25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/647,

24. aprill 2015,

millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa seoses teatavate toidu lisaainete kasutamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud toidu lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisas on sätestatud liidu loetelu toidu lisaainetes, toiduensüümides, lõhna- ja maitseainetes ja toitainetes kasutada lubatud toidu lisaainete kohta ning kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(3)	Kõnealuseid loetelusid võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(4)

Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta koostati toidu lisaainete alusel, mida on lubatud toidus kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 94/35/EÜ, (3) 94/36/EÜ (4) ja 95/2/EÜ, (5) ning pärast seda, kui vaadati läbi nende vastavus määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklite 6, 7 ja 8 nõuetele. Liidu loetelus on toidu lisaained loetletud toidugruppide alusel, millele neid lisaaineid võib lisada.

(5)	Raskuste tõttu, mis tulid ette toidu lisaainete ülekandmisel määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud uude gruppidesse jaotamise süsteemi, on leitud teatavaid vigu ja need tuleks parandada ning mõningaid teisi sätteid tuleks rohkem selgitada.

(6)

II lisas ei loetleta eri vorme, millisel kujul toidu lisaainet võib kasutada, nt sorbitoolid (E 420) esinevad sorbitooli (E 420 i)) või sorbitoolisiirupi (E 420 ii)) kujul; naatriumtsitraadid (E 331) esinevad mononaatriumtsitraadi (E 331 i)) dinaatrimtsitraadi (E 331 (II)) ja trinaatriumtsitraadi (E 331 iii)) kujul. Need vormid on täpsustatud komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (6). Tuleks selgitada, et neid erinevaid toidus lubatud lisaainete vorme võib kasutada.

(7)	Kantaksantiini (E 161g) ei tohi otse tarbijale müüa. Seetõttu tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa A osa 2. punkti alapunkti 5.

(8)	Rivieri titaanjuurt (E 425) ei tohi kasutada veetustatud toiduainete tootmisel, mis allaneelamisel uuesti rehüdreeruvad. Seega tuleks II lisa C osa 1. jaotise I rühmas kandele E 425 lisada joonealune märkus 2.

(9)	Toidukategooriates 01.7.2 „Valminud juust” ja 01.7.6 „Juustutooted (välja arvatud gruppi 16 kuuluvad tooted)” tuleks selgitada, et natamütsiini (E 235) võib kasutada ainult lõikamata juustude ja lõikamata juustutoodete väliseks töötlemiseks.

(10)

Tuleks võtta ühtne lähenemisviis joonealuste märkuste puhul, mis osutavad alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnormidele, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) nr 380/2012 (7). Lause „Muid alumiiniumlakke ei ole lubatud kasutada” tuleks lisada kõigile joonealustele märkustele, mis osutavad konkreetsetele toidu lisaainetele järgmistes toidugruppides: 01.7.3 „Söödav juustukoorik”, 01.7.5 „Sulatatud juust”, 04.2.5.2 „Džemmid, želeed, tsitrusmarmelaadid ja magustatud kastanipüree, nagu määratletud direktiivis 2001/113/EÜ”, 08.2 „Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004”, 08.3.1 „Kuumtöötlemata lihatooted”, 08.3.2 „Kuumtöödeldud lihatooted”, 08.3.3 „Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused” ning 09.3 „Kalamari”.

(11)	Toidugrupis 02.1 „Peaaegu veetustatud rasvad ja õlid (välja arvatud veetustatud piimarasv)” ei tohiks teatavaid toidu lisaaineid kasutada neitsiõlides ja oliiviõlis.

(12)	Toidugrupis 04.2.3 „Konserveeritud marjad, puu- ja köögiviljad” tuleks keelata vääveldioksiidi ja sulfitite (E 220–228) kasutamine töödeldud seente puhul.

(13)

Toidugrupis 05.2 Muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused) ning toidugrupis 05.4 „Kaunistused, vaabad ja täidised, välja arvatud puuvilja- ja marjapõhised täidised, mis kuuluvad gruppi 4.2.4” tuleks tärklisepõhistes kondiitritoodetes lõhna- ja maitsetugevdajana kasutatava neotaami (E 961) jaoks kehtestada piirnorm 3 mg/kg.

(14)	Toidugrupis 05.4 „Kaunistused, vaabad ja täidised, välja arvatud puuvilja- ja marjapõhised täidised, mis kuuluvad gruppi 4.2.4” tuleks lubada tsüklamiinhappe ning selle naatrium- ja kaltsiumsoolade (E 952) kasutamine pihustatavates maitsestatud kreemides.

(15)	Toidugrupis 06.4.4 „Kartuli-gnocchi” tuleks piirata lisaainete kasutamist värske jahutatud kartuli-gnocchi puhul piiratud arvu I rühma kuuluvate lisaainetega.

(16)	Toidugrupis 07.2 „Valikpagaritooted” tuleks selgitada vääveldioksiidi ja sulfitite (E 220–228) kasutamist.

(17)	Toidugrupis 08.2 „Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004” tuleks kanne „Kaaliumatsetaat” (E 261) parandada kandeks „Kaaliumatsetaadid”.

(18)	Toidugrupis 08.3.1 „Kuumtöötlemata lihatooted” tuleks eemaldada topeltkanded „Isoaskorbiinhape” (E 315) ja „Naatriumisoaskorbaat” (E 316).

(19)

Toidugruppides 08.2 „Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004”, 08.3.1 „Kuumtöötlemata lihatooted”, 08.3.2 „Kuumtöödeldud lihatooted” ja 08.3.4 „Traditsioonilised soolatud lihatooted, mille puhul kehtivad nitritite ja nitraatide osas lisasätted” tuleks selgitada nitritite (E 249–250) ja/või nitraatide (E 251–252) piirnormide väljendamist.

(20)	Toidugrupis 08.3.2 „Kuumtöödeldud lihatooted” tuleks lubada gallaatide, TBHQ ja BHA (E 310–320) kasutamist vinnutatud liha puhul.

(21)	Toidugrupis 08.3.3 „Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused” tuleks joonealuse märkuse number „80” parandada numbriks „89”.

(22)	Toidugrupis 08.3.4.2 „Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted” tuleks soolatud tagatüki jamón curado, soolatud abatüki paleta curada ning kuivsoolatud ja vinnutatud sisefilee lomo embuchado ja cecina ning nendesarnaste toodete puhul taastada nitritite (E 249–250) piirnorm.

(23)

Toidugruppides 09.1.2 „Töötlemata vähilaadsed ja molluskid” ja 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” tuleks selgitada, et ühikud, millest sõltuvad vääveldioksiidi ja sulfitite (E 220–228) piirnormid, on väljendatud kilogrammi kohta, ning 4-heksüülresortsinooliga (E 586) seotud joonealust märkust tuleks selgitada ja parandada.

(24)	Toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” tuleks titaandioksiidi (E 171) ja raudoksiidide ja -hüdroksiidide (E 172) kasutamist piirata ainult suitsutatud kalaga.

(25)	Toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” tuleks selgitada, et sorbiinhappe ja sorbaatide ning bensoehappe ja bensoaatide (E 200–213) piirnorme kohaldatakse üksiku lisaaine ja segu kohta ning sisaldust väljendatakse vaba happena.

(26)	Toidugrupis 10.2 „Töödeldud munad ja munatooted” tuleks trietüültsitraadi (E 1505) piirnormi kohaldada üksnes munavalgepulbrile.

(27)	Toidugruppides 14.2.7.1 „Aromatiseeritud veinid” ja 14.2.7.2 „Aromatiseeritud veinipõhised joogid” tuleks parandada II ja III rühma kuuluvate toiduvärvide kasutamist vastavalt sellele, milliseid toiduvärve on lubatud kasutada direktiiviga 94/36/EÜ.

(28)	Toidugrupis 17.1 „Toidulisandid tahkel kujul, sealhulgas kapslites, tablettides ja muul kujul, välja arvatud närimistablettide kujul” tuleks muuta joonealuse märkuse „79” numbrit ning see märkus tuleks lisada kandele dimetüülpolüsiloksaani (E 900) kohta.

(29)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa 4. osas „Lõhna- ja maitseainetes kasutada lubatud toidu lisaained, sealhulgas kandeained” tuleks oktenüülmerevaikhappega modifitseeritud kummiaraabiku (E 423) piirnorme kohaldada valmistoidu suhtes. 6. osas „1.–5. osas loetletud toidu lisaainete rühmad” tuleks 7. tabelisse „Algiinhape – alginaadid” lisada kaltsiumalginaat (E 404).

(30)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon selleks, et ajakohastada toidu lisaaineid käsitlevat liidu loetelu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas, küsima Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta inimeste tervist. Kuna liidu loetelu muudetakse selleks, et hõlmata toidu lisaainete kasutusalad, mis on juba lubatud direktiiviga 94/35/EÜ, direktiiviga 94/36/EÜ ja direktiiviga 95/2/EÜ, siis on kõnealuse loetelu ajakohastamine selline, mis ei mõjuta inimeste tervist. Seetõttu ei ole vaja küsida toiduohutusameti arvamust.

(31)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa vastavalt muuta ja parandada.

(32)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/35/EÜ, 30. juuni 1994, toiduainetes kasutatavate magusainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/36/EÜ, 30. juuni 1994, toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/2/EÜ, 20. veebruar 1995, toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1).

(6) Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(7) Komisjoni määrus (EL) nr 380/2012, 3. mai 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa toidus kasutada lubatud alumiiniumi sisaldavate lisaainete kasutustingimuste ja -tasemete osas (ELT L 119, 4.5.2012, lk 14).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

A osa muudetakse järgmiselt:

jaotises 1 asendatakse esimene taane järgmisega:

„—	toidu lisaaine nimetus ja selle E-number; teise võimalusena, kui nimetatud toidu lisaaineid on teatavale toidule tegelikult lisatud, võib kasutada komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (*1) loetletud täpsemaid E-numbreid ja nimetusi, välja arvatud sünonüüme.

(*1) Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).” "

;

jaotise 2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Ainult B osas loetletud aineid, mis on sätestatud määruses (EL) nr 231/2012, võib kasutada toidu lisaainetena, välja arvatud juhul, kui E osas on konkreetselt sätestatud teisiti.”

;

jaotise 2 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.	Toiduvärve E 123, E 127, E 160b, E 161g, E 173 ja E 180 ning nende segusid ei tohi otse tarbijale müüa.”

II.

C osa 1. jaotise I rühmas asendatakse kanne E 425 kohta järgmisega:

„E 425

Rivieri titaanjuur

i)	Rivieri titaanjuure kummi

ii)	Rivieri titaanjuurest saadud glükomannaan

10 g/kg, eraldi või segus (1) (2) (3)”

III.

E osa muudetakse järgmiselt:

toidugrupis 01.7.2 „Valminud juust” muudetakse E 235 käsitlevat kannet järgmiselt:

E 235 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 235

Natamütsiin

1 mg/dm2 pinnal (ei tohi leiduda 5 mm sügavuses)

Ainult lõikamata kõva, poolkõva ja poolpehme juustu pinnatöötluseks”

b)	joonealune märkus 8 jäetakse välja;

toidugrupis 01.7.3 „Söödav juustukoorik” asendatakse joonealune märkus 67 järgmisega:

„(67)

Lisaaineid E 120 (košenill, karmiinhape, karmiinid) ja E 180 (litoolrubiin BK) sisaldavatest alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnorm on 10 mg/kg. Muid alumiiniumlakke ei ole lubatud kasutada. Käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punkti g kohaselt kohaldatakse kõnealust piirnormi 1. veebruarist 2013.”

;

toidugrupis 01.7.5 „Sulatatud juust” asendatakse joonealune märkus 66 järgmisega:

„(66)

Lisaainet E 120 (košenill, karmiinhape, karmiinid) sisaldavatest alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnorm on 1,5 mg/kg. Muid alumiiniumlakke ei ole lubatud kasutada. Käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punkti g kohaselt kohaldatakse kõnealust piirnormi 1. veebruarist 2013.”

;

toidugrupis 01.7.6 „Juustutooted (välja arvatud gruppi 16 kuuluvad tooted)” asendatakse E 235 käsitlev kanne järgmisega:

„E 235

Natamütsiin

1 mg/dm2 pinnal (ei tohi leiduda 5 mm sügavuses)

Ainult lõikamata kõvade, poolkõvade ja poolpehmete toodete pinnatöötluseks”

toidugruppi 02.1 „Peaaegu veetustatud rasvad ja õlid (välja arvatud veetustatud piimarasv)” muudetakse järgmiselt:

E 270 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 270

Piimhape

quantum satis

Ainult kuumtöötlemiseks ja/või praadimiseks või kastmete valmistamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud neitsiõlid ja oliiviõlid”

E 300 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 300

Askorbiinhape

quantum satis

Ainult kuumtöötlemiseks ja/või praadimiseks või kastmete valmistamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud neitsiõlid ja oliiviõlid”

E 472c käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 472c

Rasvhapete mono- ja diglütseriidide ning sidrunhappe estrid

quantum satis

Ainult kuumtöötlemiseks ja/või praadimiseks või kastmete valmistamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud neitsiõlid ja oliiviõlid”

toidugrupis 04.2.3 „Konserveeritud marjad, puu- ja köögiviljad” asendatakse E 220–228 käsitlev kanne järgmisega:

„E 220–228

Vääveldioksiid ja sulfitid

(3)

Ainult valged köögiviljad, sealhulgas kaunviljad ja töödeldud seened”

toidugrupis 04.2.5.2 „Džemmid, želeed, tsitrusmarmelaadid ja magustatud kastanipüree, nagu määratletud direktiivis 2001/113/EÜ” asendatakse joonealune märkus 66 järgmisega:

„(66)

toidugrupis 05.2 „Muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused” asendatakse E 961 käsitlev viies kanne järgmisega:

„E 961

Neotaam

Ainult tärklisepõhised vähendatud energiasisaldusega või ilma lisatud suhkruta kondiitritooted, lõhna- ja maitsetugevdajana”

toidugruppi 05.4 „Kaunistused, vaabad ja täidised, välja arvatud puuvilja- ja marjapõhised täidised, mis kuuluvad gruppi 4.2.4” muudetakse järgmiselt:

E 961 käsitlev teine kanne asendatakse järgmisega:

„E 961

Neotaam

Ainult tärklisepõhised vähendatud energiasisaldusega või ilma lisatud suhkruta kondiitritooted, lõhna- ja maitsetugevdajana”

E 951 käsitleva kande järele lisatakse uus E 952 käsitlev kanne:

„E 952

Tsüklamiinhape ning selle naatrium- ja kaltsiumsoolad

250

(51)

Ainult vähendatud energiasisaldusega või ilma lisatud suhkruta pihustatavates maitsestatud kreemides”

10)

toidugruppi 06.4.4 „Kartuli-gnocchi” muudetakse järgmiselt:

I rühma käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„I rühm

Lisaained

Välja arvatud värske jahutatud kartuli-gnocchi”

E 200–203 käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued kanded:

„E 270	Piimhape	quantum satis	Ainult värske jahutatud kartuli-gnocchi
E 304	Rasvhapete askorbüülestrid	quantum satis	Ainult värske jahutatud kartuli-gnocchi
E 330	Sidrunhape	quantum satis	Ainult värske jahutatud kartuli-gnocchi
E 334	Viinhape (L(+)-)	quantum satis	Ainult värske jahutatud kartuli-gnocchi
E 471	Rasvhapete mono- ja diglütseriidid	quantum satis	Ainult värske jahutatud kartuli-gnocchi”

11)

toidugruppi 07.2 „Valikpagaritooted” muudetakse järgmiselt:

E 220–228 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 220–228

Vääveldioksiid ja sulfitid

(3)

Ainult kuivad küpsised”

joonealuse märkuse 2 järele lisatakse joonealune märkus 3:

„(3)	Piirnorm väljendatakse SO2-na ja see hõlmab kõikidest allikatest saadavat üldkogust; SO2 sisaldus kuni 10 mg/kg ja 10 mg/l kohta loetakse tühiseks.”

;

12)

toidugruppi 08.2 „Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004” muudetakse järgmiselt:

E 249–250 ja E 261 käsitlevad kanded asendatakse järgmistega:

	„E 249–250	Nitritid	150	(7)	Ainult lomo de cerdo adobado, pincho moruno, careta de cerdo adobada, costilla de cerdo adobada, Kasseler, Bräte, Surfleisch, toorvorst, šašlõkk, ahjupraad, kiełbasa surowa biała, kiełbasa surowa metka ja tatar wołowy (danie tatarskie)
	E 261	Kaaliumatsetaadid	quantum satis		Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola”

joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)	Maksimaalne kogus, mida võib töötlemisel lisada, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

c)	joonealune märkus 7 jäetakse välja;

joonealune märkus 66 asendatakse järgmisega:

„(66)

;

13)

toidugruppi 08.3.1 „Kuumtöötlemata lihatooted” muudetakse järgmiselt:

E 315 ja E 316 käsitlevad kanded jäetakse välja:

	„E 315	Isoaskorbiinhape	500		Ainult soolatud lihatooted ja konserveeritud lihatooted
	E 316	Naatriumisoaskorbaat	500		Ainult soolatud lihatooted ja konserveeritud lihatooted”

joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)	Maksimaalne kogus, mida võib töötlemisel lisada, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

joonealune märkus 66 asendatakse järgmisega:

„(66)

;

14)

toidugruppi 08.3.2 „Kuumtöötlemata lihatooted” muudetakse järgmiselt:

E 316 käsitleva kande järele lisatakse uus E 310–320 käsitlev kanne:

„E 310–320

Gallaadid, TBHQ ja BHA

200

(1) (13)

Ainult vinnutatud liha”

joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)	Maksimaalne kogus, mida võib töötlemisel lisada, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

joonealuse märkuse 9 järele lisatakse joonealune märkus 13:

„(13)

Piirnorm väljendatakse rasvana.”

;

joonealune märkus 66 asendatakse järgmisega:

„(66)

;

15)

toidugruppi 08.3.3 „Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused” muudetakse järgmiselt:

E 339 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 339

Naatriumfosfaadid

12 600

(4) (89)

Ainult naturaalsed vorstikestad”

joonealune märkus 78 asendatakse järgmisega:

„(78)

Lisaainet E 120 (košenill, karmiinhape, karmiinid) sisaldavatest alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnorm on 10 mg/kg. Muid alumiiniumlakke ei ole lubatud kasutada. Käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punkti g kohaselt kohaldatakse kõnealust piirnormi 1. veebruarist 2013.”

;

joonealune märkus 80 asendatakse järgmisega:

„(89)

Ülekandumine lõpptootesse ei tohi ületada 250 mg/kg.”

;

16)

toidugruppi 08.3.4.1 „Traditsioonilised märgsoolatud lihatooted, mida töödeldakse nitriteid ja/või nitraate, keedusoola ning muid koostisaineid sisaldavas lahuses soolamisega” muudetakse järgmiselt:

joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)	Lisatud aine piirnorm, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

joonealune märkus 39 asendatakse järgmisega:

„(39)

Jäägi piirnorm tootmisprotsessi lõppemisel, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

17)

toidugruppi 08.3.4.2 „Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted (tooted soolatakse liha pinnale kantud nitriteid ja/või nitraate, soola ning muid koostisaineid sisaldava kuivsoolamisseguga, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine)” muudetakse järgmiselt:

E 249–250 käsitlev kolmas kanne asendatakse järgmisega:

„E 249–250

Nitritid

100

(39)

Ainult kuivsoolatud tagatükk presunto , kuivsoolatud abatükk presunto da pa ja tagatükist suitsuvorst paio do lombo ja sarnased tooted: kuivsoolamine 10–15 päeva, millele järgneb 30–45-päevane stabiliseerumisaeg ning vähemalt kahekuuline laagerdumisaeg. Ainult soolatud tagatükk jamón curado , soolatud abatükk paleta curada ning kuivsoolatud ja vinnutatud sisefilee lomo embuchado ja cecina ning sarnased tooted: kuivsoolamisele järgneb vähemalt 10-päevane stabiliseerumisaeg ning üle 45-päevane laagerdumisaeg.”

joonealune märkus 39 asendatakse järgmisega:

„(39)

Jäägi piirnorm tootmisprotsessi lõppemisel, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

18)

toidugruppi 08.3.4.3 „Muud traditsiooniliselt soolatud tooted (märg- ja kuivsoolamisprotsesse kasutatakse kas kombineeritult või sisaldab liittoode nitriteid ja/või nitraate või tootesse on enne kuumtöötlemist pritsitud soolalahust)” muudetakse järgmiselt:

joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)	Lisatud aine piirnorm, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

joonealune märkus 39 asendatakse järgmisega:

„(39)

Jäägi piirnorm tootmisprotsessi lõppemisel, väljendatud NaNO2 või NaNO3-na.”

;

19)

toidugruppi 09.1.2 „Töötlemata vähilaadsed ja molluskid” muudetakse järgmiselt:

E 220–228 ja E 586 käsitlevad kanded asendatakse järgmistega:

„E 220–228	Vääveldioksiid ja sulfitid	150	(3) (10)	Ainult värsked, külmutatud ja sügavkülmutatud vähilaadsed ja peajalgsed; sugukondade Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae vähilaadsed kuni 80 ühikut kilogrammi kohta
E 220–228	Vääveldioksiid ja sulfitid	200	(3) (10)	Ainult sugukondade Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae vähilaadsed 80–120 ühikut kilogrammi kohta
E 220–228	Vääveldioksiid ja sulfitid	300	(3) (10)	Ainult sugukondade Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae vähilaadsed üle 120 ühiku kilogrammi kohta
E 586	4-heksüülresortsinool	2	(90)	Ainult värsked, külmutatud ja sügavkülmutatud vähilaadsed”

joonealune märkus 42 asendatakse järgmisega:

„(90)

Jäägina lihas”

;

20)

toidugruppi 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” muudetakse järgmiselt:

E 171 käsitlev kolmas kanne asendatakse järgmisega:

„E 171

Titaandioksiid

quantum satis

Ainult suitsutatud kala”

E 172 käsitlev teine kanne asendatakse järgmisega:

„E 172

Raudoksiidid ja -hüdroksiidid

quantum satis

Ainult suitsutatud kala”

E 200–213 käsitlev kolmas kanne asendatakse järgmisega:

„E 200–213

Sorbiinhape ja sorbaadid

Bensoehape ja bensoaadid

6 000

(1) (2)

Ainult keedetud Crangon crangon ja Crangon vulgaris”

E 220–228 käsitlev teine kanne asendatakse järgmisega:

„E 220–228

Vääveldioksiid ja sulfitid

135

(3) (10)

Ainult keedetud vähilaadsed sugukondadest Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae, kuni 80 ühikut kilogrammi kohta”

E 220–228 käsitlev kolmas kanne asendatakse järgmisega:

„E 220–228

Vääveldioksiid ja sulfitid

180

(3) (10)

Ainult keedetud vähilaadsed sugukondadest Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae, 80–120 ühikut kilogrammi kohta”

E 220–228 käsitlev viies kanne asendatakse järgmisega:

„E 220–228

Vääveldioksiid ja sulfitid

270

(3) (10)

Ainult keedetud vähilaadsed sugukondadest Penaeidae, Solenoceridae ja Aristaeidae, üle 120 ühiku kilogrammi kohta”

21)

toidugrupis 09.3 „Kalamari” asendatakse joonealune märkus 68 järgmisega:

„(68)

Lisaainet E 123 sisaldavatest alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnorm on 10 mg/kg. Muid alumiiniumlakke ei ole lubatud kasutada. Käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punkti g kohaselt kohaldatakse kõnealust piirnormi 1. veebruarist 2013.”

;

22)

toidugruppi 10.2 „Töödeldud munad ja munatooted” muudetakse järgmiselt:

a)	E 1505 käsitlev esimene kanne jäetakse välja;

E 1505 käsitlev teine kanne asendatakse järgmisega:

„E 1505

Ttrietüültsitraat

quantum satis

Ainult kuivatatud munavalge”

23)

toidugruppi 14.2.7.1 „Aromatiseeritud veinid” muudetakse järgmiselt:

lisatakse II ja III rühma käsitlevad kanded ning lisaained E 104, E 110, E 124, E 160d jäetakse välja:

„II rühm	Toiduvärvid, mida on lubatud kasutada vajalikus koguses (quantum satis)			Välja arvatud americano, bitter vino
III rühm	Toiduvärvid, mille puhul piirnorm kehtib nii üksikaine kui ka segu kohta	200		Välja arvatud americano, bitter vino
E 104	Kinoliinkollane	50	(61)	Välja arvatud americano, bitter vino
E 110	Päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S	50	(61)	Välja arvatud americano, bitter vino
E 124	Erkpunane 4R, košenillpunane A	50	(61)	Välja arvatud americano, bitter vino”
E 160d	Lükopeen	10

E 160d käsitleva kande järele lisatakse kanne E 163:

„E 163

Antotsüaniinid

quantum satis

Ainult americano”

24)

toidugruppi 14.2.7.2 „Aromatiseeritud veinipõhised joogid” muudetakse järgmiselt:

a)	II ja III rühma käsitlevad kanded ning kanne E 160d kohta jäetakse välja;

E 104 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„E 104

Kinoliinkollane

(61)

Ainult bitter soda”

E 110 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„E 110

Päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S

(61)

Ainult bitter soda”

E 124 käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„E 124

Erkpunane 4R, košenillpunane A

(61)

Ainult bitter soda”

E 150a-d käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 150a-d

Karamellid

quantum satis

Välja arvatud sangria, clarea, zurra”

25)

toidugruppi 17.1 „Toidulisandid tahkel kujul, sealhulgas kapslites, tablettides ja muul kujul, välja arvatud närimistablettide kujul” muudetakse järgmiselt:

E 900 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 900

Dimetüülpolüsiloksaan

(91)

Ainult toidulisandites, mis on mulle tekitavate tablettide kujul”

joonealune märkus 79 asendatakse järgmisega:

„(91)

Piirnormi kohaldatakse 200 ml vees lahustatud tarbimisvalmis toidulisandi suhtes.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.

4. osas „Lõhna- ja maitseainetes kasutada lubatud toidu lisaained, sealhulgas kandeained” asendatakse kanne E 423 „Oktenüülmerevaikhappega modifitseeritud kummiaraabik” järgmisega:

„E 423	Oktenüülmerevaikhappega modifitseeritud kummiaraabik	Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugruppides 03 – toidujää, 07.2 – valikpagaritooted, 08.3 – lihatooted, ainult töödeldud linnuliha, 09.2 – töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed ja toidugrupis 16 – magustoidud, välja arvatud gruppide 1, 3 ja 4 tooted.	500 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugrupis 14.1.4 – maitsestatud joogid: ainult maitsestatud joogid, mis ei sisalda puuviljamahla, ning puuviljamahla sisaldavad gaseeritud maitsestatud joogid, ning toidugrupis 14.2 – alkohoolsed joogid, sealhulgas nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid.	220 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugruppides 05.1 – kakao- ja šokolaaditooted direktiivi 2000/36/EÜ tähenduses, 05.2 – muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused, 05.4 – kaunistused, vaabad ja täidised, välja arvatud puuvilja- ja marjapõhised täidised, mis kuuluvad gruppi 4.2.4 ning toidugrupis 06.3 – hommikusöögihelbed.	300 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseemulsioonid, mida kasutatakse toidugrupis 01.7.5 – sulatatud juust.	120 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugrupis 05.3 – närimiskumm.	60 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugruppides 01.8 – piimatoodete analoogid, sealhulgas joogivalgendajad, 04.2.5 – keedised, tarretised, tsitrusmarmelaadid ja sarnased tooted, 04.2.5.4 – pähklivõi ja pähklivõided, 08.3 – lihatooted, 12.5 – supid ja puljongid, 14.1.5.2 – muud: ainult lahustuv kohv ja tee ning teraviljapõhised kasutusvalmis toidud.	240 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugrupis 10.2 – töödeldud munad ja munatooted.	140 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugruppides 14.1.4 – maitsestatud joogid: üksnes gaseerimata maitsestatud joogid, mis sisaldavad puuviljamahla, 14.1.2 – puuvilja-, marjamahlad, nagu määratletud direktiivis 2001/112/EÜ, ja köögiviljamahlad, 12.6 – kastmed: üksnes soustid ja magusad kastmed.	400 mg/kg valmistoidus
		Lõhna- ja maitseõli emulsioonid, mida kasutatakse toidugrupis 15 – kasutusvalmid vürtsikad tooted ja suupisted.	440 mg/kg valmistoidus”

6. osa 7. tabelisse „Algiinhape, alginaadid” lisatakse E 403 käsitleva kande järele uus E 404 käsitlev kanne:

„E 404

Kaltsiumalginaat”

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/648,

24. aprill 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa lõhna- ja maitseaine N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiidi väljajätmiseks liidu loetelust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 25 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas on sätestatud Euroopa Liidus toidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseainete ning nende lähtematerjalide loetelu ja selliste ainete kasutamise tingimused.

(2)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 872/2012 (3) on vastu võetud lõhna- ja maitseainete loetelu, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osas.

(3)	Kõnealust loetelu võib ajakohastada vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud üldmenetlusele kas komisjoni algatusel või pärast liikmesriigi või huvitatud isiku taotluse esitamist.

(4)

Liidu lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide loetelu sisaldab mitut ainet, mille hindamist ei ole Euroopa Toiduohutusamet veel lõpule viinud või mille kohta ta on taotlenud hindamise lõpuleviimiseks täiendavaid teaduslikke andmeid. Ühe sellise aine, nimelt N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiidi puhul on kõnealuse lõhna- ja maitseaine turuleviimise eest vastutavad isikud taotluse tagasi võtnud. Seetõttu tuleks see lõhna- ja maitseaine liidu loetelust välja jätta.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Komisjoni määruse (EL) nr 873/2012 (4) artiklis 1 on sätestatud üleminekumeetmed sellise toidu jaoks, mis sisaldab enne 22. oktoobrit 2014 seaduslikult turule viidud või märgistatud lõhna- ja maitseaineid. Need üleminekumeetmed ei pruugi olla piisavad sellise toidu puhul, mis sisaldab selliseid lõhna- ja maitseaineid, mis pärast 22. oktoobrit 2014 liidu loetelust välja jäetakse. Seega tuleks N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiidi sisaldava toidu jaoks ette näha täiendav üleminekuperiood, et võimaldada toidukäitlejatel kohaneda käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Toite, mis sisaldavad lõhna- ja maitseainet N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiidi (FLi nr 16.094), mis on seaduslikult turule viidud või märgistatud enne kuue kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumisest, kuid mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osa nõuetele, võib turustada kuni nende minimaalse säilivusaja või tarvitamise tähtaja lõpuni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, 1. oktoober 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus 1999/217/EÜ (ELT L 267, 2.10.2012, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 873/2012, 1. oktoober 2012, üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas sätestatud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva liidu loetelu suhtes (ELT L 267, 2.10.2012, lk 162).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa A osast jäetakse välja järgmine kanne:

„16.094

N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiid

608514-56-3

1 596

EFSA”

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/649,

24. aprill 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa seoses L-leutsiini kasutamisega kandeainena tableti kujul olevates lauamagusainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3, artiklit 14 ja artikli 30 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(3)	Kõnealuseid loetelusid võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(4)

9. septembril 2010 esitas Saksamaa taotluse L-leutsiini kasutamise lubamiseks kandeainena (tablettide valmistamise abiaine) tableti kujul olevates lauamagusainetes; Saksamaal oli sellisele kasutusviisile luba antud. Taotlus tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(5)	L-leutsiini kasutamine tableti kujul olevates lauamagusainetes on tehnoloogia seisukohast vajalik. L-leutsiini segamisel magusainetega saadakse ühtlane segu, millest seejärel pressitakse tabletid. L-leutsiini kasutamine tagab, et tabletid ei jää pressimismasinatesse kinni.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) hindas aminohapete ja seotud ainete kasutamise ohutust lõhna- ja maitseainetena ning esitas oma arvamuse 29. novembril 2007 (4). Toiduohutusamet tegi järelduse, et inimeste kokkupuude toidust saadavate aminohapetega on suurusjärkude võrra suurem kui eeldatav kokkupuute tase nende kasutamisel lõhna- ja maitseainetena ning et üheksa aine, sealhulgas L-leutsiini puhul ei ole eeldatava tarbimistaseme juures ohtu nende kasutamisel lõhna- ja maitseainetena.

(7)	Taotluses näidati, et isegi magusainetablettide rohke tarbimise korral ei ületa saadav doos 4 % soovitavast L-leutsiini tarbimise kogusest.

(8)	Seepärast on asjakohane anda luba L-leutsiini kasutamiseks kandeainena tableti kujul olevates lauamagusainetes vastavalt käesoleva määruse I lisale ja määrata kõnealuse toidu lisaaine E-numbriks E 641.

(9)	L-leutsiini spetsifikatsioonid tuleks lisada määrusesse (EL) nr 231/2012, kui L-leutsiin lisatakse esimest korda määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud liidu loeteludesse. Seoses sellega on asjakohane võtta arvesse Euroopa farmakopöa puhtuse kriteeriumeid L-leutsiini kohta.

(10)	Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(4) The EFSA Journal (2008) 870, 1–46.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

B osa tabelis 3 „Toidu lisaained, välja arvatud toiduvärvid ja magusained” lisatakse toidu lisaaine E 640 järele järgmine kanne:

„E 641

L-leutsiin”

E osas toidukategoorias 11.4.3 „Lauamagusained tableti kujul” lisatakse toidu lisaaine E 640 järele järgmine kanne:

„E 641

L-leutsiin

50 000 ”

II LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisas lisatakse toidu lisaaine E 640 spetsifikatsiooni järele järgmine kanne:

„E 641 L-LEUTSIIN
Sünonüümid	2-aminoisobutüüläädikhape; L-2-amino-4-metüülpalderjanhape; α-aminoisokapronhape; (S)-2-amino-4-metüülpentaanhape; L-leu
Määratlus
EINECSi nr	200–522-0
CASi number	61–90-5
Keemiline nimetus	L-leutsiin; L-2-amino- 4-metüülpentaanhape
Keemiline valem	C6H13NO2
Molekulmass	131,17
Analüüs	Sisaldus 98,5–101,0 % veevabast massist
Kirjeldus	Valge või peaaegu valge kristalliline pulber või läikivad helbed
Määramine
Lahustuvus	Lahustub vees, äädikhappes, lahjendatud soolhappes ning aluselistes hüdroksiidides ja karbonaatides; etanoolis lahustub halvasti
Eripöörang	+ 14,5° < [α] D 20 < + 16,5° (4 % lahus (veevabast massist) 6N soolhappes)
Puhtus
Massikadu kuivatamisel	Mitte üle 0,5 % (100 °C–105 °C)
Sulfaattuhk	Mitte üle 0,1 %
Kloriidid	Mitte üle 200 mg/kg
Sulfaadid	Mitte üle 300 mg/kg
Ammoonium	Mitte üle 200 mg/kg
Raud	Mitte üle 10 mg/kg
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg
Plii	Mitte üle 5 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg”

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/650,

24. aprill 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	89,6
	TN	464,3
	TR	94,0
	ZZ	216,0
0707 00 05	AL	67,1
	EG	191,6
	MA	176,1
	TR	125,6
	ZZ	140,1
0709 91 00	TR	209,1
0709 91 00	ZZ	209,1
0709 93 10	MA	121,8
	TR	142,8
	ZZ	132,3
0805 10 20	EG	50,8
	IL	60,6
	MA	58,5
	TN	55,7
	TR	70,3
	ZZ	59,2
0805 50 10	BO	97,3
	TR	68,6
	ZZ	83,0
0808 10 80	AR	87,8
	BR	96,1
	CL	146,7
	CN	83,8
	MK	30,8
	NZ	143,9
	US	218,7
	ZA	120,2
	ZZ	116,0
0808 30 90	AR	118,2
	CL	160,4
	ZA	113,8
	ZM	112,8
	ZZ	126,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/651,

24. aprill 2015,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2015. aasta aprilli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1273/2011 (2) on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse rakendusmääruse I lisale.

(2)	Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kvootide teine alaperiood on aprill.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 8 punkti a kohaselt saadetud teatistest järeldub, et 2015. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse rakendusmääruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4130 hõlmavad saada olevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks otsustada, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates kindlaks seoses asjaomase kvoodiga taotletud koguste suhtes kohaldatava jaotuskoefitsiendi, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(4)	Eespool nimetatud teatistest järeldub lisaks, et 2015. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128 ja 09.4129 hõlmavad saada olevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)	Ühtlasi tuleks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel kvoodi alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130.

(6)	Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbriga 09.4130 kvoodi alla kuuluva riisi jaoks 2015. aasta aprilli kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsienti.

2. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järgmisel kvoodi alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1273/2011, 7. detsember 2011, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus (ELT L 325, 8.12.2011, lk 6).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 kohaselt 2015. aasta aprilli alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2015. aasta aprilli alaperioodi jaotuskoefitsient	2015. aasta juuli alaperioodil saada olev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (1)	19 567 500
Tai	09.4128	— (1)	8 531 035
Austraalia	09.4129	— (1)	868 000
Muud riigid	09.4130	0,849768 %	0

(1) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/26

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/652,

20. aprill 2015,

millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ (1) muutmise kohta, eriti selle artikli 7a lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 5 kohaselt kehtestatav meetod kütuste ja muude mittebioloogilist päritolu energiaallikate kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks peaks võimaldama esitada piisavalt täpseid aruandeid, mille alusel saaks komisjon kriitiliselt hinnata tarnijate saavutusi nimetatud direktiivi artikli 7a lõike 2 kohaste kohustuste täitmisel. Arvutusmeetod peaks tagama täpsuse, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse seotud haldusnõuete keerukust. Samal ajal peaks see motiveerima tarnijaid vähendama nende tarnitava kütuse kasvuhoonegaaside heite mahukust. Hoolikalt tuleks arvesse võtta ka arvutusmeetodi mõju liidu rafineerimistehastele. Arvutusmeetod peaks põhinema kasvuhoonegaaside heite keskmisel mahukusel, mis kajastab konkreetse kütuse puhul tüüpilist tööstusharu keskmist väärtust. Selle eeliseks oleks väiksem halduskoormus tarnijatele ja liikmesriikidele. Praeguses etapis ei tohiks kavandatud arvutusmeetod nõuda kütuse kasvuhoonegaaside heite mahukuse eristamist tooraineallika alusel, kuna see mõjutaks praeguseid investeeringuid teatavatesse liidu rafineerimistehastesse.

(2)

Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (2) määratletud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest tarnijatele esitatavaid aruandlusnõudeid tuleks direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõiget 1 silmas pidades vähendada nii palju kui võimalik. Samuti ei tohiks väljaspool liitu asuvaid rafineeritud bensiini ja diislikütuse importijaid kohustada esitama üksikasjalikku teavet kõnealuste kütuste valmistamiseks kasutatud toornafta allikate kohta, kuna see teave ei pruugi olla kättesaadav või seda võib olla raske saada.

(3)

Selleks et stimuleerida kasvuhoonegaaside heite täiendavat vähendamist, tuleks tarnija tarnitava kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel võtta arvesse töötlemiseelses etapis, sealhulgas põletamisel ja ventileerimisel tekkiva heite vähendamist. Selleks et töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise kohta andmete esitamist tarnijate jaoks lihtsustada, tuleks heite vähendamise arvutamiseks ja tõendamiseks lubada mitmesuguste süsteemide kasutamist. Arvesse tuleks võtta üksnes selliseid töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise projekte, mis algavad pärast direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 5 punktis b sätestatud kütuse alusstandardi kehtestamise kuupäeva ehk pärast 1. jaanuari 2011.

(4)	Liidus tarbitava toornaftaga seotud kasvuhoonegaaside kaalutud keskmiste vaikeväärtuste kasutamine on lihtne arvutusmeetod, mille abil tarnijad võivad määrata nende tarnitavale kütusele vastava kasvuhoonegaaside sisalduse.

(5)	Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamist tuleks hinnata ja valideerida kooskõlas rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja normidega, eeskätt standarditega ISO 14064, ISO 14065 ja ISO 14066.

(6)

Lisaks on asjakohane hõlbustada liikmesriikides selliste õigusaktide rakendamist, milles käsitletakse töötlemiseelses etapis, sealhulgas põletamisel ja ventileerimisel tekkiva heite vähendamist. Sellel eesmärgil tuleks enne käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud ülevõtmisperioodi lõppu komisjoni egiidi all ette valmistada muud kui seadusandlikud juhendid, milles käsitletakse töötlemiseelses etapis (st tootmiskohas põletamisel ja ventileerimisel) tekkiva heite vähendamise kontrollimise, koguste määramise, valideerimise, seire ja aruandluse lähenemisviise.

(7)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 5 punkti b kohaselt tuleb kehtestada meetod, millega määratakse kütuste alusstandard, mis põhineb fossiilkütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogustel energiaühiku kohta 2010. aastal. Kütuse alusstandard peaks põhinema ametlikel andmetel, mille liikmesriigid 2010. aastal tarbitud diislikütuse, bensiini, maanteevälistes liikurmasinates kasutatava gaasiõli, vedelgaasi ja surumaagaasi mahtude kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel esitasid. Kütuse alusstandardiks ei tohiks olla fossiilkütuse võrdlusväärtus, mida kasutatakse biokütuste abil vähendatud kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks, mis peaks jääma selliseks nagu see on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisas.

(8)

Kuna asjaomase fossiilkütusesegu koostis muutub aastast aastasse vähe, varieerub ka fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse koondmäär aastate lõikes vähe. Seepärast on asjakohane, et kütuse alusstandard põhineb liidu 2010. aasta keskmise tarbimise andmetel, mille liikmesriigid on teatanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt.

(9)

Kütuse alusstandard peaks kajastama fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heite keskmist mahukust töötlemiseelses etapis ja rafineerimistehastes töödeldavate fossiilkütuste keskmist heite mahukust. Seega tuleks kütuse alusstandardi arvutamisel kasutada vastava kütuse keskmist vaikeväärtust. Kütuse alusstandard peaks jääma samaks kuni 2020. aastani, et tagada tarnijatele õiguskindlus seoses nende kohustustega vähendada nende tarnitavate kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukust.

(10)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 5 punkti d kohaselt tuleks kehtestada meetod elektrimaanteesõidukite panuse arvutamiseks olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Kõnealuse artikli kohaselt peaks arvutusmeetod olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (3) artikli 3 lõikega 4. Selle kooskõla tagamiseks tuleks kasutada sama kohanduskoefitsienti jõuseadme kasuteguri puhul.

(11)

Tarnijad võivad direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 1 kohase teabe maanteetranspordis kasutamiseks tarnitud elektri kohta lisada liikmesriikidele esitatavatesse aastaaruannetesse. Halduskulude piiramiseks on asjakohane, et arvutusmeetod põhineb tarnijaaruannete puhul pigem maantee-elektrisõidukis või elektri-mootorrattas elektritarbimise arvestuslikul hinnangul kui tegelikul mõõtmisel.

(12)

On asjakohane näha ette üksikasjalik lähenemisviis biokütuste koguse ja nende kasvuhoonegaaside heite mahukuse hindamiseks juhul, kui biokütust ja fossiilkütust töödeldakse sama protsessi käigus. On vaja konkreetset meetodit, sest sellise töötlemise tulemusena saadavat biokütuse kogust ei ole näiteks fossiilkütuste hüdrotöötlusel koos taimerasvadega võimalik mõõta. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 1 on sätestatud, et biokütuste kasutamisest olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse kõnealuse direktiivi artikli 7a ja artikli 7b lõike 2 kohaldamisel sama meetodi alusel. Seepärast on kasvuhoonegaaside heite sertifitseerimine tunnustatud vabatahtlike kavade alusel lubatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a kohaldamisel samamoodi nagu kõnealuse direktiivi artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.

(13)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõikes 1 sätestatud tarnija aruandenõuet tuleks täiendada ühtlustatud vormi ja andmete ühtlustatud määratlusega. Andmete määratluse ühtlustamist on vaja selleks, et üksiku tarnija aruandluskohustustega seotud kasvuhoonegaaside heite mahukust saaks nõuetekohaselt arvutada, kuna andmed on direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 5 punkti a kohaselt ühtlustatud arvutusmeetodi peamine alus. Need andmed hõlmavad tarnija identifitseerimisandmeid ning turulelastud kütuse või energia kogust ja liiki.

(14)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõikes 1 sätestatud tarnija aruandlusnõuet tuleks täiendada ühtlustatud aruandlusnõuete, aruande vormi ja ühtlustatud määratlusega, mida liikmesriigid kasutaksid liidus tarbitud kütuste kasvuhoonegaaside heite kohta komisjonile andmete esitamisel. Eelkõige võimaldavad need aruandlusnõuded ajakohastada fossiilkütuse võrdlusväärtust, mida on kirjeldatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 19 ning direktiivi 2009/28/EÜ V lisa C osa punktis 19, ning nad muudavad lihtsamaks direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 lõike 3 ja artikli 9 lõike 2 kohast aruandlust, samuti arvutusmeetodi kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, et meetod täidaks kavandatud eesmärki. Need andmed peaksid sisaldama turulelastud kütuse või energia kogust ja liiki, ostukohta ning turulelastud kütuse või energia päritolu.

(15)

Halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid võimaldama tarnijatel täita neile esitatavaid aruandlusnõudeid muude liidu või siseriiklike õigusaktide alusel kogutud samaväärsete andmeid põhjal, tingimusel et aruanne esitatakse vastavalt IV lisas esitatud nõuetele ning I ja III lisas sätestatud määratlustele.

(16)

Selleks et lihtsustada tarnijate rühmal aruannete esitamist direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 4 kohaselt, nähakse kõnealuse direktiivi artikli 7a lõike 5 punktiga c ette võimalus kehtestada kõik vajalikud eeskirjad. Rühmaaruannete esitamist on soovitav lihtsustada, et vältida häireid kütuse füüsilises liikumises, kuna erinevad tarnijad lasevad eri liiki kütuseid turule erinevas mahus ja seega peavad nad võib-olla kasutama erineval määral ressursse, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. Seetõttu on vaja ühtlustada tarnija identifitseerimist, turulelastud kütuse või energia kogust ja liiki, ostukohta ning turulelastud kütuse või energia päritolu käsitlevaid määratlusi. Selleks et vältida topeltarvestust tarnijate aruannete ühisel esitamisel vastavalt artikli 7a lõikele 4, on asjakohane ühtlustada arvutus- ja aruandlusmeetodite rakendamist liikmesriikides, sealhulgas aruandlust komisjonile, nii et tarnijate rühmalt nõutav teave oleks seotud konkreetse liikmesriigiga.

(17)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid esitama riigi kütusekvaliteediandmete aastaaruande eelneva kalendriaasta kohta komisjoni otsuses 2002/159/EÜ (4) kehtestatud vormi alusel. Direktiivi 98/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/30/EÜ (5) tehtud muudatuste ja liikmesriikidele järgnevalt kehtestatud täiendavate aruandlusnõuete järgimiseks on tõhususe ja ühtlustamise huvides vaja selgitada, millised andmed tuleks esitada, ning kohandada tarnijate ja liikmesriikide jaoks andmete esitamise vormi.

(18)

Komisjon esitas meetme eelnõu direktiivi 98/70/EÜ alusel loodud komiteele 23. veebruaril 2012. Komiteel ei õnnestunud arvamust selleks vajaliku kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta. Seepärast tuleks komisjonil esitada nõukogule ettepanek vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (6) artikli 5a lõikele 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kooskõlas direktiiviga 98/70/EÜ arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kütuste suhtes, mida kasutatakse maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (sealhulgas siseveelaevade, kui need ei ole merel), põllu- ja metsamajanduses kasutatavate traktorite ning väikelaevade (kui need ei ole merel) liikumapanemiseks, ning maanteesõidukites kasutatava elektri suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse lisaks direktiivis 98/70/EÜ juba määratletud mõistetele järgmisi mõisteid:

1) „töötlemiseelses etapis tekkiv heide”– kogu kasvuhoonegaaside heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus I lisas osutatud kütust toodetakse;

2) „looduslik bituumen”– rafineerimistehase tooraine allikas, millel on järgmised omadused:

a)	selle tihedus Ameerika Naftainstituudi (American Petroleum Institute – API) järgi on 10 kraadi või vähem, mõõdetuna kaevandamiskoha reservuaaris vastavalt ASTM (7) katsemeetodile D287;

b)	aasta keskmine viskoossus reservuaaritemperatuuril on suurem kui järgmise võrrandi abil arvutatuna: viskoossus (sentipuaas, cP) = 518,98e-0,038T; kus T on temperatuur Celsiuse kraadides;

c)	see kuulub kombineeritud nomenklatuuri koodiga CN 2714 määratletud bituminoosse liiva mõiste alla, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, (8) ning

d)	selle tooraine allikat saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil, kus soojusenergiat saadakse peamiselt muudest allikatest kui lähteainest endast;

3) „põlevkivi”– rafineerimistehase tooraine allikas, mis asub põlevkivikihis, mis sisaldab tahket kerogeeni ja kuulub määruses (EMÜ) nr 2658/87 CN-koodiga 2714 määratletud põlevkivi mõiste alla. Tooraineallikat saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil;

4) „kütuse alusstandard”– kütuste alusstandard, mis põhineb fossiilkütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogustel energiaühiku kohta 2010. aastal;

5) „tavaline tooraine”– rafineerimistehase tooraine, mille tihedus API järgi on suurem kui 10 kraadi mõõdetuna päritolukoha naftakihis ja katsemeetodil ASTM D287 ning mis ei kuulu määruses (EMÜ) nr 2658/87 CN-koodiga 2714 määratletud mõiste alla.

Artikkel 3

Tarnitavate kütuste (v.a biokütused) ja tarnitava energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetod ning tarnijate aruandlus

1. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 2 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et tarnijad kasutavad nende poolt tarnitava kütuse kasvuhoonegaaside heite mahukuse määramiseks käesoleva direktiivi I lisas sätestatud arvutusmeetodit.

2. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 1 ja artikli 7a lõike 2 teise lõigu kohaldamisel nõuavad liikmesriigid tarnijatelt andmete esitamist vastavalt käesoleva direktiivi I lisas sätestatud määratlustele ja arvutusmeetodile. Andmed tuleb esitada igal aastal, kasutades käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud vormi.

3. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 4 kohaldamiseks tagab iga liikmesriik, et tarnijate rühm, kes valib enda käsitamise ühe tarnijana, järgib oma artikli 7a lõike 2 kohaseid kohustusi selles liikmesriigis.

4. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest tarnijate suhtes kohaldavad liikmesriigid käesoleva direktiivi I lisas sätestatud lihtsustatud meetodit.

Artikkel 4

Kütuse alusstandardi ja kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamine

Selleks et kontrollida, kas tarnijad täidavad neile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõikega 2 pandud kohustust, nõuavad liikmesriigid, et tarnijad võrdleksid oma kütuste ja elektri olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel saavutatud tulemusi käesoleva direktiivi II lisas sätestatud kütuse alusstandardiga.

Artikkel 5

Liikmesriikide aruandlus

1. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 lõike 3 alusel komisjonile aruannete esitamisel edastavad liikmesriigid komisjonile andmed nimetatud direktiivi artikli 7a järgimise kohta vastavalt käesoleva direktiivi III lisa sätetele.

2. Liikmesriigid kasutavad käesoleva direktiivi III lisas sätestatud andmete esitamiseks Euroopa Keskkonnaameti süsteemi ReportNet, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 401/2009 (9). Liikmesriigid esitavad andmed elektrooniliselt Euroopa Keskkonnaameti hallatavasse keskandmevaramusse.

3. Andmed tuleb esitada igal aastal, kasutades selleks IV lisas sätestatud vormi. Liikmesriigid teatavad komisjonile andmete edastamise kuupäeva ning andmete kontrollimise ja komisjonile esitamise eest vastutava pädeva asutuse kontaktisiku nime.

Artikkel 6

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks 21. aprilliks 2017 ja teavitavad teda viivitamata kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 21. aprilliks 2017. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest viivitamata.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike meetmete teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. DŪKLAVS

(1) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(4) Komisjoni 18. veebruari 2002. aasta otsus 2002/159/EÜ riigi kütusekvaliteedi koondandmete esitamise ühise vormi kohta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 30).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88).

(6) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(7) Ameerika Ühendriikide Materjalide Katsetamise Ühing: http://www.astm.org/index.shtml.

(8) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

I LISA

MEETOD KÜTUSTE JA ENERGIA OLELUSRINGI JOOKSUL TEKKIVA KASVUHOONEGAASIDE HEITE MAHUKUSE ARVUTAMISEKS JA ANDMETE ESITAMISEKS TARNIJATE KAUPA

1. osa

Tarnija tarnitava kütuse ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamine

Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukust väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO2 eq//MJ).

Kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamiseks arvessevõetavad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), lämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4). CO2 ekvivalendi arvutamiseks hinnatakse nende gaaside heidet CO2 ekvivalentides järgmiselt:

CO2: 1;

CH4: 25;

N2O: 298

2.	Fossiilkütuste kaevandamisel, tootmisel, rafineerimisel ja tarbimisel kasutatavate masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heidet kasvuhoonegaaside heite arvutamisel arvesse ei võeta.

„#” – kaubasaatja registreerimisnumber (s.t aktsiisi maksmise eest vastutava isiku registreerimisnumber), mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009 (1) aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumbrina (aktsiisiandmete vahetamise süsteemi (SEED) või käibemaksukohuslase registreerimisnumber nimetatud määruse I lisa tabeli 1 punkti 5 alapunkti a tähenduses, kui sihtkoha kood on 1–5 ja 8), mis tähistas ka aktsiisi maksmise eest vastutavat isikut vastavalt nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (2) artiklile 8 ajal, kui aktsiisimaksuga maksustatav kaup lubati ringlusse vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artikli 7 lõikele 2. Kui selline identifitseerimine ei ole võimalik, tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse samaväärsed identifitseerimisvõimalused vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale siseriiklikule aruandlussüsteemile;

„x” – käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad energia ja kütuse liigid, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunktile c. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, kogub liikmesriik samaväärsed andmed vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale riiklikule aruandlussüsteemile;

„MJx” – tarnitud koguenergia, ümberarvutatud megadžaulidesse kütuse x teatatud mahtude põhjal. See arvutatakse järgmiselt.

Kõigi tarnija tarnitavate kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse järgmise valemi põhjal:

kus:

Iga kütuse kogus kütuseliikide kaupa

See arvutatakse määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunktide d, f ja o kohaselt esitatud andmetest. Biokütuse kogustele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ III lisas esitatud andmetele. Mittebioloogilist päritolu kütuse kogustele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse EUCAR-CONCAWE (JEC) (3) Well-to-Tank aruande (4. versioon 2013. aasta juulist) (4) 1. liites esitatud andmetele.

ii)

Fossiilkütuste ja biokütuste samaaegselt koos töötlemine

Töötlemine hõlmab tarnitava kütuse või energia mis tahes muutmist olelusringi jooksul, mis muudab toote molekulaarstruktuuri. Denaturandi lisamine ei kuulu selle töötlemise alla. Koos mittebioloogilist päritolu kütustega töödeldud biokütuste maht kajastab biokütuse töötlemisjärgset seisukorda. Koostöötlemise protsessi läbinud biokütuse energia määratakse vastavalt koostöötlemisprotsessi energiasisaldusele ja tõhususele, nagu on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 17.

Mitme biokütuse segamisel fossiilkütustega esitavad tarnijad liikmesriikidele iga biokütuse koguse ja liigi, mida võetakse arvutuste tegemisel arvesse.

Sellise tarnitud biokütuse kogust, mis ei vasta direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele, käsitatakse fossiilkütusena.

E85 bensiini ja etanooli segu arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 (5) artikli 6 kohaldamisel kummagi kütusekomponendi jaoks eraldi.

Kui andmeid koguste kohta ei koguta vastavalt määrusele (EÜ) nr 684/2009, koguvad liikmesriigid samaväärseid andmeid vastavalt aktsiisimaksu käsitlevale riiklikule aruandlussüsteemile.

iii)	Tarbitud elektri kogus See on maanteesõidukite või mootorrataste tarbitud elekter, kui tarnija teatab selle energiakoguse iga liikmesriigi asjaomasele asutusele, ning see arvutatakse järgmise valemi alusel: tarbitud elektri = läbisõit (km) × elektri tarbimise tõhusus (MJ/km);

töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine

„Töötlemiseelse etapis tekkiva heite vähendamine”– töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille tarnija on deklareerinud ja mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides (gCO2eq), eeldusel et kogused on määratud ja esitatud kooskõlas järgmiste nõuetega.

Kõlblikkuskriteeriumid

Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamist kohaldatakse ainult bensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi keskmistele vaikeväärtustele üksnes töötlemiseelses etapis tekkiva heite osas.

Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ükskõik millises riigis võib arvestada mis tahes tarnija tarnitud mis tahes lähteaine allikatest pärit kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise hulka.

Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on seotud pärast 1. jaanuari 2011 alanud projektidega.

Ei ole vaja tõendada, et töötlemiseelses etapis tekkivat heidet ei oleks vähendatud ilma direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud aruandlusnõudeta.

ii)

Arvutamine

Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist tuleks hinnata ja valideerida kooskõlas rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja normidega, eeskätt standarditega ISO 14064, ISO 14065 ja ISO 14066.

Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja võrdlusaluste heitkoguste üle tuleb teostada seiret, nende kohta tuleb esitada aruanded ja neid tõendada kooskõlas ISO standardiga 14064 ning esitatud tulemused peavad vastama komisjoni määrustega (EL) nr 600/2012 (6) ja (EL) nr 601/2012 (7) sätestatud usaldatavustasemele. Meetodeid töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamiseks tuleb tõendada vastavalt ISO standardile 14064-3 ja tõendav asutus peab olema akrediteeritud vastavalt ISO standardile 14065;

„KHGix” – kütuse või energia x kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO2eq/MJ). Tarnijad arvutavad iga kütuse või energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse energiaühiku kohta järgmiselt:

i)	mittebioloogilist päritolu kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukus energiaühiku kohta kütuseliikide kaupa, nagu on loetletud käesoleva lisa 2. osa punktis 5 esitatud tabeli viimase veerus;

ii)	elektri puhul tehakse arvutused 2. osa punktis 6 kirjeldatud viisil;

iii)

biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 7d. Kui andmed biokütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kohta on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille kohta on tehtud otsus vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikele 4 ning mis hõlmab kõnealuse direktiivi artikli 7b lõike 2 sätteid, kasutatakse neid andmeid ka kõnealuse direktiivi artikli 7b lõike 1 kohaste biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse määramiseks. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele mittevastavate biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on võrdne tavalisest toornaftast või gaasist saadud vastava fossiilkütuse kasvuhoonegaaside heite mahukusega;

iv)	mittebioloogilise päritoluga kütuste ja biokütuste samaaegne koostöötlemine Fossiilkütustega koostöödeldud biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus kajastab biokütuse töötlemisjärgset seisundit;

„AF” – jõuseadme kasuteguri kohandustegur.

Valdav muundamistehnoloogia	Kasutegur
Sisepõlemismootor	1
Akutoitel elektriline jõuseade	0,4
Vesinikkütuseelemendiga elektriline jõuseade	0,4

2. osa

Kütuse (v.a biokütused) tarnijate aruandlus

1) Fossiilkütuste töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamine

Selleks et töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise suhtes saaks kohaldada käesolevat aruandlus- ja arvutusmeetodit, peavad tarnijad esitama liikmesriikide määratud asutusele järgmise teabe:

a)	projekti alguskuupäev, mis peab olema pärast 1. jaanuari 2011;

b)	heite vähendamine aastas (gCO2eq);

c)	ajavahemik, mille jooksul heite deklareeritud vähendamine toimus;

d)	heiteallikale lähim projekti asukoht laius- ja pikkuskraadides nelja kümnendkoha täpsusega;

e)	aastaheite võrdlusalus enne vähendamismeetmete võtmist ja aastaheide pärast vähendamismeetmete rakendamist, väljendatuna toodetud lähteaine gCO2eq/MJ;

f)	ühekordne sertifikaadinumber, mis üheselt identifitseerib kava ja kasvuhoonegaaside deklareeritud vähendamised;

g)	ühekordne number, mis üheselt identifitseerib arvutusmeetodi ja sellega seotud kava;

h)	kui projekt on seotud nafta ammutamisega: aasta keskmine gaasi ja nafta vahekord lahuses aastate lõikes ja aruandeaastal, reservuaari rõhk, sügavus ja puuraugu toornafta tootmismaht.

2) Päritolu

„Päritolu”– käesoleva lisa 2. osa punktis 7 loetletud lähteaine kaubanimi, kuid üksnes juhul, kui tarnija omab vajalikku teavet

a)	olles isik või äriühing, kes impordib toornaftat kolmandatest riikidest või tarnib toornaftat teisest liikmesriigist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2964/95 (8) artiklile 1, või

b)	muude tarnijatega sõlmitud teabe jagamise kokkulepete alusel.

Kõigil muudel juhtudel peab päritolu osutama sellele, kas kütus on pärit EList või mitte.

Tarnijate kogutud ja liikmesriikidele esitatud teave kütuse päritolu kohta on konfidentsiaalne, kuid see ei takista komisjonil avaldamast üldist või kokkuvõtlikku teavet, mis ei sisalda üksikute ettevõtjatega seotud üksikasju.

Biokütuste päritolu on biokütuse tootmisviis, mis on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisas.

Kui kasutatakse mitut lähteainet, esitab tarnija koguse valmistoote tonni kohta iga vastavas töötlemisüksuses aruandeaasta jooksul toodetud lähteaine kohta.

3) Ostukoht

„Ostukoht”– selle töötlemisüksuse riik ja nimi, kus toimus kütuse või energia viimane oluline muundamine, mida kasutati kütusele või energiale päritolu andmiseks vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2454/93 (9).

4) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Väikesest või keskmise suurusega ettevõtjast tarnijate puhul on „päritolu” ja „ostukoht” kas EL või kolmandad riigid, olenemata sellest, kas nad impordivad toornaftat või nad tarnivad naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid.

5) Kütuste (v.a biokütused ja elekter) olelusringi jooksul tekkinud kasvuhoonegaaside heite mahukuse keskmised vaikeväärtused.

Tooraine allikas ja töötlemisviis	Turule lastud kütuse liik	Kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ)	Kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukus energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ)
Tavaline toornafta	Bensiin	93,2	93,3
Veeldatud maagaas		94,3
Veeldatud kivisüsi		172
Looduslik bituumen		107
Põlevkivi		131,3
Tavaline toornafta	Diisel või gaasiõli	95	95,1
Veeldatud maagaas		94,3
Veeldatud kivisüsi		172
Looduslik bituumen		108,5
Põlevkivi		133,7
Fossiilsed allikad	Veeldatud naftagaas sädesüütega mootorites	73,6	73,6
Maagaas, ELi segu	Surugaas sädesüütega mootorites	69,3	69,3
Maagaas, ELi segu	Veeldatud maagaas sädesüütega mootorites	74,5	74,5
Mittebioloogilise taastuvenergiaga toimuva elektrolüüsi teel saadud vesiniku Sabatieri reaktsioon	Kokkusurutud sünteetiline metaan sädesüütega mootorites	3,3	3,3
Aurureforminguga saadud maagaas	Kokkusurutud vesinik kütuseelementides	104,3	104,3
Täielikult mittebioloogilise taastuvenergiaga toimuv elektrolüüs	Kokkusurutud vesinik kütuseelementides	9,1	9,1
Kivisüsi	Kokkusurutud vesinik kütuseelementides	234,4	234,4
Kivisüsi protsessiheite süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega	Kokkusurutud vesinik kütuseelementides	52,7	52,7
Fossiilsetest lähteainetest saadud plastijäätmed	Bensiin, diisel või gaasiõli	86	86

6) Elekter

Seoses energiatarnijate aruandlusega elektrisõidukites ja mootorratastes tarbitava elektri kohta peaksid liikmesriigid arvutama olelusringi jooksul tekkiva heite riiklikud keskmised vaikeväärtused vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada oma tarnijatel kehtestada elektrienergia kasvuhoonegaaside heite mahukuse väärtused energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) vastavalt andmetele, mille liikmesriigid on esitanud järgmise põhjal:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008 (10);

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (11) või

c)	komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (12).

7) Lähteaine kaubanimi

Riik	Lähteaine kaubanimi	API	Väävlisisaldus (%)
Abu Dhabi	Al Bunduq	38,5	1,1
Abu Dhabi	Mubarraz	38,1	0,9
Abu Dhabi	Murban	40,5	0,8
Abu Dhabi	Zakum (Lower Zakum/Abu Dhabi Marine)	40,6	1
Abu Dhabi	Umm Shaif (Abu Dhabi Marine)	37,4	1,5
Abu Dhabi	Arzanah	44	0
Abu Dhabi	Abu Al Bu Khoosh	31,6	2
Abu Dhabi	Murban Bottoms	21,4	Ei kohaldata
Abu Dhabi	Top Murban	21	Ei kohaldata
Abu Dhabi	Upper Zakum	34,4	1,7
Alžeeria	Arzew	44,3	0,1
Alžeeria	Hassi Messaoud	42,8	0,2
Alžeeria	Zarzaitine	43	0,1
Alžeeria	Algerian	44	0,1
Alžeeria	Skikda	44,3	0,1
Alžeeria	Saharan Blend	45,5	0,1
Alžeeria	Hassi Ramal	60	0,1
Alžeeria	Algerian Condensate	64,5	Ei kohaldata
Alžeeria	Algerian Mix	45,6	0,2
Alžeeria	Algerian Condensate (Arzew)	65,8	0
Alžeeria	Algerian Condensate (Bejaia)	65,0	0
Alžeeria	Top Algerian	24,6	Ei kohaldata
Angola	Cabinda	31,7	0,2
Angola	Takula	33,7	0,1
Angola	Soyo Blend	33,7	0,2
Angola	Mandji	29,5	1,3
Angola	Malongo (West)	26	Ei kohaldata
Angola	Cavala-1	42,3	Ei kohaldata
Angola	Sulele (South-1)	38,7	Ei kohaldata
Angola	Palanca	40	0,14
Angola	Malongo (North)	30	Ei kohaldata
Angola	Malongo (South)	25	Ei kohaldata
Angola	Nemba	38,5	0
Angola	Girassol	31,3	Ei kohaldata
Angola	Kuito	20	Ei kohaldata
Angola	Hungo	28,8	Ei kohaldata
Angola	Kissinje	30,5	0,37
Angola	Dalia	23,6	1,48
Angola	Gimboa	23,7	0,65
Angola	Mondo	28,8	0,44
Angola	Plutonio	33,2	0,036
Angola	Saxi Batuque Blend	33,2	0,36
Angola	Xikomba	34,4	0,41
Argentina	Tierra del Fuego	42,4	Ei kohaldata
Argentina	Santa Cruz	26,9	Ei kohaldata
Argentina	Escalante	24	0,2
Argentina	Canadon Seco	27	0,2
Argentina	Hidra	51,7	0,05
Argentina	Medanito	34,93	0,48
Armeenia	Armenian Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Austraalia	Jabiru	42,3	0,03
Austraalia	Kooroopa (Jurassic)	42	Ei kohaldata
Austraalia	Talgeberry (Jurassic)	43	Ei kohaldata
Austraalia	Talgeberry (Up Cretaceous)	51	Ei kohaldata
Austraalia	Woodside Condensate	51,8	Ei kohaldata
Austraalia	Saladin-3 (Top Barrow)	49	Ei kohaldata
Austraalia	Harriet	38	Ei kohaldata
Austraalia	Skua-3 (Challis Field)	43	Ei kohaldata
Austraalia	Barrow Island	36,8	0,1
Austraalia	Northwest Shelf Condensate	53,1	0
Austraalia	Jackson Blend	41,9	0
Austraalia	Cooper Basin	45,2	0,02
Austraalia	Griffin	55	0,03
Austraalia	Buffalo Crude	53	Ei kohaldata
Austraalia	Cossack	48,2	0,04
Austraalia	Elang	56,2	Ei kohaldata
Austraalia	Enfield	21,7	0,13
Austraalia	Gippsland (Bass Strait)	45,4	0,1
Aserbaidžaan	Azeri Light	34,8	0,15
Bahrein	Bahrain Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Valgevene	Belarus Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Benin	Seme	22,6	0,5
Benin	Benin Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Belize	Belize Light Crude	40	Ei kohaldata
Belize	Belize Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Boliivia	Bolivian Condensate	58,8	0,1
Brasiilia	Garoupa	30,5	0,1
Brasiilia	Sergipano	25,1	0,4
Brasiilia	Campos Basin	20	Ei kohaldata
Brasiilia	Urucu (Upper Amazon)	42	Ei kohaldata
Brasiilia	Marlim	20	Ei kohaldata
Brasiilia	Brazil Polvo	19,6	1,14
Brasiilia	Roncador	28,3	0,58
Brasiilia	Roncador Heavy	18	Ei kohaldata
Brasiilia	Albacora East	19,8	0,52
Brunei	Seria Light	36,2	0,1
Brunei	Champion	24,4	0,1
Brunei	Champion Condensate	65	0,1
Brunei	Brunei LS Blend	32	0,1
Brunei	Brunei Condensate	65	Ei kohaldata
Brunei	Champion Export	23,9	0,12
Kamerun	Kole Marine Blend	34,9	0,3
Kamerun	Lokele	21,5	0,5
Kamerun	Moudi Light	40	Ei kohaldata
Kamerun	Moudi Heavy	21,3	Ei kohaldata
Kamerun	Ebome	32,1	0,35
Kamerun	Cameroon Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Kanada	Peace River Light	41	Ei kohaldata
Kanada	Peace River Medium	33	Ei kohaldata
Kanada	Peace River Heavy	23	Ei kohaldata
Kanada	Manyberries	36,5	Ei kohaldata
Kanada	Rainbow Light and Medium	40,7	Ei kohaldata
Kanada	Pembina	33	Ei kohaldata
Kanada	Bells Hill Lake	32	Ei kohaldata
Kanada	Fosterton Condensate	63	Ei kohaldata
Kanada	Rangeland Condensate	67,3	Ei kohaldata
Kanada	Redwater	35	Ei kohaldata
Kanada	Lloydminster	20,7	2,8
Kanada	Wainwright- Kinsella	23,1	2,3
Kanada	Bow River Heavy	26,7	2,4
Kanada	Fosterton	21,4	3
Kanada	Smiley-Coleville	22,5	2,2
Kanada	Midale	29	2,4
Kanada	Milk River Pipeline	36	1,4
Kanada	Ipl-Mix Sweet	40	0,2
Kanada	Ipl-Mix Sour	38	0,5
Kanada	Ipl Condensate	55	0,3
Kanada	Aurora Light	39,5	0,4
Kanada	Aurora Condensate	65	0,3
Kanada	Reagan Field	35	0,2
Kanada	Synthetic Canada	30,3	1,7
Kanada	Cold Lake	13,2	4,1
Kanada	Cold Lake Blend	26,9	3
Kanada	Canadian Federated	39,4	0,3
Kanada	Chauvin	22	2,7
Kanada	Gcos	23	Ei kohaldata
Kanada	Gulf Alberta L & M	35,1	1
Kanada	Light Sour Blend	35	1,2
Kanada	Lloyd Blend	22	2,8
Kanada	Peace River Condensate	54,9	Ei kohaldata
Kanada	Sarnium Condensate	57,7	Ei kohaldata
Kanada	Saskatchewan Light	32,9	Ei kohaldata
Kanada	Sweet Mixed Blend	38	0,5
Kanada	Syncrude	32	0,1
Kanada	Rangeland – South L & M	39,5	0,5
Kanada	Northblend Nevis	34	Ei kohaldata
Kanada	Canadian Common Condensate	55	Ei kohaldata
Kanada	Canadian Common	39	0,3
Kanada	Waterton Condensate	65,1	Ei kohaldata
Kanada	Panuke Condensate	56	Ei kohaldata
Kanada	Federated Light and Medium	39,7	2
Kanada	Wabasca	23	Ei kohaldata
Kanada	Hibernia	37,3	0,37
Kanada	BC Light	40	Ei kohaldata
Kanada	Boundary	39	Ei kohaldata
Kanada	Albian Heavy	21	Ei kohaldata
Kanada	Koch Alberta	34	Ei kohaldata
Kanada	Terra Nova	32,3	Ei kohaldata
Kanada	Echo Blend	20,6	3,15
Kanada	Western Canadian Blend	19,8	3
Kanada	Western Canadian Select	20,5	3,33
Kanada	White Rose	31,0	0,31
Kanada	Access	22	Ei kohaldata
Kanada	Premium Albian Synthetic Heavy	20,9	Ei kohaldata
Kanada	Albian Residuum Blend (ARB)	20,03	2,62
Kanada	Christina Lake	20,5	3
Kanada	CNRL	34	Ei kohaldata
Kanada	Husky Synthetic Blend	31,91	0,11
Kanada	Premium Albian Synthetic (PAS)	35,5	0,04
Kanada	Seal Heavy(SH)	19,89	4,54
Kanada	Suncor Synthetic A (OSA)	33,61	0,178
Kanada	Suncor Synthetic H (OSH)	19,53	3,079
Kanada	Peace Sour	33	Ei kohaldata
Kanada	Western Canadian Resid	20,7	Ei kohaldata
Kanada	Christina Dilbit Blend	21,0	Ei kohaldata
Kanada	Christina Lake Dilbit	38,08	3,80
Tšaad	Doba Blend (Early Production)	24,8	0,14
Tšaad	Doba Blend (Later Production)	20,8	0,17
Tšiili	Chile Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Hiina	Taching (Daqing)	33	0,1
Hiina	Shengli	24,2	1
Hiina	Beibu	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Hiina	Chengbei	17	Ei kohaldata
Hiina	Lufeng	34,4	Ei kohaldata
Hiina	Xijiang	28	Ei kohaldata
Hiina	Wei Zhou	39,9	Ei kohaldata
Hiina	Liu Hua	21	Ei kohaldata
Hiina	Boz Hong	17	0,282
Hiina	Peng Lai	21,8	0,29
Hiina	Xi Xiang	32,18	0,09
Colombia	Onto	35,3	0,5
Colombia	Putamayo	35	0,5
Colombia	Rio Zulia	40,4	0,3
Colombia	Orito	34,9	0,5
Colombia	Cano-Limon	30,8	0,5
Colombia	Lasmo	30	Ei kohaldata
Colombia	Cano Duya-1	28	Ei kohaldata
Colombia	Corocora-1	31,6	Ei kohaldata
Colombia	Suria Sur-1	32	Ei kohaldata
Colombia	Tunane-1	29	Ei kohaldata
Colombia	Casanare	23	Ei kohaldata
Colombia	Cusiana	44,4	0,2
Colombia	Vasconia	27,3	0,6
Colombia	Castilla Blend	20,8	1,72
Colombia	Cupiaga	43,11	0,082
Colombia	South Blend	28,6	0,72
Kongo (Brazzaville)	Emeraude	23,6	0,5
Kongo (Brazzaville)	Djeno Blend	26,9	0,3
Kongo (Brazzaville)	Viodo Marina-1	26,5	Ei kohaldata
Kongo (Brazzaville)	Nkossa	47	0,03
Kongo (Kinshasa)	Muanda	34	0,1
Kongo (Kinshasa)	Congo/Zaire	31,7	0,1
Kongo (Kinshasa)	Coco	30,4	0,15
Côte d'Ivoire	Espoir	31,4	0,3
Côte d'Ivoire	Lion Cote	41,1	0,101
Taani	Dan	30,4	0,3
Taani	Gorm	33,9	0,2
Taani	Danish North Sea	34,5	0,26
Dubai	Dubai (Fateh)	31,1	2
Dubai	Margham Light	50,3	0
Ecuador	Oriente	29,2	1
Ecuador	Quito	29,5	0,7
Ecuador	Santa Elena	35	0,1
Ecuador	Limoncoha-1	28	Ei kohaldata
Ecuador	Frontera-1	30,7	Ei kohaldata
Ecuador	Bogi-1	21,2	Ei kohaldata
Ecuador	Napo	19	2
Ecuador	Napo Light	19,3	Ei kohaldata
Egiptus	Belayim	27,5	2,2
Egiptus	El Morgan	29,4	1,7
Egiptus	Rhas Gharib	24,3	3,3
Egiptus	Gulf of Suez Mix	31,9	1,5
Egiptus	Geysum	19,5	Ei kohaldata
Egiptus	East Gharib (J-1)	37,9	Ei kohaldata
Egiptus	Mango-1	35,1	Ei kohaldata
Egiptus	Rhas Budran	25	Ei kohaldata
Egiptus	Zeit Bay	34,1	0,1
Egiptus	East Zeit Mix	39	0,87
Ekvatoriaal-Guinea	Zafiro	30,3	Ei kohaldata
Ekvatoriaal-Guinea	Alba Condensate	55	Ei kohaldata
Ekvatoriaal-Guinea	Ceiba	30,1	0,42
Gabon	Gamba	31,8	0,1
Gabon	Mandji	30,5	1,1
Gabon	Lucina Marine	39,5	0,1
Gabon	Oguendjo	35	Ei kohaldata
Gabon	Rabi-Kouanga	34	0,6
Gabon	T'Catamba	44,3	0,21
Gabon	Rabi	33,4	0,06
Gabon	Rabi Blend	34	Ei kohaldata
Gabon	Rabi Light	37,7	0,15
Gabon	Etame Marin	36	Ei kohaldata
Gabon	Olende	17,6	1,54
Gabon	Gabonian Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Gruusia	Georgian Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ghana	Bonsu	32	0,1
Ghana	Salt Pond	37,4	0,1
Guatemala	Coban	27,7	Ei kohaldata
Guatemala	Rubelsanto	27	Ei kohaldata
India	Bombay High	39,4	0,2
Indoneesia	Minas (Sumatron Light)	34,5	0,1
Indoneesia	Ardjuna	35,2	0,1
Indoneesia	Attaka	42,3	0,1
Indoneesia	Suri	18,4	0,2
Indoneesia	Sanga Sanga	25,7	0,2
Indoneesia	Sepinggan	37,9	0,9
Indoneesia	Walio	34,1	0,7
Indoneesia	Arimbi	31,8	0,2
Indoneesia	Poleng	43,2	0,2
Indoneesia	Handil	32,8	0,1
Indoneesia	Jatibarang	29	0,1
Indoneesia	Cinta	33,4	0,1
Indoneesia	Bekapai	40	0,1
Indoneesia	Katapa	52	0,1
Indoneesia	Salawati	38	0,5
Indoneesia	Duri (Sumatran Heavy)	21,1	0,2
Indoneesia	Sembakung	37,5	0,1
Indoneesia	Badak	41,3	0,1
Indoneesia	Arun Condensate	54,5	Ei kohaldata
Indoneesia	Udang	38	0,1
Indoneesia	Klamono	18,7	1
Indoneesia	Bunya	31,7	0,1
Indoneesia	Pamusian	18,1	0,2
Indoneesia	Kerindigan	21,6	0,3
Indoneesia	Melahin	24,7	0,3
Indoneesia	Bunyu	31,7	0,1
Indoneesia	Camar	36,3	Ei kohaldata
Indoneesia	Cinta Heavy	27	Ei kohaldata
Indoneesia	Lalang	40,4	Ei kohaldata
Indoneesia	Kakap	46,6	Ei kohaldata
Indoneesia	Sisi-1	40	Ei kohaldata
Indoneesia	Giti-1	33,6	Ei kohaldata
Indoneesia	Ayu-1	34,3	Ei kohaldata
Indoneesia	Bima	22,5	Ei kohaldata
Indoneesia	Padang Isle	34,7	Ei kohaldata
Indoneesia	Intan	32,8	Ei kohaldata
Indoneesia	Sepinggan – Yakin Mixed	31,7	0,1
Indoneesia	Widuri	32	0,1
Indoneesia	Belida	45,9	0
Indoneesia	Senipah	51,9	0,03
Iraan	Iranian Light	33,8	1,4
Iraan	Iranian Heavy	31	1,7
Iraan	Soroosh (Cyrus)	18,1	3,3
Iraan	Dorrood (Darius)	33,6	2,4
Iraan	Rostam	35,9	1,55
Iraan	Salmon (Sassan)	33,9	1,9
Iraan	Foroozan (Fereidoon)	31,3	2,5
Iraan	Aboozar (Ardeshir)	26,9	2,5
Iraan	Sirri	30,9	2,3
Iraan	Bahrgansar/Nowruz (SIRIP Blend)	27,1	2,5
Iraan	Bahr/Nowruz	25,0	2,5
Iraan	Iranian Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Iraak	Basrah Light (Pers, Gulf)	33,7	2
Iraak	Kirkuk (Pers, Gulf)	35,1	1,9
Iraak	Mishrif (Pers, Gulf)	28	Ei kohaldata
Iraak	Bai Hasson (Pers, Gulf)	34,1	2,4
Iraak	Basrah Medium (Pers, Gulf)	31,1	2,6
Iraak	Basrah Heavy (Pers, Gulf)	24,7	3,5
Iraak	Kirkuk Blend (Pers, Gulf)	35,1	2
Iraak	N, Rumalia (Pers, Gulf)	34,3	2
Iraak	Ras el Behar	33	Ei kohaldata
Iraak	Basrah Light (Red Sea)	33,7	2
Iraak	Kirkuk (Red Sea)	36,1	1,9
Iraak	Mishrif (Red Sea)	28	Ei kohaldata
Iraak	Bai Hasson (Red Sea)	34,1	2,4
Iraak	Basrah Medium (Red Sea)	31,1	2,6
Iraak	Basrah Heavy (Red Sea)	24,7	3,5
Iraak	Kirkuk Blend (Red Sea)	34	1,9
Iraak	N, Rumalia (Red Sea)	34,3	2
Iraak	Ratawi	23,5	4,1
Iraak	Basrah Light (Turkey)	33,7	2
Iraak	Kirkuk (Turkey)	36,1	1,9
Iraak	Mishrif (Turkey)	28	Ei kohaldata
Iraak	Bai Hasson (Turkey)	34,1	2,4
Iraak	Basrah Medium (Turkey)	31,1	2,6
Iraak	Basrah Heavy (Turkey)	24,7	3,5
Iraak	Kirkuk Blend (Turkey)	34	1,9
Iraak	N, Rumalia (Turkey)	34,3	2
Iraak	FAO Blend	27,7	3,6
Kasahstan	Kumkol	42,5	0,07
Kasahstan	CPC Blend	44,2 Ei kohaldata	0,54
Kuveit	Mina al Ahmadi (Kuwait Export)	31,4	2,5
Kuveit	Magwa (Lower Jurassic)	38	Ei kohaldata
Kuveit	Burgan (Wafra)	23,3	3,4
Liibüa	Bu Attifel	43,6	0
Liibüa	Amna (high pour)	36,1	0,2
Liibüa	Brega	40,4	0,2
Liibüa	Sirtica	43,3	0,43
Liibüa	Zueitina	41,3	0,3
Liibüa	Bunker Hunt	37,6	0,2
Liibüa	El Hofra	42,3	0,3
Liibüa	Dahra	41	0,4
Liibüa	Sarir	38,3	0,2
Liibüa	Zueitina Condensate	65	0,1
Liibüa	El Sharara	42,1	0,07
Malaisia	Miri Light	36,3	0,1
Malaisia	Tembungo	37,5	Ei kohaldata
Malaisia	Labuan Blend	33,2	0,1
Malaisia	Tapis	44,3	0,1
Malaisia	Tembungo	37,4	0
Malaisia	Bintulu	26,5	0,1
Malaisia	Bekok	49	Ei kohaldata
Malaisia	Pulai	42,6	Ei kohaldata
Malaisia	Dulang	39	0,037
Mauritaania	Chinguetti	28,2	0,51
Mehhiko	Isthmus	32,8	1,5
Mehhiko	Maya	22	3,3
Mehhiko	Olmeca	39	Ei kohaldata
Mehhiko	Altamira	16	Ei kohaldata
Mehhiko	Topped Isthmus	26,1	1,72
Madalmaad	Alba	19,59	Ei kohaldata
Neutraaltsoon	Eocene (Wafra)	18,6	4,6
Neutraaltsoon	Hout	32,8	1,9
Neutraaltsoon	Khafji	28,5	2,9
Neutraaltsoon	Burgan (Wafra)	23,3	3,4
Neutraaltsoon	Ratawi	23,5	4,1
Neutraaltsoon	Neutral Zone Mix	23,1	Ei kohaldata
Neutraaltsoon	Khafji Blend	23,4	3,8
Nigeeria	Forcados Blend	29,7	0,3
Nigeeria	Escravos	36,2	0,1
Nigeeria	Brass River	40,9	0,1
Nigeeria	Qua Iboe	35,8	0,1
Nigeeria	Bonny Medium	25,2	0,2
Nigeeria	Pennington	36,6	0,1
Nigeeria	Bomu	33	0,2
Nigeeria	Bonny Light	36,7	0,1
Nigeeria	Brass Blend	40,9	0,1
Nigeeria	Gilli Gilli	47,3	Ei kohaldata
Nigeeria	Adanga	35,1	Ei kohaldata
Nigeeria	Iyak-3	36	Ei kohaldata
Nigeeria	Antan	35,2	Ei kohaldata
Nigeeria	OSO	47	0,06
Nigeeria	Ukpokiti	42,3	0,01
Nigeeria	Yoho	39,6	Ei kohaldata
Nigeeria	Okwori	36,9	Ei kohaldata
Nigeeria	Bonga	28,1	Ei kohaldata
Nigeeria	ERHA	31,7	0,21
Nigeeria	Amenam Blend	39	0,09
Nigeeria	Akpo	45,17	0,06
Nigeeria	EA	38	Ei kohaldata
Nigeeria	Agbami	47,2	0,044
Norra	Ekofisk	43,4	0,2
Norra	Tor	42	0,1
Norra	Statfjord	38,4	0,3
Norra	Heidrun	29	Ei kohaldata
Norra	Norwegian Forties	37,1	Ei kohaldata
Norra	Gullfaks	28,6	0,4
Norra	Oseberg	32,5	0,2
Norra	Norne	33,1	0,19
Norra	Troll	28,3	0,31
Norra	Draugen	39,6	Ei kohaldata
Norra	Sleipner Condensate	62	0,02
Omaan	Oman Export	36,3	0,8
Paapua Uus-Guinea	Kutubu	44	0,04
Peruu	Loreto	34	0,3
Peruu	Talara	32,7	0,1
Peruu	High Cold Test	37,5	Ei kohaldata
Peruu	Bayovar	22,6	Ei kohaldata
Peruu	Low Cold Test	34,3	Ei kohaldata
Peruu	Carmen Central-5	20,7	Ei kohaldata
Peruu	Shiviyacu-23	20,8	Ei kohaldata
Peruu	Mayna	25,7	Ei kohaldata
Filipiinid	Nido	26,5	Ei kohaldata
Filipiinid	Philippines Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Katar	Dukhan	41,7	1,3
Katar	Qatar Marine	35,3	1,6
Katar	Qatar Land	41,4	Ei kohaldata
Ras Al Khaimah	Rak Condensate	54,1	Ei kohaldata
Ras Al Khaimah	Ras Al Khaimah Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Venemaa	Urals	31	2
Venemaa	Russian Export Blend	32,5	1,4
Venemaa	M100	17,6	2,02
Venemaa	M100 Heavy	16,67	2,09
Venemaa	Siberian Light	37,8	0,4
Venemaa	E4 (Gravenshon)	19,84	1,95
Venemaa	E4 Heavy	18	2,35
Venemaa	Purovsky Condensate	64,1	0,01
Venemaa	Sokol	39,7	0,18
Saudi Araabia	Light (Pers, Gulf)	33,4	1,8
Saudi Araabia	Heavy (Pers, Gulf) (Safaniya)	27,9	2,8
Saudi Araabia	Medium (Pers, Gulf) (Khursaniyah)	30,8	2,4
Saudi Araabia	Extra Light (Pers, Gulf) (Berri)	37,8	1,1
Saudi Araabia	Light (Yanbu)	33,4	1,2
Saudi Araabia	Heavy (Yanbu)	27,9	2,8
Saudi Araabia	Medium (Yanbu)	30,8	2,4
Saudi Araabia	Berri (Yanbu)	37,8	1,1
Saudi Araabia	Medium (Zuluf/Marjan)	31,1	2,5
Sharjah	Mubarek, Sharjah	37	0,6
Sharjah	Sharjah Condensate	49,7	0,1
Singapur	Rantau	50,5	0,1
Hispaania	Amposta Marina North	37	Ei kohaldata
Hispaania	Casablanca	34	Ei kohaldata
Hispaania	El Dorado	26,6	Ei kohaldata
Süüria	Syrian Straight	15	Ei kohaldata
Süüria	Thayyem	35	Ei kohaldata
Süüria	Omar Blend	38	Ei kohaldata
Süüria	Omar	36,5	0,1
Süüria	Syrian Light	36	0,6
Süüria	Souedie	24,9	3,8
Tai	Erawan Condensate	54,1	Ei kohaldata
Tai	Sirikit	41	Ei kohaldata
Tai	Nang Nuan	30	Ei kohaldata
Tai	Bualuang	27	Ei kohaldata
Tai	Benchamas	42,4	0,12
Trinidad ja Tobago	Galeota Mix	32,8	0,3
Trinidad ja Tobago	Trintopec	24,8	Ei kohaldata
Trinidad ja Tobago	Land/Trinmar	23,4	1,2
Trinidad ja Tobago	Calypso Miscellaneous	30,84	0,59
Tuneesia	Zarzaitine	41,9	0,1
Tuneesia	Ashtart	29	1
Tuneesia	El Borma	43,3	0,1
Tuneesia	Ezzaouia-2	41,5	Ei kohaldata
Türgi	Turkish Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ukraina	Ukraine Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ühendkuningriik	Auk	37,2	0,5
Ühendkuningriik	Beatrice	38,7	0,05
Ühendkuningriik	Brae	33,6	0,7
Ühendkuningriik	Buchan	33,7	0,8
Ühendkuningriik	Claymore	30,5	1,6
Ühendkuningriik	S,V, (Brent)	36,7	0,3
Ühendkuningriik	Tartan	41,7	0,6
Ühendkuningriik	Tern	35	0,7
Ühendkuningriik	Magnus	39,3	0,3
Ühendkuningriik	Dunlin	34,9	0,4
Ühendkuningriik	Fulmar	40	0,3
Ühendkuningriik	Hutton	30,5	0,7
Ühendkuningriik	N,W, Hutton	36,2	0,3
Ühendkuningriik	Maureen	35,5	0,6
Ühendkuningriik	Murchison	38,8	0,3
Ühendkuningriik	Ninian Blend	35,6	0,4
Ühendkuningriik	Montrose	40,1	0,2
Ühendkuningriik	Beryl	36,5	0,4
Ühendkuningriik	Piper	35,6	0,9
Ühendkuningriik	Forties	36,6	0,3
Ühendkuningriik	Brent Blend	38	0,4
Ühendkuningriik	Flotta	35,7	1,1
Ühendkuningriik	Thistle	37	0,3
Ühendkuningriik	S,V, (Ninian)	38	0,3
Ühendkuningriik	Argyle	38,6	0,2
Ühendkuningriik	Heather	33,8	0,7
Ühendkuningriik	South Birch	38,6	Ei kohaldata
Ühendkuningriik	Wytch Farm	41,5	Ei kohaldata
Ühendkuningriik	Cormorant, North	34,9	0,7
Ühendkuningriik	Cormorant, South (Cormorant „A”)	35,7	0,6
Ühendkuningriik	Alba	19,2	Ei kohaldata
Ühendkuningriik	Foinhaven	26,3	0,38
Ühendkuningriik	Schiehallion	25,8	Ei kohaldata
Ühendkuningriik	Captain	19,1	0,7
Ühendkuningriik	Harding	20,7	0,59
Ameerika Ühendriigid, Alaska	ANS	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Colorado	Niobrara	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, New Mexico	Four Corners	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Põhja-Dakota	Bakken	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Põhja-Dakota	North Dakota Sweet	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Texas	WTI	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Texas	Eagle Ford	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriigid, Utah	Covenant	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Ameerika Ühendriikide föderaalse jurisdiktsiooni alla kuuluv väline mandrilava (US Federal OCS)	Beta	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Carpinteria	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Dos Cuadras	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Hondo	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Hueneme	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Pescado	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Point Arguello	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Point Pedernales	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Sacate	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Santa Clara	Ei kohaldata	Ei kohaldata
US Federal OCS	Sockeye	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Usbekistan	Uzbekistan Miscellaneous	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Venezuela	Jobo (Monagas)	12,6	2
Venezuela	Lama Lamar	36,7	1
Venezuela	Mariago	27	1,5
Venezuela	Ruiz	32,4	1,3
Venezuela	Tucipido	36	0,3
Venezuela	Venez Lot 17	36,3	0,9
Venezuela	Mara 16/18	16,5	3,5
Venezuela	Tia Juana Light	32,1	1,1
Venezuela	Tia Juana Med 26	24,8	1,6
Venezuela	Officina	35,1	0,7
Venezuela	Bachaquero	16,8	2,4
Venezuela	Cento Lago	36,9	1,1
Venezuela	Lagunillas	17,8	2,2
Venezuela	La Rosa Medium	25,3	1,7
Venezuela	San Joaquin	42	0,2
Venezuela	Lagotreco	29,5	1,3
Venezuela	Lagocinco	36	1,1
Venezuela	Boscan	10,1	5,5
Venezuela	Leona	24,1	1,5
Venezuela	Barinas	26,2	1,8
Venezuela	Sylvestre	28,4	1
Venezuela	Mesa	29,2	1,2
Venezuela	Ceuta	31,8	1,2
Venezuela	Lago Medio	31,5	1,2
Venezuela	Tigre	24,5	NA
Venezuela	Anaco Wax	41,5	0,2
Venezuela	Santa Rosa	49	0,1
Venezuela	Bombai	19,6	1,6
Venezuela	Aguasay	41,1	0,3
Venezuela	Anaco	43,4	0,1
Venezuela	BCF-Bach/Lag17	16,8	2,4
Venezuela	BCF-Bach/Lag21	20,4	2,1
Venezuela	BCF-21,9	21,9	NA
Venezuela	BCF-24	23,5	1,9
Venezuela	BCF-31	31	1,2
Venezuela	BCF Blend	34	1
Venezuela	Bolival Coast	23,5	1,8
Venezuela	Ceuta/Bach 18	18,5	2,3
Venezuela	Corridor Block	26,9	1,6
Venezuela	Cretaceous	42	0,4
Venezuela	Guanipa	30	0,7
Venezuela	Lago Mix Med,	23,4	1,9
Venezuela	Larosa/Lagun	23,8	1,8
Venezuela	Menemoto	19,3	2,2
Venezuela	Cabimas	20,8	1,8
Venezuela	BCF-23	23	1,9
Venezuela	Oficina/Mesa	32,2	0,9
Venezuela	Pilon	13,8	2
Venezuela	Recon (Venez)	34	NA
Venezuela	102 Tj (25)	25	1,6
Venezuela	Tjl Cretaceous	39	0,6
Venezuela	Tia Juana Pesado (Heavy)	12,1	2,7
Venezuela	Mesa-Recon	28,4	1,3
Venezuela	Oritupano	19	2
Venezuela	Hombre Pintado	29,7	0,3
Venezuela	Merey	17,4	2,2
Venezuela	Lago Light	41,2	0,4
Venezuela	Laguna	11,2	0,3
Venezuela	Bach/Ceuta Mix	24	1,2
Venezuela	Bachaquero 13	13	2,7
Venezuela	Ceuta – 28	28	1,6
Venezuela	Temblador	23,1	0,8
Venezuela	Lagomar	32	1,2
Venezuela	Taparito	17	NA
Venezuela	BCF-Heavy	16,7	NA
Venezuela	BCF-Medium	22	NA
Venezuela	Caripito Blend	17,8	NA
Venezuela	Laguna/Ceuta Mix	18,1	NA
Venezuela	Morichal	10,6	NA
Venezuela	Pedenales	20,1	NA
Venezuela	Quiriquire	16,3	NA
Venezuela	Tucupita	17	NA
Venezuela	Furrial-2 (E, Venezuela)	27	NA
Venezuela	Curazao Blend	18	NA
Venezuela	Santa Barbara	36,5	NA
Venezuela	Cerro Negro	15	NA
Venezuela	BCF22	21,1	2,11
Venezuela	Hamaca	26	1,55
Venezuela	Zuata 10	15	NA
Venezuela	Zuata 20	25	NA
Venezuela	Zuata 30	35	NA
Venezuela	Monogas	15,9	3,3
Venezuela	Corocoro	24	NA
Venezuela	Petrozuata	19,5	2,69
Venezuela	Morichal 16	16	Ei kohaldata
Venezuela	Guafita	28,6	0,73
Vietnam	Bach Ho (White Tiger)	38,6	0
Vietnam	Dai Hung (Big Bear)	36,9	0,1
Vietnam	Rang Dong	37,7	0,5
Vietnam	Ruby	35,6	0,08
Vietnam	Su Tu Den (Black Lion)	36,8	0,05
Jeemen	North Yemeni Blend	40,5	Ei kohaldata
Jeemen	Alif	40,4	0,1
Jeemen	Maarib Lt,	49	0,2
Jeemen	Masila Blend	30-31	0,6
Jeemen	Shabwa Blend	34,6	0,6
Muu	Oil shale	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu	Shale oil	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu	Natural Gas: piped from source	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu	Natural Gas: from LNG	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu	Shale gas: piped from source	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Muu	Coal	Ei kohaldata	Ei kohaldata

(1) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).

(2) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(3) JFC konsortsium toob kokku Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC), EUCARi (Euroopa autotööstuse uurimis- ja arendusnõukogu) ja CONCAWE (Euroopa naftaettevõtete assotsiatsioon rafineerimise ja tarnimise keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimustes).

(4) http://iet.jrc.ec.europa.eu/about-jec/sites/about-jec/files/documents/report_2013/wtt_report_v4_july_2013_final.pdf.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).

(6) Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(8) Nõukogu 20. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2964/95, millega nähakse ette toornafta impordi ja tarnete registreerimine ühenduses (EÜT L 310, 22.12.1995, lk 5).

(9) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(12) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013 (ELT L 179, 19.6.2014, lk 26).

II LISA

FOSSIILKÜTUSTE ALUSSTANDARDI ARVUTAMINE

Arvutusmeetod

Kütuse alusstandard arvutatakse liidu keskmise fossiilkütuse (bensiin, diisel, gaasiõli, veeldatud naftagaas ja surumaagaas) tarbimise alusel, kus:

kus:

x on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad kütused ja energiakandjad, mis on määratletud järgnevas tabelis;

KHGix on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kütuse x või energia turul müüdud aastatarne kasvuhoonegaaside heite mahukus, väljendatuna gCO2eq/MJ. Kasutatakse I lisa 2. osa punktis 5 esitatud fossiilkütuste väärtusi;

MJx on tarnitud kütuse x teatatud mahtude järgi arvutatud koguenergia megadžaulides.

Tarbimisandmed

Väärtuse arvutamiseks kasutatavad tarbimisandmed on järgmised:

Kütus	Energiatarbimine (MJ)	Allikas
Diislikütus	7 894 969 × 106	Liikmesriikide 2010. aasta aruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile
Gaasiõli (v.a sõidukimootoritele)	240 763 × 106
Bensiin	3 844 356 × 106
Veeldatud naftagaas	217 563 × 106
Surumaagaas	51 037 × 106

Kasvuhoonegaaside heite mahukus

Kütuse alusstandard 2010. aasta kohta on: 94,1 gCO2eq/MJ

III LISA

LIIKMESRIIGI ARUANDLUS KOMISJONILE

1.	Liikmesriigid esitavad iga aasta 31. detsembriks punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.

2.	Liikmesriigisiseste tarnijate (kaasa arvatud ühes liikmesriigis ühiselt tegutsevate tarnijate) turule lastud kütuse ja energia kohta tuleb punktis 3 loetletud andmed esitada eraldi.

Liikmesriigid esitavad komisjonile kütuse ja energia kohta eraldi andmed, mis on koondatud vastavalt punktile 2 ja määratletud I lisas:

a)	kütuse või energia liik;

b)	kütuse või elektri maht või kogus;

c)	kasvuhoonegaaside heite mahukus;

d)	töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine;

päritolu;

ostukoht.

IV LISA

TEABE ESITAMISE VORM ESITATAVATE ANDMETE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISEKS

Kütus – üksiktarnijad

Kanne	Ühisaruanne (JAH/EI)	Riik	Tarnija1	Kütuse liik 7	Kütuse CN-kood7	Kogus2		Keskmine KHG heite mahukus	Töötlemiseelse heite vähendamine 5	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
Kanne	Ühisaruanne (JAH/EI)	Riik	Tarnija1	Kütuse liik 7	Kütuse CN-kood7	liitrites	liitrites	Keskmine KHG heite mahukus	Töötlemiseelse heite vähendamine 5	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
1
		CN-kood	KHG heite mahukus4	Lähteaine	CN-kood	KHG heite mahukus4	säästlik (JAH/EI)
	Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.1 (biokütuse komponent)

	Komponent F.n (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.m (biokütuse komponent)


k
		CN-kood2	KHG heite mahukus4	Lähteaine	CN-kood2	KHG heite mahukus4	säästlik (JAH/EI)
	Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.1 (biokütuse komponent)

	Komponent F.n (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.m (biokütuse komponent)

Kütus – tarnijaühendused

Kanne	Ühisaruanne (JAH/EI)	Riik	Tarnija1	Kütuse liik7	Kütuse CN-kood7	Kogus2		Keskmine KHG heite mahukus	Töötlemiseelse heite vähendamine5	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
Kanne	Ühisaruanne (JAH/EI)	Riik	Tarnija1	Kütuse liik7	Kütuse CN-kood7	liitrites	energia järgi	Keskmine KHG heite mahukus	Töötlemiseelse heite vähendamine5	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
I	JAH
	JAH
	Vahesumma
		CN-kood	KHG heite mahukus4	Lähteaine	CN-kood	KHG heite mahukus4	säästlik (JAH/EI)
	Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.1 (biokütuse komponent)

	Komponent F.n (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.m (biokütuse komponent)


x	JAH
	JAH
	Vahesumma
		CN-kood2	KHG heite mahukus4	Lähteaine	CN-kood2	KHG heite mahukus4	säästlik (JAH/EI)
	Komponent F.1 (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.1 (biokütuse komponent)

	Komponent F.n (fossiilkütuse komponent)			Komponent B.m (biokütuse komponent)

Elektrienergia

Ühisaruanne (JAH/EI)	Riik	Tarnija1	Energia liik7	Kogus6	KHG heite mahukus	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
				energia järgi
EI

Tarnijaühendused
	Riik	Tarnija1	Energia liik7	Kogus6	KHG heite mahukus	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
	Riik	Tarnija1	Energia liik7	energia järgi	KHG heite mahukus	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega
JAH
JAH
	Vahesumma

Päritolu – üksiktarnijad8

Kanne 1	Komponent F.1		Kanne 1	Komponent F.n		Kanne k	Komponent F.1		Kanne k	Komponent F.n
Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni

Kanne 1	Komponent B.1		Kanne 1	Komponent B.m		Kanne k	Komponent B.1		Kanne k	Komponent B.m
Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni

Päritolu – tarnijaühendused8

Kanne 1	Komponent F.1		Kanne 1	Komponent F.n		Kanne X	Komponent F.1		Kanne X	Komponent F.n
Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni	Lähteaine kaubanimi	API tihedus3	tonni

Kanne 1	Komponent B.1		Kanne 1	Komponent B.m		Kanne X	Komponent B.1		Kanne X	Komponent B.m
Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni	Biokütuse tootmisviis	API tihedus3	tonni

Ostukoht9

Kanne

Komponent

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

Rafineerimistehase/ töötlemisettevõtte nimi

Riik

F.1

F.n

B.1

B.m

F.1

F.n

B.1

B.m

F.1

F.n

B.1

B.m

F.1

F.n

B.1

B.m

Koguenergia ja heite vähendamine liikmesriigi kohta

Maht ( energia järgi)10	KHG heite mahukus	Vähendamine võrreldes 2010. aasta keskmisega

Märkused

Tarnijate aruandevorm on identne liikmesriikide aruandevormiga.

Varjutatud lahtreid ei ole vaja täita.

1.	Tarnija identifitseerimisandmed on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis a.

2.	Kütuse kogus on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis c.

3.	Ameerika Naftainstituudi (API) tihedus on määratud katsemeetodiga ASTM D287.

4.	Kasvuhoonegaaside heite mahukus on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis e.

5.	Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis d; aruandlust käsitlevad üksikasjad on määratletud I lisa 2. osa punktis 1.

6.	Elektri kogus on määratletud I lisa 2. osa punktis 6.

7.	Kütuse liigid ja vastavad CN-koodid on määratletud I lisa 1. osa punkti 3 alapunktis b.

8.	Päritolu on määratletud I lisa 2. osa punktides 2 ja 4.

9.	Ostukoht on määratletud I lisa 2. osa punktides 3 ja 4.

10.	Tarbitud energia (kütus ja elekter) kogumaht.

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/68

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/653,

24. aprill 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta, (1) eriti selle artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tehnika ja teaduse arengut silmas pidades tuleks ajakohastada direktiivi 2006/126/EÜ I lisas esitatud koode ja alamkoode, eelkõige sõiduki ümberseadistamise ja puudega juhtidele ettenähtud tehnilise toetuse valdkonnas.

(2)	Selleks et võtta arvesse uusi tehnoloogiasuundumusi, peaksid kõnealused koodid ja allkoodid olema funktsionaalsed. Haldusmenetluste lihtsustamiseks tuleks mõned koodid ka välja jätta või liita teiste koodidega või tuleks neid lühendada.

(3)

Selleks et vähendada puudega juhtide koormust, peaks neil olema vajaduse korral võimalus juhtida tehniliselt ümberseadistamata sõidukit. Arvestades asjaolu, et tänapäevane sõidukitehnoloogia võimaldab käitada teatavaid tavasõidukeid piiratud jõuga, nt juhtimisel või pidurdamisel, ning selleks, et tagada juhtidele suurem valikuvabadus ja samal ajal sõiduki ohutu käitamine, tuleks kehtestada koodid, mis lubaksid juhtida sõidukeid, mis on kooskõlas maksimumjõuga, mida juht suudab tekitada.

(4)

Praegu meditsiiniliste näidustuste korral kohaldatavad koodid võivad olla asjakohased ka muudel maanteeohutusega seotud eesmärkidel, vähendades kõrge ohuastmega olukordade arvu, nt seoses algajate või eakamate juhtidega. Seega tuleks lisada ka jaotis kõnealuste piiratud kasutusvaldkonda käsitlevate koodide kohta.

(5)

Maanteeohutuse parandamiseks on mitu liikmesriiki kehtestanud või kavatsevad kehtestada programmi, mille kohaselt võivad sõidukijuhid sõita üksnes alkolukuga varustatud sõidukiga. Selleks et lihtsustada alkolukkude kasutuselevõttu ja heakskiitmist ning võtta arvesse soovitusi, mis on esitatud uuringus, milles käsitletakse alkolukkude kasutamist joobes sõidukijuhtimise ärahoidmiseks, (2) tuleks võtta kasutusele sellekohane ühtlustatud kood.

(6)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (3) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu selgitavat dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(7)	Seepärast tuleks direktiivi 2006/126/EÜ vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas juhilubade komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/126/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 403, 30.12.2006, lk 18.

(2) Uuring, milles käsitletakse alkolukkude kasutamist joobes sõidukijuhtimise ärahoidmiseks, vt: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/pdf/behavior/study_alcohol_interlock.pdf

(3) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

LISA

Direktiivi 2006/126/EÜ I lisa 3. jaotises asendatakse juhiloa tagakülge käsitleva punkti a alapunkt 12 järgmisega:

„12.	lisateave/piirang(ud) koodina vastava kategooria juures.

Koodid on järgmised:

— koodid 01–99: Euroopa Liidu ühtlustatud koodid

JUHT (Meditsiinilised näidustused)

01. Nägemist korrigeerivad ja/või kaitsvad vahendid

01.01. Prillid

01.02. Kontaktläätsed

01.05. Päikesevari

01.06. Prillid või kontaktläätsed

01.07. Spetsiifiline optiline abivahend

02. Kuuldeaparaat/suhtlemise abivahend

03. Protees/ortoos

03.01. Käeprotees/-ortoos

03.02. Jalaprotees/-ortoos

SÕIDUKI ÜMBERSEADISTUSED

10. Ümberseadistatud käigukast

10.02. Automaatne käiguvahetus

10.04. Ümberseadistatud käigukang

15. Ümberseadistatud sidur

15.01. Ümberseadistatud siduripedaal

15.02. Käsisidur

15.03. Automaatsidur

15.04. Siduripedaali lukustumise või rakendumise vältimise seade

20. Ümberseadistatud pidurisüsteem

20.01. Ümberseadistatud piduripedaal

20.03. Vasakule jalale ümberseadistatud piduripedaal

20.04. Liugmehhanismiga piduripedaal

20.05. Kallutatav piduripedaal

20.06. Käsisõidupidur

20.07. Sõidupidur maksimumjõuga … N (*1) (nt: 20.07(300N))

20.09. Ümberseadistatud seisupidur

20.12. Piduripedaali lukustumise või rakendumise vältimise seade

20.13. Põlvega juhitav pidur

20.14. Abiseadmega pidurisüsteem

25. Ümberseadistatud aktseleraatorsüsteem

25.01. Ümberseadistatud gaasipedaal

25.03. Kallutatav gaasipedaal

25.04. Käsigaas

25.05. Põlvega juhitav gaasihoob

25.06. Abiseadmega gaasihoob

25.08. Vasakul asuv gaasipedaal

25.09. Gaasipedaali lukustumise või rakendumise vältimise seade

31. Ümberseadistatud pedaalid ja pedaalikaitseseadmed

31.01. Lisapedaalikomplekt

31.02. Pedaalid samal (või peaaegu samal) tasapinnal

31.03. Gaasi- ja piduripedaali lukustumise või rakendumise vältimise seade juhuks, kui pedaale ei juhita jalaga

31.04. Tõstetud põrand

32. Ühendatud sõidupiduri- ja käsigaasisüsteem

32.01. Ühe käega juhitav ühendatud sõidupiduri- ja käsigaasisüsteem

32.02. Abiseadmega juhitav ühendatud sõidupiduri- ja käsigaasisüsteem

33. Ühendatud sõidupiduri-, käsigaasi- ja juhtimissüsteem

33.01. Ühe käega abiseadme abil juhitav ühendatud sõidupiduri-, käsigaasi- ja juhtimissüsteem

33.02. Kahe käega abiseadme abil juhitav ühendatud sõidupiduri-, käsigaasi- ja juhtimissüsteem

35. Ümberseadistatud juhtimisseadmed (tulelülitid, klaasipuhasti, helisignaal, suunatuled jms)

35.02. Juhtimisseadme käsitsemine käsi rooliseadmelt eemaldamata

35.03. Juhtimisseadme käsitsemine vasaku käega käsi rooliseadmelt eemaldamata

35.04. Juhtimisseadme käsitsemine parema käega käsi rooliseadmelt eemaldamata

35.05. Juhtimisseadme käsitsemine käsi rooliseadmelt ning gaasi- ja pidurimehhanismilt eemaldamata

40. Ümberseadistatud juhtimisseadmed

40.01. Tavajuhtimisseade maksimumjõuga … N (*1) (nt: 40.01(140N))

40.05. Ümberseadistatud rooliratas (suurendatud/jämedama segmendiga rooliratas, väiksema läbimõõduga rooliratas vms)

40.06. Kohandatud asendis rooliratas

40.09. Jalgadega juhtimine

40.11. Rooliratta külge kinnitatav abiseade

40.14. Ühe käega juhitav kohandatud asendis alternatiivjuhtimisseade

40.15. Kahe käega juhitav kohandatud asendis alternatiivjuhtimisseade

42. Ümberseadistatud külg-/tahavaatepeeglid

42.01. Kohandatud tahavaatepeegel

42.03. Salongis asuv täiendav külgpeegel

42.05. Peegel pimeala nägemiseks

43. Juhi istumisasend

43.01. Juhiistme kõrgus normaalnähtavuse tagamiseks normaalkaugusel roolirattast ja pedaalidest

43.02. Kehakujule kohandatud juhiiste

43.03. Küljetoega juhiiste stabiilse asendi tagamiseks

43.04. Käetoega juhiiste

43.06. Kohandatud turvavöö

43.07. Turvavöö stabiilse asendi tagamiseks

44. Mootorratta ümberseadistused (alamkoodi kasutamine kohustuslik)

44.01. Eraldi käsitsetav pidur

44.02. Ümberseadistatud esirattapidur

44.03. Ümberseadistatud tagarattapidur

44.04. Ümberseadistatud gaasirull

44.08. Istmekõrgus, mis võimaldab juhil istuvas asendis kaks jalga korraga teele asetada ning hoida mootorratast peatudes ja seistes tasakaalus.

44.09. Esirattapidur maksimumjõuga … N (*1) (nt: 44.09(140N))

44.10. Tagarattapidur maksimumjõuga … N (*1) (nt: 44.10(240 N))

44.11. Ümberseadistatud jalatugi

44.12. Ümberseadistatud käepide

45. Üksnes külghaagisega mootorratas

46. Üksnes kolmrattad

47. Üksnes enama kui kahe rattaga sõidukid, mida juht ei pea hoidma tasakaalus käivitamise, seiskamise ega seisu ajal

50. Üksnes konkreetne sõiduk/VIN-kood (valmistajatehase tähis)

koodidega 01–44 koos kasutatavad täpsustavad tähed:

a vasakul

b paremal

c käelaba

d jalg

e keskosa

f käsi

g pöial

PIIRATUD KASUTUSEGA KOODID

61. Sõit üksnes päevaajal (nt: üks tund pärast päikesetõusu ja üks tund enne päikeseloojangut)

62. Sõit üksnes … km raadiuses loaomaniku elukohast või üksnes linna/piirkonna piires

63. Sõit ilma kaassõitjata

64. Sõit üksnes kiirusel kuni … km/h

65. Juhtimine lubatud üksnes vähemalt sama kategooria juhiluba omava isiku saatel

66. Ilma haagiseta

67. Kiirteel sõitmine keelatud

68. Alkoholi tarbimine keelatud

69. Lubatud juhtida üksnes standardile EN 50436 vastava alkolukuga varustatud sõidukit Kehtivuse lõppkuupäeva märkimine vabatahtlik (nt: „69” või „69(1.1.2016)”)

HALDUSKÜSIMUSED

70. Vahetatud juhiluba nr …, väljaandja … (kolmanda riigi puhul EU/UN tähis; nt: 70.0123456789.NL)

71. Juhiloa nr … duplikaat (kolmanda riigi puhul EU/tähis; nt: 71.987654321.HR)

73. Üksnes B-kategooriasse kuuluvad neliratta-tüüpi mootorsõidukid (B1)

78. Üksnes automaatkäiguvahetusega sõidukid

79. […] Üksnes sõidukid, mis käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisel vastavad sulgudes toodud näitajatele.

79.01. Üksnes kaherattalised sõidukid (külghaagisega või ilma)

79.02. Üksnes AM-kategooriasse kuuluvad kolmerattalised või kerged neliratta-tüüpi sõidukid

79.03. Üksnes kolmrattad

79.04. Üksnes kolmrattad koos haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg

79.05. A1-kategooria mootorrattad, mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg

79.06. BE-kategooria sõidukid, kui haagise lubatud täismass ületab 3 500 kg

80. Üksnes A-kategooria kolmratta juhiloa omanikud, kes on alla 24aastased

81. Üksnes A-kategooria kaherattalise mootorsõiduki juhiloa omanikud, kes on alla 21aastased

95. Kutseoskuse tunnistust omav juht, kes vastab direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud kutseoskuste nõuetele kuni … (nt: 95(1.1.12))

96. B-kategooria sõidukid koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kui sellise autorongi lubatud täismass kokku ületab 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg

97. Ei ole õigust juhtida nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 reguleerimisalasse kuuluvat C1-kategooria sõidukit (*2).

— kood 100 ja sellele järgnevad koodid: riigisisesed koodid, mis kehtivad ainult juhiloa väljastanud liikmesriigi territooriumil.

Kui kood kehtib kõigi kategooriate suhtes, mille jaoks luba on välja antud, võib selle trükkida 9., 10. ja 11. veergu.

(*1) See jõud näitab juhi suutlikkust süsteemi käitada.

(*2) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8).” ”

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/74

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/654,

21. aprill 2015,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõike 2 esimest lõiku,

ning arvestades, et ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2020 tuleks ametisse nimetada nõukogu peasekretär,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN nimetatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäriks ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2020.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse teeb Jeppe TRANHOLM-MIKKELSENILE teatavaks nõukogu eesistuja.

Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 21. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/75

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/655,

23. aprill 2015,

sääskede tõrjeks turule lastud polüdimetüülsiloksaanipõhise aine kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõikele 3

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	16. mail 2014 taotles Belgia vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõikele 3 komisjonilt otsust selle kohta, kas sääskede tõrjeks ettenähtud polüdimetüülsiloksaanipõhine aine on kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses biotsiid.

(2)	Vastavalt toote turule lasknud ettevõtte esitatud teabele moodustab polüdimetüülsiloksaanipõhine aine veekogu pinnale õhukese silikoonkile. Silikoonkile väike pindpinevus ei lase sääsevastsetel hingata ja emastel sääskedel veepinnale muneda, uputades paljud neist.

(3)	Polüdimetüülsiloksaanipõhine aine on seega sääskede paljunemisele füüsiline takistus.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktile a on biotsiidid ainult sellised tooted, mis on ettenähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjumiseks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sääskede tõrjeks ettenähtud polüdimetüülsiloksaanipõhine aine, mis moodustab veekogudele väiksema pindpinevusega silikoonkile, ja mis on sellel eesmärgil turule lastud, ei ole määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses biotsiid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

25.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 107/76

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/656,

4. veebruar 2015,

tingimuste kohta, mille kohaselt krediidiasutused võivad kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 (EKP/2015/4)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõike 1 punkti d ja artikli 4 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 26 lõige 2 kehtestas uue korra, mille kohaselt tuleb saada pädeva asutuse luba vahe- või aastakasumi kajastamiseks esimese taseme põhiomavahendites enne asutuse ametlikku otsust, millega kinnitatakse asutuse aasta lõplik kasum või kahjum. Luba antakse juhul, kui täidetud on kaks tingimust: kasum on kontrollitud isikute poolt, kes on sõltumatud asutuse raamatupidamist auditeerivatest isikutest; ja asutus on näidanud, et mis tahes prognoositud kulu või dividendimakse on sellest kasumisummast lahutatud.

(2)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 (3) artiklid 2 ja 3 määratlevad „prognoositavuse” tähenduse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punkti b jaoks.

(3)	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (4) sätestab järelevalvelise aruandluse ühtsed nõuded.

(4)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga d on Euroopa Keskpank (EKP) pädev asutus, kes vastutab loa andmise eest krediidiasutustele, kes on tema otsese järelevalve all, et kajastada vahe- või aastakasum põhiomavahendites, kui eespool osutatud tingimused on täidetud.

(5)

Võttes arvesse, et delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014 harmoneeris meetodi prognoositavate dividendide mahaarvamiseks vahe- või aastakasumist loa andmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 alusel, tuleb anda luba vahe- või aastakasumi kajastamiseks põhiomavahendites teatavatel tingimustel.

(6)	Juhul kui käesoleva otsuse kohaldamise tingimused ei ole täidetud, hindab EKP vahe- või aastakasumi põhiomavahendites kajastamise taotlusi ükshaaval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolev otsus sätestab tingimused, mille kohaselt EKP määrab loa andmise krediidiasutustele vahe- või aastakasumi põhiomavahendites kajastamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punktide a ja b alusel.

2. Käesolev otsus ei mõjuta krediidiasutuste õigust taotleda EKP luba vahe- või aastakasumi kajastamiseks põhiomavahendites juhtudel, mis ei ole käesoleva otsusega hõlmatud.

3. Käesolevat otsust kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, mille osas EKP teostab otsest järelevalvet kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „krediidiasutus” (credit institution)– krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses, kui selle üle teostab järelevalvet EKP;

2) „konsolideeritud alusel” (consolidated basis)– mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 48 tähenduses;

3) „allkonsolideeritud alusel” (sub-consolidated basis)– mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 49 tähenduses;

4) „konsolideeritud üksus” (consolidating entity)– krediidiasutus, mis täidab määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel või allkonsolideeritud alusel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 11 ja 18;

5) „vahekasum” (interim profits)– kasum kohaldatava raamatupidamisraamistiku kohaselt, mida arvutatakse täielikust majandusaastast lühema ajavahemiku kohta enne krediidiasutuse ametlikku otsust, millega kinnitatakse asutuse kasum või kahjum;

6) „aastakasum” (year-end profits)– kasum kohaldatava raamatupidamisraamistiku kohaselt, mida arvutatakse täieliku majandusaasta kohta enne krediidiasutuse ametlikku otsust, millega kinnitatakse asutuse kasum või kahjum;

7) „väljamakse suhtarv konsolideeritud tasandil” (pay-out ratio at consolidated level)– suhtarv järgmise vahel: a) dividendid, v.a need, mis makstakse välja põhiomavahendeid mittevähendavas vormis (näiteks aktsiadividendid, scrip-dividend), mis jaotatakse konsolideeritud üksuse omanikele; ja b) konsolideeritud üksuse omanikele omistatav kasum pärast tulumaksu. Juhul kui asjaomase aasta suhtarv a ja b vahel on negatiivne või üle 100 %, loetakse väljamakse suhtarvu suuruseks 100 %. Juhul kui asjaomase aasta näitaja b on null ja näitaja a on null, loetakse väljamakse suhtarvu suuruseks 0 %, ja 100 %, kui näitaja a on üle nulli.

8) „väljamakse suhtarv individuaalsel tasandil” (pay-out ratio at solo level)– suhtarv järgmise vahel: a) dividendid, v.a need, mis makstakse välja põhiomavahendeid mittevähendavas vormis (näiteks aktsiadividendid, scrip-dividend), mis jaotatakse üksuse omanikele, ja b) kasum pärast tulumaksu. Juhul kui asjaomase aasta suhtarv a ja b vahel on negatiivne või üle 100 %, loetakse väljamakse suhtarvu suuruseks 100 %. Juhul kui asjaomase aasta näitaja b on null ja näitaja a on null, loetakse väljamakse suhtarvu suuruseks 0 %, ja 100 %, kui näitaja a on üle nulli.

Artikkel 3

Luba kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 eesmärgil lubatakse krediidiasutustel kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne ametliku otsuse tegemist, millega kinnitatakse asutuse aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, kui krediidiasutus täidab käesoleva otsuse artiklites 4 ja 5 sätestatud tingimusi.

2. Artiklite 4 ja 5 tingimused peavad olema täidetud enne kohaldatavate omavahendite ja omavahendite nõuete aruandlust kooskõlas aruannete esitamise kuupäevadega rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklis 3.

3. Krediidiasutused, kes kavatsevad kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites, saadavad EKP-le kirja, millele on lisatud käesoleva otsuse artiklite 4 ja 5 alusel nõutavad dokumendid. Kolme tööpäeva jooksul asjaomaste dokumentide saamisest teatab EKP krediidiasutustele, kas need dokumendid sisaldavad käesoleva otsuse alusel nõutavat teavet.

Artikkel 4

Kasumi kontrollimine

1. EKP loeb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punktist a tuleneva kontrollimise nõude täidetuks, kui krediidiasutus esitab EKP-le tema välisaudiitori poolt allkirjastatud dokumendi, mis vastab nõuetele lõigetes 3 ja 4.

2. Krediidiasutused, kes teatavad oma kavatsusest kajastada vahe- või aastakasum esimese taseme põhiomavahendites konsolideerimise erinevatel tasemetel või individuaalselt, võivad esitada lõikes 1 osutatud dokumendi kõrgeimal konsolideerimistasemel.

3. Aastakasumi osas tuleb kontrollimine kajastada auditiaruandes või kinnituskirjas, milles osutatakse, et auditit ei ole lõpule viidud ja audiitoritele ei ole teatavaks saanud asjaolusid, millest tuleneks arvamus, et lõpparuanne sisaldaks märkustega arvamust.

4. Vahekasumi osas tuleb kontrollimine kajastada auditiaruandes või ülevaatuse aruandes (vastavalt rahvusvahelise ülevaatamise teenuse standardile 2410, mille on vastu võtnud Rahvusvahelise Auditeerimise ja Kindlustandvate Töövõttude Standardite Komitee või samalaadne riigi tasandil kohaldatav standard) või lõikele 3 vastavas kinnituskirjas, kui krediidiasutuse poolt teostatud kontrollimine sisaldub auditiaruandes.

Artikkel 5

Prognoositava väljamakse või dividendi kasumist maha arvamine

1. Krediidiasutus tõendab, et kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid, järgmiselt:

a)	esitab deklaratsiooni, et kasum on kajastatud kooskõlas kohaldatavas raamatupidamisraamistikus sätestatud põhimõtetega ja et usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine ei ületa oluliselt välisaudiitori poolt kontrollitud ulatust artiklis 4 osutatud dokumendis, ja

b)	esitab EKP-le pädeva isiku poolt allkirjastatud dokumendi, mis täpsustab vahe- või aastakasumi põhikomponendid, k.a prognoositava väljamakse või dividendi mahaarvamised.

2. Kui vahe- või aastakasum arvestatakse konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, peab konsolideeriv üksus täitma lõikes 1 osutatud nõuded.

3. Mahaarvamisele kuuluva dividendi kohta teeb ametliku ettepaneku või otsuse juhtorgan. Kui ametlikku ettepanekut või otsust ei ole tehtud, on mahaarvatav dividend kõrgeim järgmistest:

a)	maksimumdividend, mis arvutatakse kooskõlas sisemiste dividendipõhimõtetega;

b)	dividend, mis arvutatakse viimase kolme aasta keskmise väljamakse suhtarvu alusel;

c)	dividend, mis arvutatakse eelmise aasta väljamakse suhtarvu alusel.

4. Kui dividendi mahaarvamine põhineb lõikes 3 osutamata meetodil, ei kohaldata selle suhtes käesolevat otsust.

5. Lõike 1 punkti b eesmärgil on pädev isik see, kes on asutuse juhtorgani poolt kohaselt volitatud esindajana alla kirjutama.

6. Lõike 1 eesmärgil kasutavad asutused käesoleva otsuse lisas toodud näidiskirja.

Artikkel 6

Jõustumine

1. Käesolev otsus jõustub 6. veebruaril 2015.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse alates aruandekuupäevast 31. detsembri 2014. aasta seisuga kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artikliga 2.

Frankfurt Maini ääres, 4. veebruar 2015

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).

(4) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

LISA

[Asutuse nimi ja detailid]

[JST koordinaatori nimi ja detailid]

[Koht, kuupäev]

[Asutuse viide]

Kasumi kajastamine esimese taseme põhiomavahendites

Lugupeetud [härra/proua]

Kinnitan, et järelevalvelise aruandluse esitamisel [sätestatud aruandekuupäev] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 ja Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) alusel on [asutuse/pangakontserni/panganduse alagrupi] kavatsuseks kajastada oma [individuaalsetes/konsolideeritud] esimese taseme põhiomavahendites oma [vahe/aasta] finantsaruannetest [bilansikuupäev] tulenev netokasum.

Esimese taseme põhiomavahendites kajastatav netokasum on arvutatud järgmiselt:

a)	jaotamata kasum enne tulumaksu	[EUR 0]
b)	tulumaks	[EUR 0]
c)	muud järelevalveasutuse poolt sissenõutavad tasud (1)	[EUR 0]
d)	muud prognoositavad tasud, mis ei ole kajastatud kasumiaruandes (2)	[EUR 0]
e)	tasud kokku (b + c + d)	[EUR 0]
f)	ettepanek või otsus dividendi kohta (3)	[EUR 0/tühi]
g)	maksimumdividend sisemiste põhimõtete kohaselt (4)	[EUR 0]
h)	dividend kooskõlas keskmise väljamakse suhtarvuga (viimased kolm aastat) (5)	[EUR 0]
i)	dividend kooskõlas viimase aasta väljamakse suhtarvuga	[EUR 0]
j)	maha arvatav dividend (maksimaalselt (g, h, i), kui f on tühi; muul juhul f)	[EUR 0]
k)	seadusest tulenevate piirangute mõju (6)	[EUR 0]
l)	kasum, mille võib kajastada esimese taseme põhiomavahendites (a – e – j + k)	[EUR 0]

Eespool osutatud eesmärgil kinnitan järgmist:

—	eespool esitatud väärtused on mulle teadaolevalt täpsed;

—

kasumi on kontrollinud isikud, kes on asutusest sõltumatud ja kes vastutavad asutuse raamatupidamise auditeerimise eest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 ja otsusega (EL) 2015/656 (EKP/2015/4). Selles osas lisan [audiitori nimi] [audiitori aruande/ülevaatuse aruande/kinnituskirja];

—	kasum on hinnatud kooskõlas kohaldatavas raamatupidamisraamistikus sätestatud põhimõtetega;

—	mis tahes prognoositav tasu või dividend on kasumist maha arvatud, nagu on osutatud eespool;

—

mahaarvamisele kuuluvate dividendide summa on hinnatud kooskõlas otsusega (EL) 2015/656 (EKP/2015/4). Eelkõige põhinevad maha arvatavad dividendid ametlikul ettepanekul/otsusel või, kui ametlik otsus/ettepanek puudub, kõrgeimal järgmisest: i) maksimumdividend kooskõlas sisemiste dividendipõhimõtetega; ii) dividend viimase kolme aasta keskmise väljamakse suhtarvu alusel; iii) dividend kooskõlas viimase aasta väljamakse suhtarvuga. Kui prognoositava dividendi väljamakse arvutati väljamakse vahemikku, mitte kindlaksmääratud väärtust kasutades, kohaldati selle vahemiku kõrgema väärtusega osa;

—	[asutuse/pangakontserni/panganduse allgrupi] juhtorgan kohustub tegema dividendide jaotamise ettepaneku, mis vastab täielikult eespool osutatud netokasumi arvutamisele.

Lugupidamisega,

[Allkirjaõigusliku isiku nimi ja ametikoht]

(1) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 3 lõike 1 punkt b.

(2) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 3 lõige 2.

(3) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 2 lõiked 2 ja 10. See on null ainult juhul, kui puudub ametlik ettepanek või otsus dividendi jaotamata jätmise kohta. Kui ametlik ettepanek või otsus puudub, jäetakse see väli tühjaks.

(4) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 2 lõiked 4–6.

(5) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 2 lõige 7.

(6) Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 2 lõige 9.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 107

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 25. aprill 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/647, 24. aprill 2015, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa seoses teatavate toidu lisaainete kasutamisega ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/648, 24. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa lõhna- ja maitseaine N-etüül-(2E,6Z)-nonadieenamiidi väljajätmiseks liidu loetelust ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/649, 24. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa seoses L-leutsiini kasutamisega kandeainena tableti kujul olevates lauamagusainetes ( 1 )	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/650, 24. aprill 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	21
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/651, 24. aprill 2015, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2015. aasta aprilli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	23
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2015/652, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta	26
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2015/653, 24. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta ( 1 )	68
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/654, 21. aprill 2015, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär ajavahemikuks 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2020	74
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/655, 23. aprill 2015, sääskede tõrjeks turule lastud polüdimetüülsiloksaanipõhise aine kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõikele 3 ( 1 )	75
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/656, 4. veebruar 2015, tingimuste kohta, mille kohaselt krediidiasutused võivad kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 (EKP/2015/4)	76


	(1) EMPs kohaldatav tekst