24.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 106/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/637,

20. aprill 2015,

mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 23,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus. Õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset mõne teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud, on üks eriõigustest, mis on antud liidu kodanikele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 20 lõike 2 punktiga c.

(2)	Lissaboni lepinguga edendati liidu kodakondsust ja tugevdati sellega kaasnevaid õigusi. ELi toimimise lepingu artiklis 23 on seega sätestatud võimalus võtta vastu direktiive, millega kehtestatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed.

(3)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu solidaarsus, mittediskrimineerimine ja inimõiguste austamine; suhetes kolmandate riikidega peaks liit kaitsma oma väärtusi ja aitama kaasa oma kodanike kaitsele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) artiklis 46 sätestatud liidu esindamata kodanike põhiõigus konsulaarkaitsele asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel on Euroopa solidaarsuse väljendus. See annab liidu kodakondsuse mõistele välismõõtme ning tugevdab liidu identiteeti kolmandates riikides.

(4)	Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada liidu esindamata kodanike konsulaarkaitse täiendavaks hõlbustamiseks vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed. Need meetmed peaksid suurendama õiguskindlust ning tõhustama konsulaarasutuste koostööd ja edendama nendevahelist solidaarsust.

(5)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktile c ja selle artiklile 23 peaksid liikmesriigid andma esindamata kodanikele konsulaarkaitset samadel tingimustel kui oma kodanikele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust oma kodanikele antava kaitse ulatuse kindlaksmääramisel.

(6)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi konsulaarsuhteid, eriti nende õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest tavadest ja kokkulepetest, mida liikmesriigid kohaldavad kooskõlas liidu õigusega, eelkõige 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonist („Viini konventsioon”). Liikmesriigid võivad Viini konventsiooni artikli 8 alusel anda konsulaarkaitset teise liikmesriigi nimel pärast asjakohast teavitamist ning tingimusel, et asjaomane kolmas riik ei ole esitanud vastuväiteid. Raskusi võib tekkida eelkõige olukordades, mis hõlmavad isikuid, kes on ka vastuvõtva riigi kodanikud. Liikmesriigid peaksid kohaliku konsulaarkoostöö abiga võtma kolmandate riikide suhtes vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et konsulaarkaitset saaks anda teise liikmesriigi nimel igal konkreetsel juhul.

(7)

Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Kolmandas riigis esindatud abistav liikmesriik ja kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peaksid tegema tihedat koostööd. Kohalik konsulaarkoostöö võib olla esindamata kodanike puhul eriti keeruline, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega, sealhulgas vajaduse korral pädevate saatkondade või konsulaatidega. Kodaniku enda liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest tingitud lünga täitmiseks tuleks kehtestada selged ja stabiilsed eeskirjad. Olemasolevaid meetmeid on samuti vaja selgitada, et tagada tõhus kaitse.

(8)

Liidu kodanikku tuleks pidada kolmandas riigis esindamata kodanikuks, kui tema kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole asjaomases riigis saatkonda, konsulaati ega aukonsulit. Samuti tuleks kodanikku pidada esindamata kodanikuks, kui kohapealne saatkond, konsulaat või aukonsul ei saa mis tahes põhjustel konkreetsel juhul pakkuda kaitset, mida asjaomasel isikul oleks vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale muul juhul õigus saada. Saatkonnad ja konsulaadid peaksid teavitama üksteist mis tahes erandlikest asjaoludest, mis võivad ajutiselt mõjutada nende võimet pakkuda konsulaarkaitset. Arvesse tuleks võtta ka juurdepääsetavust ja lähedust. Näiteks ei tohiks kodanikku, kes taotleb teise liikmesriigi saatkonnalt või konsulaadilt konsulaarkaitset või abi, suunata tema kodakondsusliikmesriigi saatkonda, konsulaati või aukonsuli juurde, kui tal ei ole kohalike olude või ressursside puudumise tõttu võimalik sinna ohutult jõuda viisil, mis võimaldab tal saada konsulaarkaitset. Esinduse puudumist tuleks tõlgendada nii, et esindamata kodanikele tagatakse tegelik õigus saada teise liikmesriigi saatkonnalt või konsulaadilt mittediskrimineerival viisil kaitset, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. Kodanikku, kellel on rohkem kui ühe liikmesriigi kodakondsus, tuleks lugeda esindamata kodanikuks, kui ükski tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole asjaomases kolmandas riigis esindatud.

(9)

Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud õiguse tõhus kasutamine ja harta artiklis 7 tunnustatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning võttes arvesse siseriiklikku õigust ja tava, võib abistav liikmesriik olla kohustatud pakkuma kaitset liidu kodanike kolmanda riigi kodanikest pereliikmetele, sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Käesolev direktiiv ei takista seda, et konsultatsioonide käigus, mis peaksid toimuma enne abi andmist, võivad abistav liikmesriik ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik vajaduse korral kokku leppida võimaluses anda liidu esindamata kodaniku kolmanda riigi kodanikest pereliikmetele abistava liikmesriigi õiguses nõutust või selles riigis tavaks olevast ulatuslikumat abi, võttes võimalikult suurel määral arvesse esindamata kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi võimalikke taotlusi ning eeldusel, et kokkulepitu ei näe ette vähem, kui on nõutud liidu õiguses. Liikmesriikidel ei pruugi olla võimalik pakkuda kolmanda riigi kodanikest pereliikmetele teatavaid konsulaarkaitse liike, nagu näiteks tagasipöördumistunnistuste väljastamine. Alaealiste abistamisel tuleks esikohale seada lapse parimad huvid kooskõlas harta artikliga 24 ja vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis sätestatule.

(10)

Esindamata kodanikel peaks olema võimalik paluda konsulaarkaitset mis tahes liikmesriigi saatkonnalt või konsulaadilt. See ei tohiks aga takistada liikmesriike sõlmimast kohustuste jagamise eesmärgil praktilisi kokkuleppeid esindamata kodanikele konsulaarkaitse andmiseks vastavalt käesolevale direktiivile. Sellised kokkulepped on kodanikele kasulikud, sest võimaldavad paremini valmistuda tõhusa kaitse tagamiseks. Liikmesriigid, kellelt taotletakse kaitset, peaksid hindama, kas konsulaarkaitse andmine on konkreetsel juhul vajalik või kas juhtumi saab suunata edasi saatkonnale või konsulaadile, mis on juba kehtiva kokkuleppe alusel nimetatud pädevaks saatkonnaks või konsulaadiks. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni ja Euroopa välisteenistust igast sellisest kokkuleppest, mille liit ja liikmesriigid peaksid avaldama, et tagada esindamata kodanike osas läbipaistvus.

(11)

Käesolev direktiiv ei tohiks takistada mingis kolmandas riigis esindamata liikmesriiki andmast oma kodanikule konsulaarkaitset, pakkudes näiteks vajaduse korral internetipõhiseid konsulaarteenuseid. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil peaks olema lubatud paluda liikmesriigil, kellelt nimetatud kodanik taotleb või saab konsulaarkaitset, edastada vastav taotlus või juhtum, et ta saaks ise konsulaarkaitset anda. Sellise edastamise tagajärjel ei tohiks esindamata kodanik konsulaarkaitsest ilma jääda.

(12)

Hoolimata aukonsulite volitustega seotud tavade erinevusest liikmesriigiti, ei paku aukonsulid tavaliselt samu teenuseid kui saatkonnad ja konsulaadid. Võttes arvesse, et aukonsulid täidavad oma ülesandeid sageli vabatahtlikkuse alusel, tuleks jätta iga liikmesriigi otsustada, kas kohaldada käesolevat direktiivi ka aukonsulite suhtes. Aukonsulitelt võiks nõuda konsulaarkaitse pakkumist esindamata kodanikele sõltuvalt iga juhtumi asjaoludest.

(13)

Kaitse taotlus tuleks võtta menetlusse, kui taotleja esitab kehtiva liidu kodaniku passi või isikutunnistuse. Konsulaarkaitset vajavate esindamata kodanike isikut tõendavad dokumendid ei pruugi aga enam olla nende käes. Liidu kodakondsuse põhistaatus antakse otse liidu õigusega ning isikut tõendavatel dokumentidel on üksnes deklaratiivne väärtus. Kui taotlejal ei ole võimalik esitada kehtivat isikut tõendavat dokumenti, tuleks tal võimaldada tõendada oma isikut mis tahes muul viisil. Vajaduse korral võib kontrollida asjaomase isiku isikusamasust, konsulteerides selle liikmesriigi asutustega, mille kodanik taotleja end väidab olevat. Taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigi asutused peaksid samuti saama aidata abistavat liikmesriiki taotlejaga kaasas olevate kolmanda riigi kodanikust pereliikmete isikusamasuse ja selle kontrollimisel, kas neil on taotlejaga peresuhe.

(14)

Käesoleva direktiiviga reguleeritud konsulaarkaitse reguleerimisala tuleks täpsustada, et määrata kindlaks vajalikud koordineerimis- ja koostöömeetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse peaks hõlmama abi andmist paljudes tüüpilistes olukordades, kus liikmesriigid pakuvad konsulaarkaitset omaenda kodanikele sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, näiteks vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamine ja repatrieerimine või tagasipöördumistunnistuste väljastamine. Kuivõrd vajatav kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes käesolevas direktiivis nimetatud konkreetsete olukordadega.

(15)

Asjakohastel juhtudel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kodaniku soove, sealhulgas seda, kas tuleks teavitada pereliikmeid või muid asjaomaseid isikuid, ning kui jah, siis keda. Samuti tuleks surma korral võtta nõuetekohaselt arvesse omaste soove seoses sellega, kuidas talitada lahkunu surnukehaga. Nende kontaktide eest peaks olema vastutav esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik.

(16)

Liikmesriikide asutused peaksid tegema omavahel ning liiduga, eelkõige komisjoni ja Euroopa välisteenistusega tihedat koostööd ja koordineerima oma tegevust vastastikuse austuse ja solidaarsuse vaimus. Kiire ja tõhusa koostöö tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama teabe asjaomaste kontaktpunktide kohta liikmesriigis Euroopa välisteenistuse turvalise veebilehe kaudu (Consular OnLine) ja seda teavet pidevalt ajakohastama.

(17)

Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes tihedas koostöös liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike õigust konsulaarkaitsele, mis on täpsemalt määratletud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Käesoleva direktiiviga tunnustatakse täielikult ja tõhustatakse veelgi panust, mille Euroopa välisteenistus ja liidu delegatsioonid on eriti kriisiolukordades juba andnud vastavalt nõukogu otsusele 2010/427/EL, (2) eelkõige selle artikli 5 lõikele 10.

(18)

Kohapealse koordineerimise osas tuleks täpsustada kõigi asjaomaste osalejate volitusi ja asjaomaseid ülesandeid selle tagamiseks, et esindamata kodanikud saavad abi, millele neil on õigus vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele. Kohaliku konsulaarkoostöö raames tuleks pöörata esindamata kodanikele asjakohast tähelepanu, näiteks kogudes ja korrapäraselt ajakohastades asjaomaseid kontaktpunkte käsitlevat teavet ning jagades seda liikmesriikide kohalike saatkondade ja konsulaatide ning liidu delegatsioonidega.

(19)

Kohaliku konsulaarkoostöö koosolekutel, mida korraldatakse tihedas koostöös liidu delegatsioonidega, tuleks muu hulgas vahetada teavet esindamata kodanikele olulistes küsimustes, nagu kodanike julgeolek, kinnipidamistingimused, konsulaarteated, konsulaarabi kättesaadavus ja kriisikoostöö. Esindatud liikmesriigid peaksid nimetatud koosolekutel sõlmima vajaduse korral praktilisi kokkuleppeid esindamata kodanikele tõhusa kaitse tagamiseks. Selline kokkulepe ei pruugi aga olla vajalik, kui näiteks esindamata kodanike hulk on väike.

(20)

Piisava kriisiks valmisoleku ja kriisiohjamise tagamiseks on oluline, et esindatud ja esindamata liikmesriikide ning liidu delegatsiooni kohustused oleksid selgelt jagatud. Seetõttu peaks kriisiolukorraks valmisoleku plaanimine olema koordineeritud ja võtma esindamata kodanikke täiel määral arvesse. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid, kellel ei ole kohapeal saatkonda või konsulaati, esitama kohaliku kriisile reageerimiseks valmisoleku raames kogu kättesaadava ja asjakohase teabe oma kodanike kohta, kes viibivad territooriumil. Sellist teavet tuleks vajaduse korral hädaolukorras ajakohastada. Pädevad saatkonnad ja konsulaadid ning liidu delegatsioonid peaksid olema informeeritud kriisiolukorraks tehtavatest ettevalmistustest ning olema neisse kaasatud, kui see on asjakohane. Neid ettevalmistusi käsitlev teave tuleks teha esindamata kodanikele kättesaadavaks. Kriisiolukorras peaks juhtriik või abi koordineeriv liikmesriik (abi koordineerivad liikmesriigid) koordineerima esindamata kodanikele antavat toetust ja olemasoleva evakuatsioonivõime kasutamist, tuginedes kokkulepitud plaanile ning lähtudes kohapealsest sündmuste arengust ja mittediskrimineerimise põhimõttest.

(21)

Edendada tuleks konsulaartöötajate ja muude kriisiohjamisekspertide koostegutsemisvõimet, eriti võimaldades neil osaleda sellistes valdkondadevahelistes kriisirühmades nagu need, mis kuuluvad Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise ja tegevuse koordineerimise ning kriisiohjamise struktuuride alla ja liidu kodanikukaitse mehhanismi (3) alla.

(22)	Peaks olema võimalik taotleda liidu kodanikukaitse mehhanismi tuge, kui seda on vaja esindamata kodanike konsulaarkaitse tagamiseks. Niisugust tuge võib taotleda näiteks juhtriik või abi koordineeriv liikmesriik (abi koordineerivad liikmesriigid).

(23)

Käesolevas direktiivis kasutatud mõiste „juhtriik” osutab ühele või mitmele liikmesriigile, kes on asjaomases kolmandas riigis esindatud ning kes vastutab/vastutavad esindamata kodanikele antava abi koordineerimise ja juhtimise eest kriisi ajal. Juhtriigi mõistet, mis on määratletud asjakohastes liidu suunistes, (4) võib edasi arendada kooskõlas liidu õiguse ning eelkõige käesoleva direktiiviga.

(24)

Kui liikmesriiki teavitatakse konsulaarkaitse taotlusest, mille on esitanud isik, kes väidab, et ta on esindamata kodanik, või kui liikmesriik saab sellise taotluse, peaks ta alati, välja arvatud äärmiselt kiireloomulistel juhtudel, võtma viivitamata ühendust asjaomase kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga ja edastama sellele enne mis tahes abi andmist kogu asjakohase teabe. Kodakondsusjärgne liikmesriik peaks omakorda esitama viivitamata kogu asjaomase juhtumi seisukohast olulise teabe. Selline konsulteerimine peaks võimaldama esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil paluda taotluse või juhtumi edastamist, et ta saaks ise konsulaarkaitset anda. Samuti peaks see võimaldama asjaomasel liikmesriigil vahetada asjakohast teavet näiteks selle tagamiseks, et esindamata isik ei kuritarvita oma ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti c kohast õigust saada konsulaarkaitset. Kuritarvitamise korral ei saa liidu kodanikud käesolevale direktiivile tugineda.

(25)

Vastastikune solidaarsus ja koostöö hõlmab ka rahalisi küsimusi. Liikmesriigid, kes pakuvad oma kodanikele konsulaarkaitset rahalise abi kujul, teevad seda viimase abinõuna ja üksnes erandjuhtudel, kui kodanikel ei ole rahalisi vahendeid võimalik hankida muul viisil, näiteks saada rahaülekandeid perekonnalt, sõpradelt või tööandjalt. Esindamata kodanikele tuleks anda rahalist abi samadel tingimustel, nagu seda antakse abistava liikmesriigi kodanikele. Esindamata kodanikult tuleks nõuda, et ta allkirjastaks kohustuse maksta tekkinud kulud oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile tagasi, tingimusel et abistava liikmesriigi samasse olukorda sattunud kodanikelt nõutakse selliste kulude tagasimaksmist oma liikmesriigile. Kodakondsusjärgne liikmesriik võib seejärel nõuda esindamata kodanikult nende kulude, sealhulgas mis tahes kohaldatava konsulaartasu tagasimaksmist.

(26)

Käesoleva direktiiviga tuleks tagada rahaliste kohustuste jagamine ning hüvitised. Kui esindamata kodanikule antud konsulaarkaitse hõlmab tagasimaksekohustuse allkirjastamist, peaks esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitama abistavale liikmesriigile tekkinud kulud. Peaks jääma abistava liikmesriigi otsustada, kas ta taotleb tekkinud kulude tagasimaksmist või mitte. Abistaval liikmesriigil ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil peaks olema teatud tähtaja jooksul võimalik omavahel kokku leppida hüvitamise üksikasjalikus korras.

(27)

Esindamata kodanikule vahistamise või kinnipidamise korral antav konsulaarkaitse võib tekitada abistava liikmesriigi diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri reisi-, majutus- või tõlkekulusid, sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki tuleks sellistest võimalikest kuludest teavitada konsultatsioonide käigus, mis toimuvad enne abi andmist. Abistaval liikmesriigil peaks olema võimalik taotleda esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt selliste ebatavaliselt suurte kulude hüvitamist. Kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peaks hüvitama abistavale liikmesriigile tekkinud kulud. Abistaval liikmesriigil ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil peaks olema teatud tähtaja jooksul võimalik omavahel kokku leppida hüvitamise üksikasjalikus korras. Vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ei saa esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik nõuda asjaomaselt kodanikult selliste kulude hüvitamist, mille tagasimaksmist ei nõutaks abistava liikmesriigi kodanikelt.

(28)

Rahalisi menetlusi tuleks kriisiolukordades lihtsustada. Arvestades selliste olukordade eripära, näiteks vajadust abistada kiiresti suurt hulka kodanikke, ei tohiks tagasimaksekohustus olla eelduseks sellele, et abistav liikmesriik saaks nõuda ja saada esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt (kodakondsusjärgsetelt liikmesriikidelt) hüvitist. Esindamata kodanike kodakondsusjärgsed liikmesriigid peaks hüvitama abistavale liikmesriigile tekkinud kulud. Peaks jääma abistava liikmesriigi (abistavate liikmesriikide) otsustada, kas ta taotleb (nad taotlevad) tekkinud kulude tagasimaksmist ja millisel kujul see peaks toimuma. Abistaval liikmesriigil ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil peaks olema teatud tähtaja jooksul võimalik omavahel kokku leppida hüvitamise üksikasjalikus korras. Sellise kriisi korral, mis on või võib olla negatiivselt mõjutanud olulist hulka liidu kodanikke, ja juhul kui abistav liikmesriik seda taotleb, peaksid esindamata kodanike kodakondsusjärgsed liikmesriigid hüvitama kulud proportsionaalselt, jagades kantud kulud abi saanud kodanike arvuga.

(29)

Käesolev direktiiv tuleks vaadata läbi kolm aastat pärast selle ülevõtmise tähtpäeva. Eelkõige tuleks liikmesriikide poolt direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamise kohta esitatava teabe, sealhulgas mis tahes asjakohaste statistiliste andmete ja juhtumite põhjal hinnata, kas on vaja vaadata läbi rahalised menetlused, et tagada asjakohane kulude jaotus. Komisjon peaks koostama aruande ning kaaluma vajadust mis tahes lisameetmete järele, esitades sealhulgas vajaduse korral ettepaneku käeolevat direktiivi muuta, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada oma õigust konsulaarkaitsele.

(30)	Isikuandmete töötlemist, mida teostavad liikmesriigid käesoleva direktiivi raames, reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (5).

(31)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid siseriiklikke sätteid, kuni need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

(32)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga (6) selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(33)

Käesoleva direktiivi eesmärk on edendada hartas tunnustatud konsulaarkaitset. Direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eeskätt hartas, eriti mittediskrimineerimise põhimõtet, õigust elule ja isikupuutumatusele, õigust era- ja pereelu austamisele, lapse õigusi, kaitseõigust ning õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(34)

Hartas sätestatud diskrimineerimiskeelu kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama käesolevat direktiivi nii, et sellega ei diskrimineerita direktiiviga hõlmatud abisaajaid nende soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(35)	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus 95/553/EÜ (7) tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse koordineerimis- ja koostöömeetmed, mida on vaja, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud õigust saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud, võttes samuti arvesse liidu delegatsioonide osa selle õiguse rakendamisele kaasa aitamisel.

2. Käesolev direktiiv ei reguleeri liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi konsulaarsuhteid.

Artikkel 2

Üldpõhimõte

1. Liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid annavad esindamata kodanikele konsulaarkaitset samadel tingimustel kui oma kodanikele.

2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat direktiivi aukonsulite pakutava konsulaarkaitse suhtes kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 23. Liikmesriigid tagavad, et esindamata kodanikke teavitatakse nõuetekohaselt sellistest otsustest ning sellest, millises ulatuses on aukonsulid pädevad andma konkreetsetel juhtudel kaitset.

Artikkel 3

Kodakondsusjärgse liikmesriigi antav konsulaarkaitse

Esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik võib paluda, et liikmesriik, kellelt esindamata kodanik taotleb või saab konsulaarabi, suunaks esindamata kodaniku taotluse või juhtumi ümber tema enda kodakondsusjärgsesse liikmesriiki, et nimetatud kodakondsusjärgne liikmesriik annaks konsulaarabi vastavalt oma siseriiklikule õigusele või tavale. Taotluse saanud liikmesriik loovutab juhtumi niipea, kui kodakondsusjärgne liikmesriik kinnitab, et pakub esindamata kodanikule konsulaarkaitset.

Artikkel 4

Esindamata kodanikud kolmandates riikides

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „esindamata kodanik” iga kodanikku, kellel on sellise liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud vastavalt artiklis 6 sätestatud määratlusele.

Artikkel 5

Kolmandates riikides olevate esindamata kodanike pereliikmed

Esindamata kodanikega kolmandas riigis kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, antakse konsulaarkaitset samas ulatuses ja samadel tingimustel, kui seda antaks abistava liikmesriigi kodanike pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, vastavalt abistava liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale.

Artikkel 6

Esinduse puudumine

Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei ole liikmesriik kolmandas riigis esindatud, kui tal ei ole selles riigis alalist saatkonda ega konsulaati või kui tal ei ole selles riigis saatkonda, konsulaati või aukonsulit, kellel on reaalselt võimalik pakkuda konkreetsel juhul konsulaarkaitset.

Artikkel 7

Konsulaarkaitse kättesaadavus ja muud kokkulepped

1. Esindamata kodanikel on õigus paluda konsulaarkaitset mis tahes liikmesriigi saatkonnalt või konsulaadilt.

2. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, võib liikmesriik alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide saatkonnad ja konsulaadid võivad vajaduse korral alati sõlmida kohustuste jagamist käsitlevaid praktilisi kokkuleppeid, et pakkuda esindamata kodanikele konsulaarkaitset. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa välisteenistust sellistest kokkulepetest, mille liit ja liikmesriigid avaldavad, et tagada esindamata kodanike osas läbipaistvus.

3. Juhul kui on sõlmitud lõike 2 kohane praktiline kokkulepe, tagab saatkond või konsulaat, millelt esindamata kodanik taotleb konsulaarkaitset, kuid mis ei ole vastavalt konkreetsele kehtivale kokkuleppele pädev seda andma, et kodanikult saadud taotlus suunatakse edasi asjaomasele saatkonnale või konsulaadile, välja arvatud juhul, kui see seaks ohtu konsulaarkaitse andmise, eriti kui küsimuse kiireloomulisus nõuab taotluse saanud saatkonna või konsulaadi kohest tegutsemist.

Artikkel 8

Isikutuvastus

1. Konsulaarkaitse taotlejad tõendavad, et nad on liidu kodanikud, esitades passi või isikutunnistuse.

2. Kui liidu kodanik ei saa esitada kehtivat passi või isikutunnistust, võib kodakondsust tõendada mis tahes muul viisil, sealhulgas vajaduse korral kontrollides kodakondsust selle liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste abil, mille kodanik taotleja väidab ennast olevat.

3. Artiklis 5 osutatud pereliikmete puhul võib nende isikusamasust ja peresuhete olemasolu tõendada mis tahes viisil, sealhulgas seeläbi, et abistav liikmesriik kontrollib seda lõikes 1 osutatud kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste abil.

Artikkel 9

Abi liigid

Artiklis 2 osutatud konsulaarkaitse võib hõlmata abi andmist muu hulgas järgmistel juhtudel:

a)	vahistamine või kinnipidamine,

b)	kuriteo ohvriks langemine,

c)	raske õnnetus või haigus,

surm,

e)	hädaolukorras abistamine ja repatrieerimine,

f)	vajadus tagasipöördumistunnistuse (nagu see on sätestatud otsuses 96/409/ÜVJP) (8) järele.

2. PEATÜKK

KOORDINEERIMIS- JA KOOSTÖÖMEETMED

Artikkel 10

Üldeeskirjad

1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused teevad omavahel ja liiduga tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse vastavalt artiklile 2.

2. Kui liikmesriik saab konsulaarkaitse taotluse isikult, kes väidab, et ta on esindamata kodanik, või kui liikmesriiki teavitatakse artiklis 9 esitatud loetelus nimetatud konkreetsest hädaolukorrast, millesse esindamata kodanik on sattunud, konsulteerib ta viivitamata selle liikmesriigi välisministeeriumiga, mille kodanik asjaomane isik väidab end olevat, või asjakohastel juhtudel selle liikmesriigi pädeva saatkonna või konsulaadiga ning edastab talle kogu tema käsutuses oleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomase isiku identiteedi, konsulaarkaitse võimalike kulude ning iga pereliikme kohta, kes võib samuti vajada konsulaarkaitset. Kui tegu ei ole äärmiselt kiireloomulise juhtumiga, toimub see konsulteerimine enne abi andmist. Abistav liikmesriik hõlbustab ka teabevahetust asjaomase isiku ja tema kodakondsusjärgse liikmesriigi asutuste vahel.

3. Vastava taotluse korral esitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik abistava liikmesriigi välisministeeriumile või pädevale saatkonnale või konsulaadile kogu juhtumit käsitleva asjakohase teabe. Kodakondsusjärgne liikmesriik on samuti vastutav kõigi vajalike kontaktide eest pereliikmete ja muude asjaomaste isikute või asutustega.

4. Liikmesriigid teavitavad Euroopa välisteenistust tema turvalise internetilehe kaudu välisministeeriumide asjaomas(t)est kontaktisiku(te)st.

Artikkel 11

Liidu delegatsioonide roll

Liidu delegatsioonid teevad liikmesriikide saatkondade ja konsulaatidega tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et edendada koostööd ja koordineerimist kohalikul tasandil ja kriisiolukorras, eelkõige pakkudes olemasolevat logistilist tuge, sealhulgas kontoriruume ja organisatoorseid vahendeid, näiteks konsulaartöötajate ja päästemeeskondade ajutine majutus. Liidu delegatsioonid ja Euroopa välisteenistuse peakorter hõlbustavad ka teabevahetust liikmesriikide saatkondade ja konsulaatide vahel ning vajaduse korral teabevahetust kohalike asutustega. Lisaks teevad liidu delegatsioonid kättesaadavaks üldise teabe abi kohta, mida esindamata kodanikel võiks olla õigus saada, eelkõige sõlmitud praktiliste kokkulepete kohta, kui see on asjakohane.

Artikkel 12

Kohalik koostöö

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad regulaarset teabevahetust esindamata kodanikele olulistes küsimustes. Neil koosolekutel sõlmivad liikmesriigid vajaduse korral artiklis 7 osutatud praktilised kokkulepped esindamata kodanikele asjaomases kolmandas riigis tõhusa kaitse tagamiseks. Kui liikmesriigid ei ole teisiti kokku leppinud, juhatab koosolekuid liikmesriigi esindaja tihedas koostöös liidu delegatsiooniga.

Artikkel 13

Kriisiks valmisolek ja kriisikoostöö

1. Kohalikus hädaolukorraks valmisoleku plaanimises võetakse arvesse ka esindamata kodanikke. Kolmandas riigis esindatud liikmesriigid kooskõlastavad oma hädaolukorra lahendamise plaanid omavahel ja liidu delegatsiooniga, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine. Pädevaid saatkondi ja konsulaate teavitatakse nõuetekohaselt kriisiolukorraks tehtud ettevalmistustest ja vajaduse korral kaasatakse nad neisse.

2. Kriisi korral teevad liit ja liikmesriigid tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Nad teavitavad üksteist võimaluse korral aegsasti olemasolevatest evakuatsioonivõimalustest. Liikmesriikide taotlusel võivad liikmesriike toetada olemasolevad liidu tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

3. Juhtriik või abi koordineeriv liikmesriik (abi koordineerivad liikmesriigid) vastutab (vastutavad) igasuguse esindamata kodanikele antava abi koordineerimise eest teise asjaomase liikmesriigi, liidu delegatsiooni ja Euroopa välisteenistuse peakorteri toetusel. Liikmesriigid annavad juhtriigile või abi koordineerivale liikmesriigile (abi koordineerivatele liikmesriikidele) kogu vajaliku teabe enda esindamata kodanike kohta, kes viibivad kriisiolukorras.

4. Juhtriik või esindamata kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik võib (koordineerivad liikmesriigid võivad) vajaduse korral taotleda tuge sellistest vahenditest nagu Euroopa välisteenistuse kriisiohjamisstruktuurid ja liidu kodanikukaitse mehhanism.

3. PEATÜKK

FINANTSMENETLUSED

Artikkel 14

Üldeeskirjad

1. Esindamata kodanikud kohustuvad maksma oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile konsulaarkaitse kulud tagasi samadel tingimustel kui abistava liikmesriigi kodanikud, kasutades I lisas esitatud standardvormi. Esindamata kodanikelt nõutakse ainult selliste kulude tagasimaksmist, mida abistava liikmesriigi kodanikud peaksid samadel tingimustel maksma.

2. Abistav liikmesriik võib paluda esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil lõikes 1 osutatud kulud hüvitada, kasutades II lisas esitatud standardvormi. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitab need kulud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik võib paluda asjaomasel esindamata kodanikul sellised kulud hüvitada.

3. Kui esindamata kodanikule vahistamise või kinnipidamise korral antav konsulaarkaitse tekitab diplomaatilistele või konsulaarasutustele ebatavaliselt suuri, kuid vältimatuid ja õigustatud reisi-, majutus- või tõlkekulusid, võib abistav liikmesriik paluda sellised kulud hüvitada esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil, kes teeb seda mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud.

Artikkel 15

Lihtsustatud menetlus kriisiolukordades

1. Kriisiolukorras esitab abistav liikmesriik mis tahes taotlused esindamata kodanikule antud abiga seotud kulude hüvitamiseks esindamata kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumile. Abistav liikmesriik võib taotleda sellist hüvitamist ka siis, kui esindamata kodanik ei ole allkirjastanud artikli 14 lõike 1 kohast tagasimaksekohustust. See ei takista esindamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki nõudmast asjaomaselt esindamata kodanikult kulude tagasimaksmist riigisiseste eeskirjade alusel.

2. Abistav liikmesriik võib paluda esindamata kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt selliste kulude proportsionaalset hüvitamist, jagades tegelikult kantud kulude kogusumma abi saanud kodanike arvuga.

3. Kui abistav liikmesriik sai abistamiseks rahalist toetust liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, määratakse esindamata kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi osa suurus kindlaks pärast liidu osa mahaarvamist.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Soodsam kohtlemine

Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta kehtima käesolevas direktiivis kehtestatust soodsamad sätted, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. maiks 2018.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 95/553/EÜ tunnistatakse alates 1. maist 2018 kehtetuks.

Artikkel 19

Aruandmine, hindamine ja läbivaatamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta. Saadud teabe põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. maiks 2021 aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud aruandes hindab komisjon käesoleva direktiivi kohaldamist ja kaalub vajadust täiendavate meetmete, sealhulgas käesoleva direktiivi kohandamiseks tehtavate muudatuste järele, et liidu kodanikel oleks veelgi lihtsam kasutada oma õigust konsulaarkaitsele.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) 25. oktoobri 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(4) Euroopa Liidu suunised konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta (ELT C 317, 12.12.2008, lk 6).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(6) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(7) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 19. detsembri 1995. aasta otsus 95/553/EÜ Euroopa liidu kodanike kaitse kohta diplomaatiliste või konsulaaresinduste kaudu (EÜT L 314, 28.12.1995, lk 73).

(8) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 25. juuni 1996. aasta otsus 96/409/ÜVJP tagasipöördumistunnistuse kehtestamise kohta (EÜT L 168, 6.7.1996, lk 4).

I LISA

A. Konsulaarkaitse kulude tagasimaksmise kohustuse ühtne vorm rahalise abi korral

KONSULAARKAITSE KULUDE TAGASIMAKSMISE KOHUSTUS

(RAHALINE ABI) – (direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõige 1)

Mina, (täisnimi trükitähtedega)

…

passi nr … väljastamiskoht …

kinnitan, et sain … saatkonnalt/konsulaadilt …

… (asukoht) …

… suuruse summa

ettemakse vormis … jaoks

(summa sisaldab kohaldatavaid tasusid) …

ja/või võtan kohustuse ja luban nõudmise korral maksta tagasi … [kodakondsusjärgne liikmesriik] välisministeeriumile/valitsusele

kooskõlas nimetatud liikmesriigi õigusaktidega selle summaga võrdväärse summa või kõigi minu eest tehtud maksete või mulle tehtud ettemaksetega (sealhulgas mind saatva(te) pereliikme(te) tekitatud kulud) võrdväärse summa (valuuta)

…

ettemakse tegemise või kulude maksmise päeval kehtinud vahetuskursi järgi.

Minu aadress (*) (trükitähtedega) (riigis)…

on:…

…

KUUPÄEV … ALLKIRI …

B. Konsulaarkaitse kulude tagasimaksmise kohustuse ühtne vorm repatrieerimise korral

KONSULAARKAITSE KULUDE TAGASIMAKSMISE KOHUSTUS

(REPATRIEERIMINE) – (direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõige 1)

Mina, (täisnimi trükitähtedega)

…

sünnikoht (linn ja riik): …

sünnikuupäev: …

passi nr: … väljastamiskoht: …

väljastamiskuupäev: … ja isikukood …

ning … sotsiaalkindlustusnumber ja pädev asutus (olemasolu/vajaduse korral)

kohustun käesolevaga hüvitama nõudmise korral … valitsusele

asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt summad, mis

… valitsuse konsulaarametnik … (asukoht)

on minu või mind saatvate pereliikmete repatrieerimiseks … (sihtkoht)

või sellega seoses minu eest maksnud või mulle ettemaksu vormis andnud, ning tasuma kõik repatrieerimisega seotud asjakohased konsulaartasud.

Need on:

i) (**)

sõidukulud

elamiskulud

muud kulud

MILLEST ON MAHA ARVATUD minu makstud summa

KONSULAARTASUD:

repatrieerimistasu

teenustasu

tasu passi eest/kiirmenetluse tasu

(… tundi …/tunni kohta)

ii) (**)

minu või mind saatvate pereliikmete repatrieerimiseks või sellega seoses minu eest makstud summad, mida ei saa kindlaks määrata ajal, mil ma selle tagasimaksekohustuse allkirjastan.

Minu aadress (***) (trükitähtedega) (riigis) …

on …

…

KUUPÄEV … ALLKIRI …

(*) Kui teil ei ole alalist aadressi, märkige kontaktaadress.

(**) Mittevajalik maha tõmmata: konsulaarametnik ja taotleja peaksid kinnitama mahatõmbamist oma initsiaalidega dokumendi serval.

(***) Kui teil ei ole alalist aadressi, märkige kontaktaadress.

II LISA

Kulude hüvitamise taotluse vorm

KULUDE HÜVITAMISE TAOTLUS (direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõiked 2 ja 3)

1.	Taotleva liikmesriigi saatkond või konsulaat

2.	Abistatud kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi pädev saatkond või konsulaat või välisministeerium

3.	Sündmuse kirjeldus (kuupäev, koht)

Abistatud kodaniku/kodanike andmed (lisatakse eraldi)

Täisnimi

Sünniaeg ja -koht

Reisidokumendi nimetus ja number

Antud abi liik

Kulud

5.	Kulud kokku

6.	Pangakonto, millele kulude eest hüvitatav summa kantakse

7.	Lisa: tagasimaksekohustus (vajaduse korral)

24.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 106/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/640,

23. aprill 2015,

milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõike 5 punkti e alapunkti vi,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 216/2008 peab komisjon, keda abistab Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”), vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad kogu liidus ühiste lennukõlblikkusnõuete kohta.

(2)	Kõnealused nõuded, mis hõlmavad lennundustoodete kogu olelusringi, sisaldavad teatavate toiminguliikide suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi, mida ohutuse huvides tuleb rakendada pärast tüübisertifikaadi algset väljaandmist.

(3)

Tehnilised nõuded JAR-26 „Täiendavad lennutegevusega seotud lennukõlblikkusnõuded”, mille Ühinenud Lennuametid (JAA) andsid välja 13. juulil 1998 ja mida on muudetud 1. detsembri 2005. aasta 3. muudatusega, tuleks sätestada liidu õiguses, kuna JAA lõpetas tegevuse 30. juunil 2009 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisala laiendati 20. veebruaril 2008, et see hõlmaks lennutegevust.

(4)	Selleks et tagada järjepidevus ja täpsustada lennukõlblikkusega seotud kohustusi, tuleks komisjoni määrusesse (EL) nr 965/2012 (2) lisada viide käesolevale määrusele.

(5)	Sujuva ülemineku tagamiseks ja häirete vältimiseks tuleks ette näha asjakohased üleminekumeetmed.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 kohaselt asutatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühised täiendavad lennukõlblikkustingimused, et tagada järjepidev lennukõlblikkus ja muuta veelgi ohutumaks järgmised õhusõidukid:

a)	liikmesriigis registreeritud õhusõidukid;

b)	kolmandas riigis registreeritud õhusõidukid, mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle tagab järelevalve liikmesriik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „suurim lubatud reisijakohtade arv”– õhusõiduki suurim lubatud reisijate istekohtade arv, mis ei hõlma meeskonnaliikmete istekohti ning on kindlaks määratud lennutegevuseks ja sätestatud tegevuskäsiraamatus;

b) „suur lennuk”– lennuk, mille suhtes kehtivad suurte lennukite sertifitseerimistingimused CS-25 või samaväärsed sertifitseerimisalused.

Artikkel 3

Teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavad täiendavad lennukõlblikkustingimused

Käitajad, kelle tegevuse üle tagab järelevalve liikmesriik, järgivad artiklis 1 osutatud õhusõidukite käitamisel I lisa sätteid.

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 965/2012 muudatus

Määruse (EL) nr 965/2012 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale, et see sisaldaks viidet käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Üleminekusätted

Õhusõiduk, mille vastavust nõuetele JAR-26 „Täiendavad lennutegevusega seotud lennukõlblikkusnõuded” (edaspidi „JAR-26 nõuded”), mille Ühinenud Lennuametid (JAA) andsid välja 13. juulil 1998 ja mida on muudetud 1. detsembri 2005. aasta 3. muudatusega, tõendavad käitajad pädevale asutusele enne artiklis 6 osutatud kohaldamiskuupäevi, loetakse vastavaks käesoleva määruse I lisas esitatud samaväärsetele tingimustele.

Õhusõidukit, mille vastavust käesoleva määruse I lisa punktides 26.50, 26.105, 26.110, 26.120, 26.150, 26.155, 26.160, 26.200, 26.250 esitatud tingimustega samaväärsetele JAR-26 nõuetele on tõendatud kooskõlas esimese lõiguga, ei tohi edaspidi muuta nii, et see kahjustaks selle vastavust asjaomastele JAR-26 nõuetele.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. maist 2015.

I lisa punkte 26.50, 26.105, 26.110, 26.120, 26.150, 26.155, 26.160, 26.200 ja 26.250 kohaldatakse alates 14. maist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

I LISA

OSA 26

LENNUTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD TÄIENDAVAD LENNUKÕLBLIKKUSTINGIMUSED

SISUKORD

ALAJAGU A —

ÜLDSÄTTED

26.10

Pädev asutus

26.20

Ajutiselt mittetöötavad seadmed

26.30

Nõuetele vastavuse tõendamine

ALAJAGU B —

SUURED LENNUKID

26.50

Istmed, lamamisasemed, turvavööd ja ohutusrihmad

26.100

Avariiväljapääsude asukoht

26.105

Avariiväljapääsudele juurdepääs

26.110

Avariiväljapääsude märgistus

26.120

Õhusõidukisisene avariitulede süsteem ja selle kasutamine

26.150

Reisijatesalongi ja lennumeeskonnakabiini sisustus

26.155

Lastiruumi sektsioonide vooderdise süttivus

26.160

Tualettruumi tuletõrjesüsteem

26.200

Telikuasendi helisignalisatsioon

26.250

Lennumeeskonnakabiini uksemehhanismide kasutamine ainsa lennumeeskonnaliikme teovõimetuse korral

ALAJAGU A

ÜLDSÄTTED

26.10 Pädev asutus

Käesolevas lisas esitatud osa kohaldamisel on pädev asutus, kellele käitajad peavad tõendama tingimustele vastavust, see asutus, mille on nimetanud liikmesriik, kus on käitaja peamine äritegevuskoht.

26.20 Ajutiselt mittetöötavad seadmed

Lendu ei tohi alustada, kui käesoleva osaga nõutav õhusõiduki mis tahes mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui selle kasutamisest on loobutud punktis ORO.MLR.105 määratletud käitajapoolse minimaalvarustuse loeteluga ja kui pädev asutus on loobumise heaks kiitnud.

26.30 Nõuetele vastavuse tõendamine

Amet annab kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 2 välja sertifitseerimistingimused kui standardid, mille abil tõendatakse toodete vastavust käesolevale osale. Sertifitseerimistingimused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja konkreetsed, et anda käitajatele teada käesoleva osa nõuetele vastavuse tõendamise tingimustest.

Käitajad võivad tõendada käesoleva osa nõuetele vastavust, järgides järgmist:

i)	üksikasjalikud tingimused, mille amet on andnud välja punkti alapunkti a alusel, või samaväärsed tingimused, mille amet on andnud välja osa 21 punkti A.16.A alusel, või

ii)	tehnilised standardid, millega tagatakse kõnealuste tingimustega võrdväärne ohutustase.

ALAJAGU B

SUURED LENNUKID

26.50 Istmed, lamamisasemed, turvavööd ja ohutusrihmad

Selliste ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad, mille tüübisertifikaat on välja antud 1. jaanuaril 1958 või hiljem, peavad tagama, et kõik lennumeeskonna- või salongipersonaliliikmete istmed ja nende kinnitussüsteemid on paigaldatud nii, et hädamaandumise korral on tagatud optimaalne kaitsetase, ning et samal ajal on istujal võimalik täita vajalikke ülesandeid ja kiiresti välja pääseda.

26.100 Avariiväljapääsude asukoht

Käitajad, kes käitavad ärilises lennutranspordis kasutatavaid suuri lennukeid (v.a lennukid, mille avariiväljapääsud on paigaldatud ja heaks kiidetud enne 1. aprilli 1999), mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 19 ja mille üks või mitu avariiväljapääsu on deaktiveeritud, peavad tagama, et vahemaa ülejäänud väljapääsude vahel vastab tõhusa evakueerimise nõuetele.

26.105 Avariiväljapääsudele juurdepääs

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad tagama, et hädaevakuatsiooni korral on igal reisijal võimalik kiiresti ja lihtsalt liikuda oma istekohalt mis tahes avariiväljapääsuni.

26.110 Avariiväljapääsude märgistus

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad täitma järgmisi tingimusi:

a)	tagatakse vahendid, mis aitavad salongis viibijatel kindlaks teha avariiväljapääsude asukoht, nendele juurde pääseda ja neid kasutada ettenägematutes tingimustes hädaevakuatsiooni korral;

b)	tagatakse vahendid, mis aitavad lennukist väljaspool viibivatel töötajatel kindlaks teha avariiväljapääsude asukoht ja neid kasutada hädaevakuatsiooni korral.

26.120 Õhusõidukisisene avariitulede süsteem ja selle kasutamine

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad tagama valgustatud väljapääsumärgistuse, salongi üldvalgustuse, väljapääsuala valgustuse ja põrandavalgustuse olemasolu, et reisijatel oleks hädaevakuatsiooni korral võimalik väljapääsude asukoht hõlpsalt kindlaks teha ja nendeni jõuda.

26.150 Reisijatesalongi ja lennumeeskonnakabiini sisustus

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad täitma järgmisi tingimusi:

a)	kõikide reisijatesalongis ja lennumeeskonnakabiinis kasutatavate materjalide ja seadmete süttivusomadused on sellised, et lennu ajal tekkiva tulekahju mõju oleks võimalikult väike ja et salongis või kabiinis on võimalik ellu jääda õhusõidukist evakueerumiseks vajaliku aja jooksul;

b)	suitsetamiskeeld on märgitud sellekohastel siltidel;

c)	prüginõud takistavad nendes süttinud tule levikut väljapoole; kõnealustele nõudele on märgitud keeld visata sinna suitsetamistarbeid.

26.155 Lastiruumi sektsioonide vooderdise süttivus

Selliste ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite puhul, mille tüübisertifikaat on välja antud pärast 1. jaanuari 1958, peavad käitajad tagama, et C- ja D-klassi lastiruumisektsioonid on vooderdatud piisavalt tulekindlate materjalidega, nii et lastiruumis tekkiv tulekahju ei ohusta õhusõidukit ega selles viibijaid.

26.160 Tualettruumi tuletõrjesüsteem

Käitajad, kes käitavad ärilises lennutranspordis kasutatavaid suuri lennukeid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 19, peavad täitma järgmisi tingimusi:

tualettruumid peavad olema varustatud järgmisega:

a)	suitsuandurid;

b)	igas prüginõus automaatsed tulekustutusseadmed selles puhkeva tulekahju kustutamiseks.

26.200 Telikuasendi helisignalisatsioon

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad tagama, et õhusõidukile on paigaldatud telikuasendi helisignalisatsiooniseade, et oluliselt vähendada ettenägematult sissetõmbunud telikuga maandumise tõenäosust.

26.250 Lennumeeskonnakabiini uksemehhanismide kasutamine ainsa lennumeeskonnaliikme teovõimetuse korral

Ärilises lennutranspordis kasutatavate suurte lennukite käitajad peavad tagama, et lennumeeskonnakabiini paigaldatud uksemehhanismid on varustatud alternatiivse avamisseadmega, et lihtsustada salongipersonaliliikmete pääsu lennumeeskonnakabiini ainsa lennumeeskonnaliikme teovõimetuse korral.

II LISA

Määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa) punkti ORO.AOC.100 alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)	nad vastavad määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas, käesoleva määruse käesolevas lisas (ORO-osa), IV lisas (CAT-osa) ja V lisas (SPA-osa) ning määruse (EL) 2015/640 (*) I lisas (osa 26) sätestatud kõikidele nõuetele;

24.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 106/31

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/645,

20. aprill 2015,

millega kehtestatakse nimekiri ELi inspektoritest, kes võivad teha nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaseid inspektsioone

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 2496 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008, ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 79 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on kehtestatud kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteem, et tagada liidu ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine. Kõnealuses määruses on sätestatud, et ELi inspektorid võivad teha kõnealuse määruse kohaselt inspektsioone liidu vetes ja liidu vetest väljaspool asuvatel liidu kalalaevadel, ilma et see piiraks rannikuliikmesriikide esmavastutust.

(2)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 (2) on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud liidu kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)	Rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 on sätestatud, et komisjon võtab ELi inspektorite nimekirja vastu liikmesriikide ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (edaspidi „amet”) teatiste põhjal.

(4)

Esimene ELi inspektorite nimekiri võeti vastu komisjoni rakendusotsusega 2011/883/EL (3). Seda nimekirja on asendatud kaks korda: esmalt komisjoni rakendusotsusega 2013/174/EL (4) kehtestatud ELi inspektorite nimekirjaga ja seejärel komisjoni rakendusotsusega 2014/120/EL (5) kehtestatud ELi inspektorite nimekirjaga. Rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 on sätestatud, et pärast esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid ja amet iga aasta oktoobriks kõigist muudatustest, mida nad soovivad nimekirjas teha järgmisel kalendriaastal, ning et komisjon peab nimekirja iga aasta 31. detsembriks vastavalt muutma.

(5)

Mõned liikmesriigid ja amet on edastanud teatised praeguse inspektorite nimekirja muutmise kohta. Seega tuleks rakendusotsusega 2014/120/EL kehtestatud nimekiri nende teatiste põhjal asendada ELi inspektorite uue nimekirjaga. Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ELi inspektorite nimekiri on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Rakendusotsus 2014/120/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. aprill 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(3) Komisjoni rakendusotsus 2011/883/EL, 21. detsember 2011, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 79 lõike 1 kohane ELi inspektorite nimekiri (ELT L 343, 23.12.2011, lk 123).

(4) Komisjoni rakendusotsus 2013/174/EL, 8. aprill 2013, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 79 lõike 1 kohane ELi inspektorite nimekiri (ELT L 101, 10.4.2013, lk 31).

(5) Komisjoni rakendusotsus 2014/120/EL, 4. märts 2014, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 79 lõike 1 kohane ELi inspektorite nimekiri (ELT L 66, 6.3.2014, lk 31).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud ELi inspektorite nimekiri

Riik	Inspektorid
Belgia	De Vleeschouwer, Guy Devogel, Geert Lieben, Richard Monteyne, Ian
Bulgaaria	Cholakov, Atanas Damyanov, Konstantin Iliev, Iliyan Ivanov, Todor Kerekov, Nikolay Raev, Yordan
Tšehhi Vabariik	Puudub
Taani	Aasted, Lars Jerne Akselsen, Ole Andersen, Dan Søgård Andersen, Hanne Skjæmt Andersen, Lars Ole Andersen, Mogens Godsk Andersen, Niels Jørgen Anton Andersen, Peter Bunk Anderson, Jacob Edward Astrup, Iben Bache, René Bang, Mai Beck, Bjarne Baagø Bendtsen, Lars Kjærsgaard Bernholm, Kristian Burgwaldt Andersen, Martin Carl, Morten Hansen Christensen, Jesper Just Christensen, Peter Grim Christensen, Thomas Christiansen, Michael Koustrup Damsgaard, Kresten Degn, Jesper Leon Due-Boje, Thomas Zinck Dølling, Robert Ebert, Thomas Axel Regaard Eiersted, Jesper Bech Eilers, Bjarne Elnef, Frank Godt Fick, Carsten Frandsen, Rene Brian Frederiksen, Torben Broe Gotved, Jesper Hovby Groth, Niels Grupe, Poul Gaarde, Børge Handrup, Jacob Hansen, Bruno Ellekær Hansen, Gunnar Beck Hansen, Henning Skødt Hansen, Ina Kjærgaard Hansen, Jan Duval Hansen, John Daugaard Hansen, Martin Hansen, Martin Baldur Hansen, Ole Hansen, Thomas Harbo, Christen Christensen Harrison, Dorthe Kronborg Heldager, Peter Hestbek, Flemming Høgild, Lars Højrup, Torben Jaeger, Michael Wassermann Jensen, Anker Mark Jensen, Flemming Bergtorp Jensen, Hanne Juul Jensen, Jimmy Langelund Jensen, Jonas Krøyer Jensen, Lars Henrik Jensen, Lone A. Jensen, René Sandholt Jensen, Søren Palle Jespersen, René Johansen, Allan Juul, Torben Jørgensen, Kristian Sandal Jørgensen, Lasse Elmgren Jørgensen, Ole Holmberg Karlsen, Jesper Herning Knudsen, Malene Knudsen, Niels Christian Knudsen, Ole Hvid Kofoed, Kim Windahl Kokholm, Peder Kristensen, Henrik Kristensen, Jeanne Marie Kristensen, Peter Holmgaard Larsen, Michael Søeballe Larsen, Peter Hjort Larsen, Tim Bonde Lundbæk, Tommy Oldenborg Madsen, Arne Madsen, Jens-Erik Madsen, Johnny Gravesen Mortensen, Erik Mortensen, Jan Lindholdt Møller, Gert Nielsen, Christian Nielsen, Dan Randum Nielsen, Dion Nielsen, Hans Henrik Nielsen, Henrik Nielsen, Henrik Frühstück Nielsen, Henrik Kruse Nielsen, Jeppe Nielsen, Tage Kim Nielsen, Niels Kristian Nielsen, Steen Nielsen, Søren Nielsen, Søren Egelund Nielsen, Trine Fris Nørgaard, Max Reno Bang Paulsen, Kim Thor Pedersen, Claus Pedersen, Knud Jan Petersen, Christina Holmer Petersen, Henning Juul Petersen, Jimmy Torben Porsmose, Tommy Poulsen, Bue Poulsen, Janni Branderup Poulsen, John Ramm, Heine Risager, Preben Rømer, Jan Schjoldager, Tim Rasmussen Schmidt, Stefan Göttsche Schou, Kasper Schultz, Flemming Siegumfeldt, Jeanette Simonsen, Kjeld Simonsen, Morten Skrivergaard, Lennart Søholt, Finn Sørensen, Allan Lindgaard Thomsen, Bjarne Kondrup Thomsen, Klaus Ringive Solgaard Thorsen, Michael Trab, Jens Ole Vind, Finn Vistrup, Annette Klarlund Wille, Claus Wind, Bernt Paul Østergaard, Lars
Saksamaa	Abs, Volker Angermann, Henry Barth, Mario Baumann, Jörg Bembenek, Jörg Bergmann, Udo Bernhagen, Sven Bieder, Mathias Birkholz, Siegfried Bloch, Ralf Borchardt, Erwin Bordolo, Jan Borowy, Matthias Bösherz, Andreas Brieger, Martin Brunnlieb, Jürgen Buchholz, Matthias Büttner, Harald Cassens, Enno Christiansen, Dirk Döhnert, Tilman Drenkhahn, Michael Dürbrock, Dierk Ehlers, Klaus Erdmann, Christian Fink, Jens Franke, Hermann Franz, Martin Frenz, Sandro Garbe, Robert Golz, Ulrich Gräfe, Roland Grawe, André Griemberg, Lars Haase, Christian Hannes, Chistoph Hänse, Dirk Hansen, Hagen Heidkamp, Max Heisler, Lars Herda, Heinrich Hickmann, Michael Homeister, Alfred Hoyer, Oliver Käding, Christian Keidel, Quirin Kersten, Mickel Klimeck, Uwe Köhn, Thorsten Kollath, Mark Kopec, Reinhard Kraack, Sönke Krüger, Martin Krüger, Torsten Kupfer, Christian Kutschke, Holger Lange, Michael Lehmann, Jan Lorenzen, Alexander Lübke, Torsten Lührs, Carsten Möhring, Torsten Mücher, Martin Mundt, Mario Nickel, Jörg Nitze, Andreas Nöckel, Stefan Pauls, Werner Perkuhn, Martin Pötzsch, Frank Raabe, Karsten Radzanowski, Sven Ramm, Jörg Reimers, Andre Remitz, Lutz Rutz, Dietmar Sauerwein, Dirk Schmidt, Harald Schmiedeberg, Christian Schuchardt, Karsten Schuler, Claas Sehne, Dirk Skrey, Erich Slabik, Peter Springer, Gunnar Stüber, Jan Sturm, Jochen Sween, Gorm Taubert, Christian Teetzmann, Julian Thieme, Stefan Thomas, Raik Vetterick, Arno Wagner, Ralf Welz, Henning Welz, Oliver Wendt, René Wessels, Heinz Wichert, Peter Wolken, Hans
Eesti	Grossmann, Meit Kutsar, Andres Lasn, Margus Nigu, Silver Niinemaa, Endel Pai, Aare Parts, Erik Soll, Simon Torn, Kerdo Ulla, Indrek Varblane, Viljar
Iirimaa	Allan, Damien Amrien, Rudi Andersson, Kareen Ankers, Brian Barber, Kevin Barcoe, Michael Barrett, Elizabeth Breen, Kieran Brennan, Colm Brophy, James Browne, Brendan Brunicardi, Michael Buckley, Anthony Buckley, John Butler, John Byrne, Kenneth Byrne, Paul Cagney, Daniel Chute, Killian Chute, Richard Clarke, Tadhg Connaghan, Fintan Connery, Paul Connolly, Stephen Corish, Cormac Corrigan, Kevin Cotter, Jamie Coughlan, Susan Counihan, Martin Craven, Cormac Croke, Jason Cronin, Philip Cummins, William Cunningham, Diarmuid Curran, Donal Daly, Brendan Devaney, Michael Doherty, Anita Doherty, Patrick Donachie, Martin Donaldson, Stuart Duane, Paul Ducker, Nigel Duggan, Cian Dullea, Michael Falvey, John Fanning, Grace Farrelly, Emmett Fealy, Gerard Fenton, Gary Finegan, Ultan Fitzgerald, Brian, Fitzgerald, Richard Fitzpatrick, Gerard Fleming, David Flynn, Alan Foley, Brendan Foley, Connor Foley, Kevin Foran, Bryan Gallagher, Neil Gallagher, Paddy Gleeson, Marie Gormanly, Breda Greenwood, Mark Hamilton, Ken Hannon, Gary Hanrahan, Michael Harkin, Patrick Hastings, Brian Healy, Jeffrey Healy, John Hederman, John Heffernan, Bernard Hegarthy, Mark Henson, Marie Hewson, Kevin Hickey, Andrew Hickey, Adrian Humphries, Daniel Ivory, Sean Kavanagh, Paul Keeley, David Keirse, Gavin Kennedy, Liam, Keogh, Mark Kickham, Jon-Laurence Kinsella, Gordon Laide, Cathal Landy, Glenn Leahy, Brian Linehan, Sean Lynch, Gerard Lynch, Grainne MacGabhann, Declan Mackey, Eoin Maguire, Paul Mallon, Keith Maloney, Nessa Maunsell, Blaithin McCaffrey, Lesley McCarthy, Niall McCarthy, Paul McCoy, Sean McDermott, Paul McGee, Paul McGrath, Owen McGrath, Richard McGroary, Peter McKenna, David Mc Keown, Amelia McNamara, Ken McNamara, Paul McWilliams, Stuart Melvin, David Meredith, Helen Minehane, Ken Molloy, John Paul Moloney, Kara Mooney, Gerard Mooney, Keith Moore, Conor Mullane, Patrick Mullane, Paul Mullery, Alan Mundy, Brendan Murphy, Aidan Murphy, Barry Murphy, Claire Murphy, Christopher Murphy, Honor Murphy, John Murran, Sean Murray, Paul Nalty, Christopher Ni Cionnach Pic, Dubheasa Nolan, Brian O'Brien, Amanda O'Brien, Jason O'Brien, Paul O'Callaghan, Maria O'Ceallaigh, Kevin O'Donnell, Pearse O'Donovan, Bernard O'Dowd, Brendan O'Flynn, Aisling O'Grady, Vivienne O'Mahony, Karl O'Neill, Shane O'Regan, Alan O'Regan, Cliona O'Sullivan, Aileen Patterson, Adrienne Patterson, John Pender, Darragh Piper, David Pyke, Gavin Pyne, Alan Quigg, James Quigley, Declan Raferty, Damien Reidy, Patrick Ridge, Patrick Robinson, Niall Ryan, Fergal Ryan, Marcus Scalici, Fabio Shalloo, Jim Sills, Barry Sinnott, Lee Smyth, Eoin Snowdon, Edward Sweetnam, Vincent Troy, Ivan Valls Senties, Virginia Verling, Ronan Wall, Vanessa Wallace, Eugene Walsh, Conleth Walsh, Karen Weldon, James White, John Wise, James
Kreeka	Αβραμίδης, Παναγιώτης Αδαμαντιάδου, Γεωργία Αδαμοπούλου, Γεωργία Ακριβός, Δημήτριος Αλεξίου, Νικόλαος Αλυφαντάκης, Εμμανουήλ Ανασότζης, Κωνσταντίνος Ανδριοπούλου, Μαρία Αντωνίου, Ευθύμιος Αποστολίδης, Δημήτριος Βαΐτσης, Γεώργιος Βαρδιδάκη, Ευρύκλεια Βαρελόπουλος, Ευάγγελος-Χρήστος Βαρλάς, Χρήστος Βασιλείου, Βάσω Βελισσαρόπουλος, Αλέξανδρος Βεργίνης, Αναστάσιος Βέρρας, Ανδρέας Βιδάλη, Μαρία Βορτελίνας, Γεώργιος Βουρλέτσης, Σωτήριος Γαβαλάς, Αντώνιος Γαλανάκης, Ανδρέας Γαλούζης, Γεώργιος Γεωργαντζόπουλος, Θεόδωρος Γεωργατζής, Ιωάννης Γεωργιάδη, Μαρία Γιαννούσης, Βασίλειος Γκάζας, Γεώργιος Γκανατσούλα, Ελένη Γκορίτσας, Γεώργιος Γογοδώνης, Δημήτριος Γυπαράκης, Νικόλαος Δαδρώνης, Κωνσταντίνος Δημόπουλος, Απόστολος Διαμαντάκης, Αθανάσιος Δοκιανάκης, Κωνσταντίνος Δομαζινάκη, Αλεξάνδρα Δούνας, Προκόπιος Δούτσης, Δημήτριος Δρόλαπα, Ευθυμία Δροσάκης, Σπυρίδων Δρόσος, Ιάκωβος Δροσούνης, Στέφανος Ελευθερίου, Κωνσταντίνος Ευαγγελάτος, Νικόλαος Ευμορφούλης, Χαρίλαος Ζαβιτσάνος, Βασίλειος Ζακυνθινός, Κωνσταντίνος Ζαμπετάκης, Νικόλαος Ζαφειράκης, Διονύσιος Ζήσης, Μαρίνος Ζησιμόπουλος, Νεκτάριος Ζουριδάκης, Μιλτιάδης Ζώγαλης, Παναγιώτης Ηλίου, Σπυρίδωνας Θεοδωράκη, Βασιλική Θεοδωρούλη, Αιμιλία Θεοχαρόπουλος, Αθανάσιος Κάβουρας, Ιωάννης Καλλίνικος, Κωνσταντίνος Καλογήρου, Νικόλαος Καπέλος, Ιωάννης Καρακοντής, Αντώνιος Καραπαναγιώτης, Ευστράτιος Καραραμπατζάκης, Ιωάννης Καρατζής, Σπυρίδων Καρούντζος, Ιωάννης Καρυστιανός, Στέφανος Κάσση, Βασιλική Καστάνης, Χρήστος Κατσακούλης, Παράσχος Κατσάμπας, Νικόλαος Κάτσης, Αναστάσιος Κατσιγιάννης, Κωνσταντίνος Καψάσκης, Παρασκευάς Κιαγιάς, Χαράλαμπος Κοκκάλας, Νικόλαος Κοκολογιαννάκης, Ευάγγελος Κομνηνός, Δημήτριος Κοντοβάς, Γρηγόριος Κοντογιάννης, Κωνσταντίνος Κοντοπούλου, Ελένη Κοντός, Παναγιώτης Κορωναίος, Γεώργιος Κοσμάς, Στυλιανός Κοτρώτσος, Αντώνιος Κουζίλου, Σταυρούλα Κουκάρας, Ευάγγελος Κουκλατζής, Δημήτριος Κουλαξίδης, Δρακούλης Κουμπανάκη, Θεοδώρα Κουρελή, Ιωάννα Κουρούλης, Στυλιανός Κούτσικου, Χριστίνα Κραουνάκης, Γεώργιος Κυριάκου, Ιωάννης Κυρίτσης, Ιωάννης Κωνσταντέλλος, Θεόδωρος Κωστάκης, Μιχαήλ Λεκάκος, Θεόδωρος Λεονταράκης, Παναγιώτης Λυγκώνη, Ελένη Λυμπέρης, Σπυρίδων Μαΐλης, Στέφανος Μαλαμάκης, Γεώργιος Μαλαφούρης, Σπυρίδων Μάλλιος, Γεώργιος Μανιάτη, Ανδριάνα Μανιδάκης, Δημήτριος Μανούσος, Αντώνιος Μαραγκού, Άννα Μαραθάκης, Κωνσταντίνος Μαργώνης, Γεώργιος Μαρινάκη, Βασιλική Μαρκέλος, Θεοδόσιος Μαρκουλάκη, Κυριακή Μαχαιρίδης, Νικόλαος Μηνάς, Σωκράτης Μήτρου, Παντελεήμων Μητσάκου, Ελένη Μήτσου, Σαπφώ Μόσχος, Δημήτριος Μουστάκας, Γρηγόριος Μπαλατσούκας, Θεοφάνης Μπαμπάνης, Ευάγγελος Μπαξεβανάκης, Γρηγόριος Μπάρλας, Αθανάσιος Μπαρούνης, Δημήτριος Μπαχλιτζανάκης, Μιχάλης Μπεζιργιάννης, Αντώνιος Μπεθάνης, Γεώργιος Μπεΐνταρης, Ιωάννης Μπισμπιρούλας, Δημήτριος Μπίχας, Βασίλειος Μπότσης, Παναγιώτης Μπουζουνιεράκης, Νικόλαος Μπουραζάνης, Ιωάννης Μπραουδάκης, Γεώργιος Μπρεζάτης, Ευάγγελος Μυλωνά, Ελένη Νάκη, Νικολέτα Νικολόπουλος, Ασημάκης Νικολόπουλος, Παναγιώτης Νταφούλης, Γεώργιος Ντέλλας, Ευάγγελος Οικονομάκος, Ιωάννης Ουζουνόγλου, Ραλλού Παναγιώτου, Στυλιανός Παπακωνσταντίνου, Νικόλαος Παπανώτας, Γεώργιος Παράβαλος, Φαίδωνας Παρδάλης, Αριστοτέλης Πασχαλάκης, Χρήστος Πατεράκης, Γεώργιος Πατίλας, Κωνσταντίνος Πέγιος, Γεώργιος Πετροπούλου, Βασιλική Πέττας, Κωνσταντίνος Πιπιγκάκης, Νικόλαος Πλατής, Κωνσταντίνος Πολιτίδης, Νικόλαος Ρηγούλης, Ζαχαρίας Σαραντάκος, Ιωάννης Σαραντίδης, Ιωάννης Σηφάκης, Μιχαήλ Σιάρμπας, Στυλιανός Σιγανός, Εμμανουήλ Σιολτζίδης, Σταύρος Σκαλίμης, Ευστάθιος Σκυλοδήμος, Βασίλειος Σλανκίδης, Βασίλειος Σλιαράς, Αργύριος Σταματελάτος, Σπυρίδων Σταυρινουδάκης, Νικόλαος Σταυρουλάκης, Γεώργιος Στελιάτος, Δημήτριος Στουπάκης, Μάριος Στουπάκης, Μιχαήλ Στρατηγάκης, Διονύσιος-Γεώργιος Σωτηροπούλου, Ελένη Ταφειάδης, Νικόλαος Τετράδη, Γεωργία Τζεσούρης, Γεώργιος Τζιόλας, Ιωάννης Τοπάλογλου, Κωνσταντίνος Τρίχας, Χρήστος Τσαγκάρης, Θεόφιλος Τσανδήλας, Παναγιώτης Τσαπατσάρης, Νικόλαος Τσαχπάζης, Δημήτριος Τσέλης, Ανδρέας Τσιμηρίκα, Αγγελική Τσιούλκας, Γεώργιος Φίλιππα, Ευαγγελία Φλωράκης, Νικόλαος Φραγκούλης, Ιωάννης Φραζής, Εμμανουήλ Φρυσούλης, Νικόλαος Φωτεινός, Σταμάτιος Φωτιάδης, Στέφανος Χαριτάκης, Ανδρέας Χαριτάκης, Ιωάννης Χασανίδης, Γεώργιος Χατζηνικήτα, Γεωργία Χατζηπασχάλης, Κωνσταντίνος Χρηστέας, Κυριάκος Ψαρογιάννης, Αθανάσιος Ψαρράς, Άγγελος Ψηλός, Κωνσταντίνος
Hispaania	Acuña Barros, José Antonio Almagro Carrobles, Jorge Alonso Sánchez, Beatriz Álvarez Gómez, Marco Antonio Amunárriz Emazabel, Sebastián Arteaga Sánchez, Ana Avedillo Contreras, Buenaventura Barandalla Hernando, Eduardo Boy Carmona, Esther Bravo Téllez, Guillermo Calderón Gómez, José Gabriel Carmona Castano Francisco de Borja Carmona Mazaira, Manuel Carro Martínez, Pedro Ceballos Pérez-Canales, Alba Chamizo Catalán, Carlos Climent de Castro, Luis Miguel Cortés Fernández, Natalia Couce Prieto, Carlos Criado Bará, Bernardo De la Rosa Cano, Franscico Javier Del Castillo Jurado, Ángeles Del Hierro Suanzes, Javier Elices López, Juan Manuel Fariña Clavero, Irene Fernández Costas, Antonio Ferreño Martínez, José Antonio Fontán Aldereguía, Manuel Fontanet Domenech, Felipe García Antoni, Mónica García González, Francisco Javier Genovés Ferriols, José Carlos Gómez Delgado, Raquel Gómez Cayuelas, Carmen González Fernández, Manuel A. González Fernández, Marta Guerrero Claros, María Guisado Sancho, María Jesús Gundín Payero, Laura Iglesias Prada, Juan Antonio Jimenez Álvarez, Ignacio Lado Codesido, Beatriz Lastra Torre, Ruth Lestón Leal, Juan Manuel López González, María Lorenzo Sentis, José Manuel Marra-López Porta, Julio Martínez González, Jesús Martínez Velasco, Carolina Mayoral Vázquez, Fernando Mayoral Vázquez, Gonzalo Mayordomo Montiel, Jaime Medina García, Estebán Méndez-Villamil Mata, María Miranda Almón, Fernando Munguia Corredor, Noemi Ochando Ramos, Ana María Orgueira Pérez, Vanessa Ortigueira Gil, Adolfo Ossorio González, Carlos Ovejero González, David Pérez González, Virgilio Perujo Dávalos, Florencio Piñón Lourido, Jesús Ponte Fernández, Gerardo Prieto Estévez, Laura Ríos Cidrás, Manuel Ríos Cidrás, Xosé Rodríguez Bonet, Jordi Rodríguez Moreno, Alberto Rodríguez Muñiz, José Manuel Rueda Aguirre, Luzdivina Ruiz Gómez, Sonia Rull Del Águila, Laura Saavedra España, Jesús Sáenz Arteche, Idoia Sánchez Sánchez, Esmeralda Santalices López, Marta Santas Barge, Verònica Santos Pinilla, Beatriz Sendra Gamero, Ma Esther Serrano Sánchez, Daniel Sieira Rodríguez, José Tenorio Rodríguez, José Luis Torre González, Miguel A. Tubío Rodríguez, Xosé Valcarce Arenas, Paula Isabel Váquez Pérez, Ivan Vicente Castro, José Vidal Maneiro, Juan Manuel Yeregui Velasco, Pablo Zamora de Pedro, Carlos
Prantsusmaa	Allanic, Gilles Ardohain, Michel Baillet, Bertrand Belz, Jean-Pierre Ben Khemis, Patricia Beyaert, Frédéric Bigot, Jean-Paul Boittelle, Catherine Bon, Philippe Bouniol, Anthony Bourbigot, Jean-Marc Cacitti, Raymond Caillat, Marc Celton, Arnaud Ceres, Michel Chaigneau, Gaëlle Charbonnier, Alexandre Cluzel, Stéphane Crochard, Thierry Croville, Serge Curaudeau, Patrick Daden, Nicolas Dambron, François Darsu, Philippe Davies, Philippe Dechaine, Frédéric Deric, William Desforges, Jean-Luc Desson, Patrick Dolou, Claude Donnart, Christian Ducrocq, Philippe Fernandez, Gabriel Fortier, Eric Fouchet, Michel Fournier, Philippe Garbe, Steeve Gauvain, Benoît Gehanne, Laurent Gloaguen, Maurice Gomez, Sébastien Goron, Xavier Guillemette, Jean Luc Guittet-Dupont, Gaëtan Hitier, Sébastien Isore, Pascal Kersale, Yves Lacombe, Thomas Le Berrigaud, Thierry Le Corre, Joseph Le Cousin, Jean-Luc Le Dreau, Gilbert Le Mentec, Arnaud Lecul, Mathieu Legouedec, Loïg Lenormand, Daniel Lescroel, Yann Loarer, Melaine Maingraud, Dominique Malassigne, Jean-Paul Masseaux, Yanick Menuge, Gilles Moussaron, Hervé Moussay, David Ogor, Bernard Pasquereau, Rebecca Peron, Olivier Peron, Pascal Petit, François Potier, Pauline Radius, Caroline Raguet, José Richou, Fabrice Robin, Yannick Rondeau, Arnold Rousselet, Pascal Schneider, Frédéric Semelin, Gérard Serna, Mathieu Sottiaux, David Trividic, Bernard Turquet de Beauregard, Guillaume Urvoy, Jonathan Vesque, Arnaud Vilbois, Pierre Villenave, Patrick Villenave, Yorrick
Horvaatia	Aćimov, Dejan Aunedi, Jurica Bašić, Vicko Brlek, Neda Dolić, Nedjeljko Franceschi, Jenko Jeftimijades, Ivor Kuzmanić Zupan, Andrea Lešić, Lidija Miletić, Ivana Novak, Danijel Paparić, Neven Pupić-Bakrač, Marko Škorjanec, Mario Skroza, Nikica Strinović, Boris Verzon, Nikola Vuletić, Ivo
Itaalia	Abate, Massimiliano Abbate, Marco Affinita, Enrico Albani, Emidio Ambrosio, Salvatore Annicchiarico, Dario Antonioli, Giacomo Apollonio, Cristian Aprile, Giulio Aquilano, Donato Arena, Enrico Astelli, Gabriele Barraco, Francesco Basile, Giuseppe Basile, Marco Battista, Filomena Benvenuto, Salvatore Giovanni Bernadini, Stefano Biondo, Fortunato Bizzari, Simona Bizzarro, Federico Boccoli, Fabrizio Bongermino, Onofrio Bonsignore, Antonino Borghi, Andrea Bove, Gian Luigi Buccioli, Andrea Burlando, Michele Caforio, Cosimo Caiazzo, Luigia Calandrino, Salvatore Cambareri, Michelangelo Camicia, Ciro Cappelli, Salvatore Carafa, Simone Carini, Vito Carta, Sebastiano Castellano, Sergio Cau, Dario Cesareo, Michele Chionchio, Alessandro Cianci, Vincenzo Cignini, Innocenzo Clemente, Cosimo Colarossi, Mauro Colazzo, Massimiliano Colucciello, Roberto Comuzzi, Alberto Conte, Fabio Conte, Plinio Corallo, Domenico Cormio, Carlo Cortese, Raffaele Costanzo, Antonino Criscuolo, Enrico Croce, Aldo Cuciniello, Luigi Cuscela, Michele D'Acunto, Francesco D'Agostino, Gianluca D'Amato, Fabio Dammicco, Luigi D'Arrigo, Antonio De Crescenzo, Salvatore De Pinto, Giuseppe De Quarto, Enrico Del Monaco, Ettore D'Erchia, Alessandro De Santis, Antonio Di Benedetto, Luigi Di Domenico, Marco Di Donato, Eliana Di Matteo, Michele Di Santo, Giovanni Doria, Angelo D'Orsi, Francesco Paolo Errante, Domenico Esibini, Daniele Esposito, Francesco Esposito Robertino Fanizzi, Tommaso Fava, Antonello Ferioli, Debora Ferrara, Manfredo Fiore, Fabrizio Fiorentino, Giovanni Fogliano, Pasquale Folliero, Alessandro Francolino, Giuseppe Fuggetta, Pasquale Gallo, Antonio Gangemi, Roberto Francesco Genchi, Paolo Giannone, Giuseppe Claudio Giovannone, Vittorio Golizia, Pasquale Graziani, Walter Greco, Giuseppe Guida, Giuseppe Guido, Alessandro Guzzi, Davide Iemma, Oreste Isaia, Sergio L'Abbate, Giuseppe La Porta, Santi Alessandro Lambertucci, Alessandro Lanza, Alfredo Leto, Antonio Limetti, Fabio Lo Pinto, Nicola Loggia, Carlo Lombardi, Pasquale Longo, Pierino Paolo Luperto, Giuseppe Maggio, Giuseppe Magnolo, Lorenzo Giovanni Maio, Giuseppe Malaponti, Salvatore Francesco Mariotti, Massimiliano Marrello, Luigi Martina, Francesco Martire, Antonio Mastrobattista, Giovanni Eligio Matera, Riccardo Messina, Gianluca Gabriele Minò, Alessandro Monaco, Paolo Morelli, Alessio Mostacci, Sergio Massimo Mugnaini, Dany Mule, Vincenzo Musella, Stefano Nacarlo, Amadeo Nardelli, Giuseppe Negro, Mirco Novaro, Giovanni Pagan, Francesco Palombella, Fabio Luigi Panconi, Federico Pantaleo, Cosimo Paoletti, Dario Paolillo, Francesco Patalano, Andrea Pepe, Angelo Pino, Filippo Pipino, Leonardo Piroddi, Paola Pisano, Paolo Piscopello, Luciano Pisino, Tommaso Poli, Mario Porru, Massimiliano Postiglione, Vito Praticò, Daniele Puca, Michele Puddinu, Fabrizio Puleo, Isidoro Quinci, Gianbattista Rallo, Tommaso Randis, Orazio Roberto Ravanelli, Marco Restuccia, Marco Romanazzi, Francesco Romanazzi, Valentina Ronca, Gianluca Rossano, Michele Russo, Aniello Sacco, Giuseppe Salce, Paolo Sarpi, Stefano Sassanelli, Michele Schiattino, Andrea Scuccimarri, Gianluca Sebastio, Luciano Siano, Gianluca Signanini, Claudio Silvia, Salvatore Siniscalchi, Francesco Soccorso, Alessandro Solidoro, Sergio Antonio Spagnuolo, Matteo Stramandino, Rosario Strazzulla, Francesco Sufrà, Emanuele Tersigni, Tonino Tesauro, Antonio Tescione, Francesco Tesone, Luca Tordoni, Maurizio Torrisi, Ivano Trapani, Salvatore Triolo, Alessandro Troiano, Primiano Tumbarello, Davide Tumminello, Salvatore Turiano, Giuseppe Uopi, Alessandro Vangelo, Pietro Vellucci, Alfredo Vero, Pietro Virdis, Antonio Vitali, Daniele Zaccaro, Giuseppe Saverio Zippo, Luigi
Küpros	Apostolou, Antri Avgousti, Antonis Christodoulou, Lakis Christoforou, Christiana Christou, Nikoletta Flori, Panayiota Fylaktou, Anthi Georgiou, Markella Heracleous, Andri Ioannou, Georgios Ioannou, Theodosis Karayiannis, Christos Konnaris, Kostas Korovesis, Christos Kyriacou, Kyriacos Kyriacou, Yiannos Manitara, Yiannis Michael, Michael Nicolaou, Nicolas Pavlou, George Prodromou, Pantelis Savvides, Andreas
Läti	Barsukovs, Vladislavs Brants, Jānis Brente, Elmārs Feldmane, Gundega Freimanis, Marks Gronska, Ieva Holštroms, Artūrs Junkurs, Andris Kalējs, Rūdolfs Kalņiņa, Ingūna Kaptelija, Liene Labzars, Māris Leja, Jānis Naumova, Daina Priediens, Ainārs Pūsilds, Aigars Putniņš, Raitis Smane, Jolanta Štraubis, Valērijs Tīģeris, Ģirts Upmale, Sarmīte Vāsbergs, Janis Veide, Andris Veinbergs, Miks
Leedu	Balnis, Algirdas Dambrauskis, Tomas Jonaitis, Arūnas Kairyté, Lina Kazlauskas, Tomas Lendzbergas, Erlandas Vaitkus, Giedrius Zartun, Vitalij
Luksemburg	Puudub
Ungari	Puudub
Malta	Abela, Claire Attard, Glen Attard, Godwin Baldacchino, Duncan Balzan, Gilbert Borg, Benjamin Borg, Jonathan Borg, Robert Cachia, Pierre Calleja, Martin Camilleri, Aldo Camilleri, Christopher Carabott, Paul Caruana, Raymond Caruana, Gary Caruana, Maria Christina Cassar, Gaetano Cassar, Jonathan Cassar, Lucienne Cauchi, David Cuschieri, Roderick Farrugia, Omar Farrugia, Emanuel Fenech, Melvin Fenech, Paul Gatt, Glen Gatt, Joseph Gatt, Mervin Gatt, William Grima, Paul Micallef, Rundolf Muscat, Christian Muscat, Simon Musu, Matthew Piscopo, Christine Psaila, Kevin Psaila, Mark Anthony Sammut, Adem Sciberras, Christopher Sciberras, Norman Seguna, Marvin Tabone, Mark Vassallo, Benjamin Vella, Anthony Vella, Charlie Zahra, Dione
Madalmaad	Bakker, Jan Bastinaan, Robert W. Beij, Willem H. Boone, Jan Cees de Boer, Meindert de Mol, Gert Dieke, Richard Duinstra, Jacob Freke, Hans Kleczewski-Schoon, Anneke Kleinen, Tom H.J.T.T. Koenen, Gerard C.J. Kraaijenoord, Jaap Kramer, Willem Meijer, Cor Meijer, Willem Miedema, Anco Parlevliet, Koos J.D.L. Ros, Michel Schneider, Leendert van den Berg, Dirk van der Veer, Siemen Velt, Eddy Wijbenga, Arjan J. Wijkhuisen, Eddy Zegel, Gerrit Zevenbergen, Jan
Austria	Puudub
Poola	Augustynowicz, Mariusz Bartczak, Tomasz Belej, Konrad Chrostowski, Pawel Dębski, Jarosław Domachowski, Marian Górski, Marcin Jamioł, Waldemar Jóźwiak, Marek Kasperek, Stanisław Kołodziejczak, Michał Konefał, Szymon Korthals, Jakub Kościelny, Jarosław Kowalska, Justyna Kozłowski, Piotr Kucharski, Tadeusz Kunachowicz, Tomasz Letki, Paweł Lisiak, Agnieszka Litwin, Ireneusz Łukaszewicz, Paweł Łuczkiewicz, Tomasz Maciejewski, Maciej Mystek, Marcin Niewiadomski, Piotr Nowak, Włodzimierz Pankowski, Piotr Patyk, Konrad Prażanowski, Krystian Sikora, Marek Skibior, Sławomir Słowiński, Roman Smolarski, Łukasz Sokołowski, Paweł Stankiewicz, Marcin Szumicki, Tomasz Tomaszewski, Tomasz Trzepacz, Michał Wereszczyński, Leszek Wiliński, Adam Zacharzewski, Dawid Zięba, Marcin
Portugal	Albuquerque, José Brabo, Rui Canato, Francisco Cabeçadas, Paula Coelho, Alexandre Diogo, João Escudeiro, João Ferreira, Carlos Fonseca, Álvaro Matos, André Moura, Nuno Pedroso, Rui Quintans, Miguel Silva, António Miguel
Rumeenia	Bârsan, Marilena Bucatos, Radu Chiriac, Marian Conțolencu, Radu Ghergișan, Cristinel George Larie, Gabriel Novac, Vasile Rusu, Laurenţiu Serștiuc, Mihai Dorin Țăranu, Sorin
Sloveenia	Smoje, Robert Smoje, Vinko
Slovakkia	Puudub
Soome	Heikkinen, Pertti Hiltunen, Jouni Koivisto, Kare Komulainen, Unto Koskinen, Aki Lähde, Jukka Leskinen, Jari Linder, Jukka Moilanen, Jouko Nousiainen, Kyösti Pyykönen, Pekka Ruotsalainen, Eeva Savola, Petri Sundqvist, Lars Suominen, Ari Suominen, Paavo Ulenius, Niklas Vanninen, Vesa
Rootsi	Åberg, Christian Ahnlund, Jenny Almström, Petter Andersson, Karin Andersson, Per-Olof Andersson, Per-Olof Vidar Andersson, Roger Antonsson, Jan-Eric Bäckman, Johan Baltzer, Martin Bergman, Daniel Bjerner, Martin Borg, Calle Brännström, Lennart Cardell, Christina Carlsson, Christian Dagbro, Carina Englund, Raymond Erlandsson, Björn Falk, David Frejd, Maud Fristedt, David Göransson, Roger Hansson, Erling Hartman Bergqvist, Désirée Havh, Johan Hedman, Elin Hellberg, Stefan Hellqvist, Johan Holmer, Johanna Hortlund, David Höglund, Jan Jakobsson, Magnus Jansson, Anders Jeppsson, Tobias Johansson, Daniel Johansson, Klas Johansson, Thomas Jönsson, Dennis Joxelius, Paul Karlsson, Kent Kempe, Clas Kjällgren, Curt Koivula, Mikael Kurtsson, Morgan Laine, Sirpa Larsson, Mats Lilja, Filip Lindström, Jakob Lindved, Martin Lundh, Emelie Lundkvist, Mats Lundqvist, Annica Malmström, John Martini, Martin Mattson, Olof Montan, Anders Nilsson, Pierre Nilsson, Stefan Nyberg, Linda Näsman, Lars Olson, Magnus Olsson, Kenneth Olsson, Lars Penson, Lena Persson, Göran Persson, Mats Peterson, Jan Petterson, Joel Petterson, Johan Philipsson, Gunnar Piltonen, Janne Podsedkowski, Zenek Rendahl, Malin Reuterljung, Thomas Rinaldo, Joakim Rönnlund, Agneta Sjödin, Ronny Snäckerström, Leif Stålnacke, Erik Strandberg, Magnus Stührenberg, Björn Sundberg, Andreas Sundberg, Patrick Svärd, Lars-Erik Svensson, Rutger Svensson, Tony Timan, Hans Toresson, Martin Turesson, Andreas Uppman, Kerstin Werner, Lars Westerlund, Emma Westmark, Zineth Wilson, Pierre
Ühendkuningriik	Adamson, Gary Alexander, Stephen Anderson, Reid Ashby, Peter Bailey, Roberta Barclay, Michael Barrow, Charlie Bell, Stuart Bennett, Neil Billing, Mark Billson, Carol Bland, Darren Bourne, Adam Bowers, Claire Boyce, Sean Broad, James Brough, Derek Bruce, John Caldwell, Mark Campbell, Colin Campbell, Iain Campbell, Jonathan Campbell, Murray Clark, Craig Cook, David Corner, Nigel Cowan, Christopher Craig, Ian Craig, Stephen Critchlow, Amy Croucher, Tim Crowe, Michael Cunningham, George Davis, Danielle Dawkins, Matthew Dawson, Liam Deadman, Ross Dewing, Will Dixon-Lack, Emma Douglas, Sean Draper, Peter Dunkerely, Sabrina Ebdy, Jim Eccles, David Ellison, Peter Elson, Carley Evans, David Farbridge, Joshua Faulds, Mike Fenwick, Peter Ferguson, Adam Ferguson, Simon Ferrari, Richard Filewod, Roger Fitzpatrick, DeeAnn Fletcher, Norman Fletcher, Paul Flint, Toby Fordham, Philip Ford-Keyte, Graham Foster, Pam Foy, Jacqueline Fraser, Uilleam Fullerton, Gareth Furniss, Sam Gibson, Philip Gillett, David Gooding, Colin Goodwin, Aaron Gough, Callum Graham, Chris Gray, Neil Gregor, Stuart Griffin, Stuart Griffiths, Greg Harradine, Sam Hamilton, Ian Harris, William Hay, David Hay, John Hazeldine, Oliver Henning, Alan Hepburn, Ian Hepburn, Jim Hepples, Stephen Hewitt, Richard Higgins, Frank Hill, Katie Holbrook, Joanna Howarth, Dan Hudson, John Hughes, Greta Irish, Rachel John, Barrie Johnson, Matthew Johnson, Paul Johnston, Steve Johnston, Isobel Kelly, Kevin Kemp, Gareth Laird, Iain Lander, Ben Law, Garry Legge, James Lindsay, Andrew Lister, Jane Livingston, Andrew Lockwood, Mark MacCallum, Archie MacEachan, Iain MacGregor, Duncan MacIver, Roderick MacLean, Paula MacLean, Robin Marshall, Phil Mason, Liam Mason, Rachel Mason, Roger Matheson, Louise McAlister, Gerald McBain, Billy McCaughan, Mark McComiskey, Stephen McCowan, Alisdair McCrindle, John McCubbin, Stuart McCusker, Simon McHardy, Adam McKay, Andrew McKenzie, Gregor McKeown, Nick McMillan, Robert McQuillan, David Merrilees, Kenny Milligan, David Mills, John Mitchell,Hugh Mitchell, John Morris, Chris Morrison, Donald Muir, James Mynard, Nick Nelson, Paul Newlands, Andrew O'Hare, Jonathon Owen, Gary Page, Chris Parr, Jonathan Pateman, Jason Paterson, Craig Paterson, Kelly Paton, Robert Perry, Andrew Phillips, Michael Pole, Mark Poulding, Daniel Preece, David Pringle, Geoff Quinn, Barry Raine, Katherine Ray, Daniel Reeves, Adam Reid, Adam Reid, Ian Reid, Peter Rendall, Colin Renwick, Lee Rhodes, Glen Richardson, David Richens, Scott Riley, Joanne Roberts, Joel Roberts, Julian Robertson, Tom Robinson, Neil Routlege, Piers Rylah, Joshua Scarrf, David Sharp, Chris Skelton, Richard Skillen, Damien Smart, Barrie Smith, Don Smith, Matthew Smith, Pam Sooben, Jeremy Steele, Gordon Stipetic, John Strang, Nicol Stray, Sloyan Styles, Mario Sutton, Andrew Taylor, Mark Templeton, John Thain, Marc Thompson, Dan Thompson, Gerald Thompson, Luke Turnbull, James Turner, Alun Turner, Patrick Tyack, Paul Wardle, Daniel Ward, Daniel Ward, Mark Warren, John Watson, Stacey Watt, Barbara Watt, James Wellum, Neil Wensley, Phil Weychan, Paul Whelton, Karen Whitby, Phil White, Clare Wilkinson, Dave Williams, Carolyn Williams, Justin Wilson, Tom Windebank, James Wood, Ben Worsnop, Mark Wright, Nicholas Young, Ally Young, James Yuille, Derek
Euroopa Komisjon	Aláez Pons, Ester Casier, Maarten Goldmanis, Edgars Griffin, Robert Janiak, Katarzyna Janakakisz, Marta Jury, Justine Kelterbaum, Richard Lansley, Jon Libioulle, Jean-Marc Linkute, Ula Markovic, Laurent Mitrakis, Nikolaos Martins E Amorim, Sergio Luis Nordstrom, Saba Pagliarani, Giuliano Peyronnet, Arnaud Rodriguez Alfaro, Sebastian Scalco, Silvia Schutyser, Frederik Serna, Matthieu Skountis, Vasileios Skrey, Hans Spezzani, Aronne Stulgis, Maris Van den Bossche, Koen Verborgh, Jacques Wolff, Gunnar
Euroopa Kalanduskontrolli Amet	Allen, Patrick Cederrand, Stephen Chapel, Vincent De Almeida Pires, Maria Teresa Del Hierro, Belén Del Zompo, Michele Dias Garçao, José Fulton, Grant Lesueur, Sylvain Mueller, Wolfgang Papaioannou, Themis Pinto, Pedro Quelch, Glenn Roobrouck, Christ Sorensen, Svend Spaniol, Petra Stewart, William Tahon, Sven

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 106

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 24. aprill 2015

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2015/637, 20. aprill 2015, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/638, 22. aprill 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	14
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/639, 23. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa seoses ränidioksiidi (E 551) kasutamisega polüvinüülalkohol-polüetüleenglükooli pookekopolümeeris (E 1209) ( 1 )	16
*	Komisjoni määrus (EL) 2015/640, 23. aprill 2015, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012	18
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/641, 23. aprill 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
	OTSUSED
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/642, 15. aprill 2015, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/015 GR/Attica publishing activities, Kreeka)	25
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/643, 15. aprill 2015, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik, Iirimaa)	27
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/644, 15. aprill 2015, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/018 GR/Attica broadcasting, Kreeka)	29
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/645, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse nimekiri ELi inspektoritest, kes võivad teha nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaseid inspektsioone (teatavaks tehtud numbri C(2015) 2496 all)	31
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/646, 23. aprill 2015, tahkete orgaaniliste ainete vähendamise eesmärgil turule lastavate bakterikultuuride kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõikele 3 ( 1 )	79

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	135,5	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	151,2	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	165,1	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	324,1	0	AR
		236,2	19	BR
		356,1	0	CL
		306,4	0	TH
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	218,8	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	332,5	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	344,4	0	CL
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	381,1	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	279,4	2	BR

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	91,2
	TN	464,3
	TR	94,0
	ZZ	216,5
0707 00 05	AL	59,9
	EG	191,6
	MA	176,1
	TR	125,6
	ZZ	138,3
0709 91 00	TR	209,1
0709 91 00	ZZ	209,1
0709 93 10	MA	123,9
	TR	144,8
	ZZ	134,4
0805 10 20	EG	46,8
	IL	60,8
	MA	64,3
	TN	55,7
	TR	70,3
	ZZ	59,6
0805 50 10	BO	97,3
	TR	68,6
	ZZ	83,0
0808 10 80	AR	87,8
	BR	94,0
	CL	148,8
	CN	83,8
	MK	30,8
	NZ	142,6
	US	244,3
	ZA	120,4
	ZZ	119,1
0808 30 90	AR	145,3
	CL	133,3
	CN	116,0
	ZA	125,4
	ZZ	130,0


	(1) EMPs kohaldatav tekst