ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 99

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
16. aprill 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/590, 31. märts 2015, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Chouriça de carne de Melgaço (KGT)]

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/591, 31. märts 2015, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Presunto de Melgaço (KGT)]

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/592, 14. aprill 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Presunto de Barrancos/Paleta de Barrancos (KPN)]

4

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/593, 14. aprill 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Reblochon/Reblochon de Savoie (KPN)]

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/594, 14. aprill 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Jambon sec des Ardennes/Noix de Jambon sec des Ardennes (KGT)]

6

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/595, 15. aprill 2015, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2016, 2017 ja 2018, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega ( 1 )

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/596, 15. aprill 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses vääveldioksiidi kogusisalduse piirmäära tõstmisega ilmastikutingimuste tõttu

21

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/597, 15. aprill 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

23

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/598, 15. aprill 2015, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias

25

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/599, 15. aprill 2015, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks

29

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Cariforumi ja ELi tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee otsus nr 1/2015, 10. märts 2015, millega kehtestatakse erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu I protokollis, et võtta arvesse Dominikaani Vabariigi eriolukorda seoses teatavate tekstiiltoodetega [2015/600]

34

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/590,

31. märts 2015,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Chouriça de carne de Melgaço (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Portugali taotlus registreerida nimetus „Chouriça de carne de Melgaço” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Chouriça de carne de Melgaço” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Chouriça de carne de Melgaço” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.2 „lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. märts 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 423, 26.11.2014, lk 9.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/591,

31. märts 2015,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Presunto de Melgaço (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Portugali taotlus registreerida nimetus „Presunto de Melgaço” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Presunto de Melgaço” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Presunto de Melgaço” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.2 „lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. märts 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 423, 26.11.2014, lk 5.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/592,

14. aprill 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Presunto de Barrancos/Paleta de Barrancos (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Portugali taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 2400/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Presunto de Barrancos” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Presunto de Barrancos”/„Paleta de Barrancos” (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2400/96, 17. detsember 1996, teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 327, 18.12.1996, lk 11).

(3)  ELT C 432, 2.12.2014, lk 16.


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/593,

14. aprill 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Reblochon/Reblochon de Savoie (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (2) (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 828/2003) (3) kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Reblochon”/„Reblochon de Savoie” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Reblochon”/„Reblochon de Savoie” (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1107/96, 12. juuni 1996, geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras (EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 828/2003, 14. mai 2003, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artiklis 17 sätestatud korras) lisas esineva 16 nimetuse spetsifikatsiooni (Danablu, Monti Iblei, Lesbos, Beaufort, Salers, Reblochon või Reblochon de Savoie, Laguiole, Mont d'Or või Vacherin du Haut-Doubs, Comté, Roquefort, Epoisses de Bourgogne, Brocciu corse või Brocciu, Sainte-Maure de Touraine, Ossau-Iraty, Dinde de Bresse, Huile essentielle de lavande de Haute-Provence) (ELT L 120, 15.5.2003, lk 3).

(4)  ELT C 387, 1.11.2014, lk 17.


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/594,

14. aprill 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Jambon sec des Ardennes/Noix de Jambon sec des Ardennes (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 2036/2001 (2) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Jambon sec des Ardennes”/„Noix de Jambon sec des Ardennes” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Jambon sec des Ardennes”/„Noix de Jambon sec des Ardennes” (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2036/2001, 17. oktoober 2001, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (EÜT L 275, 18.10.2001, lk 9).

(3)  ELT C 444, 12.12.2014, lk 25.


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/595,

15. aprill 2015,

ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2016, 2017 ja 2018, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1213/2008 (2) on kehtestatud esimene kooskõlastatud mitmeaastane ühenduse programm aastateks 2009, 2010 ja 2011. Programmi jätkati vastavalt järjestikustele komisjoni määrustele. Kõige viimane neist oli komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 400/2014 (3).

(2)

ELi toidulaua koostises on kolmkümmend kuni nelikümmend põhitoiduainet. Kuna kolme aasta jooksul toimub pestitsiidide kasutamises olulisi muutusi, tuleks neis toiduainetes esinevaid pestitsiide uurida kolmeaastaste tsüklitena, et hinnata nende toimet tarbijatele ning seda, kuidas kohaldatakse ELi õigusakte.

(3)

Tõenäosuse binomiaaljaotuse järgi saab arvutada, et kui vähemalt 1 % toodetest sisaldab pestitsiidijääke üle määramispiiri, leidub 654 proovi kontrollimisel enam kui 99 % tõenäosusega nende seas üks proov, milles on pestitsiidijääke üle määramispiiri (4). Selliste proovide võtmine tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt elanike arvule, nii et igal aastal võetaks vähemalt 12 proovi toote kohta.

(4)

Arvesse võeti liidu eelmise ametliku kontrolliprogrammi analüüsitulemused, et tagada, et kontrolliprogrammiga hõlmatud pestitsiidide valik oleks kasutatavate pestitsiidide suhtes tüüpiline.

(5)

Komisjoni veebisaidil (5) on avaldatud juhised kvaliteedikontrollianalüüside tegemiseks ja valideerimiseks toidus ja söödas olevate pestitsiidijääkide analüüsimisel.

(6)

Kui pestitsiidijäägi määratluses on muid toimeaineid, metaboliite, lagunemisprodukte või reaktsioonisaadusi, tuleks selliste ühendite kohta eraldi aru anda, kui need on eraldi mõõdetud.

(7)

Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet on pestitsiidijääkide analüüsi tulemuste esitamiseks kokku leppinud rakendusmeetmed, näiteks standardproovi kirjelduse (Standard Sample Description, SSD (6)  (7)), mida liikmesriigid kasutavad teabe edastamiseks.

(8)

Proovivõtumenetluse puhul tuleks kohaldada komisjoni direktiivi 2002/63/EÜ, (8) mis sisaldab codex alimentarius'e komisjoni soovitusi proovivõtumeetodite ja -korra kohta.

(9)

Vaja on hinnata ka seda, kas järgitakse imikutoidu pestitsiidijääkide piirnorme, mis on sätestatud komisjoni direktiivi 2006/141/EÜ (9) artiklis 10 ning komisjoni direktiivi 2006/125/EÜ (10) artiklis 7, kusjuures arvesse võetakse üksnes määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlusi.

(10)

Mis puutub üksikute jääkide määramise meetoditesse, siis peaksid liikmesriigid saama teha kohustuslikke analüüse ametlikes laborites, kus juba kasutatakse nõutavaid valideeritud meetodeid.

(11)

Liikmesriigid peaksid esitama eelmise kalendriaasta andmed iga aasta 31. augustiks.

(12)

Et vältida segadust, mis võib tuleneda järjestikuste mitmeaastaste programmide kattumisest, tuleks rakendusmäärus (EL) nr 400/2014 õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada. Seda tuleks siiski veel kohaldada 2015. aastal võetud proovide suhtes.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad 2016., 2017. ja 2018. aastal proove ja teevad analüüse pestitsiidijääkide määramiseks toodetes vastavalt pestitsiidide ja toodete kombinatsioonidele, mis on esitatud I lisas.

Igast tootest, sealhulgas imikutele ja väikelastele ette nähtud toitudest ja mahepõllumajandusest pärit toodetest võetavate proovide arv on sätestatud II lisas.

Artikkel 2

1.   Partii, millest proovid võetakse, valitakse juhuslikult.

Proovivõtumenetlus, sealhulgas ühikute arv, peab olema kooskõlas direktiiviga 2002/63/EÜ.

2.   Kõiki proove, sealhulgas imikutele ja väikelastele ette nähtud toitude proove analüüsitakse vastavalt määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlustele I lisas sätestatud pestitsiidide suhtes.

3.   Imikutele ja väikelastele ette nähtud toitude puhul hinnatakse proove toodetest, mis on kasutusvalmis või mis muudetakse kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt, võttes arvesse direktiivides 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ sätestatud jääkide piirnorme. Kui sellist toitu võib tarbida nii otse purgist kui ka kasutusvalmiks muudetuna, esitatakse tulemused muutmata kujul toidu kohta.

Artikkel 3

Liikmesriigid esitavad proovidest 2016., 2017. ja 2018. aastal tehtud analüüside tulemused vastavalt 2017., 2018. ja 2019. aasta 31. augustiks. Need tulemused esitatakse kooskõlas standardproovi kirjeldusega (SSD).

Juhul kui pestitsiidi jäägi määratlus hõlmab rohkem kui üht ühendit (toimeainet, metaboliiti ja/või lagunemisprodukti või reaktsioonisaadust), esitavad liikmesriigid aruande analüüsitulemuste kohta vastavalt jäägi ametlikule määratlusele. Lisaks esitatakse tulemused, mis saadakse iga jääkide määratluse alla kuuluva ja analüüsitud aine määramisel, eraldi iga aine kohta, mis on eraldi mõõdetud.

Artikkel 4

Rakendusmäärus (EL) nr 400/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski veel 2015. aastal analüüsitud proovide suhtes.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1213/2008, 5. detsember 2008, kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi kohta aastateks 2009, 2010 ja 2011, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimsetes ja loomsetes toiduainetes või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 9).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 400/2014, 22. aprill 2014, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2015, 2016 ja 2017, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 119, 23.4.2014, lk 44).

(4)  Codex Alimentarius, Pesticide Residues in Food, Rooma 1993, ISBN 92-5-103271-8; 2. köide, lk 372.

(5)  Dokument nr SANCO/12571/2013 http://ec.europa.eu/food/plant/plant_protection_products/guidance_documents/docs/qualcontrol_en.pdf, kõige viimane versioon.

(6)  Standard sample description for food and feed (EFSA Journal 2010; 8(1): 1457).

(7)  Use of the EFSA Standard Sample Description for the reporting of data on the control of pesticide residues in food and feed according to Regulation (EC) No 396/2005 (EFSA Journal 2014; 12(1): 3545).

(8)  Komisjoni direktiiv 2002/63/EÜ, 11. juuli 2002, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30).

(9)  Komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ, 22. detsember 2006, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).

(10)  Komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, 5. detsember 2006, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16).


I LISA

A OSA

Taimset päritolu saadused, millest tuleb proovid võtta 2016., 2017. ja 2018. aastal

2016

2017

2018

c)

a)

b)

Õunad (1)

Kaunadega oad (värsked või külmutatud) (1)

Baklažaanid (1)

Peakapsas (1)

Porgandid (1)

Banaanid (1)

Porrulauk (1)

Kurgid (1)

Spargelkapsas (1)

Aedsalat (1)

Apelsinid (1)

Lauaviinamarjad (1)

Virsikud (sh nektariinid ja samalaadsed hübriidid) (1)

Mandariinid (1)

Apelsinimahl

Rukkiterad (2)

Pirnid (1)

Kaunadeta herned (värsked või külmutatud) (1)

Maasikad (1)

Kartulid (1)

Paprika (1)

Tomatid (1)

Riisiterad

Nisuterad (2)

Vein (punane või valge) viinamarjadest. Kui veini konkreetne töötlemistegur ei ole teada, kohaldatakse standardtegurit 1. Liikmesriikidel palutakse esitada veini puhul kasutatud töötlemistegurid liikmesriigi koondaruandes.

Spinat (1)

Neitsioliiviõli. Kui õli konkreetne töötlemistegur ei ole teada, kohaldatakse rasvlahustuvate ainete puhul vaiketegurit 5, võttes arvesse oliiviõli standardset saagist 20 % oliivide massist; muude kui rasvlahustuvate ainete puhul kohaldatakse õli standardtöötlemistegurit 1. Liikmesriikidel palutakse esitada kasutatud töötlemistegurid liikmesriigi koondaruandes.

B OSA

Loomset päritolu saadused, millest tuleb proovid võtta 2016., 2017. ja 2018. aastal

2016

2017

2018

e)

f)

d)

Lehmapiim

Kodulinnurasv

Või

Searasv

Maks (veised ja teised mäletsejalised, sead ja kodulinnud)

Kanamunad

C OSA

Taimset päritolu toodetes või nende pinnal kontrollitavad pestitsiidi või toote kombinatsioonid

 

2016

2017

2018

Märkused

2-fenüülfenool

c)

a)

b)

 

Abamektiin

c)

a)

b)

 

Atsefaat

c)

a)

b)

 

Atseetamipriid

c)

a)

b)

 

Akrinatriin

c)

a)

b)

 

Aldikarb

c)

a)

b)

 

Aldriin ja dieldriin

c)

a)

b)

 

Metüülasiinfoss

c)

a)

b)

 

Asoksüstrobiin

c)

a)

b)

 

Bifentriin

c)

a)

b)

 

Bifenüül

c)

a)

b)

 

Bitertanool

c)

a)

b)

 

Boskaliid

c)

a)

b)

 

Bromiidioon

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes aedsalati ja tomatite puhul 2016. aastal; riisiterade puhul 2017. aastal; paprika puhul 2018. aastal

Bromopropülaat

c)

a)

b)

 

Bupirimaat

c)

a)

b)

 

Buprofesiin

c)

a)

b)

 

Kaptaan

c)

a)

b)

 

Karbarüül

c)

a)

b)

 

Karbendasiim ja benomüül

c)

a)

b)

 

Karbofuraan

c)

a)

b)

 

Kloorantraniliprool

c)

a)

b)

 

Kloorfenapüür

c)

a)

b)

 

Kloromekvaat

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes rukkiterade, tomatite ja veini puhul 2016. aastal; porgandite, pirnide ja riisiterade puhul 2017. aastal; baklažaanide, lauaviinamarjade ja nisuterade puhul 2018. aastal

Klorotaloniil

c)

a)

b)

 

Kloroprofaam

c)

a)

b)

 

Kloropürifoss

c)

a)

b)

 

Metüülkloropürifoss

c)

a)

b)

 

Klofentesiin

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Klotianidiin

c)

a)

b)

Vt ka tiametoksaam

Tsüflutriin

c)

a)

b)

 

Tsümoksaniil

c)

a)

b)

 

Tsüpermetriin

c)

a)

b)

 

Tsüprokonasool

c)

a)

b)

 

Tsüprodiniil

c)

a)

b)

 

Deltametriin

c)

a)

b)

 

Diasinoon

c)

a)

b)

 

Diklorofoss

c)

a)

b)

 

Dikloraan

c)

a)

b)

 

Dikofool

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Dietofenkarb

c)

a)

b)

 

Difenokonasool

c)

a)

b)

 

Diflubensuroon

c)

a)

b)

 

Dimetoaat

c)

a)

b)

 

Dimetomorf

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Dinikonasool

c)

a)

b)

 

Difenüülamiin

c)

a)

b)

 

Ditianoon

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes õunade ja virsikute puhul 2016. aastal; pirnide ja riisiterade puhul 2017. aastal; lauaviinamarjade puhul 2018. aastal

Ditiokarbamaadid

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud spargelkapsas, peakapsas, apelsinimahlas ja oliiviõlis

Dodiin

c)

a)

b)

 

Endosulfaan

c)

a)

b)

 

EPN

c)

a)

b)

 

Epoksikonasool

c)

a)

b)

 

Etefoon

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes õunade, rukkiterade, tomatite ja veini puhul 2016. aastal; apelsinide, mandariinide ja riisiterade puhul 2017. aastal; apelsinimahla, paprika, nisuterade ja lauaviinamarjade puhul 2018. aastal

Etioon

c)

a)

b)

 

Etirimool

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Etofeenproks

c)

a)

b)

 

Famoksadoon

c)

a)

b)

 

Fenamidoon

c)

a)

b)

 

Fenamifoss

c)

a)

b)

 

Fenarimool

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Fenasakviin

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Fenbukonasool

c)

a)

b)

 

Fenbutatiinoksiid

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes õunade, tomatite ja veini puhul 2016. aastal; apelsinide, mandariinide ja pirnide puhul 2017. aastal; baklažaani, paprika ja lauaviinamarjade puhul 2018. aastal

Fenheksamiid

c)

a)

b)

 

Fenitrotioon

c)

a)

b)

 

Fenoksükarb

c)

a)

b)

 

Fenpropatriin

c)

a)

b)

 

Fenpropidiin

c)

a)

b)

 

Fenpropimorf

c)

a)

b)

 

Fenpüroksimaat

c)

a)

b)

 

Fentioon

c)

a)

b)

 

Fenvaleraat

c)

a)

b)

 

Fiproniil

c)

a)

b)

 

Fludioksoniil

c)

a)

b)

 

Flufenoksuroon

c)

a)

b)

 

Fluopüraam

c)

a)

b)

 

Flukviinkonasool

c)

a)

b)

 

Flusilasool

c)

a)

b)

 

Flutriafool

c)

a)

b)

 

Folpeet

c)

a)

b)

 

Formetanaat

c)

a)

b)

 

Fostiasaat

c)

a)

b)

 

Glüfosaat

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes rukkiterade puhul 2016. aastal; riisiterade puhul 2017. aastal; nisuterade puhul 2018. aastal

Heksakonasool

c)

a)

b)

 

Heksütiasoks

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Imasaliil

c)

a)

b)

 

Imidaklopriid

c)

a)

b)

 

Indoksakarb

c)

a)

b)

 

Iprodioon

c)

a)

b)

 

Iprovalikarb

c)

a)

b)

 

Isokarbofoss

c)

a)

b)

 

Isoprotiolaan

 

a)

 

Analüüsida üksnes riisiterade puhul 2017. aastal. Ei ole asjakohane 2016. ja 2018. aastal analüüsitavate toiduainete puhul

Metüülkresoksiim

c)

a)

b)

 

Lambda-tsühalotriin

c)

a)

b)

 

Linuroon

c)

a)

b)

 

Lufenuroon

c)

a)

b)

 

Malatioon

c)

a)

b)

 

Mandipropamiid

c)

a)

b)

 

Mepanipüriim

c)

a)

b)

 

Mepikvaat

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes rukkiterade ja tomatite puhul 2016. aastal; pirnide ja riisiterade puhul 2017. aastal; nisuterade puhul 2018. aastal

Metalaksüül ja metalaksüül-M

c)

a)

b)

 

Metamidofoss

c)

a)

b)

 

Metidatioon

c)

a)

b)

 

Metiokarb

c)

a)

b)

 

Metomüül ja tiodikarb

c)

a)

b)

 

Metoksüfenosiid

c)

a)

b)

 

Monokrotofoss

c)

a)

b)

 

Müklobutaniil

c)

a)

b)

 

Oksadiksüül

c)

a)

b)

 

Oksamüül

c)

a)

b)

 

Metüüloksüdemetoon

c)

a)

b)

 

Paklobutrasool

c)

a)

b)

 

Paratioon

c)

a)

b)

 

Metüülparatioon

c)

a)

b)

 

Penkonasool

c)

a)

b)

 

Pentsükuroon

c)

a)

b)

 

Pendimetaliin

c)

a)

b)

 

Permetriin

c)

a)

b)

 

Fosmeet

c)

a)

b)

 

Pirimikarb

c)

a)

b)

 

Metüülpirimifoss

c)

a)

b)

 

Protsümidoon

c)

a)

b)

 

Profenofoss

c)

a)

b)

 

Propamokarb

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes õunade, peakapsa, aedsalati, tomatite ja veini puhul 2016. aastal; kaunadega ubade, porgandite, kurkide, apelsinide, mandariinide, kartulite, spinati ja maasikate puhul 2017. aastal; baklažaanide, spargelkapsa, kaunadeta herneste ja paprika puhul 2018. aastal

Propargiit

c)

a)

b)

 

Propikonasool

c)

a)

b)

 

Propüsamiid

c)

a)

b)

 

Pümetrosiin

c)

a)

b)

Analüüsida üksnes peakapsa, aedsalati, maasikate ja tomatite puhul 2016. aastal; kurkide puhul 2017. aastal; baklažaanide ja paprika puhul 2018. aastal

Püraklostrobiin

c)

a)

b)

 

Püridabeen

c)

a)

b)

 

Pürimetaniil

c)

a)

b)

 

Püriproksüfeen

c)

a)

b)

 

Kinoksüfeen

c)

a)

b)

 

Spinosaad

c)

a)

b)

 

Spirodiklofeen

c)

a)

b)

 

Spiromesifeen

c)

a)

b)

 

Spiroksamiin

c)

a)

b)

 

Tau-fluvalinaat

c)

a)

b)

 

Tebukonasool

c)

a)

b)

 

Tebufenosiid

c)

a)

b)

 

Tebufenpüraad

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Teflubensuroon

c)

a)

b)

 

Teflutriin

c)

a)

b)

 

Terbutüülasiin

c)

a)

b)

 

Tetrakonasool

c)

a)

b)

 

Tetradifoon

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Tiabendasool

c)

a)

b)

 

Tiaklopriid

c)

a)

b)

 

Tiametoksaam

c)

a)

b)

 

Metüültiofanaat

c)

a)

b)

 

Metüültolklofoss

c)

a)

b)

 

Tolüülfluaniid

c)

a)

b)

Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades, välja arvatud teraviljas

Triadimefoon ja triadimenool

c)

a)

b)

 

Triasofoss

c)

a)

b)

 

Trifloksüstrobiin

c)

a)

b)

 

Triflumuroon

c)

a)

b)

 

Vinklosoliin

c)

a)

b)

 

D OSA

Loomset päritolu toodetes või nende pinnal kontrollitavad pestitsiidi või toote kombinatsioonid

 

2016

2017

2018

Märkused

Aldriin ja dieldriin

e)

f)

d)

 

Bifentriin

e)

f)

d)

 

Klordaan

e)

f)

d)

 

Kloropürifoss

e)

f)

d)

 

Metüülkloropürifoss

e)

f)

d)

 

Tsüpermetriin

e)

f)

d)

 

DDT

e)

f)

d)

 

Deltametriin

e)

f)

d)

 

Diasinoon

e)

f)

d)

 

Endosulfaan

e)

f)

d)

 

Famoksadoon

e)

f)

d)

 

Fenvaleraat

e)

f)

d)

 

Heptakloor

e)

f)

d)

 

Heksaklorobenseen

e)

f)

d)

 

Heksaklorotsükloheksaan (HCH, α-isomeer)

e)

f)

d)

 

Heksaklorotsükloheksaan (HCH, β-isomeer)

e)

f)

d)

 

Indoksakarb

e)

 

d)

Analüüsida üksnes piima puhul 2016. aastal; või puhul 2018. aastal

Lindaan

e)

f)

d)

 

Metoksükloor

e)

f)

d)

 

Paratioon

e)

f)

d)

 

Permetriin

e)

f)

d)

 

Metüülpirimifoss

e)

f)

d)

 

Spinosaad

 

f)

 

Analüüsida üksnes maksa puhul 2017. aastal


(1)  Analüüsida tuleks töötlemata tooteid (sealhulgas külmutatud tooteid).

(2)  Analüüsida võib ka rukki- või nisujahu, kui rukki- ja nisuteradest ei ole piisavalt kättesaadavaid proove, tingimusel, et teatatakse töötlemistegur. Kui rukki- või nisujahu konkreetne töötlemistegur ei ole teada, kohaldatakse vaiketegurit 1.


II LISA

Artiklis 1 viidatud proovide arv

1.

Proovide arv iga toidukauba kohta, mida iga liikmesriik võtab ja analüüsib I lisas loetletud pestitsiidide suhtes, on sätestatud 5. punktis esitatud tabelis.

2.

Lisaks 5. punktis esitatud tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2016. aastal võtma kümme proovi muust imiku- ja väikelastetoidust kui imikute piimasegud, jätkupiimasegud ja teraviljapõhine töödeldud imikutoit ja need analüüsima.

Lisaks kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2017. aastal võtma kümme proovi imikute piimasegudest ja jätkupiimasegudest ning need analüüsima.

Lisaks kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2018. aastal võtma kümme proovi teraviljapõhisest töödeldud imikutoidust ja need analüüsima.

3.

Vastavalt 5. punktis esitatud tabelile tuleb mahepõllumajandusest pärit toiduainete proovid võimaluse korral võtta proportsionaalselt kõnealuste kaupade turuosale igas liikmesriigis, kusjuures vähim proovide arv on üks.

4.

Liikmesriigid, kes kasutavad mitme jäägi samaaegse määramise meetodeid, võivad kasutada kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid kuni 15 % ulatuses 5. punktis esitatud tabeli kohaselt võetavatel proovidel ja nende analüüsidel. Kui liikmesriik kasutab kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid, peab ta ülejäänud arvu proovide puhul kasutama analüüsimisel mitme jäägi samaaegse määramise meetodeid.

Kui kvalitatiivse sõeluuringu tulemused on positiivsed, peavad liikmesriigid leidude hulga kindlaksmääramiseks kasutama tavapäraseid jääkide määramise meetodeid.

5.

Proovide arv liikmesriigi kohta

Liikmesriik

Proovide arv

 

Liikmesriik

Proovide arv

BE

12 (1)

 

LU

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

BG

12 (1)

 

HU

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

CZ

12 (1)

 

MT

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

DK

12 (1)

 

NL

17

15 (2)

 

 

DE

93

 

AT

12 (1)

 

 

15 (2)

EE

12 (1)

 

PL

45

15 (2)

 

EL

12 (1)

 

PT

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

ES

45

 

RO

17

 

 

FR

66

 

SI

12 (1)

 

 

15 (2)

IE

12 (1)

 

SK

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

IT

65

 

FI

12 (1)

 

 

15 (2)

CY

12 (1)

 

SE

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

LV

12 (1)

 

UK

66

15 (2)

 

LT

12 (1)

 

HR

12 (1)

15 (2)

 

15 (2)

PROOVIDE MINIMAALNE KOGUARV: 654


(1)  Üksiku jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.

(2)  Mitme jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/21


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/596,

15. aprill 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses vääveldioksiidi kogusisalduse piirmäära tõstmisega ilmastikutingimuste tõttu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 91 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (2) on sätestatud veini suurim lubatud vääveldioksiidi kogusisaldus. Kõnealuse määruse I lisa B osa punkti A alapunkti 4 kohaselt võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik võib lubada tõsta vääveldioksiidi piirmäära, kui see jääb alla 50 milligrammi liitri kohta, kuni 300 milligrammi võrra liitri kohta, kui see on ilmastikutingimuste tõttu vajalik.

(2)

Saksamaa pädevad asutused saatsid 1. detsembril 2014 ametliku taotluse tõsta veini puhul lubatud vääveldioksiidi kogusisalduse piirmäära, mis jääb alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 50 milligrammi võrra liitri kohta veini puhul, mis on valmistatud Saksa liidumaade Baden-Württembergi, Baieri, Hesseni ja Rheinland-Pfalzi viinamarjakasvatusaladelt 2014. aastal saadud viinamarjasaagist.

(3)

Saksa pädevate asutuste esitatud tehniline märgukiri näitab, et ilmastikutingimused, eriti soe ja niiske ilm koristuse ajal, on soodustanud püruvaati, atseetaldehüüdi ja alfa-ketoglutaarhapet tootvate taimekahjustajate teket. Need ained seovad vääveldioksiidi ja vähendavad selle säilitavat toimet. Seetõttu on kõnealustest viinamarjadest toodetud veini puhul vaja suuremat kogust vääveldioksiidi, et tagada veini nõuetekohane valmimine ja säilimine. Seega on määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa punkti A alapunktis 4 osutatud ajutine luba ainus võimalus, lubamaks kasutada ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatada saanud viinamarju turuleviimiseks sobiva veini tootmiseks.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 606/2009 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa 1. liide asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, 10. juuli 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1).


LISA

„I liide

Vääveldioksiidi üldsisalduse piirmäära tõstmine ilmastikutingimuste tõttu

 

Aasta

Liikmesriik

Viinamarjakasvatusalad

Asjaomased veinid

1.

2000

Saksamaa

Kõik Saksamaa viinamarjakasvatusalad

Kõik 2000. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

2.

2006

Saksamaa

Baden-Württembergi, Baieri, Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaa viinamarjakasvatusalad

Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

3.

2006

Prantsusmaa

Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangu viinamarjakasvatusalad

Kõik 2006. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

4.

2013

Saksamaa

Kaitstud päritolunimetuse „Mosel” ning kaitstud geograafiliste tähiste „Landwein der Mosel”, „Landwein der Ruwer”, „Landwein der Saar” ja „Saarländischer Landwein” piiritletud ala viinamarjakasvatusalad

Kõik 2013. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid

5.

2014

Saksamaa

Baden-Württembergi, Baieri, Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaa viinamarjakasvatusalad

Kõik 2014. aasta viinamarjasaagist valmistatud veinid”


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/23


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/597,

15. aprill 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

103,8

SN

185,4

TR

120,5

ZZ

136,6

0707 00 05

MA

176,1

TR

139,5

ZZ

157,8

0709 93 10

MA

92,0

TR

164,4

ZZ

128,2

0805 10 20

EG

48,6

IL

72,1

MA

52,4

TN

55,3

TR

67,4

ZZ

59,2

0805 50 10

MA

57,3

TR

45,7

ZZ

51,5

0808 10 80

BR

97,3

CL

113,9

CN

100,9

MK

29,8

NZ

121,0

US

209,2

ZA

122,2

ZZ

113,5

0808 30 90

AR

107,9

CL

151,3

ZA

132,7

ZZ

130,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/25


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/598,

15. aprill 2015,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 25. juunil 2012 vastu otsuse 2012/328/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Patricia FLOR Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Kesk-Aasias.

(2)

ELi eriesindaja Kesk-Aasias nimetatakse ametisse 12 kuuks.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Peter BURIAN nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Kesk-Aasias kuni 30. aprillini 2016. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

a)

edendada häid ja tihedaid suhteid liidu ja Kesk-Aasia riikide vahel vastavates kokkulepetes määratud ühiste väärtuste ja huvide alusel;

b)

toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsuse ja omavahelise koostöö tugevdamist;

c)

toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)

käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on otsene mõju liidule;

e)

edendada liidu tõhusust ja nähtavust piirkonnas, sealhulgas tegevuse tihedama kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO).

Artikkel 3

Volitused

1.   Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

edendada üldist liidu poliitilist kooskõlastamist Kesk-Aasias ja aidata tagada liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas;

b)

kõrge esindaja nimel ning koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga jälgida Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitleva liidu strateegia rakendamisprotsessi, mida täiendavad asjakohased nõukogu järeldused ja hilisemad eduaruanded Kesk-Aasiat käsitleva liidu strateegia rakendamise kohta, esitada korrapäraselt soovitusi ja anda aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)

abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

d)

jälgida tähelepanelikult poliitilist arengut Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)

julgustada Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

f)

arendada asjakohaseid kontakte ja koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning kõikide asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

g)

koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele piirkonnas, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

h)

toetada tihedas koostöös ÜRO ja OSCEga konfliktide ärahoidmist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega (valitsusväliste organisatsioonide, erakondade, vähemuste, religioossete rühmituste ja nende juhtidega);

i)

aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduva energiavarustuse kindluse, piirijulgeoleku, raske kuritegevuse vastase võitluse (mis hõlmab narkootikume ja inimkaubandust), samuti veeressursside majandamise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate aspektide sõnastamisele;

j)

edendada piirkondlikku julgeolekut Kesk-Aasia piires seoses rahvusvahelise kohaloleku vähenemisega Afganistanis.

2.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist liidu tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks kuni 30. aprillini 2016 ette nähtud lähtesumma on 810 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku Euroopa välisteenistuse asjaomase osakonnaga, et tagada nende vastavate tegevuste sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas logistilist abi, kui see on asjakohane.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kõigi oma otseses alluvuses olevate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette missioonile eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu instrumente ning liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide täitmiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse asjaomase geograafilise osakonna, komisjoni ja Afganistani nimetatud ELi eriesindajaga. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtide ja liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab 2015. aasta septembri lõpuks kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta jaanuari lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 25. juuni 2012. aasta otsus 2012/328/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias (ELT L 165, 26.6.2012, lk 59).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).


16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/29


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/599,

15. aprill 2015,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine on liidu jaoks strateegiline prioriteet ja liit peab jääma sellega aktiivselt seotuks kuni kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmiseni.

(2)

Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks tuleks nimetada ametisse 12 kuuks.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Fernando GENTILINI nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks kuni 30. aprillini 2016. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga.

2.   Üldine eesmärk on saavutada kõikehõlmav rahu kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse alusel, mis hõlmab Iisraeli ning demokraatlikku, terviklikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu asjakohastele resolutsioonidele, Madridi põhimõtetele (sealhulgas maade vahetamine rahu vastu), teekaardile, poolte eelnevatele kokkulepetele ning Araabia rahualgatusele. Pidades silmas Iisraeli-Araabia suhete erinevaid valdkondi, on piirkondlik mõõde kõikehõlmava rahu saavutamisel väga tähtis tegur.

3.   Selle eesmärgi saavutamisel on poliitilisteks prioriteetideks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse säilitamine ning rahuprotsessi taasalustamine ja toetamine. Eduka lõpptulemuse saavutamiseks on äärmiselt olulised selged parameetrid, millega määratakse kindlaks läbirääkimiste alus, ning liit on nõukogu 2009. aasta detsembri, 2010. aasta detsembri ja 2014. aasta juuli järeldustes määranud selliste parameetrite suhtes kindlaks oma seisukoha, mille aktiivset propageerimist ta jätkab.

4.   Liit on võtnud kohustuse teha koostööd poolte ja partneritega rahvusvahelises kogukonnas, osaledes muu hulgas Lähis-Ida neliku tegevuses ja järgides aktiivselt asjakohaseid rahvusvahelisi algatusi, et anda läbirääkimistele uut hoogu.

Artikkel 3

Volitused

1.   Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

anda aktiivne ja tõhus liidu panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli-Palestiina konflikti lõplikule, kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendamisele, ning on kooskõlas liidu parameetritega;

b)

hõlbustada ja säilitada tihedaid suhteid kõigi rahuprotsessis osalejate, asjaomaste poliitiliste poolte, teiste piirkonna riikide, neliku liikmete ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Araabia Riikide Liiga, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)

teha asjakohast tööd, et edendada ja toetada võimalikku uut läbirääkimiste raamistikku, konsulteerides kõikide peamiste sidusrühmade ja liidu liikmesriikidega;

d)

aktiivselt toetada ja edendada rahuläbirääkimisi poolte vahel, muu hulgas esitades nende läbirääkimiste kontekstis liidu nimel ettepanekuid;

e)

tagada liidu pidev kohalolek asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

f)

osaleda kriisiohjamises ja -ennetamises, sealhulgas seoses Gaza sektoriga;

g)

toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

h)

toetada poliitilisi jõupingutusi, et saavutada põhjalik muutus, mis viiks jätkusuutliku lahenduse leidmiseni Gaza sektori jaoks, mis on tulevase Palestiina riigi lahutamatu osa ja millega peaks läbirääkimiste käigus tegelema;

i)

pöörata erilist tähelepanu rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet mõjutavatele teguritele, Araabia partnerite kaasamisele ja Araabia rahualgatuse rakendamisele;

j)

võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele alla kirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarabiõiguse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

k)

teha ettepanekuid liidu sekkumise kohta rahuprotsessi ning selle kohta, milline on parim viis viia ellu liidu algatusi ja käimasoleva rahuprotsessiga seotud liidu jõupingutusi (nt liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

l)

mõjutada pooli hoiduma ühepoolsetest meetmetest, mis võiksid kahjustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust;

m)

anda neliku esindajana aru läbirääkimiste edenemisest ja kulgemisest ning liidu seisukohtade alusel ja koostöös neliku ülejäänud liikmetega aidata kaasa neliku esindajate kohtumiste ettevalmistamisele;

n)

koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

o)

aidata piirkonna arvamusliidritel paremini mõista liidu rolli.

2.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist liidu Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

4.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd liidu esindusega Jeruusalemmas, liidu delegatsiooniga Tel Avivis ning piirkonna kõigi muude asjakohaste liidu delegatsioonidega.

5.   ELi eriesindaja asub peamiselt kõnealuses piirkonnas, tagades samal ajal regulaarse kohalolu Euroopa välisteenistuse peakorteris.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks kuni 30. aprillini 2016 ette nähtud lähtesumma on 1 980 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab kas asjaomane liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (1) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, Euroopa välisteenistus, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas logistilist abi, kui see on asjakohane.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kõigi oma otseses alluvuses olevate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette missioonile eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ja Euroopa välisteenistusele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Lisaks ELi eriesindajate ametisse nimetamist, volitusi ja rahastamist käsitlevates suunistes kehtestatud aruandluse ja eesmärkide seadmise miinimumnõuetele annab ELi eriesindaja korrapäraselt aru poliitika- ja julgeolekukomiteele. Vajaduse korral annab liidu eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu instrumente ja liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide täitmiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtide, ÜJKP missioonide juhtide ja liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös liidu delegatsiooni juhiga Tel Avivis ja liidu esindusega Jeruusalemmas Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) ja Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab 2015. aasta septembri lõpuks kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta jaanuari lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

16.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/34


CARIFORUMI JA ELi TOLLIKOOSTÖÖ JA KAUBANDUSE SOODUSTAMISE ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

10. märts 2015,

millega kehtestatakse erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu I protokollis, et võtta arvesse Dominikaani Vabariigi eriolukorda seoses teatavate tekstiiltoodetega [2015/600]

TOLLIKOOSTÖÖ JA KAUBANDUSE SOODUSTAMISE ERIKOMITEE,

võttes arvesse majanduspartnerluslepingut, mis on sõlmitud ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, eriti selle I protokolli artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist majanduspartnerluslepingut (edaspidi „Cariforumi ja ELi majanduspartnerlusleping”) (1) on alates 29. detsembrist 2008 ajutiselt kohaldatud Euroopa Liidu (EL) ning järgmiste riikide vahel: Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago.

(2)

Majanduspartnerluslepingu I protokoll, milles käsitletakse mõistet „päritolustaatusega tooted” ja halduskoostöö meetodeid, sisaldab Cariforumi riikidest pärit toodete ELi importimise suhtes kohaldatavaid päritolureegleid.

(3)

Majanduspartnerluslepingu I protokolli artikli 39 lõike 2 kohaselt lubatakse erandeid kõnealustest päritolureeglitest juhul, kui olemasolevate majandusharude areng või uute majandusharude loomine Cariforumi riikides õigustab selliste erandite tegemist. Lisaks tuleks kõnealuse protokolli artikli 39 lõike 6 punkti b kohaselt võtta taotluste läbivaatamisel arvesse juhtumeid, kus olemasolevate päritolureeglite kohaldamine kahjustaks oluliselt Cariforumi riigi või riikide olemasoleva majandusharu võimalusi jätkata eksporti ELi, ja iseäranis neid juhtumeid, mis võivad põhjustada tegevuse lõppemise selles harus.

(4)

14. juulil 2014 sai Cariforumi ja ELi tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee eesistuja Dominikaani Vabariigilt taotluse erandi tegemiseks, et võtta arvesse eriolukorda seoses teatavate tekstiiltoodetega. 8. oktoobril ja 3. novembril 2014 sai kõnealune eesistuja vastuseks oma 18. juuli ja 28. oktoobri 2014. aasta taotlustele täiendatavat teavet.

(5)

Kooskõlas majanduspartnerluslepingu I protokolli artikliga 13 peavad I protokolli II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema Cariforumi riikides või ELis täidetud ilma katkestusteta. Haiti on majanduspartnerluslepingu allkirjastanud, kuid ta ei ole seda ratifitseerinud ega kohalda kõnealust lepingut ka ajutiselt, mistõttu ei saa teda lepingu raames käsitada Cariforumi riigina. Kooskõlas I protokolli artikliga 8 käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena: tekstiiltoodete pesemine, triikimine ja pressimine; nendele märkide, etikettide ja logode kinnitamine või trükkimine; kottidesse, kastidesse või karpidesse pakendamine või kahe või enama nimetatud toimingu kombinatsioon. Seepärast tuleks lubada erandi tegemist protokolli artiklist 8 ja artikli 13 lõikest 1, et võimaldada päritolustaatus Dominikaani Vabariigist ELi eksporditud lõpptootele.

(6)

Dominikaani Vabariik on taotlenud erandi tegemist Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingu I protokollis sätestatud päritolureeglitest seoses HSi koodide 6203.42, 6107.11 ja 6109.10 alla kuuluvate tekstiiltoodetega, mida kooskõlas nimetatud protokolli artikli 39 lõikega 2 imporditakse ELi alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016. Taotluse aluseks on asjaolu, et majandusharu on sattunud raskesse olukorda, kuna naaberriigis Haitis tehtav töö ja töötlemine mõjutab Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingus kehtestatud päritolureeglite täitmist. Kui Dominikaani Vabariik ei saa enam tarnida Haitist, mõjutab see märkimisväärselt Dominikaani Vabariigi olemasoleva tekstiilitööstuse võimet jätkata katkematult eksporti ELi. Erand võimaldaks säilitada tootmise stabiilsust ja aidata kaasa majandusharu arengule ja töökohtade säilimisele nii Dominikaani Vabariigis kui ka Haitil.

(7)

Erandit ei tohiks kehtestada HSi koodi 6107.11 alla kuuluvate aluspükste suhtes. Nende toodete puhul kootakse kangas ja lõigatakse detailid Dominikaani Vabariigis ning pärast õmmeldakse kokku, viimistletakse ja pakitakse Haitil. Need tooted veetakse Haitilt otse ELi, ilma et neid Dominikaani Vabariigi territooriumil vahepeal töödeldaks. Kuna neid tooteid Dominikaani Vabariigi territooriumil päritolustaatuse saamiseks vajalikul määral ei töödelda, ei saa ka kohaldada Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingut.

(8)

Taotlus hõlmab ajavahemikku jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2016. Taotletakse tagasiulatuva mõjuga erandit alates 2012. aastast. Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingus sätestatud päritolureegleid oleks pidanud kohaldama nõuetekohaselt kuni erandi lubamiseni. Seepärast tuleks erandit lubada kohaldama hakata alates kuupäevast, mil Cariforumi ja ELi tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee võtab vastu asjakohase otsuse. Võttes arvesse Haiti praegust staatust Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingu raames, tuleks erand kehtestada kaheks aastaks, et anda Dominikaani Vabariigile aega valmistuda päritolustaatuse saamiseks vajalike reeglite täitmiseks ja ettevõtjate valmisoleku tagamiseks.

(9)

Taotletav erand on seotud 407 452 tükist HSi koodi 6203.42 alla kuuluvate denimriidest pükste eeldatava aastase ekspordikogusega ELi. Ajavahemiku 2009–2013 statistiliste andmete kohaselt ulatus denimriidest pükste keskmine impordikogus Dominikaani Vabariigist ELi ligikaudu 63 000 tükini aastas. 2012. aastal suurenes import märgatavalt ligikaudu 250 000 tükini. 2013. aastal vähenes import ligikaudu 40 000 tükini. Seepärast määratakse erandi kvoot Dominikaani Vabariigist impordi kõrgeima taseme järgi, mis täheldati 2012. aastal, ja mida suurendatakse 20 % tolerantsi võrra.

(10)

Cariforumi ja ELi tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee peaks kehtestama erandi 300 000 tükile HSi koodi 6203.42 (CN-kood 6203 42 31) alla kuuluvatele denimriidest pükstele ja 54 054 tükile HSi koodi 6109.10 (CN-kood ex 6109 10 00) alla kuuluvale T-särgile, mis imporditakse liitu kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(11)

Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (2) on kehtestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Selleks et tagada tariifikvootide tõhus haldamine Dominikaani Vabariigi ametiasutuste, ELi tolliasutuste ja komisjoni tihedas koostöös, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada nende koguste suhtes, mis käesoleva otsusega kehtestatud erandi alusel imporditakse.

(12)

Selleks et erandi toimimist saaks tõhusalt kontrollida, peaksid Dominikaani Vabariigi ametiasutused komisjonile korrapäraselt edastama nende poolt välja antud liikumissertifikaatide EUR.1 üksikasjad,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Erandina majanduspartnerluslepingu I protokollist ja kooskõlas nimetatud protokolli artikli 39 lõikega 2, loetakse Dominikaani Vabariik käesoleva otsuse artiklites 2–5 sätestatud tingimuste täitmise korral järgmiste toodete päritolumaaks:

a)

HSi koodide 5209 42, 5513 12 ja 5513 19 (CN-koodid 5209 42 00, 5513 12 00 ja 5513 19 00) alla kuuluvast päritolustaatuseta riidest valmistatud HSi koodi ex ex 6203.42 (CN-kood 6203 42 31) alla kuuluvad denimriidest püksid, mis on Dominikaani Vabariigis välja lõigatud, seejärel väljaspool Cariforumi riikide territooriumi õmmeldud ja hiljem Dominikaani Vabariigis pestud, triigitud või pressitud ning pakitud;

b)

HSi koodi 5205.23 (CN-koodi 5205 23 00) alla kuuluvast päritolustaatuseta lõngast valmistatud HSi koodi ex ex 6109.10 (CN-kood 6109 10 00) alla kuuluvad puuvillased T-särgid, mis on kootud, värvitud, viimistletud ja välja lõigatud Dominikaani Vabariigis, seejärel väljaspool Cariforumi riikide territooriumi kokku õmmeldud ja hiljem Dominikaani Vabariigis trükitud ja pakitud.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse Cariforumi päritolustaatuse omandamiseks piisavaks tööks või töötluseks järgmisi CariforumI riikides tehtud toiminguid: tekstiiltoodete pesemine, triikimine ja pressimine; nendele märkide, etikettide ja logode kinnitamine või trükkimine; lihtne pakendamine või kahe või enama nimetatud toimingu kombinatsioon.

Artikkel 2

Artikliga 1 ette nähtud erandit kohaldatakse igal aastal käesoleva otsuse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Dominikaani Vabariigist ELi vabasse ringlusse lubamiseks ajavahemikul 10. märtsist 2015 kuni 9. märtsini 2017.

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisas sätestatud koguseid haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

Dominikaani Vabariigi tolliasutused kontrollivad artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguseid.

Enne igale kvartalile järgneva kuu lõppu saadavad Dominikaani Vabariigi tolliasutused tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee sekretariaadi kaudu Euroopa Komisjonile aruande, kus on märgitud kogused, mille kohta on käesoleva otsuse kohaselt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1, ja sertifikaatide seerianumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse alusel väljastatud liikumissertifikaatide EUR.1 lahtris 7 peab olema üks järgmistest märgetest:

„Derogation – Decision No 1/2015 of the Cariforum-EU Special Committee on Customs Cooperation and Trade facilitation of 10 March 2015”

;

„Dérogation – Décision no 1/2015 du Comité spécial de coopération douanière et de facilitation des échanges Cariforum-UE du 10 mars 2015”

;

„Excepción – Decisión no 1/2015 del Comité Especial Cariforum-UE de Cooperación Aduanera y Facilitación del Comercio del 10 de marzo 2015.”

Artikkel 6

Kui EL on objektiivse teabe põhjal avastanud eeskirjade eiramise või pettuse või käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud kohustuste korduva täitmata jätmise, võib EL Cariforumi ja ELi majanduspartnerluslepingu artikli 22 lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetluse kohaselt taotleda artiklis 1 osutatud erandi ajutist peatamist.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub 10. märtsil 2015.

Georgetown ja Brüssel, 10. märts 2015

Cariforumi esindaja

Cariforumi riikide eest

Jameel Ahamad BAKSH

Euroopa Komisjon

ELi eest

Jean-Michel GRAVE


(1)  ELT L 289, 30.10.2008, lk 3.

(2)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


LISA

Jrk nr

HSi kood

CN-kood

Kauba kirjeldus

Ajavahemik

Kogused

(tükki)

09.1950

ex ex 6203.42

6203 42 31

Meeste ja poiste pikad püksid ja põlvpüksid, denimriidest

10.3.2015 – 9.3.2016

300 000

10.3.2016 – 9.3.2017

300 000

09.1951

ex ex 6109.10

ex 6109 10 00

T-särgid, silmkoelised või heegeldatud, puuvillased

10.3.2015 – 9.3.2016

54 054

10.3.2016 – 9.3.2017

54 054