19.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/1

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 34 lõikes 8 on sätestatud eeskirjad nende kulude liidupoolsest rahastamisest mahaarvamiseks, mis ei vasta liidu eeskirjadele. Samuti nähakse sellega ette neist eeskirjadest erand, mis võimaldab liikmesriikidel taotleda tagasimaksete tegemist osamaksetena.

(2)

Kui liikmesriigil on tõsiseid finantsraskusi, peaks komisjonil olema võimalus lisaks sellele, et ta annab loa teha mahaarvamised kolme aastase osamaksena, lükata sellised mahaarvamised edasi maksimaalselt 24 kuuks, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb.

(3)

Sellist edasilükkamist tuleks lubada ainult neil liikmesriikidel, kes saavad rahalist abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002, (3) nõukogu määrusele (EL) nr 407/2010 (4) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule, mis allkirjastati 2. veebruaril 2012.

(4)

Kogemused on näidanud, et mahaarvamiste edasilükkamiseks kindla ajavahemiku kehtestamine võib põhjustada võla kuhjumise ja tagasimaksmise tähtaeg võib saabuda siis, kui asjaomane liikmesriik on ikka veel tõsistes majanduslikes raskustes ega ole suuteline tegema nõutud tagasimakseid. Seepärast peaks komisjonil olema võimalus, võttes arvesse asjaomase finantsabi konkreetseid tingimusi, pikendada edasilükkamise tähtaega ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud.

(5)

Lisaks on kogemused näidanud, et kogu edasilükkunud summa tagasimaksmise nõudmine kolme aastase osamaksena võib kaasa tuua põhjendamatuid raskusi neile liikmesriikidele, kes on rahalistes raskustes ka pärast edasilükkamise tähtaja möödumist. Seepärast tuleks tulevastes otsustes, millega antakse luba teha tagasimakseid osamaksetena, võimaldada suurema arvu osamaksete tegemist, juhul kui asjaomased summad moodustavad suure osa selle liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist.

(6)

Edasilükkamisotsust kasutav liikmesriik peaks tagama, et mahaarvamisi põhjustanud puudujäägid, mis endiselt eksisteerivad otsuse tegemise ajal, kõrvaldatakse tegevuskavaga, mis on koostatud komisjoniga konsulteerides ja milles on esitatud selged arengunäitajad. Kui sellist edasilükkamist kasutav liikmesriik ei suuda puudusi tegevuskavaga kõrvaldada ning põhjustab sellega liidu eelarvele täiendavat finantsriski, peaks komisjon saama proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt muuta oma otsust mahaarvamiste kohaldamise tähtaja edasilükkamise kohta või tunnistada see kehtetuks.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 908/2014 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

19.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/4

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärinevate jalgrataste impordile 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „algsed meetmed”).

(2)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (3) eelkirjeldatud meetmed säilitada.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (4) suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 %ni.

(4)

2013. aasta mais, pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, otsustas nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 (5) säilitada kehtiva 48,5 % dumpinguvastase tollimaksu, välja arvatud kolme äriühingu puhul, kellele määrati individuaalsed tollimaksumäärad (19,2 % äriühingule Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd, 0 % äriühingule Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd ja 0 % äriühingule Ideal (Dongguan) Bike Co., Ltd) (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(5)

Pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist otsustas nõukogu 2013. aasta mais laiendada määrusega (EL) nr 501/2013 (6) Hiinast pärit jalgrataste impordile kehtivaid meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile (edaspidi „eelmine meetmetest kõrvalehoidmise uurimine”).

(6)

Euroopa Komisjon sai 23. juulil 2014 alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohase taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast pärit jalgrataste impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt (edaspidi „uurimisalused riigid”) lähetatud jalgrataste impordile registreerimisnõue, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist või Filipiinidelt pärinevana või mitte.

(7)

Taotluse esitas Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association – EBMA) viieteistkümne liidu jalgrattatootja nimel.

(8)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, otsustas komisjon uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast pärinevate jalgrataste impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(9)

Komisjon algatas uurimise 2. septembri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 938/2014 (7) (edaspidi „algatamismäärus”).

(10)

Komisjon teatas ametlikult Hiina, Kambodža, Pakistani ja Filipiinide ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest.

(11)

Komisjon saatis talle teada olevatele Kambodža, Pakistani ja Filipiinide tootjatele ja/või eksportijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormid otse või Kambodža, Pakistani ja Filipiinide esinduse kaudu Euroopa Liidus. Komisjon saatis talle teada olevatele Hiina tootjatele ja/või eksportijatele küsimustikud otse või Hiina Rahvavabariigi esinduse kaudu Euroopa Liidus. Küsimustikud saadeti ka teadaolevatele liidu sõltumatutele importijatele.

(12)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(13)

Koostööd tegev Pakistani äriühing taotles ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist uurimisse. Ärakuulamine toimus 23. märtsil 2015. Ärakuulamise ajal oli arutusel vormi A tõendusjõud Sri Lanka seotud äriühingu käest edasimüüja kaudu ostetud jalgrattaosade puhul, nagu selgitatud põhjenduses 98, ning samuti alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamine analoogia põhjal Sri Lankalt ostetud jalgrattaosade puhul.

(14)

Viis Kambodža, üks Pakistani ja kaks Filipiinide tootjat ja/või eksportijat esitasid dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormidele vastused. Uurimisaluste riikide tootjatest ja/või eksportijatest sõltumatud Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Küsimustikule vastas kolm liidu sõltumatut importijat.

(15)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(16)

Uurimisperiood kestis 1. jaanuarist 2011 kuni 31. augustini 2014. Uurimisperioodil koguti andmeid muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist ja nende laiendamist Indoneesiale, Malaisiale, Sri Lankale ja Tuneesiale 2013. aastal ning sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, mille jaoks puudus muu piisav põhjus või majanduslik õigustus peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. septembrist 2013 kuni 31. augustini 2014 hõlmava aruandeperioodi kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste osas, ning dumpingu esinemist.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas Hiina, asjaomaste riikide, eelmisse meetmetest kõrvalehoidmise uurimisse kaasatud riikide ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas eelnimetatud muutuse tingis tava, protsess või toiming, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas on tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju on kahjustatud uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas alusmääruse artikli 2 sätetega.

(18)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit jalgrattad ja muud mootorita rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(19)

Uurimisalune toode on sama, mis eespool määratletud, kuid lähetatud Kambodžast, Pakistanist või Filipiinidelt, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist või Filipiinidelt pärinevana või mitte, ja on praegu liigitatud samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode (edaspidi „uurimisalune toode”).

(20)

Uurimine näitas, et Hiinast liitu eksporditud ning Kambodžast, Pakistanist või Filipiinidelt liitu lähetatud eespool määratletud jalgratastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Aruandeperioodil tootis Kambodžas jalgrattaid kuus äriühingut. Viis äriühingut tegid koostööd ja esitasid taotluse alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohase vabastamise kohta. Nende viie äriühingu osakaal Kambodžast liitu suunduvas koguimpordis oli pisut suurem kui 100 %, nagu see kajastub Comextis (8). Uurimine näitas siiski, et teatav import (nimelt Madalmaadesse) ei olnud seotud ühegi koostööd tegeva äriühinguga, nagu on selgitatud põhjendustes 66 ja 67. Selle tulemusel tehti kindlaks, et koostööd tegevate äriühingute osakaal Kambodžast liitu suunduvas koguimpordis oli 94 %. Üks koostööd tegev äriühing on seotud Tuneesia äriühinguga, kelle puhul tuvastati eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ajal meetmetest kõrvalehoidmine. Kuues äriühing on seotud Sri Lanka äriühinguga, kellele kehtivad määrusega (EL) nr 501/2013 laiendatud meetmed, ning koostööd tegeva Pakistani äriühinguga, kellele on osutatud põhjenduses 22. Kuues äriühing ei teinud uurimise raames koostööd.

(22)

Aruandeperioodil tootis Pakistanis jalgrattaid üks äriühing. See ainus Pakistani äriühing esitas vabastamistaotluse kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4 ja esindas pisut üle 100 % Pakistanist liitu suunduvast koguimpordist, nagu see kajastub Comextis. Äriühingut käsitati koostööd tegevana. Kokkuleppel äriühinguga toimus Sri Lankal kontrollkäik äriühinguga seotud rattaosade tarnija valdustesse.

(23)

Aruandeperioodil tootis Filipiinidel jalgrattaid kaks äriühingut. Nagu põhjendustes 39 ja 40 selgitatud, tehti kindlaks, et üks neist äriühingutest eksportis liidu turule kahe sõltumatu edasimüüja kaudu. Veel leiti, et üks neist äriühingutest sooritas eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ajal sarnaseid tehinguid teise Sri Lanka äriühinguga.

(24)

Kaks Filipiinide äriühingut, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, esindasid pisut üle 100 % Filipiinidelt liitu suunduvast koguimpordist, nagu see kajastub Comextis. Vaid üht neist kahest äriühingust käsitati täiel määral koostööd tegevana.

(25)

Teise äriühingu koostööd hinnati ebapiisavaks järgmistel põhjustel:

(26)

Seetõttu teatati 16. jaanuaril 2015 kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 4 äriühingule, et tema esitatud teavet kavatsetakse arvesse võtta osaliselt, ning talle anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgitused.

(27)

Äriühing esitas oma 30. jaanuari 2015. aasta vastuses seisukoha põhjenduses 25 esitatud põhjuste kohta, mis oli järgmine.

(28)

Põhjenduse 25 punktis a esitatud põhjuse kohta väitis äriühing, et vabastamistaotluse vormil ei nõutud ostetud jalgrattaosade kohta üksikasjalikku ülevaadet; et ostetud osade tüübi kindlaksmääramine ja liigitamine oli koormav ja et äriühingu arvates ei anna selline üksikasjalik teave komisjonile väärtuslikku lisateavet selle kindlakstegemiseks, kas alusmääruse artiklis 13 sätestatud kriteeriumid olid täidetud. Samal päeval, st rohkem kui kaks kuud pärast kohapealset kontrolli, esitas äriühing ka uue dokumendi, mis sisaldas ülevaadet aruandeperioodil ostetud osade tüübi kohta.

(29)

Komisjon ei nõustu nende väidetega, kuna alusmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tingimuste täitmise hindamiseks on vaja teada ostude mahtu ja väärtust. Sellekohast teavet nõuti sõnaselgelt ka vabastamistaotluse vormil. Kõik teised käesolevas uurimises osalevad koostööd tegevad äriühingud esitasid asjaomase teabe nõutavas vormis. Hilinenult esitatud uus teave ei olnud täiel määral vastavuses varem esitatud teabega. Arvestades esitatud teabe iseloomu ja ulatust ning asjaolu, et dokument esitati pärast kohapealset kontrolli ja selles esitatud andmeid polnud enam võimalik kontrollida, ei võetud uut teavet arvesse.

(30)

Lisaks väitis äriühing, et komisjon ei andnud piisavaid suuniseid selle kohta, kas seotud Hiina äriühing, kes osaleb jalgrataste tootmises, müügis või turundamises, oleks pidanud eksportijatele mõeldud küsimustikule vastama. Äriühing väitis veel, et liitu eksporditud kogused olid minimaalsed ja seetõttu ei olnud asjaomane teave tema arvates uurimise seisukohast oluline. Hoolimata nendest väidetest esitas Filipiinide äriühing lõpuks vastused eksportijatele mõeldud küsimustikule, ehkki uurimise väga hilises etapis.

(31)

Eelnimetatud väidete kohta tuleks märkida, et vabastamistaotluse vormil nõutakse selgelt asjaomase teabe esitamist, olenemata eksporditud kogustest, mida rõhutati ka äriühingule 13. oktoobril 2014 saadetud puudustele viitavas kirjas. Lisaks ei olnud komisjonil vastuse hilinenud esitamise tõttu võimalik selles sisalduvat teavet kontrollida ja seega ei olnud võimalik hinnata, kas teabel oli oluline mõju äriühingu olukorrale. Seetõttu lükati eespool loetletud väited ja esitatud teave tagasi.

(32)

Põhjenduse 25 punktis b esitatud põhjuse kohta väitis äriühing oma 30. jaanuari 2015. aasta vastuses, et kohapealse kontrolli ajal tuvastatud erinevused olid väikesed, ajaline viivitus nõutavate dokumentide koostamisel oli vähetähtis ja tulenes äriühingu piiratud haldusvahenditest. Lisaks väideti, et komisjon oli kontrollkäigu lõpuks saanud kõik nõutud dokumendid.

(33)

Sellega seoses tuleks märkida, et kohapealse kontrolli ajal tuvastatud erinevused seondusid peamiselt jalgrataste tootmismahuga, mis on oluline teave, kuna see on tähtis tegur vabastamistaotluse hindamisel. Äriühingu väidetavalt piiratud vahendite kohta tuleb märkida, et enne kontrollkäiku ei maininud äriühing kordagi piiratud vahendeid, mis võiksid kontrollimise läbiviimist aeglustada. Lisaks ei olnud äriühing kontrolli lõppedes esitanud mitut olulist nõutud dokumenti, nagu näiteks kohalikele asutustele esitatud dokumendid, mille alusel asjaomased asutused väljastasid päritolusertifikaadi teise nimega äriühingule, ning täiendavad dokumendid äriühingu hoonete kasuliku eluea kindlaksmääramiseks, mille põhjal arvutatakse nende amortisatsiooniperiood ja millel on oluline mõju kuludele.

(34)

Põhjenduse 25 punktis c esitatud esimese ja teise põhjuse kohta väitis äriühing, et komisjoni hinnang kontrollkäigu eri etappidel tuvastatud rattaraamide hulga, nende värvi kvaliteedi ja keemilise töötluse kohta, mis ei olnud vastavuses aruandeperioodil väidetavalt toodetud valmis jalgrataste hulgaga, oli ebaselge. Samuti väitis ta, et komisjoni kahtlused äriühingu suutlikkuse kohta toota rattaraame on ebaselged.

(35)

Sellega seoses tuleb rõhutada, et nagu põhjenduses 29 sedastatud, ei esitanud äriühing vabastamistaotluse vormil nõutud vajalikku teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil hinnata ostetud ja toodetud rattaraamide hulka. Komisjon külastas kohapealse kontrolli käigus tehast ja tegi kindlaks, et teatavaid tegevusi ei sooritatud pidevalt, nagu tootmisprotsess seda nõuab. Näiteks pärast komisjoni esimest kontrollkäiku, mille ajal tootmistegevus näis olevat pidev, külastas komisjon tehast uuesti ja leidis, et tegevus on lõppenud, kuna rattaraamid olid keemilise töötlemise alale maha jäetud ja värvimise osakonnas oli elekter välja lülitatud, ehkki rattaraamid polnud täielikult värvitud. Ilmset selgitust sellele ei olnud. Vastupidi, sellisel tootmise lõpetamisel võib olla oluline mõju valmis rattaraamide kvaliteedile, mis ei ole kooskõlas majanduslikult mõistliku tootmisprotsessi põhimõtetega. Lisaks ei suutnud komisjon kontrollkäigu ajal kontrollida rattaraamide tootmiseks vajaliku tooraine olemasolu äriühingu valdustes. Kontrollkäigu ajal leiti sellegipoolest, et äriühingul olid olemas teatavad seadmed rattaraamide tootmiseks ning ei välistatud, et äriühing võis aruandeperioodil mõned rattaraamid toota. Seetõttu järeldas komisjon äriühingu esitatud mittetäieliku teabe põhjal, mida on kirjeldatud põhjenduse 25 punktis c, et liites kokku kõik rattaraamide ostud, mida äriühing kajastas Exceli failides oma 13. oktoobri 2014. aasta vastuses puudustele viitavale kirjale, oli hoolimata seadmete olemasolust suurem osa aruandeperioodil liidu turule müüdud jalgrataste kokkupanemiseks kasutatud rattaraamidest tegelikult ostetud Hiinast.

(36)

Põhjenduse 25 punktis c esitatud kolmanda põhjuse kohta väitis äriühing, et ostetud osade väärtuse mittevastavus tuleneb FOB-hindade (FOB: franko laeva pardal) esitamisest CIF-hindade (kulud, kindlustus ja vedu) asemel, mis kajastusid arvetel. Äriühing esitas ka uue dokumendi, milles on välja toodud nii FOB-hinnad kui ka CIF-hinnad.

(37)

Ostuhindade vastavuse kohta tuleb märkida, et vabastamistaotluse vormil nõutakse äriühingult iga ostutehingu kohta nii arve väärtuse kui ka tegelike tarnetingimuste väljatoomist. Oma vastuses vabastamistaotluse vormile ei toonud äriühing ühegi teatatud tehingu puhul välja, et tarnetingimused kajastasid FOB- või CIF-hindu, pigem oli tehingute liigiks märgitud C&F (kulud ja vedu) või COD (kaup lunaraha vastu). Võttes arvesse kõnealuse teabe iseloomu ja ulatust, lükati need väited tagasi, kuna äriühing esitas vastava teabe uurimise hilises etapis, kui seda polnud enam võimalik kontrollida.

(38)

Põhjenduse 25 punktis c esitatud neljanda põhjuse kohta väideti, et seotud Hiina äriühingu kaudne müük väidetavalt sõltumatute tarnijate kaudu moodustab väga väikese osa äriühingu koguostudest. Komisjonil ei olnud põhjenduses 29 nimetatud põhjustel võimalik kindlaks määrata seotud tarnijalt ostetud osade täpset hulka. Seetõttu jääb komisjon osade ostu hinna usaldusväärsuse ja peamise tarnija isiku osas kahtlevale seisukohale.

(39)

Ekspordihinna õigsust käsitleva, põhjenduse 25 punktis c esitatud viienda põhjuse kohta väideti, et tavaliselt müüb äriühing jalgrattaid liidu turule kahe sõltumatu kaubandusettevõtte kaudu, kes seejärel müüvad jalgrattad edasi lõplikele klientidele liidus. Lisaks näitab asjaolu, et kaubandusettevõtete nimed esinevad mõnel äriühingu esitatud päritolusertifikaadil, lihtsalt edasimüüja kui liidu klientidele lõpliku müüja staatust.

(40)

Andmeid esitades ei käsitlenud äriühing oma sõltumatuid kaubandusettevõtteid klientidena, mis on vastuolus äriühingu väitega, et viimati nimetatud on tegelikult lõplikud müüjad liidu klientidele. See kinnitab komisjoni arusaama, et kohapealse kontrolli ajal nähtud arved äriühingu ja liidu klientide vaheliste tehingute kohta ei kajasta tegelikke eksporditehinguid, kuna sellisel juhul peaksid liidu klientidele arve esitama sõltumatud edasimüüjad. Seetõttu leiti, et esitatud ekspordihind ei ole usaldusväärne, ja seda ei võetud arvesse.

(41)

Amortisatsiooni-, tööjõu- ja energiakulude ebausaldusväärsust käsitleva, põhjenduse 25 punktis c esitatud kuuenda põhjuse kohta väitis äriühing järgmist.

Amortisatsioonikulusid käsitledes osutas äriühing oma hoonete ehitamise aastatele, kuid ei kinnitanud seda väidet ühegi tõendiga. Lisaks palus komisjon kohapealse kontrolli ajal korduvalt esitada tõendid hoonete ehitusaasta kohta ning hoonete amortisatsiooniperioodi hinnangu, kuna amortisatsiooni väärtus on väga oluline alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohase lisandunud väärtuse arvutamiseks. Eriti tuleb märkida, et äriühing on määranud oma hoonete kasuliku eluea tunduvalt lühemaks kui rahvusvahelise raamatupidamisstandardi järgi tavaks olevad 50 aastat. Seetõttu olid amortisatsioonikulud suured, avaldades olulist mõju kokkupandud jalgrataste kogukuludele, mis komisjonile teatavaks tehti. Äriühing ei esitanud sellise tavamenetlusest kõrvalekaldumise õigustamiseks mingeid täiendavaid dokumente, nagu näiteks asjaomased analüüsid või dokumendid äriühingusisese otsustusprotsessi aluseks olevate põhjuste kohta. Kontrollkäigu ajal ei leidnud komisjon ühtegi põhjust, miks äriühing ei saaks kasutada hooneid pikema kui deklareeritud perioodi jooksul. Seetõttu lükati äriühingu väide tagasi ja amortisatsiooniperiood hinnati ümber, võttes aluseks täpsema hoonete kasuliku eluea ehk 20 aastat.

(42)

Tööjõukulude küsimuses seadis äriühing kahtluse alla komisjoni hinnangu selguse. Nagu põhjenduses 35 selgitatud, arvutas komisjon teabe põhjal, mis oli esitatud 13. oktoobri 2014. aasta vastuses puudustele viitavale kirjale, et suurem osa aruandeperioodil liidu turule eksporditud jalgrataste kokkupanekul kasutatud raame oli tegelikult ostetud Hiinast. Seetõttu olid äriühingu esitatud tööjõukulud võrreldes tootmismahuga väga ebaproportsionaalsed ning need hinnati ümber, võttes aluseks tegeliku Filipiinide tootja kohta tehtud järeldused.

(43)

Ka energiakulude küsimuses seadis äriühing kahtluse alla komisjoni hinnangu selguse. Sarnaselt tööjõukuludega olid äriühingu esitatud energiakulud võrreldes tootmismahuga väga ebaproportsionaalsed ning need hinnati ümber, võttes aluseks tegeliku Filipiinide tootja kohta tehtud järeldused.

(44)

Seetõttu tuli osa äriühingu esitatud teabest ümber hinnata, nagu selgitatud põhjendustes 41–43, ning liitu suunatud ekspordi hinna kohta antud teavet ei võetud üldse arvesse. Seetõttu põhinesid järeldused liitu suunatud ekspordi hinna kohta kättesaadavatel andmetel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Ekspordihind määrati kindlaks Comexti andmete alusel.

(45)

Ükski Hiina sõltumatu eksportiv tootja koostööd ei teinud, samas kui teatavad uurimisaluste riikide tootjate ja/või eksportijatega seotud Hiina eksportivad tootjad tegid koostööd ja teatasid, et nad on uurimisperioodil liidu turule ning Kambodžasse ja Filipiinidele müünud tühiseid koguseid. Seepärast põhinevad järeldused ühelt poolt vaatlusaluse toote Hiinast liitu importimise kohta ja teiselt poolt jalgrataste Hiinast Kambodžasse, Pakistani ja Filipiinidele eksportimise kohta koostööd tegevate Hiina seotud eksportivate tootjate esitatud andmetel ning kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1. Andmed liitu suunduva impordi kohta saadi Comextist. Hiinast Kambodžasse, Pakistani ja Filipiinidele suunatud ekspordi mahu kindlaksmääramiseks kasutati Hiina riiklikku statistikat.

(46)

Kambodža, Pakistani ja Filipiinide kohalikud asutused esitasid Hiinast pärit jalgrataste impordi kohta osalist teavet. Lisaks selgitas uurimine, et asjaomased Kambodža, Pakistani ja Filipiinide kohalikud asutused ei võrrelnud Hiina ekspordistatistikat asjaomase kohaliku impordistatistikaga.

(47)

Vaatlusaluse toote koguimport Hiinast liitu vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 27 %. Pärast Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast pärinevale impordile registreerimisnõude kehtestamist alates eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisest 2012. aastal suurenes import Hiinast 44 %. Aruandeperioodil vähenes import Hiinast võrreldes 2013. aastaga 7 %. Uurimisperioodil vähenes import Hiinast kokku 2 %.

(48)

Nagu põhjendustes 21, 22 ja 24 selgitatud, ületas uurimisaluste riikide koostööd tegevate äriühingute kontrollitud eksport vähesel määral Comextis kajastatud impordi mahtu. Kuna koostööd tegevate äriühingute esitatud andmed olid kontrollitud, peeti neid täpsemateks ja kohandati vastavalt Comexti andmeid.

(49)

Samal ajal on uurimisaluse toote import Kambodžast liitu alates 2011. aastast kasvanud. 2012. aastal suurenes import võrreldes 2011. aastaga 120 %, samas kui 2013. aastal import võrreldes 2011. aastaga kolmekordistus. Uurimisperioodil suurenes import Kambodžast liitu 180 %. Kambodžast liitu suunduva impordi suurenemist tuleks vaadelda seoses Sri Lankalt ja Tuneesiast pärit impordi vähenemisega 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 59 % ja 57 % Sri Lanka puhul ja 32 % ja 23 % Tuneesia puhul). Kõnelune impordi vähenemine langes kokku registreerimisnõude kehtestamisega Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunduvale impordile pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist 2012. aastal, nagu kirjeldatud põhjenduses 21.

(50)

Uurimisaluse toote import Pakistanist liitu oli enne 2013. aastat praktiliselt olematu. Aruandeperioodil suurenes see oluliselt. Pakistanist liitu suunduva impordi suurenemist tuleks vaadelda seoses Sri Lankalt pärit impordi vähenemisega 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 59 % ja 57 %). Nimetatud impordi vähenemine langes kokku registreerimisnõude kehtestamisega Sri Lankalt liitu suunduvale impordile pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist, nagu kirjeldatud põhjenduses 21.

(51)

Kuna kogu import Pakistanist liitu pärines üheltainsalt Pakistani tootjalt ja eksportijalt, nagu kirjeldatud põhjenduses 22, siis ei ole Pakistanist liitu suunduva ekspordi täpset mahtu konfidentsiaalsuse tõttu võimalik avaldada.

(52)

Uurimisaluse toote import Filipiinidelt liitu suurenes aruandeperioodil võrreldes aastaga 2011 40–65 %. Filipiinidelt liitu suunduva impordi suurenemist tuleks vaadelda seoses impordi vähenemisega Sri Lankalt 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 59 % ja 57 %). Kõnealune vähenemine langes kokku eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisega, nagu kirjeldatud põhjenduses 23.

(53)

Kuna uurimisalust toodet importisid Filipiinidelt liitu kaks tootjat ja/või eksportijat, nagu kirjeldatud põhjenduses 23, siis ei ole Filipiinidelt liitu suunduva ekspordi täpset mahtu konfidentsiaalsuse tõttu võimalik avaldada.

(54)

Tabelis 1 on näidatud Hiinast, Kambodžast, Pakistanist, Filipiinidelt, Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunduva jalgrataste impordi maht aruandeperioodil.

Tabel 1

ELi suunduva impordi maht

(55)

Jalgrataste eksport Hiinast Kambodžasse suurenes 2012. aastal võrrelduna 2011. aastaga 65 %. Ajavahemikus 2012–2013 vähenes import 10 %, kuid aruandeperioodil suurenes see võrreldes 2013. aastaga 76 %. Uurimisperioodil suurenes eksport Hiinast Kambodžasse kokku 159 %. Hiinast Kambodžasse suunduva ekspordi suurenemist tuleks vaadelda seoses Hiinast Sri Lankale ja Tuneesiasse suunduva ekspordi vähenemisega 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 44 % ja 30 % Sri Lanka puhul ja 66 % ja 57 % Tuneesia puhul). See langes kokku registreerimisnõude kehtestamisega Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunduvale impordile pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist.

(56)

Vaatlusaluse toote eksport Hiinast Pakistani vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 22 %. Pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist suurenes jalgrataste eksport Hiinast Pakistani 57 % ning aruandeperioodil kasv jätkus. Uurimisperioodil suurenes eksport Hiinast Pakistani kokku 57 %. Hiinast Pakistani suunduva ekspordi suurenemist tuleks vaadelda seoses Hiinast Sri Lankale suunduva ekspordi vähenemisega 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 44 % ja 30 %). See langes kokku registreerimisnõude kehtestamisega Sri Lankalt liitu suunduvale impordile pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist.

(57)

Eksport Hiinast Filipiinidele vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 27 %. Kuid 2013. aastal, pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist, eksport Hiinast Filipiinidele rohkem kui kahekordistus. Uurimisperioodil suurenes eksport Hiinast Filipiinidele kokku 140 %. Hiinast Filipiinidele suunduva ekspordi suurenemist tuleks vaadelda seoses Hiinast Sri Lankale suunduva ekspordi vähenemisega 2013. aastal ning aruandeperioodil, võrrelduna aastaga 2011 (vastavalt 44 % ja 30 %). See langes kokku registreerimisnõude kehtestamisega Sri Lankalt liitu suunduvale impordile pärast eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamist.

(58)

Tabelis 2 on näidatud Hiinast Kambodžasse, Pakistani, Filipiinidele, Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse suunduva jalgrataste ekspordi maht uurimisperioodil.

Tabel 2

Hiinast pärineva ekspordi maht

(59)

Pärast eelmisele meetmetest kõrvalehoidmise uurimisele järgnenud dumpinguvastaste meetmete laiendamist vähenenud Hiinast, Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunduv eksport, millega samal ajal suurenes Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt liitu suunduv eksport ning Hiinast Kambodžasse, Pakistani ja Filipiinidele suunduv eksport ja vähenes Hiinast Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse suunduv eksport, kujutab endast kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Kolme asjaomase riigi puhul võib seda järeldada nii i) üleilmselt kui ka ii) iga uurimisaluse riigi kohta eraldi.

(60)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas selle toote lähetamist, mille kohta meetmed kehtivad, läbi kolmandate riikide ja toote osade kokkupanemist liidus või kolmandas riigis. Kokkupanemise toimumine määratakse kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 2.

(61)

Uurimisaluste riikide kohalikud asutused ei esitanud mingit teavet uurimisaluse toote tootmismahu kohta oma riigis.

(62)

Äriühingute vabastamistaotluse vormide põhjal tehti kindlaks, et Kambodža tootjad suurendasid uurimisaluse toote tootmist 2011. aasta ja aruandeperioodi vahelisel ajavahemikul 161 % ning Filipiinide tootjad 20 % – 55 %.

(63)

Pakistani ainus koostööd tegev äriühing alustas jalgrataste eksportimist 2013. aastal. Seega põhines järeldus, et Pakistanis tegelikku tootmist ei toimunud, sellesama äriühingu esitatud kontrollitud teabel.

(64)

Nagu põhjenduses 24 kirjeldatud, tegid koostööd kaks Filipiinide äriühingut, kellest üks ei ole põhjenduste 112–125 kohane tegelik tootja. Seepärast ei ole Filipiinide tootmismahtu konfidentsiaalsuse tõttu võimalik avaldada.

Tabel 3

Kambodža ja Filipiinide tootjate jalgrattatoodang

(65)

Kuna viie Kambodža koostööd tegeva äriühingu toodang moodustas valdava osa ekspordist ELi, oli võimalik teostada üksikasjalik analüüs. Nagu osutatud põhjenduses 21, ei olnud teatav import Madalmaadesse seotud ühegi koostööd tegeva äriühinguga. Lisaks on üks koostööd tegev äriühing seotud Tuneesia äriühinguga, kes hoidis eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ajal meetmetest kõrvale.

(66)

Uurimine selgitas, et import Kambodžast Madalmaadesse suurenes 2013. aastal ja aruandeperioodil võrreldes 2011. aastaga oluliselt (vastavalt 672 % ja 533 %), samas kui impordihinnad 2013. aastal ja vaatlusperioodil võrreldes 2011. aastaga langesid (vastavalt 43 % ja 21 %), nagu näidatud tabelis 4.

Tabel 4

Import Kambodžast Madalmaadesse

(67)

Igakuistel andmetel põhinev üksikasjalikum analüüs, mis on esitatud tabelis 5, osutas, et Kambodžast Madalmaadesse suunduva impordi hinnad olid aruandeperioodi neljal esimesel kuul palju madalamal tasemel kui 2014. aasta jaanuaris ja hiljem. Uurimise käigus selgus ka, et koostööst keeldunud Kambodža äriühing kolis 2013. aasta lõpus Pakistani. Lisaks eksportisid kolm Kambodža koostööd tegevat äriühingut Madalmaadesse väikseid koguseid jalgrattaid hindadega, mis olid oluliselt kallimad aruandeperioodi nelja esimese kuu keskmistest hindadest. Kaks ülejäänud äriühingut jalgrattaid Madalmaadesse ei eksportinud. Selle põhjal järeldas komisjon, et Kambodžast Madalmaadesse importis ka koostööst keeldunud äriühing.

Tabel 5

Keskmised igakuised impordihinnad Kambodžast Madalmaadesse

(68)

Koostööd tegevate Kambodža äriühingute eksport moodustas 94 % kogu impordist, mis suundus aruandeperioodil Kambodžast liitu.

(69)

Üks viiest koostööd tegevast äriühingust ei suutnud ühitada andmeid Hiinast ostetud rattaraamide tüübi kohta liitu müüdud jalgrataste tüübi andmetega, kuigi äriühing nimetatud ajavahemikul rattaraame ei tootnud. Seetõttu järeldati, et jalgrattad olid ümber laaditud.

(70)

Pärast järelduste teatavakstegemist ei nõustunud äriühing komisjoni seisukohaga ümberlaadimise kohta. Äriühing esitas täiendavad dokumendid ning väitis, et komisjoni toimikus ei ole tõendeid, mis osutaksid, et rattaraamid pärinevad Hiinast.

(71)

Tuleb meenutada, et kohapealse kontrolli ajal ei võimaldanud äriühingu esitatud teave komisjonil ühitada ostetud rattaraamide tüüpi liitu eksporditud jalgrataste tüübiga, kuna äriühing näitas dokumentides terasest rattaraamide ostu, eksportides samas eri suuruses teras- ja alumiiniumraamidega jalgrattaid. Sellest nähtub, et eksporditud jalgrattaid ei pandud kokku Kambodžas. Lisaks esitas äriühing kohapealse kontrolli ajal rattaraamide päritolu kohta ainult ühe tõendi – vormi A/päritolusertifikaadi, mille olid Vietnami edasimüüja nimele välja andnud Vietnami ametiasutused. Pärast järelduste teatavakstegemist väitis äriühing, et vormilt A/päritolusertifikaadilt nähtus valesti, et kõik rattaraamid olid terasest, ehkki tegelikult on need terasest ja alumiiniumist. Äriühing esitas pärast järelduste teatavakstegemist uued vietnami- ja hiinakeelsed dokumendid koos osalise tõlkega inglise keelde. Nimetatud dokumentides oli mitu vastuolu (ostetud rattaraamide hulk ei vastanud eksporditud jalgrataste hulgale, nagu tehti kindlaks kohapealse kontrolli käigus; üks dokument esitati arvena, kuid sellel ei kajastunud ühtegi hinda; rattaraamide muude tootmisetappide, nagu lõikamise, stantsimise, mulgustamise ega värvimise kohta ei esitatud mingeid tõendeid). Uusi dokumente peeti seetõttu puudulikeks ja ebapiisavateks, et tõendada kõnealuste rattaraamide tootmist Vietnamis.

(72)

Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et äriühing ostis suurema osa (70 %) jalgrataste kokkupanekul kasutatud muudest osadest seotud Hiina äriühingutelt ning ülejäänud osad (välja arvatud paar ebaolulist erandit) pärinesid Vietnami edasimüüjatelt. Äriühing ei esitanud mingeid tõendeid ega teavet kõnealuste muude osade tegelike tootjate kohta.

(73)

Lisaks ei esitanud äriühing kõnealuste jalgrataste kohta Kambodža kaubandusministeeriumi välja antud vormi A/päritolusertifikaati. Seetõttu ja muu kättesaadava teabe puudumisel järeldati, et kõnealused rattaosad pärinevad Hiinast. Seega lükati eelnimetatud väited tagasi.

(74)

Eespool loetletud tõendite põhjal tehti kindlaks, et Kambodžas esineb Hiinast pärinevate toodete ümberlaadimist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(75)

Selleks et teha kindlaks, kas Kambodžas aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd tegeva äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid. Viiest koostööd tegevast äriühingust kolme puhul moodustas Hiinast pärinev tooraine (jalgrattaosad) vähem kui 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli suurem kui 25 % tootmiskuludest.

(76)

Kaks ülejäänud äriühingut asutati 2013. aastal Kambodžas. Üks neist oli seotud ümberlaadimisega, nagu tehti kindlaks põhjendustes 69–74. Mõlemad äriühingud väitsid, et nad toodavad rattaraame. Nad ostsid rattaosi Hiinast kas seotud äriühingutelt või Hongkongi seotud edasimüüjate kaudu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et rattaraamide tootmise püsikulud (st amortisatsioon, rent, otsesed ja kaudsed kulud elektrienergiale) ei vastanud jalgrataste tootmismahule ning suurendasid kunstlikult toodetud rattaraamide väärtust. Lisaks leiti, et rattaraamide tootmisel kasutatud värvi hulk oli võrreldes tegelike tootjate esitatud andmetega ülehinnatud. Samuti leiti tegelike tootjate kohta tehtud järelduste põhjal, et rattaraamide tootmisele ja jalgrataste kokkupanemisele eraldatud tööjõu kulud olid võrreldes toodetud rattaraamide hulga ja kokkupandud jalgrataste arvuga liiga suured ja ebausaldusväärsed. Seetõttu vaadati rattaraamide tootmisele eraldatud eri kulud läbi ja leiti, et Hiinast pärinev tooraine (jalgrattaosad) moodustasid tegelikkuses rohkem kui 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest, samas kui kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli väiksem kui 25 % tootmiskuludest.

(77)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks äriühing, et oluline osa tema jalgrattatoodangust oli ette nähtud väljaspool liitu asuvatele välisturgudele. Sellega seoses märgitakse, et aruandeperioodil moodustas äriühingu müük väljapoole liitu vähem kui 6 % kogumüügist ning kujutas endast vaid ühte tehingut (üks arve).

(78)

Sama äriühing vaidlustas komisjoni järeldused, et Hiinast pärinevad rattaosad moodustasid rohkem kui 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest. Ta väitis, et komisjon tegi vale järelduse, arvates, et kogu tooraine on mõeldud liitu müüdavate jalgrataste jaoks, samas kui äriühing müüb ka väljapoole liitu. Samuti väitis äriühing, et liitu müüdavate jalgrataste tootmise kulud on suuremad kui väljapoole liitu müüdavate jalgrataste tootmise kulud. Äriühing väitis, et komisjon peaks seetõttu oma järeldusi kohandama ja mitte arvesse võtma väljapoole liitu müümiseks mõeldud jalgrataste osade ja materjali kulusid. Lisaks järeldas komisjon äriühingu väitel eksikombel, et teatavad Hiinast mittepärinevad materjalid (rattaraamid ja muud jalgrattaosad) pärinevad tegelikult Hiinast. Samuti väitis äriühing, et teatavaid kahe ostutellimusega hõlmatud osi kajastas ta ise eksikombel Hiinast pärinevatena.

(79)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu põhjenduses 77 selgitatud, moodustas müük väljapoole liitu vähem kui 6 % äriühingu kogumüügist ja seetõttu ei saanud see komisjoni analüüsi oluliselt moonutada. Pärast järelduste teatavakstegemist esitas äriühing uue dokumendi, milles on välja toodud, missuguseid rattaosi kasutati väljapoole liitu eksporditud jalgrataste jaoks. Äriühing ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis kinnitab, et neid rattaosi kasutati tõesti mujale kui liitu eksporditud jalgrataste kokkupanemiseks (näiteks arveid mujale kui liitu eksporditud jalgrataste materjali eest, kus tuuakse välja kõnealuste jalgrataste jaoks kasutatud osade tüüp). Rattaosade kohta, mille puhul äriühing väitis, et komisjon pidas neid eksikombel Hiinast pärinevateks, märgitakse, et äriühing esitas andmed mitmete osade ostmise kohta Vietnami edasimüüjatelt, kuid tõendeid nende osade tootjate kohta ei esitatud, nagu selgitatud põhjenduses 71. Kuna kõnealuste rattaosade tegelike tootjate kohta puuduvad igasugused tõendid, ja võttes arvesse asjaolu, et äriühing on seotud Hiina äriühingutega, kellelt ta jalgrattaosi ostab, järeldatakse, et kõnealused rattaosad pärinevad samuti Hiinast. Kahe eespool kirjeldatud ostutellimuse kohta tuleb märkida, et need kajastasid äriühingu enda esitatud andmetel rattaosade ostu seotud Hiina äriühingult ning pärast järelduste teatavakstegemist ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et äriühing tegi kõnealuseid rattaosi Hiinast pärinevatena deklareerides vea. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(80)

Mõlemad jalgrataste kokkupanemisega tegelevad äriühingud vaidlustasid komisjoni teostatud kulude läbivaatamise. Üldiselt rõhutatakse, et kui alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt arvutatakse, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus on suurem kui 25 % tootmiskuludest, siis lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse võetud kulud on kulud, mis tekivad tootmisprotsessis ja mille tulemusel valmistoodangu väärtus võrreldes tema algsete kuludega suureneb (näiteks tootmisega seotud tööjõukulud, tehase üldkulud, koosterajatiste amortisatsioon, äriühingusiseselt toodetud osad). Need kulud peaksid seetõttu tekkima konkreetselt jalgrataste tootmise ja kokkupanemise ajal.

(81)

Üks äriühing väitis, et komisjon ei võtnud arvesse tema geograafilise asukohaga seotud kulusid. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühing ei esitanud tõendeid, mis kajastaksid kulude erinevust Kambodžas piirkondade kaupa. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(82)

Amortisatsioonikulude kohta väitis üks äriühing kohapealse kontrolli käigus, et põhivara eest maksid aktsionärid, mitte äriühing ise. Kuna äriühingul ei tekkinud seoses põhivara soetamisega mingeid kulusid, ei võetud äriühingu esitatud amortisatsioonikulusid arvesse. Pärast järelduste teatavakstegemist väitis äriühing aga, et aktsionäride ostetud seadmed olid tegelikult mitterahaline sissemakse äriühingu aktsiakapitali. Kuna see väide esitati uurimise hilises etapis, ei olnud komisjonil võimalik selle õigsust kontrollida ja seetõttu lükati väide tagasi.

(83)

Mõlemad äriühingud rendivad jalgrataste kokkupanemise jaoks hooneid. Aruandeperioodil oli oluline osa nende tootmisvõimsusest kasutamata. Sellegipoolest esitasid mõlemad äriühingud kogu rendikulu rattaraamide tootmise ja jalgrataste kokkupanekuga seonduvana. Rendikulu esitamisel ei võetud arvesse, et vaid osa renditud hoonetest kasutati tootmisprotsessi tarbeks. Lisandunud väärtuse arvutamiseks vaatas komisjon seetõttu läbi rendikulude esitamise rattaraamide tootmise ja jalgrataste kokkupanekuga seonduvana, võttes arvesse tegeliku tootmismahu osakaalu. Äriühingute ülejäänud rendikulud loeti kuludeks, mis ei aita kaasa alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohase lisandunud väärtuse loomisele.

(84)

Värvimiskulude kohta väitis üks äriühing, et ta kasutab keerulisemat, kolme värvikihiga värvimisprotsessi ja seetõttu kulub tal rohkem värvi kui võrdlusaluse arvutamisel osalenud äriühingutel (võrdlusalusest ligikaudu 2,5 korda rohkem). Sellega seoses tuleks märkida, et võrdlusaluse arvutamisse kaasatud äriühingud kasutavad samuti kolme värvikihti. Hoolimata sellest ei oleks võrdlusaluse kohandamine vastavalt äriühingu ettepanekule muutnud komisjoni järeldust, et äriühing ei vasta alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohase 25 % lisandunud väärtuse nõudele. Lisaks väitis äriühing, et komisjon ei võtnud arvesse liivapritsimise kulusid. Äriühing esitas nende kulude kohta arved pärast järelduste teatavakstegemist. Arved olid väljastatud pärast aruandeperioodi lõppu ja seetõttu ei võetud neid arvesse. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(85)

Sama äriühing väitis, et energiakulude arvestamine mitte tarbimise, vaid iga tootmiskoha ruutmeetrite põhjal on vale. Sellega seoses märgitakse, et kogu kõnealuse äriühingu tarbitud elektrienergiat ei kasutatud tootmisprotsessi jaoks. Igal juhul, isegi kui energiakulusid ei oleks läbi vaadatud, ei oleks see muutnud komisjoni järeldust, et äriühing ei vasta alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohase 25 % lisandunud väärtuse nõudele. Samale järeldusele jõuti, kui nii värvimis- kui ka energiakulusid muudeti vastavalt äriühingu väidetele.

(86)

Teine äriühing väitis, et komisjon poleks pidanud tema kulusid äriühingu materjalide ja detailide loetelult pärinevate andmete põhjal läbi vaatama, kuna materjalide ja detailide loetelu põhjal kulude arvutamise metoodika erineb komisjoni energiakulude kindlaksmääramise metoodikast. Äriühingu väidet põhjalikumalt ei käsitletud. Sellest hoolimata, isegi kui energiakulusid ei oleks kohapealse kontrolli ajal materjalide ja detailide loetelus esitatud energiakulude põhjal läbi vaadatud, ei oleks see muutnud komisjoni järeldust, et äriühing ei vasta alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohase 25 % lisandunud väärtuse nõudele.

(87)

Tööjõukulude puhul ei võtnud komisjon ühe äriühingu väitel arvesse asjaolu, et äriühing maksis oma töötajate säilitamiseks neile suuremat palka, kuna kõnealuses piirkonnas ei olnud piisavalt töötajaid. Sellega seoses tuleks märkida, et komisjon ei vaadanud läbi töötajate palgataset, vaid rattaraamide tootmise ja jalgrataste kokkupanemisega tegelikult tegelevate töötajate arvu. Lisaks väitis sama äriühing, et komisjon ei võtnud arvesse töötajate paindlikkust, kuna väidetavalt panid rattaraamide tootmisega tegelevad töötajad aeg-ajalt ka jalgrattaid kokku. Vastuses sellele väitele rõhutatakse, et kohapealse kontrolli ajal palus komisjon äriühingul esitada töötajate hinnanguline arv osakondade kaupa (rattaraamide tootmine, kokkupanemine jne). Komisjoni hinnang põhines kohapealse kontrolli käigus esitatud teabel. Äriühing ei esitanud teavet töötajate paindliku kasutamise kohta ja seetõttu lükati väide tagasi. Teine äriühing väitis, et tema tööjõukulud olid suured koolituskulude tõttu, esitamata sealjuures tõendeid asjaomaste koolituskulude väärtuse kohta. Sellele vaatamata tuleks märkida, et äriühing kasutab väljakoolitatud töötajaid pikema ajavahemiku vältel ja seetõttu tuleks koolituskulud jagada pikema aja peale. Seetõttu ei saa kõiki koolituskulusid kanda kuludesse tootmise esimestel kuudel, kuna koolitusele kulutatud summad aitavad kaasa toodetud jalgrataste väärtuse suurendamisele ka pärast aruandeperioodi.

(88)

Seega tehti kindlaks, et Kambodžas esines jalgrataste kokkupanemist, mis oli seotud kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisega alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(89)

Kambodža suhtes kohaldatakse alates 2001. aastast Euroopa Liidu algatust „Kõik peale relvade”. Ehkki ei saa välistada, et algatus „Kõik peale relvade” võis motiveerida eri äriühinguid asutama oma tootmisrajatisi Kambodžas ja eksportima jalgrattaid liidu turule, ei mõjuta see järeldusi, et üks äriühing oli seotud ümberlaadimisega ja kaks äriühingut hankisid jalgrattaosi peamiselt Hiinast ja selle tootmistegevusse lisandunud väärtus ei olnud piisav, mistõttu leiti, et nad olid seotud meetmetest kõrvalehoidmisega.

(90)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks äriühing, et ta on asutatud Kambodžas ärilistel kaalutlustel eesmärgiga saada kasu madalatest tööjõukuludest ja logistilistest eelistest. Tuleks siiski märkida, et äriühing ise on need eelised mõningal määral kahtluse alla seadnud dokumendis, mille ta esitas koos oma vastusega järelduste teatavakstegemisele. Lisaks moodustas äriühingu müük liitu aruandeperioodil ligikaudu 94 % tema kogumüügist, nagu eespool selgitatud. Selline liidu turule keskendumine ei ole väitega kooskõlas ja seetõttu lükatakse väide tagasi.

(91)

Uurimise käigus ei tuvastatud eelkirjeldatud ümberlaadimiseks ega kokkupanemiseks muid piisavaid põhjuseid või majanduslikku õigustust peale vaatlusalusele tootele kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmise. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida ümberlaadimise ja kokkupanemise kulud.

(92)

Oma 19. märtsi 2015. aasta vastuses järelduste teatavakstegemisele ei seadnud Kambodža kaubandusministeerium kahtluse alla komisjoni analüüsi meetmetest kõrvalehoidmise kohta.

(93)

Ülaltoodud tõendite põhjal tehti uurimise käigus kindlaks, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes lisaks mõne tegeliku tootja ekspordi suurenemisele ka tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(94)

Uurimise käigus ilmnes, et Pakistanis on vaid üks jalgrattaid tootev äriühing. Nimetatud äriühing on seotud Sri Lanka äriühinguga, kes oli kaasatud eelmisse meetmetest kõrvalehoidmise uurimisse ja kellele kohaldatakse laiendatud meetmeid. Lisaks asutasid kõnealuse Sri Lanka äriühingu aktsionärid äriühingu Kambodžas, mis oli samuti seotud jalgrataste ekspordiga liitu. Nagu põhjenduses 21 selgitatud, keeldus kõnealune Kambodža äriühing käesoleva uurimise raames koostööst, ehkki ta eksportis 2013. aastal liidu turule uurimisalust toodet, nagu kirjeldatud põhjendustes 66–67. Kambodža äriühing lõpetas aruandeperioodil Kambodžas tegevuse ja viis oma äritegevuse üle seotud äriühingusse Pakistanis. Pakistani äriühingu ainus äritegevus oli uurimisaluse toote eksport liidu turule.

(95)

Ainsa koostööd tegeva Pakistani äriühingu eksport kattis kogu aruandeperioodil Pakistanist liitu suundunud impordi.

(96)

Uurimise käigus ei ilmnenud Hiinast pärinevate toodete ümberlaadimist Pakistani kaudu.

(97)

Selleks et teha kindlaks, kas Pakistanis aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti ainsa koostööd tegeva äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid.

(98)

Uurimisel ilmnes, et äriühing ostis olulise osa rattaraamidest, kahvlitest, sulamist valmistatud rattapöidadest ja plastist ratastest ühelt temaga seotud Sri Lanka äriühingult sõltumatu edasimüüja kaudu. Et tõendada kõnealuste osade pärinemist Sri Lankalt, esitas äriühing nende päritolusertifikaadid/vormid A, mille oli välja andnud Sri Lanka kaubandusministeerium. Neid sertifikaate ei loetud siiski jalgrattaosade päritolu tõendamiseks piisavaks, kuna need olid väljastatud ebausaldusväärsete kuluaruannete põhjal. Leiti, et kuluaruanded ei põhinenud tegelikel tootmiskuludel, vaid pigem tootmiskulude üldisel prognoosil, mis kehtis kindlaksmääramata tootmismahu suhtes ligikaudu aasta vältel. Lisaks puudusid täiendavad kuluaruanded teatavate rattaraamide ja kahvlite tüüpide kohta, mille kohta olid väljastatud päritolusertifikaadid/vormid A. Kuna kõnealused rattaosad olid toodetud peamiselt Hiinast pärinevast toorainest, järeldati, et ka kõnealused osad pärinevad Hiinast.

(99)

Lisaks väitis äriühing, et ta ostis asjaomased jalgrattaosad oma seotud äriühingult sõltumatu edasimüüja kaudu. Uurimine näitas aga, et aruandeperioodi lõpus oli selle sõltumatu edasimüüja käest ostetud rattaosade eest maksmata ligikaudu 5 miljoni USA dollari suurune summa. Võttes arvesse, et see maksmata võlg moodustas rohkem kui 90 % äriühingu müügist liitu aruandeperioodil, äratab selline asjaolu kahtlusi äriühingu ja edasimüüja suhete kohta. Lisaks osutas kontrollimine, et see väidetavalt sõltumatu edasimüüja kohaldas ebajärjekindlat hinnalisandit ning seetõttu ei saanud Pakistani äriühingult rattaosade eest küsitud hindadele tugineda. Äriühing ostis rattaosi otse temaga seotud äriühingutelt Sri Lankal ja Kambodžas ning ühelt sõltumatult Sri Lanka äriühingult, kuid kontrollkäigu ajal ei suutnud ta nende osade päritolu tõendada, välja arvatud Sri Lankalt ostetud rehvide puhul. Lisaks on nende kolme äriühingu põhikirjajärgne eesmärk jalgrataste tootmine ning sinna hulka ei kuulu jalgrattaosade tootmine. Seetõttu järeldati, et kõnealused rattaosad pärinesid Hiinast. Ülalnimetatut arvesse võttes moodustas Hiinast pärinev tooraine (jalgrattaosad) rohkem kui 60 % lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks leiti, et kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustas vähem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest.

(100)

Pärast järelduste teatavakstegemist ei nõustunud äriühing komisjoni hinnanguga, et Sri Lankalt ostetud jalgrattaosade kohta esitatud päritolusertifikaate/vorme A ei saa pidada jalgrattaosade päritolu tõendamiseks piisavaks. Äriühing väitis, et kuluaruanded valmistas ette sõltumatu audiitorettevõte ning importijad peaksid saama tugineda Sri Lanka kaubandusministeeriumi välja antud päritolusertifikaatidele/vormidele A. Äriühing kinnitas, et kuluaruanded ei põhinenud osade tegelikel tootmiskuludel, vaid pigem tulevaste kulude prognoosil, mis kehtib ligikaudu aasta vältel. Lisaks väitis äriühing, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkt b ei ole päritolureegel ning seetõttu ei saa seda kohaldada Sri Lankalt ostetud jalgrattaosade päritolu hindamiseks.

(101)

Nagu põhjenduses 98 selgitatud, ei peetud päritolusertifikaate/vorme A Sri Lankalt ostetud jalgrattaosade päritolu tõendamiseks piisavaks, kuna need ei olnud väljastatud mitte tegelike tootmiskulude, vaid tulevaste tootmiskulude prognoosi põhjal. Selliselt ei ole mingit garantiid, et jalgrattaosi toodetakse ka tegelikult vastavalt prognoositud kuludele. Lisaks tuleb täpsustada, et komisjon ei vaidlusta päritolusertifikaatide/vormide A väljaandmise metoodikat Sri Lankal üldiselt, kuna see ei kuulu käesoleva uurimise alla, vaid ainult hindab, kas alusmääruse artikli 13 lõike 2 tingimused on käesolevas uurimises täidetud. Eelnimetatud asjaoludel ja võttes arvesse, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkt b ei ole päritolureegel, järeldas komisjon põhjendatult, et kuna kõnealuste rattaosade tootmiseks kasutati rohkem kui 60 % ulatuses Hiinast pärinevat toorainet ja lisandunud väärtus moodustas vähem kui 25 % tootmiskuludest, siis pärinevad ka osad Hiinast. Seega lükati kõik eespool esitatud väited tagasi.

(102)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et äriühing oli seotud kokkupanemisega. Seega tehti kindlaks, et Pakistanis esines jalgrataste kokkupanemist, mis oli seotud kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisega alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(103)

Pakistanile kohaldatakse alates 2013. aasta lõpust üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+ (9). Ehkki ei saa välistada, et üldiste tariifsete soodustuste kava eeskirjade kohaste lisasoodustuste andmine võis motiveerida eri äriühinguid asutama tootmisrajatisi Pakistani ja eksportima jalgrattaid liidu turule, ei mõjuta see järeldust, et ainus liitu eksportiv äriühing on seotud Sri Lanka äriühinguga, kellele kohaldatakse eelmisest meetmetest kõrvalehoidmise uurimisest tulenevalt meetmeid ja kes hankis jalgrattaosi peamiselt Hiinast.

(104)

Seetõttu ei leitud uurimise käigus kokkupanemisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusalusele tootele kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida kokkupanemise kulud.

(105)

Pakistani valitsus ei esitanud pärast järelduste teatavakstegemist märkusi.

(106)

Uurimisel tehti kindlaks, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(107)

Nagu põhjenduses 23 märgitud, osutas uurimine, et kahest koostööd tegevast äriühingust ühe eksport toimus tegelikult kahe sõltumatu kaubandusettevõtte kaudu. Üks neist kahest kaubandusettevõttest, kes käesoleva uurimise raames koostööd ei teinud, teostas sarnaseid tehinguid Sri Lankal, nagu selgus eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus.

(108)

Nagu põhjenduses 24 märgitud, tegid kaks Filipiinide äriühingut koostööd, esitades teabe dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormidel. Nende äriühingute eksport kattis kogu aruandeperioodil Filipiinidelt liitu suundunud impordi.

(109)

Uurimisel ei ilmnenud Hiinast pärinevate toodete ümberlaadimist Filipiinide kaudu.

(110)

Selleks et teha kindlaks, kas Filipiinidel aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd tegeva äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid.

(111)

Kahest Filipiinide äriühingust ühe puhul moodustas Hiinast pärinev tooraine (jalgrattaosad) vähem kui 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus on suurem kui 25 % tootmiskuludest.

(112)

Teise äriühingu puhul põhinesid järeldused osaliselt alusmääruse artikli 18 lõikel 1, nagu selgitatud põhjendustes 25–44. Leiti, et kõnealune äriühing on seotud Hiina jalgrattatootjaga, kellele kohaldatakse meetmeid. Äriühing ostis peaaegu kõik rattaosad Hiinast, mistõttu Hiinast pärinev tooraine (jalgrattaosad) moodustas 60 % või rohkem lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks tuli läbi vaadata teatavad kuluartiklid, nagu selgitatud põhjendustes 41–43. Hoonete puhul kasutati usaldusväärsemat amortisatsiooniperioodi; äriühingu esitatud tootmismahu jaoks vajaminevate töötajate usaldusväärsema arvu saamiseks kasutati tegeliku Filipiinide tootja tootlikkuse määra (toodangu hulk jagatud töötajate arvuga) ning usaldusväärsema elektrikulu arvutamiseks jalgratta kohta kasutati tegeliku Filipiinide tootja keskmist elektrikulu ühe jalgratta tootmiseks.

(113)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks äriühing, et tal ei olnud võimalik arvutusteks kasutatud tegeliku Filipiinide tootja andmeid kontrollida, kuna kõnealuse tegeliku tootja esitatud mittekonfidentsiaalne teave oli mittetäielik. Sellega seoses tuleks märkida, et komisjon ei saa tegeliku Filipiinide tootja esitatud täpseid andmeid avaldada, kuna see teave on konfidentsiaalne. Ehkki mittekonfidentsiaalne teave on tavaliselt esitatud indeksitena, avaldas komisjon käesolevas asjas äriühingule tegeliku tootja andmed vahemikena, näidates ära miinimum- ja maksimumväärtuse, ja esitas seega indeksist asjakohasema teabe. Seega oli äriühingu käsutuses üksikasjalik teave tema kulude läbivaatamise aluste mõistmiseks ja märkuste esitamiseks. Lisaks tuleb märkida, et äriühing ei taotlenud käesolevas asjas kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist uurimisse.

(114)

Sama äriühingu kinnitusel ta ei väitnud, et ta täidab alusmääruse artikli 13 lõike 2 punti b kohase alla 60 % nõude. Sellegipoolest väitis äriühing, et komisjoni arvutused 25 % lisandunud väärtuse leidmiseks olid väärad, kuna esiteks ei võetud neis arvesse müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit, sest teiseks eraldas komisjon toorainele lisandunud väärtuse imporditud rattaraamidele lisandunud väärtusest ja kolmandaks võttis komisjon lisandunud väärtust arvesse ainult Hiinast ostetud rattaosade puhul. Need väited põhinevad alusmääruse asjaomase sätte vääritimõistmisel, nagu allpool selgitatakse.

(115)

Esiteks, nagu selgitatud põhjenduses 80, võetakse lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse kulud, mis on tekkinud tootmisprotsessi käigus ja mille tulemusena valmistoodangu väärtus võrreldes tema algsete kuludega suureneb (näiteks tootmisega seotud tööjõukulud, tehase üldkulud, koosterajatiste amortisatsioon, äriühingusiseselt toodetud osad). Need kulud peavad tekkima tootmisprotsessi vältel. Äriühingu kulusid, mida ei saa aruandeperioodil tootmisprotsessiga siduda, ei võeta lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse. Seega ei võeta müügi-, üld- ja halduskulusid lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse, kuna kõnealused kulud ei tekkinud tootmisprotsessi käigus ja need ei suurenda tootele lisandunud väärtust. Kasumit ei saa samuti arvesse võtta, kuna see ei ole lisandunud väärtuse koostisosa. Lisaks tuleneb kasum juhtkonna otsustest ja turuolukorrast.

(116)

Seoses teise väitega rõhutatakse, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt ei võeta sissetoodud osi lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse. Lisandunud väärtuse arvutamisel võetakse arvesse ainult osade kokkupanemise käigus otseselt ja kaudselt tekkinud kulusid.

(117)

Veel tuleb märkida, et komisjon võttis lisandunud väärtust arvesse ainult Hiinast ostetud rattaosade puhul kooskõlas väljakujunenud tavaga ja alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktiga b. Aga isegi kui nimetatud tava poleks käesoleval juhul kohaldatud, poleks see mõjutanud komisjoni järeldust, et äriühing ei vasta 25 % lisandunud väärtuse nõudele, kuna rohkem kui 80 % rattaosadest olid ostetud Hiinast.

(118)

Lisaks vaidlustas äriühing komisjoni teostatud kulude (tööjõu- ja energiakulud, amortisatsioon ja juhtivtöötajate preemiad) läbivaatamise. Seoses tööjõukuludega väitis äriühing, et komisjon jättis põhjusetult arvesse võtmata kaudsed tööjõukulud ning ei osutanud, et esitatud tööjõukulud olid ebausaldusväärsed. Energiakulude kohta väitis äriühing, et need võivad tootmisettevõtete lõikes erineda sõltuvalt toote tüübist ja töötundidest. Amortisatsiooni puhul kordas äriühing oma eelmisi väiteid, et tema raamatupidamine oli auditeeritud. Juhtivtöötajate preemiate kohta väitis äriühing, et komisjoni kohandus oli meelevaldne.

(119)

Ehkki äriühing väitis, et ta toodab rattaraame, ei olnud seda asjaolu võimalik kohapealse kontrolli ajal kontrollida, nagu selgitatud põhjenduses 35. Ta ei esitanud uurimise üheski etapis andmeid rattaraamide tegelike tootmiskulude kohta. Äriühing esitas rattaraamide ja jalgrataste kokkupanemise kohta tootmise kogukulud. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas äriühingule rattaraamide tootmisel tekkinud kulud ühiku kohta olid usaldusväärsed. Tuleb meenutada, et oma vastuses puudustele viitavale kirjale esitatud teabe kohaselt ostis äriühing suurema osa rattaraamidest Hiinast ja seetõttu tekkisid äriühingu esitatud tootmiskulud peamiselt jalgrataste kokkupanemisel. Võrreldes äriühingu esitatud kulusid tegeliku Filipiinide tootja sarnaste kuludega, jõudis komisjon järeldusele, et äriühingu esitatud kulud ei saanud tekkida tootmisprotsessi käigus ja et osa neist olid muud kulud.

(120)

Tööjõukulude puhul ei jätnud komisjon arvesse võtmata äriühingu kaudseid tööjõukulusid, vastupidi, ta lisas need tööjõu kogukulude hulka koos otseste tööjõukuludega. Kohapealse kontrolli ajal kogus komisjon üksikasjalikku teavet töötajate arvu ja nende tootlikkuse kohta tegeliku Filipiinide tootja peamistes üksustes. Äriühingu esitatud andmete võrdlemine tegeliku Filipiinide tootja esitatud sarnaste andmetega näitas, et äriühing ülehindas rattaraamide ja kahvlite osakonnas, jalgrataste kokkupanemise osakonnas, rataste kokkupanemise osakonnas ja kvaliteedikontrolli osakonnas tegelikult tegutsevate töötajate arvu. Seetõttu oli äriühingu tootmise ja kokkupanemisega seotud tööjõukulude läbivaatamine õigustatud.

(121)

Energiakulude koha pealt on komisjon teadlik, et energiatarbimine võib tootjate lõikes erineda. Tegeliku Filipiinide tootja tegevus on keerulisem kui kõnealuse äriühingu oma ja sellega kaasneb suurem energiatarbimine. Seetõttu ei asetanud komisjoni kasutatud metoodika kõnealust äriühingut ebasoodsamasse olukorda.

(122)

Seoses amortisatsioonikuludega tuleb märkida, et auditeeritud aastaaruannetes ei ole selgitust hoonete kasuliku eluea kohta. Tuleb meenutada, et kohapealse kontrolli käigus palus komisjon äriühingul korduvalt esitada tõendid hoonete ehitusaasta kohta ja äriühingu raamatupidaja hinnangu hoonete amortisatsiooniperioodi kohta. Äriühing nõutavat teavet ei esitanud ja väitis selle asemel, et kuna kohalik maksuhaldur oli teda auditeerinud, ei pea ta komisjonile käesoleva uurimise raames tõendeid esitama. Seetõttu vaatas komisjon amortisatsiooni väärtuse üle, kasutades rahvusvaheliste raamatupidamistavadega kooskõlas olevat amortisatsiooniperioodi.

(123)

Tootmise eest vastutavate ja välismaiste juhtivtöötajate preemiatega seoses rõhutatakse, et sellised kulud ja eriti selliste kulude väärtus ei ole seotud tootmisprotsessi ega tootmismahuga. Sellised kulud on halduskulud ja neid ei võeta lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse.

(124)

Seega lükati eespool esitatud väited tagasi.

(125)

Kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud kontrollitud väärtus ei moodustanud eelnenut arvesse võttes rohkem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest.

(126)

Seega tehti kindlaks, et Filipiinidel esines jalgrataste kokkupanemist, mis oli seotud kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisega alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(127)

Filipiinidele kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+ alates 2014. aasta lõpust, seega pärast kahe Filipiinide tootja asutamist.

(128)

Seetõttu ei leitud uurimise käigus kokkupanemisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusalusele tootele kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida kokkupanemise kulud.

(129)

Filipiinide valitsus ei esitanud pärast järelduste teatavakstegemist märkusi.

(130)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(131)

Selleks et hinnata, kas imporditud tooted kahjustasid koguste ja hindade osas kehtivate meetmete parandavat mõju, kasutati koostööd tegevate äriühingute ja Comexti esitatud koguseid ja ekspordihindu. Ekspordihindu võrreldi kõige hilisema (2013. aasta vahepealse läbivaatamise raames) kindlaks tehtud liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamise tasemega, millele on osutatud põhjenduses 4.

(132)

2013. aasta vahepealse läbivaatamise raames kindlaks määratud kahju kõrvaldamise taseme ja käesoleva uurimise aruandeperioodil kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas kõigi asjaomase kolme riigi puhul müüki turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

(133)

Uurimisega tehti kindlaks, et toodetud kogused, mille puhul tuvastati kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine, on olulised ja tõenäoliselt suurenevad need liidu turu atraktiivsust arvestades tulevikus veelgi.

(134)

Uurimise käigus selgus, et jalgrataste kokkupanemist saab lühikese ajaga ja hõlpsasti alustada ja lõpetada. Seda osutas tava viia jalgrataste kokkupanemine üle ühest riigist teise niipea, kui komisjon algatas meetmetest kõrvalehoidmise uurimise. Lisaks tehti kindlaks, et mõned käesoleva uurimisega hõlmatud äriühingud olid seotud äriühingutega, kellele juba kohaldatakse meetmeid, või eksportisid liidu turule sama sõltumatu kaubandusettevõtte kaudu.

(135)

Seega järeldati, et käesoleva uurimisega hõlmatud import kahjustab kehtivaid meetmeid nii koguste kui ka hindade osas.

(136)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse tootele varem kindlaks määratud normaalväärtusega.

(137)

2013. aasta vahepealse läbivaatamise raames, millele on osutatud põhjenduses 4, kehtestati normaalväärtus Mehhiko hindade alusel, mis selles uurimises leiti olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik Hiinale (edaspidi „varem kindlaksmääratud normaalväärtus”).

(138)

Leiti, et märkimisväärne osa Kambodža ekspordist on tõepoolest Kambodžas toodetud ja eksporditud kolme Kambodža äriühingu poolt, kes ei ole seotud meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu selgitatud põhjenduses 75. Et määrata kindlaks Kambodža ekspordihinnad, mida on mõjutanud meetmetest kõrvalehoidmine, võeti seetõttu arvesse üksnes meetmetest kõrvalehoidvate tootjate ja/või eksportijate eksporti. Neid andmeid võrreldi Comexti andmetega.

(139)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, käitlus-, laadimis- ja pakendamiskulude erinevusi, millest äriühingud teatasid oma vastustes dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormidele.

(140)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Kambodža vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(141)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati oluline dumping.

(142)

Pärast järelduste teatavakstegemist palus Kambodža kaubandusministeerium selgitada, kas põhjenduses 141 mainitud dumpingu kohta tehtud järeldused põhinesid ainult meetmetest kõrvalehoidvate äriühingute ekspordil ja kas komisjon leidis tõendeid, et tegelikes Kambodža äriühingutes kasutatakse dumpingut.

(143)

Sellega seoses kinnitatakse, et nagu põhjenduses 138 mainitud, ei võetud alusmääruse artikli 13 kohase dumpingumarginaali arvutamisel arvesse tegelike Kambodža tootjate eksporti. Lisaks ei hõlma alusmääruse artikkel 13 Kambodža tegelike tootjate dumpingu uurimist.

(144)

Ekspordihind määrati kindlaks koostööd tegeva äriühingu jalgrataste keskmise ekspordihinna alusel aruandeperioodil ning seda võrreldi Comexti andmetega.

(145)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele korrigeeriti käitlus-, laadimis-, lisa- ja veokulusid vaatlusaluses riigis ning pakendamiskulusid, mille äriühing esitas oma vastuses vabastamistaotluse vormile ja mida ta täiendas kohapealse kontrolli ajal.

(146)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Pakistani vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(147)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati oluline dumping.

(148)

Leiti, et märkimisväärne osa Filipiinide ekspordist on tõepoolest Filipiinidel toodetud ja eksporditud ühe Filipiini äriühingu poolt, kes ei ole seotud meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu selgitatud põhjenduses 111. Et määrata kindlaks Filipiinide ekspordihinnad, mida on mõjutanud meetmetest kõrvalehoidmine, võeti seetõttu arvesse üksnes meetmetest kõrvalehoidva tootja või eksportija eksporti. Nagu põhjendustes 40 ja 44 selgitatud, ei võetud meetmetest kõrvalehoidva äriühingu ekspordihinda siiski arvesse ja ekspordihind määrati kindlaks Comexti andmete põhjal.

(149)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis- ja pakendamiskulude erinevusi, millest koostööd tegev äriühing teatas oma vastuses dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormidele.

(150)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Filipiinide vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(151)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati oluline dumping.

(152)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks äriühing, et alusmääruse artikli 13 kohaselt arvutatud dumpingumarginaal oli väiksem kui kehtivate meetmete tollimaksumäär ja seetõttu ei olnud meetmete laiendamine õigustatud. Nagu eespool osutatud, on alusmääruse artikliga 13 ette nähtud meetmete kohaldamise tingimused, mis erinevad alusmääruse artikliga 5 ette nähtud tingimustest, täidetud. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(153)

Eespool esitatut arvestades järeldab komisjon, et Hiinast pärit jalgrataste impordile kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 13 tähenduses toimus Kambodža kaudu ümberlaadimise teel ning Kambodžas, Pakistanis ja Filipiinidel kokkupanemise teel.

(154)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordile kehtestatud meetmeid laiendada ka otse või kaudselt Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud samasuguse toote impordile, sõltumata sellest, kas see on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte.

(155)

Laiendatavad meetmed peaksid olema määruse (EL) nr 502/2013 artikli 1 lõikes 2 „kõigile muudele äriühingutele” kehtestatud meetmed, st 48,5 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(156)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordile, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(157)

Üks Kambodža äriühing taotles, et õigluse huvides ei nõutaks tollimaksu sisse tema registreeritud toodete impordilt. Õigusliku aluse puudumise tõttu ja selleks, et tagada meetme tulemuslikkus, lükati taotlus tagasi.

(158)

Viis Kambodža äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vabastamistaotluse vormi.

(159)

Viiest koostööd teinud Kambodža äriühingust, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, kolme puhul ei tuvastatud nende seotust meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu on sedastatud põhjenduses 75. Lisaks tõendasid kaks neist tootjatest, et nad ei ole seotud ühegi meetmetest kõrvalehoidmises osaleva tootja või eksportijaga ega Hiina jalgrattatootjate ja/või -eksportijatega. Seega võib nende kahe äriühingu vabastamistaotlused rahuldada.

(160)

Kolmas äriühing, kelle puhul ei tuvastatud seotust meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu on sedastatud põhjenduses 75, leiti olevat seotud Hiina jalgrattatootja ja/või -eksportijaga. Uurimise käigus ei ilmnenud siiski tõendeid, et kõnealune suhe oleks loodud või et seda oleks kasutatud kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks. Kahe äriühingu vaheline suhe loodi enne meetmete kehtestamist 1993. aastal ja käesolev uurimine ei tuvastanud nende kahe äriühingu vahel mingit lepingulist suhet. Seega, nagu algatamismääruses sedastatud, isegi kui tootjad on omavahel seotud äriühingud, kellele kohaldatakse algseid meetmeid, võib neile ikkagi vabastuse anda, kui ei ole tõendeid, et suhe äriühingutega, kellele kehtivad algsed meetmed, loodi või seda kasutati algsetest meetmetest kõrvalehoidmiseks. Kuna selliseid tõendeid ei leitud, võib asjaomase äriühingu vabastamistaotluse rahuldada.

(161)

Kahe ülejäänud äriühingu puhul, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, nagu sedastatud põhjenduses 76, leiti, et nad olid seotud meetmetest kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt nende äriühingute vabastamistaotlust võimalik rahuldada.

(162)

Üks Pakistani äriühing, kes taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, esitas vabastamistaotluse vormi.

(163)

Nagu on osutatud põhjenduses 102, leiti, et kõnealune äriühing oli seotud meetmetest kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust võimalik rahuldada.

(164)

Kaks Filipiinide äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastused vabastamistaotluse vormile.

(165)

Ühe äriühingu puhul ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu selgitatud põhjenduses 111. Lisaks tõendas tootja, et ta ei ole seotud ühegi kõrvalehoidmises osaleva äriühinguga ega ühegi Hiina jalgrattatootja ja/või -eksportijaga. Seega võib asjaomase äriühingu vabastamistaotluse rahuldada.

(166)

Nagu põhjendustes 112 ja 125 kirjeldatud, leiti, et teine äriühing oli seotud meetmetest kõrvalehoidmisega ja seetõttu ei ole alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust võimalik rahuldada.

(167)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on käesoleval juhul vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed seisnevad nõudes esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(168)

Ilma et see piiraks alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et Kambodža, Pakistani ja Filipiinide tootjad või eksportijad, kes ei andnud endast kõnealuse menetluse käigus teada ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, täidaksid vabastamistaotluse vormi, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud uurimisaluse toote turusituatsiooni, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid, tõendeid dumpingu kohta ning sellise praktika jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata võimalikult kiiresti koos kogu vajaliku teabega, eelkõige igasuguste muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(169)

Kui vabastus on põhjendatud, tehakse vastav muudatus kehtivatesse laiendatud meetmetesse. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(170)

13. märtsil 2015 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Märkused esitasid Kambodža kaubandusministeerium, kaks Kambodža äriühingut, üks Pakistani äriühing ja üks Filipiinide äriühing. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust järeldusi muuta.

(171)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

Euroopa Komisjon

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

19.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/29

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

19.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/31

(1)

Nõukogu kinnitas 20. aprillil 2015 kindlat pühendumust võtta meetmeid, et vältida inimtragöödiaid, mis tulenevad inimeste ebaseaduslikust toimetamisest üle Vahemere.

(2)

Euroopa Ülemkogu väljendas 23. aprillil 2015 nördimust olukorra pärast Vahemerel ja rõhutas, et liit teeb kõik tema võimuses olevad jõupingutused, et vältida edaspidi inimeste hukkumist merel ning koostöös päritolu- ja transiidiriikidega tegeleda selle humanitaarhädaolukorra algpõhjustega, ning et esmane prioriteet on hoida ära enamate inimeste hukkumine merel. Euroopa Ülemkogu kohustus tugevdama liidu kohalolekut merel, ennetama ebaseaduslikke rändevooge ning tugevdama liidusisest solidaarsust ja vastutust.

(3)

Euroopa Ülemkogu kohustus 23. aprillil 2015 samuti võitlema inimkaubitsejate vastu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, tehes süstemaatilisi jõupingutusi, et teha kindlaks, pidada kinni ja hävitada laevad enne, kui inimkaubitsejad neid kasutavad, ning palus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal („kõrge esindaja”) alustada ettevalmistusi sellega seotud võimalikuks ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJKP) operatsiooniks.

(4)

Kõrge esindaja teavitas 11. mail 2015 ÜRO Julgeolekunõukogu rändajatega seotud kriisiolukorrast Vahemerel ja käimasolevatest ettevalmistustest võimalikuks liidu mereväeoperatsiooniks liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames. Sellega seoses märkis ta, et liidul on vaja tegutseda ÜRO Julgeolekunõukogu toetusel.

(5)

Nõukogu kiitis 18. mail 2015 heaks kriisiohjekontseptsiooni ÜJKP operatsiooni kohta, et takistada Vahemere lõunapiirkonna keskosas inimeste ebaseadusliku ületoimetamisega tegelejate ärimudeli toimimist.

(6)

Liidu ÜJKP operatsioon viiakse läbi kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), välismaalaste ebaseaduslikku maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri toimetamist tõkestavate 2000. aasta protokollide (välismaalaste ebaseaduslikku üle riigipiiri toimetamise tõkestamist käsitlev protokoll) ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll), inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS), 1979. aasta rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste konventsiooni (SAR), 1976. aasta Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon) ja 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni asjakohaste sätete ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega.

UNCLOS, SOLAS ja SAR konventsioon sisaldavad kohustust abistada merehädas olevaid isikuid ja toimetada ellujäänud ohutusse kohta ning sel eesmärgil on operatsiooniks EUNAVFOR MED määratud laevadel vastav varustus ja nad on valmis täitma sellekohaseid ülesandeid pädeva merepääste koordinatsioonikeskuse juhendamisel.

(7)

Avamerel võivad riigid asjakohase siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt peatada rändajate salaja üle piiri toimetamises kahtlustatavad laevad, kui lipuriik on andnud loa laeva pardale minna ja läbiotsimist teostada või kui laeval ei ole päritoluriiki, ning nad võivad rakendada asjakohaseid meetmeid laevade, isikute ja lasti suhtes.

(8)

Laevade suhtes, mille puhul kahtlustatakse osalemist inimeste ebaseaduslikus ületoimetamises ja inimkaubanduses, võib meetmeid rakendada ka riigi territoriaal- või sisevetes, riigi territooriumil või õhuruumis kas asjaomase riigi nõusolekul või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel või mõlemal juhul.

(9)

Riik võib võtta asjakohaseid meetmeid tema territooriumil viibivate isikute suhtes, keda kahtlustatakse inimeste ebaseaduslikus ületoimetamises ja inimkaubanduses, nende võimalikuks vahistamiseks ja vastutusele võtmiseks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku õigusega

(10)

Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning kõrge esindaja vastutusel teostama poliitilist kontrolli liidu kriisiohjeoperatsiooni üle, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ning tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kolmanda lõiguga.

(11)

Liikmesriigid katavad ELi lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/528 (1) käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Sellest tulenevalt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ning seetõttu ei osale ta käesoleva operatsiooni rahastamises,

a)

toetab esimeses etapis rändevõrgustike kindlakstegemist ja jälgimist rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva teabekogumise ja patrullimise teel avamerel;

b)

teises etapis:

c)

kolmandas etapis, kooskõlas mis tahes kohaldatava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga või asjaomase rannikuäärse riigi nõusolekul, võtab kõik vajalikud meetmed aluste ja nendega seotud vara suhtes, sealhulgas kõrvaldades need või muutes need kasutuskõlbmatuks, kui tekib kahtlus, et neid kasutatakse selles riigis inimeste ebaseadusliku ületoimetamise või inimkaubanduse tarbeks, tingimustel, mis on sätestatud asjaomases resolutsioonis või nõusolekus.

a)

kuni tasemeni, mis on sätestatud liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kohaldatavas salastatud teabe kaitse lepingus, või

b)

muudel juhtudel kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.