28.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/1

(1)

4. detsembril 2008 teavitas Saksamaa komisjoni abimeetmetest Bayerische Landesbanki (edaspidi „BayernLB” või „pank”) toetuseks, mis anti 4,8 miljardi euro suuruse riskikaitse ja 10 miljardi euro suuruse kapitalisüstina. 18. detsembril 2008 kiitis komisjon kõnealused meetmed oma otsuses juhtumi N 615/08 kohta (edaspidi „päästmisotsus”) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel (2) kuueks kuuks heaks; kui aga nimetatud kuue kuu jooksul esitatakse BayernLB usaldusväärne ja põhjendatud ümberkorralduskava, kehtib heakskiit seni, kuni komisjon on teinud ümberkorralduskava kohta otsuse (3).

(2)

2008. aasta detsembris sai BayernLB tütarettevõtja Hypo Group Alpe Adria (edaspidi „HGAA”) BayernLB-lt 700 miljonit eurot ja Austria finantstoetusskeemi alusel Austrialt veel 900 miljonit eurot esimese taseme omavahendite osaluskapitalina (4). Lisaks sai HGAA nimetatud skeemi ja emissioonide raamprogrammi (Debt Issuance Programme, DIP) alusel 1,35 miljardi euro ulatuses garantiisid võlakirjade emiteerimiseks.

(3)

29. aprillil 2009 teavitas Saksamaa komisjoni BayernLB jaoks ette nähtud ümberkorralduskavast. Samal päeval esitas Austria HGAA elujõulisuse taastamise kava.

(4)

12. mai 2009. aasta kirjaga teavitas komisjon Saksamaad ja Austriat oma otsusest algatada seoses BayernLB ja HGAA toetuseks võetud meetmetega menetlus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel, sest komisjon kahtles, kas BayernLB-le antud ümberkorraldusabi oli siseturuga kokkusobiv ja kas ümberkorralduskava alusel on võimalik BayernLB elujõulisus taastada (edaspidi „algatamisotsus”) (5). Lisaks oli komisjonil kahtlusi, kas HGAA kujutab endast põhimõtteliselt usaldusväärset finantseerimisasutust ja kas Austria antud toetus HGAA-le oli kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b (6).

(5)

HGAA riigistati 23. detsembril 2009. Komisjon kiitis kõnealuse meetme heaks 23. detsembri 2009. aasta otsusega juhtumi C 16/09 ja N 698/09 kohta (edaspidi „HGAA päästmisotsus”) (7). Samas otsuses laiendas komisjon menetlust Austria muudele HGAA toetuseks antud abimeetmetele, mida tuli komisjoni arvates BayernLB ümberkorralduskava hindamisel samuti arvesse võtta. Ühtlasi tunnistas komisjon meetmed kuni HGAA usaldusväärse ja põhjendatud ümberkorralduskava esitamiseni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt ajutiselt siseturuga kokkusobivaks.

(6)

22. juunil 2010 laiendas komisjon ametlikku uurimismenetlust veelgi, sest 16. aprillil 2010 edastatud HGAA läbivaadatud ümberkorralduskava ei taganud komisjoni arvates HGAA elujõulisuse taastamist ning selles ei olnud ette nähtud ümberkorraldamisega seotud kulude asjakohast jagamist ega sobivaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks. Lisaks pikendas komisjon heakskiitu abile, mille ta oli HGAA päästmisotsusega kuni HGAA ümberkorralduskava uurimise lõpuni ajutiselt siseturuga kokkusobivaks tunnistanud (8).

(7)

7. veebruaril 2011 teavitas komisjon Austriat ja Saksamaad sellest, et juhtumeid N 698/09 (HGAA) (9) ja C 16/09 (BayernLB) uuritakse eraldi. Käesolevas otsuses käsitletakse eranditult juhtumit C 16/09.

(8)

Komisjon tellis välisekspertidelt hinnangu päästmisotsuses ajutiselt heaks kiidetud riskikaitsele ja varade portfellile, mida riskikaitse hõlmab. Pärast kõnelusi panga ja Saksamaa ametiasutustega esitasid eksperdid 16. novembril 2009 lõpparuande.

(9)

6. aprillil 2011 edastas Saksamaa iga ärisegmendi ja tütarettevõtja/asutuse kohta eeldatavad kasumiaruanded. 13. aprillil 2011 esitas Saksamaa üksikasjad eeldatavate varade kohta ärisegmentide kaupa ja eeldatavate kohustuste kohta rahastamisallikate kaupa. Samal ajal teatas Saksamaa varade eeldatavad marginaalid ärisegmentide kaupa ja kohustuste eeldatavad marginaalid rahastamisallikate kaupa. Tiheda kirjavahetuse käigus anti lisateavet: 15., 21. ja 22. juunil 2011 edastati veel andmeid, mis hõlmasid muu hulgas kapitali planeerimist aastani 2019, sealhulgas Basel III (10) eeldatavat mõju kapitali struktuurile. 27. septembril 2011 esitas Saksamaa ajakohastatud finantsprognoosid, eelkõige ajakohastatud andmed kasumi ja kapitali planeerimise kohta. 13. ja 20. oktoobril 2011 jõudsid komisjonini lisaandmed ärisegmentide vähendamise kohta ning 4., 5. ja 6. juunil 2012 uued finantsprognooside ja riskikaitse üksikasjad. 6. juunil 2012 järgnesid ajakohastatud finantsprognoosid koos eeldatavate kasumiaruannetega ärisegmentide kaupa ning andmetega eeldatava kapitali planeerimise ja rahastamisvajaduse kohta. Edaspidi kätkevad viited ümberkorralduskavas sisalduvatele finantsprognoosidele 6. juunil 2012 esitatud finantsandmeid ning kui 6. juuni 2012. aasta finantsandmed ei sisalda ajakohastatud andmeid, siis juba eelnevalt edastatud finantsteavet.

(10)

BayernLB abimeetmeid ja ümberkorralduskava käsitleti arvukatel Saksamaa ametiasutuste ja komisjoni talituste esindajate kohtumistel, telefonikonverentsidel ja muud liiki teabevahetuses, mis leidsid aset 2009. aasta maist kuni 2012. aasta juunini.

(11)

Saksamaa väitel tuleb lähtuda sellest, et 1. jaanuarist 2013 hakatakse raamatupidamist kapitaliarvestuse eesmärgil auditeerima rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite alusel (International Financial Reporting Standards, edaspidi „IFRS”).

(12)

Uurimismenetluse käigus pidasid Saksamaa ametiasutused, finantsjärelevalveasutus, panga omanikud ja pank ise ümberkorralduskava ning võimaliku tagasimaksekava üle pingelisi arutelusid.

(13)

15. juunil 2012 teavitas Saksamaa komisjoni Saksamaa föderaalse finantsjärelevalveasutuse Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (edaspidi „BaFin”) 14. juuni 2012. aasta e-kirjast, milles BaFin teatas, et ei kavatse nõustuda sellega, et kapitali hindamise aluseks võetakse Bayerische Landesbodenkreditanstalti (edaspidi „BayernLabo”) intressita laenude nimiväärtus kapitalinõuete määruse eelnõu tähenduses, (11) vaatamata sellele, et panga audiitor oli oma 12. aprilli 2012. aasta arvamuses selgitanud, et IFRSi alusel võetakse laenud põhimõtteliselt arvesse nende nimiväärtuses. See kaalutlus ei puuduta kapitali käsitlemist üldtunnustatud arvestuspõhimõtete (Generally Accepted Accounting Principles, GAAP) alusel vastavalt äriseadustikule (edaspidi „HGB”).

(14)

6. juunil 2012 saatis Saksamaa teate BayernLB ümberkorralduskava muutmise kohta, mida täiendati 12. ja 13. juuni 2012. aasta teadetega.

(15)

Andmed segmentide kaupa arvestatud riskipositsioonide edasise vähendamise kohta saabusid 20. juunil 2012.

(16)

27. juunil 2012 edastas Saksamaa komisjonile esimese esialgse tagasimaksekava.

(17)

28. juunil 2012 teavitas Saksamaa komisjoni BayernLB lubaduste loendist.

(18)

25. juulil 2012 võttis komisjon vastu otsuse teatatud ümberkorraldusabi kohta („2012. aasta ümberkorraldamisotsus”). See otsus on õiguslikult puudulik, sest see edastati Austria Vabariigile muus keeles kui tema riigikeel, ilma et Austria oleks andnud nõusolekut selle kohta, et saksa keel ei ole autentne keeleversioon. Sel põhjusel peab komisjon võtma vastu uue otsuse, mis asendab 2012. aasta ümberkorraldamisotsuse. 2012. aasta ümberkorraldamisotsus sisaldab rohkeid vigu (põhjendustes 13, 29, 30, 48, 72, 77, 81, 108, 163, 200, 207 ja 210; tabelites 5, 10, 11 ja 12; viidetes EUR/USD kohta I lisas ning I lisa punktis 29.2 ja II lisa punktis 2), mille kohta oleks nende olemuse tõttu võinud koostada paranduse. Nende vigade parandamine ei muuda midagi hinnangus, mille komisjon andis 2012. aasta ümberkorraldamisotsuses asjaolude kohta. Käesolevas otsuses parandatakse seetõttu ka nimetatud vead.

(19)

BayernLB on Saksa liidumaa pank (Landesbank), mille peakorter on Münchenis. BayernLB omanikud on – kaudselt BayernLB Holding AG kaudu – Baieri liidumaa (ligikaudu 94 %) ja Sparkassenverband Bayern (edaspidi „Sparkassenverband”; ligikaudu 6 %) (13).

(20)

Kui 2008. aastal tehti võimalikuks kapitalisüst (vt 2. lõigu punkti 2 alapunkt a) ja riskikaitse (vt 2. lõigu punkti 2 alapunkt b), moodustas BayernLB kontserni (kaasa arvatud BayernLabo, LBS ja BayernLB tütarettevõtjad) konsolideeritud bilansimaht kokku umbes 422 miljardit eurot koos riskipositsioonidega, (14) mille summa oli umbes 198 miljardit eurot, ja ligikaudu 20 000 töötajast koosneva personaliga. 2008. aasta lõpus oli BayernLB kahjum ligikaudu 5 miljardit eurot. Käesoleva otsuse 2. lõigu punkti 2 alapunktides a ja b kirjeldatud päästemeetmete võtmiseni viinud sündmusi on päästmisotsuses põhjalikult kirjeldatud.

Tabel 1

2007.–2011. aasta finantsnäitajad (miljonites eurodes, kui ei ole teisiti märgitud)

(21)

BayernLB on rahvusvaheline kommertspank. Panga äritegevus on piirkondlikult keskendunud Saksamaale ja mõnele valitud Euroopa riigile. BayernLB on lisaks esindatud tähtsates finantskeskustes, näiteks New Yorgis, Londonis, Pariisis ja Milanos.

(22)

BayernLB kõige tähtsamad tütarettevõtjad/osalused on Deutsche Kreditbank AG (edaspidi „DKB”), Landesbausparkasse Bayern (edaspidi „LBS”), Bayerische Landesbodenkreditanstalt (BayernLabo), Ungari MKB Bank Zrt (edaspidi „MKB”) ja kuni 2009. aasta lõpus toimunud riigistamiseni Austria poolt HGAA.

(23)

HGAA on rahvusvaheline finantskontsern bilansimahuga 43 miljardit eurot (2008), mille riskiga kaalutud varad moodustavad 32,8 miljardit eurot. HGAA kontserni valdusühing on Hypo Alpe-Adria-Bank International AG (HAAB Int.), mis asub Klagenfurtis (Austria). Kuni HGAA riigistamiseni moodustas BayernLB osalus kontsernis 67,08 %.

(24)

MKB on Ungari juhtiv universaalpank, mis on spetsialiseerunud suurtele korporatiivklientidele ja jõukatele eraklientidele. Ta teenindab ligikaudu 350 000 eraklienti ja VKEdest klienti ning umbes 3 000 suurklienti ja institutsionaalset klienti.

(25)

LBS on BayernLB koosseisu kuuluv asutus, mis on korralduslikult ja majanduslikult iseseisev, kuid mis ei ole eraldi juriidiline isik. Kuna LBS on BayernLB koosseisus, on selle omanikud Baieri liidumaa ja Sparkassenverband Bayern, nii nagu BayernLB puhul.

(26)

LBS teeb koostööd Baieri hoiukassadega, mis toimivad muu hulgas LBSi müügikanalitena, ja on Baieris riigi toetatava ehitus-säästutegevuse alal juhtival kohal.

(27)

Kõikide uute sõlmitud ehitus-säästulepingute puhul on LBSi turuosa ligikaudu 42 %. 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli LBSi bilansimaht 11 miljardit eurot, hoiusemaht 9,7 miljardit eurot ja ehitus-säästulaenudega seotud tasumata nõuded moodustasid 1,9 miljardit eurot. 2011. aastal oli LBSi tulu enne maksude mahaarvamist 68 miljardit eurot.

(28)

BayernLabo on BayernLB arendusasutus ja see asutati 1884. aastal taristuprojektide rahastamise eesmärgil. 1972. aastal ühinesid BayernLabo ja Bayerische Gemeindebank ettevõtjaks Bayerischen Landesbank Girozentrale, millest hiljem arenes välja BayernLB. BayernLabo on korralduslikult ja majanduslikult iseseisev, aga õiguslikult iseseisvusetu avalik-õiguslik asutus BayernLB koosseisus ja talle laieneb 100 % Baieri liidumaa kui garantii andja piiramatu vastutus. Tema raamatupidamise aastaaruanne on BayernLB raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

(29)

Esialgu haldas BayernLabo usaldusisikuna Baieri liidumaa vahendeid sotsiaalelamuehituse toetamiseks. 1990. aastate alguses hinnati kõnealuste sotsiaalelamuehituseks antud laenude ühe osa rahalist väärtust ja Baieri liidumaa paigutas selle seejärel sihtotstarbelise sissemaksena BayernLabosse. Sihtotstarbelise sissemakse suurus on 612 miljonit eurot ja see jääb muutumatuks.

(30)

BayernLabo kapitali võib kasutada sotsiaalelamuehituse toetamiseks, kuid mitte BayernLB konkurentsitegevuseks (st seda ei tohi kasutada selleks, et täita laenude või muude varade kohta esitatavaid pangandusjärelevalve eeskirjade kohaseid kapitalinõudeid).

(31)

BayernLabo kapital hüvitatakse praegu järgmiselt: BayernLB maksab sihtotstarbelise sissemakse eest Baieri liidumaale minimaalset tasu kokku [2–5] (15) % ulatuses, välja arvatud juhul, kui BayernLB tervikuna kannab kahjumit. Kahjum korvatakse BayernLabo ülejäänud kapitalist ja selle eest maksab BayernLB BayernLabole tasu [0–1] % ulatuses. Komisjoni otsuses 2006/739/EÜ (16) peeti seda tasu asjakohaseks. Et tagada jätkuvalt võimalus vaadelda BayernLabo kapitali BayernLB kvaliteetseima kapitalina (esimese taseme omavahendid), on ümberkorralduskavas ette nähtud kapitalipositsiooni ja tasu liigi kohandamine (vt põhjendus 81).

(32)

2008. aasta detsembris sai BayernLB esimese taseme omavahenditena Baieri liidumaalt 10 miljardi euro suuruse kapitalisüsti, (17) mis koosnes 3 miljardi euro suurusest passiivsest osalusest ja eelisaktsiatest väärtuses 7 miljardit eurot. Passiivse osaluse kupong moodustab 10 % nimiväärtusest ega ole kumulatiivne. Tasu eelisaktsiate eest moodustab 10 % ja ümberkorraldusetapil makstakse nendega seotud dividende eelisjärjekorras. Eelisjärjekorras dividendide maksmine lõpeb kohe, kui tagasinõue ja liidumaa passiivne osalus on täies ulatuses tagasi makstud. Dividendimaksed ei ole kumulatiivsed.

(33)

Sparkassenverband kapitalisüsti tegemisel ei osalenud. Seega langes nende 50 % osalus BayernLBs 6 protsendini (18).

(34)

Baieri liidumaa andis varaga tagatud väärtpaberite (asset-backed security, edaspidi „ABS”) portfellile, mille nimiväärtus on 21 miljardit eurot, 4,8 miljardi euro suuruse riskikaitse (19).

(35)

Riskikaitse kaitseb BayernLBd tema ABS-portfelliga tekkiva kahjumi eest ja hoiab sellise garantii seadmisega ära edasise mahakandmise. Baieri liidumaa esitas selle kohta 19. detsembril 2008 garantiikirja. 31. detsembri 2008. aasta seisuga (võrdluskuupäev) oli ABS-portfelli nimiväärtus 19,589 miljardit eurot.

(36)

BayernLB ABS-portfell hõlmab varaga tagatud eri liiki väärtpabereid. Ligikaudu poole kogu portfellist moodustavad nii madala kui ka kõrge riskisusega segmendi eluasemehüpoteekväärtpaberid (elamukinnisvaraga seotud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid, residential mortgage-backed securities, RMBS). Portfelli teised olulised varaga tagatud väärtpaberid on muu hulgas ärihüpoteekväärtpaberid (ärikinnisvaraga seotud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid, commercial mortgage-backed securities, CMBS), kollateraliseeritud võlakohustused (hajutatud tagatisega võlaobligatsioonid, collateralised debt obligations, CDOs) ja muud varaga tagatud väärtpaberid, mille aluseks on nõuded äriklientide ja tarbijate vastu (ABS commercial ja ABS consumer).

(37)

Baieri liidumaa on esitanud garantiikirja 4,8 miljardi euro kohta, mida on võimalik siiski kasutada alles siis, kui BayernLB kantav kahjum ületab 1,2 miljardit eurot (edaspidi „esimese järjekoha kahju”). Üleandmishind saadakse esimese järjekoha kahju (1,2 miljardit eurot) mahaarvamisel nimiväärtusest (19,589 miljardit eurot) ja see moodustab 18,389 miljardit eurot.

(38)

Riskikaitse periood on seotud ABS-portfelli väärtpaberite tähtajaga. Tagatud väärtpaberite väärtust vähendati ligikaudu 19,6 miljardilt eurolt (2008. aasta detsembri seisuga) 11,9 miljardi euroni (2011. aasta detsembri seisuga). 31. märtsi 2012. aasta ajakohastatud prognooside alusel lähtutakse sellest, et 2014. aasta septembriks on portfell kahanenud 7 miljardi euroni. Esmatähtis eesmärk on hoida kahjum võimalikult väike, aga kuna ei ole teada, millisel tasemel on turuhinnad 2014. aastal, ei ole seni selge, kas portfelli alles jäävate väärtpaberite (põhimõtteliselt soovitav) võõrandamine on võimalik (st kas see on majanduslikult mõistlik) (20).

(39)

Portfelli hinnati kahes etapis. Esmalt tähistati varajase hoiatamise vahendi abil üksikud tehingud (roheline, kollane, punane), et selgitada välja, millised neist on problemaatilised või langenud väärtusega. Sama vahendi abil koostati sisemine reiting: kollase või punasega tähistatud tehingud liigitati üldjuhul madalamale tasemele. Sisemine reiting kanti seejärel üle Moody'se välisele reitingule. See väline reiting sisestati Moody'se CROROMi (21) versiooni 2.4, et hinnata kogu portfelli ja asjaomaste osamaksete kahjumiootusi.

(40)

Selle meetodi alusel hindasid komisjoni eksperdid, et ABS-portfelli tegelik majanduslik väärtus oli meetmete võtmise hetkel 19,589 miljardi eurosest nimiväärtusest 83,87 %, st 16,429 miljardit eurot. 14. detsembri 2009. aasta e-kirjaga selgitas Saksamaa, et ei taotle oodatava kahjumi (expected loss) kohta süvaanalüüsi. 18,389 miljardi euro suuruse üleandmishinna ja 16,429 miljardi euro suuruse tegeliku majandusliku väärtuse võrdlemine annab erinevuseks 1,96 miljardit eurot.

(41)

Meetme kapitalinõudeid vähendava mõju ulatuseks riskikaitse ajal arvestati 1,28 miljardit eurot.

(42)

Meetodi ja selle aluseks olevate, kapitalinõudeid vähendava mõju väljaselgitamiseks kasutatud arvutuste täpsust kinnitas BaFin 9. aprilli 2010. aasta kirjaga.

(43)

BayernLB muutis riskikaitse tasu (kaasa arvatud tagasinõudemakse) tagasiulatuvalt 1. jaanuari 2010. aasta seisuga 50 baaspunktist iga-aastaseks 200 miljoni euro suuruseks üldmakseks, mis koosneb:

(44)

Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung (SoFFin) andis BayernLB-le vastutusgarantii Saksamaa finantsturu stabiliseerimise seaduse alusel, mille komisjon kiitis heaks Saksamaa finantstoetusskeemina (22). Need garantiid moodustasid 15 miljardit eurot, millest 5 miljardit eurot kasutati emissiooni tagamiseks 2009. aasta jaanuaris. Järelejäänud vastutusgarantiid 10 miljardi euro ulatuses ei kasutatud ja 16. oktoobril 2009 tagastati see garandile, mille tulemusena vähenes SoFFini antud vastutusgarantii 5 miljardi euroni. 23. jaanuaril 2012 tagastati SoFFini antud vastutusgarantiide viimane osamakse.

(45)

2008. aasta detsembris sai HGAA BayernLB-lt pärast ulatuslikku mahakandmist ja kahjumit 700 miljonit eurot ja Austrialt veel 900 miljonit eurot esimese taseme omavahendite osaluskapitalina (23) Austria finantstoetusskeemi alusel (24).

(46)

BayernLB ja HGAA olid tellinud 2009. aastal välisekspertidelt HGAA krediidiriski kohta eksperdiarvamuse. Selle kohaselt suruks oodatav kahjum esimese taseme omavahendite suhtarvu 2009. aasta lõpuks alla 4 %.

(47)

Austria finantsjärelevalveasutus esitas omanikele ultimaatumi langetada 11. detsembriks 2009 vajalikud HGAA rekapitaliseerimise otsused, mille tulemusena omandas Austria senistelt omanikelt kõik HGAA aktsiad ühe euro suuruse sümboolse hinna eest (25). BayernLB loobus kõigist oma õigustest aktsionärina, sealhulgas olemasolevatest nõuetest seoses HGAA lisakapitaliga (teise taseme omavahendid) summas 300 miljonit eurot (26). Juhuks, kui seadusjärgsete miinimumkapitali nõuete täitmiseks osutuvad vajalikuks edasised kapitalimeetmed HGAA toetuseks, lepiti lisaks kokku, et võimalikud kapitalisüstid jagatakse BayernLB ja Austria vahel suhtega 3:1. Kogu sellel alusel BayernLB lisatav uus kapital tasaarvestatakse aga summaga [500–550] miljonit eurot, mille BayernLB oli HGAA-le rahastamisel eraldanud ja millest BayernLB oli HGAA päästmise käigus loobunud.

(48)

HGAA likviidsuse tagamiseks pikendas BayernLB likviidsust pakkuvat krediidiliini summas [350–600] miljonit eurot, mis oli lõppenud juba 4. detsembril 2009. Lisaks lepiti kokku, et BayernLB poolt HGAA toetuseks eraldatud välisrahastus (intra-group funding) summas 2,638 miljardit eurot jääb 2013. aasta lõpuni HGAA-le. 2014. aastal jätab BayernLB HGAAsse kokku veel [650–700] miljonit eurot ja 2015. aastal kokku [350–400] miljonit eurot. Võimaliku riskipositsiooni garanteerib Austria, kui HGAA peaks osadeks jagatama või kui võetakse muu majanduslikult võrreldav meede, mille järel ei ole HGAA elujõulisus enam tagatud.

(49)

Märkimisväärne osa BayernLabo reservidest, nimelt 1 miljard eurot, kantakse ilma vastutasuta või tasuta üle põhipanga, st BayernLB reservidesse.

(50)

BayernLB esitas ümberkorralduskava, milles kirjeldab, kuidas on kavas taastada panga elujõulisus 31. detsembriks 2015. Ümberkorralduskavas on ette nähtud BayernLB ärimudeli põhimõtteline muutmine ja panga strateegia ümberkujundamine. Uut ärimudelit iseloomustab vähendatud riskiprofiil, suurem tähelepanu piirkondlikule äritegevusele ning rahastamise ja laenutegevuse jätkusuutlikkus. Ümberkorralduskava kohaselt vähendatakse suurel määral BayernLB äritegevust ja keskendutakse põhitegevusele, põhitoodetele ja põhipiirkondadele. See on kavas saavutada muu hulgas tegevuskohtade, tütarettevõtjate ja osaluste sulgemise/võõrandamise ning äritegevuse lõpetamise kaudu.

(51)

Ümberkorraldamisstrateegia oluline element seisneb põhi- ja muude tegevuste eristamises eri äriüksustes. BayernLB eesmärk on vabaneda kõigist muudest tegevustest.

(52)

Põhi- ja muude tegevuste strateegiliseks eraldamiseks on BayernLB asutanud restruktureerimisüksuse (restructuring unit), kuhu on koondatud enamik muudest tegevustest peale põhitegevuse. Sellisel viisil on BayernLB-l võimalik keskenduda oma põhitegevuses tulevastele ülesannetele, ilma et ta peaks tegelema muude tegevuste likvideerimisega.

(53)

BayernLB keskendub oma tegevuses kolmele põhivaldkonnale:

(54)

Ettevõtjate ärivaldkonna sihtrühm on Saksamaal asuvad ettevõtjad, kelle käive on vähemalt 1 miljard eurot. Senist välisfiliaalide äri, eelkõige kohalikku tegevust, vähendatakse ja piiratakse suurema keskendumise kaudu Saksamaaga seotud (28) klientidele, kusjuures BayernLB soovib pakkuda tooteid esmajoones korporatiivpanganduse (eeskätt krediidiliinid) ja struktureeritud rahastamise (ekspordi ja kaubanduse rahastamine, liising ja projektirahastamine) valdkonnas.

(55)

VKEde valdkonna sihtkliendid on Baieri väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad käibega vahemikus 50 miljonist eurost 1 miljardi euroni, pereettevõtted ning muud Saksa ettevõtjad valitud Saksamaa piirkondades, kus pank on juba olemas, näiteks Nordrhein-Westfalenis Düsseldorfi filiaali kaudu. Piirkondades, kus panka kohapeal ei ole, on sihtkliendid ettevõtjad käibega 100 miljonist eurost 1 miljardi euroni. Peale krediidiliinide pakub pank muu hulgas tooteid ekspordi ja kaubanduse rahastamise, dokumentaalsete tehingute, intressi- ja valuutahalduse, tuletisinstrumentide, investeerimise, maksete ja liisingu valdkonnas. Lisaks pakub pank hoiukassade kaudu pangatooteid klientidele, kelle väliskäive jääb alla 50 miljoni euro.

(56)

Tütarettevõtja DKB kaudu on BayernLB esindatud eraklientide (jaepangandus), taristu ja äriklientide turusegmentides. Eraklientide (jaepangandus) segmendis hõlmavad pakutavad tooted žiirokontosid ja krediitkaarte ning muid otsepangandustooteid (rahastamine, investeeringud). Taristusegmendis on DKB põhitähelepanu avalikke teenuseid osutavatel ettevõtjatel ja tervishoiuvaldkonnal. Äriklientide segmendis keskendub DKB tegevus klientidele, kes tegutsevad valitud majandusharudes nagu põllumajandus ja toit, keskkonnatehnika, turism ja vabad elukutsed (advokaadid, notarid, maksukonsultandid jne).

(57)

BayernLB kinnisvaraäri on mõeldud Saksa klientidele. Siiski teenindab BayernLB ka rahvusvahelisi Saksamaaga seotud kliente. Ärikinnisvara valdkonnas hõlmab tegevus portfellide rahastamist, elamumajanduse ehitus- ja arendusettevõtjate, olemasolevate ehitiste ning kinnisvarafondide rahastamist. Eluasemekinnisvaraga seoses pakub pank teenuseid elamuettevõtjatele ja elamuehituse rahastamist. Kinnisvarahalduse valdkonnas keskendub pank oma tegevuses eelkõige hotellikinnisvarale ning hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna kinnisvarale.

(58)

BayernLB teeb edaspidi koostööd Baieri ja väiksemas mahus teiste Saksa hoiukassadega. Pank pakub hoiukassadele tooteid ja teenuseid nende enda tootesortimendi täiendusena ja tegutseb hoiukassade keskpangana.

(59)

Riigiasutuste valdkonna kaudu pakub BayernLB klientidele mitmekesiseid finantseerimistooteid ja muid sellega seotud teenuseid muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusprojektide jaoks. Kui likviidsuse juhtimine välja arvata, ei paku BayernLB uusi laenutooteid riigiasutustele väljaspool Baierit. Peale selle saab pakkuda nii avaliku ja erasektori partnerlusprojektide ja eksporditehingutele rahastamise võimalusi kui ka projektide rahastamist, kui need on Saksamaaga seotud klientide huvides.

(60)

BayernLabo kaudu pakub BayernLB Baieri elamuehitusprojektidele riigi toetatud rahastamist. BayernLabo sihtrühm on erakliendid, juriidilised isikud, kes soetavad eluruumi või renoveerivad seda Baieris, ja kohalikud omavalitsused. Lisaks pakub BayernLabo finantseerimistooteid kohalikele omavalitsustele ja nende sihtotstarbelistele ühingutele. See tegevus piirdub siiski Baieri liidumaaga.

(61)

BayernLB pakkumine hõlmab kassahalduse tooteid (kaubad, lühiajalised intressimäärad, fikseeritud tulumääraga tuletisinstrumendid, valuutavahetus), kapitaliturutooteid (fikseeritud tulumääraga valdkonna tooted, struktureeritud tooted jaesertifikaatide jaoks, struktureeritud intressitooted ja aktsiatehingute teostamine) ja rahastamistooteid (rahvusvahelised võlakirjad ja riigisisene rahastamine). Need tooted on mõeldud finantseerimisasutustele ja institutsionaalsetele klientidele, nagu kindlustusseltsid, sihtasutused ja kirikud. See ärisegment piirdub edaspidi klientidega seotud äritegevusega; oma arvel kauplemine (proprietary trading), välja arvatud kassahalduse tegevus, lõpetatakse täielikult. Lisaks piiratakse märgatavalt laenutehinguid teiste pankadega.

(62)

BayernLB on oma tegevuskohad Pekingis, Tokyos, Montrealis, Mumbays, Kiievis, Hongkongis ja Shanghais juba sulgenud. Tulevikus piirdub panga rahvusvaheline kohalolek juba palju väiksemaks muudetud filiaalidega Pariisis, New Yorgis, Londonis ja Milanos.

(63)

Pank võõrandab mõned tütarettevõtjad/osalused. Nii on ette nähtud LBSi võõrandamine Sparkassenverbandile. Müügihind 818,3 miljonit eurot tugineb kahe eksperdi 30. mai 2012. aasta ühisele eksperdiaruandele ja vastab LBSi väärtusele 30. juuni 2012. aasta seisuga. Hinna kindlaksmääramise suhtes on Saksamaa seisukohal, et kuna hoiukassad on LBSi toodete tähtsaim müügikanal, oleks tavaline erainvestor hinna väljaselgitamisel arvestanud sellise tururiski eest allahindlust. Eksperdiarvamuses seda väidet arvesse ei võetud. Sel põhjusel ei nõudnud komisjon avaliku hanke väljakuulutamist, sest peeti ebatõenäoliseks, et hanke väljakuulutamine tooks suuremat müügitulu kui Sparkassenverbandile müümine.

(64)

Lisaks loobub pank äritegevusest Ida-Euroopas (Ida-Euroopa segment) ja võõrandab eelkõige oma Ungari tütarettevõtja MKB Banki. Esialgses ümberkorralduskavas oli BayernLB ette näinud MKB võõrandamise […] eest. Ungari ebakindla poliitilise ja majandusolukorra (29) ja selle mõju tõttu MKB finantsandmetele tundus MKB kiire müük BayernLB jaoks ebatõenäoline, nii et ta otsustas MKB võõrandamise […] edasi lükata.

(65)

Lisaks kaotab BayernLB püsivalt riskid oma järelejäävates põhisegmentides. Sel põhjusel on kavas lõpetada tugevalt kapitaliturgude arengust sõltuvad tegevusliigid, mis on seotud näiteks oma arvel kauplemise, varaga tagatud väärtpaberite ja soetamise tehingupõhise rahastamisega. Peale selle vähendatakse tuntavalt ulatuslikku rahastamist nõudvaid ja riskantsemaid tehinguid rahvusvaheliste klientidega ning sõlmitakse need ainult juhul, kui on olemas seos Saksamaaga.

(66)

Ettevõtjate valdkonnas loobutakse korporatiivklientidest ja Saksamaaga mitteseotud klientide projektide rahastamisest.

(67)

Välisfiliaalides lõpetatakse kinnisvaraäri Saksamaaga mitteseotud klientidega.

(68)

Lisaks vähendatakse suurel määral laenutegevust pankadega; eriotstarbeline oma arvel kauplemine lõpetatakse.

(69)

Pank kohustub vähendama oma bilansimahtu 2015. aasta lõpuks 421,7 miljardilt eurolt (2008. aasta seis) 239,4 miljardi euroni. Sellise summani vähendatud bilansimaht vastab võrreldaval alusel 2008. aasta bilansimahule ligikaudu 206 miljardit eurot ja seega bilansimahu vähendamisele umbes 51 % võrra (st samasugustel alustel).

(70)

2010. aasta lõpus asus 58 % BayernLB laenupositsioonidest Saksamaal ja 74 % Euroopas (geograafiline piirkond). BayernLB olulisimad valuutapositsioonid on USA dollarites, Briti naelades ja Šveitsi frankides (vt tabel 2), kusjuures 2010. aasta lõpus oli 24 % panga varadest eurost erinevas valuutas.

Tabel 2

Välisvaluutas nomineeritud varad ja kohustused 2010. aasta lõpu seisuga

(71)

[30–50] % USA dollarites nomineeritud varadest oli 2010. aasta lõpus kirjendatud restruktureerimisüksuses. BayernLB New Yorgi ja Londoni filiaalides oli 2010. aasta lõpus [30–50] % USA dollarites nomineeritud varadest ja [50–70] % Briti naelades nomineeritud varadest.

(72)

Ettevõtjate ärivaldkonnas pakub BayernLB ettevõtjatele peale laenude ka projektirahastamislaene. 2010. aasta lõpus moodustasid ettevõtjate laenud ettevõtjate ärivaldkonnas kirjendatud [23–29] miljardi euro suurusest laenumahust [9–14] miljardit eurot. Ülejäänud [12–17] miljardi euro puhul oli põhiliselt tegemist projektirahastamislaenude ja muude struktureeritud laenudega (structured finance). Projektirahastamislaenud tekitasid panga jaoks märkimisväärse riskipositsiooni kolmandate riikide suhtes. Ainult [2–5] % projektirahastamislaenudest asusid 2011. aasta lõpus Saksamaal; riikide kaupa olid suurimad riskipositsioonid USAs, Ühendkuningriigis ja [ühes Lähis-Ida riigis]. New Yorgis aastatel 2009–2012 antud uutest laenudest oli ainult [12–15] % seotud projektidega, milles osales Saksa klient; samal perioodil Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas (edaspidi „EMEA”) antud projektirahastamislaenude puhul oli see osakaal [55–60] %.

(73)

Seoses panga suurema keskendumisega oma põhiturule Baieris ja Saksamaal on BayernLB lubanud piirduda oma tegevuses Saksamaaga seotud klientidega ja vähendada märgatavalt oma rahvusvahelist tegevust, nagu Saksamaa esitatud lubaduste loendis on põhjalikult kirjeldatud.

(74)

Uurimismenetluse käigus pidasid Saksamaa ametiasutused, finantsjärelevalveasutus, panga omanikud ja pank muudetud ümberkorralduskava ja võimaliku tagasimaksekava üle pingelisi arutelusid.

(75)

On vaieldamatu, et Basel III alusel ei tunnustata passiivset osalust (v.a riigiabi) enam esimese taseme omavahenditena ja seega kaotab see alates 2013. aastast täielikult tunnustuse regulatiivsete esimese taseme omavahenditena.

(76)

Üksikute Baieri hoiukassade passiivsed osalused BayernLBs moodustavad hetkel kokku [700–750] miljonit eurot; […] (30). Need passiivsed osalused on tähtajatud, st neil puudub maksetähtaeg ja järelikult jäävad need panka, välja arvatud juhul, kui need panga algatusel tagasi makstakse.

(77)

Sparkassenverband ja BayernLB on kokku leppinud, et kõik tähtajatud passiivsed osalused, mis kuuluvad üksikutele Baieri hoiukassadele, makstakse […] tagasi ja Sparkassenverband reinvesteerib need viivitamata kapitali suurendamise teel BayernLB Holdingusse (31).

(78)

Lisaks eraldab Sparkassenverband BayernLB Holdingule veel [22–62] miljonit eurot. Sparkassenverbandi uute aktsiate kindlaksmääramisel lähtutakse BayernLB Holding AG väärtusest, mis arvutatakse Saksamaa Institut der Wirtschaftsprüferis (IdW) välja töötatud hindamisstandardi IdW S1 alusel. Sparkassenverbandi osaluse määr võib olla kuni 25 %, et see jääks igal juhul allapoole blokeerivat vähemust (25 % + üks hääl).

(79)

Ka Baieri liidumaa 3 miljardi euro suurune passiivne osalus kaotab alates 2018. aastast täielikult tunnustuse regulatiivsete esimese taseme omavahenditena. Baieri liidumaa on avalikult teatanud, et soovib 3 miljardi euro suuruse passiivse osaluse BayernLB-lt tagasi saada. BayernLB on siiski viivitanud passiivse osaluse tagasimaksmisega, et regulatiivseid omakapitali reserve mitte ohtu seada. BaFin selgitas komisjonile suuliselt, et tema arvates ei vaja pank mitte üksnes EBA kehtestatud 9-protsendi-list esimese taseme omavahendite suhtarvu (edaspidi „EBA esimese taseme omavahendid”), vaid ka märkimisväärset omakapitali reservi, mis peaks olenevalt asjaomase panga ärimudelist olema vähemalt 0,5–1 %.

(80)

Lisaks oli pank pärast seda, kui oli EBA 2011. aasta juuni stressitestile tuginedes kohaldanud kriisistsenaariumi, seisukohal, et selline omakapitali puhver on mõistlik. Järelevalveasutus soosis seda ettevaatlikku lähenemist. Sel põhjusel ei saanud Saksamaa esitada komisjonile ettepanekut passiivse osaluse võimaliku tagasimaksmise kohta.

(81)

Lisaks oli BaFin juhtinud tähelepanu sellele, et BayernLabo kapitali võidakse käsitleda tulevikus [teisiti]. Seetõttu kavatseb BayernLB suure osa BayernLabo reservidest (1 miljard eurot) põhipanka üle kanda. Sihtotstarbeline sissemakse (vt põhjendused 29 ja 31) jääb siiski BayernLabosse ja seda kasutatakse edaspidi BayernLabo seadusjärgsete toetamisülesannete täitmiseks. BayernLabosse jääv kapital revalveeritakse, nii et seda on võimalik EBA esimese taseme omavahendina tunnustada, sellel on piiramatu kahjumit tasakaalustav funktsioon ja see hüvitatakse dividendidega.

(82)

Põhjendustes 83 jj kirjeldatakse finantsplaneerimise aluseks olevaid eeltingimusi, pangandusjärelevalve eeskirjadest tulenevat käsitust, prognoositavaid näitajaid, üksikute ärisegmentide elujõulisust ja MKB prognoose.

(83)

Lühiajaliste SKP- ja valuutaprognooside (st perioodiks 2012–2013) jaoks kasutab BayernLB meetodit, mis tugineb rahvusvaheliste instituutide kaalutud prognoosidele, eraõiguslike majandusuuringute instituutide konjunktuuriprognoosidele ja BayernLB sisemise uuringuosakonna andmetele. Pikaajaliste, 2013. aastast kaugemale ulatuvate SKP-prognooside puhul lähtub BayernLB oma prognoosides sellest, et majanduse pikaajaline potentsiaal määrab selle kasvu. Sisemisel planeerimisel võtab BayernLB põhimõtteliselt aluseks konservatiivsed prognoosid. Väikesed kõrvalekalded teiste institutsioonide eelhinnangutest on tingitud ümardamisest (näiteks euroala 2013. aasta prognoos: IMF: 0,9 %; BayernLB ja komisjon: 1 %).

(84)

BayernLB prognoos USA dollari kohta põhineb eeldusel, et USA dollar 2013. aastal […]. Aastatel 2015–2016 on dollar euro suhtes […]. BayernLB põhjendab seda oodatava […] USA riigirahandusse ja sellega, et vahetuskurss […] ostujõu pariteet […], mille suuruseks hindas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2011. aastal 1,25 USA dollarit. Kuna inflatsioonimäär osutub USAs eeldatavasti kõrgemaks kui euroalal, on ostujõu pariteet BayernLB seisukoha järgi 2016. aastal ligikaudu 1,30 USA dollarit.

(85)

BayernLB prognoosid intressimäärade arengu kohta põhinevad praeguse aja väga madalal intressitasemel. BayernLB lähtub järkjärgulisest normaliseerumisest, st arengust praeguse madala määra juurest piisava (õiglase väärtuse, fair value) tasemeni; seejuures tugineb ta kasvu- ja inflatsiooniprognoosidele ning asjaomastele väidetele eeldatava rahapoliitika kohta.

(86)

Saksamaa on edastanud komisjonile teabe, millest nähtub, et BayernLB SKP-prognoosid olid väga lähedal suurte rahvusvaheliste institutsioonide, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja komisjoni üldhinnangule.

(87)

2012. aasta juuni kõige uuemad ajakohastatud prognoosid põhinevad 2012. aasta mais koostatud eeltingimustel. 2012. aasta juuni ajakohastatud finantsprognoosides muutis BayernLB mitut kogumajanduse planeerimise eeltingimust ja parandas oma prognoosi eelkõige seoses praeguse väga madala intressitasemega (vt tabel 3).

Tabel 3

Finantsprognooside eeltingimused

(88)

Ettevõttega seotud põhjustel tegi BayernLB oma tulemuste prognoosides ka mitu negatiivset kohandust. Nii võttis ta näiteks aluseks ettevaatlikumad maksulaekumise hinnangud (st kõrgema tegeliku maksumäära), lähtus suurematest tegevuskuludest, et võtta arvesse Saksamaa töökohtu (Bundesarbeitsgericht) ebasoodsat otsust, ja ajakohastas oma erinevate valuutade riskimaandamise tulemuse vastavalt 2011. aasta lõpu seisule (32).

(89)

BayernLB esitas USD, CHF ja GBP kohta oma finantsprognooside vahetuskursitundlikkuse analüüsi. Esitatud teabest nähtub, et netointressitulu reageerib kõige tundlikumalt USA dollari vahetuskursi kõikumisele. EUR/USD kõrgema vahetuskursi korral suunduvad netointressitulu prognoosid allapoole, madala EUR/USD vahetuskursi korral ülespoole.

(90)

Saksamaa edastas üksikasjalikud finantsprognoosid, mis hõlmasid varade mahu, marginaalide ja riskipositsioonide arengut üksikutes ärisegmentides ning eeldatavat rahastamist refinantseerimisallikate kaupa koos vastavate marginaalidega.

(91)

Tabelis 4 on antud ümberkorralduskava näitajad.

Tabel 4

Ümberkorralduskava näitajad

(92)

EBA 2011. aasta detsembri stressitestis oli EBA esimese taseme omavahendite suhtarv BayernLB puhul 10 %. Ümberkorraldusperioodil hakkab pank teenima kasvavat kasumit.

(93)

2011. aasta juunis edastas Saksamaa tabelis 6 esitatud BayernLB rahastamiskava. Siinne liigendus pärineb ajast enne seda, kui pank lubas bilansimahtu veelgi vähendada, ja tulemuseks on ligikaudu 240 miljardi euro suurune bilansimaht 2015. aastal.

Tabel 6

Rahastamiskava

(94)

Tabelis 7 on kajastatud BayernLB edastatud andmeid tema väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata, enne kriisi riigi tagatud ja tagatise andja vastutusega kohustuste (37) arengu kohta ümberkorraldusperioodil.

Tabel 7

Garantii andja vastutusega kohustuste maksetähtajad

(95)

Saksamaa esitas ulatusliku teabe alternatiivsete rahastamisallikate kohta, mis on BayernLB käsutuses. Tegemist on eelkõige teabega olemasolevate tagatiste kohta selliste pandikirjade väljaandmiseks, mida esitatud rahastamiskavas arvesse ei võetud. Niisugused tagatised on kättesaadavad DKB tasandil ja need võiksid osutuda soodsateks rahastamisalternatiivideks. Lisaks edastas Saksamaa teabe uute suurenevate emissioonivõimaluste kohta rahvusvahelistel turgudel.

(96)

Ungari valitsuse 2011. aasta sügisel vastu võetud välisvaluutalaenude vahetuse seadusel (38) oli väga suur osa MKB 382 miljoni euro suuruses aastakahjumis.

(97)

Välisvaluutalaenude enneaegne tagasimaksmine ja jätkuvalt keeruline keskkond põhjustasid MKB tuluväljavaadete püsiva ähmastumise, nii et BayernLB kandis Saksa raamatupidamisstandardite alusel maha oma MKBs oleva osaluse arvestusliku väärtuse summas –576 miljonit eurot.

(98)

2012. aasta esimeses kvartalis aitas BayernLB suurendada 200 miljoni euroga kapitali MKB tasandil. BayernLB-l on kontsernisisese rahastamise kaudu MKB suhtes riskipositsioon, mis moodustab 2012. aasta lõpus hinnanguliselt ligikaudu […] miljardit eurot.

(99)

EBA stressitesti ajal 2011. aasta detsembris oli BayernLB esimese taseme omavahendite suhtarv EBA kriteeriumide kohaselt (edaspidi „EBA esimese taseme omavahendite suhtarv” või „esimese taseme omavahendite suhtarv”) 10 %. Võttes arvesse BayernLB portfelli koosseisu võrreldes riikidega (riigivõlakirjad), jõudis EBA järeldusele, et BayernLB ei vaja oma laenupositsioonide jaoks Euroopa Majanduspiirkonnas eraldi riigiriski kapitalipuhvrit.

(100)

Finantsplaneerimine põhineb eeldusel, et 2013. aastal tuleb üldtunnustatud arvestuspõhimõtetelt (GAAP) vastavalt Saksa äriseadustikule (HGB) raamatupidamisstandardina pangandusjärelevalve eeskirjade kohase omavahendite suhtarvu arvutamisel üle minna IFRSile.

(101)

IFRSi kasutamisest tuleneks seoses BayernLB regulatiivse omakapitaliga hulk muutusi, mida võeti prognoosides arvesse. Üleminek avaldab otsustavat mõju intressita (riigi toetatud) laenudele, mida BayernLabo annab elamuehituse riikliku toetamise ja linnaarengu raames (39). Neid laene kajastatakse HGB alusel bilansis diskonteeritud väärtuses (mis on nimiväärtusest väiksem, sest laenud ei kanna intressi). IFRSi kohaselt kajastatakse neid laene nimiväärtuses, nagu BayernLB audiitor on kinnitanud. Sellest erinevusest tekiks kapital BayernLabo tasandil ja järelikult ka BayernLB tasandil. Ülemineku mõju oleks 31. detsembri 2011. aasta seisuga 967 miljonit eurot.

(102)

Saksamaa kohustub lõpetama 2017. aastaks tulemust mittemõjutaval viisil veel riskipositsioonid summas 10 miljardit eurot, kusjuures iga tulude vähenemist tasakaalustatakse vastava kulude vähendamisega. See vähendamine on võimalik saavutada optimeerimise kaudu riskipositsioonide arvutamisel või varade likvideerimisega teatud ärisegmentides.

(103)

BayernLB esitas näitlikustamiseks segmentide kaupa järgmise liigituse riskipositsioonide edasise vähendamise kohta 10 miljardi euro võrra (võrreldes ümberkorralduskavas sisalduvate riskipositsioonide prognoosidega): järjekordne vähendamine […] miljardi euro võrra ettevõtjate/VKEde ärivaldkonnas, […] miljardit eurot DKB puhul, […] miljardit eurot kinnisvara ärivaldkonnas, […] miljardit eurot turgude ärivaldkonnas ja […] miljardit eurot restruktureerimisüksuse puhul.

(104)

Saksamaa esitas näitlikustamiseks kaks võimalikku stsenaariumi, kuidas oleks võimalik vähendada riskipositsioone veel 10 miljardi euro võrra. Saksamaa ja BayernLB arvates on mõlemad stsenaariumid teostatavad.

(105)

Esimeses stsenaariumis kirjeldab Saksamaa, millist mõju avaldaks riskipositsioonide vähendamine […] miljardi euro võrra äritegevuse lõpetamise kaudu ja lisavähendamine […] miljardi euro võrra riskipositsioonide optimeerimise kaudu (vt tabel 8).

Tabel 8

Esimene stsenaarium

(106)

Teises stsenaariumis kirjeldab Saksamaa, millist mõju avaldaks riskipositsioonide vähendamine […] miljardi euro võrra äritegevuse lõpetamise kaudu ja riskipositsioonide lisavähendamine […] miljardi euro võrra riskipositsioonide optimeerimise kaudu (vt tabel 9).

Tabel 9

Teine stsenaarium

(107)

Panga väitel ei ole käesoleval ajal võimalik anda riskipositsioonide vähendamise täpset ajakava, sest vähendamine on võimalik saavutada nii riskipositsioonide optimeerimise kui ka äritegevuse lõpetamise kaudu.

(108)

Komisjoni palvel koostas pank tagasimaksekavad (vt tabelid 10 ja 11), milles on arvesse võetud riskipositsioonide uus lõpetamine summas 10 miljardit eurot 2017. aastaks. Sealjuures võttis pank arvesse tagasimaksmise, eriti passiivsete osaluste intressimaksete kogu teisest mõju. Lisaks tugineb tagasimaksekava konservatiivsele eeldusele, et järelevalveasutus ei tunnusta BayernLabo laenude bilansis nimiväärtusega kajastamise tulemusena tekkivat kapitali IFRSi kohaselt regulatiivsete esimese taseme omavahenditena (tabel 10). Kui järelevalveasutus peaks siiski tunnustama kogu summat või selle osi regulatiivsete esimese taseme omavahenditena, võetakse seda Saksamaa lubaduse kohaselt tagasimaksekavas arvesse tagasinõude vastava osa tagasimaksmisel alates 2013. aastast (vt tabel 11).

Tabel 10

Hüpoteetiline tagasimaksekava ilma BayernLabo laenude IFRSi kohasel hindamisel tekkiva lisakapitalita (miljonites eurodes)

Tabel 11

Hüpoteetiline tagasimaksekava (miljonites eurodes) koos BayernLabo laenude IFRSi kohasel hindamisel tekkiva lisakapitaliga […]

(109)

Saksamaa on lubanud, et 29. aprillil 2009 esitatud esialgne ümberkorralduskava, mida viimati muudeti Saksamaa 6. ja 12. juuni 2012. aasta teadetega, rakendatakse käesoleva otsuse lisades kindlaksmääratud ajalises raamistikus piiranguteta ellu koos käesoleva otsuse I lisas antud lubadustega ning II lisas nimetatud kohustustega.

(110)

Komisjon esitas algatamisotsuses konkurentsialased kahtlused järgmiste tahkude kohta:

(111)

Riskikaitse kasutuselevõtu hetkel teatas Saksamaa, et meetme abisumma on ligikaudu 1,6 miljardit eurot. Algatamisotsuses seadis komisjon kahtluse alla abisumma arvutamise, eriti kuna ABS-portfelli turuväärtus oli jäetud hindamata; lisaks rõhutas komisjon, et 50 baaspunkti suurune tasu on kaugelt madalam hinnast, mida ootaks turumajanduse tingimustes tegutsev investor/rahastaja.

(112)

Veel oli komisjonil kahtlusi ümberkorralduskava eeltingimuste suhtes ja ta väljendas kõhklust seoses BayernLB tütarettevõtjate HGAA ja MKB elujõulisusega. Komisjon märkis, et puudus kindel lubadus HGAA, MKB ja Banque LB Lux S.A. võõrandamiseks kuni […].

(113)

Komisjoni arvates ei piisanud bilansimahu ja riskiga kaalutud varade vähendamisest, et hoida abist põhjustatud konkurentsimoonutused võimalikult väikestena, sest suur osa vähendamisest oleks elujõulisuse taastamise tagamiseks igal juhul vajalik.

(114)

Lisaks rõhutas komisjon, et ootab võimalike konkurentsimoonutuste edasiseks leevendamiseks uusi samme käitumisjuhendi ja struktuursete meetmete kujul. Selles küsimuses nimetas ta eelkõige LBSi võimalikku võõrandamist.

(115)

Seoses nõudega, et abi peab olema piiratud vajaliku miinimumiga, märkis komisjon, et seni ei ole esitatud selgeid ettepanekuid, kuidas aktsionärid ümberkorraldamiskuludes osalevad.

(116)

HGAA päästmisotsusega laiendati ametlikku uurimismenetlust 2009. aasta detsembris abimeetmetele, mida Austria võttis HGAA toetuseks. Selles otsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas need meetmed kujutavad endast BayernLB-le antud täiendavat abi. Komisjon märkis ka, et HGAA päästmine ja sellest tulenev arvestusliku väärtuse mahakandmine võib ohustada BayernLB elujõulisust. Lisaks märkis komisjon, et BayernLB on küll lubanud HGAA võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks ära müüa, kuid HGAA võõrandamist ei saa siiski hinnata konkurentsimoonutuste piiramise meetmena, sest see tundus vajalik BayernLB elujõulisuse säilitamiseks. Seetõttu väljendas komisjon kahtlust, kas BayernLB esitatud meetmetest piisab kokkuvõttes konkurentsimoonutuste piiramiseks miinimumini.

(117)

Saksamaa ei vaidle vastu, et kapitalisüst, riskikaitse ja garantiid kujutavad endast riigiabi. Seoses BayernLabo kapitali üleandmisega BayernLB-le väidab Saksamaa siiski, et üleantud summa ei ole riigiabi, sest ülekanne tehti eranditult eesmärgiga maksta osa saadud abist tagasi ja vähendada BayernLB kapitali. Lisaks tuleb silmas pidada, et BayernLabo kapital tõi BayernLB-le kasu juba enne üleandmist, nii et abisumma oleks igal juhul väiksem kui üleantud summa.

(118)

Seoses kõnelustega ABS-portfelli tegeliku majandusliku väärtuse üle 31. detsembri 2008. aasta seisuga ja komisjoni järeldusega, mis tugines eksperdiarvamuses esitatud seisukohale, et tegelik majanduslik väärtus vastab 83,87 %-le nimiväärtusest, loobus Saksamaa uue ja kõikehõlmava ümberhindamise vaatluse alla võtmisest. Saksamaa nõustus turuväärtusega 11,753 miljardit eurot, mis vastab 60 %-le nimiväärtusest.

(119)

Saksamaa kahtleb, kas on vajalik tagasinõue üleandmishinna ja tegeliku majandusliku väärtuse kogu vahesumma ulatuses, mis moodustab 1,96 miljardit eurot. Saksamaa ei ole eelkõige nõus sellega, et kõnealune tagasinõue tuleb maksta […] aastal, sest pangal puudub piisav omakapitalireserv. Samal põhjusel lükkab Saksamaa tagasi passiivse osaluse tagasimaksmiseks välja pakutud ajakava.

(120)

Ümberkorraldusabi õiguslikul hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki toetusi, mida BayernLB-le on antud alates 2008. aastast.

(121)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(122)

Meedet tuleb käsitleda riigiabina, kui on täidetud järgmised tingimused: meedet rahastatakse riigi ressurssidest, see loob teatavatele ettevõtjatele või tootmisharudele soodsa eelise, see eelis on valikuline ja meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Et liigitada meede riigiabiks, peavad need tingimused olema kumulatiivselt täidetud.

(123)

Nagu punktides a–e selgitatud, jääb komisjon seisukohale, et need tingimused on kõikide abimeetmete puhul täidetud.

(124)

Komisjon märkis selle kohta juba päästmisotsuses, et kõik põhjenduses 122 nimetatud tingimused on täidetud. BayernLB kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra kujutab endast seetõttu riigiabi (44). Erainvestor ei oleks mingil tingimusel sellist summat raskustes ettevõtja käsutusse andnud. Seetõttu tuleks kõnealuse rekapitaliseerimise nimiväärtust käsitada panga toetuseks tehtud kapitalisüsti abielemendina. Kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga (45) vastab abisumma kapitalisüsti nimiväärtusele ja moodustab seega 10 miljardit eurot.

(125)

Ka selle kohta märkis komisjon päästmisotsuses, et kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumid on täidetud. Riskikaitse kujutab endast seetõttu riigiabi. Seda hinnangut on nüüdseks kinnitatud komisjoni teatisega langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (46) („langenud väärtusega varade teatis”), milles täpsustatakse riigiabieeskirju. Langenud väärtusega varade teatises pakutakse suuniseid abieeskirjade kohaldamiseks langenud väärtusega varade toetusmeetmetele ja tagatakse seega liikmesriikide võetud toetusmeetmete võrdne kohtlemine riigiabi seisukohalt.

(126)

Meede pärineb küll langenud väärtusega varade teatise vastuvõtmisele eelnevast ajast, aga komisjon peab kohaldama õigusakte ja suuniseid, mis kehtivad tema otsuse vastuvõtmise hetkel, sõltumata sellest, millal abimeedet kavandati või sellest teatati (47). Praeguse finantskriisi taustal on komisjon kohaldanud langenud väärtusega varade teatist juba meetmetele, millest teatati enne teatise avaldamist (48).

(127)

Baieri liidumaa antud riskikaitse kuulub langenud väärtusega varade teatise kohaldamisalasse. Langenud väärtusega varade teatise punktides 32 jj on toodud kõige olulisemad põhimõtted rahastamiskõlblike varade ja nende liigituse kindlaksmääramiseks („vararühmad”). BayernLB ABS-portfell hõlmab eri liiki varaga tagatud väärtpabereid. Ligikaudu poole koguportfellist moodustavad madala ja kõrge riskisusega segmendi eluasemehüpoteekväärtpaberid. Teised olulised osad on muu hulgas ärihüpoteekväärtpaberid, kollateraliseeritud võlakohustused ja muud varaga tagatud väärtpaberid (ABS commercial ja ABS consumer). Kõik need varaga tagatud väärtpaberite liigid on loetletud langenud väärtusega varade teatise III lisa tabelis 1 ja tulevad seetõttu abimeetmena kõne alla.

(128)

Langenud väärtusega varade teatise punkti 39 kohaselt vastab abisumma toetusmeetme puhul varade üleandmishinna ja nende turuhinna vahele. Üleandmishind, mis saadakse esimese järjekoha kahju (1,2 miljardit eurot) mahaarvamisel nimiväärtusest (19,589 miljardit eurot), on 18,389 miljardit eurot. Portfelli turuväärtus on ligikaudu 11,8 miljardit eurot (49). Üleandmishinna ja turuväärtuse vahe vastab seega vähemalt kahjumi summale, mida katab teise järjekoha kahju garantii (4,8 miljardit eurot). Garantiid tuleb käsitleda seetõttu kogu ulatuses riigiabina. Antud riskikaitses sisalduv abisumma on seega 4,8 miljardit eurot.

(129)

SoFFini poolt Saksamaa päästepaketi raames (50) antud vastutusgarantiid summas 15 miljardit eurot kujutavad endast riigiabi.

(130)

Esiteks osutus 2009. aasta detsembris HGAA toetuseks võetud päästemeede BayernLB kontserni jaoks kasulikuks, sest muidu oleks pank pidanud oma tütarettevõtja HGAA ise rekapitaliseerima (51). Pärast HGAA riigistamist Austria poolt loobus BayernLB siiski oma osalusest HGAAs, nii et see ei ole enam BayernLB osa ja seetõttu eraldi abimenetluse objekt. Käesolev otsus ei mõjuta nimetatud menetlust.

(131)

Teiseks andis Austria BayernLB-le HGAA riigistamise käigus otsegarantii seoses HGAA käsutusse antud rahastamisvahenditega summas 2,638 miljardit eurot. Meedet rahastati ühetähenduslikult riigi vahenditest. Ilma HGAA riigistamise ja garantiita oleks BayernLB tõenäoliselt suure osa oma vahenditest kaotanud. HGAA oli hädaolukorras ja BayernLB vabastati riigi garantii abil vastavalt HGAA hädaolukorra ulatusele laenuriskist. Garantii kujutab endast seetõttu BayernLB jaoks majanduslikku eelist. Kuna BayernLB tegutseb mitmes liikmesriigis finantssektoris, mida iseloomustab tihe rahvusvaheline konkurents, võib see eelis kahjustada kaubandust siseturul ja konkurentsi. Austria garantii BayernLB poolt HGAA-le jätkuvalt kasutada antud rahastamisvahenditele kujutab endast seetõttu BayernLB toetuseks antud riigiabi.

(132)

Oma 20. oktoobri 2004. aasta otsuses (52) märkis komisjon, et aastatel 1994 ja 1995 toimunud riigi ressursside üleandmine (elamuehituse edendamiseks antavatest laenudest tulenevad tasumata nõuded) BayernLabo kaudu BayernLB-le tähendab riigiabi, mille toel tema omakapital suurenes. Turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaselt jõudis komisjon järeldusele, et üleandmine kujutas endast riigiabi, sest ükski turumajanduse tingimustes tegutsev investor ei oleks asjaomastel tingimustel kapitali üle andnud, eriti kui pidada silmas üleantud vahendite eest kokkulepitud tasu, mida komisjon pidas liiga väikeseks. Pärast BayernLB põhikirja muutmist ei olnud üleantud varasid alates 5. märtsist 2004 siiski enam võimalik BayernLB konkurentsitegevuseks kasutada, vaid nende eesmärk oli ainult veel vastutuse tagamine. Oma otsuses oli komisjon seisukohal, et selle muudatuse tagajärjel kaotas kapital sellel päeval oma abi iseloomu. Siiski jõudis komisjon järeldusele, et selle päevani kujutas esialgu kokkulepitud ja komisjoni arvates liiga väikese tasu ning asjakohase tasu vaheline erinevus endast lubamatut abi, mis tuli tagasi nõuda.

(133)

Omavahendite määra tõstmiseks kannab BayernLB nüüd põhipangale üle osa BayernLabo kasumireservist, mida tema äritegevuseks enam vaja ei ole. Selle tulemusena omandab osa kapitalist või sellest saadav tulu, mida varem ei olnud võimalik BayernLB konkurentsitegevuseks kasutada, teise iseloomu ja see ei ole enam piiratud eesmärgiga kasutada seda pankroti korral kohustuste katmiseks. Selle muudatusega loobutakse esialgsest eesmärgist kasutada kapitali pankrotistsenaariumi korral omakapitalireservina. Nimetatud kapitali lõpliku üleandmisega BayernLabolt põhipangale lõpeb kõnealune kasutuspiirang, nii et BayernLabo saab seda piiranguteta kasutada. Selle õiguse eest ei maksa BayernLB BayernLabole ega Baieri liidumaale enam tasu. Baieri liidumaa annab seega BayernLB-le eelise, kui ta talle kapitali lõplikult üle annab. Kuna BayernLB tegutseb mitmes liikmesriigis finantssektoris, mida iseloomustab tihe rahvusvaheline konkurents, võib see eelis kahjustada kaubandust siseturul ja konkurentsi. Kapitali üleandmine BayernLabolt BayernLB-le summas 1 miljard eurot kujutab endast seetõttu riigiabi.

(134)

Abi kogusumma, mille Saksamaa andis BayernLB-le tema kapitali suurendamise kaudu (10 miljardi euro suurune kapitalisüst 2008. aasta päästemeetme raames pluss BayernLabo kapitali üleandmine summas 1 miljard eurot 2012. aastal pluss riskikaitse 4,8 miljardit eurot), moodustab 15,8 miljardit eurot. See summa vastab ligikaudu 8 protsendile BayernLB riskiga kaalutud varadest (riskipositsioonid) 2008. aastal (198 miljardit eurot). Lisaks andsid Saksamaa ja Austria BayernLB-le garantiid summas kuni 17,638 miljardit eurot.

(135)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi, mida antakse „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Komisjon on Saksamaa päästepaketi heakskiitmisel tunnistanud, et Saksamaa majanduses valitseb tõsise häire tekkimise oht ja et selle häire kõrvaldamiseks sobivad riiklikud pankade toetamise meetmed. Kuigi majandus taastub aeglaselt alates 2010. aasta algusest, on komisjon finantsturgudel hiljuti uuesti pingestunud olukorda arvesse võttes jätkuvalt seisukohal, et tingimused riigiabi heakskiitmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on täidetud. Komisjon kinnitas seda seisukohta 2011. aasta detsembris, võttes vastu teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes, (53) millega pikendatakse kõnealuste eeskirjade kohaldamist.

(136)

Sellise panga kokkuvarisemine, mida liikmesriik käsitab nagu BayernLBd süsteemi jaoks olulisena, võib avaldada otsest mõju finantsturgudele ja seega liikmesriigi kogumajandusele. Finantsturgude praeguse ebastabiilse olukorra tõttu võtab komisjon riigiabi hindamisel pangandussektoris jätkuvalt aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b.

(137)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust riskikaitse kokkusobivuse suhtes siseturuga. Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b tuleb langenud väärtusega varade teatise alusel uurida küsimust, kas asjaomased varad on nimetatud teatise punkti 32 alusel rahastamiskõlblikud.

(138)

Langenud väärtusega varade teatise punkti 46 kohaselt peavad liikmesriigid valima enda jaoks kõige sobivama mudeli pankade eraldamiseks langenud väärtusega varadest; võimalike huvide konfliktide vältimiseks ja selleks, et pangal oleks lihtsam keskenduda oma elujõulisuse taastamisele, tuleb tagada abi saava panga ja tema langenud väärtusega varade selge funktsionaalne ja organisatsiooniline eraldamine üksteisest; sealjuures tuleks eraldada nii nende juhtimine, personal kui ka kliendid.

(139)

Kuigi Baieri liidumaa kaitseb BayernLBd garantii andmisega ABS-portfellist tuleneva kahjumi eest, on kõik riskikaitsega varad endiselt BayernLB bilansis näha.

(140)

Komisjon tunnistab, et hõlmatud varade ja neid haldava personali täielik eraldamine on riskikaitse suurusjärgus garantii puhul raske ja võib kahjustada oodatava kahjumi vähendamise eesmärki. Seetõttu ei kehti kohustus, et portfellihaldur peaks pühenduma eranditult riskikaitsega varade haldamisele või et neid tuleks muul viisil panga teistest varadest eraldi hoida.

(141)

Lisaks on Saksamaa võtnud komisjoni arvates tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud huvide konflikti vältimiseks ja tagamiseks, et riskikaitsega varadest tulenev kahjum hoitaks võimalikult väike (54). Täpsemalt moodustas BayernLB sisemise restruktureerimisüksuse, millele anti üle mitu portfelli. Restruktureerimisüksus võtab üle nende portfellide sulgemise ja jälgib ka äritegevuse lõpetamist BayernLB teistes äriüksustes. Ta on funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt BayernLB teistest äriüksustest eraldatud (55).

(142)

Komisjon tegi BayernLB ABS-portfelli hindamise ülesandeks välisekspertidele. Kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga arvestas komisjoni ekspertide meeskond BayernLB ABS-portfelli tegelikuks majanduslikuks väärtuseks 83,87 % nimiväärtusest. Tegelik majanduslik väärtus on 16,429 miljardit eurot.

(143)

Langenud väärtusega varade teatise punkti 20 kohaselt peaksid rahastamiskõlblikud pangad abitaotlusi tehes esitama eelnevalt täielikult läbipaistvad ja täielikud andmed langenud väärtusega varade kohta, mille tarbeks toetusmeetmeid taotletakse. Selleks kasutatakse sõltumatute ja tunnustatud ekspertide tõendatud ja asjaomaste järelevalveasutuste kinnitatud asjakohast hindamismenetlust. Komisjonile edastati riskikaitsega portfelli kohta põhjalikud andmed. 2010. aasta aprillis kinnitas BaFin kapitalinõudeid vähendava mõju suuruseks 1,28 miljardit eurot. Komisjon on seetõttu veendunud, et kõnealune tingimus on täidetud.

(144)

Langenud väärtusega varade teatises sätestatud kulude jagamise põhimõtte kohaselt peaksid pangad kandma võimalikult suure osa langeva väärtusega varadega seotud kahjumist. Varad tuleks seetõttu põhimõtteliselt üle anda hinnaga, mis vastab tegelikule majanduslikule väärtusele või on sellest väiksem. Seda on võimalik saavutada näiteks eelneva mahakandmisega tegeliku majandusliku väärtuseni. Kui kulude täielikku jaotamist ei ole võimalik eelnevalt saavutada, tuleks vastavalt langenud väärtusega varade teatise punktile 24 pangalt nõuda, et ta osaleks kahjumi või riskide katmisel näiteks tagasinõudeklausli (nn clawback'i klausel) või esimese järjekoha kahju klausli (first loss clause) kaudu, mille kohaselt kannab esimese järjekoha kahju pank.

(145)

Käesoleval juhul võeti langenud väärtusega varade toetusmeetmed, ilma et ABS-portfell oleks eelnevalt tegeliku majandusliku väärtuseni maha kantud. Kulude jagamisega seoses peaks BayernLB kandma siiski esimese järjekoha kahju summas 1,2 miljardit eurot.

(146)

Tegelik majanduslik väärtus, mille suuruseks arvestas komisjon 83,87 % nimiväärtusest, on 16,429 miljardit eurot. 18,349 miljardi euro suurune üleandmishind on seega pärast esimese järjekoha kahju mahaarvamist 1,96 miljardit eurot tegelikust majanduslikust väärtusest suurem. See summa, niinimetatud ülekande delta, tuleks langenud väärtusega varade teatise punkti 41 kohaselt viivitamata või hiljem BayernLB-lt tagasi nõuda.

(147)

Sellise tagasinõude korral peab abi saav pank tegelikku majanduslikku väärtust ületava summa, mis kuulub garantii alla, täielikult tagasi maksma. Kui täielik tagasinõue ei ole võimalik, tuleb võtta kaugeleulatuvaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks. Komisjon ei näe siiski põhjust, miks ei peaks täielik tagasinõue käesoleval juhul võimalik olema.

(148)

Komisjon võtab teadmiseks, et BayernLB on nüüd valmis tasuma kuue aasta jooksul kuni 2015. aastani iga-aastase lisamakse, mis moodustab 3,75 % garantii osasummast, suurusega ligikaudu 2 miljardit eurot (st 75 miljonit eurot aastas) ja 45 miljoni euro suuruse erimakse aastas, st kokku 120 miljonit euro taastas. Selline korraldus teeks välja sama mis iga-aastane tagasinõudemakse 120 miljonit eurot.

(149)

Järele jääb seega 1,24 miljardi euro suurune summa (tagasinõudesumma 1,96 miljardit eurot, millest on maha arvatud põhjenduses 148 nimetatud kuus iga-aastast makset summas 120 miljonit eurot), mis tuleb veel hiljem tagasi maksta. BayernLB väidab, et ei ole suuteline seda summat maksma (vt põhjendus 119).

(150)

Komisjon on siiski seisukohal, et tagasinõue 1,96 miljardi euro suuruses nominaalsummas aastani 2019 on võimalik. Langenud väärtusega varade teatise punkti 41 kohaselt tuleks osalist tagasinõuet lubada ainult juhul, kui täielik tagasinõue viiks BayernLB tehnilise maksevõimetuseni. Komisjon ei arva siiski, et see oleks nii, kui tagasinõudemaksed jagatakse pikema aja peale, ka ümberkorraldusperioodist edasi. Selline toimimisviis ei ole vastuolus langenud väärtusega varade teatise punktiga 41, sest seal ei ole juttu teatud ajavahemikust, vaid hilisemast tagasinõudmisest. Selline tõlgendus vastab väljakujunenud otsustuspraktikale (56). Komisjoni arvates oleks langenud väärtusega varade teatises kehtestatud kulude jagamise nõue seetõttu täidetud, kui täielik tagasinõue saavutataks 2019. aastaks.

(151)

Algatamisotsuse põhjenduses 78 rõhutas komisjon, et panga selleks ajaks makstud 50 baaspunkti suurune tasu on kaugelt madalam hinnast, mida ootaks turumajanduse tingimustes tegutsev investor/rahastaja.

(152)

Saksamaa on vahepeal lubanud, et BayernLB maksab kapitalinõudeid vähendavast mõjust 6,25 % moodustava tasu. Selline tasu vastab komisjoni otsustuspraktikas heaks kiidetud tasemele (57).

(153)

Selle kohaselt peaks BayernLB 1,28 miljardi euro suuruse kapitalinõudeid vähendava mõju hüvitama 6,25 %ga. BayernLB on teatanud valmisolekust maksta alates 1. jaanuarist 2010 […] põhimakset, mis moodustab 6,25 % kapitalinõudeid vähendavast mõjust summas 1,28 miljardit eurot, st 80 miljonit eurot aastas.

(154)

Arvestades asjaolu, et BayernLB maksab varasid puudutava garantii eest asjakohast tasu 80 miljonit eurot aastas, ja tingimusel, et Saksamaa nõuab täielikult tagasi ülekande vahesumma ülejääva osa 1,96 miljardit eurot, et viia tegelik majanduslik väärtus üleandmishinnaga kooskõlla, võib ABS-portfelli varadele antud garantiid pidada siseturuga kokkusobivaks. Täieliku tagasinõude saavutamiseks peavad olema täidetud käesoleva otsuse II lisas esitatud kohustused. Nende kaalutluste alusel on algatamisotsuses väljendatud kahtlused kõrvaldatud.

(155)

Kõik meetmed, mille puhul on komisjoni järelduste kohaselt tegemist riigiabiga, võeti seoses BayernLB ümberkorraldamisega. Käesolevas otsuses peaks komisjon uurima kõiki neid meetmeid, kaasa arvatud Austria võetud meedet. Teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (58) („ümberkorraldamisteatis”) on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse finantseerimisasutustele praeguses kriisis antud ümberkorraldamistoetustele. Ümberkorraldamisteatise kohaselt on finantseerimisasutuse ümberkorraldamine praeguse kriisi olukorras Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv, kui see aitab taastada panga elujõulisuse, kui ette on nähtud abisaaja piisav omapanus (kulude jagamine) ning abi piiramine vajaliku miinimumiga ja kui võetakse piisavalt meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(156)

Kui komisjon analüüsib panga ümberkorraldamist praeguse kriisi olukorras, vaatleb ta abimeetmeid, mis parandavad panga kapitalipositsiooni. Likviidsusabi või -garantiide põhjalik uurimine väljaspool nende tavapärast kaasaaitamist ümberkorraldamisele ei vasta komisjoni otsustuspraktikale. Sellel taustal võib komisjon pidada Austria ja Saksamaa antud vastutus- ja likviidsusgarantiisid siseturuga kokkusobivaks.

(157)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peaks ümberkorraldusabi tagama, et pank saaks taastada oma elujõulisuse, kuid peab samal ajal olema piiratud nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga. Algatamisotsuse põhjenduses 99 märkis komisjon, et ümberkorralduskava ei sisaldanud kaugeleulatuvaid ettepanekuid abi piiramiseks miinimumiga.

(158)

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et BayernLB sai kapitalisüstina 10 miljardit eurot, seega kõikidest Saksa liidumaade pankadest ilmselgelt suurima summa. 2011. aasta detsembri EBA stressitestis oli EBA esimese taseme omavahendite suhtarv BayernLB puhul 10 %. Stressitestis osalenud 13 Saksa finantseerimisasutuse seas oli BayernLB kapitalipositsiooni alusel neljandal kohal. Tema kapitalipositsioon oli parem kui kõikidel teistel riigiabi saanud Saksamaa pankadel (59) (välja arvatud HRE) ja tugevam kui teistel suurpankadel, kes ei olnud kapitalitoetust saanud (nt Deutsche Bank ja Helaba Landesbank Hessen-Thüringen). Kui osa kapitali tagasi ei makstaks, saaks BayernLB kasutada riigiabina antud ülejäävat kapitali selleks, et teiste pankade, eelkõige teiste liidumaade pankade kulul väljaspool oma varasemat geograafilist tegevuspiirkonda (60) agressiivselt konkureerida. Kapitali piiramine on seetõttu vajalik, et piirata konkurentsimoonutusi.

(159)

Lisaks oleks BayernLB kaitstud konkurentsisurve eest, kui ta ei peaks kasutama oma kapitali ratsionaalsel viisil. Pank ei peaks sel juhul kasutama kapitali optimaalselt, mis põhjustaks pika aja jooksul keskmisest väiksema tasuvuse. Niisugust ülekapitaliseeritust saaks kasutada ettevaatamatutest investeeringutest põhjustatud kahjumi katmiseks ja selle tagajärjel ei kontrollitaks laenuriske tõhusalt. Sellisel viisil ei loodaks elujõulisuse taastamise tagamiseks õiget stiimulite struktuuri. Lisaks takistaks ülemäärane kapitaliseeritus pangal ka konkurentsivõimelise omakapitali tasuvuse saavutamist (61).

(160)

Nendele probleemidele vaatamata ei ole Saksamaa pakkunud lahendust, kuidas saaks üleliigse kapitali tagasi maksta.

(161)

Komisjon juhib siiski tähelepanu sellele, et kapitali suurendamine koosneb 7 miljardi euro suurusest kapitalisüstist ja 3 miljardi euro suurusest passiivsest osalusest. Passiivse osaluse puhul on tegemist tagasimakstava vahendiga. Lisaks anti see vahend panga käsutusse enne Basel III eeskirjade kokkuleppimist, nii et kohe pärast Basel III eeskirjade rakendamist ei käsitata seda enam EBA esimese taseme omavahenditena. Kuna vahendiga kaasneb 10 % kupong, muutub see keskmises ajaplaanis kalliks refinantseerimisallikaks ja piirab BayernLB võimalusi kasumi väljamaksmiseks, mis omakorda muudab panga uute rahastajate jaoks ebaatraktiivseks.

(162)

Lisaks tahab pank ümberkorralduskava alusel teenida kogu ümberkorraldusperioodi jooksul kasumit. Kasumit ei tohiks välja maksta, kuna BayernLB on ümberkorraldamisel. Kui võtta rööpselt arvesse ümberkorralduskavas ette nähtud riskipositsioonide lõpetamist, peaks panga kapitaliseeritus ja seega ka tema tagasimaksevõime igal aastal kasvama. Lisaks kohustus Saksamaa jätkama riskipositsioonide vähendamist, mis ületab ümberkorralduskavas ettenähtud ulatust, mille tulemusena vabaneks veel 10 % BayernLB kapitalist.

(163)

Seepärast palus komisjon esitada Saksamaal 3 miljardi euro suuruse passiivse osaluse tagasimaksekava, enne kui see ei täida alates 2018. aastast enam täielikult regulatiivselt aktsepteeritavatele esimese taseme omavahenditele esitatavaid nõudeid. Saksamaa edastas selle peale tabelis 10 – „Hüpoteetiline tagasimaksekava ilma BayernLabo laenude IFRSi kohasel hindamisel tekkiva lisakapitalita” – esitatud tagasimaksestsenaariumi.

(164)

Komisjoni arvates on võimalik piirata abi vajaliku miinimumiga, makstes 3 miljardi euro suuruse passiivse osaluse tagasi tabelis 10 näidatud viisil. See tagasimaksmine on sobiv vahend, kui võtta arvesse esiteks panga prognoose ja teiseks uusimaid regulatiivseid nõudeid, mis (nagu tulevikus ka Basel III eeskirjad) näevad ette kapitalipositsiooni 9 % ületavate esimese taseme omavahenditega ja omakapitalireservi. Sellel põhjal ja tingimusel, et tagasimaksmine toimub vastavalt II lisale, on komisjon seisukohal, et ümberkorraldusabi on piiratud elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga.

(165)

Komisjon võtab teadmiseks, et tagasimaksekava põhineb eriti BayernLabo puhul teatud eeldustel, mis on seotud raamatupidamise ja pangandusjärelevalve poolse käsitusega, kuigi kohaldatava raamistiku suhtes valitseb teatud ebakindlus. Kui need eeldused muutuvad, peaks tagasimaksmine toimuma tabeli 11 alusel.

(166)

Komisjon uurib panga elujõulisust tagasimaksekava ning panga ja tema aktsionäride omapanuse alusel.

(167)

Ümberkorralduskava hindamisel peab komisjon uurima, kas pank suudab taastada oma pikaajalise elujõulisuse ilma riigiabita (ümberkorraldamisteatise 2. jagu). Algatamisotsuses väljendati selle suhtes kahtlust.

(168)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt on pikaajaline elujõulisus saavutatud, kui pank suudab omal jõul ja kooskõlas asjaomaste regulatiivsete kriteeriumidega konkureerida turul kapitali saamiseks. Selleks peab pank suutma katta kõik oma kulud ja tagada oma riskiprofiili arvestades omakapitali piisava tasuvuse. Pikaajalise elujõulisuse saavutamiseks on lisaks vajalik, et igasugune saadud riigiabi makstakse teatava aja jooksul tagasi, nagu nähti ette abi heakskiitmise ajal, või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel, tagades nii, et mis tahes täiendav riigiabi on tähtajaline. Elujõulisuse taastamine tuleks esiteks saavutada ettevõttesiseste meetmetega ja põhjendatud ümberkorralduskava alusel; teiseks tuleks kindlaks teha panga probleemide ja nõrkade külgede põhjused ja näidata, kuidas on võimalik need ümberkorraldamisega kõrvaldada. Edukas ümberkorraldamine nõuab eelkõige loobumist kõikidest tegevustest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida struktuurne puudujääk.

(169)

Komisjon märgib, et see tingimus on täidetud, kuna ümberkorralduskavas on ette nähtud panga tegevuse mahu ja keerukuse märgatav vähendamine kapitaliturgudel ja tema tegevuse kokkutõmbamine välismaal, et tal oleks võimalik keskenduda oma põhipädevuse kohasele tegevusele eraklientide ja VKEde äripangana oma piirkondlikel koduturgudel.

(170)

Ümberkorraldusteatise punkti 13 kohaselt peaks ümberkorralduskava põhinema eeldustel, mida on võrreldud sektori asjakohaste näitajatega, mida on kohandatud vastavalt praeguse kriisi tõttu finantsturgudel esilekerkinud uutele aspektidele, ja selles tuleks võtta arvesse piisavat stressitaset.

(171)

Komisjon märgib, et BayernLB esitatud näitajaid on kohandatud rahvusvaheliste võrdlusnäitajatega. Makromajanduslikud prognoosid vastavad rahvusvaheliste institutsioonide omadele ja valuutaturgu puudutavad hinnangud tuleb liigitada konservatiivseks. Sellega seoses märgib komisjon, et BayernLB prognoosid EUR/USD vahetuskursi kohta 2016. aastal lähtuvad nõrgemast dollarist, kui ostujõu pariteedile vastaks, mis lubab järeldada, et BayernLB on USA dollarites teenitava tulu konservatiivsel viisil eurodesse ümber arvestanud. EUR/USD suhteliselt kõrge vahetuskursi prognoosid kalduvad mõjutama prognoositud netotulu negatiivselt, sest BayernLB-l on rohkem USA dollarites nomineeritud varasid kui USA dollarites nomineeritud kohustusi (62). Dollari prognoositud tase euroga võrreldes on EUR/USD vahetuskursi praegusest tasemest ja forvardi kõvera tasemest madalam.

(172)

BayernLB esitatud tundlikkusanalüüsi alusel (põhjendus 89) hakkaks panga kasum kasvama, kui prognooside aluseks võetaks tugevam dollar. Seda on võimalik selgitada asjaoluga, et BayernLB-l on rohkem USA dollarites nomineeritud varasid kui kohustusi ja seetõttu on tugevama dollari korral dollarites saadud netointressidele vastav summa eurodes suurem. Kuna BayernLB lähtub euroga võrreldes nõrgemast dollarist kui finantsturud, kelle ootused väljenduvad forvardi kõveras, võib eeldust pidada stressikindlaks.

(173)

Komisjon märgib lisaks, et BayernLB on oma prognoose kohendanud, et võtta arvesse ettevõttega seotud mitme aspekti (Saksamaa töökohtu otsus, MKB Ungaris, valuutariski maandamise kulud, maksumäär) negatiivset mõju. See kinnitab, et panga finantsprognoosid on konservatiivsed ja võtavad stressi piisaval määral arvesse.

(174)

6. juunil 2012 edastatud finantsprognooside kohaselt taastatakse BayernLB elujõulisus samm-sammult tulude mõõduka suurendamise kaudu, millega kaasneb kulude alandamine. Prognoositud tulud vastavad minevikus saavutatud tasemele. Eelkõige vastab riskipositsioonidest saadav prognoositud tulu (riskiga kaalutud varade tulusus) BayernLBga võrreldavate krediidiasutuste prognoosidele. Tabelis 4 esitatud prognoosid jäävad allapoole 2009. ja 2010. aastal saavutatud taset (63). Komisjon peab tuluprognoose seetõttu ettevaatlikeks. Kõiki tulukomponente ja eelkõige komisjonitasudest saadavaid sissetulekuid prognoositakse kooskõlas minevikus saavutatud tasemega.

(175)

BayernLB lähtub sellest, et riskireservid laenutegevuses vähenevad, mis on kooskõlas eeldusega, et majanduskasv taastub keskmise aja jooksul. BayernLB prognoosib ümberkorraldusperioodil kulude vähenemist [15–30] %, mis viib lõpuks kulude ja tulude suhtarvuni [30–60] %. See vastab tasemele teistes pankades, kes on saanud riigiabi (64). Komisjoni arvates on elujõulisuse taastamiseks vaja kulude ja tulude suhtarvu parandada. Võttes arvesse BayernLB ärimudelit, kus jaepanganduse jaoks filiaale ei peeta (sest need suurendavad üldjuhul jaepankade kulude ja tulude suhtarvu), ei saa kulude ja tulude suhtarvu ajaloolisi tasemeid jätkusuutlikuks pidada.

(176)

Kui vaadelda rahastamist, siis keskmises ajaplaanis seisab liidumaade pankade ees ülesanne asendada oma riigi garanteeritud ja garantii andja vastutusega kohustused. Need kujutavad endast kõnealuste pankade jaoks soodsat refinantseerimisallikat, mida ei ole võimalik samasuguste kuludega asendada. 2010. aasta lõpus oli BayernLB-l garantii andja vastutusega tasumata kohustusi kokku 58 miljardit eurot. Peaaegu kõikide nende kohustuste maksetähtaeg saabub 2015. aasta lõpus. Komisjon märgib, et läheneva maksetähtajaga garantii andja vastutusega kohustused on BayernLB 2011. aasta juunis prognoositud bilansimahu vähendamise kaudu 70 miljardi euro võrra enam kui kaetud.

(177)

Panga edasised vähendamispakkumised panid Saksamaa lubama, et bilansimahtu vähendatakse kokku ligikaudu 240 miljardi euroni. 2011. aasta juunis esitatud rahastamiskavas ilmnes hulk puudusi seoses teatud rahastamisallikate kättesaadavuse usutavusega. Esiteks lähtutakse kavas eeldusest, et suurklientide hoiused kasvavad [2–8] miljardi euro võrra, mis vastaks 2010. aastaga võrreldes […] % kasvule. Teiseks peaks hoiukassade kaudu saadav hoiuse B rahastamine suurenema [1–5] miljardi euro võrra, mis tähendaks 2010. aastaga võrreldes […] % kasvu. Neid kahtlusi võeti arvesse edasise vähendamise kaudu [3–10] miljardi euro võrra, mis on kavas saavutada lisavähendamisega rahastamismahukates ärivaldkondades (kinnisvara, ettevõtted ja projektirahastamine). BayernLB edastas veenva teabe olemasolevate alternatiivsete rahastamisallikate kohta, eelkõige seoses võimekusega emiteerida rohkem pandivõlakirju.

(178)

Lisaks hindab komisjon positiivselt seda, et vähenenud on sõltuvus tagamata rahastamisest rahaturul, nagu näitab tabel 6.

(179)

Ümberkorraldamisteatise punkti 13 kohaselt loetakse pikaajaline elujõulisus taastatuks, kui pank on võimeline oma riskiprofiili arvesse võttes tagama omakapitali piisava tasuvuse. Tagasimakseta ei suudaks pank omakapitali piisavat tasuvust tagada, et olla kapitaliturul konkurentsivõimeline. Pärast ümberkorraldamist suudaks pank omavahendite 10 % suhtarvust lähtudes tagada omakapitali tasuvuse [5–10] %. Omakapitali tasuvuse arvutus tabelis 4 põhineb siiski omavahendite 10 % suhtarvul, mille EBA tegi kindlaks 2011. aasta detsembrikuise stressitesti käigus, kui selgitati välja BayernLB EBA esimese taseme omavahendite suhtarv. Seda suhtarvu kasutas BayernLB oma prognoosides ka omakapitali tasuvuse kajastamiseks (vt tabel 4). Ilma tagasimakseta oleks omavahendite suhtarv olnud aga tunduvalt kõrgem (nagu on selgitatud põhjenduses 159, oleks BayernLB omavahendite suhtarv saanud lähtuvalt 10 %-lisest tasemest 2011. aasta detsembris jätkusuutliku kasumi prognoosi alusel kogu perioodi jooksul ainult tõusta, kui see kasum oleks jäetud välja maksmata), nii et omakapitali tasuvus jääks allapoole seda taset.

(180)

Saksamaa lubatud riskipositsioonide edasise vähendamise tulemusena summas 10 miljardit eurot ja II lisas sisalduva tagasimaksekava alusel on omakapitali tasuvus 2016. aastal jälle ligikaudu [7–12] %. Omakapitali tasuvuse selline paranemine on võimalik tulemust mittemõjutava viisi tõttu, mille abil on kavas saavutada riskipositsioonide edasine lõpetamine vastavalt Saksamaa lubadusele. Et selline tulemust mittemõjutav vähendamine on võimalik, tundub usutav mõlema näitliku stsenaariumi alusel, mida pank võiks rakendada.

(181)

Vähendamisega saab piisava elujõulisuse kriteeriumi täita ainult juhul, kui vabanenud kapitali kasutatakse panga ülejääva kapitali tagasimaksmiseks. Ümberkorraldusperioodi lõpul saavutatud omakapitali tasuvus vastab BayernLBga võrreldavate krediidiasutuste prognoosidele (65).

(182)

II lisas oleva tagasimaksekava alusel makstakse passiivsed osalused, mis oleksid panga elujõulisust kahjustanud, täielikult tagasi. Need passiivsed osalused tuleks hüvitada panga omakapitali tasuvust märkimisväärselt ületava määraga ja need ei täida Basel III eeskirjade alusel enam regulatiivselt nõutud esimese taseme omavahenditele esitatavaid nõudeid. Täielik tagasimaksmine saavutatakse esitatud ümberkorralduskava alusel, samal ajal kui panga kapitalipositsiooni hoitakse sobival tasemel.

(183)

Omakapitali tasuvuse suurust tuleb uurida panga riskiprofiili silmas pidades. BayernLB tegutses varem ka väljaspool Saksamaad. Eelkõige ettevõtjate ärivaldkonnas andis BayernLB laene äripartneritele, kellel puudus seos BayernLB klientidega koduturul, ja piisava tagatiseta projektidele. Projektirahastamisel keskenduti välismaistele projektidele, mille puhul oli ainukeseks maksegarantiiks oodatav tulevane rahavoog.

(184)

Saksamaa on lubanud rahvusvahelise tegevuse puhul nendes ärivaldkondades riskiga kaalutud varasid rangelt piirata. Lisaks on Saksamaa lubanud piirduda panga äritegevuses selgete määratluste alusel oma koduturuga seotud klientidega, et vähendada laenuriske klientide suhtes, kelle puhul ei põhine kliendisuhe panga piirkondlikul ärimudelil. Panga äritegevuse ümberkujundamine viib suhtelise riskitaseme alanemiseni. Sellel taustal võib prognoositud ligikaudu [7–12] % suurust omakapitali tasuvust pidada vastuvõetavaks.

(185)

Ümberkorraldamisteatise punkti 13 kohaselt peab pank olema ümberkorraldamise lõpul piisavalt kapitaliseeritud. Praegune ja eeldatav omavahendite määr peaks seetõttu olema kooskõlas ettevaatliku hinnangu alusel kehtivate regulatiivsete eeskirjadega (66). Komisjon on kindlaks teinud, et eeldusi võib pidada ettevaatlikeks ja need võtavad ümberkorraldamisteatise punkti 13 kohaselt stressi piisaval määral arvesse. Komisjoni palvel esitatud kapitaliprognoosid põhinevad tagasimaksekaval, mis näitab, et praegune ja eeldatav omavahendite määr vastavad põhjenduses 79 nimetatud järelevalveasutuse nõuetele. Need täidavad seega kõige uuemad regulatiivsed nõuded, mis näevad ette kapitalipositsiooni üle 9 % EBA esimese taseme omavahenditega ja kapitalipuhvri. Sellega on tagatud ka Basel III eeskirjade järgimine.

(186)

Komisjon ei näe siiski vajadust rakendada ettevaatusabinõusid lisastressi vastu. Esiteks on EBA arvestanud oma arvutustes 9 % stressitesti jaoks ainult riigivõlakirjade stressiga, mis ei ole BayernLB juhtumi puhul oluline. Teiseks kohaldati makro- ja individuaalseid stressitegureid EBA 2011. aasta juuni stressitestis ainult 5-protsendilisele EBA esimese taseme omavahendite suhtarvule. Komisjonil ei ole praegu tõendeid selle kohta, et EBA nõuaks nüüd stressitesti, mille puhul mõlema testi kontseptsioonid üksteisega kombineeritakse. Sellist kombinatsiooni ei ole nõutud ka teiste Saksa krediidiasutuste ümberkorraldamise hindamisel riigiabi seisukohast. Selle asemel kutsus BaFin krediidiasutusi vaid üles järgima 9-protsendilist EBA esimese taseme omavahendite suhtarvu (67). Komisjonil on seetõttu võimalik lähtuda praegu ainult eeldatavalt nõutavast omavahendite määrast, mis on kooskõlas 2011. aasta detsembri stressitestiga, ning lisaks põhjenduses 79 nimetatud täiendavast omakapitalireservist. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et panga ja makromajandusliku keskkonna jaoks eriomaseid ettenähtavaid stressitegureid võeti arvesse juba plaanide koostamisel.

(187)

Komisjon tunnustab igal juhul finantsjärelevalve tähtsust. Seetõttu nõustub komisjon, et iga-aastaste osamaksete tagasimaksmise kohustus vastavalt II lisale eeldab järelevalveasutuse heakskiitu. Tagasimaksekavas ettenähtud osamaksete väljamaksmise tingimus on seega BaFini heakskiit. Kui BaFin keelab osamakse tagasimaksmise või ei kiida seda heaks, on komisjon valmis pidama asjaomase summa vastavat tagasimaksekohustust edasilükatuks. Kui summa esmalt edasilükatud tagasimaksmist ei kiideta heaks ka järgmisel aastal või see keelatakse uuesti, on ümberkorralduskava ellurakendamine ohus, nii et Saksamaa peab esitama komisjonile muudetud ümberkorralduskava.

(188)

Asjaolu, et järelevalveasutus keelab tagasimakse või ei anna sellele heakskiitu, ei vabasta panka automaatselt tagasimaksekohustusest, vaid eeldab panga tegutsema asumist. Kui pank ei suuda järelevalveasutuste kõikide nõuete täitmisel kogu tagasimakset teha, tuleks riskiga kaalutud varade edasise vähendamise kaudu üldjuhul lisakapitali vabastada. Peale selle on iga viivituse jaoks põhimõtteliselt tarvilikud uued kompensatsioonimeetmed (68). Komisjon jääb seetõttu põhimõtteliselt selle juurde, et Saksamaa täiendaks muudetud ümberkorralduskava uute kompensatsioonimeetmetega. See vastab II lisa punktile 4.

(189)

Siiski tuleb osutada sellele, et kui regulatiivsed omakapitalinõuded tõusevad tulevikus käesolevas otsuses ettenähtud tasemest oluliselt kõrgemale, peab komisjon – nagu on ette nähtud komisjoni teatise (mis käsitleb riigiabi eeskirjade kohaldamist alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes) (69) punkti 14 kolmandas lauses – läbi viima proportsionaalse hindamise, mis võib muuta vajalikuks väikesemahulise edasise ümberkorraldamise.

(190)

Ümberkorraldamisteatise alusel tuleb ka uurida, kas ümberkorralduskavas käsitletakse äriühingu üldjuhtimise struktuuri olemasolevaid või võimalikke puudujääke. Komisjon märgib, et ümberkorralduskavas on ette nähtud panga õigusliku struktuuri ja äriühingu üldjuhtimise olulised muudatused, mis muudavad BayernLB aktsionäride võimaliku lubamatu mõjuavaldamise suhtes vähem vastuvõtlikuks ja võimaldavad ettevõtjat paremini kontrollida.

(191)

Võetavate meetmetega tagatakse, et BayernLB ei erineks põhikirja, sise-eeskirjade ja menetluste või oma põhikirjajärgsete organite ülesannete ja koosseisu poolest oma konkurentidest. On kehtestatud piisavalt ettevaatusabinõusid, mis takistavad äriotsuste vastuvõtmist muudel kui majanduslikel põhjustel. Lisaks parandatakse märgatavalt ettevõtja kontrollimise kvaliteeti. Üksikute organite (üldkoosolek, haldusnõukogu ja juhatus) ülesanded on nüüd selgemalt ja rangemalt üksteisest eraldatud ja sõltumatute ekspertide kaasamine ning iga haldusnõukogu liikme jaoks kohustusliku sobivuskontrolli juurutamine suurendavad haldusnõukogu professionaalsust.

(192)

Äriühingu üldjuhtimise raamistik on kokkusobiv eraettevõtjatele esitatavate nõuetega ja hõlmab Saksa äriühingu üldjuhtimise (vabatahtliku) koodeksi rakendamist.

(193)

Üldkoosolekul on tavapärased üldkoosoleku volitused ilma muude mõjutusvõimalusteta. Kooskõlas äriühingu üldjuhtimise koodeksiga koosneb pool järelevalvenõukogust sõltumatutest ekspertidest. Saksamaa järelevalveasutuse BaFini kehtestatud kvalitatiivsed nõuded, mis tagavad ametisse nimetatud uute järelevalvenõukogu liikmete miinimumkvalifikatsiooni, tuleb esitada kõikidele järelevalvenõukogu liikmetele. Ümberkorraldusperioodil on järelevalvenõukogu esimees sõltumatu liige. Lisaks luuakse uurimis- ja riskikomisjon, mis töötavad kooskõlas äriühingu üldjuhtimise järeleproovitud meetoditega.

(194)

BayernLB ümberkorralduskava sobib seetõttu kokkuvõttes tema pikaajalise elujõulisuse taastamiseks.

(195)

Ümberkorraldamisteatises on ka ette nähtud, et pangad peaksid ümberkorraldamise rahastamiseks kasutama esmalt enda vahendeid, et abi oleks võimalik piirata miinimumiga, ja et ümberkorraldamisega seotud kulusid ei tohiks kanda eranditult riik, vaid ka need, kes panka investeerisid. Algatamisotsuses märkis komisjon, et omapanusena välja pakutud võõrandamise ulatus jäi ebamääraseks.

(196)

Saksamaa on vahepeal lubanud, et BayernLB võõrandab ümberkorraldusperioodi lõpuks [40–70] tütarettevõtjat/osalust. Pank on enamiku nendest tütarettevõtjatest/osalustest juba ära müünud ja arvestab sellega, et kogu võõrandamine on võimalik lõpule viia hiljemalt kuni […]. Võõrandatavad finantsosalused, mis on loetletud I lisa punktis 11 ja III lisas, puudutavad muu hulgas LBS Bayernit, MKBd ja Banque LB Lux S.A.-d, mis kuuluvad BayernLB suurimate tütarettevõtjate hulka. Saadud tulu ja võimalikku kasumit kasutatakse ümberkorraldamiskulude katmiseks ja need aitavad kaasa sellele, et abi jääks piiratuks miinimumiga.

(197)

Et tagada panga osanike võimalikult suur osalemine asjakohase kapitalibaasi ülesehitamises ümberkorraldamisperioodi jooksul, on Saksamaa lubanud, et pank jätab ümberkorraldamisperioodi lõpuni või isegi pärast seda – kui liidumaa passiivne osalus ei ole selleks ajaks täielikult tagasi makstud – tegemata dividendimaksed ja kupongimaksed, kui ta ei ole selleks õiguslikult kohustatud. Sellega tagatakse kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 26, et BayernLB ei kasuta riigiabi omavahendite eest tasu maksmiseks, kui kasumist ei piisa selliste maksete tegemiseks. BayernLB-l aitab tagasimaksekavast kinni pidada ka pikendatud dividendide ja hübriidinstrumentide teenindamise keeld.

(198)

Teine aspekt puudutab Sparkassenverbandi, kes oli küll BayernLB aktsionär, kuid ei osalenud 2008. aasta päästemeetmetes. Kuigi Sparkassenverbandi osalus on päästmisest kõrvalejäämise tõttu tuntavalt vähenenud, on ta vahepeal teatanud valmisolekust teha erinevaid lisamakseid.

(199)

Esiteks on hoiukassad (kellel on praegu üksikuid passiivseid osalusi, nagu põhjenduses 76 selgitatud) teatanud valmisolekust võtta need passiivsed osalused kogusummas ligikaudu [770–810] miljonit eurot […] tagasi, et parandada panga kapitali kvaliteeti ja tagada, et nende eraldatud kapitali tunnustataks ka edaspidi EBA esimese taseme omavahenditena. Vastutasuna annab Sparkassenverband uuesti [810–840] miljonit eurot omakapitalina ja suurendab seega oma osalust BayernLBs (70). Sel viisil kaotavad hoiukassad õiguse kindlamatele intressimaksetele, saamata (dividendide keelu tõttu) keskmise aja jooksul asjakohaseid dividendimakseid.

(200)

Teiseks on Sparkassenverband teatanud valmisolekust omandada LBS 2012. aasta lõpuks õiglase hinnaga 818,3 miljonit eurot. Hinna kindlaksmääramisel ei arvestanud Sparkassenverband allahindlust, vaatamata asjaolule, et hoiukassad on LBSi toodete tähtsaim müügikanal. Erainvestor oleks seda võib-olla teinud.

(201)

Sparkassenverbandi osalus, mida vähendati esmalt 6 protsendini, kasvab kõikide nende meetmete tulemusena märkimisväärselt, nii et see võib ulatuda 25 protsendini.

(202)

Lõpuks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et Saksamaa saab täielikult tagasi BayernLB eelise, mis tuleneb varadele antud garantiist (riskikaitse), kui see ületab tegeliku majandusliku väärtuse. Panga ja tema aktsionäride osalust kuludes võib seetõttu pidada asjakohaseks ja algatamisotsuses selle suhtes avaldatud kahtlused kõrvaldatuks.

(203)

Lõpuks nõutakse ümberkorraldamisteatises, et ümberkorralduskava sisaldaks konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid. Need meetmed peaksid lähtuma konkurentsimoonutustest nendel turgudel, kus abi saav pank pärast ümberkorraldamist tegutsema hakkab. Meetmete iseloom ja laad sõltuvad kahest kriteeriumist: esiteks abi suurusest ning selle andmise tingimustest ning teiseks nende turgude iseloomust, kus abi saav pank tegutsema hakkab. Lisaks peab komisjon arvesse võtma abi saava panga omapanuse suurust ja kulude jagamist ümberkorraldamisperioodil.

(204)

Algatamisotsuses pidas komisjon konkurentsimoonutuste piiramiseks välja pakutud meetmeid ebapiisavaks. Ajakohastatud ümberkorralduskavas on ette nähtud konkurentsimoonutusi piiravad lisameetmed.

(205)

Abisumma kujutab endast käesoleva juhtumi puhul ligikaudu 15,8 miljardit eurot kapitalitoetust ja see koosneb rekapitaliseerimisest summas 10 miljardit eurot, riskikaitsest 4,8 miljardit eurot ja BayernLabo kapitali üleandmisest BayernLB-le summas 1 miljard eurot. See summa ei hõlma SoFFini vastutusgarantiisid summas ligikaudu 15 miljardit eurot (millest kasutati 5 miljardit eurot) (71) ega Austria garantiisid 2,638 miljardile eurole, mida BayernLB oli valmis HGAAs jätkuvalt rahastamisvahenditena kasutada andma. Abisumma 15,8 miljardit eurot vastab 8 %-le riskiga kaalutud varadest (198 miljardi euro eest riskipositsioone 2008. aastal) pärast võetud meetmeid. See summa suureneb veelgi, kui võtta arvesse garantiid summas 2,638 miljardit eurot, mille pank sai Austrialt, ja SoFFini vastutusgarantiisid summas 15 miljardit eurot (millest kasutati 5 miljardit eurot). Abi saavale pangale antud abisumma on seega väga suur. Seega on vajalikud ulatuslikud meetmed võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks, isegi kui võtta arvesse abi piisavat omapanust ning abi saava panga ja tema aktsionäride osalemist kulude jagamises ümberkorraldamisperioodil.

(206)

Uues ümberkorralduskavas on seetõttu ette nähtud bilansimahu palju jõulisem vähendamine kui esialgses ümberkorralduskavas. BayernLB vähendab oma bilansimahtu varade alusel 2008. aasta lõpust 51 % võrra 421,7 miljardilt eurolt 206 miljardi euroni (239,4 miljardit eurot 2015. aastal).

(207)

Sel eesmärgil on BayernLB valmis võõrandama suure arvu kodu- ja välismaiseid tütarettevõtjaid/osalusi ja vähendama tuntavalt oma osaluste portfelli. Võõrandamine peab olema lõpetatud kuni […] või tuleb asjaomaste tütarettevõtjate/osalustega seotud uued tehingud pärast […] peatada. Tabelis 12 on ülevaade kõige suuremate osaluste võõrandamisest.

Tabel 12

Oluliste osaluste võõrandamine

(208)

Eelkirjeldatud võõrandamine hõlmab panga kõiki rahvusvahelisi krediidiasutusi. HGAA võõrandamine, mis näis vajavat ümberkorraldusabi juba 2008. aastal, on aidanud BayernLB elujõulisust taastada. Aga isegi kui jätta HGAA konkurentsimoonutuste piiramise meetmete ulatuse hindamisel kõrvale, moodustab bilansimahu vähendamine ikka veel 45 % (421,7 miljardit eurot – 44,6 miljardit eurot = 377,4 miljardit eurot) võrreldes 206 miljardi euroga.

(209)

Lisaks vähendab BayernLB oma rahvusvaheliste filiaalide ja esinduste arvu seitsme võrra ja kahandab märgatavalt järelejäävate filiaalide suurust Londonis, Pariisis, New Yorgis ja Milanos.

(210)

Võttes arvesse saadud suure abisumma põhjustatud konkurentsimoonutusi, peab komisjon panga bilansisumma vähendamist rohkem kui poole võrra kokkuvõttes piisavaks. Selline vähendamine vastab komisjoni otsustuspraktikale teiste liidumaade pankade puhul (73).

(211)

Lisaks nendele ulatuslikele struktuursetele meetmetele on BayernLB nõustunud ka mõne toimimispiiranguga. Pank on kohustunud järgima ümberkorraldamisperioodil personalile makstavate (fikseeritud ja muutuvate) tasude ülempiiri 500 000 eurot, ülevõtmiskeeldu ja dividendikeeldu. Personalitasude piirangud pikenevad automaatselt (isegi kui see toimub palga ülempiiriga võrreldes väiksemas ulatuses), kuni passiivsed osalused on täies ulatuses tagasi makstud ja tagasinõue lõpetatud, mis ei juhtu tõenäoliselt mitte enne 2019. aastat. Nende meetmetega luuakse tagasimaksmise jaoks stiimulite struktuur ja takistatakse pangal konkureerivate ettevõtete ülevõtmist, et välistada BayernLB kunstliku kasvu rahastamist toetuse kaudu.

(212)

Lisaks piirab BayernLB I lisa alusel suuresti järelejääva rahvusvahelise äritegevuse ulatust ja absoluutmahtu ettevõtjate, projektirahastamise ja kinnisvara valdkondades. Seeläbi avanevad BayernLB põhiturgudel võimalused teiste turuosaliste jaoks.

(213)

Veel on Saksamaa lubanud, et BayernLB tõmbub tagasi sellistest ärivaldkondadest nagu laevade ja lennukite rahastamine. Lõpetatakse ka riigiasutuste rahastamine väljaspool Baierit.

(214)

Võttes arvesse kõnealuste erinevate meetmete kombineerimist ja eeltoodud järeldust, et omapanus ja kulude jagamine on asjakohane, on komisjon seisukohal, et on võetud piisavalt ennetavaid meetmeid võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks, vaatamata BayernLB-le antud suurele abisummale.

(215)

Ümberkorraldamisteatise 5. jao kohaselt tuleb esitada korrapäraselt aruandeid, et komisjon saaks kontrollida, kas ümberkorralduskava rakendatakse nõuetekohaselt. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorralduskava heakskiitmist. Sel eesmärgil peab Saksamaa määrama ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku ja esitama kaks korda aastas järelevalvearuande.

(216)

Üksikud tagasimaksed eeldavad Saksamaa järelevalveasutuse BaFin nõusolekut. Kui pank ei saavuta tagasimaksekavas kindlaksmääratud eesmärke, peaks Saksamaa esitama komisjonile kooskõlas II lisa punktiga 4 muudetud ümberkorralduskava. Sellise uue teate puhul on põhimõtteliselt nõutavad konkurentsimoonutuste piiramise lisameetmed.

(217)

Komisjon tunnistab, et vastavalt I lisa punktile 33 on riskipositsioonide edasise vähendamise eesmärk tagada, et BayernLB suudab 2017. aastal passiivsete osaluste järelejääva osa tagasi maksta. Komisjon tugines hindamisel riskipositsioonide vähendamisele, mida lubati üksikutes segmentides I lisa punktis 33 näidatud vahemikes, ja selle sekundaarsele mõjule ärivaldkondade kaupa. Kui BayernLB teeb kava rakendamisel uusi regulatiivseid või makromajanduslikke arengusuundumusi silmas pidades kindlaks optimeerimisvõimalused, mis näidatud vahemikke mõjutavad, peaks Saksamaa komisjonile nendest kõrvalekalletest teatama, välja arvatud juhul, kui segmendiga seotud vähendamisel tekkiva kõrvalekalde mõju ei ületa 2017. aastal [10–15] %, vähendamine kokku jääb I lisa punktis 33 kindlaksmääratud kogumahu piiresse ega puuduta ümberkorralduskavas kirjeldatud BayernLB elujõulisust. Uue teate puhul kontrollib komisjon, kas muudatused aitavad kapitalinõudeid vähendavat mõju suurendada, leevendavad samal ajal ebasoodsat sekundaarset mõju ega kahjusta seetõttu panga elujõulisust.

(218)

Võttes arvesse panga prognoose ja uusimaid regulatiivseid nõudeid, mis näevad ette 9 % esimese taseme omavahendeid ületava kapitalipositsiooni ja omakapitalireservi, ning Basel III eeskirju, on ümberkorraldusmeetmed, sealhulgas Saksamaa lubadused BayernLB pikaajalise elujõulisuse taastamiseks sobivad ja need tasakaalustavad abimeetmete põhjustatud konkurentsimoonutusi. Tingimusel, et osa abimeetmetest makstakse tagasi ja tehakse tagasinõue, tagab ümberkorralduskava ka selle, et abi on piiratud vajaliku miinimumiga ja pank annab piisava omapanuse. Juhul kui tagasimaksekohustus täidetakse II lisa kohaselt, võib ümberkorraldusabi pidada seetõttu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b siseturuga kokkusobivaks.

(219)

Kõrvale on jäetud ka komisjoni kahtlused, et Sparkassenverband ei osale piisaval määral kulude jagamises ja on päästemeetmest kasu saanud. Algatamisotsuses märkis komisjon, et ametliku uurimismenetluse käigus uurib ta võib-olla BayernLB hindamise ja seega Sparkassenverbandi järelejäävate osade arvutamise õigsust. Seejärel saatis komisjon Saksamaale teabenõude Sparkassenverbandi panuse kohta päästmisesse. Hoiukassade passiivsete osaluste ümberkujundamise ja järgnenud Sparkassenverbandi kapitalisüsti tulemusena, mille osakaal seeläbi suureneb, saavutati vahepeal asjakohane kulude jagamine. Panga hindamisel, mis oli 2008. aastal aktsiate eraldamise alus, ei tuvastanud komisjon rikkumisi. Seetõttu puudub põhjus Sparkassenverbandi hõlmavate sellekohaste kahtluste põhjalikumaks uurimiseks.

(220)

Võttes arvesse Saksamaa lubadusi seoses ümberkorraldamise ja II lisas kehtestatud kohustustega abimeetmete osalise tagasimaksmise ja tagasinõude kohta, teeb komisjon järelduse, et riskikaitse on kooskõlas langenud väärtusega varade teatise 5. jaoga, et ümberkorraldusabi on piiratud vajaliku miinimumiga ja konkurentsimoonutustega tegeletakse piisavalt ning et esitatud ümberkorralduskava sobib BayernLB pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Ümberkorraldusabi tuleks seetõttu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b pidada siseturuga kokkusobivaks,

a)

Bayerische Landesbanki rekapitaliseerimine summas 10 miljardit eurot Baieri liidumaa poolt,

b)

Baieri liidumaalt Bayerische Landesbankile riskikaitsena antud teise järjekoha kahju garantii summas 4,8 miljardit eurot,

c)

Saksamaalt Bayerische Landesbankile antud vastutusgarantiid summas 15 miljardit eurot,

d)

Austrialt Bayerische Landesbankile seoses rahastamisega antud garantii summas 2,638 miljardit eurot ja

e)

Baieri liidumaa Bayerische Landesbodenkreditanstaltis hoitava kapitali üleandmine Bayerische Landesbankile summas 1 miljard eurot.

28.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/44

(1)

Pärast teatise esitamisele eelnenud kontakte teavitas Ühendkuningriik tuumaelektrijaama Hinkley Point C (edaspidi „HPC”) toetuseks võetavatest meetmetest 22. oktoobri 2013. aasta elektroonilise teatisega, mis registreeriti komisjonis samal päeval.

(2)

18. detsembril 2013 algatas komisjon ametliku uurimise seoses teatatud meetmetega, kuna tal oli tõsiseid kahtlusi nende kokkusobivuses riigiabi eeskirjadega.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisotsus”) avaldati konkurentsi peadirektoraadi veebilehel 31. jaanuaril 2014 ja Euroopa Liidu Teatajas7. märtsil 2014. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

Ühendkuningriik saatis oma märkused algatamisotsuse kohta 31. jaanuaril 2014.

(5)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi ja edastas need Ühendkuningriigile, kellele anti võimalus vastata; Ühendkuningriigid esitasid oma märkused 13. juunil ja 4. juulil 2014.

(6)

Teatatud meede seisneb esiteks hinnavahelepingus, millega antakse HPC-le tegevusetapi jooksul tulutoetust. Esmalt teatas Ühendkuningriik investeerimislepingust, mis määratleti kui hinnavahelepingu esialgne vorm. Kuna aga läbirääkimised Ühendkuningriigi ja ettevõtja vahel, kelle omanduses toetusesaaja kõnealuse otsuse tegemise ajal täielikult oli – EDF Energy plc (edaspidi „EDF”), kestsid eeldatust kauem, asendati investeerimisleping täielikult hinnavahelepinguga. EDF on Ühendkuningriigis asuv Prantsuse elektriettevõtja Electricité de France tütarettevõtja.

(7)

Toetusesaaja on NNB Generation Company Limited (edaspidi „NNBG”), mis oli otsuse tegemise ajal täielikult EDFi kontrolli all. Hinnavaheleping on NNBG ja hinnavahelepingu vastaspoole, s.o ettevõtja Low Carbon Contracts Company Ltd vaheline eraõiguslik leping. NNBG osanike ja ministeeriumi vahel allkirjastatakse eraldi leping. See eraldi leping seondub üksnes tehingu tingimusi käsitlevate osadega, eeskätt nendega, mis on seotud võimalike sulgemiseni viivate sündmustega ja tulude jagamise mehhanismidega.

(8)

Hinnavahelepingu kohaselt saab NNBG tuludest summa, mis määratakse kindlaks vastavalt hulgituru hinnale, millega ta elektrit müüb, ja hinnavahemakse vastavalt eelmisel võrdlusperioodil täheldatud eelmääratletud täitmishinna ja võrdlushinna vahele.

(9)

Kui võrdlushind on väiksem kui täitmishind, tasub hinnavahelepingu vastaspool täitmishinna ja võrdlushinna vahelise erinevuse, tagades, et NNBG saab kokkuvõttes suhteliselt stabiilset tulu, olenevalt oma müügistrateegiast ja toodetavast kogusest. Vastupidi – kui võrdlushind on suurem kui täitmishind, on NNBG kohustatud tasuma erinevuse hinnavahelepingu vastaspoolele. Ka sel juhul saab NNBG seega suhteliselt stabiilset tulu.

(10)

Võrdlushind on nende hulgihindade kaalutud keskmine, mille Ühendkuningriik kehtestab kõigile hinnavahelepingutega toetatud ettevõtjatele. NNBG puhul on asjakohane võrdlushind baaskoormuselektrienergia turu-võrdlushind, mida kohaldatakse kõigi baaskoormuselektrienergiat tootvate ettevõtjate suhtes (2).

(11)

Eelkõige on baaskoormuselektri turu võrdlushind praegu kehtestatud nii, et kasutatakse Londoni energiamaaklerite liidu (London Energy Broker's Association, LEBA) ja börsi NASDAQ OMX Commodities teatatud päeva pakkumishinna andmeid seoses elektri ostuhinnaga üks hooaeg (st kuus kuud) enne selle tarnimist ehk hooaeg-ette-hinnaga (3).

(12)

Baaskoormuselektri turu võrdlushind arvutatakse kord hooaja jooksul ja vahetult enne iga hooaega, kui arvestatakse välja eelmisel hooajal iga päev avaldatud hooaeg-ette-hindade aritmeetiline keskmine. Seda keskmist kaalutakse selle tagamiseks, et iga võrdlusindeksi puhul omistatakse kaubeldud kogusele proportsionaalne mõju.

(13)

NNBG on kohustatud säilitama eelnevalt määratletud minimaalse tootlikkustaseme, aga ei ole kohustatud tootma eelnevalt kindlaksmääratud kogust. Eelkõige eeldatakse, et elektrijaam töötab 91 % koormusega. Kui NNBG ei saavuta seda koormustegurit, ei suuda ta eeldatavalt saavutada sellist tulutaset, mida ta projektist loodab saada.

(14)

NNBG saab hinnavahemaksed, mille aluseks on tema mõõdetud toodang kuni toodangu maksimumtasemeni (edaspidi „ülempiir”), mis kehtestatakse hinnavahelepingus. Makseid ei tehta turul müüdava ülempiiri ületava toodangu eest. NNBG toodetud elekter müüakse turule.

(15)

Hinnavaheleping sõlmitakse hinnavahelepingu vastaspoolega, st üksusega, keda rahastatakse kõiki litsentsitud tarnijaid hõlmava kollektiivse seadusjärgse kohustuse kohaselt.

(16)

Lõpliku lepingu sõlmimine oleneb EDF/NNBG lõplikust investeerimisotsusest ja ka rahastamiskorda käsitlevatest kokkuleppest (sealhulgas Ühendkuningriigi valitsuse võlatagatise tingimustest) ning poolte lõplikest kinnitustest.

(17)

Hinnavahelepingu raamistiku kohaselt vastutavad litsentsitud tarnijad kollektiivselt lepingust tulenevate mis tahes kohustuste eest ning teine lepingupool vastutab üksnes ulatuses, milles litsentsitud tarnijad või Ühendkuningriigi valitsus on talle vahendeid üle kandnud. Iga tarnija vastutab vastavalt oma turuosale, mis määratakse kindlaks mõõdetud elektrikasutuse alusel. Selle raamistiku kohaselt vahetab ministeerium juhul, kui maksekohustusi ei täideta, välja lepingupoole, nõuab maksed sisse teistelt tarnijatelt või tasub otse tootjatele.

(18)

Lisaks määrab teine lepingupool arveldusagendi, kellel on ühelt poolt õigus koguda laekumisi (st õigus koguda tarnijatelt makseid) ja teiselt poolt kohustus teha makseid elektritootmisettevõtetele ning saada neilt makseid. Ühendkuningriigi valitsus kavatseb arveldusagendiks määrata Elexoni (st organ, kes praegu tegutseb Ühendkuningriigis arveldusagendina ning kes on täielikult Ühendkuningriigi põhivõrguettevõtja ehk riikliku energiasüsteemi omanduses) tütarettevõtja.

(19)

Hinnavahelepingu kohasel elektritootmisettevõtte vastaspoolel võimaldatakse teha otsuseid ja kasutada kaalutlusõigust, näiteks otsustades, et ettevõte täidab oma kohustusi või on vaja esitada garantiisid, et tagada maksete kavakohane tegemine, või leevendada teatavaid nõudeid, olenevalt konkreetsetest turutingimustest. Ühendkuningriigi valitsus kavatseb esitada täiendavaid juhiseid parameetrite kohta, mis võivad piirata vastaspoole kaalutlusõigust teha otsuseid seoses hinnavahelepingu toimimisega.

(20)

Joonise 1 abil selgitatakse, millised on hinnavahelepingu süsteemi toimimisega seotud osaliste vastavad rollid.

Joonis 1

Rollid ja vastutusalad hinnavahelepingu toimimisel

Allikas: Ühendkuningriigi ametiasutused.

(21)

Ühendkuningriik ja EDF on hinnavahelepingu tingimused kokku leppinud. Need tingimused lisatakse lepingu pikka vormi enne lepingu lõplikku allkirjastamist ja EDFi poolset lõpliku investeerimisotsuse tegemist.

(22)

Mitmed kokkulepitud tingimused peegeldavad muid tehnoloogialahendusi, eelkõige taastuvenergiatehnoloogiat käsitlevate hinnavahelepingute tingimusi. Need tingimused on avalikud (4). Muud tingimused on HPC hinnavahelepingu jaoks eriomased.

(23)

Vastavalt kokkulepitud tingimustele kehtestatakse täitmishinnaks 92,50 naelsterlingit MWh kohta 2012. aasta nominaalhindades. Kui tehakse otsus ehitada uus tuumaelektrijaam Sizewell C ning kasutada seejuures sama projekti ja näha ette võimalus jagada mõningaid HPC reaktorite kulusid, muudetakse täitmishinda nii, et see on 89,50 naelsterlingit MWh kohta, jällegi 2012. aasta nominaalväärtuses.

(24)

Täitmishind indekseeritakse täielikult tarbijahinnaindeksiga, nagu ka muude hinnavahelepingute puhul. Tarbijahinnaindeksit korrigeeritakse kord aastas ning baaskuupäev on november 2011. Igal aastal korrigeeritakse täitmishinda hooaja esimesel päeval, võttes aluseks riikliku statistikaameti veebruari kohta avaldatud uusima saadaoleva tarbijahinnaindeksi

(25)

Hinnavahelepingu kestus algab iga reaktori puhul hiljemalt selle käikulaskmiseks kehtestatud ajavahemiku alguskuupäevast, ning moodustab […] (5) aastat alates käikulaskmise kooskõlastatud kuupäevast. Pärast seda kuupäeva algab hinnavahelepingu kehtivusaeg, olenemata sellest, kas jaam töötab või mitte.

(26)

Lepingu kehtivuse viimane kuupäev on teise reaktori kasutusevõtuks kehtestatud ajavahemiku viimase päeva […] aastapäev. Kui kumbagi reaktorit ei ole viimaseks kuupäevaks või enne seda kasutusele võetud, võib hinnavahelepingu vastaspool lepingu lõpetada. Lepingu kehtivuse viimast kuupäeva võib pikendada vääramatu jõu või ühendusprobleemide tõttu.

(27)

Nähakse ette kaks tulude jagamise mehhanismi. Esimene puudutab ehituskulusid (6) ja sellega nähakse ette järgmine:

(28)

Teine tulude jagamise kord on seotud omakapitali tulumääraga. Kehtestati kaks piirmäära (7).

(29)

Esimene piirmäär kehtestati omakapitali prognoositava sisemise tulumäära tasemel selle otsuse tegemise ajal uusima finantsmudeli järgi, (8) või kui 11,4 protsenti märgitud omakapitalist ja nominaalväärtuses. Sellest tasemest üles- või allapoole jääv mis tahes tulu jagatakse nii, et hinnavahelepingu vastaspool saab 30 protsenti ja NNBG 70 protsenti.

(30)

Teine piirmäär, mis on kehtestatud kõrgemal tasemel – 13,5 protsenti nominaalväärtuses või 11,5 tegelikus väärtuses (korrigeeritud vastavalt tarbijahinnaindeksile), põhineb samal mudelil nagu eespool toodud põhjenduses. Sellest tasemest ülespoole jääv mis tahes tulu jagatakse nii, et hinnavahelepingu vastaspool saab 60 protsenti ja NNBG 40 protsenti.

(31)

Nähakse ette kaks tegevuskulude ülevaatamise kuupäeva. Esimene on 15 aastat ja teine 25 aastat pärast esimese reaktori käivitamise alguskuupäeva. Tegevuskulude ülevaatamised pakuvad võimalust leevendada mõlema poole pikaajalisi kuluriske ja viivad täitmishinna muutusteni mõlemas suunas. Selle mehhanismiga võimaldatakse täitmishinda suurendada või vähendada, võttes aluseks järgmiste tegevuskuluridade artiklite teadaolevad tegelikud kulud ja läbivaadatud prognoosid tulevaste kulude kohta, igal juhtumil täielikult ja eranditult nii, nagu tootmisrajatise jätkuvaks käitamiseks nõutav:

(32)

Ülevaatamisest jäetakse välja kõik kulud, mis on seotud konstrueerimise, muu kui mõistlikule ja usaldusväärsele standardile vastava toimimise ning tootmisrajatise valmiduse või võimsusega, samuti hooldusega mitteseotud kapitalikulud, uue (mitte olemasolevas ehitises asuva) konstruktsiooniga seotud kulud ning rahastamis- ja teatavad jäätmekäitluskulud.

(33)

Tegevuskulude ülevaatamisel kasutatavad läbivaadatud kuluhinnangud põhinevad NNBG koostatud aruandel ja need on kokku lepitud hinnavahelepingu vastaspoolega, võttes arvesse muude Euroopa kõrgrõhureaktori tehnoloogiat (EPR –European Pressurised Reactor) kasutavate tuumajaamade ning muude surveveereaktori tehnoloogiat kasutavate tuumajaamade võrdluskulusid Põhja-Ameerikas ja ELis, kõigil juhtudel mõistlikule ja usaldusväärsele standardile vastava toimimise korral. Täitmishinna korrektsioon arvutatakse välja võrdluskulude ülemise poole alusel.

(34)

Täitmishinda (või hinnavahelepingu vastaspoolele makstavat kogusummat või aastaseid makseid) vähendatakse nii, et see peegeldaks muutusi summas, mida NNBG peab maksma NNBG aktsionäridepoolse rahastamise ja maksude struktureerimisega seotud asjaoludel. Suurendamist selles suhtes ei võimaldata.

(35)

Pärast jaama käivitamist tehakse hindamisasutuse Valuation Office ametliku hinnangu järel ühekordne tulevikku suunatud täitmishinna korrektsioon seoses ärikinnisvara eest tasutavate maksudega. Sellest tulenevad muutused ärikinnisvara maksudes tehakse tegevuskulude ülevaatamise kaudu.

(36)

Lisaks hinnavahelepingu üldistes standardtingimustes käsitletud teabe esitamisele nõutakse NNBG-lt ka teatud tagatiste andmist seoses Ühendkuningriigi valitsusele esitatud andmetes ja mudelites sisalduva teabega, mis puudutab projekti kulusid. Lepinguga nähakse ette kokkulepitud finantsmudeli kasutamine, et määrata kindlaks selle tingimustega nõutavad erinevad täitmishinna ja muud korrektsioonid.

(37)

NNBG on kaitstud ja ta võib teatavatele nõuetele vastavate seadusemuudatuste (Qualifying Changes in Law, edaspidi „QCIL”) korral mõned kulud tagasi saada.

(38)

QCIL on diskrimineeriv seadusemuudatus, eriotstarbeline seadusemuudatus, eriotstarbeline maksuseaduse muudatus, muu seadusemuudatus või õigusliku aluse muudatus, mis ei ole ühegi kõnealuse juhtumi puhul ennustatav.

(39)

Diskrimineeriv seadusemuudatus on seadusemuudatus, mille tingimusi kohaldatakse konkreetselt (ja mitte pelgalt kaudselt või tagajärjena või üldiselt kohaldatava seaduse muudatuse ebaproportsionaalse mõjuna) projekti, tootmisrajatise või NNBG suhtes, aga muul juhul mitte.

(40)

Eriotstarbeline seadusemuudatus on seadusemuudatus, mille tingimusi kohaldatakse konkreetselt (ja mitte pelgalt kaudselt või tagajärjena või üldiselt kohaldatava seaduse muudatuse ebaproportsionaalse mõjuna) hinnavahelepinguga hõlmatud tuumaenergia tootmise rajatiste või elektrienergia tootmise rajatiste suhtes.

(41)

Eriotstarbeline maksuseaduse muudatus on i) uraani suhtes kehtestatud maksu muudatus või uus maks või ii) seadusemuudatus või muudatus Ühendkuningriigi maksu- ja tolliameti praktikas, mille tulemusena muutub NNBG maksustamine vähem soodsaks, kui on ette nähtud teatud konkreetsetes Ühendkuningriigi maksu- ja tolliameti väljastatud maksude tasumise tõendites.

(42)

Õigusliku aluse muutus on see, kui i) ONR (või selle järglasest reguleeriv asutus) enam ei reguleeri elektrienergia tootmise rajatist, hinnates, kas riski vähendamiseks vajalik kahju oleks saadava kasu suhtes liiga ebaproportsionaalne, või ii) asjaomane keskkonnaamet (või selle järglasest reguleeriv asutus) enam ei hinda riski vähendamise võimalust seoses tootmisrajatise kui aktsepteeritava keskkonnariskiga, kaaludes, kas rakendamiskulud on sellest saadava keskkonnakasu suhtes ebaproportsionaalsed.

(43)

QCILide puhul makstakse hüvitist üks kord ja üksnes siis, kui kõigi QCILide nõuete kogusumma ületab 50 miljonit naelsterlingit 2012. aasta nominaal- ja indekseeritud väärtustes. Kahekordseid tagasimakseid ei lubata. Täitmishinda korrigeeritakse lepingu järelejäänud kestuse ajal mis tahes konkreetse QCILi puhul ainult üks kord vastavalt kokkulepitud finantsmudelile või arvutades välja nõutava korrektsiooni nüüdispuhasväärtuse.

(44)

Tingimuste kohaselt saab NNBG hüvitist HPC „poliitilise” sulgemise korral (mida teeb kas Ühendkuningriik, EL või rahvusvaheline pädev asutus) muudel põhjustel kui teatavad põhjused, mis hõlmavad muu hulgas tervise-, tuumaohutuse, julgeoleku-, keskkonnapõhjuseid, tuumkütuse transporti või tuumaalaseid kaitsemeetmeid (teatav sulgemissündmusena kvalifitseeruv juhtum).

(45)

Hüvitis on kättesaadav ka juhul, kui tootmisrajatis suletakse tuumavaldkonnaga seotud vastutuskindlustuse asjaolude tõttu, sealhulgas põhjusel, et Ühendkuningriigi valitsus ei kiida heaks tootja väljapakutud alternatiivset kindlustuskorda, kui Ühendkuningriik pidanuks seda mõistlikult tegema ja kui tootjale polnud saadaval muid heakskiidetud kindlustusvõimalusi.

(46)

Kaitsemeetmed seoses sulgemissündmusena kvalifitseeruva juhtumiga hõlmavad lisaks hinnavahelepingu vastaspoole või Ühendkuningriigi valitsuse poolsele hüvitise maksmisele õigust anda NNGB üle Ühendkuningriigi valitsusele (ja Ühendkuningriigi valitsuse õigust nõuda üleandmist).

(47)

Lepingu katkestamise alused kehtivad üksnes NNBG kohta. Otsuse, kas lõpetada leping selle katkestamise aluste kättejõudmisel, teeb hinnavahelepingu vastaspool.

(48)

HPC projekt ja eelkõige NNBG saavad lisaks hinnavahelepingule kasutada ka riigi krediidigarantiid emiteeritud võlakohustusele (edaspidi „krediidigarantii”).

(49)

Emiteeritavaid võlakirju toetatakse krediidigarantiiga. Viimast saab käsitleda kindlustuslepinguna, millega tagatakse nõuetele vastava võlakohustuse põhisumma ja intresside õigeaegne maksmine, kusjuures summa võib ulatuda kuni 17 miljardi naelsterlingini (9).

(50)

Krediidigarantii annab Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi üksus Infrastructure UK (edaspidi „IUK”), mis valvab Ühendkuningriigi garantiikava haldamise järele. Krediidigarantii on kogu äritegevust hõlmav võlaplatvorm HPC pikaajaliseks rahastamiseks.

(51)

IUK arvates on tehing üles ehitatud viisil, millega põhjendatakse HPC klassifitseerimist samaväärsesse riskikategooriasse kui BB+/Ba1. Garantiitasu tase on 295 baaspunkti.

(52)

Kava kohaselt toetatakse rahastamisstruktuuri osana emiteeritavaid võlakirju Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi lordvolinike (garantii andja) võimaldatava garantiiga. Hõlmatud on ka sildlaen, mille kommertspangad annavad ehituse tarvis (ja mida ei tagata Ühendkuningriigi tagatiskavaga). Tehingule ettenähtud ülejäänud kapitali annavad aktsionärid. Muud kapitaliallikad võib rahastamisstruktuuri lisada garantii andja nõusolekul.

(53)

Otsuse tegemise ajal kavandati rahastamisallikaid järgmiselt:

(54)

Rahastamisstruktuur on üles ehitatud nii, et enne kui võlakirjad kannavad mis tahes kahjusid, kantakse lõplikult kahjumisse algne omakapital. Tingimusliku omakapitaliga pakutakse täiendavat kindlustunnet, et saabub kuupäev, mil garantii andja kindlustundeks on muu hulgas alustanud tööd HPC ja see toimib ning mil kõik nõutavad reservid on täielikult rahastatud (rahaasjade lõpuleviimine).

(55)

Omakapitaliga seonduvad aktsionäride kohustused määratakse kindlaks omakapitali jaotamise lepingus, mille osaline on ka garantii andja, nii et talle tekivad kohustused seoses omakapitali andmisega.

(56)

Tagamaks, et maksejõuetuse ilmnemise korral oleks omakapitali andjal ülalkirjeldatud kahjumi katmise võime, on lepinguosalised kehtestanud kaks tingimust (alusstsenaariumi tingimus (10) ja FFSi nurjumise tingimus) (11), mis võimaldavad garantii andjal nõuda algse omakapitali suurendamist või vastavalt tingimusliku omakapitali suurendamist, st selle viivitamatut eraldamist ja rakendamist võlakirjade lunastamiseks ja garantii andjale võlgnetavate summade tasumiseks. Sellise sätete kombinatsiooniga kavatsetakse tagada, et peamine vastutus EPR-tehnoloogia elujõulisuse eest lasub aktsionäridel ja mitte garantii andjal, kuni seda saab objektiivsete tõenditega kinnitada tänu varasemate projektide, nagu Flamanville 3 ja Taishan 1, edule.

(57)

Alusstsenaariumi tingimuse täitumiseni jääval ajavahemikul on kasutataval võlasummal piirmäär, mis on minimaalselt järgmine: võla piirmäär projekti asjaomase vaheetapi puhul ja […] protsenti algsest omakapitalist miinus arenduseks vajalik omakapital ehk siis […] miljardit naelsterlingit. Tabelis 1 esitatakse praktiline näide omakapitali kahjumi kandmise võime omaduste kohta:

Tabel 1

Alusstsenaariumi kohased kasutuselevõtu andmed ja alusstsenaariumi tingimuse mittetäitmine

Allikas: avaldanud IUK 12. septembril 2014.

Base Case Drawdown Profile

Base Case Condition Not Met (by 31 December 2020)

(58)

Pärast alusstsenaariumi tingimuse täitmist vastab garantii andja põhikaitse ehitusperioodil tingimusliku omakapitali summale, mis võidakse võtta kasutusele ülekulude katmiseks koos projekti vahe-eesmärkidega, millega piiratakse mis tahes perioodi võlasummat.

(59)

Aktsionäride eraldistel on nii algse omakapitali kui ka tingimusliku kapitali puhul täielik krediiditoetus selliste vahendite abil (loetelu ei ole ammendav) nagu emaettevõtja tagatised, akreditiivid või muud krediiditoetused, mis on garantii andja jaoks vastuvõetavad.

(60)

Aktsionärid võimaldavad fikseeritud (12) ja/või muutuva (13) tagatise, (14) sealhulgas nõuetele vastava kommertspandi (15) kogu nende varade, omandite ja ettevõtete ulatuses, et toetada oma kohustusi NNBG ees ja NNBG kohustusi. NNBG ja võlakirjade emitent, äsja asutatud eriotstarbega äriühing, annavad kumbki oma kohustuste toetuseks ammendava fikseeritud ja/või muutuva tagatise, sealhulgas nõuetele vastava kommertspandi kogu nende varade, omandite ja ettevõtete ulatuses. Tagatist toetavad teatud olulisi lepinguid puudutavad otsekokkulepped lepingupooltega.

(61)

Tehingu eripära ja ohutuse suure olulisuse tõttu võetakse tagatise täitmisele pööramisel arvesse Ühendkuningriigi ohutust reguleeriva asutuse nõusolekut ja asjaolu, et tagatist saab kasutada üksnes organ, kellel HPC jaamaga seoses on või saab olema tuumaenergia tootmise litsents.

(62)

Aktsionäride, NNBG ja emitendi antavad tagatised on mõeldud kindlustama, et tagatisega kindlustatud pooled: (16) i) oleksid võlgniku maksejõuetuse puhul maksimaalses eelisseisundis asjaomase võlgniku tagatiseta võlausaldajate nõuete ees; ii) säilitaksid võimaluse, et tagatisega kindlustatud pooled saaksid tagatisvarasid müüa ning rakendada sellisest müügist saadud vahendeid tagatud tasumata kohustuste täitmiseks, kui see peaks olema parim viis tagasimakseid maksimeerida, ja iii) kasutaksid maksimaalset kontrolli mis tahes pandiandja maksejõuetuse korral ja saavutaksid tagatise juhtimiseesmärgi, määrates asjaomase võlausaldaja varadele ja ettevõttele pankrotihalduri.

(63)

Võlakirjad on emitendi tagamata kohustused ja need ei osale üheski emitendi või HPC kontserni mis tahes muu liikme antavas tagatises.

(64)

Võlausaldajate järjestusega seoses kohaldatakse NNBG antud tagatise täitmisele pööramise menetlusi praktikas järgmises prioriteetsuse järjekorras:

(65)

Seda täitmisele pööramise menetluste prioriteetsuse järjekorda ei saa ilma garantii andja nõusolekuta muuta.

(66)

Tehingu rahastamine on jaotatud etappideks, võttes aluseks projekti elluviimise vahe-eesmärkide saavutamise.

(67)

Ajavahemikul pärast kuupäeva, mil on emiteeritud maksimaalne hulk võlakirju (mis ei ole SZC võlakirjad), eraldatakse vastavalt kavale algne omakapital ja tingimuslik omakapital, millega kaetakse selle kavaga seotud mis tahes ülekulud.

(68)

Enne rahaasjade lõpuleviimist ei ole lubatud maksta aktsionäridele dividende.

(69)

Ühendkuningriigi ametiasutused väidavad, et pärast rahaasjade lõpuleviimist on krediidigarantii jätkuvalt kaitstud paljude struktuursete ja lepingujärgsete riskimaandamismeetmetega, sealhulgas oluliste piirangutega selle kohta, millal võib maksta dividende, ja […]-kuise võla teenindamise reserviga (mida võidakse rahastada sularahaga, valmisolekuakreditiividega või aktsepteeritavate tagatistega), mis võib ulatuda […] miljardi naelsterlingini. Väidetavalt oleks turustandard projekti finantseerimise puhul kuuekuine võla teenindamise reserv.

(70)

Krediidigarantii nõutakse pärast rahaasjade lõpuleviimist sisse tõenäoliselt üksnes juhul, kui: a) esineb väga oluline kõrvalekalle tegevustulemustes ning seetõttu kahaneb võlateeninduseks saadaolev sularahavoog eeldatust väiksemaks ja b) selle kõrvalekalde tõttu ammendub struktuuris ettenähtud ja eespool osutatud oluline võla teenindamise reserv.

(71)

Kui võla teenindamise reserv kasutusse võetakse (mis tahes ulatuses), tuleb see taastada, enne kui võib teha mis tahes dividendimakseid.

(72)

Ühendkuningriigi ametiasutused väidavad, et arvestades maksejõuetuse vastaste struktuursete kaitsemeetmete ulatust ning käivitavate sündmuste olemasolu ja maksejõuetust ennetavaid võimalikke riskimaandamisvahendeid, peaks vajadus garantii rakendamise järele tekkima väga väheste ja ebatõenäoliste asjaolude korral. Kui aga rakendamine peaks vajalik olema, on asjaolud tõenäoliselt ootamatud ja tõsised, mis puhul fikseeritud meede ei ole asjakohane. IUK arvamuse kohaselt on vaja paindlikkust, et kaaluda tema võimalusi seoses sündmuste ilmnemisega, nii et ta saaks oma huve paremini kaitsta. Seetõttu otsustas IUK maksimaalse ja paindliku võimaluste kogumi kasuks koos otsustusõigusega määrata kindlaks sel ajal kõige asjakohasem rakendamise viis.

(73)

Komisjonile on hindamiseks esitatud HPC projekti rahastamise praeguseni kokkulepitud põhilised rahastamistingimused. Need sisaldavad poolte kokkulepet rahastamisdokumentide põhitingimuste kohta, aga käesoleva otsuse tegemise ajaks ei olnud saadaval lõplikult vormistatud õigusakti eelnõude ametlikke versioone. Ühendkuningriigi ametiasutused teatasid, et ülejäänud tingimused ja lõplikud rahastamisdokumendid sisaldavad standardklausleid, mida iga investor samalaadse projekti puhul nõuaks. Kuna komisjonil ei olnud võimalust seda kontrollida, peavad Ühendkuningriigi ametiasutused juhul, kui lõplikes dokumentides tehakse mis tahes muudatusi võrreldes praegu komisjonile esitatud meetme kirjeldusega, sellest komisjoni teavitama.

(74)

Hinnavahelepinguga nähakse ette, et NNBG investoritel on õigus hüvitisele, juhul kui Ühendkuningriigi valitsus peaks otsustama HPC poliitilistel põhjustel (ja mitte tervise, ohutuse, julgeoleku, keskkonna, transpordi või kaitsemeetmetega seotud kaalutlustel) sulgeda Neid makseid rahastataks samal viisil, nagu rahastatakse hinnavahelepingust tulenevaid makseid (st tarnija maksust). Hinnavahelepingule lisandub ministeeriumiga sõlmitud leping – see sõlmitakse ministeeriumi ja NNBG investorite vahel.

(75)

Lepinguga nähakse ette, et kui vastaspoolest organ ei ole suuteline pärast poliitilist sulgemist tegema NNBG investoritele hüvitismakseid, maksab ministeerium investoritele kokkulepitud hüvitise. Lepinguga ei nähta ette täiendavaid hüvitismakseid ei NNBG-le ega tema investoritele.

(76)

Komisjon sai algatamisotsuse üle konsulteerimise ajal – mis kestis kuni 7. aprillini 2014 – väga arvukalt vastuseid. Palume vaadata riigiabi hinnangu suhtes asjakohaste märkuste kirjeldust allpool.

(77)

Huvitatud isikute märkusi käsitletakse hinnangu asjakohastes osades ilma konkreetset märkust konkreetselt nimetamata.

(78)

Märkuste hulka arvestades kirjeldatakse neid teemade järgi rühmitatuna.

(79)

Üks vastaja nõustus Ühendkuningriigi valitsusega, et meetmed ei hõlma riigiabi, ja viitas Ühendkuningriigi esitatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse hinnangut toetavatele tõenditele.

(80)

Üks isik väitis, et HPC osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust, kuna ta täidab avaliku teenindamise kohustust, tagades, et energianõudlusele vastatakse nii lühikeses, keskpikas kui pikas perspektiivis, ning et projekti viiakse ellu selgel ja läbipaistval viisil, nii et ühelegi osalevale ettevõtjale ei anta majanduslikku eelist. Samuti suurendaks HPC varustuskindlust, vähendades toetumist imporditavatele kütustele ning vähendades fossiilkütuste kasutamist.

(81)

Nende isikute hulgas, kes ei nõustu Ühendkuningriigi seisukohaga, et meede ei hõlma riigiabi, täheldas üks vastaja, et meede ei ole kooskõlas Altmarki kriteeriumidega, kuna hinnavaheleping kujutab endast üksnes hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest.

(82)

Mitu vastajat täheldas, et ükski muu ettevõtja ei olnud suuteline projektile pakkumust esitama.

(83)

Mitu isikut väitis, et teatatud meede ei kuulu ELi üldist majandushuvi pakkuva teenuse raamistikku, kuna Ühendkuningriik ei ole selgelt määratlenud avaliku teenindamise kohustust, mille eest ta hüvitist annaks, ega ole täitnud avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise tingimusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (18) artikli 3 lõikes 2.

(84)

Mitu isikut märkis, et abimeetmed ei ole kooskõlas Altmarki kriteeriumidega, mille kohaselt elektrienergia tootmine on tavapärane majandustegevus ja et seega peaks tuumaenergia konkureerima muude elektrienergia allikatega elektrienergia liberaliseeritud siseturul; meetmel puudub ühishuvi eesmärk; näib, et ei ole ühtegi objektiivset kriteeriumi, õigustamaks 35aastast kestust; sellega koheldakse erinevalt tuumaenergiat ja taastuvaid energiaallikaid; see tugineb teadmata parameetritele ning puudub kulude ja tulude analüüs. Pealegi ei saa see olla üldist majandushuvi pakkuv teenus asjaolu tõttu, et tuumaenergiaga saab toota üksnes baaskoormuselektrienergiat. Lisaks oleks olemas oluline risk ülemääraseks hüvitamiseks.

(85)

Mitu vastajat väitis, et meetmed kujutavad endast riigiabi, kuna need hõlmavad kahepoolseid lepinguid riigi ja ettevõtja vahel; maksed on konkreetselt suunatud eesmärgile toota tuumaenergiat; maksetega on otseselt seotud riigieelarve; ja lepinguga nähakse tuumaenergiale ette toetus ja eritingimused, mis ületaksid mis tahes toetuse taastuvatele energiaallikatele.

(86)

Üks vastaja täheldas, et jäätmekäitluse hinnale maksimaalse piirmäära kehtestamine ühiku kohta tehtava jäätmemakse asemel kujutab endast abi ja täiendavat subsiidiumi uute tuumajaamade käitajatele.

(87)

Muude positiivsete vastuste hulgas täheldas üks vastaja, et tuumaenergia võib suuresti aidata kaasa vähese süsinikuheitega elektri tootmisele ja mitmekesistada elektritootmissektorit. Samuti märkis ta, et kuigi sellega ei suudeta Ühendkuningriigis järgmiste kümnendite jooksul pakkuda kogu vajalikku täiendavat võimsust, on sellel tõenäoliselt otsustav roll ammenduva tuumavõimsuse asendamisel ja tuleviku nõudlusele vastamisel.

(88)

Mitu vastajat väitis, et Ühendkuningriik on teistest ELi liikmesriikidest erinevas olukorras, kuna on saar ja tal on vähem võimalusi võrkudevahelisteks ühendusteks. Mis tahes võrdlus Soome või Prantsusmaaga oleks kohatu nende märkimisväärselt erineva turustruktuuri tõttu ja asjaolu tõttu, et nendes liikmesriikides on pikaajalised majanduslikud kokkulepped tuumajaamade ehitamise toetuseks. Pealegi ei suudaks Ühendkuningriik tulla toime taastuvatele energiaallikatele iseloomuliku muutliku võimsusega, importides oma naabritelt suuri energiahulki, kui taastuvatest allikatest energiat ei toodeta, ja võimalikust liigsest tootmisest põhjustatud dumpinguprobleemidega. Ühendkuningriigi turutõrked oleksid Euroopa ühtsel elektriturul mis tahes riigiga võrreldes seetõttu alati suuremad kui Euroopa mandriosas ning nõuaksid rohkem meetmeid nende korrigeerimiseks. Lisaks suurendaks toetus tuumaenergiale energiavarustuse mitmekesisust ning tugevdaks seega Ühendkuningriigi energiasüsteemi vastupidavust.

(89)