13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/1

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/2

(1)

Direktiiviga 2004/109/EÜ on nähtud ette läbipaistvuse nõuded teabele nende emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele. Direktiiviga on nõutud ka regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamine, et tagada oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamise korra ja seonduvate erandite järjepidev kohaldamine.

(2)

Turutegemise ja kauplemisportfelli erandite puhul tuleks piirmäärad arvutada aktsiatega seotud hääleõiguste ja finantsinstrumentidega seotud hääleõiguste (see tähendab õigus omandada aktsiaid ja aktsiatega majanduslikult samaväärseks peetavaid finantsinstrumente) summeerimise teel, selleks et tagada kõigi selliste omandatud finantsinstrumentide summeerimise põhimõtte järjepidev kohaldamine, mille suhtes kehtivad teatamise nõuded, ja et vältida eksitavat teavet selle kohta, kui palju emitendiga seotud finantsinstrumente on üksusel, kelle suhtes on tehtud kõnealused erandid.

(3)

Selleks et tagada piisav läbipaistvus äriühingute kontserni puhul ja võtta arvesse asjaolu, et juhul, kui emaettevõtja kontrollib oma tütarettevõtjaid, võib ta mõjutada nende juhtimist, peaks piirmäärad arvutama kontserni tasandil. Seetõttu tuleks kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ja tütarettevõtjate osalused avaldada siis, kui osaluste kogusumma ulatub teatamispiirmäärani.

(4)

Selliste finantsinstrumentide avaldamise kord, mille majanduslik mõju on aktsiate omaga sarnane, peaks olema selge. Äriühingu omandistruktuuri kohta põhjalike üksikasjade esitamise nõuded peaksid olema proportsionaalsed oluliste osaluste piisava läbipaistvuse vajadusega, hääleõiguste omanike kõnealustest nõuetest tuleneva halduskoormusega ja aktsiakorvi või indeksi komponentidega seotud paindlikkusega. Seetõttu peaks aktsiakorvi või indeksiga seotud finantsinstrumente summeerima samas emitendis omandatud muude osalustega ainult juhul, kui hääleõiguste omamine niisuguste instrumentide kaudu on märkimisväärne või kui finantsinstrumenti ei kasutata peamiselt investeeringute hajutamise eesmärgil.

(5)

Investorite jaoks ei oleks kulutõhus saada emitendis positsioon eri aktsiakorvide või indeksitega seotud finantsinstrumentide omandamise kaudu. Seepärast ei tohiks akumuleerida mitme aktsiakorvi või indeksiga seotud finantsinstrumentide kaudu omatavaid hääleõigusi, mis eraldi vaadelduna jäävad seatud piirmääradest allapoole.

(6)

Finantsinstrumente, mis annavad õiguse üksnes sularahaarvelduseks, tuleks võtta arvesse deltaga korrigeeritult, lähtudes sellest, et juhul, kui finantsinstrumentidel on lineaarne, sümmeetriline väljamakseprofiil, mis on kooskõlas aluseks oleva aktsiaga, on sularahapositsiooni delta 1, ja et juhul, kui finantsinstrumentidel ei ole aluseks olevale aktsiale vastav lineaarne, sümmeetriline väljamakseprofiil, kasutatakse üldiselt aktsepteeritavat standardset hinnastamismudelit.

(7)

Selleks et tagada, et teave investorile kättesaadavate hääleõiguste koguarvu kohta on võimalikult täpne, tuleks delta arvutada iga päev, võttes arvesse aluseks oleva aktsia viimast sulgemishinda.

(8)

Selleks et vähendada turule edastatavate mõttetute teadete arvu, tuleks kauplemisportfelli erandit kohaldada nende finantsinstrumentide suhtes, mida omab füüsiline või juriidiline isik, täites kliendi korraldusi või reageerides kliendi taotlusele kaubelda muul viisil kui omandiõiguse alusel või maandades positsioone, mis tulenevad sellistest tehingutest.

(9)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna käsitlevad börsil noteeritud äriühingutes oluliste osalustega seotud teatamise nõudeid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sealhulgas kolmandate riikide residentidest investoritele, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav koondada teatavad direktiiviga 2004/109/EÜ ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on komisjonile esitanud.

(11)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

(12)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks edasi lükata, et viia selle kohaldamise alguskuupäev kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/50/EL (3) ülevõtmise kuupäevaga, mis on sätestatud nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 1,

a)

aktsiakorvi või indeksiga seotud finantsinstrumendi kaudu omatavad hääleõigused konkreetses emitendis moodustavad selle emitendi aktsiatega seotud hääleõigustest 1 % või rohkem;

b)

korvis või indeksis sisalduvad aktsiad moodustavad korvis või indeksis sisalduvate väärtpaberite väärtusest 20 % või rohkem.

a)

intressimäär,

b)

dividendimaksed,

c)

aeg tähtajani,

d)

volatiilsus,

e)

aluseks oleva aktsia hind.

a)

kasutatav mudel kajastab iga finantsinstrumendi keerukust ja riski ning

b)

sama mudelit kasutatakse teatava finantsinstrumendiga seotud hääleõiguste arvu arvutamisel järjepidevalt.

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/6

(1)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohaselt sai komisjon 19. septembril 2012 Mahepõllumajanduslike Liikumiste Rahvusvahelise Föderatsiooni (IFOAM) Euroopa rühmalt taotluse kaltsiumhüdroksiidi heakskiitmiseks põhiainena. Taotlusele oli lisatud artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet”) teaduslikku abi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande asjaomase aine kohta 16. septembril 2014 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu kaltsiumhüdroksiidi heakskiitmise kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 20. märtsil 2015.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ja toiduohutusameti tehtud uuringute tulemustest ilmneb, et kaltsiumhüdroksiid vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit” kriteeriumidele. Peale selle ei kasutata kaltsiumhüdroksiidi valdavalt taimekaitsevahendina, kuid seda on sellegi poolest võimalik taimekaitses kasutada saadusena, mis koosneb nimetatud ainest ja veest. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)

Uuringutest on ilmnenud, et kaltsiumhüdroksiid võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane kaltsiumhüdroksiid põhiainena heaks kiita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on siiski vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/10

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algatas 14. augustil 2014 vastavalt alusmääruse artiklile 5 Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Jaapanist, Korea Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Korea”), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) (koos „asjaomased riigid”) pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liitu suunatud impordi suhtes dumpinguvastase uurimise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 30. juunil 2014 Euroopa teraseühendus (edaspidi „EUROFER” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutoodangust. Kõik uurimisperioodil teadaolevad liidu tootjad moodustasid kõnealuses juhtumis „liidu tootmisharu”. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimismenetluse algatamiseks.

(3)

16. veebruaril 2015 taotles kaebuse esitaja seoses võimaliku tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmisega alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel impordi registreerimist vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5. Mitu huvitatud isikut väitsid, et registreerimistingimused kõnealuse juhtumi puhul puudusid ning et tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine kahjustaks tõsiselt ELi trafotootjate huve, millest ei tõuseks kasu liidu tootmisharule. 14. aprillil 2015 teavitas kaebuse esitaja komisjoni, et võttis registreerimistaotluse tagasi.

(4)

Komisjon andis uurimise algatamisest teada kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ning uurimise algatamisest teadaolevalt huvitatud ühingutele. Komisjon teatas algatamisteates, et oli valinud algselt kolmandaks turumajanduslikuks riigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Korea Vabariigi (edaspidi „võrdlusriik”) ja kutsus pooli üles selle valiku kohta arvamust avaldama.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib vastavalt alusmääruse artiklile 17 viia läbi asjaomaste riikide sõltumatute importijate ja eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu.

(7)

Liidu tootjate puhul ei olnud väljavõtteline uuring vajalik, kuna teadaolevad (kuus) liidu tootjat moodustavad 100 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(8)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim.

(9)

Nõutud teabe esitasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Koostööd tegevate importijate piiratud arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(10)

Komisjon palus kõigil asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim. Lisaks palus komisjon asjaomaste riikide ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega seitse eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma, kellest mitte rohkem kui kaks äriühingut esindasid igat asjaomast riiki. Koostööd tegevate eksportivate tootjate väiksest arvu arvestades otsustas komisjon, et ühegi asjaomase riigi puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(12)

Komisjon saatis alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b sätete kohaldamiseks turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid Hiina RV ametiasutustele ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. Kumbki koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Küsimustikule vastasid kõik teadaolevad (kuus) liidu tootjat, kümme kasutajat ja kaks asjaomastes riikides eksportivast tootjast sõltumatut importijat. Küsimustikule vastasid ka kaks Hiina RV eksportivat tootjat, üks Lõuna-Korea eksportiv tootja, kaks Jaapani eksportivat tootjat, üks Venemaa eksportivate tootjate kontsern ja üks USA eksportiv tootja.

(14)

Komisjon tegi alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud järgmistesse äriühingutesse.

(15)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Vaatlusaluseks tooteks on Hiina RVst, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja USAst pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted paksusega üle 0,16 mm, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(17)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid valmistatakse räniga legeeritud terase rullide kuumvaltsimisel erineva paksuseni, kusjuures kristallstruktuur on ühtlaselt orienteeritud nii, et on võimalik saavutada kõrge magnetjuhtivus. Puudujääke nimetatud juhtivuses nimetatakse „rauaskaoks”, mis on toote kvaliteedi esmane näitaja, mida väljendatakse W/kg. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid võib toota suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetena ning tavapäraste või traditsiooniliste suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetena. Suure läbitavusega tooteliigid võimaldavad vähendada rauaskadusid mis tahes paksusega teraslehtede puhul. Lisaks sellele on suure läbitavusega tooteliike võimalik toota DR-kvaliteediga veelgi väiksemate rauaskadudega, graveerides terase pinnale õhukesi jooni.

(18)

Vaatamata erinevustele läbitavuses, paksuses ja laiuses, on kõigil asjaomastel toodetel samad peamised füüsikalised omadused ning sisuliselt sama peamine kasutusala.

(19)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid kasutatakse peamiselt elektriseadmetes, milles magnetvoogu on võimalik suunata „vajalikus” suunas, nagu elektrienergia edastamisel pikkade vahemaade vahel. Vaatlusalust toodet kasutatakse võimsus- ja jaotustrafode põhimaterjalidena.

(20)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid kasutatakse ka šuntreaktorites, mida kasutatakse elektrikõrgepinge edastusvõrkudes pinge stabiliseerimiseks koormuste muutuste ajal. Vaatlusalust toodet võib kasutada ka väiksemate trafodega seadmetes, sealhulgas masinates ning kosmose-, lennundus- ja elektroonilistes seadmetes. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid võib kasutada ka võimsates kõrgefektiivsetes generaatorites juhul, kui projekt võimaldab tõhusalt kasutada suunavaid magnetilisi omadusi.

(21)

Kuni 0,16 mm paksused suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooted ei kuulu vaatlusaluste toodete hulka. Kõnealuseid õhukesi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid kasutatakse tavaliselt lennuki- ja meditsiinitehnika tööstuses. Õhukesi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid toodetakse tavalistest suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltslehtedest, millelt on eemaldatud viimistlus ning lehed on ümber valtsitud ja lõõmutatud ning uuesti viimistletud. Kaebuse esitajad väidavad, et liitu imporditi asjaomastest riikidest ainult vähesel määral õhukesi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid.

(22)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(23)

Komisjon otsustas esialgu neid tooteid käsitada samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Kaks eksportivat tootjat nõudsid, et toote määratlusest jäetaks välja trafodes kasutatavad, vormilõigatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooted, mida tootmisharus nimetatakse laminaatideks. Eksportivad tootjad väitsid, et vaatlusalust toodet toodetakse (ja müüakse) rullide või sirgete lehtedena vastavalt tarbijate soovidele, laminaatidel aga sellised omadused puuduvad.

(25)

Komisjon nõustus, et laminaadid jäävad väljapoole toote määratlust, kuna neil on juba omadused, mis võimaldavad neid tuvastada trafo osana, nagu näiteks eriline kuju, suurus ja avad. Sellisena ei ole nad enam lihtsad lehtvaltstooted. Kõnealused laminaadid kuuluvad ka erineva CN-koodi alla.

(26)

Kolm eksportivat tootjat ja üks kasutaja väitsid, et suur läbitavus ja/või DR-liik, mille rauaskadu on 0,90 W/kg või vähem, peaks jääma uurimise alt välja. Nad väitsid, et kõige väiksemate rauaskadudega tooteliikidel on märkimisväärselt erinevad omadused ja lõppkasutusviis ning seetõttu ei osta neid samad tarbijad ning toode ei konkureeri vaatlusaluse toote teiste liikidega. Seetõttu tuleks teha kaks eraldi kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsi.

(27)

Vaatlusalune toode on olenemata rauaskaost toodetud siiski samast alusmaterjalist, tal on samad põhiomadused ning võrreldavad lõppkasutusviisid. Liidu kasutajad ostavad samal ajal vaatlusalust toodet, mille rauaskadu on kas kuni 0,90 W/kg või üle 0,90 W/kg. Nimetatud väited lükati seetõttu esialgu tagasi, ilma et see piiraks edasist uurimist, kas konkreetse hea kvaliteedi teatav suur läbitavus ja/või DR-liik nõuab uurimise lõppjärgus esitatava teabe põhjal eraldi analüüsi.

(28)

Üks eksportiv tootja väitis, et vaatlusalune toode laiusega üle 1 150 mm tuleks toote määratlusest välja jätta, kuna liidu tootmisharu ei suutnud kõnealust toodet toota laiemana kui 1 150 mm, kuid nemad seda suutsid. Teatavad tarbijad nõuavad kõnealuseid laia ulatusega tooteid, kuna need võimaldavad täisrullide pikisaagimisel vähendada terase kadu, et täita tarbijate nõudmisi.

(29)

Kõnealuse toote väljajätmise taotlust ei rahuldatud. Asjaolu, et asjaomane toode võib vähesel määral ületada laiust 1 150 mm või rohkem, ei muuda seda eraldi tooteks, mis jääb väljapoole uurimise kohaldamisala. Pigem jagavad kõik vaatlusaluse toote liigid samu füüsikalisi ja tehnilisi põhiomadusi ning neil on olenemata erinevast laiusest põhimõtteliselt sama põhiline kasutusala. Lisaks sellele uurimise ulatuse teatavate laiustega piiramine võimaldaks eksportivatel tootjatel vältida kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(30)

Samuti väitis üks eksportiv tootja ja Venemaa Föderatsiooni alaline esindus liidu juures, et ühelt poolt ei ole nende eksporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete „esimene klass” (kõrgema tasapinnalisuse ja väiksemal arvul keevisõmblustega) Venemaa tööstusharu praktika kohaselt nende eksporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete „teise” ja „kolmanda” klassiga (mitmed defektid, sidused, tasapinnalisuse puudumine) omavahel (mõlemas suunas) vahetatav ning kujutavad endast seetõttu erinevat toodet. Seetõttu väitsid nad, et „teise” ja „kolmanda” klassi materjal tuleks toote määratlusest välja jätta.

(31)

Vaatlusaluse toote kehtiv kirjeldus ja CN-kood hõlmab kvaliteedi mõttes potentsiaalselt suures ulatuses erinevaid liike. Halvema kvaliteediga toote tootmine nii liidu kui ka eksportivate tootjate poolt on tootmisprotsessile olemuslik ning halvema kvaliteediga tooteliike tehakse samast alusmaterjalist ning samade tootmisseadmetega. Kõnealuseid suhteliselt halvema kvaliteediga tooteliike müüakse kasutamiseks trafodes, ning need täidavad täielikult vaatlusaluse määratluse tingimusi. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse esialgu samuti tagasi.

(32)

Komisjon esitab põhjendustes 33–43 dumpinguarvutustes kasutatud üldise metoodika. Vajaduse korral käsitletakse arvutustega seotud mistahes riigi- või äriühingupõhiseid küsimusi riigipõhistes punktides allpool.

(33)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust.

(34)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, ja uuris seejärel, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(35)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügihinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(36)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(37)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(38)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(39)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(40)

Normaalväärtus arvutati, liites iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(41)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele tarbijatele või importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(42)

Kui eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele, sealhulgas kauplejate kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(43)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liidu seotud äriühingu kaudu, kes tegutseb importijana, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi. Ka ekspordihind tehti vastavalt samale artiklile kindlaks juhul, kui vaatlusalust toodet ei müüdud edasi samadel tingimustel, kui teda imporditi. Sellistel juhtudel kohandati hindu kõigi kõnealuste importijate importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes, arvestades ka müügi-, üld- ja halduskulusid ja tollimakse ning kasumit.

(44)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(45)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(46)

Korea ainuke eksportiv tootja POSCO tegi komisjoniga uurimise käigus täielikku koostööd. POSCO kasutas vaatlusaluse toote müümiseks ELis ja koduturul müügikanalite keerukat võrgustikku.

(47)

Ainukese eksportiva tootja normaalväärtus tehti kindlaks vastavalt eespool punktis 3.1.1 kindlaks määratud üldisele metoodikale. Selle tulemusena põhines enamiku liitu eksporditud tooteliikide normaalväärtus omamaisel hinnal. Ülejäänud tooteliikide normaalväärtus arvutati.

(48)

Ainuke eksportiv tootja eksportis liitu otse Lõuna-Koreas asuvate vahendusäriühingute ning liidus asuvate importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu. Liidus asuvate importijate kaudu toimunud ekspordi puhul tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(49)

Muul juhul tehti ekspordihind kindlaks vastavalt eespool punktis 3.1.2 kindlaks määratud üldisele metoodikale.

(50)

Eksportiv tootja väitis, et moodustas oma vahendusega tegelevate äriühingute ja liidus asuvate seotud äriühingutega ühe majandusüksuse ning seetõttu ei ole ekspordihinna kindlaksmääramiseks artikli 2 lõike 9 kohane kohandamine vajalik.

(51)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 peetakse eksportiva tootja ja seotud importijate vahelise koostöö korral ekspordihinda ebausaldusväärseks. Alusmääruse artikli 2 lõikes 9:

(52)

Seetõttu on selge, et seotuse vorm ei mõjuta ekspordihinna usaldusväärsuse kinnitamisele suunatud kohanduste kohaldamist. Sellised kohandused on hinna arvutamisel kohustuslikud.

(53)

Komisjon kontrollis, kas POSCO Germany ja POSCO Italy teostasid kõiki funktsioone, mida liidus asuvad seotud importijad tavaliselt teostavad. POSCO Germany ja POSCO Italy tegutsemist Lõuna-Korea eksportiva tootja seotud importijana ei vaidlustata.

(54)

Seetõttu järeldas komisjon, et eksportiva tootja ja importijate vahel oli seos, ning kohaldas ette nähtud kohandusi kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes ning mõistliku kasumi suhtes, et teha kindlaks usaldusväärne ekspordihind. Seepärast lükati see väide tagasi.

(55)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(56)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti veo-, laadimis-, pakendamis-, krediidi- ja pangakulude suhtes.

(57)

Eksportiv tootja soovis vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i kaubandustasandi kohandamist, väites, et kogu nende omamaine müük läks lõppkasutajale, samal ajal kui kogu nende ekspordimüük liitu läks seotud või sõltumatutele kauplejatele.

(58)

Eksportiv tootja ei suutnud siiski tõendada järjepidevaid ja selgepiirilisi hinnaerinevusi ei sise- ega ekspordituru erinevatel kaubandustasanditel. Seetõttu ei olnud võimalik kõnealuse väitega nõustuda.

(59)

Seejärel taotles eksportiv tootja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile ii vastavat kohandamist. Komisjon ei saa ka seda taotlust rahuldada, kuna eksport liitu toimus seotud äriühingute kaudu ja sõltumatutele lõppkasutajatele ning seetõttu oli ekspordi ja omamaise müügi kaubandustasand samaväärne.

(60)

Ainsa eksportiva tootja puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(61)

Lõuna-Korea koostöö määr oli suur, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja import moodustas ligikaudu 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle alusel määras komisjon kindlaks üleriigilise dumpingumarginaali samal tasandil kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(62)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(63)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks eksportivat tootjat (Baosteel ja WISCO), kelle toodang moodustas ligikaudu 100 % kogu ekspordist ELi. Mõlemad äriühingud eksportisid ELi liidus asuvate seotud importijate kaudu.

(64)

Kumbki Hiina RV koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(65)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Korea Vabariigi, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Üks huvitatud isik väitis, et Lõuna-Korea ei sobi võrdlusriigiks, ning pakkus välja Venemaa.

(66)

Venemaa siseturg on suhteliselt suletud ning seal domineerib üks tootjakontsern. Impordi turuosa on väga väike (vähem kui 5 % 2013. aastal) ning Venemaa on kehtestanud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetele imporditollimaksu (5 %). Lisaks sellele ei ole Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete liik/klass liitu eksporditavate Hiina suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetega võrreldav. Seetõttu ei peetud Venemaad sobivaks võrdlusriigiks.

(67)

Vastavalt algatamisteates märgitule kontrollis komisjon ka seda, kas mõnda teist asjaomast riiki või muud turumajanduslikku kolmandat riiki, kus toodetakse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid, sobiks kasutada võrdlusriigina. Komisjonile kättesaadava teabe alusel on lisaks asjaomastele riikidele ainsateks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid tootvateks riikideks Brasiilia ja India.

(68)

Nii Brasiilias kui ka Indias on ainult üks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tootja ning mõlemad toodavad tooteliike, mis ei ole võrreldavad Hiina RVs koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt toodetud ja eksporditud tooteliikidega. Lisaks sellele koguvad mõlemad riigid suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetelt impordimaksu ning eelkõige India on peamiselt importiv riik, mille omamaine toodang on minimaalne. Seetõttu ei peetud ei Brasiiliat ega Indiat sobivaks võrdlusriigiks.

(69)

Jaapani ja USA puhul paljastas uurimine, et mõlemal turul domineerib kaks omamaist tootjat ning impordi osakaal on väike. Nii Jaapani kui ka USA siseturgu võib seetõttu pidada konkurentsile suhteliselt suletud turuks.

(70)

Lõuna-Korea puhul võib öelda, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete siseturg on suhteliselt avatud, kus impordil on märkimisväärne turuosa (2013. aastal üle 20 %). Lõuna-Korea tootja on suurtootja, kelle osakaal omamaises ja ekspordimüügis on märkimisväärne. Lõuna-Korea tootja toodab sarnaseid tooteliike nagu Hiina tootjate poolt liitu eksporditavad tooted. Liidust, Hiina RVst ja Jaapanist imporditavatele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetele tollimaksu kehtestatud ei ole.

(71)

Selles menetluse etapis jõudis komisjon järeldusele, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on Korea Vabariik kõige sobivam võrdlusriik.

(72)

Vastavalt eespool märgitule (põhjendus 64) määrati kahe Hiina RVs asuva eksportiva tootja normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(73)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu nii Hiina RVs kui ka liidus asuvate kauplejate ja importijate kaudu.

(74)

Ekspordihind määrati seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Käesoleval juhul kohandati hindu kõigi kõnealuste importijate importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes, arvestades ka müügi-, üld- ja halduskulusid ja tollimakse ning sõltumatu importija kasumit.

(75)

Komisjon võrdles võrdlusriigis kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina RVs asuvate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(76)

Ühe eksportiva tootja puhul ei olnud ühte tooteliiki võimalik võrrelda Lõuna-Korea tootja poolt toodetavate tooteliikidega. Selle põhjuseks oli kõnealuse tooteliigi rauaskadu. Käesoleval juhul võrreldi ekspordihinda kõige rohkem sarnaneva tooteliigi normaalväärtusega, mille kõik omadused kattuvad ja millel on kõige sarnasem rauaskadu.

(77)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti veo-, kulude, krediidi-, käsitlemis- ja laadimis- ning pakendamis- ja pangakulude suhtes.

(78)

Normaalväärtust kohandati selleks, et tagada selle väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kuna osa Hiina RVst eksporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetelt makstavast käibemaksust jäeti uurimisperioodil asjaomastele äriühingutele tagastamata.

(79)

Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(80)

Küsimustikule antud vastuste alusel tuvastas komisjon, et kõnealused kaks äriühingut olid omavahel ühiste omanike kaudu seotud.

(81)

Seetõttu määrati kahe äriühingu jaoks dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel ühtne dumpingumäär.

(82)

Käesoleval juhul on koostöömäär suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas Hiina RVst liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil 100 %. Selle alusel määras komisjon kindlaks üleriigilise dumpingumarginaali samal tasemel kui kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul. Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(83)

Uurimisperioodi ajal tegutses Jaapanis kaks eksportivat tootjat, JFE Steel Corporation ja Nippon Steel & Sumitomo Metal One Corporation. Kõnealused kaks eksportivat tootjat tegid koostööd. Ühe eksportiva tootja müük liidu turule toimus Jaapanis tegutseva vahendaja kaudu. Teine eksportiv tootja eksportis liitu peamiselt töötlemata (pikisaagimata) rulle, mida töötlesid (pikisaetud) temaga seotud osapooled liidus. Sama eksportiv tootja importis vaatlusalust toodet ka temaga seotud importija kaudu liidus. Siseturul müüsid mõlemad eksportivad tootjad vaatlusalust toodet nii otse kui ka seotud ja sõltumatute kauplejate kaudu.

(84)

Eespool punktis 3.1.1 kirjeldatud üldise metoodika alusel tegi komisjon kindlaks, et ühe eksportiva tootja puhul ei olnud ükski siseturul müüdud tooteliikidest tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Seetõttu kõnealuse eksportiva tootja puhul normaalväärtus arvutati.

(85)

Teise eksportiva tootja puhul tegi komisjon kindlaks, et enam kui pool liitu ekspordiks müüdud tooteliikidest olid võrreldavad kõnealuste tooteliikide tüüpilise omamaise müügiga. Seetõttu kasutati kõnealuste tooteliikide puhul normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas üldise metoodikaga tegelikku omamaist müügihinda. Ülejäänud tooteliikide puhul normaalväärtus arvutati.

(86)

Üks eksportivatest tootjatest müüs vaatlusalust toodet ekspordiks liitu Jaapanis asuva sõltumatu vahendaja vahendusel. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. Ekspordi CIF-väärtuse kindlaks määramiseks kasutati sõltumatu vahendaja kontrollitud andmeid.

(87)

Teine eksportiv tootja müüs vaatlusalust toodet temaga seotud importija vahendusel liidus. Enamikku tooteliike ei müüdud siiski edasi tingimustel, mille alusel neid imporditi, kuna seotud osapool töötles (pikisaagis) neid edasi. Seetõttu määras komisjon töötlemata (pikisaagimata) rullide ekspordihinna vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, kohandades hinda, millega imporditud toodet kõigepealt liidus sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi, importimise ja edasimüügi vahel kantud kuludega, sealhulgas töötlemiskuludega liidus, mida on nõuetekohaselt kohandatud pikisaagimisest tuleneva kaalukaotusega, müügi-, üld- ja halduskulude ja tollimaksu ning kasumiga, eesmärgiga viia hind tagasi töötlemata (pikisaagimata) rulli tasemele. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati sõltumatu importija kasumi taset.

(88)

Tooteliikide puhul, mida müüdi tingimustel, mille alusel neid seotud importija vahendusel imporditi (mis tähendab, et liidus edasist töötlemist ei toimunud), määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, kohandades hinda, millega imporditud toodet kõigepealt liidus sõltumatutele klientidele edasi müüdi, importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, müügi-, üld- ja halduskulude ja tollimaksu ning sõltumatu importija kasumiga.

(89)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(90)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti komisjonitasude, veo-, krediidi-, panga-, käitlemis- ja laadimis- ning pakendamiskulude suhtes.

(91)

Eksportiv tootja soovis vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i kaubandustasandi kohandamist, väites, et peaaegu kogu nende omamaine müük läks lõppkasutajale, samal ajal kui pool nende ekspordimüügist liitu läks seotud või sõltumatutele kauplejatele.

(92)

Komisjon leidis, et väide ei olnud piisavalt põhjendatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(93)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(94)

Koostöö määr on suur, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja import moodustas 100 % Jaapanist liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasemel kui kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd tegeva äriühingu määr.

(95)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(96)

Uurimine näitas, et Venemaal tootis vaatlusalust toodet ainult NLMK Group. Kontserni kaks eksportivat tootjat, OJSC Novolipetsk Steel ja VIZ Steel, tegid omavahel koostööd. Müük liidu turule toimus Šveitsis asuva seotud vahendaja vahendusel. Siseturul müüdi otse sõltumatutele osapooltele.

(97)

Kuna andmed eespool nimetatud eksportivate tootjate kohta esitati eraldi, tehti dumpinguarvutused iga äriühingu kohta eraldi ning siis arvutati kogu kontserni kaalutud keskmine marginaal.

(98)

Komisjon tegi kindlaks, et liitu ekspordiks müüdavat suurimat tooteliiki on võimalik võrrelda kõnealuse tooteliigi tüüpilise omamaise müügiga ning et nimetatud omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seetõttu kasutati kõnealuse tooteliigi puhul normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas eespool punktis 3.1.1 kirjeldatud üldise metoodikaga tegelikku omamaist müügihinda. Ülejäänud tooteliikide puhul normaalväärtus arvutati.

(99)

Venemaa tootjad kujutavad endast integreeritud äriühinguid ulatuses, kus kontserni kuuluvad äriühingud kaevandasid ning tarnisid rauamaaki ja teisi tooraineid kontserni kuuluvatele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid tootvatele äriühingutele. Eksportiva tootja kontsern väitis, et tootmiskulude kohandamisel ei peaks lähtuma alusmääruse artikli 2 lõikest 5, kuna kõnealuste toorainete omamaine müük toimus turuhindade alusel. Esialgu otsustati, et kohandusi ei tehta, kuna kõnealuste toorainete kontsernisisene müük toimus samal hinnatasemel kui nende müük väljapoole kontserni.

(100)

Kuna mõlemad eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liidu seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Käesoleval juhul kohandati hindu kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude suhtes, arvestades ka müügi-, üld- ja halduskulusid ja tollimakse ning sõltumatu importija kasumit.

(101)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva kahe seotud eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(102)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti transpordi-, kindlustus- ja krediidikulude ning komisjonitasude suhtes.

(103)

Kahe seotud eksportiva tootja puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12. Selles etapis hõlmati kahe seotud eksportiva tootja dumpinguarvutused NLMK kontserni kaalutud keskmise marginaali arvutamisse.

(104)

Venemaa koostöö määr on suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata üleriigilise dumpingumäära kindlaks NLMK kontserni vastava määra tasemel.

(105)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(106)

Ainuke koostööd tegev tootja müüs vaatlusalust toodet liidu turule Madalmaades asuva seotud importija vahendusel. Siseturul müüdi otse sõltumatutele osapooltele.

(107)

Eespool punktis 3.1.1 kirjeldatud üldise metoodika alusel tegi komisjon kindlaks, et enamik koostööd tegeva tootja poolt USAs siseturul müüdavatest tooteliikidest ei olnud identsed või võrreldavad ekspordiks müüdavate tooteliikidega ning neid ei peetud seetõttu tüüpiliseks alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kõnealuste tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus üldise metoodika alusel. Ülejäänud tooteliikide puhul määrati normaalväärtus kindlaks omamaiste hindade alusel.

(108)

Ainuke koostööd tegev tootja eksportis liidu turule ELis asuva seotud importija vahendusel.

(109)

Väikest osa tooteliike ei müüda edasi tingimustel, mille alusel neid imporditi, kuna neid töödeldi ELis (pikisaagimine) edasi. Kuna nimetatud müügi liidu piiril deklareeritud ekspordi CIF-väärtus on töötlemata (pikisaagimata) rullide väärtus, tegi komisjon töötlemata (pikisaagimata) rullide ekspordihinna kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9.

(110)

Selleks kohandati hinda, millega imporditud toodet kõigepealt liidus sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi, importimise ja edasimüügi vahel kantud kuludega, sealhulgas töötlemiskuludega liidus, mida on nõuetekohaselt kohandatud kaalukaotuse, müügi-, üld- ja halduskulude ja tollimaksu ning kasumi suhtes, eesmärgiga viia hind tagasi töötlemata (pikisaagimata) rulli tasemele. Muude mõistlike võrdlustasemete puudumisel kasutati sõltumatu importija kasumi taset.

(111)

Edasitöötlemata toodete müügi puhul määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, kohandades hinda, millega imporditud toodet kõigepealt liidus sõltumatutele klientidele edasi müüdi, importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, müügi-, üld- ja halduskulude ja tollimaksu ning sõltumatu importija kasumiga.

(112)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(113)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti veo-, laadimis-, pakendamis-, krediidi- ja müügijärgsete kulude suhtes.

(114)

Ainsa eksportiva tootja puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(115)

Koostöö tase oli kõrge. Seetõttu määras komisjon kindlaks üleriigilise dumpingumäära samal tasemel kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(116)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(117)

Liidus valmistatakse vaatlusalust toodet kuues äriühingus. Kaebuses esitatud teabe alusel ei ole liidus teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seetõttu moodustavad need kuus tootjat liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(118)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 340 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nagu näiteks kaebuse esitaja ja kõigilt teadaolevatelt liidu tootjatelt saadud teave. Kuus teadaolevat liidu tootjat annavad 100 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(119)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks a) kõigi liidus teadaolevate tootjate müügi liidu turule, b) kõigi kolmandate riikide impordi liidu turule (Eurostati andmed) ning võttes arvesse ka asjaomastes riikides koostööd tegevate tootjate esitatud andmeid.

(120)

Jaapani puhul toimus suure osa vaatlusaluse Jaapani toote import Madalmaadesse vaatlusalusel perioodil konfidentsiaalse CN-koodi alusel (4). Seetõttu esitatakse allpool liidu tarbimist käsitlevas tabelis ja teistes impordimahte ja väärtusi käsitlevates tabelites vahemikud.

(121)

Nende andmete alusel arenes liidu tarbimine järgmiselt:

(122)

Komisjon sai teavet vaatlusaluse tootega seotud kogu tegevuse kohta ning määras kindlaks, kas tootmine oli mõeldud sisekasutuseks või vabaturule. Komisjon leidis, et ainult väike osa (ligikaudu 0,4 % kogutarbimisest) liidu tootjate tootmisest oli mõeldud sisekasutuseks. See osa siirdati ja/või tarniti sageli lihtsalt siirdehindade alusel sama äriühingu või kontserni sees täiendavaks töötlemiseks. Suletud turu väiksuse tõttu ei mõjuta see kahju ulatust.

(123)

Alates 2003. aasta algusest suurenes pretsedenditult nõudlus trafode järele, mille tagajärjel kasvas nõudlus vaatlusaluse toote järele ning tõusid hinnad. Sellega kaasnes alates 2003. ja 2004. aastast märkimisväärne tootmisvõimsuse kasv trafode ja suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tootjate hulgas. Siiski hakkas maailma turg (sealhulgas liit) teatava hilinemisega ja kindlasti juba alates 2011. aastast kogema märkimisväärset tarbimise vähenemist, mis tabas ka trafode tootmisharu.

(124)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine ligikaudu 11 % võrra. Tarbimise vähenemine tuleneb põhiliselt nõudluse langusest järgmise etapi tootmisharus ehk trafotootjate poolt.

(125)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(126)

Hiina RVst, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja USAst pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaalid ületasid alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnise.

(127)

Kummastki asjaomasest riigist pärit import ei olnud tähtsusetu alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(128)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote konkurentsitingimused olid samuti sarnased.

(129)

Imporditud tooted konkureerisid omavahel ning liidus toodetud vaatlusaluste toodetega, kuna neid müüdi sarnastele lõpptarbija kategooriatele.

(130)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(131)

Nii USAst kui ka Jaapanist pärit eksportivad tootjad on kumulatiivse hindamise sobivuse vaidlustanud. Mõlemad väidavad, et nende import vaatlusalusel perioodil vähenes ning et nad ei löönud liidu tootjate hindu alla.

(132)

Vaatamata impordi vähenemisele Jaapanist ja USAst vaatlusalusel perioodil, on kõnealune dumpinguhinnaga import aidanud kaasa ka vaatlusaluse toote puhul ELi turul hinnasurve avaldamisele. Jaapani ja USA importi müüakse dumpinguhinnaga ning nende tooted konkureerivad selgelt otsekonkurentsis liidu ja teiste eksportivate tootjate toodetega. Viie asjaomase riigi impordi mõju suhtes kumulatiivse hindamise kohaldamise tingimused on siiani täidetud. Igat liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid, sealhulgas Jaapani ja USA eksportivate tootjate poolt müüdavad liigid, müüakse kasutamiseks trafode südamikes ning neid müüakse samale suhteliselt piiratud tarbijate rühmale. Seetõttu lükkas komisjon kõnealused väited esialgu tagasi.

(133)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati ja asjaomaste riikide koostööd tegevate tootjate esitatud andmete alusel. Impordi turuosa tehti kindlaks Eurostati andmete alusel.

(134)

Nagu juba mainitud, toimus suur osa vaatlusaluse Jaapani toote impordist Madalmaadesse vaatlusalusel perioodil konfidentsiaalse CN-koodi alusel. Seetõttu on allpool asjaomaste riikide importi käsitlevas tabelis esitatud vahemikud.

(135)

Asjaomaste riikide import liitu muutus järgmiselt:

(136)

Tabelist eespool nähtub, et asjaomastest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes mõnevõrra vähenes. Liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa siiski suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu kolme protsendipunkti võrra.

(137)

Komisjon tegi impordihinna kindlaks Eurostati ja asjaomaste riikide koostööd tegevate tootjate esitatud andmete alusel.

(138)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt:

(139)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad langesid uurimisperioodil 1 813 eurolt tonni eest 2011. aastal 1 263 euroni tonni eest. Vaatlusalusel perioodil oli dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus ligikaudu 30 %.

(140)

Komisjon määras hinna allalöömise uurimisperioodil kindlaks, võrreldes:

(141)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(142)

Vaatamata hinnalangusele ei löönud eksportivad tootjad liidu tootmisharu hindu alla. Liidu tootmisharu hinnad olid keskmiselt üsna sarnased või marginaalselt kõrgemad. Võrdluse tulemused näitasid üldiselt hindade allalöömise puudumist. Ainult ühe Jaapani eksportiva tootja puhul tuvastati, et leidis aset liidu tootmisharu hindade allalöömine 0,5 % võrra.

(143)

Hindade allalöömise puudumine ei tähenda siiski seda, et ekspordihinnad ei saanud kahju tekitada. Liidu tootmisharu hindade aluseks on madalate dumpinguhindadega importtoodete poolt avaldatud tugev hinnasurve. Aastatel 2003–2010 toimunud tugevast arengust tulenevalt tekkinud liigse tootmisvõimsuse tulemusena algas vaatlusalusel perioodil konkureerivate liidu ja eksportivate tootjate vahel pingeline hinnakonkurents.

(144)

Agressiivsed hinnastrateegiad mõjutasid eelkõige liidu turgu ning eksportivad tootjad suutsid neile kauem vastu panna kui liidu tootjad, seda järgmistel põhjustel. Esiteks on eksportivate tootjate turuosa siseturul palju suurem kui liidu tootjate turuosa liidu turul. Liidu turg on avatud turg, samal ajal kui vastavalt punktis 3.3.1 „Võrdlusriik” märgitule ei ole asjaomaste riikide eksportivate tootjate siseturule teistel konkurentidel, sealhulgas liidu tootjatel nii kerge siseneda. Teiseks teenib enamik eksportivaid tootjaid koduturgudel suuri kasumeid, mis annavad neile märkimisväärse marginaali müüa oma tooteid ELi turul dumpinguhindade ja isegi kahjumiga. Eelkõige Jaapani ja USA eksportivad tootjad müüvad oma tooteid ELi turul kahjumiga. Vaatlusalusel perioodil olid ELi tootjad kahjumis nii ELi turul kui ka väljaspool ELi.

(145)

Sellises olukorras ei ole küsimus, kas eksportivad tootjad müüvad alla juba niigi kahjumit tekitavaid hindu või mitte, otsustava tähtsusega. Pigem on kahju kindlaks tegemisel otsustavaks teguriks asjaolu, et liidu tootjatel ei olnud muud võimalust kui müüa oma toodet omahinnast madalama hinnaga, et kaitsta turuosa ja säilitada müügihinnale avalduva tõsise hinnasurve tõttu tootmise majanduslik tase.

(146)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et kohandusi tuleks teha seoses kõnealuse eksportiva tootja toodetud ja müüdud vaatlusaluse toote ning liidu tööstusharus toodetud samalaadse toote kvaliteedierinevustega. See väide põhineb tõsiasjal, et sama liigi puhul oleks kõnealuse eksportiva tootja poolt toodetud vaatlusalune toode märgatavalt halvema kvaliteediga kui ühenduse tootmisharu poolt toodetu.

(147)

Kõnealust väidet ei põhjendatud ning tegelikult puudusid tõendid, et sama tooteliigi puhul esineks Venemaa ekspordi ja liidu toote vahel kvaliteedi erinevusi. Seetõttu lükati väide esialgu tagasi. Tooteliikide õiglase võrdluse tagamiseks nõustuti esialgu, et Venemaa „teise” ja „kolmanda” klassi vaatlusalust toodet ei tuleks võrrelda liidu tootmisharu „esimese” ja „teise” klassi toodetega.

(148)

Üks väide käsitles kaubandustasandit. Väideti, et erinevus kaubandustasandis nõudis kohandamist, kuna NLKM müüs oma tooteid ainult kaupleja vahendusel, aga ELi äriühingud müüsid tooteid lõpptarbijale otse. Ka see väide lükati esialgu tagasi, kuna uurimise käigus ei selgunud, et kaubandustasandi erinevus oleks mõjutanud hindu. Eelkõige ei suudetud põhjendada, et eespool nimetatud kaubandustasandite vahel esineb järjepidevaid ja eristatavaid hinnaerinevusi.

(149)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhindadega impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis uurimisperioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid. Kahju kindlaksmääramiseks ei teinud komisjon vahet makromajanduslikel ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel, kuna kõik teadaolevad liidu tootjad kujutavad endast alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses „liidu tootmisharu”. Komisjon hindas kahjunäitajaid nende andmete alusel, mida sisaldasid liidu tootjate vastused küsimustikule ning kaebuse esitajalt kogutud andmed.

(150)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil alljärgnevad.

(151)

Kogu vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 17,2 %.

(152)

Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tööstusharu poolt standardiks loetavad kohandamised seadistamisele kulunud aja, hoolduse ja teiste tavapäraste tööseisakute suhtes. Vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsus mõnevõrra suurenes.

(153)

Mõned liidu tootjad on vaatlusalusel perioodil investeerinud olemasolevate tootmisseadmete moderniseerimisse eesmärgiga toota traditsiooniliste tooteliikide asemel proportsionaalselt rohkem suure läbitavusega tooteliike. See siiski vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsust ei mõjutanud.

(154)

Tootmisvõimsuse rakendamise määra langus tulenes tootmisvõimsuse kergest tõusust kombineeritult tootmismahu vähenemisega. Kokku oli vähenemine vaatlusalusel perioodil 15 protsendipunkti.

(155)

Jaapani puhul toimus suur osa vaatlusaluse Jaapani toote impordist Madalmaadesse vaatlusalusel perioodil konfidentsiaalse CN-koodi alusel. Seetõttu on allpool müügimahte ja turuosa käsitlevas tabelis esitatud vahemikud.

(156)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(157)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 11,4 % võrra 189 000 – 204 000 tonnilt 2011. aastal 167 000 – 182 000 tonnini vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine algas juba enne vaatlusalust perioodi, kuna 2010. aastal oli liidu tootmisharu müügimaht 210 693 tonni.

(158)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra 51,7 % – 58,4 %-lt 51,1 % – 57,6 %-le. Taas algas vähenemine enne vaatlusalust perioodi, kuna 2010. aastal oli liidu tootmisharu turuosa veel 60,6 %. See turuosa kaotus kattus ajaliselt tarbimise vähenemisega, kui liidu tootmisharu müügimaht vähenes rohkem kui tarbimine. Lisaks sellele oli liidu tootmisharu eksportivate tootjate jätkuva hinnasurve tõttu sunnitud oma turuosa veelgi suurema vähenemise vältimiseks langetama müügihindu.

(159)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 11 %, samal ajal vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 11,4 %. Liidu tootmisharu kaotas seega mõnevõrra turuosa, seda vastupidiselt asjaomastest riikidest pärit impordi turuosale, mis vaatlusalusel perioodil mõnevõrra suurenes.

(160)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(161)

Liidu tootmisharu tööhõive tase vähenes vaatlusalusel perioodil tootmise vähendamiseks vastu võetud otsuste tõttu märkimisväärselt. Sellega kaasnes tööjõu vähenemine vaatlusalusel perioodil 9 % võrra. Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, vähenes aeglasemas tempos kui tegelik tootmine. Viimast näitajat ei peeta siiski liidu tootmisharu tõhususe määratlemisel oluliseks, seda eelkõige seetõttu, et liidu tootmisharu on tootnud vaatlusalusel perioodil proportsionaalselt rohkem suure läbitavusega tooteliike. Asjaomase toote suure läbitavusega tooteliikide tootmine eeldab õhemaid materjale ja seega väiksemat kaalu, seda vaatamata asjaomase toote kõnealuste liikide tootmisega kaasnevatele lisakuludele.

(162)

Kõik dumpingumarginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest tuleva impordi mahtu ja hindu.

(163)

Kuigi Venemaa ja USA suhtes on vastavalt aastatel 2005–2008 ja 2005–2010 kohaldatud meetmeid, ei kehti kõnealuse toote suhtes praegu ELis ühtegi kaubanduse kaitsemeedet. Seetõttu ei olnud võimalike varasemate dumpinguhindade mõjude hindamiseks andmed kättesaadavad.

(164)

Liidu tootjate kaalutud keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(165)

Tabelis on näidatud liidu müügi ühikuhindade areng võrreldes vastavate tootmiskuludega, mis peamiselt koosnevad tooraine, st kuumvaltsitud lehtterase rullide hinnast, mis moodustas vaatlusalusel perioodil tootmise kogukuludest keskmiselt umbes 50 % – 58 %. Tabelist nähtub liidu tootmisharu müügihindade märkimisväärne langus. Müügihinnad on vaatlusalusel perioodil langenud keskmiselt rohkem kui nendega seotud tootmiskulud. Lisaks sellele on müügihinnad olnud keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulud vaatlusalusel perioodil, erandiks on siin 2011. aasta. Sellega kaasnes liidu tootjatele märkimisväärne kahjum ning see olukord kattub perioodiga, kus keskmised dumpinguga impordi müügihinnad märkimisväärselt langesid, avaldades seega liidu tootjatele jätkuvat hinnasurvet. Liidu tootjad olid sunnitud oma turuosa säilitamiseks märkimisväärselt alandama müügihindu.

(166)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(167)

Töötaja keskmine palk vaatlusalusel perioodil mõnevõrra kasvas, kuid see jäi siiski alla liidu üldisele palgakasvule. Vastavalt põhjenduses 161 kirjeldatule on tööhõive igal juhul vähenenud.

(168)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(169)

Lao lõppseisu tase jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei saa laoseisu pidada tootmisharu jaoks oluliseks kahjunäitajaks.

(170)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(171)

Komisjon määras liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokahjumi protsendina selle müügi käibest. Tabelis põhjenduses 164 esitatu kohaselt vähenes liidus sõltumatu tarbija suhtes kohaldatud ühiku müügihind 26,5 % võrra dumpinguhinnaga impordi avaldatud tugeva hinnasurve tõttu. Lisaks sellele, kui liidu tootjad olid 2011. aastal veel lähedal säästulävele, siis 2012. ja 2013. aastal suurenes kahjum märkimisväärselt ning jõudis uurimisperioodil ligikaudu 22 protsendilise kahjumini, seda vaatamata liidu tootmisharu pingutustele kulusid optimeerida (sealhulgas teatatud tööjõu vähendamine ja ajutine töökorraldus).

(172)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoos kerkis esile samalaadne langustrend nagu kasumlikkusegi puhul, muutudes negatiivseks, et mitte öelda jätkusuutmatuks.

(173)

Vaatamata vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjumile olid investeeringud vaatlusalusel perioodi kõigil aastail jätkuvalt tasemel üle 23 miljoni euro. Kõnealused investeeringud oli seotud peamiselt masinapargi uuendamisega, et toota suure läbitavusega asjaomast toodet.

(174)

Investeeringutasuvus on põhimõtteliselt kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringute tasuvus on tekkinud kahju tõttu olnud vaatlusalusel perioodil negatiivne. Tasuvus järgis samalaadset langustrendi nagu kasumlikkuski. Kapitali kaasamise võimet mõjutas vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjum. Näiteks lükkas liidu tootja 2015. aastani edasi olulise investeeringu, millega oleks arendatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete suure läbitavusega liike.

(175)

Vaatamata liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil tõhususe suurendamiseks võetud konkreetsetele meetmetele, mis hõlmasid kulude vähendamist ja tootmiskulude range kontrolli all hoidmist (sealhulgas teatatud tööjõu vähendamine ja ajutine töökorraldus), halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: Kahjum suurenes 0,8 %-lt 2011. aastal uurimisperioodi jooksul 22,3 %-ni. Lisaks sellele on kasumi langus võrreldes 2010. aastaga veelgi sügavam, kuna liidu tootmisharu suutis veel 2010. aastal saavutada 14 %-ni ulatuva kasumi.

(176)

Müügimaht liidu turul langes 11,4 %, ühiku müügihind langes 26,5 %, tootmine vähenes 17,2 % ning tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 15 % võrra. Lisaks sellele vähenes tööhõive 9 % võrra. Selle tulemusena saavutas kahjum jätkusuutmatu taseme.

(177)

Käesoleva konkreetse juhtumi puhul, kus eksportivad tootjad ei löönud üldiselt alla liidu tootmisharu hindu, on kahju kindlaks määramise juures otsustavaks teguriks asjaolu, et liidu tootjad olid sunnitud müüma alla omahinna, kuna märkimisväärne osa eksportivatest tootjatest ei müünud mitte ainult dumpinguhinnaga, vaid ka alla omahinna, avaldades seega liidu tootjate müügihinnale märkimisväärset hinnasurvet.

(178)

Vaatlusalusel perioodil eespool kirjeldatud tegurite tulemusena tekkinud kahjumi tõttu järgisid muud tegurid, nagu rahavoog ja investeeringute tasuvus, samalaadset langustrendi kui kasumlikkus.

(179)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon uurimise selles etapis, et liidu tootmisharu kandis alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses olulist kahju, mida tõendavad kõik peamised kahjunäitajad.

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas dumpinguhindadega import asjaomasest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada teised tegurid. Komisjon tegi kindlaks, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist tulev dumpinguhindadega import, ei omistataks dumpinguhindadega impordile. Need tegurid on järgmised: majanduskriis ja nõudluse vähenemine, liidu tootjad ei olnud piisavalt konkurentsivõimelised, import kolmandatest riikidest, liidu tootjate ekspordimüük ja Euroopa terasetööstuse „väidetav liigne tootmisvõimsus”.

(181)

Eksportivate tootjate müügihinnad langesid keskmiselt 1 813 eurolt tonni kohta 2011. aastal uurimisperioodi jooksul 1 263 eurole tonni kohta. Vaatlusalusel perioodil järjepidevalt oma ühiku müügihindu langetades olid asjaomastest riikidest pärit tootjad suutelised oma turuosa suurendama (40,2 % – 46,9 %-lt 2011. aastal 41,8 % – 48,3 %-le uurimisperioodil). Hinnalanguse tulemusena algas vaatlusalusel perioodil liidu ja eksportivate tootjate vahel pingeline hinnakonkurents.

(182)

Asjaomastest riikidest pärit eksportivate tootjate hindade terav langus vaatlusalusel perioodil, mis viis hinna sageli alla omahinna, tekitas liidu tootmisharule kahju: liidu tootjatel ei olnud muud valikut, kui hakata hindu langetama ning müüma tooteid teatava müügimahu ja turuosa säilitamiseks kahjumiga. Sellel oli aga negatiivne mõju tootmisharu kasumlikkusele, mis muutus negatiivseks ning saavutas uurimisperioodil jätkusuutmatu taseme – 22,3 %. On selge, et kui liidu tootmisharu ei oleks langetanud oma hindu alla tootmiskulude, oleks ta väga kiiresti kaotanud oma turuosa ning oleks olnud sunnitud vähendama tootmist ning sulgema tootmisrajatisi.

(183)

Pidades silmas selgelt tuvastatud ajalist kokkulangevust järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi tase pidevalt langevate hindade juures, ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ja hinnalangus, mille tulemuseks on kahjumisse jäämine, järeldatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule kahju. Isegi ilma pideva hindade allalöömiseta rakendatakse liidu turul agressiivset hinnakujundust, mida suudavad pikemas perspektiivis jätkata ainult eksportivad tootjad. See on võimalik, sest erinevalt liidu tootjatest teenivad nad oma koduturul, kus neil on väga suur turuosa, põhimõtteliselt väga suurt kasumit.

(184)

Majanduskriis põhjustas ELis vaatlusalusel perioodil nõudluse vähenemist, millele järgnes müügihindade langus. Kuigi kriis mõjutas suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete turge kogu maailmas, on märkimisväärne, et samalaadset kahju eksportivate tootjate siseturgudel täheldatud ei ole. Näiteks leidis USA kaubandusesindaja (5) (2014. aasta septembri väljaanne 4491, VII osa kokkuvõte, lk 36), et USA tootmisharu ei kanna praegu olulist kahju. Lisaks sellele teenisid Jaapani, Venemaa ja Lõuna-Korea tootjad vahetevahel oma vastavatel koduturgudel märkimisväärset kasumit.

(185)

Esialgu võib järeldada, et majanduskriis ei ole ELi tootmisharu kahju algpõhjuseks ning see ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel.

(186)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootjad ei olnud suhteliselt kõrgemate tooraine kulude, energiakulude (peamiselt elekter) ja tööjõukulude tõttu piisavalt konkurentsivõimelised.

(187)

Liidu tootjad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kui võrrelda nende kulusid toorainele ja elektrile teatavate Venemaa ja USA eksportivate tootjate kuludega.

(188)

Nimetatud väited ei selgita siiski piisavalt, miks liidu tootmisharu oli võimeline veel enne vaatlusalust perioodi teenima kasumit, võttes arvesse, et kõnealune võimalik ebasoodsam olukord kehtis kõige tõenäolisemalt ka enne seda varasemat perioodi. Lisaks sellele hoidis liidu tootmisharu alates 2011. aastast kulusid kokku, mis tõi kaasa tööjõukulude ja ühiku tootmiskulude langemise. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(189)

Muudest kolmandatest riikidest tuleva impordi maht kujunes vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

(190)

Import asjaomastest riikidest moodustab liitu suunatud koguimpordist valdava enamuse. Kokku vähenes muu import vaatlusaluse perioodi jooksul 63,8 % võrra. Võttes arvesse impordi väikest mahtu (1 891 tonni) ja väikest turuosa (0,6 %) uurimisperioodi lõpul, puudub selge viide, mis võimaldaks järeldada, et muu import põhjustaks liidu tootmisharule kahju.

(191)

Liidu tootmisharu ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt:

(192)

Liidu tootjate ekspordimüük (mahuna) sõltumatutele tarbijatele vähenes vaatlusalusel perioodil 22,7 %. Olemaks suuteline ka tulevikus teiste tootjatega kolmandate riikide turgudel konkureerima, olid ELi tootjad sunnitud langetama ekspordihinda. Ekspordimaht ulatus uurimisperioodi lõpus siiski 45,6 %-ni kogutoodangust võrreldes 48,9 %-ga 2011. aastal, mis tähendab 3,3 protsendipunkti suurust langust suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul.

(193)

Seega aitas ka liidu tootjate tegevus kahju tekkele kaasa, kuid seda mitte ulatuses, mis kõrvaldaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule järgmistel põhjustel tekkinud kahju vahel. Esiteks, liidu tootjate madalamat ühiku müügihinda (1 139 eurot tonni kohta eksporditurgudel) ELi turul küsitud hinnaga (1 235 eurot tonni kohta) võrreldes tuleks vaadelda, arvestades asjaolu, et see hõlmab suures osas teise kvaliteediklassi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid, mis läheb peamiselt ekspordiks ning mida müüakse parema kvaliteediga suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetega võrreldes allahindlusega. Teiseks, müügimaht ELis (172 410 tonni) võrreldes ekspordimahuga (155 239 tonni) kujutab endast suuremat osa liidu tootjate müüdud toodangust. Kolmandaks, vähenev ekspordimaht on seotud asjaoluga, et liidu olulisemateks kaubanduspartneriteks olevate asjaomaste riikide turud on suhteliselt suletud ja neile on keeruline pääseda. Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu eksporditulemused on endiselt kõrgel tasemel. Tõepoolest, olukorras, mida iseloomustab tugev hinnasurve sageli alla omahinna dumpinguhindadega impordi poolt, oleks ekspordimüügi langus alla praeguse taseme toonud kaasa mastaabisäästu kaotuse ja selle mõju liidu tootmisharu ühikukulule olnuks veelgi suurem.

(194)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et mitte asjaomaste riikide import, vaid pigem liidu terasetööstuse struktuuriprobleemid, nagu liigne tootmisvõimsus, on põhjustanud vertikaalselt integreeritud terasetootjatest koosnevale liidu tootmisharule kahju.

(195)

Nimetatud teguri negatiivset mõju ei saa siiski omistada EList pärit suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tootjatele. Vastavalt kahjuanalüüsile võtsid liidu tootjad tõhususe parandamiseks konkreetseid meetmeid, näiteks tootmisvõimsust vähendati 70 482 tonni võrra (– 17,2 %), töötajate arv vähenes 251 täistööaja ekvivalendi võrra (– 9 %) ning ühikukulu langetati samuti 11 % võrra.

(196)

Liidu turul puudub märkimisväärne liigne tootmisvõimsus vaatlusaluse toote traditsiooniliste tooteliikide tootmiseks. Lisaks sellele lähevad liidu tootjad üle väiksemate rauaskadudega tootevalikule, jätkuvalt hakkab vähenema vaatlusaluse toote traditsiooniliste tooteliikide tootmiseks kuluv võimsus.

(197)

Uurimine ei ole siiani paljastanud liidus ühtegi struktuuriprobleemi, mida võiks pidada kahju põhjustajaks. Liidu tootmisharu probleemiks on pigem asjaolu, et liidu tootjad ei suuda Jaapani, Lõuna-Korea, USA ja Hiina RV dumpinguhindadega importtoodete tõttu toota (ega müüa) rohkem üha langevate hindadega suure läbitavusega vaatlusaluseid tooteid. Lisaks sellele pistavad liidu tootjad rinda vaatlusaluse toote traditsioonilisi liike hõlmava pakkumise tasakaalutusega Venemaa dumpinguhindadega impordi tõttu, mis langetab ka sellist liiki vaatlusaluse toote hindu. Sellest tulenevalt on väidetav liigne tootmisvõimsus pigem dumpinguhinnaga impordi tagajärg kui liidu tootmisharu kantud kahju põhjus.

(198)

Venemaa eksportiv kontsern väitis, et kahju tekkis ainult parema kvaliteediga tooteliikide puhul ning mitte traditsiooniliste toodete sektoris, mis oli väidetavalt tootmise ja müügi suhtes jätkusuutlik. Seega ei saa Venemaa eksporti pidada kõnealuses juhtumis väideldavalt kahju põhjuseks.

(199)

Kõik liidu tootjad, sealhulgas ainult traditsioonilist liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid tootvad tootjad, on kandnud kahju siiski tootmismahu, müügimahu, turuosa, müügihinna ja kasumlikkuse osas. See näitas selgelt, et kõnealune väide ei olnud põhjendatud.

(200)

Põhjuslik seos tehti esialgu kindlaks liidu tootjate poolt kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Eelkõige impordihinnaga impordi hinnataseme järsu languse ja liidu tootmise vähenemise vahel on selge ajaline kokkulangevus. Liidu tootmisharu proovis 2011. aastal oma hinnataset säilitada, kuid lõpuks ei olnud muud võimalust, kui järgida dumpinguhindadega impordiga seatud hinnataset, et säilitada oma turuosa või vähemalt vältida selle edasist kokkukuivamist. Selle tulemuseks oli kahjumisse jäämine, mis ei olnud jätkusuutlik.

(201)

Komisjon selgitas kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõjud välja ja eraldas need dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Teisi kindlaks tehtud tegureid, nagu majanduskriis, süüdistus, et ELi tootmisharu ei ole piisavalt konkurentsivõimeline, import kolmandatest riikidest, liidu tootjate ekspordimüügi tulemused või liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus, ei peetud esialgu eespool kindlaks tehtud põhjuslikku seost kõrvaldavaks, arvestades isegi nende võimalikku ühismõju. Tarbimise vähenemine ning liidu tootmisharu eksporditulemused võisid kahju tekkimisele mõnevõrra kaasa aidata, kuid dumpinguhinnaga impordi hinnalanguse puudumisel ei oleks liidu tootmisharu olukord sellises ulatuses mõjutatud olnud. Eelkõige ei oleks müügihind sellisele tasemele langenud.

(202)

Eeltoodu põhjal on komisjon teinud käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega import ning et teised individuaalselt või kollektiivselt arvestatud tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost.

(203)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjulikust dumpingust ei ole praegusel juhul meetmete vastuvõtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide ning avaliku poliitika huvide hindamisest vaatlusaluse toote suhtes, nagu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (6) (edaspidi „ökodisaini direktiiv”).

(204)

Liidu tootmisharu asub erinevates liikmesriikides (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Poola ja Rootsi) ning selles on asjaomase tootega seoses otseselt hõivatud üle 2 500 töötaja.

(205)

Uurimises tegid koostööd kõik teadaolevad liidu tootjad. Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(206)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused, lõpetades nii hinnalanguse ning võimaldades liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena jõuaks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et vaatlusalusel perioodil muutusid kõik kahjunäitajad negatiivses suunas. Mõju oli suur eelkõige teadaolevate liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajate, nagu kasumlikkuse ja rahavoo osas. Seepärast on oluline, et hinnad taastataks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil erinevatel tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(207)

Sellepärast tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(208)

Sõltumatute importijate puhul ei olnud väljavõtteline uuring vajalik, kuna uurimises nõustus täielikult osalema ainult kaks sõltumatut importijat, kes esitasid küsimustikule oma vastused.

(209)

Vaatlusaluse tootega seotud tegevused moodustavad peaaegu 100 % esimese sõltumatu importija kogukäibest, samal ajal kui teise sõltumatu importija kogukäibest moodustasid need ainult väikese osa. Mõlemad olid dumpinguvastaste meetmete võimaliku kehtestamise vastu, sest nad leidsid, et selle tõttu võib lõppeda vaatlusaluse toote importimine.

(210)

Esimene sõltumatu importija lõpetas pärast uurimisperioodi oma tegevuse. Kõnealune sõltumatu importija ei kaubelnud otse liidu tarbijatega mitte ainult täisrullidega, vaid teostas enne liidu tarbijatele edastamist ka trimmimise ja pikisaagimisega seotud tegevusi.

(211)

Teine importija importis vaatlusalust toodet ainult väikestes kogustes, mis moodustas tema käibest vaid väikese osa. Selle põhjal järeldatakse esialgu, et vaatlusaluse toote väikese osakaalu tõttu kõnealuse importija üldises tegevuses ei avalda meetmete kehtestamine kõnealuse liidu importija huvidele olulist kahjulikku mõju.

(212)

Eespool öeldu põhjal tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(213)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt võimsus- ja jaotustrafode tootmise põhimaterjalidena. Euroopas asuvad trafode tootjad kujutavad endast ammu rajatud tööstust, mis on alati tarninud suurtele energiatootjatele. Üldiselt kuulub kõnealune trafotööstus suurtesse tööstuskontsernidesse, mis on esindatud kogu maailmas. Turul tegutsevad siiski ka mõned väiksemad äriühingud ning mõned neist tegutsevad teatavatel spetsiifilistel nišiturgudel, nagu näiteks südamiklõikamine.

(214)

Vaatlusalust toodet peetakse tarbijate jaoks oluliseks kuluartikliks. Kogutud andmete alusel moodustab vaatlusalune toode sisendmaterjalina ligikaudu 6 % – 13 % trafode tootmise kogukulust. See võib erandjuhtudel olla kõrgem piiratud arvul vahendusega tegelevate äriühingute puhul, kes paigutuvad vaatlusaluse toote tootjate ja trafotootjate vahele. Kõnealuste vahendusega tegelevate äriühingute tegevus piirdub rullide trafotootjate tingimuste alusel pikisaagimisega ja laminaatide lõikamisega ja/või trafode südamike koostamisega.

(215)

Mõned kasutajad väitsid, et eksportivate tootjate tooted on rauaskao ja müratasemete poolest kvaliteedilt paremad. Nad väitsid ka, et meetmete kehtestamisel ei oleks liidu tootmisharul töötleva tööstuse vajaduste täitmiseks piisavalt tootmisvõimsust, eelkõige suure läbitavusega tooteliikide puhul, ning see tooks kaasa tarnedefitsiidi.

(216)

Samuti väideti, et asjaomastest riikidest pärit import on oluline selleks, et anda suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid importivatele ja kasutavatele äriühingutel rohkem kauplemisruumi. Sellest tulenevalt väideti, et meetmete kehtestamine vähendaks nende konkurentsivõimet võrreldes väljaspool liitu asuvate trafotootjatega, kuna ka meetmete kehtestamisega kaasneks märkimisväärne hinnatõus. Selline hinnatõus tooks kaasa tellimuste ja liidu turuosa kaotamise ning võimaliku otsuse viia tootmine väljapoole liitu.

(217)

Kõnealuse kahe peamise väite hindamisel võttis komisjon arvesse järgmisi turustruktuure. Vaatlusaluse toote tootjate arv maailmas piirdub 16 olulise tootjaga. Kaks tootjat on nii Jaapanis kui ka USAs, üks tootja Venemaal ja Lõuna-Koreas, neli tootjat Hiina RVs ning kuus tootjat liidus (viis terasetehast ja üks lõikamiskeskus). Seetõttu on liit kõige suurema arvu tootjatega turg. Jaapani ja USA tootjate jaotusvõrk on liidu turul eriti hästi korraldatud, kuna neil on Euroopa Liidus oma töötlemiskeskused ja/või seotud importijad. Lisaks sellele tundub, et nimetatud 16 tootjast ei ole kõik suutelised tarnima vaatlusaluse toote teatavaid suure läbitavusega tooteliike. Vaatlusaluse toote suure läbitavusega tooteliikide tootjad asuvad liidus, USAs, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Hiina RVs.

(218)

Kasutajate positsiooniga seoses selgus uurimisel, et koostööd tegevad kasutajad, kelle arvele langeb asjaomaste riikide suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete koguimpordist ligikaudu 40 %, ostsid uurimisperioodil vastavalt 48 % asjaomaste riikide tootjatelt ning 52 % liidu tootjatelt.

(219)

Seoses kasutajate väitega, et meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusaluse toote tarnedefitsiidi, märgib komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk ei ole sulgeda ühenduse turgu igasugusele impordile, vaid kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamise teel taastada õiglase kauplemise olukord. Seetõttu ei eeldata impordi lõppemist asjaomastest riikidest, vaid selle jätkumist, kuid dumpinguvabade või vähemalt mittekahjustavate hindadega.

(220)

Vaatlusaluse toote kvaliteediga seoses peetakse ühe Jaapani tootja toodet suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete ja trafode tootmisharus kvaliteedinormiks. Kahte liidu tootjat peetakse üldiselt siiski võimeliseks tootma teatava kvaliteediga madala rauaskaoga vaatlusalust toodet. Lisaks sellele on ka teised liidu tootjad oma kvaliteeti parandanud ning on otsustanud hakata võrreldes traditsiooniliste tooteliikidega tootma proportsionaalselt rohkem suure läbitavusega vaatlusaluseid tooteid, see on samuti määruse (EL) nr 548/2014 (7) (ökodisani määrus) (vt veel) esimese etapi rakendamise tulemus.

(221)

Kui dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata, muutuks ebakindlaks, kas liidu tootmisharu oleks võimeline edasi arendama suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete suure läbitavusega tooteliike, mis on vajalikud esimese astme määruse (EL) nr 548/2014 rakendamiseks, võttes arvesse alates 2011. aastast kogunenud kahjumit.

(222)

Võttes arvesse liidu tootjate kasutamata tootmisvõimsust ja nende strateegiat toota lähimas tulevikus võrreldes traditsiooniliste tooteliikidega proportsionaalselt rohkem suure läbitavusega tooteliike, ei peeta tõenäoliseks, et liidu tootmisharul ei oleks piisavalt tootmisvõimsust tarnida töötlevale tööstusele eelkõige suure läbitavusega tooteid. Sellega seoses prognoosivad liidu tootjad, et nad oleksid suutelised tootma 2015. aasta jooksul 144 000 tonni suure läbitavusega tooteid.

(223)

Nimetatud prognoosile vaidleb vastu üks kasutaja, kes väidab, et liidu tootmisharu suudab toota 2015. aasta lõpuks ainult kuni 90 000 tonni suure läbitavusega tooteid. Kõnealuse väite puhul täiendavate tõendite puudumisel ei saanud komisjon väite täpsust selles etapis kontrollida. Siiski, isegi kui osutuks õigeks kasutaja prognoos, et liidu tootjate tootmisvõimsus ei suudaks tulevikus täita liidu nõudlust suure läbitavusega toodete järele, ei oleks see üksi otsustavaks teguriks. Liidu huvide analüüs ei eelda, et liidu nõudlus peab olema täielikult täidetud liidu toodetega. Igal juhul on dumpinguvastase tollimaksu eesmärk taastada liidu turul võrdsed tingimused. Seega eeldatakse, et asjaomaste riikide importi tarnitakse jätkuvalt liidu turule, kuigi õiglaste hindadega. Seetõttu jõudis komisjon esialgu seisukohale, et puudub kindel tõenäosus, et meetmete kehtestamine tooks kaasa suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tarnedefitsiidi.

(224)

See järeldus ei piira edasist uurimist, kas konkreetse hea kvaliteedi teatav suur läbitavus ja/või DR-liik nõuab uurimise lõppjärgus esitatava teabe põhjal eraldi analüüsi.

(225)

Kuna eeldatakse impordi jätkumist asjaomastest riikidest ning kuna endiselt, kuigi väiksemas ulatuses, on olemas alternatiivsed tarneallikad, siis on alusetu väide, nagu tooks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kaasa liidu tootmisharu monopoolse seisundi. Liidu tootmisharu koosneb rohkem kui ühest tootjast ning siiani on nad üksteisega aktiivselt konkureerinud.

(226)

Teatavad osapooled väitsid, et liidu tootmisharu monopoolne seisund tekib eriti vaatlusaluse toote teatud eriliikide, st teatavate suure läbitavusega liikide osas, mida on võimelised tootma vaid üksikud tootjad kogu maailmas. Sellega seoses tuleks kõigepealt märkida, et kõnealuse dumpinguvastase menetluse seisukohast tuleb vaatlusaluse toote kõiki liike vaadelda ühtse tootena. Seepärast tuleks uurimine, sealhulgas liidu huvide analüüs, läbi viia kogu vaatlusaluse toote suhtes üldiselt, mitte teatavate üksikute eriliikide suhtes.

(227)

Eespool öeldust hoolimata tootis teatavaid suure läbitavusega vaatlusaluseid tooteid tõepoolest ainult piiratud arv liidu, USA, Jaapani, Lõuna-Korea ja Hiina RV tootjaid. Eeldatakse siiski, et need tarneallikad jäävad alles ka pärast meetmete kehtestamist, sealhulgas ka asjaomastes riikides, kuid dumpinguvabade või vähemalt mittekahjustavate hindadega. Seepärast säilitatakse piisav konkurentsitase ka kõnealuste toote eriliikide osas.

(228)

Lisaks sellele eeldatakse, et meetmetel on vaid piiratud mõju järgmistel põhjustel. Kavandatavate meetmete tõenäolise mõju hindamisel võeti arvesse, et vaatlusalune toode moodustab sisendmaterjalina ligikaudu 6 % – 13 % trafo tootmise kogukulust. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete hinna 30 % tõus võib põhjustada maksimaalselt kuni 3 % trafode hinnatõusu. Tegemist on siiski halvima stsenaariumiga, kuna eeldatakse, et mitte ainult impordihinnad, vaid ka liidu tootmisharu hinnad tõusevad 30 % võrra. Tõenäolisem on märkimisväärselt väiksem mõju, kuna võib eeldada, et liidu tootjad sooviksid teatavast hinnatõusust ja suuremast mastaabisäästust kasu saada. Selle tulemusena on kavandatud tasemel meetmete kehtestamisel trafohindadele ja kasutaja tootmisharu tööhõivele ainult piiratud mõju.

(229)

Lisaks sellele ei kahjusta õiglase hinnaga import kasutajaid ebaproportsionaalselt, kuna hinnad langesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Isegi 30 % tollimaksu lisamise korral oleksid hinnad üldiselt 2011. aasta hindade tasemel. Samuti tuleks meeles pidada, et kogutud andmete põhjal oli enamik koostööd tegevaid kasutajaid üldiselt vaatlusaluse tootega seoses kasumlikud.

(230)

Kasutajad hangivad märkimisväärse osa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetest, sealhulgas suure läbitavusega toodetest, liidu tootmisharult. Dumpinguhinnaga impordi põhjustatud pidev hinnalangus võib liidus kaasa tuua tehaste sulgemise. Kahjustava dumpingu negatiivset mõju kõrvaldavate dumpinguvastaste meetmete puudumisel ei saa välistada kasutajate muutumist täielikult impordist sõltuvaks, seda eelkõige suure läbitavusega toodete puhul, mis kahtlemata samuti kahjustaks konkurentsi ja töötlevat tööstust.

(231)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine on vastuolus kasutajate huvidega. Komisjon ei saanud siiski praeguses etapis nõustuda väitega, et meetmete kehtestamisega kaasneks suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tarnedefitsiit. Samuti järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine mõjutaks kasutaja tootmisharu konkurentsivõimet negatiivselt, seda küll kulude ja tööhõive puhul väidetust vähem.

(232)

Mitmed huvitatud isikud on esitanud küsimusi seoses ökodisaini direktiiviga, millega kehtestatakse raamistik energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, kehtestades kõnealuste toodete energiatõhususe minimaalsed kohustuslikud tingimused. Direktiivi eesmärk on vähendada liidu energiatarbimist, edendades selleks elektriseadmete tõhusust.

(233)

Ökodisani direktiivi rakendatakse kõigis ELi riikides otse kohaldatavate tootepõhiste määruste kaudu. Ökodisaini määrus hõlmab väikese, keskmise ja suure võimsusega trafosid käsitlevaid uusi ökodisaini nõudeid. Ökodisani määruse artiklis 1 määratletakse selle rakendusala (kohaldatakse 1 kVA suuruse minimaalse nimivõimsusega ning sagedusel 50 Hz toimivates elektrienergia põhi- ja jaotusvõrkudes või tööstuslikes rakendustes kasutatavate jõutrafode turule laskmise ja kasutuselevõtu suhtes). Ökodisaini määrust kohaldatakse ainult pärast määruse jõustumist omandatud trafode suhtes. Kõnealuse määruse esimene aste on kohaldatav alates 1. juulist 2015. Üldiselt ollakse seisukohal, et ökodisaini määruse tulemusena hakatakse tootma ja müüma vaatlusaluse toote proportsionaalselt suurema läbitavusega tooteliike. Vaatlusaluse toote traditsiooniliste liikide tootmine siiski jätkuks, kuigi väiksemas ulatuses.

(234)

Seetõttu seatakse õiguslikult siduvates tootestandardites eesmärk tagada hea kvaliteediga suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete piisav tarne trafode tootmiseks ja turustamiseks Euroopas, sõltumata nende päritolust. Kuigi nõudlus suure läbitavusega tooteliikide järele kindlasti kasvab, on tulevase nõudluse suurus praegu ebaselge, kuna huvitatud isikud ei ole siiani esitanud asjakohaseid tõendatud prognoose. Vastavalt eespool öeldule jõudis komisjon siiski esialgu seisukohale, et puudub kindel tõenäosus, et meetmete kehtestamine tooks kaasa suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tarnedefitsiidi, mis takistaks saavutada nimetatud direktiivis kehtestatud eesmärke.

(235)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldatakse esialgu, et meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul kasumisse naasta ning teha tulevikus investeeringuid, mis on vajalikud ökodisani määruses 2021. aastaks seatud tõhususeesmärkide saavutamiseks vajaliku kvaliteeditaseme tootmiseks ja arendamiseks (nn ökodisani määruse teine aste).

(236)

Kui meetmeid ei kehtestataks, muutuks ebakindlaks, kas liidu tootmisharu oleks võimeline edasi arendama suure läbitavusega tooteliike ja laiemalt ellu jääma, võttes samuti arvesse alates 2011. aastast tekkinud kahjumit ning negatiivset investeeringutasuvust.

(237)

Kasutajate huviga seoses on kavandatud tasemel meetmete kehtestamisel trafohindadele ja kasutaja tootmisharu tööhõivele ainult piiratud mõju.

(238)

Seoses ökodisaini määruses esitatud eesmärgiga tagada liidu turul energiatõhususe kindlustamiseks suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete piisav tarnimine, ei ole praeguses etapis kindlaks tehtud, kas meetmete kehtestamine kahjustaks kõnealuse eesmärgi täitmist.

(239)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon uurimise praeguses etapis, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks ei oleks asjaomastest riikidest pärit suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides. See järeldus ei piira edasist uurimist, kas konkreetse hea kvaliteedi teatav suur läbitavus ja/või DR-liik nõuab uurimise lõppjärgus esitatava teabe põhjal eraldi analüüsi.

(240)

Komisjoni poolt dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järelduste alusel tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(241)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksusummat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(242)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel. Liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel, see tähendab aastatel 2011–2013 ja uurimisperioodi jooksul, negatiivne. Kaebuse esitaja palus komisjonil kasutada 14 % käibest, mis oli 2010. aastal liidu tootjate keskmine maksueelne kasum. Seda 2010. aastal teenitud keskmist kasumit peeti siiski erakordselt suureks, võttes arvesse ka alates 2011. aastast teenitud kahjumit ning vaatlusalase toote 2010. aasta kõrgeid hindu maailmaturul. 14 %-list kasumit ei saa seetõttu pidada normaalsetes konkurentsitingimustes teenituks.

(243)

Olemasoleva teabe alusel leiti esialgu, et dumpinguhindadeta impordi puudumisel saavutatavaks sobivaks tasemeks võiks lugeda kasumimarginaali 5 % käibest. Kõnealust protsenti kasutati ka varasemate uurimiste (8) puhul, kui liidu tootmisharu müük oli kasumlik, võttes arvesse ka kõrgemat nõudlust järgmise etapi tootmisharus ning rahuldavat hinnataset. Liidu tootmisharu teenis sellisel tasemel kasumi 2001. aastal. Järgnevaid aastaid ei olnud võimalik arvesse võtta, kuna turgu mõjutas dumpinguhinnaga import.

(244)

Lisaks sellele osutab komisjon rakendusmääruse (EL) 2015/110 (9) põhjendusele 157, kus kasutati samuti 5 % kasumimarginaali. Sellega seoses on kõnealuse juhtumiga vähemalt kaks ühist tunnusjoont: esiteks toodetakse mõlemaid tooteid samas tööstussektoris ning teiseks moodustavad mõlemal juhul kuumvaltsitud lehtterase rullid tootmiskuludest olulise osa.

(245)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, lisades eespool nimetatud 5 % kasumimarginaali teadaoleva liidu tootja tootmiskulule uurimisperioodil.

(246)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida oli kohandatud impordikulude ja tollimaksude suhtes, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(247)

Asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude summa tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(248)

Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema alljärgnevad.

(249)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti nende äriühingute puhul kindlaks uurimise käigus. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(250)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist juhul, kui ta muudab oma isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (10). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja eksportmüük, mis seondub näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingute nimekirja.

(251)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(252)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(253)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

—

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

—

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

—

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/44

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/46

(1)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse kokkuleppe (1) (edaspidi „kokkulepe”) protokollis nr 3 on käsitletud mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid.

(2)

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis (2) (edaspidi „konventsioon”) on kehtestatud sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute ja kokkulepete alusel.

(3)

Liit ja Fääri saarte nimel Taani Kuningriik kirjutasid konventsioonile alla 15. juunil 2011.

(4)

Liit ja Fääri saarte nimel Taani Kuningriik andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 9. septembril 2013. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon liidu ja Fääri saarte suhtes vastavalt 1. mail 2012 ja 1. novembril 2013.

(5)

Konventsiooni artiklis 6 on sätestatud, et kõik konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada konventsiooni tulemuslik kohaldamine. Selleks tuleb kokkuleppega asutatud ühiskomitees võtta vastu otsus protokolli nr 3 asendamise kohta uue protokolliga, milles päritolureeglitega seonduvalt viidatakse konventsioonile.

(6)

Ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht peaks seega põhinema lisatud otsuse eelnõul,

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/50

(1)

Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „rahaküsimusi käsitlev leping”) artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et Monaco Vürstiriik kohaldab samu norme kui need, mis Prantsuse Vabariik on vastu võtnud selleks, et võtta üle krediidiasutuste tegevust ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide süsteemiriskide ennetamist käsitlevad liidu õigusaktid, mis on esitatud A lisas.

(2)

Komisjon peab rahaküsimusi käsitleva lepingu A lisa muutma iga kord, kui asjaomaseid tekste muudetakse ja kui Euroopa Liit võtab vastu uue teksti.

(3)

Rahaküsimusi käsitleva lepingu A lisa muutmisel peaks arvesse võtma ka kehtetuks tunnistatud õigusakte ja norme.

(4)

Arvesse tuleks võtta ka õigusakte, mille Euroopa Liit on vastu võtnud hiljemalt 31. juuliks 2014.

(5)

Rahaküsimusi käsitleva lepingu A lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/58

(1)

Euroopa Liidu ja Vatikani Linnriigi vahelise rahanduskokkuleppe (edaspidi „rahanduskokkulepe”) artikli 8 lõike 1 kohaselt peab Vatikani Linnriik rakendama liidu õigusakte ja eeskirju, milles käsitletakse euro pangatähti ja münte, rahapesu ja pettuse tõkestamist, sularahaliste ja muude kui sularahaliste maksevahendite võltsimise vältimist, medaleid ja märke ning statistikaaruandluse nõudeid. Kõnealused õigusaktid ja eeskirjad on loetletud rahanduskokkuleppe lisas.

(2)

Komisjon peab rahanduskokkuleppe lisa muutma igal aastal, et võtta arvesse liidu uusi asjakohaseid õigusakte ja eeskirju ning muudatusi olemasolevates.

(3)

Rahanduskokkuleppe muudetud lisas peaks arvesse võtma ka kehtetuks tunnistatud õigusakte ja eeskirju.

(4)

Rahanduskokkuleppe lisasid tuleks seetõttu vastavalt muuta,

13.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/62