ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 116
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
7. mai 2015

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/728, 6. mai 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjali määratlust ( 1 )

1

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/729, 6. mai 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

3

 

*

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2015/730, 16. aprill 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (EKP/2015/18)

5

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/731, 6. mai 2015, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse seitsmeteistkümnendas ja kaheksateistkümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

20

 

 

SUUNISED

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/732, 16. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (EKP/2015/20)

22

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/728,

6. mai 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjali määratlust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Seda määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete toodete tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud, et määratletud riskiteguriga materjal tuleb kõrvaldada ja hävitada vastavalt selle määruse V lisale. Selle lisa kohaselt kuulub määratletud riskiteguriga materjali hulka igas vanuses veiste soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti.

(3)

Komisjoni 16. juuli 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „TSE tegevuskava nr 2 – Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015” (2) on öeldud, et kõik määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali kehtivas nimekirjas (määratletud riskiteguriga materjali nimekiri) tehtavad muudatused peaksid põhinema uutel ja arenevatel teaduslikel seisukohtadel, säilitades samas tarbijakaitse kõrge taseme Euroopa Liidus.

(4)

13. veebruaril 2014 esitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teadusliku arvamuse BSE (veiste spongioosne entsefalopaatia) ohu kohta veiste soolestikus ja soolekinnistis (3) (edaspidi „EFSA arvamus”). Selles arvamuses selgitati, kuidas määrata veiste soolestiku ja soolekinnisti erinevates osades esineva nakkavuse taset. EFSA arvamuse kohaselt on BSE-nakkusega veiste puhul, i) kes on kuni 36 kuu vanused, üle 90 % BSE nakkavusest seotud viimase nelja meetriga peensoolest ja umbsoolega; ii) kes on 36 kuni 60 kuu vanused, hulgaliselt individuaalseid erinevusi soolestiku ja soolekinnisti struktuuri suhtelises mõjus nakkavusele; iii) kes on 60 kuu vanused ja vanemad, üle 90 % BSEga nakkavusest seotud mesenteriaalsete närvide ning kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitega; iv) olenemata nakatunud loomade vanusest nende hukkamisel vaid alla 0,1 % kõigist nakkusjuhtudest tulenenud kaksteistsõrmiksoolest, käärsoolest ja mesenteriaalsetest lümfisõlmedest. EFSA arvamuses on märgitud ka, et nimetatud kudedega seonduvate nakkusjuhtude koguarv varieerub sõltuvalt nakatunud loomade vanusest – kõige rohkem esineb nakkust alla 18 kuu vanustel loomadel ja nakkusjuhtude arv väheneb järk-järgult üle 60 kuu vanuste loomade puhul.

(5)

Mesenteriaalsed närvid ning kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumid on koed, mis on seotud soolekinnistiga ja soolekinnisti rasvaga ning seetõttu ei saa neid hästi üksteisest eraldada.

(6)

Et määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamist käsitlevaid eeskirju saaks täita ja et need eeskirjad ei oleks liiga keerulised ning et kontrollida oleks lihtsam, tuleks tapetud loomade vanusel põhinevaid erinevusi määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas võimaluse korral vältida. Et säilitada inimeste tervise kaitsmise kõrge tase, tuleks peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti (mida ei saa eraldada mesenteriaalsetest närvidest, kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitest ja soolekinnisti rasvast) loetleda määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas igas vanuses loomade puhul.

(7)

2011. aastal avaldatud EFSA teaduslikus arvamuses, milles käsitleti töödeldud loomse valgu tekitatud BSE ohu kvantitatiivse riskihindamise läbivaatamist, (4) on öeldud, et 90 % nakkavusest BSE kliinilistel juhtudel on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi koega ning 10 % distaalse niudesoolega. Soolestiku muud osad kui peensoole viimased neli meetrit ja umbsool on nakkavuse seisukohast tähtsusetud. Ohu täielik kõrvaldamine ei ole ühegi riskijuhtimisotsuse puhul realistlik eesmärk.

(8)

Kui määratletud riskiteguriga materjali nimekirjast jäetakse välja kaksteistsõrmiksool, käärsool ja peensool (välja arvatud selle viimased neli meetrit), siis oleks määratletud riskiteguriga materjali ELi nimekiri rahvusvaheliste standarditega paremini kooskõlas. OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade artiklis 11.4.14 on tõepoolest soovitatud veiste soolestiku ja soolekinnistiga seoses seda, et kontrollitud ning määramata BSE ohuga riikidest pärit igas vanuses veiste distaalse niudesoolega (peensoole viimane osa) ei tohiks kaubelda. Seega ei esita OIE ühtegi soovitust selle kohta, et veiste soolestiku või soolekinnisti muude osadega ei võiks kaubelda.

(9)

EFSA arvamuse ja OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjades esitatud soovituste põhjal tuleks muuta määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas esitatud kandeid veiste kohta, et lisada peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti (mida ei saa eraldada mesenteriaalsetest närvidest, kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitest ja soolekinnisti rasvast), kuid jätta välja veiste soolestiku ülejäänud osad, nimelt kaksteistsõrmiksool, käärsool ja peensoole muu osa kui viimased neli meetrit.

(10)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 1 alapunkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

igas vanuses loomade mandlid, peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „TSE tegevuskava nr 2 – Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015”; KOM(2010) 384 (lõplik).

(3)  EFSA Journal 2014; 12(2):3554.

(4)  EFSA Journal 2011; 9(1):1947.

7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/729,

6. mai 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

84,3

TN

392,6

TR

94,0

ZZ

190,3

0707 00 05

AL

49,4

TR

109,0

ZZ

79,2

0709 93 10

MA

112,6

TR

136,7

ZZ

124,7

0805 10 20

EG

51,0

IL

76,8

MA

45,1

MO

59,6

ZZ

58,1

0805 50 10

BR

107,1

MA

69,8

TR

56,0

ZZ

77,6

0808 10 80

AR

101,6

BR

93,3

CL

119,5

MK

32,8

NZ

138,8

US

161,3

ZA

117,7

ZZ

109,3

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/5

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2015/730,

16. aprill 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (EKP/2015/18)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) (3) kehtestas uued statistikaaruandluse nõuded kindlustusseltsidele, millega Euroopa Keskpank (EKP) saaks piisavad statistilised andmed kindlustusseltside allsektori finantstegevuse kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”). Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) (4) muuta, et kehtestada statistikaaruandluse nõuded kindlustusseltside väärtpaberiosalustele. Aruandluskoormuse minimeerimiseks peaks riikide keskpankadel (RKPd) olema võimalus kombineerida määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud aruandlusnõudeid määruses (EL) nr 1374/2014 sätestatud aruandlusnõuetega.

(2)

RKPde poolt määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) kohaselt statistika eesmärgil kogutavad andmed kindlustusseltside väärtpaberiosaluse kohta on tihedalt seotud andmetega, mida koguvad järelevalve eesmärgil riiklikud pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (5) raames. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 70 kohaselt võivad riiklikud pädevad asutused edastada direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet RKPdele ja teistele samasuguste ülesannetega asutustele nende kui rahaasutuse pädevuse piires. Arvestades Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikliga 5.1 EKP-le antud üldist volitust statistikaalase koostöö tegemiseks teiste asutustega, ning halduskoormuse vähendamise ja ülesannete dubleerimise vältimise eesmärgil, võivad RKPd tuletada määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) nõutavad andmed direktiivi 2009/138/EÜ ja seda direktiivi rakendavate siseriiklike õigusaktide kohaselt kogutud andmete põhjal, võttes vajadusel arvesse koostöökokkulepet asjaomase RKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse vahel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (6) (edaspidi „ESA 2010”) kehtestatud Euroopa arvepidamise süsteemi kohaselt esitatakse andmed institutsionaalsete üksuste varade ja kohustuste kohta asukohariigis. Kui RKP tuletab käesolevas määruses nõutavad andmed direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kogutavate andmete põhjal, võib Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuva peakontoriga kindlustusseltside filiaalide väärtpaberiosalused aruandluskoormuse minimeerimiseks agregeerida peakontori andmetega. Sel juhul tuleks koguda kindlustusseltside filiaalide kohta väikeses ulatuses teavet, et jälgida nende suurust ja võimalikke kõrvalekaldeid ESA 2010 residentsuse põhimõttest.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklisse 1 lisatakse järgmine määratlus:

„8a.   „kindlustusselts”– määratlus Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) (*) artiklis 1;

(*)  Euroopa Keskpanga 28. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1374/2014 kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 36).”"

.

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad residentidest rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd, kindlustusseltsid, kontopidajad (kontohaldurid) ja pangandusgrupi peaettevõtjad, keda EKP nõukogu käsitleb andmeid esitavate gruppidena kooskõlas lõikega 4 ja kellele on nende aruandluskohustusest teatatud kooskõlas lõikega 5 (edaspidi ühiselt „tegelikud andmeesitajad” ja üksikult „tegelik andmeesitaja”).

2.   Kui rahaturufond, investeerimisfond, FVC või kindlustusselts ei ole oma riigi seaduste kohaselt juriidiline isik, lasub käesolevast määrusest tulenev aruandluskohustus nende seaduslikel esindajatel või nende puududes isikutel, kes kohaldatavate riigi seaduste kohaselt vastutavad nende tegevuse eest.”

;

b)

lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a.   Kui RKPd tuletavad andmed, mida kindlustusseltsid peavad käesoleva määruse kohaselt esitama, direktiivi 2009/138/EÜ alusel kogutud andmete põhjal, koosneb tegelik andmeid esitav kindlustusseltside üldkogum järgmisest:

a)

kindlustusseltsid, mis on asutatud ja asuvad asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil, sealhulgas tütarettevõtjad, kelle emaettevõtjate asukoht on väljaspool seda territooriumi;

b)

punktis a viidatud kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad väljaspool asjaomase euroala liikmesriigi territooriumi; ja

c)

kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad asjaomase euroala liikmesriigi territooriumil, kuid mille peakontor asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP).

Kahtluse vältimiseks: kindlustusseltside filiaalid, mis asuvad euroala liikmesriigi territooriumil ja mille peakontor asub EMPs, ei kuulu tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse.”

;

3.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd, kindlustusseltsid ja kontohaldurid esitavad asjaomasele RKP-le väärtpaberite kaupa andmed kvartali- või kuulõpu positsioonide kohta ning lõike 5 kohaselt andmed vaatluskuu või -kvartali finantstehingute kohta või statistilise teabe, mida on vaja nende voogude tuletamiseks, oma osaluste kohta ISIN koodiga väärtpaberites vastavalt I lisa 2. osale. Niisuguseid andmeid esitatakse kord kvartalis või kord kuus vastavalt asjaomaste RKPde kehtestatud aruandlusjuhistele.”

;

b)

lisatakse järgmised lõiked 2a ja 2b:

„2a.   Asjaomane RKP nõuab, et kontohaldurid esitaksid igas kvartalis või kuus vastavalt asjaomaste RKPde kehtestatud aruandlusjuhistele väärtpaberite kaupa andmed ning investorile esitatava teabe kvartali- või kuulõpu positsioonide kohta ning lõike 5 kohaselt andmed vaatluskvartali või -kuu finantstehingute kohta seoses ISIN koodiga väärtpaberitega, mida nad kindlustusseltside nimel deponeerivad.

2b.   Kui RKPd tuletavad andmed, mida kindlustusseltsid peavad käesoleva määruse kohaselt esitama, direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kogutud andmetest, esitavad kindlustusseltsid asjaomasele RKP-le igal aastal kas agregeeritult või väärtpaberite kaupa andmed ISIN koodiga väärtpaberite aastalõpu positsioonide kohta, mis on omakorda kindlustusseltsi omamaiste osaluste kogusumma lõikes ja tema filiaalide osaluste kogusumma lõikes igas EMP riigis ja väljaspool EMPd vastavalt I lisa 8. osale. Sellisel juhul peavad aastaandmete esitamises osalevad kindlustusseltsid esindama igas asjaomases euroala liikmesriigis vähemalt 95 % kindlustusseltside koguosalusest ISIN koodiga väärtpaberites.”

;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Käesolevast määrusest tulenevad aruandlusnõuded, sealhulgas nendest tehtavad erandid, ei piira a) määruses (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32); b) määruses (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8); c) määruses (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) ega d) määruses (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist.”

;

d)

lisatakse järgmised lõiked 8 kuni 11:

„8.   Asjaomane RKP nõuab, et andmeid esitavate gruppide peaettevõtjad esitaksid igas kvartalis I lisa 6. osas nõutava teabe selle kohta, kas „emitent on andmeid esitava grupi üksus”, (väärtpaberite kaupa) asjaomase grupi hoitavate ISIN koodidega väärtpaberite kohta vastavalt artikli 3 lõikele 3 ning asjaomase grupi hoitavate ISIN koodita väärtpaberite kohta vastavalt artikli 3 lõikele 6.

9.   RKPd võivad hankida kindlustusseltside väärtpaberiosaluste kohta andmeid, mida tuleb käesoleva määruse kohaselt esitada, järgmistest direktiivi 2009/138/EÜ raames kogutud andmetest:

a)

riiklike pädevate asutuste poolt RKPdele edastatud järelevalvearuandluse kvantitatiivsetes aruandlusvormides esitatud andmed, olenemata sellest, kas RKP ja riiklik pädev asutus on eraldi asutused või ühe institutsiooni osad, vastavalt asjaomaste asutuste koostöökokkuleppele; või

b)

järelevalvearuandluse kvantitatiivsetes aruandlusvormides esitatud andmed, mille andmeesitajad on esitanud RKP-le või riiklikule pädevale asutusele otse või samal ajal.

10.   Kui järelevalvearuandluse kvantitatiivne aruandlusvorm sisaldab andmeid, mida on vaja kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt, peab RKPdel andmekvaliteedi tagamiseks olema juurdepääs kogu aruandlusvormile.

11.   Liikmesriigid võivad sõlmida koostöökokkuleppeid nii direktiivi 2009/138/EÜ raames kehtestatud andmete kogumise nõuetele kui ka käesolevas määruses sätestatud täiendavate andmete kogumise nõuetele vastavate andmete tsentraliseeritud kogumiseks asjaomase RKP poolt kooskõlas siseriikliku õigusega ja niisuguse ühtlustatud pädevusega, mida võib määratleda EKP.”

.

4.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktis a asendatakse alapunkti i esimene lause järgmisega:

„võivad RKPd võimaldada rahaloomeasutustele, investeerimisfondidele, FVCdele, kindlustusseltsidele ja kontohalduritele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui erandi saanud rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite koguosalus positsioonides sektori või allsektori kaupa ei ületa 40 % vastavalt kogu riigi rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite positsioonidest.”;

b)

lõike 1 punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)

võivad RKPd võimaldada rahaloomeasutustele, investeerimisfondidele, FVCdele, kindlustusseltsidele ja kontohalduritele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui erandi saanud rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite koguosalus positsioonides sektori või allsektori kaupa ei ületa 5 % vastavalt kogu riigi rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite positsioonidest;”

;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   RKPd võivad krediidiasutusi osaliselt või täielikult aruandlusnõuetest vabastada, kui vabastusega krediidiasutuste väärtpaberiosalus asjaomases euroala liikmesriigis kokku ei ületa 5 % positsioonides; seda piirmäära võib tõsta 15 %ni esimeseks kaheks aastaks pärast aruandluse alustamist käesoleva määruse alusel.”

;

d)

lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a.   RKPd võivad võimaldada kindlustusseltsidele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest järgmiselt:

a)

RKPd võivad võimaldada kindlustusseltsidele erandeid kindlustusseltside hoitavate ISIN koodiga väärtpaberite koguosaluse põhjal, kui erandi saanud kindlustusseltside kogu osalus väärtpaberite kogusummas asjaomases euroala liikmesriigis ei ületa positsioonides arvestatuna 5 %; või

b)

RKPd võivad võimaldada kindlustusseltsidele erandeid, lähtudes kindlustusseltside koguosalusest ISIN koodiga väärtpaberites, kui:

i)

erandi saanud kindlustusseltside koguosalus väärtpaberite kogusummas asjaomases euroala liikmesriigis ei ületa positsioonides arvestatuna 20 %; ja

ii)

kindlustusseltside poolt artikli 3 lõike 1 kohaselt otse esitatavad andmed ning kontohaldurite poolt esitatavad andmed nende kindlustusseltside osaluste kohta, kellel ei ole otse andmete esitamise kohustust, vastavad üheskoos igas euroala liikmesriigis väärtpaberite kaupa 95 % või rohkemale kindlustusseltside koguosalusest ISIN koodiga väärtpaberites.”
;

e)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.   RKPd võivad võimaldada rahaturufondidele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui nende koguosalus ISIN koodiga väärtpaberites on väiksem kui 2 % euroala rahaturufondide hoitavate väärtpaberite summast.

4.   RKPd võivad võimaldada FVCdele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui nende koguosalus ISIN koodiga väärtpaberites on väiksem kui 2 % euroala FVCde hoitavate väärtpaberite summast.”

;

f)

lõikes 5 lisatakse järgmine punkt c:

„c)

RKPd võivad kontohaldurid artikli 3 lõikes 2a sätestatud aruandlusnõuetest täielikult või osaliselt vabastada, kui kindlustusseltside poolt artikli 3 lõike 1 kohaselt otse esitatavad andmeid ning kontohaldurite esitatavad andmed nende kindlustusseltside osaluste kohta, kellel ei ole otse andmete esitamise kohustust, vastavad üheskoos igas euroala liikmesriigis väärtpaberite kaupa 95 % või rohkemale kindlustusseltside koguosalusest ISIN koodiga väärtpaberites.”

;

g)

lisatakse järgmine lõige 6a:

„6a.   RKPd võivad võimaldada andmeid esitavate gruppide peaettevõtjatele erandeid artikli 3 lõikes 8 sätestatud aruandlusnõuete täitmisest, kui RKPd saavad tuletada andmed, mida andmeid esitavate gruppide peaettevõtjad peavad esitama, muudest allikatest kogutud andmetest.”

;

h)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   RKPd võivad võimaldada erandeid käesoleva määruse aruandlusnõuetest, kui tegelikud andmeesitajad esitavad samu andmeid määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), määruse (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8), määruse (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) või määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) alusel või kui RKPd saavad samu andmeid tuletada kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumstandarditega.”

.

5.

Lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral, mis võib mõjutada statistikakohustuste täitmist, teavitavad asjaomased andmeesitajad asjaomast RKPd otse või vastavalt koostöökokkulepetele asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmiseks kavatsetavatest toimingutest kohe pärast sellise toimingu teostamise kavatsuse avalikuks saamist ja aegsasti enne selle teostamist.”

.

6.

Lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Aruandluse algus pärast määruse (EL) 2015/730 (EKP/2015/18) (**) jõustumist

1.   Aruandlus algab pärast määruse (EL) 2015/730 (EKP/2015/18) jõustumist andmete esitamisega 2015. aasta märtsikuise vaatlusperioodi kohta, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kindlustusseltside aruandlus vastavalt artikli 3 lõikele 1 algab andmete esitamisega 2016. aasta märtsikuise vaatlusperioodi kohta.

3.   Kontohaldurite aruandlus vastavalt artikli 3 lõikele 2a algab andmete esitamisega 2016. aasta märtsikuise vaatlusperioodi kohta.

4.   Kindlustusseltside aruandlus vastavalt artikli 3 lõikele 2b algab andmete esitamisega 2016. aasta kohta.

(**)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/730, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (EKP/2015/18) (ELT L 116, 7.5.2015, lk 5).”"

.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) I ja II lisa muudatused

Määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) I ja II lisa muudetakse käesoleva määruse I ja II lisa kohaselt.

Artikkel 3

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 16. aprill 2015

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  ELT C 72, 28.2.2015, lk 3.

(3)  Euroopa Keskpanga 28. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1374/2014 kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 36).

(4)  Euroopa Keskpanga 17. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) I lisa muudetakse järgmiselt:

1.

1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimeses lauses asendatakse esimene lause järgmisega:

„Rahaloomeasutused, investeerimisfondid ja kontohaldurid, kes esitavad andmed oma väärtpaberiosaluste kohta või väärtpaberite kohta, mida nad deponeerivad residendist investorite nimel, peavad esitama statistilise teabe kooskõlas ühega järgmistest meetoditest:”; ning

b)

lõike 2 esimeses lauses asendatakse esimene lause järgmisega:

„FVCd ja kindlustusseltsid esitavad statistilise teabe ühel järgmistest meetoditest:”

.

2.

2. osa asendatakse järgmisega:

„2. OSA

Andmed rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite oma osaluse kohta ISIN koodiga väärtpaberites

Iga väärtpaberi kohta, millel on ISIN kood ja mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „börsil noteeritud aktsiad” (F.511) või „investeerimisfondide aktsiad või osakud” (F.52), peavad rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde või kindlustusseltside ja kontohaldurite hulka kuuluvad finantsinvestorid seoses oma väärtpaberiosalustega esitama järgneva tabeli väljadel näidatud andmed. Need esitatakse järgmiste reeglite kohaselt ja kooskõlas II lisas sätestatud määratlustega:

a)

esitatakse väljadel 1 ja 2 näidatud andmed;

b)

andmed esitatakse kas alapunkti i või ii kohaselt järgmisel viisil:

i)

kui rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd, kindlustusseltsid ja kontohaldurid esitavad andmeid finantstehingute kohta väärtpaberite kaupa, esitatakse väljal 5 näidatud ja asjaomase RKP nõudmisel väljal 6 näidatud andmed; või

ii)

kui rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd, kindlustusseltsid ja kontohaldurid ei esita andmeid finantstehingute kohta väärtpaberite kaupa, esitatakse asjaomase RKP nõudmise korral väljal 6 näidatud andmed.

Asjaomane RKP võib nõuda rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite hulka kuuluvatelt finantsinvestoritelt väljadel 1 ja 3 näidatud andmete esitamist punktis a nõutud andmete asemel. Sel juhul esitatakse punktis b nõutud andmete asemel väljal 5 näidatud andmed ja asjaomase RKP nõudmise korral ka väljal 7 näidatud andmed.

Asjaomane RKP võib samuti otsustada nõuda rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite hulka kuuluvatelt finantsinvestoritelt väljadel 2b, 3 ja 4 näidatud andmete esitamist.

Väli

Kirjeldus

1

ISIN kood

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

2b

Hinna esitamise viis

3

Turuväärtus

4

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

5

Finantstehingud

6

Muud mahumuutused nimiväärtuses

7

Muud mahumuutused turuväärtuses”
.

3.

3. osa muudetakse järgmiselt:

a)

tabeli ette lisatakse järgmine lause:

„Kontohaldurid, kes esitavad andmed kindlustusseltside osaluste kohta vastavalt artikli 3 lõikele 2a, esitavad ka väljal 9 või 10 näidatud andmed.”

;

b)

tabel asendatakse järgmisega:

„Väli

Kirjeldus

1

ISIN kood

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

2b

Hinna esitamise viis

3

Investori sektor:

—

kindlustusseltsid (S.128)

—

pensionifondid (S.129)

—

muud finantsvahendusettevõtted (S.125), välja arvatud väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

—

väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (S.125 alajaotus)

—

mittefinantsettevõtted (S.11)

—

valitsemissektor (S.13) (1)

—

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) (2)

4

Turuväärtus

5

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

6

Finantstehingud

7

Muud mahumuutused nimiväärtuses

8

Muud mahumuutused turuväärtuses

9

Investori institutsioon

10

Investori institutsioon esitab andmeid otse

.

4.

6. osa muudetakse järgmiselt:

a)

viimane lause asendatakse järgmisega:

„Asjaomane RKP võib samuti nõuda andmeid esitavate gruppide peaettevõtjatelt väljadel 2b, 3 ja 6 näidatud andmeid.”

;

b)

tabel asendatakse järgmisega:

„Väli

Kirjeldus

Alternatiivne aruandluse võimalus

1

ISIN kood

i)

Grupi tasandil

ii)

Residendid ja mitteresidendid eraldi näidatuna

iii)

Üksuste kaupa”

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

2b

Hinna esitamise viis

3

Turuväärtus

4

Residendist üksused/mitteresidendist üksused

 

5

Grupi üksus

 

6

Emitent on andmeid esitava grupi üksus

 

 

 

.

5.

7. osa muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga väärtpaberi kohta, millel ei ole ISIN koodi ja mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „lühiajalised võlaväärtpaberid” (F.31), „pikaajalised võlaväärtpaberid” (F.32), „börsil noteeritud aktsiad” (F.511) või „investeerimisfondide aktsiad või osakud” (F.52), peavad rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde, kindlustusseltside ja kontohaldurite hulka kuuluvad finantsinvestorid esitama järgmise tabeli väljadel näidatud andmed. Need esitatakse järgmiste reeglite kohaselt ja kooskõlas II lisas sätestatud määratlustega:”

;

b)

punkti a alapunktid i ja ii asendatakse järgmistega:

„i)

väljadel 1 kuni 4 näidatud andmed (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed), väljadel 6, 7 ja 9 kuni 15 ning kas väljal 16 või väljadel 17 ja 18 näidatud andmed vaatluskvartali või -kuu kohta väärtpaberite kaupa, kasutades tunnuskoodi, nagu CUSIP, SEDOL, RKP tunnuskood, jne; või

ii)

väljadel 2 kuni 4 näidatud andmed agregeeritult (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed), väljadel 6, 7 ja 9 kuni 15 ning kas väljal 16 või väljadel 17 ja 18 näidatud andmed vaatluskvartali või -kuu kohta.”

;

c)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kontohaldurid, kes esitavad andmeid väärtpaberite kohta, mida nad haldavad residendist finantsinvestorite nimel, kes ei pea oma väärtpaberiosalusi esitama, ja finantssektoriväliste investorite nimel, võivad esitada kvartali- või kuuandmed järgmiselt:

i)

väljadel 1 kuni 4 näidatud andmed (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed), väljadel 6 ja 8 kuni 15 ning kas väljal 16 või väljadel 17 ja 18 näidatud andmed vaatluskvartali või -kuu kohta väärtpaberite kaupa, kasutades tunnuskoodi, nagu CUSIP, SEDOL, RKP tunnuskood, jne; või

ii)

väljadel 2 kuni 4 näidatud andmed agregeeritult (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed), väljadel 6 ja 8 kuni 15 ning kas väljal 16 või väljadel 17 ja 18 näidatud andmed vaatluskvartali või -kuu kohta.

Kontohaldurid, kes esitavad andmed kindlustusseltside osaluste kohta vastavalt artikli 3 lõikele 2a, esitavad ka väljal 22 või 23 näidatud andmed.”

;

d)

lisatakse järgmine punkt c:

„c)

Pangandusgruppide peaettevõtjad, kes esitavad andmeid oma grupi, sealhulgas mitteresidendist üksuste hoitavate väärtpaberite kohta, võivad esitada kvartaliandmed järgmiselt:

i)

väljadel 1 kuni 4 näidatud andmed (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed), väljadel 6 ja 9 kuni 15 näidatud andmed vaatluskvartali kohta väärtpaberite kaupa, kasutades tunnuskoodi, nagu CUSIP, SEDOL, RKP tunnuskood, jne; või

ii)

väljadel 2 kuni 4 näidatud andmed agregeeritult (väljadel 2 ja 4 näidatud andmete asemel võib esitada väljal 5 näidatud andmed) ning väljadel 6 ja 9 kuni 15 näidatud andmed vaatluskvartali kohta.

Alapunktides i ja ii näidatud andmed esitatakse vastavalt ühele järgmistest võimalustest:

i)

agregeeritult kogu grupi kohta; või

ii)

grupi residendist üksuste ja mitteresidendist üksuste kohta eraldi. Sel juhul esitatakse ka väljal 19 näidatud andmed; või

iii)

grupi iga üksuse kohta eraldi. Sel juhul esitatakse ka väljal 20 näidatud andmed.

Asjaomane RKP võib nõuda andmeid esitavate gruppide peaettevõtjatelt ka väljal 21 näidatud andmete esitamist.”

;

e)

tabel asendatakse järgmisega:

„Väli

Kirjeldus

1

Väärtpaberi tunnuskood (RKP tuvastamiskood, CUSIP, SEDOL, muu)

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus (3)

3

Hinna esitamise viis

4

Hindade väärtus

5

Turuväärtus

6

Instrument:

—

lühiajalised võlaväärtpaberid (F.31)

—

pikaajalised võlaväärtpaberid (F.32)

—

börsil noteeritud aktsiad (F.511)

—

investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.52)

7

Oma väärtpaberiosaluste kohta andmeid esitavate investorite sektor või allsektor:

—

keskpank (S.121)

—

hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

—

rahaturufondid (S.123)

—

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—

väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (S.125 alajaotus)

—

kindlustusseltsid (S.128)

8

Kontohalduri aruandlusega hõlmatud investorite sektor või allsektor:

—

muud finantsinstitutsioonid peale rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtete, kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125 + S.126 + S.127)

—

kindlustusseltsid (S.128)

—

pensionifondid (S.129)

—

mittefinantsettevõtted (S.11)

—

valitsemissektor (S.13) (4)

—

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (5)

9

Emitendi sektor või allsektor:

—

keskpank (S.121)

—

hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

—

rahaturufondid (S.123)

—

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—

muud finantsinstitutsioonid peale rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtete, kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125 + S.126 + S.127)

—

väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (S.125 alajaotus)

—

kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.128 + S.129) (6)

—

mittefinantsettevõtted (S.11)

—

valitsemissektor (S.13)

—

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (7)

10

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

11

Investori riik

12

Emitendi riik

13

Väärtpaberi nimivaluuta

14

Emiteerimiskuupäev

15

Lunastamiskuupäev

16

Finantstehingud

17

Ümberhindluskorrigeerimine

18

Muud mahumuutused

19

Residendist üksused/mitteresidendist üksused

20

Grupi üksus

21

Emitent on andmeid esitava grupi üksus

22

Osalust valdav institutsioon

23

Osalust valdav institutsioon, kes esitab aruandluse otse

.

6.

Lisatakse järgmine 8. osa:

„8. OSA

Aastaaruandlus kindlustusseltside oma osaluste kohta ISIN koodiga väärtpaberites

Iga väärtpaberi kohta, millel on ISIN kood ja mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „börsil noteeritud aktsiad” (F.511) või „investeerimisfondide aktsiad või osakud” (F.52), peavad kindlustusseltsid esitama igal aastal seoses oma väärtpaberiosalustega alloleva tabeli väljadel näidatud andmed. Need esitatakse järgmiste reeglite kohaselt ja kooskõlas II lisas sätestatud määratlustega:

a)

kui kindlustusseltsid esitavad andmeid väärtpaberite kaupa, esitatakse väljadel 1, 2 ja 4 näidatud andmed;

b)

asjaomane RKP võib nõuda kindlustusseltside hulka kuuluvatelt investoritelt ka väljadel 2b ja 3 näidatud andmete esitamist;

c)

kui kindlustusseltsid esitavad agregeeritud andmeid, esitatakse väljadel 3 ja 4–8 näidatud andmed.

Väli

Kirjeldus

1

ISIN kood

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

2b

Hinna esitamise viis

3

Turuväärtus

4

Valdaja geograafiline jaotumine (EMP riigid, EMP-välised riigid)

5

Instrument:

—

lühiajalised võlaväärtpaberid (F.31)

—

pikaajalised võlaväärtpaberid (F.32)

—

börsil noteeritud aktsiad (F.511)

—

investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.52)

6

Emitendi sektor või allsektor:

—

keskpank (S.121)

—

hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

—

rahaturufondid (S.123)

—

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—

muud finantsinstitutsioonid peale rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtete, kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125 + S.126 + S.127)

—

väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (S.125 alajaotus)

—

kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.128+S.129) (8)

—

mittefinantsettevõtted (S.11)

—

valitsemissektor (S.13)

—

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) (9)

7

Emitendi riik

8

Väärtpaberi nimivaluuta
.

(1)  Võimaluse korral esitatakse andmed allsektorite „keskvalitsus” (S.1311), „osariigi/liidumaa valitsus” (S.1312), „kohalik omavalitsus” (S.1313) ja „riiklikud sotsiaalkindlustusfondid” (S.1314) kohta eraldi näidatuna.

(2)  Asjaomane RKP võib nõuda, et tegelikud andmeesitajad esitaksid andmed allsektorite „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15) kohta eraldi näidatuna.”

(3)  Agregeeritud andmete osas: üksuste arv või agregeeritud nimiväärtus, millel on sama hind (vt väli 4).

(4)  Võimaluse korral esitatakse andmed allsektorite „keskvalitsus” (S.1311), „osariigi/liidumaa valitsus” (S.1312), „kohalik omavalitsus” (S.1313) ja „riiklikud sotsiaalkindlustusfondid” (S.1314) kohta eraldi näidatuna.

(5)  Võimaluse korral esitatakse andmed allsektorite „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15) kohta eraldi näidatuna.

(6)  Võimaluse korral esitatakse andmed sektorite „kindlustusseltsid” (S.128) ja „pensionifondid” (S.129) kohta eraldi näidatuna.

(7)  Asjaomane RKP võib nõuda, et tegelikud andmeesitajad esitaksid andmed allsektorite „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15) kohta eraldi näidatuna.”

(8)  Võimaluse korral esitatakse andmed sektorite „kindlustusseltsid” (S.128) ja „pensionifondid” (S.129) kohta eraldi näidatuna.

(9)  Asjaomane RKP võib nõuda, et tegelikud andmeesitajad esitaksid andmed allsektorite „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15) kohta eraldi näidatuna.”

II LISA

Määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) II lisa muudetakse järgmiselt:

1.

Tabel 1. osas asendatakse järgmisega:

„Liik

Põhiomaduste kirjeldus

1.

Võlaväärtpaberid (F.3)

Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad instrumendid. Võlaväärtpaberitel on järgmised tunnused:

a)

emiteerimiskuupäev, millal võlaväärtpaber on emiteeritud;

b)

emiteerimishind, millega investorid ostavad võlaväärtpabereid esmaemiteerimisel;

c)

tagasiostu- ehk lunastamiskuupäev, mil kokkuleppeline lõplik põhiosa tagasimakse kuulub tasumisele;

d)

tagasiostuhind või nimiväärtus, milleks on emitendi poolt omanikule lunastamisel makstav summa;

e)

lepinguline tähtaeg, mis on ajavahemik emiteerimiskuupäevast kuni kokkuleppelise lõpliku makseni;

f)

järelejäänud tähtaeg, mis on ajavahemik võrdluspäevast kuni kokkuleppelise lõpliku makseni;

g)

kupongimäär, mida emitent maksab võlaväärtpaberite omanikele; kupongimäär võib olla kindlaks määratud kogu võlaväärtpaberi kehtivuse ajaks või muutuda koos inflatsiooni, intressimäärade või vara hindadega. Vekslid ja nullkupongvõlaväärtpaberid ei paku siiski kupongiintressi;

h)

kupongikuupäevad, mil emitent maksab väärtpaberite omanikele välja kupongimäärale vastava summa;

i)

emiteerimishinda, tagasiostuhinda ja kupongimäära võib väljendada (või kindlaks määrata) riigi vääringus või välisvaluutas.

Võlaväärtpaberite krediidireitingu, mis näitab ühe või teise võlaväärtpaberite emissiooni krediidivõimet, määravad reitingukategooriate põhjal kindlaks tunnustatud agentuurid.

Eespool nimetatud kategooria c puhul võib lunastamiskuupäev kokku langeda võlaväärtpaberi konverteerimisega aktsiaks. Selles kontekstis tähendab konverteeritavus, et omanik võib võlaväärtpaberi vahetada emitendi lihtaktsiaks. Vahetatavus tähendab, et omanik võib vahetada võlaväärtpaberi teise emitendi äriühingu aktsiate vastu. Tähtajatud väärtpaberid, mille lunastamiskuupäev on määramata, klassifitseeritakse võlaväärtpaberiteks.

1a.

Lühiajalised võlaväärtpaberid (F.31)

Võlaväärtpaberid, mille algne tähtaeg on kõige rohkem üks aasta, ja võlaväärtpaberid, mis tuleb tagasi maksta võlausaldaja nõudmise korral.

1b.

Pikaajalised võlaväärtpaberid (F.32)

Võlaväärtpaberid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta või millel puudub kindel tähtaeg.

2.

Omandiväärtpaberid (F.51)

Omandiväärtpaberid on finantsvara, mis on nõue ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide muude nõuete rahuldamist. Omandiõigust omandiväärtpaberitele juriidilistes isikutes tõendavad tavaliselt aktsiad, osad, hoidmistunnistused, osalused või muud sarnased dokumendid. Aktsiatel ja osadel on üks ja sama tähendus.

Omandiväärtpaberite alamliigid on: börsil noteeritud aktsiad (F.511); börsil noteerimata aktsiad (F.512); ja muud omandiväärtpaberid (F.519).

2a.

Börsil noteeritud aktsiad (F.511)

Börsil noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka börsinimekirja kantud aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

3.

Investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.52)

Investeerimisfondi aktsiaid nimetatakse aktsiateks, kui fondil on äriühingu struktuur. Kui tegemist on lepingulise või usaldusfondiga, nimetatakse neid osakuteks. Investeerimisfondid on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille kaudu investorid panevad rahalised vahendid kokku finants- ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks.

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud jagunevad järgmistesse alamliikidesse: rahaturufondide aktsiad või osakud (F.521); ja muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522).”

.

2.

Tabel 2. osas asendatakse järgmisega:

„Sektor

Määratlus

1.

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mis tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektor hõlmab ka kvaasikorporatiivseid mittefinantsettevõtteid.

2.

Keskpank (S.121)

Keskpanga allsektor (S.121) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

3.

Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

Hoiuseid kaasavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis liigitatakse keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ning tegelevad hoiuste ja/või hoiuste lähedaste asendajate vastuvõtmisega institutsionaalsetelt üksustelt, s.t mitte ainult rahaloomeasutustelt, ning oma arvel ja nimel laenuandmisega ja/või väärtpaberitesse investeerimisega.

4.

Rahaturufondid (S.123)

Rahaturufondide allsektor (S.123) hõlmab kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, v.a need, mis kuuluvad allsektoritesse „keskpank” ja „krediidiasutused”. Nad tegelevad investeerimisfondide aktsiate ja osakute kui hoiuste lähedaste asendajate vastuvõtmisega institutsionaalsetelt üksustelt ning oma arvel ja nimel peamiselt rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse, lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse ja/või hoiustesse investeerimisega.

Rahaturufondideks liigituvate investeerimisfondide hulka kuuluvad kinnised investeerimisfondid (investment trusts), usaldusfondid (unit trusts) ja muud kollektiivsed investeerimisskeemid, mille investeerimisfondide aktsiad või osakud on hoiuste lähedased asendajad.

5.

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Allsektor „investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124) hõlmab kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid kollektiivseid investeerimisskeeme, v.a need, mis kuuluvad allsektorisse „Rahaturufondid”. Nende tegevuseks on emiteerida investeerimisfondide aktsiaid või osakuid, mis ei ole hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt muudesse finantsvaradesse kui lühiajalised finantsvarad ja mittefinantsvaradesse (tavaliselt kinnisvara). Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, hõlmavad kinniseid investeerimisfonde (investment trusts), usaldusfonde (unit trusts) ja muid kollektiivseid investeerimisskeeme, mille investeerimisfondi aktsiaid või osakuid ei käsitata hoiuste lähedaste asendajatena.

6.

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125)

Allsektor „muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide aktsiad või seoses kindlustuse, pensioni ja standardsete tagatisskeemidega.

7.

Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (FVCd)

FVCd on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. FVCd, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumidele, liigitatakse allsektorisse S.125, muudel juhtudel peetakse neid emaettevõtja lahutamatuks osaks.

8.

Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevus on finantsvahendusega tihedalt seotud, kuid mis ei ole ise vahendajad.

9.

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel.

10.

Kindlustusseltsid (S.128)

Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide ühendamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul.

11.

Pensionifondid (S.129)

Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb sotsiaalsete riskide ühendamisest ja kindlustatud isikute vajadustest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ja sageli muid hüvitisi surma ja puude korral.

12.

Valitsemissektor (S.13)

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine.

Valitsemissektor jaguneb neljaks allsektoriks: keskvalitsus (S.1311); osariigi/liidumaa valitsus (S.1312); kohalik omavalitsus (S.1313); sotsiaalkindlustusfondid (S.1314).

13.

Kodumajapidamised (S.14)

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel, et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks.

14.

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTId) sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu.”

.

3.

3. osa muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2 lisatakse järgmine lause:

„Muu hulgas hõlmavad finantstehingud võla kustutamist võlgniku ja võlausaldaja vahelisel kokkuleppel (võla kustutamine või võla tühistamine).”

;

b)

lõike 4 esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

Hinna ümberhindamine hõlmab vaatlusperioodil perioodilõpu positsioonide väärtuses tekkivaid muutusi, mis on põhjustatud muutustest nende kirjendamise kontrollväärtuses, s.t haldamise kasumist või kahjumist. Samuti hõlmavad need finantsnõuete muutusi, mis tulenevad vabalt kaubeldavate finantsnõuete tegelikku turuhinda kajastavast allahindlusest.”

;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Muud mahumuutused hõlmavad varade mahu muutusi, mis võivad tekkida investori poolel seoses: a) muutustega andmeid esitava kogumi statistilises hõlmatuses (nt institutsionaalsete üksuste ümberliigitamine ja restruktureerimine (*)); b) varade ümberliigitamisega; c) aruandlusvigadega, mida parandatakse aruannetes vaid piiratud aja jooksul; d) väärtpaberitena esinevate halbade laenude kustutamise või allahindlusega laenuandjate poolt; e) muutustega investori residentsuses.

(*)  Näiteks ühinemiste ja jagunemiste korral kanduvad ülevõtvale ettevõtjale üle finantsvarad ja kohustused, mis eksisteerivad ülevõetava ettevõtja ja kolmandate isikute vahel.”"

.

OTSUSED

7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/20

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/731,

6. mai 2015,

millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse seitsmeteistkümnendas ja kaheksateistkümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 48 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2013/493/EL (2) koosneb seitsmeteistkümnes piirkond, kus andmete kogumine ja edastamine VISi kõigi taotluste jaoks peaks algama, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Valgevenest, Gruusiast, Moldova Vabariigist ja Ukrainast, ja kaheksateistkümnes piirkond, kus andmete kogumine ja edastamise VISi kõigi taotluste jaoks peaks algama, koosneb Venemaast.

(2)

Liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja nende VISi edastamiseks kõigi kõnealustes piirkondades esitatud taotluste puhul, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

(3)

Kuna määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõike 3 esimeses lauses sätestatud tingimus on täidetud, tuleb määrata kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse VIS tööle seitsmeteistkümnendas ja kaheksateistkümnendas piirkonnas.

(4)

Kuna määrus (EÜ) nr 767/2008 põhineb Schengeni acquis'l, otsustas Taani rakendada määrust (EÜ) nr 767/2008 siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(10)

Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(11)

Võttes arvesse vajadust määrata lähimas tulevikus kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse seitsmeteistkümnendas ja kaheksateistkümnendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem, peaks käesolev otsus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisainfosüsteem rakendatakse tööle otsusega 2013/493/EL kindlaksmääratud seitsmeteistkümnendas piirkonnas 23. juunil 2015 ja otsusega 2013/493/EL kindlaksmääratud kaheksateistkümnendas piirkonnas 14. septembril 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 6. mai 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dimitris AVRAMOPOULOS

(1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2013/493/EL, 30. september 2013, millega määratakse kindlaks kolmas ja viimane rühm piirkondi, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse (ELT L 268, 10.10.2013, lk 13).

(3)  Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4)  Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

SUUNISED

7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/22

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/732,

16. aprill 2015,

millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (EKP/2015/20)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda Euroopa Keskpanka (EKP) ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpanku (edaspidi „RKPd”) hõlmava eurosüsteemi kasutatavad vahendid, instrumendid ja menetlused, mis on vajalik selle poliitika ühetaoliseks rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(2)

Tulenevalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklist 12.1 on EKP-l pädevus kujundada liidu ühtne rahapoliitika ja vastu võtta selle kohaseks rakendamiseks vajalikud suunised. Tulenevalt EKPSi põhikiri artiklist 14.3 on RKPd kohustatud tegutsema kooskõlas nende suunistega. Seetõttu on käesolev suunis adresseeritud eurosüsteemile. Käesolevas suunises sätestatud reegleid rakendavad RKPd lepingute või õigusaktide kaudu. Osapooled peavad järgima RKPde poolt lepingute või õigusaktide kaudu rakendatud reegleid.

(3)

EKPSi põhikirja artikli 18.1 esimene taane võimaldab eurosüsteemil tegutseda rahaturgudel, müües ja ostes otse (spot- ja forward-tehingud) või tagasiostulepinguga ning laenates nõudeid ja turukõlblikke väärtpabereid kas eurodes või muudes vääringutes, samuti väärismetalle. Artikli 18.1 teine taane võimaldab eurosüsteemil teostada krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega.

(4)

Eurosüsteemi kaitsmiseks osapoole riski eest sätestab EKPSi põhikirja artikkel 18.1, et eurosüsteemi krediiditehingute teostamisel krediidiasutuste ja muude turul osalejatega peab laenuandmine põhinema piisaval tagatisel.

(5)

Selleks et tagada osapoolte võrdne kohtlemine, samuti tegevustõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks, peavad eurosüsteemi krediiditehinguteks kõlblikud varad vastama teatavatele ühtsele kriteeriumidele kõikides euro kasutusele võtnud liikmesriikides.

(6)

Eurosüsteem on kehtestanud tagatiseks kõlblike varade ühtse raamistiku, et teostada kõiki eurosüsteemi krediiditehinguid harmoneeritult käesoleva suunise rakendamisega kõikides euro kasutusele võtnud liikmesriikides.

(7)

Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) tuleks muuta nii, et see kajastaks muudatusi eurosüsteemi tagatiste raamistikus seoses turukõlblike varade aktsepteeritavate kupongistruktuuridega.

(8)

Selle kajastamiseks tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Turukõlblike varade aktsepteeritavad kupongistruktuurid

1.   Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema üks järgmistest kupongstruktuuridest:

a)

fikseeritud, nullkupong või mitme kohandamisperioodiga kupong (multi-step) kindlaksmääratud kupongigraafikuga ja kupongiväärtusega, millega ei või kaasneda negatiivne rahavoog, või

b)

ujuv kupongimäär, millega ei või kaasneda negatiivne rahavoog ja mille struktuur on järgmine: kupongimäär = (baasmäär * l) ± x, kusjuures f ≤ kupongimäär ≤ c, kus:

i)

baasmäär on konkreetsel ajahetkel üks järgmistest:

—

üks euro rahaturu intressimäär (nt EURIBOR, LIBOR vms indeks);

—

üks püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär (nt CMS, EIISDA, EUSA);

—

kuni üheaastase tähtajaga ühe euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

—

üks euroala inflatsiooniindeks; ning

ii)

f (alammäär), c (ülemmäär), l (võimenduse/võimenduse vähendamise faktor) ja x (piirmäär) on asjakohastel juhtudel kindlaks määratud emiteerimisel, kuid võivad ajas muutuda, kusjuures f ja c on suuremad või võrdsed nulliga ja l on nullist suurem kogu vara kehtivuse ajal. Inflatsiooniindeksi baasmääraga ujuva intressimääraga kupongide puhul võrdub l ühega.

2.   Kupongistruktuur, mis ei vasta lõikele 1, ei ole kõlblik, sealhulgas ka siis, kui nõuetele ei vasta ainult osa tasustamisstruktuurist, näiteks aažio.

3.   Käesoleva artikli eesmärgil põhineb asjaomase kupongistruktuuri hindamine fikseeritud astmelisel kupongimääral või ujuval astmelisel kupongimääral vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas.

4.   Aktsepteeritavates kupongistruktuurides ei ole emitendi valikuvõimalusi, st vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas ei ole lubatud emitendi otsusest olenevad muudatused kupongistruktuuris.”

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2.   RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja rakendavad need alates 1. maist 2015. Nad teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 24. aprilliks 2015.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 16. aprill 2015

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  EKP suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).