13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/18/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1829/2003 (5) on sätestatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) lubamise terviklik õiguslik raamistik, mida kohaldatakse täies ulatuses GMOde suhtes, mis on ette nähtud kasvatamiseks kogu liidu piires, ning samuti seemnete ja muu taimede paljundusmaterjali suhtes (edaspidi „kasvatamiseks ettenähtud GMOd”).

(2)

Nimetatud õigusraamistiku kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse riskihindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ II lisale, võttes arvesse GMOde otsest ja kaudset, kohest ja viitmõju ning kumulatiivset pikaajalist mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Riskihindamise käigus antakse teaduslikke nõuandeid, et teavitada otsustusprotsessis osalejaid, ning sellele järgneb riskijuhtimisotsus. Lubade andmise menetluse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise. Tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitse ühtlaselt kõrge tase tuleks saavutada ja tagada kogu liidu territooriumil. Ettevaatuspõhimõtet tuleks direktiivi 2001/18/EÜ raames ja selle hilisemal rakendamisel alati arvesse võtta.

(3)

Vastavalt nõukogus 4. detsembril 2008. aastal vastu võetud järeldustele geneetiliselt muundatud organismide kohta (edaspidi „nõukogu 2008. aasta järeldused”) tuleb püüda parandada GMOdele lubade andmise õigusraamistiku rakendamist. Sellega seoses tuleks riskihindamise eeskirju vajaduse korral regulaarselt ajakohastada, et võtta arvesse teaduslike teadmiste ja analüüsimenetluste pidevat arengut, eelkõige mis puudutab geneetiliselt muundatud kultuuride pikaajalist keskkonnamõju ning nende võimalikku mõju muudele organismidele kui sihtorganismid, samuti selle vastuvõtva keskkonna ja geograafilise piirkonna omadusi, kus geneetiliselt muundatud kultuure kasvatada võib, ning pestitsiide tootvate GMOde ja herbitsiiditolerantsete GMOde hindamise kriteeriumeid ja nõudeid. Seepärast tuleks direktiivi 2001/18/EÜ lisasid vastavalt muuta.

(4)

Lisaks turuleviimise loale peavad geneetiliselt muundatud sordid olema vastavuses liidu õigusega seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamise kohta, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, (6) 66/402/EMÜ, (7) 68/193/EMÜ, (8) 98/56/EÜ, (9) 1999/105/EÜ, (10) 2002/53/EÜ, (11) 2002/54/EÜ, (12) 2002/55/EÜ, (13) 2002/56/EÜ, (14) 2002/57/EÜ (15) ja 2008/90/EÜ (16). Nimetatud direktiividest sisaldavad direktiivid 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ sätteid, mis lubavad liikmesriikidel teatavatel täpselt määratud tingimustel keelata teatud sordi kasutamise kogu oma territooriumil või selle osal või sätestada asjakohased tingimused sordi kasvatamiseks.

(5)

Kui on saadud liidu GMOde õigusraamistiku kohane luba GMO kasvatamiseks ning see vastab – sordi puhul, mida kavatsetakse turule viia – liidu õigusele seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamise kohta, siis ei ole liikmesriikidel õigust keelata, piirata või takistada selle vaba ringlust oma territooriumil, välja arvatud tingimustel, mis on määratud liidu õiguses.

(6)

Kogemused on näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega tegeletakse põhjalikumalt liikmesriigi tasandil. GMOde turuleviimise ja impordiga seotud küsimused peaksid siseturu kaitsmise eesmärgil olema jätkuvalt reguleeritud liidu tasandil. GMOde kasvatamiseks võib teatud juhtudel siiski vaja minna suuremat paindlikkust, sest see on tugeva riikliku, piirkondliku ja kohaliku mõõtmega teema, arvestades, et see on seotud maakasutuse, kohalike põllumajandusstruktuuride ning elupaikade, ökosüsteemide ja maastike kaitsmise või säilitamisega. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 2 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel õigus võtta vastu siduvaid õigusakte GMOde kasvatamise piiramise või keelustamise kohta oma territooriumil, pärast seda kui sellistele GMOdele on antud luba liidu turule viimiseks. Samas ei tohiks selline paindlikkus aga negatiivselt mõjutada ühtset lubade andmise menetlust ja eelkõige hindamisprotsessi, mida viib peamiselt läbi Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”).

(7)

Varem on mõned liikmesriigid GMOde kasvatamise piiramiseks või keelustamiseks kasutanud direktiivi 2001/18/EÜ artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 34 kohaseid kaitseklausleid ja erakorralisi meetmeid, mis on, olenevalt juhtumist, tingitud kas pärast nõusoleku andmise kuupäeva ilmnenud uuest või täiendavast teabest, mis mõjutab keskkonnariski hindamist, või olemasoleva teabe ümberhindamisest. Teised liikmesriigid on kasutanud ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigetes 5 ja 6 sätestatud teavitamismenetlust, mis nõuab keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uute teaduslike tõendite esitamist. Lisaks sellele on GMOde kasvatamisega seotud otsuste tegemise protsess osutunud eriti keerukaks, pidades silmas riikide väljendatud muret, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale.

(8)

Sellega seoses ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et see mõjutaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemis ette nähtud riskihindamist lubade andmise menetluse käigus ega pärast seda ning eraldiseisvana meetmetest, mida GMOsid kasvatavad liikmesriigid võivad võtta või peavad võtma direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse. Selle võimaluse andmine liikmesriikidele tõenäoliselt lihtsustab GMOdele lubade andmise menetlust ning samal ajal tõenäoliselt tagab ka tarbijate, põllumajandustootjate ja tootjate valikuvabaduse, pakkudes suuremat selgust asjaomastele sidusrühmadele seoses GMOde kasvatamisega liidus. Seega peaks käesolev direktiiv hõlbustama siseturu tõrgeteta toimimist.

(9)

Selleks et tagada, et GMOde kasvatamisel ei satuks nad tahtmatult muudesse toodetesse ja järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet, tuleks pöörata erilist tähelepanu võimaliku üle piiri levimise (liikmesriigist, kus kasvatamine on lubatud, naaberliikmesriiki, kus see on keelatud) ärahoidmisele, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid lepivad kokku, et eriliste geograafiliste tingimuste tõttu ei ole see vajalik.

(10)

Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovituses (17) antakse liikmesriikidele juhiseid samaaegse viljelemise meetmete väljatöötamiseks, kaasa arvatud piirialadel. Soovituses ergutatakse liikmesriike tegema omavahel koostööd, et rakendada asjakohaseid meetmeid liikmesriikidevahelistel piiridel, vältimaks üle piiri levimise soovimatuid tagajärgi.

(11)

Liikmesriikidele tuleks anda võimalus nõuda asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal, et kohandataks direktiivi 2001/18/EÜ C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohaselt esitatud taotluse geograafilist kohaldamisala, nii et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Komisjon peaks seda menetlust hõlbustama, esitades loa taotlejale viivitamata liikmesriigi nõude ning loa taotleja peaks kõnealusele nõudele vastama ettenähtud tähtaja jooksul.

(12)

Taotluse geograafilist kohaldamisala tuleks vastavalt kohandada, välja arvatud juhul, kui loa taotleja kinnitab oma taotluse geograafilist kohaldamisala ettenähtud tähtaja jooksul alates sellest, kui komisjon taotlejat kõnealusest nõudest teavitas. Selline kinnitus ei piira siiski komisjoni pädevust vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 19 või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 7 ja 19 sellist kohandust vajaduse korral teha, tulenevalt ameti teostatud keskkonnariski hindamisest.

(13)

Kuigi arvatakse, et enamikku käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud piiranguid ja keelde rakendatakse nõusoleku/loa või selle uuendamise etapil, peaks liikmesriikidel olema lisaks ka võimalus võtta vastu põhjendatud meetmeid, mis piiravad või keelavad varem lubatud GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMOde rühma kasvatamist kogu nende territooriumil või selle osal põhjustel, mis erinevad liidu ühtsete eeskirjade (st direktiiv 2001/18/EÜ ja määrus (EÜ) nr 1829/2003) alusel hinnatud põhjustest ning täiendavad neid põhjuseid ja mis vastavad liidu õigusele. Nimetatud põhjused võivad olla seotud keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidega või muude mõjuvate põhjustega, nagu asulaplaneerimine, maakasutus, sotsiaal-majanduslikud mõjud, samaaegne viljelemine ja avalik kord. Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos, olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus neid meetmeid hakatakse kohaldama.

(14)

Liidu tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse tase võimaldab ühtset teaduslikku hindamist kogu liidus ning käesolev direktiiv ei tohiks seda olukorda muuta. Seetõttu, et vältida sekkumist pädevustesse, mis antakse riskihindajatele ja riskijuhtidele direktiiviga 2001/18/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1829/2003, peaksid liikmesriigid kasutama üksnes keskkonnapoliitika eesmärkidega seotud põhjendusi, mis on seotud mõjudega, mis erinevad tervise- ja keskkonnariskide hindamisest ja täiendavad seda, mida tehakse direktiivis 2001/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud lubade andmise menetluste raames, nagu selliste põllumajandustavade säilitamine ja arendamine, mis võimaldavad paremini ühitada tootmist ökosüsteemide jätkusuutlikkusega, või kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas teatavate elupaikade ja ökosüsteemide või teatavat liiki looduslike ja maastiku eripärade ning konkreetsete ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste säilitamine.

(15)

Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik tugineda direktiivi 2001/18/EÜ alusel tehtavates otsustes põhjustele, mis on seotud sotsiaal-majanduslike mõjudega, mis võivad tekkida GMO kasvatamisest asjaomase liikmesriigi territooriumil. Kuigi komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovituses on käsitletud samaaegse viljelemise meetmeid, peaks liikmesriikidel olema samuti võimalus võtta käesoleva direktiivi alusel meetmeid, mis piiravad või keelavad lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal. Need põhjused võivad tuleneda samaaegse viljelemise meetmete kulukusest, teostamatusest või nende rakendamise võimatusest, mis on tingitud konkreetsetest geograafilistest tingimustest, nagu väikesaared või mägipiirkonnad, või vajadusest vältida GMO sisaldust teistes toodetes, näiteks eritoodetes. Lisaks sellele on komisjon vastavalt nõukogu 2008. aasta järeldustes nõutule esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande GMOde kasvatamise sotsiaal-majanduslike mõjude kohta. Nimetatud aruande tulemus võib pakkuda liikmesriikidele väärtuslikku teavet otsuste tegemisel käesoleva direktiivi alusel. Põllumajanduspoliitika eesmärkidega seotud põhjuste hulka võivad kuuluda vajadus kaitsta põllumajandustootmise mitmekesisust ning vajadus tagada seemnete ja taimede paljundusmaterjali puhtus. Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud tugineda nende meetmete puhul muudele põhjustele, mis võivad hõlmata maakasutust, asulaplaneerimist või muid õiguspäraseid tegureid, sealhulgas neid, mis on seotud kultuuritraditsioonidega.

(16)

Käesoleva direktiivi alusel vastu võetud piirangud ja keelud peaksid käsitlema üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi ning peaksid lisaks olema kooskõlas aluslepingutega, eelkõige mittediskrimineerimise põhimõttega oma- ja välismaiste toodete vahel, proportsionaalsuse põhimõtte ning ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36 ning artikli 216 lõikega 2.

(17)

Liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete suhtes tuleks kohaldada liidu seire- ja teavitamismenetlust. Pidades silmas liidu seire ja teavitamise ulatust, ei ole vaja näha lisaks ette, et kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (18). Liikmesriigid võivad piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal alates liidu loa jõustumise kuupäevast ning kogu nõusoleku/loa kehtivuse jooksul, tingimusel et ettenähtud ooteaeg, mille jooksul komisjonil oli võimalus kavandatavate meetmete kohta märkusi esitada, on möödunud. Asjaomane liikmesriik peaks seepärast esitama komisjonile kõnealuste meetmete eelnõu vähemalt 75 päeva enne nende vastuvõtmist, et anda komisjonile võimalus nende kohta märkusi esitada, ning peaks kõnealuse ajavahemiku jooksul hoiduma neid meetmeid vastu võtmast ja rakendamast. Pärast ettenähtud ooteaja lõppu peaks liikmesriigil olema võimalik kõnealused meetmed vastu võtta kas algselt kavandatud kujul või komisjoni märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul.

(18)

Kehtestatud ooteaja jooksul peaks loa taotleja/omaja, keda mõjutavad meetmed, mis piiravad või keelavad GMO kasvatamist liikmesriigis, hoiduma igasugusest tegevusest seoses selle GMO kasvatamisega asjaomases liikmesriigis.

(19)

Liikmesriikide otsused piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal ei tohiks takistada biotehnoloogia teadusuuringuid, tingimusel et selliste uuringute läbiviimisel järgitakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid, mis on seotud inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitsega, ning et tegevus ei kahjusta piirangu või keelu kehtestamise põhjusi. Lisaks peaksid amet ja liikmesriigid püüdlema kõiki teadusharusid, sh keskkonnaküsimustega seotud valdkondi esindava ulatusliku teadusorganisatsioonide võrgustiku loomise poole ning tegema koostööd teaduslike arvamuste võimalike lahknemiste varakult avastamise nimel, et lahendada või selgitada vaidlusaluseid teadusküsimusi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et eraldatakse vajalikud vahendid GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turule viimisest tulenevate võimalike ohtude sõltumatuks uurimiseks ning et sõltumatutele uurijatele antaks juurdepääs kõikidele asjakohastele materjalidele ja seejuures on kaitstud intellektuaalomandi õigused.

(20)

Võttes arvesse teaduslike tõendite tähtsust otsuste tegemisel GMOde keelamise või heakskiitmise kohta, peaks amet koguma ja analüüsima uurimistulemusi, mis käsitlevad GMOdest lähtuvat riski või ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, ning teavitama riskijuhte võimalikest esilekerkivatest riskidest. Selline teave tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks.

(21)

Liikmesriigil peaks olema võimalik taotleda pädevalt asutuselt või komisjonilt, et kogu tema territoorium või selle osa integreeritaks uuesti nõusoleku/loa geograafilisse kohaldamisalasse, millest see eelnevalt välja arvati. Sellisel juhul ei peaks olema vaja edastada taotlust nõusoleku/loa omajale ega küsida tema nõusolekut. Kirjaliku nõusoleku väljastanud pädev asutus peaks direktiivi 2001/18/EÜ alusel või vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel vastavalt muutma nõusoleku geograafilist kohaldamisala või lubamisotsust.

(22)

Antud või vastu võetud kirjalikud nõusolekud või lubamisotsused, mille geograafiline kohaldamisala piirdub teatavate piirkondadega või liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed, mis piiravad või keelavad GMOde kasvatamist, ei tohiks takistada või piirata lubatud GMOde kasutamist teistel liikmesriikidel. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv ja selle kohaselt vastu võetud liikmesriigi meetmed piirata liidu õiguse nõuete kohaldamist, mis käsitlevad GMOde tahtmatut ja juhuslikku sisaldust geneetiliselt muundamata seemnetes ja taimede paljundusmaterjalis, ning ei tohiks takistada nimetatud nõuetele vastavate sortide kasvatamist.

(23)

Määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et direktiivi 2001/18/EÜ A ja D osas tehtud viiteid kõnealuse direktiivi C osa alusel lubatud GMOdele käsitatakse ühtlasi viidetena kõnealuse määruse alusel lubatud GMOdele. Sellest tulenevalt peaks liikmesriikide poolt direktiivi 2001/18/EÜ alusel vastu võetavaid meetmeid kohaldama määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde suhtes.

(24)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud tavaliste seemnete, taimede paljundusmaterjali ja saagist saadavate toodete vaba liikumisega vastavalt asjakohasele liidu õigusele ja ELi toimimise lepingule.

(25)

Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks peaksid liikmesriigid ja tootjad võtma ka tõhusaid märgistus- ja teavitusmeetmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1830/2003, (19) et tagada läbipaistvus seoses GMOde esinemisega toodetes.

(26)

Selleks et viia käesoleva direktiivi eesmärgid vastavusse ettevõtjate õigustatud huvidega seoses GMOdega, mis olid lubatud enne käesoleva direktiivi jõustumist või millele loa andmine oli pooleli, tuleks ette näha asjakohased üleminekumeetmed. Üleminekumeetmed on õigustatud ka vajaduse tõttu vältida võimalike konkurentsimoonutuste loomist, koheldes olemasolevaid loaomajaid tulevastest loataotlejatest erinevalt. Õiguskindluse huvides peaks ajavahemik, mil selliseid üleminekumeetmeid võib vastu võtta, olema üksnes nii pikk, kui on otseselt vajalik uuele korrale sujuva ülemineku tagamiseks. Üleminekumeetmed peaksid seetõttu võimaldama liikmesriikidel kohaldada käesoleva direktiivi sätteid toodete suhtes, mis olid lubatud enne käesoleva direktiivi jõustumist või millele loa andmine oli pooleli, tingimusel et see ei mõjuta lubatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sorte, mis on juba õiguspäraselt maha pandud.

(27)

Direktiivi 2001/18/EÜ artiklites 26b ja 26c kehtestatud sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks nimetatud direktiivi artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 34 kohaldamist.

(28)

Direktiivi 2001/18/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklile 26a lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Alates 3. aprillist 2017 võtavad liikmesriigid, kus GMOsid kasvatatakse, asjakohaseid meetmeid oma territooriumi piirialadel, et vältida võimalikku üle piiri levimist naaberliikmesriikidesse, kus selliste GMOde kasvatamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ei ole erilisi geograafilisi tingimusi arvestades vaja. Meetmetest teavitatakse komisjoni.”

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 26b

Kasvatamine

1.   Asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal või nõusoleku/loa uuendamise ajal võib liikmesriik nõuda kirjaliku nõusoleku või loa geograafilise kohaldamisala kohandamist nii, et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Komisjoni teavitatakse sellest nõudest hiljemalt 45 päeva jooksul alates hindamisaruande laialisaatmise kuupäevast vastavalt käesoleva direktiivi artikli 14 lõikele 2 või alates Euroopa Toiduohutusameti arvamuse saamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikele 6 ja artikli 18 lõikele 6. Komisjon esitab liikmesriigi nõude viivitamata loa taotlejale ja teistele liikmesriikidele. Komisjon teeb nõude elektroonilisel teel avalikkusele kättesaadavaks.

2.   30 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon on kõnealuse nõude esitanud, võib loa taotleja kohandada või kinnitada oma algse taotluse geograafilist kohaldamisala.

Kinnituse puudumise korral kohandatakse taotluse geograafilist kohaldamisala käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalikus nõusolekus ja, kui see on kohaldatav, käesoleva direktiivi artikli 19 kohaselt väljastatud otsuses ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsuses.

Käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalik nõusolek ja, kui see on kohaldatav, käesoleva direktiivi artikli 19 kohaselt väljastatud otsus ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsus väljastatakse siis taotluse kohandatud geograafilise kohaldamisala alusel.

Kui komisjonile teatatakse käesoleva artikli lõike 1 kohasest nõudest pärast hindamisaruande laialisaatmist vastavalt käesoleva direktiivi artikli 14 lõikele 2 või pärast Euroopa Toiduohutusameti arvamuse saamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikele 6 ja artikli 18 lõikele 6, pikendatakse käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud tähtaegu kirjaliku nõusoleku väljastamiseks või, olenevalt asjaoludest, määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklites 7 ja 19 sätestatud tähtaegu tehtava otsuse eelnõu komiteele esitamiseks ühe 15-päevase ajavahemiku võrra, olenemata selliseid nõudeid esitavate liikmesriikide arvust.

3.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole nõudeid esitatud või kui taotleja on kinnitanud oma algse taotluse geograafilist kohaldamisala, võib liikmesriik võtta vastu meetmeid, mis piiravad või keelavad varem käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel lubatud GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMOde rühma kasvatamist kogu tema territooriumil või selle osal, tingimusel et niisugused meetmed on vastavuses liidu õigusega, põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning on lisaks tingitud mõjuvatest põhjustest, mis on seotud näiteks järgmisega:

Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos (välja arvatud punktis g esitatud põhjus, mida ei saa esitada eraldi), olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus nimetatud meetmeid hakatakse kohaldama, kuid need ei tohi olla mingil juhul vastuolus käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt teostatud keskkonnariski hindamisega.

4.   Liikmesriik, kes kavatseb vastu võtta käesoleva artikli lõike 3 kohased meetmed, peab esmalt esitama komisjonile kõnealuste meetmete kava ja vastavad põhjused. Need võib esitada enne, kui käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohane loa andmise menetlus on lõpule viidud. 75 päeva jooksul alates meetmete kava esitamise kuupäevast:

Esimeses lõigus nimetatud 75-päevase ajavahemiku möödumisel võib asjaomane liikmesriik kogu nõusoleku/loa kehtivusaja jooksul ja alates liidu loa jõustumise kuupäevast võtta meetmed vastu kas algselt kavandatud kujul või komisjonilt saadud mittesiduvate märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul. Kõnealustest meetmetest teavitatakse viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja loa omajat.

Liikmesriigid teavitavad avalikult kõikidest sellistest meetmetest kõiki asjaomaseid tootjaid, sealhulgas taimekasvatajaid.

5.   Kui liikmesriik soovib, et kogu tema territoorium või selle osa integreeritaks uuesti nõusoleku/loa geograafilisse kohaldamisalasse, millest see eelnevalt lõike 2 kohaselt välja arvati, võib ta esitada sellekohase taotluse pädevale asutusele, kes andis käesoleva direktiivi alusel kirjaliku nõusoleku, või komisjonile, kui asjaomasele GMO-le anti luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel. Kirjaliku nõusoleku andnud pädev asutus või, olenevalt asjaoludest, komisjon muudab vastavalt nõusoleku või lubamisotsuse geograafilist kohaldamisala.

6.   GMO-le antud nõusoleku/loa geograafilise kohaldamisala kohandamiseks lõike 5 alusel

7.   Kui liikmesriik on lõigete 3 ja 4 kohaselt võetud meetmed kehtetuks tunnistanud, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

8.   Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmed ei mõjuta toodetena või toodete koostises esinevate lubatud GMOde vaba ringlust.

Artikkel 26c

Üleminekumeetmed

1.   Alates 2. aprillist 2015 kuni 3. oktoobrini 2015 võib liikmesriik nõuda esitatud taotluse või väljastatud loa geograafilise kohaldamisala kohandamist käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel enne 2. aprilli 2015. Komisjon esitab liikmesriigi nõude viivitamata loa taotlejale ja teistele liikmesriikidele.

2.   Kui taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud ja taotleja ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudest teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul oma algse taotluse geograafilist kohaldamisala kinnitanud, kohandatakse vastavalt taotluse geograafilist kohaldamisala. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalik nõusolek ja, kui see on kohaldatav, käesoleva direktiivi artikli 19 kohaselt väljastatud otsus ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsus väljastatakse siis taotluse kohandatud geograafilise kohaldamisala alusel.

3.   Kui luba on juba antud ja loa omaja ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudest teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul loa geograafilist kohaldamisala kinnitanud, muudetakse luba vastavalt. Käesoleva direktiivi kohase kirjaliku nõusoleku puhul muudab pädev asutus vastavalt nõusoleku geograafilist kohaldamisala ning teavitab komisjoni, liikmesriike ja loa omajat pärast nõusoleku kohaldamisala muutmist. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase loa puhul muudab komisjon vastavalt lubamisotsust, kohaldamata nimetatud määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud menetlust. Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja loa omajat.

4.   Kui käesoleva artikli lõike 1 alusel ei ole nõudeid esitatud või kui loa taotleja või asjakohasel juhul loa omaja on kinnitanud oma algse taotluse või asjakohasel juhul loa geograafilist kohaldamisala, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 26b lõikeid 3–8.

5.   Käesolev artikkel ei mõjuta selliste lubatud GMO seemnete ja taimede paljundusmaterjali kasvatamist, mis on enne liikmesriigis asjaomase GMO kasvatamise piiramist või keelamist õiguspäraselt maha pandud.

6.   Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmed ei mõjuta toodetena või toodete koostises esinevate lubatud GMOde vaba ringlust.”

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/9

(1)

Liiklusohutuse parandamine on liidu transpordipoliitika peamine eesmärk. Liit järgib liiklusohutuse parandamise poliitikat, mille eesmärk on vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning varalist kahju. Selle poliitika oluline komponent on karistuste järjepidev täitmine liidus toime pandud liiklusalaste õigusrikkumiste eest, mis kahjustavad olulisel määral liiklusohutust.

(2)

Vaatamata praegustele võimalustele, mida pakuvad nõukogu otsused 2008/615/JSK (3) ja 2008/616/JSK (4) (edaspidi „Prümi otsused”), jäävad teatavate liiklusalaste õigusrikkumiste eest määratud rahalised karistused sageli jõustamata vajaliku menetluskorra puudumise tõttu, kui õigusrikkumine on pandud toime muus kui õigusrikkumise toimumise liikmesriigis registreeritud sõidukiga. Käesoleva direktiiviga püütakse tagada, et ka sellistel juhtudel oleks tagatud liiklusohutusnõuete rikkumiste uurimise tõhusus.

(3)

Komisjon rõhutas oma 20. juuli 2010. aasta teatises „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020”, et liikluseeskirjade jõustamine jääb üheks põhiteguriks, millega luuakse tingimused vigastuste ja surmajuhtumite arvu oluliseks vähendamiseks. Nõukogu kutsus oma 2. detsembri 2010. aasta järeldustes liiklusohutuse kohta üles kaaluma ka liikluseeskirjade veelgi rangemat jõustamist liikmesriikide poolt ja vajaduse korral liidu tasandil. Nõukogu palus komisjonil uurida, kas vajaduse korral saaks liikluseeskirju liidu tasandil ühtlustada ja võtta vastu täiendavad meetmed liiklusalaste õigusrikkumistega seotud piiriülese jõustamise hõlbustamiseks, eelkõige raskete liiklusõnnetuste korral.

(4)

19. märtsil 2008 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 71 lõike 1 punkti c (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 91) alusel hõlbustatakse karistuste piiriülest jõustamist liiklusohutuse valdkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/82/EL (5) võeti siiski vastu ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 alusel. Euroopa Kohtu 6. mai 2014. aasta otsusega kohtuasjas C-43/12 (6) tühistati direktiiv 2011/82/EL põhjendusega, et direktiivi ei saa õiguspäraselt vastu võtta artikli 87 lõike 2 alusel. Kohtuotsuse kohaselt on direktiivi 2011/82/EL tagajärjed kehtivad seni, kuni mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud alates kohtuotsuse väljakuulutamisest, jõustub uus, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punkti c alusel vastu võetud direktiiv. Seega tuleks uus direktiiv võtta vastu kõnealuse artikli alusel.

(5)

Ergutada tuleks ka kontrollimeetmete suuremat ühtlustamist liikmesriikide vahel ning komisjon peaks sellega seoses uurima, kas on vaja koostada liiklusohutuse automaatse kontrolli seadmete ühtsed standardid.

(6)

Tuleks suurendada liidu kodanike teadlikkust eri liikmesriikides kehtivatest liiklusohutuse eeskirjadest ning käesoleva direktiivi rakendamisest, eelkõige sobivate meetmete abil, millega tagatakse piisava teabe andmine selle kohta, millised on liiklusohutuse eeskirjade rikkumise tagajärjed liikmesriigis, mis ei ole registreerimiskohaks olev liikmesriik.

(7)

Selleks et parandada liiklusohutust kõikjal liidus ja tagada juhtide, nimelt residendist ja mitteresidendist õigusrikkujate võrdne kohtlemine, tuleks hõlbustada karistuste täitmist olenemata sellest, millises liikmesriigis sõiduk on registreeritud. Sel eesmärgil tuleks kasutada piiriülese teabevahetuse süsteemi, mis hõlmab teatud kindlaksmääratud liiklusohutusnõuete rikkumisi, olenemata sellest, kas kõnealuses liikmesriigis karistatakse selliseid õigusrikkumisi kriminaal- või halduskorras, ning võimaldada õigusrikkumise toimumise liikmesriigile juurdepääs sõidukite riiklikele registreerimisandmetele liikmesriigis, kus sõiduk on registreeritud.

(8)

Tõhusam piiriülene juurdepääs sõidukite riiklikele registreerimisandmetele, mis peaks lihtsustama isikute tuvastamist, keda kahtlustatakse liiklusohutusnõuete rikkumises, võib mõjuda tõkestavalt ja ajendada käituma ettevaatlikumalt juhti, kes sõidab sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui see, milles ta paneb toime õigusrikkumise, ja hoidma sellega ära liiklussurmasid.

(9)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud liiklusohutusnõuete rikkumisi ei käsitle liikmesriigid ühtviisi. Mõnes liikmesriigis klassifitseeritakse sellised rikkumised siseriikliku õiguse alusel haldusrikkumisteks, teistes kuritegudeks. Käesolevat direktiivi kohaldatakse vaatamata sellele, kuidas siseriikliku õiguse alusel neid õigusrikkumisi kvalifitseeritakse.

(10)

Liikmesriigid peaksid tagama üksteisele juurdepääsuõiguse oma sõidukite registreerimisandmetele, et parandada teabevahetust ja kiirendada kehtivaid menetlusi. Sel eesmärgil tuleks käesolevasse direktiivi võimaluse piires lisada Prümi otsustega sätestatud tehnilised nõuded ja automatiseeritud andmevahetuse kättesaadavus.

(11)

Otsusega 2008/616/JSK määratakse kindlaks olemasolevale rakendustarkvarale mõeldud turvaelemendid ja asjakohased tehnilised nõuded sõidukite registreerimisandmete vahetamiseks. Ilma et see piiraks kõnealuse otsuse üldist kohaldamist, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutada regulatiivse ja praktilise tõhususe huvides selliseid turvaelemente ja tehnilisi nõudeid.

(12)

Käesoleva direktiivi kohane andmevahetus peaks toimuma olemasoleva rakendustarkvara baasil ning kõnealune rakendustarkvara peaks samal ajal hõlbustama ka liikmesriikide aruandlust komisjonile. Kõnealune rakendustarkvara peaks võimaldama liikmesriikidel kiiresti, turvaliselt ja konfidentsiaalselt vahetada konkreetset teavet sõidukite riiklike registreerimisandmete kohta. Ära tuleks kasutada Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (Eucaris) rakendustarkvara, mis Prümi otsuste kohaselt on liikmesriikidele sõidukite riiklike registreerimisandmete osas kohustuslik. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi eesmärkidel kasutatava rakendustarkvara toimimist ning koostama selle kohta hindamisaruande.

(13)

Nimetatud rakendustarkvara kohaldamisala peaks piirduma liikmesriikide riiklike kontaktpunktide vahelises teabevahetuses kasutatavate protsessidega. Kõnealuse teabe kasutamisega seotud kord ja automatiseeritud protsessid sellise tarkvara alla ei kuulu.

(14)

ELi sisejulgeoleku infohaldusstrateegia eesmärgiks on leida teabe vahetamiseks kõige lihtsamad, ökonoomsemad ja kõige hõlpsamini jälgitavad lahendused.

(15)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta ühendust probleemse sõiduki omaniku, valdaja või muu tuvastatud isikuga, keda kahtlustatakse liiklusohutusnõuete rikkumises, et hoida asjaomast isikut kursis kohaldatava menetlusega ning õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktidest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Seda tehes peaks liikmesriigid kaaluma võimalust edastada teave liiklusohutusnõuete rikkumise kohta keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokumendid, või keeles, millest asjaomane isik kõige tõenäolisemalt aru saab, et tagada, et kõnealune isik saab selgelt aru talle edastatud teabest. Liikmesriigid peaksid kohaldama sobivaid menetlusi, et tagada üksnes asjaomase isiku ja mitte kolmandate osapoolte teavitamine. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama üksikasjalikku korda, mis on sarnane sellega, mida kohaldatakse selliste õigusrikkumiste järelmeetmete puhul, kasutades selliseid vahendeid nagu näiteks vajaduse korral tähitud kirjade saatmine. See võimaldab kõnealusel isikul teatisele adekvaatselt vastata, eelkõige küsida lisateavet, tasuda rahatrahv või kasutada oma õigust kaitsele, eriti kui isiku tuvastamisel on tehtud viga. Edasist menetlust reguleerivad asjakohased õigusaktid, sealhulgas vastastikuse õigusabi andmist ja vastastikuse tunnustamise kohaldamist käsitlevad õigusaktid, näiteks nõukogu raamotsus 2005/214/JSK (7).

(16)

Liikmesriigid peaksid pakkuma õigusrikkumise toimumise liikmesriigi saadetud teatise adekvaatset tõlget, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/64/EL (8).

(17)

Selleks et edendada liiklusohutuspoliitikat, mille eesmärgiks on tagada kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase ja milles võetakse arvesse liidu piires väga erinevaid olusid, peaksid liikmesriigid toimima liikluseeskirjade suurema ühtlustamise ja liikmesriikidevahelise jõustamise nimel, ilma et see piiraks rangema poliitika ja rangemate seaduste kohaldamist. Käesoleva direktiivi kohaldamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetava aruande raames peaks komisjon uurima vajadust koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil, võttes seejuures arvesse rahvusvahelist koostööd ja kehtivaid kokkuleppeid liiklusohutuse valdkonnas, eelkõige 8. novembri 1968. aasta maanteeliiklust käsitlevat Viini konventsiooni.

(18)

Käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetava aruande koostamisel peaks komisjon uurima, kas liikmesriigid vajavad rahatrahvide maksmata jätmise korral ühtseid kriteeriume järelkontrolli menetluste kohta, mis oleks kooskõlas liikmesriikide õigusaktide ja menetlustega. Kõnealuses aruandes peaks komisjon käsitlema selliseid küsimusi nagu liikmesriikide pädevate asutuste vaheline selliste lõplike otsuste edastamise kord, millega määratakse karistus ja/või rahatrahv, ning samuti lõplike otsuste tunnustamise ja täitmise kord.

(19)

Käesoleva direktiivi läbivaatamiseks valmistudes peaks komisjon konsulteerima selliste asjaomaste sidusrühmadega nagu liiklusohutus- ja õiguskaitseasutused või pädevad asutused ning õnnetusohvrite ühendused ja muud liiklusohutuse alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid.

(20)

Tihedam õiguskaitseasutuste vaheline koostöö peaks käima käsikäes põhiõiguste austamisega (eelkõige õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele), mis tagatakse andmekaitse erikorraga. Nimetatud erikord peaks eelkõige arvestama interneti teel andmebaasidesse piiriülese juurdepääsu eripära. On vaja, et loodav rakendustarkvara võimaldaks teabevahetuse turvalisust ja tagaks edastatavate andmete konfidentsiaalsuse. Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud andmeid peaks saama kasutada üksnes käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid peaksid täitma andmete kasutamise ja ajutise säilitamise tingimustega seotud kohustusi.

(21)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud isikuandmete töötlemine on sobiv käesoleva direktiiviga liiklusohutuse valdkonnas taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, nimelt selleks, et tagada kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase, hõlbustada piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ning seeläbi karistuste jõustamist, ning nimetatud isikuandmete töötlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik.

(22)

Õigusrikkuja isiku kindlakstegemisega seotud andmed on tema isikuandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (9) tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalike töötlemistegevuste suhtes. Ilma et see mõjutaks asjaomases liikmesriigis edasikaebamisele kohaldatavaid menetlusnõudeid või hüvitusmehhanisme, tuleks andmesubjektile õigusrikkumisest teada andes teda teavitada ka õigustest seoses isikuandmete kättesaamise, parandamise ja kustutamisega ning andmete seadusjärgse maksimaalse säilitamisajaga. Selles kontekstis peaks andmesubjektil olema samuti õigus lasta vigased isikuandmed parandada või ebaseaduslikult talletatud andmed viivitamata kustutada.

(23)

Prümi otsuste raames kohaldatakse isikuandmeid sisaldavate sõiduki registreerimisandmete töötlemisele otsuses 2008/615/JSK sätestatud andmekaitse erisätteid. Sellega seoses on liikmesriikidel võimalus kõnealuseid erisätteid kohaldada ka käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavatele isikuandmetele, tingimusel et tagatakse kõigi käesoleva direktiiviga hõlmatud õigusrikkumistega seotud andmete töötlemise vastavus direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriiklikele õigusaktidele.

(24)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalik osaleda sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamises, kui nad on sõlminud liiduga sellekohase kokkuleppe. Selline kokkulepe peaks sisaldama vajalikke andmekaitset käsitlevaid sätteid.

(25)

Käesoleva direktiiviga toetatakse põhiõigusi ja põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nagu era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus.

(26)

Koostalitlusvõimeliste vahendite abil toimuva liikmesriikidevahelise teabevahetuse eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse Prümi otsuste asjakohaseid muudatusi, või kui selline nõue tuleneb I lisa ajakohastamisega vahetult seotud liidu õigusaktidest. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ja viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Komisjon peaks analüüsima käesoleva direktiivi kohaldamist, et määrata kindlaks täiendavad tulemuslikud ja tõhusad meetmed liiklusohutuse parandamiseks. Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi ülevõtmise kohustust, peaksid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik samuti tegema komisjoniga asjakohasel juhul sellealast koostööd, et tagada kõnealuses küsimuses õigeaegne ja täielik aruandlus.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase, hõlbustades piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta juhul, kui õigusrikkumine on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus kui õigusrikkumise toimumise liikmesriigis, ei suuda piisaval viisil saavutada liikmesriigid ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Kuna direktiiv 2011/82/EL Taanile, Iirimaale ega Ühendkuningriigile ei laienenud, mistõttu nad pole seda ka üle võtnud, on asjakohane anda nimetatud liikmesriikidele selleks piisavalt lisaaega.

(30)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 3. oktoobril 2014,

a)

lubatud sõidukiiruse ületamine,

b)

turvavöö kinnitamata jätmine,

c)

foori punase tule eiramine,

d)

sõiduki juhtimine alkoholijoobes,

e)

sõiduki juhtimine narkojoobes,

f)

kiivri mittekasutamine,

g)

keelatud sõiduraja kasutamine,

h)

mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslik kasutamine juhtimise ajal.

a)

sõidukitega seotud andmed ning

b)

sõidukite omanike või valdajatega seotud andmed.

—

hinnang selle kohta, kas käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tuleks lisada muid liiklusohutusnõuete rikkumisi;

—

hinnang käesoleva direktiivi tulemuslikkuse kohta liiklussurmade arvu vähendamisel ELi teedel;

—

hinnang selle kohta, kas liiklusohutuse automaatsete kontrolliseadmete ja menetluste jaoks on vaja koostada ühtsed standardid. Sellega seoses palutakse komisjonil koostada ühise transpordipoliitika raames liidu tasandil liiklusohutuse suunised, et võrreldavate meetodite ja tavade abil tagada liikluseeskirjade ühtsem jõustamine liikmesriikides. Suunistes võib käsitleda vähemalt artikli 2 punktides a–d loetletud rikkumisi;

—

hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada kõigi asjakohaste ELi tegevuspoliitikate, sealhulgas ühise transpordipoliitika raames liiklusohutusnõuete rikkumise eest määratud karistuste jõustamist, pakkudes ühtlasi välja rahatrahvide maksmata jätmise korral rakendatavate järelmenetluste ühtsed kriteeriumid;

—

vajaduse korral liikluseeskirjade ühtlustamise võimalused;

—

hinnang artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendustarkvarale, eesmärgiga tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ning tulemuslik, kiire, turvaline ja konfidentsiaalne sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamine.

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/26

(1)

Direktiivi 2002/46/EÜ II lisas on esitatud loetelu vitamiinidest ja mineraaltoitainetest ning nende asjaomastest vormidest, mida on lubatud kasutada toidulisandite valmistamisel. Direktiivi 2002/46/EÜ I ja II lisa on asendatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1170/2009 (2).

(2)

Direktiivi 2002/46/EÜ artikli 14 kohaselt võetakse rahvatervist mõjutada võivaid toidulisandites sisalduvaid vitamiine ja mineraaltoitaineid käsitlevad sätted vastu pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „amet”).

(3)

Pärast taotluse saamist (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisoola kui folaadiallika kandmiseks direktiivi 2002/46/EÜ II lisas sätestatud loetelusse võttis amet 11. septembril 2013 vastu teadusliku arvamuse toiteväärtuse suurendamiseks toidulisanditesse lisatava (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisoola kui folaadiallika ning sellisest allikast pärit folaadi biosaadavuse kohta (3).

(4)

Ameti arvamusest selgub, et (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisoola kasutamine toidulisandites folaadiallikana on ohutu.

(5)

Ameti pooldavast arvamusest lähtuvalt tuleks (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisool kanda direktiivi 2002/46/EÜ II lisas sätestatud loetelusse.

(6)

(6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisool on toidu uuendkoostisosa, mille turulelaskmise luba on antud komisjoni rakendusotsusega 2014/154/EL (4).

(7)

Huvitatud isikutega konsulteeriti toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühma kaudu ning nende esitatud märkusi võeti arvesse.

(8)

Direktiivi 2002/46/EÜ tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/28

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on sätestatud toimeained, mida käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuna.

(2)

Toimeainete etefooni ja fenamifossi heakskiitmine aegub 31. juulil 2017. Kõnealuste toimeainete heakskiitmise kehtivusaja pikendamiseks on esitatud taotlused. Kuna nende toimeainete suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (3) nõudeid, on vaja anda piisavalt aega heakskiitmise kehtivusaja pikendamismenetluse lõpule viimiseks kõnealuse määruse kohaselt. Järelikult aegub nende toimeainete heakskiitmine tõenäoliselt enne nende pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vajalik pikendada nende toimeainete heakskiitmise kehtivusaega.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(4)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja lõppu ei ole esitatud rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(5)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki olukorras, mille puhul komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeainete heakskiitmise kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitmise kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/30

(1)

Ühendkuningriik sai 29. märtsil 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) artikli 11 lõike 1 kohase taotluse toimeaine dinotefuraani lisamiseks nimetatud direktiivi I lisasse selle kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja muude lülijalgsete tõrjeks kasutatavad tooted) nagu on määratletud nimetatud direktiivi V lisas.

(2)

Dinotefuraan ei olnud turul 14. mai 2000. aasta seisuga kui biotsiidi toimeaine.

(3)

Ühendkuningriik esitas 15. oktoobril 2013 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõikele 1 hindamisaruande koos oma soovitustega.

(4)

Euroopa Kemikaaliamet sõnastas oma arvamuse 17. juunil 2014 biotsiidikomitees, võttes arvesse hindava pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealusest arvamusest selgub, et eeldatavasti vastavad biotsiidid, mida kasutatakse tooteliiki 18 kuuluva tootena ja mis sisaldavad dinotefuraani, määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele, kui on täidetud teatavad kasutust reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Samuti selgub arvamusest, et dinotefuraani omaduste tõttu on see väga püsiv (VP) ja toksiline (T) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) XIII lisas kehtestatud kriteeriumidega. Toodetele loa andmisel kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 23 tuleks dinotefuraani seetõttu käsitada asendamisele kuuluva ainena vastavalt nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktile d.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks dinotefuraani kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, kui on täidetud teatavad nõuded ja tingimused.

(8)

Kuna hindamised ei hõlmanud nanomaterjale, ei tohiks ka heakskiitmised hõlmata kõnealuseid materjale vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikele 4.

(9)

Kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõike 2 esimese lõigu tingimused on täidetud, tuleks kohaldada kõnealuse määruse sätteid. Dinotefuraan tuleks heaks kiita ajavahemikuks, mis ei ületa seitset aastat vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 4.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/33

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks või nende võimaliku kandmisega määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse. Sellesse loetellu on kantud ka Bacillus sphaericus.

(2)

Bacillus sphaericus't on määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõike 2 kohaselt hinnatud seoses selle kasutamisega määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides: insektitsiidides, akaritsiidides ja muude lülijalgsete tõrjeks ette nähtud toodetes.

(3)

Hindamiseks esitatud andmete põhjal oli võimalik teha järeldusi üksnes Bacillus sphaericus'e teatava tüve, täpsemalt Bacillus sphaericus 2362 serotüübi H5a5b tüve ABTS1743 kohta. Hindamisel ei olnud võimalik teha järeldusi ühegi muu aine kohta, mis vastab Bacillus sphaericus'e määratlusele delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 kehtestatud toimeainete loetelus. Seepärast peaks käesolevas määruses käsitletav heakskiitmine hõlmama üksnes Bacillus sphaericus 2362 serotüübi H5a5b tüve ABTS1743.

(4)

Referentliikmesriigiks määratud Itaalia esitas 9. jaanuaril 2009 kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1451/2007 (3) artikli 14 lõigetega 4 ja 6 komisjonile pädeva asutuse hindamisaruande ja soovitused.

(5)

Euroopa Kemikaaliamet koostas 19. juunil 2014 biotsiidikomitees oma arvamuse, võttes arvesse hindava pädeva asutuse järeldusi.

(6)

Kõnealusest arvamusest selgub, et tooteliiki 18 kuuluva tootena kasutatavad biotsiidid, mis sisaldavad Bacillus sphaericus 2362 serotüübi H5a5b tüve ABTS1743, on eeldatavalt vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (4) artiklis 5 sätestatud nõuetega, kui on täidetud nende kasutusega seotud teatavad nõuded ja tingimused.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks Bacillus sphaericus 2362 serotüübi H5a5b tüve ABTS1743 kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, kui on täidetud teatavad nõuded ja tingimused.

(8)

Kuna hindamine ei hõlmanud nanomaterjale, ei tohiks ka heakskiitmine hõlmata vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikele 4 selliseid materjale.

(9)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/36

(1)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2229/2004 (2) artikliga 24b ette nähtud menetlusega on toimeaine Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaat kantud nõukogu direktiiviga 2008/127/EÜ (3) nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (4) I lisasse. Alates direktiivi 91/414/EMÜ asendamisest määrusega (EÜ) nr 1107/2009 käsitatakse seda ainet kõnealuse määruse kohaselt heakskiidetuna ning see on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa A osas.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 18. detsembril 2013 komisjonile määruse (EÜ) nr 2229/2004 artikli 25a kohaselt arvamuse Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaati käsitleva esialgse läbivaatamisaruande (6) kohta. Toiduohutusamet edastas oma arvamuse toimeaine Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaadi kohta teavitajale.

(3)

Komisjon palus toimeainet Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaati käsitleva esialgse läbivaatamisaruande kohta märkusi esitada. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse läbivaatamisaruande ja ameti järeldused läbi alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees ning 12. detsembril 2014 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaadi kohta.

(4)

Kinnitatakse, et toimeaine Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaat on määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades on vaja muuta Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaadi heakskiitmise tingimusi. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(6)

Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/39

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata, pidades silmas nende biotsiidides kasutamise võimalikku heakskiitmist või kandmist määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse. Tolüülfluaniid kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Tolüülfluaniidi on hinnatud vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõikele 2 kasutamiseks tooteliiki 21 (saastumisvastased tooted) kuuluvates biotsiidides, nagu on määratletud määruse (EL) nr 528/2012 V lisas.

(3)

Pädevaks hindajaks määratud Soome esitas 18. septembril 2012 komisjonile hindamisaruande ja soovitused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1451/2007 (3) artikli 14 lõigetega 4 ja 6.

(4)

17. juunil 2014 sõnastati biotsiidikomitees toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi arvesse võttes Euroopa Kemikaaliameti arvamus.

(5)

Kõnealusest arvamusest selgub, et eeldatavasti vastavad biotsiidid, mida kasutatakse tooteliiki 21 kuuluva tootena ja mis sisaldavad tolüülfluaniidi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (4) artiklis 5 sätestatud nõuetele, kui on täidetud teatavad kasutust reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Siiski tuleb veel kinnitust leida saastumisvastaste toodete kasutamisega seotud ohtude vastuvõetavuse ning väljapakutud ohuleevendusmeetmete sobivuse kohta. Et hõlbustada olemasolevate saastumisvastaste toimeainete lubade uuendamise puhul kõnealuste ainete ohtude, nendest tuleneva kasu ning rakendatavate riskivähendamismeetmete läbivaatamist ja võrdlemist, tuleks kõnealustele ainetele määrata sama heakskiitmise lõppkuupäev.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks tolüülfluaniidi kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(8)

Kuna hindamised ei hõlmanud nanomaterjale, ei tohiks vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikele 4 ka heakskiitmine neid hõlmata.

(9)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/43

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/45

(1)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artikliga 11 kehtestatakse paindlikkusinstrumendi kasutamise ülemmääraks 471 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades), et rahastada selgelt kindlaks määratud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.

(2)

Pärast kõigi võimaluste uurimist alamrubriigi 1b alusel tehtavate assigneeringute ümberjaotamiseks näib, et Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täiendavaks rahastamiseks on vaja võtta väljaspool alamrubriigi 1b ülemmäära kasutusele paindlikkusinstrumendi vahendeid 83 285 595 euro ulatuses, et rahastada Küprose struktuurifondide programme, täiendamaks struktuurifondidest Küprosele 2015. aastal eraldatavaid assigneeringuid kokku 100 000 000 euroga.

(3)

2014. aasta eelarve puhul on Euroopa Parlament ja nõukogu oma 20. novembri 2013. aasta otsusega juba paindlikkusinstrumendi kasutusele võtnud, et rahastada Küprose struktuurifondide programme 89 330 000 euro ulatuses ainult kulukohustuste assigneeringutena.

(4)

Arvestades, et paindlikkusinstrument on täiendava iseloomuga vahend, on vaja ette näha täiendavaid maksete assigneeringuid, et katta Küprosele 2014. ja 2015. aasta eelarves ette nähtud täiendavad kulukohustuste assigneeringud eeldatava maksete dünaamika alusel, mille mahuks prognoositakse 2015. aastal 11,3 miljonit eurot, 2016. aastal 45,7 miljonit eurot, 2017. aastal 75,4 miljonit eurot ja 2018. aastal 40,2 miljonit eurot. Ajavahemiku 2015–2018 aastased summad tuleb iga aasta kohta eraldi kinnitada eelarveprojektides, mille komisjon sel perioodil esitab,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/47

(1)

Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond”), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 10 kohasel kohaselt on fondi jaoks eraldatava summa ülemmäär 500 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades).

(3)

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4a lõikes 4 on sätestatud, et fondi vahendid saab võtta kasutusele ettemaksete tegemiseks summas kuni 50 000 000 eurot ning vastavad assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/48

(1)

Liit kiitis nõukogu otsusega 2006/730/EÜ (1) heaks teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni (edaspidi „Rotterdami konventsioon”).

(2)

Rotterdami konventsiooni rakendatakse liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 649/2012 (2).

(3)

Selleks et tagada importivatele riikidele Rotterdami konventsiooni alusel kaitse, on vajalik ja asjakohane toetada kemikaalide hindamise komitee soovitust lisada Rotterdami konventsiooni III lisasse krüsotiilasbest, metamidofoss, triklorofoon, fentioon (üliväikese sisaldusega valmistised, milles on toimeainet vähemalt 640 g/l) ning vedelvormid (emulgeeruv kontsentraat ja lahustuv kontsentraat), milles leidub parakvaatdikloriidi vähemalt 276 g/l, millele vastab parakvaatioonide sisaldus vähemalt 200 g/l. Kõnealused ained on liidus juba keelatud või nende kasutamine rangelt piiratud ja seepärast kohaldatakse nende suhtes Rotterdami konventsiooni nõuetest rangemaid ekspordinõudeid.

(4)

Rotterdami konventsiooni osaliste seitsmendal konverentsil võetakse eeldatavasti vastu otsus III lisa muudatusettepanekute kohta. Liit peaks kõnealuseid muudatusi toetama,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/50

(1)

Horvaatia asutused edastasid 13. augusti 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai 1. septembril 2014, direktiivi 96/67/EÜ (edaspidi „direktiiv”) artikli 9 lõike 3 kohase teate, mille kohaselt Horvaatia Vabariik on otsustanud teha Zagrebi rahvusvahelise lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidel b ja d põhinevad erandid. Horvaatia asutused esitasid kõnealust teadet täiendava teabe 1. detsembri 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai 17. detsembril 2014.

(2)

Teatatud otsusega nähakse ette kaks erandit. Esiteks reserveeritakse ühele teenuseosutajale järgmiste direktiivi lisa punktides 3, 4 ja 5 (välja arvatud punktis 5.1) loetletud maapealse käitluse teenuseliikide osutamine: pagasikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, ning perroonikäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal. Teiseks keelatakse nimetatud kolme maapealse käitluse teenuse liigi puhul omakäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal. Mõlemat erandit kohaldatakse kaks aastat, alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016.

(3)

Zagrebi rahvusvahelist lennujaama käitab ettevõtja Zagreb International Airport Jsc. 2013. aastal teenindas lennujaam 2,3 miljonit reisijat.

(4)

Praegu on Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas üks reisiterminal ning ehitatakse asjakohase taristuga (perroon, juurdepääsuteed ja parklad) varustatud uut reisiterminali. Uue terminali ehitus lõpeb ja terminal on käitamisvalmis hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Uus terminal suudab aastas teenindada viit miljonit reisijat. Olemasolev terminal suletakse, välja arvatud üldlennunduse ja mitmesuguste muude toimingute (kontoriruumide üürimine jne) tarbeks.

(5)

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud teabele ei oleks praeguse terminali piiratud taristu- ja käitamisalaseid võimalusi arvesse võttes uue terminali ehitamise ajal majanduslikult ega tõhususe seisukohalt otstarbekas lubada terminali täiendavaid maapealse käitluse teenuste osutajaid. Kui uus reisiterminal ja uus perroon on valmis ehitatud ning kasutusele võetud, saavad lahenduse ka olemasoleva taristuga seotud ruumi- ja teenindusmahu probleemid.

(6)

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud teabele on praegu avatud juurdepääs pagasikäitluse, perroonikäitluse, kauba- ja postikäitlusega seotud teenuste turule. Kuni praeguse ajani ei ole aga ükski kolmandast isikust maapealse käitluse teenuste osutaja esitanud taotlust, et saada heakskiitu ja luba Zagrebis rahvusvahelises lennujaamas maapealse käitluse teenuste osutamiseks. Praegu osutab neid teenuseid lennujaama kasutajatele ettevõtja Zagreb International Airport Jsc. täielikult tema omanduses oleva tütarettevõtja kaudu.

(7)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas kohaldatakse ka omakäitlusvabadust. Praegu tegeleb perroonikäitluse teenuste ühe alamliigi omakäitlusega (toidu ja jookide peale- ja mahalaadimine) siiski ainult üks lennuettevõtja. Ükski teine lennuettevõtja ei ole omakäitluse suhtes huvi üles näidanud.

(8)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas on kohapeal registreeritud pagasi ja kogu transiitpagasi käitlemiseks üks sortimiskeskus. Sortimiskeskuse pindala on 515 m2. Sortimiskeskus asub terminali keskosa keldrikorrusel.

(9)

Zagrebi rahvusvaheline lennujaamas on üks 2 160 m2 pindalaga kaubaterminal, milles toimub kogu kauba käitlemine. Väga piiratud ruumi tõttu toimub kogu käitlusprotsess käsitsi käsitööriistade ja kahveltõstukite abil. Kasutusel olev tarne- ja kogumisplatvorm, mis on varustatud üheainsa, nii kauba vastuvõtmiseks kui ka väljastamiseks kasutatava kaldteega, asub tollilao avatud alal.

(10)

Zagrebi rahvusvahelise lennujaama kaubaterminalis käideldakse aastas 8 000 – 8 500 tonni kaupa ja posti, millest posti osakaal moodustab 1 000 – 1 500 tonni aastas.

(11)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas on üks kommertslennutegevuseks ette nähtud perroon, mille kogupindala on 140 000 m2 ja kus asub 22 seisuplatsi, ning üldlennutegevuseks ette nähtud perroon, mille kogupindala on 28 000 m2 ja mis suudab teenindada 20 õhusõidukit.

(12)

Vastavalt direktiivi artikli 9 lõikele 3 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas kokkuvõtte erandite tegemise otsusest, millest Horvaatia asutused teatasid, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(13)

Komisjon sai maapealse käitluse teenuste osutajalt ühe märkuse, milles paluti teavet selle kohta, kas hankemenetlus korraldatakse erandi kohaldamisaja jooksul, et valituks osutunud maapealse käitluse teenuste osutaja saaks alustada tegevust kohe pärast erandi kohaldamisaja lõppu. Teistelt huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(14)

Horvaatia asutused tuginesid oma erandite tegemise otsuse puhul direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele b ja d, mille kohaselt olemasolevate ruumi- või mahupiirangute korral on võimalik reserveerida ühele teenuseosutajale artikli 6 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse üks liik või mitu liiki, ning keelata direktiivi artikli 7 lõikes 2 osutatud maapealse käitluse liikide omakäitlus.

(15)

Horvaatia asutused täpsustasid vastavalt direktiivi artikli 9 lõike 2 punktile a, et kõnealust kahte erandit kohaldatakse järgmiste direktiivi lisa punktides 3, 4 ja 5 (välja arvatud punktis 5.1) nimetatud maapealse käitluse teenuseliikide suhtes: pagasikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, ning perroonikäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal.

(16)

Seoses pagasi käitlemisega leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaamakasutajat.

(17)

Pagasikäitluseks kasutatav ruum on piiratud ja kitsas ning pagasikärude manööverdamine on keeruline. Kui mõlemad lennule registreerimise sektsioonid töötavad, on pagasi sortimine tipptunnil eriti problemaatiline. Seega ei ole lennujaamas piisavalt ruumi, et võimaldada rohkem kui ühel ettevõtjal tõhusalt tegutseda.

(18)

Praeguses asukohas ei ole võimalik ruumiprobleemi lahendada, sest pagasisortimiskeskuse eripära tõttu ei saa seda muudesse piirkondadesse laiendada. Maa-aluse tasandi kasutamine ei oleks teostatav põhjaveetaseme ja sellega seotud üleujutusohu tõttu. Sortimiskeskuse laienduse ehitamine lennujaamast väljapoole eeldab ka suuremahulisi ehitustöid, mis mõjutaksid oluliselt praegust liiklust ja põhjustaksid suuri kulusid, samas on sellise laienduse kasutegur küsitav.

(19)

Seoses kauba- ja posti käitlusega leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaamakasutajat.

(20)

Kaubaterminali suurus on piiratud. Kauba tarne- ja kogumisplatvormil on vaid üks kauba vastuvõtmiseks ja väljastamiseks ette nähtud kaldtee, mistõttu platvormi kasutusvõimalused vähenevad oluliselt juhul, kui piiratud suurusega alale on pargitud mitmed peale- ja mahalaadimisülesandeid ootavad või kõnealuseid ülesandeid täitvad autokraanad. Seega ei ole seal ruumi veel ühe ettevõtja mahutamiseks.

(21)

Sellega seoses märgib komisjon ka, et kauba- ja postikäitluse aastane maht on ligikaudu 8 000 – 8 500 tonni, mis on tunduvalt väiksem kui direktiivis sätestatud 50 000 tonni suurune piirmäär, millest alates tekib kohustus avada maapealne käitlus kolmandatele isikutele ja lubada omakäitlust.

(22)

Seoses perroonikäitlusega (v.a õhusõiduki juhendamine maapinnal saabumisel ja väljumisel) leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaama kasutajat.

(23)

Zagrebi rahvusvahelise lennujaama lennuplaani iseloomustavad kolm lühikest tipptundi, nimelt hommikune, pärastlõunane ja õhtune tipptund. Kõnealuste tipptundide ajal tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul kasutada mitmeid eri seadmeid, et täita kõik õhusõidukite õigeaegse käitlusega seotud nõuded.

(24)

Probleeme tekitab kõnealuste seadmete jaoks parkimiskohtade leidmine. Arvestades hoonete ja teiste rajatiste all asuvat ala, ei ole õhusõiduki seisuplatsi läheduses ruumi uute lisaseadmete parkimiseks. Lennujaama juhatuse jaoks tekitab probleeme ka juba olemasolevatele seadmetele parkimiskohtade leidmine. Raskused on veelgi suuremad talvehooajal, kui piiratud parkimisalale paigutatakse ka lumekoristuseks ja lume äraveoks ettenähtud sõidukid. Parkimiskohtade nappusest tulenevalt ei ole võimalik lennujaama veel üht ettevõtjat mahutada.

(25)

Eespool nimetatud parkimisruumi vähesusest tingitud piirangud ei kehti õhusõiduki maapinnal juhendamise kohta, sest kõnealuste teenuste jaoks ei ole vaja suuremahulisi seadmeid. Kõnealused teenused ei ole hõlmatud Horvaatia asutuste teatatud erandite tegemise otsusega ning seepärast ei ole Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas õhusõiduki juhendamisteenuse osutajate arv piiratud.

(26)

Komisjoni käsutuses olevast teabest ilmneb ka, et Zagrebi rahvusvahelise lennujaama uue terminali ehitus algas 2013. aasta detsembris. Uue terminali ehituse esimene etapp lõpetatakse eeldatavasti 2016. aastal ja terminal on arvatavasti käitamisvalmis 2016. aasta lõpuks. Uus terminal suudab teenindada viit miljonit reisijat aastas ning selles on uus, täielikult integreeritud pagasisüsteem, uus perroon ning uued ruleerimis- ja teenindusteed. Horvaatia asutused selgitasid, et uue terminali ehitamise ja käitamisega on võimalik lahendada olemasolevad ruumi- ja läbilaskevõime piirangud. Seepärast saab uue terminali ehitamist ja käitamist käsitada kooskõlas direktiivi artikli 9 lõike 2 punktiga b kõnealuste piirangute kõrvaldamiseks vajaliku meetmena.

(27)

Horvaatia asutuste teatatud erandite tegemise otsuses sätestatud erandid on ajaliselt piiratud, kuna neid kohaldatakse kahe aasta jooksul. Seega on täidetud direktiivi artikli 9 lõikes 6 sätestatud nõuded.

(28)

Arvestades eeltoodut ja eriti Zagrebi rahvusvahelise lennujaama praegust olukorda, kõnealuste erandite materiaalseid ja ajalisi piiranguid, kohaldamise kestust ning olemasolevate piirangute kõrvaldamiseks võetud meetmeid, leiab komisjon, et kooskõlas direktiivi artikli 9 lõike 2 teise lõiguga ei kahjusta erandid põhjendamatult direktiivi eesmärke, ei põhjusta konkurentsi moonutamist maapealse käitluse teenuste osutajate ja/või omakäitlust teostavate lennujaamakasutajate vahel ega ulatu vajalikust kaugemale.

(29)

Sellega seoses on arvesse võetud ka asjaolu, et eranditega ette nähtud piiranguid kohaldatakse diskrimineerimata kõikide (potentsiaalsete) maapealse käitluse teenuste osutajate suhtes, välja arvatud lennujaama maapealse käitluse teenuste osakond ja omakäitlust teostavad lennujaamakasutajad, et siiani ei ole ükski maapealse käitluse teenuste osutaja või lennujaamakasutaja esitanud taotlust, et saada õigust teostada Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas maapealse käitluse toiminguid, kuigi praegu ei kohaldata juurdepääsupiirangud kolmandast isikust teenuseosutajate või omakäitluse teostamise õiguse suhtes, ning et ükski huvitatud isik ei ole esitanud vastuväiteid erandite tegemise otsuse kohta. Seoses saadud märkustega võimaliku hankemenetluse kohta tuletab komisjon Horvaatia asutustele meelde, et nad peavad õigeaegselt täitma kõiki liidu õigusaktides sätestatud asjakohaseid eeskirju, sealhulgas direktiivi artiklit 11.

(30)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohaldamist. Kõnealuse artikli kohaselt on keelatud siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt, kuna see on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(31)

Arvestades komisjoni tehtud kontrollimise tulemust ja pärast Horvaatia Vabariigiga konsulteerimist tuleks heaks kiita erandite tegemise otsus, mille kohaselt kõnealune liikmesriik on otsustanud teha Zagrebi rahvusvahelise lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidel b ja d põhinevad erandid ning millest teatati komisjonile 1. septembril 2014 ja 17. detsembril 2014.

(32)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi artiklis 10 osutatud nõuandekomitee arvamusega,

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/54

(1)

Otsuses EKP/2010/21 (1) sätestatakse Euroopa Keskpanga (EKP) raamatupidamise aastaaruannete koostamise reeglid.

(2)

Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite hindamispõhimõtteid tuleb täpsustada.

(3)

Otsust EKP/2010/21 tuleb tehniliselt täpsustada kooskõlas otsustega EKP/2014/40 (2) ja EKP/2014/45 (3).

(4)

Samuti tuleb otsusesse EKP/2010/21 teha täiendavaid tehnilisi muudatusi.

(5)

Seetõttu tuleb otsust EKP/2010/21 vastavalt muuta,

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui I lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks, mittekaubeldavad väärtpaberid ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid) ja finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub aasta lõpus turu keskmise kursi ja hinna alusel.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel, kusjuures kaasnevaid optsioone hindamisel ei eraldata. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, neid hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite ning amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

2)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud tekstiga.

13.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/69

(1)

Suunis EKP/2010/20 (1) sätestab reeglid riikide keskpankade tehingute raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimise kohta.

(2)

Täiendavalt tuleb selgitada rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite hindamismeetodit.

(3)

Suunises EKP/2010/20 tuleb sätestada tehnilised muudatused, mis tulenevad otsustest EKP/2014/40 (2) ja EKP/2014/45 (3).

(4)

Vajalikud on ka muud suunise EKP/2010/20 tehnilised muudatused.

(5)

Seetõttu tuleb suunist EKP/2010/20 muuta,

1)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks), mittekaubeldavate väärtpaberite ja rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite, mida kajastatakse raamatupidamises amortisatsioonikulude põhjal) ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel; eritingimusi ei käsitleta hindamise eesmärgil eraldi. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul toimunud tehingud kajastatakse tehinguhindade ja -kurssidega.

5.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul ja rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite puhul, mida kajastatakse raamatupidamises amortisatsioonikulude põhjal. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

2)

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud lepinguaja jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.”

3)

Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevatehingute, muude intressitoodete ja optsioonide, v.a väärtpaberitega seotud eritingimused, arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.”

4)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

5)

Artikli 22 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi, v.a väärtpaberite eritingimused. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mis tahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.”

6)

II lisas lisatakse järgmine mõiste:

„—    „keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel õiguslikult asuv üksus, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja.”

7)

III lisa punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

8)

IV lisa asendatakse tekstiga käesoleva suunise lisas.