat pärast tootmispatendi kehtivusaja lõppu, mis oli liidu tootmisharule piisavalt pikk aeg reageerimiseks. Seega ei ole põhjendatud väide, nagu oleks liidu tootmisharu olukord halvenenud turule lisandunud ettevõtjate tõttu. Liidu tootmisharu olukord halvenes pigem seetõttu, et uute ettevõtjate hinnastrateegia tõi kaasa jätkusuutmatult madala hinnaga impordimahu suurenemise ja hindade märkimisväärse allalöömise.

(93)

Seega teeb komisjon esialgu järelduse, et patendikaitse kadumine ei põhjustanud olulist kahju liidu tootmisharule.

(94)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud liidu tootmisharu otsusest säilitada enda kui kvaliteettoodete tootja positsioon liidu turul. Uurimine seevastu näitas, et see strateegia oli taganud tootmisharu püsimise. Püüd võistelda vaid hindades oleks toonud kaasa kaaliumatsesulfaamiäri sulgemise, kuna dumpinguhinnad olid langenud jätkusuutmatule tasemele. Impordihindade jätkusuutmatut taset kinnitab ka asjaolu, et suuruselt teine eksportiv tootja, kelle kogukäibest moodustab kaaliumatsesulfaam suurema osa, esitas 2015. aasta alguses pankrotikaitse avalduse Hiina õiguse alusel.

(95)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju oli seletatav vaatlusaluse perioodi vältel uuele tootele tehtud kulutustega. Tuleb märkida, et nimetatud kulutused olid seotud kaaliumatsesulfaami sisaldava uue toote teadus- ja arendustegevuse ning turunduskuludega. Ent nagu märgitud põhjenduses 66, ei võetud neid innovatsioonikulusid kahju analüüsimisel arvesse ja seega ei saa olulise kahju kohta tehtud järeldust põhjendada kõnealuste kulutustega.

(96)

Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu äristrateegia ei süvendanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(97)

Kahju on käesoleva uurimise puhul selge ja ulatuslik enamiku eespool esitatud näitajate kohaselt. Kahju on selge nii mahuliselt (eelkõige turuosa, tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht liidu turul ja tööhõive) kui ka hinna (keskmine müügihind) ja tulemuslikkusega (kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog) seotud näitajate poolest. Madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemise ning liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Mahuliste aspektide tugevama avaldumise juures on olemas selge seos müügi- ja tootmismahtude järsu vähenemise ning hilisema finantsnäitajate halvenemise vahel.

(98)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Komisjon ei ole teinud kindlaks muid tegureid, mis võinuksid kahju suurendada.

(99)

Seega teeb komisjon järelduse, et dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju ning et puudusid muud tegurid, mis võinuksid seda põhjuslikku seost katkestada.

(100)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete vastuvõtmine antud juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(101)

Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mille põhjustas dumpinguhindadega import HRVst. Peaaegu kõik kahjunäitajad olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega, eelkõige tootmismaht, müügimaht, müügihinnad, tööhõive, turuosa ja kasumlikkus. Langustrend leidis kinnitust ka teiste rahaliste tulemustega seotud näitajate, nagu rahavoo ja investeeringutasuvuse puhul.

(102)

Eeldatakse, et pärast meetmete kehtestamist impordihinnad tõusevad ja liidu tootmisharu saab osaliselt vabaks tugevast hinnasurvest, mida praegu avaldab dumpinguhindadega import. Meetmete puudumisel läheb liidu tootmisharu olukord väga tõenäoliselt veelgi halvemaks. Müügimahu ja turuosa jätkuv vähenemine on väga tõenäoliselt kestva iseloomuga, kuna dumpinguhindadega impordi hinnasurve jätkuks ning liidu tootmisharu oleks sunnitud oma hinnataset veelgi langetama. Teisalt ei ole alust väita, et hinnasurve võiks meetmete puudumisel väheneda ja mitte järgida vaatlusalusel perioodil täheldatud suundumusi. Ei saa välistada, et meetmete puudumisel on liidu tootmisharu sunnitud lõpetama kaaliumatsesulfaami tootmise keskpikas perspektiivis täielikult, mille tagajärjel kaoksid liidus töökohad. Samuti muudaks see liidu turu täiesti sõltuvaks HRVst pärit impordist.

(103)

Komisjon järeldas seetõttu käesolevas etapis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu huvides.

(104)

25st importijast, kellega ühendust võeti, vastasid küsimustikule vaid kolm. Nad esindavad umbes 13 % Hiinast pärit kaaliumatsesulfaami koguimpordist. Kõnealustes äriühingutes tehti kohapealsed kontrollid.

(105)

HRVst pärit kaaliumatsesulfaami import moodustab vähem kui 10 % nende importijate kogukäibest uurimisperioodi vältel (kahe puhul neist koguni vähem kui 1 %).

(106)

Kõik kolm koostööd tegevat importijat väitsid, et tollimaksud avaldaksid nende tegevusele negatiivset mõju, tuues kaasa vältimatu hinnatõusu. Üks importija rõhutas, et tema klientidele on tähtis mitmelt tarnijalt hankimine.

(107)

Teine importija väitis, et kaaliumatsesulfaam ei ole kergesti asendatav seda sisaldavate ning juba turul olevate toodetega. Uued tooted arendataks välja pigem alternatiivsete magusainete kui vaatlusaluse tootega.

(108)

Komisjon tegi kindlaks, et meetmed võisid importijatele tõepoolest kahjulikku mõju avaldada, kuid väga piiratud määral. Kaaliumatsesulfaam moodustab vaid väikese osa importijate küllaltki suure tootevalikuga äritegevusest. Lisaks ollakse seisukohal, et kuna meetmed üksnes taastaksid õiglase konkurentsi liidu turul, ei takistaks dumpinguvastased meetmed importijatel vaatlusaluse toote müüki liidus.

(109)

Ning kuna nii importijad kui ka lõppkasutajad on rõhutanud vajadust kahe tarneallika järele, siis meetmed tõenäoliselt mitte ei vähendaks, vaid suurendaks mitme tarneallika kasutamise võimalust. See on tingitud asjaolust, et ilma meetmeteta oleks liidu tootmisharu väga tõenäoliselt sunnitud turult lahkuma.

(110)

Seega on olemasoleva teabe põhjal selge, et meetmete kehtestamisel importijate suhtes oleks parimal juhul väga piiratud mõju, mille kaaluksid selgelt üles neist meetmetest liidu tootmisharule tulenevad eelised.

(111)

Komisjon võttis pärast algatamist ühendust ligikaudu 80 kaaliumatsesulfaami kasutajaga. Küsimustikule esitas vastuse vaid üks kasutaja. Peamised kasutajad moodustavad osa toidu- ja joogisektori suhkruvabade ja vähendatud suhkrusisaldusega toodete segmendist. Ülejäänud kaaliumatsesulfaami müük on koondunud farmaatsiasektorisse, et muuta ravimeid vastuvõetavamaks.

(112)

Ehkki koostööd tegev kasutaja kasutab kaaliumatsesulfaami enamikus oma toodetest, on kaaliumatsesulfaami ostud tootmise ja müügi kogukuludega võrreldes väga väikesed.

(113)

Koostööd tegev kasutaja väitis, et vaatlusalune toode on põhikomponent märkimisväärses osas tema valmistoodetest ning äärmiselt raskesti asendatav, ilma et see mõjuks negatiivselt kvaliteedistandarditele ja konkurentsivõimele.

(114)

Ülejäänud kolm kasutajat, kes esindasid nii suuri rahvusvahelisi toiduaine- ja joogisektori ettevõtjaid kui ka väiksemaid spetsialiseerunud farmaatsiaettevõtteid, ei täitnud küsimustikku, kuid esitasid oma märkused kirjalikult. Nad väitsid, et sõltuvalt dumpingu kindlakstegemisest tuleks liidu tootmisharu säilitada kui tugev konkurent ja usaldusväärne kvaliteetsete tarnete allikas.

(115)

Uurimisest selgus, et kulude seisukohast on kaaliumatsesulfaami tähtsus valmistoodetes minimaalne. Ent nagu väitis koostööd tegev tootja, on kaaliumatsesulfaami kasutamine juba turul olevate toodete puhul esmatähtis. Uusi tooteid võib välja töötada alternatiivsete magusainetega, kuid olemasolevate toodete koostise muutmine oleks riskantne ja kulukas. Seega on kasutajate ligipääs alternatiivsetele kaaliumatsesulfaami allikatele väga tähtis.

(116)

Seda väitsid ka kolm märkusi esitanud kasutajat. Nad rõhutasid, et ei soovinud sõltuda ainuüksi Hiina kaaliumatsesulfaamist, mille puhul valitseb HRV vastava sektori kokkutõmbumise võimaluse tõttu monopoolsete hindade oht.

(117)

Nagu on märgitud põhjenduses 108, on pakutud dumpinguvastaste meetmete eesmärk taastada võrdsed tingimused, mis peaksid võimaldama nii liidu kui ka Hiina tootjatel püsida turul elujõuliste konkurentidena. Kasutajate vajadust mitme tarneallika järele saaks meetmeid kehtestades paremini rahuldada kui ilma nendeta.

(118)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul püsida turul ning parandada selle kaudu oma seisundit. On suur risk, et kui meetmeid ei kehtestata, võib liidu tootmisharu olla sunnitud kaaliumatsesulfaamiärist keskpikas perspektiivis lahkuma, mis toob vältimatult kaasa töökohtade kadumise. See tekitaks monopoli Hiina eksportivatele tootjatele, kelle arv võib samuti väheneda. Avaldades võimalikku piiratud mõju importijatele, oleks see kahjulik kaaliumatsesulfaami lõppkasutajatele, kellest mõned on rõhutanud liidu tarneallika säilitamise tähtsust.

(119)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selle kohta, et HRVst pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(120)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi põhjustatavat täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(121)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksu summat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju. Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis on piisav, et taastada ausat konkurentsi liidu tootmisharu ja HRV eksportivate tootjate vahel.

(122)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel.

(123)

Selleks käsitleti põhjendustes 43 ja 44 hinna allalöömise arvutamiseks kindlaks tehtud hinda mittekahjustava hinnana ning kasutati seda kahjumarginaali arvutamisel. Kõnealuse juhtumi konkreetsetest asjaoludest selgus, et kuna ühekordsete ja erakorraliste teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulude nõuetekohane mahaarvamine tingis uurimisperioodil samasuguse toote reaalse müügikasumi, peaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase olema sellise tegeliku hinnaga saavutatav.

(124)

Seega tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, lähtudes võrdlusest vaatlusaluse riigi koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise CIF-impordihinna, mis määrati kindlaks hinna allalöömise arvutamiseks, ning liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdava samasuguse toote kaalutud ja kohandatud keskmise tehasehinna (mis oli samuti kindlaks tehtud hinna allalöömise arvutuste jaoks) vahel uurimisperioodil. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(125)

HRVst pärit kaaliumatsesulfaami ning teatavates valmististes ja/või segudes sisalduva HRVst pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude summa tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(126)

Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(127)

Ent kuna dumpinguvastane tollimaks peaks kehtima ka kaaliumatsesulfaami sisaldavatele valmististele ja/või segudele, on tollimaksu kehtestamisel liidu tolliasutuste poolt asjakohasem väljendada tollimaksu fikseeritud summana eurodes netokaalu kilogrammi kohta ning kehtestada see imporditud puhta kaaliumatsesulfaami suhtes või kaaliumatsesulfaami osakaalu suhtes valmistises ja/või segus.

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(129)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (3). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(130)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama I lisas sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes tuleks rakendada „kõigile muudele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(131)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(132)

Hea halduse huvides võivad huvitatud isikud esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(133)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

(b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

(c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/34

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/36

(1)

Arvestades komisjoni läbiviidud auditeid ja Itaalia asutuste teateid uute puhangute kohta, tuleks komisjoni rakendusotsusega 2014/87/EL (2) sätestatud meetmeid tugevdada.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) avaldas 6. jaanuaril 2015 teadusliku arvamuse (3) taimetervise riski kohta, mida põhjustab Xylella fastidiosa (Wells et al.) (edaspidi „määratletud organism”) ELi territooriumil, milles ta esitas ja hindas riski vähendamise võimalusi. Osutatud arvamuses on esitatud selliste taimeliikide nimekiri, mis on vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopas ja väljaspool Euroopat leitud isolaatide suhtes. Lisaks avaldas toiduohutusamet 20. märtsil 2015 teadusliku aruande kõnealuste istutamiseks ettenähtud taimede (v.a seemned) kategoriseerimise kohta vastavalt määratletud organismi sissetoomise riskile. Aruandes on taimeliigid, mis seni on osutunud vastuvõtlikuks määratletud organismi Euroopas ja väljaspool Euroopat leitud isolaatide suhtes loodusliku nakatumise, eksperimentaalse vektorülekandega toimunud nakatamise või tundmatut tüüpi nakatumise kaudu (edaspidi „määratletud taimed”), jagatud kategooriatesse. See nimekiri on pikem kui komisjoni rakendusotsuses 2014/497/EL (4) esitatud nimekiri. Seepärast on asjakohane, et käesolevat otsust kohaldatakse pikema liikide nimekirja suhtes kui rakendusotsuses 2014/497/EL esitatud nimekiri. Siiski tuleks proportsionaalsuse tagamiseks kohaldada mõningaid meetmeid ainult selliste taimeliikide suhtes, mis on vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopa isolaatide suhtes (edaspidi „peremeestaimed”). Kuigi toiduohutusameti 6. jaanuari 2015. aasta arvamuses on osutatud, et taimeliikide nimekirjaga seoses on veel ebaselgust, kuna uurimistöö alles kestab, on Itaalia ametiasutuste uuringud kinnitanud, et teatavad määratletud taimed võivad olla „peremeestaimedeks”.

(3)

Liikmesriigid peaksid tegema iga-aastasi uuringuid, et teha kindlaks määratletud organismi esinemine oma territooriumil ning peaksid tagama, et kutselised käitlejad teaksid selle võimalikust esinemisest ja meetmetest, mida tuleb võtta.

(4)

Määratletud organismi likvideerimiseks ja selle edasise leviku takistamiseks liidu ülejäänud osas peaksid liikmesriigid kehtestama piiritletud alad, mis hõlmavad nakatunud tsooni ja puhvertsooni, ning kohaldama likvideerimismeetmeid. Arvestades praegust olukorda Lõuna-Itaalias, peaks Itaalia ametiasutuste kindlaks määratud nakatunud tsoon hõlmama vähemalt kogu Lecce provintsi. Selleks et vähendada riski, et määratletud organism levib väljapoole piiritletud ala [nakatunud tsooni], peaks puhvertsoon olema 10 km laiune.

(5)

Kui määratletud organismi esineb isoleeritult teatavas piirkonnas, kus selle saab kõrvaldada taimedelt, millel seda on leitud, ei tuleks nõuda piiritletud ala kehtestamist. Sellisel juhul tuleks viivitamata võtta meetmed selle kindlakstegemiseks, kas nakatunud on veel muid taimi.

(6)

Võttes arvesse määratletud organismi epidemioloogiat ja liidus edasise levimise riski, tuleks keelata peremeestaimede istutamine nakatunud tsoonis, v.a aladel, mis on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest seda levitavate vektorite poolt. See on oluline ka selleks, et vältida peremeestaimede nakatumist määratletud organismiga piiritletud alal.

(7)

Lecce provintsis on määratletud organism juba laialdaselt levinud. Kui on tõendeid, et piiritletud ala teatavates osades on määratletud organismi esinenud juba rohkem kui kaks aastat, ja seda ei ole enam võimalik likvideerida, peaks vastutaval ametiasutusel olema võimalik kohaldada likvideerimismeetmete asemel leviku piiramise meetmeid, et kaitsta vähemalt tootmiskohti, eelkõige kultuurilise, sotsiaalse või teadusliku väärtusega taimi ning piiri liidu ülejäänud territooriumiga. Levikut tõkestavate meetmete eesmärk peaks olema vähendada bakteriinokulumi kogust selles tsoonis ning hoida vektori populatsioon võimalikult madalal tasemel.

(8)

Tõhusa kaitse tagamiseks liidu kogu ülejäänud territooriumil määratletud organismi eest, võttes arvesse, et määratletud organism võib levida looduslike ja ka muude inimtegevusega seotud vahendite abil kui määratletud taimede istutusmaterjaliks vedamine, on asjakohane kehtestada Lecce provintsi nakatunud tsooni ümbritseva puhvertsooni vahetusse lähedusse järelevalvetsoon.

(9)

Taimed, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi suhtes ja on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, on tõenäolisemalt kui muud taimed nakatunud määratletud organismiga. Selliste taimede vedamise suhtes tuleks seepärast kohaldada erinõudeid, mille eesmärk on vältida määratletud organismi edasist levikut. Selleks, et varakult avastada määratletud organismi võimalikku esinemist väljaspool piiritletud ala, tuleks väljaspool piiritletud ala kehtestada määratletud organismi suhtes teadaolevalt vastuvõtlike taimede vedamise jaoks jälgitavuse nõuded.

(10)

Et võimaldada järelkontrolli sihtkohas istutusmaterjali puhul, mis on viidud piiritletud alast välja, peaks istutusmaterjali kutseline käitleja viivitamatult teavitama lähtekoha vastutavat ametiasutust ja sihtkoha vastutavat ametiasutust igast määratletud taimede partiist, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal.

(11)

Selleks, et tagada põhjalik järelevalve piiritletud alalt pärit istutusmaterjali liikumise üle ning luua hea ülevaade tootmiskohtadest, milles määratletud organismist tingitud taimetervislik risk on suur, peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema juurdepääs teabele, mis käsitleb piiritletud aladel asuvaid tootmiskohti. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama nimekirja kõikidest nende territooriumi piiritletud aladel asuvatest tootmiskohtadest, kus määratletud taimi on kasvatatud, edastama selle komisjonile ja muudele liikmesriikidele ning ajakohastama seda pidevalt. Komisjon peaks selliste nimekirjade koondi tegema kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele.

(12)

Tuleb teha ametlikke kontrolle, millega tagatakse, et määratletud taimi veetakse piiritletud aladelt väljapoole ainult vastavalt käesolevas otsuses sätestatud nõuetele.

(13)

Võttes arvesse määratletud organismi omadusi, tuleks määratletud taimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus määratletud organismi ei esine, lubada tuua liidu territooriumile ainult siis, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat koos lisadeklaratsiooniga, milles kinnitatakse, et kõnealuses riigis määratletud organismi ei esine.

(14)

Taimede importimisel liitu kolmandatest riikidest, milles teadaolevalt esineb määratletud organismi, tuleb tagada, et taimed oleksid vabad määratletud organismist; selleks peaksid määratletud taimede liitu sissetoomist käsitlevad nõuded olema sarnased nendega, mis on sätestatud piiritletud aladelt pärit määratletud taimede vedamisele.

(15)

Alates 2014. aasta oktoobrist on paljud istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimed (Coffea), v.a seemned, mis on pärit Costa Ricast või Hondurasest, liidus kinni peetud sellistes taimedes määratletud organismi esinemise tõttu. Seetõttu on tehtud järeldus, et Costa Rica või Hondurase taimetervisliku sertifitseerimise menetlused ei ole piisavad tagamaks, et kohvipuutaimede saadetised oleksid määratletud organismist vabad. Järelikult tuleks keelata istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede, v.a seemnete sissetoomine liitu Costa Ricast või Hondurasest, arvestades suurt tõenäosust, et määratletud organism jääb liidus püsima, et sellele oleksid liidu jaoks rängad majanduslikud tagajärjed ning et ei ole tõhusaid vahendeid nakatunud taimede ravimiseks.

(16)

Rakendusotsus 2014/497/EL tuleks tunnistada kehtetuks.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

i)

istutamine;

ii)

aretus;

iii)

tootmine, sealhulgas kasvatamine, paljundamine ja hooldamine;

iv)

liidu territooriumile sissetoomine, seal vedamine ja sealt väljaviimine;

v)

turul kättesaadavaks tegemine.

a)

on tõendatud, et määratletud organism on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt see leiti;

b)

on tõendeid, et kõnealused taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;

c)

rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodeid kasutades ei ole selliste taimede lähedusest leitud vektoreid, mis määratletud organismi edasi kannavad.

a)

teeb iga-aastaseid uuringuid vähemalt kahe aasta jooksul, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt kõnealust organismi esialgu leiti;

b)

otsustab sellise uuringu põhjal, kas on vaja kehtestada piiritletud ala;

c)

teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala ei kehtestata, ning punktis a osutatud uuringu tulemused niipea, kui need on kättesaadavad.

a)

peremeestaimed, hoolimata nende tervislikust seisundist;

b)

taimed, mis on teadaolevalt nakatunud määratletud organismiga;

c)

kõik taimed, millel ilmneb nähtusid, mis viitavad nakatumisele või võimalikule nakatumisele määratletud organismiga.

a)

artikli 9 lõikes 2 osutatud tootmiskohtade lähedal;

b)

kultuurilise, sotsiaalse või teadusliku väärtusega taimede kasvukohtade lähedal;

c)

kuni 20 km kaugusel piirist, mis eraldab leviku tõkestamise ala liidu ülejäänud territooriumist.

a)

see on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivile 92/90/EMÜ (9);

b)

vastutav ametiasutus on kinnitanud, et tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba määratletud organismist ja tema vektoritest;

c)

tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest selle organismi vektoritega;

d)

tootmiskohta ümbritseb 200 meetri laiune tsoon, mille puhul on ametliku visuaalse kontrolli põhjal ning juhul, kui kahtlustatakse määratletud organismi esinemist, proovivõtu ja analüüside tulemusel leitud, et määratletud organismist seal ei esine, ning kus rakendatakse nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

e)

tootmiskohas tehakse asjakohast fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

f)

tootmiskohas ja punktis d osutatud tsoonis tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas selleks sobival ajal;

g)

määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine;

h)

määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole punktis d osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine.

a)

punktides, kus määratletud taimed viiakse nakatunud tsoonist puhvertsooni;

b)

punktides, kus määratletud taimed viiakse puhvertsoonist piiritlemata aladele;

c)

määratletud taimede sihtkohas puhvertsoonis;

d)

sihtkohas piiritlemata aladel.

a)

aruande artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetud meetmete ning nende meetmete tulemuste kohta;

b)

meetmekava, sealhulgas iga järgmisel aastal artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetava meetme ajakava.

a)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et määratletud organismi kõnealuses riigis ei esine;

b)

määratletud taimedega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat, mille lahtrisse „Lisadeklaratsioon” on märgitud, et määratletud organismi selles riigis ei esine;

c)

vastutav ametiasutus on määratletud taimi liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artikli 18 lõikele 2 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.

a)

nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat;

b)

need vastavad lõikele 2 või lõigetele 3 ja 4;

c)

vastutav ametiasutus on neid liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artiklile 18 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.

a)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealuse piirkonna nime;

b)

selle piirkonna nimi on märgitud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht”.

a)

määratletud taimed on toodetud ühes või mitmes tootmiskohas, mis vastavad lõikes 4 sätestatud tingimustele;

b)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kõnealuste tootmiskohtade nimekirja, sealhulgas nende asukoha riigis;

c)

tootmiskohas ja lõike 4 punktis c osutatud tsoonis kohaldatakse fütosanitaartöötlusi määratletud organismi vektorite vastu;

d)

igast tootmiskohast ja igast määratletud taimede liigist võetud esindavaid proove on analüüsitud kord aastas selleks kõige sobivamal ajal ja määratletud organismi puudumine on kindlaks tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite kohaselt tehtud analüüsidega;

e)

määratletud taimi on veetud suletud anumas või pakendis, millega on tagatud, et määratletud organismi ega ühegi selle teadaoleva vektori nakkust ei saa tekkida;

f)

määratletud taimede partiisid on väljaveo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal kontrollitud visuaalselt, võetud neist proove ja tehtud molekulaaranalüüse rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditega, mis kinnitavad määratletud organismi puudumist, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, ning eelkõige on uuritud taimi, mille puhul võis kahtlustada määratletud organismi esinemise nähtusid;

g)

vahetult enne väljavedu on määratletud taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse määratletud organismi kõigi teadaolevate vektorite vastu.

a)

riigi taimekaitseorganisatsioon on selle vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist ja selle vektoritest vabaks;

b)

see on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi ja tema vektorite sissetoomise eest;

c)

seda ümbritseb 200 meetri laiune tsoon, mis on ametliku visuaalse kontrolli põhjal ning juhul, kui kahtlustatakse määratletud organismi esinemist, proovivõtu ja analüüside tulemusel tunnistatud vabaks määratletud organismist, ning milles rakendatakse nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

d)

seal tehakse asjakohast fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

e)

seal ja punktis c osutatud tsoonis tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas selleks sobival ajal;

f)

määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta;

g)

määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole punktis c osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta.

a)

visuaalne kontroll ning

b)

määratletud organismi esinemise kahtluse korral määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.

a)

visuaalne kontroll ja

b)

määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.