LISA

Nr	01/TQ104
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	ANF/8C3411
Liik	Merikuratlased (Lophiidae)
Piirkond	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
Kuupäev	16.1.2015

LISA

Nr	02/TQ104
Liikmesriik	Euroopa Liit – kõik liikmesriigid
Kalavaru	RED/N3M
Liik	Meriahven (Sebastes spp.)
Piirkond	NAFO 3M
Periood	6.2.2015–30.6.2015

LISA

Kauba kirjeldus	Klassifikatsioon (CN-kood)	Põhjendus
(1)	(2)	(3)
Riidest loomakujuline täistopitud toode, umbes 15 cm kõrge, sisseehitatud muusikamooduliga. Muusika käivitub toote allosas oleva nööri tõmbamisel. Vt foto (1).	9503 00 41	Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 9503 00 ja 9503 00 41 sõnastusega. Kõne all on eri komponentidest kombineeritud toode: täistopitud mänguloom ja muusikamoodul. Lapsed saavad toodet kasutada ilma muusika esituseta kui mänguasja ja seetõttu on toote põhiomadusi määrav komponent täistopitud mänguloom. Lisaks klassifitseeritakse tooted, millel on sisseehitatud muusikamoodul, kuid põhiliselt utilitaarne funktsioon, tavaliselt samasse rubriiki kui vastavad tooted ilma muusikamoodulita, ja mitte kui mängutoosid (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9208, punkt a, teine lõik). Seega ei või toodet klassifitseerida CN-koodi 9503 00 55 alla kui mängumuusikariista või muusikalist mänguasja (sealhulgas mängutoosid). Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9503 00 41 alla kui looma kujutav täistopitud mänguasi.

---

(1)  Foto on üksnes illustreeriv.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	129,4
	MA	83,2
	TR	113,6
	ZZ	108,7
0707 00 05	JO	253,9
	TR	197,9
	ZZ	225,9
0709 93 10	MA	87,2
	TR	190,6
	ZZ	138,9
0805 10 20	EG	45,6
	IL	72,4
	MA	47,4
	TN	51,5
	TR	68,7
	ZZ	57,1
0805 50 10	TR	49,2
	ZZ	49,2
0808 10 80	BR	69,0
	CA	85,3
	CL	94,6
	MK	24,7
	US	151,2
	ZZ	85,0
0808 30 90	AR	118,2
	CL	138,7
	CN	79,8
	US	122,7
	ZA	107,5
	ZZ	113,4

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA EGIIDI ALL ASUTATUD INVESTEERIMISRAHASTU KOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

1.   Investeerimisrahastu komitee (edaspidi „komitee”) koosneb iga liikmesriigi esindajast ja komisjoni esindajast. Hääleõigus on ainult liikmesriikide nimetatud komitee liikmetel või nende asendajatel.

2.   Komitee eesistuja ja eesistuja asetäitja valitakse liikmesriikide nimetatud komitee liikmete hulgast kaheks aastaks. Valimine toimub komitee esimese koosoleku alguses salajase hääletuse teel. Eesistuja valitakse kandidaatide hulgast kvalifitseeritud häälteenamuse alusel vastavalt artiklile 3. Eesistuja asetäitja valimine toimub samas korras.

3.   Euroopa Investeerimispank (edaspidi „pank”) tagab komiteele sekretariaadi- ja tugiteenused.

4.   Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja ja ühe asendaja, kellel on õigus kasutada hääleõigust. Asendaja võib osaleda komitee koosolekutel vaatlejana, kuid tal on õigus hääletada ainult juhul, kui tema liikmesriigi esindaja puudub. Erandlikel asjaoludel, kui esindaja ega asendaja kumbki ei saa komitee koosolekul osaleda, võib esindaja anda volituse teisele esindajale, või teda võib asendada liikmesriigi poolt ad hoc nimetatud kolmas isik. Liikmesriigid teatavad oma esindajate ja nende asendajate nimed ja aadressid pangale ning nõukogu peasekretariaadile oma Euroopa Liidu juures asuvate alaliste esinduste kaudu.

5.   Komisjon nimetab ühe esindaja ja ühe asendaja osalema komitee koosolekutel ning teatab nende nimed pangale ja nõukogu peasekretariaadile. Nimetatud isikuid võivad abistada teised komisjoni ametnikud ja teenistujad.

6.   Pank nimetab kaks ametnikku osalema komitee töös ning teatab nende nimed komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile. Nimetatud isikuid võivad abistada teised panga ametnikud.

7.   Nõukogu peasekretariaadi esindaja ja Euroopa välisteenistuse esindaja kutsutakse osalema komitee koosolekutel vaatlejatena.

Artikkel 2

Komitee kutsub kokku eesistuja ning komitee tuleb kokku vähemalt neli korda aastas panga peakorteris Luxembourgis. Eesistuja võib komitee liikme või panga taotlusel kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.

Sekretariaat saadab komitee liikmetele ja nende asendajatele, nõukogu peasekretariaadile, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele koosolekukutse, sealhulgas kavandatava koosoleku üksikasjaliku päevakorra koos asjakohaste dokumentidega, nagu on täpsustatud artikli 5 lõikes 1.

Artikkel 3

Komitee võtab kõikides küsimustes otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on 721 häält 1 000st ning mis sisaldab vähemalt 15 liikmesriigi poolthääli. Blokeeriv vähemus on 280 häält. Liikmesriikide esindajate hääli kaalutakse järgmiselt:

Liikmesriik	Hääled
Belgia	33
Bulgaaria	2
Tšehhi Vabariik	8
Taani	20
Saksamaa	206
Eesti	1
Iirimaa	9
Kreeka	15
Hispaania	79
Prantsusmaa	178
Horvaatia	2
Itaalia	125
Küpros	1
Läti	1
Leedu	2
Luksemburg	3
Ungari	6
Malta	1
Madalmaad	48
Austria	24
Poola	20
Portugal	12
Rumeenia	7
Sloveenia	2
Slovakkia	4
Soome	15
Rootsi	29
Ühendkuningriik	147
Kokku	1 000

Artikkel 4

1.   Käesoleva töökorra artikli 3 ja nõukogu määruse (EL) 2015/322 (1) (edaspidi „rakendusmäärus”) artiklis 16 sätestatud tingimustel komitee:

a)

kiidab heaks investeerimisrahastu i) tegevussuunised ja ettepanekud nende muutmiseks; ii) investeerimisstrateegiad ja äriplaanid, sealhulgas tulemusnäitajad, vastavalt rakendusmääruse artikli 16 lõike 2 punktile b; iii) aastaaruanded, sealhulgas finantsaruanded; iv) kõik üldised poliitikadokumendid, sealhulgas hindamisaruanded;

b)

esitab oma arvamuse i) kõikide investeerimisrahastu rahastamisettepanekute kohta; ii) kõikide panga omavahenditest rahastamise ettepanekute kohta AKV–ELi partnerluslepingu ja ÜMTde assotsieerimise otsuse alusel, sealhulgas ettepanekute kohta seoses projektidega, mille kohta komisjon on esitanud negatiivse arvamuse; iii) intressitoetuse kasutamise kohta projektide korral, mis hõlmavad intressitoetust; iv) ettepanekute kohta, mis on seotud panga tulemuste mõõtmise raamistiku väljatöötamisega sellises ulatuses, et sellist raamistikku saaks kohaldada operatsioonidele AKV–ELi partnerluslepingu alusel; v) kõikide muude tegevussuunistes kindlaks määratud üldpõhimõtete alusel tehtud ettepanekute kohta.

Selleks et lihtsustada heakskiitmisprotsessi väikesemahuliste tehingute puhul, võib komitee esitada pooldava arvamuse panga ettepanekute kohta, mis käsitlevad ülderaldisi (seoses intressitoetuste või tehnilise abiga) või üldlubasid (seoses laenamise või omakapitaliga) kooskõlas rakendusmääruse artikli 16 lõikega 3.

Lisaks võivad panga juhtorganid aeg-ajalt taotleda komitee arvamust teiste strateegia- või poliitikaküsimuste kohta, mis puudutavad panga tehinguid AKV riikides.

2.   Töödokumendid ja ettepanekud komiteele koostab ja esitab komiteele ja vaatlejatele pank. Ettepanekutes tuleb esitada üksikasjalikult:

a)	projekti kirjeldus ja selle tähtsus riigi arengustrateegia jaoks, nagu on esitatud riigi strateegiadokumentides;

b)	arengueesmärk, mida projektiga kavatsetakse saavutada, sealhulgas kavandatud meetmete jätkusuutlikkus;

c)	projekti üldine korraldus ja põhjendus;

d)	projekti kulud, rahastamismeetod ja esinevad riskid, samuti vajadusel abinõud, mida pank kavatseb rakendada riskide maandamiseks;

e)	projekti mõju kohalikul, riigi ja piirkondlikul tasandil AKV–ELi partnerluslepingu sätete põhjal, sealhulgas keskkonnamõjud;

f)	komisjoni nõusolek või arvamus, nagu on täpsustatud rakendusmääruse artikli 16 lõikes 5.

3.   Projekti tehnilise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja elluviimise ajakava tuleb kokkuvõtlikult esitada ettepaneku lisas.

Artikkel 5

1.   Pank saadab asjaomased dokumendid ja ettepanekud komitee liikmetele ja nende asendajatele, samuti nõukogu peasekretariaadile ja Euroopa välisteenistusele vähemalt 21 kalendripäeva enne määratud koosolekukuupäeva.

Eesistuja võib erandjuhtudel panga nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel eespool esitatud tähtaja järgimisest loobuda. Kui aga komitee liige teavitab sekretariaati, et tähtaja järgimisest loobumine ei ole vastuvõetav, jäetakse vastav päevakorrapunkt välja.

2.   Komitee liikmed teatavad võimalikud märkused või lisateabe taotlused lõike 1 kohaselt ringlevate dokumentide kohta pangale kirjalikult järgmiste tähtaegade jooksul:

a)	vähemalt viie tööpäeva jooksul enne koosolekukuupäeva, kui nõutav on panga kirjalik vastus enne koosolekut;

b)	vähemalt kolme tööpäeva jooksul, kui pank peab suuliselt vastama koosoleku ajal.

Komitee liikmete õigust saada pangalt suuline vastus koosolekul lõike 1 kohaselt ringlevate dokumentide kohta tõstatatud küsimustele, ei kahjustata.

3.   Komitee võtab koosoleku alguses eesistuja ettepaneku põhjal vastu päevakorra. Iga komitee liige võib taotleda teemade päevakorda lisamist, aga ainult arutamiseks. Sellealast teavet võidakse anda suuliselt.

4.   Koosolekult puuduva liikmesriigi esindaja puhul loetakse, et ta on esitatud dokumendid heaks kiitnud või avaldanud nende kohta pooldavat arvamust, välja arvatud juhul, kui ta on komitee eesistujale kirjalikult teatanud oma kavatsusest heakskiitu või pooldavat arvamust mitte anda, või kui ta on erandmeetmena andnud volituse teise liikmesriigi esindajale. Hääletamiseks volituse andmisest või asendaja nimetamisest teatatakse eelnevalt komitee eesistujale ettenähtud korras.

Liikmesriigi esindajat võib volitada ainult üks teise liikmesriigi esindaja.

Artikkel 6

1.   Komitee arvamust võib küsida panga algatusel ja eesistuja eelneval nõusolekul kirjaliku menetluse teel.

2.   Kirjaliku menetluse teel esitatava ettepaneku esitab pank koos kõikide asjaomaste tugidokumentidega. Kui liikmesriigi esindaja ei ole 21 kalendripäeva jooksul pärast ettepaneku esitamist selle vastu hääletanud, loetakse, et ta on hääletanud ettepaneku poolt.

3.   Kui üks liikmetest taotleb spetsiaalselt arutelu komitee koosolekul hiljemalt viis tööpäeva enne lõikes 2 viidatud 21 kalendripäeva pikkuse tähtaja lõppu, esitatakse ettepanek järgmisel kavandatud komitee koosolekul. Eriti kiireloomulistel juhtudel võib pank taotleda, et eesistuja kutsuks artikli 2 kohaselt kokku komitee erakorralise koosoleku.

Artikkel 7

1.   Ilma et see piiraks rakendusmääruse artikli 16 lõike 6 kohaldamist, võib komitee anda heakskiidu või pooldava arvamuse tingimusel, et võetakse arvesse tema märkusi.

2.   Komitee võib küsida taotluse või ettepaneku hindamiseks lisateavet. Sellisel juhul võib taotluse või ettepaneku esitada komiteele teist korda.

3.   Komitee esitatud arvamused edastatakse panga juhtorganitele.

Artikkel 8

1.   Sekretariaat koostab eesistuja vastutusel iga komitee koosoleku kohta 15 tööpäeva jooksul pärast koosolekukuupäeva protokolli koosoleku põhijäreldustest ja komitee liikmete peamistest seisukohtadest. Sekretariaat registreerib ka kirjaliku menetluse arvamused ja hääletamised. Need protokollid saadetakse komitee liikmetele.

2.   Protokoll loetakse lõplikuks, kui komitee on selle kirjaliku menetluse teel või järgneval koosolekul heaks kiitnud.

3.   Komiteed puudutav kirjavahetus tuleb adresseerida sekretariaati komitee eesistuja nimele.

4.   Kõik komitee koosolekutel osalevad esindajad ja vaatlejad peavad järgima komitee töö ja arutelude konfidentsiaalsuse nõuet. Komitee töö ja aruteludega seotud dokumendid on mõeldud kasutamiseks nende adressaatidele, kes vastutavad dokumentide hoidmise ja konfidentsiaalsuse tagamise eest.

5.   Pank teeb kaks korda aastas kokkuleppel investeerimisrahastu komitee eesistujaga EAFi komiteele ja nõukogu ettevalmistavatele organitele, eelkõige AKV töörühmale, kättesaadavaks üldise teabe investeerimisrahastu rakendamise kohta, et tagada Euroopa Arengufondi raames rahastatavate tegevuste laialdane ühtsus ja täiendavus. Seda tehakse kooskõlas lõikes 4 sätestatud konfidentsiaalsuse eeskirjadega.

Artikkel 9

1.   Komitee tegevuskulud, sealhulgas iga liikmesriigi ühe esindaja reisikulud, kannab pank. Komitee eesistujaks oleval liikmesriigi esindajal on samuti õigus reisikulude hüvitamisele lisaks teistele sama liikmesriigi esindajatele, kui neid on.

2.   Pank annab komitee käsutusse tema tööks vajalikud tööruumid ja -vahendid.

Artikkel 10

Kõiki käesoleva töökorra kohaselt edastatavaid teateid, kirjavahetust ja dokumente võib edastada ka elektronposti või faksi teel.

---

(1)  Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1).

LISA

EUROOPA ARENGUFONDI KOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Koosseis

Euroopa Arengufondi komitee (edaspidi „komitee”) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest (edaspidi „delegatsioonid”) ning selle eesistuja on komisjoni esindaja.

Euroopa Investeerimispanga (EIP) vaatleja võtab komitee menetlusest osa EIPd puudutavate küsimuste puhul.

Koosolekutel osaleb vaatlejana nõukogu peasekretariaadi esindaja.

Artikkel 2

Komiteele esildise tegemine

1.   Komiteele tehakse esildis sellistel juhtudel ja kooskõlas menetlusega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2015/322 (1) (edaspidi „11. EAFi rakendusmäärus”), eelkõige artiklites 7, 9 ja 14, ning kui see on asjakohane, siis nõukogu otsuses 2013/755/EL (2) (edaspidi „ÜMTde assotsieerimise otsus”). Komiteele ÜMTde assotsieerimise otsusega antud ülesannete puhul nimetatakse komiteed „EAF-ÜMT komiteeks”.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud esildise tegemise juhtudele

a)	avaldab komisjon oma veebisaidil õigeaegselt 11. EAFi rakendusmääruse artiklite 14 ja 15 alusel vastu võetud otsused ning teavitab komiteed sellest kõige kiiremal ja usaldusväärsemal elektroonilisel viisil;

b)

teavitab komisjon komiteed viivitustest või raskustest iga-aastaste tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete (sealhulgas eelteave eelarvetoetuse programmide peatamise ja jätkamise kohta) rakendamisel, mis võib põhjustada olulisi täiendavaid kohustusi või sisulisi muudatusi, millega kaasneks 11. EAFi rakendusmääruse sätete kohaselt tõenäoliselt kohustuslik esildise tegemine.

Artikkel 3

Koosoleku kokkukutsumine

1.   Eesistuja kutsub komitee kokku omal algatusel või mõne liikmesriigi taotlusel.

2.   Kokku võib kutsuda ka komitee ühiskoosolekuid teiste komiteedega, et arutada komiteede vastutusaladesse kuuluvaid küsimusi.

Artikkel 4

Päevakord

1.   Eesistuja koostab päevakorra kavandi ja esitab selle komiteele.

2.   Päevakorras tehakse vahet järgmiste küsimuste vahel:

a)	komisjoni poolt vastu võetavate meetmete eelnõud, mille kohta komiteelt soovitakse arvamust 11. EAFi rakendusmääruse artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt;

b)	muud küsimused, mis esitatakse komiteele teadmiseks või lihtsalt arvamuste vahetamiseks kas esimehe algatusel või komitee liikme kirjalikul taotlusel.

3.   Kõik delegatsioonid võivad taotleda päevakorrapunkti lisamist komitee koosoleku päevakorda. Asjakohast teavet nende päevakorrapunktide kohta võib anda vastavalt vajadusele suuliselt või hiljem kirjalikult.

4.   Päevakord sisaldab eelmise koosoleku protokolli heakskiitmist.

5.   Vähemalt iga kolme kuu tagant ja alati, kui on olemas ajakohastatud teave, lisatakse päevakorrale suunav pikaajaline kavandamisdokument tulevaste koosolekute kohta. See kavandamisdokument hõlmab arvamuse saamiseks esitatavaid punkte ja ka kogu EAFi puudutavaid strateegilisi küsimusi, mis esitatakse teavitamise ja/või arvamuste vahetamise eesmärgil. Kavandamisdokument sisaldab punkte, mis esitatakse komiteele järgneva kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Nii palju kui võimalik, näidatakse kavandamisdokumendis ära ka punktid, mille esitamine komiteele järgneva kuuekuulise ajavahemiku jooksul on tõenäoline.

Artikkel 5

Komitee liikmetele saadetavad või esitatavad dokumendid

1.   Eesistuja saadab komitee liikmetele asja kiireloomulisust ja keerukust arvesse võttes aegsasti ning igal juhul vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva koosolekukutse, päevakorra kavandi ja meetmete eelnõud, mille kohta komitee arvamust küsitakse. Muud koosolekuga seotud dokumendid, eelkõige need, mis esitatakse teavitamiseks ja arvamuste vahetamiseks, tuleb võimaluse korral esitada sama tähtaja jooksul.

Kõik dokumendid esitatakse kooskõlas artikli 15 lõigetega 2 ja 3.

2.   Kiireloomulistel juhtudel ja siis, kui vastuvõetavat meedet on vaja viivitamata kohaldada, võib eesistuja kas omal algatusel või mõne komitee liikme taotlusel lühendada lõikes 1 osutatud dokumentide esitamise tähtaega. See tähtaeg ei tohi olla lühem kui seitse kalendripäeva. Komisjon põhjendab selliseid kiireloomulisi juhte kirjalikult ja nõuetekohaselt.

3.   Eriti kiireloomulistel juhtudel partnerriigis või -piirkonnas, näiteks tõsine majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline olukord, abi saavas riigis toimunud loodusõnnetus ja humanitaarkriis või muud kiiret tegutsemist nõudvad välised asjaolud, võib eesistuja komitee liikme taotlusel või omal algatusel lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadest erandkorras mitte kinni pidada. Komisjon põhjendab selliseid eriti kiireloomulisi juhte kirjalikult ja nõuetekohaselt.

4.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide suhtes ning 11. EAFi rakendusmääruse artikli 7 lõikes 2 osutatud vahe- ja lõppläbivaatamiste tõttu strateegiadokumentides ja mitmeaastaste sihtprogrammides tehtavate kohanduste suhtes.

5.   Meetmete eelnõude puhul, mis esitatakse komiteele arvamuse saamiseks suulise menetluse korras, teatavad delegatsioonid komitee sekretariaadile kirjalikult vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku kuupäeva

a)	päevakorrapunktid, millega nad juba saavad põhimõtteliselt nõustuda ja mis nende ettepanekul võiks lülitada A-punktidena (kas kommentaaride ja lisateabe taotlustega või ilma), ja

b)	nende arvates arutelu vajavad punktid, mis nende ettepanekul võiks lülitada B-punktidena,

artikli 4 lõikes 1 osutatud päevakorda.

Liikmesriigi taotluse korral on võimalik esitada aruteluks mis tahes A-punkt ja viia see üle B-punktide loetellu, tehes seda nii vara kui võimalik enne koosolekut, või erandjuhul koosoleku ajal.

Delegatsioonid vormistavad oma märkused ja lisateabe taotlused kirjalikult ja võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku kuupäeva.

Komisjon annab lisateavet ja vastab kõikidele märkustele võimaluse korral kirjalikult vähemalt üks päev enne koosolekut.

6.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel võib komisjon kasutada ka 11. EAFi rakendusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud menetlust. Sellisel juhul esitab eesistuja meetmed komiteele arvamuse saamiseks hiljemalt 14 päeva pärast meetmete vastuvõtmist.

Artikkel 6

Programmidokumentide edastamine parlamentaarsele ühisassambleele

Kooskõlas 11. EAFi rakendusmääruse artikli 7 lõikega 1 edastab komitee sekretariaat programmidokumendid teavitamise eesmärgil parlamentaarsele ühisassambleele samal ajal, kui need saadetakse komitee delegatsioonidele.

Artikkel 7

Komitee arvamus

1.   Komiteele arvamuse saamiseks esitatud küsimust arutatakse 11. EAFi rakendusmääruse artikli 14 lõigetes 3 ja 4 ning sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa, (3) (edaspidi „sisekokkulepe”) artikli 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras.

2.   Kui ühelgi komitee liikmel ei ole vastuväiteid, võib eesistuja otsustada ilma ametliku hääletamiseta, et komitee on andnud meetmete eelnõude kohta konsensusega positiivse arvamuse.

3.   Kui kasutatakse suulist menetlust ja meetmete eelnõudesse tehakse koosoleku ajal sisulisi muudatusi või lisatakse faktilisi andmeid, võib eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel lükata teatava päevakorrapunkti üle hääletamise edasi koosoleku lõppu või järgmisele koosolekule.

4.   Kui eesistuja ei tee lõike 3 kohast otsust lükata hääletamine ühe või mitme delegatsiooni taotlusel edasi, võib taotlev delegatsioon (võivad taotlevad delegatsioonid) esitada reservatsiooni, mida saab tagasi võtta maksimaalselt kolme tööpäeva jooksul koosolekule järgnevast päevast. Selle tähtaja möödudes kantakse komitee arvamus protokolli lõplikuna. Komisjon teatab liikmesriikidele lõpliku seisukoha, mille on vastu võtnud liikmesriik/liikmesriigid, kelle delegatsioon(id) esitas(id) komiteele reservatsiooni.

5.   Kui konkreetse päevakorrapunktiga seotud dokumendid ei ole liikmetele saadetud artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul, lükatakse küsimuse üle hääletamine käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt edasi järgmise koosolekuni.

Komitee võib eesistuja ettepanekul või komitee liikme taotlusel oma liikmete lihthäälteenamusega otsustada asjaomase punkti selle kiireloomulisuse tõttu päevakorda jätta. Vajaduse korral võib kohaldada käesoleva töökorra artiklis 11 sätestatud kirjalikku menetlust.

6.   Iga-aastaste või mitmeaastaste tegevusprogrammide läbivaatamise raames võivad delegatsioonid taotleda projekti või programmi tegevusprogrammist tagasivõtmist. Kui kõnealust taotlust toetab delegatsioonide blokeeriv vähemus vastavalt sisekokkuleppe artikli 8 lõikele 3, mis on seotud sisekokkuleppe artikli 8 lõikega 2, võtab komisjon tegevusprogrammi vastu ilma asjaomase projekti või programmita. Välja arvatud juhul, kui komisjon ei soovi kooskõlas komitee delegatsioonide seisukohtadega tagasi võetud projekti või programmi jätkata, esitatakse see komiteele väljaspool tegevusprogrammi hiljem uuesti üksikmeetmena, mille komisjon võtab seejärel vastu 11. EAFi rakendusmääruse artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 8

Arvamuste vahetamine

1.   Iga delegatsioon saab taotleda komisjonilt igal ajal teabe esitamist ning arvamuste vahetamist seoses 11. EAFi rakendusmääruse artikli 3 lõikes 3, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 kirjeldatud ülesannetega. Kooskõlas 11. EAFi rakendusmääruse artikli 18 lõikega 2 võib komitees liikmesriigi taotluse korral arutada ka mis tahes hindamist, sealhulgas soovitusi ja järelmeetmeid. Vastavalt 11. EAFi rakendusmääruse artikli 18 lõikes 4 sätestatule vaatab komisjon läbi 11. EAFi (sh riikliku soovituskava) rakendamisel tehtud edusammud ning esitab nõukogule alates 2015. aastast igal aastal rakendamisaruande. Seda aruannet võib liikmesriigi taotlusel arutada samuti komitees.

2.   Sellise arvamuste vahetamise tulemusel võivad delegatsioonid koostada soovitusi, mida komisjon arvesse võtab. Komitee protokoll sisaldab esitatud arvamusi. Arvamus, mida delegatsioonid kvalifitseeritud häälteenamusega toetavad vastavalt sisekokkuleppe artikli 8 lõikele 3 koostoimes sisekokkuleppe artikli 8 lõikega 2, kantakse protokolli soovitusena.

Artikkel 9

Esindatus ja kvoorum

1.   Iga delegatsioon loetakse üheks komitee liikmeks. Iga liikmesriik määrab oma delegatsiooni koosseisu ja teatab sellest eesistujale.

2.   Delegatsioonide juures võivad eesistuja heakskiidul asjaomase liikmesriigi kulul viibida valitsusvälised eksperdid.

Mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul mitte hiljem kui viis kalendripäeva enne komitee koosoleku kuupäeva tuleb eesistujale edastada järgmine teave:

a)	iga delegatsiooni koosseis, välja arvatud juhul, kui see koosseis on eesistujale juba teada;

b)	delegatsioonidega kaasa tulevate ekspertide nimed ja ametikohad ning põhjused, miks nende kohalolek on vajalik.

Kui eesistuja ei esita vastuväiteid eksperdi osalemise kohta enne asjaomast koosolekut, siis loetakse luba antuks.

Eesistuja teavitab delegatsioone enne koosolekut valitsusvälise eksperdi osalemisest, märkides ära organisatsiooni, mida ta esindab.

3.   Delegatsioon võib vajaduse korral esindada maksimaalselt veel ühte liikmesriiki. Esindatav delegatsioon teatab sellest eesistujale enne koosoleku algust kirjalikult.

4.   Komitee aruteludel vajalik kvoorum on sama, kui 11. EAFi rakendusmääruse artikli 14 lõigete 3 ja 4 kohaselt arvamuse esitamiseks nõutav kvalifitseeritud häälteenamus.

Artikkel 10

Kolmandad isikud ja eksperdid

1.   Ühinevate riikide esindajaid kutsutakse komitee koosolekutel osalema alates ühinemislepingu allakirjutamise päevast.

2.   Eesistuja võib komitee liikme taotlusel või omal algatusel otsustada kutsuda komitee päevakorras olevate konkreetsete punktide arutamiseks koosolekule muude kolmandate isikute esindajaid või muid eksperte. Liikmesriigid võivad siiski olla lihthäälteenamusega nende koosolekul osalemise vastu.

3.   Lõigetes 1 ja 2 ning artikli 9 lõikes 2 osutatud kolmandate isikute esindajad ja eksperdid ei viibi komitee hääletamisel ega võta sellest osa.

Artikkel 11

Kirjalik menetlus

1.   Eesistuja võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel saada komitee arvamuse kirjaliku menetluse teel. Eesistuja saadab komitee liikmetele meetmete ettepanekud ja määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt arvamuse esitamiseks tähtaja.

Delegatsioonidel on seisukoha võtmiseks aega 21 kalendripäeva alates ettepanekute saatmisest. Kõik komitee delegatsioonid, kes kirjas ettenähtud tähtaja jooksul ei avalda oma vastuseisu ega teata kavatsusest jääda erapooletuks, loetakse ettepanekuga vaikimisi nõustunuks.

Partnerriiki või -piirkonda puudutavatel kiireloomulistel ja eriti kiireloomulistel juhtudel kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu. Komisjon põhjendab nõuetekohaselt selliseid kiireloomulisi ja eriti kiireloomulisi juhtusid kirjalikult.

2.   Kui komitee liige siiski nõuab, et meetmete eelnõu arutataks koosolekul, lõpetatakse kirjalik menetlus ja meetmete ettepanek kantakse üle komitee järgmise istungi päevakorda.

3.   Komisjon teavitab komitee liikmeid kirjaliku menetluse tulemustest kirjalikult viivitamata ja mitte hiljem kui seitse kalendripäeva pärast tähtpäeva möödumist.

Artikkel 12

Sekretariaaditeenused

Sekretariaaditeenuseid osutab komiteele komisjon.

Artikkel 13

Koosoleku protokoll ja koondaruanne

Kõigi koosolekute protokollid koostatakse eesistuja juhatusel ning need sisaldavad meetmete eelnõude kohta avaldatud arvamusi ja koosoleku ajal esitatud seisukohti. Koosolekute protokollid saadetakse komitee liikmetele viivitamata ja võimaluse korral 14 päeva jooksul pärast koosolekut. Koosolekute puhul, mille vahe on neli nädalat või vähem, saadetakse koosoleku protokoll vähemalt seitse kalendripäeva enne järgmist koosolekut.

Delegatsioonid saadavad eesistujale protokolli kohta oma võimalikud kirjalikud märkused. Komiteed teavitatakse sellest; lahkarvamuste korral arutab komitee kavandatavat muudatust. Lahkarvamuse püsides esitatakse kavandatav muudatus protokolli lisana.

Artikkel 14

Osavõtjate nimekiri

1.   Eesistuja koostab igal koosolekul osavõtjate nimekirja, märkides ära ametiasutused ja organid, mille koosseisu koosolekul osalejad kuuluvad, ning jaotab selle osalejatele koosoleku ajal.

2.   Iga koosoleku alguses teavitavad delegatsioonid, kelle osalemine komitee töös võib põhjustada huvide konflikti seoses konkreetse päevakorrapunktiga, sellest eesistujat, ning lisaks teavitavad kõik liikmesriikide määratud isikud ning eksperdid, kellel eesistuja on lubanud vastavalt artikli 9 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 koosolekul osaleda, ja kolmandate isikute esindajad, kes on kutsutud koosolekule vastavalt artiklile 10, eesistujat võimalikest huvide konfliktidest seoses konkreetse päevakorrapunktiga.

Sellise huvide konflikti tekkimise korral peab asjaomane isik eesistuja nõudmisel nende päevakorrapunktide arutamise ajaks koosolekult lahkuma.

Artikkel 15

Kirjavahetus

1.   Komiteega seotud kirjad adresseeritakse komisjonile märkega suunata need komitee sekretariaati.

2.   Sekretariaadilt delegatsioonidele adresseeritud kirjad tuleb saata ka asjaomase liikmesriigi alalisele esindajale kõige kiiremal ja usaldusväärsemal elektroonilisel viisil. Kui alaline esindus teatab komisjonile konkreetse keskse e-posti aadressi kirjavahetuseks komiteede töö teemadel, kasutatakse kirjavahetuseks seda aadressi. Lisaks võib kirjad adresseerida otse isikutele, kelle liikmesriigid on määranud neid komitees esindama.

3.   Välja arvatud erandlikel asjaoludel, toimub komisjoni ja delegatsioonide vaheline kirjavahetus mõlemal suunal komisjoni poolt ettenähtud elektroonilisi sidekanaleid kasutades.

Artikkel 16

Juurdepääs dokumentidele ja konfidentsiaalsus

1.   Juurdepääsutaotlused komitee dokumentidele vaadatakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (4). Vastavalt oma töökorrale (5) otsustab nimetatud dokumentidele juurdepääsuõiguse andmise üle komisjon. Kui taotlus on adresseeritud liikmesriigile, kohaldab asjaomane liikmesriik määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 5.

2.   Komitee arutelud on konfidentsiaalsed.

3.   Komitee liikmetele, ekspertidele ja kolmandate isikute esindajatele esitatud dokumendid on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui kõnealustele dokumentidele on antud juurdepääsuõigus vastavalt lõikele 1 või on komisjon need muul viisil avalikustanud.

4.   Komitee liikmed, eksperdid ja kolmandate isikute esindajad on kohustatud täitma käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid. Eesistuja tagab, et eksperdid ja kolmandate isikute esindajad on teadlikud neile esitatavatest konfidentsiaalsusnõuetest.

Artikkel 17

Isikuandmete kaitse

Komitee ja selle töörühmad töötlevad isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6) ja selle eest vastutab eesistuja, kes toimib vastutava töötlejana nimetatud määruse artikli 2 punkti d tähenduses.

Artikkel 18

Jooksvad kulud

1.   Komitee jooksvad kulud, kaasa arvatud ühe osavõtja reisikulud liikmesriigi kohta, kannab komisjon.

Kui vastav assigneering võimaldab, katab komisjon vastavasisulise taotluse saamisel selle assigneeringu piires kahe delegatsiooniliikme reisikulud.

2.   Komisjon annab komiteele tööks vajalikud ruumid ja materiaalsed vahendid.

---

(1)  Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1).

(2)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(3)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5)  Komisjoni töökord (C(2000) 3614) (EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

„”