30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/1

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/674,

20. aprill 2015,

Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise muudetud lepingu Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vahemere üldise kalanduskomisjoni (edaspidi „kalanduskomisjon”) asutamise leping (edaspidi „leping”) sõlmiti ja kinnitati 1949. aastal toimunud FAO konverentsi viiendal istungil ning see jõustus 20. veebruaril 1952.

(2)	Euroopa Ühendusest sai kalanduskomisjoni lepinguosaline pärast nõukogu otsuse 98/416/EÜ (1) vastuvõtmist.

(3)	Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Nõukogu andis 15. novembril 2013 komisjonile loa pidada liidu nimel lepingu muutmiseks läbirääkimisi küsimustes, mis kuuluvad liidu pädevusse.

(5)	Liikmesriigid ja komisjon pidasid tihedas koostöös läbirääkimisi vastavalt nende pädevusvaldkondadele ja volituses kehtestatud tingimustele.

(6)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule 19.–24. mail 2014 toimunud kalanduskomisjoni kohtumisel. Kalanduskomisjon kiitis kõnealusel kohtumisel muudetud lepingu teksti heaks.

(7)	Lepingu muudatuste eesmärk on kalanduskomisjoni moderniseerida ja tugevdada selle rolli kalanduskomisjoni pädevusalas olevate kalavarude kaitsmisel.

(8)	Kalanduskomisjoni eesmärgid, põhimõtted ja ülesanded vaadati läbi ning neid laiendati, et tagada mere bioloogiliste ressursside ja nende keskkonna pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine.

(9)	Muudetud leping on kooskõlas liidu ühise kalanduspoliitika põhimõtetega. Seetõttu on muudetud lepingu heakskiitmine liidu huvides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise muudetud leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Muudetud lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel teatama FAO-le, et liit on muudetud lepingu heaks kiitnud (2).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsus 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34).

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab muudetud lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/3

---

Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise

MUUDETUD LEPING

Lepinguosalised,

MEENUTADES rahvusvahelist õigust, mis kajastub 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni asjaomastes sätetes;

MEENUTADES SAMUTI 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning teisi asjaomaseid mere bioloogiliste ressursside kaitsmist ja majandamist käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte;

VÕTTES ARVESSE ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt 31. oktoobril 1995. aastal toimunud kahekümne kaheksandal istungil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendit ja teisi seonduvaid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil vastu võetud õigusakte;

OLLES VASTASTIKKU HUVITATUD Vahemere ja Musta mere (edaspidi „kohaldamisala”) bioloogiliste ressursside arendamisest ja asjakohasest kasutamisest;

TUNNISTADES kohaldamisala eri allpiirkondade eripära;

OLLES OTSUSTANUD tagada kohaldamisalas mere bioloogiliste ressursside pikaajalise kaitse ja jätkusuutliku kasutamise;

TUNNISTADES kohaldamisala mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikust kasutamisest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja toitumisalaseid eeliseid;

TUNNISTADES SAMUTI, et rahvusvahelise õiguse kohaselt peavad riigid tegema koostööd, et kaitsta ja majandada mere bioloogilisi ressursse ning kaitsta nende ökosüsteeme;

KINNITADES, et vastutustundlik vesiviljelus vähendab mere bioloogiliste ressursside koormust ja mängib olulist rolli vee bioloogiliste ressursside parema kasutuse, sealhulgas toiduga kindlustatuse edendamises;

TEADVUSTADES, et on vaja vältida kahjulikke mõjusid merekeskkonnale, säilitada bioloogilist mitmekesisust ja vähendada mere bioloogiliste ressursside kasutamisega seotud pikaajalisi või pöördumatuid tagajärgi;

PIDADES MEELES, et tõhus kaitse ja majandamine peab põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel ja ettevaatusprintsiibi kasutamisel;

OLLES TEADLIK rannikuäärsete kalurikogukondade tähtsusest ja vajadusest kaasata kalureid ja asjaomaseid kutseorganisatsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone otsustusprotsessi;

OLLES OTSUSTANUD teha tõhusat koostööd ja võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ärahoidmiseks;

TUNNISTADES arengumaade erinõudeid eesmärgiga aidata neil tõhusalt osaleda mere bioloogiliste ressursside kaitsmises, majandamises ja kasvatamises;

OLLES VEENDUNUD, et kohaldamisala mere bioloogiliste ressursside kaitsmine ja jätkusuutlik kasutamine ning kõnealuste ressursside asualaks oleva mere ökosüsteemide kaitsmine mängib olulist rolli meremajanduse kasvu ja jätkusuutliku arengu seisukohast;

TUNNISTADES vajadust asutada kõnealustel eesmärkidel ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raames selle põhikirja artikli XIV kohaselt Vahemere üldine kalanduskomisjon (akronüüm „GFCM”),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

(Mõisted)

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „1982. aasta konventsioon”– 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon;

b)   „1995. aasta kokkulepe”– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe;

c)   „vesiviljelus”– vee bioloogiliste ressursside kasvatamine;

d)   „lepinguosaline”– riik või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon, mis artikli 4 kohaselt kuulub kalanduskomisjoni;

e)   „koostööd tegev mitteühinenud pool”– organisatsiooni liige või assotsieerunud liige ja selline kolmas riik, mis kuulub ÜROsse või mõnda selle spetsialiseeritud asutusse, mis ei ole kalanduskomisjoni ametlik lepinguosaline, kuid järgib artikli 8 punktis b osutatud meetmeid;

f)   „kalapüük”– mere bioloogiliste ressursside otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaks tegemine, püüdmine, loomuse võtmine või muu tegevus, mille tulemuseks võib põhjendatud eelduste kohaselt olla mere bioloogiliste ressursside ligimeelitamine, asukoha kindlaks tegemine, püüdmine või loomuse võtmine;

g)   „püügivõimsus”– kala maksimumkogus, mida saaks püüda püügipiirkonnas või mida saaks püüda teatav püügiühik (nt kalur, kogukond, laev või laevastik) teatava ajavahemiku (nt püügihooaeg, aasta) vältel, võttes arvesse kalavaru biomassi, vanusestruktuuri ja tehnoloogia arengutaset ning eeldades, et puuduvad mis tahes püügipiirangud ja kõiki vahendeid kasutatakse täielikult;

h)   „püügikoormus”– teatavat liiki püügivahendite kogus, mida püügipiirkonnas teatava ajaühiku vältel kasutatakse (nt traalpüügi tunde päevas, kasutatud õngekonksude arv päevas või kaldanooda loomuste arv päevas). Kui kasutatakse kahte või enamat püügivahenditüüpi, tuleb vastavad püügikoormused enne liitmist kohandada teatavale standardtüübile;

i)   „kalapüügiga seonduvad tegevused”– igasugune kalapüüki toetav või ettevalmistav tegevus, sealhulgas lossimine, pakendamine, töötlemine, kala ümberlaadimine või transportimine ning meeskonna toiduvarude, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamine merel;

j)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük”– ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2001. aasta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktis 3 loetletud tegevused;

k)   „maksimaalne jätkusuutlik saagikus”– kõrgeim teoreetiline tasakaalustatud saak, mida saab kalavarust püsivalt (keskmiselt) välja püüda olemasolevate (keskmiste) keskkonnatingimuste juures ilma taastootmisprotsessi mõjutamata;

l)   „piirialade kalavarud”– kalavarud, mis paiknevad nii majandusvööndites kui ka neist väljaspool ja nendega piirnevates alades;

m)   „laev”– laev, paat või muud liiki alus, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks või sellega seotud tegevuseks või millel on vastav varustus.

Artikkel 2

(Eesmärk)

1.   Käesolevas lepingus sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks asutavad lepinguosalised Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO”) põhikirja raames komisjoni nimetusega Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „kalanduskomisjon”).

2.   Lepingu eesmärk on tagada mere bioloogiliste ressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine bioloogilisel, sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil ning vesiviljeluse jätkusuutlik areng kohaldamisalas.

3.   Kalanduskomisjoni peakorter asub Itaalias Roomas.

Artikkel 3

(Kohaldamisala)

1.   Käesoleva lepingu geograafiline kohaldamisala hõlmab kõiki Vahemere ja Musta mere merealasid.

2.   Ükski käesoleva lepingu säte ega käesoleva lepingu kohane tegu või toiming ei ole aluseks ühegi lepinguosalise nõudmiste või seisukohtade tunnustamisele käesoleva lepinguga reguleeritavate mis tahes vete või mereala õigusliku seisundi ja ulatuse suhtes.

Artikkel 4

(Liikmesus)

1.   Kalanduskomisjoni liikmed on FAO liikmed ja assotsieerunud liikmed ning FAOsse mittekuuluvad riigid, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või mõne selle spetsialiseeritud asutuse liikmed,

a)

ning on: i) rannikuäärsed riigid või assotsieerunud liikmed, kes asuvad osaliselt või täielikult kohaldamisalas; ii) riigid või assotsieerunud liikmed, kelle laevad tegelevad või kavatsevad kohaldamisalas tegelda käesoleva lepinguga hõlmatud kalavarude püügiga, või iii) piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, mille liikmeskonda kuulub alapunktides i või ii nimetatud riik ning millele kõnealune riik on üle andnud pädevuse käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes;

b)	ning kes kiidavad käesoleva lepingu heaks kooskõlas artikliga 23.

2.   Käesolevas lepingus tähistab sõnaühend „kelle laevad” lepinguosalise piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooniga seoses selle lepinguosalise piirkondliku majandusintegratsiooni liikmesriigi laevu.

Artikkel 5

(Üldpõhimõtted)

Käesoleva lepingu eesmärgi saavutamiseks kalanduskomisjon:

a)

võtab vastu soovitusi kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mille eesmärk on pikas perspektiivis kalandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine, et säilitada mere bioloogilisi ressursse ning kalanduse ja vesiviljeluse majanduslikku ja sotsiaalset elujõulisust; selliste soovituste vastuvõtmisel pöörab kalanduskomisjon erilist tähelepanu ülepüügi vältimise tagasiheidete vähendamise meetmetele. Samuti pöörab kalanduskomisjon erilist tähelepanu võimalikule mõjule väikesemahulisele kalapüügile ja kohalikele kogukondadele;

b)	valmistab artikli 8 punkti b kohaselt ette asjakohased meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel seisukohtadel, võttes arvesse asjaomaseid keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid;

c)	kohaldab ettevaatusprintsiipi vastavalt 1995. aasta lepingule ja FAO vastutustundliku kalapüügi juhendile;

d)

käsitleb vesiviljelust, sealhulgas ettekasvatatud maimudel põhinevat kalandust, sissetulekute ja toitumise mitmekesistamise edendamiseks, tagades selle raames mere bioloogiliste ressursside vastutustundliku kasutamise, geneetilise mitmekesisuse säilitamise ja negatiivse mõju vähendamise keskkonnale ja kohalikele kogukondadele;

e)	edendab asjakohasel juhul allpiirkonna põhist lähenemist kalanduse juhtimisele ja vesiviljeluse arendamisele, et paremini arvesse võtta Vahemere ja Musta mere eripära;

f)	võtab asjakohased meetmed, et tagada oma soovituste täitmine, et ära hoida või lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük;

g)	edendab oma otsuste tegemisel ja muus tegevuses läbipaistvust ning

h)	võtab muid asjakohaseid meetmeid, mis on vajalikud kalanduskomisjoni eespool määratletud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 6

(Kalanduskomisjon)

1.   Iga lepinguosalist esindab kalanduskomisjoni istungjärkudel üks delegaat, kellega võib kaasas olla üks asendusliige ning eksperdid ja nõustajad. Kalanduskomisjoni istungitel osalemine ei anna asendusliikmetele, ekspertidele ega nõustajatele hääleõigust, v.a juhul, kui asendusliige täidab delegaadi ülesandeid viimase puudumisel.

2.   Igal lepinguosalisel on üks hääl, kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti. Kalanduskomisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kalanduskomisjoni liikmete enamus moodustab kvoorumi.

3.   Kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleval piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on kõigil kalanduskomisjoni või kalanduskomisjoni abistavate organite istungitel nii palju hääli, kui tal on liikmesriike, kellel on sellisel istungil hääleõigus.

4.   Kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon ja selle liikmesriigid, kes on kalanduskomisjoni lepinguosalised, kasutavad liikmeksoleku õigust oma pädevuse piires vaheldumisi. Kui kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon kasutab hääleõigust, siis selle koosseisu kuuluvad liikmesriigid oma hääleõigust kasutada ei saa, ja vastupidi.

5.   Kalanduskomisjoni iga lepinguosaline võib kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olevalt piirkondlikult majandusintegratsiooni organisatsioonilt või selle liikmesriikidelt, kes on kalanduskomisjoni lepinguosalised, taotleda teavet selle kohta, kumb nendest on pädev teatavas konkreetses küsimuses, kas lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või selle koosseisu kuuluvad liikmesriigid. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või asjaomased liikmesriigid annavad sellise taotluse korral asjakohase teabe.

6.   Enne kalanduskomisjoni või kalanduskomisjoni abistava organi istungit teatab kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või teatavad selle liikmesriigid, kumb neist, kas piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või liikmesriigid, on pädev küsimustes, mida istungil arutama hakatakse, ning kumb nenist kavatseb kasutada oma hääleõigust igas konkreetses päevakorrapunktis. Käesoleva lõike sätted ei takista kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleval piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil ega selle liikmesriikidel koostamast käesoleva lõike kohaldamiseks ühist deklaratsiooni, mis kehtib kõigil järgmistel istungitel käsitlemisele tulevate küsimuste ja päevakorrapunktide suhtes, kui enne konkreetset istungit ei ole teatatud eranditest või muudatustest.

7.   Kui päevakorras on nii piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni pädevusse üleantud kui ka selle liikmesriikide pädevuses olevad küsimused, siis võivad aruteludes osaleda nii piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon kui ka selle liikmesriigid. Sellistel juhtudel võetakse istungil otsuste tegemisel arvesse ainult hääleõigusega lepinguosalise sõnavõttu.

8.   Kalanduskomisjoni istungi kvoorumi määramisel võetakse kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni delegatsiooni arvesse ainult juhul, kui see delegatsioon on hääleõiguslik sel istungil, mille kvoorum tuleb kindlaks määrata.

9.   Kalanduskomisjoni egiidi all toimuvate istungite, koosolekute ja muude toimingute sageduse, kestuse ja kavandamise suhtes kohaldatakse kulutasuvuse põhimõtet.

Artikkel 7

(Büroo)

Kalanduskomisjon valib kahe kolmandiku häälteenamusega eesistuja ja selle kaks asetäitjat. Need kolm moodustavad kalanduskomisjoni büroo, mis tegutseb vastavalt töökorras sätestatud pädevusele.

Artikkel 8

(Kalanduskomisjoni ülesanded)

Kalanduskomisjon täidab vastavalt oma eesmärkidele ja üldpõhimõtetele järgmisi ülesandeid:

a)	kontrollib ja hindab regulaarselt mere bioloogiliste ressursside seisukorda;

b)

valmistab ette ja soovitab vastavalt artiklile 13 asjakohaseid meetmeid, selleks et: i) kaitsta ja majandada kohaldamisalas paiknevaid mere bioloogilisi ressursse; ii) minimeerida kalapüügi mõju mere bioloogilistele ressurssidele; iii) vastu võtta kalapüügile ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil põhinevaid mitmeaastasi majandamiskavu, mida kohaldatakse kogu asjaomases allpiirkonnas, et tagada kalavarude hoidmine sellisel tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja on kooskõlas riigi tasandil juba võetud meetmetega; iv) kehtestada kalapüügi keelualasid ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks, sealhulgas (kuid mitte ainult) kudemisalad ja noorkalade elualad lisaks või täienduseks muudele meetmetele, mis võivad olla juba lisatud majandamiskavadesse; v) tagada andmete ja teabe kogumine, esitamine, kontrollimine, säilitamine ja levitamine, võimaluse korral elektrooniliselt, kooskõlas asjaomase andmete konfidentsiaalsuse põhimõtete ja nõudmistega; vi) võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, sealhulgas mehhanismid tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks. vii) lahendada eeskirjade rikkumise juhtumid, sealhulgas vastavate meetmete süsteemi kaudu. Kalanduskomisjon määrab nende meetmete süsteemi ja rakendamise viisi kindlaks oma töökorras;

c)	edendada vesiviljeluse säästvat arengut;

d)	korrapäraselt läbi vaadata kalanduse sotsiaal-majanduslikud aspektid, sealhulgas hankides ja hinnates majandus- ja muid andmeid ja teavet, mis on oluline kalanduskomisjoni tööks;

e)	edendada kalanduskomisjoni pädevusvaldkonnas institutsioonilise võimekuse ja inimressursi arengut, eelkõige hariduse, väljaõppe ja kutsetegevuse kaudu;

f)	tõhustada asjaomase kodanikuühiskonna teabevahetust ja konsulteerimist vesiviljeluse ja kalanduse valdkonna esindajatega;

g)	toetada, soovitada, kooskõlastada ja ellu viia teadus- ja arendustegevust, mis hõlmab ka ühisprojekte kalanduse vallas ja mere elusressursside kaitset;

h)	võtta liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu kodukord ja finantseeskirjad ning muud sisemised halduseeskirjuad, mis võivad olla vajalikud tema funktsioonide täitmiseks, ning neid vajaduse korral muuta.

i)	võtta vastu eelarve ja töökava ja täita muid kohustusi, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 9

(Kalanduskomisjoni abistavad organid)

1.   Kalanduskomisjon võib vajaduse korral moodustada ajutisi, eriotstarbelisi ja alalisi abistavaid organeid oma ülesannete hulka kuuluvate küsimuste uurimiseks ja ettekandmiseks ning töörühmi konkreetsete tehniliste probleemide uurimiseks ja soovituste andmiseks. Moodustatud abistavate organite õigused sätestatakse töökorras, võttes arvesse allpiirkonna põhise lähenemise vajadust. Kalanduskomisjon võib Musta mere piirkonna jaoks moodustada ka erimehhanismi, millega püüab tagada rannikuriikide täielikku osalust kalanduse haldamisega seotud otsuste tegemises, kooskõlas nende staatusega kalanduskomisjonis.

2.   Kalanduskomisjoni eesistuja kutsub lõikes 1 osutatud abistavad organid ja töörühmad kokku sel ajal ja selles kohas, mis ta on kindlaks määranud, konsulteerides vajaduse korral FAO peadirektoriga.

3.   Lõikes 1 osutatud abistavate organite ja töörühmade moodustamine oleneb kättesaadavatest rahalistest vahenditest ning enne kulude üle otsustamist peab kalanduskomisjonil olema juhtivsekretäri aruanne otsuse halduslike ja rahaliste mõjude kohta.

4.   Igal lepinguosalisel on õigus määrata igasse abistavasse organisse ja töörühma üks esindaja, kellega võivad istungjärkudel kaasas olla asendusliikmed, eksperdid ja nõustajad.

5.   Lepinguosalised annavad iga abistava organi ja töörühma toimimiseks asjakohast teavet viisil, mis võimaldab neil täita nende kohustusi.

Artikkel 10

(Sekretariaat)

1.   Sekretariaat koosneb juhtivsekretärist ja ametnikest, kes täidavad kalanduskomisjoni antud ülesandeid. Juhtivsekretär ja sekretariaadi ametnikud määratakse ja nad tegutsevad kooskõlas FAO haldusjuhendi, sisekorraeeskirjade ja personalieeskirjadega, mida kohaldatakse üldiselt ka FAO muu isikkoosseisu suhtes.

2.   Kalanduskomisjoni juhtivsekretäri nimetab ametisse peadirektor kalanduskomisjoni heakskiidul või juhul, kui ametisse nimetamine leiab aset korraliste istungjärkude vahelisel ajal, siis lepinguosaliste heakskiidul.

3.   Juhtivsekretär vastutab kalanduskomisjoni poliitika ja tegevuse järelevalve ning rakendamise eest ning annab selle kohta kalanduskomisjonile aru vastavalt kodukorras sätestatud pädevusele. Juhtivsekretär tegutseb vajaduse korral ka muude kalanduskomisjoni loodud abistavate organite sekretärina.

Artikkel 11

(Rahastamiskord)

1.   Igal korralisel istungjärgul võtab kalanduskomisjon kolmeks aastaks vastu oma iseseisva eelarve, mida võidakse korralistel istungjärkudel korrapäraselt läbi vaadata. Eelarve võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel, seades siiski tingimuseks, et juhul kui kõikidest püüdlustest hoolimata ei saavutata konsensust kõnealuse istungjärgu jooksul, pannakse küsimus hääletamisele ja eelarve võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Iga lepinguosaline kohustub tasuma iga-aastase osamaksu iseseisvasse eelarvesse vastavalt osamaksu suurusele, mis kehtestatakse kava põhjal, mille kalanduskomisjon võtab vastu või mida ta muudab konsensuse alusel. Kõnealune kava sätestatakse finantseeskirjades.

3.   FAOsse mittekuuluv riik, kes saab lepinguosaliseks, peab osalema FAO selliste kulude katmises, mis on seotud kalanduskomisjoni toimingutega, kalanduskomisjoni määratud summas.

4.   Osamaksud tuleb tasuda vabalt konverteeritavas valuutas, kui kalanduskomisjon ei ole FAO peadirektori nõusolekul otsustanud teisiti.

5.   Kalanduskomisjon võib oma ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel vastu võtta annetusi ja muul kujul osutatud abi organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja muudest allikatest. Kalanduskomisjon võib vastu võtta ka vabatahtlikke osamakse, mis on kas üldist laadi või seotud kalanduskomisjoni konkreetsete projektide või tegevusega, ning seda teeb sekretariaat. Vabatahtlikud osamaksud, annetused ja muul kujul abi makstakse sihtfondi, mille asutab ja mida haldab FAO vastavalt FAO finantsmäärusele ja -eeskirjadele.

6.   Lepinguosalisel, kellel on kalanduskomisjonile osamaksude tasumisel võlgnevusi, ei ole kalanduskomisjonis hääleõigust, kui võlgnevuse summa on sama suur või suurem kui selle liikme eelneva kahe aasta osamaksud. Sellest olenemata võib kalanduskomisjon lubada sellisel lepinguosalisel hääletada, kui tehakse kindlaks, et tasumata jätmise põhjuseks on kõnealusest lepinguosalisest sõltumatud asjaolud, kuid ühelgi juhul ei pikendata sellist hääleõigust üle kahe järgmise kalendriaasta.

Artikkel 12

(Kulud)

1.   Sekretariaadi kulud, sealhulgas trükiste ja teatistega seotud kulud ning kalanduskomisjoni eesistuja või ase-eesistuja kulud seoses kalanduskomisjoni ülesannete täitmisega kalanduskomisjoni istungjärkude vahelisel ajal, määratakse kindlaks ja makstakse kalanduskomisjoni eelarvest.

2.   Lepinguosaliste omal algatusel või kalanduskomisjoni soovitusel toimuva uurimis- ja arendustegevuse kulud määravad kindlaks ja maksavad asjaomased lepinguosalised.

3.   Lepinguosalised määravad kindlaks uurimist ja arengut käsitlevate koostööprojektide kulud ja tasuvad need omavahel kokkulepitud kujul ja ulatuses, kui kulude katmiseks ei kasutata muid rahalisi vaheneid.

4.   Kalanduskomisjoni ja selle abistavate organite istungitele üksikisikuna kutsutud ekspertide kulud kaetakse kalanduskomisjoni eelarvest.

5.   Kalanduskomisjoni kulud kaetakse tema iseseisvast eelarvest, välja arvatud need, mis on seotud personali või ruumidega, mida võib pakkuda FAO. Kulud, mille katab FAO, määratakse kindlaks ja makstakse peadirektori koostatud kaheaastase eelarve piires, mille on heaks kiitnud FAO konverents kooskõlas FAO finantsmääruse ja -eeskirjadega.

6.   Delegaatide, asendusliikmete, ekspertide ja nõunike kulutused, mis on seotud nende osalemisega kalanduskomisjoni ja selle abistavate organite istungjärkudel, samuti istungjärkudel osalenud vaatlejate kulud, maksavad vastavad valitsused või organisatsioonid. Tunnustades arengumaadest lepinguosaliste erivajadusi, võib artikli 17 kohaselt ja vahendite olemasolu korral kulud katta kalanduskomisjoni eelarvest.

Artikkel 13

(Otsuste tegemine)

1.   Artikli 8 punktis b osutatud soovitused võetakse vastu kohalolnud ja hääletanud lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Juhtivsekretär edastab selliste soovituste teksti igale lepinguosalisele, koostööd tegevale mitteühinenud poolele ja asjaomasele mitteühinenud poolele.

2.   Kui käesolevas artiklis ei nähta ette teisiti, siis kohustuvad kalanduskomisjoni lepinguosalised jõustama kõik artikli 8 punkti b kohaselt vastu võetud kalanduskomisjoni soovitused alates kalanduskomisjoni määratud kuupäevast, mis ei ole varasem kui käesolevas artiklis ette nähtud vastuväidete esitamise tähtpäev.

3.   Iga lepinguosaline võib saja kahekümne päeva jooksul alates soovituse teatamise kuupäevast esitada sellele vastuväited ning sellisel juhul ei ole ta kohustatud nimetatud soovitust kohaldama. Vastuväide peab sisaldama kirjalikku põhjendust ja vajaduse korral alternatiivsete meetmete ettepanekut. Kui saja kahekümne päeva jooksul on esitatud vastuväide, siis võib iga lepinguosaline järgmise kuuekümne päeva jooksul samuti vastuväite esitada. Lepinguosaline võib vastuväite igal ajal ka tagasi võtta ning seejärel soovitust kohaldada.

4.   Kui soovitusele esitab vastuväiteid üle ühe kolmandiku lepinguosalistest, siis teised lepinguosalised vabastatakse viivitamata kõnealuse soovituse kohaldamise kohustusest; sellest olenemata võivad kõik liikmed või mõned liikmetest omavahelise kokkuleppe põhjal soovitust järgida.

5.   Juhtivsekretär teatab igale lepinguosalisele viivitamata iga vastuväite saamisest või tagasivõtmisest.

6.   Erakorralistel juhtudel, kui seda nõuab lepinguosaline, nagu see on kindlaks määratud juhtivsekretäri poolt pärast eesistujaga konsulteerimist, kui lepinguosalised peavad kalanduskomisjoni istungjärkude vahelisel ajal võtma vastu otsuseid kiireloomulistes küsimustes, võib mis tahes kiireid sidevahendeid, sealhulgas elektronposti, kasutada ainult kalanduskomisjoni, sealhulgas selle abistavate organite menetlus- ja haldusküsimustes otsuste tegemiseks; nende hulka ei kuulu lepingu või töökorra muudatuste tõlgendamise ja vastuvõtmisega seotud küsimused.

Artikkel 14

(Lepinguosaliste otsuste rakendamisega seotud kohustused)

1.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, siis kohustuvad lepinguosalised jõustama kõik artikli 8 punkti b kohased kalanduskomisjoni soovitused alates kalanduskomisjoni määratud kuupäevast, mis ei ole varasem kui artiklis 13 ette nähtud vastuväidete esitamise tähtpäev.

2.   Iga lepinguosaline võtab vastuvõetud soovitused asjakohasel juhul üle riiklikku õigusse, eeskirjadesse või asjaomase piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni vastavatesse õigusaktidesse. Nad teatavad igal aastal kalanduskomisjonile, kuidas nad on soovitused rakendanud ja/või üle võtnud, sealhulgas edastavad kõnealuste soovitustega seotud õigusaktidega seotud dokumendid, mida kalanduskomisjon nõuab, samuti teabe oma püügipiirkondade ning püügi seire ja kontrolli kohta. Kalanduskomisjon kasutab kõnealust teavet selleks, et hinnata, kas soovitused on ühetaoliselt rakendatud.

3.   Iga lepinguosaline võtab meetmed ja teeb koostööd tagamaks, et tema kohustused lipuriigina ja sadamariigina täidetakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, millega ta on ühinenud, ning kooskõlas kalanduskomisjoni poolt vastu võetud soovitustega.

4.   Kalanduskomisjon, olles menetlustega välja selgitanud mittevastavused, võtab ühendust nende lepinguosalistega, kes ei täida kalanduskomisjoni poolt vastu võetud soovitusi mittevastavused kõrvaldada.

5.   Kalanduskomisjon määrab töökorras kindlaks asjakohased meetmed, mida ta võib võtta, kui tehakse kindlaks, et lepinguosalised ei täida tema soovitusi pikaajaliselt ja põhjendamatult.

Artikkel 15

(Vaatlejad)

1.   FAO põhikirja kohaselt võib kalanduskomisjon kutsuda vaatlejaid või lubada vaatlejana tegutseda nende taotluse korral piirkondlikke või rahvusvahelisi riiklikke organisatsioone ning piirkondlikke või rahvusvahelisi või muid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas erasektorist, kellel on kalanduskomisjoniga ühised huvid ja eesmärgid või kelle tegevus on vajalik kalanduskomisjoni või teda abistavate organite töö seisukohast.

2.   FAO iga liige või assotsieerunud liige, kes ei ole lepinguosaline, võib soovi korral olla kutsutud vaatlejana kalanduskomisjoni ja selle abistavate organite istungjärkudele. Vaatleja võib esitada memorandumeid ja osaleda aruteludes ilma hääleõiguseta.

Artikkel 16

(Koostoo teiste organisatsioonide ja asutustega)

1.   Kalanduskomisjon teeb ühist huvi pakkuvates küsimustes tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega.

2.   Kalanduskomisjon püüab luua asjakohaseid võimalusi konsultatsiooniks ja koostööks teiste asjakohaste organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas ühineb memorandumite ja partnerluskokkulepetega.

Artikkel 17

(Arengumaade lepinguosaliste erinõuete tunnustamine)

1.   Kalanduskomisjon tunnustab täiel määral käesoleva lepingu osalisteks olevate arengumaade erivajadusi kooskõlas 1995. aasta lepingu asjakohaste sätetega.

2.   Lepinguosalised võivad teha otse või kalanduskomisjoni kaudu koostööd käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel ja osutada abi tuvastatud vajaduse korral.

Artikkel 18

(Mitteühinenud pooled)

1.   Kalanduskomisjon võib sekretariaadi vahendusel kutsuda üles mitteühinenud pooli, kelle laevad tegelevad kalapüügiga kohaldamispiirkonnas, eelkõige rannikuäärseid riike, tegema igakülgset koostööd kalanduskomisjoni soovituste rakendamisel, sealhulgas saama koostööd tegevaks mitteühinenud pooleks. Kalanduskomisjon võib lepinguosaliste konsensuse alusel rahuldada iga taotluse anda koostööd tegeva mitteühinenud poole staatuse tingimusel, et kui kõikidele jõupingutustele vaatamata konsensust ei saavutata, pannakse küsimus hääletusele ja koostööd tegeva mitteühinenud poole staatus antakse lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Kalanduskomisjon vahetab sekretariaadi kaudu teavet laevade kohta, mis tegelevad kalapüügiga või sellega seotud tegevusega kohaldamisalas ja mis sõidavad käesoleva lepinguga mitteühinenud riikide lipu all, ning selgitab välja juhtumid (ja asjakohasel juhul tegeleb nendega), sealhulgas kohaldab rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid karistusi, mis on kindlaks määratud töökorras, mil mitteühinenud poolte tegevus kahjustab lepingu eesmärgi saavutamist. Karistuste hulka võivad kuuluda mittediskrimineerivad turumeetmed.

3.   Kalanduskomisjon võtab rahvusvahelise õiguse ja käesoleva lepinguga kooskõlas olevaid meetmeid selliste laevade tegevuse takistamiseks, mis vähendavad kohaldatavate soovituste tõhusust, ja teatab korrapäraselt igast meetmest, mis ta on võtnud, et reageerida mitteühinenud poolte kalapüügile või kalapüügiga seotud tegevusele kohaldamisalas.

4.   Kalanduskomisjon pöörab kõigi mitteühinenud poolte tähelepanu igasugusele tegevusele, mis kahjustab mis tahes lepinguosalise arvates lepingu eesmärgi saavutamist.

Artikkel 19

(Lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidluste lahendamine)

1.   Käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise küsimuses kahe või enama lepinguosalise vahel tekkinud vaidluse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, püüdes leida lahendust läbirääkimiste teel, vahendamise, uurimise või mis tahes muu rahumeelse vahendi kaudu.

2.   Kui vaidlevad pooled ei jõua artikli 19 lõike 1 kohaselt kokkuleppele, võivad nad ühiselt esitada asjaomase küsimuse komiteele, mis koosneb vaidlevate poolte määratud ühest esindajatest ning kalanduskomisjoni eesistujast. Nimetatud komitee arvamused ei ole siduvad, kuid asjaomased lepinguosalised võtavad need lahkarvamuse tekitanud küsimuse uuel arutamisel aluseks.

3.   Artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohase menetluse teel lahendamata jäänud vaidlus edastatakse kõigi vaidluses osalevate poolte nõusolekul lahendamiseks vahekohtusse. Vahekohtu menetluse tulemus vaidlevatele pooltele siduv.

4.   Juhul kui vaidlus antakse vahekohtusse, moodustatakse vahekohus vastavalt käesoleva lepingu lisale. Lisa moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 20

(Seos teiste lepingutega)

Käesoleva lepingu viited 1982. aasta konventsioonile või muudele rahvusvahelistele lepingutele ei mõjuta ühegi riigi seisundit seoses 1982. aasta konventsioonile või muudele lepingutele allakirjutamise, nende ratifitseerimise ega nendega ühinemisega; samuti ei mõjuta need lepinguosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta lepingu raames.

Artikkel 21

(Kalanduskomisjoni ametlikud keeled)

Kalanduskomisjoni ametlikeks keelteks on need FAO ametlikud keeled, mis kalanduskomisjon selleks oma otsusega määrab. Delegatsioonid võivad istungjärkudel ja aruannetes ning teabevahetuses kasutada ükskõik millist kõnealustest keeltest. Ametlike keelte kasutamine sünkroontõlkeks ja dokumentide tõlkeks kalanduskomisjoni korralistel istungitel täpsustatakse töökorras.

Artikkel 22

(Muudatused)

1.   Kalanduskomisjon võib käesolevat lepingut muuta kõigi lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Muudatused jõustuvad alates nende kalanduskomisjoni poolt vastuvõtmise kuupäevast, kui lõikega 2 ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Lepinguosalistele uusi kohustusi kaasa toovad muudatused jõustuvad pärast seda, kui komisjoni lepinguosalised on need kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtnud ning iga üksiku lepinguosalise puhul pärast seda, kui kõnealune lepinguosaline on need vastu võtnud. Uusi kohustusi sisaldavate muudatuste vastuvõtmisdokument antakse hoiule FAO peadirektorile, kes teavitab kõiki FAO liikmeid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri vastuvõtmisdokumendi saamisest ja muudatuste jõustumisest. Sellise lepinguosalise õigusi ja kohustusi, kes ei ole täiendavate kohustustega seotud muudatust vastu võtnud, reguleeritakse endiselt käesoleva lepingu tingimuste kohaselt, mis kehtisid enne muudatuse tegemist.

3.   Käesolevas lepingus tehtud muudatustest teatatakse FAO nõukogule, kellel on õigus tagasi lükata iga muudatus, mis nõukogu arvates ei ole kooskõlas FAO eesmärgi ja tegevusega või FAO põhikirjaga. Kui FAO nõukogu peab vajalikuks, siis võib ta muudatuse üle otsustamise panna FAO konverentsile, millel on samad volitused.

Artikkel 23

(Heakskiitmine)

1.   Käesolev leping on heakskiitmiseks avatud FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele.

2.   Kalanduskomisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega liikmeks vastu võtta selliseid riike, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, mõne selle eriasutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed, kes on esitanud liikmeks saamise taotluse ja deklaratsiooni, millega nad ametlikult kinnitavad käesoleva lepingu heakskiitmist sellisena, nagu see kehtib heakskiitmise ajal.

3.   Kalanduskomisjoni lepinguosalised, kes ei ole FAO liikmed ega assotsieerunud liikmed, võivad osaleda kalanduskomisjoni tegevuses, kui nad katavad sekretariaadi kulud ulatuses, mis määratakse kindlaks FAO finantsmääruse ja -eeskirjade asjakohaste sätete alusel.

4.   Käesoleva lepingu heakskiitmiseks annavad FAO liikmed või assotsieerunud liikmed heakskiitmiskirja hoiule FAO peadirektorile ning see jõustub päevast, mil peadirektor kõnealuse heakskiitmiskirja kätte saab.

5.   Käesoleva lepingu heakskiitmiseks annavad FAOsse mittekuuluvad pooled heakskiitmiskirja hoiule FAO peadirektorile ning see jõustub päevast, mil kalanduskomisjon kiidab heaks liikmeks astumise taotluse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

6.   FAO peadirektor teatab kõigile kalanduskomisjoni lepinguosalistele, kõigile FAO liikmetele ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile kõigist jõustunud heakskiitmistest.

7.   Käesoleva lepingu heakskiitmise mitteühinenud poolte poolt võib siduda reservatsioonidega, mis jõustuvad üksnes siis, kuikalanduskomisjoni lepinguosalised on need kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud. Lepinguosalised, kelle asjaomased pädevad asutused ei ole vastanud kolme kuu jooksul teatamise kuupäevast arvates, loetakse reservatsiooni heakskiitnuks. Reservatsiooni esitanud riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes ei saa kõnealust heakskiitu, ei saa käesoleva lepingu osaliseks. FAO peasekretär teatab igast reservatsioonist viivitamata kõigile kalanduskomisjoni lepinguosalistele.

Artikkel 24

(Jõustumine)

Käesolev leping jõustub viienda heakskiitmiskirja kättesaamise kuupäeval.

Artikkel 25

(Reservatsioonid)

1.   Käesoleva lepingu heakskiitmise võib siduda reservatsioonidega, mis ei tohi olla vastuolus käesoleva lepingu eesmärkidega ja mis tehakse kooskõlas 1969. aasta Viini konventsiooni II osa 2. jaos kajastatud rahvusvahelise õiguse üldeeskirjadega.

2.   Kalanduskomisjon kontrollib regulaarselt, kas reservatsioon võib tekitada mittevastavust artikli 8 punkti b kohaselt vastu võetud soovitustega ja võib kaaluda asjakohaste meetmete võtmist vastavalt töökorrale.

Artikkel 26

(Lepingust taganemine)

1.   Iga lepinguosaline võib käesolevast lepingust igal ajal taganeda, kui lepingu jõustumise kuupäevast selle lepinguosalise suhtes on möödunud kaks aastat, teatades sellest kirjalikult FAO peadirektorile, kes annab lepingust taganemise teate viivitamata edasi kõigile lepinguosalistele ja FAO liikmetele. Lepingust taganemine jõustub kolm kuud pärast kuupäeva, kui FAO peadirektor teate sai.

2.   Lepinguosaline võib lepingust taganemise teatavaks teha ühe või mitme territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kalanduskomisjonile taganemisest teatamisel annab lepinguosaline teada, millise territooriumi või milliste territooriumide suhtes ta lepingust taganeb. Sellise teate puudumise korral loetakse lepingust taganemine kehtivaks kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest lepinguosaline vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikmete suhtes.

3.   Iga lepinguosalise FAOst väljaastumist käsitatakse samal ajal ka kalanduskomisjonist väljaastumisena ning lepingust taganemist loetakse kehtivaks kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest asjaomane lepinguosaline vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikme suhtes.

Artikkel 27

(Lõpetamine)

Käesolev leping lõpeb automaatselt, kui lepinguosaliste arv on lepingust taganemise tõttu alla viie, välja arvatud juhul, kui ülejäänud lepinguosalised otsustavad ühehäälselt teisiti.

Artikkel 28

(autentsuse kinnitamine ja registreerimine)

Käesoleva lepingu algtekst koostati prantsuse keeles 24. septembril tuhande üheksasaja neljakümne üheksandal aastal Roomas.

Kalanduskomisjoni eesistuja ja FAO peadirektor kinnitavad käesoleva lepingu kahe araabia-, inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelse eksemplari ja kõigi käesoleva lepingu muudatuste autentsust. Üks kõnealustest eksemplaridest antakse hoiule FAO arhiivi. Teine eksemplar saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks. FAO peadirektor kinnitab lisaks käesoleva lepingu eksemplarid ning saadab ühe eksemplari igale FAO liikmele ning sellistele FAOga mitteühinenud liikmetele, kes on käesoleva lepingu osalised või võivad selleks saada.

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/16

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/675,

26. veebruar 2015,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole viinud dumpingu ja subsiidiumide korvamise seadust (Continued Dumping and Subsidy Offset Act – CDSOA) kooskõlla oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute järgsete kohustustega, kehtestati määrusega (EÜ) nr 673/2005 teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete impordi suhtes alates 1. maist 2005 15 % täiendav väärtuseline tollimaks. Vastavalt WTO loale peatada soodustuste kohaldamine Ameerika Ühendriikide suhtes kohandab komisjon igal aastal peatamise ulatust vastavalt sellele, mil määral CDSOA on põhjustanud Euroopa Liidu soodustuste olematuks muutmist või vähendamist asjaomasel ajavahemikul.

(2)

Kõige hilisem aasta, mille puhul on dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude ning CDSOA alusel tehtud väljamaksete kohta andmeid, on 2014. eelarveaasta (1. oktoober 2013 – 30. september 2014). Ameerika Ühendriikide tolli- ja piiriteenistuse avaldatud andmete kohaselt on liidu soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr 3 295 333 USA dollarit.

(3)

Soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr ja sellest tulenevalt ka peatamise ulatus on suurenenud. Peatamise ulatust ei saa siiski soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga kohandada, lisades tooteid määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisasse või neid sealt kõrvaldades. Seega peaks komisjon kooskõlas kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktiga e jätma I lisas esitatud toodete loetelu endiseks ja muutma täiendava tollimaksu määra, et kohandada peatamise ulatust soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga. I lisas loetletud neli toodet tuleks sinna alles jätta, täiendava tollimaksu määra tuleks muuta ning uueks määraks tuleks kehtestada 1,5 %.

(4)	I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete 1,5 % täiendava väärtuselise imporditollimaksu mõju kaubandusväärtusele ei ületa aasta jooksul 3 295 333 USA dollarit.

(5)	Et hoida ära viivitusi täiendava imporditollimaksu muudetud määra kohaldamisel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(6)	Määrust (EÜ) nr 673/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 673/2005 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. maist 2015.

---

(1)  ELT L 110, 30.4.2005, lk 1.

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/18

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/676,

23. aprill 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/21

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/677,

23. aprill 2015,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/24

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/678,

29. aprill 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 tomatite, kurkide, lauaviinamarjade, aprikooside, kirsside (välja arvatud hapukirsid), virsikute (sealhulgas nektariinid) ja ploomide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivitusläve osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 543/2011 (2) on nähtud ette nimetatud määruse XVIII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid saadaolevaid andmeid 2012., 2013. ja 2014. aasta kohta tuleks alates 1. maist 2015 täiendavate tollimaksude kohaldamiseks muuta käivituslävesid kurkide ja kirsside (välja arvatud hapukirsid) suhtes ning alates 1. juunist 2015 tomatite, lauaviinamarjade, aprikooside, virsikute (sealhulgas nektariinid) ja ploomide suhtes.

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse määruse XVIII lisa täielikult asendada.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XVIII lisas asendatakse tomatite, kurkide, lauaviinamarjade, aprikooside, kirsside (välja arvatud hapukirsid), virsikute (sealhulgas nektariinid) ja ploomide käivitusläved kõnealuse lisa vastavas veerus näidatud käivituslävedega, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(4)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/27

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/679,

29. aprill 2015,

millega peatatakse rakendusmääruse (EL) 2015/360 kohaselt sealiha eraladustamiseks antava abi taotluste esitamine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) eriti selle artikli 23 lõike 3 punkte a ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Turusituatsiooni uurimise ja sealiha puhul eraladustusabi saamiseks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/360 (3) sätestatud abikava kasutamise käigus on selgunud, et mõistlik oleks kaaluda abi andmise lõpetamist. Komisjonil on kavas esitada asjakohane abi andmise lõpetamist käsitlev määrus arvamuse saamiseks põllumajandusturgude ühise korralduse komiteele. Arvamuse küsimise kavandamine võib aga kaasa tuua ohu, et abikava kohaste taotluste arv kasvab ülemäära suureks.

(2)	Seetõttu tuleb taotluste esitamine rakendusmääruse (EL) 2015/360 kohase abi saamiseks peatada ja osa enne peatamist esitatud taotlustest tagasi lükata.

(3)	Spekulatsioonide vältimiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Rakendusmääruse (EL) 2015/360 artikli 2 kohaldamine peatatakse 2. maist 2015 kuni 8. maini 2015. Kõnealusel ajavahemikul esitatud taotlusi lepingute sõlmimise kohta ei võeta vastu.

2.   Alates 29. aprillist 2015 esitatud taotlused, mille vastuvõtmise üle oleks otsustatud lõikes 1 esitatud ajavahemikul, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/360, 5. märts 2015, millega avatakse sealiha eraladustamine ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa (ELT L 62, 6.3.2015, lk 16).

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/28

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/680,

29. aprill 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/30

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/681,

29. aprill 2015,

mis käsitleb standardi EN ISO 4210 osade 1–9 (linna- ja retkejalgrattad, mägijalgrattad ja võidusõidurattad) ja standardi EN ISO 8098 (väikelaste jalgrattad) viidete avaldamist Euroopa Liidu Teatajas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 2 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad tootjad turule viia ainult ohutuid tooteid.

(2)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõike 2 teise lõigu kohaselt tuleb toode lugeda asjakohaste riiklike standarditega reguleeritavate ohtude ja ohukategooriate osas ohutuks, kui see vastab vabatahtlikele riiklikele standarditele, millega on üle võetud Euroopa standardid, mille viitenumbrid on komisjon avaldanud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4.

(3)	Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt töötavad Euroopa standardiorganid Euroopa standardeid välja komisjoni antud volituste alusel.

(4)	Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt peab komisjon nende standardite viited avaldama.

(5)	Komisjon võttis 29. novembril 2011 vastu otsuse 2011/786/EL (2) ohutusnõuete kohta, millele peavad direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt vastama jalgrattaid, väikelaste jalgrattaid ja jalgrataste pakiraame käsitlevad Euroopa standardid.

(6)	Komisjon andis 6. septembril 2012 Euroopa standardiorganisatsioonidele volituse M/508 koostada Euroopa standardid, milles käsitletakse jalgrataste, väikelaste jalgrataste ja jalgrataste pakiraamidega seotud põhiriske.

(7)

Euroopa Standardikomitee võttis komisjoni volituse alusel vastu uued standardid: EN ISO 4210 osad 1–9 (linna- ja retkejalgrattad, mägijalgrattad ning võidusõidurattad) ja EN ISO 8098 (väikelaste jalgrattad). Need kaks standardit asendavad eelmisi standardeid EN 14764:2005, EN 14766:2005 ja EN 14781:2005.

(8)	Euroopa standardi EN ISO 4210 osad 1–9 ja Euroopa standard EN ISO 8098 on kooskõlas volitusega M/508 ja vastavad direktiivi 2001/95/EÜ üldisele ohutusnõudele. Nende standardite viited tuleks seega avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teataja C seerias avaldatakse järgmiste standardite viited:

a)	EN ISO 4210-1:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 1: terminid ja määratlused”;

b)	EN ISO 4210-2:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 2: nõuded linna- ja trekiratastele, noorukite-, mägi- ja võidusõiduratastele”;

c)	EN ISO 4210-3:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 3: üldised katsemeetodid”;

d)	EN ISO 4210-4:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 4: katsemeetodid piduritele”;

e)	EN ISO 4210-5:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 5: katsemeetodid juhitavusele”;

f)	EN ISO 4210-6:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 6: raami ja kahvli katsemeetodid”;

g)	EN ISO 4210-7:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 7: rataste ja rattapöidade katsemeetodid”;

h)	EN ISO 4210-8:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 8: pedaalide ja ülekandesüsteemi katsemeetodid”;

i)	EN ISO 4210-9:2014 „Rattad. Jalgrataste ohutusnõuded. Osa 9: sadulate ja sadulatoe katsemeetodid”;

j)	EN ISO 8098:2014 „Väikelaste jalgrattad. Ohutusnõuded ja katsemeetodid”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(2)  Komisjoni otsus 2011/786/EL, 29. november 2011, ohutusnõuete kohta, millele peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt vastama jalgrattaid, väikelaste jalgrattaid ja jalgrataste pakiraame käsitlevad Euroopa standardid (ELT L 319, 2.12.2011, lk 106).

---

30.4.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/32

---

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2015/682,

29. aprill 2015,

perkloraadi toidus esinemise seire kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Perkloraati esineb keskkonnas looduslikult, nitraadi ja kaaliumkarbonaadi lademetes, see võib moodustuda atmosfääris ja sattuda sademetega pinnasesse ja põhjavette. Samuti esineb seda keskkonnast tuleneva saasteainena, mis tekib lämmastikväetiste kasutamise ning reaktiivmootorikütustes, lõhkeainetes, pürotehnikas, signaalrakettides, turvapatjade täitjates ja muudes tööstusprotsessides kasutatava ammooniumperkloraadi tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise tagajärjel. Perkloraat võib tekkida ka vee desinfitseerimiseks kasutatava naatriumhüpokloriti lagunemise käigus ja saastada vett. Toidu perkloraadiga saastumise võimalikeks allikateks peetakse vett, mulda ja väetisi.

(2)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) teaduskomisjon (edaspidi „CONTAM-komisjon”) on esitanud teadusliku arvamuse toidus leiduva perkloraadi tõttu rahvatervist ähvardavate riskide kohta (1). CONTAM-komisjon tegi järelduse, et pidev kokkupuude perkloraadiga toidu kaudu võib olla ohtlik, eriti nooremate elanikkonnarühmade puhul, kellel esineb kerge või mõõdukas joodipuudus. Lisaks võib lühiajaline kokkupuude perkloraadiga olla ohtlik rinnalastele ja väikelastele, kes omandavad joodi väikestes kogustes.

(3)

CONTAM-komisjon leidis, et kahtluste kõrvaldamiseks riskide hindamisel on vaja rohkem andmeid perkloraadi esinemise kohta Euroopa toidus, eriti köögiviljas, imikute piimasegudes, piimas ja piimatoodetes. Suures koguses perkloraati on leitud kõrvitsalistes ja lehtköögiviljas, eriti nendes, mida kasvatatakse kasvuhoones või katte all. Perkloraadi esinemise kohta toidus ei ole piisavalt andmeid. Eelkõige puudutab see toitu, millest on proove võetud pärast 1. septembrit 2013. Joogivee perkloraadisisalduse analüüse peaks võimaluse korral võtma ka sellisest joogiveest, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (2) esitatud toidu mõiste määratluse alla. Alates 1. septembrist 2013 on kehtestatud riskivähendusmeetmed ja hiljem võetud proovidest perkloraadisisalduse kohta saadud andmed kajastavad paremini põhimõtet, mille kohaselt peaks perkloraadisisaldus olema nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada, võttes arvesse head tava (st madala perkloraadisisaldusega väetiste kasutamine) ja toidu praegust perkloraadisisaldust.

(4)	Seepärast on asjakohane soovitada teha perkloraadi toidus esinemise seiret,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid teostama seiret perkloraadi toidus esinemise kohta ning kaasama sellesse aktiivselt toidukäitlejad. Eelkõige tuleks kontrollida järgmiste toitude perkloraadisisaldust: a) puu- ja köögiviljad ning nendest valmistatud tooted, sealhulgas mahlad; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 (3) kohane imikute ja väikelaste eritoit; c) kuivatatud maitsetaimed ja vürtsid; tee; taime- ja puuviljatee; d) joogid, sh joogivesi.

2.

Selleks, et tagada proovide representatiivsus kontrollitava partii suhtes, peaksid liikmesriigid järgima proovivõtukorda, mis on lehtköögiviljade puhul sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1882/2006 (4) lisas ja komisjoni määruse (EÜ) nr 333/2007 (5) reguleerimisalasse kuuluva muu toidu puhul kõnealuse määruse lisa B osas.

3.

Usaldusväärseid tulemusi saab järgmise analüüsimeetodiga: „Quick Method for the Analysis of Residues of numerous Highly Polar Pesticides in Foods of Plant Origin involving Simultaneous Extraction with Methanol and LC-MS/MS Determination (QuPPe-Method) – Version 7.1”. Dokumendi saab alla laadida järgmiselt veebilehelt: http://www.crl-pesticides.eu/library/docs/srm/meth_QuPPe.pdf Lisaks tuleks tutvuda artikliga „Analysis of Perchlorate in Food Samples of Plant Origin Applying the QuPPe-Method and LC-MS/MS”, milles kirjeldatakse, kuidas eespool nimetatud meetodit kohaldada keskkonnast tuleneva saasteaine perkloraadi suhtes. Artikli saab alla laadida aadressilt http://www.analytik-news.de/Fachartikel/Volltext/cvuase2.pdf Imikute ja väikelaste toitude perkloraadisisalduse analüüsimisel ei tohiks määramispiir ületada 2 μg/kg, teiste toitude puhul 10 μg/kg ning kuivatatud maitsetaimede, vürtside, tee ning taime- ja puuviljatee puhul 20 μg/kg.

4.	Liikmesriigid peaksid koos toidukäitlejatega tegema uuringuid, et teha kindlaks, milliste tegurite tõttu perkloraati toidus esineb. Eelkõige tuleks analüüsida perkloraadi esinemist väetistes, pinnases, niisutus- ja töötlusvees, kui see on asjakohane.

5.	Liikmesriigid peaksid tagama, et analüüsitulemusi esitatakse EFSAle regulaarselt ning hiljemalt 2016. aasta veebruari lõpuks EFSA andmevormil kooskõlas EFSA juhistega toidu ja sööda standardproovi kirjelduse kohta (6) ja EFSA täiendavate erinõuetega aruannete esitamise kohta.

---

(1)  EFSA CONTAM Panel (EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain), 2014. Scientific Opinion on the risks to public health related to the presence of perchlorate in food, in particular fruits and vegetables. EFSA Journal 2014; 12(10):3869, 106 lk, doi:10.2903/j.efsa.2014.3869.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 25).

(5)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 88, 29.3.2007, lk 29).

(6)  http://www.efsa.europa.eu/en/datex/datexsubmitdata.htm

---