21.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 102/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/613,

20. aprill 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud, ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 889/2005

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2005 (2) jõustatakse otsus 2010/788/ÜVJP ning sellega nähakse ette teatud meetmed isikute vastu, kes rikuvad Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot, sealhulgas nende isikute varade külmutamine.

(2)	Nõukogu määrus (EÜ) nr 889/2005 (3) kehtestab teatavad piiravad meetmed, millega keelatakse anda Kongo DVs toimuva sõjategevusega seotud tehnilist ja finantsabi vastavalt nõukogu otsusele 2010/788/ÜVJP.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2198 (2015) muudeti selliste isikute ja üksuste kindlaksmääramise kriteeriume, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) punktides 9 ja 11 sätestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu otsustas otsusega (ÜVJP) 2015/620 (4) kriteeriume vastavalt laiendada.

(4)	See meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja selle rakendamiseks on vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meedet ühetaoliselt. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1183/2005 vastavalt muuta.

(5)	Määruse (EÜ) nr 889/2005 sätted tuleks lõimida määrusse (EÜ) nr 1183/2005 ja määrus (EÜ) nr 889/2005 tuleks kehtetuks tunnistada.

(6)	Mõningaid määruse (EÜ) nr 1183/2005 sätteid tuleks ka ajakohastada vastavalt standardsõnastusele, mida on kasutatud hiljutistes piiravaid meetmeid käsitlevates õigusaktides süüdivuse, nõuete rahuldamise ja keeldudest kõrvalehoidmise sätete puhul.

(7)	Määrust (EÜ) nr 1183/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1183/2005 muudetakse järgmiselt.

„nõue” enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

i)	nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)	vastunõue;

v)	nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

„leping või tehing” mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; selles kontekstis hõlmab mõiste „leping” igasuguseid tagatisi ja vastutagatisi, eriti finantstagatisi, ja krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning igasugust kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

„pädevad asutused” liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

„majandusressursid” igasugune vara, nii materiaalne kui ka immateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

„majandusressursside külmutamine” toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

„rahaliste vahendite külmutamine” toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis või otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

„rahalised vahendid” igasugused finantsvarad ja tulud, sealhulgas:

i)	sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid;

ii)	hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)	avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)	intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)	krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)	akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning

vii)	fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

„tehniline abi” igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, väljaõppe, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, kaasa arvatud suuline abi;

„vahendusteenused”

i)	selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või

ii)	kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki;

„liidu territoorium” liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel.”

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 1a

1. Keelatud on otse või kaudselt:

osutada Kongo Demokraatliku Vabariigi („Kongo DV”) territooriumil tegutsevatele valitsusvälistele üksustele või isikutele tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud Euroopa Liidu ühises sõjaliste kaupade nimekirjas (*) (edaspidi „ühine sõjaliste kaupade nimekiri”) loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

rahastada Kongo DV territooriumil tegutsevaid valitsusväliseid üksusi või isikuid või anda neile otse või kaudselt finantsabi seoses ühises sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogia müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordiga, sealhulgas anda neile eelkõige toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või sellega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste osutamiseks.

2. Tehnilise või finantsabi andmisest, rahastamisest või vahendusteenuste osutamisest Kongo DVs asuvatele valitsusvälistele või muudele isikutele, üksustele või asutustele või kasutamiseks Kongo DVs, välja arvatud sellise abi andmisest ÜRO Kongo DV stabiliseerimismissioonile („MONUSCO”) või Aafrika Liidu piirkondlikule rakkerühmale vastavalt artikli 1b lõikele 1, tuleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) punkti 8 alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komiteele („sanktsioonide komitee”) ette teatada. Selline teade peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet lõppkasutaja, kavandatud tarnekuupäeva ja saadetiste marsruudi kohta.

Artikkel 1b

1. Erandina artiklist 1a võivad pädevad asutused anda loa:

a)	üksnes MONUSCO toetuseks või MONUSCO-le kasutamiseks ette nähtud relvade ja nendega seotud varustusega seotud tehnilise või finantsabi andmiseks, rahastamiseks või vahendusteenuste osutamiseks;

üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud mittesurmava sõjavarustusega seotud tehnilise või finantsabi andmiseks, rahastamiseks või vahendusteenuste osutamiseks, kui sanktsioonide komiteele on sellise abi andmisest või selliste teenuste osutamisest kooskõlas artikli 1a lõikega 2 ette teatatud;

c)	üksnes Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma toetamiseks või sellele rühmale kasutamiseks ette nähtud relvade ja nendega seotud varustusega seotud tehnilise või finantsabi andmiseks, rahastamiseks või vahendusteenuste osutamiseks.

2. Luba ei anta tegevusteks, mis on juba aset leidnud.

(*) ELT C 69, 18.3.2010, lk 19.”"

3)	Artikli 2 lõige 3 jäetakse välja.

Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. I lisas on loetletud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle puhul sanktsioonide komitee on teinud kindlaks, et nad osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Kongo DVs rahu, stabiilsust või julgeolekut. Selleks on järgmine tegevus:

a)	rikuvad relvaembargot ning sellega seotud meetmeid, millele on osutatud otsuse 2010/788/ÜVJP artiklis 1 ja käesoleva määruse artiklis 1b;

b)	on Kongo DVs tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

c)	on Kongo relvastatud rühmituste, sealhulgas väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

d)	värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktis, rikkudes kohaldatavat rahvusvahelist õigust;

e)	on seotud relvastatud konfliktides laste või naiste sihtmärgiks võtmise, sealhulgas tapmise ja sandistamise, vägistamise ja muu seksuaalse vägivalla, inimröövide, sunniviisiliselt ümberasustamise ning koolide ja haiglate vastaste rünnakute kavandamise, juhtimise või nendes osalemisega;

f)	takistavad juurdepääsu humanitaarabile või humanitaarabi jagamist Kongo DVs;

g)	toetavad isikuid või üksusi, sealhulgas relvastatud rühmitusi, kes loodusressurssidega (sealhulgas kulla või looduslike liikide ja nende saadustega) ebaseadusliku kauplemise kaudu osalevad Kongo DVs destabiliseerivas tegevuses;

h)	tegutsevad nimekirja kantud isiku nimel või tema juhendamisel või nimekirja kantud isiku või üksuse omandis oleva või tema poolt kontrollitava üksuse nimel või juhendamisel;

i)	kavandavad, juhivad, spondeerivad või panevad toime MONUSCO rahuvalvajate või ÜRO töötajate vastu suunatud rünnakuid;

j)	toetavad nimekirja kantud isikut või üksust rahaliselt, materiaalselt või tehnoloogiliselt või tarnivad talle kaupu või osutavad teenuseid.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisega või rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemisest keeldumisega, kui seda tehakse heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei kaasne seda teostavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul kui tõestatakse, et rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati hooletuse tõttu.

2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene nende tegude eest mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud keelde.”

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 7a

1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Igas nõude täitmise tagamise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesolev artikkel ei piira lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda käesoleva määruse alusel lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 7b

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 1a ja 2 osutatud meetmetest.”

7)	II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 889/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

(2) Nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (ELT L 193, 23.7.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1727/2003 (ELT L 152, 15.6.2005, lk 1).

(4) Nõukogu 20. aprill 2015. otsus (ÜVJP) 2015/620, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 43).

LISA

„II LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://2010-2014.kormany.hu/download/b/3b/70000/ENSZBT-ET-szankcios-tajekoztato.pdf

MALTA

https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx

MADALMAAD

http://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/omejevalni_ukrepi

SLOVAKKIA

http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 Brussels

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”

21.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 102/10

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/614,

20. aprill 2015,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artikli 9 lõiget 4

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi (1) suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud, eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1183/2005.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) (Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta) kohaselt asutatud Julgeolekunõukogu komitee avaldas 5. veebruaril 2015 ajakohastatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisa tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 193, 23.7.2005, lk 1.

LISA

„I LISA

Artiklites 2 ja 2a nimetatud isikute loetelu.

1. Eric BADEGE

Sünniaeg: 1971.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitlevate ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt on kolonelleitnant Eric Badegest saanud rühmituse M23 keskne isik Masisis ja ta on koos ühe teise sõjalise juhiga juhtinud ühisoperatsioone. Samuti võimaldasid mitmed kolonelleitnant Badege'i poolt [2012. aasta] augustis koordineeritud rünnakud rühmitusel M23 destabiliseerida märkimisväärse osa Masisi territooriumist. Endiste võitlejate sõnul kavandas kolonelleitnant Badege nimetatud rünnakuid kolonel Makenga korraldusel. M23 sõjalise juhina vastutab Badege tõsiste rikkumist eest, mis puudutavad naiste või laste sihtmärgiks seadmist relvastatud konflikti olukorras. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes on märgitud mitmeid tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatu tapmise juhtumeid. 2012. aasta maist on Raia Mutomboki tapnud M23 alluvuses sadu tsiviilisikuid mitme koordineeritud rünnaku käigus. Augustis korraldas Badege ühisrünnakuid, mille käigus tapeti valimatult tsiviilisikuid. Ekspertide rühma novembri aruandes märgitakse, et Badege ja kolonel Makoma Semivumbi Jacques kavandasid need rünnakud ühiselt.

Ekspertide rühma aruande kohaselt on Masisi kohalikud juhid teatanud, et Badege juhtis nimetatud Raia Mutomboki rünnakuid kohapeal. Vastavalt Radio Okapi 28. juuli 2012. aasta artiklile teatas „Masisi haldusjuht täna, laupäeval, 28. juulil, Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) Nabiondo baasi 410. rügemendi teise pataljoni juhi deserteerumisest umbes kolmkümmend kilomeetrit Gomast loodes Põhja-Kivus. Tema sõnul liikusid kolonel Eric Badege ja rohkem kui sada sõdurit reedel Rubaya poole, mis on 80 kilomeetri kaugusel Nyabiondost põhja suunas. Seda teavet on kinnitanud mitmed allikad”. Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (Congrès national pour la défense du peuple – CNDP) endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCi, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning CNDP ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena CNDP integreeriti FARDCi, täieliku rakendamise puudumise pärast. IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll KDV idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCi Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDCi Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist. Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees.

M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta”. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRWle: „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe”.

2. Frank Kakolele BWAMBALE

(teiste nimedega a) Frank Kakorere, b) Frank Kakorere Bwambale, c) Aigle Blanc)

Ametikoht: FARDCi kindral.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Elab alates 2011. aasta juunist Kinshasas. Alates 2010. aastast on Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt KDV valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas on ta osalenud STARECi missioonil Gomasse ja Benisse 2011. aasta märtsis. KDV võimud vahistasid ta 2013. aasta detsembris Benis, Põhja-Kivu provintsis, seoses desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) protsessi väidetava takistamisega.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Kongo vabastusliikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Mouvement de libération (RCD-ML) endine juht, omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt RCD-MLi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. FARDCi kindral, ei ole alates 2011. aasta juunist tegevteenistuses. Lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Elab alates 2011. aasta juunist Kinshasas. Alates 2010. aastast on Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt KDV valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas on ta osalenud STARECi missioonil Gomasse ja Benisse 2011. aasta märtsis.

3. Gaston IYAMUREMYE

(teiste nimedega a) Byiringiro Victor Rumuli, b) Victor Rumuri, c) Michel Byiringiro, d) Rumuli)

Ametikoht: a) Rwanda FDLRi president, b) FDLR-FOCA teine asepresident.

Aadress: asukoht alates 2014. aasta detsembrist Põhja-Kivu provintsis.

Sünniaeg: 1948.

Sünnikoht: a) Musanze piirkond, põhjaprovints, Rwanda, b) Ruhengeri, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: brigaadikindral.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

mitme allika, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma andmetel on Gaston Iyamuremye Rwanda demokraatlike vabastusjõudude (Forces démocratiques de libération du Rwanda – FDLR) teine asepresident ning FDLRi sõjalise ja poliitilise juhtkonna tuumikliige. Samuti juhtis ta 2009. aasta detsembrini FDLRi presidendi Ignace Murwanashyaka kontorit, mis asus Kibuas, KDVs. FDLRi president ja FDLR-FOCA teine asepresident. Peatub alates 2011. aasta juunist Kalonges, Põhja-Kivu provintsis.

4. Innocent KAINA

(teiste nimedega: a) Colonel Innocent Kaina, b) India Queen)

Sünnikoht: Bunagana, Rutshuru territoorium, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. november 2012.

Muu teave: 2014. aasta lõpust alates Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Innocent Kaina on praegu Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sektoriülem. Ta vastutab rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ränkade rikkumiste eest ning on ise neid toime pannud. 2007. aasta juulis mõistis Kinshasa garnisoni sõjatribunal Kaina süüdi 2003. aasta maist kuni 2005. aasta detsembrini Ituri piirkonnas sooritatud inimsusevastastes kuritegudes. Ta vabastati 2009. aastal Kongo valitsuse ja CNDP vahelise rahuleppe tulemusel. 2009. aastal pani ta Masisi territooriumil FARDCi koosseisus toime hukkamisi, inimrööve ja sandistamisi. Kindral Ntaganda käsul algatas ta komandörina 2012. aasta aprillis Rutshuru territooriumil endise CNDP mässu. Ta tagas mässajate turvalisuse Masisist väljaspool. 2012. aasta maist augustini vastutas ta M23 mässu jaoks rohkem kui 150 lapse värbamise ja väljaõppe eest ning lasi põgeneda üritanud poisid maha. 2012. aasta juulis sõitis ta Berundasse ja Deghosse, et tegeleda seal M23 nimel mobiliseerimise ja värbamisega.

5. Jérôme KAKWAVU BUKANDE

(teiste nimedega: a) Jérôme Kakwavu, b) komandant Jérôme)

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: detsembris 2004 anti talle FARDCi kindrali auaste. Alates 2011. aasta juunist peetakse kinni Makala vanglas Kinshasas. Kinshasa Kõrgem Sõjaväekohus alustas 25. märtsil 2011 Kakwawu suhtes kohtuprotsessi, süüdistades teda sõjakuritegudes. KDV sõjaväekohus karistas teda 2014. aasta novembris vägistamise, mõrva ja piinamise eest kümneaastase vanglakaristusega.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Kongo Demokraatliku Liidu/Kongo rahvaarmee (Union des congolais pour la démocratie/Forces armées du peuple congolais – UCD/FAPC) endine president. FAPC kontrollib ebaseaduslikke piiripunkte Uganda ja KDV vahel, mis on relvade transiidi peamiseks marsruudiks. FAPC kontrollib ebaseaduslikke piiripunkte Uganda ja KDV vahel, mis on relvatransiidi peamiseks marsruudiks. FAPCi presidendina mõjutas ta FAPCi jõudude poliitikat ning juhtis nende FAPCi jõudude tegevust, kes olid seotud relvakaubandusega ja rikkusid sellest tulenevalt relvaembargot. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002. aastal. Üks viiest FARDCi vanemohvitserist, keda süüdistatakse rasketes kuritegudes, sealhulgas seksuaalses vägivallas, ning kellega seotud süütegudest teavitas julgeolekunõukogu valitsust 2009. aasta visiidi käigus. Detsembris 2004 anti talle FARDCi kindrali auaste. Alates 2011. aasta juunist peetakse kinni Makala vanglas Kinshasas. Kinshasa Kõrgem Sõjaväekohus alustas 25. märtsil 2011 Kakwawu suhtes kohtuprotsessi, süüdistades teda sõjakuritegudes.

6. Germain KATANGA

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris. KDV valitsuse poolt 18. oktoobril 2007 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt 2014. aasta mais sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest 12 aastaks vangi mõistetud. Asub praegu Madalmaades vanglas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Ituri patriootliku vastupanuliikumise (Front pour la Resistance Populaire de l'Ituri – FRPI) juht. Seotud relvaembargot rikkuvate relvatarnetega. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal. Nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris. KDV valitsuse poolt 18. oktoobril 2007 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Tema kohtuprotsess algas 2009. aasta novembris.

7. Thomas LUBANGA

Sünnikoht: Ituri, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1. detsembril 2014 muutmata Lubanga süüdimõistmise ja karistuse. Asub praegu Madalmaades vanglas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

UPC/Li (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president ja osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.-2003. aastal. Vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. KDV ametivõimude poolt 17. märtsil 2006 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Tema kohtuprotsess algas 2009. aasta jaanuaris ja see kavatseti viia lõpule 2011. aastal. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Ta kaebas kohtu otsuse edasi.

8. Sultani MAKENGA

(teiste nimedega: a) Makenga, kolonel Sultani, b) Makenga, Emmanuel Sultani)

Sünniaeg: 25. detsember 1973.

Sünnikoht: Rutshuru, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 13. november 2012.

Muu teave: Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht 2014. aasta lõpust alates Ugandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Sultani Makenga on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht. M23 (mida tuntakse ka Kongo Revolutsioonilise Armee nime all) juhina on Sultani Makenga rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Samuti vastutab ta rahvusvahelist õiguse rikkumise eest, mis on seotud M23 tegevusega laste värbamisel ja kasutamisel relvastatud konfliktides KDVs. Sultani Makenga juhtimisel on M23 KDV tsiviilelanike suhtes pannud toime massilisi hirmutegusid. Lähtudes tunnistustest ja aruannetest, on Sultani Makenga juhitavad võitlejad vägistanud kogu Rutshuru territooriumil naisi ja lapsi, kellest mõned on olnud kõigest 8aastased; selle poliitika eesmärk on kinnistada kontroll Rutshuru piirkonna üle. Makenga juhtimisel on M23 korraldanud KDVs ja selle ümbruses laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, samuti suure hulga laste tapmisi, sandistamisi ja haavamisi. Paljud sundvärvatud lapsed on olnud nooremad kui 15 aastat. Makenga on väidetavalt võtnud vastu ka relvi ning nendega seotud materjale, rikkudes sellega KDV võetud meetmeid relvaembargo rakendamiseks, sealhulgas siseriiklikke määrusi relvade ja nendega seotud materjalide impordi ja omamise kohta. Makenga tegevus M23 juhina hõlmab rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ja hirmutegusid KDV tsiviilelanike suhtes ning on süvendanud piirkonnas ebakindlust, ümberasustamist ja konflikte. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht.

9. Khawa Panga MANDRO

(teiste nimedega: a) Kawa Panga, b) Kawa Panga Mandro, c) Kawa Mandro, d) Yves Andoul Karim, e) Yves Khawa Panga Mandro, f) Mandro Panga Kahwa, g) „Chief Kahwa”, h) „Kawa”)

Sünniaeg: 20. august 1973.

Sünnikoht: Bunia, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: vangistuses Bunias alates aprillist 2005 Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Vahistatud Kongo ametivõimude poolt 2005. aasta oktoobris, Kisangani apellatsioonikohtu poolt õigeks mõistetud, seejärel üle antud Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusevastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. KDV sõjaväekohus Kisanganis mõistis talle 2014. aasta augustis sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest üheksa aastat vanglakaristust ja andis korralduse maksta ohvritele ligikaudu 85 000 USA dollarit.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Kongo Ühtsuse ja Terviklikkuse Kaitsmise Partei (Parti pour l'unité et la sauvegarde de l'intégrité du Congo — PUSIC) ehk ühe resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmituse asepresident. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2001.–2002. aastal. Vangistuses Bunias alates aprillist 2005 Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Vahistatud Kongo ametivõimude poolt 2005. aasta oktoobris, Kisangani apellatsioonikohtu poolt õigeks mõistetud, seejärel üle antud Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusevastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. Alates 2011. aasta juunist peetakse kinni Makala keskvanglas Kinshasas.

10. Callixte MBARUSHIMANA

Sünniaeg: 24. juuli 1963.

Sünnikoht: Ndusu/Ruhengeri, põhjaprovints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, anti üle Haagi kohtule 25. jaanuaril 2011, kuid Rahvusvaheline Kriminaalkohus vabastas ta 2011. aasta lõpus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FDLRi tegevsekretär ja kõrgema väejuhatuse asepresident kuni arreteerimiseni. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitiline ja sõjaväeline juht, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. Vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, anti üle Haagi kohtule 25. jaanuaril 2011.

11. Iruta Douglas MPAMO

(teiste nimedega: a) Doulas Iruta Mpamo, b) Mpano)

Aadress: Gisenyi, Rwanda (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 28. detsember 1965. a., b) 29. detsember 1965. a.

Sünnikoht: a) Bashali, Masisi, KDV, b) Goma, KDV, c) Uvira, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: ametikoht teadmata pärast seda, kui toimus õnnetus kahe Great Lakes Business Company (GLBC) lennukiga.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

äriühingute Compagnie Aérienne des Grands Lacs ja Great Lakes Business Company omanik/tegevjuht; nende äriühingute lennukeid kasutati resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud ja mässulistele rühmitustele abi andmiseks. 1493 (2003). Samuti vastutav lende ja lasti puudutava teabe varjamise eest tõenäoliselt selleks, et võimaldada relvaembargo rikkumist. Ametikoht teadmata pärast seda, kui toimus õnnetus kahe Great Lakes Business Company (GLBC) lennukiga.

12. Sylvestre MUDACUMURA

(teiste nimedega: a) Mupenzi Bernard, b) kindralmajor Mupenzi, c) kindral Mudacumura, d) Radja)

Aadress: Kikoma mets Bogoyi lähistel, Walikale, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: FDLR-FOCA sõjaline komandör, samuti FOCA väejuhatuse poliitiline esimene asepresident ja juht, ühendades seega üldise sõjalist ja poliitilist kontrollifunktsiooni pärast seda, kui FDLRi juhid Euroopas arreteeriti. Asub alates 2014. aastast FDLRi peakorteris Ngangas, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FDLRi juht, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLRi relvajõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Mudacumural (või kellelgi ametnikest) oli telefoniühendus FDLRi Saksamaal asuva juhi Murwanashyakaga, sealhulgas mais 2009 toimunud Busurungi massimõrva ajal, ning sõjalise komandöri major Guillaume'iga Umoja Wetu ja Kimia II operatsioonide ajal 2009. aastal. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja temale alluvates vägedes kasutamisega seotud 27 juhtumi eest Põhja-Kivus 2002.–2007. aastal. FDLR-FOCA sõjaline komandör, samuti FOCA väejuhatuse poliitiline esimene asepresident ja juht, ühendades seega üldise sõjalist ja poliitilist kontrollifunktsiooni pärast seda, kui FDLRi juhid Euroopas arreteeriti.

13. Leodomir MUGARAGU

(teiste nimedega: a) Manzi Leon, b) Leo Manzi)

Aadress: FDLR peakorter Kikoma metsas, Bogoyi lähistel, Walikales, Põhja-Kivus, KDVs (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 1954 b) 1953.

Sünnikoht: a) Kigali, Rwanda b) Rushashi, põhjaprovints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: FDLR-FOCA staabiülem, vastutav haldusküsimuste eest.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

vastavalt avalikule teabele ja ametlikele aruannetele on Leodomir Mugaragu FDLRi poliitilise haru Rwanda Vabastusvägede (Forces Combattantes Abucunguzi/Combatant Force for the Liberation of Rwanda – FOCA) staabiülem. Vastavalt ametlikele aruannetele on Mugaragu üks KDV idaosas läbiviidavate FDLRi sõjaliste operatsioonide planeerimise juhte. FDLR-FOCA staabiülem, vastutav haldusküsimuste eest.

14. Leopold MUJYAMBERE

(teiste nimedega: a) Musenyeri, b) Achille, c) Frere Petrus Ibrahim)

Aadress: Nyakaleke (Mwengast kagus), Lõuna-Kivu, KDV.

Sünniaeg: a) 17. märts 1962, b) ligikaudu 1966.

Sünnikoht: Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: 2014. aasta lõpust alates FDLRi/FOCA asekomandöri ametikohal, asukohaga Ngangas, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FOCA teise diviisi/varubrigaadide (FDLRi relvastatud haru) komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitiline ja sõjaväeline juht, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e. Alates 2011. aasta juunist Lõuna-Kivu tegevüksuse (praeguse nimega FDLR-FOCA Amazon) komandör.

15. Jamil MUKULU

(teiste nimedega: a) Steven Alirabaki, b) David Kyagulanyi, c) Musezi Talengelanimiro, d) Mzee Tutu, e) Abdullah Junjuaka, f) Alilabaki Kyagulanyi, g) Hussein Muhammad, h) Nicolas Luumu, i) Professor Musharaf, j) Talengelanimiro)

Ametikoht: a) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) juht, b) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) komandör.

Sünniaeg: a) 1965, b) 1. jaanuar 1964.

Sünnikoht: Ntoke küla, Ntenjeru alammaakond, Kayunga piirkond, Uganda.

Kodakondsus: Uganda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 12. oktoober 2011.

Muu teave: asukoht on 2014. aasta lõpust teadmata, arvatavasti asub KDVs Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

vastavalt avalikule teabele ja ametlikele aruannetele, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma aruannetele on Jamil Mukulu demokraatlike liitlasvägede, Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväeline juht, kes takistab demokraatlike liitlasvägede võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, nagu osutatakse resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktis b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühm on teatanud, et Jamil Mukulu on juhtinud demokraatlikke liitlasvägesid, KDVs tegutsevat relvastatud rühmitust ning andnud neile materiaalset abi. Paljude allikate, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma aruannete kohaselt mõjutab Jamil Mukulu jätkuvalt demokraatlike liitlasvägede poliitikaid, ta on andnud demokraatlikele liitlasvägedele rahalist abi ning jätkanud nende tegevuse otsest juhtimist, sealhulgas kontrollides suhteid rahvusvaheliste terrorivõrgustikega.

16. Ignace MURWANASHYAKA

(teise nimega: Dr. Ignace)

Ametikoht: doktor.

Sünniaeg: 14. mai 1963.

Sünnikoht: a) Butera, Rwanda, b) Ngoma, Butare, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009. Tema asemele määrati FDLR-FOCA presidendiks Gaston Iamuremye, varjunimega „Rumuli”. Murwanashyaka kohtuprotsess FDLRi vägede poolt KDVs 2008. ja 2009. aastal toimepandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest algas Saksamaa kohtus 4. mail 2011.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FDLRi president ja FDLRi relvajõudude ülemjuhataja, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FDLRi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Oli telefoniühenduses FDLRi sõjaliste komandöridega (sealhulgas 2009. aasta toimunud Busurungi massimõrva ajal); andis sõjaväelisi korraldusi kõrgemale väejuhatusele; oli seotud relvade ja laskemoona FDLRi üksustele tarnimise koordineerimisega ning konkreetsete korralduste andmisega nende kasutamiseks; kontrollis suuri rahasummasid, mis on saadud loodusvarade ebaseaduslikust müügist FDLRi kontrolli all olevates piirkondades. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta FDLRi presidendi ja vägede ülemjuhatajana käsuliinist tulenevalt vastutav FDLRi poolse laste värbamise ja kasutamise eest Kongo idaosas. Vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009. Tema asemele määrati FDLR-FOCA presidendiks Gaston Iamuremye, varjunimega „Rumuli”. Murwanashyaka kohtuprotsess FDLRi vägede poolt KDVs 2008. ja 2009. aastal toimepandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest algas Saksamaa kohtus 4. mail 2011.

17. Straton MUSONI

(teise nimega: IO Musoni)

Sünniaeg: a) 6. aprill 1961. a., b) 4. juuni 1961. a.

Sünnikoht: Mugambazi, Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009. Musoni kohtuprotsess FDLRi vägede poolt KDVs 2008. ja 2009. aastal toimepandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest algas Saksamaa kohtus 4. mail 2011. Tema asemele määrati FDLRi esimeseks asepresidendiks Sylvestre Mudacumura.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FDLRi (KDVs tegutsev võõramaine relvastatud rühmitus) liidrina takistab Musoni sellistesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist, mis on vastuolus resolutsiooniga 1649 (2005). Vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009. Musoni kohtuprotsess FDLRi vägede poolt KDVs 2008. ja 2009. aastal toimepandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest algas Saksamaa kohtus 4. mail 2011. Tema asemele määrati FDLRi esimeseks asepresidendiks Sylvestre Mudacumura.

18. Jules MUTEBUTSI

(teiste nimedega: a) Jules Mutebusi, b) Jules Mutebuzi, c) kolonel Mutebutsi)

Sünniaeg: 1964.

Sünnikoht: Minembwe, Lõuna-Kivu, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: endine FARDCi 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri KDVsse siseneda. Alates sellest ajast on elanud Kigalis, kus talle on kehtestatud liikumispiirang (väljumiskeeld riigist).

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

liitus endise liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Seotud relvade saamisega väljastpoolt FARDCi struktuure ja tarnimisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele, rikkudes sellega relvaembargot. Endine FARDCi 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri KDVsse siseneda. Alates sellest on elanud Kigalis, kus talle on kehtestatud liikumispiirang (väljumiskeeld riigist).

19. Baudoin NGARUYE WA MYAMURO

(teise nimega: kolonel Baudoin Ngaruye)

Ametikoht: rühmituse Mouvement du 23 Mars (M23) sõjaline juht.

Ametinimetus: brigaadikindral.

Aadress: Rubavu/Mudende, Rwanda.

Sünniaeg: a) 1. aprill 1978 b) 1978.

Sünnikoht: a) Bibwe, KDV b) Lusamambo, Lubero territoorium, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

Riiklik isikukood: FARDC ID 1–78-09-44621-80.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. november 2012.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngoma laagris, Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

2012. aasta aprillis andis Ngaruye kindral Ntaganda ülesandel käsu endise CNDP mässuks, mida tuntakse Mouvement du 23 Mars (M23) nime all. Ta on praegu M23s auastmelt kolmas sõjaväeline ülem. KDVd käsitlevad eksperdid soovitasid ta eelnevalt loetellu kanda 2008. ja 2009. aastal. Ta vastutab inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse ränkade rikkumiste eest ning on ise neid toime pannud. Ta värbas ja õpetas M23 jaoks välja sadu lapsi 2008. aastast kuni 2009. aastani ning 2010. aasta lõpus. Ta on tapnud ja sandistanud ning korraldanud inimrööve, sageli on sihtmärgiks olnud naised. Ta vastutab M23 desertööride hukkamiste ja piinamiste eest. 2009. aastal andis ta FARDCi koosseisus käsu tappa Walikale Shalio küla kõik mehed. Samuti varustas ta Ntaganda otsesel käsul Masisit ja Walikalet relvade, laskemoona ja palgarahaga. 2010. aastal viis ta Lukopfu piirkonnas läbi elanikkonna sunniviisilise ümberasustamise ja sundvõõrandamise. Samuti on ta olnud tihedalt seotud kuritegelike võrgustikega FARDCi sees, saades tulu mineraalikaubandusest, mis tõi kaasa pinged ja vägivalla kolonel Innocent Zimurindaga 2011. aastal. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi/Rubavu kaudu.

20. Mathieu, Chui NGUDJOLO

(teise nimega: Cui Ngudjolo)

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. KDV valitsuse poolt 7. veebruaril 2008 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks. Pärast vahi alt vabanemist pidasid Madalmaade ametivõimud ta kinni ning ta taotles Madalmaadelt varjupaika. Prokurör kaebas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse edasi, kohtulik arutelu toimus 2014. aasta oktoobris ja otsust oodatakse alates 2014. aasta detsembrist.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FNI staabiülem ja endine FRPI staabiülem, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt FRPI jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav alla 15aastaste laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2006. aastal. Vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. KDV valitsuse poolt 7. veebruaril 2008 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks. Pärast vahi alt vabanemist pidasid Madalmaade ametivõimud ta kinni ning ta taotles Madalmaadelt varjupaika.

21. Floribert Ngabu NJABU

(teiste nimedega: a) Floribert Njabu Ngabu, b) Floribert Ndjabu, c) Floribert Ngabu Ndjabu).

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. 2012. aasta oktoobris keeldus Madalmaade kohus tema taotlust rahuldamast. Saadeti 2014. aasta juulis Madalmaadest välja KDVsse ja vahistati seal.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FNI (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest, osaleb relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos) president. Koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. 2012. aasta oktoobris keeldus Madalmaade kohus tema taotlust rahuldamast; otsus on edasi kaevatud.

22. Laurent NKUNDA

(teiste nimedega: a) Nkunda Mihigo Laurent, b) Laurent Nkunda Bwatare, c) Laurent Nkundabatware, d) Laurent Nkunda Mahoro Batware, e) Laurent Nkunda Batware, f) esimees, g) kindral Nkunda, h) Papa Six)

Sünniaeg: a) 6. veebruar 1967. a., b) 2. veebruar 1967. a.

Sünnikoht: Rutshuru, Põhja-Kivu, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) endine kindral. Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (CDNP) asutajaid 2006. aastal; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998. Laurent Nkunda vahistati Rwanda ametivõimude poolt Rwandas 2009. aasta jaanuaris ja tema asemele määrati teine CNDP komandör. Alates sellest ajast on ta olnud koduarestis Kigalis, Rwandas. Rwanda on andnud eitava vastuse KDV valitsuse taotlusele anda Nkunda välja KDV idaosas toimepandud kuritegude eest. Rwanda kohus Gisenyis lükkas tagasi Nkunda kaebuse ebaseadusliku kinnipidamise kohta, otsustades, et küsimust peaks käsitlema kriminaalkohus. Nkunda advokaadid kaebasid otsuse edasi Rwanda Sõjaväekohtus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

liitus endise RCD-G teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Sai relvaembargot rikkudes relvi väljastpoolt FARDCi struktuure. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav 264 laste värbamise ja temale alluvates vägedes kasutamisega seotud episoodi eest Põhja-Kivus 2002.–2009. aastal. Liikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G) endine kindral. Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (CDNP) asutajaid 2006. aastal; RCD-G vanemohvitser 1998–2006; Rwanda patriootliku rinde (RPF) ohvitser 1992–1998. Laurent Nkunda vahistati Rwanda ametivõimude poolt Rwandas 2009. aasta jaanuaris ja tema asemele määrati teine CNDP komandör. Alates sellest on ta olnud koduarestis Kigalis, Rwandas. Rwanda on andnud eitava vastuse KDV valitsuse taotlusele anda Nkunda välja KDV idaosas toimepandud kuritegude eest. Rwanda kohus Gisenyis lükkas tagasi Nkunda kaebuse ebaseadusliku kinnipidamise kohta, otsustades, et küsimust peaks käsitlema kriminaalkohus. Nkunda advokaadid algatasid menetluse Rwanda Sõjaväekohtus. Omab jätkuvalt teatavat mõju CNDP teatud elementide üle.

23. Felicien NSANZUBUKIRE

(teise nimega: Fred Irakeza)

Ametikoht: FDLR-FOCA esimese pataljoni juht, tegutseb Lõuna-Kivu Uvira-Sange piirkonnas.

Aadress: Magunda, Mwenga territorium, Lõuna-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: 1967.

Sünnikoht: a) Murama, Kigali, Rwanda, b) Rubungo, Kigali, Rwanda, c) Kinyinya, Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: FDLRi liige vähemalt aastast 1994 ja tegutsenud KDV idaosas alates 1998. aasta oktoobrist.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Felicien Nsanzubukire juhtis ja koordineeris vähemalt 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta aprillini laskemoona ja relvade salakaubavedu Tansaania Ühendvabariigist Tanganyika järve kaudu Uvira ja Fizi piirkondades asuvatele FDLRi üksustele. FDLR-FOCA esimese pataljoni juht, tegutseb Lõuna-Kivu Uvira-Sange piirkonnas. FDLRi liige vähemalt aastast 1994 ja tegutsenud KDV idaosas alates 1998. aasta oktoobrist.

24. Pacifique NTAWUNGUKA

(teiste nimedega: a) Pacifique Ntawungula, b) kolonel Omega, c) Nzeri, d) Israel)

Ametikoht: Põhja-Kivu FDLR-FOCA „SONOKI” tegevüksuse komandör.

Aadress: Matembe, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Date of Birth: a) 1. jaanuar 1964. a., b) ligikaudu 1964.

Sünnikoht: Gaseke, Gisenyi provints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: sai sõjalist koolitust Egiptuses. Asub alates 2014. aasta lõpust Tongo piirkonnas, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FOCA esimese diviisi (FDLRi relvastatud haru) komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitiline ja sõjaväeline juht, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e. Sai sõjalist koolitust Egiptuses.

25. James NYAKUNI

Kodakondsus: Uganda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

kaubanduslikus partnerluses Jérôme Kakwavuga, eelkõige seoses salakaubaveoga KDV ja Uganda piiril, muu hulgas kahtlustatav relvade ja sõjalise materjali salakaubaveos registreerimata sõidukitega. Rikkus relvaembargot ja andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele, sealhulgas rahalist toetust nende rühmituste sõjaliseks tegutsemiseks.

26. Stanislas NZEYIMANA

(teiste nimedega: a) Deogratias Bigaruka Izabayo, b) Izabayo Deo, c) Jules Mateso Mlamba, d) Bigaruka, e) Bigurura)

Ametikoht: FDLR-FOCA asekomandör.

Aadress: Mukobervwa, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 1. jaanuar 1966, b) 28. august 1966, c) ligikaudu 1967.

Sünnikoht: Mugusa, Butare, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles. Asukoht alates 2014. aasta lõpust teadmata.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FOCA (FDLRi relvastatud haru) asekomandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitiline ja sõjaväeline juht, kes takistab võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLR-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates 10. eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e.

27. Dieudonné OZIA MAZIO

(teiste nimedega: a) Ozia Mazio, b) Omari, c) Mr Omari)

Sünniaeg: 6. juuni 1949.

Sünnikoht: Ariwara, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: arvatakse, et Dieudonné Ozia Mazio suri Ariwaras 23. septembril 2008, olles Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (Fédération des entreprises congolaises – FEC) president Aru territooriumil.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

osalus finantsskeemides koos Jerome Kakwavu ja Kongo rahvaarmeega (Forces armées du peuple congolais – FAPC) ning salakaubaveos KDV ja Uganda piiril, võimaldades kaubatarnete ja raha kättesaadavaks tegemise Jerome Kakwavule ja tema vägedele. Rik kus relvaembargot, sealhulgas andis abi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele. 1493 (2003). Arvatakse, et Dieudonné Ozia Mazio suri Ariwaras 23. septembril 2008, olles Kongo Ettevõtete Föderatsiooni (Fédération des entreprises congolaises – FEC) president Aru territooriumil.

28. Jean-Marie Lugerero RUNIGA

(teise nimega: Jean-Marie Rugerero)

Ametikoht: M23 president.

Aadress: Rubavu/Mudende, Rwanda.

Sünniaeg: a) ligikaudu 1960, b) 9. september 1966.

Sünnikoht: Bukavu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

M23 juht Sultani Makenga kirjutas 9. juulil 2012 alla dokumendile, millega Runiga nimetati M23 poliitilise tiiva koordinaatoriks. Selle dokumendi kohaselt oli Runiga ametissenimetamise põhjuseks vajadus tagada M23 eesmärkide nähtavus. Runigat on rühmituse veebisaidil avaldatud tekstides nimetatud presidendiks. Tema juhirolli on kinnitatud ka ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes, milles osutatakse Runigale kui M23 juhile. Associated Pressi 13. detsembri 2012. aasta artikli kohaselt näitas Runiga Associated Pressile loetelu nõudmistest, mis tema sõnul esitatakse Kongo valitsusele. Nõudmiste hulgas on, et Kabila peaks kohalt tagasi astuma ja rahvuskogu tuleks laiali saata. Runiga teatas, et M23 võiks selleks võimaluse saamisel Goma tagasi võtta. „Ning sel korral me ei taandu,” ütles Runiga Associated Pressile. Ta märkis samuti, et M23 poliitiline haru peaks läbirääkimiste eeltingimusena võtma Goma taas oma kontrolli alla. „Ma arvan, et meid esindavad meie Kampalas olevad liikmed. Kui selleks on õige aeg, olen ka mina seal. Ma ootan asjade korraldamist ja kui Kabila on seal, lähen ka mina sinna,” ütles Runiga. Le Figaro 26. novembri 2012. aasta artikli kohaselt kohtus Runiga kõneluste alustamiseks KDV presidendi Kabilaga 24. novembril 2012. Le Figarole eraldi antud intervjuus teatas Runiga, et „M23 koosseisu kuuluvad peamiselt endised FARDCi sõjalised liikmed, kes lahkusid, et protesteerida 23. märtsi 2009. aasta kokkulepete järgimata jätmise vastu.”

Ta lisas, et „M23 sõdurid on armeest deserteerunud isikud, kes lahkusid armee relvadega. Oleme viimasel ajal saanud tagasi palju Bunagana sõjaväebaasi varustust. Praeguseks võimaldab see meil iga päev saada tagasi territooriumi ja lüüa tagasi kõik FARDCi rünnakud. Meie revolutsioon on Kongo revolutsioon, mida juhivad kongolased Kongo rahva heaks”. Reutersi 22. novembri 2012. aasta artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 on suuteline Gomat enda valduses hoidma, kuna M23 jõud on täienenud FARDCist lahkunud mässavate Kongo sõduritega: „Kõigepealt on meil distsiplineeritud armee ja samuti on meil FARDCi sõdurid, kes on meiega ühinenud. Nad on meie vennad, nad saavad ümberõppe ja siis me töötame koos nendega.” Ajalehes The Guardian 27. novembril 2012 avaldatud artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 keeldub järgimast Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi piirkondlike juhtide üleskutset lahkuda Gomast, mis sillutaks teed rahuläbirääkimisteks. Runiga teatas hoopis, et M23 tagasitõmbumine Gomast oleks läbirääkimiste tulemus, mitte eeltingimus. Ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt juhtis Runiga delegatsiooni, mis läks 29. juulil 2012 Kampalasse Ugandas ja viis lõpule M23 liikumise 21 punktist koosneva tegevuskava enne saabuvaid läbirääkimisi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil. Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (Congrès national pour la défense du peuple – CNDP) endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCi, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning CNDP ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena CNDP integreeriti FARDCi, täieliku rakendamise puudumise pärast.

IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll KDV idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCi Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDCi Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist. Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta”. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW'le: „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe”. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi/Rubavu kaudu.

29. Ntabo Ntaberi SHEKA

Ametikoht: ülemjuhataja, Kongo Nduma kaitseväed, Mayi Mayi Sheka rühmitus.

Sünniaeg: 4. aprill 1976.

Sünnikoht: Walikale territoorium, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 28. november 2011.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Ntabo Ntaberi Sheka, Mayi Mayi Sheka poliitilise haru Ntabo Ntaberi Sheka ülemjuhataja, on Kongo relvastatud rühmituse, mis takistab võitlejate desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist, poliitiline juht. Mayi Mayi Sheka on Kongos asuv sõjaline rühmitus, mille tegevus lähtub Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas Walikale territooriumil asuvatest baasidest. Mayi Mayi Sheka rühmitus on rünnanud Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuvaid kaevandusi, sealhulgas võtnud üle Bisiye kaevandusi ja teostanud kohaliku elanikkonna suhtes väljapressimisi. Samuti on Ntabo Ntaberi Sheka rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes sihtmärgiks lapsi. Ntabo Ntaberi Sheka kavandas ja korraldas mitmeid rünnakuid Walikale territooriumil 30. juulist2. augustini 2010, et karistada kohalikku elanikkonda, keda süüdistati koostöö tegemises Kongo valitsusvägedega. Rünnakute käigus vägistati, rööviti ja pandi sunnitööle lapsi, koheldes neid julmal, ebainimlikul ja alandaval viisil. Samuti värbab Mayi Mayi Sheka sõjaline rühmitus jõumeetodil poisse ning hoiab värvatud lapsi oma ridades.

30. Bosco TAGANDA

(teiste nimedega: a) Bosco Ntaganda, b) Bosco Ntagenda, c) kindral Taganda, d) Lydia, e) Terminator, f) Tango Romeo (kutsungsignaal), g) Romeo (kutsungsignaal), h) major)

Aadress: Goma, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: vahemikus 1973–1974.

Sünnikoht: Bigogwe, Rwanda.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse, Masisi territooriumil, Põhja-Kivus. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDCi brigaadikindraliks. Endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda arreteerimist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaliseks komandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist FDLRi vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu”, „Kimia II”, ja „Amani Leo” de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivus. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse ja andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte. Viidi üle Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse Haagis, Madalmaades. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kinnitas 9. juunil 2014 tema vastu esitatud 13 süüdistust sõjakuritegudes ja viis inimsusevastastes kuritegudes; kohtuprotsessi algus on kavandatud 2. juunile 2015.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

UPC/Li sõjaline komandör, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib jätkuvalt UPC/Li jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning on seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Nimetati FARDCi kindraliks 2004. aasta detsembris, kuid keeldus edutamisest, jäädes seega FARDCist väljapoole. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal ning otseselt ja/või käsuliinist tulenevalt vastutav 155 laste värbamise ja kasutamisega seotud süüteo eest Põhja-Kivus 2002.–2009. aastal. CNDP staabiülemana oli otseselt ja käsuliinist tulenevalt vastutav Kiwanja massimõrva eest novembris 2008. Sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse, Masisi territooriumil, Põhja-Kivus. Elab alates juunist 2011 Gomas ja omab suuri farme Ngungu piirkonnas, Masisi territooriumil, Põhja-Kivus. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDCi brigaadikindraliks. Endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda arreteerimist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaliseks komandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist FDLRi vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu”, „Kimia II”, ja „Amani Leo” de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivus. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse ja andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte. Viidi üle Haagis asuvasse Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, kus 26. märtsil toimunud eelistungil esitati talle süüdistused.

31. Innocent ZIMURINDA

(teise nimega: Zimulinda)

Ametikoht: a) M23 brigaadikomandör,

Auaste: kolonel, b) FADRCi kolonel.

Aadress: Rubavu, Mudende.

Sünniaeg: a) 1. september 1972, b) ligikaudu 1975, c) 16. märts 1972.

Sünnikoht: a) Ngungu, Masisi territoorium, Põhja-Kivu provints, KDV, b) Masisi, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: ühines 2009. aastal FARDCiga kolonelleitnandina, FARDCi Kimia II operatsiooni brigaadikomandör, tegutseb Ngungu piirkonnas. Zimurinda edutati 2009. aasta juulis koloneliks ning temast sai FARDCi Ngungu piirkonna komandör ja pärast seda FARDCi operatsioonide Kimia II ja Amani Leo komandör Kitchangas. Kuigi Zimurinda nimi ei kajastunud 31. detsembri 2010. aasta KDV presidendi määruses, millega nimetati ametisse kõrged FARDCi ohvitserid, säilitas Zimurinda de facto oma juhtpositsiooni FARDCi 22. sektoris Kitchangas ja kannab äsja väljastatud FARDCi auastet ja vormi. 2010. aasta detsembris kritiseeriti Zimurinda juhtimise all läbi viidud värbamistegevust avaliku teabe aruannetes. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngola laagris Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

mitme allika andmetel andis kolonelleitnant Innocent Zimurinda, olles üks FARDCi 231. brigaadi juhtidest, korraldusi, mis viisid enam kui 100 Rwanda põgeniku (enamasti naised ja lapsed) massimõrvani 2009. aasta aprillis Shalio piirkonnas toimunud sõjategevuse käigus. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma teatel keeldus kolonelleitnant Innocent Zimurinda tunnistajate sõnul isiklikult 29. augustil 2009 Kalehes oma alluvusest vabastamast kolme last. Mitme allika andmetel osales kolonelleitnant Innocent Zimurinda 2008. aasta novembris, enne CNDP liitmist FARDCiga, CNDP operatsioonis, mille tagajärjel toimus Kiwanja piirkonnas 89 tsiviilisiku (sealhulgas naised ja lapsed) massimõrv.

Märtsis 2010 esitasid 51 KDV idaosas tegutsevat inimõiguste rühma süüdistuse, et kolonelleitnant Innocent Zimurinda on vastutav korduva inimõiguste rikkumise, muu hulgas paljude tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste tapmise eest veebruarist kuni augustini 2007. Samas süüdistuses väidetakse, et kolonelleitnant Innocent Zimurinda on vastutav paljude naiste ja tütarlaste vägistamise eest. Vastavalt ÜRO peasekretäri eriesindaja laste ja relvakonfliktide küsimuses 21. mai 2010 avaldusele oli Innocent Zimurinda osaline lapssõdurite meelevaldses hukkamises, sealhulgas Kimia II operatsiooni ajal. Sama avalduse väitel keeldus ta võimaldamast ÜRO missioonil Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) vägede läbivaatamist alaealiste leidmiseks. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma andmetel on kolonelleitnant Innocent Zimurinda otseselt ja käsuliinist tulenevalt vastutav laste värbamise ja temale alluvates vägedes hoidmise eest. Ühines 2009. aastal FARDCiga kolonelleitnandina, FARDCi Kimia II operatsiooni brigaadikomandör, tegutseb Ngungu piirkonnas. Zimurinda edutati 2009. aasta juulis koloneliks ning temast sai FARDCi Ngungu piirkonna komandör ja pärast seda FARDCi operatsioonide Kimia II ja Amani Leo komandör Kitchangas. Kuigi Zimurinda nimi ei kajastunud 31. detsembri 2010. aasta KDV presidendi määruses, millega nimetati ametisse kõrged FARDCi ohvitserid, säilitas Zimurinda de facto oma juhtpositsiooni FARDCi 22. sektoris Kitchangas ja kannab äsja väljastatud FARDCi auastet ja vormi. On jätkuvalt lojaalne Bosco Ntagandale. 2010. aasta detsembris kritiseeriti Zimurinda juhtimise all läbi viidud värbamistegevust avaliku teabe aruannetes. Sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngoma laagris, Rwandas.

Artiklites 2 ja 2a nimetatud üksuste loetelu

1. ADF

(teiste nimedega: a) Allied Democratic Forces b) Forces Démocratiques Alliées-Armée Nationale de Libération de l'Ouganda c) ADF/NALU d) NALU).

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. juuni 2014.

Muu teave: ADF jaotati 2014. aasta detsembris mitmeks väikseks rühmituseks. Jamil Mukulu juhib üht rühmitust, kuhu kuulub mitu kõrget ADFi juhti ja mille asukoht on teadmata, tõenäoliselt Põhja-Kivu provintsis. Seka Baluku juhib teist põhilist rühmitust, mis tegutseb Põhja-Kivu provintsis, Beni linnast kirdes asuvas metsas. ADFil on ulatuslik toetusvõrgustik ka KDVs, Ugandas, Rwandas ja võib olla ka muudes riikides.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Demokraatlikud liitlasväed (Allied Democratic Forces, ADF) loodi 1995. aastal ja nende asukohaks on KDV ja Uganda mägine piiriala. Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO ekspertide rühma (GOE) 2013. aasta lõpparuande kohaselt, milles tsiteeritakse Uganda ametnikke ja ÜRO allikaid, oli ADFil 2013. aastal hinnanguliselt 1 200 – 1 500 relvastatud võitlejat, kes asusid Põhja-Kivu provintsi Beni territooriumi kirdeosas, Uganda piiri lähedal. Samade allikate hinnangul on ADFi liikmete koguarv (kaasa arvatud naised ja lapsed) vahemikus 1 600 – 2 500 liiget. Tulenevalt Kongo relvajõudude (FARDC) sõjalistest rünnakoperatsioonidest ja 2013.–2014. aastal läbi viidud ÜRO stabiliseerimismissioonist Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) on ADF paigutanud oma võitlejad laiali paljudesse väiksematesse baasidesse ning viinud naised ja lapsed Benist läände jäävasse piirkonda ning Ituri ja Põhja-Kivu piirialale. ADFi sõjaline juht on Hood Lukwago ja selle ülemjuhataja on Jamil Mukulu, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

ADF on toime pannud rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2078 (2012) tõsiseid rikkumisi, mis on esitatud alljärgnevalt.

ADF on värvanud ja kasutanud lapssõdureid, rikkudes seega kohaldatavat rahvusvahelist õigust (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt d).

GOE 2013. aasta lõpparuandes märgiti, et GOE küsitles kolme endist ADFi võitlejat, kes olid 2013. aastal põgenenud ning kes kirjeldasid, kuidas Ugandas tegutsevad ADFi värbajad annavad katteta lubadusi töökohtade (täiskasvanutele) ja tasuta hariduse (lastele) kohta ning meelitavad inimesi KDVsse, misjärel sunnitakse nad ühinema ADFiga. GOE aruande kohaselt ütlesid ADFi endised võitlejad GOEle, et ADFi väljaõpperühmad koosnevad tavaliselt täiskasvanud meestest ja poistest, ning kaks ADFst 2013. aastal põgenenud poissi ütlesid GOEle, et nad on saanud ADFlt sõjalist väljaõpet. GOE aruanne sisaldab ka ülevaadet ADFi väljaõppe kohta, mille on andnud „endine ADFi lapssõdur”.

GOE 2012. aasta lõpparuande kohaselt hõlmab ADFi värbamistegevus lapsi, mida tõendab 2012. aasta juulis Kaseses Uganda ametiasutuste poolt kinnipeetud ADFi värbaja näide, kellega olid teel KDVsse kaasas kuus noort poissi.

Konkreetne näide ADFi poolt toimepandud laste värbamisest ja kasutamisest sisaldub kirjas, mille Human Rights Watchi endine Aafrika piirkonna direktor Georgette Gagnon saatis 6. jaanuaril 2009 Uganda endisele justiitsministrile Kiddhu Makubuyule, ning milles märgitakse, et 2000. aastal röövis ADF üheksa aasta vanuse poisi Bushobozi Irumba. Poiss pidi ADFi võitlejatele osutama transpordi- ja teisi teenuseid.

Lisaks toodi Aafrikat käsitlevas aruandes esile väited, et ADF värbab lapssõduriteks lapsi juba alates 10 aasta vanusest ning viidati Uganda kaitseväe (UPDF) kõneisikule, kes kinnitas, et UPDF päästis 30 last, kes asusid Victoria järve Buvuma saarel asuvas väljaõppelaagris.

Samuti on ADF pannud toime arvukaid rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvaheliste humanitaarõiguste rikkumisi, mis on suunatud naiste ja laste vastu ning mis hõlmavad tapmist, sandistamist ja seksuaalset vägivalda (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt e).

GOE 2013. aasta lõpparuande kohaselt ründas ADF 2013. aastal paljusid külasid, mistõttu pages üle 66 000 inimese Ugandasse. Nende rünnakute tulemusel jäi inimtühjaks suur maa-ala, mida ADF on sellest alates kontrollinud, röövides või tappes küladesse tagasipöördunud inimesi. 2013. aasta juulist septembrini raius ADF Kamango piirkonnas pea maha vähemalt viiel inimesel, lasi mitmed inimesed maha ja röövis mitukümmend inimest. Sellise tegevusega terroriseeriti kohalikku elanikkonda ja hoiti ära nende tagasipöördumine koju.

Global Horizontal Note, mis on relvakonfliktide piirkonnas asuvate laste vastu suunatud raskete rikkumiste järelevalve- ja aruandlusmehhanism, teatas ÜRO Julgeolekunõukogu laste ja relvakonfliktide töörühmale, et 2013. aasta oktoobrist detsembrini kestval aruandlusperioodil vastutas ADF 18st dokumenteeritud laste surmajuhtumist 14 juhtumi eest, sealhulgas 11. detsembril 2013 Põhja-Kivus Beni territooriumil asetleidnud vahejuhtumi eest, mil ADF ründas Musuku küla ning tappis 23 inimest, sealhulgas 11 last (kolm tüdrukut ja kaheksa poissi), kelle vanuseks oli kaks kuud kuni 17 aastat. Kõik ohvrid olid matšeetedega rängalt moonutatud, sealhulgas ka kaks last, kellel õnnestus rünnakust eluga pääseda.

2014. aasta märtsis esitatud peasekretäri aruandes, milles käsitleti konfliktidega seonduvat seksuaalset vägivalda, on Uganda Vabastamise Demokraatlikud Liitjõud/Rahvaarmee loetletud nimekirjas „Osapooled, keda põhjendatult kahtlustatakse relvakonfliktide käigus vägistamise või teiste seksuaalse vägivallaaktide toimepanemises või kes vastutavad nende toimepanemise eest.”

ADF on samuti osalenud rünnakutes MONUSCO rahuvalvajate vastu (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt i).

Lõpetuseks, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni stabiliseerimismissioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) esitas aruande, mille kohaselt on ADF pannud toime vähemalt kaks rünnakut MONUSCO rahuvalvajate vastu. Esimene toimus 14. juulil 2013 Mbau ja Kamango vahelisel teel MONUSCO patrulli vastu. Seda rünnakut kirjeldatakse üksikasjalikult GOE 2013. aasta lõpparuandes. Teine rünnak toimus 3. märtsil 2014. MONUSCO sõidukit rünnati granaatidega kümne kilomeetri kaugusel Benis asuvast Mavivi lennujaamast, mille tulemusel sai vigastada viis rahuvalvajat.

2. BUTEMBO AIRLINES (BAL)

Aadress: Butembo, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: eravalduses lennuettevõte asukohaga Butembos. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam õhusõidukite tegevusluba KDVs.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 loetelust eemaldatud) kasutas oma lennufirmat rühmituse Front des nationalistes intégrationnistes (FNI) kulla, toidu ja relvade veoks Mongbwalu ja Butembo vahel. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Eravalduses lennuettevõte asukohaga Butembos. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam õhusõidukite tegevusluba KDVs.

3. COMPAGNIE AERIENNE DES GRANDS LACS (CAGL); GREAT LAKES BUSINESS COMPANY (GLBC)

(teise nimega: CAGL)

Aadress: a) Avenue Président Mobutu, Goma, KDV, b) Gisenyi, Rwanda, c) PO BOX 315, Goma, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

ettevõtete CAGL ja GLBC omanik on Douglas MPAMO, kelle suhtes on juba kehtestatud resolutsiooni 1596 (2005) kohased sanktsioonid. CAGL ja GLBC vedasid relvi ja laskemoona, rikkudes resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele.

4. CONGOMET TRADING HOUSE

Aadress: Butembo, Põhja-Kivu.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: enam ei tegutse kullakaubandusettevõttena Butembos, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Congomet Trading House'i (varem CONGOCOM) omanik oli Kisoni Kambale (surnud 5. juulil 2007 ja seejärel 24. aprillil 2008 loetelust eemaldatud). Kisoni Kambale sai peaaegu kogu kullatoodangu Mongbwalu piirkonnast, mida kontrollis FNI. FNI sai sellele toodangule kehtestatud maksude näol märkimisväärset sissetulekut. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Enam ei tegutse kullakaubandusettevõttena Butembos, Põhja-Kivus.

5. FORCES DEMOCRATIQUES DE LIBERATION DU RWANDA (FDLR)

(teiste nimedega: a) FDLR, b) Force Combattante Abacunguzi, c) Combatant Force for the Liberation of Rwanda, d) FOCA)

Aadress: a) Põhja-Kivu, KDV b) Lõuna-Kivu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: e-post: Fdlr@fmx.de; fldrrse@yahoo.fr; fdlr@gmx.net; fdlrsrt@gmail.com; humura2020@gmail.com

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

FDLR on üks suurim välisriigi relvastatud rühmitus, mis tegutseb KDV territooriumil. Rühmitus moodustati 2000. aastal ning on toime pannud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades ja sunniviisiliselt ümber asustades. Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele oli FDLR vastutav 96 tsiviilelaniku tapmise eest Busurungis, Walikali territooriumil. Mõned ohvrid põletati elusalt oma kodudes. Sama allika kohaselt teatas valitsusvälisest organisatsioonist meditsiinikeskus 2010. aasta juunis umbes 60 juhtumist kuus, kus relvastatud rühmitused, sealhulgas FDLR, olid Põhja-Kivus Lubero lõunaterritooriumil vägistanud tüdrukuid ja naisi. Human Rights Watchi (HRW) 20. detsembri 2010. aasta aruande kohaselt on dokumenteeritud tõendeid laste aktiivse värbamise kohta FDLRi poolt. HRW tegi kindlaks, et FDLR on sunniviisiliselt värvanud vähemalt 83 alla 18-aastast Kongo last, kusjuures mõned neist olid ainult 14-aastased. HRW teatas 2012. aasta jaanuaris, et FDLRi võitlejad ründasid mitut küla Masisi territooriumil, tapsid kuus tsiviilelanikku, vägistasid kaks naist ning röövisid vähemalt 48 inimest.

HRW 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründasid FDLRi võitlejad 2012. aasta mais tsiviilelanikke Lõuna-Kivu provintsis Kamanangas ja Lumenjes ning Walikale territooriumil Chambuchas ning külasid Masisi territooriumi Ufumandu piirkonnas Põhja-Kivu provintsis. FDLRi võitlejad raiusid nendes rünnakutes matšeetede ja nugadega surnuks kümneid tsiviilelanikke, sealhulgas palju lapsi. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründas FDLR mitmeid Lõuna-Kivu külasid ajavahemikus 31. detsembrist 2011 kuni 4. jaanuarini 2012. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et rünnaku käigus tapeti vähemalt 33 inimest, sealhulgas üheksa last ja kuus naist, kas elusalt põletamise, pea maharaiumise või mahalaskmise teel. Lisaks vägistati üks naine ja üks tüdruk. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruandes märgiti samuti, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et FDLR tappis 2012. aasta mais Lõuna-Kivus vähemalt 14 tsiviilelanikku, sealhulgas viis naist ja viis last. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt dokumenteeris Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vähemalt 106 seksuaalse vägivalla kasutamise juhtumit, mis FDLR pani toime ajavahemikus 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta septembrini. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes märgitakse, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimise kohaselt vägistas FDLR 2012. aasta 10. märtsi ööl Kabare territooriumil Kalinganyas seitset naist, kellest üks oli alaealine. FDLR ründas küla uuesti 10. aprillil 2012 ja kolme neist naistest vägistati teist korda. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt tappis FDLR 6. aprillil 2012 Bushibwambombos, Kalehes 11 inimest ning oli seotud veel 19 tapmisega, mis pandi toime mais Masisi territooriumil, kusjuures viimaste ohvrite seas oli viis alaealist ja kuus naist. Mouvement du 23 Mars (M23) on KDVs tegutsev relvastatud rühmitus, kes on saanud relvi ja nendega seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi.

Mitmete tunnistajate sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona. M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides KDVs sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes KDV piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8-aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15-aastased. M23 poolt KDV tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

6. M23

(teise nimega: Mouvement du 23 mars).

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: e-post: mouvementdu23mars1@gmail.com

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Mouvement du 23 Mars (M23) on KDVs tegutsev relvastatud rühmitus, kes on saanud relvi ja nendega seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi. Mitmete tunnistajate sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona. M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides KDVs sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes KDV piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8-aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15-aastased. M23 poolt KDV tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

7. MACHANGA LTD

Aadress: Plot 55 A, Upper Kololo Terrace, Kampala, Uganda.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: kulla ekspordiettevõte (direktorid: Rajendra Kumar Vaya ja Hirendra M. Vaya). 2010. aastal külmutas Bank of Nova Scotia Mocatta (UK) Machangale kuuluvad varad, mida hoiti Emirates Goldi kontol. Machanga omanikud on jätkuvalt seotud kulla ostmisega KDV idaosast.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Machanga ostis kulda tavapäraste ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Kulla ekspordiettevõte (direktorid: Rajendra Kumar Vaya ja Hirendra M. Vaya). 2010. aastal külmutas Bank of Nova Scotia Mocatta (UK) Machangale kuuluvad varad, mida hoiti Emirates Goldi kontol. Machanga varasem omanik, Rajendra Kumar ja tema vend Vipul Kumar on jätkuvalt kaasatud kulla ostmisesse KDV idaosast.

8. TOUS POUR LA PAIX ET LE DEVELOPPEMENT (valitsusväline organisatsioon)

(teise nimega: TPD)

Aadress: Goma, Põhja-Kivu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: peatas ametlikult kogu tegevuse alates 2008. aastast. Praktikas on TPD kontorid avatud alates 2011. aasta juunist ja seotud juhtumitega, mis hõlmavad riigisiseseid põgenikke, kogukonna leppimise algatusi, riigi konfliktide lahendamisi jne. TPD president on Eugene Serufuli ja asepresident on Saverina Karomba. Tähtsad liikmed on Põhja-Kivu provintsi saadikud Robert Seninga ja Bertin Kirivita.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

segatud relvaembargo rikkumisse, andes abi liikumisele Rassemblement congolais pour la démocratie – Goma (RCD-G), eelkõige tarnides relvade ja vägede transpordiks ette nähtud veokeid, ning samuti transportides laialijagamiseks mõeldud relvi osadele Põhja-Kivus paiknevate Masisi ja Rutshuru elanikele 2005. aasta alguses. Asub Gomas, harukomiteedega Lõuna-Kivu, Lääne-Kasai, Ida-Kasai ja Maniema provintsides. Peatas ametlikult kogu tegevuse alates 2008. aastast. Praktikas on TPD kontorid avatud alates 2011. aasta juunist ja seotud juhtumitega, mis hõlmavad riigisiseseid põgenikke, kogukonna leppimise algatusi, riigi konfliktide lahendamisi jne. TPD president on Eugene Serufuli ja asepresident on Saverina Karomba. Tähtsad liikmed on Põhja-Kivu provintsi saadikud Robert Seninga ja Bertin Kirivita.

9. UGANDA COMMERCIAL IMPEC (UCI) LTD

Aadress: a) Plot 22, Kanjokya Street, Kamwokya, Kampala, Uganda (telefon: +256 41 533 578/9), b) PO BOX 22709, Kampala, Uganda.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: kulla ekspordiettevõte. (Direktorid Jamnadas V. LODHIA (tuntud kui „Chuni”) ja tema pojad Kunal J. LODHIA ja Jitendra J. LODHIA). Uganda ametivõimud teatasid 2011. aasta jaanuaris komiteele, et pärast selle finantsvarade vabastamist maksis Emirates Gold UCI võla Crane Bankile Kampalas, mille tulemusel suleti ettevõtte kontod. UCI direktorid on jätkuvalt seotud kulla ostmisega KDV idaosast.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

UCI ostis kulda tavapäraste ärisidemete kaudu KDV edasimüüjatega, kellel olid tihedad sidemed relvastatud rühmitustega. See on „abi andmine” ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele ning rikub resolutsioonidega 1493 (2003) ja 1596 (2005) kehtestatud relvaembargot. Kulla ekspordiettevõte. (endised direktorid J.V. LODHIA, tuntud kui „Chuni”, ja tema poeg Kunal LODHIA). Uganda ametivõimud teatasid 2011. aasta jaanuaris komiteele, et pärast selle finantsvarade vabastamist maksis Emirates Gold UCI võla Crane Bankile Kampalas, mille tulemusel suleti ettevõtte kontod. UCI eelmine omanik J.V. Lodhia ja tema poeg Kumal Lodhia on jätkuvalt kaasatud kulla ostmisesse KDV idaosast.”

21.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 102/43

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/620,

20. aprill 2015,

millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP (1).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. jaanuaril 2015 vastu resolutsiooni 2198 (2015) Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta. Selle resolutsiooniga muudetakse teataval määral loetellu kandmise kriteeriume, millest lähtutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1807 (2008) kehtestatud reisipiirangute ja rahaliste vahendite külmutamise osas.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) (Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta) kohaselt asutatud Julgeolekunõukogu komitee avaldas 5. veebruaril 2015 ajakohastatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)	Nende muudatuste rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/788/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise, müümise või üleandmise suhtes või relvade ja nendega seotud materjalidega seotud tehnilise abi andmise, vahendustegevuse ja muude teenuste rahastamise suhtes, mis on ette nähtud üksnes ÜRO missiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) toetamiseks ja kasutamiseks selle poolt;”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Artikli 4 lõikega 1 ning artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja üksuste suhtes, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut. Selline tegevus hõlmab:

a)	artiklis 1 osutatud relvaembargot ja seotud meetmete rikkumist;

b)	tegutsemist Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitiliste ja sõjaväeliste liidritena, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

c)	tegutsemist Kongo relvastatud rühmituste, sealhulgas väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate relvastatud rühmituste poliitiliste ja sõjaväeliste liidritena, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

d)	kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes laste värbamist või kasutamist relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis;

e)	seotust laste või naiste relvastatud konfliktides sihtmärgiks võtmise, sealhulgas tapmise ja sandistamise, vägistamise ja muu seksuaalse vägivalla, inimröövide, sunniviisiliselt ümberasustamise ning koolide ja haiglate vastaste rünnakute kavandamise, juhtimise või nendes osalemisega;

f)	juurdepääsu takistamist humanitaarabile või selle jagamise takistamist Kongo Demokraatlikus Vabariigis;

g)	isikute või üksuste, sealhulgas relvastatud rühmituste, kes on ebaseadusliku loodusressurssidega (sealhulgas kulla või eluslooduse ja selle saadustega) kauplemise kaudu seotud destabiliseeriva tegevusega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, toetamist;

h)	tegutsemist loetellu kantud isiku nimel või tema juhendamisel või loetellu kantud isiku või üksuse omandis oleva või tema poolt kontrollitava üksuse nimel või juhendamisel;

i)	MONUSCO rahuvalvajate või ÜRO töötajate vastu toime pandavate rünnakute kavandamist, juhtimist või toetamist või neis osalemist;

j)	loetellu kantud isiku või üksuse rahalist, materiaalset või tehnoloogilist toetamist või talle või tema toetamiseks kaupade või teenuste pakkumist.

Asjaomased isikud ja üksused on loetletud lisas.”

Artikkel 2

Nõukogu otsuse 2010/788//ÜVJP lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT L 336, 21.12.2010, lk 30).

LISA

„LISA

Artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud isikute loetelu.

1. Eric BADEGE

Sünniaeg: 1971.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

2. Frank Kakolele BWAMBALE

(teiste nimedega a) Frank Kakorere, b) Frank Kakorere Bwambale, c) Aigle Blanc)

Ametikoht: FARDCi kindral.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

3. Gaston IYAMUREMYE

(teiste nimedega a) Byiringiro Victor Rumuli, b) Victor Rumuri, c) Michel Byiringiro, d) Rumuli)

Ametikoht: a) Rwanda FDLRi president, b) FDLR-FOCA teine asepresident.

Aadress: asukoht alates 2014. aasta detsembrist Põhja-Kivu provintsis.

Sünniaeg: 1948.

Sünnikoht: a) Musanze piirkond, põhjaprovints, Rwanda, b) Ruhengeri, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: brigaadikindral.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

4. Innocent KAINA

(teiste nimedega: a) Colonel Innocent Kaina, b) India Queen)

Sünnikoht: Bunagana, Rutshuru territoorium, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. november 2012.

Muu teave: 2014. aasta lõpust alates Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

5. Jérôme KAKWAVU BUKANDE

(teiste nimedega: a) Jérôme Kakwavu, b) komandant Jérôme)

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

6. Germain KATANGA

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

7. Thomas LUBANGA

Sünnikoht: Ituri, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1 detsembril 2014 muutmata Lubanga süüdimõistmise ja karistuse. Asub praegu Madalmaades vanglas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

8. Sultani MAKENGA

(teiste nimedega: a) Makenga, kolonel Sultani, b) Makenga, Emmanuel Sultani)

Sünniaeg: 25. detsember 1973.

Sünnikoht: Rutshuru, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 13. november 2012.

Muu teave: Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht 2014. aasta lõpust alates Ugandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

9. Khawa Panga MANDRO

(teiste nimedega: a) Kawa Panga, b) Kawa Panga Mandro, c) Kawa Mandro, d) Yves Andoul Karim, e) Yves Khawa Panga Mandro, f) Mandro Panga Kahwa, g) „Chief Kahwa”, h) „Kawa”)

Sünniaeg: 20. august 1973.

Sünnikoht: Bunia, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

10. Callixte MBARUSHIMANA

Sünniaeg: 24. juuli 1963.

Sünnikoht: Ndusu/Ruhengeri, põhjaprovints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

11. Iruta Douglas MPAMO

(teiste nimedega: a) Doulas Iruta Mpamo, b) Mpano)

Aadress: Gisenyi, Rwanda (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 28. detsember 1965. a., b) 29. detsember 1965. a.

Sünnikoht: a) Bashali, Masisi, KDV, b) Goma, KDV, c) Uvira, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Muu teave: ametikoht teadmata pärast seda, kui toimus õnnetus kahe Great Lakes Business Company (GLBC) lennukiga.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

12. Sylvestre MUDACUMURA

(teiste nimedega: a) Mupenzi Bernard, b) kindralmajor Mupenzi, c) kindral Mudacumura, d) Radja)

Aadress: Kikoma mets Bogoyi lähistel, Walikale, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

13. Leodomir MUGARAGU

(teiste nimedega: a) Manzi Leon, b) Leo Manzi)

Aadress: FDLR peakorter Kikoma metsas, Bogoyi lähistel, Walikales, Põhja-Kivus, KDVs (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 1954 b) 1953.

Sünnikoht: a) Kigali, Rwanda b) Rushashi, põhjaprovints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: FDLR-FOCA staabiülem, vastutav haldusküsimuste eest.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

14. Leopold MUJYAMBERE

(teiste nimedega: a) Musenyeri, b) Achille, c) Frere Petrus Ibrahim)

Aadress: Nyakaleke (Mwengast kagus), Lõuna-Kivu, KDV.

Sünniaeg: a) 17. märts 1962, b) ligikaudu 1966.

Sünnikoht: Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: 2014. aasta lõpust alates FDLRi/FOCA asekomandöri ametikohal, asukohaga Ngangas, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

15. Jamil MUKULU

Ametikoht: a) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) juht, b) Demokraatlike liitlasvägede (ADF) komandör.

Sünniaeg: a) 1965, b) 1. jaanuar 1964.

Sünnikoht: Ntoke küla, Ntenjeru alammaakond, Kayunga piirkond, Uganda.

Kodakondsus: Uganda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 12. oktoober 2011.

Muu teave: asukoht on 2014. aasta lõpust teadmata, arvatavasti asub KDVs Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

16. Ignace MURWANASHYAKA

(teise nimega: Dr. Ignace)

Ametikoht: doktor.

Sünniaeg: 14. mai 1963.

Sünnikoht: a) Butera, Rwanda, b) Ngoma, Butare, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

17. Straton MUSONI

(teise nimega: IO Musoni)

Sünniaeg: a) 6. aprill 1961. a., b) 4. juuni 1961. a.

Sünnikoht: Mugambazi, Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

18. Jules MUTEBUTSI

(teiste nimedega: a) Jules Mutebusi, b) Jules Mutebuzi, c) kolonel Mutebutsi)

Sünniaeg: 1964.

Sünnikoht: Minembwe, Lõuna-Kivu, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

19. Baudoin NGARUYE WA MYAMURO

(teise nimega: kolonel Baudoin Ngaruye)

Ametikoht: rühmituse Mouvement du 23 Mars (M23) sõjaline juht.

Ametinimetus: brigaadikindral.

Aadress: Rubavu/Mudende, Rwanda.

Sünniaeg: a) 1. aprill 1978 b) 1978.

Sünnikoht: a) Bibwe, KDV b) Lusamambo, Lubero territoorium, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

Riiklik isikukood: FARDC ID 1–78-09-44621-80.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. november 2012.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Ngoma laagris, Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

20. Mathieu, Chui NGUDJOLO

(teise nimega: Cui Ngudjolo)

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

21. Floribert Ngabu NJABU

(teiste nimedega: a) Floribert Njabu Ngabu, b) Floribert Ndjabu, c) Floribert Ngabu Ndjabu).

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

22. Laurent NKUNDA

Sünniaeg: a) 6. veebruar 1967. a., b) 2. veebruar 1967. a.

Sünnikoht: Rutshuru, Põhja-Kivu, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

23. Felicien NSANZUBUKIRE

(teise nimega: Fred Irakeza)

Ametikoht: FDLR-FOCA esimese pataljoni juht, tegutseb Lõuna-Kivu Uvira-Sange piirkonnas.

Aadress: Magunda, Mwenga territorium, Lõuna-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: 1967.

Sünnikoht: a) Murama, Kigali, Rwanda, b) Rubungo, Kigali, Rwanda, c) Kinyinya, Kigali, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Muu teave: FDLRi liige vähemalt aastast 1994 ja tegutsenud KDV idaosas alates 1998. aasta oktoobrist.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

24. Pacifique NTAWUNGUKA

(teiste nimedega: a) Pacifique Ntawungula, b) kolonel Omega, c) Nzeri, d) Israel)

Ametikoht: Põhja-Kivu FDLR-FOCA „SONOKI” tegevüksuse komandör.

Aadress: Matembe, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Date of Birth: a) 1. jaanuar 1964. a., b) ligikaudu 1964.

Sünnikoht: Gaseke, Gisenyi provints, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: sai sõjalist koolitust Egiptuses. Asub alates 2014. aasta lõpust Tongo piirkonnas, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

25. James NYAKUNI

Kodakondsus: Uganda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

26. Stanislas NZEYIMANA

(teiste nimedega: a) Deogratias Bigaruka Izabayo, b) Izabayo Deo, c) Jules Mateso Mlamba, d) Bigaruka, e) Bigurura)

Ametikoht: FDLR-FOCA asekomandör.

Aadress: Mukobervwa, Põhja-Kivu, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: a) 1. jaanuar 1966, b) 28. august 1966, c) ligikaudu 1967.

Sünnikoht: Mugusa, Butare, Rwanda.

Kodakondsus: Rwanda kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009.

Muu teave: kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles. Asukoht alates 2014. aasta lõpust teadmata.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

27. Dieudonné OZIA MAZIO

(teiste nimedega: a) Ozia Mazio, b) Omari, c) Mr Omari)

Sünniaeg: 6. juuni 1949.

Sünnikoht: Ariwara, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

28. Jean-Marie Lugerero RUNIGA

(teise nimega: Jean-Marie Rugerero)

Ametikoht: M23 president.

Aadress: Rubavu/Mudende, Rwanda.

Sünniaeg: a) ligikaudu 1960, b) 9. september 1966.

Sünnikoht: Bukavu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab alates 2014. aasta lõpust Rwandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

29. Ntabo Ntaberi SHEKA

Ametikoht: ülemjuhataja, Kongo Nduma kaitseväed, Mayi Mayi Sheka rühmitus.

Sünniaeg: 4. aprill 1976.

Sünnikoht: Walikale territoorium, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 28. november 2011.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

30. Bosco TAGANDA

(teiste nimedega: a) Bosco Ntaganda, b) Bosco Ntagenda, c) kindral Taganda, d) Lydia, e) Terminator, f) Tango Romeo (kutsungsignaal), g) Romeo (kutsungsignaal), h) major)

Aadress: Goma, KDV (alates 2011. aasta juunist).

Sünniaeg: vahemikus 1973–1974.

Sünnikoht: Bigogwe, Rwanda.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

31. Innocent ZIMURINDA

(teise nimega: Zimulinda)

Ametikoht: a) M23 brigaadikomandör,

Auaste: kolonel, b) FADRCi kolonel.

Aadress: Rubavu, Mudende.

Sünniaeg: a) 1. september 1972, b) ligikaudu 1975, c) 16. märts 1972.

Sünnikoht: a) Ngungu, Masisi territoorium, Põhja-Kivu provints, KDV, b) Masisi, KDV.

Kodakondsus: Kongo kodanik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud üksuste loetelu

1. ADF

(teiste nimedega: a) Allied Democratic Forces b) Forces Démocratiques Alliées-Armée Nationale de Libération de l'Ouganda c) ADF/NALU d) NALU).

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. juuni 2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Demokraatlikud liitlasväed (Allied Democratic Forces, ADF) loodi 1995. aastal ja nende asukohaks on KDV ja Uganda mägine piiriala. Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO ekspertide rühma (GOE) 2013. aasta lõpparuande kohaselt, milles tsiteeritakse Uganda ametnikke ja ÜRO allikaid, oli ADFil 2013. aastal hinnanguliselt 1 200–1 500 relvastatud võitlejat, kes asusid Põhja-Kivu provintsi Beni territooriumi kirdeosas, Uganda piiri lähedal. Samade allikate hinnangul on ADFi liikmete koguarv (kaasa arvatud naised ja lapsed) vahemikus 1 600–2 500 liiget. Tulenevalt Kongo relvajõudude (FARDC) sõjalistest rünnakoperatsioonidest ja 2013.–2014. aastal läbi viidud ÜRO stabiliseerimismissioonist Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) on ADF paigutanud oma võitlejad laiali paljudesse väiksematesse baasidesse ning viinud naised ja lapsed Benist läände jäävasse piirkonda ning Ituri ja Põhja-Kivu piirialale. ADFi sõjaline juht on Hood Lukwago ja selle ülemjuhataja on Jamil Mukulu, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

ADF on toime pannud rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2078 (2012) tõsiseid rikkumisi, mis on esitatud alljärgnevalt.

ADF on värvanud ja kasutanud lapssõdureid, rikkudes seega kohaldatavat rahvusvahelist õigust (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt d).

ADF on samuti osalenud rünnakutes MONUSCO rahuvalvajate vastu (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt i).

2. BUTEMBO AIRLINES (BAL)

Aadress: Butembo, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: eravalduses lennuettevõte asukohaga Butembos. Alates 2008. aasta detsembrist ei ole BALil enam õhusõidukite tegevusluba KDVs.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

3. COMPAGNIE AERIENNE DES GRANDS LACS (CAGL); GREAT LAKES BUSINESS COMPANY (GLBC)

(teise nimega: CAGL)

Aadress: a) Avenue Président Mobutu, Goma, KDV, b) Gisenyi, Rwanda, c) PO BOX 315, Goma, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: 2008. aasta detsembrist alates ei ole GLBCil enam ühtegi töötavat õhusõidukit, kuigi mitu õhusõidukit jätkasid lendamist 2008. aastal vaatamata ÜRO sanktsioonidele.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

4. CONGOMET TRADING HOUSE

Aadress: Butembo, Põhja-Kivu.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Muu teave: enam ei tegutse kullakaubandusettevõttena Butembos, Põhja-Kivus.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

5. FORCES DEMOCRATIQUES DE LIBERATION DU RWANDA (FDLR)

(teiste nimedega: a) FDLR, b) Force Combattante Abacunguzi, c) Combatant Force for the Liberation of Rwanda, d) FOCA)

Aadress: a) Põhja-Kivu, KDV b) Lõuna-Kivu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: e-post: Fdlr@fmx.de; fldrrse@yahoo.fr; fdlr@gmx.net; fdlrsrt@gmail.com; humura2020@gmail.com

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

6. M23

(teise nimega: Mouvement du 23 mars).

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012.

Muu teave: e-post: mouvementdu23mars1@gmail.com

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

7. MACHANGA LTD

Aadress: Plot 55 A, Upper Kololo Terrace, Kampala, Uganda.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

8. TOUS POUR LA PAIX ET LE DEVELOPPEMENT (valitsusväline organisatsioon)

(teise nimega: TPD)

Aadress: Goma, Põhja-Kivu, KDV.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

9. UGANDA COMMERCIAL IMPEC (UCI) LTD

Aadress: a) Plot 22, Kanjokya Street, Kamwokya, Kampala, Uganda (telefon: +256 41 533 578/9), b) PO BOX 22709, Kampala, Uganda.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

21.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 102/67

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 118 – Ühtsed tehnonõuded seoses teatavate kategooriate mootorsõidukite ehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumise ja/või kütuse- või määrdeainehülgavusega [2015/622]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 3. november 2013.

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

Mõisted: üldosa

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnitus

I osa. Sõidukitüübi kinnitamine seoses selle siseruumis, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis (kui see on olemas) kasutatavate osiste põlemiskäitumisega ja/või mootoriruumis ja eraldi kütteruumis (kui see on olemas) kasutatavate isolatsioonimaterjalide kütuse- või määrdeainehülgavusega

II osa. Osise tüübikinnitus seoses selle põlemiskäitumisega ja/või kütuse- või määrdeainehülgavusega

Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

Toodangu vastavus nõuetele

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

Sõiduki andmeleht

Osise andmeleht

Teatis (sõidukitüübi kinnitamise kohta)

Teatis (osisetüübi kinnitamise kohta)

Tüübikinnitusmärkide kujundus

Materjalide horisontaalse põlemistaseme katse

Materjalide sulamisomaduste katse

Materjalide vertikaalse põlemistaseme katse

Materjalide kütuse- või määrdeainehülgavuse katse

1. REGULEERIMISALA

1.1. Käesolevat eeskirja kohaldatakse M3-kategooria II ja III klassi (1) kuuluvates sõidukites kasutatavate materjalide põlemiskäitumise (süttivus, põlemistase ja sulamisomadused) ning kütuse- või määrdeainehülgavuse suhtes.

Tüübikinnituste andmisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1.2.	I osa. Sõidukitüübi kinnitamine seoses selle siseruumis, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis (kui see on olemas) kasutatavate osiste põlemiskäitumisega ja/või kütuse- või määrdeainehülgavusega.

1.3.	II osa. Osise tüübikinnitus seoses selle põlemiskäitumisega ja/või kütuse- või määrdeainehülgavusega, kui see on paigaldatud sõiduki siseruumi, mootoriruumi või eraldi kütteruumi (kui see on olemas).

2. MÕISTED: ÜLDOSA

2.1. „Tootja”– isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusprotsessi kõigi aspektide eest ning toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest. Kõnealune isik või asutus ei pea otseselt olema seotud selle sõiduki või sõidukiosise valmistamise kõigi etappidega, millele tüübikinnitust taotletakse.

2.2. „Siseruum”– mis tahes ruum, mis on ette nähtud sõitjatele, sõidukijuhtidele ja/või meeskonnale ja mis on piiratud järgmiste seespoolsete pindadega:

lagi,

põrand,

c)	esi-, taga- ja külgseinad,

uksed,

e)	välisaknaklaasid.

2.3. „Mootoriruum”– ruum, kuhu on paigaldatud mootor ja kuhu võib olla paigaldatud põletuskütteseade.

2.4. „Eraldi kütteruum”– ruum põletuskütteseadme jaoks, mis asub väljaspool siseruumi ja mootoriruumi.

2.5. „Tootmismaterjalid”– tooted, mida müüakse koguse alusel (nt polstrirullid) või kasutusvalmis osistena, mis tarnitakse tootjale, et need käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi sisse ehitada, või töökojale, et kasutada neid sõidukite hooldus- või remonditöös.

2.6. „Iste”– ühele täiskasvanule istumiseks ette nähtud konstruktsioon (koos istmekattega), mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Terminiga tähistatakse nii üksikistet kui ka ühele täiskasvanule istumiseks ette nähtud pinkistme osa.

2.7. „Istmerühm”– pinkiste või eraldi istmed, mis asetsevad kõrvuti (s.o ühe istme eesmised kinnituspunktid on samal joonel teise istme tagumiste kinnituspunktidega või neist eespool ning samal joonel teise istme eesmiste kinnituspunktidega või neist tagapool) ning kuhu mahub istuma üks või enam täiskasvanut.

2.8. „Pinkiste”– vähemalt kahele täiskasvanule istumiseks ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega.

2.9. „Vertikaalselt paigaldatud materjal”– materjal, mis on paigaldatud sõiduki siseruumi, mootoriruumi või eraldi kütteruumi nõnda, et tasasel ja horisontaalsel pinnal seisvas, töökorras seisundile vastava massiga sõidukis on selle kalle horisontaaltasandi suhtes üle 15 protsendi.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Sõiduki või sõidukiosa tüübikinnituse taotluse seoses käesoleva eeskirjaga esitab sõiduki tootja.

3.2. Taotlusele lisatakse 1. või 2. lisas esitatud näidisele vastav andmeleht.

3.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse:

3.3.1.

sõiduki tüübikinnituse puhul: kinnitatava tüübi representatiivsõiduk;

3.3.2.

juba tüübikinnituse saanud osiste puhul: sõidukitüübi tüübikinnitustaotlusele lisatakse asjaomaste osade tüübikinnitusnumbrite ja tootja tüübitähistuste loetelu;

3.3.3.

ilma tüübikinnituseta osiste puhul:

3.3.3.1.

sõidukis kasutatavate osiste näidised, mille arv on sätestatud 6.–9. lisas ja mis vastavad kinnitatavale tüübile;

3.3.3.2.

lisaks sellele esitatakse tehnilisele teenistusele üks näidis hilisema võrdluse jaoks;

3.3.3.3.

selliste elementide puhul nagu istmed, kardinad, vaheseinad jms, esitatakse punktis 3.3.3.1 nimetatud näidised pluss üks eespool nimetatud terviklik element.

3.3.3.4.

Näidistele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida taotleja ärinimi või kaubamärk ja tüübitähistus.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1. Kui käesoleva eeskirja alusel kinnitamiseks esitatud tüüp vastab käesoleva eeskirja asjakohaste osade nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 02, mis tähistab 02-seeria muudatusi) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki- või osisetüübile.

4.3. Teade tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või selle laiendamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 3. lisas või 4. lisas esitatud näidisele vastaval teatisevormil.

4.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, paigaldatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, I-täht, mis tähistab käesoleva eeskirja I osa, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

4.4.3.

Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 ette nähtud sümbolit vaja korrata; sel juhul paigutatakse nende eeskirjade numbrid, mille kohaselt on tüübikinnitus antud riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt, punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa.

4.4.4.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.4.5.

Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.5. Tootmismaterjale ei pea eraldi märgistama. Tootmismaterjalide pakenditele tuleb aga selgelt kanda rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.5.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.5.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, „II”, mis tähistab käesoleva eeskirja II osa, mõttekriips ja tüübikinnituse number;

4.5.3.

ringjoone lähedal asuvatest järgmistest tähistest:

4.5.3.1.

sümbolid, mis näitavad, millises suunas võib materjali paigaldada:

	horisontaalsuunas (vt punkt 6.2.1),
	vertikaalsuunas (vt punktid 6.2.3 ja 6.2.4),
	horisontaal- ja vertikaalsuunas (vt punktid 6.2.1, 6.2.3 ja 6.2.4);

4.5.3.2.

täht „V”, mis näitab, et materjal vastab punkti 6.2.2 nõuetele.

4.5.4.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.6. Osised võivad kanda punktis 4.5 ettenähtud tüübikinnitusmärki.

4.6.1. Kui terviklikele osistele, nagu istmetele, vaheseintele, pagasiriiulitele jms, on kantud tüübikinnitusmärk, peab see sisaldama sümbolit „CD”, mis näitab, et osis on saanud tüübikinnituse tervikseadmena.

4.7. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisas.

5. I OSA. SÕIDUKITÜÜBI KINNITAMINE SEOSES SELLE SISERUUMIS, MOOTORIRUUMIS JA ERALDI KÜTTERUUMIS (KUI SEE ON OLEMAS) KASUTATAVATE OSISTE PÕLEMISKÄITUMISEGA JA/VÕI MOOTORIRUUMIS JA ERALDI KÜTTERUUMIS (KUI SEE ON OLEMAS) KASUTATAVATE ISOLATSIOONIMATERJALIDE KÜTUSE- VÕI MÄÄRDEAINEHÜLGAVUSEGA

5.1. Mõiste

Käesoleva eeskirja I osas kasutatakse järgmist mõistet:

5.1.1. „sõidukitüüp”– sõidukid, mis ei erine üksteisest sellise olulise näitaja poolest nagu tootja tüübitähistus.

5.2. Spetsifikatsioonid

5.2.1. Materjalid, mida kasutatakse kinnitatavasse tüüpi kuuluva sõiduki siseruumis ja kuni 13 mm väljaspool siseruumi, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis, peavad vastama käesoleva eeskirja II osale.

5.2.2. Materjalid ja/või seadmed, mida kasutatakse siseruumis, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis ja/või seadmetes, mis saavad tüübikinnituse osisena, tuleb paigaldada nii, et tulekahju tekke ja levimise risk oleks minimaalne.

5.2.3. Sellised materjalid ja/või seadmed tuleb paigaldada üksnes vastavalt nende sihtotstarbele ja nendega tehtud katse(te)le (vt punktid 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4, 6.2.5, 6.2.6. ja 6.2.7), eriti seoses nende põlemiskäitumise ja sulamisomadustega (horisontaal-/vertikaalsuund) ja/või nende kütuse- või määrdeainehülgavusega.

5.2.4. Liim, mida kasutatakse materjali kinnitamiseks tugitarindile, ei tohi võimaluste piires halvendada materjali põlemiskäitumist.

6. II OSA. OSISE TÜÜBIKINNITUS SEOSES SELLE PÕLEMISKÄITUMISEGA JA/VÕI KÜTUSE- VÕI MÄÄRDEAINEHÜLGAVUSEGA

6.1. Mõisted

Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

6.1.1. „osise tüüp”– osised, mis ei erine üksteisest selliste oluliste näitajate poolest nagu:

6.1.1.1.

tootja tüübitähistus,

6.1.1.2.

sihtotstarve (istmekatend, laekatend, isolatsioonimaterjal jms),

6.1.1.3.

alusmaterjal(id) (nt vill, plast, kumm, segamaterjal),

6.1.1.4.

komposiitmaterjalide puhul kihtide hulk ning

6.1.1.5.

muud parameetrid, niivõrd kui need avaldavad märgatavat mõju käesoleva eeskirjaga ettenähtud omadustele;

6.1.2. „põlemistase”– käesoleva eeskirja 6. ja/või 8. lisa kohaselt mõõdetud põlenud tee ja selle põlemiseks kulunud aja suhe. Seda väljendatakse millimeetrites minuti kohta;

6.1.3. „komposiitmaterjal”– materjal, mis koosneb mitmest sama või erineva materjali kihist, mille pinnad on üksteise külge kinnitatud liimi vm sideaine abil, plakeerimise, keevitamise jms teel. Kui eri materjalid on omavahel ühendatud katkeliselt (näiteks õmblemise, kõrgsageduskeevituse, neetimise teel), ei loeta selliseid materjale komposiitmaterjalideks;

6.1.4. „avatud külg”– sõidukile paigaldatud materjali see pind, mis on pööratud siseruumi, mootoriruumi või eraldi kütteruumi poole;

6.1.5. „istmekatend”– sisemise polstri ja katendmaterjali kombinatsioon, mis üheskoos moodustavad istmeraami pehmenduskatte;

6.1.6. „sisekatend”– materjal(id), mis moodustab (või üheskoos moodustavad) lae, seina või põranda pinnakatendi ja aluskihi;

6.1.7. „isolatsioonimaterjal”– materjal, mida kasutatakse selleks, et vähendada soojusülekannet soojusjuhtivuse, -kiirguse või konvektsiooni teel, ning mürasummutuseks mootoriruumis ja eraldi kütteruumis;

6.1.8. „kütuse- või määrdeainehülgavus”– materjalide võime hüljata kütust või määrdeaineid, mõõdetuna käesoleva eeskirja 9. lisa kohaselt.

6.2. Spetsifikatsioonid

6.2.1. Järgmiste materjalidega tehakse käesoleva eeskirja 6. lisas kirjeldatud katse:

a)	materjalid ja komposiitmaterjalid, mis paigaldatakse horisontaalselt siseruumi, ning

b)	isolatsioonimaterjalid, mis paigaldatakse horisontaalselt mootoriruumi ja eraldi kütteruumi.

Katse tulemus loetakse rahuldavaks, kui kõige halvemat katsetulemust arvesse võttes ei ületa horisontaalne põlemistase 100 mm/min või kui leek kustub enne viimase mõõtepunktini jõudmist.

Materjalid, mis vastavad punkti 6.2.3 nõuetele, loetakse ka käesoleva punkti nõuetele vastavaks.

6.2.2. Järgmiste materjalidega tehakse käesoleva eeskirja 7. lisas kirjeldatud katse:

a)	materjalid ja komposiitmaterjalid, mis paigaldatakse istmepadjandist rohkem kui 500 mm kõrgemale ja sõiduki lakke;

b)	isolatsioonimaterjalid, mis paigaldatakse mootoriruumi ja eraldi kütteruumi.

Katse tulemus loetakse rahuldavaks, kui kõige halvemat katsetulemust arvesse võttes ei teki tilku, mis puuvillvati süütaksid.

6.2.3. Järgmiste materjalidega tehakse käesoleva eeskirja 8. lisas kirjeldatud katse:

a)	materjalid ja komposiitmaterjalid, mis paigaldatakse vertikaalselt siseruumi;

b)	isolatsioonimaterjalid, mis paigaldatakse vertikaalselt mootoriruumi ja eraldi kütteruumi.

Katse tulemus loetakse rahuldavaks, kui kõige halvemat katsetulemust arvesse võttes ei ületa vertikaalne põlemistase 100 mm/min või kui leek kustub enne, kui puruneb üks esimestest märgisniitidest.

6.2.4. Materjalid, mille keskmine CFE väärtus (kriitiline soojusvoog kustumisel) on 20 kW/m2 või üle selle, kui neid katsetatakse standardi ISO 5658-2 (3) kohaselt, loetakse punktide 6.2.2 ja 6.2.3 nõuetele vastavaks, kui kõige halvemaid katsetulemusi arvesse võttes ei täheldata põlevaid tilku.

6.2.5. Kõikide mootoriruumi ja eraldi kütteruumi paigaldatud isolatsioonimaterjalidega tuleb teha käesoleva eeskirja 9. lisas kirjeldatud katse.

Katse tulemus loetakse rahuldavaks, kui kõige halvemat katsetulemust arvesse võttes ei suurene katsekeha mass rohkem kui 1 g võrra.

Tehnilistel põhjustel vajalikud süvendid, nt selleks, et viia materjalist läbi voolikuid või struktuurielemente, on lubatud, tingimusel, et kaitsetase ei vähene (nt hermeetiku, teibi vms kasutamisega).

6.2.6. Elektrikaablitega tuleb teha ISO standardi 6722:2006 punktis 12 kirjeldatud leegilevikule vastupidavuse katse.

Katse tulemus loetakse rahuldavaks, kui kõige halvemat katsetulemust arvesse võttes kustub leek isolatsioonimaterjalis 70 sekundi jooksul ja vähemalt 50 mm isolatsioonimaterjali jääb katsekeha ülaosas põlemata.

6.2.7. 6.–8. lisas kirjeldatud katseid ei ole vaja teha järgmiste materjalidega:

6.2.7.1.

metallist või klaasist valmistatud osad;

6.2.7.2.

iga istmemanus, mille mittemetallmaterjali mass on kuni 200 g. Kui nende manuste kogumass on üle 400 g mittemetallmaterjali ühe istme kohta, tuleb iga materjali katsetada;

6.2.7.3.

elemendid, mille pindala või ruumala ei ületa vastavalt:

6.2.7.3.1.

üksiku istekoha külge kinnitatud elementide puhul 100 cm2 või 40 cm3;

6.2.7.3.2.

elementide puhul, mis asetsevad sõidukis hajutatult ega ole kinnitatud üksiku istekoha külge, 300 cm2 või 120 cm3 istmerea kohta või maksimaalselt sõitjateruumi jooksva meetri kohta;

6.2.7.4.

elemendid, millest ei ole võimalik võtta 6. lisa punktis 3.1 ja 7. lisa punktis 3. ettenähtud mõõtmetega proove.

7. TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1. Igast sõiduki- või osisetüübi muudatusest, mis on seotud käesoleva eeskirjaga, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, mis on andnud tüübikinnituse asjaomasele sõidukile või osisele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et sõiduk või osis vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2. Teatis tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta koos muudatuste loeteluga edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3. Tüübikinnitusasutus, mis annab välja tüübikinnituse laienduse, annab igale tüübikinnituse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri ja teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 3. või 4. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

8. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

8.1.	Käesoleva eeskirja raames tüübikinnituse saanud sõiduk/osis peab olema valmistatud nii, et see on kooskõlas kinnitatud tüübiga, vastates eeskirja asjaomas(t)e osa(de) nõuetele.

8.2.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Kontrolli tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1. Sõidukile/osisele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 3. või 4. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 3. või 4. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende asutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1. Alates 01-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei või käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

12.2. 24 kuud pärast 01-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõiduki- või osisetüüp vastab 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.3. 60 kuud pärast 01-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sõiduki esmasest siseriiklikust või piirkondlikust registreerimisest (esmakordne kasutuselevõtmine), kui sõiduk ei vasta 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.4. Isegi pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste nõuetele vastavate osiste tüübikinnitused ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

12.5. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja 00-seeria muudatuste kohaste tüübikinnituste laiendamisest.

12.6. Alates 02-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei või käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

12.7. 48 kuud pärast 02-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav osisetüüp vastab 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.8. 60 kuud pärast 02-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.9. 96 kuud pärast 02-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sõiduki esmasest siseriiklikust registreerimisest (esmakordne kasutuselevõtmine), kui sõiduk ei vasta 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.10. Isegi pärast 02-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste nõuetele vastavate osiste tüübikinnitused ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

(3) ISO 5658-2:2006 Tuletundlikkuskatsed – leegi levik – 2. osa: Külglevik püstkonfiguratsioonis ehitus- ja transporditoodetel.

1. LISA

SÕIDUKI ANDMELEHT

vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2, mis käsitleb sõidukitüübi kinnitamist seoses selle siseruumis, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis kasutatavate osiste põlemiskäitumisega ja/või mootoriruumis ja eraldi kütteruumis kasutatavate isolatsioonimaterjalide kütuse- või määrdeainehülgavusega

1. Üldosa

1.1. Mark (tootja kaubanimi): …

1.2. Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused): …

1.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: …

1.4. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

1.5. Sõiduki kategooria (1): …

1.6. Tootja nimi ja aadress: …

1.7. Koostetehas(t)e aadress(id): …

2. Sõiduki ehituse üldandmed

2.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:

3. Kere

Sisustus ja/või isolatsioonimaterjalid

3.1. Istmed

3.1.1. Arv: …

3.2. Siseruumis kasutatud materjal(id), sh iga materjali kohta:

3.2.1. Osise tüübikinnituse number (kui on olemas): …

3.2.2. Mark: …

3.2.3. Tüübitähistus: …

3.2.4. Katsetatud vastavalt punktile 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4 (2) …

3.2.5. Tüübikinnituseta materjalide kohta:

3.2.5.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

3.2.5.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (2) materjal, kihtide arv (2): …

3.2.5.3. Pinnakatte tüüp (2): …

3.2.5.4. Maksimum/miinimumpaksus … mm

3.3. Mootoriruumis ja/või eraldi kütteruumis kasutatud materjalid, sh iga materjali kohta:

3.3.1. Osise tüübikinnituse number (kui on olemas): …

3.3.2. Mark: …

3.3.3. Tüübitähistus: …

3.3.4. Katsetatud vastavalt punktile 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4, 6.2.5 (2) …

3.3.5. Tüübikinnituseta materjalide kohta:

3.3.5.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

3.3.5.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (2) materjal, kihtide arv (2): …

3.3.5.3. Pinnakatte tüüp (2): …

3.3.5.4. Maksimum/miinimumpaksus … mm

3.4. Elektrikaablid, sh iga tüübi kohta:

3.4.1. Osise tüübikinnituse number (numbrid) (kui on olemas): …

3.4.2. Mark: …

3.4.3. Tüübitähistus: …

3.4.4. Tüübikinnituseta materjalide kohta:

3.4.4.1. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

3.4.4.2. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (2) materjal, kihtide arv (2): …

3.4.4.3. Pinnakatte tüüp (2): …

3.4.4.4. Maksimum/miinimumpaksus … mm

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) 7. lisas.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

2. LISA

OSISE ANDMELEHT

vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2, mis käsitleb siseruumis, mootoriruumis ja eraldi kütteruumis kasutatava osise tüübikinnitust seoses selle põlemiskäitumisega ja/või mootoriruumis ja eraldi kütteruumis kasutatavate isolatsioonimaterjalide kütuse- või määrdeainehülgavusega

1. Üldosa

1.1. Mark (tootja kaubanimi): …

1.2. Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused): …

1.3. Tootja nimi ja aadress: …

1.4. Osiste ja eraldi seadmestike puhul tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

1.5. Koostetehas(t)e aadress(id): …

2. Sisustusmaterjalid

2.1. Materjal(id), mis on ette nähtud paigaldamiseks horisontaalselt/vertikaalselt/horisontaalselt ja vertikaalselt (1)

Materjalid, mis on ette nähtud paigaldamiseks istmepadjandist rohkem kui 500 mm kõrgemale ja/või sõiduki lakke: jah/ei kohaldata (1)

2.2. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

2.3. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1): …

2.4. Pinnakatte tüüp (1): …

2.5. Maksimum/miinimumpaksus … mm

2.6. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

3. Isolatsioonimaterjalid

3.1. Materjal(id), mis on ette nähtud paigaldamiseks horisontaalselt/vertikaalselt/horisontaalselt ja vertikaalselt (1)

3.2. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

3.3. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1): …

3.4. Pinnakatte tüüp (1): …

3.5. Maksimum/miinimumpaksus … mm

3.6. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

4. Elektrikaablid

4.1. Järgmiseks otstarbeks kasutatav(ad) materjal(id): …

4.2. Põhimaterjal(id)/tähistus: …/… …

4.3. Komposiitmaterjal/ühtse koostisega (1) materjal, kihtide arv (1): …

4.4. Pinnakatte tüüp (1): …

4.5. Maksimum/miinimumpaksus … mm

4.6. Tüübikinnitusnumber, kui on olemas: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

3. LISA

Tekst pildi

4. LISA

Tekst pildi

1. liide

Liide tüübikinnitusteatise vormile nr …, milles käsitletakse osisetüübi tüübikinnitust vastavalt eeskirjale nr 118

1. Lisateave

1.1. Sisustusmaterjalid

1.1.1. Millises suunas võib osise paigaldada: horisontaalsuunas/vertikaalsuunas/nii horisontaal- kui vertikaalsuunas (1).

1.1.2. Vastab punkti 6.6.2 nõuetele: jah/ei kohaldata (1)

1.1.3. Tervikseadisena tüübikinnituse saanud osiste nõuetele vastavust on kontrollitud: jah/ei (1)

1.1.4. Võimalikud kasutuspiirangud ja paigaldustingimused:.

1.2. Isolatsioonimaterjalid

1.2.1. Millises suunas võib osise paigaldada: horisontaalsuunas/vertikaalsuunas/nii horisontaal- kui vertikaalsuunas (1).

1.2.2. Tervikseadisena tüübikinnituse saanud osiste nõuetele vastavust on kontrollitud: jah/ei (1)

1.2.3. Võimalikud kasutuspiirangud ja paigaldustingimused:

1.3. Elektrikaablid

1.3.1. Võimalikud kasutuspiirangud ja paigaldustingimused: …

2. Märkused: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

5. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Näidis 1

(Vt käesoleva eeskirja I osa)

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 118 I osa kohaselt ning kannab numbrit 021234. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit (02) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 118 nõuetele, mis sisaldab 02-seeria muudatusi.

Näidis 2

(Vt käesoleva eeskirja II osa)

Osisele kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 118 II osa kohaselt ning kannab numbrit 021234. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit (02) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 118 nõuetele, mis sisaldab 02-seeria muudatusi.

Lisasümbol näitab, millises suunas võib osise paigaldada.

Sümbol näitab, et osis vastab punkti 6.2.2 nõuetele.

Sümbol näitab, et osis on saanud tüübikinnituse tervikseadmena, nt iste, vahesein vms.

Lisasümboleid kasutatakse üksnes siis, kui see on asjakohane.

6. LISA

MATERJALIDE HORISONTAALSE PÕLEMISTASEME KATSE

1. PROOVIDE VÕTMINE JA PÕHIMÕTE

1.1. Katse tehakse isotroopse materjali puhul viie prooviga ja mitteisotroopse materjali puhul kümne prooviga (viis kummagi suuna kohta).

1.2. Proovid võetakse katsetatavast materjalist. Kui materjalil on vastavalt materjali suunale erinev põlemistase, katsetatakse mõlemaid suundi. Proovid tuleb võtta ja asetada katseseadmesse, et mõõta suurimat põlemistaset. Kui materjal on esitatud kindla laiusega tükkides, lõigatakse kogu laiuse ulatuses vähemalt 500 mm pikkune tükk. Sellest võetakse proovid vähemalt 100 mm kauguselt materjali servast ning võrdsete vahemaade tagant. Kui toote kuju võimaldab, võetakse proovid valmistoodetest ühesugusel viisil. Kui toode on paksem kui 13 mm, vähendatakse seda 13 millimeetrini mehaanilise protsessi abil, mida rakendatakse sellel materjalipoolel, mis ei ole pööratud vastava ruumi (sise-, mootori- või eraldi kütteruumi) poole. Kui see ei ole võimalik, tehakse katse kooskõlastatult tehnilise teenistusega kogu materjali esialgses paksuses, mis märgitakse ära katseprotokollis.

Komposiitmaterjale (vt punkt 6.1.3) katsetatakse nii, nagu oleks tegemist ühtse koostisega materjaliga. Üksteise peale kantud erineva koostisega kihtidest koosnevate materjalide puhul, mis ei ole komposiitmaterjalid, katsetatakse ükshaaval kõiki materjalikihte, mis asuvad kuni 13 mm sügavusel vastava ruumi poole pööratud pinnast.

1.3. Proovi hoitakse horisontaalasendis U-kujulise hoidiku abil põlemiskambris välja reguleeritud leegis 15 sekundit, kusjuures leek ulatub proovi vaba servani. Katse näitab, kas ja millal leek kustub või kui kaua kulub leegil teatava vahemaa läbimiseks.

2. SEADMED

2.1. Põlemiskamber (joonis 1), eelistatavalt roostevabast terasest ning joonisel 2 esitatud mõõtmetega. Kambri esiosas on tulekindel vaateaken, mis võib katta kogu esiosa ja mis võib funktsioneerida ka juurdepääsuluugina.

Kambri põhjas on tõmbeavad ning laes ümber kogu kambri ulatuv tõmbepilu. Põlemiskamber seisab neljal 10 mm kõrgusel jalal.

Kambril võib ühes otsas olla ava, mille kaudu proovihoidikus olev proov kambrisse viiakse; vastasotsas on ava gaasijuhtme jaoks. Sulanud materjal püütakse tilkumisvanni (vt joonis 3), mis asetatakse kambri põhjale tõmbeavade vahele, ilma et see kataks ühtki tõmbeava.

Joonis 1

Põlemiskambri näidis koos proovihoidiku ja tilkumisvanniga

Joonis 2

Näidispõlemiskamber

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

Joonis 3

Tüüpiline tilkumisvann

(mõõtmed millimeetrites)

2.2. Proovihoidik, mis koosneb kahest U-kujulisest metallplaadist või -raamist, mis on valmistatud korrosioonikindlast materjalist. Mõõdud on näidatud joonisel 4.

Alumine plaat on varustatud tihvtidega ning ülemine vastavate avadega, et tagada proovi kindel kohalpüsimine. Tihvtid on ka mõõtepunktideks põlemispikkuse alguses ja lõpus.

Alumise U-kujulise raami kohal on tugi, mis koosneb 0,25 mm diameetriga kuumakindlatest traatidest, mis toestavad raami 25 mm vahemaadega (vt joonis 5).

Proovi alumise külje tasand asub kambri põrandaplaadist 178 mm kõrgusel. Proovihoidiku esiserva kaugus kambri seinast on 22 mm; proovihoidiku pikiservade kaugus kambri külgedest on 50 mm (kõik sisemõõdud). (Vt joonised 1 ja 2)

Joonis 4

Proovihoidiku näidis

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

Joonis 5

Näidis alumise U-kujulise raami osast, millel on sooned traatide jaoks

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

2.3. Gaasipõleti

Väikeseks süüteallikaks on Bunseni põleti, mille sisediameeter on 9,5 ± 0,5 mm. See asetseb katsekambris nii, et selle otsaku keskpunkt on 19 mm allpool proovi lahtise otsa allserva keskkohta (vt joonis 2).

2.4. Katsegaas

Põletisse viidava gaasi kütteväärtus peab olema umbes 38 MJ/m3 (näiteks maagaas).

2.5. Metallkamm, vähemalt 110 mm pikkune, seitsme kuni kaheksa sileda ümaraotsalise piiga iga 25 mm kohta.

2.6. Stopper, 0,5-sekundilise mõõtmistäpsusega.

2.7. Tõmbekapp. Põlemiskambri võib asetada tõmbekappi, kui selle siseruumala on vähemalt 20 korda, ent kõige rohkem 110 korda suurem kui põlemiskambri ruumala ning kui mitte ükski tõmbekapi mõõtmetest (kõrgus, laius ega pikkus) ei ole rohkem kui 2,5 korda suurem kui kumbki teine mõõde. Enne katse tegemist mõõdetakse õhu vertikaalliikumise kiirust tõmbekapis 100 mm põlemiskambri lõplikust asukohast ees- ja tagapool. See peab jääma vahemikku 0,10–0,30 m/s, et põlemissaadused ei häiriks katse läbiviijat. Võib kasutada loomuliku ventilatsiooni ja sellele vastava õhu liikumiskiirusega tõmbekappi.

3. PROOVID

3.1. Kuju ja mõõtmed

3.1.1. Proovide kuju ja mõõtmed on näidatud joonisel 6. Proovi paksus vastab katsetatava toote paksusele. See ei tohi olla üle 13 mm. Kui proovivõtmine seda võimaldab, koosneb proov kogu pikkuses ühest tükist.

Joonis 6

Proov

(mõõtmed millimeetrites)

3.1.2. Kui toote kuju ja mõõtmed ei võimalda antud suurusega proovi võtta, tuleb järgida järgmisi miinimummõõtmeid:

a)	proovid laiusega 3–60 mm on 356 mm pikad. Sel juhul katsetatakse materjali toote laiuse ulatuses;

b)	proovid laiusega 60–100 mm on vähemalt 138 mm pikad. Sel juhul vastab võimalik põlemispikkus proovi pikkusele, kusjuures mõõtmist alustatakse esimese mõõtepunkti juurest.

3.2. Proovide ettevalmistamine

Proove hoitakse vähemalt 24 tundi, ent mitte rohkem kui 7 ööpäeva temperatuuril 23 °C ± 2 °C ning suhtelise niiskuse 50 % ± 5 % juures ning neis tingimustes hoitakse proove kuni vahetult katse-eelse ajani.

4. KATSE KÄIK

4.1. Karestatud või karvastatud pinnaga proovid asetatakse tasasele pinnale ning kammitakse kammiga (punkt 2.5) kaks korda vastukarva.

4.2. Proov asetatakse proovihoidikusse (punkt 2.2) nii, et katsetatav külg on suunatud allapoole leegi suunas.

4.3. Gaasileek seatakse 38 mm kõrguseks, kasutades selleks kambris olevat märki; põleti õhu sisselaskeava hoitakse suletuna. Enne esimese katse algust peab leek põlema vähemalt 1 min, et see stabiliseeruks.

4.4. Proovihoidik lükatakse põlemiskambrisse nii, et proovi serv ulatub leegini, ning 15 sekundi pärast katkestatakse gaasi juurdevool.

4.5. Põlemisaega hakatakse mõõtma hetkest, mil leegi alumine serv möödub esimesest mõõtepunktist. Leegi levikut jälgitakse küljel, mis põleb kiiremini kui teine külg (ülemisel või alumisel küljel).

4.6. Põlemisaja mõõtmine lõpetatakse, kui leek on jõudnud viimase mõõtepunktini või kui leek kustub enne viimase mõõtepunktini jõudmist. Kui leek ei jõua viimase mõõtepunktini, mõõdetakse põlenud teed kuni punktini, kus leek kustus. Põlenud tee on proovi lagunenud osa, mis on pinnalt või seest põlemise teel hävinud.

4.7. Kui proov ei võta tuld või ei jätka põlemist pärast põleti kustutamist või kui leek kustub enne esimese mõõtepunktini jõudmist, nii et põlemisaega ei saa mõõta, märgitakse katseprotokolli, et põlemistase on 0 mm/min.

4.8. Katseseeriat või korduskatseid tehes tuleb tagada, et põlemiskambri ja proovihoidiku temperatuur on enne järgmise katse alustamist kõige rohkem 30 °C.

5. ARVUTAMINE

Põlemistase B (1), väljendatuna millimeetrites minuti kohta, saadakse valemiga:

B = 60 s/t

kus

s	=	põlenud tee millimeetrites;
t	=	aeg sekundites, mis kulus põlenud tee s läbipõlemiseks.

(1) Proovi põlemistase B arvutatakse üksnes juhul, kui leek jõuab viimase mõõtepunktini või proovi lõpuni.

7. LISA

MATERJALIDE SULAMISOMADUSTE KATSE

1. PROOVIDE VÕTMINE JA PÕHIMÕTE

1.1. Katse tehakse nelja prooviga mõlemalt küljelt (kui need ei ole identsed).

1.2. Proov asetatakse horisontaalasendisse ja seda töödeldakse elektrilise soojuskiirguriga. Proovi alla asetatakse nõu, kuhu kogutakse tekkivad tilgad. Nõusse asetatakse puuvillvatti, et kontrollida, kas tilgad põlevad.

2. SEADE

Seade koosneb järgmistest osadest (vt joonis 1):

a)	elektriline soojuskiirgur;

b)	võrega proovialus;

c)	nõu (tekkivate tilkade jaoks);

d)	tugi (seadmele).

2.1. Küttekehaks on elektriline soojuskiirgur, mille tegelik võimsus on 500 W. Kiirgav pind peab olema läbipaistvast kvartsplaadist diameetriga 100 ± 5 mm.

Seadmest kiirguv soojus, mõõdetuna pinnal, mis on soojuskiirguri pinnaga paralleelne ja sellest 30 mm kaugusel, peab olema 3 W/cm2.

2.2. Kalibreerimine

Soojuskiirguri kalibreerimiseks kasutatakse Gardoni (foolium)soojuskiirgusmõõturit (radiomeetrit) valmistaja poolt ettenähtud mõõtepiirkonnaga mitte üle 10 W/cm2. Kiirgust ja võib-olla vähesel määral konvektsiooni vastu võttev pind peab olema tasane, ringikujuline, kõige rohkem 10-millimeetrise diameetriga ning kulumiskindla mati musta pinnaga.

Vastuvõttev pind peab asuma vesijahutusega ümbrises, mille esikülg on hästi lihvitud metallist, tasane, samal tasapinnal kiirgust vastuvõtva pinnaga, ringikujuline, diameetriga umbes 25 mm.

Kiirgus ei või enne vastuvõtva pinnani jõudmist läbida ühtki akent.

Seade peab olema vastupidav, kergesti kokkupandav ja kasutatav, tuuletõmbuse suhtes mittetundlik ja stabiilse kalibratsiooniga. Seadme täpsus peab olema ±3 % ja korduvus jääma 0,5 % piiresse.

Soojuskiirgusmõõturi kalibratsiooni kontrollitakse iga kord, kui soojuskiirgur uuesti kalibreeritakse, võrreldes seda instrumendiga, mis on üksnes tugietaloniks ja mida ei kasutata ühekski muuks otstarbeks.

Tugietalon kalibreeritakse täielikult igal aastal vastavalt siseriiklikele normidele.

2.2.1. Kalibratsiooni kontroll

Sisendvõimsuse tekitatud kiirgusintensiivsust, mille kohta esialgne kalibratsioon on näidanud, et see vastab kiirgusintensiivsusele 3 W/cm2, kontrollitakse sageli (vähemalt üks kord iga 50 töötunni kohta) ning kui selline kontroll näitab suuremat kõrvalekallet kui 0,06 W/cm2, kalibreeritakse seade uuesti.

2.2.2. Kalibreerimismenetlus

Seade asetatakse keskkonda, kus ei ole tuuletõmbust (kõige rohkem 0,2 m/s).

Soojuskiirgusmõõtur asetatakse seadmesse proovi kohale, nii et soojuskiirgusmõõturi vastuvõttev pind asub soojuskiirguri pinna suhtes keskel.

Elektritoide lülitatakse sisse ja sisendvõimsus reguleeritakse vajalikule tasemele, et soojuskiirguri pinna keskel tekiks kiirgusintensiivsus 3 W/cm2. Pärast jõuseadme reguleerimist 3 W/cm2 saavutamiseks vajalikule tasemele peaks tasakaalu saavutamiseks järgnema viieminutiline ajavahemik, mille käigus seadet enam ei reguleerita.

2.3. Proovialuseks on metallrõngas (joonis 1). Selle aluse peale asetatakse roostevabast terastraadist võre, millel on järgmised mõõtmed:

a)	siseläbimõõt: 118 mm,

b)	avade mõõtmed: 2,10 mm2,

c)	terastraadi läbimõõt: 0,70 mm.

2.4. Nõu kujutab endast silindrilist toru siseläbimõõduga 118 mm ja sügavusega 12 mm. Nõu täidetakse puuvillvatiga.

2.5. Punktides 2.1, 2.3 ja 2.4 nimetatud esemed toetuvad vertikaalsele tugisambale.

Soojuskiirgur asetatakse toele nii, et kiirgav pind on horisontaalasendis ja kiirgab allapoole.

Tugisammas varustatakse hoova/pedaaliga, millega saab soojuskiirguri tuge aeglaselt tõsta. Samuti varustatakse see riiviga, tagamaks, et soojuskiirguri võib lasta tagasi normaalasendisse.

Normaalasendis peavad soojuskiirguri, proovialuse ja tilganõu teljed kokku langema.

3. PROOVID

Proovide mõõtmed on 70 mm × 70 mm. Kui toote kuju võimaldab, võetakse proovid valmistoodetest ühesugusel viisil. Kui toode on paksem kui 13 mm, vähendatakse seda 13 millimeetrini mehaanilise protsessi abil, mida rakendatakse sellel materjalipoolel, mis ei ole pööratud vastava ruumi (sise-, mootori- või eraldi kütteruumi) poole. Kui see on võimatu, tehakse katse kooskõlastatult tehnilise teenistusega kogu materjali esialgses laiuses, mis märgitakse ära katseprotokollis.

Komposiitmaterjale (vt eeskirja punkt 6.1.3) katsetatakse nii, nagu oleks tegemist ühtse koostisega materjaliga.

Üksteise peale kantud erineva koostisega kihtidest koosnevate materjalide puhul, mis ei ole komposiitmaterjalid, katsetatakse ükshaaval kõiki materjalikihte, mis asuvad kuni 13 mm sügavusel vastava ruumi (sise-, mootori- või eraldi kütteruumi) poole pööratud pinnast.

Katsetatava proovi kogumass peab olema vähemalt 2 g. Kui ühe proovi mass on väiksem, lisatakse piisav hulk proove.

Kui materjali kaks külge on erinevad, tuleb katsetada mõlemat külge, mis tähendab, et katsed tuleb teha kaheksa prooviga. Proove ja puuvillvatti hoitakse vähemalt 24 tundi temperatuuril 23 ± 2 °C ning suhtelise õhuniiskuse 50 ± 5 % juures ning neis tingimustes hoitakse proove kuni vahetult katse-eelse ajani.

4. KATSE KÄIK

Proov asetatakse alusele ja alus asetatakse nii, et soojuskiirguri pinna ja proovi pealmise külje vaheline kaugus on 30 mm.

Tilganõu koos puuvillvatiga asetatakse proovialuse võre alla 300 mm kaugusele.

Soojuskiirgur tõstetakse kõrvale, nii et see ei saa kiirata proovile, ja lülitatakse sisse. Kui see on saavutanud täisvõimsuse, asetatakse see proovi kohale ja hakatakse aega mõõtma.

Kui materjal sulab või deformeerub, muudetakse soojuskiirguri kõrgust, et vahemaa oleks endiselt 30 mm.

Kui materjal süttib, pannakse soojuskiirgur kolme sekundi pärast kõrvale. See pannakse tagasi katseasendisse, kui leek on kustunud, ning sama menetlust korratakse katse esimese viie minuti jooksul nii sageli kui tarvis.

Pärast viienda katseminuti möödumist:

i)	kui proov on kustunud (olenemata sellest, kas see süttis esimese viie katseminuti jooksul või mitte), jäetakse soojuskiirgur paigale isegi siis, kui proov süttib uuesti;

ii)	kui materjal põleb leegiga, oodatakse selle kustumist, enne kui asetatakse soojuskiirgur tagasi oma kohale.

Mõlemal juhul tuleb katset jätkata veel viis minutit.

5. TULEMUSED

Katseprotokolli märgitakse täheldatud nähtused, näiteks:

i)	tilkumine, olenemata sellest, kas tilgad põlevad või mitte;

ii)	kas puuvillvatt süttis.

Joonis 1

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

8. LISA

MATERJALIDE VERTIKAALSE PÕLEMISTASEME KATSE

1. PROOVIDE VÕTMINE JA PÕHIMÕTE

1.1. Katse tehakse isotroopse materjali puhul kolme prooviga ja mitteisotroopse materjali puhul kuue prooviga.

1.2. See katse seisneb vertikaalasendis proovide mõjutamises leegiga ning sellega määratakse kindlaks leegi levimiskiirus katsetatava materjali pinnal.

2. SEADE

Seade koosneb järgmistest osadest:

a)	proovihoidik;

põleti;

c)	ventilatsioonisüsteem gaasi ja põlemissaaduste eemaldamiseks;

šabloon;

e)	märgisniidid valgest merseriseeritud puuvillniidist joontihedusega kõige rohkem 50 teksi.

2.1. Proovihoidik koosneb 560 mm kõrgusest ristkülikukujulisest raamist, millel on kaks jäigalt kinnitatud paralleelset varrast teineteisest 150 mm kaugusel, mille külge on kinnitatud tihvtid, kuhu asetatakse proov nii, et see jääb raamist vähemalt 20 mm kaugusele. Proovi kinnitustihvtide läbimõõt on kõige rohkem 2 mm ja pikkus on vähemalt 27 mm. Tihvtid asuvad paralleelsetel varrastel joonisel 1 näidatud punktides. Raam paigaldatakse sobivale alustoele, et vardad jääksid katse käigus vertikaalasendisse. (Et kinnitada proov tihvtide külge raamist eemale jääval tasapinnal, võivad tihvtide kõrval olla 2 mm läbimõõduga vahenagad.)

2.2. Põleti on näidatud joonisel 3.

Põletisse juhitav gaas võib olla kaubanduslik propaan või kaubanduslik butaan.

Põleti asetatakse proovi ette, kuid sellest allapoole, nii et see asub tasapinnal, mis läbib proovi vertikaalkeskjoont ning on risti selle pinnaga (vt joonis 2), nii et selle pikitelg kaldub vertikaalist 30° proovi allserva poole. Põleti otsaku ja proovi allserva vahe peab olema 20 mm.

2.3. Katseseadme võib asetada tõmbekappi, kui selle siseruumala on vähemalt 20 korda, ent kõige rohkem 110 korda suurem kui katseseadme ruumala, ning kui mitte ükski tõmbekapi mõõtmetest (kõrgus, laius ega pikkus) ei ole rohkem kui 2,5 korda suurem kui kumbki teine mõõde. Enne katse tegemist mõõdetakse õhu vertikaalliikumise kiirust tõmbekapis 100 mm seadme lõplikust asukohast ees- ja tagapool. See peab jääma vahemikku 0,10–0,30 m/s, et põlemissaadused ei häiriks katse läbiviijat. Võib kasutada loomuliku ventilatsiooni ja sellele vastava õhu liikumiskiirusega tõmbekappi.

2.4. Kasutatakse lamedat jäika šablooni, mis on valmistatud sobivast materjalist ja mille suurus vastab proovi suurusele. Šablooni puuritakse umbes 2 mm diameetriga avad, mis asetsevad nii, et avade keskpunktide vahelised kaugused vastavad raamidel olevate tihvtide vahelisele kaugusele (vt joonis 1). Avad peavad asetsema võrdsel kaugusel šablooni vertikaalkeskjoontest.

3. PROOVID

3.1. Proovide mõõtmed on 560 mm × 170 mm.

Kui materjali mõõtmed ei võimalda antud suurusega proovi võtta, tehakse katse kooskõlastatult tehnilise teenistusega sellistes mõõtmetes prooviga, mida materjal võimaldab, ning see märgitakse ära katseprotokollis.

3.2. Kui proov on paksem kui 13 mm, vähendatakse seda 13 millimeetrini mehaanilise protsessi abil, mida rakendatakse sellel materjalipoolel, mis ei ole pööratud vastava ruumi (sise-, mootori- või eraldi kütteruumi) poole. Kui see ei ole võimalik, tehakse katse kooskõlastatult tehnilise teenistusega kogu materjali esialgses paksuses, mis märgitakse ära katseprotokollis. Komposiitmaterjale (vt punkt 6.1.3) katsetatakse nii, nagu oleks tegemist ühtse koostisega materjaliga. Üksteise peale kantud erineva koostisega kihtidest koosnevate materjalide puhul, mis ei ole komposiitmaterjalid, katsetatakse ükshaaval kõiki materjalikihte, mis asuvad kuni 13 mm sügavusel vastava ruumi poole pööratud pinnast.

3.3. Proove hoitakse vähemalt 24 tundi temperatuuril 23 ± 2 °C ning suhtelise õhuniiskuse 50 ± 5 % juures ning neis tingimustes hoitakse proove kuni vahetult katse-eelse ajani.

4. KATSE KÄIK

4.1. Katse tehakse tingimustes, mil õhutemperatuur on 10–30 °C ja suhteline õhuniiskus 15–80 %.

4.2. Põletit eelsoojendatakse 2 minutit. Leegi kõrguseks reguleeritakse 40 ± 2 millimeetrit, mõõdetuna põletitoru tipust kuni leegi kollase osa tipuni, kui põleti on vertikaalasendis ja leeki vaadeldakse hämaras valguses.

4.3. Proov asetatakse prooviraami tihvtidele (kui märgisniitide asukoht proovi tagaküljel on kindlaks tehtud), jälgides, et tihvtid läbiksid šablooni abil märgitud punkte ja et proov jääks raamist vähemalt 20 mm kaugusele. Raam asetatakse alustoele nii, et proov on vertikaalasendis.

4.4. Märgisniidid kinnitatakse horisontaalselt proovi esi- ja tagaküljele joonisel 1 näidatud punktides. Igasse punkti pannakse niidist silmus nii, et selle kaks lõiku jääksid proovi esi- ja tagapinnast 1 mm ja 5 mm kaugusele.

Iga silmus kinnitatakse sobiva ajamõõtmisseadme külge. Niite pingutatakse piisavalt, et need säilitaksid oma asendi proovi suhtes.

4.5. Proovi mõjutatakse 5 sekundi vältel leegiga. Süttimine loetakse toimunuks, kui proov põleb leegiga 5 sekundi vältel pärast süüteleegi eemaldamist. Kui süttimist ei toimu, mõjutatakse teist ettevalmistatud proovi leegiga 15 sekundi vältel.

4.6. Kui kolmest proovist ühe tulemus ületab miinimumtulemuse 50 % võrra, tehakse katse samas suunas või sama külje pealt veel kolme prooviga. Kui mis tahes kolmest proovist üks või kaks ei põle kuni kõige ülemise märgisniidini, tehakse katse samas suunas või sama külje pealt veel kolme prooviga.

4.7. Mõõdetakse järgmised ajad sekundites:

a)	alates süüteleegiga mõjutama hakkamisest kuni hetkeni, mil katkeb üks esimestest märgisniitidest (t1);

b)	alates süüteleegiga mõjutama hakkamisest kuni hetkeni, mil katkeb üks teistest märgisniitidest (t2);

c)	alates süüteleegiga mõjutama hakkamisest kuni hetkeni, mil katkeb üks kolmandatest märgisniitidest (t3).

4.8. Kui proov ei võta tuld või ei jätka põlemist pärast põleti kustutamist või kui leek kustub enne ühe esimese märgisniidi katkemist, nii et põlemisaega ei saa mõõta, märgitakse katseprotokolli, et põlemistase on 0 mm/min.

4.9. Kui proov võtab tuld ja põleva proovi leegid ulatuvad kolmandate märgisniitide kõrguseni, ilma esimesi ja teisi märgisniite katkestamata (nt õhukese materjaliproovi omaduste tõttu), loetakse põlemistasemeks rohkem kui 100 mm/min.

5. TULEMUSED

Katseprotokolli märgitakse täheldatud nähtused, sealhulgas:

a)	põlemise kestus: t1, t2 ja t3 sekundites ning

b)	vastav põlenud tee: d1, d2 ja d3 millimeetrites.

Põlemistase V1 ning vajaduse korral põlemistasemed V2 ja V3 arvutatakse (iga proovi korral, kui leek jõuab vähemalt esimese märgisniidini) järgmiselt:

Vi = 60 di/ti (mm/min)

V1, V2 ja V3 hulgast võetakse arvesse suurim põlemistase.

Joonis 1

Proovihoidik

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

Joonis 2

Põleti asend süütamisel

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

Joonis 3

Gaasipõleti

(mõõtmed millimeetrites)

Tekst pildi

9. LISA

MATERJALIDE KÜTUSE- VÕI MÄÄRDEAINEHÜLGAVUSE KATSE

1. REGULEERIMISALA

Käesolevas lisas on loetletud eeskirjad, mille kohaselt katsetatakse mootoriruumis ja eraldi kütteruumis kasutatavate isolatsioonimaterjalide kütuse- või määrdeainehülgavust.

2. PROOVIDE VÕTMINE JA PÕHIMÕTE

2.1. Proovide mõõtmed on 140 mm × 140 mm.

2.2. Proovide paksus on 5 mm. Kui proov on paksem kui 5 mm, vähendatakse seda 5 millimeetrini mehaanilise protsessi abil, mida rakendatakse sellel materjalipoolel, mis ei ole pööratud vastava mootori- või eraldi kütteruumi poole.

2.3. Katsevedelikuks on diislikütus, mis vastab standardile EN 590:1999 (müügil olevad kütused), või alternatiivina diislikütus, mis vastab eeskirjale nr 83 (10. lisa „Etalonkütuste spetsifikatsioonid”).

2.4. Katse tehakse nelja prooviga.

3. SEADE (VT JOONISEID 4a JA 4b)

Seade koosneb järgmistest osadest:

A	alusplaat, mille Shore'i kõvadus D on vähemalt 70,
B	alusplaadil olev absorbeeriv pind (nt paber)
C	metallsilinder (siseläbimõõt 120 mm, välisläbimõõt 130 mm, kõrgus 50 mm), mis on täidetud katsevedelikuga,
D-D′	kaks tiibmutriga kruvi,
E	proov,
F	pealisplaat.

4. KATSE KÄIK

4.1. Proovi ja seadet hoitakse vähemalt 24 tundi temperatuuril 23 ± 2 °C ning suhtelise õhuniiskuse 50 ± 5 % juures ning neis tingimustes hoitakse proove kuni vahetult katse-eelse ajani.

4.2. Proov kaalutakse.

4.3. Proov asetatakse seadme alusplaadile nii, et selle avatud külg on ülespoole, ja metallsilinder kinnitatakse keskjoondatud asendisse, rakendades kruvidele piisavat survet. Katsevedelik ei tohi lekkida.

4.4. Metallsilinder täidetakse katsevedelikuga 20 mm kõrguseni ja lastakse seista 24 tundi.

4.5. Katsevedelik ja proov eemaldatakse seadmest. Kui proovil leitakse katsevedeliku jääke, eemaldatakse need ilma proovi kokku surumata.

4.6. Proov kaalutakse.

Joonis 4a

Materjalide kütuse- või määrdeainehülgavuse katseseade

(mõõtmed millimeetrites)

Joonis 4b

Materjalide kütuse- või määrdeainehülgavuse katseseade

(külgvaade)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 102

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 21. aprill 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2015/612, 20. aprill 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes	1
	*	Nõukogu määrus (EL) 2015/613, 20. aprill 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud, ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 889/2005	3
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/614, 20. aprill 2015, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artikli 9 lõiget 4	10
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/615, 20. aprill 2015, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d'Ivoire'is	29
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/616, 13. veebruar 2015, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014 seoses viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/617, 20. aprill 2015, millega muudetakse 230. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/618, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	37
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/619, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. aprillini 2015 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused, ning määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 kehtestatud kogustele	39
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/620, 20. aprill 2015, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	43
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/621, 20. aprill 2015, millega rakendatakse otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d'Ivoire'i vastu suunatud piiravaid meetmeid	63
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 118 – Ühtsed tehnonõuded seoses teatavate kategooriate mootorsõidukite ehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumise ja/või kütuse- või määrdeainehülgavusega [2015/622]	67

	Parandused
*	Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsuse 2013/743/EL (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	96
*	Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2015/339 – parandus ( ELT L 69, 13.3.2015 )	96

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)
	Chindori-Chininga, Edward Takaruza
	Karakadzai, Mike Tichafa
	Sakupwanya, Stanley Urayayi
	Sekeremayi, Lovemore
	Shamuyarira, Nathan Marwirakuwa

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	93,9
	SN	185,4
	TN	464,3
	TR	120,5
	ZZ	216,0
0707 00 05	AL	92,7
	MA	176,1
	TR	134,7
	ZZ	134,5
0709 93 10	MA	95,3
	TR	145,6
	ZZ	120,5
0805 10 20	EG	47,6
	IL	73,1
	MA	50,1
	TN	55,5
	TR	70,3
	ZZ	59,3
0805 50 10	MA	57,3
0805 50 10	ZZ	57,3
0808 10 80	AR	188,7
	BR	101,1
	CL	111,8
	CN	107,2
	MK	30,8
	NZ	133,2
	US	247,4
	ZA	264,2
	ZZ	148,1
0808 30 90	AR	102,0
	CL	134,4
	CN	116,0
	ZA	116,0
	ZZ	117,1

Rühma nr	Jrk-nr	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2015 esitatud taotlused (%)	Kogused, mida ei ole taotletud lisada alaperioodil 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2015 saadaolevatele kogustele (kilogrammides)
1	09.4211	0,390777	—
2	09.4212	0,827595	—
4A	09.4214	0,489236	—
	09.4251	0,594809	—
	09.4252	—	4 251 500
6A	09.4216	0,401123
	09.4260	0,569476	—
7	09.4217	—	9 086 000
8	09.4218	—	3 478 800