(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Kõnealust liidu loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas oma 22. mai 2008. aasta arvamuses (3) soovituse vähendada alumiiniumi lubatud nädaladoosi tasemeni 1 mg kehakaalu kg kohta nädalas. Samuti oli toiduohutusamet seisukohal, et läbivaadatud lubatud nädaladoosi üldiselt ületatakse märkimisväärses osas Euroopa Liidust suuremate koguste tarbijate, eriti laste poolt. Selleks, et muudetud lubatud nädaladoosi ei ületataks, muudeti komisjoni määrusega (EL) nr 380/2012 (4) alumiiniumi, sealhulgas alumiiniumlakke sisaldavate toidu lisaainete kasutustingimusi ja kasutusmäärasid.

(4)

Määruses (EL) nr 380/2012 on sätestatud, et alumiiniumlakke, mis on valmistatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa B osa tabelis 1 loetletud värvainetest, on lubatud kasutada kuni 31. juulini 2014. 1. augustist 2014 on lubatud kasutada ainult selliseid alumiiniumlakke, mis on valmistatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa A osa tabelis 3 loetletud värvainetest ning ainult sellistes toidugruppides, mille kohta on II lisa E osas selgelt sätestatud lakkidest saadav suurim lubatud alumiiniumimäär.

(5)

30. oktoobril 2013 esitati taotlus laiendada košenillist, karmiinhappest, karmiinidest (E 120) valmistatud alumiiniumlakkide kasutamist meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoitudele ning see tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks. Taotluses nõuti košenillist, karmiinhappest, karmiinidest (E 120) valmistatud alumiiniumlakkidest saadava alumiiniumi piirnormi sätestamist sellistes toitudes. Kasutamise laiendamist taotleti meditsiinilise eriotstarbega dieettoitude puhul, mis ei ole ette nähtud imikutele ja väikelastele. Taotluse läbivaatamisel pöörati erilist tähelepanu võimalikule saadavale alumiiniumikogusele, et mitte ületada määruses (EL) nr 380/2012 sätestatud määrasid.

(6)

Värvainetest valmistatud alumiiniumlakkides muutub värv lahustumatuks ja käitub erinevalt asjaomasest värvainest (nt parem valgus-, pH- ja kuumakindlus, mis hoiab ära värvi migratsiooni ja annab värvainetele erineva värvivarjundi) ning seepärast on laki vormis värvaine sobivam teatavate spetsiifiliste tehniliste kasutusalade jaoks. Košenillist, karmiinhappest, karmiinidest valmistatud alumiiniumlakid sobivad vedelate kuumtöödeldud meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoitude tehnoloogilise vajaduse jaoks.

(7)

Komisjoni direktiivis 1999/21/EÜ (5) on meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud määratletud eritoitude kategooriana, mis on eriliselt töödeldud või koostatud ja ette nähtud patsientide dieetraviks meditsiinilise järelevalve all. Need on mõeldud ainsaks või täiendavaks toiduks patsientidele, kellel on piiratud, halvenenud või häiritud tavaliste toiduainete või nendes sisalduvate toitainete või ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine või kellel on muud meditsiiniliselt näidustatud toitumisvajadused, kelle dieetravi ei ole võimalik tagada üksnes tavalise toitumise muutmisega, muude eritoitudega või nende omavahelise kombineerimisega.

(8)

Võttes arvesse EFSA Comprehensive European Food Consumption Database'i (6) (toiduohutusameti toidu tarbimise täielik Euroopa andmebaas) esitatud tarbimisandmeid meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta ja eeldades, et need sisaldavad alumiiniumi kuni 3 mg/kg, jääb nendest toitudest saadava alumiiniumi kogus tugevalt alla lubatud nädaladoosi – 1 mg kehakaalu kg kohta nädalas nii täiskasvanutele kui ka lastele. Seepärast, võttes arvesse, et kokkupuude alumiiniumiga, mida saadakse toitumisel muudest allikatest, on piiratud, eriti ainsaks toiduks mõeldud dieettoitude puhul, ei ole oodata, et meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoite tarbivad patsiendid ületaksid lubatud nädaladoosi.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab selleks, et ajakohastada määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta, küsima arvamust toiduohutusametilt, välja arvatud juhul, kui selline ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna košenillist, karmiinhappest, karmiinidest valmistatud alumiiniumlakkide kasutamise lubamise laiendamine kujutab endast kõnealuse loetelu ajakohastamist, mis tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist, puudub vajadus küsida toiduohutusameti arvamust.

(10)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Kõnealust loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

Taani mereandide ühing on esitanud taotluse muuta liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta, et suurendada bensoehappe ja bensoaatide (E 210–213) lubatud piirnormi keedetud krevettides soolvees.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud piirnorm sorbiinhappe ja sorbaatide ning bensoehappe ja bensoaatide (E 210–213) kasutamiseks kalatoodete preservides ja kalatoodetes, sh vähilaadsetest, molluskitest valmistatud toodetes ja surimis ning kala- ja vähilaadsete pasteedis, keedetud vähilaadsetes ja molluskites on 2 000 mg/kg. Keedetud vähilaadsete ja molluskite puhul on bensoehappe ja bensoaatide (E 210–213) lubatud piirnorm 1 000 mg/kg.

(5)

Need lubatud piirnormid keedetud krevettide puhul, mis on soolvees pH väärtusega 5,6–5,7, peaksid olema piisavad, et pärssida Listeria monocytogenes'i kasvu jahutustemperatuuril 5–8 °C. Säilitamisparameetrite väikesed muutused võivad siiski põhjustada Listeria monocytogenes'i kasvu. Taani Tehnikaülikool on välja töötanud matemaatilise ennustusmeetodi bensoehappe ja bensoaatide (E 210–213) vajaliku taseme kindlakstegemiseks (3). Selle mudeli kohaselt ei ole 1 000 mg/kg E 210–213 piisav Listeria monocytogenes'i kasvu takistamiseks krevettides soolvees pH väärtuse 5,8 juures. Nii mudel kui ka katsed näitavad, et Listeria monocytogenes'i kasvu ärahoidmiseks selliste krevettide puhul on optimaalne bensoehappe ja bensoaatide (E 210–213) ning sorbiinhappe ja sorbaatide (E 200–203) kombinatsioon vastavalt 1 500 mg/kg ja 500 mg/kg.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) tegi oma 2012. aasta aruandes zoonooside suundumuste ja allikate, zoonootilise toimega mõjurite ning toidust põhjustatud haiguspuhangute kohta järelduse, (4) et listerioosi juhtumite arv inimestel suurenes veidi võrreldes 2011. aastaga ning 2012. aastal teatati 1 642 kinnitust leidnud inimeste haigestumise juhust. Ajavahemikul 2008–2012 täheldati hooajaliste puhangute kõrval statistiliselt olulist haigusjuhtude arvu kasvu Euroopa Liidus, kuigi kasv oli aeglane. Nagu varasematel aastatel oli nende juhtumite puhul suremusmäär kõrge (17,8 %). 2012. aastal registreeris 18 liikmesriiki kokku 198 listerioosist põhjustatud surmajuhtumit, mis on suurim surmajuhtumite arv alates 2006. aastast. Jaemüügipunktides müüdavates valmistoitudes ületas Listeria monocytogenes'i tase harva lubatud ohutuspiiri. Ohutuspiiri ületavad proovid olid tihti võetud kalandustoodetest.

(7)

Komisjoni aruandes toidu kaudu toidu lisaainete omastamise kohta (5) on jõutud järeldusele, et kokkupuude bensoehappe ja bensoaatidega võib ulatuda kuni 96 %ni lubatud päevasest tarbitavast kogusest laste puhul ning kuni 84 %ni täiskasvanute puhul; arvamus põhineb tarbimisel maksimaalsete lubatud piirnormide juures. Sel ajal oli keedetud krevettides sorbiinhappe ja sorbaatide piirnorm koos bensoehappe ja bensoaatidega sätestatud väärtusele 2 000 mg/kg. See norm vaadati läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/52/EÜ (6) ning seda luba laiendati kõigile keedetud vähilaadsetele ja molluskitele, kuid suurim lubatud norm bensoehappe ja bensoaatide puhul oli 1 000 mg/kg. Seetõttu eeldatakse, et normi suurendamisega 1 500 mg/kg-ni üksnes keedetud krevettide puhul soolvees ei kaasne täiendavat kokkupuudet, mis võiks olla ohtlik.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna luba kasutada bensoehapet ja bensoaate (E 210–213) soolvees säilitatavates keedetud krevettides kujutab endast eespool nimetatud loetelu ajakohastamist ning sellel ei ole mõju inimeste tervisele, ei ole toiduohutusameti arvamust vaja küsida.

(9)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole nimetatud määruse kohaselt väidete esitamiseks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohaselt võeti vastu komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, (2) millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on sätestatud, et toidukäitlejad peavad esitama tervisealaste väidete loataotlused liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Selleks et edendada uuendustegevust, kohaldatakse uutel teaduslikel andmetel põhinevate ja/või konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust hõlmavate tervisealaste väidete suhtes kiirendatud loa väljastamist.

(6)

Pärast seda kui Barry Callebaut Belgium NV oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 19 lõike 1 kohase taotluse ja taotlenud konfidentsiaalsete andmete kaitset, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite „Kakao flavanoolid aitavad säilitada veresoonte elastsust, mis aitab kaasa normaalsele vereringele” loa muutmise kohta. Kõnealust tervisealast väidet lubati kasutada määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohaselt komisjoni määrusega (EL) nr 851/2013 (3). Taotleja palub laiendada väite lubatud kasutustingimusi suure flavanoolide-sisaldusega kakaoekstraktile, mida tuleb tarbida kapslitena, tablettidena või lisada „muudele toitudele, sh jookidele”.

(7)

Komisjon ja liikmesriigid said 5. mail 2014 toiduohutusameti teadusliku arvamuse (küsimus nr EFSA-Q-2013-00832), (4) milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et suure flavanoolide-sisaldusega kakaoekstrakti (st kapslitena või tablettidena) tarbimise ja väidetud mõju vahel on põhjuslik seos.

(8)

Toiduohutusamet märkis oma arvamuses, et ta ei oleks oma järeldustele jõudnud, kui ei oleks arvesse võtnud inimuuringut, mida taotleja on nimetanud konfidentsiaalseks (5).

(9)

Komisjon on hinnanud kõiki taotleja esitatud põhjendavaid andmeid ning on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõuded on konfidentsiaalseks nimetatud uurimuse puhul täidetud. Seetõttu ei tohi määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt kasutada kõnealuses uuringus sisalduvaid teaduslikke andmeid ega muud teavet hilisema taotleja huvides viie aasta jooksul käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(10)

Üks määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkidest on tagada, et tervisealased väited oleksid tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et seda eesmärki võetaks väidete sõnastuse ja esituse puhul arvesse. Seetõttu peaksid taotleja esitatud väidete suhtes, kui nende sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel (sest need näitavad, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), kehtima samasugused kasutustingimused, nagu osutatud käesoleva määruse lisas.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 20 kohaselt tuleks toitumis- ja tervisealaste väidete registrit, mis sisaldab kõiki lubatud tervisealaseid väiteid, käesolevat määrust arvesse võttes ajakohastada.

(12)

Kuna taotleja nõuab konfidentsiaalsete andmete kaitset, on asjakohane lubada kõnealust väidet kasutada üksnes taotleja huvides viie aasta jooksul. Asjaolu, et kõnealust väidet on lubatud kasutada vaid ühel ettevõtjal, ei takista siiski teisi taotlejaid taotlemast luba kasutada sama väidet, kui taotlus põhineb muudel andmetel ja uuringutel kui need, mis on kaitstud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 kohaselt.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotleja märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(14)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 432/2012 vastavalt muuta.

(15)

Liikmesriikidega on konsulteeritud,

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Nõukogu otsusega 2011/492/EL (4) viidi lõpule Guinea-Bissau Vabariigiga AKV-ELi partnerluslepingu artikli 96 alusel peetud nõupidamine ning võeti kõnealuse otsuse lisas sätestatud sobivad meetmed.

(2)

Kõnealuseid sobivaid meetmeid pikendati nõukogu otsusega 2012/387/EL (5)19. juulini 2013 ning seejärel nõukogu otsusega 2013/385/EL (6) kuni 19. juulini 2014. Nõukogu otsusega 2014/467/EL (7) pikendati nõukogu otsus 2011/492/EL kehtivust ühe aasta võrra kuni 19. juulini 2015, kuid peatati sobivate meetmete kohaldamine.

(3)

Rahumeelsed, vabad ja usaldusväärsed parlamendi- ja presidendivalimised peeti Guinea-Bissaus 13. aprillil ja 18. mail 2014 ning riigis taastati põhiseaduslik kord.

(4)

Loodi kaasav valitsus, kes on pühendunud riigi arenguks ja stabiilsuseks vajalike reformide rakendamisele, ning nõukogu otsusega 2011/492/EL kehtestatud artikli 96 kohaste kohustuste rakendamisel on tehtud julgustavaid edusamme.

(5)

Guinea-Bissau on endiselt habras ja demokraatlikult valitud ametivõimud vajavad rahvusvaheliste partnerite tuge, et rakendada riigi reformi- ja arengukava.

(6)

Selleks et liit saaks koos teiste rahvusvaheliste partneritega toetada Guinea-Bissau ametivõimude käimasolevaid jõupingutusi riigi demokraatlike institutsioonide stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamiseks, tuleks tunnistada kehtetuks nõukogu otsus 2011/492/EL,

(1)

Lepingu protokolli nr 2 rakendamiseks on kindlaks määratud lepinguosaliste siseturu võrdlushinnad.

(2)

Nende toorainete tegelikud hinnad, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsioonimeetmeid, on lepinguosaliste siseturgudel muutunud.

(3)

Seepärast on vaja protokolli nr 2 III tabelis ja IV tabeli punktis b loetletud võrdlushindu ja summasid vastavalt ajakohastada,

a)

III tabel asendatakse käesoleva otsuse I lisas oleva tekstiga;

b)

IV tabeli punkt b asendatakse käesoleva otsuse II lisas oleva tekstiga.